(
18
)02009R0810 — ET — 02.02.2020 — 005.003
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (ELT L 243 15.9.2009, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 258 |
9 |
4.10.2011 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 154/2012, 15. veebruar 2012, |
L 58 |
3 |
29.2.2012 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 610/2013, 26. juuni 2013, |
L 182 |
1 |
29.6.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/399, 9. märts 2016, |
L 77 |
1 |
23.3.2016 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1155, 20. juuni 2019, |
L 188 |
25 |
12.7.2019 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 810/2009,
13. juuli 2009,
millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri
(viisaeeskiri)
I
JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.
2. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel peab nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) ( 1 ) kohaselt olema liikmesriikide välispiiride ületamisel viisa, ilma et see piiraks
nende kolmandate riikide kodanike vaba liikumise õigust, kes on liidu kodanike perekonnaliikmed;
nende kolmandate riikide kodanike ja nende perekonnaliikmete samaväärseid õigusi, kellel on vastavalt ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt nende kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetele vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigustega.
3. Käesoleva määrusega loetletakse samuti need kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema lennujaama transiidiviisa erandina Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisas sätestatud vaba transiidi põhimõttest, ning kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks liikmesriikide lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas liidu õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel taotluste kohta tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses;
„ühtne viisa” – viisa, mis kehtib kõigi liikmesriikide territooriumil;
„piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – viisa, mis kehtib ühe või mitme liikmesriigi territooriumil, kuid mitte kõigi liikmesriikide territooriumil;
„lennujaama transiidiviisa” – viisa, mis kehtib liikmesriikide ühe või mitme lennujaama rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks;
„viisakleebis” – nõukogu 29. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta) ( 2 ) määratletud ühtne viisavorm;
„tunnustatud reisidokument” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL ( 3 ) kohane reisidokument, mida üks või mitu liikmesriiki tunnustab dokumendina, mis annab õiguse ületada välispiire ja kuhu võib kinnitada viisa;
„eraldi leht viisa kinnitamiseks” – nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 333/2002 (ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta) ( 4 ) kohane viisa kinnitamise vormi ühtne vorming, mida kasutatakse juhul, kui liikmesriik annab viisa isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta;
„konsulaat” – liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus, mida juhib 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonis määratletud kutseline konsulaarametnik ning millel on õigus viisasid välja anda;
„taotlus” – viisataotlus;
„kaubanduslik vahendaja” – eraõiguslik haldusteenuse osutaja, transpordiettevõtja või reisibüroo (reisikorraldaja või jaemüüja);
„meremees” – isik, kes on tööle võetud või tööle rakendatud või teeb mis tahes ametis tööd merelaeval või rahvusvahelistel siseveeteedel sõitval laeval;
„e-allkiri” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 ( 5 ) artikli 3 punktis 10 määratletud e-allkiri.
II
JAOTIS
LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISA
Artikkel 3
Kolmandate riikide kodanikud, kellelt nõutakse lennujaama transiidiviisat
1. IV lisas loetletud kolmandate riikide kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat, kui nad läbivad liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid.
2. Liikmesriigid võivad ebaseaduslike sisserändajate massilisest sissevoolust tingitud tungiva vajaduse korral nõuda muudelt kui lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanikelt lennujaama transiidiviisat, kui nad läbivad nende territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid. Liikmesriigid teatavad komisjonile sellistest otsustest enne nende jõustumist ja sellise lennujaama transiidiviisanõude tühistamisest.
3. Artikli 52 lõikes 1 osutatud komitees vaadatakse kõnealused teatised igal aastal läbi eesmärgiga viia asjaomane kolmas riik üle IV lisas esitatud loetelusse.
4. Kui kolmandat riiki ei viida üle IV lisas sätestatud nimekirja, võib asjaomane liikmesriik lennujaama transiidiviisa nõude säilitada, eeldusel et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud, või sellest loobuda.
5. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:
kehtiva ühtse viisa, pikaajalise riikliku viisa või liikmesriigi antud elamisloa omanikud;
kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv elamisluba, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis' sätteid veel täies mahus, või kolmandate riikide kodanikud, kellel on üks V lisas loetletud kehtivatest elamislubadest, mille on välja andnud Andorra, Kanada, Jaapan, San Marino või Ameerika Ühendriigid ning mis tagab nende tingimusteta tagasivõtmise, või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluva ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) kehtiv elamisluba;
kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv viisa, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus, või Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluva ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) kehtiv viisa, kui nad reisivad viisa andnud riiki või muusse kolmandasse riiki või kui nad saabuvad pärast viisa kasutamist tagasi riigist, kes viisa andis;
artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud liidu kodanike perekonnaliikmed;
diplomaatilise passi kasutajad;
lennumeeskonna liikmed, kes on Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni osalisriigi kodanikud.
III
JAOTIS
VIISADE ANDMISE MENETLUSED JA TINGIMUSED
I
PEATÜKK
Taotlustega seotud menetlustes osalevad ametiasutused
Artikkel 4
Taotlustega seotud menetlustes osalemiseks pädevad asutused
1. Taotlusi vaatavad läbi ja nende kohta teevad otsuseid konsulaadid.
1a. Liikmesriigid võivad erandina lõikest 1 otsustada, et taotlusi vaatavad läbi ja nende kohta teevad otsuseid keskasutused. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste asutuste töötajad tunnevad piisavalt selle riigi kohalikke olusid, kus taotlus esitatakse, et hinnata rände- ja julgeolekuriske, ning et neil on piisav keeleoskus dokumentide analüüsimiseks ja et vajaduse korral kaasatakse täiendavate kontrollide tegemiseks ja vestluste läbiviimiseks konsulaadid.
2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide välispiiridel kooskõlas artiklitega 35 ja 36 taotlusi läbi vaadata ja nende kohta otsuseid teha isikukontrolli eest vastutavad ametiasutused.
3. Liikmesriikide ülemereterritooriumidel, mis ei asu Euroopas, võivad taotlusi läbi vaadata ja nende kohta otsuseid teha asjaomase liikmesriigi määratud ametiasutused.
4. Liikmesriik võib nõuda, et taotluste läbivaatamises ja nende kohta otsuste tegemises osaleksid muud kui lõigetes 1 ja 2 määratud ametiasutused.
5. Liikmesriik võib nõuda, et teised liikmesriigid konsulteeriksid temaga või teavitaksid teda kooskõlas artiklitega 22 ja 31.
Artikkel 5
Taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik
1. Ühtse viisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on
liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e ainus sihtkoht;
juhul kui külastus hõlmab rohkem kui ühte sihtkohta või kui kahe kuu jooksul on kavas mitu eraldi külastust, see liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e peamine sihtkoht, arvestades viibimise kestust päevades või viibimise eesmärki, või
juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik on peamine sihtkoht, see liikmesriik, kelle välispiiri taotleja kavatseb ületada, et siseneda liikmesriikide territooriumile.
2. Transiidi eesmärgil antava ühtse viisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on
ühe liikmesriigi läbimise korral asjaomane liikmesriik või
mitme liikmesriigi läbimise korral see liikmesriik, kelle välispiiri taotleja kavatseb ületada transiidi alustamiseks.
3. Lennujaama transiidiviisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on
ühe lennujaama transiidi korral see liikmesriik, kelle territooriumil transiidilennujaam asub, või
kahe või mitme lennujaama transiidi korral see liikmesriik, kelle territooriumil asub esimene transiidilennujaam.
4. Liikmesriigid teevad koostööd, et vältida olukorda, mil taotlust ei ole võimalik läbi vaadata ja selle kohta otsust teha, kuna lõigete 1 kuni 3 kohaselt pädeval liikmesriigil ei ole konsulaati ja ta ei ole esindatud kolmandas riigis, kus taotleja esitab taotluse vastavalt artiklile 6.
Artikkel 6
Territoriaalne konsulaarpädevus
1. Taotluse vaatab läbi ja selle kohta teeb otsuse selle pädeva liikmesriigi konsulaat, mille jurisdiktsioonis asub taotleja seadusjärgne elukoht.
2. Pädeva liikmesriigi konsulaat vaatab läbi riigis seaduslikult viibiva, kuid tema jurisdiktsioonis mitte elava kolmanda riigi kodaniku esitatud taotluse ja teeb selle kohta otsuse, kui taotleja on piisavalt põhjendanud vajadust esitada taotlus kõnealuses konsulaadis.
Artikkel 7
Pädevus viisade andmiseks nendele kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil
Kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil ja kellelt nõutakse ühe või mitme liikmesriigi territooriumile sisenemiseks viisat, taotlevad viisat selle liikmesriigi konsulaadist, mis on pädev vastavalt artikli 5 lõigetele 1 või 2.
Artikkel 8
Esindamist käsitlevad kokkulepped
1. Liikmesriik võib nõustuda esindama teist artikli 5 kohaselt pädevat liikmesriiki tema nimel taotluste läbivaatamisel ja nende kohta otsuste tegemisel. Liikmesriik võib esindada teist liikmesriiki ka piiratud viisil üksnes taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel.
▼M5 —————
3. Juhul kui esindamine on lõike 1 teise lause kohaselt piiratud, toimub andmete kogumine ja edastamine esindatavale liikmesriigile vastavalt asjakohastele andmekaitse- ja andmeturbenormidele.
4. Esindav ja esindatav liikmesriik sõlmivad kahepoolse kokkuleppe. Kõnealuses kokkuleppes:
täpsustatakse esindamise kestus, kui tegemist on vaid ajutise esindamisega, ja selle lõpetamise menetlus;
võidakse eelkõige juhul, kui esindataval liikmesriigil on asjaomases kolmandas riigis konsulaat, näha ette, et esindatav liikmesriik annab tööruumid, töötajad ja rahalised vahendid.
5. Liikmesriigid, kellel puudub kolmandas riigis oma konsulaat, püüavad sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on selles riigis konsulaat.
6. Tagamaks, et teatava piirkonna või geograafilise maa-ala nõrga transpordiinfrastruktuuri või pikkade vahemaade tõttu ei nõuaks konsulaati jõudmine taotlejatelt ülemääraseid pingutusi, püüavad liikmesriigid, kellel puudub selles piirkonnas või maa-alal oma konsulaat, sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on konsulaat nimetatud piirkonnas või maa-alal.
7. Esindatav liikmesriik teavitab komisjoni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või kõnealuste kokkulepete lõpetamisest hiljemalt 20 kalendripäeva enne nende jõustumist või lõppemist, välja arvatud vääramatu jõu korral.
8. Samal ajal, kui edastatakse lõikes 7 osutatud teave, teavitab esindava liikmesriigi konsulaat asjaomases jurisdiktsioonis asuvaid teiste liikmesriikide konsulaate ja liidu delegatsiooni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või selliste kokkulepete lõpetamisest.
9. Kui esindava liikmesriigi konsulaat otsustab teha koostööd artiklis 43 sätestatud välise teenuseosutajaga või artiklis 45 sätestatud akrediteeritud kaubanduslike vahendajatega, hõlmab selline koostöö ka taotlusi, mis on hõlmatud esindamist käsitlevate kokkulepetega. Esindatava liikmesriigi keskasutusi teavitatakse eelnevalt sellise koostöö tingimustest.
10. Kui liikmesriigil ei ole konsulaati ja ta ei ole esindatud kolmandas riigis, kus taotleja peaks esitama taotluse, püüab kõnealune liikmesriik teha selles kolmandas riigis vastavalt artiklile 43 koostööd välise teenuseosutajaga.
11. Kui liikmesriigi konsulaadil teatavas asukohas on vääramatust jõust põhjustatud pikaajaline tehniline probleem, palub liikmesriik mõnel teisel liikmesriigil asendada teda selles asukohas ajutiselt seoses kõikide või teatavate taotlejate kategooriatega.
II
PEATÜKK
Taotlus
Artikkel 9
Taotluse esitamise praktiline kord
1. Taotlus esitatakse maksimaalselt kuus kuud enne kavandatud külastuse algust ja oma tööülesandeid täitvate meremeeste puhul maksimaalselt üheksa kuud enne kavandatud külastuse algust ning üldjuhul mitte hiljem kui 15 kalendripäeva enne kavandatud külastuse algust. Põhjendatud kiireloomulistel üksikjuhtudel võivad konsulaat või keskasutused lubada esitada taotluse hiljem kui 15 kalendripäeva enne kavandatud külastuse algust.
2. Taotlejatelt võidakse nõuda taotluse esitamiseks kohtumise kokkuleppimist. Kohtumine toimub tavaliselt kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil kohtumist taotleti.
3. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotlus ilma kohtumiseta või korraldatakse kohtumine kohe.
4. Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, võib taotluse esitada:
taotleja;
akrediteeritud kaubanduslik vahendaja;
kutse-, kultuuri-, spordi- või haridusühing või -asutus oma liikmete nimel.
5. Taotlejalt ei tohi nõuda taotluse esitamiseks isiklikult kohale ilmumist rohkem kui ühte kohta.
Artikkel 10
Taotluse esitamise üldeeskirjad
1. Taotlejad peavad taotluse esitamise korral isiklikult kohale ilmuma sõrmejälgede kogumiseks vastavalt artikli 13 lõigetele 2 ja 3 ning lõike 7 punktile b. Ilma et see piiraks käesoleva lõike esimese lause ja artikli 45 kohaldamist, võivad taotlejad esitada oma taotluse elektrooniliselt, kui see on võimalik.
▼M5 —————
3. Taotluse esitamisel taotleja
esitab artikli 11 kohase taotlusvormi;
esitab artikli 12 kohase reisidokumendi;
esitab määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud standarditele vastava foto või kui VIS on toimiv vastavalt VIS määruse artiklile 48, käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud standarditele vastava foto;
võimaldab oma sõrmejälgede võtmist vastavalt artiklile 13, kui see on asjakohane;
maksab viisatasu vastavalt artiklile 16;
esitab artikli 14 ja II lisa kohased täiendavad dokumendid;
esitab vajaduse korral tõendid artikli 15 kohase piisava ja kehtiva reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta.
Artikkel 11
Taotluse vorm
►M5 1. Iga taotleja esitab käsitsi või elektrooniliselt täidetud taotlusvormi, mis on esitatud I lisas. Taotlusvorm allkirjastatakse. See võib olla allkirjastatud käsitsi või – juhul kui taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik tunnustab e-allkirju – elektrooniliselt. ◄ Taotleja reisidokumenti kantud isikud esitavad eraldi taotluse vormi. Alaealised esitavad taotluse vormi, mille on allkirjastanud alalisi või ajutisi vanema õigusi teostav isik või seaduslik eestkostja.
1a. Kui taotleja allkirjastab taotlusvormi elektrooniliselt, kvalifitseerub e-allkiri e-allkirjana määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 12 tähenduses.
1b. Elektroonilise taotlusvormi kasutamise korral vastab selle sisu I lisas esitatud taotlusvormile.
2. Konsulaadid teevad taotluse vormi taotlejatele laialdaselt ja kergesti ning tasuta kättesaadavaks.
3. Taotlusvorm on kättesaadav vähemalt järgmistes keeltes:
selle liikmesriigi, kuhu minekuks viisat taotletakse või esindava liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, ning
asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.
Lisaks punktis a osutatud keel(t)ele võib vorm olla kättesaadav ka mõnes muus liidu institutsioonide ametlikus keeles.
4. Kui taotlusvorm ei ole asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, tehakse taotlejatele eraldi kättesaadavaks taotlusvormi tõlge sellesse keelde või neisse keeltesse.
5. Taotluse vorm tõlgitakse asukohariigi ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse artiklis 48 ette nähtud kohaliku Schengeni koostöö raames.
6. Konsulaat teavitab taotlejaid sellest, millist keelt või milliseid keeli võib kasutada taotluse vormi täitmisel.
Artikkel 12
Reisidokument
Taotleja esitab kehtiva reisidokumendi, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:
dokumendi kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud lahkumise kuupäeva või mitme külastuse korral pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva. Põhjendatud erakorralisel juhul võib sellest nõudest siiski loobuda;
dokument sisaldab vähemalt kahte vaba lehekülge;
dokument on väljastatud viimase kümne aasta jooksul.
Artikkel 13
Biomeetrilised tunnused
1. Liikmesriigid koguvad andmeid taotleja biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad tema foto ja kümme sõrmejälge, kooskõlas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetega.
2. Esimese taotluse esitamiseks palutakse taotlejal isiklikult kohale ilmuda. Taotluse esitamisel kogutakse andmed järgmiste taotleja biomeetriliste tunnuste kohta:
3. Taotlejalt varasema taotluse menetlemise käigus kogutud sõrmejäljed kopeeritakse uude taotlusse, kui kõnealused tunnused sisestati esimest korda VISi vähem kui 59 kuud enne uue taotluse esitamise kuupäeva.
Kui siiski esineb põhjendatud kahtlus taotleja isikusamasuse suhtes, kogub konsulaat sõrmejälgi esimeses lõigus nimetatud tähtaja jooksul.
Lisaks võib taotleja esitada taotluse oma sõrmejälgede kogumiseks, kui taotluse esitamise ajal ei ole võimalik koheselt kinnitada, et sõrmejäljed koguti esimeses lõigus nimetatud tähtaja jooksul.
4. Vastavalt VIS määruse artikli 9 punktile 5 sisestatakse VISi igale taotlusele lisatud foto. Taotleja isiklikult kohaleilmumine ei ole sel eesmärgil nõutav.
Fotole esitatavad tehnilised nõuded on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi 9303 1. osa kuuendas väljaandes sätestatud rahvusvaheliste standarditega.
5. Sõrmejäljed võetakse kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni standardite ja komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsusega 2006/648/EÜ (millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused) ( 6 ).
6. Biomeetrilised tunnused kogub artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt pädeva asutuse kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötaja. Konsulaatide järelevalve all võivad andmeid biomeetriliste tunnuste kohta koguda vastavalt artiklile 42 ka aukonsuli või vastavalt artiklile 43 välise teenuseosutaja kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad. Asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid näevad kahtluse korral ette võimaluse konsulaadis sõrmejälgi kontrollida, kui sõrmejäljed on võtnud väline teenuseosutaja.
7. Järgmised taotlejad on sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud:
alla 12-aastased lapsed;
isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Kui kümmet sõrmejälge ei ole võimalik võtta, siis võetakse nii paljude sõrmede jälg kui võimalik. Kui sõrmejälgede võtmine on võimatu ajutiselt, võetakse taotlejalt sõrmejäljed järgmise taotluse esitamisel. Artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt pädevatel asutustel on õigus küsida täiendavat selgitust sõrmejälgede võtmise ajutise võimatuse kohta. Liikmesriigid tagavad, et juhuks, kui sõrmejälgede võtmine on raskendatud, on olemas sobivad menetlused, mis tagavad taotleja inimväärikuse;
riigipead või valitsusjuhid ning valitsuse liikmed ja nendega koos reisivad abikaasad ja nende ametliku delegatsiooni liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt;
monarhid ja kuningliku perekonna teised kõrged liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
8. Vastavalt VIS määruse artikli 8 lõikele 5 sisestatakse lõikes 7 osutatud juhul VISi kanne „ei kohaldata”.
Artikkel 14
Täiendavad dokumendid
1. Ühtse viisa taotlemisel esitab taotleja
reisi eesmärki tõendavad dokumendid;
majutusega seotud dokumendid või tõendid majutuskulude katmiseks piisavate vahendite olemasolu kohta;
dokumendid, mis tõendavad, et taotlejal on kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktiga c ja lõikega 3 piisavad elatusvahendid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
teabe, mis võimaldab hinnata taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.
2. Lennujaama transiidiviisa taotlemisel esitab taotleja
dokumendid, mis on seotud reisi jätkamisega lõppsihtkohta pärast kavandatud lennujaama transiiti;
teabe, mis võimaldab hinnata taotleja kavatsust mitte siseneda liikmesriikide territooriumile.
3. II lisas esitatakse mitteammendav loetelu täiendavatest dokumentidest, mida taotlejalt võib nõuda, et kontrollida lõigetes 1 ja 2 loetletud tingimuste täitmist.
4. Liikmesriik võib nõuda taotlejalt tõendeid ülalpidamise või eramajutuse või mõlema kohta, lastes täita liikmesriigi koostatud vormi. Nimetatud vormil on eelkõige kirjas järgmine:
kas vorm tõendab ülalpidamist või eramajutust või mõlemat;
kas sponsor või küllakutsuja on üksikisik, äriühing või organisatsioon;
sponsori või küllakutsuja nimi ja kontaktandmed;
taotleja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, sünnikoht ja kodakondsus);
majutuskoha aadress;
viibimise kestus ja eesmärk;
võimalikud perekondlikud sidemed sponsori või küllakutsujaga;
VISi määruse artikli 37 lõike 1 kohaselt nõutav teave.
Lisaks liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele koostatakse vorm vähemalt veel ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles. Näidisvorm saadetakse komisjonile.
5. Konsulaadid hindavad kohaliku Schengeni koostöö raames lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist, et võtta arvesse kohalikke olusid ning rände- ja julgeolekuriske.
5a. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu igas jurisdiktsioonis kasutatavate täiendavate dokumentide ühtlustatud loetelu, kui see on vajalik, et võtta arvesse kohalikke olusid, nagu on osutatud artiklis 48. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetest võib loobuda taotleja puhul, kes on konsulaadile või keskasutustele tuntud oma aususe ja usaldusväärsuse, eelkõige varasemate viisade õiguspärase kasutamise poolest, kui ei ole kahtlust, et taotleja täidab liikmesriikide välispiiri ületamise ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 ( 7 ) artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõudeid.
Artikkel 15
Reisi- ja tervisekindlustus
1. Ühte või kahte sisenemist võimaldava ühtse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis katab kõik meditsiinilistel põhjustel repatrieerimise, vältimatu arstiabi ja/või erakorralise haiglaraviga seoses või surma korral liikmesriikide territooriumil viibimis(t)e ajal tekkida võivad kulud.
2. Mitmekordse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis hõlmab esimese kavandatud külastuse kestust.
Lisaks sellele kirjutab selline taotleja alla taotluse vormil olevale avaldusele, millega ta kinnitab, et on teadlik, et tal peab järgmiste külastuste tarbeks olema reisi- ja tervisekindlustus.
3. Kindlustus kehtib kogu liikmesriikide territooriumil ja hõlmab isiku kogu viibimise või transiidi kavatsetud kestust. Minimaalne kindlustuskate on 30 000 eurot.
Kui antakse piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi, kehtib kindlustuskaitse vähemalt asjaomastes liikmesriikides.
4. Taotleja sõlmib üldjuhul kindlustuslepingu oma elukohariigis. Kui see ei ole võimalik, sõlmib ta kindlustuslepingu mis tahes muus riigis.
Kui taotleja nimel sõlmib kindlustuslepingu teine isik, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud tingimusi.
5. Kindlustuskaitse piisavuse hindamiseks teevad konsulaadid kindlaks, kas kindlustusseltsi vastu esitatavad nõuded on liikmesriigis hüvitatavad.
6. Kindlustuse nõue võidakse lugeda täidetuks, kui on kindlaks tehtud, et taotleja ametiseisundi tõttu võib eeldada piisava kindlustuskaitse olemasolu. Reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta tõendi esitamise nõudest võidakse vabastada teatavate ametialade esindajad, nagu meremehed, kellel on juba reisi- ja tervisekindlustus oma ametialase tegevuse tõttu.
7. Diplomaatilise passi kasutajad vabastatakse reisi- ja tervisekindlustuse nõudest.
Artikkel 16
Viisatasu
1. Taotlejad maksavad viisatasu 80 eurot.
2. Lapsed vanuses kuus kuni 11 aastat (k.a) maksavad viisatasu 40 eurot.
2a. 120 euro või 160 euro suurust viisatasu kohaldatakse, kui nõukogu võtab vastavalt artikli 25a lõike 5 punktile b vastu asjakohase rakendusotsuse. Käesolevat sätet ei kohaldata alla 12-aastaste laste suhtes.
▼M5 —————
4. Viisatasust loobutakse taotleja puhul, kes kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
alla kuue aasta vanused lapsed;
õpingute või hariduse omandamise eesmärgil riigis viibivad kooliõpilased, üliõpilased ja kraadiõppe üliõpilased ning nendega kaasas olevad õpetajad;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/801 ( 8 ) artikli 3 punktis 2 määratletud teadlased, kes reisivad teadusliku uurimistegevuse eesmärgil või osalevad teadusseminaril või -konverentsil;
kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
5. Viisatasust võidakse loobuda järgmiste taotlejate puhul:
lapsed vanuses kuus kuni 17 (k.a) aastat;
diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad;
kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- või haridusüritustel.
6. Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste avalike huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.
7. Viisatasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele, välja arvatud artikli 18 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel.
Kui viisatasu võetakse muus vääringus kui euro, määratakse selles vääringus võetava viisatasu summa kindlaks ja see vaadatakse korrapäraselt läbi euro jaoks Euroopa Keskpanga kehtestatud valuutavahetuse viitekursi alusel. Tasu summat võib ümardada ülespoole ning kohaliku Schengeni koostöö raames tagatakse, et võetavad tasud on sarnased.
8. Taotlejale antakse makstud viisatasu eest kviitung.
9. Komisjon hindab iga kolme aasta järel vajadust muuta käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 2a sätestatud viisatasude suurust, võttes arvesse objektiivseid kriteeriume, nagu Eurostati avaldatud üldine liiduülene inflatsioonimäär ja liikmesriikide ametnike palkade kaalutud keskmine. Neile hindamistele tuginedes võtab komisjon, kui see on kohane, kooskõlas artikliga 51a vastu delegeeritud õigusaktid, milles käsitletakse käesoleva määruse muutmist seoses viisatasude suurusega.
Artikkel 17
Teenustasu
►M5 1. Artiklis 43 osutatud väline teenuseosutaja võib võtta teenustasu. ◄ Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ühe või mitme artikli 43 lõikes 6 osutatud ülesande täitmisel.
2. Teenustasu täpsustakse artikli 43 lõikes 2 osutatud õigusaktiga.
▼M5 —————
4. Teenustasu ei ületa poolt artikli 16 lõikes 1 sätestatud viisatasu summast, olenemata võimalikest artikli 16 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 sätestatud viisatasu vähendamistest või selle maksmisest vabastamisest.
4a. Erandina lõikest 4 ei ületa teenustasu üldjuhul 80 eurot kolmandates riikides, kus pädeval liikmesriigil ei ole taotluste vastuvõtmiseks konsulaati ning kus teda ei esinda teine liikmesriik.
4b. Erandjuhul, kui lõikes 4a osutatud summa ei ole täieliku teenuse osutamiseks piisav, võib võtta suuremat teenustasu, mis ei ületa 120 eurot. Sellisel juhul teavitavad asjaomased liikmesriigid komisjoni kavatsusest lubada suurema teenustasu võtmist hiljemalt kolm kuud enne selle kohaldamise alustamist. Teavitamisel esitatakse teenustasu suuruse kindlaksmääramise põhjused, eelkõige üksikasjalikud kulud, mille tõttu määrati suurem summa.
5. Asjaomane liikmesriik võib säilitada kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse tema konsulaadis või selle liikmesriigi konsulaadis, kellega tal on esindamist käsitlev leping vastavalt artiklile 8.
III
PEATÜKK
Taotluse läbivaatamine ja selle kohta otsuse tegemine
Artikkel 18
Konsulaarpädevuse kontroll
1. Kui taotlus on esitatud, kontrollib konsulaat, kas ta on pädev taotlust läbi vaatama ja selle kohta kooskõlas artiklitega 5 ja 6 otsust tegema.
2. Kui konsulaat ei ole selleks pädev, tagastab ta viivitamata taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid ja viisatasu ning märgib, milline konsulaat on pädev.
Artikkel 19
Vastuvõetavus
1. Pädev konsulaat või pädeva liikmesriigi keskasutused kontrollivad, kas:
2. Kui pädev konsulaat või pädeva liikmesriigi keskasutused leiavad, et lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, on taotlus vastuvõetav ning konsulaat või keskasutused:
Andmeid sisestavad VISi ainult nõuetekohaste volitustega konsulaartöötajad vastavalt VIS määruse artikli 6 lõikele 1, artiklile 7 ning artikli 9 punktidele 5 ja 6.
3. Kui pädev konsulaat või pädeva liikmesriigi keskasutused leiavad, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, on taotlus vastuvõetamatu ning konsulaat või keskasutused teevad viivitamata järgmist:
4. Erandina lõikest 3 võib lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastava taotluse tunnistada vastuvõetavaks humanitaarkaalutlustel, riikliku huvi või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.
Artikkel 20
Taotluse vastuvõetavust kinnitav tempel
1. Kui taotlus on vastuvõetav, lööb pädev konsulaat taotleja reisidokumenti templi. Tempel vastab III lisas esitatud näidisele ja see lüüakse dokumenti kooskõlas kõnealuse lisa sätetega.
2. Diplomaatilisse, teenistus-/ameti- ja eripassi templit ei lööda.
3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse liikmesriikide konsulaatide suhtes kuni kuupäevani, mil viisainfosüsteem hakkab kooskõlas VIS määruse artikliga 48 kõikides piirkondades täielikult toimima.
Artikkel 21
Sisenemise tingimuste täitmise kontroll ja riskihinnang
1. Ühtse viisa taotluse läbivaatamisel tehakse kindlaks, kas taotleja täidab Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise tingimusi, ning erilist tähelepanu pööratakse selle hindamisele, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu liikmesriikide julgeolekule ning kas taotleja kavatseb lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.
2. Iga taotluse puhul tehakse kooskõlas VIS määruse artikli 8 lõikega 2 ja artikliga 15 otsing viisainfosüsteemis. Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse tuvastamiste vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki VIS määruse artiklis 15 sätestatud otsingukriteeriume.
3. Kontrollides, kas taotleja täidab sisenemise tingimusi, kontrollivad konsulaat või keskasutused järgmist:
et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud;
taotleja põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta ning seda, kas tal on piisavalt elatusvahendeid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
kas taotleja kohta on siseriiklikesse andmebaasidesse ja/või Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;
et taotlejat ei peeta ohuks ühegi liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 19 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige kui tema kohta ei ole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteadet sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;
kas taotlejal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, kui see on asjakohane, mis hõlmab kavandatud viibimise kestust, või juhul kui taotletakse mitmekordset viisat, siis esimese kavandatud viibimise kestust.
4. Konsulaat või keskasutused kontrollivad, kui see on asjakohane, eelmiste ja kavandatud viibimiste kestust, et teha kindlaks, et taotleja ei ole ületanud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust, olenemata siseriikliku pikaajalise viisa või elamisloa alusel lubatud võimalikest viibimistest.
5. Kavandatud viibimise ajaks ette nähtud elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestusele ja eesmärgile ning asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivate säästumajutuse keskmiste toitlustus- ja majutushindade alusel, korrutades need viibitavate päevade arvuga, võttes aluseks liikmesriikide poolt Schengeni piirieeskirjade artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlussummad. Elatusvahendite piisavuse tõendusena võib samuti käsitada tõendeid ülalpidamise ja/või eramajutuse kohta.
6. Lennujaama transiidiviisa taotluse läbivaatamisel kontrollivad konsulaat või keskasutused eelkõige järgmist:
et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud;
asjaomase kolmanda riigi kodaniku lähte- ja sihtkohta ning kavandatud reisiteekonna ja lennujaama transiidi vastavust;
reisi jätkumist lõppsihtkohta tõendavaid dokumente.
7. Taotluse läbivaatamine põhineb eelkõige esitatud dokumentide ehtsusel ja usaldusväärsusel ning taotleja avalduste õigsusel ja usaldusväärsusel.
8. Taotluse läbivaatamise käigus võivad konsulaat või keskasutused põhjendatud juhtudel korraldada taotlejaga vestluse ja nõuda täiendavaid dokumente.
9. Eelnev viisa andmisest keeldumine ei põhjusta automaatset keeldumist uue taotluse alusel. Uut taotlust hinnatakse kogu kättesaadava teabe põhjal.
Artikkel 22
Eelnev konsulteerimine teiste liikmesriikide keskasutustega
1. Liikmesriik võib avaliku korra, sisejulgeoleku, rahvusvaheliste suhete või rahvatervisega seotud ohu kaalutlustel nõuda teiste liikmesriikide keskasutustelt konsulteerimist oma keskasutustega selliste taotluste läbivaatamisel, mille on esitanud teatavate kolmandate riikide kodanikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmandate riikide kodanikud. Sellist konsulteerimist ei kohaldata lennujaama transiidiviisa taotluste suhtes.
2. Keskasutused, kelle poole konsulteerimise eesmärgil pöördutakse, annavad lõpliku vastuse võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pärast seda, kui nende poole pöörduti. Kui kõnealuse tähtaja jooksul vastust ei anta, tähendab see, et neil ei ole alust viisa andmisest keelduda.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eelneva konsulteerimise nõude kehtestamisest või tühistamisest üldjuhul hiljemalt 25 kalendripäeva enne selle kohaldatavaks muutumist. Nimetatud teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.
4. Komisjon teavitab liikmesriike sellistest teatamistest.
▼M5 —————
Artikkel 23
Otsus taotluse kohta
1. Taotluse kohta tehakse otsus 15 kalendripäeva jooksul pärast artikli 19 kohaselt vastu võetava taotluse esitamist.
2. Kõnealust ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada kuni 45 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui taotlus on vaja põhjalikumalt läbi vaadata.
2a. Põhjendatud kiireloomulistel üksikjuhtudel tehakse taotluse kohta otsus viivitamata.
▼M5 —————
4. Kui taotlust ei ole tagasi võetud, tehakse otsus
anda ühtne viisa vastavalt artiklile 24;
anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa vastavalt artiklile 25;
anda lennujaama transiidiviisa vastavalt artiklile 26 või
keelduda viisa andmisest vastavalt artiklile 32.
▼M5 —————
Asjaolu, et sõrmejälgi on kooskõlas artikli 13 lõike 7 punktiga b füüsiliselt võimatu võtta, ei mõjuta viisa andmist ega selle andmisest keeldumist.
IV
PEATÜKK
Viisa andmine
Artikkel 24
Ühtse viisa andmine
1. Viisa kehtivusaeg ja lubatud viibimise kestus määratakse kindlaks artikli 21 kohase läbivaatamise põhjal.
Viisa võib anda ühe-, kahe- või mitmekordseks sisenemiseks. Kehtivusaeg ei või olla pikem kui viis aastat.
▼M5 —————
Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, hõlmab ühte sisenemist võimaldava viisa kehtivusaeg 15 kalendripäeva pikkust ajapikendust.
Liikmesriigid võivad teha otsuse jätta selline ajapikendus andmata avaliku korraga seonduvatel või liikmesriikide rahvusvahelistest suhetest tulenevatel põhjustel.
2. Kui taotleja täidab määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise nõudeid, antakse, välja arvatud juhul, kui viisa kehtivusaeg ületaks reisidokumendi kehtivusaega, pika kehtivusajaga mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on järgmine:
üks aasta, eeldusel et taotleja on eelmise kahe aasta jooksul saanud kolm viisat ja neid õiguspäraselt kasutanud;
kaks aastat, eeldusel et taotleja on eelmise kahe aasta jooksul saanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ja seda õiguspäraselt kasutanud;
viis aastat, eeldusel et taotleja on eelmise kolme aasta jooksul saanud kaheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ja seda õiguspäraselt kasutanud.
Mitmekordsete viisade andmisel ei võeta arvesse lennujaama transiidiviisasid ja artikli 25 lõike 1 kohaselt antavaid piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid.
2a. Erandina lõikest 2 võib välja antud viisa kehtivusaega lühendada üksikjuhtudel, kui on põhjendatud kahtlus selles osas, kas sisenemise tingimusi täidetakse kogu ajavahemiku jooksul.
2b. Erandina lõikest 2 hindavad konsulaadid kohaliku Schengeni koostöö raames, kas lõikes 2 sätestatud mitmekordsete viisade andmise põhimõtteid tuleb kohandada, et võtta arvesse kohalikke olusid ning rände- ja julgeolekuriske, eesmärgiga võtta kooskõlas lõikega 2d vastu soosivamad või piiravamad tingimused.
2c. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib taotlejale, kes tõendab vajadust või põhjendab oma kavatsust reisida sagedasti või regulaarselt, anda mitmekordse viisa kehtivusajaga kuni viis aastat eeldusel, et taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige varasemate viisade õiguspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletud viisa kehtivusaja lõppu.
2d. Juhul kui see on käesoleva artikli lõikes 2b osutatud hindamise põhjal vajalik, võtab komisjon rakendusaktidega vastu normid, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud mitmekordsete viisade andmise tingimusi, mida kohaldatakse igas jurisdiktsioonis, et võtta arvesse kohalikke olusid, rände- ja julgeolekuriske ning liidu üldisi suheteid asjaomase kolmanda riigiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. VIS määruse artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa väljaandmist käsitleva otsuse tegemist.
Artikkel 25
Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa andmine
1. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa antakse erandkorras järgmistel juhtudel:
kui asjaomane liikmesriik peab humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt vajalikuks järgmist:
teha erand põhimõttest, et peavad olema täidetud Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise tingimused;
anda viisa vaatamata sellele, et liikmesriik, kellega on konsulteeritud artikli 22 kohaselt, on ühtse viisa andmise vastu, või
anda viisa olukorra kiireloomulisuse tõttu, kuigi artikli 22 kohast eelnevat konsulteerimist ei ole toimunud,
või
kui konsulaat peab põhjendatuks anda taotlejale 180-päevaseks ajavahemikuks uus viisa taotlejale, kes on 90-päevase kehtivusajaga ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa sama 180-päevase ajavahemiku jooksul juba ära kasutanud.
2. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa kehtib viisa andnud liikmesriigi territooriumil. See võib erandkorras kehtida rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, tingimusel et iga asjaomane liikmesriik kiidab selle heaks.
3. Kui taotleja kasutab reisidokumenti, mida ei tunnusta üks või mitu liikmesriiki, antakse viisa, mis kehtib nende liikmesriikide territooriumitel, kes kõnealust reisidokumenti tunnustavad. Kui viisa annab liikmesriik, kes taotleja reisidokumenti ei tunnusta, kehtib viisa ainult kõnealuse liikmesriigi territooriumil.
4. Kui piiratud territoriaalse kehtivusega viisa on antud lõike 1 punktis a osutatud juhtudel, saadavad viisa andnud liikmesriigi keskasutused viivitamata asjaomase teabe teiste liikmesriikide keskasutustele, tehes seda VIS määruse artikli 16 lõikes 3 osutatud korras.
5. VIS määruse artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa väljaandmist käsitleva otsuse tegemist.
Artikkel 25a
Koostöö tagasivõtmise valdkonnas
1. Sõltuvalt kolmanda riigi poolt liikmesriikidega ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel tehtavast koostööst, mida hinnatakse asjakohaste ja objektiivsete andmete alusel, ei kohaldata artikli 14 lõiget 6, artikli 16 lõiget 1 ja lõike 5 punkti b, artikli 23 lõiget 1 ja artikli 24 lõikeid 2 ja 2c nende taotlejate või nende kategooriate taotlejate suhtes, kes on selliste kolmandate riikide kodanikud, kelle koostööd liikmesriikidega ei peeta vastavalt käesolevale artiklile piisavaks.
2. Komisjon hindab korrapäraselt, vähemalt kord aastas, kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas, võttes eelkõige arvesse järgmisi näitajaid:
liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivatele asjaomase kolmanda riigi kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsuste arv;
tagasisaatmisotsuse alusel sunniviisiliselt tegelikult tagasi saadetud isikute arv protsendina asjaomase kolmanda riigi kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsuste arvust, sealhulgas, kui see on asjakohane, liidu või kahepoolsete tagasivõtulepingute alusel asjaomase kolmanda riigi territooriumi läbinud kolmandate riikide kodanike arv;
kolmanda riigi heaks kiidetud tagasivõtutaotluste arv liikmesriigi kohta protsendina talle edastatud tagasivõtutaotluste arvust;
tagasisaatmisega seoses tagasisaatmismenetluse eri etappides tehtava praktilise koostöö ulatus, mis hõlmab näiteks järgmist:
abi liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute tuvastamisel ja reisidokumentide õigeaegsel väljastamisel;
ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks väljastatud Euroopa reisidokumendi või reisiloa aktsepteerimine;
selliste isikute tagasivõtmise aktsepteerimine, kes tuleb õiguse kohaselt oma riiki tagasi saata;
tagasisaatmislendude ja -operatsioonide aktsepteerimine.
Sellisel hindamisel tuginetakse liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud usaldusväärsetele andmetele. Komisjon annab korrapäraselt, vähemalt kord aastas, hindamise kohta nõukogule aru.
3. Liikmesriik võib samuti teavitada komisjoni juhul, kui tal esineb ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel lõikes 2 loetletud näitajate alusel märkimisväärseid ja püsivaid praktilisi probleeme kolmanda riigiga tehtavas koostöös. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata sellise teate saamisest.
4. Komisjon vaatab lõike 3 kohaselt esitatud teate läbi ühe kuu jooksul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbivaatamise tulemustest.
5. Kui lõigetes 2 ja 4 osutatud analüüsi põhjal ning võttes arvesse komisjoni astutud samme asjaomase kolmanda riigiga tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö parandamiseks ja liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, sealhulgas rände alal, leiab komisjon, et riik ei tee piisavalt koostööd ja et seetõttu on vaja võtta meetmeid, või kui liikmesriikide lihtenamus on 12 kuu jooksul teavitanud komisjoni vastavalt lõikele 3, esitab komisjon, jätkates samal ajal jõupingutusi asjaomase kolmanda riigiga tehtava koostöö parandamiseks, nõukogule ettepaneku võtta vastu:
rakendusotsus, millega ajutiselt peatatakse artikli 14 lõike 6, artikli 16 lõike 5 punkti b, artikli 23 lõike 1 või artikli 24 lõigete 2 ja 2c kohaldamine asjaomase kolmanda riigi kõikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes;
kui komisjoni läbiviidud hindamise põhjal leitakse, et vastavalt käesoleva lõike punktis a osutatud rakendusotsusele võetud meetmed ei ole tõhusad, rakendusotsus, millega kohaldatakse järk-järgult ühte artikli 16 lõikes 2a sätestatud viisatasu asjaomase kolmanda riigi kõikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes.
6. Komisjon hindab pidevalt lõikes 2 sätestatud näitajate põhjal ja annab neile tuginedes aru, kas on võimalik olulisel määral ja püsivalt parandada asjaomase kolmanda riigiga tehtavat koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, ning võttes samuti arvesse liidu üldisi suhteid nimetatud kolmanda riigiga, võib ta esitada nõukogule ettepaneku lõikes 5 osutatud rakendusotsused tühistada või neid muuta.
7. Hiljemalt kuus kuud pärast lõikes 5 osutatud rakendusotsuste jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse kolmanda riigi edusammude kohta tagasivõtmise valdkonnas tehtavas koostöös.
8. Kui komisjon leiab lõikes 2 osutatud analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, eelkõige koostööd tagasivõtmise valdkonnas, et asjaomane kolmas riik teeb piisavalt koostööd, võib ta esitada nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, milles käsitletakse taotlejaid või selliste taotlejate kategooriaid, kes on asjaomase kolmanda riigi kodanikud ja kes taotlevad selle kolmanda riigi territooriumil viisat, ning milles nähakse ette üks või mitu järgmistest meetmetest:
artikli 16 lõikes 1 osutatud viisatasu vähendamine 60 eurole;
artikli 23 lõikes 1 osutatud taotluse kohta otsuse tegemise tähtaja lühendamine kümnele päevale;
artikli 24 lõike 2 kohane mitmekordsete viisade kehtivusaja pikendamine.
Käesolev rakendusotsus kehtib maksimaalselt ühe aasta. Selle kehtivust võib pikendada.
Artikkel 26
Lennujaama transiidiviisa andmine
1. Lennujaama transiidiviisa kehtib liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.
2. Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, sisaldab viisa kehtivusaeg täiendavat 15 päeva pikkust ajapikendust.
Liikmesriigid võivad teha otsuse jätta selline ajapikendus andmata avaliku korraga seonduvatel või liikmesriikide rahvusvahelistest suhetest tulenevatel põhjustel.
3. Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, võidakse mitmekordsed lennujaama transiidiviisad anda maksimaalselt kuuekuulise kehtivusega.
4. Mitmekordsete lennujaama transiidiviisade andmise kohta otsuste tegemisel on eriti olulised järgmised kriteeriumid:
taotleja vajadus sageli ja/või korrapäraselt transiidiala läbida ning
taotleja ausus ja usaldusväärsus, eelkõige seoses varasemate ühtsete viisade, piiratud territoriaalse kehtivusega viisade või lennujaama transiidiviisade seaduspärase kasutamisega, tema majanduslik olukord päritoluriigis ja tema tegelik kavatsus edasist reisi jätkata.
5. Kui taotlejalt nõutakse lennujaama transiidiviisat artikli 3 lõike 2 kohaselt, kehtib lennujaama transiidiviisa üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumil või asjaomaste liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.
6. VIS määruse artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa väljaandmist käsitleva otsuse tegemist.
Artikkel 27
Viisakleebise täitmine
1. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu viisakleebise täitmise reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Liikmesriigid võivad viisakleebise märkuste osasse lisada siseriiklikke kandeid. Kõnealused kanded ei korda kohustuslikke kandeid, mis on ette nähtud vastavalt lõikes 1 osutatud menetlusele.
3. Kõik viisakleebise kanded trükitakse ning trükitud viisakleebisel ei tehta käsitsi muudatusi.
4. Ühekordse viisa viisakleebist võib käsitsi täita ainult tehnilise vääramatu jõu korral. Käsitsi täidetud viisakleebisel ei tohi teha muudatusi.
5. Kui viisakleebis on vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 täidetud käsitsi, sisestatakse selle kohta teave viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artikli 10 lõike 1 punktile k.
Artikkel 28
Täidetud viisakleebise kehtetuks tunnistamine
1. Kui reisidokumenti kinnitamata viisakleebisel leitakse viga, tunnistatakse kõnealune viisakleebis kehtetuks.
2. Kui viga leitakse pärast viisakleebise kinnitamist reisidokumenti, tuleb viisakleebis kehtetuks tunnistada, tõmmates sellele kustumatu tindiga risti, ja kinnitada teisele leheküljele uus viisakleebis.
3. Kui viga leitakse pärast seda, kui asjaomased andmed on sisestatud viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artikli 10 lõikele 1, parandatakse viga vastavalt kõnealuse määruse artikli 24 lõikele 1.
Artikkel 29
Viisakleebise kinnitamine
1. Viisakleebis kinnitatakse reisidokumenti.
1a. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu viisakleebise kinnitamise üksikasjalikud reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Kui viisat andev liikmesriik ei tunnusta taotleja reisidokumenti, kasutatakse viisa kinnitamiseks eraldi lehte.
3. Kui viisakleebis on kinnitatud viisa kinnitamiseks ette nähtud eraldi lehele, sisestatakse selle kohta teave viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artikli 10 lõike 1 punktile j.
4. Eraldi viisad, mis antakse taotleja reisidokumenti kantud isikutele, kinnitatakse kõnealusesse reisidokumenti.
5. Kui viisat andev liikmesriik ei tunnusta reisidokumenti, kuhu on kantud kõnealused isikud, kinnitatakse eraldi viisakleebised viisa kinnitamiseks ette nähtud eraldi lehtedele.
Artikkel 30
Viisast tulenevad õigused
Ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine ei anna automaatset sisenemise õigust.
Artikkel 31
Teiste liikmesriikide keskasutuste teavitamine
1. Liikmesriik võib nõuda, et tema keskasutusi teavitatakse viisadest (välja arvatud lennujaama transiidiviisad), mille teised liikmesriigid annavad teatavate kolmandate riikide kodanikele või nende riikide teatavate kategooriate kodanikele.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile sellise teabe esitamise nõude kehtestamisest või tühistamisest hiljemalt 25 kalendripäeva enne selle kohaldatavaks muutumist. Nimetatud teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.
3. Komisjon teavitab liikmesriike sellistest teatamistest.
▼M5 —————
Artikkel 32
Viisa andmisest keeldumine
1. Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 1 kohaldamist, keeldutakse viisa andmisest järgmistel juhtudel:
kui taotleja
esitab vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;
ei esita põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;
ei esita põhjendusi kavandatud lennujaamatransiidi eesmärgi ja tingimuste kohta;
ei esita tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või selle kohta, et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
on jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;
on isik, kelle kohta on SISis antud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;
on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 19 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel, või
ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik,
või
kui on põhjendatult alust kahelda taotleja esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, taotleja avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.
2. Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi keeles ja veel ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles.
3. Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada. Kaebus esitatakse taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas.
▼M5 —————
5. Teave viisa andmisest keeldumise kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artiklile 12.
V
PEATÜKK
Välja antud viisa muutmine
Artikkel 33
Pikendamine
1. Välja antud viisa kehtivusaega ja/või viibimise kestust pikendatakse, kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et viisaomanik on tõendanud vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste olemasolu, mis takistavad tema lahkumist liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja või viisaga lubatud viibimise kestuse lõppemist. Kõnealune pikendamine tehakse tasuta.
2. Välja antud viisa kehtivusaega ja/või viibimise kestust võidakse pikendada, kui viisaomanik esitab tõendid tõsiste isiklike põhjuste olemasolu kohta, mis õigustavad kehtivusaja või viibimise kestuse pikendamist. Kõnealuse pikendamise eest võetakse tasu 30 eurot.
3. Kui viisat pikendav asutus ei otsusta teisiti, on pikendatud viisal sama territoriaalne kehtivus kui esialgsel viisal.
4. Viisat on pädev pikendama selle liikmesriigi ametiasutus, kelle territooriumil kolmanda riigi kodanik viisa pikendamist taotledes asub.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, millised ametiasutused on pädevad viisasid pikendama.
6. Viisa pikendamine toimub viisakleebise vormis.
7. Teave pikendatud viisa kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artiklile 14.
Artikkel 34
Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
1. Viisa tühistatakse, kui selgub, et selle andmise ajal ei olnud täidetud viisa andmise tingimused, eelkõige juhul, kui on tõsine põhjus arvata, et viisa on omandatud pettuse teel. Üldjuhul tühistavad viisa selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad tühistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.
2. Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Üldjuhul tunnistavad viisa kehtetuks selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad kehtetuks tunnistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.
3. Viisa võib kehtetuks tunnistada viisaomaniku taotlusel. Viisa andnud liikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse sellisest kehtetuks tunnistamisest.
4. Kui viisaomanik ei suuda piiril esitada üht või enamat artikli 14 lõikes 3 osutatud täiendavat dokumenti, ei too see automaatselt kaasa otsust viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta.
5. Kui viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, lüüakse sellele tempel „TÜHISTATUD” või „KEHTETUKS TUNNISTATUD” ning viisakleebise optiliselt muutuv element, peidetud kujutisega turvaelement ja nimetus „viisa” muudetakse kehtetuks, kriipsutades need läbi.
6. Otsus viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades.
7. Viisaomanikul, kelle viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, on õigus otsus vaidlustada, välja arvatud juhul, kui viisa tunnistati kehtetuks tema taotlusel vastavalt lõikele 3. Kaebus esitatakse tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas.
8. Teave tühistatud või kehtetuks tunnistatud viisa kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artiklile 13.
VI
PEATÜKK
Välispiiril antav viisa
Artikkel 35
Välispiiril taotletav viisa
1. Erandjuhtudel võib viisa anda piiripunktis, kui on täidetud järgmised tingimused:
taotleja vastab Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimustele;
taotlejal ei ole olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda ning ta esitab nõudmise korral täiendavad dokumendid, mis põhjendavad ettenägematuid ja mõjuvaid põhjusi sisenemiseks, ning
taotleja tagasipöördumist oma päritolu- või elukohariiki või läbisõitu riikidest, mis ei ole Schengeni acquis’d täies mahus rakendavad liikmesriigid, saab pidada kindlaks.
2. Kui viisat taotletakse välispiiril, võidakse humanitaarkaalutlustel või juhul, kui asjaomases piiripunktis ei ole võimalik reisi- ja tervisekindlustust omandada, loobuda nõudest, et taotlejal peab olema reisi- ja tervisekindlustus.
3. Välispiiril antud viisa on ühtne viisa, mille kohaselt on omaniku lubatud viibimise kestus maksimaalselt 15 päeva, sõltuvalt kavandatud viibimise eesmärgist ja tingimustest. Transiidi korral on lubatud viibimise aeg vastavuses transiidiks vajaliku ajaga.
4. Juhul kui Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimused ei ole täidetud, võivad välispiiril viisa andmise eest vastutavad ametiasutused vastavalt käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktile a anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis kehtib ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil.
5. Kolmandate riikide kodanikele, kes kuuluvad nende isikute kategooriasse, kelle puhul on nõutav artikli 22 kohane eelnev konsulteerimine, viisat välispiiril üldjuhul ei anta.
Erandkorras ja kooskõlas artikli 25 lõike 1 punktiga a võib sellistele isikutele välispiiril anda siiski piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis kehtib ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil.
6. Lisaks artikli 32 lõikes 1 sätestatud viisa andmisest keeldumise põhjustele keeldutakse viisat andmast piiripunktis, kui ei ole täidetud käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tingimused.
7. Kohaldatakse artikli 32 lõike 3 ja VI lisa sätteid viisa andmisest keeldumise põhjendamise ja sellest teavitamise ning otsuse vaidlustamise õiguse kohta.
Artikkel 36
Välispiiril antav viisa läbisõidul olevatele meremeestele
1. Meremehele, kellel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, võib anda viisa piiril transiidi eesmärgil, kui
ta täidab artikli 35 lõikes 1 sätestatud tingimusi ja
ta ületab kõnealuse piiri selleks, et minna esimest korda või taas laevale, kus ta töötab meremehena, või tulla laevalt, kus ta töötas meremehena.
▼M5 —————
2a. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu piiril meremeestele viisade andmise tegevusjuhised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 35 lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist.
IV
JAOTIS
HALDUSKORRALDUS
Artikkel 37
Viisaosakondade korraldus
1. Liikmesriigid vastutavad oma konsulaatide viisaosakondade korralduse eest.
Selleks, et vältida valvsuse vähenemist ja kaitsta töötajaid kohaliku surve eest, seatakse vajaduse korral otseselt viisataotlustega tegelevate töötajate puhul sisse rotatsioonikord. Erilist tähelepanu pööratakse selgele töökorraldusele ja selgepiirilisele vastutuse määramisele/jagamisele seoses lõplike otsuste vastuvõtmisega taotluse kohta. Juurdepääs viisainfosüsteemile ja Schengeni infosüsteemile päringute tegemiseks ning muule salajasele teabele on piiratud arvul nõuetekohaselt volitatud töötajatel. Kõnealustele andmebaasidele volitamata juurdepääsu takistamiseks võetakse asjakohaseid meetmeid.
2. Viisakleebiste hoidmisel ja käitlemisel rakendatakse nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid, et vältida pettusi või kleebiste kaotsiminekut. Iga konsulaat peab arvestust tema valduses olevate viisakleebiste üle ning registreerib iga viisakleebise kasutuse. Tühjade viisakleebiste märkimisväärsest kaotsiminekust teatatakse komisjonile.
3. Konsulaadid või keskasutused arhiveerivad nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul esitatud taotlused. Iga toimik peab sisaldama vajalikku teavet, et vajaduse korral taastada taotluse kohta tehtud otsuse taust.
Taotluste toimikuid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kuupäevast, mil tehti artikli 23 lõikes 1 osutatud otsus taotluse kohta, või juhul, kui otsus edasi kaevati, siis kuni edasikaebamismenetluse lõpuni, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Kui see on kohaldatav, säilitatakse elektroonilisi taotlustoimikuid, välja antud viisa kehtivusaja lõpuni.
Artikkel 38
Taotluste läbivaatamiseks ja viisamenetluste järelevalveks vajalikud ressursid
1. Liikmesriigid eraldavad konsulaatides taotluste läbivaatamisega seotud ülesannete täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid, et oleks võimalik tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet.
1a. Liikmesriigid tagavad, et kogu konsulaatides toimuva viisade menetlemise, sealhulgas taotluste esitamise ja käitlemise, viisakleebiste printimise ja väliste teenuseosutajatega tehtava praktilise koostöö üle teevad järelevalvet kodumaalt lähetatud töötajad, et tagada menetluse kõikide etappide terviklikkus.
2. Ruumid vastavad asjakohastele funktsionaalsuse nõuetele, on piisavad ning võimaldavad võtta nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid.
3. Liikmesriikide keskasutused koolitavad asjakohaselt nii kodumaalt lähetatud kui ka kohalikke töötajaid ning kohustuvad andma töötajatele täieliku, täpse ja asjakohase teabe asjakohaste liidu ja siseriiklike õigusaktide kohta.
3a. Kui keskasutused vaatavad taotlusi läbi ja teevad nende kohta otsuseid, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 1a, pakuvad liikmesriigid erikoolitust selle tagamiseks, et nende keskasutuste töötajatel on piisavad ja ajakohased riigispetsiifilised teadmised kohalikust sotsiaal-majanduslikust olukorrast ning täielik, täpne ja ajakohane teave asjakohaste liidu ja siseriiklike õigusaktide kohta.
3b. Liikmesriigid tagavad samuti, et konsulaatidel on piisaval hulgal asjakohaselt koolitatud töötajaid, kes abistavad keskasutusi taotluste läbivaatamisel ja nende kohta otsuste tegemisel, eelkõige osaledes kohaliku Schengeni koostöö alastel koosolekutel, vahetades teavet teiste konsulaatide ja kohalike ametiasutustega, kogudes kohalikul tasandil asjakohast teavet ränderiski ja pettusel põhinevate tavade kohta ning viies läbi vestlusi ja täiendavaid kontrolle.
4. Liikmesriikide keskasutused tagavad sagedase ja piisava taotluste läbivaatamise järelevalve ning võtavad parandusmeetmeid juhul, kui avastatakse käesoleva määruse sätetest kõrvalekaldumine.
5. Liikmesriigid tagavad sellise menetluse kehtestamise, mis võimaldab taotlejatel esitada kaebusi seoses järgmisega:
konsulaatide ja, kui see on kohaldatav, väliste teenuseosutajate töötajate käitumine või
taotlusprotsess.
Konsulaadid või keskasutused registreerivad kaebused ja rakendatud järelmeetmed.
Liikmesriigid teevad käesolevas lõikes sätestatud menetlust käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 39
Töötajate käitumine
1. Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu.
2. Konsulaatide ja keskasutuste töötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes.
3. Oma ülesannete täitmisel ei diskrimineeri konsulaatide ja keskasutuste töötajad isikuid soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
Artikkel 40
Konsulaartöö korraldus ja konsulaarkoostöö
1. Taotlustega seotud menetluste korraldamise eest vastutab liikmesriik.
2. Liikmesriigid:
varustavad oma konsulaadid ja piiril viisade andmise eest vastutavad asutused vahenditega, mis on vajalikud biomeetriliste tunnuste kogumiseks, ning varustavad nendega samuti oma aukonsulite bürood, kui neid kasutatakse biomeetriliste tunnuste kogumisel artikli 42 kohaselt;
teevad ühe või mitme liikmesriigiga esindamist käsitlevate kokkulepete või muu konsulaarkoostöö raames koostööd.
3. Liikmesriik võib artikli 43 kohaselt samuti teha koostööd välise teenuseosutajaga.
4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma konsulaartöö korraldusest ja konsulaarkoostööst iga konsulaaresinduse puhul.
5. Liikmesriigid püüavad tagada kõikide teenuste osutamise jätkumise teiste liikmesriikidega tehtava koostöö lõpetamise korral.
▼M5 —————
Artikkel 42
Aukonsulite kasutamine
1. Aukonsulitele võidakse teha ülesandeks täita mõningaid või kõiki artikli 43 lõikes 6 loetletud ülesandeid. Tuleb võtta piisavaid meetmeid turvalisuse ja andmekaitse tagamiseks.
2. Kui aukonsul ei ole liikmesriigi riigiteenistuja, täidetakse kõnealuseid ülesandeid kooskõlas X lisas sätestatud nõuetega, välja arvatud nimetatud lisa punkti D alapunkti c sätted.
3. Kui aukonsul on liikmesriigi riigiteenistuja, tagab asjaomane liikmesriik, et kohaldatakse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida kohaldataks juhul, kui ülesandeid täidaks liikmesriigi konsulaat.
Artikkel 43
Koostöö väliste teenuseosutajatega
1. Liikmesriigid püüavad koos ühe või mitme liikmesriigiga teha koostööd välise teenuseosutajaga, ilma et sellega piirataks riigihanke- ja konkurentsieeskirju.
2. Koostöö välise teenuseosutajaga põhineb õigusaktil, mis on kooskõlas lisas X sätestatud nõuetega.
▼M5 —————
4. Üksnes konsulaadil on volitused taotlusi läbi vaadata, vajaduse korral korraldada vestlusi, võtta vastu otsuseid taotluste kohta ning trükkida ja kinnitada viisakleebiseid.
5. Välisele teenuseosutajale ei anta ühelgi tingimusel juurdepääsu VISile. Juurdepääs VISile on ainult konsulaatide või keskasutuste nõuetekohaste volitustega töötajatel.
6. Välisele teenuseosutajale võidakse anda ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:
üldise teabe andmine viisanõuete kohta vastavalt artikli 47 lõike 1 punktidele a–c ja taotlusvormide kohta;
kontrollküsimuste nimekirja alusel taotlejale teabe andmine nõutavate täiendavate dokumentide kohta;
andmete ja taotluste kogumine (sealhulgas biomeetriliste tunnuste kogumine) ning taotluste edastamine konsulaadile või keskasutustele;
viisatasu kogumine;
kui see on kohaldatav, taotlejaga kohtumiste korraldamine konsulaadi ruumides või välise teenuseosutaja juures;
reisidokumentide (sealhulgas asjakohasel juhul keeldumisteate) äratoomine konsulaadist või keskasutustest ning nende tagastamine taotlejale.
7. Välise teenuseosutaja valimisel kontrollib asjaomane liikmesriik organisatsiooni või äriühingu usaldusväärsust ja maksevõimet ning teeb kindlaks, et puudub huvide konflikt. Kui see on asjakohane, hõlmab hinnang vajalike lubade, äriregistri kande, põhikirja ja pankadega sõlmitud lepingute kontrollimist.
8. Asjaomane liikmesriik tagab või asjaomased liikmesriigid tagavad, et valitud väline teenuseosutaja vastab lõikes 2 osutatud õigusaktiga tema suhtes kehtestatud tingimustele.
9. Liikmesriigid vastutavad isikuandmete kaitse normide järgimise eest ja tagavad, et välise teenuseosutaja üle teeb järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ( 9 ) artikli 51 lõikele 1.
10. Asjaomane liikmesriik pakub või asjaomased liikmesriigid pakuvad välisele teenuseosutajale koolitust, mille käigus antakse vajalikke oskusi ja piisavat teavet taotlejatele asjaomaste teenuste pakkumiseks.
11. Asjaomane liikmesriik jälgib või asjaomased liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult lõikes 2 osutatud õigusakti täitmist, sealhulgas
üldise teabe andmist viisa taotlemise kriteeriumide, tingimuste ja menetluse kohta, nagu on sätestatud artikli 47 lõike 1 punktides a–c, ning välise teenuseosutaja poolt taotlejatele antavate taotlusvormide sisu kohta;
kõiki tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid, mis on nõutavad isikuandmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui koostöö hõlmab dokumentide ja andmete edastamist asjaomase liikmesriigi konsulaadile või keskasutustele või asjaomaste liikmesriikide konsulaatidele või keskasutustele, ning isikuandmete kõigi muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest;
biomeetriliste tunnuste kogumist ja edastamist;
meetmeid andmekaitse eeskirjade kohaldamise tagamiseks.
Sel eesmärgil teevad konsulaat või konsulaadid või asjaomase liikmesriigi keskasutused korrapäraselt ja vähemalt iga üheksa kuu järel pistelisi kontrolle välise teenuseosutaja ruumides. Liikmesriigid võivad leppida kokku, et nad vastutavad ühiselt kõnealuse korrapärase järelevalve tegemise eest.
11a. Iga aasta 1. veebruariks esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma koostöö kohta väliste teenuseosutajatega kogu maailmas ja nende üle tehtava järelevalve kohta (nagu on osutatud X lisa punktis C).
12. Liikmesriigid tagavad kõikide teenuste osutamise jätkumise välise teenuseosutajaga tehtava koostöö lõpetamise korral.
13. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 2 osutatud õigusakti koopia.
Artikkel 44
Andmete krüpteerimine ja turvaline edastamine
1. Juhul kui liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja kui tehakse koostööd välise teenuseosutajaga ning kasutatakse aukonsuleid, tagab asjaomane liikmesriik või tagavad asjaomased liikmesriigid, et andmed krüpteeritakse täielikult, olenemata sellest, kas neid edastatakse elektrooniliselt või füüsiliselt elektroonilisel andmekandjal.
2. Kolmandates riikides, kus krüpteeritud andmete elektrooniline edastamine on keelatud, ei luba asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid andmeid elektrooniliselt edastada.
Sellisel juhul tagab asjaomane liikmesriik või tagavad asjaomased liikmesriigid, et liikmesriigi konsulaarametnik edastab elektroonilised andmed füüsiliselt elektroonilisel andmekandjal täielikult krüpteeritud kujul või juhul, kui niisugune edastamine nõuaks ebaproportsionaalsete või põhjendamatute meetmete võtmist, tehakse seda mõnel muul turvalisel ja ohutul viisil, näiteks kasutades usaldusväärseid ettevõtjaid, kellel on asjaomases kolmandas riigis tundlike dokumentide ja andmete transpordi kogemus.
3. Edastamise turvalisuse taset kohandatakse alati vastavalt andmete tundlikkusele.
Artikkel 45
Liikmesriikide koostöö kaubanduslike vahendajatega
1. Liikmesriigid võivad taotluse esitamisel teha koostööd kaubanduslike vahendajatega, välja arvatud biomeetriliste tunnuste kogumiseks.
2. Kõnealune koostöö tugineb akrediteerimisele liikmesriikide asjaomaste asutuste poolt. Akrediteerimisel tuginetakse eelkõige järgmiste aspektide kontrollimisele:
kaubandusliku vahendaja praegune staatus: kehtiv litsents, äriregistri kanne, lepingud pankadega;
olemasolevad lepingud liikmesriikides asuvate äripartneritega, kes pakuvad majutust ja teisi pakettreisiteenuseid;
lepingud transpordiettevõtjatega, mis peavad hõlmama reisi sihtkohta ning tagatud ja fikseeritud tagasireisi.
3. Akrediteeritud kaubanduslike vahendajate üle tehakse järelevalvet korrapäraselt pisteliste kontrollidega, mis hõlmavad näost näkku või telefonivestlusi taotlejatega, reiside ja majutuse kontrolli ning vajaduse korral grupi tagasipöördumisega seotud dokumentide kontrolli.
4. Kohaliku Schengeni koostöö käigus vahetatakse teavet akrediteeritud kaubanduslike vahendajate tegevuse kohta seoses avastatud eeskirjade eiramise ja kaubanduslike vahendajate esitatud taotluste põhjal viisa andmisest keeldumistega ning reisidokumentide võltsimiste ja plaanipäraste reiside toimumata jäämise kohta.
5. Kohaliku Schengeni koostöö raames vahetatakse nimekirju kaubanduslikest vahendajatest, kelle iga konsulaat on akrediteerinud või kelle akrediteerimine on tühistatud, koos iga sellise tühistamise põhjustega.
Iga konsulaat ja kõik keskasutused tagavad, et üldsust teavitatakse nendega koostööd tegevate akrediteeritud kaubanduslike vahendajate nimekirjast, kui see on asjakohane.
Artikkel 46
Statistika koostamine
Liikmesriigid koostavad viisasid käsitleva aastastatistika vastavalt XII lisas esitatud tabelile. Kõnealune statistika eelmise kalendriaasta kohta esitatakse 1. märtsiks.
Artikkel 47
Üldsuse teavitamine
1. Liikmesriikide keskasutused ja konsulaadid annavad üldsusele kogu asjakohase teabe viisa taotlemise kohta, eelkõige järgmise:
viisa taotlemise kriteeriumid, tingimused ja menetlused;
artikli 19 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, mille alusel taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks;
et biomeetrilisi andmeid tuleb üldjuhul koguda iga 59 kuu järel alates esimese kogumise kuupäevast;
kohtumise kokkuleppimise võimalused, kui see on asjakohane;
teave selle kohta, kus taotluse saab esitada (pädev konsulaat või väline teenuseosutaja);
akrediteeritud kaubanduslike vahendajate andmed;
asjaolu, et artiklis 20 sätestatud templil ei ole mingit õiguslikku mõju;
taotluste läbivaatamise tähtajad vastavalt artikli 23 lõigetele 1, 2 ja 3;
teave kolmandate riikide kohta, mille kodanike või teatava kategooria kodanike suhtes kohaldatakse eelnevat konsulteerimist või teavitamist;
teave selle kohta, et taotlejat tuleb teavitada taotluste kohta tehtud negatiivsetest otsustest ning et kõnealuseid otsuseid tuleb põhjendada ning et taotlejatel, kelle taotlust ei ole rahuldatud, on õigus otsus vaidlustada, koos teabega selle kohta, milline on vaidlustamise korral kasutatav menetlus, sealhulgas pädev asutus ning kaebuse esitamise tähtajad;
teave selle kohta, et üksnes viisa omamine ei anna automaatset õigust sisenemiseks ning et viisaomanikult nõutakse välispiiril tõendeid, et nad täidavad Schengeni piirieeskirjade artiklis 5 sätestatud sisenemise tingimusi;
teave artikli 38 lõike 5 kohase kaebuste esitamise menetluse kohta.
2. Esindav liikmesriik ja esindatav liikmesriik teavitavad üldsust artiklis 8 osutatud esindamist käsitlevast kokkuleppest enne sellise kokkuleppe jõustumist.
V
JAOTIS
KOHALIK SCHENGENI KOOSTÖÖ
Artikkel 48
Liikmesriikide konsulaatide kohalik Schengeni koostöö
1. Konsulaadid ja liidu delegatsioonid teevad igas jurisdiktsioonis koostööd, et tagada ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamine, võttes arvesse kohalikke olusid.
Sel eesmärgil annab komisjon kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL ( 10 ) artikli 5 lõikega 3 liidu delegatsioonidele juhised käesolevas artiklis ette nähtud asjaomaste koordineerimisülesannete täitmiseks.
Kui asjaomases jurisdiktsioonis esitatud taotlusi vaatavad artikli 4 lõikes 1a kohaselt läbi ja teevad nende kohta otsuseid keskasutused, tagavad liikmesriigid nende keskasutuste aktiivse osalemise kohalikus Schengeni koostöös. Kohalikku Schengeni koostöösse panustavad töötajad peavad olema asjakohaselt koolitatud ja kaasatud asjaomases jurisdiktsioonis viisataotluste läbivaatamisse.
1a. Liikmesriigid ja komisjon teevad eelkõige koostööd selleks, et:
koostada ühtlustatud loetelu täiendavatest dokumentidest, mille taotleja peab esitama, võttes arvesse artiklit 14;
valmistada ette artikli 24 lõike 2 kohalik rakendamine seoses mitmekordsete viisade väljastamisega;
tagada vajaduse korral taotlusvormi ühine tõlge;
koostada nimekiri asukohariigi väljastatavatest reisidokumentidest ja uuendada seda korrapäraselt;
koostada ühine teabeleht, mis sisaldab artikli 47 lõikes 1 osutatud teavet;
teha vajaduse korral järelevalvet artikli 25a lõigete 5 ja 6 rakendamise üle.
▼M5 —————
3. Liikmesriigid vahetavad kohaliku Schengeni koostöö raames järgmist teavet:
ühtseid viisasid, piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid ja lennujaama transiidiviisasid käsitlev kvartalistatistika viisataotluste, antud viisade ja viisa andmisest keeldumise kohta;
rände- ja julgeolekuriskide hindamist käsitlev teave, eelkõige:
asukohariigi sotsiaal-majanduslik struktuur;
kohaliku tasandi teabeallikad, sealhulgas sotsiaalkindlustus, tervisekindlustus, maksuregistrid ning riiki sisenemise ja riigist väljumise registreerimine;
vale-, võltsitud või järeletehtud dokumentide kasutamine;
ebaseadusliku sisserände teed;
suundumused pettuste vallas;
suundumused viisa andmisest keeldumise vallas;
teave koostöö kohta väliste teenuseosutajate ja transpordiettevõtjatega;
teave kindlustusseltside kohta, kes pakuvad nõuetekohast reisi- ja tervisekindlustust (sealhulgas kindlustuskaitse liigi ja võimaliku kindlustuskaitse laienduse kontroll).
4. Korrapäraselt korraldatakse liikmesriikide ja komisjoni kohaliku Schengeni koostöö alaseid kohtumisi, kus arutatakse konkreetseid ühise viisapoliitika kohaldamisega seotud tegevuslikke küsimusi. Kõnealused kohtumised kutsub jurisdiktsiooni piires kokku komisjon, kui komisjoni taotlusel ei ole kokku lepitud teisiti.
Võib korraldada ühte küsimust käsitlevaid kohtumisi ja luua alltöörühmi, mis käsitlevad kohaliku Schengeni koostöö konkreetseid küsimusi.
5. Kohaliku Schengeni koostöö alaste kohtumiste kohta koostatakse süstemaatiliselt koondaruanded, mida levitatakse kohalikul tasandil. Komisjon võib aruannete koostamise delegeerida liikmesriigile. Iga liikmesriigi konsulaat edastab need aruanded oma keskasutustele.
▼M5 —————
6. Nende liikmesriikide konsulaatide esindajaid, kes ei kohalda viisasid käsitlevat ühenduse acquis’d, või kolmandate riikide konsulaatide esindajaid võib üksikjuhtumipõhiselt kutsuda osalema kohtumistel, kus vahetatakse teavet viisadega seonduvates küsimustes.
7. Iga aasta 31. detsembriks koostatakse igas jurisdiktsioonis aastaaruanne. Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon kohaliku Schengeni koostöö olukorra kohta aastaaruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
VI
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 49
Olümpia- ja paraolümpiamänge puudutav kord
Olümpia- ja paraolümpiamänge võõrustavad liikmesriigid kohaldavad XI lisas sätestatud viisade andmist hõlbustavaid erimenetlusi ja -tingimusi.
▼M5 —————
Artikkel 51
Käesoleva määruse praktilise kohaldamise juhised
Komisjon võtab rakendusaktide abil vastu käesoleva määruse praktilise kohaldamise juhised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 51a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 16 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 11 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 16 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 52
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „viisakomitee”). Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 12 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 53
Teavitamine
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni järgmisest:
artiklis 8 osutatud esindamist käsitlevatest kokkulepetest;
kolmandatest riikidest, mille kodanikelt liikmesriigid nõuavad vastavalt artiklile 3 lennujaama transiidiviisat, kui sellised isikud läbivad nende liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid;
kohaldamise korral artikli 14 lõikes 4 osutatud siseriiklikust vormist ülalpidamise ja/või eramajutuse olemasolu tõendamiseks;
nende kolmandate riikide nimekirjast, mille puhul on nõutav artikli 22 lõikes 1 osutatud eelnev konsulteerimine;
nende kolmandate riikide nimekirjast, mille puhul on nõutav artikli 31 lõikes 1 osutatud teavitamine;
viisakleebise märkuste osasse tehtud täiendavatest siseriiklikest kannetest vastavalt artikli 27 lõikele 2;
ametiasutustest, mis on pädevad viisasid pikendama, vastavalt artikli 33 lõikele 5;
vastavalt artiklile 40 valitud koostöövormidest;
statistikast, mis on koostatud vastavalt artiklile 46 ja XII lisale.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud teabe kättesaadavaks liikmesriikidele ja üldsusele pidevalt ajakohastatava elektroonilise väljaande vahendusel.
Artikkel 54
Määruse (EÜ) nr 767/2008 muutmine
Määrust (EÜ) nr 767/2008 muudetakse järgmiselt.
Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
punkt a asendatakse järgmisega:
„ühtne viisa” – vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) ( *1 ) artikli 2 lõikes 3 sätestatud määratlusele;
punkt b jäetakse välja;
punkt c asendatakse järgmisega:
„lennujaama transiidiviisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud määratlusele;”
punkt d asendatakse järgmisega:
„piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 4 sätestatud määratlusele;”
punkt e jäetakse välja.
Artikli 8 lõikes 1 asendatakse tekst „Taotluse vastuvõtmisel” järgmisega:
„Kui taotlus on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 19 kohaselt vastuvõetav,”.
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
pealkiri asendatakse järgmisega:
„Taotlusse sisestatavad andmed”;
punkti 4 muudetakse järgmiselt:
punkt a asendatakse järgmisega:
perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed), eesnimi või eesnimed; sünniaeg, -koht ja -riik ning sugu;”;
punkt e jäetakse välja;
punkt g asendatakse järgmisega:
sihtkohaks olev liikmesriik või olevad liikmesriigid ning kavandatud viibimise või transiidi kestus;”;
punkt h asendatakse järgmisega:
reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);”;
punkt i asendatakse järgmisega:
kavandatav Schengeni alasse saabumise kuupäev ja kavandatav Schengeni alast lahkumise kuupäev;”;
punkt j asendatakse järgmisega:
esimese sisenemise liikmesriik;”;
punkt k asendatakse järgmisega:
taotleja kodune aadress;”;
punktis l asendatakse sõna „õppeasutuse” sõnaga „haridusasutuse”;
punktis m asendatakse sõnad „isa ja/või ema” sõnadega „vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja”.
Artikli 10 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:
vajaduse korral teave selle kohta, et viisakleebis on täidetud käsitsi.”.
Artikli 11 sissejuhatus asendatakse järgmise tekstiga:
„Kui teist liikmesriiki esindav viisasid andev asutus lõpetab taotluse läbivaatamise, lisab ta taotluse toimikusse järgmised andmed:”.
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
olekuteave viisa andmisest keeldumise kohta ning selle kohta, kas asutus keeldus viisa andmisest teise liikmesriigi nimel;”;
lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa andmisest keeldumise põhjus(ed), milleks on üks või mitu järgmistest põhjustest:
taotleja:
esitab vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;
ei esita põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;
ei esita tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või selle kohta, et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
on jooksva kuuekuulise ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil kolm kuud ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;
on isik, kelle kohta on SISis hoiatusteade sisenemise keelamiseks;
on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 12 punkti 9 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;
ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik;
kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed;
taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu ei olnud võimalik kindlaks teha;
puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et taotlejal ei olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda, mis oleks aluseks viisa andmisele piiril.”
Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13
Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral lisatavad andmed
1. Kui on tehtud otsus viisa tühistada või kehtetuks tunnistada, lisab viisasid väljastav asutus, kes asjaomase otsuse langetas, taotluse toimikusse järgmised andmed:
olekuteave, mis näitab, et viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud;
viisa tühistanud või kehtetuks tunnistanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.
2. Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjus(ed), milleks on
üks või mitu artikli 12 lõikes 2 loetletud põhjustest;
viisaomaniku taotlus viisa kehtetuks tunnistamiseks.”
Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
sissejuhatus asendatakse järgmisega:
„1. Kui võetakse vastu otsus pikendada välja antud viisa kehtivust ja/või viibimise kestust, lisab viisasid väljastav asutus, kes viisat pikendas, taotluse toimikusse järgmised andmed:”;
punkt d asendatakse järgmisega:
pikendatud viisa viisakleebise number;”
punkt g asendatakse järgmisega:
territoorium, kus viisaomanikul on lubatud reisida, kui pikendatud viisa territoriaalne kehtivus erineb esialgse viisa territoriaalsest kehtivusest;”
lõike 2 punkt c jäetakse välja.
Artikli 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „, nende kehtivusaja pikendamise või lühendamise kohta” sõnadega „või pikendamise kohta”.
Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
punkt 4 asendatakse järgmisega:
esimese sisenemise liikmesriik;”;
punkt 6 asendatakse järgmisega:
välja antud viisa liik;”;
punkt 11 asendatakse järgmisega:
reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);”.
Artikli 18 lõike 4 punktis c, artikli 19 lõike 2 punktis c, artikli 20 lõike 2 punktis d ja artikli 22 lõike 2 punktis d jäetakse välja sõnad „või lühendatud”.
Artikli 23 lõike 1 punktis d jäetakse välja sõna „lühendamise”.
▼M4 —————
Artikkel 56
Kehtetuks tunnistamine
1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 9 kuni 17.
2. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks
Schengeni täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SCH/Com-ex (99) 13 (ühised konsulaarjuhised, sealhulgas lisad);
Schengeni täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsused SCH/Com-ex (93) 21 (ühtse viisa pikendamise kohta) ja SCH/Com-ex (93) 24 (ühtse viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse lühendamise ühiste põhimõtete kohta), Schengeni täitevkomitee 22. detsembri 1994. aasta otsus SCH/Com-ex (94) 25 (ühtse viisa andmist käsitlevate statistiliste andmete vahetamise kohta), Schengeni täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus SCH/Com-ex (98) 12 (väljastatud viisasid käsitlevate statistiliste andmete vahetamise kohta) ja Schengeni täitevkomitee 16. detsembri 1998. aasta otsus SCH/Com-ex (98) 57 (kutse, sponsorluse ja majutust käsitleva teabe tõendamise ühtse vormi kehtestamise kohta);
4. märtsi 1996. aasta ühismeede 96/197/JSK (mis käsitleb lennujaamade transiidikorda) ( 13 );
nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 789/2001 (millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule) ( 14 );
nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1091/2001 (liikumisvabaduse kohta pikaajalise viisa alusel) ( 15 );
nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 415/2003 (viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele) ( 16 );
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 390/2009 (millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega) ( 17 ) artikkel 2.
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XIII lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 57
Järelevalve ja hindamine
1. Kahe aasta möödumisel käesoleva määruse kõigi sätete kohaldatavaks muutumisest esitab komisjon hinnangu määruse kohaldamise kohta. Nimetatud üldhinnangus vaadatakse läbi saavutatud tulemused võrreldes seatud eesmärkidega ning käesoleva määruse sätete rakendamine, ilma et sellega piirataks lõikes 3 osutatud aruannete esitamist.
2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealusele hinnangule tuginedes esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
3. Kolm aastat pärast seda, kui VIS on käivitatud ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse artiklite 13, 17 ja 40 kuni 44 rakendamise kohta aruande, milles käsitletakse biomeetriliste tunnustega seotud andmete kogumist ja kasutamist, Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni valitud standardi asjakohasust, andmekaitse eeskirjade järgimist, väliste teenuseosutajatega (eelkõige biomeetriliste andmete kogumisega seoses) tehtava koostööga seotud kogemusi, sõrmejälgede kopeerimisel 59 kuu reegli kohaldamist ning taotlustega seonduvate menetluste korraldamist. VIS määruse artikli 17 lõigete 12, 13 ja 14 ning artikli 50 lõike 4 kohaselt sisaldab aruanne samuti juhtumeid, kui sõrmejälgi ei saanud faktiliselt esitada või kui nende esitamine ei olnud õiguslikel põhjustel nõutav, ning selliste juhtumite osakaalu võrreldes juhtumite arvuga, mil sõrmejäljed võeti. Aruanne sisaldab teavet juhtumite kohta, mil isikule, kes ei saanud sõrmejälgi faktiliselt esitada, keelduti viisat andmast. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
4. Lõikes 3 osutatud aruannetest esimeses käsitletakse samuti küsimust, kas alla 12-aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise usaldusväärsus on piisav, ning eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtud uuringu tulemustele.
Artikkel 58
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 5. aprillist 2010.
3. Artiklit 52 ja artikli 53 lõike 1 punkte a kuni h ning lõiget 2 kohaldatakse alates 5. oktoobrist 2009.
4. Schengeni konsultatsioonivõrgu (tehnilised näitajad) puhul kohaldatakse artikli 56 lõike 2 punkti d alates VIS määruse artiklis 46 osutatud kuupäevast.
5. Artikli 32 lõikeid 2 ja 3, artikli 34 lõikeid 6 ja 7 ning artikli 35 lõiget 7 kohaldatakse alates 5. aprillist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
I LISA
Ühtlustatud taotlusvorm
SCHENGENI VIISA TAOTLUS
Taotlusvorm on tasuta
(
18
)
ELi, EMP või Šveitsi kodanike pereliikmed ei pea täitma välju 21, 22, 30, 31 ja 32 (märgistatud tärniga (*)).
Väljad 1–3 täidetakse kooskõlas reisidokumendis olevate andmetega.
|
1. Perekonnanimi: |
TÄIDAB AMETIASUTUS Taotluse esitamise kuupäev: Taotluse number: |
|||
|
2. Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed): |
||||
|
3. Eesnimi (-nimed): |
||||
|
4. Sünniaeg (päev-kuu-aasta): |
5. Sünnikoht: 6. Sünniriik: |
7. Praegune kodakondsus: Sünnijärgne kodakondsus (kui erineb praegusest): Muu riigi / muude riikide kodakondsus: |
Taotlus esitati: □ saatkonnale/konsulaadile □ teenuseosutajale □ kaubanduslikule vahendajale |
|
|
8. Sugu: □mees □naine |
9. Perekonnaseis: □vallaline □abielus □registreeritud kooselus □abikaasast lahus elav □lahutatud □lesk □muu (palun täpsustage): |
□ piiril (nimi): … … □ muule asutusele: |
||
|
10. Vanema õigusi teostav isik (alaealiste puhul) / eestkostja (perekonnanimi, eesnimi, aadress, kui erineb taotleja omast, telefoninumber, e-posti aadress ja kodakondsus): |
Taotluse menetleja: |
|||
|
11. Isikukood, kui see on asjakohane: |
Täiendavad dokumendid: □ reisidokument □ elatusvahendid □ küllakutse |
|||
|
12. Reisidokumendi liik: □tavapass □diplomaatiline pass □teenistuspass □ametipass □eripass □muu reisidokument (palun täpsustage): |
||||
|
13. Reisidokumendi number: |
14. Väljaandmise aeg |
15. Kehtiv kuni: |
16. Välja andnud (riik): |
□ reisi- ja tervisekindlustus □ transpordivahend □ muu: Viisaotsus: □ viisa andmisest keeldutud □ viisa antud: □ A □ C □ piiratud territoriaalse kehtivusega viisa □ kehtib: Alates: Kuni: |
|
17. ELi, EMP või Šveitsi kodanikust pereliikme isikuandmed (asjakohasel juhul) |
||||
|
Perekonnanimi: |
Eesnimi (eesnimed): |
|||
|
Sünniaeg (päev-kuu-aasta): |
Kodakondsus: |
Reisidokumendi või isikutunnistuse number: |
||
|
18. Perekondlik suhe ELi, EMP või Šveitsi kodanikuga (asjakohasel juhul): □abikaasa □laps □lapselaps □ülalpeetav üleneja sugulane □registreeritud kooselu partner □muu: |
||||
|
19. Taotleja kodune aadress ja e-posti aadress: |
Telefoninumber: |
|||
|
20. Elukoht muus riigis kui praeguse kodakondsuse järgses riigis: □ei □jah. Elamisluba või samaväärne luba … Number … Kehtiv kuni … |
||||
|
*21. Praegune elukutse: |
Sisenemiste arv: □1 □2 □ mitu Päevade arv: |
|||
|
* 22. Tööandja nimi, aadress ja telefoninumber. Õpilaste ja üliõpilaste puhul haridusasutuse nimi ja aadress: |
||||
|
23. Reisi eesmärk (eesmärgid): □turism □äri □sugulaste või sõprade külastamine □kultuur □sport □ametireis □meditsiinilised põhjused □õpingud □lennujaamatransiit □muu (palun täpsustage): |
||||
|
24. Lisateave ELis viibimise eesmärgi kohta: |
||||
|
25. Peamine sihtliikmesriik (ja muud sihtliikmesriigid, kui see on asjakohane): |
26. Liikmesriik, kuhu sisenetakse esimesena: |
|||
|
27. Taotletavate sisenemiste arv: □üks □kaks □mitu Kavandatav Schengeni alale saabumise kuupäev esimese kavandatud viibimise puhul: Kavandatav Schengeni alalt lahkumise kuupäev esimese kavandatud viibimise järel: |
||||
|
28. Schengeni viisa taotlemisega seoses varem võetud sõrmejäljed: □ ei □ jah. Kuupäev, kui on teada … Viisakleebise number, kui on teada … |
||||
|
29. Sihtriiki sisenemise luba, kui see on asjakohane: Välja andnud … Kehtiv alates … kuni … |
||||
|
* 30. Liikmesriigis (-riikides) elava(te) küllakutsuja(te) perekonna- ja eesnimi (-nimed). Muul juhul hotelli(de) või ajutis(t)e majutuskoha (-kohtade) nimi (nimed) liikmesriigis (-riikides): |
||||
|
Küllakutsuja(te) / hotelli(de) / ajutis(t)e majutuskoha (-kohtade) aadress(id) ja e-posti aadress(id): |
Telefoninumber: |
|||
|
*31. Küllakutse esitanud ettevõtte/organisatsiooni nimi ja aadress: |
||||
|
Ettevõtte/organisatsiooni kontaktisiku perekonna- ja eesnimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress: |
Ettevõtte/organisatsiooni telefoninumber: |
|||
|
*32. Reisikulud ja elamiskulud taotleja Schengeni alal viibimise ajal kannab: |
||||
|
□ taotleja ise Elatusvahendid: □ sularaha □ reisitšekid □ krediitkaart □ ettemakstud majutus □ ettemakstud transport □ muu (palun täpsustage): |
□ sponsor (võõrustaja, ettevõte, organisatsioon) (palun täpsustage): … □ märgitud väljal 30 või 31 … □ muu (palun täpsustage): Elatusvahendid: □ sularaha □ majutus olemas □ kõik kulud on viibimise ajal kaetud □ ettemakstud transport □ muu (palun täpsustage): |
|||
|
|
||||
|
Olen teadlik, et viisa andmisest keeldumise korral viisatasu ei tagastata. |
||||
|
|
||||
|
Kohaldatakse mitmekordse viisa taotlemise korral: Olen teadlik, et mul peab olema nõuetekohane reisi- ja tervisekindlustus esimese viibimise ajaks ja kõigiks järgmisteks külastusteks liikmesriikide territooriumile. |
||||
|
|
||||
|
Olen teadlik alljärgnevast ning annan selleks oma nõusoleku: käesoleva taotlusvormiga nõutavate andmete kogumine ning minu pildistamine ja asjakohasel juhul sõrmejälgede võtmine on taotluse läbivaatamiseks kohustuslik. Kõik mind puudutavad isikuandmed, mis on esitatud taotlusvormil, ning minu sõrmejäljed ja foto edastatakse liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele, kes neid andmeid töötlevad, et teha otsus minu taotluse kohta. Kõnealused andmed ja ka andmed, mis puudutavad otsust minu taotluse kohta või otsust antud viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta, sisestatakse viisainfosüsteemi (VIS) ja neid säilitatakse seal kõige rohkem viis aastat, mille jooksul pääsevad teabele juurde viisaküsimustega tegelevad asutused ja pädevad asutused, kes teevad viisakontrolli välispiiridel ja liikmesriikides, ning sisserände ja varjupaigataotlustega tegelevad liikmesriikide ametiasutused, eesmärgiga kontrollida, kas liikmesriikide territooriumile seadusliku sisenemise ning seal viibimise ja elamise tingimused on täidetud, tuvastada isikud, kes ei täida või kes enam ei täida selliseid tingimusi, vaadata läbi varjupaigataotlusi ja määrata kindlaks, kelle vastutusalasse läbivaatamine kuulub. Teatavatel tingimustel on andmed kättesaadavad ka liikmesriikide määratud ametiasutustele ja Europolile terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil. Andmete töötlemise eest vastutav liikmesriigi ametiasutus on: [(…)]. Olen teadlik sellest, et mul on õigus saada ükskõik millises liikmesriigis teade viisainfosüsteemi sisestatud mind puudutavate isikuandmete kohta ja selle kohta, milline liikmesriik on kõnealused andmed edastanud, ning taotleda minu kohta käivate ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult töödeldavate mind puudutavate andmete kustutamist. Minu sõnaselge taotluse korral teavitab minu taotlust läbi vaatav asutus mind sellest, kuidas ma saan kasutada oma õigust kontrollida mind puudutavaid isikuandmeid ning lasta neid parandada või need kustutada, sealhulgas sellest, millised on sellekohased õiguskaitsevahendid vastavalt asjaomase riigi õigusele. Isikuandmete kaitset käsitlevate kaebustega tegeleb asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus [kontaktandmed: …]. Kinnitan, et olen esitanud õiged ja täielikud andmed. Olen teadlik, et valeandmete esitamise korral lükatakse minu taotlus tagasi või tühistatakse juba antud viisa ning mind võidakse taotlust menetleva liikmesriigi õiguse kohaselt vastutusele võtta. Juhul kui viisa antakse, kohustun lahkuma liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppemist. Mind on teavitatud, et viisa omamine on ainult üks tingimus liikmesriikide Euroopa territooriumile sisenemiseks. Viisa andmine ei tähenda, et mul on õigus nõuda kahjutasu, kui ma ei täida määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjade) artikli 6 lõike 1 asjakohaseid sätteid ja mind ei lubata seetõttu riiki. Sisenemise tingimuste täitmist kontrollitakse uuesti liikmesriikide Euroopa territooriumile sisenemisel. |
||||
|
|
||||
|
Koht ja kuupäev: |
Allkiri: (vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja (kui see on asjakohane) allkiri): |
|||
II LISA
Mitteammendav loetelu täiendavatest dokumentidest
Viisataotleja esitatavad täiendavad dokumendid, millele osutatakse artiklis 14, võivad olla järgmised.
REISI EESMÄRGIGA SEOTUD DOKUMENDID
Ärireisi puhul:
ettevõtte või asutuse kutse osalemiseks kaubandus-, tööstus- või tööalastel nõupidamistel, konverentsidel või üritustel;
muud dokumendid, mis tõendavad äri- või tööalaste suhete olemasolu;
vajaduse korral messide ja kongresside piletid;
äriühingu äritegevust tõendavad dokumendid;
äriühingus taotleja tööalast staatust tõendavad dokumendid.
Õpingute või muu koolitusega seotud reiside puhul:
tõend haridusasutuse nimekirja kandmise kohta kutseõppe- või teoreetilistel kursustel osalemiseks baas- või täiendkoolituse raames;
üliõpilaspiletid või tunnistused kursuste kohta, millel osaletakse.
Turismireisi või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul:
majutusega seotud dokumendid:
reisi teekonnaga seotud dokumendid:
Poliitika-, teadus-, kultuuri- ja spordialaste või religioossete üritustega seoses või muudel põhjustel tehtava reisi puhul:
Reiside puhul, kus ametlike delegatsioonide liikmed osalevad asjaomase kolmanda riigi valitsusele saadetud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid liikmesriigi territooriumil:
Meditsiinilistel põhjustel toimuva reisi puhul:
DOKUMENDID, MIS VÕIMALDAVAD HINNATA TAOTLEJA KAVATSUST LIIKMESRIIKIDE TERRITOORIUMILT LAHKUDA
Tagasisõidu- või edasi-tagasi pileti broneering.
Tõendid rahaliste vahendite olemasolu kohta elukohariigis.
Tõendid töötamise kohta: pangakonto väljavõtted.
Tõendid kinnisvara omamise kohta.
Tõendid sidemete kohta elukohariigiga: perekondlikud sidemed; ametialane seisund.
TAOTLEJA PEREKONNAGA SEOTUD DOKUMENDID
Vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja nõusolek (juhul kui alaealine ei reisi nendega koos).
Tõendid perekondlike sidemete kohta võõrustava/küllakutsuva isikuga.
III LISA
VIISATAOTLUSE VASTUVÕETAVUST KINNITAVA TEMPLI ÜHTNE VORM JA KASUTAMINE
|
… viisa … (1) |
|
|
xx/xx/xxxx (2) |
… (3) |
|
Näide |
|
|
C-viisa FR |
|
|
22.4.2009 |
Consulat de France |
|
Djibouti |
|
|
(1) Taotlust läbi vaatava liikmesriigi kood. Kasutatakse VII lisa punktis 1.1 esitatud koode. (2) Taotluse kuupäev (kaheksa numbrit: pp/kk/aaaa). (3) Viisataotlust läbi vaatav asutus. |
|
Tempel lüüakse reisidokumendi esimesele vabale leheküljele, millel ei ole sissekandeid ega templeid.
IV LISA
Ühine nimekiri määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisas loetletud kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimisel
V LISA
NIMEKIRI ELAMISLUBADEST, MIS ANNAVAD OMANIKULE ÕIGUSE LÄBIDA LIIKMESRIIKIDE LENNUJAAMU ILMA LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISATA
ANDORRA:
KANADA:
JAAPAN:
SAN MARINO:
AMEERIKA ÜHENDRIIGID:
VI LISA
(
19
)
STANDARDVORM VIISA ANDMISEST KEELDUMISE, VIISA TÜHISTAMISE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMISE PÕHJENDAMISEKS
VIISA ANDMISEST KEELDUMINE / VIISA TÜHISTAMINE / VIISA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
Lugupeetud …,
□ … saatkond/peakonsulaat/konsulaat/[muu pädev ametiasutus] … (koht) [(esindatava liikmesriigi) nimel];
□ [muu pädev asutus] …;
□ (koht) isikukontrolli eest vastutavad ametiasutused …
on
□ Teie taotluse läbi vaadanud;
□ läbi vaadanud Teie viisa numbriga: …, välja antud: … [kuupäev/kuu/aasta].
|
□ Viisa andmisest on keeldutud |
□ Viisa on tühistatud |
□ Viisa on kehtetuks tunnistatud |
Otsus tehti järgmis(t)el põhjus(t)el:
esitati vale, võltsitud või järeletehtud reisidokument
ei põhjendatud kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi
Te ei esitanud tõendeid piisavate elatusvahendite kohta kavandatud viibimise ajaks või päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu Teil kindlasti siseneda lubatakse
Te ei esitanud tõendeid, et Teil on võimalik seaduslikul viisil omandada piisavad elatusvahendid kavandatud viibimise ajaks või päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu Teil kindlasti siseneda lubatakse
Te olete jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel
Schengeni infosüsteemi (SIS) on sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks … (liikmesriik) poolt
üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule
üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu rahvatervisele, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artikli 2 punktis 21
üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu tema/nende rahvusvahelistele suhetele
kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed
on tekkinud põhjendatud kahtlus … kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses (palun täpsustage)
on tekkinud põhjendatud kahtlus Teie esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses
on tekkinud põhjendatud kahtlus Teie kavatsuses lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppu
viisataotluse piiril esitamise põhjendamiseks ei esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, et Teil ei olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda
ei põhjendatud kavatsetava lennujaamatransiidi eesmärki ega tingimusi
Te ei esitanud tõendeid piisava ja kehtiva reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta
viisa kehtetuks tunnistamist taotles viisa omanik ( 20 ).
Lisamärkused:
…
…
…
…
…
Te võite viisa andmisest keeldumise / viisa tühistamise / viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustada.
Viisa andmisest keeldumise / viisa tühistamise / viisa kehtetuks tunnistamise otsuste vaidlustamist reguleerivad normid on sätestatud (viide liikmesriigi õigusnormile):
…
Pädev asutus, kellele saab kaebuse esitada (kontaktandmed):
…
Teavet selle kohta, milline on vaidlustamise kord, saab (kontaktandmed):
…
Kaebus tuleb esitada järgmise ajavahemiku jooksul (tähtaeg):
…
Kuupäev ja saatkonna / peakonsulaadi / konsulaadi / isikukontrolli eest vastutava ametiasutuse / muu pädeva asutuse tempel:
Asjaomase isiku allkiri ( 21 ): …
▼M5 —————
X LISA
VÄLISTE TEENUSEOSUTAJATEGA KOOSTÖÖ TEGEMISE KORRAL ÕIGUSAKTIS KEHTESTATAVATE MIINIMUMNÕUETE LOEND
Õigusaktis tuleb:
loetleda ülesanded, mida täidab väline teenuseosutaja vastavalt käesoleva määruse artikli 43 lõikele 6;
märkida kohad, kus väline teenuseosutaja tegutseb, ja milline konsulaat on pädev vaatama läbi teatava taotluskeskuse kaudu esitatud taotluse;
loetleda teenused, mille eest tuleb tasuda kohustuslikku teenustasu;
anda välisele teenuseosutajale juhised, et ta peab avalikkust sõnaselgelt teavitama sellest, et ka lisateenuste eest tuleb maksta.
Väline teenuseosutaja peab oma ülesannete täitmisel seoses andmekaitsega:
alati hoiduma andmete loata lugemisest, kopeerimisest, muutmisest või kustutamisest, eelkõige nende edastamise ajal taotluse menetlemise käigus pädeva liikmesriigi konsulaadile või pädevate liikmesriikide diplomaatilistele või konsulaaresindustele;
edastama andmed asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide juhiste kohaselt:
edastama andmed nii kiiresti kui võimalik:
tagama asjakohased vahendid selleks, et oleks võimalik jälgida iga taotluse toimiku teekonda konsulaati ja konsulaadist;
kustutama andmed hiljemalt seitse päeva pärast nende edastamist ja tagama, et ainult taotleja nime ja kontaktandmeid kohtumiste kokkuleppimise eesmärgil ning passi numbrit säilitatakse, kuni pass on taotlejale tagastatud, ning kustutatakse viis päeva pärast seda;
tagama kõik tehnilised ja korralduslikud turvameetmed, mida on vaja, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui koostöö hõlmab dokumentide ja andmete edastamist asjaomase liikmesriigi konsulaadi või asjaomaste liikmesriikide või konsulaaresindustele, ning isikuandmete mis tahes muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest;
töötlema asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nimel andmeid üksnes taotlejate isikuandmete töötlemiseks ette nähtud eesmärkidel;
kohaldama andmekaitsestandardeid, mis on vähemalt samaväärsed määruses (EL) 2016/679 sätestatud normidega;
edastama taotlejatele VISi määruse artikli 37 kohaselt nõutud teavet.
Väline teenuseosutaja peab oma ülesannete täitmisel seoses töötajate käitumisega:
tagama, et töötajad on saanud nõuetekohase koolituse;
tagama, et ametiülesannete täitmisel tema töötajad:
tagama, et välise teenuseosutaja töötajate isikusamasust on alati võimalik kontrollida;
tõendama, et töötajaid ei ole kohtulikult karistatud ning et neil on vajalikud eriteadmised.
Väline teenuseosutaja peab seoses oma tööülesannete täitmise kontrolliga:
võimaldama asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide volitatud töötajatele kogu aeg etteteatamiseta juurdepääsu oma ruumidele, eelkõige kontrollimise eesmärgil;
tagama kontrollimise eesmärgil võimaluse kaugjuurdepääsuks enda kasutatavale kohtumiste kokkuleppimise süsteemile;
tagama asjakohaste järelevalvemeetodite kasutamise (nt kontrolltaotlejad; veebikaamera);
tagama liikmesriigi andmekaitse järelevalveasutusele juurdepääsu tõenditele, mis kinnitavad andmekaitsenõuete järgimist, sealhulgas aruandluskohustuse, välised auditid ja korrapärased kohapealsed kontrollid;
teavitama viivitamata kirjalikult asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike turvanõuete rikkumisest või taotlejate kaebustest, mis on seotud andmete väärtarvitamise või neile loata juurdepääsuga, ning tegema lahenduse leidmiseks koostööd asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega ning andma kiiresti selgitava vastuse kaebuse esitanud taotlejatele.
Väline teenuseosutaja peab seoses üldnõuetega:
tegutsema taotluse menetlemisel pädeva liikmesriigi või pädevate liikmesriikide juhiste kohaselt;
võtma asjakohaseid korruptsioonivastaseid meetmeid (nt töötajate piisav töötasu; koostöö kõnealuse ülesande täitmiseks tööle võetud töötajate valimisel; reegel, mille kohaselt toimikut menetleb kaks töötajat; rotatsiooni põhimõte);
austama täielikult õigusakti sätteid, mis hõlmavad ka peatamis- või lõpetamisklauslit, mida kohaldatakse eelkõige kehtestatud põhimõtete rikkumise korral, ning läbivaatamisklauslit, mille eesmärk on tagada, et õigusaktis kajastuksid parimad tavad.
XI LISA
ERIMENETLUSED JA -TINGIMUSED, MILLEGA HÕLBUSTATAKSE VIISADE ANDMIST OLÜMPIA- VÕI PARAOLÜMPIAMÄNGUDEL OSALEVATELE OLÜMPIAPERE LIIKMETELE
I
PEATÜKK
Eesmärk ja mõisted
Artikkel 1
Eesmärk
Järgmised erimenetlused ja -tingimused hõlbustavad viisa taotlemist ja viisade andmist olümpiapere liikmetele liikmesriigi korraldatavate olümpia- ja paraolümpiamängude ajaks.
Lisaks kohaldatakse ühenduse acquis’ asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad viisa taotlemise ja andmise menetlusi.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„vastutavad organisatsioonid” – olümpia- ja/või paraolümpiamängudel osalevatele olümpiapere liikmetele viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks kavandatud meetmete puhul sellised ametlikud organisatsioonid olümpiaharta tähenduses, kellel on õigus esitada olümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomiteele olümpiapere liikmete nimekirju, pidades silmas mängude akrediteerimiskaartide andmist;
„olümpiapere liige” – kõik isikud, kes on Rahvusvahelise Olümpiakomitee, Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee, rahvusvaheliste föderatsioonide, riiklike olümpia- ja paraolümpiakomiteede, olümpiamängude korralduskomiteede ja riiklike liitude liikmed, nagu sportlased, kohtunikud, treenerid ja muud sporditehnikud, võistkondade või üksiksportlastega seotud meditsiinitöötajad ning akrediteeritud ajakirjanikud, tippjuhid, rahastajad, sponsorid või muud ametlikult kutsutud isikud, kes nõustuvad juhinduma olümpiahartast, tegutsema Rahvusvahelise Olümpiakomitee kontrolli ja juhtimise all, kuuluvad vastutavate organisatsioonide nimekirjadesse ning kelle olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomitee on akrediteerinud asjaomastel olümpia- ja/või paraolümpiamängudel osalejana;
„olümpia akrediteerimiskaart”, mille annab välja olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomitee vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele – üks kahest turvalisest dokumendist, üks olümpiamängude ja teine paraolümpiamängude jaoks, millel on dokumendi kasutaja foto, mis kinnitab olümpiapere liikme isikusamasuse ja võimaldab ligipääsu võistluste toimumiskohtadesse ja muudele mängude ajaks kavandatud üritustele;
„olümpia- ja paraolümpiamängude kestus” – ajavahemik, mille kestel toimuvad olümpiamängud, ja ajavahemik, mille kestel toimuvad paraolümpiamängud;
„olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomitee” – komitee, mille kõnealuseid mänge korraldav liikmesriik moodustab siseriiklike õigusaktide alusel olümpia- ja paraolümpiamängude korraldamiseks ja mis teeb otsused kõnealustel mängudel osalevate olümpiapere liikmete akrediteerimise kohta;
„viisa andmise eest vastutavad asutused” – olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi määratud asutused, kes vaatavad läbi olümpiapere liikmete viisataotlused ja annavad neile viisa.
II
PEATÜKK
Viisade andmine
Artikkel 3
Tingimused
Vastavalt käesolevale määrusele võib viisa anda üksnes juhul, kui kõnealune isik
on nimetatud mõne vastutava organisatsiooni poolt ning olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomitee on ta akrediteerinud olümpia- ja/või paraolümpiamängudel osalejana;
omab kehtivat reisidokumenti, mis võimaldab tal vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 5 ületada välispiire;
ei ole isik, kelle kohta on antud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;
ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, riigi julgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid.
Artikkel 4
Taotluse esitamine
1. Kui vastutav organisatsioon koostab olümpia- ja/või paraolümpiamängudel osalevate isikute nimekirja, võib ta koos taotlusega anda valitud isikutele olümpia akrediteerimiskaardi, esitada kollektiivse viisataotluse nende valitud isikute kohta, kelle suhtes vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001 kohaldatakse viisanõuet, välja arvatud juhul, kui neil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ( 22 ) kohane liikmesriigi elamisluba või Ühendkuningriigi või Iirimaa elamisluba.
2. Kõnealuste isikute kollektiivne viisataotlus edastatakse koos taotlustega olümpia akrediteerimiskaardi andmiseks olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomiteele tema kehtestatud korras.
3. Iga olümpia- ja/või paraolümpiamängudel osaleva isiku kohta esitatakse individuaalne viisataotlus.
4. Olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomitee edastab viisade andmise eest vastutavatele asutustele nii kiiresti kui võimalik kollektiivsed viisataotlused koos kõnealuste isikute olümpia akrediteerimiskaardi taotluste koopiatega, kuhu on märgitud nende täisnimi, kodakondsus, sugu, sünnikuupäev ja -koht, reisidokumendi number, liik ning kehtivusaeg.
Artikkel 5
Kollektiivse viisataotluse läbivaatamine ja antava viisa liik
1. Viisade andmise eest vastutavad asutused annavad viisa pärast seda, kui nad on kontrollinud artiklis 3 sätestatud tingimuste täitmist.
2. Välja antud viisa on ühtne mitmekordne viisa, mis lubab maksimaalselt 90 päeva pikkust viibimist olümpia- ja/või paraolümpiamängude kestel.
3. Kui olümpiapere liige ei vasta artikli 3 punktides c ja d sätestatud tingimustele, võivad viisade andmise eest vastutavad asutused anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa vastavalt käesoleva määruse artiklile 25.
Artikkel 6
Viisa vorm
1. Viisat tähistavad kaks olümpia akrediteerimiskaardile kantud numbrit. Esimene number on viisa number. Ühtse viisa puhul koosneb see number seitsmest (7) märgist, mille hulka kuuluvad kuus (6) numbrimärki, mille ees on täht „C”. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa puhul koosneb see number kaheksast (8) märgist, mille hulka kuuluvad kuus (6) numbrimärki, mille ees on tähed „XX” ( 23 ). Teine number on asjaomase isiku reisidokumendi number.
2. Viisade andmise eest vastutavad asutused edastavad viisanumbrid olümpia akrediteerimiskaartide andmiseks olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomiteele.
Artikkel 7
Tasudest vabastamine
Viisade andmise eest vastutavad asutused ei nõua viisataotluste läbivaatamise ja viisade andmise eest tasu.
III
PEATÜKK
Üld- ja lõppsätted
Artikkel 8
Viisa tühistamine
Kui olümpia- ja/või paraolümpiamängudel osalejaina esitatud isikute nimekirja muudetakse enne mängude algust, teatavad vastutavad organisatsioonid sellest viivitamata olümpia- ja paraolümpiamänge korraldava liikmesriigi korralduskomiteele nimekirjast eemaldatud isikute olümpia akrediteerimiskaartide tühistamiseks. Korralduskomitee teatab sellest viisade andmise eest vastutavatele asutustele ja teatab neile kõnealuste viisade numbrid.
Viisade andmise eest vastutavad asutused tühistavad kõnealuste isikute viisad. Nad teatavad sellest viivitamata piirikontrolli eest vastutavatele asutustele, kes edastavad selle teabe kohe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Artikkel 9
Kontroll välispiiril
1. Kui olümpiapere liikmeid, kellele on antud viisa kooskõlas käesoleva määrusega ja kes ületavad välispiiri, kontrollitakse riiki sisenemisel, kontrollitakse nende puhul ainult artiklis 3 sätestatud tingimuste täitmist.
2. Olümpia- ja/või paraolümpiamängude kestel
lüüakse sisenemise ja väljumise tempel reisidokumendi esimesele vabale lehele nende olümpiapere liikmete puhul, kelle puhul on selliste templite löömine vajalik vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 10 lõikele 1. Esimesel sisenemisel märgitakse samale lehele viisanumber;
loetakse Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud sisenemise tingimused täidetuks, kui olümpiapere liige on nõuetekohaselt akrediteeritud.
3. Lõiget 2 kohaldatakse kolmandate riikide kodanikest olümpiapere liikmete suhtes vaatamata sellele, kas nende suhtes kohaldatakse viisanõuet määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt.
XII LISA
ÜHTSEID VIISASID, PIIRATUD TERRITORIAALSE KEHTIVUSEGA VIISASID JA LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISASID KÄSITLEV IGA-AASTANE STATISTIKA
Iga asukoha kohta, kus liikmesriigid viisasid annavad, tuleb komisjonile esitada järgmised andmed artiklis 46 sätestatud tähtajaks:
Andmete esitamisel kehtivad järgmised üldeeskirjad:
Kui andmed ei ole kas kättesaadavad või asjakohased ühe konkreetse kategooria ja kolmanda riigi kohta, jätab liikmesriik selle lahtri tühjaks (ei sisesta nulli („0”), märget „N.A.” („ei kohaldata”) ega muud väärtust).
XIII LISA
VASTAVUSTABEL
|
Käesoleva määruse säte |
Asendatud Schengeni konventsiooni („SK”), ühiste konsulaarjuhiste („ÜKJ”) või Schengeni täitevkomitee („SCH/Com-ex”) säte |
|
I JAOTIS |
|
|
ÜLDSÄTTED |
|
|
Artikkel 1 Eesmärk ja reguleerimisala |
ÜKJ I osa punkt 1 „Reguleerimisala” (SK artiklid 9 ja 10) |
|
Artikkel 2 Mõisted Punktid 1 kuni 4 |
ÜKJ I osa punkt 2 „Viisa mõiste ja liigid” ÜKJ IV osa „Õiguslik alus” SK artikli 11 lõige 2, artikli 14 lõige 1, artiklid 15 ja 16 |
|
II JAOTIS |
|
|
LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISA |
|
|
Artikkel 3 Kolmandate riikide kodanikud, kellelt nõutakse lennujaama transiidiviisat |
Ühismeede 96/197/JSK, ÜKJ I osa punkt 2.1.1 |
|
III JAOTIS |
|
|
VIISADE ANDMISE MENETLUSED JA TINGIMUSED |
|
|
I PEATÜKK |
|
|
Taotlustega seotud menetlustes osalevad ametiasutused |
|
|
Artikkel 4 Taotlustega seotud menetlustes osalemiseks pädevad asutused |
ÜKJ II osa punkt 4; SK artikli 12 lõige 1, määrus (EÜ) nr 415/2003 |
|
Artikkel 5 Taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik |
ÜKJ II osa punkti 1.1 alapunktid a ja b, SK artikli 12 lõige 2 |
|
Artikkel 6 Territoriaalne konsulaarpädevus |
ÜKJ II osa punktid 1.1 ja 3 |
|
Artikkel 7 Pädevus viisade andmiseks nendele kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil |
— |
|
Artikkel 8 Esindamist käsitlevad kokkulepped |
ÜKJ II osa punkt 1.2 |
|
II PEATÜKK |
|
|
Taotlus |
|
|
Artikkel 9 Taotluse esitamise praktiline kord |
ÜKJ 13. lisa, märkus (artikli 10 lõige 1) |
|
Artikkel 10 Taotluse esitamise üldeeskirjad |
— |
|
Artikkel 11 Taotluse vorm |
ÜKJ III osa punkt 1.1 |
|
Artikkel 12 Reisidokument |
ÜKJ III osa punkti 2 alapunkt a, SK artikli 13 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikkel 13 Biomeetrilised tunnused |
ÜKJ III osa punkti 1.2 alapunktid a ja b |
|
Artikkel 14 Täiendavad dokumendid |
ÜKJ III osa punkti 2 alapunkt b ja V osa punkt 1.4, SCH/Com-ex (98) 57 |
|
Artikkel 15 Reisi- ja tervisekindlustus |
ÜKJ V osa punkt 1.4 |
|
Artikkel 16 Viisatasu |
ÜKJ VII osa punkt 4 ja 12. lisa |
|
Artikkel 17 Teenustasu |
ÜKJ VII osa punkt 1.7 |
|
III PEATÜKK |
|
|
Taotluse läbivaatamine ja selle kohta otsuse tegemine |
|
|
Artikkel 18 Konsulaarpädevuse kontroll |
— |
|
Artikkel 19 Vastuvõetavus |
— |
|
Artikkel 20 Taotluse vastuvõetavust kinnitav tempel |
ÜKJ VIII osa punkt 2 |
|
Artikkel 21 Sisenemise tingimuste täitmise kontroll ja riskihinnang |
ÜKJ III osa punkt 4 ja V osa punkt 1 |
|
Artikkel 22 Eelnev konsulteerimine teiste liikmesriikide keskasutustega |
ÜKJ II osa punkt 2.3 ja V osa punkti 2.3 alapunktid a–d |
|
Artikkel 23 Otsus taotluse kohta |
ÜKJ V osa punktid 2.1 (teine taane) ja 2.2 |
|
IV PEATÜKK |
|
|
Viisa andmine |
|
|
Artikkel 24 Ühtse viisa andmine |
ÜKJ V osa punkt 2.1 |
|
Artikkel 25 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa andmine |
ÜKJ V osa punkt 3 ja 14. lisa, SK artikli 11 lõige 2, artikli 14 lõige 1 ja artikkel 16 |
|
Artikkel 26 Lennujaama transiidiviisa andmine |
ÜKJ I osa punkt 2.1.1 – Ühismeede 96/197/JSK |
|
Artikkel 27 Viisakleebise täitmine |
ÜKJ VI osa punktid 1–4 |
|
Artikkel 28 Täidetud viisakleebise kehtetuks tunnistamine |
ÜKJ VI osa punkt 5.2 |
|
Artikkel 29 Viisakleebise kinnitamine |
ÜKJ VI osa punkt 5.3 |
|
Artikkel 30 Viisast tulenevad õigused |
ÜKJ I osa punkti 2.1 viimane lause |
|
Artikkel 31 Teiste liikmesriikide keskasutuste teavitamine |
— |
|
Artikkel 32 Viisa andmisest keeldumine |
— |
|
V PEATÜKK |
|
|
Välja antud viisa muutmine |
|
|
Artikkel 33 Pikendamine |
SCH/Com-ex (93) 21 |
|
Artikkel 34 Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine |
SCH/Com-ex (93) 24 ja ÜKJ 14. lisa |
|
VI PEATÜKK |
|
|
Välispiiril antav viisa |
|
|
Artikkel 35 Välispiiril taotletav viisa |
Määrus (EÜ) nr 415/2003 |
|
Artikkel 36 Välispiiril antav viisa läbisõidul olevatele meremeestele |
|
|
IV JAOTIS |
|
|
HALDUSKORRALDUS |
|
|
Artikkel 37 Viisaosakondade korraldus |
ÜKJ VII osa punktid 1–3 |
|
Artikkel 38 Taotluste läbivaatamiseks ja konsulaatide järelevalveks vajalikud ressursid |
— |
|
|
ÜKJ VII osa punkt 1 A |
|
Artikkel 39 Töötajate käitumine |
ÜKJ III osa punkt 5 |
|
Artikkel 40 Koostöövormid |
ÜKJ VII osa punkt 1AA |
|
Artikkel 41 Liikmesriikide koostöö |
|
|
Artikkel 42 Aukonsulite kasutamine |
ÜKJ VII osa punkt AB |
|
Artikkel 43 Koostöö väliste teenuseosutajatega |
ÜKJ VII osa punkt 1B |
|
Artikkel 44 Andmete krüpteerimine ja turvaline edastamine |
ÜKJ II osa punkt 1.2 ja VII osa punkti 1.6 kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas lõik |
|
Artikkel 45 Liikmesriikide koostöö kaubanduslike vahendajatega |
ÜKJ VIII osa punkt 5.2 |
|
Artikkel 46 Statistika koostamine |
SCH/Com-ex (94) 25 ja (98) 12 |
|
Artikkel 47 Üldsuse teavitamine |
— |
|
V JAOTIS |
|
|
KOHALIK SCHENGENI KOOSTÖÖ |
|
|
Artikkel 48 Liikmesriikide konsulaatide kohalik Schengeni koostöö |
ÜKJ VIII osa punktid 1, 3 ja 4 |
|
VI JAOTIS |
|
|
LÕPPSÄTTED |
|
|
Artikkel 49 Olümpia- ja paraolümpiamänge puudutav kord |
— |
|
Artikkel 50 Lisade muutmine |
— |
|
Artikkel 51 Viisaeeskirja praktilise kohaldamise juhised |
— |
|
Artikkel 52 Komiteemenetlus |
— |
|
Artikkel 53 Teavitamine |
— |
|
Artikkel 54 Määruse (EÜ) nr 767/2008 muutmine |
— |
|
Artikkel 55 Määruse (EÜ) nr 562/2006 muutmine |
— |
|
Artikkel 56 Kehtetuks tunnistamine |
— |
|
Artikkel 57 Järelevalve ja hindamine |
— |
|
Artikkel 58 Jõustumine |
— |
LISAD
|
I lisa Taotluse ühtlustatud vorm |
ÜKJ 16. lisa |
|
II lisa Mitteammendav loetelu täiendavatest dokumentidest |
Osaliselt ÜKJ V osa punkt 1.4 |
|
III lisa Viisataotluse vastuvõetavust kinnitava templi ühtne vorm ja kasutamine |
ÜKJ VIII osa punkt 2 |
|
IV lisa Ühine nimekiri määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisas loetletud kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimisel |
ÜKJ 3. lisa I osa |
|
V lisa Nimekiri elamislubadest, mis annavad nende omanikele õiguse läbida liikmesriikide lennujaamu ilma lennujaama transiidiviisata |
ÜKJ 3. lisa III osa |
|
VI lisa Standardvorm viisa andmisest keeldumisest, viisa tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest teatamiseks ja selle põhjendamiseks |
— |
|
VII lisa Viisakleebise täitmine |
ÜKJ VI osa punktid 1–4 ja 10. lisa |
|
VIII lisa Viisakleebise kinnitamine |
ÜKJ VI osa punkt 5.3 |
|
IX lisa Eeskirjad viisade andmiseks piiril läbisõidul olevatele meremeestele, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid |
Määruse (EÜ) nr 415/2003 I ja II lisa |
|
X lisa Väliste teenuseosutajatega koostöö tegemise korral õigusaktis kehtestatavate miinimumnõuete loend |
ÜKJ 19. lisa |
|
XI lisa Erimenetlused ja -tingimused, millega hõlbustatakse viisade andmist olümpia- või paraolümpiamängudel osalevatele olümpiapere liikmetele |
— |
|
XII lisa Ühtseid viisasid, piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid ja lennujaama transiidiviisasid käsitlev iga-aastane statistika |
— |
( 1 ) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.
( 2 ) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).
( 4 ) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4.
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
( 6 ) ELT L 267, 27.9.2006, lk 41.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
( 10 ) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).
( 11 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( *1 ) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1”;
( 13 ) EÜT L 63, 13.3.1996, lk 8.
( 14 ) EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2.
( 15 ) EÜT L 150, 6.6.2001, lk 4.
( 16 ) ELT L 64, 7.3.2003, lk 1.
( 17 ) ELT L 131, 28.5.2009, lk 1.
( 18 ) Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi puhul logo vaja ei ole.
( 19 ) Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi puhul logo vaja ei ole.
( 20 ) Viisa kehtetuks tunnistamine selle põhjenduse alusel ei anna õigust otsuse vaidlustamiseks.
( 21 ) Kui see on siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutav.
( 22 ) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
( 23 ) Viide korraldavat liikmesriiki tähistavale ISO koodile.