02013D1313 — ET — 21.03.2019 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 13132013/EL, 17. detsember 2013, liidu ►C1 elanikkonnakaitse ◄ mehhanismi kohta (ELT L 347 20.12.2013, lk 924) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1475, 2. oktoober 2018, |
L 250 |
1 |
4.10.2018 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/420, 13. märts 2019, |
L 77I |
1 |
20.3.2019 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 13132013/EL,
17. detsember 2013,
liidu ►C1 elanikkonnakaitse ◄ mehhanismi kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
I
PEATÜKK
ÜLD- JA ERIEESMÄRGID, REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Üldeesmärk ja reguleerimisese
1. Euroopa Liidu ►C1 elanikkonnakaitse ◄ mehhanismi („liidu mehhanism”) eesmärk on tugevdada liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning hõlbustada koordineerimist ►C1 elanikkonnakaitse ◄ vallas, et parandada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tõhusust.
2. Liidu mehhanismi abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse igasuguste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste eest, sealhulgas terroriaktide tagajärgede ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade eest nii liidus kui ka väljaspool seda. Terroriaktide või kiirgusõnnetuste tagajärgede puhul võib liidu mehhanism hõlmata üksnes valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.
3. Liidu mehhanism edendab liikmesriikidevahelist solidaarsust praktilise koostöö ja koordineerimise kaudu, piiramata liikmesriikide esmast vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda ja vara, sealhulgas kultuuripärandit, õnnetuste eest ning tagada oma õnnetuste ohjamise süsteemide piisav suutlikkus, mis võimaldab neil nõuetekohaselt ja järjepidevalt toime tulla sellise olemuse ja ulatusega õnnetustega, mida on mõistlikkuse piires võimalik ette näha ja milleks on võimalik valmistuda.
4. Käesoleva otsusega kehtestatakse liidu mehhanismi üldeeskirjad ning eeskirjad rahalise abi andmiseks liidu mehhanismi raames.
5. Liidu mehhanism ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad kehtivatest liidu õigusaktidest, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamiselepingust või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest.
6. Käesolevat otsust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1257/96, määruse (EÜ) nr 1406/2002, määruse (EÜ) nr 1717/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL ( 1 ) või nende liidu õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis käsitlevad tegevusprogramme tervishoiu, siseasjade ja õigusküsimuste valdkonnas.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat otsust kohaldatakse ►C1 elanikkonnakaitsealase ◄ koostöö suhtes. Nimetatud koostöö hõlmab järgmist:
a) ennetus- ja valmisolekumeetmed liidu sees ning ka väljaspool liitu, mis puudutab artikli 5 lõiget 2, artikli 13 lõiget 3 ja artiklit 28 ning
b) meetmed, millega aidatakse reageerida õnnetuse otsestele kahjulikele tagajärgedele liidus või väljaspool liitu, sealhulgas artikli 28 lõikes 1 osutatud riikides, kui mehhanismi kaudu on esitatud abitaotlus.
2. Käesoleva otsusega võetakse arvesse eraldatud, äärepoolseimate ja muude liidu piirkondade või saarte erivajadusi seoses õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega ning ülemeremaade ja -territooriumide erivajadusi õnnetustele reageerimisel.
Artikkel 3
Erieesmärgid
1. Liidu mehhanism toetab, täiendab ja hõlbustab liikmesriikide meetmete koordineerimist järgmiste ühiste erieesmärkide nimel:
a) saavutada kõrgetasemeline kaitse õnnetuste eest, ennetades või vähendades nende võimalikku mõju, edendades ennetuskultuuri ning parandades koostööd ►C1 elanikkonnakaitse- ◄ ja muude asjakohaste teenistuste vahel;
b) suurendada valmisolekut õnnetustele reageerimiseks liikmesriikide ja liidu tasandil;
c) kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral, sealhulgas võttes meetmeid õnnetuste otseste tagajärgede leevendamiseks;
d) suurendada üldsuse teadlikkust ja valmisolekut õnnetusteks;
e) suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist ning
f) tõhustada koostööd ja koordineerimist piiriülesel tasandil ja nende liikmesriikide vahel, keda ohustavad sama laadi õnnetused.
2. Näitajaid kasutatakse vastavalt vajadusele käesoleva otsuse kohaldamise järelevalveks, hindamiseks ja läbivaatamiseks. Nimetatud näitajad sisaldavad järgmist:
a) edusammud õnnetuste ennetamise raamistiku rakendamisel; neid mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud teabe;
b) edusammud õnnetusteks valmisoleku taseme tõstmisel, mõõdetuna ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ hulgaga, mis puudutab artiklis 11 sätestatud suutlikkuseesmärke, ning CECISes registreeritud moodulite arvuga;
c) edusammud õnnetustele reageerimise parandamisel, mõõdetuna liidu mehhanismi raames toimuvate missioonide kiiruse ning osutatava abi panusega kohapealsete vajaduste rahuldamisse ning
d) edusammud üldsuse teadlikkuse ja õnnetusteks valmisoleku parandamisel, mõõdetuna liidu kodanike teadlikkuse tasemega nende piirkonna riskide kohta.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
„õnnetus” – olukord, millel on või võib olla tõsine mõju inimestele, keskkonnale või varale, sealhulgas kultuuripärandile; |
2. |
„reageerimine” – õnnetuse ohu olemasolu korral, õnnetuse ajal või pärast õnnetust selle otseste kahjulike tagajärgedega tegelemiseks liidu mehhanismi raames esitatud abitaotluse aluselvõetavad meetmed; |
3. |
„valmisolek” – varasemast tegevusest tulenev inimeste ja materiaalsete vahendite, struktuuride, kogukondade ja organisatsioonide valmisolek ja võime, mis tuleneb varasemast tegevusest ning mis võimaldab neil tagada tõhusalt kiire reageerimine õnnetusele; |
4. |
„ennetamine” – igasugune tegevus, mille eesmärk on vähendada riske või leevendada õnnetuste kahjulikke tagajärgi inimestele, keskkonnale või varale, sealhulgas kultuuripärandile; |
5. |
„varajane hoiatamine” – õigeaegse ja tõhusa teabe andmine, mis võimaldab võtta meetmeid õnnetuse riskide ja kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks ning tõhusaks reageerimiseks valmisoleku hõlbustamiseks; |
6. |
„moodul” – eelnevalt kindlaksmääratud ülesandest ja vajadustest lähtuv liikmesriikide vahendite iseseisev ja sõltumatu kord või liikmesriikide liikuv operatiivne reageerimisrühm, millel on vajalikud inim- ja materiaalsed vahendid ning mida saab kirjeldada lähtuvalt selle tegevusvõimest või selle täidetava(te)st ülesandest/ülesannetest; |
7. |
„riskihindamine” – üldine valdkondadevaheline riskide kindlakstegemise, analüüsi ja hindamise protsess riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil hindamiseks; |
8. |
„riskijuhtimissuutlikkus” – liikmesriigi või selle piirkondade suutlikkus oma riskihindamistes kindlaks tehtud riske (õnnetuse mõjud ja tõenäosus) vähendada, eelkõige nendega kohaneda ja/või neid leevendada kõnealuses liikmesriigis vastuvõetaval tasemel. Riskijuhtimissuutlikkust hinnatakse seoses tehnilise, finants- ja haldussuutlikkusega teostada asjakohast: a) riskihindamist, b) riskijuhtimise planeerimist (ennetamiseks ja valmisolekuks) ning c) võtta asjakohaseid riskide ennetamise ja nendeks valmisoleku meetmeid. |
9. |
„vastuvõtva riigi toetus” – abi saava või abi saatva riigi või komisjoni tegevus valmisoleku- ja reageerimisetapil, eesmärgiga eemaldada võimalikud takistused rahvusvahelise abi jagamisel, mida pakutakse liidu mehhanismi kaudu. See hõlmab liikmesriikide toetust, et lihtsustada kõnealuse abi transiiti läbi nende territooriumi; |
10. |
„reageerimissuutlikkus” – abi, mida võidakse anda taotluse korral liidu mehhanismi kaudu; |
11. |
„logistiline tugi” – oluline varustus või teenused, mida artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas kommunikatsioon, ajutine majutus, toit või transport riigis; |
12. |
„osalev riik” – liidu mehhanismis vastavalt artikli 28 lõikele 1 osalev kolmas riik. |
II
PEATÜKK
ENNETAMINE
Artikkel 5
Ennetusmeetmed
1. Ennetuseesmärkide ja -meetmete elluviimiseks teeb komisjon järgmist:
a) võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning paremini hõlbustada ja edendada koostööd ning teadmiste, teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste, parimate tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas;
b) toetab ja soodustab liikmesriikide riskihindamist ja riskide kaardistamist heade tavade jagamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele;
c) koostab valdkondadeülese ülevaate ja kaardi liidus aset leida võivatest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud õnnetustest ja ajakohastab seda regulaarselt, kohaldades ühtset lähenemisviisi eri poliitikavaldkondades, mis võivad tegeleda õnnetuste ennetamisega või seda mõjutada, ning võttes arvesse kliimamuutuste tõenäolisi mõjusid;
d) innustab vahetama häid tavasid seoses riiklike ►C1 elanikkonnakaitsesüsteemide ◄ ettevalmistamisega, et tulla toime kliimamuutuste mõjuga;
e) toetab ja soodustab liikmesriikide riskijuhtimise arendamist ja rakendamist heade tavade jagamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele;
f) kogub ja levitab liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud teavet, organiseerib kogemuste vahetamise riskijuhtimissuutlikkuse hindamise vallas ning hõlbustab ennetamise ja valmisoleku planeerimise heade tavade vahetamist, sealhulgas vabatahtlike vastastikuste eksperdihinnangute kaudu;
g) annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt artikli 6 punktis c sätestatud tähtaegadele korrapäraselt aru artikli 6 rakendamisel tehtud edusammudest;
h) edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi;
i) toonitab riskiennetuse tähtsust, toetab liikmesriike teadlikkuse suurendamisel, üldsuse teavitamisel ja harimisel ning toetab liikmesriikide jõupingutusi üldsuse teavitamisel häiresüsteemidest, andes suuniseid selliste süsteemide kohta, sealhulgas piiriülesel tasandil;
j) edendab ennetusmeetmeid liikmesriikides ja artiklis 28 osutatud kolmandates riikides heade tavade tutvustamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele ning
k) võtab tihedas koostöös liikmesriikidega ennetustegevuses vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis a esitatud eesmärk.
2. Liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotluse korral võib komisjon lähetada kohale eksperdirühma, et ennetusmeetmete osas nõu anda.
Artikkel 6
Riskijuhtimine
1. Selleks et edendada tõhusat ja ühtset lähenemisviisi õnnetuste ennetamisele ja õnnetusteks valmisolekule mittetundliku teabe, nimelt teabe, mille avaldamine ei ole vastuolus liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvidega, jagamise ja parimate tavade vahetamise kaudu liidu mehhanismi raames, peavad liikmesriigid:
a) arendama edasi riskihindamist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;
b) arendama edasi riskijuhtimissuutlikkuse hindamist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;
c) arendama ja täiustama veelgi õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;
d) tegema komisjonile kättesaadavaks punktides a ja b esitatud asjakohaste elementide kokkuvõtte, keskendudes peamistele riskidele. Piiriülese mõjuga peamiste riskide ning asjakohasel juhul väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide puhul peavad liikmesriigid kirjeldama esmatähtsaid ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Kokkuvõte esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga kolme aasta järel ning iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi;
e) osalema vabatahtlikult vastastikuste eksperdihinnangute koostamises riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohta.
2. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega luua ka spetsiaalsed konsultatsioonimehhanismid, et parandada asjakohaste ennetus- ja valmisolekumeetmete kavandamist ja koordineerimist nende liikmesriikide vahel, keda ohustavad sarnast laadi õnnetused, sealhulgas nii piiriülese mõjuga kui ka väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide kohta kooskõlas lõike 1 punktiga d.
3. Lisaks töötab komisjon 22. detsembriks 2019 koostöös liikmesriikidega välja lõike 1 punktis d osutatud kokkuvõtete esitamise suunised.
4. Kui liikmesriik taotleb liidu mehhanismi kaudu tihti samalaadset abi sama laadi õnnetuste puhul, võib komisjon pärast mehhanismi aktiveerimise põhjuste ja asjaolude põhjalikku analüüsimist ja eesmärgiga toetada asjaomast liikmesriiki ennetus- ja valmisoleku taseme tõstmisel teha järgmist:
a) taotleda, et liikmesriik esitaks lisateabe konkreetsete, asjaomast laadi õnnetuse riskiga seotud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta ning
b) asjakohasel juhul ja esitatud teabe põhjal
i) teha ettepaneku lähetada kohapeale eksperdirühm, kes annaks nõu ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta, või
ii) teha soovitusi ennetus- ja valmisoleku taseme tõstmiseks asjaomases liikmesriigis. Komisjon ja asjaomane liikmesriik hoiavad teineteist kursis nende soovituste alusel võetud meetmetega.
Kui liikmesriik taotleb liidu mehhanismi kaudu samalaadset abi sama laadi õnnetuste puhul kolm korda kolme järjestikuse aasta jooksul, kohaldatakse punkte a ja b, välja arvatud juhul, kui mehhanismi sagedase aktiveerimise põhjuste ja asjaolude põhjalik analüüs näitab, et see ei ole vajalik.
III
PEATÜKK
VALMISOLEK
Artikkel 7
Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus
Käesolevaga luuakse hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC). ERCC tagab ööpäevaringse tegutsemissuutlikkuse ning teenindab liikmesriike ja komisjoni liidu mehhanismi eesmärkide täitmisel.
Artikkel 8
Komisjoni üldised valmisolekumeetmed
Komisjon rakendab järgmisi valmisolekumeetmeid:
a) haldab ERCCd;
b) haldab ühist hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS), võimaldades teabe edastamist ja vahetamist ERCC ning liikmesriikide kontaktpunktide vahel;
c) aitab kaasa Euroopale ühist huvi pakkuvate riikidevaheliste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele ja paremale integreerimisele, et võimaldada kiirreageerimist ning soodustada riiklike varajase hoiatamise ja häiresüsteemide omavahelist seotust ja nende seotust ERCC ning CECISega. Kõnealustes süsteemides tuleb arvesse võtta olemasolevaid ja tulevasi teabe-, seire- ja tuvastamisallikaid ja -süsteeme ning neile tugineda;
d) tagab ja haldab võimet mobiliseerida ja sündmuskohale saata eksperdirühmi, kes:
i) hindavad vajadusi, mida saab abi taotlevas riigis tõenäoliselt liidu mehhanismi raames käsitleda;
ii) lihtsustavad vajaduse korral õnnetustele reageerimise abioperatsioonide koordineerimist kohapeal ja teevad koostööd abi taotleva riigi pädevate asutustega ning
iii) varustavad abi taotlevat riiki eksperdiarvamustega ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmete kohta;
e) tagab ja säilitab suutlikkuse pakkuda nimetatud eksperdirühmadele logistilist tuge;
f) loob võrgustiku liikmesriikide koolitatud ekspertidest, kes saaksid tulla ERCC-le lühikese etteteatamisajaga appi, et täita järelevalve-, teavitamis- ja koordineerimisülesandeid, ning haldab seda võrku;
g) hõlbustab liikmesriikide õnnetustele reageerimise vahendite eelpaigutamise koordineerimist liidus;
h) toetab jõupingutusi moodulite ja teiste reageerimisvahendite koostoimimisvõime parandamiseks, võttes arvesse liikmesriikide ja rahvusvahelise tasandi head tava;
i) võtab oma pädevuse piires meetmeid, mis on vajalikud, et hõlbustada vastuvõtva riigi toetust, sealhulgas vastuvõtva riigi toetuse suuniste koostamist ja ajakohastamist koos liikmesriikidega, tuginedes praktilisele kogemusele;
j) toetab liikmesriikide valmisolekustrateegiate vabatahtlike vastastikuse hindamise kavade koostamist eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel, mis võimaldab sõnastada soovitusi liidu valmisolekutaseme tõstmiseks ning
k) võtab tihedas koostöös liikmesriikidega valmisolekuks vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud eesmärk.
Artikkel 9
Liikmesriikide üldised valmisolekumeetmed
1. Liikmesriigid teevad vabatahtlikult tööd moodulite arendamise suunas, eelkõige selleks, et need vastaksid esmatähtsatele sekkumis- või toetusvajadustele liidu mehhanismi raames.
Liikmesriigid määravad eelnevalt oma pädevates teenistustes, eelkõige ►C1 elanikkonnakaitse- ◄ või muus päästeteenistuses, kindlaks need moodulid või muud reageerimisvahendid ning eksperdid, mille või kelle võiks teha taotluse korral kättesaadavaks missiooni korraldamiseks liidu mehhanismi kaudu. Nad võtavad arvesse asjaolu, et mooduli või muu reageerimisvahendi koosseis võib sõltuda õnnetuse liigist ja õnnetusega seotudkonkreetsetest vajadustest.
2. Moodulid koosnevad ühe või mitme mehhanismis osaleva liikmesriigi ressurssidest ning:
a) suudavad täita oma eelnevalt kindlaks määratud ülesandeid reageerimise valdkonnas kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste suunistega ning seega:
i) on neid võimalik lähetada väga lühikese etteteatamisajaga pärast abitaotluse esitamist ERCC kaudu ning
ii) suudavad töötada teatud aja jooksul iseseisvalt ja sõltumatult;
b) on koostoimimisvõimelised teiste moodulitega;
c) läbivad väljaõppe ja osalevad õppustel koostoimimisnõuetele vastamiseks;
d) määratakse moodulite läbiviimise eest vastutava isiku alluvusse;
e) suudavad teha vajaduse korral koostööd muude liidu organite ja/või rahvusvaheliste institutsioonidega, eelkõige ÜROga.
3. Liikmesriigid määravad eelnevalt vabatahtlikkuse alusel kindlaks eksperdid, keda võib eksperdirühma liikmetena õnnetuskohale lähetada, nagu on täpsustatud artikli 8 esimese lõigu punktis d.
4. Liikmesriigid kaaluvad võimalust anda vajaduse korral muid reageerimisvahendeid, mida pädevad teenistused pakkuda suudaksid või mida võivad anda valitsusvälised organisatsioonid ja muud asjaomased üksused.
Muud reageerimisvahendid võivad hõlmata ühe või mitme liikmesriigi ressursse ning vajaduse korral:
a) suudavad täita oma ülesandeid reageerimise valdkonnas kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste suunistega ning seega:
i) on neid võimalik lähetada väga lühikese etteteatamisajaga pärast abitaotluse esitamist ERCC kaudu ning
ii) suudavad vajaduse korral töötada teatud aja jooksul iseseisvalt ja sõltumatult;
b) suudavad teha vajaduse korral koostööd muude liidu organite ja/või rahvusvaheliste institutsioonidega, eelkõige ÜROga.
5. Liikmesriigid võivad nõuetekohaseid julgeolekupiiranguid järgides anda teavet asjaomaste sõjaliste vahendite, näiteks transpordi ja logistilise või meditsiinilise toe kohta, mida võiks viimase abinõuna kasutada liidu mehhanismi raames antava abi osana.
6. Liikmesriigid annavad komisjonile asjakohast teavet ekspertide, moodulite ja muude reageerimisvahendite kohta, mille või kelle nad teevad kättesaadavaks abi andmiseks liidu mehhanismi kaudu vastavalt lõigetes 1–5 osutatule ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet.
7. Liikmesriigid määravad artikli 8 punktis b osutatud kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni.
8. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid valmisolekumeetmeid, et hõlbustada vastuvõtva riigi toetust.
9. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada nende pakutava abi õigeaegne transport, saades kooskõlas artikliga 23 selleks toetust komisjonilt.
Artikkel 10
Operatsioonide kavandamine
1. Komisjon ja liikmesriigid töötavad koos selle nimel, et parandada nii loodusõnnetustele kui ka inimtegevusest tingitud õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist liidu mehhanismi raames, sealhulgas töötades välja õnnetustele reageerimise stsenaariume, mille aluseks on artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud riskihindamised ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaade, kaardistades vahendeid ja koostades kavasid reageerimisvahendite kasutusele võtmiseks.
2. Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks koostoime ►C1 elanikkonnakaitseabi ◄ ning liidu ja liikmesriikide humanitaarabi vahendite vahel humanitaarkriisile reageerimise operatsioonide kavandamisel väljaspool liitu ning edendavad seda koostoimet.
Artikkel 11
Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurss
1. Luuakse Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurss. See koosneb liikmesriikide poolt varem vabatahtlikult eraldatud reageerimisvahenditest ning hõlmab mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja ekspertide kategooriaid.
1a. Liikmesriikide poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi kaudu antud abi täiendab taotlevas liikmesriigis olemas olevaid reageerimisvahendeid, ilma et see piiraks liikmesriikide esmast vastutust oma territooriumil õnnetuste ennetamisel ja neile reageerimisel.
2. Kindlaks tehtud riskide, üldise suutlikkuse ja puudujääkide põhjal määrab komisjon artikli 32 lõike 1 punkti f alusel vastu võetavate rakendusaktidega kindlaks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi jaoks vajaminevate peamiste reageerimisvahendite liigid ja kogused („suutlikkuse eesmärgid”).
Komisjon jälgib koostöös liikmesriikidega edusamme käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktides sätestatud suutlikkuse eesmärkide saavutamisel ning teeb kindlaks potentsiaalselt olulised puudujäägid Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi reageerimissuutlikkuses. Kui sellised puudujäägid on kindlaks tehtud, analüüsib komisjon, kas vajalikud reageerimisvahendid on liikmesriikidele kättesaadavad väljaspool Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi. Komisjon innustab liikmesriike käsitlema Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursis esinevaid olulisi reageerimissuutlikkuse puudujääke ja võib toetada liikmesriike vastavalt artiklile 20, artikli 21 lõike 1 punktile i ja artikli 21 lõikele 2.
3. Komisjon määrab kindlaks liikmesriikide poolt ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ suunatavate reageerimisvahendite kvaliteedinõuded. Kvaliteedinõuded põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel, kui sellised standardid on olemas. Liikmesriigid vastutavad oma reageerimisvahendite kvaliteedi tagamise eest.
4. Komisjon loob sertifitseerimise ja registreerimise protsessi vahendite jaoks, mille liikmesriigid ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ kättesaadavaks teevad, ja haldab seda.
5. Liikmesriigid määravad vabatahtlikkuse alusel kindlaks ja registreerivad reageerimisvahendid, mida nad ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ suunavad. Kahe või mitme liikmesriigi pakutavad rahvusvahelised moodulid registreerivad ühiselt kõik mooduliga seotud liikmesriigid.
6. Reageerimisvahendid, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ jaoks, on riiklike vajaduste jaoks kasutamiseks alati kättesaadavad.
7. ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ osaks olevad liikmesriikide reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Lõpliku otsuse nende kasutamise kohta teevad liikmesriigid, kes asjaomased reageerimisvahendid registreerisid. Kui riigisisesed hädaolukorrad, vääramatu jõud või erandjuhtudel muud tõsised põhjused takistavad liikmesriigil neid reageerimisvahendeid konkreetse õnnetuse korral kättesaadavaks tegemast, teatab asjaomane liikmesriik sellest võimalikult kiiresti komisjonile, osutades käesolevale artiklile.
8. Kasutuselevõtu korral jäävad liikmesriikide reageerimisvahendid nende juhtimise ja kontrolli alla ning need võib komisjoniga konsulteerides igal ajal tagasi võtta, kui riigisisesed hädaolukorrad, vääramatu jõud või erandjuhtudel muud tõsised põhjused takistavad liikmesriigil nimetatud reageerimisvahendeid kättesaadavana hoidmast. Eri reageerimisvahendite koordineerimist hõlbustab vajaduse korral komisjon ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16.
9. Liikmesriigid ja komisjon tagavad piisava teadlikkuse ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ kasutavate operatsioonide kohta.
Artikkel 12
RescEU
1. Luuakse rescEU, et anda abi eriti rasketes olukordades, kus riiklikul tasandil olemas olev üldine suutlikkus ja liikmesriikide poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi eraldatud reageerimisvahendid ei suuda neis oludes tagada tõhusat reageerimist artikli 1 lõikes 2 osutatud eri liiki õnnetuste puhul.
Selleks et tagada tõhus reageerimine õnnetustele, tagavad komisjon ja liikmesriigid asjakohasel juhul rescEU vahendite piisava geograafilise jaotuse.
2. Komisjon määrab artikli 32 lõike 1 punkti g alusel vastu võetavate rakendusaktidega kindlaks, millistest reageerimisvahenditest rescEU koosneb, võttes arvesse kindlakstehtud ja uusi riske, üldist suutlikkust ja puudujääke liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide ning erakorralise meditsiiniabi valdkondades. Kõnealuste rakendusaktidega tagatakse kooskõla muude kohaldatavate liidu õigusaktidega. Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 22. juunil 2019.
3. RescEU vahendeid omandavad, rendivad või liisivad liikmesriigid. Sel eesmärgil võib komisjon anda liikmesriikidele otsetoetusi ilma konkursikutseta. Kui komisjon hangib rescEU vahendid liikmesriikide nimel, kohaldatakse ühist hankemenetlust. Liidu rahalist toetust antakse kooskõlas liidu finantsreeglitega.
RescEU vahendid võtab vastu liikmesriik, kes asjaomased vahendid omandab, rendib või liisib. Ühise hankimise korral võtab rescEU vahendid vastu liikmesriik, kelle nimel need hangitakse.
4. Komisjon määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks rescEU osaks olevate reageerimisvahendite kvaliteedinõuded. Kvaliteedinõuded põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel, kui sellised standardid on olemas.
5. Liikmesriik, kes omab, rendib või liisib rescEU vahendeid, tagab nende vahendite registreerimise CECISes ning asjaomaste vahendite kättesaadavuse ja kasutusele võetavuse liidu mehhanismi kohastes operatsioonides.
RescEU vahendeid võib kasutada üksnes riiklike vajaduste jaoks, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 4a, kui neid ei kasutata ega vajata liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks.
RescEU vahendeid kasutatakse vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktidele ning komisjoni ja asjaomaseid vahendeid omava, liisiva või rentiva liikmesriigi vahelisele tegevuslepingule, milles lepitakse kokku rescEU vahendite, sealhulgas osaleva personali lähetamise tingimused.
6. RescEU vahendid tehakse liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks kättesaadavaks pärast ERCC kaudu esitatud abitaotlust vastavalt artiklile 15 või artikli 16 lõigetele 1–9 ning 11, 12 ja 13. Otsuse vahendite kasutusele võtmise ja demobiliseerimise kohta ning kõik otsused vasturääkivate taotluste puhul teeb komisjon tihedas koostöös taotluse esitanud liikmesriigi ja vahendeid omava, rentiva või liisiva liikmesriigiga vastavalt käesoleva artikli lõike 5 kolmandas lõigus kindlaks määratud tegevuslepingutele.
Liikmesriik, kelle territooriumil rescEU vahendid kasutusele võetakse, vastutab reageerimisoperatsioonide juhtimise eest. Kui vahendid võetakse kasutusele väljaspool liitu, vastutavad rescEU vahendeid vastuvõtvad liikmesriigid selle eest, et rescEU vahendid on täielikult integreeritud üldisesse reageerimisse.
7. Kasutusele võtmise korral lepib komisjon taotleva liikmesriigiga ERCC kaudu kokku rescEU vahendite operatiivses kasutamises. Taotlev liikmesriik hõlbustab oma reageerimisvahendite ja rescEU tegevuse operatiivset koordineerimist operatsioonide käigus.
8. Eri reageerimisvahendite koordineerimist hõlbustab asjakohasel juhul komisjon ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16.
9. Liikmesriike teavitatakse rescEU vahendite operatiivsest staatusest CECISe kaudu.
10. Kui väljaspool liitu toimunud õnnetus võib märkimisväärselt mõjutada ühte või mitut liikmesriiki või nende kodanikke, võib rescEU vahendid kasutusele võtta vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6 ja 9.
Kui rescEU vahendid võetakse kasutusele kolmandates riikides, võivad liikmesriigid vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktile keelduda oma personali lähetamisest teatavatel konkreetsetel juhtudel, mis on täpsemalt kindlaks määratud käesoleva artikli lõike 5 kolmandas lõigus osutatud tegevuslepingutes.
Artikkel 13
Liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik
1. Komisjon loob asjaomaste elanikkonnakaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate ja institutsioonide, sealhulgas tippkeskuste, ülikoolide ja teadlaste võrgustiku, millest moodustub koos komisjoniga liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse liikmesriikides ja kohapeal tegutsevates organisatsioonides olemas olevaid eksperditeadmisi.
Püüeldes sooliselt tasakaalustatud koosseisu poole ja tehes asjakohasel juhul tihedat koostööd asjaomaste teadmuskeskustega, täidab võrgustik koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid:
a) loob elanikkonnakaitse ja muude päästetöötajate väljaõppeprogrammi, mis hõlmab õnnetuste ennetamist, õnnetusteks valmisolekut ja õnnetustele reageerimist, ning haldab seda. Programm peab hõlbustama parimate tavade vahetamist elanikkonnakaitse valdkonnas, hõlmama ühiskursuseid ja eksperditeadmiste vahetamise süsteemi õnnetuste ohjamise valdkonnas, sealhulgas noorte spetsialistide ja kogenud vabatahtlike vahetusi ning liikmesriikide ekspertide lähetamist.
Väljaõppeprogrammi eesmärk on tõhustada artiklites 9, 11 ja 12 osutatud vahendite koordineeritust, kokkusobivust ja vastastikust täiendavust ning parandada artikli 8 punktides d ja f osutatud ekspertide pädevust;
b) loob väljaõppevõrgustiku, mis on avatud ►C1 elanikkonnakaitse ◄ ja päästetöötajate väljaõppekeskustele ning teistele asjaomastele osalejatele ja institutsioonidele, kes tegelevad õnnetuste ennetamise, õnnetusteks valmisoleku ja õnnetustele reageerimisega.
Väljaõppekeskuse eesmärgid on järgmised:
i) tõhustada kõiki õnnetuste ohjamise etappe, võttes arvesse kohanemist kliimamuutustega ja nende leevendamist;
ii) luua oma liikmete vahel koostoime kogemuste ja heade tavade vahetamise ning asjaomase teadustegevuse, saadud kogemustele toetumise, kursuste ja seminaride, õppuste ja katseprojektide abil ning
iii) töötada välja juhiseid liidu ja rahvusvahelise ►C1 elanikkonnakaitse ◄ väljaõppe kohta, sealhulgas väljaõpe õnnetuste ennetamise, õnnetusteks valmisoleku ja õnnetustele reageerimise kohta;
c) töötab välja strateegilise raamistiku, milles esitatakse õppuste eesmärgid ja roll ning pikaajaline laiaulatuslik kava õppuste prioriteetide kohta, ning loob õppuste programmi ja haldab seda;
d) loob liidu mehhanismi raames võetud ►C1 elanikkonnakaitse ◄ meetmetest saadud kogemusi käsitleva programmi, mis hõlmab aspekte kogu õnnetuste ohjamise tsüklist, et luua ulatuslik alus õppeprotsesside ja teadmiste arendamise jaoks, ning haldab seda programmi. Programm sisaldab järgmist:
i) kõigi liidu mehhanismi raames võetavate asjakohaste ►C1 elanikkonnakaitse ◄ meetmete järelevalve, analüüs ja hindamine;
ii) saadud kogemuste rakendamise edendamine, et luua kogemuspõhine alus õnnetuste ohjamise tsükli tegevuste arendamiseks;
iii) meetodite ja vahendite arendamine kogemuste kogumiseks, analüüsimiseks, edendamiseks ja rakendamiseks.
Kõnealune programm sisaldab vajaduse korral ka väljaspool liitu abimissioonidelt saadud kogemusi seoses liidu mehhanismi raames antava abi ning humanitaarabi vaheliste seoste ja sünergia ärakasutamisega;
e) koostab suunised teadmiste levitamiseks ja punktides a-d osutatud eri ülesannete täitmiseks liikmesriigi tasandil ning
f) soodustab teadus- ja uuendustegevust ning julgustab liidu mehhanismi tarvis asjakohaste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist.
2. Lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel võtab komisjon eriti arvesse samalaadsete õnnetusohtudega kokku puutuvate liikmesriikide vajadusi ja huve.
3. Liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotlusel võib komisjon lähetada koha peale eksperdirühma, et valmisolekumeetmete osas nõu anda.
4. Komisjon tugevdab koostööd koolituse vallas ning suurendab teadmiste ja kogemuste jagamist liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel, et aidata täita katastroofiohu vähendamise rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kohustusi, mis sisalduvad Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus aastateks 2015–2030, mis võeti vastu 14.–18. märtsil 2015 Jaapanis Sendais toimunud ÜRO kolmandal ülemaailmsel katastroofiohu vähendamise konverentsil.
IV
PEATÜKK
REAGEERIMINE
Artikkel 14
Liidus toimunud õnnetustest teatamine
1. Kui liidu territooriumil toimub õnnetus või tekib õnnetuse oht ja õnnetuse mõju on või võib olla piiriülene või mõjutab või võib mõjutada teisi liikmesriike, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus või tõenäoliselt toimub, sellest viivitamata nendele liikmesriikidele, keda kõnealune õnnetus võib mõjutada, ning komisjonile, kui õnnetuse mõjud võivad olla märkimisväärsed.
Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui teatamiskohustus on muude liidu õigusaktide, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu või kehtivate rahvusvaheliste lepingute kohaselt juba täidetud.
2. Kui liidu territooriumil toimub õnnetus või tekib õnnetuse oht ja üks või mitu liikmesriiki võivad tõenäoliselt taotleda sellega seoses abi, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus või võib toimuda, viivitamata komisjonile, millal võib ERCC kaudu esitatavat abitaotlust oodata, et võimaldada komisjonil vajaduse korral teavitada sellest muid liikmesriike ning oma pädevad teenistused tööle rakendada.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamine toimub vajaduse korral CECISe kaudu.
Artikkel 15
Liidus toimunud õnnetustele reageerimine
1. Liidu territooriumil toimunud õnnetuse või selle ohu korral võib mõjutatud liikmesriik taotleda abi ERCC kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne. Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva möödumisel, välja arvatud juhul, kui ERCC-le esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.
2. Erandlikus ohu olukorras võib liikmesriik taotleda abi ka hädaolukorrale reageerimise vahendite ajutise eelpaigutuse näol.
3. Abitaotluse saamisel võtab komisjon nõuetekohaselt ja viivitamata järgmisi meetmeid:
a) edastab taotluse muude liikmesriikide kontaktpunktidele;
b) kogub koostöös mõjutatud liikmesriigiga olukorra kohta kontrollitud teavet ja edastab selle liikmesriikidele;
c) anda taotluse esitanud liikmesriigiga konsulteerides soovitused abi andmiseks liidu mehhanismi kaudu, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja mis tahes asjakohastele eelnevalt välja töötatud plaanidele, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1, ning kutsub liikmesriike üles kasutama konkreetseid suutlikkuse vahendeid ja hõlbustama taotletud abi koordineerimist ning
d) võtab täiendavaid meetmeid õnnetusele reageerimise koordineerimise hõlbustamiseks.
4. Iga liikmesriik, kellele abitaotlus liidu mehhanismi kaudu suunatakse, peab viivitamata hindama, kas tal on võimalik vajalikku abi pakkuda, ning teavitama oma otsusest CECISe kaudu abi taotlevat riiki, teatades võimaliku pakutava abi ulatuse, tingimused ja vajaduse korral kulud. ERCC teavitab liikmesriike.
5. Abi taotlev liikmesriik vastutab abimissioonide juhtimise eest. Abi taotleva liikmesriigi asutused näevad ette suunised ja vajaduse korral moodulitele või muudele reageerimisvahenditele usaldatud ülesannete ulatuse. Kõnealuste ülesannete läbiviimise üksikasjad kuuluvad abi andva liikmesriigi määratud vastutava isiku pädevusse. Abi taotlev liikmesriik võib taotleda ka eksperdirühma kasutamist, et toetada hindamist, hõlbustada kohapealset koordineerimist (liikmesriikide meeskondade vahel) või anda tehnilist nõu.
6. Abi taotlev liikmesriik võtab asjakohased meetmed, et hõlbustada vastuvõtva riigi toetust saadavale abile.
7. Käesolevas artiklis sätestatud komisjoni roll ei mõjuta liikmesriikide pädevust ja vastutust oma meeskondade, moodulite ja muude toetusvahendite, sealhulgas sõjaliste vahendite suhtes. Komisjoni pakutav toetus ei hõlma eelkõige liikmesriikide meeskondade, moodulite ja muu abi, mida kasutatakse vabatahtlikkuse alusel vastavalt koordineerimisele peakorteri tasandil ja kohapeal, juhtimist ega kontrolli.
Artikkel 16
Sidususe edendamine reageerimisel õnnetustele väljaspool liitu
1. Väljaspool liidu territooriumi toimunud õnnetuse või selle ohu korral võib mõjutatud riik taotleda abi ERCC kaudu. Abi taotlemine võib toimuda ka ÜRO või tema asutuste või muu asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni kaudu või nende poolt. Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva möödumisel, välja arvatud juhul, kui ERCC-le esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.
2. Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse, austades selle juhtrolli. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral tagab komisjon kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi ( 2 ) valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.
3. Komisjon toetab abi andmise sidusust järgmiste meetmete kaudu:
a) peab dialoogi liikmesriikide kontaktpunktidega, eesmärgiga tagada liidu mehhanismi kaudu õnnetustele reageerimiseks tõhusa ja ühtse liidu panuse andmine üldisse abiprojekti, seda eelkõige järgmiste meetmete abil:
i) teavitab liikmesriike viivitamata kõikidest täielikest abitaotlustest;
ii) toetab olukorra ja vajaduste ühist hindamist, tehnilise nõu andmist ja/või abi kohapealse koordineerimise hõlbustamist kohapeal viibiva ►C1 elanikkonnakaitse ◄ eksperdirühma kaudu;
iii) jagab asjaomaseid hinnanguid ja analüüse kõigi asjaomaste osalistega;
iv) annab ülevaate liikmesriikide poolt ja muude osaliste antava abi kohta;
v) nõustab taotletava abiliigi osas tagamaks, et osutatav abi on kooskõlas vajaduste hinnanguga ning
vi) pakub mis tahes praktilistest raskustest ülesaamiseks abi andmisel abi sellistes valdkondades nagu transiit ja toll;
b) annab viivitamata soovitusi, võimaluse korral koostöös kannatanud riigiga, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja mis tahes asjakohastele eelnevalt välja töötatud plaanidele, ning kutsub liikmesriike üles kasutama konkreetseid suutlikkuse vahendeid ja hõlbustama taotletud abi koordineerimist;
c) suhtleb kannatanud kolmanda riigiga selliste tehniliste üksikasjade osas nagu täpsed abivajadused, pakkumiste vastuvõtmine ning abi saamise ja jaotamise kohalik praktiline kord;
d) suhtleb OCHA ja teiste asjaomaste üldises abiprojektis osalejatega või toetab neid ja teeb nendega koostööd, et maksimeerida koostoimet, üksteist täiendada ning vältida tegevuse dubleerimist ja lünki ning
e) suhtleb kõigi asjaomaste osalejatega, eelkõige liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonide lõppetapis, et hõlbustada sujuvat üleandmist.
4. Piiramata komisjoni lõikes 3 kirjeldatud rolli ja pidades kinni kohustusest viivitamata liidu mehhanismi kaudu operatiivselt reageerida, teavitab komisjon liidu mehhanismi kohast tegevust alustades Euroopa välisteenistust, et ►C1 elanikkonnakaitseoperatsioonid ◄ ja üldised liidu suhted kannatanud riigiga oleksid omavahel sidusad. Komisjon teavitab liikmesriike täielikult vastavalt lõikele 3.
5. Kohapeal tagatakse asjakohane suhtlus selles riigis asuva liidu delegatsiooniga, et hõlbustada kontakte kannatanud riigi valitsusega. Vajaduse korral annab liidu delegatsioon logistilist tuge ►C1 elanikkonnakaitse ◄ eksperdirühmadele, millele osutatakse lõike 3 punkti a alapunktis ii.
6. Iga liikmesriik, kellele abitaotlus liidu mehhanismi kaudu suunatakse, peab viivitamata hindama, kas tal on võimalik vajalikku abi pakkuda, ning teavitama oma otsusest CECISe kaudu ERCCd, teatades igasuguse võimaliku pakutava abi ulatuse ja tingimused. ERCC teavitab liikmesriike.
7. Liidu mehhanismi võib kasutada ka ►C1 elanikkonnakaitsealase ◄ toetuse pakkumiseks õnnetuste korral kolmandates riikides konsulaarabi andmisel liidu kodanikele, kui seda on taotlenud asjaomaste liikmesriikide konsulaarasutused.
8. Vastavalt abitaotlusele võib komisjon võtta vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et tagada abi andmise sidusus.
9. Liidu mehhanismi kaudu koordineerimine ei mõjuta kahepoolseid suhteid liikmesriikide ja kannatanud riigi vahel ega koostööd liikmesriikide ning ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Selliseid kahepoolseid kontakte võib kasutada ka liidu mehhanismi kaudu koordineerimise toetamiseks.
10. Käesolevas artiklis osutatud komisjoni roll ei mõjuta liikmesriikide pädevust ja vastutust oma meeskondade, moodulite ja muu toetuse, sealhulgas sõjaliste vahendite suhtes. Komisjoni pakutav toetus ei hõlma eelkõige liikmesriikide meeskondade, moodulite ja muu abi, mida kasutatakse vabatahtlikkuse alusel vastavalt koordineerimisele peakorteri tasandil ja kohapeal, juhtimist ega kontrolli.
11. Taotletakse koostoimet muude liidu vahenditega, eelkõige määruse (EÜ) nr 1257/96 raames rahastatavate meetmetega. Komisjon tagab vahenditevahelise koordineerimise ning vajaduse korral selle, et laiemale humanitaarabi andmisele kaasa aitavaid liikmesriikide ►C1 elanikkonnakaitsemeetmeid ◄ rahastatakse võimalikult suures ulatuses käesoleva otsuse alusel.
12. Liidu mehhanismi käivitamisel teavitavad õnnetuse jaoks abi pakkuvad liikmesriigid ERCCd alati oma tegevusest.
13. Liidu mehhanismi raames kohapeal missioonis osalevad liikmesriikide meeskonnad ja moodulid suhtlevad tihedalt ERCCga ja lõike 3 punkti a alapunktis ii osutatud kohapealsete eksperdirühmadega.
Artikkel 17
Kohapealne abi
1. Komisjon võib valida, määrata ja lähetada liikmesriikide ekspertidest koosneva eksperdirühma:
a) väljaspool liidu territooriumi toimunud õnnetuse korral vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatule,
b) liidu territooriumil toimunud õnnetuse korral vastavalt artikli 15 lõikes 5 osutatule,
c) ennetusmeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatule või
d) valmisolekumeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatule.
Rühma võib integreerida komisjoni ja teiste liidu teenistuste eksperte rühma toetamiseks ja ERCCga suhtlemise hõlbustamiseks. Rühma võib integreerida ka OCHA või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide lähetatud eksperte, et tugevdada koostööd ja lihtsustada ühist hindamist.
2. Ekspertide valiku ja nimetamise kord on järgmine:
a) liikmesriigid nimetavad oma vastutusalas eksperdid, keda saab eksperdirühmade liikmetena lähetada;
b) komisjon valib eksperdid ja nende rühmade juhid, lähtudes nende kvalifikatsioonist ja kogemusest, sealhulgas liidu mehhanismi raames läbitud koolituse tasemest ning eelnevast liidu mehhanismi missioonides ja muudes rahvusvahelistes päästetöödes osalemise kogemusest. Valikul võetakse arvesse ka muid kriteeriume, sealhulgas keeleoskust, et tagada, et meeskonnal tervikuna on olemas konkreetses olukorras vajatavad oskused ning
c) komisjon määrab missiooni eksperdid/meeskonnajuhid kokkuleppel need nimetanud liikmesriigiga.
3. Kui lähetatakse eksperdirühmi, hõlbustavad need koordineerimist liikmesriikide päästemeeskondade vahel ja suhtlevad abi taotleva riigi pädevate asutustega vastavalt artikli 8 esimese lõigu punktis d sätestatule. ERCC hoiab tihedat sidet eksperdirühmadega ning pakub neile abi ning logistilist tuge.
Artikkel 18
Transport ja varustus
1. Nii liidus kui väljaspool liitu toimunud õnnetuse korral võib komisjon toetada liikmesriike juurdepääsu saamisel varustusele ja transpordiressurssidele järgmiste meetmete abil:
a) teabe andmine ja jagamine varustuse ja transpordiressursside kohta, mida liikmesriigid saavad kättesaadavaks teha, eesmärgiga sellist varustust ja transpordiressursse koondada;
b) liikmesriikide abistamine võimalike teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadavate transpordiressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele või
c) liikmesriikide abistamine võimaliku teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadava varustuse kindlakstegemisel.
2. Komisjon võib täiendada liikmesriikide pakutavaid transpordiressursse, andes täiendavaid transpordiressursse, mis on vajalikud kiirreageerimise tagamiseks õnnetuste korral.
V
PEATÜKK
RAHASTAMISSÄTTED
Artikkel 19
Eelarvevahendid
1. Rahastamispakett liidu mehhanismi rakendamiseks ajavahemikuks 2014–2020 on 574 028 000 eurot jooksevhindades.
425 172 000 eurot jooksevhindades saadakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 3 „Julgeolek ja kodakondsus” ning 148 856 000 eurot jooksevhindades rubriigist 4 „Globaalne Euroopa”.
2. Toetusesaajate hädaolukorrale reageerimise meetmete eest tehtud tagasimaksetest tulenevad assigneeringud moodustavad sihtotstarbelise tulu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 18 lõike 2 tähenduses.
3. Lõikes 1 osutatud eraldisest võib katta ka liidu mehhanismi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.
Need võivad eelkõige hõlmata kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamis- ja teabevahetusmeetmetega, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisega niivõrd, kui see on seotud liidu mehhanismi üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud IT-võrkudega, mis keskenduvad teabe töötlemisele ja -vahetusele (sealhulgas nende ühendamine olemasolevate või tulevaste süsteemidega, mille eesmärk on edendada valdkonnaülest andmevahetust, ning seotud varustus), koos kõigi muude tehnilise ja haldusabi kulutustega, mida komisjon programmi juhtimiseks tegema peab.
4. Lõikes 1 osutatud rahastamispakett eraldatakse ajavahemikuks 2014–2020 vastavalt I lisas sätestatud protsendimääradele ja põhimõtetele.
5. Komisjon vaatab I lisas sätestatud jaotuse läbi, võttes arvesse artikli 34 lõike 2 punktis a osutatud vahehindamise tulemusi. Komisjonil on õigus, juhul kui see on nimetatud hindamise tulemustest lähtudes vajalik, võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas esitatud arve rohkem kui 8 protsendipunkti ja maksimaalselt 16 protsendipunkti võrra. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2017.
6. Kui see on reageerimismeetmete võtmiseks kättesaadavate eelarvevahendite vajaliku läbivaatamise korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas sätestatud arvud rohkem kui 8 protsendipunkti ja maksimaalselt 16 protsendipunkti võrra, võttes arvesse olemasolevaid eelarvevahendeid ja toimides artiklis 31 sätestatud korras.
Artikkel 20
Rahastamiskõlblikud üldmeetmed
Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised õnnetuste ennetamist, õnnetusteks valmisolekut ja õnnetustele tulemuslikku reageerimist tõhustavad üldmeetmed:
a) uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine eesmärgiga hõlbustada teadmiste, parimate tavade ja teabe jagamist;
b) väljaõpe, õppused, õpikojad, töötajate ja ekspertide vahetus, koostöövõrkude loomine, näidisprojektid ja tehnosiire;
c) järelevalve- ja hindamismeetmed;
d) üldsuse teavitamine, harimine ja teadlikkuse suurendamine ning sellega seotud teabe levitamine, et kaasata kodanikke õnnetuste mõju ennetamisse ja minimeerimisse liidus ning aidata liidu kodanikel end paremini ja jätkusuutlikult kaitsta;
e) liidu mehhanismi raames toimunud missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine ja rakendamine, sealhulgas valdkondade kohta, mis on olulised ennetuse ja valmisoleku jaoks ning
f) teabevahetusmeetmed ja meetmed, millega suurendada teadlikkust õnnetuste ennetamise, õnnetusteks valmisoleku ja õnnetustele reageerimise valdkonnas toimuva Euroopa Liidu liikmesriikide ►C1 elanikkonnakaitsealase ◄ töö kohta.
Artikkel 20a
Nähtavus ja auhinnad
1. Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahaliste vahenditega suurendatakse liidu asjakohast nähtavust, sealhulgas tõstetakse artiklites 11 ja 12 ning artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud vahendite puhul esile liidu embleemi. Komisjon töötab välja kommunikatsioonistrateegia, et teha liidu mehhanismi raames võetud meetmetega saavutatud konkreetsed tulemused kodanikele nähtavaks.
2. Komisjon annab medaleid, et tunnustada ja austada pikaajalist pühendumust liidu elanikkonnakaitsele ja silmapaistvat panustamist sellesse.
Artikkel 21
Rahastamiskõlblikud ennetus- ja valmisolekumeetmed
1. Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised ennetus- ja valmisolekumeetmed:
a) projektide, uuringute, õpikodade, ülevaadete ja sarnaste meetmete ning artiklis 5 osutatud tegevuste kaasrahastamine;
b) artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 punktis j osutatud kaasrahastamise vastastikused eksperdihinnangud;
c) ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ pakutavate funktsioonide säilitamine kooskõlas artikli 8 esimese lõigu punktiga a;
d) artikli 8 punktis d ja artiklis 17 osutatud eksperdirühmade mobiliseerimise ja sündmuskohale saatmise ettevalmistamine ning suutlikkusvaru loomine ja säilitamine artikli 8 punktis f osutatud liikmesriikide koolitatud ekspertide võrgustiku kaudu;
e) CECISe ning selle töövahendite loomine ja haldamine, mis võimaldab liidu mehhanismi raames edastada ja vahetada teavet ERCC ning liikmesriikide ja muude osalejate kontaktpunktide vahel;
f) kaasa aitamine Euroopale ühist huvi pakkuvate riikidevaheliste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele, et võimaldada kiirreageerimist ning soodustada riiklike varajase hoiatamise ja häiresüsteemide omavahelist seotust ja nende seotust ERCC ning CECISega. Kõnealused süsteemid võtavad arvesse olemasolevaid ja tulevasi teabe-, järelevalve- ja tuvastamisallikaid ja -süsteeme ning tuginevad nendele;
g) reageerimisoperatsioonide kavandamine liidu mehhanismi raames kooskõlas artikliga 10;
h) artiklis 13 kirjeldatud valmisolekumeetmete toetamine;
i) ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ arendamine vastavalt artiklis 11 osutatule ja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.
j) RescEU vahendite loomine, haldamine ja ülalpidamine kooskõlas artikliga 12;
k) logistilise toe kättesaadavuse tagamine artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmade jaoks;
l) liikmesriikide õnnetustele reageerimise vahendite eelpaigutamise koordineerimise hõlbustamine liidus kooskõlas artikli 8 punktiga g;
m) liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste palvel ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta nõu andmise toetamine, lähetades kohale eksperdirühma, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 3.
2. Lõike 1 punktis i osutatud meetmete rahalise abi saamise kõlblikkus piirdub järgmisega:
a) liidu tasandil kulud, mis on seotud ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ loomise ja haldamise ning sellega seonduvate protsessidega, mis on sätestatud artiklis 11;
b) kohustuslike koolituskursuste, õppuste ja õpikodadega seotud kulud, mis on vajalikud liikmesriikide reageerimisvahendite sertifitseerimiseks ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ jaoks (sertifitseerimiskulud). Sertifitseerimiskulud võivad põhineda ühikuhindadel või ühekordsetel maksetel, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendi liigile, hõlmates kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest ning
c) kulud, mis on vajalikud, et ajakohastada või parandada reageerimisvahendeid tagamaks nende sellise valmisoleku ja kättesaadavuse, mis muudab need kasutatavaks osana Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursist, kooskõlas Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi kvaliteedinõuetega ja asjakohasel juhul sertifitseerimisprotsessi käigus koostatud soovitustega („kohandamiskulud”). Nimetatud kulud võivad hõlmata toimimisvõime, moodulite ja teiste reageerimisvahendite koostoimimisvõime, autonoomsuse, sõltumatuse, transporditavuse ja pakendamisega seotud kulusid ning muid vajalikke kulusid, tingimusel et need kulud on seotud konkreetselt vahendite osalemisega Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursis.
Kohandamiskulud võivad hõlmata:
i) 75 % rahastamiskõlblikest kuludest ajakohastamise korral, tingimusel et see ei ületa 50 % vahendi väljatöötamise keskmisest kulust, ning
ii) 75 % rahastamiskõlblikest kuludest parandamise korral.
Reageerimisvahendid, mida rahastatakse punktide i ja ii alusel, tehakse osana Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursist kättesaadavaks minimaalselt ajavahemikul, mis on seotud saadud rahaliste vahenditega ja mis kestab kolmest aastast kümne aastani alates nende tegelikust kättesaadavusest ühisressursi osana, välja arvatud juhul, kui nende majanduslik kasutusiga on lühem.
Kohandamiskulud võivad hõlmata ühikuhindu või ühekordseid makseid, mis määratakse kindlaks iga vahendi liigi kohta.
▼M2 —————
3. Lõike 1 punktis j osutatud meetmele antav rahaline abi hõlmab kulusid, mis on vajalikud rescEU vahendite liidu mehhanismi raames kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule.
Komisjon tagab, et käesolevas lõikes osutatud rahaline abi moodustab vähemalt 80 %, kuid mitte rohkem kui 90 % hinnangulistest kogukuludest, mis on vajalikud rescEU vahendite liidu mehhanismi raames kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks. Ülejäänud summa katavad rescEU vahendeid vastu võtvad liikmesriigid. Iga rescEU vahendite liigi hinnangulised kogukulud määratakse kindlaks rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõike 1 punktiga g. Hinnanguliste kogukulude arvutamisel võetakse arvesse Ia lisas esitatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid.
Komisjonil on õigus võtta artikli 30 alusel vastu delegeeritud õigusakte Ia lisa muutmiseks seoses rahastamiskõlblike kulude kategooriatega.
Käesolevas lõikes osutatud rahalist abi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide kaudu. Üle ühe aasta kestvate meetmete puhul võib eelarvelised kulukohustused jagada aastasteks osamakseteks.
4. Vahendite puhul, mis on loodud reageerimiseks vähese tõenäosusega, kuid suure mõjuga ohtudele ja mis on määratud kindlaks artikli 32 lõike 1 punkti ha alusel vastu võetud rakendusaktidega, katab liidu rahaline abi kõik kulud, mis on vajalikud kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks.
5. Lõikes 3 osutatud kulud võivad vastavalt vajadusele hõlmata iga vahendi kategooria või liigi kohta kindlaks määratud ühikuhindu, ühekordseid makseid või kindlamääralisi makseid.
Artikkel 22
Rahastamiskõlblikud reageerimismeetmed
Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised hädaolukordadele reageerimise meetmed:
a) artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmade lähetamine koos logistilise toega ning artikli 8 punktides d ja e osutatud ekspertide lähetamine;
b) õnnetuse korral liikmesriikide toetamine juurdepääsu saamisel varustusele ja transpordiressurssidele, nagu on täpsustatud artiklis 23ning
c) vastavalt abitaotlusele vajalike toetavate ja täiendavate lisameetmete võtmine, et hõlbustada õnnetusele reageerimise koordineerimist kõige tõhusamal viisil.
Artikkel 23
Varustuse ja operatsioonidega seotud rahastamiskõlblikud meetmed
1. Rahalise abi saamiseks on liidu mehhanismi raames rahastamiskõlblikud järgmised varustusele ja transpordiressurssidele juurdepääsu andmise meetmed:
a) teabe andmine ja jagamine varustuse ja transpordiressursside kohta, mida liikmesriik otsustab kättesaadavaks teha, eesmärgiga lihtsustada sellise varustuse ja transpordiressursside koondamist;
b) liikmesriikide abistamine võimalike teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadavate transpordiressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele;
c) liikmesriikide abistamine võimaliku teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadava varustuse kindlakstegemisel ning
d) selliste transpordiressursside rahastamine, mis on vajalikud kiirreageerimise tagamiseks õnnetuste korral. Sellised meetmed on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
i) liidu mehhanismi raames on esitatud abitaotlus kooskõlas artiklitega 15 ja 16;
ii) täiendavad transpordiressursid on vajalikud tõhusaks reageerimiseks õnnetustele liidu mehhanismi raames;
iii) abi vastab ERCC kindlaksmääratud vajadustele ning seda antakse kooskõlas ERCC antud soovitustele tehniliste näitajate, kvaliteedi, ajastamise ja abi andmise korra kohta;
iv) taotlev riik on kas otse või ÜRO või selle asutuste või asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni kaudu liidu mehhanismi raames antava abi vastu võtnud ning
v) abi täiendab kolmandates riikides toimunud õnnetuste puhul mis tahes üldist liidu humanitaarabi.
1a. Liidu rahaline toetus selliste vahendite transpordiks, mis ei ole eelnevalt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile eraldatud ja mida kasutatakse õnnetuse või õnnetuse ohu korral liidus või väljaspool liitu, ei ületa 75 % rahastamiskõlblikest kogukuludest.
2. Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile eraldatud vahendite puhul on liidus või osalevas riigis toimunud õnnetuse või tekkinud õnnetuse ohu korral liidu rahalise toetuse summa piiratud maksimaalselt 75 %-ga vahendite käitamise kuludest, sealhulgas transpordikuludest.
3. Transpordile antava liidu rahalise toetuse summa ei või ületada 75 % rahastamiskõlblikest kogukuludest, mis on seotud eelnevalt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile eraldatud vahendite transpordiga, kui neid kasutatakse õnnetuse või õnnetuse ohu korral väljaspool liitu, nagu on osutatud artiklis 16.
4. Transpordiressurssidele antav liidu rahaline toetus võib lisaks katta maksimaalselt 100 % punktides a, b, c ja d kirjeldatud rahastamiskõlblikest kogukuludest, kui see on vajalik liikmesriikide ressursside ühiskasutusse andmise tõhustamiseks operatiivsel tasandil ning kui kulud on seotud ühega järgmistest:
a) laopinna lühiajaline rentimine liikmesriikidelt saadud abi ajutiseks ladustamiseks, et hõlbustada selle koordineeritud transportimist;
b) transport abi pakkuvast liikmesriigist abi koordineeritud transporti hõlbustavasse liikmesriiki;
c) liikmesriikide abi ümberpakkimine, eesmärgiga kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid transpordivõimalusi või täita konkreetseid tegevusalaseid nõudeid, või
d) ühiskasutusse antud ressursside kohalik transportimine, transiit ja ladustamine, et tagada nende koordineeritud toimetamine lõppsihtkohta abi taotlevas riigis.
4a. Kui rescEU vahendeid kasutatakse riiklike vajaduste jaoks vastavalt artikli 12 lõikele 5, katavad vahendeid kasutavad liikmesriigid kõik kulud, sealhulgas hooldus- ja parandamiskulud.
4b. Kui rescEU vahendeid kasutatakse liidu mehhanismi raames, katab liidu rahaline toetus 75 % tegevuskuludest.
Erandina esimesest lõigust katab liidu rahaline toetus 100 % väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga õnnetuse puhul vajalike rescEU vahendite tegevuskuludest, kui neid vahendeid kasutatakse liidu mehhanismi raames.
4c. Vahendite kasutamisel väljaspool liitu, millele on osutatud artikli 12 lõikes 10, katab liidu rahaline toetus 100 % tegevuskuludest.
4d. Kui käesolevas artiklis osutatud liidu rahaline toetus ei kata kuludest 100 %, kannab ülejäänud summa abi taotleja, kui abi pakkuva liikmesriigiga või rescEU vahendeid vastu võtva liikmesriigiga ei ole kokku lepitud teisiti.
5. Kui transpordioperatsioonide koondamine hõlmab mitut liikmesriiki, siis võib üks liikmesriik võtta juhtimise ja taotleda liidu rahalist abi kogu operatsioonile.
6. Kui liikmesriik palub komisjonil tellida transporditeenused, siis nõuab komisjon nende kulude osalist hüvitamist vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 kehtestatud rahastamismääradele.
7. Käesolevas artiklis sätestatud transpordiressursside puhul on liidu rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud järgmised kulud: kõik kulud, mis on seotud transpordiressursside liikumisega, sealhulgas kõik teenustasud, lõivud, logistilised ja käitlemiskulud, kütuse- ja võimalikud majutuskulud ning muud kaudsed kulud, nagu maksud, üldised tollimaksud ja transiidikulud.
8. Transpordikulud võivad hõlmata iga kulukategooria kohta kindlaks määratud ühikuhindu, ühekordseid makseid või kindlamääralisi makseid.
Artikkel 24
Toetusesaajad
Käesoleva otsuse alusel võib toetusi anda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Artikkel 25
Rahalise abi vormid ja rakenduskord
1. Komisjon annab liidu rahalist abi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.
2. Käesoleva otsuse alusel võidakse anda rahalist abi ükskõik millises vormis, mis on kehtestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige toetusena, kulude hüvitamisena, riigihankelepingute vormis või maksetena sihtfondidesse.
3. Käesoleva otsuse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktide kaudu vastu iga-aastased tööprogrammid, välja arvatud IV peatükis sätestatud õnnetustele reageerimise alla kuuluvate meetmete puhul, mida ta ei saa ennetavalt esitada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastastes tööprogrammides kehtestatakse eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Artikli 28 lõikes 2 osutatud rahalise toetuse puhul kirjeldatakse iga-aastastes tööprogrammides iga neis osutatud riigi jaoks ette nähtud meetmeid.
Artikkel 26
Liidu meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus
1. Käesoleva otsuse alusel rahalist abi saavad meetmed ei saa abi liidu muudest rahastamisvahenditest. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 3 ) artikli 191 lõikele 1 ei takista käesoleva otsuse artiklite 21, 22 ja 23 alusel antud rahaline abi rahastamist liidu muudest rahastamisvahenditest neis kehtestatud tingimustel.
Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahalise abi taotlejad ja sellise abi saajad annavad komisjonile teavet muudest allikatest, sealhulgas liidu üldeelarvest saadud rahalise abi ning sellise abi saamiseks menetluses olevate taotluste kohta.
2. Suurendatakse koostoimet, vastastikust täiendavust ja koordineerimist muude liidu vahenditega, näiteks nendega, millega toetatakse ühtekuuluvust, maaelu arengut, teadusuuringuid, tervishoidu, rände- ja julgeolekupoliitikat, samuti Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimise korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe, ning et kõnealuseid meetmeid rakendatakse kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas.
3. Kui liidu mehhanismi alusel antav abi aitab liidul osutada abi humanitaarvaldkonnas, eelkõige keerulistes hädaolukordades, siis peavad käesoleva otsuse alusel rahastamist saavad meetmed põhinema kindlakstehtud vajadustel ning olema kooskõlas Euroopa humanitaarabi konsensuses osutatud humanitaarpõhimõtete ning ►C1 elanikkonnakaitse- ◄ ja sõjaliste vahendite kasutamise põhimõtetega.
Artikkel 27
Liidu finantshuvide kaitse
1. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva otsuse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vältimise meetmete kohaldamisega ning tõhusa kontrolliga, ja kui avastatakse rikkumine, siis alusetult makstud summade tagasinõudmisega või vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste ja halduskaristustega.
2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva otsuse alusel rahastatud liidu vahenditest.
3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 4 ) sätete ja menetlustega ning nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 5 ), eesmärgiga teha kindlaks, kas toetuslepingu või toetuse andmise otsuse või käesoleva otsuse alusel rahastatava lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused, mis tulenevad käesoleva otsuse rakendamisest, sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õiguse selliseks auditeerimiseks ja uurimiseks vastavalt nende pädevusele.
VI
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 28
Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid
1. Liidu mehhanismis võivad osaleda:
a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTA) osalevad Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad riigid vastavalt EMP lepingus kehtestatud tingimustele ja teised Euroopa riigid, kui lepingud ja menetlused seda ette näevad;
b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele nende riikide osalemise kohta liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes lepingutes.
1a. Osalemine liidu mehhanismis hõlmab osalemist selle meetmetes vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eesmärkidele, nõuetele, kriteeriumidele, menetlustele ja tähtaegadele ning on kooskõlas liidu ja osaleva riigi vahelistes lepingutes kindlaks määratud eritingimustega.
2. Artiklis 20 ja artikli 21 esimese lõigu punktides a, b, f ja h osutatud rahalist abi võib anda ka liidu mehhanismis mitteosalevatele kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele, kui see rahaline abi täiendab ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) nii nagu see on kehtestatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendit käsitleva tulevase liidu õigusaktiga ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist nii nagu see on kehtestatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit käsitleva tulevase liidu õigusaktiga, saadavat rahastamist.
3. Rahvusvahelised või piirkondlikud organisatsioonid või Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid võivad teha liidu mehhanismi kohaste meetmete raames koostööd, kui kõnealuste organisatsioonide või riikide ja liidu vahelised asjaomased kahe- või mitmepoolsed lepingud seda võimaldavad.
Artikkel 29
Pädevad asutused
Liikmesriigid määravad käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja teavitavad sellest komisjoni.
Artikkel 30
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 19 lõigetes 5 ja 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2020.
3. Artikli 21 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 21. märtsist 2019.
4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 21 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
5. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
6. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
7. Artikli 19 lõigete 5 ja 6 ning artikli 21 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 31
Kiirmenetlus
1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 30 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.
Artikkel 32
Rakendusaktid
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid järgmistes küsimustes:
a) ERCC koostöö liikmesriikide kontaktpunktidega, nagu on ette nähtud artikli 8 esimese lõigu punktiga a, artikli 15 lõikega 3 ja artikli 16 lõike 3 punktiga b; ning liidus toimunud õnnetustele reageerimise töömenetlused, nagu on ette nähtud artikliga 15, ning liidust väljaspool toimunud õnnetustele reageerimise töömenetlused, nagu on ette nähtud artikliga 16, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kindlaksmääramine;
b) CECISe komponendid ning CECISe kaudu teabe jagamise korraldamine, nagu on ette nähtud artikli 8 esimese lõigu punktiga b;
c) eksperdirühmade lähetamise protsess, nagu on ette nähtud artikliga 17;
d) moodulite, muude reageerimisvahendite ja ekspertide kindlakstegemine, nagu on ette nähtud artikli 9 lõikega 2;
e) moodulite toimimise ja koostoimimisega seotud tegevusnõuded, nagu on ette nähtud artikli 9 lõikega 1a, sealhulgas nende ülesanded, suutlikkus, peamised komponendid, sõltumatus ja lähetamine;
f) suutlikkuse eesmärgid, kvaliteedi- ja koostalitlusnõuded ning ►M2 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ toimimiseks vajalik sertifitseerimise ja registreerimise menetlus, nagu on ette nähtud artikliga 11, ning rahastamiskord, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2;
g) RescEU loomine, haldamine ja ülalpidamine, nagu on sätestatud artiklis 12, sealhulgas kasutuselevõtu otsuseid käsitlevad kriteeriumid, töökord ning artikli 21 lõikes 3 osutatud kulud;
h) liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku loomine ja tegevuse korraldamine, nagu on sätestatud artiklis 13;
ha) ohtude kategooriad ja vastavad vahendid, et ohjata väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga õnnetusi, nagu on osutatud artikli 21 lõikes 4;
hb) kriteeriumid ja menetlused, mis on vajalikud selleks, et tunnustada ja austada pikaajalist pühendumust liidu elanikkonnakaitsele ja silmapaistvat panustamist sellesse, nagu on osutatud artiklis 20a ning
i) abi transpordi toetuse korraldamine, nagu on ette nähtud artiklitega 18 ja 23.
2. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
Artikkel 33
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 34
Hindamine
1. Rahalist abi saavate meetmete üle tehakse korrapärast järelevalvet, et jälgida nende rakendamist.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant aruande artiklite 11 ja 12 alusel läbi viidud operatsioonidest ja tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab teavet edusammude kohta suutlikkuse eesmärkide saavutamisel ja allesjäänud puudujääkide kohta, millele osutatakse artikli 11 lõikes 2, võttes arvesse rescEU vahendite loomist kooskõlas artikliga 12. Aruandes antakse ka ülevaade reageerimisvahenditega seotud eelarve ja kulude arengu kohta ning hinnang vajaduse kohta kõnealuseid vahendeid edasi arendada.
3. Komisjon hindab käesoleva otsuse kohaldamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2023 ning seejärel iga viie aasta tagant teatise käesoleva otsuse, eelkõige artikli 6 lõike 4 ja rescEU vahendite tulemuslikkuse, kulutõhususe ja jätkuva rakendamise kohta. Kõnealusele teatisele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva otsuse muutmiseks.
VII
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 35
Üleminekusätted
Kuni 1. jaanuarini 2025 võib anda liidu rahalist toetust, et katta 75 % kuludest, mis on vajalikud kiire juurdepääsu tagamiseks riiklikele vahenditele, mis vastavad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 kindlaks määratud vahenditele. Sel eesmärgil võib komisjon anda liikmesriikidele otsetoetusi ilma konkursikutseta.
Esimeses lõigus osutatud vahendid nimetatakse rescEU vahenditeks kuni kõnealuse üleminekuperioodi lõpuni.
Erandina artikli 12 lõikest 6 teeb otsuse esimeses lõigus osutatud vahendite kasutuselevõtmise kohta see liikmesriik, kes tegi need vahendid kättesaadavaks rescEU vahenditena. Kui riigisisesed hädaolukorrad, vääramatu jõud või erandjuhtudel muud tõsised põhjused takistavad liikmesriigil neid vahendeid konkreetse õnnetuse korral kättesaadavaks tegemast, teatab asjaomane liikmesriik sellest võimalikult kiiresti komisjonile, osutades käesolevale artiklile.
Artikkel 36
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2007/162/EÜ, Euratom ja otsus 2007/779/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ja loetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 37
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
▼M2 —————
I LISA
Protsendimäärad artikli 19 lõikes 1 osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks
Ennetamine |
: |
20 % +/- 8 protsendipunkti |
Valmisolek |
: |
50 % +/- 8 protsendipunkti |
Reageerimine |
: |
30 % +/- 8 protsendipunkti |
Põhimõtted
Käesoleva otsuse rakendamisel seab komisjon prioriteediks need meetmed, mille puhul käesolevas otsuses sätestatud tähtpäev saabub enne kõnealust tähtpäeva, eesmärgiga tagada kõnealusest tähtpäevast kinnipidamine.
IA LISA
Kulude kategooriad, mis võivad olla rahastamiskõlblikud hinnanguliste kogukulude arvutamiseks vastavalt artikli 21 lõikele 3
1. Seadmete kulud
2. Hoolduskulud, sealhulgas parandamiskulud
3. Kindlustuskulud
4. Koolituskulud
5. Ladustamiskulud
6. Registreerimis- ja sertifitseerimiskulud
7. Tarbekaupade kulud
8. RescEU vahendite kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks vajaliku personalikulud.
II LISA
Vastavustabel
Nõukogu otsus 2007/162 EÜ, Euratom |
Nõukogu otsus 2007/779 EÜ, Euratom |
Käesolev otsus |
Artikli 1 lõige 1 |
|
— |
Artikli 1 lõige 2 |
|
Artikli 1 lõige 4 |
Artikli 1 lõige 3 |
|
— |
Artikli 1 lõige 4 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikli 1 lõige 1 |
— |
|
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 1 lõige 2 |
|
Artikli 1 lõike 2 teine lõik |
Artikli 1 lõige 5 |
Artikli 2 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõike 1 punkt a |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikli 2 lõike 1 punkt b |
Artikli 2 lõige 3 |
|
Artikli 1 lõige 6 |
|
Artikli 2 punkt 1 |
— |
|
Artikli 2 punkt 2 |
Artikli 13 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 2 punkt 3 |
Artikli 20 punkt b |
|
Artikli 2 punkt 4 |
Artikli 8 punkt d |
|
Artikli 2 punkt 5 |
Artikli 7 ja artikli 8 punkt a |
|
Artikli 2 punkt 6 |
Artikli 8 punkt b |
|
Artikli 2 punkt 7 |
Artikli 8 punkt c |
|
Artikli 2 punkt 8 |
Artikli 18 lõige 1 |
|
Artikli 2 punkt 9 |
Artikli 18 lõige 2 |
|
Artikli 2 punkt 10 |
Artikli 16 lõige 7 |
|
Artikli 2 punkt 11 |
— |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Artikli 4 lõige 1 |
|
Artikkel 20 ja artikkel 21 |
Artikli 4 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 22 punkt a |
Artikli 4 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 22 punkt b ja artikli 23 lõike 1 punktid a, b ja c |
Artikli 4 lõike 2 punkt c |
|
Artikli 23 lõike 1 punkt d |
Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikli 23 lõiked 2 ja 4 |
Artikli 4 lõige 4 |
|
Artikli 32 lõike 1 punkt i |
|
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 1 |
|
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 3 |
|
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 9 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 9 lõige 4 |
|
Artikli 4 lõige 5 |
Artikli 9 lõige 5 |
|
Artikli 4 lõige 6 |
Artikli 9 lõige 6 |
|
Artikli 4 lõige 7 |
Artikli 9 lõige 9 |
|
Artikli 4 lõige 8 |
Artikli 9 lõige 7 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 24 |
|
Artikli 5 punkt 1 |
Artikli 8 punkt a |
|
Artikli 5 punkt 2 |
Artikli 8 punkt b |
|
Artikli 5 punkt 3 |
Artikli 8 punkt c |
|
Artikli 5 punkt 4 |
Artikli 8 punkt d |
|
Artikli 5 punkt 5 |
Artikli 13 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 5 punkt 6 |
— |
|
Artikli 5 punkt 7 |
Artikli 13 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 5 punkt 8 |
Artikli 13 lõike 1 punkt f |
|
Artikli 5 punkt 9 |
Artikkel 18 |
|
Artikli 5 punkt 10 |
Artikli 8 punkt e |
|
Artikli 5 punkt 11 |
Artikli 8 punkt g |
Artikli 6 lõige 1 |
|
Artikli 25 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 2 |
|
Artikli 25 lõige 2 |
Artikli 6 lõige 3 |
|
Artikli 25 lõike 3 kolmas ja neljas lause |
Artikli 6 lõige 4 |
|
— |
Artikli 6 lõige 5 |
|
Artikli 25 lõike 3 esimene ja teine lause |
Artikli 6 lõige 6 |
|
— |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 14 |
Artikkel 7 |
|
Artikli 28 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 15 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 15 lõige 3 |
|
Artikli 7 lõike 2 punkt a |
Artikli 15 lõike 3 punkt a |
|
Artikli 7 lõike 2 punkt c |
Artikli 15 lõike 3 punkt b |
|
Artikli 7 lõike 2 punkt b |
Artikli 15 lõike 3 punkt c |
|
Artikli 7 lõike 3 esimene ja kolmas lause |
Artikli 15 lõige 4 ja artikli 16 lõige 6 |
|
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 15 lõige 5 |
|
Artikli 7 lõige 5 |
— |
|
Artikli 7 lõige 6 |
Artikli 17 lõike 3 esimene lause |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 26 |
|
Artikli 8 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 16 lõige 1 |
|
Artikli 8 lõike 1 teine lõik |
Artikli 16 lõike 2 esimene lause |
|
Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik |
— |
|
Artikli 8 lõike 1 neljas lõik |
— |
|
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 16 lõige 4 |
|
Artikli 8 lõige 3 |
— |
|
Artikli 8 lõike 4 punkt a |
Artikli 16 lõike 3 punkt a |
|
Artikli 8 lõike 4 punkt b |
Artikli 16 lõike 3 punkt c |
|
Artikli 8 lõike 4 punkt c |
Artikli 16 lõike 3 punkt d |
|
Artikli 8 lõike 4 punkt d |
Artikli 16 lõike 3 punkt e |
|
Artikli 8 lõige 5 |
Artikli 16 lõige 8 |
|
Artikli 8 lõike 6 esimene lõik |
Artikli 17 lõike 1 ja artikli 17 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 8 lõike 6 teine lõik |
Artikli 17 lõike 3 teine lause |
|
Artikli 8 lõike 7 esimene lõik |
— |
|
Artikli 8 lõike 7 teine lõik |
Artikli 16 lõike 2 teine lause |
|
Artikli 8 lõike 7 kolmas lõik |
Artikli 16 lõige 9 |
|
Artikli 8 lõike 7 neljas lõik |
Artikli 16 lõige 11 |
|
Artikli 8 lõike 7 viies lõik |
— |
|
Artikli 8 lõige 8 |
Artikli 16 lõige 10 |
|
Artikli 8 lõike 9 punkt a |
Artikli 16 lõige 12 |
|
Artikli 8 lõike 9 punkt b |
Artikli 16 lõige 13 |
Artikkel 9 |
|
Artikli 16 lõige 2 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 18 |
Artikkel 10 |
|
Artikli 19 lõige 3 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 28 |
Artikkel 11 |
|
— |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 29 |
Artikli 12 lõige 1 |
|
Artikli 27 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 2 |
|
— |
Artikli 12 lõige 3 |
|
— |
Artikli 12 lõige 4 |
|
— |
Artikli 12 lõige 5 |
|
— |
|
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 32 lõike 1 punkt e |
|
Artikli 12 lõige 2 |
Artikli 32 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 32 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 12 lõige 4 |
Artikli 32 lõike 1 punkt c |
|
Artikli 12 lõige 5 |
Artikli 32 lõike 1 punkt h |
|
Artikli 12 lõige 6 |
Artikli 32 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 12 lõige 7 |
— |
|
Artikli 12 lõige 8 |
— |
|
Artikli 12 lõige 9 |
Artikli 32 lõike 1 punkti a teine osa |
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
Artikkel 33 |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 15 |
Artikkel 14 |
Artikkel 34 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 36 |
Artikkel 16 |
|
Artikli 37 teine lause |
Artikkel 17 |
Artikkel 16 |
Artikkel 38 |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
( 2 ) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa, mis käsitleb Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999(ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
( 5 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).