Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt ( 1 ), eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 24/2009 (väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta) (EKP/2008/30) ( 2 ) tuleb oluliselt muuta, eelkõige võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ( 3 ), tuleb määrus selguse huvides ümber sõnastada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktist a tuleneb, et väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions) (edaspidi FVCd) kuuluvad andmeid esitava üldkogumi hulka EKP statistikaaruandluse nõuete täitmise eesmärgil, sh rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 3 kohaselt peab EKP kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis ja ta võib teatavad andmeesitajate klassid osaliselt või täielikult statistikaaruandluse nõudest vabastada.

(3)	FVC andmete põhieesmärk on anda EKP-le piisav statistika FVCde allsektori finantstegevuse kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”).

(4)

Võttes arvesse tihedat seost FVCde ja rahaloomeasutuste (RAd) väärtpaberistamise tegevuse vahel, on vajalik RAde ja FVCde ühetaoline, üksteist täiendav ja integreeritud aruandlus. Seetõttu tuleb käesoleva määruse alusel esitatavat statistilist teavet vaadelda koosmõjus RAde andmenõuetega väärtpaberistatud laenude kohta, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) ( 4 ).

(5)	Käesoleva määrusega kehtestatud FVCde ja RAde integreeritud statistikaaruandluse meetodite ning erandite eesmärgiks on andmeesitajate aruandluskoormuse vähendamine ning FVCde ja RAde statistikaaruandluse kattuvuste kõrvaldamine.

(6)	RKPdel peaks olema võimalus vabastada FVCd aruandlusnõuetest, kui see on ebamõistlikult kulukas, võrreldes nendest saadava statistilise kasuga.

(7)

Kuigi Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 34.1 alusel EKP poolt vastu võetud määrused ei anna mis tahes õigusi ega pane mis tahes kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii euroala kui ka euroalaväliste liikmesriikide suhtes. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjenduses 17 osutatakse asjaolule, et EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb kohustus kavandada ja võtta riigi tasandil kõik euroalaväliste liikmesriikide poolt kohaseks peetud meetmed statistika kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada euroala liikmesriikideks.

(8)	Kohaldatakse konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsele ja kasutamisele määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud standardeid.

(9)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõike 1 kohaselt on EKP-l pädevus kohaldada sanktsioone nende andmeesitajate suhtes, kes ei täide EKP määrustest või otsustest tulenevaid statistikaaruandluse kohustusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. FVCd, kes on euroala liikmesriigi residendid, moodustavad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi. Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi suhtes kohaldatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

2. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi moodustab vaadeldav andmeid esitav üldkogum, millest on välja arvatud need FVCd, kes on täielikult statistikaaruandluse nõuetest vabastatud artikli 5 lõike 1 punkti c alusel. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud statistikaaruandluse nõudeid, võttes arvesse artiklis 5 sätestatud erandeid. FVCd, kes peavad esitama oma aastaaruande artikli 5 lõike 3 alusel või kelle suhtes kohaldatakse ad hoc aruandluskohustust artikli 5 lõike 5 alusel, kuuluvad samuti tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse.

3. Juhul kui FVC ei ole oma riigi seaduste kohaselt juriidiline isik, käsitatakse käesoleva määruse alusel andmeesitajatena FVC seaduslikke esindajaid või, nende puudumisel, isikuid, kes kohaldatavate riigi seaduste kohaselt vastutavad FVC tegevuse eest.

1. EKP juhatus koostab ja muudab statistilistel eesmärkidel peetavat selliste FVCde nimekirja, mis moodustavad käesoleva määruse kohaselt vaadeldava andmeid esitava üldkogumi. FVCd esitavad RKPdele andmed, mis tuleb RKPdele esitada kooskõlas 1. augusti 2007. aasta suunisega EKP/2007/9 rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta ( 8 ). RKPd ja EKP võimaldavad juurdepääsu nimekirjale ja selle ajakohastustele kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

2. FVC peab asjaomasele RKP-le oma olemasolust teatama ühe nädala jooksul alates FVC poolt tegevuse alustamisest, olenemata sellest, kas ta eeldab statistikaaruandluse kohustust käesoleva määruse alusel.

3. Kui lõikes 1 osutatud nimekirja viimane kättesaadav elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi andmeesitaja suhtes, kes ei ole oma statistikaaruandluse kohustust nõuetekohaselt täitnud, kui lõikes 2 osutatud nõue on täidetud ja andmeesitaja tugines ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum esitab asjaomasele RKP-le andmed seisude, finantsvoogude ja FVCde varade ja kohustuste kustutamiste / väärtuse vähendamiste kohta kord kvartalis kooskõlas I ja II lisaga.

2. RKPd võivad väärtpaberite kaupa (security-by-security basis) lõikes 1 sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet FVCde poolt emiteeritud ja hoitavate väärtpaberite kohta koguda ulatuses, milles lõikes 1 osutatud andmeid saab tuletada vastavalt III lisas määratletud statistika miinimumnõuetele. Ilma, et see mõjutaks artiklis 6 sätestatud tähtajalisuse nõudeid, võivad RKPd nõuda väärtpaberite kaupa andmete esitamist FVCde poolt hoitavate võlaväärtpaberite finantsvoogude kohta ühe Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) ( 9 ) I lisa 1. osa punktis 2 nimetatud meetodi põhjal.

3. Ilma et see mõjutaks II lisas sätestatud aruandlusreegleid, tuleb aruandlus käesoleva määruse alusel kõikide FVCde varade ja kohustuste kohta esitada kooskõlas riigi õigusaktidega, millega võetakse üle nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ( 10 ). Vastavas riigi õigusaktis, millega võetakse üle nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 11 ), sätestatud raamatupidamisreegleid kohaldatakse nende FVCde suhtes, kes jäävad välja riigi selle õigusakti kohaldamisalast, millega võetakse üle direktiiv 86/635/EMÜ. Selliste FVCde suhtes, kes jäävad välja nende riigi õigusaktide kohaldamisalast, millega võetakse üle osutatud direktiivid, kohaldatakse mis tahes muid asjaomaseid riigi või rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid või tava.

4. Juhul kui lõike 3 kohaselt tuleb instrumentide aruandlus esitada turuväärtuse meetodil, võivad RKPd vabastada FVCd instrumentide aruandluse esitamisest turuväärtuse meetodil, kui FVCde kulud oleksid ebamõistlikult suured. Sel juhul peavad FVCd kohaldama investoritele mõeldud aruannetes kasutatud hindamist.

5. Juhul kui riigisisese turutava kohaselt on kättesaadavate andmete viitekuupäev kvartali sees, võivad RKPd lubada andmeesitajatel esitada neid kvartaliandmeid, kui andmed on võrreldavad ja arvesse võetakse olulisi finantsvooge, mis toimuvad selle kuupäeva ja kvartalilõpu vahel.

6. Selle asemel, et esitada andmed lõikes 1 osutatud finantsvoogude kohta, võivad andmeesitajad kokkuleppel asjaomase RKPga esitada andmed ümberhindluskorrigeerimiste ja muude mahumuutuste kohta, mis võimaldavad RKP-l finantsvood tuletada.

7. Lõikes 1 osutatud kustutamiste / väärtuse vähendamise kohta andmete esitamise asemel võib andmeesitaja kokkuleppel asjaomase RKPga esitada muud teavet, millest RKP saab tuletada nõutavad andmed kustutamiste / väärtuse vähendamise kohta.

1. RKPd võivad teha artiklis 4 sätestatud statistikaaruandluse nõuetest erandeid vastavalt järgmisele:

2. Eelneval kokkuleppel asjaomase RKPga võivad FVCd soovi korral lõikes 1 osutatud erandeid mitte kasutada ja täita artiklis 4 sätestatud statistikaaruandluse nõudeid täielikult.

3. Juhul kui FVC aastaaruanne ei ole avaldatud, peavad FVCd, kes kasutavad lõike 1 punktis c sätestatud erandit, esitama aastaaruande asjaomasele RKP-le kuue kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu või varaseimal hetkel pärast seda kooskõlas kehtiva õiguskorraga riigis, kus FVC on resident. Asjaomane RKP teavitab FVCsid, kelle suhtes seda aruandluse nõuet kohaldatakse.

4. Asjaomane RKP tühistab lõike 1 punktis c sätestatud erandi, kui andmed käesolevas määruses kirjeldatud statistikanõuetega võrreldaval alusel ei ole olnud asjaomasele RKP-le õigel ajal kättesaadavad kolmel järjestikusel aruandlusperioodil, olenemata sellest, kas tegemist oli FVC veaga. FVCd alustavad artiklis 4 sätestatud andmete aruandlusega hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, mil asjaomane RKP on andmeesitajale teatanud erandi tühistamisest.

5. Ilma et see piiraks lõiget 3, samuti käesoleva määruse nõuete täitmiseks, on RKPdel õigus esitada FVCdele, kellele on tehtud erand lõike 1 punkti c mõttes, ad hoc statistikaaruandluse nõudeid. FVCd peavad ad hoc nõutava teabe esitama 15 tööpäeva jooksul pärast asjaomase RKP taotlust.

RKPd esitavad residendist FVCde positsioone hõlmavate varade ja kohustuste agregeeritud kuuandmed EKP-le 28. tööpäeva lõpuks pärast selle kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse. RKPd kehtestavad tähtajad andmete saamiseks andmeesitajatelt.

1. Andmeesitajad peavad järgima nende suhtes kohaldatavaid statistikaaruandluse nõudeid, mis on kooskõlas III lisas sätestatud miinimumnõuetega edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste kohta.

2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi nõudeid arvestades aruandluskorda, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete järgimist.

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad esitavad käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. Seda õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

2. Pärast 31. detsembrit 2014 tegevust alustanud FVCd, kes esitavad andmeid esimest korda, esitavad kvartaliandmed alates väärtpaberistamise tegevuse alustamisest.

3. FVCd, kes alustavad tegevust pärast euro kasutusele võtmist liikmesriigis pärast 31. detsembrit 2014, esitavad esimeses aruandluses kvartaliandmed alates vaatlusperioodist, mil liikmesriik euro kasutusele võttis. Vaatlusperioodi kohta, mil liikmesriik euro kasutusele võttis, esitavad FVCd ainult seisud.

1. Määrus (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30) tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Tabel 1: seisud ja vood

A. Riigisisesed

B. Riigivälised, euroala riigid

C. Välismaailm

D. Kokku

Kokku

RAd

Mitte-RAd – kokku

Kokku

RAd

Mitte-RAd – kokku

Pangad

Mittepangad

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid + pensionifondid (S.128+S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid + pensionifondid (S.128+S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

sellest FVCd

VARAD

1 Hoiused ja laenunõuded

kuni üks aasta

üle ühe aasta

2 Väärtpaberistatud laenud

2a euroala RA (algataja)

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

üle viie aasta

2b euroala valitsemissektor (algataja)

2c euroala OFI (1), investeerimisfond, mis ei ole rahaturufond (2) ja ICPF (algataja)

2d euroala NFC (3) (algataja)

2e mitteeuroala algataja

3 Võlaväärtpaberid (4)

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

üle kahe aasta

4 Muud väärtpaberistatud varad

4a sellest euroala valitsemissektor (algataja)

4b sellest euroala NFC (algataja)

5 Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad/osakud

6 Tuletisinstrumendid

7 Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

8 Muu vara

KOHUSTUSED

9 Saadud laenud ja hoiused

kuni üks aasta

üle ühe aasta

10 Emiteeritud võlaväärtpaberid (4)

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

üle kahe aasta

11 Kapital ja reservid

12 Tuletisinstrumendid

13 Muud kohustused

13a sellest kogunenud intress ja emiteeritud võlaväärtpaberid (5)

(1) Muud finantsvahendajad, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid.

(2) Kindlustusseltsid ja pensionifondid.

(3) Mittefinantsettevõtted.

(4) Kooskõlas artikli 4 lõikega 2 võivad RKPd neid andmeid koguda väärtpaberite kaupa (security-by security).

(5) RKPd võivad teha erandi emiteeritud väärtpaberitelt kogunenud intressi osas, kui neid andmeid saab tuletada või prognoosida muude allikate põhjal.

4. Kõikide finantsvarade ja kohustuste aruandlus toimub brutosummana (st finantsvaradest ei tohi lahutada kohustusi).

Tabel A

FVCde varade ja kohustuste instrumendiliikide määratlused

VARADE LIIGID

Liik	Peamiste omaduste kirjeldus
1. Hoiuste ja laenunõuded	Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see kirje FVCde poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud. Siia kuuluvad järgmised kirjed: — FVCde hoiused, näiteks üleööhoiused, kokkulepitud tähtajaga hoiused ja etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; — FVCde antud laenud; — nõuded pöördrepotehingute alusel sularahatagatise vastu FVCde määratud hinnaga ostetud (koos kohustusega müüa samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi) väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje; — nõuded väärtpaberite laenutehingu alusel sularahatagatise vastu FVCde laenatud väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje. Käesoleva määruse eesmärgil kuuluvad siia ka ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks.
2. Väärtpaberistatud laenud	Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see kirje FVCde poolt algatajalt võetud laene. Laenud on finantsvara, mis tekib rahaliste vahendite väljalaenamisega võlausaldaja poolt võlgnikule ja mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud. Siia kuuluvad ka: — kapitalirendid kolmandatele isikutele: kapitalirent on leping, millega püsikauba seaduslik omanik (edaspidi „rendileandja”) annab kolmandale isikule (edaspidi „rentnik”) üle vara omandiõiguse riskid ja hüved. Statistika eesmärgil käsitletakse kapitalirenti laenuna rendileandjalt rentnikule, mis võimaldab rentnikul osta püsikaupa. Rendileandjana tegutseva algataja poolt antud kapitalirent tuleb kajastada varade kirje „Väärtpaberistatud laenud” all. Renditud vara näidatakse rentniku, mitte rendileandja bilansis; — halvad laenud, mida ei ole veel tagasi makstud või kustutatud: halbadeks laenudeks peetakse laene, mille tagasimakse on hilinenud või mille tagasimaksevõimalusi hinnatakse takistatuks; — mittekaubeldavad väärtpaberid: hallatavad võlaväärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul; — kaubeldavad laenud: laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse „Väärtpaberistatud laenude” alla juhul, kui nendega kauplemine järelturul ei ole tõendatud. Vastasel juhul liigitatakse need „Võlaväärtpaberite” alla; — allutatud laen hoiuse või laenu kujul: allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud, andes neile „Omandiväärtpaberite” teatud omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Väärtpaberistatud laenude” või „Võlaväärtpaberite” alla. Kui kõiki FVCde hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas jooksvalt ühe arvuna, tuleb see arv esitada kirjes „Võlaväärtpaberid”, kuna allutatud laenud esinevad enamasti võlaväärtpaberite, mitte laenude kujul; — laenude aruandlus peab toimuma nimiväärtuses ka siis, kui need osteti algatajalt teistsuguse hinna eest. Nimiväärtuse ja ostuhinna erinevuse vastaskirje on „Muud kohustused”. See kirje hõlmab väärtpaberistatud laenusid, olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laene kajastada FVC bilansis.
3. Võlaväärtpaberid	Hoitavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad: — väärtpaberid, mille valdajal on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (või teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast; — laenud, mis on muutunud väärtpaberiturul vabalt kaubeldavaks (st kaubeldavad laenud), tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe. Kui tõendid puuduvad, liigitatakse asjaomased laenud „Väärtpaberistatud laenude” alla; — allutatud laenud võlaväärtpaberite kujul. Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. Juhul kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina. See kirje peab hõlmama hoitavad võlaväärtpaberid, olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laenud FVC bilansis kajastada.
4. Muud väärtpaberistatud varad	See kirje hõlmab väärtpaberistatud varasid, v.a vara liigid 2 ja 3, näiteks maksulaekumised või kommertskrediit, olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laenud FVC bilansis kajastada.
5. Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad/osakud	Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Põhimõtteliselt annab see finantsvara selle omanikule õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osa jagamisele kuuluvast netovarast. Siia kuuluvad nii börsil noteeritud kui ka börsil noteerimata aktsiad, muud omandiväärtpaberid, rahaturufondide aktsiad/osakud ja muude investeerimisfondide, v.a rahaturufondid, aktsiad/osakud. Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingute alusel müüdud omandiväärtpabereid käsitletakse 3. liigi „Võlaväärtpaberid” nõuete kohaselt.
6. Tuletisinstrumendid	Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda. Siia kuuluvad: — optsioonid — ostutähed (warrants) — futuurid — forvardlepingud — vahetuslepingud — krediididerivatiivid Tuletisinstrumendid kirjendatakse turuväärtuses bilansis brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel. Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata. See kirje ei hõlma tuletisinstrumente, mida riigisiseste reeglite kohaselt bilansis ei kajastata.
7. Mittefinantsvara (sh põhivara)	Materiaalne ja immateriaalne vara, mis ei ole finantsvara. Põhivara on mittefinantsvara, mida FVCd kasutavad korduvalt või pidevalt enam kui ühe aasta vältel. Siia kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed ja intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid.
8. Muud varad	Siia kuuluvad bilansi varade poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Varad, mis ei ole mujal hõlmatud”. See kirje võib sisaldada järgmist: — hoiustelt ja laenudelt kogunev intress, — hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunev intress, — laekumised, mis ei ole seotud FVCde põhitegevusega.

KOHUSTUSTE LIIGID

Liik	Peamiste omaduste kirjeldus
9. Saadud laenud ja hoiused	FVCde kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Siia kuuluvad: — laenud: FVCdele antud laenud, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud; — FVCde poolt emiteeritud mittekaubeldavad võlainstrumendid: emiteeritud mittekaubeldavad võlainstrumendid liigitatakse üldiselt „Hoiuste näol esinevateks kohustusteks”. FVCde emiteeritud mittekaubeldavad instrumendid, mis hiljem muutuvad kaubeldavaks ja millega saab kaubelda järelturul, tuleks liigitada ümber „Võlaväärtpaberiteks”; — repotehingud ja repo-tüüpi tehingud sularahatagatise vastu: FVCde poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite (kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) eest saadud raha vastaskirje. Summad, mida FVCd on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada siia, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. See tähendab, et FVCdele jäävad tehingu kestel kõik vastavatest väärtpaberitest tulenevad riskid ja hüved; — väärtpaberilaenu eest saadud sularahatagatis: summad, mis on saadud kolmandale isikutele väärtpaberite laenutehingute alusel (sularahatagatisega) ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest; — kulla ajutise üleandmise tehingute eest saadud sularahatagatis.
10. Emiteeritud võlaväärtpaberid	FVCde emiteeritud väärtpaberid, v.a omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Siia kuuluvad ka järgmises vormis emiteeritud väärtpaberid: — varaga tagatud väärtpaberid, — krediidiriskiga seotud väärtpaberid, — kindlustusega seotud väärtpaberid.
11. Kapital ja reservid	Aruandlusvormil hõlmab see liik summasid, mis tekivad FVCde aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on varalised õigused FVCs ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja omavahenditest likvideerimise korral. Samuti hõlmab see liik vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille FVCd on eraldanud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Siia kuuluvad: — aktsiakapital, — jaotamata kasum või vahendid, — sihtotstarbelised eraldised laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara katteks, — väärtpaberistamise fondi osakud.
12. Tuletisinstrumendid	Vt 6. liik.
13. Muud kohustused	Siia kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, mis on määratletud kui „Kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud”. See kirje võib sisaldada järgmist: — hoiustelt ja laenudelt kogunev intress; — emiteeritud väärtpaberitelt kogunev intress; — FVCde põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud jne; — eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid jne; — netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest; — tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad; — laenude hindamise korrigeerimise vastaskirjed, st laenude nimiväärtus miinus ostuhind. Emiteeritud võlaväärtpaberitelt kogunev intress esitatakse eraldi „sellest”-kirjena, kui RKP teeb erandi olukorras, kus andmeid on võimalik tuletada või arvutada muude allikate põhjal.

Sektorite liigitus põhineb ESA 2010 standardil. Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne sektorite ülevaade, mis riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide territooriumil asuvad tehingupooled tuvastatakse nende sektori järgi kooskõlas Euroopa Keskpanga (EKP) statistiliste nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatus „Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual” toodud juhistest tehingupoolte liigituseks („Guidance for the statistical classification of customers”). Väljaspool eurot rahaühikuna kasutavaid liikmesriike asuvatele krediidiasutustele viidatakse pigem kui „pankadele” ja mitte RAdele. Mõiste „mitte-RA” osutab samuti ainult euroalale. Liikmesriikide puhul, mille rahaühik ei ole euro, kasutatakse mõistet „mittepangad”.

Tabel B

Sektorite määratlused

Sektor	Määratlus
1. RAd	RAd määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 1 mõistes. Sektor hõlmab RKPd, liidu õigusaktidega määratud krediidiasutused, rahaturufondid, muud finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning vähemalt majanduslikus mõttes oma arvel ja nimel laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises, ning e-raha asutused, kes e-raha emiteerides sisuliselt tegelevad finantsvahendusega.
2. Valitsemissektor	Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse peamiselt kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111 kuni 2.113).
3. Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid	Investeerimisfondid määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 1 mõistes. Allsektor hõlmab kõiki ühisinvesteerimisettevõtjaid, v.a rahaturufonde, kes investeerivad finantsvaradesse ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine.
4. Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide, finantsvahenduse abiettevõtted, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega. Allsektor hõlmab ka FVCd käesoleva määruse tähenduses (ESA 2010, punktid 2.86 kuni 2.94). Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Allsektor hõlmab ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95 kuni 2.97). Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. Allsektor hõlmab ka valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010, punktid 2.98 kuni 2.99).
5. Kindlustusseltsid + pensionifondid	Kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010, punktid 2.100 kuni 2.104). Pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli muid hüvitisi surma ja puude korral (ESA pom2010, punktid 2.105 kuni 2.110).
6. Mittefinantsettevõtted	Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.50).
7. Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused	Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. Kodumajapidamiste sektor hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juriidilise isiku õigusteta ühinguid, v.a need, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena ja mis on turutootjad (ESA 2010, punktid 2.118 kuni 2.128). Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 ja 2.130).

Finantstehinguid määratletakse kooskõlas ESA 2010-ga finantsvara netosoetamisena või kohustuste netovõtmisena iga finantsinstrumendi liigi kohta, st asjakohasel aruandlusperioodil toimuvate finantstehingute kogusummana. Finantstehing institutsionaalsete üksuste vahel on finantsvara ja vastavate kohustuste samaaegne loomine või likvideerimine või finantsvara omandiõiguse üleminek või -kohustuse enda kanda võtmine. Finantstehinguid kajastatakse tehinguväärtuses, st omavääringus, milles asjaomaseid finantsvarasid ja/või -kohustusi tekitatakse, likvideeritakse, vahetatakse või võetakse üle institutsionaalsete üksuste vahel, ja üksnes ärilistel kaalutlustel. Kustutamised / väärtuse vähendamised ja hindamise muutused ei ole finantsvood.

Laenude kustutamine / väärtuse vähendamine on bilansis kajastatud laenude väärtuse muutuse mõju, mis tuleneb laenude kustutamisest / väärtuse vähendamisest. Kui see on nähtav, siis kuulub siia ka kustutamine / väärtuse vähendamine, mida tunnustatakse laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale isikule. Kustutamine tähistab olukorda, kui laenu peetakse väärtuseta varaks ja see kõrvaldatakse bilansist. Väärtuse vähendamine tähistab olukorda, kui eeldatakse, et laenu ei saada tagasi täies mahus ja bilansis vähendatakse laenu väärtust.

Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.