2009R1005 — ET — 25.11.2013 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1005/2009,

16. september 2009,

osoonikihti kahandavate ainete kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

(EÜT L 286, 31.10.2009, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 744/2010, 18. august 2010,

  L 218

2

19.8.2010

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1087/2013, 4. november 2013,

  L 293

28

5.11.2013

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1088/2013, 4. november 2013,

  L 293

29

5.11.2013




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1005/2009,

16. september 2009,

osoonikihti kahandavate ainete kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta ( 3 ) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

On kindlaks tehtud, et osoonikihti kahandavate ainete jätkuv heide keskkonda kahjustab märkimisväärselt osoonikihti. Osoonikihti kahandavate ainete sisalduse vähenemise kohta atmosfääris on samas kindlaid tõendeid, samuti on varaseid märke osoonisisalduse taastumise kohta stratosfääris. Sellegipoolest ei oodata osoonikihi sellist taastumist, et osoonikontsentratsioon oleks enne 1980. aastat esinenud tasemel enne 21. sajandi keskpaika. Osoonikihi kahanemise tõttu suurenenud UV-B kiirgus kujutab endast endiselt märkimisväärset ohtu tervisele ja keskkonnale. Samal ajal on enamik nendest ainetest suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga, mängides oma osa Maa temperatuuri tõusus. Seetõttu on vaja võtta tõhusaid lisameetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda selliste heitmete kahjuliku mõju eest ning vältida ohtu, et osoonikihi taastumine lükkub edasi veelgi kaugemasse tulevikku.

(3)

Lähtudes oma vastutusest keskkonna ja kaubanduse eest, on ühendus vastavalt nõukogu otsusele 88/540/EMÜ ( 4 ) liitunud osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooniga ning osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga (edaspidi „protokoll”).

(4)

Paljud osoonikihti kahandavad ained on kasvuhoonegaasid, kuid neid ei reguleerita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle juurde kuuluva Kyoto protokolli alusel, kuna eeldatakse, et osoonikihti kahandavad ained kõrvaldatakse järk-järgult käibelt protokolli raames. Vaatamata protokolli raames saavutatud edasiminekule on osoonikihti kahandavate ainete järk-järgult käibelt kõrvaldamine Euroopa Liidus ja kogu maailmas alles lõpule viimata ning silmas tuleb pidada, et praegu on osoonikihti kahandavate ainete mitmed võimalikud asendusained suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Seega tuleb osoonikihti kahandavate ainete tootmist ja kasutamist minimeerida ja see lõpetada, kui olemas on madala globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga tehniliselt otstarbekad asendusained.

(5)

Protokolliosalised võtsid viimati 2007. aasta septembris Montrealis ja 2008. aasta novembris Dohas toimunud kohtumistel vastu osoonikihi kaitse lisameetmed. Protokolli nõuete täitmiseks on vaja meetmeid ühenduse tasandil, eelkõige seoses klorofluorosüsivesinike kiirendatud korras käibelt kõrvaldamisega, võttes asjakohaselt arvesse suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga asendusainete järkjärgulise kasutuselevõtmisega kaasnevaid riske.

(6)

Võttes arvesse teadusliku hindamise komisjoni 2006. aasta ettekandes väljendatud muret klorofluorosüsivesinike tootmise ja tarbimise kiireneva laienemise pärast arengumaades, võtsid protokolliosalised oma 19. kohtumisel 2007. aastal vastu otsuse nr XIX/6, milles nägid ette kiirendatud ajakava klorofluorosüsivesinike käibelt kõrvaldamiseks. Nimetatud otsuse kohaselt tuleks tootmise lõpetamise tähtaeg tuua 2025. aastalt 2020. aastale.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 kohaselt ei tohi alates 2010. aastast kasutada varem kasutamata klorofluorosüsivesinikke külmutus- ja kliimaseadmete hooldus- või remonditöödel. Et vähendada varem kasutamata klorofluorosüsivesinike ebaseadusliku kasutamise ohtu ringlussevõetud või taastatud materjali sildi all, tuleks hooldus- ja remonditöödel kasutada ainult taastatud või ringlussevõetud materjali. Ringlussevõetud klorofluorosüsivesinike edasimüük peaks olema keelatud ning klorofluorosüsivesinikke tuleks kasutada ainult siis, kui need on sellistest seadmetest kokku kogutud, ja neid võib kasutada üksnes ettevõtja, kes viis läbi või volitas kokkukogumise. Järjepidevuse huvides tuleks seda erandit kohaldada ka soojuspumpade puhul.

(8)

Pidades silmas osoonikihti kahandavate ainete asendamise tehnoloogia laialdast kättesaadavust ja asendusainete olemasolu, on teatavatel juhtudel asjakohane näha ette määruses (EÜ) nr 2037/2000 sätestatud ning protokolli meetmetest rangemad kontrollimeetmed.

(9)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 alusel on klorofluorosüsivesinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, tetraklorometaani, 1,1,1-trikloroetaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike, bromoklorometaani ja metüülbromiidi tootmine ning turuleviimine järk-järgult lõpetatud ja seega on kõnealuste ainete ja neid sisaldavate toodete ja seadmete turuleviimine keelatud. Praegu on ühtlasi sobiv aeg laiendada keeldu nende ainete kasutamisele selliste seadmete hooldus- ja remonditöödel.

(10)

Komisjon peaks teatavatel tingimustel ka pärast kontrollitavate ainete järkjärgulist käibelt kõrvaldamist tegema erandeid, mis on seotud olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel. Nimetatud kasutusteks erandite tegemise kriteeriumid on kehtestatud eelkõige protokolliosaliste otsuses X/14. Komisjonile tuleks anda volitused tingimuste kehtestamiseks, mis on seotud olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel. Nimetatud otstarveteks kasutatavate koguste suurenemise vältimiseks ei tohiks tootjatel ja importijatel lubada oluliselt suurendada turuleviidavaid koguseid. Protokolliosaliste kokkulepitud eritingimused ainete turuleviimiseks seoses nimetatud kasutusaladega tuleks esitada käesolevas määruses, et tagada osutatud tingimuste täitmine.

(11)

Metüülbromiidi asendusainete kättesaadavus kajastub selle aine tootmise ja tarbimise protokollis ettenähtust olulisemas vähendamises ning komisjoni 18. septembri 2008. aasta otsuses 2008/753/EÜ metüülbromiidi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta ( 5 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivis 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist ( 6 ). Metüülbromiidi kriitilisele kasutusele erandi tegemine tuleks täielikult lõpetada, lubades samas ajutiste erandite võimaldamist hädaolukordades, mis on seotud ootamatute kahjurirünnakute või haigusepuhangutega, kus selline hädaolukorras kasutamine on lubatud nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta ( 7 ) ja direktiiviga 98/8/EÜ. Sellistel juhtudel tuleks täpsustada meetmed heite minimeerimiseks, nagu praktiliselt läbilaskmatu kile kasutamine mulla fumigeerimisel.

(12)

Võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2032/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta, ( 8 ) millega keelati metüülbromiidi biotsiidina kasutamine alates 1. septembrist 2006, ning komisjoni otsust 2008/753/EÜ, millega keelati metüülbromiidi kasutamine taimekaitsevahendina alates 18. märtsist 2010, tuleks alates 18. märtsist 2010 ühtlasi keelata metüülbromiidi kasutamine karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse tarbeks.

(13)

Protokolli artikli 2F lõike 7 kohaselt peavad protokolliosalised üritama tagada, et klorofluorosüsivesinike kasutamine piirduks ainult rakendustega, mille puhul ei ole olemas keskkonnakaitse seisukohalt ohutumaid asendusaineid ega tehnoloogiaid. Silmas pidades asendusainete ja -tehnoloogia kättesaadavust, on võimalik klorofluorosüsivesinike ja klorofluorosüsivesinikke sisaldavate või nimetatud ainetel põhinevate toodete ja seadmete turuleviimist ja kasutamist jätkuvalt piirata. Protokolliosaliste otsuses VI/13 on ette nähtud, et klorofluorosüsivesinike asendusainetele hinnangu andmisel tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu osoonikihi kahandamise potentsiaal, energiatõhusus, võimalik süttivus, toksilisus ja globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal ning võimalik mõju klorofluorosüsinike ja haloonide tõhusale kasutamisele ja nende tootmise järkjärgulisele lõpetamisele. Protokolliosalised tegid nimetatud otsuses järelduse, et osoonikihi kaitsmiseks ja asendusainete kättesaadavusele osutamiseks tuleks protokollikohast kontrolli klorofluorosüsivesinike üle märkimisväärselt tugevdada.

(14)

Kontrollitavaid aineid sisaldavatele toodetele ja seadmetele kehtestatud kontrollimeetmeid tuleks laiendada toodetele ja seadmetele, mis põhinevad nimetatud ainetel, et vältida käesoleva määrusega kehtestatud piirangutest möödahiilimist. Kui hõlmata lisaks tooted ja seadmed, mille disain, kasutus või normaalne toimimine eeldab kontrollitava aine olemasolu, kõrvaldatakse võimalus viia turule, importida või eksportida tooteid või seadmeid, mis antud hetkel ei sisalda kontrollitavat ainet, kuid mis täidetakse sellega hiljem. Lisaks tuleks välja jätta vabastused toodete ja seadmete jaoks, mis on valmistatud enne kontrollimeetmete jõustumist, kuna sellised vabastused ei ole enam asjakohased ja nende puhul võiks esineda ebaseadusliku turuleviimise või kaubanduse oht.

(15)

Protokolliga ühinemata riikidest ei tohiks importida kontrollitavaid aineid, tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid või põhinevad nende kasutamisel. Lisaks tuleks pärast seda, kui ühenduses on jõustunud klorofluorosüsivesinikke sisaldavate või osutatud ainete kasutamisel põhinevate toodete ja seadmete kasutamise või nende hooldus- või remonditööde käigus kontrollitavate ainete kasutamise keeld, keelata selliste toodete ja seadmete eksport, et vältida kõnealuste ainete varude kontsentreerumist riikidesse, kus ei ole piisavaid vahendeid nende hävitamiseks.

(16)

Kontrollitavate ainete litsentsisüsteem hõlmab kontrollitavate ainete ekspordi litsentsimist, et parandada seiret ja kontrolli osoonikihti kahandavate ainete kaubanduse üle ning võimaldada teabe vahetamist protokolliosaliste vahel. Osutatud litsentsisüsteemi tuleks laiendada toodetele ja seadmetele, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid või põhinevad nendel.

(17)

Seire ja kontrolli parandamiseks kaubanduse üle peaks litsentsisüsteem hõlmama mitte ainult kaupade sisenemist tolliterritooriumile nende ühenduses vabasse ringlusse laskmiseks, vaid ka sisenemist muude tolliprotseduuride alusel või muudeks tollikäitlusviisideks. Transiit läbi ühenduse tolliterritooriumi, ajutine ladustamine, tolliladustamine ja vabatsooniprotseduurile suunamine peaks siiski olema võimalik ilma litsentsita, et vältida ettevõtjate ja tolliasutuste tarbetut koormamist. Veosed sellise liikmesriigi territooriumilt või territooriumile, mis ei ole osa ühenduse tolliterritooriumist või jääb käesoleva määruse reguleerimisalast välja, kuid mis on hõlmatud liikmesriigipoolse protokolli ratifitseerimisega, ei tohiks põhjustada liikmesriikidele litsentsi andmise ja aruandlusega seotud tarbetut koormust, tingimusel et täidetakse käesolevas määruses ja protokollis sätestatud kohustusi.

(18)

Komisjonil peaks enne ekspordi- või impordilitsentsi väljaandmist olema võimalik koos kolmanda riigi asjaomase asutusega kontrollida, kas kavandatud tehing vastab asjaomases riigis kehtivatele nõuetele, et vältida ebaseaduslikku ja soovimatut kaubandust.

(19)

Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiviga 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, ( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ( 10 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ( 11 ) nähakse ette osoonikihti kahandavate ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude märgistamine. Kuna osoonikihti kahandavaid aineid, mida toodetakse lähteainena, tootmise abiainena ning laboris ja analüüside tegemisel kasutamiseks, võidakse lubada ühenduses vabasse ringlusse, peaksid need olema eristatud muuks otstarbeks toodetud samadest ainetest, et vältida lähteaineks, tootmise abiaineks või laboris ja analüüside tegemiseks ettenähtud aine kasutamist käesoleva määrusega reguleeritud muuks otstarbeks. Lisaks tuleks lõppkasutajate teavitamiseks ja käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks märgistada hooldamise või remontimise ajal ka tooted ja seadmed, mis sisaldavad selliseid aineid või põhinevad nende kasutamisel.

(20)

Kontrollitavate ainete atmosfääri paiskamise vähendamiseks tuleks ette näha kasutatud kontrollitavate ainete kokkukogumine ning lekete ärahoidmine.

(21)

Protokolli kohaselt nõutakse aruannete esitamist osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Seetõttu tuleks nõuda aastaaruannete esitamist kontrollitavate ainete tootjatelt, importijatelt ja eksportijatelt. Ka hävitamisega tegelevad ettevõtjad peaksid esitama aruandeid otse komisjonile, kuna see võimaldaks komisjonil lihtsustada protokolli täitmiseks vajalike aruannete esitamise korda ja väldiks aruannete kattuvust. Protokolliga ettenähtud aruandluskohustuse täitmise tagamiseks ja selle praktilise täitmise parandamiseks peaksid komisjonil olema volitused liikmesriikide ja ettevõtjate aruandlusnõuete muutmiseks. Komisjon töötab Interneti-põhiste aruandluse abivahendite kavandatud arengut silmas pidades vajaduse korral välja meetmed aruandlusnõuete kohandamiseks, niipea kui asjaomased aruandluse abivahendid on kasutamiseks valmis.

(22)

Füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide poolt reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ( 12 ) ning füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjoni poolt reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, ( 13 ) käsitledes eelkõige andmetöötluse konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõudeid, isikuandmete edastamist komisjonilt liikmesriikidesse ja andmetöötluse seaduslikkust ning andmesubjektide õigust saada teavet oma isikuandmete kohta, neile juurde pääseda ja neid parandada.

(23)

Selleks et tagada käesoleva määruse kõigi sätete täitmine, peaksid liikmesriigid läbi viima riskipõhiseid kontrolle, keskendudes eelkõige sellisele tegevusele, kus kontrollitavate ainete ebaseadusliku kaubanduse või heite oht on kõige suurem. Kontrollide läbiviimisel liikmesriikides tuleks juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta soovitusest 2001/331/EÜ, milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded ( 14 ).

(24)

Komisjon peaks käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades toimuvat pidevat uuendustegevust silmas pidades määruse korrapäraselt läbi vaatama ning tegema vajaduse korral ettepanekuid, eelkõige ettenähtud vabastuste ja erandite kohta, kui kättesaadavaks muutuvad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekad kontrollitavate ainete asendusained, et tugevdada jätkuvalt osoonikihi kaitset ja vähendada samaaegselt kasvuhoonegaaside heitmeid. Selleks et tagada protokolli täitmine, peaksid komisjonil olema volitused kohandada käesoleva määruse lisasid vastavalt protokolliosaliste otsustele, eriti sellistele otsustele, milles käsitletakse kontrollitavate ainete kinnitatud hävitamismeetodeid, kõnealuste ainete turuleviimist, mis on seotud olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel, samuti protsessidega, milles kontrollitavaid aineid võidakse kasutada tootmise abiainetena.

(25)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 15 ).

(26)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata, milline peaks olema toodetud, turule viidud või lähteainetena, tootmise abiainena või laboris ja analüüside tegemisel kasutatavate kontrollitavate ainete märgistamise viis ja sisu; muuta III lisa, milles käsitletakse protsesse, kus kontrollitavaid aineid kasutatakse tootmise abiainetena; muuta kontrollitavate ainete maksimaalseid koguseid, mida võib kasutada tootmise abiainetena või mis võib tootmise abiainete kasutamisel eralduda heitena; muuta V lisa, milles käsitletakse laboris ja analüüside tegemisel kasutatavate kontrollitavate ainete turuleviimise ja edasilevitamise tingimusi; määrata kindlaks mehhanismi, mille kohaselt antakse laboris ja analüüside tegemisel kasutatavate kontrollitud ainete kvoodid; muuta VI lisa; võtta vastu haloonide kriitilise kasutamise järkjärgulise käibelt kõrvaldamise muudatused ja ajalised piirid; muuta litsentsitaotluses nõutavate andmete loetelu; võtta vastu kontrollitavate või uute ainete ning kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete kaubanduse täiendavaid seiremeetmeid; võtta vastu eeskirjad, mis kehtivad protokolliga ühinemata riikidest imporditud selliste toodete ja seadmete ühenduses vabasse ringlusse lubamise kohta, mis on valmistatud kontrollitavate ainete abil; muuta VII lisa hävitamise tehnoloogia kohta; koostada selliste toodete ja seadmete nimekiri, mille puhul kontrollitavate ainete kokku kogumine hävitamiseks ja hävitamine ilma eelneva kokkukogumiseta tuleks lugeda tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaks ja seega kohustuslikuks; võtta vastu töötajate kvalifikatsiooni miinimumnõuded; kehtestada loetelu tehnoloogiatest või tavadest, mida ettevõtjad peavad kasutama, et vältida ja minimeerida kontrollitavate ainete igasugust leket ja heidet; lisada uusi aineid II lisasse ning muuta liikmesriikide ja ettevõtjate aruandlusnõudeid. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/12/EÜ jäätmete kohta ( 16 ) ja nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivis 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta ( 17 ) nähakse ette meetmed jäätmete keskkonnaohutul viisil kõrvaldamiseks ja taaskasutamiseks ning ohtlike jäätmete kontroll. Seoses sellega tuleks eritähelepanu pöörata osoonikihti kahandavatele ainetele ehitus- ja lammutusprahi hulgas ning seadmetes, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) ( 18 ) reguleerimisalasse. Protokolli kohaselt tohib kontrollitavate ainete hävitamiseks kasutada üksnes protokolliosaliste kinnitatud tehnoloogiat. Protokolliosaliste sellekohased otsused tuleks seepärast võtta käesolevasse määrusesse, et tagada ainult selliste tehnoloogiate kasutamine, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas jäätmeid käsitlevate ühenduse ja liikmesriikide õigusaktidega.

(28)

Tuleks luua paindlik süsteem, et kehtestada aruandluskohustus seoses ainetega, mille puhul on tuvastatud, et need kahandavad osoonikihti, et võimaldada hinnata nende ainete keskkonnamõju ulatust, ja tagada, et märkimisväärset osoonikihi kahandamise potentsiaali omavad uued ained allutataks kontrollimeetmetele. Seoses sellega tuleks erilist tähelepanu pöörata väga ebapüsivate ainete rollile, võttes eelkõige arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (UNEP/WMO) osoonihinnangut, milles järeldatakse, et nende ainete osoonikihi kahandamise potentsiaal on suurem kui seni arvatud.

(29)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumisel kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende täitmise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada ühenduse kui protokolliosalise kohustuste täitmine ning käsitleda globaalse mõjuga piiriüleseid keskkonnaprobleeme, reguleerides samal ajal osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ühendusesisest kaubandust ja väliskaubandust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolev määrus sätestab eeskirjad osoonikihti kahandavate ainete tootmise, impordi, ekspordi, turuleviimise, kasutamise, kokkukogumise, ringlussevõtu, taastamise ja hävitamise, kõnealuste ainetega seotud teabe edastamise ning selliseid aineid sisaldavate toodete või nendel põhinevate seadmete impordi, ekspordi, turuleviimise ja kasutamise kohta.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kontrollitavate ainete, uute ainete ja selliseid aineid sisaldavate või sellistel ainetel põhinevate toodete ja seadmete suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „protokoll” – osoonikihti kahandavate ainete 1987. aasta Montreali protokoll, nagu seda on viimati muudetud ja korrigeeritud;

2) „protokolliosaline” – eespool nimetatud protokolli osaline;

3) „protokolliga ühinemata riik” – teatava kontrollitava aine puhul riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, mis ei ole nõustunud end siduma kõnealuse aine suhtes kohaldatavate protokolli sätetega;

4) „kontrollitavad ained” – I lisas loetletud ained, sealhulgas nende isomeerid, kas eraldi või seguna, varem kasutamata, kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud kujul;

5) „klorofluorosüsinikud” – I lisa I rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid;

6) „haloonid” – I lisa III rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid;

7) „süsiniktetrakloriid” – I lisa IV rühmas nimetatud kontrollitav aine;

8) „metüülbromiid” – I lisa VI rühmas nimetatud kontrollitav aine;

9) „klorofluorosüsivesinikud” – I lisa VIII rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid;

10) „uued ained” – II lisas loetletud ained, eraldi või seguna, varem kasutamata, kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud kujul;

11) „lähteaine” – kontrollitav aine või uus aine, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille heited on ebaolulised;

12) „tootmise abiained” – kontrollitavad ained, mida kasutatakse keemilise tootmise abiainetena III lisas loetletud rakenduste puhul;

13) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ühenduses toodab kontrollitavaid või uusi aineid;

14) „toodang” – kontrollitavate või uute ainete toodetud kogus, sealhulgas tahtlikult või tahtmatult kõrvalsaadusena toodetud kogus, välja arvatud juhul, kui nimetatud kõrvalsaadus hävitatakse tootmisprotsessi käigus või vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mis tagab käesoleva määruse ja jäätmeid käsitlevate ühenduse ning liikmesriikide õigusaktide järgimise. Kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud kogust ning vältimatult toodetes jälgedena sisalduvat või tootmisel eralduvat ebaolulist kogust ei käsitleta toodanguna;

15) „osoonikihi kahandamise potentsiaal” või „ODP” – I ja II lisas esitatud arvnäitaja, mis näitab iga kontrollitava või uue aine potentsiaalset mõju osoonikihile;

16) „arvutatud kogus” – kogus, mis saadakse iga kontrollitava aine koguse ja selle aine osoonikihi kahandamise potentsiaali korrutamisel ning igas I lisas loetletud kontrollitavate ainete rühmas saadud korrutiste liitmisel;

17) „tööstuslik ratsionaliseerimine” – kas protokolliosaliste vahel või liikmesriigi piires ühe tootja toodangu kogu arvutatud koguse või selle osa ülekandmine teisele tootjale, et parandada majanduslikku tasuvust või reageerida tehaste sulgemisest tulenevatele eeldatavatele tarneraskustele;

18) „import” – käesoleva määrusega reguleeritud ainete, toodete ja seadmete sisenemine ühenduse tolliterritooriumile, kui liikmesriigi ratifitseeritud protokoll laieneb sellele territooriumile ja seal kohaldatakse käesolevat määrust;

19) „eksport” – käesoleva määrusega reguleeritud ja ühenduse kauba staatust omavate ainete, toodete ja seadmete väljumine ühenduse tolliterritooriumilt, kui liikmesriigi ratifitseeritud protokoll ja käesolev määrus laienevad sellele territooriumile, või käesoleva määrusega reguleeritud ja ühendusevälise kauba staatust omavate ainete, toodete ja seadmete reeksport;

20) „turuleviimine” – ühenduse piires tasuta või tasu eest tarnimine või kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele, see hõlmab vabasse ringlusse laskmist ühenduses vastavalt määrusele (EÜ) nr 450/2008. Toodete ja seadmete kui kinnisasjade päraldiste või transpordivahendite osade puhul viidatakse sellega üksnes esmakordsele tarnimisele või kättesaadavaks tegemisele ühenduse piires;

21) „kasutamine” – kontrollitavate ainete või uute ainete kasutamine toodete või seadmete tootmises, hooldus- või remonditööde ajal, sealhulgas uuestitäitmisel ja muudes protsessides;

22) „soojuspump” – seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril soojust õhust, veest või maast ja edastab soojust;

23) „kokkukogumine” – kontrollitavate ainete kogumine toodetest ja seadmetest või mahutitest hooldus- või remonditööde ajal või enne kõrvaldamist ja nende säilitamine;

24) „ringlussevõtt” – kokkukogutud kontrollitava aine korduvkasutamine pärast põhilisi puhastusprotsesse;

25) „taastamine” – kokkukogutud kontrollitava aine ümbertöötlemine, et see vastaks varem kasutamata aine efektiivsusnormile, võttes arvesse selle kavandatud kasutust;

26) „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes

a) kontrollitavaid aineid või uusi aineid toodab, kogub kokku, võtab uuesti ringlusse, taastab, kasutab või hävitab;

b) selliseid aineid impordib;

c) selliseid aineid ekspordib;

d) viib selliseid aineid turule või

e) käitab külmutus-, kliima- või soojuspumbaseadmeid või tuletõrjesüsteeme, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid;

27) „karantiinirakendused” – töötlemine, mille eesmärk on vältida karantiini all olevate kahjurite (kaasa arvatud haiguste) sissetoomist, levitamist ja püsimajäämist või tagada nende ametlik tõrje, kusjuures

 ametlik tõrje on tõrje, mida teeb või milleks on andnud korralduse riigi taime-, looma- või keskkonnakaitseasutus;

 karantiini all olevad kahjurid on kahjurid, mis võivad osutuda oluliseks nende poolt ohustatavatele aladele, kus neid veel ei ole või kus nad on olemas, kuid ei ole laialdaselt levinud, ning kus neid ametlikult tõrjutakse;

28) „transpordieelne käitlus” – karantiinirakendustest erinev muu töötlus, mida kohaldatakse kuni 21 päeva enne eksporti, et täita impordiriigi ametlikke nõudeid või ekspordiriigi ametlikke nõudeid, mis kehtisid enne 7. detsembrit 1995. Ametlikud nõuded on nõuded, mida täidab või milleks annab korralduse riigiasutus, mis on tegev taimede, loomade, keskkonna, tervise või ladustatud toodete valdkonnas;

29) „kontrollitavatel ainetel põhinevad tooted ja seadmed” – tooted ja seadmed, mis ilma kontrollitavate aineteta ei toimi, välja arvatud kontrollitavate ainete tootmiseks, töötlemiseks, kokkukogumiseks, ringlussevõtmiseks, taastamiseks või hävitamiseks kasutatud tooted ja seadmed;

30) „varem kasutamata ained” – ained, mida ei ole varem kasutatud;

31) „tooted ja seadmed” – kõik tooted ja seadmed, välja arvatud kontrollitavate ainete transpordiks ja hoidmiseks kasutatavad mahutid.



II PEATÜKK

KEELUD

Artikkel 4

Kontrollitavate ainete tootmine

Kontrollitavate ainete tootmine on keelatud.

Artikkel 5

Kontrollitavate ainete turuleviimine ja kasutamine

1.  Kontrollitavate ainete turuleviimine ja kasutamine on keelatud.

2.  Kontrollitavaid aineid ei lubata turule viia ühekordselt täidetavates mahutites, välja arvatud kasutamiseks laboris ja analüüside tegemisel artikli 10 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt.

3.  Käesolevat artiklit ei kohaldata toodetes ja seadmetes sisalduvate kontrollitavate ainete suhtes.

Artikkel 6

Kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete turuleviimine

1.  Kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete turuleviimine on keelatud; keeldu ei kohaldata toodete ja seadmete suhtes, mille puhul asjaomaste kontrollitavate ainete kasutamine on artikli 10, artikli 11 lõike 2 või artikli 13 kohaselt või määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 3 lõike 1 alusel lubatud.

2.  Haloone sisaldavate tuletõrjesüsteemide ja tulekustutite kasutamine, välja arvatud artikli 13 lõikes 1 nimetatud viisil kasutamine, on keelatud ja need kõrvaldatakse kasutuselt.



III PEATÜKK

VABASTUSED JA ERANDID

Artikkel 7

Kontrollitavate ainete lähteainena tootmine, turuleviimine ja kasutamine

1.  Erandina artiklitest 4 ja 5 tohib kontrollitavaid aineid toota, turule viia ja kasutada lähteainena.

2.  Kontrollitavaid aineid, mis on toodetud või turule viidud lähteainena, tohib kasutada ainult nimetatud otstarbeks. Selliste ainete mahutitel tuleb alates 1. juulist 2010 selgelt märkida, et ainet tohib kasutada ainult lähteainena. Kui selliste ainete märgistamine on nõutav vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ja direktiivile 1999/45/EÜ või määrusele (EÜ) nr 1272/2008, lisatakse märge nimetatud direktiivides osutatud märgistusele või kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 3 osutatud märgistuse lisateabe osale.

Komisjon võib määrata kindlaks märgistamise viisi ja sisu. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 8

Tootmise abiainetena rakendatavate kontrollitavate ainete tootmine, turuleviimine ja kasutamine

1.  Erandina artiklitest 4 ja 5 tohib kontrollitavaid aineid toota, turule viia ja kasutada tootmise abiainetena.

2.  Kontrollitavaid aineid tohib kasutada tootmise abiainetena ainult enne 1. septembrit 1997 valmistatud seadmetes, kui sellega kaasnevad heited on ebaolulised.

3.  Kontrollitavaid aineid, mis on toodetud või turule viidud tootmise abiainetena, tohib kasutada ainult nimetatud otstarbeks. Selliste ainete mahutitel tuleb alates 1. juulist 2010 selgelt märkida, et neid aineid tohib kasutada ainult tootmise abiainetena. Kui selliste ainete märgistamine on nõutav vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ja direktiivile 1999/45/EÜ või määrusele (EÜ) nr 1272/2008, lisatakse märge nimetatud direktiivides osutatud märgistusele või kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 3 osutatud märgistuse lisateabe osale.

Komisjon võib määrata kindlaks märgistuse viisi ja sisu. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.  Komisjon koostab vajaduse korral vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele nende ettevõtjate loetelu, kellel on lubatud kasutada kontrollitavaid aineid tootmise abiainetena, ning määrata iga asjaomase ettevõtja jaoks kindlaks selliste kontrollitavate ainete maksimaalsed kogused, mida võib kasutada koostises või tootmise abiainetena, ning heite ülemmäära.

Ühenduses tootmise abiainetena kasutatavate kontrollitavate ainete maksimaalne kogus ei tohi ületada 1 083 tonni aastas.

Ühenduses tootmise abiainete kasutamisel heitena eralduvate kontrollitavate ainete maksimaalne kogus ei tohi ületada 17 tonni aastas.

5.  Võttes arvesse uut teavet või tehnika arengut või protokolliosaliste otsuseid, teeb komisjon vajadusel järgmist:

a) muudab III lisa,

b) muudab nende kontrollitavate ainete lõike 4 teises ja kolmandas lõigus osutatud maksimaalseid koguseid, mida võib kasutada tootmise abiainetena või mis võivad tootmise abiainete kasutamisel eralduda heitena.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 9

Kontrollitavate ainete turuleviimine hävitamiseks või taastamiseks ja kontrollitavaid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete turuleviimine hävitamiseks

Erandina artiklitest 5 ja 6 tohib kontrollitavaid aineid ja kontrollitavaid aineid sisaldavaid või neil põhinevaid tooteid või seadmeid viia ühenduses turule hävitamiseks vastavalt artikli 22 lõikes 1 osutatud hävitamisele esitatud nõuetele. Kontrollitavaid aineid võib samuti viia ühenduses turule taastamiseks.

Artikkel 10

Muude kontrollitavate ainete kui klorofluorosüsivesinike oluline kasutus laboris ja analüüside tegemisel

1.  Erandina artiklitest 4 ja 5 tohib muid kontrollitavaid aineid kui klorofluorosüsivesinikke toota, turule viia ning kasutada olulise kasutuse tarvis laboris ja analüüside tegemisel, täites käesolevas artiklis esitatud registreerimis- ja litsentsinõudeid.

2.  Komisjon määrab vajaduse korral vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele kindlaks sellised olulised kasutused laboris ja analüüside tegemisel, mille jaoks muude kontrollitavate ainete kui klorofluorosüsivesinike tootmine ja import võib olla ühenduses lubatud, samuti asjaomased kogused, erandi kehtimise ajavahemiku ning kasutajad, kelle puhul nimetatud olulised kasutused laboris ja analüüside tegemisel on lubatud.

3.  Kontrollitavaid aineid, mis on toodetud või turule viidud kasutamiseks olulise kasutuse tarbeks laboris ja analüüside tegemisel, tohib kasutada ainult nimetatud otstarbeks. Selliseid aineid sisaldavatel mahutitel tuleb alates 1. juulist 2010 selgelt märkida, et ainet võib kasutada üksnes laboris ja analüüside tegemisel. Kui selliste ainete märgistamine on nõutav vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, direktiivile 1999/45/EÜ või määrusele (EÜ) nr 1272/2008, lisatakse märge nimetatud direktiivides osutatud märgistusele või kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 3 osutatud märgistuse lisateabe osale.

Komisjon võib määrata kindlaks märgistuse viisi ja sisu. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Esimeses lõigus osutatud kontrollitavaid aineid tohib turule viia ja edasi levitada ainult V lisas esitatud tingimustel. Komisjon võib nimetatud lisa muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.  Iga ettevõtja, kes kasutab muid kontrollitavaid aineid kui klorofluorosüsivesinikke olulise kasutuse tarbeks laboris ja analüüside tegemisel, registreerib end komisjoni juures, teatades kasutatavad ained, otstarbe, hinnangulise aastas kasutatava koguse ja kõnealuste ainete tarnijad, ning andmete muutumise korral ajakohastab seda teavet.

5.  Komisjoni teatises avaldatud kuupäevaks teatavad tootjad ja importijad, kes tarnivad kontrollitavaid aineid lõikes 4 osutatud ettevõtjatele, või kes ise kasutavad nimetatud aineid, kui suureks nad hindavad kontrollitavate ainete vajalikku kogust teatises märgitud ajavahemiku jaoks, näidates ära, milliseid aineid millistes kogustes vajatakse.

6.  Komisjon annab välja litsentse selliste kontrollitavate ainete (välja arvatud kloroflorosüsivesinike) tootjatele ja importijatele, mis on toodetud või imporditud oluliseks kasutamiseks laboris ja analüüside tegemisel, ning teatab neile, millisel eesmärgil, milliseid aineid ja milliseid koguseid nad tohivad turule viia või ise kasutada. Litsentside alusel üksiktootjale ja -importijale kasutamiseks lubatud arvutatud kogus aastas ei ületa 130 % kontrollitavate ainete aasta keskmisest arvutatud kogusest, mida tootja või importija litsentsi alusel aastatel 2007–2009 laboris ja analüüside tegemisel kasutas.

Litsentside alusel kasutamiseks lubatud üldkogus (sealhulgas klorofluorosüsivesinike artikli 11 lõike 2 kohaseks kasutamiseks antud litsentsid) ei ületa aastas 110 ODP-tonni. Ülejäänud kogused võib eraldada tootjatele ja importijatele, kes kontrollitavaid aineid turule ei viinud ega kasutanud neid ise olulise kasutuse tarbeks laboris ja analüüside tegemisel aastatel 2007–2009.

Komisjon määrab kindlaks mehhanismi, mille kohaselt antakse tootjatele ja importijatele kvoodid. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tootja asjaomast ainet toodab, võib anda tootjale loa toota lõikes 1 nimetatud kontrollitavaid aineid lõike 6 kohaselt lubatud nõudluse rahuldamiseks.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile ette oma kavatsusest selline luba välja anda.

8.  Protokolliga lubatud ulatuses võib pädev asutus selles liikmesriigis, kus tootja vastavat ainet toodab, lubada tootjal lõikes 6 sätestatud arvutatud kogust ületada, et protokolliosaliste taotlusel rahuldada nende olulise kasutusega laboris või analüüside tegemisel seotud vajadusi.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile ette oma kavatsusest selline luba välja anda.

Artikkel 11

Klorofluorosüsivesinike tootmine, turuleviimine ja kasutamine ning nimetatud aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete turuleviimine

1.  Erandina artiklist 4 tohib klorofluorosüsivesinikke toota tingimusel, et iga tootja tagab järgmise:

a) tema klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogus ajavahemikus 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2013 ei ületa 35 % tema 1997. aasta klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogusest;

b) tema klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogus ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2016 ei ületa 14 % tema 1997. aasta klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogusest;

c) tema klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogus ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2019 ei ületa 7 % tema 1997. aasta klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogusest;

d) ta ei tooda klorofluorosüsivesinikke pärast 31. detsembrit 2019.

2.  Erandina artiklist 4 ja artikli 5 lõikest 1 võib klorofluorosüsivesinikke toota, turule viia ja kasutada laboris ja analüüside tegemisel.

Artikli 10 lõikeid 3–7 kohaldatakse mutatis mutandis.

3.  Erandina artiklist 5 tohib taastatud klorofluorosüsivesinikke turule viia ja kasutada olemasolevate külmutus-, kliima- ja soojuspumbaseadmete hooldus- ja remonditöödeks kuni 31. detsembrini 2014, tingimusel et mahutil on märgitud, et tegemist on taastatud ainega, ning märgitud on partiinumber ning taastamisega tegeleva asutuse nimi ja aadress.

4.  Kuni 31. detsembrini 2014 tohib taas ringlussevõetud klorofluorosüsivesinikke kasutada olemasolevate külmutus-, kliima- ja soojuspumbaseadmete hooldamiseks või remontimiseks, tingimusel et need on sellistest seadmetest kokku kogutud ja neid võib kasutada üksnes ettevõtja, kes viis hooldus- või remonditööde käigus läbi kokkukogumise või kelle jaoks kokkukogumine hooldus- või remonditööde käigus läbi viidi.

5.  Erandina artiklist 5 tohib kuni 31. detsembrini 2019 klorofluorosüsivesinikke turule viia uuesti pakendamiseks ja järgnevaks ekspordiks. Iga ettevõtja, kes tegeleb klorofluorosüsivesinike uuesti pakendamise ja sellele järgneva ekspordiga, registreerib end komisjoni juures, teatades kontrollitavad ained, nende hinnangulise aastas kasutatava koguse ja kõnealuste ainete tarnijad, ning andmete muutumise korral ajakohastab seda teavet.

6.  Kui taastatud või ringlussevõetud klorofluorosüsivesinikke kasutatakse hooldus- või remonditöödel, siis varustatakse vastavad külmutus-, kliima- ja soojuspumbaseadmed märgistusega, märkides aine liigi ja koguse kõnealuses seadmes, kasutades määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas osoonikihile ohtlike ainete ja segude jaoks sätestatud märgistuselemente.

7.  Ettevõtjad, kes kasutavad lõikes 4 osutatud seadmeid, mis sisaldavad 3 kg või rohkem vedelikku, registreerivad kokku kogutud ja lisatud aine koguse ja liigi ning hooldus- või remonditöid osutanud äriühingu või tehniku andmed.

Ettevõtjad, kes kasutavad taastatud või ringlussevõetud klorofluorosüsivesinikke hooldus- või remonditöödeks, peavad registrit neile klorofluorosüsivesinikke tarninud ettevõtjate kohta ning ringlussevõetud klorofluorosüsivesinike päritolu kohta.

8.  Erandina artiklitest 5 ja 6 võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ning vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele anda ajutise vabastuse, et võimaldada klorofluorosüsivesinike ning kõnealuseid aineid sisaldavate toodete ja kõnealustel ainetel põhinevate seadmete kasutamist ja turuleviimist, kui tõendatakse, et teatavaks konkreetseks otstarbeks ei ole kättesaadavaid tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaid asendusaineid või tehnoloogiaid või neid ei saa kasutada.

Kõnealust vabastust ei tohi anda ajavahemikuks, mis kestab kauem kui 31. detsembrini 2019.

Artikkel 12

Metüülbromiidi kasutamine karantiinirakenduseks ja transpordieelseks käitluseks ning hädaolukorras

1.  Erandina artikli 5 lõikest 1 tohib metüülbromiidi turule viia ja kasutada ekspordiks mõeldud kauba karantiiniks ja transpordieelseks käitluseks kuni 18. märtsini 2010, tingimusel et metüülbromiidi turuleviimine ja kasutamine on lubatud siseriikliku õiguse kohaselt vastavalt direktiividele 91/414/EMÜ ja 98/8/EÜ.

Metüülbromiidi tohib kasutada ainult asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud töötlemiskohas ja – kui see on majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas – tingimusel, et kaubasaadetisest eralduvast metüülbromiidist kogutakse kokku vähemalt 80 %.

2.  Ettevõtjate poolt turule viidava või omaenda tarbeks kasutatava metüülbromiidi toodangu arvutatud kogus ajavahemikus 1. jaanuarist 2010 kuni 18. märtsini 2010 ei ületa 45 ODP-tonni.

Iga ettevõtja tagab, et see metüülbromiidi toodangu arvutatud kogus, mille ta turule viib või kasutab omaenda tarbeks seoses karantiinirakenduste ja transpordieelse käitlusega, ei ületa 21 % 2005.–2008. aastal turuleviidud või seoses karantiinirakenduse ja transpordieelse käitlusega omaenda tarbeks kasutatud metüülbromiidi toodangu keskmisest arvutatud kogusest.

3.  Komisjon võib hädaolukorras, mille on põhjustanud taimekahjurite või haiguste ootamatu levik, liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral anda metüülbromiidi ajutise tootmise, turuleviimise ja kasutamise loa, tingimusel et metüülbromiidi turuleviimine ja kasutamine on lubatud vastavalt direktiividele 91/414/EMÜ ja 98/8/EÜ.

Nimetatud luba kehtib 120 päeva ning kuni 20 tonni suuruse koguse suhtes ning loas täpsustatakse meetmed heite vähendamiseks kasutamise ajal.

Artikkel 13

Haloonide kriitilised kasutused ja haloone sisaldavate seadmete kõrvaldamine

1.  Erandina artikli 5 lõikest 1 tohib haloone viia turule ja kasutada VI lisas kriitilise kasutusena sätestatud otstarbeks. Haloone võivad turule viia üksnes ettevõtjad, kellel on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba säilitada haloone kriitiliseks kasutuseks.

2.  Komisjon vaatab läbi VI lisa ning võtab vajaduse korral vastu kriitiliste kasutuste järkjärgulise käibelt kõrvaldamise muudatused ja ajakava, määrates uute rakenduste kasutuselevõtu tähtpäevad ja olemasolevate rakenduste lõpetamise tähtpäevad; seejuures arvestab komisjon keskkonnakaitse ja tervishoiu seisukohalt vastuvõetava tehniliselt ja majanduslikult otstarbeka asendusaine või tehnoloogia olemasolu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  Lõikes 1 osutatud otstarbeks kasutatavaid haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid kõrvaldatakse VI lisas nimetatud tähtpäevadeks.

4.  Erijuhul, kui tõendatakse, et ei ole olemas tehniliselt ja majanduslikult otstarbekat alternatiivi, võib komisjon lubada liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ning vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele erandit olemasolevate rakenduste lõpetamise tähtpäevast või uute rakenduste kasutuselevõtu tähtpäevast, tingimusel et kõnealused tähtajad täpsustatakse VI lisas vastavalt lõikele 2.

Artikkel 14

Õiguste üleandmine ja tööstuslik ratsionaliseerimine

1.  Iga tootja või importija, kellel on õigus kontrollitavaid aineid turule viia või oma tarbeks kasutada, võib oma õiguse käesoleva artikli kohaselt kindlaksmääratud aineterühma koguse suhtes kas tervikuna või osaliselt üle anda mis tahes teisele asjaomase aineterühma tootjale või importijale ühenduses. Igast sellisest üleandmisest teatatakse eelnevalt komisjonile. Turuleviimis- või kasutamisõiguse üleandmine ei mõjuta edasist tootmis- või importimisõigust.

2.  Protokolliga lubatud ulatuses võib pädev asutus selles liikmesriigis, kus tootja asjaomast ainet toodab, lubada sel tootjal tööstusliku ratsionaliseerimise eesmärgil ületada asjaomases liikmesriigis artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2 sätestatud toodangu arvutatud kogust tingimusel, et liikmesriigi toodangu arvutatud kogus ei ületa tema siseriiklike tootjate toodangu arvutatud koguste kogusummat, mis on sätestatud artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2 kõnealusteks perioodideks. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab eelnevalt komisjonile oma kavatsusest selline luba välja anda.

3.  Protokolliga lubatud ulatuses võib komisjon kokkuleppel pädeva asutusega selles liikmesriigis, kus tootja asjaomast ainet toodab, lubada sel tootjal liikmesriikidevahelise tööstusliku ratsionaliseerimise eesmärgil ületada artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2 sätestatud toodangu arvutatud kogust tingimusel, et asjaomaste liikmesriikide toodangu arvutatud kogused kokku ei ületa nende siseriiklike tootjate toodangu arvutatud koguste kogusummat, mis on sätestatud artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2 kõnealusteks perioodideks. Samuti nõutakse selle liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut, kus kavatsetakse toodangut vähendada.

4.  Protokolliga lubatud ulatuses võib komisjon kokkuleppel pädeva asutusega selles liikmesriigis, kus tootja asjaomast ainet toodab, ja asjaomase kolmanda protokolliosalise riigi valitsusega lubada tootjal ühendada artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2 sätestatud toodangu arvutatud koguse selle toodangu arvutatud kogusega, mida nii protokolli kui ka selle tootja riigi õigusaktid kolmandast riigist protokolliosalise tööstusliku ratsionaliseerimise eesmärgil lubavad kolmandast riigist protokolliosalise tootjale, tingimusel et kahe tootja toodangu arvutatud kogused kokku ei ületa artikli 10 ja artikli 11 lõike 2 alusel ühenduse tootjale lubatud toodangu arvutatud koguste kogusummat ega kolmandast riigist protokolliosalise tootjale protokolli ja tootja riigi õigusaktide alusel lubatud toodangu arvutatud koguseid.



IV PEATÜKK

KAUBANDUS

Artikkel 15

Kontrollitavate ainete või neid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete import

1.  Keelatud on importida kontrollitavaid aineid, samuti tooteid ja seadmeid, välja arvatud isiklikud tarbeesemed, mis sisaldavad kõnealuseid aineid või põhinevad neil ainetel.

2.  Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmiste kaupade impordi suhtes:

a) kontrollitavad ained, mis on mõeldud kasutamiseks artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud olulise kasutuse tarvis laboris ja analüüside tegemisel;

b) lähteainena kasutatavad kontrollitavad ained;

c) tootmise abiainena kasutatavad kontrollitavad ained;

d) artikli 22 lõikes 2 osutatud tehnoloogiate abil hävitatavad kontrollitavad ained;

e) 31. detsembrini 2019 klorofluorosüsivesinikud, mis pakendatakse uuesti ja reeksporditakse seejärel hiljemalt järgmise kalendriaasta 31. detsembril protokolliosaliseks olevasse riiki, kus kõnealuse klorofluorosüsivesiniku tarbimine või import ei ole keelatud;

f) hädaolukorras kasutatav metüülbromiid, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 3, või kuni 31. detsembrini 2014 uuesti pakendatav ja sellele järgnevalt reeksporditav metüülbromiid karantiinirakenduse ja transpordieelse käitluse jaoks, eeldusel et reeksport toimub samal aastal kui import;

g) kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud haloonid tingimusel, et need on imporditud üksnes artikli 13 lõikes 1 osutatud kriitiliseks kasutuseks ettevõtja poolt, kes on saanud asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt loa haloonide säilitamiseks kriitilise kasutuse jaoks;

h) kontrollitavaid aineid sisaldavad või neil põhinevad tooted ja seadmed hävitamiseks, vajaduse korral artikli 22 lõikes 2 osutatud tehnoloogiate abil;

i) kontrollitavaid aineid sisaldavad või nendel põhinevad tooted ja seadmed, millega rahuldatakse kasutuse vajadusi laboris ja analüüside tegemisel, nagu on osutatud artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2;

j) haloone sisaldavad või nendel põhinevad tooted ja seadmed, millega rahuldatakse kriitilise kasutuse vajadusi, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1;

k) klorofluorosüsivesinikke sisaldavad tooted ja seadmed, mille turuleviimine on lubatud vastavalt artikli 11 lõikele 5.

3.  Impordilitsentsi nõutakse lõikes 2 osutatud impordi puhul, välja arvatud import transiidiks läbi ühenduse tolliterritooriumi või import ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooniprotseduurile suunamisega, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 450/2008, tingimusel, et kaubad ei jää ühenduse tolliterritooriumile kauemaks kui 45 päeva ja neid ei lubata seejärel ühenduses vabasse ringlusse, ei hävitata ega töödelda ümber. Kõnealuse litsentsi väljastab komisjon pärast seda, kui ta on kontrollinud artiklite 16 ja 20 nõuetele vastavust.

Artikkel 16

Imporditud kontrollitavate ainete lubamine ühenduses vabasse ringlusse

1.  Imporditud kontrollitavate ainete ühenduses vabasse ringlusse lubamisel kehtivad koguselised piirangud. Komisjon määrab need piirangud ja kvoodid ettevõtjatele ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 ja igaks sellele järgnevaks 12kuuliseks ajavahemikuks vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

Esimeses lõigus osutatud kvoote määratakse ainult järgmistele ainetele:

a) kontrollitavad ained, kui neid kasutatakse laboris või analüüside tegemisel või kriitilise kasutuse jaoks, nagu on osutatud artiklis 10, artikli 11 lõikes 2 ja artiklis 13;

b) kontrollitavad ained, kui neid kasutatakse lähteainena;

c) kontrollitavad ained, kui neid kasutatakse tootmise abiainena.

2.  Komisjoni teatises märgitud kuupäevaks teatavad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ainete importijad komisjonile eeldatava nõudluse, näidates ära vajaminevad kontrollitavad ained ja nende kogused. Nimetatud teadete alusel kehtestab komisjon lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ainete impordile kogusepiirangud.

Artikkel 17

Kontrollitavate ainete ja kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete eksport

1.  Keelatud on eksportida kontrollitavaid aineid või tooteid ja seadmeid, välja arvatud isiklikud tarbeesemed, mis sisaldavad kõnealuseid aineid või põhinevad neil ainetel.

2.  Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmiste toodete ekspordi suhtes:

a) kontrollitavad ained, mis on mõeldud kasutamiseks artiklis 10 osutatud olulise kasutuse tarvis laboris ja analüüside tegemisel;

b) lähteainena kasutatavad kontrollitavad ained;

c) tootmise abiainena kasutatavad kontrollitavad ained;

d) tooted ja seadmed, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid, mis on toodetud vastavalt artikli 10 lõikele 7 või imporditud artikli 15 lõike 2 punktide h ja i alusel, või mis põhinevad nimetatud ainetel;

e) kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud haloonid, mida säilitatakse artikli 13 lõikes 1 osutatud kriitilisteks kasutusteks ettevõtja poolt, kellel on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba, ning haloone sisaldavad või sellel põhinevad tooted ning seadmed, et rahuldada kriitiliste kasutustega seotud vajadusi;

f) varem kasutamata või taastatud klorofluorosüsivesinikud muuks kasutuseks kui hävitamine;

g) 31. detsembrini 2014 metüülbromiid, mis on reeksporditud karantiinirakendusteks või transpordieelseks käitluseks;

h) dosaatorinhalaatorid, mille tootmisel on kasutatud klorofluorosüsinikke, mille kasutamine on lubatud määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 3 lõike 1 alusel.

3.  Erandina lõikest 1 võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ja vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele lubada klorofluorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete eksporti, kui tõendatakse, et konkreetse toote majanduslikku väärtust ja eeldatavat allesjäänud kasutusiga arvestades koormaks ekspordi keelamine eksportijat ebaproportsionaalselt. Selline eksport eeldab, et komisjon on importivat riiki eelnevalt teavitanud.

4.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud kaupade ekspordiks on tarvis litsentsi, välja arvatud reeksport pärast transiiti läbi ühenduse tolliterritooriumi, ajutist ladustamist, tolliladustamist või vabatsooniprotseduurile suunamist, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 450/2008, tingimusel et reeksport toimub 45 päeva jooksul pärast importi. Komisjon annab ettevõtjatele ekspordilitsentsi pärast seda, kui ta on kontrollinud artikli 20 nõuete täitmist.

Artikkel 18

Impordi- ja ekspordilitsentsid

1.  Komisjon kehtestab elektrooniliste litsentside süsteemi ja käitab seda ning teeb otsuse litsentsitaotluste kohta 30 päeva jooksul pärast nende saamist.

2.  Taotlused artiklites 15 ja 17 osutatud litsentside saamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu. Enne litsentsitaotluse esitamist registreeritakse ettevõtjad nimetatud süsteemis.

3.  Litsentsitaotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a) importija ja eksportija nimed ja aadressid;

b) importija- ja eksportijariik;

c) kontrollitavate ainete impordi või ekspordi korral iga kontrollitava aine kirjeldus, sealhulgas:

i) kaubanduslik kirjeldus;

ii) IV lisas ettenähtud kirjeldus ja koondnomenklatuuri kood;

iii) kas aine on varem kasutamata, kokku kogutud, ringlussevõetud või taastatud;

iv) aine kogus kilogrammides;

v) haloonide puhul deklaratsioon, et neid imporditakse või eksporditakse artikli 13 lõikes 1 osutatud kriitiliseks kasutuseks, märkides täpse kasutuse;

d) kontrollitavaid aineid sisaldavate või nimetatud ainetel põhinevate toodete ja seadmete ekspordi või impordi korral:

i) toote ja seadme tüüp ja laad;

ii) loendatavate kaupade puhul ühikute arv, kirjeldus ja iga kontrollitava aine sisaldus kilogrammides iga ühiku kohta;

iii) loendamatute kaupade puhul toote üldkogus, kirjeldus ja iga kontrollitava aine netokogus kokku kilogrammides;

iv) toodete või seadmete lõppsihtriik/lõppsihtriigid;

v) kas nendes sisalduv kontrollitav aine on varem kasutamata, ringlussevõetud, kokkukogutud või taastatud;

vi) haloone sisaldavate toodete või nimetatud ainetel põhinevate seadmete korral deklaratsioon, et neid imporditakse või eksporditakse artikli 13 lõikes 1 nimetatud kriitiliseks kasutuseks, märkides täpse kasutuse;

vii) klorofluorosüsivesinikke sisaldavate toodete või nimetatud ainetel põhinevate seadmete korral viide artikli 17 lõikes 3 osutatud komisjoni loale;

viii) imporditava või eksporditava toote või seadme koondnomenklatuuri kood;

e) kavandatava impordi eesmärk, sealhulgas kavandatav tollikäitlusviis, täpsustades vajaduse korral kavandatava tolliprotseduuri;

f) kavandatava impordi või ekspordi koht ja eeldatav kuupäev;

g) tolliasutus, kus kaubad deklareeritakse;

h) kontrollitavate ainete või toodete ja seadmete hävitamiseks impordi puhul käitise nimi ja aadress, kus hävitamine toimub;

i) asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt vajalikuks peetav muu teave;

▼M3

j) erandina punktidest a–h VI lisa punktide 4.1–4.6 kohaselt õhusõidukis kriitiliseks kasutuseks lubatud haloone sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete puhul:

1) imporditavate või eksporditavate toodete ja seadmete otstarve ja liik, nagu on kirjeldatud VI lisa punktides 4.1–4.6;

2) haloonide liigid, mida imporditavad või eksporditavad tooted ja seadmed sisaldavad või millel nad põhinevad;

3) imporditavate või eksporditavate toodete või seadmete koondnomenklatuuri kood.

▼B

4.  Importijad või eksportijad teatavad komisjonile kõigist muudatustest, mis võidakse litsentsi kehtivusajal teha lõike 3 alusel teatatavates andmetes.

5.  Komisjon võib nõuda tõendit imporditavate või eksporditavate ainete laadi või koostise kohta ning võib nõuda koopiat litsentsist, mille on andnud välja riik, kust ained imporditakse või kuhu need eksporditakse.

6.  Konkreetsetel juhtudel võib komisjon avaldada esitatud andmeid vajaduse korral asjaomaste protokolliosaliste pädevatele asutustele ning võib jätta litsentsitaotluse rahuldamata, kui mõni käesolevas määruses sätestatud asjakohastest kohustustest ei ole täidetud või kui esinevad järgmised põhjused:

a) impordilitsentsitaotluse puhul, kui asjaomase riigi pädevalt asutuselt saadud teabe põhjal tehakse kindlaks, et eksportijal ei ole kõnealuse ainega kauplemise luba asjaomases riigis;

b) ekspordilitsentsitaotluse puhul, kui importiva riigi pädev asutus teatab komisjonile, et kõnealuse kontrollitava aine import on ebaseaduslik või võib takistada selliste kontrollimeetmete rakendamist, mille importiv riik on kehtestanud oma protokollijärgsete kohustuste täitmiseks, või tooks kaasa protokollijärgsete koguseliste piirangute ületamise asjaomases riigis.

7.  Komisjon teeb kõigi litsentside koopiad kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

8.  Komisjon teavitab taotlejat ja asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik litsentsitaotluse rahuldamata jätmisest lõike 6 alusel, täpsustades rahuldamata jätmise põhjuse.

9.  Komisjon võib teha muudatusi lõikes 3 ja IV lisas osutatud loetelus. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 19

Ebaseadusliku kaubanduse seiremeetmed

Komisjon võib vastu võtta täiendavad seiremeetmed kontrollitavate või uute ainete ning kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete kohta, mis on suunatud ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooniprotseduurile või on transiidil läbi ühenduse tolliterritooriumi ja mis seejärel reeksporditakse; meetmete võtmisel tugineb komisjon hinnangule, kuivõrd võivad sellised liikumised olla seotud ebaseadusliku kaubanduse ohuga, ning võtab arvesse meetmete kasulikkust keskkonnale ja sotsiaal-majanduslikku mõju.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 20

Kaubandussuhted protokolliga ühinemata riigiga ja territooriumiga, kus protokoll ei kehti

1.  Kontrollitavate ainete ning neid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete import protokolliga ühinemata riigist ja eksport protokolliga ühinemata riiki on keelatud.

2.  Komisjon võib kehtestada eeskirjad, mis kehtivad protokolliga ühinemata riikidest imporditud selliste toodete ja seadmete ühenduses vabasse ringlusse lubamise kohta, mis on valmistatud kontrollitavate ainete abil, kuid ei sisalda aineid, mida saab selgesti pidada kontrollitavaks aineks. Sellised tooted ja seadmed tehakse kindlaks protokolliosalistele korrapäraselt antavate tehniliste nõuannete põhjal. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  Erandina lõikest 1 võib komisjon anda loa kaubavahetuseks protokolliga ühinemata riigiga, kui vahetatakse kontrollitavaid aineid ja tooteid ning seadmeid, mis sisaldavad või põhinevad sellistel ainetel või mis on valmistatud ühe või mitme sellise aine abil, kuivõrd protokolliosaliste kohtumisel on vastavalt protokolli artikli 4 lõikele 8 kindlaks tehtud, et asjaomane protokolliga ühinemata riik vastab täielikult protokolli nõudmistele ning on esitanud selle kohta protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed. Komisjon teeb otsuse vastavalt käesoleva määruse artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

4.  Kui teise lõigu alusel tehtud otsusest ei tulene teisiti, kohaldatakse lõiget 1 iga protokolliga hõlmamata territooriumi suhtes samal viisil, nagu seda kohaldatakse protokolliga ühinemata riigi suhtes.

Kui protokolliga hõlmamata territooriumi ametiasutused vastavad täielikult protokolli nõuetele ning on esitanud sellekohased protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed, võib komisjon otsustada, et käesoleva artikli lõike 1 mõningaid või kõiki sätteid ei kohaldata selle territooriumi suhtes.

Komisjon teeb otsuse vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

Artikkel 21

Kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete loetelu

Mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2010 avaldab komisjon liikmesriikide tolliasutustele juhindumiseks nende toodete ja seadmete loetelu, mis võivad sisaldada kontrollitavaid aineid või nendel põhineda, koos koondnomenklatuuri koodide loeteluga.



V PEATÜKK

HEITE PIIRAMINE

Artikkel 22

Kasutatud kontrollitavate ainete kokkukogumine ja hävitamine

1.  Külmutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades, lahusteid sisaldavates seadmetes või tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites leiduvad kontrollitavad ained kogutakse kokku hävitamiseks või ringlussevõtuks või taastamiseks seadmete hooldus- või remonditööde ajal või enne seadmete lammutamist või kasutuselt kõrvaldamist.

2.  Selliseid aineid sisaldavad kontrollitavad ained ja tooted hävitatakse VII lisas loetletud lubatud tehnoloogiate abil või selles lisas nimetamata kontrollitavate ainete puhul keskkonna seisukohast kõige sobivama hävitamistehnoloogia abil, mille kasutamine ei põhjusta liigseid kulusid, kui nende tehnoloogiate kasutamine on kooskõlas jäätmeid käsitlevate ühenduse ja liikmesriikide õigusaktidega ja kui täidetakse nende õigusaktide kohaseid lisanõudeid.

3.  Tehnoloogia arengu arvessevõtmiseks võib komisjon muuta VII lisa.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.  Muudes kui lõikes 1 nimetatud toodetes ja seadmetes sisalduvad kontrollitavad ained kogutakse kokku hävitamiseks, ringlussevõtuks või taastamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, või hävitatakse ilma eelneva kokkukogumiseta, kasutades lõikes 2 osutatud tehnoloogiat.

Komisjon koostab käesoleva määruse lisa, milles on loetletud tooted ja seadmed, mille puhul kontrollitavate ainete kokkukogumist või toodete ja seadmete hävitamist ilma kontrollitavate ainete eelneva kokkukogumiseta peetakse tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaks, ning täpsustab vajaduse korral, millist tehnoloogiat tuleb kasutada. Igale kõnealuse lisa eelnõule tuleb lisada asjakohane täielik majanduslik hinnang kulude ja tulude kohta, võttes arvesse liikmesriikides valitsevat olukorda.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.  Liikmesriigid astuvad samme, et soodustada kontrollitavate ainete kokkukogumist, ringlussevõttu, taastamist ja hävitamist ning kehtestavad asjaomase personali jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

Komisjon annab hinnangu liikmesriikide võetud meetmetele ning võib selle hinnangu ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal võtta vajaduse korral meetmeid kõnealuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete kohta.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 23

Kontrollitavate ainete leke ja heide

1.  Ettevõtjad võtavad kõikvõimalikud ettevaatusabinõud, et vältida kontrollitavate ainete leket ja heidet ning vähendada neid.

2.  Ettevõtjad, kes käitavad külmutus- ja kliimaseadmeid või soojuspumpasid või tuleohutussüsteeme, sh nende elektrisüsteemid, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid, tagavad, et selliste püsiseadmete või -süsteemide lekkekindlust,

a) mille külmutusvedelik sisaldab 3 kg või rohkem kontrollitavaid aineid, kontrollitakse vähemalt üks kord 12 kuu jooksul; seda sätet ei kohaldata seadmete suhtes, mis on varustatud alla 6 kg kontrollitavaid aineid sisaldavate hermeetiliselt suletud süsteemidega ja mis on sellele vastavalt märgistatud;

b) mille külmutusvedelik sisaldab 30 kg või rohkem kontrollitavaid aineid, kontrollitakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul;

c) mille külmutusvedelik sisaldab 300 kg või rohkem kontrollitavaid aineid, kontrollitakse vähemalt üks kord kolme kuu jooksul,

ja et iga tuvastatud leke kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.

Pärast lekke kõrvaldamist kontrollitakse seadme või süsteemi lekkekindlust ühe kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad.

3.  Lõikes 2 osutatud ettevõtjad säilitavad andmed lisatud kontrollitavate ainete koguste ja liikide kohta ja kõnealuses lõikes nimetatud seadmete ja süsteemide hooldus- ja remonditöödel ja lõppladustamisel kokku kogutud koguste kohta. Nad säilitavad registreeritud andmed ka muu asjakohase teabe kohta, sealhulgas teabe hooldus- või remonditöid teinud ettevõtja või tehniku tuvastamiseks, ning lekkekindluse kontrollimise kuupäevad ja tulemused. Registreeritud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ja komisjonile.

4.  Liikmesriigid kehtestavad lõikes 2 osutatud tegevusega tegeleva personali jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded. Liikmesriikide võetud meetmete hindamise ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal võib komisjon võtta meetmeid kõnealuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete ühtlustamise kohta.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.  Ettevõtjad rakendavad kõikvõimalikke ettevaatusabinõusid, et vältida ja minimeerida lähteainena või töötlemise abiainena kasutatavate kontrollitavate ainete leket ja heidet.

6.  Ettevõtjad rakendavad kõikvõimalikke ettevaatusabinõusid, et vältida ja minimeerida kõiki teiste kemikaalide tootmisel tahtmatult toodetud kontrollitavate ainete leket ja heidet.

7.  Komisjon võib määrata kindlaks tehnoloogiate või tavade loetelud, mida ettevõtjad peavad kasutama või järgima, et vältida ja minimeerida kontrollitavate ainete mis tahes leket ja heidet.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.



VI PEATÜKK

UUED AINED

Artikkel 24

Uued ained

1.  II lisa A osasse kantud uute ainete tootmine, import, turuleviimine, kasutamine ja eksport on keelatud. Nimetatud keeld ei kehti uute ainete kohta juhul, kui neid kasutatakse lähteainena, laboris ja analüüside tegemiseks, imporditakse transiidiks läbi ühenduse tolliterritooriumi või imporditakse ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooniprotseduurile suunamisega, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 450/2008, kui selline import ei ole seotud mõne muu nimetatud määruses osutatud tollikäitlusviisi või kasutusega, või kui juba vabastuse saanud impordile järgneb eksport.

2.  Komisjon kannab vajaduse korral II lisa A osasse ained, mis on lisatud II lisa B osasse ja mille puhul on kindlaks tehtud, et neid eksporditakse, imporditakse, toodetakse või viiakse turule olulistes kogustes, kuid mis protokolli alusel moodustatud teadusliku hindamise komisjoni arvamuse kohaselt on märkimisväärse osoonikihi kahandamise potentsiaaliga, ning määrab vajaduse korral kindlaks võimalikud erandid lõikest 1.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  Asjakohase teadusliku teabe põhjal võib komisjon vajaduse korral kanda II lisa B osasse iga aine, mis ei ole kontrollitav aine, kuid millel on protokolli alusel moodustatud teadusliku hindamise komisjoni või sellega samalaadse tunnustatud asutuse arvamuse kohaselt osoonikihi kahandamise potentsiaal. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.



VII PEATÜKK

KOMITEE, ARUANDLUS, INSPEKTEERIMINE JA SANKTSIOONID

Artikkel 25

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 26

Liikmesriikide esitatavad aruanded

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks eelnenud kalendriaasta kohta elektroonilisel kujul järgmise teabe:

▼M2 —————

▼B

b) artikli 13 lõike 1 kohase kriitilise kasutamise otstarbel paigaldatud, kasutatud ja säilitatud haloonide kogused, nende heite vähendamiseks võetud meetmed, hinnangulised heitkogused ning edusammud nõuetekohaste asendusainete hindamisel ja kasutuselevõtmisel;

c) ebaseadusliku kaubanduse juhtumid, eelkõige juhtumid, mis on avastatud artikli 28 kohaselt läbiviidud kontrollide käigus.

2.  Komisjon määrab lõikes 1 osutatud teabe esitamise vormi vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

3.  Komisjon võib lõiget 1 muuta.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 27

Ettevõtjate esitatavad aruanded

1.  Iga aasta 31. märtsiks esitavad ettevõtjad komisjonile aruande, mis sisaldab iga kontrollitava aine ja II lisas loetletud uue aine kohta lõigetes 2–6 loetletud andmeid eelmise kalendriaasta kohta, saates aruande koopia asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

2.  Tootjad esitavad järgmised andmed:

a) iga lõikes 1 osutatud aine kogutoodang;

b) ühenduses turuleviidud või tootja omaenda tarbeks kasutatud toodang, kusjuures toodangu andmed esitatakse eraldi lähteainete, tootmise abiainete ning muude kasutuste lõikes;

c) artikli 10 lõikes 6 sätestatud litsentsile vastav toodang, mis oli ette nähtud ühenduses oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

d) toodang, mis on protokolliosalistele artikli 10 lõike 8 kohaselt lubatud, et rahuldada olulise kasutuse vajadusi laboris ja analüüside tegemisel;

e) toodangu suurendamine, milleks anti luba artikli 14 lõigete 2, 3 ja 4 alusel seoses tööstusliku ratsionaliseerimisega;

f) ringlussevõetud, taastatud või hävitatud kogused ning hävitamiseks kasutatav tehnoloogia, sealhulgas kõrvalsaadusena toodetud ja hävitatud kogused, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 14;

g) kõik varud;

h) ostud muudelt ühenduse ettevõtjatelt ja igasugune müük muudele ühenduse ettevõtjatele.

3.  Importijad esitavad iga lõikes 1 osutatud aine kohta järgmised andmed:

a) ühenduses vabasse ringlusse lubatud kogused, kusjuures eraldi esitatakse andmed toodangu kohta, mis on imporditud kasutamiseks lähteainena ja tootmise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris või analüüside tegemisel artikli 10 lõike 6 kohaselt ning kasutamiseks karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse otstarbel või hävitamiseks. Kontrollitavaid aineid hävitamiseks importinud importija teatab ka iga aine tegeliku lõppsihtkoha või -kohad ja esitab sihtkohtade lõikes iga aine koguse, samuti ainete hävitamisega tegeleva käitise nime ja aadressi, kuhu aine üle anti;

b) muude tolliprotseduuride alusel imporditud kogused, märkides eraldi tolliprotseduuri ja ettenähtud kasutused;

c) ringlussevõtuks või taastamiseks imporditud lõikes 1 osutatud kasutatud ainete kogused;

d) kõik varud;

e) ostud ühenduse muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük ühenduse muudele ettevõtjatele;

f) ekspordiriik.

4.  Eksportijad esitavad iga lõikes 1 osutatud aine kohta järgmised andmed:

a) kõik ühendusest eksporditud kõnealuste ainete kogused, näidates eraldi andmed igasse sihtriiki eksporditud koguste ning nende koguste kohta, mis eksporditi kasutamiseks lähteaine ja töötlemise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, kriitilisteks kasutusteks ning karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse otstarbel;

b) kõik varud;

c) ostud ühenduse muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük ühenduse muudele ettevõtjatele;

d) sihtriik.

5.  Ettevõtjad, kes hävitavad kontrollitavaid aineid, millele on osutatud lõikes 1 ja mis ei ole hõlmatud lõikega 2, teatavad järgmised andmed:

a) kõik selliste ainete hävitatud kogused, sealhulgas toodetes ja seadmetes sisaldunud hävitatud kogused;

b) kõik selliste ainete varud, sealhulgas toodetes ja seadmetes sisalduvad kogused, mis ootavad hävitamist;

c) hävitamiseks kasutatav tehnoloogia.

6.  Ettevõtjad, kes kasutavad kontrollitavaid aineid lähteaine või tootmise abiainena, esitavad järgmised andmed:

a) kõik selliste lähteaine või tootmise abiainena kasutatavate ainete kogused;

b) kõik selliste ainete varud;

c) asjassepuutuvad protsessid ja heited.

7.  Tootjad või importijad, kellel on artikli 10 lõike 6 kohane litsents, esitavad komisjonile igal aastal enne 31. märtsi aruande iga aine kohta, mille kasutusloa nad on saanud, märkides andmed kasutuse laadi, eelmisel aastal kasutatud koguste, varude koguste, kõigi ringlussevõetud, taastatud või hävitatud koguste ning kõnesolevaid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete koguste kohta, mis on viidud ühenduse turule ja/või eksporditud, ning saadab aruande koopia asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

8.  Komisjon võtab asjakohased meetmed esitatud teabe konfidentsiaalsuse kaitseks.

9.  Lõigetes 1–7 osutatud aruannete vorm kehtestatakse vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

10.  Komisjon võib muuta lõigetes 1–7 sätestatud aruandekohustust.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 28

Kontrollid

1.  Liikmesriigid kontrollivad ettevõtjaid, et jälgida käesoleva määruse täitmist, kasutades riskipõhist lähenemisviisi, sealhulgas kontrollivad nad kontrollitavate ainete importi ja eksporti ning samuti tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad kõnealuseid aineid või põhinevad nendel. Liikmesriikide pädevad asutused korraldavad uurimisi, mida komisjon käesoleva määruse alusel vajalikuks peab.

2.  Vastavalt kokkuleppele komisjoni ja pädeva asutuse vahel selles liikmesriigis, mille territooriumil uurimine toimub, abistavad komisjoni ametnikud pädeva asutuse ametnikke nende kohustuste täitmisel.

3.  Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on komisjonil õigus saada kogu vajalik teave liikmesriikide valitsustelt ja pädevatelt asutustelt ning ettevõtjatelt. Ettevõtjalt teabe taotlemisel saadab komisjon ühtlasi taotluse koopia pädevale asutusele selles liikmesriigis, mille territooriumil on ettevõtja asukoht.

4.  Komisjon võtab asjakohased meetmed küllaldase teabevahetuse ja koostöö soodustamiseks riigiasutuste vahel ning riigiasutuste ja komisjoni vahel.

Komisjon võtab asjakohased meetmed, et kaitsta vastavalt käesolevale artiklile saadud teabe konfidentsiaalsust.

5.  Teise liikmesriigi taotluse korral võib liikmesriik ettevõtjat kontrollida ja algatada tema suhtes uurimise, kui ettevõtjat kahtlustatakse kontrollitavate ainete ebaseaduslikus veos ja ettevõtja tegutseb selle liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 29

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumisel kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2011 ning teatavad komisjonile edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.



VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2037/2000 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.




I LISA

KONTROLLITAVAD AINED



Rühm

Aine

Osoonikihi kahandamise potentsiaal (1)

I rühm

CFCl3

CFC-11

triklorofluorometaan

1,0

CF2Cl2

CFC-12

diklorodifluorometaan

1,0

C2F3Cl3

CFC-113

triklorotrifluoroetaan

0,8

C2F4Cl2

CFC-114

diklorotetrafluoroetaan

1,0

C2F5Cl

CFC-115

kloropentafluoroetaan

0,6

II rühm

CF3Cl

CFC-13

klorotrifluorometaan

1,0

C2FCl5

CFC-111

pentaklorofluoroetaan

1,0

C2F2Cl4

CFC-112

tetraklorodifluoroetaan

1,0

C3FCl7

CFC-211

heptaklorofluoropropaan

1,0

C3F2Cl6

CFC-212

heksaklorodifluoropropaan

1,0

C3F3Cl5

CFC-213

pentaklorotrifluoropropaan

1,0

C3F4Cl4

CFC-214

tetraklorotetrafluoropropaan

1,0

C3F5Cl3

CFC-215

trikloropentafluoropropaan

1,0

C3F6Cl2

CFC-216

dikloroheksafluoropropaan

1,0

C3F7Cl

CFC-217

kloroheptafluoropropaan

1,0

III rühm

CF2BrCl

haloon-1211

bromoklorodifluorometaan

3,0

CF3Br

haloon-1301

bromotrifluorometaan

10,0

C2F4Br2

haloon-2402

dibromotetrafluoroetaan

6,0

IV rühm

CCl4

CTC

tetraklorometaan (süsiniktetrakloriid)

1,1

V rühm

C2H3Cl3 (2)

1,1,1-TCA

1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform)

0,1

VI rühm

CH3Br

metüülbromiid

bromometaan

0,6

VII rühm

CHFBr2

HBFC-21 B2

dibromofluorometaan

1,00

CHF2Br

HBFC-22 B1

bromodifluorometaan

0,74

CH2FBr

HBFC-31 B1

bromofluorometaan

0,73

C2HFBr4

HBFC-121 B4

tetrabromofluoroetaan

0,8

C2HF2Br3

HBFC-122 B3

tribromodifluoroetaan

1,8

C2HF3Br2

HBFC-123 B2

dibromotrifluoroetaan

1,6

C2HF4Br

HBFC-124 B1

bromotetrafluoroetaan

1,2

C2H2FBr3

HBFC-131 B3

tribromofluoroetaan

1,1

C2H2F2Br2

HBFC-132 B2

dibromofluoroetaan

1,5

C2H2F3Br

HBFC-133 B1

bromotrifluoroetaan

1,6

C2H3FBr2

HBFC-141 B2

dibromofluoroetaan

1,7

C2H3F2Br

HBFC-142 B1

bromodifluoroetaan

1,1

C2H4FBr

HBFC-151 B1

bromofluoroetaan

0,1

C3HFBr6

HBFC-221 B6

heksabromofluoropropaan

1,5

C3HF2Br5

HBFC-222 B5

pentabromodifluoropropaan

1,9

C3HF3Br4

HBFC-223 B4

tetrabromotrifluoropropaan

1,8

C3HF4Br3

HBFC-224 B3

tribromotetrafluoropropaan

2,2

C3HF5Br2

HBFC-225 B2

dibromopentafluoropropaan

2,0

C3HF6Br

HBFC-226 B1

bromoheksafluoropropaan

3,3

C3H2FBr5

HBFC-231 B5

pentabromofluoropropaan

1,9

C3H2F2Br4

HBFC-232 B4

tetrabromodifluoropropaan

2,1

C3H2F3Br3

HBFC-233 B3

tribromotrifluoropropaan

5,6

C3H2F4Br2

HBFC-234 B2

dibromotetrafluoropropaan

7,5

C3H2F5Br

HBFC-235 B1

bromopentafluoropropaan

1,4

C3H3FBr4

HBFC-241 B4

tetrabromofluoropropaan

1,9

C3H3F2Br3

HBFC-242 B3

tribromodifluoropropaan

3,1

C3H3F3Br2

HBFC-243 B2

dibromotrifluoropropaan

2,5

C3H3F4Br

HBFC-244 B1

bromotetrafluoropropaan

4,4

C3H4FBr3

HBFC-251 B1

tribromofluoropropaan

0,3

C3H4F2Br2

HBFC-252 B2

dibromodifluoropropaan

1,0

C3H4F3Br

HBFC-253 B1

bromotrifluoropropaan

0,8

C3H5FBr2

HBFC-261 B2

dibromofluoropropaan

0,4

C3H5F2Br

HBFC-262 B1

bromodifluoropropaan

0,8

C3H6FBr

HBFC-271 B1

bromofluoropropaan

0,7

VIII rühm

CHFCl2

HCFC-21 (3)

diklorofluorometaan

0,040

CHF2Cl

HCFC-22 (3)

klorodifluorometaan

0,055

CH2FCl

HCFC-31

klorofluorometaan

0,020

C2HFCl4

HCFC-121

tetraklorofluoroetaan

0,040

C2HF2Cl3

HCFC-122

triklorodifluoroetaan

0,080

C2HF3Cl2

HCFC-123 (3)

diklorotrifluoroetaan

0,020

C2HF4Cl

HCFC-124 (3)

klorotetrafluoroetaan

0,022

C2H2FCl3

HCFC-131

triklorofluoroetaan

0,050

C2H2F2Cl2

HCFC-132

diklorodifluoroetaan

0,050

C2H2F3Cl

HCFC-133

klorotrifluoroetaan

0,060

C2H3FCl2

HCFC-141

diklorofluoroetaan

0,070

CH3CFCl2

HCFC-141b (3)

1,1-dikloro-1-fluoroetaan

0,110

C2H3F2Cl

HCFC-142

klorodifluoroetaan

0,070

CH3CF2Cl

HCFC-142b (3)

1-kloro-1,1-difluoroetaan

0,065

C2H4FCl

HCFC-151

klorofluoroetaan

0,005

C3HFCl6

HCFC-221

heksaklorofluoropropaan

0,070

C3HF2Cl5

HCFC-222

pentaklorodifluoropropaan

0,090

C3HF3Cl4

HCFC-223

tetraklorotrifluoropropaan

0,080

C3HF4Cl3

HCFC-224

triklorotetrafluoropropaan

0,090

C3HF5Cl2

HCFC-225

dikloropentafluoropropaan

0,070

CF3CF2CHCl2

HCFC-225ca (3)

3,3-dikloro-1,1,1,2,2-pentafluoropropaan

0,025

CF2ClCF2CHClF

HCFC-225cb (3)

1,3-dikloro-1,1,2,2,3-pentafluoropropaan

0,033

C3HF6Cl

HCFC-226

kloroheksafluoropropaan

0,100

C3H2FCl5

HCFC-231

pentaklorofluoropropaan

0,090

C3H2F2Cl4

HCFC-232

tetraklorodifluoropropaan

0,100

C3H2F3Cl3

HCFC-233

triklorotrifluoropropaan

0,230

C3H2F4Cl2

HCFC-234

diklorotetrafluoropropaan

0,280

C3H2F5Cl

HCFC-235

kloropentafluoropropaan

0,520

C3H3FCl4

HCFC-241

tetraklorofluoropropaan

0,090

C3H3F2Cl3

HCFC-242

triklorodifluoropropaan

0,130

C3H3F3Cl2

HCFC-243

diklorotrifluoropropaan

0,120

C3H3F4Cl

HCFC-244

klorotetrafluoropropaan

0,140

C3H4FCl3

HCFC-251

triklorofluoropropaan

0,010

C3H4F2Cl2

HCFC-252

diklorodifluoropropaan

0,040

C3H4F3Cl

HCFC-253

klorotrifluoropropaan

0,030

C3H5FCl2

HCFC-261

diklorofluoropropaan

0,020

C3H5F2Cl

HCFC-262

klorodifluoropropaan

0,020

C3H6FCl

HCFC-271

klorofluoropropaan

0,030

IX rühm

CH2BrCl

BCM

bromoklorometaan

0,12

(1)   Need osoonikihi kahandamise potentsiaali väljendavad arvud põhinevad praegu olemasolevatel teadmistel ning neid vaadatakse korrapäraselt läbi ja parandatakse protokolliosaliste otsustest lähtuvalt.

(2)   Selle valemiga ei peeta silmas 1,1,2-trikloroetaani.

(3)   Tähistab protokolli kohaselt majanduslikult kõige tasuvamat ainet.




II LISA

UUED AINED

A osa. Artikli 24 lõike 1 kohaselt piiratud ained



Aine

Osoonikihi kahandamise potentsiaal

CBr2 F2

dibromodifluorometaan (haloon-1202)

1,25

B osa. Artikli 27 kohaselt aruandluse alla kuuluvad ained



Aine

Osoonikihi kahandamise potentsiaal (1)

C3H7Br

1-bromopropaan (n-propüülbromiid)

0,02 – 0,10

C2H5Br

bromoetaan (etüülbromiid)

0,1 – 0,2

CF3I

trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid)

0,01 – 0,02

CH3Cl

klorometaan (metüülkloriid)

0,02

(1)   Need osoonikihi kahandamise potentsiaali väljendavad arvud põhinevad praegu olemasolevatel teadmistel ning need vaadatakse korrapäraselt läbi ja parandatakse protokolliosaliste otsustest lähtuvalt.




III LISA

Protsessid, mille puhul kontrollitavaid aineid kasutatakse tootmise abiainetena artikli 3 punkti 12 tähenduses:

a) tetrakloorsüsiniku kasutamine lämmastiktrikloriidi elimineerimiseks kloori ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) tootmisel;

b) tetraklorometaani kasutamine kloori kokkukogumisel kloori tootmise jääkgaasidest;

c) tetraklorometaani kasutamine kloorkummi valmistamisel;

d) tetraklorometaani kasutamine polüfenüleentereftaalamiidi valmistamisel;

e) CFC-12 kasutamine Z-perfluoropolüeetrite ja difunktsionaalsete derivaatide perfluoropolüeeterpolüperoksiidlähteainete fotokeemilisel sünteesimisel;

f) CFC-113 kasutamine kõrge funktsionaalrühmade sisaldusega perfluoropolüeeterdioolide valmistamisel;

g) tetraklorometaani kasutamine tsüklodiimi tootmisel;

h) klorofluorosüsivesinike kasutamine punktides a–g nimetatud protsessides, kui neid kasutatakse klorofluorosüsinike või tetraklorometaani asendamiseks.




IV LISA



I lisas loetletud ainete rühmad, kombineeritud nomenklatuuri koodid (1) ja kirjeldused

Rühm

CN-kood

Kirjeldus

I rühm

2903 41 00

triklorofluorometaan

2903 42 00

diklorodifluorometaan

2903 43 00

triklorotrifluoroetaanid

2903 44 10

diklorotetrafluoroetaanid

2903 44 90

kloropentafluoroetaan

II rühm

2903 45 10

klorotrifluorometaan

2903 45 15

pentaklorofluoroetaan

2903 45 20

tetraklorodifluoroetaanid

2903 45 25

heptaklorofluoropropaanid

2903 45 30

heksaklorodifluoropropaanid

2903 45 35

pentaklorotrifluoropropaanid

2903 45 40

tetraklorotetrafluoropropaanid

2903 45 45

trikloropentafluoropropaanid

2903 45 50

dikloroheksafluoropropaanid

2903 45 55

kloroheptafluoropropaanid

III rühm

2903 46 10

bromoklorodifluorometaan

2903 46 20

bromotrifluorometaan

2903 46 90

dibromotetrafluoroetaanid

IV rühm

2903 14 00

tetraklorometaan

V rühm

2903 19 10

1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform)

VI rühm

2903 39 11

metüülbromiid (metüülbromiid)

VII rühm

2903 49 30

osaliselt halogeenitud bromofluorometaanid, -etaanid või -propaanid

VIII rühm

2903 49 11

klorodifluorometaan (HCFC-22)

2903 49 15

1,1-dikloro-1-fluoroetaan (HCFC-141b)

2903 49 19

muud osaliselt halogeenitud klorofluorometaanid, -etaanid või -propaanid (HCFCd)

IX rühm

ex290349 80

bromoklorometaan

segud

3824 71 00

segud, mis sisaldavad klorofluorosüsinikke (CFCd), võivad sisaldada ka klorofluorosüsivesinikke (HCFCd), perfluorosüsinikke (PFCd) või fluorosüsivesinikke (HFCd)

3824 72 00

segud, mis sisaldavad bromoklorodifluorometaani, bromotrifluorometaani või dibromotetrafluoroetaane

3824 73 00

segud, mis sisaldavad bromofluorosüsivesinikke (HBFCd)

3824 74 00

segud, mis sisaldavad klorofluorosüsivesinikke (HCFCd), võivad sisaldada ka perfluorosüsinikke (PFCd) või fluorosüsivesinikke (HFCd), kuid ei sisalda klorofluorosüsinikke (CFCd)

3824 75 00

segud, mis sisaldavad tetraklorometaani

3824 76 00

segud, mis sisaldavad 1,1,1-trikloroetaani (metüülkloroform)

3824 77 00

segud, mis sisaldavad bromometaani (metüülbromiid) või bromoklorometaani

(1)   Koodi ees olev „ex” tähendab, et lisaks veerus „Kirjeldus” osutatud toodetele võib osutatud alamrubriiki kuuluda ka muid tooteid.




V LISA

Artikli 10 lõikes 3 osutatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ettenähtud kontrollitavate ainete turuleviimise ja edasise levitamise tingimused

1.

Oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ettenähtud kontrollitavad ained sisaldavad ainult järgmise puhtusastmeni puhastatud kontrollitavaid aineid:



Aine

%

tetraklorometaan (analüüsipuhas)

99,5

1,1,1-trikloroetaan

99,0

CFC 11

99,5

CFC 13

99,5

CFC 12

99,5

CFC 113

99,5

CFC 114

99,5

Muud kontrollitavad ained keemispunktiga üle 20 °C

99,5

Muud kontrollitavad ained keemispunktiga alla 20 °C

99,0

Neid puhtaid kontrollitavaid aineid tohivad tootjad, müügiesindajad või levitajad edaspidi segada teiste protokolli kohaselt kontrollitavate või muude ainetega, nagu on tavaks kasutamisel laboris või analüüside tegemisel.

2.

Neid kõrge puhtusastmega aineid ja kontrollitavaid aineid sisaldavaid segusid tarnitakse ainult taassuletavates mahutites või kuni kolmeliitristes kõrgsurveballoonides või 10milliliitristes või väiksemates klaasampullides, mis on selgelt tähistatud osoonikihti kahandavate ainetena, need on ette nähtud kasutamiseks ainult laboris ja analüüsi tegemisel ning nendel on märge, et kasutatud ja ülemäärased kogused tuleks kokku koguda ja ringlusse võtta, kui see on otstarbekas. Kui ringlussevõtt ei ole otstarbekas, tuleks materjal hävitada.

▼M1




VI LISA

HALOONIDE KRIITILISED KASUTUSED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäev” – kuupäev, pärast mida ei tohi haloone uute seadmete ja rajatiste asjaomaste rakenduste tulekustutites või tuletõrjesüsteemides kasutada;

2)

„uued seadmed” –

seadmed, mille puhul ei ole haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäevaks toimunud kumbagi nimetatud sündmust:

a) asjakohase riigihanke- või arenduslepingu allkirjastamine;

b) tüübikinnituse või tüübisertifikaadi taotluse esitamine asjaomasele reguleerivale asutusele;

3)

„uued rajatised” –

rajatised, mille puhul ei ole haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäevaks toimunud kumbagi nimetatud sündmust:

a) asjakohase arenduslepingu allkirjastamine;

b) planeeringu heakskiitmise taotluse esitamine asjaomasele reguleerivale asutusele;

4)

„haloonide lubatud kasutamise lõpptähtpäev” – kuupäev, pärast mida haloone asjaomastes rakendustes enam ei kasutata ning mille saabumiseks haloone sisaldavad tulekustutid ja tuletõrjesüsteemid maha monteeritakse;

5)

„tuleohutuks muutmine” – kergestisüttivas või plahvatusohtlikus keskkonnas põlemise tekkimise ennetamine sellesse pidurdava või lahjendava aine lisamisega;

6)

„kaubalaev” – laev, mis ei ole inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLASi konventsioon) määratluse kohaselt reisilaev ning mille brutomass on suurem kui 500 tonni ja mis teeb rahvusvahelisi merereise. SOLASi konventsioon määratleb reisilaevana laeva, mis on ette nähtud rohkem kui 12 reisijale, ja rahvusvahelise merereisina merereisi konventsiooni liikmesriigi sadamast väljaspool seda liikmesriiki asuvasse sadamasse või vastupidi;

7)

„tavaliselt mehitatud ruum” – kaitstud ruum, kus inimesed peavad kohal olema kogu aeg või enamiku ajast, et tagada seadme või rajatise tõhus toimimine. Sõjaväe rakenduste puhul loetakse tavaliselt mehitatud ruumiks ruumi, kus inimesed peavad kohal olema lahinguolukorras;

8)

„tavaliselt mehitamata ruum” – kaitstud ruum, mida kasutatakse ainult piiratud ajavahemikul, eelkõige hooldustööde tegemiseks, ning kus inimeste pidev kohalolek ei ole seadme ega rajatise tõhusa toimimise tagamiseks vajalik.



HALOONIDE KRIITILISED KASUTUSED

Rakendus

Haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäev

(ettenähtud aasta 31. detsember)

Lõppkuupäev

(ettenähtud aasta 31. detsember)

Seadme või rajatise liik

Eesmärk

Tulekustuti tüüp

Halooni tüüp

1.  Sõjaväe maismaasõidukitel

1.1.  Mootoriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2035

1.2.  Meeskonnaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2011

2040

1.3.  Meeskonnaruumide kaitseks

Käsitulekustuti

1301

1211

2011

2020

2.  Sõjaväe pealveelaevadel

2.1.  Tavaliselt mehitatud masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2040

2.2.  Tavaliselt mehitamata masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2035

2.3.  Tavaliselt mehitamata elektriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2010

2030

2.4.  Juhtimiskeskuste kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2030

2.5.  Kütusepumbaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2030

2.6.  Kergestisüttivate vedelike laoruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2030

2.7.  Lennukite kaitseks angaarides ja hooldusaladel

Käsitulekustuti

1301

1211

2010

2016

3.  Sõjaväe allveelaevadel

3.1.  Masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.2.  Juhtimiskeskuste kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.3.  Diiselgeneraatoriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.4.  Elektriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

4.  Lennukitel

4.1.  Tavaliselt mehitamata lastiruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2018

2040

4.2.  Kabiinide ja meeskonnaruumide kaitseks

Käsitulekustuti

1211

2402

2014

2025

4.3.  Mootorigondlite ja abijõuallikate kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2014

2040

4.4.  Kütusepaakide tuleohutuks muutmiseks

Paikne süsteem

1301

2402

2011

2040

4.5.  Tualettruumi jäätmemahutite kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2011

2020

4.6.  Kuivruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2011

2040

5.  Nafta-, gaasi- ja naftakeemiarajatistes

5.1.  Selliste ruumide kaitseks, kus võib vabaneda kergestisüttivaid vedelikke või gaase

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2020

6.  Äriotstarbelistel kaubalaevadel

6.1.  Selliste tavaliselt mehitatud ruumide tuleohutuks muutmiseks, kus võib vabaneda kergestisüttivaid vedelikke või gaase

Paikne süsteem

1301

2402

1994

2016

7.  Maismaal asuvates riigi julgeoleku seisukohalt olulistes juhtimis- ja siderajatistes

7.1.  Tavaliselt mehitatud ruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2025

7.2.  Tavaliselt mehitatud ruumide kaitseks

Käsitulekustuti

1211

2010

2013

7.3.  Tavaliselt mehitamata ruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2020

8.  Lennuväljadel ja lennujaamades

8.1.  Päästesõidukite jaoks

Käsitulekustuti

1211

2010

2016

8.2.  Lennukite kaitseks angaarides ja hooldusaladel

Käsitulekustuti

1211

2010

2016

9.  Tuumaenergia- ja tuumauurimisrajatistes

9.1.  Selliste ruumide kaitseks, kus on vaja minimeerida radioaktiivse aine pihustumise ohtu

Paikne süsteem

1301

2010

2020

10.  La Manche’i tunnelis

10.1.  Tehniliste rajatiste kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2016

10.2.  La Manche’i tunneli rongide vedukite ja pendelrongide vagunite kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2020

11.  Muud

11.1.  Kustutustööde algfaasis, kui see on vajalik tuletõrjujate ohutuse tagamiseks

Käsitulekustuti

1211

2010

2013

11.2.  Inimeste kaitseks sõjaväe ja politsei poolt

Käsitulekustuti

1211

2010

2013

▼B




VII LISA

ARTIKLI 22 LÕIKES 1 OSUTATUD HÄVITAMISE TEHNOLOOGIAD



Kohaldatavus

Tehnoloogia

Kontrollitavad ained (1) (2)

Lahjad allikad (3)

 

I lisa I, II, IV, V ja VIII rühmas loetletud kontrollitavad ained

I lisa III rühmas loetletud haloonid

Vaht

Hävitamise ja kõrvaldamise tõhusus (4)

99,99 %

99,99 %

95 %

Tsemendiahjud

Lubatud (5)

Ei ole lubatud

Ei kohaldata

Vedeliku sissepritsepõletamine

Lubatud

Lubatud

Ei kohaldata

Gaasilise aine/suitsu oksüdeerimine

Lubatud

Lubatud

Ei kohaldata

Tahkete olmejäätmete põletamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Lubatud

Krakkimine reaktoris

Lubatud

Ei ole lubatud

Ei kohaldata

Põletamine pöördahjus

Lubatud

Lubatud

Lubatud

Argoonikaarleek

Lubatud

Lubatud

Ei kohaldata

Induktiivsidestusega raadiosagedusplasma

Lubatud

Lubatud

Ei kohaldata

Mikrolaineplasma

Lubatud

Ei ole lubatud

Ei kohaldata

Lämmastikukaarleek

Lubatud

Ei ole lubatud

Ei kohaldata

Katalüütiline dehalogeenimine gaasifaasis

Lubatud

Ei ole lubatud

Ei kohaldata

Ülekuumutatud auru reaktor

Lubatud

Ei ole lubatud

Ei kohaldata

(1)   Allpool loetlemata kontrollitavad ained hävitatakse keskkonnale kõige sobivama tehnoloogia abil, mille rakendamine ei too kaasa liigseid kulusid.

(2)   Kontsentreeritud allikad on osoonikihti kahandavad ained järgmisel kujul: varem kasutamata, kokku kogutud või taastatud.

(3)   Lahjade allikate puhul on tegemist tahkes põhiaines, näiteks vahus, sisalduvate osoonikihti kahandavate ainetega.

(4)   Hävitamise ja kõrvaldamise tõhususe kriteerium näitab tehnoloogia omadust, millel põhineb tehnoloogia heakskiitmine. See ei peegelda alati tavaliselt saavutatavat kvaliteeditaset; viimane on reguleeritud riigi miinimumnõuetega.

(5)   Protokolliosaliste poolt lubatud.




VIII LISA

VASTAVUSTABEL



Määrus (EÜ) nr 2037/2000

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artiklid 1 ja 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõige 1

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

Artikli 10 lõiked 2 ja 4

Artikli 3 lõike 2 punkt i

Artikkel 4

Artikli 3 lõike 2 punkti ii esimene lõik

Artikli 3 lõike 2 punkti ii teine lõik

Artikli 12 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 11 lõige 1

Artikli 3 lõige 4

Artikli 10 lõike 6 esimene lause

Artikli 3 lõige 5

Artikli 10 lõige 7

Artikli 3 lõige 6

Artikli 3 lõige 7

Artikli 10 lõige 8

Artikli 3 lõige 8

Artikli 14 lõige 2

Artikli 3 lõige 9

Artikli 14 lõige 3

Artikli 3 lõige 10

Artikli 14 lõige 4

Artikli 4 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 4 lõike 2 punkt i

Artikli 5 lõige 1

Artikli 4 lõike 2 punkt ii

Artikli 4 lõike 2 punkti iii esimene lõik

Artikli 12 lõiked 1 ja 2

Artikli 4 lõike 2 punkti iii teine lõik

Artikli 26 lõike 1 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkti iii kolmas lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikli 4 lõike 2 punkt iv

Artikli 4 lõike 3 punkt i

Artikli 5 lõige 1

Artikli 4 lõike 3 punkt ii

Artikli 4 lõike 3 punkt iii

Artikli 4 lõike 3 punkt iv

Artikli 4 lõike 4 punkti i alapunkt a

Artikkel 9

Artikli 4 lõike 4 punkti i alapunkti b esimene taane

Artikli 7 lõige 1 ja artikli 8 lõige 1

Artikli 4 lõike 4 punkti i alapunkti b teine taane

Artikli 10 lõige 1 ja artikli 12 lõige 3

Artikli 4 lõike 4 punkt ii

Artikli 4 lõike 4 punkt iii

Artikli 4 lõike 4 punkti iv esimene lause

Artikli 13 lõige 1

Artikli 4 lõike 4 punkti iv teine lause

Artikli 27 lõige 1

Artikli 4 lõike 4 punkt v

Artikli 6 lõige 2

Artikli 4 lõige 5

Artikli 14 lõige 1

Artikli 4 lõige 6

Artikkel 6

Artikli 4 lõige 6

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõike 2 punkt a

Artikli 11 lõige 2

Artikli 5 lõike 2 punkt b

Artikli 7 lõige 1

Artikli 5 lõike 2 punkt c

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõige 3

Artikli 5 lõike 4 esimene lause

Artikli 11 lõige 8

Artikli 5 lõike 4 teine lause

Artikli 5 lõige 5

Artikli 5 lõige 6

Artikli 5 lõige 7

Artikli 11 lõige 8

Artikli 6 lõike 1 esimene lause

Artikli 15 lõige 3

Artikli 6 lõike 1 teine lause

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 18 lõige 3

Artikli 6 lõige 4

Artikli 18 lõige 5

Artikli 6 lõige 5

Artikli 18 lõige 9

Artikkel 7

Artikli 16 lõige 1

Artikkel 8

Artikli 20 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikkel 21

Artikkel 10

Artikli 20 lõige 2

Artikli 11 lõige 1

Artikli 17 lõiked 1 ja 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 20 lõige 1

Artikli11 lõige 3

Artikli 20 lõige 1

Artikli 11 lõige 4

Artikli 12 lõige 1

Artikli 17 lõige 4

Artikli 12 lõige 2

Artikli 18 lõige 4

Artikli 12 lõige 3

Artikli18 lõige 5

Artikli 12 lõige 4

Artikli 18 lõiked 3 ja 4

Artikkel 13

Artikli 20 lõige 3

Artikkel 14

Artikli 20 lõige 4

Artikkel 15

Artikli 16 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

Artikli 16 lõige 2

Artikli 16 lõige 3

Artikli 22 lõige 3

Artikli 16 lõige 4

Artikli 16 lõige 5

Artikli 22 lõige 5

Artikli 16 lõige 6

Artikli 16 lõige 7

Artikkel 17

Artikkel 23

Artikkel 18

Artikkel 25

Artikkel 19

Artikkel 25

Artikli 20 lõige 1

Artikli 28 lõige 3

Artikli 20 lõige 2

Artikli 28 lõige 3

Artikli 20 lõige 3

Artikli 28 lõige 1

Artikli 20 lõige 4

Artikli 28 lõige 2

Artikli 20 lõige 5

Artikli 28 lõige 4

Artikkel 21

Artikkel 29

Artikkel 22

Artikkel 24

Artikkel 23

Artikkel 30

Artikkel 24

Artikkel 31

I lisa

I lisa

III lisa

IV lisa

IV lisa

V lisa

VI lisa

III lisa

VII lisa

VI lisa



( 1 ) ELT C 100, 30.4.2009, lk 135.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

( 4 ) EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8.

( 5 ) ELT L 258, 26.9.2008, lk 68.

( 6 ) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

( 7 ) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

( 8 ) ELT L 307, 24.11.2003, lk 1.

( 9 ) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

( 10 ) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

( 11 ) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

( 12 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

( 13 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

( 14 ) EÜT L 118, 27.4.2001, lk 41.

( 15 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 16 ) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9. Direktiiv 2006/12/EÜ on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiviga 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3) alates 12. detsembrist 2010.

( 17 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.

( 18 ) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.