02013R0575 — ET — 28.12.2020 — 009.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 575/2013,

26. juuni 2013,

krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 176 27.6.2013, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/62, 10. oktoober 2014,

  L 11

37

17.1.2015

 M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1014, 8. juuni 2016,

  L 171

153

29.6.2016

►M3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2188, 11. august 2017,

  L 310

1

25.11.2017

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2395, 12. detsember 2017,

  L 345

27

27.12.2017

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2401, 12. detsember 2017,

  L 347

1

28.12.2017

 M6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/405, 21. november 2017,

  L 74

3

16.3.2018

►M7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/630, 17. aprill 2019,

  L 111

4

25.4.2019

►M8

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/876, 20. mai 2019,

  L 150

1

7.6.2019

►M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2033, 27. november 2019,

  L 314

1

5.12.2019

►M10

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/873, 24. juuni 2020,

  L 204

4

26.6.2020


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 208, 2.8.2013, lk  68 (575/2013)

►C2

Parandus, ELT L 321, 30.11.2013, lk  6 (575/2013)

►C3

Parandus, ELT L 020, 25.1.2017, lk  2 (575/2013)

►C4

Parandus, ELT L 050, 24.2.2020, lk  18 (2017/2395)

►C5

Parandus, ELT L 050, 24.2.2020, lk  19 (2019/630)

►C6

Parandus, ELT L 073, 10.3.2020, lk  25 (2017/2401)

►C7

Parandus, ELT L 335, 13.10.2020, lk  20 (2019/630)

►C8

Parandus, ELT L 405, 2.12.2020, lk  79 (2019/2033)




▼B

▼C2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 575/2013,

26. juuni 2013,

krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



I OSA

ÜLDSÄTTED



I JAOTIS

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

▼M8

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:

a) 

krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;

b) 

riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;

c) 

likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;

d) 

punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;

e) 

avalikustamisnõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamisnõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

1.  
Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
2.  
Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on kriisilahendusasutustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL ( 1 ) ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
3.  
Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.
4.  
Selleks et tagada nõuete täitmine nende vastava pädevuse piires, tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( 2 ) artikli 42 alusel loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu ning Euroopa Keskpank (EKP), talle määrusega (EL) nr 1024/2013 ( 3 ) antud ülesannetega seonduvates küsimustes, asjaomase teabe korrapärase ja usaldusväärse vahetuse.

▼C2

Artikkel 3

Rangemate nõuete kohaldamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt

Käesoleva määrusega ei takistata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel hoidmast suuremaid omavahendeid ja nende komponente või kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Mõisted

1.  

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„krediidiasutus” — ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine;

2) 

„investeerimisühing” — direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud isik, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiiviga kehtestatud nõudeid, välja arvatud:

a) 

krediidiasutused;

b) 

kohalikud ettevõtjad;

c) 

ettevõtjad, kellel ei ole lubatud osutada direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jaos nimetatud kõrvalteenust nr 1, kes tegelevad ainult ühe või mitme eespool nimetatud direktiivi I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 osutatud investeerimisteenuse osutamise või seal loetletud tegevusega ning kellel ei ole lubatud hoida oma klientidele kuuluvat raha või väärtpabereid ja kes ei või sellepärast oma klientide ees kunagi võlgu jääda.

3) 

„krediidiasutused ja investeerimisühingud” või „krediidiasutus või investeerimisühing” — nii krediidiasutus kui ka investeerimisühing;

4) 

„kohalik ettevõtja” — ettevõtja, kes tegutseb enda arvel futuuri-, optsiooni- või muude tuletisinstrumentide turgudel ja hetketurgudel ainsa eesmärgiga maandada tuletisinstrumentide turgudel positsioonide riske või kes tegutseb nende turgude teiste liikmete arvel ja keda tagavad samade turgude kliirivad liikmed, kui sellise ettevõtja sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest vastutavad samade turgude kliirivad liikmed;

5) 

„kindlustusandja” — kindlustusandja nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 4 ) artikli 13 punktis 1;

6) 

„edasikindlustusandja” — edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4;

▼M8

7) 

„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” ehk „investeerimisfond” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 5 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 6 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

▼C2

8) 

„avaliku sektori asutused” — mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtjad ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all;

9) 

„juhtorgan” — juhtorgan nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7;

10) 

„kõrgem juhtkond” — kõrgem juhtkond nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9;

11) 

„süsteemne risk” — süsteemne risk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10;

12) 

„mudelirisk” — mudelirisk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 11;

▼M5

13) 

„väärtpaberistamise tehingu algataja” — määruse (EL) 2017/2402 ( 7 ) artikli 2 punktis 3 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja;

14) 

„sponsor” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 5 määratletud sponsor;

▼M5

14a) 

„algne laenuandja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 20 määratletud algne laenuandja;

▼C2

15) 

„emaettevõtja”:

a) 

emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;

b) 

direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. ja 4. peatüki II jao ning VIII jaotise ning käesoleva määruse V osa kohaldamisel emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kellel on tegelik valitsev mõju teise ettevõtja üle.

16) 

„tütarettevõtja”:

a) 

tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;

b) 

tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kelle üle emaettevõtjal on tegelik valitsev mõju.

Tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

17) 

„filiaal” — tegevusüksus, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste ja investeerimisühingute majandustegevusele omaseid tehinguid;

18) 

„abiettevõtja” — ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

19) 

„varahaldusettevõtja” — direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;

▼M8

20) 

„finantsvaldusettevõtja” — finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused;

▼C2

21) 

„segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15;

22) 

„segavaldusettevõtja” — emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus või investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing;

23) 

„kolmanda riigi kindlustusandja” — kolmanda riigi kindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 3;

24) 

„kolmanda riigi edasikindlustusandja” — kolmanda riigi edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 6;

25) 

„kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühing” — äriühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

mis juhul, kui see oleks asutatud liidus, kuuluksid investeerimisühingu määratluse alla;

b) 

mis on saanud kolmandas riigis tegevusloa;

c) 

mille suhtes kohaldatakse ja mis täidab usaldatavusnõudeid, mida pädevad asutused peavad vähemalt niisama rangeks, kui on käesolevas määruses või direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded;

▼M8

26) 

„finantseerimisasutus” — ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus või investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 8 ) artikli 4 punkti 4 tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

▼C2

27) 

„finantssektori ettevõtja” — üks järgmistest:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing;

b) 

finantseerimisasutus;

c) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud finantsseisundiga hõlmatud abiettevõtja;

d) 

kindlustusandja;

e) 

kolmanda riigi kindlustusandja;

f) 

edasikindlustusandja;

g) 

kolmanda riigi edasikindlustusandja;

h) 

kindlustusvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f;

k) 

ettevõtja, kes on jäetud direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalast välja vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4;

l) 

kolmanda riigi ettevõtja, kelle põhitegevus on võrreldav punktides a kuni k nimetatud mis tahes üksuse tegevusega;

▼M8

28) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” — liikmesriigis tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on krediidiasutusest või investeerimisühingust, finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises krediidiasutuses või investeerimisühingus, finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

▼C2

29) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu, mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

▼M8

29a) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

29b) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

29c) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

29d) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

▼C2

30) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — finantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

31) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

32) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

33) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

34) 

„keskne vastaspool” — määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

35) 

„osalus” — nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 9 ) artikli 17 esimeses lauses määratletud osalus või äriühingus vähemalt 20 % hääleõiguste või kapitali otsene või kaudne omamine;

36) 

„oluline osalus” — otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele;

37) 

„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1, mida asjakohasel juhul täiendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavad raamatupidamisstandardid, määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sarnane suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

38) 

„märkimisväärne seos” — olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud mis tahes järgmisel viisil:

a) 

osaluse kaudu, kus otseselt või kontrollisuhte kaudu omatakse vähemalt 20 % ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

b) 

kontrollisuhte kaudu;

c) 

mõlema või kõigi nende isikute alaline seos ühe ja sama kolmanda isikuga kontrollisuhte kaudu;

39) 

„omavahel seotud klientide rühm” — on üks järgmistest:

a) 

vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes, kui ei ole osutatud teisiti, moodustavad riski seisukohast terviku, kuna üks neist kontrollib kas otseselt või kaudselt teist või teisi;

b) 

vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole alapunktis a kirjeldatud kontrollisuhet, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, kuna nad on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, eriti rahastamis- või tagasimakseraskustesse, siis tekib ka teisel või kõigil teistel tõenäoliselt rahastamis- või tagasimakseraskusi.

Piiramata punktide a ja b kohaldamist, kui keskvalitsus otseselt kontrollib enam kui üht füüsilist või juriidilist isikut või on otseselt ja tihedalt seotud enam kui ühe füüsilise või juriidilise isikuga, siis kogumit, mille moodustab keskvalitsus koos vastavalt alapunktile a tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või koos füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kellega keskvalitsus vastavalt alapunktile b on tihedalt seotud, ei pruugi käsitada kui omavahel seotud klientide rühma. Selle asemel võib keskvalitsuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt moodustatud omavahel seotud klientide rühma olemasolu hinnata eraldi iga isiku puhul, keda keskvalitsus otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on temaga tihedalt seotud vastavalt punktile b, ja kõikide füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, keda see isik otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on selle isikuga otseselt ja tihedalt seotud vastavalt punktile b, kaasa arvatud keskvalitsus. Sama kehtib piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 115 lõiget 2.

▼M8

Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks;

▼C2

40) 

„pädevad asutused” — siseriikliku õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutused või organid, kellele on siseriikliku õigusega antud volitused teostada kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana järelevalvet krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle;

▼M8

41) 

„konsolideeritud järelevalvet teostav asutus” — pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;

▼C2

42) 

„tegevusluba” — ametiasutuse poolt mis tahes vormis välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks;

43) 

„päritoluliikmesriik” — liikmesriik, kus on krediidiasutusele või investeerimisühingule antud tegevusluba;

44) 

„vastuvõttev liikmesriik” — liikmesriik, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

45) 

„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” — liikmesriikide keskpangad, kes on Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, ja Euroopa Keskpank;

46) 

„keskpangad” — Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja kolmandate riikide keskpangad;

47) 

„konsolideeritud olukord” — olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes selliselt, nagu kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing moodustaks koos ühe või mitme teise üksusega ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu;

48) 

„konsolideeritud alusel” — konsolideeritud olukorra alusel;

49) 

„allkonsolideeritud alusel” — emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;

50) 

„finantsinstrumendid” — mis tahes järgmine instrument:

a) 

leping, millega ühele lepingupoolele tekib finantsvara ja teisele lepingupoolele finantskohustus või omakapitali instrument;

b) 

direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos määratletud mis tahes instrument;

c) 

tuletisinstrument;

d) 

esmane finantsinstrument;

e) 

sularahainstrument.

Punktides a, b ja c osutatud instrumendid on finantsinstrumendid ainult juhul, kui nende väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi või muu alusvara hinnast, määrast või indeksist;

51) 

„algkapital” — krediidiasutuste puhul direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 ja investeerimisühingute puhul kõnealuse direktiivi IV jaotises määratletud omavahendite suurus ja liigid;

52) 

„operatsioonirisk” — risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel; see hõlmab ka õiguslikku riski;

53) 

„lahjendusrisk” — risk, et saadaoleva summa suurus väheneb võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimise tõttu;

54) 

„makseviivituse tõenäosus” — vastaspoole makseviivituse tõenäosus üheaastase ajavahemiku jooksul;

55) 

„makseviivitusest tingitud kahjumäär” — vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe;

56) 

„ümberhindlustegur” — sellise krediidilimiidi, mis on praegu kasutamata, kuid mida saaks seetõttu kasutada ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, suhe praegu kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;

57) 

„krediidiriski maandamine” — tehnika, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;

58) 

„otsene krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu õigusest vastaspoole makseviivituse või vastaspoolega seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;

59) 

„kaudne krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;

60) 

„raha sarnane instrument” — krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või mis tahes muu allutamata instrument, mille eest on krediidiasutusele või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille krediidiasutus või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;

▼M5

61) 

„väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamine;

62) 

„väärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 19 määratletud väärtpaberistamise positsioon;

63) 

„edasiväärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 4 määratletud edasiväärtpaberistamine;

▼C2

64) 

„edasiväärtpaberistamise positsioon” — edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

65) 

„krediidikvaliteedi parandamine” — leping, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine sama väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;

▼M5

66) 

„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;

67) 

„väärtpaberistamise seeria” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 määratletud väärtpaberistamise seeria;

▼C2

68) 

„turuhinnas hindamine” — positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade põhjal, mille allikad on sõltumatud (sealhulgas börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud);

69) 

„mudelipõhine hindamine” — mis tahes hindamine, mille korral kasutatakse võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud ühel või mitmel turusisendil põhinevat arvutust;

70) 

„sõltumatu hinnakontroll” — protsess, mille abil kontrollitakse korrapäraselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust;

71) 

„aktsepteeritud kapital”:

a) 

II osa III jaotise kohaldamisel on see järgmiste elementide summa:

i) 

artiklis 25 osutatud esimese taseme omavahendid ilma artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i sätestatud mahaarvamiseta;

ii) 

artiklis 71 osutatud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad, arvestatuna käesoleva punkti alapunkti i kohaselt;

b) 

▼M8

artikli 97 kohaldamisel on see järgnevate summa:

▼C2

i) 

artiklis 25 osutatud esimese taseme omavahendid;

ii) 

artiklis 71 osutatud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad;

72) 

„tunnustatud börsid” — börsid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

▼M8

a) 

nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega ( 10 );

▼C2

b) 

neil on kliirimissüsteem, mille kohaselt II lisas loetletud lepingud peavad vastama igapäevase võimendustagatise nõuetele, mis pädevate asutuste arvates tagavad asjakohase kaitse;

73) 

„vabatahtlikud pensionihüvitised” — tõhustatud pensionihüvitised, mida krediidiasutus või investeerimisühing vabatahtlikult võimaldab töötajale osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist ja mis ei hõlma töötajale äriühingu pensioniskeemi raames kogunenud hüvitisi;

74) 

„hüpoteekimisväärtus” — kinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud konservatiivse hinnanguga vara turustatavuse kohta tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise;

75) 

„elamukinnisvara” — eluase, milles elab eluaseme omanik või üürnik, sealhulgas õigus elada sellise elamuühistu korteris nagu Rootsi elamuühistud.

76) 

„turuväärtus” — kinnisvara puhul eeldatav summa, mille eest peaks saama anda kinnisvara hindamiskuupäeval huvitatud müüjalt huvitatud ostjale üle pärast nõuetekohast turustamist turutingimustel tehtava tehingu alusel, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita;

77) 

„kohaldatav raamatupidamistava” — määruse (EÜ) nr 1606/2002 või direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavad raamatupidamisstandardid;

78) 

„üheaastane makseviivituse määr” — kuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne kõnealust kuupäeva asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike arvu suhe;

79) 

„spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine” — laenud kinnisvaraga seotud maatüki soetamiseks või arendamiseks või sellele ehitamiseks või kinnisvara jaoks või seoses sellega, kavatsusega see kasumi teenimise eesmärgil edasi müüa;

80) 

„kaubanduse rahastamine” — rahastamine, sealhulgas garantiid, mis on seotud kaupade ja teenuste vahetusega fikseeritud lühiajalise lõpptähtajaga (üldjuhul alla ühe aasta), automaatse pikenduseta finantstoodete kaudu;

81) 

„riiklikult toetatavad ekspordikrediidid” — laenud või krediidid kauba ja teenuste ekspordi rahastamiseks, mida tagab, kindlustab või otseselt rahastab ametlik ekspordikrediidi agentuur;

82) 

„repoleping” ja „pöördrepoleping” — mis tahes leping, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing või nende vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või garantiiga tagatud õigused, mis on seotud väärtpaberite või kaupade omandiõigusega, kui kõnealuse garantii on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja kõnealuse lepinguga ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul lubatud võõrandada ega pantida ühtegi väärtpaberit ega kaupa samaaegselt rohkem kui ühele vastaspoolele ja on pandud talle siduv kohustus need tagasi osta, või samalaadsete asendusväärtpaberite või kaupadega, mille hind on lepingus fikseeritud ja mille tagasiostmise kuupäev on võõrandaja poolt kindlaks määratud või määratav; kusjuures väärtpabereid või kaupasid müüvale krediidiasutusele või investeerimisühingule on see repoleping ja neid ostvale krediidiasutusele või investeerimisühingule pöördrepoleping;

83) 

„repotehing” — määratluse „repoleping” või „pöördrepoleping” alla kuuluv mis tahes tehing;

84) 

„lihtne repoleping” — üksiku vara või sarnase lihtvara repotehing vastandina varade kogumi repotehingule.

85) 

„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid” — mis tahes järgmised positsioonid:

a) 

omandipositsioonid ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevad positsioonid;

b) 

positsioonid, mis kavatsetakse lühikese aja jooksul edasi müüa;

c) 

positsioonid, mille eesmärk on saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või oodatavatest lühiajalistest erinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest;

▼M8

86) 

„kauplemisportfell” — kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;

▼C2

87) 

„mitmepoolne kauplemissüsteem” — mitmepoolne kauplemissüsteem nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15;

88) 

„nõuetele vastav keskne vastaspool” — keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt selle määruse artiklile 25;

89) 

„tagatisfond” — keskse vastaspoole poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 kohaselt loodud ja selle määruse artikli 45 kohaselt kasutatav fond;

90) 

„eelrahastatud osamaks keskse vastaspoole tagatisfondi” — osamaks, mille krediidiasutus või investeerimisühing maksab keskse vastaspoole tagatisfondi;

▼M8

91) 

„kauplemisriski positsioon” — praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;

▼C2

92) 

„reguleeritud turg” — reguleeritud turg nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14;

93) 

„finantsvõimendus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, bilansiväliste kohustuste ning maksmise, ülekandmise või tagatise andmisega seotud tingimuslike kohustuste, sealhulgas saadud rahalistest vahenditest, võetud siduvatest kohustustest, tuletisinstrumentidest või repolepingutest tulenevate kohustuste, välja arvatud selliste kohustuste, mida saab jõustada ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimise ajal, suhteline suurus võrrelduna kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditega;

94) 

„ülemäärase finantsvõimenduse risk” — risk, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;

95) 

„krediidiriskiga korrigeerimine” — krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes;

▼M8

96) 

„sisemine riskimaandus” — positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;

▼C2

97) 

„krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument” — võlainstrument, mida kasutatakse krediidituletisinstrumendi sularahaarvelduse väärtuse määramiseks;

98) 

„krediidikvaliteeti hindav asutus” — reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 11 ), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse;

99) 

„krediidikvaliteeti hindav määratud asutus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt määratud krediidikvaliteeti hindav asutus;

100) 

„muu akumuleeritud koondkasum” — määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 1;

101) 

„põhiomavahendid” — põhiomavahendid direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 tähenduses;

102) 

„kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1;

103) 

„kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1 ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

104) 

„kindlustuse teise taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud teise taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 2;

105) 

„kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate kindlustuse põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud kolmanda taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 3;

106) 

„edasilükkunud tulumaksu vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

107) 

„tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara” — edasilükkunud tulumaksu vara, mille tulevikuväärtust saab realiseerida ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab tulevikus maksustatavat kasumit;

108) 

„edasilükkunud tulumaksu kohustus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

109) 

„kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara” — kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist;

110) 

„väljamaksed” — mis tahes vormis dividendide või intresside maksmine;

111) 

„finantsettevõtja” — määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 25 punktides b ja d;

112) 

„üldine pangandusreserv” — üldine pangandusriski fond direktiivi 86/635/EMÜ artikli 38 tähenduses;

113) 

„firmaväärtus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

114) 

„kaudne osalus” — igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentidest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumendi püsiva mahakandmise korral ei ole krediidiasutusele või investeerimisühingule selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida krediidiasutus või investeerimisühing kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentides;

115) 

„immateriaalne vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas ja hõlmab firmaväärtust;

116) 

„muud kapitaliinstrumendid” — finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis ei ole kvalifitseeritavad esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ega kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetena ega kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetena;

117) 

„muud reservid” — kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis;

118) 

„omavahendid” — esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summa;

119) 

„omavahenditesse kuuluvad instrumendid” — krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahenditena;

120) 

„vähemusosalus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, mis on seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes ei ole kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse;

121) 

„kasum” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

122) 

„vastastikune ristosalus” — ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus finantssektori ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või muudes kapitaliinstrumentides, kui nendel ettevõtjatel on samal ajal osalus kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

123) 

„jaotamata kasum” — eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses;

124) 

„ülekurss” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

125) 

„ajutised erinevused” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

126) 

„sünteetiline osalus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega;

127) 

„ristgarantii skeem” — skeem, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

▼M8

a) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või on võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud;

▼C2

b) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud on konsolideeritud täies ulatuses direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 punkti b, c või d või lõike 2 kohaselt ning nende üle teostatakse käesoleva määruse I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt järelevalvet sellise konsolideeritud alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu koosseisus, mis on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ning nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid;

c) 

liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tütarettevõtjad asuvad samas liikmesriigis ning neile annab tegevusloa ja nende üle teeb järelevalvet sama pädev asutus;

d) 

liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tütarettevõtjad on seotud kas lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korraldusega, mis kaitseb asjaomaseid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot;

e) 

on kehtestatud kord tagada kiiresti rahalised vahendid kapitali ja likviidsusena, kui see on vajalik punktis d märgitud lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel;

f) 

pädev asutus teostab korrapäraselt järelevalvet punktides d ja e märgitud korra asjakohasuse üle;

g) 

minimaalne etteteatamistähtaeg tütarettevõtjale vabatahtlikuks loobumiseks kohustusi reguleerivast korraldusest on 10 aastat;

h) 

pädeval asutusel on volitused keelata tütarettevõtjal vabatahtlikult loobuda kohustusi reguleerivast korraldusest;

▼M8

128) 

„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed” — kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;

▼M5

129) 

„maksete vahendaja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 13 määratletud maksete vahendaja;

▼M8

130) 

„kriisilahendusasutus” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

131) 

„kriisilahendussubjekt” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;

132) 

„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;

133) 

„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

134) 

„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

135) 

„oluline tütarettevõtja” — tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

a) 

tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;

b) 

tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;

c) 

tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast;

olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

136) 

„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus” — juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;

137) 

„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

138) 

„konsolideerimisgrupp” — ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus või investeerimisühing ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 12 ) artiklis 22;

139) 

„väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing” — repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

140) 

„alustamise tagatis” — igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

141) 

„tururisk” — turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

142) 

„valuutarisk” — valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;

143) 

„kaubarisk” — kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

144) 

„kauplemisüksus” — täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;

145) 

„väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing” — krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole suur krediidiasutus või investeerimisühing;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;

d) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;

e) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;

f) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;

g) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;

h) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks;

i) 

pädev asutus ei ole otsustanud, et krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutusteks või investeerimisühinguks;

146) 

„suur krediidiasutus või investeerimisühing” — krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast krediidiasutusest või investeerimisühingust;

d) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;

147) 

„suur tütarettevõtja” — suureks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks kvalifitseeruv tütarettevõtja;

148) 

„börsil noteerimata krediidiasutus või investeerimisühing” — krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

149) 

„finantsaruanne” — VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses ( 13 ).

▼C2

2.  
Kõik käesolevas määruses esinevad viited kinnisvarale, elamu- või ärikinnisvarale või sellisele varale seatud hüpoteekidele hõlmavad Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate samaväärsete õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osakuid. Liikmesriigid või nende pädevad asutused võivad lubada käsitleda osakuid, mille näol on tegemist samaväärse kaudse osalusega kinnisvaras, otsese osalusena kinnisvaras, tingimusel et selline kaudne osalus on asjaomase liikmesriigi õiguses konkreetselt reguleeritud ja tagab pantimise korral võlausaldajatele samaväärse kaitse.
3.  
Lõike 1 punktis 80 osutatud kaubanduse rahastamine on üldjuhul kulukohustustega sidumata ja nõuab iga väljavõtutaotluse puhul rahuldavaid kaasnevaid tehingudokumente, mis võimaldab keelduda rahastamisest juhul, kui tekib kahtlus krediidivõimelisuse või kaasnevate tehingudokumentide suhtes. Kaubanduse rahastamise riskipositsioonide tagasimaksmine ei sõltu tavaliselt laenuvõtjast, sest vahendid saadakse selle asemel importijatelt laekunud sularahast või lepingu aluseks oleva kauba müügitehingutest.

▼M8

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millistel asjaoludel on lõike 1 punktis 39 esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2

Artikkel 5

Krediidiriski kapitalinõuetele omased mõisted

III osa II jaotise kohaldamisel kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„riskipositsioon” – vara või bilansiväline kirje;

2) 

„kahju” – majanduslik kahju, sealhulgas oluline allahindluse mõju, ning instrumendi sissenõudmisega seotud oluline otsene ja kaudne kulu;

3) 

„oodatava kahju määr” – vastaspoole potentsiaalsest makseviivitusest või lahjendamise tõttu üheaastase ajavahemiku jooksul riskipositsioonile oodatavalt tuleneva kahju summa ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe.



II JAOTIS

NÕUETE KOHALDAMISE TASE



1. PEATÜKK

Nõuete individuaalne kohaldamine

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad II kuni V ja VIII osas sätestatud kohustused individuaalselt.

▼M8

1a.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, keda käsitatakse kriisilahendussubjektidena, kes on ühtlasi globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.

Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

nad ei ole kriisilahendussubjektid;

b) 

neil ei ole tütarettevõtjaid;

c) 

nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad.

▼C3

2.  
Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis on kas tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja järelevalve all, või emaettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta artiklites 89, 90 ja 91 sätestatud kohustuste individuaalset täitmist.

▼C2

3.  
Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis on kas emaettevõtja või tütarettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta VIII osas sätestatud kohustuste individuaalset täitmist.
4.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud luba tegelemiseks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja seal loetletud tegevusteks, täidavad VI osas sätestatud kohustusi individuaalselt. Kuni artikli 508 lõike 3 kohase komisjoni aruande esitamiseni võivad pädevad asutused vabastada investeerimisühinguid VI osas sätestatud kohustuste täitmisest, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse olemust, ulatust ja keerukust.
5.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, välja arvatud artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1 osutatud investeerimisühingud ning need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle puhul pädevad asutused on teinud artikli 7 lõikes 1 või 3 kirjeldatud erandi, täidavad VII osas sätestatud kohustusi individuaalselt.

Artikkel 7

Erand usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest

1.  

Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka krediidiasutus või investeerimisühing on asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud ja järelevalve all, tütarettevõtja kuulub emaettevõtjana tegutsevat krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmava konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla ning täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:

a) 

emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

b) 

emaettevõtja kas tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

c) 

emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat,

d) 

emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

2.  
Pädevad asutused võivad kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust, kui emaettevõtja on krediidiasutusega või investeerimisühinguga samas liikmesriigis asuv finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse samasugust järelevalvet nagu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes ja eelkõige artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõudmisi.
3.  

Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kui kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa kõnealuses liikmesriigis ja on selle liikmesriigi järelevalve all ning kui tema üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel ja kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:

a) 

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule;

b) 

konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevat krediidiasutust või investeerimisühingut.

Pädev asutus, kes käesolevat lõiget kohaldab, teavitab sellest kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 8

Erand likviidsusnõuete individuaalsest kohaldamisest

1.  

Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kas kõigi või mõnede tema liidus tegutsevate tütarettevõtjate suhtes ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle seni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing täidab konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel VI osas sätestatud kohustusi;

b) 

emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kontrollib konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või alagruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste või investeerimisühingute likviidsuspositsioone, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, teostab kõnealuste likviidsuspositsioonide üle pidevat järelevalvet ning tagab piisava likviidsuse taseme kõikide nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul;

c) 

krediidiasutused või investeerimisühingud on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ja mis võimaldavad neil õigeaegselt täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;

d) 

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2014 aruande mis tahes õiguslike takistuste kohta, mis võivad teha esimese lõigu punkti c kohaldamise võimatuks, ning tal palutakse teha vajadusel 31. detsembriks 2015 seadusandlik ettepanek selle kohta, milline neist takistustest tuleks kõrvaldada.

2.  
Pädevad asutused võivad osaliselt või täielikult loobuda VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kõigi või mõnede selle tütarettevõtjate suhtes, kui kõik ühte likviidsusalagruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud tegevusloa samas liikmesriigis ja kui lõike 1 tingimused on täidetud.
3.  

Kui ühte likviidsusalagruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud tegevusloa mitmes liikmesriigis, kohaldatakse lõiget 1 ainult pärast artiklis 21 sätestatud menetlust ja ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle pädevad asutused on kokku leppinud järgnevas:

a) 

nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud tingimustele ühe likviidsusalagrupi piires;

b) 

selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida kõnealune likviidsusalagrupp peab hoidma;

c) 

selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest;

d) 

vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;

e) 

pädevate asutuste vaheline täielik ja takistamatu teabejagamine;

f) 

sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.

4.  
Pädevad asutused võivad samuti kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes on artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, tingimusel, et asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused, ja muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle vahel on artikli 113 lõikes 6 osutatud seos, tingimusel et nad täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused. Sel juhul määravad pädevad asutused ühe krediidiasutustest või investeerimisühingutest, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest ühtse likviidsusalagrupi kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud olukorra alusel.
5.  
Kui pädevad asutused on teinud lõike 1 või lõike 2 kohase erandi, võivad nad ka kohaldada direktiivi 2013/36/EL artiklit 86 või selle osasid ühe likviidsusalagrupi tasandil ning loobuda direktiivi 2013/36/EL artikli 86 või selle osade individuaalsest kohaldamisest.

Artikkel 9

Individuaalse konsolideerimise meetod

1.  
Kui käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 ning direktiivi 2013/36/EL artikli 144 lõikest 3 ei tulene teisiti, võivad pädevad asutused anda igal üksikjuhul eraldi emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kaasata oma artikli 6 lõikest 1 tulenevate nõuete arvutamisse ka tütarettevõtjad, kes vastavad artikli 7 lõike 1 punktides c ja d sätestatud tingimustele ja kelle olulistest nõuetest või kohustustest on oluline osa suunatud emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu.
2.  
Lõikes 1 sätestatud käsitlus on lubatud üksnes siis, kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevatele asutustele täies ulatuses asjaolud ja abinõud, sealhulgas õigusliku korralduse, millest tulenevalt puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tähtaegseks tagasimaksmiseks emaettevõtjale tütarettevõtja poolt.
3.  
Kui pädev asutus kasutab lõikega 1 ette nähtud võimalust, teavitab ta kõikide teiste liikmesriikide pädevaid asutusi korrapäraselt, kuid vähemalt üks kord aastas lõike 1 kohaldamisest ja lõikes 2 osutatud asjaoludest ning korraldustest. Kui tütarettevõtja asub kolmandas riigis, edastavad pädevad asutused sama teabe ka kõnealuse kolmanda riigi pädevatele asutustele.

Artikkel 10

Erand keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele

1.  

Pädevad asutused võivad kooskõlas siseriikliku õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) 

keskasutuse ning sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute siduvad kohustused;

b) 

keskasutuse ja kõigi sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud aastaaruannete põhjal;

c) 

keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtkondadele.

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud loobumise kohaldamise suhtes säilitada oma kehtiva siseriikliku õiguse ja seda kasutada, kui see ei lähe vastuollu käesoleva määrusega või direktiiviga 2013/36/EL.

2.  
Kui pädevad asutused on veendunud, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, ja kui keskasutuse kohustused ja võlgnevused on täielikult garanteeritud seotud krediidiasutuste või investeerimisühingute poolt, võivad pädevad asutused loobuda II–VIII osa individuaalsest kohaldamisest keskasutuse suhtes.



2. PEATÜKK

Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine



1. jagu

Nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

Artikkel 11

Üldkäsitlus

▼M8

1.  
Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad II, III, IV, VII ja VIIA osas sätestatud kohustused täitma artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel, välja arvatud artikli 430 lõike 1 punkt d. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonilise struktuuri ning seavad sisse asjakohase sisekontrolli korra. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, protseduure ja asjaomast korda selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.
2.  

Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud alusel kohaldamise tagamise eesmärgil viitavad mõisted „krediidiasutus või investeerimisühing“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka:

a) 

finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;

b) 

määratud krediidiasutusele või investeerimisühingule, keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;

c) 

finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on sellise emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord, kes ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on tema emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord.

▼M8 —————

▼M8

3a.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa.

Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

▼M8

4.  
ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud luba tegeleda direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega. Kuni käesoleva määruse artikli 508 lõikes 2 osutatud komisjoni aruande esitamiseni ja juhul, kui konsolideerimisgrupp koosneb üksnes investeerimisühingutest, võivad pädevad asutused teha ELis emaettevõtjana tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele erandi käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõuete täitmisest konsolideeritud alusel, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.

5.  
Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus käesoleva määruse II–VIII osa ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatüki nõudeid keskasutusest ning sellega seotud krediidiasutustest ja investeerimisühingutest koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.
6.  
Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel krediidiasutuse või investeerimisühingu riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu riigisiseseid õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et krediidiasutus või investeerimisühing täidaks käesoleva määruse II–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta tõhusat järelevalvet konsolideeritud alusel ja sellega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalset ebasoodsat mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.

▼M8 —————

▼M8

Artikkel 12a

Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendussubjekt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, toimivad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on suurem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

▼M8

Artikkel 13

Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.  
ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

2.  
Kriisilahendussubjektiks liigitatud krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.
3.  
Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendussubjektide suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

4.  
Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.

Artikkel 14

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.  
Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad peavad täitma määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada oma kõnealuste sätetega nõutavate süsteemide, protseduuride ja mehhanismide järjepidevus ja hea integreeritus ning suutlikkus esitada mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve seisukohast olulised. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja asjaomase korra selleks, et tagada kõnealuste sätete järgimine.
2.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad käesoleva määruse käesoleva määruse artiklit 92 konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kohaldavad täiendavat riskikaalu vastavalt käesoleva määruse artiklile 270a, kui rikutakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõudeid sellise kolmandas riigis asuva ettevõtja tasandil, mis on konsolideeritud vastavalt käesoleva määruse artiklile 18, ja kui konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiili seisukohast on tegemist olulise rikkumisega.

▼C2

Artikkel 15

Erand omavahendite nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul

1.  

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda käesoleva määruse III osa ja direktiivi 2013/36/ELVII jaotise 4. peatüki konsolideeritud alusel kohaldamisest, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

iga konsolideerimisgruppi kuuluv ELi investeerimisühing kasutab koguriskipositsiooni arvutamiseks artikli 95 lõike 2 või artikli 96 lõike 2 kohast alternatiivset meetodit;

b) 

kõik konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud kuuluvad artikli 95 lõikes 1 või artikli 96 lõikes 1 osutatud kategooriatesse;

c) 

iga konsolideerimisgruppi kuuluv ELi investeerimisühing täidab artikli 95 või artikli 96 kohaseid nõudeid individuaalselt ja samal ajal arvab oma esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha kõik sellised tingimuslikud kohustused investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate ees, mis kuuluksid muul juhul konsolideerimisele;

d) 

igal finantsvaldusettevõtjal, mis on konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja liikmesriigis, peab olema vähemalt nii palju kapitali, mis on siin määratletud artikli 26 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1 ja artikli 62 lõikes 1 osutatud varade summana, et see katab järgmiste elementide summa:

i) 

investeerimisühingutes, finantseerimisasutustes, varahaldusettevõtjates ja investeerimisühingute abiettevõtjates olevate artikli 36 lõike 1 punktides h ja i, artikli 56 lõike 1 punktides c ja d ja artikli 66 lõike 1 punktides c ja d osutatud osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide täieliku arvestusliku väärtuse summa, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele; ning

ii) 

kõigi selliste investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate ees olevate tingimuslike kohustuste kogusumma, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele;

e) 

konsolideerimisgruppi ei kuulu krediidiasutusi.

Kui esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, peavad igal ELi investeerimisühingul olema kehtestatud kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantsvaldusettevõtjate, investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate kapitali ja rahastamise allikate seire- ja kontrollisüsteemid.

2.  
Pädevad asutused võivad kõnealuse erandi teha ka juhul, kui finantsvaldusettevõtjal on omavahendeid alla lõike 1 punkti d kohaselt arvutatava summa, kuid mitte alla investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate suhtes individuaalselt kehtestatud muul juhul konsolideerimisele kuuluvate omavahendite nõuete, ning investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate ees olevate kõigi muul juhul konsolideerimisele kuuluvate tingimuslike kohustuste kogusumma. Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate, investeerimisühingute abiettevõtjate ja kolmandate riikide investeerimisettevõtjate omavahendite nõudeid tingliku omavahendite nõuetena.

Artikkel 16

Erand finantsvõimenduse määra nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul

Kui kõik investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, kaasa arvatud emaettevõtja, on investeerimisühingud, kes on vabastatud VII osas sätestatud nõuete individuaalsest kohaldamisest vastavalt artikli 6 lõikele 5, võib emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing otsustada, et ta ei kohalda VII osas sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel.

Artikkel 17

Järelevalve investeerimisühingute üle, kelle suhtes tehakse erand omavahendite nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest

1.  
Sellisesse konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse lõikes 15 osutatud erandit, teatavad pädevatele asutustele nende finantsseisundit nõrgestada võivatest riskidest, sealhulgas nende omavahendite, sisemise kapitali ja rahastamise koosseisu ja allikatega seotud riskidest.
2.  
Kui investeerimisühingu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavad pädevad asutused artikli 15 kohaselt loobuvad konsolideeritud alusel teostatava järelevalvekohustuse kohaldamisest, võtavad nad muid asjakohaseid meetmeid kogu konsolideerimisgrupi, sealhulgas väljaspool liikmesriiki asuvate ettevõtjate riskide, eelkõige riskide kontsentreerumise jälgimiseks.
3.  
Kui investeerimisühingu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavad pädevad asutused artikli 15 kohaselt loobuvad omavahendite nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest, kohaldatakse VIII osa nõudeid individuaalselt.



2. jagu

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

Artikkel 18

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

▼M8

1.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, kaasavad täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 3–6 ja artiklit 9 ei kohaldata juhul, kui VI osa ja artikli 430 lõiget 1 kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud olukorra alusel, nagu on sätestatud artiklites 8 ja 10.

▼M8

Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.

▼M8

2.  
Abiettevõtjad kaasatakse konsolideerimisse käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.
3.  
Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.
4.  
Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimisse kuuluvale ettevõtjale kuuluva osalusega selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kapitalis, mida ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimisse mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.
5.  
Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.
6.  

Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:

a) 

pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning

b) 

kaht või enamat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve all.

7.  
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on tütarettevõtja, kes on ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing, finantseerimisasutus või abiettevõtja, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus, kohaldab ta kõnealuse tütarettevõtja või osaluse suhtes kapitaliosaluse meetodit. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel või investeerimisühingutel kohaldada selliste tütarettevõtjate või osaluste suhtes mõnda muud meetodit või nõuda neilt mõne muu meetodi kohaldamist, sealhulgas kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõutav meetod, tingimusel et:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei kohalda juba kapitaliosaluse meetodit 28. detsembril 2020;

b) 

kapitaliosaluse meetodi kohaldamine oleks põhjendamatult koormav või kapitaliosaluse meetod ei peegelda piisavalt riske, mida esimeses lõigus osutatud ettevõtja krediidiasutusele või investeerimisühingule tekitab, ning

c) 

kohaldatud meetodi tulemusel ei toimu kõnealuse ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist.

8.  

Pädevad asutused võivad nõuda sellise tütarettevõtja või ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus ega abiettevõtja ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;

b) 

on olemas suur risk, et krediidiasutus või investeerimisühing otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.

▼M8

9.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille kohaselt lõigetes 3–6 ja lõikes 8 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2



3. jagu

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisala

Artikkel 19

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja jäävad üksused

1.  

Krediidiasutust või investeerimisühingut, finantseerimisasutust või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või ettevõtja, milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, kui asjaomase ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumaht on väiksem, kui väikseim järgmisest kahest summast:

a) 

10 miljonit eurot;

b) 

1 % emaettevõtja või osalust omava ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumahust.

2.  

Direktiivi 2013/36/EL artikli 111 kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad igal üksikjuhul eraldi otsustada, et krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, järgmistel juhtudel:

a) 

asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;

b) 

asjaomasel ettevõtjal ei ole üksnes krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust;

▼C3

c) 

konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.

▼C2

3.  
Kui lõikes 1 ja lõike 2 punktis b osutatud juhtudel vastab nimetatud sätetes loetletud tingimustele mitu ettevõtjat, tuleb nad siiski kaasata konsolideerimise alla, kui neil ühiselt on mainitud eesmärkide seisukohalt märkimisväärne tähendus.

Artikkel 20

Ühisotsused usaldatavusnõuete kohta

1.  

Pädevad asutused teevad igakülgselt konsulteerides koostööd järgmistel juhtudel:

a) 

kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tema tütarettevõtjad eraldi või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud lubade saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha;

b) 

selleks et kindlaks teha, kas on täidetud artikli 422 lõikes 9 ja artikli 425 lõikes 5 sätestatud grupisisese erikäsitluse kriteeriumid, mida täiendavad artikli 422 lõikes 10 ja artikli 425 lõikes 6 osutatud EBA regulatiivsed tehnilised standardid.

Taotlused esitatakse ainult konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele.

Artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus sisaldab sellise metoodika kirjeldust, mida kasutatakse operatsiooniriski katmiseks ettenähtud kapitali jagamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel. Taotluses näidatakse ära, kas ja kuidas kavatsetakse riskimõõtmissüsteemis võtta arvesse diversifitseerimise mõju.

2.  

Pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda kuue kuu jooksul ühisotsuseni järgmistes küsimustes:

a) 

lõike 1 punktis a osutatud taotlus;

b) 

lõike 1 punktis b osutatud erikäsitluse kriteeriumide hindamine ja selle erikäsitluse kindlaksmääramine.

Kõnealune ühisotsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille lõikes 1 osutatud pädev asutus esitab taotlejale.

3.  

Lõikes 2 osutatud tähtaega hakatakse arvestama alates:

a) 

kuupäevast, mil konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saab lõike 1 punktis a osutatud täieliku taotluse. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab täieliku taotluse viivitamata teistele pädevatele asutustele;

b) 

kuupäevast, mil pädevad asutused saavad kätte konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koostatud aruande, milles analüüsitakse grupisiseseid kohustusi asjaomases konsolideerimisgrupis.

4.  
Kui pädevad asutused ei võta kuue kuu jooksul vastu ühisotsust, teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus lõike 1 punktis a osutatud küsimustes ise otsuse. Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse otsus ei piira direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohaseid pädevate asutuste volitusi.

Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab otsuse ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule, ELis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või ELis emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale ning teistele pädevatele asutustele.

Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.

5.  
Kui pädevad asutused ei võta kuue kuu jooksul vastu ühisotsust, teeb tütarettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus lõike 1 punktis b osutatud küsimustes ise otsuse.

Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.

Otsus esitatakse konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, kes teavitab ELis emaettevõtjana tegutsevat krediidiasutust või investeerimisühingut, ELis emaettevõtjana tegutsevat finantsvaldusettevõtjat või ELis emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat.

Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab tütarettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.

6.  
Kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja selle tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad kasutavad artikli 312 lõike 2 kohast täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit või artikli 143 kohast sisereitingute meetodit ühtsetel alustel, lubavad pädevad asutused, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad vastavalt artiklites 321 ja 322 või III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud kvalifitsioonikriteeriumidele koos vaadelduna nii, et see on kooskõlas konsolideerimisgrupi struktuuriga ja selle riskijuhtimissüsteemide, -protsessside ja -meetoditega.
7.  
Lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud otsuseid tunnustatakse määravatena ning pädevad asutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.
8.  
Ühisotsuste tegemise hõlbustamiseks töötab EBA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis a osutatud ühisotsuste tegemise kord seoses taotlustega artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 ning artiklis 363 osutatud lubade saamiseks.

EBA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 21

Ühisotsused likviidsusnõuete kohaldamise taseme kohta

1.  
ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja taotlusel või ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja allkonsolideeritud tütarettevõtja taotlusel teevad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja asjaomases liikmesriigis asuvate tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus kõik endast oleneva, et jõuda ühisotsusele selle kohta, kas artikli 8 lõike 1 punktides a–d esitatud tingimused on täidetud, ja ühtse likviidsusalagrupi kindlaksmääramise kohta artikli 8 kohaldamisel.

Kõnealune ühisotsus tehakse kuue kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on esitanud aruande, milles artiklis 8 sätestatud kriteeriumide kohaselt on kindlaks määratud ühtne likviidsusalagrupp. Kui kuue kuu jooksul ei suudeta jõuda kokkuleppele, konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus mis tahes teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel EBAga. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib konsulteerida EBAga omal algatusel.

Ühisotsusega võidakse kehtestada ka piirangud likviidsete varade asukohale ja omandiõigusele ning nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes on tehtud erand VI osa kohaldamisest, peavad hoidma vähemalt teatavaid minimaalseid likviidseid varasid.

See ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab likviidsusalagrupi emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule.

2.  
Kui ühisotsust ei tehta kuue kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse.

Iga pädev asutus võib siiski kuue kuu jooksul pöörduda EBA poole küsimuses, kas artikli 8 lõike 1 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud. Sel juhul võib EBA teostada mittesiduvat vahendamist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c ning kõik asjaomased pädevad asutused lükkavad oma otsuse tegemise edasi seniks, kuni on selgunud mittesiduva vahendamise tulemused. Kui vahendamise ajal ei jõua pädevad asutused kokkuleppele kolme kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse, võttes arvesse kasu ja riski tasakaalu emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmesriigi tasandil ning kasu ja riski tasakaalu tütarettevõtja liikmesriigi tasandil. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.

Lõikes 1 osutatud ühisotsus ja käesoleva lõike teises lõigus osutatud otsused on siduvad.

3.  
Lisaks võib mis tahes asjaomane pädev asutus kuue kuu jooksul konsulteerida EBAga, kui arvamused lahknevad artikli 7 lõike 3 punktides a–d sätestatud tingimuste küsimuses. Sel juhul võib EBA teostada mittesiduvat vahendamist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c ning kõik asjaomased pädevad asutused lükkavad oma otsuse tegemise edasi seniks, kuni on selgunud mittesiduva vahendamise tulemused. Kui vahendamise ajal ei jõua pädevad asutused kokkuleppele 3 kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse.

Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89 kuni 91 ning III ja IV osas sätestatud nõudeid allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel või investeerimisühingutel või nende emaettevõtjal, kui selleks on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus.

Artikkel 23

Kolmandate riikide ettevõtjad

Konsolideeritud alusel teostatava järelevalve kohaldamisel käesoleva peatüki kohaselt kohaldatakse mõisteid „investeerimisühing”, „krediidiasutus” ja „finantseerimisasutus” ja „krediidiasutus või investeerimisühing” ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, vastaksid nende mõistete artikli 4 kohastele määratlustele.

Artikkel 24

Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine

1.  
Varasid ja bilansiväliseid kirjeid hinnatakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
2.  
Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud viiksid varade ja bilansiväliste kirjete hindamise ning omavahendite kindlaksmääramise läbi vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel.



II OSA

▼M8

OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED

▼C2



I JAOTIS

OMAVAHENDITE ELEMENDID



1. PEATÜKK

Esimese taseme omavahendid

Artikkel 25

Esimese taseme omavahendid

Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.



2. PEATÜKK

Esimese taseme põhiomavahendid



1. jagu

Esimese taseme põhiomavahendite kirjed ja instrumendid

Artikkel 26

Esimese taseme põhiomavahendite kirjed

1.  

Esimese taseme põhiomavahendite kirjed on järgmised:

a) 

kapitaliinstrumendid, tingimusel et täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

b) 

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;

c) 

jaotamata kasum;

d) 

muu akumuleeritud koondkasum;

e) 

muud reservid;

f) 

üldine pangandusreserv.

Punktides c–f osutatud kirjeid tunnustatakse esimese taseme põhiomavahenditena ainult siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab neid piiramatult ja viivitamatult kasutada, et katta riskid või kahju kohe, kui need tekivad.

2.  

Lõike 1 punkti c kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing kajastada aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites enne, kui ta on teinud ametliku otsuse, millega kinnitatakse aruandeaasta lõplik kasum või kahjum, ainult pädeva asutuse eelneval loal. Pädev asutus annab loa, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

kõnealune kasum on kontrollitud krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatute isikute poolt, kes vastutavad asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et kõnealusest kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid;

Krediidiasutuse või investeerimisühingu vahekasumi või aastakasumi kontrollimisel saadakse piisavalt kinnitust, et kõnealust kasumit on hinnatud kohaldatavas raamatupidamistavas sätestatud põhimõtete kohaselt.

▼M8

3.  
Pädevad asutused hindavad, kas emiteeritud kapitaliinstrumendid vastavad artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerivad emiteeritud kapitaliinstrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks üksnes pärast seda, kui pädevad asutused on andnud selleks loa.

Erandina esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a) 

neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks krediidiasutused ja investeerimisühingud on loa juba saanud;

b) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.

Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

▼C2

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prognoositavuse mõistet, mida kasutatakse selle kindlakstegemisel, kas mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid on maha arvatud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 27

Esimese taseme põhiomavahendite kirjetena aktsepteeritavad vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitaliinstrumendid

1.  

Esimese taseme põhiomavahendite kirjete hulka kuuluvad krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja alusel emiteeritud mis tahes kapitaliinstrumendid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing on siseriikliku õigusega ette nähtud tüüpi ettevõtja, keda pädevad asutused loevad kvalifitseeruvaks ühena järgmistest:

i) 

vastastikune selts;

ii) 

ühistu;

iii) 

hoiuasutus;

iv) 

samalaadne krediidiasutus või investeerimisühing;

v) 

krediidiasutus, mis kuulub täielikult ühele alapunktides i–iv osutatud asutustest ja kellel on asjakohase pädeva asutuse heakskiit käesoleva artikli sätete rakendamiseks, kui ja seniks, kui 100 % krediidiasutuse emiteeritud lihtaktsiatest kuulub otseselt või kaudselt nimetatud punktides osutatud asutusele;

b) 

täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

Neid vastastikuseid seltse, ühistuid või hoiuasutusi, keda tunnustati nendena enne 31. detsembrit 2012 kohaldatud siseriikliku õiguse alusel, klassifitseeritakse nendena jätkuvalt käesoleva osa kohaldamisel, tingimusel et nad täidavad jätkuvalt tingimusi, mille kohaselt neid sellistena tunnustati.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse tingimused, mille kohaselt pädevad asutused võivad kindlaks määrata, et kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud ettevõtja tüüpi käsitatakse käesoleva osa kohaldamisel vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 28

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

1.  

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

instrumendid on otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing pärast kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu omanike või kui see on lubatud siseriikliku õigusega, siis juhtorgani eelnevat heakskiitu;

▼M8

b) 

instrumentide eest on täielikult tasutud ning krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;

▼C2

c) 

instrumendid vastavad seoses klassifitseerimisega kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

need kvalifitseeruvad kapitalina direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses;

ii) 

need klassifitseeritakse omakapitalina kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud tähenduses;

iii) 

need klassifitseeritakse omakapitalina bilansilise maksejõuetuse kindlakstegemisel, kui see on maksejõuetust käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatav;

d) 

instrumendid kajastatakse selgelt ja eraldi krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes esitatavas bilansis;

e) 

instrumendid on tähtajatud;

f) 

instrumentide põhisummat ei või vähendada ega tagasi maksta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimine;

ii) 

instrumentide vabatahtlik tagasiostmine või kapitali vabatahtlik vähendamine muul viisil, kui krediidiasutus või investeerimisühing on vastavalt artiklile 77 saanud pädeva asutuse eelneva loa;

g) 

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et instrumentide põhisummat tulevikus vähendatakse või makstakse see tagasi või et seda võidakse teha muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele instrumentide emiteerimisel või enne seda ka ühelgi muul viisil, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul, mille tagasivõtmisest ei tohi krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele keelduda.

h) 

instrumendid vastavad seoses väljamaksetega järgmistele tingimustele:

i) 

puudub eeliskäsitlus seoses väljamaksete tegemise järjekorraga, sealhulgas seoses muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, ning instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksetega seotud eelisõigusi;

ii) 

instrumentide omanikele võidakse väljamaksed teha ainult väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;

iii) 

instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksete ülempiiri või muid selle maksimumtasemele seatud piiranguid, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;

iv) 

väljamaksete suurust ega muid tingimusi ei määrata kindlaks selle summa alusel, mille eest instrumendid emiteerimisel osteti, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;

v) 

instrumente reguleerivate tingimustega ei ole krediidiasutusele või investeerimisühingule pandud mis tahes kohustust teha väljamakseid instrumentide omanikele ning krediidiasutusele või investeerimisühingule ei ole sellist kohustust pandud ka mis tahes muul viisil;

vi) 

väljamaksete tegematajätmist ei käsitata krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusjuhuna;

vii) 

väljamaksete tühistamisega ei kaasne krediidiasutusele või investeerimisühingule mingeid piiranguid;

i) 

võrreldes krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kõigi kapitaliinstrumentidega, kaetakse instrumentide arvelt esimene ja proportsionaalselt suurim osa tekkinud kahjust, ning iga instrumendi arvelt kaetakse kahju samal määral, kui kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide arvelt;

j) 

instrumendid järjestatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral kõigist muudest nõuetest madalamasse nõudeõiguse järku;

k) 

instrumendid annavad omanikele sellise nõudeõiguse krediidiasutuse või investeerimisühingu järelejäänud varadele, mis likvideerimise korral ja pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist on proportsionaalne selliste emiteeritud instrumentide summaga ning mis ei ole fikseeritud ja mille suhtes ei kohaldata ülemmäära, välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul;

l) 

instrumente ei ole taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iv) 

segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

v) 

segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

vi) 

mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i–v osutatud üksustega;

m) 

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral.

Esimese lõigu punktis j sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid sisalduvad täiendavates esimese taseme omavahendites või teise taseme omavahendites artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et need kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.

▼M8

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.

▼C2

2.  
Lõike 1 punktis i sätestatud tingimused loetakse täidetuks olenemata täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide põhisumma alalisest allahindamisest.

▼C3

Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse kriisilahendusmenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda kriisilahendusmenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

▼C3

3.  
Lõike 1 punkti h alapunktis iii sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendilt makstakse välja kordajapõhiseid dividende, tingimusel et selliste kordajapõhiste dividendide tõttu ei tehta väljamakseid, mille tulemuseks on omavahendite ebaproportsionaalne vähenemine.

▼M8

Lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;

b) 

emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;

c) 

leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;

d) 

tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;

e) 

emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;

f) 

lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. Krediidiasutus või investeerimisühing võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.

▼C2

4.  
Lõike 1 punkti h alapunkti i kohaldamisel peavad diferentseeritud väljamaksed kajastama ainult diferentseeritud hääleõigusi. Sellega seoses kohaldatakse suuremaid väljamakseid ainult esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, millel on vähem hääleõigusi või millel need puuduvad.
5.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a) 

kohaldatav omavahendite kaudse rahastamise vorm ja laad;

▼C3

b) 

kas ja millal tähendaksid kordajapõhised väljamaksed omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist;

▼C2

c) 

eelisväljamaksete tähendus.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 29

Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud kapitaliinstrumendid

1.  
Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud artiklis 28 sätestatud tingimused koos käesoleva artikli kohaldamisest tulenevate erisustega.
2.  

Seoses kapitaliinstrumentide tagasivõtmisega peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema võimalik keelduda instrumentide tagasivõtmisest, välja arvatud juhul, kui see on keelatud kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega;

b) 

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega keelatud keelduda instrumentide tagasivõtmisest, peab instrumente reguleerivate sätetega olema ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing saab piirata kõnealuste instrumentide tagasivõtmist;

c) 

instrumentide tagasivõtmisest keeldumist või vajaduse korral tagasivõtmise piiramist ei käsitata krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusjuhuna.

3.  
Kapitaliinstrumendid võivad sisaldada väljamaksete ülempiiri või maksimumtasemele seatud piiranguid ainult juhul, kui ülempiir või piirang on ette nähtud kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirjaga.
4.  
Kui kapitaliinstrumendid annavad maksejõuetuse või likvideerimise korral omanikule õiguse krediidiasutuse või investeerimisühingu reservidele instrumentide nimiväärtusega piiratud mahus, kohaldatakse sellist piirangut samal määral ka krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanike suhtes.

Esimeses lõigus sätestatud tingimus ei piira vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või muu samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühingu võimalust arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumente, mis ei anna nende omanikule hääleõigust ja vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

hääleõigust mitte andvate instrumentide omanike nõudeõigus krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral on proportsionaalne selle osaga esimese taseme põhiomavahendite kogusummast, mida need hääleõigust mitte andvad instrumendid esindavad;

b) 

muu poolest kvalifitseeruvad instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

5.  
Kui kapitaliinstrumendid annavad maksejõuetuse või likvideerimise korral omanikule sellise nõudeõiguse krediidiasutuse või investeerimisühingu varadele, mille puhul kohaldatakse ülemmäära, kohaldatakse sellist piirangut samal määral krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kõigi esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanike suhtes.
6.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada selliste tagasivõtmise piirangute laad, mis on vajalikud juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega keelatud keelduda omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 30

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud

Kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:

a) 

instrumendi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b) 

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahendite kirjena lõpeb otsekohe.

Artikkel 31

Ametiasutuste poolt eriolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid

1.  

Eriolukorras võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumendid, mis vastavad vähemalt artikli 28 lõike 1 punktide b kuni e tingimustele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

kapitaliinstrumendid emiteeritakse pärast 1. jaanuari 2014;

b) 

komisjon käsitleb kapitaliinstrumente riigiabina;

c) 

kapitaliinstrumendid emiteeritakse rekapitaliseerimismeetmete kontekstis kooskõlas sel ajal kehtivate riigiabi eeskirjadega;

d) 

riik või asjakohane avaliku sektori asutus või avaliku sektori omandis olev üksus on kapitaliinstrumendid täielikult märkinud ja hoiab neid;

e) 

kapitaliinstrumendid on suutelised kahjusid katma;

f) 

välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul, annavad kapitaliinstrumendid likvideerimise korral nende omanikele pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist õiguse investeerimisühingu või krediidiasutuse järelejäänud varale;

g) 

riigi või, kui see on kohaldatav, siis asjakohase avaliku sektori asutuse või avaliku sektori omandis oleva üksuse jaoks on olemas sobivad väljumismehhanismid;

h) 

pädev asutus on andnud oma eelneva loa ja avaldanud oma otsuse koos selgitusega selle otsuse kohta.

2.  
Asjaomase pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral ja temaga koostöös loeb EBA käesoleva määruse kohaldamisel lõikes 1 osutatud instrumendid samaväärseks esimese taseme põhiomavahendi instrumentidega.



2. jagu

Usaldatavusfiltrid

Artikkel 32

Väärtpaberistatud varad

1.  

Krediidiasutus või investeerimisühing jätab omavahendite kõigist elementidest välja kohaldatava raamatupidamistava kohase mis tahes omakapitali suurendamise, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest, sealhulgas järgmise:

a) 

võimendusest saadava tuluga seotud suurenemine, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu;

b) 

kui krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberistamise tehingu algataja, siis puhastulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada seda, mida tähendab müügitulu lõike 1 punkti a tähenduses.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 33

Rahavoogude riskimaandamine ja oma kohustuste väärtuse muutus

1.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad omavahendite kõigist elementidest välja järgmised kirjed:

a) 

õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga, sealhulgas prognoositavad rahavood;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest;

▼M8

c) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutustest.

▼C2

2.  
Lõike 1 punkti c kohaldamisel ei tasaarvesta krediidiasutused ja investeerimisühingud enda krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse muutustest tulenevat kasumit ja kahjumit oma vastaspoole krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse muutustest tuleneva kasumi ja kahjumiga.
3.  

Ilma et see piiraks lõike 1 punkti b kohaldamist, võib krediidiasutus või investeerimisühing arvata oma kohustustest tulenevate kasumite ja kahjumite summa omavahendite hulka, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kohustused on võlakirjade vormis, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;

b) 

muutused krediidiasutuse või investeerimisühingu varade ja kohustuste väärtuses tulenevad samadest muutustest krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedis;

c) 

punktis a osutatud võlakirjade väärtuse ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vara väärtuste vahel on tihe seos;

d) 

hüpoteeklaene on võimalik tagasi osta, ostes hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatavad võlakirjad turu- või nimiväärtusega tagasi.

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks, mida tähendab tihe seos võlakirjade väärtuse ja vara väärtuse vahel, mida on osutatud lõike 3 punktis c.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. septembriks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 34

Täiendavad väärtuse korrigeerimised

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad omavahendite summa arvutamisel artiklis 105 sätestatud nõudeid kõigi oma varade suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, ning arvavad esimese taseme põhiomavahenditest maha mis tahes vajalikud täiendavad väärtuse korrigeerimised.

Artikkel 35

Õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum ja kahjum

Välja arvatud artiklis 33 osutatud kirjete puhul, ei tee krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, et kõrvaldada omavahenditest varadelt või kohustustelt saadud realiseerimata kasum või kahjum, mis on mõõdetud õiglases väärtuses.



3. jagu

Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, erandid ja alternatiivid



1. alajagu

Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

Artikkel 36

Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

1.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha järgmise:

a) 

jooksva majandusaasta kahjum;

b) 

immateriaalsed varad;

c) 

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara;

d) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingute meetodit, negatiivsed summad, mis tulenevad artiklite 158 ja 159 kohasest oodatava kahju arvutamisest;

e) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis olev kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara;

f) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus;

g) 

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;

h) 

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

i) 

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

j) 

artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid;

k) 

järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250  % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina riskikaalu 1 250  % kohaldamisele arvab kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha:

i) 

oluline osalus väljaspool finantssektorit;

▼M5

ii) 

artikli 244 lõike 1 punkti b, artikli 245 lõike 1 punkti b ja artikli 253 kohased väärtpaberistamise positsioonid;

▼C2

iii) 

artikli 379 lõike 3 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded;

iv) 

positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa vastavalt artikli 153 lõikele 8 sisereitingute meetodi kohaselt määrata;

v) 

omakapitali investeeringud sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt, vastavalt artikli 155 lõikele 4;

l) 

kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks;

▼M7

m) 

kohaldatav viivisnõuete ebapiisava likviidsuskatte summa.

▼C2

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 punktides a, c, e, f, h, i ja l osutatud mahaarvamiste kohaldamist ning seotud mahaarvamisi, mis sisalduvad artikli 56 punktides a, c, d ja f ning artikli 66 punktides a, c ja d.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kookõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

3.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada finantseerimisasutuste ja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 14 ) asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) konsulteerides, kolmandate riikide kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 4 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäävate ettevõtjate selliste kapitaliinstrumentide liigid, mis arvatakse maha omavahendite järgmistest elementidest:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite kirjed;

b) 

täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed;

c) 

teise taseme omavahendite kirjed.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

▼M8

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis b osutatud mahaarvamiste kohaldamist, sealhulgas väärtusele avalduvate selliste negatiivsete mõjude olulisust, mis ei tekita probleeme usaldatavusnõuete täitmisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2

Artikkel 37

Immateriaalse vara mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad mahaarvatavate immateriaalsete varade summa kindlaks järgmiselt:

a) 

mahaarvatavat summat vähendatakse sellega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, mille saab kustutada, kui immateriaalsete varade väärtus langeb või nende raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;

b) 

mahaarvatav summa hõlmab firmaväärtust, mida võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu oluliste investeeringute hindamisel;

▼M8

c) 

mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.

▼C2

Artikkel 38

Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara mahaarvamine

1.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad mahaarvatava tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa kindlaks vastavalt käesolevale artiklile.
2.  
Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa arvutamisel ei vähendata seda krediidiasutuse või investeerimisühingu seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, välja arvatud juhul, kui on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused.
3.  

Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summat võib vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

ettevõtjal on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel juriidilist jõudu omav õigus neid praeguseid tulumaksu varasid praeguste tulumaksu kohustustega tasaarvestada;

b) 

edasilükkunud tulumaksu varad ja edasilükkunud tulumaksu kohustused on seotud maksudega, mida sama maksuhaldur kogub samalt maksustatavalt ettevõtjalt.

4.  
Krediidiasutuse või investeerimisühingu seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mida kasutatakse lõike 3 kohaldamisel, ei või sisaldada selliseid edasilükkunud tulumaksu kohustusi, millega vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat immateriaalse vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat.
5.  

Lõikes 4 osutatud seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa jaotatakse järgmise vahel:

a) 

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei ole maha arvatud vastavalt artikli 48 lõikele 1;

b) 

igasugune muu tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud jaotavad seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused proportsionaalselt vastavalt sellele, milline on punktis a ja punktis b osutatud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara osakaal.

Artikkel 39

Enammakstud maksusummad, tagasi kantud maksukahjum ja edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

1.  

Järgmisi kirjeid ei arvata omavahenditest maha ja neile antakse riskikaal vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu enammakstud maksusummad jooksva aasta eest;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu jooksva aasta maksukahjum, mis on kantud tagasi eelmistele aastatele ja mis annab aluse nõudeks keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku maksuhalduri vastu või õiguse neilt saadaolevale summale.

2.  

►M8  Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: ◄

a) 

see asendatakse automaatselt, kohustuslikult ja viivitamatult maksukrediidiga, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ametlikult heakskiidetud iga-aastastes finantsaruannetes kahjumit, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing likvideeritakse või juhul kui ta muutub maksejõuetuks;

b) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohaldatava siseriikliku maksuõiguse alusel võimalus tasaarvestada punktis a osutatud maksukrediit oma või nimetatud maksuõiguse kohaselt maksustamise otstarbel selle krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes teise ettevõtja maksukohustusega või mis tahes teise I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla kuuluva ettevõtja maksukohustusega;

c) 

kui punktis b osutatud maksukrediidi summa ületab selles punktis osutatud maksukohustused, siis asendatakse iga selline vahe viivitamata otsese nõudega selle liikmesriigi keskvalitsuse vastu, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad edasilükkunud tulumaksu vara suhtes riskikaalu 100 %, kui punktides a, b ja c sätestatud nõuded on täidetud.

Artikkel 40

Oodatava kahju arvutamisest tulenevate negatiivsete summade mahaarvamine

Artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt mahaarvatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid III osa II jaotise 3. peatüki 3. jaos osutatud oodatava kahjuga samale tasemele.

Artikkel 41

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamine

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti e kohaldamisel vähendatakse mahaarvatavat kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat järgmise võrra:

a) 

mis tahes seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille saaks kustutada, kui vara väärtus langeb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;

b) 

kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summa, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada, tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa.

Kõnealune vara, millega vähendatakse mahaarvatavat summat, saab riskikaalu vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriumid, mille alusel pädev asutus lubab krediidiasutusel või investeerimisühingul vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varade summat vastavalt lõike 1 punktis b sätestatule.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 42

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 36 lõike 1 punkti f kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 43

Olulised investeeringud finantssektori ettevõtjas

Mahaarvamiste tegemisel kooskõlas artikliga 36 loetakse krediidiasutusel või investeerimisühingul olevat oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kui täidetud on mis tahes järgmine tingimus:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing omab üle 10 % kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest;

b) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärne seos kõnealuse ettevõtjaga ja ta omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente ning asjaomane ettevõtja ei ole kaasatud I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse, kuid on kohaldatava raamatupidamistava kohase finantsaruandluse eesmärgil kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse raamatupidamislikku konsolideerimisse.

Artikkel 44

Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 36 lõike 1 punktides g, h ja i osutatud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides ja nende muudes kapitaliinstrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b) 

kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Artikkel 45

Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 36 lõike 1 punktidega h ja i ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

▼M8

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

▼C2

ii) 

nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Artikkel 46

Osaluste mahaarvamine esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti h kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummast, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist esimese taseme põhiomavahendite kirjete suhtes:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktides a–g, punkti k alapunktides ii–v ja punktis l osutatud mahaarvamised, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

2.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

iga hoitava esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 36 lõike 1 punktis h osutatud osaluste summat, mis ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i–iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millist summat igast omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:

a) 

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b) 

osa, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel

Artikkel 47

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas

Artikli 36 lõike 1 punkti i kohaldamisel määratakse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluv summa kindalaks vastavalt artiklitele 44 ja 45 ja 2. alajaole ning nende hulka ei arvata väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioone, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

▼M7

Artikkel 47a

Viivisnõuded

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel hõlmab „viivisnõue” järgmisi kirjeid, eeldusel et neid ei kajastata krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis:

a) 

võlainstrument, sealhulgas võlaväärtpaber, laen, ettemakse ja nõudmiseni hoius;

b) 

võetud siduv laenuandmiskohustus, antud finantsgarantii või muu võetud kohustus, sõltumata sellest, kas see on tühistatav või mitte, välja arvatud kasutamata krediidilimiidid, mille võib igal ajal tingimusteta ja ette teatamiseta tühistada või mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral.

2.  
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel on võlainstrumendi riskipositsiooni väärtus selle bilansiline väärtus, mille mõõtmisel ei võeta arvesse spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, artiklite 34 ja 105 kohaseid täiendavaid väärtuse korrigeerimisi, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summasid, muid riskipositsiooniga seonduvaid omavahendite vähendamisi ega osalisi mahakandmisi, mille krediidiasutus või investeerimisühing on teinud alates viimasest korrast, mil nõue viivisnõudeks liigitati.

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel peab sellise võlainstrumendi riskipositsiooni väärtuses, mis osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, sisalduma ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus.

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel on võetud siduva laenuandmiskohustuse, antud finantsgarantii või muu käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud kohustuse riskipositsiooni väärtus selle nimiväärtus, mis kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, võtmata arvesse otsest või kaudset krediidiriski kaitset. Võetud siduva laenuandmiskohustuse nimiväärtus on kasutusele võtmata summa sellest summast, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda ning antud finantsgarantii nimiväärtus on maksimaalne summa, mille isik peaks garantii realiseerimise korral maksma.

Käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud nimiväärtuses ei võeta arvesse spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, artiklite 34 ja 105 kohaseid täiendavaid väärtuse korrigeerimisi, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summasid ega muid riskipositsiooniga seonduvaid omavahendite vähendamisi.

3.  

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel liigitatakse viivisnõueteks järgmised nõuded:

a) 

nõue, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt artiklile 178;

b) 

nõue, mida käsitatakse langenud väärtusega nõudena vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale;

c) 

nõue, mille suhtes kohaldatakse vastavalt lõikele 7 katseaega, kui on võetud täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid või kui nõude maksetähtaega on ületatud üle 30 päeva;

d) 

nõue sellise siduva kohustuse vormis, mida selle väljamaksmise või muul viisil kasutamise korral ei maksta tõenäoliselt täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata;

e) 

nõue sellise finantsgarantii vormis, mille garantii saanud pool tõenäoliselt realiseerib, sealhulgas juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab viivisnõudeks liigitamise kriteeriumidele.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku vastu bilansilised nõuded, mille puhul on maksetähtaega ületatud üle 90 päeva ja mis moodustavad rohkem kui 20 % kõigist kõnealuse võlgniku vastu olevatest bilansilistest nõuetest, käsitatakse punkti a kohaldamisel kõiki kõnealuse võlgniku vastu olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid nõudeid viivisnõuetena.

4.  

Nõudeid, mille suhtes ei ole kohaldatud võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab nõude liigitamise langenud väärtusega nõudeks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ja makseviivituses olevaks nõudeks vastavalt artiklile 178;

b) 

võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et krediidiasutus või investeerimisühing on veendunud, et võlgnetavad summad makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi;

c) 

võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

5.  
Viivisnõude liigitamine müügiks hoitavaks põhivaraks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ei lõpeta selle liigitamist viivisnõudeks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel.
6.  

Viivisnõudeid, mille suhtes kohaldatakse võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

nõuded ei ole enam olukorras, mille pärast tuleks need liigitada viivisnõudeks vastavalt lõikele 3;

b) 

on möödunud vähemalt aasta kuupäevast, kui rakendati võla restruktureerimise meetmeid või kuupäevast, kui nõuded liigitati viivisnõueteks, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem;

c) 

pärast võla restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole enam tähtajaks tasumata summasid ja krediidiasutus või investeerimisühing on võlgniku finantsseisundi analüüsi põhjal veendunud, et nõue makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi.

▼C7

Täielikku ja õigeaegset tagasimaksmist võib pidada tõenäoliseks juhul, kui võlgnik on korrapäraselt ja õigel ajal maksnud tagasi summad, mis võrduvad ühega järgmistest:

▼M7

a) 

summa, mis oli tähtajaks tasumata enne võla restruktureerimise meetmete rakendamist, kui olid olemas tähtajaks tasumata summad;

b) 

summa, mis on maha kantud võla restruktureerimise meetmete rakendamise raames, kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud.

7.  

Kui nõude liigitamine viivisnõudeks vastavalt lõikele 6 lõpetatakse, kohaldatakse sellise nõude suhtes katseaega, kuni täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

on möödunud vähemalt kaks aastat sellest, mil restruktureeritud võlanõue liigitati ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks;

b) 

vähemalt poole sellise ajavahemiku jooksul, mil nõude suhtes kohaldatakse katseaega, on tehtud regulaarseid ja õigeaegseid makseid, mille tulemusel on kokku tagasi makstud olulises summas põhiosa või intresse;

c) 

ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole tasumata rohkem kui 30 päeva.

Artikkel 47b

Võla restruktureerimise meetmed

1.  

Võla restruktureerimise meede hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu järeleandmist võlgnikule, kellel on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi oma siduvate finantskohustuste täitmisel. Järeleandmine võib laenuandjale tuua kahju ja osutab ühele järgmistest tegevustest:

a) 

võlakohustuse tingimuste muutmine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud;

b) 

võlakohustuse täielik või osaline refinantseerimine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud.

2.  

Võla restruktureerimise meetmetena käsitatakse vähemalt järgmisi olukordi:

a) 

uued lepingutingimused, mis on võlgnikule soodsamad kui varasemad lepingutingimused, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;

b) 

uued lepingutingimused on võlgnikule soodsamad kui lepingutingimused, mida sama krediidiasutus või investeerimisühing pakub samal ajal sarnase riskiprofiiliga võlgnikele, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;

c) 

algsete lepingutingimuste alusel liigitati nõue viivisnõudeks enne lepingutingimuste muutmist või see oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui lepingutingimusi ei oleks muudetud;

d) 

meetme tulemusel tühistatakse võlakohustus täielikult või osaliselt;

e) 

krediidiasutus või investeerimisühing lubab kasutada lepingusätteid, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõue oli liigitatud viivisnõudeks enne kõnealustele lepingusätetele tuginemist või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud;

f) 

laenu andmisel või ligikaudu samal ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu ees oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mis oli liigitatud viivisnõudeks või oleks liigitatud viivisnõudeks, kui kõnealuseid makseid ei oleks tehtud;

g) 

lepingutingimuste muutmine hõlmab tagatise enda valdusesse võtmise kaudu tehtavaid tagasimakseid, kui selline muudatus kujutab endast järeleandmist.

3.  

Järgmised asjaolud näitavad, et võla restruktureerimise meetmeid võib olla võetud:

a) 

algse lepingu puhul oli maksetähtaega ületatud üle 30 päeva vähemalt üks kord lepingu muutmisele eelnenud kolme kuu jooksul või ilma lepingu muutmiseta oleks maksetähtaega ületatud üle 30 päeva;

b) 

krediidilepingu sõlmimisel või ligikaudu sel ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mille puhul oli maksetähtaega ületatud 30 päeva vähemalt üks kord uue laenu andmisele eelnenud kolme kuu jooksul;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing lubab tugineda lepingusätetele, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõude puhul on maksetähtaega ületatud 30 päeva või oleks maksetähtaega ületatud 30 päeva, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud.

4.  
Käesoleva artikli kohaldamisel hinnatakse võlgniku raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel võlgniku tasandil, võttes arvesse kõiki võlgniku gruppi kuuluvaid juriidilisi isikuid, kes jäävad grupi raamatupidamise konsolideerimise ulatusse, ja füüsilisi isikuid, kellel on grupi üle kontroll.

Artikkel 47c

Mahaarvamine seoses viivisnõuetega

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga viivisnõude jaoks eraldi kindlaks kohaldatava ebapiisava katte summa, mis arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, lahutades käesoleva lõike punkti b alusel arvutatud summa käesoleva lõike punkti a alusel arvutatud summast, kui punktis a osutatud summa ületab punktis b osutatud summat:

a) 

järgmiste summa:

i) 

iga viivisnõude tagamata osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 2 osutatud kohaldatava teguriga;

ii) 

iga viivisnõude tagatud osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 3 osutatud kohaldatava teguriga;

b) 

järgmiste kirjete summa, kui need on seotud sama viivisnõudega:

i) 

spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised;

ii) 

artiklite 34 ja 105 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised;

iii) 

muud omavahendite vähendamised;

iv) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingutel põhinevat meetodit, seoses viivisnõuetega artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summade absoluutväärtus, kui igale viivisnõudele omistatava absoluutväärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summad viivisnõude puhul oodatava kahju osakaaluga makseviivituses olevate või mitteolevate nõuete oodatavasse kogukahjusse, kui see on kohaldatav;

v) 

kui viivisnõue osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, siis ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus;

vi) 

summad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on nõude viivisnõudeks liigitamisest alates maha kandnud.

Viivisnõude tagatud osa on nõude see osa, mis loetakse III osa II jaotise kohaste omavahendite nõuete arvutamisel tagatuks otsese krediidiriski kaitsega või kaudse krediidiriski kaitsega või mis on täielikult ja terviklikult hüpoteegiga tagatud.

Viivisnõude tagamata osa vastab artikli 47a lõikes 1 osutatud nõude väärtuse ja nõude tagatud osa vahele, kui see on olemas.

2.  

Lõike 1 punkti a alapunkti i kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:

a) 

0,35 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

b) 

1 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast.

3.  

Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:

a) 

0,25 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

b) 

0,35 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

c) 

0,55 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

d) 

0,70 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

e) 

0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

f) 

0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

g) 

1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast;

h) 

0,85 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva üheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

i) 

1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kümnenda aasta esimesest päevast.

▼M10

4.  

Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kohaldatakse viivisnõude osa puhul, mille on garanteerinud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur või millele on andnud garantii või edasigarantii artikli 201 lõike 1 punktides a–e osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, kelle vastu tagamata nõuete puhul määrataks riskikaaluks 0 % vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmisi tegureid:

▼M7

a) 

0 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul üks aasta kuni seitse aastat pärast nõude liigitamist viivisnõudeks; ning

b) 

1 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast.

5.  
EBA hindab tagatud viivisnõuete hindamise tavasid ja võib välja töötada suunised, et määrata kindlaks ühine metoodika, sealhulgas võimalikud ajalisest seisukohast ümberhindamise miinimumnõuded ja erimeetodid, nõuetekohase otsese ja kaudse krediidiriski kaitse usaldatavusnõuete kohaseks hindamiseks, eelkõige seoses sissenõutavuse ja täitmisele pööratavuse eeldustega. Need suunised võivad sisaldada ka lõikes 1 osutatud viivisnõude tagatud osa kindlaksmääramise ühtset metoodikat.

Kõnealused suunised esitatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

6.  
Erandina lõikest 2, kui nõude suhtes on rakendatud võla restruktureerimise meedet ajavahemikul üks kuni kaks aastat pärast nõude viivisnõudeks liigitamist, kohaldatakse võla restruktureerimise meetme rakendamise ajal vastavalt lõikele 2 kohaldatavat tegurit veel ühe aasta jooksul.

Erandina lõikest 3, kui nõude suhtes on rakendatud võla restruktureerimise meedet ajavahemikul kaks aastat kuni kuus aastat pärast nõude viivisnõudeks liigitamist, kohaldatakse võla restruktureerimise meetme rakendamise ajal vastavalt lõikele 3 kohaldatavat tegurit veel ühe aasta jooksul.

Käesolevat lõiget võib kohaldada üksnes esimese võla restruktureerimise meetme puhul, mida on rakendatud alates nõude viivisnõudeks liigitamisest.

▼C2



2. alajagu

Erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest ja alternatiivid kõnealustele mahaarvamistele

Artikkel 48

Künnisega seotud erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.  

Artikli 36 lõike 1 punktidega c ja i ette nähtud mahaarvamiste tegemisel ei nõuta, et krediidiasutused ja investeerimisühingud arvaksid maha käesoleva lõike punktides a ja b loetletud kirjeid, mille kogusumma ei ületa lõikes 2 osutatud künnist:

a) 

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

b) 

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

2.  

Lõike 1 kohaldamisel on künniseks käesoleva lõike punktis a osutatud summa korrutatud käesoleva lõike punktis b osutatud protsendimääraga:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite kirjete jääk pärast artiklites 32 kuni 35 sätestatud kõigi korrigeerimiste ja mahaarvamiste kohaldamist ning ilma käesolevas artiklis täpsustatud künnisega seotud erandite kohaldamiseta;

b) 

17,65 %.

3.  

Lõike 1 kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kindlaks selle, millist osa edasilükkunud tulumaksu varast esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummas ei tule maha arvata, jagades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:

a) 

tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

b) 

järgmise summa:

i) 

punktis a osutatud summa;

ii) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusumma selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.

Oluliste investeeringute osakaal kirjete kogusummas, mida ei tule maha arvata, võrdub üks miinus esimeses lõigus osutatud osa.

4.  
Kirjete summadele, mida lõike 1 kohaselt maha ei arvata, antakse riskikaal 250 %.

Artikkel 49

Mahaarvamisnõue konsolideerimise, täiendava järelevalve või krediidiasutuste ja investeerimisühingute omaalgatusliku kaitseskeemi kohaldamise korral

1.  

Omavahendite individuaalse, allkonsolideeritud alusel või konsolideeritud alusel arvutamise korral, kui pädevad asutused nõuavad või lubavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodit 1, 2 või 3, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel mitte maha arvata osalusi selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal või emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, juhul kui käesoleva lõike punktides a–e esitatud tingimused on täidetud:

a) 

finantssektori ettevõtja on kindlustusandja, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtja;

b) 

see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa;

d) 

pädevad asutused teevad enne punktis c osutatud loa andmist ja pärast seda pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;

e) 

osalus ettevõtjas kuulub ühele järgmistest:

i) 

emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus;

ii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

iv) 

krediidiasutus või investeerimisühing;

v) 

ühe punktides i–iv osutatud üksuse tütarettevõtja, mis on hõlmatud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimisega.

Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.

▼C3

2.  
Omavahendite individuaalse ja allkonsolideeritud alusel arvutamise korral ei arva I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud krediidiasutused ja investeerimisühingud maha osalusi selliste finantssektori ettevõtjate poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mis kuuluvad konsolideeritud järelevalve alla, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad individuaalselt või allkonsolideeritud alusel järelevalve teostamise eesmärgil, et need mahaarvamised on vajalikud eriotstarbel, eelkõige pangandustegevuse struktuuriliseks eraldamiseks ja kriisilahenduse kavandamiseks.

▼C2

Esimeses lõigus osutatud meetodi kohaldamisega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, luues takistuse siseturu toimimisele.

▼M8

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklites 92a ja 92b sätestatud nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.

▼C2

3.  

Pädevad asutused võivad lubada omavahendite individuaalse või allkonsolideeritud alusel arvutamise korral krediidiasutustel ja investeerimisühingutel mitte arvata osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides maha järgmistel juhtudel:

a) 

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus teises krediidiasutuses või investeerimisühingus ning on täidetud alapunktides i–vi sätestatud tingimused:

i) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõike 7 kohasesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi;

ii) 

pädevad asutused on andnud artikli 113 lõike 7 kohase loa;

iii) 

täidetud on artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimused;

iv) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames koostatakse artikli 113 lõike 7 punktis e osutatud konsolideeritud bilanss või kui konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamist ei nõuta, siis laiendatud agregeeritud arvestus, mis on pädevate asutuste hinnangul samaväärne direktiiviga 86/635/EMÜ, mis sisaldab teatavaid direktiivi 83/349/EMÜ sätete kohandusi, või määrusega (EÜ) nr 1606/2002, millega reguleeritakse krediidiasutuste konsolideerimisgruppide konsolideeritud raamatupidamist, nõutavaga. Nimetatud laiendatud agregeeritud arvestuse samaväärsust kontrollib välisaudiitor ning eelkõige kontrollitakse seda, et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete vahel. ►M8  Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites; ◄

►M8  v) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega hõlmatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430. ◄ Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames ei nõuta selliste ühistu liikmete või juriidiliste isikute võlgnetava intressi mahaarvamist, kes ei ole krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, tingimusel et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete ja vähemusaktsionäri vahel, kui viimase puhul on tegemist krediidiasutuse või investeerimisühinguga;

b) 

kui piirkondlikul krediidiasutusel on osalus enda keskkrediidiasutuses või teises piirkondlikus krediidiasutuses ja täidetud on punkti a alapunktides i–v sätestatud tingimused.

4.  
Osalused, mille puhul ei tehta lõigetele 1, 2 või 3 vastavat mahaarvamist, kvalifitseeruvad riskipositsioonidena ja neile antakse vastavalt vajadusele riskikaal vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile.
5.  
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab direktiivi 2002/87/EÜ I lisa meetodit 1, 2 või 3, avalikustab ta kõnealuse direktiivi artikli 6 ja I lisa kohaselt arvutatud finantskonglomeraadi täiendava omavahendite nõude ja kapitali adekvaatsuse määra.
6.  
EBA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 15 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) töötavad ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada direktiivi 2002/87/EÜ I lisa II osas loetletud arvutusmeetodite kohaldamise tingimused, mida võetakse arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mahaarvamise alternatiivide kohaldamisel.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14 vastavalt.



4. jagu

Esimese taseme põhiomavahendid

Artikkel 50

Esimese taseme põhiomavahendid

Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid koosnevad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, mida on korrigeeritud vastavalt artiklitele 32 kuni 35 ja millest on tehtud artikli 36 kohased mahaarvamised ning mille suhtes on kohaldatud artiklites 48, 49 ja 79 sätestatud erandeid ja alternatiive.



3. PEATÜKK

Täiendavad esimese taseme omavahendid



1. jagu

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed ja instrumendid

Artikkel 51

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:

a) 

kapitaliinstrumendid, tingimusel, et täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;

b) 

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss.

Punkti a tingimustele vastavad instrumendid ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega teise taseme omavahendite kirjetena.

Artikkel 52

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

1.  

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

▼M8

a) 

instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;

b) 

instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:

▼C2

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

▼M8

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

▼C2

d) 

instrumendid järjestatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral teise taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest madalamasse nõudeõiguse järku;

e) 

järgmised üksused ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iv) 

segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

v) 

segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

vi) 

mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;

f) 

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral;

g) 

instrumendid on tähtajatud ja neid reguleerivad sätted ei hõlma krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende tagasivõtmiseks;

▼M8

h) 

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;

▼C2

i) 

instrumente võib tagasi võtta, lunastada või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast instrumentide emiteerimist, välja arvatud juhul, kui artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;

▼M8

j) 

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

▼C2

k) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta otseselt ega kaudselt, et pädev asutus annaks nõusoleku instrumentide tagasi võtmiseks, lunastamiseks või tagasi ostmiseks;

l) 

instrumentidelt tehtavad väljamaksed vastavad järgmistele tingimustele:

i) 

väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;

ii) 

instrumentidelt tehtavate väljamaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

iii) 

instrumente reguleerivate sätetega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule võimalus omal äranägemisel igal ajal tühistada instrumentidelt väljamaksete tegemine määramata ajaks ja mittekumulatiivsel alusel ning krediidiasutus või investeerimisühing võib selliseid tühistatud makseid piiranguteta kasutada oma tähtaeguvate kohustuste täitmiseks;

iv) 

väljamaksete tühistamist ei käsitata krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusjuhuna;

v) 

väljamaksete tühistamisega ei kaasne krediidiasutusele või investeerimisühingule mingeid piiranguid;

m) 

instrumendid ei aita kaasa selle kindlaksmääramisele, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused ületavad tema vara, kui sellist kindlaksmääramist kasutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt maksejõuetuse kindlakstegemiseks;

n) 

instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

o) 

instrumente reguleerivad sätted ei hõlma tunnusjooni, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist;

▼M8

p) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

▼M8

q) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

r) 

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.

▼C2

Esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et nad kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.

▼M8

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.

▼C2

2.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:

a) 

tagasivõtmise ajendite vorm ja laad;

b) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma mis tahes üleshindamise laad pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;

c) 

protseduurid ja ajakava seoses järgmisega:

i) 

selle kindlaksmääramine, et käivitav sündmus on aset leidnud;

ii) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma üleshindamine pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;

d) 

instrumentide tunnusjooned, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist;

e) 

eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 53

Piirangud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksete tühistamisele ning tunnusjooned, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist

Artikli 52 lõike 1 punkti l alapunkti v ja punkti o kohaldamisel ei hõlma täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente reguleerivad sätted eelkõige järgmist:

a) 

nõue, mille kohaselt tuleb teha instrumentidelt väljamaksed juhul, kui tehakse väljamakse selliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud instrumendilt, millel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluval instrumendil, sealhulgas esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluval instrumendil;

b) 

nõue, mille kohaselt tühistatakse väljamaksed esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt juhul, kui kõnealustelt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt väljamakseid ei tehta;

c) 

kohustus asendada intressi- või dividendimaksed muud laadi maksetega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ei kohaldata sellist kohustust ka ühelgi muul viisil.

Artikkel 54

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamine või konverteerimine

1.  

Artikli 52 lõike 1 punkti n kohaldamisel kohaldatakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes järgmisi sätteid:

a) 

käivitav sündmus leiab aset, kui artikli 92 lõike 1 punkti a kohane krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb allapoole ükskõik kummast järgnevast:

i) 

5,125 %;

ii) 

5,125 %-st kõrgem tase, kui see on määratud kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt ja täpsustatud instrumenti reguleerivates sätetes;

b) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktis a osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust;

c) 

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:

i) 

sellise konverteerimise määr ja konverteerimise lubatud mahu piirmäär;

ii) 

instrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks konverteerimise vahemik;

d) 

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindlusega kõike järgmist:

i) 

instrumendi omaniku nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

ii) 

instrumendi tagasivõtmise või tagasiostmise korral maksmisele kuuluv summa;

iii) 

instrumendilt tehtavad väljamaksed;

▼M8

e) 

kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

▼C2

2.  
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi allahindamine või konverteerimine peab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tekitama kirjed, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite kirjetena.
3.  
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetes kajastatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa on piiratud selliste esimese taseme põhiomavahendite kirjete miinimumsummaga, mis tekiksid juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide põhisumma hinnatakse täielikult alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.
4.  

Käivitava sündmuse toimumise korral allahindamisele või konverteerimisele kuuluvate täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kogusumma ei või olla väiksem kui väikseim järgnevast:

a) 

summa, mida on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks 5,125 %-le;

b) 

instrumendi täielik põhisumma.

5.  

Kui toimub käivitav sündmus, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tegema järgmist:

a) 

teavitama viivitamata pädevaid asutusi;

b) 

teavitama täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikke;

c) 

viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

6.  
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, tagab, et tema põhikirjajärgne aktsiakapital on alati piisav, et konverteerida käivitava sündmuse korral kõik sellised konverteeritavad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid aktsiatesse. Kõik vajalikud load tuleb saada selliste konverteeritavate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide emiteerimise kuupäevaks. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on alati vajalik eelnev luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide emiteerimiseks, millesse sellised täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid käivitava sündmuse korral konverteeritakse.
7.  
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, tagab, et tema asutamislepingus või põhikirjas või lepingulistes sätetes puuduvad menetluslikud takistused selliseks konverteerimiseks.

Artikkel 55

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud

Kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:

a) 

instrumendi kvalifitseerumine täiendavasse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b) 

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine täiendavate esimese taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.



2. jagu

Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest

Artikkel 56

Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha järgmise:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda nendes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;

b) 

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;

c) 

finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 60 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole neis ettevõtjates olulist investeeringut;

d) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

e) 

artikli 66 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid;

f) 

kõik arvutamise ajal prognoositavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks.

Artikkel 57

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 56 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või mõlemaid hoitakse muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 58

Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 56 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b) 

kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Artikkel 59

Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 56 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

▼M8

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

▼C2

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kas kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Artikkel 60

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas

1.  

Artikli 56 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

2.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 56 esimese lõigu punktis c osutatud osaluste summat, mis ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millist summat igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b) 

osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.



3. jagu

Täiendavad esimese taseme omavahendid

Artikkel 61

Täiendavad esimese taseme omavahendid

Krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavad esimese taseme omavahendid koosnevad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest, millest on maha arvatud artiklis 56 osutatud kirjed ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.



4. PEATÜKK

Teise taseme omavahendid



1. jagu

Teise taseme omavahendite kirjed ja instrumendid

Artikkel 62

Teise taseme omavahendite kirjed

Teise taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:

▼M8

a) 

kapitaliinstrumendid, tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;

▼C2

b) 

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;

c) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt, üldine krediidiriskiga korrigeerimine (koos maksumõjuga) kuni 1,25 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile;

d) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt, artiklite 158 ja 159 kohaselt arvutatavad positiivsed summad (koos maksumõjuga) kuni 0,6 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile.

Punkti a tingimustele vastavad kirjed ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena.

Artikkel 63

Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

▼M8

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

instrumendid on otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud;

b) 

instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:

▼C2

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

▼M8

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

d) 

instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;

e) 

järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

▼C2

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iv) 

segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

v) 

segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

vi) 

mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;

▼M8

f) 

instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;

g) 

instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;

h) 

instrumente reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;

i) 

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;

j) 

instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;

k) 

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l) 

instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m) 

instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

▼M8

o) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

p) 

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.

▼M8

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.

▼M8

Artikkel 64

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine

1.  
Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad kogusummas teise taseme omavahendite kirjeteks.
2.  

See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:

a) 

instrumentide bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;

b) 

instrumentide lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.

▼C2

Artikkel 65

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui teise taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud

Kui teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi puhul ei ole enam täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:

a) 

instrumendi kvalifitseerumine teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b) 

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine teise taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.



2. jagu

Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest

Artikkel 66

Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest

Teise taseme omavahendite kirjetest arvatakse maha järgmine:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;

b) 

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;

c) 

finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 70 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis ettevõtjates;

d) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse vähem kui viis tööpäeva;

▼M8

e) 

artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid.

▼C2

Artikkel 67

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 66 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 68

Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 66 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b) 

osalusi kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetes ja kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetes käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Artikkel 69

Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 66 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

▼M8

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

▼C2

ii) 

nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, lähtudes aluspositsioonist nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Artikkel 70

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas

1.  

Artikli 66 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

2.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste kogusumma, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i–iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millist summat igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b) 

osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.



3. jagu

Teise taseme omavahendid

Artikkel 71

Teise taseme omavahendid

Krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendid koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendite kirjetest, millest on tehtud artiklis 66 osutatud mahaarvamised ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.



5. PEATÜKK

Omavahendid

Artikkel 72

Omavahendid

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.

▼M8



5a. PEATÜKK

Kõlblikud kohustused



1. jagu

Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a

Kõlblike kohustuste kirjed

1.  

Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:

a) 

kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

b) 

teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

2.  

Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:

a) 

tagatud hoiused;

b) 

nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

c) 

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( 16 ) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

d) 

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;

e) 

tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

f) 

kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

g) 

kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

h) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

i) 

kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:

i) 

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ ( 17 ) määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;

ii) 

kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või

iii) 

kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;

j) 

järgmised kohustused:

i) 

kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;

ii) 

kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;

iii) 

kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;

iv) 

kohustused hoiuste tagamise skeemide ees seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;

k) 

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

l) 

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.

Artikkel 72b

Kõlblike kohustuste instrumendid

1.  
Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.
2.  

Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kohustused on otse emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;

b) 

kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

ii) 

ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

c) 

kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;

d) 

kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:

i) 

kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

ii) 

kohaldatavas õiguses on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

iii) 

instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;

e) 

ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;

f) 

kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;

g) 

kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;

h) 

instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

i) 

artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

j) 

kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;

k) 

kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l) 

kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m) 

kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n) 

instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast 28. juunit 2021, osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.

3.  

Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:

a) 

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

b) 

kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning

c) 

nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

4.  

Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:

a) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõikes 3 osutatud kohustusi;

b) 

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

c) 

kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;

d) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;

e) 

nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

5.  
Kriisilahendusasutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka üksnes lõikes 3 või 4 osutatud kohustused.
6.  
Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutusega.
7.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a) 

kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;

b) 

lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.

Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72c

Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine

1.  
Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku jaoks tagasivõtuoptsiooni, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil omanik saab kasutada tagasivõtuoptsiooni ja taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
3.  
Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil emitent saab seda optsiooni kasutada ning taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
4.  
Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi valikule enne instrumendi esialgset tähtaega, kuid instrumenti reguleerivad sätted ei sisalda ajendeid instrumenti enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ega sisalda tagasivõtu- ega tagasimakseoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt instrumendi omaja valikule, määratakse instrumendi tähtajaks esialgne tähtaeg.

Artikkel 72d

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.



2. jagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

1.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;

c) 

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis üksustes;

d) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

2.  
Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on sama nõudeõiguse järguga kui instrumendid, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.
3.  

Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

image

kus:

h

=

artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

i

=

emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks;

Hi

=

emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

li

=

emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele, ning

Li

=

artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

4.  

Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

mi = max {0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – ri · aRWAi]}}
kus:

i

=

tütarettevõtja indeks;

OPi

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

LPi

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste kirjete summa;

β

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste kirjete protsendimäär;

Oi

=

tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

Li

=

tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

ri

=

tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d ning

aRWAi

=

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi.

Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.

Artikkel 72f

Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;

c) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g

Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

Artikkel 72h

Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

ii) 

nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i

Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

1.  

Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32–35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.

2.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punkti b kohaselt arvutatavast tegurist välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72j

Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

osalused kuuluvad kauplemisportfelli;

b) 

kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.

2.  
Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.
3.  
Kui lõike 1 kohaselt mahaarvamata osaluste puhul ei ole nimetatud lõikes sätestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.



3. jagu

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k

Kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.

▼C2



6. PEATÜKK

▼M8

Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded

▼C2

Artikkel 73

▼M8

Instrumentidelt tehtavad väljamaksed

1.  
Kapitaliinstrumendid ja kohustused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing saab vastavalt oma valikule otsustada teha väljamakseid muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate maksetena, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
2.  

Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;

b) 

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahju;

c) 

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavus nendele tingimustele.

3.  
Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival krediidiasutusel või investeerimisühingul, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks.
4.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ning teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.

▼C2

5.  

Lõiget 4 ei kohaldata, kui krediidiasutus või investeerimisühing on nimetatud laiapõhjalises turuindeksis alusüksuseks, välja arvatud juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing leiab, et laiapõhjalise turuindeksi liikumised ei ole märkimisväärses korrelatsioonis krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segavaldusettevõtja krediidikvaliteediga;

b) 

pädeval asutusel ei ole kujunenud punktis a osutatust erinevat arvamust.

▼M8

6.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised turuindeksid, millele nende kapitaliinstrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.

▼C2

7.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel lõike 4 kohaldamisel kvalifitseeruvad indeksid laiapõhjaliste turu indeksitena.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 74

Reguleeritud finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumentides olevad osalused, mis ei kvalifitseeru regulatiivse kapitalina

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei arva omavahendite mis tahes elementidest maha reguleeritud finantssektori ettevõtja emiteeritud otseseid, kaudseid või sünteetilisi osalusi, mis ei kvalifitseeru kõnealuse ettevõtja regulatiivse kapitalina. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad selliste osaluste suhtes vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid.

Artikkel 75

Lühikeste positsioonide mahaarvamise ja lõpptähtaegadega seotud nõuded

▼M8

Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼C2

a) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on lepingujärgne õigus müüa konkreetsel tulevasel kuupäeval riskimaandust pakkuvale vastaspoolele pikk positsioon, mille riski maandatakse;

b) 

krediidiasutusele või investeerimisühingule riskimaandust pakkuv vastaspool on lepingu kohaselt kohustatud ostma krediidiasutuselt või investeerimisühingult sellel konkreetsel tulevasel kuupäeval punktis a osutatud pika positsiooni.

Artikkel 76

Kapitaliinstrumentide indeksipõhised osalused

▼M8

1.  

Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

punktis a osutatud positsioone kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis õiglases väärtuses;

c) 

punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;

d) 

pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.

2.  

Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:

a) 

enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

b) 

finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

c) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.

3.  
Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud eelneva loa ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on neid rahuldaval viisil tõendanud, et tema jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.

▼C2

4.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmine:

a) 

millal hinnangud, mida kasutatakse lõike 2 kohase alternatiivina aluspositsiooni arvutamisele, on piisavalt konservatiivsed;

b) 

mida tähendab „tegevuslikult koormav” lõike 3 kohaldamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

▼M8

Artikkel 77

Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

1.  

Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;

b) 

omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;

c) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.

2.  
Krediidiasutus või investeerimisühing peab saama lõikega 1 hõlmamata kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks kriisilahendusasutuselt eelneva loa enne nende lepingulist lõpptähtaega.

Artikkel 78

Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks

1.  

Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:

a) 

enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus anda sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast.

Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

2.  
Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid oleksid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid või ülekurss, mida nad asendavad.
3.  
Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb mõne artikli 77 lõike 1 punktis a osutatud toimingu ja artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmisest keeldumine on kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega keelatud, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab krediidiasutuselt või investeerimisühingult selliste instrumentide tagasiostmise piiramist asjakohastel alustel.
4.  

Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:

a) 

kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;

ii) 

krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

b) 

nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

c) 

instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;

d) 

enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;

e) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

5.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,

a) 

mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”;

b) 

lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;

c) 

artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M8

Artikkel 78a

Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente

1.  

Kriisilahendusasutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) 

enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

2.  
Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad kriisilahendusasutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid või kõlblikud asenduskohustused on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused, mida nad asendavad.
3.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a) 

pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;

b) 

lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

c) 

lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

d) 

mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2

Artikkel 79

▼M8

Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

1.  
Kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi, mis kvalifitseeruvad finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks krediidiasutuses või investeerimisühingus, ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane ettevõtja või asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.

▼C2

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, mida tähendab „ajutine” lõike 1 kohaldamisel, ja tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad kõnealuseid ajutisi osalusi käsitada rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

▼M8

Artikkel 79a

Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine

II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.

▼C2

Artikkel 80

▼M8

Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll

1.  
EBA jälgib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.

▼C2

2.  

Kõnealune teavitamine hõlmab järgmist:

a) 

üksikasjalik selgitus tuvastatud puudujäägi laadi ja ulatuse kohta;

b) 

tehniline nõuanne komisjonile meetmete kohta, mida EBA peab vajalikuks võtta;

c) 

olulised muudatused EBA kasutatavas krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime stressitesti metoodikas.

▼M8

3.  

EBA annab komisjonile tehnilist nõu kõigi oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:

▼C2

a) 

turustandardite või -tavade asjakohased suundumused;

b) 

muudatused asjakohastes õigus- või raamatupidamisstandardites;

c) 

olulised muudatused EBA kasutatavas krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime stressitesti metoodikas.

4.  
EBA esitab komisjonile 31. jaanuariks 2014 tehnilised nõuanded õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumi võimalike muude käsitluste kohta kui käsitlus, mille kohaselt see lisatakse esimese taseme põhiomavahenditesse ilma korrigeerimata. Sellistes soovitustes võetakse arvesse asjaomaseid suundumusi rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites ja pankade usaldatavusnõudeid käsitlevates rahvusvahelistes kokkulepetes.



II JAOTIS

VÄHEMUSOSALUSED NING TÜTARETTEVÕTJATE POOLT EMITEERITUD TÄIENDAVATESSE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE JA TEISE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID

Artikkel 81

Vähemusosalused, mis kvalifitseeruvad konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvamiseks

▼M8

1.  

Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing;

ii) 

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii) 

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;

b) 

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c) 

käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.

▼C2

2.  
Konsolideeritud esimese taseme põhiomavahenditena ei kvalifitseeru vähemusosalused, mida krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tema tütarettevõtja rahastab kas otseselt või kaudselt, eriotstarbelise ettevõtja kaudu või muul viisil.

▼M8

Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i) 

krediidiasutus või investeerimisühing;

ii) 

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii) 

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;

b) 

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c) 

kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.

▼C2

Artikkel 83

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid, mille on emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja

▼M8

1.  

Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

▼C2

a) 

kõnealused instrumendid emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

b) 

instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;

c) 

instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artiklis 63 sätestatud tingimused;

d) 

eriotstarbelise ettevõtja ainus vara on tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, mis vastavad vastavalt vajadusele kas artikli 52 lõikes 1 või artiklis 63 sätestatud tingimustele.

Kui pädev asutus leiab, et eriotstarbelise ettevõtja selline vara, mis ei ole tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, on selle ettevõtja jaoks minimaalne või ebaoluline, siis võib pädev asutus loobuda esimese lõigu punktis d nimetatud tingimuse kohaldamisest.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada eriotstarbeliste ettevõtjate tegevusega seonduda võivate varade liigid ning lõike 1 teises lõigus kasutatud mõisted „minimaalne” ja „ebaoluline”.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 84

Vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka

1.  

Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka, lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuse ettevõtja vähemusosalustest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse:

a) 

tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

i) 

kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

ii) 

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

b) 

tütarettevõtja vähemusosalused, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.

2.  
Lõikes 1 osutatud arvutus tehakse allkonsolideeritud alusel iga artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul.

Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja vähemusosalusi konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvata.

3.  
Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud artiklis 7, ei arvata vähemusosalust tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud tasandil.
4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada allkonsolideeritud arvutus, mis on nõutav kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ning artiklitega 85 ja 87.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

5.  

Pädevad asutused võivad anda loa käesolevat artiklit mitte kohaldada emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale, kes täidab kõiki järgmisi tingimusi:

a) 

tema põhitegevuseks on osaluste omandamine;

b) 

tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet konsolideeritud alusel;

c) 

ta konsolideerib tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu, milles tal on üksnes vähemusosalus direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 sätestatud kontrollisuhte alusel;

d) 

rohkem kui 90 % konsolideeritud nõutavatest esimese taseme põhiomavahenditest tuleb punktis c osutatud tütarettevõtjalt, arvutatuna allkonsolideeritud alusel.

Kui pärast 28. juunit 2013 saab emaettevõtjana tegutsevast finantsvaldusettevõtjast, kes täidab esimeses lõigus sätestatud tingimusi, emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, võivad pädevad asutused anda kõnealusele emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale esimeses lõigus osutatud loa käesolevat artiklit mitte kohaldada, tingimusel et see ettevõtja täidab nimetatud lõigus sätestatud tingimusi.

6.  
Kui võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustel ning artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastavasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi astunud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on olemas ristgarantii skeem, mis näeb ette, et puuduvad praegused või prognoositavad olulised, praktilised või õiguslikud takistused regulatiivseid nõudeid ületava omavahendite summa ülekandmiseks vastaspoolelt krediidiasutusele, välistatakse need asutused käesoleva artikli sätetest seoses mahaarvamistega ning nad võivad võtta täielikult arvesse mis tahes ristgarantii skeemist tulenevat vähemusosalust.

Artikkel 85

Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka

1.  

Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse:

a) 

tütarettevõtja esimese taseme omavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

i) 

kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme omavahendite summa, mis peab vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;

ii) 

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;

b) 

tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.

2.  
Lõikes 1 osutatud arvutus tehakse allkonsolideeritud alusel iga artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul.

Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid esimese taseme omavahendeid konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka arvata.

3.  
Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud artiklis 7, ei arvata esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud tasandil.

Artikkel 86

Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Ilma et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

Artikkel 87

Kvalifitseeruvad omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka

1.  

Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse:

a) 

tütarettevõtja omavahendid, millest on maha arvatud väikseim järgmistest:

i) 

kõnealuse tütarettevõtja omavahendite summa, mis peab vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artikli 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohaliku järelevalve regulatsioonide nõuete summale;

ii) 

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artikli 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohaliku järelevalve regulatsioonide kohaste omavahendite nõuete summale;

b) 

ettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, väljendatuna protsendina tütarettevõtja kõigist omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjete hulka, koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.

2.  
Lõikes 1 osutatud arvutus tehakse allkonsolideeritud alusel iga artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul.

Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid omavahendeid konsolideeritud omavahendite hulka arvata.

3.  
Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud artiklis 7, ei arvata omavahenditesse kuuluvaid instrumente tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud tasandil.

Artikkel 88

Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka

Ilma, et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka.



III JAOTIS

OLULINE OSALUS VÄLJASPOOL FINANTSSEKTORIT

Artikkel 89

Väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste riskiga kaalumine ja keelustamine

1.  

Olulise osaluse suhtes, mille maht ületab 15 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist ja mis ei ole ühes järgnevatest ettevõtjatest, kohaldatakse lõiget 3:

a) 

finantssektori ettevõtja;

b) 

ettevõtja, kes ei ole finantssektori ettevõtja ja kelle tegevust käsitab pädev asutus mis tahes järgmise tegevusena:

i) 

panganduse otsene laiendus;

ii) 

panganduse abiteenus;

iii) 

liising, faktooring, usaldusfondide valitsemine, andmetöötlusteenuste haldamine või mis tahes muu samalaadne tegevus.

2.  
Kõigi selliste oluliste osaluste kogusumma suhtes, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on muudes ettevõtjates kui lõike 1 punktides a ja b osutatud ettevõtjad ja mille maht ületab 60 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, kohaldatakse lõiget 3.
3.  

Pädevad asutused kohaldavad krediidiasutuse või investeerimisühingu lõigete 1 ja 2 kohaste oluliste osaluste suhtes punktis a või b sätestatud nõudeid:

a) 

omavahendite nõude arvutamisel vastavalt III osale kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskikaalu 1 250  % järgmistest suurima suhtes:

i) 

lõikes 1 osutatud oluliste osaluste summa, mis ületab 15 % aktsepteeritud kapitalist;

ii) 

lõikes 2 osutatud oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist;

b) 

pädevad asutused keelavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel omada lõigetes 1 ja 2 osutatud olulisi osalusi summas, mis ületab kõnealuste lõigete kohaseid aktsepteeritud kapitali protsendimäärasid.

Pädevad asutused avaldavad selle, kas nad on valinud lõike a või b kohaldamise.

4.  

Lõike 1 punkti b kohaldamiseks annab EBA välja suunised, et täpsustada järgmisi mõisteid:

a) 

tegevus, mis on panganduse otsene laiendus;

b) 

panganduse abiteenus;

c) 

samalaadne tegevus.

Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 90

Alternatiiv riskikaalule 1 250  %

Selle asemel, et kohaldada riskikaalu 1 250  % summade suhtes, mis ületavad artikli 89 lõigetes 1 ja 2 osutatud piirmäärasid, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvata kõnealused summad vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.

Artikkel 91

Erandid

1.  

Ettevõtjate aktsiaid ja osasid, millele ei ole osutatud artikli 89 lõike 1 punktides a ja b, ei võeta arvesse kõnealuses artiklis osutatud aktsepteeritud kapitali piirmäärade arvutamisel, kui täidetud on mis tahes järgmistest tingimustest:

a) 

kõnealuseid aktsiaid või osasid hoitakse ajutiselt artiklis 79 osutatud rahalise abi andmise toimingu ajal;

b) 

kõnealused hoitavad aktsiad või osad on väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kõnealuseid aktsiaid või osasid enda nimel, kuid teiste isikute arvel.

2.  
Artikli 89 kohases arvutuses ei võeta arvesse aktsiaid ja osasid, mis ei ole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 osutatud finantspõhivara.



III OSA

OMAVAHENDITE NÕUDED



I JAOTIS

ÜLDNÕUDED, HINDAMINE JA ARUANDLUS



1. PEATÜKK

Omavahendite nõutav tase



1. jagu

Omavahendite nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul

Artikkel 92

Omavahendite nõuded

1.  

Kui artiklitest 93 ja 94 ei tulene teisiti, peavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel igal ajahetkel olema täidetud järgmised omavahendite nõuded:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on 4,5 %;

b) 

esimese taseme omavahendite suhtarv on 6 %;

c) 

koguomavahendite suhtarv on 8 %.

2.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite suhtarvusid järgmiselt:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;

b) 

esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;

c) 

koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

3.  

Koguriskipositsioon arvutatakse käesoleva lõike punktide a–f summana pärast lõikes 4 sätestatu arvesse võtmist:

a) 

II jaotise ning artikli 379 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara krediidiriski ja lahjendusriski puhul seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu majandustegevusega, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusest tulenev riskiga kaalutud vara;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded, mis on vastavalt vajadusele kindlaks määratud käesoleva osa IV jaotise või IV osa kohaselt seoses järgmisega:

i) 

positsioonirisk;

ii) 

riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395 kuni 401 sätestatud piirmäärasid, sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kõnealuseid piirmäärasid ületada;

c) 

vastavalt vajadusele IV jaotise või V jaotise, välja arvatud artikli 379 kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõuded seoses järgmisega:

i) 

valuutarisk;

ii) 

arveldusrisk;

iii) 

kaubarisk;

d) 

VI jaotise kohaselt arvutatud omavahendite nõuded selliste börsiväliste tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmiseks, mis ei ole krediidituletisinstrumendid, mida aktsepteeritakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks krediidiriski puhul;

e) 

III jaotise kohaselt kindlaks määratud operatsiooniriski omavahendite nõuded;

f) 

II jaotise kohaselt kindlaks määratud riskiga kaalutud vara vastaspoole riski puhul, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusest järgmist liiki tehingute ja lepingute puhul:

i) 

II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;

ii) 

repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;

iii) 

võimenduslaenu tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;

iv) 

pika arveldustähtajaga tehingud.

4.  

Lõikes 3 osutatud koguriskipositsiooni arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

kõnealuse lõike punktides c, d ja e osutatud omavahendite nõuded hõlmavad kogu krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevusest tulenevaid omavahendite nõudeid;

b) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad kõnealuse lõike punktides b–e sätestatud omavahendite nõuded 12,5-ga.

▼M8

Artikkel 92a

Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1.  

Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab krediidiasutus või investeerimisühing, keda käsitatakse kriisilahendussubjektina ja kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:

a) 

18 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

b) 

6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.

2.  

Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) 

kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

b) 

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;

c) 

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

3.  
Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja iga kriisilahendussubjekti puhul ületab käesoleva artikli lõike 1 punktis a kehtestatud nõude kohaldamisest tulenev kogusumma käesoleva määruse artikli 12a kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 4 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.

Artikkel 92b

Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on võrdsed 90 %ga artiklis 92a kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest.
2.  
Lõike 1 täitmiseks võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui need instrumendid kuuluvad kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja põhiemaettevõtjale ning need on emiteeritud otseselt või kaudselt teiste sama konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste kaudu, tingimusel et kõik sellised üksused on asutatud samas kolmandas riigis, kus on asutatud kõnealune põhiemaettevõtja, või liikmesriigis.
3.  

Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:

a) 

direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;

b) 

selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.

▼C2

Artikkel 93

Algkapitali nõue tegevuse jätkuvuse korral

1.  
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ei tohi langeda allapoole tegevusloa andmise ajal ette nähtud algkapitali summat.
2.  
Juba enne 1. jaanuari 1993 tegutsenud krediidiasutused, kelle omavahendite summa jääb allapoole ette nähtud algkapitali summast, võivad jätkata oma tegevust. Sellisel juhul ei või kõnealuste krediidiasutuste omavahendite summa langeda madalamale kõrgeimast pärast 22. detsembrit 1989 saavutatud tasemest.
3.  
Juba enne 31. detsembrit 1995 tegutsenud tegevusloa saanud investeerimisühingud ja direktiivi 2006/49/EÜ artikli 6 reguleerimisalasse kuuluvad äriühingud,, kelle omavahendite summa jääb allapoole ette nähtud algkapitali summast, võivad jätkata oma tegevust. Nende äriühingute või investeerimisühingute omavahendid ei või langeda pärast nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivis 93/6/EMÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) ( 18 ) sätestatud teavitamiskuupäeva arvutatud kõrgeimast kontrolltasemest madalamale. Kontrolltase on omavahendite keskmine päevatase, arvutatuna arvutamisele eelnenud kuue kuu keskmisena. See arvutatakse iga kuue kuu järel vastava sellele eelneva kuuekuulise ajavahemiku kohta.
4.  
Kui kontroll lõikes 2 või 3 osutatud kategooriasse kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu üle läheb seda varem kontrollinud isikult üle mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peab asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite summa ulatuma ette nähtud algkapitali summani.
5.  
Kahe või enama lõikes 2 või 3 osutatud kategooriasse kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu ühinemise tulemusena tekkiva krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite summa ei tohi juhul, kui ei ole saavutatud ettenähtud algkapitali summat, langeda allapoole ühinenud krediidiasutuste või investeerimisühingute ühinemise aja summaarsetest omavahenditest.
6.  
Lõikeid 2 kuni 5 ei kohaldata, kui pädevad asutused leiavad, et krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõime tagamiseks peab olema täidetud lõikes 1 sätestatud nõue.

Artikkel 94

Erand, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike

1.  

Krediidiasutused või investeerimisühingud võivad oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse puhul asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude kõnealuse lõike punkti a kohaselt arvutatava omavahendite nõudega, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a) 

see on tavaliselt alla 5 % koguvarast ja alla 15 miljoni euro;

b) 

see ei ületa kunagi 6 % koguvarast ega 20 miljonit eurot.

2.  

Bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

a) 

võlainstrumente hinnatakse turuhinnas või nimiväärtuses, aktsiaid turuhinnas ja tuletisinstrumente nende alusvaraks olevate instrumentide nimi- või turuväärtuses;

b) 

pikkade positsioonide kogusumma liidetakse lühikeste positsioonide kogusummaga.

3.  
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda täita lõike 1 punktis b sätestatud tingimust, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust. Kui pädev asutus teeb pärast hindamist kindlaks, et lõike 1 punktis a sätestatud nõue ei ole täidetud, ja teavitab sellest krediidiasutust või investeerimisühingut, lõpetab asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing lõike 1 kohaldamise alates järgmisest aruandluskuupäevast.



2. jagu

Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid

Artikkel 95

Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid

1.  
Artikli 92 lõike 3 kohaldamisel arvutavad investeerimisühingud, kellele ei ole antud luba tegelemiseks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega, koguriskipositsiooni vastavalt lõikele 2.
2.  

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud investeerimisühingud ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega, kasutavad koguriskipositsiooni leidmiseks seda järgmistest arvutustest, mis annab suurema tulemuse:

a) 

artikli 92 lõike 3 punktides a–d ja f osutatud kirjete summa pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;

b) 

artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.

Artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, täidavad artikli 92 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi esimeses lõigus osutatud koguriskipositsiooni alusel.

Pädevad asutused võivad kehtestada artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjatele, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, omavahendite nõuded, mis oleksid kõnealuste ettevõtjate suhtes siduvad 31. detsembril 2013 kehtivate direktiivi 2006/49/EÜ ja direktiivi 2006/48/EÜ siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt.

3.  
Lõikes 1 osutatud investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kõiki muid direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki II jao 2. alajao kohaseid operatsiooniriski käsitlevaid sätteid.

Artikkel 96

Omavahendite nõuded investeerimisühingutele, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapital

1.  

Artikli 92 lõike 3 kohaldamisel arvutavad järgmistesse kategooriatesse kuuluvad investeerimisühingud, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõike 2 kohane algkapital, koguriskipositsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 2:

a) 

investeerimisühingud, kes kauplevad oma arvel ainult kliendi korralduse täitmiseks või teostamiseks või ligipääsu saamiseks kliiring- ja arveldussüsteemile või tunnustatud börsile, tegutsedes sealjuures vahendaja õigustega või kliendi korraldusi täites;

b) 

investeerimisühingud, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

nad ei hoia enda käes kliendi raha ega väärtpabereid;

ii) 

nad tegelevad ainult oma arvel kauplemisega;

iii) 

neil ei ole väliskliente;

iv) 

nende tehingute teostamine ja arveldamine toimub kliiringuasutuse vastutusel ja garantiiga.

2.  

Lõikes 1 osutatud investeerimisühingud arvutavad koguriskipositsiooni järgneva summana:

a) 

artikli 92 lõike 3 punktid a–d ja f pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;

b) 

artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.

3.  
Lõikes 1 osutatud investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kõiki direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki II jao 1. alajao kohaseid operatsiooniriski käsitlevaid sätteid.

Artikkel 97

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

1.  
Kooskõlas artiklitega 95 ja 96 peab investeerimisühingutel ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjatel, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, aktsepteeritud kapital moodustama vähemalt ühe neljandiku eelmise aasta püsivatest üldkuludest.
2.  
Pädev asutus võib lõike 1 kohast nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise aastaga võrreldes on investeerimisühingu majandustegevuses toimunud muutusi, mida pädev asutus peab olulisteks.
3.  
Investeerimisühingu puhul, kelle majandustegevus on asutamise päevast arvates kestnud alla ühe aasta, peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik tema äriplaanis kavandatud püsivatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui pädev asutus nõuab äriplaani korrigeerimist.
4.  

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse üksikasjalikumalt järgmine:

a) 

sellise nõude arvutamine, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;

b) 

tingimused, mille alusel pädev asutus võib korrigeerida nõuet, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;

c) 

kavandatud püsivate üldkulude arvutamine juhul, kui investeerimisühingu majandustegevus on kestnud alla ühe aasta.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. märtsiks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 98

Investeerimisühingu omavahendid konsolideeritud alusel

1.  

Artikli 95 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:

a) 

arvutades koguriskipositsiooni artikli 95 lõike 2 kohaselt;

b) 

arvutades omavahendid emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel.

2.  

Artikli 96 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ja finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:

a) 

arvutades koguriskipositsiooni artikli 96 lõike 2 kohaselt;

b) 

arvutades omavahendid vastavalt vajadusele kas emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel ja kooskõlas II jaotise I osa 2. peatükiga.



2. PEATÜKK

Arvutamis- ja aruandlusnõuded

Artikkel 99

Aruannete esitamine omavahendite nõuete ja finantsteabe kohta

1.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele aruanded artikli 92 kohaste kohustuste kohta vähemalt kord poolaastas.
2.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kuuluvad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 4 reguleerimisalasse, ning need (välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 osutatud) krediidiasutused, kes koostavad oma konsolideeritud raamatupidamisaruanded kooskõlas nimetatud määruse artikli 6 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, esitavad aruande samuti finantsteabe kohta.

▼C3

3.  
Pädevad asutused võivad nõuda krediidiasutustelt, kes kohaldavad omavahendite nõuete kohta konsolideeritud aruande esitamise suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 2, ka finantsteabe kohta aruande esitamist, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2.

▼C2

4.  
Lõigetes 2 ja 3 osutatud finantsteabe kohta esitatakse aruanne ulatuses, mis on vajalik selleks, et anda täielik ülevaade krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse riskiprofiilist ja ülevaade süsteemsetest riskidest, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad põhjustada finantssektorile või reaalmajanduse toimimisele kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010.
5.  
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks aruannete ühtsed vormid, koostamissagedus, esitamiskuupäevad, mõistete määratlused ning lõigetes 1 kuni 4 nimetatud aruandluseks liidus kasutatavad IT-lahendused.

Aruandlusnõuded on proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

6.  
Kui pädev asutus leiab, et lõikes 2 nõutav finantsteave on vajalik, et saada täielik ülevaade krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse riskiprofiilist ning ülevaade süsteemsetest riskidest, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad põhjustada finantssektorile või reaalmajandusele, nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei ole lõigetes 2 või 3 osutatud krediidiasutused või investeerimisühingud ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivil 86/635/EMÜ põhinevat raamatupidamistava, konsulteerivad pädevad asutused EBAga seoses sellega, kas laiendada finantsteabe kohta konsolideeritud alusel aruande esitamise nõudeid kõnealustele krediidiasutustele või investeerimisühingutele, eeldusel et nad juba ei esita aruandeid sellisel alusel.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada vormid, mida peavad kasutama need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele võivad pädevad asutused laiendada kooskõlas esimese lõiguga aruande esitamise nõudeid.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

7.  
Kui pädev asutus leiab, et lõikes 5 osutatud rakenduslike tehniliste standarditega mitte hõlmatud teave on vajalik lõikes 4 sätestatud eesmärkidel, teavitab ta EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu täiendavast teabest, mis on tema hinnangul vajalik lisada lõikes 4 osutatud rakenduslikesse tehnilistesse standarditesse.

Artikkel 100

Täiendavad aruandekohustused

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele vähemalt agregeeritud tasandil aruande repolepingute, väärtpaberite laenuks andmise ja kõikide vara koormatiste taseme kohta.

EBA lisab selle teabe rakenduslikesse tehnilistesse standarditesse, mis käsitleb artikli 99 lõikes 5 osutatud aruandlust.

Artikkel 101

Spetsiifilised aruandekohustused

1.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kord poolaastas pädevatele asutustele aruanded järgmiste andmetega iga siseriikliku kinnisvaraturu kohta, mille suhtes neil on riskipositsioone:

a) 

kahju, mis on saadud sellistest nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab pandiõiguste summale ning 80 %-le turuväärtusest või 80 %-le hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, milline neist on väiksem (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti);

b) 

kogukahju, mis on saadud nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab nõude sellele osale, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse elamukinnisvaraga täielikult tagatuna;

c) 

riskipositsioonide väärtus seoses kõigi tagasimaksmata nõuetega, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, selles ulatuses, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse elamukinnisvaraga täielikult tagatuna;

d) 

kahju, mis on saadud sellistest nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab pandiõiguste summale ja 50 %-le turuväärtusest või 60 %-le hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, milline neist on väiksem (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti);

e) 

kogukahju, mis on saadud nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab nõude sellele osale, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse ärikinnisvaraga täielikult tagatuna;

f) 

riskipositsioonide väärtus seoses kõigi tagasimaksmata nõuetega, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, selles ulatuses, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse ärikinnisvaraga täielikult tagatuna.

2.  
Lõikes 1 osutatud andmed esitatakse asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on filiaal teises liikmesriigis, siis andmed selle filiaali kohta esitatakse samuti vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Andmed esitatakse eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu puhul, mille suhtes asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone.
3.  
Pädevad asutused avaldavad igal aastal lõike 1 punktide a kuni f kohased koondandmed koos varasemate perioodide andmetega, kui viimased on kättesaadavad. Mis tahes liikmesriigi teise pädeva asutuse või EBA taotlusel esitab pädev asutus kõnealusele pädevale asutusele või EBA-le üksikasjalikuma teabe elamukinnisvara või ärikinnisvara turu olukorra kohta kõnealuses liikmesriigis.
4.  

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks järgmine:

a) 

lõikes 1 osutatud andmete ühtsed vormid, mõistete määratlused, aruannete koostamissagedus ja esitamiskuupäevad ning IT lahendused;

b) 

lõikes 2 osutatud koondandmete esitamise ühtsed vormid, mõistete määratlused, koostamissagedus ja esitamiskuupäevad ning IT lahendused.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.



3. PEATÜKK

Kauplemisportfell

Artikkel 102

Kauplemisportfelliga seotud nõuded

1.  
Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide puhul kaubeldavuse piirangud kas puuduvad või peab kõnealuste positsioonidega seotud risk olema maandatav.
2.  
See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille krediidiasutus või investeerimisühing on positsiooni või portfelli haldamiseks artikli 103 kohaselt kehtestanud.
3.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid artiklite 104 ja 105 kohaselt.
4.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad positsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel võtta arvesse sisemist riskimaandust, tingimusel et asjaomaseid riskimaanduspositsioone hoitakse kauplemise eesmärgil ja täidetud on artiklites 103 kuni 106 sätestatud nõuded.

Artikkel 103

Kauplemisportfelli haldamine

Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab krediidiasutus või investeerimisühing kõiki järgmisi tingimusi:

a) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on positsiooni/instrumendi või portfellide kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna poolt kinnitatud kauplemisstrateegia, mis muu hulgas sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;

b) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisüksuse poolt võetud positsioonide aktiivseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:

i) 

milliseid positsioone võib iga konkreetne kauplemisüksus võtta;

ii) 

positsioonide piirmäärad on kindlaks määratud ja nende asjakohasust jälgitakse;

iii) 

diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;

iv) 

positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;

v) 

positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide likviidsusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;

vi) 

aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;

c) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas käibe ja selliste positsioonide kontrollimiseks, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud.

Artikkel 104

Kauplemisportfelli kuulumine

1.  
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on artiklis 102 sätestatud nõuetele ja artikli 4 lõike 1 punkti 86 kohasele kauplemisportfelli määratlusele vastavad ning krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimissuutlikkust ja -tavasid arvesse võttes selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, mille kohaselt määratakse kindlaks, millised positsioonid loetakse omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib täies ulatuses kõnealuste põhimõtete ja protseduuride järgimise ning teostab selle üle korrapäraselt siseauditit.
2.  

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:

a) 

tegevused, mida krediidiasutus või investeerimisühing loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;

b) 

millises ulatuses on võimalik positsiooni igapäevaselt turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;

c) 

mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles krediidiasutus või investeerimisühing saab:

i) 

tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;

ii) 

maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;

iii) 

anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;

d) 

millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;

e) 

millises ulatuse õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid krediidiasutusel või investeerimisühingul positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;

f) 

millises ulatuse krediidiasutus või investeerimisühing saab ja on kohustatud positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames aktiivselt juhtima;

g) 

millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing võib riske või positsioone kauplemisportfellist üle kanda muu tegevuse alla ja vastupidi, ning selliste ülekandmiste kriteeriumid.

▼M8

Artikkel 104b

Nõuded kauplemisüksusele

1.  
Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisüksused ning määravad iga oma kauplemisportfelli positsiooni ühele neist kauplemisüksustest. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.
2.  

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:

a) 

igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;

b) 

igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse;

c) 

igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;

d) 

aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;

e) 

igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;

f) 

aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.

3.  
Erandina lõike 2 punktist b võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata diileri tegutsema rohkem kui ühte kauplemisüksusesse, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing põhjendab oma pädevale asutusele rahuldaval viisil, et kõnealune määramine on tingitud äritegevuse või ressurssidega seotud kaalutlustest ning selle puhul järgitakse käesolevas artiklis sätestatud muid kvalitatiivseid nõudeid, mida diilerite ja kauplemisüksuste suhtes kohaldatakse.
4.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, mil viisil nad lõike 2 nõudeid täidavad. Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks oma kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.

▼C2

Artikkel 105

Usaldusväärse hindamise nõuded

1.  
Kõigi kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse käesoleva artikli kohaseid usaldusväärse hindamise nõudeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad eelkõige, et kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning kauplemisportfelli kuuluvate positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.
2.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad süsteemid ja kontrollimehhanismid, mis tagavad usaldusväärse hindamise, ning järgivad neid. Kõnealused süsteemid ja kontrollimehhanismid sisaldavad vähemalt järgmist:

a) 

hindamisprotsessi dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, sealhulgas selgelt määratletud kohustused eri valdkondades, mis on seotud järgneva kindlaksmääramisega: hindamine, turuinfo allikad ja nende asjakohasuse läbivaatamine, suunised jälgitamatute sisendite kasutamise kohta, mis kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu eeldusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid, sõltumatute hindamiste sagedus, sulgemishindade ajastamine, hinnangute korrigeerimise protseduurid ning kuulõpu ja vastavalt vajadusele muul ajal tehtava kontrolli protseduurid;

b) 

hindamisprotsessi eest vastutava osakonnani viivad selged ja front office'ist sõltumatud aruandlusahelad, mis viivad lõpuks juhtorganini välja.

3.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid ümber vähemalt kord päevas.
4.  
Võimaluse korral hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma positsioone alati turuhinnas, sealhulgas kauplemisportfelli kapitalikäsitluse kohaldamisel.
5.  
Turuhinnas hindamisel kasutab krediidiasutus või investeerimisühing kas parimat ostu- või parimat müügihinda, olenevalt sellest, kumb neist on konservatiivsem, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab sulgeda oma positsiooni parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad seda erandit, teavitavad nad oma pädevaid asutusi iga kuue kuu tagant asjaomastest positsioonidest ning esitavad tõendid, et need positsioonid saab sulgeda parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga.
6.  
Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.
7.  

Mudelipõhise hindamise korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi nõudeid:

a) 

kõrgem juhtkond on teadlik kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide mudelipõhiselt hinnatavatest komponentidest ja mõistab sellega kaasnevat ebakindlust äriühingu riski/majandustulemuste aruandluses;

b) 

krediidiasutused ja investeerimisühingud viivad võimaluse korral turusisendid vastavusse turuhindadega ning hindavad sageli asjaomase hinnatava positsiooni turusisendite asjakohasust ja mudeli parameetreid;

c) 

võimaluse korral kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomaste finantsinstrumentide või kaupade puhul üldtunnustatud turutavaks olevaid hindamismetoodikaid;

d) 

kui mudeli töötab välja krediidiasutus või investeerimisühing ise, peab see tuginema asjakohastele eeldustele, mida on hinnanud ja testinud vastavalt kvalifitseeritud isikud, kes on väljatöötamisprotsessist sõltumatud;

e) 

krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud ametlikud muutuste kontrollimise protseduurid ning nad säilitavad mudeli kaitstud koopia ja kasutavad seda korrapäraselt hinnangute kontrollimiseks;

f) 

riskijuhtimise eest vastutav üksus on teadlik kasutatavate mudelite nõrkustest ja sellest, kuidas neid kõige paremini hindamisväljundites arvesse võtta, ning

g) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute mudelid vaadatakse korrapäraselt läbi, et määrata kindlaks nende toimimine; kõnealune läbivaatamine hõlmab eelduste jätkuva paikapidavuse hindamist, kasumit/kahjumit ja riskitegureid võrdlevat analüüsi ning tegelike sulgemisväärtuste ja mudeli väljundite võrdlust.

Punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksusest sõltumatult ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.

8.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teostavad lisaks igapäevasele turuhinnas või mudelipõhisele hindamisele sõltumatut hinnakontrolli. Turuhindade ja mudeli sisendite kontrolli teostab kauplemisportfellist kasu saavatest isikutest või üksustest sõltumatu isik või üksus vähemalt kord kuus või sõltuvalt turu- või kauplemistegevuse laadist sagedamini. Kui sõltumatud hindamisallikad ei ole kättesaadavad või kui need on subjektiivsemad, võib olla asjakohane kasutada muid usaldusväärseid meetmeid, näiteks hinnangute korrigeerimist.
9.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud näevad ette protseduurid hinnangute korrigeerimiseks ja järgivad neid.
10.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluvad ametlikult järgmisi hinnangute korrigeerimisi: realiseerimata krediidiriski marginaalid, sulgemiskulud, operatsiooniriskid, turuhindade ebakindlus, ennetähtaegne lõpetamine, investeerimis- ja finantseerimiskulud, tulevased halduskulud ja kui see on asjakohane, siis mudelirisk.
11.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud näevad ette protseduurid mis tahes selliste vähelikviidsete positsioonide praeguste hinnangute korrigeerimise arvutamiseks, mis võivad eelkõige tuleneda turusündmustest või krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud olukordadest, nt kontsentreeritud positsioonidest ja/või positsioonidest, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad vajaduse korral selliseid korrigeerimisi lisaks positsiooni väärtuse mis tahes muutustele, mis on nõutavad seoses finantsaruandlusega, kusjuures kõnealused korrigeerimised peavad kajastama positsiooni mittelikviidsust. Kõnealuste protseduuride kohaselt kaaluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähelikviidsete positsioonide hinnangute korrigeerimise vajalikkuse üle otsustamisel mitmeid tegureid. Kõnealused tegurid hõlmavad järgmist:

a) 

aeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks;

b) 

parima ostu- ja müügihinna vahede volatiilsus ja keskmine;

c) 

turunoteeringute kättesaadavus (turutegijate arv ja andmed) ning kauplemismahtude (sealhulgas halvenenud turutingimuste korral) volatiilsus ja keskmine;

d) 

kontsentratsioon üksikute turgude suhtes;

e) 

positsioonide aegumine;

f) 

mil määral põhineb hinnang mudelipõhisel hindamisel;

g) 

muude mudeliriskide mõju.

12.  
Kolmanda isiku hinnangute või mudelipõhise hindamise kasutamisel kaaluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kas rakendada hinnangute korrigeerimist. Lisaks sellele kaaluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähelikviidsete positsioonide suhtes korrigeerimiste rakendamise vajadust ja kontrollivad pidevalt kõnealuste korrigeerimiste sobivust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad eraldi ka hinnangute korrigeerimise vajadust seoses mudelites kasutatavate sisendnäitajate väärtuste ebakindlusega.
13.  
Keerukate toodete puhul, mille hulka kuuluvad väärtpaberistamise positsioonid ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi hinnangute korrigeerimise vajadust, et kajastada võimaliku vale hindamismetoodika kasutamisega seotud mudeliriski ja hindamismudelis jälgitamatute (ja võib-olla valede) kalibreerimisparameetrite kasutamisega seotud mudeliriski.
14.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel kohaldatakse artiklis 105 sätestatud nõudeid käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 106

Sisemine riskimaandus

1.  

Sisemine riskimaandus peab eelkõige vastama järgmistele nõuetele:

a) 

selle esmaseks eesmärgiks ei ole omavahendite nõuete vältimine või vähendamine;

b) 

see on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja selle suhtes kohaldatakse kindlat sisemist heakskiidu- ja auditeerimiskorda;

c) 

seda käsitletakse turutingimustest lähtudes;

d) 

sisemisest riskimaandusest tekkinud tururiski juhitakse kauplemisportfellis dünaamiliselt ja kehtestatud limiitide piires;

e) 

seda jälgitakse hoolikalt kooskõlas asjakohaste protseduuridega.

2.  
Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse, kui kauplemisportfellivälise maandatud positsiooni suhtes rakendatavatest nõuetest ei tulene teisiti.
3.  
Erandina lõigetest 1 ja 2, kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli kuuluva krediidituletisinstrumendi abil sisemist riskimaandust kasutades, ei loeta kauplemisportfellivälist riskipositsiooni või vastaspoole riski positsiooni riskiga kaalutud vara arvutamisel maandatuks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele. Kui selline kolmanda isiku antav krediidiriski kaitse ostetakse ja seda võetakse omavahendite nõuete arvutamisel arvesse kauplemisportfellivälise positsiooni riskimaandusena, siis ei loeta omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks ei sisemist ega välist krediidituletisinstrumendi abil toimuvat riskimaandust, kui artikli 299 lõike 2 punktist h ei tulene teisiti.



II JAOTIS

KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED



1. PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 107

Krediidiriski käsitlemise meetodid

1.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohasel riskiga kaalutud vara arvutamisel kas 2. peatükiga ettenähtud standardmeetodit või kui pädevad asutused on andnud selleks artikli 143 kohase loa, siis 3. peatükiga ettenähtud sisereitingute meetodit.
2.  

Keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide ja tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohaldamisel oma riskiga kaalutud vara arvutamiseks 9. jao 6. peatükis sätestatud käsitlust. Kõiki muid keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing järgmiselt:

a) 

muid nõuetele vastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena teise krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu;

b) 

muid nõuetele mittevastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena äriühingute vastu.

3.  
Käesoleva määruse kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute ja kolmandate riikide krediidiasutuste vastu nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud investeerimisühingu ja nimetatud krediidiasutuse suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.
4.  
Lõike 3 kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 lõikes 3 osutatud üksuste vastu olevate nõuete käsitlemist nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, tingimusel et asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 108

Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine standardmeetodi ja sisereitingute meetodi puhul

1.  
Riskipositsiooni puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 2. peatüki kohast standardmeetodit või 3. peatüki kohast sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta artikli 151 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, võib krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohasel riskiga kaalutud vara arvutamisel või vajaduse korral artikli 36 lõike 1 punkti d ja artikli 62 punkti c kohasel oodatava kahju arvutamisel kasutada krediidiriski maandamist vastavalt 4. peatükile.
2.  
Riskipositsiooni puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab sisereitingute meetodit, kasutades artikli 151 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiriski maandamist vastavalt 3. peatükile.

▼M5

Artikkel 109

Väärtpaberistamise positsioonide käsitlemine

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara väärtpaberistamises hoitava positsiooni puhul vastavalt 5. peatükile.

▼C2

Artikkel 110

Krediidiriskiga korrigeerimise käsitlus

1.  
Standardmeetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artikli 62 punktile c.
2.  
Sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artiklile 159, artikli 62 punktile d ja artikli 36 lõike 1 punktile d.

Käesoleva artikli ning 2. ja 3. peatüki kohaldamisel ei hõlma üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised üldist pangandusreservi.

3.  

Sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad standardmeetodit teatava osa suhtes oma riskipositsioonidest konsolideeritud alusel või individuaalselt kooskõlas artiklitega 148 ja 150, määravad selle, millise osa suhtes nende üldisest krediidiriskiga korrigeerimisest kohaldatakse standardmeetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust ja millise osa suhtes sisereitingute meetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust, kindlaks järgmiselt:

a) 

kui see on asjakohane juhul, kui konsolideerimise alla kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainult sisereitingute meetodit, kohaldatakse kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes lõikes 2 osutatud käsitlust;

b) 

kui see on asjakohane juhul, kui konsolideerimise alla kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainult standardmeetodit, kohaldatakse kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes lõikes 1 osutatud käsitlust;

c) 

ülejäänud krediidiriskiga korrigeerimise suhtes kohaldatav käsitlus määratakse kindlaks proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suure osakaalu suhtes riskiga kaalutud varast kohaldatakse standardmeetodit ja kui suure osakaalu suhtes sisereitingute meetodit.

4.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kohaldatava raamatupidamistava kohane arvutamine seoses järgmisega:

a) 

artiklis 111 osutatud riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul;

b) 

artiklites 166 kuni 168 osutatud riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul;

c) 

artiklis 159 osutatud oodatava kahju käsitlemine;

d) 

artiklites 246 ja 266 osutatud riskipositsiooni väärtus väärtpaberistamise positsioonidelt riskiga kaalutud vara arvutamiseks;

e) 

artiklis 178 osutatud makseviivituse kindlakstegemine;

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.



2. PEATÜKK

Standardmeetod



1. jagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 111

Riskipositsiooni väärtus

▼M7

1.  

Varakirje riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 110 on selle bilansiline väärtus pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, artiklite 34 ja 105 kohaste täiendavate väärtuse korrigeerimiste, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade ja muude varakirjega seotud omavahendite vähendamiste kohaldamist. I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus on järgmine protsent selle nimiväärtusest pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatavate summade mahaarvamist:

▼C2

a) 

täisriskiga kirjete puhul 100 %;

b) 

keskmise riskiga kirjete puhul 50 %;

c) 

mõõduka riskiga kirjete puhul 20 %;

d) 

madala riskiga kirjete puhul 0 %.

Esimese lõigu teises lauses osutatud bilansivälised kirjed määratakse riskikategooriatesse vastavalt I lisale.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 223 kohast finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, suurendatakse repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu alusel müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberitest või kaupadest tulenevate riskipositsioonide väärtust, samuti võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade puhul asjakohase volatiilsusega korrigeerimisega vastavalt artiklitele 223 kuni 225.

2.  
II lisas loetletud tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel 6. peatüki kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt 6. peatükile või 4. peatükile.
3.  
Kui riskipositsioonil on otsene krediidiriski kaitse, võib selle kirje suhtes kohaldatavat riskipositsiooni väärtust modifitseerida vastavalt 4. peatükile.

Artikkel 112

Riskipositsiooni klassid

Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

a) 

nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu;

b) 

nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu;

c) 

nõuded avaliku sektori asutuste vastu;

d) 

nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu;

e) 

nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu;

f) 

nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;

g) 

nõuded äriühingute vastu;

h) 

jaenõuded;

i) 

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

j) 

makseviivituses olevad riskipositsioonid;

k) 

eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid;

l) 

pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid;

m) 

väärtpaberistamise positsioonide kirjed;

n) 

nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;

o) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid;

p) 

omakapitali investeeringud;

q) 

muud kirjed.

Artikkel 113

Riskiga kaalutud vara arvutamine

1.  
Riskiga kaalutud vara arvutamiseks kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, mida ei ole omavahenditest maha arvatud, 2. jao kohaseid riskikaalusid. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on määratud, ja 2. jaos sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib kindlaks määrata krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel või 3. jao kohaselt ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel.
2.  
Lõikes 1 osutatud riskikaalude kohaldamiseks korrutatakse riskipositsiooni väärtus 2. jao kohaselt kindlaks määratud riskikaaluga.
3.  
Kui riskipositsioonil on krediidiriski kaitse, võib selle kirje suhtes kohaldatavat riskikaalu modifitseerida vastavalt 4. peatükile.
4.  
Väärtpaberistatud riskipositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt 5. peatükile.
5.  
Riskipositsioonidele, mille puhul ei ole riskiga kaalutud vara arvutamist 2. jaos ette nähtud, määratakse riskikaal 100 %.
6.  

Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja. Pädevad asutused võivad anda nimetatud nõusoleku, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

vastaspool on krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

b) 

vastaspool on täielikult kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisse;

c) 

vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes;

d) 

vastaspool asub krediidiasutuse või investeerimisühinguga samas liikmesriigis,

e) 

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks krediidiasutusele või investeerimisühingule vastaspoole poolt.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on käesoleva lõike kohaselt luba loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.

7.  

Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval loal loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kellega krediidiasutus või investeerimisühing on astunud samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kas lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel, mis kaitseb asjaomaseid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Pädevad asutused võivad anda nimetatud loa, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

täidetud on lõike 6 punktides a, d ja e sätestatud nõuded;

b) 

korraldusega tagatakse, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem suudab pakkuda võetud siduvatest kohustustest tulenevalt vajalikku toetust kõnealuse skeemi jaoks koheselt kättesaadavatest vahenditest;

c) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi käsutuses on sobivad ja ühesuguselt sätestatud riskiseire ja riski klassifitseerimise süsteemid, mis annavad täieliku ülevaate nii kõigi üksikliikmete kui ka kaitseskeemi kui terviku riskiolukorrast, koos vastavate mõju avaldamise võimalustega; kõnealuste süsteemide abil jälgitakse makseviivituses olevaid riskipositsioone sobival viisil vastavalt artikli 178 lõikele 1;

d) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames viiakse läbi oma riskikontroll, millest teavitatakse üksikliikmeid;

e) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames koostatakse ja avaldatakse igal aastal konsolideeritud aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud bilansist, kasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest, või aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud koondbilansist, koondkasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest;

f) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed on kohustatud teatama vähemalt 24 kuud ette, kui nad tahavad asjaomase kaitseskeemi tegevuse lõpetada;

g) 

välistatakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide korduvkasutamine (edaspidi „mitmekordne finantsvõimendus”), samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete vahel;

h) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem põhineb valdavalt sarnase äriprofiiliga krediidiasutuste ulatuslikul liikmelisusel;

i) 

asjaomased pädevad asutused kinnitavad punktides c ja d osutatud süsteemide asjakohasuse ja teostavad selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab käesoleva lõike kohaselt loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.



2. jagu

Riskikaalud

Artikkel 114

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

1.  
Nõuetele keskvalitsuste ja keskpankade vastu määratakse riskikaal 100 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõigetes 2 kuni 7 sätestatud käsitlusi.
2.  

Sellistele nõuetele keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 1 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 1

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

0 %

20 %

50 %

100 %

100 %

150 %

3.  
Nõuetele Euroopa Keskpanga vastu määratakse riskikaal 0 %.
4.  
Sellistele nõuetele liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mis on nomineeritud ja väljastatud asjaomase keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus, määratakse riskikaal 0 %.

▼M10 —————

▼C2

7.  
Kui kolmanda riigi pädevad asutused, kes kohaldavad liidus kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, määravad lõigetes 1 ja 2 osutatust madalama riskikaalu omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele oma keskvalitsuse või keskpanga vastu, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata sellistele nõuetele riskikaalu samal viisil.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuete suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 115

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

1.  
Nõuetele piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu määratakse riskikaal samamoodi nagu nõuetele krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid nõudeid käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu vastavalt lõikele 2 või 4 või kui neile määratakse riskikaal vastavalt lõikele 5. Artikli 119 lõike 2 ja artikli 120 lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.
2.  
Nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu käsitatakse nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui kõnealuste nõuetega seotud riskide vahel puudub erinevus tulenevalt piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste iseseisvast maksude kogumise õigusest ja teatavast institutsioonilisest korraldusest, millel on nende makseviivituse riski vähendav mõju.

EBA haldab avaliku juurdepääsuga andmebaasi kõikide liidu piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste kohta, kelle vastu olevaid nõudeid käsitavad asjaomased pädevad asutused nõuetena oma keskvalitsuse vastu.

3.  
Nõudeid kirikute ja usukogukondade vastu, kes on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, käsitatakse nõuetena piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, kui nad koguvad õigusaktidega neile antud volituste kohaselt makse. Sellisel juhul lõiget 2 ei kohaldata ning artikli 150 lõike 1 punkti a kohaldamise eesmärgil neile standardmeetodi rakendamiseks loa andmine ei ole välistatud.
4.  
Kui sellise kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad pädevad asutused, kelle kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga, käsitavad nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu nõuetena kõnealuse kolmanda riigi keskvalitsuse vastu ning kõnealuste nõuetega seotud riskide vahel puudub erinevus tulenevalt piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste iseseisvast maksukogumisõigusest ja teatavast institutsioonilisest korraldusest, millega vähendatakse makseviivituse riski, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata nõuetele selliste piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu riskikaalu samal viisil.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

5.  
Sellistele nõuetele liikmesriigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, millele ei ole osutatud lõigetes 2–4 ja mis on nomineeritud ja väljastatud asjaomase piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse omavääringus, määratakse riskikaal 20 %.

Artikkel 116

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

1.  

Sellistele nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mille kohta määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 2 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis avaliku sektori asutus on asutatud:



Tabel 2

Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %

Nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mis on asutatud reitinguta keskvalitsusega riigis, määratakse riskikaal 100 %.

2.  
Nõudeid avaliku sektori asutuste vastu, mille kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, käsitletakse vastavalt artiklile 120. Kõnealuste asutuste suhtes ei kohaldata artikli 119 lõike 2 ja artikli 120 lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist.
3.  
Sellistele nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud, määratakse riskikaal 20 %.
4.  
Erandjuhtudel võib avaliku sektori asutuse vastu olevaid nõudeid käsitleda nõuetena keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui asjaomase jurisdiktsiooni pädevate asutuste arvates ei ole selliste nõuetega seotud riskide vahel erinevust, kuna keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus on andnud sobiva garantii.
5.  
Kui kolmanda riigi pädevad asutused, kes kohaldavad liidus kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad nõudeid avaliku sektori asutuste vastu lõigete 1 või 2 kohaselt, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata selliste avaliku sektori asutuste vastu olevatele nõuetele riskikaalud samal viisil. Muul juhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskikaalu 100 %.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 117

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

1.  
Nõudeid selliste mitmepoolsete arengupankade vastu, millele ei ole osutatud lõikes 2, käsitletakse samal viisil nagu nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu. Artikli 119 lõike 2, artikli 120 lõike 2 ja artikli 121 lõike 3 kohast lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

Üleameerikalist Investeerimiskorporatsiooni, Musta Mere Kaubandus- ja Arengupanka, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Panka ja Ladina-Ameerika Arengupanka CAF käsitatakse mitmepoolsete arengupankadena.

2.  

Nõuetele järgmiste mitmepoolsete arengupankade vastu määratakse riskikaal 0 %:

a) 

Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

b) 

Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;

c) 

Ameerika Riikide Arengupank;

d) 

Aasia Arengupank;

e) 

Aafrika Arengupank;

f) 

Euroopa Nõukogu Arengupank;

g) 

Põhjamaade Investeerimispank;

h) 

Kariibi Arengupank;

i) 

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

j) 

Euroopa Investeerimispank;

k) 

Euroopa Investeerimisfond;

l) 

Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur;

m) 

immuniseerimise rahvusvaheline rahastamisvahend;

n) 

Islami Arengupank;

▼M8

o) 

Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;

p) 

Aasia Taristuinvesteeringute Pank.

▼M8

Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.

▼C2

3.  
Euroopa Investeerimisfondis märgitud kapitali sissemaksmata osale määratakse riskikaal 20 %.

Artikkel 118

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Nõuetele järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu määratakse riskikaal 0 %:

▼M8

a) 

Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;

▼C2

b) 

Rahvusvaheline Valuutafond;

c) 

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

d) 

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond;

e) 

Euroopa stabiilsusmehhanism;

f) 

vähemalt kahe liikmesriigi asutatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rahalist abi neile oma liikmetele, kes kannatavad tõsiste rahastamisprobleemide all või keda ähvardavad sellised probleemid.

Artikkel 119

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

1.  
Nõuetele selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt artiklile 120. Nõuetele selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta ei ole kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt artiklile 121.
2.  
Nõuetele krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ning mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja omavääringus, määratakse riskikaal, mis on ühe kategooria võrra vähem soodne kui artikli 114 lõigetes 4 kuni 7 kirjeldatud soodusriskikaal, mis on määratud nõuetele selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.
3.  
Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ning mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja omavääringus, määratakse riskikaal vähemalt 20 %.
4.  

Euroopa Keskpanga või liikmesriigi keskpanga nõudmisel hoitavast kohustuslikust reservist tulenevale nõudele krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu võib määrata sama riskikaalu nagu nõudele kõnealuse liikmesriigi keskpanga vastu, tingimusel et:

a) 

reserve hoitakse kooskõlas Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) ( 19 ) või kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis on asjaomase määrusega kõigis olulistes aspektides samaväärsed;

b) 

reserve hoidva krediidiasutuse või investeerimisühingu pankroti või maksejõuetuse korral makstakse reservid krediidiasutusele või investeerimisühingule täies ulatuses ja õigeaegselt välja ning need ei ole kasutatavad krediidiasutuse või investeerimisühingu muude kohustuste täitmiseks.

5.  
Nõudeid finantseerimisasutuste vastu, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate asutuste järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on usaldusväärsuse poolest võrreldavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, käsitatakse nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu.

Artikkel 120

Nõuded reitingu saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

1.  

Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on üle kolme kuu ja mis on selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 3 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

50 %

100 %

100 %

150 %

2.  

Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 4 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 4

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

20 %

20 %

50 %

50 %

150 %

3.  

Artikli 131 kohane lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu käsitlus ja lõike 2 kohane lühiajaliste nõuete üldine eeliskäsitlemine suhestuvad omavahel järgmiselt:

a) 

kui puudub lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, kohaldatakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate kõikide nõuete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud;

b) 

kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest soodsama või samaväärse riskikaalu kohaldamine, kasutatakse lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut vaid konkreetse nõude suhtes. Muude lühiajaliste nõuete puhul järgitakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlust.

c) 

kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest vähem soodsa riskikaalu kohaldamine, siis lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ei kohaldata ja kõikidele reitinguta lühiajalistele nõuetele määratakse sama riskikaal kui see, mida kohaldatakse konkreetse lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu puhul.

Artikkel 121

Nõuded reitinguta krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

1.  

Nõuetele selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 5 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.



Tabel 5

Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Nõude riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %

2.  
Nõuetele reitinguta krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mis on asutatud reitinguta keskvalitsusega riigis, määratakse riskikaal 100 %.
3.  
Sellistele nõuetele reitinguta krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mille tegelik esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud, määratakse riskikaal 20 %.
4.  
Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, määratakse reitinguta krediidiasutuste või investeerimisühingute vastu olevatele, artikli 162 lõike 3 teise lõigu punktis b osutatud kaubanduse rahastamisest tulenevatele nõuetele riskikaal 50 % ning kui kõnealuste kaubanduse rahastamisest tulenevate nõuete järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud, on riskikaal 20 %.

Artikkel 122

Nõuded äriühingute vastu

1.  

Nõuetele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 6

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

150 %

150 %

2.  
Nõuetele, mille kohta kõnealune krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse kas riskikaal 100 % või riskikaal, mis on määratud nõuetele selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis äriühing on asutatud, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

Artikkel 123

Jaenõuded

Järgmistele kriteeriumidele vastavatele nõuetele määratakse riskikaal 75 %:

a) 

nõue füüsilise isiku või füüsiliste isikute vastu või väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) vastu;

b) 

nõue on üks arvukatest sarnaste tunnustega nõuetest, mis oluliselt vähendab sellise laenuandmisega seotud riske;

c) 

kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm krediidiasutusele või investeerimisühingule ning tema emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone, mis on määratud artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi, ei ületa krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetel 1 miljon eurot. Krediidiasutus või investeerimisühing võtab selliste andmete saamiseks mõistlikke meetmeid.

Väärtpabereid ei saa liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.

Riskipositsioone, mis ei vasta esimese lõigu punktides a–c osutatud kriteeriumidele, ei või liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.

Jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtuse saab liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.

▼M8

Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;

b) 

laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;

c) 

laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;

d) 

laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.

▼M8

Artikkel 124

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

1.  
Kui artiklis 125 või 126 sätestatud tingimused ei ole täidetud, määratakse kinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonile või selle mis tahes osale, välja arvatud riskipositsiooni mis tahes osale, mis on määratud muusse riskipositsiooni klassi, riskikaal 100 %. Riskipositsiooni osale, mis ületab kinnisvarale seatud hüpoteegi väärtust, määratakse riskikaal, mida kohaldatakse asjaomase vastaspoole tagamata riskipositsioonide suhtes.

Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei tohi olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.

1a.  
Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 2 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt võetud meetmetega.

2.  

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus hindab artikli 430a kohaselt kogutud andmete ja muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ning asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:

a) 

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahjumi esinemise andmetel;

b) 

kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemike piires või kehtestada artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud mis tahes kohandustest. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:

a) 

35 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;

b) 

50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.

3.  
Kui lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõike 2 teisele lõigule suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.
4.  
EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse ranged kriteeriumid lõikes 1 osutatud hüpoteekimisväärtuse hindamiseks ning tegurite liigid, mida tuleb kaaluda lõike 2 esimeses lõigus osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.  

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a) 

millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ja

b) 

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.

6.  
Ühe liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 2 kohaselt kindlaks määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

▼C2

Artikkel 125

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid

1.  

Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:

a) 

riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ sellisele elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, määratakse riskikaal 35 %;

b) 

nõuetele liisinguvõtja vastu, mis tulenevad elamukinnisvara liisingulepingust, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu nõue on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.

2.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;

b) 

laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks olevast kinnisvarast. Kõnealuste teiste allikate puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma laenude andmise põhimõtete osana maksimaalsed laenusumma ja sissetuleku suhtarvud ning nõuavad laenu andmisel sobivaid tõendeid asjakohase sissetuleku kohta;

c) 

täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;

d) 

välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti, ei ületa laenu osa, millele on määratud riskikaal 35 %, 80 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 80 % kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest.

3.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a) 

kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;

b) 

kogukahju, mis on saadud elamukinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.

4.  
Kui ükskõik kumba lõikes 3 osutatud piirmäära on asjaomasel aastal ületatud, siis lõike 3 kohaldamise õigus lõpeb ja seni, kuni lõike 3 tingimused järgneval aastal täidetakse, kohaldatakse lõike 2 punktis b esitatud tingimust.

Artikkel 126

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid

1.  

Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:

a) 

riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ hüpoteegiga, mis on seatud büroodele või muudele äripindadele, võib määrata riskikaalu 50 %;

b) 

nõuetele, mis tulenevad büroode või muude äripindade liisingulepingust, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, võib määrata riskikaalu 50 %, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu nõue on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.

2.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;

b) 

laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast;

c) 

täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;

d) 

laenu osale, mis ei ületa 50 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 60 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti) kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest, määratakse riskikaal 50 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti).

3.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud ärikinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a) 

kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 50 % ulatuses turuväärtusest või kuni 60 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;

b) 

kogukahju, mis on saadud ärikinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa 0,5 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.

4.  
Kui ükskõik kumba lõikes 3 osutatud piirmäära on asjaomasel aastal ületatud, siis lõike 3 kohaldamise õigus lõpeb ja seni, kuni lõike 3 tingimused järgneval aastal täidetakse, kohaldatakse lõike 2 punktis b esitatud tingimust.

Artikkel 127

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

▼M7

1.  

Riskipositsiooni tagamata osale, mille puhul võlgnik on makseviivituses vastavalt artiklile 178, ja jaenõuetele, mille krediidilimiidi tagamata osa puhul on tekkinud makseviivitus vastavalt artiklile 178, määratakse riskikaal järgmiselt:

a) 

riskikaal 150 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa on väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud;

b) 

riskikaal 100 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa ei ole väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud.

▼C2

2.  
Tähtajaks tasumata nõude tagatud osa kindlaksmääramisel loetakse aktsepteeritud tagatisteks ja garantiideks selliseid tagatisi ja garantiisid, mida aktsepteeritakse krediidiriski maandamisel 4. peatüki kohaselt.
3.  
Kui on leidnud aset artikli 178 kohane makseviivitus, määratakse riskipositsiooni väärtusele, mis jääb järele pärast artikli 125 kohaselt elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, riskikaal 100 %.
4.  
Kui on leidnud aset artikli 178 kohane makseviivitus, määratakse riskipositsiooni väärtusele, mis jääb järele pärast artikli 126 kohaselt ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, riskikaal 100 %.

Artikkel 128

Eriti suure riskiga seotud kirjed

1.  
Kui see on asjakohane, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele, sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele, riskikaalu 150 %.
2.  

Eriti suure riskiga riskipositsioonid hõlmavad järgmisi riskipositsioone:

a) 

investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse;

b) 

investeeringud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivsetesse investeerimisfondidesse, välja arvatud juhul, kui fondi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui see, mida nõutakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;

c) 

investeeringud börsivälisesse kapitali;

d) 

spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.

3.  

Selle hindamisel, kas muud kui lõikes 2 osutatud riskipositsioonid on seotud eriti suure riskiga, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse järgmisi riskitunnuseid:

a) 

suur kahjurisk seoses võlgniku makseviivitusega;

b) 

võimatu on usaldusväärselt hinnata, kas riskipositsioon kuulub punkti a alla.

EBA annab välja suunised, millega täpsustatakse, millist liiki riskipositsioonid ja mis ajaoludel on seotud eriti suure riskiga.

Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 129

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

1.  

Selleks et võlakirjade suhtes, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 (edaspidi „pandikirjad”), saaks kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast eeliskäsitlust, peavad need vastama lõikes 7 sätestatud tingimustele ja olema tagatud mis tahes järgmise aktsepteeritava varaga:

a) 

liidus asuvate keskvalitsuste, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankade, avaliku sektori asutuste, piirkondlikele valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded;

b) 

kolmandate riikide keskvalitsuste, kolmandate riikide keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ja kolmandate riikide avaliku sektori asutuste, kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kolmandate riikide kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, millele on määratud riskikaal selliselt, nagu nõuetele krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsuste ja keskpankade vastu vastavalt artikli 115 lõigetele 1 või 2 ning artikli 116 lõigetele 1, 2 või 4 ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ning nõuded käesoleva punkti tähenduses, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2, tingimusel et need ei ületa 20 % emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;

c) 

sellised nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1. Kogu kõnealune riskipositsioon ei või ületada 15 % emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtusest. Selliste nõuete suhtes liidus asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mille lõpptähtaeg ei ületa 100 päeva, kõnealust krediidikvaliteedi astme 1 nõuet ei kohaldata, kuid kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad vähemalt vastama käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 2.

d) 

laenud, mis on tagatud:

i) 

elamukinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 80 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem, või

ii) 

kõrgema nõudeõiguse järguga osakutega, mille on välja andnud prantsuse Fonds Communs de Titrisation või samaväärsed liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud väärtpaberistamisasutused, mis tegelevad elamukinnisvaraga seotud nõuete väärtpaberistamisega. Kui selliseid kõrgema nõudeõiguse järguga osakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvara koosneb mis tahes ajahetkel, mil need on lisatud tagatiste kogumi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses elamukinnisvarale seatud hüpoteekidest ja eelisõigust omavatest pandiõigustest, mis kokku ei ületa kas osakute tingimuste kohaselt tasumisele kuuluvat põhisummat, pandiõiguste põhisummat või 80 % panditud kinnisvara väärtusest olenevalt sellest, milline neist summadest on väikseim, ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale peatükile krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % lunastamata emissiooni nimiväärtusest.

e) 

eluasemelaenud, mille on täielikult taganud artiklis 197 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2ning mille puhul pandikirjade käesoleva lõike kohaseks tagamiseks kasutatud laenuosa ei ületa ühegi laenu puhul 80 % vastava Prantsusmaal asuva elamukinnisvara väärtusest ning laenusumma ja sissetuleku suhtarv on laenu väljastamise hetkel kõige enam 33 %. Elamukinnisvarale ei tohi olla seatud laenu andmisel hüpoteeki ning alates 1. jaanuarist 2014 antud laenude puhul peab laenuvõtjal olema lepinguline kohustus mitte seada selliseid pante ilma laenu andnud krediidiasutuse loata. Laenusumma ja sissetuleku suhtarv näitab laenuvõtja brutosissetuleku seda osa, mis katab laenumakse koos intressidega. Krediidiriski kaitse andja peab olema kas finantseerimisasutus, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuulub nende järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on usaldusväärsuse poolest võrreldavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, või krediidiasutus või investeerimisühing või kindlustusandja. Ta peab looma krediidiriskist tulenevate kahjude katmiseks vastastikuse tagatisfondi või kindlustusandjate puhul rakendatava sellega samaväärse kaitseskeemi, mille parameetreid peavad pädevad asutused korrapäraselt üle vaatama. Laenuvõtja krediidivõimelisust peavad hindama nii krediidiasutus kui ka krediidiriski kaitse andja;

f) 

laenud, mis on tagatud:

i) 

ärikinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 60 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem; või

ii) 

kõrgema nõudeõiguse järguga osakutega, mille on välja andnud prantsuse Fonds Communs de Titrisation või samaväärsed liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud väärtpaberistamisasutused, mis tegelevad ärikinnisvaraga seotud nõuete väärtpaberistamisega. Kui selliseid kõrgema nõudeõiguse järguga osakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvara koosneb mis tahes ajahetkel, mil need on lisatud tagatiste kogumi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses ärikinnisvarale seatud hüpoteekidest ja eelisõigust omavatest pandiõigustest, mis kokku ei ületa kas osakute tingimuste kohaselt tasumisele kuuluvat põhisummat, pandiõiguste põhisummat või 60 % panditud kinnisvara väärtusest olenevalt sellest, milline neist summadest on väikseim, ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale peatükile krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % lunastamata emissiooni nimiväärtusest.

Ärikinnisvaraga tagatud laene võib aktsepteerida, kui laenu ja väärtuse suhe 60 % on ületatud, kuid ei ületa 70 % taset, kui pandikirjade tagatiseks antud vara koguväärtus ületab pandikirja lunastamata nimiväärtust vähemalt 10 % võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab 4. peatükis sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue on prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes;

g) 

laenud, mis on tagatud laevasid koormava merivõlaga kuni ulatuses, mis vastab 60 % panditud laeva väärtusest ja mis tahes eelisõigust omavate merivõlgade vahele.

Esimese lõigu punkti c, punkti d alapunkti ii ja punkti f alapunkti ii kohaldamisel ei võeta riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike laenumaksete või laenude likvideerimisjaotiste ülekannetest ja haldusest laenude puhul, mis on tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga osakute või võlainstrumentidega seoses panditud kinnisvaraga, nimetatud punktides osutatud piirmäärade arvutamisel arvesse.

Pädevad asutused võivad pärast konsulteerimist EBAga loobuda osaliselt esimese lõigu punkti c kohaldamisest ja lubada krediidikvaliteedi astme 2 määramist kuni 10 %-le emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtusest, tingimusel et märkimisväärsed võimalikud kontsentratsiooniprobleemid asjaomases liikmesriigis saab seoses nimetatud punktis osutatud krediidikvaliteedi astme 1 nõude kohaldamisega dokumenteerida.

2.  
Lõike 1 punktides a–f osutatud olukorrad hõlmavad ka tagatist, mis on õigusaktidega ette nähtud ainult võlakirjade omanike kahjude eest kaitsmiseks.
3.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad pandikirjade tagatiseks oleva kinnisvara puhul artiklis 208 sätestatud nõudeid ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirju.
4.  

Pandikirjadele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6a riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 6a

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

10 %

20 %

20 %

50 %

50 %

100 %

5.  

Pandikirjadele, mille kohta krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt riskikaalule, mis on määratud need emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele. Riskikaalude vahel kohaldatakse järgmist vastavust:

a) 

kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 20 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 10 %;

b) 

kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 50 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 20 %;

c) 

kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 100 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 50 %;

d) 

kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 150 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 100 %.

6.  
Lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 31. detsembrit 2007 emiteeritud pandikirjade suhtes. Nende suhtes võib kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast eeliskäsitlemist kuni nende lõpptähtajani.
7.  

Pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide suhtes võib kohaldada eeliskäsitlemist, tingimusel et pandikirjadesse investeeriv krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevatele asutustele tõendada, et:

a) 

tal on portfelli käsitlev teave vähemalt järgmise kohta:

i) 

tagatiste kogumi ja lunastamata pandikirjade väärtus,

ii) 

tagatisvara geograafiline jaotus ja liik, laenu suurus, intressimäär ja valuutarisk;

iii) 

tagatisvara ja pandikirjade tähtajastruktuur ning

iv) 

selliste laenude osakaal protsentides, mille tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 90 päeva;

b) 

emitent teeb punktis a osutatud teabe krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaadavaks vähemalt kord poolaastas.

Artikkel 130

Väärtpaberistamise positsioonide kirjed

Väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud vara määratakse kindlaks vastavalt 5. peatükile.

Artikkel 131

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

Nõuetele krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 7 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 7

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

150 %

150 %

150 %

Artikkel 132

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevad riskipositsioonid

1.  
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele määratakse riskikaal 100 %, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab lõike 2 kohast krediidiriski hindamise meetodit või lõike 4 kohast aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit või lõike 5 kohast keskmise riskikaalu meetodit, kui on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused.
2.  

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 8 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 8

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

150 %

150 %

3.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata riskikaalu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja puhul vastavalt lõigetele 4 ja 5, kui täidetud on järgmised aktsepteeritavuse kriteeriumid:

a) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitseb äriühing, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis järelevalvet või kolmanda riigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja puhul juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitseb äriühing, mille suhtes kohaldatakse liidu õiguses sätestatuga samaväärset järelevalvet;

ii) 

koostöö pädevate asutuste vahel on piisavalt tagatud;

b) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

i) 

nende varade kategooriaid, millesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on õigus investeerida;

ii) 

investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

c) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja majandustegevuse kohta esitatakse vähemalt kord aastas aruanded, mis võimaldavad hinnata aruandeperioodi varasid ja kohustusi ning tulusid ja tehinguid.

Punkti a kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmandatest riikidest pärit ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

4.  
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest, võib ta neid arvesse võttes arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide keskmise riskikaalu vastavalt käesolevas peatükis sätestatud meetoditele. Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioon on teise sellise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, kes vastab lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, võib krediidiasutus või investeerimisühing arvsesse võtta kõnealuse teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioone.
5.  
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest, võib ta arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide keskmise riskikaalu vastavalt käesolevas peatükis sätestatud meetoditele, eeldades et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib kõigepealt maksimaalse oma volituste kohaselt lubatud summa riskipositsiooni klassidesse, mille puhul kehtib kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab investeerimist kahanevas järjekorras kuni koguinvesteeringute ülemmäära saavutamiseni.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tugineda lõigete 4 ja 5 kohase meetodi alusel järgmiste kolmandate isikute poolt tehtud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskikaalu arvutustele ja selle kohta esitatud aruandlusele:

a) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või finantseerimisasutuses;

b) 

muude kui punktiga a hõlmatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

Esimeses lõigus osutatud arvutuse korrektsuse kinnitab välisaudiitor.

▼M8

Artikkel 132a

Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud riskiga kaalutud vara, kui üks või mitu arvutamiseks vajalikku tegurit ei ole kättesaadavad.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2

Artikkel 133

Omakapitali investeeringud

1.  

Omakapitali investeeringutena käsitatakse järgmisi riskipositsioone:

a) 

muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;

b) 

võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

2.  
Omakapitali investeeringutele määratakse riskikaal 100 %, välja arvatud juhul, kui need tuleb maha arvata vastavalt II osale või kui neile määratakse riskikaal 250 % vastavalt artikli 48 lõikele 4 või riskikaal 1 250  % vastavalt artikli 89 lõikele 3 või kui neid käsitatakse suure riskiga kirjetena vastavalt artiklile 128.
3.  
Investeeringuid omakapitali instrumentidesse või krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud regulatiivse kapitali instrumentidesse klassifitseeritakse omakapitali investeeringutena, välja arvatud juhul, kui need arvatakse omavahenditest maha või neile on määratud riskikaal 250 % vastavalt artikli 48 lõikele 4 või neid käsitatakse suure riskiga kirjetena vastavalt artiklile 128.

Artikkel 134

Muud kirjed

1.  
Materiaalsele põhivarale direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 4 pealkirja „Aktiva” all punktis 10 määratletud tähenduses määratakse riskikaal 100 %.
2.  
Ettemaksetele ja viitlaekumistele, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda teha kindlaks vastaspoolt vastavalt direktiivile 86/635/EMÜ, määratakse riskikaal 100 %.
3.  
Sissenõudmisel olevatele sularahakirjetele määratakse riskikaal 20 %. Rahale ja raha ekvivalentidele määratakse riskikaal 0 %.
4.  
Oma valduses või teiste juures vastutaval hoiul olevatele kullakangidele selles ulatuses, milles need on tagatud kullakangidega seotud kohustustega määratakse riskikaal 0 %.
5.  
Varade müügi- ja tagasiostu tehingute ja lihtforvardi põhiste ostutehingute puhul määratakse riskikaal kõnealustele varadele, mitte tehingute vastaspooltele.

▼M5

6.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ annab krediidiriski kaitset mitmele riskipositsioonile, tingimusel et n arv kordi makseviivitusi riskipositsioonide puhul käivitab maksekohustuse ja kõnealune krediidisündmus lõpetab lepingu, liidetakse kogumisse kuuluvate riskipositsioonide (välja arvatud n-1 riskipositsioonid) riskikaalud kokku nii, et kogusumma on maksimaalselt 1 250  %, mis omakorda korrutatakse krediidituletisinstrumendiga antava krediidiriski kaitse nimiväärtusega, mille tulemusel saadakse riskiga kaalutud vara väärtus. Kogusummast välja arvatavad n-1 riskipositsioonid määratakse kindlaks selliselt, et need sisaldavad riskipositsioone, millest igaühe puhul eraldi on riskiga kaalutud vara väärtus väiksem kui ükskõik millise kogusummas sisalduva riskipositsiooni riskiga kaalutud vara väärtus.

▼C2

7.  
Liisingu puhul on riskipositsiooni väärtus diskonteeritud minimaalsed liisingmaksed. Minimaalsed liisingmaksed hõlmavad liisinguperioodi jooksul tehtavaid makseid, mida liisinguvõtjalt nõutakse või mida saab temalt nõuda, ning mis tahes soodsat väljaostuvõimalust, mille kasutamine on piisavalt kindel. Kui muult isikult kui liisinguvõtjalt võidakse nõuda makset seoses liisitud vara lõppväärtusega ja kõnealune maksekohustus vastab artiklis 201 sätestatud tingimustele, mis käsitlevad krediidiriski kaitse andja aktsepteeritavust, ja artiklite 213 kuni 215 kohastele muud liiki garantiide aktsepteeritavuse nõuetele, siis võidakse kõnealust maksekohustust võtta 4. peatüki kohaselt arvesse kaudse krediidiriski kaitsena. Kõnealused riskipositsioonid määratakse asjakohasesse riskipositsiooni klassi vastavalt artiklile 112. Kui riskipositsiooni väärtus on liisitud vara lõppväärtus, arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiselt: 1/t * 100 % * lõppväärtus, kus t on kas 1 või järelejäänud liisingu täisaastatele lähim arv, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.



3. jagu

Tunnustamine ja krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine



1. alajagu

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste tunnustamine

Artikkel 135

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

1.  
Välist krediidikvaliteedi hinnangut võib kasutada riskipositsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt käesolevale peatükile ainult juhul, kui kõnealuse hinnangu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009.
2.  
EBA avaldab krediidikvaliteeti hindavate asutuste loetelu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 2 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 3 oma veebisaidil.



2. alajagu

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine

Artikkel 136

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine

1.  
EBA, EIOPA ja ESMA töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike standardite eelnõud, et täpsustada kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul, millisele 2. jao kohasele krediidikvaliteedi astmele krediidikvaliteeti hindava asutuse asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab (krediidikvaliteedi astmete määramine). Määramist käsitlevad otsused peavad olema objektiivsed ja järjepidevad.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014 ja vajaduse korral esitab läbivaadatud tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

2.  

Krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramisel järgivad EBA, EIOPA ja ESMA järgmisi nõudeid:

a) 

igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvantitatiivseid tegureid nagu pikaajaline makseviivituse määr, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang. Hiljuti asutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste ja vaid lühikest aega makseviivitusandmeid kogunud krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul küsivad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse arvamust pikaajalise makseviivituse määra kohta, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang;

b) 

igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu krediidikvaliteeti hindava asutuse hinnatavate emitentide ring, antavate krediidikvaliteedi hinnangute vahemik, iga krediidikvaliteedi hinnangu tähendus ja krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatav makseviivituse definitsioon;

c) 

EBA, EIOPA ja ESMA võrdlevad konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud iga krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevaid makseviivituse määrasid võrdlusalustega, mis tuginevad makseviivituse määradele, mida teised krediidikvaliteeti hindavad asutused on registreerinud samaväärsel krediidiriski tasemel olevate emitentide puhul;

d) 

kui konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevad võrdlusalusest oluliselt ja süstemaatiliselt kõrgemad makseviivituse määrad, määravad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule krediidikvaliteedi hinnangute skaalal kõrgema krediidikvaliteedi astme;

e) 

kui EBA, EIOPA ja ESMA on suurendanud konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse teatava krediidikvaliteedi hinnanguga seotud riskikaalu ja kui kõnealuse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga seoses esinevad makseviivituse määrad ei ole enam oluliselt ega süstemaatiliselt võrdlusalusest kõrgemad, võivad EBA, EIOPA ja ESMA taastada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu esialgse krediidikvaliteedi astme krediidikvaliteedi hinnangute skaalal.

3.  
EBA, EIOPA ja ESMA töötavad välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse lõike 2 punktis a osutatud kvantitatiivsed tegurid, punktis b osutatud kvalitatiivsed tegurid ja punktis c osutatud võrdlusalus.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.



3. alajagu

Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

Artikkel 137

Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

1.  

Artikli 114 kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt määratud ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) 

tegemist on OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppes osalevate ekspordikrediidi agentuuride antud konsensusliku krediidikvaliteedi hinnanguga;

b) 

ekspordikrediidi agentuur avaldab oma krediidikvaliteedi hinnangud ja järgib OECD kokkulepitud metoodikat ning krediidikvaliteedi hinnang on seotud ühega kaheksast OECD kokkulepitud metoodikaga kehtestatud minimaalsest ekspordikindlustuse preemiast. Krediidiasutus või investeerimisühing võib ekspordikrediidiagentuuri määramise tühistada. Krediidiasutus või investeerimisühing peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid.

2.  

Riskipositsioonidele, mille riskiga kaalumisel aktsepteeritakse ekspordikrediidi agentuuri krediidikvaliteedi hinnangut, määratakse riskikaal vastavalt tabelile 9.



Tabel 9

Minimaalne ekspordikindlustuse preemia

0

1

2

3

4

5

6

7

Riskikaal

0 %

0 %

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %



4. jagu

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine riskikaalude määramiseks

Artikkel 138

Üldnõuded

Krediidiasutus või investeerimisühing võib määrata ühe või mitu krediidikvaliteeti hindavat asutust, keda kasutatakse varakirjetele ja bilansivälistele kirjetele riskikaalude määramiseks. Krediidiasutus või investeerimisühing võib krediidikvaliteeti hindava asutuse määramise tühistada. Krediidiasutus või investeerimisühing peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid. Krediidikvaliteedi hinnanguid ei kasutata valikuliselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tellitud krediidikvaliteedi hinnanguid. Nad võivad siiski kasutada mittetellitud krediidikvaliteedi hinnanguid, kui EBA on kinnitanud, et krediidikvaliteeti hindava asutuse antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangud ei erine kvaliteedi poolest sellelt krediidikvaliteeti hindavalt asutuselt tellitud krediidikvaliteedi hinnangutest. EBA keeldub sellise kinnituse andmisest või võtab selle tagasi eelkõige juhul, kui krediidikvaliteeti hindav asutus on kasutanud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangut surve avaldamiseks hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks. Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamisel täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi nõudeid:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing, kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid teatud riskipositsiooni klassi suhtes, peab kasutama neid hinnanguid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate riskipositsioonide suhtes;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing, kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, kasutab neid järjepidevalt ja järjekindlalt;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing kasutab ainult selliseid krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, milles on arvesse võetud kõiki võlgnevuse põhisummasid ja intresse;

d) 

kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadav ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje riskikaalu määramiseks;

e) 

kui kättesaadavad on kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ja neist tulenevad reitingu saanud kirje jaoks erinevad riskikaalud, siis määratakse kõrgem riskikaal;

f) 

kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadavad rohkem kui kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, siis kasutatakse kahte madalaimat riskikaalu andvat hinnangut. Kui kaks madalaimat riskikaalu on erinevad, määratakse kõrgem riskikaal. Kui kaks madalaimat riskikaalu on samad, määratakse selline riskikaal.

Artikkel 139

Emitendi ja emissiooni krediidikvaliteedi hinnang

1.  
Kui riskipositsiooni aluseks olevad kirjed kuuluvad konkreetsesse emissiooniprogrammi või tehingusse, mille kohta on olemas krediidikvaliteedi hinnang, kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje riskikaalu määramiseks.
2.  

Kui teatavate kirjete kohta puudub otseselt kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, kuid krediidikvaliteedi hinnang on olemas konkreetse emissiooniprogrammi või tehingu kohta, kuhu riskipositsiooni aluseks olevad kirjed ei kuulu, või üldine krediidikvaliteedi hinnang on olemas emitendi kohta, kasutatakse kõnealust krediidikvaliteedi hinnangut järgmistel juhtudel:

a) 

see annab tavapärasest kõrgema riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega;

b) 

see annab madalama riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või kõrgema nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega.

Kõigil muudel juhtudel käsitatakse riskipositsiooni reitinguta positsioonina.

3.  
Lõiked 1 ja 2 ei takista artikli 129 kohaldamist.
4.  
Konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide krediidikvaliteedi hinnanguid ei saa kasutada samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise emitendi krediidikvaliteedi hinnanguna.

Artikkel 140

Pikaajalised ja lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud

1.  
Lühiajalisi krediidikvaliteedi hinnanguid võib kasutada ainult lühiajaliste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes, mis on nõuded krediidiasutuste või investeerimisühingute ja äriühingute vastu.
2.  

Mis tahes lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut kohaldatakse ainult kirje suhtes, millele lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on antud, ja seda ei kasutata mis tahes muu kirje riskikaalu määramiseks, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) 

kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 150 %, määratakse kõikidele asjaomase võlgnikuga seotud reitinguta ja tagamata lühi- või pikaajalistele riskipositsioonidele samuti riskikaal 150 %;

b) 

kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 50 %, määratakse kõikidele reitinguta lühiajalistele riskipositsioonidele riskikaal vähemalt 100 %.

Artikkel 141

Omavääringus ja välisvaluutas olevad kirjed

Võlgniku omavääringus nomineeritud kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut ei või kasutada riskikaalu määramiseks sama võlgnikuga seotud muule välisvaluutas nomineeritud riskipositsioonile.

Kui riskipositsioon tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest laenus, mille on andnud mitmepoolne arengupank, kelle eelisõigusega võlausaldaja staatus on turul tunnustatud, võib riskikaalu määramiseks kasutada võlgniku omavääringus kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut.



3. PEATÜKK

Sisereitingute meetod



1. jagu

Pädevate asutuse luba sisereitingute meetodi kasutamiseks

Artikkel 142

Mõisted

1.  

Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„reitingusüsteem” – kõik meetodid, protsessid, kontrollid ning andmete kogumise ja IT-süsteemid, mis toetavad krediidiriski hindamist, riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramist ning makseviivituse ja kahju hinnangute kvantifitseerimist teatavat liiki riskipositsioonide puhul;

2) 

„riskipositsiooni liik” – ühtemoodi hallatavate riskipositsioonide kogum, mis hõlmab teatavat liiki tehinguid ja mis võib olla piiratud konsolideerimisgruppi kuuluva ühe üksuse või üksuste ühe alajaotusega, tingimusel, et sama liiki riskipositsiooni hallatakse konsolideerimisgruppi kuuluvates teistes üksustes teistmoodi;

3) 

„äriüksus” – mis tahes eraldiseisev organisatsiooniline üksus või juriidiline isik, äriliin, geograafiline asukoht;

4) 

„suur finantssektori ettevõtja” – mis tahes finantssektori ettevõtja, mis vastab järgmistele nõuetele:

a) 

tema individuaalselt või konsolideeritud alusel arvutatud koguvara on vähemalt 70 miljardit eurot, kusjuures vara suuruse kindlaksmääramisel kasutatakse viimaseid auditeeritud finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruandeid, ning

b) 

tema enda või vähemalt ühe tema tütarettevõtja suhtes kohaldatakse liidus kehtivat usaldatavusnõuete regulatsiooni või sellise kolmanda riigi õigust, kes kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

5) 

„reguleerimata finantssektori ettevõtja” – mis tahes muu ettevõtja, mis ei ole reguleeritud finantssektori ettevõtja, kuid mille põhitegevus on üks või mitu direktiivi 2013/36/EL I lisas või direktiivi 2004/39/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

6) 

„võlgniku reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi kuuluval võlgniku reitinguskaalal, mis määratakse võlgnikele konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide kogumi alusel, mille põhjal koostatakse makseviivituse tõenäosuse hinnang;

7) 

„tehingupõhine reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi tehingupõhisel reitinguskaalal, kuhu riskipositsioonid määratakse konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide alusel ning mille põhjal koostatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnang.

▼M5 —————

▼C2

2.  
Käesoleva artikli lõike 1 punkti 4 alapunkti b kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 143

Luba sisereitingute meetodi kasutamiseks

1.  
Pädev asutus annab krediidiasutustele ja investeerimisühingutele loa kasutada riskiga kaalutud vara arvutamiseks sisereitingute meetodit, kui täidetud on käesolevas peatükis sätestatud tingimused.
2.  
Eelnev luba kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, tuleb taotleda iga riskipositsiooni klassi ja iga reitingusüsteemi ja omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi ning iga makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hindamisel kasutatava meetodi jaoks.
3.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad taotlema pädevatelt asutustelt eelneva loa seoses järgmisega:

a) 

olulised muudatused sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalas, mille kasutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa;

b) 

sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi olulised muudatused, mille kasutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa.

Reitingusüsteemi kohaldamisala hõlmab kõiki sellisesse asjaomasesse riskipositsiooni liiki kuuluvaid riskipositsioone, mille tarbeks kõnealune reitingusüsteem välja töötati.

4.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele kõigist muudatustest reitingusüsteemis või omakapitali investeeringute puhul kasutatavas sisemudelitel põhinevas meetodis.
5.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel hinnata olemasoleva reitingusüsteemi kasutamise olulisust selle reitingusüsteemiga veel hõlmamata muude täiendavate riskipositsioonide puhul ning sisereitingute meetodi kohaselt kohaldatava reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi muudatuste olulisust.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 144

Sisereitingute meetodi kasutamise taotluse hindamine pädevate asutuste poolt

1.  

Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule artikli 143 kohase loa kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ainult juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on käesolevas peatükis sätestatud nõuded, eelkõige 6. jaos sätestatud nõuded, ning et krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiriski positsioonide juhtimise ja neile reitingute andmise süsteemid on usaldusväärsed ning neid rakendatakse terviklikult, ning eelkõige ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et täidetud on järgmised nõuded:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu reitingusüsteemid võimaldavad võlgniku ja tehingu tunnuseid otstarbekalt hinnata, riske otstarbekalt eristada ning riske täpselt ja järjepidevalt kvantifitseerida;

b) 

omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavatel sisereitingutel ja makseviivituse ja kahju hinnangutel ning nendega seotud süsteemidel ja protsessidel on riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessis ning laenuandmise otsuste tegemise, sisemise kapitali allokeerimise ja krediidiasutuse või investeerimisühingu üldjuhtimise funktsioonide seisukohast keskne tähtsus;

c) 

krediidiasutusel või investeerimisühingul on reitingusüsteemide eest vastutav krediidiriski kontrolli üksus, mis on nõuetekohaselt sõltumatu ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;

d) 

krediidiasutus või investeerimisühing kogub ja säilitab kõiki asjaomaseid andmeid, et tõhusalt toetada krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsessi;

e) 

krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib oma reitingusüsteemid ja nende toimimispõhimõtted ning valideerib need süsteemid;

f) 

krediidiasutus või investeerimisühing on valideerinud iga reitingusüsteemi ja iga omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi asjakohase ajavahemiku jooksul enne kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks loa saamist, samuti on ta nimetatud ajavahemiku jooksul hinnanud seda, kas kõnealune reitingusüsteem või omakapitali investeeringute puhul kasutatav sisemudelitel põhinev meetod on kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi rakendusala arvestades sobiv, ja on teinud kõnealuse hindamise põhjal neis süsteemides või meetodites vajalikud muudatused;

g) 

krediidiasutus või investeerimisühing on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 99 kohaselt;

h) 

krediidiasutus või investeerimisühing on kõik ühe reitingusüsteemi rakendusalasse kuuluvad riskipositsioonid määranud ja määrab need jätkuvalt selle süsteemi reitinguklassidesse või kogumitesse; krediidiasutus või investeerimisühing on kõik ühe omakapitali investeeringute puhul kasutatava meetodi alla kuuluvad omakapitali investeeringud määranud ja määrab need jätkuvalt selle sisemudelitel põhineva meetodi alla.

Nõuet kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kohaldatakse ka juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on ostnud rakendatava reitingusüsteemi või selle raames kasutatava mudeli kolmandast isikust müüjalt.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada hindamismetoodika, mida pädevad asutused kasutavad, et hinnata sisereitingute meetodi kasutamise nõuete täitmist krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 145

Varasem sisereitingute meetodi kasutamise kogemus

1.  
Sisereitingute meetodi kasutamist taotlev krediidiasutus või investeerimisühing on vähemalt kolme taotlusele eelnenud aasta jooksul kasutanud kõnealuste sisereitingute riskipositsiooni klasside suhtes reitingusüsteeme, mis on üldjoontes kooskõlas 6. jao kohaste riski siseseks mõõtmiseks ja juhtimiseks kehtestatud nõuetega.
2.  
Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamist taotlev krediidiasutus või investeerimisühing peab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat koostanud ja kasutanud makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid viisil, mis on üldjoontes kooskõlas 6. jaos nende parameetrite sisehinnangute kasutamiseks kehtestatud nõuetega.
3.  
Kui krediidiasutus või investeerimisühing algse loa saamise järel laiendab sisereitingute meetodi kasutamist, peavad krediidiasutuse või investeerimisühingu kogemused olema piisavad, et täita lõigete 1 ja 2 nõudeid seoses täiendavalt hõlmatud riskipositsioonidega. Kui reitingusüsteemide kasutamist laiendatakse riskipositsioonidele, mis on oluliselt erinevad seni hõlmatud riskipositsioonidest, nii et olemasolevaid kogemusi ei saa põhjendatult pidada piisavaks, et kõnealuste sätete nõuded oleks täiendavate riskipositsioonide puhul täidetud, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 kõnealuste täiendavate riskipositsioonide suhtes eraldi.

Artikkel 146

Meetmed, mida võetakse juhul, kui käesoleva peatüki nõuded ei ole enam täidetud

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida enam käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, teatab ta sellest pädevale asutusele ja teeb ühte järgmistest:

a) 

esitab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil kava nõuetele vastavuse õigeaegseks taastamiseks ja viib selle kava ellu pädeva asutusega kokku lepitud ajavahemiku jooksul;

b) 

tõendab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.

Artikkel 147

Riskipositsioonide riskipositsiooni klassidesse määramise metoodika

1.  
Metoodika, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskipositsioonide eri riskipositsiooni klassidesse määramiseks, peab olema asjakohane ja ajaliselt järjepidev.
2.  

Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

a) 

nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu;

b) 

nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;

c) 

nõuded äriühingute vastu;

d) 

jaenõuded;

e) 

omakapitali investeeringud;

f) 

väärtpaberistamise positsioonide kirjed;

g) 

muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga.

3.  

Lõike 2 punktis a sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:

a) 

sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse artiklite 115 ja 116 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;

b) 

nõuded artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsete arengupankade vastu;

c) 

nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mille suhtes kohaldatakse artikli 118 kohaselt riskikaalu 0 %.

4.  

Lõike 2 punktis b sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:

a) 

sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida vastavalt artikli 115 lõigetele 2 ja 4 ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu;

b) 

sellised nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;

c) 

sellised nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mille suhtes ei kohaldata artikli 117 kohaselt riskikaalu 0 %, ning

d) 

sellised nõuded finantseerimisasutuste vastu, mida käsitatakse artikli 119 lõike 5 kohaselt nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;

5.  

Lõike 2 punktis d sätestatud jaenõuete riskipositsiooni klassi määramiseks peavad nõuded vastama järgmistele tingimustele:

a) 

nõuded peavad olema ühe järgmistest vastu:

i) 

ühe või mitme füüsilise isiku vastu;

ii) 

VKE vastu, kusjuures sellisel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm krediidiasutusele või investeerimisühingule ning tema emaettevõtjale ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki tähtajaks tasumata nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioone, krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetel, kes peab selliste andmete tõendamiseks võtma mõistlikke meetmeid, ületada 1 miljonit eurot;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb riskijuhtimisel kõnealuseid nõudeid aja jooksul järjepidevalt ja ühetaoliselt;

c) 

nõudeid ei hallata nii üksikult, nagu seda tehakse äriühingute vastu olevate nõuete puhul;

d) 

iga nõue on üks arvukatest samalaadselt hallatavatest nõuetest.

Lisaks esimeses lõigus loetletud nõuetele, loetakse jaenõuete riskipositsiooni klassi kuuluvaks jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtus.

6.  

Lõike 2 punktis e sätestatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:

a) 

muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;

b) 

võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

7.  
Krediidi iseloomuga nõuded, mida ei ole määratud lõike 2 punktides a, b, d, e ja f sätestatud riskipositsiooni klassidesse, määratakse kõnealuse lõike punkti c kohasesse äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassi.
8.  

Lõike 2 punkti c kohase äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassi puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eriotstarbeliste nõuetena eraldi kindlaks tegema järgmiste tunnustega nõuded:

a) 

nõue on üksuse vastu, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks või haldamiseks, või on sellega majanduslikult võrreldav nõue;

b) 

laenu andjal on lepingupõhise kokkuleppe kohaselt oluline kontroll varade ja nendelt saadava tulu üle;

c) 

kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavatelt varadelt saadav tulu, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võime laiemalt.

9.  
Liisitud varade lõppväärtus määratakse lõike 2 punktis g sätestatud riskipositsiooni klassi, välja arvatud määral, mil kõnealune lõppväärtus on juba kaasatud artikli 166 lõike 4 kohastesse liisingunõuetesse.
10.  
Riskipositsioon, mis tuleneb krediidiriski kaitse andmisest n-arvu järjekoha kahju kogumisse kuuluva krediidituletisinstrumendi alusel, määratakse samasse lõikes 2 sätestatud klassi, millesse oleksid määratud kogumisse kuuluvad riskipositsioonid, välja arvatud juhul, kui individuaalsed kogumisse kuuluvad riskipositsioonid oleksid määratud erinevatesse riskipositsiooni klassidesse; viimasel sellisel juhul määratakse riskipositsioon lõike 2 punktis c sätestatud äriühingute riskipositsiooni klassi.

Artikkel 148

Sisereitingute meetodi rakendamise tingimused eri riskipositsioonide klasside ja äriüksuste lõikes

1.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ning mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad rakendavad sisereitingute meetodit kõigi riskipositsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui nad on saanud pädevatelt asutustelt loa kasutada standardmeetodit alaliselt kooskõlas artikliga 150.

Pädevate asutuste eelneval loal võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga artiklis 147 osutatud erinevate riskipositsiooni klasside lõikes ühe ja sama äriüksuse siseselt, ühe konsolideerimisgrupi eri äriüksuste lõikes või makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite kasutamiseks äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamisel.

Artikli 147 lõikes 5 osutatud jaenõuete riskipositsiooni klassi puhul võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga nende riskipositsioonide kategooriate lõikes, mis vastavad artikli 154 kohastele erinevatele korrelatsioonidele.

2.  
Pädevad asutused määravad kindlaks ajavahemiku, mille jooksul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ning mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad rakendama sisereitingute meetodi kõigi riskipositsioonide suhtes. Asjakohase ajavahemiku määramisel võtavad pädevad asutused arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute või mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate tegevuse laadi ja ulatust ning rakendatavate reitingusüsteemide arvu ja laadi.
3.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad sisereitingute meetodi pädevate asutuste kindlaksmääratud tingimuste kohaselt. Pädevad asutused töötavad kõnealused tingimused välja nii, et oleks tagatud, et lõikest 1 tulenevat paindlikkust ei kasutataks valikuliselt omakapitali nõuete vähendamiseks selliste riskipositsiooni klasside või äriüksuste puhul, mille suhtes sisereitingute meetodit või makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid veel ei kasutata.
4.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on alustanud sisereitingute meetodi kasutamist alles pärast 1. jaanuari 2013 või kellelt pädevad asutused on kuni selle kuupäevani nõudnud, et nad oleksid suutelised arvutama oma omavahendite nõuded standardmeetodi kohaselt, peavad säilitama suutlikkuse arvutada omavahendite nõuded standardmeetodi kohaselt kõigi oma riskipositsioonide puhul kogu rakendusperioodi jooksul, kuni pädevad asutused teatavad neile oma veendumusest, et sisereitingute meetodi rakendamine viiakse suure tõenäosusega lõpule.
5.  
Krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on lubatud kasutada sisereitingute meetodit kõigi riskipositsiooni klasside puhul, kasutab artikli 147 lõike 2 punktis e sätestatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi puhul sisereitingute meetodit, välja arvatud juhul, kui sellel krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kohaldada omakapitali investeeringute puhul artikli 150 kohaselt ja artikli 147 lõike 2 punktis g sätestatud muude, mitte krediidi iseloomuga varade riskipositsiooni klassi puhul standardmeetodit.
6.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel määravad pädevad asutused kindlaks asjakohase viisi ja ajakava sisereitingute meetodi järkjärguliseks kasutuselevõtuks kõikide lõikes 3 osutatud riskipositsiooni klasside puhul.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 149

Tingimused, mille alusel võib tagasi pöörduda lihtsamate meetodite kasutamise juurde

1.  

Konkreetse riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus või investeerimisühing ei lõpeta kõnealuse meetodi kasutamist riskiga kaalutud vara arvutamiseks ega hakka selle asemel kasutama standardmeetodit enne, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et standardmeetodi kasutamist ei taotleta selleks, et vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

2.  

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud artikli 151 lõike 9 kohase loa makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamiseks, ei pöördu tagasi artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamise juurde enne, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamist teatava riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul ei taotleta selleks, et vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

3.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel järgitakse sisereitingute meetodi rakendamise tingimusi, mille määravad kindlaks pädevad asutused vastavalt artiklile 148, kusjuures eelnevalt tuleb artikli 150 kohaselt saada pädevatelt asutustelt alaliseks osaliseks kasutamiseks luba.

Artikkel 150

Alalise osalise kasutamise tingimused

1.  

Pädevate asutuste eelneval loal võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud kasutada ühe või mitme riskipositsiooni klassi puhul riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit, kohaldada standardmeetodit järgmiste riskipositsioonide suhtes:

a) 

artikli 147 lõike 2 punktis a sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks põhjendamatult koormav;

b) 

artikli 147 lõike 2 punktis b sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks põhjendamatult koormav;

c) 

väheoluliste äriüksuste nõuded ja riskipositsiooni klassid või liigid, mida ei peeta nende suuruse ja tajutava riski profiili seisukohast oluliseks;

d) 

nõuded liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste ja avaliku sektori asutuste vastu, tingimusel et:

i) 

kõnealuse keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuetega ja kõnealuste muude nõuetega seotud riskide vahel ei ole spetsiifilise avaliku korralduse tõttu erinevusi ning

▼M10

ii) 

keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt artikli 114 lõikele 2 või 4 riskikaal 0 %;

▼C2

e) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu nõuded sellise vastaspoole vastu, kes on tema emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vastaspool on krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, või seotud ettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses;

f) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahelised nõuded, mis vastavad artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele;

g) 

omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on 2. peatüki kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 %;

h) 

omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsusepoolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud, kui selliseid riskipositsioone võib sisereitingute meetodi kohaldamisest välja jätta kokku ainult kuni 10 % ulatuses omavahenditest;

i) 

artikli 119 lõikes 4 määratletud nõuded, mis vastavad seal esitatud tingimustele;

j) 

artikli 215 lõikes 2 osutatud riiklikud ja riigi poolt edasi kindlustatud garantiid.

Pädevad asutused lubavad standardmeetodi kohaldamist esimese lõigu punktides g ja h osutatud omakapitali investeeringute suhtes, mille puhul kõnealuse meetodi kohaldamiseks on antud luba teistes liikmesriikides. EBA avaldab oma veebisaidil nimekirja, millesse kantakse standardmeetodil käsitletavad nendes punktides osutatud riskipositsioonid, ning ajakohastab seda korrapäraselt.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel loetakse krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi oluliseks, kui investeeringute koguväärtus, arvestamata lõike 1 punktis h osutatud õigusaktidega ette nähtud kavade alusel tehtud omakapitali investeeringuid, on eelneval aastal keskmiselt üle 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest. Kui kõnealuste omakapitali investeeringute arv on väiksem kui 10 eraldi osalust, on asjaomane piirmäär 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest.
3.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõike 1 punktide a, b ja c kohaldamise tingimused.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

4.  
EBA annab välja suunised lõike 1 punkti d kohaldamise kohta 2018. aastal, soovitades piirmäärad seoses protsentuaalse osakaaluga bilansis kajastatud koguvarast ja/või riskiga kaalutud varast, mis arvutatakse standardmeetodi kohaselt.

Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.



2. jagu

Riskiga kaalutud vara arvutamine



1. alajagu

Käsitlemine riskpositsiooni klasside lõikes

Artikkel 151

Käsitlemine riskipositsiooni klasside lõikes

1.  
Kui need ei ole maha arvatud omavahenditest, arvutatakse artikli 147 lõike 2 punktides a–e ja g osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski puhul riskiga kaalutud vara vastavalt 2. alajaole, välja arvatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest või teise taseme omavahendite kirjetest.
2.  
Ostetud nõuete lahjendusriski puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt artiklile 157. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on ostetud nõuete makseviivituse riski ja lahjendusriski realiseerumisel nõuete müüja suhtes täielik regressiõigus, ei kohaldata ostetud nõuete suhtes käesoleva artikli, artikli 152 ja artikli 158 lõigete 1 kuni 4 sätteid ning nõudeid käsitatakse tagatud nõuetena.
3.  
Riskiga kaalutud vara arvutamisel krediidiriski ja lahjendusriski puhul võetakse aluseks kõnealuse riskipositsiooniga seotud asjaomased parameetrid. Need hõlmavad makseviivituse tõenäosust (PD), makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD), lõpptähtaega (M) ja riskipositsiooni väärtust. Makseviivituse tõenäosust ja makseviivitusest tingitud kahjumäära võib käsitleda eraldi või koos vastavalt 4. jaole.
4.  
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõikide artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski puhul riskiga kaalutud vara vastavalt artiklile 155. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada artikli 155 lõigetes 3 ja 4 sätestatud meetodeid, kui nad on selleks pädevatelt asutustelt saanud eelneva loa. Pädevad asutused annavad krediidiasutusele või investeerimisühingule loa artikli 155 lõike 4 kohase sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing täidab 6. jao 4. alajaos sätestatud nõudeid.
5.  
Eriotstarbeliste nõuete krediidiriski puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt artikli 153 lõikele 5.
6.  
Artikli 147 lõike 2 punktides a kuni d osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud makseviivituse tõenäosuse sisehinnangud vastavalt artiklile 143 ja 6. jaole.
7.  
Artikli 147 lõike 2 punktis d osutatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnangud vastavalt artiklile 143 ja 6. jaole.
8.  
Artikli 147 lõike 2 punktides a–c osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 161 lõike 1 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja artikli 166 lõike 8 punktide a–d kohaseid ümberhindlustegureid, välja arvatud juhul, kui kõnealuste riskipositsiooni klasside puhul on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid vastavalt lõikele 9.
9.  
Kõikide artikli 147 lõike 2 punktides a–c osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul lubab pädev asutus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid vastavalt artiklile 143 ja 6. jaole.
10.  
Väärtpaberistatud riskipositsioonide ja artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt 5. peatükile.

Artikkel 152

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

1.  
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevad riskipositsioonid vastavad artikli 132 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ja krediidiasutus või investeerimisühing on teadlik kõikidest või teatavast osast kõnealuse ettevõtja aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus või investeerimisühing neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud vara ja oodatav kahju käesoleva peatükiga ette nähtud meetodite kohaselt.

Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioon on teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võtab krediidiasutus või investeerimisühing arvesse ka teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioone.

2.  

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide puhul, arvutatakse riskiga kaalutud vara ja oodatav kahju järgmiste meetodite kohaselt:

a) 

artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud” kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;

b) 

lõikes 1 osutatud kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 2. peatükis sätestatud standardmeetodit, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) 

riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kas reitinguta riskipositsioonide puhul kohaldatavat spetsiifilist riskikaalu või mille krediidikvaliteedi aste on asjaomases riskipositsiooni klassis kõrgeima riskikaaluga, korrutatakse riskikaal teguriga 2, kuid riskikaal ei tohi olla kõrgem kui 1 250  %;

ii) 

kõikide teiste riskipositsioonide puhul tuleb riskikaal korrutada teguriga 1,1, kuid riskikaal ei tohi olla madalam kui 5 %.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Kui kõnealused riskipositsioonid koos sellesse riskipositsiooni klassi kuuluvate krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste riskipositsioonidega ei ole olulised artikli 150 lõike 2 tähenduses, võib pädevate asutuste loal kohaldada artikli 150 lõiget 1.

3.  
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevad riskipositsioonid ei vasta artikli 132 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitele või kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik kõikidest kõnealuse ettevõtja aluspositsioonidest või tema aktsiate ja osakute aluspositsioonidest, mis on ise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonid, võtab krediidiasutus või investeerimisühing kõnealuseid aluspositsioone arvesse ning arvutab riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Krediidiasutus või investeerimisühing määrab muud riskipositsioonid kui omakapitali investeeringud muude omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi.

4.  

Alternatiivina lõikes 3 kirjeldatud meetodile võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidel põhineva riskiga kaalutud vara keskmise lõike 2 punktides a ja b osutatud meetodite kohaselt kas ise või tugineda järgmiste kolmandate isikute poolt tehtud kõnealustele arvutustele ja selle kohta esitatud aruandlusele:

a) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või finantseerimisasutuses;

b) 

muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

Arvutuse korrektsuse kinnitab välisaudiitor.

5.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohaldamisel artikli 150 lõikes 1 osutatud standardmeetodit.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.



2. alajagu

Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski puhul

Artikkel 153

Riskiga kaalutud vara äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul

1.  

Võttes arvesse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud erikäsitlusi, arvutatakse äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul riskiga kaalutud vara vastavalt järgmistele valemitele:

Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus

kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:

i) 

kui PD = 0, siis RW on 0;

ii) 

kui PD = 1, st makseviivituses olevate nõuete puhul:

— 
kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artikli 161 lõike 1 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, siis RW on 0;
— 
kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid, siis arvutatakse RW järgmiselt:

image

,

kus täpseim oodatava kahju määra hinnang (ELBE) on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt makseviivituses oleva nõude kohta antud täpseim oodatava kahju määra hinnang vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h;

iii) 

kui 0 < PD < 1, st mis tahes muu väärtuse kui punktides i või ii osutatud väärtuse puhul