02011R1178 — ET — 02.09.2018 — 007.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1178/2011,

3. november 2011,

millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 311 25.11.2011, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 290/2012, 30. märts 2012,

  L 100

1

5.4.2012

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 70/2014, 27. jaanuar 2014,

  L 23

25

28.1.2014

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 245/2014, 13. märts 2014,

  L 74

33

14.3.2014

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/445, 17. märts 2015,

  L 74

1

18.3.2015

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/539, 6. aprill 2016,

  L 91

1

7.4.2016

►M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1065, 27. juuli 2018,

  L 192

31

30.7.2018

►M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1119, 31. juuli 2018,

  L 204

13

13.8.2018


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 230, 25.8.2012, lk  5 (1178/2011)

►C2

Parandus, ELT L 149, 13.6.2017, lk  98 (nr 1178/2011)




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1178/2011,

3. november 2011,

millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmiste aspektidega:

1) eri pädevusmärked piloodilubadel, lubade väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning lubadele piirangute kehtestamise tingimused, loaomanike õigused ja kohustused, liikmesriikide kehtivate piloodi- ja pardainsenerilubade piloodilubadeks muutmise tingimused ning kolmandates riikides väljaantud lubade tunnustamise tingimused;

2) lennukoolituse ja lennutreeningu korraldamise ning pilootide oskuste hindamise eest vastutavate isikute sertifitseerimine;

3) pilootide eri tervisetõendid, tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning tõenditele piirangute kehtestamise tingimused, tervisetõendite omanike õigused ja kohustused ning liikmesriikide tervisetõendite üldtunnustatud tervisetõenditeks muutmise tingimused;

4) lennundusarstide sertifitseerimine ning tingimused, mille alusel võivad üldarstid tegutseda lennundusarstina;

5) salongipersonali liikmete korrapärane lennundusmeditsiiniline hindamine ja sellise hindamise eest vastutavate isikute kvalifikatsioon;

▼M1

6) salongitöötaja tunnistuste väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise tingimused ning salongitöötaja tunnistuste omanike õigused ja kohustused;

7) tingimused, mida kohaldatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskondade kvalifitseerimist teostavate piloodikoolitusorganisatsioonide sertifikaatide ja lennundusmeditsiinilisi hindamisi teostavate lennundusmeditsiinikeskuste sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise suhtes;

8) lennutreeningseadmete sertifitseerimise ning kõnealuseid seadmeid käitavate ja kasutavate organisatsioonide sertifitseerimise suhtes kohaldavad nõuded;

9) haldus- ja juhtimissüsteemi suhtes kohaldatavad nõuded, mida liikmesriigid, amet ja asjaomased organisatsioonid lõigetes 1–8 osutatud eeskirjade puhul peavad järgima.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„FCL osa kohane luba” – I lisas esitatud nõuetele vastav lennumeeskonnaliikmete luba;

2)

„JAR-nõuded” – Ühinenud Lennuametite vastuvõetud ühtsed lennundusnõuded, mida kohaldatakse alates 30. juunist 2009;

3)

„kergõhusõidukipiloodi luba (LAPL)” – määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 7 osutatud harrastuspiloodi luba;

4)

„JAR-nõuetele vastav luba” – piloodiluba ja sellega seotud pädevusmärked, tõendid/tunnistused ning load ja/või kvalifikatsioon, mille JAR-nõudeid kajastavate siseriiklike õigusaktide ja menetluste kohaselt on välja andnud ja mida on tunnustanud asjakohaseid JAR-nõudeid juba rakendav liikmesriik, mis on soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks Ühinenud Lennuametite süsteemis seoses kõnealuste JAR-nõuetega;

5)

„JAR-nõuetele mittevastav luba” – piloodiluba, mille on välja andnud siseriiklike õigusaktide kohaselt liikmesriik, mida ei ole soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks seoses asjakohaste JAR-nõuetega;

6)

„arvestamine” – varasema kogemuse või kvalifikatsiooni tunnustamine;

7)

„arvestusaruanne” – aruanne, mille alusel võib tunnustada varasemaid kogemusi või kvalifikatsiooni;

8)

„muutmisaruanne” – aruanne, mille alusel võib loa muuta FCL osa kohaseks loaks;

9)

„JAR-nõuetele vastav piloodi tervisetõend ja JAR-nõuetele vastav lennundusarsti tunnistus” – tõend/tunnistus, mille JAR-nõudeid kajastavate siseriiklike õigusaktide ja menetluste kohaselt on välja andnud ja mida on tunnustanud asjakohaseid JAR-nõudeid juba rakendav liikmesriik, mis on soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks Ühinenud Lennuametite süsteemis seoses kõnealuste JAR-nõuetega;

10)

„JAR-nõuetele mittevastav piloodi tervisetõend ja JAR-nõuetele mittevastav lennundusarsti tunnistus” – tõend/tunnistus, mille on välja andnud siseriiklike õigusaktide kohaselt liikmesriik, mida ei ole soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks seoses asjakohaste JAR-nõuetega;

▼M1

11)

„salongitöötaja” – lennumeeskonda ja tehnilisse meeskonda mittekuuluv nõuetekohase kvalifikatsiooniga meeskonnaliige, kelle käitaja on määranud täitma lennutegevuse ajal reisijate ja lennu ohutusega seotud ülesandeid;

12)

„õhusõiduki meeskond” – lennumeeskond ja salongipersonal;

13)

„JAR-nõuetele vastav sertifikaat, tunnistus või organisatsioon” – sertifikaat või tunnistus, mille on välja andnud või mida on tunnustanud, või organisatsioon, mille on sertifitseerinud, heaks kiitnud, registreerinud või mida on tunnustanud JAR-nõudeid kajastavate siseriiklike õigusaktide ja menetluste kohaselt JAR-nõudeid juba rakendav liikmesriik, keda on soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks Ühinenud Lennuametite süsteemis seoses kõnealuste JAR-nõuetega;

▼M7

14)

„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)” – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise vahendeid;

15)

„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMoC)” – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

16)

„sertifitseeritud koolitusorganisatsioon (ATO)” – organisatsioon, kellel on õigus korraldada piloodikoolitusi artikli 10a lõike 1 esimese lõigu kohaselt välja antud tunnistuse alusel;

17)

„instrumentaallennu esmaimitaator (BITD)” – maapealne treeningseade, mis kujutab teatava lennukiklassi piloodiõpilase töökohta, mille juurde võivad kuuluda ekraanile projitseeritud instrumendipaneelid ja vedruga juhtimisseadmed, mis annavad ettekujutuse vähemalt instrumentaallennu protseduurilistest aspektidest;

18)

„sertifitseerimistingimused (CS)” – ameti vastu võetud tehnilised standardid, mida organisatsioonid saavad kasutada sertifitseerimiseks;

19)

„lennuinstruktor (FI)” – instruktor, kellel on õigus anda õhusõidukiga koolitust vastavalt I lisa (FCL osa) J alajaole;

20)

„lennutreeningseade (FSTD)” –

pilootide treeningseade, mis on:

a) lennukite puhul lennu täisimitaator (FFS), lennuelementide imitaator (FTD), lennuimitaator (FNPT) või instrumentaallennu esmaimitaator (BITD);

b) kopterite puhul lennu täisimitaator (FFS), lennuelementide imitaator (FTD) või lennuimitaator (FNPT);

21)

„lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon” – vastavusdokumendis kindlaks määratud lennutreeningseadme (FSTD) tehniliste võimaluste tase;

22)

„peamine tegevuskoht” – organisatsiooni peakontor või registreeritud asukoht, mille kaudu juhitakse käesolevas määruses osutatud toiminguid ja kus toimub nendega seotud põhiline finantsjuhtimine;

23)

„lennutreeningseadme katsetamisjuhend (QTG)” – dokument, mille eesmärk on tõendada, et lennutreeningseadme (FSTD) lennu- ja juhitavusomadused vastavad ettenähtud piires simuleerimisel õhusõiduki, lennukiklassi või kopteritüübi omadele ning täidetud on kõik kohaldatavad nõuded. Lennutreeningseadme katsetamisjuhend (QTG) sisaldab nii õhusõiduki, lennukiklassi või kopteritüübi andmeid kui ka valideerimiseks kasutatud lennutreeningseadme (FSTD) andmeid;

24)

„deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon (DTO)” – organisatsioon, kellel on õigus korraldada piloodikoolitusi artikli 10a lõike 1 teise lõigu kohaselt välja antud deklaratsiooni alusel;

25)

„DTO koolitusprogramm” – deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni välja antud dokument, milles kirjeldatakse üksikasjalikult asjaomase deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni pakutavat koolituskursust.

▼M3

Artikkel 3

Piloodi load ja tervisetõendid

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 kohaldamist, peavad määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 4 lõikes 5 osutatud õhusõidukite piloodid järgima käesoleva määruse I ja IV lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi.

2.  Olenemata loaomanike õigustest, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, võivad käesoleva määruse I lisa B või C alajao kohaselt välja antud piloodilubade omanikud teha määruse (EL) nr 965/2012 artikli 6 lõikes 4a osutatud lende. See ei mõjuta kohustust järgida mis tahes täiendavaid nõudeid reisijateveo või käesoleva määruse I lisa B või C alajaos kindlaks määratud ärilise lennutegevuse arendamise kohta.

▼B

Artikkel 4

Kehtivad riiklikud piloodiload

1.  JAR-nõuetele vastavad load, mille liikmesriik on välja andnud või mida ta on tunnustanud enne ►M1  käesoleva määruse kohaldamist ◄ , loetakse käesoleva määruse kohaselt väljaantuks. Liikmesriigid asendavad kõnealused load ARA osas sätestatud vormile vastavate lubadega hiljemalt ►M1  8. aprillil 2018 ◄ .

2.  JAR-nõuetele mittevastavad load, sh mis tahes seotud pädevusmärked, tõendid/tunnistused ning load ja/või kvalifikatsioon, mille liikmesriik on välja andnud või mida ta on tunnustanud enne käesoleva määruse kohaldamist, muudab loa väljaandnud liikmesriik FCL osa kohasteks lubadeks.

3.  JAR-nõuetele mittevastavad load muudetakse FCL osa kohasteks lubadeks ning seonduvad pädevusmärked või tõendid/tunnistused kooskõlas:

a) II lisa sätetega või

b) muutmisaruandes esitatuga.

4.  Muutmisaruanne peab vastama järgmistele tingimustele:

a) selle koostab piloodiloa väljaandnud liikmesriik, konsulteerides Euroopa Lennundusohutusametiga (edaspidi „amet”);

b) selles kirjeldatakse siseriiklikke nõudeid, mille alusel piloodiluba välja anti;

c) kirjeldatakse pilootidele antud õiguste ulatust;

d) sinna märgitakse, millised varasema kogemuse ja kvalifikatsiooni arvestamist käsitlevad I lisa nõuded loetakse täidetuks;

e) sinna märgitakse mis tahes piirangud, mis tuleb lisada FCL osa kohastele lubadele, ja mis tahes nõuded, mida piloot peab kõnealuste piirangute tühistamiseks täitma.

5.  Muutmisaruanne sisaldab kõikide selliste dokumentide koopiaid, mille abil tõendatakse lõike 4 punktides a–e sätestatud asjaolusid, sh asjakohaste siseriiklike nõuete ja menetluste koopiad. Muutmisaruande koostamisel on liikmesriikide eesmärk võimaldada pilootidel jätkata oma senist tegevust võimalikult suures ulatuses.

6.  Olenemata lõigetest 1 ja 3 muudetakse klassipädevusinstruktori tunnistuse või kontrollpiloodi tunnistuse omaniku õigus käitada kõrgtehnilisi keerukaid ühepiloodilennukeid ühepiloodilennukite tüübipädevusinstruktori või kontrollpiloodi tunnistuseks.

7.  Liikmesriik võib anda piloodiõpilasele loa kasutada piiratud õigusi ilma järelevalveta enne, kui õpilane on täitnud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) väljaandmiseks vajalikud nõuded, järgmistel tingimustel:

a) õigused kehtivad üksnes kõnealuse liikmesriigi territooriumil või selle mingis osas;

b) õigused kehtivad üksnes teatavas geograafilises piirkonnas ja üksnes selliste ühe kolbmootoriga lennukite suhtes, mille maksimaalne stardimass ei ületa 2 000 kg ega hõlma reisijatevedu;

c) õiguste andmisel lähtutakse ohutusalaste riskide hindamisest, mille on teostanud instruktor vastavalt liikmesriigis kehtivale ohutusalaste riskide hindamise korrale;

d) liikmesriik esitab komisjonile ja ametile korrapäraselt aruande iga kolme aasta järel.

▼M3

8.  Kuni 8. aprillini 2019 võib liikmesriik järgmistel tingimustel anda piloodile välja loa kasutada konkreetseid piiratud õigusi lennukite käitamiseks instrumentaallennureeglite kohaselt enne, kui asjaomane piloot vastab kõikidele käesoleva määruse kohase instrumentaallennupädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele:

a) liikmesriik annab vastava loa välja ainult siis, kui asjaomases piirkonnas on selleks konkreetne vajadus, mida ei ole võimalik käesoleva määrusega kehtestatud pädevusmärgete abil rahuldada;

b) loaga seotud õiguste ulatus põhineb ohutusriskide hindamisel asjaomase liikmesriigi poolt, võttes arvesse koolituse mahtu, mille piloot peab vastava pädevuse omandamiseks läbima;

c) loaga seotud õigusi võib teostada ainult asjaomase liikmesriigi õhuruumis või selle osades;

d) luba antakse välja taotlejale, kes on läbinud nõuetekohase koolituse kvalifitseeritud instruktori juhendamisel ja tõendanud nõutava pädevuse olemasolu kontrollpiloodile asjaomase liikmesriigi kehtestatud korras;

e) liikmesriik teatab komisjonile, EASA-le ja teistele liikmesriikidele asjaomase loa, sealhulgas oma põhjenduse ja ohutusriskide hindamise üksikasjad;

f) liikmesriik jälgib loaga seotud toiminguid, et tagada vastuvõetav ohutustase ja võtta nõuetekohaseid meetmeid mis tahes riski suurenemise või ohutusprobleemide puhul;

g) liikmesriik vaatab loa rakendamise ohutusaspektid läbi ja esitab komisjonile hiljemalt 8. aprilliks 2017 selle kohta aruande.

▼M6

9.  Enne 19. augustit 2018 välja antud lubade puhul peavad liikmesriigid hiljemalt 31. detsembriks 2022 vastama punkti ARA.FCL.200 muudetud Komisjoni määrusega (EL) 2018/1065 ( 1 ) alapunkti a teises lõigus sätestatud nõuetele.

▼M5

Artikkel 4a

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni instrumentaallennupädevusmärkega kaasnevad õigused

1.  Piloodid võivad lennata suutlikkusel põhineva navigatsiooni (edaspidi „PBN”) protseduuri kohaselt üksnes siis, kui nende instrumentaallennupädevusmärge hõlmab ka PBN-õigusi (edaspidi „IR/PBN”).

2.  Piloot saab IR/PBN-õigused, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a) piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava teoreetiliste teadmiste kursuse kooskõlas I lisa (FCL-osa) punktiga FCL.615;

b) piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava lennuõppe kooskõlas I lisa (FCL-osa) punktiga FCL.615;

c) piloot on edukalt läbinud kas lennueksami kooskõlas I lisa (FCL-osa) 7. liitega või lennueksami või lennuoskustaseme kontrolli kooskõlas I lisa (FCL-osa) 9. liitega.

3.  Lõike 2 punktide a ja b nõuded loetakse täidetuks, kui pädev asutus leiab, et PBN-lendude alase koolituse käigus või end selliste lendudega kurssi viies omandatud pädevus on samaväärne lõike 2 punktides a ja b osutatud kursustel omandatud pädevusega ning kui piloot tõendab oma pädevust kontrollpilooti rahuldaval viisil lõike 2 punktis c osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami käigus.

4.  Pärast lõike 2 punktis c osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami läbimist tehakse märge PBN-pädevuse eduka tõendamise kohta piloodi lennuraamatusse või samaväärsesse dokumenti ja sellele kirjutab alla eksami või kontrolli läbiviinud kontrollpiloot.

5.  Kuni 25. augustini 2020 võivad ilma PBN-õigusteta instrumentaallennupädevusmärkega piloodid lennata üksnes sellistel marsruutidel ja sooritada üksnes selliseid lähenemisi, mille puhul PBN-õigusi ei nõuta, samuti ei nõuta neilt instrumentaallennupädevusmärke taastamise korral PBN-kandeid; pärast nimetatud kuupäeva nõutakse PBN-õigusi kõikide instrumentaallennupädevusmärgete puhul.

▼B

Artikkel 5

Kehtivad riiklikud piloodi tervisetõendid ja lennundusarsti tunnistused

1.  JAR-nõuetele vastavad piloodi tervisetõendid ja lennundusarsti tunnistused, mille liikmesriik on välja andnud või mida ta on tunnustanud enne käesoleva määruse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaselt väljaantuks.

2.  Liikmesriigid asendavad piloodi tervisetõendid ja lennundusarsti tunnistused ARA osas sätestatud vormile vastavate tõendite ja tunnistustega hiljemalt 8. aprillil 2017.

3.  JAR-nõuetele mittevastavad piloodi tervisetõendid ja lennundusarsti tunnistused, mille liikmesriik on välja andnud enne käesoleva määruse kohaldamist, kehtivad kuni nende kehtivusaja järgmise pikendamise kuupäevani või kuni 8. aprillini 2017, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on varasem.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendite ja tunnistuste kehtivusaega pikendatakse vastavalt IV lisa sätetele.

Artikkel 6

Katselendurikvalifikatsiooni muutmine

1.  Kui piloot on enne käesoleva määruse kohaldamist teinud 1. või 2. kategooria katselende, nagu on kindlaks määratud komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 ( 2 ) lisas, või kui ta on koolitanud katselendureid, muudab talle katselendurikvalifikatsiooni välja andnud liikmesriik tema sellekohase tunnistuse katselennupädevuse märkeks vastavalt käesoleva määruse I lisale ja vajaduse korral katselennuinstruktori tunnistuseks.

2.  Muutmine toimub kooskõlas artikli 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastavas muutmisaruandes kehtestatuga.

Artikkel 7

Kehtivad riiklikud pardainseneriload

1.  Selleks et muuta Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud pardainseneriload FCL osa kohasteks lubadeks, esitavad loaomanikud taotluse loa väljaandnud liikmesriigile.

2.  Pardainseneriload muudetakse FCL osa kohasteks lubadeks kooskõlas artikli 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastava muutmisaruandega.

3.  Liinipiloodiloa taotlemise korral järgitakse I lisa punkti FCL.510.A alapunkti c alapunkti 2 sätteid varasema kogemuse ja kvalifikatsiooni arvestamise kohta.

Artikkel 8

Kolmandate riikide lubade tunnustamise tingimused

▼M4

1.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 12 kohaldamist ning juhul, kui ELi ja kolmanda riigi vahel ei ole piloodilubade väljaandmist käsitlevaid lepinguid sõlmitud, võivad liikmesriigid tunnustada kolmandate riikide poolt või nende nimel välja antud lube, pädevusmärkeid või tõendeid/tunnistusi ja nendega seotud tervisetõendeid vastavalt käesoleva määruse III lisa sätetele.

▼B

2.  FCL osa kohaste lubade taotlejad, kellel on juba vähemalt samaväärne luba, pädevusmärge või tunnistus, mille kolmas riik on välja andnud vastavalt Chicago konventsiooni 1. lisale, vastavad kõikidele käesoleva määruse I lisa nõuetele, v.a kursuse kestus, mida võib lühendada, ning õppetundide arv ja eriväljaõppe tundide arv, mida võib vähendada.

3.  Liikmesriik, kellele piloot esitab taotluse, otsustab sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovituse alusel, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni.

4.  Kolmanda riigi poolt või nimel Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud liinipiloodiloa omanikel, kes täidavad vastava õhusõidukikategooria liinipiloodiloa väljaandmiseks käesoleva määruse I lisa F alajaos ettenähtud kogemusalased nõuded, võib enne teooriaeksamit ja lennueksamit lugeda koolituse läbimise nõude täielikult täidetuks, kui kolmanda riigi luba sisaldab liinipiloodiloa oskuste eksamil kasutatava õhusõiduki kohta kehtivat tüübipädevusmärget.

5.  Lennuki ja kopteri puhul võib tüübipädevusmärke anda nendele FCL osa kohaste lubade omanikele, kes vastavad kolmandas riigis kõnealustele pädevusmärgete suhtes kehtestatud nõuetele. Sellised pädevusmärked kehtivad üksnes kõnealuses kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite puhul. Piirangu võib tühistada, kui piloot täidab III lisa punkti C.1 nõuded.

Artikkel 9

Enne käesoleva määruse kohaldamist alanud koolituse arvestamine

1.  Seoses FCL osa kohaste lubade väljaandmisega vastavalt I lisale võetakse täielikult arvesse enne käesoleva määruse kohaldamist alanud ning Ühinenud Lennuametite nõuetele ja menetlustele vastavat koolitust, mis toimub selle liikmesriigi regulatiivse järelevalve all, mida on seoses asjakohaste JAR-nõuetega soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks Ühinenud Lennuametite süsteemis, tingimusel et koolitus on lõppenud ja eksamid on sooritatud hiljemalt 8. aprilliks 2016.

2.  Enne käesoleva määruse kohaldamist alanud koolitust, mis on kooskõlas Chicago konventsiooni 1. lisaga, arvestatakse FCL osa kohaste lubade väljaandmisel vastavalt arvestusaruandele, mille liikmesriik on ametiga konsulteerides koostanud.

3.  Arvestusaruandes kirjeldatakse koolituse ulatust, märgitakse, millised FCL osa nõuded loetakse täidetuks, ning vajaduse korral nõuded, mida taotleja peab täitma FCL osa kohase loa saamiseks. Aruanne sisaldab kõigi selliste dokumentide koopiaid, mis tõendavad koolituse ulatust, ning koolituse alustamise aluseks olnud siseriiklike eeskirjade ja menetluste koopiaid.

▼M2

Artikkel 9a

Tüübipädevuskoolitus ja käitussobivuse andmed

1.  Kui käesoleva määruse lisades viidatakse määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud käitussobivuse andmetele ja kui sellised andmed ei ole asjaomase õhusõiduki tüübi puhul kättesaadavad, peab tüübipädevuse koolituskursusel osaleda soovija vastama ainult määruse (EL) nr 1178/2011 lisades sätestatud nõuetele.

2.  Tüübipädevuse koolituskursuste õppekavadesse, mis on heaks kiidetud enne pilootide tüübipädevuskoolituse miinimumõppekava heakskiitmist asjaomase õhusõidukitüübi käitussobivuse andmetes vastavalt määrusele (EL) nr 748/2012, tuleb lisada käitussobivuse andmetes sätestatud kohustuslikud koolituselemendid hiljemalt 18. detsembriks 2017 või kahe aasta jooksul pärast käitussobivuse andmete heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

▼B

Artikkel 10

Sõjaväeteenistuse ajal saadud piloodilubade arvestamine

1.  Sõjaväelennuki lennumeeskonnaliikmete lubade omanikud esitavad FCL osa kohase loa saamiseks taotluse sellele liikmesriigile, kus nad teenisid.

2.  Sõjaväeteenistuses omandatud teadmisi, kogemusi ja oskusi arvestatakse seoses I lisa asjakohaste nõuetega vastavalt arvestusaruandele, mille liikmesriik on ametiga konsulteerides koostanud.

3.  Arvestusaruandes

a) kirjeldatakse sõjaväeteenistuses lubade, pädevusmärgete, tunnistuste/tõendite, lubade ja/või kvalifikatsiooni andmise aluseks olnud siseriiklikke nõudeid;

b) kirjeldatakse pilootidele antud õiguste ulatust;

c) märgitakse, millised varasema kogemuse ja kvalifikatsiooni arvestamist käsitlevad I lisa nõuded loetakse täidetuks;

d) märgitakse mis tahes piirangud, mis tuleb lisada FCL osa kohastele lubadele, ja mis tahes nõuded, mida piloot peab kõnealuste piirangute tühistamiseks täitma;

e) aruandele lisatakse kõigi eespool nimetatu tõendamiseks vajalike dokumentide, sealhulgas asjaomaste siseriiklike nõuete ja menetluste koopiad.

▼M1

Artikkel 10a

Piloodikoolitusorganisatsioonid

▼M7

1.  Organisatsioonidel on vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 7 lõikele 3 lubatud pakkuda koolitust määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c osutatud õhusõidukite käitamisega seotud pilootidele vaid tingimusel, et pädev asutus on neile välja andnud sertifikaadi, milles kinnitatakse, et nad vastavad määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse VII lisa nõuetele.

Erandina määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 7 lõikest 3 ja käesoleva lõike esimesest lõigust on organisatsioonidel lubatud pakkuda käesoleva määruse VIII lisa punktis DTO.GEN.110 osutatud koolitust sellist sertifikaati omamata tingimusel, et nad on esitanud pädevale asutusele kõnealuse lisa punktis DTO.GEN.115 sätestatud nõuetele vastava deklaratsiooni, ja et pädev asutus on juhul, kui see on sätestatud kõnealuse lisa punkti DTO.GEN.230 alapunktis c, asjaomase koolitusprogrammi heaks kiitnud.

▼M1

2.  Piloodikoolitusorganisatsioone, millel on liikmesriigi poolt enne käesoleva määruse kohaldamist välja antud või tunnustatud JAR-nõuetele vastav sertifikaat, käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud sertifikaadi omanikena.

Sel juhul on neil organisatsioonidel üksnes liikmesriigi väljaantud sertifikaadis sisalduvad õigused.

Ilma et see mõjutaks artikli 2 kohaldamist, kohandavad piloodikoolitusorganisatsioonid oma juhtimissüsteemi, koolitusprogramme, menetlusi ja käsiraamatuid nii, et need vastaksid VII lisas sätestatud nõuetele hiljemalt 8. aprillil 2014.

▼M7

3.  JAR-nõuetele vastavatel koolitusorganisatsioonidel on lubatud pakkuda koolitust FCL osa kohase erapiloodiloa (PPL) ja sellega seotud registreeritud pädevusmärgete ning kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) saamiseks kuni 8. aprillini 2019, ilma et nad peaksid vastama VII ja VIII lisas sätestatud nõuetele, tingimusel et kõnealused koolitusorganisatsioonid on registreeritud enne 8. aprilli 2015.

▼M1

4.  Liikmesriigid asendavad lõike 2 esimeses lõigus osutatud sertifikaadid VI lisas sätestatud vormile vastava sertifikaadiga hiljemalt 8. aprillil 2017.

▼M5

5.  Piloodikoolitusorganisatsioonid tagavad, et hiljemalt 25. augustiks 2020 hõlmavad nende pakutavad IR-kursused I lisa (FCL-osa) nõuetele vastavat PBN-õigustega seotud koolitust.

▼M1

Artikkel 10b

Lennutreeningseadmed

1.  Pilootide koolitamiseks, testimiseks ja kontrollimiseks kasutatavad lennutreeningseadmed (FSTDd), välja arvatud katselennukoolituseks kasutatavad arendatavad lennutreeningseadmed, peavad vastama VI ja VII lisas sätestatud tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlustele ning need tuleb kvalifitseerida.

2.  JAR-nõuetele vastavad lennutreeningseadmete (FSTDde) kvalifikatsiooni sertifikaadid, mis on välja antud või mida on tunnustatud enne käesoleva määruse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.

3.  Liikmesriigid asendavad lõikes 2 osutatud sertifikaadid VI lisas sätestatud vormile vastava kvalifikatsioonisertifikaadiga hiljemalt 8. aprillil 2017.

Artikkel 10c

Lennundusmeditsiinikeskused

1.  Lennundusmeditsiinikeskused peavad järgima VI ja VII lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi ning nad tuleb sertifitseerida.

2.  JAR-nõuetele vastavad lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadid, mille liikmesriik on välja andnud või mida ta on tunnustanud enne käesoleva määruse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.

Lennundusmeditsiinikeskused kohaldavad oma juhtimissüsteemi, koolitusprogramme, menetlusi ja käsiraamatuid nii, et need vastaksid VII lisas sätestatud nõuetele hiljemalt 8. aprillil 2014.

3.  Liikmesriigid asendavad lõike 2 esimeses lõigus osutatud lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadid VI lisas sätestatud vormile vastava sertifikaadiga hiljemalt 8. aprillil 2017.

▼B

Artikkel 11

Salongipersonali terviseseisund

1.  Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c osutatud õhusõidukite salongipersonali liikmed järgivad IV lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi.

2.  Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 ( 3 ) kohaselt salongipersonali liikmetele tehtud tervisekontroll või antud tervisehinnang, mis käesoleva määruse kohaldamise kuupäeval ikka veel kehtivad, loetakse käesoleva määruse kohaselt kehtivaks kuni järgmistest kehtivusaegadest varasema lõpuni:

a) sellise kehtivusaja lõpuni, mille on kindlaks määranud pädev asutus määruse (EMÜ) nr 3922/91 alusel, või

b) sellise kehtivusaja lõpuni, mis on ette nähtud IV lisa punktis MED.C.005.

Kehtivusaega arvestatakse alates viimase tervisekontrolli või -hindamise kuupäevast.

Kehtivusaja lõpuks tehakse järgmine lennundusmeditsiiniline kordushindamine vastavalt IV lisale.

▼M1

Artikkel 11a

Salongipersonali kvalifikatsioon ja vastavad tunnistused

1.  Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukitega toimuvas ärilises lennutegevuses osalevad salongitöötajad peavad olema kvalifitseeritud ning omama selle kohta V ja VI lisas sätestatud tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlustele vastavat tunnistust.

2.  Enne käesoleva määruse kohaldamist nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (edaspidi „EL-OPS”) kohaselt välja antud ohutuskoolituse tunnistust omavate salongitöötajate puhul kehtib järgmine:

a) neid käsitatakse käesoleva määruse tingimustele vastavatena, kui nad vastavad EL-OPSi koolitus-, kontrolli- ja hiljutise lennukogemuse nõuetele või

b) kui nad ei vasta EL-OPSi koolitus-, kontrolli- ja hiljutise lennukogemuse nõuetele, peavad nad käesoleva määruse tingimustele vastamiseks läbima kogu vajaliku koolituse ja kontrolli või

c) kui nad ei ole lennukitega toimuvas ärilises lennutegevuses üle viie aasta osalenud, peavad nad käesoleva määruse tingimustele vastamiseks läbima V lisas nõutud algkoolituskursuse ning sooritama vastava eksami.

3.  EU-OPSi tingimustele vastavad ohutuskoolituse tunnistused asendatakse VI lisas sätestatud vormile vastava salongitöötaja tunnistusega hiljemalt 8. aprillil 2017.

4.  Käesoleva määruse kohaldamise ajal kopteritega toimuvas ärilises lennutegevuses osalevate salongitöötajate puhul kehtib järgmine:

a) neid käsitatakse V lisa algkoolitusnõuetele vastavana, kui nad vastavad kopteritega toimuva ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavate JAR-nõuete kohastele koolitus-, kontrolli- ja hiljutise lennukogemuse nõuetele või

b) kui nad ei vasta kopteritega toimuva ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavate JAR-nõuete kohastele koolitus-, kontrolli- ja hiljutise lennukogemuse nõuetele, peavad nad käesoleva määruse tingimustele vastamiseks läbima kogu kopteri(te) käitamiseks vajaliku koolituse ja kontrolli, välja arvatud algkoolituse või

c) kui nad ei ole kopteritega toimuvas ärilises lennutegevuses üle viie aasta osalenud, peavad nad käesoleva määruse tingimustele vastamiseks läbima V lisas nõutud algkoolituskursuse ning sooritama vastava eksami.

5.  Ilma et see mõjutaks artikli 2 kohaldamist, antakse kõikidele kopteritega toimuvas ärilises lennutegevuses osalevatele salongitöötajatele välja VI lisas sätestatud vormile vastav salongitöötaja tunnistus hiljemalt 8. aprillil 2013.

Artikkel 11b

Järelevalvevõimekus

1.  Iga liikmesriik määrab ühe või mitu üksust liikmesriigi pädeva(te)ks asutus(t)eks, millele antakse üle määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud asjaomased volitused ja kohustused.

2.  Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmist:

a) iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad peavad olema kohustuste ja geograafiliste piiride osas selgelt määratletud;

b) üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve oma vastavates valdkondades.

3.  Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavalt vahendeid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.

4.  Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide konflikt, eelkõige seoses perekondlike või finantshuvidega.

5.  Töötajatel, keda pädev asutus volitab sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesandeid täitma, peab olema õigus täita vähemalt järgmisi ülesandeid:

a) kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, protseduure ja kõiki muid sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesande täitmisega seotud materjale;

b) teha nendest dokumentidest, andmetest, eeskirjadest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

c) küsida kohapeal suulisi selgitusi;

d) siseneda vajalikesse ruumidesse, käitamiskohtadesse või transpordivahenditesse.

e) teha auditeid, uurimisi, hindamisi ja kontrolle, sealhulgas õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ning etteteatamiseta kontrollkäike; ning

f) võtta või algatada vajalikke täitemeetmeid.

6.  Lõikes 5 loetletud ülesandeid tuleb täita kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusnormidega.

Artikkel 11c

Üleminekumeetmed

Organisatsioonide puhul, kelle jaoks pädevaks asutuseks on amet, kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 21 lõike 1 punktiga b järgmist:

a) liikmesriik edastab ametile kõik asjaomaste organisatsioonide järelevalvega seotud dokumendid hiljemalt 8. aprillil 2013;

b) sertifitseerimismenetlused, mille liikmesriik on algatanud enne 8. aprilli 2012, viib lõpule asjaomane liikmesriik koostöös ametiga. Amet omandab sellise organisatsiooni suhtes kõik pädeva asutuse kohustused alates sertifikaadi väljaandmisest asjaomase liikmesriigi poolt.

▼B

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 8. aprillist 2012.

▼M1

1b.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I–IV lisa sätteid kuni 8. aprillini 2013.

▼M4

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I lisa järgmisi sätteid kuni 8. aprillini 2015:

a) vertikaalstardiga õhusõiduki ja õhulaeva piloodi lube käsitlevad sätted;

b) punkti FCL.820 sätted;

c) kopterite puhul J alajao 8. jao sätted;

d) J alajao 11. jao sätted.

▼M7

2a.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada kuni 8. aprillini 2020 järgmisi sätteid:

(1) I lisa sätted purilennukipiloodi ja õhupallipiloodi lubade kohta;

(2) VII ja VIII lisa sätted, milles käsitletakse koolitusorganisatsioone, kellel on lubatud pakkuda koolitust ainult selliste riiklike lubade saamiseks, mida saab vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 4 lõikele 3 muuta FCL osa kohaseks purilennuki või õhupalli kergõhusõidukipiloodi loaks (LAPL), FCL osa kohaseks purilennukipiloodiloaks (SPL) või FCL osa kohaseks õhupallipiloodiloaks (BPL);

(3) I lisa B alajao sätted.

▼B

3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte muuta neid JAR-nõuetele mittevastavaid lennuki- ja kopteripiloodilube, mille nad on välja andnud kuni 8. aprillini 2014.

▼M5

4.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 8. aprillini 2017 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, mis on seotud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktis b või c täpsustatud õhusõiduki mitteärilise lennutegevusega. Liikmesriigid teevad need otsused üldsusele kättesaadavaks.

▼B

5.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada kuni 8. aprillini 2015 IV lisa B alajao 3. jao sätteid.

6.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada IV lisa C alajao sätteid kuni 8. aprillini 2014.

7.  Kui liikmesriik kohaldab ►M1  lõikeid 1b–6 ◄ , teatab ta sellest komisjonile ja ametile. Teates põhjendatakse erandit ning esitatakse rakenduskava, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja nendega seotud ajakava.

▼M7

8.  Erandina I lisa (FCL osa) punkti FCL.315.A alapunktist 1 kohaldatakse punkti FCL.410.A alapunkti a teist lauset ja punkti FCL.725.A alapunkti c alates 8. aprillist 2019.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

FCL OSA

A   ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

FCL.001    Pädev asutus

Käesoleva osa tähenduses on pädev asutus selline asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse piloodilube või sellega seotud pädevusmärkeid ja tunnistusi.

FCL.005    Reguleerimisala

Käesoleva osaga nähakse ette piloodilubade ja sellega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise nõuded ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.

FCL.010    Mõisted

Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„vigurlend” – ettekavatsetud manööver, millega kaasneb õhusõiduki lennuasendi äkkmuutus, lendamine ebatavalises asendis või kiiruse ebatavaline muutus, mida ei ole vaja tavalennuks ega lennuinstruktorile muuks kui vigurlennuloa või vigurlennupädevusega seotud tööks;

„lennuk” – õhust raskem mootoriga jäigatiivaline õhusõiduk, mille tõstejõud tekib õhu dünaamilise vastumõjuna tiivale;

„teise piloodiga käitatav lennuk” – lennukitüüp, mille käitamiseks nõutakse vastavalt lennukäsiraamatu või lennuettevõtja sertifikaadi nõuetele teise piloodi olemasolu;

„õhusõiduk” – masin, mille tõstejõud atmosfääris tekib õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

„lennumeisterlikkus” – pädevate otsuste ning põhjalike teadmiste, oskuste ja hoiakute sihikindel kasutamine lennueesmärkide saavutamiseks;

„õhulaev” – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, välja arvatud kuumaõhulaevad, mis käesoleva osa kohaldamisel loetakse õhupallide alla kuuluvaks;

▼M5

„nurklähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud viga/hälvet kavandatud teekonnajoonest väljendatakse osuti näidu kõrvalekaldega indikaatoril (CDI) või samaväärsel näidikul piloodikabiinis;

▼B

„õhupall” – jõuseadmeta õhust kergem õhusõiduk, mis püsib õhus tänu gaasi või pardal oleva põleti kasutamisele. Käesoleva osa kohaldamisel loetakse õhupallideks ka kuumaõhulaevad, ehkki neil on jõuseade;

▼M7 —————

▼B

„õhusõiduki liik” – kindlaksmääratud põhiomadustega õhusõidukite liigitus, näiteks lennuk, vertikaalstardiga õhusõiduk, kopter, õhulaev, purilennuk, vabalennuõhupall;

„lennukiklass” – ühepiloodilennukite liigitus, mille puhul tüübipädevusmärget ei nõuta;

„õhupalliklass” – õhupallide liigitus, mille aluseks on õhuspüsimiseks kasutatav tõstemeetod;

„äriline lennutransport” – reisijate-, kauba- või postivedu tasu või hüvitise eest;

„kompetentsus” – oskused, teadmised ja hoiakud, mida on vaja ülesande täitmiseks ettenähtud tasemel;

„kompetentsuse hindamise element” – kindlat ülesannet sisaldav tegevus, millel on algatav ja lõpetav sündmus, millega määratakse selgelt tegevuse piirid ja täheldatav lõpptulemus;

„kompetentsuse hindamise moodul” – mitmest kompetentsuse hindamise elemendist koosnev piiritletud toiming;

„teine piloot” – piloot, kes täidab kahe või enama piloodi olemasolu nõudega õhusõidukis kõiki piloodi ülesandeid peale õhusõiduki kapteni ülesannete, välja arvatud piloot, kelle õhusõiduki pardaloleku ainueesmärk on piloodiloa või pädevusmärke jaoks lennuõppe saamine;

„marsruutlend” – lend lähtepunktist sihtpunkti eelnevalt kindlaksmääratud marsruudil ja standardseid navigatsiooniprotseduure kasutades;

„teise piloodi vahetuspiloot” – piloot, kes mitmepiloodilennul ülalpool lennutasandit 200 vahetab reisilennu etapi ajal juhiste juures välja teise piloodi;

„instruktoriga lennuõppeaeg” – lennuaeg või maapealne instrumentaalaeg, mille jooksul isik saab lennuõpet asjakohase loaga instruktorilt;

„viga” – lennumeeskonna tegu või tegevusetus, mille tagajärjeks on kõrvalekalded organisatsioonilistest või lennueesmärkidest või -ootustest;

„veahaldus” – vigade tuvastamise ja nendele reageerimise protsess koos vastumeetmetega vigade tagajärgede leevendamiseks või vältimiseks ning vigade või õhusõiduki ebasoovitava oleku tõenäosuse vähendamiseks;

„lennu täisimitaator (FFS)” – õhusõiduki tüübi, mudeli või sarja piloodikabiini täismõõtmetes makett, mis hõlmab kõiki seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja lennutegevuses, piloodikabiinist väljavaadet imiteerivat visuaalsüsteemi ja koormusi tekitavat liikursüsteemi;

„lennuaeg” –

lennukite, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul ajavahemik õhusõiduki stardiks liikuma hakkamise algusest kuni lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist,

kopterite puhul ajavahemik kopteri tiivikulabade pöörlema hakkamisest kuni kopteri lõpliku peatumise ja tiivikulabade seiskumiseni pärast lennu lõppemist,

õhulaevade puhul ajavahemik õhulaeva masti küljest õhkutõusu eesmärgil vabastamisest kuni õhulaeva lõpliku peatumise ja masti külge kinnitamiseni pärast lennu lõppemist,

purilennukite puhul ajavahemik purilennuki maapealsest õhkutõusu eesmärgil liikumahakkamisest kuni purilennuki lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist,

õhupallide puhul ajavahemik korvi maapinnast eemaldumisest õhkutõusu eesmärgil kuni korvi lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;

„instrumentaallennureeglite kohane lennuaeg (IFR)” – kogu lennuaeg, mille kestel õhusõiduki lend toimub instrumentaallennureeglite järgi;

„lennuelementide imitaator (FTD)” – teatud tüüpi õhusõiduki mõõteriistade, seadmete, paneelide ja juhiste täismõõtmetes makett kas katmata või kaetud piloodikabiinis, kaasa arvatud seadmed ja arvutiprogrammid, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja õhus seadmele paigaldatud süsteemide ulatuses. Koormusi tekitav liikursüsteem ei ole nõutav, välja arvatud kopteri 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril, millel on nõutav visuaalsüsteemi olemasolu;

„lennuimitaator (FNPT)” – treeningseade, mis imiteerib piloodikabiini keskkonda ja sisaldab seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki tüübi või klassi jäljendamiseks lennutegevuses sellisel määral, et süsteemid näiksid funktsioneerivat nagu reaalsel õhusõidukil;

„õhupalligrupp” – õhupallide liigitus, mille aluseks on pallikesta suurus või maht;

„kopter” – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud tekib peamiselt õhu vastumõjuna kandetiiviku(te)le, mis pöörleb/pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede;

„instrumentaallennuaeg” – aeg, mille kestel piloot juhib õhusõidukit üksnes mõõteriistade näitude järgi;

„maapealne instrumentaalaeg” – aeg, mille kestel piloot saab jäljendatud instrumentaallennu õpet lennutreeningseadmetel;

„instrumentaalaeg” – instrumentaallennuaeg või maapealne instrumentaalaeg;

▼M5

„joonlähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud horisontaalset külgsuunalist viga/hälvet kavandatud teekonnajoonest väljendatakse pikkusühikutes, nt meremiilides;

„LNAV” – rõhtsuunaline horisontaalne navigatsioon;

„LPV” – vertikaalse juhendamisvõimekusega kursimajakas;

▼B

„mitmepiloodilend” –

lennukite puhul lend, kus on nõutav vähemalt kahe piloodi olemasolu, kes teevad mitme või ühepiloodilennukis lennumeeskonna koostööd,

kopterite puhul lend, kus on nõutav vähemalt kahe piloodi olemasolu, kes teevad mitmepiloodikopteris lennumeeskonna koostööd;

„lennumeeskonna koostöö” (MCC) – lennumeeskonna ühtne tegutsemine kapteni juhtimisel;

„mitmepiloodiõhusõiduk” –

lennukite puhul lennuk, mis on sertifikaadi kohaselt ette nähtud käitamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga,

kopterite, õhulaevade ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul õhusõidukitüüp, mille käitamiseks on lennukäsiraamatu või lennuettevõtja sertifikaadi või samaväärse dokumendi nõuete kohaselt vajalik teise piloodi olemasolu;

„öö” – ajavahemik hämariku lõpu ja koidu alguse vahel või mõni muu päikeseloojangu ja päikesetõusu vaheline asjaomaste ametiasutuste ettenähtud ajavahemik, mille liikmesriik on kindlaks määranud;

„muud treeningseadmed (OTD)” – muud koolitusseadmed kui lennu täisimitaatorid, lennutreeningseadmed ja lennuimitaatorid, mida kasutatakse õppevahenditena koolitustel, kus ei ole vaja täielikku piloodikabiinivarustust;

▼M5

„suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN)” – piirkondlik navigatsioon, mis põhineb ATS-marsruudil lendavale, instrumentaallähenemist sooritavale või määratud õhuruumis lendavale õhusõidukile esitatavatel sooritusnõuetel;

▼B

„hindamiskriteeriumid” – lihtsad hinnangut sisaldavad väited kompetentsuse hindamise mooduli nõutava tulemuse kohta ja nõutava sooritustaseme hindamiseks kasutatud kriteeriumide kirjeldus;

„õhusõiduki kapten (PIC)” – lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot;

„kaptenistažöör (PICUS)” – teine piloot, kes õhusõiduki kapteni järelevalve all täidab kapteni kohustusi ja ülesandeid;

„vertikaalstardiga õhusõiduk” – õhusõiduk, mis kasutab vertikaalseks õhkutõusuks ning õhus edasiliikumiseks või õhus püsimiseks kere või tiibade külge kinnitatud või nende sees paiknevaid muutuva geomeetriaga tiivikuid või mootoreid/jõuseadmeid;

„mootorpurilennuk” – ühe või mitme mootoriga õhusõiduk, millel on seisatud mootoritega olekus purilennuki omadused;

„erapiloot” – piloot, kelle piloodiluba annab õiguse piloteerida õhusõidukeid üksnes lendudel, mille eest ei maksta tasu, välja arvatud käesolevas osas sätestatud tegevus instruktori või ►C1  kontrollpiloodina ◄ ;

„lennuoskuse tasemekontroll” – pädevusmärke taastamiseks või pikendamiseks vajalik lennuoskuse tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

„taastamine” (nt pädevusmärke või tunnistuse puhul) – haldustoiming, mis tehakse pärast pädevusmärke või tunnistuse kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevusest või tunnistusest tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;

„pikendamine” (nt pädevusmärke või tunnistuse puhul) – haldustoiming, mis tehakse pädevusmärke või tunnistuse kehtivusajal, et anda selle omanikule ettenähtud nõuete täitmise korral õigus jätkata pädevusmärkest või tunnistusest tulenevate õiguste kasutamist uuel kindlaksmääratud ajavahemikul;

▼M5

„RNP APCH protseduur (nõutava navigatsioonitäpsusega lähenemisprotseduur)” instrumentaallähenemisel kasutatavad PBN-nõuded;

„RNP APCH protseduur kuni LNAV-miinimumini” 2D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega;

„RNP APCH protseduur kuni LNAV-/VNAV-miinimumini” 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega ja navigatsiooniteave vertikaalsuuna kohta saadakse kas baromeetrilise püstsuunalise navigeerimise (BARO-VNAV) funktsiooniga või satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi asukohamääramisega;

„RNP APCH protseduur kuni LPV-miinimumini” 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta saadakse satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi asukohamääramisega;

„eriloaga RNP APCH (RNP AR APCH)” eriluba vajaval instrumentaallähenemisel kasutatavad navigatsiooninõuded;

▼B

„arvestuslik marsruutlend” on lend, mis koosneb järgmistest etappidest: start, väljumine, vähemalt 15-minutiline reisilend, saabumine, lähenemine ja maandumine;

„purilennuk” – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud lennu ajal tekib aerodünaamilisest vastumõjust fikseeritud kandepindadele ning mis ei vaja vabalennuks mootorit;

„ühepiloodiõhusõiduk” – õhusõiduk, mis on sertifitseeritud käitamiseks ühe piloodiga;

„lennueksam” – loa või pädevusmärke väljaandmiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

„soololennuaeg” – lennuaeg, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhusõidukis üksi;

„piloodiõpilane kapteni kohustes (SPIC)” – piloodiõpilane, kes täidab instruktoriga lennul kapteni kohuseid nii, et instruktor üksnes jälgib piloodiõpilast ning ei suuna ega juhi õhusõiduki lendu;

„oht” – lennumeeskonna tegevusest sõltumatu sündmus või viga, mis komplitseerib lennutegevust ning mida tuleb nõutava ohutusvaru säilitamiseks kontrolli all hoida;

„ohuhaldus” – ohtude tuvastamise ja nendele reageerimise protsess koos vastumeetmetega ohtude tagajärgede leevendamiseks või vältimiseks ning vigade ja õhusõiduki ebasoovitava oleku tekke tõenäosuse vähendamiseks;

▼M5

„kolmemõõtmeline (3D-) instrumentaallähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta;

▼B

„fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk (TMG)” – mootorpurilennukite eriklass, millel on püsipaigaldusega mittesissetõmmatav mootor ning mittesissetõmmatav propeller. Selline lennuk suudab vastavalt lennukäsiraamatule startida ja õhku tõusta omal jõul;

▼M5

„kahemõõtmeline (2D-) instrumentaallähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet üksnes horisontaalsuuna kohta;

▼B

„õhusõidukitüüp” – õhusõiduki liigitus, mis eeldab osa 21 kohaselt sätestatud kasutamissobivuse andmetes määratletud tüübipädevusmärke olemasolu ning hõlmab kõiki ühesuguse põhikonstruktsiooniga õhusõidukeid ja nende modifikatsioone, välja arvatud juhtimis- või lennuomadusi oluliselt muutvad modifikatsioonid;

▼M5

„VNAV” – püstsuunaline e vertikaalne navigatsioon.

▼M3

FCL.015    Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste taotlemine, väljaandmine, pikendamine ja taastamine

▼B

a)

Piloodilubade ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise, pikendamise või taastamise taotlused esitatakse pädevale asutusele tema määratud vormis ja viisil. Taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab loa või tunnistuse ning nendega seotud pädevusmärgete või kinnituste väljaandmise, pikendamise või taastamise tingimustele, mis on sätestatud käesolevas osas ja tervisenõuete osas.

b)

Loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise kohta teeb pädev asutus loale või tunnistusele vastava märke.

c)

Isikul ei tohi olla ühe õhusõidukiliigi kohta mitut käesoleva osa kohaselt väljaantud luba.

d)

Muu õhusõidukiliigi loa või täiendavate pädevusmärgete või tunnistuste väljaandmise või nimetatud loa või täiendavate pädevusmärgete või tunnistuste muutmise, pikendamise või taastamise taotlused esitatakse algse piloodiloa välja andnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui piloot on taotlenud pädeva asutuse vahetamist ning oma loamenetlus- ja tervisetoimikute üleviimist teise asutusse.

▼M3

FCL.020    Piloodiõpilane

a) Piloodiõpilane tohib üksi lennata üksnes lennuinstruktori loal ja järelevalve all.

b) Esimese soololennu ajaks peab piloodiõpilane olema:

(1) lennukite, kopterite ja õhulaevade puhul: vähemalt 16-aastane;

(2) purilennukite ja õhupallide puhul: vähemalt 14-aastane.

FCL.025    Lubade ja pädevusmärgete väljaandmiseks nõutavad teooriaeksamid

▼B

a)    Taotleja kohustused

▼M3

(1) Taotlejad sooritavad kõik konkreetse loa või pädevusmärke saamiseks vajalikud teooriaeksamid ühe liikmesriigi vastutusalas.

▼M7

(2) Taotlejad sooritavad teooriaeksami pärast seda, kui koolituse eest vastutav deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon on andnud neile soovituse pärast teoreetilise õppe kursusel nõutavate elementide rahuldaval tasemel omandamist.

(3) Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitus kehtib 12 kuud. Kui taotleja ei ole selle tähtaja jooksul püüdnud sooritada vähemalt üht teooriaeksamit, määrab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon talle vajaduse korral lisakoolituse, lähtudes taotleja vajadustest.

▼B

b)    Eduka soorituse standardid

▼M3

(1) Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetses eksamidokumendis kogunud vähemalt 75 % võimalikust punktisummast. Karistuspunkte ei kasutata.

▼B

(2) Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, loetakse taotleja vastava piloodiloa või pädevuse saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanuks juhul, kui ta on kõik nõutavad eksamidokumendid edukalt täitnud 18 kuu jooksul alates taotleja esimesel eksamil osalemise kalendrikuu lõpust.

▼M7

(3) Kui taotleja ei ole suutnud üht teooriaeksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ta ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud kuue korraga või alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik eksamidokumendid uuesti täitma.

Enne teooriaeksami uuesti sooritamist peab taotleja läbima deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis lisakoolituse. Vajaliku lisakoolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, lähtudes taotleja vajadustest.

▼M7 —————

▼B

c)    Kehtivusaeg

(1) Edukalt sooritatud teooriaeksamite tulemused kehtivad:

i) kerglennuki piloodiloa, erapiloodiloa, purilennuki piloodiloa ja õhupalli piloodiloa väljaandmisel 24 kuud;

▼M3

ii) ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke väljaandmisel 36 kuud;

▼B

iii) alapunktides i ja ii nimetatud tähtaegu arvestatakse päevast, mil piloot on edukalt sooritanud alapunkti b alapunkti 2 kohase teooriaeksami.

(2) Liinipiloodi loa (ATPL) teooriaeksamite tulemused kehtivad liinipiloodi loa väljaandmisel seitse aastat:

i) alates kuupäevast, mil lõpeb loal oleva instrumentaallennupädevusmärke kehtivus või

ii) kopterite puhul alates kuupäevast, mil lõpeb loal oleva tüübipädevusmärke kehtivus.

FCL.030    Praktiline lennueksam

a)

Enne loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutava lennueksami sooritamist peab taotleja olema edukalt sooritanud nõutava teooriaeksami, välja arvatud juhul, kui taotleja osaleb integreeritud lennukoolitusel.

Igal juhul peab olema enne lennueksamite sooritamist alati läbitud teooriakursus.

b)

Lennueksamit sooritada soovival isikul peab olema koolituse eest vastutava organisatsiooni/isiku poolt pärast koolituse lõpetamist antud soovitus, välja arvatud liinipiloodiloa väljaandmise puhul. Koolitusdokumendid tehakse ►C1  kontrollpiloodile ◄ kättesaadavaks.

FCL.035    Lennuaja ja teoreetiliste teadmiste arvestamine

a)    Lennuaja arvestamine

▼M3

(1) Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, peab loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmisel arvestatav lennuaeg olema kogutud lennates samal õhusõidukiliigil, mille juhtimiseks luba, pädevusmärget või tunnistust taotletakse.

(2) Lennuaeg õhusõiduki kaptenina või koos instruktoriga.

i) loa, pädevusmärke või tunnistuse taotleja puhul arvestatakse loa, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks nõutava lennuajana täismahus nii soololennuaega, instruktoriga lennuõppeaega kui ka lennuaega õhusõiduki kaptenina;

ii) liinipiloodi (ATP) integreeritud koolituskursuse lõpetanute puhul arvestatakse liinipiloodiloa, ametipiloodiloa ja mitme mootoriga tüübipädevus- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennuaja hulka kaptenina kuni 50 tundi piloodiõpilase instrumentaalaega õhusõiduki kaptenina;

iii) ametipiloodi instrumentaallennu integreeritud koolituskursuse (CPL/IR) lõpetanute puhul arvestatakse ametipiloodi loa ja mitme mootoriga tüübipädevus- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennuaja hulka õhusõiduki kaptenina kuni 50 tundi piloodiõpilase instrumentaalaega õhusõiduki kaptenina.

▼M3

(3) Lennuaeg teise piloodina või kaptenistažöörina. Kui käesoleva osaga ei ole ette nähtud teisiti, tuleb piloodiloa omaniku kogu teise piloodina või kaptenistažöörina (PICUS) lennatud aeg arvestada kõrgema astme piloodiloa puhul nõutava lennuaja hulka.

▼B

b)    Teoreetiliste teadmiste arvestamine

▼M3

(1) Liinipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodiloa, ametipiloodi loa ning (kui tegu ei ole kopteriga) instrumentaallennupädevusmärke ja instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke teoreetiliste teadmiste nõuded täidetuks.

▼B

(2) Ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse täidetuks sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa ja erapiloodiloa teoreetiliste teadmiste nõuded.

(3) Sellise instrumentaallennupädevuse omaniku või taotleja puhul, kes on edukalt sooritanud instrumentaallennu teooriaeksami ühe õhusõidukiliigi kohta, loetakse täies ulatuses täidetuks ka muude õhusõidukiliikide instrumentaallennu teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded.

(4) Piloodiloa omaniku puhul loetakse täidetuks mõne muu õhusõidukiliigi loa saamiseks tehtud teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded vastavalt käesoleva osa 1. liitele.

▼M3

(5) Olenemata alapunkti b alapunktist 3, arvestatakse lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikul, kes on läbinud kompetentsuspõhise instrumentaallennupädevuse moodulkursuse või kellel on instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, teiste õhusõidukiliikide instrumentaallennupädevuse teoreetiliste teadmiste ja teooriaeksami nõuded täielikult täidetuks juhul, kui ta on lisaks läbinud punkti FCL.720.A alapunkti b alapunkti 2 alapunktiga i ette nähtud kursuse instrumentaallennureeglite (IFR) osa teooriaõppe ja teooriaeksami.

▼B

Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende piloodiloa taotlejate puhul, kes on varem edukalt sooritanud teooriaeksamid sama loa väljaandmiseks muus õhusõidukiliigis, kui see jääb punkti FCL.025 alapunktis c märgitud kehtivusaja piiresse.

FCL.040    Loaga antud õiguste kasutamine

Loaga antud õiguste kasutamine sõltub loa pädevusmärgete (vajaduse korral) ja tervisetõendi kehtivusest.

FCL.045    Dokumentide kaasaskandmise ja esitamise kohustus

a)

Piloodil peab alati kaasas olema kehtiv luba ja tervisetõend, kui ta kasutab loaga kaasnevaid õigusi.

b)

Samuti peab piloodil kaasas olema isikut tõendav fotoga dokument.

c)

Piloot või piloodiõpilane peab viivitamata esitama kontrollimiseks oma lennupäeviku, kui pädeva asutuse volitatud esindaja seda nõuab.

d)

Piloodiõpilasel peab kõikidel soololennuna toimuvatel marsruutlendudel kaasas olema tõend punkti FCL.020 alapunktis a sätestatud loa olemasolu kohta.

▼M6

e)

Piloodil, kes kavatseb lennata väljaspool liidu territooriumi õhusõidukiga, mis on registreeritud mõnes muus liikmesriigis kui talle lennumeeskonnaliikme loa välja andnud liikmesriik, peab trükisena või elektrooniliselt kaasas olema ICAO liite viimane väljaanne, mis sisaldab selle lepingu ICAO registreerimisnumbrit, millega tunnustatakse lubade automaatset valideerimist, ning nende riikide loetelu, kes on kõnealuse lepinguga ühinenud.

▼B

FCL.050    Lennuaja registreerimine

Piloot registreerib pädeva asutuse määratud vormis ja viisil kõikide oma lendude üksikasjalikud andmed.

FCL.055    Keeleoskus

a)

Üldist. Lennukipiloodid, kopteripiloodid, vertikaalstardiga õhusõiduki piloodid ja õhulaevapiloodid, kellelt nõutakse raadioside kasutamist, tohivad oma lubadest ja pädevusmärgetest tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui nende lubadel on märge inglise keele või konkreetsel lennul raadiosides kasutatava keele oskuse kohta. Märge peab sisaldama keele nimetust, keeleoskuse taset ja kehtivusaega.

b)

Keeleoskusmärke taotleja peab käesoleva osa 2. liite kohaselt tõendama nii fraseoloogia kui ka tavakeele kasutamise oskust vähemalt kutsetasemel. Selleks peab taotleja tõendama, et ta on võimeline:

▼C1

(1) tulemuslikult suhtlema ainult hääle abil ja näost näkku vesteldes;

▼B

(2) suhtlema täpselt ja selgelt üldistel ja tööga seotud teemadel;

(3) kasutama üldistes või tööga seotud olukordades teadete vahetamiseks ning arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks asjakohaseid suhtlusstrateegiaid;

(4) tulema edukalt toime keeleprobleemidega, mis tekivad keerulises olukorras või rutiinse tegevuse või muul moel varem tuttava suhtlusülesande puhul tekkinud ootamatute sündmuste käigus ning

(5) kasutama lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti.

c)

Välja arvatud nende pilootide puhul, kes vastavalt käesoleva osa 2. liitele on tõendanud keeleoskust eksperditasemel, toimub keeleoskusmärke kontrollhindamine järgmiselt:

(1) iga nelja aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kutsetasemel või

(2) iga kuue aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kõrgtasemel.

▼M3

d)

Erinõuded instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavatele isikutele. Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, peavad instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavad isikud tõendama inglise keele oskust tasemel, mis võimaldab neil:

▼B

(1) aru saada kogu teabest, mis on seotud kõikide lennuetappidega, sealhulgas lennuks ettevalmistumisega;

(2) kasutada raadiosidet kõikidel lennuetappidel, sealhulgas hädaolukordades;

(3) suhelda teiste meeskonnaliikmetega kõikidel lennuetappidel, sealhulgas lennuks ettevalmistumisel.

▼M3

e)

Instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavate isikute inglise keele oskuse tõendamiseks kasutatakse pädeva asutuse kehtestatud hindamismetoodikat.

▼B

FCL.060    Hiljutine kogemus

a)

Õhupallid. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks või reisijateveoks kasutatavat õhupalli juhtida üksnes juhul, kui ta on eelnenud 180 päeva jooksul teinud järgmist:

(1) sooritanud vähemalt kolm lendu õhupallipiloodina, sealhulgas vähemalt ühe lennu vastava klassi ja kategooria õhupallil, või

(2) sooritanud vähemalt ühe lennu vastava klassi ja kategooria õhupallil J alajao kohaselt kvalifitseeritud instruktori järelevalve all.

b)

Lennukid, kopterid, vertikaalstardiga õhusõidukid, õhulaevad ja purilennukid. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks või reisijateveoks kasutatavat õhusõidukit juhtida vastavalt järgmistele tingimustele:

(1) kapteni või teise piloodina üksnes juhul, kui ta on eelnenud 90 päeva jooksul teinud sama tüüpi või sama klassi õhusõidukil või selle tüübi või klassi lennu täisimitaatoril (FFS) vähemalt kolm starti, lähenemist ja maandumist. Need kolm starti ja maandumist peavad olema tehtud mitme- või ühepiloodilendudel, olenevalt piloodi õigustest; ning

(2) kaptenina öösel üksnes juhul, kui ta:

i) on eelnenud 90 päeva jooksul sooritanud piloodina vähemalt ühe öise stardi, lähenemise ja maandumise sama tüüpi või sama klassi õhusõidukil või seda tüüpi või klassi kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS) või

ii) omab instrumentaallennupädevusmärget;

▼M3

(3) Teise piloodi vahetuspiloodina üksnes juhul, kui ta:

i) vastab alapunkti b alapunkti 1 nõuetele või

ii) on eelneva 90 päeva jooksul osalenud vähemalt kolmel sama tüüpi või sama klassi õhusõiduki marsruutlennul teise piloodi vahetuspiloodina või

iii) on viimase 90 päeva jooksul läbinud lennuoskuse värskendus- ja täiendusõppe lennu täisimitaatoril (FFS). Täiendusõppe võib ühendada ORO-osa asjakohastes nõuetes ette nähtud käitaja täiendusõppega.

▼B

(4) Kui piloodil on õigus juhtida mitut sarnase juhitavuse ja toimivusega lennukitüüpi, võivad alapunktis 1 ettenähtud kolm starti, lähenemist ja maandumist olla sooritatud vastavalt osas 21 kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetele.

(5) Kui piloodil on õigus juhtida mitut sarnase juhitavuse ja toimivusega mittekeerukat kopteritüüpi vastavalt osas 21 kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetele, võivad alapunktiga 1 ettenähtud kolm starti, lähenemist ja maandumist olla sooritatud üksnes ühega neist tüüpidest, tingimusel et piloot on eelnenud kuue kuu jooksul lennanud igal nimetatud kopteritüübil vähemalt kaks lennutundi.

c)

Ärilise lennutranspordi erinõuded:

(1) ärilises lennutranspordis võib alapunkti b alapunktides 1 ja 2 sätestatud 90-päevast tähtaega pikendada kuni 120 päevani, kui piloot sooritab selle aja jooksul marsruutlende tüübipädevuse instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ järelevalve all;

(2) kui piloot ei vasta alapunkti 1 nõuetele, peab ta õiguste kasutamiseks sooritama vähemalt alapunkti b alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud nõuete kohase õppelennu vastavat tüüpi õhusõidukil või seda kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS).

▼M4

FCL.065    60-aastaste ja vanemate loaomanike õiguste piiramine ärilises lennutranspordis

a)

Vanus 60–64 aastat. Lennukid ja kopterid. 60-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui ta on mitmepiloodimeeskonna liige.

b)

Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui tal on õhupalli- või purilennukipiloodi luba.

c)

Vanus 70 aastat. 70-aastane või vanem õhupalli- või purilennukipiloodi loa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhupalli või purilennuki piloodina.

▼B

FCL.070    Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste tühistamine, peatamine ja piiramine

a)

Pädev asutus võib käesoleva osa kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste kehtivuse peatada, või tühistada või nende kehtivust piirata, kui piloot ei täida käesoleva osa ja tervisenõudeid käsitleva osa nõudeid või kehtivaid toimimisnõudeid vastavalt ARA osas ette nähtud tingimustele ja menetlustele.

b)

Piloodiloa peatamise või tühistamise korral peab ta loa või tunnistuse viivitamata tagastama pädevale asutusele.

B   ALAJAGU

KERGÕHUSÕIDUKIPILOODI LUBA – LAPL

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.100    Kergõhusõidukipiloodi luba – vanuse alammäär

Kergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab olema:

a) lennukite ja kopterite puhul vähemalt 17-aastane;

b) purilennukite ja õhupallide puhul vähemalt 16-aastane.

FCL.105    Kergõhusõidukipiloodi luba – õigused ja tingimused

a)

Üldist. Kergõhusõiduki piloodiloa omanikul on õigus tegutseda selle eest tasu saamata vastava õhusõidukiliigi kaptenina mitteärilistel lendudel.

b)

Tingimused. Kergõhusõiduki piloodiloa taotlejad peavad olema täitnud vastava õhusõidukiliigi nõuded ning vajaduse korral lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübiga seotud nõuded.

FCL.110    Kergõhusõidukipiloodi luba – sama õhusõidukiliigi loa arvestamine

a)

Nende kergõhusõiduki piloodiloa taotlejate puhul, kellel on olnud mõni muu sama õhusõidukiliigiga seotud luba, loetakse selle õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa nõuded täies ulatuses täidetuks.

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, peab taotleja, kelle luba on aegunud, sooritama asjaomase õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa saamiseks lennueksami vastavalt punkti FCL.125 sätetele.

▼M7

FCL.115    Kergõhusõiduki piloodi luba – koolituskursus

a) Kergõhusõiduki piloodi loa taotlejad peavad läbima koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

b) Kursus peab hõlmama teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet vastavalt taotletava kergõhusõidukipiloodiloaga antavatele õigustele.

c) Teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet hõlmava koolituse võib lõpule viia muus deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis kui selles, kus taotleja koolituskursust alustas.

▼B

FCL.120    Kergõhusõidukipiloodi luba – teooriaeksam

Kergõhusõiduki piloodiloa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

a) üldteemad:

 lennundusõigus,

 inimvõimed,

 meteoroloogia ja

 side;

b) eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

 aerodünaamika alused,

 käitamisprotseduurid,

▼C1

 lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

 üldteadmised õhusõidukitest ja

 navigeerimine.

FCL.125    Kergõhusõidukipiloodi luba – lennueksam

a)

Kergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)

Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta. Taotlejale antavad õigused kehtivad üksnes lennueksamil kasutatava klassi või tüübi kohta, kuni loa kehtivusala laiendamiseni kooskõlas käesoleva alajaoga.

c)

Soorituse nõuded

(1) Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad lendamiseks kasutatava õhusõidukiliigi kõiki lennuetappe.

(2) Osa mis tahes punkti ebarahuldava soorituse korral loetakse kogu osa ebarahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab ebarahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult ebarahuldavalt sooritatud osa. Mitme osa ebarahuldav sooritus tähendab kogu eksami ebarahuldavat tulemust.

(3) Kui alapunkti 2 kohase korduseksami mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa tulemus on ebarahuldav, loetakse kogu eksam ebarahuldavalt sooritatuks.

(4) Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb jätkata praktilist õpet.

2.    JAGU

Kerglennuki piloodiloa erinõuded – LAPL(A)

FCL.105.A    Kerglennukipiloodi luba (LAPL(A)) – õigused ja tingimused

a)

Kerglennuki piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida ühe kolbmootoriga maismaastardiga lennukeid ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeid lubatud suurima stardimassiga kuni 2 000 kg ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

▼M3

b)

Kerglennuki piloodi loa omanikud võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad on pärast loa väljaandmist lennanud kümme lennutundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki kaptenina.

▼B

FCL.110.A    Kerglennukipiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Kerglennuki piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 30 tundi lennuõpet lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas:

(1) vähemalt 15 tundi instruktoriga lennuõpet lennueksamil kasutatavas lennukiklassis;

(2) vähemalt kuus tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt kolm tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

▼M7

b)

Erinõuded taotlejale, kellel on kergpurilennuki piloodiluba (LAPL(S)) või purilennuki piloodi luba (SPL) koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki (TMG) pädevusmärkega. Kerglennuki piloodi loa taotlejad, kellel on kergpurilennuki piloodiluba või purilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärkega, peavad olema alates fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärke saamisest lennanud vähemalt 21 tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ning vastama punkti FCL.135.A alapunktis a lennukite suhtes kehtestatud nõuetele.

c)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina;

(2) ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

▼B

FCL.135.A    Kerglennukipiloodi luba – õiguste laiendamine muule lennukiklassile või -variandile

a)

Kerglennuki piloodiloa õigused kehtivad üksnes selle lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki klassi ja variandi kohta, mida kasutati lennueksamil. ►C1  Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on mõnes muus õhusõiduki klassis täitnud järgmised nõuded: ◄

(1) läbinud kolm tundi lennuõpet, sealhulgas:

i) kümme starti ja maandumist koos instruktoriga ja

ii) kümme soolostarti ja -maandumist instruktori järelevalve all;

(2) sooritanud lennueksami, et tõendada uue klassiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. ►C1  Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka selle uue klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: ◄

i) käitamisprotseduurid,

▼C1

ii) lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

iii) üldteadmised õhusõidukite kohta;

b)

enne kui kergõhusõiduki piloodiloa omanik tohib kasutada loast tulenevaid õigusi lennueksamil kasutatust erineval lennukivariandil, peab ta läbima erinevus- või tutvumiskoolituse. Erinevuskoolituse kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

FCL.140.A    Kerglennukipiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)

Kerglennuki piloodiloa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennuki piloodina teinud järgmist:

(1) lennanud kaptenina vähemalt 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 12 starti ja maandumist ning

(2) läbinud täiendusõppe, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga.

b)

Kerglennuki piloodiloa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad tegema järgmist:

(1) enne loast tulenevate õiguste kasutamise jätkamist sooritama lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul või

(2) sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

3.    JAGU

Kergkopteri piloodiloa erinõuded – LAPL(H)

FCL.105.H    Kergkopteripiloodi luba – õigused

Kergkopteri piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida ühe mootoriga koptereid lubatud suurima stardimassiga kuni 2 000 kg ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

FCL.110.H    Kergkopteripiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Kergkopteri piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud 40 tundi lennuõpet kopteril. Sellest vähemalt 35 tundi peab olema lennatud lennueksamil kasutataval kopteritüübil. Lennuõpe peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 20 tundi instruktoriga lennuõpet ning

(2) kümme tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

▼M7

b)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina;

(2) ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) hõlmata alapunkti a alapunktis 2 sätestatud nõudeid.

▼B

FCL.135.H    Kergkopteripiloodi luba – õiguste laiendamine muule kopteriklassile või -variandile

a)

Kergkopteri piloodiloa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud kopteritüübi ja -variandi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

(1) läbinud viis tundi lennuõpet, mis muu hulgas hõlmab:

i) 15 starti, lähenemist ja maandumist koos instruktoriga,

ii) 15 starti, lähenemist ja maandumist soololennul instruktori järelevalve all;

(2) lennueksamit, et tõendada uue tüübiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. ►C1  Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka selle uue tüübiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: ◄

 käitamisprotseduurid,

▼C1

 lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

 üldteadmised õhusõidukitest;

b)

enne kui kergkopteri piloodiloa omanik tohib kasutada loast tulenevaid õigusi lennueksamil kasutatust erineval kopterivariandil, peab ta läbima erinevus- või tutvumiskoolituse vastavalt osas 21 esitatud kasutamissobivuse andmetele. Erinevuskoolituse kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

FCL.140.H    Kergkopteripiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)

Kergkopteri piloodiloa omanikud kasutavad loa õigusi konkreetsel kopteritüübil üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 12 kuu jooksul teinud sama tüüpi kopteritel järgmist:

(1) lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kuut starti, lähenemist ja maandumist ning

(2) läbinud täiendusõppe, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga.

b)

Kergkopteri piloodiloa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad tegema järgmist:

(1) enne loaõiguste kasutamise jätkamist sooritama konkreetsel kopteritüübil lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul või

(2) sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

4.    JAGU

▼C1

Kergpurilennuki piloodiloa erinõuded – LAPL(S)

▼B

FCL.105.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – õigused ja tingimused  ◄

a)

Purilennuki piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida purilennukeid ja mootorpurilennukeid. Nende õiguste kasutamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel peab loaomanik vastama punkti FCL.135.S nõuetele.

▼M3

b)

Kergpurilennuki piloodi loa omanikud võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad on pärast loa väljaandmist lennanud kümme lennutundi või sooritanud 30 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina.

▼B

FCL.110.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine  ◄

►C1  a)

Kergpurilennuki piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 15 tundi lennuõpet purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) kümme tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) kaht tundi soololendu instruktori järelevalve all,

(3) 45 starti ja maandumist,

(4) üht soololennuna toimuvat marsruutlendu vähemalt 50 km (27 meremiili) kaugusele või üht instruktoriga marsruutlendu vähemalt 100 km (55 meremiili) kaugusele.

b)

Alapunktis a ettenähtud 15-tunnist kuni seitse tundi võib olla läbitud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil.

▼M7

c)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina;

(2) ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) hõlmata alapunkti a alapunktides 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

▼B

FCL.130.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – stardimeetodid  ◄

►C1  a)

Kergpurilennuki piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult lennueksamil kasutatud stardimeetodi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

►C1  (1) vintsi- ja autostardi puhul ◄ sooritanud vähemalt kümme starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all;

►C1  (2) puksiir- või isestardi puhul ◄ sooritanud vähemalt viis starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all. Isestardi puhul võib instruktoriga lennuõpe olla läbitud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

►C1  (3) köiestardi puhul ◄ sooritanud vähemalt kolm starti koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all.

b)

Täiendavate õppestartide kohta tehakse päevikusse instruktori allkirjaga märge.

c)

Eri stardimeetoditega seotud õiguste säilitamiseks peavad piloodid olema viimase 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt viis starti, ►C1  välja arvatud köiestart, ◄ mille puhul pilootidelt nõutakse kaht starti.

d)

Kui piloot ei vasta alapunkti c nõuetele, peab ta õiguste taastamiseks sooritama instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu starte.

FCL.135.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – õiguste laiendamine fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile  ◄

▼M7

Kergpurilennuki piloodiloa õigusi laiendatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile, kui piloot on deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis teinud vähemalt järgmist:

▼B

a) läbinud kuus tundi lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, sealhulgas:

(1) neli tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

b) sooritanud lennueksami, et tõendada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja ►C1  kontrollpiloodile ◄ tõendama ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

 aerodünaamika alused,

 käitamisprotseduurid,

▼C1

 lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

 üldteadmised õhusõidukitest,

 navigeerimine.

FCL.140.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded  ◄

a)

Purilennukid ja mootorpurilennukid. ►C1  Kergpurilennuki piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi purilennukitel või mootorpurilennukitel kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul purilennukitel või mootorpurilennukitel (v.a fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel) teinud vähemalt järgmist:

(1) lennanud kaptenina vähemalt viis lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 15 starti,

(2) sooritanud kaks instruktoriga õppelendu.

b)

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid. ►C1  Kergpurilennuki piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi kasutada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel üksnes tingimusel, et nad on teinud järgmist:

(1) eelnenud 24 kuu jooksul fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil:

i) lennanud kaptenina vähemalt 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 12 starti ja maandumist, ning

ii) läbinud täiendusõppe, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga;

(2) kui ►C1  kergpurilennuki piloodi loa omanikul ◄ on ka lennukijuhtimise õigus, võib alapunkti 1 nõudeid täita lennukil.

c)

►C1  Kergpurilennuki piloodi loa omanikud, ◄ kes ei vasta alapunktide a või b nõuetele, peavad enne õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) sooritama vastavalt vajadusele kas purilennukil või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul või

(2) sooritama alapunktide a või b nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

5.    JAGU

▼C1

Kergõhupalli piloodi loa erinõuded – LAPL(B)

▼M4

FCL.105.B    Kergõhupalli piloodi luba (LAPL(B)) – õigused

Kergõhupalli piloodi loa omanikul on õigus kaptenina juhtida kuumaõhupalle või kuumaõhulaevu kesta mahuga kuni 3 400 m3 ja gaasiõhupalle kesta mahuga kuni 1 260 m3 ning võtta õhupalli pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

▼M3

FCL.110.B    Kergõhupalli piloodi luba (LAPL(B)) – nõutav kogemus ja selle arvestamine

▼B

►C1  a)

Kergõhupalli piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 16 tundi lennuõpet vastava klassi õhupallidel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 12 tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

(3) üht vähemalt 30-minutilist soololendu instruktori järelevalve all.

▼M7

b)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhupalli kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) olla pikem kui kogu lennuaeg kaptenina õhupallidel;

(2) ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) hõlmata alapunkti a alapunktides 2, ja 3 sätestatud nõudeid.

▼B

FCL.130.B    ►C1  Kergõhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine trossiga kinnitatud lendudele  ◄

►C1  a)

Kergõhupalli piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult vabalendude kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on sooritanud vähemalt kolm trossiga kinnitatud lendu.

b)

Täienduskoolituse läbimise kohta tehakse päevikusse instruktori allkirjaga märge.

c)

Nimetatud õiguse säilitamiseks peavad piloodid olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt kaks trossiga kinnitatud lendu.

d)

Kui piloot ei vasta alapunkti c nõuetele, peab ta õiguste taastamiseks tegema instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all puuduoleva arvu trossiga kinnitatud lende.

FCL.135.B    ►C1  Kergõhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile  ◄

▼M7

Kergõhupalli piloodi loa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud õhupalliklassi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis teinud muusse klassi kuuluval õhupallil vähemalt järgmist:

▼B

a) viis instruktoriga õppelendu või

►C1  b) kergkuumaõhupalli piloodi loa puhul, ◄ mille õigusi soovitakse laiendada kuumaõhulaevadele, viis instruktoriga lennuõppetundi ja

c) lennueksami, mille käigus nad tõendavad ►C1  kontrollpiloodile ◄ ka muu klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

 aerodünaamika alused,

 käitamisprotseduurid,

▼C1

 lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

 üldteadmised õhusõidukitest.

FCL.140.B    ►C1  Kergõhupalli piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded  ◄

a)

►C1  Kergõhupalli piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul teinud ühes õhupalliklassis järgmist:

(1) lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümme starti ja maandumist, ning

(2) ühe instruktoriga õppelennu;

(3) kui piloodi kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peab ta lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, mis muu hulgas hõlmab kolme starti ja maandumist.

b)

►C1  Kergõhupalli piloodi loa omanikud ◄ , kes ei vasta alapunktis a esitatud nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) sooritama vastavas klassis lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul või

(2) sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

C   ALAJAGU

▼C1

ERAPILOODILUBA (PPL), PURILENNUKI PILOODI LUBA (SPL) JA ÕHUPALLI PILOODI LUBA (BPL)

▼B

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.200    Vanuse alammäär

a)

Erapiloodiloa taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.

▼C1

b)

Õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa taotleja peab olema vähemalt 16-aastane.

▼B

FCL.205    Tingimused

Erapiloodiloa taotlejad peavad olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki klassi- või tüübipädevuse nõuded vastavalt H alajaole.

▼M7

FCL.210    Koolituskursus

a) Õhupalli piloodi loa, purilennuki piloodi loa või erapiloodiloa taotlejad peavad läbima koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

b) Kursus peab hõlmama teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet vastavalt taotletava õhupallipiloodiloaga, purilennuki piloodi loaga või erapiloodiloaga antavatele õigustele.

c) Teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet hõlmava koolituse võib lõpule viia muus deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis kui selles, kus taotleja koolituskursust alustas.

▼B

FCL.215    Teooriaeksam

►C1  Õhupalli piloodi loa, purilennuki piloodi loa või erapiloodiloa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, ◄ sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

a) üldteemad:

 lennundusõigus,

 inimvõimed,

 meteoroloogia ja

 side;

b) eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

 aerodünaamika alused,

 käitamisprotseduurid,

▼C1

 lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

 üldteadmised õhusõidukitest ja

 navigeerimine.

FCL.235    Lennueksam

►C1  a)

Õhupalli piloodi loa, purilennuki piloodi loa või erapiloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, ◄ et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)

Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe sama õhusõidukiklassi või -tüübi või õhupallikategooria kohta, mida kasutatakse lennueksamil.

c)

Soorituse nõuded

(1) Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad lendamiseks kasutatava õhusõidukiliigi lennu kõiki etappe.

▼M3

(2) Osa mis tahes punkti mitterahuldava soorituse korral loetakse kogu osa mitterahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab mitterahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult see kõnealune osa. Mitme osa mitterahuldav sooritus tähendab eksamil läbikukkumist.

▼B

(3) Kui alapunkti 2 kohase korduseksami mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa tulemus on ebarahuldav, loetakse kogu eksam ebarahuldavalt sooritatuks.

(4) Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

2.    JAGU

Lennuki erapiloodiloa erinõuded – PPL(A)

FCL.205.A    Lennuki erapiloodi luba – õigused

a)

Lennuki erapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastava kategooria lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel.

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav lennuki erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) kerglennuki piloodiloa või lennuki erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

(2) nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

▼M3

(3) nimetatud loale lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.A    Lennuki erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

▼M4

a)

Lennuki erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet lennukitel või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukitel ja sellest viis tundi võib olla läbitud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1) 25 tundi instruktoriga lennuõpet ja

(2) 10 tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväli.

▼M7

b)

Erinõuded kerglennuki piloodi luba omavatele taotlejatele. Lennuki erapiloodi loa taotlejad, kellel on kerglennuki piloodi luba, peavad olema alates kerglennuki piloodi loa väljaandmisest lennanud vähemalt 15 lennutundi lennukitel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kümmet tundi lennuõpet deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbitud koolituskursusel. Kõnealune koolituskursus peab sisaldama vähemalt neli tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt kaks tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt ühe marsruutlennu vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

c)

Erinõuded taotlejale, kellel on kergpurilennuki piloodiluba (LAPL(S)) või purilennuki piloodi luba (SPL) koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki (TMG) pädevusmärkega. Need lennuki erapiloodi loa taotlejad, kellel on kergpurilennuki piloodiluba või purilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärkega, peavad olema lennanud:

(1) pärast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärke kinnitamist vähemalt 24 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ning

(2) vähemalt 15 tundi lennukitel lennuõpet deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni koolituskursuse raames, kusjuures täidetud peavad olema vähemalt alapunkti a alapunkti 2 nõuded.

▼B

d)

Kogemuste arvestamine. Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodi luba omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle kümne tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

3.    JAGU

Kopteri erapiloodi loa erinõuded – PPL(H)

FCL.205.H    Kopteri erapiloodi luba – õigused

a)

Kopteri erapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastava kategooria kopteri kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel.

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav kopteri erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) kergkopteri piloodiloa või kopteri erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

(2) nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

▼M3

(3) nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.H    Kopteri erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Kopteri erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet kopteritel, millest viis tundi võib olla läbitud lennuimitaatoril (FNPT) või lennu täisimitaatoril (FFS), sealhulgas vähemalt:

(1) 25 tundi instruktoriga lennuõpet ning

(2) kümme tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

(3) 45 lennuõppetunnist 35 peab olema kogutud lennueksamil kasutatavat tüüpi kopteril.

▼M7

b)

Erinõuded kergkopteri piloodi luba omavatele taotlejatele. Kergkopteri piloodi luba omavad kopteri erapiloodi loa taotlejad peavad läbima koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Koolituskursus peab sisaldama vähemalt viis tundi instruktoriga lennuõpet ning vähemalt ühe marsruutlennu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

▼B

c)

Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodiluba omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle kuue tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

4.    JAGU

Õhulaeva erapiloodi loa erinõuded – PPL(Sa)

FCL.205.As    Õhulaeva erapiloodi luba – õigused

a)

Õhulaeva erapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastava kategooria õhulaevade kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel.

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav õhulaeva erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) õhulaeva erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana;

(2) nimetatud loa taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

▼M3

(3) nimetatud loale lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.As    Õhulaeva erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Õhulaeva erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 35 tundi lennuõpet õhulaevadel, millest viis tundi võib olla kogutud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1) 25 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) kolm tundi marsruutlennuõpet, sealhulgas üks marsruutlend vähemalt 65 km (35 meremiili) kaugusele,

ii) kolm tundi instrumentaallennuõpet;

(2) kaheksa starti ja maandumist lennuväljal koos mastile kinnitamise ja mastist vabastamise protseduuridega;

(3) kaheksa tundi soololendu instruktori järelevalve all.

b)

Õhupalli erapiloodi luba omavate kuumaõhulaevade juhtimise kvalifikatsiooniga taotlejate puhul võetakse arvesse 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle viie tunni) nimetatud õhulaevade kaptenina.

5.    JAGU

▼C1

Purilennuki piloodi loa erinõuded (SPL)

▼B

FCL.205.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – õigused ja tingimused  ◄

►C1  a)

Purilennuki piloodi loa omanikul ◄ on õigus kaptenina piloteerida purilennukeid ja mootorpurilennukeid. Nende õiguste kasutamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel peab loaomanik vastama punkti FCL.135.S nõuetele.

▼C1

b)

Purilennuki piloodi loa omanikud:

▼B

(1) võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad pärast loa väljaandmist on lennanud vähemalt kümme lennutundi või teinud 30 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina;

(2) tohivad harrastada üksnes tasuta mitteärilist lennutegevust, kuni nad:

i) on saanud 18-aastaseks,

ii) on pärast loa väljaandmist lennanud vähemalt 75 lennutundi või teinud 200 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina,

iii) on sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul.

▼M3

c)

Ilma et see piiraks alapunkti b alapunkti 2 kohaldamist, võib instruktori või kontrollpiloodi õigusi omav purilennuki piloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) kergpurilennuki piloodi loa või purilennuki piloodi loa taotlejate lennuõpetajana;

(2) nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

(3) nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine  ◄

►C1  a)

Purilennuki piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 15 tundi lennuõpet purilennukitel või mootorpurilennukitel ning täitnud seejuures vähemalt punkti FCL.110.S nõuded.

▼C1

b)

Nende purilennuki piloodi loa taotlejate puhul, kellel on kergpurilennuki piloodi luba, loetakse purilennuki piloodi loa nõuded täies ulatuses täidetuks.

Nende purilennuki piloodi loa taotlejate puhul, kellel kergpurilennuki piloodi luba on kehtivuse kaotanud varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist, loetakse täidetuks kõik purilennuki piloodi loa teoreetiliste teadmiste nõuded.

▼B

Kogemuste arvestamine. Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodiluba omavatel taotlejate puhul võetakse arvesse 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle seitsme tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuste arvestamine ei tohi ühelgi juhul hõlmata punkti FCL.110.S alapunkti a alapunktide 2–4 nõudeid.

FCL.220.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – stardimeetodid  ◄

►C1  Purilennuki piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult lennueksamil kasutatud stardimeetodi kohta. Selle piirangu võib tühistada ning saada täiendavad õigused, kui piloot vastab punkti FCL.130.S nõuetele.

FCL.230.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded  ◄

►C1  Purilennuki piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi kasutada tingimusel, et nad vastavad punktis FCL.140.S esitatud hiljutise lennukogemuse nõuetele.

6.    JAGU

▼C1

Õhupalli piloodi loa erinõuded (BPL)

▼B

FCL.205.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – õigused ja tingimused  ◄

▼M3

a)

Õhupalli piloodi loa (BPL) omanikul on õigus kaptenina juhtida õhupalle.

▼B

►C1  b)

Õhupalli piloodi loa omanikud ◄ tohivad harrastada üksnes tasuta mitteärilist lennutegevust, kuni nad:

(1) on saanud 18-aastaseks,

(2) on lennanud õhupallikaptenina 50 lennutundi, sealhulgas 50 starti ja maandumist,

(3) on sooritanud vastavas õhupalliklassis lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul.

c)

Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav ►C1  õhupalli piloodi loa omanik ◄ saada tasu järgmistel juhtudel:

▼C1

(1) kergõhupalli piloodi loa või õhupalli piloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

▼B

(2) nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

▼M3

(3) nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine  ◄

►C1  a)

Õhupalli piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 16 tundi lennuõpet vastava klassi ja kategooria õhupallidel, sealhulgas vähemalt:

(1) 12 tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

(3) üks vähemalt 30-minutiline soololend instruktori järelevalve all.

▼C1

b)

Nende õhupalli piloodi loa taotlejate puhul, kellel on kergõhupalli piloodi luba, loetakse õhupalli piloodi loa nõuded täies ulatuses täidetuks.

Nende õhupalli piloodi loa taotlejate puhul, kelle kergõhupalli piloodi luba on kehtivuse kaotanud varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist, loetakse täidetuks kõik õhupalli piloodi loa teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe nõuded.

▼B

FCL.220.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine trossiga kinnitatud lendudele  ◄

►C1  Õhupalli piloodi loa õigused kehtivad ainult vabalendude kohta. ◄ Selle piirangu võib tühistada, kui piloot vastab punkti FCL.130.B nõuetele.

FCL.225.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile või -kategooriale  ◄

►C1  Õhupalli piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult lennueksamil kasutatud õhupalliklassi ja -kategooria kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot:

a) vastab punkti FCL.135.B nõuetele, kui tegu on muule klassile laiendamisega sama kategooria piires;

b) kui tegu on muule kategooriale laiendamisega sama õhupalliklassi piires, teinud vähemalt:

(1) kaks instruktoriga lendu vastava kategooria õhupallil ja ning

(2) kogunud õhupallikaptenina lennutunde järgmiselt:

i) õhupallidel kesta mahuga 3 401 m3 kuni 6 000 m3 vähemalt 100 tundi,

ii) õhupallidel kesta mahuga 6 001 m3 kuni 10 500 m3 vähemalt 200 tundi,

iii) õhupallidel kesta mahuga üle 10 500 m3 vähemalt 300 tundi,

iv) gaasiõhupallidel kesta mahuga üle 1 260 m3 vähemalt 50 tundi.

▼M4

FCL.230.B    õhupalli piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul ühes õhupalliklassis:

(1) lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümmet starti ja maandumist, ja

(2) teinud ühe instruktoriga õppelennu vastava klassi õhupallil;

(3) kui pilootide kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peavad nad lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, sealhulgas teinud kolm starti ja maandumist.

b)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati õppelennuks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.

c)

Õhupalli piloodi loa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) sooritama kontrollpiloodi osavõtul lennuoskuse tasemekontrolli vastava klassi õhupallil või

(2) sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi;

d)

alapunkti c alapunkti 1 puhul võib õhupalli piloodi loa omanik juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati tasemekontrolliks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.

▼B

D   ALAJAGU

AMETIPILOODI LUBA – CPL

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.300    Ametipiloodi luba – vanuse alammäär

Ametipiloodi loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

FCL.305    Ametipiloodi luba – õigused ja tingimused

a)

Õigused. Ametipiloodi loa omanikul on õigus teha vastavas õhusõidukiliigis järgmist:

(1) kasutada kõiki kergõhusõiduki piloodiloa ja erapiloodi loa õigusi,

(2) tegutseda kõikide muuks kui äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite kapteni või teise piloodina,

(3) tegutseda ärilises lennutranspordis kõikide ühepiloodiõhusõidukite kaptenina, arvestades punktis FCL.060 ja käesolevas alajaos sätestatud piiranguid,

(4) tegutseda ärilises lennutranspordis teise piloodina, arvestades punktis FCL.060 sätestatud piiranguid.

b)

Tingimused. Ametipiloodi loa taotleja peab olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki klassi- või tüübipädevuse nõuded.

FCL.310    Ametipiloodi luba – teooriaeksam

Ametipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

 lennundusõigus,

▼C1

 üldteadmised õhusõidukitest – õhusõiduki konstruktsioon/süsteemid/jõuseade,

▼B

 üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,

 mass ja tsentreering,

 lennutehnilised näitajad,

 lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,

 inimvõimed,

 meteoroloogia,

 üldnavigatsioon,

 raadionavigatsioon,

 käitamisprotseduurid,

 aerodünaamika alused,

 visuaallennureeglite kohane (VFR) side.

FCL.315    Ametipiloodi luba – koolituskursus

Ametipiloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva osa 3. liitele.

FCL.320    Ametipiloodi luba – lennueksam

Ametipiloodi loa taotleja peab sooritama käesoleva osa 4. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

2.    JAGU

Lennukite erinõuded – CPL(A)

▼M4

FCL.315.A    Ametipiloodi luba – koolituskursus

Ametipiloodi loa väljaandmiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja lennuõpe peavad sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.

▼B

FCL.325.A    Lennuki ametipiloodi luba – erinõuded teise piloodi loa omanikele

Enne lennuki ametipiloodi loast tulenevate õiguste kasutamist peab teise piloodi loa omanik olema lennukitel lennanud:

a) 70 lennutundi:

(1) kaptenina või

(2) vähemalt kümme tundi kaptenina ning ülejäänud aja kaptenistažöörina.

Nimetatud 70-tunnist 20 peavad olema lennatud kaptenina visuaallennureeglite kohastel marsruutlendudel, või vähemalt kümme lennutundi marsruutlendudel kaptenina ja kümme tundi kaptenistažöörina. See peab hõlmama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse kaptenina täieliku peatumisega maandumine kahel eri lennuväljal;

b) lennuki ametipiloodi loa moodulkursuse elemendid vastavalt käesoleva osa 3. liite E-jao alapunkti 10 alapunktile a ja alapunktile 11 ning

c) punkti FCL.320 kohase lennuki ametipiloodi loa lennueksami.

E   ALAJAGU

TEISE PILOODI LUBA – MPL

FCL.400.A    Teise piloodi luba – vanuse alammäär

Teise piloodi loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

FCL.405.A    Teise piloodi luba – õigused

a)

Teise piloodi loa omanikul on õigus tegutseda teise piloodiga käitatava lennuki teise piloodina.

b)

Teise piloodi loa omanik võib lisaks omandada järgmised õigused:

(1) lennuki erapiloodi loa omaniku õigused, kui ta täidab C alajaos sätestatud lennuki erapiloodi loa nõuded;

(2) lennuki ametipiloodi loa omaniku õigused, kui ta täidab punkti FCL.325.A nõuded.

c)

Teise piloodi loa omaniku lennuki instrumentaallennupädevusmärge kehtib ainult teise piloodiga käitatavate lennukite kohta. Lennuki instrumentaallennupädevusmärkest tulenevaid õigusi võib laiendada ühepiloodilennukite juhtimisele, kui loaomanik on läbinud ühe piloodiga instrumentaallendude kaptenina tegutsemiseks nõutava koolituse ja sooritanud ainupiloodina lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksami.

FCL.410.A    Teise piloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam

▼M4

a)

Kursus. Teise piloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva osa 5. liitele. Teise piloodi loa väljaandmiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja lennuõpe peavad sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.

▼B

b)

Eksam. Teise piloodi loa taotleja peab tõendama teadmiste taset, mida nõutakse vastavalt punktile FCL.515 lennuki liinipiloodi loa omanikult, ning mitmepiloodi tüübipädevust.

FCL.415.A    Teise piloodi luba – praktilised oskused

a)

Teise piloodi loa taotleja peab pideva hindamise käigus tõendama käesoleva osa 5. liites sätestatud kompetentsi hindamise moodulite täitmiseks vajalike oskuste olemasolu nii piloteeriva kui ka jälgiva piloodina mitme piloodiga mitme turbiinmootoriga lennukil visuaallennureeglite ja instrumentaallennureeglite kohaselt lennates.

b)

Pärast koolituskursuse läbimist peab taotleja sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega. Lennueksam tuleb teha sama tüüpi lennukil, mida kasutati teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse edasijõudnute faasis, või seda tüüpi kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS).

F   ALAJAGU

LIINIPILOODI LUBA – ATPL

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.500    Liinipiloodi luba – vanuse alammäär

Liinipiloodi loa taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.

FCL.505    Liinipiloodi luba – õigused

a)

Liinipiloodi loa omanikul on õigus teha vastavas õhusõidukiliigis järgmist:

(1) kasutada kõiki kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodi loa ja ametipiloodiloa õigusi,

(2) tegutseda õhusõiduki kaptenina ärilises lennutranspordis.

b)

Liinipiloodi loa taotleja peab olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki tüübipädevuse nõuded.

FCL.515    Liinipiloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam

a)

Kursus. Liinipiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab olema käesoleva osa 3. liite kohane integreeritud koolituskursus või moodulkursus.

b)

Eksam. Liinipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

 lennundusõigus,

▼C1

 üldteadmised õhusõidukitest – õhusõiduki konstruktsioon/süsteemid/jõuseade,

▼B

 üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,

 mass ja tsentreering,

 lennutehnilised näitajad,

 lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,

 inimvõimed,

 meteoroloogia,

 üldnavigatsioon,

 raadionavigatsioon,

 käitamisprotseduurid,

 aerodünaamika alused,

 visuaallennureeglite kohane (VFR) side,

 instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.

2.    JAGU

Lennukite erinõuded – ATPL(A)

FCL.505.A    Liinilennukipiloodi luba – õiguste piirangud teise piloodi loa omanikele

Kui liinilennuki piloodiloa omanikul on varem olnud üksnes teise piloodi luba, kehtivad tema õigused ainult mitmepiloodilennu kohta, kui loaomanik ei ole täitnud punkti FCL.405.A alapunkti b alapunkti 2 ja alapunkti c ühepiloodilennu nõudeid.

FCL.510.A    Liinilennukipiloodi luba – eeltingimused, kogemused ja nende arvestamine

a)

Eeltingimused. Liinilennuki piloodiloa taotlejal peab olema:

(1) teise piloodi luba või

(2) lennuki ametipiloodi luba ja mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevus. Sel juhul peab taotleja olema läbinud ka lennumeeskonna koostöökoolituse.

b)

Kogemused. Liinilennuki piloodiloa taotlejad peavad olema lennanud lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 500 tundi mitmepiloodilennuki lendudel;

(2)

 

i) 500 tundi kaptenistažöörina või

ii) 250 tundi kaptenina või

iii) 250 tundi, sealhulgas vähemalt 70 tundi kaptenina ning ülejäänud aja kaptenistažöörina;

(3) 200 tundi marsruutlennuaega, sealhulgas vähemalt 100 tundi kapteni või kaptenistažöörina;

(4) 75 tundi instrumentaalaega, millest kuni 30 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg, ning

(5) 100 öölennutundi kapteni või teise piloodina.

1 500 lennutunnist kuni 100 võib olla kogutud lennu täisimitaatoril (FFS) või lennuimitaatoril (FNPT). Nimetatud 100 tunnist kuni 25 võib olla kogutud lennuimitaatoril.

c)

Kogemuste arvestamine

(1) Muude õhusõidukiliikide piloodilubade omanike puhul arvestatakse lennuaega järgmiselt:

i) fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite või purilennukite puhul kuni 30 lennutundi kaptenina,

ii) kopterite puhul kuni 50 % kogu alapunktis b sätestatud lennuajast.

▼M3

(2) Liikmesriigis kehtivate normide kohaselt välja antud pardainseneriloa omanikel arvestatakse juurde kuni 50 % pardainseneri ajast, kuid mitte üle 250 tunni. Need 250 tundi võib arvestada alapunktis b sätestatud 1 500 tunni nõudena ja alapunkti b alapunktis 1 sätestatud 500 tunni nõudena, tingimusel et kogu arvestatav aeg ei ületaks kummagi alapunkti puhul 250 tundi.

▼B

d)

Alapunktis b nõutav kogemus peab olema omandatud enne lennuki liinipiloodi eksami sooritamist.

FCL.520.A    Liinilennukipiloodi luba – lennueksam

Liinilennuki piloodiloa taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada mitmepiloodilennuki kaptenina instrumentaallennureeglite kohases lennutegevuses protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Lennueksam tehakse lennuki või vastavat lennukitüüpi nõuetekohaselt esindaval lennu täisimitaatoril (FFS).

3.    JAGU

Kopterite erinõuded – ATPL(H)

FCL.510.H    Liinikopteripiloodi luba – eeltingimused, kogemused ja nende arvestamine

Liinikopteri piloodiloa taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) tal peab olema kopteri ametipiloodi luba ja mitmepiloodikopteri tüübipädevusmärge ning ta peab olema läbinud lennumeeskonna koostöökoolituse;

b) ta peab olema lennanud kopteripiloodina vähemalt 1 000 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 350 tundi mitmepiloodikopteritel,

(2)

 

i) 250 tundi kaptenina või

ii) 100 tundi kapteni ja 150 tundi kaptenistažöörina või

iii) 250 tundi kaptenistažöörina mitmepiloodikopteritel. Sel juhul kehtivad liinikopteri piloodiloa õigused ainult mitmepiloodilennu õiguste koha, kuni loaomanikul on täitunud 100 lennutundi kaptenina;

(3) 200 tundi marsruutlennuaega, sealhulgas vähemalt 100 tundi kapteni või kaptenistažöörina;

(4) 30 tundi instrumentaalaega, millest kuni kümme tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg, ning

(5) 100 öölennutundi kapteni või teise piloodina.

Nimetatud 1 000 lennutunnist kuni 100 võib olla kogutud lennutreeningseadmel, sealhulgas kuni 25 tundi lennuimitaatoril.

c) Lennuaega lennukitega võib arvestada kuni 50 % ulatuses alapunktis b sätestatud lennuaja nõuetest.

d) Alapunktis b nõutav kogemus peab olema omandatud enne liinikopteripiloodi eksami sooritamist.

FCL.520.H    Liinikopteripiloodi luba – lennueksam

Liinikopteri piloodiloa taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada mitmepiloodikopteri kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Lennueksam tehakse kopteri või vastavat kopteritüüpi nõuetekohaselt esindaval lennu täisimitaatoril (FFS).

G   ALAJAGU

INSTRUMENTAALLENNU PÄDEVUSMÄRGE – IR

1.    JAGU

Üldnõuded

▼M3

FCL.600    Instrumentaallennu pädevusmärge (IR) – üldist

▼M5

Kui punktis FCL.825 ei ole sätestatud teisiti, võivad instrumentaallennureeglite kohaseid lende lennuki, kopteri, õhulaeva või vertikaalstardiga õhusõidukiga teha üksnes järgmiste lubade omanikud:

a) erapiloodiluba (PPL), ametipiloodiluba (CPL), teise piloodi luba (MPL) ja liinipiloodiluba (ATPL) ning

b) sellise instrumentaallennupädevusmärkega luba, millega kaasnevad kohaldatavatele õhuruuminõuetele ja õhusõiduki kategooriale vastavad õigused, v.a lennueksamite ja lennuoskustaseme kontrollide ning instruktoriga lennuõppe korral.

▼B

FCL.605    Instrumentaallennu pädevusmärge – õigused

▼M5

a)

Instrumentaallennupädevusmärke omanikul on õigus lennata õhusõidukiga instrumentaallennureeglite kohaselt, sh teha PBN-lende, minimaalsel otsusekõrgusel kuni 200 jalga (60 meetrit).

▼B

b)

Mitme mootoriga õhusõidukite instrumentaallennupädevusmärke puhul laieneb nimetatud õigus ka otsusekõrguseni alla 200 jala (60 meetrit), kui taotleja on läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis erikoolituse ja sooritanud mitmepiloodiõhusõidukil käesoleva osa 9. liites kirjeldatud lennueksami 6. osa.

c)

Instrumentaallennu pädevusmärke omanikud kasutavad oma õigusi vastavalt käesoleva osa 8. liites sätestatud tingimustele.

d)

Helikopterid. Mitmepiloodikopteritel instrumentaallennureeglite kohases lennutegevuses kaptenina tegutsemiseks peab kopteri instrumentaallennupädevusmärke omanik olema kogunud vähemalt 70 tundi instrumentaalaega, millest 30 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg.

FCL.610    Instrumentaallennu pädevusmärge – eeltingimused ja kogemuste arvestamine

Instrumentaallennu pädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele.

a) Ta peab omama:

(1) vähemalt vastava õhusõidukiliigi erapiloodi luba;

▼M3

i) punkti FCL.810 kohast öölennuõigust, kui instrumentaallennupädevusmärkest tulenevaid õigusi kavatsetakse kasutada öösel, või

▼B

ii) mõne muu õhusõidukiliigi liinipiloodi luba või

(2) vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi luba.

▼M3

b) olema kogunud kaptenina vähemalt 50 tundi marsruutlennuaega lennukitel, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kopteritel või õhulaevadel, sellest vähemalt kümme (õhulaevade puhul vähemalt 20 tundi) asjakohastel õhusõidukiliikidel.

▼B

c) Helikopterid. Liinikopteripiloodi (instrumentaallennupädevusega), liinikopteripiloodi, kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) või kopteri ametipiloodi integreeritud koolituskursuse läbinud taotlejad on alapunktis b nimetatud nõudest vabastatud.

FCL.615    Instrumentaallennu pädevusmärge – teoreetilised teadmised ja lennuõpe

a)

Kursus. Instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. See kursus peab olema üks alljärgnevatest kursustest:

(1) käesoleva osa 3. liite kohane integreeritud koolituskursus, mis sisaldab instrumentaallennuõpet, või

(2) käesoleva osa 6. liite kohane moodulkursus.

▼M3

b)

Eksam. Taotlejad peavad tõendama neile antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

 lennundusõigus,

 üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,

 lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,

 inimvõimed,

 meteoroloogia,

 raadionavigatsioon,

 instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.

▼B

FCL.620    Instrumentaallennu pädevusmärge – lennueksam

a)

Instrumentaallennu pädevusmärke taotleja peab sooritama käesoleva osa 7. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)

Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks tehakse eksam mitme mootoriga õhusõidukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks tehakse eksam ühe mootoriga õhusõidukil. ►C1  Kere pikiteljel asuva mitme mootoriga lennukit ◄ käsitatakse käesoleva alapunkti kohaldamisel ühe mootoriga lennukina.

FCL.625    Instrumentaallennu pädevusmärge – kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)

Kehtivus. Instrumentaallennu pädevusmärge kehtib üks aasta.

b)

Pikendamine

(1) Instrumentaallennu pädevusmärke kehtivust pikendatakse pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul.

(2) Taotlejad, kes ei ole enne instrumentaallennu pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli edukalt sooritanud, ei tohi kuni instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni instrumentaallennuõigust kasutada.

c)

Taastamine. Taotlejad, kelle instrumentaallennu pädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

(1) läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, et saavutada käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami instrumentaallennuelemendi edukaks sooritamiseks vajalik oskuste tase, ning

(2) sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat liiki õhusõidukil.

d)

Kui instrumentaallennu pädevusmärget ei ole eelnenud seitsme aasta jooksul pikendatud või taastatud, peab selle omanik sooritama uuesti instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksami.

2.    JAGU

Lennukite erinõuded

FCL.625.A    Lennuki instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

a)

Pikendamine. Lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli, kui taotlus on ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega;

(2) kui taotlus ei ole ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad nad tegema järgmist:

i) sooritama ühepiloodilennukite puhul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 3b osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on vajalikud asjaomaseks lennutegevuseks, ning

ii) mitme mootoriga lennukite puhul sooritama need käesoleva osa 9. liite kohase ühepiloodilennukite lennuoskuse tasemekontrolli 6. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud üksnes mõõteriistadega.

(3) Alapunkti 2 puhul võib kasutada vastavat lennukiklassi või -tüüpi esindavat II taseme lennuimitaatorit (FNPT II) või lennu täisimitaatorit (FFS), kuid sel juhul tuleb vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritada lennukil.

b)

Ristarvestamine toimub käesoleva osa 8. liite kohaselt.

3.    JAGU

Kopterite erinõuded

FCL.625.H    Kopteri instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

a)

Kopteri instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat tüüpi kopteri jaoks, kui taotlus on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega;

▼M3

(2) kui taotlus ei ole ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad taotlejad sooritama ainult käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need tasemekontrolli 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud asjaomase kopteritüübiga. Sel juhul võib kasutada vastavat kopteritüüpi esindavat 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS), kuid sel juhul tuleb vähemalt iga teine kopteri instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritada kopteril.

▼B

b)

Ristarvestamine toimub käesoleva osa 8. liite kohaselt.

FCL.630.H    Kopteri instrumentaallennupädevusmärge – õiguste laiendamine ühe mootoriga kopteritelt mitme mootoriga kopteritele

Ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevusmärke esmakordsel laiendamisel mitme mootoriga kopteritele peavad taotlejad vastama järgmistele nõuetele:

►C1  a) olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, ◄ mis sisaldab vähemalt viis tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kolm tundi võib olla aeg lennu täisimitaatoril (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III), ning

b) olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid mitme mootoriga kopteritel.

4.    JAGU

Õhulaevade erinõuded

FCL.625.As    Õhulaeva instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

Õhulaeva instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjaomasel õhulaevatüübil, kui taotlus on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega;

b) kui taotlus ei ole ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad taotlejad olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on vajalikud asjaomaseks lennutegevuseks. Sel juhul võib kasutada vastavat õhulaevatüüpi esindavat 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS), kuid vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll tuleb sooritada õhulaeval.

H   ALAJAGU

KLASSI- JA TÜÜBIPÄDEVUSMÄRKED

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.700    Klassi- või tüübipädevusmärgete nõude kohaldamise tingimused

▼M5

a)

Piloodiloa omanikud ei tohi tegutseda õhusõiduki piloodina ilma kehtiva ja sellele õhusõidukile vastava klassi- või tüübipädevusmärketa, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i) kergõhusõiduki piloodi loa (LAPL), purilennuki piloodi loa (SPL) ja õhupalli piloodi loa (BPL) korral;

ii) lennueksami sooritamisel või lennuoskustaseme kontrollil klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks;

iii) piloteerimisõppe korral;

iv) kui neile on punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärge.

▼B

b)

Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib pilootidel õhusõidukitüüpide kasutuselevõtu või ümberehitustega seotud lendude jaoks olla pädeva asutuse antud eriluba, millega neil lubatakse neid lende sooritada. Luba kehtib ainult kõnealuste konkreetsete lendude kohta.

▼M5 —————

▼B

FCL.705    Klassi- või tüübipädevusmärke omaniku õigused

Klassi- või tüübipädevusmärke omanikul on õigus tegutseda asjaomases pädevusmärkes nimetatud klassi või tüübi piloodina.

FCL.710    Klassi- ja tüübipädevusmärked – variandid

a)

Oma õiguste laiendamiseks sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvale teisele õhusõidukivariandile peab piloot läbima erinevus- või tutvumiskoolituse. Sama tüübipädevusmärke alla kuuluvate variantide korral hõlmab erinevus- või tutvumiskoolitus osa 21 kohaselt sätestatud kasutamissobivuse andmetes määratletud vajalikke elemente.

▼M3

b)

Kui variandil ei ole lennatud kahe aasta jooksul pärast erinevuskoolituse läbimist, tuleb asjaomase variandi juhtimisõiguste säilitamiseks läbida täiendav erinevuskoolitus või lennuoskuse tasemekontroll, välja arvatud ühe kolbmootoriga õhusõidukite ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite tüüpide või variantidega seotud pädevusmärke puhul.

▼B

c)

Erinevuskoolituse kohta tehakse vastavalt vajadusele instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

FCL.725    Klassi- ja tüübipädevusmärke väljaandmise nõuded

▼M7

a)

Koolituskursus. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke või VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärke taotleja võib koolituskursuse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Tüübipädevuse koolituskursus peab hõlmama vastava tüübi kohustuslikke koolituselemente, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetes.

▼B

b)

Teooriaeksam. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab sooritama sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud teooriaeksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalikku teoreetiliste teadmiste taset.

(1) Mitmepiloodiõhusõidukite teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 100 valikvastustega küsimusest, mis jagunevad vastavalt vajadusele õppekava põhiteemade vahel.

(2) Mitme mootoriga ühepiloodiõhusõidukite teooriaeksam on kirjalik ja valikvastustega küsimuste arv oleneb õhusõiduki keerukusest.

(3) Ühe mootoriga õhusõidukite teooriaeksami korraldab ►C1  kontrollpiloodi ◄ suuliselt lennueksami käigus, et kindlaks teha, kas piisav teadmiste tase on saavutatud või mitte.

▼M3

(4) Kõrgtehnilistena klassifitseeritud ühepiloodilennukite teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 100 valikvastustega küsimusest, mis jagunevad vastavalt vajadusele õppekava teemade vahel.

▼B

c)

Lennueksam. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalike oskuste olemasolu.

Taotleja peab lennueksami sooritama kuue kuu jooksul alates klassi- või tüübipädevuse koolituskursuse algusest ning kuuekuulise ajavahemiku jooksul enne klassi- või tüübipädevusmärke taotluse esitamist.

d)

Taotlejal, kellel juba on mõne õhusõidukitüübi tüübipädevusmärge koos ühe- või mitmepiloodilennu õigusega, loetakse sama õhusõidukitüübi muu kasutusviisi õiguste taotlemisel teoreetiliste teadmiste nõue täidetuks.

e)

Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, on punkti FCL.820 kohase katselennupädevusmärget omavatel pilootidel, kes osalesid õhusõidukitüübi arendamise, sertifitseerimise või tootmisega seotud katselendudel ja on nimetatud tüübi katselendudega lennanud kokku 50 lennutundi või kümme lennutundi kaptenina, õigus taotleda vastava tüübipädevusmärke väljaandmist, kui ta omab käesolevas alajaos kõnealuse õhusõidukiliigi tüübipädevusmärke saamiseks nõutavat kogemust ja vastab asjaomastele eeltingimustele.

FCL.740    Klassi- ja tüübipädevusmärke kehtivus ja taastamine

a)

Klassi- ja tüübipädevusmärked kehtivad ühe aasta, välja arvatud ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärked, mille kehtivusaeg on kaks aastat, kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

▼M7

b)

Taastamine. Klassi- või tüübipädevusmärke kehtivuse lõppedes peab taotleja tegema järgmist:

(1) sooritama käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli;

(2) enne alapunktis 1 osutatud tasemekontrolli läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, kui seda on vaja asjaomase õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajaliku lennuoskustaseme saavutamiseks. Siiski võib taotleja:

i) mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke või VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärke kehtivuse lõppemise korral läbida koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

ii) sellise mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga õhusõidukite klassipädevusmärke ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke korral, mille kehtivuse lõppemisest on möödunud kuni kolm aastat, võib koolituskursuse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis, sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või instruktori juhendamisel.

▼B

2.    JAGU

Lennukite erinõuded

FCL.720.A    Nõutav kogemus ning eeltingimused klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – lennukid

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peab klassi- või tüübipädevusmärke taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a) Mitme mootoriga ühepiloodilennukid. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab olema lennanud lennukitel kaptenina vähemalt 70 lennutundi.

b) Kõrgtehnilised mittekeerukad ühepiloodilennukid. Enne lennukoolituse alustamist peab kõrgtehnilise ühepiloodilennuki esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotleja vastama järgmistele nõuetele:

(1) ta peab omama kokku vähemalt 200 tundi lennukogemust, sealhulgas 70 tundi kaptenina lennukitel, ning

(2)

 

i) omama tõendit sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud täiendava teooriakursuse eduka läbimise kohta või

ii) olema edukalt sooritanud käesoleva osa kohased liinilennuki piloodiloa teooriaeksamid või

iii) omama lisaks käesoleva osa kohaselt välja antud loale Chicago konventsiooni 1. lisa kohast liinilennukipiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba koos instrumentaallennupädevusega ning liinilennukipiloodi loa teoreetiliste teadmiste taset;

(3) lisaks sellele peavad piloodid, kes taotlevad õigust käitada lennukit mitmepiloodilennul, vastama alapunkti d alapunkti 4 nõuetele.

c) Kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid. Kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki esmase tüübipädevusmärke taotlejatel peavad lisaks alapunkti b nõuete täitmisele omama mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust vastavalt G alajao sätetele.

d) Mitmepiloodilennukid. Mitmepiloodilennuki esimese tüübipädevuse kursuse taotleja peab olema teise piloodi loa koolituskursusel osalev piloodiõpilane või vastama järgmistele nõuetele:

(1) omama vähemalt 70 tundi lennukogemust kaptenina lennukitel;

(2) omama mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärget;

(3) olema edukalt sooritanud käesoleva osa kohased liinilennuki piloodiloa teooriaeksamid ning

(4) juhul, kui tüübipädevuse kursus ei ole ühendatud lennumeeskonna koostöökursusega:

(i) omama tunnistust lennukite lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta või

(ii) omama tunnistust kopteri lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta ja vähemalt 100 tundi lennukogemust piloodina mitmepiloodikopteritel või

(iii) lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või

(iv) lennanud vähemalt 500 piloodilennutundi mitmepiloodilennul ühe piloodiga mitme mootoriga lennukitel ärilises lennutranspordis vastavalt kehtivatele lennundustegevuse nõuetele.

▼M3

e) Ilma et see piiraks alapunkti d kohaldamist, võib liikmesriik välja anda mitmepiloodilennukite piiratud õigustega tüübipädevusmärke, mis lubab selle omanikul tegutseda teise piloodi vahetuspiloodina lennutasandist 200 kõrgemal, tingimusel et kahel ülejäänud meeskonnaliikmel on alapunkti d kohane tüübipädevusmärge.

▼B

f)  ►C1  Mitmepiloodilennukite ja kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ◄ täiendavad tüübipädevusmärked. ►C1  Mitmepiloodilennukite ja kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ◄ täiendavate tüübipädevusmärgete taotlejal peab olema mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärge.

g) Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetes on nii ette nähtud, võivad tüübipädevusmärke õigused algul piirduda instruktori järelevalve all lendamisega. Järelevalve all lennatud lennutundide kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti. Piirang tühistatakse, kui piloot tõendab, et ta on kogunud kasutamissobivuse andmetega ettenähtud arvu järelevalve all lennatud lennutunde.

FCL.725.A    Teoreetilised teadmised ja lennuõpe klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmisel – lennukid

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmist.

a) Mitme mootoriga ühepiloodilennukid

(1) Mitme mootoriga ühepiloodilennukite klassipädevuse teooriakursus peab sisaldama vähemalt seitse tundi mitme mootoriga lennukite käitamise õpet.

(2) Mitme mootoriga ühepiloodilennukite klassi- või tüübipädevuse lennuõpe peab sisaldama vähemalt kaks tundi ja 30 minutit instruktoriga lennuõpet mitme mootoriga lennukite normaaloludes käitamise alal ning vähemalt kolm tundi ja 30 minutit instruktoriga lennuõpet mootoririkke protseduuride ning asümmeetrilise tõmbega lennu võtete alal.

b) Ühepiloodilennukid – vesilennupädevus. Ühepiloodilennukite vesilennupädevuse koolituskursus peab sisaldama teooria- ja lennuõpet. Ühepiloodilennukite klassi või tüübi merepädevuse koolituskursus peab sisaldama vähemalt kaheksa tundi instruktoriga lennuõpet, kui taotlejal on vastava klassi- või tüübipädevusmärke maismaaversioon, või kümme tundi, kui taotlejal nimetatud pädevusmärget ei ole.

▼M4

c) Mitmepiloodilennukid. Mitmepiloodilennukite tüübipädevuse saamiseks vajalik koolituskursus peab sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamisega seotud teooria- ja lennuõpet.

▼B

FCL.730.A    Erinõuded lennuajata tüübipädevuse (ZFTT) kursusel osalevatele pilootidele – lennukid

a)

Lennuajata tüübipädevuse kursusel õppimiseks peab piloot omama sertifikaadi CS-25 või samaväärsete lennukõlblikkustingimuste kohaselt sertifitseeritud mitme piloodiga turboreaktiivlennukil või mitme piloodiga turbopropellerlennukil, mille suurim lubatud stardimass on vähemalt 10 tonni ning sertifitseeritud reisijakohtade arv üle 19, järgmist lennukogemust:

(1) 1 500 lennutundi või 250 arvestuslikku marsruutlendu, kui kursusel kasutatakse CG-, C- või piirangutega C-taseme kvalifikatsiooniga lennu täisimitaatorit (FFS);

(2) 500 lennutundi või 100 arvestuslikku marsruutlendu, kui kursusel kasutatakse DG- või D-taseme kvalifikatsiooniga lennu täisimitaatorit (FFS).

b)

Kui piloot suundub turbopropellerlennukilt turboreaktiivlennukile või vastupidi, võidakse nõuda lisakoolitust imitaatoril.

FCL.735.A    Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – lennukid

a)

Lennumeeskonna koostöö koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1) 25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

(2) 20 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul 15 tundi.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostöö II taseme lennuimitaatorit (FNPT II MCC) või lennu täisimitaatorit (FFS). Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud algse tüübipädevuse koolitusega, võib lennumeeskonna koostöökoolitust vähendada minimaalselt kümne tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö kui ka tüübipädevuse koolituseks kasutatakse sama lennu täisimitaatorit (FFS).

b)

Lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

c)

Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud tüübipädevuse kursusega, tuleb taotlejale pärast lennumeeskonna koostöökursuse lõpetamist anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)

Taotleja, kes on läbinud mõne mis tahes muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a alapunktis 1 esitatud nõuete täitmisest.

FCL.740.A    Klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamine – lennukid

a)

Mitme mootoriga lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamine. Mitme mootoriga lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1) sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat klassi või tüüpi lennukil või seda klassi või tüüpi esindaval lennutreeningseadmel ning

(2) sooritama pädevuse kehtivusajal vähemalt:

i) kümme arvestuslikku marsruutlendu vastavat klassi või tüüpi lennuki piloodina või

ii) ühe arvestusliku marsruutlennu vastavat klassi või tüüpi lennuki piloodina või lennu täisimitaatoril (FFS) ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul. Nimetatud arvestusliku marsruutlennu võib sooritada lennuoskuse tasemekontrolli käigus;

(3) kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures töötav piloot, kes on sooritanud käitaja lennuoskuse tasemekontrolli koos klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga, vabastatakse alapunktis 2 esitatud nõuete täitmisest;

▼M3

(4) kui taotlejal on instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge või lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

▼M4

b)

Ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärgete pikendamine.

(1) Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärked ja fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärked. Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärgete või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

i) pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

ii) pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul lendama vastavas klassis 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab:

 kuus tundi lendamist kaptenina;

 12 starti ja 12 maandumist ning

 vähemalt ühe lennutunni pikkust täienduskoolituslendu lennuinstruktoriga või klassipädevuse instruktoriga. Taotlejad vabastatakse kõnealuse täienduskoolituse sooritamise nõudest, kui nad on sooritanud klassi- või tüübipädevusega seotud lennuoskuse tasemekontrolli, lennueksami või atesteerimise mõnesse muusse klassi või tüüpi kuuluval lennukil.

(2) Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis.

(3) Ühe piloodi ja ühe mootoriga turbopropellerlennukid. Ühe mootoriga turbopropellerlennukite klassipädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama kontrollpiloodile vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

(4) Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka ühe kolbmootoriga lennukite klassi merelennupädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 alapunkti ii nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Mõlema klassi puhul tuleb vähemalt üks tund nõutavast lennuajast lennata kaptenina ja mõlemas õhusõidukiklassis tuleb sooritada vähemalt kuus nõuetega ette nähtud 12-st stardist ja maandumisest.

▼B

c)

Taotlejad, kes ei ole enne klassi- või tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

3.    JAGU

Kopterite erinõuded

FCL.720.H    Nõutav kogemus ja eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – kopterid

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab kopteri esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a) Mitmepiloodikopterid. Mitmepiloodikopterite esmase tüübipädevuskursuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

(1) ta peab olema lennanud kaptenina kopteritel vähemalt 70 lennutundi;

(2) juhul, kui tüübipädevuse kursus ei ole ühendatud lennumeeskonna koostöökursusega:

i) omama tunnistust lennukite lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta või

ii) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi ►C1  piloodina mitmepiloodilennukitel või ◄

iii) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilendudel mitme mootoriga kopteritel;

(3) olema sooritanud kopteri liinipiloodiloa teooriaeksami.

b) Mitmepiloodikopteri tüübi esmase tüübipädevuskursuse taotlejale, kes on lõpetanud kopteri liinipiloodi (instrumentaallennupädevusega), kopteri liinipiloodi, kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) või kopteri ametipiloodi integreeritud kursuse ning kes ei vasta alapunkti a alapunkti 1 nõuetele, antakse piiratud tüübipädevusmärge tegutsemiseks üksnes teise piloodina. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

(1) lennanud kopteritel kaptenina või kaptenistažöörina 70 lennutundi;

(2) sooritanud kaptenina vastaval kopteritüübil mitmepiloodi lennu eksami.

c) Mitme mootoriga ühepiloodikopterid. Mitme mootoriga ühepiloodikopterite esmase tüübipädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

(1) enne lennuõppe alustamist:

i) olema sooritanud kopteri liinipiloodiloa teooriaeksami või

ii) omama tunnistust sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ettevalmistuskursuse läbimise kohta. Kursus peab hõlmama järgmisi kopteri liinipiloodiloa teooriakursuse teemasid:

  ►C1  üldteadmised õhusõidukitest: õhusõiduki konstruktsioon/süsteemid/jõuseade ◄ ja lennuinstrumendid/elektroonika,

▼C1

 lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine: mass ja balansseering, suutlikkusnäitajad;

▼B

(2) need taotlejad, kes ei ole kopteri liinipiloodi (instrumentaallennupädevusega), kopteri liinipiloodi või kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) integreeritud koolituskursust läbinud, peavad olema lennanud kopteritel kaptenina vähemalt 70 lennutundi.

FCL.735.H    Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – kopterid

a)

Lennumeeskonna koostöö koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1) lennumeeskonna koostöö instrumentaallennupädevuse kohta:

i) 25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

ii) 20 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või kopteri instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul 15 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud mitmepiloodikopteri algse tüübipädevuskoolitusega, võib lennumeeskonna koostöö praktilist õpet vähendada minimaalselt kümne tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö kui ka tüübipädevuskoolituseks kasutatakse sama lennutreeningseadet;

▼C1

(2) lennumeeskonna koostöö kohta visuaallennutingimustes:

i) 25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

ii) 15 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või kopteri instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul kümme tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust. Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud mitmepiloodikopteri algse tüübipädevuse koolitusega, võib lennumeeskonna koostöö praktilist õpet vähendada minimaalselt seitsme tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö- kui ka tüübipädevuskoolituseks kasutatakse sama lennutreeningseadet;

b)

lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostööks ette nähtud II või III taseme lennutreeningseadet (FNPT II või III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS).

c)

Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud mitmepiloodi tüübipädevuskursusega, tuleb taotlejale lennumeeskonna koostöökursuse lõppedes anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)

Taotleja, kes on läbinud mõne teise õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse vastavalt vajadusele alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i või alapunkti a alapunkti 2 alapunktis i esitatud nõude täitmisest.

e)

Taotleja, kes on läbinud mõne muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna instrumentaallennureeglitega või visuaallennureeglitega koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a alapunkti 1 alapunktis i esitatud nõude täitmisest ning ta peab läbima viis tundi lennumeeskonna instrumentaallennureeglitega koostöö praktilist koolitust.

FCL.740.H    Tüübipädevusmärgete pikendamine – kopterid

a)

Pikendamine. Kopterite tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1) sooritama pädevuse kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval kopteritüübil või seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel ning

(2) lendama pädevusmärke kehtivusajal vastava kopteritüübi piloodina vähemalt kaks lennutundi. Nimetatud kahe tunni hulka võib arvestada lennuoskuse tasemekontrolli kestuse.

(3) Selliste taotlejate puhul, kellel on mitu ühe kolbmootoriga kopterite tüübipädevusmärget, võib kõiki vastavaid tüübipädevusmärkeid pikendada, kui nad sooritavad lennuoskuse tasemekontrolli üksnes ühe vastava tüübi kohta, kui nad on märke kehtivusaja jooksul lennanud muud tüüpi kopteritel kaptenina vähemalt kaks lennutundi.

Lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada erineval tüübil.

(4) Taotlejatel, kellel on mitu ühe turbiinmootori ja kuni 3 715 kg suurima sertifitseeritud stardimassiga kopteri tüübipädevusmärget, võib kõiki vastavaid märkeid pikendada, kui nad sooritavad vaid ühe vastava tüübi lennuoskuse tasemekontrolli, tingimusel et nad on lennanud:

i) kaptenina kopteritel 300 lennutundi,

ii) 15 tundi igale tüübipädevusmärkele vastaval tüübil ja ning

iii) asjaomaste pädevusmärgete kehtivusaja jooksul igal muul tüübil vähemalt kaks lennutundi kaptenina.

Lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada erineval tüübil.

(5) Täiendava tüübipädevusmärke saamiseks edukalt lennueksami sooritanud piloodil pikendatakse vastavaid tüübipädevusmärkeid kategooriate kaupa vastavalt alapunktidele 3 ja 4.

(6) Kui taotlejal on kopteri instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

b)

Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada. Alapunkti a alapunktide 3 ja 4 kohaldamisel ei tohi taotleja kasutada õigusi ühelgi nimetatud tüübil.

4.    JAGU

Vertikaalstardiga õhusõidukite erinõuded

FCL.720.PL    Nõutav kogemus ja eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – vertikaalstardiga õhusõidukid

Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab vertikaalstardiga õhusõidukite esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a) Lennukipiloodid peavad:

(1) omama lennuki ametipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või lennuki liinipiloodi luba;

(2) omama tunnistust lennumeeskonna koostöökursuse läbimise kohta;

(3) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel;

(4) olema läbinud 40 tundi lennuõpet kopteritel.

b) Kopteripiloodid peavad:

(1) omama kopteri ametipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või kopteri liinipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba;

(2) omama tunnistust lennumeeskonna koostöökursuse läbimise kohta;

(3) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel;

(4) olema läbinud 40 tundi lennuõpet lennukitel.

c) Nii lennukite kui ka kopterite piloteerimise kvalifikatsiooniga piloodid peavad:

(1) omama vähemalt kopteri ametipiloodi luba;

(2) omama instrumentaallennupädevusmärget ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või lennuki või kopteri liinipiloodi luba;

(3) omama tunnistust kopteri või lennuki lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta;

(4) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või -lennukitel;

(5) olema läbinud 40 tundi lennuõpet vastavalt vajadusele kas lennukitel või kopteritel, kui piloodil puudub liinipiloodi või mitmepiloodiõhusõiduki kogemus.

FCL.725.PL    Lennuõpe tüübipädevusmärgete väljaandmisel – vertikaalstardiga õhusõidukid

▼C1

Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse koolituskursuse lennuõppe osa peab läbima nii õhusõidukil kui ka õhusõidukit kujutaval nõuetekohaselt sertifitseeritud lennutreeningseadmel.

▼B

FCL.740.PL    Tüübipädevusmärgete pikendamine – vertikaalstardiga õhusõidukid

a)

Pikendamine. Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärke pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1) sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval vertikaalstardiga õhusõidukitüübil;

(2) sooritama pädevusmärke kehtivusajal vähemalt:

i) kümme arvestuslikku marsruutlendu vastava vertikaalstardiga õhusõidukitüübi piloodina või

ii) ühe arvestusliku marsruutlennu vastava vertikaalstardiga õhusõiduki piloodina või lennu täisimitaatoril (FFS) ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul. Nimetatud arvestusliku marsruutlennu võib sooritada lennuoskuse tasemekontrolli käigus.

(3) Kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures töötav piloot, kes on sooritanud käitaja lennuoskuse tasemekontrolli koos tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga, vabastatakse alapunktis 2 esitatud nõude täitmisest.

b)

Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

5.    JAGU

Õhulaevade erinõuded

FCL.720.As    Eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – õhulaevad

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab õhulaevade esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused:

a) mitmepiloodiõhulaevade puhul:

(1) olema lennanud 70 lennutundi kaptenina õhulaevadel;

(2) omama tunnistust õhulaevade lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta.

(3) Kui taotleja ei vasta alapunkti 2 nõuetele, antakse talle piiratud tüübipädevusmärge üksnes teise piloodina tegutsemiseks. Piirang tühistatakse, kui piloot on lennanud 100 lennutundi õhulaeva kapteni või kaptenistažöörina.

FCL.735.As    Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – õhulaevad

▼M3

a)

Lennumeeskonna koostöö alane koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1) 12 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

(2) viis tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostööks ette nähtud II või III taseme lennutreeningseadet (FNPT II või III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS).

▼B

b)

Lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

c)

Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud mitmepiloodi tüübipädevuskursusega, tuleb taotlejale lennumeeskonna koostöökursuse lõppedes anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)

Taotleja, kes on läbinud mõne mis tahes muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a nõuete täitmisest.

FCL.740.As    Tüübipädevusmärgete pikendamine – õhulaevad

a)

Pikendamine. Õhulaevade tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja:

(1) sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval õhulaevatüübil ning

(2) lendama pädevusmärke kehtivusajal vastava õhulaevatüübi piloodina vähemalt kaks lennutundi. Nimetatud kahe tunni hulka võib arvestada lennuoskuse tasemekontrolli kestuse;

(3) kui taotlejal on õhulaeva instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

b)

Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

I   ALAJAGU

LISAPÄDEVUSMÄRKED

FCL.800    Vigurlennu pädevusmärge

a)

Lennuki, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki või purilennuki piloodiloa omanikud võivad vigurlende sooritada üksnes vastava pädevusmärke olemasolul.

b)

Vigurlennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) nad peavad olema lennanud pärast loa väljaandmist vähemalt 40 lennutundi või purilennukite puhul 120 starti vastava kategooria õhusõiduki kaptenina;

(2) läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼M7

i) vastava pädevusmärke jaoks vajalikku teooriaõpet,

ii) vähemalt viis tundi või 20 lendu vigurlennuõpet vastavat liiki õhusõidukil.

c)

Vigurlennu pädevusmärke õigused kehtivad ainult selle õhusõidukiliigi kohta, millel lennuõpe läbiti. Õigusi võib laiendada muudele õhusõidukiliikidele, kui piloodil on nende õhusõidukiliikide piloodiluba ning ta on nendel õhusõidukiliikidel teinud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu ning nende käigus läbinud antud õhusõidukiliigi vigurlennukoolituse kogu kava.

FCL.805    Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevuse märked

a)

Lennukipiloodi või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki piloodiloa omanikud võivad purilennukit või plakatit pukseerida üksnes vastava purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märke olemasolul.

b)

Purilennukite pukseerimise pädevuse märke taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) nad peavad pärast loa väljaandmist olema lennanud kaptenina vähemalt 30 lennutundi ja 60 starti ja maandumist lennukitel, kui tegevust kavandatakse lennukitega, või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kui tegevust kavandatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;

(2) läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼M7

i) pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpet,

ii) vähemalt kümme õppelendu purilennuki pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga õppelendu,

iii) viis tutvumislendu lennukiga õhku pukseeritaval purilennukil ►C1  (välja arvatud kergpurilennuki piloodi loa või purilennuki piloodi loa omanikud). ◄

c)

Plakati pukseerimise pädevuse märke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad olema lennanud pärast loa väljaandmist kaptenina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 100 lennutundi ning 200 starti ja maandumist. sellest vähemalt 30 tundi peab olema läbitud lennukitel, kui tegevust kavandatakse lennukitega, või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kui tegevust kavandatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega;

(2) läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼M7

i) pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpet,

ii) vähemalt kümme õppelendu plakati pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga lendu.

d)

Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevuse märgete õigused kehtivad ainult selle õhusõidukiliigi kohta, millel lennuõpe läbiti. Õigusi võib laiendada, kui piloodil on lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukipiloodi luba ja ta on vastavatel õhusõidukitel teinud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu ning nende käigus läbinud pukseerimiskoolituse kogu kava.

e)

Purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märgetest tulenevate õiguste kasutamiseks peab pädevusmärke omanik olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt viis pukseerimist.

f)

Kui piloot ei vasta alapunkti e nõuetele, peab ta enne õiguste kasutamise jätkamist tegema instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu pukseerimisi.

FCL.810    Öölennu pädevusmärge

a)

Lennukid, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid, õhulaevad.

(1) Kui kergõhusõiduki piloodi loast, purilennuki piloodi loast, või lennukite, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite või õhulaevade erapiloodi loast tulenevaid õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema läbinud koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab sisaldama järgmist:

▼M7

i) teooriaõpe;

▼M3

ii) vähemalt viis tundi öist lennuaega vastavas õhusõidukiliigis, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuõpet, milles peab sisalduma vähemalt üks tund marsruutlennul navigeerimist, vähemalt üks instruktoriga marsruutlend vähemalt 50 km (27 meremiili) kaugusele ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist.

▼B

(2) Enne öökoolituse läbimist peavad kergõhusõiduki piloodiloa omanikud olema läbinud erapiloodiloa väljaandmiseks nõutava instrumentaallennu algkoolituse.

(3) Taotlejad, kellel on nii ►C1  ühe kolbmootoriga maismaalennukite klassi pädevusmärge ◄ kui ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite pädevus, võivad alapunkti 1 nõuded täita ühes või mõlemas nimetatud klassis.

b)

Kopterid. Kui kopteri erapiloodi loa õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peab taotleja vastama järgmisele nõuetele:

(1) ta peab olema lennanud pärast loa väljaandmist vähemalt 100 lennutundi kopteripiloodina, sealhulgas kaptenina kopteritel vähemalt 60 tundi ning marsruutlendudel 20 tundi;

(2) ta peab olema läbinud koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus tuleb läbida kuue kuu jooksul ning see peab sisaldama järgmist:

▼M7

i) viis tundi teooriaõpet,

ii) kümme tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet kopteritel ning

iii) viis tundi öölennuaega, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni navigeerimist marsruutlennul, ja viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

(3) taotlejal, kellel on või on olnud lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki instrumentaallennupädevusmärge, arvestatakse alapunkti 2 alapunkti ii nõuded viie tunni ulatuses täidetuks.

c)

Õhupallid. ►C1  Kui kergõhupalli piloodi loast või õhupalli piloodi loast ◄ tulenevaid õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema sooritanud vähemalt kaks vähemalt ühetunnise kestusega õppelendu.

FCL.815    Mäelennu pädevusmärge

a)

Õigused. Mäelennupädevusmärke omanikul on õigus maanduda või startida lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega selleks sobival mäestikualal, mille puhul liikmesriikide määratud asjaomased asutused nõuavad nimetatud pädevusmärke olemasolu.

Esmase mäelennupädevusmärke võib omandada:

(1) ratastelikuga, mis annab õiguse maanduda või startida selleks sobival mäestikualal, kui see ei ole lumega kaetud või

(2) suusktelikuga, mis annab õiguse maanduda või startida selleks sobival mäestikualal, kui see ei ole lumega kaetud;

(3) esmasest pädevusemärkest tulenevaid õigusi võib laiendada vastavalt ratastelikuga või suusktelikuga mäelennupädevusele, kui piloot on läbinud nõutava sissejuhatava lisakursuse, mis hõlmab teooriaõpet ja lennuõpet mäelennuinstruktoriga.

▼M7

b)

Koolituskursus. Mäelennupädevusmärke taotlejad peavad olema eelnenud 24 kuu jooksul läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursuse sisu peab vastama taotletava mäelennupädevusmärkega seotud õigustele.

▼B

c)

Lennueksam. Pärast koolituse läbimist peab taotleja sooritama vastava kvalifikatsiooniga ►C1  kontrollpiloodile ◄ lennueksami. Lennueksam sisaldab järgmist:

(1) suuline teoreetiliste teadmiste eksam;

(2) kuus maandumist vähemalt kahele muule pinnale kui lähtepinnale, mille puhul on nõutav mäelennupädevus.

d)

Kehtivus. Mäelennupädevusmärge kehtib 24 kuud.

e)

Pikendamine. Mäelennupädevuse pikendamiseks peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:

(1) olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt kuus mäemaandumist või

(2) olema sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli. Lennuoskuse tasemekontroll peab vastama alapunkti c nõuetele.

f)

Taastamine. Pädevusmärke aegumise korral peab taotleja täitma alapunkti e alapunkti 2 nõuded.

FCL.820    Katselennupädevusmärge

a)

Lennuki või kopteri piloodiloa omanikud võivad osas 21 määratletud 1. või 2. kategooria katselendudel kaptenina tegutseda üksnes juhul, kui neil on katselennupädevusmärge.

b)

Alapunktis a sätestatud katselennupädevuse nõue kehtib üksnes katselendudele, mis tehakse:

(1) kopteritel, mis on sertifitseeritud või mida soovitakse sertifitseerida vastavalt CS-27 või CS-29 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele või

(2) lennukitel, mis on sertifitseeritud või mida soovitakse sertifitseerida vastavalt:

i) CS-25 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele või

ii) CS-23 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele, välja arvatud lennukid, mille suurima lubatud stardimass on kuni 2 000 kg.

c)

Katselennupädevusmärke omanikul on õigus vastavas õhusõidukiliigis:

(1) 1. kategooria katselennupädevuse puhul sooritada kõikide osas 21 määratletud kategooriate katselende kapteni või teise piloodina;

(2) 2. kategooria katselennupädevuse puhul:

i) sooritada osas 21 määratletud 1. kategooria katselende:

 teise piloodina või

 kaptenina alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii märgitud lennukitel, välja arvatud lähiliinilennukid või lennukid, mille projekteeritud pikeerimiskiirus (Vd) on üle 0,6-kordse helikiiruse või suurim lennukõrgus üle 25 000 jala;

ii) sooritada kõikide muude osas 21 määratletud kategooriate katselende kapteni või teise piloodina;

▼M5

(3) sooritada lende ilma H alajaos sätestatud tüübi- või klassipädevusmärketa, v.a juhul, kui katselennupädevusmärget ei kasutata ärilise lennutranspordi lendudeks.

▼B

d)

Esmase katselennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad omama vähemalt vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärkega ametipiloodi luba;

(2) olema lennanud vastavat liiki õhusõidukil vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 400 tundi kaptenina;

(3) olema läbinud kavandatavate õhusõidukite ja lennukategooriate koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Koolitus peab hõlmama vähemalt järgmiseid valdkondi:

▼C1

 õhusõiduki suutlikkusnäitajad,

▼B

 stabiilsus ja juhtimisomadused,

 süsteemid,

 katsete läbiviimine,

 riski-/ohutuse haldus.

e)

Katselennupädevusmärke omanike õigusi võib sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täiendava koolituskursuse läbimisel laiendada ka muudele katselennukategooriatele ja õhusõidukiliikidele.

▼M3

FCL.825    Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge (EIR)

a) Õigused ja tingimused

(1) Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke (EIR) omanikul on õigus lennata päeva ajal instrumentaallennu tingimustes lennu marsruudietapil lennukiga, mille jaoks tal on klassi- või tüübipädevusmärge. Seda õigust võib laiendada instrumentaallennu tingimustes toimuvate öiste lendude marsruudietapile, kui piloodil on punkti FCL.810 kohane öölennu pädevusmärge.

(2) Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanik võib lendu, millel ta kavatseb oma pädevusmärkeõigusi teostada, alustada või jätkata üksnes juhul, kui värskeim meteoroloogiateave näitab, et:

i) väljumisel on ilmastikutingimused sellised, mis võimaldavad stardist kuni kavandatava visuaallennureeglitelt instrumentaallennureeglitele üleminekuni vältaval lennusegmendil lennata visuaallennureeglite kohaselt, ja

ii) arvestuslikul sihtlennuväljale saabumise ajal on ilmastikutingimused sellised, mis võimaldavad instrumentaallennureeglitelt visuaallennureeglitele üleminekust kuni maandumiseni vältava lennusegmendi lennata visuaallennureeglite kohaselt.

b) Eeltingimused. Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejatel peab olema vähemalt lennuki erapiloodi luba ning nad peavad olema lennanud vähemalt 20 tundi lennuki kaptenina marsruutlendudel.

c) Koolituskursus. Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejad peavad olema eelneva 36 kuu jooksul läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis:

(1) vähemalt 80 tundi teooriaõpet vastavalt punktile FCL.615 ja

(2) instrumentaallennuõppe, mille käigus:

i) ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke lennuõpe sisaldab vähemalt 15 tundi instrumentaallennuaega instruktoriga ja

ii) mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke lennuõpe sisaldab vähemalt 16 tundi instrumentaallennuaega instruktoriga, sealhulgas vähemalt neli tundi mitme mootoriga lennukitel.

d) Teoreetilised teadmised. Enne lennueksami sooritamist peab taotleja tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset punkti FCL.615 alapunktis b nimetatud valdkondades.

e) Lennueksam. Pärast koolituse läbimist peab taotleja sooritama instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodile lennueksami lennukil. Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke jaoks tehakse eksam mitme mootoriga lennukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke jaoks tehakse eksam ühe mootoriga lennukil.

f) Erandina alapunktidest c ja d peab ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanik, kellel on ka mitme mootoriga õhusõiduki klassi- või tüübipädevusmärge ning kes soovib saada esmast mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget, läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis kursuse, mis sisaldab vähemalt kaks tundi instrumentaallennuaega instruktoriga mitme mootoriga lennukite lennu marsruudietapil, ja edukalt sooritama alapunktis e nimetatud lennueksami.

g) Kehtivus, pikendamine ja taastamine.

(1) Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge kehtib üks aasta.

(2) Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

i) sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul lennuoskuse tasemekontrolli lennukil või

ii) pädevusmärke kehtivuse lõppemisele eelneva 12 kuu jooksul lendama vähemalt kuus tundi kaptenina instrumentaallennureeglite järgi ja läbima vähemalt ühetunnise õppelennu instruktoriga, kellel on õigus anda lennuki instrumentaallennupädevuse või instrumentaal-marsruutlennupädevuse õpet.

(3) Iga teise järgmise pikendamise korral peab instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanik edukalt sooritama alapunkti g alapunkti 2 alapunkti i kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

(4) Taotlejad, kelle instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

i) läbima nõutavale lennuoskustasemele jõudmiseks täienduskoolituse instruktoriga, kellel on õigus anda lennuki instrumentaallennupädevuse või instrumentaal-marsruutlennupädevuse õpet, ja

ii) sooritama lennuoskuse tasemekontrolli.

(5) Kui instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget ei ole pikendatud või taastatud seitsme aasta jooksul alates kehtivuse lõppkuupäevast, peab märke omanik uuesti läbima ka instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke teooriaeksami vastavalt punkti FCL.615 alapunktile b.

▼M4

(6) Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks vajalik lennuoskuse tasemekontroll ja alapunkti g alapunkti 2 alapunkti ii kohane õppelend sooritada mitme mootoriga lennukil. Kui piloodil on ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, pikeneb või taastub kõnealuse lennuoskuse tasemekontrolliga ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge. Mitme mootoriga lennukil sooritatud õppelennuga täidetakse ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge nõue.

▼M3

h) Kui instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotleja on kogunud instrumentaallennuaega lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse või instrumentaal-marsruutlennupädevuse õpet, võib neid lennutunde arvestada alapunkti c alapunkti 2 alapunktidega i ja ii nõutava lennuaja katteks vastavalt kuni viie või kuni kuue tunni ulatuses. Kõnealuseid lennutunde ei või võtta arvesse alapunkti c alapunkti 2 alapunktiga ii nõutava mitme mootoriga lennukite neljatunnise instrumentaallennuõppena.

(1) Arvesse võetava tundide arvu kindlakstegemiseks ja koolitusvajaduse määramiseks peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis õppe-eelse hindamise.

(2) Lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga läbitud instrumentaallennuõpe dokumenteeritakse eraldi koolitusdokumendis, mille instruktor allkirjastab.

i) Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejatel, kellel on FCL-osa kohane era- või ametipiloodiluba ning kolmandas riigis Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud kehtiv lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib lugeda täidetuks kõik alapunktis c nimetatud koolitusnõuded. Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks peab taotleja:

(1) edukalt läbima instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke lennuoskuse tasemekontrolli;

(2) erandina alapunktist d tõendama lennueksamil kontrollpiloodile, et ta on omandanud piisavad teoreetilised teadmised lennundusõigusest, meteoroloogiast ning lendude planeerimisest ja sooritamisest (instrumentaallennupädevus);

(3) omama vähemalt 25 tundi lennukogemust lennuki kaptenina instrumentaallendudel.

FCL.830    Purilennuki pilvelennupädevusmärge

a) Purilennuki juhtimise õigust hõlmava piloodiloa omanikud võivad purilennukiga või mootorpurilennukiga, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk, lennata pilvedes üksnes purilennuki pilvelennupädevusmärke olemasolu korral.

b) Purilennukite pilvelennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad pärast loa väljaandmist olema lennanud kaptenina 30 tundi purilennukitel või mootorpurilennukitel;

(2) läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼M7

▼M3

i) teooriaõpe ja

ii) vähemalt kaks tundi instruktoriga lennuõpet purilennukitel või mootorpurilennukitel, mida juhitakse üksnes lennuinstrumentide järgi, sealhulgas kuni üks tund fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel; ja

(3) nad peavad olema sooritanud lennueksami vastavat kvalifikatsiooni omava kontrollpiloodiga.

c) Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke või lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikel loetakse alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i nõue täidetuks. Erandina alapunkti b alapunkti 2 alapunktist ii tuleb läbida vähemalt üks tund instruktoriga lennuõpet purilennukil või mootorpurilennukil, mida juhitakse üksnes lennuinstrumentide järgi, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk.

d) Pilvelennupädevusmärke omanikud võivad teostada oma õigusi üksnes juhul, kui nad on eelneva 24 kuu jooksul kogunud vähemalt ühe lennutunni või teinud pilvelennupädevusmärke õigusi kasutades viis lendu kaptenina purilennukil või mootorpurilennukil, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk.

e) Pilvelennupädevusmärke omanikud, kes ei vasta alapunkti d nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) läbima lennuoskuse tasemekontrolli vastavat kvalifikatsiooni omava kontrollpiloodiga või

(2) koguma täiendavalt alapunktis d sätestatud lennuaega või sooritama lende kvalifitseeritud kontrollpiloodiga.

f) Kehtiva instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke või lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikel loetakse alapunkti d nõuded täidetuks.

▼B

J   ALAJAGU

INSTRUKTORID

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.900    Instruktoritunnistused

a)

Üldist. Isik tohib olla:

(1) õhusõidukite lennuinstruktor üksnes juhul, kui tal on:

i) käesoleva määruse kohaselt välja antud või tunnustatud piloodiluba,

ii) instruktoritööle vastav käesoleva alajao kohaselt välja antud instruktoritunnistus;

(2) jäljendatud lennuõppe või meeskonnatöö instruktor üksnes juhul, kui tal on instruktoritööle vastav käesoleva alajao kohaselt välja antud instruktoritunnistus.

b)

Eritingimused

(1) Kui liikmesriigis võetakse kasutusele või lennuettevõtja õhusõidukiparki lisandub uusi õhusõidukeid, mille puhul käesoleva alajao nõuete täitmine ei ole võimalik, võib pädev asutus lennuinstruktori õiguste andmiseks välja anda eriloa. Nimetatud luba kehtib ainult uue õhusõidukitüübi kasutuselevõtuks vajalike õppelendude kohta ning selle kehtivus ei tohi ühelgi juhul ületada üht aastat.

(2) Alapunkti b alapunkti 1 kohaselt väljaantud eriloa omanikud, kes soovivad taotleda instruktoritunnistust, peavad täitma vastava kategooria instruktorile ette nähtud eeltingimused ja pikendamisnõuded. Ilma et see piiraks punkti FCL.905.TRI alapunkti b sätteid, hõlmab käesoleva alapunkti kohaselt välja antud tüübipädevuse instruktori tunnistus õigust anda asjaomase tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlemiseks vajalikku õpet.

c)

Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

(1) Ilma et see piiraks alapunkti a sätteid, võib pädev asutus väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktorina tegutsemiseks anda Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja kolmanda riigi piloodiluba omavale taotlejale instruktoritunnistuse, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele:

i) ta omab vähemalt samaväärset luba, pädevusmärget või tunnistust, mille taotlejatele neil on õigus anda asjakohast õpet, ning igal juhul vähemalt ametipiloodi luba;

ii) täidab käesolevas alajaos vastava instruktoritunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuded;

iii) tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt instruktori õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

(2) Tunnistus kehtib ainult selle lennuõppe kohta, mida antakse:

i) väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvates sertifitseeritud koolitusorganisatsioonides;

ii) piloodiõpilastele, kes oskavad piisavalt keelt, milles lennuõpet antakse.

FCL.915    Üldised eeltingimused ja üldnõuded instruktoritele

a)

Üldist. Instruktoritunnistuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

b)

Lisanõuded instruktoritele, kes annavad lennuõpet õhusõidukitel. Õhusõidukitel lennuõppe andmise õigusega instruktoritunnistuse omanik või taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

(1) ta peab omama vähemalt piloodiluba ja vajaduse korral pädevusmärget, mille omandamiseks lennuõpet antakse;

(2) kui tegu ei ole katselennuinstruktoriga, peab taotleja olema teinud järgmist:

▼M3

i) lennanud sellesse klassi või tüüpi kuuluval õhusõidukil, millega lennuõpet anda kavatsetakse, vähemalt 15 lennutundi, sealhulgas vajaduse korral kuni seitse tundi vastavat õhusõidukiklassi või -tüüpi esindaval lennutreeningseadmel, või

▼B

ii) sooritanud asjaomasesse klassi või tüüpi kuuluva õhusõiduki puhul asjakohase instruktorikategooria atesteerimise;

(3) omama lennuõppeks kasutatava õhusõiduki kaptenina piloteerimise õigust.

c)

Kogemuse arvestamine täiendavate pädevusmärgete väljaandmise ja pädevusmärke pikendamise korral

►C1  (1) Uute instruktoritunnistuste taotlejate puhul ◄ võib arvestada õpetamis- ja õppimisoskusi, mida on olemasoleva instruktoritunnistuse omandamiseks juba tõendatud.

(2)  ►C1  Kontrollpiloodina ◄ lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides kogutud lennuaeg võetakse kõikide instruktoritunnistuste pikendamisnõuetes täies ulatuses arvesse.

▼M4

d)

Kui kogemuse arvestamist laiendatakse muudele õhusõidukitüüpidele, tuleb arvesse võtta asjakohaseid elemente, mis on kindlaks määratud osa 21 kohastes käitussobivuse andmetes.

▼B

FCL.920    Instruktori oskused ja nende hindamine

Kõik instruktorid peavad läbima koolituse järgmiste valdkondade oskuste omandamiseks:

 vahendite ettevalmistamine,

 õppimist soodustava kliima kujundamine,

 teadmiste edastamine,

 ohu- ja veahalduse integreerimine ning meeskonnaressursi juhtimine,

 ajahaldus koolituse eesmärkide saavutamiseks,

 õppimise edendamine,

 õpilase tegevuse hindamine,

 edasijõudmise jälgimine ja hindamine,

 koolitusperioodide hindamine,

 tulemuste aruandlus.

FCL.925    Lisanõuded teise piloodi loa instruktoritele

a)

Teise piloodi loa koolitusinstruktorid peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) olema edukalt läbinud teise piloodi loa koolitusinstruktori kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning

(2) teise piloodi loa integreeritud koolituskursusel alg-, kesk- ja kõrgtaseme õppe andmiseks olema lisaks:

i) mitmepiloodilennu kogemusega ning

►C1  ii) läbinud meeskonnaressursi juhtimise algkoolituse ◄ kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures.

b)

Teise piloodi loa instruktorite koolituskursus

(1) Teise piloodi loa instruktorite koolituskursus peab sisaldama vähemalt 14 tundi koolitust.

▼C1

Koolituskursuse lõppemisel tuleb kontrollida taotleja pädevust tegutseda instruktorina ja tema teadmisi kompetentsuspõhiste õppemeetodite kohta.

(2) Hindamine koosneb koolituskursuse vastava etapi lennuõppe praktilisest katsest. Hindamise viib läbi K alajao kohase kvalifikatsiooniga ►C1  kontrollpiloot ◄ .

(3) Teise piloodi loa koolituskursuse edukal lõpetamisel annab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon taotlejale teise piloodi loa koolituse kvalifikatsioonitunnistuse.

c)

Õiguste säilitamiseks peab instruktor eelnenud 12 kuu jooksul olema teise piloodi loa koolituskursuse raames sooritanud:

(1) ühe vähemalt kolmetunnise imitaatoriseansi või

(2) ühe vähemalt ühetunnise lennuharjutuse, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kaht starti ja maandumist.

d)

Kui instruktor ei ole alapunkti c nõudeid täitnud, peab ta enne teise piloodi loa lennuõppe õiguse kasutamist tegema järgmist:

(1) läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täiendusõppe, et saavutada instruktori oskuste edukaks hindamiseks vajalik kompetentsus, ning

(2) sooritama edukalt instruktori oskuste hindamise vastavalt alapunkti b alapunktile 2.

▼M7

FCL.930    Koolituskursus

a) Instruktoritunnistuse taotleja peab olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Purilennuki-või õhupalliinstruktori tunnistuse taotleja võib teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis.

b) Lisaks käesolevas lisas (FCL osa) iga instruktorikategooria jaoks ette nähtud erielementidele peab kursus sisaldama punkti FCL.920 kohaselt nõutavaid elemente.

▼B

FCL.935    Atesteerimine

a)

Instruktoritunnistuse taotleja, välja arvatud lennumeeskonna koostööinstruktori, lennutreeningseadme instruktori, mäelennupädevuse instruktori ja katselennuinstruktori tunnistuse taotleja, peab vastavas õhusõidukiliigis läbima atesteerimise, et tõendada K alajao kohase kvalifikatsiooniga ►C1  kontrollpiloodile ◄ oma suutlikkust anda piloodiõpilasele vastava loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.

b)

Nimetatud atesteerimine hõlmab:

►C1  (1) lennueelse ja -järgse arutelu ◄ ning teooriaõppe punktis FCL.920 nimetatud oskuste tõendamist;

(2) maapealset suulist teooriaeksamit, briifingut ja lennuanalüüsi ning lennuoskuse tõendamist vastavas õhusõidukiklassis, -tüübil või lennutreeningseadmel;

(3) instruktori oskuste hindamiseks sobivaid harjutusi.

c)

Atesteerimine tehakse lennuõppes kasutatavas õhusõidukiklassis või -tüübil või lennutreeningseadmel.

d)

Kui instruktoritunnistuse kehtivuse pikendamiseks on nõutav atesteerimine, ei tohi taotleja, kes instruktoritunnistuse kehtivuse lõppkuupäevaks ei ole atesteerimist edukalt läbinud, kasutada tunnistusest tulenevaid õigusi kuni atesteerimise eduka läbimiseni.

FCL.940    Instruktoritunnistuste kehtivus

Instruktoritunnistused, välja arvatud mäelennuinstruktori tunnistus, kehtivad kolm aastat, ilma et see piiraks punkti FCL.900 alapunkti b alapunkti 1 kohaldamist.

▼M4

FCL.945    Kontrollpiloodi kohustused

Pärast õppelendu, mis sooritatakse ühe kolbmootoriga lennuki või fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki klassipädevusmärke pikendamiseks vastavalt punkti FCL.740 A. alapunkti b alapunktile 1, märgib kontrollpiloot juhul, kui kõik teised punkti FCL.740.A. alapunkti b alapunkti 1 kohased pikendamiskriteeriumid on täidetud, taotleja pädevusmärkele või tunnistusele kehtivuse uue lõppkuupäeva, kui asjaomase taotleja tunnistuse eest vastutav pädev asutus on teda selleks spetsiaalselt volitanud.

▼B

2.    JAGU

Erinõuded lennuinstruktorile – FI

FCL.905.FI    Lennuinstruktor – õigused ja tingimused

Lennuinstruktoril on õigus anda järgmiste dokumentide väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks nõutavat lennuõpet:

▼C1

a) vastava õhusõidukiliigi erapiloodi luba, purilennuki piloodi luba, õhupalli piloodi luba ja kergõhusõiduki piloodi luba;

▼B

b) ühe mootoriga ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked; õhupallide klassi- ja kategoorialaiendused ja purilennukite klassilaiendused;

c) ühe- või mitmepiloodiõhulaevade tüübipädevusmärked;

d) vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi luba, kui lennuinstruktor on lennanud õhusõidukiliigi piloodina vähemalt 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 200 tundi lennuõpet;

e) öölennupädevusmärge, kui lennuinstruktor:

(1) omab vastava õhusõidukiliigi öölennukvalifikatsiooni;

(2) on alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda ööõpet ning

(3) vastab punkti FCL.060 alapunkti b alapunkti 2 öökogemuse nõuetele;

▼M3

f) pukseerimispädevusmärge, vigurlennupädevusmärge või purilennuki lennuinstruktori puhul pilvelennupädevusmärge, kui lennuinstruktoril on vastavad õigused ja kui ta on alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;

g) vastava õhusõidukiliigi instrumentaal-marsruutlennupädevus või instrumentaallennupädevus, kui lennuinstruktor on:

(1) lennanud vähemalt 200 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi, millest kuni 50 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II);

(2) läbinud piloodiõpilasena instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse ning läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks nõutava pädevuse hindamise ning

(3) lisaks sellele:

▼M3

i) mitme mootoriga lennukite puhul täitnud mitme mootoriga lennuki klassipädevuse instruktori tunnistuse saamise nõuded;

▼B

ii) mitme mootoriga kopterite puhul täitnud tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamise nõuded;

h) mitme mootoriga ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked, kui lennuinstruktor täidab järgmised tingimused:

(1) lennukite puhul punkti FCL.915.CRI alapunktis a ning punktides FCL.930.CRI ja FCL.935 esitatud klassipädevuse instruktori koolituskursuse eeltingimused;

▼M3

(2) kopterite puhul punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunktis 1 sätestatud eeltingimused ning punkti FCL.915.TRI alapunkti d alapunktis 2 sätestatud kopterite tüübipädevuse instruktori koolituskursuse eeltingimused;

▼B

i) lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, lennutreeningseadme algõppe instruktori või mäelennuinstruktori tunnistus, kui lennuinstruktor vastab järgmisele nõuetele:

(1) ta on lennanud:

i) purilennukite lennuinstruktori puhul vähemalt 50 lennutundi või teinud 150 starti purilennukite lennuinstruktorina,

ii) õhupallide lennuinstruktori puhul vähemalt 50 lennutundi või teinud 50 starti õhupallide lennuinstruktorina,

iii) kõikidel muudel juhtudel 500 tundi vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktorina;

(2) ta on lennuinstruktori kontrollpiloodile punkti FCL.935 kohasel atesteerimisel vastavas õhusõidukiliigis tõendanud oskust anda lennuinstruktori tunnistuse omandamiseks vajalikku õpet;

j) teise piloodi luba, kui lennuinstruktor:

(1) on koolituse põhilennuetapi jaoks lennanud piloodina lennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 200 tundi lennuinstruktorina;

(2) koolituse algtaseme jaoks:

i) omab mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust ja instrumentaallennupädevuse instruktori õigusi ning

ii) on lennanud vähemalt 1 500 lennutundi meeskonnalendudel;

(3) lennuinstruktoril, kellel juba on lennuki liinipilootide või lennuki instrumentaallennupädevusega ametipilootide integreeritud koolituskursustel õpetamise kvalifikatsioon, võib alapunkti 2 alapunkti ii nõuded asendada sellise struktuurse koolituskursuse läbimisega, mis sisaldab järgmist:

i) lennumeeskonna koostöö kvalifikatsiooni,

ii) teise piloodi loa kursuse 3. etapi lennuõppe viie seansi vaatlust,

iii) teise piloodi loa kursuse 4. etapi lennuõppe viie seansi vaatlust,

iv) käitaja liinilennu jätkukoolituse viie seansi vaatlust,

v) lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse sisu.

Sel juhul peab lennuinstruktor tegema esimesed viis seanssi instruktorina teise piloodi õpetamise kvalifikatsiooniga lennukite tüübipädevuse instruktori, lennukite lennumeeskonna koostööinstruktori või lennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori järelevalve all.

FCL.910.FI    Lennuinstruktor – piiratud õigused

a)

▼M7

Lennuinstruktori õigused kehtivad ainult lennuõppe andmise kohta deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni määratud sama õhusõidukiliigi lennuinstruktori järelevalve all, kui õpet antakse:

▼C1

(1) erapiloodiloa, purilennuki piloodi loa, õhupalli piloodi loa ja kergõhusõiduki piloodi loa saamiseks;

▼B

(2) lennukite ja kopterite puhul kõikide erapiloodi taseme integreeritud kursuste raames;

▼M3

(3) ühe piloodiga ühe mootoriga õhusõidukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) klassi- ja tüübipädevuste puhul õhupallide klassi- ja kategoorialaienduste ning purilennukite klassilaienduste saamiseks;

▼B

(4) öölennu-, pukseerimis- või vigurlennupädevusmärke saamiseks.

b)

Alapunkti a kohaselt järelevalve all õpetades ei ole lennuinstruktoril õigust anda piloodiõpilastele esimese soololennu ja esimese soololennuna toimuva marsruutlennu luba.

c)

Alapunktide a ja b piirangud kustutatakse lennuinstruktori tunnistuselt pärast seda, kui ta on:

(1) lennukite lennuinstruktori puhul lennanud vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning ta on olnud vähemalt 25 õpilassoololennu järelevalvajaks;

(2) kopterite lennuinstruktori puhul lennanud vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina kopteritel ning olnud vähemalt 25 õpilassoololennuharjutuse järelevalvajaks;

(3) õhulaevade, purilennukite ja õhupallide lennuinstruktori puhul lennanud 15 tundi või sooritanud 50 starti lennuinstruktorina, kelle instruktoritöö hõlmab kogu vastava õhusõidukiliigi õhulaeva erapiloodi loa, ►C1  purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa ◄ väljaandmiseks nõutavat õppekava.

FCL.915.FI    Lennuinstruktor – eeltingimused

Lennuinstruktori tunnistuse taotleja peab:

a) lennukite ja kopterite lennuinstruktori tunnistuse taotlemisel vastama järgmistele nõuetele:

(1) ta peab olema saanud vähemalt kümme tundi instrumentaallennuõpet vastavas õhusõidukiliigis, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennutreeningseadmega;

(2) olema lennanud vastavas õhusõidukiliigis kaptenina marsruutlendudel vähemalt 20 lennutundi ning

b) lennukite lennuinstruktori tunnistuse taotlemisel lisaks:

▼C1

(1) omama vähemalt lennuki ametipiloodi luba või

▼B

(2) omama vähemalt lennuki erapiloodi luba ning:

i) vastama ametipiloodi teoorianõuetele, v.a need lennukite lennuinstruktorid, kes annavad lennuõpet vaid kerglennuki piloodiloa taotlejatele;

ii) lennanud vähemalt 200 lennutundi lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas 150 tundi kaptenina;

(3) olema lennanud vähemalt 30 lennutundi ühe kolbmootoriga lennukitel, sealhulgas vähemalt viis tundi punkti FCL.930.FI alapunktis a sätestatud sisseastumiseelsele lennueksamile eelnenud kuue kuu jooksul;

(4) olema lennanud kaptenina visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehti täieliku peatumisega maandumine kahel eri lennuväljal;

c) kopterite lennuinstruktorite puhul olema lisaks lennanud 250 lennutundi kopteripiloodina, sealhulgas:

(1) vähemalt 100 tundi kaptenina, kui taotlejal on vähemalt kopteri ametipiloodi luba või

(2) vähemalt 200 tundi kaptenina, kui taotlejal on vähemalt kopteri erapiloodi luba ja ta on täitnud ametipiloodi teoorianõuded;

d) õhulaevade lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina õhulaevadel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 400 tundi kaptenina pärast õhulaeva ametipiloodi loa saamist;

▼M3

e) purilennukite lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina purilennukitel 100 lennutundi ja teinud 200 starti. Kui taotleja soovib anda lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kohta, peab ta lisaks olema lennanud kaptenina 30 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning sooritama punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile punkti FCL.935 kohase täiendava atesteerimise fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

▼B

f) õhupallide lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina vähemalt 75 lennutundi õhupallidel, sealhulgas vähemalt 15 tundi selles klassis, mille kohta kavatsetakse lennuõpet anda.

FCL.930.FI    Lennuinstruktor – koolituskursus

a)

Lennuinstruktori tunnistuse taotlejad peavad olema kuue kuu jooksul enne kursuse algust sooritanud punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile spetsiaalse sisseastumiseelse lennueksami, kus hinnatakse nende kursusel osalemise suutlikkust. Sisseastumiseelne lennueksam põhineb käesoleva osa 9. liites sätestatud klassi- ja tüübipädevuste lennuoskuse tasemekontrollil.

b)

Lennuinstruktori kursus peab sisaldama järgmist:

(1) 25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2)

 

i) lennukite, kopterite ja õhulaevade lennuinstruktorite puhul vähemalt 100 tundi teooriaõpet koos vahetestidega;

ii) õhupallide ja purilennukite lennuinstruktorite puhul vähemal 30 tundi teooriaõpet koos vahetestidega;

(3)

 

i) lennukite ja kopterite lennuinstruktorite puhul vähemalt 30 tundi lennuõpet, millest 25 tundi peab olema instruktoriga lennuõpe, millest viis tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I või II), või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3);

ii) õhulaevade lennuinstruktorite puhul vähemalt 20 tundi lennuõpet, millest 15 tundi peab olema instruktoriga lennuõpe;

iii) purilennukite lennuinstruktorite puhul vähemalt kuus lennutundi või ►C1  20 starti lennuõpet instruktorina; ◄

iv) fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktorite puhul vähemalt kuus tundi instruktoriga lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;

▼M3

v) õhupallide lennuinstruktorite puhul vähemalt kolm tundi lennuõpet, sealhulgas kolm starti.

(4) Muu õhusõidukiliigi lennuinstruktori tunnistuse taotlemise korral loetakse pilootidel, kellel on või on olnud lennukite, kopterite või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus, alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i nõue täidetuks 55 tunni ulatuses või alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii nõuded 18 tunni ulatuses.

▼B

FCL.940.FI    Lennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Lennuinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab selle omanik täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest:

(1) ta peab:

i) lennukite või kopterite lennuinstruktorite puhul olema andnud tunnistuse kehtivusajal vähemalt 50 tundi lennuõpet vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, mäelennuinstruktori või ►C1  kontrollpiloodina ◄ . Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul;

ii) õhulaevade lennuinstruktorite puhul andma tunnistuse kehtivusajal vähemalt 20 tundi lennuõpet õhulaevade lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või ►C1  kontrollpiloodina ◄ . Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul;

iii) purilennukite lennuinstruktorite puhul andma tunnistuse kehtivusajal vähemalt 30 tundi lennuõpet või tegema 60 starti purilennukite, mootorpurilennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktori või ►C1  kontrollpiloodina ◄ ;

iv) õhupallide lennuinstruktorite puhul andma tunnistuse kehtivusajal vähemalt kuus tundi lennuõpet õhupallide lennuinstruktori või ►C1  kontrollpiloodina ◄ ;

(2) osalema lennuinstruktori tunnistuse kehtivusajal instruktorite täiendusseminaril;

(3) läbima lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b)

Lennukite või kopterite lennuinstruktori puhul vähemalt iga teise ning õhulaevade, purilennukite ja õhupallide lennuinstruktori puhul vähemalt iga kolmanda pikendamise jaoks peab tunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

c)

Taastamine. Lennuinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taastamisele eelneva 12 kuu jooksul tegema järgmist:

(1) osalema instruktorite täiendusseminaril;

(2) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

4.    JAGU

Erinõuded tüübipädevuse instruktorile – TRI

FCL.905.TRI    Tüübipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

Tüübipädevuse instruktoril on õigus anda õpet:

▼M3

a) instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, kui tüübipädevuse instruktoril on kehtiv instrumentaallennupädevusmärge;

▼B

b) tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, kui tal on vähemalt kolmeaastane tüübipädevuse instruktori kogemus, ning

c) ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi.

Ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevustele mitmepiloodilennu puhul, kui tüübipädevusinstruktor vastab järgmistele nõuetele:

i) tal on lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistus või

ii) tal on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2) teise piloodi loa koolituseks algtasemel, kui tema õigusi on laiendatud mitmepiloodilennule ning tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus;

d) mitmepiloodilennukite tüübipädevusinstruktorite puhul:

(1) klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks:

i) mitmepiloodilennukite puhul;

ii) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul, kui taotleja soovib mitmepiloodilennu õigusi; lennumeeskonna koostöökoolitusel;

(2) lennumeeskonna koostöökoolitusel;

(3) teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtaseme puhul, kui tal on või on olnud algtaseme jaoks lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus;

e) kopterite tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

(2) lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui tal on mitmepiloodikopteri tüübipädevus;

(3) ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse laiendamiseks mitme mootoriga kopteri instrumentaallennupädevusele;

f) vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

(2) lennumeeskonna koostöökoolitusel.

FCL.910.TRI    Tüübipädevuse instruktor – piiratud õigused

a)

Üldist. ►C1  Kui tüübipädevuse instruktori koolitus toimub üksnes lennu täisimitaatoril (FFS), ◄ kehtivad tüübipädevuse instruktori õigused ainult koolitamise kohta lennu täisimitaatoril.

Sel juhul võib tüübipädevuse instruktor teha järelevalve all marsruutlende, kui tema tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas vastavat lisakoolitust.

▼M4

b)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor – TRI(A) ja TRI(PL). Tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukitüübi või vertikaalstardiga õhusõidukitüübi kohta, mida kasutati koolitusel ja millega sooritati lennueksam. Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, laiendatakse tüübipädevuse instruktori õigusi muudele tüüpidele, tingimusel et tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

(1) ta on taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt 15 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest seitse võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS);

(2) läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe osad;

(3) sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K-alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

c)

Kopterite tüübipädevuse instruktor – TRI(H)

(1) Kopterite tüübipädevuse instruktori loa õigused kehtivad ainult selle kopteritüübi kohta, mida kasutati tüübipädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks tehtud lennueksamil. Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, laiendatakse tüübipädevuse instruktori õigusi muudele tüüpidele, tingimusel et tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

i) ta on läbinud tüübipädevuse instruktori kursuse vastava tüübi tehnilise osa asjakohasel kopteritüübil või seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel;

ii) andnud asjakohasel kopteritüübil vähemalt kaks tundi lennuõpet nõuetekohase kvalifikatsiooniga kopterite tüübipädevuse instruktori järelevalve all ja

iii) sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K-alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

▼B

(2) Enne kopterite tüübipädevuse instruktori ühepiloodilennu õiguste laiendamist sama kopteritüübi mitmepiloodilennu õigustele peab tunnistuse omanik olema kogunud vastava tüübi mitmepiloodilennul vähemalt 100 lennutundi.

d)

Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, võib nende tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanike puhul, kellele on välja antud tüübipädevus punkti FCL.725 alapunkti e alusel, laiendada tüübipädevuse instruktori õigusi kõnealusele uuele õhusõidukitüübile.

FCL.915.TRI    Tüübipädevuse instruktor – eeltingimused

Tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) ta peab omama asjakohase õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

▼C1

b) mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(MPA)) tunnistuse puhul:

(1) olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel ning

(2) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastaval lennukitüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS);

c) ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) tunnistuse puhul:

(1) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastaval lennukitüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS), ning

(2)

 

i) olema teinud lennukitel piloodina 500 lennutundi, sealhulgas 30 tundi vastava lennukitüübi kaptenina, või

ii) omama või olema omanud mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusega lennuinstruktori õigusi;

d) kopterite tüübipädevuse instruktorite (TRI(H)) puhul:

(1) ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 250 lennutundi;

(2) mitme mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 500 lennutundi, ►C1  sealhulgas 100 lennutundi kaptenina mitme mootoriga ühepiloodikopteritel; ◄

(3) mitmepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 1 000 lennutundi, sealhulgas:

i) vähemalt 350 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või

▼C1

ii) kui taotlejal juba on ühepiloodi mitmemootorilise kopteri lennuinstruktori pädevus, peab tal olema 100 lennutundi eelnimetatud kopteril mitmepiloodi versioonis;

▼B

(4) kopterite lennuinstruktori tunnistuse omanikel loetakse punkides 1 ja 2 esitatud nõuded asjaomasel ühepiloodikopteril lennatud lennutundide kohta täies ulatuses täidetuks;

e) vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorite (TRI(PL)) puhul:

(1) olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel, vertikaalstardiga õhusõidukitel või mitmepiloodikopteritel ning

(2) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastava vertikaalstardiga õhusõiduki tüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS).

FCL.930.TRI    Tüübipädevuse instruktor – koolituskursus

a)

Tüübipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2) kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning ►C1  klassiruumi-/imitaatorõppe oskuste arendamist; ◄

(3) ühe mootoriga õhusõidukite puhul viis tundi lennuõpet vastaval õhusõidukil või seda esindaval imitaatoril ning mitmepiloodiõhusõiduki puhul kümme tundi õhusõidukil või seda esindaval imitaatoril.

b)

Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

c)

Nende tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlejate puhul, kellel on vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse täies ulatuses täidetuks käesoleva alapunkti nõuded sellise tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, mis kehtib ainult imitaatorites toimuva lennuõppe kohta.

FCL.935.TRI    Tüübipädevuse instruktor – atesteerimine

Kui tüübipädevuskoolitus toimub lennu täisimitaatoril (FFS), kehtivad tüübipädevuse instruktori õigused ainult lennuõppe kohta lennu täisimitaatoril.

Piirang tühistatakse, kui tüübipädevuse instruktor on läbinud atesteerimise õhusõidukil.

FCL.940.TRI    Tüübipädevuse instruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)    Pikendamine

(1) Lennukid. Lennukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse pikendamiseks peab taotleja 12 kuu jooksul enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist täitma ühe järgmisest kolmest tingimusest:

i) läbima ühe järgmistest täismahus tüübipädevuskursuse osadest: üks vähemalt kolmetunnine simulaatoriseanss või üks vähemalt ühetunnine lennuharjutus, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kaht starti ja maandumist,

ii) läbima tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse,

iii) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(2) Kopterid ja vertikaalstardiga õhusõidukid. Kopterite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja tunnistuse kehtivusajal täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest:

i) andma 50 tundi lennuõpet igal õhusõidukitüübil, mille kohta tal on instruktori õigused, või neid tüüpe esindaval lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt 15 tundi tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul.

Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor peab nimetatud lennuõppetunnid sooritama tüübipädevuse instruktori või tüübipädevuse kontrollpiloodina (TRE) või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori või lennuimitaatori kontrollpiloodina (SFE). Kopterite tüübipädevuse instruktoritel arvestatakse selle hulka ka lennuinstruktorina, instrumentaallennupädevuse instruktorina (IRI), lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina (STI) või mis tahes valdkonna ►C1  kontrollpiloodina ◄ lennatud lennuaeg;

ii) läbima tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

iii) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(3) Vähemalt igal teisel tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(4) Kui isikul on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe tüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide tüübipädevuse instruktori tunnistuste pikendamiseks.

(5) Kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamise erinõuded. Kopterite tüübipädevuse instruktoril, kellel on vastava kopteritüübi lennuinstruktori tunnistus, arvestatakse alapunkti a nõuded täies ulatuses täidetuks. Sel juhul kehtib kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistus kopterite lennuinstruktori tunnistuse lõppkuupäevani.

b)    Taastamine

(1) Lennukid. Lennukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja:

i) Olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval lennukitüübil vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest kuni viisteist võib olla sooritatud lennuimitaatoril;

ii) läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud tüübipädevuse instruktori kursuse asjakohased osad;

iii) andnud täismahus tüübipädevuskursusel lennukite tüübipädevuse inspektori järelevalve all vastavat tüüpi lennukil vähemalt kolm tundi lennuõpet.

(2) Kopterid ja vertikaalstardiga õhusõidukid Kopterite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taastamisele eelneva 12 kuu jooksul:

i) läbima tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse, mis peab hõlmama asjakohaseid tüübipädevuse instruktori koolituskursuse elemente ning

ii) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise kõikidel õhusõidukitüüpidel, mille kohta instruktori õiguste uuendamist taotletakse.

5.    JAGU

Erinõuded klassipädevuse instruktorile – CRI

FCL.905.CRI    Klassipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

a)

Klassipädevuse instruktoril on õigus anda õpet:

▼M3

(1) ühepiloodilennukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) klassi- või tüübipädevusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi;

▼B

(2) lennukite pukseerimis- või vigurlennupädevuses, kui klassipädevuse instruktoril on vastav pädevus ja ta on punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;

▼M4

(3) kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.

▼B

b)

Klassipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukiklassi või -tüübi suhtes, mille kohta instruktor läbis atesteerimise. Klassipädevuse instruktori õigusi laiendatakse muudele klassidele või tüüpidele, kui klassipädevuse instruktor on eelnenud 12 kuu jooksul täitnud järgmised tingimused:

(1) lennanud 15 lennutundi asjaomase klassi või tüübi lennukite kaptenina;

(2) sooritanud ühe õppelennu parempoolsel istmel, kus teisel piloodiistmel teeb järelevalvet vastava klassi või tüübi kvalifikatsiooniga klassipädevuse instruktor või lennuinstruktor.

▼M3

c)

Mitme mootoriga lennuki klassipädevuse instruktori tunnistuse taotlejad, kellel on ühe mootoriga lennuki klassipädevuse instruktori tunnistus, peavad mitme mootoriga lennuki klassipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema täitnud punkti FCL.915.CRI alapunktis a sätestatud eeltingimused ning punkti FCL.930.CRI alapunkti a alapunktis 3 ja punktis FCL.935 sätestatud nõuded.

▼B

FCL.915.CRI    Klassipädevuse instruktor – eeltingimused

Klassipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab olema lennanud vähemalt järgmise arvu lennutunde:

a) mitme mootoriga lennukite puhul:

(1) 500 lennutundi lennukipiloodina,

(2) 30 lennutundi kaptenina asjaomase klassi või tüübi lennukitel;

b) ühe mootoriga lennukite puhul:

(1) 300 lennutundi lennukipiloodina,

(2) 30 lennutundi kaptenina asjaomase klassi või tüübi lennukitel.

FCL.930.CRI    Klassipädevuse instruktor – koolituskursus

a)

Klassipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2) kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning ►C1  klassiruumi-/imitaatorõppeoskuste arendamist; ◄

(3) viis tundi lennuõpet mitme mootoriga lennukitel või kolm tundi lennuõpet ühe mootoriga lennukitel punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennukite lennuinstruktoriga.

b)

Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.CRI    Lennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Klassipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul tegema järgmist:

(1) lendama klassipädevuse instruktorina vähemalt kümme lennutundi meeskonnalendudel. Kui taotlejal on nii ühe kui mitme mootoriga lennukite klassipädevuse instruktori õigused, jagatakse kümme tundi lennuõpet võrdselt ühe ja mitme mootoriga lennukite vahel, või

(2) läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis klassipädevuse instruktori täienduskoolituse, või

(3) läbima vastavalt vajadusele kas mitme või ühe mootoriga lennukite kohta punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b)

Vähemalt igal teisel klassipädevuse instruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik täitma alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

c)

Taastamine. Klassipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taastamisele eelneva 12 kuu jooksul:

(1) läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis klassipädevuse instruktori täienduskoolituse;

(2) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

6.    JAGU

Erinõuded instrumentaallennupädevuse instruktorile – IRI

FCL.905.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – õigused ja tingimused

▼M3

a)

Instrumentaallennupädevuse instruktoril on õigus anda vastava õhusõidukiliigi instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vajalikku õpet.

▼B

b)

Teise piloodi kursuse erinõuded. Teise piloodi kursuse algtasemel õpetamiseks peab lennuki instrumentaallennupädevuse instruktor vastama järgmistele nõuetele:

(1) tal peab olema mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärge ja ning

(2) ta peab olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi meeskonnalendudel.

(3) Instrumentaallennupädevuse instruktoril, kellel juba on lennuki liinipilootide või lennuki instrumentaallennupädevusega ametipilootide integreeritud koolituskursustel õpetamise kvalifikatsioon, võib alapunkti b alapunkti 2 nõuded asendada punkti FCL.905.FI alapunkti j alapunktis 3 sätestatud koolituskursuse läbimisega.

FCL.915.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – eeltingimused

Instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) lennuki instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul:

(1) olema lennanud vähemalt 800 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 400 tundi lennukitel ning

▼M3

(2) mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemise korral täitma punkti FCL.915.CRI alapunkti a ning punktide FCL.930.CRI ja FCL.935 nõuded;

▼B

b) kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul:

(1) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 250 tundi instrumentaalaega kopteritel, ning

(2) mitme mootoriga kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel täitma punkti FCL.905.FI alapunkti g alapunkti 3 alapunkti ii nõuded;

c) õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul olema lennanud vähemalt 300 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, millest vähemalt 100 tundi on instrumentaallennuaeg õhulaevadel.

FCL.930.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – koolituskursus

a)

Instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2) kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas lennuinstrumentide teoreetiliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning klassiruumiõppe oskuste arendamist;

(3)

 

i) lennukite instrumentaallennupädevuse inspektorite puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet lennukil, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kui taotlejal on lennuki lennuinstruktori tunnistus, vähendatakse tundide arvu viieni,

ii) kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet kopteril, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III),

iii) õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktori puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet õhulaeval, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

b)

Lennuinstruktoriks peab olema punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktor.

c)

Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

Instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks ja taastamiseks peab selle omanik täitma punkti FCL.940.FI kohased lennuinstruktori tunnistuse pikendamise ja taastamise tingimused.

7.    JAGU

Erinõuded lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorile – SFI

FCL.905.SFI    Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis jäljendatud lennuõpet:

a) instrumentaallennupädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on või on olnud vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge ja ta on läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse, ning

b) ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi.

Ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI(SPA)) õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilennu tüübipädevustele, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

i) tal on lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistus või

ii) tal on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus ning

(2) kui ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigusi on alapunkti 1 kohaselt laiendatud mitmepiloodilennule:

i) lennumeeskonna koostöökoolitusel,

ii) teise piloodi loa kursuse algetapil,

c) mitmepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks:

i) mitmepiloodilennukite puhul;

ii) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul, kui taotleja soovib mitmepiloodilennu õigusi;

(2) lennumeeskonna koostöökoolitusel;

(3) teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtasemel, kui tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus algtasemel õpetamiseks;

d) kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

▼M3

(2) lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on õigus anda mitmepiloodikopterite õpet.

▼B

FCL.910.SFI    Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor – piiratud õigused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle õhusõidukitüübi II/III taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori kohta (FFS), millel läbiti lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus.

Õigusi võib laiendada sama õhusõidukiliigi muid tüüpe esindavatele lennutreeningseadmetele, kui tunnistuse omanik vastab järgmistele nõuetele:

a) ta on edukalt sooritanud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad ning

b) ta on andnud täismahus tüübipädevuskursusel vähemalt kolm tundi lennuõpet vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina sellekohase kvalifikatsiooniga tüübipädevuse kontrollpiloodi järelevalve all, kes peab kinnitama soorituse sobivust.

FCL.915.SFI    Lennutreeningseadme tüübipädevuse inspektor – eeltingimused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) ta peab omama või olema omanud vähemalt vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

b) olema 12 kuu jooksul enne taotluse esitamist sooritanud õhusõiduki tüübipädevuse väljaandmiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli asjakohast tüüpi esindaval lennu täisimitaatoril (FFS) ning

c) mitmepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul olema lisaks:

(1) lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina vastavalt kas mitmepiloodilennukitel või vertikaalstardiga õhusõidukitel;

(2) sooritanud taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul piloodi või vaatlejana vähemalt:

i) kolm arvestuslikku marsruutlendu asjakohase õhusõidukitüübi piloodikabiinis või

ii) kaks liinilennu imitaatorkoolituse seanssi asjakohase tüübi piloodikabiinis koos kvalifitseeritud lennumeeskonnaga. Imitaatoriseansid peavad sisaldama vähemalt kaht vähemalt kahetunnist lendu kahe eri lennuvälja vahel koos asjaomase lennueelse planeerimise ja lennuanalüüsiga;

d) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul lisaks:

(1) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi ühepiloodilennukite kaptenina;

(2) omama või olema omanud mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust ning

(3) olema täitnud alapunkti c alapunkti 2 nõuded;

e) kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori puhul lisaks:

►C1  (1) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul piloodina või vaatlejana lennanud ◄ vähemalt ühe lennutunni asjakohase tüübi piloodikabiinis ning

(2) mitmepiloodikopterite puhul omama vähemalt 1 000 tundi lennukogemust kopteripiloodina, sealhulgas vähemalt 350 tundi mitmepiloodikopteri piloodina;

(3) mitme mootoriga ühepiloodikopterite puhul olema lennanud piloodina kopteritel 500 lennutundi, sealhulgas 100 lennutundi kaptenina mitme mootoriga ühepiloodikopteritel;

(4) ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul olema lennanud piloodina kopteritel 250 lennutundi.

FCL.930.SFI    Lennutreeningseadme tüübipädevuse inspektor – koolituskursus

a)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) vastava tüübipädevuskursuse lennu täisimitaatoriga (FSTD) seotud osad;

(2) tüübipädevuse instruktori koolituskursuse sisu.

b)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlejal, kellel on vastava tüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, arvestatakse käesoleva alapunkti nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.SFI    Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine. Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivusajal täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest:

(1) andma 50 tundi lennutreeningseadmetel instruktori või ►C1  kontrollpiloodina ◄ , sealhulgas vähemalt 15 tundi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul;

(2) läbima lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

(3) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad.

b)

Lisaks peab taotleja olema sooritanud lennu täisimitaatoril (FFS) konkreetse õhusõidukitüübi tüübipädevuste väljaandmiseks nõutavad lennuoskuse tasemekontrollid nende tüüpide kohta, mille õigused tal on.

c)

Vähemalt igal teisel lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik täitma alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

d)

Taastamine. Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taotlusele eelneva 12 kuu jooksul tegema järgmist:

(1) läbima lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursuse imitaatorite osa;

(2) täitma alapunkti a alapunkti 2 ja alapunkti 3 nõuded.

8.    JAGU

Erinõuded lennumeeskonna koostööinstruktorile – MCCI

FCL.905.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – õigused ja tingimused

a)

Lennumeeskonna koostööinstruktoril on õigus anda lennuõpet:

(1) lennumeeskonna koostöökursuste praktilises osas, kui kursus ei ole ühendatud tüübipädevuskursusega, ning

(2) lennuki lennumeeskonna koostööinstruktorite puhul teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse algtasemel, kui tal on või on olnud lennuki lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus.

FCL.910.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – piiratud õigused

Lennumeeskonna koostööinstruktori õigused kehtivad ainult selle lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatori (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori (FFS) kohta, millel lennumeeskonna koostööinstruktori kursus läbiti.

Õigusi võib laiendada muid õhusõidukitüüpe esindavatele muudele lennutreeningseadmetele, kui tunnistuse omanik on läbinud vastava tüübi kohta lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS) lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse praktilise koolituse osa.

FCL.915.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – eeltingimused

Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) ta peab omama või olema omanud vähemalt vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

b) omama vähemalt:

▼M3

(1) lennukite, õhulaevade ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul 1 500 tundi lennukogemust piloodina mitmepiloodilendudel;

▼B

(2) kopterite puhul 1 000 tundi lennukogemust piloodina meeskonnalendudel, sealhulgas vähemalt 350 tundi mitmepiloodikopteritel.

FCL.930.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – koolituskursus

a)

Lennumeeskonna koostööinstruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2) tehnilist koolitust sellel lennutreeningseadme tüübil, millel taotleja soovib õpet anda;

(3) kolm tundi praktilist koolitust, mis võib olla lennuõpe või lennumeeskonna koostöö õpe vastavas lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS) sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud tüübipädevuse instruktori, lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori või lennumeeskonna koostööinstruktori järelevalve all. Järelevalve aluse lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

b)

Nende taotlejate puhul, kellel on või on olnud lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja olema 12 kuu jooksul enne lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse kehtivusaja lõppu täitnud punkti FCL.930.MCCI alapunkti a alapunkti 3 nõuded vastava tüübi II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS).

b)

Taastamine. Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja täitma punkti FCL.930.MCCI alapunkti a alapunkti 2 ja alapunkti a alapunkti 3 nõuded vastava tüübi lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS).

9.    JAGU

Erinõuded lennutreeningseadme algõppe instruktorile – STI

FCL.905.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktor – õigused ja tingimused

a)

Lennutreeningseadme algõppe instruktoril on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis lennutreeninguõpet:

(1) loa väljaandmiseks;

(2) ühepiloodiõhusõidukite instrumentaallennupädevuse ning klassi- ja tüübipädevuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid.

b)

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori lisaõigused Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori õigused hõlmavad lennutreeninguõpet teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse algtaseme lennuõppe raames.

FCL.910.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktor – piiratud õigused

Lennutreeningseadme algõppe instruktori õigused kehtivad ainult selle II/III taseme lennuimitaatori (FNPT II/III), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori (FFS) kohta, millel lennutreeninguseadme algõppe instruktori kursus läbiti.

Õigusi võib laiendada muid õhusõidukitüüpe esindavatele muudele lennuimitaatoritele, kui tunnistuse omanik vastab järgmistele nõuetele:

a) ta on läbinud asjakohase tüübi tüübipädevuskursuse lennu täisimitaatoriga (FFS) seotud osad;

b) ta on 12 kuu jooksul enne taotlust sooritanud asjakohast tüüpi esindaval lennu täisimitaatoril (FFS) vastava õhusõiduki tüübipädevuse väljaandmiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli;

c) ta on juhendanud asjakohase õhusõidukitüübi tüübipädevuskursusel lennutreeningseadme algõppe instruktorina üht vähemalt kolmetunnist lennutreeningseadme seanssi lennuinstruktori kontrollpiloodi (FIE) järelevalve all.

FCL.915.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktor – eeltingimused

Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) ta peab omama või olema taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul omanud piloodiluba ja neile kursustele vastavaid instruktoriõigusi, kus ta õpetada soovib;

b) olema taotlusele eelneva 12 kuu jooksul sooritanud lennuimitaatoril vastava klassi- või tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotleja, kes soovib anda üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril, peab sooritama vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami harjutused;

c) ta peab kopterite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul vaatlejana lennanud vähemalt ühe lennutunni asjakohase kopteritüübi piloodikabiinis.

FCL.930.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktor – koolituskursus

a)

Lennutreeningseadme algõppe instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt kolm tundi lennutreeningseadme algõppe instruktori ülesannetega seotud lennuõpet lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) lennuinstruktori kontrollpiloodi järelevalve all. Järelevalvealuse lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotlejad, kes soovivad anda üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), peavad läbima lennuõppe instrumentaallennu esmaimitaatoril.

b)

Helikopterite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotlejate puhul ►C1  peab asjakohane tüübipädevusinstruktori koolituskursus hõlmama ◄ ka lennu täisimitaatoriga (FFS) seotud osi.

FCL.940.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine. Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja tunnistuse kehtivusaja viimase 12 kuu jooksul olema teinud järgmist:

(1) ta peab olema andnud vähemalt kolm tundi lennuõpet lennu täisimitaatoril (FFS) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või ►C1  instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) ametipiloodiloa, instrumentaallennupädevuse või erapiloodiloa täismahus kursuse või täismahus klassi- või tüübipädevuskursuse raames ning ◄

(2) ta peab olemaläbinud igapäevaselt lennuõppeks kasutataval lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril, hõlmab lennuoskuse tasemekontroll üksnes lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

b)

Taastamine. Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja tegema järgmist:

(1) läbima lennutreeningseadme algõppe instruktorina täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

(2) läbima igapäevaselt lennuõppeks kasutataval lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril, hõlmab lennuoskuse tasemekontroll üksnes lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

(3) andma ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevuse, erapiloodiloa või täismahus klassi- või tüübipädevuskursuse raames vähemalt kolm tundi lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud lennuinstruktori, lennukite klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või kopterite tüübipädevuse instruktori järelevalve all. Vähemalt üks tund lennuõpet tuleb anda lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi (FIE(A)) järelevalve all.

10.    JAGU

Mäelennuinstruktor – MI

FCL.905.MI    Mäelennuinstruktor – õigused ja tingimused

Mäelennuinstruktoril on õigus anda mäelennupädevuse väljaandmiseks vajalikku lennuõpet.

FCL.915.MI    Mäelennuinstruktor – eeltingimused

Mäelennuinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

a) ta peab omama lennuinstruktori, klassipädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori tunnistust ühepiloodilennukite kohta;

b) omama mäelennupädevusmärget.

FCL.930.MI    Mäelennuinstruktor – koolituskursus

a)

Mäelennuinstruktori koolituskursus peab hõlmama ka taotleja atesteerimist punkti FCL.920 kohaselt.

b)

Enne kursusele minekut peavad taotlejad olema sooritanud lennuinstruktori tunnistusega mäelennuinstruktorile sisseastumiseelse lennueksami, millega hinnatakse nende kogemusi ja koolituskursuse läbimise suutlikkust.

▼M3

FCL.940.MI    Mäelennuinstruktori tunnistuse kehtivus

Mäelennuinstruktori tunnistus kehtib seni, kuni kehtib lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori või klassipädevuse instruktori tunnistus.

▼B

11.    JAGU

Erinõuded katselennuinstruktorile – FTI

FCL.905.TRI    Katselennuinstruktor – õigused ja tingimused

a)

Katselennuinstruktoril (FTI) on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis õpet:

(1) 1. ja 2. kategooria katselennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui tal on vastava kategooria katselennupädevusmärge;

(2) katselennuinstruktori tunnistuse väljaandmiseks vastava kategooria katselennupädevuse raames, kui instruktoril on vähemalt kaheaastane katselennupädevuse instruktorina töötamise kogemus.

b)

1. kategooria katselennupädevusega katselennuinstruktoril on õigus anda ka 2. kategooria katselennupädevuse lennuõpet.

FCL.915.FTI    Katselennuinstruktor – eeltingimused

Katselennuinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

a) ta peab omama punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärget;

b) olema lennanud vähemalt 200 lennutundi 1. ja 2. kategooria katselendudel.

FCL.930.FTI    Katselennuinstruktor – koolituskursus

a)

Katselennuinstruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2) kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning ►C1  klassiruumi-/imitaatorõppe oskuste arendamist; ◄

(3) viis tundi praktilist lennuõpet punkti FCL.905.FTI alapunkti b kohase kvalifikatsiooniga katselennuinstruktori järelevalve all. Nimetatud lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

b)

Kogemuste arvestamine

(1) Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

(2) Nende taotlejate puhul, kellel on või on olnud vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori või tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse ka alapunkti a alapunkti 2 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.FTI    Katselennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine. Katselennuinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja katselennuinstruktori tunnistuse kehtivusajal täitma ühe järgmistest tingimustest:

(1) sooritama vähemalt:

i) 50 tundi katselende, sealhulgas vähemalt 15 tundi katselennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul, ning

ii) viis tundi lennuõpet katselendudel katselennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul või

(2) läbima katselennuinstruktorina täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Täienduskoolituse aluseks on punkti FCL.930.FTI alapunkti a alapunkti 3 kohase katselennuinstruktori koolituskursuse praktilise lennuõppe element ja see peab sisaldama vähemalt üht õppelendu punkti FCL.905.FTI alapunkti b kohase kvalifikatsiooniga katselennuinstruktori järelevalve all.

b)

Taastamine. Katselennuinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis katselennuinstruktorina täienduskoolituse. Täienduskoolitus peab vastama vähemalt punkti FCL.930.FTI alapunkti a alapunkti 3 nõuetele.

K   ALAJAGU

▼C1

KONTROLLPILOODID

▼B

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.1000    ►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistus

a)

Üldist. ►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistuse omanikel peab olema:

(1) samaväärne luba, pädevusmärge või tunnistus, mille taotlejatele neil on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi ning anda vastavat õpet;

(2) õhusõidukil tehtava lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise käigus õhusõiduki kaptenina tegutsemiseks vajalik kvalifikatsioon.

b)

Eritingimused

(1) Kui liikmesriigis võetakse kasutusele või lennuettevõtja õhusõidukiparki lisandub uusi õhusõidukeid, mille puhul käesoleva alajao nõuete täitmine ei ole võimalik, võib pädev asutus lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamise õiguste andmiseks anda välja eritunnistuse. See tunnistus kehtib ainult uue õhusõidukitüübi kasutuselevõtuks vajalike lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide kohta ning selle kehtivus ei tohi ühelgi juhul ületada üht aastat.

(2) Alapunkti b alapunkti 1 kohaselt välja antud eritunnistuse omanikud, kes soovivad taotleda ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistust, peavad vastama asjaomase kategooria ►C1  kontrollpiloodi ◄ puhul ette nähtud eeltingimustele ja pikendamisega seotud nõuetele.

c)

Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

(1) Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib liikmesriigi pädev asutus anda ICAO 1. lisa kohast kolmanda riigi piloodiluba omavale taotlejale väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamiseks ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse, tingimusel et taotleja vastab järgmistele nõuetele:

i) ta omab vähemalt samaväärset luba, pädevusmärget või tunnistust, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi, ning igal juhul vähemalt ametipiloodi luba;

ii) vastab käesolevas alajaos asjaomase ►C1  kontrollpiloodi tunnistuse ◄ väljaandmiseks kehtestatud nõuetele ning

iii) tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa tsiviillennunduse ohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

(2) Alapunktis 1 osutatud tunnistus kehtib lennuõppe ja lennuoskuse tasemekontrollide/eksamite korraldamisel vastavalt järgmistele tingimustele:

i) lennuoskuse tasemekontroll/eksam toimub väljaspool liikmesriikide territooriumi ning

ii) asjaomane ►C1  kontrollpiloot ◄ oskab piisavalt keelt, milles lennuoskuse tasemekontroll/eksam korraldatakse.

FCL.1005    Õiguste piiramine isikliku huvi korral

►C1  Kontrollpiloodid ◄ ei tohi teha järgmist:

a) korraldada lennueksameid ja atesteerimisi järgmistele lubade, pädevusmärgete või tunnistuste taotlejatele:

▼M4

(1) kellele nad on andnud sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks vajalikust lennuõppest rohkem kui 25 %, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse, või

▼B

(2) kellele nad on punkti FCL.030 alapunkti b kohaselt andnud lennueksami tegemise soovituse;

b) korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega ►C1  atesteerimisi, kui nad näevad ohtu oma objektiivsusele. ◄

FCL.1010    ►C1  Kontrollpilootide ◄ suhtes kohaldatavad eeltingimused

►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistuse taotlejad peavad tõendama järgmist:

a) neil on ►C1  kontrollpiloodi ◄ õiguste jaoks vajalikud teadmised, taust ja asjakohased kogemused;

b) nende suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul rakendatud sanktsioone, sealhulgas käesoleva osa kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete või tunnistuste piiranguid algmääruse ja selle rakenduseeskirjade täitmata jätmise tõttu.

FCL.1015    ►C1  Kontrollpilootide ◄ standardimine

▼M7

a)

Kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse. Purilennuki või õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad võivad läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni korraldatud standardimiskursuse, mille pädev asutus on heaks kiitnud.

▼B

b)

Standardimiskursus koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest ning peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) kaks lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist seoses lubade, pädevusmärgete või tunnistustega, mille kohta taotleja eksamineerimise ja kontrollimise õigust taotleb;

(2) käesoleva osa kohaldatavate nõuete ja kehtivate lennundusnõuete ning lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamise, dokumenteerimise ja aruandluse tutvustamine;

(3) ülevaade riiklikest haldusmenetlustest, isikuandmete kaitse nõuetest, vastutusest, õnnetusjuhtumikindlustusest ja lõivudest;

▼M3

(4) selgitused selle kohta, et kui lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldatakse taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, tuleb alapunktis 3 osutatud elemendid läbi vaadata ja neid kohaldada; ning;

(5) juhised selle kohta, kuidas vajaduse korral juurde pääseda teiste liikmesriikide pädevate asutuste menetlustele ja nõuetele.

▼M3

c)

Kontrollpilooditunnistuse omanikud ei tohi korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimisi taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealuse tunnistuse omanikud on läbi vaadanud viimase kättesaadava teabe taotleja pädeva asutuse asjakohaste riiklike menetluste kohta.

▼B

FCL.1020    ►C1  Kontrollpilootide ◄ atesteerimine

►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistuse taotlejad peavad pädeva asutuse inspektorile või ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud ►C1  vanemkontrollpiloodile ◄ tõendama oma kompetentsust, läbides lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise selles ►C1  kontrollpiloodi ◄ rollis, mille õigusi taotletakse, sealhulgas eksamineeritava, kontrollitava või atesteeritava isiku lennueelne ettevalmistus, lennueksam, lennuoskuse tasemekontroll või atesteerimine, lennu analüüs ja salvestuste dokumentatsioon.

FCL.1025    ►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistuse kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)

Kehtivus. ►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistus kehtib kolm aastat.

b)

Pikendamine. ►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistuse kehtivust pikendatakse, kui selle omanik on tunnistuse kehtivusajal teinud järgmist:

(1) korraldanud igal aastal vähemalt kaks lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist;

▼M7

(2) osalenud tunnistuse viimase kehtivusaasta jooksul pädevas asutuses või pädeva asutuse heakskiidul sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud kontrollpilootide täienduskursusel. Purilennuki või õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse omanik võib tunnistuse viimase kehtivusaasta jooksul olla osalenud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni korraldatud kontrollpilootide täienduskursusel, mille pädev asutus on heaks kiitnud.

▼B

(3) Ühte viimasel kehtivusaastal alapunkti 1 kohaselt korraldatud lennueksamit või lennuoskuse tasemekontrolli peab olema hinnanud pädeva asutuse inspektor või ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud ►C1  vanemkontrollpiloot ◄ .

(4) Kui ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse pikendamist taotleval isikul on mitme ►C1  kontrollpiloodikategooria ◄ õigused, võidakse pikendada kõiki õigusi korraga, kui taotleja täidab kokkuleppel pädeva asutusega alapunkti b alapunkti 1 ja alapunkti b alapunkti 2 ning punkti FCL.1020 nõuded ühes ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse kategooriatest.

c)

Taastamine. Tunnistuse aegumise korral peavad taotlejad enne õiguste kasutamise jätkamist täitma alapunkti b alapunkti 2 ja punkti FCL.1020 nõuded.

d)

►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotleja tõendab jätkuvat vastavust punktide FCL.1010 ja FCL.1030 nõuetele.

FCL.1030    Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamine

a)

Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamisel peavad ►C1  kontrollpiloodid ◄ tegema järgmist:

(1) veenduma, et taotlejaga on võimalik keelebarjäärita suhelda;

(2) kontrollima, kas taotleja vastab kõikidele kvalifikatsiooni, väljaõppe ja kogemustega seotud nõuetele, mis on käesolevas osas lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise esemeks oleva loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks ette nähtud;

(3) teavitama taotlejat väljaõppe ja lennukogemuse kohta ebatäielike, ebatäpsete või valede andmete esitamise tagajärgedest.

b)

Pärast lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli lõppu peab ►C1  kontrollpiloot ◄ tegema järgmist:

(1) teavitama taotlejat eksami või kontrolli tulemustest. Osalise läbimise või läbikukkumise korral teatab ►C1  kontrollpiloot ◄ taotlejale, et taotleja ei tohi pädevusest tulenevaid õigusi kasutada kuni eksami või kontrolli täieliku läbimiseni. ►C1  Kontrollpiloot ◄ peab taotlejale teatama lisakoolituse nõudest, kui see on olemas, ning apellatsiooni esitamise õigusest;

(2) pikendamise või taastamisega seotud lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise läbimise korral märkima taotleja loale või tunnistusele uue kehtivusaja, kui taotleja loa eest vastutav pädev asutus on teda selleks sõnaselgelt volitanud;

(3) andma taotlejale allkirjastatud lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli aruande ning edastama aruande koopiad viivitamata taotleja loa eest vastutavale pädevale asutusele ja ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse väljaandnud pädevale asutusele. Aruanne sisaldab järgmist:

i) kinnitust selle kohta, taotleja on esitanud ►C1  kontrollpiloodile ◄ oma kogemust ja väljaõpet käsitlevad andmed ning et ►C1  kontrollpiloot ◄ hinnangul vastavad need andmed käesoleva osa nõuetele,

ii) kinnitust kõikide nõutavate manöövrite ja harjutuste tegemise kohta ning vajaduse korral teavet suulise teooriaeksami kohta. Mõnes punktis läbikukkumise korral peab ►C1  kontrollpiloot ◄ ära märkima asjaomase hinnangu andmise põhjused,

iii) eksami, kontrolli või atesteerimise tulemust,

▼M3

iv) kui taotleja pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, siis kinnituse selle kohta, et kontrollpiloot on läbi vaadanud taotleja pädeva asutuse riiklikud menetlused ja nõuded ja neid kohaldanud,

v) kontrollpiloodi tunnistuse koopia, kus on märgitud asjaomase kontrollpiloodi õigused seoses lennueksamite, lennuoskuste tasemekontrollide või atesteerimiste korraldamisega taotlejatele, kelle pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus.

▼B

c)

►C1  Kontrollpiloodid ◄ peavad kõikide korraldatud lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste ning nende tulemuste andmeid säilitama viis aastat.

d)

►C1  Kontrollpiloot ◄ tunnistuse või taotleja loa eest vastutava pädeva asutuse taotlusel peavad ►C1  kontrollpiloodid ◄ esitama kõik andmed ja aruanded ning kogu muu info, mida järelevalve tegemiseks vajatakse.

2.    JAGU

Erinõuded kontrollpiloodile – FE

FCL.1005.FE    Kontrollpiloodid – õigused ja tingimused

a)

Lennukite kontrollpiloot (FE(A)). Lennukite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) lennueksameid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavate ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, v.a kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(2) lennueksameid lennuki ametipiloodiloa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavate ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, v.a kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 2 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(3) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kerglennuki piloodiloa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 100 tundi lennuinstruktorina;

(4) lennueksameid mäelennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt 500 starti ja maandumist mäelennupädevuse instruktorina;

▼M3

(5) lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi ning vastab punkti FCL.1010.IRE alapunkti a alapunkti 2 nõuetele.

▼B

b)

Kopterite kontrollpiloot (FE(H)). Kopterite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) lennueksameid kopteri erapiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  sellele loale lisatavate ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, ◄ kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(2) lennueksameid kopteri ametipiloodiloa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  sellele loale lisatavate ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, ◄ kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 2 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(3) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite era- või ametipiloodi lubadele lisatavate mitme mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on täitnud vastavalt vajadusele kas alapunkti 1 või alapunkti 2 nõuded ning tal on kopteri ametipiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba ning vajaduse korral kopteri instrumentaallennupädevusmärge;

(4) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kergkopteri piloodiloa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 150 tundi lennuinstruktorina.

c)

Õhulaevade kontrollpiloot (FE(As)). Õhulaevade kontrollpiloodil on õigus korraldada lennueksameid õhulaeva erapiloodi loa ja õhulaevade ametipiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle asjaomaste õhulaevade tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhulaevadel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina.

d)

Purilennukite kontrollpiloot (FE(S)). Purilennukite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  purilennuki piloodi loa või kergpurilennuki piloodi loa ◄ väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 150 tundi või 300 starti lennuinstruktorina;

(2) lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  purilennuki piloodi loa ◄ õiguste laiendamiseks ärilisele lennutegevusele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 90 tundi lennuinstruktorina;

▼M3

(3) lennueksameid purilennuki piloodi loa või kergõhusõiduki piloodi loa õiguste laiendamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi lennuinstruktorina fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;

(4) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle pilvelennupädevusmärke väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 200 lennutundi, sealhulgas vähemalt viis lennutundi või 25 lendu pilvelennupädevuse lennuinstruktorina või kümme lennutundi instrumentaal-marsruutlennupädevuse või instrumentaallennupädevuse lennuinstruktorina.

▼B

e)

Õhupallide kontrollpiloot (FE(B)). Õhupallide kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) lennueksameid ►C1  õhupalli piloodi loa ja kergõhupalli piloodi loa väljaandmiseks ◄ ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle õiguste laiendamiseks muudele õhupalliklassidele või -tüüpidele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 250 lennutundi, sealhulgas vähemalt 50 tundi lennuinstruktorina;

(2) lennuoskuse ►C1  tasemekontrolle õhupalli piloodi loa õiguste laiendamiseks ◄ ärilisele lennutegevusele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi selle kategooria õhupallidega, mille jaoks õigusi taotletakse. Nimetatud 300 lennutundi peavad hõlmama vähemalt 50 tundi instruktorina.

FCL.1010.FE    Kontrollpiloot – eeltingimused

Kontrollpiloodi tunnistuse taotlejal peab olema:

vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori tunnistus.

3.    JAGU

Erinõuded tüübipädevuse kontrollpiloodile – TRE

FCL.1005.TRE    Tüübipädevuse kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)

Lennukite kontrollpiloot (TRE(A)) ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(PL)). Lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) lennueksameid vastavalt vajadusele kas lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete esmaseks väljaandmiseks;

▼M3

(2) lennuoskuse tasemekontrolle tüübipädevusmärgete, instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete ja instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks;

▼C1

(3) lennueksameid lennuki liinipiloodiloa väljaandmiseks;

▼B

(4) lennueksameid teise piloodi loa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot vastab punkti FCL.925 nõuetele;

(5) atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina.

b)

Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(H)). Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

(2) lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevuste pikendamiseks või taastamiseks või kopteri instrumentaallennupädevuse laiendamiseks ühe mootoriga kopteritelt mitme mootoriga kopteritele, kui kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodil on kehtiv kopteri instrumentaallennupädevusmärge;

(3) lennueksameid kopteri liinipiloodi loa väljaandmiseks;

(4) atesteerimisi kopterite tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina.

FCL.1010.TRE    Tüübipädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

a)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(A) ja TRE(PL)). Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite puhul peab ta olema lennanud 1 500 lennutundi vastavalt mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite piloodina, sealhulgas vähemalt 500 tundi kaptenina;

(2) ühe piloodiga kõrgtehniliste keerukate lennukite puhul olema lennanud 500 lennutundi ühepiloodilennukite piloodina, sealhulgas vähemalt 200 tundi kaptenina;

(3) omama asjakohase tüübi ametipiloodi või liinipiloodi luba koos tüübipädevuse instruktori tunnistusega;

(4) tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul olema lennanud vähemalt 50 lennutundi tüübipädevuse instruktori, lennuinstruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina vastaval tüübil või seda esindaval lennutreeningseadmel.

b)

Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(H)). Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) nad peavad omama kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistust või ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul kehtivat asjakohase tüübi kopterite lennuinstruktori tunnistust;

(2) tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse esmaseks väljaandmiseks olema lennanud 50 lennutundi tüübipädevuse instruktori, lennuinstruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina asjakohasel tüübil või seda esindaval lennutreeningseadmel;

(3) mitmepiloodikopterite puhul omama kopteri ametipiloodi või kopteri liinipiloodi luba ning olema lennanud 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel, sealhulgas 500 tundi kaptenina;

(4) mitme mootoriga ühepiloodikopterite puhul:

i) olema lennanud piloodina kopteritel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas 500 tundi kaptenina;

ii) omama kopteri ametipiloodi- või kopteri liinipiloodi luba ja vajaduse korral kehtivat kopteri instrumentaallennupädevusmärget;

▼C1

(5) ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul:

i) olema lennanud piloodina kopteritel vähemalt 750 lennutundi, sealhulgas vähemalt 500 tundi kaptenina;

▼M3

ii) omama kopteri ametipiloodi luba (CPL(H)) või kopteri liinipiloodi (ATPL(H)) luba.

▼B

(6) Enne kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi õiguste laiendamist mitme mootoriga kopteri ühepiloodilennult sama tüüpi mitme mootoriga kopteri mitmepiloodilennule peab tunnistuse omanik olema lennanud vastaval tüübil mitmepiloodilennul vähemalt 100 lennutundi.

(7) Mitme mootoriga mitmepiloodikopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi esmase tunnistuse taotlejatel võib alapunkti b alapunktis 3 sätestatud 1 500 lennutunni nõuded lugeda täidetuks, kui nad on lennanud 500 lennutundi kaptenina sama tüüpi mitmepiloodikopteritel.

4.    JAGU

Erinõuded klassipädevuse kontrollpiloodile – CRE

FCL.1005.CRE    Klassipädevuse kontrollpiloot – õigused

Klassipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada ühepiloodilennukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) puhul:

a) lennueksameid klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks;

b) lennuoskuse tasemekontrolle:

(1) klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks;

(2) instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui klassipädevuse kontrollpiloot vastab punkti FCL.1010.IRE alapunkti a nõuetele;

▼M3

(3) instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui klassipädevuse kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi ning vastab punkti FCL.1010.IRE alapunkti a alapunkti 2 nõuetele.

▼M4

c) õppelennud kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.

▼B

FCL.1010.CRE    Klassipädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

Klassipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

▼C1

a) peab olema ühepiloodilennuki ametipiloodi luba, teise piloodi luba või liinipiloodi luba või neil on olnud vastavad load ning on lennuki erapiloodi luba;

▼B

b) neil peab olema asjakohase klassi või tüübi klassipädevusinstruktori tunnistus;

c) nad peavad olema lennukipiloodina lennanud 500 lennutundi.

5.    JAGU

Erinõuded instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodile – IRE

▼M3

FCL.1005.IRE    Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – õigused

Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada lennueksameid instrumentaallennupädevusmärgete või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete väljaandmiseks ning lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete või instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks.

▼B

FCL.1010.IRE    Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

a)

Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(A)). Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peab olema lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori pädevusmärge ning nad peavad olema lennanud:

(1) 2 000 lennutundi lennukipiloodina ja ning

(2) 450 lennutundi instrumentaallennureeglite järgi, sealhulgas 250 tundi instruktorina.

b)

Kopteri instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(H)). Kopterite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peab olema kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori pädevus ning nad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) olema lennanud 2 000 lennutundi kopteripiloodina ning

(2) olema sooritanud kopteritel vähemalt 300 tundi instrumentaallende, sealhulgas 200 tundi instruktorina.

c)

Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(As)). Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peab olema õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktori pädevusmärge ning nad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) olema lennanud 500 lennutundi õhulaeva piloodina ning

(2) olema sooritanud õhulaevadel vähemalt 100 tundi instrumentaallende, sealhulgas 50 tundi instruktorina.

6.    JAGU

Erinõuded lennuimitaatori kontrollpiloodile – SFE

FCL.1005.SFE    Lennuimitaatori kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A) ja SFE(PL)). Lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloodil on õigus lennu täisimitaatoril (FFS) korraldada:

(1) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavalt vajadusele kas mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

(2) lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui lennuimitaatori kontrollpiloot vastab asjaomase õhusõidukiliigi puhul punkti FCL.1010.IRE nõuetele;

(3) lennueksameid lennuki liinipiloodiloa väljaandmiseks;

(4) lennueksameid teise piloodi loa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot vastab punkti FCL.925 nõuetele;

(5) atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi imitatsioonlennu instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat lennuimitaatori kontrollpiloodina.

b)

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)). Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodil on õigus lennu täisimitaatoril (FFS) korraldada:

(1) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks ning

(2) lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevuste pikendamiseks ja taastamiseks, kui lennuimitaatori kontrollpiloot vastab punkti FCL.1010.IRE alapunkti b nõuetele;

(3) lennueksameid kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks;

(4) lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat lennuimitaatori kontrollpiloodina.

FCL.1010.SFE    Lennuimitaatori kontrollpiloot – eeltingimused

a)

Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A)). Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

►C1  (1) neil peab olema või on olnud lennuki liinipiloodi luba, ◄ klassi- või tüübipädevusmärge ja asjakohase lennukitüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2) nad peavad olema lennatud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel;

(3) lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul peavad olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjaomase tüübi lennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.

b)

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)). Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) neil peab olema kopteri liinipiloodi luba, tüübipädevusmärge ja asjaomase kopteritüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2) nad peavad olema lennanud vähemalt 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel;

(3) lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjakohase tüübi kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.

7.    JAGU

Erinõuded lennuinstruktori kontrollpiloodile – FIE

FCL.1005.FIE    Lennuinstruktori kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)

Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(A)). Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi ühepiloodilennukitel lennukite lennuinstruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori ja tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

b)

Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(H)). Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi ühepiloodikopteritel kopterite lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori ja tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

c)

Õhulaevade, purilennukite või õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(As), (H), (B)). Purilennukite, mootorpurilennukite, õhupallide ja õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi instruktoritunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

FCL.1010.FIE    Lennuinstruktori kontrollpiloot – eeltingimused

a)

Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(A)). Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

kui taotlejad soovivad läbida atesteerimist:

(1) omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2) olema lennanud lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel piloodina 2 000 lennutundi ning

(3) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

b)

Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(H)). Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) neil peab olema selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2) nad peavad olema lennanud 2 000 lennutundi kopteripiloodina;

(3) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

c)

Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(As)). Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad olema õhulaevapiloodina lennanud 500 lennutundi;

(2) olema lennanud vähemalt 20 lennutundi õhulaevade lennuinstruktori tunnistuse taotlejate instruktorina;

(3) omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust.

d)

Purilennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(S)). Purilennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad omama selleks ettenähtud instruktoritunnistust;

(2) olema lennanud lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel piloodina 500 lennutundi;

(3) olema sooritanud:

i) fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega atesteerimisi korraldada soovivate taotlejate puhul kümme lennutundi või 30 starti fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina,

ii) kõigil muudel juhtudel kümme lennutundi või 30 starti instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

e)

Õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(B)). Õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) nad peavad omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2) olema lennanud õhupallipiloodina 350 lennutundi;

(3) olema lennanud vähemalt kümme lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.




1. liide

Teoreetiliste teadmiste arvestamine

▼M4

A.   TEOREETILISTE TEADMISTE ARVESTAMINE PILOODILOA VÄLJAANDMISEL – SIDUSÕPE JA EKSAMINÕUDED

▼B

1.    Kergõhusõidukipiloodi luba, erapiloodiluba, ►C1  õhupalli piloodi luba ja purilennuki piloodi luba ◄

1.1. Kergõhusõiduki piloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.120 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.

▼M4

1.2. Ilma et see piiraks eelmise alapunkti sätete kohaldamist, peab muu õhusõidukiliigi piloodiloa omanik kergõhusõiduki piloodi loa, erapiloodiloa, õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmiseks läbima teooriaõppe ning sooritama vastava taseme teooriaeksami järgmistes valdkondades:

 aerodünaamika alused;

 käitamisprotseduurid;

 lennuki suutlikkusnäitajad planeerimine;

 üldteadmised õhusõidukitest;

 navigeerimine.

▼B

1.3. Erapiloodiloa ja ►C1  õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmisel ◄ loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul täielikult täidetuks nii teooriaõppe nõuded kui ka eksaminõuded.

▼M4

1.4. Ilma et see piiraks alapunkti 1.2 kohaldamist, peab taotleja, kellel on kergpurilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki lisaloaga, kerglennuki piloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga lennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A. alapunkti a alapunktile 2.

▼B

2.    Ametipiloodi luba

2.1. Muu õhusõidukiliigi ametipiloodi luba omav ametipiloodiloa taotleja peab olema läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide ametipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele.

2.2. Taotleja peab asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas osas sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:

021 – üldteadmised õhusõidukitest: ►C1  konstruktsioon ja süsteemid, ◄ elektrisüsteemid, jõuseadmed, avariivarustus;

022 – üldteadmised õhusõidukitest: lennuinstrumendid;

▼C1

032/034 – vastavalt vajadusele lennuki või kopteri suutlikkusnäitajad;

▼B

070 – käitamisprotseduurid ja

080 – aerodünaamika alused.

2.3. Ametipiloodiloa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

 inimvõimed;

 meteoroloogia.

3.    Liinipiloodi luba

3.1. Muu õhusõidukiliigi liinipiloodi luba omav liinipiloodi loa taotleja peab olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis sidusõppe teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide liinipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele.

▼M3

3.2. Taotleja peab asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas osas sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:

021 – üldteadmised õhusõidukitest: konstruktsioon ja süsteemid, elektrisüsteemid, jõuseadmed, avariivarustus;

022 – üldteadmised õhusõidukitest: lennuinstrumendid;

032/034 – vastavalt vajadusele lennuki või kopteri suutlikkusnäitajad;

070 – käitamisprotseduurid ja

080 – aerodünaamika alused.

▼B

3.3. Lennuki liinipiloodi loa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded visuaallennureeglite kohase side kohta.

3.4. Kopteri liinipiloodi loa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud kopteri ametipiloodi loa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

 lennundusõigus;

 visuaallennureeglite kohane (VFR) side;

 instrumentaallennureeglite kohane (VFR) side.

3.5. Lennuki liinipiloodi loa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki instrumentaallennupädevuse jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded instrumentaallennureeglite kohase side kohta.

3.6. Kopteri liinipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärke taotlejal, kes on sooritanud kopteri ametipiloodi loa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

 kopterite aerodünaamika alused;

 instrumentaallennureeglite kohane (VFR) side.

4.    Instrumentaallennupädevus

▼M3

4.1. Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

 inimvõimed;

 meteoroloogia.

▼B

4.2. Kopteri instrumentaallennupädevusmärke taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud kopteri liinipiloodiloa ja visuaallennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, tuleb sooritada eksam järgmistes valdkondades:

 lennundusõigus;

 lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine;

 raadionavigatsioon;

 instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.




2. liide



Keeleoskuse tasemete hindamisskaala – eksperttase, edasijõudnu tase ja kutsetase

Tase

Hääldus

Lauseehitus

Sõnavara

Ladusus

Arusaamine

Suhtlemine

Eksperttase

(6. tase)

Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või keele piirkondlikust variandist, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist.

Valdab võrdselt hästi nii grammatilisi põhistruktuure kui ka keerukamaid konstruktsioone ja lauseehitust.

Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks nii tuntud kui ka tundmatutel teemadel. Sõnavara on idiomaatiline, nüansirikas ja registritundlik.

Võimeline rääkima pikka aega loomulikult ning pingutuseta. Varieerib kõnevoolu stilistilise mõju saavutamiseks, nt mõne mõtte rõhutamiseks.

Kasutab spontaanselt sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu.

Mõistab kõnet ühtviisi hästi paljudes erinevates olukordades ning märkab keelelisi ja kultuurilisi peensusi.

Suudab pingutuseta suhelda peaaegu kõikides olukordades. Mõistab verbaalseid ja mitteverbaalseid märguandeid ja vastab nendele asjakohaselt.

Edasijõudnu tase

(5. tase)

Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või keele piirkondlikust variandist, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist.

Valdab hästi grammatilisi põhistruktuure ning lauseehitust. Püüab moodustada keerukamaid struktuure, kuid mõnikord võib sellega seoses esineda arusaamist takistavaid vigu.

Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel. Oskab lauseid pidevalt ja edukalt ümber sõnastada. Mõnikord kasutab idiomaatilisi väljendeid.

Võimeline rääkima pikka aega ja erilise pingutuseta tuntud teemadel, samas ei tarvitse kasutada kõnevoolu varieerimist stilistilise vahendina. Oskab kasutada sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu.

Mõistab hästi kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel ning reageerib üldjuhul õigesti keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemidele.

Suudab mõista kõne eri variante (nt dialekte ja/või aktsente) või stiile.

Vastused on kiired, asjakohased ja informatiivsed. Suudab rääkija/kuulaja rolle hästi täita.

Kutsetase

(4. tase)

Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on mõjutatud emakeelest või keele piirkondlikust variandist, mis mõnikord takistab arusaamist.

Kasutab põhilisi grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone loominguliselt ja üldiselt õigesti. Võib teha vigu eelkõige ebaharilikes või ootamatutes olukordades, kuid enamasti ei takista need arusaamist.

Sõnavara ulatus ja täpsus on üldjuhul piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel.

Oskab lauseid sageli edukalt ümber sõnastada, kui sõnavara peaks ebaharilike või ootamatute olukordade puhul ebapiisavaks osutuma.

Kasutab rääkides sobivat tempot.

Kohati võib esineda kõne takerdumist, kui sisseharjunud või kinnistunud fraasidest koosnevalt kõnelt minnakse üle spontaansele vestlusele, aga see ei takista tõhusat suhtlemist. Oskab kasutada piiratud hulgal abi-, määr- ja sidesõnu. Täitesõnade kasutamine ei ole häiriv.

Mõistab enamasti õigesti kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, kui vestluskaaslase aktsent või dialekt on rahvusvahelise kogukonna jaoks piisavalt hästi mõistetav.

Keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemide puhul võib kõnest arusaamine olla aeglasem või nõuda selgitava strateegia kasutamist.

Vastused on üldiselt kiired, asjakohased, ja informatiivsed.

Algatab ja hoiab ülal vestlust ka ootamatutes olukordades. Tuleb piisavalt hästi toime ilmsete vääritimõistmiste lahendamisega kontrollküsimuste esitamise ning kinnituste või selgituste abil.

Märkus. 2. liite algne tekst on üle viidud nõuete täitmise vastuvõetavatesse viisidesse, vt ka selgitavat märkust.




3. liide

Ametipiloodiloa ja liinipiloodiloa väljaandmise koolituskursused

1. Käesolevas liites kirjeldatakse erinevate koolituskursusetüüpide nõudeid instrumentaallennupädevusmärkega ja instrumentaallennupädevusmärketa ametipiloodi- ja liinipiloodilubade väljaandmiseks.

2. Taotleja, kes soovib koolituskursuse kestel üle minna muusse sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni, peab pädevalt asutuselt tellima nõutava jätkukoolituse ametliku hinnangu.

A.    Liinipiloodi integreeritud kursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki liinipiloodi (ATP(A)) integreeritud koolituskursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis mitmepiloodilennukite teise piloodina ning omandada lennuki ametipiloodi loa koos instrumentaallennupädevusmärkega (CPL(A)/IR).

2. Lennuki liinipiloodi integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujal arvestatakse lennukogemusena 50 % enne kursust lennatud lennutundidest, kokku kuni 40 tundi või lennukite öölennupädevuse olemasolu korral kuni 45 tundi, millest kuni 20 tundi võib arvestada instruktoriga lennuõppeajana.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet lennuki liinipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel;

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet ning

c) lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodilennukites.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa lennuki liinipiloodi kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki liinipiloodi teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 750 tundi.

7. Lennumeeskonna koostöökursuse teooriaõppe ja harjutuste maht peab olema vähemalt 25 tundi.

TEOORIAEKSAM

8. Taotleja peab tõendama liinilennuki piloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

9. Lennuõppe (see ei hõlma tüübipädevusõpet) ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 195 tundi, millest kuni 55 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 195 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 95 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni 55 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

▼C2

b) lendama 70 lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab visuaallennureeglite järgi toimuvat lennuaega ja instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;

▼B

c) lendama 50 tundi kaptenina marsruutlendudel, mis muu hulgas hõlmab üht visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

d) sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist ning

e) koguma 115 tundi instrumentaalaega, mis hõlmab vähemalt järgmist:

▼C2

(1) 20 tundi lendamist piloodiõpilasena kapteni kohustes;

▼B

(2) 15 tundi lennumeeskonna koostööd, milleks võib kasutada lennu täisimitaatorit (FFS) või II taseme lennuimitaatorit (FNPT II);

(3) 50 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni:

i) 25 tundi maapealset instrumentaalaega I taseme lennuimitaatoril või

ii) 40 tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2) või lennu täisimitaatoril (FFS), sealhulgas kuni kümme tundi I taseme lennuimitaatoril (FNPT I).

Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;

f) viis tundi lennuaega lennukil, millel on sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

LENNUEKSAM

10. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja lennuki ametipiloodi loa lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil ning instrumentaallennupädevuse lennueksami mitme mootoriga lennukil.

B.    Liinipiloodi moodulkursus – lennukid

1. Liinilennuki piloodiloa taotlejad, kes läbivad teooriaõppe moodulkursuse raames, peavad tegema järgmist:

a) omama vähemalt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi luba ning

läbima vähemalt järgmises mahus teooriaõpet:

(1) lennuki erapiloodi loa omanikest taotlejad: 650 tundi;

(2) lennuki ametipiloodi loa omanikest taotlejad: 400 tundi;

(3) lennuki instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 500 tundi;

(4) lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 250 tundi.

Teooriaõpe peab olema läbitud enne lennuki liinipiloodi eksami sooritamist.

C.    Instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa integreeritud kursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse (CPL(A)/IR(A)) integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis ühe või mitme mootoriga ühepiloodilennuki piloodina ning omandada lennuki ametipiloodi luba koos instrumentaallennupädevusmärkega (CPL(A)/IR).

2. Lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujal arvestatakse lennukogemusena 50 % enne kursust lennatud lennutundidest, kokku kuni 40 tundi või lennukite öölennupädevuse olemasolu korral kuni 45 tundi, millest kuni 20 tundi võib arvestada instruktoriga lennuõppeajana.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärke saamiseks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 500 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe (see ei hõlma tüübipädevusõpet) ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 180 tundi, millest kuni 40 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 180 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 80 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni 40 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

▼C2

b) lendama 70 lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab visuaallennureeglite ja instrumentaallennureeglite kohast lennuaega, mida võib lennata piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;

▼B

c) lendama 50 tundi kaptenina marsruutlendudel, mis muu hulgas hõlmab üht visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

d) sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist ning

e) koguma 100 tundi instrumentaalaega, sealhulgas vähemalt:

▼C2

(1) 20 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes ning

▼B

(2) 50 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni:

i) 25 tundi maapealset instrumentaalaega I taseme lennuimitaatoril või

ii) 40 tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2) või lennu täisimitaatoril (FFS), sealhulgas kuni kümme tundi I taseme lennuimitaatoril.

Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril kogutud tunde ei arvestata;

f) viis tundi lennuaega lennukil, millel on sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

LENNUEKSAMID

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja lennuki ametipiloodi loa lennueksami ja instrumentaallennupädevuse lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil.

D.    Ametipiloodiloa integreeritud kursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki ametipiloodi loa integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud neile lennuki ametipiloodiloa (CPL(A)) väljaandmiseks.

2. Lennuki ametipiloodi loa integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujal arvestatakse lennukogemusena 50 % enne kursust lennatud lennutundidest, kokku kuni 40 tundi või lennukite öölennupädevuse olemasolu korral kuni 45 tundi, millest kuni 20 tundi võib arvestada instruktoriga lennuõppeajana.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa lennuki ametipiloodi loa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki ametipiloodi loa teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 350 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama lennuki ametipiloodi loaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe (see ei hõlma tüübipädevusõpet) ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 150 tundi, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 150 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 80 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

b) lendama 70 tundi kaptenistaažöörina;

c) lendama 20 tundi kaptenina marsruutlendudel, mis muu hulgas hõlmab üht visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

d) sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist;

e) kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2), II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;

f) lendama viis tundi lennukil, millel on sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

LENNUEKSAM

9. Pärast lennuõppe läbimist teeb taotleja lennuki ametipiloodi loa lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil.

E.    Ametipiloodiloa moodulkursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursuse eesmärk on õpetada lennuki erapiloodi loa omanikele oskusi, mis on vajalikud neile lennuki ametipiloodiloa (CPL(A)) väljaandmiseks.

2. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursusel osalemiseks peab taotlejal olema Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi luba.

3. Enne lennuõppe alustamist peab taotleja vastama järgmisele nõuetele:

a) ta peab olema lennanud 150 lennutundi;

b) olema täitnud H alajao kohased mitme mootoriga lennukite klassi- või tüübipädevusmärke väljaandmise eeltingimused, kui lennueksamil kasutatakse mitme mootoriga lennukit.

4. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursust läbida sooviv taotleja peab kõik lennuõppe etapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames. Teooriaõppe võib läbida üksnes teooriaõpet pakkuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 250 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama lennuki ametipiloodi loaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Instrumentaallennupädevuseta taotlejatele tuleb anda vähemalt 25 tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab kümmet tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I või II), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2) või lennu täisimitaatoril (FFS).

9. Nende taotlejate puhul, kes omavad kehtivat lennuki instrumentaallennupädevusmärget, loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe täies ulatuses läbituks. Nende taotlejate puhul, kes omavad kehtivat kopteri instrumentaallennupädevusmärget, arvestatakse kuni viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet, kusjuures vähemalt viis tundi instrumentaallennuõpet tuleb teha lennukil. Taotlejatel, kellel on instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi.

10.

 

a) Kehtiva instrumentaallennupädevusmärkega taotlejatele tuleb anda vähemalt 15 tundi instruktoriga visuaallennuõpet.

b) Lennukite öölennupädevuseta taotlejatele tuleb lisaks anda vähemalt viis tundi öölennuõpet, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist.

11. Vähemalt viis tundi lennuõpet tuleb läbi viia lennukil, millel on sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

KOGEMUSED

12. Lennuki ametipiloodi loa taotleja peab olema lennanud vähemalt 200 lennutundi, sealhulgas vähemalt:

a) 100 tundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab 20 tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas ühte visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

b) sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist ning

c) kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I, FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;

▼M3

d) kuus lennutundi tuleb lennata mitme mootoriga lennukitel, kui lennueksamil kasutatakse mitme mootoriga lennukit.

▼B

e) Muudes õhusõidukiliikides kaptenina lennatud lennutunde võib nimetatud 200 lennutunnina arvestada järgmiselt:

i) 30 tundi kopteritega, kui taotlejal on kopteri erapiloodi luba, või

ii) 100 tundi kopteritega, kui taotlejal on kopteri ametipiloodi luba, või

iii) 30 tundi purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, või

iv) 30 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva erapiloodi luba, või

v) 60 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva ametipiloodi luba.

LENNUEKSAM

13. Pärast lennuõppe läbimist ja nõutavate kogemuste omandamist täitmist teeb taotleja lennuki ametipiloodiloa lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil.

F.    Instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi (ATP(H)/IR) integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis mitme mootoriga mitmepiloodikopterite teise piloodina ning omandada kopteri ametipiloodi luba koos instrumentaallennupädevusmärkega (CPL(H)/IR).

2. Instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodi loa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet liinikopteri piloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet ning

c) lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodikopterites.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 750 tundi.

7. Lennumeeskonna koostöökursuse teooriaõppe ja harjutuste maht peab olema vähemalt 25 tundi.

TEOORIAEKSAM

8. Taotleja peab tõendama liinikopteri piloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

9. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 195 tundi. Kõnealuse 195 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 140 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

(1) 75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

i) 30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

ii) 25 tundi 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või

iii) 20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

iv) 20 tundi lennukil või fikseeritud jõuallikaga purilennukil;

(2) 50 tundi instrumentaallennuõpet, mis võib sisaldada:

i) kuni 20 tundi kopterilennu täisimitaatoril (FFS), 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

ii) kümme tundi vähemalt kopterite 1. taseme lennuimitaatoril (FNPT 1) või lennukil;

(3) 15 tundi lennumeeskonna koostööd, milleks võib kasutada kopterilennu täisimitaatorit (FFS) või kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2,3 MCC) või II/III taseme lennuimitaatorit (FNPT II/III MCC), millel on lennumeeskonna koostöö funktsioonid.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav kopterilennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis kopterite II/III taseme lennuimitaatorite puhul (FNPT II/III);

►C2  b) 55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

▼C2

c) 50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

▼B

d) viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

e) 50 tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas:

i) kümme tundi instrumentaallennu algõpet ja

ii) 40 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt kümme tundi mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga kopteritel.

LENNUEKSAMID

10. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodi loa lennueksami mitme mootoriga kopteril ja instrumentaallennupädevuse lennueksami instrumentaallennusertifikaadiga mitme mootoriga kopteril ning täidab lennumeeskonna koostöökoolituse nõuded.

G.    Liinipiloodi integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Liinikopteripiloodi integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis mitme mootoriga mitmepiloodikopterite teise piloodina visuaallendudel ning omandada kopteri ametipiloodi luba CPL(H).

2. Liinikopteripiloodi integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodiloa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet kopteri liinipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel;

b) visuaal- ja instrumentaallennu algõpet ning

c) lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodikopterites.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa liinikopteripiloodi kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Liinikopteripiloodi teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 650 tundi.

7. Lennumeeskonna koostöökursuse teooriaõppe ja harjutuste maht peab olema vähemalt 20 tundi.

TEOORIAEKSAM

8. Taotleja peab tõendama liinikopteripiloodile antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

9. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 150 tundi. Kõnealuse 150 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 95 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

(2) 25 tundi kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või

(3) 20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) 20 tundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennukil;

ii) kümme tundi instrumentaallennu algõpet võib sisaldada viis tundi vähemalt kopterite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil;

iii) kümme tundi lennumeeskonna koostöökoolitust, milleks võib kasutada kopterilennu täisimitaatorit (FFS), kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2,3 MCC) või kopterite II või III taseme lennuimitaatorit (FNPT II/III MCC), millel on lennumeeskonna koostöö funktsioonid.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav kopterilennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis kopterite II/III taseme lennuimitaatorite (FNPT II/III) puhul;

►C2  b) 55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

▼C2

c) 50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

▼B

d) viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist.

LENNUEKSAMID

10. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodi loa lennueksami mitme mootoriga kopteril ning täidab lennumeeskonna koostöö nõuded.

H.    Liinipiloodi moodulkursus – kopterid

1. Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes läbivad teooriaõppe moodulkursuse, peab olema vähemalt kopteri erapiloodi luba ning nad peavad läbima 18 kuu jooksul õppe vähemalt järgmises mahus:

a) Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa omanikest taotlejad: 550 tundi;

b) kopteri ametipiloodiloa omanikest taotlejad: 300 tundi.

2. Nendel kopteri liinipiloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kes läbivad teooriaõppe moodulkursuse, peab olema vähemalt kopteri erapiloodi luba ning nad peavad läbima õppe vähemalt järgmises mahus:

a) kopteri erapiloodi loa omanikest taotlejad: 650 tundi;

b) kopteri ametipiloodiloa omanikest taotlejad: 400 tundi;

c) kopteri instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 500 tundi;

d) kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 250 tundi.

I.    Instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad piloteerida ühe piloodiga mitme mootoriga koptereid ning omandada ametipiloodiloa koos instrumentaallennupädevusega (CPL(H)/IR) mitme mootoriga kopterite jaoks.

2. Kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodi loa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärke ning mitme mootoriga kopterite esmase tüübipädevusmärke jaoks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 500 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama kopteri ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 180 tundi. Kõnealuse 180 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 125 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

(2) 25 tundi kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või

(3) 20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) 20 tundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennukil;

ii) 50 tundi instrumentaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) kuni 20 tundi kopterilennu täisimitaatoril (FFS), 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II, III) või

(2) kümme tundi vähemalt kopterite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav lennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis II/III taseme lennuimitaatorite (FNPT II/III) puhul;

►C2  b) 55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

c) kümme tundi instruktoriga marsruutlende;

d) kümme tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas ühe visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

e) viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

f) 50 tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas:

i) kümme tundi instrumentaallennu algõpet ning

ii) 40 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt kümme tundi mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga kopteritel.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodiloa lennueksami ühe või mitme mootoriga kopteril ning instrumentaallennupädevuse lennueksami mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga kopteril.

J.    Ametipiloodiloa integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Kopteri ametipiloodiloa integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud neile kopteri ametipiloodiloa (CPL(H)) väljaandmiseks.

2. Kopteri ametipiloodiloa integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodi loa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet lennuki ametipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa kopteri ametipiloodiloa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 350 tundi ning erapiloodi loa omanikest taotlejatele 200 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama kopteri ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 135 tundi, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 135 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 85 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) kuni 75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

(2) 25 tundi kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või

(3) 20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) 20 tundi lennukil või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

ii) kuni kümme tundi instrumentaallennu algõpet, mis võib sisaldada viis tundi vähemalt kopterite I taseme lennuimitaatoril või lennukil.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav lennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis II/III taseme lennuimitaatorite (FNPT II/III) puhul;

►C2  b) lendama 50 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 35 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

c) kümme tundi instruktoriga marsruutlende;

d) kümme tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas ühe visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

e) viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

f) kümme tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas vähemalt viis tundi kopteritel.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodi loa lennueksami.

K.    Ametipiloodi loa moodulkursus – kopterid

ÜLDIST

1. Kopteri ametipiloodi loa moodulkursuse eesmärk on õpetada kopteri erapiloodi loa omanikele oskusi, mis on vajalikud neile kopteri ametipiloodiloa (CPL(H)) väljaandmiseks.

2. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursusel osalemiseks peab taotlejal olema Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi luba.

3. Enne lennuõppe alustamist peab taotleja:

▼M3

a) olema lennanud piloodina kopteritel vähemalt 155 lennutundi, sealhulgas 50 tundi kaptenina, millest kümme tundi peab olema lennatud marsruutlendudel. Muudes õhusõidukiliikides kaptenina lennatud lennutunde võib nimetatud 155 lennutunnina arvestada K jao punkti 11 kohaselt;

▼B

b) olema täitnud punktide FCL.725 ja FCL.720.H nõuded, kui lennueksamiks kasutatakse mitme mootoriga kopterit.

4. Kopteri ametipiloodiloa moodulkursust läbida sooviv taotleja peab kõik lennuõppe etapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames. Teooriaõppe võib läbida üksnes teooriaõpet pakkuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet kopteri ametipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 250 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama kopteri ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Instrumentaallennupädevuseta taotlejatele tuleb anda vähemalt 30 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

a) 20 tundi visuaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi kopterilennu täisimitaatoril (FFS) või kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II, III) ning

b) kümme tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi vähemalt kopterite 1. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 1), I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

9. Kehtiva kopteri instrumentaallennupädevusega taotlejate puhul loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe täies ulatuses läbituks. Need taotlejad, kes omavad kehtivat lennuki instrumentaallennupädevusmärget, peavad läbima vähemalt viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet kopteritel.

10. Kopterite öölennupädevusmärget mitte omavatele taotlejatele tuleb lisaks anda vähemalt viis tundi öölennuõpet, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist.

KOGEMUS

11. Kopteri ametipiloodi loa taotleja peab olema lennanud vähemalt 185 lennutundi, sealhulgas 50 tundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümme tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

Muudes õhusõidukiliikides kaptenina lennatud lennutunde võib nimetatud 185 lennutunnina arvestada järgmiselt:

a) 20 tundi lennukitega, kui taotlejal on lennuki erapiloodi luba, või

b) 50 tundi lennukitega, kui taotlejal on lennuki ametipiloodi luba, või

c) kümme tundi purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, või

d) 20 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva erapiloodi luba, või

e) 50 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva ametipiloodi luba.

LENNUEKSAM

12. Pärast vastava lennuõppe läbimist ja vajalike kogemuste omandamist teeb taotleja kopteri ametipiloodiloa lennueksami.

L.    Instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa integreeritud kursus – õhulaevad

ÜLDIST

1. Õhulaeva ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud õhulaevade piloteerimiseks ning instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa (CPL(As)/IR) omandamiseks.

2. Õhulaeva ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud õhulaeva erapiloodi loa, lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Õhulaeva, lennuki või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujate puhul arvestatakse kogemusi kuni järgmises ulatuses:

a) kümme tundi, millest kuni viis tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 15 tundi, millest kuni seitse tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on õhulaevade öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet õhulaeva ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärke ning õhulaevade esmase tüübipädevusmärke jaoks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa õhulaeva ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevuse kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Õhulaeva ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 500 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama õhulaeva ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 80 tundi. Kõnealuse 80 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 60 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 30 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 12 tundi õhulaevalennu täisimitaatoril (FFS) või

(2) kümme tundi õhulaevalennu lennuelementide imitaatoril (FTD) või

(3) kaheksa tundi õhulaevade II või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) kaheksa tundi lennukil, kopteril või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

ii) 30 tundi instrumentaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) kuni 12 tundi õhulaevalennu täisimitaatoril (FFS) või lennuelementide imitaatoril (FTD) või II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(2) kuus tundi vähemalt õhulaevade 1. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 1) või I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

Kui lennuõppeks kasutatav õhulaev ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav lennu täisimitaator (FFS), võib õpet sellel arvestada üksnes kaheksa tundi;

►C2  b) lendama 20 tundi kaptenina, sealhulgas kuni viis tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

c) viis tundi marsruutlende kaptenina, sealhulgas visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 90 km (50 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

d) viis tundi öölende õhulaevadel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lende, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

e) 30 tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas:

i) kümme tundi instrumentaallennu algõpet ning

ii) 20 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt kümme tundi mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga õhulaeval.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja õhulaeva ametipiloodiloa lennueksami ühe või mitme mootoriga õhulaeval ning instrumentaallennupädevuse lennueksami mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga õhulaeval.

M.    Ametipiloodiloa integreeritud kursus – õhulaevad

ÜLDIST

1. Õhulaeva ametipiloodiloa integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud õhulaeva ametipiloodiloa (CPL(As)) väljaandmiseks.

2. Õhulaeva ametipiloodiloa integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud õhulaeva erapiloodi loa, lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Õhulaeva, lennuki või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujate puhul arvestatakse kogemusi kuni:

a) kümme tundi, millest kuni viis tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 15 tundi, millest kuni seitse tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on õhulaevade öölennupädevusmärge.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet õhulaeva ametipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa õhulaeva ametipiloodiloa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Õhulaeva ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 350 tundi ning erapiloodiloa omanikest taotlejatele 200 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama õhulaeva ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 50 tundi, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 50 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) läbima 30 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

b) lendama 20 tundi kaptenistaažöörina;

c) sooritama viis tundi instruktoriga marsruutlende;

d) sooritama viis tundi marsruutlende kaptenina, sealhulgas visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 90 km (50 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

e) sooritama viis tundi öölende õhulaevadel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lende, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

f) kümme tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt viis tundi õhulaeval.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja õhulaeva ametipiloodiloa lennueksami.

N.    Ametipiloodiloa moodulkursus – õhulaevad

ÜLDIST

1. Õhulaeva ametipiloodi loa moodulkursuse eesmärk on õpetada õhulaeva erapiloodi loa omanikele oskusi, mis on vajalikud neile õhulaeva ametipiloodiloa (CPL(As)) väljaandmiseks.

2. Õhulaeva ametipiloodi loa moodulkursusel osalemiseks peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:

a) ta peab omama vähemalt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt ►C1  välja antud õhulaeva erapiloodi luba ja ◄

b) olema lennanud piloodina õhulaevadel vähemalt 200 lennutundi, sealhulgas 100 tundi kaptenina, millest 50 tundi peab olema kogutud marsruutlendudel.

3. Õhulaeva ametipiloodiloa moodulkursust läbida sooviv taotleja peab kõik lennuõppe etapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames. Teooriaõppe võib läbida üksnes teooriaõpet pakkuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet õhulaeva ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutaval tasemel ning

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

5. Õhulaeva ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 250 tundi.

TEOORIAEKSAM

6. Taotleja peab tõendama õhulaeva ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

7. Instrumentaallennupädevuseta taotlejatele tuleb anda vähemalt 20 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

kümme tundi visuaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi õhulaevalennu täisimitaatoril (FFS) või 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II, III), ning

kümme tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi vähemalt õhulaevade 1. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 1) või I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

8. Nende taotlejate puhul, kes omavad õhulaeva instrumentaallennupädevusmärget, loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe täies ulatuses läbituks. Muu õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusega taotlejad peavad läbima vähemalt viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet õhulaevadel.

9. Õhulaevade öölennupädevuseta taotlejatele tuleb lisaks anda vähemalt viis tundi öölennuõpet, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist.

KOGEMUS

10. Õhulaeva ametipiloodiloa taotleja peab olema lennanud õhulaevadel vähemalt 250 lennutundi, sealhulgas 125 tundi kaptenina, mis muu hulgas sisaldab 50 tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 90 km (50 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumine sihtlennuväljal.

Muudes õhusõidukiliikides kaptenina lennatud lennutunde võib nimetatud 185 lennutunnina arvestada järgmiselt:

a) 30 tundi lennukil või kopteril, kui taotlejal on vastavalt kas lennukite või kopteri erapiloodi luba, või

b) 60 tundi lennukil või kopteril, kui taotlejal on vastavalt kas lennukite või kopteri ametipiloodi luba, või

c) kümme tundi purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või

d) kümme tundi õhupallidel.

LENNUEKSAM

11. Pärast vastava lennuõppe läbimist ja vajalike kogemuste omandamist teeb taotleja õhulaeva ametipiloodiloa lennueksami.




4. liide

Ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutav lennueksam

A.    Üldist

1. Ametipiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe eksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübiga.

2.  ►C1  Taotleja peab läbima lennueksami kõik asjakohased osad. ◄ Kui osa mis tahes punkti sooritus ebaõnnestub, loetakse kogu osa sooritus ebaõnnestunuks. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Kui üksnes ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja uuesti sooritama vaid selle osa. Kui korduseksamil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Lennueksami kõik asjakohased osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki asjakohaseid osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

3. Lennueksamil läbikukkumise korral võidakse nõuda õppe jätkamist. Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi.

EKSAMI LÄBIVIIMINE

4. Kui taotleja otsustab lennueksami katkestada põhjustel, mida kontrollpiloot ei pea piisavateks, peab taotleja kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida kontrollpiloot peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad.

5. Kontrollpiloot võib eksami käigus nõuda, et ►C1  taotleja kordaks üks kord mis tahes manöövrit või toimingut. ◄ Kontrollpiloot võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotleja lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti.

6. Taotleja peab õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita kapteni ülesandeid, ning lähtuma eksami sooritamisel eeldusest, et meeskonnas teisi liikmeid ei ole. Vastutus lennu eest määratakse siseriiklike õigusaktide kohaselt.

7. Taotleja peab kontrollpiloodile näitama, mida ta parajasti kontrollib ►C1  ja mis ülesandeid täidab, kaasa arvatud raadioseadmete kutsungid. ◄ Kontrollimine toimub vastavalt selle õhusõiduki kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse. Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peab taotleja määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotleja peab välja arvutama stardi, ►C1  lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule ◄ või lennukäsiraamatule.

8. Kontrollpiloot ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks.

B.    ►C1  Ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami sisu – lennukid  ◄

1. Lennueksamil kasutatav lennuk peab vastama õppelennuki nõuetele ning sellel peab olema vastavalt sertifikaadile vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

2. Lennumarsruudi valib kontrollpiloot ning ►C1  sihtkohaks peab olema kontrollitav lennuväli. ◄ Taotleja vastutab lennu planeerimise eest ning peab tagama lennuks vajaliku varustuse ja dokumentide olemasolu pardal. Lend peab kestma vähemalt 90 minutit.

3. Taotleja peab tõendama oskust:

a) piloteerida lennukit selle võimaluste piires;

b) sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) rakendada aeronautikateadmisi ning

e) säilitada kogu aeg lennuki selline juhitavus, et ei tekiks tõsist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus

normaallennul

±100 jalga

imiteeritud mootoririkkega

±150 jalga

Teekonnajoonel püsimine raadio abil

±5°

Kursil püsimine

normaallennul

±10°

imiteeritud mootoririkkega

±15°

Kiirus

stardi ja lähenemise ajal

±5 sõlme

kõigil muudel lennurežiimidel

±10 sõlme

EKSAMI SISU

5. Jaotise 2 punktis c ja punkti e alapunktis iv ning jaotistes 5 ja 6 nimetatud tegevused võib olla sooritatud II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS).

Lennuki kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, lennuki juhtimist visuaalsete orientiiride järgi, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure ning ohu- ja veahalduse põhimõtteid kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.



1. OSA —  LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

a

Lennueelne tegevus, sealhulgas:

lennu planeerimine, dokumentatsioon, massi ja tsentreeringu määramine, ilmaga tutvumine, NOTAM-teated

b

Lennuki ülevaatus ja lennukorda seadmine

c

Ruleerimine ja start

d

►C1  Suutlikkusnäitajate arvestamine ja kohandamine ◄

e

Lennuväljal ja lennuväljaringil tegutsemine

f

Väljumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kokkupõrke vältimine (ringvaatlus)

g

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA —  ÜLDTEGEVUS LENNUL

a

Lennuki juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, sealhulgas otse- ja horisontaallennul, tõusul ja laskumisel, ringvaatlus

b

Lend kriitiliselt väikese õhkkiirusega, sealhulgas algava ja täieliku varisemise äratundmine ja sellest väljatulek

c

Pöörangud, sealhulgas pöörangud maandumiskonfiguratsioonis. Sügavad 45° kallakuga pöörangud

d

Lend kriitiliselt suure õhkkiirusega, sealhulgas sügavate spiraalide äratundmine ja neist väljatulek

e

Lend üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:

i)  horisontaallend, reisikonfiguratsioon, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse kontrollimine

ii)  10°–30° kallakuga pöörangud tõusul ja laskumisel

iii)  ebaharilikest asenditest väljatulek

iv)  piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

f

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3. OSA —  PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Lennuki juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, sealhulgas reisikonfiguratsioonis,lennukauguse/kütuse arvestamine

b

Orienteerimine, kaardi lugemine

c

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine, ringvaatlus

d

Kõrgusmõõturi seadmine. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu hindamine, teekonnajoonelt kõrvalekaldumise hindamine ja õige teekonnajoone taastamine

f

Ilmatingimuste jälgimine, suundumuste/muudatuste hindamine, ümberminekute/tagasipöördumiste planeerimine

g

Teekonnajoonel püsimine ja asukoha määramine (NDB või VOR), navigatsiooniseadmete tunnistamine (instrumentaallennul). Marsruudi valik varulennuväljale suundumiseks (visuaallennul)

4. OSA —  LÄHENEMIS- JA MAANDUMISPROTSEDUURID

a

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kontrollid, ringvaatlus

b

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

c

Väikeselt kõrguselt kordusringile minek

d

Maandumine normaaltingimustes, külgtuulega maandumine (sobivate tingimuste korral)

e

Maandumine lühikesele rajale

f

Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul (üksnes ühe mootoriga lennukitel)

g

Maandumine tagatiibu kasutamata

h

Lennujärgsed toimingud

5. OSA —  PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS

Selle osa võib ühendada osadega 1–4.

a

Stardijärgse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel), tegutsemine tulekahju korral

b

Seadmete rikked

sealhulgas teliku väljalaskmine varusüsteemist, elektri- ja pidurisüsteemi rike

c

Sundmaandamine (imiteeritud)

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Suulised küsimused

6. OSA —  LEND IMITEERITUD ASÜMMEETRILISE TÕMBEGA NING VASTAVA KLASSI JA TÜÜBIGA SEOTUD ASPEKTID

Selle osa võib ühendada osadega 1–5.

a

Stardiaegse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel, kui seda ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS)

b

Lähenemine asümmeetrilise tõmbejõuga ja kordusringile minek

c

Lähenemine asümmeetrilise tõmbejõuga ja täieliku peatumisega maandumine

d

Mootori seiskamine ja taaskäivitamine

e

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid, lennumeisterlikkus

f

Kontrollpiloodi äranägemisel – klassi- või tüübipädevuse lennueksami asjakohased küsimused vastavalt vajadusele:

i)  lennuki süsteemid, sealhulgas autopiloodi kasutamine

ii)  hermetiseerimissüsteemi kasutamine

iii)  jääeemaldus- ja jäätumisvastaste süsteemide kasutamine

g

Suulised küsimused

C.    Ametipiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami sisu – kopterid

1. Lennueksamil kasutatav kopter peab vastama õppekopteri nõuetele.

2. Lennuala ja -marsruudi valib kontrollpiloot ning kõik madal- ja ripplennu ülesanded tuleb korraldada sertifitseeritud lennuväljal/väljakul. 3. jaotises nimetatud marsruudid võivad lõppeda lähtelennuväljal või muul lennuväljal ning ►C1  üks sihtkohtadest peab olema kontrollitav lennuväli. ◄ Lennueksami võib läbi viia kahe lennuga. Lennu või lendude kogukestus peab olema vähemalt 90 minutit.

3. Taotleja peab tõendama oskust:

a) piloteerida kopterit selle võimaluste piires;

b) sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) rakendada aeronautikateadmisi ning

e) säilitada kogu aeg kopteri selline juhitavus, et ei tekiks olulist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava kopteri juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus

normaallennul

±100 jalga

suure rikke imiteerimisel

±150 jalga

Teekonnajoonel püsimine raadio abil

±10°

Kursil püsimine

normaallennul

±10°

suure rikke imiteerimisel

±15°

Kiirus

mitme mootoriga stardi ja lähenemise ajal

±5 sõlme

kõigil muudel lennurežiimidel

±10 sõlme

Pinnatriiv

pinnaefektiga rippumisel

±3 jalga

maandumisel külg- ja tahaliikumiseta

EKSAMI SISU

5. 4. osa punkte võib korraldada kopterite lennuimitaatoril või lennu täisimitaatoril (FFS). Kopterite kontroll-lehtede kasutamise, lennumeisterlikkuse, kopteri juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, jäätumisvastaste protseduuride ning ohu- ja veahalduse põhimõtetega seotud nõudeid kohaldatakse kõikides jaotistes.



1. OSA —  LENNUEELSED/LENNUJÄRGSED KONTROLLID JA PROTSEDUURID

a

Teadmised kopterist (nt tehniline pardapäevik, kütus, mass ja tsentreering, kopteri tehnilised võimalused), lennu planeerimine, dokumenteerimine, NOTAM-teated, ilm

b

Lennueelne ülevaatus/tegevus, osade asukoht ja otstarve

c

Kabiini kontroll, käivitusprotseduur

d

Side- ja navigatsiooniseadmete kontroll, sageduste valimine ja seadmine

e

Stardieelsed protseduurid, raadiosideprotseduurid, side lennujuhtimisüksusega ja korralduste täitmine

f

Parkimine, väljalülitamine ja lennujärgsed protseduurid

2. OSA —  RIPPUMISMANÖÖVRID, KEERUKAD JUHTIMISVÕTTED JA PIIRATUD ALAD

a

Start ja maandumine (õhkutõus ja maandamine)

b

Ruleerimine, õhusruleerimine

c

Ripplend vastu-, külg- ja taganttuulega

d

Pöörangud paigal rippudes, 360° vasakule ja paremale (kohtpöörangud)

e

Rippumismanöövrid edasi-, külg- ja tagasisuunas

f

Imiteeritud mootoririke rippumisel

g

Kiired peatumised vastu- ja allatuult

h

Maandumine ja startimine kallakule/kallakult ja ettevalmistamata väljakule/ettevalmistamata väljakult

i

Startimised (erinevad profiilid)

j

Startimine külgtuulega, allatuult (kui võimalik)

k

Startimine maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud)

l

Lähenemised (erinevad profiilid)

m

Startimine ja maandumine piiratud võimsusega

n

Autorotatsioonid (kontrollpiloot valib kaks punkti põhialuste, tegevusraadiuse, väikese kiiruse ja 360° pöörangute osadest)

o

Autorotatsiooniga maandumine

p

Sundmaandumise harjutamine mootori sisselülitamise ja võimsuse taastamisega

q

►C1  Mootori võimsuse kontrollimine, ◄ kontrollivõtted, lähenemise ja väljumise tehnikad

3. OSA —  NAVIGEERIMINE — PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Navigeerimine ja orienteerimine erinevatel kõrgustel merepinnast/maapinnast, kaardi lugemine

b

Kõrguse (merepinnast/maapinnast), kiiruse, kursi hoidmine, õhuruumi vaatlemine, kõrgusemõõturi seadmine

c

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, ►C1  kütusekulu hindamine, kestvus, saabumisaja arvutamine, ◄ teekonnajoonelt kõrvalekaldumise hindamine ja õige teekonnajoone taastamine, mõõteriistade jälgimine

d

Ilmastikutingimuste jälgimine, ümberminekute/tagasipöördumise planeerimine

e

Teekonnajoonel püsimine ja asukoha määramine (NDB või VOR), navigatsiooniseadmete tunnistamine

f

Side lennujuhtimisüksusega, eeskirjade täitmine jne

4. OSA —  PROTSEDUURID JA MANÖÖVRID ÜKSNES MÕÕTERIISTADE NÄITUDE JÄRGI LENDAMISEL

a

Horisontaallend, kursi, kõrguse (merepinnast/maapinnast) ja kiiruse kontrollimine

b

1. astme pöörangud määratud kurssidele, 180°–360° vasakule ja paremale

c

Tõus ja laskumine, sealhulgas 1. astme pöörangud määratud kurssidele

d

Ebaharilikest asenditest väljatulek

e

30° kallakuga pöörangud kuni 90° vasakule ja paremale

5. OSA —  PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS (VAJADUSEL IMITEERITUD)

Märkus 1.  Kui eksam viiakse läbi mitme mootoriga kopteril, peab eksam muu hulgas sisaldama imiteeritud mootoririkke harjutust koos lähenemise ja maandumisega ühe töötava mootoriga.

Märkus 2.  Kontrollpiloot valib neli punkti alljärgnevast:

a

Häired mootori töös, ►C1  sealhulgas pööreteregulaatori rike, ◄ karburaatori/mootori jäätumine, õlisüsteemi häired, kui on asjakohane

b

Kütusesüsteemi häired

c

Elektrisüsteemi häired

d

Hüdraulikasüsteemi häired, sealhulgas lähenemine ja maandumine hüdraulikata, kui on asjakohane

e

Peatiiviku ja/või pöörlemisvastase süsteemi häire (lennu täisimitaatoril või üksnes selleteemaline vestlus)

f

Tegutsemine tulekahju korral, sealhulgas suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine, kui on asjakohane

g

Muud ebahariliku või hädaolukorra protseduurid vastavalt lennukäsiraamatutele, ka mitme mootoriga kopteritel:

Imiteeritud mootoririke startimisel:

stardist loobumine otsusepunktis (TDP) või enne seda või ohutu sundmaandumine stardi kriitilises punktis (DPATO) või enne seda; vahetult pärast otsusepunkti või kriitilist punkti.

Maandumine imiteeritud mootoririkkega:

maandumine või kordusringile minek enne maandumise otsusepunkti (LDP) või maandumise kriitilist punkti (DPBL);

pärast maandumise otsusepunkti (LDP) tekkinud mootoririkkega või ohutu sundmaandumine pärast maandumise kriitilist punkti (DPBL).

D.    Ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami sisu – õhulaevad

1. Lennueksamil kasutatav õhulaev peab vastama õppeõhulaeva nõuetele.

2. Lennuala ja -marsruudi valib kontrollpiloot. 3. jaotises nimetatud marsruudid võivad lõppeda lähtelennuväljal või muul lennuväljal ning ►C1  üks sihtkohtadest peab olema kontrollitav lennuväli. ◄ Lennueksami võib läbi viia kahe lennuga. Lennu või lendude kogukestus peab olema vähemalt 60 minutit.

3. Taotleja peab tõendama oskust:

a) piloteerida õhulaeva selle võimaluste piires;

b) sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) rakendada aeronautikateadmisi ning

e) säilitada kogu aeg õhulaeva selline juhitavus, et ei tekiks olulist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhulaeva juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus

normaallennul

±100 jalga

suure rikke imiteerimisel

±150 jalga

►C1  Teekonnajoonel püsimine raadionavigatsiooniseadmete abil ◄

±10°

Kursil püsimine

normaallennul

±10°

suure rikke imiteerimisel

±15°

EKSAMI SISU

5. 5. ja 6. osa punkte võib läbi viia õhulaevade lennuimitaatoril (FNPT) või lennu täisimitaatoril (FFS). Õhulaevade kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, õhulaeva juhtimist visuaalsete orientiiride järgi, jäätumisvastaseid protseduure ning ohu- ja veahalduse põhimõtteid kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.



1. OSA —  LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

a

Lennueelne tegevus, sealhulgas:

lennu planeerimine, dokumenteerimine, massi ja tsentreeringu määramine, ilmaga tutvumine, NOTAM-teated

b

Õhulaeva ülevaatus ja ►C1  lennueelne teenindus ◄

c

Mastist eraldumine, maapinnal manööverdamine ja startimine

d

►C1  Suutlikkusnäitajate arvestamine ja kohandamine ◄

e

Lennuväljal ja lennuväljaringil tegutsemine

f

Väljumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kokkupõrke vältimine (ringvaatlus)

g

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA —  ÜLDTEGEVUS LENNUL

a

Õhulaeva juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, sealhulgas otse- ja horisontaallennul, tõusul, laskumisel, ringvaatlus

b

Lend rõhkkõrgusel

c

Pöörangud

d

Järsud tõusud ja laskumised

e

Lend üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:

i)  horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse kontrollimine

ii)  pöörangud tõusul ja laskumisel

iii)  ebaharilikest asenditest väljatulek

iv)  piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

f

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3. OSA —  PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Õhulaeva juhtimine visuaalsete orientiiride järgi,

►C1  lennukauguse/kestvuse arvestamine ◄

b

Orienteerimine, kaardi lugemine

c

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine, ringvaatlus

d

Kõrgusmõõturi seadmine, side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Lennu monitooring, ►C1  lennupäeviku täitmine, ◄ kütusekulu hindamine, teekonnajoonelt kõrvalekaldumise hindamine ja õige teekonnajoone taastamine

f

Ilmatingimuste jälgimine, suundumuste/muudatuste hindamine, ümberminekute/tagasipöördumiste planeerimine

g

Teekonnajoonel püsimine ja asukoha määramine (NDB või VOR), navigatsiooniseadmete tunnistamine (instrumentaallennul). Marsruudi valik varulennuväljale suundumiseks (visuaallennul)

4. OSA —  LÄHENEMIS- JA MAANDUMISPROTSEDUURID

a

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kontrollid, ringvaatlus

b

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

c

Väikeselt kõrguselt kordusringile minek

d

Maandumine normaaltingimustes

e

Maandumine lühikesele rajale

f

Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul ►C1  (üksnes ühe mootoriga õhulaevadel) ◄

g

Maandumine tagatiibu kasutamata

h

Lennujärgsed toimingud

5. OSA —  PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS

Selle osa võib ühendada osadega 1–4.

a

Stardijärgse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel), tegutsemine tulekahju korral

b

Seadmete rikked

c

Sundmaandamine (imiteeritud)

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Suulised küsimused

6. OSA —  VASTAVA KLASSI JA TÜÜBIGA SEOTUD ASPEKTID

Selle osa võib ühendada osadega 1–5.

a

Stardiaegse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel, kui seda ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS))

b

Lähenemine ja kordusringile minek rikkis mootori(te)ga

c

Lähenemine ja täieliku peatumisega maandumine rikkis mootori(te)ga

d

Rikked ballooni survesüsteemis

e

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid, lennumeisterlikkus

f

Kontrollpiloodi äranägemisel – klassi- või tüübipädevuse lennueksami asjakohased küsimused vastavalt vajadusele:

i)  õhulaeva süsteemid

ii)  ballooni survesüsteemi kasutamine

g

Suulised küsimused




5. liide

Teise piloodi loa integreeritud koolituskursus

ÜLDIST

1. Teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda lennutranspordi valdkonnas mitme piloodiga turbiinlennukite visuaal- ja instrumentaallennureeglite kohastel lendudel teise piloodina ning omandada teise piloodi luba.

▼M5

2. Teise piloodi loa koolituse litsents antakse üksnes sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile, mis kuulub ORO-osa kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja koosseisu või on sõlminud nimetatud ettevõtjatega erikokkuleppe.

▼B

3. Teise piloodi loa integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni ühe pideva koolituskursuse raames. Koolitus põhineb kompetentsusel ja viiakse läbi lennumeeskonna koostöö keskkonnas.

4. Kursusele võetakse vastu üksnes ab initio taotlejaid.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet lennuki liinipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel;

b) visuaal- ja instrumentaallennuõpet;

c) lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodilennukites ning

d) tüübipädevuskoolitust.

6. Taotleja, kes ei suuda või ei saa teise piloodi loa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

7. Teise piloodi loa teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 750 tundi lennuki liinipiloodiloa tasemel, millele lisandub H alajao kohaselt vastava tüübipädevusmärke jaoks ette nähtud teooriaõppe tundide arv.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe maht peab olema kokku vähemalt 240 tundi, mis sisaldab tunde piloteeriva ja jälgiva piloodina reaalsetel ja simulatsioonlendudel ning hõlmab nelja koolitusetappi:

a) 1. etapp – põhilennuoskused

Spetsiifiline üksikpiloodi algtaseme lennuõpe lennukil.

b) 2. etapp – algtase

Ülevaade lennumeeskonna tegevusest ja instrumentaallendudest.

c) 3. etapp – kesktase

Lennumeeskonna töö osa 21 kohase kõrgtehnilise lennuki sertifikaadiga mitme mootoriga turbiinlennukis.

d) 4. etapp – kõrgtase

Tüübipädevuskoolitus lennuettevõtjale omases keskkonnas.

Reaalne lennukogemus peab hõlmama kõiki H alajao kohaselt nõutavaid kogemusi, ►C1  kummuli asendist väljatoomist, ◄ öölende, lende üksnes mõõteriistade näitude järgi ning vastava lennumeisterlikkuse saavutamiseks vajalikke kogemusi.

Lennumeeskonna koostöö nõudeid käsitletakse eespool nimetatud etappide raames.

Asümmeetrilise tõmbega lennu koolitus läbitakse lennukil või lennu täisimitaatoril (FFS).

9. Iga lennuõppekava koolitusetapp sisaldab nii alusteadmiste õpet kui ka praktilise koolituse elemente.

10. Koolituskursuse käigus tuleb koolituskava ja selles osalejaid pidevalt hinnata. Hindamisega tagatakse, et:

a) kompetentsus ja selle hindamine vastab mitmepiloodilennuki teise piloodi ülesannetele ning

b) õpilased omandavad vajaliku kompetentsuse järk-järgult ja piisaval tasemel.

▼M6

11. Kompetentsuse tagamiseks peab koolituskursus sisaldama vähemalt 12 starti ja maandumist. Nende startide ja maandumiste arvu võib vähendada kuueni, kui sertifitseeritud koolitusorganisatsioon ja käitaja tagavad enne koolituskursuse alustamist, et:

a) on kehtestatud protseduur, mille abil hinnatakse piloodiõpilase kompetentsustaseme nõuetelevastavust, ning

b) on kehtestatud menetlus, millega tagatakse parandusmeetmete võtmine, kui koolituse käigus toimuv hindamine näitab, et see on vajalik.

Stardid ja maandumised peavad toimuma instruktori järelevalve all ning samal lennukil, mille kohta tüübipädevus välja antakse.

▼B

HINDAMISTASAND

12. Teise piloodi loa taotleja peab iga käesoleva liite punktis 13 sätestatud üheksa kompetentsuse hindamise mooduli puhul tõendama mitme piloodiga turbiinlennuki visuaal- ja instrumentaallendudel teise piloodina tegutsemiseks ja suhtlemiseks nõutavat kõrget kompetentsuse taset. Hindamine peab kinnitama protseduuri või manöövri edukuse tagamiseks vajalikku pidevat kontrolli lennuki või manöövri üle. Taotleja peab järjekindlalt tõendama asjakohase lennukitüübi teise piloodi loa hindamiskriteeriumidele vastavaks ohutuks käitamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

KOMPETENTSUSE HINDAMISE MOODULID

13. Taotleja peab tõendama kompetentsust järgmises üheksas kompetentsuse hindamise moodulis:

(1) inimvõimetele vastavate põhimõtete, sealhulgas ohu- ja veahalduse põhimõtete rakendamine;

(2) lennuki maapealsete toimingute sooritamine;

(3) stardi sooritamine;

(4) tõusu sooritamine;

(5) horisontaallennu sooritamine;

(6) laskumise sooritamine;

(7) lähenemise sooritamine;

(8) maandumise sooritamine ning

(9) maandumisjärgsete toimingute ja lennuki lennujärgsete toimingute sooritamine.

IMITATSIOONLEND

14. Lennutreeningseadmete (FSTD) miinimumnõuded:

a) 1. etapp – põhilennuoskused

Pädeva asutuse tunnustatud e-koolituse ja osakoolituse seadmed, millel on järgmised tunnused:

 harilikult lauaarvutite juurde mittekuuluvate lisaseadmete, näiteks juhthoovastiku, külgjuhtkangi või ►C1  lennujuhtimissüsteemi klahvistiku ◄ funktsionaalsete koopiate olemasolu ning

 psühhomotoorne funktsionaalsus, mis võimaldab varieerida reaktsiooni tugevust ja kiirust.

b) 2. etapp – algtase

Tüüpilist mitme mootoriga turbiinlennukit esindav lennumeeskonna koostöö funktsionaalsusega II taseme lennuimitaator (FNPT II MCC).

c) 3. etapp – kesktase

Teise piloodiga käitatavat mitme mootoriga turbiinlennukit esindav lennutreeningseade (FSTD), mis vastab B-tasemega samaväärsele standardile ja sisaldab lisaks:

 päeva/hämara/öölennu visuaalsüsteemiga katkestusteta kollimeeritud kabiinisisest vaateala, kus mõlemale piloodile avaneb 180° horisontaalvaade ja 40° vertikaalvaade ning

 lennujuhtimiskeskkonna imitaatorit.

d) 4. etapp – kõrgtase

D- või C-tasemega samaväärsele standardile vastav lennu täisimitaator (FFS), millel on täiustatud päevalennu visuaalsüsteem koos lennujuhtimiskeskkonna imitaatoriga.




6. liide

Instrumentaallennupädevuse moodulkoolituskursused

A.    Lennuki instrumentaallennupädevus (IR(A)) – lennukoolituse moodulkursus

ÜLDIST

1. Lennuki instrumentaallennupädevuse lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud lennukite piloteerimiseks vastavalt instrumentaallennureeglitele ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus koosneb kahest moodulist, mille võib läbida eraldi või koos:

a) Instrumentaallennukoolituse algmoodul

sisaldab kümme tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I või II), või lennu täisimitaatoril (FFS). Instrumentaallennu põhimooduli läbimisel antakse kandidaadile kursuse läbimise tunnistus.

b) Instrumentaallennuprotseduuride moodul

Sisaldab lennuki instrumentaallennupädevuse koolituskava ülejäänud osi, ühe mootori puhul 40 ja mitme mootori puhul 45 tundi instruktoriga instrumentaalaega ning lennuki instrumentaallennupädevuse teooriakursust.

▼M3

2. Lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursusel osaleda soovival taotlejal peab olema lennuki erapiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba. Instrumentaallennuprotseduuride moodulkursusel osaleda soovival taotlejal, kellel ei ole lennuki ametipiloodi luba, peab olema instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus.

Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon peab tagama, et mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kursusele sooviv taotleja, kellel ei ole olnud mitme mootoriga lennuki klassi- või tüübipädevusmärget, oleks enne lennuki instrumentaallennupädevuse kursusel lennuõppe alustamist läbinud H alajaos sätestatud mitme mootori koolituse.

▼B

3. Taotleja, kes soovib läbida lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursuse instrumentaallennuprotseduuride mooduli, peab kõik õppeetapid läbima ühe heakskiidetud pideva koolituskursuse raames. Enne instrumentaallennuprotseduuride mooduli alustamist peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon kontrollima taotleja kompetentsust instrumentaallennu põhioskustes. Vajadusel tuleb anda täienduskoolitust.

4. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Instrumentaallennuprotseduuride moodul tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursuse teooriaõppe kinnitatud maht peab olema vähemalt 150 tundi.

LENNUÕPE

7. Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 50 tundi instrumentaalaega, millest kuni 20 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 35 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNP II). Kuni kümme tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

8. Mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 55 tundi instrumentaalaega, millest kuni 25 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 40 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni kümme tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril. Ülejäänud instrumentaallennuõppest vähemalt 15 tundi tuleb läbida mitme mootoriga lennukitel.

9. Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanik, kellel on ka mitme mootoriga klassi- või tüübipädevusmärge ning kes soovib omandada lennuki esmase instrumentaallennupädevusmärke, peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbima kursuse, mis sisaldab vähemalt viis tundi mitme mootoriga lennuki instrumentaallennuõpet, millest kuni kolm tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

10.1. Lennuki ametipiloodiloa või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistuse omanikul võib punktidega 7 ja 8 ettenähtud õppe kogumahtu kümne tunni võrra vähendada.

▼M3

10.2. Kopteri instrumentaallennupädevusmärke omanikul võib punktidega 7 ja 8 ettenähtud õppe kogumahtu vähendada kümne tunnini.

▼B

10.3. Lennukil toimuva instrumentaallennuõppe kogumaht peab vastama olenevalt asjaoludest kas punktile 7 või 8.

11. Lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksamile eelnevad lennuharjutused peavad sisaldama järgmist:

a) instrumentaallennukoolituse algmoodul: instrumentaallennu põhiprotseduurid ja manöövrid, sealhulgas vähemalt:

visuaalse välisvaatluseta instrumentaallennu põhioskused:

 horisontaallend,

 tõus,

 laskumine,

 pöörangud horisontaallennul, tõusul, laskumisel;

lennuinstrumentide paigutus;

sügavad pöörangud;

raadionavigatsioon;

ebaharilikest asenditest väljatulek;

piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi;

algava ja täieliku varisemise äratundmine ja sellest väljatulek;

b) instrumentaallennuprotseduuride moodul:

i) lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

ii) protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

 visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,

 standardsed instrumentaalsaabumised ja -lahkumised,

 instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,

 protseduurid ootetsoonis,

 instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,

 katkestatud lähenemise protseduurid,

 instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

▼C1

iii) manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

▼B

iv) Vajaduse korral mitme mootoriga lennuki piloteerimine eespool nimetatud harjutustes, sealhulgas lennuki piloteerimine üksnes mõõteriistade näitude järgi ühe mootori imiteeritud rikke ning mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (viimane harjutus viia läbi ohutul kõrgusel, kui selleks ei kasutata lennu täisimitaatorit (FFS) või II taseme lennuimitaatorit (FNPT II).

▼M3

Aa.    Lennuki instrumentaallennupädevus (IR(A)) – kompetentsuspõhine lennukoolituse moodulkursus

ÜLDIST

▼M4

1. Kompetentsuspõhise lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on koolitada era- või ametipiloodiloa omanikke instrumentaallennupädevuse omandamiseks, võttes arvesse varasemat instrumentaallennuõpet ja -kogemust. Kursus on koostatud nii, et anda piisavad oskused lendamiseks instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus tuleb läbida sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või peab koosnema instrumentaallennuõppest lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, ning lennuõppest sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

▼M3

2. Kompetentsuspõhise moodulkursuse kaudu lennuki instrumentaallennupädevusmärke taotlejal peab olema lennuki erapiloodi või lennuki ametipiloodi luba.

3. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Instrumentaallennuõpe tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpe lennuki instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) instrumentaallennuõpe.

TEOREETILISED TEADMISED

5. Lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhise moodulkursuse teooriaõppe kinnitatud maht peab olema vähemalt 80 tundi. Teooriakursus võib sisaldada arvutipõhist õpet ja e-õppe elemente. Tagada tuleb klassiruumiõppe miinimummaht vastavalt punkti ORA.ATO.305 nõudele.

LENNUÕPE

6. Selle moodulkursusega omandatakse lennuki instrumentaallennupädevusmärge kompetentsuspõhiselt. Taotleja peab siiski vastama allpool loetletud miinimumnõuetele. Nõutava kompetentsuse saavutamiseks võib olla vaja lisakoolitust.

a) Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhine kursus peab sisaldama vähemalt 40 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni 10 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 25 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni 5 tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

i) Kui taotleja on:

(A) läbinud instrumentaallennuõppe lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, või

▼M4

(B) eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,

▼M3

võib kuni 30 tundi seda lennuaega arvestada eespool nimetatud 40 tunni katteks.

ii) Kui taotleja on eelnevalt kogunud instruktoriga instrumentaallennuaega alapunkti a alapunktis i nimetatust erineval viisil, võib kuni 15 tundi seda lennuaega arvestada nõutava 40 tunni katteks.

iii) Lennuõpe peab igal juhul sisaldama vähemalt 10 tundi instruktoriga instrumentaallennuaega lennukil sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

iv) Instruktoriga instrumentaallennuõppe kogumaht peab olema vähemalt 25 tundi.

b) Mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhine moodulkursus peab sisaldama vähemalt 45 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni 10 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 30 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni 5 tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

i) Kui taotleja on:

(A) läbinud instrumentaallennuõppe lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, või

▼M4

(B) eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,

▼M3

võib kuni 35 tundi seda lennuaega arvestada eespool nimetatud 45 tunni katteks.

ii) Kui taotleja on eelnevalt kogunud instruktoriga instrumentaallennuaega alapunkti b alapunktis i nimetatust erineval viisil, võib kuni 15 tundi seda lennuaega arvestada nõutava 45 tunni katteks.

iii) Lennuõpe peab igal juhul sisaldama vähemalt 10 tundi instruktoriga instrumentaallennuaega sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis mitme mootoriga lennukil.

iv) Instruktoriga instrumentaallennuõppe kogumaht peab olema vähemalt 25 tundi, sealhulgas vähemalt 15 tundi mitme mootoriga lennukil.

c) Arvestatava tundide arvu kindlakstegemiseks ja koolitusvajaduse määramiseks peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis õppe-eelse hindamise.

d) Lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga alapunkti a alapunkti i või alapunkti b alapunkti i kohaselt läbitud instrumentaallennuõpe dokumenteeritakse eraldi koolitusdokumendis, mille instruktor allkirjastab.

7. Lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhise moodulkursuse lennuõpe peab hõlmama järgmist:

a) instrumentaallennu põhiprotseduurid ja manöövrid, sealhulgas vähemalt:

i) visuaalse välisvaatluseta instrumentaallennu põhioskused,

ii) horisontaallend,

iii) tõus,

iv) laskumine,

v) pöörangud horisontaallennul, tõusul ja laskumisel,

vi) lennuinstrumentide paigutus,

vii) sügavad pöörangud,

viii) raadionavigatsioon,

ix) ebaharilikest asenditest väljatulek,

x) piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi; ning

xi) algava ja täieliku varisemise äratundmine ja sellest väljatulek;

b) lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

c) protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks normaaltingimustes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

i) visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,

ii) standardsed instrumentaallahkumised ja -saabumised,

iii) instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,

iv) protseduurid ootetsoonis,

v) instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,

vi) katkestatud lähenemise protseduurid ning

vii) instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

d) manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

e) vajaduse korral mitme mootoriga lennuki piloteerimine nimetatud harjutustes, sealhulgas:

i) lennuki piloteerimine üksnes lennuinstrumentide järgi ühe mootori imiteeritud rikkega;

ii) mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (ohutul kõrgusel, kui seda ei tehta lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II)).

8. Kompetentsuspõhise moodulkursuse kaudu lennuki instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kellel on FCL-osa kohane erapiloodi- või ametipiloodiluba ja kolmandas riigis Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud kehtiv lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib lugeda täidetuks kõik punktis 4 nimetatud koolitusnõuded. Lennuki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks peab taotleja:

a) sooritama 7. liite kohase lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksami;

b) tõendama lennueksamil kontrollpiloodile, et ta on omandanud piisavad teoreetilised teadmised lennundusõigusest, meteoroloogiast ning lendude planeerimisest ja sooritamisest (instrumentaallennupädevus), ning

c) omama vähemalt 50 tundi lennukogemust kaptenina instrumentaallendudel.

ÕPPE-EELNE HINDAMINE

9. Õppe-eelse hindamise sisu ja kestuse määrab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon taotleja varasemate instrumentaalkogemuste põhjal.

MITME MOOTORIGA LENNUK

10. Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanik, kellel on ka mitme mootoriga klassi- või tüübipädevusmärge ning kes soovib esimest korda omandada lennuki instrumentaallennupädevusmärke, peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbima kursuse, mis sisaldab vähemalt viis tundi mitme mootoriga lennuki instrumentaallennuõpet, millest kuni kolm tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), ja sooritama lennueksami.

▼B

B.    Kopteri instrumentaallennupädevus (IR(H)) – lennukoolituse moodulkursus

1. Kopteri instrumentaallennupädevuse lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud kopterite piloteerimiseks vastavalt instrumentaallennureeglitele ja instrumentaallennuilma tingimustes.

▼M3

2. Kopteri instrumentaallennupädevuse moodulkursusel osaleda soovival taotlejal peab olema kopteri era- või ametipiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba. Õhusõidukil toimuva õppeetapi alustamiseks kopteri instrumentaallennupädevuskursuse raames peab taotleja omama kopteri instrumentaallennupädevuse lennueksamil kasutatava kopteri tüübipädevusmärget või olema läbinud selle tüübi tunnustatud tüübipädevuskoolituse. Kui lennueksam tehakse mitme piloodiga, peab taotlejal olema tunnistus lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta.

▼B

3. Kopteri instrumentaallennupädevuse moodulkursustel osaleda sooviv taotleja peab kõik õppeetapid läbima ühe kinnitatud pideva koolituskursuse raames.

4. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Lennuõpe tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri instrumentaallennupädevuse moodulkursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 150 tundi.

LENNUÕPE

7. Ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 50 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest:

a) kuni 20 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)) Need 20 tundi kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)) võib asendada 20 tunni kopteri instrumentaallennupädevuse õppega kursuse jaoks sobivaks tunnistatud lennukil või

b) kuni 35 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3), II või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või lennu täisimitaatoril (FFS).

Instrumentaallennuõpe peab sisaldama vähemalt kümmet tundi instrumentaallennusertifikaadiga kopteril.

8. Mitme mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 55 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest:

a) kuni 20 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)). Need 20 tundi kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)) võib asendada 20 tunni kopteri instrumentaallennupädevusõppega asjaomase kursuse jaoks sobivaks tunnistatud lennukil;

b) kuni 40 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3), II või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või lennu täisimitaatoril (FFS).

Instrumentaallennuõpe peab sisaldama vähemalt kümmet tundi instrumentaallennusertifikaadiga mitme mootoriga kopteril.

9.1. Kopteri liinipiloodiloa omanikel vähendatakse nõutavat teooriaõppe mahtu 50 tunni võrra.

▼M3

9.2. Lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikul võib nõutavat õppemahtu vähendada kümne tunnini.

▼M3

9.3. Kopteri erapiloodi loa omanikul, kellel on kopteri öölennupädevusmärge, või kopteri ametipiloodi loa omanikul võib instruktoriga instrumentaallennuõppe nõutavad kogumahtu vähendada viie tunni võrra.

▼B

10. Kopteri instrumentaallennupädevuse lennueksamile eelnevad lennuharjutused peavad sisaldama järgmist:

a) lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

b) protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks normaaltingimustes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,

standardsed instrumentaallahkumised ja -saabumised,

instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,

protseduurid ootetsoonis,

instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,

katkestatud lähenemise protseduurid,

instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

▼C1

c) manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

▼B

d) vajaduse korral mitme mootoriga kopteri piloteerimine eespool nimetatud harjutustes, sealhulgas kopteri piloteerimine üksnes mõõteriistade näitude järgi ühe mootori imiteeritud rikke ning mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (viimane harjutus viia läbi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3).

C.    Õhulaeva instrumentaallennupädevus (IR(As)) – lennukoolituse moodulkursus

ÜLDIST

1. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud õhulaevade piloteerimiseks vastavalt instrumentaallennureeglitele ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus koosneb kahest moodulist, mille võib läbida eraldi või koos.

a) Instrumentaallennukoolituse algmoodul

Moodul sisaldab kümme tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I/II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Instrumentaallennu põhimooduli läbimisel antakse kandidaadile kursuse läbimise tunnistus.

b) Instrumentaallennuprotseduuride moodul

►C1  Moodul sisaldab õhulaeva instrumentaallennupädevuse koolituskava teist osa, ◄ 25 tundi instrumentaallennuaega instruktoriga ning õhulaeva instrumentaallennupädevuse teooriakursust.

2. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse moodulkursusele soovival taotlejal peab olema õhulaeva erapiloodi luba koos öölennupädevusmärkega või õhulaeva ametipiloodi luba. Instrumentaallennuprotseduuride moodulisse kandideerijal, kellel ei ole õhulaeva ametipiloodi luba, peab olema instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus.

3. Taotleja, kes soovib läbida õhulaeva instrumentaallennupädevuse moodulkursuse instrumentaallennuprotseduuride mooduli, peab kõik õppeetapid läbima ühe kinnitatud pideva koolituskursuse raames. Enne instrumentaallennuprotseduuride mooduli alustamist peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon kontrollima taotleja kompetentsust instrumentaallennu põhioskustes. Vajadusel tuleb anda täienduskoolitust.

4. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Instrumentaallennuprotseduuride moodul tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) teooriaõpet instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse moodulkursuse teooriaõppe kinnitatud maht peab olema vähemalt 150 tundi.

LENNUÕPE

7.  ►C1  Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kursus ◄ peab sisaldama vähemalt 35 tundi instrumentaalaega, millest kuni 15 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 20 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni viis tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

8. Õhulaeva ametipiloodiloa või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistuse omanikul võib punktis 7 ettenähtud õppe kogumahtu kümne tunni võrra vähendada. Instrumentaallennuõppe kogumaht õhulaeval peab vastama punktis 7 esitatud nõuetele.

9. Kui taotlejal on mõne muu õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge, võib õhulaeval lennuõppe nõuetekohast mahtu vähendada kümne tunnini.

10. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse lennueksamile eelnevad lennuharjutused peavad sisaldama järgmist:

a) instrumentaallennukoolituse algmoodul:

instrumentaallennu põhiprotseduurid ja manöövrid, sealhulgas vähemalt:

visuaalse välisvaatluseta instrumentaallennu põhioskused:

 horisontaallend,

 tõus,

 laskumine,

 pöörangud horisontaallennul, tõusul, laskumisel;

mõõteriistade paigutus;

raadionavigatsioon;

ebaharilikest asenditest väljatulek;

piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi;

b) instrumentaallennuprotseduuride moodul:

i) lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

ii) protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks normaaltingimustes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

 visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,

 standardsed instrumentaallahkumised ja -saabumised,

 instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,

 protseduurid ootetsoonis,

 instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,

 katkestatud lähenemise protseduurid,

 instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

▼C1

iii) manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

▼B

iv) õhulaeva piloteerimine eespool nimetatud harjutustes, sealhulgas õhulaeva piloteerimine üksnes mõõteriistade näitude järgi ühe mootori imiteeritud rikke ning mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (viimane harjutus viia läbi ohutul kõrgusel, kui selleks ei kasutata lennu täisimitaatorit (FFS) või II taseme lennuimitaatorit (FNPT II)).




7. liide

Instrumentaallennupädevuse lennueksam

▼M5

1. Instrumentaallennupädevuse taotleja peab olema läbinud lennuõppe eksamil kasutataval õhusõidukiklassil või -tüübil, mis on õppeks ja eksamiks nõuetekohaselt varustatud.

▼B

2.  ►C1  Taotleja peab läbima lennueksami kõik asjakohased osad. ◄ Kui osa mis tahes punkti sooritus ebaõnnestub, loetakse kogu osa sooritus ebaõnnestunuks. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Kui üksnes ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja uuesti sooritama vaid selle osa. Kui korduseksamil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Lennueksami kõik asjakohased osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki asjakohaseid osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

3. Lennueksamil läbikukkumise korral võidakse nõuda õppe jätkamist. Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi.

EKSAMI LÄBIVIIMINE

4. Eksami eesmärk on imiteerida praktilist lendu. Lennumarsruudi valib ►C1  kontrollpiloot ◄ . Üks olulisi elemente on taotleja suutlikkus planeerida ja sooritada lende tavapäraste briifingumaterjalide põhjal. ►C1  Taotleja on kohustatud planeerima lendu ◄ ning peab tagama pardal lennuks vajaliku varustuse ja dokumentide olemasolu. Lennu kestus peab olema vähemalt üks tund.

5. Kui taotleja otsustab lennueksami katkestada põhjustel, mida ►C1  kontrollpiloot ◄ ei pea piisavateks, peab taotleja kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida ►C1  kontrollpiloot ◄ peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad.

6.  ►C1  Kontrollpiloot ◄ võib eksami käigus nõuda, et taotleja kordaks mis tahes manöövrit või toimingut ühe korra. ►C1  Kontrollpiloot ◄ võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotleja lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti.

7. Taotleja peab õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita kapteni ülesandeid, ning lähtuma eksami sooritamisel eeldusest, et meeskonnas teisi liikmeid ei ole. ►C1  Kontrollpiloot ◄ ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks. Vastutus lennu eest määratakse siseriiklike õigusaktide kohaselt.

8. Otsusekõrgused/kõrguse merepinnast, ►C1  minimaalsed laskumiskõrgused ◄ maapinnast/merepinnast ja lähenemise katkestamise punkti otsustab taotleja ►C1  kontrollpiloodi ◄ heakskiidul.

9. Instrumentaallennupädevuse taotleja peab ►C1  kontrollpiloodile ◄ näitama, mida ta parajasti kontrollib ja mis ülesandeid täidab, ning esitama raadioseadmete nimetused. Kontrollid tehakse vastavalt selle õhusõiduki kinnitatud kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse. Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peab taotleja määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotleja peab välja arvutama stardi, ►C1  lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad ◄ vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule või lennukäsiraamatule.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

10. Taotleja peab tõendama oskust:

piloteerida õhusõidukit selle võimaluste piires;

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

rakendada aeronautikateadmisi ning

säilitada kogu aeg õhusõiduki selline juhitavus, et ei tekiks olulist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

▼M5

11. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhusõiduki juhitavus- ja lennuomadustele:



Kõrgus

Üldjuhul

± 100 jalga

Otsusekõrgusel kordusringile minekul

+ 50 jalga / – 0 jalga

Minimaalne suhteline laskumiskõrgus

+ 50 jalga / – 0 jalga

Teekonnajoonel püsimine

Raadionavigatsiooniseadmete abil

± 5°

Nurkhälbed

Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS)

2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed horisontaalhälbed

Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ±

image

protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.

3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi)

Igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal

Kurss

kõikide mootorite töötades

± 5°

imiteeritud mootoririkkega

± 10°

Kiirus

kõikide mootorite töötades

± 5 sõlme

imiteeritud mootoririkkega

+ 10 sõlme / – 5 sõlme

EKSAMI SISU



Lennukid

1. OSA – LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.

a

Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel

b

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

c

Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik<