2009R1272 — ET — 01.07.2014 — 006.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1272/2009,

11. detsember 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul

(EÜT L 349, 29.12.2009, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

Komisjoni määrus (EL) nr 549/2010, 23. juuni 2010,

  L 157

1

24.6.2010

►M2

Komisjoni määrus (EL) nr 742/2010, 17. august 2010,

  L 217

4

18.8.2010

 M3

Komisjoni määrus (EL) nr 289/2011, 23. märts 2011,

  L 78

21

24.3.2011

►M4

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 957/2011, 26. september 2011,

  L 249

6

27.9.2011

►M5

Komisjoni määrus (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013,

  L 158

74

10.6.2013

►M6

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1333/2013, 13. detsember 2013,

  L 335

8

14.12.2013

►M7

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 340/2014, 1. aprill 2014,

  L 99

10

2.4.2014


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 249, 23.9.2010, lk 6  (1272/2009)




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1272/2009,

11. detsember 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul



EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), ( 1 ) eriti selle artikli 43 punkte a, aa, c, d, f, j, k ja l, koostoimes sama määruse artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 10 on sätestatud, et riiklikku sekkumist kohaldatakse pehmele nisule, kõvale nisule, odrale, maisile, sorgole, koorimata riisile, kvoodi piires toodetud valgele või toorsuhkrule, veise- ja vasikalihasektori värskele jahutatud lihale, võile ja lõssipulbrile.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 72/2009) ( 2 ) artiklis 11 on sätestatud, et riiklik sekkumine toimub suhkru puhul üksnes turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010. Selleks et säilitada kõnealuse kava tõhusus suhkrusektoris ning vähendada halduskoormust ettevõtjate ja riiklike asutuste jaoks, ei ole asjakohane lisada suhkrusektoriga seotud olemasolevad rakenduseeskirjad käesolevatesse üksikasjalikesse eeskirjadesse turustusaastal 2009/2010.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 10 nimetatud toodete riikliku sekkumise kava rakendatakse siis, kui kõnealuses määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(4)

Riikliku sekkumise kavaga seotud juhtimis- ja kontrollimehhanismide lihtsustamiseks ja tõhustamiseks tuleks kõikide määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 10 loetletud toodete (v.a suhkur) jaoks sätestada ühiseeskirjad.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud määrusega (EÜ) nr 72/2009) artikli 13 lõike 1 punktiga a on riiklikuks sekkumiseks pakutav kindlaksmääratud hinnaga kõva nisu, odra, maisi ja sorgo kogus piiratud ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. maini 0 tonniga ning koorimata riisi puhul ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. juulini 0 tonniga.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud määrusega (EÜ) nr 72/2009) artikli 13 lõike 1 punktidega c ja d ning artikli 18 lõike 2 punktiga a on riiklikuks sekkumiseks ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. augustini pakutav kindlaksmääratud hinnaga või kogus piiratud 30 000 tonniga ja lõssipulbri kogus 109 000 tonniga ning ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. maini pakutav kindlaksmääratud hinnaga pehme nisu kogus piiratud 3 miljoni tonniga.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud määrusega (EÜ) nr 72/2009) artikli 13 lõike 3 ja artikli 18 lõike 2 kohaselt võib komisjon otsustada jätkata riikliku sekkumise kava kohaldamist hankemenetluse teel ulatuses, mis ületab määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud määrusega (EÜ) nr 72/2009) artikli 13 lõikes 1 nimetatud koguseid, kui turuhindade areng seda nõuab.

(8)

On vaja kehtestada liikmesriikides riikliku sekkumise eest vastutavaid ametiasutusi käsitlevad eeskirjad vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 884/2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt ( 3 ). Neid ametiasutusi tuleks käesolevas määruses nimetada sekkumisametiteks.

(9)

Selleks et riikliku sekkumise kava saaks sekkumiskõlblike toodete kokkuostmise ja sekkumisametite poolt ülevõetud toodete edasimüügi puhul rakendada võimalikult lihtsalt ja tõhusalt kogu Euroopa Ühenduses, tuleks määratleda ladustamiskohtadele esitatavad tingimused. Eelkõige teravilja ja riisi puhul tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 41 sätete järgimiseks kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriigid kinnitavad sekkumiskeskused enne nende määramist komisjoni poolt. Selleks et tõhustada ja lihtsustada sekkumiskava rakendamist piirkonna eri paigus asuda võivate väikeste ladustamiskohtade kasutuse lõpetamise kaudu, tuleks kindlaks määrata sekkumiskeskuse ja selle moodustavate ladustamiskohtade väikseim laomaht, mida ei tuleks aga kohaldada selliste ladustamiskohtade puhul, millel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

(10)

Üldjuhul tuleks juhtimise ja kontrolli hõlbustamiseks lubada riikliku sekkumise kavas osaleda üksnes liikmesriigis asutatud ja käibemaksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtjatel.

(11)

Olukorras, kus mõnes liikmesriigis ei ole mõnel ettevõtjal, kes võiks kavas osaleda, käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit, tuleks teravilja ja riisi kokkuostu puhul lubada riikliku sekkumise kavas osaleda ka põllumajandusregistris registreeritud ettevõtjatel.

(12)

Kuna sekkumismeetmete objektiks olevate toodete laad on seoses tootmis- ja koristusaja ning ladustamisnõuetega erinev, tuleks sätestada eritingimused.

(13)

Selleks et tagada veise- ja vasikalihasektoris tootmise, eelkõige konditustamisettevõtete ja ladustamiskohtade tingimuste tõhus kontroll, peaksid ettevõtjad, kes võivad osaleda riikliku sekkumise kavas hankemenetluse kaudu, täitma lisatingimusi.

(14)

Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta teravilja ja koorimata riisi, mille kvaliteet ei võimalda hilisemat kasutamist ja nõuetekohast ladustamist. Seepärast tuleks määrata kindlaks teravilja ja koorimata riisi kvaliteedi määramiseks vajalikud meetodid.

(15)

Lubatud saasteainete kõrgeima taseme ületamisega seotud riske saab makseasutus või sekkumisamet kindlaks teha kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osalevate pakkujate edastatud teabe ja nende analüüsikriteeriumide alusel. Kulutuste vähendamiseks on seepärast õigustatud nõuda enne toodete ülevõtmist makseasutuse või sekkumisameti järelevalve all analüüse üksnes riskianalüüsi alusel, tagades sel viisil toodete kvaliteedi sekkumiskavaga liitumisel.

(16)

Veise- ja vasikalihasektori toodete puhul peavad kokkuostukõlblikkuse tingimused tagama, et ei ostetaks kokku tooteid, mis pole liikmesriigi toodangu seisukohalt tüüpilised ega vasta kehtivatele sanitaar- ja veterinaareeskirjadele ning mille mass on suurem kui turul tavapäraselt nõutavatel toodetel.

(17)

Sekkumiskõlblik või peaks vastama määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud nõuetele ning kvaliteedi- ja esitamistingimustele, mis tuleb kindlaks määrata. Tuleks kindlaks määrata analüüsimeetodid ning või ja lõssipulbri kvaliteedi kontrolli üksikasjalikud eeskirjad, ning kui olukord seda nõuab, ette näha või radioaktiivsuse kontrollimise kord ja piirmäärad, mis tuleb kehtestada vajaduse korral ühenduse õigusaktidega. Liikmesriikidele peaks siiski jääma võimalus luua teatavatel tingimustel enesekontrolli süsteem.

(18)

Või ja lõssipulbri puhul on sekkumissüsteemi tõrgeteta toimimise tagamiseks vaja kindlaks määrata tootmisettevõtjate kinnitamise tingimused ja nende järgimise kontroll. Süsteemi toimimise tagamiseks tuleks ette näha meetmed, mida võetakse kõnealuste tingimuste täitmata jätmise korral. Kuna võid ja lõssipulbrit võib kokku osta muu liikmesriigi pädev asutus peale selle, mille territooriumil see toodeti, peab kokkuostuga tegelev pädev asutus suutma tõendada, et kvaliteeti ja esitamist käsitlevad tingimused on täidetud.

(19)

Kava tõhusaks haldamiseks on vaja kokkuostu ja müügi puhul kindlaks määrata miinimumkogus, millest väiksemate kogustega seotud pakkumusi, mis on tehtud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames, ei tohi sekkumisamet vastu võtta. Kui aga mõnes liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustingimuste ja -tavade või keskkonnaeeskirjadega on õigustatud sätestatust suuremate miinimumkoguste kohaldamine, peaks asjaomasel liikmesriigil olema õigus nõuda selliste suuremate miinimumkoguste kohaldamist kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmiseks.

(20)

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtud pakkumused peaksid sisaldama kogu teavet, mida on vaja nende hindamiseks, ning ette tuleks näha teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(21)

Selleks et järgida pehme nisu piirmäära 3 000 000 tonni, või piirmäära 30 000 tonni ja lõssipulbri piirmäära 109 000 tonni, on asjakohane ette näha järelemõtlemisaeg, mille jooksul võib enne pakkumusi käsitleva otsuse tegemist võtta erimeetmed, mida kohaldatakse eelkõige kaalumisel olevate pakkumuste suhtes. Kõnealused meetmed võivad hõlmata sekkumise lõpetamist, vähendamiskoefitsiendi kohaldamist või kaalumisel olevate pakkumuste tagasilükkamist. Kõnealused meetmed nõuavad kiiret tegutsemist ja komisjon peaks saama viivitamata võtta kõik vajalikud meetmed.

(22)

Saadud pakkumuste põhjal võib määrata kindlaks hinna ülemmäära. Siiski võib turul esineda olukordi, kus majanduslikud või muud tingimused nõuavad kõikide saadud pakkumuste tagasilükkamist.

(23)

Nii kindlaksmääratud hinnaga sekkumise kui ka riikliku sekkumisega seotud hankemenetluse puhul on vaja tagatist, mis tõendab, et pakkumus on mõeldud tõsiselt, ning tagamaks, et meede avaldaks turul soovitud mõju. Seepärast tuleks vastu võtta sätted, milles käsitletakse vastavalt komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrusele (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 4 ) esitatud tagatise vabastamist ja sellest ilmajäämist.

(24)

Riikliku sekkumise kava selge ja tõhusa toimimise tagamiseks on vaja kehtestada üldeeskirjad, milles käsitletakse toodete tarnimist sekkumisameti määratud ladustamiskohta. Lisaks on teravilja ja riisi ning piimatoodete puhul vaja nende sektorite eripära arvesse võttes üldeeskirju täiendavaid erieeskirju.

(25)

Ladustatud varude nõuetekohaseks haldamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused seoses ladustamiskoha maksimumkaugusega ja kuludega, mis tuleb katta suurema vahemaa korral. Toodete laadi erinevuse tõttu võib siiski määrata kindlaks erinevad maksimumkaugused teravilja ja riisi ning piimatoodete puhul.

(26)

Üldeeskirjade kehtestamiseks on asjakohane sätestada, et ladustatud tooteid tuleb kontrollida vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklile 2.

(27)

Eri sektorite suhtes kohaldatavate eeskirjade ühtlustamiseks tuleks sätestada, et kui tooted on tarnitud ladustamiskohtadesse, peaks sekkumisamet kõnealused tooted üle võtma sõltuvalt selliste asjakohaste kontrollide ja analüüside tulemustest, millega tehakse kindlaks, kas tooted vastavad kohaldatavatele kokkuostunõuetele. Kõnealuste kontrollide ja analüüside põhjal tuleks välja anda ülevõtmisprotokoll hiljemalt 60 päeva jooksul pärast tarnimise lõppkuupäeva. Kui tooted ei vasta kohaldatavatele nõuetele, peaks kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osalev pakkuja tooted tagasi võtma ja kandma kõik kulud, mis on seotud tingimusliku ülevõtmisega ajavahemikul, kui tooteid hoiti sekkumiskeskuste ladustamiskohtades.

(28)

Selleks et vältida spekuleerimist, mis on tingitud väga suurtest hinnakõikumistest teravilja- ja riisisektoris, peaksid sekkumiseks pakutavad tooted olema kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise ajal pakkuja valduses; see peaks olema üks esmajärgulisi nõudeid riikliku sekkumise kavast kasu saamisel. Sekkumisametitel peaks olema piisav kindlus, et pakutavad kogused on pakkumuses näidatud ladustamiskohas tegelikult olemas; selleks peaksid pakkujad olema kohustatud esitama koos pakkumusega ka vastava kinnituse.

(29)

Sekkumise lihtsaks ja tõhusaks haldamiseks on vaja sätestada, et sekkumiseks esitatud teraviljapartii peaks olema ühtne ja riisipartii peaks koosnema samast sordist.

(30)

Teravilja ja riisi puhul on asjakohane mitte võtta sekkumiseks vastu tooteid, mida ei saa hiljem kasutada või nõuetekohaselt ladustada. Seepärast tuleb määrata kindlaks teravilja ja riisi kvaliteedi määramiseks vajalikud meetodid.

(31)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud määrusega (EÜ) nr 72/2009) artikli 18 lõikes 2 ja lõike 4 punktis a on sätestatud, et komisjon määrab hankemenetluste teel kindlaks teravilja sekkumishinna, võtmata arvesse kvaliteedist tulenevat hinna tõstmist või alandamist. On asjakohane mainida teravilja peamistest kvaliteedikriteeriumidest tulenevaid hinnaerinevusi.

(32)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 4 punktis b on sätestatud, et standardkvaliteediga riisi sekkumishind on fikseeritud ja kui sekkumiseks pakutava riisi kvaliteet erineb asjaomasest standardkvaliteedist, kohandatakse sekkumishinda vähendus- või suurenduskoefitsientide abil. Kõnealuste koefitsientide kohaldamine peaks kajastama riisi kvaliteediga seotud hinnaerinevusi turul. Selleks tuleks arvesse võtta riisi põhitunnuseid, mis võimaldavad toote kvaliteeti objektiivselt hinnata.

(33)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 alusel sekkumisametite kokku ostetud tooted tuleb realiseerida nii, et ei tekiks turuhäireid ning oleks tagatud võrdne juurdepääs toodetele ja ostjate võrdne kohtlemine; hankemenetlus aitab seda eesmärki saavutada.

(34)

Sekkumisamet, kellel on müügiks saadaolevad sekkumisvarud, peaks koostama ja avaldama hankemenetluse teadaande, et anda vajalikku teavet toodete omaduste ja nende ladustamiskoha kohta. Selleks tuleks sellise avaldamise kuupäeva ja pakkumuste esitamine esimese tähtpäeva vahele ette näha mõistlik ajavahemik.

(35)

Sekkumisvarude nõuetekohane haldamine eeldab toodete edasimüüki niipea, kui müügivõimalused avanevad. Müügiks ettenähtud toote võrdse kättesaadavuse tagamiseks peaks kõikidel huvitatud pooltel olema võimalus tutvuda müüdavate toodete proovidega poolte oma kulul.

(36)

Teravilja või riisiga seotud pakkumuste omavaheliseks võrdlemiseks tuleks pakkumused esitada kindlaksmääratud kvaliteedi kohta. Kui teravili ega riis ei ole kõnealuse kvaliteediga, tuleks sätestada müügihinna kohandamine.

(37)

Riikliku sekkumise kava tõhusaks toimimiseks on vaja kehtestada üldeeskirjad, milles käsitletakse toodete väljaviimist ladustamiskohast. Või ja lõssipulbri puhul on vaja nende toodete eripära arvesse võttes üldeeskirju täiendavaid erieeskirju.

(38)

Hankemenetlus saab nõuetekohaselt toimuda üksnes juhul, kui asjaomased isikud esitavad tõsiselt võetavaid pakkumusi. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võib nõuda, et esitataks tagatis, mis vabastatakse, kui müügihind makstakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

(39)

Sekkumisametid peaksid teavitama komisjoni nõuetekohastest pakkumustest. Pakkumuste ja ühenduse turul valitseva olukorra põhjal peaks komisjon otsustama, kas määrata müügi miinimumhind või mitte. Kõnealuse otsuse alusel võtavad sekkumisametid müügiks saadaolevate toodetega seotud pakkumused vastu või lükkavad need tagasi.

(40)

Selleks et hõlbustada liikmesriigi ladustamiskohtadesse jäänud väikeste koguste müümist ja tagada süsteemi tõhus haldamine, peaks olema asjakohane sätestada, et sekkumisametil on õigus oma vastutusel avada edasimüügi hankemenetlus, kohaldades ühenduse poolt avatud hankemenetlusi käsitlevaid eeskirju mutatis mutandis, et kindlustada võrdväärne juurdepääs kõikidele asjaomastele isikutele. Samadel põhjustel tuleks sekkumisametil lubada pakkuda otseturustamiseks koguseid, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri teostamiseks või kontrollimiseks tehtud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud.

(41)

Süsteemi tõhusaks haldamiseks on vaja sätestada, et liikmesriigid peavad teavitama komisjoni korrapäraselt varude olukorrast ning ladustamiskohtadesse toodud ja sealt väljaviidud toodetest. Selle teabe peaksid liikmesriikide pädevad asutused edastama komisjonile elektrooniliselt, kasutades vormi, mille komisjon on neile kättesaadavaks teinud.

(42)

Käesolev määrus sisaldab teatavaid sätteid, mis on seotud komisjoni 5. aprilli 2005. aasta määruses (EÜ) nr 562/2005 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta piima- ja piimatootesektoris) ( 5 ) sätestatud sekkumismeetmetega. Seepärast tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta.

(43)

Kuna käesoleva määruse eesmärk on ühtlustada riikliku sekkumisega hõlmatud toodete suhtes kohaldatavaid sätteid, peaks see asendama sätteid, mis sisalduvad komisjoni 11. jaanuari 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 75/91 (milles sätestatakse sekkumisasutuste valduses oleva koorimata riisi müügi menetlused ja tingimused), ( 6 ) komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul), ( 7 ) komisjoni 8. novembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1669/2006 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiseliha kokkuostu kohta), ( 8 ) komisjoni 5. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 105/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega võiturul), ( 9 ) komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 687/2008 (millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord makseasutuste või sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid), ( 10 ) komisjoni 12. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 127/2009 (milles sätestatakse makseasutuste või sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused) ( 11 ) ning komisjoni 24. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 670/2009 (millega kehtestatakse meetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamiseks seoses kõva nisu ja koorimata riisi pakkumismenetluse teel toimuva riikliku sekkumiskokkuostuga ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 428/2008 ja (EÜ) nr 687/2008) ( 12 ). Seetõttu tuleks need määrused kehtetuks tunnistada.

(44)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I JAOTIS

RIIKLIKU SEKKUMISE ÜHISED EESKIRJAD JA TINGIMUSED



I PEATÜKK

▼M7

Kohaldamisala, määratlus ning sekkumisladustamise kohtade kinnitamine

▼B

Artikkel 1

Kohaldamisala ja määratlus

1.  Käesoleva määrusega sätestatakse sekkumisvarude kokkuostu ja müügi ühised üksikasjalikud eeskirjad toodete jaoks, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides a, b, d, e ja f.

Määrus ei piira komisjoni määrustes esitatud konkreetseid sätteid toodete kokkuostu hankemenetluse avamise kohta ega toodete sekkumisvarudest müümise kohta.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel on „sekkumisamet” makseasutus või asutus, kellele makseasutus on delegeerinud ülesanded vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 2 lõikele 1.

▼M7

Artikkel 2

Sekkumisladustamise kohad

1.  Kokkuostetud toodete sekkumisladustamiseks kasutatavate kohtade (edaspidi „ladustamiskohad”) eest vastutavad sekkumisametid vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EÜ) nr 884/2006, eelkõige seoses vastutuse ja kontrolli küsimustega, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikliga 2.

2.  Sekkumisametid tagavad, et ladustamiskohad vastavad vähemalt käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tingimustele. Sekkumisametid kinnitavad teravilja ja riisi ladustamise kohad.

3.  Teravilja ja riisi ladustamise kohti käsitlevat teavet ajakohastatakse ning selline teave tehakse liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks käesoleva määruse artikli 55 kohaselt.

▼B

Artikkel 3

▼M7

Ladustamiskohtadele esitatavad nõuded

▼B

1.  Teravilja ja riisi puhul:

▼M7 —————

▼B

b) vastavad kõik ladustamiskohad järgmistele tingimustele:

i) mahutavad vähemalt 5 000 tonni tooteid, mis on ostetud ajavahemikul 2012/2013 algaval sekkumisperioodil;

ii) on ehitatud teravilja ja riisi hoidmiseks ja hea seisundi tagamiseks vastavalt lõikele 3 või on selleks sobivad;

iii) neis on teravilja ja riisi ülevõtmiseks vajalik tehniline varustus;

iv) neist on võimalik kogused ära viia artikli 51 lõikes 2 kindlaksmääratud väljaviimisaja jooksul.

▼M7

Käesolevas lõikes tähendab väikseim laomaht ladustamise väikseimat mahtu, mis ei pruugi olla pidevalt kättesaadav, kuid on olemas kokkuostmise ajal. Kõnealust väikseimat laomahtu kohaldatakse kõikide kokkuostetavate teraviljade ja riisisortide puhul.

▼B

Esimese lõigu punkti b alapunktis i sätestatud väikseimat laomahtu ei kohaldata selliste ladustamiskohtade puhul, millel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

2.  Iga või või lõssipulbri ladustamiskoha väikseim laomaht on 400 tonni. Seda väikseimat laomahtu ei kohaldata selliste ladustamiskohtade puhul, millel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

3.  Lõssipulbri, või, teravilja ja riisi ladustamiskoht peab olema:

a) kuiv, hästi hooldatud ja kahjurivaba;

b) vaba kõrvalistest lõhnadest;

c) hästi õhutatav (ei kehti külmhoonete puhul).

4.  Või puhul sätestab sekkumisamet tehnilised standardid, nähes eelkõige ette ladustamistemperatuuri, mis on –15 °C või madalam, ja võtab muid meetmeid, mida on vaja või nõuetekohaseks säilitamiseks.

5.  Veise- ja vasikalihasektori toodete (edaspidi „veiseliha”) puhul valivad liikmesriigid ladustamiskohad nii, et tagada sekkumismeetmete tõhusus. Selliste ladustamiskohtade sisseseade võimaldab:

a) üle võtta kondiga liha;

b) külmutada kogu säilitamisele kuuluvat liha täiendava töötlemiseta;

c) ladustada seda liha vähemalt kolm kuud tehniliselt rahuldavates tingimustes.

Konditustamisele kuuluva kondiga liha jaoks võib ette näha ainult sellised ladustamiskohad, mille lihalõikusüksused ja külmhooned ei ole seotud tapamaja ega eduka pakkujaga ning mille tegevus, juhtimine ja personal on viimastest sõltumatud. Kui aga töötlemisahelas esinevad praktilised raskused kõnealuste nõuete täitmisel, võivad liikmesriigid teha nendest nõuetest erandi tingimusel, et nad tugevdavad liha vastuvõtmisel tehtavat kontrolli vastavalt III lisa III osa punktile 5.

Kui määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras ei nähta ette konkreetseid erandeid, on võimalik külmhoonetes, mis asuvad liikmesriigi territooriumil, kellele sekkumisamet allub, hoida sekkumisameti jaotatud konditustatud liha tehniliselt rahuldavates tingimustes vähemalt kolm kuud.



II PEATÜKK

Juurdepääs riiklikule sekkumisele

Artikkel 4

Ettevõtjate vastavus tingimustele

1.  Iga ühenduses asutatud ja käibemaksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtja võib esitada kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osaleva pakkumuse riikliku sekkumise kava raames.

Teravilja ja riisi kokkuostus osalemiseks piisab registreerimisest põllumajandusettevõtete registris, kui ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud.

2.  Veiseliha kokkuostuks võivad hankemenetluses osaleda üksnes järgmised ettevõtjad:

a) veisetapamajad, mis on registreeritud või kinnitatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 ( 13 ) artikliga 4, olenemata nende õiguslikust seisundist, ning

b) elusloomade või lihaga kauplejad, kes oma kulul korraldavad loomade tapmise osutatud tapamajades.

3.  Või ja lõssipulbri puhul võivad hankemenetluses osaleda üksnes sellised määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud kinnitatud ettevõtjad, kes vastavad IV lisa III osas ja V lisa III osas osutatud tingimustele.

Artikkel 5

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise kord

1.  Käesoleva määruse kohaselt kasutatakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamiseks meetodit, mille teeb ettevõtjatele kättesaadavaks asjaomane liikmesriik.

2.  Sekkumisametid võivad nõuda, et elektroonilistele pakkumustele lisataks täiustatud elektrooniline allkiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ ( 14 ) artikli 2 punkti 2 tähenduses või elektrooniline allkiri, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse suhtes, kohaldades samu nõudeid ja tingimusi, mida kohaldab komisjon vastavalt elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevatele komisjoni eeskirjadele, mis on sätestatud otsuses 2004/563/EÜ, Euratom ( 15 ) ning selle rakenduseeskirjades.



II JAOTIS

KOKKUOSTU KORD

Artikkel 6

Kokkuostu meetod

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides a, b, d, e ja f loetletud tooteid ostetakse kokku kas kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise teel või hankemenetlusega vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 12, 13 ja 18.

2.  Pehme nisu, või ja lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga pakkumused või hankemenetluse raames tehtavad pakkumused võib esitada vastavalt käesoleva jaotise sätetele määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 11 kindlaksmääratud sekkumisperioodide jooksul.



I PEATÜKK

Üldeeskirjad



I jagu

Ühised kokkuostutingimused

Artikkel 7

Toodete kokkuostukõlblikkus

1.  Riikliku sekkumise tingimustele vastav toode vastab määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud nõuetele, on vigadeta ja ehtne ning vastab turustuskvaliteedile.

Eelkõige vastab toode nõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse

 I lisa I, II ja III osas teraviljade kohta,

 II lisa I ja III osas riisi kohta,

 III lisa I, III, V ja VI osas veiseliha kohta,

 artiklis 28 ning IV lisa I ja IV osas või kohta,

 artiklis 28 ning V lisa I, IV ja V osas lõssipulbri kohta.

2.  Toodete kokkuostukõlblikkuse kindlaksmääramiseks tehakse katsed, mille meetodeid on kirjeldatud

▼M2

 teravilja puhul I lisa III, IV, V, VII ja XII osas,

▼B

 II lisa VI osas riisi puhul,

 III lisa III osas veiseliha puhul,

 IV lisa IV osas või puhul,

 V lisa IV osas lõssipulbri puhul.

▼M2

3.  Sekkumiseks pakutava või vastu võetava teravilja kvaliteedi kindlakstegemiseks kasutatakse I lisas nimetatud meetodeid, mis sätestatakse vastavalt vajadusele Euroopa või/ja rahvusvahelistes standardites sellisel kujul, nagu nad on jõus iga turustusaasta esimesel päeval.

▼B

Artikkel 8

Pakutavate toodete miinimumkogused

1.  Kokkuostuks kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetlusel osalemise kaudu pakutavad miinimumkogused on järgmised:

▼M7

a) pehme nisu, oder ja mais: 80 tonni,

▼B

b) kõva nisu: 10 tonni,

c) riis: 20 tonni,

d) veiseliha: 10 tonni,

e) või: 20 tonni,

f) lõssipulber: 20 tonni.

2.  Liikmesriik võib toodete kokkuostmiseks kindlaksmääratud hinnaga nõuda suuremat miinimumkogust, kui on sätestatud lõikes 1, kui see on õigustatud kõnealuses liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustingimuste ja -tavade või keskkonnaeeskirjadega.

Artikkel 9

Tagatis

Kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetluse kaudu kokkuostmiseks pakkumuse esitamisel esitatakse järgmine tagatis määruse (EMÜ) nr 2220/85 kohaselt sellele sekkumisametile, kellele pakkumus on esitatud:

a) teravili: 20 eurot/t,

b) koorimata riis: 30 eurot/t,

c) veiseliha: 300 eurot/t,

d) või: 50 eurot/t,

e) lõssipulber: 50 eurot/t.

Artikkel 10

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise ja nõuetekohasuse tingimused

1.  Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtav pakkumus on sekkumisameti jaoks nõuetekohane, kui see on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus pakkumus esitatakse, ja hõlmab järgmist:

a) liikmesriigi poolt kättesaadavaks tehtud vorm, milles nähakse ette vähemalt järgmise teabe esitamine:

i) pakkumuse esitaja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase number liikmesriigis, kus pakkuja arendab oma põhitegevust, või käibemaksukohustuslase numbri puudumise korral number põllumajandusettevõtete registris;

ii) pakutav toode ning teravilja ja riisi puhul selle asjakohane CN-kood, riisi puhul märgitakse ka tüüp ja sort;

iii) koht, kus toodet hoitakse pakkumuse esitamise ajal (v.a veiseliha puhul);

▼M7

iv) teravili ja riis: kinnitatud ladustamiskoht, millele pakkumus on tehtud võimalikult väikeste kuludega, võttes arvesse artiklit 29; kõnealune ladustamiskoht ei ole koht, kus toodet hoitakse pakkumuse esitamise ajal;

▼B

v) teravili ja riis: saagikoristusaasta ja kasvatuskoht või -kohad ühenduses;

vi) või ja lõssipulber: tootmiskuupäev;

vii) artiklis 8 sätestatud miinimumkoguste piires pakutav kogus;

viii) teravili ja riis: pakutava toote peamised näitajad;

ix) või ja lõssipulber: ettevõtjate nimed ja lubade numbrid;

b) järgmised lisadokumendid:

i) tõend, et pakkuja on esitanud artiklis 9 osutatud tagatise;

ii) teravilja või riisi puhul pakkuja deklaratsioon, et pakutav kogus on tegelikult olemas ladustamiskohas, mis on täpsustatud käesoleva lõike punkti a alapunktis iii;

iii) teravilja ja riisi puhul pakkuja deklaratsioon, et tooted on pärit ühendusest ning pakkumuses on käsitletud homogeenset partiid, kusjuures riisi puhul peab olema tegemist ühe ja sama sordi koorimata riisiga; ning

iv) teravilja ja riisi puhul deklaratsioon selle kohta, kas on tehtud koristusjärgset töötlust, millist toodet on kasutatud, samuti selle kohta, et asjaomast toodet on kasutatud vastavalt kasutustingimustele ning et toode on heaks kiidetud nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ ( 16 ) alusel.

2.  Olenemata käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktist iv võib kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osalev pakkuja esitada lõike 1 punktis a osutatud vormi kasutades taotluse, et toode võetaks üle ladustamiskohas, kus seda hoitakse pakkumuse esitamise ajal, tingimusel, et asjaomane ladustamiskoht vastab artiklis 3 sätestatud nõuetele ning et teravilja ja riisi puhul on see kinnitatud vastavalt ►M7  artikli 2 lõikele 2 ◄ .

3.  Kui pakkumuste esitamise tähtpäev langeb riigipühale, esitatakse pakkumused hiljemalt viimasel tööpäeval, mis eelneb riigipühale.

4.  Laupäeval, pühapäeval või riigipühal esitatud pakkumused loetakse sekkumisametile laekunuks esimesel tööpäeval, mis järgneb pakkumuste esitamise päevale.

5.  Pärast pakkumuste esitamist ei saa neid tagasi võtta ega muuta.

6.  Sekkumisamet registreerib nõuetekohased pakkumused ja asjaomased kogused pakkumuste saamise päeval.

7.  Pakkumuse vastuvõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 11

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste kontrollimine sekkumisameti poolt

1.  Sekkumisametid kontrollivad artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuete alusel, kas kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavad pakkumused on nõuetekohased.

Kui pakkumus ei ole nõuetekohane, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast ettevõtjat kolme tööpäeva jooksul. Kui ettevõtja kõnealust teavet ei saa, loetakse asjaomane pakkumus nõuetekohaseks.

2.  Pärast seda, kui sekkumisamet on kontrollinud, et pakkumus on nõuetekohane, võib ta kontrollida artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud dokumentide vastavust nõuetele, kasutades vajaduse korral pakkuja ladustamiskoha puhul pädeva sekkumisameti abi vastavalt artikli 32 lõikele 3.



II jagu

Kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise eritingimused

Artikkel 12

Toodete kokkuostmise kord kindlaksmääratud hinna puhul

1.  Pehmet nisu, võid ja lõssipulbrit ostetakse kokku määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 1 kohaste kindlaksmääratud hindadega vastavalt I jao ja käesoleva jao sätetele.

2.  Sekkumisametile võib esitada pakkumused alates määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 11 sätestatud ajavahemike algusest.

Artikkel 13

Komisjoni teavitamine

1.  Sekkumisametid teatavad komisjonile pehme nisu, või ja lõssipulbri kogused, mille kohta on eelneval nädalal esitatud pakkumus, ja muu sellega seotud teabe.

2.  Teade saadetakse järgmistel aegadel:

a) või ja lõssipulber: igal esmaspäeval enne kella 14.00 Brüsseli aja järgi;

b) pehme nisu: artikli 56 lõikes 1 osutatud teatamise raames igal kolmapäeval enne kella 12.00 Brüsseli aja järgi.

3.  Kui pehme nisu, või ja lõssipulbri pakutud kogused saavutavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõike 1 punktides a, c või d või artikli 18 lõike 1 punktis a kindlaksmääratud ülemmäärad, teatab komisjon liikmesriikidele, millisest kuupäevast alates nad teatavad komisjonile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kogused igal tööpäeval enne kella 14.00 (Brüsseli aja järgi) pehme nisu, või ja lõssipulbri koguste kohta, mida on eelmise tööpäeva jooksul pakutud sekkumiseks.

4.  Teade ei sisalda artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktides i ega ix osutatud andmeid.

5.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 14

Sekkumise piirmäärade järgimise meetmed

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõike 1 punktides a, c ja d ning artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud piirmäärade järgimiseks teeb komisjon ilma kõnealuse määruse artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita otsuse:

a) lõpetada kindlaksmääratud hinnaga sekkumiskokkuost;

b) määrata jaotuskoefitsient, mida kohaldatakse teataval päeval igalt pakkujalt saadud ja komisjonile teatatud pakkumuste üldkoguse suhtes, kui kõnealusel päeval pakutud täieliku koguse vastuvõtmine tooks kaasa maksimumkoguse ületamise;

c) vajaduse korral lükata tagasi kaalumisel olevad pakkumused, mis on tehtud liikmesriikide sekkumisametitele.

Komisjon teeb otsuse kahe tööpäeva jooksul pärast artikli 13 lõikes 1 osutatud teate saamist ja viie tööpäeva jooksul pärast artikli 13 lõikes 3 osutatud teate saamist.

2.  Pehme nisu, või ja lõssipulbri pakkuja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punktis b osutatud jaotuskoefitsienti, võib oma pakkumuse tagasi võtta viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient, jõustumise kuupäeva.



III jagu

Hankemenetlusega kokkuostu eritingimused

Artikkel 15

Toodete kokkuostu kord hankemenetluse kasutamise puhul

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõikes 2 osutatud tooteid ostetakse kokku vastavalt I ja käesoleva jao sätetele.

Artikkel 16

Hankemenetlus

1.  Toodete kokkuostu hankemenetluse võib avada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras määrusega (edaspidi „hankemenetluse avamise määrus”).

2.  Komisjon avab ilma määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita järgmised hankemenetlused:

▼M7

a) hankemenetlus selliste pehme nisu, või või lõssipulbri koguste kokkuostmiseks, mis ületavad vastavalt 3 miljoni tonni, 50 000 tonni ja 109 000 tonni suuruse pakutava maksimumkoguse;

▼M7 —————

▼M7

2a.  Komisjon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 17 ) artikli 229 lõikes 1 osutatud komitee abita avada veiseliha kokkuostu hankemenetluse vastavalt kategooriale ja liikmesriigile või selle piirkonnale, võttes aluseks viimase kahe nädala registreeritud turuhinnad vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 13 lõike 1 punktile c. Komisjon sulgeb kõnealuse hankemenetluse sama menetluse kohaselt, vastavalt kategooriale ja liikmesriigile või selle piirkonnale, võttes aluseks viimase kahe nädala registreeritud turuhinnad.

▼B

3.  Hankemenetluse avamise määrus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a) hankemenetlusega hõlmatud tooted ning teravilja ja riisi puhul selle asjakohane CN-kood, riisi puhul teatatakse ka tüüp ja sort;

b) hankemenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „hankeperiood”) ja vajaduse korral alaperioodid, mil pakkumusi saab esitada.

4.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 2 teisele lõigule võib erijuhtudel avada piiratud hankemenetluse kõnealuse määruse artikli 195 lõikes 2 osutatud korras. Sel juhul viidatakse kõnealuses määruses hankemenetlusega hõlmatud konkreetsele liikmesriigile või liikmesriigi piirkonnale.

▼M7

5.  Riisi käsitlevat hankemenetlust võib piirata konkreetsetele sortidele või koorimata riisi ühele või mitmele liigile vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa I osa I punkti alapunktis 2 esitatud määratlusele („ümarateraline riis”, „keskmiseteraline riis”, „pikateraline riis A” või „pikateraline riis B”).

▼B

6.   ►M1  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 12 lõike 1 punkti c, artikli 12 lõike 2 ja artikli 18 lõike 3 punkti b kohaldamisel kehtivad järgmised eeskirjad: ◄

a) liikmesriigi või selle piirkonna keskmise turuhinna puhul võetakse iga sekkumiskõlbliku kategooria puhul arvesse käesoleva määruse III lisa II osas sätestatud koefitsientide abil kvaliteediklassina R3 väljendatud kvaliteediklasside U, R ja O hindu liikmesriigis või asjaomases sekkumispiirkonnas;

b) keskmised turuhinnad registreeritakse vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1249/2008 ( 18 ) sätestatud tingimustele ja kvaliteediklassidele;

c) liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna iga sekkumiskõlbliku kategooria keskmise turuhinnana käsitatakse kõigi punktis b osutatud kvaliteediklasside turuhinna keskmist, mida on kaalutud vastavalt kvaliteediklassi osakaalule kõnealuse liikmesriigi või piirkonna loomade kogutapaarvus.

Ühendkuningriik koosneb kahest sekkumispiirkonnast:

 I piirkond: Suurbritannia,

 II piirkond: Põhja-Iirimaa.

7.  Käesoleva artikli lõigete 2 ja 6 kohaldamiseks teatab liikmesriigi pädev asutus komisjonile keskmised turuhinnad vastavalt määruse (EÜ) nr 1249/2008 artiklile 17 ja käesoleva määruse artiklile 58.

Artikkel 17

Pakkumuste esitamine ja nende nõuetekohasus

1.  Lisaks artiklis 10 sätestatud üldtingimustele on pakkumus nõuetekohane, kui selles on näidatud pakutav hind eurodes mõõtühiku kohta ilma käibemaksuta ja ümardatuna mitte rohkem kui kahe kümnendkohani.

Teravilja ja riisi puhul on toote tonni kohta pakutav hind selline, mis vastab teravilja miinimumkvaliteedile või riisi standardkvaliteedile, kui toode on tarnitud pakkuja näidatud ladustamiskohale, kuid maha laadimata.

Või ja lõssipulbri puhul on pakutav hind sekkumisameti poolt kooskõlas artikliga 25 ja artikli 30 lõikega 1 määratava ladustamiskoha laadimisplatvormile tarnitud toodete 100 kg hind.

▼C1

Veiseliha puhul teatatakse pakkumuses hind, väljendatuna kvaliteediklassi R3 kuuluva toote 100 kg kohta vastavalt artikli 16 lõike 6 punktile a ja artikli 19 lõike 2 teisele lõigule.

▼B

2.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 20 lõike 1 kohaldamist, on teravilja, riisi, veiseliha ja lõssipulbri suurim pakutav hind võrdne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 8 sätestatud võrdlushinnaga või või puhul on see kuni 90 % võrdlushinnast, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 18 lõikes 3.

Artikkel 18

Pakkumustest komisjonile teatamine

1.  Sekkumisametid teatavad kõikidest nõuetekohastest pakkumustest komisjonile ajavahemiku jooksul, mis on esitatud hankemenetluse avamise määruses, ning esitavad asjakohase teabe.

2.  Teade ei sisalda artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktides i ega ix osutatud andmeid.

3.  Kui pakkumusi ei ole esitatud, teatavad sekkumisametid sellest komisjonile lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.

4.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 19

Pakkumustel põhinevad otsused

1.  Artikli 18 kohaselt teatatud pakkumuste alusel määrab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras kokkuostu maksimumhinna või otsustab jätta selle määramata.

2.  Veiseliha puhul:

a) kinnitatakse kategooria kokkuostu maksimumhinnaks kvaliteediklassi R3 hind;

b) võib liikmesriigi või selle piirkonna jaoks kinnitada erineva kokkuostuhinna, et võtta arvesse keskmisi registreeritud turuhindu ja kohaldada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 12 lõike 1 punkti c.

Kui võetakse üle mitte kvaliteediklassi R3, vaid teistesse kvaliteediklassidesse kuuluvaid tooteid, kohandatakse edukale pakkujale makstavat hinda, kohaldades kokkuostetava kvaliteediklassi suhtes koefitsienti, nagu on sätestatud III lisa II osas.

3.  Otsused lõigetes 1 ja 2 osutatud riikliku sekkumise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 20

Pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.  Kui kokkuostu maksimumhind on kinnitatud vastavalt artikli 19 lõikele 1, võtab sekkumisamet vastu pakkumusi, milles hind on võrdne maksimumhinnaga või sellest madalam. Kõik muud pakkumused lükatakse tagasi.

2.  Kui kokkuostu maksimumhinda ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumused.

Sekkumisametid ei võta vastu pakkumusi, millest ei ole teatatud artikliga 18 ettenähtud korras.

3.  Sekkumisametid võtavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused vastu pärast seda, kui on avaldatud artikli 19 lõikes 3 osutatud komisjoni otsus riikliku sekkumise kohta, ning teatavad pakkujatele nende hankemenetluses osalemise tulemusest kolme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse otsuse jõustumist.

Artikkel 21

Veiselihasektori erikriteeriumid

▼M7

1.  Veiseliha puhul ei võeta arvesse pakkumusi, mille pakutav hind on kõrgem kui liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas registreeritud vastava kategooria keskmine turuhind, mis on ümber arvutatud III lisa II osas sätestatud koefitsientidega kvaliteediklassi R3 hinnaks.

▼B

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, lükatakse pakkumused tagasi, kui pakutav hind on kõrgem kui hankemenetluse asjaomase alaperioodi jaoks kehtestatud maksimaalne kokkuostuhind, nagu on osutatud artikli 19 lõike 2 esimeses lõigus.

3.  Kui pakkujatele määratud kokkuostuhind on kõrgem kui lõikes 1 osutatud keskmine turuhind, kohandatakse määratud hinda, korrutades seda koefitsiendiga, mis on saadud III lisa VII osas esitatud valemi A abil. Seejuures ei tohi aga:

a) kõnealune koefitsient olla suurem kui 1;

b) kõnealuse koefitsiendi kasutamisel väheneda määratud hind rohkem kui kõnesoleva hinna ja keskmise turuhinna erinevuse võrra.

Kui liikmesriigil on usaldusväärsed andmed ja sobivad kontrollivahendid, võib ta teha otsuse arvutada koefitsiendi iga pakkuja jaoks III lisa VII osa valemi B abil.

Artikkel 22

Veiseliha kokkuostu piiramine

▼C1

Kui sekkumisametitele pakutakse veiseliha suuremas koguses, kui neil on võimalik kohe üle võtta, võivad nad kokkuostmisel piirduda kogusega, mida neil on võimalik üle võtta oma territooriumil või mõnes oma sekkumispiirkonnas, nagu on määratletud artikli 16 lõike 6 teises lõigus.

▼B

Sellise piirangu puhul tagavad liikmesriigid kõigi asjaomaste isikute võrdse juurdepääsu.



II PEATÜKK

Esmajärgulised nõuded ja tagatise vabastamine või sellest ilmajäämine

Artikkel 23

Esmajärgulised nõuded

Esmajärgulised nõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses on:

a) kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavatest pakkumustest kinnipidamine;

b) toodete tarnimine sekkumisametite määratud ladustamiskohta tähtaja jooksul, mis on esitatud tarnekorralduses vastavalt artiklile 25;

c) artiklis 7 osutatud nõuete täitmine;

d) teravili ja riis: toodete asumine kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal pakkumuses märgitud ladustamiskohas.

Artikkel 24

Tagatise vabastamine ja sellest ilmajäämine

1.  Artiklis 9 osutatud tagatis vabastatakse niipea, kui pakkuja on tarninud kogu artiklis 25 osutatud tarnekorralduses märgitud koguse kõnealuses korralduses ettenähtud aja jooksul ning on kindlaks tehtud, et see vastab artiklis 7 sätestatud nõuetele.

2.  Kui tooted ei vasta artiklis 7 osutatud nõuetele, siis neid vastu ei võeta ja seda osa tagatisest, mis vastab vastuvõtmata jäänud kogusele, ei tagastata.

3.  Kui pakkuja ei ole tarnekorralduses märgitud tähtaja jooksul tooteid kohale toimetanud ja põhjuseks ei ole vääramatu jõud, jääb ta ilma tarnimata kogusele vastavast tagatise osast ja tarnimata koguse kokkuost tühistatakse.

4.  Kui pakkumus ei ole nõuetekohane või seda ei ole vastu võetud, vabastatakse tagatised.

5.  Teravilja ja riisi puhul jäetakse tagatis vabastamata, kui sekkumisamet ei ole saanud piisavaid tõendeid, et pakutavad kogused on artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt ladustamiskohas olemas.

Esimese lõigu kohaldamisel kontrollib sekkumisamet ladustamiskohtades olevaid koguseid vastavalt eeskirjadele ja tingimustele mutatis mutandis, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 884/2006 riiklike ladustamistehingute raames ladustatud toodete füüsiliseks kontrolliks, eelkõige aga vastavalt kõnealuse määruse I lisa B(III) osas sätestatule. Riskianalüüsist lähtuvalt kontrollitakse vähemalt 5 % pakkumustest ja 5 % pakutavatest kogustest.

6.  Teravilja ja riisi puhul vabastatakse tagatis täielikult, kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud viljakogus erineb kuni 5 % pakkumisel vastuvõetud kogusest.

7.  Kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud veiselihakogus on väiksem kui pakkumisel vastuvõetud kogus, siis:

a) vabastatakse tagatis täielikult, kui erinevus ei ületa 5 % või 175 kg;

b) jääb tagatise andja tagatisest ilma (v.a vääramatu jõu korral):

i) osaliselt, võrdeliselt tarnimata või vastuvõtmata kogustega, juhul kui erinevus ei ületa 15 %;

ii) täielikult kõigil teistel juhtudel vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklile 29.

8.  Tagatis vabastatakse artikli 14 lõike 2 kohaldamise korral.



III PEATÜKK

Ühised tarne-eeskirjad



I jagu

Tarned

Artikkel 25

Tarned ja tarnekorraldused

▼M1

Pärast kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse nõuetekohasuse kontrollimist vastavalt artikli 11 lõikele 1 ning pärast teatamist vastavalt artikli 20 lõikele 3 annab sekkumisamet välja tarnekorralduse, piiramata artikli 14 lõike 1 ja artikli 19 lõike 1 kohaselt vastuvõetud meetmeid. Tarnekorraldusel on kuupäev ja number ning selles esitatakse järgmine teave:

a) tarnitav kogus;

b) toodete tarnimise lõppkuupäev;

c) ladustamiskoht, kuhu tooted tuleb tarnida;

d) hind, millega kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtav pakkumus on vastu võetud.

▼B

Tarnekorraldusi ei anta välja selliste koguste suhtes, mida ei ole komisjonile teatatud vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 18 lõikele 1.

Artikkel 26

Teravilja ja riisi tarneid käsitlevad erisätted

▼M7

1.  Kui teravilja või riisi ei ole võimalik tarnida ladustamiskohta, mille on teatanud pakkuja vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktile iv, määrab sekkumisamet muu ladustamiskoha, kuhu tooted tuleb võimalikult väikeste kuludega tarnida.

▼B

2.  Tarnimine ladustamiskohta peab toimuma hiljemalt kolmanda kuu lõpuks pärast artiklis 25 osutatud tarnekorralduse väljaandmise kuupäeva ning igal juhul hiljemalt 30. juuniks teravilja ja 31. augustiks riisi puhul.

Artikli 35 lõikes 2 osutatud juhtumite korral toimub tarnimine hiljemalt 31. augustiks teravilja ja 31. oktoobriks riisi puhul.

3.  Tarnitud koguse kaalumise juures viibib pakkuja ja sekkumisameti esindaja, kes on pakkujast sõltumatu.

Sekkumisameti esindajaks võib siiski olla ka laopidaja. Sel juhul korraldab sekkumisamet ise 30 päeva jooksul alates artikli 31 lõikes 1 osutatud tingimusliku ülevõtmise kuupäevast vähemalt mahukontrolli hõlmava kontrollimise; erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud hälvet ei ületata, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud teravilja või riisi ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud hälve ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kui kindlakstehtud mass on arvepidamises registreeritud massist väiksem, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja, kui suurem, kannab kulud liikmesriik.

Artikkel 27

Veiseliha tarneid käsitlevad erisätted

1.  Mahalaadimiskulud kannab edukas pakkuja.

2.  Edukad pakkujad tarnivad tooted hiljemalt 17 päeva jooksul pärast esimest tööpäeva, mis järgneb määruse avaldamisele, millega määratakse kindlaks kokkuostu maksimumhinnad.

Olenevalt määratud kogustest võib sekkumisamet kõnealust aega ühe nädala võrra pikendada. Tarnida võib mitme kaubasaadetisena.

3.  Veiseliha tarneid käsitlevad erinõuded on sätestatud III lisa III osas.

Artikkel 28

Või ja lõssipulbri tarneid käsitlevad erisätted

1.   ►C1  Või pakitakse vähemalt 25kilogrammise netomassiga plokkidesse ja tarnitakse sellisena. ◄ Või pakitakse uuest tugevast materjalist pakendisse nii, et transportimise, lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimise ajal oleks tagatud selle kaitse. Pakendile on märgitud vähemalt järgmised andmed, vajaduse korral koodiga:

a) loanumber tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b) tootmise kuupäev;

c) ladustamiskohta saabumise kuupäev;

d) tootepartii ja pakendi number; pakendi numbri võib asendada kaubaalusele märgitud kaubaalusenumbriga;

e) märge „rõõsk koor” või vesifaasi vastava pH puhul.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse esimeses lõigus osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva pakendile märkida.

2.   ►C1  Lõssipulbri pakid netomassiga 25 kilogrammi vastavad V lisa V osas sätestatud nõuetele ja on pakitud kottidesse, millele on märgitud järgmised andmed, vajaduse korral koodiga: ◄

a) loanumber tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b) tootmise kuupäev või vajaduse korral nädal;

c) tootepartii number;

d) nimetus „pihustuskuivatamisel saadud lõssipulber”.

3.  Edukas pakkuja tarnib või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile 28 päeva jooksul pärast tarnekorralduse väljaandmise kuupäeva. Tarnida võib mitme kaubasaadetisena.

Või ja lõssipulber tarnitakse pikaajaliseks ladustamiseks sobiva kvaliteediga kaubaalustel, mis vahetatakse samaväärsete kaubaaluste vastu.

▼M4

Või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile mahalaadimise kulud kannab makseasutus.

▼B



II jagu

Transpordikulud

Artikkel 29

Teravilja ja riisi transpordi kulud

1.  Kui vahemaa on kuni 100 km, jääb teravilja või riisi vähimate kuludega transportimine pakkuja määratud ladustamiskohta vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktile iv pakkuja kanda. Suurema vahemaa korral kannab 100 km ületaval teelõigul transpordikulud sekkumisamet.

▼M1

2.  Kui sekkumisasutus muudab pakkuja näidatud ladustamiskohta, kannab sekkumisasutus artikli 26 lõike 1 kohaselt täiendavad transpordikulud, välja arvatud esimese 20 km puhul. Kaugemale kui 100 km transportimise kulud kannab sekkumisamet siiski täies ulatuses. Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 31 lõike 2 kohaldamisel.

▼B

3.  Sekkumisameti kantavad kulud, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, hüvitab komisjon kulude tegeliku väärtuse alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõike 1 punktile c.

4.  Transpordikulud, mis on seotud toodete asendamisega vastavalt artikli 35 lõikele 2, kannab pakkuja täielikult ise.

Artikkel 30

Või ja lõssipulbri transpordi kulud

1.  Sekkumisamet valib lõssipulbri või või ladustamiskohale lähima vaba lao.

Sekkumisamet võib siiski valida kuni 350 km raadiuses teise ladustamiskoha, kui see ei tekita täiendavaid ladustamiskulusid.

Kaugemal asuva ladustamiskoha võib sekkumisamet valida juhul, kui kulud, sealhulgas ladustamis- ja transpordikulud, on väiksemad. Sel juhul teatab sekkumisamet oma valikust viivitamata komisjonile.

2.  Kui võid või lõssipulbrit kokkuostev sekkumisamet ei asu liikmesriigis, mille territooriumil pakutavat võid või lõssipulbrit ladustatakse, ei võeta lõikes 1 osutatud suurima kauguse arvutamisel arvesse vahemaad müüja laost selle liikmesriigi piirini, kus asub kokkuostev pädev asutus.

3.  Lõikes 1 osutatud suurimat kaugust ületava transpordiga seotud transpordikulud kannab sekkumisamet tariifimääraga 0,05 eurot lõssipulbri ja 0,065 eurot või 1 tonni transpordi kilomeetri kohta. Kõnealused lisakulud kannab sekkumisamet üksnes juhul, kui või temperatuur ei ületa külmhoonesse saabumisel 6 oC.



IV PEATÜKK

Ülevõtmine, esialgne kontrollimine ja proovide võtmine

Artikkel 31

Tingimuslik ülevõtmine

1.  Tingimusliku ülevõtmise kuupäev on:

a) teravilja, riisi, või ja lõssipulbri puhul sel päeval, mil kogus on täielikult tarnitud ettenähtud ladustamiskohta, kuid mitte varem kui päeval, mis järgneb tarnekorralduse väljaandmise päevale;

b) kõigi artiklis 27 osutatud veiselihasaadetiste puhul sel päeval, mil need võetakse vastu sekkumiskeskuse ladustamiskoha lihalõikusettevõtte kaalupunktis.

2.  Sekkumisamet võib otsustada, et teravili, riis, või või lõssipulber võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tingimusel et asjaomane ladustamiskoht vastab artiklis 3 sätestatud nõuetele ning et teravilja ja riisi puhul on see kinnitatud vastavalt ►M7  artikli 2 lõikele 2 ◄ . Sel juhul toimub tingimuslik ülevõtmine järgmisel päeval pärast tarnekorralduse väljaandmist.

3.  Tooted võtab üle sekkumisamet või selle esindaja, kes peab olema pakkujast sõltumatu isik.

Artikkel 32

Kontrollimeetmed

1.  Ilma et see piiraks toodete ülevõtmisel käesoleva määrusega nõutavaid kontrolle, kontrollitakse sekkumisvarusid määruse (EÜ) nr 884/2006 artikliga 2 kehtestatud tingimustel.

2.  Kui kontrolle tehakse käesoleva määruse I lisa I osa kolmandas lõigus osutatud riskianalüüsi alusel, jäävad saasteainete lubatud maksimumtaseme järgimata jätmisest tulenevad rahalised kohustused teravilja puhul liikmesriigi kanda vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklis 2 sätestatud eeskirjadele.

Kui asjaomane liikmesriik suudab ohratoksiin A ja aflatoksiini puhul komisjonile tõendada standarditest kinnipidamist vastuvõtmisel, normaalsete ladustamistingimuste täitmist ning laopidaja muudest kohustustest kinnipidamist, kantakse rahalised kohustused ühenduse eelarvesse.

3.  Kui teravilja ja riisi ladustamiskoht, mis on määratud artikli 10 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt, asub muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtav pakkumus esitati, ning kui sekkumisamet, kellele pakkumus tehti, otsustab toodete tegelikku olemasolu kohapeal kontrollida, saadab sekkumisamet asjaomase ladustamiskoha eest vastutavale sekkumisametile taotluse kontrolli tegemiseks ja pakkumuse koopia. Kohapealne kontrollimine toimub pakkumuse saanud sekkumisameti kehtestatud tähtaja jooksul.

4.  Käesoleva määruse lisades sätestatud kontrollidega seotud sätteid võib muuta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige juhul, kui saasteainete tõttu on turu olukord tõsiselt häiritud või kui toodete radioaktiivse saastumise taseme kontrollimiseks tuleb teha eriseiret.

5.  Pakkuja kannab kulud, mis on seotud teraviljaga I lisa XII osas osutatud meetodil tehtud järgmiste katsetega:

▼M7 —————

▼B

ii) amülaasi aktiivsuse määramine (Hagberg);

iii) kõva nisu ja pehme nisu proteiinisisalduse määramine;

iv) Zeleny sadestuskatse;

v) mehaanilise töödeldavuse katse;

vi) saasteainete analüüs.

6.  Tulemustega seotud vaidluste korral kannab pakkuja uuesti tehtud vajalike katsetega seotud kulud üksnes juhul, kui ta on kaotaja osapool.

Artikkel 33

Erisätted, milles käsitletakse teravilja ja riisi ülevõtmist ladustamiskohas laopidaja poolt

1.  Kui teravili või riis võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tehakse ülevõetav kogus kindlaks sellise laoarvestuse alusel, mis vastab ametialastele normidele ja võimaldab kooskõla ühenduse õigusaktidega, eelkõige määruse (EÜ) nr 884/2006 II lisaga, ning eeldusel, et:

a) laoarvestuses märgitakse:

i) mass, mis on kindlaks tehtud kaalumisel hiljemalt kümne kuu jooksul enne ülevõtmist;

ii) kvaliteediomadused kaalumise hetkel ning eelkõige niiskusesisaldus;

iii) punkrivahetused ja töötlemine;

b) laopidaja tõendab, et pakutud partii vastab igati laoarvestuses esitatud andmetele;

c) kaalumise ajal kindlakstehtud kvaliteediomadused on samad, mis sekkumisameti või selle esindaja iga 60 tonni kohta võetud proovist koostatud representatiivse proovi kvaliteediomadused.

2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, märgitakse laoarvestusse määruse (EÜ) nr 884/2006 artikliga 5 kooskõlas registreeritav mass, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse erinevust kaalumise käigus kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära ning representatiivse proovi põhjal kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära vahel. Erinevust prügilisandite protsendimäära vahel võib võtta arvesse ainult juhul, kui sellega väheneb laoarvestusse kantud mass.

Sekkumisamet korraldab täiendava mahukontrolli 45 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga määratud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud hälvet ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud toodete ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud hälve ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kaalumiskulud kannab laopidaja, kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust väiksem, või Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust suurem, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 884/2006 XI lisa punktiga 1 lubatud hälvet.

Artikkel 34

Ülevõtmisprotokoll

1.  Sekkumisamet annab hiljemalt 60 päeva jooksul pärast toodete tarnimise lõppkuupäeva (millele on osutatud artikli 25 punktis b) välja ülevõtmisprotokolli pärast seda, kui kontrollimise ja analüüsidega on kindlaks tehtud, et artiklis 7 sätestatud nõuded on täidetud. Ülevõtmisprotokolli märgitakse:

a) koguse ja kvaliteedi miinimumnõuete kontrollimise kuupäev;

b) tarnitud toote mass ja riisi puhul sort;

c) teravilja ja riisi puhul esindava proovi koostamiseks võetud proovide arv;

d) toodete omadused, mis on selgitatud välja analüüside tulemusel;

e) analüüside võtmise ja tulemuste saamise eest vastutav üksus;

f) tingimusliku ülevõtmise kuupäev, millele on viidatud artikli 31 lõikes 1;

g) vajaduse korral teravilja ja riisi ülevõtmata kogused. Sel juhul teavitatakse pakkujat.

2.  Protokoll kuupäevastatakse ning saadetakse pakkujale ja laopidajale.

Kõnealuse protokolli võib siiski registreerida sekkumisameti raamatupidamissüsteemis ning selle võib saata elektroonilisel teel.

Artikkel 35

Pakkuja kohustused

1.  Kui kontrollide tulemustest ilmneb, et tooted ei vasta artiklis 7 sätestatud nõuetele, on pakkuja kohustatud:

a) võtma asjaomased tooted oma kulul tagasi;

b) maksma kinni kulud, mis on kantud alates toote ladustamiskohta saabumise kuupäevast väljaviimise kuupäevani.

Pakkuja tasutavad kulud arvutatakse lattu toomise, laost väljaviimise ja laos hoidmise kulude standardsumma alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõikele 1.

2.  Kui analüüside ja kontrollide tulemused ei võimalda pakutavat teravilja ega riisi sekkumiseks vastu võtta, võib pakkuja asendada nõuetele mittevastava koguse. Sel juhul võib sekkumisamet muuta tarnekuupäeva, ilma et see piiraks artikli 26 lõikes 2 sätestatud tarnimise lõppkuupäeva kohaldamist.

Artikkel 36

Veiseliha käsitlev eritingimus – konditustamise nõue

Sekkumisametid ostavad kogu veiseliha kokku konditustatuna vastavalt III lisa IV osale.



V PEATÜKK

Sekkumishind, kokkuostuhind ja maksed

Artikkel 37

Veiseliha kokkuostuhind

Veiseliha kokkuostuhind on ladustamiskoha lihalõikusettevõtte vastuvõtu kaalupunktis kujunenud vaba hind.

Artikkel 38

Teravilja ja riisi sekkumis- ja kokkuostuhinnad

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõike 3 ning artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse teraviljasektori puhul kindlaksmääratud kokkuostuhinna kehtestamisel sekkumishinnana arvesse kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punktis a sätestatud võrdlushinda.

2.  Teravilja ja riisi puhul makstakse järgmist hinda:

a) kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise korral makstakse pakkujale lõikes 1 osutatud hinda;

b) hankemenetluse läbinud edukale pakkujale makstakse hinda, mille sekkumisamet on arvutanud pakutava hinna alusel.

Mõlemal juhul kohandatakse hinda, et võtta arvesse toodete kvaliteeti vastavalt I lisa IX, X ja XI osale teravilja puhul ning II lisa II ja III osale riisi puhul.

3.  Kui sekkumisamet võtab üle ning ladustab vastavalt artikli 31 lõikele 2 teravilja ja riisi ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, vähendatakse makstavat kokkuostuhinda. See vähendamine koosneb järgmisest:

▼M1

a) transpordikulud alates sekkumisasutuse määratud tegelikust ülevõtmiskohast kuni artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud ladustamiskohani, kuhu tooted tuli võimalikult väikeste kuludega tarnida, välja arvatud kulud, mis on seotud toodete transportimisega kaugemale kui artikli 29 lõikes 1 osutatud 100 km, ning

▼B

b) kulud, mis on seotud toodete väljaviimisega sekkumiskeskuse ladustamiskohast.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud kulud arvutatakse asjaomases liikmesriigis tegelikult registreeritud kulutuste alusel.

Artikkel 39

Maksed

1.  Artikli 34 kohaselt ülevõetud koguste eest tasutakse hiljemalt 65. päeval pärast artiklis 31 osutatud tingimusliku ülevõtmise kuupäeva.

2.  Tasutakse ainult tegelikult tarnitud ja vastuvõetud koguste eest. Kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud kogus on pakkumisel vastuvõetud kogusest suurem, tasutakse vaid pakkumisel vastuvõetud koguse eest.



III JAOTIS

SEKKUMISVARUDEST PÄRINEVATE TOODETE MÜÜGI KORD



I PEATÜKK

Hankemenetlus

Artikkel 40

Hankemenetluse avamine

1.  Ülevõetud ja müügiks saadaolevaid tooteid müüakse hankemenetluse kaudu.

2.  Hankemenetlus avatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras määrusega (edaspidi „müügimenetluse avamise määrus”).

Pakkumuste esitamise esimene tähtpäev määratakse kindlaks kõige varem kuus päeva pärast müügimenetluse avamise määruse avaldamist.

3.  Hankemenetlused võivad olla avatud selliste toodete edasimüügiks, mida ladustatakse ühenduse või liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas.

4.  Müügimenetluse avamise määrus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a) müügimenetluses hõlmatud tooted ning teravilja ja riisi puhul selle asjakohane CN-kood, riisi puhul märgitakse ka tüüp ja sort ning veiseliha puhul selle asjakohane kirjeldus;

b) hankemenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „hankeperiood”) ja alaperioodid, mil pakkumusi saab esitada;

Lisaks võib kõnealune määrus sisaldada järgmist teavet:

a) hankemenetlusega hõlmatud üldkogused;

b) vajaduse korral teravilja ja riisi transpordikulusid käsitlevad sätted.

5.  Hankemenetlused võivad piirduda kindlaksmääratud kasutusotstarvete ja/või sihtkohtadega, eelkõige teraviljade töötlemiseks etüülalkoholiks (bioetanool), mida kasutatakse ühenduses kütuste tootmiseks.

Artikkel 41

Hankemenetluse teadaanne ja sellega seotud kord

1.  Iga sekkumisamet, kellel on müügiks saadaolevad sekkumisvarud, koostab hankemenetluse teadaande ja avaldab selle vähemalt neli päeva enne esimest pakkumuste esitamise kuupäeva.

2.  Teadaandesse märgitakse eelkõige:

a) hankemenetluse teadaande väljaandnud sekkumisameti nimi ja aadress;

b) viide müügimenetluse avamise määrusele;

c) kõikidele osalistele hankemenetlustele pakkumuste esitamise lõpptähtpäevad;

d) ladustamiskohad, laopidajate nimed ja aadressid, kättesaadav kogus ning

i) teravilja ja riisi puhul jaotamine müügipartiidesse, mis on kõigile pakkujatele võrdselt juurdepääsetavad, ning iga müügipartii kvaliteet,

ii) veiseliha puhul selle kokkuostmise kuupäev toote ja külmhoone kaupa;

e) artikli 42 lõike 1 punktis e osutatud tarnimisetapp ja vajaduse korral pakendi liik;

f) ladustamiskohas olevad transpordivahendile laadimise seadmed;

g) kui hankemenetlus korraldatakse teravilja ja riisi ekspordiks, märgitakse väljumissadam või -koht, kuhu pääseb ligi võimalikult väikeste transpordikuludega ning kus on piisav tehniline varustus pakkumisele pandavate toodete ekspordiks;

h) või puhul märgitakse hankemenetluse teadaandesse vajaduse korral selle või liik vastavalt artikli 28 lõike 1 punktile e, mille kohta hankemenetluse raames tehtav pakkumus esitatakse.

3.  Sekkumisamet tagab hankemenetluse teadaande asjakohase avalikustamise, pannes selle eelkõige välja oma peakontoris, samuti enda või pädeva ministeeriumi veebisaidil.

4.  Sekkumisamet teeb vajalikud korraldused, et võimaldada huvitatud isikutel:

a) kontrollida müüdavat toodet ning (v.a veiseliha puhul) võtta selle proovid ja nendega tutvuda huvitatud isikute oma kulul enne pakkumuse esitamist;

b) tutvuda I lisa XII osas, II lisa VI osas, IV lisa V osas ja V lisa VI osas osutatud analüüside tulemustega.

▼M5 —————

▼B

Artikkel 42

Pakkumuste esitamine ja nende nõuetekohasus

1.  Pakkumus on nõuetekohane, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) pakkumuses on viide müügimenetluse avamise määrusele ja pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäev;

b) pakkumuses on märgitud pakkuja andmed: nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber;

c) pakkumuses on märgitud tooted ning teravilja ja riisi puhul selle asjakohane CN-kood ning veiseliha puhul selle asjakohane kirjeldus;

d) pakkumuses on märgitud selles soovitud kogus ning teravilja ja riisi puhul müügipartii;

▼M4

e) pakkumuses on märgitud toote mõõtühiku kohta pakutav hind eurodes, ümardatuna kuni kahe kümnendkohani, ilma käibemaksuta:

i) teravilja ja riisi puhul veovahendile laadituna;

ii) või või lõssipulbri puhul ladustamiskoha laadimisplatvormile kaubaalustel tarnituna või vajadusel kaubaalustel transpordivahendile laadituna, kui tegemist on veoauto või raudteevaguniga; või

iii) muude toodete puhul ladustamiskoha laadimisplatvormile tarnituna;

▼B

f) pakkumus on seotud vähemalt selle miinimumkogusega, mis on sätestatud veiseliha, või ja lõssipulbri kohta artikli 43 lõikes 2;

g) pakkumuses on märgitud ladustamiskoht, kus toodet hoitakse, ja piimatoodete puhul vastavalt asjaoludele ka asendusladustamiskoht;

h) esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et pakkuja on esitanud artiklis 44 osutatud tagatise;

i) pakkumus ei sisalda muid pakkujapoolseid tingimusi peale käesolevas määruses ja müügimenetluse avamise määruses sätestatud tingimuste;

j) pakkumus on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus pakkumus esitatakse.

2.  Pakutav teravilja- ja riisihind osutab käesoleva määruse I lisa II osas määratletud miinimumkvaliteedile ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa A jaos määratletud standardkvaliteedile.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 ( 19 ) II lisa II osas osutatud teraviljade ekspordi hankemenetluse puhul on pakkumus nõuetekohane üksnes juhul, kui neile on lisataud ekspordilitsentsi taotlus.

Võimalik on selle sätestamine, et määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 kohaselt esitatud pakkumused ei ole nõuetekohased.

Erandina komisoni määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõikest 1 käsitatakse käesoleva määruse alusel väljaantud ekspordilitsentse nende kehtivusaja kindlaksmääramisel pakkumuste esitamise lõppkuupäeval väljaantutena.

3.  Veiseliha, või ja lõssipulbri puhul kohaldatakse pakutavat hinda netomassi suhtes. Veiseliha netomassiks loetakse külmhoone laadimisplatvormil kindlakstehtud brutomassi ja enne pakendi kasutamist selle kindlaksmääratud keskmise massi vahet.

Võipakkumustesse märgitakse vajaduse korral artikli 41 lõike 2 punktis h osutatud võiliik, mille kohta pakkumus esitatakse.

4.  Laupäeval, pühapäeval või riigipühal esitatud pakkumus loetakse pädevale asutusele laekunuks esimesel tööpäeval, mis järgneb pakkumuste esitamise päevale.

5.  Kui pakkumuste esitamise tähtpäev langeb riigipühale, esitatakse pakkumused hiljemalt viimasel tööpäeval, mis eelneb riigipühale.

6.  Pärast pakkumuste esitamist ei saa neid tagasi võtta ega muuta.

Artikkel 43

Kogus pakkumuse kohta

1.  Teravilja ja riisi puhul esitatakse pakkumus müügipartii üldkoguse kohta, mis on märgitud hankemenetluse teadaandes.

2.  Pakkumus esitatakse järgmise miinimumkoguse kohta:

a) veiseliha puhul 2 tonni,

b) või või lõssipulbri puhul 10 tonni.

Kui ladustamiskohas saadaolev kogus on miinimumkogusest väiksem, käsitatakse saadaolevat kogust miinimumkogusena.

Artikkel 44

Tagatised

Toodete müümise pakkumuse esitamisel esitatakse järgmine tagatis määruse (EMÜ) nr 2220/85 kohaselt sellele sekkumisametile, kellele pakkumus on esitatud:

a) riis ja teravili: 10 eurot/t,

b) veiseliha, või ja lõssipulber: 60 eurot/t.

Artikkel 45

Pakkumustest komisjonile teatamine

1.  Sekkumisametid teatavad kõikidest nõuetekohastest pakkumustest komisjonile müügimenetluse avamise määruses sätestatud ajavahemiku jooksul.

2.  Teade ei sisalda artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud andmeid.

3.  Kui pakkumusi ei ole esitatud, teatavad sekkumisametid sellest komisjonile lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.

4.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 46

Pakkumustel põhinev otsus

1.  Artikli 45 lõike 1 kohaselt teatatud pakkumuste alusel määrab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras müügi miinimumhinna või otsustab jätta selle määramata.

Või ja lõssipulbri müügi miinimumhind võib sõltuda müügiks pakutavate toodete asukohast.

2.  Lõikes 1 osutatud otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 47

Pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.  Kui müügi miinimumhinda ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumused.

2.  Kui müügi miinimumhind on kindlaks määratud, lükkavad sekkumisametid tagasi müügi miinimumhinnast madalama hinnaga pakkumused.

Sekkumisametid ei võta vastu pakkumusi, millest ei ole teatatud artikliga 45 ettenähtud korras.

3.  Sekkumisametid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse vastu pärast seda, kui komisjon on avaldanud artikli 46 lõikes 2 osutatud otsuse. Pakkujaid teavitatakse hankemenetluses osalemise tulemustest kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist. Edukatele pakkujatele teatatakse vastuvõetud kogused ja tasutav hind, mida teravilja ja riisi puhul kohandatakse ►M7  I lisa IX ja XI osa ◄ ning II lisa II osa ja III osa punkti 2 kohaselt kindlaksmääratud hinnatõstmiste ja -alandamistega, kui toote kvaliteet erineb vastavalt miinimum- või standardkvaliteedist.

4.  Kui teravilja ekspordi puhul põhineb eduka pakkuja poolt artikli 42 lõike 2 kohaselt esitatud ekspordilitsentsi taotlus määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklil 47, tühistab sekkumisamet nende koguste müügi, mille kohta ei ole kõnealuse artikli kohaselt litsentsi välja antud.

5.  Eduka pakkuja õigused ja kohustused ei ole loovutatavad.

Artikkel 48

Piimatoodete ja veiseliha jaotamise erieeskirjad

1.  Või ja lõssipulbri puhul on edukas pakkuja see, kes pakub kõrgeima hinna. Kui saadaolevat kogust ei kasutata täielikult ära, jaotatakse allesjäänud kogus teiste pakkujate vahel vastavalt pakutud hindadele, alustades kõrgeimast hinnast.

2.  Kui pakkumuse vastuvõtmine tooks kaasa lepingu sõlmimise suurema koguse kohta kui konkreetses ladustamiskohas saadaval, sõlmitakse kõnealuse pakkujaga leping ainult saadaoleva koguse kohta. Sekkumisasutus võib kokkuleppel pakkujaga kasutada pakkumuses ettenähtud koguse täitmiseks muid ladustamiskohti.

3.  Kui kahe või enama pakkumuse vastuvõtmine, milles pakutakse sama hinda konkreetses ladustamiskohas oleva toote eest, tooks kaasa lepingute sõlmimise kogusele, mis ületab saadaolevat kogust, jaotatakse olemasolevad kogused võrdeliselt pakkumustes soovitud kogustega. Kui selline jaotamine tooks kaasa artikli 43 lõikes 2 osutatud kogusest väiksemate koguste müügi, otsustatakse ostuõigus liisu teel.

4.  Kui pärast kõigi edukate pakkumuste vastuvõtmist jääb ladustamiskohta artikli 43 lõikes 2 osutatud kogusest väiksem tootekogus, pakub sekkumisamet kõnealust ülejäänud kogust edukatele pakkujatele, alustades pakkujast, kes pakkus kõrgeima hinna. Edukale pakkujale pakutakse võimalus osta ülejäänud kogus müügi miinimumhinnaga.

5.  Sekkumisamet jaotab või või lõssipulbri ladustamise alguskuupäeva alusel, alustades pakkuja määratud ladustamiskohas saadaoleva üldkoguse kõige vanemast tootest või vastavalt vajadusele pakkuja määratud külmhoones saadaolevast kõige vanemast rõõsakoore- või hapukoorevõist.

6.  Asjaomased sekkumisametid müüvad kõigepealt kõige kauem laos hoitud veiseliha.

Artikkel 49

Maksed

Enne toote väljaviimist ning artikli 51 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul maksavad edukad pakkujad sekkumisametile iga koguse eest, mille nad ära viivad, pakkumusele vastava summa, mille sekkumisamet on kindlaks määranud ja millest ta on teatanud vastavalt artikli 47 lõikele 3.

Artikkel 50

Müük liikmesriikides

1.  Liikmesriik, kus ei ole avatud hankemenetlust artikli 40 kohaselt, võib avada müügi hankemenetluse, kui selle riigi ladustamiskohas olev üldkogus on väiksem kui:

a) iga teravilja puhul: 5 000 tonni,

b) riisi puhul: 1 000 tonni,

c) veiseliha, või või lõssipulbri puhul: 100 tonni.

2.  Liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt avatud hankemenetluse puhul kohaldatakse käesolevat jaotist, välja arvatud artikli 40 lõige 2, artikli 41 lõike 2 punkt b, artikli 42 lõike 1 punktid a ja f, artiklid 43 ja 45 ning artikli 46 lõige 2, ja IV jaotist. Artikli 46 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis asjaomase liikmesriigi otsusega.

3.  Liikmesriigid võivad pakkuda otseturustamiseks tooteid, mida vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 5 lõike 1 punktidele d ja f pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri teostamiseks või kontrollimiseks tehtud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 kindlaksmääratud koguste piires.

4.  Sekkumisametid tagavad võrdväärse juurdepääsu kõikidele asjaomastele isikutele.



II PEATÜKK

Ladustamiskohast väljaviimine

Artikkel 51

Väljaviimiskorraldus

1.  Kui artiklis 49 osutatud summa on makstud, annab sekkumisamet välja väljaviimiskorralduse, millele on märgitud:

a) kogus, mille eest on vastav summa makstud;

b) toote ladustamise koht;

c) toote väljaviimise lõppkuupäev.

2.  Edukas pakkuja viib talle määratud toote välja 30 päeva jooksul pärast artikli 47 lõikes 3 osutatud teate saamist.

3.  Eduka pakkuja taotlusel võib sekkumisamet lubada pikemat ladustamiskohast väljaviimise tähtaega. Kui toodet ei ole välja viidud lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul, tasub edukas pakkuja ladustamiskulud alates toote väljaviimise lõppkuupäevale järgnevast päevast, v.a vääramatu jõu korral. Lisaks sellele on ladustamisrisk pakkuja kanda.

Artikkel 52

Või ja lõssipulbri väljaviimine

▼M4

1.  Ladustamiskohast väljaviimisel, kui tarnitakse väljaspool ladustamiskohta, paigutab sekkumisasutus või või lõssipulbri kaubaalustel ladustamiskoha laadimisplatvormile ja laadituna transpordivahendile, kui selleks on veoauto või raudteevagun. Sellega seotud kulud kannab makseasutus.

▼B

2.  Ostja tagastab ladustamiskohast väljaviimisel sekkumisametile samaväärsed kaubaalused.

3.   ►M4  Kõik lastina paigutamise ja kaubaaluselt mahatõstmise kulud kannab või või lõssipulbri ostja. ◄ Liikmesriigid määravad kõnealused kulud kindlaks ühtse määra alusel ja teatavad need huvitatud isikutele nende taotluse korral.



III PEATÜKK

Esmajärgulised nõuded ja tagatise vabastamine või sellest ilmajäämine

Artikkel 53

Esmajärgulised nõuded

Pakkumuse kehtimine pärast artikli 40 lõike 4 punktis b osutatud tähtaega ja hinna tasumine vastavalt artiklile 49 on esmajärgulised nõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses.

Artikkel 54

Tagatise vabastamine ja sellest ilmajäämine

1.  Ebaõnnestunud pakkuja artikli 44 kohane tagatis vabastatakse kohe pärast artikli 46 lõikes 2 ja artikli 50 lõikes 2 osutatud otsust.

2.  Eduka pakkuja tagatis vabastatakse selliste koguste puhul, mille müügihind on tasutud artikli 49 kohaselt.

3.  Tagatist ei vabastata selliste koguste puhul, mille eest ei ole tasutud artikli 49 kohaselt, ning kõnealuste tasumata koguste müük tühistatakse, v.a vääramatu jõu korral.



IV JAOTIS

TEATAMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 55

▼M7

Teravilja ja riisiga tegelevad sekkumisametid ning teravilja ja riisi ladustamiskohad

▼B

1.  Teravilja ja riisi puhul teatavad liikmesriigid komisjonile:

a) kinnitatud sekkumisametid,

▼M7 —————

▼M7

c) kinnitatud ladustamiskohad ning

▼B

d) toodete miinimumkoguse, mida nõutakse nende kokkuostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kui see erineb artikli 8 lõikes 1 sätestatud kogustest.

2.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

▼M7

3.  Sekkumisametite ning ladustamiskohtade loetelu ja nende ajakohastamised tehakse liikmesriikidele ja avalikkusele asjakohasel viisil kättesaadavaks komisjoni teabesüsteemide kaudu, sh avaldatakse Internetis.

▼B

Artikkel 56

Iganädalane teravilja ja riisi kohta teatamine

1.  Sekkumise toimumise ajal ja kuni kokkuostmise lõpuleviimiseni teatavad asjaomased liikmesriigid kõikide määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis a loetletud teraviljade puhul ja riisi puhul komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta:

a) artikli 13 kohaselt pakutavad pehme nisu kogused;

b) pakkumustes esitatud kogused vastavalt artikli 20 lõikele 1;

c) kogused, mille suhtes kohaldatakse artikli 24 lõiget 5;

d) kogused, mida võetakse üle tingimuslikult artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt.

2.  Asjaomased liikmesriigid teatavad kõikide määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis a loetletud teraviljade ja riisi varude olukorra komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta, esitades järgmise teabe:

a) turustusaasta algul ladustatud kogused;

b) turustusaasta algusest alates ülevõetud kumulatiivsed kogused;

c) turustusaasta algusest alates ladustamiskohtadest väljaviidud kumulatiivsed kogused (märgitud on kasutusliik või sihtkoht) ning kaotatud kumulatiivsed kogused;

d) eraldatud (lepinguga hõlmatud) kumulatiivsed kogused, märgitud on kasutusliik või sihtkoht;

e) kogused, mille suhtes on tehtud nädalase aruandlusperioodi lõpuks pakkumused.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta kõigi ühenduse turu jaoks asjakohaste teraviljaliikide ja -kvaliteetide tonni tüüpilised turuhinnad riigi omavääringus. Kõnealused hinnad arvutatakse korrapäraselt, sõltumatult ja läbipaistvalt ning need vastavad eelkõige iga toote kvaliteediomadustele, noteerimiskohale ja turustusetapile.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta kõigi ühenduse turu jaoks asjakohaste riisisortide tonni tüüpilised turuhinnad riigi omavääringus. Kõnealused hinnad arvutatakse korrapäraselt, sõltumatult ja läbipaistvalt ning need vastavad eelkõige iga toote töötlemisetapile, noteerimiskohale ja turustusetapile.

5.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 57

Igakuine teatamine

1.  Sekkumisvarusid omavad sekkumisametid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta:

a) kõikide ülevõetud teraviljapartiide erikaalu, niiskusesisalduse, katkiste terade protsentuaalse osa ja valgusisalduse kaalutud keskmised tulemused nõukogu määruse (EMÜ) nr 837/90 ( 20 ) III lisas kindlaksmääratud piirkondade kaupa;

b) või ja lõssipulbri puhul:

i) kõikide laos olnud toodete kogused asjaomase kuu lõpus ning kõnealuse kuu jooksul ladustamiskohtadesse toodud ja sealt väljaviidud kogused;

ii) kõikide ladustamiskohast asjaomase kuu jooksul väljaviidavate toodete kogused jaotatuna vastavalt määrustele, mille reguleerimisalasse need tooted kuuluvad;

iii) asjaomase kuu lõpul ladustatud kogused valmistamisaja järgi jaotatuna;

c) veiseliha:

i) kõikide laos olnud toodete kogused asjaomase kuu lõpus ning kõnealuse kuu jooksul ladustamiskohtadesse toodud ja sealt väljaviidud kogused;

ii) kõikide ladustamiskohast asjaomase kuu jooksul väljaviidavate toodete kogused jaotatuna vastavalt määrustele, mille reguleerimisalasse need tooted kuuluvad;

iii) asjaomasel kuul sõlmitud müügilepingutega hõlmatud konditustatud toodete kogused;

iv) asjaomasel kuul väljaantud tagasivõtukorralduste või samalaadsete dokumentidega hõlmatud konditustatud toodete kogused;

v) asjaomasel kuul kokkuostetud kondiga veiselihast valmistatud konditustatud toodete kogused;

vi) kõigi konditustatud toodete lepinguga hõlmamata ja tegelikud kogused asjaomase kuu lõpul ning üksikasjad lepinguga hõlmamata toodete ladustamisaja kohta;

d) kõigi toodete hankemenetluste avamine, eraldatud kogused ja kindlaksmääratud minimaalsed müügihinnad artikli 50 kohaldamise korral.

2.  Lõike 1 punkti b tähenduses on:

a) „laekunud kogused” – kogused, mis füüsiliselt ladustatakse, olenemata sellest, kas sekkumisamet võtab need üle või mitte;

b) „väljaviidud kogused” – kõrvaldatud kogused või ülevõetud kogused, kui need on ostja poolt enne kõrvaldamist üle võetud.

3.  Lõike 1 punkti c tähenduses on:

a) „lepinguga hõlmamata kogused” – kogused, mis ei ole veel müügilepinguga hõlmatud;

b) „tegelikud kogused” – lepinguga hõlmamata koguste ja müügilepinguga hõlmatud, aga veel ülevõtmata koguste koguhulk.

4.  Sekkumisametid teatavad komisjonile käesoleva artikli kohase teatamise raames ka sellest, kui pakkumusi ei ole esitatud.

5.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

▼M6

Artikkel 58

Teatamiskohustuste puhul kohaldatav meetod

1.  Käesolevas määruses osutatud teave, v.a artikli 16 lõikes 7, artiklites 18 ja 45 ning artikli 56 lõigetes 3 ja 4 osutatud teave, edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 ( 21 ).

2.  Artikli 16 lõikes 7, artiklites 18 ja 45 ning artikli 56 lõigetes 3 ja 4 osutatud teave edastatakse elektroonilisel teel vormidel, mille teeb liikmesriikidele kättesaadavaks komisjon. Teabe vorm ja sisu määratakse kindlaks näidiste alusel või meetodite abil, mille komisjon teeb pädevatele asutustele kättesaadavaks. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid kohandatakse ning ajakohastatakse pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 1 osutatud korralduskomitee ja vajaduse korral asjaomaste pädevate asutuste teavitamist. Teavitamine toimub liikmesriikide määratud pädevate asutuste vastutusel.

▼B



V JAOTIS

MUUDATUSED, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 59

Määruse (EÜ) nr 562/2005 muutmine

Määruse (EÜ) nr 562/2005 I peatükk jäetakse välja.

Artikkel 60

Kehtetuks tunnistamine

Järgmised määrused tunnistatakse kehtetuks:

a) määrus (EÜ) nr 1669/2006 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast;

b) määrused (EÜ) nr 214/2001 ja (EÜ) nr 105/2008 alates 1. märtsist 2010;

c) määrused (EÜ) nr 687/2008, (EÜ) nr 127/2009 ja (EÜ) nr 670/2009 alates 1. juulist 2010 seoses teraviljaga;

d) määrused (EÜ) nr 75/91 ja (EÜ) nr 670/2009 alates 1. septembrist 2010 seoses riisiga.

Kõnealuseid kehtetuks tunnistatud määruseid kohaldatakse jätkuvalt seoses kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtud pakkumustega, mis on esitatud kõnealuste määruste kohaselt. Toodete ladustamise ja kõrvaldamise kõikidel juhtudel kohaldatakse siiski käesolevat määrust.

Artikkel 61

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse siiski:

a) alates 1. märtsist 2010 või ja lõssipulbri puhul,

b) alates 1. juulist 2010 teravilja puhul ning

c) alates 1. septembrist 2010 riisi puhul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

TERAVILI

I OSA

Teravilja kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

Artikli 7 lõikes 1 osutatud nõuded teraviljale on eelkõige järgmised:

a) teravili on kõnealusele teraviljale omase värvusega,

b) teravili on ilma ebameeldiva lõhna ja igas arenguastmes elus kahjuriteta (sealhulgas lestad),

c) teravili vastab kvaliteedi miinimumnõuetele, mis on sätestatud käesoleva lisa II osas, ning

d) teravilja saasteainete, sealhulgas radioaktiivsuse tase ei ületa ühenduse õigusaktidega lubatud ülemmäära.

Seda arvesse võttes on saasteainete lubatud piirnormid järgmised:

a) pehme ja kõva nisu puhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 ( 22 ) kohaselt kindlaksmääratud piirnormid, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 ( 23 ) lisa punktidega 2.4–2.7 kindlaksmääratud nõuded fusariotoksiinide määra suhtes pehme ja kõva nisu puhul;

▼M7

b) odra ja maisi puhul direktiiviga 2002/32/EÜ kehtestatud nõuded.

▼B

Liikmesriigid kontrollivad saasteainete taset, sealhulgas radioaktiivse saastumise taset riskianalüüsi alusel, võttes arvesse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osalev pakkuja edastatud teavet ja kohustusi nõuete järgimisel, eriti tema tehtud analüüside tulemuste osas.

Kui analüüsidest selgub, et pehme nisu partii Zeleny indeks on 22 ja 30 vahel, võib seda nisu käsitada veatule ja standardsele turustuskvaliteedile vastavana, kui sellest saadud tainas on mittekleepuv ja mehaaniliselt töödeldav.

▼M2

II OSA

I osas ettenähtud kvaliteedi miinimumnõuded

▼B



▼M2

 

Kõva nisu

Pehme nisu

Oder

Mais

►M7  Sorgo ◄

A.  Maksimaalne niiskusesisaldus

14,5 %

14,5 %

14,5 %

13,5 %

►M7   % ◄

B.  Laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade maksimumprotsent

12 %

12 %

12 %

12 %

►M7   % ◄

1.  Katkised terad

6 %

5 %

5 %

5 %

►M7   % ◄

2.  Teralisandid

8,5 %

7 %

12 %

5 %

►M7   % ◄

2.1.  Muud lisandid kui plekilised terad

5 %

7 %

12 %

5 %

►M7   % ◄

a)  kidurad terad

X

X

X

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

b)  muud teraviljad

3 %

X

5 %

X

►M7  X ◄

c)  kahjurite kahjustatud terad

X

X

X

X

►M7  X ◄

d)  terad, mille idu värvus on muutunud

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

e)  kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

0,50 %

0,50 %

3 %

0,50 %

►M7   % ◄

2.2.  Plekilised terad

3,5 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

3.  Kasvama läinud terad

4 %

4 %

6 %

6 %

►M7   % ◄

4.  Prügilisandid,

4,5 % (1)

3 %

3 %

3 %

►M7   % ◄

millest:

 
 
 
 

►M7   ◄

a)  võõrseemned:

 
 
 
 

►M7   ◄

—  haigustunnustega

0,10 %

0,10 %

0,10 %

0,10 %

►M7   % ◄

—  muud

X

X

X

X

►M7  X ◄

b)  riknenud terad

 
 
 
 

►M7   ◄

—  isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad

0,05 %

0,05 %

X

X

►M7  X ◄

—  fusarioossed terad

1,5 %

X

X

X

►M7  X ◄

—  muud

X

X

X

X

►M7  X ◄

c)  võõrkehad

X

X

X

X

►M7  X ◄

d)  seemnekestad (maisitõlviku osad)

X

X

X

X

►M7  X ◄

e)  tungalterad

0,05 %

0,05 %

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

f)  mädanenud terad

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

g)  loomset päritolu lisandid

X

X

X

X

►M7  X ◄

C.  Täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terade maksimumprotsent

27 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

D.  Maksimaalne tanniinisisaldus (2)

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7   % ◄

E.  Minimaalne mahukaal (kg/hl)

78

73

62

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

F.  Minimaalne proteiinisisaldus (2)

11,5 %

10,5 %

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

G.  Langemisarv (sekundites)

220

220

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

H.  Zélény indeksi alammäär (ml)

ei kohaldata

22

ei kohaldata

ei kohaldata

►M7  ei kohaldata ◄

(*)   millest kõige rohkem 3 % langeb muude lisandite kui furioossete terade arvele.

(**)   protsendina kuivainest.

►M2  

„X” –  vajalik analüüs, mille puhul konkreetseid piire ei seata, kuid mille tulemusi tuleb arvestada tabeli 2. ja 4. punktis sätestatud ülemmäärade puhul.

 ◄ ►M2  

„ei kohaldata” –  ei kohaldata, analüüsi vaja ei ole.

 ◄

Käesoleva määruse kohaldamisel on koostisosad, mida ei tohi sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteravili, määratletud käesoleva lisa III osas.

Põhiteravilja ja muu teravilja terasid, mis on riknenud või mädanenud, käsitatakse „prügilisandina”, isegi kui nende kahjustused kuuluvad muudesse kategooriatesse.

III   OSA

1.   NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRATLEMINE, MIDA EI TOHI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA PÕHITERAVILJAD

1.1.    Katkised terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „katkised terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi puhul on „katkised terad” teratükid või terad, mis lähevad läbi ümmarguste 4,5 mm avadega sõela.

▼M7 —————

▼M2

1.2.    Teralisandid

a)    Kidurad terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kidurad terad” sama mis standardis EN 15587. Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis käsitatakse odra puhul kidurate teradena teri, mille mahukaal on vähemalt 64 kg hektoliitri kohta ja mida pakutakse sekkumiseks või võetakse selleks vastu nimetatud liikmesriikides, samuti teri, mis pärast kõigi käesolevas lisas nimetatud muude koostisosade eemaldamist lähevad läbi 2,0 mm piklike avadega sõela.

Määratlust „kidurad terad” maisi ►M7  ————— ◄ puhul ei kohaldata.

b)    Muud teraviljad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „muud teraviljad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ►M7  ————— ◄ puhul käsitatakse muude teraviljadena kõigi viljeldavate teraviljade teri, mis ei kuulu proovis esindatud terade liiki.

c)    Kahjurite kahjustatud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kahjurite kahjustatud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ►M7  ————— ◄ puhul on kahjurite kahjustatud terad kõik sellised terad, millel on putukate, näriliste, lestade või muude viljakahjurite põhjustatud nähtavad kvaliteedi halvenemise tunnused.

d)    Terad, mille idu värvus on muutunud

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „terad, mille idu värvus on muutunud” sama mis standardis EN 15587.

▼M7

Määratlust „terad, mille idu värvus on muutunud” ei kohaldata odra ja maisi suhtes.

▼M2

e)    Kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kuivatamise käigus ülekuumenenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ►M7  ————— ◄ puhul on kuivatamise käigus ülekuumenenud terad sellised, millel on välised põletuse tunnused, kuid mis ei ole riknenud terad.

▼M7

f)    Plekilised terad

Kõva nisu puhul on määratlus „plekilised terad” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „plekilised terad” pehme nisu, odra ja maisi puhul ei kohaldata.

▼M2

1.3.    Kasvama läinud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kasvama läinud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ►M7  ————— ◄ puhul on kasvama läinud terad need, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud terade osakaalu hindamisel tuleb võtta arvesse proovi üldist välimust. Kasvama läinud terad on ainult need terad, mille idul on selgelt nähtavad muutused, mille abil on kerge eristada kasvama läinud tera harilikust terast.

1.4.    Prügilisandid

a)    Võõrseemned

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrseemned” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ►M7  ————— ◄ puhul on võõrseemned kultuurtaimede või looduslikult kasvavate taimede seemned, v.a teraviljaseemned. Need on kõlbmatud seemned, mida saab kasutada loomasöödaks, kuid mis ei ole teraviljad ega väliste haigustunnustega seemned.

Väliste haigustunnustega seemned on inimestele ja loomadele mürgised seemned, seemned, mis takistavad või raskendavad teravilja puhastamist ja jahvatamist, ning seemned, mis mõjutavad teraviljatoodete kvaliteeti.

b)    Riknenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „riknenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ►M7  ————— ◄ puhul on riknenud terad sellised, mis on loomasöödana kasutamiseks kõlbmatuks muutunud mädanemise, jahukaste (sh fusarioos), bakterite või mõne muu põhjuse tõttu.

Riknenud terad on samuti isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad; need on täisvalminud terad, mille integumendi värvus on hallikaspruunist mustani ja mille tuuma ristlõike värvus on kollakashallist pruunjasmustani.

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul hõlmab standardi EN 15587 määratlus „riknenud terad” ka furioossete terade määratlust.

c)    Võõrkehad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrkehad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ►M7  ————— ◄ puhul käsitatakse võõrkehadena kõiki teraviljaproovi koostisosi, mis lähevad läbi 1,0 mm avadega sõela, v.a elus või surnud putukad.

d)    Seemnekestad (maisitõlviku osad)

e)    Tungalterad

f)    Mädanenud terad

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „mädanenud terad” sama mis standardis EN 15587.

▼M7

Määratlust „mädanenud terad” ei kohaldata odra ja maisi suhtes.

▼M2

g)    Loomset päritolu lisandid

1.5.    Elus kahjurid

1.6.    Oma klaasisuse kaotanud või vähese klaasisusega terad

Klaasisuse kaotanud kõva nisu terad on terad, mille tuuma ei saa käsitada täiesti klaasjana. Need on määratletud ka standardis EN 15585.

2.   LISANDITE MÄÄRATLEMISEL ARVESSEVÕETAVAD ASJAOLUD IGA LIIKI TERAVILJA PUHUL

2.1.    Kõva nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad, plekilised terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.2.    Pehme nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad (üksnes siis, kui nende osakaal on üle 8 %) ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.3.    Oder

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.4.    Mais

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

IV OSA

Meetodid, mida kasutatakse sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks

Sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks kasutatakse vastavalt artiklile 7 järgmisi meetodeid:

a) standardmeetod laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade määramiseks on:

 pehme nisu, kõva nisu ja odra puhul standard EN 15587;

 maisi ►M7  ————— ◄ puhul käesoleva lisa V osas nimetatud meetod;

b) standardmeetod niiskusesisalduse määramiseks on:

 maisi puhul EN ISO 6540;

 muude teraviljade kui mais puhul standard EN ISO 712 või

 infrapunatehnoloogial põhinev meetod.

Lahkarvamuse korral loetakse tõeseks üksnes standardi EN ISO 6540 tulemused maisi puhul ja standardi EN ISO 712 tulemused muude teraviljade kui mais puhul;

▼M7 —————

▼M2

d) standardmeetod pehmest nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramiseks on nimetatud käesoleva lisa VII osas;

e) standardmeetod kõva nisu ja pehme nisu jahvatatud terade proteiinisisalduse määramiseks on

 standard EN ISO 20483 või

 standard CEN ISO/TS 16634-2.

Lahkarvamuse korral loetakse tõeseks üksnes standardi EN ISO 20483 tulemused;

f) jahvatatud hariliku nisu Zeleny indeks määratakse vastavalt standardi EN ISO 5529 meetodile;

g) langemisarv (amülaasi aktiivsus) määratakse vastavalt standardi EN ISO 3093 meetodile;

h) standardmeetod kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks on standard EN 15585;

i) standardmeetod mahukaalu määramiseks on standard EN ISO 7971/3;

j) proovivõtu- ja standardanalüüsimeetodid mükotoksiinide taseme määratlemiseks on esitatud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisas ja sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 I ja II lisas ( 24 ).

V   OSA

Standardmeetod laitmatu kvaliteediga põhiteraviljade hulka mittekuuluvate koostisosade määramiseks maisi ►M7  ————— ◄ puhul

1. Maisi puhul sõelutakse 500 g ►M7  ————— ◄ keskmist proovi pool minutit läbi 1,0 mm piklike avadega sõela. Kontrollitakse, et sõelutud osas ei ole elus kahjureid ega surnud putukaid.

Pintsettide või sarvspaatli abil eraldatakse 1,0 mm piklike avadega sõelale jäänud koostisosadest kivid, liiv, maisitõlviku- või õletükid ja muud võõrkehad.

Väljanopitud võõrkehad lisatakse neile, mis läksid läbi 1,0 mm piklike avadega sõela, ja kaalutakse koos.

1,0 mm piklike avadega sõelale jäänud osa jagatakse proovijagaja abil selliselt, et saada maisi puhul 100–200 g osaproov. Proov kaalutakse. Seejärel laotatakse kaalutis õhukese kihina lauale. Pintsettide või sarvspaatli abil eraldatakse muud teraviljad, kahjurite kahjustatud terad, kuivatamise käigus ülekuumenenud terad, kasvama läinud terad, võõrseemned, riknenud terad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid. Seejärel liigitatakse tera sobivasse klassi.

Osaproovi, millest on eemaldatud kõik lisandid, sõelutakse 30 sekundit läbi 4,5 mm ümmarguste avadega sõela maisi puhul ►M7  ————— ◄ . Kõnealusel sõelumisel läbi sõela läinud koostisosi käsitatakse katkiste teradena.

2. Vastavalt punktis 1 osutatud meetoditele kindlaksmääratud koostisosad, mida ei tohi sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteraviljad, tuleb kaaluda väga hoolikalt täpsusega 0,01 g ja jaotada vastavalt keskmise proovi protsendimäärale. Analüüsiaruandes tuleb andmed esitada 0,1 % täpsusega. Elus kahjurite leidumine proovis tuleb ära märkida.

Üldjuhul tuleb igast proovist teha kaks analüüsi. Need ei tohi eespool nimetatud koostisosade kogumäära suhtes erineda rohkem kui 10 %.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud toiminguteks kasutatakse järgmisi seadmeid:

a) proovijagaja, nt kooniline või torujas jaotusmehhanism;

b) analüütilised kaalud täpsusega 0,01 g (kuva 0,001 g täpsusega);

c) 1,0 mm piklike avadega sõel ning 1,8 mm ja 4,5 mm ümmarguste avadega sõel. Võib kasutada vibrosõelurit. Sõelad peavad vastama standardile ISO 5223.

▼M2 —————

▼B

VII OSA

Pehmest nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramise meetod

1.   Pealkiri

Nisujahu prooviküpsetuse meetod.

2.   Kasutusvaldkond

Meetodit kasutatakse nisust katseliselt jahvatatud jahust pärmi abil kergitatud leiva tootmiseks.

3.   Põhimõte

Tainas valmistakse spetsiaalses segistis jahust, veest, pärmist, soolast ja sahharoosist. Pärast jaotamist ja rullimist jäetakse pätsid 30 minutiks seisma; pätsid vormitakse, pannakse küpsetusplaatidele ja pärast lõppkergitust küpsetatakse kindlaksmääratud aja jooksul. Taina käitlemisomadused märgitakse üles. Pätse hinnatakse mahu ja kõrguse järgi.

4.   Tooraine

4.1.   Pärm

Saccharomyces cerevisiae (DHW-Hamburg-Wansbeck) tüüpi aktiivne kuivpärm või samade omadustega toode.

4.2.  Kraanivesi

4.3.   Suhkru, soola ja askorbiinhappe lahus

30 ± 0,5 g kaubandusliku kvaliteediga naatriumkloriidi, 30 ± 0,5 g kaubandusliku kvaliteediga sahharoosi ja 0,040 ± 0,001 g askorbiinhapet lahustatakse 800 ± 0,5 g vees. Iga päev valmistatakse värske lahus.

4.4.   Suhkrulahus

5 ± 0,1 g kaubandusliku kvaliteediga sahharoosi lahustatakse 95 ± 1 g vees. Iga päev valmistatakse värske lahus.

4.5.   Ensüümaktiivne linnasejahu

Kaubanduslik kvaliteet.

5.   Seadmed ja aparatuur

5.1.   Küpsetusruum

Küpsetusruumis saab hoida temperatuuri 22–25 °C.

5.2.   Külmik

Külmik saab hoida temperatuuri 4 ± 2 °C.

5.3.   Kaal

Suurim lubatud koormus 2 kg, täpsus 2 g.

5.4.   Kaal

Suurim lubatud koormus 0,5 kg, täpsus 0,1 g.

5.5.   Analüütiline kaal

Täpsus 0,1 × 10–3 g.

5.6.   Segisti

Stephan UMTA 10, mille segaja on Detmold (Stephan Söhne GmbH) või samade omadustega seade.

5.7.   Kerkekapp

Kerkekapis saab hoida temperatuuri 30 ± 1 °C.

5.8.   Lahtised plastmasskarbid

Plaadid on valmistatud polümetüülmetakrülaadist (Plexiglas, Perspex). Sisemõõtmed: 25 × 25 cm, kõrgus 15 cm, seina paksus 0,5 ± 0,05 cm.

5.9.   Neljakandilised plastmassplaadid

Plaadid on valmistatud polümetüülmetakrülaadist (Plexiglas, Perspex). Mõõtmed on vähemalt 30 × 30 cm, paksus 0,5 ± 0,05 cm.

5.10.   Tainavormimismasin

Brabender kuulhomogenisaator (Brabender OHG) või samade omadustega samalaadne seade.

6.   Proovi võtmine

Vastavalt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standardile nr 101.

7.   Menetlus

7.1.   Hüdratatsiooni määramine

Veeimendumine määratakse vastavalt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standardile nr 115/1.

7.2.   Linnasejahu lisamise määramine

Jahu langemisarv määratakse kindlaks ISO 3093-1982 meetodil. Kui langemisarv on üle 250, määratakse kasvava hulga linnasejahu sisaldusega jahusegude abil kindlaks lisatav linnasejahu (punkt 4.5) hulk, et langemisarv oleks vahemikus 200–250. Kui langemisarv on alla 250, ei ole linnasejahu vaja lisada.

7.3.   Aktiivse kuivpärmi reaktiveerimine

Kohandatakse suhkrulahuse (punkt 4.4) temperatuur 35 ± 1 °C-le. Üks massiosa aktiivset kuivpärmi lisatakse neljale massiosale leigele suhkrulahusele. Mitte segada. Vajaduse korral loksutada.

Lastakse seista 10 ± 1 minutit, seejärel segatakse, kuni saadakse ühtlane suspensioon. Suspensioon kasutatakse ära 10 minuti jooksul.

7.4.   Jahu ja vedelate lisaainete temperatuuri kohandamine

Jahu ja vee temperatuuri tuleb kohandada nii, et taina temperatuur oleks pärast segamist 27 ± 1 °C.

7.5.   Taina koostis

2 g täpsusega kaalutakse 10 y/3 g olemasoleva niiskusesisaldusega jahu (vastab 1 kg 14 % niiskusesisaldusega jahule), kus „y” on farinograafilise analüüsi jaoks kasutatava jahu kogus (vt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standard nr 115/1).

Linnasejahu kogus, mis on vajalik langemisarvu viimiseks vahemikku 200–250 (punkt 7.2), kaalutakse 0,2 g täpsusega.

Kaalutakse 430 ± 5 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust (punkt 4.3), millele lisatakse vett, kuni üldmass on (x–9) 10 y/3 g (vt punkt 10.2), kus „x” on farinograafilise analüüsi jaoks kasutatav vee kogus (vt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standard nr 115/1). Kõnealune üldmass (tavaliselt vahemikus 450–650 g) tuleb saavutada 1,5 g täpsusega.

Kaalutakse 90 ± 1 g pärmi suspensiooni (punkt 7.3).

Märgitakse üles taina üldmass (P), mis on jahu, suhkru, soola ja askorbiinhappe lahuse ning vee, pärmisuspensiooni ja linnasejahu masside summa.

7.6.   Segamine

Enne segamist tuleb sobiva koguse leige vee abil viia segisti temperatuurile 27 ± 1 °C.

Segistisse valatakse taina vedelad koostisained ning selle peale puistatakse jahu ja linnasejahu.

Segisti käivitatakse (kiirusel 1, s.o 1 400 pööret minutis) ja lastakse töötada 60 sekundit. 20 sekundit pärast segisti käivitamist pööratakse tainasegamisnõu kaane küljes olevat kaabitsat kaks pööret.

Taina temperatuur mõõdetakse. Kui see ei ole vahemikus 26–28 °C, visatakse tainas ära ning pärast koostisainete temperatuuri kohandamist segatakse uus.

Taina omadusi hinnatakse järgmiste määratluste järgi:

 mittekleepuv ja mehaaniliselt töödeldav või

 kleepuv ja mehaaniliselt mittetöödeldav.

Taina käsitamiseks segamise lõpul mittekleepuva ja mehaaniliselt töödeldavana peaks tainas moodustama ühtse massi, mis ei jää nõu külgede ega segisti võlli külge. Tainast peaks olema võimalik eemaldada tainasegamisnõust käsitsi ühe liigutusega ilma olulise kaota.

7.7.   Jaotamine ja rullimine

2 g täpsusega kaalutakse kolm tainapätsi vastavalt järgmisele valemile:

p

=

0,25 P, kus:

p

=

jaotatud tainapätsi mass,

P

=

taina üldmass.

Pätse rullitakse viivitamatult 15 sekundi jooksul tainavormimismasinas (punkt 5.10) ning paigutatakse 30 ± 2 minutiks ümberpööratud plastmasskarpidega (punkt 5.8) kaetud neljakandilistel plastmassplaatidel (punkt 5.9) kerkekappi (punkt 5.7).

Pätsidele jahu ei raputata.

7.8.   Vormimine

Tainapätsid paigutatakse plastmassplaatidel ja plastmasskarpidega kaetuna tainavormimismasinasse (punkt 5.10) ning iga pätsi rullitakse uuesti 15 sekundit. Tainapätsilt eemaldatakse kate alles vahetult enne rullimist. Taina omadusi hinnatakse uuesti järgmiste määratluste järgi:

 mittekleepuv ja mehaaniliselt töödeldav või

 kleepuv ja mehaaniliselt mittetöödeldav.

Taina käsitamiseks segamise lõpul mittekleepuva ja mehaaniliselt töödeldavana ei jää tainas üldse või jääb vähe tainavormimismasina kambri külgede külge, nii et kamber käib masina töötades vabalt ringi ja moodustab tainast korrapärase kuuli. Segamise lõpul ei tohiks tainas kambri kaane avamisel kleepuda tainavormimismasina kambri külgedele.

8.   Analüüsiprotokoll

Katsearuandes peaks olema märgitud:

 taina käitlemisomadused segamise lõpul ja vormimise ajal,

 jahu langemisarv linnasejahu lisamata,

 täheldatud kõrvalekalded.

Peale selle peaks see sisaldama järgmist:

 kasutatud meetod,

 kõik andmed, mis on vajalikud proovi identifitseerimiseks.

9.   Üldised märkused

9.1. Vedelate lisaainete koguse arvutamise valem põhineb järgmisel:

Soovitud konsistentsi annab x ml vee lisamine 300 g 14 % niiskusesisaldusega jahu kogusele vastavale jahu kogusele. Kuna prooviküpsetusel kasutatakse 1 kg 14 % niiskusesisaldusega jahu, aga x on arvutatud 300 g jahu kohta, siis on prooviküpsetamiseks vaja x jagatud kolmega korda 10 g vett, st 10 x/3 g.

430 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust sisaldab 15 g soola ja 15 g suhkrut. See 430 g lahus sisaldub vedelates koostisainetes. Tainale 10 x/3 g vee lisamisel tuleb lisada (10 x/3 + 30) g vedelaid koostisaineid, mis sisaldavad 430 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust ja täiendava koguse vett.

Kuigi osa pärmisuspensiooniga lisatud vett imendub pärmi, sisaldab suspensioon ka „vaba” vett. Hinnatakse, et 90 g pärmisuspensiooni sisaldab 60 g „vaba” vett. Taina vedelate koostisainete kogust korrigeeritakse vastavalt kõnealusele pärmisuspensioonis sisalduvale 60 g „vabale” veele, st, et tuleb lisada vett 10 x/3 pluss 30 miinus 60 g. Seda võib esitada järgmiselt: (10 x/3 + 30) – 60 = 10 x/3 – 30 = (x/3 – 3) 10 = (x – 9) 10/3, punktis 7.5 esitatud valem. Kui näiteks farinograafilises analüüsis kasutatud vee kogus x on 165 ml, asendatakse see väärtus käesolevas valemis nii, et veele lisatakse 430 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust ja saadav üldkogus on:

(165 – 9)10/3 = 156 × 10/3 = 520 g.

9.2. Meetodit ei kohaldata vahetult nisu suhtes. Nisu küpsetamisomaduste iseloomustamiseks kasutatakse järgmist meetodit.

Nisu puhastatakse ja määratakse selle niiskusesisaldus. Nisu niiskusesisaldust ei ole vaja muuta, kui see on vahemikus 15,0-16,0 %. Kui niiskusesisaldus on väljaspool nimetatud vahemikku, tuleb see vähemalt kolm tundi enne jahvatamist kohandada 15,5 ± 0,5 %ni.

Nisu jahvatatakse jahuks Bühler MLU 202 laboriveski või Brabender Quadrumat Seniori veski või samade omadustega samalaadse seadme abil.

Valitakse selline jahvatusmeetod, et saagis (saadava jahu hulk jahvatatud terade massist) oleks vähemalt 72 % ning tuhasus 0,50-0,60 % kuivaine põhjal arvutatuna.

Jahu tuhasus määratakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1501/95 II lisale ja niiskusesisaldus vastavalt käesolevale määrusele. Saagis arvutatakse järgmise võrrandi abil:

E = (((100–f)F)/(100–w)W) × 100 %,

kus:

E

=

saagis,

f

=

jahu niiskus,

w

=

nisu niiskusesisaldus,

F

=

valmistatud jahu mass niiskusesisaldusega f,

W

=

jahvatatud nisu mass niiskusesisaldusega w.

Märkus.

Teave kasutatavate koostisainete ja seadmete kohta on avaldatud 31. märtsi 1977. aasta dokumendis T/77 300, mille on avaldanud Instituut voor Graan, Meel en Brood, TNO – Postbus 15, Wageningen, Netherlands.

▼M2 —————

▼B

IX OSA

Hinnatõstmised ja -alandamised



I tabel

Hinna tõstmine vastavalt niiskusesisaldusele

Mais ►M7  ja sorgo ◄

Muud teraviljad

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna tõstmine

(eurot/t)

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna tõstmine

(eurot/t)

13,4

0,1

13,3

0,2

13,2

0,3

13,1

0,4

13,0

0,5

12,9

0,6

12,8

0,7

12,7

0,8

12,6

0,9

12,5

1,0

12,4

0,1

12,4

1,1

12,3

0,2

12,3

1,2

12,2

0,3

12,2

1,3

12,1

0,4

12,1

1,4

12,0

0,5

12,0

1,5

11,9

0,6

11,9

1,6

11,8

0,7

11,8

1,7

11,7

0,8

11,7

1,8

11,6

0,9

11,6

1,9

11,5

1,0

11,5

2,0

11,4

1,1

11,4

2,1

11,3

1,2

11,3

2,2

11,2

1,3

11,2

2,3

11,1

1,4

11,1

2,4

11,0

1,5

11,0

2,5

10,9

1,6

10,9

2,6

10,8

1,7

10,8

2,7

10,7

1,8

10,7

2,8

10,6

1,9

10,6

2,9

10,5

2,0

10,5

3,0

10,4

2,1

10,4

3,1

10,3

2,2

10,3

3,2

10,2

2,3

10,2

3,3

10,1

2,4

10,1

3,4

10,0

2,5

10,0

3,5



II tabel

Hinna alandamine vastavalt niiskusesisaldusele

Mais ►M7  ja sorgo ◄

Muud teraviljad

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna alandamine

(eurot/t)

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna alandamine

(eurot/t)

13,5

1,0

14,5

1,0

13,4

0,8

14,4

0,8

13,3

0,6

14,3

0,6

13,2

0,4

14,2

0,4

13,1

0,2

14,1

0,2



III tabel

Hinna alandamine vastavalt mahukaalule

Teravili

Mahukaal

(kg/hl)

Hinna alandamine

(eurot/t)

Pehme nisu

Alla 76 ja kuni 75

0,5

 

Alla 75 ja kuni 74

1,0

 

Alla 74 ja kuni 73

1,5

Oder

Alla 64 ja kuni 62

1,0



IV tabel

Hinna alandamine vastavalt proteiinisisaldusele

Proteiinisisaldus (1)

(N × 5,7)

Hinna alandamine

(eurot/t)

Alla 11,5 ja kuni 11,0

2,5

Alla 11,0 ja kuni 10,5

5

(1)   Protsendina kuivainest.

▼M7 —————

▼B

XI OSA

Hinnatõstmiste ja -alandamiste arvutamine

Artiklis 38 sätestatud hinna tõstmisi ja alandamisi väljendatakse eurodes tonni kohta ning neid kohaldatakse sekkumiseks pakutava teravilja sekkumishinna suhtes, korrutades selle kindla protsendimääraga tõstmiste ja alandamiste summaga järgmiselt:

a) kui sekkumiseks pakutavate teraviljade niiskusesisaldus on maisi ►M7  ————— ◄ puhul alla 13 % ja muu teravilja puhul alla 14 %, kohaldatakse käesoleva lisa IX osa I tabelis osutatud hinnatõstmisi. Kui sekkumiseks pakutavate teraviljade niiskusesisaldus on vastavalt üle 13 % ja 14 %, kohaldatakse käesoleva lisa IX osa II tabelis osutatud hinnaalandamisi;

b) kui sekkumiseks pakutavate teraviljade mahukaal jääb mahu/kaalu suhtes pehme nisu puhul alla 76 kg/hl ning odra puhul alla 64 kg/hl, kohaldatakse käesoleva lisa IX osa III tabelis osutatud hinnaalandamisi;

c) kui kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul ületab katkiste terade osakaal 3 % ning maisi ►M7  ————— ◄ puhul 4 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;

d) kui kõva nisu puhul ületab teralisandite osakaal 2 %, maisi ►M7  ————— ◄ puhul 4 % ning pehme nisu ja odra puhul 5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;

e) kui kasvama läinud terade osakaal ületab 2,5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;

▼M7

f) kui kõva nisu puhul ületab prügilisandite osakaal 0,5 % ja pehme nisu, odra ja maisi puhul 1 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,1 eurot;

▼B

g) kui kõva nisu puhul ületab vähese klaasisusega terade osakaal 20 %, kohaldatakse iga järgmise protsendipunkti või selle osa puhul hinnaalandamist 0,2 eurot;

h) kui pehme nisu proteiinisisaldus on alla 11,5 %, kohaldatakse käesoleva lisa IX osa IV tabelis loetletud hinnaalandamisi.

▼M7 —————

▼B

XII OSA

Teraviljade proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

1. Iga teraviljapartii puhul määratakse kvaliteediomadused määratakse kindlaks pakutud partii representatiivse proovi alusel, mis koosneb igast saadetisest ja igast vähemalt 60tonnisest saadetisest võetavatest proovidest.

2. Sekkumisameti vastutusel analüüsitakse võetud proovide omadusi 20 tööpäeva jooksul alates representatiivse proovi võtmise kuupäevast.

▼M2

3. Sekkumiseks pakutava või vastu võetava teravilja kvaliteedi määramiseks kasutatavad standardmeetodid on kehtestatud käesoleva lisa III, IV, V ja VII osas.

▼B

4. Analüüside tulemused edastatakse pakkujale artiklis 34 osutatud ülevõtmisprotokolli kaudu.

5. Vaidluse korral korraldab sekkumisamet uuesti asjaomase teravilja suhtes vajalikud testid.




II LISA

RIIS

I OSA

Koorimata riisi kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

Artikli 7 lõikes 1 osutatud nõuded riisile on eelkõige järgmised:

a) koorimata riis on lõhnatu ning selles puuduvad elus putukad;

b) selle niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %;

c) selle töötlemisjärgne saagis ei ole käesoleva lisa III osas loetletud põhisaagisest rohkem kui viie punkti võrra väiksem;

d) mitmesuguste erinevate prügilisandite, sordile mittevastavate riisiterade ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisas määratletud standardkvaliteedile mittevastavate terade osakaal ei ületa vastava riisisordi kohta käesoleva lisa IV osas kehtestatud suurimat lubatud protsentuaalset osakaalu;

e) selle radioaktiivsuse tase ei ületa ühenduse õigusaktides lubatud maksimumtaset.

Käesolevas lisas tähendab mõiste „mitmesugused erinevad prügilisandid” võõrkehi, mis ei ole riis.

II OSA

Hinnatõstmised ja -alandamised

1. Artiklis 38 sätestatud hinnatõstmisi ja -alandamisi väljendatakse eurodes tonni kohta ning neid kohaldatakse sekkumiseks pakutava koorimata riisi sekkumishinna suhtes, korrutades selle kindla protsendimääraga tõstmiste ja alandamiste summaga järgmiselt:

a) kui koorimata riisi niiskusesisaldus ületab 13 %, on sekkumishinnast tehtava hinnaalanduse arvutamise aluseks ühe kümnendiku täpsusega mõõdetud protsentuaalne erinevus sekkumiseks pakutava koorimata riisi niiskusesisalduse protsendi ja maksimaalse lubatud niiskusesisalduse vahel, mis on 13 %.

b) kui riisi saagis pärast töötlemist erineb käesoleva lisa III osa punktis 1 vastavalt sordile ettenähtud saagisenäitajatest, kohaldatakse käesoleva lisa III osa punktis 2 kehtestatud hinnatõstmisi ja -alandamisi;

c) kui koorimata riisi terad ei mahu kehtestatud kvaliteedinõuete piiridesse, kohaldatakse sekkumishinna suhtes käesoleva lisa V osas esitatud vastavale riisisordile kehtestatud allahindlusprotsenti;

d) kui mitmesuguste erinevate prügilisandite osakaal koorimata riisis ületab 0,1 %, kohaldatakse selle sekkumiskokkuostuhinna suhtes 0,02 % suurust hinnaalandust iga täiendava 0,01 % kõrvalekalde kohta;

e) kui sekkumiseks pakutakse kindlat sorti koorimata riisi partiid, mis sisaldab rohkem kui 3 % muid riisisorte, kohaldatakse selle partii sekkumiskokkuostuhinna suhtes 0,1 % suurust hinnaalandust iga täiendava 0,1 % kõrvalekalde kohta.

2. Punktis 1 osutatud hinnatõstmised või -alandamised määratakse käesoleva lisa VI osas määratletud representatiivse proovi kontrolli tulemuste kaalutud keskmise põhjal.

III OSA

Töötlemisjärgse saagise kriteeriumid

1.   Töötlemisjärgne saagis



Sordi nimetus

Täisterade saagis

(%)

Põhisaagis

(%)

Argo, Selenio, Couachi

66

73

Alpe, Arco, Balilla, Balilla Sollana, Bomba, Elio, Flipper, Lido, Sara, Thainato, Thaiperla, Veta, Guadiamar

65

73

Ispaniki A, Makedonia

64

73

Bravo, Europa, Loto, Riva, Rosa Marchetti, Savio, Veneria

63

72

Ariete, Bahia, Carola, Cigalon, Cripto, Drago, Eolo, Gladio, Graldo, Koral, Mercurio, Niva, Onda, Padano, Panda, Ribe, S. Andrea, Saturno, Senia, Smeraldo, Dion, Zeus

62

72

Strymonas

62

71

Baldo, Redi, Roma, Tebre, Volano

61

72

Thaibonnet, Puntal

60

72

Evropi

60

70

Arborio, Rea

58

72

Carnaroli, Elba, Vialone Nano

57

72

Axios

57

67

Roxani

57

66

Nimetuseta sordid

64

72

2.   Hinna tõstmine ja alandamine töötlemisjärgse saagise puhul



Koorimata riisi töötlemine kroovitud täisteraliseks riisiks

Saagise suhtes kohaldatav hinnatõstmine ja -alandamine

Suurem kui põhisaagis

0,75 % tõstmine

Väiksem kui põhisaagis

1 % alandamine

Koorimata riisi töötlemine kroovitud riisiks

Saagise suhtes kohaldatav hinnatõstmine ja -alandamine

Suurem kui põhisaagis

0,60 % tõstmine

Väiksem kui põhisaagis

0,80 % alandamine

IV OSA

Maksimaalsed protsendimäärad



Terade defektid

Ümarateraline riis

CN-kood 1006 10 92

Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis

CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96

Pikateraline B-kvoodi riis

CN-kood 1006 10 98

Kriitjad terad

6

4

4

Punasetriibulised terad

10

5

5

Värvunud ja täpilised terad

4

2,75

2,75

Klaasjad terad

1

0,50

0,50

Kollased terad

0,175

0,175

0,175

Prügilisandid

1

1

1

Muu sordivastavusega riis

5

5

5

V OSA

Hinnaalandused defektidega teradele



 

Sekkumishinnast hinnaalanduse tegemisel arvestatavate defektiga terade protsentuaalne osakaal

Normist suuremate kõrvalekallete esinemisel rakendatava hinnaalandamise protsent (1)

Terade defektid

Ümarateraline riis

CN-kood 1006 10 92

Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis

CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96

Pikateraline B-kvoodi riis

CN-kood 1006 10 98

Kriitjad terad

2 kuni 6 %

2 kuni 4 %

1,5 kuni 4 %

1 % iga järgneva 0,5 % kõrvalekalde kohta

Punasetriibulised terad

1 kuni 10 %

1 kuni 5 %

1 kuni 5 %

1 % iga järgneva 1 % kõrvalekalde kohta

Värvunud ja täpilised terad

0,50 kuni 4 %

0,50 kuni 2,75 %

0,50 kuni 2,75 %

0,8 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekalde kohta

Klaasjad terad

0,05 kuni 1 %

0,05 kuni 0,50 %

0,05 kuni 0,50 %

1,25 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekalde kohta

Kollased terad

0,02 kuni 0,175 %

0,02 kuni 0,175 %

0,02 kuni 0,175 %

6 % iga järgneva 0,125 % kõrvalekalde kohta

(1)   Iga kõrvalekalle arvestatakse maha defektsete terade protsentuaalset osakaalu tähistava ühiku teisest komakohast alates.

VI OSA

Koorimata riisi proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

1. Käesoleva lisa I osas sätestatud kvaliteedinõuete kontrollimiseks võtab sekkumisamet kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osalev pakkuja või selle volitatud esindaja juuresolekul proovi.

Võetakse kolm vähemalt ühe kilogrammi suuruse massiga representatiivset proovi. Proovid jaotatakse järgmiselt:

a) pakkujale,

b) ladustamiskohale, kus ülevõtmine aset leidis,

c) sekkumisametile.

Tüüpilise proovi saamiseks võetavate proovide hulk saadakse pakutava partii jagamisest 10tonnisteks osadeks. Kõik üksikproovid on ühesuguse kaaluga. Representatiivsed proovid saadakse proovideks võetud koguse jagamisel kolmeks.

Kvaliteedinõudeid kontrollitakse selle representatiivse proovi alusel, mis saadetakse lattu, kus ülevõtmine toimub.

2. Representatiivsed proovid võetakse igast osatarnest (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun) punktis 1 sätestatud tingimustel.

Tarne korral kontrollitakse enne partii jõudmist sekkumislattu iga osatarne puhul ainult niiskusesisaldust, prügilisandite hulka ja seda, et partiis ei ole elus putukaid. Kui hiljem kontrolli lõpuks siiski ilmneb, et osatarne ei vasta kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldutakse asjaomase koguse ülevõtmisest. Kui liikmesriigi sekkumisasutus suudab enne tarne lattujõudmist kontrollida iga osatarne vastavust kõikidele kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldub ta kõigi osatarnete ülevõtmisest, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele.

3. Radioaktiivsuse taset kontrollitakse üksnes juhul, kui olukord seda nõuab ja piiratud aja jooksul.

4. Analüüside tulemused edastatakse pakkujale artiklis 34 osutatud ülevõtmisprotokolli kaudu.

5. Vaidluse korral korraldab sekkumisamet uuesti asjaomase teravilja suhtes vajalikud testid, mille kulud kannab kaotaja osapool.

Uue analüüsi teeb sekkumisameti tunnustatud labor uue representatiivse proovi põhjal, mis koosneb võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest proovidest. Pakutava partii osatarnete puhul saadakse tulemus iga osatarne uute representatiivsete proovide analüüside keskmiste näitajate hindamise alusel.




III LISA

VEISELIHA

I OSA

Veiseliha kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

1. Kokku võib osta käesoleva lisa V osas loetletud tooteid, mis kuuluvad järgmistesse määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A II alapunktis määratletud kategooriatesse:

▼M7

a) üle 12 kuu, kuid alla 24 kuu vanuste kastreerimata isasloomade liha (A-kategooria);

b) üle 12 kuu vanuste kastreeritud isasloomade liha (C-kategooria);

c) üle kaheksa kuu, kuid alla 12 kuu vanuste isasloomade liha (Z-kategooria).

▼B

2. Rümpasid ja poolrümpasid võib kokku osta ainult juhul, kui:

a) neile on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 ( 25 ) I lisa I jao III peatükis osutatud tervisemärk;

b) neil ei ole omadusi, mis muudaksid nendest saadud tooted ladustamiseks või järgnevaks kasutamiseks kõlbmatuks;

c) need ei pärine hädatapu korras tapetud loomadelt;

d) need pärinevad ühendusest komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 ( 26 ) artikli 39 tähenduses;

e) need on kehtivate veterinaarnõuete kohaselt kasvatatud loomade rümbad;

f) need ei ületa ühenduse määrustega lubatud radioaktiivsuse piirtaset;

g) need pärinevad rümpade hulgast, mis ei kaalu üle 340 kg.

Radioaktiivsuse taset kontrollitakse üksnes juhul, kui olukord seda nõuab ja piiratud aja jooksul.

3. Rümpasid ja poolrümpasid võib kokku osta ainult juhul, kui:

a)  ►C1  need on esitatud, vajaduse korral asjaomase poole kulul veeranditeks lõigatult, kooskõlas käesoleva lisa VI osa nõuetega. ◄ Kõiki rümbaosi tuleb kontrollida, et hinnata nende vastavust kõnealuse osa punktis 2 esitatud nõuetele. Kui kas või üks nõue on täitmata, lükatakse pakkumus tagasi; kui üks veerand lükatakse tagasi, sest see ei vasta ülalviidatud esitamistingimustele ja eelkõige juhul, kui puudusi ei ole võimalik vastuvõtu ajal kõrvaldada, lükatakse tagasi ka teine sama poolrümba veerand;

b) need on liigitatud vastavalt ühenduse skaalale, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 punktiga a. Pärast rümba kõigi osade üksikasjalikku kontrollimist lükkavad sekkumisametid tagasi kõik tooted, mis nende arvates ei ole liigitatud vastavalt osutatud skaalale;

c) need on identifitseeritavad, esiteks kategooria, lihakusklassi ja rasvasusklassi märgistuse järgi ning teiseks identifitseerimis- või tapanumbriga. Kategooriat, lihakusklassi ja rasvasust näitavad märgistused peavad olema täiesti loetavad ning tehtud mittetoksilise, kiirestikuivava ja kustutamatu templivärviga pädevate riigiasutuste kinnitatud korras. Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 2 cm. Tagaveerandi märgistus kantakse seljaosale neljanda nimmelüli kõrgusele ning esiosa märgistus umbes 10–30 cm kaugusele rinnaku lõikeservast. Identifitseerimis- või tapanumber märgitakse iga veerandi sisekülje keskele, kasutades sekkumisameti lubatud templijäljendit või kustutamatut märgist;

d) need on märgistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 ( 27 ) kehtestatud süsteemile.

II OSA

Ümberarvestuskoefitsiendid



Kvaliteediklass

Koefitsient

U2

1,058

U3

1,044

U4

1,015

R2

1,015

R3

1,000

R4

0,971

O2

0,956

O3

0,942

O4

0,914

III OSA

Ülevõtmisega seotud tingimused ja kontrollid

1. Tooted tarnitakse 10–20tonniste saadetistena. Tootekogus võib olla alla 10 tonni ainult juhul, kui see on esialgsest pakkumusest järele jäänud või kui esialgset pakkumust on 10 tonni võrra vähendatud.

Tarnitud tooted tunnistatakse vastuvõetavaks ja võetakse üle, kui sekkumisamet on kontrollinud nende vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Vastavust käesoleva lisa I osa punkti 2 alapunktis e sätestatud nõuetele ning eelkõige nõukogu direktiivi 96/22/EÜ ( 28 ) artikliga 3 ja artikli 4 lõikega 1 keelatud ainete puudumist kontrollitakse proovide analüüsimisega, mille suurus ja proovivõtumeetod on sätestatud asjakohastes veterinaarõigusaktides.

2. Kui vahetult enne laadimist tapamaja laadimissektsioonis ja enne transportimist sekkumislattu ei toimu eelkontrolli, identifitseeritakse poolrümbad järgmiselt:

a) kui piirdutakse rümpade märgistamisega, peab märgistus vastama käesoleva lisa I osa punkti 3 alapunktile c ning tuleb täita dokument, kuhu on märgitud identifitseerimis- või tapanumber ja veise tapakuupäev;

b) kui rümpadele kinnitatakse ka etiketid, peavad need vastama komisjoni määruse (EÜ) nr 1249/2008 artikli 6 lõigetele 4, 5 ja 6.

Kui poolrümbad lõigatakse veeranditeks, tehakse seda käesoleva lisa VI osas sätestatud korras. Veerandid rühmitatakse nii, et neid oleks võimalik ülevõtmisel rümpade või poolrümpade kaupa vastu võtta. Kui poolrümpasid ei ole enne sekkumislattu transportimist veeranditeks lõigatud, tehakse seda nende saabumisel sekkumiskeskusesse vastavalt käesoleva lisa VI osale.

Vastuvõtupunktis märgistatakse iga veerandrümp etiketiga, mis vastab määruse (EÜ) nr 1249/2008 artikli 6 lõigetele 4, 5 ja 6. Etiketile on märgitud ka veerandrümba kaal ja lepingu number. Etiketid kinnitatakse ilma metall- või plastikkinnituseta otse esi- või tagaveerandi esi- või tagakoodikõõluste külge või esi- või tagaveerandi kubemeosa turjaplaadikõõluse külge.

Vastuvõtu käigus kontrollitakse süstemaatiliselt kõigi tarnitud veerandrümpade esitusviisi, klassifikatsiooni, kaalu ja etiketti. Igal rümbal kontrollitakse ka ühe tagaveerandi temperatuuri. Vastu ei võeta rümpi, mille kaal ületab käesoleva lisa I osa punkti 2 alapunktis g sätestatud maksimumkaalu.

3. Eelkontrolli võib teha vahetult enne tapamaja laadimissektsiooni laadimist, kontrollitakse poolrümpade kaalu, klassifikatsiooni, esitusviisi ja temperatuuri. Vastu ei võeta rümpi, mille kaal ületab käesoleva lisa I osa punkti 2 alapunktis g sätestatud maksimumkaalu. Tagasilükatud tooted märgistatakse vastavalt ja neid ei tohi enam eelkontrolliks või vastuvõtmiseks esitada.

Eelkontroll hõlmab saadetisi, milles on vastavalt sekkumisameti määratlusele kuni 20 tonni poolrümpasid. Kui pakkumus hõlmab veerandeid, võib sekkumisamet siiski lubada saadetisi, milles on üle 20 tonni poolrümpasid. Kui tagasilükatud poolrümpade kogus ületab 20 % kontrollitud saadetisest, lükatakse punkti 6 kohaselt tagasi kogu saadetis.

Poolrümbad lõigatakse enne sekkumislattu transportimist veeranditeks vastavalt käesoleva lisa VI osale. Iga veerandrümp kaalutakse ja märgistatakse etiketiga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 1249/2008 artikli 6 lõigetele 4, 5 ja 6. Etiketile on märgitud ka veerandrümba kaal ja lepingu number. Etiketid kinnitatakse ilma metall- või plastikkinnituseta otse esi- või tagaveerandi esi- või tagakoodikõõluste külge või esi- või tagaveerandi kubemeosa turjaplaadikõõluse külge.

Iga rümba veerandid rühmitatakse nii, et neid oleks võimalik ülevõtmisel rümpade või poolrümpade kaupa vastu võtta.

Iga vastuvõtupunkti jõudnud saadetise juures peab olema kontrollakt, mis sisaldab kõiki üksikasju poolrümpade ja veerandrümpade kohta, sealhulgas esitatud ja vastuvõetud või tagasilükatud toodete kogust. Kontrollakt antakse üle vastuvõtuametnikule.

Enne tapamajast lahkumist transpordivahend plommitakse. Plommi number märgitakse veterinaartõendile või kontrollaktile.

Vastuvõtu käigus kontrollitakse tarnitud veerandrümpade esitlusviisi, klassifikatsiooni, kaalu, etiketti ja temperatuuri.

4. Eelkontrolli ja sekkumiseks pakutavate toodete vastuvõtmist korraldab sekkumisameti ametnik või tema volitatud isik, kes on liigitamise alal pädev, pole seotud tapamajas tehtava liigitamisega ning on edukast pakkujast täiesti sõltumatu. Sõltumatus tagatakse eelkõige kõnesolevate ametnike korrapärase vahetamisega sekkumisladudes.

Ülevõtmisel registreeritakse iga saadetise veerandrümpade kogukaal ja need andmed säilitatakse sekkumiskeskuses.

Vastuvõtuametnik peab täitma dokumendi, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid esitatud ja vastuvõetud või tagasilükatud toodete kaalu ja koguse kohta.

5. Kui võetakse üle kondiga liha, mida konditustatakse artikli 3 lõike 5 teises lõigus sätestatud nõuetele mittevastavas sekkumislaos, sisaldavad identifitseerimis-, tarne- ja kontrollinõuded järgmist:

a) Lõikes 1 osutatud ülevõtmisel tuleb konditustamisele suunatavate esi- ja tagaveerandite sise- ja väliskülg märgistada tähtedega „INT” vastavalt käesoleva lisa I osa punkti 3 alapunktis c sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad kategooria ja tapanumbri märkimist ning vastavate märgistuste paigutust; siiski märgitakse tähed „INT” iga veerandi siseküljele – esiveeranditel kolmanda või neljanda ribi kõrgusele ning tagaveeranditel seitsmenda või kaheksanda ribi kõrgusele;

b) munandikotirasv tuleb ülevõtmiseni alles jätta ning eemaldada enne kaalumist;

c) tarnitud tooted jaotatakse saadetisteks vastavalt käesoleva osa punktile 1.

Kui tähtedega „INT” märgistatud rümpasid või veerandeid leitakse väljaspool nende jaoks eraldatud ala, viivad liikmesriigid läbi uurimise, võtavad vajalikud meetmed ja teatavad nendest komisjonile.

6. Kui tagasilükatud toodete kogus ületab 20 % tarnitud saadetisest, lähtudes esitatud poolrümpade ja veerandrümpade arvust, lükatakse kogu saadetis tagasi, tagasilükatud tooted märgistatakse ja neid ei või enam eelkontrolliks või vastuvõtmiseks esitada.

IV OSA

Konditustamine

I.   Konditustamise üldtingimused

1. Liha võib konditustada ainult lihalõikusettevõtetes, mis on registreeritud või kinnitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 artikliga 4 ja kus on vähemalt üks külmõhkkamber.

Komisjon võib liikmesriigi taotlusel vabastada erandina piiratud ajaks esimeses lõigus nimetatud kohustustest. Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse tehase ja sisseseade väljaarendamist, veterinaar- ja kontrollinõudeid ning eesmärki ühtlustada käesolevat valdkonda järk-järgult.

2. Konditustatud jaotustükid peavad vastama määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse käesoleva lisa VIII osa nõuetele.

3. Konditustamist ei tohi alustada enne asjaomaste saadetiste ülevõtmise lõpetamist.

4. Sekkumiseks mõeldud veiseliha konditustamisel, korrastamisel või pakendamisel ei tohi lihalõikusruumis olla mingisugust muud liha. Sealiha võib lihalõikusruumis hoida veiselihaga samal ajal tingimusel, et seda töödeldakse eraldi tootmisliinil.

5. Konditustamine toimub kell 7.00–18.00; konditustamist ei toimu laupäeviti, pühapäeviti ega riigipühadel. Konditustamise aega võib pikendada kuni kahe tunni võrra tingimusel, et kohal viibib kontrolliasutuse esindaja.

Kui konditustamist ei ole võimalik liha ülevõtmise päeval lõpetada, pitseerib pädev asutus või isik toodete ladustamiseks kasutatava külmruumi, mille konditustamise jätkudes võib avada ainult seesama asutus või isik.

II.   Lepingud ja üldtingimused

1. Konditustamine toimub lepingu alusel vastavalt tingimustele, mille sekkumisametid on kehtestanud vastavalt oma üldtingimustele.

2. Sekkumisametite üldtingimustes sätestatakse nõuded lihalõikusettevõtetele ja vajalikele seadmetele ning nendega tagatakse jaotustükkide ettevalmistamist käsitlevate ühenduse eeskirjade järgimine.

Üldtingimustes sätestatakse konditustamise üksikasjalikud tingimused ning nimetatakse jaotustükkide ettevalmistamis-, korrastamis-, pakendamis-, külmutamis- ja säilitamisviisid, pidades silmas nende ülevõtmist sekkumisameti poolt.

III.   Konditustamiskontroll

1. Sekkumisametid tagavad kogu konditustamise pideva füüsilise kontrolli.

Kontrolliks võib anda volituse kõnesolevatest kauplejatest, loomade esmastest töötlejatest ja ladustajatest sõltumatutele asutustele. Sel juhul tagavad sekkumisametid, et nende ametnikud korraldavad iga pakkumuse korral liha konditustamise etteteatamata inspekteerimise. Inspekteerimiste käigus kontrollitakse jaotustükke sisaldavaid kaste pisteliselt enne ja pärast külmutamist ning võrreldakse kasutatud koguseid nii toodetud (lõigatud pehme liha) kogustega kui ka kontide ja rasvkoe ning korrastamisel saadud lihalõikmete kogusega. Iga jaotustüki puhul peab kontrollima vähemalt 5 % päeva jooksul täidetavatest kastidest ning kui kaste on piisavalt, peab iga jaotustüki kohta kontrollima vähemalt viit kasti.

2. Esi- ja tagaveerandid tuleb konditustada eraldi. Igal konditustamispäeval:

a) võrreldakse jaotustükkide ja täidetud kastide arvu;

b) täidetakse vorm, kus on näidatud eraldi esi- ja tagaveerandite konditustamise saagised.

IV.   Konditustamise eritingimused

1. Külmutamisele eelneva konditustamise, korrastamise ja pakendamise ajal ei tohi veiseliha sisetemperatuur ületada + 7 °C.

Jaotustükke ei või enne kiirkülmutamist transportida, välja arvatud käesoleva osa I jao punktis 1 sätestatud erandjuhtudel.

2. Vahetult enne konditustamist tuleb täielikult eemaldada etiketid ning võõrollus.

3. Kõik kondid, kõõlused, kõhred, turjaplaadid ja -väädid (ligamentum nuchae) ning suured sidekoelised moodustised tuleb puhtalt eemaldada. Jaotustükkide korrastamisel tuleb eemaldada rasvkude, kõhred, kõõlused, liigesekapslid ja muud korrastamisel saadud lihalõikmed. Eemaldada tuleb kõik nähtavad närvi- ja lümfikoed.

4. Suured veresooned ja -kämbud ning määrdunud osad tuleb eemaldada ettevaatlikult ja võimalikult väheste korrastuslõigetega.

V.   Jaotustükkide pakkimine

1. Jaotustükid pakitakse kohe pärast konditustamist vastavalt käesoleva lisa VIII osas sätestatud nõuetele ja nii, et liha ei puutuks kastiga otseselt kokku.

2. Kastide vooderduseks kasutatav polüetüleen ja jaotustükkide pakendamiseks kasutatavad polüetüleenkile või -kotid peavad olema vähemalt 0,05 mm paksused ning kõlbama toiduainete pakendamiseks.

3. Kasutatavad kastid, kaubaalused ja konteinerid peavad vastama käesoleva lisa IX osas sätestatud tingimustele.

VI.   Jaotustükkide ladustamine

Sekkumisametid tagavad, et kokkuostetud kondita veiseliha ladustatakse eraldi ning seda saab hõlpsalt identifitseerida hankemenetluste, jaotustükkide ja ladustamiskuude kaupa.

Jaotustükid ladustatakse külmhoonetes, mis asuvad liikmesriigi territooriumil, kellele sekkumisamet allub.

VII.   Konditustamiskulud

Käesoleva osa II jaos osutatud lepingud ja nende raames tehtud maksed hõlmavad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid töid ja kulusid, eelkõige:

a) kondiga toodete transpordikulusid lihalõikusettevõttesse pärast nende vastuvõtmist;

b) konditustamist, korrastamist, pakendamist ja kiirkülmutamist;

c) külmutatud jaotustükkide ladustamist, laadimist ja vedu ning nende ülevõtmist sekkumisametite poolt nende määratud külmhoonetes;

d) materjalide, eriti pakkematerjalide maksumust;

e) sekkumisametite poolt lihalõikusettevõtetesse jäetud kontide, rasvkoe ja korrastamisel saadud lihalõikmete väärtust.

VIII.   Tähtajad

Konditustamine, korrastamine ja pakendamine peab toimuma 10 tapmisjärgse kalendripäeva jooksul. Liikmesriigid võivad määrata ka lühema tähtaja.

Kiirkülmutamine toimub kohe pärast pakendamist ja algab igal juhul pakendamisega samal päeval; konditustatava liha kogus ei või ületada külmõhkkambrite päevast võimsust.

Külmõhkkambris külmutamisel alandatakse konditustatud liha sisetemperatuuri 36 tunni jooksul alanema 7 °C-ni või alla selle.

IX.   Toodete tagasilükkamine

1. Kui käesoleva osa III jao punktis 1 nimetatud kontrolli käigus selgub, et konditustamisettevõte on mõne jaotustüki puhul rikkunud käesoleva osa punktide 1–8 sätteid, kontrollitakse kõnesoleval päeval täidetud kastidest veel 5 %. Kui avastatakse uusi rikkumisi, kontrollitakse kõnealuse jaotustükiga täidetud kastide koguarvust veel 5 %. Kui neljandal 5 % kastide kontrollimisel selgub, et vähemalt 50 % kastide puhul on nende artiklite sätteid rikutud, kontrollitakse kõiki kaste, kuhu on päeva jooksul kõnealust jaotustükki pakitud. Kogu päevatoodangut pole vaja kontrollida juhul, kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul.

2. Kui punktist 1 lähtudes avastatakse rikkumisi alla 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul, lükatakse nende kastide sisu tagasi ja selle eest ei tule tasuda. Tagasilükatud jaotustükkide eest tasub konditustamisettevõte sekkumisametile vastavalt käesoleva lisa X osas esitatud hinnale.

Kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul, lükkab sekkumisamet tagasi kõnesoleva jaotustüki kogu päevatoodangu ja selle eest ei tule tasuda. Tagasilükatud jaotustükkide eest tasub konditustamisettevõte sekkumisametile vastavalt käesoleva lisa X osas esitatud hinnale.

Kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % päeva jooksul eri jaotustükkidega täidetud kastide puhul, lükkab sekkumisamet tagasi kogu päevatoodangu ja selle eest ei tule tasuda. Konditustamisettevõte tasub sekkumisametile 20 % kõrgema hinna kui see, mida sekkumisamet peab kooskõlas artikli 19 lõikega 2 ning artiklitega 27, 37 ja 39 edukale pakkujale maksma sekkumiseks ostetud kondiga algtoodete eest, mis on pärast konditustamist tagasi lükatud.

Kui on võimalik kohaldada kolmandat lõiku, ei kohaldata esimest ja teist lõiku.

3. Erandina punktidest 1 ja 2 ning juhul, kui konditustamisettevõte ei ole raske hooletuse või pettuse tõttu järginud käesoleva osa I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jao sätteid:

a) lükkab sekkumisamet tagasi kõik päeva jooksul konditustamisel saadud tooted, mille puhul on rikutud eespool nimetatud sätteid ega tasu nende eest;

b) tasub konditustamisettevõte sekkumisametile 20 % kõrgema hinna kui see, mida sekkumisamet peab kooskõlas artikli 19 lõikega 2 ning artiklitega 27, 37 ja 39 edukale pakkujale maksma sekkumiseks ostetud kondiga algtoodete eest, mis on pärast konditustamist punkti a alusel tagasi lükatud.

▼M7

V OSA

Toodete klassifitseerimine

Käesolevas osas viitab kategooria Z üksnes isasloomadele, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa I osa punkti 1 alapunktis c.

BELGIQUE/BELGIË

Carcasses, demi-carcasses: Hele dieren, halve dieren:

Catégorie A, classe U2/

Categorie A, klasse U2

Catégorie A, classe U3/

Categorie A, klasse U3

Catégorie A, classe R2/

Categorie A, klasse R2

Catégorie A, classe R3/

Categorie A, klasse R3

Catégorie Z, classe U2/

Categorie Z, klasse U2

Catégorie Z, classe U3/

Categorie Z, klasse U3

Catégorie Z, classe R2/

Categorie Z, klasse R2

Catégorie Z, classe R3/

Categorie Z, klasse R3

БЪЛГАРИЯ

Tрупове, половинки трупове:

категория А, клас R2

категория А, клас R3

категория Z, клас R2

категория Z, клас R3

ČESKÁ REPUBLIKA

Jatečně upravená těla, půlky jatečně upravených těl:

Kategorie A, třída R2

Kategorie A, třída R3

Kategorie Z, třída R2

Kategorie Z, třída R3

DANMARK

Hele og halve kroppe:

Kategori A, klasse R2

Kategori A, klasse R3

Kategori Z, klasse R2

Kategori Z, klasse R3

DEUTSCHLAND

Ganze oder halbe Tierkörper:

Kategorie A, Klasse U2

Kategorie A, Klasse U3

Kategorie A, Klasse R2

Kategorie A, Klasse R3

Kategorie Z, Klasse U2

Kategorie Z, Klasse U3

Kategorie Z, Klasse R2

Kategorie Z, Klasse R3

EESTI

Rümbad, poolrümbad:

Kategooria A, klass R2

Kategooria A, klass R3

Kategooria Z, klass R2

Kategooria Z, klass R3

EIRE/IRELAND

Carcases, half-carcases:

Category C, class U3

Category C, class U4

Category C, class R3

Category C, class R4

Category C, class O3

ΕΛΛΑΔΑ

Ολόκληρα ή μισά σφάγια:

Κατηγορία A, κλάση R2

Κατηγορία A, κλάση R3

Κατηγορία Z, κλάση R2

Κατηγορία Z, κλάση R3

ESPAÑA

Canales o semicanales:

Categoría A, clase U2

Categoría A, clase U3

Categoría A, clase R2

Categoría A, clase R3

Categoría Z, clase U2

Categoría Z, clase U3

Categoría Z, clase R2

Categoría Z, clase R3

PRANTSUSMAA

Carcasses, demi-carcasses:

Catégorie A, classe U2

Catégorie A, classe U3

Catégorie A, classe R2

Catégorie A, classe R3

Catégorie Z, classe U2

Catégorie Z, classe U3

Catégorie Z, classe R2

Catégorie Z, classe R3

Catégorie C, classe U2

Catégorie C, classe U3

Catégorie C, classe U4

Catégorie C, classe R3

Catégorie C, classe R4

Catégorie C, classe O3

HRVATSKA

Trupovi, polovice

Kategorija A, klasa U2

Kategorija A, klasa U3

Kategorija A, klasa R2

Kategorija A, klasa R3

Kategorija Z, klasa U2

Kategorija Z, klasa U3

Kategorija Z, klasa R2

Kategorija Z, klasa R3

ITALIA

Carcasse e mezzene:

Categoria A, classe U2

Categoria A, classe U3

Categoria A, classe R2

Categoria A, classe R3

Categoria Z, classe U2

Categoria Z, classe U3

Categoria Z, classe R2

Categoria Z, classe R3

ΚΥΠΡΟΣ

Ολόκληρα ή μισά σφάγια:

Κατηγορία A, κλάση R2

Κατηγορία Z, κλάση R2

LATVIJA

Liemeņi, pusliemeņi:

A kategorija, R2 klase

A kategorija, R3 klase

Z kategorija, R2 klase

Z kategorija, R3 klase

LIETUVA

Skerdenos ir skerdenų pusės:

A kategorija, R2 klasė

A kategorija, R3 klasė

Z kategorija, R2 klasė

Z kategorija, R3 klasė

LUXEMBOURG

Carcasses, demi-carcasses:

Catégorie A, classe U2

Catégorie A, classe U3

Catégorie A, classe R2

Catégorie A, classe R3

MAGYARORSZÁG

Hasított test vagy hasított féltest:

A kategória, R2 osztály

A kategória, R3 osztály

Z kategória, R2 osztály

Z kategória, R3 osztály

MALTA

Karkassi u nofs karkassi:

Kategorija A, klassi R3

Kategorija Z, klassi R3

NEDERLAND

Hele dieren, halve dieren:

Categorie A, klasse R2

Categorie A, klasse R3

Categorie Z, klasse R2

Categorie Z, klasse R3

ÖSTERREICH

Ganze oder halbe Tierkörper:

Kategorie A, Klasse U2

Kategorie A, Klasse U3

Kategorie A, Klasse R2

Kategorie A, Klasse R3

Kategorie Z, Klasse U2

Kategorie Z, Klasse U3

Kategorie Z, Klasse R2

Kategorie Z, Klasse R3

POLSKA

Tusze, półtusze:

Kategoria A, klasa R2

Kategoria A, klasa R3

Kategoria Z, klasa R2

Kategoria Z, klasa R3

PORTUGAL

Carcaças ou meias-carcaças

Categoria A, classe U2

Categoria A, classe U3

Categoria A, classe R2

Categoria A, classe R3

Categoria Z, classe U2

Categoria Z, classe U3

Categoria Z, classe R2

Categoria Z, classe R3

ROMÂNIA

Carcase, jumătăți de carcase

categoria A, clasa R2

categoria A, clasa R3

categoria Z, clasa R2

categoria Z, clasa R3

SLOVENIJA

Trupi, polovice trupov:

Kategorija A, razred R2

Kategorija A, razred R3

Kategorija Z, razred R2

Kategorija Z, razred R3

SLOVENSKO

Jatočné telá, jatočné polovičky:

kategória A, akostná trieda R2

kategória A, akostná trieda R3

kategória Z, akostná trieda R2

kategória Z, akostná trieda R3

SUOMI/FINLAND

Ruhot, puoliruhot/Slaktkroppar, halva slaktkroppar:

Kategoria A, luokka R2/Kategori A, klass R2

Kategoria A, luokka R3/Kategori A, klass R3

Kategoria Z, luokka R2/Kategori Z, klass R2

Kategoria Z, luokka R3/Kategori Z, klass R3

SVERIGE

Slaktkroppar, halva slaktkroppar:

Kategori A, klass R2

Kategori A, klass R3

Kategori Z, klass R2

Kategori Z, klass R3

UNITED KINGDOM

I.    Great Britain

Carcases, half-carcases:

 Category C, class U3

 Category C, class U4

 Category C, class R3

 Category C, class R4

II.    Northern Ireland

Carcases, half-carcases:

 Category C, class U3

 Category C, class U4

 Category C, class R3

 Category C, class R4

 Category C, class O3

▼B

VI OSA

Rümpade, poolrümpade ja veerandrümpade suhtes kohaldatavad sätted

1. Maksimaalselt kuue, aga vähemalt kahe päeva eest tapetud loomade värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad (CN-kood 0201).

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rümp” – tapetud ning tapamajas tagakoodi kõõlust pidi riputuskonksu otsa pandud looma terve lihakeha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist, mis esitatakse:

 ilma pea ja jalgadeta; pea tuleb rümbast eraldada kandelüli-kuklaluuliigese kohalt ning jalad tuleb eraldada randme-kämblaliigesest või kanna-pöialiigesest,

 ilma rinna- ja kõhuõõneorganiteta ning ilma neerude, neerurasva ja vaagnaõõnerasvata,

 ilma suguorganite ja nende juurde kuuluvate lihasteta,

 ilma vaheliha kõõluselise ja lihaselise osata,

 ilma saba ja esimese sabalülita,

 ilma seljaajuta,

 ilma munandikotirasvkoe ja sellega külgneva rasvkoeta,

 ilma kõhu valgejooneta,

 ilma rasvkoeta tagaosa sisetüki pinnal,

 ilma kägiveeni ja sellega külgneva rasvkoeta, veterinaarnõuete kohaselt lõigatud kaelaga,

 ilma kaelaliha eemaldamata, nii et rinnakurasv ei ole paksem kui 1 cm;

b) „poolrümp” – toode, mis on saadud punktile a vastava rümba sümmeetrilisel poolitamisel läbi kaela-, rinna-, nimme- ja ristluulülide keskkoha ning läbi rinnaku ja vaagnaliiduse keskkoha. Rümba töötlemisel ei tohi rinna- ja nimmelülisid olulisel määral paigast liigutada; nendega seotud lihastel ja kõõlustel ei tohi olla sae- ega noavigastusi;

c) „esiveerandid”:

 lõigatakse rümbast pärast jahutamist,

 viieribi otselõige;

d) „tagaveerandid”:

 lõigatakse rümbast pärast jahutamist,

 kaheksaribi otselõige.

3. Punktides 1 ja 2 määratletud tooted peavad pärinema korralikult veretustatud lihakehadest, kusjuures loom peab olema hoolikalt nülitud, rümba pind ei tohi narmendada, olla verevalumitega kaetud ega muljutud; pindmine rasvkude ei tohi olla eemaldatud või oluliselt paigast nihutatud. Rinnakelme peab olema vigastusteta, välja arvatud juhul, kui seda on vaja ülesriputamise hõlbustamiseks. Rümbad ei tohi olla mingil viisil määrdunud, eriti väljaheidetega, ega kaetud suurte verevalumitega.

4. Punkti 2 alapunktides c ja d määratletud tooted peavad pärinema rümbast või poolrümbast, mis vastab punkti 2 alapunktides a ja b esitatud nõuetele.

5. Punktides 1 ja 2 määratletud tooteid tuleb kohe pärast tapmist jahutada vähemalt 48 tundi, et liha sisetemperatuur ei ületaks jahutamisaja lõpuks + 7 °C. See temperatuur peab säilima kuni toodete ülevõtmiseni.

VII OSA

Artikli 21 lõikes 3 osutatud koefitsiendid

Valem A

Koefitsient n = (a/b)

kus:

a

=

asjaomases liikmesriigis või mõnes selle piirkonnas kahe või kolme nädala jooksul pärast pakkumuse vastuvõtmist registreeritud keskmiste turuhindade keskmine,

b

=

asjaomases liikmesriigis või mõnes selle piirkonnas registreeritud keskmine turuhind, mis on täpsustatud vastavalt artikli 21 lõikele 1 ja mida kohaldatakse asjaomase hankemenetluse suhtes.

Valem B

Koefitsient n’ = (a’/b’)

kus:

a’

=

ostuhindade keskmine, mida hankemenetluses osalev pakkuja maksab loomade eest, kellel on sama kvaliteet ja kategooria kui loomadel, keda võetakse arvesse keskmise turuhinna arvutamisel kahe või kolme nädala jooksul pärast pakkumuse vastuvõtmise nädalat,

b’

=

ostuhindade keskmine, mida hankemenetluses osalev pakkuja maksab loomade eest, keda võetakse arvesse keskmise turuhinna arvutamisel nende kahe nädala jooksul, mille alusel otsustatakse asjaomase hankemenetluse suhtes kohaldatav keskmine turuhind.

VIII OSA

Sekkumiskõlbliku veiseliha konditustamisjuhised

1.   TAGAVEERANDI JAOTUSTÜKID

1.1.   Jaotustükkide kirjeldus

1.1.1.   Sekkumiskõlblik tagakoot (kood INT 11)

Lõikamine ja konditustamine: eemaldada lõikega, mis läbib põlveliigest ja eraldab sise- ja välistüki (hõbetüki) koepiire mööda; kannalihased tuleb jätta tagakoodi külge. Eemaldada koodiluud (sääre- ja kannaluud).

Korrastamine: eemaldada lihastest väljaulatuvad kõõluseotsad.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.2.   Sekkumiskõlblik küljetükk (pähkeltükk) (kood INT 12)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada sisetükist piki reieluud allasuunatud otselõikega ning välistükist mööda koepiire allasuunatud otselõikega; ümarat fastsiatega kaetud osa ei eemaldata.

Korrastamine: eemaldada põlvekeder, liigesekapsel ja kõõlus; välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.3.   Sekkumiskõlblik sisetükk (kood INT 13)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada välistükist ja tagakoodist lõikega mööda koepiire ning eemaldada reieluust; eemaldada istmikuluu.

Korrastamine: eemaldada kusejuha, külgnev sidekude ja munandikoti lümfisõlm; eemaldada kõhr ja vaagnaluudega ühendatud sidekude; välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.4.   Sekkumiskõlblik välistükk (hõbetükk) (kood INT 14)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada sisetükist ja tagakoodist lõikega mööda koepiire; eemaldada reieluu.

Korrastamine: eemaldada liigesega külgnev tugev kõhr, põlveõndla lümfisõlmed ning sellega seotud rasvkude ja kõõlused; välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.5.   Sekkumiskõlblik sisefilee (kood INT 15)

Lõikamine: sisefilee kogupikkuses eemaldamiseks tuleb selle jämedam ots vabastada puusaluu küljest ning seejärel vabastada selgroolülidega külgnev filee seljaosast.

Korrastamine: eemaldada nääre ja rasvkude. Sidekoeline kate ja väike nimmelihas peavad jääma terveks ja eemaldamata. Selle väärtusliku jaotustüki lõikamine, korrastamine ja pakkimine peab toimuma eriti hoolikalt.

Pakendamine ja pakkimine: sisefilee pakitakse ettevaatlikult pikuti, sidekoeline kate ülespoole, peenemad ja paksemad otsad vastakuti ja seda ei murta kokku.

Enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.6.   Sekkumiskõlblik ristluutükk (ülemine tükk) (kood INT 16)

Lõikamine ja konditustamine: see jaotustükk eraldatakse välistükist ja küljetükist otselõikega alates viiendast ristluulülist umbes 5 cm tagapool asuvast kohast kuni kohani, mis asub umbes 5 cm istmikuluust eespool, kusjuures küljetükki ei tohi sisse lõigata.

Eraldada seljaosast lõikega viimase nimmelüli ja esimese ristluulüli vahelt ja puhastada vaagnaluu esiserv. Eemaldada luud ja kõhred.

Korrastamine: eemaldada sisepinnalt pikima seljalihase alt nn rasvatasku. Välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm. Selle väärtusliku jaotustüki lõikamine, korrastamine ja pakkimine peab toimuma eriti hoolikalt.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.7.   Sekkumiskõlblik seljatükk (kood INT 17)

Lõikamine ja konditustamine: see jaotustükk eraldatakse ristluutükist otselõikega viimase nimmelüli ja esimese ristluulüli vahelt. Esiribist (viieribitükist) eraldatakse see otselõikega 11. ja 10. ribi vahelt. Hoolikalt eemaldada selgroolülid. Ribid ja ogajätked eemaldatakse plaadina.

Korrastamine: eemaldada pärast konditustamist allesjäänud kõhretükid. Eemaldada kõõlus. Välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm. Selle väärtusliku jaotustüki lõikamine, korrastamine ja pakkimine peab toimuma eriti hoolikalt.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.8.   Sekkumiskõlblik kubemetükk (kood INT 18)

Lõikamine ja konditustamine: kogu kubemetükk tuleb eemaldada tagaveerandi kaheksaribi otselõikest, lõigates kohast, kus kubemetükk on tagasi asetatud, mööda reietüki lihaste koepiire alla kohani, mis on horisontaalne viimase nimmelüli keskmega.

Seejärel jätkatakse lõiget paralleelselt sisefileega otse alla kolmeteistkümnendast kuni kuuenda ribini, sealhulgas paralleelselt selgroo selgmise äärega, nii et kogu allasuunatud lõige ei jääks pikima seljalihase külgmisest otsast kaugemale kui 5 cm.

Kõhr ja kõik luud eemaldada plaadina. Kogu kubemeosa peab jääma terveks.

Korrastamine: eemaldada sidekoeline kattekiht. Rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 30 %.

Pakendamine ja pakkimine: pakkimisel võib kubemeosa ühe korra kokku murda. Seda ei tohi lõigata ega rulli keerata. Pakkimisel peavad kubemeosa sisekülg ja serv nähtavale jääma. Enne pakkimist tuleb iga kast vooderdada polüetüleeniga, et jaotustükk või jaotustükid oleksid polüetüleenvooderkilega täielikult kaetud.

1.1.9.   Sekkumiskõlblik esiribitükk (viieribitükk) (kood INT 19)

Lõikamine ja konditustamine: see jaotustükk eraldatakse seljaosast otselõikega 11. ja 10. ribi vahelt ning see peab sisaldama 6. kuni 10. ribi, viimane kaasa arvatud. Eemaldada roietevahelised lihased ja rinnakelme õhukese plaadina koos roietega. Eemaldada selgroolülid ja kõhr, sealhulgas abaluukõhr.

Korrastamine: eemaldada turjaväät ligamentum nuchae. Välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm. Ümarat fastsiatega kaetud osa ei eemaldata.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

2.   ESIVEERANDI JAOTUSTÜKID

2.1.   Jaotustükkide kirjeldus

2.1.1.   Sekkumiskõlblik esikoot (kood INT 21)

Lõikamine ja konditustamine: eemaldada lõikega kodarluud ja õlavarreluud lahutava liigese kohalt. Eemaldada kodarluu.

Korrastamine: eemaldada lihastest väljaulatuvad kõõluseotsad.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

Esikoote ja tagakoote ei tohi koos pakkida.

2.1.2.   Sekkumiskõlblik abatükk (kood INT 22)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada abaosa esiveerandist, lõigates mööda koepiire ümber abaosa serva ja abaluukõhre ning jätkates mööda koepiire nii, et abaosa tõstetakse oma loomulikust „taskust” üles. Eemaldada abaluu. Abaluu alune lihas tuleb tagasi asetada, kuid seda ei tohi täielikult eemaldada, et luud oleks võimalik puhtalt eemaldada. Eemaldada õlavarreluu.

Korrastamine: eemaldada kõhred, kõõlused ja liigesekapslid; rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 10 %.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

2.1.3.   Sekkumiskõlblik rinnakutükk (kood INT 23)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada esiveerandist, tehes otselõike risti esimese ribi keskmega. Eemaldada roietevahelised lihased ja rinnakelme õhukese plaadina koos ribide, rinnakuluu ja kõhrega. Ebatasane äär peab jääma rinnaku külge. Ebatasase ääre ja rinnaku all olev rasvkude tuleb eemaldada.

Korrastamine: rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 30 %.

Pakendamine ja pakkimine: iga jaotustükk tuleb pakendada polüetüleeni ja pakkida polüetüleeniga vooderdatud kasti, nii et jaotustükid oleksid polüetüleenvooderkilega korralikult kaetud.

2.1.4.   Sekkumiskõlblik esiveerand (kood INT 24)

Lõikamine ja konditustamine: esiveerand on jaotustükk, mis on järele jäänud pärast rinnakutüki, abatüki ja esikoodi eemaldamist.

Ribid eemaldada plaadina. Kaelalülid tuleb puhtalt eemaldada.

Külgnevad lihased tuleb jätta jaotustüki külge.

Korrastamine: eemaldada kõõlused, liigesekapslid ja kõhr. Rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 10 %.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

3.   TEATAVATE ÜKSIKUTE JAOTUSTÜKKIDE VAAKUMPAKENDAMINE

Koodide INT 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 19 alla kuuluvate jaotustükkide puhul võivad liikmesriigid lubada punktis 1 sätestatud eraldi pakendite kasutamise asemel vaakumpakendamist.

IX OSA

Kastidele, kaubaalustele ja konteineritele esitatavad nõuded

I.   Kastid

1. Kastid vastavad kaubandusstandarditele, on kaubandusliku kaaluga ning piisavalt vastupidavad, et neid oleks võimalik üksteise peale asetada.

2. Kasutatavatele kastidele ei tohi olla märgitud tapamaja või lihalõikusettevõtte nimi, kust tooted pärinevad.

3. Pärast täitmist tuleb iga kast eraldi kaaluda; täiskastide kaalu ei ole lubatud enne kindlaks määrata.

4. Kasti pakitavate jaotustükkide netokaal ei tohi olla üle 30 kilogrammi.

5. Kasti tohib pakkida ainult ühesuguse märgistusega, kas täisnime või ühenduse koodiga identifitseeritud sama loomakategooria jaotustükke; kastid ei või mingil juhul sisaldada rasvkoetükke ega muid korrastamisel saadud lihalõikmeid.

▼M1

6. Kastid tuleb plommida:

a) eraldusmärgisega, mis on kastile kantud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaole ning

b) sekkumisasutuse seerianumbrit kandvate etikettidega, mis asuvad kasti mõlemal pool ja on kinnitatud nii, et need kasti avamisel puruneksid.

▼B

7. Sekkumisameti etiketil peab olema näidatud lepingu number, jaotustükkide liik ja arv, netokaal ja pakkimiskuupäev; etiketid ei tohi olla väiksemad kui 20 x 20 cm. Veterinaarinspektsiooni etiketil peab olema lihalõikusettevõtte loa number.

8. Punktis 6 osutatud seerianumber tuleb registreerida iga lepingu korral ja kasutatavate kastide ning väljaantud etikettide arvu peab olema võimalik võrrelda.

9. Kastid seotakse nelja kinnitusribaga, millest kaks asetatakse pikuti ja kaks laiuti igast nurgast umbes 10 cm kaugusele.

10. Inspekteerimise ajal rebenenud etiketid tuleb asendada seerianumbriga varustatud etiketiga, mille sekkumisamet annab välja pädevatele ametiasutustele, kusjuures igale kastile kinnitatakse kaks etiketti.

II.   Kaubaalused ja konteinerid

1. Kastid tuleb ladustada pakkumuste või kuude järgi ning jaotustükkide kaupa eraldi kaubaalustel. Kaubaalused tuleb identifitseerida etiketiga, millel on näidatud pakkumuse number, jaotustüki liik, toote netokaal, pakendi kaal ja kastide arv jaotustükkide kaupa.

2. Kaubaaluste ja konteinerite paigutus peab olema näidatud lao plaanil.

X OSA

Tagasilükatud sekkumiskõlblike jaotustükkide hinnad käesoleva lisa IV osa IX jao alapunkti 2 esimese ja teise lõigu kohaldamisel



(eurot tonni kohta)

Sekkumiskõlblik sisefilee

22 000

Sekkumiskõlblik seljatükk

14 000

Sekkumiskõlblik sisetükk Sekkumiskõlblik ristluutükk (ülemine tükk)

10 000

Sekkumiskõlblik välistükk (hõbetükk) Sekkumiskõlblik küljetükk (pähkeltükk) Sekkumiskõlblik esiribitükk (viieribitükk)

8 000

Sekkumiskõlblik abatükk Sekkumiskõlblik esiveerand

6 000

Sekkumiskõlblik rinnakutükk Sekkumiskõlblik tagakoot Sekkumiskõlblik esikoot

5 000

Sekkumiskõlblik kubemetükk

4 000

XI OSA

Toodete kontroll

▼C1

1. Sekkumisametid tagavad, et käesoleva määrusega reguleeritud liha paigutatakse ja ladustatakse nii, et sellele saaks kergesti ligi pääseda ning et see vastaks käesoleva lisa IV osa VI jao esimese lõigu sätetele.

▼B

2. Ladustamistemperatuur ei või olla kõrgem kui – 17 °C.

3. Liikmesriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et tagada ladustatavate toodete kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete omaduste rahuldav säilimine, ning asendavad vigastatud pakendid viivitamata. Liikmesriigid katavad asjassepuutuvad riskid kindlustusega kas ladustajate lepingulise kohustuse vormis või sekkumisameti üldkindlustuse vormis. Liikmesriigid võivad olla iseenda kindlustusandjad.

4. Ladustamise ajal kontrollivad pädevad asutused regulaarselt enamikku toodete koguseid, mis on ladustatud pärast kuu vältel korraldatud pakkumusi vastuvõetud pakkumuste raames.

Selle kontrolli käigus lükatakse tagasi ja märgistatakse kõik tooted, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Vajaduse korral nõuavad pädevad asutused vastutavatelt pooltelt maksed tagasi, ilma et see piiraks sanktsioonide kohaldamist.

Kontrolli korraldavad ametnikud, kes ei või saada juhiseid liha kokku ostvalt osakonnalt.

5. Pädevad asutused võtavad toodete jälgitavuse ja ladustamisega seotud vajalikke meetmeid, et ladustatud tooteid saaks hiljem võimalikult tõhusalt laost välja viia ja müüa, võttes arvesse kõiki asjaomaste loomade tervislikku seisundit puudutavaid nõudeid.




IV LISA

VÕI

I OSA

Või kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

▼C1

1. Sekkumisamet ostab kokku üksnes sellist lõssipulbrit, mis vastab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis e, käesoleva osa punktides 3–7 ning käesoleva määruse artikli 28 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

▼B

2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis e osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid on loetletud käesoleva lisa III osas.

3. Sekkumisamet kontrollib või kvaliteeti käesoleva lisa IV osas sätestatud meetodeid kasutades ning käesoleva lisa V osas sätestatud eeskirjade kohaselt võetud proovide alusel. Liikmesriigid võivad komisjoni kirjalikul nõusolekul ja oma järelevalve all siiski luua enesekontrolli süsteemi teatavate kvaliteedinõuete ja teatavate kinnitatud ettevõtete suhtes.

4. Või radioaktiivsuse tase ei tohi ületada ühenduse õigusaktidega lubatud piirmäärasid.

Või radioaktiivse saastumise taset kontrollitakse ainult siis, kui olukord seda nõuab, ning üksnes vajaliku ajavahemiku jooksul.

5. Või peab olema valmistatud 31 päeva jooksul enne päeva, mil pädev asutus sai kindlaksmääratud hinnaga müügipakkumuse või muude pakkumuste puhul 31 päeva jooksul enne pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva.

6. Kui võid pakutakse sekkumiseks mõnes teises liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, tuleb kokkuostuks esitada tootjariigi pädeva asutuse väljastatud sertifikaat.

Sertifikaat esitatakse ostu sooritava liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt 35 päeva pärast pakkumuse kättesaamise kuupäeva või pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ning see peab sisaldama käesoleva määruse artikli 28 lõike 1 punktides a, b ja d osutatud teavet ning kinnitust selle kohta, et asjaomane või on valmistatud ühenduses tunnustatud ettevõttes otse ja üksnes pastöriseeritud koorest määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 6 lõike 2 tähenduses.

▼C1

7. Kui tootjaliikmesriik on sooritanud käesoleva osa punktis 3 osutatud kontrollimised, sisaldab sertifikaat ka nende tulemusi ja kinnituse, et asjaomane toode on või, mis vastab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis e sätestatud nõuetele. Sel juhul peab käesoleva määruse artikli 28 lõikes 1 märgitud pakend olema kinni pitseeritud nummerdatud etiketiga, mille on väljastanud tootjaliikmesriigi pädev asutus. Etiketi number märgitakse sertifikaadile.

▼B

II OSA

Või ülevõtmine ja esialgsed kontrollid

1. Või läbib ladustamise prooviaja. Prooviaja pikkuseks määratakse 30 päeva alates ülevõtmispäevast.

2. Sekkumisamet nõuab, et või oleks hoidlatesse ladustatud ja seal hoitud kaubaalustel kergesti eristatavate ja ligipääsetavate partiidena.

III OSA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid (võid ja lõssipulbrit käsitlev ühine osa)

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud ettevõtted kinnitatakse üksnes siis, kui:

a) nad on määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt kinnitatud ja neil on nõuetekohane tehniline sisseseade;

b) nad kohustuvad pidama iga liikmesriigi pädeva asutuse määratud vormis püsiregistrit, kuhu kantakse teave tarnija, tooraine päritolu, või puhul toodetud või koguse ja lõssipulbri puhul toodetud lõssipulbri, petipiima ja vadaku koguse ja pakendi, toote märgistuse ja iga riiklikesse sekkumisvarudesse määratud partii väljalaskekuupäeva kohta;

c) nad nõustuvad sekkumiseks pakutava või ja lõssipulbri toodangu ametliku erikontrolliga;

d) nad kohustuvad teavitama pädevat asutust vähemalt kaks tööpäeva varem oma kavatsusest toota võid ja lõssipulbrit riiklikuks sekkumiseks. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka lühema tähtaja.

2. Käesoleva määruse järgimise tagamiseks teeb pädev asutus asjaomaste ettevõtete sekkumisvõi ja -lõssipulbri tootmiskava alusel kohapeal etteteatamata kontrollimisi.

Tehakse vähemalt:

a) üks kontroll 28 tootmispäeva kohta, mil võid on valmistatud sekkumise jaoks, ja vähemalt üks kontrollimine aastas punkti 1 alapunktis b osutatud kannete kontrollimiseks;

b) üks kontroll aastas, et kontrollida, kuidas on järgitud punktis 1 osutatud muid loa saamise tingimusi.

3. Luba tühistatakse, kui punkti 1 alapunktis a sätestatud algtingimusi enam ei täideta. Loa võib asjaomase ettevõtte taotluse korral taastada vähemalt kuue kuu järel pärast täielikku kontrolli.

Kui leitakse, et ettevõte ei ole järginud ühte punkti 1 alapunktides b, c ja d osutatud kohustustest, peatatakse luba olenevalt rikkumise tõsidusest 1–12 kuuks, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Liikmesriik ei kohalda peatamist, kui leitakse, et kõrvalekalle ei olnud tahtlik ega leidnud aset tõsise hooletuse tulemusena ja selle mõju punktis 2 ettenähtud inspekteerimiste tõhususele on olnud tähtsusetu.

4. Punktide 2 ja 3 kohaselt korraldatud kontrollimiste kohta koostatakse aruanne, milles esitatakse:

a) kontrollimise kuupäev;

b) kontrollimiste kestus;

c) sooritatud toimingud.

Aruandele kirjutab alla vastutav inspektor.

IV OSA

Koostisele esitatavad nõuded, kvaliteedinäitajad ja analüüsimeetodid

Või on vesi-õlis-tüüpi tahke emulsioon, mille koostis ja kvaliteedinäitajad on järgmised.



Parameetrid

Sisaldus ja kvaliteediomadused

Rasv

Vähemalt 82 %

Vesi

Kuni 16 %

Rasvata kuivained

Kuni 2 %

Vabad rasvhapped

Kuni 1,2 mmol 100 g rasva kohta

Peroksiidarv

Kuni 0,3 meq hapnikku 1 000 g rasva kohta

Kolibakterid

Ei ole kindlaks tehtavad 1 g proovis

Mittepiimarasv

Ei ole kindlaks tehtavad triglütseriidide analüüsiga

Organoleptilised omadused

Välimuse, maitse ja lõhna ning konsistentsi eest vähemalt 4 punkti 5st

Vee dispersioon

Vähemalt 4 punkti

▼C1

Rakendatakse määruses (EÜ) nr 273/2008 (ELT L 88, 29.3.2008, lk 1) sätestatud standardmeetodeid.

▼B

V OSA

Proovi võtmine keemiliseks ja mikrobioloogiliseks analüüsiks ning organoleptiliseks hindamiseks

1.   Keemiline ja mikrobioloogiline analüüs



Või kogus

(kg)

Väikseim proovide arv

(> 100 g)

≤ 1 000

2

> 1 000 ≤ 5 000

3

> 5 000 ≤ 10 000

4

> 10 000 ≤ 15 000

5

> 15 000 ≤ 20 000

6

> 20 000 ≤ 25 000

7

> 25 000

7 + 1 iga järgmise kuni 25 000 kg kohta

Mikrobioloogiliseks analüüsiks võetakse proove aseptiliselt.

Kuni viiest 100 g proovist võib teha koondproovi, mis tuleb enne analüüsi omavahel hästi läbi segada.

Proove tuleb võtta pakutava koguse eri osadest juhuslikult, enne pädeva asutuse määratud külmhoonesse paigutamist või selle ajal.

Koondproovi ettevalmistamine (keemiliseks analüüsiks):

a) kuiva puhta võipuuri või samalaadse sobiva vahendiga võetakse vähemalt 30 g võisüdamik ja asetatakse see konteinerisse. Koondproov tuleb seejärel plommida ja saata analüüsimiseks laboratooriumisse;

b) laboratooriumis soojendatakse koondproovi avamata originaalkonteineris 30 °C juures seda sageli loksutades, kuni saadakse ühtlane vedel klompideta emulsioon. Konteinerist peab olema täidetud pool kuni kaks kolmandikku.

Iga tootja võitoodangust, mida pakutakse sekkumiseks, tuleb aastas teha kaks mittepiimarasvade analüüsi.

2.   Organoleptiline hindamine



Või kogus

(kg)

Väikseim proovide arv

1 000 ≤ 5 000

2

> 5 000 ≤ 25 000

3

> 25 000

3 + 1 iga järgmise kuni 25 000 kg kohta

Proovid tuleb võtta pakutava koguse eri osadest juhuslikult 30. kuni 45. päeval pärast või tingimuslikku ülevõtmist sekkumiseks, misjärel võile antakse hinnang.

▼C1

Iga proovi hinnatakse eraldi määruse (EÜ) nr 273/2008 IV lisa kohaselt. Uute proovide võtmine ja kordushindamine ei ole lubatud.

▼B

3.   Toimimisjuhend juhul, kui proov ei vasta nõuetele

a) keemiline ja mikrobioloogiline analüüs

 juhul kui analüüsitakse üksikproove, on lubatud ühe nõuetele mittevastava parameetriga ühe defektse proovi esinemine 5 kuni 10 proovi kohta või kahe samalaadse defektse proovi esinemine 11 kuni 15 proovi kohta. Kui proov ei vasta nõuetele, peab võtma kaks uut proovi kummaltki poolt mittevastavat proovi ja neid kontrollima mittevastava parameetri suhtes. Kui ka mõlemad uued proovid ei vasta spetsifikaadile, lükatakse tagasi see osa pakutavast võikogusest, mis jääb kummaltki poolt mittevastavat proovi võetud nõuetekohaste algproovide vahele.

 Kogus, mis tuleb tagasi lükata, kui ka uued proovid ei vasta nõuetele:

  image

 juhul kui analüüsitakse koondproovi ja selle üks parameeter ei vasta nõuetele, lükatakse tagasi pakutava koguse see osa, mida iseloomustab asjakohane koondproov. Koguse, mida iseloomustab üks koondproov, võib määrata nii, et pakutud kogus jagatakse osadeks enne proovide võtmist igast osast;

b) organoleptiline hindamine

 juhul kui organoleptilisel hindamise tulemusel ei vasta mõni proov nõuetele, lükatakse tagasi pakutava või koguse see osa, mis jääb kahe külgneva nõuetekohase proovi vahele kummalgi pool mittevastavat proovi;

c) juhul kui proov ei vasta nõuetele keemilisel või mikrobioloogilise analüüsil ja samal ajal organoleptilise hindamise tulemusel, lükatakse kogus tervikuna tagasi.




V LISA

LÕSSIPULBER

I OSA

Lõssipulbri kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

▼C1

1. Sekkumisamet ostab kokku üksnes sellist lõssipulbrit, mis vastab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis f ning käesoleva osa punktides 3–6 ja käesoleva määruse artikli 28 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

▼B

2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis e osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid on loetletud IV lisa III osas.

3. Sekkumisametid kontrollivad lõssipulbri kvaliteeti käesoleva lisa IV osas sätestatud analüüsimeetodite abil ning käesoleva lisa VI osas sätestatud eeskirjade kohaselt võetud proovide alusel. Kontrollimised peavad kinnitama, et lõssipulber ei sisalda peale nõukogu direktiivi 2001/114/EÜ ( 29 ) I lisa 4. jao punktis b osutatud valgusisalduse reguleerimiseks kasutatavate toorainete muid tooteid, eelkõige petipiima ega vadakut, mis on määratletud käesoleva lisa IV osas.

Valgusisaldust reguleeritakse vajaduse korral vedelfaasis. Valgusisalduse reguleerimiseks kasutatav tooraine peab olema ühenduse päritolu.

Liikmesriigid võivad komisjoni nõusolekul ja oma järelevalve all siiski luua enesekontrolli süsteemi teatavate kvaliteedinõuete ja teatavate kinnitatud ettevõtete suhtes.

4. Lõssipulbri radioaktiivsuse tase ei tohi ületada ühenduse määrustega kohaldatavat piirmäära. Toote radioaktiivse saastumise taset kontrollitakse ainult siis, kui olukord seda nõuab ning üksnes vajaliku ajavahemiku jooksul.

5. Lõssipulber peab olema valmistatud 31 päeva jooksul enne päeva, mil sekkumisamet sai kindlaksmääratud hinnaga müügipakkumuse või muude pakkumuste puhul 31 päeva jooksul enne pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva. Kui lõssipulbrit hoitakse silos, mis sisaldavad rohkem kui ühe päeva toodangut, peab see olema valmistatud kolme nädala jooksul enne nädalat, mil saadi kindlaksmääratud hinnaga müügipakkumus või muude pakkumuste puhul nelja nädala jooksul enne pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva.

6. Kui lõssipulbrit pakutakse sekkumiseks mõnes teises liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, tuleb kokkuostuks esitada tootjaliikmesriigi pädeva asutuse poolt hiljemalt 35 päeva jooksul pärast pakkumuse esitamistähtpäeva või pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva väljaantud sertifikaat.

Sertifikaat sisaldab artikli 28 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud teavet ning kinnitust selle kohta, et lõssipulber on toodetud ühenduse kinnitatud ettevõttes lõssist ja valgusisaldust reguleeriti vajaduse korral vedelfaasis, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis f.

►C1  Kui tootjaliikmesriik on korraldanud käesoleva osa punktis 3 osutatud kontrollimised, sisaldab sertifikaat ka nende tulemused ja kinnituse, et kõnealune toode on lõssipulber määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis f määratletud tähenduses. ◄ Sel juhul peavad artiklis 28 osutatud kotid olema kinni pitseeritud nummerdatud etiketiga, mille on väljastanud tootjaliikmesriigi sekkumisamet. Etiketi number märgitakse käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud sertifikaadile.

II OSA

Lõssipulbri ülevõtmine ja esialgsed kontrollid

Sekkumisamet nõuab, et lõssipulber oleks ladudesse ladustatud ja seal hoitud kaubaalustel kergesti eristatavate ja ligipääsetavate partiidena.

III OSA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid

Kohaldatakse käesoleva määruse IV lisa II osa.

IV OSA

Koostisele esitatavad nõuded, kvaliteedinäitajad ja analüüsimeetodid



Parameetrid

Sisaldus ja kvaliteediomadused

Valgusisaldus

Vähemalt 34,0 % rasvata kuivainest

Rasvasisaldus

Kuni 1,00 %

Veesisaldus

Kuni 3,5 %

Tiitritav happesus ml detsinormaalse naatrium-hüdroksiidilahuse kohta

Kuni 19,5 ml

Laktaadisisaldus

Kuni 150 mg/100 g

Lisaained

Puudub

Fosfataastest

Negatiivne, st fosfataasi aktiivsus alla 350 mU liitri taastatud piima kohta

Lahustuvusindeks

Kuni 0,5 ml (24 °C)

Kõrbenud osakeste indeks

Kuni 15,0 mg, s.o vähemalt ketas B

Mikroorganismide sisaldus

Kuni 40 000 grammi kohta

Avastatud kolibakterid

Negatiivne 0,1 grammis

Avastatud petipiim (1)

Negatiivne (2)

Avastatud laabivadak (3)

Puudub

Avastatud happevadak (4)

Puudub

Maitse ja lõhn

Puhas

Välimus

Valge või veidi kollakas värvus, lisanditeta ja värviliste osakesteta

Antimikroobikumid

Negatiivne (5)

(1)   „Petipiim” – või tootmise kõrvalsaadus, mis tekib pärast koore kloppimist ja tahke rasva eraldamist.

(2)    ►C1  Petipiima puudumist saab kindlaks teha vähemalt kord nädalas tootmisettevõttes etteteatamiseta tehtava kohapealse kontrolli või lõpptoote laboratoorse analüüsi abil, mille tulemus on kuni 69,31 mg PEDP-d 100 g kohta. ◄

(3)   „Vadak” – juustu või kaseiini tootmise kõrvalsaadus, mis tekib laabi või hapete toimel ja/või keemilis-füüsikaliste protsesside tulemusena.

(4)   „Vadak” – juustu või kaseiini tootmise kõrvalsaadus, mis tekib laabi või hapete toimel ja/või keemilis-füüsikaliste protsesside tulemusena. Kasutatava meetodi kiidab heaks sekkumisamet.

(5)   Lõssipulbri valmistamiseks kasutatav toorpiim peab vastama määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jaos sätestatud nõuetele.

Rakendatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 273/2008 (ELT L 88, 29.3.2008, lk 1) sätestatud standardmeetodeid.

V OSA

Pakendamise tingimused

1. Lõssipulber pakitakse uutesse, puhastesse, kuivadesse ja tervetesse kottidesse, mille netomass on 25 kg.

2. Kotid peavad koosnema vähemalt kolmest kihist, mille vastupidavus on koos vähemalt 420 J/m2 TEA Average.

Teine kiht peab olema kaetud polüetüleeni kihiga vähemalt 15 g/m2.

Iga paberist kihi siseküljel peab olema vähemalt 0,08 mm paksune põhjast kokku sulatatud polüetüleenkott.

3. Kotid peavad vastama standardile EN 770.

4. Pakendamisel tuleb pulber hästi kokku suruda. Pulber ei tohi sattuda pakkematerjali kihtide vahele.

VI OSA

Sekkumiseks pakutava lõssipulbri proovi võtmine ja analüüs

1. Proove võetakse vastavalt rahvusvahelise standardiga ISO 707 sätestatud korrale. Liikmesriigid võivad kasutada muud proovide võtmise meetodit, kui see on kooskõlas eespool nimetatud standardi põhimõtetega.

2. Pakendite arv, millest proov võetakse, on:

a) pakkumuste puhul, mille maht on kuni 800 25 kilogrammist kotti: vähemalt 8;

b) pakkumuste puhul, mille maht on rohkem kui 800 25 kilogrammist kotti: vähemalt 8, millele lisandub üks pakend iga järgmise 800 koti või selle koguse osa kohta.

3. Proovi mass: igast pakendist võetakse vähemalt 200 g suurune proov.

4. Proovide rühmitamine: segatakse koondproov kuni 9 proovist.

5. Proovide analüüs: iga koondproovi analüüsitakse käesoleva lisa III osas ettenähtud kvaliteedinõuete suhtes.

6. Kui proovid ei vasta nõuetele:

a) kui liitproov ei vasta nõuetele ühe parameetri osas, praagitakse välja kogus, millest proov on võetud;

b) kui liitproov ei vasta nõuetele rohkem kui ühe parameetri osas, siis kogus, millest proov on võetud, praagitakse välja ja võetakse proovid sama tehase valmistatud ülejäänud kogustest; nende proovide analüüsi tulemused on otsustavad. Sel juhul:

 kahekordistatakse punktis 2 ettenähtud proovide arvu,

 kui liitproov ei vasta nõuetele ühe või enama parameetri osas, praagitakse välja kogus, millest proov on võetud.




Lisade loetelu

I LISA

TERAVILI

I osa

Teravilja kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

II osa

I osas ettenähtud kvaliteedi miinimumnõuded

III osa

Nende koostisosade määratlemine, mida ei tohi sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteraviljad

IV osa

Meetodid, mida kasutatakse sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks

V osa

►M7  Standardmeetod laitmatu kvaliteediga põhiteraviljade hulka mittekuuluvate koostisosade määramiseks maisi puhul ◄

VII osa

Pehmest nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramise meetod

IX osa

Hinnatõstmised ja -alandamised

▼M7 —————

▼B

XI osa

Hinnatõstmiste ja -alandamiste arvutamine

XII osa

Teraviljade proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

II LISA

RIIS

I osa

Koorimata riisi kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

II osa

Hinnatõstmised ja -alandamised

III osa

Töötlemisjärgse saagise kriteeriumid

IV osa

Maksimaalsed protsendimäärad

V osa

Hinnaalandused defektidega teradele

VI osa

Koorimata riisi proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

III LISA

VEISELIHA

I osa

Veiseliha kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

II osa

Ümberarvestuskoefitsiendid

III osa

Ülevõtmisega seotud tingimused ja kontrollid

IV osa

Konditustamine

V osa

Toodete klassifitseerimine

VI osa

Rümpade, poolrümpade ja veerandrümpade suhtes kohaldatavad sätted

VII osa

Artikli 21 lõikes 3 osutatud koefitsiendid

VIII osa

Sekkumiskõlbliku veiseliha konditustamisjuhised

IX osa

Kastidele, kaubaalustele ja konteineritele esitatavad nõuded

X osa

Tagasilükatud sekkumiskõlblike jaotustükkide hinnad käesoleva lisa IV osa IX jao alapunkti 2 esimese ja teise lõigu kohaldamisel

XI osa

Toodete kontroll

IV LISA

VÕI

I osa

Või kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

II osa

Või ülevõtmine ja esialgsed kontrollid

III osa

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid (võid ja lõssipulbrit käsitlev ühine osa)

IV osa

Koostisele esitatavad nõuded, kvaliteedinäitajad ja analüüsimeetodid

V osa

Proovi võtmine keemiliseks ja mikrobioloogiliseks analüüsiks ning organoleptiliseks hindamiseks

V LISA

LÕSSIPULBER

I osa

Lõssipulbri kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

II osa

Lõssipulbri ülevõtmine ja esialgsed kontrollid

III osa

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid

IV osa

Koostisele esitatavad nõuded, kvaliteedinäitajad ja analüüsimeetodid

V osa

Pakendamise tingimused

VI osa

Sekkumiseks pakutava lõssipulbri proovi võtmine ja analüüs



( 1 ) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

( 2 ) ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.

( 3 ) ELT L 171, 23.6.2006, lk 35.

( 4 ) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

( 5 ) ELT L 95, 14.4.2005, lk 11.

( 6 ) EÜT L 9, 12.1.1991, lk 15.

( 7 ) EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100.

( 8 ) ELT L 312, 11.11.2006, lk 6.

( 9 ) ELT L 32, 6.2.2008, lk 3.

( 10 ) ELT L 192, 19.7.2008, lk 20.

( 11 ) ELT L 42, 13.2.2009, lk 3.

( 12 ) ELT L 194, 25.7.2009, lk 22.

( 13 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

( 14 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 15 ) ELT L 251, 27.7.2004, lk 9.

( 16 ) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

( 17 ) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

( 18 ) ELT L 337, 16.12.2008, lk 3.

( 19 ) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

( 20 ) EÜT L 88, 3.4.1990, lk 1.

( 21 ) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.

( 22 ) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

( 23 ) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.

( 24 ) ELT L 70, 9.3.2006, lk 12.

( 25 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

( 26 ) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

( 27 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

( 28 ) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.

( 29 ) EÜT L 15, 17.1.2002, lk 19.