02011R0404 — ET — 01.01.2017 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011, (ELT L 112 30.4.2011, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 287 |
6 |
31.10.2015 |
||
Parandatud:
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 404/2011,
8. aprill 2011,
millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Sisu
Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad kontrollimäärusega kehtestatud Euroopa Liidu kontrollisüsteemi kohaldamiseks.
Artikkel 2
Selgitused
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „liidu kalalaev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;
(2) „liidu veed” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud veed;
(3) „kalalaevatunnistuse omanik” – füüsiline või juriidiline isik, kellele on väljastatud kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus;
(4) „ELi inspektorid” – kontrollimääruse artikli 4 punktis 7 määratletud inspektorid;
(5) „peibutuspüügivahend” – merepinnal hõljuv või ankurdatud vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;
(6) „passiivpüünis” – püügivahend, mida kalapüügi ajal ei ole vaja liigutada, sealhulgas
a) seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, lõkspüünised,
b) triivivad nakkevõrgud ja triivivad abarad, mis võivad olla varustatud ankurdamis-, ujuv- ja navigatsiooniseadmetega;
c) õngejadad, lõksud ja mõrrad;
(7) „piimtraal” – veetav traal, mille suud hoitakse lahti piimi või muu sarnase seadmega, olenemata sellest, kas seda mööda merepõhja vedades toetatakse või mitte;
(8) „laevaseiresüsteem” – kontrollimääruse artikli 9 lõikes 1 osutatud satelliitsidel põhinev kalalaevade seiresüsteem, mille vahendusel teavitatakse kalandusasutusi regulaarselt laevade asukohast, kursist ja kiirusest;
(9) „satelliitseireseade” – kontrollimääruse artikli 4 punktis 12 osutatud kalalaeva pardal olev seade, mis edastab vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele asukoha ja seonduvad andmed automaatselt kalapüügi seirekeskusele ning mis võimaldab kogu aeg kalalaeva asukoha määrata ja seda identifitseerida;
(10) „püügireis” – kalalaeva retk, mille jooksul tegeletakse kalapüügiga ning mis algab kalalaeva sadamast lahkumisel ja lõpeb sadamasse jõudmisel;
(11) „püügitoiming” – mis tahes tegevus, mis on seotud kalade otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ettenähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse;
(12) „elektrooniline püügipäevik” – kalalaeva kapteni poolt elektrooniliselt registreeritud püügitoimingu üksikasjad, mis edastatakse liikmesriigi ametiasutustele;
(13) „toote esitusviis” – kalandustoote või selle osa töödeldud kuju kirjeldus vastavalt I lisas esitatud koodidele ja kirjeldustele;
(14) ►C2 „Euroopa Kalanduskontrolli Amet” – nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 ( 2 ) artiklis 1 määratletud amet; ◄
(15) „täheldamine” – kalalaeva visuaalsel teel kindlaks tegemine liikmesriigi pädeva asutuse poolt;
(16) „tundlik äriteave” – teave, mille avaldamine võib ohustada käitaja ärihuve;
(17) „arvutipõhine kontrollisüsteem” – süsteem, mis on võimeline kontrollima seda, et kõik liikmesriikide andmebaasides registreeritud andmed on täpsed, täielikud ning esitatud tähtaja jooksul;
(18) „veebiteenus” – tarkvarasüsteem, mis on loodud masinatevahelise koostalitlusvõimelise võrgupõhise suhtluse toetamiseks.
II JAOTIS
VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED
I
PEATÜKK
Kalalaevatunnistused
Artikkel 3
Kalalaevatunnistuste väljastamine ja haldamine
1. Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus kehtib üksnes ühe ►M1 liidu kalalaeva ◄ kohta.
2. Liikmesriigid väljastavad oma kalalaevadele kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistusi, kontrollivad ja võtavad neid ära vastavalt käesolevale määrusele.
3. Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistused sisaldavad vähemalt II lisas sätestatud teavet.
4. Määruse (EÜ) nr 1281/2005 kohaselt välja antud kalalaevatunnistusi käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalalaevatunnistustena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 3 nõutud miinimumteavet.
5. Kalalaevatunnistus kehtib üksnes siis, kui tingimused, mille alusel see väljastati, on jätkuvalt täidetud.
6. Kui kalalaevatunnistus on ajutiselt peatatud või jäädavalt ära võetud, teavitavad lipuliikmesriigi ametiasutused sellest viivitamata kalalaevatunnistuse omanikku.
7. Liikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistustele vastav koguvõimsus kogumahutavusena (GT) või kilovattides (kW) ei tohi mingil ajal olla suurem kui kõnealuse liikmesriigi maksimaalsed võimsustasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 7.
II
PEATÜKK
Kalapüügiload
Artikkel 4
Kalapüügiload
1. Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiluba kehtib üksnes ühe ►M1 liidu kalalaeva ◄ kohta.
2. Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiload sisaldavad vähemalt III lisas sätestatud teavet. Lipuliikmesriik tagab, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.
3. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94 ( 3 ) kohaselt välja antud kalapüügilube käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalapüügilubadena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 2 nõutud miinimumteavet.
4. Lõikes 2 osutatud kalapüügiluba ja käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud kalalaevatunnistus võivad olla samas dokumendis.
5. Ilma et see piiraks erieeskirju, ei nõuta kalapüügiluba ►M1 liidu kalalaevadelt ◄ , mille kogupikkus on alla 10 m ja mis püüavad kala üksnes lipuriigiks oleva liikmesriigi territoriaalvetes.
6. Käesoleva määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 5 kohaldatakse vastavalt.
Artikkel 5
Kalapüügilubade nimekiri
1. Ilma et see piiraks erieeskirju, teevad liikmesriigid pärast kontrollimääruse artiklis 114 osutatud veebisaitide tööle hakkamist ning mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2012 oma ametliku veebisaidi turvalises osas kättesaadavaks nimekirja kalalaevadest, mis on saanud kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiloa, enne nimetatud püügiloa kehtima hakkamist. Liikmesriigid ajakohastavad seda nimekirja, viies sisse kõik muudatused enne nende jõustumist.
2. Ajavahemiku 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 kohta teevad liikmesriigid komisjonile taotluse korral kättesaadavaks lõpliku nimekirja kalalaevadest, mis on saanud aastaks 2011 kalapüügiload. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest enne nende jõustumist.
III
PEATÜKK
►M1 Liidu kalalaevade ◄ ja nende püügivahendite märgistamine ja identifitseerimine
Artikkel 6
Kalalaevade märgistamine
►M1 Liidu kalalaevu ◄ märgistatakse järgmiselt:
a) ►M1 liidu kalalaeva ◄ registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (-numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui õhust selgelt nähtavad, ning nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud;
b) ►M1 liidu kalalaevadel ◄ , mille kogupikkus on üle 10 m, kuid alla 17 m, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 25 cm ja joone jämedus vähemalt 4 cm. ►M1 liidu kalalaevadel ◄ , mille kogupikkus on 17 m või rohkem, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 45 cm ja joone jämedus vähemalt 6 cm;
c) lipuliikmesriik võib nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS) või pardatähise (tähed ja numbrid) kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub pinnast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad;
d) vastandvärvid on valge ja must;
e) ►M1 liidu kalalaeva ◄ kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.
Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laeva identifitseerimisnumbri kava, mis võeti vastu 4. detsembril 2013 resolutsiooniga A.1078(28) ja millele on osutatud 1974. aasta SOLASe konventsiooni XI-1 peatüki eeskirjas 3:
a) liidu kalalaevade või prahilepingu alusel liidu käitajate kontrolli all olevate kalalaevade suhtes, mille kogumahutavus on 100 tonni või mille brutoregistermahutavus on 100 tonni ja rohkem või mille kogupikkus on 24 meetrit või rohkem ja mis tegutsevad ainult liidu vetes;
b) kõikide liidu kalalaevade või prahilepingu alusel liidu käitajate kontrolli all olevate kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või rohkem ja mis tegutsevad liidu vetest väljaspool;
c) kõikide kolmandate riikide kalalaevade suhtes, millel on luba liidu vetes kalapüügiga tegeleda.
Artikkel 7
►M1 Liidu kalalaeva ◄ pardal hoitavad dokumendid
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 m või rohkem, hoiab pardal registreerimisjärgse liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud dokumente, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed:
a) nimi, kui see on olemas;
b) registreerimissadama või -piirkonna tähed ja number (numbrid), mille all laev on registreeritud;
c) rahvusvaheline raadiokutsung, kui see on olemas;
d) omaniku nimi (omanike nimed) või, kus kohaldatav, prahtija (prahtijad);
e) kogupikkus, peajõuseadme võimsus, kogumahutavus ja pärast 1. jaanuari 1987 kasutusele võetud ►M1 liidu kalalaevade ◄ puhul kasutuselevõtu kuupäev.
2. Kalahoiuruumidega ►M1 liidu kalalaevad ◄ , mille kogupikkus on 17 m või rohkem, hoiavad pardal oma kalahoiuruumide täpseid jooniseid koos kirjeldustega, märkides sealhulgas ära juurdepääsukohad hoiuruumidele ja nende mahutavuse kuupmeetrites.
3. Sellise ELi laeva kapten, mis omab jahutatud merevee tanke, hoiab pardal ajakohast dokumenti, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites 10-sentimeetrise täpsusega mõõdetuna.
4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumendid peavad olema tõendatud lipuliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Lõigetes 1–3 osutatud dokumentides sisalduvate andmete muudatused tõendab lipuliikmesriigi pädev asutus.
5. Käesolevas artiklis osutatud dokumendid esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametnike nõudmisel.
Artikkel 8
Aluste ja peibutuspüügivahendite märgistamine
►M1 Liidu kalalaevade ◄ pardal veetavad veesõidukid ja peibutuspüügivahendid märgistatakse selle ►M1 liidu kalalaeva ◄ pardatähisega (tähed ja numbrid), kes neid kasutavad.
Artikkel 9
Üldeeskirjad passiivpüüniste ja piimtraalide kohta
1. Käesoleva määruse artiklite 9–12 sätteid kohaldatakse selliste ►M1 liidu kalalaevade ◄ suhtes, mis püüavad kala kõigis ►M1 liidu vetes ◄ , ning käesoleva määruse artiklite 13–17 sätteid ►M1 liidu vete ◄ suhtes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili mõõdetuna rannikuäärsete liikmesriikide lähtejoontest.
2. Lõikes 1 sätestatud ►M1 liidu vetes ◄ on püügitegevuse teostamisel keelatud kasutada passiivpüüniseid, poisid ja piimtraale, mis ei ole märgistatud ja mida ei ole võimalik identifitseerida käesoleva määruse artiklite 10–17 alusel.
3. Lõikes 1 sätestatud ►M1 liidu vetes ◄ on pardal keelatud hoida:
a) piimtraali piime, mis ei ole märgistatud pardatähisega (tähed ja numbrid) käesoleva määruse artikli 10 kohaselt;
b) passiivpüüniseid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt;
c) poisid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt.
Artikkel 10
Eeskirjad piimtraalide kohta
►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten või tema esindaja tagab, et igal pardal hoitaval või püügiks kasutataval kokku monteeritud piimtraalil on piimil selgelt näha asjaomase kalalaeva pardatähis (tähed ja numbrid).
Artikkel 11
Eeskirjad passiivpüüniste kohta
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten või tema esindaja tagab, et iga pardal hoitav või püügiks kasutatav passiivpüünis on käesoleva artikli sätete kohaselt selgelt märgistatud ja seda on võimalik identifitseerida.
2. Igal kalapüügiks kasutataval passiivpüünisel on püsivalt näha selle kalalaeva, mille juurde see kuulub, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), mis paikneb:
a) võrkude puhul esimese ülemise rea külge kinnitatud märgisel;
b) õngejadade puhul kokkupuutepunktis toodriga oleval märgisel;
c) lõksude ja mõrdade puhul põhjatropile kinnitatud märgisel;
d) üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste puhul püünise vastavalt punktidele a, b ja c kinnitatud märgistel korrapäraste vahemaade tagant, mis ei ületa üht meremiili, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata.
Artikkel 12
Eeskirjad märgiste kohta
1. Kõik märgised on:
a) valmistatud vastupidavast materjalist;
b) kindlalt püünise külge kinnitatud;
c) vähemalt 65 millimeetri laiused;
d) vähemalt 75 millimeetri pikkused.
2. Märgist ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.
Artikkel 13
Eeskirjad toodrite kohta
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten või tema esindaja tagab, et iga püügiks kasutatava passiivpüünise külge on kinnitatud kaks otsatoodrit ja vahetoodrid, mis vastavad IV lisas esitatud kirjeldusele, ja et neid kasutatakse käesoleva jao sätete kohaselt.
2. Igal otsa- ja vahetoodril on näha selle ►M1 liidu kalalaeva ◄ , mille juurde see kuulub ja mis on kõnealuseid toodreid kasutanud, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), järgmiste nõuete kohaselt:
a) tähed ja numbrid paiknevad veepinnast võimalikult kõrgel, et need oleksid selgelt näha;
b) tähtede ja numbrite värv eristub selgelt taustast.
3. Toodritel olevaid tähti ja numbreid ei tohi kustutada, muuta ega lasta neil loetamatuks muutuda.
Artikkel 14
Eeskirjad köite kohta
1. Toodreid passiivpüünisega ühendavad köied on valmistatud põhjavajuvast materjalist või raskustega uputatud.
2. Otsatoodreid püünisega ühendavad köied kinnitatakse püünise otste külge.
Artikkel 15
Eeskirjad otsatoodrite kohta
1. Otsatoodrid paigutatakse nii, et alati saaks kindlaks teha püünise mõlema otsa asukoha.
2. Mõlema otsatoodri varras peab ulatuma vähemalt 1 meetri kõrgusele merepinnast, mõõdetuna ujuki pinnalt kõige alumise lipu alumise servani.
3. Otsatoodrid on värvilised, kuid mitte punased ega rohelised.
4. Iga otsatoodri juurde kuulub:
a) üks või kaks ristkülikukujulist lippu; kui ühel toodril on nõutav kaks lippu, tuleb nende vahele jätta vähemalt 20 cm laiune vahe; ühe ja sama püügivahendi otsi tähistavad lipud on ühte värvi, mis ei tohi olla valge, ja ühesuurused;
b) üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja mis on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele.
5. Iga otsatoodri juurde võib kuuluda toodri tipus paiknev topitähis, mis on varustatud ühe või kahe helenduva triibuga, mis ei tohi olla punased ega rohelised ja mis on vähemalt 6 cm laiused.
Artikkel 16
Otsatoodrite kinnitamise eeskirjad
1. Otsatoodrid kinnitatakse passiivpüüniste külge järgmiselt:
a) läänesektori (kompassiringi see pool, mis ulatub lõunast lääne kaudu põhjani, põhi kaasa arvatud) tooder varustatakse kahe lipuga, kahe helendava triibuga, kahe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega;
b) idasektori (kompassiringi see pool, mis ulatub põhjast ida kaudu lõunani, lõuna kaasa arvatud) tooder varustatakse ühe lipuga, ühe helendava triibuga, ühe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega.
2. Märgisel on käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud teave.
Artikkel 17
Vahetoodrid
1. Vahetoodrid kinnitatakse üle viie meremiili pikkuste passiivpüüniste külge järgmiselt:
a) vahetoodreid kasutatakse kuni viie meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks viit meremiili ületavas ulatuses tähistamata;
b) vahetoodritel on üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele. Neil on samad omadused kui idasektori otsatoodril, ainult lipud on valged.
2. Erandina lõikest 1 kinnitatakse Läänemeres vahetoodrid üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste külge. Vahetoodreid kasutatakse kuni ühe meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata.
Vahetoodritel on samad omadused kui idasektori otsatoodril, järgmiste erinevustega:
a) lipud on valged;
b) iga viies vahetooder on varustatud radarpeegeldiga, mis tagab radarikiirte peegeldumise vähemalt kahe meremiili kaugusele.
IV
PEATÜKK
Laevaseiresüsteem
Artikkel 18
Satelliitseireseadme olemasolu nõue ►M1 liidu kalalaevadel ◄
1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 25 lõike 3 kohaldamist, ei lubata ►M1 liidu kalalaeva ◄ , mille suhtes kohaldatakse laevaseiresüsteemi, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva satelliitseireseadmeta.
2. Kui ►M1 liidu kalalaev ◄ asub sadamas, võib satelliitseireseadme välja lülitada üksnes järgmistel tingimustel:
a) lipuliikmesriigi ja rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele on saadetud eelteade ning
b) eeldusel, et järgmine teade näitab, et ►M1 liidu kalalaev ◄ ei ole eelneva teatega võrreldes oma asukohta muutnud.
Lipuliikmesriigi pädevad asutused võivad lubada asendada punktis a osutatud eelteate laevaseiresüsteemi automaatsõnumi või häirega, mis näitab, et ►M1 liidu kalalaev ◄ asub sadama eelnevalt kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas.
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ►M1 liidu kalalaevade ◄ suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.
Artikkel 19
Satelliitseireseadmete karakteristikud
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ pardale paigaldatud satelliitseireseadmega tagatakse, et lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele edastatakse automaatselt ja regulaarselt järgmised andmed:
a) kalalaeva identifitseerimisandmed;
b) kalalaeva viimati määratud geograafiline asukoht, kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik on 99 %;
c) kalalaeva nimetatud asukoha määramise kuupäev ja kellaaeg (väljendatuna koordineeritud maailmaajas (UTC)) ning
d) kalalaeva hetkekiirus ja kurss.
2. Liikmesriigid tagavad, et satelliitseireseadmed on kaitstud asukohaandmete võltsimise eest ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.
Artikkel 20
Kaptenite kohustused seoses satelliitseireseadmetega
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kaptenid tagavad, et satelliitseireseadmed toimivad alati täielikult ja et edastatakse käesoleva määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud andmed.
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaldamist, tagab ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten eelkõige, et:
a) andmeid ei muudeta ühelgi viisil,
b) satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata ega blokeerita ühelgi viisil ega ühendata seadme küljest lahti,
c) satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata ühelgi viisil ning
d) satelliitseireseadet ei eemaldata kalalaevast.
3. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada, välja arvatud juhul, kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on andnud loa selle parandamiseks või väljavahetamiseks.
Artikkel 21
Lipuliikmesriigi poolt võetavad kontrollimeetmed
Lipuliikmesriik tagab pideva ja süstemaatilise seire ning kontrolli käesoleva määruse artiklis 19 osutatud andmete täpsuse üle ning tegutseb kiiresti, kui andmed leitakse olevat ebatäpsed või puudulikud.
Artikkel 22
Andmete edastamise sagedus
1. Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus saab laevaseiresüsteemi kaudu vähemalt kord iga kahe tunni tagant käesoleva määruse artiklis 19 osutatud teabe tema kalalaevade kohta. Kalapüügi seirekeskus võib nõuda teavet lühemate ajavahemike tagant.
2. Kalapüügi seirekeskusel on võimalik kindlaks teha iga oma kalalaeva tegelik asukoht.
Artikkel 23
Teatavatesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise seire
Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus jälgib laevaseiresüsteemi andmete kaudu tema kalalaevade puhul järgmistesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise kuupäeva ja kellaaega:
a) merepiirkonnad, mille suhtes kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju;
b) kontrollimääruse artiklis 50 osutatud püügikeelualad;
c) piirkonnad, mida reguleerivad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaliseks on Euroopa Liit või teatavad liikmesriigid;
d) kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed.
Artikkel 24
Andmete edastamine rannikuäärsele liikmesriigile
1. Iga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus tagab, et lipuliikmesriigi kalalaevade andmed edastatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 automaatselt rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele selle aja jooksul, kui laevad asuvad rannikuäärse liikmesriigi vetes. Need andmed edastatakse rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele vahetult pärast andmete vastuvõttu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses.
2. Rannikuäärsed liikmesriigid, kes jälgivad piirkonda ühiselt, võivad käesoleva määruse artiklile 19 vastavate andmete edastamiseks nimetada ühise vastuvõtja. Nad teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
3. Liikmesriik edastab võimaluse korral elektrooniliselt teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma majandusvööndite ja kalapüügipiirkondade piiride laius- ja pikkuskraadide täieliku loetelu, mille vormistus vastab 1984. aasta rahvusvahelisele geodeetiliste koordinaatide süsteemile (WGS 84). Samuti teatab ta muudele liikmesriikidele ja komisjonile kõigist nimetatud koordinaatide muudatustest. Teise võimalusena võivad liikmesriigid avaldada kõnealuse loetelu kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
4. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste tõhusa koostöö laevaseiresüsteemi andmete edastamisel vastavalt kontrollimääruse artikli 9 lõikele 3, sealhulgas sellekohase selge ja dokumenteeritud korra kehtestamise kaudu.
Artikkel 25
Satelliitseireseadme tehniline rike või mittetoimimine
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ pardale paigaldatud satelliitseireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastab kalalaeva kapten või tema esindaja iga nelja tunni järel alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või käesoleva määruse artikli 26 lõikele 1 sellest teatati, lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele kalalaeva ajakohastatud geograafilised koordinaadid asjakohaste sidevahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
2. Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus sisestab lõikes 1 osutatud geograafilised asukohad kohe pärast nende saamist laevaseiresüsteemi andmebaasi. Laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed peavad olema andmebaasis automaatsetest teadetest selgelt eristatavad. Vajaduse korral edastatakse laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed viivitamata rannikuäärsetele liikmesriikidele.
3. ►M1 Liidu kalalaev ◄ võib pärast satelliitseireseadme tehnilist riket või mittetoimimist lahkuda sadamast üksnes siis, kui pardale paigaldatud satelliitseireseade toimib täielikult ja see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi. Erandina võib lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus lubada oma kalalaevadel lahkuda sadamast satelliitseireseadmega, millel on tehniline rike või mis ei toimi, selle parandamiseks või asendamiseks.
4. Lipuliikmesriigi või vajaduse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused püüavad laeva kaptenile või selle eest vastutavale isikule või nende esindajale teatada, kui ►M1 liidu kalalaeva ◄ pardale paigaldatud satelliitseireseade näib olevat rikkis või mitte toimivat.
5. Satelliitseadme eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.
Artikkel 26
Andmete saamata jäämine
1. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 andmeid edastatud 12 järjestikuse tunni jooksul, teatab ta võimalikult kiiresti sellest ►M1 liidu kalalaeva ◄ kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ►M1 liidu kalalaeva ◄ puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva satelliitseireseadme põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, kas seadet on rikutud. Erandina käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktist d võib sellega kaasneda kõnealuse seadme eemaldamine uurimise eesmärgil.
2. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 edastatud andmeid 12 tunni jooksul ja viimane edastatud asukoht oli teise liikmesriigi vetes, teatab ta sellest võimalikult kiiresti selle rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.
3. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes ►M1 liidu kalalaeva ◄ , kuid neile ei ole vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 1 või artikli 25 lõikele 2 edastatud andmeid, teatavad nad sellest kalalaeva kaptenile ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.
Artikkel 27
Püügitegevuse seire ja registreerimine
1. Liikmesriigid kasutavad vastavalt käesoleva määruse artiklile 22, artikli 24 lõikele 1 ja artiklile 25 saadud teavet kalalaevade tegevuse tõhusaks jälgimiseks.
2. Lipuliikmesriigid:
a) tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;
b) võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning
c) võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.
Artikkel 28
Komisjoni juurdepääs andmetele
Vastavalt kontrollimääruse artikli 111 lõike 1 punktile a võib komisjon nõuda, et liikmesriigid tagaksid käesoleva määruse artikli 19 kohaselt esitatud andmete automaatse edastamise komisjonile või selle määratud asutusele teatava kalalaevade rühma kohta ja teatava aja jooksul. Need andmed edastatakse komisjonile või selle määratud asutusele vahetult pärast andmete vastuvõttu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses.
III
JAOTIS
KALAPÜÜGI KONTROLL
I
PEATÜKK
Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon
1.
Artikkel 29
►M1 Liidu kalalaevad ◄ , mis on kohustatud täitma ning esitama paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsiooni
1. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, peab ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, ja kes ei ole kohustatud püügipäeviku andmeid, lossimisdeklaratsioone ja ümberlaadimisdeklaratsioone täitma ning esitama elektrooniliselt, täitma ning esitama kontrollimääruse artiklites 14, 21 ja 23 osutatud püügipäeviku andmed, lossimisdeklaratsioonid ja ümberlaadimisdeklaratsioonid paberkujul. Ümberlaadimisdeklaratsioonid ja lossimisdeklaratsioonid võib täita ja esitada kapteni nimel ka tema esindaja.
2. Paberkujul püügipäeviku andmete, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmise ning esitamise nõue kehtib ka ►M1 liidu kalalaevade ◄ suhtes, mille kogupikkus on alla 10 meetri ja mille lipuliikmesriigid nõuavad neilt püügipäeviku pidamist ning ümberlaadimis- ja/või lossimisdeklaratsioonide esitamist vastavalt kontrollimääruse artikli 16 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 3.
Artikkel 30
Paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide näidised
1. Liidu vetes tegutsedes täidavad ja esitavad liidu kalalaevade kaptenid paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni VI lisas esitatud näidise kohaselt.
2. Erandina lõikest 1 võivad Vahemerel igapäevaseid püügireise tegevate liidu kalalaevade kaptenid täita ja esitada paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni VII lisas esitatud näidise kohaselt.
3. Kui liidu kalalaevad tegelevad kalapüügiga kolmanda riigi vetes või piirkondliku kalandusorganisatsiooni reguleeritavates vetes või väljaspool liidu vesi asuvates vetes, mida ei reguleeri piirkondlik kalandusorganisatsioon, täidavad ja esitavad liidu kalalaevade kaptenid paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni käesoleva määruse artikli 31 ning VI ja VII lisas esitatud näidiste kohaselt, välja arvatud juhul, kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad konkreetselt nõuavad teistsuguse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni kasutamist. Kui kolmas riik ei täpsusta konkreetset püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni, kuid nõuab erinevaid andmeelemente kui nõutakse liidu eeskirjadega, tuleb kõnealused andmeelemendid registreerida.
4. Liidu kalalaevade kaptenid, kelle suhtes ei kohaldata kontrollimääruse artiklit 15, võivad kuni 31. detsembrini 2017 kasutada paberkujul püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni, mis on trükitud enne 1. jaanuari 2016.
Artikkel 31
Juhised paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmiseks ja esitamiseks
1. Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon täidetakse ning esitatakse X lisas sätestatud juhiste kohaselt.
2. Kui X lisas sätestatud juhiste kohaselt on teatava eeskirja kohaldamine vabatahtlik, võib lipuliikmesriik teha selle kohustuslikuks.
3. Püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon või lossimisdeklaratsioon tuleb täita loetavalt ja kustumatult. Ühtegi kannet ei tohi kustutada ega muuta. Vea korral tõmmatakse ebaõige kande peale üks kriips ning kapten teeb uue kande ja märgib sellele oma initsiaalid. Kapten märgib oma initsiaalid igale reale.
4. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten või, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni puhul, tema esindaja tõendab oma initsiaalide või allkirjaga, et püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni kanded on õiged.
Artikkel 32
Paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esitamise tähtajad
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ saagi lossimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ümberlaadimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ranniku lähistel esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele. Ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.
2. Kui pärast püügireisi saaki ei lossita, esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast sadamasse saabumist. Ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.
3. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ saagi lossimisel sellise liikmesriigi sadamas, mis ei ole kalalaeva lipuliikmesriik, sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse liikmesriigi või selle ranniku lähistel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esimene koopia (esimesed koopiad) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ümberlaadimine või lossimine aset leidis. Püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) saadetakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele
4. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ saagi lossimisel kolmanda riigi sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse riigi sadamas või vetes või avamerel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.
5. Kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad nõuavad VI lisas esitatust erinevat püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni, esitab ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten kõnealuse dokumendi koopia võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist oma pädevatele asutustele.
2.
Artikkel 33
Paberkujul püügipäeviku täitmine
1. Paberkujul püügipäevikusse kantakse kogu kohustuslik teave isegi siis, kui püüki ei toimunud:
a) iga päev hiljemalt kella 24.00-ks ning enne sadamasse saabumist;
b) merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;
c) ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.
2. Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus rida:
a) iga merel oldud päeva kohta;
b) kui samal päeval toimub kalapüük mõnes uues ICES rajoonis või muus püügipiirkonnas;
c) püügikoormuse andmete sisestamisel.
3. Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus lehekülg:
a) kui kasutatakse erinevat püügivahendit või võrku, mille silma suuruskategooria erineb eelnevalt kasutatud püügivahendist;
b) kalapüügi kohta, mis toimub pärast ümberlaadimist või vahelossimist;
c) kui veergude arv ei ole piisav;
d) sadamast lahkumisel, kui lossimist ei toimunud.
4. Sadamast lahkumisel või pärast ümberlaadimise lõpetamist ja kui pardale jääb saaki, märgitakse iga liigi kogus püügipäevikus uuele leheküljele.
5. Kasutatud püügivahendite märkimiseks paberkujul püügipäeviku asjakohastesse rubriikidesse kasutatakse XI lisas esitatud koode.
3.
Artikkel 34
Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni üleandmine
1. Kui ümberlaadimine toimub ühelt ►M1 liidu kalalaevadelt ◄ teisele, annab ümberlaadiva kalalaeva kapten või tema esindaja pärast ümberlaadimise lõpetamist vastuvõtva laeva kaptenile või tema esindajale üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist. Vastuvõtva laeva kapten või tema esindaja annab pärast ümberlaadimise lõpetamist ümberlaadiva kalalaeva kaptenile või tema esindajale samuti üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koopiad esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametniku nõudmisel.
Artikkel 35
Lossimisdeklaratsiooni allkirjastamine
Enne esitamist allkirjastab kapten või tema esindaja lossimisdeklaratsiooni iga lehekülje.
II
PEATÜKK
Elektrooniline püügipäevik, lossimisdeklaratsioon ja ümberlaadimisdeklaratsioon
1.
Artikkel 36
►M1 Liidu kalalaevadele ◄ elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi olemasolu nõue
1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39 lõike 4 kohaldamist, ei lubata ►M1 liidu kalalaeva ◄ , kes on kohustatud elektrooniliselt täitma ja esitama püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone kooskõlas kontrollimääruse artiklitega 15, 21 ja 24, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemita.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ►M1 liidu kalalaevade ◄ suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.
Artikkel 37
►M1 Liidu kalalaevalt ◄ selle lipuliikmesriigi pädevatele asutustele edastatavate andmete vorming
Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse nende lipu all sõitvate ►M1 liidu kalalaevade ◄ ja nende pädevate asutuste vahel püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete täitmiseks ning esitamiseks nagu osutatud kontrollimääruse artiklites 15, 21 ja 24.
Elektrooniline püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon täidetakse X lisas sätestatud juhiste kohaselt.
Artikkel 38
Kinnitusteade
1. ►M1 Liidu kalalaevadele ◄ saadetakse püügipäeviku, ümberlaadimisandmete, eelteate ja lossimisandmete iga edastamise korral kinnitusteade. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.
2. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten säilitab kinnitusteate kuni püügireisi lõpuni.
Artikkel 39
Tegutsemine elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral
1. ►M1 Liidu kalalaevale ◄ paigaldatud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral, edastab kalalaeva kapten või tema esindaja alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva määruse artikli 40 lõikele 1 sellest teatati, püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele asjakohaste sidevahendite kaudu iga päev hiljemalt kella 24.00ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab, ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
2. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastatakse püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmed ka järgmistel juhtudel:
a) lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;
b) viivitamata pärast viimase püügitoimingu või ümberlaadimise lõpetamist;
c) enne sadamasse sisenemist;
d) merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;
e) ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.
Punktides a ja e osutatud juhtudel esitatakse ka eelteade ja lossimisdeklaratsiooni andmed.
3. Lipuliikmesriigi pädevad asutused sisestavad lõikes 1 osutatud andmed elektroonilisse andmebaasi kohe pärast nende saamist.
4. ►M1 Liidu kalalaev ◄ ei tohi elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral lahkuda sadamast enne, kui pardale paigaldatud registreerimis- ja aruandlussüsteem täielikult töötab ning see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi või kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on lubanud laeval lahkuda. Lipuliikmesriik teatab viivitamata rannikuäärsele liikmesriigile, kui lipuliikmesriik on lubanud oma kalalaeval, mille elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem ei tööta, rannikuäärse liikmesriigi sadamast lahkuda.
5. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.
Artikkel 40
Andmete saamata jäämine
1. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti ►M1 liidu kalalaeva ◄ kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ►M1 liidu kalalaeva ◄ puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, miks andmeid ei ole saadud, ning võtab asjakohased meetmed.
2. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24 ning kalalaeva viimane laevaseiresüsteemi kaudu edastatud asukoht oli rannikuäärse liikmesriigi vetes, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.
3. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten või käitaja või nende esindaja saadab kõik andmed, mis ei ole veel edastatud ning mille kohta on saadud teade vastavalt lõikele 1, lipuliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamatult pärast kõnealuse teate saamist.
Artikkel 41
Andmetele juurdepääsu häired
1. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes teise ELi liikmesriigi kalalaeva ning neil ei ole juurdepääsu püügipäevikule ega ümberlaadimise andmetele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44, taotlevad nad lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt kõnealustele andmetele juurdepääsu tagamist.
2. Kui lõikes 1 osutatud juurdepääsu ei tagata nelja tunni jooksul alates taotluse saatmisest, teatab rannikuäärne liikmesriik sellest lipuliikmesriigile. Teate saamisel saadab lipuliikmesriik viivitamata andmed rannikuäärsele liikmesriigile mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.
3. Kui rannikuäärne liikmesriik ei saa lõikes 2 osutatud andmeid, saadab ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten või käitaja või nende esindaja andmed ja käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopia taotluse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes olemasolevate, ja võimaluse korral elektrooniliste, vahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid vahendeid ta kasutab ning viitab neile kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
4. Kui ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten või käitaja või nende esindaja ei saa rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele edastada käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopiat, keelatakse asjaomasel kalalaeval rannikuäärse liikmesriigi vetes kalapüük seni, kuni kalalaeva kapten või käitaja või tema esindaja saadab nimetatud asutustele kinnitusteate koopia või kontrollimääruse artikli 14 lõikes 1 osutatud andmed.
Artikkel 42
Andmed elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta
1. Liikmesriigid peavad andmebaase oma elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta. Kõnealused andmebaasid sisaldavad vähemalt ning on võimelised automaatselt looma järgmist teavet:
a) loetelu oma kalalaevadest, mille elektroonilises registreerimis- ja aruandlussüsteemis on esinenud tehnilisi rikkeid või mille elektrooniline aruandlussüsteem ei ole toiminud;
b) selliste laevade arv, kes ei ole elektroonilise püügipäeviku andmeid iga päev edastanud, ning elektroonilise püügipäeviku andmete keskmine edastuste arv kalalaeva kohta lipuliikmesriikide kaupa;
c) edastatud ümberlaadimis-, lossimis- ja ülevõtmisdeklaratsioonide ning müügiteatiste arv lipuliikmesriikide kaupa.
2. Lõike 1 kohaselt loodud kokkuvõtlik teave saadetakse komisjonile tema nõudmisel. Teise võimalusena võib kõnealuse teabe teha kättesaadavaks turvalisel veebisaidil liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis ja sagedusega.
Artikkel 43
Kohustuslikud andmed liikmesriikidevahelises teabevahetuses
Andmeelemendid, mida liidu kalalaevade kaptenid peavad vastavalt liidu eeskirjadele püügipäevikusse, ümberlaadimisdeklaratsiooni, eelteatesse ja lossimisdeklaratsiooni kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.
Artikkel 44
Juurdepääs andmetele
1. Kui teatava liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev tegeleb kalapüügiga mõne rannikuäärse liikmesriigi juures asuvates liidu vetes, edastab lipuliikmesriik käimasolevat püügireisi käsitlevad kohustuslikud elektroonilise püügipäeviku andmed, alustades kõige viimase sadamast lahkumisega, kohe pärast nende vastuvõtmist asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile.
2. Kui teatava liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev püüab kala mõne teise rannikuäärse liikmesriigi juures asuvates liidu vetes, edastab lipuliikmesriik kõik kohustuslikud elektroonilise püügipäeviku andmed kohe pärast nende vastuvõtmist asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile. Ühtlasi edastab lipuliikmesriik ka käimasoleva püügireisiga seotud andmete parandused, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 47 lõikes 2.
3. Kui lossimis- või ümberlaadimistoiming toimub mõne muu rannikuäärse liikmesriigi kui lipuliikmesriigi sadamas, edastab lipuliikmesriik kõik kohustuslikud elektroonilise lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni andmed kohe pärast nende vastuvõtmist asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile.
4. Kui lipuliikmesriigile teatatakse, et tema lipu all sõitev kalalaev kavatseb siseneda mõne teise rannikuäärse liikmesriigi sadamasse, edastab lipuliikmesriik elektroonilise eelteate kohe pärast selle vastuvõtmist asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile.
5. Kui liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev siseneb püügireisi jooksul mõne teise rannikuäärse liikmesriigi juures asuvatesse liidu vetesse või kui rannikuäärsele liikmesriigile on edastatud lõigetes 3 või 4 osutatud mis tahes andmed konkreetse püügireisi kohta, võimaldab lipuliikmesriik juurdepääsu kõikidele kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1 osutatud andmetele asjaomase püügireisi jooksul toimunud püügitoimingute kohta alates sadamast lahkumisest kuni lossimise lõpetamiseni ja edastab taotluse korral andmed asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile. Juurdepääs võimaldatakse vähemalt 36 kuu jooksul alates püügireisi algusest.
6. Sellise kalalaeva lipuliikmesriik, mida mõni teine liikmesriik kooskõlas kontrollimääruse artikliga 80 inspekteerib, edastab inspekteeriva liikmesriigi taotlusel kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1 osutatud andmed käimasoleva püügireisi kohta alates sadamast lahkumisest kuni taotluse esitamiseni.
7. Lõigetes 5 ja 6 osutatud taotlused on elektroonilised ja neis täpsustatakse, kas vastuses tuleks esitada algsed andmed koos parandustega või ainult koondandmed. Vastus taotlusele koostatakse automaatselt ja taotluse saanud liikmesriik edastab selle viivitamata.
8. Liikmesriigid võimaldavad juurdepääsu laevaseiresüsteemi, püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmetele, kui seda taotleb mõni teine liikmesriik, kes teostab merel inspekteerimistoiminguid ühiskasutuskava või muu kokkulepitud ühise inspekteerimise raames.
9. Liidu kalalaevade kaptenitele on igal ajal tagatud turvaline juurdepääs oma elektroonilise püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmetele, mida säilitatakse nende lipuliikmesriigi andmebaasis.
Artikkel 45
Liikmesriikidevaheline teabevahetus
Liikmesriigid:
a) tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;
b) võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult käesoleva määrusega ette nähtud eesmärkidel, ja
c) võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.
Artikkel 46
Vastutav ametiasutus
1. Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.
2. Liikmesriigid vahetavad lõikes 1 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.
2.
Artikkel 47
Edastamise sagedus
1. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten edastab merel olles elektroonilise püügipäeviku andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt kord päevas hiljemalt kella 24.00-ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Ta saadab kõnealused andmed ka:
a) lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;
b) viivitamata pärast viimase püügitoimingu lõpetamist;
c) enne sadamasse sisenemist;
d) merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;
e) ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.
Kui viimane püügitoiming leidis aset mitte rohkem kui üks tund enne sadamasse saabumist, võib punktide b ja c järgimiseks edastada ühe ja sama sõnumi.
1a. Enne sadamast lahkumist ja enne püügireisi kohta mis tahes muu elektroonilise andmeedastuse alustamist saadab liidu kalalaeva kapten lipuliikmesriigi pädevatele asutustele elektroonilise väljumisteate.
2. Kapten võib elektroonilise püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete parandusi edastada kuni lõike 1 punktis c osutatud viimase andmeedastuseni. Parandused peavad olema selgelt märgistatud. Lipuliikmesriigi pädevad asutused säilitavad kõik elektroonilise püügipäeviku esialgsed andmed ja nendes andmetes tehtud parandused.
3. Kapten hoiab lõikes 1 osutatud andmete koopia kalalaeva pardal iga sadamast äraoleku jooksul kuni lossimisdeklaratsiooni esitamiseni.
4. Kui ►M1 liidu kalalaev ◄ on sadamas ja selle pardal ei ole kalatooteid ning kapten on esitanud lossimisdeklaratsiooni viimase püügireisi kõigi püügitoimingute kohta, võib käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud edastamise peatada tingimusel, et selle kohta on saadetud eelteade lipuriigi kalapüügi seirekeskusele. Andmeid hakatakse uuesti edastama, kui ►M1 liidu kalalaev ◄ lahkub sadamast. Need ►M1 liidu kalalaevad ◄ , mis on varustatud laevaseiresüsteemiga ning mis edastavad selle kaudu andmeid, ei pea eelteadet esitama.
III
PEATÜKK
Paberkujul või elektroonilisi püügipäevikuid, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone käsitlevad ühised eeskirjad
1.
Artikkel 48
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „esitusviis” – viis, kuidas kala on töödeldud kalalaeva pardal ja enne lossimist vastavalt I lisas kirjeldatule;
2) „ühine esitusviis” – esitusviis, mis hõlmab vähemalt kahte samalt kalalt eemaldatud osa.
Artikkel 49
Ümberarvestustegurid
1. Kontrollimääruse artiklites 14 ja 15 osutatud püügipäevikute täitmisel ja edastamisel kohaldatakse säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks XIII, XIV ja XV lisas sätestatud ELi ümberarvestustegureid. Neid kohaldatakse ►M1 liidu kalalaevade ◄ pardal hoitavate või nende poolt ümberlaaditavate või lossitavate kalandustoodete suhtes.
2. Kui sellised piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või mittelepinguosaline koostööpartner on Euroopa Liit, on oma reguleeritava piirkonna suhtes või kolmas riik, millega Euroopa Liidul on kalapüügi kokkulepe, on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes kehtestanud ümberarvestustegurid, kohaldatakse erandina lõikest 1 kõnealuseid ümberarvestustegureid.
3. Kui teatava liigi ja esitusviisi kohta puuduvad lõigetes 1 ja 2 osutatud ümberarvestustegurid, kohaldatakse lipuliikmesriigi kehtestatud ümberarvestustegurit.
4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutavad liikmesriigi pädevad asutused lõikes 1 osutatud ümberarvestustegureid ümberlaaditud ja lossitud saagi eluskaalu arvutamisel, et jälgida kvootide kasutamist.
Artikkel 50
Arvutusmeetod
1. Kala eluskaalu arvutamiseks korrutatakse töödeldud kala kaal käesoleva määruse artiklis 49 osutatud iga kalaliigi ja esitusviisi suhtes kehtestatud ümberarvestusteguriga.
2. Ühise esitusviisi puhul kasutatakse ainult üht kala ühise esitusviisi ühele osale vastavat ümberarvestustegurit.
2.
Artikkel 51
Püügipäevikuid käsitlevad üldeeskirjad
1. Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga pardal oleva kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina püügipäevikus esitatud arvudest.
2. Sorteerimata lossitava saagi puhul võib pardal hoitavate üldkoguste lubatud kõikumise arvutada ühe või mitme representatiivse valimi alusel.
3. Kontrollimääruse artikli 14 kohaldamisel käsitatakse elussöödaks püütud liike püütud ja pardal hoitavate liikidena.
4. Läbides kalapüügivööndit, kus ►M1 liidu kalalaeval ◄ on lubatud kala püüda, registreerib ja esitab kapten kontrollimääruse artikli 14 lõikes 5 osutatud kohaldatavad andmed isegi siis, kui kõnealuses vööndis kalapüüki ei toimu.
3.
Artikkel 52
Lubatud kõikumine ümberlaadimisdeklaratsiooni puhul
Kontrollimääruse artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga ümberlaaditud või vastuvõetud kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina ümberlaadimisdeklaratsioonil esitatud arvudest.
Artikkel 53
Erinevus ümberlaaditud saagi kogustes
Kui ümberlaadivalt laevalt ümberlaaditud saagi kogus erineb vastuvõtva laeva pardale võetud kogusest, loetakse suurem kogus ümberlaadituks. Liikmesriigid tagavad järelmeetmete võtmise, et määrata kindlaks ümberlaadivalt laevalt vastuvõtvale laevale ümberlaaditud kalandustoodete tegelik kaal.
Artikkel 54
Lossimise lõpuleviimine
Kui kontrollimääruse artikli 61 kohaselt transporditakse kalandustooted lossimiskohast enne nende kaalumist, peetakse kontrollimääruse artikli 23 lõike 3 ja artikli 24 lõike 1 kohaldamisel lossimist lõpetatuks siis, kui kalandustooted on kaalutud.
Artikkel 55
Püügitoiminguid, mis hõlmavad kahte või enamat ►M1 liidu kalalaeva ◄
Ilma et see piiraks erieeskirjade kohaldamist, omistatakse püügitoimingute puhul, mis hõlmavad kahte või enamat ►M1 liidu kalalaeva ◄
— erinevast liikmesriigist või
— samast liikmesriigist, kuid juhul, kui saak lossitakse liikmesriikides, kelle lipu all need laevad ei sõida,
lossitud saak ►M1 liidu kalalaevale ◄ , mis kalandustooted lossis.
IV
PEATÜKK
Proovivõtukavad ning andmete kogumine seoses ►M1 liidu kalalaevadega ◄ , mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid
Artikkel 56
Proovivõtukavade kehtestamine
Selliste ►M1 liidu kalalaevade ◄ jälgimiseks, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid, kehtestavad liikmesriigid kontrollimääruse artikli 16 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud proovivõtukavad kooskõlas käesoleva peatükiga, et määrata kindlaks teatava kalavaru või kalavarude rühma lossimine asjaomaste kalalaevade poolt ning vajaduse korral nende püügikoormus. Kõnealuseid andmeid kasutatakse saagi ja vajaduse korral püügikoormuse registreerimiseks, nagu osutatud kontrollimääruse artiklis 33.
Artikkel 57
Proovivõtumetoodika
1. Käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukavad koostatakse vastavalt XVI lisale.
2. Inspekteeritava valimi suurus määratakse kindlaks riskitegurite alusel järgmiselt:
a) „väga väike” risk: 3 % valimist;
a) „väike” risk: 5 % valimist;
b) „keskmine” risk: 10 % valimist;
d) „suur” risk: 15 % valimist;
e) „väga suur” risk: 20 % valimist.
3. Laevastikusektori püütud konkreetse kalavaru päevasaak arvutatakse, korrutades asjaomase laevastikusektori aktiivsete ►M1 liidu kalalaevade ◄ koguarvu ja inspekteeritud ►M1 liidu kalalaevade ◄ valimist pärineva ►M1 liidu kalalaeva ◄ püütud konkreetse kalavaru keskmise päevasaagi.
4. Liikmesriikide puhul loetakse käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukava nõue täidetuks, kui nad koguvad süstemaatiliselt vähemalt kord kuus iga oma sellise kalalaeva kohta, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ega lossimisdeklaratsiooni nõudeid, andmeid
a) iga liigi kõigi lossitud koguste kohta kilogrammides, sealhulgas juhtumite kohta, kus lossitavat saaki ei ole;
b) statistiliste ruutude kohta, kust kõnealune saak püüti.
◄
V
PEATÜKK
Püügikoormuse kontrollimine
Artikkel 58
Püügikoormust käsitlev aruanne
1. Kontrollimääruse artiklis 28 osutatud püügikoormust käsitlev aruanne saadetakse vastavalt XVII lisale.
2. Kui ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten edastab pädevatele asutustele kontrollimääruse artikli 28 lõike 1 kohase teate raadio teel, otsustavad liikmesriigid, milliseid raadiojaamu kasutatakse ning avaldavad need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
VI
PEATÜKK
Parandusmeetmed
Artikkel 59
Üldpõhimõtted
Kontrollimääruse artiklis 37 osutatud parandusmeetmete kasutamiseks teatavad liikmesriigid tekitatud kahju ulatuse komisjonile niipea kui võimalik ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kontrollimääruse artikli 36 kohase püügikeelu kehtestamise teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 60
Saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamine
1. Kui kahju ei ole määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohase meetmega täielikult või osaliselt korvatud, võtab komisjon niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse artiklis 59 osutatud teabe saamist vajalikud meetmed tekitatud kahju korvamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud meetmega täpsustatakse:
a) millised liikmesriigid kahju kandsid („kahju kandnud liikmesriigid”) ja kahju suurus (vähendatud mis tahes kvoodivahetustega);
b) vajaduse korral millised liikmesriigid on kalapüügivõimalusi ületanud („kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriigid”) ja ületamise ulatus (vähendatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaste võimalike vahetustega);
c) vajaduse korral kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriikide kalapüügivõimalustest tehtavad mahaarvamised proportsionaalselt ületatud püügivõimalustega;
d) vajaduse korral kahju kandnud liikmesriikide kalapüügivõimalustele lisatavad kogused proportsionaalselt tekitatud kahjuga;
e) vajaduse korral kuupäev või kuupäevad, mil lisamised ja mahaarvamised jõustuvad;
f) vajaduse korral muud vajalikud meetmed kantud kahju korvamiseks.
VII
PEATÜKK
Mootorivõimsus
Artikkel 61
Peajõuseadme võimsuse sertifitseerimine
1. Sertifikaat kontrollimääruse artikli 40 lõigetes 1 ja 2 osutatud uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme ja tehniliselt muudetud peajõuseadme maksimumvõimsuse kohta pideval töörežiimil väljastatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2930/86 ( 4 ).
2. Peajõuseade loetakse lõike 1 kohaselt tehniliselt muudetuks, kui mõnda selle põhiosa, muu hulgas (kuid mitte ainult) sissepritseseadmeid, klappe, turboülelaadurit, kolbe, silindrihülsse, kepse või silindripäid on muudetud või asendatud teistsuguste tehniliste spetsifikatsioonidega uute osadega, mille tulemusena võimsusklass muutub, või kui on muudetud mootoriseadeid, näiteks sissepritseseadistust, turboülelaaduri konfiguratsiooni või gaasijaotusfaase. Tehnilise muudatuse laadi selgitatakse lõikes 1 osutatud sertifikaadis.
3. Kalalaevatunnistuse omanik teavitab pädevaid asutusi enne uue peajõuseadme paigaldamist või enne olemasoleva peajõuseadme asendamist või tehnilist muutmist.
4. Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga alates 1. jaanuarist 2012. Teiste kalalaevade suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2013. Seda kohaldatakse üksnes selliste kalalaevade suhtes, millele uued peajõuseadmed on paigaldatud või mille olemasolevad peajõuseadmed on asendatud või tehniliselt muudetud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 62
Kontrollimine ja proovivõtukava
1. Mootorivõimsuse kontrollimiseks vastavalt kontrollimääruse artiklile 41 koostavad liikmesriigid proovivõtukava oma laevastiku selliste kalalaevade või kalalaevade rühmade tuvastamiseks, mille puhul võib tekkida peajõuseadme võimsuse aladeklareerimise oht. Proovivõtukava põhineb vähemalt järgmistel kõrge riski kriteeriumidel:
a) kalalaevad, mis tegutsevad püügipiirkondades, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, eelkõige kalalaevad, kellele on jaotatud individuaalne püügikoormus kilovatt-püügipäevades;
b) kalalaevad, kelle suhtes kohaldatakse riiklikest või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid laeva võimsuse piiranguid;
c) kalalaevad, mille laeva võimsuse (kW) ja laeva kogumahutavuse (GT) suhe on 50 % madalam sama kalalaeva liigi, püügivahendi liigi ja sihtliigi keskmisest suhtest. Kõnealuse analüüsi eesmärgil võivad liikmesriigid jagada oma laevastiku vastavalt ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest:
i) siseriiklikus õiguses määratletud laevastiku jaotus- või haldusühikud;
ii) pikkusekategooriad;
iii) mahutavuse kategooriad;
iv) kasutatud püügivahendid;
v) sihtliigid.
2. Liikmesriigid võivad arvestada täiendavaid riskikriteeriume oma äranägemise järgi.
3. Liikmesriigid koostavad nimekirja oma kalalaevadest, mis vastavad ühele või mitmele lõikes 1 osutatud riskikriteeriumile ja vajaduse korral lõikes 2 osutatud riskikriteeriumidele.
4. Igast kalalaevade rühmast, mis vastavad ühele lõigetes 1 ja 2 osutatud riskikriteeriumidest, võtavad liikmesriigid kalalaevade juhuvalimi. Valimi suurus võrdub asjaomase rühma kalalaevade arvu ruutjuurega ümardatuna lähima täisarvuni.
5. Liikmesriik kontrollib iga juhuvalimisse kuuluva kalalaeva valduses olevaid kontrollimääruse artikli 41 lõikes 1 osutatud tehnilisi dokumente. Kontrollimääruse artikli 41 lõike 1 punktis g osutatud muude dokumentide hulgas pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu mootorivalmistaja kataloogi kohastele spetsifikatsioonidele, viimaste olemasolu korral.
6. Käesolevat artiklit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud füüsilist kontrolli tehakse eelkõige sellistel traaleritel, mis püüavad kala püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügipiirkonnas.
Artikkel 63
Füüsiline kontroll
1. Kui peajõuseadme võimsuse mõõtmine viiakse läbi kalalaeva pardal kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud peajõuseadme võimsuse füüsilise kontrolli raames, võib peajõuseadme võimsust mõõta kõige ligipääsetavamas kohas sõukruvi ja mootori vahel.
2. Kui peajõuseadme võimsust mõõdetakse reduktori tagant, tuleb mõõtmistulemuses teha asjakohane parandus, et arvutada peajõuseadme võimsus väljundvõlli äärikult määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 lõike 1 määratluse kohaselt. Kõnealuses paranduses võetakse arvesse reduktorist tulenevat võimsuse kadu reduktori valmistaja esitatud ametlike tehniliste andmete põhjal.
VIII
PEATÜKK
Harrastuskalapüügi kontroll
Artikkel 64
Proovivõtukavade kehtestamine
1. Ilma et see piiraks lõikes 5 osutatud andmete kasutamist, nähakse kontrollimääruse artikli 55 lõike 3 kohaselt liikmesriikide poolt kehtestatavate proovivõtukavadega, mille eesmärk on teostada seiret harrastuskalapüügiga tegelevate laevade poolt püütavate taastamiskavadega hõlmatud kalavarude üle, ette andmete kogumine iga kahe aasta tagant.
2. Proovivõtukavades kasutatavad meetodid määratletakse selgelt ja on võimaluse korral:
a) ajalises lõikes võimalikult stabiilsed;
b) piirkondade lõikes võimalikult standarditud;
c) kooskõlas kvaliteedistandarditega, mille on kehtestanud asjaomased rahvusvahelised teadusasutused ja vajaduse korral asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või vaatleja Euroopa Liit on.
3. Proovivõtukavas esitatakse valimikavand taastamiskavadega hõlmatud kalavarude saagi hindamiseks, kasutatud püügivahendid ja taastamiskavaga hõlmatud geograafiline piirkond, kust saak püüti.
4. Liikmesriigid hindavad kogutud andmete õigsust ja täpsust süstemaatiliselt.
5. Lõikes 1 osutatud proovivõtukavade puhul võivad liikmesriigid kasutada nõukogu määruses (EÜ) nr 199/2008 ( 5 ) sätestatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaselt kogutud andmeid, sel määral, mil need on kättesaadavad.
6. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui liikmesriik on keelanud taastamiskavaga hõlmatud kalavarude harrastuskalapüügi.
Artikkel 65
Proovivõtukavadest teatamine ja nende hindamine
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma proovivõtukavad 12 kuud pärast taastamiskava jõustumist. Taastamiskavade puhul, mis on käesoleva määruse jõustumise hetkel juba jõus, teatatakse proovivõtukava 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Proovivõtukava muudatustest teatatakse enne nende jõustumist.
2. Lisaks kontrollimääruse artikli 55 lõikes 4 nõutud hindamisele hindab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ka:
a) pärast lõikes 1 osutatud teatist ja seejärel iga viie aasta tagant teatatud proovivõtukavade vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele;
b) lõikes 1 osutatud proovivõtukava muudatuste vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele.
3. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee annab vajaduse korral soovitusi proovivõtukava täiustamiseks.
IV
JAOTIS
TURUSTAMISE KONTROLL
I
PEATÜKK
Jälgitavus
Artikkel 66
Mõiste
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmist mõistet:
„kalandus- ja vesiviljelustooted” – mis tahes saadused, mis kuuluvad nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 ( 6 ) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri grupi 3, grupi 12 alamrubriigi 1212 21 00 ning grupi 16 rubriikide 1604 ja 1605 alla.
Artikkel 67
Partiidel esitatav teave
1. Käitajad esitavad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta kalandus- ja vesiviljelustoodetest partiide koostamise hetkel ning hiljemalt esmamüügi toimumisel.
2. Lisaks lõikele 1 ajakohastavad käitajad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud asjaomast teavet, mis tuleneb kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide ühendamisest või mitmeks jagamisest pärast esmamüüki, selle teabe kättesaadavaks muutumisel.
3. Juhul kui kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide esmamüügi järgse ühendamise või mitmeks jagamise tulemusena mitmelt kalalaevalt või vesiviljelustootmisüksusest pärit kalandus- ja vesiviljelustooted omavahel segatakse, suudavad käitajad kindlaks teha iga partii päritolu vähemalt kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis a osutatud identifitseerimisnumbri järgi ning võimaldavad partiisid tagantjärele jälgida kuni püügi või saagikoristuseni vastavalt kontrollimääruse artikli 58 lõikele 3.
4. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 4 osutatud süsteemid ja menetlused võimaldavad käitajatel kindlaks teha kalandus- ja vesiviljelustoodete vahetud tarnijad ja vahetud ostjad (v.a juhul, kui nad on lõpptarbijad).
5. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partii märgistusel või pakendil või partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil. Selle võib partiile kinnitada identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem. Teave partii kohta jääb kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel kättesaadavaks sellisel viisil, et liikmesriigi pädevad asutused saavad sellele igal ajal juurde pääseda.
6. Käitajad kinnitavad partiile kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem:
a) alates 1. jaanuarist 2013 mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudest saadud toodete puhul,
b) alates 1. jaanuarist 2015 muude kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul.
7. Kui kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil, kinnitatakse vastavale partiile vähemalt identifitseerimisnumber.
8. Liikmesriigid teevad üksteisega koostööd selle tagamiseks, et partiile kinnitatud ja/või sellele füüsiliselt lisatud teabele saaksid juurde pääseda muu liikmesriigi pädevad asutused kui selle, kus kalandus- või vesiviljelustoodetest partii koostati, eelkõige juhul, kui teave on partiile kinnitatud identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade. Selliseid vahendeid kasutavad käitajad, tagavad, et need on välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja spetsifikatsioonide alusel.
9. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis d osutatud teave saagi saamise või tootmise kuupäeva kohta võib sisaldada mitut kalendripäeva või ühte mitmele saagi saamise kuupäevale vastavat ajavahemikku.
10. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis f osutatud teave esitatakse käitajate vahetute, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tarnijate kohta. Selle teabe võib vajaduse korral esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) ( 7 ) II lisa I jaos osutatud eraldusmärgisega.
11. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides a–f esitatud teabenõue ei kehti:
a) imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis ei kuulu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 ( 8 ) artikli 12 lõikele 5 püügisertifikaadi kohaldamisalasse;
b) mageveest püütud või seal kasvatatud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes ning
c) dekoratiivkalade, koorikloomade ja limuste suhtes.
12. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 esitatud teabenõue ei kehti kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri grupi 16 rubriikide 1604 ja 1605 alla.
13. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 kohaldamisel tähendab teave piirkonna kohta, kus toode püüti või kasvatati, järgmist:
a) kontrollimääruse artikli 4 punktis 30 määratletud asjakohane geograafiline piirkond selliste kalavarude või kalavarurühmade saagi puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt liidu õigusaktidele kvooti ja/või alammõõte;
b) muude kalavarude või kalavarurühmade saagi, mageveekogust püütud kalandustoodete ja vesiviljelustoodete puhul püügi- või tootmispiirkonna nimi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( 9 ) artikli 38 lõikega 1.
14. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 osutatud väikeste koguste ostuväärtust kohaldatakse vahetult kalalaevalt müüdavate koguste suhtes kalendriaasta ja lõpptarbija kohta.
▼M1 —————
II
PEATÜKK
Kalandustoodete kaalumine
1.
Artikkel 69
Reguleerimisala
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikleid 78–89, kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid ►M1 liidu kalalaevadelt ◄ liikmesriigis toimuvate lossimiste suhtes ja ►M1 liidu kalalaevu ◄ hõlmavate ümberlaadimiste suhtes, mis leiavad aset liikmesriigi ranniku lähedastes sadamates või kohtades, ning ►M1 liidu vetes ◄ asuvate ►M1 liidu kalalaevade ◄ pardal toimuva kalandustoodete kaalumise suhtes.
Artikkel 70
Kaalumisdokumendid
1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten registreerivad kontrollimääruse artiklite 60 ja 61 kohaselt läbiviidud kaalumise, esitades vastavas dokumendis järgmise teabe:
a) kaalutud liigi FAO kolmetäheline kood;
b) iga liigi koguse kaalumise tulemus toote massi kilogrammides;
c) selle kalalaeva pardatähis ja nimi, kust kaalutud kogus pärineb;
d) kaalutud kalandustoodete esitusviis;
e) kaalumise kuupäev (AAAA.KK.PP).
2. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten säilitavad lõikes 1 osutatud dokumente kolm aastat.
Artikkel 71
Kaalumise ajastus
1. Kui kalandustooted laaditakse ümber ühelt ►M1 liidu kalalaevalt ◄ teisele ja ümberlaaditud kalandustoodete esmakordne lossimine toimub Euroopa Liidust väljaspool asuvas sadamas, kaalutakse kalandustooted enne ümberlaadimissadamast või -kohast transportimist.
2. Kui kalandustooteid kaalutakse ►M1 liidu kalalaeva ◄ pardal kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 3, ning neid kaalutakse maal pärast lossimist uuesti, kasutatakse kontrollimääruse artikli 60 lõike 5 kohaldamisel maal toimunud kaalumise tulemusel saadud arvu.
3. Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist ►M1 liidu kalalaevade ◄ suhtes, millele ei kehti kontrollimääruse artiklis 15 osutatud püügipäeviku andmete elektroonilise täitmise ja edastamise nõue, võib liikmesriik nõuda, et kapten esitaks enne kaalumist püügipäevikulehe koopia selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus lossimine toimub.
Artikkel 72
Kaalumissüsteemid
1. Kõik kaalumissüsteemid kalibreeritakse ja plommitakse vastavalt riiklikele süsteemidele liikmesriigi pädevate asutuste poolt.
2. Kaalumissüsteemi eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kalibreerimise.
3. Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, tuleb paigaldada nähtav mõõdik, mis registreerib kumuleeruva kogukaalu. Registreeritakse nii mõõdiku näit kaalumise alguses kui ka kumuleeruv kogukaal. Kaalumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kogu süsteemi kasutamise kaalumispäevikus.
Artikkel 73
Külmutatud kalandustoodete kaalumine
1. Ilma et see piiraks erisätete ja eelkõige käesoleva määruse artiklite 70 ja 74 kohaldamist, võib lossitud külmutatud kalandustoodete koguste kaalumisel kastides või plokkides lossitud külmutatud kalandustoodete kaalu kindlaks määrata iga kalaliigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta eraldi, korrutades kastide või plokkide koguarvu XVIII lisas sätestatud metoodika järgi arvutatud kasti või ploki keskmise netokaaluga.
2. Füüsilisest või juriidilisest isikust kalandustoodete kaaluja peab iga lossimise kohta registrit, kus on kirjas:
a) kalandustooted lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);
b) lossitud kala liigid ja vajaduse korral nende esitusviis;
c) partii suurus ja kaubaaluste valim kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi XVIII lisa punkti 1 sätete kohaselt;
d) iga valimisse kuuluva kaubaaluse kaal ja kaubaaluste keskmine kaal;
e) kastide või plokkide arv igal valimisse kuuluval kaubaalusel;
f) kastide omakaal, kui see erineb XVIII lisa punktis 4 sätestatust;
g) tühja kaubaaluse keskmine kaal XVIII lisa punkti 3 alapunkti b kohaselt;
h) kasti või ploki keskmine kaal kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi.
Artikkel 74
Jää ja vesi
1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud tagavad, et kalandustooted puhastatakse enne kaalumist jääst mõistlikkuse piires, ilma et see põhjustaks nende riknemist ja halvendaks nende kvaliteeti.
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 78–89 osutatud erieeskirju, mida kohaldatakse pelaagiliste liikide suhtes, mida lossitakse esmaturustuse, ladustamise või töötlemise kohta üleviimiseks pakendamata kogustena, ei ületa vee ja jää mahaarvamine kogukaalust 2 %. Igal juhul registreeritakse mahaarvatud vee ja jää protsendimäär kaalumiskviitungil koos kaaluga. Vee või jää mahaarvamist ei kohaldata tööstuslikul eesmärgil toimuva lossimise ega mitte-pelaagiliste liikide puhul.
Artikkel 75
Pädevate asutuste juurdepääs
Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemidele, kaalumisdokumentidele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõigile rajatistele, kus kalandustooteid ladustatakse või töödeldakse.
Artikkel 76
Proovivõtukavad
1. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 1 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XIX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.
2. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 3 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt. Kui saak kaalutakse kalalaeva pardal, ei kohaldata kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist juhul, kui pärast lossimist toimunud kaalumise tulemusel saadud arv on suurem kui pardal toimunud kaalumise tulemusel saadud arv.
3. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 60 lõigetes 1 ja 3 osutatud proovivõtukava, esitavad nad eelistatavalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kolmeaastaseks ajavahemikuks ühtse proovivõtukava, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaalumismenetlusi. Proovivõtukava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.
4. Uued proovivõtukavad, mis võetakse vastu pärast lõikes 3 osutatud tähtaega, või selliste kavade muudatused esitatakse kinnitamiseks kolm kuud enne asjaomase aasta lõppu.
Artikkel 77
Kontrollikavad ja -programmid kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist
1. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava ja kõik selle olulised muudatused vastu XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.
2. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava, esitavad nad liikmesriigi kohta ühtse kontrollikava, mis hõlmab pärast transportimist kaalutavate kalandustoodete kogu transpordi. Selline kontrollikava esitatakse kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Ühtne kontrollikava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.
3. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi ja kõik selle olulised muudatused vastu XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.
4. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi, peavad nad selle esitama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
5. Lõikes 2 osutatud uus kontrollikava või lõikes 4 osutatud ühine kontrolliprogramm, mis võetakse vastu pärast lõikes 2 või lõikes 4 osutatud tähtaega, või sellise kava või programmi mis tahes muudatus esitatakse kolm kuud enne kõnealuse kava või programmi jõustumisele eelneva aasta lõppu.
2.
Artikkel 78
Heeringa, makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu kaalumise korra ulatus
Käesolevas jaos sätestatud eeskirju kohaldatakse liidus või liidu kalalaevade poolt kolmandates riikides lossitud heeringa- (Clupea harengus), makrelli- (Scomber scombrus), stauriidi- (Trachurus spp.) ja põhjaputassuusaagi (Micromesistius poutassou) või nende liikide segasaagi kaalumise suhtes, kui need on püütud järgmistes püügipiirkondades:
a) heeringas ICESi I, II, IIIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonnas;
b) makrell ICESi IIa, IIIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, XII, XIV püügipiirkonnas ja CECAFi piirkonna liidu vetes;
c) stauriid ICESi IIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonnas ja CECAFi piirkonna liidu vetes;
d) põhjaputassuu ICESi IIa, IIIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonnas ja CECAFi piirkonna liidu vetes,
ja kui lossitavad kogused on üle 10 tonni.
Artikkel 79
Heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuusaagi kaalumise sadamad
1. Käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide saak kaalutakse kohe lossimisel. Liikide saagi võib kaaluda pärast transportimist juhul, kui:
— sihtkoht asub liikmesriigis ning asjaomane liikmesriik on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt;
— sihtkoht asub muus liikmesriigis ning asjaomased liikmesriigid on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt,
ning komisjon on kõnealuse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi kinnitanud.
2. Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks, millistes tema sadamates toimub käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kaalumine, ning tagab, et neid liike lossitakse üksnes kõnealustes sadamates. Sellistes sadamates on:
a) kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimisajad;
b) kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimiskohad;
c) kehtestatud inspekteerimis- ja järelevalvekord.
3. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile selliste sadamate nimekirja ning neis sadamates kohaldatava inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas kõnealuste liikide koguste registreerimise ja edastamise tingimused lossimisel.
4. Kõik muudatused lõikes 3 osutatud sadamate nimekirjades ning inspekteerimis- ja järelevalvekorras edastatakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne nende jõustumist.
5. Liikmesriigid tagavad, et väljaspool Euroopa Liitu lossivad nende laevad käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liike üksnes nendes sadamates, mis Euroopa Liiduga kõnealuseid liike käsitleva kokkuleppe sõlminud kolmandad riigid on otseselt lossimiseks määranud.
6. Komisjon edastab lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe ning kolmandate riikide määratud sadamate nimekirja kõigile asjaomastele liikmesriikidele.
7. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad määratud sadamate nimekirja ja selle muudatused oma ametlikel veebisaitidel.
Artikkel 80
Liikmesriigi sadamasse sisenemine
1. Laeva kapten või tema esindaja edastab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamas kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne sadamasse saabumist kaalumise eesmärgil järgmised andmed:
a) sadam, kuhu kavatsetakse siseneda, laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);
b) eeldatav sadamasse saabumise aeg;
c) pardal olevad heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuukogused eluskaalu kilogrammides;
d) geograafiline piirkond, kust saaki püüti; see viitab alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud.
2. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten, kellel on kohustus sisestada püügipäevikusse andmeid elektrooniliselt, esitab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt oma laeva lipuliikmesriigile. Liikmesriik edastab selle teabe viivitamata liikmesriigile, kus saak lossitakse. Kontrollimääruse artiklis 15 osutatud elektroonilise püügipäeviku andmed ning lõikes 1 osutatud teabe võib saata ühe elektroonilise edastusena.
3. Liikmesriigid võivad ette näha lühema teatamistähtaja, kui on sätestatud lõikes 1. Sellisel juhul teatavad need liikmesriigid komisjonile sellest 15 päeva enne lühema teatamistähtaja jõustumist. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad kõnealuse teabe oma vastavatel veebisaitidel.
Artikkel 81
Saagi lossimine
Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi lossimist ei alustataks enne, kui see on selgesõnaliselt lubatud. Kui saagi lossimine katkestatakse, on selle uuesti alustamiseks vaja luba.
Artikkel 82
Püügipäevik
1. Kohe pärast sadamasse saabumist ja enne lossimise alustamist esitab sellise laeva kapten, kellel ei ole kohustust registreerida püügipäeviku andmeid elektrooniliselt, püügipäeviku asjakohase(d) täidetud lehekülje(d) lossimissadamas liikmesriigi pädevale asutusele inspekteerimiseks.
2. Laeva pardal olevad heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuukogused, millest on teatatud käesoleva määruse artikli 80 lõike 1 punkti c kohaselt enne lossimist, peavad vastama lossimise järel püügipäevikusse märgitud kogustele.
Artikkel 83
Riiklikud kaalukojad värske heeringa, makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu kaalumiseks
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 kohaldamist, väljastab füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel riikliku kaalukoja kasutamise korral ostjale kaalumiskviitungi, millel on kirjas kaalumise kuupäev ja kellaaeg ning paakauto registreerimisnumber. Kaalumiskviitungi koopia lisatakse müügiteatisele või ülevõtmisdeklaratsioonile.
Artikkel 84
Eraomandis kaalukojad värske kala kaalumiseks
1. Lisaks käesoleva määruse artikli 72 sätetele kohaldatakse eraomandis olevate kaalukodade suhtes ka käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.
2. Käesoleva määruse füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja peab iga artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel kaalumissüsteemi kohta köidetud ja nummerdatud lehtedega registrit. See dokument täidetakse kohe pärast iga lossimise käigus lossitud kala kaalumise lõpetamist ning hiljemalt kella 23.59-ks kohaliku aja järgi kaalumise lõpetamise päeval. Selles esitatakse järgmised andmed:
a) käesoleva määruse artiklis 78 osutatud mis tahes saaki lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);
b) paakautode registreerimisnumbrid ja last, juhul kui käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saak on lossimissadamast transporditud enne käesoleva määruse artikli 79 kohast kaalumist. Iga paakauto last kaalutakse ja registreeritakse eraldi. Samalt laevalt pärit lasti puhul võib registreerida paakautode lasti kogukaalu, juhul kui paakautode last kaalutakse üksteise järel ning ilma katkestusteta;
c) kalaliigid;
d) iga lossitud koguse kaal;
e) kaalumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg.
3. Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, registreeritakse kaalumissüsteemi iga kasutamine köidetud ja nummerdatud lehtedega kaalumisregistris, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 lõike 3 kohaldamist.
Artikkel 85
Külmutatud kala kaalumine
Külmutatud heeringa, makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu lossitud koguste kaalumisel määratakse kastides lossitud külmutatud kala kaal kindlaks iga kalaliigi kohta vastavalt käesoleva määruse artiklile 73.
Artikkel 86
Kaalumisdokumentide säilitamine
Kõiki käesoleva määruse artikli 84 lõikega 3 ja artikliga 85 ette nähtud kaalumisdokumente ning kõigi veodokumentide koopiaid säilitatakse käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud konkreetse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi osana vähemalt kolm aastat.
Artikkel 87
Müügiteatis ja ülevõtmisdeklaratsioon
Müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsioonide esitamise eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud esitavad need dokumendid käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kohta asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel.
Artikkel 88
Ristkontroll
Kuni kontrollimääruse artiklis 109 osutatud arvutipõhise andmebaasi loomiseni võrdlevad pädevad asutused iga lossimise administratiivse ristkontrolli käigus järgmisi andmeid:
a) käesoleva määruse artikli 80 lõike 1 punktis c osutatud lossimiseelses teatises märgitud heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuukogused liikide kaupa ja püügipäevikusse kantud kogused;
b) püügipäevikusse kantud heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuukogused liikide kaupa ja lossimisdeklaratsioonis märgitud kogused;
c) lossimisdeklaratsioonis märgitud heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuukogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused;
d) laeva püügipäevikusse märgitud püügipiirkond ja asjaomase laeva laevaseiresüsteemi andmed.
Artikkel 89
Kaalumise seire
1. Laevalt pärineva heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuusaagi kaalumist jälgitakse liikide kaupa. Kui saak pumbatakse laevalt kaldale, jälgitakse kogu lossitud saagi kaalumist. Külmutatud heeringa, makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu lossimisel loetakse üle kõik kastid ning jälgitakse kastide keskmise netokaalu arvutamiseks XVIII lisas sätestatud metoodika kasutamist.
2. Lisaks käesoleva määruse artiklis 88 osutatud andmetele tuleb kontrollida järgmiste andmete omavahelist vastavust:
a) avalik-õiguslike või eraettevõtete kaalumisdokumentides märgitud heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuukogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused liikide kaupa;
b) liikide kaupa heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuukogused, mis on registreeritud mis tahes veodokumentides osana käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud kontrollikavast või ühisest kontrolliprogrammist;
c) paakautode kordumatud registreerimisnumbrid, mis on käesoleva määruse artikli 84 lõike 2 punkti b kohaselt kaalumisdokumentidesse kantud.
3. Kontrollitakse, kas laev on pärast saagi lossimise lõpetamist täielikult tühjendatud kalast, mille suhtes kehtivad käesolevas jaos esitatud erieeskirjad.
4. Kogu käesolevas artiklis ja käesoleva määruse artiklis 107 käsitletud seiretegevus dokumenteeritakse. Asjaomaseid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat.
III PEATÜKK
Müügiteatised ja ülevõtmisdeklaratsioonid
Artikkel 90
Üldeeskirjad
1. Müügiteatisesse ja ülevõtmisdeklaratsiooni märgitakse kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punkti f ja artikli 66 lõike 3 punkti e kohaselt isendite arv, kui asjaomast kvooti hallatakse isendite põhjal.
2. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis g osutatud esitusviis hõlmab I lisas sätestatud esitusviisi.
3. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis l osutatud hind esitatakse selle liikmesriigi vääringus, kus müük toimub.
Artikkel 91
Müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsioonide vorm
1. Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse kontrollimääruse artiklite 63 ja 67 kohaseks müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsioonide elektrooniliseks täitmiseks ja edastamiseks registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate või muude liikmesriigi volitatud asutuste või isikute ning pädevate asutuste vahel.
2. Andmeelemendid, mida registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigi volitatud asutused või isikud peavad vastavalt liidu eeskirjadele oma müügiteatistele või ülevõtmisdeklaratsioonidele kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.
3. Liikmesriik, kelle territooriumil esmamüük või ülevõtmine toimus, teeb kättesaadavaks kontrollimääruse artikli 111 lõikes 2 osutatud teabe, mille ta on viimase 36 kuu jooksul aset leidnud toimingute kohta edastanud, kui seda taotleb lipuliikmesriik või liikmesriik, kelle territooriumil kalandustooted lossiti. Vastus taotlusele koostatakse automaatselt ja edastatakse viivitamata.
4. Liikmesriigid:
a) tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;
b) võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult käesoleva määrusega ette nähtud eesmärkidel, ja
c) võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.
5. Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.
6. Liikmesriigid vahetavad lõikes 5 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
7. Lõigetes 5 ja 6 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.
V
JAOTIS
JÄRELEVALVE
I
PEATÜKK
Järelevalvearuanded
Artikkel 92
Järelevalvearuandes registreeritav teave
1. Kontrollimääruse artikli 71 lõigetes 3 ja 4 osutatud järelevalvearuanded koostatakse vastavalt käesoleva määruse XXIII lisale.
2. Liikmesriigid laevad oma järelevalvearuannetes sisalduvad andmed üles kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja tagavad käesoleva määruse XXIV lisas punktis 2 osutatud funktsioonid. Kõnealuses andmebaasis registreeritakse vähemalt XXIII lisas sätestatud teave. Järelevalve paberaruanded võib lisaks skaneerida ka andmebaasi.
3. Aruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasis vähemalt kolm aastat.
4. Pärast lõikes 1 osutatud järelevalvearuande saamist algatab lipuliikmesriik niipea kui võimalik uurimise nende lipu all sõitvate kalalaevade tegevuse suhtes, millele järelevalvearuandes osutatakse.
5. Lõike 1 kohaldamine ei piira nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjade kohaldamist, milles Euroopa Liit on lepinguosaline.
II
PEATÜKK
Kontrolliülesandega vaatlejad
Artikkel 93
Üldeeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kohta
1. Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud või kolmandate riikidega kokkulepitud erieeskirjade kohaldamist, peab vaatluskava rakendava ►M1 liidu kalalaeva ◄ pardal viibima vaatluskavas määratud aja jooksul vähemalt üks kontrolliülesandega vaatleja.
2. Liikmesriigid määravad kontrolliülesandega vaatlejad ja tagavad, et nad saaksid oma ülesandeid korralikult täita. Liikmesriigid tagavad eelkõige kontrolliülesandega vaatlejate saatmise asjaomasele ►M1 liidu kalalaevale ◄ ja nende tagasituleku.
3. Kontrolliülesandega vaatlejad ei täida muid ülesandeid kui neid, mis on ette nähtud kontrollimääruse artikliga 73 ja käesoleva määruse artikliga 95, välja arvatud juhul, kui tuleb täita muid ülesandeid ELi kontrolli- ja vaatluskava kohaselt või osana vaatluskavast piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames või kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse kokkuleppe raames.
4. Pädevad asutused tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejatel oleksid nende missiooni täitmiseks kalalaeva sidesüsteemist sõltumatud sidevahendid.
5. Nimetatud eeskirjad ei mõjuta kalalaeva kapteni volitusi vastutada ainsana laeva tegevuse eest.
Artikkel 94
Kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatus
Selleks et kontrolliülesande vaatleja oleks kontrollimääruse artikli 73 lõike 2 kohaselt ►M1 liidu kalalaeva ◄ omanikust, käitajast, kaptenist ja igast laevapere liikmest sõltumatu, ei tohi ta olla:
— tema tööpaigaks määratud ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapteni või laevapere liikme sugulane ega kapteni, laevaomaniku või ►M1 liidu kalalaeva ◄ käitaja esindaja sugulane;
— töötaja ettevõttes, mida kontrollib tema tööpaigaks määratud ►M1 liidu kalalaeva ◄ kapten, laevapere liige, kapteni või laevaomaniku või laeva käitaja esindaja.
Artikkel 95
Kontrolliülesandega vaatlejate ülesanded
1. Kontrolliülesandega vaatlejad kontrollivad asjaomaseid dokumente ja registreerivad ►M1 liidu kalalaeva ◄ püügitegevuse vastavalt XXV lisale.
2. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ pardal viibivad kontrolliülesandega vaatlejad annavad vajaduse korral kalalaeva inspekteerima tulnud ametnikele viimaste pardale saabudes ülevaate olukorrast. Vajaduse korral ja juhul, kui ►M1 liidu kalalaeval ◄ on selleks võimalused, antakse ülevaade olukorrast kinnisel koosolekul.
3. Kontrolliülesandega vaatlejad koostavad kontrollimääruse artikli 73 lõikes 5 osutatud aruande, kasutades XXVI lisas osutatud vormi. Nad edastavad selle aruande viivitamata ja mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast ülesande täitmist oma riigi pädevatele ametiasutustele ja lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Nende riigi pädevad ametiasutused teevad selle aruande taotluse korral kättesaadavaks rannikuäärsele liikmesriigile, komisjonile või komisjoni määratud asutusele. Teistele liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud aruande koopias ei pea märkima asukohti, kust saak püüti, st iga püügitoimingu algus- ja lõpp-punkti, kuid võib märkida päeva kogusaagi eluskaalu kilogrammides liigiti ja ICES rajooni või vastavalt vajadusele muu püügipiirkonna.
▼M1 —————
VI
JAOTIS
INSPEKTEERIMINE
I
PEATÜKK
Inspekteerimise teostamine
1.
Artikkel 97
Ametnikud, kes on volitatud teostama inspekteerimist nii merel kui ka maal
1. Ametnikel, kes vastutavad kontrollimääruse artikli 74 kohase inspekteerimise eest, peab olema liikmesriigi pädevate asutuste volitus. Seepärast annavad liikmesriigid oma vastavatele ametnikele teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Iga tööülesandeid täitev ametnik kannab nimetatud teenistuskaarti kaasas ja esitab selle inspekteerimise jooksul esimesel võimalusel.
2. Liikmesriigid annavad oma ametnikele piisavad volitused, et teostada käesolevale määrusele vastavat kontrolli, inspekteerimist ja jõustamist, ning et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.
Artikkel 98
Üldpõhimõtted
1. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade sätete kohaldamist, võtavad liikmesriikide pädevad asutused inspekteerimiseesmärkide valimiseks kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, kasutades kogu kättesaadavat teavet. Ametnikud teostavad inspekteerimist kõnealuse lähenemisviisi kohaselt ja kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega.
2. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, koordineerivad liikmesriigid oma kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamistegevust. Selleks võtavad nad vastu ja pööravad täitmisele kontrollimääruse artiklis 46 osutatud riikliku kontrollimeetmete programmi ja kontrollimääruse artiklis 94 osutatud ühised kontrolliprogrammid, mis hõlmavad tegevust nii maal kui ka merel ja on vajalikud ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.
3. Vastavalt riskipõhisele kontrolli- ja jõustamisstrateegiale teostab iga liikmesriik vajalikke inspekteerimistegevusi objektiivselt, et vältida ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega saadud kalandustoodete pardalejätmist, ümberlaadimist, lossimist, sumpadesse ja kasvandustesse üleviimist, töötlemist, transporti, ladustamist, turustamist ja vesiviljelusrajatisse asustamist.
4. Inspekteerimisel välditakse nii palju kui võimalik negatiivset mõju inspekteeritavate kalandustoodete hügieenile ja kvaliteedile.
5. Liikmesriigid tagavad, et kalandusega seotud riiklikud teabesüsteemid võimaldavad sadamariigi inspekteerimisi käsitleva teabe omavahelist vahetut elektroonilist vahetamist, samuti vahetut teabevahetust teiste liikmesriikide, komisjoni ja vajaduse korral tema poolt määratud asutusega vastavalt kontrollimääruse artiklile 111.
Artikkel 99
Ametnike kohustused inspekteerimisele eelneval etapil
Inspekteerimisele eelneval etapil koguvad ametnikud võimaluse korral kogu asjakohase teabe, sealhulgas:
a) kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade andmed;
b) laevaseiresüsteemi andmed jooksva püügireisi kohta;
c) õhuseire andmed ja muud täheldamised;
d) eelmised inspekteerimisprotokollid ja kättesaadava teabe asjaomase ►M1 liidu kalalaeva ◄ kohta lipuriigi veebisaidi turvalisest osast.
Artikkel 100
Inspekteerima volitatud ametnike kohustused
1. Inspekteerima volitatud ametnikud kontrollivad XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis määratletud asjaomaseid punkte ja märgivad tulemused üles. Selleks võivad nad teha fotosid, videoid ja audiosalvestusi vastavalt siseriiklikule õigusele ning vajaduse korral võtta proove.
2. Ametnikud ei tohi rikkuda käitaja õigust võtta inspekteerimise ajal ühendust lipuliikmesriigi pädevate asutustega.
3. Ametnikud võtavad arvesse käesoleva määruse artikli 95 lõike 2 kohaselt esitatud kogu teabe, mida annab inspekteerimisele kuuluva laeva pardal viibiv kontrolliülesandega vaatleja.
4. Inspekteerimise lõppedes annavad ametnikud käitajatele ülevaate asjaoludele vastavate kalandust käsitlevate määruste kohta.
5. Ametnikud lahkuvad pärast inspekteerimise lõpetamist nii kiiresti kui võimalik kalalaevalt või inspekteeritud ruumist, kui ei ole avastatud ilmset rikkumist.
Artikkel 101
Liikmesriikide, komisjoni ja ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ◄ kohustused
1. Liikmesriikide pädevad asutused ja vajaduse korral komisjon ja ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Amet ◄ tagavad, et nende ametnikud viivad inspekteerimise läbi erialase asjatundlikkusega ja kõrgel tasemel, jäädes viisakaks ja delikaatseks.
2. Iga liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad vastavad menetlused, millega tagatakse, et käitajate iga kaebust ametnike käitumise kohta inspekteerimise ajal uuritakse ausalt ja põhjalikult kooskõlas siseriikliku õigusega.
3. Vastavalt asjakohastele kokkulepetele kalalaeva lipuriigiga võivad rannikuäärsed liikmesriigid kutsuda asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste ametnikke osalema selle liikmesriigi kalalaeva inspekteerimisel, kui laev tegutseb rannikuäärse liikmesriigi vetes või lossib saaki tema sadamas.
2.
Artikkel 102
Üldsätted merel inspekteerimise kohta
1. Iga laev, mida kasutatakse kontrollieesmärkidel, sealhulgas järelevalveks, heiskab vastavalt XXVIII lisale vimpli või paneb sümboli nii, et see oleks selgelt näha.
2. Inspekteerimist teostavate ametnike pardaleminekuks kasutataval laeval heisatakse laeva suurusega kooskõlas olev samasugune lipp või vimpel, näitamaks, et see laev täidab kalandusinspektsiooni kohustusi.
3. Inspekteerimislaeva eest vastutav isik järgib hea merepraktika eeskirju ja manööverdab kalalaevast turvalises kauguses, võttes arvesse rahvusvahelisi eeskirju, milles käsitletakse kokkupõrgete vältimist merel.
Artikkel 103
Kalalaeva pardale minek merel
1. Inspekteerimise läbiviimise eest vastutavad ametnikud tagavad, et ei tehta midagi, mis võiks ohustada kalalaeva ja laevapere liikmeid.
2. Ametnikud ei nõua kaptenilt, et laev, mille pardale nad lähevad või mille pardalt nad lahkuvad, peatuks või manööverdaks püügitegevuse ajal või lõpetaks püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise. Ametnikud võivad siiski nõuda püügivahendite vettelaskmise katkestamist või sellega viivitamist, et võimaldada ohutut pardaleminekut või sealt lahkumist, kuni nad on kalalaeva pardale tulnud või sealt lahkunud. Pardalemineku puhul ei tohi selline viivitus ületada 30 minutit pärast seda, kui ametnikud on kalalaeva pardale tulnud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud rikkumine. Nimetatud säte ei mõjuta ametnike võimalust nõuda püügivahendi pardalehiivamist selle inspekteerimiseks.
Artikkel 104
Tegevus pardal
1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis sätestatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse.
2. Ametnikud võivad kaptenilt nõuda püügivahendi pardale hiivamist selle inspekteerimiseks.
3. Inspekteerimismeeskond koosneb tavaliselt kahest ametnikust. Vajaduse korral võib inspekteerimismeeskonda täiendavalt kuuluda rohkem ametnikke.
4. Inspekteerimine ei tohi kesta üle nelja tunni või seni, kuni võrk on pardale hiivatud ning võrk ja saak inspekteeritud, olenevalt sellest, kumb kestab kauem. Seda ei kohaldata juhul, kui avastatakse ilmne rikkumine või kui ametnikud vajavad täiendavat teavet.
5. Ilmse rikkumise avastamise korral võib püügivahendi või kalalaeva mis tahes osa, sealhulgas kalandustoodete konteinerite ja säilituskohtade külge kindlalt kinnitada identifitseerimistähised või pitserid ning ametnik(ud) võib (võivad) jääda pardale nii kauaks, kui on vaja asjakohaste meetmete võtmiseks, et tagada ilmse rikkumise kogu tõendusmaterjali turvalisus ja säilimine.
3.
Artikkel 105
Inspekteerimise ettevalmistamine
1. Ilma et see piiraks konkreetsetes inspekteerimis- ja kontrolliprogrammides ning määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 9 määratletud võrdlusaluste kohaldamist, leiab kalalaeva inspekteerimine aset sadamas või lossimise ajal järgmistel juhtudel:
a) tavapäraselt, proovivõtumetoodika kohaselt, mis põhineb riskipõhisel juhtimisel; või
b) kui kahtlustatakse, et laeval ei järgita ühise kalanduspoliitika eeskirju.
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 106 lõike 2 viimase lause kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused, et lõike 1 punktis b osutatud juhtudel tulevad inspekteerimisele kuuluvale kalalaevale sadamas vastu tema ametnikud.
3. Lõike 1 kohaldamine ei välista liikmesriikide võimalust teha juhuslikke inspekteerimisi.
Artikkel 106
Inspekteerimine sadamas
1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse. Ametnikud peavad nõuetekohaselt silmas kõiki erinõudmisi, mida kohaldatakse inspekteeritava kalalaeva suhtes, eriti mitmeaastaste kavade asjakohaste sätetega seoses.
2. Lossimise inspekteerimisel jälgivad ametnikud kogu asjaomast lossimisprotsessi algusest lõpuni. Ristkontrolli käigus võrreldakse lossimiseks sadamasse saabumise eelteates liigiti märgitud koguseid, püügipäevikus liigiti märgitud koguseid ja lossitud või ümber laaditud koguseid, vastavalt sellele, mis on asjakohane. Käesolev säte ei välista võimalust, et inspekteerimine toimub pärast lossimise algust.
3. Liikmesriigid tagavad püügitegevuse ja kalandustoodete järgneva töötlemisega seotud ruumide tõhusa inspekteerimise ja kontrolli.
Artikkel 107
Teatavate pelaagiliste liikide lossimise inspekteerimine
Käesoleva määruse artiklis 78 osutatud heeringa-, makrelli-, stauriidi- ja põhjaputassuusaagi lossimisel tagavad liikmesriikide pädevad asutused, et täielikult inspekteeritakse vähemalt 7,5 % iga liigi lossitud kogusest ja vähemalt 5 % lossimistest.
4.
Artikkel 108
Üldpõhimõtted
1. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, võib transpordi ajal teostatav inspekteerimine leida aset mis tahes ajal ja mis tahes kohas lossimiskoha ja kalandustoodete müügi- või töötlemiskoha vahel. Inspekteerimise ajal võetakse vajalikke meetmeid, et tagada inspekteeritavate kalandustoodete külmaahela säilitamine.
2. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade ja riiklike kontrolliprogrammide või konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide kohaldamist, hõlmab transportimise ajal teostatav inspekteerimine võimaluse korral transporditavate toodete füüsilist kontrollimist.
3. Transporditavate kalandustoodete füüsiline kontrollimine hõlmab tarnsporditava partii või partiide eri osadest proovi võtmist.
4. Transportimise ajal teostataval inspekteerimisel kontrollivad ametnikud kõiki kontrollimääruse artikli 68 lõikes 5 ja käesoleva määruse XXVII lisa inspekteerimismoodulis osutatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused üles. See hõlmab ka kontrollimist, kas transporditavate kalandustoodete kogused vastavad veodokumenti märgitud andmetele.
Artikkel 109
Pitseeritud transpordivahendid
1. Kui veok või konteiner on lastiga manipuleerimise vältimiseks kinni pitseeritud, tagavad liikmesriigi pädevad asutused, et pitserite seerianumbrid on märgitud veodokumenti. Ametnikud kontrollivad, et pitserid on rikkumata ja seerianumbrid on vastavuses veodokumendi andmetega.
2. Kui pitserid kõrvaldatakse lasti inspekteerimise hõlbustamiseks enne, kui last saabub sihtpunkti, asendavad ametnikud originaalpitseri uue pitseriga, märkides veodokumenti pitseri andmed ja originaalpitseri kõrvaldamise põhjused.
5.
Artikkel 110
Üldpõhimõtted
Ametnikud kontrollivad kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja teevad nende kohta märkusi, kui nad inspekteerivad külmhooneid, hulgi- ja jaeturgu, restorane või mis tahes muid hooneid, kus ladustatakse ja/või müüakse kala pärast selle lossimist.
Artikkel 111
Täiendavad meetodid ja tehnoloogiad
Lisaks XXVII lisas loetletud punktidele võivad liikmesriigid kasutada kättesaadavaid meetodeid ja tehnoloogiat kalandustoodete identifitseerimiseks ja kontrollimiseks, nende päritolu kindlakstegemiseks, tarnijate ja asjaomaste püügilaevade või tootmisüksuste tuvastamiseks.
Artikkel 112
Ladustamismehhanismiga hõlmatud kalandustoodete kontrollimine
Ametnikud kontrollivad, et kalandustooted, millele laieneb määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 30 osutatud ladustamismehhanism, vastavad kõnealuses artiklis 30 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 ( 10 ) artiklis 67 sätestatud tingimustele.
II
PEATÜKK
Käitajate kohustused
Artikkel 113
Käitajate üldised kohustused
1. Kõik liikmesriikide jurisdiktsiooni all tegutsevad käitajad võivad kuuluda kontrollimisele tulenevalt nende kohustustest ühise kalanduspoliitika eeskirjade raames.
2. Kõik kontrollimisele kuuluvad käitajad:
a) annavad ametnikele nende nõudmise korral püügitegevusega seotud vajaliku teabe ja dokumendid (sealhulgas vajaduse korral nende koopiad või juurdepääsu asjaomastele andmebaasidele), mida tuleb vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele täita ja säilitada kas elektrooniliselt või paberil;
b) hõlbustavad juurdepääsu kõigile laeva osadele, ruumidele ja transpordivahenditele, sealhulgas õhusõidukitele ja hõljukitele, mida kasutatakse seoses kalapüügi ja kalatöötlemisega;
c) tagavad igal ajahetkel ametnike turvalisuse ning abistavad aktiivselt ametnikke ja teevad nendega koostööd inspekteerimisülesannete täitmisel;
d) ei takista, hirmuta ega sega ametnikke inspekteerimise läbiviimisel ega põhjusta teiste isikute sellist tegevust ning takistavad teisi isikuid seda tegemast;
e) annavad vajaduse korral eraldatud kohtumisruumi, kus kontrolliülesandega vaatleja annab ametnikele ülevaate olukorrast nagu osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 2.
Artikkel 114
Kapteni ülesanded inspekteerimise ajal
1. Inspekteeritava kalalaeva kapten või tema esindaja:
a) hõlbustab kooskõlas hea merepraktikaga ametnike turvalist ja tõhusat pardaletulekut, kui on antud rahvusvahelise signalisatsioonikoodi asjakohane signaal või kui ametnikku transportivalt laevalt või helikopterilt on raadio teel teatatud pardaletuleku kavatsusest;
b) võimaldab kasutada XXIX lisa nõuetele vastavat laevatrappi, et hõlbustada ohutut ja mugavat pääsemist mis tahes laevale, millele pääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist;
c) hõlbustab ametnikel nende kohustuste täitmist, osutades nõutavat ja mõistlikku abi;
d) lubab ametnikul/ametnikel pidada sidet lipuriigi, rannikuäärse riigi ja inspekteeriva riigi ametiasutustega;
e) hoiatab ametnikke konkreetsete turvariskide suhtes laeva pardal;
f) võimaldab ametnikele juurdepääsu laeva kõigile piirkondadele, kogu töödeldud või töötlemata saagile, kõigile püügivahenditele ja kogu asjakohasele teabele ja asjakohastele dokumentidele;
g) hõlbustab ametnike pardalt lahkumist pärast inspekteerimise lõppu.
2. Kaptenitelt ei nõuta tundliku äriteabe avaldamist avalike raadiokanalite kaudu.
III
PEATÜKK
Inspekteerimisaruanne
Artikkel 115
Inspekteerimisaruannet käsitlevad ühised eeskirjad
1. Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames erieeskirjade kohaldamist, peab kontrollimääruse artiklis 76 osutatud inspekteerimisaruanne hõlmama käesoleva määruse XXVII lisa vastavas moodulis sisalduvat asjakohast teavet. Ametnikud koostavad aruande inspekteerimise ajal või niipea kui võimalik pärast inspekteerimise lõppu.
2. Kui inspekteerimise käigus avastatakse ilmne rikkumine, lisatakse inspekteerimisaruandesse õiguslikud ja materiaalsed üksikasjad koos kogu muu teabega, mis on rikkumise seisukohast oluline. Kui inspekteerimise käigus avastatakse mitmeid rikkumisi, märgitakse inspekteerimisaruandesse iga rikkumise asjakohased üksikasjad.
3. Ametnikud edastavad oma tähelepanekud inspekteeritava kalalaeva, sõiduki, õhusõiduki, hõljuki või inspekteeritavate ruumide eest vastutavale füüsilisele isikule (käitajale) inspekteerimise lõpul. Käitajale antakse võimalus esitada oma märkused inspekteerimise ja selle tulemuste kohta. Käitaja märkused märgitakse inspekteerimisaruandesse. Juhul kui ametnikud ei räägi sama keelt mis inspekteeritav käitaja, võtavad nad asjakohased meetmed, et teha oma tähelepanekud arusaadavaks.
4. Vajaduse korral on käitajal õigus võtta ühendust oma esindajaga või oma lipuriigi pädevate asutustega, kui kerkivad tõsised raskused inspekteerimise tulemustest ja neist tulenevast aruandest arusaamisega.
5. Kontrollimääruse artikli 76 lõikes 1 osutatud elektrooniline andmete edastamise vorm otsustatakse pärast liikmesriikide ja komisjoni vahelisi konsultatsioone.
Artikkel 116
Inspekteerimisaruannete koostamine
1. Kui inspekteerimisaruanne koostatakse käsitsi paberil, peab see olema loetav, kustumatu ja selgelt täidetud. Ühtki aruande kannet ei tohi kustutada ega muuta. Kui käsitsi koostatavas aruandes tehakse viga, tõmmatakse vigane kanne korralikult maha ja paranduse teinud ametnik lisab oma nimetähed.
2. Aruandele kirjutab alla inspekteerimise eest vastutav ametnik. Käitajalt võetakse allkiri aruandele. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kinnitab tema allkiri aruande koostamist, mitte selle sisuga nõustumist.
3. Ametnikud võivad koostada käesoleva määruse artiklis 115 osutatud inspekteerimisaruandeid elektrooniliselt.
Artikkel 117
Inspekteerimisaruande koopia
Käesoleva määruse artiklis 116 osutatud inspekteerimisaruande koopia saadetakse käitajale hiljemalt 15 tööpäeva pärast inspekteerimise lõpuleviimist ning vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla inspekteerimiskoht kuulub. Kui avastatakse rikkumine, kohaldatakse aruande avalikustamise suhtes asjaomases liikmesriigis teabe avalikustamise kohta kehtivaid õigusakte.
IV
PEATÜKK
Elektrooniline andmebaas
Artikkel 118
Elektrooniline andmebaas
1. Liikmesriigid lisavad riiklikesse kontrolliprogrammidesse inspekteerimisaruannete paber- või elektroonilise vormi täitmise korra, mida nende ametnikud järgivad. Kõnealused aruanded sisestatakse kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja need tagavad käesoleva määruse XXIV lisa punktis 2 osutatud funktsioonid. Elektrooniline andmebaas sisaldab vähemalt käesoleva määruse artikli 115 lõike 1 kohaselt märgitud andmeid, mis on näidatud XXVII lisas kohustuslikena. Inspekteerimise paberaruanded skaneeritakse samuti andmebaasi.
2. Komisjonil ja tema määratud asutusel on andmebaasile juurdepääs vastavalt kontrollimääruse artiklites 114, 115 ja 116 kirjeldatud korrale. Asjakohased andmed andmebaasis on ühiskasutuskava raames kättesaadavad ka teistele liikmesriikidele.
3. Inspekteerimisaruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasides vähemalt kolm aastat.
V
PEATÜKK
Euroopa Liidu inspektorid
Artikkel 119
Euroopa Liidu inspektoritest teatamine
1. Liikmesriigid ja ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Amet ◄ teatavad komisjonile elektrooniliselt kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist oma ametnike nimed, kes lisatakse kontrollimääruse artiklis 79 osutatud Euroopa Liidu inspektorite nimekirja.
2. Nimekirja kantud ametnikud:
a) omavad põhjalikke kogemusi kalanduskontrolli ja -inspekteerimise alal;
b) omavad põhjalikke teadmisi Euroopa Liidu kalandusalaste õigusaktide kohta;
c) valdavad ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt ja oskavad rahuldavalt teist ametlikku keelt;
d) on oma kohustuste täitmiseks heas füüsilises vormis;
e) on vajaduse korral saanud vajaliku mereohutusalase väljaõppe.
Artikkel 120
Euroopa Liidu inspektorite nimekiri
1. Komisjon koostab liikmesriikide ja ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ◄ teatiste põhjal Euroopa Liidu inspektorite nimekirja kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
2. Pärast esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid ja ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Amet ◄ komisjonile iga aasta oktoobriks kõigist muudatustest, mis nad soovivad nimekirjas teha järgmisel kalendriaastal. Komisjon muudab nimekirja vastavalt iga aasta 31. detsembriks.
3. Nimekiri ja selle muudatused avaldatakse ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ◄ ametlikul veebisaidil.
Artikkel 121
Euroopa Liidu inspektorite nimekirja edastamine piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele
Komisjoni määratud asutus edastab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile nimekirja Euroopa Liidu inspektoritest, kes teostavad inspekteerimist selle organisatsiooni raames.
Artikkel 122
Euroopa Liidu inspektorite volitused ja kohustused
1. Oma ülesannete täitmisel järgivad Euroopa Liidu inspektorid Euroopa Liidu seadusi ja võimaluse korral selle liikmesriigi seadusi, kus inspekteerimine toimub, või kui inspekteerimine toimub väljaspool ELi vesi, järgitakse inspekteeritava kalalaeva lipuliikmesriigi seadusi ja asjaomaseid rahvusvahelisi eeskirju.
2. Euroopa Liidu inspektorid esitavad teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Selleks on neil komisjoni või ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ◄ poolt välja antud isikut tõendav dokument, mis kinnitab nende isikut ja ametikohta.
3. Liikmesriigid hõlbustavad Euroopa Liidu inspektoritel nende kohuste täitmist ja annavad neile ametiülesannete täitmiseks vajalikku abi.
4. Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad anda Euroopa Liidu inspektoritele loa abistada riiklikke inspektoreid nende ülesannete täitmisel.
5. Käesoleva määruse artikleid 113 ja 114 kohaldatakse vastavalt.
Artikkel 123
Aruanded
1. Euroopa Liidu inspektorid esitavad iga päev kokkuvõtte oma inspekteerimistegevuse kohta, sealhulgas iga inspekteeritud kalalaeva või aluse nime ja identifitseerimisnumbri ja inspekteerimise liigi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ►M1 liidu vesi ◄ , siis inspekteeritud ►M1 liidu kalalaeva ◄ lipuliikmesriigile, ning ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Ametile ◄ .
2. Kui Euroopa Liidu inspektorid avastavad inspekteerimise käigus rikkumise, esitavad nad viivitamata kokkuvõtliku inspekteerimisaruande rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ►M1 liidu vesi ◄ , siis inspekteeritud kalalaeva lipuliikmesriigile ja ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Ametile ◄ . Sellises kokkuvõtlikus inspekteerimisaruandes märgitakse vähemalt inspekteerimise aeg ja koht, määratletakse inspekteerimise alus ja inspekteerimise eesmärk ning avastatud rikkumise liik.
3. Euroopa Liidu inspektorid saadavad täieliku inspekteerimisaruande koopia, kuhu on märgitud XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjaomased andmed, inspekteeritud kalalaeva või aluse lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, seitsme päeva jooksul inspekteerimise kuupäevast. Kui Euroopa Liidu inspektorid on avastanud rikkumise, saadetakse täieliku inspekteerimisaruande koopia ka ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Ametile ◄ .
4. Käesolevas artiklis osutatud igapäevased aruanded ja inspekteerimisaruanded saadetakse taotluse korral komisjonile.
Artikkel 124
Aruannete järelmeetmed
1. Liikmesriigid võtavad meetmeid Euroopa Liidu inspektorite aruannete põhjal vastavalt käesoleva määruse artiklile 123 samal alusel kui oma inspektorite aruannete puhul.
2. Euroopa Liidu inspektori nimetanud liikmesriik või vajaduse korral komisjon või ►C2 Euroopa Kalanduskontrolli Amet ◄ teeb kohtu- ja haldusmenetluste lihtsustamiseks koostööd liikmesriigiga, kes võtab meetmeid Euroopa Liidu inspektori esitatud aruande põhjal.
3. Nõudmise korral abistab ja tunnistab Euroopa Liidu inspektor mis tahes liikmesriigi algatatud rikkumismenetlustes.
VII
JAOTIS
JÕUSTAMINE
TÕSISTE RIKKUMISTE PUNKTISÜSTEEM
Artikkel 125
Tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine ja toimimine
Iga liikmesriik määrab pädevad riiklikud asutused, kes vastutavad:
a) tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamise eest vastavalt kontrollimääruse artikli 92 lõikele 1;
b) asjakohase arvu punktide määramise eest kalalaevatunnistuse omanikule;
c) määratud punktide ülekandmise eest asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse tulevasele omanikule, kui kalalaev müüakse maha, antakse üle või see vahetab muul viisil omanikku, ning
d) igale kalalaevatunnistuse omanikule määratud või üle kantud punktide üle asjakohase arvestuse pidamise eest.
Artikkel 126
Punktide määramine
1. Tõsiste rikkumiste eest antava punktide arvu määrab asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule XXX lisa kohaselt lipuliikmesriigi pädev ametiasutus.
2. Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse kaks või enam sama füüsilise või juriidilise isiku poolt toimepandud tõsist rikkumist, määratakse kalalaevatunnistuse omanikule kooskõlas lõikega 1 iga tõsise rikkumise eest punktid, kusjuures kõikide kõnealuste rikkumiste eest võib kokku määrata kuni 12 punkti.
3. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse punktide määramisest.
4. Punktid määratakse kalalaevatunnistuse omanikule punktide määramist käsitlevas otsuses sätestatud kuupäeval. Liikmesriigid tagavad, et edasikaebamismenetlusi peatavat toimet käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamine ei kahjusta punktisüsteemi tõhusust.
5. Kui tõsine rikkumine avastatakse muus liikmesriigis kui lipuliikmesriik, siis määravad punktid lipuliikmesriigi käesoleva määruse artiklis 125 osutatud pädevad asutused pärast kontrollimääruse artikli 89 lõike 4 kohase teatise saamist.
Artikkel 127
Otsuste teatavakstegemine
Kui käesoleva määruse artikli 125 kohaselt määratud ametiasutus ei ole sama, mis kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus, teavitatakse viimast kõigist käesoleva jaotise kohaselt vastuvõetud otsustest.
Artikkel 128
Omandiõiguse üleminek
Kui kalalaeva pakutakse müügiks või selle omanik vahetub muul viisil, teavitab kalalaevatunnistuse omanik kõiki potentsiaalseid kalalaevatunnistuse omanikke punktide arvust, mis talle on määratud, esitades selle kohta pädevatelt asutustelt saadud tõestatud koopia.
Artikkel 129
Kalalaevatunnistuse peatamine ja jäädavalt äravõtmine
1. Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat ja neljandat korda kontrollimääruse artikli 92 lõikes 3 osutatud vastavateks ajavahemikeks.
2. Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära.
Artikkel 130
Kalalaevatunnistuse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmed
1. Kui kalalaevatunnistus on vastavalt käesoleva määruse artiklile 129 peatatud või jäädavalt ära võetud, teatab lipuliikmesriigi pädev asutus viivitamata kalalaevatunnistuse omanikule, et tema kalalaevatunnistus on peatatud või jäädavalt ära võetud.
2. Lõikes 1 osutatud teabe saamisel tagab kalalaevatunnistuse omanik, et asjaomase kalalaeva püügitegevus lõpetatakse viivitama. Ta tagab, et asjaomane kalalaev sõidab viivitamata kodusadamasse või sadamasse, mille määravad lipuliikmesriigi pädevad asutused. Sõidu ajal peavad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt kontrollimääruse artiklile 47. Kalalaevatunnistuse omanik tagab, et kogu laeva pardal olevat saaki käideldakse vastavalt lipuliikmesriigi pädevate asutuste korraldustele.
Artikkel 131
Kalalaevatunnistuste kustutamine asjaomastest nimekirjadest
1. Kui kalalaevatunnistus on käesoleva määruse artikli 129 lõike 1 või 2 kohaselt peatatud või jäädavalt ära võetud, märgitakse peatatud või jäädavalt ära võetud kalalaevatunnistusega seotud kalalaev määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikes 1 osutatud riiklikus registris kalalaevana, millel puudub kalalaevatunnistus. Kõnealune kalalaev märgitakse samal viisil ka määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikes 3 osutatud liidu kalalaevastiku registris.
2. Kalalaevatunnistuse jäädav äravõtmine vastavalt käesoleva määruse artikli 129 lõikele 2 ei mõjuta tunnistuse väljaandnud liikmesriigi püügivõimsuse ülempiire, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 7.
3. Liikmesriikide pädevad asutused ajakohastavad viivitamata kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktis d osutatud nimekirja ning märgivad sinna kõik määratud punktid ja neist tulenevad kalalaevatunnistuste peatamised ja jäädavad äravõtmised, sealhulgas nende kohaldamise alguskuupäeva ja kestuse.
Artikkel 132
Ebaseaduslik kalapüük kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist
1. Kui kalalaev, kelle kalalaevatunnistus peatati või võeti jäädavalt ära vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, jätkab püügitegevust kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist, võtavad pädevad asutused viivitama täitemeetmed kontrollimääruse artikli 91 kohaselt.
2. Vajaduse korral võib lõikes 1 osutatud kalalaeva kanda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 27.
Artikkel 133
Punktide kustutamine
1. Kui kalalaevatunnistus on peatatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, ei kustutata punkte, mille alusel kalalaevatunnistus peatati. Käesoleva määruse artikli 129 kohaldamisel lisatakse kõik kalalaevatunnistuse omanikule määratud uued punktid olemasolevatele punktidele.
2. Kui punkte on kontrollimääruse artikli 92 lõike 4 kohaselt kustutatud, ei loeta kontrollimääruse artikli 92 lõike 3 kohaldamisel kalalaevatunnistuse omaniku kalalaevatunnistust peatatuks käesoleva määruse artikli 129 kohaselt.
3. Kustutatakse kaks punkti, kui asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule määratud punktide koguarv on suurem kui kaks ja juhul, kui:
a) rikkumise toimepanemisel kasutatud kalalaev, millele määrati punktid, kasutab seejärel laevaseiresüsteemi või registreerib ja edastab seejärel elektrooniliselt püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide andmed, ilma et ta oleks ametlikult kohustatud kasutama kõnealust tehnikat; või
b) kalalaevatunnistuse omanik osaleb vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või
c) kalalaevatunnistuse omanik on tootjaorganisatsiooni liige ning ta kiidab heaks selle tootjaorganisatsiooni poolt punktide määramisele järgneval aastal vastuvõetud püügikava, mis hõlmab kalalaevatunnistuse omaniku kalapüügivõimaluste 10 % vähendamist; või
d) kalalaevatunnistuse omanik ühineb ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüügist pärinevate toodete märgiseid ja mis keskendub kalavarude säästva kasutamisega seotud küsimustele.
Kalalaevatunnistuse omanik võib iga tõsise rikkumise järel kolme aasta jooksul kasutada ühe korra punktis a, b, c või d sätestatud võimalust talle määratud punktide arvu vähendamiseks, tingimusel, et sellise vähendamise tulemusena ei kustuta kõiki talle määratud punkte.
4. Kui punktid kustutati vastavalt lõikele 3, teatatakse kalalaevatunnistuse omanikule sellisest punktide kustutamisest. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse ka nende punktide arv, mis tal alles jäävad.
Artikkel 134
Kalalaeva kaptenitele määratavate punktide süsteem
Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul pärast käesoleva jaotise kohaldamise kuupäeva komisjonile kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kohaselt kaptenitele kehtestatud riiklikest punktisüsteemidest.
VIII
JAOTIS
MEETMED, MILLEGA TAGATAKSE, ET LIIKMESRIIGID JÄRGIVAD ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRKE
▼M1 —————
II
PEATÜKK
Kalapüügivõimaluste vähendamine
Artikkel 139
Üldeeskirjad kalapüügivõimaluste vähendamiseks liigse kasutamise korral
1. Kontrollimääruse artikli 105 lõikes 1 ja artikli 106 lõikes 1 osutatud püügivõimaluste liigse kasutamise suurus võrreldes eraldatud kvootide ja teatavaks perioodiks kehtestatud püügikoormusega määratakse kindlaks näitajate põhjal, mis on kättesaadavad alates reguleeritud ajavahemikule järgneva teise kuu viieteistkümnendast päevast.
2. Püügivõimaluste liigse kasutamise suurus määratakse kindlaks võrreldes asjaomasele liikmesriigile teatava perioodi lõpus saadaolevate püügivõimalustega, võttes arvesse püügivõimaluste vahetamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8, kvootide ülekandmist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 ( 11 ) artikli 4 lõikele 2, saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamist vastavalt kontrollimääruse artiklile 37 ja püügivõimaluste vähendamist vastavalt kontrollimääruse artiklitele 105, 106 ja 107.
3. Teatava perioodi püügivõimaluste vahetamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8 ei ole pärast kõnealuse perioodi lõppemisele järgneva esimese kuu viimast päeva lubatud.
Artikkel 140
Kalapüügivõimaluste vähendamist käsitlevad konsultatsioonid
Kontrollimääruse artikli 105 lõigete 4 ja 5 ning artikli 106 lõike 3 kohase püügivõimaluste vähendamise puhul konsulteerib komisjon asjaomase liikmesriigiga soovitatud meetmete suhtes. Asjaomane liikmesriik vastab komisjonile 10 tööpäeva jooksul.
III
PEATÜKK
Kvootide vähendamine ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tõttu
Artikkel 141
Eeskirjad kvootide vähendamiseks ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise korral
1. Kontrollimääruse artikli 107 lõikes 2 osutatud tähtaega, mille jooksul liikmesriik peab tõendama, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada, arvestatakse komisjonilt liikmesriigile saadetud kirja kuupäevast.
2. Liikmesriik lisab kontrollimääruse artikli 107 lõike 2 kohasele vastusele tõendusmaterjali selle kohta, et ta suudab komisjonile tõendada, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.
Artikkel 142
Vähendatavate koguste kindlaksmääramine
1. Kontrollimääruse artikli 107 kohane kvootide vähendamine peab olema proportsionaalne mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirjade rikkumise ulatuse ja iseloomuga ja nende varude kaitset mõjutava ohu tõsidusega. Seejuures võetakse arvesse kahju, mida põhjustati neile kalavarudele seetõttu, et ei järgitud mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirju.
2. Kui lõike 1 kohast mahaarvamist ei saa asjaomase kalavaru või -varude rühmaga seotud kvoodi või selle kindlaksmääratud osa või püügiosa suhtes kohaldada, kuna selle kalavaru või -varude rühmaga seotud kvooti, kindlaksmääratud osa või püügiosa ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist vähendada vastavalt lõikele 1 järgneval aastal või järgnevatel aastatel muude kalavarude või -varude rühma kvooti, mida asjaomane liikmesriik kasutab samas geograafilises piirkonnas või millel on sama kaubanduslik väärtus.
IX
JAOTIS
ANDMED JA TEAVE
I
PEATÜKK
Andmete analüüs ja audit
Artikkel 143
Sisu
Kontrollimääruse artikli 109 lõikes 1 osutatud arvutipõhine kontrollisüsteem hõlmab järgmist:
a) andmebaas või andmebaasid, mis talletavad kõik selle süsteemi poolt kontrollitud andmed vastavalt käesoleva määruse artiklile 144;
b) kontrollimenetlused, sh andmete kvaliteedi kontroll, analüüs ja kõigi asjaomaste andmete ristkontroll vastavalt käesoleva määruse artiklile 145;
c) menetlused, millega tagatakse komisjonile või selle määratud asutusele juurdepääs kõnealustele andmetele vastavalt käesoleva määruse artiklile 146.
Artikkel 144
Kontrollitavad andmed
1. Arvutipõhise kontrollisüsteemi kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2 osutatud andmed talletatakse arvutipõhises andmebaasis või andmebaasides. Vähim teave, mida see hõlmab, on XXIII lisas loetletud punktid, XXVII lisas kohustuslikena näidatud punktid, XII lisa punktid ja XXXII lisa punktid. Kontrollisüsteemis võib võtta arvesse ka kõiki muid andmeid, mida peetakse kontrollimenetluste läbiviimiseks vajalikuks.
2. Lõikes 1 osutatud andmebaasi andmed on kontrollisüsteemile kättesaadavad pidevalt ja reaalajas. Kontrollisüsteemil on otseühendus kõigi kõnealuste andmebaasidega ilma inimese sekkumiseta. Seepärast on kõik lõikes 1 osutatud andmeid sisaldavad liikmesriigi andmebaasid või süsteemid omavahel seotud.
3. Kui lõikes 1 osutatud andmeid ei salvestata andmebaasi automaatselt, hoolitsevad liikmesriigid selle eest, et need sisestatakse andmebaasidesse käsitsi või digitaliseeritakse viivitamata ning asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegadest kinni pidades. Andmete vastuvõtmise ja andmete sisestamise kuupäevad registreeritakse andmebaasis nõuetekohaselt.
Artikkel 145
Kontrollimenetlused
1. Arvutipõhine kontrollisüsteem kontrollib pidevalt, süstemaatiliselt ja põhjalikult kõiki artikli 144 lõikes 1 osutatud andmekogumeid automaatsete arvutipõhiste algoritmide ja menetluste põhjal. Kontrollimine hõlmab menetlusi, mis võimaldavad kontrollida põhiliste andmete kvaliteeti, andmete formaati ja andmete miinimumnõudeid, samuti põhjalikumat kontrolli, analüüsides mitmeid andmekogumeid üksikasjaliselt, kasutades statistilisi meetodeid, või tehakse eri andmebaaside andmete ristkontrolli.
2. Iga kontrollimenetluse kohta peavad olema tööeeskirjad või tööeeskirjade kogum, milles määratletakse, millist kontrolli asjaomase menetlusega teostatakse, samuti seda, kus säilitatakse nende kontrollimiste tulemusi. Võimaluse korral märgitakse, millise õigusakti kohaldamist kontrollitakse. Komisjon võib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kindlaks määrata ühtsed tööeeskirjad.
3. Arvutipõhise kontrollisüsteemi kõik tulemused, nii positiivsed kui ka negatiivsed, säilitatakse andmebaasis. Kontrollimenetlustega avastatud vasturääkivusi ja mittevastavusi, samuti nende suhtes võetud järelmeetmeid on võimalik viivitamata identifitseerida. Samuti on võimalik saada andmeid kalalaevade, kalalaevade kaptenite või käitajate kohta, kellel esines möödunud kolme aasta jooksul korduvalt vasturääkivusi ja võimalikke rikkumisi.
4. Kontrollisüsteemi poolt leitud vasturääkivuste järelkontroll seostatakse kontrollimise tulemustega, näidates ära nii kontrolli kui ka järelkontrolli kuupäeva.
Kui avastatud vasturääkivuse põhjuseks leitakse olevat vale andmesisestus, parandatakse asjaomased andmed andmebaasis, märkides selgelt, et need andmed on parandatud, ja parandamise põhjuse ning teatatakse ka algne väärtus või esialgne kirje.
Kui avastatud vasturääkivus viib järelkontrollini, seostatakse kontrolli tulemus inspekteerimisaruande ja selle järelmeetmetega.
Artikkel 146
Komisjoni juurdepääs
1. Liikmesriigid tagavad komisjonile või selle määratud asutusele reaalajas alalise juurdepääsu:
a) käesoleva määruse artikli 144 lõikes 1 osutatud andmetele;
b) kõigile kontrollisüsteemi jaoks vajalikele tööeeskirjadele, mis hõlmavad määratlust, asjaomaseid õigusakte ja kohta, kus kontrollimistulemusi säilitatakse;
c) kõigile kontrollitulemustele ja järelmeetmetele koos märgistusega, kui asjaomane andmeühik on parandatud, ja vajaduse korral lingiga rikkumismenetlusele.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktides a, b ja c osutatud andmed on kättesaadavad automatiseeritud andmevahetuse abil käesoleva määruse artiklis 147 määratletud turvaliste veebiteenuste kaudu.
3. Andmed tehakse allalaadimiseks kättesaadavaks vastavalt andmevahetuse vormile ja kõigile XII lisas ja XML-vormingus määratletud andmeelementidele. Kõik muud andmeühikud, mis peavad olema kättesaadavad ning mis ei ole määratletud XII lisas, on kättesaadavad XXXII lisas määratletud vormis.
4. Komisjonile või selle määratud asutusele antakse võimalus lõikes 1 osutatud andmeid alla laadida mis tahes ajavahemiku ja geograafilise piirkonna kohta ja üksiku kalalaeva või laevade nimekirja kohta.
5. Komisjoni põhjendatud taotluse korral parandab asjaomane liikmesriik viivitamata andmed, milles komisjon on leidnud vasturääkivusi. Kõnealune liikmesriik teatab parandusest viivitamata teistele asjaomastele liikmesriikidele.
Ia PEATÜKK
Andmete vahetamise eeskirjad
Artikkel 146a
Käesolevas peatükis sätestatakse kontrollimääruse artiklites 111 ja 116 osutatud andmevahetuse ning kontrollimääruse artikli 33 lõigetes 2 ja 4 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 ( 12 ) artikli 13 lõikes 2 osutatud püügiandmete esitamise üksikasjalikud eeskirjad.
Artikkel 146b
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„transpordikiht” – komisjoni poolt kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud kalandusandmete vahetamise elektrooniline võrk ja asutus, mille ta on määranud andmeid standarditud viisil vahetama; |
|
b) |
„aruanne” – elektrooniliselt registreeritud teave; |
|
c) |
„teade” – edastamiseks sobivas vormis aruanne; |
|
d) |
„taotlus” – elektrooniline teade, mis sisaldab päringut teatava arvu aruannete kohta. |
Artikkel 146c
Üldpõhimõtted
1. Kõikide teadete vahetamine põhineb ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (UN/CEFACT) standardil P1000. Kasutatakse ainult selliseid andmevälju, põhikomponente, objekte ja hästi vormindatud laiendatavas märgistuskeeles (XML-) teateid, mis vastavad UN/CEFACTi standardikogudel põhinevale XML skeemi definitsioonile (XSD).
2. Aruannete vormid põhinevad XII lisas osutatud UN/CEFACTi standarditel ning need tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel.
3. Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel esitatud XSDd ja koode kasutatakse kõikide teadete puhul.
4. Kuupäev ja kellaaeg edastatakse koordineeritud maailmaajas (UTC).
5. Igal aruandel on kordumatu identifikaator.
6. Püügipäeviku andmete sidumiseks lossimisdeklaratsiooni, ümberlaadimisdeklaratsiooni, müügiteatise, ülevõtmisdeklaratsiooni ja veodokumendi andmetega kasutatakse kordumatut inimloetavat püügireisi identifikaatorit.
7. Liidu kalalaevadega seotud aruanded sisaldavad laeva identifitseerimisnumbrit, nagu on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 ( 13 ) artiklis 10.
8. Liikmesriigid kasutavad teadete vahetamise tagamiseks Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidil kättesaadavaid rakendusdokumente.
Artikkel 146d
Teadete edastamine
1. Kõik edastused toimuvad täielikult automaatselt ja viivitamata, kasutades transpordikihti.
2. Enne teate edastamist kontrollib saatja automaatselt, kas teade on Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel kättesaadavate valideerimise ja kontrolli miinimumeeskirjade kohaselt korrektne.
3. Vastuvõtja teavitab saatjat teate kättesaamisest, edastades UN/CEFACTi standardil P1000-1 („Üldpõhimõtted”) põhineva kinnitusteate. Laevaseiresüsteemi teadete ja taotlustele esitatud vastuste kohta kinnitusteadet ei saadeta.
4. Kui saatja poolel esineb tehniline rike ja saatjal ei ole enam võimalik teateid vahetada, teavitab saatja probleemist kõiki vastuvõtjaid. Saatja võtab probleemi lahendamiseks viivitamata kõik asjakohased meetmed. Kõik teated, mis tuleb vastuvõtjatele edastada, säilitatakse kuni probleemi lahendamiseni.
5. Kui vastuvõtja poolel esineb tehniline rike ja vastuvõtjal ei ole enam võimalik teateid vastu võtta, teavitab vastuvõtja sellest kõiki saatjaid. Vastuvõtja võtab probleemi lahendamiseks viivitamata kõik asjakohased meetmed.
6. Pärast saatjaga seotud süsteemirikke parandamist edastab saatja saatmata teated võimalikult kiiresti. Kohaldada võib manuaalset järelkontrollimenetlust.
7. Pärast vastuvõtjaga seotud süsteemirikke parandamist tehakse puuduvad teated taotluse korral kättesaadavaks. Kohaldada võib manuaalset järelkontrollimenetlust.
8. Kõik teadete saatjad ja vastuvõtjad ning komisjon kehtestavad tõrkesiirde menetlused talitluspidevuse tagamiseks.
Artikkel 146e
Parandused
Aruannetes tehtud parandused registreeritakse samas vormis kui algne aruanne, märkides, et aruande puhul on tegemist parandusega, mis põhineb UN/CEFACTi standardil P1000-1 („Üldpõhimõtted”).
Artikkel 146f
Laevaseiresüsteemi andmete vahetamine
1. Liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel laevaseiresüsteemi andmete esitamise vorm on UN/CEFACTi standardil P1000-7 põhinev laevade asukoha määramist käsitlev XML skeemi definitsioon.
2. Lipuliikmesriigi süsteemid peavad võimaldama saata laevaseiresüsteemi teateid.
3. Samuti peavad lipuliikmesriigi süsteemid võimaldama vastata taotlustele, mis käsitlevad laevaseiresüsteemide andmeid viimase 36 kuu jooksul alanud püügireiside kohta.
Artikkel 146g
Püügitegevuse andmete vahetamine
1. Liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel kontrollimääruse artiklites 15, 17, 22 ja 24 osutatud püügipäeviku, eelteatise, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete vahetamise vorm on UN/CEFACTi standardil P1000-3 põhinev püügitegevust käsitlev XML skeemi definitsioon.
2. Lipuliikmesriigi süsteemid peavad võimaldama saata püügitegevust käsitlevaid teateid ning vastata viimase 36 kuu jooksul alanud püügireisidega seotud püügitegevuse andmete taotlustele.
Artikkel 146h
Müügiandmete vahetamine
1. Liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel kontrollimääruse artiklites 63 ja 67 osutatud müügiteatiste andmete ja ülevõtmisdeklaratsioonide andmete vahetamise vorm on UN/CEFACTi standardil P1000-5 põhinev müügivaldkonda käsitlev XML skeemi definitsioon.
2. Kui liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel vahetatakse kontrollimääruse artiklis 68 osutatud veodokumentide andmeid, põhineb kasutatav vorm samuti UN/CEFACTi standardil P1000-5.
3. Liikmesriikide süsteemid peavad võimaldama saata müügiteatisi ja ülevõtmisdeklaratsioone käsitlevaid teateid ning vastata viimase 36 kuu jooksul aset leidnud toimingutega seotud müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsioonide andmete taotlustele.
Artikkel 146i
Püügi koondandmete edastamine
1. Lipuliikmesriigid kasutavad komisjonile kontrollimääruse artikli 33 lõigetes 2 ja 4 ning määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 13 lõikes 2 osutatud püügi koondandmete edastamise vormina UN/CEFACTi standardil P1000-12 põhinevat XML skeemi definitsiooni.
2. Püügiaruannetes esitatakse koondandmed kuude kaupa, mil asjaomast liiki püüti.
3. Püügiaruannetes sisalduvad kogused põhinevad lossitud kogustel. Kui püügiaruanne tuleb esitada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 13 lõikega 2 ja enne lossimist, esitatakse hinnanguline püügiaruanne, millele lisatakse märge „pardal hoitav”. Täpset kaalu ja lossimiskohta sisaldav parandus edastatakse enne lossimisele järgneva kuu 15. kuupäeva.
4. Kui liidu õigusaktidega nõutakse kalavarude või liikide andmete esitamist mitmes püügiaruandes erinevatel agregeerimise tasemetel, esitatakse andmed kõnealuste kalavarude või liikide kohta ainult kõige üksikasjalikumas nõutavas aruandes.
Artikkel 146j
XML-vormide ja rakendusdokumentide muudatused
1. Kõikideks liikmesriikidevahelisteks ning liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahelisteks elektroonilisteks andmevahetusteks kasutatavate XML-vormide ja rakendusdokumentide muudatused, sealhulgas artiklitest 146f, 146g ja 146h tulenevad muudatused, otsustab komisjon kooskõlastatult liikmesriikidega.
2. Lõikes 1 osutatud muudatused tähistatakse Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistris selgelt ja neile märgitakse muudatuse jõustumise kuupäev. Sellised muudatused ei jõustu varem kui kuus kuud ja hiljem kui 18 kuud pärast vastava otsuse tegemist. Täpse aja otsustab komisjon kooskõlastatult liikmesriikidega.
II
PEATÜKK
Liikmesriikide veebisaidid
Artikkel 147
Veebisaitide kasutamine ja veebiteenused
1. Kontrollimääruse artiklites 115 ja 116 osutatud ametlike veebisaitide kasutamiseks loovad liikmesriigid veebiteenused. Need veebiteenused loovad ametlikele veebisaitidele reaalajas dünaamilise sisu ja võimaldavad automatiseeritud ligipääsu andmetele. Vajaduse korral kohandavad liikmesriigid oma olemasolevaid andmebaase või loovad uued andmebaasid, et pakkuda veebiteenuste nõutavat sisu.
2. Kõnealused veebiteenused võimaldavad komisjonil ja selle määratud asutusel igal ajal alla laadida kõiki käesoleva määruse artiklites 148 ja 149 osutatud kättesaadavaid andmeid. Automaatne andmete allalaadimise mehhanism põhineb elektroonilisel andmevahetusprotokollil ja XII lisas osutatud vormil. Veebiteenused luuakse rahvusvaheliste standardite kohaselt.
3. Iga lõikes 1 osutatud ametliku veebisaidi all-lehekülje vasakul servas on menüü, kust on lingid kõigile teistele all-lehekülgedele. Lisaks peab all-lehekülje all servas olema esitatud asjaomase veebiteenuse määratlus.
4. Veebiteenuseid ja veebisaite hallatakse tsentraliseeritult ning igas liikmesriigis nähakse ette ainult üks juurdepääsupunkt.
5. Komisjon võib kehtestada veebisaidi liideste, tehniliselt ühilduvate arvutisüsteemide ja veebiteenuste ühised standardid, tehnilised kirjeldused ja menetlused liikmesriikide, komisjoni ja tema määratud asutuse jaoks. Komisjon koordineerib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kõnealuste kirjelduste ja menetluste loomise protsessi.
Artikkel 148
Avalikkusele kättesaadav veebisait ja veebiteenused
1. Avalikkusele kättesaadavas veebisaidi osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Avalikkusele kättesaadaval ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis hõlmavad viiteid kontrollimääruse artikli 115 punktidele a–g ning osutavad käesolevas artiklis osutatud teavet pakkuvatele all-lehekülgedele.
2. Iga avalikkusele kättesaadav all-lehekülg sisaldab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 115 punktides a–g osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXXIII lisas sätestatud teavet.
Artikkel 149
Turvatav veebisait ja veebiteenused
1. Veebisaidi turvalises osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Turvalisel ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis osutavad kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h sätestatud teabele ning mille kaudu pääseb nimetatud artiklis viidatud teavet sisaldavatele all-lehekülgedele.
2. Iga turvaline all-lehekülg hõlmab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXIV lisas sätestatud teavet.
3. Nii turvaliste veebisaitide kui ka turvaliste veebiteenuste kasutamiseks on vaja kontrollimääruse artikli 116 lõikes 3 osutatud elektroonilist sertifikaati.
X
JAOTIS
RAKENDAMINE
I
PEATÜKK
Vastastikune abi
1.
Artikkel 150
Reguleerimisala
1. Käesolevas peatükis on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid teevad halduskoostööd teineteise, kolmandate riikide, komisjoni ja selle määratud asutusega, et tagada kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine. See ei takista liikmesriikidel kehtestamast muid halduskoostöö vorme.
2. Käesolev peatükk ei kohusta liikmesriike teineteist abistama, kui see tõenäoliselt kahjustaks nende riiklikku õigussüsteemi, avalikku korda, julgeolekut või muid põhihuvisid. Enne abiandmisest keeldumist peab taotluse saanud liikmesriik pidama nõu taotleva liikmesriigiga, et määrata kindlaks, kas eritingimustel võidakse abi anda osaliselt. Kui abitaotlust ei ole võimalik rahuldada, teatatakse keeldumisest ja selle põhjustest viivitamata taotlevale liikmesriigile ning komisjonile või selle määratud asutusele.
3. Käesolev peatükk ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.
Artikkel 151
Kulud
Liikmesriigid kannavad ise oma kulud, mis tekivad abitaotluse täitmisest, ning loobuvad kõigist käesoleva jaotise kohaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõuetest.
Artikkel 152
Vastutav ametiasutus
Kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus tegutseb ühtse kontaktasutusena, kes vastutab käesoleva peatüki kohaldamise eest.
Artikkel 153
Järelmeetmed
1. Kui riigiasutus otsustab vastuseks käesoleva peatüki alusel esitatud abitaotlusele või pärast omaalgatuslikku teabevahetust võtta meetmed, mida võib rakendada üksnes õigusasutuse loal või nõudel, edastab ta asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile või selle määratud asutusele nende meetmete kohta kogu teabe, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega.
2. Sellise teatamise puhul peab olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellist luba nõutakse siseriikliku õigusega.
2.
Artikkel 154
Eelneva taotluseta esitatav teave
1. Kui liikmesriik saab teavet ühise kalanduspoliitika sätete võimaliku rikkumise kohta, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsise rikkumise kohta, või tal on põhjust kahtlustada, et selline rikkumine võib aset leida, teavitab ta sellest viivitamata teisi asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni või selle määratud asutust. Teatises esitatakse kogu vajalik teave ning see edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
2. Kui liikmesriik võtab täitemeetmed seoses lõikes 1 osutatud mittevastavuse või rikkumisega, teavitab ta sellest teisi asjaomaseid liikmesriike ning komisjoni või selle määratud asutust käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
3. Kõik käesoleva artikli kohased teatised esitatakse kirjalikult.
3.
Abitaotlus
Artikkel 155
Mõiste
Käesoleva jao kohaldamisel on abitaotlus taotlus, mille üks liikmesriik saadab teisele liikmesriigile või komisjon või selle määratud asutus saadab liikmesriigile ja millega soovitakse:
a) teavet, sh kontrollimääruse artikli 93 lõigete 2 ja 3 kohast teavet;
b) täitemeetmeid või
c) haldusteatist.
Artikkel 156
Üldnõuded
1. Taotlev liikmesriik tagab, et abitaotlus sisaldab piisavalt teavet, sealhulgas kõiki vajalikke tõendeid, mida on võimalik saada taotleva liikmesriigi territooriumil, et taotluse saanud liikmesriik saaks taotluse rahuldada.
2. Abitaotluse võib esitada üksnes põhjendatud juhul, kui on põhjust kahtlustada, et on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised ning kui abi taotlev liikmesriik ei suuda enda vahenditega saada nõutavat teavet või võtta nõutavaid meetmeid.
Artikkel 157
Taotluste ja vastuste edastamine
1. Taotluse saadab üksnes taotleva liikmesriigi vastutav ametiasutus või komisjon või selle määratud asutus selle liikmesriigi vastutavale ametiasutusele, kellelt abi taotletakse. Kõik taotlusele saadud vastused edastatakse samal viisil.
2. Vastastikuse abi taotlused ja asjakohased vastused edastatakse kirjalikult.
3. Asjaomased vastutavad asutused lepivad taotluste ja vastuste puhul kasutatavates keeltes kokku enne taotluste esitamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, edastatakse taotlused taotleva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja vastused taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).
Artikkel 158
Teabenõuded
1. Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel edastab asjaomane liikmesriik kogu nõutava teabe, et teha kindlaks, kas on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised, või kas on põhjust kahtlustada, et need võivad aset leida. Selline teave edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
2. Taotluse saanud liikmesriik teostab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel asjakohase haldusuurimise seoses toimingutega, mis kujutavad ühise kalanduspoliitika sätete rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, või mis taotlejale nendena tunduvad. Taotluse saanud liikmesriik teavitab haldusuurimise tulemustest taotluse esitanud liikmesriiki ja komisjoni või selle määratud asutust.
3. Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel võib taotluse saanud liikmesriik lubada taotluse esitanud liikmesriigi pädeval ametnikul viibida lõikes 2 osutatud haldusuurimise juures, mida viivad läbi taotluse saanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse ametnikud. Kuivõrd kriminaalmenetlust reguleerivates riigi õigusaktides antakse teatavate toimingute sooritamise õigus üksnes siseriikliku õigusega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud neis toimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises ega isikute ametlikul ülekuulamisel kriminaalõiguse alusel. Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes viibivad taotluse saanud liikmesriigis, peavad igal ajal suutma esitada kirjaliku volituse, millest nähtub nende isik ja ametikoht.
4. Taotluse esitanud liikmesriigi nõudel edastab taotluse saanud liikmesriik talle kõik oma valduses olevad dokumendid või tõestatud koopiad, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega.
5. Taotlusega seotud teabevahetuse tüüpvorm on esitatud XXXIV lisas.
Artikkel 159
Täitemeetmete võtmise nõue
1. Taotluse saanud liikmesriik võtab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel käesoleva määruse artiklis 156 osutatud tõendite põhjal kõik vajalikud täitemeetmed, et lõpetada viivitamata tema territooriumil või tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimuv ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised.
2. Taotluse saanud liikmesriik võib lõikes 1 osutatud täitemeetmete võtmisel konsulteerida taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutusega.
3. Taotluse saanud liikmesriik teatab võetud meetmetest ja nende mõjust taotluse esitanud liikmesriigile, teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
Artikkel 160
Teabenõudele ja täitemeetmete võtmise nõudele vastamise tähtaeg
1. Liikmesriik, kellelt abi taotletakse, edastab käesoleva määruse artikli 158 lõike 1 ja artikli 159 lõike 3 kohase teabe võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui neli nädalat pärast taotluse saamise kuupäeva. Taotluse saanud ja taotluse esitanud liikmesriik, komisjon või selle määratud asutus võivad kokku leppida erinevad tähtajad.
2. Kui taotluse saanud liikmesriik ei suuda taotlusele tähtajaks vastata, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud liikmesriiki, komisjoni või selle määratud asutust kirjalikult ning määrab tähtaja, millal ta on suuteline vastama.
Artikkel 161
Haldusteatise esitamise nõue
1. Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi nõudel ning enda samalaadsetest juriidilistest dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate eeskirjade kohaselt adressaadile teatavaks kõik juriidilised dokumendid ja otsused, mille taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutused on vastu võtnud ja teinud ühise kalanduspoliitikaga reguleeritavates valdkondades, eelkõige kontrollimääruse või käesoleva määruse raames reguleeritavates küsimustes, ning mida rakendatakse selle liikmesriigi territooriumil, kellelt abi taotletakse.
2. Haldusteatise nõude esitamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXV lisas esitatud tüüpvormi.
3. Taotluse saanud liikmesriik edastab oma vastuse taotluse esitanud liikmesriigile kohe pärast teavitamist käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu. Vastuse edastamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXVI lisas esitatud tüüpvormi.
4.
Artikkel 162
Teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile või selle määratud asutusele kogu teabe, mida nad peavad asjakohaseks seoses meetodite, tavade või tuvastatud tendentsidega, mida on kasutatud või mille puhul on kahtlus, et neid kasutatakse seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega niipea, kui see on neile kättesaadav.
2. Komisjon või selle määratud asutus edastab liikmesriikidele niipea, kui see on talle kättesaadav, kogu teabe, mis aitaks neil jõustada kontrollimäärust või käesolevat määrust.
Artikkel 163
Kooskõlastamine komisjoni või selle määratud asutusega
1. Kui liikmesriik saab teavet toimingute kohta, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi ning mis on eriti olulised ELi tasandil, teatab ta komisjonile või selle määratud asutusele võimalikult kiiresti igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik asjaolude kindlakstegemiseks. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.
2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisi, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi eriti oluliseks Euroopa Liidu tasandil, kui:
a) need on või võivad olla seotud ühe või mitme liikmesriigiga või
b) liikmesriigi arvates on tõenäoline, et sellised toimingud on aset leidnud ka teistes liikmesriikides.
3. Kui komisjon või selle määratud asutus leiab, et ühes või enamas liikmesriigis on leidnud aset toimingud, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, siis teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike, kes viivad võimalikult kiiresti läbi uurimise. Asjaomased liikmesriigid edastavad uurimistulemused võimalikult kiiresti komisjonile või selle määratud asutusele.
5.
Artikkel 164
Teabevahetus kolmandate riikidega
1. Kui liikmesriik saab kolmandalt riigilt või piirkondlikult kalandusorganisatsioonilt teavet, mis on oluline kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks, edastab ta selle teabe vastutava ametiasutuse kaudu teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele, kui seda võimaldavad selle kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepped või selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad.
2. Käesoleva peatüki raames saadud teavet võib liikmesriik edastada kolmandale riigile või piirkondlikule kalandusorganisatsioonile oma vastutava ametiasutuse kaudu kahepoolse kokkuleppe raames selle kolmanda riigiga või kooskõlas selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadega. Teave edastatakse pärast konsulteerimist liikmesriigiga, kes teabe esialgselt edastas, ning vastavalt sellistele ELi ja riiklikele õigusaktidele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel.
3. Komisjon või selle määratud asutus võib säästva kalapüügi partnerluslepingute või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalandusalaste partnerluslepingute või piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames või sarnaste kokkulepete raames, milles liit on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline, edastada asjakohase teabe ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktis a ja kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumiste kohta nende kokkulepete või organisatsioonidega seotud teistele osalistele, kui teabe edastanud liikmesriik on selleks nõusoleku andnud ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 ( 14 ) artikliga 9.
II
PEATÜKK
Aruandekohustus
Artikkel 165
Aruande vorm ja tähtaeg
1. Liikmesriigid kasutavad kontrollimääruse artikli 118 lõikes 1 osutatud iga viie aasta järel koostatavas aruandes XXXVII lisas määratletud andmeid.
2. Kontrollimääruse artikli 118 lõike 4 kohane aruanne, milles loetletakse eeskirjad, mida on kasutatud põhiandmetest aruannete koostamiseks, saadetakse kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustamist. Kui kõnealuseid eeskirju muudetakse, saadavad liikmesriigid uue aruande.
XI
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 166
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EMÜ) nr 2807/83, määrus (EMÜ) nr 3561/85, määrus (EMÜ) nr 493/87, määrus (EMÜ) nr 1381/87, määrus (EMÜ) nr 1382/87, määrus (EMÜ) nr 2943/95, määrus (EÜ) nr 1449/98, määrus (EÜ) nr 2244/2003, määrus (EÜ) nr 1281/2005, määrus (EÜ) nr 1042/2006, määrus (EÜ) nr 1542/2007, määrus (EÜ) nr 1077/2008 ja määrus (EÜ) nr 409/2009 tunnistatakse kehtetuks.
2. Määrus (EÜ) nr 356/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 167
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud VII jaotis, mis jõustub 1. juulil 2011.
II jaotise III peatükki ja IV jaotise I peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kooskõlas kontrollimääruse artikli 124 punktiga c ja eelmise lõiguga kohaldatakse VII jaotist alates 1. jaanuarist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Tabel 1
Toote esitusviisi kolmetäheline kood
|
Toote esitusviisi kolmetäheline kood |
Esitusviis |
Kirjeldus |
|
CBF |
Tursa liblikfilee (escalado) |
HEA, nahk, selgroog ja saba eemaldamata |
|
CLA |
Sõrad |
Ainult sõrad |
|
DWT |
ICCATi kood |
Lõpused eemaldatud, roogitud, osa peast eemaldatud, uimed eemaldatud |
|
FIL |
Fileeritud |
HEA+GUT+TLD+ luud eemaldatud. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud |
|
FIS |
Fileeritud ja nahata fileed |
FIL+SKI. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud |
|
FSB |
Naha ja luudega fileed |
Fileeritud, nahk ja luud eemaldamata |
|
FSP |
Nahata fileed roideluudega |
Fileeritud, nahk eemaldatud, roideluud eemaldamata |
|
GHT |
Roogitud, peata ja sabata |
GUH+TLD |
|
GUG |
Roogitud ja lõpusteta |
Sisikond ja lõpused eemaldatud |
|
GUH |
Roogitud ja peata |
Sisikond ja pea eemaldatud |
|
GUL |
Roogitud, koos maksaga |
GUT maks eemaldamata |
|
GUS |
Roogitud, peata ja nahata |
GUH+SKI |
|
GUT |
Roogitud |
Kogu sisikond eemaldatud |
|
HEA |
Peata |
Pead maha lõigatud |
|
JAP |
Roogitud Jaapani moodi |
Põikilõige, millega eemaldatakse kõik osad peast kõhuni |
|
JAT |
Sabata, roogitud Jaapani moodi |
Roogitud Jaapani moodi, saba eemaldatud |
|
LAP |
Paarisfilee |
Kaksikfilee, HEA, nahk+saba+uimed EEMALDAMATA |
|
LVR |
Maks |
Ainult maks, ühise esitusviisi puhul kasutada koodi LVR-C |
|
OTH |
Muud |
Muu esitusviis (1) |
|
ROE |
Kalamari |
Ainult kalamari. Ühise esitusviisi puhul kasutada koodi ROE-C |
|
SAD |
Kuivsoola |
Pea eemaldatud, nahk, selgroog ja saba eemaldamata, vahetult soolatud |
|
SAL |
Kergelt märgsoolatud |
CBF+soolatud |
|
SGH |
Soolatud (roogitud ja ilma peata) |
GUH+soolatud |
|
SGT |
Soolatud (roogitud) |
GUT+soolatud |
|
SKI |
Nahata |
Nahk eemaldatud |
|
SUR |
Surimi |
Surimi |
|
TAL |
Saba |
Ainult sabad |
|
TLD |
Sabata |
Saba eemaldatud |
|
TNG |
Keel |
Ainult keel. Ühise esitusviisi puhul kasutada koodi TNG-C |
|
TUB |
Ainult tõri |
Ainult tõri (kalmaar) |
|
WHL |
Terve |
Töötlemata |
|
WNG |
Küljed |
Ainult küljed |
|
(1) Kui kalalaevade kaptenid kasutavad lossimisdeklaratsioonil või ümberlaadimisdeklaratsioonil esitusviisi koodi „OTH” (muu), kirjeldatakse täpselt, millele esitusviis „OTH” viitab. |
||
Tabel 2
Töötlemisviis
|
KOOD |
VIIS |
|
ALI |
Elus |
|
BOI |
Keedetud |
|
DRI |
Kuivatatud |
|
FRE |
Värske |
|
FRO |
Külmutatud |
|
SAL |
Soolatud |
II LISA
KALALAEVATUNNISTUSELE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE
1. KALALAEVA ANDMED ( 15 )
ELi laevastikuregistri number ( 16 )
Kalalaeva nimi ( 17 )
Lipuriik/registreerimisriik (17)
Registreerimissadam (nimi ja riigi kood (17)
Pardatähis (17)
Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS ( 18 ))
2. TUNNISTUSE OMANIK / KALALAEVA OMANIK (16) / KALALAEVA ESINDAJA (16)
Juriidilise või füüsilise isiku nimi ja aadress
3. PÜÜGIVÕIMSUSE NÄITAJAD
Peajõuseadme võimsus (kW) ( 19 ) A
Brutotonnaaž (GT) ( 20 )
Kogupikkus (20)
Peamine püügivahend ( 21 )
Lisapüügivahendid (21)
MUUD ASJAKOHASED RIIKLIKUD MEETMED
III LISA
KALAPÜÜGILOALE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE
A. IDENTIFITSEERIMINE
1. ELi laevastikuregistri number ( 22 )
2. Kalalaeva nimi ( 23 )
3. Pardatähis (tähed ja numbrid) (22)
B. KALAPÜÜGITINGIMUSED
1. Väljaandmise kuupäev:
2. Kehtivusaeg:
3. Püügiloa tingimused, sh vajaduse korral liigid, püügipiirkond ja püügivahend:
…
…
…
|
|
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
|
Kalapüügipiirkond |
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
|
|
|
|
|
|
Püügivahend |
|
|
|
|
|
|
|
Muud tingimused |
|
|
|
|
|
|
Muud nõuded, mis tulenevad püügiloa taotlemisest.
IV LISA
TOODRITE KIRJELDUS
LÄÄNEPOOLNE OTSATOODER
IDAPOOLNE OTSATOODER
VAHETOODER
▼M1 —————
VI LISA
LIIDU KALALAEVADE ÜHENDATUD PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMISDEKLARATSIOONI JA ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS
VII LISA
LIIDU KALALAEVADE ÜHENDATUD PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMISDEKLARATSIOONI JA ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS
(VAHEMERI – IGAPÄEVASED PÜÜGIREISID)
▼M1 —————
X LISA
JUHISED KALALAEVADE KAPTENITELE, KES PEAVAD TÄITMA JA ESITAMA PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMISDEKLARATSIOONI VÕI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI
Kooskõlas kontrollimääruse artiklitega 14, 15, 21, 22, 23 ja 24 ning käesoleva määruse III jaotise I, II ja III peatükiga esitatakse püügipäevikus vähemalt järgmine üldteave laeva või laeva püügitegevuse kohta, võttes seejuures arvesse liidu tasandil või liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutuse või piirkondliku kalandusorganisatsiooni sätestatud eeskirjadega nõutavaid muid konkreetseid elemente või ettekirjutusi.
1. PÜÜGIPÄEVIKUT KÄSITLEVAD JUHISED
Paarispüügis osaleva(te) kalalaeva(de) kapten(id) peab (peavad) püügipäevikut, milles märgitakse püütud ja pardal hoitavad kogused nii, et ei esine saagi topeltarvestust.
Paberkujul püügipäeviku korral registreeritakse sama püügireisi ajal igal lehel kohustuslikud andmed.
|
Andmed kalalaeva(de) ja püügireiside kuupäevade kohta |
||
|
Paberkujul püügipäevik Viitenumber |
Andmete nimetus (K = kohustuslik) (V = vabatahtlik) (KKOK = kohustuslik, kui on kohaldatav) |
Kirjeldus ja/või registreerimise aeg |
|
(1) |
Kalalaeva(de) nimi (nimed) (K) Rahvusvaheline raadiokutsung/rahvusvahelised raadiokutsungid (K) Liidu laevastikuregistri (CFR) number (numbrid) (K) GFCMi, ICCATi number (numbrid) (KKOK) |
Paarispüügi puhul esitatakse samad andmed ka teise kalalaeva kohta. Need andmed esitatakse paberkujul püügipäevikus selle laeva all, mille kohta püügipäevikut peetakse. Laeva identifitseerimisnumber liidu laevastikuregistris (CFR) on liidu laeva kordumatu number, mille liikmesriik määrab kalalaeva esmakordsel liitumisel liidu laevastikuga (1). GFCMi või ICCATi registrinumber esitatakse kalalaevade puhul, mis teostavad reguleeritud püügitegevust ►M1 liidu vetest ◄ väljaspool (KKOK). |
|
(2) |
Pardatähis (K) |
Pardatähise tähed ja numbrid, nagu on näha pardal/laevakerel. Paarispüügi puhul esitatakse samad andmed ka teise kalalaeva kohta. |
|
(3) |
Kapteni nimi ja aadress (K) |
Esitatakse kapteni perekonnanimi, eesnimi ja täpne aadress (märkida tänava nimi, majanumber, linn, sihtnumber, liikmesriik või kolmas riik). Paarispüügi puhul esitatakse samad andmed ka teise kalalaeva kohta. |
|
(4) |
Väljumise kuupäev, kellaaeg ja sadam (K) |
Märgitakse paberkujul püügipäevikusse enne, kui kalalaev lahkub sadamast. Kuupäev märgitakse kujul PP.KK.AAAA ning kellaaeg kujul TT.MM kohaliku aja järgi. Enne kalalaeva sadamast lahkumist saadetakse elektrooniline väljumisteade. Kuupäev ja kellaaeg registreeritakse koordineeritud maailmaajas (UTC). Elektroonilise püügipäeviku korral registreeritakse sadam Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel avaldatud koodidega. |
|
(5) |
Naasmise kuupäev, kellaaeg ja sadam (K) |
Märgitakse paberkujul püügipäevikusse enne, kui kalalaev sadamasse naaseb. Kuupäev märgitakse kujul PP.KK.AAAA ning eeldatav kellaaeg kujul TT.MM kohaliku aja järgi. Enne kalalaeva sadamasse sisenemist saadetakse elektrooniline sadamasse naasmise teade. Kuupäev ja eeldatav kellaaeg registreeritakse koordineeritud maailmaajas (UTC). Elektroonilise püügipäeviku korral registreeritakse sadam Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel avaldatud koodidega. |
|
(6) |
Lossimise kuupäev, kellaaeg ja sadam, kui see erineb punktis 5 esitatust (K) |
Märgitakse püügipäevikusse enne, kui kalalaev lossimissadamasse siseneb. Kuupäev märgitakse kujul PP.KK.AAAA ja eeldatav kellaaeg kujul TT.MM kohaliku aja järgi (paberkujul püügipäevik) või koordineeritud maailmaajas (UTC) (elektrooniline püügipäevik). Elektroonilise püügipäeviku korral registreeritakse sadam Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel avaldatud koodidega. |
|
(7) |
Ümberlaadimise kuupäev, kellaaeg ja koht Vastuvõtva kalalaeva nimi, pardatähis, rahvusvaheline raadiokutsung, lipuriik, CFR- või IMO number ning sihtsadam- ja riik (K) |
Märgitakse ümberlaadimise korral paberkujul püügipäevikus enne toimingu alustamist. Kuupäev märgitakse kujul PP.KK.AAAA ja kellaaeg kujul TT.MM kohaliku aja järgi (paberkujul püügipäevik) või koordineeritud maailmaajas (UTC) (elektrooniline püügipäevik). Elektroonilise püügipäeviku korral registreeritakse sadam Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel avaldatud koodidega. Kolmas riik registreeritakse standardile ISO-3166 vastava kolmetähelise riigikoodiga. Liidu laevastikuregistri (CFR) number märgitakse liidu laevade korral. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number märgitakse kolmanda riigi laevade korral. Kui geograafilised koordinaadid on vajalikud, siis registreeritakse laius- ja pikkuskoordinaadid kraadides ja minutites, kui ei kasutata GPSi, ning kümnendkraadides ja -minutites, kui GPSi kasutatakse (WGS 84 vorming). |
|
Püügivahendeid käsitlev teave |
||
|
(8) |
Püügivahendi liik (K) |
Püügivahendi liik märgitakse XI lisa 1. veerus olevate koodidega. |
|
(9) |
Võrgusilma suurus (K) |
Märgitakse millimeetrites (venitatuna). |
|
(10) |
Püügivahendi mõõtmed (K) |
Püügivahendi mõõtmed, näiteks suurus ja number, esitatakse vastavalt XI lisa 2. veeru spetsifikatsioonidele. |
|
(11) |
Kuupäev (K) |
Iga merel oldud päeva kuupäev märgitakse uuele reale (paberkujul püügipäevik) või uude aruandesse (elektrooniline püügipäevik) ja see vastab igale merel oldud päevale. Vajaduse korral märgitakse iga püügitoimingu kuupäev uuele reale. |
|
(12) |
Püügitoimingute arv (K) |
Püügitoimingute arv esitatakse vastavalt XI lisa 3. veeru spetsifikatsioonidele. |
|
(13) |
Püügiaeg (V) Püügivahendite paigaldamise ja pardalehiivamise aeg (KKOK) Püügisügavus (KKOK) Summaarne aeg (V) |
Püügitoimingutega seotud tegevusteks (kalade otsimine, aktiivpüüniste vettelaskmine, vedamine ja pardalehiivamine, seisevpüüniste paigaldamine, veesolek, eemaldamine või uuesti paigaldamine ning saagi üleviimine püügivahendist, võrgust või veoks ettenähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse) kulunud summaarne aeg esitatakse minutites ning see võrdub merel oldud tundide arvuga, millest on maha arvatud aeg, mis on kulunud püügipiirkondadesse minemiseks, nende vahel liikumiseks ja sealt naasmiseks ning triivimiseks, seismiseks või remondi ootamiseks. Püügivahendite paigaldamise ja pardalehiivamise aeg märgitakse kujul TT.MM kohaliku aja järgi (paberkujul püügipäevik) või koordineeritud maailmaajas (UTC) (elektrooniline püügipäevik). Püügisügavus registreeritakse keskmise sügavusena meetrites. |
|
(14) |
Geograafilised koordinaadid ja geograafiline püügipiirkond (K) |
Asjaomase geograafilise püügipiirkonnana märgitakse piirkond, kust suurem osa saagist püüti, võimaluse korral võimalikult täpselt. Näiteid Atlandi ookeani kirdeosa (FAO piirkond 27) puhul märgitakse asukoht ICESi rajooni ja statistilise ruudu täpsusega (nt IVa 41E7, VIIIb 20E8). ICESi statistilised ruudud moodustavad ruudustiku, mis hõlmab 36° N ja 85° 30′ N ning 44° W ja 68° 30′ E vahele jäävat piirkonda. 30′ intervallidega laiusread on tähistatud (kahekohaliste) numbritega 01–99. 1° intervallidega pikkusveerud on kodeeritud tärktunnussüsteemi alusel, alates A0st kuni M8ni (iga 10° ploki jaoks kasutatakse eri tähte, v.a I). Vahemere ja Musta mere vete (FAO piirkond 37) puhul märgitakse asukoht GFCMi geograafilise alapiirkonna ja statistilise ruudu täpsusega (nt 7 M27B9). GFCMi statistilise ruudustiku ruudu number on viiekohaline: i) laiuskoordinaati väljendab ühest tähest ja kahest numbrist koosnev kolmekohaline kood; maksimumvahemik on M00 (30° N) kuni M34 (47° 30′ N); ii) pikkuskoordinaati väljendab tähest ja numbrist koosnev kood. Täht võib olla vahemikus A–J ja iga tähe juurde kuuluv number vahemikus 0–9. Maksimumvahemik on A0 (6° W) kuni J5 (42° E). Atlandi ookeani loodeosa vete, sh NAFO (FAO piirkond 21), ning Kesk-Atlandi idaosa vete, sh CECAFi (FAO piirkond 34) puhul märgitakse asukoht FAO rajooni või alarajooni täpsusega (nt 21.3.M või 34.3.5). Muude FAO piirkondade puhul märgitakse asukoht FAO alapiirkonna täpsusega, kui see on teada (nt FAO 31 Kesk-Atlandi lääneosa korral või FAO 51.6 India ookeani lääneosa korral). Seejuures võib teha vabatahtlikke sissekandeid kõikide statistiliste ruutude kohta, kus kalalaev on päeva jooksul tegutsenud (V). GFCMi ja ICCATi piirkondade puhul registreeritakse ka iga püügitoimingu geograafiline asukoht (laiuskraad/pikkuskraad) või asukoht keskpäeval, kui sellel päeval ei toimunud püügitoiminguid. Kui geograafilised koordinaadid on vajalikud, siis registreeritakse laius- ja pikkuskoordinaadid kraadides ja minutites, kui ei kasutata GPSi, ning kümnendkraadides ja -minutites, kui GPSi kasutatakse (WGS 84 vorming). Kolmanda riigi püügipiirkond, piirkondliku kalandusorganisatsiooni püügipiirkond ja avameri: märkida ELi mittekuuluvate riikide püügipiirkond (-piirkonnad) või piirkondliku kalandusorganisatsiooni püügipiirkond (-piirkonnad) või veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla või mida ei reguleeri piirkondlik kalandusorganisatsioon; see piirkond märgitakse standardile ISO-3166 vastava kolmetähelise riigikoodiga ja muude Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel avaldatud koodidega, nt NOR = Norra, NAFO = XNW, NEAFC = XNE ja XIN avamere puhul. |
|
(15)(16) |
Püütud ja pardal hoitav saak (K) |
Kasutatakse FAO kolmetähelisi liigikoode. Iga liigi saak märgitakse üles eluskaalu kilogrammides. Iga liigi puhul registreeritakse püütud ja pardal hoitava saagi kõik kogused, mis on üle 50 kg eluskaalus. 50 kg piirmäära kohaldatakse kohe, kui liigi saak ületab 50 kg. Kõnealune kogus hõlmab ka neid koguseid, mis on laevameeskonnale toiduks kõrvale pandud. Lubatud mõõdus kalade saak tähistatakse üldkoodiga LSC. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade saak registreeritakse lubatud mõõdus kalade saagist eraldi, kasutades üldkoodi BMS. Kui saaki hoitakse korvides, kastides, karpides, kottides, plokkides või muudes mahutites, registreeritakse kasutatud ühiku netokaal eluskaalu kilogrammides ja kasutatud ühikute täpne arv. Alternatiivina võib sellistes ühikutes hoitavat saaki registreerida eluskaalu kilogrammides (V). Läänemere (ainult lõhe puhul) ja GFCMi püügipiirkonna (ainult tuuni, mõõkkala, haide rändliikide puhul) või vajaduse korral registreeritakse ka muus püügipiirkonnas päeva jooksul püütud kalade arv. Kui veergude arv ei ole piisav, võetakse uus lehekülg. |
|
(15)(16) |
Tagasiheite hinnanguline kogus (K) |
Kasutatakse FAO kolmetähelisi liigikoode. Igast liigist vette tagasi lastud kogused märgitakse üles eluskaalu kilogrammides. Liigid, mis ei ole hõlmatud lossimiskohustusega Igast liigist vette tagasi lastud kogused, mis on üle 50 kg eluskaalus, registreeritakse kooskõlas saagi registreerimise eeskirjadega ja kasutades üldkoodi DIS. Samal viisil märgitakse üles ka nendest liikidest vette tagasi lastud kogused, mis on püütud elussöödaks ning registreeritud püügipäevikus. Liigid, mille suhtes kehtivad lossimiskohustuse erandid (2) Igast liigist vette tagasi lastud kogused registreeritakse kooskõlas saagi registreerimise eeskirjadega täies ulatuses, kasutades selleks üldkoodi DIS. Konkreetsete vähese tähtsusega eranditega hõlmatud liikide korral registreeritakse nendest vette tagasi lastud kogused kooskõlas saagi registreerimise eeskirjadega täies ulatuses ning eraldi muudest liikidest vette tagasi lastud kogustest, kasutades selleks üldkoodi DIM. |
|
(15)(16) |
Püük, kaaspüük ja teiste mereorganismide või -loomade vabastamine (K) |
GFCMi püügipiirkonna korral märgitakse iga püügi või kaaspüügi kohta ka järgmine teave (eraldi): — punakoralli püük päevas, sh püügitegevus püügipiirkonna ja -sügavuse kaupa; — merelindude kaaspüük ja vabastamine; — munkhüljeste kaaspüük ja vabastamine; — merikilpkonnade kaaspüük ja vabastamine; — vaalaliste kaaspüük ja vabastamine. Vajaduse korral registreeritakse vabastatud mereloomad üldkoodiga RET. Kasutatakse FAO kolmetähelisi liigikoode või kui neid ei ole saadaval, siis Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel avaldatud koode. |
|
(1) Nagu on osutatud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25) artiklis 10. (2)Ühist kalanduspoliitikat käsitlevas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/812 muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud: — liigid, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis; — liigid, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõestatud, võttes arvesse püügivahendite, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; — vähese tähtsusega eranditega hõlmatud saagid; — röövloomade poolt kahjustatud kala. |
||
2. LOSSIMIS-/ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI KÄSITLEVAD JUHISED
Kui kalandustooted on lossitud või ümber laaditud ja kui neid kaaluti liikmesriigi pädevate asutuste tunnustatud süsteeme kasutades kas saagi püüdnud, mahalaadiva või vastuvõtva kalalaeva pardal, näidatakse lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsioonis lossitud või ümberlaaditud koguste tegelik kaal toote massi kilogrammides liikide kaupa, esitades järgmised andmed.
a) Kala esitusviis (viitenumber (17) paberkujul püügipäevikus), kasutades I lisa tabelis 1 esitatud koode (K).
b) Lossitud või ümberlaaditud koguste mõõtühik (viitenumber (18) paberkujul püügipäevikus); märkida tooteühiku kaal toote massi kilogrammides. Kõnealune ühik võib olla erinev püügipäevikus esitatud ühikust (K).
c) Lossitud või ümberlaaditud kala kogukaal liikide kaupa (viitenumber (19) paberkujul püügipäevikus); märkida tegelikult lossitud või ümberlaaditud koguste kaal kõikide liikide kaupa (K).
Lubatud mõõdus kalade saak tähistatakse üldkoodiga LSC. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade saak registreeritakse lubatud mõõdus kalade saagist eraldi, kasutades üldkoodi BMS. Kasutatakse FAO kolmetähelisi liigikoode.
d) Kaal peab vastama kala kaalule lossimisel, st kala kaalule pardal toimunud töötlemise järel. Liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad seejärel asjakohaseid ümberarvestustegureid, et arvutada vastav eluskaal kooskõlas käesoleva määruse artikliga 49.
e) Kapteni allkiri (viitenumber (20) paberkujul püügipäevikus) (K).
f) Vajaduse korral laeva esindaja ja vaatleja allkiri, nimi ja aadress (viitenumber (21) paberkujul püügipäevikus).
g) Asjaomane geograafiline püügipiirkond: FAO piirkond, alapiirkond ja alarajoon, ICESi rajoon, NAFO, NEAFC alapiirkond, CECAFi piirkond, GFCMi alapiirkond või kolmanda riigi püügipiirkond (viitenumber (22) paberkujul püügipäevikus). See teave registreeritakse samal viisil nagu eespool kirjeldatud teave geograafiliste koordinaatide ja geograafilise piirkonna kohta (K).
3. LISAJUHISED PÜÜGIKOORMUSE REGISTREERIMISEKS PÜÜGIPÄEVIKUS
Liidu kalalaevade kaptenid registreerivad püügipäevikus püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügipiirkonnas veedetud aja kohta järgmise lisateabe:
a) kogu käesolevas jaos nõutav teave registreeritakse paberkujul püügipäevikus püügipäeviku viitenumbrite (15) ja (16) vahel;
b) kellaaeg registreeritakse kui koordineeritud maailmaaeg (UTC);
c) laius- ja pikkuskoordinaadid väljendatakse kraadides ja minutites, kui ei kasutata GPSi, ning kümnendkraadides ja -minutites, kui GPSi kasutatakse (WGS 84 vorming);
d) liigid registreeritakse kalaliikide kolmetähelisi FAO-koode kasutades.
3.1. Andmed püügikoormuse kohta
a) Kalapüügivööndi ületamine
Kui püügiloa saanud kalalaev ületab kalapüügivööndi seal kala püüdmata, tuleb paberkujul püügipäevikus täita lisarida või koostada elektrooniline deklaratsioon. Esitatakse teave järgmise kohta:
— kuupäev;
— kalapüügivöönd;
— kõikide sisenemiste/lahkumiste kuupäevad ja kellaajad;
— kõikide sisenemiste/lahkumiste laius- ja pikkuskraadid;
— sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa;
— sõna „ületamine”.
b) Kalapüügivööndisse sisenemine
Kui kalalaev siseneb kalapüügivööndisse, kus ta tõenäoliselt kavatseb kala püüda, tuleb paberkujul püügipäevikus täita lisarida või koostada elektrooniline deklaratsioon. Esitatakse teave järgmise kohta:
— kuupäev;
— sõna „sisenemine”;
— kalapüügivöönd;
— asukoha laius- ja pikkuskraad;
— sisenemise kellaaeg;
— sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning
— sihtliigid.
c) Kalapüügivööndist lahkumine
Kui laev lahkub kalapüügivööndist, kus ta kala püüdis, ja siseneb järgmisesse kalapüügivööndisse, kus ta tõenäoliselt kavatseb kala püüda, tuleb paberkujul püügipäevikus täita lisarida või koostada elektrooniline deklaratsioon. Esitatakse teave järgmise kohta:
— kuupäev;
— sõna „sisenemine”;
— asukoha laius- ja pikkuskraad;
— uus kalapüügivöönd;
— lahkumise/sisenemise kellaaeg;
— lahkumise/sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning
— sihtliigid.
Kui kalalaev lahkub kalapüügivööndist, kus ta kala püüdis, ega kavatse selles kalapüügivööndis enam kala püüda, tuleb täita lisarida või koostada elektrooniline deklaratsioon. Esitatakse teave järgmise kohta:
— kuupäev;
— sõna „lahkumine”;
— asukoha laius- ja pikkuskraad;
— kalapüügivöönd;
— lahkumise kellaaeg;
— lahkumise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning
— sihtliigid.
d) Vööndite piire ületav kalapüük ( 24 )
Kui kalalaev tegeleb vööndite piire ületava kalapüügiga, tuleb paberkujul püügipäevikus täita lisarida või koostada elektrooniline deklaratsioon. Esitatakse teave järgmise kohta:
— kuupäev;
— sõnad „vööndite piire ületav”;
— esimese lahkumise aeg ja kalapüügivöönd;
— esimese sisenemise laius- ja pikkuskraadid;
— viimase sisenemise aeg ja kalapüügivöönd;
— viimase lahkumise laius- ja pikkuskraadid;
— lahkumise/sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning
— sihtliigid.
e) Lisateave seisevpüüniseid kasutavate kalalaevade puhul
— Kui kalalaev paigaldab seisevpüüniseid või paigaldab neid ümber, märgitakse järgmised andmed:
—
— kuupäev;
— kalapüügivöönd;
— asukoha laius- ja pikkuskraadid;
— sõna „paigaldamine” või „ümberpaigaldamine”;
— kellaaeg.
— Kui kalalaev lõpetab seisevpüünistega püügi:
—
— kuupäev;
— kalapüügivöönd;
— asukoha laius- ja pikkuskraadid;
— sõna „lõpp”;
— kellaaeg.
3.2. Laeva liikumise kohta andmete edastamine
Kui kalapüügiga tegelev kalalaev peab kontrollimääruse artikli 28 kohaselt edastama pädevatele asutustele püügikoormuse aruande, registreeritakse punktis 3.1 osutatud teabele lisaks järgmine teave:
a) andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg;
b) kalalaeva geograafilise asukoha laius- ja pikkuskraadid;
c) sidevahend ja vajaduse korral kasutatud raadiojaam ning
d) teate vastuvõtja(d).
XI LISA
PÜÜGIVAHENDID JA PÜÜGITOIMINGUTE KOODID
|
Püügivahendi liik |
Veerg 1 Tähis |
Veerg 2 Suurus/number (meetrites) (vabatahtlik) |
Veerg 3 Vettelaskmiste arv iga päev (kohustuslik) |
|
Traallaudadega põhjatraal |
OTB |
Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
|
Merevähitraalid |
TBN |
||
|
Krevetitraalid |
TBS |
||
|
Põhjatraalid (täpsustamata) |
TB |
||
|
Piimtraal |
TBB |
Piimi pikkus x piimide arv |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
|
Traallaudadega kaksiktraalid |
OTT |
Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) x traalide arv |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
|
Kaksikpõhjatraalid |
PTB |
Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) |
|
|
Traallaudadega pelaagiline traal |
OTM |
Traali tüüp |
|
|
Pelaagiline kaksiktraal |
PTM |
Traali tüüp |
|
|
NOODAD |
|||
|
Ankurdatud põhjanoot |
SDN |
Nooda kogupikkus |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
|
Ankurdamata põhjanoot (ujuv põhjanoot) |
SSC |
||
|
Ankurdamata kaksikpõhjanoot (ujuv põhjanoot) |
SPR |
||
|
Noodad (määratlemata) |
SX |
||
|
Paadi- või laevanoodad |
SV |
||
|
HAARDNOODAD |
|||
|
Seinnoot |
PS |
Laius, kõrgus |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
|
Ühest paadist kasutatavad seinnoodad |
PS1 |
Laius, kõrgus |
|
|
Kahest paadist kasutatavad seinnoodad |
PS2 |
|
|
|
Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot) |
LA |
|
|
|
TRAGID |
|||
|
Tragi |
DRB |
Laius x tragide arv |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
|
SEISEVVÕRGUD JA NAKKEVÕRGUD |
|||
|
Seisevvõrgud (määratlemata) |
GN |
Laius, kõrgus |
Püügivahendi päeva jooksul vettelaskmise kordade arv |
|
Ankurdatud (kinnitatud) seisevvõrgud |
GNS |
||
|
Nakkevõrgud (triivivad) |
GND |
||
|
Nakkevõrgud (ümberhaaravad) |
GNC |
||
|
Kombineeritud nakkevõrgud-abarad |
GTN |
||
|
Abarad |
GTR |
||
|
LÕKSPÜÜNISED |
|||
|
Lõksud |
FPO |
Iga päev vette lastud lõksude arv |
|
|
Lõkspüünised (määratlemata) |
FIX |
Kindlaks määramata |
|
|
ÕNGEKONKSUD JA -NÖÖRID |
|||
|
Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi kasutatavad) |
LHP |
Päeva jooksul vette lastud konksude/jadade koguarv |
|
|
Ridvata ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud) |
LHM |
||
|
Põhjaõngejadad |
LLS |
Iga päev vette lastud õngede ja jadade arv |
|
|
Triivõngejadad |
LLD |
||
|
Õngejadad (määratlemata) |
LL |
||
|
Veoõnged |
LTL |
|
|
|
Õnged ja jadad (täpsustamata) |
LX |
|
|
|
SAAGIKÄSITSEMISMASINAD |
|||
|
Mehhaniseeritud tragid |
HMD |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmesugused püügivahendid |
MIS |
|
|
|
Harrastuskalapüügi vahendid |
RG |
|
|
|
Tundmatud või täpsustamata püügivahendid |
NK |
|
|
XII LISA
ELEKTROONILISE ANDMEVAHETUSE STANDARDID
Elektroonilise andmevahetuse mudel põhineb ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (UN/CEFACTi) standardil P1000. Sarnase äritegevusega seotud andmevahetus on rühmitatud valdkondadesse ning seda kirjeldatakse ärinõuete spetsifikatsioone (business requirements specifications, BRS) käsitlevates dokumentides.
Kehtestatud on järgmised standardid:
P1000 – 1; üldpõhimõtted
P1000 – 3; püügitegevus
P1000 – 5; müügivaldkond
P1000 – 7; laevade geograafiliste koordinaatide määramine
P1000 – 12; püügiandmete koondaruannete koostamine
BRS-dokumendid ja tõlked on elektrooniliselt (XML skeemi definitsioon) saadaval Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel. Selle veebisaidi kaudu on kättesaadavad ka andmete vahetamiseks kasutatavad rakendusdokumendid.
XIII LISA
EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE VÄRSKE KALA SUHTES
| Liik: pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
ALB |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
| Liik: limapead Beryx spp. |
ALF |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: anšoovis Engraulis encrasicholus |
ANE |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: haugjääkala Champsocephalus gunnari |
ANI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
ARU |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: suursilm-tuun Thunnus obesus |
BET |
|
WHL |
1,00 |
|
GUH |
1,10 |
|
GUH |
1,29 |
| Liik: sinine molva Molva dypterygia |
BLI |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
| Liik: sile kammeljas Scophthalmus rhombus |
BLL |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,09 |
| Liik: süsisaba Aphanopus carbo |
BSF |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,24 |
|
HEA |
1,40 |
| Liik: sinine marliin Makaira nigricans |
BUM |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: moiva Mallotus villosus |
CAP |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: tursk Gadus morhua |
COD |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
|
GUH |
1,70 |
|
HEA |
1,38 |
|
FIL |
2,60 |
|
FIS |
2,60 |
| Liik: harilik soomuslest Limanda limanda |
DAB |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
|
GUH |
1,39 |
| Liik: harilik ogahai Squalus acanthias |
DGS |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,35 |
|
GUS |
2,52 |
| Liik: lest Platichthys flesus |
FLE |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,08 |
|
GUS |
1,39 |
| Liik: niituimluts Phycis blennoides |
GFB |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
|
GUH |
1,40 |
| Liik: süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,08 |
| Liik: kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
|
GUH |
1,46 |
| Liik: harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: heeringas Clupea harengus |
HER |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,12 |
|
GUH |
1,19 |
| Liik: euroopa merluus Merluccius merluccius |
HKE |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
|
GUH |
1,40 |
| Liik: valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
HKW |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: stauriidid Trachurus spp. |
JAX |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,08 |
| Liik: tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
KRI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: väikesuulest Microstomus kitt |
LEM |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,05 |
| Liik: megrimid Lepidorhombus spp. |
LEZ |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,06 |
|
FIL |
2,50 |
| Liik: kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus |
LIC |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: molvad Molva molva |
LIN |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,14 |
|
GUH |
1,32 |
|
FIL |
2,64 |
| Liik: harilik makrell Scomber scombrus |
MAC |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,09 |
| Liik: norra salehomaar Nephrops norvegicus |
NEP |
|
WHL |
1,00 |
|
TAL |
3,00 |
| Liik: roheline rüntnototeenia Notothenia gibberifrons |
NOG |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: norra tursik Trisopterus esmarkii |
NOP |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: marmornototeenia Notothenia rossii |
NOR |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: atlandi karekala Hoplostethus atlanticus |
ORY |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: arktikakrabid Chionoecetes spp. |
PCR |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: viburhännakud Penaeus spp. |
PEN |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
POK |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,19 |
| Liik: pollak Pollachius pollachius |
POL |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
| Liik: harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
PRA |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: meriahvenad Sebastes spp. |
RED |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,19 |
| Liik: põhja-pikksaba Macrourus berglax |
RHG |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
RNG |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
|
GUH |
1,92 |
|
GHT |
3,20 |
| Liik: tobiad Ammodytes spp. |
SAN |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: besuugo Pagellus bogaraveo |
SBR |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
| Liik: madeira deanogahai Deania histricosa |
SDH |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: aafrika deanogahai Deania profundorum |
SDU |
|
WHL |
1,00 |
|
Liik:: Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: harilik merikeel Solea solea |
SOL |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,04 |
| Liik: kilu Sprattus sprattus |
SPR |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
SQI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: kalmaar Martialia hyadesi |
SQS |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: railased Rajidae |
SRX |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,13 |
|
WNG |
2,09 |
| Liik: mõõkkala Xiphias gladius |
SWO |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
|
GUH |
1,31 |
| Liik: patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
TOP |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: harilik kammeljas Psetta maxima |
TUR |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,09 |
| Liik: meriluts Brosme brosme |
USK |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,14 |
| Liik: põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
WHB |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,15 |
| Liik: merlang Merlangius merlangus |
WHG |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,18 |
| Liik: valge odanina Tetrapturus albidus |
WHM |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,06 |
| Liik: ruske soomuslest Limanda ferruginea |
YEL |
|
WHL |
1,00 |
XIV LISA
EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE VÄRSKELT SOOLATUD KALA SUHTES
| Liik: molvad Molva molva |
LIN |
|
WHL |
2,80 |
XV LISA
EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE KÜLMUTATUD KALA SUHTES
| Liik: pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
ALB |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,23 |
| Liik: limapead Beryx spp. |
ALF |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: anšoovis Engraulis encrasicholus |
ANE |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: merikuratlased Lophiidae |
ANF |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,22 |
|
GUH |
3,04 |
|
TAL |
3,00 |
|
FIS |
5,60 |
| Liik: haugjääkala Champsocephalus gunnari |
ANI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
ARU |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: suursilm-tuun Thunnus obesus |
BET |
|
WHL |
1,00 |
|
GUH |
1,29 |
|
HEA |
1,25 |
| Liik: sinine molva Molva dypterygia |
BLI |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
|
GUH |
1,40 |
| Liik: sile kammeljas Scophthalmus rhombus |
BLL |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: süsisaba Aphanopus carbo |
BSF |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,48 |
| Liik: sinine marliin Makaira nigricans |
BUM |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: moiva Mallotus villosus |
CAP |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: Tursk Gadus morhua |
COD |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
|
GUH |
1,70 |
|
FIL |
2,60 |
|
FIS |
2,60 |
|
FSP |
2,95 |
|
►C1 CBF ◄ |
1,63 |
| Liik: harilik soomuslest Limanda limanda |
DAB |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: harilik ogahai Squalus acanthias |
DGS |
|
WHL |
1,00 |
|
GUS |
2,52 |
| Liik: lest Platichthys flesus |
FLE |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: niituimluts Phycis blennoides |
GFB |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,12 |
|
GUH |
1,40 |
| Liik: süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,08 |
|
GUH |
1,39 |
| Liik: kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
|
GUH |
1,46 |
|
FIL |
2,60 |
|
FIS |
2,60 |
|
FSB |
2,70 |
|
FSP |
3,00 |
| Liik: harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: heeringas Clupea harengus |
HER |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: euroopa merluus Merluccius merluccius |
HKE |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,34 |
|
GUH |
1,67 |
| Liik: valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
HKW |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: stauriidid Trachurus spp. |
JAX |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,08 |
| Liik: tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
KRI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: väikesuulest Microstomus kitt |
LEM |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,05 |
| Liik: megrimid Lepidorhombus spp. |
LEZ |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,06 |
| Liik: kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus |
LIC |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: molvad Molva molva |
LIN |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,14 |
|
GUH |
1,33 |
|
FIL |
2,80 |
|
FSP |
2,30 |
| Liik: harilik makrell Scomber scombrus |
MAC |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
| Liik: norra salehomaar Nephrops norvegicus |
NEP |
|
WHL |
1,00 |
|
TAL |
3,00 |
| Liik: roheline rüntnototeenia Notothenia gibberifrons |
NOG |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: norra tursik Trisopterus esmarkii |
NOP |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: marmornototeenia Notothenia rossii |
NOR |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: atlandi karekala Hoplostethus atlanticus |
ORY |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: arktikakrabid Chionoecetes spp. |
PCR |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: viburhännakud Penaeus spp. |
PEN |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: atlandi merilest Pleuronectes platessa |
PLE |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,07 |
| Liik: põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
POK |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,19 |
|
GUH |
1,44 |
|
FIS |
2,78 |
|
FSB |
2,12 |
|
FSP |
2,43 |
| Liik: Pollak e euroopa süsikas Pollachius pollachius |
POL |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,17 |
| Liik: harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
PRA |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: põhja-pikksaba Macrourus berglax |
RHG |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
RNG |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
|
GUH |
1,92 |
| Liik: tobiad Ammodytes spp. |
SAN |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: besuugo Pagellus bogaraveo |
SBR |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,11 |
| Liik: madeira deanogahai Deania histricosa |
SDH |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: aafrika deanogahai Deania profundorum |
SDU |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: harilik merikeel Solea solea |
SOL |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: kilu Sprattus sprattus |
SPR |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
SQI |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: kalmaar Martialia hyadesi |
SQS |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: railased Rajidae |
SRX |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,13 |
|
WNG |
2,09 |
| Liik: mõõkkala Xiphias gladius |
SWO |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,12 |
|
GUH |
1,31 |
|
HEA |
1,33 |
|
GHT |
1,33 |
| Liik: patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
TOP |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: harilik kammeljas Psetta maxima |
TUR |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,09 |
| Liik: meriluts Brosme brosme |
USK |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
WHB |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,15 |
|
FIS |
2,65 |
|
SUR |
2,97 |
| Liik: merlang Merlangius merlangus |
WHG |
|
WHL |
1,00 |
|
GUT |
1,18 |
| Liik: valge odanina Tetrapturus albidus |
WHM |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
|
WHL |
1,00 |
| Liik: ruske soomuslest Limanda ferruginea |
YEL |
|
WHL |
1,00 |
XVI LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 16 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 25 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille põhjal liikmesriigid koostavad kontrollimääruse artikli 16 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 1 osutatud proovivõtukavad laevade jaoks, mille kohta ei kehti püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõuded.
1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
tegutsevad laevad:kontrollimääruse artiklites 16 ja 25 osutatud laevad, mis on tegelenud mis tahes püügitegevusega (rohkem kui null päeva) kalendriaasta jooksul. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügil osalenud, käsitatakse laeva mittetegutsevana; |
|
b) |
kalastusviis –püügitoimingute kogum, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel. Jaotus kalastusviisi alusel määratakse eelmise aasta püügitegevuse põhjal. Kui üks laev on ühe kalastusviisiga tegelenud üle 50 % aastast, siis kuulub ta selle kalastusviisiga tegelevate laevade alla. Kui püügitegevus oli iga kalastusviisi puhul alla 50 %, tuleks see laev määrata mitmekülgse kalastusviisiga tegelevate laevade hulka; |
|
c) |
sihtpopulatsioon –erinevaid kalastusviise kasutavatelt tegutsevatelt laevadelt lossitud kalandustooted. |
2. Proovivõtukava eesmärk on jälgida kontrollimääruse artiklites 16 ja 25 osutatud laevade püügitegevust ja hinnata nende kogupüüki proovivõtu ajavahemiku jooksul kõigi asjaomaste kalavarude ja kalastusviiside kaupa.
3. Põhimõtteliselt on proovivõtuüksuseks kalastusviis. Iga asjaomane laev tuleks määrata ainult ühe kalastusviisi alla.
4. Sihtpopulatsioon hõlmab alla 10 meetri pikkuste tegutsevate laevade lossitud kalandustooteid.
5. Valimi suurus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise oht asjaomase kalastusviisi puhul liikmesriigis, kus toimub lossimine. Valimi suurus peab asjaomast kalastusviisi ammendavalt esindama.
6. Liikmesriigid määravad riskiastmed kindlaks järgmistel tasemetel: „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”.
7. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taset kindlaks määrates võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
— sihtpopulatsiooni lossimiste osakaal, sh kõik reguleeritud kalavarud, kalastusviiside kaupa;
— asjaomase laeva varasemate avastatud rikkumiste osakaal;
— inspekteerimiste koguarv kalastusviiside kaupa;
— sihtpopulatsiooni kvootide olemasolu nendel laevadel kalastusviiside kaupa;
— standardsete kastide kasutamine.
Vajaduse korral:
— lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;
— taustteave ja/või võimalik pettuseoht seose sadama/koha/piirkonnaga ja asjaomase püügitegevusega.
8. Proovivõtukavade koostamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse kalastusviisiga seotud toimingute osakaalu proovivõtu ajavahemikul.
9. Proovivõtu sageduse määramisel võetakse arvesse varieeruvust kalastusviiside kaupa.
10. Kui kalandustooteid lossitakse standardsetes kastides, siis vähim arv kaste, mis moodustavad valimi, on proportsionaalne liikmesriikide poolt kindlaks määratud riskitasemega vastavalt alljärgnevale näidisele.
|
Lossitud kastide arv liigiti |
Riski taseme põhjal kaalutavate kastide arv |
||||
|
Väga madal |
Madal |
Keskmine |
Kõrge |
Väga kõrge |
|
|
0–25 |
1 |
1 |
1 |
1 |
2 |
|
25–50 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
50–100 |
1 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Iga täiendav 100 |
1 |
1 |
2 |
3 |
4 |
11. Täpsus-/usaldustaset kohaldatakse komisjoni määruse 2010/93/EL ( 25 ) II peatüki B osa 4. punkti 2. ja 3. taseme kohaselt.
12. Proovivõtukava hõlmab ka teavet selle kohta, kuidas hakatakse hindama teatava liigi ja kalastusviisi rühma kogusaaki proovivõtu ajavahemiku jooksul.
XVII LISA
PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID
1. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtib püügikoormuse aruande kohta järgmine kord:
a) kalalaeva geograafilist asukohta väljendatakse laius- ja pikkuskraadides ning - minutites,
b) asjaomane piirkond on üks aladest, kus kohaldatakse kalapüügi suhtes ühenduses kehtivat püügikoormuse reguleerimise korda;
c) aega väljendatakse koordineeritud maailmaajana (UTC);
d) kui räägitakse pardale jäetud saagist, tuleb iga liigi kohta, mis on kontrollimääruse artikli 14 kohaselt märgitud püügipäevikusse, teatada eraldi nende eluskaal kilogrammides; teatatud kogused on püügikoormuse aruande edastamise hetkel kõigi pardal hoitavate liikide üldkogused.
Liike tähistatakse FAO kolmetähelise koodiga.
2. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten edastab järgmise teabe püügikoormuse aruandena mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui üks tund enne piirkonda sisenemist ning see sisaldab järgmist teavet:
a) pealkiri „PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE – SISENEMINE”,
b) kalalaeva nimi, pardatähis ja rahvusvaheline raadiokutsung,
c) laeva kapteni nimi,
d) teates osutatud kalalaeva geograafiline asukoht,
e) piirkond, kuhu kalalaev siseneb,
f) eeldatav kuupäev ja kellaaeg iga kord, kui laev kõnealusesse piirkonda siseneb,
g) pardal hoitud saak eluskaalu kilogrammides liikide kaupa.
3. ►M1 Liidu kalalaeva ◄ kapten edastab järgmise teabe püügikoormuse aruandena mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui üks tund enne piirkonnast väljumist ning see sisaldab järgmist teavet:
a) pealkiri „PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE – VÄLJUMINE”,
b) kalalaeva nimi, pardatähis ja rahvusvaheline raadiokutsung,
c) laeva kapteni nimi,
d) kalalaeva geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraadid), millele teates osutatakse,
e) piirkond, kust kalalaev väljub,
f) eeldatav kuupäev ja kellaaeg iga kord, mil laev kõnealusest piirkonnast väljub,
g) pardal hoitud saak eluskaalu kilogrammides liikide kaupa.
4. Olenemata lõikest 3, edastavad ►M1 liidu kalalaevade ◄ kaptenid, kelle laevad tegelevad vööndite piire ületava püügiga ning ületavad 24tunnise ajavahemiku jooksul püügipiirkondi eraldavat piiri rohkem kui korra, püsides seejuures viie miili kaugusel ükskõik kummal pool vöönditevahelist piiri, teabe kõnealuse 24tunnise ajavahemiku jooksul toimunud esimese piirkonda sisenemise ja viimase sealt väljumise kohta.
5. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate laevade kaptenid täidavad aruandekohustust.
XVIII LISA
KÜLMUTATUD KALATOODETE KASTI VÕI PLOKI KESKMISE NETOKAALU ARVUTAMISE METOODIKA
Proovivõtukava
|
Partii suurus (kastide arv) |
Valimi suurus (kaubaaluste arv × 52 kasti) |
|
5 000 või vähem |
3 |
|
5 001 – 10 000 |
4 |
|
10 001 – 15 000 |
5 |
|
15 001 – 20 000 |
6 |
|
20 001 – 30 000 |
7 |
|
30 001 – 50 000 |
8 |
|
Rohkem kui 50 000 |
9 |
1. Kasti või ploki keskmine kaal määratakse kindlaks iga kalaliigi puhul eraldi, kasutades selleks allpool tabelis esitatud proovivõtukava, ning vajaduse korral vastavalt esitusviisile. Valim koostatakse juhumeetodil.
2. Kaalutakse igat kastide või plokkidega kaubaalust. Kõigi valimisse kuuluvate kaubaaluste kogubrutokaal jagatakse valimisse kuuluvate kaubaaluste koguarvuga, et saada kaubaaluste keskmist brutokaalu ühe kalaliigi kohta, ning vajaduse korral vastavalt esitusviisile.
3. Kastide või plokkide netokaalu arvutamiseks eraldi iga liigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta arvatakse punktis 2 osutatud valimi kaubaaluse keskmisest brutokaalust maha järgmised näitajad:
a) kasti või ploki keskmine omakaal, milleks on jää ja papp-, plast- või muu pakendi kaal korrutatuna kaubaalusel olevate kastide või plokkide arvuga;
b) lossimisel kasutatud ja valimisse kuulunud tühjendatud kaubaaluste keskmine kaal.
Seejärel jagatakse iga liigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta saadud kaubaaluse netokaal kastide arvuga kaubaalusel.
4. Punkti 3 alapunktis a osutatud kasti või ploki omakaal on 1,5 kg. Liikmesriigid võivad kasutada erinevat kastide või plokkide omakaalu tingimusel, et nad esitavad valimi koostamiseks kasutatud metoodika ja kõik selle muudatused komisjonile heakskiitmiseks.
XIX LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVADE KOOSTAMISE METOODIKA LIIKMESRIIKIDES LOSSITUD KALANDUSTOODETE PUHUL
Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad proovivõtukavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 1.
1. Proovivõtukava eesmärk on tagada kalandustoodete täpne kaalumine lossimisel.
2. Kaalutava valimi suurus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk liikmesriigi sadamas/kohas/piirkonnas, kus toimub lossimine.
3. Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”.
4. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taset kindlaks määrates võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
— lossimise osakaal asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas, hõlmab kõiki reguleeritavaid kalavarusid;
— asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas lossimisel eelnevalt avastatud rikkumiste osakaal;
— asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas läbiviidud inspekteerimiste koguarv;
— kvoodi olemasolu asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas lossivatel laevadel;
— standardsete kastide kasutamine;
Vajaduse korral:
— lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;
— pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.
5. Valim on esinduslik ja vähemalt sama tõhus kui lihtne juhuvalik.
6. Kui kalandustooteid lossitakse standardsetes kastides, siis vähim arv kaste, mis moodustavad valimi, on proportsionaalne liikmesriikide poolt kindlaks määratud riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
Lossitud kastide arv liigiti |
Riskitaseme põhjal kaalutavate kastide arv |
||||
|
Väga väike |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Väga suur |
|
|
0–25 |
1 |
1 |
1 |
1 |
2 |
|
25–50 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
50–100 |
1 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
100–200 |
2 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Iga täiendav 100 |
1 |
1 |
2 |
3 |
4 |
7. Proovivõtukava hõlmab ka teavet meetmete kohta, et tagada:
— et ettevõtjad järgivad kehtestatud proovivõtutasemeid;
— et proovivõtukavaga kehtestatud kaalumise tulemusi kasutatakse kontrollimääruse artikli 60 lõikes 5 osutatud eesmärkidel;
— kalandustoodete lossimise koguarvust kaalutakse pädevate asutuste ametnike juuresolekul valitud arv kordi, mis iga liikmesriik määrab kindlaks oma riskianalüüsi põhjal.
8. Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad proovivõtukava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.
XX LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 3 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 3 proovivõtukavad nendelt kalalaevadelt lossitavate kalandustoodete jaoks, kellel lubatakse kaalumist läbi viia merel.
1. Selle proovivõtukava eesmärk on kontrollida kaalumise õigsust juhul, kui kalandustooteid on lubatud kaaluda laeva pardal.
2. Liikmesriigid tagavad, et valimi koostamine toimub samal ajal, kui lossitakse kalandustooteid laevalt, mille pardal need kaaluti.
3. Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on risk, et kalalaevad, kellel lubatakse kaalumist läbi viia merel, rikuvad ühise kalanduspoliitika eeskirju.
4. Liikmesriigid määravad kindlaks riskiastmed järgmistel tasemetel: „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”.
5. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
— nendelt kalalaevadelt lossimise osakaal, kellel lubatakse kalandustooteid kaaluda laeva pardal sadamas või muus kohas või piirkonnas;
— nende kalalaevade varem avastatud rikkumiste osakaal, kellel lubatakse kalandustooteid kaaluda laeva pardal;
— inspekteerimise osakaal sadamas, muus kohas või piirkonnas, kus lossitakse kalandustooteid kalalaevadelt, millel on lubatud neid kaaluda pardal;
— kvoodi olemasolu kalalaevadel, kellel on lubatud kaaluda kalandustooteid pardal.
Vajaduse korral:
— lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;
— pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.
6. Kalandustoodete lossimise valim on vähemalt sama tõhus kui lihtne juhuvalik ning riskitasemega proportsionaalne.
7. Proovivõtukavas nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine.
8. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
Lossitud kastide arv liigiti |
Riski taseme põhjal kaalutavate kastide arv |
||||
|
Väga väike |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Väga suur |
|
|
0–25 |
1 |
1 |
1 |
1 |
2 |
|
25–50 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
50–100 |
1 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
100–200 |
2 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Iga täiendav 100 |
1 |
1 |
2 |
3 |
4 |
9. Kui sellistelt laevadelt pärit kalandustooteid kaalutakse enne esmamüüki ja kaalumine leiab aset vahetult pärast kalandustoodete partiide lossimist, võib kaalumistulemusi kasutada proovivõtukavas.
10. Proovivõtukava hõlmab ka meetmeid, millega tagatakse:
— et ettevõtjad järgivad kehtestatud proovivõtutasemeid;
— ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 71 lõike 2 kohaldamist, kasutatakse proovivõtukavaga määratud kaalumiste tulemusi kontrollimääruse artikli 60 lõikes 5 osutatud eesmärkidel.
— kalandustoodete lossimise koguarvust kaalutakse pädevate asutuste ametnike juuresolekul valitud arv kordi, mis iga liikmesriik määrab kindlaks oma riskianalüüsi põhjal.
11. Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad proovivõtukava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.
XXI LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 1 OSUTATUD KONTROLLIKAVA KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 61 lõikega 1 kontrollikava, mida kohaldatakse juhul, kui nad lubavad kalandustoodete kaalumist pärast lossimiskohast sihtkohta transportimist sama liikmesriigi territooriumil.
1. Selle kontrollikava eesmärk on minimeerida ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski, kui liikmesriigid lubavad kalandustoodete kaalumist pärast lossimiskohast sihtkohta transportimist sama liikmesriigi territooriumil.
2. Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk seoses kalandustoodete lubatud kaalumisega pärast transportimist.
3. Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”.
4. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
— nende kalandustoodete lossimise osakaal, mis kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist.
— varem avastatud rikkumiste osakaal nende kalandustoodete lossimise puhul, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;
— teadaolev transpordikontrolli osakaal;
— kvoodi olemasolu kalalaevadel, kes lossivad kalandustooteid, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;
— standardsete kastide kasutamine laevadel, kust on pärit asjaomased kalandustooted.
Vajaduse korral:
— lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;
— pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.
5. Kontrollikavad hõlmavad muu hulgas järgmist:
— selliste kalandustoodete inspekteerimise programm, mis transporditakse lossimiskohast kaalumiseks muudesse sihtkohtadesse sama liikmesriigi territooriumil;
— sätted veodokumendi olemasolu kohta vastavalt kontrollimääruse artiklile 68;
— sätted seoses selliste kalandustoodete andmete kontrollimisega, mida transporditakse vastavalt eelteatise andmetele, mille kalandustooteid lossiva laeva kapten on esitanud vastavalt kontrollimääruse artiklile 17.
— sätted kalandustoodete transpordiks kasutatavatele sõidukitele või konteineritele käesoleva määruse artikli 109 kohaselt paigutatavate pitserite puutumatuse ja detailide kohta;
— sätted kalapüügipäevikute ja veodokumentide ristkontrolli kohta võrreldes kaalumisdokumentidega sihtkohas, kus need kaalutakse;
— kalandustoodete valimi kaalumine pädevate asutuste ametnike juuresolekul sihtkohas, kus leiab aset kaalumine enne esmakordset turustamist. Valimi suurus peab olema proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Vajaduse korral võivad liikmesriigid standardsete kastide kasutamise lülitada valimi kaalumise menetlusse.
6. Kui kalandustooteid hoitakse standardsetes kastides, kaalutakse kastidest koostatud valim liikmesriigi pädevate asutuste ametnike juuresolekul. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
Lossitud kastide arv liigiti |
Riskitaseme põhjal kaalutavate kastide arv |
||||
|
Väga väike |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Väga suur |
|
|
0–25 |
1 |
1 |
1 |
1 |
2 |
|
25–50 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
50–100 |
1 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
100–200 |
2 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Iga täiendav 100 |
1 |
1 |
2 |
3 |
4 |
7. Kontrollikavas nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine.
8. Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad kontrollikava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.
XXII LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 2 OSUTATUD ÜHISTE KONTROLLIPROGRAMMIDE KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad ühise kontrolliprogrammi, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriigid, kus kalandustooteid lossitakse, lubavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 61 lõikega 2 neid tooteid enne kaalumist transportida registreeritud ostjatel, registreeritud enampakkumiste korraldajatel ning muudel liikmesriigi volitatud asutustel ja isikutel, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest teises liikmesriigis.
1. Kontrolliprogrammi eesmärk on minimeerida ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski, juhul kui liikmesriigid, kus kalandustooteid lossitakse, lubavad neid tooteid enne kaalumist transportida registreeritud ostjatel, registreeritud enampakkumiste korraldajatel ning muudel liikmesriigi volitatud asutustel ja isikutel, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest teises liikmesriigis.
2. Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk seoses kalandustoodete transpordiga enne kaalumist teises liikmesriigis.
3. Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”.
4. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
— nende kalandustoodete lossimise osakaal, mis kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;
— varem avastatud rikkumiste osakaal nende kalandustoodete lossimise puhul, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;
— transportimise kontrolli teadaolev osakaal lossimise, transiidi ja sihtkoha liikmesriigis;
— kvoodi olemasolu kalalaevadel, kes lossivad kalandustooteid, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;
— standardsete kastide kasutamine laevadel, kust on pärit asjaomased kalandustooted.
Vajaduse korral:
— lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;
— pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.
— pärast lossimiskohast transportimist kaalutavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;
— pettuserisk sadamas, muus kohas või piirkonnas, kus selliseid kalandustooteid lossitakse ja/või kaalutakse.
5. Ühised kontrolliprogrammid hõlmavad muu hulgas järgmist:
— selliste kalandustoodete inspekteerimise programm, mis transporditakse lossimiskohast kaalumiseks muudesse sihtkohtadesse teise liikmesriigi territooriumil;
— sätted veodokumendi olemasolu kohta vastavalt kontrollimääruse artiklile 68;
— sätted transporditavate kalandustoodete üksikasjalike andmete kontrollimise kohta, mis kalandustooteid lossiva laeva kapten on esitanud vastavalt kontrollimääruse artiklile 17;
— sätted kalandustoodete transpordiks kasutatavatele sõidukitele või konteineritele käesoleva määruse artikli 109 kohaselt paigutatavate pitserite puutumatuse ja detailide kohta;
— sätted kalapüügipäevikute ja veodokumentide ristkontrolli kohta võrreldes kaalumisdokumentidega sihtkohas, kus need kaalutakse;
— kalandustoodete valimi kaalumine pädevate asutuste ametnike juuresolekul sihtkohas, kus leiab aset kaalumine enne esmakordset turustamist. Valimi suurus peab olema proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Vajaduse korral võivad liikmesriigid standardsete kastide kasutamise lülitada valimi kaalumise menetlusse.
6. Kui kalandustooteid hoitakse standardsetes kastides, kaalutakse kastidest koostatud valim liikmesriigi pädevate asutuste ametnike juuresolekul. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
Lossitud kastide arv liigiti |
Riski taseme põhjal kaalutavate kastide arv |
||||
|
Väga väike |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Väga suur |
|
|
0–25 |
1 |
1 |
1 |
1 |
2 |
|
25–50 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
50–100 |
1 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
100–200 |
2 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Iga täiendav 100 |
1 |
1 |
2 |
3 |
4 |
7. Ühises kontrolliprogrammis nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine.
8. Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad ühise kontrolliprogrammi kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.
XXIII LISA
KALALAEVADE MÄRKAMISE JA TUVASTAMISEGA SEOTUD JÄRELEVALVEARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU TEABE LOETELU
Üldandmed
1. Järelevalvearuande viide
2. Märkamise või tuvastamise kuupäev ja kellaaeg (UTC)
3. Päritoluliikmesriik ja vastutava ametiasutuse nimi
4. Järelevalvesõiduki liik ja identifitseerimistunnus
5. Järelevalvesõiduki geograafilised koordinaadid ja asukoht märkamise või tuvastamise ajal
Kalalaeva andmed
6. Lipuriik
7. Nimi
8. Registreerimissadam ja pardatähis
9. Rahvusvaheline raadiokutsung
10. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number
11. Liidu laevastikuregistri (CFR) number
12. Kirjeldus
13. Liik
14. Esialgsed geograafilised koordinaadid ja esialgne asukoht märkamise või tuvastamise ajal
15. Esialgne kurss ja kiirus märkamise või tuvastamise ajal
16. Tegevus
Muu teave
17. Märkamise või tuvastamise viis
18. Kontakt laevaga
19. Laevaga peetud side andmed
20. Märkamise või tuvastamise registreerimine
21. Märkused
22. Lisatud dokumendid
23. Teabe edastanud ametnik ja tema allkiri
Järelevalvearuande täitmise juhised
1. Esitage nii mitmekülgne teave kui võimalik.
2. Geograafilised koordinaadid pikkus- ja laiuskraadides ning täpne asukoht (ICESi rajoon, GFCMi geograafiline alapiirkond, NAFO, NEAFC või CECAFi alapiirkond, FAO piirkond, alapiirkond ja rajoon ning maal sadam).
3. Lipuriik, laeva nimi, registreerimissadam, pardatähis, rahvusvaheline raadiokutsung ja IMO number: tehakse kindlaks visuaalselt või raadioühenduse kaudu laevaga (teatada tuleb teabe allikas).
4. Laeva kirjeldus (kui märgati visuaalselt): erimärgistused (võimaluse korral); märkida, kas laeva nimi ja registreerimissadam on laeval nähtav või mitte. Märkida laevakere ja tekiehitise värvid, mastide arv ja kaptenisilla asend, korstna pikkus jne.
5. Laeva ja püügivahendite liik (kui märgati visuaalselt): nt õngejadalaev, traaler, puksiirlaev, kalatöötlemislaev, transpordilaev (FAO rahvusvahelise kalalaevade statistilise standardklassifikatsiooni alusel).
6. Märgatud või tuvastatud laeva tegevus (võimaluse korral): iga tegevuse puhul märge selle kohta, kas laev tegeles kalapüügi, püügivahendite paigaldamise, pardalehiivamise, ümberlaadimise, üleandmise, vedamise, transiidi, ankurdamise või muu tegevusega (täpsustada), sh kuupäev, kellaaeg, geograafiline asukoht, laeva kurss ja kiirus iga tegevuse kohta.
7. Märkamise või tuvastamise viis (võimaluse korral): kirjeldada, kuidas laeva märgati või see tuvastati, nt visuaalselt, laevaseiresüsteemi, radari, raadioühenduse kaudu või muul viisil (täpsustada).
8. Kontakt laevaga: märkida, kas laevaga saadi ühendust (JAH/EI) ning sidevahend (raadioside või muu, täpsustada).
9. Side andmed: esitage laevaga peetud side kokkuvõte, märkides märgatud/tuvastatud laeva pardal viibiva(te) selle (nende) isiku(te) nimi (nimed), kodakondsus(ed), ametinimetus(ed), kellega võeti ühendust.
10. Märkamise või tuvastamise registreerimine: märkida, kas laeva märkamine või tuvastamine registreeriti foto, video, helisalvestise või kirjaliku aruandega.
11. Märkused: esitada mis tahes muud märkused.
12. Lisatud dokumendid: lisada foto või visand laevast, kui võimalik (joonistage laeva profiil, tuues esile eristavad ehitised, profiili, mastid ja märgised, mida saaks kasutada laeva tuvastamiseks).
Üksikasjalikud suunised aruannete täitmiseks on esitatud Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel.
Eeskirjad järelevalvearuannete elektroonilise vahetamise kohta
Järelevalvearuannete elektroonilise vahetamise jaoks on Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel olemas XML skeemi definitsioon. Selle veebisaidi kaudu on kättesaadavad ka aruannete vahetamiseks kasutatavad rakendusdokumendid.
XXIV LISA
TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE
1. Inspekteerimise eest vastutavate ametnike nimekiri (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt a), mis hõlmab järgmist:
a) eesnimi;
b) perekonnanimi;
c) ametiaste;
d) selle teenistuse lühinimi, kuhu ametnik kuulub;
e) loetelu teenistustest, mis vastutavad kalanduse inspekteerimise eest või osalevad nendes. Iga organisatsiooni kohta hõlmab loetelu järgmist:
— teenistuse täisnimi,
— lühinimi,
— täielik postiaadress,
— tänav (kui erineb postiaadressist),
— telefoninumber,
— faksinumber,
— e-posti aadress,
— veebisaidi aadress (URL).
2. Kontrollimääruse artiklis 78 osutatud inspekteerimis- ja järelevalveandmebaasist pärinevad andmed (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt b).
a) kõik käesoleva määruse artiklites 92 ja 118 määratletud andmed on kättesaadavad;
b) veebisaidi liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad inspekteerimis- ja järelevalvearuandeid loetleda, sorteerida, filtreerida, sirvida ja statistikat teha.
3. Käesoleva määruse artiklis 19 osutatud laevaseiresüsteemi andmed (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt c). Laevaseiresüsteemi asukohaandmed peavad hõlmama vähemalt järgmisi kättesaadavaid andmeid:
a) lipuriik,
b) ELi laevastiku registri number,
c) rahvusvaheline raadiokutsung (vabatahtlik),
d) parda välisküljel olevad tähed ja numbrid (vabatahtlik),
e) kalalaeva nimi (vabatahtlik),
f) kuupäev,
g) kellaaeg,
h) laiuskraad,
i) pikkuskraad,
j) kurss,
k) kiirus,
l) püügireisi number (olemasolu korral),
m) asjakohased häiresüsteemid,
n) teave selle kohta, kas asukohaandmed saadeti automaatselt või sisestati süsteemi käsitsi.
Veebisaidi liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad andmeid allalaadida või kaardil vaadelda, filtreerides neid vastavalt kalalaevale, kalalaevade loetelule, kalalaeva liigile, ajavahemikule või geograafilisele piirkonnale.
4. Andmed kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade kohta, mida väljastatakse ja hallatakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 3, 4 ja 5, märkides selgelt kehtestatud tingimused ja teabe kõikide peatamiste ja äravõtmiste kohta (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt d).
5. Kõik käesoleva määruse II ja III lisas määratletud andmed kalalaevatunnistuste ning kalapüügilubade kohta peavad olema kättesaadavad.
Kõnealused andmed laaditakse alla ELi laevastikuregistrist. Liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad kalalaevatunnistusi ja kalapüügilubasid loetleda, sorteerida, filtreerida ja sirvida.
6. Püügikoormuse kontrollimise eesmärgil katkematu 24tunnise ajavahemiku mõõtmise viis (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt e).
Kellaaeg, millest alates piirkonnas viibimise katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse (vormis tt:mm, UTC).
7. Kontrollimääruse artiklis 33 osutatud andmed kalapüügivõimaluste kohta (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt f).
Kõik püügikoormuse ja saagi registreerimisega seonduvad andmed peavad olema kättesaadavad.
8. Riiklikud kontrollimeetmete programmid (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt g). Kõikide riiklike kontrollimeetmete programmide hüperlingid koos kohaldatava mitmeaastase kava õigusliku alusega.
Selliste veebiteenuste (parameetrid ja URL) määratlus, mis võimaldavad kõiki andmeid alla laadida kontrollimääruse artiklis 109 määratletud elektroonilisest andmebaasist kogutud andmete täielikkuse ja kvaliteedi kontrollimiseks (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt h).
XXV LISA
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJATE ÜLESANDED
1. Kalalaeva pardal viibides märgivad kontrolliülesandega vaatlejad üles kogu püügitegevuse, sealhulgas eelkõige järgmise:
a) iga püügitoimingu alguse ja lõpu kuupäev, kellaaeg ja geograafilised asukohad;
b) tähelepanekud sügavuse kohta püügitoimingu alguses ja lõpus;
c) igal püügitoimingul kasutatava püügivahendi liik ja selle mõõdud, sealhulgas vajaduse korral võrgusilma suurus ja püügivahenditele paigaldatud lisaseadmed;
d) tähelepanekud hinnangulise saagi kohta, et teha kindlaks sihtliigid, kaaspüük ja vette tagasi lastud saak ning kontrollida vastavust saagi koostise ja saagi vette tagasi laskmise eeskirjadele;
e) tähelepanekud saaki kuuluvate eri kalaliikide suuruse kohta, tuues eraldi välja alamõõdulised isendid.
2. Kontrolliülesandega vaatlejad märgivad üles kõik satelliitseiresüsteemi häired.
XXVI LISA
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANDE VORM
|
VAATLEJA ANDMED |
|
|
Nimi |
|
|
Ametisse määranud (pädev asutus) |
|
|
Ametisse võtnud (tööandja) |
|
|
Alguskuupäev |
|
|
Lõppkuupäev |
|
|
KALALAEVA ANDMED |
|
|
Liik |
|
|
Lipuriik |
|
|
Nimi |
|
|
Liidu laevastikuregistri number |
|
|
Pardatähis |
|
|
Rahvusvaheline raadiokutsung |
|
|
IMO number |
|
|
Peajõuseadme võimsus |
|
|
Kogupikkus |
|
|
PARDAL HOITAVAD PÜÜGIVAHENDID |
|
|
1. |
|
|
2. |
|
|
3. |
|
|
PÜÜGIREISI AJAL TÄHELEPANEKUTE KOHASELT KASUTATUD PÜÜGIVAHENDID |
|
|
1. |
|
|
2. |
|
|
3. |
|
|
PÜÜGITOIMINGUTE ANDMED |
|
|
Püügitoimingu viitenumber (kui on) |
|
|
Kuupäev |
|
|
Kasutatud püügivahendi liik |
|
|
Mõõtmed |
|
|
Võrgusilma suurus |
|
|
Paigaldatud lisaseadmed |
|
|
Püügi alguse kellaaeg Püügi lõpu kellaaeg |
|
|
Asukoht püügi alguses |
|
|
Algsügavus |
|
|
Sügavus püügi lõpus |
|
|
Asukoht püügi lõpus |
|
|
SAAK |
Liik |
Pardal hoitav |
Vette tagasi lastud |
|
|
Iga liigi hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
|
Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
|
Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
|
Saagi hinnanguline kogukaal eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
VAATLEJA ALLKIRI
KUUPÄEV
XXVII LISA
INSPEKTEERIMISARUANDED
INSPEKTEERIMISARUANDE TÄITMISEKS VAJALIK MINIMAALNE TEAVE
Inspekteerimisaruande täitmise juhised
Esitage nii mitmekülgne teave kui võimalik. Teavet sisestatakse vastavalt sellele, kas seda on vaja ja kas see on kättesaadav. Üksikasjalikud suunised aruannete täitmiseks on esitatud Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel.
Eeskirjad inspekteerimisaruannete elektroonilise vahetamise kohta
Inspekteerimisaruannete elektroonilise vahetamise jaoks on Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel olemas XML skeemi definitsioon. Selle veebisaidi kaudu on kättesaadavad ka aruannete vahetamiseks kasutatavad rakendusdokumendid.
MOODUL 1: KALALAEVA INSPEKTEERIMINE MEREL
1. Inspekteerimisaruande viide ( *1 )
2. Liikmesriik ja inspekteerimisasutus (*1)
3. Inspektsioonilaev (lipuriik, nimi ja pardatähis) (*1)
4. Rahvusvaheline raadiokutsung (*1)
5. Inspektsiooni (alguse) kuupäev (*1)
6. Inspektsiooni (alguse) kellaaeg (*1)
7. Inspektsiooni (lõpu) kuupäev (*1)
8. Inspektsiooni (lõpu) kellaaeg (*1)
9. Inspektsioonilaeva geograafilised koordinaadid (laiuskraad, pikkuskraad) (*1)
10. Inspektsioonilaeva asukoht (täpne püügipiirkond) (*1)
11. Vastutav inspektor (*1)
12. Kodakondsus
13. 2. inspektor (*1)
14. Kodakondsus
15. Inspekteeritava kalalaeva andmed (nimi, pardatähis, lipuriik) (*1)
16. Laeva geograafilised koordinaadid ja asukoht, kui need erinevad inspektsioonilaeva omadest (laiuskraad, pikkuskraad, täpne püügipiirkond) (*1)
17. Kalalaeva liik (*1)
18. Laevaregistri tunnusnumber (*1)
19. Rahvusvaheline raadiokutsung (*1)
20. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (*1)
21. Liidu laevastikuregistri (CFR) number (*1)
22. Omaniku andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
23. Prahtija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
24. Esindaja andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
25. Kapteni andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
26. Raadiokutsung enne pardaleminekut
27. Kalalaeva püügipäevik, täidetud enne inspektsiooni
28. Laevatrepp (*1)
29. Inspektorite identifitseerimisandmed
30. Importija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
31. Dokumentide ja lubade inspekteerimine (*1)
32. Laevaregistri tunnusnumber (*1)
33. Peajõuseadme võimsuse kontroll
34. Kalalaevatunnistuse andmed (*1)
35. Kalapüügiloa andmed (*1)
36. Laevaseiresüsteem toimib (*1)
37. Elektrooniline kaugseiresüsteem toimib (*1)
38. Paberkujul püügipäeviku lehekülje (lehekülgede) number (numbrid) (*1)
39. Elektroonilise püügipäeviku viide (*1)
40. Eelteate viide (*1)
41. Teate eesmärk (*1)
42. Kala hoiuruumi sertifikaat
43. Lastiplaan
44. Tabelid jahutatud merevee tankide täitmata mahuosa kohta
45. Pardal olevate kaalumissüsteemide sertifikaat
46. Tootjaorganisatsiooni liikmesus
47. Viimase sadamakülastuse andmed (sadam, riik ja kuupäev) (*1)
48. Importija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
49. Saagi inspekteerimine (*1)
50. Pardal hoitava saagi andmed (liik, kogus eluskaalu kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, püügipiirkond) (*1)
51. Lubatud kõikumine liigi kohta (*1)
52. Alamõõduliste kalade eraldi registreerimine (*1)
53. Mitmeaastaste kavadega hõlmatud põhjalähedaste kalade varude eraldi ladustamine (*1)
54. Alamõõduliste kalade eraldi ladustamine (*1)
55. Kaalumise kontroll, kastide/konteinerite loendamine, täitmata mahuosa tabelid või proovivõtt
56. Tagasiheite andmete registreerimine (liigid, kogused) (*1)
57. Importija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
58. Püügivahendite inspekteerimine (*1)
59. Püügivahendite andmed (liik) (*1)
60. Võrgumanus(t)e või -seadme(te) andmed (liik) (*1)
61. Võrgusilma suuruse või mõõtmete andmed (*1)
62. Võrguniidi andmed (liik, jämedus) (*1)
63. Püügivahendite märgised
64. Importija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*1)
65. Rikkumised või tähelepanekud (*1)
66. Kapteni märkused (*1)
67. Võetud meede (meetmed) (*1)
68. Inspektorite allkirjad (*1)
69. Kapteni allkiri (*1)
MOODUL 2: KALALAEVA(DE) INSPEKTEERIMINE ÜMBERLAADIMISE SUHTES
1. Inspekteerimisaruande viide ( *2 )
2. Liikmesriik ja inspekteerimisasutus (*2)
3. Inspektsioonilaev (lipuriik, nimi ja pardatähis) (*2)
4. Rahvusvaheline raadiokutsung (*2)
5. Inspektsiooni (alguse) kuupäev (*2)
6. Inspektsiooni (alguse) kellaaeg (*2)
7. Inspektsiooni (lõpu) kuupäev (*2)
8. Inspektsiooni (lõpu) kellaaeg (*2)
9. Inspektsioonilaeva geograafilised koordinaadid (laiuskraad, pikkuskraad) (*2)
10. Inspektsioonilaeva asukoht (täpne püügipiirkond) (*2)
11. Sadama asukoht ( *3 )
12. Määratud sadam (*2)
13. Vastutav inspektor (*2)
14. Kodakondsus
15. 2. inspektor (*2)
16. Kodakondsus
17. Mahalaadiva kalalaeva andmed (nimi, pardatähis, lipuriik) (*2)
18. Laeva geograafilised koordinaadid ja asukoht (laiuskraad, pikkuskraad, täpne püügipiirkond) (*2)
19. Kalalaeva liik (*2)
20. Laevaregistri tunnusnumber (*2)
21. Rahvusvaheline raadiokutsung (*2)
22. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (*2)
23. Liidu laevastikuregistri (CFR) number (*2)
24. Omaniku andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
25. Prahtija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
26. Esindaja andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
27. Kapteni andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
28. Laevaseiresüsteemi kontroll enne pardaleminekut
29. Kalalaeva püügipäevik, täidetud enne ümberlaadimist (*2)
30. Rikkumised ja tähelepanekud (*2)
31. Dokumentide ja lubade inspekteerimine (*2)
32. Laevaregistri tunnusnumber (*2)
33. Kalalaevatunnistuse andmed (*2)
34. Kalapüügiloa andmed (*2)
35. Ümberlaadimisloa andmed (*2)
36. Laevaseiresüsteem toimib
37. Paberkujul püügipäeviku lehekülje (lehekülgede) number (numbrid) (*2)
38. Elektroonilise püügipäeviku viide (*2)
39. Eelteate viide (*2)
40. Eelteate eesmärk (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise süsteem) (*2)
41. Viimase sadamakülastuse andmed (sadam, riik ja kuupäev) (*3)
42. Rikkumised ja tähelepanekud (*2)
43. Saagi inspekteerimine (*2)
44. Pardal hoitava saagi andmed (enne ümberlaadimist) (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond) (*2)
45. Lubatud kõikumine liigi kohta (*2)
46. Ümberlaaditud saagi andmed (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond) (*2)
47. Rikkumised ja tähelepanekud (*2)
48. Vastuvõtva kalalaeva andmed (nimi, pardatähis, lipuriik) (*2)
49. Laeva geograafilised koordinaadid ja asukoht (laiuskraad, pikkuskraad, täpne püügipiirkond) (*2)
50. Kalalaeva liik (*2)
51. Laevaregistri tunnusnumber (*2)
52. Rahvusvaheline raadiokutsung (*2)
53. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (*2)
54. Liidu laevastikuregistri (CFR) number (*2)
55. Omaniku andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
56. Prahtija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
57. Esindaja andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
58. Kapteni andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*2)
59. Laevaseiresüsteemi kontroll enne pardaleminekut
60. Kalalaeva püügipäevik, täidetud enne ümberlaadimist (*2)
61. Rikkumised ja tähelepanekud (*2)
62. Dokumentide ja lubade inspekteerimine (*2)
63. Laevaregistri tunnusnumber (*2)
64. Kalalaevatunnistuse andmed (*2)
65. Laevaseiresüsteem toimib
66. Paberkujul püügipäeviku lehekülje (lehekülgede) number (numbrid) (*2)
67. Elektroonilise püügipäeviku viide (*2)
68. Eelteate viide (*2)
69. Eelteate eesmärk (*2)
70. Viimase sadamakülastuse andmed (sadam, riik ja kuupäev) (*3)
71. Rikkumised ja tähelepanekud (*2)
72. Saagi inspekteerimine (*2)
73. Pardal hoitava saagi andmed (enne ümberlaadimist) (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond) (*2)
74. Vastu võetud saagi andmed (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond) (*2)
75. Rikkumised ja tähelepanekud (*2)
76. Rikkumised või tähelepanekud (*2)
77. Kapteni(te) märkused (*2)
78. Võetud meede (meetmed) (*2)
79. Inspektorite allkirjad (*2)
80. Kapteni(te) allkiri (allkirjad) (*2)
MOODUL 3: KALALAEVA INSPEKTEERIMINE SADAMAS VÕI LOSSIMISEL JA ENNE ESMAMÜÜKI
1. Inspekteerimisaruande viide ( *4 )
9. Vastutav inspektor (*4)
10. Kodakondsus
11. 2. inspektor (*4)
12. Kodakondsus
18. Liidu laevastikuregistri (CFR) number (*4)
21. Prahtija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*4)
22. Esindaja andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*4)
23. Kapteni andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*4)
25. Kalalaeva püügipäevik, täidetud enne saabumist
26. Inspektorite identifitseerimisandmed
29. Laevaregistri tunnusnumber (*4)
33. Paberkujul püügipäeviku lehekülje (lehekülgede) number (numbrid) (*4)
34. Elektroonilise püügipäeviku viide (*4)
36. Eelteate eesmärk (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise süsteem) (*4) (*5)
37. Kala hoiuruumi sertifikaat
38. Lastiplaan
39. Tabelid jahutatud merevee tankide täitmata mahuosa kohta
40. Pardal olevate kaalumissüsteemide sertifikaat
41. Tootjaorganisatsiooni liikmesus
45. Pardal hoitava saagi andmed (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond) (*4) (*5)
46. Lubatud kõikumine liigi kohta (*4)
47. Alamõõduliste kalade eraldi registreerimine (*4)
48. Mahalaaditud saagi andmed (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond) (*4) (*5)
49. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt kontrollitud (*4)
50. Märgistamine
51. Kaalumise kontroll, kastide/konteinerite loendamine või proovivõtt lossimisel
52. Kalatrümm kontrollitud pärast saagi lossimist
53. Saagi kaalumine lossimisel
56. Mahalaadiva(te) kalalaeva(de) andmed (nimi, pardatähis, rahvusvaheline raadiokutsung, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number, liidu laevastikuregistri (CFR) number, lipuriik) (*4) (*5)
58. Ümberlaaditud saagi andmed (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond) (*4) (*5)
66. Püügivahendite märgised
68. Kalalaeva staatus piirkondliku kalandusorganisatsiooni piirkonnas (piirkondades), kus on tegeldud kalapüügi või seonduva tegevusega (sealhulgas võimalik tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga) (*4) (*5)
69. Inspektorite märkused (*4)
71. Võetud meede (meetmed) (*4)
MOODUL 4: TURU/RUUMIDE INSPEKTEERIMINE
1. Inspekteerimisaruande viide ( *6 )
2. Liikmesriik ja inspekteerimisasutus (*6)
3. Inspektsiooni (alguse) kuupäev (*6)
4. Inspektsiooni (alguse) kellaaeg (*6)
5. Inspektsiooni (lõpu) kuupäev (*6)
6. Inspektsiooni (lõpu) kellaaeg (*6)
7. Sadama asukoht (*6)
8. Vastutav inspektor (*6)
9. Kodakondsus
10. 2. inspektor (*6)
11. Kodakondsus
12. Inspektorite identifitseerimisandmed
13. Turu või ruumide inspekteerimise andmed (nimi ja aadress) (*6)
14. Omaniku andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*6)
15. Omaniku esindaja andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*6)
16. Inspekteeritud kalandustoodete andmed (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond, päritolulaeva(de) identifitseerimise andmed) (*6)
17. Registreeritud ostja, enampakkumiste korraldaja või kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavate muude asutuste või isikute andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*6)
18. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt kontrollitud (*6)
19. Märgistamine jälgimist võimaldaval viisil (*6)
20. Ühised turustusnormid (*6)
21. Suuruskategooriad
22. Värskuskategooriad
23. Kalandustoodete ladustamise mehhanism inspekteeritud
24. Kalandustooted kaalutud enne müüki
25. Kaalumissüsteemid kalibreeritud ja plommitud
26. Rikkumised ja tähelepanekud (*6)
27. Inspekteeritavate kalandustoodetega seotud dokumentide inspekteerimine (*6)
28. Lossimisdeklaratsiooni andmed
29. Ülevõtmisdeklaratsiooni andmed
30. Veodokumendi andmed
31. Tarnija arvete ja müügiteatiste andmed
32. Andmed püügisertifikaadi kohta, mis tõendab, et saak ei pärine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevalt laevalt
33. Importija andmed (nimi, kodakondsus ja aadress)
34. Rikkumised ja tähelepanekud (*6)
35. Inspektorite märkused (*6)
36. Inspektorite märkused (*6)
37. Võetud meede (meetmed) (*6)
38. Inspektorite allkirjad (*6)
39. Käitaja allkiri (*6)
MOODUL 5: TRANSPORDIVAHENDI INSPEKTEERIMINE
1. Inspekteerimisaruande viide ( *7 )
2. Liikmesriik ja inspekteerimisasutus (*)
3. Inspektsiooni (alguse) kuupäev (*)
4. Inspektsiooni (alguse) kellaaeg (*)
5. Inspektsiooni (lõpu) kuupäev (*)
6. Inspektsiooni (lõpu) kellaaeg (*)
7. Inspektsiooni toimumise koht (aadress) (*)
8. Vastutav inspektor (*)
9. Kodakondsus
10. 2. inspektor (*)
11. Kodakondsus
12. Inspektorite identifitseerimisandmed
13. Inspekteeritava sõiduki andmed (liik ja riikkondsus) (*)
14. Traktori identifitseerimine (registreerimismärgi number) (*)
15. Haagise identifitseerimine (registreerimismärgi number) (*)
16. Omaniku andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*)
17. Juhi andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*)
18. Kalandustoodetega seotud dokumentide inspekteerimine (*)
19. Kalandustooted kaalutud enne transportimist (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond, päritolulaeva(de) identifitseerimise andmed) (*)
20. Sõiduki sihtkoht (*)
21. Veodokumendi andmed
22. Veodokumendi elektrooniline edastamine lipuliikmesriigile
23. Päritolulaeva püügipäevik, mis on lisatud veodokumendile
24. Päritolulaeva püügipäeviku elektrooniline edastamine lipuliikmesriigile
25. Muu veodokumendile lisatud püügidokument (püügisertifikaat)
26. Lossiv või turustav liikmesriik on veodokumendi kätte saanud enne laeva saabumist
27. Lossimisdeklaratsiooni andmed
28. Ülevõtmisdeklaratsiooni andmed
29. Ülevõtmisdeklaratsiooni ristkontroll lossimisdeklaratsiooniga
30. Müügiteatise või arvete andmed
31. Märgistamine jälgimist võimaldaval viisil
32. Kastide/konteinerite valimi kaalumine
33. Kaalumissüsteemid kalibreeritud ja plommitud
34. Kaalumisdokumendid
35. Sõiduk/konteiner plommitud
36. Plommi andmed märgitud veodokumendil
37. Plommi kinnitanud inspekteerimisasutus (*)
38. Plommide seisukord (*)
39. Rikkumised ja tähelepanekud (*)
40. Kalandustooted transporditud enne kaalumist (liik, kogus toote massi kilogrammides, sh alamõõduliste kalade puhul, esitusviis, püügipiirkond, päritolulaeva(de) identifitseerimise andmed) (*)
41. Sõiduki sihtkoht (*)
42. Veodokumendi andmed
43. Veodokumendi elektrooniline edastamine lipuliikmesriigile
44. Päritolulaeva püügipäevik, mis on lisatud veodokumendile
45. Päritolulaeva püügipäeviku elektrooniline edastamine lipuliikmesriigile
46. Lossiv või turustav liikmesriik on veodokumendi kätte saanud enne laeva saabumist
47. Lossimisdeklaratsiooni andmed
48. Kalandustoodete kaalumine sihtkohta saabumisel liikmesriigi pädevate asutuste jälgimisel
49. Registreeritud ostja, enampakkumiste korraldaja või kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavate muude asutuste või isikute andmed (nimi, kodakondsus ja aadress) (*)
50. Sõiduk/konteiner plommitud
51. Plommi andmed märgitud veodokumendil
52. Plommi kinnitanud inspekteerimisasutus (*)
53. Plommide seisukord (*)
54. Rikkumised ja tähelepanekud (*)
55. Inspektorite märkused (*)
56. Transportija märkused (*)
57. Võetud meede (meetmed) (*)
58. Inspektorite allkirjad (*)
59. Transportija allkiri (*)
XXVIII LISA
KALANDUSINSPEKTSIOONI VAHENDITE MÄRGISTAMINE
INSPEKTSIOONI VIMPEL VÕI MÄRK
Kõigil kalanduskontrolli inspekteerimiseks ja jõustamiseks kasutatavatel laevadel peab kasutatava üksuse küljel olema selgelt näha inspektsiooni vimpel või sümbol. Kõnealuseid kohustusi täitvatel laevadel peab ülesande täitmisel olema inspektsiooni vimpel alati heisatud ja selgelt näha.
Sõna „KALANDUSINSPEKTSIOON” võib samuti olla märgitud üksuse külgedele.
XXIX LISA
LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE
1. Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse kalalaevade suhtes, mille puhul turvaline ja mugav laevalepääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist.
2. Laevatrepp võimaldab inspektoritel merel turvaliselt laevale minna ja sealt lahkuda. Laevatrepp hoitakse puhtana ja heas korras.
3. Trepp paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et:
a) see on piisavalt kaugel kalalaevalt lossitavast saagist;
b) see on piisavalt kaugel laevakere kumerustest ja asub võimalikult laevakere keskosas;
c) iga aste on kindlalt vastu kalalaeva külge.
4. Laevatrepi astmed on:
a) kõvast lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja valmistatud oksakohtadeta jätkamata lauast; neli alumist astet võivad olla valmistatud piisavalt tugevast ja jäigast kummist või muust samasuguste omadustega materjalist;
b) libisemist kindlalt takistava pinnaga;
c) vähemalt 480 mm pikkused, 115 mm laiused ja 23 mm paksused, arvestamata libisemisvastaseid vahendeid või sooni;
d) võrdsete vahedega mitte alla 300 mm ja mitte üle 380 mm;
e) kinnitatud viisil, mis tagab nende horisontaalasendi.
5. Laevatrepil ei tohi olla üle kahe väljavahetatud astme, mis on kohale kinnitatud trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisist erinevalt, ja sel viisil kinnitatud astmed asendatakse võimalikult kiiresti astmetega, mis kinnitatakse kohale trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisil.
Kui väljavahetatud aste kinnitatakse laevatrepi külgtrosside külge astme küljele tehtud soonte abil, tehakse sooned astme pikemasse külge.
6. Trepi külgtrossideks on kaks katmata manillaköit või muud samasugust köit ümbermõõduga vähemalt 60 mm; kumbagi trossi ei kaeta mingi materjaliga ning ülemisest astmest allpool ei või olla jätkukohti; kaks nõuetekohaselt kalalaeva külge kinnitatud põhiköit ümbermõõduga vähemalt 65 mm ja päästeköis on kasutamiseks käepärast.
7. Kõvast lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja ühest oksakohtadeta jätkamata lauast valmistatud 1,8–2 m pikkused tugipuud paigaldatakse vahedega, mis takistavad laevatrepil keerdu minemast. Kõige alumine tugipuu paigaldatakse trepi altpoolt viiendale astmele nii, et tugipuude vahel ei ole rohkem kui üheksa astet.
8. Laevatrepi, pardatrepi või muu abivahendi ülemise otsa ja laevateki vahel on vahendid, mis tagavad, et inspektorid saavad laevale minna või sealt lahkuda mugavalt ja turvaliselt. - Kui laeva minnakse reelingu- või umbreelinguvärava kaudu, on väraval nõuetekohased käsipuud.
9. Kui laeva minnakse ja sealt lahkutakse reelingutrepi kaudu, kinnitatakse trepp kindlalt umbreelingu- või platvormipiirde külge ning laevalemineku ja sealt lahkumise kohale kinnitatakse kaks pillerit vahega 0,70–0,80 m. Mõlemad pillerid kinnitatakse jäigalt laevakere külge alt või alumise osa lähedalt ning samuti kõige kõrgemast kohast, nende läbimõõt on vähemalt 40 mm ja nad ulatuvad vähemalt 1,2 m reelingust kõrgemale.
10. Öösel on parda külge paigaldatud laevatrepp, ning koht, kus inspektor kalalaevale läheb, on piisavalt valgustatud. Isesüttiva tulega poi on kasutamiseks käepärast. Viskenöör on kasutamiseks käepärast.
11. Kalalaeval on vahendid, mis võimaldavad laevatreppi kasutada laeva mõlemal küljel. Vastutav inspektor võib avaldada soovi selle kohta, kummale küljele laevatrepp asetada.
12. Kalalaeva valveohvitser vastutab trepi kohaleasetamise ja inspektori laevalemineku ja sealt lahkumise eest.
13. Kui kalalaeva konstruktsioonidetailid, näiteks põrkevöö, takistavad mõne kõnealuse sätte rakendamist, nähakse ette erikord, et inspektorid saaksid turvaliselt laeva minna ja sealt lahkuda.
XXX LISA
TÕSISTE RIKKUMISTE EEST MÄÄRATAVAD PUNKTID
|
Nr |
Tõsine rikkumine |
Punktid |
|
1 |
Püügiandmete või püügiga seonduvate andmete (sh satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemi kaudu edastatavad andmed) registreerimise ja edastamisega seotud kohustuste täitmata jätmine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga b) |
3 |
|
2 |
Liidu õigusaktidega keelatud või nende nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga e) |
4 |
|
3 |
Märgistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine või varjamine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga f) |
5 |
|
4 |
Uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga g) |
5 |
|
5 |
Alamõõduliste kalade pardale võtmine, ümberlaadimine või lossimine vastuolus kehtivate õigusaktidega või alamõõduliste kalade lossimisega seotud kohustuste täitmata jätmine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga i) |
5 |
|
6 |
Piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalapüügi teostamine viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga k) |
5 |
|
7 |
Kalapüük ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga a) |
7 |
|
8 |
Kalapüük keelualal, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist või lubatust sügavamal (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga c) |
6 |
|
9 |
Sihtpüük kalavarude puhul, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga d) |
7 |
|
10 |
Ametnike takistamine ametiülesannete täitmisel seoses kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisega või vaatlejate töö takistamine seoses kehtivate liidu eeskirjade täitmise vaatlemisega (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga h) |
7 |
|
11 |
Ümberlaadimises või ühistes püügitoimingutes osalemine kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga määruse (EÜ) nr 1005/2008 alusel, selliste kalalaevade toetamine või varustamine; eelkõige peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja või piirkondliku kalandusorganisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga j) |
7 |
|
12 |
Sellise kalalaeva kasutamine, mis ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga l) |
7 |
▼M1 —————
XXXII LISA
LISATEAVE KONTROLLISÜSTEEMI JAOKS
|
|
Andmeelement |
Tähis |
Sisu |
Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V) |
|
1. |
Tööeeskirjad |
BUS |
Tööeeskirjad, milles määratletakse, milliseid kontrolle kontrollisüsteemis teostatakse |
|
|
2. |
Tööeeskirja tunnusnumber |
BR |
Iga kontrolliliigi kordumatu kood |
K |
|
3. |
Esmane andmekogum |
D1 |
Osutab, millist andmekogumit kontrollitakse |
K |
|
4. |
Teisene andmekogum |
D2 |
Osutab, millise andmekogumiga (milliste andmekogumitega) kontrollitakse esmast andmekogumit |
K |
|
5. |
ELi õigusakti viide |
LE |
Viide, millist määrust ja milliseid artikleid kohaldatakse |
K |
|
6. |
Õigusnõue |
RQ |
Õigusnõude lühikokkuvõte |
K |
|
7. |
Kontrolli üksikasjad |
VS |
Täpne kirjeldus selle kohta, mida kontrollitakse |
K |
|
8. |
Kontrolli vasturääkivused |
INC |
Kontrollimenetluste tulemusena avastatud vasturääkivused |
|
|
9. |
Vasturääkivuse kande number |
RN |
Vasturääkivuse kordumatu identifikaator või kande number |
K |
|
10. |
Tööeeskirja tunnusnumber |
BR |
Iga kontrolliliigi kordumatu kood |
K |
|
11. |
Kontrollitud kande number |
RV |
Esmasest andmekogumist pärineva kontrollitud kande kordumatu identifikaator või kande number |
K |
|
12. |
Vasturääkivuse liik |
IY |
Avastatud vasturääkivuse liik |
K |
|
13. |
Vasturääkivuse suurus |
IV |
Avastatud vasturääkivuse väärtus/erinevus/suurus (vajaduse korral) |
K, kui |
|
14. |
Algne väärtus |
OR |
Algne väärtus enne parandust |
K |
|
15. |
Järelkontroll |
FU |
Selgitus, miks andmed on vastuolulised ja järelkontroll |
V |
|
16. |
Järelkontrolli tulemus |
FR |
Asjaomase vasturääkivuse parandatud väärtus |
K, kui |
|
17. |
Järelkontroll lõpetatud |
FX |
Osutab, kas järelkontroll on lõpetatud või veel käimas |
K, kui |
|
18. |
Järelkontrolli lõpetamise kuupäev |
FD |
Kuupäev, mil probleem lahenes täielikult või selgus rikkumismenetluse tulemus |
K, kui |
|
19. |
Rikkumismenetlus |
IP |
Viide seonduvale rikkumismenetlusele või ametiasutuste võetud õiguslikele meedetele, vajaduse korral |
K, kui |
|
20. |
Kontrolliandmed |
VAL |
Teatavate andmete või teatava tööeeskirja kontrolliandmed. Kasutada kontrollitud elemendi alamelemendina. |
|
|
21. |
Kontrolli kuupäev |
VD |
Kontrolli kuupäev |
K |
|
22. |
Vasturääkivuse viide |
RI |
Vasturääkivuse kordumatu identifikaator või kande number |
K, kui |
|
23. |
Laevaseiresüsteemi andmed |
VMS |
Laevaseiresüsteemist tulenevad asukoha andmed |
|
|
24. |
Riik, kus laev on registreeritud |
FS |
Registreeritud laeva lipuriik. Riigi kolmetäheline ISO-kood |
K |
|
25. |
Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number |
K |
|
26. |
Rahvusvaheline raadiokutsung |
RC |
Rahvusvaheline raadiokutsung, kui ühenduse laevastikuregistri number ei ole ajakohane või puudub |
K, kui |
|
27. |
Laeva nimi |
NA |
Laeva nimi |
V |
|
28. |
Reisi number |
TN |
Püügireisi järjenumber |
K |
|
29. |
Kande number |
RN |
Igale kandele määratud kordumatu järjekorranumber |
K |
|
30. |
Kuupäev ja kellaaeg |
DT |
Andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg |
K |
|
31. |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Vette tagasilaskmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
|
32. |
Kiirus |
SP |
Laeva kiirus sõlmedes (nn,n) |
K |
|
33. |
Kurss |
CO |
Laeva kurss kraadides (0–360) |
K |
|
34. |
Ametiasutuseni jõudmise kuupäev ja kellaaeg |
DR |
Registreerimise kuupäev ja kellaaeg ametiasutuses |
K |
|
35. |
Käsitsi |
MA |
Osutab, kas andmed saadakse elektrooniliselt või sisestatakse käsitsi (jah/ei) |
K |
|
36. |
Andmete käsitsi sisestamise kuupäev ja kellaaeg |
DM |
Käsitsi sisestamise korral andmete andmebaasi sisestamise kuupäev ja kellaaeg |
K, kui |
XXXIII LISA
AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE
1. Kalalaevatunnistuste ning kalapüügilubade väljastamise eest vastutavad asutused (kontrollimääruse artikli 115 punkt a):
a) asutuse nimi;
b) täielik postiaadress;
c) tänav (kui erineb postiaadressist);
d) telefoninumber;
e) faksinumber;
g) e-posti aadress;
h) veebisaidi aadress (URL).
2. Ümberlaadimiseks määratud sadamate nimekiri (kontrollimääruse artikli 115 punkt b), mis hõlmab järgmist:
a) sadama nimi;
b) sadama kood vastavalt UN/LOCODE süsteemile;
c) sadama asukoha koordinaadid;
d) lahtiolekuaeg;
e) ümberlaadimiskohtade aadressid või kirjeldused.
3. Määratud sadamate nimekiri vastavalt mitmeaastasele kavale (kontrollimääruse artikli 115 punkt c), mis hõlmab järgmist:
a) sadama nimi;
b) sadama kood vastavalt UN/LOCODE süsteemile;
c) sadama asukoha koordinaadid;
d) lahtiolekuaeg;
e) lossimis- või ümberlaadimiskohtade aadressid või kirjeldused;
f) mitmeaastase kavaga hõlmatud kalaliikide koguste registreerimise ja aruandlusega seotud tingimused igaks lossimiseks.
4. Reaalajas sulgemised liikmesriikide poolt (kontrollimääruse artikli 115 punkt d):
a) reaalajas sulgemise otsuse riiklik õiguslik alus;
b) püügikeeluala piirjooni määratlevate koordinaatide loetelu;
c) alguse kuupäev ja kellaaeg;
d) lõpu kuupäev ja kellaaeg;
e) kõnealuses piirkonnas püügikeelu ajal kalapüüki reguleerivad tingimused;
f) püügikeeluala piirjooni näitav kaart.
5. Kontaktasutuse andmed püügipäevikute, eelteatiste, ümberlaadimisdeklaratsioonide, lossimisdeklaratsioonide, müügiteatiste, ülevõtmisdeklaratsioonide ja veodokumentide edastamiseks ja esitamiseks (kontrollimääruse artikli 115 punkt e):
a) kontaktasutuse nimi;
b) täielik postiaadress;
c) tänav;
d) telefoninumber;
e) faksinumber;
f) e-posti aadress;
g) veebisaidi aadress (URL) (olemasolu korral).
6. Reaalajas sulgemised komisjoni poolt (kontrollimääruse artikli 115 punkt f):
a) asjaomase liikmesriigi vetes püügikeeluala piirjooni määratlevate koordinaatide loetelu;
b) alguse kuupäev ja kellaaeg;
c) lõpu kuupäev ja kellaaeg;
d) kõnealuses piirkonnas püügikeelu ajal kalapüüki reguleerivad tingimused;
e) püügikeeluala piirjooni näitav kaart.
7. Otsus püügipiirkonna sulgemise kohta (kontrollimääruse artikli 115 punkt g):
a) riiklik õiguslik alus;
b) asjaomane kalavaru või kalavarude rühm, mille kvooti käsitatakse ammendatuna või mille maksimaalset lubatud püügikoormust käsitatakse saavutatuna;
c) püügipiirkonna kood;
d) alguskuupäev;
e) kalapüügi või püügivahendi liik (vajaduse korral).
XXXIV LISA
TAOTLUSE ALUSEL TEABEVAHETUSE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLILE 158
XXXV LISA
HALDUSTEATISE ESITAMISE NÕUDE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 2
XXXVI LISA
HALDUSTEATISELE VASTAMISE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 3
XXXVII LISA
MINIMAALNE TEAVE, MILLE ALUSEL KOOSTATAKSE IGA VIIE AASTA JÄREL ARUANNE KONTROLLIMÄÄRUSE RAKENDAMISE KOHTA
1. Üldpõhimõtted
SISU
Kontrollimääruse artiklid 5–7
2. VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED
SISU
2.1. Kontrollimääruse artikkel 6
KALALAEVATUNNISTUSED:
— Väljastatud kalalaevatunnistuste arv
— Ajutiselt peatatud kalalaevatunnistuste arv
— Jäädavalt ära võetud kalalaevatunnistuste arv
— Kalalaevatunnistustega seoses avastatud rikkumiste arv
2.2. Kontrollimääruse artikkel 7
KALAPÜÜGILUBA:
— Komisjonile teatatud riiklikud erikavad
— Väljastatud püügilubade arv
— Peatatud püügilubade arv
— Jäädavalt ära võetud püügilubade arv
— Püügilubadega seoses avastatud rikkumiste arv
2.3. Kontrollimääruse artikkel 8
PÜÜGIVAHENDITE MÄRGISTAMINE:
— Avastatud rikkumiste arv
2.4. Kontrollimääruse artikkel 9
KALALAEVA SEIRESÜSTEEMID
— Nende üle 12 m, kuid alla 15 m kogupikkusega kalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem
— Nende 15 m kogupikkusega ja pikemate kalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem
— Abikalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem
— Nende alla 15 m pikkuste laevade arv, mis on vabastatud kohustusest paigaldada laevaseiresüsteem
— ►M1 Liidu kalalaevade ◄ puhul VMS-süsteemiga seotud avastatud rikkumise arv
— Kalapüügi seirekeskuse eest vastutava pädeva asutuse andmed
2.5. Kontrollimääruse artikkel 10
AUTOMAATNE IDENTIFITSEERIMISSÜSTEEM (AIS)
— Kalalaevade arv, millele on paigaldatud AIS.
— Nende kalapüügi seirekeskuste arv, kus rakendadatakse AISi
2.6. Kontrollimääruse artikkel 11
LAEVADE TUVASTAMISE SÜSTEEMID (VSD)
— Nende kalapüügi seirekeskuste arv, kus rakendadatakse VSDd
2.7. Kontrollimääruse artikkel 13
UUED TEHNOLOOGIAD
— Rakendatud katseprojektid
3. KALAPÜÜGI KONTROLL
SISU
KALAPÜÜGIVÕIMALUSTE KASUTAMISE KONTROLL
3.1. Kontrollimääruse artiklid 14, 15 ja 16
PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMISDEKLARATSIOONI TÄITMINE JA ESITAMINE
— Elektroonilist püügipäevikut kasutavate kalalaevade arv
— Paberkujul püügipäevikut kasutavate kalalaevade arv
— Paberkujul püügipäevikut kasutavate alla 10 m pikkuste kalalaevade arv
— Kalalaevade püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooniga seotud avastatud rikkumiste arv
3.2. Kontrollimääruse artiklid 16 ja 25
KALALAEVAD, MILLE SUHTES EI KOHALDATA PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMISDEKLARATSIOONI NÕUDEID
— Proovivõtukavadega hõlmatud kalalaevade arv
— Nende kalalaevade arv, mille üle teostatakse järelevalvet müügiteatiste kaudu
— Avastatud rikkumiste arv
3.3. Kontrollimääruse artikkel 17
EELTEADE
— Kalapüügi seirekeskuse poolt saadud eelteatiste arv
— Avastatud rikkumiste arv
3.4. Kontrollimääruse artikkel 18
TEISES LIIKMESRIIGIS LOSSIMISE EELTEADE
— Kalapüügi seirekeskuse poolt rannikuäärsest liikmesriigist saadud eelteatiste arv
— Avastatud rikkumiste arv
3.5. Kontrollimääruse artikkel 20
ÜMBERLAADIMINE SADAMATES VÕI MUUDES KOHTADES
— Liikmesriigi heakskiidetud ümberlaadimiste arv
— Avastatud rikkumiste arv
3.6. Kontrollimääruse artiklid 21 ja 22
ÜMBERLAADIMINE SADAMATES VÕI MUUDES KOHTADES
— Kohustustest vabastatud kalalaevade arv
3.7. Kontrollimääruse artikkel 26
PÜÜGIKOORMUSE JÄLGIMINE
— Püügikoormuse aruannetega seotud avastatud rikkumised
— Nende kalalaevade arv, mis on vabastatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest, piirkondade kaupa
— Püügivahenditest mitteteatamisega seotud avastatud rikkumiste arv
3.8. Kontrollimääruse artiklid 33 ja 34
PÜÜGI JA PÜÜGIKOORMUSE REGISTREERIMINE
— Kontrollimääruse artikli 33 rakendamine
— Iga-aastaste püügipiirkonna sulgemise teatiste detailid
3.9. Kontrollimääruse artikkel 35
PÜÜGIKEELD
— Kontrollimääruse artikli 35 rakendamine
4. LAEVASTIKU HALDAMISE KONTROLL
4.1. Kontrollimääruse artikkel 38
PÜÜGIVÕIMSUS
— Kooskõla kontrollimääruse artikli 38 lõikega 1
— Artikli 41 kohase mootorivõimsuse kontrollimise kordade arv
— Avastatud rikkumiste arv
4.2. Kontrollimääruse artikkel 42
ÜMBERLAADIMINE SADAMAS
— Pelaagiliste liikide ümberlaadimiste arv
4.3. Kontrollimääruse artikkel 43
MÄÄRATUD SADAMAD
— Avastatud rikkumiste arv
4.4. Kontrollimääruse artikkel 44
MITMEAASTASE KAVAGA HÕLMATUD PÕHJALÄHEDASTE LIIKIDE SAAGI ERALDI LADUSTAMINE
— Avastatud rikkumiste arv
4.5. Kontrollimääruse artikkel 46
RIIKLIKUD KONTROLLIMEETMETE PROGRAMMID
— Liikmesriikide määratletud programmide üksikasjad
— Avastatud rikkumiste arv
5. TEHNILISTE MEETMETE KONTROLL
SISU
5.1. Kontrollimääruse artikkel 47
— Püügivahendite stoovimisega seoses avastatud rikkumiste arv
5.2. Kontrollimääruse artikkel 48
KAOTATUD PÜÜGIVAHENDITE TAGASI TOOMINE
— Avastatud rikkumiste arv
5.3. Kontrollimääruse artikkel 49
SAAGI KOOSTIS
— Avastatud rikkumiste arv
6. PÜÜGIKEELUALADE KONTROLL
SISU
6.1. Kontrollimääruse artikkel 50
— Avastatud rikkumiste arv ELi laevade ja kolmandate riikide laevade puhul
7. PÜÜGIPIIRKONDADE REAALAJAS SULGEMINE
SISU
7.1. Kontrollimääruse artikkel 53
— Reaalajas sulgemise üksikasjad algatatud juhtumite puhul
— Avastatud rikkumiste arv
8. HARRASTUSKALAPÜÜGI KONTROLL
SISU
8.1. Kontrollimääruse artikkel 55
— Ebaseadusliku turustamisega seoses avastatud rikkumiste arv
9. TURUSTAMISE KONTROLL
SISU
9.1. Kontrollimääruse artikkel 56
TURUSTAMISE KONTROLLI PÕHIMÕTTED
— Rakendamise olukorra üksikasjad
9.2. Kontrollimääruse artikkel 57
ÜHISED TURUSTUSNORMID
— Avastatud rikkumiste arv
9.3. Kontrollimääruse artikkel 58
JÄLGITAVUS
— Rakendamise olukord
— Avastatud rikkumiste arv
9.4. Kontrollimääruse artikkel 59
ESMAMÜÜK
— Nende registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate ning muude liikmesriigi volitatud asutuste ja isikute arv, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest
— Avastatud rikkumiste arv
9.5. Kontrollimääruse artikkel 60
KAALUMINE
— Lossimise ajal kaalumise proovivõtukavade arv
— Nende kalalaevade arv, millel lubatakse kaalumist läbi viia merel
— Avastatud rikkumiste arv
9.6. Kontrollimääruse artikkel 61
PÄRAST TRANSPORTIMIST KAALUMINE
— Pärast transportimist kaalumise kontrollikavade arv
— Teiste liikmesriikidega ühised kontrolliprogrammid enne kaalumist transportimiseks.
— Avastatud rikkumiste arv
9.7. Kontrollimääruse artikkel 62
MÜÜGITEATISTE TÄITMINE JA ESITAMINE
— Eespool märgitud esitatud elektrooniliste müügiteatiste arv
— Müügiteatise nõuetest tehtud erandite arv
— Avastatud rikkumiste arv
9.8. Kontrollimääruse artikkel 66
ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOON
— Avastatud rikkumiste arv
9.9. Kontrollimääruse artikkel 68
VEOSEDOKUMENTIDE TÄITMINE JA ESITAMINE
— Rakendamise olukord
— Avastatud rikkumiste arv
10. TOOTJAORGANISATSIOONID, HIND JA SEKKUMINE
SISU
10.1. Kontrollimääruse artikkel 69
TOOTJAORGANISATSIOONIDE JÄLGIMINE
— Tehtud kontrollimiste arv
— Määrusega (EÜ) nr 104/2000 seotud rikkumiste arv
10.2. Kontrollimääruse artikkel 70
HINNAKORRALDUSE JA SEKKUMISKORRA SEIRE
— Hinna ja sekkumiskorraga seonduvate läbiviidud kontrollimiste arv
— Avastatud rikkumiste arv
11. JÄRELEVALVE
SISU
11.1. Kontrollimääruse artikkel 71
LAEVADE MÄRKAMINE JA TUVASTAMINE MEREL
— Koostatud aruannete arv
— Saadud päringute arv
— Avastatud rikkumiste arv
11.2. Kontrollimääruse artikkel 73
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJAD
— Rakendatud kontrolli- ja vaatluskavade arv
— Kontrolliülesandega vaatlejatelt saadud aruannete arv
— Tuvastatud rikkumiste arv
12. INSPEKTEERIMINE JA JÕUSTAMINE
KOKKUVÕTE
12.1. Kontrollimääruse artiklid 74 ja 76
INSPEKTEERIMISE TEOSTAMINE
— Täis- või osaajaga töötavad kalandusinspektorid
— Protsent täis- või osaajaga töötavate kalandusinspektorite tööajast, mis kulutatakse kalanduskontrollile ja inspekteerimisele.
— Inspekteerimiste arv liigiti täis- või osaajaga töötavate inspektorite kohta.
— Täis- või osaajaga töötavate inspektorite poolt avastatud rikkumiste arv.
12.2. INSPEKTEERIMISRESSURSS: LAEVAD
— ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas
— Muude kui ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas
— ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär
— Muude kui ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär
— Kõigi eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär
— ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär
— Muude kui eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas
— Kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär
— Kõikide laevade merel viibitud päevade koguarv
12.3. INSPEKTEERIMISTEGEVUS: MEREL
— Iga liikmesriigi kõigi kalalaevade suhtes merel teostatud inspekteerimiste arv
— Liikmesriigi poolt merel avastatud rikkumiste arv
— Kolmandate riikide (nimetada riik) kalalaevade suhtes merel teostatud inspektsioonide arv
— Abikalalaevadel avastatud rikkumiste arv
12.4. INSPEKTEERIMISVAHEND: JÄRELEVALVE ÕHUSÕIDUK
— Kalanduskontrolliks ettenähtud järelevalve õhusõidukite arv ning kalanduskontrolliks ja järelevalveks kulutatud tundide koguarv
— Kalanduskontrollile ja inspekteerimisele kulutatud töötundide protsendimäär
— Avastatud rikkumiste arv
12.5. INSPEKTEERIMISTE JA AVASTATUD RIKKUMISTE JÄRELMEETMED
— Kalanduskontrolli ja -inspekteerimise andmebaasi sisestatud järelevalvearuannete arv
— Kalanduskontrolli ja -inspekteerimise andmebaasi sisestatud inspekteerimisaruannete arv
— Karistuspunktide määramise juhtude arv
— Teise liikmesriiki üleviidud menetluste arv
— Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas ELi inspektorite avastatud rikkumiste arv
12.6. Kontrollimääruse artikkel 75
KÄITAJATE KOHUSTUSED
— Avastatud rikkumiste arv
12.7. Artikkel 79
EUROOPA LIIDU INSPEKTORID
— Ühiskasutuskavade arv liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas
— Ühiskasutuskavade rakendamise jooksul avastatud rikkumiste arv
12.8. Kontrollimääruse artiklid 80, 81, 82, 83 ja 84
INSPEKTEERIVA LIIKMESRIIGI VETEST VÄLJASPOOL ASUVATE KALALAEVADE INSPEKTEERIMINE
— Inspekteerimiste arv
— Avastatud rikkumiste arv
12.9. Kontrollimääruse artiklid 85 ja 86
INSPEKTEERIMISE KÄIGUS TUVASTATUD RIKKUMISTE MENETLEMINE
— Inspekteerimiste arv
— Avastatud rikkumiste arv
— Lipuriiki üleviidud menetluste arv
— ELi inspektorite teostatud inspekteerimiste arv
13. JÕUSTAMINE
SISU
Kontrollimääruse artiklid 89, 90 ja 91
MEETMED EESKIRJADE JÄRGIMISE TAGAMISEKS
— Rakendamise olukord
13.1. Kontrollimääruse artikkel 92
KARISTUSPUNKTIDE SÜSTEEM
— Avastatud rikkumiste arv
— Kalalaevatunnistuse omanikule karistuspunktide määramise juhtude arv
— Kalalaeva kaptenitele punktide määramise süsteemi rakendamise olukord
13.2. Kontrollimääruse artikkel 93
RIIKLIK RIKKUMISTE REGISTER
— Rakendamise olukord
14. KONTROLLIPROGRAMMID
14.1. Kontrollimääruse artikkel 94
ÜHISED KONTROLLIPROGRAMMID
— Elluviidud ühiste kontrolliprogrammide arv
14.2. Kontrollimääruse artikkel 95
KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMID
— Kontrolli- ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamise arv
15. ANDMED JA TEAVE
ANDMETE ANALÜÜS JA AUDIT
15.1. Kontrollimääruse artiklid 109-116
— Kokkuvõte rakendamisest
16. RAKENDAMINE
16.1. Kontrollimääruse artiklid 117 ja 118
HALDUSLIK JA VASTASTIKUNE KOOSTÖÖ
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
( 2 ) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.
( 3 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.
( 4 ) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.
( 5 ) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.
( 6 ) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1101/2014, 16. oktoober 2014, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 312, 31.10.2014, lk 1).
( 7 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
( 8 ) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1.)
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.)
( 11 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96, 6. mai 1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.)
( 12 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).
( 13 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 26/2004, 30. detsember 2003, ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
( 15 ) See teave kantakse kalalaevatunnistusele ajal, mil kalalaev registreeritakse liidu kalalaevastiku registrisse komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25) sätete kohaselt.
( 16 ) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 26/2004.
( 17 ) Laevade puhul, millel on nimi.
( 18 ) Laevade puhul, millel peab olema IRCS, kooskõlas määrusega (EÜ) nr 26/2004.
( 19 ) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2930/86.
( 20 ) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2930/86. See teave kantakse kalalaevatunnistusele ajal, mil kalalaev registreeritakse liidu kalalaevastiku registrisse määruse (EÜ) nr 26/2004 sätete kohaselt.
( 21 ) Kooskõlas rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFCG).
( 22 ) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 26/2004.
( 23 ) Laevade puhul, millel on nimi.
( 24 ) Kui kalalaev püsib kalapüügivööndis, mis ei ületa viit meremiili ükskõik kummal pool vöönditevahelisest piirist, tuleb märkida esimene sisenemine ja viimane lahkumine 24-tunnise ajavahemiku jooksul.
( 25 ) ELT L 41, 16.2.2010, lk 8.
( *1 ) Kohustuslik teave, mis kogutakse ja registreeritakse andmebaasis kooskõlas käesoleva määruse artikliga 118.
( *2 ) Kohustuslik teave, mis kogutakse ja registreeritakse andmebaasis kooskõlas käesoleva määruse artikliga 118.
( *3 ) Lisateave sadamariigi kontrolliks.
( *4 ) Kohustuslik teave, mis kogutakse ja registreeritakse andmebaasis kooskõlas käesoleva määruse artikliga 118.
( *5 ) Lisateave sadamariigi kontrolliks.
( *6 ) Kohustuslik teave, mis kogutakse ja registreeritakse andmebaasis kooskõlas käesoleva määruse artikliga 118.
( *7 ) Kohustuslik teave, mis kogutakse ja registreeritakse andmebaasis kooskõlas käesoleva määruse artikliga 118.