02013R1304 — ET — 02.08.2018 — 002.003

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347 20.12.2013, lk 470)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/779, 20. mai 2015,	L 126	1	21.5.2015
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018,	L 193	1	30.7.2018

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 330, 3.12.2016, lk 6 (1304/2013)
►C2	Parandus, ELT L 060, 28.2.2019, lk 36 (2018/1046)
►C3	Parandus, ELT L 195, 19.6.2020, lk 118 (1304/2013)

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1304/2013,

17. detsembri 2013,

mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolev määrus kehtestab Euroopa Sotsiaalfondi („sotsiaalfond”), sealhulgas noorte tööhõive algatuse ülesanded, sotsiaalfondist antava toetuse ulatuse, erisätted ja rahastamiskõlblike kulude liigid.

Artikkel 2

Ülesanded

1. Sotsiaalfond edendab tööhõive ja töökvaliteedi kõrget taset, parandab juurdepääsu tööturule, toetab töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust ning aitab neil kohaneda tööstuslike muudatustega ja jätkusuutlikuks arenguks vajalike tootmissüsteemide muudatustega, julgustab kõrgetasemelise hariduse ja koolituse andmist kõigile ning toetab noorte siirdumist õpingutelt tööle, võitleb vaesusega ja suurendab sotsiaalset kaasatust, edendab soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja võrdseid võimalusi, aidates seeläbi kaasa liidu prioriteetide saavutamisele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse süvendamise vallas.

2. Sotsiaalfond täidab lõikes 1 sätestatud ülesandeid, toetades liikmesriike liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia („Euroopa 2020. aasta strateegia”) prioriteetide ja peamiste eesmärkide saavutamisel ning võimaldab liikmesriikidel üle saada konkreetsetest raskustest Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalfond toetab oma ülesannetega seotud poliitika ja meetmete kavandamist ja rakendamist, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 alusel ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavu ning muid asjakohaseid riiklikke strateegiaid ja aruandeid.

3. Sotsiaalfond teenib rahvast, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, puudega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad igas vanuses inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond töötajaid, ettevõtteid, sealhulgas sotsiaalmajanduses osalejad, ja ettevõtjaid, aga ka süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega, sealhulgas vähendada oskuste nõudlusele mittevastavust, ning edendada häid valitsemistavasid, sotsiaalset arengut ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse, koolituse ja sotsiaalpoliitika vallas.

Artikkel 3

Toetuse kasutusala

1. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 8, 9, 10 ja 11 esitatud valdkondlike eesmärkide raames, mis vastavad käesoleva lõike punktidele a, b, c, ja d, ning kooskõlas sotsiaalfondi ülesannetega, toetatakse sotsiaalfondist järgmisi investeerimisprioriteete:

Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste töövõimalustele juurdepääs, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu;

ii)

eelkõige noorte, kes on kõrvale jäänud tööturult, haridusest ja koolitusest, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseeritud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, sealhulgas noortegarantii rakendamise kaudu;

iii)

töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete, sealhulgas innovatiivsete mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete loomine;

iv)

naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõigis valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine;

töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muudatusega;

vi)

aktiivse ja tervena vananemine;

vii)

tööturuasutuste, nagu avaliku ja erasektori tööhõivetalituste moderniseerimine ning tööjõu ja tööturu vajaduste vastavuse parandamine, sealhulgas selliste meetmete kaudu, mis parandavad tööjõu riikidevahelist liikuvust, ning liikuvuskavade kaudu ja parema koostööga asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel.

Sotsiaalse kaasatuse edendamise, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet;

ii)

marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, sotsiaal-majanduslik integreerimine;

iii)

igasuguse diskrimineerimise tõkestamine ja võrdsete võimaluste edendamine;

iv)

juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele;

sotsiaalse ettevõtluse ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalsetes ettevõtetes ning sotsiaalses ja solidaarses majanduses, et parandada tööleidmise võimalusi;

vi)

kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad.

Oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks haridusse, koolitusse ja kutseõppesse investeerimise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

▼C1

varajase haridussüsteemist lahkumise või õpingute katkestamise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine nii kvaliteetsele haridusele koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskharidusele, sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpiteed reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse;

▼B

ii)

kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi;

▼C1

iii)

kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õpiteede edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu;

▼B

iv)

haridus- ja koolitussüsteemide vastavuse parandamine tööturu vajadustele, hõlbustades siirdumist õpingutelt tööle, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud töökohapõhise õppe süsteemid ja praktikaskeemid.

Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamise ja avaliku halduse tõhustamise valdkondliku eesmärgi raames toetatakse järgmist:

investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava.

Seda investeerimisprioriteeti saab kasutada ainult liikmesriikides, kes võivad saada toetust Ühtekuuluvusfondist, ja nendes liikmesriikides, kus on üks või enam määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punktis a osutatud NUTS 2. taseme piirkonda;

ii)

haridus-, elukestva õppe, koolitus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine, kasutades selleks ka riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavaid sektoripõhiseid ja territoriaalseid pakte.

2. Lõikes 1 loetletud investeerimisprioriteetide kaudu aitab sotsiaalfond saavutada ka teisi määruse (EL) nr 1303/2013artikli 9 esimeses lõigus nimetatud valdkondlikke eesmärke eelkõige:

toetades üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda säästvale majandusele, parandades haridus- ja koolitussüsteeme, mis on vajalik oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks, tööjõu kutseoskuste parandamiseks ning uute töökohtade loomiseks keskkonna ja energeetikaga seotud sektorites;

parandades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust, kasutatavust ja kvaliteeti digitaalse kirjaoskuse ja e-õppe arendamise ning e-kaasatusse, e-oskustesse ja nendega seotud ettevõtlusoskustesse investeerimisega;

tugevdades teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni kraadiõppe ja ettevõtlusoskuste arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega;

parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust pikas perspektiivis, edendades ettevõtjate, juhtide ja töötajate kohanemisvõimet ja suurendades investeeringuid inimkapitali ning toetades asutusi, mis pakuvad praktilise suunitlusega kutseõpet või koolitust.

Artikkel 4

▼C1

Kooskõla ja valdkondlik keskendumine

▼B

1. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja lahendavad küsimusi, mis on kindlaks tehtud riiklikes reformikavades ja asjakohasel juhul ka muudes riiklikes strateegiates, mille eesmärk on võidelda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, ning samuti ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes nõukogu soovitustes, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas.

2. Vähemalt 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis eraldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 9 sätestatud sotsiaalse kaasatuse edendamise, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise valdkondliku eesmärgi saavutamiseks.

3. Liikmesriigid püüavad saavutada vahendite valdkondliku keskendumise vastavalt järgmistele tingimustele:

arenenumates piirkondades keskenduvad liikmesriigid vähemalt 80 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni viiele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;

üleminekupiirkondades keskenduvad liikmesriigid vähemalt 70 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni viiele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;

vähem arenenud piirkondades keskenduvad liikmesriigid vähemalt 60 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni viiele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile.

4. Artikli 11 lõikes 1 osutatud prioriteetsed suunad jäetakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 kindlaks määratud protsendimäärade arvutusest välja.

Artikkel 5

Näitajad

▼C1

1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral rakenduskava näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv. Kõik ühised väljund- ja tulemusnäitajad tuleb esitada kõigi investeerimisprioriteetide kohta. Käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajad esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2. Kui see on kohaldatav, esitatakse andmed meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühiste väljundnäitajate ja rakenduskava väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatud tegevuste laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2023 kõnealuste näitajate jaoks kumulatiivsed koguselised sihtväärtused. Väljundnäitajaid väljendatakse absoluutarvudes.

Üldiste ja rakenduskavaga seotud tulemusnäitajate puhul, millele on aastaks 2023 kehtestatud kumulatiivne koguseline sihtväärtus, määratakse kindlaks algtase, kasutades värskeimaid kättesaadavaid andmeid või muid asjakohaseid teabeallikaid. Rakenduskava tulemusnäitajaid ja seotud sihttasemeid võib väljendada nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi seisukohast.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatule kasutatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajaid kõigi tegevuste puhul, mida toetatakse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud investeerimisprioriteedist noorte tööhõive algatuse elluviimiseks. Kõik käesoleva määruse II lisas sätestatud näitajad on seotud 2023. aastaks kehtestatud koguselise kumulatiivse sihttaseme ja algtasemega.

3. Koos rakendamise aastaaruandega esitab iga korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna kohta eraldi investeerimisprioriteetide kaupa. Andmed tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud sekkumiskategooriate kohta ning väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikest 2 on väljund- ja tulemusnäitajate kohta edastatud andmed seotud osaliselt või täielikult läbi viidud tegevuste näitajate väärtustega.

▼B

PEATÜKK

KAVANDAMISE JA RAKENDAMISE ERISÄTTED

Artikkel 6

Partnerite kaasamine

1. Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 osutatud partnerite osalemine rakenduskavade elluviimisel võib toimuda määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratakse rakenduskavas kindlaks see rakenduskava osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis sellele.

2. Et soodustada sotsiaalpartnerite piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses, tagavad rakenduskavade korraldusasutused määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punktides a või b kindlaks määratud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust Ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse vastavalt vajadustele asjakohane summa suutlikkuse suurendamiseks koolituse, võrgustikutöö, sotsiaalse dialoogi tugevdamise ja sotsiaalpartnerite ühistegevuse kaudu.

3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskavade korraldusasutused määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punktides a või b kindlaks määratud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust Ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.

Artikkel 7

Naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamine

Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 7 osutatud süvalaiendamisega rakenduskavade ettevalmistamise ja rakendamise kõigis etappides nii seire, aruandluse kui hindamise puhul. Sotsiaalfondi kaudu toetavad liikmesriigid ja komisjon ka käesoleva määruse artiklis 3 ja eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipäraseid meetmeid iga investeerimisprioriteedi raames, et seeläbi suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives ja võidelda nii vaesuse feminiseerumisega, vähendada soopõhist segregatsiooni ja võidelda sooliste stereotüüpidega tööturul, hariduses ja koolituses, toetada kõigi töö- ja eraelu ühitamist ning hoolduskohustuste võrdset jagamist meeste ja naiste vahel.

Artikkel 8

Võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise edendamine

Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, välistades diskrimineerimise soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, süvalaiendades mittediskrimineerimise põhimõtet, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 7. Sotsiaalfondi kaudu toetavad liikmesriigid ja komisjon ka konkreetset tegevust käesoleva määruse artiklis 3 ja eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud investeerimisprioriteetide raames. Sellise tegevuse eesmärk on võidelda diskrimineerimise kõikide vormidega ja parandada juurdepääsuvõimalusi puudega inimestele, et parandada nende osalust tööhõives, hariduses ja koolituses ning seeläbi parandada sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile, pidades eelkõige silmas isikuid, keda diskrimineeritakse mitmekordselt.

Artikkel 9

Sotsiaalne innovatsioon

1. Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsele innovatsioonile kõigis sotsiaalfondi pädevusse kuuluvates valdkondades vastavalt käesoleva määruse artiklile 3, eelkõige selleks, et koostöös asjakohaste partneritega, eelkõige sotsiaalpartneritega katsetada, hinnata ja ulatuslikumalt kasutusele võtta innovaatilisi lahendusi, sealhulgas kohalikul või piirkondlikul tasandil, et tulla toime sotsiaalsete vajadustega.

2. Liikmesriigid määravad oma rakenduskavades või hilisemal etapil rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni valdkonnad.

3. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist ja propageerimist.

Artikkel 10

Riikidevaheline koostöö

1. Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid vähemalt kahest liikmesriigist.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid, kellel on sotsiaalfondist toetatav üks rakenduskava või mitut fondi hõlmav üks rakenduskava, asjakohaselt põhjendatud juhtudel ja võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet erandkorras teha valiku mitte toetada riikidevahelise koostöö meetmeid.

3. Liikmesriigid võivad koostöös asjakohaste partneritega valida riikidevahelise koostöö valdkonnad ühiste valdkondade loetelust, mille esitab komisjon ja mida toetab artiklis 25 osutatud komitee, või muud valdkonnad, mis vastavad nende konkreetsetele vajadustele.

4. Komisjon hõlbustab riikidevahelist koostööd lõikes 3 osutatud loetelu ühistes valdkondades ja kui see on asjakohane, liikmesriikide valitud valdkondades üksteiselt õppimise ning koordineeritud või ühistegevusega. Eelkõige võtab komisjon kasutusele ELi tasandil tegutseva platvormi, et hõlbustada riikidevaheliste partnerluste loomist, kogemuste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja võrgustikutööd, aga ka sellise tegevuse tulemuste kasutuselevõtmist ja levitamist. Lisaks töötab komisjon riikidevahelise koostöö lihtsustamise huvides välja koordineeritud rakendusraamistiku, mis hõlmab ühiseid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, tegevuse liike ja ajastust ning ühist lähenemist seirele ja hindamisele.

Artikkel 11

Fondispetsiifilised sätted rakenduskavade jaoks

1. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõikest 1 võib rakenduskavades näha ette prioriteetsed suunad käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 osutatud sotsiaalse innovatsiooni ja riikidevahelise koostöö elluviimiseks.

2. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõikest 3 suurendatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise maksimummäära kümne protsendipunkt võrra, kuid mitte üle 100 %, kui kogu prioriteetne suund on pühendatud sotsiaalsele innovatsioonile või riikidevahelisele koostööle või nende kahe kombinatsioonile.

3. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõikes 3 sätestatule sisaldavad rakenduskavad ka seda, milline on kavandatud sotsiaalfondi toetatavate tegevuste panus:

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1–7 loetletud valdkondlikesse eesmärkidesse prioriteetse suuna kaupa vastavalt vajadusele;

käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 osutatud sotsiaalsesse innovatsiooni ja riikidevahelisse koostöösse, kui neid valdkondi ei kata juba spetsiaalselt sellele pühendatud prioriteetne suund.

Artikkel 12

Territooriumide eripära käsitlemise erisätted

1. Sotsiaalfond võib toetada määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 32, 33 ja 34 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid linna- ja maapiirkondades, territoriaalseid pakte ning tööhõive, sealhulgas noorte tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 36 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.

2. Täiendamaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 ( 1 ) artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad linnapiirkondi, mille liikmesriigid on teinud kindlaks partnerluslepingus sätestatud põhimõtete alusel.

III

PEATÜKK

FINANTSJUHTIMISE ERISÄTTED

Artikkel 13

Kulude rahastamiskõlblikkus

1. Sotsiaalfondist toetatakse selliste rahastamiskõlblike kulude rahastamist, mis võivad hõlmata tööandjate ja töötajate ühiselt panustatud rahalisi ressursse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõike 2 punktis b.

2. Sotsiaalfond võib toetada selliste tegevuste kulusid, mis viiakse ellu väljaspool programmipiirkonda, kuid siiski Euroopa Liidus, kui täidetud on kaks järgmist tingimust:

tegevus on programmipiirkonnale kasulik;

rakenduskavaga tegelevate ametiasutuste kohustuste eest seoses tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega vastutavad need rakenduskava eest vastutavad ametiasutused, kelle alluvuses kõnealust tegevust toetatakse, kuid samuti võivad nad sõlmida kokkuleppe selle liikmesriigi ametiasutustega, kus tegevus läbi viiakse, tingimusel et nimetatud liikmesriigis on täidetud tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused.

▼M2

Kui esimese lõigu punkti a kohased tegevused on kasulikud ka programmipiirkonnale, kus neid rakendatakse, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele pro rata põhimõtte alusel tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.

▼B

3. Tegevuste raames väljaspool liitu tekkinud kulusid võib rahastada sotsiaalfondist, tingimusel et need on seotud artikli 3 lõike 1 punkti a või c kohaste valdkondlike eesmärkidega ning kui asjaomane seirekomisjon on nõustunud tegevuse või tegevuse liigiga, kuni 3 % ulatuses sotsiaalfondi rakenduskava eelarvest või mitut fondi hõlmava rakenduskava sotsiaalfondi eelarvest.

4. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõikes 3 osutatud kuludele ei või sotsiaalfondi toetusega rahastada taristu, maa ja kinnisvara ostmist.

5. Toetuste ja töötasudena makstud mitterahalist osalust, mida tegevuses osalejatele maksab kolmas isik, võib rahastada sotsiaalfondist makstava toetusena, kui mitterahaline osalus on makstud siseriiklike õigusnormide, sealhulgas raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.

Artikkel 14

Lihtsustatud kuluvõimalused

▼C1

1. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 67 osutatud valikutele võib komisjon hüvitada liikmesriikide tasutud kulud, lähtudes komisjoni määratletud ühikukulude astmestikest ja kindlasummalistest maksetest. Selliselt arvutatud summasid käsitatakse toetusesaajatele makstava avaliku sektori toetusena ning seda käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel rahastamiskõlbliku kuluna.

Esimese lõigu kohaldamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele, võttes nõuetekohaselt arvesse eelneval programmiperioodil saadud kogemusi.

Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete tegemiseks on täidetud.

Kui kooskõlas esimese lõiguga kasutatakse rahastamist ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete alusel, võib liikmesriik tegevuse toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel ei auditeeri auditeeriv asutus ega komisjon selliseid raamatupidamistavasid ega nendele tuginedes saadud summasid.

▼M2

-1. Sotsiaalfondi lihtsustatud kuluvõimaluste suhtes kohaldatavad üldised nõuded on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 67, 68, 68a ja 68b.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 15

Rahastamisvahendid

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 37 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite, sealhulgas mikrokrediidi ja tagatisfondide kaudu.

PEATÜKK

NOORTE TÖÖHÕIVE ALGATUS

Artikkel 16

Noorte tööhõive algatus

Noorte tööhõive algatusega toetatakse võitlust noorte töötusega liidu rahastamiskõlblikes piirkondades, toetades käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaseid tegevusi. Algatus on suunatud kõigile alla 25-aastastele noortele, kes on kõrvale jäänud tööturult, haridusest ja koolitusest, ning kes elavad rahastamiskõlblikes piirkondades, sealhulgas pikaajalised töötud, olenemata selles, kas nad on tööotsijatena registreeritud. Liikmesriik võib vabatahtlikult laiendada sihtrühma, et hõlmata alla 30-aastaseid noori.

Noorte tööhõive algatuse rakendamiseks aastatel 2014–2015 on rahastamiskõlblikud piirkonnad need NUTS 2 piirkonnad, kus noorte tööpuuduse tase 15–24-aastaste noorte seas oli 2012. aastal üle 25 %, ning liikmesriikide puhul, kus noorte tööpuuduse tase on 2012. aastal tõusnud rohkem kui 30 % võrra, need NUTS 2. tasandi piirkonnad, kus noorte tööpuuduse tase oli 2012. aastal üle 20 %.

Noorte tööhõive algatuse vahendid võib nende suurendamise eesmärgil aastateks 2016–2020 läbi vaadata eelarvemenetluse raames vastavalt määruse (EL) 1311/2013 artiklile 14. Noorte tööhõive algatuse jaoks aastatel 2016–2020 rahastamiskõlblike piirkondade kindlaksmääramiseks tõlgendatakse viidet 2012. aasta andmetele eeltoodud määratluses viitena värskeimatele kättesaadavatele andmetele. Lisavahendite jaotamisel liikmesriikide vahel toimitakse samamoodi nagu esialgse sihtotstarbelise eraldise korral vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 VIII lisale.

Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik otsustada eraldada piiratud summa, mis ei ületa 10 % noorte tööhõive algatuse vahenditest, noortele, kes elavad allpiirkondades, kus noorte tööpuuduse tase on kõrge ning mis ei kuulu rahastamiskõlblike NUTS 2. tasandi piirkondade hulka.

Artikkel 17

Valdkondlik keskendumine

Noorte tööhõive algatuse konkreetset eraldist ei võeta arvesse artikli 4 kohase valdkondliku keskendumise planeerimisel.

Artikkel 18

Programmitöö

Noorte tööhõive algatus lisatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 kohaselt sotsiaalfondi programmitöösse. Vajadusel sätestavad liikmesriigid noorte tööhõive algatuse programmitöö tingimused partnerluslepingus ja rakenduskavas.

Programmitöö korraldus võib olla esitatud ühel või mitmel järgneval kujul:

spetsiaalne rakenduskava;

spetsiaalne prioriteetne suund rakenduskava raames;

ühe või mitme prioriteetse suuna osa.

Käesoleva määruse artikleid 9 ja 10 kohaldatakse ka noorte tööhõive algatuse suhtes.

Artikkel 19

Seire ja hindamine

1. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 110 sätestatud ülesannetele vaatab seirekomisjon vähemalt kord aastas rakenduskava raames läbi noorte tööhõive algatuse rakendamise ja tehtud edusammud selle eesmärkide saavutamisel.

2. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendamise aastaaruanne ja lõpparuanne hõlmavad täiendavat teavet noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile nende aruannete kokkuvõtte, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 53 lõikes 1.

Komisjon osaleb Euroopa Parlamendi iga-aastasel arutelul nende aruannete üle.

3. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendamise aastaaruandega samal ajal esitab korraldusasutus 2015. aasta aprillist alates ja järgnevatel aastatel komisjonile elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna või selle osa kohta, millega toetatakse noorte tööhõive algatust. Esitatud näitajate andmed seonduvad käesoleva määruse I ja II lisas sätestatud näitajate väärtustega ja asjakohasel juhul programmispetsiifiliste näitajatega. Näitajad osutavad osaliselt või täielikult läbi viidud tegevustele.

4. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruandes või kui see on kohaldatav, määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõikes 4 osutatud eduaruandes ja 31. maiks 2016 esitatavas rakendamisaruandes tuuakse ära käesoleva artikli lõikes 6 osutatud hindamiste peamised järeldused. Aruannetes selgitatakse ka tööpakkumisi, mille on saanud noorte tööhõive algatuses osalejad, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad inimesed, marginaliseeritud kogukondadesse kuulujad ja haridussüsteemist kvalifikatsioonita lahkunud noored, ning hinnatakse nende tööpakkumiste kvaliteeti. Samuti käsitletakse aruannetes nende isikute edusamme haridustee jätkamisel, püsiva ja inimväärse töö leidmisel või suundumisel õpipoisiõppesse või kvaliteetsele praktikakohale, ning antakse sellele hinnang.

5. Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 52 osutatud eduaruanded hõlmavad täiendavat teavet noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta ja neis antakse sellele ka hinnang. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile nende aruannete kokkuvõtte, nagu on sätestatud eelnimetatud määruse artikli 53 lõikes 1, ning osaleb Euroopa Parlamendi iga-aastasel arutelul nende aruannete üle.

6. Vähemalt kahel korral programmiperioodi jooksul hinnatakse sotsiaalfondist ja noorte tööhõive algatusele suunatud konkreetse eraldise tulemuslikkust, tõhusust ja mõju, sealhulgas noorte tööhõive algatuse elluviimiseks.

Esimene hindamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2015 ja teine hindamine 31. detsembriks 2018.

Artikkel 20

Teavitamine

1. Toetusesaajad tagavad, et tegevuses osalejaid teavitatakse noorte tööhõive algatuse toetusest, mida antakse sotsiaalfondi vahenditest ja noorte tööhõive algatusele suunatud konkreetsest eraldisest.

2. Mis tahes dokument, mis on seotud tegevuse läbiviimisega ja mis antakse välja avalikkuse tarbeks või väljastatakse osalejatele, sealhulgas osalemise tõend või muu tõend, peab sisaldama viidet selle kohta, et tegevust toetati noorte tööhõive algatuse raames.

Artikkel 21

Tehniline abi

Liikmesriigi tehnilisele abile eraldatud vahendite kogusumma ülemmäära arvutamisel võivad kõik liikmesriigid arvesse võtta konkreetset eraldist noorte tööhõive algatusele.

Artikkel 22

Rahaline toetus

1. Komisjoni otsuses, millega võetakse vastu rakenduskava, määratakse kindlaks noorte tööhõive algatuse konkreetsest eraldisest ning sotsiaalfondist makstava toetuse maksimumsumma nii kogusummana kui ka piirkondade kategooriate kaupa iga prioriteetse suuna jaoks. Sotsiaalfondist makstav asjaomane toetus igale prioriteetsele suunale on vähemalt sama suur kui noorte tööhõive algatuse konkreetsest eraldisest makstav toetus.

2. Lõikes 1 osutatud summade alusel määratakse lõikes 1 osutatud komisjoni otsuses, millega võetakse vastu rakenduskava, kindlaks ka eri piirkondade kategooriate osakaal sotsiaalfondi iga prioriteetse suuna jaoks eraldatavas toetuses.

3. Kui noorte tööhõive algatust viiakse ellu prioriteetse suuna raames, mis hõlmab rohkem kui üht rahastamiskõlblike piirkondade kategooriat, kohaldatakse sotsiaalfondi eraldisele kõrgeimat kaasrahastamismäära.

Tööhõive algatusele suunatud konkreetse eraldise puhul ei kohaldata riikliku kaasrahastamise nõuet.

Lõikes 1 viidatud komisjoni otsusega kinnitatud prioriteetse suuna üldine kaasrahastamismäär arvutatakse sotsiaalfondi eraldise kaasrahastamismäära ning noorte tööhõive algatuse konkreetset eraldist arvesse võttes.

▼M1

Artikkel 22a

Täiendava esialgse eelmakse summa maksmine noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele

1. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 134 lõike 1 punkti b kohasele täiendavale esialgse eelmakse summale makstakse 2015. aastal noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest täiendav summa esialgsete eelmaksete tegemiseks kõikidele noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele, olenemata sellest, millist käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud programmitöö korraldust järgitakse, et suurendada kõnealusest eraldisest tehtavate esialgsete eelmaksete määra 30 %ni („täiendav esialgne eelmakse summa”).

2. Täiendava esialgse eelmakse summa arvutamisel arvutatakse summast maha noorte rakenduskavale kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 134 lõike 1 punktiga b noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest makstud summad.

3. Kui liikmesriik ei esita komisjonile 2016. aasta 23. maiks vahemakse taotlusi, mille kohaselt noorte tööhõive algatuse raames antav liidu rahaline toetus moodustab vähemalt 50 % täiendava esialgse eelmakse summast, peab kõnealune liikmesriik talle lõike 1 kohaselt makstud täiendava esialgse eelmakse komisjonile täies ulatuses tagasi maksma. Mis tahes kõnealune tagasimakse ei mõjuta noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest asjaomasele rakenduskavale makstavat rahalist toetust.

▼B

Artikkel 23

Finantsjuhtimine

Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 130 jagab komisjon, kui ta hüvitab vahemaksed ja tasub noorte tööhõive algatuse lõppsaldo prioriteetsete suundade kaupa, liidu eelarve vastavad vahendid võrdselt sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse konkreetse eraldise vahel. Kui kõik vahendid tööhõive algatusele suunatud konkreetsest eraldisest on hüvitatud, eraldab komisjon liidu eelarvest tehtava ülejäänud hüvitised sotsiaalfondile.

Komisjon jagab sotsiaalfondi hüvitised piirkondade kategooriate vahel vastavalt artikli 22 lõikes 2 sätestatud suhtarvule.

PEATÜKK

VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 14 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 21. detsembri 2013 kuni 31. detsembrini 2020.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 14 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25

ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee

1. Komisjoni abistab komitee („sotsiaalfondi komitee”), mis on moodustatud ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel.

2. Sotsiaalfondi komitee juhatamise eest vastutav komisjoni liige võib selle vastutuse delegeerida mõnele komisjoni vanemametnikule. Sotsiaalfondi komitee sekretariaaditeenuste eest kannab hoolt komisjon.

3. Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.

4. Sotsiaalfondi komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja tööandjate organisatsioone liidu tasandil.

5. Sotsiaalfondi komitee võib kutsuda oma koosolekule hääleõiguseta esindaja Euroopa Investeerimispangast ja Euroopa Investeerimisfondist ning kodanikuühiskonna organisatsioonidest, kui nende osalemine on koosoleku päevakorrast tulenevalt vajalik.

6. Sotsiaalfondi komitee ülesanded:

toetuse andmisel sotsiaalfondist konsulteeritakse sotsiaalfondi komiteega rakenduskavasid ja programmitööd käsitlevate komisjoni otsuste eelnõude puhul;

toetuse andmisel sotsiaalfondist konsulteeritakse sotsiaalfondi komiteega tehnilise abi kavandatud kasutamise osas ja muude sotsiaalfondi puudutavate küsimuste osas, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil;

sotsiaalfondi komitee kinnitab artikli 10 lõikes 3 sätestatud riikidevahelise koostöö ühiste valdkondade loetelu.

7. Sotsiaalfondi komitee võib esitada arvamusi:

küsimuste kohta, mis on seotud sotsiaalfondi panusega Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse;

määruses (EL) nr 1303/2013 käsitletud küsimuste kohta, mis puudutavad sotsiaalfondi;

sotsiaalfondiga seotud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud, välja arvatud lõikes 6 osutatud küsimused.

8. Sotsiaalfondi komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti. Komisjon teatab sotsiaalfondi komiteele, millisel viisil komitee arvamusi on arvesse võetud.

Artikkel 26

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta selliste toetuste jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selliste toetuste suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Kõnealust määrust ja selliseid muid kehtivaid õigusakte kohaldatakse seetõttu selliste toetuste või asjaomaste tegevuste suhtes jätkuvalt pärast 31. detsembrit 2013.

2. Määruse (EÜ) nr 1081/2006 alusel enne 1. jaanuari 2014 esitatud või heaks kiidetud toetustaotlused jäävad jõusse.

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 26 sätete kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 28

Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 164.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Sotsiaalfondi investeeringute ühised väljundi- ja tulemusnäitajad

▼C2

Ühised väljundnäitajad osalejate kohta

„Osalejad” ( 2 ) tähendab isikuid, kes saavad sotsiaalfondi sekkumisest otseselt kasu, keda on võimalik kindlaks teha, kellelt saab küsida kirjeldavat enesekohast teavet ja kelle jaoks on ette nähtud konkreetsed sihtotstarbelised kulud. Teisi isikuid ei käsitata osalejatena. Kõik andmed esitatakse meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühised väljundnäitajad osalejate kohta:

—

töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;

—

pikaajalised töötud*;

—

tööturult eemalejäänud isikud*;

—

tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi;

—

töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;

—

nooremad kui 25-aastased*;

—

vanemad kui 54-aastased*;

—

vanemad kui 54-aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud või tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi;

▼M2

—

algharidusega (ISCED 1) või põhiharidusega (ISCED 2) isikud*;

—

keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;

—

kolmanda taseme haridusega (ISCED 5 või 8) isikud*;

—

sisserändajad, teise riigi taustaga osalejad, vähemused (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad)**;

—

puudega isikud**;

—

muud ebasoodsas olukorras olevad isikud**.

Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt väljundnäitajate põhjal.

Need andmed sotsiaalfondist toetatavas tegevuses osalejate kohta esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 111 lõikes 1 osutatud rakendamise aastaaruannetes.

Järgmised osalejaid käsitlevad andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 50 osutatud rakendamise aastaaruannetes:

—

kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;

—

maapiirkondade inimesed* ( 3 )

Nimetatud kahes väljundnäitajas osutatud osalejaid käsitlevad andmed kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimisisene kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasandil.

▼B

Ühised väljundnäitajad juriidiliste isikute kohta on:

—

projektide arv, mille on osaliselt või täielikult viinud ellu sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid;

▼C1

—

selliste projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalust tööhõives ja parandavad nende karjäärivõimalusi;

▼B

—

riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele suunatud projektide arv;

—

toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sealhulgas ühistute ja sotsiaalmajanduse ettevõtete arv.

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 111 lõikes 1 osutatud rakendamise aastaaruannetes.

Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

▼C3

—

tööturult eemalejäänud osalejad, kes asusid pärast tegevuse lõppemist tööd otsima*;

—

osalejad, kes asusid pärast tegevuse lõppemist haridust/koolitust saama*;

—

osalejad, kes asusid pärast tegevuse lõppemist omandama kutsekvalifikatsiooni*;

—

osalejad, kes asusid pärast tegevuse lõppemist tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—

ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes asusid pärast tegevuse lõppemist tööd otsima, haridust/koolitust saama, kutsekvalifikatsiooni omandama, asusid tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.

▼B

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 111 lõikes 1 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Kõik andmed esitatakse meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

▼C3

—

osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—

osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist paranenud*;

—

vanemad kui 54-aastased osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—

ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.

▼B

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 5 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel. Kõik andmed esitatakse meeste ja naiste kohta eraldi.

II LISA

Noorte tööhõive algatuse tulemusnäitajad

Need andmed esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 sätestatud rakendamise aastaaruannetes ning aruandes, mis käesoleva määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt esitatakse 2015. aasta aprillis. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.

1) Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta:

„Osalejad” ( 4 ) tähendab isikuid, kes saavad noorte tööhõive algatuse sekkumisest otseselt kasu, keda on võimalik kindlaks teha, kellelt saab küsida kirjeldavat enesekohast teavet ja kelle jaoks on ette nähtud sihtotstarbelised kulutused.

Koheste tulemuste näitajad on:

▼C3

—

töötud osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—

pikaajalistest töötutest osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise*;

—

pikaajalistest töötutest osalejad, kes saavad pärast tegevuse lõppemist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—

pikaajalistest töötutest osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—

tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise**;

—

tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes saavad pärast tegevuse lõppemist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—

tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*.

▼B

2) Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta

Pikaajaliste tulemuste näitajad on:

▼C3

—

osalejad, kes kuue jooksul pärast tegevuse lõppemist on omandamas täiendusharidust, osalevad kutset andvates koolitusprogrammides, õpipoisiõppes või praktikas*,

—

osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle*,

—

osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud ise endale tööd andma*.

▼B

Andmed pikaajaliste tulemuste näitajajate kohta kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.

III LISA

Vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikkel 6	Artikkel 7
	Artikkel 8
Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—
	Artikkel 11
	Artikkel 12
Artikkel 11	Artikkel 13
	Artikkel 14
	Artikkel 15
	Artiklid 16–23
	Artikkel 24
	Artikkel 25
Artikkel 12	Artikkel 26
Artikkel 13	Artikkel 27
Artikkel 14	Artikkel 28
Artikkel 15	Artikkel 29

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 289).

( 2 )

(+) Korraldusasutus loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt üksikutest osalejate andmed, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis d. Liikmesriikide kehtestatud andmetöötluskord peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31)), eelkõige selle artiklitega 7 ja 8.

Tärniga* tähistatud näitajate all esitatud andmed on isikuandmed direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkt c). Vastutava töötleja mõiste on määratletud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2.

Kahe tärniga** tähistatud näitajate all esitatud andmed kuuluvad erikategooriasse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 8. Võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada täiendavaid erandeid lisaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikega 2 ettenähtud eranditele (direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 4).

( 3 )

(++) Andmed kogutakse väiksemate haldusüksuste tasandil (kohalikud haldusüksused 2) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

( 4 ) Korraldusasutus loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt üksikute osalejate andmed, nagu on sätestatud määruse 1303/2013. artikli 125 lõike 2 punktis d. Liikmesriikide andmetöötluskord peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ sätetega, eelkõige selle artiklitega 7 ja 8.

Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isiklikud andmed direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (artikli 7 punkt c). Vastutava töötleja mõiste on määratletud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2.

Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad erikategooriasse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 8. Võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada täiendavaid erandeid lisaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikega 2 ettenähtud eranditele (direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 4).