02013R0883 — ET — 17.01.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 883/2013,

11. september 2013,

mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999

(ELT L 248 18.9.2013, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2016/2030, 26. oktoober 2016,

  L 317

1

23.11.2016

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2020/2223, 23. detsember 2020,

  L 437

49

28.12.2020



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 883/2013,

11. september 2013,

mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999



Artikkel 1

Eesmärgid ja ülesanded

1.  

Kelmuste/pettuste, korruptsiooni ning Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi ühiselt„liit”, kui kontekst seda nõuab) finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse tõhustamiseks kasutab otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom loodud Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi„amet”) juurdluse korraldamise volitusi, mis on antud komisjonile:

a) 

asjaomaste liidu õigusaktidega ja

b) 

liidu poolt kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud asjaomaste koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepetega.

2.  
Amet annab liikmesriikidele komisjonipoolset abi tiheda ja korrapärase koostöö korraldamisel nende pädevate asutuste vahel, et kooskõlastada tegevust, mille eesmärk on liidu finantshuvide kaitsmine pettuste eest. Amet aitab välja töötada ning arendada meetodeid kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Amet edendab ja kooskõlastab liidu finantshuvide kaitsmisega seotud kogemuste ja hea menetlustava vahetamist liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel ning toetab ühiseid pettustevastase võitluse meetmeid, mida liikmesriigid viivad ellu vabatahtlikult.
3.  

Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide kohaldamist:

a) 

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokoll nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta;

b) 

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus;

c) 

personalieeskirjad;

▼M2

d) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 ( 1 );

e) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725 ( 2 ).

▼B

4.  
Amet korraldab aluslepingutega või nende alusel loodud institutsioonides, organites, ametites ja asutustes (edaspidi„institutsioonid, organid, ametid ja asutused”) haldusjuurdlusi, et võidelda kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Selleks uurib ta ametikohustuste täitmisega seotud raskeid juhtumeid, mis kujutavad endast liidu ametnike ja muude teenistujate kohustuste hooletusse jätmist, mis võib viia distsiplinaar- või asjakohasel juhul kriminaalmenetluseni, või institutsioonide või organite liikmete, ametite või asutuste juhtide või nende institutsioonide, organite, ametite või asutuste töötajate samaväärset kohustuste täitmata jätmist, kelle suhtes ei kohaldata personalieeskirju (edaspidi ühiselt„ametnikud, muud teenistujad, institutsioonide või organite liikmed, ametite või asutuste juhid või töötajad”).

▼M2

4a.  
Amet loob tihedad suhted Euroopa Prokuratuuriga (EPPO), mis asutati tõhustatud koostöös nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 ( 3 ). Sellised suhted peavad tuginema vastastikusele koostööle, teabevahetusele, täiendavusele ja kattuva töö vältimisele. Nende eesmärk on eelkõige ameti ja EPPO volituste vastastikune täiendavus ja ameti abi EPPO-le, mis tagavad kõigi olemasolevate vahendite kasutamise liidu finantshuvide kaitsmisel.

▼M2

5.  
Käesoleva määruse kohaldamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused ning institutsioonid, organid, ametid ja asutused sõlmida ametiga halduskokkuleppeid. Eelkõige võivad need halduskokkulepped käsitleda teabe edastamist, juurdluste korraldamist ja järelmeetmete võtmist.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„liidu finantshuvid” – tulud, kulud ja vara, mis on hõlmatud Euroopa Liidu eelarvega, institutsioonide, organite, ametite ja asutuste eelarvetega ning nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega;

2)

„eeskirjade eiramine” – eeskirjade eiramine, nagu see on määratletud määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2;

▼M2

3)

„kelmus, pettus, korruptsioon ja muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus” – tähenduses, mis on neile sõnadele antud asjaomastes liidu õigusaktides ning„muu ebaseadusliku tegevuse” mõiste hõlmab eeskirjade eiramist määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

4)

„haldusjuurdlus” („juurdlus”) – kõik artiklite 3 ja 4 kohased inspekteerimised, kontrollid või muud meetmed, mida amet võtab artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning vajaduse korral tuvastamaks, et juurdlusaluse tegevuse puhul on tegemist eeskirjade eiramisega; kõnealused juurdlused ei mõjuta EPPO volitusi ega liikmesriikide pädevate asutuste õigust algatada ja viia läbi kriminaalmenetlusi;

▼B

5)

„juurdlusalune isik” – isik või ettevõtja, keda kahtlustatakse kelmuses/pettuses, korruptsioonis või muus liidu finantshuve kahjustavas mis tahes ebaseaduslikus tegevuses ning kelle suhtes amet viib seetõttu läbi juurdluse;

6)

„ettevõtja” – tähenduses, mis on sellele terminile antud määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määruses (EÜ, Euratom) nr 2185/96;

7)

„halduskokkulepped” – ametiga sõlmitud tehnilist ja/või operatiivset laadi kokkulepped, mille eesmärk võib eelkõige olla pooltevahelise koostöö ja teabevahetuse hõlbustamine ning millega ei looda täiendavaid juriidilisi kohustusi;

▼M2

8)

„institutsiooni liige” – Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Ülemkogu liige, liikmesriigi esindaja nõukogus ministri tasandil, komisjoni liige, Euroopa Liidu Kohtu liige, Euroopa Keskpanga nõukogu liige või Euroopa Kontrollikoja liige seoses liidu õigusega kehtestatud kohustustega, mida nad oma ametikohustuste raames täidavad.

▼M2

Artikkel 3

Välisjuurdlus

1.  
Artiklis 1 osutatud valdkondades teeb amet kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist liikmesriikides ning kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete ja muude õigusaktide kohaselt ka kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides.
2.  
Amet teeb kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist kooskõlas käesoleva määrusega ning selle kohaldamisalast välja jäävatel juhtudel kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96.
3.  
Ettevõtja peab juurdluse ajal tegema ametiga koostööd. Amet võib küsida ettevõtjalt nii kirjalikku kui ka suulist teavet, sealhulgas seletuste või ütluste andmise käigus.
4.  
Kui asjaomane ettevõtja nõustub vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 käesoleva määruse kohaselt ettenähtud kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega, ei kohaldata määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 2 lõiget 4, määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 artikli 6 lõike 1 kolmandat lõiku ja määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 artikli 7 lõiget 1, kuivõrd nende sätete kohaselt tuleb järgida liikmesriigi õigust ning nende alusel on võimalik piirata ameti juurdepääsu andmetele ja dokumentidele samadel tingimustel, mida kohaldatakse riigi haldusametnike suhtes.
5.  
Ameti nõudel pakub asjaomase liikmesriigi pädev asutus põhjendamatu viivituseta ameti töötajatele artikli 7 lõikes 2 osutatud kirjalikus volituses kindlaksmääratud ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi.

Kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 tagab asjaomane liikmesriik ameti töötajatele juurdepääsu kogu juurdlusaluse juhtumiga seotud teabele, kõigile dokumentidele ja andmetele, mida on vaja tõhusaks ja tulemuslikuks kohapealseks kontrolliks ja inspekteerimiseks, ning võimaldama töötajatel võtta andmed ja dokumendid nende kaotsimineku vältimiseks oma järelevalve alla. Kui eraisikuna omatavaid seadmeid kasutatakse tööks, võib amet neid inspekteerimisse kaasata. Amet võib kaasata need seadmed inspekteerimisse samadel tingimustel ja samas ulatuses, mille kohaselt lubatakse riiklikel kontrolliasutustel eraisikuna omatavaid seadmeid juurdlusesse kaasata, ja kui ametil on piisavalt alust kahtlustada, et nende sisu võib olla juurdluse jaoks oluline.

6.  
Kui ameti töötajad leiavad, et ettevõtja on käesoleva määruse kohaselt ettenähtud kohapealse kontrolli ja inspekteerimise vastu, nimelt kui asjaomane ettevõtja keeldub võimaldamast ametile vajalikku juurdepääsu oma ruumidele või muudele äritegevuseks kasutatavatele kohtadele, varjab teavet või takistab ametit läbi viimast kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus vajalikku toimingut, peavad liikmesriigi pädevad asutused, sealhulgas ning kohasel juhul õiguskaitseasutused võimaldama neile abi, mida on ametil kohapealse kontrolli ja inspekteerimise tõhusaks ja viivitamatuks tegemiseks vaja.

Käesoleva lõike või lõike 5 kohase abi andmisel tegutsevad liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas pädevale asutusele kohaldatavate riigisiseste menetlusnormidega. Kui sellise abi osutamiseks on liikmesriigi õiguse kohaselt vaja õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks.

7.  
Amet peab kohapealseks kontrolliks ja inspekteerimiseks esitama artikli 7 lõikes 2 sätestatud kirjaliku volituse. Amet teavitab asjaomast ettevõtjat hiljemalt kohapealse kontrolli ja inspekteerimise alguses sellest, millist menetlust kohaldatakse kohapealse kontrolli ja inspekteerimise suhtes, sealhulgas sellest, millised on kohaldatavad menetluslikud kaitsemeetmed, ning et ettevõtja on kohustatud tegema koostööd.
8.  
Talle antud volituste täitmisel peab amet järgima käesolevas määruses ja määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud menetluslikke tagatisi. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise ajal on ettevõtjal õigus mitte anda enda vastu ütlusi ja kasutada ettevõtja valitud isiku abi. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise ajal seletuste või ütluste andmisel võib ettevõtja kasutada oma asukohajärgse liikmesriigi ametlikku keelt. Enda valitud isiku abi kasutamise õigus ei takista ameti juurdepääsu ettevõtja ruumidesse ega viivita tarbetult kohapealse kontrolli ja inspekteerimise algust.
9.  
Kui liikmesriik ei tee ametiga koostööd vastavalt lõigetele 5 ja 6, võib komisjon kohaldada liidu õiguse asjaomaseid sätteid, et nõuda tagasi asjassepuutuva kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega seotud vahendid.
10.  
Juurdluse käigus teeb amet määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kontrolle ja inspekteerimist ning sama määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike normidega ettenähtud kontrolle ja inspekteerimist liikmesriikides ning kooskõlas kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete ning muude õigusaktidega kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides.
11.  
Välisjuurdluse käigus võib amet saada juurdepääsu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele ja andmetele olenemata sellest, millisel andmekandjal see on, kui seda on vaja kelmuse, pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks. Selleks kohaldatakse artikli 4 lõikeid 2 ja 4.
12.  
Ilma et see piiraks artikli 12c lõike 1 kohaldamist, võib amet, juhul kui tal on enne välisjuurdluse võimaliku algatamise otsuse vastuvõtmist teavet, mis annab alust kahtlustada kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teavitada sellest asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi ning vajaduse korral ka asjaomaseid institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike normide kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused kohaste meetmete võtmise, millest võib liikmesriigi õigusega kooskõlas osa võtta ka amet. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad ameti nõudmisel ametit käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe põhjal võetud meetmetest ja saadud tulemustest.

▼B

Artikkel 4

Sisejuurdlus

▼M2

1.  
Institutsioonides, organites, ametites ja asutustes korraldatakse artiklis 1 osutatud valdkondades juurdlust kooskõlas käesoleva määrusega ning asjaomase institutsiooni, organi, ameti või asutuse otsustega (edaspidi„sisejuurdlus”).
2.  

Sisejuurdluse käigus:

a) 

on ametil õigus saada viivitamata ja ette teatamata juurdepääs institutsiooni, organi, ameti või asutuse tööruumidele ja selle valduses olevale ja juurdlusaluse juhtumiga seotud asjakohasele teabele ja andmetele olenemata sellest, mis liiki andmekandjal see on. Kui eraisiku omatavaid seadmeid kasutatakse tööks, võib amet neid inspekteerimisse kaasata. Amet võib selliseid seadmeid inspekteerimisse kaasata üksnes ulatuses, milles seadmeid kasutatakse tööks tingimustel, mis on sätestatud asjaomase institutsiooni, organi, ameti või asutuse otsustes, ning üksnes siis, kui ametil on piisavalt alust kahtlustada, et nende sisu võib olla juurdluse jaoks oluline.

Ametil on õigus kontrollida institutsioonide, organite, ametite ja asutuste raamatupidamist. Amet võib teha koopiaid ja väljavõtteid kõikidest institutsioonide, organite, ametite ja asutuste valduses olevatest dokumentidest või muude andmekandjate sisust ning vajaduse korral võtta need dokumendid või andmed oma järelevalve alla, et vältida nende kadumist;

b) 

amet võib nõuda ametnikelt, muudelt teenistujatelt, institutsioonide, organite, ametite ja asutuste liikmetelt, juhtidelt ja töötajatelt kirjalikku ja suulist teavet, sealhulgas seletuste või ütluste andmise käigus; see teave dokumenteeritakse põhjalikult, järgides kohaldatavaid liidu konfidentsiaalsusnorme ja andmekaitsenorme.

3.  
Institutsioonides, organites, ametites ja asutustes korraldatavas juurdluses uuritavate asjaoludega seotud teabele juurdepääsu saamiseks võib amet ettevõtjate ruumides teha kohapealseid kontrolle või inspekteerimisi, tehes seda artiklis 3 sätestatuga samadel tingimustel.
4.  
Institutsiooni, organit, ametit või asutust teavitatakse sellest, kui amet viib selle ruumides läbi sisejuurdlust, tutvub mõne selle valduses oleva dokumendiga või valduses olevate andmetega või nõuab selle valduses olevat teavet. Ilma et see piiraks artiklite 10 ja 11 kohaldamist, võib amet igal ajal edastada asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele sisejuurdluse käigus saadud teavet.

▼B

5.  
Institutsioonid, organid, ametid ja asutused kehtestavad asjakohase korra ja võtavad vajalikud meetmed konfidentsiaalsuse tagamiseks sisejuurdluse kõigis etappides.
6.  
Kui sisejuurdluse käigus selgub, et mõni ametnik, muu teenistuja, institutsioonide või organite liige, ametite või asutuste juht või töötaja võib olla juurdlusega seotud, teatatakse sellest institutsioonile, organile, ametile või asutusele, kus see isik töötab.

Juhul, kui sisejuurdluse konfidentsiaalsust ei ole võimalik tavaliste sidekanalite teel tagada, kasutab amet teabe edastamiseks asjakohaseid alternatiivseid kanaleid.

Erandjuhtudel võib sellise teabe andmise edasi lükata peadirektori põhjendatud otsuse alusel, mis edastatakse pärast juurdluse lõpetamist järelevalvekomiteele.

7.  
Lõike 1 kohaselt kõikide institutsioonide, organite, ametite või asutuste poolt vastu võetud otsus sisaldab eelkõige ametnike, muude teenistujate, institutsioonide või organite liikmete, ametite või asutuste juhtide või töötajate kohustust teha ametiga koostööd ning anda talle teavet, tagades samal ajal sisejuurdluse konfidentsiaalsuse.

▼M2

8.  
Ilma et see piiraks artikli 12c lõike 1 kohaldamist, võib amet, juhul kui tal on enne sisejuurdluse võimaliku algatamise otsuse vastuvõtmist teavet, mis annab alust kahtlustada kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teavitada sellest asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust. Ameti nõudmisel teavitavad institutsioonid, organid, ametid või asutused ametit sellise teabe põhjal võetud meetmetest ja nende tulemustest.

▼B

Vajaduse korral teavitab amet ka asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi. Sel juhul kohaldatakse artikli 9 lõike 4 teises ja kolmandas lõigus sätestatud menetlusnõudeid. Kui pädevad asutused otsustavad kooskõlas siseriikliku õigusega võtta neile edastatud teabe põhjal meetmeid, teavitavad nad sellest ametit viimase nõudmisel.

Artikkel 5

Juurdluse algatamine

▼M2

1.  
Ilma et see piiraks artikli 12d kohaldamist, võib peadirektor algatada juurdluse, kui on piisav kahtlus, mis võib põhineda kolmanda isiku esitatud või anonüümsel teabel, selle kohta, et on toimunud kelmus, pettus, korruptsioon või muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus. Juurdluse algatamise otsuses võidakse võtta arvesse vajadust kasutada ameti vahendeid tõhusalt ja proportsionaalselt. Sisejuurdluse puhul võetakse eraldi arvesse seda, milline institutsioon, organ, amet või asutus sobib kõige paremini juurdlust läbi viima, lähtudes eelkõige asjaolude laadist, juhtumi tegelikust või võimalikust finantsmõjust ning kohtulike järelmeetmete tõenäosusest.
2.  
Juurdluse algatamise otsuse teeb peadirektor kas omal algatusel või institutsiooni, organi, ameti või asutuse või liikmesriigi taotlusel.
3.  
Kui ametiga ei ole kokku lepitud teisiti, ei tohi asjaomased institutsioonid, organid, ametid või asutused sel ajal, kui peadirektor kaalub võimaliku sisejuurdluse algatamist pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist või kui amet viib läbi sisejuurdlust, algatada samadele asjaoludele tuginedes paralleelset juurdlust.

Käesolevat lõiget ei kohaldata EPPO uurimiste suhtes, mis toimuvad määruse (EL) 2017/1939 alusel.

▼B

4.  
Amet teeb otsuse juurdluse võimaliku algatamise kohta kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist. Sellest teavitatakse viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki, institutsiooni, organit, ametit või asutust. Otsust juurdlust mitte algatada tuleb põhjendada. Kui amet ei ole kahekuulise tähtaja lõpuks otsust teinud, käsitatakse seda otsusena juurdlust mitte algatada.

Kui personalieeskirjade artikli 22a kohaselt tegutsev ametnik, muu teenistuja, institutsioonide või organite liige, ametite või asutuste juht või töötaja annab ametile võimaliku pettuse või eeskirjade eiramise kohta teavet, teavitab amet nimetatud isikut otsusest kõnealuste asjaolude suhtes juurdluse algatamise või mittealgatamise kohta.

▼M2

5.  
Kui peadirektor otsustab juurdlust mitte algatada, võib ta vajaduse korral viivitamata saata asjakohase teabe asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele, et need saaksid võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, või asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele, et need saaksid võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas selle institutsiooni, organi, ameti või asutuse suhtes kohaldatavate normidega. Amet lepib asjakohasel juhul institutsiooni, organi, ameti või asutusega kokku teabeallika konfidentsiaalsuse kaitseks võetavates sobivates meetmetes ning taotleb enda teavitamist võetud meetmetest.
6.  
Kui peadirektor otsustab juurdlust mitte algatada, vaatamata piisavale kahtlusele, et on toimunud kelmus, pettus, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus, saadab ta viivitamata lõikes 5 osutatud teabe.

▼B

Artikkel 6

Juurdepääs andmebaasides sisalduvale teabele enne juurdluse algatamist

1.  
Enne juurdluse algatamist peaks ametil olema juurdepääsuõigus institutsioonide, organite, ametite või asutuste andmebaasides sisalduvale asjakohasele teabele, kui seda on vaja väidete põhjendatuse hindamiseks. Juurdepääsuõigust kasutatakse ameti kehtestatava tähtaja jooksul, mida on vaja väidete kiireks hindamiseks. Amet järgib juurdepääsuõigust kasutades vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
2.  
Asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus teeb ametiga koostööd lojaalselt, lubades ametil saada mis tahes asjakohast teavet tingimustel, mis määratakse kindlaks artikli 4 lõike 1 kohaselt vastu võetavates otsustes.

Artikkel 7

Juurdlusmenetlus

▼M2

1.  
Peadirektor juhib juurdlust, tehes seda asjakohasel juhul kirjalike juhiste põhjal. Juurdluse viivad peadirektori vastutuse all läbi tema poolt määratud ameti töötajad. Peadirektor ei vii isiklikult läbi konkreetseid juurdlustoiminguid.

▼B

2.  
Ameti töötajad täidavad oma ülesandeid nende isikut ja pädevust tõendava kirjaliku volituse alusel. Peadirektor annab välja volituse, milles on märgitud juurdluse sisu ja eesmärk, juurdluse õiguslik alus ning sellest tulenevad volitused juurdluse korraldamiseks.

▼M2

3.  
Liikmesriigi pädevad asutused annavad ameti töötajatele nende ülesannete käesoleva määruse kohaseks tõhusaks ja põhjendamatu viivituseta täitmiseks vajalikku abi. Nimetatud abi andmisel peavad liikmesriigi pädevad asutused tegutsema kooskõlas nende suhtes kohaldatavate riigisiseste menetlusnormidega.
3a.  

Ameti kirjalikul taotlusel, mida tuleb kirjalikult selgitada, esitavad liikmesriikide asjaomased pädevad asutused seoses juurdlusaluste juhtumitega ametile samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriigi pädevate asutuste suhtes:

a) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 4 ) artikli 32a lõikes 3 osutatud tsentraliseeritud automaatsetes mehhanismides olemasoleva teabe;

b) 

tehingute andmed, aga ainult siis, kui need on vajalikud juurdluse jaoks.

Ameti taotlus peab sisaldama põhjendust meetme asjakohasuse ja proportsionaalsuse kohta seoses juurdlusaluste juhtumite laadi ja raskusastmega. Kõnealune taotlus viitab üksnes esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabele.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, millised on esimese lõigu punktide a ja b kohaldamisel asjaomased pädevad asutused.

3b.  
Institutsioonid, organid, ametid ja asutused tagavad, et nende ametnikud, muud teenistujad, liikmed, juhid ja töötajad osutavad ameti töötajatele vajalikku abi nende ülesannete tõhusaks ja põhjendamatu viivituseta täitmiseks.

▼B

4.  
Kui ühes juurdluses on koos sise- ja välisjuurdluse elemente, kohaldatakse vastavalt artikleid 3 ja 4.
5.  
Juurdlus viiakse katkestusteta läbi ajavahemiku vältel, mis peab olema proportsionaalne juhtumi asjaolude ja keerukusega.
6.  

Kui juurdluse käigus ilmneb, et oleks vaja rakendada esialgset õiguskaitset liidu finantshuvide kaitsmiseks, teatab amet käimasolevast juurdlusest viivitamata asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele. Edastatav teave sisaldab järgmisi andmeid:

a) 

juurdlusaluse ametniku, muu teenistuja, institutsiooni või organi liikme, ameti või asutuse juhi või töötaja isikuandmed ning ülevaade juhtumi asjaoludest;

▼M2

b) 

mis tahes teave, mis võib aidata asjaomasel institutsioonil, organil, ametil või asutusel otsustada, millist esialgset haldusmeedet tuleb liidu finantshuvide kaitsmiseks rakendada;

▼B

c) 

mis tahes soovitavad konfidentsiaalsusalased erimeetmed, eelkõige juhul, kui on vaja rakendada liikmesriigi õigusasutuste või välisjuurdluse puhul liikmesriigi asutuse pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid kooskõlas juurdluse suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.

▼M2

Asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus võib igal ajal ametiga konsulteerida, et rakendada ametiga tihedas koostöös sobivaid ettevaatusabinõusid, sealhulgas tõendite tagamiseks. Asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus teavitab ametit viivitamata võetud ettevaatusabinõudest.

▼B

7.  
Vajaduse korral rakendavad liikmesriikide pädevad asutused ameti nõudmisel oma siseriikliku õiguse kohaselt sobivaid esialgse õiguskaitse abinõusid, eelkõige meetmeid tõendusmaterjali säilitamiseks.

▼M2

8.  
Kui juurdlust ei saa lõpetada 12 kuu jooksul alates selle algatamisest, esitab peadirektor selle kaheteistkuulise tähtaja lõpuks ja seejärel iga kuue kuu tagant järelevalvekomiteele teatise, milles on märgitud juurdluse jätkamise põhjused ning vajaduse korral ka parandusmeetmed, mida on kavas juurdluse kiirendamiseks võtta.

Artikkel 8

Ameti teavitamise kohustus

1.  
Institutsioonid, organid, ametid ja asutused edastavad ametile artiklis 1 osutatud valdkondades viivitamata igasuguse teabe võimaliku kelmuse, pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse juhtumi kohta.

Kui institutsioonid, organid, ametid ja asutused teavitavad määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 kohaselt EPPO-d, võivad nad ameti teavitamiseks talle edastada koopia EPPO-le saadetud teatisest, täites sellega käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustuse.

2.  
Institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning, kui liikmesriigi õigus seda ei keela, siis ka liikmesriikide pädevad asutused edastavad viivitamata ametile selle taotlusel või omal algatusel nende valduses olevad dokumendid ja teabe, mis on seotud ameti käimasoleva juurdlusega.

Enne juurdluse algatamist edastavad nad ameti taotlusel, mida tuleb kirjalikult selgitada, nende valduses olevad dokumendid või teabe, mis on vajalikud väidete hindamiseks või artikli 5 lõike 1 kohaste juurdluse algatamise kriteeriumide kohaldamiseks.

3.  
Institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning, kui liikmesriigi õigus seda ei keela, siis ka liikmesriikide pädevad asutused edastavad ametile tema taotlusel või omal algatusel viivitamata kogu muu nende valduses oleva teabe ning kõik nende valduses olevad dokumendid ja andmed, mis on seotud võitlusega kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise vastu.
4.  
Käesolevat artiklit ei kohaldata EPPO-le nende kuritegude korral, millega seoses ta saab kasutada oma pädevusi määruse (EL) 2017/1939 IV peatükis sätestatud viisil.

See ei mõjuta EPPO-le antud võimalust anda ametile juhtumitega seotud teavet määruse (EL) 2017/1939 artikli 34 lõike 8, artikli 36 lõike 6, artikli 39 lõike 4 ja artikli 101 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

5.  
See ei mõjuta sätteid, mis on seotud teabe edastamisega kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 904/2010 ( 5 ).

▼B

Artikkel 9

Menetluslikud tagatised

1.  
Amet kogub juurdlustegevuses juurdlusalust isikut süüstavaid ja süüst vabastavaid tõendeid. Juurdlust viiakse läbi objektiivselt ja erapooletult, järgides süütuse presumptsiooni põhimõtet ning käesolevas artiklis sätestatud menetluslikke tagatisi.
2.  
Amet võib juurdlusalust isikut või tunnistajat juurdluse käigus igal ajal küsitleda. Küsitletaval isikul on õigus hoiduda enda vastu ütluste andmisest.

Kutse vestlusele tuleb juurdlusalusele isikule saata vähemalt kümnepäevase etteteatamisajaga. Etteteatamisaega võib lühendada juurdlusaluse isiku selgesõnalise nõusoleku korral või juurdluse kiireloomulisuse korral, mida on nõuetekohaselt põhjendatud. Viimasel juhul peab etteteatamisaeg olema vähemalt 24 tundi. Kutse peab sisaldama juurdlusaluse isiku õiguste loetelu, eelkõige õigust kasutada vestlusel vabalt valitud isiku abi.

Tunnistajale saadetakse kutse vestlusele vähemalt 24-tunnise etteteatamisajaga. Etteteatamisaega võib lühendada tunnistaja selgesõnalise nõusoleku korral või juurdluse kiireloomulisuse korral, mida on nõuetekohaselt põhjendatud.

▼M2

Teises ja kolmandas lõigus osutatud nõudeid ei kohaldata seletuste või ütluste andmisele kohapealse kontrolli ja inspekteerimise raames. Juurdlusaluse isiku suhtes kohaldatakse artikli 3 lõigetes 7 ja 8 osutatud menetluslikke tagatisi, eelkõige õigust saada abi valitud isikult.

▼B

Kui vestlusel ilmneb tõendeid selle kohta, et tunnistaja võib olla juurdlusalune isik, siis vestlus lõpetatakse. Viivitamata kohaldatakse käesolevas lõikes ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluseeskirju. Tunnistajat teavitatakse viivitamata tema õigustest juurdlusaluse isikuna ning talle antakse taotluse korral protokolli koopia kõigi tema poolt varem antud ütluste kohta. Amet ei saa kasutada selle isiku varasemaid ütlusi tema vastu, andmata talle esmalt võimalust neid ütlusi kommenteerida.

Amet koostab iga vestluse kohta protokolli ning võimaldab vestlusele kutsutud isikul sellega tutvuda, et vestlusele kutsutud isik saaks protokolli kinnitada või lisada sellesse omapoolsed märkused. Amet annab juurdlusalusele isikule vestluse protokolli koopia.

3.  
Kui juurdluse käigus ilmneb, et ametnik, muu teenistuja, institutsiooni või organi liige, ameti või asutuse juht või töötaja võib olla juurdlusalune isik, teavitatakse seda ametnikku, muud teenistujat, institutsiooni või organi liiget, ameti või asutuse juhti või töötajat sellest, kui see ei takista juurdluse või liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluva mis tahes uurimismenetluse läbiviimist.
4.  
Ilma et see piiraks artikli 4 lõiget 6 ja artikli 7 lõiget 6, antakse pärast juurdluse lõpetamist ja enne teda nimeliselt käsitlevate järelduste tegemist kõnealusele isikule võimalus esitada oma märkused temaga seotud asjaolude kohta.

▼M2

Selleks saadab amet juurdlusalusele isikule ettepaneku esitada oma märkused kirjalikult või ameti määratud töötajatega toimuval vestlusel. Selles ettepanekus esitatakse kokkuvõte juurdlusaluse isikuga seotud asjaoludest ja määruse (EL) 2018/1725 artiklite 15 ja 16 kohaselt nõutav teave ning märgitakse märkuste esitamise tähtaeg, mis peab olema vähemalt 10 tööpäeva alates märkuste esitamise kutse kättesaamisest. Seda etteteatamisaega võib lühendada juurdlusaluse isiku selgesõnalise nõusoleku korral või juurdluse kiireloomulisuse korral, mida on nõuetekohaselt põhjendatud. Kõigile sellistele märkustele viidatakse ka juurdluse lõpparuandes.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui on vaja säilitada EPPO või liikmesriigi õigusasutuse läbiviidava uurimise või käimasoleva või tulevase kriminaaluurimise konfidentsiaalsus, võib peadirektor, olles vajaduse korral konsulteerinud EPPO või asjaomase liikmesriigi õigusasutusega, otsustada edasi lükata kohustuse täitmise, mille kohaselt tuleb juurdlusalusele isikule anda võimalus oma märkuste esitamiseks.

▼B

Personalieeskirjade IX lisa artikli 1 lõikes 2 osutatud juhtudel käsitatakse institutsiooni, organi, ameti või asutuse jaatava vastusena seda, kui nad ei ole ühe kuu jooksul vastanud peadirektori taotlusele lükata edasi kohustuse täitmine, mille kohaselt tuleb juurdlusalusele isikule anda võimalus oma märkuste esitamiseks.

5.  
Kõik vestlusele kutsutud isikud võivad kasutada liidu institutsioonide mis tahes ametlikku keelt. Liidu ametnikult või muult teenistujalt võidakse siiski nõuda, et ta kasutaks mõnda liidu institutsioonide ametlikku keelt, mida ta väga hästi valdab.

▼M2

Artikkel 9a

Menetluslike tagatiste kontrolör

1.  
Menetluslike tagatiste kontrolöri (edaspidi„kontrolör”) nimetab komisjon lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida ei saa pikendada. Nimetatud ametiaja lõppemisel jääb kontrolör ametisse, kuni tema asemele nimetatakse uus kontrolör.
2.  
Kontrolör on halduslikult seotud järelevalvekomiteega. Järelevalvekomitee sekretariaat pakub kontrolörile kogu vajalikku haldus- ja õigusabi.
3.  
Komisjon eraldab oma heakskiidetud eelarve piires järelevalvekomiteele kontrolörile vajalikud töötajad ja rahalised vahendid.
4.  
Kui konkursiteade on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, koostab komisjon kontrolöri ametikohale sobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide loetelu. Komisjon nimetab kontrolöri ametisse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
5.  
Kontrolöril peab olema menetluslike tagatiste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.
6.  
Kontrolör täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult, sealhulgas ametist ja järelevalvekomiteest sõltumatult, ning ei taotle ega võta oma ülesannete täitmisel vastu juhiseid üheltki isikult.
7.  
Kui kontrolör ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või kui kontrolör leitakse olevat süüdi tõsises üleastumises, võivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühisel kokkuleppel kontrolöri ametist vabastada.
8.  
Artiklis 9b osutatud korra kohaselt kontrollib kontrolör, kas amet järgib artiklis 9 osutatud menetluslikke tagatisi ja norme, mida kohaldatakse ameti teostatavate juurdluste suhtes. Kontrolör vastutab artiklis 9b osutatud kaebuste käsitlemise eest.
9.  
Kontrolör esitab igal aastal oma ülesannete täitmise kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, järelevalvekomiteele ja ametile. Ta ei osuta konkreetsetele pooleliolevatele juurdlustele ja tagab juurdluste konfidentsiaalsuse ka pärast nende lõpetamist. Kontrolör annab järelevalvekomiteele aru kõikidest tema soovitustest tulenevatest süsteemsetest probleemidest.

Artikkel 9b

Kaebuste esitamise kord

1.  
Juurdlusalusel isikul on õigus esitada kontrolörile kaebus artiklis 9 osutatud menetluslike tagatiste järgimise kohta ameti poolt ning ameti juurdluste suhtes kohaldatavate normide rikkumise, eelkõige menetlusnormide ja põhiõiguste rikkumise kohta. Kaebuse esitamine ei peata kaebuse esemeks olevat juurdlust.
2.  
Kaebus tuleb esitada hiljemalt ühe kuu jooksul arvates sellest, kui kaebuse esitaja saab teada asjaoludest, mille puhul on väidetavalt tegemist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluslike tagatiste või normide rikkumisega. Kaebust ei saa esitada pärast seda, kui juurdluse lõpetamisest on möödunud üks kuu.

Artikli 9 lõigetes 2 ja 4 osutatud etteteatamistähtajaga seotud kaebused tuleb esitada enne nendes sätetes osutatud kümnepäevase tähtaja möödumist.

3.  
Kui kontrolör on kaebuse kätte saanud, teavitab ta sellest viivitamata peadirektorit.

Kontrolör teeb 10 tööpäeva jooksul alates kaebuse registreerimise päevast kindlaks, kas lõikeid 1 ja 2 on järgitud.

Kui lõikeid 1 ja 2 on järgitud, palub kontrolör ametil astuda samme, et lahendada kaebus 15 tööpäeva jooksul ning teavitada sellest kontrolöri.

Kui lõiget 1 või 2 ei ole järgitud, sulgeb kontrolör toimiku ja teavitab sellest viivitamata kaebuse esitajat.

4.  
Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, edastab amet kontrolörile kogu teabe, mida kontrolör vajab kaebuse põhjendatuse hindamiseks, ning sellise teabe kaebuse lahendamiseks, mis võimaldab kontrolöril esitada soovituse.
5.  
Kontrolör esitab soovituse kaebuse lahendamise kohta viivitamata, ent igal juhul kahe kuu jooksul pärast seda, kui amet on kontrolörile teatanud kaebuse lahendamiseks astutud sammudest. Kui kontrolör ei saa teavet lõike 3 kolmandas lõigus osutatud 15-päevase tähtaja jooksul, esitab ta arvamuse kahe kuu jooksul nimetatud tähtaja möödumisest.

Erandjuhtudel võib kontrolör otsustada soovituse esitamise tähtaega 15 kalendripäeva võrra pikendada. Kontrolör annab peadirektorile tähtaja pikendamise põhjustest kirjalikult teada.

Artiklis 9 osutatud menetluslike tagatiste või ameti juurdlustele kohaldatavate normide rikkumise korral, eelkõige menetluslike nõuete ja põhiõiguste rikkumise korral, võib kontrolör soovitada ametil oma soovitusi või aruandeid muuta või need kehtetuks tunnistada.

Enne soovituse esitamist küsib kontrolör järelevalvekomitee arvamust.

Kontrolör esitab soovituse ametile ja teavitab vastavalt kaebuse esitajat.

Kui kontrolör ei ole käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul soovitust esitanud, käsitatakse seda kontrolöri otsusena jätta kaebuse kohta soovitus esitamata.

6.  
Sekkumata käimasoleva juurdluse läbiviimisesse, vaatab kontrolör kaebuse läbi võistlevas menetluses.

Kontrolör võib samuti paluda tunnistajatel esitada suulisi või kirjalikke seletusi, mida ta peab asjakohaseks faktiliste asjaolude kindlakstegemise seisukohast. Tunnistajad võivad seletuste andmisest keelduda.

7.  
Peadirektor võtab soovitusega põhjendatud asjakohaseid meetmeid. Kui peadirektor otsustab kontrolöri soovitust mitte järgida, teatab peadirektor kaebuse esitajale ja kontrolörile sellise otsuse peamised põhjused, välja arvatud kui selline teatamine mõjutaks käimasolevat juurdlust. Peadirektor esitab kontrolöri soovituse järgimata jätmise põhjused märkustes, mis lisatakse juurdluse lõpparuandele.
8.  
Käesolevas artiklis sätestatud kaebuste lahendamise kord ei piira aluslepingute kohaseid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas kahju hüvitamisega seotud meetmete võtmist.
9.  
Peadirektor võib kontrolöri arvamust küsida kõigis menetluslike tagatiste ja põhiõigustega seotud küsimustes, mis kuuluvad kontrolöri pädevusse, sealhulgas otsuse kohta lükata edasi juurdlusaluse isiku teavitamine artikli 9 lõike 3 kohaselt. Arvamuse küsimisel seab peadirektor tähtaja, mille jooksul kontrolör peab vastama.
10.  
Kui liidu ametnik või muu teenistuja on esitanud peadirektorile kaebuse personalieeskirja artikli 90a kohaselt ja see ametnik või muu teenistuja on esitanud samasisulise kaebuse kontrolörile, ootab peadirektor enne kaebusele vastamist kontrolöri soovituse ära, ilma et see piiraks personalieeskirja artiklis 90 sätestatud tähtaegade kohaldamist.
11.  
Kontrolör võtab pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist vastu kaebuste käsitlemise rakendussätted.

Kaebuste käsitlemise rakendussätted hõlmavad eelkõige järgmiseid üksikasjalikke norme, mis käsitlevad:

a) 

kaebuse esitamist;

b) 

järelevalvekomitee, kontrolöri ja peadirektori vahelist teabevahetust;

c) 

ametile esitatud kaebuses tõstatatud küsimuste lahendamise korda;

d) 

kaebuse läbivaatamist võistlevas menetluses kooskõlas lõike 6 esimese lõiguga;

e) 

kontrolöri soovituse andmist ja teatavaks tegemist;

f) 

nõuetekohaselt põhjendatud juhte, mil peadirektor võib kontrolöri soovitusest kõrvale kalduda, ning sellistel juhtudel järgitavat menetlust.

▼B

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1.  
Välisjuurdluse käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teavet kaitstakse asjakohaste sätetega.
2.  
Sisejuurdluse käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teave on ametisaladus ning seda kaitstakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate eeskirjadega.
3.  
Asjaomased institutsioonid, organid, ametid või asutused tagavad ameti korraldatava juurdluse konfidentsiaalsuse, juurdlusaluse isiku seaduslikud õigused ning kohtumenetluse algatamise korral selle suhtes kohaldatavate kõikide siseriiklike eeskirjade järgimise.

▼M2

3a.  
Kelmusest, pettusest, korruptsioonist ja muust liidu finantshuve kahjustavast ebaseaduslikust tegevusest teatamise ning sellistest rikkumistest teatavate isikute kaitse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 ( 6 ).
3b.  
Kui amet soovitab võtta õiguslikke järelmeetmeid, ilma et see piiraks rikkumisest teatajate ja informaatorite konfidentsiaalsusõigusi ning kohaldatavate konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenormide järgimist, võib juurdlusalune isik taotleda ametilt artikli 11 kohaselt koostatud lõpparuande esitamist, kuivõrd see on juurdlusaluse isikuga seotud. Amet edastab selle taotluse viivitamata kõigile nimetatud aruande saajatele ning võimaldab juurdepääsu ainult saajate selgesõnalisel nõusolekul. Saajad peavad vastama 12 kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui selle aja jooksul vastuväiteid ei esitata, võimaldab amet juurdepääsu.

Samuti võib pädev asutus anda ametile loa juurdepääsuks enne nimetatud tähtaja möödumist.

▼M2

4.  
Amet nimetab määruse (EL) 2018/1725 artikli 43 kohaselt ametisse andmekaitseametniku.

▼M1

Andmekaitseametnik vastutab ametis ja järelevalvekomitee sekretariaadis toimuva andmetöötluse eest.

▼B

5.  
Peadirektor tagab, et mis tahes üldsusele antav teave oleks neutraalne ja erapooletu ning et selle avalikustamisel tagatakse juurdluse konfidentsiaalsus ning kooskõla käesolevas artiklis ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega.

▼M1

Kooskõlas personalieeskirjadega hoiduvad ameti töötajad ja järelevalvekomitee sekretariaadi töötajad oma tööülesannete täitmisel saadud teabe loata avalikustamisest, välja arvatud juhul, kui see teave on juba seaduslikul teel avalikustatud või üldsusele kättesaadav, ning nad on selle kohustusega seotud ka pärast teenistusest lahkumist.

Järelevalvekomitee liikmetel on oma ülesannete täitmisel ametisaladuse hoidmise kohustus ning nad on selle kohustusega seotud ka pärast oma ametiaja lõppu.

▼B

Artikkel 11

Juurdluse aruanne ja juurdluse järelmeetmed

1.  
Kui amet on juurdluse lõpetanud, koostatakse peadirektori juhtimisel aruanne. Aruandes esitatakse juurdluse õiguslik alus, teostatud menetlustoimingud, tuvastatud asjaolud ja nende esialgne õiguslik klassifikatsioon, tuvastatud asjaolude hinnanguline finantsmõju, ülevaade artiklis 9 osutatud menetluslike tagatiste järgimisest ja juurdluskokkuvõte.

▼M2

Aruandele lisatakse vajadusel peadirektori soovitused meetmete võtmise kohta. Kui see on asjakohane, märgitakse nendes soovitustes institutsioonide, organite, ametite ja asutuste ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavad distsiplinaar-, haldus-, finants- või kohtulikud meetmed ning täpsustatakse eeskätt sissenõudmist vajavate summade hinnanguline suurus ja tuvastatud asjaolude esialgne õiguslik kvalifikatsioon.

2.  

Lõikes 1 osutatud aruannete ja soovituste koostamisel võetakse arvesse liidu ja kohaldataval määral ka liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätteid.

Esimese lõigu alusel koostatud aruanded koos kõigi aruannetele lisatud tõenditega on lubatavad tõendid:

a) 

liikmesriikide kohtutes läbiviidavates mittekriminaalõiguslikes kohtumenetlustes ja liikmesriikide haldusmenetlustes;

b) 

selle liikmesriigi kriminaalmenetluses, kus nende kasutamine on vajalik riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samal viisil ja samadel tingimustel ning nende kohta kehtivad samad tõendite hindamise normid kui riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtete kohta ja neil on viimati nimetatutega samaväärne tõendusjõud;

c) 

Euroopa Liidu Kohtus ja institutsioonide, organite, ametite ja asutuste haldusmenetluses.

Liikmesriigid teavitavad ametit teise lõigu punkti b seisukohalt olulistest liikmesriigi õiguse sätetest.

Seoses teise lõigu punktiga b saadavad liikmesriigid ameti taotluse korral ametile liikmesriigi kohtu lõpliku otsuse, kui asjaomane kohtumenetlus on viidud lõpule ja lõplik kohtuotsus on avalikustatud.

Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute ning haldus- ja kriminaalmenetlustes pädevate asutuste õigust vabalt hinnata ameti koostatud aruannete tõendusjõudu.

2a.  
Amet võtab asjakohased meetmed, et tagada lõikes 1 osutatud aruannete ja soovituste ühtlane kvaliteet.
3.  
Välisjuurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused koos kõigi asjaomaste dokumentidega edastatakse välisjuurdlusi käsitlevaid nõudeid järgides asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ning vajaduse korral asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele. Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused ning kohaldatavuse korral institutsioon, organ, amet või asutus võtavad välisjuurdluse tulemuste alusel vajalikke meetmeid ning annavad nendest ametile teada aruandele lisatud soovitustes nimetatud tähtaja jooksul ja ka siis, kui amet seda nõuab. Liikmesriigid võivad teavitada ametit asjakohastest riigi ametiasutustest, kes on pädevad selliste aruannete, soovituste ja dokumentidega tegelema.

▼B

4.  
Sisejuurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused koos kõikide asjakohaste dokumentidega saadetakse asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele. Institutsioon, organ, amet või asutus võtab sisejuurdluse tulemustest tingitud meetmeid, eelkõige distsiplinaar- või õiguslikke meetmeid, ning annab nendest ametile aru tähtaja jooksul, mis on kindlaks määratud aruandele lisatud soovitustes, ning ka ameti nõudel.

▼M2

5.  
Kui pärast sisejuurdluse lõppu koostatud aruandest ilmnevad sellised asjaolud, mille alusel võiks algatada kriminaalmenetluse, tuleks see teave koos soovitusega viivitamata edastada asjaomase liikmesriigi õigusasutustele, ilma et see mõjutaks artiklite 12c ja 12d kohaldamist.

Ameti taotluse korral saadavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ametile soovituses sätestatud tähtaja jooksul teabe võetud meetmete kohta, kui neid on, ja kohaldatavuse korral soovituse rakendamata jätmise põhjuste kohta pärast seda, kui amet on edastanud mis tahes teabe vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule.

▼M2 —————

▼B

7.  
Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui juurdluse lõpuleviimisel ei ole juurdlusaluse isiku vastu tõendusmaterjali leitud, lõpetab peadirektor selle isiku suhtes juurdluse ja teavitab kõnealust isikut 10 tööpäeva jooksul.

▼M2

8.  
Kui informaator andis ametile teavet, mis viis juurdluseni, teatab amet informaatorile juurdluse lõpetamisest, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et see teave kahjustab juurdlusaluse isiku õigustatud huve ning juurdluse tulemuslikkust ja sellele järgnevaid meetmeid või konfidentsiaalsusnõudeid.

▼B

Artikkel 12

Teabevahetus ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel

▼M2

1.  
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 10 ja 11 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätete kohaldamist, võib amet aegsasti edastada asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele välisjuurdluse käigus saadud teavet, et võimaldada neil kooskõlas liikmesriigi õigusega kohaste meetmete võtmist. Samuti võib ta edastada sellist teavet asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele.

▼B

2.  
Ilma et see piiraks artiklite 10 ja 11 kohaldamist, edastab peadirektor asjaomase liikmesriigi õigusasutustele ameti poolt sisejuurdluse käigus saadud teabe liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvate asjaolude kohta.

Kooskõlas artikliga 4 ning ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist edastab peadirektor asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele ka käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe, sealhulgas juurdlusaluse isiku andmed, ülevaate tuvastatud asjaoludest, nende esialgse klassifitseerimise ja hinnangulise mõju liidu finantshuvidele.

Seejuures kohaldatakse artikli 9 lõiget 4.

▼M2

3.  
Kui see ei ole liikmesriigi õiguses keelatud, teavitavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused ametit viivitamata ja igal juhul 12 kuu jooksul käesoleva artikli kohaselt neile edastatud teabe saamisest, meetmetest, mida nad nimetatud teabe alusel on võtnud.

▼B

4.  
Amet võib kooskõlas liikmesriigi õiguse ja personalieeskirjadega esitada tõendeid liikmesriikide kohtutes toimuvates menetlustes.

▼M2

5.  
Amet võib esitada asjakohast teavet määruse (EL) nr 904/2010 alusel asutatud Eurofisci võrgustikule. Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid võivad edastada asjakohast teavet Eurofisci võrgustikust ametile määruses (EL) nr 904/2010 sätestatud tingimustel.

Artikkel 12a

Pettustevastased koordineerimistalitused

1.  
Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamiseks kindlaks talituse (edaspidi„pettustevastane koordineerimistalitus”), kes hõlbustab tõhusat koostööd ja teabevahetust, sealhulgas operatiivset teabevahetust ametiga. Kui see on kohane ja kooskõlas liikmesriigi õigusega, võib pettustevastast koordineerimistalitust käsitada käesoleva määruse tähenduses pädeva asutusena.
2.  
Kui amet enne juurdluse alustamise otsust, juurdluse ajal või pärast seda palub, annavad või koordineerivad pettustevastased koordineerimistalitused ameti ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi. Täpsemalt sisaldab selline abi artikli 3 lõigete 5 ja 6, artikli 7 lõike 3 ning artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohast abi liikmesriigi pädevatelt asutustelt.
3.  
Pettustevastased koordineerimistalitused võivad ametile taotluse korral anda abi, et amet saaks korraldada artikli 12b kohast koordineerimist, sealhulgas, kui see on asjakohane, pettustevastaste koordineerimistalituste vahelise teabevahetuse ja horisontaalse koostöö koordineerimist.

Artikkel 12b

Koordineerimine

1.  
Artikli 1 lõike 2 kohaselt võib amet korraldada ja soodustada liikmesriikide pädevate asutuste, institutsioonide, organite, ametite ja asutuste koostööd ning koostöö- ja vastastikuse abi lepingute ja muude kehtivate õigusaktide kohaselt ka koostööd kolmanda riigi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu finantshuvide kaitsmiseks võivad osalevad asutused ja amet koguda, analüüsida ja vahetada teavet, sealhulgas operatiivteavet. Ameti töötajad võivad pädevate asutuste palvel osaleda nende uurimistoimingutes. Kohaldatakse artiklit 6, artikli 7 lõikeid 6 ja 7, artikli 8 lõiget 3 ja artiklit 10.
2.  
Amet võib vajaduse korral koostada koordineerimisaruande ja edastada selle asjaomastele liikmesriigi pädevatele asutustele ning asjaomastele institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele.
3.  
Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ameti nende volituste kasutamist, mis on antud komisjonile erisätetega liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning selliste asutuste ja komisjoni koostöö kohta.
4.  
Amet võib osaleda liidu õiguse kohaselt loodud ühistes uurimisrühmades ja jagada neis käesoleva määruse kohaselt hangitud operatiivteavet.

Artikkel 12c

EPPO teavitamine kuritegudest

1.  
Amet teavitab EPPO-d viivitamata kõigist kuritegudest, mille puhul EPPO saaks määruse (EL) 2017/1939 IV peatüki kohaselt teostada oma pädevusi. Teatis saadetakse viivitamata enne ameti juurdlust või selle ajal.
2.  
Lõikes 1 osutatud teatis sisaldab vähemalt asjaolude kirjeldust, sealhulgas tekitatud või tõenäoliselt tekitatava kahju hinnanguline suurus, kuriteo võimalik õiguslik kvalifikatsioon ning kättesaadav teave võimalike kannatanute, kahtlusaluste või teiste asjaga seotud isikute kohta.
3.  
Ametil ei ole kohustust teavitada EPPO-d ilmselgelt põhjendamatutest väidetest.
4.  
Kui ameti saadud teave ei sisalda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud teavet ja ametil ei ole käimasolevat juurdlust, võib amet anda väidetele esialgse hinnangu. Hinnata tuleb viivitamata, hiljemalt kahe kuu jooksul sellise teabe saamisest. Nimetatud hindamise suhtes kohaldatakse artiklit 6 ja artikli 8 lõiget 2. Pärast esialgse hinnangu andmist teavitab amet EPPO-d igast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kuriteost.
5.  
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kuritegu avastatakse ameti juurdluse ajal ja EPPO algatab pärast nimetatud lõikes osutatud teate saamist uurimise, ei jätka amet samade asjaolude uurimist, välja arvatud artiklis 12e või 12f sätestatud juhtudel.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamiseks kontrollib amet artikli 12g lõike 2 kohaselt EPPO kriminaalasjade haldamise süsteemist, ega EPPO ei uuri samu asjaolusid. Amet võib küsida EPPO-lt lisateavet. EPPO vastab sellisele taotlusele tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 12g.

6.  
Liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused võivad paluda ametil anda neile esitatud väidetele esialgse hinnangu. Selle suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõikeid 1–4. Amet teavitab asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust esialgse hinnangu tulemustest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe andmine võib seada ohtu ameti juurdluse või EPPO uurimise.
7.  
Kui amet pärast käesoleva artikli kohast EPPO teavitamist oma juurdluse lõpetab, ei kohaldata artikli 9 lõiget 4 ja artiklit 11.

Artikkel 12d

Juurdluste ja uurimiste kattumise vältimine

1.  
Piiramata artiklite 12e ja 12f kohaldamist lõpetab peadirektor käimasoleva juurdluse ega alusta artikli 5 kohaselt juurdlust kui EPPO uurib samu asjaolusid. Peadirektor teavitab EPPO-d igast sel põhjusel juurdluse katkestamise otsusest.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamiseks kontrollib amet artikli 12g lõike 2 kohaselt EPPO kriminaalasjade haldamise süsteemist, ega EPPO ei uuri samu asjaolusid. Amet võib küsida EPPO-lt lisateavet. EPPO vastab sellisele taotlusele tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 12g.

Kui amet lõpetab oma juurdluse käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt, ei kohaldata artikli 9 lõiget 4 ega artiklit 11.

2.  
EPPO võib selleks, et võimaldada ametil kaaluda sobivat haldusmeedet oma volituste piires, anda ametile asjakohast teavet kriminaalasjade kohta, mille puhul EPPO on otsustanud uurimist mitte läbi viia või mille ta on lõpetanud. Kui ametile saavad teatavaks uued asjaolud, mis ei olnud EPPO-le määruse (EL) 2017/1939 artikli 39 lõikes 1 osutatud uurimise lõpetamise otsuse tegemise ajal teada, võib peadirektor taotleda EPPO-lt uurimise taasalustamist vastavalt nimetatud määruse artikli 39 lõikele 2.

Artikkel 12e

Ameti abi EPPO-le

1.  

EPPO juurdluse ajal ja EPPO taotlusel peab amet määruse (EL) 2017/1939 artikli 101 lõike 3 kohaselt ja oma volitusi järgides EPPO tegevust toetama või täiendama ehk täpsemalt:

a) 

andma teavet, tegema analüüse (sealhulgas kohtuekspertiisi analüüse), pakkuma eksperditeadmisi ja operatiivtuge;

b) 

hõlbustama liikmesriigi pädevate haldusasutuste ja liidu organite konkreetsete meetmete koordineerimist;

c) 

viima läbi haldusuurimisi.

EPPO-le toetuse andmisel hoidub amet toimingutest või meetmetest, mis võiksid uurimist või süüdistuse esitamist ohustada.

2.  

Lõikes 1 osutatud taotlus edastatakse kirjalikult ja selles täpsustatakse vähemalt järgmist:

a) 

EPPO uurimist käsitlev teave ulatuses, mis on taotluse seisukohast vajalik;

b) 

meetmed, mida EPPO palub ametil võtta;

c) 

kohasel juhul soovituslik tähtaeg taotluse täitmiseks.

Amet võib vajaduse korral taotleda lisateavet.

3.  
Kui amet võtab vastavalt käesolevale artiklile oma volituste piires toetavaid meetmeid EPPO taotlusel, et kaitsta tõendite lubatavust ning põhiõigusi ja menetluslikke tagatisi, tagavad EPPO ja amet tihedas koostöös, et järgitakse määruse (EL) 2017/1939 VI peatükis sätestatud kohaldatavaid menetluslikke kaitsemeetmeid.

Artikkel 12f

Täiendav juurdlus

1.  
Kui EPPO viib läbi uurimist ja peadirektor leiab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et ameti volituste alusel tuleks algatada ka ameti läbiviidav juurdlus, et võimaldada kaitse-, finants-, distsiplinaar- või haldusmeetmete rakendamist, teavitab amet EPPO-d sellest kirjalikult, andes teada ka oma juurdluse laadist ja eesmärgist.

Pärast sellise teabe saamist ja artikli 12g kohaselt kehtestatud tähtaja jooksul võib EPPO olla vastu juurdluse algatamisele või teatavate juurdlusega seotud toimingute tegemisele. Kui EPPO on vastu juurdluse algatamisele või teatavate juurdlusega seotud toimingute tegemisele, teavitab ta ametit põhjendamatu viivituseta, kui vastuväite põhjused langevad ära.

Kui EPPO ei esita artikli 12g kohaselt kehtestatud tähtaja jooksul vastuväiteid, võib amet algatada juurdluse ning ta peab korraldama seda EPPO-ga pidevalt konsulteerides. Kui EPPO esitab sellesisulise vastuväite hiljem, peatab või lõpetab amet oma juurdluse või hoidub teatud uurimistoimingute tegemisest.

2.  
Kui EPPO annab artikli 12d kohaselt esitatud teabenõude alusel ametile teada, et ei algata uurimist, ent hiljem algatab uurimise samadel asjaoludel, teavitab ta sellest kohe ametit. Kui peadirektor leiab pärast sellise teabe saamist, et ameti algatatud juurdlust tuleks kaitse-, finants-, distsiplinaar- või haldusmeetmete rakendamise võimaldamiseks jätkata, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1.

Artikkel 12g

EPPO-ga seotud töökorraldus ja teabevahetus

1.  
Amet lepib EPPO-ga kokku töökorralduses. Sellises töökorralduses võib olla sätestatud muu hulgas teabevahetuse, sealhulgas isikuandmete, operatiiv-, strateegilise, tehnilise või salastatud teabe edastamise ja täiendavate juurdluste üksikasjalik kord.

Töökorralduses tuleb üksikasjalikult reguleerida pideva teabevahetuse korraldus esitatud väidete vastuvõtmise ja kontrollimise ajal ning selle eesmärk on määrata kindlaks uurimise korraldamise pädevus. Samuti sisaldavad need ameti ja EPPO vahelise infoedastuse korda, kui amet toetab või täiendab EPPO tegevust. Nendes nähakse ette tähtajad üksteise taotlustele vastamiseks.

Amet ja EPPO lepivad kokku artikli 12c lõikes 5, artikli 12d lõikes 1 ja artikli 12f lõikes 1 osutatud tähtajad ja nende kohaldamise korra. Kuni sellise kokkuleppe saavutamiseni vastab EPPO ameti taotlustele viivitamata ja igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast artikli 12c lõikes 5 ja artikli 12d lõikes 1 osutatud taotluse esitamist ning 20 tööpäeva jooksul pärast artikli 12f lõike 1 esimeses lõigus osutatud teabenõude esitamist.

Enne EPPO-ga sõlmitavate halduskokkulepete vastuvõtmist saadab peadirektor eelnõu järelevalvekomiteele ning teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Järelevalvekomitee esitab arvamuse viivitamata.

2.  
Ametil on päringutabamuse või selle puudumisel põhineva süsteemi alusel kaudne juurdepääs EPPO kriminaalasjade haldamise süsteemis sisalduvale teabele.

Kui amet sisestab andmed kriminaalasjade haldamise süsteemi ja süsteem leiab päringu kokkulangevuse EPPO andmetega, teavitab see kokkulangevusest nii ametit kui ka EPPO-d. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada EPPO-le samasugune päringutabamusel või selle puudumisel põhinev juurdepääs oma juurdluste haldamise süsteemis sisalduvale teabele.

Halduskokkulepetega määratakse kindlaks kohtuasjade haldamise süsteemidele vastastikuse juurdepääsu tehnilised ja turvaaspektid, sealhulgas sisemenetlused, millega tagatakse, et iga juurdepääs on nende ülesannete täitmiseks nõuetekohaselt põhjendatud ja dokumenteeritud.

3.  
Peadirektor ja Euroopa peaprokurör kohtuvad vähemalt kord aastas, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi.

▼B

Artikkel 13

Ameti koostöö Eurojusti ja Europoliga

▼M2

1.  
Liidu finantshuvide kaitsmise volituse raames teeb amet kohasel juhul koostööd Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol). Kui see on koostöö hõlbustamiseks vajalik, sõlmib amet Eurojusti ja Europoliga halduskokkuleppeid. Selline töökord võib hõlmata operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist, ning taotluse korral eduaruannete esitamist.

▼B

Kui see võib toetada ja tugevdada liikmesriikide uurimisorganite ja prokuratuuride koostööd ja nende tegevuse kooskõlastamist või kui amet on edastanud liikmesriikide pädevatele asutustele teabe, mis annab alust kahtlustada kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, mille puhul on tegemist raske kuriteoga, edastab ta Eurojusti volituste piires asjakohase teabe Eurojustile.

2.  
Amet teavitab asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi aegsasti juhtudest, kui amet on nende poolt antud teabe Eurojustile või Europolile edastanud.

Artikkel 14

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.  
Asjakohasel juhul võib amet sõlmida halduskokkuleppeid kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Amet kooskõlastab oma tegevust asjakohasel juhul pädevate komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistusega, eelkõige enne halduskokkulepete sõlmimist. Sellised kokkulepped võivad hõlmata operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe vahetamist, sealhulgas taotluse korral eduaruannete esitamist.
2.  
Amet teavitab asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi, enne kui edastab nende poolt antud teabe kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 peab amet registrit kõikide isikuandmete edastamise, sealhulgas sellise edastamise põhjuste kohta.

Artikkel 15

Järelevalvekomitee

▼M2

1.  
Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle käesoleva määruse alusel antud volituste nõuetekohasel kasutamisel.

Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid ning juurdluse kestust.

Järelevalvekomitee esitab peadirektorile arvamusi, sealhulgas kohasel juhul soovitusi muu hulgas ameti juurdlustegevuseks vajalike vahendite, ameti juurdlusprioriteetide ja juurdluste kestuse kohta. Neid arvamusi võib järelevalvekomitee esitada omal algatusel või peadirektori või institutsiooni, organi, ameti või asutuse taotlusel, sekkumata samas käimasoleva juurdluse käiku.

Amet avaldab oma veebisaidil oma vastused järelevalvekomitee arvamustele.

Asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele antakse kolmanda lõigu kohaselt antud arvamuste koopia.

Järelevalvekomiteele tagatakse juurdepääs kogu teabele ja kõigile dokumentidele, mida ta peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks, sealhulgas aruannetele ja soovitustele lõpetatud juurdluste ja tagasilükatud juhtumite kohta, sekkumata samas käimasoleva juurdluse käiku ja võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõudeid.

▼B

2.  
Järelevalvekomitee koosneb viiest sõltumatust isikust, kellel on kogemusi kõrgel ametikohal kohtu- või uurimisasutustes või võrreldaval ametikohal, mis on seotud ameti tegevusvaldkondadega. Nad nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel.

Otsuses järelevalvekomitee liikmete ametisse nimetamise kohta esitatakse ka reservnimekiri potentsiaalsetest liikmetest, kes võiksid järelevalvekomitee liikmeid nende järelejäänud ametiajal asendada, juhul kui üks või mitu liiget astub tagasi, sureb või ei saa püsivalt oma tööülesandeid täita.

3.  
Järelevalvekomitee liikmete ametiaeg on viis aastat ning seda ametiaega ei pikendata. Järelevalvekomitee ekspertteadmiste säilitamiseks asendatakse vaheldumisi kolm ja kaks liiget.
4.  
Ametiaja lõppemisel jäävad järelevalvekomitee liikmed kuni asendamiseni ametisse.
5.  
Kui järelevalvekomitee liige ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või kui liige leitakse olevat süüdi tõsistes üleastumistes, võivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühisel kokkuleppel liikme ametist vabastada.
6.  
Kooskõlas kohaldatavate komisjoni eeskirjadega makstakse järelevalvekomitee liikmetele päevaraha ning neile hüvitatakse tööülesannete täitmisel kantud kulud.
7.  
Tööülesannete täitmisel ei taotle ega võta järelevalvekomitee liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt.

▼M2

8.  
Järelevalvekomitee nimetab esimehe. Järelevalvekomitee võtab vastu oma töökorra, mis esitatakse enne vastuvõtmist teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile. Järelevalvekomitee koosolekud toimuvad esimehe või peadirektori algatusel. Aastas peetakse vähemalt kümme koosolekut. Järelevalvekomitee teeb otsused liikmete häälteenamusega. Sekretariaaditeenuseid osutab komisjon tihedas koostöös järelevalvekomiteega. Enne töötaja määramist sekretariaati konsulteeritakse järelevalvekomiteega ja selle arvamust võetakse arvesse. Sekretariaat tegutseb vastavalt järelevalvekomitee juhistele ja komisjonist sõltumatult. Ilma et see piiraks komisjoni kontrolli järelevalvekomitee ja selle sekretariaadi eelarve üle, ei sekku komisjon järelevalvekomitee järelevalveülesannetesse.

▼M1

Järelevalvekomitee järelevalveülesannete täitmisel ei küsi ega saa järelevalvekomitee sekretariaadi ametnikud juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt.

▼B

9.  
Järelevalvekomitee võtab aastas vastu vähemalt ühe tegevusaruande, milles käsitletakse eelkõige ameti sõltumatuse hindamist, menetluslike tagatiste kohaldamist ja juurdluste kestust. Kõnealused aruanded esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

Järelevalvekomitee võib esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aruandeid ameti juurdlustulemuste ning nende tulemuste põhjal võetud meetmete kohta.

Artikkel 16

Arvamuste vahetus institutsioonidega

▼M2

1.  
Kord aastas kohtuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peadirektoriga poliitilise tasandi arvamuste vahetuseks, mille käigus arutatakse ameti poliitikat seoses meetoditega kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ja vastaseks võitluseks. Arvamuste vahetusest võtab osa järelevalvekomitee. Euroopa peaprokurör kutsutakse arvamuste vahetusel osalema. Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, peadirektori või järelevalvekomitee taotlusel võib vastavalt vajadusele neile kohtumistele kutsuda ka kontrollikoja, EPPO, Eurojusti ja Europoli esindajaid.
2.  

Lõike 1 eesmärkide täitmiseks võib arvamuste vahetuse käigus käsitleda mis tahes küsimusi, mille suhtes Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku lepivad. Eeskätt võidakse arvamuste vahetuse käigus käsitleda järgmisi küsimusi:

a) 

ameti juurdluspoliitika aluseks olevad strateegilised prioriteedid;

b) 

järelevalvekomitee artikli 15 kohased arvamused ja tegevusaruanded;

c) 

peadirektori artikli 17 lõike 4 kohased aruanded ja asjakohasel juhul mis tahes muud institutsioonide aruanded, mis seonduvad ameti volitustega;

d) 

ameti ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste, eelkõige EPPO vaheliste suhete raamistik, sealhulgas ameti juurdluse lõpparuannete järelmeetmete käigus ilmnenud horisontaalsed ja süsteemsed probleemid;

e) 

ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste suhete raamistik, sealhulgas ameti juurdluste lõpparuannete järelmeetmete käigus ilmnenud horisontaalsed ja süsteemsed probleemid;

f) 

ameti ja kolmandate riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide suhted käesolevas määruses osutatud kokkulepete raames;

g) 

ameti töö tõhusus oma volituste täitmisel.

▼B

3.  
Kõik arvamuste vahetuses osalevad institutsioonid tagavad, et arvamuste vahetusega ei sekkuta käimasoleva juurdluse käiku.
4.  
Arvamuste vahetuses osalevad institutsioonid võtavad oma tegevuses arvesse arvamuste vahetuse käigus väljendatud seisukohti. Peadirektor esitab artikli 17 lõikes 4 osutatud aruannetes teavet ameti poolt võetud võimalike meetmete kohta.

Artikkel 17

Peadirektor

1.  
Ametit juhib peadirektor. Komisjon nimetab peadirektori ametisse vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele. Peadirektori ametiaeg on seitse aastat ja seda ei pikendata.

▼M2

2.  
Uue peadirektori ametisse nimetamiseks avaldab komisjon konkursiteate Euroopa Liidu Teatajas. Konkursiteade avaldatakse vähemalt kuus kuud enne ametisoleva peadirektori ametiaja lõppu. Komisjon koostab sobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide nimekirja. Pärast seda, kui järelevalvekomitee on esitanud komisjoni kohaldatava valikumenetluse kohta heakskiitva arvamuse, lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu õigeaegselt kokku nimekirjas, mis koosneb kolmest kandidaadist, kes valitakse komisjoni koostatud sobivate kandidaatide nimekirjast. Komisjon nimetab sellest nimekirjast peadirektori.
3.  
Ameti peadirektor ei küsi ega võta välis- ja sisejuurdluste algatamise, korraldamise, koordineerimise ega juurdlustele või koordineerimisele järgnevate aruannete koostamisega seotud ülesannete täitmisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt. Kui ameti peadirektori arvates seab komisjoni võetud meede kahtluse alla tema sõltumatuse, teavitab ta sellest viivitamata järelevalvekomiteed ja otsustab, kas esitada komisjoni vastu hagi Euroopa Liidu Kohtusse.
4.  
Peadirektor esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas aruandeid ameti korraldatud juurdluste tulemuste, võetud meetmete ja ilmnenud raskuste kohta, võttes arvesse nende juurdluste konfidentsiaalsust, juurdlusaluste isikute ja informaatorite seaduslikke õigusi ning asjakohasel juhul riigisiseseid kohtumenetluse norme. Kõnealused aruanded sisaldavad ka hinnangut liikmesriikide pädevate asutuste ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste poolt pärast ameti koostatud aruandeid ja soovitusi võetud meetmete kohta.
4a.  
Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel, mille nad esitavad seoses oma eelarvekontrolli õigustega, võib peadirektor anda teavet ameti tegevuse kohta, järgides juurdluste ja järelmenetluste konfidentsiaalsust. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad kooskõlas käesoleva lõikega talle antud teabe konfidentsiaalsuse.
5.  

Peadirektor teavitab järelevalvekomiteed korrapäraselt ameti tegevusest, juurdlusülesannete täitmisest ning juurdluste järelmeetmetest.

Peadirektor teavitab järelevalvekomiteed korrapäraselt:

a) 

juhtudest, mille puhul ei ole peadirektori soovitusi järgitud;

b) 

juhtudest, mille puhul on teave edastatud liikmesriikide õigusasutustele või EPPO-le;

c) 

juhtudest, mille puhul uurimist ei algatatud ning mille menetlemine on lõpetatud;

d) 

juurdluste kestusest vastavalt artikli 7 lõikele 8.

▼B

6.  
Peadirektor võib kirjalikult delegeerida osa artiklis 5, artikli 7 lõikes 2, artikli 11 lõikes 7 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud tööülesandeid ühele või mitmele ameti töötajale, määrates kindlaks delegeerimise tingimused ja ulatuse.

▼M2

7.  
Peadirektor kehtestab ametisisese nõustamis- ja kontrollimenetluse, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli, mis on muu hulgas seotud juurdlusaluste isikute menetluslike tagatiste ja põhiõiguste austamise ning asjaomaste liikmesriikide õiguse järgimisega, pidades eelkõige silmas artikli 11 lõiget 2. Seaduslikkuse kontrolli viivad läbi ameti õigus- ja juurdlusmenetluste eksperdid. Nende arvamus lisatakse juurdluse lõpparuandele.
8.  

Peadirektor võtab ameti töötajate jaoks kooskõlas käesoleva määrusega vastu juurdlusmenetluse suunised. Suunised peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ning käsitlevad muu hulgas järgmist:

a) 

töömeetodid ameti volituste täitmisel;

b) 

juurdlusmenetlusi reguleerivad üksikasjalikud normid;

c) 

menetluslikud tagatised;

d) 

ametisisese nõustamis- ja kontrollimenetluse, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli üksikasjad;

e) 

andmekaitse ning teabevahetuse ja dokumentidele juurdepääsu põhimõtted, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 3b;

f) 

suhted EPPO-ga.

▼B

Need suunised ning kõik nendes tehtavad muudatused võetakse vastu pärast seda, kui järelevalvekomitee on saanud võimaluse nende kohta oma märkused esitada, mille järel edastatakse need teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse ameti veebisaidil liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

▼M2

9.  
Enne peadirektorile distsiplinaarkaristuse määramist või temalt puutumatuse äravõtmist konsulteerib komisjon järelevalvekomiteega.

▼B

Distsiplinaarkaristus määratakse peadirektorile põhjendatud otsusega, mis edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja järelevalvekomiteele.

10.  
Mis tahes õigusakti viiteid ameti direktorile käsitatakse viidetena peadirektorile.

▼M1

Artikkel 18

Rahastamine

Kõik ametile ette nähtud assigneeringud kantakse eraldi eelarvereale Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarvejaos ning esitatakse üksikasjalikult selle eelarvejao lisas. Järelevalvekomitee ja selle sekretariaadi assigneeringud kantakse Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku.

Ameti ametikohtade loetelu lisatakse komisjoni ametikohtade loetelusse. Komisjoni ametikohtade loetelu sisaldab järelevalvekomitee sekretariaati.

▼M2

Artikkel 19

Hindamisaruanne ja võimalik läbivaatamine

1.  
Hiljemalt viie aasta möödumisel määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, eelkõige ameti ja EPPO koostöö tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Aruandele lisatakse järelevalvekomitee arvamus.
2.  
Komisjon esitab hiljemalt kaks aastat pärast esimeses lõigus osutatud hindamisaruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohasel juhul seadusandliku ettepaneku ameti tegevust reguleeriva õigusraamistiku ajakohastamiseks, sealhulgas täiendavad ja üksikasjalikumad normid ameti loomise, tema tööülesannete või menetluste kohta, mida kasutatakse eelkõige koostöös EPPO-ga, piiriülestes uurimistes ja EPPO-s mitteosalevate liikmesriikide uurimistes.

▼B

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja määrus (Euratom) nr 1074/1999 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Jõustumine ja üleminekusätted

1.  
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
2.  
Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval ametis olevate järelevalvekomitee liikmete ametiaja suhtes kohaldatakse artikli 15 lõiget 3. Kohe pärast käesoleva määruse jõustumist valib Euroopa Parlamendi president loosi teel järelevalvekomitee liikmete hulgast kaks liiget, kelle ametiaeg lõpeb erandina artikli 15 lõike 3 esimesest lausest nende ametiaja esimese 36 kuu möödumisel. Kaks uut liiget nimetatakse automaatselt viieks aastaks ametisse lahkuvate liikmete asemele, tuginedes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 23. jaanuari 2012. aasta otsuse 2012/45/EL, Euratom (millega nimetatakse ametisse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee liikmed) ( 7 ) artikli 1 lõikes 2 esitatud loetelule ning selles esitatud järjekorrale. Need kaks uut liiget on kaks esimest kõnealuses loetelus sisalduvat isikut.
3.  
Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval ametis oleva peadirektori ametiaja kestuse suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 kolmandat lauset.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

(ARTIKLIS 20 OSUTATUD) KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUSED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999

(EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999

(EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).



II LISA



VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja määrus (Euratom) nr 1074/1999

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 2

—

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 4

—

Artikli 1 lõige 5

—

Artikli 2 punkt 1

—

Artikli 2 punkt 2

—

Artikli 2 punkt 3

Artikkel 2

Artikli 2 punkt 4

—

Artikli 2 punkt 5

—

Artikli 2 punkt 6

—

Artikli 2 punkt 7

Artikli 3 esimene lõik

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 3 teine lõik

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

—

Artikli 3 lõige 2

—

Artikli 3 lõike 3 teine lõik

—

Artikli 3 lõike 3 kolmas lõik

—

Artikli 3 lõige 4

—

Artikli 3 lõige 5

—

Artikli 3 lõige 6

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõike 1 teine lõik

Artikli 4 lõike 1 teine lõik

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõike 3 esimene lõik

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõike 3 teine lõik

—

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõike 4 esimene lause

—

Artikli 4 lõige 5

Artikli 4 lõike 5 esimene lõik

Artikli 4 lõike 6 esimene lõik

—

Artikli 4 lõike 6 teine lõik

Artikli 4 lõike 5 teine lõik

Artikli 4 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 4 lõike 6 punkt a

Artikli 4 lõige 7

Artikli 4 lõike 6 punkt b

—

—

Artikli 4 lõige 8

—

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 esimene lõik

Artikli 5 lõike 2 esimene lõik

Artikli 5 teine lõik

Artikli 5 lõike 2 teine lõik

—

Artikli 5 lõige 3

—

Artikli 5 lõige 4

—

Artikli 5 lõige 5

—

Artikli 5 lõige 6

—

Artikkel 6

Artikli 6 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 7 lõike 2 esimene lause

Artikli 6 lõige 3

Artikli 7 lõike 2 teine lause

Artikli 6 lõige 4

Artikli 3 lõike 3 esimene lõik

—

Artikli 7 lõige 4

Artikli 6 lõige 5

Artikli 7 lõige 5

Artikli 6 lõige 6

Artikli 7 lõige 3

—

Artikli 7 lõige 6

—

Artikli 7 lõige 7

—

Artikli 7 lõige 8

Artikli 7 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 7 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõige 3

—

Artikkel 9

Artikli 8 lõige 1

Artikli 10 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 10 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

—

Artikli 8 lõige 3

—

Artikli 8 lõige 4

—

—

Artikli 10 lõige 4

—

Artikli 10 lõige 5

Artikli 9 lõige 1

Artikli 11 lõike 1 esimene lõik

—

Artikli 11 lõike 1 teine lõik

Artikli 9 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 11 lõige 3

Artikli 9 lõige 4

Artikli 11 lõige 4

—

Artikli 11 lõige 5

—

Artikli 11 lõige 6

—

Artikli 11 lõige 7

—

Artikli 11 lõige 8

Artikli 10 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 12 lõike 2 esimene lõik

—

Artikli 12 lõike 2 teine lõik

—

Artikli 12 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 10 lõige 3

Artikli 4 lõike 4 teine lause

—

Artikli 12 lõige 3

—

Artikli 12 lõige 4

—

Artikkel 13

—

Artikkel 14

Artikli 11 lõike 1 esimene lõik

Artikli 15 lõike 1 esimene lõik

—

Artikli 15 lõike 1 teine lõik

Artikli 11 lõike 1 teine lõik

Artikli 15 lõike 1 kolmas lõik

—

Artikli 15 lõike 1 neljas lõik

—

Artikli 15 lõike 1 viies lõik

Artikli 11 lõige 2

Artikli 15 lõike 2 esimene lõik

—

Artikli 15 lõike 2 teine lõik

Artikli 11 lõige 3

Artikli 15 lõige 3

Artikli 11 lõige 4

Artikli 15 lõige 4

—

Artikli 15 lõige 5

—

Artikli 15 lõige 6

Artikli 11 lõige 5

Artikli 15 lõige 7

Artikli 11 lõige 6

Artikli 15 lõige 8

Artikli 11 lõige 7

Artikli 17 lõike 5 kolmas lõik

Artikli 11 lõige 8

Artikli 15 lõige 9

—

Artikkel 16

Artikli 12 lõige 1

Artikli 17 lõige 1

Artikli 12 lõige 2

Artikli 17 lõige 2

Artikli 12 lõike 3 esimene lõik

Artikli 17 lõige 3

Artikli 12 lõike 3 teine lõik

Artikli 17 lõige 4

Artikli 12 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 10 lõige 3

—

Artikli 17 lõike 5 esimene lõik

—

Artikli 17 lõike 5 teine lõik

—

Artikli 17 lõige 6

—

Artikli 17 lõige 7

—

Artikli 17 lõige 8

Artikli 12 lõike 4 esimene lause

Artikli 17 lõike 9 esimene lõik

Artikli 12 lõike 4 teine lause

Artikli 17 lõike 9 teine lõik

—

Artikli 17 lõige 10

Artikkel 13

Artikkel 18

Artikkel 14

—

Artikkel 15

Artikkel 19

—

Artikkel 20

Artikkel 16

Artikli 21 lõige 1

—

Artikli 21 lõige 2

—

Artikli 21 lõige 3

—

I lisa

—

II lisa


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

( 3 ) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

( 5 ) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

( 7 ) ELT L 26, 28.1.2012, lk 30.