Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust ( 1 ),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 2 ),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja luua eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turg, kus ei tehta vahet riigisisestel ja piiriülestel maksetel. Selle saavutamiseks on ühtse euromaksete piirkonna (edaspidi „SEPA”) projekti eesmärk välja töötada kogu liidus ühtsed makseteenused, millega asendatakse praegused riigisisesed makseteenused. Üldkasutatavate ja ühtsete maksestandardite, eeskirjade ja tavade kehtestamise ning maksete integreeritud töötlemisega peaks SEPA tagama liidu kodanikele ja ettevõtjatele turvalised, konkurentsivõimelise hinnaga, kasutajasõbralikud ja usaldusväärsed eurodes osutatavad makseteenused. Seda tuleks kohaldada SEPA-maksetele nii liikmesriikide territooriumil kui ka liikmesriikide vahel samadel põhitingimustel ning samade õiguste ja kohustustega, olenemata nende asukohast liidus. SEPA tuleks lõpule viia viisil, mis soodustaks uute tegijate juurdepääsu turule ja uute toodete väljatöötamist ning looks soodsad tingimused suuremaks konkurentsiks makseteenuste turul, samuti maksetega seotud uuenduste takistusteta väljatöötamiseks ja sujuvaks rakendamiseks kogu liidus. Seega peaks suurem mastaabisääst, toimingute kasvanud efektiivsus ja tihedam konkurents parimast pakkumisest lähtuvalt avaldama eurodes osutatavate elektrooniliste makseteenuste hindadele alanemissurvet. Selle mõju peaks olema märkimisväärne eelkõige liikmesriikides, kus maksed on võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt kallid. Seepärast ei tohiks üleminekuga SEPA-le kaasneda makseteenuse kasutajatele, eelkõige tarbijatele, üldist hinnatõusu. Vastupidi, kui makseteenuse kasutaja on tarbija, tuleks soodustada põhimõtte järgimist, et kõrgemaid tasusid ei kehtestata. Komisjon jätkab maksesektori hindade arengu jälgimist ja tal palutakse esitada igal aastal sellekohane analüüs.

(2)

SEPA õnnestumine on majanduslikult ja poliitiliselt väga oluline. SEPA on täielikult kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, mille eesmärk on edendada teadmistel põhinevat majandust, kus heaolu sõltub innovatsioonist ja olemasolevate ressursside tõhusamast kasutamisest. SEPA-le kiire ülemineku olulisust on rõhutatud nii Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2009. aasta ( 4 ) ja 10. märtsi 2010. aasta ( 5 ) resolutsioonides SEPA rakendamise kohta kui ka nõukogu 2. detsembri 2009. aasta järeldustes.

(3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) ( 6 ) on loodud ajakohane õiguslik alus sellise makseteenuste siseturu loomiseks, mille oluline osa on SEPA.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta ühenduses) ( 7 ) nähakse ette ka mitmed SEPA edukat toimimist hõlbustavad meetmed, nagu võrdsete tasude põhimõtte laiendamine piiriülestele otsekorraldustele ning juurdepääs otsekorraldustele.

(5)

Euroopa pangandussektori poolt SEPA algatuse raames tehtud isereguleerimise alastest jõupingutustest ei ole piisanud, et edendada üleminekut kreedit- ja otsekorralduste kogu liitu hõlmavatele skeemidele nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Eelkõige ei ole võetud piisavalt ja läbipaistvalt arvesse tarbijate ja muude kasutajate huve. Kuulda tuleks võtta kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Peale selle ei ole kõnealuses isereguleerimise protsessis rakendatud asjakohaseid juhtimismehhanisme, mis võib osaliselt põhjendada seda, miks üleminek on olnud nõudluse poolel aeglane. Kuigi SEPA nõukogu hiljutine asutamine on SEPA projekti juhtimises märkimisväärne edusamm, tegeleb selle põhimõttelise ja formaalse juhtimisega siiski veel Euroopa Maksenõukogu. Seetõttu peaks komisjon enne 2012. aasta lõppu läbi vaatama kogu SEPA projekti juhtimiskorra ja esitama vajaduse korral ettepaneku. Kõnealuse läbivaatamise käigus tuleks muu hulgas vaadelda Euroopa Maksenõukogu koosseisu, Euroopa Maksenõukogu ja üldise juhtimisstruktuuri (nagu SEPA nõukogu) vastastikusi mõjutusi ning kõnealuse üldise struktuuri rolli.

(6)

Ainult kiire ja tervikliku üleminekuga kogu liitu hõlmavatele kreedit- ja otsekorraldustele saadakse integreeritud makseturust täit kasu ning kõrvaldatakse pärandmaksevahendite ja SEPA toodete samaaegsest kasutamisest tulenevad ülemäärased kulud. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, mis reguleeriksid kõiki liidusiseseid eurodes tehtavaid kreedit- ja otsekorraldusi. Samas ei peaks praeguses etapis reguleerima kaarditehinguid, kuna liidu kaardimaksete ühtsed standardid on veel väljatöötamisel. Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, suurmaksed, makseteenuse pakkujate vahel oma arvel tehtavad maksed ja mobiiltelefoni või mis tahes muu telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad kreedit- ega otsekorraldustega. Kui maksetehingu algatamiseks kasutatakse müügikohas maksekaarti või mõnda muud seadet, nt mobiiltelefoni, kas müügikohas või eemal, ja selle otseseks tulemuseks on kreedit- või otsekorraldus olemasoleva riigisisese pangakonto numbriga (BBAN) või rahvusvahelise pangakonto numbriga (IBAN) maksekontole või maksekontolt, siis peaks asjaomane maksetehing siiski kuuluma kõnealuste eeskirjade reguleerimisalasse. Lisaks, võttes arvesse suurmaksete arveldussüsteemi kaudu arveldatavate maksete iseärasusi, nimelt nende esmatähtsust, kiireloomulisust ja eelkõige suurt summat, ei ole asjakohane selliseid makseid käesoleva määrusega reguleerida. Reguleerimisalast ei tohiks välja jätta otsekorraldusi, välja arvatud juhul, kui maksja on selgelt taotlenud seda, et makse liiguks suurmaksete arveldussüsteemi kaudu.

(7)

Praegu on olemas mitu makseteenust (peamiselt maksete tegemiseks Internetis), mille puhul samuti kasutatakse IBANit ja makseteenuse pakkuja tunnuskoodi (BIC) ning mis põhinevad kreedit- või otsekorraldustel, kuid mis sisaldavad lisaelemente. On oodata, et kõnealuste teenuste kasutusulatust laiendatakse kaugemale praegustest riigipiiridest ning nendega võidakse rahuldada tarbijate vajadusi uuenduslike, turvaliste ja odavate makseteenuste järele. Selleks et mitte jätta selliseid teenuseid turult välja, tuleks käesoleva määrusega ette nähtud kreedit- ja otsekorralduste tähtpäevi kohaldada ainult kõnealuste tehingute aluseks olevate kreedit- või otsekorralduste suhtes.

(8)

Valdava enamiku liidus tehtavate maksetehingute puhul on võimalik konkreetne maksekonto kindlaks teha üksnes IBANit kasutades, märkimata täiendavalt BICi. Selle olukorra kajastamiseks on pangad mitmes liikmesriigis juba loonud kataloogi, andmebaasi või muud tehnilised vahendid konkreetsele IBANile vastava BICi kindlakstegemiseks. BICi nõutakse ainult ülejäänud väga harvadel juhtudel. Näib põhjendamatu ja ülemääraselt koormav kohustada kõiki maksjaid ja makse saajaid kogu liidus esitama lisaks IBANile alati ka BICi nende väheste juhtude jaoks, mille puhul see praegu on vajalik. Palju lihtsam lahendus oleks see, kui makseteenuse pakkujad ja teised isikud lahendaksid ja kõrvaldaksid need juhud, mille korral ei saa maksekontot üheselt kindlaks teha esitatud IBANi abil. Seetõttu tuleks välja töötada vajalikud tehnilised vahendid selleks, et võimaldada kõikidel kasutajatel maksekonto üheselt kindlaks teha vaid IBANi abil.

(9)

Kreeditkorralduse täitmiseks peab olema juurdepääs makse saaja maksekontole. Selleks et edendada kogu liitu hõlmavate kreedit- ja otsekorraldusteenuste kasutuselevõttu, tuleks kogu liidus kehtestada juurdepääsetavuse kohustus. Läbipaistvuse parandamiseks on lisaks asjakohane koondada kõnealune nõue ja otsekorraldustele juba määrusega (EÜ) nr 924/2009 kehtestatud juurdepääsetavuse kohustus ühte õigusakti. Kõik makse saajate maksekontod, mis on juurdepääsetavad riigisisesteks kreeditkorraldusteks, peaksid olema juurdepääsetavad ka kogu liitu hõlmava kreeditkorralduste skeemi kaudu. Kõik maksjate maksekontod, mis on juurdepääsetavad riigisisesteks otsekorraldusteks, peaksid olema juurdepääsetavad ka kogu liitu hõlmava otsekorralduste skeemi kaudu. Seda tuleks kohaldada sõltumata sellest, kas makseteenuse pakkuja otsustab osaleda konkreetses kreedit- või otsekorralduste skeemis või mitte.

(10)

Tehniline koostalitlusvõime on eeltingimus konkurentsi tagamiseks. Selleks et luua eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreedit- ja otsekorralduste töötlemist ei takista ärireeglid ega tehnilised tõkked, nagu rohkem kui ühe piiriüleste maksete arveldussüsteemi kohustuslik järgimine. Kreedit- ja otsekorraldusi tuleks teha skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad makseteenuse pakkujad, kes moodustavad makseteenuse pakkujate enamuse enamikus liikmesriikides ja liidu piires makseteenuse pakkujate valdava enamuse ning mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreedit- ja otsekorralduste puhul. Kui selliste maksete töötlemiseks kasutatakse mitut maksesüsteemi, peaksid kõnealused maksesüsteemid olema koostalitlusvõimelised kogu liitu hõlmavate ja rahvusvaheliste standardite kasutamise kaudu, nii et kõik makseteenuse kasutajad ja makseteenuse pakkujad saaksid kasu ühtsetest liidu piires eurodes tehtavatest jaemaksetest.

(11)

Arvestades äriklientide eripära, on vaja, et ettevõtjatevaheline kreedit- või otsekorralduste skeem vastaks küll kõigile muudele käesoleva määruse sätetele, kaasa arvatud samade eeskirjade rakendamine piiriüleste ja riigisiseste tehingute puhul, kuid nõue, et osalejad esindaksid makseteenuse pakkujate enamust enamikus liikmesriikides, peaks olema täidetud üksnes sel määral, et makseteenuse pakkujad, kes pakuvad ettevõtjatevahelise kreedit- või otsekorralduse teenust, peaksid moodustama makseteenuse pakkujate enamuse enamikus liikmesriikides, kus niisuguseid teenuseid pakutakse, ning liidu piires selliseid teenuseid pakkuvate makseteenuse pakkujate valdava enamuse.

(12)

Esmatähtis on määratleda tehnilised nõuded, millega määratakse üheselt kindlaks elemendid, mida maksesüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks peaksid järgima asjakohase juhtimiskorra kohaselt välja töötatavad liidu makseskeemid. Sellised tehnilised nõuded ei tohiks piirata paindlikkust ega innovatsiooni, vaid peaksid olema neutraalsed ja avatud võimalikele uuendustele makseturul. Tehniliste nõuete väljatöötamisel tuleks võtta arvesse kreedit- ja otsekorralduste eriomadusi, eelkõige seoses maksesõnumis sisalduvate andmetega.

(13)

Oluline on võtta meetmeid, mille eesmärk on suurendada makseteenuse kasutajate usaldust selliste teenuste, eelkõige otsekorralduste kasutamise vastu. Sellised meetmed peaksid maksjal võimaldama nõuda, et tema makseteenuse pakkuja piiraks otsekorraldusnõuete täitmist teatud summa või teatud perioodilisusega ning koostaks makse saajate kohta spetsiaalsed nn positiivsed ja negatiivsed nimekirjad. Kogu liitu hõlmavate otsekorralduste skeemide loomise raames on asjakohane, et tarbijad saaksid sellistest kontrollidest kasu. Sellise makse saajate kontrolli praktilise rakendamise seisukohast on siiski oluline, et makseteenuse pakkujad saaksid kontrolle teha IBANi alusel, ning üleminekuperioodi jooksul, kuid üksnes vajaduse korral, BICi või konkreetse makse saaja muu kordumatu kreeditori tunnuse alusel. Kasutajate muud asjakohased õigused on juba sätestatud direktiivis 2007/64/EÜ ja peaksid olema täielikult tagatud.

(14)

Tehniline standardimine on võrgustike (nagu liidu makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste välja töötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmaksid sellised kohustuslikud standardid IBANi, BICi ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks kogu liidus on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid vajaduse korral laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et soodustada sujuvat ja probleemideta üleminekut kogu liitu hõlmavatele kreedit- ja otsekorraldustele, eelkõige tarbijate puhul. Makseteenuse pakkujatel peaks olema võimalik kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ladina põhimärgistiku laiendamises nii, et see toetaks SEPA standardsõnumite piirkondlikke erinevusi.

(15)

On äärmiselt oluline, et kõiki osalejaid ja eelkõige liidu kodanikke teavitataks nõuetekohaselt ja õigel ajal, et nad oleksid SEPAga kaasnevateks muutusteks täiesti valmis. Peamised sidusrühmad, nagu makseteenuse pakkujad, ametiasutused, liikmesriikide keskpangad ja muud tavamaksete tegijad peaksid seetõttu korraldama konkreetseid ja ulatuslikke teabekampaaniaid, mis oleksid proportsioonis vajadusega ja kohandatud sihtrühmale vastavalt vajadusele, et suurendada avalikkuse teadlikkust ja valmistada kodanikke ette SEPA-le üleminekuks. Eelkõige on vaja kodanikele tutvustada üleminekut BBANilt IBANile. Selliste teabekampaaniate kooskõlastamiseks on kõige sobilikumad riiklikud SEPA koordineerimiskomisjonid.

(16)	Selleks et võimaldada tarbijate jaoks selguse ja lihtsuse huvides kooskõlastatud üleminekut, on asjakohane kehtestada ühtne üleminekutähtpäev, mil kõik kreedit- ja otsekorraldused peaksid vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

(17)

Üleminekuperioodil peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada, et makseteenuse pakkujad võimaldavad tarbijatel jätkata BBANi kasutamist riigisiseste maksetehingute puhul tingimusel, et asjaomane makseteenuse pakkuja tagab koostalitlusvõime, konverteerides BBANi tehniliselt ja turvaliselt vastavaks kordumatuks maksekonto tunnuseks. Makseteenuse pakkuja ei tohiks kehtestada selle teenusega seoses mingeid otseseid ega kaudseid tasusid.

(18)

Kuigi liikmesriigiti on kreedit- ja otsekorraldusteenuste arengutase erinev, aitaks ühtne piisavalt pikk rakendusperiood, mis laseb toimuda kõigil vajalikel protsessidel, kaasa sellele, et SEPA-le minnakse üle koordineeritult ja järjepidevalt, ning hoiaks ära kahe eri kiirusega SEPA toimimise, mis põhjustaks tarbijates suuremat segadust.

(19)

Makseteenuse pakkujatel ja makseteenuse kasutajatel peaks olema piisavalt aega tehniliste nõuetega kohanemiseks. Kohanemisperiood ei tohiks siiski põhjendamatult edasi lükata tarbijate saadavat kasu ega karistada aktiivseid ettevõtjaid, kes on juba üle läinud SEPA-le. Riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute jaoks peaksid makseteenuse pakkujad oma jaeklientidele tagama vajalikud tehnilised võimalused, et kindlustada sujuv ja turvaline üleminek käesoleva määrusega ette nähtud tehniliste nõuete järgimisele.

(20)

Maksesektorile on oluline, et otsekorralduste ärimudelite osas on õiguskindlus tagatud. Otsekorralduste puhul on esmatähtis reguleerida mitmepoolset vahendustasu, et luua makseteenuse pakkujatele neutraalsed konkurentsitingimused ja seega aidata kaasa otsekorralduste ühtse turu tekkele. Sellised tasud võiksid tehingute puhul, mis lükatakse tagasi, mille tegemisest keeldutakse, mis saadetakse tagasi või pööratakse tagasi, kuna neid ei saa nõuetekohaselt täita, või mida töödeldakse erandina (nn R-tehingud, mille puhul „R” võib tähistada tagasilükkamist, keeldumist, tagasisaatmist, tagasipööramist, tagasivõtmist või tühistamistaotlust), aidata siseturul kulusid tõhusalt jaotada. Seepärast oleks kasulik luua tõhus üleeuroopaline otsekorralduste turg, et keelustada tehingu pealt mitmepoolse vahendustasu võtmine. Sellest hoolimata tuleks lubada R-tehingute tasude võtmist, kui need vastavad teatavatele tingimustele. Makseteenuse pakkujad peavad läbipaistvuse ja tarbijakaitse huvides tarbijatele esitama selget ja mõistetavat teavet R-tehingute tasude kohta. Igal juhul ei tohiks R-tehingute eeskirjad piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 101 ja 102 kohaldamist. Lisaks tuleks märkida, et üldiselt on otsekorraldustel ja kaardimaksetel erinevad omadused, eelkõige seoses sellega, et makse saajatel on suurem võimalus ergutada maksjaid kasutama otsekorraldusi makse saaja ja maksja vahel eelnevalt sõlmitud lepinguga, samal ajal kui kaardimaksete puhul sellist eelnevat lepingut ei ole ja maksetehing on sageli ühekordne ja ebaregulaarne tehing. Seetõttu ei piira otsekorralduste mitmepoolseid vahendustasusid käsitlevad sätted maksekaarditehingute mitmepoolsete vahendustasude analüüsi liidu konkurentsieeskirjade raames. Käesolevas määruses sätestatud keeld ei hõlma vabatahtlikke lisateenuseid, kui need erinevad selgelt ja ühemõtteliselt otsekorralduse põhiteenusest ja kui makseteenuse pakkujad võivad vabast tahtest selliseid teenuseid osutada ja makseteenuse kasutajad neid kasutada. Sellegipoolest kohaldatakse nende suhtes ka edaspidi liidu ja liikmesriikide konkurentsieeskirju.

(21)	Seepärast tuleks ajaliselt piirata võimalust võtta riigisiseste ja piiriüleste otsekorralduste puhul mitmepoolset tehingupõhist vahendustasu ning sätestada R-tehingutelt võetava vahendustasu kohaldamise üldtingimused.

(22)	Komisjon peaks jälgima R-tehingute tasude taset kogu liidus. Siseturul peaksid R-tehingute tasud lähenema üksteisele aja jooksul nii, et need ei erineks liikmesriigiti sel määral, mis ohustaks võrdseid tingimusi.

(23)

Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid nn pärandmakseteenuseid, mis on kreedit- või otsekorraldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Selliste teenustega tehtavate tehingute maht on tavaliselt väga väike. Selliseid teenuseid võib seepärast liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreedit- ja otsekorralduste põhiosale ning seega saada liidu integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem. Mõnes liikmesriigis on kasutusel eriomased otsekorralduse vormid, mis näivad kaardimaksetega väga sarnased, sest maksja kasutab müügikohas maksetehingu algatamiseks kaarti, kuid maksetehingu aluseks on otsekorraldus. Sellise maksetehingu puhul kasutatakse kaarti ainult andmete lugemiseks, et võimaldada elektrooniliselt koostada volitus, millele maksja peab müügikohas alla kirjutama. Selliseid makseteenuseid ei saa küll liigitada nišitooteks, kuid märkimisväärse tehingute mahu tõttu vajatakse selliste makseteenuste jaoks sellegipoolest üleminekuperioodi. Üleminekuperiood peaks olema piisavalt pikk, et võimaldada sidusrühmadel võtta nende asemel kasutusele asjakohane SEPA makse.

(24)

Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjatel (nagu tarbijad, ettevõtjad või ametiasutused) on võimalik saata kreeditkorraldusi makse saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis, ja mis on käesoleva määruse kohaselt juurdepääsetavad.

(25)

Selleks et kindlustada sujuv üleminek SEPA-le, peaks makse saaja kehtiv volitus nn pärandskeemi raames korduvaid otsekorraldusi vastu võtta jääma kehtima pärast käesolevas määruses sätestatud üleminekutähtpäeva. Sellist volitust tuleks käsitada nõusolekuna, et maksja makseteenuse pakkuja täidab nimetatud makse saaja poolt vastu võetavad korduvad otsekorraldused kooskõlas käesoleva määrusega, kui puudub volituste kehtivuse pikendamist käsitlev siseriiklik õigus või kliendileping, millega muudetakse otsekorraldusvolitusi, et võimaldada nende kehtivuse pikendamist. Siiski peaksid tarbijate õigused olema kaitstud ja kui kehtivas otsekorraldusvolituses on tingimusteta õigus tagasimaksele, tuleks sellised õigused säilitada.

(26)

Pädevatel asutustel peaksid olema volitused võtta oma järelevalvekohustuste tõhusaks täitmiseks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas kaebuste käsitlemine, et tagada käesoleva määruse järgimine makseteenuse pakkujate poolt. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et kaebusi makseteenuse kasutajate suhtes, kes ei täida käesolevat määrust, saab esitada ning et käesoleva määruse rakendamist saab tulemuslikult ja tõhusalt tagada haldusõiguslike või kohtulike vahenditega. Selleks et edendada käesoleva määruse täitmist, peaksid eri liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd omavahel ning, kui see on asjakohane, ka Euroopa Keskpanga, liikmesriikide keskpankade ja teiste asjaomaste pädevate asutustega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 8 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), mis on määratud makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatavate liidu või siseriiklike õigusaktide alusel.

(27)	Liikmesriigid peaksid kehtestama sätted käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning tagama, et need karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning et neid kohaldatakse. Kõnealuseid karistusi ei tohiks kohaldada tarbijate suhtes.

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, või kui makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahel tekivad vaidlused käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes, peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohased ja tõhusad kohtuvälised kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlused. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, et neid menetlusi kohaldatakse ainult tarbijatele või ainult tarbijatele ja mikroettevõtjatele.

(29)	Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandele tuleks vajaduse korral lisada käesoleva määruse muutmise ettepanek.

(30)

Tagamaks, et eurodes tehtavate kreedit- ja otsekorralduste suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded püsiksid ajakohased, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste tehniliste nõuete kohta. Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonis (nr 39) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohta võttis konverents arvesse komisjoni kavatsust jätkata finantsteenuste alal delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel konsulteerimist liikmesriikide määratud asjatundjatega vastavalt oma väljakujunenud tavale. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid ja läbipaistvaid konsultatsioone, sealhulgas Euroopa Keskpanga ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(31)

Kuna nendes liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema spetsiaalset ettevalmistustööd väljaspool oma riigi vääringu makseturgu, peaks sellistel makseteenuse pakkujatel olema võimalik kõnealuste tehniliste nõuete kohaldamine teatavaks perioodiks edasi lükata. Liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, peaksid siiski tehnilised nõuded täitma, et luua tõeline Euroopa maksepiirkond, mis tugevdab siseturgu.

(32)

Selleks et kindlustada üldsuse laialdane toetus SEPA-le, on väga oluline tagada maksjate tõhus kaitse, eriti otsekorralduste puhul. Euroopa Maksenõukogu välja töötatud praeguse ja ainsa tarbijatele mõeldud üleeuroopalise otsekorralduste skeemiga nähakse ette „küsimusi esitamata” ja tingimusteta õigus autoriseeritud maksete tagasimaksele kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, mil rahalised vahendid debiteeriti, samas kohaldatakse kõnealuse tagasimakseõiguse suhtes mitmeid direktiivi 2007/64/EÜ artiklite 62 ja 63 kohaseid tingimusi. Arvestades valitsevat turuolukorda ja vajadust tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, tuleks nende sätete mõju hinnata aruandes, mille komisjon esitab 1. novembriks 2012 vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 87 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale, lisades aruandele vajaduse korral ettepaneku selle läbivaatamiseks.

(33)

Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 9 ). SEPA-le üleminek ning ühtsete maksestandardite ja -eeskirjade kehtestamine peaks põhinema liikmesriikides tundlike isikuandmete kaitset reguleerivast siseriiklikust õigusest kinnipidamisel ja kaitsma liidu kodanike huve.

(34)

SEPA makseid ja ülekandeid käsitlevad sõnumid ei kuulu Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise 28. juuni 2010. aasta lepingu (mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames) ( 10 ) reguleerimisalasse.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehniliste ja äriliste nõuete kehtestamine, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 5 lõikele 1 tuleb liikmesriikidel vabastada makseteenuse pakkujad riigisisesest arvelduspõhisest aruandluskohustusest esitada oma klientide kuni 50 000 euro suuruste maksetehingute kohta maksebilansistatistikat. Arvelduspõhise maksebilansistatistika kogumist alustati pärast valuutakontrolli süsteemi lõppu ja see on olnud otseuuringute kõrval üks peamisi andmeallikaid, mis on aidanud tagada hea kvaliteediga statistikat. Mõned liikmesriigid on alates 1990ndatest aastatest otsustanud tugineda rohkem ettevõtjatelt ja majapidamistelt otse kogutud teabele, selle asemel, et tugineda pankade kaudu nende klientide nimel edastatud andmetele. Kuigi arvelduspõhine aruandlus kujutab endast lahendust, mis ühiskonna kui terviku seisukohast vähendab maksebilansi koostamise kulusid, tagades samas hea kvaliteediga statistika, võib üksnes piiriüleste maksete seisukohast vaadatuna sellise aruandluse säilitamine mõnes liikmesriigis vähendada tõhusust ja suurendada kulusid. Kuna SEPA üks eesmärk on vähendada piiriüleste maksete kulusid, tuleks arvelduspõhine maksebilansiaruandlus täielikult kaotada.

(37)	Tugevdamaks õiguskindlust, on asjakohane ühtlustada määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 7 kohased vahendustasu suhtes kohaldatavad tähtajad käesoleva määruse sätetega.

(38)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 924/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Käesoleva määrusega sätestatakse liidusiseste eurodes tehtavate kreedit- ja otsekorralduste eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja ning makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad liidus või kui ainus maksetehingus osalev makseteenuse pakkuja asub liidus.

3. Kui makseskeemid põhinevad kreedit- või otsekorralduste abil tehtavatel maksetehingutel, kuid nad sisaldavad lisaks vabatahtlikke lisaelemente või teenuseid, kohaldatakse käesolevat määrust ainult aluseks olevate kreedit- ja otsekorralduste suhtes.

1. Makse saaja makseteenuse pakkuja, kes on juurdepääsetav riigisiseste kreeditkorralduste tegemiseks makseskeemi raames, on kooskõlas kogu liitu hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääsetav ka selliste kreeditkorralduste tegemiseks, mille maksja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuse pakkuja vahendusel.

2. Maksja makseteenuse pakkuja, kes on juurdepääsetav riigisiseste otsekorralduste täitmiseks makseskeemi raames, on kooskõlas kogu liitu hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääsetav ka selliste otsekorralduste täitmiseks, mille makse saaja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuse pakkuja vahendusel.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ainult nende otsekorralduste suhtes, mis on tarbijatele makseskeemi raames maksjatena kättesaadavad.

1. Makseskeemid, mida makseteenuse pakkujad kasutavad kreedit- ja otsekorralduste täitmiseks, vastavad järgmistele tingimustele:

Esimese lõike punkti b kohaldamisel võetakse juhul, kui maksja ega makse saaja ei ole tarbija, arvesse ainult neid liikmesriike, kus makseteenuse pakkujad selliseid teenuseid osutavad, ja ainult neid makseteenuse pakkujaid, kes selliseid teenuseid osutavad.

2. Käitaja tagab või ametliku käitaja puudumisel tagavad liidusisese jaemaksesüsteemi osalised, et nende maksesüsteem on tehniliselt teiste liidusiseste jaemaksesüsteemidega koostalitlusvõimeline tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused. Samuti ei või nad kehtestada ärireegleid, mis piiravad koostalitlusvõimet teiste liidusiseste jaemaksesüsteemidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) ( 14 ) alusel määratud maksesüsteemide puhul nõutakse ainult seda, et need oleksid tehniliselt koostalitlusvõimelised teiste sama direktiivi kohaste maksesüsteemidega.

3. Kreedit- ja otsekorralduste töötlemist ei või takistada tehnilised tõkked.

4. Makseskeemi valdaja või makseskeemi ametliku valdaja puudumise korral vähemalt kaheksas liikmesriigis osalisi omava turule siseneva uue jaemaksesüsteemi juhtiv osaline võib taotleda selle liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt, kus makseskeemi valdaja või juhtiv osaline asub, lõike 1 esimese lõigu punkti b tingimustest ajutise erandi tegemist. Pädevad ametiasutused võivad pärast teiste selliste liikmesriikide pädevate ametiasutustega, kus mõni turule siseneva uue makseskeemi osaline asub, ning komisjoni ja Euroopa Keskpangaga konsulteerimist maksimaalselt kolmeks aastaks teha sellise erandi. Pädevad ametiasutused tuginevad otsuse tegemisel potentsiaalile, mis turule siseneval uuel makseskeemil täieõiguslikuks üleeuroopaliseks makseskeemiks kujunemiseks on, ning selle panusele konkurentsi suurendamisse või uuendustegevuse edendamisse.

5. Käesolev artikkel jõustub 1. veebruaril 2014, välja arvatud selliste makseteenuste puhul, mille kohta kehtib artikli 16 lõikes 4 sätestatud vabastus.

1. Makseteenuse pakkujad täidavad kreedit- ja otsekorraldusi kooskõlas järgmiste nõuetega:

Ilma et see piiraks esimese lõigu punkti b kohaldamist, kasutavad makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutaja nõudmisel suhetes selle makseteenuse kasutajaga lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut.

2. Kui direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õigusega kehtestatud kohustustest ei tulene teisiti, teevad makseteenuse pakkujad kreeditkorraldusi vastavalt järgmistele nõuetele:

3. Kui direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õigusega kehtestatud kohustusest ei tulene teisiti, teevad makseteenuse pakkujad otsekorraldusi vastavalt järgmistele nõuetele:

Kui maksja ega makse saaja ei ole tarbija, ei pea makseteenuse pakkuja täitma punkti d alapunktides i, ii või iii esitatud nõudeid.

Maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat punktis d osutatud õigusest vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklitele 41 ja 42.

Makse saaja saadab esimese otsekorralduse või ühekordse otsekorralduse ning iga järgneva otsekorralduse puhul oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe ning saaja makseteenuse pakkuja edastab iga otsekorralduse puhul volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale.

4. Ainult juhul, kui see on vajalik, esitab kreeditkorralduse makse saaja kreeditkorraldusnõude korral lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele oma maksjatele lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuse ning kuni 1. veebruarini 2014 sooritatavate riigisiseste maksetehingute puhul ja kuni 1. veebruarini 2016 sooritatavate piiriüleste maksetehingute puhul oma makseteenuse pakkuja BICi.

5. Enne esimest otsekorraldust edastab maksja oma maksekonto tunnuse, mis on täpsustatud lisa punkti 1 alapunktis a. Ainult juhul, kui see on vajalik, edastab maksja kuni 1. veebruarini 2014 sooritatavate riigisiseste maksetehingute puhul ja kuni 1. veebruarini 2016 sooritatavate piiriüleste maksetehingute puhul oma makseteenuse pakkuja BICi.

6. Kui maksja ja maksja makseteenuse pakkuja vahelise lepingu tüüptingimustes ei nähta ette tagasimakseõigust, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja enne maksja maksekonto debiteerimist volitust käsitleva teabe alusel, ilma et see piiraks lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamist, iga otsekorraldust, veendumaks, et esitatud otsekorralduse summa vastab volitusekohasele summale ja perioodilisusele.

7. Riigisiseste maksetehingute puhul pärast 1. veebruari 2014 ja piiriüleste maksetehingute puhul pärast 1. veebruari 2016 makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutajatelt maksja ega saaja BICi esitamist enam ei nõua.

8. Maksja makseteenuse pakkuja ega makse saaja makseteenuse pakkuja ei või kehtestada lisatasu andmete lugemise protsessi eest, mille käigus luuakse automaatselt volitus selliste maksetehingute jaoks, mis on müügipunktis algatatud maksekaardiga või mida tehakse maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsekorraldus.

1. Hiljemalt alates 1. veebruarist 2014 täidetakse kreeditkorraldused vastavalt artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 4 ning lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Hiljemalt alates 1. veebruarist 2014 täidetakse otsekorraldused vastavalt artikli 8 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetes 1, 3, 5, 6 ja 8 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

3. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, täidetakse otsekorraldused vastavalt artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. veebruarist 2017 riigisiseste maksete ja hiljemalt 1. novembrist 2012 piiriüleste maksete puhul.

4. Riigisiseste maksete puhul võib liikmesriik või võivad asjaomase liikmesriigi heakskiidul liikmesriigi makseteenuse pakkujad kehtestada pärast oma kodanike ettevalmistatuse ja valmisoleku taseme arvesse võtmist ja hindamist lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtpäevadest varasema tähtpäeva.

1. Makse saaja kehtiv volitus, mille kohaselt võib korduvaid otsekorraldusi enne 1. veebruari 2014 vastu võtta nn pärandmakseskeemi raames, jääb pärast kõnealust kuupäeva kehtima ning kujutab endast nõusolekut selle kohta, et maksja makseteenuse pakkuja täidab nimetatud makse saaja poolt vastu võetavad korduvad otsekorraldused otsekorraldusvolituste kehtivust pikendava siseriikliku õiguse või kliendilepingute puudumisel vastavalt käesolevale määrusele.

2. Lõikes 1 osutatud volitus võimaldab teha tingimusteta tagasimakseid ja tagasimakstava makse tehingu kuupäeva seisuga tagasimakseid, kui sellised tagasimaksed on ette nähtud kehtivat volitust käsitlevates sätetes.

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei või otsekorralduste puhul kohaldada otsekorralduse pealt võetavat mitmepoolset vahendustasu või muud kokkulepitavat tasu, millel on samalaadne eesmärk või mõju.

2. R-tehingute puhul võib kohaldada mitmepoolset vahendustasu juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

Esimese lõigu kohaldamisel võetakse R-tehingute tasude arvutamisel arvesse ainult neid kulukategooriad, mis on otseselt ja üheselt seotud R-tehingute käitlemisega. Kõnealused kulud määratakse täpselt kindlaks. Kulude jaotus, sealhulgas iga kulukomponent eraldi, nähakse ette kokkuleppes, et oleks võimalik kulusid lihtsalt kontrollida ja jälgida.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis makseteenuse pakkuja ühepoolselt kehtestatud korra ja makseteenuse pakkujate vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete suhtes, millel on sama eesmärk või mõju kui mitmepoolsel kokkuleppel.

1. Maksja, kes teeb kreeditkorralduse makse saajale, kellel on liidus asuv maksekonto, ei täpsusta, millises liikmesriigis see maksekonto peab asuma, kui sellele maksekontole on juurdepääs vastavalt artiklile 3.

2. Makse saaja, kes nõustub kreeditkorraldusega või kasutab otsekorraldust raha saamiseks maksjalt, kelle maksekonto asub liidus, ei täpsusta, millises liikmesriigis see maksekonto peab asuma, kui sellele maksekontole on juurdepääs vastavalt artiklile 3.

1. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse täitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks ametiasutused või siseriikliku õiguse alusel tunnustatud asutused või siseriikliku õiguse alusel otseselt selleks volitatud ametiasutused, sealhulgas liikmesriikide keskpangad. Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad asutused tegutsema pädevate asutustena.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 alusel määratud pädevatest asutustest hiljemalt 1. veebruariks 2013. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa järelevalveleasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”) viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muudatustest.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud volitused. Kui käesoleva määrusega reguleeritud küsimustega tegeleb liikmesriigi territooriumil mitu pädevat asutust, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

4. Pädevad asutused kontrollivad tõhusalt, kas makseteenuse pakkujad täidavad käesolevat määrust, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada selle täitmine. Nad teevad üksteisega koostööd vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 24 ja määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31.

1. Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 1. veebruariks 2013 eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest hiljemalt 1. augustiks 2013 ja teavitavad viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selleks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused või, kui see on asjakohane, loovad uued asutused.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud asutustest hiljemalt 1. veebruariks 2013. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud hilisematest muudatustest.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ainult selliste makseteenuse kasutajate suhtes, kes on tarbijad, või ainult nende suhtes, kes on tarbijad ja mikroettevõtjad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest sätetest hiljemalt 1. augustiks 2013.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja turuolude muutumist.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 31. märtsist 2012. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruariks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Keskpangale ning Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad makseteenuse pakkujad jätkata kuni 1. augustini 2014 eurodes tehtavate maksete töötlemist vormingus, mis erineb SEPA kreeditkorralduste ja SEPA otsekorralduste tegemiseks käesoleva määruse kohaselt nõutud vormingutest.

Liikmesriigid kohaldavad artikli 6 lõigete 1 ja 2 rikkumiste suhtes kohaldatavaid karistusi käsitlevaid eeskirju, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 11, alates 2. augustist 2014.

Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kuni 1. veebruarini 2016 lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda makseteenuse kasutajatele riigisiseste maksetehingute konverteerimise teenuseid, tänu millele on tarbijatest makseteenuse kasutajatel võimalik jätkuvalt kasutada lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuse asemel BBANi, tingimusel et koostalitlusvõime tagatakse maksja ja makse saaja BBANi tehnilise ja turvalise konverteerimisega lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuseks. Maksekonto tunnus edastatakse vajaduse korral enne makse tegemist sellele makseteenuse kasutajale, kes tehingu algatas. Sellisel juhul ei kehtesta makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutajale lisatasusid, mis on otseselt või kaudselt seotud kõnealuste konverteerimisteenustega.

2. Makseteenuse pakkujad, kes pakuvad eurodes nomineeritud makseteenuseid ja asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad eurodes nomineeritud makseteenuseid pakkudes artikli 3 sätteid hiljemalt pärast 31. oktoobrit 2016. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro rahaühikuna kasutusele enne 31. oktoobrit 2015, asub kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 3 sätteid täitma ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

3. Liikmesriik võib lubada oma pädevatel asutustel teha erandi kõnealuses liikmesriigis selliste kreedit- või otsekorralduste suhtes, mille turuosa kokku moodustab Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt kreedit- või otsekorralduste koguarvust vähem kui 10 %, kuni 1. veebruarini 2016 kõigist artikli 6 lõigete 1 ja 2 nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest.

4. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel teha erandi kõigist artikli 6 lõigete 1 ja 2 nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni 1. veebruarini 2016 selliste maksetehingute suhtes, mis on tehtud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsekorraldus BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja -kontolt.

5. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kuni 1. veebruarini 2016 lubada oma pädevatel asutusel teha erandi artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud erinõudest, mille kohaselt tuleb makseteenuse kasutajate puhul, kes algatavad või saavad kreedit- või otsekorralduse alusel üksikülekandeid, mis on edastamiseks kokku koondatud, kasutada lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut. Kui makseteenuse kasutaja sellist teenust soovib, täidavad makseteenuse pakkujad võimalikust erandist olenemata artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud nõudeid.

6. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid artikli 5 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud riigisiseste maksetehingute puhul BICi edastamise nõuete täitmisega viivitada kuni 1. veebruarini 2016.

7. Kui liikmesriik kavatseb lõigetes 1, 3, 4, 5 või 6 ette nähtud erandit kasutada, teavitab ta sellest hiljemalt 1. veebruariks 2013 komisjoni ning annab seejärel oma pädevale asutusele vajaduse korral õiguse teha kõigist või mõnest artiklis 5, artikli 6 lõikes 1 või 2 ja lisas sätestatud nõuetest vastavates lõigetes nimetatud maksetehingute puhul erand ja seda ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui erandi kehtivusaeg. Liikmesriigid teavitavad komisjoni maksetehingutest, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja hilisematest muudatustest.

8. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, ja makseteenuse kasutajad, kes kasutavad makseteenust liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad artiklite 4 ja 5 nõuded hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Sellise liikmesriigi jaemaksesüsteemide käitajad, mille rahaühik ei ole euro, täidavad artikli 4 lõike 2 nõuded hiljemalt 31. oktoobriks 2016.

Kui aga mis tahes sellises liikmesriigis võetakse enne 31. oktoobrit 2015 kasutusele euro, siis täidavad selles liikmesriigis asuvad makseteenuse pakkujad või vajaduse korral jaemaksesüsteemide käitajad ning selles riigis makseteenust kasutavad makseteenuse kasutajad vastavad nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik euroalaga liitus, kuid mitte varem vastavast kuupäevast, mis on kehtestatud nende liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro 31. märtsil 2012.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. veebruari 2012. aasta otsus.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 248/2014, 26. veebruar 2014,	L 84	1	20.3.2014