Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus

1. Liikmesriigid teevad igal aastal seireid Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematoodi) esinemise kohta vastuvõtlikel taimedel, vastuvõtlikul puidul ja koorel ning vektoril ja määravad kindlaks, kas nende territooriumidel asuvatel aladel, kus männi nematoodi enne teadaolevalt ei esinenud, on nüüd tõendeid kõnealuse kahjustaja olemasolu kohta.

Seirete raames toimub vastuvõtlike taimede, vastuvõtliku puidu ja koore ning vektorite proovide kogumine ja laboratoorne analüüs. Proovide arv määratakse kindlaks usaldusväärsete teaduslike ja tehniliste põhimõtete kohaselt.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile lõikes 1 osutatud seirete kirjelduse, kus on esitatud seirekohtade arv, seiratavad alad ja igal aastal laboratoorselt analüüsitavate proovide arv. Kirjelduses tuuakse välja teaduslikud ja tehnilised põhimõtted, millel kõnealused seired põhinevad.

3. Iga liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud seirete tulemused komisjonile ja muudele liikmesriikidele seirete tegemise aastale järgneva aasta 1. märtsiks.

Laboratoorsed analüüsid männi nematoodi esinemise kindlakstegemiseks vastuvõtlikes taimedes, vastuvõtlikus puidus ja koores ning vektorites tehakse vastavalt diagnostikaprotokollile Bursaphelenchus xylophiluse kohta, mis on esitatud dokumendis EPPO Standard PM7/4(2) ( 1 ). Kõnealuse standardi meetodeid võib täiendada või asendada teaduslikult põhjendatud molekulaardiagnostiliste meetoditega, mille tundlikkus ja usaldusväärsus on võrdsed EPPO standardi meetoditega.

1. 31. detsembriks 2013 koostab iga liikmesriik kava, kus on määratletud tema territooriumil võetavad meetmed artiklite 5–16 kohaselt juhuks kui männi nematoodi esinemine kinnitatakse või selle esinemise kohta on kahtlusi; edaspidi nimetatakse sellist kava „situatsiooniplaaniks”.

a) üksikasjalik jaotis, milles esitatakse kokkuvõttev teave männi nematoodi riskihindamise kohta asjaomastes liikmesriikides koos taustteabega männi nematoodi bioloogia, eeldatavate sümptomite ja kahjustatud peremeestaimede kohta ning samuti avastamismeetodite, peamiste sisenemisteede ja edasise leviku kohta ning soovitustega, kuidas vähendada sisenemisriski, kohandumist ja levikut;

b) situatsiooniplaani täitmisel osalevate asjaomaste asutuste rollid ja vastutusalad männi nematoodi ametlikult kinnitatud või kahtlustatava esinemise korral ning käsuliin ja tegevuskord vastutavate ametiasutuste, muude riigiasutuste, volitatud või füüsiliste isikute, laborite ja käitajate võetavate meetmete koordineerimiseks;

d) vajaduse korral vastutavate ametiasutuste juurdepääsu tingimused laboritele, seadmetele, töötajatele, välisekspertidele ning vahenditele, mida on vaja männi nematoodi kiireks ja tõhusaks tõrjumiseks või, kui see on asjakohane, piiramiseks;

e) meetmed, mis võetakse seoses männi nematoodi kohta teabe andmisega komisjonile, teistele liikmesriikidele, asjaomastele käitajatele ja avalikkusele ning männi nematoodi vastu võetavad meetmed, kui selle esinemine on ametlikult kinnitatud või seda kahtlustatakse;

Situatsiooniplaanis võetakse arvesse kõnealuse organismi põhjustatud riski asjaomasele liikmesriigile.

3. Liikmesriigid kehtestavad oma situatsiooniplaanide hindamise ja läbivaatamise korra.

1. Kui artikli 2 lõike 1 kohase iga-aastase seire tulemustest ilmneb männi nematoodi esinemine vastuvõtlikul taimel liikmesriigi territooriumi osas, kus seda enne teadaolevalt ei esinenud, või kui männi nematoodi esinemise kohta on saadud tõendeid muul viisil, piiritleb asjaomane liikmesriik viivitamata vastava ala lõike 2 kohaselt. Edaspidi nimetatakse seda ala „piiritletud alaks”.

Kui männi nematoodi leitakse vektoris või vastuvõtliku puidu, koore või puidust pakkematerjali saadetises, viib asjaomane liikmesriik läbi uurimise vektori püüdmise koha vahetus läheduses või kohas, kus vastuvõtlik puit, koor või puidust pakkematerjal leiti. Kui uurimise tulemustest ilmneb männi nematoodi esinemine vastuvõtlikul taimel, kohaldatakse ka esimest lõiku.

2. Piiritletud ala koosneb vööndist, kus männi nematoodi leiti (edaspidi „saastunud vöönd”) ning vööndist, mis ümbritseb saastunud vööndit (edaspidi „puhvertsoon”). Puhvertsooni laius on vähemalt 20 km.

Kui vastavalt artiklile 6 võetakse tõrjemeetmeid, võivad asjaomased liikmesriigid otsustada puhvertsooni laiust vähendada mitte vähem kui 6 kilomeetrile eeldusel, et vähendamine ei takista tõrjumist.

3. Kui männi nematoodi leitakse puhvertsoonist, määratletakse uus piiritletud ala viivitamata vastavalt lõikele 1 sellise leiu arvessevõtmiseks.

Juba piiritletud ala suurust võidakse uue ala määratlemise asemel ka muuta selleks, et võtta arvesse nimetatud esinemisjuhtu, kus kõnealusel alal kohaldatakse tõrjemeetmeid vastavalt artiklile 6.

Mis tahes tõend männi nematoodi esinemise kohta puhvertsoonis edastatakse viivitamata komisjonile ja muudele liikmesriikidele.

4. Kui männi nematoodi leitakse liikmesriigi territooriumilt ja piiritletud ala laieneks ühe või mitme liikmesriigi territooriumile, määratleb muu liikmesriik või muud liikmesriigid vastavalt lõikele 1 piiritletud ala või piiritletud alad, millega täiendatakse puhvertsooni veel ühe puhvertsooni või mitme puhvertsooniga, mille laius vastab selle liikmesriigi puhvertsooni laiusele, kust männi nematood leiti.

5. Liikmesriigid edastavad teabe oma territooriumil asuvate piiritletud alade kohta komisjonile ja muudele liikmesriikidele ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil männi nematood vastavalt alalt leiti.

Teave sisaldab piiritletud alade kirjeldust, nende asukohta ja piiritlemisega seotud haldusüksuste nimesid koos kaardiga, millel on näidatud piiritletud alade asukohad, saastunud vööndid ja puhvertsoonid.

Liikmesriigid edastavad teabe oma territooriumidel asuvate piiritletud alade suhtes tehtud muudatustest komisjonile ja muudele liikmesriikidele ühe kuu jooksul alates muudatuse tegemisest.

6. Kui vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasest seirest ilmneb (vastavalt I lisa punktile 6), et asjaomasel piiritletud alal ei ole eelneva nelja aasta jooksul männi nematoodi leitud, võib asjaomane liikmesriik teha otsuse, et kõnealune ala ei ole enam piiritletud. I lisa punktis 5 osutatud olukorras olev liikmesriik võib teha otsuse, et ala ei ole enam piiritletud juhul, kui männi nematoodi puudumist kinnitatakse kõnealuse lisa punktis 7 osutatud proovide võtmise ja testimise kaudu.

Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja muid liikmesriike kõnealusest otsusest ühe kuu jooksul.

7. Komisjon koostab piiritletud alade loetelu ja edastab selle liikmesriikidele.

Loetelu ajakohastatakse vastavalt komisjoni poolt vastu võetud teadetele lõigete 5 ja 6 kohaselt.

1. Liikmesriigid võtavad vastavalt I lisa sätetele meetmeid nende territooriumidel piiritletud aladel esineva männi nematoodi tõrjumiseks.

Männi nematood loetakse hävitatuks, kui vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasest seirest ilmneb (vastavalt I lisa punktile 6), et asjaomasel piiritletud alal ei ole männi nematoodi leitud eelneva nelja aasta jooksul või juhul, kui männi nematoodi puudumist kinnitatakse I lisa punkti 7 kolmandas lõigus osutatud proovide võtmise ja testimise kaudu.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud meetmeid rakendab vastutavate ametiasutuste tehniliselt pädev personal või teised tehniliselt pädevad isikud, kes tegutsevad vastutavate ametiasutuste järelevalve all.

1. Kui vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasest seirest ilmneb (vastavalt I lisa punktile 6), et asjaomasel piiritletud alal on männi nematoodi leitud vähemalt eelneva nelja järjestikuse aasta jooksul ja kogemus näitab, et asjaomases olukorras on männi nematoodi võimatu tõrjuda, võib asjaomane liikmesriik selle asemel otsustada männi nematoodi kõnealusel alal piirata.

Asjaomane liikmesriik võib aga enne nimetatud ajavahemiku möödumist otsustada männi nematoodi piirata selle tõrjumise asemel juhtudel, kui saastunud vööndi diameeter on suurem kui 20 km, kui on tõendeid männi nematoodi esinemise kohta kõikjal saastunud vööndis ja kogemus näitab, et asjaomases olukorras on männi nematoodi tõrjumine kõnealusel alal võimatu.

2. Kui liikmesriik teeb vastavalt lõikele 1 otsuse kohaldada tõrjemeetmete asemel piiramismeetmeid, teavitab ta sellest otsusest komisjoni, tuues välja oma põhjendused.

Lõike 1 teise lõigu kohaldamisel korraldab komisjon kõnealuses liikmesriigis uurimise, et kontrollida, kas nimetatud lõigus sätestatud tingimused on täidetud.

3. Piiritletud alad, mille suhtes piiramismeetmeid vastavalt lõikele 1 kohaldatakse, märgistatakse asjakohaselt artikli 5 lõikes 7 osutatud loetelus. Liikmesriigid võivad piiramismeetmeid kohaldada ainult nendel piiritletud aladel, mis on loetelus märgitud kui alad, millel tuleb männi nematoodi piirata.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud meetmeid rakendab vastutavate ametiasutuste tehniliselt pädev personal või teised tehniliselt pädevad isikud, kes tegutsevad vastutavate ametiasutuste järelevalve all.

Kui kooskõlas artikliga 6 kohaldatakse tõrjemeetmeid või kooskõlas artikliga 7 kohaldatakse piiramismeetmeid, näevad asjaomased liikmesriigid ette meetmed, mis puudutavad asjaomaste ettevõtjate ja avalikkuse teavitamist.

1. Liikmesriigid edastavad ühe kuu jooksul alates direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud teatest männi nematoodi esinemise kohta oma territooriumi osal, kus selle esinemise kohta varasemaid teateid ei olnud, teate komisjonile ja muudele liikmesriikidele männi nematoodi tõrjumiseks võetud ja võetavate meetmete kohta vastavalt artiklile 6.

2. Kui liikmesriik võtab männi nematoodi tõrjumiseks meetmeid vastavalt artiklile 6, hõlmab lõikes 1 osutatud meetmetest teatamine meetmeid, mis puudutavad vastuvõtlike taimede langetamist, proovide võtmist, testimist, eemaldamist ja hävitamist vastavalt I lisa punktides 2–5 ja 7–9 sätestatule ning seirete kavandamist ja korraldamist, sealhulgas kontrollimiste arvu, võetavaid proove ja tehtavaid laboratoorseid analüüse vastavalt I lisa punktile 6.

Kui liikmesriik võtab männi nematoodi piiramiseks meetmeid vastavalt artiklile 7, hõlmab lõikes 1 osutatud meetmetest teatamine meetmeid, mis puudutavad vastuvõtlike taimede langetamist, proovide võtmist, testimist, eemaldamist ja hävitamist ning seirete kavandamist ja korraldamist, sealhulgas kontrollimiste arvu, võetavaid proove ja tehtavaid laboratoorseid analüüse vastavalt II lisa punktidele 2 ja 3.

Meetmetest teatamine hõlmab ka asjaomaste ettevõtjate ja avalikkuse teavitamise meetmete kirjeldust vastavalt artiklile 8 ning kontrollimistele, mida tehakse vastavalt artikli 11 lõikele 1.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja muudele liikmesriikidele iga aasta 30. aprilliks vastavalt artiklitele 6 ja 7 eelneva aasta 1. aprilli ja aruandlusaasta 31. märtsi vahel võetud meetmete tulemuste aruande.

b) kindlaks tehtud surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud taimede arv koos täpsustusega metsatulekahju või tormi tõttu täielikult hävinud taimede arvu kohta;

f) surnud, halvas seisukorras või tule või tormi tõttu kahjustatud taimede arv, mis on hävitatud, koos täpsustusega enne asjaomase perioodi algust kindlakstehtud taimede arvu kohta;

g) püüniste arv ja asukoht ning seireperiood ning püütud vektorite arv, asjaomane liik, männi nematoodi esinemise suhtes analüüsitud vektorite arv, männi nematoodi esinemise suhtes analüüsitud proovide arv saastunud vööndis ja puhvertsoonis eraldi, sealhulgas proovide arv, mille tulemus oli männi nematoodi suhtes positiivne, kui neid oli.

Liikmesriigid koguvad punktides b–f osutatud teabe järgmistel ajavahemikel: eelneva aasta 1. jaanuar – 31. märts, 1. aprill – 31. oktoober ja 1. november – 31. detsember ning aruandlusaasta 1. jaanuar – 31. märts.

Nimetatud teabe edastamisel peavad liikmesriigid viitama asjaomasele kogumisperioodile.

4. Liikmesriigid edastavad pärast lõikes 1 osutatud teavitamist komisjonile ja muudele liikmesriikidele järgmise aasta 1. märtsiks teabe meetmete kohta, mida nad on otsustanud kõnealusel aastal männi nematoodi tõrjeks võtta vastavalt artiklile 6.

5. Kui liikmesriik otsustab piirata männi nematoodi esinemist piiritletud alal vastavalt artikli 7 punktile 1, edastab ta viivitamata komisjonile ja muudele liikmesriikidele vastavalt lõikes 1 osutatud meetmetest teatamise parandatud versiooni.

Teade meetmete kohta võib hõlmata kuni viie aasta pikkust ajavahemikku artikli 7 kohaste piiramismeetmetega hõlmatud piiritletud ala puhul. Kui teade hõlmab pikemat kui aastast ajavahemikku, edastavad asjaomased liikmesriigid komisjonile ja muudele liikmesriikidele teate parandatud versiooni selle aegumise aasta 31. oktoobriks.

Kui piiramismeetmeid otsustatakse oluliselt muuta, vaadatakse teade meetmete kohta läbi ning edastatakse see komisjonile ja muudele liikmesriikidele viivitamata.

1. Vastuvõtlikke taimi ning vastuvõtlikku puitu ja koort veetakse piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja nakatunud vöönditest puhvervöönditesse ainult juhul, kui III lisa 1. osas sätestatud tingimused on täidetud.

2. Vastuvõtlikke taimi ning vastuvõtlikku puitu ja koort veetakse nakatunud vööndites, mille suhtes kehtivad tõrjemeetmed, ainult juhul, kui III lisa 2. osas sätestatud tingimused on täidetud.

3. Liikmesriigid võivad piirata vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore vedamist nendes nakatunud vööndites, mille suhtes kohaldatakse piiramismeetmeid.

Piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja saastunud vöönditest puhvertsoonidesse toimuvate vedude kontrollimine

1. Liikmesriigid teevad sagedasti pistelist kontrolli vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore suhtes, mida veetakse nende territooriumil asuvatelt piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja nende territooriumil asuvatest saastunud vöönditest puhvertsoonidesse.

Otsuse tegemisel konkreetse juhtumi puhul pistelise kontrolli koha kohta lähtuvad liikmesriigid riskist, et taimed või puit ja koor, mida kontrollitakse, võivad kanda elusaid männi nematoode, võttes arvesse saadetiste lähtepunkti, asjaomaste taimede ning puidu ja koore vastuvõtlikkust ning käesoleva otsuse ja otsuse 2006/133/EÜ nõuete varasemat täitmist selle ettevõtja poolt, kes vastutab vastuvõtliku puidu, koore ja taimede liikumise eest.

Vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore kontrollimist tehakse järgmistes kohtades:

Liikmesriigid võivad võtta vastu otsuse teha täiendavaid kontrollimisi muudes kui punktides a–d osutatud kohtades.

Kontrollimised hõlmavad dokumentide kontrolli seoses III lisa 1. osas kehtestatud nõuetega, identsuskontrolli ning nimetatud nõuetele mittevastavuse või kaheldava mittevastavuse korral ka fütosanitaarkontrolli, mille käigus testitakse männi nematoodi esinemist.

2. Liikmesriigid teevad pistelist kontrolli vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore suhtes, mida veetakse nende territooriumist väljaspool asuvatelt piiritletud aladelt nende territooriumi muudele kui piiritletud aladele.

Kontrollimised hõlmavad dokumentide kontrolli seoses III lisa 1. osas kehtestatud nõuetega, identsuskontrolli ning fütosanitaarkontrolli, mille käigus testitakse männi nematoodi esinemist.

3. Liikmesriigid edastavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele lõigetes 1 ja 2 osutatud ja eelneval aastal tehtud kontrollimiste aja ja tulemused.

Kui kõnealustest kontrollimistest ilmneb männi nematoodi esinemine vastuvõtlikes taimedes või vastuvõtlikus puidus või koores, teavitab liikmesriik sellest viivitamata komisjoni ja muid liikmesriike.

Kui artiklis 11 osutatud kontrollimistest ilmneb, et III lisa 1. või 2. osa sätteid ei järgita, kohaldab kontrollimisi teinud liikmesriik nõuetele mittevastava materjali suhtes järgmisi meetmeid:

b) vedamine ametliku järelevalve all sihtotstarbelise tegevusloa saanud töötlemisrajatisse, kus materjal läbib nõuetekohase kuumtöötluse, nii et puidu sisetemperatuur tõuseb 30 minutiks vähemalt temperatuurini 56 °C kõikjal puidus ja koores, mis välistab elusate männi nematoodide ja vektorite edaspidise esinemise;

c) kui nõuetele mittevastav materjal sisaldab puidust pakkematerjali, mida objektide veol kasutatakse ning ilma et see piiraks III lisa kohaldamist, tagastatakse see ametliku järelevalve all lähtekohta või kinnipidamiskoha läheduses asuvasse kohta objektide ümberpakkimise ning kõnealuse puidust pakkematerjali hävitamise eesmärgil, samaaegselt vältides männi nematoodi levitamise ohtu.

1. Liikmesriigid, kelle territooriumil asub mõni piiritletud ala, lubavad nõuetekohaselt varustatud töötlemisrajatistel täita järgmisi ülesandeid, nagu sätestatud III lisas:

b) Komisjoni direktiivis 92/105/EMÜ ( 2 ) osutatud taimepasside väljastamine vastuvõtliku puidu ja koore jaoks asjaomase töötlemisrajatise poolt kooskõlas käesoleva lõike punktiga a vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktile b ning kõnealuse lisa 2. osa punkti 2 teise lõigu punktile b;

d) asjaomases töötlemisrajatises kooskõlas punktidega a ja c töödeldava puidust pakkematerjali, mesitarude ja lindude pesakastide märgistamine vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 II lisale, nagu on sätestatud käesoleva rakendusotsuse III lisa 1. osa punkti 2 alapunktis b ja punkti 3 alapunktis b ning kõnealuse lisa 2. osa punktis 3.

Edaspidi nimetatakse selliseid rajatisi „tegevusloaga töötlemisrajatisteks”.

2. Tegevusloaga töötlemisrajatised tagavad töödeldud vastuvõtliku puidu, koore ja puidust pakkematerjali jälgitavuse.

1. Liikmesriigid, kelle territooriumil asub piiritletud ala, annavad puidust pakkematerjali, mesitarude ja lindude pesakastide nõuetekohaselt varustatud tootjatele loa märgistada vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 II lisale puidust pakkematerjali, mesitarusid ja lindude pesakaste, mida nad tegevusloaga töötlemisrajatises töödeldud puidust kokku monteerivad ning millega on kaasas direktiivis 92/105/EMÜ osutatud taimepass.

Kõnealuseid tootjaid nimetatakse edaspidi „puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjad”.

2. Puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjad kasutavad puidust pakkematerjali tootmiseks üksnes sihtotstarbelise tegevusloa saanud töötlemisrajatistest pärit puitu, millega on kaasas direktiivis 92/105/EMÜ osutatud taimepass ning tagavad, et sel eesmärgil kasutatud puitu on võimalik hiljem kõnealuste töötlemisrajatistega seostada.

Tegevusloaga töötlemisrajatiste ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjate kontrollimine

Liikmesriigid kontrollivad tegevusloaga töötlemisrajatisi ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjaid, et tagada nende nõuetekohane ülesannete täitmine vastavalt tegevusloas sätestatule.

Liikmesriigid tagavad, et kontrollimisi teeb vastutavate ametiasutuste tehniliselt pädev personal või teised tehniliselt pädevad isikud, kes tegutsevad vastutavate ametiasutuste järelevalve all.

Tegevusloaga töötlemisrajatiste ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjate tegevuslubade tühistamine

1. Kui liikmesriik, kes tegevusloa andis, saab teada männi nematoodi esinemisest vastuvõtlikus puidus, koores või tegevusloaga töötlemisrajatises töödeldud puidust pakkematerjalis, tühistab ta tegevusloa viivitamata.

Kui liikmesriik, kes tegevusloa andis, saab teada männi nematoodi esinemisest puidust pakkematerjali tegevusloaga tootja poolt märgistatud vastuvõtlikus puidust pakkematerjalis, tühistab ta tegevusloa viivitamata.

2. Juhul kui liikmesriik, kes tegevusloa andis, saab teada asjaolust, et tegevusloaga töötlemisrajatis või puidust pakkematerjali tegevusloaga tootja ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt vastavalt tegevusloa eeskirjadele, võtab ta vajalikud meetmed selleks, et tagada artiklite 13 ja 14 täitmine, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

Tegevusloaga töötlemisrajatiste ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjate nimekiri

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni töötlemisrajatisele tegevusloa andmisest vastavalt artiklile 13 või puidust pakkematerjali tootjale tegevusloa andmisest vastavalt artiklile 14 ning sellest, kui nad vastavad tegevusload tühistavad.

2. Komisjon koostab tegevusloaga töötlemisrajatistest ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjatest nimekirja ning edastab selle liikmesriikidele. Nimekirja A osas esitatakse tegevusloaga töötlemisrajatised. Nimekirja B osas esitatakse puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjad. Kõnealust nimekirja ajakohastatakse liikmesriikidelt saadud teabe alusel.

III lisa 1. osa punkti 2 alapunkti a teist lauset ja kõnealuse lisa 2. osa punkti 2 alapunkti c teist lauset kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Liikmesriigid lisavad kõnealuste meetmete üksikasjaliku kirjelduse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud teabesse.

2. Piiritletud ala määratlemisel loob asjaomane liikmesriik viivitamata vastaval alal vähemalt 500 m raadiusega vööndi iga vastuvõtliku taime ümber, milles männi nematoodi leiti (edaspidi „eraldusvöönd”). Kõnealuse vööndi tegelik raadius määratletakse iga vastuvõtliku taime jaoks, milles männi nematoodi on leitud, lähtuvalt männi nematoodi edasikandumise riskist vektori kaudu kaugemal kui 500 m konkreetsest vastuvõtlikust taimest.

Eraldusvööndis tuleb kõik vastuvõtlikud taimed langetada, eemaldada ja hävitada. Taimed tuleb langetada ja hävitada vööndi äärtest keskosa suunas. Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks raie ajal.

Kõigist taimedest, mis on surnud või halvas seisukorras, ja teatavast arvust terve välimusega taimedest, mis valitakse lähtuvalt männi nematoodi edasikandumise ohust konkreetsel juhul, võetakse pärast langetamist proovid. Proovid võetakse iga taime eri osadest, sealhulgas võrast, ja eelkõige taime nendest osadest, kus on näha vektorputukate tegevuse märke. Proove võetakse lõigatud tüvedelt, metsaraiejääkidelt ja looduslikult puidurisult, millel on näha vektorputukate tegevuse märke ning mis asuvad piiritletud alal, kus vastuvõtlike taimede närbumise sümptomeid ei eeldata või eeldatakse, et need ilmnevad hilisemas etapis. Kõiki proove analüüsitakse männi nematoodi esinemise suhtes.

3. Kui liikmesriik leiab, et 500 m raadiusega eraldusvööndi loomine vastavalt punktis 2 viidatule avaldaks vastuvõetamatut sotsiaalset või keskkonnamõju, võib eraldusvööndi raadiuse ulatust vähendada 100 meetrini iga vastuvõtliku taime ümber, milles männi nematoodi on leitud.

Eraldusvööndis asuvate teatavate konkreetsete taimedega seotud erandjuhtudel, mil liikmesriik otsustab, et kõnealuste taimede raie ei ole kohane, võib kohaldada alternatiivset tõrjemeedet, mis pakub männi nematoodi leviku eest samasugusel tasemel kaitset. Sellise otsuse põhjused ja meetme kirjeldus tehakse komisjonile teatavaks artikli 9 lõikes 1 osutatud teabes.

4. Kui kohaldatakse punkti 3, kontrollitakse enne vektorputukate lendlusperioodi, selle ajal ja selle järel männi nematoodi esinemise märkide või sümptomite suhtes iga langetamisest välja arvatud taime, mis asub 100–500 meetri kaugusel vastuvõtlikest taimedest, milles on leitud männi nematoodi.

Kui taimel esineb nimetatud märke või sümptomeid, võetakse taimelt proov ja tehakse analüüs männi nematoodi esinemise suhtes. Proove võetakse vastuvõtliku taime mitmest osast, sealhulgas võrast. Asjaomane liikmesriik teeb vektori lendlusperioodil aktiivset vaatlust, võttes vektorputukatelt proove ja analüüsides neid männi nematoodi esinemise suhtes.

Nimetatud meetmeid kohaldatakse kuni artikli 6 lõikes 1 sätestatud tõrje lõpuleviimiseni või kuni artikli 7 lõikes 1 sätestatud piiramismeetmed on heaks kiidetud.

5. Kui liikmesriigil on selliseid tõendeid vektori puudumise kohta asjaomasel territooriumil viimase kolme aasta jooksul, mis põhinevad FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 4 ( 3 ) kohaselt tehtud vaatluste tulemustel, ning võttes arvesse vektorite levikuvõimet, määratakse vähimaks lageraie raadiuseks 100 m iga vastuvõtliku taime ümber, milles on leitud männi nematoodi.

6. Liikmesriigid korraldavad vektori lendlusperioodil ja väljaspool seda perioodi piiritletud aladel vastuvõtlike taimede vaatlust, kontrollides neid taimi ja vektoreid männi nematoodi esinemise suhtes, võttes neilt proove ning analüüsides võetud proove. Samuti teevad nad männi nematoodi vektori vaatlusi selle lendlusperioodi ajal. Vaatluste tegemisel keskendutakse eelkõige nendele vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud. Proove võetakse iga vastuvõtliku taime mitmest osast, sealhulgas võrast. Vaatlusi tehakse ka lõigatud tüvedel, metsaraiejääkidel ja looduslikul puidurisul, millel on näha vektorputukate tegevuse märke ning mis asuvad piiritletud alal, kus vastuvõtlikel taimedel männi nematoodi sümptomeid ei eeldata või eeldatakse, et need ilmnevad hiljem. Vaatluste sagedus iga männi nematoodi kandva vastuvõtliku taime ümber 3 000 m raadiuses on vähemalt neljakordne võrreldes puhvervööndi välispiirist 3 000 m raadiuses asuva alaga.

7. Liikmesriigid tuvastavad ja langetavad kogu piiritletud alal kõik vastuvõtlikud taimed, milles männi nematoodi on leitud, ning kõik surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud taimed. Langetatud taimed ja raiejäägid eemaldatakse ja hävitatakse, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks, kuni langetamine on lõpetatud. Liikmesriigid peavad täitma järgmisi tingimusi:

a) vastuvõtlikud taimed, mis on sellistena määratletud väljaspool vektori lendlusperioodi, langetatakse ja kas hävitatakse enne järgmist lendlusperioodi kohapeal või eemaldatakse ning nende puitu ja koort töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktis a sätestatule või vastavalt III lisa 2. osa punkti 2 alapunktis b sätestatule;

b) vastuvõtlikud taimed, mis on tuvastatud väljaspool vektori lendlusperioodi, langetatakse viivitamata ja kas hävitatakse enne järgmist lendlusperioodi kohapeal või eemaldatakse ning nende puitu ja koort töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktis a sätestatule või vastavalt III lisa 2. osa punkti 2 alapunktis b sätestatule.

Langetatud vastuvõtlikest taimedest, milles männi nematoodi varem ei olnud esinenud, võetakse proovid ning neid analüüsitakse männi nematoodi esinemise suhtes valikuuringukava kohaselt, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealustes vastuvõtlikes taimedes leitud männi nematoodi tase jääb alla 0,1 %.

Kui kohaldatakse punkti 5, võivad liikmesriigid siiski otsustada võtta proove esimeses lõigus osutatud vastuvõtlikest taimedest ja neid analüüsida, taimi langetamata valikuuringukava kohaselt, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealustes vastuvõtlikes taimedes leitud männi nematoodi tase jääb alla 0,1 %. Esimene lause ei kehti nende vastuvõtlike taimede suhtes, milles männi nematoodi on leitud.

8. Mis puutub piiritletud alal vektori lendlusperioodil tuvastatud vastuvõtlikku puitu, nagu osutatud punkti 7 alapunktis b, eemaldavad liikmesriigid langetatud vastuvõtlikelt taimedelt koore või töötlevad palke insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu või katavad palgid putukavõrguga, mida on vastava insektitsiidiga immutatud kohe pärast langetamist. Pärast koorimist, töötlemist või katmist veetakse vastuvõtlik puit ametliku kontrolli all viivitamata lattu või tegevusloaga töötlemisrajatisse. Puitu, millelt koort ei eemaldatud, töödeldakse viivitamata selle ladustamise kohas või tegevusloaga töötlemisrajatises veel korra insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu või katavad palgid putukavõrguga, mida on vastava insektitsiidiga immutatud.

Kui liikmesriik leiab, et koore eemaldamine, palkide töötlemine insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, ja palkide katmine sellise insektitsiidiga immutatud putukavõrguga, ei ole asjakohane, hävitatakse koorimata puit viivitamatult kohapeal.

Puidujäätmed, mis vastuvõtlike taimede langetamisel tekkisid ning mis jäeti langetamiskohta, ning koorimata puit, mis kohapeal hävitatakse, hakitakse tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm.

8a. Erandina punktist 7b, kui liikmesriik leiab, et tulekahjust või tormist kahjustatud vastuvõtlike taimede langetamine ja eemaldamine vektori lendlusperioodil ei ole asjakohane, võib asjaomane liikmesriik otsustada jätkata kõnealuste taimede langetamist ja eemaldamist enne järgmise lendlusperioodi algust.

Ilma, et see piiraks punkti 6 kohaldamist, teeb asjaomane liikmesriik vektori lendlusperioodil tihedalt vaatlusi tulekahjust või tormist kahjustatud alal, võttes vektoritelt proove ja analüüsides neid männi nematoodi esinemise suhtes, ning kui esinemine leiab kinnitust, teeb liikmesriik vaatlusi ümbritseva piirkonna vastuvõtlikel puudel, kontrollides selliseid taimi, millel on männi nematoodi või selle vektori esinemise märke või sümptomeid, võttes neilt proove ning analüüsides võetud proove.

9. Liikmesriigid eemaldavad ja hävitavad kõik vastuvõtlikud taimed, mis on kasvanud istutamiseks ettenähtud taimede tootmiskohtades, kus alates viimasest täielikust kasvutsüklist on männi nematoodi leitud, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks nimetatud tegevuste ajal.

9a. Liikmesriigid tuvastavad kogu puhvertsoonis langetatud vastuvõtlikud taimed, mis ei ole hõlmatud punktidega 7, 8 ja 9. Nad eemaldavad langetatud taimed ja nende raiejäägid, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks.

10. Liikmesriigid esitavad hügieenijuhendi kõikide sõidukite kohta, millega metsamaterjali veetakse ja masinate kohta, millega metsamaterjali töödeldakse, et tagada männi nematoodi levimise vältimine kõnealuste sõidukite ja masinatega.

1. Liikmesriigid peavad kooskõlas artikliga 7 võtma männi nematoodi piiramiseks meetmeid piiritletud aladel, kus asub vähemalt 20 km laiune puhvertsoon vastavalt punktidele 2 ja 3.

Liikmesriigid lisavad kõnealuste meetmete üksikasjaliku kirjelduse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud teabesse.

2. Liikmesriigid korraldavad saastunud vööndites vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasi vaatlusi taimi ja vektorit männi nematoodi esinemise suhtes kontrollides ja proove võttes ning neid analüüsides. Vaatluste tegemisel keskendutakse eelkõige nendele vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud. Nad keskenduvad saastunud vööndite nendele osadele, mis külgnevad puhvertsoonidega, et hoida ära levikut viimastesse. Liikmesriigid langetavad kõik vastuvõtlikud taimed, milles männi nematoodi on leitud, ning eemaldavad ja hävitavad langetatud puud ja raiejäägid, rakendades kõik vajalikud ettevaatusabinõud männi nematoodi ja selle vektorite leviku vältimiseks.

a) Liikmesriigid korraldavad väljaspool vektori lendlusperioodi ja selle ajal puhvertsoonis vastuvõtlike taimede vaatlusi, kontrollides neid taimi ja vektoreid männi nematoodi esinemise suhtes, võttes neilt proove ning analüüsides võetud proove. Samuti teevad nad männi nematoodi vektori vaatlusi selle lendlusperioodi ajal. Nende vaatluste käigus pööratakse erilist tähelepanu vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud, ning vektoritele, mis asuvad piirkondades, kus männi nematoodi esinemine on tõenäoline või kus võib oodata sümptomite hilinenud esinemist. Proove võetakse vastuvõtliku taime mitmest osast, sealhulgas võrast. Selliseid vaatlusi tehakse ka lõigatud tüvedel, metsaraiejääkidel ja looduslikul puidurisul, millel on näha vektorputukate tegevuse märke ning mis asuvad piiritletud alal, kus vastuvõtlike taimede närbumise sümptomeid ei eeldata.

b) Liikmesriigid tuvastavad ja langetavad kõigis asjaomastes puhvertsoonides kõik vastuvõtlikud taimed, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud. Langetatud puud ja raiejäägid eemaldatakse ja hävitatakse, rakendades kõik vajalikud ettevaatusabinõud männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks enne langetamist ja selle ajal ning järgmistel tingimustel:

i) vastuvõtlikud taimed, mis on sellistena määratletud väljaspool vektori lendlusperioodi, langetatakse ja hävitatakse enne järgmist lendlusperioodi kohapeal, veetakse ametliku kontrolli all saastunud vööndisse või eemaldatakse. Viimasel juhul kõnealuste taimede puitu ja koort kas töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktis a sätestatule või vastavalt III lisa 2. osa punkti 2 alapunktis b sätestatule.

ii) vastuvõtlikud taimed, mis on sellistena määratletud vektori lendlusperioodil, langetatakse ja hävitatakse viivitamata kohapeal, veetakse ametliku kontrolli all saastunud vööndisse või eemaldatakse. Viimasel juhul kõnealuste taimede puitu ja koort kas töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktis a sätestatule või vastavalt III lisa 2. osa punkti 2 alapunktis b sätestatule.

Langetatud vastuvõtlikest taimedest, välja arvatud neist, mis on metsatulekahjudes täielikult hävinenud, võetakse proove ning neid proove analüüsitakse männi nematoodi esinemise suhtes valikuuringukava kohaselt, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealustes vastuvõtlikes taimedes leitud männi nematoodi tase jääb alla 0,02 %.

Erandina punktist ii, kui liikmesriik leiab, et tulekahjust või tormist kahjustatud kindlakstehtud vastuvõtlike taimede langetamine ja eemaldamine ei ole vektori lendlusperioodil asjakohane, võib asjaomane liikmesriik otsustada jätkata kõnealuste taimede langetamist ja eemaldamist enne järgmise lendlusperioodi algust. Sellise langetamise ja eemaldamise käigus asjaomased vastuvõtlikud taimed kas hävitatakse kohapeal või eemaldatakse ning nende puitu ja koort töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktile a või III lisa 2. osa punkti 2 alapunktile b. Selle erandi kohaldamise korral ja ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, teeb asjaomane liikmesriik vektori lendlusperioodil tihedalt vaatlusi tulekahjust või tormist kahjustatud alal, võttes vektoritelt proove ja analüüsides neid männi nematoodi esinemise suhtes, ning kui esinemine leiab kinnitust, teeb liikmesriik tihedaid vaatlusi ümbritseva piirkonna vastuvõtlikel puudel, kontrollides selliseid taimi, millel on männi nematoodi esinemise märke või sümptomeid, võttes neilt proove ja analüüsides võetud proove.

c) Mis puutub puhvertsoonis vektori lendlusperioodil tuvastatud vastuvõtlikku puitu, nagu osutatud punktis b, eemaldavad liikmesriigid langetatud vastuvõtlikelt taimedelt koore või töötlevad neid palke insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, või katavad kohe pärast langetamist palgid putukavõrguga, mida on vastava insektitsiidiga immutatud.

Pärast koorimist, töötlemist või katmist veetakse vastuvõtlik puit ametliku kontrolli all viivitamata ladustamiskohta või tegevusloaga töötlemisrajatisse. Puitu, millelt koort ei eemaldatud, töödeldakse viivitamata selle ladustamise kohas või tegevusloaga töötlemisrajatises veel korra insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, või kaetakse see putukavõrguga, mida on sellise insektitsiidiga immutatud.

Puidujäätmed, mis vastuvõtlike taimede langetamisel tekkisid ning jäeti langetamiskohta, hakitakse tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm.

Erandina esimesest lõigust, kui liikmesriik leiab, et koore eemaldamine, töötlemine insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, ja katmine sellise insektitsiidiga immutatud putukavõrguga ei ole asjakohane, hävitatakse koorimata puit viivitamata kohapeal. Kõnealuse erandi kohaldamise korral hakitakse puidujäätmed, mis vastuvõtlike taimede langetamisel tekkisid ning mis jäeti langetamiskohta, ning koorimata puit, mis kohapeal hävitatakse, tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm.

3a. Liikmesriigid tuvastavad kogu puhvertsoonis langetatud vastuvõtlikud taimed, millele ei ole osutatud punkti 3 alapunktis b. Nad eemaldavad langetatud taimed ja nende raiejäägid, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks.

4. Liikmesriigid esitavad hügieenijuhendi kõikide sõidukite kohta, millega metsamaterjali veetakse ja masinate kohta, millega metsamaterjali töödeldakse, et tagada männi nematoodi levimise vältimine kõnealuste sõidukite ja masinatega.

Vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore liidus vedamise tingimused vastavalt artiklile 10

Vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore vedamise tingimused piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja saastunud vöönditest puhvertsoonidesse

e) neid veetakse väljaspool vektori lendlusperioodi või suletud konteinerites või pakendites, mis tagab, et männi nematoodi või vektoriga saastumine on välistatud.

a) need on läbinud nõuetekohase kuumtöötluse tegevusloaga töötlemisrajatises, nii et puidu sisetemperatuur tõuseb 30 minutiks vähemalt temperatuurini 56 °C kõikjal puidus ja koores, mis välistab elusate männi nematoodide ja vektorite edaspidise esinemise. Kuumtöötlemise teel tehtava kompostimise korral viiakse see läbi vastavalt üksikasjalikele töötlemisjuhistele, mis on heaks kiidetud vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele;

b) nendega on kaasas direktiivis 92/105/EMÜ osutatud ja tegevusloaga töötlemisrajatise poolt väljastatud taimepass; mesitarude ja lindude pesakastide kujul oleva vastuvõtliku puidu puhul on sellega kaasas kõnealune taimepass või see on märgistatud vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 II lisale;

c) kui koor ei ole eemaldatud, veetakse puitu kas väljaspool vektori lendlusperioodi või kaitsekattega, mis tagab, et männi nematoodi või vektoriga saastumine on välistatud.

a) selle jaoks on tegevusloaga töötlemisrajatises ette nähtud üks heakskiidetud töötlemisviisidest, mis on nimetatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 I lisas „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses”, ( 4 ) mis välistab elusate männi nematoodide ja vektorite edaspidise esinemise;

4. Erandina punktidest 2 ja 3 võib vastuvõtlikku puitu piiritletud alalt või saastunud vööndist välja vedada puhvertsooni sellisesse tegevusloaga töötlemisrajatisse, mis asub nimetatud piiritletud alale või saastunud vööndile kõige lähemal ja kus töödeldakse vastuvõtlikku puitu viivitamata, juhul kui nimetatud alal või vööndis ei ole sobivat töötlemisrajatist.

a) langetatud vastuvõtlike taimedega seotud tegevuse korraldamine, nende töötlemine, ladustamine ja transport vastavalt I lisa punktidele 8 ja 10 ning II lisa punkti 3 alapunktile c ja punktile 4 tagab vektori puudumise või puidust väljumise;

5. Erandina punktidest 2 ja 3 võib vastuvõtlikku puitu ja koort, mis on hakitud tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm, viia piiritletud alalt välja tegevusloaga töötlemisrajatisse, mis asub nimetatud alale kõige lähemal, või saastunud vööndist välja puhvertsooni kütusena kasutamiseks eeldusel, et punkti 4 teise lõigu punktid b ja c on täidetud.

Tõrjemeetmetega hõlmatud vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore saastunud vööndites vedamise tingimused

1. Istutamiseks ettenähtud vastuvõtlikke taimi võib vedada eeldusel, et kõnealuste taimede puhul on täidetud samad tingimused, mis on sätestatud 1. osa punktis 1.

b) neid kasutatakse kütusena puidutöötlemisüksuses või muudel hävimise kaudu saavutatavatel eesmärkidel, mis välistab edaspidi elusate männi nematoodide ja vektorite esinemise;

c) need on läbinud nõuetekohase kuumtöötluse tegevusloaga töötlemisrajatises, nii et puidu sisetemperatuur tõuseb 30 minutiks vähemalt temperatuurini 56 °C kõikjal puidus ja koores, mis välistab edaspidi elusate männi nematoodide ja vektorite esinemise. Kuumtöötlemise teel tehtava kompostimise korral viiakse kompostimine läbi vastavalt üksikasjalikele töötlemisjuhistele, mis on heaks kiidetud vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

a) puitu või koort veetakse ametliku järelevalve all väljaspool vektori lendlusperioodi või kaitsekattega, mis tagab, et muude taimede, puidu või koore nakatumine männi nematoodi või vektoriga on välistatud või

b) puitu või koort, mida on teise lõigu punktis c osutatud viisil töödeldud, võib vedada tingimusel, et nendega on kaasas tegevusloaga töötlemisrajatise poolt väljastatud taimepass.

Käesolevat punkti ei kohaldata puidust pakkematerjali suhtes, samuti mitte individuaalselt analüüsitud ja männi nematoodist puutumata taimedest saadud vastuvõtliku puidu suhtes.

( 3 ) Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat (1995), rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4: „Requirements for the establishment of pest free areas“ („Kahjurivabade piirkondade kehtestamise nõuded“).

( 4 ) Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat (2009), rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standard nr 15: „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses”.

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/226, teatavaks tehtud numbri C(2015 11. veebruar 2015,	L 37	21	13.2.2015
►M2	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/427, teatavaks tehtud numbri C(2017 8. märts 2017,	L 64	109	10.3.2017