Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine lähenemisviis selle tagamiseks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus reisides helistamisel ja kõne vastuvõtmisel, SMSe saates ja vastu võttes ning pakettkommuteeritud andmesideteenuseid kasutades konkureerivate riigisiseste hindadega võrreldes ülemäära kõrget hinda, aidates sellega kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning samal ajal saavutades tarbijakaitse kõrge taseme, edendades konkurentsi ning läbipaistvust turul ja pakkudes stiimuleid nii uuendusteks kui ka tarbija valikute suurendamiseks.

Määruses sätestatakse eeskirjad, et võimaldada reguleeritud rändlusteenuste osutamist riigisisestest mobiilsideteenustest eraldi, ja tingimused üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele reguleeritud rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu andmiseks. Samuti kehtestatakse sellega üleminekueeskirjad tasude kohta, mida rändlusteenuse osutajad võivad nõuda reguleeritud rändlusteenuste (kõnede ja SMSide) osutamise eest juhul, kui nende kasutamine algab ja lõpeb liidus, ning pakettkommuteeritud andmesideteenuste eest, mida rändluskliendid kasutavad liidus mobiilsidevõrgus rändlemisel. Määrust kohaldatakse nii võrguoperaatorite poolt võetavate tasude suhtes hulgimüügitasandil kui ka rändlusteenuse osutajate poolt võetavate tasude suhtes jaemüügitasandil.

2. Reguleeritud rändlusteenuste osutamine riigisisestest mobiilsideteenustest eraldi on vajalik vahesamm konkurentsi suurendamiseks, eesmärgiga langetada klientide jaoks rändlustariife, et saavutada mobiilsideteenuste siseturg ja et lõpuks ei tehtaks vahet riiklikel tariifidel ja rändlustariifidel.

3. Samuti sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad, mille eesmärk on suurendada hindade läbipaistvust ja parandada hinnateabe pakkumist rändlusteenuste kasutajatele.

4. Käesolev määrus on erimeede raamdirektiivi artikli 1 lõike 5 tähenduses.

5. Käesolevas määruses sätestatud maksimaalsed hinnad on väljendatud eurodes.

6. Kui artiklite 7, 9 ja 12 kohased maksimaalsed hinnad on väljendatud muudes vääringutes kui euro, määratakse kõnealuste artiklite kohased algsed piirmäärad kindlaks nendes vääringutes, kohaldades 1. mail 2012 Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursse.

Artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud järgnevate piirmäärade kindlaksmääramisel kohaldatakse asjaomase kalendriaasta 1. mail avaldatud viitekursse. Artikli 7 lõike 2, artikli 9 lõike 1 ja artikli 12 lõike 1 kohaste maksimaalsete hindade puhul vaadatakse muus vääringus kui euro väljendatud piirmäärad iga-aastaselt läbi pärast 2015. aastat. Nendes vääringutes iga-aastaselt läbivaadatud piirmäärasid kohaldatakse alates 1. juulist, kasutades sama aasta 1. mail avaldatud viitekursse.

7. Kui artiklite 8, 10 ja 13 kohased maksimaalsed hinnad on väljendatud muudes vääringutes kui euro, määratakse kõnealuste artiklite kohased algsed piirmäärad kindlaks nendes vääringutes, kohaldades 1. märtsil, 1. aprillil ja 1. mail 2012 Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursside keskmist.

Artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud järgnevate piirmäärade kindlaksmääramisel kohaldatakse asjaomase kalendriaasta 1. märtsil, 1. aprillil ja 1. mail avaldatud viitekursside keskmist. Artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2 reguleeritud maksimaalsete hindade puhul vaadatakse muus vääringus kui euro väljendatud piirmäärad iga-aastaselt läbi pärast 2015. aastat. Nendes vääringutes iga-aastaselt läbivaadatud piirmäärasid kohaldatakse alates 1. juulist, kasutades sama aasta 1. märtsil, 1. aprillil ja 1. mail avaldatud viitekursside keskmist.

1. Käesolevas määruses kasutatakse juurdepääsu käsitleva direktiivi artiklis 2, raamdirektiivi artiklis 2 ja universaalteenuse direktiivi artiklis 2 sätestatud mõisteid.

1. Mobiilsideoperaatorid rahuldavad kõik põhjendatud taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule.

2. Mobiilsideoperaatorid võivad taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule, tagasi lükata üksnes objektiivsete kriteeriumide põhjal.

3. Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule hõlmab kõiki võrguelemente ja nendega seotud vahendeid, asjaomaseid teenuseid, tarkvara ja teabesüsteeme, mis on vajalikud klientidele reguleeritud rändlusteenuste osutamiseks.

4. Lõikes 3 osutatud rändlusteenuste hulgituru kõigile komponentidele juurdepääsu andmise suhtes kohaldatakse artiklites 7, 9 ja 12 sätestatud eeskirju reguleeritud rändlusteenuste hulgihindade kohta, välja arvatud juhul, kui rändluse hulgiteenuse lepingu mõlemad pooled lepivad selgesõnaliselt kokku, et lepingu kehtivusajal ei kohaldata lepingu kohaldamisest tuleneva mis tahes keskmise rändlusteenuste hulgihinna suhtes reguleeritud rändlusteenuste maksimaalset hulgihinda.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist ning seoses juurdepääsuga rändluse hulgiteenuste edasimüümisele, võivad mobiilsideoperaatorid küsida õiglast ja mõistlikku tasu lõikega 3 hõlmamata komponentide eest.

5. Mobiilsideoperaatorid avaldavad standardpakkumise, võttes arvesse lõikes 8 osutatud BERECi suuniseid, ning teevad selle rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotlevale ettevõtjale kättesaadavaks. Mobiilsideoperaatorid esitavad juurdepääsu taotlevale ettevõtjale käesoleva artikliga kooskõlas oleva ja kõnealust juurdepääsu reguleeriva lepingu kavandi, tehes seda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esmakordset kättesaamist. Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule antakse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Mobiilsideoperaatorid, kes saavad rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotluse, ning juurdepääsu taotlevad ettevõtjad peavad läbirääkimisi heas usus.

6. Lõikes 5 osutatud standardpakkumine peab olema piisavalt üksikasjalik ja hõlmama kõiki lõikes 3 osutatud rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsuks vajalikke komponente, samuti peab see sisaldama rändlusteenuste hulgiturule ja rändluse hulgiteenuste edasimüümisele otsese juurdepääsu suhtes asjakohaste pakkumiste kirjeldusi ning nendega seonduvaid tingimusi.

Nimetatud standardpakkumine võib sisaldada tingimusi, mille eesmärk on hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist muul eesmärgil kui reguleeritud rändlusteenuste osutamine rändlusteenuse osutajate klientidele, kui viimased perioodiliselt liidus reisivad. Kui standardpakkumises on nii ette nähtud, hõlmavad kõnealused tingimused erimeetmeid, mida külastatava võrgu operaator võib võtta, et hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist, ning objektiivseid tingimusi, mille alusel külastatava võrgu operaator võib kõnealuseid meetmeid võtta. Objektiivsed tingimused võivad viidata rändlusliikluse koondteabele. Neis ei viidata rändlusteenuse osutaja rändlusteenuse osutajate klientide individuaalse rändlusliiklusega seotud konkreetsele teabele.

Standardpakkumises võib muu hulgas ette näha, et juhul, kui külastatava võrgu operaatoril on põhjust arvata, et toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutaja klientide poolt või rändlusteenuste anomaalne või lubamatu kasutamine, võib külastatava võrgu operaator nõuda, ilma et see piiraks liidu ja siseriiklike andmekaitsenõuete kohaldamist, et rändlusteenuse osutaja esitaks teabe, mis võimaldab teha kindlaks, kas toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutaja klientide poolt või kas nad kasutavad anomaalset või lubamatut juurdepääsu külastatava operaatori võrgule, nt teave nende klientide osakaalu kohta, kelle puhul on objektiivsete näitajate alusel vastavalt artikli 6d alusel vastu võetud „mõistlikku kasutamist” puudutavatele üksikasjalikele eeskirjadele tehtud kindlaks jaemüügitasandil riigisiseselt kohaldatava jaehinnaga osutatavate reguleeritud rändlusteenuste anomaalse või lubamatu kasutamise risk.

Standardpakkumises võib viimase võimalusena, kui vähem rangete meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada, näha ette võimaluse rändluse hulgiteenuse lepingute lõpetamiseks, kui külastatava võrgu operaator on objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes teinud kindlaks, et toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutajate klientide poolt või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalne või lubamatu kasutamine, ning on sellest koduvõrgu operaatorile teada andnud.

Külastatava võrgu operaator võib rändluse hulgiteenuse lepingu ühepoolselt lõpetada püsiva rändluse või rändlusteenustele juurdepääsu anomaalse või lubamatu kasutamise tõttu ainult eelneva loa alusel, mille on andnud külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus.

Külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus teeb kolme kuu jooksul külastatava võrgu operaatori esitatud rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamise loa taotluse saamisest otsuse, kas nimetatud luba anda või andmata jätta, olles eelnevalt konsulteerinud koduvõrgu operaatori riigi reguleeriva asutusega, ning teavitab otsusest komisjoni.

Külastatava võrgu operaatori riigi reguleerivad asutused ja koduvõrgu operaatori riigi reguleerivad asutused võivad taotleda BERECilt arvamust käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete kohta. BEREC annab arvamuse ühe kuu jooksul taotluse saamisest.

Kui BERECiga on konsulteeritud, ootab külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus enne rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamisele kuuenda lõigu kohaselt loa andmise või andmata jätmise otsuse tegemist ära BERECi arvamuse ning võtab BERECi arvamust võimalikult ulatuslikult arvesse, järgides kolmekuulist tähtaega.

Külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus teeb rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamise lubasid puudutava teabe üldsusele kättesaadavaks, järgides ärisaladuse hoidmise nõudeid.

Käesoleva lõike viies kuni üheksas lõik ei piira riigi reguleeriva asutuse artikli 16 lõike 6 kohast õigust nõuda käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatut lõpetamist ja külastatava võrgu operaatori õigust võtta asjakohaseid pettusevastaseid meetmeid.

Riikide reguleerivad asutused annavad vajaduse korral korralduse standardpakkumiste muutmiseks, sealhulgas erimeetmete osas, mida külastatava võrgu operaator võib võtta, et hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist, ning objektiivsete tingimuste osas, mille alusel külastatava võrgu operaator võib kõnealuseid meetmeid võtta, et täita käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

7. Kui juurdepääsu taotlev ettevõtja soovib alustada äriläbirääkimisi, et hõlmata ka standardpakkumises hõlmamata komponente, vastavad mobiilsideoperaatorid sellisele taotlusele mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul taotluse esmakordsest kättesaamisest. Käesolevas lõikes reguleeritud olukorra suhtes ei kohaldata lõikeid 2 ja 5.

8. Et toetada käesoleva artikli ühetaolist kohaldamist, kehtestab BEREC pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga hiljemalt 30. septembriks 2012 suunised juurdepääsu kohta rändlusteenuste hulgiturule.

Riigisiseste teenuste ega rändlusteenuse osutajad ei takista klientide juurdepääsu reguleeritud andmeside-rändlusteenustele, mida teine rändlusteenuse osutaja osutab otse külastatavas võrgus.

2. Rändlusklientidel on õigus igal ajal rändlusteenuse osutajat vahetada. Kui rändlusklient otsustab rändlusteenuse osutajat vahetada, toimub vahetus põhjendamatu viivituseta ning igal juhul võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, sõltuvalt reguleeritud rändlusteenuse jaemüügitasandil eraldi osutamiseks valitud tehnilisest lahendusest, kuid hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast uue rändlusteenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

3. Üleminek teisele rändlusteenuse osutajale või rändlusteenuse osutaja vahetamine on klientidele tasuta ning võimalik mis tahes tariifikava alusel. Sellega ei või kaasneda liitumistasu ega täiendavaid kindlaksmääratud või jooksvaid tasusid, mis on seotud liitumislepingu muude kui rändlust käsitlevate osadega ning mida ei olnud enne vahetamist kehtinud tingimustega ette nähtud.

Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamine

1. Riigisiseste teenuste osutajad rakendavad artiklis 4 sätestatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamist nii, et rändluskliendid saavad kasutada eraldiseisvaid reguleeritud andmeside-rändlusteenuseid. Riigisiseste teenuste osutajad rahuldavad kõik põhjendatud taotlused juurdepääsuks vahenditele ja seonduvatele tugiteenustele, mis on reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise osas asjakohased. Juurdepääs kõnealustele vahenditele ja tugiteenustele, mis on reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamiseks vajalikud, sealhulgas kasutaja autentimise teenustele, on tasuta ja rändlusklientidelt ei nõuta nende eest mingisugust otsest tasu.

2. Et tagada reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise järjepidev ja üheaegne rakendamine kogu liidus, võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamise tehniliste lahenduste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3. Tehnilised lahendused reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamiseks peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:

4. Lõikes 3 sätestatud kriteeriumite täitmise eesmärgil võib tehniline lahendus hõlmata üht või mitut tehnilist üksikasja.

5. Komisjon annab vajaduse korral asjakohasele Euroopa standardiorganile volituse kohandada asjaomaseid standardeid, mis on vajalikud reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise ühtlustatud rakendamiseks.

6. Käesoleva artikli lõikeid 1, 3, 4 ja 5 kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

1. Komisjoni abistab raamdirektiivi artikli 22 alusel loodud sidekomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Alates 15. juunist 2017, tingimusel et artikli 19 lõikes 2 osutatud eelnõu põhjal vastuvõetud seadusandlik akt on sel kuupäeval kohaldatav, ei kohalda rändlusteenuse osutajad üheski liikmesriigis rändlusklientide suhtes riigisisese jaehinnaga võrreldes mis tahes lisatasusid ühegi tehtud või vastu võetud reguleeritud rändluskõne, ühegi saadetud reguleeritud SMS- või MMS-rändlussõnumi eest või ühegi kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuse eest, sealhulgas MMS-rändlussõnumid, või mis tahes üldist tasu välismaal lõppseadme või teenuse kasutamise võimaldamise eest vastavalt artiklitele 6b ja 6c.

1. Kooskõlas käesoleva artikliga ning artiklis 6d osutatud rakendusaktidega, võivad rändlusteenuse osutajad kohaldada selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille hind on samal tasemel kohaldatava riigisisese jaehinnaga, nn mõistliku kasutamise poliitikat selle vältimiseks, et rändluskliendid kasutavad jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuseid anomaalselt või kuritarvitavad neid, näiteks kui selliseid teenuseid kasutavad rändluskliendid muus liikmesriigis kui riigisisese teenuseosutaja liikmesriik muudel eesmärkidel kui regulaarne reisimine.

Mõistliku kasutamise poliitika võimaldab rändlusteenuse osutaja klientidel tarbida teatavat mahtu jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid kohaldatava riigisisese jaehinna eest, mis on kooskõlas nende vastavate tariifikavadega.

2. Selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille puhul ületatakse mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, kohaldatakse artiklit 6e.

Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkus

1. Konkreetsetel ja erandlikel asjaoludel, pidades silmas riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikust, võib rändlusteenuse osutaja juhul, kui tal ei ole võimalik katta oma tegeliku ja prognoositava reguleeritud rändlusteenuste artiklite 6a ja 6b kohase osutamise kogukulu oma tegelikust ja prognoositavast selliste teenuste osutamise kogutulust, taotleda luba lisatasu kehtestamiseks. Nimetatud lisatasu kohaldatakse üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise kulude katmiseks, võttes arvesse kohaldatavaid maksimaalseid hulgihindu.

2. Kui rändlusteenuse osutaja otsustab rakendada käesoleva artikli lõike 1 sätteid, peab ta riigi reguleerivale asutusele esitama viivitamata avalduse ning edastama talle kogu vajaliku teabe kooskõlas artiklis 6d osutatud rakendusaktidega. Rändlusteenuse osutaja ajakohastab seejärel kõnealust teavet iga 12 kuu tagant ning esitab selle riigi reguleerivale asutusele.

3. Pärast rändlusteenuse osutajalt lõike 2 kohase avalduse saamist hindab riigi reguleeriv asutus seda, kas rändlusteenuse osutaja on näidanud, et tal ei ole võimalik oma kulusid lõike 1 kohaselt katta ilma, et see kahjustaks riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkust. Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamine põhineb asjakohastel, rändlusteenuse osutajale eriomastel objektiivsetel teguritel, sealhulgas asjaomases liikmesriigis rändeteenuse osutajate vahel valitsevatel objektiivsetel erinevustel ning riigisiseste hindade ja tulu tasemel. Riigi reguleeriv asutus annab loa lisatasu kehtestamiseks juhul, kui lõikes 1 ja käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud.

4. Riigi reguleeriv asutus annab lisatasu kehtestamise loa ühe kuu jooksul pärast rändlusteenuse osutajalt taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on selgelt põhjendamatu või kui ei ole esitatud piisavalt teavet. Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et taotlus on selgelt põhjendamatu või et esitatud teave ei ole piisav, teeb ta järgmise kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta on andnud rändlusteenuse osutajale võimaluse saada ära kuulatud, lõpliku otsuse lisatasu lubamise, muutmise või selle lubamisest keeldumise kohta.

Mõistliku kasutamise poliitika rakendamine ja jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkus

1. Selleks, et tagada artiklite 6b ja 6c järjepidev kohaldamine, võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist 15. detsembriks 2016 vastu rakendusaktid, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika rakendamise kohta ning jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodite ning rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatava taotluse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2. Kui komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklis 6b sätestatud mõistliku kasutamise poliitika rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta, võtab ta arvesse järgmist:

3. Kui komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklis 6c sätestatud rändlusteenuse osutaja suhtes kohaldatavate jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta, põhinevad need alljärgneval:

4. Komisjon vaatab lõike 1 alusel vastuvõetud rakendusaktid turu arengutendentse arvesse võttes perioodiliselt läbi.

5. Riigi reguleeriv asutus kontrollib rangelt mõistliku kasutamise poliitika ja jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkust puudutavate meetmete rakendamist ning teostab selle üle järelevalvet, võttes võimalikult suurel määral arvesse asjaomasele liikmesriigile eriomaseid asjakohaseid objektiivseid tegureid ning rändeteenuse osutajate vahelisi objektiivseid erinevusi. Ilma et see piiraks artikli 6c lõikes 3 sätestatud menetluse kohaldamist, jõustab riigi reguleeriv asutus õigeaegselt artiklites 6b ja 6c sätestatud nõuded ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktid. Riigi reguleeriv asutus võib igal ajal rändlusteenuse osutajalt nõuda lisatasu muutmist või selle kohaldamise peatamist, kui see ei ole kooskõlas artiklitega 6b või 6c. Riigi reguleeriv asutus teavitab komisjoni igal aastal artiklite 6b ja 6c ning käesoleva artikli kohaldamisest.

1. Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, kui rändlusteenuse osutaja kohaldab lisatasu reguleeritud rändlusteenuste tarbimisele jaemüügitasandil, mis ületab mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, peab see vastama järgmistele nõuetele (v.a käibemaks):

Rändlusteenuse osutajad ei tohi kohalda lisatasu vastu võetud reguleeritud SMS-rändlussõnumi või rändlushäälsõnumi suhtes. See ei mõjuta muid kohaldatavaid tasusid, näiteks tasu nende sõnumite kuulamise eest.

Rändlusteenuse osutajad võtavad tehtud ja vastu võetud rändluskõnede eest tasu sekundilise täpsusega. Rändlusteenuse osutajad võivad kohaldada tehtud kõne puhul kõne miinimumkestust, mis ei tohi ületada 30 sekundit. Rändlusteenuse osutajad nõuavad oma klientidelt reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest tasu kilobaidipõhiselt, välja arvatud multimeediateenuse (MMS) sõnumid, mille eest võib tasu nõuda ühikupõhiselt. Sellisel juhul ei tohi jaemüügitasu, mida rändlusteenuse osutaja võib oma rändluskliendilt MMS-rändlussõnumite edastamise või vastuvõtmise eest nõuda, reguleeritud andmeside-rändlusteenuse puhul ületada esimeses lõigus sätestatud maksimaalset jaemüügitasu.

Artikli 6f lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul ei välista käesolev lõige selliseid pakkumisi, mis annavad rändlusklientidele päevatasu või muu kindlaksmääratud perioodilise tasu eest teatava mahu tarbida reguleeritud rändlusteenust, tingimusel et kogu selle mahu tarbimisel ei ületa tehtud ja vastu võetud reguleeritud rändluskõnede, saadetud SMSide ja kasutatud andmeside-rändlusteenuste ühikuhind vastavat riigisisest jaehinda ja käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimaalset lisatasu.

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2015 pärast konsulteerimist BERECiga ja vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule vastu rakendusaktid, milles sätestatakse lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmine. Komisjon vaatab kõnealused rakendusaktid igal aastal läbi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmine põhineb järgmistel kriteeriumidel:

3. Rändlusteenuse osutajad võivad pakkuda ja rändluskliendid võivad sihilikult valida rändlustariifi, mis erineb kooskõlas artiklitega 6a, 6b, 6c ja käesoleva artikli lõikega 1 sätestatud tariifist, misläbi nad kasutavad teistsuguseid reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatavaid tariife kui neid, mis oleks neile määratud valiku tegemata jätmise korral. Rändlusteenuse osutaja tuletab neile rändlusklientidele meelde neid rändlusteenuse eeliseid, mis nad loobumisega kaotavad.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kohaldavad rändlusteenuse osutajad artiklite 6a ja 6b ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sätestatud tariifi automaatselt kõigi olemasolevate ja uute rändlusklientide suhtes.

Rändlusklient võib igal ajal taotleda kooskõlas artiklitega 6a, 6b, 6c ja käesoleva artikliga 1 sätestatud tariifist loobumist või selle tariifi valimist. Kui rändluskliendid soovivad teadlikult loobuda artiklites 6a, 6b, 6c ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tariifist või selle tariifi valida, siis selline üleminek toimub tasuta ühe tööpäeva jooksul taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude kui rändlusega seotud osadega. Rändlusteenuse osutajad võivad üleminekut edasi lükata seni, kuni varasem rändlustariif on kehtinud kindlaksmääratud miinimumperioodi, mis ei ületa kahte kuud.

4. Rändlusteenuse osutajad tagavad, et mis tahes liiki jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid käsitlevas lepingus on määratletud osutatava reguleeritud rändlusteenuse peamised omadused, sealhulgas eelkõige:

1. Ajavahemikul 30. aprillist 2016 kuni 14. juunini 2017 võivad rändlusteenuse osutajad jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste puhul kohaldada lisaks riigisisesele jaehinnale lisatasu.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikul kohaldatakse artiklit 6e mutatis mutandis.

1. Keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust alustatud reguleeritud rändluskõne pakkumise eest (sealhulgas kõne alustamise, transiidi ja lõpetamise kulude eest), ei tohi alates 15. juunist 2017 ületada turvalimiiti 0,032 eurot minuti eest. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, on 0,032 eurot keskmise hulgihinna ülempiiriks kuni 30. juunini 2022.

2. Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib kahe operaatori vahel ning seda arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või siis lühema ajavahemiku kohta, kui lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või 30. juunini 2022 jääb vähem kui 12 kuud.

3. Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse rändluskõnede hulgimüügist saadud kogutulu asjaomase operaatori poolt asjaomase ajavahemiku jooksul liidu piires rändluse hulgikõnede osutamiseks hulgitasandil tegelikult kasutatud rändlusminutite koguarvuga, mis on saadud sekundilise täpsusega liitmisel, kusjuures selle kohandamisel võetakse arvesse külastatava võrgu operaatori õigust rakendada tasu arvutamisel kõne miinimumkestust, mis ei tohi ületada 30 sekundit.

1. Alates 15. juunist 2017 ei tohi keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust saadetava reguleeritud rändlussõnumi eest, ületada turvalimiiti 0,01 eurot SMSi kohta, ning ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, on 0,01 eurot turvalimiidiks kuni 30. juunini 2022.

2. Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib mis tahes kahe operaatori vahel ja see arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või lühema ajavahemiku kohta, kui 30. juunini 2022 jääb vähem kui 12 kuud.

3. Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse hulgimüügi kogutulu, mille külastatava võrgu operaator või koduvõrgu operaator on saanud asjaomase ajavahemiku jooksul liidu piires reguleeritud rändlussõnumite saatmise ja edastamise eest, kõnealuse ajavahemiku jooksul asjaomase rändlusteenuse osutaja või koduvõrgu operaatori kaudu saadetud ja edastatud rändlussõnumite koguarvuga.

4. Külastatava võrgu operaator ei tohi rändluskliendi rändlusteenuse osutajalt või koduvõrgu operaatorilt nõuda lõikes 1 osutatud tasust eraldiseisvat tasu külastatavas võrgus rändlusteenust kasutanud rändluskliendile saadetud reguleeritud rändlussõnumi lõpetamise eest.

Rändlusteenuse osutaja, riigisiseste teenuste osutaja, koduvõrgu operaator või külastatava võrgu operaator ei või muuta reguleeritud rändlussõnumite tehnilisi omadusi selliselt, et need erineksid riigisisesel turul edastatavate SMSide tehnilistest omadustest.

1. Alates 15. juunist 2017 ei tohi keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatava võrgu vahendusel reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest, ületada ühe gigabaidi edastatud andmete eest turvalimiiti 7,70 eurot. Keskmise hulgihinna ülempiir langeb 1. jaanuaril 20186,00 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 20194,50 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 20203,50 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 20213,00 eurole gigabaidi eest ja 1. jaanuaril 20222,50 eurole gigabaidi eest. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, on 2,50 eurot ühe gigabaidi edastatud andmete eest keskmise hulgihinna ülempiiriks kuni 30. juunini 2022.

3. Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse hulgimüügi kogutulu, mille külastatava võrgu operaator või koduvõrgu operaator on saanud asjaomase ajavahemiku jooksul reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest, kõnealuse ajavahemiku jooksul asjaomase rändlusteenuse osutaja või koduvõrgu operaatori poolt kõnealuste teenuste osutamisel tegelikult edastatud andmete kogumahuga megabaitides, arvestatuna kilobaidipõhiselt.

1. Selleks et juhtida rändlusklientide tähelepanu asjaolule, et neile kehtivad kõne tegemisel või vastuvõtmisel või SMSi saatmisel rändlustasud, annab iga rändlusteenuse osutaja kliendile teise liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, sisenemisel sõnumiteenuse abil automaatselt, ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta personaalset baashinnateavet rändlustasude kohta (koos käibemaksuga), mida kohaldatakse selle kliendi suhtes kõnede tegemisel ja vastuvõtmisel ning SMSide saatmisel külastatavas liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teenust.

Kõnealune personaalne baashinnateave esitatakse vääringus, milles kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve, ning see sisaldab teavet:

Teave sisaldab ka lõikes 2 osutatud tasuta numbrit üksikasjalikuma teabe saamiseks ja teavet hädaabiteenuste kasutamise võimaluse kohta Euroopa tasuta hädaabinumbri 112 valimisel.

Iga sõnumi puhul on kliendil võimalus teatada tasuta ja lihtsal viisil rändlusteenuse osutajale, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust. Kliendil, kes on teatanud, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.

Rändlusteenuse osutajad pakuvad pimedatele või nägemispuudega klientidele esimeses lõigus osutatud personaalset baashinnateavet nende soovi korral automaatselt tasuta häälkõne abil.

Esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku, välja arvatud nendes sisalduvat viidet mõistliku kasutamise poliitikale ja kooskõlas artikliga 6c kohaldatavatele lisatasudele, kohaldatakse ka rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate kõne- ja SMS-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad väljaspool liitu reisides.

2. Lisaks lõikele 1 on kliendil õigus sõltumata oma asukohast liidus taotleda ja saada mobiilitelefonikõne või SMSi kaudu tasuta üksikasjalikumat personaalset hinnateavet külastatavas võrgus kõnede ja SMSide suhtes kohaldatavate rändlustasude kohta, samuti teavet käesoleva määruse alusel kohaldatavate läbipaistvusmeetmete kohta. Taotlus esitatakse rändlusteenuse osutaja poolt selleks otstarbeks määratud tasuta numbrile. Lõikes 1 sätestatud kohustusi ei kohaldata seadmete suhtes, millel ei ole SMS-funktsiooni.

2a. Rändlusteenuse osutaja saadab rändluskliendile teate, kui reguleeritud kõne- ja SMS-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või mis tahes artikli 6c kohaselt kohaldatav kasutamise ülempiir. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud kõne- või SMS-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt seda teenust uuesti.

3. Rändlusteenuse osutajad annavad liitumisel kõikidele klientidele täielikku teavet kohaldatavate rändlustasude kohta. Nad annavad oma rändlusklientidele kohaldatavate rändlustasude kohta teavet põhjendamatu viivituseta iga kord, kui tasud muutuvad.

Rändlusteenuse osutajad saadavad kõikidele muu tariifi valinud klientidele mõistlike ajavahemike järel meeldetuletuse.

4. Rändlusteenuse osutajad teavitavad oma kliente sellest, kuidas vältida tahtmatu rändlusolukorra juhtumeid piirialadel. Rändlusteenuse osutajad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta oma kliente rändlustasude maksmisest tahtmatu rändlusteenuse eest olukorras, kui kliendid viibivad oma elukohajärgses liikmesriigis.

Jaemüügi tasandi andmeside-rändlusteenuste läbipaistvus ja kaitsemehhanismid

1. Rändlusteenuse osutajad tagavad, et nende rändluskliendid saavad reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise tasu kohta nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist piisavat teavet viisil, mis aitab klientidel mõista kõnealuste teenuste kasutuse rahalisi tagajärgi ning võimaldab neil jälgida ja kontrollida reguleeritud andmeside-rändlusteenustega seotud kulusid kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Kui see on asjakohane, teavitavad rändlusteenuse osutajad oma kliente enne lepingu sõlmimist ja korrapäraselt pärast seda ohust, mis on seotud automaatse ja kontrollimatu andmerändlusühenduse ja andmete allalaadimisega. Lisaks teatavad rändlusteenuse osutajad oma klientidele tasuta ning selgelt ja mõistetavalt, kuidas automaatseid andmerändlusühendusi välja lülitada, et vältida andmeside-rändlusteenuste kontrollimatut tarbimist.

2. Rändlusteenuse osutaja teavitab rändlusklienti automaatsõnumiga, et klient kasutab reguleeritud andmeside-rändlusteenuseid, ning esitab personaalset baashinnateabe lisatasude kohta (vääringus, milles kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve), mida kohaldatakse kõnealuse rändluskliendi suhtes asjaomases liikmesriigis reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise puhul, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teavet.

Kõnealune teave saadetakse rändluskliendi mobiilseadmesse näiteks SMSiga, elektronpostiga või mobiilseadme hüpikakna kaudu iga kord, kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, ja algatab andmeside-rändlusteenuse esimest korda pärast kõnealusesse liikmesriiki sisenemist. Teave esitatakse siis, kui rändlusklient algatab reguleeritud andmeside-rändlusteenuse, ja seda tehakse tasuta ning sobiva vahendi abil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista.

Kliendil, kes on rändlusteenuse osutajale teatanud, et ta ei soovi automaatset hinnateavet, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.

2a. Rändlusteenuse osutaja saadab teate, kui reguleeritud andmeside-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või mis tahes artikli 6c kohaselt kohaldatav kasutamise ülempiir. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt seda teenust uuesti.

3. Kõik rändlusteenuse osutajad peavad andma kõigile oma rändlusklientidele võimaluse valida teadlikult ja tasuta selline moodus, mis annaks õigeaegselt teavet senise tarbimise kohta kas mahu arvestuses või selles vääringus, milles rändluskliendile esitatakse arve reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise eest, ning mille abil oleks tagatud, et reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise kogukulud (välja arvatud ühikupõhiselt tasutavate MMSide eest) ei ületaks teatavas kindlas ajavahemikus kindlaksmääratud rahalist ülempiiri ilma kliendi selgesõnalise nõusolekuta.

Selleks peab rändlusteenuse osutaja pakkuma kindlaksmääratud kasutusperioodi kohta ühte või mitut rahalist ülempiiri, eeldusel, et klienti on eelnevalt teavitatud ülempiiridele vastavatest mahtudest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud rahaline ülempiir) igakuise arveldusperioodi eest nõutavate tasude puhul peab olema ligikaudu 50 eurot (ilma käibemaksuta), kuid mitte üle selle.

Alternatiivina võib rändlusteenuse osutaja seada ülempiiri andmemahule, eeldusel et klienti on ette teavitatud andmemahtude maksumusest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud andmemahu ülempiir) peab vastama rahasse ümberarvutatuna igakuise arveldusperioodi eest nõutavatele tasudele, mis ei ületa 50 eurot (ilma käibemaksuta).

Lisaks võivad rändlusteenuse osutajad pakkuda oma rändlusklientidele muid limiite, millel on erinevad, st kõrgemad või madalamad igakuised rahalised ülempiirid.

Kõikide klientide suhtes, kes ei ole otsustanud muu ülempiiri kasuks, kohaldatakse teises ja kolmandas lõigus nimetatud vaikimisi kokkulepitud ülempiire.

Iga rändlusteenuse osutaja tagab ka, et rändluskliendi mobiilseadmesse saadetakse asjakohane teade, näiteks SMSiga, elektronpostiga või arvuti hüpikakna kaudu, kui andmeside-rändlusteenuste kasutamine on jõudnud 80 protsendini kokkulepitud rahalisest või andmemahu ülempiirist. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda teenuseosutajalt teenust uuesti.

Juhul kui rahaline või andmemahu ülempiir ületatakse muul moel, saadetakse teade rändluskliendi mobiilseadmesse. Teates kirjeldatakse korda, mida klient peab järgima, kui ta soovib, et andmeside-rändlusteenuste osutamist jätkataks, ning kulu, mis on seotud iga uue kasutatava ühikuga. Kui rändlusklient ei vasta selliselt, nagu teates viidatud, lõpetab rändlusteenuse osutaja kohe rändluskliendile reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise ja selle eest tasu võtmise seniks, kuni rändlusklient ei ole taotlenud kõnealuste teenuste osutamise jätkamist või taasalustamist.

Kui rändlusklient nõuab rahalise või andmemahu ülempiiri rakendamist või sellest loobumist, tehakse muudatus tasuta ühe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude osadega.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata mobiilandmesidet kasutavate masinatevaheliste seadmete suhtes.

5. Rändlusteenuse osutajad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta oma kliente rändlustasude maksmisest tahtmatult tarbitud rändlusteenuse eest olukorras, kui kliendid viibivad oma elukohajärgses liikmesriigis. See hõlmab klientide teavitamist sellest, kuidas vältida tahtmatut rändlust piirialadel.

6. Käesolevat artiklit, välja arvatud lõiget 5, lõike 2 teist lõiku ja lõiget 2a, kohaldatakse käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatut arvestades ka rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate andmeside-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad väljaspool liitu reisides.

Kui klient valib lõike 3 esimeses lõigus osutatud mooduse, ei kohaldata lõikes 3 sätestatud nõudeid juhul, kui liiduvälise külastatava riigi külastatava võrgu operaator ei luba rändlusteenuse osutajal jälgida oma klientide teenuse kasutamist reaalajas.

Sellisel juhul teavitatakse klienti kõnealusesse riiki sisenemisel ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta SMSiga sellest, et teave tarbimise mahu kohta ja kindlaksmääratud rahalise ülempiiri mitteületamise tagatis ei ole kättesaadavad.

1. Riikide reguleerivad asutused kontrollivad käesoleva määruse täitmist oma territooriumil ja teostavad selle üle järelevalvet.

Riikide reguleerivad asutused kontrollivad rangelt artikleid 6b, 6c ning artikli 6e lõiget 3 rakendavaid rändlusteenuse osutajaid ning teostavad nende üle järelevalvet.

2. Riikide reguleerivad asutused ja kui see on asjakohane, siis BEREC, teevad käesoleva määruse, eelkõige selle artiklite 6a, 6b, 6c, 6e, 7, 9 ja 12 kohaldamist käsitleva ajakohastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kujul, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele.

3. Artiklis 19 sätestatud läbivaatamiseks valmistudes kontrollivad riikide reguleerivad asutused rändlusklientidele kõne- ja andmesideteenuste, sealhulgas SMSi ja MMSi jae- ja hulgihindade muutumist, kaasa arvatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades. Riikide reguleerivad asutused jälgivad ka tahtmatu rändlusolukorra juhtumeid naaberliikmesriigi piirialadel ja kontrollivad, kas võrgukasutuse juhtimise meetodeid kasutatakse klientide kahjuks.

Riikide reguleerivad asutused jälgivad ja koguvad teavet tahtmatu rändlusolukorra juhtumite kohta ning võtavad asjakohaseid meetmeid.

4. Riikide reguleerivatel asutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt, kellele pannakse käesoleva määrusega kohustusi, et nad esitaksid kogu käesoleva määruse rakendamise ja täitmise tagamise seisukohast vajaliku teabe. Need ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning riigi reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt.

4a. Kui riigi reguleeriv asutus peab teavet ärisaladuse hoidmist käsitlevate liidu või siseriiklike õigusnormide kohaselt konfidentsiaalseks, tagavad komisjon, BEREC ja teised riigi reguleerivad asutused ärisaladuse hoidmise. Ärisaladuse hoidmine ei takista teabe õigeaegset jagamist riigi reguleeriva asutuse, komisjoni, BERECi ja teiste asjaomaste riigi reguleerivate asutustega käesoleva määruse kohaldamise läbivaatamise, seire ja järelevalve eesmärgil.

5. Riikide reguleerivad asutused võivad omal algatusel sekkuda, et tagada käesoleva määruse täitmine. Eelkõige kasutavad nad vajaduse korral juurdepääsudirektiivi artikli 5 kohaseid volitusi küllaldase juurdepääsu ja omavahelise sidumise tagamiseks, et garanteerida läbivühendatavus ja rändlusteenuste koostalitlusvõime, näiteks juhul, kui klientidel ei ole võimalik vahetada rändlussõnumeid teise liikmesriigi maapealse üldkasutatava mobiilsidevõrgu klientidega seetõttu, et puudub selliste sõnumite edastamist võimaldav leping.

6. Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et käesolevas määruses sätestatud kohustusi on rikutud, on tal õigus nõuda rikkumise viivitamatut lõpetamist.

1. Liikmesriigis elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate vaheliste vaidluste korral käesolevas määruses sätestatud kohustuste üle kohaldatakse raamdirektiivi artiklite 20 ja 21 kohast vaidluste lahendamise korda.

Külastatavate võrkude operaatorite ja muude operaatorite vahelised vaidlused hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamiseks vajalike sisendite suhtes kohaldatavate määrade üle võib esitada lahendamiseks pädevale riigi reguleerivale asutusele või raamdirektiivi artiklites 20 ja 21 sätestatud asutustele. Sellisel juhul võib riigi pädev reguleeriv asutus/võivad riigi pädevad asutused konsulteerida BERECiga meetmete asjus, mida raamdirektiivi, eridirektiivide või käesoleva määruse sätete kohaselt tuleb vaidluse lahendamiseks võtta. Kui BERECiga on konsulteeritud, ootab riigi reguleeriv asutus/ootavad riigi reguleerivad asutused enne vaidluse lahendamiseks meetmete võtmist ära BERECi arvamuse.

2. Kui vaidluses käesoleva määruse reguleerimisalasse jääva küsimuse üle osaleb tarbija või lõpptarbija, tagavad liikmesriigid võimaluse kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise korda, mis on sätestatud universaalteenuse direktiivi artiklis 34.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile 30. juuniks 2013 ning annavad viivitamata teada edaspidistest muudatustest.

1. Komisjon algatab 29. novembriks 2015 rändluse hulgituru läbivaatamise, pidades silmas selliste meetmete hindamist, mis on vajalikud jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamiseks 15. juuniks 2017. Komisjon vaatab muu hulgas läbi riigisisesel hulgiturul valitseva konkurentsi taseme ning eelkõige hindab kantud hulgimüügikulude ja kohaldatud hulgimüügihindade taset ning geograafiliselt piiratud ulatuses tegutsevate operaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas kaubanduslepingute mõju konkurentsile ja operaatorite võimet kasutada ära mastaabisäästu. Komisjon hindab samuti rändluse jaeturgude konkurentsi arengutendentse ning täheldatavat konkurentsi moonutamise ohtu ja investeerimisstiimuleid riigisisestel ja külastatud turgudel. Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamiseks vajalike meetmete hindamisel võtab komisjon arvesse vajadust tagada, et külastatava sidevõrgu operaatoritel oleks võimalik katta kõik hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud kulud, sealhulgas ühised kulud. Komisjon võtab samuti arvesse vajadust vältida juurdepääsu püsivale rändlusele või rändlusteenuste anomaalsele või lubamatule kasutamisele muul eesmärgil kui reguleeritud rändlusteenuste osutamine rändlusteenuse osutaja klientidele, kui viimased perioodiliselt liidus reisivad.

2. Komisjon esitab 15. juuniks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuste kohta.

Aruandele lisatakse asjakohane seadusandlik ettepanek, millele eelneb avalik konsultatsioon ja mille eesmärk on muuta käesolevas määruses sätestatud reguleeritud rändlusteenuste hulgihindu või pakkuda välja muu lahendus hulgimüügitasandil tuvastatud probleemide lahendamiseks, pidades silmas jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamist 15. juuniks 2017.

3. Lisaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. detsembriks 2018 vahearuande kokkuvõttega jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise mõju kohta, võttes arvesse kõiki BERECi asjakohaseid aruandeid. Peale selle esitab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande, lisades asjakohasel juhul käesolevas määruses sätestatud reguleeritud rändlusteenuste maksimaalsete hulgihindade muutmiseks seadusandliku ettepaneku. Esimene aruanne esitatakse 15. detsembriks 2019.

4. Selleks et hinnata konkurentsi edenemist kogu liitu hõlmavatel rändlusturgudel, kogub BEREC korrapäraselt riikide reguleerivatelt asutustelt andmeid reguleeritud kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste jae- ja hulgihindade kujunemise kohta, sealhulgas vastavalt tasakaalustatud ja tasakaalustamata liikluse suhtes kohaldatavate tegelike hulgihindade kohta. Samuti kogub BEREC andmeid rändluse hulgiteenuse lepingute kohta, mille suhtes ei kohaldata artiklites 7, 9 ja 12 sätestatud maksimaalseid rändlusteenuste hulgihindu, ja hulgimüügitasandil rakendatud lepinguliste meetmete kohta, mille eesmärk on vältida püsivat rändlust või hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist muudel eesmärkidel kui reguleeritud rändlusteenuste pakkumine rändlusteenusepakkujate klientidele nende regulaarsete reiside ajal liidus.

Nimetatud andmed esitatakse komisjonile vähemalt kaks korda aastas. Komisjon avalikustab need andmed.

Kogutud andmete põhjal esitab BEREC korrapäraseid aruandeid hinnakujunduse ja tarbimisharjumuste arengu kohta liikmesriikides nii riigisiseste kui ka rändlusteenuste osas ning rändlusteenuse hulgihindade arengu kohta rändlusteenuste pakkujate vahelise tasakaalustamata liikluse puhul ning selle kohta, millised on seosed jaehindade, hulgihindade ja rändlusteenuste hulgimüügikulude vahel. BEREC hindab, kui tihedalt on need elemendid omavahel seotud.

Samuti kogub BEREC igal aastal riikide reguleerivatelt asutustelt teavet operaatorite poolt klientidele pakutavate eri tariifide läbipaistvuse ja võrreldavuse kohta. Komisjon avalikustab need andmed ja tulemused.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise eest vastutavatest riikide reguleerivatest asutustest.

Määrus (EÜ) nr 717/2007 tunnistatakse kehtetuks vastavalt I lisale alates 1. juulist 2012.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt II lisa vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja selle sätteid kohaldatakse alates kõnealusest kuupäevast, kui konkreetsetes artiklites ei ole sätestatud teisiti.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatusega

(osutatud artiklis 21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 717/2007 (ELT L 171, 29.6.2007, lk 32)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 544/2009 (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12)	Ainult artikkel 1

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 717/2007	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
—	Artikli 1 lõige 2
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 3
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 4
Artikli 1 lõike 4 esimese lõigu esimene lause	Artikli 1 lõige 5
Artikli 1 lõike 4 esimese lõigu teine lause	Artikli 1 lõike 6 esimene lõik Artikli 1 lõike 7 esimene lõik
Artikli 1 lõike 4 teise lõigu esimene lause	Artikli 1 lõike 6 teise lõigu esimene lause Artikli 1 lõike 7 teise lõigu esimene lause
Artikli 1 lõike 4 teise lõigu teine lause	Artikli 1 lõike 6 teise lõigu teine ja kolmas lause Artikli 1 lõike 7 teise lõigu teine ja kolmas lause
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 2 lõike 2 punkt a	Artikli 2 lõike 2 punkt i
Artikli 2 lõike 2 punkt b	Artikli 2 lõike 2 punkt a
—	Artikli 2 lõike 2 punkt b
—	Artikli 2 lõike 2 punkt c
Artikli 2 lõike 2 punkt c	Artikli 2 lõike 2 punkt d
Artikli 2 lõike 2 punkt g	Artikli 2 lõike 2 punkt e
Artikli 2 lõike 2 punkt d	Artikli 2 lõike 2 punkt f
Artikli 2 lõike 2 punkt f	Artikli 2 lõike 2 punkt g
Artikli 2 lõike 2 punkt e	Artikli 2 lõike 2 punkt h
Artikli 2 lõike 2 punkt i	Artikli 2 lõike 2 punkt j
Artikli 2 lõike 2 punkt j	Artikli 2 lõike 2 punkt k
Artikli 2 lõike 2 punkt h	Artikli 2 lõike 2 punkt l
Artikli 2 lõike 2 punkt k	Artikli 2 lõike 2 punkt m
—	Artikli 2 lõike 2 punkt n
—	Artikli 2 lõike 2 punkt o
—	Artikli 2 lõike 2 punkt p
—	Artikli 2 lõike 2 punkt q
—	Artiklid 3, 4, 5 ja 6
Artikli 3 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 7 lõige 2
Artikli 3 lõike 3 esimene lõik	—
Artikli 3 lõike 3 teine lõik	Artikli 7 lõige 3
Artikli 4 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 8 lõige 2
Artikli 4 lõike 3 esimene lõik	—
Artikli 4 lõike 3 teine lõik	Artikli 8 lõige 3
Artikli 4 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 8 lõige 4
Artikli 4 lõige 4	Artikli 8 lõige 5
Artikkel 4a	Artikkel 9
Artikkel 4b	Artikkel 10
Artikli 4b lõige 7	—
Artikkel 4c	Artikkel 11
—	Artikkel 12
—	Artikkel 13
Artikli 6 lõike 1 esimene kuni viies lõik	Artikli 14 lõike 1 esimene kuni viies lõik
—	Artikli 14 lõike 1 kuues lõik
Artikli 6 lõige 2	Artikli 14 lõige 2
Artikli 6 lõike 3 esimene ja teine lõik	Artikli 14 lõike 3 esimene ja teine lõik
—	Artikli 14 lõike 3 kolmas lõik
—	Artikli 14 lõige 4
Artikkel 6a	Artikkel 15
—	Artikli 15 lõige 4
—	Artikli 15 lõige 5
—	Artikli 15 lõige 6
Artikli 6a lõige 4	—
Artikkel 7	Artikkel 16
—	Artikli 16 lõike 3 teine lõik
Artikkel 8	Artikkel 17
Artikkel 9	Artikkel 18
Artikkel 10	—
Artikli 11 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 19 lõike 1 sissejuhatav osa
—	Artikli 19 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 11 lõike 1 esimese lõigu esimene kuni neljas taane	Artikli 19 lõike 1 punktid c kuni f
—	Artikli 19 lõike 1 punktid g ja h
Artikli 11 lõike 1 teine lõik	—
—	Artikli 19 lõige 2
Artikli 11 lõige 2	Artikli 19 lõige 3
—	Artikli 19 lõige 4
Artikkel 12	Artikkel 20
—	Artikkel 21
Artikkel 13	Artikkel 22

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2120, 25. november 2015,	L 310	1	26.11.2015
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/920, 17. mai 2017,	L 147	1	9.6.2017