Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Käesolevaga kehtestatakse Euroopa statistikaprogramm ajavahemikuks 2013–2017 („programm”).

Programmi lisandväärtus seisneb selles, et see tagab Euroopa statistika keskendumise teabele, mida on vaja liidu poliitikavaldkondade kavandamiseks, rakendamiseks, seireks ja hindamiseks. Lisaks panustab see ressursside tõhusale kasutamisele, toetades meetmeid, mis oluliselt aitavad kaasa ühtlustatud, võrreldava, usaldusväärse, kasutajasõbraliku ja kättesaadava statistilise teabe arendamisele, tegemisele ja levitamisele ühtsete standardite ja üldiste põhimõtete alusel, mis on sätestatud Euroopa statistikasüsteemi komitee poolt vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhises („tegevusjuhis”) ning milleks on eelkõige järgmised kvaliteedikriteeriumid: asjakohasus, täpsus ja usaldusväärsus, ajakohasus ja õigeaegsus, kättesaadavus ja selgus ning sidusus ja võrreldavus.

1. Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise programmiraamistik ning 2013.–2017. aastal võetavate meetmete peamised valdkonnad ja eesmärgid vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitele 13 ja 14.

2. Programm ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1297/2008/EÜ ( 1 ) kehtestatud Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmis („MEETS-programm”) sätestatud meetmeid kuni MEETS-programmi lõpuni 31. detsembril 2013, kuid sisaldab ettevõtlus- ja kaubandusstatistika eesmärke, mis soovitakse saavutada ajavahemikus 2014–2017.

1. Programmi üldeesmärk on, et Euroopa statistikasüsteem (ESS) oleks jätkuvalt kvaliteetse Euroopat käsitleva statistika peamine pakkuja.

2. Võttes arvesse nii riikide kui liidu tasandil olemasolevaid vahendeid ning andmeesitamiskoormust, tuleb programmi rakendamiseks teostatavate statistiliste toimingute puhul järgida järgmisi kitsamaid eesmärke:

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud üldeesmärke ja kitsamaid eesmärke kirjeldatakse üksikasjalikumalt lisas, kus on esitatud ka näitajad programmi rakendamise seireks. Programmi osas toimub iga-aastane üksikasjalik planeerimine, mis hõlmab protsessi olulise osana prioriteetide seadmise mehhanismi kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 13 ja 14. Programmi eesmärgid saavutatakse tihedas ja koordineeritud koostöös ESSi raames. Programm hõlmab niisuguste asjakohaste vahendite väljatöötamist, millega kaasneb parem kvaliteet, ESSi suurem paindlikkus ja parem suutlikkus rahuldada kasutajate vajadusi õigeaegselt. Lisaks on programm esirinnas selliste usaldusväärsete näitajate väljatöötamises, mis võimaldaksid lahendada 21. sajandi probleeme, nagu keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, elukvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse mõõtmine, ning tertsiaarsektori majandustegevuse ja sotsiaalmajanduse tegevuse kajastamine.

2. Programmi rakendatakse tegevusjuhises esitatud põhimõtete kohaselt eesmärgiga teha ja levitada kvaliteetset, ühtlustatud ja võrreldavat Euroopa statistikat kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12 ning tagada ESSi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud statistikaametid ja liidu statistikaasutus (komisjon (Eurostat)) tagavad oma ametialase sõltumatusega Euroopa statistika vastavuse tegevusjuhisele.

3. Riiklikud statistikaametid ja muud liikmesriikide määratud siseriiklikud asutused (koos edaspidi „riiklikud statistikaasutused”) ja komisjon (Eurostat), kes vastutavad Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest:

— püüavad tugevdada institutsioonilist ja organisatsioonilist keskkonda, mis aitab kaasa Euroopa statistikat tegevate ja levitavate riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostati) töö kooskõlastamisele ning tulemuslikumaks ja usaldusväärsemaks muutmisele;

— pööravad erilist tähelepanu määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 2 lõikes 1 sätestatud statistikaalastele põhimõtetele ja kasutajate vajadustele;

— rahuldavad statistikat kasutavate liidu institutsioonide vajadusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 ning püüavad arendada statistikat, mis teenib Euroopa statistika laia kasutajateringi, sealhulgas muude otsustajate, teadlaste, ettevõtete ja üldiselt Euroopa kodanike huve, ning

— teevad rahvusvahelisel tasandil koostööd statistikaorganitega, et edendada rahvusvaheliste mõistete, liigituste, meetodite ja muude standardite kasutamist, eelkõige eesmärgiga tagada ülemaailmsel tasandil suurem sidusus ja parem võrreldavus.

4. Iga liikmesriik püüab tagada, et tema statistika tegemise protsessid seatakse sisse standarditud viisil ja et neid tõhustavad võimaluse piires auditimehhanismid.

5. Läbipaistvuse huvides teeb komisjon (Eurostat) vajaduse korral avalikult teatavaks kvaliteediaruannete ja vastavuse seire teostamise osana oma hinnangu riikide poolt Euroopa statistikasse antava panuse kvaliteedi kohta.

6. Komisjon (Eurostat) kaalub võimalusi, kuidas muuta oma väljaanded, eelkõige oma veebisaidi kaudu kättesaadavad väljaanded kasutajasõbralikumaks mitteprofessionaalidele, ning võimaldab lihtsat juurdepääsu täielikele andmeseeriatele ning lisab intuitiivseid ja võrdlevaid diagramme, et pakkuda rohkem lisandväärtust kodanikele. Komisjoni (Eurostati) poolt korrapäraselt ajakohastatud andmed annavad võimaluse korral teavet iga liikmesriigi kohta ning sisaldavad iga-aastaseid, igakuiseid ja pikaajalisi andmeseeriaid, kui see on vajalik ja kui saadav kasu on andmete kogumise maksumusest suurem.

1. Programmiga tagatakse statistikaalased algatused, mis toetavad praeguste liidu poliitiliste strateegiate arengut, elluviimist ja seiret, ning pakutakse statistilist tuge uutest liidu poliitikaalgatustest tulenevate oluliste nõudmiste puhul.

2. Komisjon tagab artiklis 9 osutatud iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamisel tulemusliku prioriteetide seadmise ning statistika prioriteetide iga-aastase läbivaatamise ja vastava aruandluse. Iga-aastaste tööprogrammide eesmärk on seega tagada, et Euroopa statistikat oleks võimalik teha riikide ja liidu tasandil olemasolevate vahendite abil. Prioriteetide kindlaksmääramine aitab vähendada uutest statistikanõuetest tulenevaid kulusid ja koormust, vähendades statistikanõudeid Euroopa statistika olemasolevates valdkondades, ning see toimub tihedas koostöös liikmesriikidega.

3. Komisjon tagab niisuguste vahendite väljatöötamise ja rakendamise, mille eesmärk on vaadata igal aastal läbi statistiliste toimingute prioriteedid, et aidata vähendada andmeesitajate ja statistika tegijate kulusid ja koormust.

4. Uute meetmete esitamisel või olemasolevas statistikas oluliste muudatuste tegemisel põhjendab komisjon niisuguseid meetmeid või muudatusi nõuetekohaselt ning annab teavet koos liikmesriikidelt saadud teabega andmeesitamiskoormuse ja tegemiskulude kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikele 3.

1. Liidu rahastamispakett programmi rakendamiseks on 2013. aastal, mida hõlmab programmiperiood 2007–2013, 57,3 miljonit eurot. Liidu rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2014–2017, mida hõlmab programmiperiood 2014–2020, on 234,8 miljonit eurot.

3. Komisjon võtab oma otsuse iga-aastaste eraldiste kohta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelisõigusi järgides.

Programmi rahalistest vahenditest võib samuti katta kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistava, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, milleks on eelkõige uurimused, ekspertide koosolekud, statistikaekspertide tasustamisega seotud kulud, teavitamine, teabetöötlusele ja -vahetusele suunatud IT-võrkudega seotud kulud ning programmi juhtimiseks komisjoni kantud muud tehnilise ja haldusabi kulud. Vahenditest võib samuti katta sellistele liikmesriikidele antud tehnilist abi ja oskusteavet, kes ei suuda teatavat Euroopa statistikat või nõutava kvaliteediga statistikat spetsiifiliste asjaolude tõttu teha.

Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 17 nõuetele ning milles sätestatakse nende taotletavad eesmärgid ja oodatavad tulemused kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkidega. Iga-aastased tööprogrammid edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile.

Liidu rahaline osalus võib olla toetuse, riigihankelepingu või mõne muu meetme kujul, mida on vaja artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkide täitmiseks.

1. Liidu rahalise osalusega toetatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise meetmeid, mida on vaja artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkide saavutamiseks. Prioriteetseks peetakse meetmeid, millel on liidu lisandväärtus vastavalt artiklile 2.

2. Rahaline toetus määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 15 osutatud koostöövõrgustikele võib seisneda tegevustoetuses ning katta kuni 95 % toetuskõlblikest kuludest.

3. Vajaduse korral võib anda artikli 12 lõikes 3 osutatud organisatsioonide toimimiseks tegevustoetust, kuid see ei tohi ületada 50 % toetuskõlblikest kuludest.

4. Liikmesriikide kulude hüvitamiseks seoses andmete kogumisel põhinevate meetmete võtmisega võib komisjonile edastatavate andmete kogumise eest liikmesriigile teha ühekordse makse, mille maksimum on iga andmekogu puhul kindlaks määratud. Ühekordse makse summa määrab komisjon, võttes arvesse andmete kogumise keerukust.

1. Finantsmääruse artikli 128 lõike 1 teise lõigu kohaselt võivad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud riiklikud statistikaasutused saada toetust ilma pakkumiskutseta.

2. Kooskõlas finantsmääruse artikli 128 lõikega 1 võivad koostöövõrgustikud hõlmata lõikes 1 osutatud abisaajaid ja muid asutusi ilma pakkumiskutseta.

3. Artikli 11 lõikes 3 nimetatud tegevustoetusi võib anda organisatsioonidele, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a) nad on mittetulunduslikud, nende puhul ei esine tootmisharust tulenevat, ärilist ega muud huvide konflikti ning nende peamine eesmärk ja tegevus on propageerida ja toetada tegevusjuhise rakendamist ning Euroopa statistika tegemise uute meetodite rakendamist, mille eesmärk on suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti liidu tasandil, ning

b) nad on esitanud komisjonile piisavad tõendid oma liikmelisuse, sisekorra ja rahastamisallikate kohta.

1. Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ennetavate meetmete kohaldamisega liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest, rakendatakse järjepidevalt tõhusat kontrolli ja eeskirjade eiramise tuvastamisel nõutakse sisse ebaõigesti makstud summad ning vajaduse korral määratakse tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on pädevus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse raames rahastatud.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldab vajaduse korral sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) ( 2 ) sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastamise lepinguga seoses on esinenud pettusi, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

a) EMP/EFTA riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel;

b) Šveits, kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise 26. oktoobri 2004. aasta lepinguga statistikaalase koostöö kohta, ( 3 ) ning

c) Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, riigid, kes on esitanud liiduga liitumise taotluse, kandidaatriigid, ühinejariigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nimetatud riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsetes lepingutes, millega on kehtestatud nende liidu programmides osalemise üldised põhimõtted.

1. Komisjon esitab pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega konsulteerimist programmi rakendamise eduvahearuande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2015.

2. Komisjon võib lõikes 1 osutatud eduvahearuande alusel ja pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega konsulteerimist esitada hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku programmi pikendamiseks aastateni 2018–2020, järgides mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020.

3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2018 pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi rakendamise lõpparuande.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Liidu poliitikate rakendamiseks on vaja kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset statistilist teavet liidu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra ja selle komponentide kohta riikide ja piirkondade tasandil. Euroopa statistika on hädavajalik ka selleks, et laiem avalikkus ja Euroopa kodanikud mõistaksid demokraatia protsessi ja arutelusid liidu oleviku ja tuleviku üle ning saaksid neis osaleda.

Euroopa statistikaprogrammiga sätestatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise õigusraamistik ajavahemikuks 2013–2017.

Euroopa statistikat arendatakse, tehakse ja levitatakse selle õigusraamistiku alusel tihedas ja koordineeritud koostöös Euroopa statistikasüsteemi (ESS) raames.

Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 („programm”) alusel arendatav, tehtav ja levitatav statistika aitab ellu viia liidu poliitikat, mis on kajastatud ELi toimimise lepingus, strateegias „Euroopa 2020” ning selle juhtalgatustes ja muudes poliitikavaldkondades, mis on esitatud komisjoni strateegilistes prioriteetides.

Pidades silmas asjaolu, et programm on mitmeaastane programm, mis hõlmab viite aastat, ning seda, et ESSi eesmärk on säilitada oma roll statistikavaldkonna olulise tegijana, on programm oma ulatuse ja eesmärkide poolest ambitsioonikas, kuid programmi rakendamisel kasutatakse astmelist lähenemisviisi. Programmi eesmärk on töötada välja tõhus prioriteetide seadmise ja lihtsustamise mehhanism.

Programmiga püütakse luua statistilise teabe taristu. Taristu peab olema valmis erinevate rakenduste laialdaseks ja intensiivseks kasutamiseks.

Poliitika on liikumapanevaks jõuks otsustele teha Euroopa statistikat. Sellegipoolest peaks statistika olema kättesaadav ja hõlpsasti juurdepääsetav ka teistele otsustajatele, teadlastele, ettevõtetele ja Euroopa kodanikele üldiselt, sest tegemist on avaliku hüvega, mille eest maksavad Euroopa kodanikud ja ettevõtted, kes peaksid osutatavatest teenustest võrdselt osa saama. Et taristu seda rolli täidaks, peab see rajanema asjakohasel kontseptuaalsel raamistikul, mis ühest küljest tagab selle, et see sobib erinevateks otstarveteks, ning teisest küljest võimaldab kohaneda kasutajate muutuvate vajadustega tulevikus.

riiklike statistikaasutuste traditsioonilise statistilise tegevuse alusel (valikuuringud, loendused jne) kokku pandud teave ning andmed teistest allikatest, mida kasutatakse statistika eesmärgil. Teavet mugandatakse nii, et see vastaks eri poliitikavaldkondade vajadustele, nt tööturg, migratsioon või põllumajandus.

Mõiste hõlmab ka andmeid, mis on kogutud halduslikul eemärgil, kuid mida riiklikud statistikaasutused kasutavad statistika eesmärgil (enamasti osutatakse nendele kui haldusallikatest saadud andmetele).

Arvepidamissüsteemid : koherentsed ja integreeritud arvepidamised, bilansid ja tabelid, mis põhinevad rahvusvahelistel reeglitel. Arvepidamisraamistik võimaldab sidusust ja võrreldavust; statistilisi andmeid saab koondada ja esitada vormis, mis on mõeldud analüüsiks ja poliitika kujundamiseks.

Näitajad : näitaja on keskse teema või nähtusega seotud kokkuvõtlik teave, mis on tuletatud mitmest täheldatud faktist. Näitajaid võib kasutada suhtelise olukorra kirjeldamiseks või positiivsete või negatiivsete muutuste näitamiseks. Näitajad on tavaliselt otsesed sisendid liidu ja globaalsete poliitikavaldkondade puhul. Strateegilistes poliitikavaldkondades on näitajad olulised eesmärkide püstitamiseks ja nende saavutamise seireks.

Selle üldsüsteemi sees tehakse programmis vahet kolmel statistilise teabe sambal: „Ettevõtlus”, „Kodanike Euroopa” ning „Georuumiline, keskkonna-, põllumajandus- ja muu sektoristatistika”.

Liidu ja asjaomased globaalsed poliitikavaldkonnad määravad nõuded statistikale, millele programm üritab vastata muudetud struktuuri ja statistika tegemise protsessidega. Seetõttu kajastuvad kõik liidu ja globaalse poliitika valdkonnad statistikataristu eri komponentides ja on hõlmatud programmi erimeetmetega. Järgnevatel aastatel määratletavad uued poliitikavaldkonnad kaetakse uute näitajate/arvepidamiste tuletusviiside loomisega, mis põhinevad kolme samba sees toodetud statistilistel andmetel.

Programmi üldeesmärk on, et ESS oleks jätkuvalt Euroopat käsitleva kvaliteetse statistika peamine pakkuja.

Pidades silmas riikide ja liidu tasandil olemasolevaid vahendeid ning andmeesitamiskoormust, järgitakse programmi rakendamiseks teostatavate statistiliste toimingute puhul järgmisi kitsamaid eesmärke:

— eesmärk 1: pakkuda õigeaegselt kvaliteetset ja prioriteetidele vastavat statistilist teavet liidu poliitikavaldkondade arendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks, säilitades samaaegselt tasakaalu majanduse, sotsiaalse ja keskkonna valdkonna vahel ning täites kulutasuval viisil ja pingutusi tarbetult dubleerimata Euroopa statistika laia ringi kasutajate vajadusi, sealhulgas teised otsustajad, teadlased, ettevõtted ja Euroopa kodanikud üldiselt;

— eesmärk 2: rakendada Euroopa statistika tegemise uut meetodit, eesmärgiga suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti;

— eesmärk 3: tugevdada partnerlust ESSi sees ja väljaspool seda, et suurendada ESSi produktiivsust ja tagada selle juhtiv roll maailmas riikliku statistika puhul ning

— eesmärk 4: tagada, et sellist statistikat esitatakse järjepidevalt kogu programmi kestel, tingimusel et see ei ole vastuolus ESSi prioriteetide seadmise mehhanismidega.

Need kitsamad eesmärgid on jaotatud järgmistesse prioriteetsetesse valdkondadesse: eesmärke 1 ja 4 hõlmab „I. Statistilised väljundid”, eesmärki 2 „II. Euroopa statistika tegemise meetod” ja eesmärki 3 „III. Partnerlus”.

2010. aasta juunis Euroopa Ülemkogul heakskiidetud strateegia „Euroopa 2020” on märkimisväärselt mõjutanud liidu strateegilist kava ja riikide poliitikat järgnevateks aastateks. Strateegia hõlmab mitmeid peamisi eesmärke ja juhtalgatusi, mille kohta ESS peab statistilisi näitajaid esitama mitmes valdkonnas (nt innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine, tööhõive edendamine, liidu kliimamuutuste ja energiaeesmärkide täitmine, ressursitõhusus, haridustaseme tõstmine (k.a õpialane liikuvus), aktiivsena ja tervena vananemine ning sotsiaalse kaasatuse parandamine vaesuse vähendamise abil).

Pakkuda strateegia „Euroopa 2020” seireks kvaliteetset statistilist teavet, mis peaks olema kättesaadav õigeaegselt. Uued näitajad peavad niivõrd kui võimalik põhinema olemasoleval statistilisel teabel.

— strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide uuendatud näitajad (tööhõive, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, energia/kliimamuutuste, hariduse, keskkonna, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse valdkondades) komisjoni (Eurostati) veebisaidil;

— statistika, mis hõlbustab strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste rakendamise seiret;

— täiendavad näitajad liidu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika eel- ja järelhindamiseks ning

— osa- ja täistööaega eristavad tööhõive näitajad ning töötuse näitajad, milles võetakse arvesse aktiveerimismeetmetega, näiteks koolitusega hõlmatud inimesi.

Kriis ja pinged finantsturgudel on rõhutanud vajadust tugevdada liidu majanduse juhtimist. Liit on juba astunud majanduse juhtimise ja koordineerimise valdkonnas olulisi samme, millest osal on suur mõju statistikale lisaks käimasolevatele statistikameetmetele.

Luua uut ja parandada olemasolevat statistilist teavet, mis on oluline liidu otsustajatele ja laiemale avalikkusele seoses liidu majanduse juhtimise tugevdamise ja integreerimisega ning järelevalvetsükliga, millega lõimitakse stabiilsuse ja kasvu pakt ning majanduspoliitika.

— antakse statistilist teavet makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli jaoks ja selle analüüsiks;

— antakse statistilist teavet stabiilsuse ja kasvu pakti tõhustamiseks, pidades eelkõige silmas riigivõlga kajastava kvaliteetse statistika tegemist ja esitamist;

— töötatakse välja ja esitatakse näitajad konkurentsivõime mõõtmiseks ning

— statistika tegemise ahelas võetakse kasutusele tõhus kvaliteedijuhtimine, mis hõlmab ka valitsemissektori rahanduse lähteandmeid ja selle aluseks olevaid andmevooge liikmesriikides.

Pakkuda liidu otsustajatele usaldusväärset statistikat ja näitajaid halduslikel ja seadusandlikel eesmärkidel ning spetsiifiliste liidu poliitiliste kohustuste seireks.

— määratletakse ja lepitakse kasutajatega kokku halduslikel ja seadusandlikel eesmärkidel tehtava statistika maht ning

— määratletakse, vajaduse korral rakendatakse ja selgitatakse nende näitajate puhul kasutatav tõhus kvaliteedijuhtimise raamistik.

Finantskriisi sotsiaalne, majanduslik ja muu mõju, piiriüleste voogude kasv ja tootmisprotsesside killustumine on tõstnud esile vajaduse luua globaliseerunud tootmise tarvis sidusam raamistik ja vajaduse seda paremini mõõta.

Parandada liidu otsustajate ja laiema avalikkuse jaoks kättesaadavaid majanduse globaliseerumist ja üleilmseid väärtusahelaid kajastavaid näitajaid ja statistilist teavet.

— ajakohastatakse olemasolevaid näitajaid majanduse globaliseerumise kohta, mis on kättesaadavad komisjoni (Eurostati) veebisaidil;

— töötatakse välja uusi näitajaid üleilmsete väärtusahelate kohta, sealhulgas loodusvarade vood ja nendest sõltuvus;

— analüüsitakse üleilmseid väärtusahelaid, võimalusel asjakohaste sisendite/väljundite tabelite abil, ning väliskaubandus- ja ettevõtlusstatistikat, sealhulgas mikroandmete ühendamine, ning

— uuritakse, kas on vaja reformida finantsvahendusteenuste arvestamist ja jaotamist.

Komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatis „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ning Stiglitz-Sen-Fitoussi aruanne majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kohta on andnud uue hoo ESSi kesksete probleemide lahendamisele, eriti sellele, kuidas saada paremat statistikat valdkondadevaheliste küsimuste kohta ning paremini integreeritud statistikat, mis kirjeldaks keerulisi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke nähtusi laiemalt kui traditsioonilised majandustoodangu mõõtmise viisid. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) moodustab kogu majandusstatistika integreeritud ja sidusa raamistiku, mida peaksid täiendama muud näitajad, et saada igakülgsemat teavet poliitiliste otsuste tegemiseks.

Majanduskriis on suurendanud vajadust kvaliteetsete makromajanduslike näitajate järele, et paremini mõista ja analüüsida konjunktuurimuutusi ja nende mõju ühiskonnale ning sellega lihtsustada otsuste tegemist. Järjest suurenev globaliseerunud tootmine nõuab sidusa raamistiku loomist, mis lihtsustab erinevate valdkondade statistika tõlgendamist ja integreerimist.

Täiendada majandustulemuste mõõtmist globaliseerumise, elukvaliteedi, kaupade ja teenuste kättesaadavuse, keskkonnasäästlikkuse, tervise, heaolu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse eri mõõdetega. Luua globaliseerunud tootmise analüüsi raamistik.

— rakendatakse ja koostatakse rahvamajanduse iga-aastased ja kvartaalsed arvepidamised ning iga-aastased piirkondlikud arvepidamised ESA kohaselt;

— toodetakse sissetulekute ja tarbimise jagunemise näitajad kodumajapidamiste kaupa (ühendades rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajad kodumajapidamisi käsitlevate uuringute andmetega või haldusandmetega);

— koostatakse ajakohane ja kvaliteetne hinnastatistika, eelkõige ühtlustatud tarbijahinnaindeksid;

— luuakse andmebaas kasvu ja produktiivsuse mõõtmiseks, võttes arvesse tootlikkuse muutusi nii avalikus kui ka erasektoris;

— luuakse kontseptuaalne globaliseerunud tootmise analüüsi raamistik;

— arendatakse välja kontseptuaalne raamistik elukvaliteedi ja heaolu mõõtmiseks ning

— võimaluse korral viiakse vastavusse arvepidamine ja statistika mõisted.

Pakkuda keskseid makromajanduslikke ja sotsiaalseid näitajaid ning Euroopa peamisi majandusnäitajaid ühtsete kogumitena, mis vastaksid liidu ja üleilmse statistilise teabe nõuetele, ning kohandada Euroopa peamisi majandusnäitajaid kasutajate uute vajadustega.

— töötatakse koordineeritult välja kesksete makromajanduslike, sotsiaalsete ja säästva arengu näitajate tulemustabelid;

— tehakse kättesaadavaks kesksete makromajanduslike ja sotsiaalsete näitajate ning Euroopa peamiste majandusnäitajate ühtlustatud metoodika;

— suurendatakse näitajate rahvusvahelist võrreldavust;

— arendatakse töövahendeid, et näitajaid paremini tõlgendada ja neist teavitada ning

— tehakse kättesaadavaks eluaseme ja sellega seotud ühtlustatud statistika kõigi liikmesriikide kohta.

Keskkonna kaitsmine, säilitamine ja parandamine praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning kliimamuutuste mõjuga võitlemine on Euroopas olulised poliitilised prioriteedid ning aluslepingutes sätestatud eesmärgid. Poliitika tõhusaks kujundamiseks nendes küsimustes on vaja statistilist teavet mitmest eri valdkonnast.

Pakkuda keskkonnalast arvepidamist ja kliimamuutustega seotud statistikat, võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid selles valdkonnas.

— arendatakse välja keskkonnaalase arvepidamise sidus süsteem rahvamajanduse arvepidamise nn satelliitkontona, mis annab teavet järgmiste valdkondade kohta: paisangud atmosfääri, energiatarbimine, looduvarade ja vee reservid, põhiliste ja kriitilise tähtsusega toorainete kaubandus, keskkonnamaksud ja kulutused keskkonnakaitsele, võimaluse korral ka keskkonnasäästlik majanduskasv/keskkonnaalased riigihanked;

— uuendatakse, töötatakse välja, võetakse kasutusele ja levitatakse näitajaid, mis kirjeldavad teisest survet, kliimamuutuste mõju, sealhulgas tervisele, nõrkadele kohtadele ja kohandumisele, ning

— töötatakse välja põhinäitaja keskkonnale avaldatava üldise surve mõõtmiseks.

Paljud liidu poliitikavaldkonnad on suunatud Euroopa ettevõtetele. Ettevõtted vastutavad ka alusandmete esitamise eest. Sellest tulenevalt on nõudlus laiemas mõttes ettevõtlusstatistika vastu suur, et hõlbustada otsustusprotsessi, kuid ka selleks, et Euroopa kodanikud ja ettevõtted mõistaksid nende poliitikavaldkondade mõju, tehes vahet suurettevõtetel, keskmise kapitaliseeritusega ettevõtetel (Mid-Caps) ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, mille kohta käiva üksikasjaliku ja ühtlustatud statistika vastu on järjest suurenev nõudlus. Samal ajal on vaja vähendada haldus- ja vastamiskoormust.

Suurendada statistika tegemise protsesside tõhusust ja tulemuslikkust. Pakkuda kvaliteetset statistikat peamistes valdkondades, kus ettevõtted on tähelepanu keskmes, nt ettevõtlusstatistika, lühiajalised näitajad, investeeringud inimkapitali ja oskustesse, rahvusvahelised tehingud, üleilmastumine, siseturu seire, teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, turism. Erilist tähelepanu tuleks pöörata andmete kättesaadavusele kõrge lisandväärtusega tööstusharude ja teenussektori puhul, eelkõige rohelise majanduse, digitaalmajanduse või sotsiaalmajanduse (nt tervis ja haridus) sektoris.

— kasutatakse uuesti statistikasüsteemis või ühiskonnas olemasolevaid andmeid ning luuakse ühtne taristu ja ühtsed töövahendid;

— pakutakse ettevõtlusalast statistilist teavet ja näitajaid aastapõhiselt ja aastasiseselt;

— pakutakse statistilist teavet, mis kirjeldab Euroopa positsiooni maailmas ning liidu suhteid muu maailmaga;

— pakutakse statistilist teavet üleilmsete väärtusahelate analüüsiks ning luuakse eurorühmaregister globaliseerumist käsitleva valdkonnaülese teabe kogumiseks;

— tasakaalustatakse toote- ja teenuskaubanduse statistiliste andmete kogumist, parandades teenuseid käsitlevate andmete saadavust ning võttes meetmeid teenuseid ja kaupu käsitleva statistilise teabe tasakaalustamiseks;

— arendatakse välja siseturu seirevahendid, nt toidukaupade hinnaseirevahend ja sellega seotud näitajad;

— pakutakse statistikat innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse kesksete valdkondade kohta, kasutades paremini patendiregistreid ning uurides täiendavalt individuaalseid mikroandmeid ja kasutades neid statistika eesmärgil;

— pakutakse statistikat turismi pakkumise ja nõudluse kohta, optimeerides andmete kogumist ning integreerides turismiandmeid paremini teiste valdkondadega ning

— pakutakse statistikat ressursside kasutamise ja ressursitõhususe kohta, võttes võimaluse korral aluseks olemasolevad andmekogud.

Euroopa kodanikud on liidu poliitikavaldkondade keskmes. Sellest tulenevalt on nõudlus laiemas tähenduses sotsiaalstatistika järele suur, et hõlbustada otsustusprotsessi ja jälgida sotsiaalpoliitika tulemusi, kuid ka selleks, et aidata Euroopa kodanikel hinnata nende poliitikavaldkondade mõju oma elule ja heaolule.

Pakkuda statistikat sotsiaalpoliitika võtmevaldkondades, kus kodanikud on tähelepanu keskmes, näiteks heaolu, jätkusuutlikkus, sotsiaalne ühtekuuluvus, vaesus, ebavõrdsus, demograafilised probleemid (eelkõige elanikkonna vananemine ja migratsioon), tööturg, haridus ja koolitus (sealhulgas laste haridus, täiskasvanuharidus, kutseõpe ning noorte õppimisega seotud liikuvus), kultuur, füüsiline aktiivsus, elukvaliteet, ohutus, tervis, puuded, tarbimine, vaba liikumine ja siseturg, noorte liikuvus, tehnoloogiline innovatsioon ja uued elustiilivalikud. Vajaduse korral eristatakse statistikat sooliselt rühmade puhul, kes pakuvad sotsiaalpoliitika kujundajatele erilist huvi. Prioriteedid määratakse kindlaks vastavalt artiklile 6.

— luuakse Euroopa sotsiaalstatistika ühtne alustaristu, mis hõlmab andmete kogumist uuringute abil ja haldusallikatest ning ühist põhimuutujate kogumit;

— töötatakse välja põhilised sotsiaaluuringud, mis pakuvad andmeid (sealhulgas mikroandmeid) isikute ja kodumajapidamiste kohta, mida ühtlustatakse ja täiendatakse vähem sagedase ja täiendava mikroandmete kogumisega;

— töötatakse välja statistika hariduse ja koolituse kohta ning ratsionaliseeritakse ja moderniseeritakse täiskasvanuhariduse uuringut;

— pakutakse statistikat sissetulekute ebavõrdsuse kohta ning esitatakse võrreldav põhinäitaja riigi kohta, samuti andmed põhikaupade ja -teenuste ebavõrdse kättesaadavuse kohta;

— metoodikatöö füüsilise aktiivsuse ja kultuuri kohta;

— pakutakse statistikat kuritegevusohutuse, tervise, nagu on kokku lepitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta raammääruses (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, ( 4 ) ja puuete kohta;

— viiakse ellu migratsioonistatistika ühtlustamise tööprogrammi meetmed;

— luuakse elukvaliteedi näitajad ühiskonna arengu mõõtmiseks ning

— alustatakse järgmise rahvaloenduse (kavandatud aastaks 2021) ettevalmistust.

3.3. Georuumiline, keskkonna- ja põllumajandusstatistika ning muid sektoreid kajastav statistika

Statistika kombineerimine ruumiliste andmete ja georuumilise analüüsiga annab uusi võimalusi, mida ESSi raames täiendavalt uuritakse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata spetsiifilistele küsimustele, nagu konfidentsiaalsus ja statistiline valiidsus väikeseid piirkondi käsitlevate hinnangute puhul.

Tulevikus on väga oluline energia- ja transpordistatistika, mis toetab strateegiat „Euroopa 2020” ja kliimamuutuste poliitikat.

Põllumajanduse tähtsus liidu poliitikavaldkondade hulgas säilib ka ajavahemikus 2013–2017. Statistikatööd mõjutab tugevalt pärast 2013. aastat toimuv ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine. Keskseteks valdkondadeks on keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse/ökosüsteemide, inimtervise ja ohutuse ning sotsiaalne mõõde.

Toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist, kasutades paindlikumalt ja rohkem ruumilist infot, mis on kombineeritud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase statistilise teabega.

— arendatakse, hooldatakse ja kasutatakse ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE), mis on rajatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ, ( 5 ) ning eelkõige liidu geoinfoportaali;

— tehakse kättesaadavaks geograafiline teave, tehes koostööd liidu programmidega maakasutusuuringute ja kaugseire puhul ning

— võimaluse korral integreeritakse statistilist teavet, luues sellega paindliku, mitmel allikal põhineva taristu sihipäraseks aegruumiliseks analüüsiks.

— luuakse keskne statistikakogum ressursside kohta (prügi ja ringlussevõtt, vesi, toorainete leiukohad, ökosüsteemi teenused ja bioloogiline mitmekesisus riiklikul ja võimaluse korral piirkondlikul tasandil) ning keskne statistikakogum kliimamuutuste kohta, et hõlbustada selle mõju leevendamist ning kohanemismeetmeid ja poliitikat kõikidel asjakohastel tasanditel, alates kohalikust ja lõpetades liidu tasandiga.

Eesmärk saavutatakse järgmiste valdkondade statistika tegemise ja levitamise abil:

— transpordiohutus, reisijate liikuvus, maanteeliikluse mõõtmine ja intermodaalne kaubavedu.

Pakkuda säästvuse ja maaelu arenguga seotud ning Euroopa strateegilisi eesmärke kajastavat põllumajandus-, kalandus- ja metsandusstatistikat ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika arendamiseks ja seireks, võttes regulaarseid meetmeid statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks.

— vaadatakse läbi ja lihtsustatakse põllumajandusandmete kogumist kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisega pärast 2013. aastat;

— uuendatakse põllumajandusandmete kogumist, eelkõige eesmärgiga parandada andmete kvaliteeti ja ajakohasust;

— maakasutuse ja maakatte andmete haldussüsteem vaadatakse põhjalikult läbi ning selle alusel töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus süsteem;

— võetakse kasutusele põllumajanduse keskkonnanäitajate ühtne kogumissüsteem, võimaluse korral olemasolevate andmete põhjal;

— luuakse ja levitatakse metsamajandust käsitlevaid keskseid andmeid integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi metsandust käsitleva osa põhjal (metsa pindala, kasvava puidu maht ja väärtus, metsamajanduse ja metsavarumise arvepidamine).

ESS seisab praegu silmitsi mitme väljakutsega: suurenev nõudlus kvaliteetse statistika järele, kasvav vajadus keerulise mitmemõõtmelise statistika järele, uute toimijate lisandumine teabeturule, ressursside piiratus, vajadus vähendada vastajate statistilist koormust ning teabevahendite mitmekesistumine. See tähendab, et Euroopa ametliku statistika tegemise ja levitamise meetodeid tuleb pidevalt kohandada.

Tugevdada tegevusjuhise rakendamise heade tavade vahetust ja tagada see, et kvaliteediaruanded vastaksid kasutajate eri vajadustele.

— võetakse kasutusele uued seiremehhanismid ning vastastikuste eksperdihinnangute teine voor, et hinnata vastavust tegevusjuhisele;

— ühtlustatakse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kvaliteedi tagamise raamistikud;

— kvaliteediaruannete puhul rahuldatakse kasutajate vajadused ning

— mitmesuguste statistiliste valdkondade kvaliteediaruanded standarditakse liidu tasandil.

ESSi ees seisab suur väljakutse: kuidas tagada kvaliteetne Euroopa statistika, mis rahuldab suureneva vajaduse statistika järele ajal, mil liikmesriikide eelarved vähenevad märkimisväärselt ning töötajate arv ei kasva ei komisjonis ega ka liikmesriikides, mis mõne asutuse jaoks tähendab, et reaalselt töötajate arv kahaneb. Pidades silmas ressursside piiratust nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, on oluline tugevdada prioriteetide seadmise ja lihtsustamise meetmeid, mis nõuavad pühendumist kõigilt ESSi partnereilt. Iga-aastaste tööprogrammide koostamise olulise osana on võetud kasutusele prioriteetide seadmise mehhanism ja seda rakendatakse kogu programmi jooksul. Mehhanism sisaldab muu hulgas statistikanõuete iga-aastast läbivaatamist, lähtuvalt komisjoni kavandatud algatustest statistikanõuete vähendamiseks, arvestades kasutajate, tegijate ja vastajate huve. Protsess tuleks tagada tihedas koostöös Euroopa statistika kasutajate ja tegijatega.

Rakendada ESSi prioriteetide seadmise mehhanism, et lihtsustada aruandlusnõudeid ja kohanduda uute statistikavajadustega, võttes arvesse statistika tegijate piiranguid, vastamiskoormust ja kasutajate vajadusi.

— määratletakse prioriteedid ja ressursid eraldatakse neile vastavalt;

— ESSi prioriteedid määratletakse artiklis 9 osutatud iga-aastaste tööprogrammide osana;

— iga-aastastes tööprogrammides võetakse arvesse statistika kasutajate ja tegijatega peetud konsultatsioonide tulemusi ning

— kasutajatele teatatakse lihtsustatavad statistikavaldkonnad ja andmete kogumise kohustused, mida vähendatakse või mis lõpetatakse.

Võtta ESSi kasutuselevõtust tulenevaid kulusid arvesse võttes järk-järgult kasutusele ESSi ärimudel, mis võimaldab Euroopa statistika integreeritumat tegemist; ühtlustada ja standardida statistika tegemise meetodeid ja metaandmeid; suurendada horisontaalset (statistikavaldkondade vahel) ja vertikaalset (ESSi partnerite vahel) statistika tegemise protsesside integreeritust ESSis, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet; kasutada ja integreerida erinevaid andmeallikaid; teha mitmeotstarbelist statistikat. Erilist tähelepanu pööratakse konfidentsiaalsusega seotud küsimustele, mis tekivad seoses mikroandmete ja haldusandmete suurema kasutuse, taaskasutuse ja vahetusega.

— kasutatakse paremini asjakohaseid haldusandmeid kõikides statistikavaldkondades;

— määratletakse ja kasutatakse Euroopa statistika uusi andmeallikaid;

— komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaasutused osalevad tihedamalt haldusandmete kavandamisel;

— kasutatakse laialdasemalt statistilise sobitamise ja andmete ühendamise tehnikaid, et suurendada Euroopa statistika pakkumist;

— konkreetsetel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kasutatakse Euroopa lähenemisviisi statistikale, et vastata kiiresti poliitilistele vajadustele;

— ESSi koordineeritud meetmetega ühtlustatakse Euroopa statistika tegemise protsessi;

— ühtlustatakse täiendavalt eri statistikavaldkondade statistikamõisteid;

— arendatakse ja rakendatakse paindlikku IT-taristut ja tehnilisi standardeid, et parandada koostalitlusvõimet, andmete ja metaandmete jagamist ning ühtset andmete modelleerimist;

— kasutatakse standardseid IT-vahendeid kõikide statistikaprotsesside puhul;

— töötatakse välja metoodikastandardid, et suurendada ühtlustatud metoodika (sealhulgas segalähenemine andmete kogumisele) ja ühtlustatud metaandmete kasutamist ja kättesaadavust;

— tugevdatakse statistiliste äriregistrite rolli kohana, kus säilitatakse kõiki ettevõtlusega seotud statistilisi üksusi, ning neid kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise allikana ning

— parandatakse metaandmete pakkumist, nimelt esitatakse taustteave andmete kogumise, andmete kvaliteedi ning selle kohta, kuidas muuta andmed kasutajatele hõlpsamini arusaadavaks.

— ESSi raames toetatakse tõhusalt ja tulemuslikult partnerlusi;

— määratletakse ja rakendatakse ESSi koormuse ja töö jaotamise protsess ning

— arendatakse koostöövõrgustikke ning pannakse need toimima.

Teha ESS esimeseks Euroopa statistika andmeallikaks kõikidele kasutajatele, eelkõige avalik-õiguslikele ja erasektori otsustajatele, pakkudes kvaliteetset statistilist teavet, mis põhineb Euroopa statistikale vaba ja lihtsa juurdepääsu põhimõttel.

Tõhustada ja laiendada dialoogi statistika kasutajate ja tegijate vahel, et rahuldada kasutajate vajadused kvaliteetse statistika järele. Kasutajate osalemine uute arenduste varajases etapis on oluline ESSi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks.

Suurendada ja ratsionaliseerida levitatavate toodete valikut, et rahuldada uusi tehnoloogiaid kasutavate kasutajate vajadusi.

Luua ESSi sees kulutasuv, integreeritud ja turvaline taristu, mille abil pääseb teaduslikul eesmärgil ligi konfidentsiaalsetele andmetele.

— ESSi tunnustatakse kui kohta, kuhu Euroopa statistika kasutajad esimesena pöörduvad;

— luuakse integreeritud turvaline taristu liidu mikroandmetele juurdepääsuks;

— võetakse kasutusele süsteem, mis vastab kasutajate vajadusele saada statistilisele teabele juurdepääs kohe ning nõuandeid selle teabe tõlgendamiseks;

— levitatavaid tooteid kohandatakse kasutajate vajadustega, kasutades uusi tehnoloogiaid;

— väljastatakse rohkem statistilist teavet valdkondadevaheliste küsimuste kohta;

— kasutatakse rohkem uusi levitamis- ja teavitamistehnoloogiaid (nt SDMXi põhised);

— suurendatakse mikroandmekogumite pakkumist statistiliseks uurimistööks vastavalt andmete konfidentsiaalsust käsitlevatele liidu ja riigisisestele õigusaktidele ning

— koostatakse andmekogumeid, et hõlbustada statistiliste andmete kasutamist hariduslikel ja uurimistöö eesmärkidel.

Rahuldada ESSi õppimis- ja arenemisvajadus, pakkudes koolituskursusi ning õppimis- ja arenemisvõimalusi.

Tõhustada koostööd ESSi liikmete vahel teadmussiirde ning parimate tavade ja ühtsete innovaatiliste statistika koostamise lähenemisviiside vahetamise ja rakendamise kaudu.

Korraldada uurimisühenduste tegevust, osalust ja panust seoses statistilise tooteahela ja ametliku statistilise teabe kvaliteedi parandamisega.

— arendatakse kraadiõpet (nt riikliku statistika magistrikraad);

— pakutakse kasutajate ja muude kodanike vajadustele vastavat koolitust;

— uurimisprojektide tulemusi kasutatakse ulatuslikumalt statistika tegemisel ja levitamisel;

— ESSi tunnustatakse kui kohta, kuhu statistika uurimisühendused esimesena pöörduvad;

— tõhustatakse uurimisühenduste osalemist riikliku statistika alases teadustegevuses ning

— võetakse kasutusele asjakohased vahendid parimate tavade vahetuseks ja ESSi ühiste lahenduste rakendamiseks.

Partnerluse vaimus vastutavad nii riiklikud statistikaasutused kui komisjon (Eurostat) Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest.

Eesmärk saavutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 läbivaatamise ja komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsuse 2012/504/EL (Eurostati kohta) ( 6 ) rakendamise abil.

Tõhustada komisjoni (Eurostati) koordineerivat rolli Euroopa Liidu statistikaasutusena.

— komisjon (Eurostat) osaleb kõigis statistiliste aspektidega seotud komisjoni algatustes juba varases etapis ning

— peetakse regulaarseid sidusrühmade dialooge kõrgeimal juhtimistasandil.

Tugevdada koostööd EKPSi ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes osalevad andmete koostamises statistilistel või halduslikel eesmärkidel, ühiste projektide ja koordineeritud arengu kaudu. Tagada liidu ja rahvusvaheliste standardite ühtlus.

— rakendatakse ESSi ja EKPSi ühine kvaliteediraamistik;

— komisjon (Eurostat) osaleb rohkem rahvusvaheliste nõuanderühmade töös;

— määratletakse ja rakendatakse uued koostöövõimalused eesmärgiga tagada, et statistilised arendused oleksid rahvusvaheliste organisatsioonide vahel hästi kooskõlastatud ja et tööd jaotataks tõhusalt ning

— rakendatakse uued ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemi, ESA, ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ja maksebilansi käsiraamatud.

Edendada ja rakendada statistilise nõustamise ja statistilise abi meetmeid väljaspool liitu asuvates riikides kooskõlas liidu välispoliitiliste prioriteetidega, keskendudes eelkõige laienemisele ja Euroopa naabruspoliitikale.

— tugevdatakse ESSi liidrirolli rahvusvahelisel areenil;

— esitatakse andmeid liidu välispoliitika jaoks;

— toetatakse komisjoni talitusi arengupoliitika ja rahvusvahelise koostöö rakendamisel, nende suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kolmandate riikide piirkondade või kolmandate riikidega ühiste statistiliste huvide küsimustes;

— levitatakse asjakohaseid statistilisi andmeid, et toetada laienemisprotsessi ja läbirääkimisi;

— minimeeritakse erandid uutele liikmesriikidele, mis põhjustavad andmete puudumist;

— kolmandate riikidega sõlmitakse vastastikuse mõistmise lepingud ja memorandumid;

— kavandatakse ja rakendatakse tehnilise koostöö programme;

— tehniline abi suunatakse andmete ühtlustamisele ja esitamisele ning

— parandatakse ESSi liikmete vahelist koostööd ja kooskõlastamist.

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1383/2013, 17. detsember 2013,	L 354	84	28.12.2013