02013R1301 — ET — 20.12.2013 — 000.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSES (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, (ELT L 347 20.12.2013, lk 289) |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSES (EL) nr 1301/2013,
17. detsember 2013,
mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
I
PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) ülesanded, sellest makstava toetuse ulatus lähtuvalt eesmärgist investeerida majanduskasvu ja tööhõivesse ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgist ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ERFist toetamise erisätted.
Artikkel 2
ERFi ülesanded
ERF aitab rahastada meetmeid, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust liidus piirkondade majanduse jätkusuutliku arengu ja struktuurilise kohandamise kaudu, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ja mahajäävate piirkondade ümberkorraldamise kaudu.
Artikkel 3
ERF-ist antava toetuse ulatus
1. ERFist toetatakse artiklis 5 sätestatud investeerimisprioriteetide järgimiseks järgmisi tegevusi:
a) tootmisesse investeerimine, mis aitab kaasa püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele otsese abi kaudu VKEdesse investeerimiseks;
b) tootmisesse investeerimine, sõltumata asjaomase ettevõtte suurusest, millega aidatakse järgida artikli 5 punktides 1 ja 4 sätestatud investeerimisprioriteete, ning kui investeering hõlmab suurettevõtete ja VKEde koostööd, artikli 5 punktis 2 sätestatud prioriteete;
c) investeerimine taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele energia-, keskkonna-, transpordi- ja IKT-alaseid põhiteenuseid;
d) investeerimine sotsiaal-, tervishoiu-, teadus- ja uuendustegevuse ning ettevõtluse ja haridustaristusse;
e) investeerimine piirkondade sisemise potentsiaali arendamisse püsiinvesteeringute kaudu seadmetesse ja väikesemahulistesse taristutesse; nende hulka kuuluvad väikesemahulised kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;
f) koostöövõrkude loomine, koostöö ja kogemuste vahetus pädevate piirkondlike, kohalike, linna- ja muude riiklike ametiasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 lõikes 1 osutatud kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel, uuringud, ettevalmistustööd ja suutlikkuse parandamine.
2. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames võib ERFist toetada ka vahendite ja inimressursside jagamist ning igat liiki taristut kõikides piirkondades.
3. ERFist ei toetata:
a) tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;
b) investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladel;
c) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;
d) raskustes olevaid ettevõtteid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades;
e) investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.
Artikkel 4
Valdkondlik keskendumine
1. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide ning käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud investeerimisprioriteetide puhul, mida võib ERFist majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames toetada, keskendutakse järgmisele:
a) rohkem arenenud piirkondades:
i) vähemalt 80 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kahele või enamale valdkondlikule eesmärgile, ning
ii) vähemalt 20 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondlikule eesmärgile.
b) üleminekupiirkondades:
i) vähemalt 60 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kahele või enamale valdkondlikule eesmärgile, ning
ii) vähemalt 15 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondlikule eesmärgile.
c) vähemarenenud piirkondades:
i) vähemalt 50 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kahele või enamale valdkondlikule eesmärgile; ning
ii) vähemalt 12 % ERFi vahendite kogusummast eraldatakse riiklikul tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondlikule eesmärgile.
Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse üleminekupiirkondadena piirkondi, mille SKP elaniku kohta, mida kasutatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, oli programmiperioodil 2007-2013 alla 75 % EL 25 keskmisest SKPst võrdlusperioodil, ning piirkondi, millele abiandmine lõpetatakse programmiperioodil 2007-2013 järk-järgult, kuid mis on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 esimese lõigu punktis c viidatud rohkem arenenud piirkonna kategooria kohaselt programmiperioodil 2014-2020.
Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse vähemarenenud piirkonnana kõiki NUTS 2. tasandi piirkondi, mis moodustavad üksnes osa saareliikmesriikidest või saartest, mis asuvad Ühtekuuluvusfondist toetust saavates liikmesriikides, ning kõiki äärepoolseimaid piirkondi.
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib piirkonnakategooriale eraldatud ERFi miinimumosa olla selles lõikes sätestatust väiksem, tingimusel et sellist vähendamist tasakaalustatakse teistele piirkonnakategooriatele eraldatava osa suurendamisega. See summa liikmesriigi tasandil, mis hõlmab kõikidele piirkonnakategooriatele ettenähtud summasid määruse (EL) nr 1300/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud valdkondlike eesmärkide puhul ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktis 4 sätestatud valdkondliku eesmärgi puhul, ei ole seega väiksem kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud ERFi miinimumosade rakendamisest tulenev summa liikmesriigi tasandil.
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib Ühtekuuluvusfondi vahendid, mis on eraldatud määruse (EL) nr 1300/2013 artikli 4 punktis a sätestatud investeerimisprioriteetide toetamiseks, arvata käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii, punkti b alapunktis ii ja punkti c alapunktis ii sätestatud miinimumosade hulka. Sellisel juhul suurendatakse käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud osa 15 %-ni. Võimaluse korral tuleks need vahendid eraldada proportsionaalselt eri piirkonnakategooriate suhtes, võttes aluseks nende suhtelise osa asjaomase liikmesriigi kogu elanikkonnast.
Artikkel 5
Investeerimisprioriteedid
ERFist toetatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide raames järgmisi investeerimisprioriteete, tuginedes nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud ja partnerluslepingus sätestatud arenguvajadustele ja kasvupotentsiaalile:
1) teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine järgmisega:
a) teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et jõuda teadus- ja uuendustegevuses tippsaavutusteni ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd;
b) teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtjate, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaal- ja ökouuendustesse, avalike teenuste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas;
2) IKTle juurdepääsu ning selle kasutamise ja kvaliteedi edendamine järgmisega:
a) lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning arenevate tehnoloogiate ja võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine;
b) IKT toodete ja teenuste, e-kaubanduse arendamine ja IKT nõudluse edendamine;
c) e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse, e-kultuuri ja e-tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine;
3) VKEde konkurentsivõime suurendamine järgmisega:
a) ettevõtluse edendamine, eelkõige uute ideede kasutuselevõtu ja uute ettevõtete loomise soodustamise, muu hulgas ettevõtlusinkubaatori kaudu;
b) uute ärimudelite arendamine ja kasutuselevõtmine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelistumist;
c) toodete ja teenuste arendamissuutlikkuse loomise ja arendamise toetamine;
d) VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine;
4) toetada üleminekut vähese CO2 -heitega majandusele järgmisega:
a) taastuvatest energiaallikatest saadava energia tootmise ja jaotamise edendamine;
b) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamine ettevõtetes;
c) energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris;
d) madal- ja keskpingel toimivate arukate jaotussüsteemide väljaarendamine ja kasutuselevõtmine;
e) CO2-heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed;
f) vähese CO2-heitega tehnoloogiate alaste teadusuuringute ning innovatsiooni ja nende kasutuselevõtmise edendamine;
g) kasuliku soojuse nõudlusel põhineva tõhusa soojus- ja elektrienergia koostootmise edendamine;
5) kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamine järgmisega:
a) kliimamuutustega kohanemiseks suunatud investeeringute, sealhulgas ökosüsteemipõhiste lähenemiste toetamine;
b) eriliste ohtude käsitlemiseks, õnnetustele vastupidamise tagamiseks ning katastroofide ohjamise süsteemide arendamiseks suunatud investeeringute soodustamine;
6) keskkonnakaitse ja -säilitamise ning ressursitõhususe edendamine järgmisega:
a) investeerimine jäätmesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja toetada liikmesriikide investeerimisvajadusi seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega;
b) investeerimine veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja toetada liikmesriikide investeerimisvajadusi seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega;
c) loodus- ja kultuuripärandi säilitamine, kaitse, edendamine ja arendamine;
d) bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine ning mullastike kaitse ja taastamine ning ökosüsteemi teenuste edendamine, sealhulgas NATURA 2000 ja roheliste taristute kaudu;
e) linnakeskkonna parandamine, linnade taaselustamine, mahajäetud tööstusobjektide (sealhulgas endised sõjaväealad) taaselustamine ja saastatusest puhastamine, õhusaaste vähendamine ja müra vähendamise meetmete edendamine;
f) uuenduslike tehnoloogiate edendamine, millega parandada keskkonnakaitset ja ressursitõhusust jäätme- ja veesektoris, mullastike kaitset või vähendada õhusaastet;
g) tööstuses ressursitõhusale majandusele ülemineku toetamine ning keskkonnasäästliku majanduskasvu, ökoinnovatsiooni ja keskkonnatoime juhtimise edendamine avalikus ja erasektoris;
7) säästva transpordi edendamine ning oluliste võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine järgmisega:
a) Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-Tsse;
b) piirkondliku liikuvuse tõhustamine, liites teise ja kolmanda suurusjärgu sõlmed, sealhulgas mitmeliigilised sõlmed üleeuroopalise transpordivõrgu taristuga;
c) keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust;
d) ulatusliku, kõrgekvaliteedilise ja koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi arendamine ja taastamine ning mürataset vähendavate meetmete edendamine;
e) energiatõhususe ja tarnekindluse parandamine arukate energiajaotamise, -salvestamise ja -jaotamise süsteemidega ning taastuvatest energiaallikatest lähtuva hajatootmise toodetud energia integreerimine;
8) jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine läbi järgmiste tegevuste:
a) ettevõtlusinkubaatorite arendamise toetamine ning investeeringutoetus füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, mikroettevõtlusele ja ettevõtete asutamisele;
b) tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine;
c) kohalike arengualgatuste toetamine ning abi oma naabruskonnas teenuseid osutavatele struktuuridele, mis loovad uusi töökohti, kui sellised meetmed on väljaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 ( 1 ) kohaldamisala;
d) tööturuasutuste taristutesse investeerimine.
9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine järgmiste vahenditega:
a) investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile;
b) mahajäänud linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine;
c) sotsiaalsete ettevõtete toetamine;
d) kogukonna juhitud kohalike arengustrateegiate raames tehtavad investeeringud;
10) investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi;
11) ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks.
Artikkel 6
Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi näitajad
1. Kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljundnäitajaid, rakenduskava tulemusnäitajaid ja asjakohastel juhtudel rakenduskava väljundnäitajaid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4, artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv ning artikli 96 lõike 2 punkti c alapunktidega ii ja iv.
2. Ühiste väljundnäitajate ja rakenduskava väljundnäitajate algtasemeks võetakse null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantitatiivsed sihttasemed seatakse aastaks 2023.
3. Investeerimisprioriteetidega seotud rakenduskava tulemusnäitajate algtasemeks võetakse viimased olemasolevad andmed ja sihid seatakse aastaks 2023. Sihttasemeid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.
4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakt, et muuta käesoleva määruse I lisas nimetatud ühiste väljundnäitajate loetelu, kui see on põhjendatud, et tagada rakenduskavade elluviimise edusammude tõhus hindamine.
II
PEATÜKK
Territooriumide eripära käsitlemise erisätted
Artikkel 7
Linnade säästev areng
1. ERF toetab rakenduskavade raames linnade säästvat arengut läbi strateegiate, milles on sätestatud integreeritud meetmed linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, võttes arvesse linna- ja maapiirkondade vaheliste ühenduste edendamise vajadust.
2. Linnade säästvat arengut teostatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 36 osutatud integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu või konkreetse rakenduskava või prioriteetse erisuuna raames kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 1 esimese lõigu punktiga c.
3. Iga liikmesriik sõnastab partnerluslepingus oma spetsiifilist territoriaalset olukorda arvesse võttes nende linnapiirkondade valimise põhimõtted, kus linnade säästva arengu jaoks rakendatakse integreeritud meetmeid, ning kehtestab soovitusliku eraldise nende meetmete rakendamiseks liikmesriigi tasandil.
4. Vähemalt 5 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil eesmärgiga investeerida majanduskasvu ja tööhõivesse, eraldatakse linnade säästva arengu integreeritud meetmete jaoks, kus linnad, allpiirkondade või kohalikud asutused, kes vastutavad säästvate linnastrateegiate rakendamise eest (edaspidi „linnaasutused”) vastutavad ülesannete eest, mis on seotud vähemalt tegevuste valimisega kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõikega 6 või asjakohasel juhul kooskõlas selle määruse artikli 123 lõikega 7. Käesoleva artikli lõike 2 täitmiseks mõeldud esialgne summa sätestatakse asjakohastes rakendusprogrammi(de)s.
5. Korraldusasutus määrab kindlaks linnaasutusega konsulteerides selliste linna säästva arengu integreeritud meetmete haldamisega seotud ülesannete ulatuse, mille täitmisega tegelevad linnaasutused. Korraldusasutus vormistab oma otsuse ametlikult kirjalikus vormis. Korraldusasutus võib jätta endale õiguse enne heakskiitmist toimingute rahastamiskõlblikkust lõplikult kontrollida.
Artikkel 8
Uuenduslikud meetmed linnade säästva arengu valdkonnas
1. Komisjoni algatusel võib ERF toetada uuenduslikke meetmeid linnade säästva arengu valdkonnas kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikega 8. Nimetatud meetmed hõlmavad uuringuid ja katseprojekte, mille eesmärk on leida või katsetada uusi lahendusi, mis on välja töötatud linnade säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks ning mis on liidu tasandil olulised. Komisjon julgustab määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 punktis 1 osutatud kategooriatel põhinevate asjakohaste partnerite kaasamist uuenduslike meetmete ettevalmistamisse ja rakendamisse.
2. Erandina käesoleva määruse artiklist 4 võidakse uuenduslike meetmetega toetada kõiki tegevusi, mis on vajalikud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide saavutamise jaoks ning mis vastavad käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud investeerimisprioriteetidele.
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ERFi poolt kooskõlas käesoleva määrusega toetatavate uuenduslike meetmete valiku ja haldamise põhimõtete kohta.
Artikkel 9
Linnade arenguvõrgustik
1. Komisjon määrab vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 58 kindlaks linnade arenguvõrgustiku eesmärgiga edendada suutlikkust, koostöövõrgustikke ning kogemuste vahetamist liidu tasandil linnaasutuste, kes vastutavad kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõigetega 4 ja 5 linnade säästva arengustrateegia rakendamise eest, ning asutuste vahel, kes kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 vastutavad linnade säästva arengu valdkonna uuenduslike meetmete eest.
2. Linnade arenguvõrgustiku tegevused täiendavad neid, mida on rakendatud piirkondadevahelise koostöö eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( 2 ) (EL) nr 1299/2013 artikli 2 punkti 3 alapunkti b kohaselt.
Artikkel 10
Piirkonnad, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused
ERFi kaasfinantseeritavate rakenduskavade puhul, mis hõlmavad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 121 punktis 4 märgitud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike tingimuste või demograafilise olukorraga piirkondi, pööratakse erilist tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.
Artikkel 11
Väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad
Väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade konkreetse lisaeraldise suhtes ei kohaldata artiklit 4. Kõnealune eraldis eraldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3, 4 ja 7 sätestatud valdkondlike eesmärkide jaoks.
Artikkel 12
Äärepoolseimad piirkonnad
1. Äärepoolseimatele piirkondadele tehtavate konkreetsete lisaeraldiste suhtes ei kohaldata artiklit 4. Neid eraldisi kasutatakse ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimate piirkondade eripära ja piirangutega seotud täiendavate kulude hüvitamiseks, toetades:
a) määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlikke eesmärke;
b) kaubaveoteenuseid ja veoteenuse osutamise alustamist;
c) tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudumisega seotud tegevusi.
2. Lisaks kasutatakse lõikes 1 osutatud konkreetseid lisaeraldisi äärepoolseimates piirkondades tegevusabi ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutuste rahastamise toetamiseks.
3. Summa, mille suhtes kaasrahastamise määra kohaldatakse, on proportsionaalne üksnes lõikes 1 mainitud toetusesaaja lisakuludega tegevusabile ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutustega, ent see võib investeerimiskulutuste korral hõlmata kõiki rahastamiskõlblikke kulusid.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud konkreetsete lisaeraldistega ei või toetada:
a) tegevusi, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;
b) ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;
c) maksuvabastusi ja vabastust sotsiaalmaksudest.
5. Erandina artikli 3 lõike 1 punktidest a ja b võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, hoolimata nende ettevõtete suurusest.
6. Käesoleva määruse artiklit 4 ei kohaldata rahastamispaketi ERFi osa suhtes, mis on eraldatud Mayotte’ile kui äärepoolseimale piirkonnale ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses ning vähemalt 50 % sellest ERFi osast eraldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimese lõigu punktides 1, 2, 3, 4 ja 6 sätestatud valdkondlikele eesmärkidele.
III
PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 13
Üleminekusätted
1. Käesolev määrus ei mõjuta selliste toetuste jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selliste toetuste suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust ning nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte kohaldatakse selliste toetuste või tegevuste suhtes seega jätkuvalt pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab abi rakenduskavasid ja suurprojekte.
2. Määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud toetuse taotlused jäävad jõusse.
Artikkel 14
Delegeerimine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte alates 21. detsember 2013 kuni 31. detsembrini 2020.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 6 lõike 4 ja artikli 8 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 13 kohaldamist, tunnistatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
Artikkel 16
Läbivaatamine
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 ELi toimimise lepingu artiklis 177 sätestatud korras.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 12 lõiget 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ERFi TOETUSE ÜHISED VÄLJUNDNÄITAJAD MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVESSE INVESTEERIMISE EESMÄRGIL (ARTIKKEL 6)
|
|
ÜHIK |
NIMETUS |
|
Tulusad investeeringud |
||
|
|
ettevõtted |
Toetust saanud ettevõtete arv |
|
|
ettevõtted |
Tagastamatut või tagastatavat toetust saavate ettevõtete arv |
|
|
ettevõtted |
Muud rahalist toetust kui tagastamatut või tagastatavat toetust saavate ettevõtete arv |
|
|
ettevõtted |
Mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv |
|
|
ettevõtted |
Toetust (kõik liigid) saanud uute ettevõtete arv |
|
|
EUR |
Erainvesteeringud, mis täiendavad riigi toetust ettevõtetele (tagastamatu ja tagastatav toetus – grant) |
|
|
EUR |
Erainvesteeringud, mis täiendavad riigi toetust ettevõtetele (rahastamisvahendid ja auhinnad) |
|
|
täistööaja ekvivalendid |
Tööhõive kasv toetust (kõik liigid) saanud ettevõtetes |
|
Jätkusuutlik turism |
külastusi/aastas |
Toetust (kõik liigid) saanud turismiatraktsioonide ja kultuuri- ja rahvapärandisse kuuluvate paikade külastamise kordade arvu oodatav kasv |
|
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu |
leibkonnad |
Lisandunud leibkondade arv, kellel on võimalik kasutada lairibaühendust, mille kiirus on vähemalt 30 Mb/s |
|
Transport |
||
|
Raudteetransport |
kilomeetrid |
Uute raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk |
|
kilomeetrid |
Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk |
|
|
Teed |
kilomeetrid |
Uute teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk |
|
kilomeetrid |
Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk |
|
|
Linnatransport |
kilomeetrid |
Uute või parandatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus |
|
Siseveeteed |
kilomeetrid |
Uute või parandatud siseveeteede pikkus |
|
Keskkond |
||
|
Tahked jäätmed |
tonni/aastas |
Täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus |
|
Veevarustus |
füüsilised isikud |
Täiendav elanikkond, keda teenindatakse tõhusama veevarustuse abil |
|
Reovee puhastamine |
inimekvivalent |
Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus |
|
Riskiennetus ja -juhtimine |
füüsilised isikud |
Üleujutuse kaitse meetmetest kasu saav elanikkond |
|
füüsilised isikud |
Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude eest kaitsmiseks võetavatest meetmetest |
|
|
Maa taastamine |
hektarid |
Taastatud maa kogupindala |
|
Loodus ja bioloogiline mitmekesisus |
hektarid |
Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saavate elupaikade pindala |
|
Teadusuuringud ja innovatsioon |
||
|
|
täistööaja ekvivalendid |
Uute teadurite arv toetust (kõik liigid) saanud üksustes |
|
|
täistööaja ekvivalendid |
Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv |
|
|
ettevõtted |
Toetust (kõik liigid) saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv |
|
|
EUR |
Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega (kõik liigid) innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele |
|
|
ettevõtted |
Nende ettevõtete arv, keda toetatakse turu jaoks uute toodete kasutuselevõtuks |
|
|
ettevõtted |
Nende ettevõtete arv, keda toetatakse ettevõtte jaoks uudsete toodete kasutuselevõtuks |
|
Energeetika ja kliimamuutused |
||
|
Taastuvad energiaallikad |
MW |
Taastuva energia tootmise täiendav võimsus |
|
Energiatõhusus |
leibkonnad |
Tõhustatud energiatarbimise klassifikatsiooniga leibkondade arv |
|
|
kWh/aastas |
Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine |
|
|
kasutajad |
Arukatesse energiavõrkudesse ühendatud täiendavate energiatarbijate arv |
|
Kasvuhoonegaaside vähendamine |
CO2 ekvivalenttonnides |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas |
|
Sotsiaalne taristu |
||
|
Lastehoid ja haridus |
füüsilised isikud |
Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu mahutavus |
|
Tervishoid |
füüsilised isikud |
Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud |
|
Linnaarenduse erinäitajad |
||
|
|
füüsilised isikud |
Linnade integreeritud arengustrateegiatega hõlmatud aladel elavad inimesed |
|
|
ruutmeetrid |
Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades |
|
|
ruutmeetrid |
Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned |
|
|
elamud |
Renoveeritud elamud linnapiirkondades |
II LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 1080/2006 |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
— |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 6 |
— |
|
Artikkel 7 |
— |
|
— |
Artikkel 6 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 7 |
|
— |
Artikkel 8 |
|
— |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 9 |
— |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
|
— |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 12 |
— |
|
Artikkel 13 |
— |
|
Artikkel 14 |
— |
|
Artikkel 15 |
— |
|
Artikkel 16 |
— |
|
Artikkel 17 |
— |
|
Artikkel 18 |
— |
|
Artikkel 19 |
— |
|
Artikkel 20 |
— |
|
Artikkel 21 |
— |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 13 |
|
— |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 23 |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 24 |
Artikkel 16 |
|
Artikkel 25 |
Artikkel 17 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus ERFi määruse artikli 6, Euroopa territoriaalse koostöö määruse artikli 15 ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 4 kohaldamise kohta
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni kinnitused ELi seaduseandjale, et ERFi määruse, Euroopa territoriaalse koostöö määruse ja Ühtekuuluvusfondi määruse ühised väljundnäitajad, mis esitatakse iga nimetatud määruse lisas, on töötatud välja põhjaliku ettevalmistusprotsessi käigus, millesse on kaasatud nii komisjoni kui ka liikmesriikide hindamiseksperdid, ning et need näitajad peaksid eeldatavasti jääma stabiilseks.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013 mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 470).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013, 17. detsember 2013 erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö” (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 259).