02009R0428 — ET — 31.12.2019 — 010.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009,

5. mai 2009,

millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

(uuesti sõnastatud)

(ELT L 134 29.5.2009, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1232/2011, 16. november 2011,

  L 326

26

8.12.2011

 M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 388/2012, 19. aprill 2012,

  L 129

12

16.5.2012

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 599/2014, 16. aprill 2014,

  L 173

79

12.6.2014

 M4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1382/2014, 22. oktoober 2014,

  L 371

1

30.12.2014

 M5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2420, 12. oktoober 2015,

  L 340

1

24.12.2015

 M6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1969, 12. september 2016,

  L 307

1

15.11.2016

 M7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2268, 26. september 2017,

  L 334

1

15.12.2017

 M8

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1922, 10. oktoober 2018,

  L 319

1

14.12.2018

►M9

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2199, 17. oktoober 2019,

  L 338

1

30.12.2019


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 224, 27.8.2009, lk  21 (428/2009)

 C2

Parandus, ELT L 060, 5.3.2016, lk  93 (2015/2420)

 C3

Parandus, ELT L 025, 31.1.2017, lk  36 (2016/1969)

 C4

Parandus, ELT L 012, 17.1.2018, lk  62 (2017/2268)

 C5

Parandus, ELT L 105, 16.4.2019, lk  67 (2018/1922)

►C6

Parandus, ELT L 051, 25.2.2020, lk  17 (2019/2199)

►C7

Parandus, ELT L 072, 9.3.2020, lk  28 (2019/2199)




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009,

5. mai 2009,

millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

(uuesti sõnastatud)



I PEATÜKK

REGULEERIMISE OBJEKT JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„kahesuguse kasutusega kaubad” – kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, kaasa arvatud kaubad, mida saab kasutada nii rahuotstarbelisel eesmärgil, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel;

2) 

„eksport” –

i) 

ekspordiprotseduur määruse (EMÜ) nr 2913/92 (ühenduse tolliseadustik) artikli 161 tähenduses;

ii) 

re-eksport kõnealuse tolliseadustiku artikli 182 tähenduses, kuid mis ei hõlma transiitkaupa, ning

iii) 

tarkvara ja tehnoloogia edastamine elektrooniliste andmekandjate kaudu, kaasa arvatud faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool ühendust asuvasse sihtkohta; see hõlmab ka sellise tarkvara ja tehnoloogia elektroonilises vormis kättesaadavaks tegemist väljaspool ühendust asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele või partnerlustele. Eksport hõlmab ka tehnoloogia suulist edastamist juhul, kui kõnealust tehnoloogiat kirjeldatakse telefoni teel;

3) 

„eksportija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või partnerlus:

i) 

kelle nimel ekspordideklaratsioon esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi;

ii) 

kes teeb otsuse tarkvara või tehnoloogia edastamise või kättesaadavaks tegemise kohta elektrooniliste andmekandjate kaudu, kaasa arvatud faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool ühendust asuvasse sihtkohta.

Kui kahesuguse kasutusega kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel väljaspool ühendust asuv isik, on eksportijaks ühenduses asuv lepingupool;

4) 

„ekspordideklaratsioon” – dokument, millega isik väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma soovi suunata kahesuguse kasutusega kaubad ekspordiprotseduurile;

5) 

„vahendusteenused” –

— 
selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kahesuguse kasutusega kaupade ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki või
— 
kolmandates riikides asuvate kahesuguse kasutusega kaupade müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki.

Käesoleva määruse puhul jäetakse pelgalt kõrvalteenuste osutamine käesolevast mõistest välja. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus;

6) 

„vahendaja” – ühenduses elu-või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes tegeleb punktis 5 määratletud teenustega, osutades neid ühendusest kolmandate riikide territooriumitele;

7) 

„transiit” – ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade veo sisenemine ühenduse tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool ühendust;

8) 

„ühekordne ekspordiluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta;

▼M1

9) 

„liidu üldine ekspordiluba” – teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad IIa–IIf lisas loetletud kasutustingmusi;

▼B

10) 

„ekspordi koondluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ja/või ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki;

11) 

„riiklik üldine ekspordiluba” – ekspordiluba, mis antakse kooskõlas artikli 9 lõikega 2 ning mis on määratletud siseriiklikes õigusaktides vastavalt artiklile 9 ja IIIc lisale;

12) 

„Euroopa Liidu tolliterritoorium” – territoorium ühenduse tolliseadustiku artikli 3 tähenduses;

13) 

„ühendusevälised kahesuguse kasutusega kaubad” – kaubad, millel on ühenduseväliste kaupade staatus ühenduse tolliseadustiku artikli 4 punkti 8 tähenduses.



II PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 3

1.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.

2.  Vastavalt artiklile 4 või 8 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.

Artikkel 4

1.  I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba juhul, kui eksportija asukohaliikmesriigi pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks.

2.  I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba ka juhul, kui ostjariik või sihtriik on hõlmatud relvaembargoga ►M1  vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale ◄ või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusele või tema suhtes on kehtestatud relvaembargo ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga ning kui lõikes 1 osutatud asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on või võivad olla tervikuna või osaliselt ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks. Käesolevas lõikes tähendab „sõjaline lõppkasutus” järgmist:

a) 

lülitamine liikmesriikide sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate kaupade hulka;

b) 

tootmis-, katse- ja analüüsiseadmete ja nende komponentide kasutamine eespool nimetatud sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate kaupade arendamiseks, tootmiseks või hooldamiseks;

c) 

lõpetamata toodete kasutamine eespool nimetatud sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvaid kaupu tootvas tehases.

3.  I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba ka juhul, kui lõikes 1 osutatud asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada riigi sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate selliste kaupade osade või komponentidena, mis on kõnealuse liikmesriigi territooriumilt eksporditud ilma selle liikmesriigi loata või vastuolus selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud loaga.

4.  Kui eksportija on teadlik, et kahesuguse kasutusega kaubad, mida ta kavatseb eksportida ning mis ei ole loetletud I lisas, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel lõikes 1, 2 või 3 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama lõikes 1 osutatud asutusele, kes otsustab, kas sellise ekspordi korral on vaja luba.

5.  Liikmesriik võib kehtestada või säilitada siseriiklikud õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel lõikes 1 osutatud eesmärgil.

6.  Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1–5 kehtestab loanõude I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks, teavitab sellest vajaduse korral teisi liikmesriike ja komisjoni. Teised liikmesriigid võtavad seda teavet asjakohasel viisil arvesse ning teatavad sellest oma tolliasutustele ja teistele asjaomastele riiklikele asutustele.

7.  Artikli 13 lõikeid 1, 2 ja 5–7 kohaldatakse juhul, kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.

8.  Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta siseriiklikke meetmeid vastavalt määruse (EMÜ) nr 2603/69 artiklile 11.

Artikkel 5

1.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega seotud vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba juhul, kui vahendaja elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus on vahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil. Kui vahendaja on teadlik, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, mille puhul ta kavatseb vahendusteenuseid osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama pädevale asutusele, kes otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.

2.  Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele nende kasutamise korral artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ning kahesuguse kasutusega kaupadele, mis on ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks ja kasutamiseks sihtkohtades, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

3.  Liikmesriik võib kehtestada või säilitada siseriiklikud õigusaktid, mille alusel nõutakse kahesuguse kasutusega kaupade vahendamiseks luba, kui vahendajal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.  Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud siseriiklike meetmete suhtes kohaldatakse artikli 8 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 6

1.  Selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle territooriumil toimub I lisas loetletud ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiit, võivad keelata nimetatud transiidi juhul, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Sellise keelu üle otsustamisel võtavad liikmesriigid arvesse ülesandeid ja kohustusi, mida nad on võtnud rahvusvaheliste lepingute ja tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra raames.

2.  Liikmesriik võib enne otsustamist, kas transiit keelata või mitte, ette näha, et tema pädevad asutused võivad kehtestada juhtumipõhiselt loanõude I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade konkreetse transiidi suhtes, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

3.  Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele nende kasutamise korral artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ning kahesuguse kasutusega kaupadele, mis on ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks ja kasutamiseks sihtkohtades, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

4.  Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud siseriiklike meetmete suhtes kohaldatakse artikli 8 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 7

Käesolevat määrust ei kohaldata teenuste osutamise või tehnoloogia edastamise suhtes, kui sellega kaasneb isikute piiriülene liikumine.

Artikkel 8

1.  Liikmesriik võib I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimise keelata või kehtestada nende eksportimisel loanõude avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel.

2.  Liikmesriigid teatavad kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamata komisjonile ning esitavad nende üksikasjalikud põhjendused.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ka kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest.

4.  Komisjon avaldab vastavalt lõigetele 2 ja 3 teatavaks tehtud meetmed Euroopa Liidu Teataja C-seerias.



III PEATÜKK

EKSPORDILUBA JA VAHENDUSTEENUSTE OSUTAMISE LUBA

Artikkel 9

▼M1

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse teatava ekspordi puhul liidu üldine ekspordiluba, nagu on sätestatud IIa–IIf lisas.

Eksportija asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel on õigus keelata eksportijal kõnealuste lubade kasutamine, kui on põhjendatud kahtlus tema suutlikkuse kohta sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli alaste õigusaktide sätetest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet eksportijate kohta, kellelt on võetud õigus liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad, et eksportija ei püüa kahesuguse kasutusega kaupu läbi teise liikmesriigi eksportida. Sellel otstarbel kasutatakse artikli 19 lõikes 4 osutatud süsteemi.

▼M3

Tagamaks, et IIa–IIf lisas sisalduv liidu üldine ekspordiluba hõlmab üksnes madala riskiga tehinguid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et eemaldada liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast sihtkohti, kui sellistele sihtkohtadele kehtestatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud relvaembargo.

Kui selliste relvaembargode puhul on liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 23b sätestatud menetlust.

▼B

2.  Igasuguse muu ekspordi korral, mille jaoks on vastavalt käesolevale määrusele vaja luba, annab loa selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil eksportija asub. Kui lõikes 4 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti, võib luba olla kas ühekordne, koond- või üldluba.

Kõik load kehtivad kogu ühenduses.

Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ühekordse ekspordiloa ja ekspordi koondloa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed, et liikmesriigi pädeval asutusel oleks täielik teave eelkõige eksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi ja lõppkasutuse kohta. Loa saamiseks võib vajaduse korral kehtestada kohustuse esitada aruanne lõppkasutuse kohta.

3.  Liikmesriigid vaatavad ühekordsete või koondlubade taotlused läbi siseriikliku õiguse või tavade kohaselt kindlaks määratava ajavahemiku jooksul.

4.  Riiklik üldine ekspordiluba:

▼M1

a) 

ei hõlma IIg lisas loetletud kaupu;

▼B

b) 

on määratletud siseriikliku õiguse või tavade kohaselt. Seda võivad kasutada kõik kõnealuseid lube väljastavas liikmesriigis elu- või asukohta omavad eksportijad, kui nad vastavad käesolevas määruses ja seda täiendavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele. Load antakse välja kooskõlas IIIc lisas sätestatud juhistega. Load antakse välja vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale.

Liikmesriigid teatavad kõikidest riiklike üldiste ekspordilubade väljastamistest või muutmistest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab kõnealused teated Euroopa Liidu Teataja C-seerias;

c) 

ei ole kasutatav juhul, kui asjaomased asutused on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada mõnel artikli 4 lõigetes 1 ja 3 või artikli 4 lõikes 2 osutatud eesmärgil riigis, mis on hõlmatud relvaembargoga ►M1  vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale ◄ või OSCE otsusele või mille suhtes on kehtestatud relvaembargo ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga, või kui eksportija on teadlik, et kaubad on mõeldud kasutamiseks eespool nimetatud eesmärkidel.

5.  Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides säilitada või ette näha võimaluse anda ekspordi koondluba.

6.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asutuste nimekirja, kelle pädevuses on:

a) 

anda välja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubasid;

b) 

otsustada kahesuguste kasutusega kaupade transiidi keelamine vastavalt käesolevale määrusele.

Komisjon avaldab nende asutuste nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 10

1.  Käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste osutamise lubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil on vahendaja elu- või asukoht. Kõnealune luba antakse kahe või enama kolmanda riigi vahel liikuvate kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta. Kõnealuste kaupade asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht peavad olema selgelt märgitud. Luba kehtib kogu ühenduses.

2.  Vahendajad esitavad pädevale asutusele kõik käesoleva määruse kohaselt vahendusteenuste osutamise loa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed, mis eelkõige hõlmavad üksikasjalikku teavet kahesuguse kasutusega kaupade asukoha kohta päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kõnealuste kaupade täpset kirjeldust ja nende täpset kogust, teavet tehinguga seotud kolmandate isikute, sihtriigiks oleva kolmanda riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha kohta.

3.  Liikmesriigid vaatavad vahendusteenuste osutamise lubade taotlused läbi siseriikliku õiguse või tavade kohaselt kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul.

4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asutuste nimekirja, kelle pädevuses on anda käesoleva määruse kohaselt välja vahendusteenuste osutamise lubasid. Komisjon avaldab nende asutuste nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias

Artikkel 11

1.  Kui kahesuguse kasutusega kaubad, mille kohta on esitatud taotlus saada ühekordne luba eksportimiseks ►M1  IIa lisas ◄ loetlemata sihtkohta või, IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul, mis tahes sihtkohta, paiknevad või hakkavad paiknema ühes või mitmes liikmesriigis väljaspool seda liikmesriiki, kus taotlus on esitatud, märgitakse see asjaolu loataotlusele. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele loataotlus on esitatud, konsulteerib viivitamata kõnealuse ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutusega ja esitab asjakohase teabe. Liikmesriik või liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad selle liikmesriigi jaoks, kus taotlus on esitatud.

Kui vastuväiteid ei ole esitatud kümne tööpäeva jooksul, loetakse, et konsulteeritud liikmesriigil või liikmesriikidel vastuväited puuduvad.

Erandjuhul võib konsulteeritav liikmesriik taotleda kümnepäevase tähtaja pikendamist. Kõnealune ajapikendus ei või siiski ületada 30 tööpäeva.

2.  Kui eksport võib kahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriik taotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba ei annaks, või kui luba on juba antud, et see tühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuks või seda muudetaks. Taotluse saanud liikmesriik alustab taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata konsulteerimist, mis ei ole siduv ja mis tuleb kümne tööpäeva jooksul lõpule viia. Juhul kui taotluse saanud liikmesriik otsustab luba mitte anda, tuleb sellest teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kasutades selleks artikli 13 lõikes 6 nimetatud elektroonilist süsteemi.

Artikkel 12

1.  Kui liikmesriik otsustab käesoleva määruse alusel ühekordset ekspordiloa, ekspordi koondloa või vahendusteenuste osutamise loa andmist, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas järgmist:

a) 

ülesandeid ja kohustusi, mida ta on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b) 

nõukogu ►M1  otsuse või ühise seisukoha ◄ , OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidest tulenevaid kohustusi;

c) 

riiklikke välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi, sealhulgas neid, mis sisalduvad nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad ( 1 );

d) 

kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2.  Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele võtab liikmesriik ekspordi koondloa taotluse hindamisel arvesse, kas eksportija on kasutanud käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele ja nõuetele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

Artikkel 13

1.  Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võib liikmesriigi pädev asutus keelduda ekspordiloa andmisest ja tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada tema poolt välja antud ekspordi või vahendusteenuste osutamise loa või seda muuta. Kui ekspordiloa andmisest keeldutakse, luba tühistatakse, peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda piiratakse oluliselt või kui on otsustatud, et kavandatud eksporti ei saa lubada, teatab asutus sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus on ekspordiloa peatanud, teatatakse liikmesriikidele ja komisjonile peatamise perioodi lõpus lõplik hinnang.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad lõike 1 alusel teatatud loa andmisest keeldumised läbi kolme aasta jooksul pärast keeldumisest teatamist ning tühistavad või muudavad need või uuendavad neid. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad läbivaatamise tulemustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile niipea kui võimalik. Keeldumised, mida ei tühistata ega muudeta, jäävad kehtima.

3.  Liikmesriikide pädevad asutused teatavad liikmesriikidele ja komisjonile viivitamata artikli 6 kohaselt tehtud otsustest keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit. Sellised teatamised sisaldavad kogu asjakohast teavet, sealhulgas kõnealuse kauba klassifikatsiooni, tehniliste parameetrite, sihtriigi ja lõppkasutaja kohta.

4.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka vahendusteenuste osutamise lubade suhtes.

5.  Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab käesoleva määruse kohaselt toimides välja ekspordiloa või vahendusteenuste osutamise loa või teeb transiiti käsitleva otsuse, vaatab ta läbi kõik kehtivad keeldumised või käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit, et tuvastada, kas teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul (st tehing, mis hõlmab samale lõppkasutajale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on põhimõtteliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad) keeldunud loa andmisest või transiidi lubamisest. Ta konsulteerib kõigepealt liikmesriigi või liikmesriikide pädevate asutustega, kes vastavalt lõigetes 1 ja 3 ette nähtud korrale on keeldunud loa andmisest või on teinud otsuse keelata transiit. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda või transiiti lubada, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

▼M1

6.  Kõik käesoleva artikli kohaselt nõutavad teatamised tehakse turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 19 lõikes 4 osutatud süsteemi kaudu.

▼B

7.  Käesoleva artikli sätete kohaselt toimuva teabe jagamise puhul järgitakse artikli 19 lõigete 3, 4 ja 6 sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta.

Artikkel 14

1.  Kõik ühekordsed ekspordiload, ekspordi koondload ja vahendusteenuste osutamise load antakse välja kirjalikult või elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad kõiki IIIa ja IIIb lisas esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

2.  Koguselisi piiranguid sisaldavad ekspordi koondload kuuluvad eksportijate taotluse korral jagamisele.



IV PEATÜKK

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU AJAKOHASTAMINE

Artikkel 15

1.  I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastatakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel.

2.  IV lisa, mis on I lisa alajaotis, ajakohastatakse seoses Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 30, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja avaliku julgeoleku huvides.

▼M3

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte I lisas sätestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastamiseks. I lisa ajakohastatakse käesoleva artikli lõike 1 reguleerimisala piires. Kui I lisa ajakohastamine on seotud kahesuguse kasutusega kaupadega, mis on loetletud ka IIa–IIg või IV lisas, muudetakse neid lisasid vastavalt.

▼B



V PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

Artikkel 16

1.  Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsiooni aktsepteerivas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.

2.  Eksportijalt võib nõuda mis tahes tõendava dokumendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.

3.  Ilma et see piiraks talle ühenduse tolliseadustikuga antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik samuti peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa lõikes 4 osutatud ajavahemikke, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade väljaviimist ühendusest tema territooriumi kaudu, kui on põhjust kahtlustada, et:

a) 

loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet või

b) 

asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud.

4.  Lõikes 3 osutatud juhul konsulteeritakse viivitamata ekspordiloa andnud liikmesriigi pädeva asutusega, et see võiks võtta meetmeid artikli 13 lõike 1 kohaselt. Kui pädev asutus otsustab loa kehtima jätta, esitab ta vastuse kümne tööpäeva jooksul, mida võib tema taotluse korral erandjuhul pikendada kuni 30 tööpäevani. Sel juhul, või kui vastust ei ole saadud 10 või 30 päeva jooksul, lubatakse kahesuguse kasutusega kaubad viivitamata eksporti. Loa andnud liikmesriik teatab sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 17

1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tolliformaalsusi võib täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.

2.  Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud õigust, teevad komisjonile teatavaks nõuetekohaste volitustega tolliasutused. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 18

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 843 ja artiklite 912a–912 g sätteid kohaldatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade ekspordile, re-ekspordile ja tolliterritooriumilt väljaviimisele kehtestatud piirangute suhtes, mille ekspordiks on käesoleva määruse alusel vaja luba.



VI PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 19

1.  Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, eelkõige kõrvaldamaks ohtu, et võimalikud erinevused ekspordikontrolli kohaldamises kahesuguse kasutusega kaupade suhtes võivad põhjustada häireid kaubavahetuses, mis võib tekitada raskusi ühele või mitmele liikmesriigile.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada ühenduse ekspordikontrolli korra tõhusust. Vahetatav teave võib hõlmata:

a) 

teavet eksportijate kohta, kellelt on siseriiklike sanktsioonidega ära võetud õigus kasutada riiklikku üldist ekspordiluba või ►M1  liidu üldist ekspordiluba ◄ ;

b) 

andmeid tundlike lõppkasutajate, kahtlases hanketegevuses osalejate ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta.

3.  Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) ( 2 ) ja eriti selle sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 23 kohaldamist.

▼M1

4.  Komisjon seab, konsulteerides artikli 23 kohaselt asutatud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, sisse turvalise ja krüpteeritud süsteemi teabevahetuseks liikmesriikide vahel ja vajaduse korral komisjoniga. Euroopa Parlamendile antakse teavet süsteemi eelarve, väljatöötamise, algse ja lõpliku ülesehituse ja toimimisviisi ning võrgukulude kohta.

▼B

5.  Eksportijatele ja vahendajatele suuniste andmise eest vastutavad liikmesriigid, kus on eksportijate ja vahendajate elu- või asukoht. Komisjon ja nõukogu võivad samuti anda suuniseid ja/või soovitusi heade tavade kohta käesolevas määruses käsitletud valdkondades.

6.  Isikuandmete töötlemine toimub vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 3 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 4 ).



VII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 20

1.  Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijad peavad ekspordi kohta üksikasjalikku registrit või arvestust vastavas liikmesriigis kehtiva siseriikliku õiguse või tava kohaselt. Nimetatud register või arvestus sisaldab eelkõige äridokumente, näiteks kaubaarved, lastimanifestid ning veo- ja muud lähetusdokumendid, mis sisaldavad piisavalt teavet, et kindlaks teha:

a) 

kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldus;

b) 

kahesuguse kasutusega kaupade kogus;

c) 

eksportija ja kaubasaaja nimi ning aadress;

d) 

kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada.

2.  Vahendajad peavad artikli 5 reguleerimisalasse kuuluvate vahendusteenuste kohta registrit või arvestust vastavas liikmesriigis kehtiva siseriikliku õiguse või tava kohaselt, et nõudmise korral tõestada vahendatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldust, kaupade vahendamise ajavahemikku ja sihtkohta ning seda, milliseid riike vahendusteenuse osutamine puudutas.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud registrit või arvestust ja dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat alates ekspordi toimumise või vahendusteenuse osutamise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil on eksportija või vahendaja elu- või asukoht.

Artikkel 21

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid mis tahes meetmeid, et võimaldada oma pädeval asutusel:

a) 

koguda teavet kahesuguse kasutusega kaupadega seotud tellimuste või toimingute kohta;

b) 

tõestada ekspordi kontrollimeetmete nõuetekohast rakendamist, mis võib eelkõige seisneda õiguses siseneda eksporditoiminguga seotud isikute või selliste vahendajate valdustesse, kes on seotud vahendusteenuste osutamisega artiklis 5 sätestatud asjaoludel.



VIII PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 22

1.  IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesiseseks edasitoimetamiseks on vaja luba. Üldluba ei hõlma IV lisa 2. osas loetletud kaupu.

2.  Liikmesriik võib nõuda luba muude kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kui edasitoimetamise ajal:

— 
edasitoimetaja teab, et asjaomaste kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool ühendust;
— 
see liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab vastavalt artiklitele 3, 4 või 8 luba nende kaupade eksportimiseks kõnealusesse lõppsihtkohta ning kui otse tema territooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud üld- või koondluba;
— 
ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtki ühenduse tolliseadustiku artiklis 24 määratletud töötlemist või toimingut.

3.  Edasitoimetamise luba tuleb taotleda sellest liikmesriigist, kust kahesuguse kasutusega kaubad edasi toimetatakse.

4.  Kui liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, on artiklis 11 sätestatud konsultatsioonide käigus juba andnud nõusoleku kahesuguse kasutusega kaupade edasiseks eksportimiseks, antakse edasitoimetajale kohe edasitoimetamise luba, välja arvatud juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud.

5.  Liikmesriik, kes võtab vastu sellist nõuet sisaldava õigusakti, teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida ta on võtnud. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

6.  Lõigete 1 ja 2 kohased meetmed ei hõlma ühendusesisest piirikontrolli, vaid üksnes kontrolli, mis kuulub kogu ühenduse territooriumil mittediskrimineerival viisil kohaldatavasse tavalisse kontrollimenetlusse.

7.  Lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kohaldamine ei tohi mingil juhul põhjustada seda, et kauba edasitoimetamisele ühest liikmesriigist teise seatakse rangemad piirangud kui sama kauba eksportimisele kolmandatesse riikidesse.

8.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesisese edasitoimetamise dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemalt kolm aastat alates edasitoimetamise kalendriaasta lõppemisest ning need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kust need kaubad edasi toimetati.

9.  Liikmesriik võib oma siseriiklikes õigusaktides sätestada nõude, et I lisa 2. osa 5. kategoorias loetletud ning IV lisas loetlemata kaupade ühendusesisese edasitoimetamise korral kõnealusest liikmesriigist esitatakse kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele nende kaupade kohta lisateavet.

10.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesisest edasitoimetamist käsitlevates asjakohastes äridokumentides märgitakse selgelt, et ühendusest eksportimisel kuuluvad need kaubad kontrollimisele. Asjakohasteks äridokumentideks on eelkõige müügileping, tellimuse kinnitus, arve või lähetusteatis.

Artikkel 23

1.  Asutatakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mille eesistuja on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja.

Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

2.  Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma eesistuja või koordineerimisrühm konsulteerib käesolevas määruses käsitletud eksportijate, vahendajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kui ta peab seda vajalikuks.

▼M1

3.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile igal aastal kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta aruande, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 5 ) artikli 4 sätteid.

▼M3

Artikkel 23a

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 9 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 2. juulist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 9 lõike 1 ja artikli 15 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 23b

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite esitada kooskõlas artikli 23a lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.

▼B

Artikkel 24

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kõikide sätete nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige käesoleva määruse sätete ja selle rakendamissätete rikkumise korral rakendatavad karistused. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

▼M1

Artikkel 25

1.  Iga liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidest, sealhulgas artiklis 24 osutatud meetmetest. Komisjon edastab nimetatud teabe teistele liikmesriikidele.

2.  Iga kolme aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle rakendamise ja mõju hindamise põhjaliku aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

3.  Aruande eraldi osades käsitletakse:

a) 

kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma ja selle tegevust. Teavet, mida komisjon annab kahesuguse kasutusega koordineerimisrühma kontrollide ja konsultatsioonide kohta, loetakse määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 kohaselt konfidentsiaalseks. Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabe andjale või teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju;

b) 

artikli 19 lõike 4 kohaldamist ja antakse teada, millise etapini on jõutud liikmesriikide vahel ja komisjoniga toimuva teabevahetuse turvalise ja krüpteeritud süsteemi loomisel;

c) 

artikli 15 lõike 1 rakendamist;

d) 

artikli 15 lõike 2 rakendamist;

e) 

põhjalikku teavet, mis on esitatud meetmete kohta, mida liikmesriigid on artikli 24 kohaselt võtnud ja millest nad on komisjonile käesoleva artikli lõike 1 alusel teada andnud.

4.  Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist, eritähelepanuga IIb lisa (liidu üldine ekspordiluba nr EU002) rakendamisele, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige väikese väärtusega kaubasaadetiste osas.

▼M1

Artikkel 25a

Ilma et see piiraks vastastikuse haldusabi kokkulepete sätete või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tolliprotokollide kohaldamist, võib nõukogu volitada komisjoni pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis näevad ette käesolevas määruses käsitletavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise vastastikust tunnustamist, eelkõige selleks, et vältida loa nõudmist liidu territooriumil toimuvaks re-ekspordiks. Need läbirääkimised toimuvad kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 kehtestatud korraga ning vajaduse korral Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga.

▼B

Artikkel 26

Käesolev määrus ei mõjuta:

— 
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 kohaldamist,
— 
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaldamist.

Artikkel 27

Määrus (EÜ) nr 1334/2000 tunnistatakse kehtetuks alates 27. augustist 2009.

Enne 27. augustit 2009 esitatud ekspordiloa taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1334/2000 asjakohaseid sätteid.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 28

Käesolev määrus jõustub 90. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M9




I LISA

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

(osutatud käesoleva määruse artiklis 3)

Käesoleva loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi ( 6 ), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) ( 7 ), tuumatarneriikide gruppi (NSG) ( 8 ), Wassenaari kokkulepet ( 9 ) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) ( 10 ).

SISUKORD

Märkused

Akronüümid ja lühendid

Mõisted

Kategooria 0

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

Kategooria 1

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

Kategooria 2

Materjalide töötlemine

Kategooria 3

Elektroonika

Kategooria 4

Arvutid

Kategooria 5

Telekommunikatsioon ja „infoturve”

Kategooria 6

Andurid ja laserid

Kategooria 7

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

Kategooria 8

Merendus

Kategooria 9

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1. Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA” osutavad nimetatud loeteludele.

2. Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

N.B. Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3. Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

4. Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)

Kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud tehnoloogiat kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia”, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tehno” siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe” või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise „tehnoloogia” eksporti, mis on „vajalik” 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

Märkus: See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat tehnoloogiat.

„Tehno” siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)

Käesoleva loetelu 0. kategooria D-osas ei kontrollita „tarkvara”, mis on minimaalne vajalik „objektkood” selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi” kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.

Märkus: Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara” („infoturve”).

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara”, mis on:

a. 

üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna

1. 

seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a. 

käsimüük;

b. 

postimüük;

c. 

elektroonilised tehingud or

d. 

telefonimüük; ning

2. 

need on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita;

Märkus: „Tarkvara” käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve”).

b. 

„Üldkasutatav”või

c. 

minimaalne vajalik „objektkood” selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Märkus: „Tarkvara” käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve”).

ÜLDINE „INFOTURBE” MÄRKUS (GISN)

„Infoturbe” vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria - 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara” või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendi punktile 6.5 leheküljel 108 (2015. aasta väljaanne) kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas: inglise keeles avaldatud tekstides:

— 
täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,
— 
täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga.

Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Defineeritud terminina akronüümi või lühendi leiab ka pealkirja alt „Käesolevas lisas kasutatud mõisted”.



AKRONÜÜM VÕI LÜHEND - TÄHENDUS

ABEC

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

ADC

Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur)

ATC

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AVLIS

Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid)

CAD

American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)

ALE

Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia)

BNF

Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

Ameerika Riiklik Standardiinstituut

APP

Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus)

APU

Auxiliary Power Unit (abijõuallikas)

CCITT

American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing)

ATC

Air Traffic Control (lennujuhtimine)

BJT

Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid)

BPP

Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis)

BSC

Base Station Controller (tugijaama kontroller)

CAD

Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine)

CASi nr

Chemical Abstracts Service

CCD

Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed)

CDU

Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CTL

Circular Error Probable (tõenäolise vea ring)

CMM

Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin)

CMOS

Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht)

CNTD

Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CPLD

Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade)

CPU

Central Processing Unit (keskseade)

CVD

Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

Chemical Warfare (kemoründemürgid)

CW (laserite kohta)

Continuous Wave (pidevlaine)

DAC

Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur)

DANL

Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase)

DBRN

Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid)

Tollimaksu tagastamise kava

Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees)

DMA

Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs)

DME

Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur)

DMOSFET

Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid)

DS

Directionally Solidified (suunatult tahkestatud)

EB

Exploding Bridge (lõhkamissild)

EB-PVD

Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBW

Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed)

ECM

Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

EDM

Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus)

EEPROMS

Electrically Erasable Programmable Read Only Memory (programmeeritav elekterkustutusega püsimälu)

EFI

Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator)

EIRP

Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus)

ENOB

Efektiivne bittide arv

ERF

Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine)

ERP

Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus)

ETO

Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor)

ETT

Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor)

EUV

Ekstraultraviolett

FADEC

Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus)

FPGA

Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks)

FPIC

Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus)

FPLA

Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks)

FPO

Floating Point Operation (ujukomatehe)

FWHM

Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum)

GSM

Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem)

GLONASS

Global Navigation Satellite System(Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem)

GNSS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GTO

Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor)

HBT

Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid)

HEMT

High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IED

Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha)

IEEE

Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli)

IGBT

Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor)

IGCT

Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor)

IHO

International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon)

ILS

Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem)

IMU

Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik)

Infrastruktuuri allsüsteem

Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem)

IP

Internetiprotokoll

IRS

Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem)

IRU

Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik)

ISA

International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO-kood

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

ITU

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit

JT

Joule-Thomson

LIDAR

Light Detection and Ranging (laserlokaator)

LIDT

Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär)

LOA

Length Overall (kogupikkus)

ONC

Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul)

MLS

Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem)

MMIC

Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused)

MOCVD

Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MOSFET

Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor)

MPM

Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul)

MRAM

Magnetic Random Access Memory (magnetmuutmälu)

Väetiste kasutamise miinimumnõue

Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine)

Väetiste kasutamise miinimumnõue

Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt)

MRI

Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus)

MTTF

Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NA

Numerical Aperture (numbriline apertuur)

NDT

Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus)

NEQ

Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus)

OAM

Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine)

OSI

Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine)

RMB

Polyamide-imides (polüamidoimiidid)

besuugo PAR

Precision Approach Radar (täppislähenemisradar)

PCL

Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine)

PDK

Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt)

PIN

Personal Identification Number (isikukood)

PMR

Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio)

PVD

Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine)

(miljondik)

parts per million (miljondik)

QAM

Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

QE

Quantum Efficiency (kvantefektiivsus)

RAP

Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma)

RF

Radio Frequency (raadiosagedus)

rms

Root Mean Square (ruutkeskmine)

RNC

Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller)

RNSS

Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem)

ROIC

Väljundkiip

S-FIL

Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia)

SAR

Tehisavaradar

SAS

Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator)

SC

Single Crystal (monokristall)

Selektiivne katalüütiline taandamine

Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi)

SFDR

Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon)

SHPL

Super High Powered Laser (ülivõimas laser)

SLAR

Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SOI

Silicon-on-Insulator (räni-isolaator)

SQUID

Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter)

TOM

Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

Static Random Access Memory (staatiline muutmälu)

CPP

Single Sideband (ühe külgribaga)

SRR

Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar)

SSS

Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar)

TIR

Total indicated reading (kogu tulemus)

TVR

Transmitting Voltage Response (saatepinge koste)

u

Atomic mass unit (aatommassiühik)

UPR

Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus)

UV

UltraViolet (ultraviolett)

UTS

Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus)

VJFET

Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor)

VOR

Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

WLAN

Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk)

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Ühekordsetes jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

Tavalistes jutumärkides („…”) olevate terminite määratlused on järgmised:

N.B. Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse.

„Täpsus” (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid” (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite” ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

„Aktiivpiksel” (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).

N.B. Vt 4. kategooria, tehniline märkus.

„Õhusõiduk” (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

N.B. Vt ka „tsiviilõhusõiduk”.

„Õhulaev” (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).

„Kõik olemasolevad kompensatsioonid” (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.

„ITU poolt eraldatud” (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

N.B. Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.

„Pöördenurga hälve” (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

„Nurga juhuslik hälve” (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses. (IEEE STD 528-2001).

„APP” (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (adjusted peak performance).

„Asümmeetriline algoritm” (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

N.B.„Asümmeetrilise algoritmi” tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.

„Autentimine” (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

„Keskmine väljundvõimsus” (average output power) (6) – „laseri” koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuliste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri” kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri” impulsisagedusega hertsides.

„Hilistus põhiventiilis levimisel” (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses” kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste” perekonna' puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud „perekonna” tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud „perekonna” sees.

N.B.1.„Hilistust põhiventiilis levimisel” ei tohi segi ajada kompleksse „monoliit-integraallülituse” sisend-/ väljundviivitusega.

N.B.2.„Perekond” sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:

a. 

ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur;

b. 

ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia; ning

c. 

ühtsed põhiparameetrid.

„Fundamentaalteaduslikud uuringud” (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

„Algväärtus” (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).

„Algväärtus” (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).

„Biotoimeained” (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.

„Aksiaallõtk” (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.63).

„tõenäolise vea ring” (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

„Kemolaser” (chemical laser) (6) – „laser”, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

„Keemiline segu” (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid” (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

„Tsiviilõhusõidukid” (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid”, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

N.B. Vt ka „õhusõiduk”.

„Teabevahetuskanali kontroller” (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Kompensatsioonisüsteemid” (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor"magnetomeetritest") koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

„Komposiit” (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine” ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.

„III/V ühendid” (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

„Kontuurjuhtimine” (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine” käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks. (viide ISO/DIS 2806 1980).

„Kriitiline temperatuur” (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv” aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

„Krüptograafiline aktiveerimine” (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:

1. 

ühe kaubaga või

2. 

ühe kliendiga mitme kauba puhul.

Tehnilised märkused

1.   „Krüptograafilise aktiveerimise” tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, „tarkvara” või „tehnoloogiana”.

2.   „Krüptograafilise aktiveerimise” mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid.

„Krüptograafia” (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia” all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut „salajast parameetrit” (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

Märkused

1.   „Krüptograafia” ei hõlma „fikseeritud” andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

2.   Krüptograafia hõlmab dekrüptimist.

Tehnilised märkused

1.   Salajane parameete „Salajane parameeter” – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas.

2.   „Fikseeritud” (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta.

„Pidevlainelaser” (CW laser) (6) – „laser”, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid” (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

„Vaesestatud uraan” (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

„Arendus” (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

„Difusioonkeevitus” (diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.

„Digitaalarvuti” (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

a. 

Võtta vastu andmeid;

b. 

Säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes;

c. 

töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta; ning

d. 

Esitada töödeldud andmeid.

N.B. Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.

„Digitaalne edastuskiirus” (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.

N.B. Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus”.

„Triivi kiirus” (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).

„Lõhustuvate erimaterjalide”„efektiivgramm” (effective gramme) (0 1) –

a. 

Plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides;

b. 

Uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna;

c. 

Uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001 -ga;

„Elektroonikasõlm” (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st vooluahela elemente, diskreetkomponente, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

N.B.1.„Vooluahela element”: vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

N.B.2.„Diskreetkomponent”: eraldi pakitud „vooluahela element”, millel on oma välisühendused.

„Suure siseenergiaga materjalid” (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained”, „pürotehnika” ja „raketikütus” on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

„Tööorganid” (end-effectors) (2) – haaratsid, „aktiivsed tööriistühikud” ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti” manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

N.B.„Aktiivne tööriistühik”(active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

„Ekvivalenttihedus” (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

„Lõhkeained” (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

„FADEC-süsteemid” ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid” (full authority digital engine control systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.

„Kiud- või niitmaterjalid” (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:

a. 

pidevad „monokiud”;

b. 

pidev „lõng” ja „eelkedrus”;

c. 

„lindid”, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d. 

tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e. 

mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f. 

aromaatse polüamiidi pulp.

„Kile-tüüpi integraallülitused” (film type integrated circuit) (3) – „vooluahela elementide” ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon „põhimikule”.

N.B.„Vooluahela element” on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem” (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.

„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem” (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.

„Fokaaltasandiline massiiv” (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

N.B. See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides.

„Osaribalaius” (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse” jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

„Sagedushüplemine” (frequency hopping) (5 6) – „hajaspektri” üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

„Sageduse ümberlülitusaeg” (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:

a. 

alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest; või

b. 

1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest.

„Kütuseelement” (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

„Sulav” (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

„Juhtimissüsteem” (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

„Hübriidintegraallülitus” (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille „vooluahela elemendid” või „diskreetkomponendid” on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

Sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet;

b. 

Ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid;

c. 

on tervikuna asendatav ja ning

d. 

Tavaliselt ei ole demonteeritav.

N.B.1.„Vooluahela element”: vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

N.B. 2.„Diskreetkomponent”: eraldi pakitud „vooluahela element”, millel on oma välisühendused.

„Pildiväärindus” (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

„Immuunotoksiin” (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini” või „toksiini alamühiku” konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

„Üldkasutatav” (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”).

„Infoturve” (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia”, „krüptograafiline aktiveerimine”, „krüptoanalüüs”, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

Tehniline märkus

„Krüptoanalüüs”: krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

„Hetkribalaius” (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

„Nägemisulatus” (instrumented range) (6) – radari määratletud nägevuspiirkond, milles objektid on ühemõtteliselt eristatavad.

„Isolatsioon” (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.

„Sisekatend” (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

„Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)” (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tõhusalt diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.

„Sisemine magnetvälja gradiomeeter” (intrinsic magnetic gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

N.B. Vt ka „magnetgradiomeetrid”.

„Sissetungimistarkvara” (intrusion software) (4) – „tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme „seirevahendite” eest või hävitada selle „kaitsvad vastumeetmed”, ning sooritada järgmist:

a. 

andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine; või

b. 

programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske.

Märkused

1.   „Sissetungimistarkvara” ei hõlma järgmist:

a. 

hüperviisorid, silurid või tarkvara pöördarenduse (Software Reverse Engineering – SRE) vahendid;

b. 

digitaalõiguste haldamise (DRM – Digital Rights Management) „tarkvara”; või

c. 

„tarkvara”, mille paigaldavad tootjad, haldajad või kasutajad, et jälgida ja saada tagasi vara.

2.   Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid.

Tehnilised märkused

1.   „Seirevahendid”: „tarkvara-” või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre.

2.   „Kaitsvad vastumeetmed”: meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing).

„Isoleeritud eluskultuurid” (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

„Isostaatpressid” (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

„Laser” (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.



N.B. Vt ka:

„kemolaser”,

„pidevlainelaser”;

„impulsslaser”;

„ülivõimas laser”.

„Andmebaas” (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.

„Õhust kergemad õhusõidukid” (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad”, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

„Lineaarsus” (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

„Kohtvõrk” (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel „andmesideseadmetel” üksteisega otse suhelda; ning

b. 

piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu).

N.B.„Andmesideseade” on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

„Magnetvälja gradiomeetrid” (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist” ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

N.B. Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid”.

„Magnetomeetrid” (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid” (materials resistant to corrosion by UF 6) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.

„Põhiaine” (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

„Mõõtehälve” (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).

„Mikroarvuti mikroskeem” (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

N.B. Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.

„Mikroprotsessor-mikroskeem” (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

N.B.1. Üldjuhul ei sisalda „mikroprotsessor-mikroskeem” integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu.

N.B.2. See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina” koos toimima.

„Mikroorganismid” (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride” või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

„Rakettmürsud” (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

„Monokiud” (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.

„Monoliit-integraallülitus” (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki „vooluahela elementide” kombinatsioon, mis

a. 

moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn „kiibi”) sees või peal;

b. 

mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning

c. 

Mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid).

N.B.„Vooluahela element” on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus” (monolithic microwave integrated circuit – MMIC) (3 5) – „monoliit-integraallülitus”, mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.

„Monospektraalsed pildiandurid” (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

„Mitmekiibiline integraallülitus” (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust”, mis on ühendatud ühisele „põhimikule”.

„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)” (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.

„Multispektraalsed pildiandurid” (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

„Looduslik uraan” (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

„Võrgu juurdepääsu kontroller” (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama digitaalse edastuskiirusega, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Tuumareaktor” (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor” hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

„Arvjuhtimine” (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).

„Objektkood” (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi” (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.

„Käitamine, juhtimine või hooldamine” (operations, administration or maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

a. 

järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:

1. 

kasutajate või administraatorite kontod või õigused;

2. 

kauba sätted või

3. 

autentimisandmed, mis toetavad lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid;

b. 

kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või

c. 

logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad lõigetes a või b kirjeldatud ülesandeid.

Märkus:„OAM” ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:

a. 

sellise krüptograafilise funktsionaalsuse ettenägemine või värskendamine, mis ei ole otseselt seotud lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid toetavate autentimisandmete kindlakstegemise või haldamisega või

b. 

krüptograafilise funktsionaalsuse teostamine kauba edastamise või andmetasandil.

„Optiline integraallülitus” (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „hübriidintegraallülitus”, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

„Optiline kommuteerimine” (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

„Üldine voolutihedus” (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

„Osalisriik” (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (vt www.wassenaar.org)

„Tippvõimsus” (peak power) (6) – „impulsi kestuse” ajal saavutatud suurim võimsus.

„Personaalvõrk” (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud „andmesideseadmete” omavahelist otsesuhtlust, ja ning

b. 

seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega.

Tehniline märkus

„Andmesideseade” on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

„Eelnevalt eraldatud” (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

„Põhiline koostisosa” (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga” tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

„Tootmine” (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

„Tootmisseadmed” (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse” või „tootmise” ühe või enama järgu jaoks.

„Tootmisrajatised” (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed” ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks” mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis” järku.

„Programm” (programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Impulsi kokkusurumine” (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

„Impulsi kestus” (pulse duration) (6) – „laseri” impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

„Impulsslaser” (pulsed laser) (6) – „laser”, mille „impulsi kestus” on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne.

„Kvantkrüptograafia” (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia” meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

„Radari sagedusliikuvus” (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

„Radari hajaspekter” (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

„Kiirgustundlikkus” (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).

Tehniline märkus

Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78 .

„Reaalajas töötlemine” (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

Reprodutseeritavus (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul, kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))

„Vajalik” (required) (GTN 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku” tehnoloogiat võivad omavahel jagada mitmed tooted.

„Eraldusvõime” (resolution) (2) – mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12).

„Mässuohje toimeained” (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus

Pisargaasid on „mässuohje toimeainete” alarühm.

Robot (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

multifunktsionaalsus;

b. 

Selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c. 

koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid; ning

d. 

on „kasutaja-programmeeritav” kas kasutades „õpetamine/kordamine” meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta.

N.B. Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1. 

manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

2. 

fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

3. 

mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

4. 

muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5. 

virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartesi koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

„Eelkedrus” (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest „heietest” (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

N.B.„Heie” on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Viskumine” (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.61).

„Võendisagedus” (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on „võendisagedus” selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse” asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).

„satelliitnavigatsioonisüsteem” (satellite navigation system) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).

„Mastaabitegur” (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

„Signaalianalüsaatorid” (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

„Signaalitöötlus” (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’'i teisendus).

„Tarkvara” (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

N.B.„Mikroprogramm” on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Lähtekood” (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood” (või objektkeel)).

„Kosmosesõiduk” (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

„Kosmosesõiduki platvorm” (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki” ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti” asukoha tugiinfrastruktuuri.

„Kosmosesõiduki kasulik last” (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile”, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).

„Kosmosekindel” (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.

N.B. Üksikeksemplari teimipõhine „kosmosekõlblikkuse” kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata „kosmosekõlblikud”.

„Lõhustuv erimaterjal” (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan” ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

Erimoodul (specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

„Eritõmbetugevus” (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

„Pöörleva massiga güroskoobid” (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.

„Hajaspekter” (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

„Hajaspektriga radar” (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter”.

„Stabiilsus” (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid” (states (not) party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)

„Püsirežiim” (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.

„Põhimik” (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada „diskreetkomponente” või integraallülitusi.

N.B.1.„Diskreetkomponent”: eraldi pakitud „vooluahela element”, millel on oma välisühendused.

N.B.2.„Vooluahela element”: vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Põhimikutoorikud” (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

„Toksiini alamühik” (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini” diskreetkomponent.

„Supersulamid” (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mis on tugevamad kui mis tahes AISI 300 seeria sulamid temperatuuridel üle 922 K (649 °C) ja rasketes keskkonna- ja töötingimustes.

„Ülijuhtivad materjalid” (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

N.B. Aine „ülijuhtivat” olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur”, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

„Ülivõimas laser” (super high power laser) (SHPL) (6) – laser, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

„Üliplastne vormimine” (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

„Sümmeetriline algoritm” (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

N.B.„Sümmeetriliste algoritmide” tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.

„Lint” (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest”, „heietest”, „eelkedrusest”, „köisikutest” või „lõngadest” jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

N.B.„Heie” on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Tehnoloogia” (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb „tehniliste andmete” või „tehnilise abi” kujul.

N.B.1.„Tehniline abi” võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka „tehniliste andmete” edastamist.

N.B.2. „Tehnilised andmed” võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.

„Kolmemõõtmeline integraallülitus” (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.

„Kallutatav spindel” (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

„Ajakonstant” (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg” (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri kosteaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.

„Labaotsabandaaž” (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.

„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine” (total control of flight) (7) – „õhusõidukite” seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite” kohta.

„Täielik digitaalne edastuskiirus” (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

N.B. Vt ka „digitaalne edastuskiirus”.

„Köisik” (tow) (1) – kogum „monokiude”, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

„Toksiinid” (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide” külvivarude saasteainetena.

„Timmitav” (tunable) (6) – „laseri” võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser” siirete piirkonna. „Laserit”, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser” siirdel, ei peeta „timmitavaks”.

„Ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus” (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.

„Mehitamata õhusõiduk” (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan” (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

„Kasutamine” (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus” (user-accessible programmability) (6) - omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:

a. 

muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi; või

b. 

Talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil.

„Vaktsiin” (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

„Elektroonilised vaakumseadmed” (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed” hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.

„Lõng” (yarn) (1) – kimp keerutatud „heiet”.

N.B.„Heie” on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.'

0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0A    Süsteemid, seadmed ja komponendid

0A001

Tuumareaktorid ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a. 

tuumareaktorid;

b. 

metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, sealhulgas reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumareaktori südamiku hoidmiseks;

c. 

manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse tuumareaktorisse viimiseks või sealt eemaldamiseks;

d. 

kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumareaktoris toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e. 

survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama tuumareaktoris kütuseelemente ja primaarjahutit;

f. 

tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks tuumareaktoris kütuse kaitsekattena, kogustes üle 10 kg;

N.B. Vt punkt 0A001.e. tsirkooniumist survetorude kohta ja punkt 0A001.h. reaktorianuma torude kohta.

g. 

jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahutusvedeliku ringluse tekitamiseks tuumareaktoris;

h. 

tuumareaktori siseosad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks tuumareaktoris, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, reaktorianuma torud, soojusekraanid, juhteplaadid, südamiku võre plaadid ja hajutiplaadid;

Tehniline märkus

Punktis 0A001.h. tähendavad tuumareaktori siseosad kõiki selliseid olulisi struktuure reaktorianumas, millel on vähemalt üks sellistest ülesannetest nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahutusvedeliku voolu suunamine, reaktorianuma kiirguskaitse ning südamikusiseste seadiste juhtimine.

i. 

allpool esitatud soojusvahetid:

1. 

aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks tuumareaktori primaar- või vahepealses jahutusahelas;

2. 

muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks tuumareaktori primaarjahutusahelas;

Märkus. 0A001.i. ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, nt hädajahutussüsteemi või reaktori jääksoojuse jahutussüsteemi.

j. 

neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse määramiseks tuumareaktori südamikus;

k. 

„välised soojusekraanid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks tuumareaktoris soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitsekesta kaitseks.

Tehniline märkus

Punktis 0A001.k. Välised soojusekraanid on peamised üle reaktorianumate paigutatud struktuurid, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri kaitsekesta sees.

0B    Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001

järgmised seadmed loodusliku uraani isotoopide, vaesestatud uraani isotoopide või lõhustuvate erimaterjalide isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a. 

seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud loodusliku uraani isotoopide, vaesestatud uraani isotoopide või lõhustuvate erimaterjalide isotoopide eraldamiseks:

1. 

gaastsentrifugaaleraldusseade;

2. 

gaasdifusiooneraldusseade;

3. 

aerodünaamiline eraldusseade;

4. 

keemilise vahetusprotsessiga eraldusseade;

5. 

ioonvahetuseraldusseade;

6. 

laserseade atomaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

7. 

laserseade molekulaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

8. 

plasmaeraldusseade;

9. 

elektromagnetiline eraldusseade;

b. 

gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaastsentrifuugimisega eraldusprotsessi jaoks, nagu:

Tehniline märkus

Punktis 0B001.b. tähendab suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjal järgmist:

1. 

martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on vähemalt 1,95 GPa;

2. 

alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on vähemalt 0,46 GPa; või

3. 

kiud- või niitmaterjal, mille erielastsusmoodul on suurem kui 3,18 x 106 m ja eritõmbetugevus on suurem kui 7,62 x 104 m;

1. 

gaasitsentrifuugid;

2. 

terviklikud rootorsõlmed;

3. 

suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega kuni 12 mm ja läbimõõduga 75–650 mm;

4. 

suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega kuni 3 mm ja läbimõõduga 75–650 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise toru ühendamiseks;

5. 

suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist valmistatud ja rootortoru sisse paigaldatavad juhteplaadid läbimõõduga 75–650 mm;

6. 

suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist valmistatud ja rootortoru ülemise ja alumise otsa paigaldatavad korgid läbimõõduga 75–650 mm;

7. 

magnetripplaagrid:

a. 

laagrikoostud, milles rõngasmagnet hõljub UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest ümbrises, mis sisaldab summutavat ainet, milles magnet on magnetjõuga kinnitunud magnetpooluse või rootori ülemisele kaanele kinnitatud teise magnetiga;

b. 

aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasitsentrifuugides kasutamiseks;

8. 

spetsiaalsed laagrid, mis sisaldavad summutile paigaldatud poolkerakujulistest osadest sõlme (pivot-cup assembly);

9. 

molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millesse on freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10. 

rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel vähemalt 600 Hz ja võimsusel vähemalt 40 VA;

11. 

gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi kest/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega, mis on üksteisega paralleelsed ja mis on risti silindri pikiteljega, kaldudes sellest kuni 0,05 °;

12. 

kulbid, mis koosnevad spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torudest tsentrifuugi rootortorust gaasilise UF6 eraldamiseks Pitot' toru meetodil ja mida saab kinnitada tsentraalsele gaasieraldamissüsteemile;

13. 

gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt projekteeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a. 

mitmefaasiline sagedusväljund sagedusega vähemalt 600 Hz; ning

b. 

suur stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %).

14. 

sulgeklapid ja juhtklapid:

a. 

väljalülitusklapid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või valmistatud toimima individuaalse gaasitsentrifuugi gaasi UF6voogude lähteainete, saaduste või jääkidega;

b. 

lõõtstihendiga lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest või on nendega kaitstud ning on siseläbimõõduga vähemalt 10–160 mm ning on spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastamisseadmete põhi- või lisasüsteemides;

c. 

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1. 

gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast poorsest metallist, polümeerist või keraamilisest materjalist pooride suurusega 10–100 nm ja paksusega kuni 5 mm või torukujuliste vormide korral läbimõõduga kuni 25 mm;

2. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või nende abil kaitstud gaasi difuusori korpused;

3. 

kompressorid või gaasipuhurid, mille tootlikkus on vähemalt 1 m3/min gaasi UF6, väljundrõhk kuni 500 kPa ja rõhusuhe kuni 10:1 ning mille valmistamiseks või kaitse jaoks on kasutatud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavaid materjale;

4. 

võllitihendid punktis 0B001.c.3 nimetatud kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sissevool on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks läbivooluga kuni 10 Pa tunnis, rõhuvahe 100 kPa korral;

6. 

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest või on nende abil kaitstud;

d. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm ja millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbi voolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud või nende abil kaitstud silindrilised või koonilised torud (keeristorud) ühe või mitme puutujasuunalise sisenemisavaga;

3. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid või gaasipuhurid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid;

5. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud või nende abil kaitstud eralduselemendi kestad keeristorude või eraldusdüüside jaoks;

6. 

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest või on nende abil kaitstud ja on läbimõõduga vähemalt 40 mm;

7. 

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikku, sealhulgas:

a. 

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (–120 °C) või madalamat temperatuuri;

b. 

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (–120 °C) või madalamat temperatuuri;

c. 

eraldusdüüsi- või keeristoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d. 

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

e. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1. 

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik-impulsskolonnid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

2. 

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse tsentrifugaalsed vedelik-vedelik-kontaktorid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

3. 

kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni vannid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4. 

sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nende abil kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni vannide etteandmise seadmed U+4 eraldamiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5. 

suure puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks kasutatavad etteannet ettevalmistavad süsteemid, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüüsivannid U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6. 

uraani oksüdeerimise süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

f. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1. 

kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrkvaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad on piiratud mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega, ning teised komposiitstruktuurid igasugusel sobival kujul, sealhulgas osakesed või kiud läbimõõduga kuni 0,2 mm, mis on vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C);

2. 

kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nende abil kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid läbimõõduga üle 1 000 0,7 mm;

3. 

ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate redutseerijate ja oksüdeerijate regenereerimiseks;

g. 

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja millega tehakse atomaarse gaasi laserisotooperaldust:

1. 

laserrikastamiseks kasutatavad uraanimetalli aurustamissüsteemid, mis on ette nähtud tööks sihtmärgil vähemalt võimsusel 1 kW;

2. 

vedela või aurustatud uraanimetalli käitlemissüsteemid ja spetsiaalselt selliste süsteemide jaoks projekteeritud või valmistatud osad sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel;

N.B. VT KA 2A225.

3. 

vedelas või tahkes olekus uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning vedela ja aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

4. 

uraaniauru allika, elektronkahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite kestad (silindrilised või täisnurksed anumad);

5. 

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega laserid või lasersüsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

N.B. VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

h. 

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks kasutamiseks molekulaarses laserisotooperalduses:

1. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandegaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (–123 °C) või alla selle;

2. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laseriga töötlemisel saadud uraanimaterjalide ja -jääkide kogumiseks;

3. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4. 

seadmed UF5 (tahkel kujul) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasi kujul);

5. 

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandegaasist (nt lämmastik, argoon või muu gaas), sealhulgas:

a. 

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (–120 °C) või madalamat temperatuuri;

b. 

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (–120 °C) või madalamat temperatuuri;

c. 

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

6. 

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega laserid või lasersüsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

N.B. VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

i. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1. 

üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2. 

üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid tööks sagedustel üle 100 kHz;

3. 

uraaniplasma genereerimise süsteemid;

4. 

ei kasutata;

5. 

tahke uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

6. 

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite kestad (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduste ja jääkide kogumise koostude jaoks;

j. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1. 

sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras, vask) valmistatud üksik või mitu iooniallikat, mis koosnevad aurutekitajast, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvoolutugevusega vähemalt 50 mA;

2. 

rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumisplaadid, mis on valmistatud sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) ning millel on vähemalt kaks pilu ja tasku;

3. 

uraani elektromagnetiliste separaatorite jaoks ettenähtud mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkestad, mis on kavandatud tööks rõhul kuni 0,1 Pa;

4. 

magnetpooluse detailid läbimõõduga üle 2 m;

5. 

iooniallikate kõrgepinge-toiteallikad, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimelised pidevaks tööks;

b. 

väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c. 

väljundvoolutugevusega 1 A või rohkem ning

d. 

pingekõikuvuse, mis on 8 tunni vältel mitte üle 0,01 %;

N.B. VT KA 3A227.

6. 

magnetite toiteallikad (suure võimsusega alalisvooluallikad), millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimelised pidevaks tööks väljundvoolutugevusega vähemalt 500 A ja pingega vähemalt 100 V ning

b. 

voolu- ja pingekõikuvus ei ületa 8 tunni vältel 0,01 %.

N.B. VT KA PUNKT 3A226.

0B002

Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest või nende abil kaitstud:

a. 

etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 söötmiseks rikastusprotsessi;

b. 

desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, et seda seejärel edastada kuumutamise teel;

c. 

saaduse ja jääkide jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d. 

veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise, jahutamise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e. 

toru- ja kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasidifusiooni, tsentrifuugimis- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f. 

vaakumsüsteemid ja pumbad:

1. 

vaakumkollektorid, vaakumkogujad või vaakumpumbad tootlikkusega vähemalt 5 m3/min;

2. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud või nende abil kaitstud vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris; või

3. 

vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumjaoturitest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g. 

järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost:

1. 

nad võimaldavad mõõta ioone massiga vähemalt 320 aatommassiühikut ning nende lahutusvõime on parem kui 1:320;

2. 

iooniallikad, mis on valmistatud või mis on kaitstud nikliga, nikli-vase sulamitega niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitega;

3. 

elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ning

4. 

isotoopanalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

0B003

Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a. 

süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide muundamiseks UO3-ks;

b. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF6-ks;

c. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF2-ks;

d. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UF4-ks;

e. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO4 muundamiseks UF6-ks;

f. 

süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks uraanimetalliks;

g. 

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UO2-ks;

h. 

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UF4-ks;

i. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UCl4-ks.

0B004

Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a. 

järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1. 

vesi-vesiniksulfiid-isotoopvahetusseadmed;

2. 

ammoniaak-vesinik-muundamisseadmed;

b. 

järgmised seadmed ja komponendid:

1. 

vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid läbimõõduga vähemalt 1,5 m, mis on töövõimelised rõhul 2 MPa või kõrgemal rõhul;

2. 

vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 massiprotsenti H2S) ringluse tagamiseks ettenähtud üheastmelised nõrgasurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid tootlikkusega vähemalt 56 m3/s imemisel rõhuga vähemalt 1,8 MPa ning tihenditega, mis on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3. 

ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega vähemalt 35 m ja läbimõõduga 1,5 m – 2,5 m ning mis on võimelised töötama rõhul üle 15 MPa;

4. 

vahetuskolonni siseosad, sealhulgas astmereaktorid, ja astmepumbad, sealhulgas sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5. 

3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessiga;

6. 

infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku-deuteeriumi suhte analüüsi tegemiseks deuteeriumi kontsentratsioonil vähemalt 90 %;

7. 

katalüütilised põletid ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi teel rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8. 

täielikud raske vee kvaliteedi parandamise süsteemid või neis kasutatavad kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks;

9. 

ammoniaagi sünteesi konverterid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil.

0B005

Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed tuumareaktori kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

1. 

on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt sellises tootmises või juhtimises;

2. 

hermetiseerivad tuumamaterjali katte sees;

3. 

kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust;

4. 

kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

5. 

on kasutusel reaktorielementide koostamisel.

0B006

Tuumareaktoris kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus. Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a. 

tuumareaktori kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise seadmestik, sealhulgas seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja peamisi tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes;

b. 

kütuseelemendi tükeldamise või hakkimise seadmed, st kaugjuhitavad seadmed, tuumareaktori kiiritatud kütusetompude, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks või lõikumiseks;

c. 

lahustuspaagid, kriitilisturvalised mahutid (nt väikse läbimõõduga, rõnga- või plaadikujulised mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud tuumareaktori kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuumale ja ülimalt korrodeerivale vedelikule ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad ja hooldatavad;

d. 

lahustiekstraktorid nagu täidiskolonnid või impulsskolonnid, segamissadestusseadmed või tsentrifugaalkontaktorid, mis on korrosioonikindlad lämmastikhappe söövitavale mõjule ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud loodusliku uraani, vaesestatud uraani või lõhustuvate erimaterjalide töötlemistehases;

e. 

säilitus- ja ladustamismahutid, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Tehniline märkus

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1. 

seinte ja sisestruktuuride booriekvivalent (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on kindlaks määratud punkti 0C004 märkuses) on vähemalt 2 %;

2. 

silindriliste anumate läbimõõt ei ületa 175 mm või

3. 

plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm;

f. 

neutronmõõtmissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks automaatsetes protsessijuhtimissüsteemides loodusliku uraani, vaesestatud uraani või lõhustuvate erimaterjalide taastöötlemisseadmes.

0B007

Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a. 

süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muundamiseks plutooniumoksiidiks;

b. 

süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0C    Materjalid

0C001

Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;

Märkus. Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a. 

looduslik uraan või vaesestatud uraan, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b. 

vaesestatud uraan, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1. 

kaitse,

2. 

pakendamine;

3. 

ballast massiga kuni 100 kg;

4. 

vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c. 

sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d. 

tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002

lõhustuvad erimaterjalid

Märkus. Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli efektiivgrammi instrumentide anduriosades.

0C003

Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000 .

0C004

Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks tuumareaktoris 1 kg ületavas koguses.

N.B. VT KA PUNKT 1C107.

Märkus 1 Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle liikmesriigi, milles eksportija asub, pädevad asutused kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud tuumareaktoris kasutamiseks.

Märkus 2 Punktis 0C004 on booriekvivalent (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEZ (ppm) = CF x elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;

image

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005

Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on kuni 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.

0D    Tarkvara

0D001

Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

0E    Tehnoloogia

0E001

Tuumatehnoloogia märkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

1. KATEGOORIA – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1A    Süsteemid, seadmed ja komponendid

1A001

Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a. 

mansetid, tihendid, hermeetikud või pehmed kütusemahutid, mis on spetsiaalselt kavandatud õhusõidukitel või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b. 

ei kasutata;

c. 

ei kasutata.

1A002

Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:

N.B. VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.

a. 

valmistatud järgmistest materjalidest:

1. 

orgaaniline põhiaine ning kiud- või niitmaterjalid, mis on nimetatud punktis 1C010.c. või 1C010.d.: või

2. 

prepregmaterjalid või eelvormid, mis on nimetatud punktis 1C010.e.;

b. 

valmistatud metallilisest või süsinik-põhiainest ja mis tahes järgmisest materjalist:

1. 

süsinikust kiud- või niitmaterjalid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

erimoodul on suurem kui 10,15 x 106 m ning

b. 

eritõmbetugevus" on suurem kui 17,7 x 104 m või

2. 

punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

Märkus 1 Punkt 1A002 ei hõlma komposiitstruktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinikkiust või niitmaterjalidest, mis on ette nähtud tsiviilõhusõiduki tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

pindala ei ole suurem kui 1 m2;

b. 

pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

c. 

laius ületab 15 mm;

Märkus 2: Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a. 

spordikaupadena,

b. 

autotööstuses,

c. 

tööpingiehituses,

d. 

meditsiinis.

Märkus 3: Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a. 

metalli kuumtöötlemise ahjud metalli karastamiseks;

b. 

silikoonikristallide tootmise seadmed.

Märkus 4: Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks.

1A003

Mittesulavatest aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks omadus järgmistest:

a. 

paksus üle 0,254 mm või

b. 

kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Märkus. Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

N.B. Kergsulavate aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3.

1A004

Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 2B351 JA 2B352.

a. 

Täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

Märkus. Punkt 1A004.a. sisaldab mootoriga käivitatavaid õhku puhastavaid respiraatoreid (PAPR), mis on kavandatud või kohandatud kaitseks punktis 1A004.a loetletud ainete või materjalide vastu.

Tehniline märkus

Punkti 1A004.a tähenduses:

1. 

täielikult nägu katvaid maske teatakse ka kui gaasimaske;

2. 

filterkanistrid hõlmavad filtrite padruneid.

1. 

biotoimeained;

2. 

radioaktiivsed materjalid;

3. 

kemoründemürgid; või

4. 

massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalid, sealhulgas:

a. 

α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

b. 

[(2-klorofenüül) metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

c. 

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27–4);

d. 

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07-8);

e. 

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578–94-9);

f. 

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64–9).

b. 

Kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1. 

bioloogilised mõjurid;

2. 

radioaktiivsed materjalid; või

3. 

kemoründemürgid.

c. 

Avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1. 

bioloogilised mõjurid;

2. 

„radioaktiivsed materjalid”; või

3. 

kemoründemürgid.

d. 

Elektroonilised seadmed, mis on ette nähtud lõhkeainejääkide automaatseks avastamiseks või kindlakstegemiseks ning mis kasutavad lõhkeaine mikrokoguste avastamise meetodeid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvuse spektromeetria, liikuvuse erinevuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus

Lõhkeaine mikrokoguste avastamine on määratletud kui suutlikkus avastada auru, mille sisaldus on väiksem kui 1 miljondik, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Märkus 1. Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks ettenähtud seadmeid.

Märkus 2. Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabalt läbitavaid turvaväravaid.

Märkus. Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a. 

personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b. 

töötervishoiu- ja tööohutusseadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud elanike ohutuse või tsiviiltööstusega spetsiifiliselt seotud ohtude eest kaitsmisega:

1. 

allmaakaevandamine;

2. 

pealmaakaevandamine;

3. 

põllumajandus;

4. 

farmaatsiatooted;

5. 

meditsiin;

6. 

veterinaaria;

7. 

keskkond;

8. 

jäätmekäitlus;

9. 

toiduainetööstus.

Tehnilised märkused.

1.   Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks radioaktiivsete materjalide, bioloogiliste mõjurite, kemoründemürkide, mudelainete, massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalide avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.   Mudelaine on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppel, teadusuuringutes, katsetamisel või hindamisel.

3.   Punkti 1A004 tähenduses on radioaktiivsed materjalid materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tõhusust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel.

1A005

Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

Pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt.

b. 

Soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad kuulide eest ja mis vastavad kuni III kaitseastmele (NIJ 0101.06, juuli 2008) või võrreldavale riikliku standardi tasemele.

N.B. Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate kiud- ja niitmaterjalide kohta vt punkt 1C010.

Märkus 1. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.

Märkus 2. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

Märkus 3. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest.

1A006

Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

kaugjuhitavad sõidukid;

b. 

häirijad.

Tehniline märkus

Häirijad on seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.

Märkus. Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007

Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad keemilist energiat sisaldavat materjali:

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 3A229 JA 3A232.

a. 

lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b. 

elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1. 

silddetonaator (EB),

2. 

silddetonaatori lõhketraat (EBW),

3. 

fooliumdetonaator (slapper),

4. 

fooliumdetonaator (exploding foil initiator, EFI).

Tehnilised märkused.

1.   Sõna „detonaator” asemel kasutatakse mõnikord sõna „initsiaator”.

2.   Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui fooliumdetonaatori puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Fooliumdetonaatoris paiskab elektrijuhi plahvatuslik aurustumine kile üle tühimiku ning kile põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnes fooliumdetonaatori mudelis paiskub kile magnetvälja jõul. Plahvatava kilega detonaator võib tähendada nii silddetonaatorit kui ka fooliumdetonaatorit.

1A008

Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a. 

kujulaengud (shaped charges), millel on kõik järgmised omadused:

1. 

lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g ning

2. 

välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b. 

pikergused lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

lõhkeainesisaldus on suurem kui 40 g/m ning

2. 

laius 10 mm või rohkem;

c. 

lõhkenöör (detonating cord), mille lõhkeainesisaldus on suurem kui 64 g/m;

d. 

punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus

Kujulaengud on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202

Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:

N.B. VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.

a. 

siseläbimõõt 75–400 mm ja ning

b. 

valmistatud punktides 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud kiud- või niitmaterjalist või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225

Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226

Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

need on valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ning

b. 

need on kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227

Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a. 

(kiirgusvaba) nn külm piirkond on suurem kui 0,09 m2;

b. 

tihedus on üle 3 g/cm3 ning

c. 

paksus on vähemalt 100 mm.

Tehniline märkus

Punktis 1A227 tähendab „külm piirkond” akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1B    Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001

Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud komposiitstruktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud kiud- või niitmaterjali tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

N.B. VT KA PUNKTID 1B101 ja 1B201.

a. 

kiu poolimispingid, mille liikumine kiu positsioneerimiseks, poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama primaar-servopositsioneerimistelje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või niitmaterjalidest;

b. 

lintimispingid, mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja lindi paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama primaar-servopositsioneerimistelje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere osade või rakettrelva osade tootmiseks;

Märkus. Punktis 1B001.b. tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

Tehniline märkus

Punkti 1B001.b. tähenduses lintimispinkidega on võimalik paigaldada üks või mitu lindiriba, mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne, ning lõigata ja paigaldamisel taasalustada üksikute lindiribade paigaldamist.

c. 

mitmesuunalised ja -mõõtmelised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks komposiitstruktuuride jaoks, ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid;

Tehniline märkus

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

d. 

järgmised spetsiaalselt sarrustuskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1. 

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos, bituumen või polükarbosilaan) muundamiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2. 

seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise teel ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3. 

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4. 

seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude termomuundamiseks alumiiniumoksiidkiududeks;

e. 

seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

f. 

spetsiaalsed komposiitmaterjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1. 

röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2. 

arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure;

g. 

köisikupaigalduspingid, mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama primaar-servopositsioneerimistelje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või rakettrelva osade tootmiseks.

Tehniline märkus

Punkti 1B001.g. tähenduses on köisikupaigalduspinkide abil võimalik paigaldada üks või mitu kiuriba, mille laius on kuni 25,4 mm, ning lõigata ja taasalustada paigaldamisel üksikute kiuribade kihtide paigaldamist.

Tehnilised märkused.

1.   Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad primaar-servopositsioneerimisteljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et teha soovitud protsess.

2.   Punktis 1B001 tähenduses on kiuriba üks püsiva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud kiuriba hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub.

1B002

Seadmed, mis on ette nähtud metallisulamite, metallisulamipulbrite või legeeritud materjalide tootmiseks ja saastumise vältimiseks ning kavandatud punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

N.B. VT KA PUNKT 1B102.

1B003

Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite üliplastseks vormimiseks või difusioonkeevitamiseks ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a. 

õhusõidukikere osad või kosmosesõidukite osad;

b. 

õhusõidukite või kosmosesõidukite mootorid või

c. 

komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud osade või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101

Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide tootmiseks, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

N.B. VT KA PUNKT 1B201.

Märkus. Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks.

a. 

kiu poolimispingid või kiu paigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes, ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või niitmaterjalidest, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b. 

lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritav ja programmeeritav kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või rakettrelva osade tootmiseks;

c. 

järgmised kiud- või niitmaterjalide tootmiseks kavandatud või seadistatud seadmed:

1. 

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos või polükarbosilaan) muundamiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise ajal;

2. 

kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3. 

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d. 

seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus. Punktis 1B101.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

1B102

Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri tootmisseadmed ja järgmised komponendid:

N.B. VT KA PUNKT 1B115.b.

a. 

metallipulbri tootmisseadmed, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, pöördellipsoidsete või pihustatud materjalide tootmiseks kontrollitavas keskkonnas;

b. 

spetsiaalselt punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud tootmisseadmete jaoks ettenähtud komponendid.

Märkus. Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a. 

plasmageneraatorid (kõrgsagedusliku kaarleegiga), mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

b. 

elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

c. 

seadmed, mida kasutatakse kerajatest osakestest alumiiniumipulbrite tootmiseks, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115

Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a. 

tootmisseadmed punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade tootmiseks, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b. 

tootmisseadmed punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade tootmiseks, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus. Punkt 1B115.b ei hõlma partiikaupa töötavaid miksereid, pidevmiksereid ega jugaveskeid. Partiikaupa töötavate mikserite, pidevmikserite ja jugaveskite kontrolli kohta vt punktid 1B117, 1B118 ja 1B119.

Märkus 1. Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus 2. Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi tootmise, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116

Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117

Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b. 

võimeline reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c. 

kogumaht 110 liitrit ja rohkem ja ning

d. 

vähemalt üks ekstsentriline segamis-/sõtkumisvõll.

Märkus. Punktis 1B117.d ei viidata mõistega segamis-/sõtkumisvõll deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele.

1B118

Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b. 

need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c. 

neil on vähemalt üks omadus järgmistest:

1. 

kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

2. 

kõik järgmised omadused:

a. 

üks pöörlev ja võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed; ning

b. 

sõtkumishambad/-sõrmed segamiskambri seinte siseküljel.

1B119

Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201

Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

a. 

kiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2. 

mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või niitmaterjalidest ning

3. 

mis võimaldavad 75–650 mm siseläbimõõduga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste torude mähkimist;

b. 

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c. 

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225

Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226

Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.

Märkus. Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a. 

mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b. 

millel nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B228

Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

ette nähtud tööks temperatuuril kuni 35 K (–238 °C);

b. 

ette nähtud tööks siserõhul 0,5 –5 MPa;

c. 

valmistatud:

1. 

rahvusvahelise autoinseneride ühingu (SAE) seeria 300 vähese väävlisisaldusega roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on vähemalt 5 ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2. 

samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja vesiniku (H2) keskkonda taluvatest materjalidest ning

d. 

siseläbimõõduga vähemalt 30 cm ning efektiivpikkusega vähemalt 4 m.

Tehniline märkus

Punktis 1B228 tähendab efektiivpikkus täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.

1B230

Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 

nad on õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b. 

nende tootlikkus on vähemalt 8,5 m3/h ning

c. 

neil on üks järgmistest omadustest:

1. 

kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 %-lise või suurema kontsentratsiooniga) töörõhk on 1,5 –60 MPa või

2. 

lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %-lise kontsentratsiooniga) töörõhk on 20–60 MPa.

1B231

Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a. 

tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b. 

järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:

1. 

vesinik- või heeliumjahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (–250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2. 

vesiniku isotoopide kogumise ja puhastamise süsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232

Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a. 

nad on projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (–238 °C) või madalamal ning

b. 

nende projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem.

1B233

Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

a. 

rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b. 

liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:

1. 

täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2. 

elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3. 

liitiumamalgaami elektrolüüsivannid;

4. 

kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste aurustid;

c. 

ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid;

d. 

keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid.

1B234

Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

nad on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis vastab 2 kg trinitrotolueenile (TNT) või on sellest suurem ning

b. 

neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

1B235

Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:

a. 

liitium-6 isotoobiga rikastatud liitiumist valmistatud või seda sisaldavad koostud, mis on spetsiaalselt ette nähtud triitiumi tootmiseks kiiritamise, sealhulgas tuumareaktorisse paigutamise teel;

b. 

komponendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B235.a nimetatud koostudele.

Tehniline märkus

Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.

1C    Materjalid

Tehniline märkus

Metallid ja sulamid:

Kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete „metall” ja „sulam” alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:

töötlemata kujul:

anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;

pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):

a. 

survetöödeldud või valtsimise, ekstrusiooni, löökekstrusiooni, pressimise, peenestamise, pihustamise ja jahvatamise teel töödeldud materjalid, nagu nurk-, karp- ja ümarmetall, kettad, tolm, helbed, foolium ja õhuke leht, pulber, pressised ja stantsised, ribad, rõngad, vardad (sh katmata elektroodid, traatvardad ja valtstraat), torud (sh kanttorud ja õõnestooted), tõmmatud ja ektrudeeritud traat;

b. 

valumaterjal, mis on saadud mis on saadud liiv-, surve-, kokill-, kips- või muu tüüpi vormi valu teel, kaasa arvatud kõrgsurvevalu, paagutamise ja pulbermetallurgia teel valmistatud tooted.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.

1C001

Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:

N.B. VT KA PUNKT 1C101.

a. 

Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz kuni 3 × 1012 Hz;

Märkus 1. Punkt 1C001.a. ei hõlma järgmist:

a. 

naturaalsetest või sünteetilistest kiududest koostatud karvabsorbendid, mittemagnetilise täidisega neeldumise tagamiseks;

b. 

absorbendid, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille vastuvõttev pind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiidi, koonuse, kiilikujulisi ning painutatud pindu;

c. 

tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

need on valmistatud järgmistest materjalidest:

a. 

süsiniktäiteainega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450 K (177 °C), või

b. 

keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus

Neeldumiskatse proovid punkti 1C001.a. kohta. Märkus. Punkti 1.c.1 märkuse puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust, ning need asetatakse kiirgava elemendi kaugvälja.

2. 

nende tõmbetugevus on väiksem kui 7 × 106 N/m2 ning

3. 

nende survetugevus on väiksem kui 14 × 106 N/m2;

d. 

paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

tihedus on suurem kui 4,4 ning

2. 

maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C);

e. 

tasapinnalised absorbendid, milles ei teki magnetkadusid ja mis on valmistatud avatud pooridega vahtplastist tihedusega kuni 0,15 g/cm3.

Tehniline märkus

Avatud pooridega vahtplastid on painduvad poorsed materjalid, mille sisemine struktuur on atmosfäärile avatud. Avatud pooridega vahtplastide kohta on inglise keeles kasutusel kaks nimetust: „open-cell foams” ja „reticulated foams”.

Märkus 2. Mitte ükski punkti 1C001.a märkuses 1 esitatud erand ei kehti värvi sisalduvate absorbeerivate magnetiliste materjalide kohta.

b. 

nähtavale valgusele läbipaistmatud materjalid, mis on spetsiaalselt kasutusel selleks, et selles neelduks lähi-infrapunakiirgus (lainepikkusega üle 810 nm, kuid alla 2 000 nm (sagedusega üle 150 THz, kuid alla 370 THz);

Märkus. Punkt 1C001.b. ei hõlma materjale, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks järgmisel viisil:

a. 

polümeeride lasermärgistamine või

b. 

polümeeride laserkeevitamine.

c. 

Elektrit juhtivad polümeersed materjalid, mille mahtelektrijuhtivus ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille kiht-/pindtakistus on väiksem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad vähemalt ühel järgmisel polümeeril:

1. 

polüaniliin;

2. 

polüpürrool;

3. 

polütiofeen;

4. 

polüfenüleenvinüleen või

5. 

polütienüleenvinüleen.

Märkus. Punkt 1C001.c. ei hõlma vedelal kujul olevaid materjale.

Tehniline märkus

Elektriline mahtjuhtivus ning kiht-/pindjuhtivus tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel.

1C002

Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

N.B. VT KA PUNKT 1C202.

Märkus. Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale.

Tehnilised märkused.

1.   Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus sulamis on massiprotsentides suurem kui mis tahes muu elemendi sisaldus.

2.   Pingetaluvusaega relaksatsioonikatsel tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või asjakohasele riigisisesele standardile.

3.   Elastoplastse väsimise aega tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing” (tööjuhend konstantse amplituudiga elastoplastse väsimise katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, mis on jagatud maksimaalse pingega.

a. 

Järgmised aluminiidid:

1. 

nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti, kuid mitte üle 38 massiprotsendi alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2. 

titaanaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 10 massiprotsenti alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

b. 

järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:

1. 

niklisulamid, millel on kas:

a. 

pingetaluvusaeg relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa või

b. 

elastoplastse väsimise aeg vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2. 

nioobiumisulamid, millel on kas:

a. 

pingetaluvusaeg relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073 K (800 °C) ning pingel 400 MPa või

b. 

elastoplastse väsimise aeg vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3. 

titaanisulamid, millel on kas:

a. 

pingetaluvusaeg relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa või

b. 

elastoplastse väsimise aeg vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4. 

alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a. 

240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C) või

b. 

415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C)

5. 

magneesiumisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

tõmbetugevus 345 MPa või rohkem ning

b. 

korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTM-i standardile G-31 või vastavale riiklikule standardile.

c. 

metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

see on valmistatud ühest järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus

X tähistab järgmistes valemites üht või mitut legeerelementi.

a. 

turbiinmootorite detailide ja komponentide niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), st nad sisaldavad vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) üle 100 μm läbimõõduga mittemetalset osakest 109 sulamiosakese kohta;

b. 

nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c. 

titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d. 

alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe) või

e. 

magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2. 

see on valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessi abil:

a. 

vaakumpihustus;

b. 

gaaspihustus;

c. 

rotatsioonpihustus;

d. 

sulandi piiskjahutus;

e. 

sulandi rotatsioon ja peenestamine;

f. 

sulandi ekstraktsioon ja peenestamine;

g. 

mehaaniline legeerimine või

h. 

plasmapihustus ja

3. 

see võib moodustada punktis 1C002.a või 1C002.b nimetatud materjale;

d. 

legeeritud materjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2. 

peenestamata helveste, ribade või peente varbade kujul ning

3. 

valmistatud kontrollitavas keskkonnas ühe protsessiga järgmistest:

a. 

sulandi piiskjahutus;

b. 

sulandi rotatsioon või

c. 

sulandi ekstraktsioon.

Tehnilised märkused:

1.   Vaakumpihustus (vacuum atomisation) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sulametallijuga pihustub metallis lahustunud gaasi kiirel eraldumisel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

2.   Gaaspihustus (gas atomisation) – protsess, mille käigus sula metallisulami juga pihustub kõrgsurve-gaasijoa toimel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

3.   Rotatsioonpihustus (rotary atomisation) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või sulametall pihustub kuni 500 μm läbimõõduga piiskadeks.

4.   Piiskjahutus (splat quenching) – kiirtardumise protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu jahutusplokki moodustuvad helbekujulised tooted.

5.   Sulandi rotatsioon (melt spinning) – kiirtardumise protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu pöörlevat jahutusketast moodustuvad helbed, ribad või vardataolised tooted.

6.   Peenestamine (comminution)– materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

7.   Sulandi ekstraktsioon (melt extraction) – kiirtardumis- ja ekstraktsiooniprotsess, mille käigus pöörleva jahutusploki väikese segmendi kastmisel sula metallisulami vanni saadakse ribataoline toode.

8.   Mehaaniline legeerimine (mechanical alloying) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

9.   Plasmapihustus (plasma atomisation) – protsess, mille käigus sula või tahke metallisulami juga pihustub plasmapõleti toimel inertgaasi keskkonnas piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

10.   Kiirtardumine (solidify rapidly) – protsess, mis seisneb sulamaterjali tahkestumisel jahutamiskiirusel üle 1 000 K/s.

1C003

Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

suhteline esialgne magnetiline läbitavus on vähemalt 120 000 ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus

Suhtelise esialgse magnetilise läbitavuse mõõtmine tuleb teha täielikult lõõmutatud materjalidega.

b. 

magnetostriktiivsed sulamid, millel on mõni järgmistest omadustest:

1. 

küllastuse magnetostriktsioon on rohkem kui 5 × 10-4 või

2. 

magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8 või

c. 

amorfsed või nanokristallilised sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende koostises on vähemalt 75 massiprotsenti rauda, koobaltit või niklit;

2. 

küllastuse magnetiline induktsioon (Bs) on 1,6 T või rohkem ja ning

3. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

liistaku paksus on kuni 0,02 mm või

b. 

selle elektriline eritakistus on vähemalt 2 × 10-4 oomi/cm.

Tehniline märkus

Punktis 1C003.c nimetatud nanokristallilised materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on kuni 50 nm.

1C004

Raua, nikli või vase baasil põhiainega uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

tihedus üle 17,5 g/cm3;

b. 

elastsuspiir üle 880 MPa;

c. 

tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning

d. 

suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005

need on ülijuhtivad komposiitjuhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a. 

need on ülijuhtivad komposiitjuhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaankiust ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nad on paigutatud muudesse põhiainetesse kui vask või vasesegudest põhiaine ning

2. 

nad on ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 x 10-4 mm2 (väiksem kui 6 μm läbimõõduga ümarkiud);

b. 

need on ülijuhtivad komposiitjuhtmed, mis koosnevad ühest või enamast ülijuhtivast kiust, mis on muu kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

kriitiline temperatuur magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (–263,31 °C) ning

2. 

nad säilitavad ülijuhtiva oleku temperatuuril 4,2 K (-268,96 °C) asetatuna voolujuhi pikitelje suhtes mistahes ristisuunas orienteeritud magnetvälja magnetilise induktsiooniga 12 T, nii et kriitiline voolutihedus on 1 750 A/mm2 voolujuhi kogu ristlõike ulatuses;

c. 

ülijuhtivad komposiitjuhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest ülijuhtivast kiust, säilitavad ülijuhtivuse temperatuuril üle 115 K (–158,16 °C).

Tehniline märkus

Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006

Vedelikud ja määrdeained:

a. 

ei kasutata;

b. 

määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena vähemalt üht järgmistest:

1. 

rohkem kui kahe eeter- või tioeetersidemega (või mõlema sidemega) fenüleen- või alküülfenüleeneetrid või -tioeetrid või selliste eetrite ja tioeetrite segud või

2. 

fluoritud silikoonvedelikud, mille kinemaatiline viskoossus on temperatuuril 298 K (25 °C) väiksem kui 5 000 mm2/s (5 000 sentistooksi);

c. 

summutus- ja flotatsioonivedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

puhtus on üle 99,8 %;

2. 

100 ml vedelikus leidub vähem kui 25 osakest suurusega vähemalt 200 μm ning

3. 

need koosnevad vähemalt 85 % ulatuses vähemalt ühest järgmisest koostisainest:

a. 

dibromotetrafluoroetaan (CAS 25497-30-7, 124-73-2, 27336-23-8),

b. 

polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid) või

c. 

polübromotrifluoroetüleen;

d. 

fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

need koosnevad vähemalt 85 massiprotsenti ulatuses vähemalt ühest järgmisest ühendist või nende segust:

a. 

perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b. 

perfluoroalküülamiinid,

c. 

perfluorotsükloalkaanid või

d. 

perfluoroalkaanid;

2. 

nende tihedus temperatuuril 298 K (25 °C) on vähemalt 1,5 g/ml;

3. 

need on temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus ning

4. 

sisaldavad vähemalt 60 massiprotsenti fluori.

Märkus. Punkt 1C006.d. ei hõlma materjale, mis on määratletud ja pakendatud meditsiiniliste toodetena.

1C007

Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised komposiitmaterjalid kui põhiained ja lähteained:

Märkus: VT KA PUNKT 1C107.

a. 

titaandiboriidist (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 miljondikku ning osakeste keskmine suurus on kuni 5 μm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 μm;

b. 

ei kasutata;

c. 

keraamilised põhiaine komposiitmaterjalid:

1. 

keraamilis-keraamilised komposiitmaterjalid klaas- või oksiid-põhiainega, mis on sarrustatud kiududega, millel on järgmised omadused:

a. 

mõnest järgmistest materjalidest valmistatud pidevkiud:

1. 

Al2O3 (CAS 1344-28-1); või

2. 

Si-C-N; või

Märkus. Punkt 1C007.c.1.a ei hõlma komposiite, mis sisaldavad kiude tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või tõmberoomekindlusega, millele vastav roomedeformatsioon 100 tunni kestel on üle 1 % koormusel 100 MPa ja temperatuuril 1 273 K (1 000 °C).

b. 

kiud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

need on valmistatud vähemalt ühest järgmisest materjalist:

a. 

Si-N;

b. 

Si-C;

c. 

Si-Al-O-N või

d. 

Si-O-N; ning

2. 

nende eritõmbetugevus on suurem kui 12,7 x 103 m

2. 

keraamilise põhiainega komposiitmaterjalid, mille põhiaine koostises on räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid;

d. 

ei kasutata;

e. 

lähteained, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide tootmiseks:

1. 

polüdiorganosilaanid;

2. 

polüsilatsaanid;

3. 

polükarbosilatsaanid;

Tehniline märkus

Punkti 1C007 tähenduses on lähteained spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni, süsinikku ja lämmastikku sisaldavate keraamiliste materjalide tootmiseks.

f. 

ei kasutata.

1C008

Mittefluoritud polümeersed ained:

a. 

järgmised imiidid:

1. 

bismaleimiidid;

2. 

aromaatsed polüamidoimiidid (PAI), mille klaasistumistemperatuur (Tg) on üle 563 K (290 °C);

3. 

aromaatsed polüimiidid, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on üle 505 K (232 °C);

4. 

aromaatsed polüeeterimiidid, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on üle 563 K (290 °C);

Märkus. Punkt 1C008.a. hõlmab sulavaid vedelas või tahkes olekus materjale, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või ribasid.

N.B. Kile-, lehe-, lindi- või riba kujul esinevate mittesulavate aromaatsete polüimiidide kohta vt punkt 1A003.

b. 

ei kasutata;

c. 

ei kasutata;

d. 

polüarüleenketoonid;

e. 

polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f. 

polübifenüleeneetersulfoon, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on üle 563 K (290 °C).

Tehnilised märkused.

1.  Klaasistumistemperatuuri (Tg) määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide punktis 1C008.a.4 materjalide ja punktis 1C008,f. nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid.

2.   Klaasistumistemperatuuri (Tg) määramisel punktis 1C008.a.2. nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3. nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest ja mille töötlemiseks on kasutatud koos standardseid ja järeltöötlemise protsesse, millega saavutatakse kõrgeim klaasistumistemperatuur Tg.

1C009

Töötlemata fluoritud ühendid:

a. 

ei kasutata;

b. 

fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c. 

fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

1C010

Kiud- või niitmaterjalid:

N.B. VT KA PUNKTID 1C210 ja 9C110.

Tehnilised märkused.

1.   Selleks et arvutada punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud kiud- või niitmaterjalide eritõmbetugevus, erimoodul või tihedus, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618 (2004) kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit.

2.   Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste kiud- või niitmaterjalide (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) eritõmbetugevuse, erimooduli või tiheduse hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need töödeldakse mitteühesuunalisteks kiud-või niitmaterjalideks.

a. 

Orgaanilised kiud- või niitmaterjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

erimoodul on suurem kui 12,7 x 106 m ning

2. 

eritõmbetugevus on suurem kui 23,5 x 104 m

Märkus. Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b. 

Süsinikust kiud- või niitmaterjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

erimoodul on suurem kui 14,65 x 106 m ning

2. 

eritõmbetugevus on suurem kui 26,82 x 104 m

Märkus. Punkt 1C010.b. ei hõlma järgmist:

a. 

kiud- või niitmaterjalid, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2. 

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3. 

nende laius ületab 15 mm;

b. 

need on mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinikkiud- või niitmaterjalid pikkusega 25,0 mm või vähem.

c. 

Anorgaanilised kiud- või niitmaterjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

erimoodul on suurem kui 2,54 x 106 m ning

2. 

sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922 K (1 649 °C);

Märkus. Punkt 1C010.c. ei hõlma järgmist:

a. 

katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massiprotsenti või rohkem ning mille erimoodul on väiksem kui 10 × 106 m;

b. 

molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c. 

boorkiud;

d. 

katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043 K (1 770 °C).

d. 

kiud- või niitmaterjalid, millel on mis tahes järgmine omadus:

1. 

koosnevad järgmistest komponentidest:

a. 

punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid või

b. 

punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid või

2. 

mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on segatud muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;

Tehniline märkus

Segatud (commingled) – termoplastsetest kiududest ja sarrustuskiududest täielikult kiududest koosnev segu sarrustuskiuga tugevdatud põhiaine saamiseks.

e. 

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud kiud- või niitmaterjalid (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud kiud- või niitmaterjalid (eelvormid) või süsinikkiu eelvormid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a. 

need on anorgaanilised kiud- või niitmaterjalid, mis on nimetatud punktis 1C010.c või

b. 

need on orgaanilised või süsinikkiud- või niitmaterjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende erimoodul on suurem kui 10,15 x 106 m ning

2. 

eritõmbetugevus on suurem kui 17,7 x 104 m ning

2. 

neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a. 

neis on vaiku või bituumenit, mida on nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b;

b. 

dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg) on vähemalt 453 K (180 °C) ja neis leidub fenoolvaike või

c. 

dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg) on 505 K (232 °C) või rohkem ja neis leidub vaiku või bituumenit, mida ei ole nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b ja mis ei ole fenoolvaik;

Märkus 1. Metalli või süsinikuga kaetud kiud- või niitmaterjalid (eelvormid) või süsinikkiu eelvormid, mida ei ole vaigu või bituumeniga immutatud, on nimetatud punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c kiud- või niitmaterjalid.

Märkus 2. Punkt 1C010.e. ei hõlma järgmist:

a. 

epoksüvaik-põhiainega eelimmutatud kiud- või niitmaterjalid (prepregmaterjalid), mis on ette nähtud tsiviilõhusõidukite osade või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2. 

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3. 

nende laius ületab 15 mm;

b. 

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinikkiud- või niitmaterjalid pikkusega kuni 25,0 mm, mille puhul kasutatakse muud kui punktis 1C008 või 1C009.b nimetatud vaiku või bituumenit.

Tehnilised märkused.

1.   Süsinikkiu eelvormid (carbon fibre preforms) – kaetud või katmata kiu korrapärane koost, mis on ette nähtud teatava osa sarrustuse tegemiseks enne põhiaine lisamist komposiitmaterjali saamiseks.

2.   Punktis 1C010.e nimetatud ainete dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg) määratakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud meetodiga kuiva katsekehaga. Temperatuurikindlate ainete puhul peab kuiva katsekeha töötlemise aste olema vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest.

1C011

Metallid ja ühendid:

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111.

a. 

metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm, sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbed või jahvatatud, kui need on valmistatud materjalidest, mis sisaldavad vähemalt 99 % tsirkooniumi, magneesiumi või nende sulameid;

Tehniline märkus

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

Märkus. Punktis 1C011.a. nimetatud metallid või sulamid kuuluvad kontrollimisele olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

b. 

boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:

1. 

boor puhtusega 85 või rohkem massiprotsenti,

2. 

boorisulamid boorisisaldusega 85 või rohkem massiprotsenti;

Märkus. Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid kuuluvad kontrollimisele olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

c. 

guanidiinnitraat (CAS 506-93-4);

d. 

nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7).

N.B. Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu.

1C012

Järgmised materjalid:

Tehniline märkus

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

a. 

plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;

Märkus. Punkt 1C012.a. ei hõlma järgmist:

a. 

saadetisi, milles on plutooniumi kuni 1 gramm;

b. 

saadetisi, milles on kuni 3 efektiivgrammi, kui see kogus leidub instrumentide anduriosades.

b. 

eelnevalt eraldatud neptuunium-237 mis tahes kujul.

Märkus. Punkt 1C012 ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on kuni 1 gramm.

1C101

Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse rakettrelvades, rakettrelvade alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Märkus 1. Punkt 1C101 hõlmab järgmist:

a. 

konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b. 

pinnakatted, sh värvid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2. Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus

Punktis 1C101 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107

Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:

a. 

peeneteraline grafiit puistetihedusega vähemalt 1,72 g/cm3 (mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C)), mille tera suurus on kuni 100 μm ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel ja mida saab töödelda vähemalt üheks järgmistest toodetest:

1. 

silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

2. 

torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm; või

3. 

plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

N.B. Vt ka punkt 0C004.

b. 

pürolüütiline või kiudsarrustusega grafiit, mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otste jaoks;

N.B. Vt ka punkt 0C004.

c. 

keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavusega alla 6 sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide antennikatte jaoks;

d. 

masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste jaoks;

e. 

ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste, atmosfääri taassisenevate sõidukite ja düüside labade jaoks.

f. 

masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on ülikõrget temperatuuri taluv keraamiline materjal (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000 °C ning mis on sarrustatud kiududega ja mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või rakettrelvade komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, juhtservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).

Märkus. Punkt 1C107.f. ei hõlma mittekomposiitseid ülikõrget temperatuuri taluvaid keraamilisi materjale.

Tehniline märkus 1

Punktis 1C107.f. tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Tehniline märkus 2

ülikõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid hõlmavad järgmist:

1. 

titaandiboriid (TiB2);

2. 

tsirkooniumdiboriid (ZrB2);

3. 

nioobiumdiboriid (NbB2);

4. 

hafniumdiboriid (HfB2);

5. 

tantaaldiboriid (TaB2);

6. 

titaankarbiid (TiC);

7. 

tsirkooniumkarbiid (ZrC);

8. 

nioobiumkarbiid (NbC);

9. 

hafniumkarbiid (HfC);

10. 

tantaalkarbiid (TaC).

1C111

Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

a. 

tõukeained:

1. 

sfäärilistest või sferoidsetest osakestest alumiiniumipulber, mida ei ole sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ja mille osakeste läbimõõt on väiksem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus vähemalt 97 massiprotsenti, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad osakesed läbimõõduga alla 63 μm, vastavalt standardile ISO 2591-1:1988 või vastavale riigisisesele standardile;

Tehniline märkus

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTMi standard E-11).

2. 

Sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud järgmised metallipulbrid:

a. 

tsirkooniumi, berülliumi või magneesiumi metallpulbrid või nende sulamid, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimisega), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud, kui nende koostisest vähemalt 97 massiprotsenti moodustab vähemalt üks järgmistest materjalidest:

1. 

tsirkoonium;

2. 

berüllium või

3. 

magneesium;

Tehniline märkus

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse tsirkooniumi hulka.

b. 

Kas boori või boorisulamite metallpulbrid või nende sulamid, kui boori sisaldus on 85 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimise abil), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud:

Märkus. Punktid 1C111a.2.a. ja 1C111a.2.b. käsitlevad mitmesuguse osakeste jaotusega pulbrisegusid (nt erineva tera suurusega segud) juhul, kui vähemalt üks osakeste suurus või liik on hõlmatud.

3. 

vedelkütusel töötavates rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a. 

dilämmastiktrioksiid (CAS 10544-73-7),

b. 

lämmastikdioksiid (CAS 10102-44-0) / dilämmastiktetroksiid (CAS 10544-72-6),

c. 

dilämmastikpentoksiid (CAS 10102-03-1),

d. 

lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N2O4/NO2), mida on võimalik kasutada rakettrelvasüsteemides. On olemas mitmesuguseid segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi sisaldust protsentides vastavas segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastiksoksiidi. Ülempiir on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

e. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI inhibiitoriga punase suitseva lämmastikhappe kohta (IRFNA);

f. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C238 fluorist ja vähemalt ühest muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevate ühendite kohta;

4. 

järgmised hüdrasiini derivaadid:

Märkus: VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

trimetüülhüdrasiin (CAS 1741-01-1),

b. 

tetrametüülhüdrasiin (CAS 6415-12-9),

c. 

N,N-diallüülhüdrasiin (CAS 5164-11-4),

d. 

allüülhüdrasiin (CAS 7422-78-8),

e. 

etüleendihüdrasiin (CAS 6068-98-0),

f. 

monometüülhüdrasiindinitraat,

g. 

asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat,

h. 

hüdrasiiniumasiid (CAS 14546-44-2),

i. 

1,1-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 227955-52-4) / 1,2-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 299177-50-7);

j. 

guanidiinnitraat (CAS 13464-98-7),

k. 

diimido-oksaalhappe dihüdrasiin (CAS 3457-37-2),

l. 

2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN),

m. 

vt sõjaliste kaupade nimekirjas hüdrasiiniumperkloraat,

n. 

hüdrasiiniumdiperkloraat (CAS 13812-39-0),

o. 

metüülhüdrasiinnitraat (MHN) (CAS 29674-96-2);

p. 

1,1-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) / 1,2-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) (CAS 363453-17-2);

q. 

3,6-dihüdrasinotetrasiinnitraat (1,4-dihüdrasiinnitraat) (DHTN);

5. 

Sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud suure energiatihedusega materjalid, mida kasutatakse rakettrelvades või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites;

a. 

segatud kütus, mis sisaldab nii tahket kui ka vedelat kütust, näiteks boorisuspensioon, mille massipõhine energiatihedus on vähemalt 40 × 106 J/kg;

b. 

muud suure energiatihedusega kütused ja kütuselisandid (näiteks kubaan, ioonlahused, JP-10), mille mahupõhine energiatihedus on vähemalt 37,5 × 109 J/m3 temperatuuril 20 °C ja rõhul 1 atmosfäär (101,325 kPa);

Märkus. Punkt 1C111.a.5.b ei hõlma rafineeritud kütuseid ega taimedest valmistatud biokütuseid, sealhulgas tsiviillennunduses kasutatavaks tunnistatud mootorite kütuseid, välja arvatud juhul, kui need on spetsiaalselt koostatud rakettrelvade või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukite jaoks.

Tehniline märkus

Punktis 1C111.a.5. tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

6. 

Järgmised hüdrasiini asendavad kütused:

a. 

2-dimetüülaminoetülasiid (DMAZ) (CAS 86147-04-8);

b. 

polümeersed ained:

1. 

karboksü-lõpprühmaga polübutadieen (karboksüüllõpprühmaga polübutadieen) (CTPB);

2. 

hüdroksü-lõpprühmaga polübutadieen (hüdroksüüllõpprühmaga polübutadieen) (HTPB) (CAS 69102-90-5), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3. 

polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4. 

polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN) (CAS 25265-19-4 / CAS 68891-50-9);

5. 

polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG);

Tehniline märkus

Polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG) on polü-1,4-butaandiooli (CAS 110-63-4) ja polüetüleenglükooli (PEG) (CAS 25322-68-3) plokk-kopolümeer.

6. 

polüglütsidüülnitraat (PGN ehk polü-GLYN) (CAS 27814-48- 8);

c. 

muud raketikütuse lisandid ja koostisained:

1. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI karboraanide, dekaboraanide, pentaboraanide ja nende derivaatide kohta;

2. 

trietüleenglükooldinitraat (TEGDN) (CAS 111-22-8);

3. 

2-nitrodifenüülamiin (CAS 119–75–5);

4. 

trimetüüloletaantrinitraat (TMETN) (CAS 3032-55-1);

5. 

dietüleenglükooldinitraat (DEGDN) (CAS 693-21-0);

6. 

järgmised ferrotseeni derivaadid:

a. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri katotseeni kohta;

b. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri etüülferrotseeni kohta;

c. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri propüülferrotseeni kohta;

d. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri n-butüülferrotseeni kohta;

e. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri pentüülferrotseeni kohta;

f. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri ditsüklopentüülferrotseeni kohta;

g. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri ditsükloheksüülferrotseeni kohta;

h. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri dietüülferrotseeni kohta;

i. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri dipropüülferrotseeni kohta;

j. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri dibutüülferrotseeni kohta;

k. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri diheksüülferrotseeni kohta;

l. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri atsetüülferrotseeni kohta / 1,1'-diatsetüülferrotseeni kohta;

m. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri ferrotseenkarboksüülhapete kohta;

n. 

vt sõjaliste kaupade nimekiri butatseeni kohta;

o. 

muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifitseerijatena, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ühendid.

Märkus. Punkt 1C111.c.6.o ei hõlma ferrotseeni derivaate, mis sisaldavad ferrotseeni molekulile liidetud kuue süsinikuga aromaatset funktsionaalset rühma (six carbon aromatic functional group).

7. 

4,5-diasiidmetüül-2-metüül-1,2,3-triasool (iso-DAMTR), v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

d. 

muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud geelkütused, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks rakettrelvades.

Tehnilised märkused:

1.   Punktis 1C111.d. on geelkütus kütus või oksüdeeriva aine koostis, milles kasutatakse geelistava ainena silikaate, kaoliini (savi), süsinikku või polümeerset geelistavat ainet.

2.   Punktis 1C111.d. tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Märkus. Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vt sõjaliste kaupade nimekiri.

1C116

Martensiitvanandatud teras, mida kasutatakse rakettrelvades ja millel on kõik järgmised omadused:

N.B. VT KA PUNKT 1C216.

a. 

mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on vähemalt:

1. 

0,9 GPa lahuse lõõmutusetapis või

2. 

1,5 GPa vanandamisetapis; ning

b. 

mis tahes järgmisel kujul:

1. 

lehed, plaadid või torud, mille seina- või plaadi paksus on kuni 5,0 mm;

2. 

torukujulised vormid seinapaksusega kuni 50 mm ning siseläbimõõduga vähemalt 270 mm.

Tehniline märkus 1

Martensiitvanandatud terased on rauasulamid:

1. 

mida reeglina iseloomustab suur nikli- ja väga väike süsinikusisaldus ning milles kasutatakse asenduselemente ja sadestunud aineid sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil ja

2. 

mida töödeldakse termotsüklitega, et hõlbustada martensiitmuutuse protsessi (lõõmutamine tahkeks lahuseks), millele järgneb vanandamine (dispersioonvanandamine).

Tehniline märkus 2

Punktis 1C116 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C117

Materjalid rakettrelvade komponentide valmistamiseks:

a. 

volfram ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti volframit ja mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10-6 m (50 μm);

b. 

molübdeen ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ning mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10-6 m (50 μm);

c. 

tahkel kujul volframist materjalid, millel on järgmised omadused:

1. 

vähemalt üks järgmistest materjali koostistest:

a. 

volfram ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

b. 

vaske sisaldav volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, või

c. 

hõbedat sisaldav volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, ning

2. 

mida on võimalik töödelda vähemalt üheks järgmiseks tooteks:

a. 

silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

b. 

torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm; või

c. 

plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem.

Tehniline märkus

Punktis 1C117 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C118

Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

a. 

kõik järgmised omadused:

1. 

see sisaldab 17,0 –23,0 massiprotsenti kroomi ja 4,5 –7,0 massiprotsenti niklit;

2. 

selle titaanisisaldus on üle 0,10 massiprotsendi ning

3. 

sellel on ferriitne-austeniitne mikrostruktuur (samuti viidatud kui kahefaasiline mikrostruktuur), millest vähemalt 10 mahuprotsenti on austeniiti (kooskõlas standardi ASTM E-1181-87 või vastavate riigisiseste standarditega), ning

b. 

mis on vähemalt ühel järgmisel kujul:

1. 

kangid või varvad suurusega vähemalt 100 mm igas mõõtmes;

2. 

lehed laiusega 600 mm või rohkem ja paksusega 3 mm või vähem või

3. 

torud välisläbimõõduga vähemalt 600 mm ja seinapaksusega kuni 3 mm.

1C202

Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:

a. 

alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende tõmbetugevus on vähemalt 460 MPa temperatuuril 293 K (20 °C) ning

2. 

need on torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

b. 

titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

selle tõmbetugevus on vähemalt 900 MPa temperatuuril 293 K (20 °C) ning

2. 

need on torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus

Sulam tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

1C210

Kiud- või niitmaterjalid või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:

a. 

süsinikku või aramiidi sisaldav kiud- või niitmaterjalid, millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

nende erimoodul on vähemalt 12,7 × 106 m; või

2. 

nende erimoodul on vähemalt 23,5 × 104 m;

Märkus. Punkt 1C210.a ei hõlma aramiidkiud- või niitmaterjale, mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit;

b. 

klaaskiud- või -niitmaterjalid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende erimoodul on vähemalt 3,18 × 106 m; ning

2. 

nende erimoodul on vähemalt 7,62 × 104 m;

c. 

temperatuurikindla vaiguga immutatud pidevad lõngad, eelkedrused, köisikud ja lindid, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 1C210.a või 1C210.b nimetatud süsinik- või klaaskiud- või -niitmaterjalidest.

Tehniline märkus

Vaik moodustab siin komposiitmaterjali põhiaine.

Märkus. Punktis 1C210 on kiud- või niitmaterjalid piiratud pidevate monokiudude, lõnga, eelkedruse, köisikute või lintidega.

1C216

Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem.

Märkus. Punkt 1C216 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus

Martensiitteras tähistab antud juhul martensiitterast enne ja pärast termotöötlust.

1C225

Boor, mida on isotoobiga boor-10 (10B) rikastatud üle selle isotoobi loodusliku sisalduse, järgmisel kujul: elementaarne boor, ühendid, boori sisaldavad segud, nendest valmistatud tootet, kõigi eelkirjeldatute heitmed ja jäätmed.

Märkus. Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

1C226

Punktis 1C117 mittenimetatud volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframit ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

need on õõnsad silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm, ja ning

b. 

nende mass on üle 20 kg.

Märkus. Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.

1C227

Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 1 000 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui magneesium ning

b. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori.

1C228

Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 200 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ning

b. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori.

1C229

Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

selle puhtus on vähemalt 99,99 massiprotsenti ning

b. 

selle hõbedasisaldus massi järgi on vähem kui 10 miljondikku.

1C230

Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

Märkus. Punkt 1C230 ei hõlma järgmist:

a. 

röntgeniseadmete või puuraukude sondide metallaknad;

b. 

oksiid kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektroonikakomponentide osades või kiipide põhimikes;

c. 

berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

1C231

Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

1C232

Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Märkus. Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

1C233

Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed.

Märkus. Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

1C234

Tsirkoonium, milles hafniumi on massi järgi vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta, järgmisel kujul: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud.

Märkus. Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi kuni 0,10 mm paksuse fooliumi kujul.

1C235

Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite arvu ja vesinikuaatomite arvu suhe on suurem kui 1 : 1 000 , ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus. Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 x 103 GBq (40 Ci).

1C236

Muud kui punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud radionukliidid, millest saab teha neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, järgmisel kujul:

a. 

elemendina;

b. 

ühenditena, mille summaarne aktiivsus on vähemalt 37 GBq/kg (1 Ci/kg);

c. 

segudena, mille summaarne aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

d. 

eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Märkus. Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, mille aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid).

Tehniline märkus

Punktis 1C236 on radionukliidid vähemalt üks aine järgmistest:

— 
aktiinium-225 (225Ac)
— 
aktiinium-227 (227Ac)
— 
kalifornium-253 (253Cf)
— 
kuurium-240 (240Cm)
— 
kuurium-241 (241Cm)
— 
kuurium-242 (242Cm)
— 
kuurium-243 (243Cm)
— 
kuurium-244 (244Cm)
— 
einsteinium-253 (253Es)
— 
einsteinium-254 (254Es)
— 
gadoliinium-148 (148Gd)
— 
plutoonium-236 (236Pu)
— 
plutoonium-238 (238Pu)
— 
poloonium-208 (208Po)
— 
poloonium-209 (209Po)
— 
poloonium-210 (210Po)
— 
raadium-223 (223Ra)
— 
toorium-227 (227Th)
— 
toorium-228 (228Th)
— 
uraan-230 (230U)
— 
uraan-232 (232U)

1C237

raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus. Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:

a. 

meditsiiniseadmed;

b. 

tooted või seadmed raadium-226 sisaldusega vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid).

1C238

kloortrifluoriid (ClF3).

1C239

Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s.

1C240

Muu kui punktis 0C005 nimetatud niklipulber ja poorne metalliline nikkel järgmiselt:

a. 

niklipulber, mille on mõlemad järgmised omadused:

1. 

puhtus 99,0 massiprotsenti või rohkem ning

2. 

keskmine osakese suurus alla 10 μm mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330;

b. 

poorne nikkel, mis on toodetud punktis 1C240.a nimetatud materjalist.

Märkus. Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:

a. 

kiuline niklipulber,

b. 

üksikud poorsest niklist lehed pindalaga kuni 1 000 cm2.

Tehniline märkus

Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab läbi kogu struktuuri omavahel ühendatud peeneid poore.

1C241

Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm; ning

b. 

nende mass on üle 20 kg.

1C350

Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad keemilised segud:

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C450.

1. 

tiodiglükool (CAS 111-48-8);

2. 

fosforoksükloriid (CAS 10025-87-3);

3. 

dimetüülmetüülfosfonaat (CAS 756-79-6)

4. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI metüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 676-99-3) kohta;

5. 

metüülfosfonüüldikloriid (CAS 676-97-1);

6. 

dimetüülfosfit (DMP) (CAS 868-85-9);

7. 

fosfortrikloriid (CAS 7719-12-2);

8. 

trimetüülfosfit (TMP) (CAS 121-45-9);

9. 

tionüülkloriid (CAS 7719-09-7);

10. 

3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (CAS 3554-74-3);

11. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid (CAS 96-79-7);

12. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (CAS 5842-07-9);

13. 

3-kinoklidinool (CAS 1619-34-7);

14. 

kaaliumfluoriid (CAS 7789-23-3);

15. 

2-kloroetanool (CAS 107-07-3);

16. 

dimetüülamiin (CAS 124-40-3);

17. 

dietüületüülfosfonaat (CAS 78-38-6);

18. 

dietüül N,N-dimetüülfosforamidaat (CAS 2404-03-7);

19. 

dietüülfosfit (CAS 762-04-9);

20. 

dimetüülamiinhüdrokloriid (CAS 506-59-2);

21. 

etüülfosfinüüldikloriid (CAS 1498-40-4);

22. 

etüülfosfonüüldikloriid (CAS 1066-50-8);

23. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 753-98-0) kohta;

24. 

vesinikfluoriid (CAS 7664-39-3);

25. 

metüülbensilaat (CAS 76-89-1);

26. 

metüülfosfinüüldikloriid (CAS 676-83-5);

27. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (CAS 96-80-0);

28. 

pinakolüülalkohol (CAS 464-07-3);

29. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI O-etüül-O-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniidi (QL) (CAS 57856-11-8) kohta;

30. 

trietüülfosfit (CAS 122-52-1);

31. 

arseentrikloriid (CAS 7784-34-1);

32. 

bensüülhape (CAS 76-93-7);

33. 

dietüülmetüülfosfoniit (CAS 15715-41-0);

34. 

dimetüületüülfosfonaat (CAS 6163-75-3);

35. 

etüülfosfinüüldifluoriid (CAS 430-78-4);

36. 

metüülfosfinüüldifluoriid (CAS 753-59-3);

37. 

3-kinuklidoon (CAS 3731-38-2);

38. 

fosforpentakloriid (CAS 10026-13-8);

39. 

pinakoloon (CAS 75-97-8);

40. 

kaaliumtsüaniid (CAS 151-50-8);

41. 

kaaliumbifluoriid (CAS 7789-29-9);

42. 

ammooniumvesinikfluoriid või ammooniumbifluoriid (CAS 1341-49-7);

43. 

naatriumfluoriid (CAS 7681-49-4);

44. 

naatriumbifluoriid (CAS 1333-83-1);

45. 

naatriumtsüaniid (CAS 143-33-9);

46. 

trietanoolamiin, (CAS 102-71-6)

47. 

fosforpentasulfiid (CAS 1314-80-3);

48. 

diisopropüülamiin (CAS 108-18-9);

49. 

dietüülaminoetanool (CAS 100-37-8)

50. 

naatriumsulfiid (CAS 1313-82-2);

51. 

väävelmonokloriid (CAS 10025-67-9);

52. 

vääveldikloriid (CAS 10545-99-0);

53. 

trietanoolamiinhüdrokloriid (CAS 637-39-8);

54. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (CAS 4261-68-1);

55. 

metüülfosfoonhape (CAS 993-13-5);

56. 

dietüülmetüülfosfonaat (CAS 683-08-9);

57. 

N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid (CAS 677-43-0);

58. 

triisopropüülfosfit (CAS 116-17-6);

59. 

etüüldietanoolamiin (CAS 139-87-7);

60. 

O,O-dietüülfosforotioaat (CAS 2465-65-8);

61. 

O,O-dietüülfosforoditioaat (298-06-6);

62. 

naatriumheksafluorosilikaat (CAS 16893-85-9);

63. 

metüülfosfonotiodikloriid (CAS 676-98-2);

64. 

dietüülamiin (CAS 109-89-7);

65. 

N,N-diisopropüülaminoetaantioolhüdrokloriid (CAS 41480-75-5).

Märkus 1.„Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1,3,5,11,12,13,17,18,21,22,26,27,28,31,32,33,34,35,36,54,55,56,57,63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.

Märkus 2.„Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1,3,5,11,12,13,17,18,21,22,26,27,28,31,32,33,34,35,36,54,55,56,57,63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3. Punkt 1C350 ei hõlma keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2,6,7,8,9,10,14,15,16,19,20,24,25,30,37,38,39,40,41,42,43,44,45,46,47,48,49,50,51,52,53,58,59,60,61,62 ja 64 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4. Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1C351

Inimeste ja loomsed patogeenid ja toksiinid:

a. 

viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, isoleeritud eluskultuuride või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

hobuste Aafrika katku viirus;

2. 

sigade Aafrika katku viirus;

3. 

Andide viirus;

4. 

lindude gripiviirus, mis on:

a. 

kirjeldamata või

b. 

määratletud direktiivi 2005/94/EÜ I lisa punktis 2 (ELT L 10 14.1.2006, lk 16) kui suure patogeensusega viirused:

1. 

A-tüüpi viirused, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) kuuenädalastel tibudel on suurem kui 1,2 , või

2. 

alatüüpide H5 või H7 A-tüüpi viirused, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiniini molekuli lõikepiirkonnas on sarnane HPAI viiruse puhul täheldatuga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas saab hemaglutiniini molekuli läbi lõigata;

5. 

lammaste katarraalse palaviku viirus;

6. 

Chapare viirus;

7. 

Chikungunya viirus;

8. 

Choclo viirus;

9. 

Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus;

10. 

ei kasutata;

11. 

Dobrava-Belgradi viirus;

12. 

hobuste ida entsefalomüeliidi viirus;

13. 

Ebola viirus: kõik Ebola perekonda kuuluvad viirused;

14. 

Newcastle'i haiguse viirus;

15. 

kitsede rõugete viirus;

16. 

Guanarito viirus;

17. 

Hantaani viirus;

18. 

Hendra viirus (hobuste leetriviirus);

19. 

SuHV1 (Ebamarutaudi viirus; Aujeszky tõbi)

20. 

Klassikaline sigade katku viirus

21. 

jaapani entsefaliidi viirus;

22. 

Junini viirus;

23. 

Kyasanuri metsa haiguse viirus;

24. 

Laguna Negra viirus;

25. 

Lassa palaviku viirus;

26. 

lammaste flaviviirus;

27. 

Lujo viirus;

28. 

veiste nodulaarse dermatiidi viirus;

29. 

lümfotsütaarse koriomeningiidi viirus;

30. 

Machupo viirus;

31. 

Marburgi viirus: kõik Marburgi viiruse perekonda kuuluvad viirused;

32. 

Ahvide rõugeviirus;

33. 

Murray Valley entsefaliidi viirus;

34. 

Newcastle'i haiguse viirus;

35. 

Nipah' viirus;

36. 

Omski hemorraagilise palaviku viirus;

37. 

Oropouche'i viirus;

38. 

väikemäletsejaliste katku viirus;

39. 

sigade vesikulaarhaiguse viirus;

40. 

Powassani viirus;

41. 

marutaudi viirus ja kõik teised lüssaviiruse perekonda kuuluvad viirused;

42. 

Rifti oru palaviku viirus;

43. 

veisekatku viirus;

44. 

Rocio viirus;

45. 

Sabia viirus;

46. 

Seouli viirus;

47. 

lammaste rõugeviirus;

48. 

Sin Nombre viirus;

49. 

St. Louis'i entsefaliidi viirus;

50. 

sigade Tescheni haiguse viirus;

51. 

puukentsefaliidi viirus (Kaug-Ida alatüüp);

52. 

variolaviirus;

53. 

Venetsueela hobuste entsefalomüeliidi viirus;

54. 

vesikulaarse stomatiidi viirus;

55. 

lääne hobuste entsefalomüeliidi viirus;

56. 

kollapalaviku viirus.

57. 

Ägedat raskekujulist respiratoorset sündroomi põhjustav koroonaviirus (SARS-i viirus);

58. 

taastatud 1918. aasta gripiviirus;

b. 

ei kasutata;

c. 

bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, isoleeritud eluskultuuride või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Bacillus anthracis;

2. 

Brucella abortus;

3. 

Brucella melitensis;

4. 

Brucella suis;

5. 

Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei);

6. 

Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei);

7. 

Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci);

8. 

Clostridium argentinense (varem tuntud kui G-tüüpi Clostridium botulinum), botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

9. 

Clostridium baratii, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

10. 

Clostridium botulinum;

11. 

Clostridium butyricum, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

12. 

Clostridium perfringens, epsilontoksiini produtseerivad tüübid;

13. 

Coxiella burnetii;

14. 

Francisella tularensis;

15. 

Mycoplasma capricolum, alamliik capripneumoniae (tüvi F38);

16. 

Mycoplasma mycoides, alamliik mükoidid SC (väike koloonia);

17. 

Rickettsia prowazekii;

18. 

Salmonella enterica alamliik enterica serovar Typhi (Salmonella typhi);

19. 

Shiga toksiini produtseeriv serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluv Escherichia coli (STEC) bakter ja teised shiga toksiini produtseerivad serogrupid;

Märkus. Shiga toksiini tootev Escherichia (EHEC coli (STEC) hõlmab muu hulgas enterohemorraagilist E.coli), verotoksiini tootev E.coli (VTEC) või verotsütotoksiini tootev E.coli (VTEC).

20. 

Shigella dysenteriae;

21. 

Vibrio cholerae;

22. 

Yersinia pestis;

d. 

toksiinid ja nende alamrühmad:

1. 

botulismitoksiinid;

2. 

Clostridium perfringens alfa, beeta 1, beeta 2, epsilon ja ioota toksiinid;

3. 

konotoksiinid;

4. 

ritsiin;

5. 

saksitoksiin;

6. 

shiga toksiinid (shigalaadsed toksiinid, verotoksiinid ja verotsütotoksiinid)

7. 

Staphylococcus aureus'e enterotoksiinid, hemolüsiinalfatoksiin ja toksilise šoki sündroomi toksiin (enne tuntud kui Staphylococcus enterotoxin F);

8. 

tetrodotoksiin;

9. 

ei kasutata;

10. 

mikrotsüstiinid (Cyanginosins);

11. 

aflatoksiinid;

12. 

abriin;

13. 

kooleratoksiin;

14. 

diatsetoksisksirpenool;

15. 

T-2 toksiin;

16. 

HT-2 toksiin;

17. 

modeksiin;

18. 

volkensiin;

19. 

viskumiin (Viscum album'i lektiin 1);

Märkus. Punkt 1C351.d ei hõlma botulismitoksiini või konotoksiini sellise toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1. 

on farmatseutilised formulatsioonid, mis on ette nähtud inimeste raviks;

2. 

on eelnevalt pakendatud turustamiseks meditsiinitoodetena;

3. 

on riigi ametiasutuse poolt lubatud turustamiseks meditsiinitoodetena.

e. 

Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, isoleeritud eluskultuuride või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Coccidioides immitis;

2. 

Coccidioides posadasii.

Märkus. Punkt 1C351 ei hõlma vaktsiine ja immunotoksiine.

1C353

Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid:

a. 

mis tahes geneetiliselt muundatud organism, mis sisaldab, või mis tahes geneetiline element, millega kodeeritakse vähemalt üht järgmistest:

1. 

geen või geenid, mis on omane/omased vähemalt ühele punktis 1C351.a. või 1C354.a. nimetatud viirusele;

2. 

geen või geenid, mis on omane/omased punktis 1C351.c. või 1C354.b. nimetatud bakteritele või punktis 1C351.e. või 1C354.c. nimetatud seentele ja mis:

a. 

on ise või mille transkribeeritud või transleeritud produktid on oluliselt ohtlikud ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või

b. 

võib/võivad tekitada või suurendada patogeensust või või

3. 

on punktis 1C351.d nimetatud mis tahes toksiinid või nende toksiinide alamühikud.

b. 

ei kasutata.

Tehnilised märkused.

1.   Geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast organisme, kelle nukleiinhappe järjestused on koostatud või neid on muudetud tahtliku molekulaarse manipulatsiooni teel.

2.   Geneetilised elemendid hõlmavad muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata, täielikult või osaliselt keemiliselt sünteesitud kromosoome, genoome, plasmiide, transposoone, vektoreid ja taastatavaid nukleiinhappe fragmente sisaldavaid inaktiveeritud organisme. Geneetiliste elementide kontrolli puhul loetakse inaktiveeritud organismi, viiruse või proovi nukleiinhapped taastatavaks juhul, kui materjali inaktiveerimine ja prepareerimine on mõeldud nukleiinhapete isoleerimise, puhastamise, võimendamise, avastamise või tuvastamise hõlbustamiseks või aitab sellele kaasa.

3.   Patogeensuse tekitamine või suurendamine on defineeritud olukorrana, milles nukleiinhappejärjestus(t)e lisamine või integreerimine tõenäoliselt tekitab retsipientorganismile võime seda tahtlikult kasutada haiguse või surma põhjustamiseks või suurendab seda võimet. See võib hõlmata muudatusi muu hulgas järgmises: virulentsus, edasikanduvus, stabiilsus, nakatumise tee, peremeesorganismid, korratavus, võime vältida peremeesorganismi immuunsust või see alla suruda, vastupanuvõime meditsiinilistele vastumeetmetele või avastatavus.

Märkus. Punkt 1C353 ei hõlma shiga toksiini produtseeriva serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluva Escherichia coli (STEC) bakteri ja teiste shiga toksiini produtseerivate serogruppide nukleiinhappejärjestusi, välja arvatud need geneetilised elemendid, mis kodeerivad shiga toksiini või selle allühikuid.

1C354

Taimpatogeenid:

a. 

viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, isoleeritud eluskultuuride või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Andide kartuli varjatud viirus (Andide kartuli varjatud tümoviirus);

2. 

kartuli värtnaviroid;

b. 

bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, isoleeritud eluskultuuride või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Xanthomonas albilineans;

2. 

Xanthomonas axonopodis pv. citri (Xanthomonas campestris pv. citri A) [Xanthomonas campestris pv. citri];

3. 

Xanthomonas oryzae pv. oryzae (Pseudomonas campestris pv. oryzae);

4. 

Clavibacter michiganensis subsp. sepedonicus (Corynebacterium michiganensis subsp. sepedonicum või Corynebacterium sepedonicum);

5. 

Ralstonia solanacearum, rass 3, biotüüp 2;

c. 

seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, isoleeritud eluskultuuride või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Colletotrichum kahawae (Colletotrichum coffeanum var. virulans);

2. 

Cochliobolus miyabeanus (Helminthosporium oryzae);

3. 

Microcyclus ulei (sünonüüm: Dothidella ulei);

4. 

Puccinia graminis ssp. graminis var. graminis / Puccinia graminis ssp. graminis var. stakmanii (Puccinia graminis [sünonüüm Puccinia graminis f. sp. tritici]);

5. 

Puccinia striiformis (sünonüüm: Puccinia glumarum);

6. 

Magnaporthe oryzae (Pyricularia oryzae);

7. 

Peronosclerospora philippinensis (Peronosclerospora sacchari);

8. 

Sclerophthora rayssiae var. zeae;

9. 

Synchytrium endobioticium;

10. 

Tilletia indica;

11. 

Thecaphora solani.

1C450

Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad keemilised segud:

N.B. VT KA PUNKTID 1C350, 1C351.d. JA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA

a. 

Mürkkemikaalid:

1. 

Amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosfortiolaat (CAS 78-53-5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad;

2. 

PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (CAS 382-21-8);

3. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI BZ KOHTA: 3-kinuklindinüülbensülaat (CAS 6581-06-2);

4. 

fosgeen: metüülfosfonotiodikloriid (CAS 75-44-5);

5. 

karbonüüldikloriid (CAS 75-44-5);

6. 

vesiniktsüaniid (CAS 74-90-8);

7. 

kloropikriin: trikloronitrometaan (CAS 76-06-2);

Märkus 1.„Keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse” eksportimisel ei hõlmata punktiga 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massiprotsendi.

Märkus 2. Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 keemilisi segusid, mis sisaldavad vähemalt üht 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaalidest ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3. Punkt 1C450 ei hõlma keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4. Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

b. 

mürkkemikaalide lähteained:

1. 

kemikaalid, välja arvatud sõjaliste kaupade nimekirjas või punktis 1C350 nimetatud, mis sisaldavad fosforiaatomit, millega on seotud üks (normaal- või iso-) metüül-, etüül- või propüülrühm, kuid mitte muid süsinikuaatomeid;

Märkus. Punkt 1C450.b.1 ei hõlma järgmist: fonofoss: O-etüül-S-fenüületüülfosfoontiolotionaat (CAS 944-22-9);

2. 

N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-fosforamiiddihaliidid, muud kui N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid;

Märkus: Vt punkt 1C350.57 N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriidi kohta.

3. 

dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-fosforamidaadid, muud kui punktis 1C350 nimetatud dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat;

4. 

N,N-dialküül [metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid või N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid;

5. 

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (CAS 96-80-0) ja N,N-dietüülaminoetanool (CAS 100-37-8).

Märkus. Punkt 1C450.b.5 ei hõlma järgmist:

a. 

N,N-dimetüülaminoetanool (CAS 108-01-0) ja vastavad protoneeritud soolad;

b. 

N,N-dietüülaminoetanooli protoneeritud soolad (CAS 100-37-8);

6. 

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (CAS 5842-07-9) ja N,N-diisopropüülaminoetaantioolvesinikkloriid (CAS 41480-75-5).

7. 

vt punkt 1C350 etüüldietanoolamiini kohta (CAS 139-87-7);

8. 

metüüldietanoolamiin (CAS 105-59-9);

Märkus 1. Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.

Märkus 2. Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3. Punkt 1C450 ei hõlma keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4. Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1D    Tarkvara

1D001

Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

1D002

Tarkvara, mis on ette nähtud orgaanilise, metallilise või süsinikpõhiainega laminaatide või komposiitide väljatöötamiseks.

1D003

Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1D101

Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade käitamiseks või hooldamiseks.

1D103

Tarkvara, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.

1D201

Tarkvara, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade kasutamiseks.

1E    Tehnoloogia

1E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud seadmete või materjalide väljatöötamiseks või tootmiseks.

1E002

Järgmine muu tehnoloogia:

a. 

tehnoloogia polübensotiasoolide või polübensoksasoolide väljatöötamiseks või tootmiseks;

b. 

tehnoloogia selliste fluoroelastomeerühendite väljatöötamiseks või tootmiseks, mis sisaldavad vähemalt ühte vinüüleetermonomeeri;

c. 

tehnoloogia järgmiste keraamiliste pulbrite või mittekomposiitsete keraamiliste materjalide projekteerimiseks või tootmiseks:

1. 

keraamilised pulbrid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

nende koostis on üks järgmistest:

1. 

tsirkooniumi liht- või kompleksoksiidid ja räni või alumiiniumi kompleksoksiidid;

2. 

boori lihtnitriidid (kuubilise võrega kristallide kujul);

3. 

räni või boori liht- või komplekskarbiidid või

4. 

räni liht- või kompleksnitriidid;

b. 

need sisaldavad mis tahes järgmist metalliliste lisandite koguhulkadest (välja arvatud spetsiaalselt lisatavad):

1. 

vähem kui 1 000 miljondikku lihtoksiidide või karbiidide korral või

2. 

vähem kui 5 000 miljondikku kompleksühendite või lihtnitriidide korral ning

c. 

need on vähemalt üks järgmistest:

1. 

tsirkooniumoksiid (CAS 1314-23-4), mille keskmine osakeste suurus ei ületa 1 μm ja mille puhul kuni 10 % osakestest on suuremad kui 5 μm; või

2. 

muud keraamilised pulbrid, mille keskmine osakeste suurus ei ületa 5 μm ja mille puhul kuni 10 % osakestest on suuremad kui 10 μm,

2. 

mittekomposiitsed keraamilised materjalid, mis on valmistatud punktis 1E002.c.1 nimetatud materjalidest.

Märkus. Punkt 1E002.c.2 ei hõlma tehnoloogiat abrasiivide kavandamiseks või tootmiseks.

d. 

ei kasutata;

e. 

tehnoloogia punktis 1C001 nimetatud materjalide installeerimiseks, hooldamiseks või parandamiseks;

f. 

tehnoloogia punktis 1A002 või 1C007.c nimetatud komposiitstruktuuride, -laminaatide või -materjalide parandamiseks.

Märkus. Punkt 1E002.f ei hõlma tehnoloogiat, mida kirjeldatakse õhusõidukivalmistaja käsiraamatus ja mida kasutatakse tsiviilõhusõidukite osade remondiks süsinikkiud- ja -niitmaterjalide ning epoksüvaikudega.

g. 

andmebaasid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade kasutamiseks.

1E102

Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud tarkvara arenduseks.

1E103

Tehnoloogia temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides komposiitide või osaliselt töödeldud komposiitide tootmisel.

1E104

Tehnoloogia pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa kuni 20 kPa.

Märkus. Punkt 1E104 hõlmab lähtegaaside valmistamise tehnoloogiat, vooluhulkasid ja protsessi juhtimise programmi ning näitajaid.

1E201

Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B234, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b, 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C241 või 1D201 nimetatud kaupade kasutamiseks.

1E202

Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud kaupade arendamiseks või tootmiseks.

1E203

Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 1D201 nimetatud tarkvara arendamiseks.

2. KATEGOORIA – MATERJALIDE TÖÖTLEMINE

2A    Süsteemid, seadmed ja komponendid

N.B. Müravabade laagrite kohta vt sõjaliste kaupade nimekiri.

2A001

Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:

N.B. VT KA PUNKT 2A101.

Märkus. Punkt 2A001 ei hõlma kuule, mille tootja poolt määratud lubatud hälbed standardi ISO 3290:2001 kohaselt vastavad täpsusklassile 5 (või liikmesriikide vastavatele klassidele) või on halvemad.

a. 

kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 4 või 2 (või riigisisestele normidele) või on paremad ja mille veerevõrud ja -kehad on valmistatud monelmetallist või berülliumist;

Märkus. Punkt 2A001.a ei hõlma koonusrull-laagreid.

Tehnilised märkused:

1.   „Võru” - radiaalse veerelaagri rõngakujuline osa, milles on vähemalt üks veeretee (ISO 5593:1997).

2.   „Veerekeha” - kuul või rullik, mis veereb veereteede vahel (ISO 5593:1997).

b. 

ei kasutata;

c. 

aktiivsed magnetlaagrisüsteemid, mis kasutavad vähemalt ühte järgmistest:

1. 

materjalid, mille magnetvootihedus on 2,0 T või suurem ja voolavuspiir on üle 414 MPa;

2. 

täiselektromagnetilised 3D homopolaarsed eelmagneetimiskonstruktsioonid ajamitele või

3. 

kõrgetemperatuurilised (450 K (177 °C) ja kõrgem) asendiandurid.

2A101

Muud kui punktis 2A001 nimetatud radiaalsed kuullaagrid,, mille standardi ISO 492 kohased lubatud hälbed vastavad täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või vastavatele riigisisestele normidele) või on paremad ja millel on kõik järgmised omadused

a. 

sisediameeter 12–50 mm;

b. 

välisdiameeter 25–100 mm; ning

c. 

laius 10–20 mm.

2A225

Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

a. 

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende maht on 150–8 000 cm3 ning

2. 

need on valmistatud vähemalt ühest järgmistest materjalidest või on kaetud neist vähemalt ühega (materjali lisandite kogusisaldus on kuni 2 massiprotsenti):

a. 

kaltsiumfluoriid (CaF2);

b. 

kaltsiumtsirkonaat (metatsirkonaat) (CaZrO3);

c. 

tseeriumsulfiid (Ce2S3);

d. 

erbiumoksiid (Er2O3);

e. 

hafniumoksiid (HfO2);

f. 

magneesiumoksiid (MgO);

g. 

nitriiditud nioobiumi-titaani-volframisulam, mis sisaldab ligikaudu 50 % Nb, 30 % Ti ja 20 % W;

h. 

ütriumoksiid (Y2O3) või

i. 

tsirkooniumoksiid (ZrO2);

b. 

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende maht on 50–2 000 cm3 ning

2. 

need on valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtus on 99,9 massiprotsenti või parem;

c. 

tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende maht on 50–2 000 cm3

2. 

valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem; ning

3. 

kaetud tantaalkarbiidi, -nitriidi või -boriidiga või nende kombinatsiooniga.

2A226

Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

nimimõõt on vähemalt 5 mm;

b. 

neil on lõõtstihend ning

c. 

valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud.

Tehniline märkus.

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 nimimõõt väikseimat läbimõõtu.

2B    Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

Tehnilised märkused.

1.   Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360°. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam).

2.   Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks

a. 

lihvimisketaste rihtimissüsteemi lihvmasinaid;

b. 

paralleelseid pöördtelgesid, mis on kavandatud eraldi asuvate töödeldavate detailide paigaldamiseks;

c. 

kolineaarseid pöörlevaid abitelgesid, mis on kavandatud sama töödeldava detaili käsitsemiseks, hoides seda kinni erinevatest punktidest.

3.   Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841:2001 „Industrial automation systems and integration - Numerical Control Machines - Axis and Motion Nomenclature” (tööstuslikud automaatsüsteemid - numbrilised juhtimismasinad - telje ja liikumise nimestik).

4.   Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse kaldvõll pöördteljeks.

5.   „Kinnitatud „ühesuunalist positsioneerimise korduvust”” võib iga tööpingi mudeli puhul kasutada alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele ja see määratakse järgmiselt:

a. 

valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b. 

mõõta lineaartelje korduvus (R ↑, R ↓) vastavalt ISO 230-2:2014 ning hinnata „ühesuunalise positsioneerimise korduvust” viie tööpingi iga telje kohta;

c. 

määrata „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” aritmeetiline keskmine kõigi viie tööpingi iga telje kohta. Need „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” aritmeetilised keskmised (
image ) võetakse mudeli iga telje kinnitatud väärtuseks (
image ,
image , …);

d. 

kuna 2. kategooria nimekiri viitab igale lineaarteljele eraldi, siis on kinnitatud „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

e. 

kui mõni punktides 2B001.a.–2B001.c. nimetamata tööpingi mudeli telg omab kinnitatud „ühesuunalist positsioneerimise korduvust”, mis on võrdne või väiksem kui iga tööpingi mudeli kinnitatud „ühesuunalise positsioneerimise korduvus” pluss 0,7 μm, peab valmistaja kinnitama täpsusastet üks kord 18 kuu jooksul.

6.   Punktide 2B001.a–2B001.c mõistes jäetakse tööpinkide „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” mõõtemääramatus vastavalt standardile ISO 230-2:2014 või sellega võrdväärsele riigisisesele standardile arvesse võtmata.

7.   Punktide 2.B001.a–2B001.c tähenduses tehakse telgede mõõtmised vastavalt ISO 230-2:2014 punkti 5.3.2 katsekorrale. Pikemate kui 2meetriste telgede testid viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel. Pikemad kui 4meetrised teljed nõuavad mitmekordset katsetamist (nt kaks katset pikemate kui 4meetriste ja kuni 8meetriste telgedega, kolm katset pikemate kui 8meetriste ja kuni 12meetriste telgedega), iga test viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel ja need jaotatakse võrdsetes ajavahemike järel üle telje pikkuse. Katsesegmendid on võrdsete vahedega täistelje pikkuses, kusjuures liigne pikkus jaguneb võrdselt katsesegmentide alguses, vahel ja lõpus. Teatada tuleb kõigi katsesegmentide väikseim „ühesuunalise positsioneerimise korduvus”.

2B001

Tööpingid ja nende kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama (või lõikama) metalle, keraamikat või „komposiitmaterjale” ja mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega „arvjuhtimiseks”, järgmiste näitajatega:

N.B. VT KA PUNKT 2B201.

Märkus 1 Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks. Nende pinkide kohta vt punkt 2B003.

Märkus 2 Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a. 

väntvõllid või nukkvõllid,

b. 

tööriistad või lõiketerad,

c. 

pressi tiguvõllid;

d. 

graveeritud või lihvitud juveeltooted või

e. 

hambaproteesid.

Märkus 3. Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi.

N.B. Optiliste viimistlustööpinkide kohta vt punkt 2B002.

a. 

treipingid, millel on kaks või enam telge, mida võib üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m; või

2. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1,0 m või rohkem;

Märkus 1. Punkt 2B001.a ei hõlma spetsiaalselt kontaktläätsede tootmiseks ette nähtud treipinke, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

masinjuhtimine on sisendandmete töötlemise programmide suhtes piiratud oftalmoloogilise tarkvara kasutamisega ning

b. 

ei kasuta vaakumiga kinnituspadrunit.

Märkus 2. Punkt 2B001.a ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

b. 

freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

kolm lineaarset telge ja üks pöörlemistelg, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on üks järgmine omadus:

a. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m; või

b. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1,0 m või rohkem;

2. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m;

b. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,4 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1 m või rohkem ja vähem kui 4 m; või

c. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 6,0 μm või vähem (parem) käigupikkusega 4 m või rohkem;

3. 

koordinaatpuurpinkide „ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) või

4. 

lendteraga lõikeseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

peavõlli „aksiaallõtk” ja „viskumine” on väiksem (parem) kui 0,0004 mm TIR ning

b. 

liugliikumise nurkhälvete (võnkumine risti- ja pikisuunas ning pöördliikumine) koguväärtus 300 mm teekonnal on väiksem (parem) kui 2 kaaresekundit TIR;

c. 

lihvimispingid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

millel on kõik järgmised omadused:

a. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) ning

b. 

kolm või neli telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, või

2. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1 m;

b. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,4 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1 m või rohkem ja vähem kui 4 m; või

c. 

„ühesuunalise positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 6,0 μm või vähem (parem) käigupikkusega 4 m või rohkem;

Märkus. Punkt 2B001.c ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a. 

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ainult silindriliste pindade lihvimiseks ning

2. 

ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm.

b. 

tööpingid, mis on spetsiaalselt projekteeritud koordinaatlihvimispinkidena, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille „ühesuunalise positsioneerimise korduvus” on väiksem (parem) kui 1,1 μm

c. 

pinnalihvimispingid.

d. 

juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

e. 

tööpingid metallide, keraamika ja komposiitide eemaldamiseks, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

kasutavad materjalide eemaldamiseks üht järgmistest moodustest:

a. 

vee- või muude vedelike joad, kaasa arvatud need, mis sisaldavad abrasiivlisandeid;

b. 

elektronkiir või

c. 

laserkiir ning

2. 

millel on vähemalt kaks pöördtelge ja kõik järgmised omadused:

a. 

mida saab üheaegselt kontuurjuhtimiseks koordineerida ning

b. 

positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 0,003 °;

f. 

puurpingid sügavate aukude puurimiseks ning sügavate aukude puurimiseks kohandatud treipingid, mis võimaldavad puuritava augu maksimaalseks sügavuseks üle 5 m.

2B002

Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 

valmistamistäpsus (lubatud hälve) on väiksem kui 1,0 μm;

b. 

pinna ruutkeskmine (rms) karedus on väiksem (parem) kui 100 nm.

c. 

neli või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, ning

d. 

mis kasutavad mis tahes järgmist protsessi:

1. 

magneto-reoloogiline viimistlemine („MRF”);

2. 

elektro-reoloogiline viimistlemine („ERF”);

3. 

„suure siseenergiaga osakeste joaga viimistlemine”;

4. 

„täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus”või

5. 

„vedelikujoaga viimistlemine”.

Tehnilised märkused.

Punkti 2B002 tähenduses:

1. 

„MRF” on materjali eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset magnetilist vedelikku, mille viskoossust reguleerib magnetväli.

2. 

„ERF” on eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset vedelikku, mille viskoossust reguleerib elektriväli.

3. 

„Suure siseenergiaga osakeste joaga viimistlemisel” kasutatakse materjali selektiivseks eemaldamiseks reaktiivset aatomiplasmat (RAP) või ioonkiirgust.

4. 

„Täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus” on protsess, mille käigus kasutatakse surve all olevat membraani, mis deformeerub töödeldava pinnaga väga väikeses osas kokkupuuteks.

5. 

„Vedelikujoaga viimistlemisel” kasutatakse materjali eemaldamiseks vedelikujuga.

2B003

Arvjuhtimisega tööpingid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

jaotusringjoone läbimõõt on suurem kui 1 250 mm

b. 

hamba tööpinna laius on vähemalt 15 % jaotusringjoone läbimõõdust ning

c. 

need on viimistletud AGMA 14 või parema kvaliteediga (võrdne ISO 1328 klass 3ga).

2B004

Kuumisostaatpressid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

N.B. VT KA PUNKTID 2B104 ja 2B204.

a. 

termiliselt kontrollitav keskkond suletud töökambris ning kambri siseläbimõõt on 406 mm või rohkem ning

b. 

mis tahes järgmine omadus:

1. 

maksimaalne töörõhk üle 207 MPa;

2. 

kontrollitava termilise keskkonna temperatuur üle 1 773 K (1 500 °C) või

3. 

võimalus süsivesinikega impregneerimiseks ja tekkivate gaasiliste lagunemisproduktide eemaldamiseks.

Tehniline märkus

Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõtu, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

N.B. Spetsiaalselt konstrueeritud stantside, valuvormide ning tööriistade kohta vt punktid 1B003, 9B009 ja sõjaliste kaupade nimekiri.

2B005

Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks teises veerus osutatud põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f. tabeli esimeses veerus ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:

a. 

keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) seadmed, millel on kõik järgmised omadused:

N.B. VT KA PUNKT 2B105.

1. 

ühe järgneva modifitseeritud protsessi kasutamine:

a. 

CVD-katmine pulseeriva rõhu juures;

b. 

kontrollitud idustamisega termiline sadestamine (CNTD) või

c. 

plasmaaktiveeritud või plasma osalusel CVD ning

2. 

neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a. 

kasutatakse pöörlevaid kõrgvaakumtihendeid (rõhk 0,01 Pa või vähem) või

b. 

protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust (in situ);

b. 

ioonlegeerimisseadmed, milles ioonivoo vool on 5 mA või rohkem;

c. 

elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise (EB-PVD) seadmed nimivõimsusega kokku üle 80 kW ja millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

vannis vedelikutasemelaserkontrollisüsteem, mis reguleerib täpselt kangide söötmiskiirust, või

2. 

arvuti abil juhitav kiirusemonitor, mis kontrollib kaht või enamat elementi sisaldava katte sadestamise kiirust ning toimib auruvoos ioniseeritud aatomite fotoluminestsentsi mõõtmise põhimõttel;

d. 

plasmapihustusseadmed, millel on järgmised omadused:

1. 

protsess viiakse läbi madalal rõhul kontrollitavas atmosfääris (10 kPa või vähem, mõõdetuna kahuri väljunddüüsi kohal 300 mm piirides) vaakumkambris, milles on võimalik vähendada rõhku kuni 0,01 Pa enne pihustamisprotsessi algust, või

2. 

protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust (in situ);

e. 

pihustussadestusseadmed, mis võimaldavad voolutihedust 0,1 mA/mm2 või rohkem sadestuskiirusel 15 μm/h või rohkem;

f. 

katoodsadestusseadmed, mis sisaldavad elektromagnetitest võret kaare otspunkti juhtimiseks katoodil;

g. 

ioonpindamisseadmed, millega on võimalik (in situ) mõõta ükskõik kumba järgmistest:

1. 

kattekihi paksus põhimikul ja sadestuskiirus või

2. 

optilised omadused.

Märkus. Punkt 2B005 ei hõlma keemilise aurustamise-sadestamise, katoodsadestuse, pihustussadestuse, ioonpindamise või ioonlegeerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud lõikamis- või tööriistade jaoks.

2B006

Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed, asendi tagasiside moodulid ja elektroonikasõlmed:

a. 

arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatmõõtemasinad (CMM), millel kolmemõõtmeline (ruumiline) maksimaalne lubatud pikkuse mõõtmise piirviga (E0,MPE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/1 000 ) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2:2009;

Tehniline märkus.

Tootja määratud CMMi kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisnäitajad, keskkond) ning koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” võrreldakse suuruse 1,7 +L/1 000 μm künnisega.

N.B. VT KA PUNKT 2B206.

b. 

Lineaarse nihke mõõtevahendid või -süsteemid, lineaarasendi tagasiside moodulid ja „elektroonikasõlmed”:

Märkus. Interferomeetrid ja optilise kooderiga, laserit sisaldavad mõõtesüsteemid on määratletud ainult punktides 2B006.b.3 ja 2B206.c.

1. 

„mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid”, mille „lahutusvõime” on mõõtepiirkonnas 0–0,2 mm vähemalt 0,2 μm (või parem);

Tehnilised märkused.

Punkti 2B006.b.1 tähenduses:

1. 

„mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid” on kavandatud mõõtma mõõtevarva ja mõõdetava objekti vahelist kaugust mööda üht vektorit, mida mööda mõõtevarb või mõõdetav objekt liigub;

2. 

mõõtepiirkond on lühima ja pikima töökauguse vahe.

2. 

Spetsiaalselt tööpinkide jaoks ette nähtud lineaarasendi tagasiside moodulid, mille üldine „täpsus” on väiksem (parem) kui (800 + (600 x L/1 000 )) nm (L on võrdne efektiivpikkusega millimeetrites);

3. 

mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

sisaldavad laserit;

b. 

lahutusvõime täisskaalal 0,200 nm või väiksem (parem);: ning

c. 

õhu murdumisnäitaja osas kompenseerituna ja mõõdetuna 30 sekundi jooksul temperatuuril 20±0,01 °C suuteline saavutama mis tahes mõõtmispiirkonna punktis „mõõtehälbe”, mis on (1,6 + L/2 000 ) nm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või sellest väiksem (parem), või

4. 

elektroonikasõlmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud tagasiside andmiseks punktis 2B006.b.3. nimetatud süsteemides;

c. 

Pöördasendi tagasiside moodulid, mis on spetsiaalselt kavandatud tööpinkidele või nurknihke mõõtevahendid, mille nurkpositsiooni täpsus on 0,9 kaaresekundit või väiksem (parem);

Märkus. Punkt 2B006.c. ei hõlma optilisi seadmeid, nagu autokollimaatorid, mis kasutavad kollimeeritud valgust (nt „laser” valgust) peegli nurknihke määramiseks.

d. 

seadmed pinna ebatasasuse (sealhulgas pinnadefektide) mõõtmiseks, mis mõõdavad optilist hajumist tundlikkusega 0,5 nm või vähem (parem).

Märkus. Punkt 2B006 hõlmab tööpinke, v.a punktis 2B001 täpsustatud tööpinke, mida saab kasutada mõõtemasinatena, kui nad vastavad mõõtemasinate toimimisele kehtestatud kriteeriumidele või ületavad neid.

2B007

„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:

N.B. VT KA PUNKT 2B207.

a. 

ei kasutata;

b. 

on spetsiaalselt projekteeritud rahuldama riigisiseseid ohutusnorme, mida kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtliku sõjamoona ümbruses;

Märkus. Punkt 2B007.b ei hõlma „roboteid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud pihustusvärvimiskambritele.

c. 

on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirguskestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5 × 103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta, või

Tehniline märkus.

termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

d. 

spetsiaalselt ette nähtud töötama kõrgemal kui 30 000 m.

2B008

Järgmised „kombineeritud pöördlauad” ja „kallutatavad spindlid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks:

a. 

ei kasutata;

b. 

ei kasutata;

c. 

„liitpöördlauad”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ette nähtud tööpinkide jaoks treimiseks, freesimiseks või lihvimiseks; ning

2. 

kaks pöörlevat telge, mis on kavandatud „kontuurjuhtimise” üheaegseks koordineerimiseks;

Tehniline märkus.

„Kombineeritud pöördlaud” on laud, mille abil saab töödeldavat detaili pöörata ning kallutada ümber kahe mitteparalleelse telje.

d. 

„kallutatavad spindlid”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ette nähtud tööpinkide jaoks treimiseks, freesimiseks või lihvimiseks; ning

2. 

kavandatud „kontuurjuhtimise” üheaegseks koordineerimiseks.

2B009

Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis” mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:

N.B. VT KA PUNKTID 2B109 JA 2B209.

a. 

kolm või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, ning

b. 

valtsimisjõud üle 60 kN.

Tehniline märkus.

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.

2B104

„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

N.B. VT KA PUNKT 2B204.

a. 

maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem;

b. 

konstrueeritud reguleeritava soojusliku 873 K (600 °C) või kõrgema temperatuuriga keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks ning

c. 

kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem.

2B105

Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.

2B109

Järgmised muud kui punktis 2B009 nimetatud tõukamispingid, mida kasutatakse „rakettrelvade” tõukejõusüsteemide komponentide ja seadmete (nt mootorikorpuste ja vaheseadmete) „tootmiseks”, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

N.B. VT KA PUNKT 2B209.

a. 

tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

varustatud või mida on vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võimalik varustada „arvjuhtimis” moodulite või arvutijuhtimisega; ning

2. 

enama kui kahe juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida.

b. 

punktis 2B009 või 2B109.a nimetatud tõukamispinkide jaoks spetsiaalselt konstrueeritud komponendid.

Tehniline märkus.

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena.

2B116

Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:

a. 

vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldavad digitaalkontrollerit ning on võimelised väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz ja tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”;

b. 

digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille „reaalajalise kontrolli ribalaius” on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele;

Tehniline märkus.

Punktis 2B116.b tähendab „reaalajalise kontrolli ribalaius” maksimaalset sagedust, millel kontroller on suuteline teostama võendamise, andmetöötluse ja kontrollsignaali edastamise terviklikke tsükleid.

c. 

väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides;

d. 

katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus.

Punktis 2B116 tähistab „tühi aluslaud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B117

Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.

2B119

Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

N.B. VT KA PUNKT 2B219.

a. 

balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2. 

on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3. 

on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning

4. 

on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

Märkus. Punkt 2B119.a ei hõlma balansseerpinke, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks.

b. 

indikaatorpead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 2B119.a nimetatud masinatel.

Tehniline märkus.

Indikaatorpead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

2B120

Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

kaks või enam telge;

b. 

ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid, ning

c. 

mis tahes järgmised omadused:

1. 

mis tahes üksikul teljel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimaldavad kiirust 400 kraadi sekundis või rohkem või 30 kraadi sekundis või vähem ning

b. 

nurkkiiruse eristamisvõime on 6 kraadi sekundis või vähem ja täpsus 0,6 kraadi sekundis või vähem;

2. 

halvimal juhul on nurkkiiruse stabiilsus võrdne või parem (vähem) kui pluss või miinus 0,05 % keskmistatuna 10-le või enamale kraadile, või

3. 

positsioneerimis „täpsus” on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Märkus 1. Punkt 2B120 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008.

Märkus 2. Punktis 2B120 nimetatud liikumissimulaatorid või pöörlemislauad on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed või ei.

2B121

Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

kaks või enam telge; ning

b. 

positsioneerimis „täpsus” on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Märkus. Punkt 2B121 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008.

2B122

Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid.

Märkus. Punktis 2B122 nimetatud tsentrifuugid on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed.

2B201

Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:

Tehniline märkus

ISO 230-2 (1988 ( 11 )) või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kinnitatud positsioneerimise täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele, kui riiklikud ametiasutused on need esitanud ja nendega nõustunud. Kinnitatud positsioneerimistäpsuse määramine:

a. 

valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b. 

mõõta lineaartelje täpsused vastavalt standardile ISO 230-2:1988 (11) ;

c. 

määrata iga tööpingi iga telje täpsuse väärtused (A-väärtused). Arvutusmeetod täpsuse arvutamiseks on kirjeldatud standardis ISO 230-2:1988 (11) ;

d. 

määrata iga telje A-väärtuste keskväärtus. See keskväärtus võetakse uuritava mudeli iga telje kinnitatud „positsioneerimistäpsuseks” (Âx Ây…);

e. 

kuna punktis 2B201 viidatakse igale lineaarsele teljele eraldi, siis on kinnitatud „positsioneerimistäpsuse” väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

f. 

kui punktis 2B201.a., 2B201.b. või 2B201.c. nimetamata tööpingil on vähemalt ühel teljel kinnitatud „positsioneerimistäpsus” ISO standardi 230-2 (1988) (11) järgi 6 μm või parem (vähem) lihvimispinkidel ja 8 μm või parem (vähem) frees- ja treipinkidel, peab valmistaja kinnitama täpsust üks kord 18 kuu jooksul.

a. 

Freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2:1988 (11)  või vastavatele riiklikele standarditele;

2. 

kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus. Punkt 2B201.a ei hõlma järgmiste omadustega freespinke:

a. 

x-telje käigupikkus on suurem kui 2 m ning

b. 

x-telje üldine „positsioneerimistäpsus” on suurem (halvem) kui 30 μm.

b. 

Lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1. 

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2:1988 (11)  või vastavatele riiklikele standarditele;

2. 

kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus. Punkt 2B201.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a. 

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm; ning

2. 

millel on vaid x-, z- ja c-telg;

b. 

koordinaatlihvimispingid, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 4 μm vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (11) või vastavatele riigisisestele standarditele.

c. 

Treipingid, mille „positsioneerimistäpsus” koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on parem (väiksem ) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) (üldine positsioneerimine) vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (11)  või vastavatele riigisisestele standarditele tööpinkidel, mille töödiameeter on rohkem kui 35 mm;

Märkus. Punkt 2B201.c ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

Märkus 1 Punkt 2B201 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a. 

hammasrattad,

b. 

väntvõllid või nukkvõllid,

c. 

tööriistad või lõiketerad,

d. 

pressi tiguvõllid.

Märkus 2 Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B201.a, 2B001.b või 2B001.c järgi.

Märkus 3. Punktid 2B201.a.3. ja 2B201.b.3. hõlmavad masinaid, mis põhinevad paralleelsel lineaarsel kinemaatilisel disainil (nt kuusjalad), millel on viis või rohkem telge, millest ükski ei pöörle.

2B204

„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a. 

„isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

võimelised saavutama 69 MPa või suuremat maksimaalset töörõhku ning

2. 

rõhukambri siseläbimõõt on üle 152 mm;

b. 

stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B204.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks.

Tehniline märkus.

Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

2B206

Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:

a. 

arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrollimise seadmed (CMM), millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

sellel on ainult kaks telge ja lubatud pikkuse mõõtmise piirviga ükskõik millise teljel (ühemõõtmeline), mida tähistatakse E0x,MPE, E0y,MPE või E0z,MPE mis tahes kombinatsioon, on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,25 + L/1 000 ) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2 (2009), või

2. 

sellel on vähemalt kolm telge, mille kolmemõõtmeline (ruumiline) lubatud piirviga (E0,MPE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/800) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2 (2009);

Tehniline märkus.

Tootja määratud CMMi kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE vastavalt ISO standardile 10360-2:2009 (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisparameetrid, keskkond) ning koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega võrreldakse suuruse 1,7 +L/800 μm künnisega.

b. 

süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

„mõõtehälve” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) 5 mm kohta on 3,5 μm või vähem (parem) ning

2. 

„pöördenurga hälve” on 0,02 ° või vähem.

c. 

„lineaarnihke” mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus.

Punktis 2B206.c tähendab lineaarnihe mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

1. 

sisaldavad laserit; ning

2. 

suudavad säilitada vähemalt 12 tundi temperatuuril ± 1 K (± 1 °C) standardtemperatuuril ja -rõhul kõik järgmised omadused:

a. 

„lahutusvõime” täisskaalal 0,1 μm või parem; ning

b. 

„mõõtmistäpsusega” (0,2 + L/2 000 ) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või parem (väiksem).

Märkus. Punkt 2B206.c. ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, mis ei kasuta suletud ega avatud tagasisidetehnoloogiat ja mis sisaldavad laserit tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks.

d. 

lineaarsete muutuvate diferentsiaaltransformaatorite (LVDT) süsteemid, millel on mõlemad järgmised omadused:

Tehniline märkus.

Punktis 2B206.d tähendab lineaarnihe mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

1. 

neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a. 

„lineaarsus” võrdne või väiksem (parem) kui 0,1 % mõõdetuna täieliku talitluspiirkonna ulatuses LVDTdel, mille talitluspiirkond on kuni 5 mm, või

b. 

„lineaarsus” võrdne või väiksem (parem) kui 0,1 % mõõdetuna piirkonnas 0 kuni 5 mm LVDTdel, mille talitluspiirkond on üle 5 mm, ning

2. 

triiv on väiksem (parem) kui 0,1 % päevas või sellega võrdne kontrollruumi standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K (± 1 °C).

Märkus 1. Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad kontrolli alla, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.

Märkus 2. Punktis 2B206 nimetatud seadmed on hõlmatud, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.

Tehnilised märkused.

Kõik punktis 2B206 esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

2B207

Järgmised punktis 2B007 nimetamata „robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid:

a. 

„robotid” või nende „tööorganid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt riigisisestele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeainetega töötamisel kohaldatavatele elektriohutuse eeskirjadele);

b. 

juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B207.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”.

2B209

Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

a. 

millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

varustatud kolme või enama rullikuga (aktiiv- või juhikrullikud) ning

2. 

vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis” mooduli või arvutijuhtimisega;

b. 

rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks.

Märkus. Punkt 2B209.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.

2B219

Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:

a. 

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1. 

pingi tsentri kõrgus või võllitapi läbimõõt on suurem kui 75 mm;

2. 

kandevõime 0,9 –23 kg ja ning

3. 

võimalik pöörlemiskiirus tasakaalustamisel on üle 5 000 p/min;

b. 

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgnevad omadused:

1. 

võllitapi läbimõõt on üle 75 mm,

2. 

kandevõime 0,9 –23 kg ja

3. 

minimaalne saavutatav spetsiifiline jääktasakaalustamatus tasapinna kohta 10 g mm/kg või vähem; ning

4. 

rihmülekandega käitatavad.

2B225

Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a. 

võime läbida 0,6 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või

b. 

võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus.

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla „ülema-alluva”-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

2B226

Muud kui punktides 9B001 ja 3B001 nimetatud kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

N.B. VT KA PUNKTID 3B001 ja 9B001.

a. 

ahjud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

võimelised töötama temperatuuril üle 1 123 K (850 °C);

2. 

induktsioonimähiste läbimõõt on 600 mm või vähem ning

3. 

kavandatud sisendvõimsus on 5 kW või rohkem;

Märkus. Punkt 2B226.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks kavandatud ahjusid.

b. 

toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B226.a nimetatud ahjude jaoks.

2B227

Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a. 

kaarleekümbersulatus-, kaarleeksulatus- ning kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

kasutatavate elektroodide ruumala on 1 000 –20 000 cm3 ning

2. 

nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 973 K (1 700 °C);

b. 

elektronkiirsulatusahjud, plasmapihustus- ja plasmasulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

võimsus 50 kW või rohkem ning

2. 

nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 473 K (1 200 °C);

c. 

arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis 2B227.a. või 2B227.b. nimetatud ahjude jaoks;

d. 

plasmakahurid, mis on spetsiaalselt mõeldud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

töötavad võimsusel üle 50 kW; ning

2. 

võimelised töötama temperatuuril üle 1 473 K (1 200 °C);

e. 

elektronkiirekahurid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, mis töötavad võimsusel üle 50 kW.

2B228

Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

a. 

rootori koostamise seadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide koostamiseks;

Märkus. Punkt 2B228.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke.

b. 

rootori joondamise seadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele;

Tehniline märkus.

Punktis 2B228.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel.

c. 

lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks.

Tehniline märkus.

Punkti 2B228.c lõõtsadel on kõik järgmised omadused:

1. 

siseläbimõõt 75–400 mm,

2. 

pikkus vähemalt 12,7 mm;

3. 

ühe keeru sügavus üle 2 mm ning

4. 

valmistatud ülitugevast alumiiniumisulamist, martensiitterasest või ülitugevatest „kiud- või niitmaterjalidest”.

2B230

Kõik „rõhuandurid”, mis on võimelised mõõtma absoluutrõhku ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 

rõhutundlikud elemendid, mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumisulamit, alumiiniumoksiidi (alumiiniumoksiidi või safiiri) nikli või niklisulamiga, milles on 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke;

b. 

tihendid, kui need on olemas, ning mis on vajalikud rõhuandurite tihendamiseks ja mis on vahetus kontaktis protsessikeskkonnaga ja mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumsulamit, alumiiniumoksiidi (erimid savimuld ja safiir), niklit, niklisulamit niklisisaldusega kuni 60 % massiprotsenti, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke ning

c. 

millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

täisskaala ulatus on väiksem kui 13 kPa ning „täpsus” on parem kui 1 % täisskaala ulatusest või

2. 

täisskaala ulatus on 13 kPa või rohkem ning „täpsus” on 13 kPa juures mõõdetult parem kui 130 Pa.

Tehnilised märkused.

1.   Punktis 2B230 nimetatud „rõhumuundur” tähendab seadet, mis muudab rõhkude mõõtmistulemused signaaliks.

2.   Punkti 2B230 tähenduses sisaldab „täpsus” mittelineaarsust, hüstereesi ning korduvust ümbritseva keskkonna temperatuuril.

2B231

Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem,

b. 

pumpamise tootlikkus on 15 m3/s või rohkem ning

c. 

võimeline saavutama paremat piirvaakumit kui 13 mPa.

Tehnilised märkused.

1.   Pumpamise tootlikkus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil.

2.   Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral.

2B232

Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütuse, gaasi, mähise, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem.

N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

2B233

Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused:

N.B. VT KA PUNKT 2B350.i.

a. 

võimalik sisselaske vooluhulk 50 m3/h või rohkem;

b. 

saavutavad rõhkude suhe vähemalt 2 : 1 ning

c. 

kõik töödeldava gaasiga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

alumiinium või alumiiniumsulam;

2. 

alumiiniumoksiid;

3. 

roostevaba teras;

4. 

nikkel või niklisulam;

5. 

fosforpronks või

6. 

fluoropolümeerid.

2B350

Keemiatööstuse tootmisruumid, -seadmed ja -komponendid:

a. 

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) sisemaht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid mitte üle 20 m3 (20 000 l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

N.B. Valmis paranduskoostude kohta vt punkt 2B350.k.

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsent niklit.

5. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

6. 

titaan või titaani „sulamid”;

7. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”; või

8. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

b. 

punktis 2B350.a nimetatud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatamiseks projekteeritud segistid ja selliste segistite jaoks ettenähtud rootorid, labad või võllid, mille töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsent niklit.

5. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

6. 

titaan või titaani „sulamid”;

7. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”; või

8. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

c. 

kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) sisemaht on suurem kui 0,1 m3 (100 l) ning mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

N.B. Valmis paranduskoostude kohta vt punkt 2B350.k.

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsent niklit.

5. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

6. 

titaan või titaani „sulamid”;

7. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”; või

8. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

d. 

soojusvahetid või -kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,15 m2 ja väiksem kui 20 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

grafiit või „süsinikgrafiit”;

5. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsent niklit.

6. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

7. 

titaan või titaani „sulamid”;

8. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”;

9. 

ränikarbiid;

10. 

titaankarbiid või

11. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

e. 

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ja selliste destillatsiooni- või absorptsioonikolonnide jaoks ettenähtud vedeliku- ja aurujaoturid või vedelikukogujad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

grafiit või „süsinikgrafiit”;

5. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsent niklit.

6. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

7. 

titaan või titaani „sulamid”;

8. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”; või

9. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

f. 

kaugjuhitav tankimisaparatuur, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi; või

2. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit.

g. 

järgmised klapid ja komponendid:

1. 

klapid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

„nimimõõt” on üle 10 mm (3/8'') ning

b. 

kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud „korrosioonile vastupidavatest materjalidest”;

2. 

klapid, muud kui punktis 2B350.g.1 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

„nimimõõt” on 25,4 mm (1'') või suurem ja 101,6 mm (4'') või vähem;

b. 

kestad (klapikorpused) või eelvormitud kestavooderdused;

c. 

sulgelement, mis on ette nähtud vahetatavaks ning

d. 

kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad kestade (klapikorpuste) või eelvormitud kestavooderduste pinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

3. 

punktides 2B350.g.1 või 2B350.g.2. nimetatud ventiilide jaoks loodud järgmised komponendid, mille kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokku puutuvad tööpinnad on valmistatud „korrosioonikindlatest materjalidest”:

a. 

kestad (klapikorpused);

b. 

eelvormitud kestavooderdused;

Tehnilised märkused.

1.   Punktis 2B350.g tähendavad „korrosioonile vastupidavad materjalid” järgmist:

a. 

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit.

b. 

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

c. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

d. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

e. 

tantaal või tantaali sulamid;

f. 

titaan või titaani sulamid;

g. 

tsirkoonium või tsirkooniumi sulamid;

h. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”või

i. 

järgmised keraamilised materjalid: