02011R0305 — ET — 16.07.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 305/2011,

9. märts 2011,

millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 088 4.4.2011, lk 5)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 568/2014, 18. veebruar 2014,

  L 157

76

27.5.2014

►M2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 574/2014, 21. veebruar 2014,

  L 159

41

28.5.2014

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019,

  L 169

1

25.6.2019



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 305/2011,

9. märts 2011,

millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)



I

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse ehitustoodete turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise tingimused, kehtestades ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse väljendamise ja kõnealustel toodetel CE-märgise kasutamise ühtsed eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„ehitustoode” – toode või komplekt, mis on toodetud ja turule lastud püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osadesse ja mille toimivus mõjutab ehitise toimivust ehitisele esitatavate põhinõuete seisukohalt;

2)

„komplekt” – ühe tootja poolt turule lastud ehitustoode, mis on vähemalt kahest eraldi komponendist koosnev kogum, mis tuleb ehitisse paigaldamiseks kokku panna;

3)

„ehitised” – hooned ja rajatised;

4)

„põhiomadused” – need ehitustoodete tunnused, mis on seotud ehitistele esitatavate põhinõuetega;

5)

„ehitustoote toimivus” – toimivus seoses vastavate põhiomadustega, väljendatuna tasemetes, klassides või kirjeldusena;

6)

„tase” – ehitustoote toimivuse hindamise tulemus seoses selle põhiomadustega, väljendatuna numbrilise väärtusena;

7)

„klass” – ehitustoote toimivustasemete vahemik, mis on piiritletud suurima ja väikseima väärtusega;

8)

„piirtase” – ehitustoote väikseim või suurim toimivustase;

9)

„tootetüüp” – ehitustoodet esindavate toimivustasemete või -klasside kogum, mis on seotud toote põhiomadustega ja mille tootmiseks on teatavates tootmisprotsessides kasutatud teatavat kombinatsiooni toormaterjalidest ja muudest komponentidest;

10)

„ühtlustatud tehnilised kirjeldused” – ühtlustatud standardid ja Euroopa hindamisdokumendid;

11)

„ühtlustatud standard” – standard, mille on komisjoni taotluse alusel vastu võtnud direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiorgan vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6;

12)

„Euroopa hindamisdokument” – dokument, mille on vastu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon Euroopa tehniliste hinnangute andmise eesmärgil;

13)

„Euroopa tehniline hinnang” – dokumenteeritud hinnang ehitustoote toimivuse kohta seoses selle põhiomadustega kooskõlas vastava Euroopa hindamisdokumendiga;

14)

„kavandatud kasutusotstarve” – ehitustoote kavandatud kasutusotstarve, mis on määratletud kohaldatavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses;

15)

„tehniline eridokumentatsioon” – dokumentatsioon, mis tõendab, et kohaldatava toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi meetodid on asendatud muude meetoditega, tingimusel et kõnealuste teiste meetoditega saadud tulemused on samaväärsed vastava ühtlustatud standardi katsemeetoditega saadud tulemustega;

16)

„turul kättesaadavaks tegemine” – ehitustoote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule äritegevuse käigus kas levitamiseks või kasutamiseks;

17)

„turule laskmine” – ehitustoote liidu turul esmakordne kättesaadavaks tegemine;

18)

„ettevõtja” – tootja, importija, levitaja või volitatud esindaja;

19)

„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab ehitustoote või laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

20)

„levitaja” – iga tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ehitustoote turul kättesaadavaks;

21)

„importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb ehitustoote kolmandast riigist liidu turule;

22)

„volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

23)

„kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist;

24)

„tagasivõtmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi ehitustoode, mis on juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

25)

„akrediteerimine” – määrusega (EÜ) nr 765/2008 määratletud tähenduses;

26)

„tehase tootmisohje” – asjakohaste ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt tehases teostatav tootmise dokumenteeritud pidev sisekontroll;

27)

„mikroettevõtja” – mikroettevõtja vastavalt määratlusele komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta ( 1 );

28)

„olelusring” – ehitustoote eksistentsi jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide kogum alates tooraine hankimisest või loodusvaradest saamisest kuni lõpliku kõrvaldamiseni.

Artikkel 3

Ehitistele esitatavad põhinõuded ja ehitustoodete põhiomadused

1.  
I lisas sätestatud ehitistele esitatavad põhinõuded on aluseks standardimise volituste ja ühtlustatud tehniliste kirjelduste koostamisele.
2.  
Ehitustoodete põhiomadused sätestatakse ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes seoses ehitistele esitatavate põhinõuetega.
3.  
Ühtlustatud standardiga hõlmatud konkreetsete ehitustoodete rühmade puhul määrab komisjon artikli 60 kohaselt delegeeritud õigusaktidega kindlaks, kui see on asjakohane ja seoses ühtlustatud standardites määratletud kavandatud kasutusotstarvetega, need põhiomadused, mille suhtes tootja deklareerib oma toote toimivuse selle turule laskmisel.

Kui see on asjakohane, määrab komisjon artikli 60 kohaselt delegeeritud õigusaktidega kindlaks ka deklareeritavate põhiomadustega seotud toimivuse piirtasemed.



II

PEATÜKK

TOIMIVUSDEKLARATSIOON JA CE-MÄRGIS

Artikkel 4

Toimivusdeklaratsioon

1.  
Kui ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga või on vastavuses selle kohta välja antud Euroopa tehnilise hinnanguga, koostab tootja sellise toote turule laskmisel toimivusdeklaratsiooni.
2.  
Kui ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga või on vastavuses selle kohta välja antud Euroopa tehnilise hinnanguga, võib mis tahes vormis teabe selle toimivuse kohta seoses põhiomadustega, nagu see on määratletud kohaldatavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses, esitada ainult siis, kui see on toimivusdeklaratsioonis esitatud ja kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui vastavalt artiklile 5 ei ole toimivusdeklaratsiooni koostatud.
3.  
Toimivusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele. Kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et tootja koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne.

Artikkel 5

Toimivusdeklaratsiooni koostamise erandid

Erandina artikli 4 lõikest 1 ning kui puuduvad liidu või siseriiklikud sätted, millega nõutakse põhiomaduste deklareerimist seal, kus ehitustooteid kavatsetakse kasutada, võib tootja ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustoote turulelaskmisel toimivusdeklaratsiooni mitte koostada, kui:

a) 

ehitustoode on üksiktootmises eritellimuse alusel individuaalselt toodetud või tellimuse järgi tehtud ning see on paigaldatud ühte kindlaksmääratud ehitisse tootja poolt, kes vastutab toote ehitistesse ohutu paigaldamise eest kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega, ning selliste isikute vastutusel, kes vastavalt kohaldatavate siseriiklikele eeskirjadele määratakse vastutama ehitustööde ohutu läbiviimise eest;

b) 

ehitustoode on valmistatud ehitusplatsil vastavasse ehitisse paigaldamiseks kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega ning selliste isikute vastutusel, kes vastavalt kohaldatavate siseriiklikele eeskirjadele määratakse vastutama ehitustööde ohutu läbiviimise eest, või

c) 

ehitustoode on valmistatud traditsioonilisel viisil või muinsuskaitsega kooskõlas oleval viisil ja üksiktootmises selliste ehitiste nõuetekohaseks renoveerimiseks, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.

Artikkel 6

Toimivusdeklaratsiooni sisu

1.  
Toimivusdeklaratsioonis väljendatakse ehitustoodete toimivust seoses nende toodete põhiomadustega vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.
2.  

Toimivusdeklaratsioon sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a) 

viide tootetüübile, mille kohta toimivusdeklaratsioon on koostatud;

b) 

V lisas sätestatud ehitustoote toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem või süsteemid;

c) 

iga põhiomaduse hindamiseks kasutatud ühtlustatud standardi või Euroopa tehnilise hinnangu viitenumber ja väljaandmise kuupäev;

d) 

kui see on asjakohane, kasutatud tehnilise eridokumentatsiooni viitenumber ja nõuded, millele toode tootja väitel vastab.

3.  

Lisaks sisaldab toimivusdeklaratsioon järgmist:

a) 

ehitustoote kavandatud kasutusotstarve või -otstarbed kooskõlas kohaldatava ühtlustatud tehnilise kirjeldusega;

b) 

põhiomaduste loetelu, nagu on kindlaks määratud ühtlustatud tehnilises kirjelduses deklareeritud kasutusotstarbe või -otstarvete jaoks;

c) 

ehitustoote deklareeritud kavandatud kasutusotstarbe või -otstarvete vähemalt ühe põhiomaduse toimivus;

d) 

kui see on asjakohane, ehitustoote toimivus tasemete või klasside kaupa või kirjeldusena, vajaduse korral arvutuse alusel seoses artikli 3 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud põhiomadustega;

e) 

ehitustoote niisuguste põhiomaduste toimivus, mis on seotud kavandatud kasutusotstarbe või -otstarvetega, võttes arvesse kavandatud kasutusotstarvet või -otstarbeid käsitlevaid sätteid seal, kus tootja kavatseb toote turul kättesaadavaks teha;

f) 

loetletud põhiomaduste korral, mille toimivust ei ole deklareeritud, akronüüm „NPD” (No Performance Determined, st toimivust ei ole kindlaks määratud);

g) 

kui asjaomasele tootele on antud Euroopa tehniline hinnang, ehitustoote toimivus tasemete või klasside kaupa või kirjeldus seoses vastavas Euroopa tehnilises hinnangus sisalduvate põhiomadustega.

4.  
Toimivusdeklaratsioon tuleb koostada III lisas esitatud näidist kasutades.
5.  
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 31 või olenevalt asjaoludest artiklis 33 osutatud teave esitatakse koos toimivusdeklaratsiooniga.

Artikkel 7

Toimivusdeklaratsiooni lisamine

1.  
Iga turul kättesaadavaks tehtava toote toimivusdeklaratsiooni koopia esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.

Kui sama toote partii toimetatakse ühele kasutajale, võib sellele lisada ühe toimivusdeklaratsiooni koopia kas paberkandjal või elektroonilisel kujul.

2.  
Toimivusdeklaratsiooni paberkoopia esitatakse juhul, kui vastuvõtja seda nõuab.
3.  
Erandina lõigetest 1 ja 2 võib toimivusdeklaratsiooni koopia teha kättesaadavaks veebilehel vastavalt komisjoni poolt artikli 60 kohaselt delegeeritud õigusaktidega kehtestatud tingimustele. Niisuguste tingimustega tagatakse muu hulgas asjaolu, et toimivusdeklaratsioon jääb kättesaadavaks vähemalt artikli 11 lõikes 2 osutatud ajaks.
4.  
Toimivusdeklaratsioon lisatakse keeles või keeltes, mida nõuab liikmesriik, kus toode tehakse kättesaadavaks.

Artikkel 8

Üldpõhimõtted ja CE-märgise kasutamine

1.  
CE-märgisele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
2.  
CE-märgis kinnitatakse nendele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4 ja 6.

Kui tootja ei ole koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4 ja 6, siis CE-märgist ei kinnitata.

Kinnitades või olles kinnitanud tootele CE-märgise, märgivad tootjad, et nad võtavad vastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele ning ka kõikidele käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu ühtlustamisvaldkonna õigusaktides sätestatud kohaldatavatele nõuetele, mis käsitlevad märgise kinnitamist.

Muudes asjakohastes liidu ühtlustamisvaldkonna õigusaktides sätestatud CE-märgise kinnitamise eeskirjad ei mõjuta käesoleva lõike kohaldamist.

3.  
Iga ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustoote või ehitustoote, mille kohta on antud Euroopa tehniline hinnang, ainsaks märgiseks on CE-märgis, mis tõendab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele seoses põhiomadustega, mis on hõlmatud kõnealuse ühtlustatud standardiga või Euroopa tehnilise hinnanguga.

Sellega seoses ei viita liikmesriigid peale CE-märgise siseriiklikes meetmetes ühelegi muule vastavusmärgistusele või kõrvaldavad kõik viited muule vastavusmärgistusele, mis tõendab vastavust deklareeritud toimivusele seoses ühtlustatud standardiga hõlmatud põhiomadustega.

4.  
Liikmesriik ei keela ega takista oma territooriumi piires või oma vastutusalas CE-märgist kandvate ehitustoodete turul kättesaadavaks tegemist või nende kasutamist, kui deklareeritud toimivus vastab kõnealuses liikmesriigis kehtivatele nõuetele sellise kasutamise kohta.
5.  
Liikmesriigid tagavad, et CE-märgist kandvate ehitustoodete kasutamist ei takistata eeskirjade või tingimustega, mille on kehtestanud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused, kes tegutsevad avaliku ettevõtjana või avalik-õigusliku asutusena monopoolse seisundi tõttu või riikliku volituse alusel, kui deklareeritud toimivus vastab kõnealuses liikmesriigis kehtivatele nõuetele sellise kasutamise kohta.
6.  
Nii meetodid, mida liikmesriigid kasutavad seoses ehitistele nõuete kehtestamisega, kui ka muud ehitustoodete põhiomadusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad vastavad ühtlustatud standarditele.

Artikkel 9

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.  
CE-märgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ehitustootele või sellele kinnitatud sildile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse.
2.  
CE-märgisele lisatakse selle esmakordse kinnitamise aasta kaks viimast numbrit, tootja nimi ja registreeritud aadress või tähis, mis võimaldab tootja nime ja aadressi lihtsalt ning igasuguse ebaselguseta tuvastada, tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood, toimivusdeklaratsiooni viitenumber, deklareeritud toimivuse tase või klass, kohaldatud ühtlustatud tehnilise kirjelduse viide, teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui see on asjakohane, ning kohaldatud ühtlustatud tehnilises kirjelduses sätestatud kavandatud kasutusotstarve.
3.  
CE-märgis tuleb ehitustootele kinnitada enne selle turulelaskmist. Sellele võib järgneda piktogramm või muu märgis, mis osutab eelkõige erilisele riskile või kasutusviisile.

Artikkel 10

Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid

1.  
Liikmesriigid määravad ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid vastavalt määruse (EÜ) nr 764/2008 artiklile 9.
2.  
Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 764/2008 artikleid 10 ja 11.
3.  
Seoses määruse (EÜ) nr 764/2008 artikli 10 lõikes 1 määratletud ülesannetega tagab iga liikmesriik, et ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid jagavad selges ja kergestimõistetavas sõnastuses teavet tema territooriumil kehtivate sätete kohta, mille eesmärk on täita iga ehitustoote kavandatud kasutusotstarbe suhtes kohaldatavaid ehitistele esitatavaid põhinõudeid, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 punktis e.
4.  
Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid on võimelised täitma oma ülesandeid nii, et välditakse huvide konflikte, eelkõige CE-märgise saamise menetluste osas.



III

PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 11

Tootjate kohustused

1.  
Tootjad koostavad toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4 ja 6 ning kinnitavad CE-märgise vastavalt artiklitele 8 ja 9.

Tootjad koostavad toimivusdeklaratsiooni tarbeks tehnilise dokumentatsiooni, milles kirjeldatakse kõiki nõutava toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiga seotud asjakohaseid elemente.

2.  
Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja toimivusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast ehitustoote turulelaskmist.

Komisjon võib vajaduse korral artikli 60 kohaselt delegeeritud õigusaktidega kõnealust ajavahemikku ehitustoodete rühmade puhul muuta, võttes aluseks ehitustoote eeldatava olelusringi või osa ehitises.

3.  
Tootjad tagavad, et kasutusel on menetlused, mille eesmärk on tagada seeriaviisilise tootmise puhul deklareeritud toimivuse säilimine. Muudatusi tootetüübis ja kohaldatavates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes võetakse asjakohaselt arvesse.

Kui seoses ehitustoote deklareeritud toimivuse täpsuse, usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamisega peetakse seda vajalikuks, teevad tootjad turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud ehitustoodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmest.

4.  
Tootjad tagavad, et nende ehitustooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud pakendil või ehitustootega kaasas olevas dokumendis.
5.  
Tootja märgib ehitustootele või, kui see ei ole võimalik, siis ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi. Aadress osutab ühele kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta.
6.  
Tootjad tagavad ehitustoote turul kättesaadavaks tegemisel, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav.
7.  
Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et nende poolt turule lastud ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse ehitustoote vastavusse viimiseks või turult kõrvaldamiseks või vajaduse korral tagasivõtmiseks. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast riski, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid riiklikke asutusi, kus nad ehitustoote kättesaadavaks tegid, andes üksikasjalikku teavet eelkõige mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.
8.  
Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad tootjad kõnealusele asutusele viimasele kergesti arusaadavas keeles kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni, et tõendada ehitustoote vastavust toimivusdeklaratsioonile ja muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele. Nad teevad kõnealuse asutuse nõudmisel temaga koostööd mis tahes meetmete võtmiseks nende poolt turule lastud ehitustoodetest tulenevate riskide kõrvaldamise eesmärgil.

Artikkel 12

Volitatud esindajad

1.  
Tootjad võivad kirjaliku volitusega määrata volitatud esindaja.

Volitatud esindaja ülesannete hulka ei kuulu tehnilise dokumentatsiooni koostamine.

2.  

Volitatud esindaja täidab volituses määratletud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal täita vähemalt järgmisi ülesandeid:

a) 

hoida toimivusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklike järelevalveasutustele kättesaadavana artikli 11 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul;

b) 

pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitada kõnealusele asutusele kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik ehitustoote toimivusdeklaratsioonile ja muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele vastavuse tõendamiseks;

c) 

teha pädevate riiklike ametiasutustega nende nõudmisel koostööd kõigi meetmete osas, mis on võetud volitatud esindaja volitusega hõlmatud ehitustoodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks.

Artikkel 13

Importijate kohustused

1.  
Importijad lasevad liidu turule üksnes käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele vastavaid ehitustooteid.
2.  
Enne ehitustoote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on hinnanud ja kontrollinud toimivuse püsivust. Nad tagavad, et tootja on koostanud artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud tehnilise dokumentatsiooni ning toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4 ja 6. Nad tagavad ka, et tootel on CE-märgis, kui see on asjakohane, ja et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 11 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, ei lase ta ehitustoodet turule enne, kui see on viidud vastavusse lisatud toimivusdeklaratsiooniga ja muude käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega või kui toimivusdeklaratsioon on parandatud. Lisaks sellele, kui ehitustoode kujutab endast riski, teavitab importija sellest tootjat ja turujärelevalveasutusi.

3.  
Importijad märgivad ehitustootele või, kui see ei ole võimalik, siis ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi.
4.  
Importijad tagavad ehitustoote turul kättesaadavaks tegemisel, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav.
5.  
Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamis- või transportimistingimused toote vastavust toimivusdeklaratsioonile ega vastavust muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele.
6.  
Kui seoses ehitustoote deklareeritud toimivuse täpsuse, usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamisega peetakse seda vajalikuks, teevad importijad turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud ehitustoodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmetest.
7.  
Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et nende poolt turule lastud ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse ehitustoote vastavusse viimiseks või turult kõrvaldamiseks või vajaduse korral tagasivõtmiseks. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid riiklikke asutusi, kus nad ehitustoote kättesaadavaks tegid, andes üksikasjalikku teavet eelkõige mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.
8.  
Importijad hoiavad artikli 11 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul turujärelevalveasutustele kättesaadavana toimivusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele nende nõudmisel kättesaadav.
9.  
Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad importijad kõnealusele asutusele viimasele kergesti arusaadavas keeles kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni, et tõendada ehitustoote vastavust toimivusdeklaratsioonile ja muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele. Nad teevad kõnealuse asutuse nõudmisel temaga koostööd mis tahes meetmete võtmiseks nende poolt turule lastud ehitustoodetest tulenevate riskide kõrvaldamise eesmärgil.

Artikkel 14

Levitajate kohustused

1.  
Ehitustoodet turul kättesaadavaks tehes võtavad levitajad nõuetekohaselt arvesse käesoleva määruse nõudeid.
2.  
Enne ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist tagavad levitajad, et toode kannab CE-märgist, kui seda nõutakse, ja et sellega on kaasas käesolevas määruses nõutud dokumendid ja juhendid ning et ohutusteave on keeles, mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik, ja see on kasutajatele kergesti arusaadav. Levitajad tagavad ka, et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 11 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust arvata, et ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud vastavusse lisatud toimivusdeklaratsiooniga ja muude käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega või kui toimivusdeklaratsioon on parandatud. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast riski, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.

3.  
Levitaja tagab, et sel ajal, kui ehitustoode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamis- või transportimistingimused toote vastavust toimivusdeklaratsioonile ega muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele.
4.  
Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et nende poolt turule lastud ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, tagavad vajalike parandusmeetmete võtmise kõnealuse ehitustoote vastavusse viimiseks või turult kõrvaldamiseks või vajaduse korral tagasivõtmiseks. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast riski, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid riiklikke asutusi, kus nad toote turul kättesaadavaks tegid, andes üksikasjalikku teavet eelkõige mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.
5.  
Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad levitajad kõnealusele asutusele viimasele kergesti arusaadavas keeles kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni, et tõendada ehitustoote vastavust toimivusdeklaratsioonile ja muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele. Nad teevad kõnealuse asutuse nõudmisel temaga koostööd mis tahes meetmete võtmiseks nende poolt turul kättesaadavaks tehtud ehitustoodetest tulenevate riskide kõrvaldamise eesmärgil.

Artikkel 15

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva määruse kohaldamisel peetakse importijat või levitajat tootjaks ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi vastavalt artiklile 11, kui ta laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada selle vastavust toimivusdeklaratsioonile.

Artikkel 16

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad tuvastavad nõudmise korral turujärelevalveasutustele artikli 11 lõikes 2 osutatud ajavahemikul järgmist:

a) 

iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

b) 

iga ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud.



IV

PEATÜKK

ÜHTLUSTATUD TEHNILISED KIRJELDUSED

Artikkel 17

Ühtlustatud standardid

1.  
Direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiorganid kehtestavad ühtlustatud standardid taotluste alusel (edaspidi „volitused”), mille komisjon on esitanud kõnealuse direktiivi artikli 6 kohaselt ja pärast konsulteerimist käesoleva määruse artiklis 64 osutatud alalise ehituskomiteega (edaspidi „alaline ehituskomitee”).
2.  
Sidusrühmade kaasamisel käesoleva artikli kohaste ühtlustatud standardite väljatöötamisse tagavad Euroopa standardiorganid kõigil juhtudel eri liiki sidusrühmade õiglase ja asjakohase esindatuse.
3.  
Ühtlustatud standarditega nähakse ette ehitustoodete toimivuse hindamismeetodid ja -kriteeriumid seoses nende põhiomadustega.

Ühtlustatud standardis osutatakse selle standardiga hõlmatavate toodete kavandatud kasutusotstarbele, kui nii on asjakohase volitusega ette nähtud.

Ühtlustatud standardites nähakse vajaduse korral, ja ilma et see kahjustaks tulemuste täpsust, usaldusväärsust või püsivust, ette meetodid, mida kasutatakse ehitustoodete toimivuse hindamiseks seoses nende põhiomadustega ning mis on katsetamisest vähem koormavad.

4.  
Euroopa standardiorganid määravad ühtlustatud standardites kohaldatava tehase tootmisohje, milles võetakse arvesse asjaomase ehitustoote tootmisprotsessi eritingimusi.

Ühtlustatud standard sisaldab tehnilisi üksikasju, mis on vajalikud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi rakendamiseks.

5.  
Komisjon hindab Euroopa standardiorganite kehtestatud ühtlustatud standardite kooskõla asjakohaste volitustega.

Komisjon avaldab asjakohastele volitustele vastavate ühtlustatud standardite viidete loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

Iga loetelus sisalduva ühtlustatud standardi kohta osutatakse järgmist:

a) 

olemasolu korral viited asendatud ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele;

b) 

kooseksisteerimise alguskuupäev;

c) 

kooseksisteerimise lõppkuupäev.

Komisjon avaldab kõnealuse loetelu ajakohastused.

Alates kooseksisteerimise alguskuupäevast on võimalik kasutada ühtlustatud standardit sellega hõlmatud ehitustoote toimivusdeklaratsiooni koostamiseks. Siseriiklikud standardiasutused on kohustatud võtma ühtlustatud standardid üle kooskõlas direktiiviga 98/34/EÜ.

Ilma et see piiraks artiklite 36 kuni 38 kohaldamist, on ühtlustatud standard alates kooseksisteerimise lõppkuupäevast ainus vahend sellega hõlmatud ehitustoote toimivusdeklaratsiooni koostamiseks.

Kooseksisteerimise lõpus tunnistatakse vastuolulised siseriiklikud standardid kehtetuks ning liikmesriigid lõpetavad kõikide vastuoluliste siseriiklike sätete kehtivuse.

Artikkel 18

Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele

1.  
Kui liikmesriik või komisjon on seisukohal, et ühtlustatud standard ei vasta täielikult asjakohases volituses sätestatud nõuetele, siis suunab asjaomane liikmesriik või komisjon pärast alalise ehituskomiteega konsulteerimist küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komiteele ja esitab oma argumendid. Kõnealune komitee esitab pärast konsulteerimist asjaomaste Euroopa standardiorganitega viivitamata oma arvamuse.
2.  
Võttes arvesse direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada või kustutada Euroopa Liidu Teatajast viited asjakohastele ühtlustatud standarditele.
3.  
Komisjon teatab oma otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganile ja taotleb vajadusel asjakohase ühtlustatud standardi ülevaatamist.

Artikkel 19

Euroopa hindamisdokument

1.  

Pärast tootjalt Euroopa tehnilise hindamise taotluse saamist koostab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon Euroopa hindamisdokumendi ja võtab selle vastu iga ehitustoote kohta, mis on ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata, mille toimivust ei saa põhiomaduste osas olemasoleva ühtlustatud standardi alusel tervikuna hinnata, sest muu hulgas:

a) 

toode ei kuulu ühegi olemasoleva ühtlustatud standardi kohaldamisalasse;

b) 

vähemalt ühe kõnealuse toote põhiomaduse puhul ei ole ühtlustatud standardiga ettenähtud hindamismeetod asjakohane või

c) 

ühtlustatud standard ei näe ette ühtki hindamismeetodit, mis oleks seotud vähemalt ühe kõnealuse toote põhiomadusega.

2.  
Euroopa hindamisdokumendi vastuvõtmise menetluses peetakse kinni artiklis 20 sätestatud põhimõtetest ning järgitakse artiklit 21 ja II lisa.
3.  
Komisjon võib artikli 60 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa ja kehtestada täiendavad menetluseeskirjad Euroopa hindamisdokumendi väljatöötamise ja vastuvõtmise kohta.
4.  
Kui see on asjakohane, võtab komisjon pärast alalise ehituskomiteega konsulteerimist artikli 17 lõike 1 kohaselt antavate volituste aluseks kehtivad Euroopa hindamisdokumendid, et koostada ühtlustatud standardid käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud toodetele.

Artikkel 20

Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise põhimõtted

1.  

Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise menetlus peab:

a) 

olema asjaomasele tootjale läbipaistev;

b) 

määratlema sobivad kohustuslikud tähtajad, et vältida põhjendamatut viivitamist;

c) 

võtma asjakohaselt arvesse ärisaladuse kaitset ja konfidentsiaalsust;

d) 

võimaldama piisavat komisjoni osalust;

e) 

olema tootja jaoks kulutõhus ning

f) 

tagama piisava kollegiaalsuse ja koordineerimise kõnealuse toote jaoks määratud tehnilise hindamise asutuste vahel.

2.  
Tehnilise hindamise asutused kannavad koos tehnilise hindamise asutuste organisatsiooniga kõik Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise kulud.

Artikkel 21

Tehnilise hindamise asutuse kohustused Euroopa tehnilise hindamise taotluse saamisel

1.  

Tehnilise hindamise asutus, kes saab taotluse ehitustootele Euroopa tehnilise hinnangu andmiseks, teatab tootjale, kui ehitustoode on järgmisel viisil ühtlustatud tehnilise kirjeldusega täielikult või osaliselt hõlmatud:

a) 

kui toode on ühtlustatud standardiga täielikult hõlmatud, teatab tehnilise hindamise asutus tootjale, et vastavalt artikli 19 lõikele 1 ei saa sellele Euroopa tehnilist hinnangut anda;

b) 

kui toode on täielikult hõlmatud Euroopa hindamisdokumendiga, teatab tehnilise hindamise asutus tootjale, et sellist hindamisdokumenti kasutatakse antava Euroopa tehnilise hinnangu alusena;

c) 

kui toode ei ole kas täielikult või osaliselt hõlmatud ühtlustatud tehnilise kirjeldusega, kohaldab tehnilise hindamise asutus menetlust, mis on sätestatud II lisas või mis on kehtestatud vastavalt artikli 19 lõikele 3.

2.  
Lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel teatab tehnilise hindamise asutus tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile ja komisjonile taotluse sisust ja viite asjakohasele komisjoni otsusele toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise kohta, mida tehnilise hindamise asutus kavatseb kõnealuse toote suhtes kohaldada, või sellise komisjoni otsuste puudumisest.
3.  
Kui komisjon leiab, et konkreetse ehitustoote suhtes ei ole sobivat toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise otsust, kohaldatakse artiklit 28.

Artikkel 22

Avaldamine

Tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni poolt vastu võetud Euroopa hindamisdokumendid saadetakse komisjonile, kes avaldab lõplike Euroopa hindamisdokumentide viidete loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjon avaldab kõnealuse loetelu ajakohastused.

Artikkel 23

Vaidluse lahendamine tehnilise hindamise asutuste vaheliste lahkarvamuste korral

Kui tehnilise hindamise asutused ei ole jõudnud Euroopa hindamisdokumendi osas ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele, suunab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon küsimuse komisjonile asjakohase lahenduse leidmiseks.

Artikkel 24

Euroopa hindamisdokumendi sisu

1.  
Euroopa hindamisdokument sisaldab vähemalt ehitustoote üldist kirjeldust, toote selliste põhiomaduste loetelu, mis on asjakohased tootja poolt ette nähtud toote kavandatud kasutusotstarbe puhul ning milles tootja ja tehnilise hindamise asutuste organisatsioon on kokku leppinud, samuti ehitustoote kõnealuste põhiomadustega seotud toimivuse hindamismeetodeid ja -kriteeriumeid.
2.  
Euroopa hindamisdokumendis esitatakse kohaldatava tehase tootmisohje põhimõtted, võttes arvesse asjaomase ehitustoote tootmisprotsessi tingimusi.
3.  
Kui toote mõnede põhiomaduste toimivust saab asjakohaselt hinnata meetodite ja kriteeriumite abil, mis on juba kehtestatud teistes ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või artikli 66 lõikes 3 osutatud suunistes või mida on enne 1. juulit 2013 kasutatud kooskõlas direktiivi 89/106/EMÜ artikliga 9 Euroopa tehniliste tunnustuste väljastamiseks, inkorporeeritakse kõnealused olemasolevad meetodid ja kriteeriumid Euroopa hindamisdokumenti.

Artikkel 25

Ametlikud vastuväited Euroopa hindamisdokumentidele

1.  
Kui liikmesriik või komisjon leiab, et Euroopa hindamisdokument ei vasta täielikult I lisas sätestatud ehitistele esitatavatele põhinõuetele, siis suunab asjaomane liikmesriik või komisjon küsimuse alalisele ehituskomiteele ja esitab oma argumendid. Alaline ehituskomitee esitab pärast konsulteerimist tehnilise hindamise asutuste organisatsiooniga viivitamata oma arvamuse.
2.  
Võttes arvesse alalise ehituskomitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada või kustutada Euroopa Liidu Teatajast viited asjaomasele Euroopa hindamisdokumendile.
3.  
Komisjon teavitab vastavalt tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni ning taotleb vajaduse korral asjaomase Euroopa hindamisdokumendi läbivaatamist.

Artikkel 26

Euroopa tehniline hinnang

1.  
Euroopa tehnilise hinnangu annab tehnilise hindamise asutus tootja taotluse korral artiklis 21 ja II lisas sätestatud menetluste kohaselt koostatud Euroopa hindamisdokumendi alusel.

Euroopa hindamisdokumendi olemasolu eeldusel võib anda Euroopa tehnilise hinnangu isegi juhul, kui on väljastatud ühtlustatud standardi volitus. Sellise hinnangu võib anda kuni kooseksisteerimise alguseni, mille komisjon on artikli 17 lõike 5 kohaselt kindlaks määranud.

2.  
Euroopa tehniline hinnang sisaldab selliste põhiomaduste deklareeritud toimivust tasemete või klasside kaupa või kirjeldusena, milles tootja ja Euroopa tehnilise hinnangu taotluse saanud tehnilise hindamise asutus on deklareeritud kavandatud kasutusotstarbe puhul kokku leppinud, ning tehnilisi üksikasju, mis on vajalikud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi rakendamiseks.
3.  
Käesoleva artikli ühetaolise rakendamise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, et kehtestada vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetlusele Euroopa tehnilise hindamise formaat.

Artikkel 27

Toimivustasemed või -klassid

1.  
Komisjon võib artikli 60 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega.
2.  
Kui komisjon on kehtestanud toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega, kasutavad Euroopa standardiorganid kõnealuseid klasse ühtlustatud standardites. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon kasutab kõnealuseid klasse Euroopa hindamisdokumentides, kui see on asjakohane.

Kui komisjon ei ole kehtestanud toimivusklasse seoses ehitustoodete põhiomadustega, võivad Euroopa standardiorganid kehtestada need ühtlustatud standardites, lähtudes läbivaadatud volitusest.

3.  
Kui see on asjakohaste volitustega ette nähtud, kehtestavad Euroopa standardiorganid ühtlustatud standardites põhiomadustega seotud piirtasemed ning vajaduse korral kavandatud kasutusotstarbed, millele ehitustooted peavad liikmesriikides vastama.
4.  
Kui Euroopa standardiorganid on kehtestanud toimivusklassid ühtlustatud standardis, kasutab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon kõnealuseid klasse Euroopa hindamisdokumentides, kui need on kõnealuse ehitustoote puhul asjakohased.

Kui see on asjakohane, kehtestab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon komisjoni nõusolekul ja pärast konsulteerimist alalise ehituskomiteega Euroopa hindamisdokumendis ehitustoote põhiomadustega seotud toimivusklassid ja piirtasemed, mis on seotud tootja kavandatud kasutusotstarbega.

5.  
Komisjon võib artikli 60 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tingimused, mille kohaselt käsitatakse ehitustoodet teatavale piirtasemele või toimivusklassile vastavana ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

Kui komisjon ei ole selliseid tingimusi kehtestanud, võivad Euroopa standardiorganid kehtestada need ühtlustatud standardites, lähtudes läbivaadatud volitusest.

6.  
Kui komisjon on vastavalt lõikele 1 kehtestanud klassifitseerimissüsteemid, võivad liikmesriigid määrata kindlaks toimivustasemed või -klassid, millele ehitustooted peavad vastama seoses ehitustoodete põhiomadustega ainult vastavalt kõnealustele klassifitseerimissüsteemidele.
7.  
Euroopa standardiorganid ja tehnilise hindamise asutuste organisatsioon austavad liikmesriikide regulatiivseid vajadusi piirtasemete või toimivusklasside kindlaksmääramisel.

Artikkel 28

Toimivuse püsivuse hindamine ja kontrollimine

1.  
Ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse püsivust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt ühele V lisas sätestatud süsteemidest.
2.  
Komisjon kehtestab ja võib muuta artikli 60 kohaselt delegeeritud õigusaktidega, võttes eelkõige arvesse mõju inimeste tervisele ja ohutusele ning keskkonnale, millist süsteemi või milliseid süsteeme kohaldatakse konkreetse ehitustoote või ehitustoodete rühma või konkreetse põhiomaduse suhtes. Seejuures võtab komisjon arvesse ka riiklike ametiasutuste edastatud dokumenteeritud kogemusi turujärelevalve alal.

Komisjon valib kõige vähem koormava ja samas kõiki ehitistele esitatavaid põhinõudeid järgiva süsteemi või süsteemid.

3.  
Valitud süsteem või süsteemid märgitakse ühtlustatud standardite volitustesse ja ühtlustatud tehnilistesse kirjeldustesse.



V

PEATÜKK

TEHNILISE HINDAMISE ASUTUSED

Artikkel 29

Tehnilise hindamise asutuste määramine, järelevalve ja hindamine

1.  
Liikmesriigid võivad IV lisa tabelis 1 loetletud ühe või mitme tootevaldkonna jaoks määrata oma territooriumil tehnilise hindamise asutused.

Liikmesriigid, kes on määranud tehnilise hindamise asutuse, teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile selle asutuse nime, aadressi ja tootevaldkonnad, mille jaoks tehnilise hindamise asutus on määratud.

2.  
Komisjon teeb tehnilise hindamise asutuste loetelu avalikkusele elektrooniliselt kättesaadavaks ja nimetab tootevaldkonnad, mille jaoks need on määratud, püüdes saavutada võimalikult suurt läbipaistvust.

Komisjon avaldab kõnealuse loetelu ajakohastused.

3.  
Liikmesriigid jälgivad nende määratud tehnilise hindamise asutuste tegevust ja pädevust ning hindavad neid vastavalt IV lisa tabelis 2 esitatud vastavatele nõuetele.

Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikust menetlusest, mis kehtib tehnilise hindamise asutuste määramise, nende töö ja pädevuse järelevalve suhtes, ning kõnealuse teabe muudatustest.

4.  
Komisjon võtab vastu tehnilise hindamise asutuste hindamise suunised pärast konsulteerimist alalise ehituskomiteega.

Artikkel 30

Nõuded tehnilise hindamise asutustele

1.  
Tehnilise hindamise asutus korraldab hindamise ja annab Euroopa tehnilise hinnangu tootevaldkonna kohta, mille jaoks ta on määratud.

Tehnilise hindamise asutus vastab talle määratud pädevusalas IV lisa tabelis 2 esitatud nõuetele.

2.  
Tehnilise hindamise asutused avalikustavad oma organisatsiooniskeemi ja asutusesiseselt otsuseid langetavate organite liikmete nimed.
3.  
Kui tehnilise hindamise asutus ei vasta enam lõikes 1 osutatud nõuetele, tunnistab liikmesriik kõnealuse tehnilise hindamise asutuse määramise vastava tootevaldkonna jaoks kehtetuks ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 31

Tehnilise hindamise asutuste koordineerimine

1.  
Tehnilise hindamise asutused loovad tehniliseks hindamiseks organisatsiooni.
2.  
Tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni käsitletakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutseva asutusena komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 2 ) artikli 162 tähenduses.
3.  
Koostöö ühised eesmärgid ja tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile toetuste eraldamise haldus- ja finantstingimused võidakse komisjoni ja nimetatud organisatsiooni vahel kindlaks määrata vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ( 3 ) (edaspidi „finantsmäärus”) ja määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sõlmitavas partnerluse raamlepingus. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse sellise lepingu sõlmimisest.
4.  

Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon täidab vähemalt järgmisi ülesandeid:

a) 

korraldab tehnilise hindamise asutuste koordineerimist ning vajaduse korral tagab koostöö ja konsulteerimise muude sidusrühmadega;

b) 

tagab parimate tavade näidete levitamise tehnilise hindamise asutuste vahel, et suurendada tõhusust ja ehitusvaldkonda paremini teenindada;

c) 

koordineerib artiklis 21 ja II lisas sätestatud menetluste kohaldamist ning annab selleks vajalikku abi;

d) 

töötab välja ja võtab vastu Euroopa hindamisdokumente;

e) 

teavitab komisjoni küsimustest, mis on seotud Euroopa hindamisdokumentide ettevalmistamisega, ning artiklis 21 ja II lisas sätestatud menetluste tõlgendamisega seotud aspektidest, ning esitab saadud kogemustele tuginedes komisjonile parandusettepanekuid;

f) 

edastab komisjonile ja kõnealuse tehnilise hindamise asutuse määranud liikmesriigile kõik tähelepanekud tehnilise hindamise asutuse kohta, mis ei täida oma kohustusi kooskõlas artiklis 21 ja II lisas sätestatud menetlustega;

g) 

tagab, et vastu võetud Euroopa hindamisdokumendid ja viited Euroopa tehnilistele hinnangutele on üldsusele kättesaadavad.

Nimetatud ülesannete täitmiseks on tehnilise hindamise asutuste organisatsioonil sekretariaat.

5.  
Liikmesriigid tagavad, et tehnilise hindamise asutused toetavad rahaliselt ja inimressurssidega tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni.

Artikkel 32

Liidupoolne rahastamine

1.  
Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon võib saada liidu rahalist toetust artikli 31 lõikes 4 osutatud ülesannete täitmiseks.
2.  
Artikli 31 lõikes 4 sätestatud ülesannete jaoks eraldatavad assigneeringud määravad kehtiva finantsraamistiku piires igal aastal kindlaks eelarvepädevad institutsioonid.

Artikkel 33

Rahastamiskord

1.  
Liidu rahastamist pakutakse tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile ilma konkursikutseta, et täita artikli 31 lõikes 4 osutatud ülesandeid, milleks võib vastavalt finantsmäärusele toetust anda.
2.  
Tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni sekretariaadi artikli 31 lõikes 4 osutatud tegevusi võidakse rahastada tegevustoetuse vormis. Toetuslepingute pikendamise korral tegevustoetusi automaatselt ei vähendata.
3.  
Toetuslepingutega võidakse lubada toetuse saaja üldkulude kindlasummalist katmist kuni 10 % ulatuses tegevuse otsestest abikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja kaudsed kulud kaetakse tegevustoetusest, mida rahastatakse liidu üldeelarvest.

Artikkel 34

Haldamine ja järelevalve

1.  
Eelarvepädevate institutsioonide poolt artikli 31 lõikes 4 sätestatud ülesannete rahastamiseks määratud assigneeringud võivad katta ka neid ettevalmistustööde, järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamisega kaasnevaid halduskulusid, mis on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkide saavutamisega, eelkõige uuringuid, koosolekuid, teavitamis- ja kirjastustegevust, teabevahetuseks vajalikke infovõrke, samuti muud haldus- või tehnilist abi, mida komisjon Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmisega ning Euroopa tehnilise hinnangu andmisega seotud tegevuse jaoks võib kasutada.
2.  
Komisjon hindab liidu rahastatavate artikli 31 lõikes 4 sätestatud ülesannete vastavust liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktide vajadustele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellise hindamise tulemustest 1. jaanuariks 2017 ning seejärel iga nelja aasta tagant.

Artikkel 35

Liidu finantshuvide kaitse

1.  
Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste elluviimisel oleksid liidu finantshuvid kaitstud pettuste, korruptsiooni ja muude ebaseaduslike tegevuste vastu ennetavate meetmete, tõhusate kontrollimiste ja valesti makstud summade tagasinõudmise teel ning rikkumiste tuvastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), ( 4 ) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) ( 5 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) ( 6 ).
2.  
Käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramise mõiste liidu õiguse mis tahes sätte või lepingutingimuse rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada liidu üldeelarvet või selle hallatavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.
3.  
Käesolevast määrusest tulenevates kokkulepetes ja lepingutes nähakse ette järelevalve ja finantskontrolli teostamine komisjoni või viimase volitatud esindaja poolt ning auditeerimine Euroopa Kontrollikoja poolt, vajaduse korral kohapeal.



VI

PEATÜKK

LIHTSUSTATUD MENETLUSED

Artikkel 36

Asjakohase tehnilise dokumentatsiooni kasutamine

1.  

Tootetüübi kindlaksmääramisel võib tootja asendada tüübikatsetuse või tüübiarvestuse asjakohase tehnilise dokumentatsiooniga, mis tõendab, et:

a) 

tootja poolt turule lastava ehitustoote ühe või mitme põhiomaduse puhul loetakse, et kõnealune toode saavutab teatava toimivustaseme või -klassi ilma katsetamise või arvutusteta või ilma täiendava katsetamise või arvutusteta vastavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses või komisjoni otsuses esitatud tingimuste kohaselt;

b) 

tootja poolt turule lastav ehitustoode, mis on hõlmatud ühtlustatud standardiga, on sama tüüpi teise ehitustootega, mida toodab teine tootja ning mida on juba katsetatud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab kõnealuse teise toote kõigile katsetulemustele või osale neist. Tootja võib kasutada teise tootja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest, või

c) 

tootja poolt turule lastav ja ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatud ehitustoode on süsteem, mis koosneb osadest, mille tootja paneb nõuetekohaselt kokku, järgides täpseid juhiseid, mille on andnud sellise süsteemi või selle osa pakkuja, kes on kõnealuse süsteemi või osa üht või mitut põhiomadust juba katsetanud vastava ühtlustatud standardi kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab temale tarnitud süsteemi või osa kõigile katsetulemustele või osale neist. Tootja võib kasutada teise tootja või süsteemi pakkuja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt või süsteemi pakkujalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest.

2.  
Kui lõikes 1 osutatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud süsteem 1 + või 1, kontrollib lõikes 1 viidatud asjakohast tehnilist dokumentatsiooni teavitatud toote sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas.

Artikkel 37

Lihtsustatud menetluse kasutamine mikroettevõtjate poolt

Ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustooteid tootvad mikroettevõtjad võivad tüübikatsetuse alusel tootetüübi kindlaksmääramise asendada kohaldatavate süsteemide 3 ja 4 puhul V lisa kohaselt meetoditega, mis erinevad kohaldatavas ühtlustatud standardis leiduvatest. Kõnealused tootjad võivad samuti käsitleda ehitustooteid, mille suhtes kohaldatakse süsteemi 3, vastavalt süsteemi 4 sätetele. Kui tootja kasutab selliseid lihtsustatuid menetlusi, tõendab ta ehitustoote vastavust kohaldatavatele nõuetele tehnilise eridokumentatsiooni abil ning tõendab ka kasutatavate menetluste võrdväärsust ühtlustatud standardites sätestatud menetlustega.

Artikkel 38

Muud lihtsustatud menetlused

1.  
Harmoniseeritud standardiga hõlmatud ehitustoodete puhul, mis on üksiktootmises eritellimuse alusel individuaalselt toodetud või tellimuse järgi tehtud ning paigaldatud ühte kindlaksmääratud ehitisse, võib tootja asendada V lisas sätestatud kohaldatava süsteemi toimivuse hindamise osa tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab kõnealuse toote vastavust kohaldatavatele nõuetele ning kasutatavate menetluste võrdväärsust ühtlustatud standardites sätestatud menetlustega.
2.  
Kui lõikes 1 osutatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud süsteem 1 + või 1, kontrollib tehnilist eridokumentatsiooni teavitatud toote sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas.



VII

PEATÜKK

TEAVITAVAD AMETIASUTUSED JA TEAVITATUD ASUTUSED

Artikkel 39

Teavitamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutustest, kes on käesoleva määruse alusel määratud täitma toimivuse püsivuse hindamisel ja kontrollimisel kolmandate isikute ülesandeid (edaspidi „teavitatud asutused”).

Artikkel 40

Teavitavad ametiasutused

1.  
Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vajaliku hindamis- ja teavituskorra kehtestamise ja järgimise eest asutuste puhul, keda määratakse täitma käesoleva määruse kohaldamisel toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmandate isikute ülesandeid, ning teavitatud asutuste järelevalve eest, sealhulgas nende vastavuse eest artiklile 43.
2.  
Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostavad määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas nende riiklikud akrediteerimisasutused.
3.  
Kui teavitav ametiasutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve teostamise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama mutatis mutandis artiklis 41 sätestatud nõuetele. Lisaks on sel asutusel kord oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.
4.  
Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse poolt ülesannete täitmise eest.

Artikkel 41

Nõuded teavitavatele ametiasutustele

1.  
Teavitav ametiasutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti teavitatud asutustega.
2.  
Teavitavat ametiasutust korraldatakse ja juhitakse nii, et tagada tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.
3.  
Teavitava ametiasutuse töö korraldatakse nii, et kõik toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmanda isiku ülesandeid täitma määratud asutuse teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.
4.  
Teavitav ametiasutus ei teosta teavitatud asutuse tehtavaid toiminguid ega paku konsultatsiooniteenuseid ärilisel eesmärgil või teavitatud asutusega konkureerides.
5.  
Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.
6.  
Teavitaval ametiasutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid.

Artikkel 42

Liikmesriikide teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma siseriiklikest menetlustest selliste asutuste hindamiseks ja nendest teatamiseks, keda määratakse täitma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise ning teavitatud asutuste järelevalve käigus kolmandate isikute ülesandeid, ning muudatustest nendes.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 43

Nõuded teavitatud asutustele

1.  
Teavitamise eesmärgil vastab teavitatud asutus lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.
2.  
Teavitatud asutus asutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ning ta on juriidiline isik.
3.  
Teavitatud asutus on kolmas isik, kes on sõltumatu organisatsioonist või ehitustootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub äriühendusse või kutseliitu, mis esindab hinnatava ehitustoote projekteerimise, valmistamise, tarnimise, koostamise, kasutamise või hooldamisega seotud ettevõtjaid, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tema sõltumatus ja huvide konflikti puudumine on tõestatud.

4.  
Teavitatud asutus, selle juhtkond ja toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmanda isiku ülesannete täitmise eest vastutav personal ei ole hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja või hooldaja ega ühegi kõnealuse isiku volitatud esindaja. See ei välista teavitatud asutuse toiminguteks vajalike hinnatud toodete kasutamist või toodete kasutamist isiklikuks tarbeks.

Teavitatud asutus, selle juhtkond ja toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmanda isiku ülesannete täitmise eest vastutav personal ei tohi olla otsesel viisil seotud kõnealuste ehitustoodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei seo end ühegi tegevusega, mis võib seada ohtu nende otsuste sõltumatuse ja aususe seoses tegevustega, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Teavitatud asutus tagab, et tema filiaalide või allhankijate tegevus ei mõjuta tema hindamis- ja/või kontrollitegevuse konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.  
Teavitatud asutus ja selle personal täidavad kolmandate isikutena ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis lähtuvad isikutest või isikute rühmadest, kes on huvitatud nimetatud tegevuse tulemustest, ja mis võivad mõjutada nende otsuseid või hindamise ja/või kontrolli tulemusi.
6.  
Teavitatud asutus on toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus võimeline täitma kõiki kolmanda isiku ülesandeid, mis on talle määratud V lisa kohaselt ja mille täitmisega seoses on temast teavitatud, olenemata sellest, kas kõnealuseid ülesandeid täidab teavitatud asutus ise või seda tehakse tema nimel ja tema vastustusel.

Alati ning toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise iga süsteemi puhul ja ehitustoodete iga liigi või kategooria, oluliste tooteomaduste ja ülesannete puhul, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, on teavitatud asutuse käsutuses:

a) 

vajalik tehniliste teadmistega ning piisava ja asjakohase kogemusega personal, kes on võimeline täitma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmandate isikute ülesandeid;

b) 

vajalik toimivuse hindamisel järgitava menetluse kirjeldus, et tagada kõnealuse menetluse läbipaistvus ja võime seda korrata. Tal on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille abil eristatakse teavitatud asutusena täidetud ülesandeid muudest tegevustest;

c) 

vajalikud menetlused tema tegevuste teostamiseks, mis võtavad nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Teavitatud asutusel on teavitatud tegevuste nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning juurdepääs vajalikele seadmetele ja vahenditele.

7.  

Personalil, kes vastutab selliste tegevuste teostamise eest, millega seoses asutusest on teavitatud, on:

a) 

nõuetekohane tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki kolmanda isiku ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus ulatuses, milleks asutusest on teavitatud;

b) 

rahuldavad teadmised nende korraldatavate hindamiste ja kontrollimiste nõuete kohta ning asjakohane pädevus selliste toimingute teostamiseks;

c) 

kohaldatavate ühtlustatud standardite ja määruse asjakohaste sätete piisav tundmine ja neist arusaamine;

d) 

võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste ja kontrollimiste teostamist.

8.  
Teavitatud asutuse, selle juhtkonna ja hindamispersonali erapooletus on tagatud.

Teavitatud asutuse juhtkonna ja hindamispersonali tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega selliste hindamiste tulemustest.

9.  
Teavitatud asutus võtab endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel liikmesriigile või kui liikmesriik ise otseselt ei vastuta teostatud hindamise ja/või kontrollimise eest.
10.  
Teavitatud asutuse töötajad on kohustatud kaitsma ametisaladusena teavet, mille nad on saanud, täites V lisa alusel ülesandeid, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate haldusasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.
11.  
Teavitatud asutus osaleb standardimises või tagab, et hindamispersonalile teatatakse asjakohastest standarditest ja käesoleva määruse alusel loodava teavitatud asutuste koordinatsioonirühma tegevusest, ning käsitab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja dokumente oma tegevuse üldsuunistena.

Artikkel 44

Vastavuse eeldamine

Kui teavitatud asutus, keda volitatakse täitma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmandate isikute ülesandeid, tõendab oma vastavust ühtlustatud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumitele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et ta vastab artiklis 43 sätestatud nõuetele ulatuses, mil kohaldatavad ühtlustatud standardid kõnealuseid nõudeid hõlmavad.

Artikkel 45

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja allhankijad

1.  
Kui teavitatud asutus teeb toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus teatavate kolmanda isiku ülesannetega seotud ülesannete täitmiseks allhanke või pöördub tütarettevõtja poole, tagab ta, et allhankija või tütarettevõtja täidab artiklis 43 sätestatud nõudeid, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.
2.  
Teavitatud asutus vastutab täielikult oma allhankijate ja tütarettevõtja täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.
3.  
Tegevusi võib lasta teha allhanke korras või kasutada nende teostamiseks tütarettevõtjat ainult kliendi nõusolekul.
4.  
Teavitatud asutus hoiab teavitavale ametiasutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt V lisa alusel täidetud ülesandeid.

Artikkel 46

Muude rajatiste kui teavitatud asutuse katselaborite kasutamine

1.  
Tootja taotluse korral ja kui see on tehniliselt, majanduslikult või logistiliselt põhjendatud, võivad teavitatud asutused korraldada toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide 1+, 1 ja 3 puhul V lisas osutatud katsed või lasta sellised katsed korraldada oma järelevalve all kas tootmisettevõtetes, kasutades tootja ettevõttesisese labori katsetamisseadmeid, või tootja eelneval nõusolekul mõnes muus laboris, kasutades kõnealuse labori seadmeid.

Selliseid katseid sooritavad teavitatud asutused peavad olema konkreetselt määratud pädevateks töötama väljaspool oma akrediteeritud katserajatisi.

2.  

Enne kõnealuste katsete sooritamist kontrollib teavitatud asutus, kas on täidetud katsemeetodite nõuded ning hindab, kas:

a) 

katsetamisseadmetel on asjakohane kalibreerimissüsteem ning on tagatud mõõtmiste jälgitavus;

b) 

on tagatud katsetulemuste kvaliteet.

Artikkel 47

Teavitamise taotlus

1.  
Asutus, keda volitatakse täitma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmanda isiku ülesandeid, esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta on asutatud.
2.  
Taotlusega peab olema kaasas nende tegevuste ja selle hindamise ja/või kontrollimise korra kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), mille on väljastanud määruses (EÜ) nr 765/2008 määratud riiklik akrediteerimisasutus ja mis tõendab, et kõnealune asutus vastab artiklis 43 sätestatud nõuetele.
3.  
Kui asjaomane asutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kõik dokumendid, mille alusel saab kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 43 sätestatud nõuetele.

Artikkel 48

Teavitamise menetlus

1.  
Teavitavad ametiasutused võivad teavitada üksnes nendest asutustest, kes vastavad artiklis 43 sätestatud nõuetele.
2.  
Nad teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike, kasutades eelkõige komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

Erandkorras aktsepteeritakse paberkoopiat sellistel V lisa punktis 3 sätestatud juhtudel, mille jaoks puudub asjakohane elektrooniline abivahend.

3.  
Teavitamine hõlmab kõiki üksikasju kõigi täidetavate ülesannete kohta, viidet vastavale ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele ja V lisas sätestatud süsteemi jaoks asutuse pädevusse kuuluvaid põhiomadusi.

Siiski ei nõuta viidet ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele V lisa punktis 3 sätestatud juhtudel.

4.  
Kui teavitus ei põhine artikli 47 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalse tõestuse, mis tõendab teavitatud asutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 43 sätestatud nõuetele.
5.  
Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusi teostada ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul peale teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimistunnistust ei kasutata.

Käesoleva määruse mõistes käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

6.  
Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 49

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelud

1.  
Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri ka juhul, kui asutust teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.  
Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille teostamiseks neist on teavitatud, kasutades selleks eelkõige komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

Komisjon tagab kõnealuse loetelu ajakohastamise.

Artikkel 50

Muudatused teavituses

1.  
Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 43 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis teavitav ametiasutus piirab või peatab teavituse või tunnistab selle kehtetuks, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest koheselt komisjoni ja teisi liikmesriike, kasutades eelkõige komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.
2.  
Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub asjaomane teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 51

Teavitatud asutuste pädevus

1.  
Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja ülesandeid.
2.  
Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.
3.  
Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.
4.  
Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis informeerib ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tunnistaks teavituse kehtetuks.

Artikkel 52

Teavitatud asutuste tegevusalased kohustused

1.  
Teavitatud asutused täidavad kolmanda isiku ülesandeid V lisas sätestatud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt.
2.  
Toimivuse püsivuse hindamist ja kontrollimist korraldatakse tootja jaoks täiesti läbipaistvalt ning proportsionaalselt, vältides ettevõtjate asjatut koormamist. Teavitatud asutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures arvestavad nad siiski toote puhul käesoleva määrusega nõutavat rangusastet ja toote osa ehitistele esitatavate kõikide põhinõuete täitmises.

3.  
Kui teavitatud asutus leiab tootva tehase ja tehase tootmisohje esmase ülevaatuse käigus, et tootja ei ole taganud toodetud toote toimivuse püsivust, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta sertifikaati.
4.  
Kui teavitatud asutus leiab järelevalve käigus, mille eesmärgiks on valmistatud toote toimivuse püsivuse kontrollimine, et ehitustoote toimivus ei ole enam tootetüübi omaga võrreldes sama, nõuab ta, et tootja võtaks asjakohased parandusmeetmed ning vajaduse korral peatab tema sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks.
5.  
Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus piirab, peatab või tunnistab sertifikaadi kehtetuks vastavalt vajadusele.

Artikkel 53

Teavitatud asutuste teabekohustused

1.  

Teavitatud asutus informeerib teavitavat ametiasutust:

a) 

sertifikaatide andmisest keeldumisest, nende peatamisest või kehtetuks tunnistamisest;

b) 

teavitamise kohaldamisala ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

c) 

toimivuse püsivuse hindamise ja/või kontrollimisega seotud tegevuste kohta teabe esitamise taotlusest, mille nad on saanud turujärelevalveasutustelt;

d) 

taotluse korral kolmanda isikuna toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt oma volituste raames täidetud ülesannetest ning kõigist muudest tegevustest, sealhulgas piiriülestest tegevustest ja allhangetest.

2.  
Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud asutustele, kes täidavad toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt sarnaseid kolmanda isiku ülesandeid seoses sama ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatud ehitustoodetega, asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete hindamis- ja/või kontrollitulemuste kohta.

Artikkel 54

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate ametiasutuste kogemuste vahetamist.

Artikkel 55

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab artikli 39 alusel teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise teavitatud asutuste rühma kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate vahendusel, või nad tagavad teavitatud asutuste esindajate informeerituse rühma tööst.



VIII

PEATÜKK

TURUJÄRELEVALVE JA KAITSEMENETLUSED

Artikkel 56

Menetlus riski põhjustavate ehitustoodetega tegelemiseks siseriiklikul tasandil

▼M3

1.  
Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et ehitustoode, mis on hõlmatud ühtlustatud standardiga või millele on antud Euroopa tehniline hinnang, ei saavuta deklareeritud toimivust ja kujutab riski käesoleva määrusega hõlmatud ehitistele esitatavate põhinõuete täitmisele, siis hindavad nad asjaomast toodet vastavalt käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

▼B

Kui kõnealuse hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et ehitustoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, eelkõige deklareeritud toimivusega, või kõrvaldaksid toote turult või võtaksid selle tagasi liikmesriigi määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab riski suurusele.

Turujärelevalveasutused informeerivad sellest teavitatud asutust, kui teavitatud asutus on kaasatud.

Käesolevas lõikes osutatud meetmetele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.  
Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende riigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.
3.  
Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud ehitustoodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
4.  
Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata selle ehitustoote kättesaadavaks tegemist siseriiklikul turul või et ehitustoode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest viivitamata.

5.  

Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava ehitustoote tuvastamiseks vajalikku teavet, ehitustoote päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski iseloomu, võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust ning samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest:

a) 

toode ei saavuta deklareeritud toimivust ja/või ei vasta nõuetele, mis käsitlevad käesolevas määruses sätestatud ehitistele esitatavate põhinõuete täitmist;

b) 

puudujäägid ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või tehnilises eridokumentatsioonis.

6.  
Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase ehitustoote mittevastavusega ning, kui nad ei ole nõus teavitatud siseriikliku meetmega, oma vastuväidetest.
7.  
Kui viieteistkümne tööpäeva jooksul lõikes 4 osutatud teabe esitamisest ei ole komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid liikmesriigi asjaomast ehitustoodet puudutava ajutise meetme osas, siis peetakse kõnealust meedet põhjendatuks.
8.  
Liikmesriigid tagavad, et asjaomase ehitustoote suhtes võetakse viivitamatult kõik vajalikud piiravad meetmed, nagu toote nende turult kõrvaldamine.

Artikkel 57

Liidu kaitsemenetlus

1.  
Kui artikli 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab siseriiklikku meedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le viivitamatult.

2.  
Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava ehitustoote oma turgudelt kõrvaldamine, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.
3.  
Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja ehitustoote mittevastavus tuleneb puudustest artikli 56 lõike 5 punktis b osutatud ühtlustatud standardites, siis teavitab komisjon vastavat Euroopa standardiorganit või -organeid ja suunab küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komiteesse. Kõnealune komitee konsulteerib vastava Euroopa standardiorganiga või -organitega ja esitab viivitamatult oma arvamuse.

Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja ehitustoote mittevastavus tuleneb puudustest Euroopa hindamisdokumendis või artikli 56 lõike 5 punktis b osutatud tehnilises eridokumentatsioonis, siis suunab komisjon küsimuse alalisesse ehituskomiteesse ning võtab seejärel asjakohased meetmed.

Artikkel 58

Nõuetele vastavad ehitustooted, mis siiski põhjustavad riski tervisele ja ohutusele

1.  
Kui liikmesriik leiab pärast artikli 56 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi ehitustoode on käesoleva määruse nõuetega kooskõlas, kujutab see ikkagi riski ehitistele esitatavate põhinõuete täitmisele, inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik kohased meetmed tagamaks, et asjaomane ehitustoode ei kujutaks turule laskmisel enam riski, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab riski suurusele.
2.  
Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättsaadavaks tehtud ehitustoodete suhtes võetakse parandusmeetmed.
3.  
Liikmesriik teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava ehitustoote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, tarneahelat, riski laadi, võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust.
4.  
Komisjon alustab viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud siseriiklikke meetmeid. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning vajadusel teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.
5.  
Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le viivitamatult.

Artikkel 59

Vormiline mittevastavus

1.  

Ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a) 

CE-märgis on kinnitatud artiklit 8 või 9 rikkudes;

b) 

CE-märgis on kinnitamata, kui seda nõutakse artikli 8 lõike 2 kohaselt;

c) 

ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, ei ole koostatud toimivusdeklaratsiooni, kui seda nõutakse artikli 4 kohaselt;

d) 

toimivusdeklaratsiooni ei ole koostatud artiklite 4, 6 ja 7 kohaselt;

e) 

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik.

2.  
Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab liikmesriik asjakohaseid meetmeid ehitustoote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.



IX

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 60

Delegeeritud õigusaktid

Käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks, eelkõige ehitustoodete turul kättesaadavaks tegemise piirangute kõrvaldamiseks ja vältimiseks, delegeeritakse komisjonile artikli 61 kohaselt ning artiklites 62 ja 63 sätestatud tingimustel järgmised küsimused:

a) 

vajaduse korral konkreetsete ehitustoodete rühmade põhiomaduste või piirtasemete määratlemine, mille suhtes tootja deklareerib artiklite 3 kuni 6 kohaselt nende kavandatud kasutusotstarbe osas tasemete või klasside kaupa või kirjeldusena oma toote toimivuse selle turulelaskmisel;

b) 

tingimused, mille korral võib toimivusdeklaratsiooni elektrooniliselt töödelda, et teha see vastavalt artiklile 7 veebilehel kättesaadavaks;

c) 

selle ajavahemiku muutmine, mille kohta tootja säilitab tehnilise dokumentatsiooni ja toimivusdeklaratsiooni pärast ehitustoote turule laskmist vastavalt artiklile 11, võttes aluseks ehitustoote eeldatava olelusringi või osa ehitises;

d) 

II lisa muutmine ja vajaduse korral täiendavate menetluseeskirjade vastuvõtmine vastavalt artikli 19 lõikele 3, et tagada artiklis 20 esitatud põhimõtete järgmine või artiklis 21 sätestatud eeskirjade praktikas kohaldamine;

e) 

III lisa, IV lisa tabeli 1 ja V lisa kohandamine tehnika arenguga;

f) 

toimivusklasside kindlaksmääramine või kohandamine tehnika arenguga vastavalt artikli 27 lõikele 1;

g) 

tingimused, mille kohaselt peetakse ehitustoodet teatud toimivustasemele või -klassile vastavaks ilma katsetamiseta või ilma täiendava katsetamiseta artikli 27 lõike 5 kohaselt, tingimusel et sellega ei ohustata ehitistele esitatavate põhinõuete täitmist;

h) 

konkreetse toote, konkreetse tooterühma või konkreetse põhiomaduse suhtes toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohandamine, rajamine ja läbivaatamine vastavalt artiklile 28 ning lähtudes järgmisest:

i) 

toote või kõnealuste põhiomaduste rolli tähtsus ehitistele esitatavate põhinõuete seisukohalt;

ii) 

toote laad;

iii) 

ehitustoote põhiomaduste muutumise mõju toote eeldatava kasutusaja jooksul;

iv) 

puuduste tekkimise tõenäosus toote valmistamisel.

Artikkel 61

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse viieks aastaks alates 24. aprillist 2011 õigus võtta vastu artiklis 60 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 62 tagasi võtab.
2.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3.  
Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 62 ja 63 sätestatud tingimusi.

Artikkel 62

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 60 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2.  
Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.
3.  
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 63

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

2.  
Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  
Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 viidatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 64

Komitee

1.  
Komisjoni abistab alaline ehituskomitee.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et alalise ehituskomitee liikmed on võimelised täitma oma ülesandeid nii, et välditakse huvide konflikte, eelkõige CE-märgise saamise menetluste osas.

Artikkel 65

Kehtetuks tunnistamine

1.  
Direktiiv 89/106/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.
2.  
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 66

Üleminekusätted

1.  
Ehitustooteid, mis on lastud turule direktiivi 89/106/EMÜ kohaselt enne 1. juulit 2013, peetakse käesolevale määrusele vastavaks.
2.  
Tootjad võivad koostada toimivusdeklaratsiooni enne 1. juulit 2013 direktiivi 89/106/EMÜ kohaselt väljastatud vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni alusel.
3.  
Euroopa tehnilise tunnustuse suuniseid, mis on avaldatud enne 1. juulit 2013 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 11 kohaselt, võib kasutada Euroopa hindamisdokumentidena.
4.  
Tootjad ja importijad võivad kasutada enne 1. juulit 2013 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 9 kohaselt väljastatud Euroopa tehnilisi tunnustusi nende tunnustuste kehtivuse vältel Euroopa tehniliste hinnangutena.

Artikkel 67

Komisjoni aruandlus

1.  
Hiljemalt 25. aprilliks 2014 hindab komisjon niisuguse teabe konkreetset vajalikkust, mis käsitleb ohtlike ainete sisaldust ehitustoodetes, ja kaalub artikli 6 lõikes 5 sätestatud teabekohustuse võimalikku laiendamist ka muudele ainetele ning annab sellest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Oma hinnangus võtab komisjon muu hulgas arvesse vajadust tagada kõrgetasemeline ehitustooteid kasutavate töötajate ja ehitiste kasutajate tervise ja ohutuse kaitse, sealhulgas osade või materjalide ringlussevõtu ja/või korduskasutamise nõuete osas.

Kui see on asjakohane järgnevad aruandele kahe aasta jooksul alates selle esitamisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule, asjakohased õigusakti ettepanekud.

2.  
Hiljemalt 25. aprilliks 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade esitatud aruannete alusel artiklite 19, 20, 21, 23, 24 ja 37 kohta, ning vajaduse korral koos asjakohaste ettepanekutega.

Artikkel 68

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Siiski kohaldatakse artikleid 3 kuni 28, 36 kuni 38, 56 kuni 63, 65 ja 66 ning I, II, III ja V lisa alates 1. juulist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

EHITISTELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED

Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutusotstarbeks, võttes eelkõige arvesse ehitiste olelusringi kestel neis viibivate inimeste tervist ja ohutust. Arvestades tavalist hooldust, peavad ehitustooted vastama järgmistele ehitistele esitatavatele põhinõuetele majanduslikult otstarbeka kasutusaja jooksul.

1.   Mehhaaniline vastupidavus ja stabiilsus

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neile mõjuvad tõenäolised koormused nende ehitamise ja kasutuse ajal ei põhjusta:

a) 

kogu ehitise või selle osa kokkuvarisemist;

b) 

vastuvõetamatult suuri deformatsioone;

c) 

kahju ehitise teistele osadele või sisseseadele või paigaldatud seadmetele kandekonstruktsiooni suure deformatsiooni tagajärjel;

d) 

juhtumist tulenevat kahju, mille ulatus on algse põhjusega ebaproportsionaalne.

2.   Tuleohutus

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel:

a) 

ehitise kandevõime peab konkreetse aja jooksul vastu;

b) 

tule ja suitsu teke ja levik ehitises on piiratud;

c) 

tule levimine naaberehitistele on piiratud;

d) 

inimesed saavad ehitisest evakueeruda või neid saab muul viisil päästa;

e) 

on arvestatud päästemeeskondade ohutusega.

3.   Hügieen, tervis ja keskkond

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need ei ohusta kogu oma olelusringi jooksul töötajate, ehitise kasutajate ja naabrite hügieenitingimusi või tervist ja ohutust ega mõjuta kogu oma olelusringi jooksul ülemääraselt keskkonna kvaliteeti ja kliimat nende ehitamise, kasutamise ja lammutamise ajal eelkõige järgmistel põhjustel:

a) 

mürgiste gaaside eritumine;

b) 

ohtlike ainete, lenduvate orgaaniliste ühendite, kasvuhoonegaaside või ohtlike osakeste eraldumine sise- või välisõhku;

c) 

ohtliku kiirguse eraldumine;

d) 

ohtlike ainete eraldumine põhjavette, merevette, pinnavette või pinnasesse;

e) 

ohtlike ainete ja joogiveele muul viisil negatiivset mõju avaldavate ainete eraldumine;

f) 

reovee puudulik ärajuhtimine, suitsugaaside eraldumine või tahkete või vedelate jäätmete puudulik kõrvaldamine;

g) 

niiskus ehitise osades või ehitise pindadel.

4.   Kasutamise ohutus ja juurdepääs

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende kasutamisel ja käitamisel ei esine lubamatuid õnnetusriske või kahjustusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletus, elektrilöögid, plahvatusest põhjustatud vigastused ja sissemurdmised. Eelkõige peavad ehitised olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on võetud arvesse juurdepääsu ja kasutamist puudega isikute poolt.

5.   Kaitse müra eest

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutajate või läheduses olevate inimeste poolt tajutud müra hoitakse tasemel, mis ei ohusta nende tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes magada, puhata ja töötada.

6.   Energiasäästlikkus ja soojapidavus

Ehitised ning nende kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsiooniseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende kasutamiseks vajaminev energiakogus on väike, arvestades kasutajaid ja asukoha kliimatingimusi. Ehitised peavad olema ka energiatõhusad, kasutades nende ehitamise või eemaldamise ajal võimalikult vähe energiat.

7.   Loodusvarade säästev kasutamine

Ehitised peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud nii, et loodusvarasid kasutatakse säästvalt ning eelkõige on tagatud järgmine:

a) 

ehitiste, nende materjalide ja osade korduskasutamine või ringlussevõetavus pärast lammutamist;

b) 

ehitiste vastupidavus;

c) 

keskkonnasõbraliku tooraine ja teisese materjali kasutamine ehitistes.



II LISA

EUROOPA HINDAMISDOKUMENDI VASTUVÕTMISE KORD

1.   Euroopa tehnilise hindamise taotlus

Kui tootja taotleb tehnilise hindamise asutuselt ehitustoote kohta Euroopa tehnilist hindamist ja pärast seda, kui tootja ja tehnilise hindamise asutus (edaspidi „vastutav tehnilise hindamise asutus”) on allkirjastanud ärisaladuse kaitse ja konfidentsiaalsuse kokkuleppe, välja arvatud juhul, kui tootja otsustab teisiti, esitab tootja kõnealusele vastutavale tehnilise hindamise asutusele tehnilise dokumentatsiooni, milles kirjeldatakse toodet, selle kavandatud kasutusotstarvet ja tehase tootmisohje üksikasju, mida tootja kavatseb kohaldada.

2.   Leping

Artikli 21 lõike 1 punktis c osutatud ehitustoodete puhul sõlmivad tootja ja vastutav tehnilise hindamise asutus ühe kuu jooksul pärast tehnilise dokumentatsiooni kättesaamist Euroopa tehnilise hindamise lepingu, milles määratletakse Euroopa hindamisdokumendi koostamise tööprogramm, sealhulgas:

— 
tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni töökorraldus;
— 
tehnilise hindamise asutuste organisatsioonis loodava ja kõnealuse tootevaldkonna eest vastutava töörühma koosseis;
— 
tehnilise hindamise asutuste koordineerimine.

3.   Tööprogramm

Pärast tootjaga lepingu sõlmimist teavitab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon komisjoni Euroopa hindamisdokumendi koostamise tööprogrammist, selle täitmise ajakavast ning hindamisprogrammist. See teave edastatakse kolme kuu jooksul alates Euroopa tehnilise hindamise taotluse saamisest.

4.   Euroopa hindamisdokumendi kavand

Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon viimistleb Euroopa hindamisdokumendi kavandit vastutava tehnilise hindamise asutuse koordineeritavas töörühmas ning edastab sellise kavandi asjaomastele isikutele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjoni teavitati tööprogrammist.

5.   Komisjoni osalus

Komisjoni esindaja võib osaleda vaatlejana tööprogrammide kõikide osade täitmise juures.

6.   Pikendamine ja hilinemine

Töörühm teatab tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile ja komisjonile mis tahes viivitustest seoses käesoleva lisa punktides 1 kuni 4 kehtestatud tähtaegadega.

Kui Euroopa hindamisdokumendi koostamise tähtaja pikendamine on õigustatud, eelkõige juhul, kui puudub komisjoni otsus ehitustoote toimimise püsivuse hindamise ja kontrollimise kohaldatava süsteemi kohta, või kui on vaja välja töötada uus katsemeetod, kehtestab komisjon pikendatud tähtaja.

7.   Euroopa hindamisdokumendi muutmine ja vastuvõtmine

Vastutav tehnilise hindamise asutus edastab Euroopa hindamisdokumendi kavandi tootjale, kes võib esitada märkusi viieteistkümne tööpäeva jooksul. Seejärel artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon:

a) 

teatab tootjale, kui see on asjakohane, kuidas tema märkusi on arvesse võetud;

b) 

võtab vastu Euroopa hindamisdokumendi kavandi ning

c) 

saadab hindamisdokumendi kavandi koopia komisjonile.

Kui komisjon saadab viieteistkümne tööpäeva jooksul alates ajutise Euroopa hindamisdokumendi kavandi kättesaamisest oma tähelepanekud kavandi kohta tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile, muudab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon pärast seda, kui talle on antud võimalus esitada omapoolsed kommentaarid, kavandit vastavalt ning saadab vastuvõetud Euroopa hindamisdokumendi koopia tootjale ja komisjonile.

8.   Avaldamisele kuuluv lõplik Euroopa hindamisdokument

Niipea kui vastutav tehnilise hindamise asutus on vastuvõetud Euroopa hindamisdokumendi alusel andnud esimese Euroopa tehnilise hinnangu, kohandatakse vajaduse korral kõnealust Euroopa hindamisdokumenti saadud kogemuste põhjal. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon võtab vastu lõpliku Euroopa hindamisdokumendi ning saadab selle koopia komisjonile koos dokumendi pealkirja tõlkega kõikides liidu ametlikes keeltes dokumendi viite avaldamiseks. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon teeb Euroopa hindamisdokumendi elektrooniliselt kättesaadavaks niipea, kui toode on saanud CE-märgise.

▼M2



III LISA

TOIMIVUSDEKLARATSIOON

nr

1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:

2. Kavandatud kasutusala(d):

3. Tootja:

4. Volitatud esindaja:

5. Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteem:

6a. Ühtlustatud standard:

Teavitatud asutus(ed):

6b. Euroopa hindamisdokument:

Euroopa tehniline hinnang:

Tehnilise hindamise asutus:

Teavitatud asutus(ed):

7. Deklareeritud toimivus:

8. Asjakohane tehniline dokumentatsioon ja/või tehniline eridokumentatsioon

Eespool kirjeldatud toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud kooskõlas määrusega (EL) nr 305/2011 eespool nimetatud tootja ainuvastutusel.

Tootja poolt ja nimel allkirjastanud:

[Nimi]
[Koht], [väljaandmise kuupäev]
[Allkiri]

Toimivusdeklaratsiooni koostamise juhend

1.   ÜLDOSA

Käesoleva juhendi eesmärk on abistada tootjaid määruse (EL) nr 305/2011 kohase toimivusdeklaratsiooni koostamisel käesolevas lisas esitatud näidise (edaspidi „näidis”) põhjal.

Juhend ei kuulu tootja esitatava toimivusdeklaratsiooni juurde ja seda ei lisata nimetatud deklaratsioonile.

Toimivusdeklaratsiooni koostades teeb tootja järgmist:

1) 

esitab näidisel esitatud tekstid ja pealkirjad, mis ei ole nurksulgudes;

2) 

täidab lüngad ja asendab nurksulgudes teksti vajaliku teabega.

Tootjad võivad toimivusdeklaratsioonile lisada ka viite veebilehele, kus toimivusdeklaratsioon määruse (EL) nr 305/2011 artikli 7 lõike 3 kohaselt kättesaadavaks tehakse. Selle võib lisada punkti 8 või mõnda muusse sobivasse kohta, kus see ei mõjuta kohustusliku teabe loetavust ega selgust.

2.   PAINDLIKKUS

Eeldusel, et määruse (EL) nr 305/2011 artiklis 6 nõutud kohustuslik teave on esitatud selgelt, täielikult ja järjepidevalt, on toimivusdeklaratsiooni koostamisel võimalik:

1) 

kasutada teistsugust paigutust kui näidisel;

2) 

koondada mõned näidisel esitatud punktid kokku üheks punktiks;

3) 

järjestada näidisel esitatud punktid teisiti või esitada need ühe või mitme tabelina;

4) 

jätta mõned näidisel esitatud punktid välja, kui need ei ole selle toote puhul, mille kohta deklaratsiooni koostatakse, asjakohased. Näiteks võib see nõnda olla seepärast, et toimivusdeklaratsiooni aluseks võib olla kas ühtlustatud standard või toote kohta välja antud Euroopa tehniline hinnang, mistõttu teine alternatiiv ei ole enam asjakohane. Väljajätte võib olla ka volitatud esindajat käsitlevas punktis või asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja tehnilise eridokumentatsiooni kasutamist käsitlevas punktis;

5) 

esitada punktid nummerdamata.

Kui tootja soovib anda välja üheainsa toimivusdeklaratsiooni, mis hõlmab tootetüübi eri variatsioone, tuleb vähemalt järgmised elemendid loetleda iga tootevariatsiooni puhul selgelt ja eraldi: toimivusdeklaratsiooni number, punktis 1 esitatud identifitseerimiskood ja punktis 7 esitatud deklareeritud toimivus.

3.   VORMI TÄITMISE JUHEND



Näidise punkt

Juhend

Toimivusdeklaratsiooni number

Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 9 lõikes 2 ette nähtud toimivusdeklaratsiooni viitenumber.

Numbri valik on jäetud tootja otsustada.

Number võib olla sama, mis näidise punktis 1 märgitud tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood.

Punkt 1

Märkida määruse (EL) nr 305/2011 artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood.

Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 9 lõikes 2 on tootja kindlaks määratav kordumatu identifitseerimiskood, mis lisatakse CE-märgise järele, seotud tootetüübiga ja seega ehitustoote toimivustaseme või -klassiga, mis esitatakse selle toote kohta koostatavas toimivusdeklaratsioonis. Peale selle on ehitustoodete vastuvõtjatel, eelkõige nende lõppkasutajatel, vaja mis tahes toote puhul ühemõtteliselt kindlaks teha selle toote toimivustasemed või -klassid. Seepärast peaks tootja iga enda toodetud ehitustoote, mille kohta on koostatud toimivusdeklaratsioon, seostama vastava tootetüübi ja konkreetsete toimivustasemete või -klassidega, andes sellele kordumatu identifitseerimiskoodi, mida kasutatakse ühtlasi määruse (EL) nr 305/2011 artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud viitena.

Punkt 2

Märkida ehitustoote kavandatud kasutusala või loetleda kavandatud kasutusalad (vastavalt vajadusele), milleks tootja on toote ette näinud vastavalt kohaldatavatele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

Punkt 3

Märkida tootja nimi, registreeritud kaubanduslik nimetus või registreeritud kaubamärk ja kontaktaadress, nagu on nõutud määruse (EL) nr 305/2011 artikli 11 lõikes 5.

Punkt 4

See punkt lisatakse ja täidetakse üksnes juhul, kui volitatud esindaja on määratud. Sellisel juhul märkida selle volitatud esindaja nimi ja kontaktaadress, kelle volitused hõlmavad määruse (EL) nr 305/2011 artikli 12 lõikes 2 nimetatud ülesandeid.

Punkt 5

Märkida ehitustoote toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteemi(de) number vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 V lisale. Kui süsteeme on mitu, tuleb deklareerida nad kõik.

Punktid 6a ja 6b

Kuna tootja võib toimivusdeklaratsiooni esitada kas ühtlustatud standardi või toote kohta välja antud Euroopa tehnilise hinnangu põhjal, tuleks punktides 6a ja 6b esitatud kaht erinevat olukorda käsitada alternatiividena, millest kasutatakse ainult ühte ja seega ainult üks neist tuleb toimivusdeklaratsioonis täita.

Kui kasutatakse punkti 6a, s.o kui toimivusdeklaratsiooni aluseks on ühtlustatud standard, tuleb märkida:

a)  ühtlustatud standardi viitenumber ja väljaandmise kuupäev (kuupäevaline viide) ning

b)  teavitatud asutus(t)e identifitseerimisnumber.

On oluline, et teavitatud asutus(t)e nimi esitataks originaalkeeles, ilma teistesse keeltesse tõlkimata.

Kui kasutatakse punkti 6b, s.o kui toimivusdeklaratsiooni aluseks on toote kohta välja antud Euroopa tehniline hinnang, tuleb märkida järgmine:

a)  Euroopa hindamisdokumendi number ja väljaandmise kuupäev;

b)  Euroopa tehnilise hinnangu number ja väljaandmise kuupäev;

c)  tehnilise hindamise asutuse nimi ning

d)  teavitatud asutus(t)e identifitseerimisnumber.

Punkt 7

Toimivusdeklaratsiooni sellesse punkti märgitakse:

a)  põhiomaduste loetelu, nagu on kindlaks määratud ühtlustatud tehniliste kirjelduste punktis 2 märgitud kasutusotstarbe või -otstarvete jaoks, ning

b)  iga põhiomaduse kohta deklareeritud toimivustasemete või -klasside kaupa või kirjeldusena, või omaduste puhul, mille kohta toimivust ei deklareerita, tähed „NPD” (No Performance Determined — toimivust ei ole määratud).

Selle punkti täitmisel võib kasutada tabelit, milles esitatakse seosed ühtlustatud tehniliste kirjeldustega ning toote iga põhiomaduse puhul kasutatava toimivuse püsimise hindamise ja kontrolli süsteemiga ning iga põhiomaduse toimivus.

Toimivus deklareeritakse selgelt ja arusaadavalt. Seepärast ei saa toimivust toimivusdeklaratsioonis kirjeldada lihtsalt sel teel, et esitatakse arvutusvalem, mida vastuvõtjad peaksid kasutama. Peale selle ei või viitedokumentides esitatud toimivustasemeid või -klasse väljendada pelgalt sel teel, et toimivusdeklaratsiooni kantakse viide neile dokumentidele, vaid need tasemed või klassid tuleb kanda ka toimivusdeklaratsiooni endasse.

Ent eelkõige ehitustoote struktuurset toimivust võib väljendada sel teel, et viidatakse vastavale tootedokumendile või ehitusliku kavandamise arvutustele. Sellisel juhul tuleb vastavad dokumendid lisada toimivusdeklaratsioonile.

Punkt 8

See punkt lisatakse toimivusdeklaratsiooni ja täidetakse üksnes juhul, kui on kasutatud asjakohast tehnilist dokumentatsiooni ja/või tehnilist eridokumentatsiooni vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 artiklitele 36–38, et näidata, millistele nõuetele toode vastab.

Sellisel juhul märgitakse toimivusdeklaratsiooni sellesse punkti

a)  kasutatud asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja/või eridokumentatsiooni viitenumber ja

b)  nõuded, millele toode vastab.

Allkiri

Nurksulgude vahel olevad lüngad täidetakse nõutud teabega ja lisatakse allkiri.

▼B



IV LISA

TEHNILISE HINDAMISE ASUTUSTE TOOTEVALDKONNAD JA NEILE ESITATAVAD NÕUDED



Tabel 1 –  Tootevaldkonnad

VALDKONNA KOOD

TOOTEVALDKOND

1

BETOONVALMISTOOTED / KERGBETOONTOOTED / AUTOKLAAVITUD POORBETOONTOOTED

2

UKSED, AKNAD, AKNALUUGID, VÄRAVAD JA TARVIKUD

3

MEMBRAANID, SH VEDELTOOTED JA KOMPLEKTID (NIISKUS- JA/VÕI AURUTÕKE)

4

SOOJUSISOLATSIOONITOOTED

ISOLATSIOONI LIITKOMPLEKTID/SÜSTEEMID

5

EHITUSES KASUTATAVAD TUGIOSAD

LIIGENDTAPID

6

KORSTNAD, SUITSUTORUD JA ERITOOTED

7

KIPSTOOTED

8

GEOTEKSTIILID, GEOMEMBRAANID JA NENDEGA SEOTUD TOOTED

9

RIPPFASSAADID / VÄLISVOODERDUS / KANDVA TIHENDIGA KLAASIMINE

10

PAIKSED TULEKUSTUTUSVAHENDID (TULEKAHJUHÄIRE / TULEKAHJU AVASTAMISE, PAIKSE TULEKUSTUTUSE, TULEKAHJU KONTROLLI ALL HOIDMISE JA SUITSUTÕRJE NING PLAHVATUST SUMMUTAV TOODE)

11

SANITAARSEADMED

12

LIIKLUSKORRALDASVAHENDID: TEEDEVARUSTUS

13

PUITKONSTRUKTSIOONID/ELEMENDID JA TARVIKUD

14

PUIDUPÕHISED PANEELID JA ELEMENDID

15

TSEMENT, EHITUSLUBJAD JA MUUD HÜDRAULILISED SIDEAINED

16

BETOONI SARRUS- JA PINGESTUSTERAS (JA TARVIKUD)

EELPINGESTUSKOMPLEKTID

17

MÜÜRITIS JA SELLEGA SEOTUD TOOTED

MÜÜRIKIVID, MÜÜRISEGUD, TARVIKUD

18

KANALISATSIOONITEHNILISED TOOTED

19

PÕRANDAD

20

METALLKONSTRUKTSIOONID JA TARVIKUD

21

SISE- JA VÄLISSEINTE NING LAGEDE VIIMISTLUS. VAHESEINA TARINDITE KOMPLEKTID

22

KATUSEKATTED, KATUSE PINNAS OLEVAD VALGUSAVAD, KATUSEAKNAD JA TARVIKUD,

KATUSEKOMPLEKTID

23

TEE-EHITUSTOOTED

24

TÄITEMATERJALID

25

EHITUSLIIMID

26

BETOONI, MÜÜRIMÖRDI JA SÜSTMÖRDIGA SEOTUD TOOTED

27

RUUMIDE KÜTTESEADMED

28

OLMEVEEGA MITTE KOKKU PUUTUVAD TORUD, MAHUTID JA TARVIKUD

29

OLMEVEEGA KOKKU PUUTUVAD EHITUSTOOTED

30

LEHTKLAAS, PROFIILKLAAS JA KLAASIST SEINAPLOKID

31

JÕU-, KONTROLL- JA SIDEKAABLID

32

VUUGITIHENDID

33

KINNITUSED

34

EHITUSKOMPLEKTID, VALMISELEMENDID, MONTEERITAVAD ELEMENDID

35

TULE LEVIKUT TÕKESTAVAD JA TULEKAITSETOOTED,

TULEAEGLUSTID



Tabel 2 –  Tehnilise hindamise asutustele esitatavad nõuded

Pädevus

Pädevuse kirjeldus

Nõuded

1.  Riskide analüüsimine

Teha kindlaks uuenduslike ehitustoodete kasutamisega kaasnevad võimalikud riskid ja kasu, kui puudub kinnitatud/konsolideeritud tehniline teave nende toimivuse kohta ehitistesse paigaldamisel.

Tehnilise hindamise asutus asutatakse liikmesriigi õigusaktide kohaselt ning ta on juriidiline isik. Ta ei tohi olla sidusrühmadest ega erihuvidest sõltuv.

Lisaks on tehnilise hindamise asutusel personal, kes on:

a)  objektiivne ja põhjalike tehniliste teadmistega;

b)  põhjalike teadmistega asutuse määramise liikmesriigi kehtivate õigusnormide ja muude nõuete kohta, mis puudutavad asutusele määratavaid tootevaldkondi;

c)  üldteadmistega ehitustavade kohta ja üksikasjalike tehniliste teadmistega asutusele määratavate tootevaldkondade kohta;

d)  üksikasjalike teadmistega kaasnevate konkreetsete riskide ja ehitusprotsessi tehniliste külgede kohta;

e)  üksikasjalike teadmistega olemasolevate ühtlustatud standardite ja katsemeetodite kohta asutusele määratavate tootevaldkondade osas;

f)  asjakohase keeleoskusega.

Tehnilise hindamise asutuse personali tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

2.  Tehniliste kriteeriumide kindlaksmääramine

Töötada riskianalüüsi põhjal välja tehnilised kriteeriumid, et hinnata ehitustoodete omadusi ja toimivust seoses kohaldatavate siseriiklike nõuete täitmisega;

anda tehnilist teavet, mida vajavad ehitusprotsessis osalejad ehitustoodete potentsiaalsete kasutajatena (tootjad, projekteerijad, ettevõtjad, paigaldajad).

3.  Hindamismeetodite kindlaksmääramine

Kavandada ja hinnata asjakohaseid meetodeid (katsed või arvutused) ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks, võttes arvesse tehnika taset.

4.  Tehase tootmisohje kindlaksmääramine

Mõista ja hinnata konkreetse toote valmistamisprotsessi, et teha kindlaks asjakohased meetmed, mis tagavad toote püsivuse kõnealuse valmistamisprotsessi käigus.

Tehnilise hindamise asutusel on personal, kellel on asjakohased teadmised tehase tootmisohje alal valmistamisprotsesside ja tooteomaduste seoste kohta.

5.  Toote hindamine

Hinnata ehitustoodete põhiomaduste toimivust ühtlustatud meetodite põhjal, kasutades ühtlustatud kriteeriume.

Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud nõuetele on tehnilise hindamise asutusel juurdepääs vajalikele vahenditele ja seadmetele ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks talle määratavate tootevaldkondade osas.

6.  Üldjuhtimine

Tagada järjepidevus, usaldusväärsus, objektiivsus ja jälgitavus asjakohaste juhtimismeetodite pideva kohaldamise teel.

Tehnilise hindamise asutus:

a)  järgib head haldustava ja seda on tõendatud;

b)  kohaldab tegevuspõhimõtteid ja tugimenetlusi, et tagada tundliku teabe konfidentsiaalsus tehnilise hindamise asutuse raames ja partnerite seas;

c)  kohaldab dokumentide kontrollimise süsteemi, mis tagab kõigi asjakohaste dokumentide registreerimise, jälgitavuse, säilimise ja arhiveerimise;

d)  kasutab siseauditi ja juhtkonnapoolse läbivaatamise mehhanismi, et tagada asjakohastele juhtimismeetoditele vastavuse korrapärane järelevalve;

e)  kohaldab menetlust protestide ja kaebuste objektiivseks käsitlemiseks.

▼M1



V LISA

TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

1.   TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISE SÜSTEEMID

Tootja koostab toimivusdeklaratsiooni ja määrab kindlaks tootetüübi järgmiste toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide alusel.

1.1.    Süsteem 1+

a) 

Tootja teostab:

i) 

tehase tootmisohje;

ii) 

tootmisettevõttes võetud proovide tootjapoolse edasise katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile.

b) 

Teavitatud toote sertifitseerimisasutus teeb otsuse ehitustoote toimivuse püsivuse sertifikaadi väljaandmise, piiramise, peatamise või tühistamise kohta sertifitseerimisasutuse läbi viidud järgmiste hindamiste ja kontrollimiste tulemuste põhjal:

i) 

ehitustoote toimivuse hindamine katsetuse (sealhulgas proovivõtt), arvutuse, tabelis esitatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) 

tootmisettevõtte esmane ülevaatus ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

iii) 

tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine;

iv) 

audit — teavitatud toote sertifitseerimisasutuse poolt tootmisettevõttes või tootmisettevõtte laoruumides võetud proovide katsetamine.

1.2.    Süsteem 1

a) 

Tootja teostab:

i) 

tehase tootmisohje;

ii) 

tootmisettevõttes võetud proovide tootjapoolse edasise katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile.

b) 

Teavitatud toote sertifitseerimisasutus teeb otsuse ehitustoote toimivuse püsivuse sertifikaadi väljaandmise, piiramise, peatamise või tühistamise kohta sertifitseerimisasutuse läbi viidud järgmiste hindamiste ja kontrollimiste tulemuste põhjal:

i) 

ehitustoote toimivuse hindamine katsetuse (sealhulgas proovivõtt), arvutuse, tabelis esitatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) 

tootmisettevõtte esmane ülevaatus ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

iii) 

tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.

1.3.    Süsteem 2+

a) 

Tootja teostab:

i) 

ehitustoote toimivuse hindamise katsetuse (sealhulgas proovivõtt), arvutuse, tabelis esitatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) 

tehase tootmisohje;

iii) 

tootmisettevõttes võetud proovide tootjapoolse katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile.

b) 

Teavitatud tehase tootmisohje sertifitseerimisasutus teeb otsuse tehase tootmisohje vastavussertifikaadi väljaandmise, piiramise, peatamise või tühistamise kohta sertifitseerimisasutuse läbi viidud järgmiste hindamiste ja kontrollimiste tulemuste põhjal:

i) 

tootmisettevõtte esmane ülevaatus ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

ii) 

tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.

1.4.    Süsteem 3

a) 

Tootja teostab tehase tootmisohje;

b) 

teavitatud katselabor hindab toimivust katsetuse (tootja tehtud proovivõtu alusel), arvutuse, tabelis esitatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel.

1.5.    Süsteem 4

a) 

Tootja teostab:

i) 

ehitustoote toimivuse hindamise katsetuse, arvutuse, tabelis esitatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) 

tehase tootmisohje.

b) 

Teavitatud asutuste sekkumine ei ole ühegi ülesande puhul vajalik.

1.6.    Ehitustooted, mille kohta on antud Euroopa tehniline hinnang

Süsteemide 1+, 1 ja 3 kohaseid ülesandeid täitvad teavitatud asutused ning süsteemide 2+ ja 4 kohaseid ülesandeid täitvad tootjad peavad ehitustoote kohta antud Euroopa tehnilist hinnangut käsitama toote toimivuse hindamisena. Seepärast ei tohi teavitatud asutused ja tootjad täita punkti 1.1 alapunkti b alapunktis i, punkti 1.2 alapunkti b alapunktis i, punkti 1.3 alapunkti a alapunktis i, punkti 1.4 alapunktis b ja punkti 1.5 alapunkti a alapunktis i osutatud ülesandeid.

2.   TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISEGA SEOTUD ASUTUSED

Arvestades ehitustoodete toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimisega seotud teavitatud asutuste ülesannet, eristatakse üksteisest järgmisi asutusi:

1) 

toote sertifitseerimise asutus: teavitatud asutus, millel on vajalik pädevus sertifitseerida toote toimivuse püsivust vastavalt VII peatükile;

2) 

tehase tootmisohje sertifitseerimise asutus: teavitatud asutus, millel on vajalik pädevus sertifitseerida tehase tootmisohjet vastavalt VII peatükile;

3) 

katselabor: teavitatud asutus, mis mõõdab, uurib, katsetab, arvutab või määrab muul viisil kindlaks ehitustoodete toimivust vastavalt VII peatükile.

3.   HORISONTAALSED TEATED: PÕHIOMADUSED, MILLE PUHUL EI NÕUTA VIIDET ÜHTLUSTATUD TEHNILISELE KIRJELDUSELE

1. 

Tuletundlikkus;

2. 

tulepüsivus;

3. 

vastupidavus välisele tulele;

4. 

akustiline toimivus;

5. 

ohtlike ainete eraldumine.


( 1 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 2 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

( 3 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

( 4 ) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

( 5 ) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

( 6 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.