02009R0428 — ET — 16.12.2017 — 007.002


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009,

5. mai 2009,

millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

(uuesti sõnastatud)

(ELT L 134 29.5.2009, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1232/2011, 16. november 2011,

  L 326

26

8.12.2011

 M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 388/2012, 19. aprill 2012,

  L 129

12

16.5.2012

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 599/2014, 16. aprill 2014,

  L 173

79

12.6.2014

 M4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1382/2014, 22. oktoober 2014,

  L 371

1

30.12.2014

 M5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2420, 12. oktoober 2015,

  L 340

1

24.12.2015

 M6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1969, 12. september 2016,

  L 307

1

15.11.2016

►M7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2268, 26. september 2017,

  L 334

1

15.12.2017


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 224, 27.8.2009, lk  21 (428/2009)

 C2

Parandus, ELT L 060, 5.3.2016, lk  93 (2015/2420)

 C3

Parandus, ELT L 025, 31.1.2017, lk  36 (2016/1969)

 C4

Parandus, ELT L 012, 17.1.2018, lk  62 (2017/2268)




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009,

5. mai 2009,

millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

(uuesti sõnastatud)



I PEATÜKK

REGULEERIMISE OBJEKT JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kahesuguse kasutusega kaubad” – kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, kaasa arvatud kaubad, mida saab kasutada nii rahuotstarbelisel eesmärgil, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel;

2) „eksport” –

i) ekspordiprotseduur määruse (EMÜ) nr 2913/92 (ühenduse tolliseadustik) artikli 161 tähenduses;

ii) re-eksport kõnealuse tolliseadustiku artikli 182 tähenduses, kuid mis ei hõlma transiitkaupa, ning

iii) tarkvara ja tehnoloogia edastamine elektrooniliste andmekandjate kaudu, kaasa arvatud faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool ühendust asuvasse sihtkohta; see hõlmab ka sellise tarkvara ja tehnoloogia elektroonilises vormis kättesaadavaks tegemist väljaspool ühendust asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele või partnerlustele. Eksport hõlmab ka tehnoloogia suulist edastamist juhul, kui kõnealust tehnoloogiat kirjeldatakse telefoni teel;

3) „eksportija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või partnerlus:

i) kelle nimel ekspordideklaratsioon esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi;

ii) kes teeb otsuse tarkvara või tehnoloogia edastamise või kättesaadavaks tegemise kohta elektrooniliste andmekandjate kaudu, kaasa arvatud faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool ühendust asuvasse sihtkohta.

Kui kahesuguse kasutusega kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel väljaspool ühendust asuv isik, on eksportijaks ühenduses asuv lepingupool;

4) „ekspordideklaratsioon” – dokument, millega isik väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma soovi suunata kahesuguse kasutusega kaubad ekspordiprotseduurile;

5) „vahendusteenused” –

 selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kahesuguse kasutusega kaupade ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki või

 kolmandates riikides asuvate kahesuguse kasutusega kaupade müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki.

Käesoleva määruse puhul jäetakse pelgalt kõrvalteenuste osutamine käesolevast mõistest välja. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus;

6) „vahendaja” – ühenduses elu-või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes tegeleb punktis 5 määratletud teenustega, osutades neid ühendusest kolmandate riikide territooriumitele;

7) „transiit” – ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade veo sisenemine ühenduse tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool ühendust;

8) „ühekordne ekspordiluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta;

▼M1

9) „liidu üldine ekspordiluba” – teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad IIa–IIf lisas loetletud kasutustingmusi;

▼B

10) „ekspordi koondluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ja/või ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki;

11) „riiklik üldine ekspordiluba” – ekspordiluba, mis antakse kooskõlas artikli 9 lõikega 2 ning mis on määratletud siseriiklikes õigusaktides vastavalt artiklile 9 ja IIIc lisale;

12) „Euroopa Liidu tolliterritoorium” – territoorium ühenduse tolliseadustiku artikli 3 tähenduses;

13) „ühendusevälised kahesuguse kasutusega kaubad” – kaubad, millel on ühenduseväliste kaupade staatus ühenduse tolliseadustiku artikli 4 punkti 8 tähenduses.



II PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 3

1.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.

2.  Vastavalt artiklile 4 või 8 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.

Artikkel 4

1.  I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba juhul, kui eksportija asukohaliikmesriigi pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks.

2.  I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba ka juhul, kui ostjariik või sihtriik on hõlmatud relvaembargoga ►M1  vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale ◄ või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusele või tema suhtes on kehtestatud relvaembargo ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga ning kui lõikes 1 osutatud asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on või võivad olla tervikuna või osaliselt ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks. Käesolevas lõikes tähendab „sõjaline lõppkasutus” järgmist:

a) lülitamine liikmesriikide sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate kaupade hulka;

b) tootmis-, katse- ja analüüsiseadmete ja nende komponentide kasutamine eespool nimetatud sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate kaupade arendamiseks, tootmiseks või hooldamiseks;

c) lõpetamata toodete kasutamine eespool nimetatud sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvaid kaupu tootvas tehases.

3.  I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba ka juhul, kui lõikes 1 osutatud asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada riigi sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate selliste kaupade osade või komponentidena, mis on kõnealuse liikmesriigi territooriumilt eksporditud ilma selle liikmesriigi loata või vastuolus selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud loaga.

4.  Kui eksportija on teadlik, et kahesuguse kasutusega kaubad, mida ta kavatseb eksportida ning mis ei ole loetletud I lisas, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel lõikes 1, 2 või 3 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama lõikes 1 osutatud asutusele, kes otsustab, kas sellise ekspordi korral on vaja luba.

5.  Liikmesriik võib kehtestada või säilitada siseriiklikud õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel lõikes 1 osutatud eesmärgil.

6.  Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1–5 kehtestab loanõude I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks, teavitab sellest vajaduse korral teisi liikmesriike ja komisjoni. Teised liikmesriigid võtavad seda teavet asjakohasel viisil arvesse ning teatavad sellest oma tolliasutustele ja teistele asjaomastele riiklikele asutustele.

7.  Artikli 13 lõikeid 1, 2 ja 5–7 kohaldatakse juhul, kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.

8.  Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta siseriiklikke meetmeid vastavalt määruse (EMÜ) nr 2603/69 artiklile 11.

Artikkel 5

1.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega seotud vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba juhul, kui vahendaja elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus on vahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil. Kui vahendaja on teadlik, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, mille puhul ta kavatseb vahendusteenuseid osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama pädevale asutusele, kes otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.

2.  Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele nende kasutamise korral artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ning kahesuguse kasutusega kaupadele, mis on ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks ja kasutamiseks sihtkohtades, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

3.  Liikmesriik võib kehtestada või säilitada siseriiklikud õigusaktid, mille alusel nõutakse kahesuguse kasutusega kaupade vahendamiseks luba, kui vahendajal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.  Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud siseriiklike meetmete suhtes kohaldatakse artikli 8 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 6

1.  Selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle territooriumil toimub I lisas loetletud ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiit, võivad keelata nimetatud transiidi juhul, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Sellise keelu üle otsustamisel võtavad liikmesriigid arvesse ülesandeid ja kohustusi, mida nad on võtnud rahvusvaheliste lepingute ja tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra raames.

2.  Liikmesriik võib enne otsustamist, kas transiit keelata või mitte, ette näha, et tema pädevad asutused võivad kehtestada juhtumipõhiselt loanõude I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade konkreetse transiidi suhtes, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

3.  Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele nende kasutamise korral artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ning kahesuguse kasutusega kaupadele, mis on ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks ja kasutamiseks sihtkohtades, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

4.  Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud siseriiklike meetmete suhtes kohaldatakse artikli 8 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 7

Käesolevat määrust ei kohaldata teenuste osutamise või tehnoloogia edastamise suhtes, kui sellega kaasneb isikute piiriülene liikumine.

Artikkel 8

1.  Liikmesriik võib I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimise keelata või kehtestada nende eksportimisel loanõude avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel.

2.  Liikmesriigid teatavad kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamata komisjonile ning esitavad nende üksikasjalikud põhjendused.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ka kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest.

4.  Komisjon avaldab vastavalt lõigetele 2 ja 3 teatavaks tehtud meetmed Euroopa Liidu Teataja C-seerias.



III PEATÜKK

EKSPORDILUBA JA VAHENDUSTEENUSTE OSUTAMISE LUBA

Artikkel 9

▼M1

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse teatava ekspordi puhul liidu üldine ekspordiluba, nagu on sätestatud IIa–IIf lisas.

Eksportija asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel on õigus keelata eksportijal kõnealuste lubade kasutamine, kui on põhjendatud kahtlus tema suutlikkuse kohta sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli alaste õigusaktide sätetest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet eksportijate kohta, kellelt on võetud õigus liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad, et eksportija ei püüa kahesuguse kasutusega kaupu läbi teise liikmesriigi eksportida. Sellel otstarbel kasutatakse artikli 19 lõikes 4 osutatud süsteemi.

▼M3

Tagamaks, et IIa–IIf lisas sisalduv liidu üldine ekspordiluba hõlmab üksnes madala riskiga tehinguid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et eemaldada liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast sihtkohti, kui sellistele sihtkohtadele kehtestatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud relvaembargo.

Kui selliste relvaembargode puhul on liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 23b sätestatud menetlust.

▼B

2.  Igasuguse muu ekspordi korral, mille jaoks on vastavalt käesolevale määrusele vaja luba, annab loa selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil eksportija asub. Kui lõikes 4 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti, võib luba olla kas ühekordne, koond- või üldluba.

Kõik load kehtivad kogu ühenduses.

Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ühekordse ekspordiloa ja ekspordi koondloa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed, et liikmesriigi pädeval asutusel oleks täielik teave eelkõige eksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi ja lõppkasutuse kohta. Loa saamiseks võib vajaduse korral kehtestada kohustuse esitada aruanne lõppkasutuse kohta.

3.  Liikmesriigid vaatavad ühekordsete või koondlubade taotlused läbi siseriikliku õiguse või tavade kohaselt kindlaks määratava ajavahemiku jooksul.

4.  Riiklik üldine ekspordiluba:

▼M1

a) ei hõlma IIg lisas loetletud kaupu;

▼B

b) on määratletud siseriikliku õiguse või tavade kohaselt. Seda võivad kasutada kõik kõnealuseid lube väljastavas liikmesriigis elu- või asukohta omavad eksportijad, kui nad vastavad käesolevas määruses ja seda täiendavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele. Load antakse välja kooskõlas IIIc lisas sätestatud juhistega. Load antakse välja vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale.

Liikmesriigid teatavad kõikidest riiklike üldiste ekspordilubade väljastamistest või muutmistest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab kõnealused teated Euroopa Liidu Teataja C-seerias;

c) ei ole kasutatav juhul, kui asjaomased asutused on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada mõnel artikli 4 lõigetes 1 ja 3 või artikli 4 lõikes 2 osutatud eesmärgil riigis, mis on hõlmatud relvaembargoga ►M1  vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale ◄ või OSCE otsusele või mille suhtes on kehtestatud relvaembargo ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga, või kui eksportija on teadlik, et kaubad on mõeldud kasutamiseks eespool nimetatud eesmärkidel.

5.  Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides säilitada või ette näha võimaluse anda ekspordi koondluba.

6.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asutuste nimekirja, kelle pädevuses on:

a) anda välja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubasid;

b) otsustada kahesuguste kasutusega kaupade transiidi keelamine vastavalt käesolevale määrusele.

Komisjon avaldab nende asutuste nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 10

1.  Käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste osutamise lubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil on vahendaja elu- või asukoht. Kõnealune luba antakse kahe või enama kolmanda riigi vahel liikuvate kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta. Kõnealuste kaupade asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht peavad olema selgelt märgitud. Luba kehtib kogu ühenduses.

2.  Vahendajad esitavad pädevale asutusele kõik käesoleva määruse kohaselt vahendusteenuste osutamise loa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed, mis eelkõige hõlmavad üksikasjalikku teavet kahesuguse kasutusega kaupade asukoha kohta päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kõnealuste kaupade täpset kirjeldust ja nende täpset kogust, teavet tehinguga seotud kolmandate isikute, sihtriigiks oleva kolmanda riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha kohta.

3.  Liikmesriigid vaatavad vahendusteenuste osutamise lubade taotlused läbi siseriikliku õiguse või tavade kohaselt kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul.

4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asutuste nimekirja, kelle pädevuses on anda käesoleva määruse kohaselt välja vahendusteenuste osutamise lubasid. Komisjon avaldab nende asutuste nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias

Artikkel 11

1.  Kui kahesuguse kasutusega kaubad, mille kohta on esitatud taotlus saada ühekordne luba eksportimiseks ►M1  IIa lisas ◄ loetlemata sihtkohta või, IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul, mis tahes sihtkohta, paiknevad või hakkavad paiknema ühes või mitmes liikmesriigis väljaspool seda liikmesriiki, kus taotlus on esitatud, märgitakse see asjaolu loataotlusele. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele loataotlus on esitatud, konsulteerib viivitamata kõnealuse ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutusega ja esitab asjakohase teabe. Liikmesriik või liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad selle liikmesriigi jaoks, kus taotlus on esitatud.

Kui vastuväiteid ei ole esitatud kümne tööpäeva jooksul, loetakse, et konsulteeritud liikmesriigil või liikmesriikidel vastuväited puuduvad.

Erandjuhul võib konsulteeritav liikmesriik taotleda kümnepäevase tähtaja pikendamist. Kõnealune ajapikendus ei või siiski ületada 30 tööpäeva.

2.  Kui eksport võib kahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriik taotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba ei annaks, või kui luba on juba antud, et see tühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuks või seda muudetaks. Taotluse saanud liikmesriik alustab taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata konsulteerimist, mis ei ole siduv ja mis tuleb kümne tööpäeva jooksul lõpule viia. Juhul kui taotluse saanud liikmesriik otsustab luba mitte anda, tuleb sellest teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kasutades selleks artikli 13 lõikes 6 nimetatud elektroonilist süsteemi.

Artikkel 12

1.  Kui liikmesriik otsustab käesoleva määruse alusel ühekordset ekspordiloa, ekspordi koondloa või vahendusteenuste osutamise loa andmist, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas järgmist:

a) ülesandeid ja kohustusi, mida ta on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b) nõukogu ►M1  otsuse või ühise seisukoha ◄ , OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidest tulenevaid kohustusi;

c) riiklikke välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi, sealhulgas neid, mis sisalduvad nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad ( 1 );

d) kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2.  Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele võtab liikmesriik ekspordi koondloa taotluse hindamisel arvesse, kas eksportija on kasutanud käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele ja nõuetele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

Artikkel 13

1.  Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võib liikmesriigi pädev asutus keelduda ekspordiloa andmisest ja tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada tema poolt välja antud ekspordi või vahendusteenuste osutamise loa või seda muuta. Kui ekspordiloa andmisest keeldutakse, luba tühistatakse, peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda piiratakse oluliselt või kui on otsustatud, et kavandatud eksporti ei saa lubada, teatab asutus sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus on ekspordiloa peatanud, teatatakse liikmesriikidele ja komisjonile peatamise perioodi lõpus lõplik hinnang.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad lõike 1 alusel teatatud loa andmisest keeldumised läbi kolme aasta jooksul pärast keeldumisest teatamist ning tühistavad või muudavad need või uuendavad neid. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad läbivaatamise tulemustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile niipea kui võimalik. Keeldumised, mida ei tühistata ega muudeta, jäävad kehtima.

3.  Liikmesriikide pädevad asutused teatavad liikmesriikidele ja komisjonile viivitamata artikli 6 kohaselt tehtud otsustest keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit. Sellised teatamised sisaldavad kogu asjakohast teavet, sealhulgas kõnealuse kauba klassifikatsiooni, tehniliste parameetrite, sihtriigi ja lõppkasutaja kohta.

4.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka vahendusteenuste osutamise lubade suhtes.

5.  Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab käesoleva määruse kohaselt toimides välja ekspordiloa või vahendusteenuste osutamise loa või teeb transiiti käsitleva otsuse, vaatab ta läbi kõik kehtivad keeldumised või käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit, et tuvastada, kas teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul (st tehing, mis hõlmab samale lõppkasutajale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on põhimõtteliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad) keeldunud loa andmisest või transiidi lubamisest. Ta konsulteerib kõigepealt liikmesriigi või liikmesriikide pädevate asutustega, kes vastavalt lõigetes 1 ja 3 ette nähtud korrale on keeldunud loa andmisest või on teinud otsuse keelata transiit. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda või transiiti lubada, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

▼M1

6.  Kõik käesoleva artikli kohaselt nõutavad teatamised tehakse turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 19 lõikes 4 osutatud süsteemi kaudu.

▼B

7.  Käesoleva artikli sätete kohaselt toimuva teabe jagamise puhul järgitakse artikli 19 lõigete 3, 4 ja 6 sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta.

Artikkel 14

1.  Kõik ühekordsed ekspordiload, ekspordi koondload ja vahendusteenuste osutamise load antakse välja kirjalikult või elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad kõiki IIIa ja IIIb lisas esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

2.  Koguselisi piiranguid sisaldavad ekspordi koondload kuuluvad eksportijate taotluse korral jagamisele.



IV PEATÜKK

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU AJAKOHASTAMINE

Artikkel 15

1.  I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastatakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel.

2.  IV lisa, mis on I lisa alajaotis, ajakohastatakse seoses Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 30, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja avaliku julgeoleku huvides.

▼M3

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte I lisas sätestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastamiseks. I lisa ajakohastatakse käesoleva artikli lõike 1 reguleerimisala piires. Kui I lisa ajakohastamine on seotud kahesuguse kasutusega kaupadega, mis on loetletud ka IIa–IIg või IV lisas, muudetakse neid lisasid vastavalt.

▼B



V PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

Artikkel 16

1.  Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsiooni aktsepteerivas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.

2.  Eksportijalt võib nõuda mis tahes tõendava dokumendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.

3.  Ilma et see piiraks talle ühenduse tolliseadustikuga antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik samuti peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa lõikes 4 osutatud ajavahemikke, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade väljaviimist ühendusest tema territooriumi kaudu, kui on põhjust kahtlustada, et:

a) loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet või

b) asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud.

4.  Lõikes 3 osutatud juhul konsulteeritakse viivitamata ekspordiloa andnud liikmesriigi pädeva asutusega, et see võiks võtta meetmeid artikli 13 lõike 1 kohaselt. Kui pädev asutus otsustab loa kehtima jätta, esitab ta vastuse kümne tööpäeva jooksul, mida võib tema taotluse korral erandjuhul pikendada kuni 30 tööpäevani. Sel juhul, või kui vastust ei ole saadud 10 või 30 päeva jooksul, lubatakse kahesuguse kasutusega kaubad viivitamata eksporti. Loa andnud liikmesriik teatab sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 17

1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tolliformaalsusi võib täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.

2.  Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud õigust, teevad komisjonile teatavaks nõuetekohaste volitustega tolliasutused. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 18

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 843 ja artiklite 912a–912 g sätteid kohaldatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade ekspordile, re-ekspordile ja tolliterritooriumilt väljaviimisele kehtestatud piirangute suhtes, mille ekspordiks on käesoleva määruse alusel vaja luba.



VI PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 19

1.  Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, eelkõige kõrvaldamaks ohtu, et võimalikud erinevused ekspordikontrolli kohaldamises kahesuguse kasutusega kaupade suhtes võivad põhjustada häireid kaubavahetuses, mis võib tekitada raskusi ühele või mitmele liikmesriigile.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada ühenduse ekspordikontrolli korra tõhusust. Vahetatav teave võib hõlmata:

a) teavet eksportijate kohta, kellelt on siseriiklike sanktsioonidega ära võetud õigus kasutada riiklikku üldist ekspordiluba või ►M1  liidu üldist ekspordiluba ◄ ;

b) andmeid tundlike lõppkasutajate, kahtlases hanketegevuses osalejate ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta.

3.  Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) ( 2 ) ja eriti selle sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 23 kohaldamist.

▼M1

4.  Komisjon seab, konsulteerides artikli 23 kohaselt asutatud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, sisse turvalise ja krüpteeritud süsteemi teabevahetuseks liikmesriikide vahel ja vajaduse korral komisjoniga. Euroopa Parlamendile antakse teavet süsteemi eelarve, väljatöötamise, algse ja lõpliku ülesehituse ja toimimisviisi ning võrgukulude kohta.

▼B

5.  Eksportijatele ja vahendajatele suuniste andmise eest vastutavad liikmesriigid, kus on eksportijate ja vahendajate elu- või asukoht. Komisjon ja nõukogu võivad samuti anda suuniseid ja/või soovitusi heade tavade kohta käesolevas määruses käsitletud valdkondades.

6.  Isikuandmete töötlemine toimub vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 3 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 4 ).



VII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 20

1.  Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijad peavad ekspordi kohta üksikasjalikku registrit või arvestust vastavas liikmesriigis kehtiva siseriikliku õiguse või tava kohaselt. Nimetatud register või arvestus sisaldab eelkõige äridokumente, näiteks kaubaarved, lastimanifestid ning veo- ja muud lähetusdokumendid, mis sisaldavad piisavalt teavet, et kindlaks teha:

a) kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldus;

b) kahesuguse kasutusega kaupade kogus;

c) eksportija ja kaubasaaja nimi ning aadress;

d) kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada.

2.  Vahendajad peavad artikli 5 reguleerimisalasse kuuluvate vahendusteenuste kohta registrit või arvestust vastavas liikmesriigis kehtiva siseriikliku õiguse või tava kohaselt, et nõudmise korral tõestada vahendatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldust, kaupade vahendamise ajavahemikku ja sihtkohta ning seda, milliseid riike vahendusteenuse osutamine puudutas.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud registrit või arvestust ja dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat alates ekspordi toimumise või vahendusteenuse osutamise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil on eksportija või vahendaja elu- või asukoht.

Artikkel 21

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid mis tahes meetmeid, et võimaldada oma pädeval asutusel:

a) koguda teavet kahesuguse kasutusega kaupadega seotud tellimuste või toimingute kohta;

b) tõestada ekspordi kontrollimeetmete nõuetekohast rakendamist, mis võib eelkõige seisneda õiguses siseneda eksporditoiminguga seotud isikute või selliste vahendajate valdustesse, kes on seotud vahendusteenuste osutamisega artiklis 5 sätestatud asjaoludel.



VIII PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 22

1.  IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesiseseks edasitoimetamiseks on vaja luba. Üldluba ei hõlma IV lisa 2. osas loetletud kaupu.

2.  Liikmesriik võib nõuda luba muude kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kui edasitoimetamise ajal:

 edasitoimetaja teab, et asjaomaste kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool ühendust;

 see liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab vastavalt artiklitele 3, 4 või 8 luba nende kaupade eksportimiseks kõnealusesse lõppsihtkohta ning kui otse tema territooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud üld- või koondluba;

 ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtki ühenduse tolliseadustiku artiklis 24 määratletud töötlemist või toimingut.

3.  Edasitoimetamise luba tuleb taotleda sellest liikmesriigist, kust kahesuguse kasutusega kaubad edasi toimetatakse.

4.  Kui liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, on artiklis 11 sätestatud konsultatsioonide käigus juba andnud nõusoleku kahesuguse kasutusega kaupade edasiseks eksportimiseks, antakse edasitoimetajale kohe edasitoimetamise luba, välja arvatud juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud.

5.  Liikmesriik, kes võtab vastu sellist nõuet sisaldava õigusakti, teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida ta on võtnud. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

6.  Lõigete 1 ja 2 kohased meetmed ei hõlma ühendusesisest piirikontrolli, vaid üksnes kontrolli, mis kuulub kogu ühenduse territooriumil mittediskrimineerival viisil kohaldatavasse tavalisse kontrollimenetlusse.

7.  Lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kohaldamine ei tohi mingil juhul põhjustada seda, et kauba edasitoimetamisele ühest liikmesriigist teise seatakse rangemad piirangud kui sama kauba eksportimisele kolmandatesse riikidesse.

8.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesisese edasitoimetamise dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemalt kolm aastat alates edasitoimetamise kalendriaasta lõppemisest ning need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kust need kaubad edasi toimetati.

9.  Liikmesriik võib oma siseriiklikes õigusaktides sätestada nõude, et I lisa 2. osa 5. kategoorias loetletud ning IV lisas loetlemata kaupade ühendusesisese edasitoimetamise korral kõnealusest liikmesriigist esitatakse kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele nende kaupade kohta lisateavet.

10.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesisest edasitoimetamist käsitlevates asjakohastes äridokumentides märgitakse selgelt, et ühendusest eksportimisel kuuluvad need kaubad kontrollimisele. Asjakohasteks äridokumentideks on eelkõige müügileping, tellimuse kinnitus, arve või lähetusteatis.

Artikkel 23

1.  Asutatakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mille eesistuja on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja.

Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

2.  Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma eesistuja või koordineerimisrühm konsulteerib käesolevas määruses käsitletud eksportijate, vahendajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kui ta peab seda vajalikuks.

▼M1

3.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile igal aastal kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta aruande, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 5 ) artikli 4 sätteid.

▼M3

Artikkel 23a

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 9 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 2. juulist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 9 lõike 1 ja artikli 15 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 23b

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite esitada kooskõlas artikli 23a lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.

▼B

Artikkel 24

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kõikide sätete nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige käesoleva määruse sätete ja selle rakendamissätete rikkumise korral rakendatavad karistused. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

▼M1

Artikkel 25

1.  Iga liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidest, sealhulgas artiklis 24 osutatud meetmetest. Komisjon edastab nimetatud teabe teistele liikmesriikidele.

2.  Iga kolme aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle rakendamise ja mõju hindamise põhjaliku aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

3.  Aruande eraldi osades käsitletakse:

a) kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma ja selle tegevust. Teavet, mida komisjon annab kahesuguse kasutusega koordineerimisrühma kontrollide ja konsultatsioonide kohta, loetakse määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 kohaselt konfidentsiaalseks. Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabe andjale või teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju;

b) artikli 19 lõike 4 kohaldamist ja antakse teada, millise etapini on jõutud liikmesriikide vahel ja komisjoniga toimuva teabevahetuse turvalise ja krüpteeritud süsteemi loomisel;

c) artikli 15 lõike 1 rakendamist;

d) artikli 15 lõike 2 rakendamist;

e) põhjalikku teavet, mis on esitatud meetmete kohta, mida liikmesriigid on artikli 24 kohaselt võtnud ja millest nad on komisjonile käesoleva artikli lõike 1 alusel teada andnud.

4.  Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist, eritähelepanuga IIb lisa (liidu üldine ekspordiluba nr EU002) rakendamisele, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige väikese väärtusega kaubasaadetiste osas.

▼M1

Artikkel 25a

Ilma et see piiraks vastastikuse haldusabi kokkulepete sätete või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tolliprotokollide kohaldamist, võib nõukogu volitada komisjoni pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis näevad ette käesolevas määruses käsitletavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise vastastikust tunnustamist, eelkõige selleks, et vältida loa nõudmist liidu territooriumil toimuvaks re-ekspordiks. Need läbirääkimised toimuvad kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 kehtestatud korraga ning vajaduse korral Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga.

▼B

Artikkel 26

Käesolev määrus ei mõjuta:

 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 kohaldamist,

 Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaldamist.

Artikkel 27

Määrus (EÜ) nr 1334/2000 tunnistatakse kehtetuks alates 27. augustist 2009.

Enne 27. augustit 2009 esitatud ekspordiloa taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1334/2000 asjakohaseid sätteid.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 28

Käesolev määrus jõustub 90. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M7




I LISA

Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud loetelu

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

Käesoleva loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Wassenaari kokkulepet, raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR), tuumatarneriikide gruppi (NSG), Austraalia gruppi ja keemiarelvade konventsiooni (CWC).

SISUKORD

Märkused

Akronüümid ja lühendid

Mõisted

Kategooria 0

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

Kategooria 1

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

Kategooria 2

Materjalide töötlemine

Kategooria 3

Elektroonika

Kategooria 4

Arvutid

Kategooria 5

Telekommunikatsioon ja "infoturve"

Kategooria 6

Andurid ja laserid

Kategooria 7

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

Kategooria 8

Merendus

Kategooria 9

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1. Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited "VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA" osutavad nimetatud loeteludele.

2. Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendid) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kui kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

N.B.   Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3. Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

4. Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (kaasa arvatud hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnedel vormidel on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)

Kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud tehnoloogiat kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.

"Tehnoloogia", mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks", jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse "tehnoloogia", mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

"Tehno"siirde kontrolli ei kohaldata "üldkasutatava teabe" või "fundamentaalteaduslike uuringute" suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise "tehnoloogia" eksporti, mis on "vajalik" 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks", kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

"Tehnoloogia", mis on "vajalik" kontrolli alla kuuluvate kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks", jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise "tehnoloogia" suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

N.B.   See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat tehnoloogiat.

"Tehno"siirde kontrolli ei kohaldata "üldkasutatava" teabe või "fundamentaalteaduslike uuringute" või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 0–9. kategoorias ei kontrollita "tarkvara", mis on:

a. üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna

1. seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a. käsimüük;

b. postimüük;

c. elektroonilised tehingud või

d. telefonimüük; ning

2. need on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita;

N.B.   "Tarkvara" käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat ("infoturve").

b. "Üldkasutatav"või

c. minimaalne vajalik "objektkood" selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

N.B.   "Tarkvara" käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat ("infoturve").

ÜLDINE "INFOTURBE" MÄRKUS (GISN)

"Infoturbe vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, "tarkvara"" või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendi punktile 6.5 leheküljel 108 (2015. aasta väljaanne) kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:

 täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,

 täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga. Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Defineeritud terminina akronüümi või lühendi leiab ka pealkirja alt "Käesolevas lisas kasutatud mõisted".



Akronüüm või lühend - tähendus

ABEC

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

ADC

Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur)

AGMA

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AHRS

Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid)

AISI

American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)

ALE

Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia)

ALU

Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut)

APP

Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus)

APU

Auxiliary Power Unit (abijõuallikas)

ASTM

American Society for Testing and Materials (USA materjalide katsetamise ühing)

ATC

Air Traffic Control (lennujuhtimine)

BJT

Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid)

BPP

Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis)

BSC

Base Station Controller (tugijaama kontroller)

CAD

Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine)

CAS

Chemical Abstracts Service (keemiaalane referaatteenindus)

CCD

Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed)

CDU

Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CEP

Circular Error Probable (tõenäolise vea ring)

CMM

Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin)

CMOS

Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht)

CNTD

Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CPLD

Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade)

CPU

Central Processing Unit (keskseade)

CVD

Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

Chemical Warfare (kemoründemürgid)

CW (laserite kohta)

Continuous Wave (pidevlaine)

DAC

Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur)

DANL

Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase)

DBRN

Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid)

DDS

Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees)

DMA

Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs)

DME

Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur)

DMOSFET

Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid)

DS

Directionally Solidified (suunatult tahkestatud)

EB

Exploding Bridge (lõhkamissild)

EB-PVD

Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBW

Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed)

ECM

Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

EDM

Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus)

EEPROMS

Electrically Erasable Programmable Read Only Memory (programmeeritav elekterkustutusega püsimälu)

EFI

Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator)

EIRP

Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus)

ERF

Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine)

ERP

Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus)

ETO

Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor)

ETT

Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor)

FADEC

Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier' kiirteisendus)

FPGA

Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks)

FPIC

Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus)

FPLA

Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks)

FPO

Floating Point Operation (ujukomatehe)

FWHM

Full-Width Half-Maximum

GSM

Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem)

GLONASS

Global Navigation Satellite System (globaalne sattelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

Global Positioning System (globaalne positsioneerimissüsteem)

GNSS

Global Navigation Satellite System (globaalne sattelliitnavigatsioonisüsteem)

GTO

Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor)

HBT

Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid)

HEMT

High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

International Civil Aviation Organisation (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon)

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IED

Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha)

IEEE

Institute of Electrical and Electronics Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli)

IGBT

Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor)

IGCT

Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor)

IHO

International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon)

ILS

Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem)

IMU

Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik)

INS

Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem)

IP

Internet Protocol (internetiprotokoll)

IRS

Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem)

IRU

Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik)

ISA

International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO

International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit)

JT

Joule-Thomson

LIDAR

Light Detection and Ranging (laserlokaator)

LIDT

Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär)

LOA

Length Overall (kogupikkus)

LRU

Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul)

MLS

Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem)

MMIC

Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused)

MOCVD

Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MOSFET

Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor)

MPM

Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul)

MRAM

Magnetic Random Access Memory (magnetmuutmälu)

MRF

Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine)

MRF

Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt)

MRI

Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus)

MTTF

Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NA

Numerical Aperture (numbriline apertuur)

NDT

Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus)

NEQ

Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus)

OAM

Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine)

OSI

Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine)

PAI

Polyamide-imides (polüamidoimiidid)

PAR

Precision Approach Radar (täppislähenemisradar)

PCL

Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine)

PIN

Personal Identification Number (PIN-kood)

PMR

Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio)

PVD

Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine)

ppm

parts per million (miljondikku)

QAM

Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

RAP

Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma)

RF

Radio Frequency (raadiosagedus)

RNC

Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller)

S-FIL

Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia)

SAR

Synthetic Aperture Radar (sünteesapertuuriga radar)

SAS

Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator)

SC

Single Crystal (monokristall)

SCR

Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi)

SFDR

Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon)

SHPL

Super High Powered Laser (ülivõimas laser)

SLAR

Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SOI

Silicon-on-Insulator (räni-isolaator)

SPLD

Simple Programmable Logic Device (lihtne programmeeritav loogikaseade)

SQUID

Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter)

SRA

Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

Static Random Access Memory (staatiline muutmälu)

SSB

Single Sideband (ühe külgribaga)

SSR

Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar)

SSS

Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar)

TIR

Total indicated reading (kogu tulemus)

TVR

Transmitting Voltage Response (saatepinge koste)

UPR

Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus)

UV

UltraViolet (ultraviolett)

UTS

Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus)

VJFET

Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor)

VOR

Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

WLAN

Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk)

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Kaksisülakomadega ('…') märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

Jutumärkides ("…") olevate terminite määratlused on järgmised:

N.B.   Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse.

"Täpsus" (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

"Lennujuhtimise aktiivsüsteemid" (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära "õhusõidukite" ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

"Aktiivpiksel" (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

"Korrigeeritud maksimaalne jõudlus" (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega "digitaalarvuti" teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 12 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).

N.B.   Vt 4. kategooria, tehniline märkus.

"Õhusõiduk" (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

N.B.   Vt ka "tsiviilõhusõiduk".

"Õhulaev" (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).

"Kõik olemasolevad kompensatsioonid" (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.

"ITU poolt eraldatud" (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

N.B.   Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.

"Pöördenurga hälve" (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

"Nurga juhuslik hälve" (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses. (IEEE STD 528-2001).

"APP" (4) – "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" (adjusted peak performance).

"Asümmeetriline algoritm" (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

N.B.   "Asümmeetrilise algoritmi" tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.

"Autentimine" (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

"Automaatne sihtmärgi järgimine" (automatic target tracking) (6) – andmetöötlustehnika, mis automaatselt määrab ning väljastab reaalajas sihtmärgi kõige tõenäolisema asukoha ekstrapoleeritud väärtuse.

"Keskmine väljundvõimsus" (average output power) (6) – "laseri" koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuliste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne "laseri" kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud "laseri" impulsisagedusega hertsides.

"Hilistus põhiventiilis levimisel" (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab "monoliit-integraallülituses" kasutatud põhivärati viivitusele. "Monoliit-integraallülituste" 'perekonna' puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud 'perekonna' tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud 'perekonna' sees.

N.B.1.   "Hilistust põhiventiilis levimisel" ei tohi segi ajada kompleksse "monoliit-integraallülituse" sisend-/ väljundviivitusega.

N.B.2   'Perekond' sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:

a.   ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur;

b.   ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia; ning

c.   ühtsed põhiparameetrid.

"Fundamentaalteaduslikud uuringud" (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

"Algväärtus" (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. "Algväärtust" väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).

"Algväärtus" (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. "Algväärtust" väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).

"Biotoimeained" (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.

"Aksiaallõtk" (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.63).

"Süsinikkiu eelvormid" (carbon fibre preforms) (1) – kaetud või katmata kiu reeglipärane asetus, mis on kavandatud moodustama detaili tugikarkassi enne "põhiaine" sisseviimist "komposiidi" moodustamiseks.

"Kemolaser" (chemical laser) (6) – "laser", millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

"Keemiline segu" (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

"Tõenäolise vea ring" ("Circular Error Probable – CEP") (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

"Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid" (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

"Tsiviilõhusõidukid" (civil aircraft) (1 3 4 7) – need "õhusõidukid", mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

N.B.   Vt ka "õhusõiduk".

"Segatud" (commingled) (1) – termoplastsetest kiududest ja tugevduskiududest kiudude segu tugevduskiu ja "põhiaine" kiukujulise segu tootmiseks.

"Peenestamine" (comminution) (1) – materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

"Teabevahetuskanali kontroller" (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

"Kompensatsioonisüsteemid" (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektormagnetomeetritest) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

"Komposiit" (composite) (1 2 6 8 9) – "põhiaine" ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.

"Kombineeritud pöördlauad" (compound rotary table) (2) – laud, mille abil saab töödeldavat detaili pöörata ning kallutada ümber kahe mitteparalleelse telje ning mida on võimalik "kontuurjuhtimise" jaoks samaaegselt koordineerida.

"III/V ühendid" (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

"Kontuurjuhtimine" (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise "arvjuhtimine" käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 - 1980).

"Kriitiline temperatuur" (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne "ülijuhtiv" aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

"Krüptograafiline aktiveerimine" (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet turvalise mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:

1. ühe kaubaga või

2. ühe kliendiga mitme kauba puhul.

Tehnilised märkused

1.   "Krüptograafilise aktiveerimise" tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, "tarkvara" või "tehnoloogiana".

2.   "Krüptograafilise aktiveerimise" mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid.

"Krüptograafia" (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. "Krüptograafia" all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut 'salajast parameetrit' (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

Märkus:   "Krüptograafia" ei hõlma 'fikseeritud' andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

Tehniline märkus:

1.   'Salajane parameeter' – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas.

2.   'Fikseeritud' (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta.

"Pidevlainelaser" (CW laser) (6) – "laser", mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

"Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid" (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

"Deformeeritavad peeglid" (deformable mirrors) (6) (ka kohandatavad optilised peeglid) – peeglid, millel on:

a. üks pidev optiliselt peegeldav pind, mida saab dünaamiliselt deformeerida, kohaldades üksikuid väändemomente või jõude, et kompenseerida peeglile langeva optilise laine kuju moonutused; või

b. palju optilisi peegelduvaid elemente, mida on võimalik eraldi ja dünaamiliselt väändemomente või jõude kasutades ümber paigutada, et kompenseerida peeglile langeva optilise laine kuju moonutused.

"Vaesestatud uraan" (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

"Arendus" (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

"Difusioonkeevitus" (diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.

"Digitaalarvuti" (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

a. võtta vastu andmeid;

b. säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes;

c. töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta; ning

d. esitada töödeldud andmeid.

N.B.   Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.

"Digitaalne edastuskiirus" (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.

N.B.   Vt ka "täielik digitaalne edastuskiirus".

"Otsetoimehüdropressimine" (direct-acting hydraulic pressing) (2) – deformeerimisprotsess, milles kasutatakse töödeldava detailiga kontaktis olevat vedeliktäitega elastset rakku.

"Triivi kiirus" (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).

"Lõhustuvate erimaterjalide" "efektiivgramm" (effective gramme) (0 1) –

a. plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides;

b. uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna;

c. uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga;

"Elektroonikasõlm" (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st vooluahela elemente, diskreetkomponente, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

N.B.1   'Vooluahela element': on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

N.B.2   'Diskreetkomponent': eraldi pakitud 'vooluahela element', millel on oma välisühendused.

"Elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antenn" (electronically steerable phased array antenna) (5 6) – antenn, mis moodustab kiire faasisidestuse abil, st et kiire suund määratakse kiirgavate elementide omavahel seostatud komplekssete ergastuskoefitsientide kaudu ning kiire tõusunurka ja asimuuti nii koos kui ka eraldivõetuna saab muuta nii ülekande kui ka vastuvõtu korral elektrilise signaali abil.

"Suure siseenergiaga materjalid" (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. "Lõhkeained", "pürotehnika" ja "raketikütus" on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

"Tööorganid" (end-effectors) (2) – haaratsid, 'aktiivsed tööriistühikud' ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud "roboti" manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

N.B.   'Aktiivne tööriistühik' (active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

"Ekvivalenttihedus" (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

"Lõhkeained" (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

"FADEC-süsteemid" ehk "täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid" (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.

"Kiud- või niitmaterjalid" (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:

a. pidevad "monokiud";

b. pidev "lõng" ja "eelkedrus";

c. "lindid", kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d. tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e. mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f. aromaatse polüamiidi pulp.

"Kile-tüüpi integraallülitused" (film type integrated circuit) (3) – 'vooluahela elementide' ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon "põhimikule".

N.B.   'Vooluahela element' on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

"Lennujuhtimise optiliste andurite massiiv" (flight control optical sensor array) (7) – jaotatud optiliste andurite võrgustik, mis kasutab "laser"kiiri, et edastada lennujuhtimise andmeid reaalajas pardal töötlemiseks.

"Lennutrajektoori optimeerimine" (flight path optimisation) (7) – toiming, mis muudab minimaalseks kõrvalekalded soovitud neljamõõtmelisest (aeg ja ruum) trajektoorist ning põhineb sihtülesannete teostuse või efektiivsuse suurendamisel.

"Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem" (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.

"Elektrooniline lennujuhtimissüsteem" (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.

"Fokaaltasandiline massiiv" (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

N.B.   See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides.

"Osaribalaius" (fractional bandwidth) (3 5) – "hetkribalaiuse" jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

"Sagedushüplemine" (frequency hopping) (5 6) – "hajaspektri" üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

"Signaalianalüsaatorite" (signal analysers) "sagedusmaskiga sünkronisaator" (frequency mask trigger) (3) – funktsionaalsus, mis lubab sünkroniseerimiseks valida signaali hõiveriba üksikus piirkonnas, jättes reageerimata teistele samal hõiveribal eksisteerida võivatele signaalidele. "Sagedusmaskiga sünkronisaator" võib omada enam kui ühte iseseisvat piirväärtuste hulka.

"Sageduse ümberlülitusaeg" (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:

a. alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest; või

b. 1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest.

"Sagedussüntesaator" (frequency synthesiser) (3) – mis tahes sagedusallikas, olenemata kasutatavast tehnikast, mis tekitab mitmeid üheaegseid või vahelduvaid väljundsagedusi ühest või mitmest väljundist, mis on juhitud tuletatud või määratud vähema hulga standardsageduste (või põhisageduste) poolt.

"Kütuseelement" (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

"Sulav" (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

"Gaaspulverisatsioon" (gas atomisation) (1) – protsess, mille käigus sula metallisulamijuga pihustatakse kõrgsurvelise gaasijoaga piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit või vähem.

"Geograafiliselt hajutatud" (geographically dispersed) (6) – olukord, kus iga asukoht asub mis tahes suunas enam kui 1 500 meetri kaugusel igast teisest. Liikuvad andurid loetakse alati "geograafiliselt hajutatud" olevateks.

"Juhtimissüsteem" (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

"Kuumisostaattihendamine" (hot isostatic densification) (2) – valu survestamise protsess üle 375 K (102 °C) temperatuuri juures suletud ruumis erinevate keskkondade (gaas, vedelik, tahked osakesed jne) vahendusel, tekitades valule võrdset survet kõigist suundadest, et vähendada või väljutada seal olevaid tühimikke.

"Hübriidintegraallülitus" (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille 'vooluahela elemendid' või 'diskreetkomponendid' on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a. sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet;

b. ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid;

c. on tervikuna asendatav; ning

d. tavaliselt ei ole demonteeritav.

N.B.1   'Vooluahela element': on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

N.B.2.   'Diskreetkomponent': eraldi pakitud 'vooluahela element', millel on oma välisühendused.

"Pildiväärindus" (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier' kiirteisendus või Walsh'i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

"Immuunotoksiin" (immunotoxin) (1) – ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja "toksiini" või "toksiini alamühiku" konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

"Üldkasutatav" (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab "tehnoloogiat" või "tarkvara", mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista "tehnoloogiat" või "tarkvara" olemast "üldkasutatav").

"Infoturve" (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad "krüptograafia", "krüptograafiline aktiveerimine", 'krüptoanalüüs', kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

Tehniline märkus:

'Krüptoanalüüs': krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

"Hetkribalaius" (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

"Nägemisulatus" (instrumented range) (6) – radari määratletud nägevuspiirkond, milles objektid on ühemõtteliselt eristatavad.

"Isolatsioon" (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehhaanilise pingetustajana.

"Sisekatend" (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

"Sisemine magnetvälja gradiomeeter" (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

N.B.   Vt ka "magnetgradiomeetrid".

"Sissetungimistarkvara" (intrusion software) (4) – "tarkvara", mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme 'seirevahendite' eest või hävitada selle 'kaitsvad vastumeetmed', ning sooritada järgmist:

a. andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine; või

b. programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske.

Märkused:

1.   "Sissetungimistarkvara" ei hõlma järgmist:

a.   hüperviisorid, silurid või tarkvara pöördarenduse (Software Reverse Engineering – SRE) vahendid;

b.   digitaalõiguste haldamise (DRM – Digital Rights Management) "tarkvara"; või

c.   "tarkvara", mille paigaldavad tootjad, haldajad või kasutajad, et jälgida ja saada tagasi vara.

2.   Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid.

Tehniline märkus:

1.   'Seirevahendid': "tarkvara-" või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre.

2.   'Kaitsvad vastumeetmed': meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing).

"Isoleeritud eluskultuurid" (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

"Isostaatpressid" (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

"Laser" (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.

N.B.  

Vaata lisaks

"kemolaser";

"pidevlainelaser";

"impulsslaser";

"ülivõimas laser";

"siirdelaser".

"Andmebaas" (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.

"Õhust kergemad õhusõidukid" (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja "õhulaevad", mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

"Lineaarsus" (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

"Kohtvõrk" (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a. võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel 'andmesideseadmetel' üksteisega otse suhelda; ning

b. piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu).

N.B.   'Andmesideseade' on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

"Magnetvälja gradiomeetrid" (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest "magnetomeetrist" ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

N.B.   Vt ka "sisemised magnetvälja gradiomeetrid".

"Magnetomeetrid" (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

"Põhimälu" (main storage) (4) – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb "digitaalarvuti" sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, nagu näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu.

"UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid" (materials resistant to corrosion by UF6 ) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.

"Põhiaine" (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

"Mõõtehälve" (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).

"Mehaaniline legeerimine" (mechanical alloying) (1) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

"Sulandi eraldamine" (melt extraction) (1) – protsess, mille käigus 'kiirel tahkestamisel' eraldatakse paelakujuline metallisulamist toode, mis saadakse pöörleva ja jahutatud lühikese plokisegmendi uputamisel sulametallisulami vanni.

N.B.   'Kiire tahkestamine': sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

"Sulandi ketramine" (melt spinning) (1) – protsess, mille käigus 'tahkestatakse kiiresti' sulametallijuga, mis põrkub vastu pöörlevat jahutatud plokki, tekitades helbe-, paela- või vardakujulisi saadusi.

N.B.   'Kiire tahkestamine': sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

"Mikroarvuti mikroskeem" (microcomputer microcircuit) (3) – "monoliit-integraallülitus" või "mitmekiibiline integraallülitus", mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

N.B.   Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.

"Mikroprotsessor-mikroskeem" (microprocessor microcircuit) (3) – "monoliit-integraallülitus" või "mitmekiibiline integraallülitus", mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

N.B.1.   Üldjuhul ei sisalda "mikroprotsessor-mikroskeem" integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu.

N.B.2   See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud "mikroprotsessor-mikroskeemina" koos toimima.

"Mikroorganismid" (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas "isoleeritud eluskultuuride" või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

"Rakettmürsud" (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

"Monokiud" (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.

"Monoliit-integraallülitus" (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki 'vooluahela elementide' kombinatsioon, mis

a. moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn 'kiibi') sees või peal;

b. mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning

c. mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid).

N.B.   'Vooluahela element' on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

"Monoliit-mikrolaine-integraallülitus" (Monolithic Microwave Integrated Circuit – MMIC) (3 5) – "monoliit-integraallülitus", mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.

"Monospektraalsed pildiandurid" (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

"Mitmekiibiline integraallülitus" (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam "monoliit-integraallülitust", mis on ühendatud ühisele "põhimikule".

"Multispektraalsed pildiandurid" (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

"Looduslik uraan" (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

"Võrgu juurdepääsu kontroller" (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama "digitaalse edastuskiirusega", kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

"Neuroarvuti" (neural computer) (4) – arvutusseade, mis on konstrueeritud või muudetud jäljendama üksiku neuroni või enamate neuronite käitumist, st arvutusseade, mille riistvaral on võime reguleerida eelnevate andmete põhjal suure hulga arvutuselementide omavaheliste seoste kaalu ja arvu.

"Tuumareaktor" (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. "Tuumareaktor" hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

"Arvjuhtimine" (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382 ).

"Objektkood" (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi ("lähtekoodi" (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.

"Käitamine, juhtimine või hooldamine" (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

a. järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:

1. kasutajate või administraatorite kontod või õigused;

2. kauba sätted või

3. autentimisandmed, mis toetavad lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid;

b. kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või

c. logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad lõigetes a või b kirjeldatud ülesandeid.

Märkus:   "OAM" ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:

a.   sellise krüptograafilise funktsionaalsuse ettenägemine või värskendamine, mis ei ole otseselt seotud lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid toetavate autentimisandmete kindlakstegemise või haldamisega või

b.   krüptograafilise funktsionaalsuse teostamine kauba edastamise või andmetasandil.

"Optiline arvuti" (optical computer) (4) – arvuti, mis on konstrueeritud või kohandatud kasutama andmete esitamiseks valgust ning mille loogilised arvutuselemendid põhinevad omavahel vahetult seotud optilistel lülitustel.

"Optiline integraallülitus" (optical integrated circuit) (3) – "monoliit-integraallülitus" või "hübriidintegraallülitus", mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

"Optiline kommuteerimine" (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

"Üldine voolutihedus" (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

"Osalisriik" (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (vt www.wassenaar.org)

"Tippvõimsus" (peak power) (6) – "impulsi kestuse" ajal saavutatud suurim võimsus.

"Personaalvõrk" (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a. võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud 'andmesideseadmete' omavahelist otsesuhtlust, ning

b. seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega.

Tehniline märkus:

'Andmesideseade' on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

"Plasmapihustus" (plasma atomisation) (1) – protsess, mille käigus sula või tahke metallisulamijuga pihustatakse piiskadeks, mille läbimõõt on 500 μm või vähem, kasutades plasmakahurit väärisgaasi keskkonnas.

"Võimsuse juhtimine" (power management) (7) – kõrgusmõõturi lähetatud signaali võimsuse muutmine selliselt, et "õhusõidukil" kõrgusemõõtmiseks vastuvõetud võimsus oleks alati minimaalne.

"Eelnevalt eraldatud" (previously separated) (0 1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

"Põhijuhtimine" (primary flight control) (7) – "õhusõiduki" stabiilsuse ja manöövrite juhtimine, kasutades jõudude/momentide tekitajaid, st aerodünaamilisi juhtpindu või tõukejõu reaktsiooni (vektorjuhtimist).

"Põhiline koostisosa" (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on "põhilise koostisosaga" tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

"Tootmine" (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

"Tootmisseadmed" (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud "arenduse" või "tootmise" ühe või enama järgu jaoks.

"Tootmisrajatised" (production facilities) (7 9) – "tootmisseadmed" ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud "arenduseks" mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse "tootmis"järku.

"Programm" (programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

"Impulsi kokkusurumine" (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

"Impulsi kestus" (pulse duration) (6) – "laseri" impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

"Impulsslaser" (pulsed laser) (6) – "laser", mille "impulsi kestus" on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne.

"Kvantkrüptograafia" (quantum cryptography) (5) – "krüptograafia" meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

"Radari sagedusliikuvus" (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

"Radari hajaspekter" (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

"Kiirgustundlikkus" (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).

Tehniline märkus:

Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.

"Reaalajaline ribalaius" (real-time bandwidth) (3) "signaalianalüsaatoritele" – kõige laiem sageduspiirkond, mille juures analüsaator on veel võimelinepidevalt muundama sageduspiirkonna tulemusi, kasutades Fourier' või muud diskreetaja muundamisvõtet, millega töödeldakse kõik sissetulevad ajahetked ilma katkestusteta, mis põhjustaks mõõdetud amplituudi vähenemist rohkem kui 3 dB alla tegeliku signaali amplituudi muundatud andmete väljastamise või esitamise ajal.

"Reaalajas töötlemine" (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

"Reprodutseeritavus" (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul, kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt IEEE STD 528-2001 (standardhälve 1 sigma))

"Vajalik" (required) (GTN 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega "tehnoloogia", tähendab üksnes seda "tehnoloogia" osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist "vajalikku" "tehnoloogiat" võivad omavahel jagada mitmed tooted.

"Eraldusvõime" (resolution) (2) – mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12).

"Mässuohje toimeained" (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus:

pisargaasid on "mässuohje toimeainete" alarühm.

"Robot" (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a. multifunktsionaalsus;

b. selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c. koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid ning

d. on "kasutaja-programmeeritav" kas kasutades "õpetamine/kordamine" meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta.

N.B.   Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1.   manipulatsioonimehhanismid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

2.   fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

3.   mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik on fikseeritud programmmustris varieeritav. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

4.   muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektrilistest kahendseadmetest või reguleeritavatest peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5.   virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartes'i koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

"Rotatsioonpulverisatsioon" (rotary atomisation) (1) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või seisev sulametall pihustatakse mitte üle 500-mikromeetrise läbimõõduga tilkadeks.

"Eelkedrus" (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest 'heietest' (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

N.B.   'Heie' on kogum "monokiude" (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

"Viskumine" (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.61).

"Mastaabitegur" (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

"Seadumisaeg" (settling time) (3) – aeg, mis kulub muundaja suvalise kahe nivoo vahel ümberlülitamise korral, et väljund saavutaks poolebitilise täpsusega lõppväärtuse.

"Signaalianalüsaatorid" (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

"Signaalitöötlus" (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier' kiirteisendus või Walsh'i teisendus).

"Tarkvara" (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest "programmist" või 'mikroprogrammist' koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

N.B.   'Mikroprogramm' on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

"Lähtekood" (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule ("objektkood" (või objektkeel)).

"Kosmosesõiduk" (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

"Kosmosesõiduki platvorm" (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad "kosmosesõiduki" ja "kosmosesõiduki kasuliku lasti" asukoha tugiinfrastruktuuri.

"Kosmosesõiduki kasulik last" (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud "kosmosesõiduki platvormile", mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).

"Kosmosekindel" (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.

N.B.   Üksikeksemplari teimipõhine "kosmosekõlblikkuse" kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata "kosmosekõlblikud".

"Lõhustuv erimaterjal" (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, "uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan" ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

"Erimoodul" (specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

"Eritõmbetugevus" (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

"Pöörleva massiga güroskoobid" (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.

"Lamepulbri tootmine sulametallist" (splat quenching) (1) – sulametalli joa 'kiire tahkestamise' protsess joa põrkumisel jahutatud plokkide vastu, mille tulemusena moodustuvad helbed.

N.B.   'Kiire tahkestamine' – sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

"Hajaspekter" (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

"Hajaspektriga radar" (spread spectrum radar) (6) – vt "radari hajaspekter".

"Stabiilsus" (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

"Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid" (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)

"Põhimik" (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada 'diskreetkomponente' või integraallülitusi.

N.B.1   'Diskreetkomponent': eraldi pakitud 'vooluahela element', millel on oma välisühendused.

N.B.2   'Vooluahela element': on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

"Põhimikutoorikud" (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

"Toksiini alamühik" (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu "toksiini" diskreetkomponent.

"Supersulamid" (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mis on tugevamad kui mis tahes AISI 300 seeria sulamid temperatuuridel üle 922 K (649 °C) ja rasketes keskkonna- ja töötingimustes.

"Ülijuhtivad materjalid" (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

N.B.   Aine "ülijuhtivat" olekut iseloomustavad individuaalselt "kriitiline temperatuur", kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

"Ülivõimas laser" (super high power laser) (SHPL) (6) – "laser", mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

"Üliplastne vormimine" (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

"Sümmeetriline algoritm" (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

N.B.   "Sümmeetriliste algoritmide" tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.

"Süstoolsed maatriksarvutid" (systolic array computer) (4) – arvutid, milles kasutaja võib dünaamiliselt ohjata andmete voogu ja muutumist loogikalülituste tasemel.

"Lint" (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest "monokiududest", 'heietest', "eelkedrusest", "köisikutest" või "lõngadest" jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

N.B.   'Heie' on kogum "monokiude" (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

"Tehnoloogia" (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks". See teave esineb 'tehniliste andmete 'või 'tehnilise abi' kujul.

N.B.1   'Tehniline abi' võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka 'tehniliste andmete' edastamist.

N.B.2.   'Tehnilised andmed' võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.

"Kolmemõõtmeline integraallülitus" (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.

"Kallutatav spindel" (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

"Ajakonstant" (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

"Labaotsabandaaž" (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.

"Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine" (total control of flight) (7) – "õhusõidukite" seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste "õhusõidukite" kohta.

"Täielik digitaalne edastuskiirus" (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

N.B.   Vt ka "digitaalne edastuskiirus".

"Köisik" (tow) (1) – kogum "monokiude", mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

"Toksiinid" (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või "mikroorganismide" külvivarude saasteainetena.

"Siirdelaser" (transfer laser) (6) – "laser", milles laseri aktiivaine osakesi ergastatakse mitteaktiivaine aatomite või molekulide põrkumisel aktiivaine aatomite või molekulidega ülekantud energia abil.

"Timmitav" (tunable) (6) – "laseri" võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude "laser"siirete piirkonna. "Laserit", mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel "laser"siirdel, ei peeta "timmitavaks".

"Ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus" (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.

"Mehitamata õhusõiduk" (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

"Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan" (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

"Kasutamine" (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

"Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus" (user-accessible programmability) (6) - omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:

a. muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi; või

b. talitlusviiside sättimise, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil.

"Vaktsiin" (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

"Vaakumpulverisatsioon" (vacuum atomisation) (1) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sula metallisulamijuga pihustub seal lahustunud gaasi kiirel paisumisel piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit ja vähem.

"Muudetava tiivageomeetriaga aerodünaamilised pinnad" (variable geometry airfoils) (7) – kandepinna tagumisel serval tagatiibade ja trimmerite või esiserval eestiibade või kallutatava nina langetamise kasutamine, mille asendit saab lennu ajal juhtida.

"Lõng" (yarn) (1) – kimp keerutatud 'heiet'.

N.B.   'Heie' on kogum "monokiude" (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0ASüsteemid, seadmed ja komponendid

0A001"Tuumareaktorid" ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a. "tuumareaktorid";

b. metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma "tuumareaktori" südamikku;

c. manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse "tuumareaktorisse" sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks;

d. kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud "tuumareaktoris" toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e. survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama "tuumareaktoris" kütuseelemente ja primaarjahutit;

f. tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktoris" kütuse kattena ja kogustes üle 10 kg;

NB!   Vt punkt 0A001.e. tsirkooniumist survetorude kohta ja punkt 0A001.h. auruti torude kohta.

g. jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks "tuumareaktoris";

h. "tuumareaktori siseosad", mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktoris", sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, auruti torud, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid;

Tehniline märkus

Punktis 0A001.h tähendavad 'reaktori siseosad' kõiki olulisi struktuure reaktorianumas, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

i. allpool esitatud soojusvahetid:

1. aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktori" primaar- või vahepealses jahutusringis;

2. muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktori" primaarjahutusringis;

Märkus   0A001.i.ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, nt hädajahutussüsteem või reaktori jääksoojuse jahutussüsteem.

j. neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks "tuumareaktori" südamikus;

k. "välised soojusekraanid", mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktoris" soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitse isoleerimiseks.

Tehniline märkus

Punktis 0A001.k. tähendavad 'välised soojusekraanid' olulisi struktuure, mis on paigaldatud reaktorianuma peale, mis vähendavad reaktori soojakadu ja vähendavad temperatuuri isolatsioonisüdamikus.

0BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001Isotoopide eraldustehased "loodusliku uraani" isotoopide, "vaesestatud uraani" isotoopide või "lõhustuvate erimaterjalide" isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a. tehased, mis on spetsiaalselt kavandatud "loodusliku uraani" isotoopide, "vaesestatud uraani" isotoopide, "lõhustuvate erimaterjalide" isotoopide eraldamiseks:

1. gaastsentrifugaaleraldustehas;

2. gaasdifusiooneraldustehas;

3. aerodünaamiline eraldustehas;

4. keemilise vahetusprotsessiga eraldustehas;

5. ioonvahetuseraldustehas;

6. atomaarse gaasi isotoopide "laser"eraldustehas;

7. molekulaarne isotoopide "laser"eraldustehas;

8. plasmaeraldustehas;

9. elektromagnetiline eraldustehas;

b. gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise tsentrifugaaleraldusprotsessi jaoks, nagu:

Tehniline märkus

Punktis 0B001.b tähendab 'kõrge tugevus/tihedussuhtega materjal' järgmist:

1.   martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on vähemalt 1,95 GPa;

2.   alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on vähemalt 0,46 GPa; või

3.   "kiud- või niitmaterjal", mille "erimoodul" on suurem kui 3,18 × 106 m ning mille "eritõmbetugevus" on suurem kui 7,62 × 104 m;

1. gaasitsentrifuugid;

2. terviklikud rootorsõlmed:

3. 'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega 12 mm või vähem ja diameetriga 75–650 mm;

4. 'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega 3 mm või vähem ja diameetriga 75–650 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise ühendamiseks;

5. 'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud ja rootortoru sisse paigaldamiseks mõeldud tõkestid diameetriga 75–650 mm;

6. 'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud ja rootortoru otstele mõeldud ülemised ja alumised korgid diameetriga 75–650 mm;

7. magnetilised ripplaagrid:

a. laagrisõlmed, milles rõngasmagnet hõljub "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud ümbrises, sisaldades summutavat keskkonda ja omades magnetilist sidestust magnetpooluse või teise, rootori ülemisele kaanele sobitatud magnetiga;

b. aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasitsentrifuugides kasutamiseks;

8. spetsiaalselt valmistatud laagrid, mis sisaldavad poolkerakujulisi vastaslaagreid (pivot-cup) ning on monteeritud summutile;

9. molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millel on sisse freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10. rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel 600 Hz või rohkem ja võimsusel 40 VA või rohkem;

11. gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi korpus/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega, mis on üksteisega paralleelsed ja mis on ristisuunaline silindri pikiteljega 0,05 kraadi või vähem;

12. kulbid, mis koosnevad UF6 gaasi tsentrifuugrootortorust Pitot' toru meetodil eraldamiseks ette nähtud ja spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torudest ja mida saab fikseerida tsentraalsele gaasiekstraheerimissüsteemile;

13. gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt konstrueeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a. 600 Hz või võimsam mitmefaasiline sagedusväljund ja

b. kõrge stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %);

14. sulgeklapid ja juhtklapid:

a. väljalülitusklapid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või valmistatud toimima individuaalse gaasitsentrifuugi UF6 gaasivoogude lähteainetele, saadustele või jäätmetele;

b. lõõtsaga tihendatud klapid, väljalülitus- või juhtimisseadised, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või on nendega kaitstud siseläbimõõduga 10-160 mm või rohkem, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastamisseadmete põhi- või lisasüsteemides;

c. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1. gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist", st poorsest metallist, polümeerist või keraamikast, pooride suurusega 10–100 nm, paksusega 5 mm või vähem ja torukujulised diameetriga 25 mm või vähem;

2. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud gaasi difuusori korpused;

3. kompressorid või gaasipuhurid imivõimsusega 1 m3/min või rohkem UF6 ja väljundrõhuga kuni 500 kPa ja rõhutõusuastmega 10:1 või vähem, mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud "UF6 korrosioonile vastupidavaid materjale";

4. punktis 0B001.c.3 nimetatud pöörleva võlli tihendid kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sisselekke kiirus on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks alarõhul sellise lekkekiirusega, mis piirab rõhutõusu väiksemaks kui 10 Pa tunnis, rõhuerinevusel 100 kPa;

6. lõõtsaga tihendatud manuaalsed või automaatsed klapid, sulge- või juhtimisseadised, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või nendega kaitstud;

d. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1. UF6 korrosioonile vastupidavad eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm, millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbi voolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2. silindrilised või koonusekujulised torud (keeristorud), mis on valmistatud või kaitstud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" ning ühe või enama tangentsiaalse sisenemisavaga;

3. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud" või nendega kaitstud kompressorid või gaasipuhurid ja nende jaoks ette nähtud pöörlevate võllide tihendid;

4. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud" või nendega kaitstud soojusvahetid;

5. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud eralduselemendi korpused turbulentstorude või eraldusdüüside jaoks;

6. lõõtsaga tihendatud manuaalsed või automaatsed klapid, väljalülitus- või juhtimisseadised, mis on valmistantud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest või nendega kaitstud" ja on läbimõõduga 40 mm või rohkem;

7. Protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikosa või vähem, kaasa arvatud:

a. krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b. krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c. eraldusdüüsi- või turbulentstoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d. külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada.

e. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1. kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik-impulsskolonnid ühel astmel viibimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

2. kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid töölava resideerimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

3. kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni kambrid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4. sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nendega kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni kambrite etteandmise seadmed U+4 võtmiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5. etteannet ettevalmistavad süsteemid suure puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüütilised rakud U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6. uraani oksüdeerimise süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

f. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1. kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrgustikuga vaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad piirduvad mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega, ning teised komposiitstruktuurid mis tahes sobival kujul, kaasa arvatud osakesed või kiud diameetriga 0,2 mm või vähem, vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C);

2. kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nendega kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid, mille diameeter on üle 1 000 mm;

3. ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate keemilise redutseerimise või oksüdeerumise toimeainete regenereerimiseks;

g. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja milles kasutatakse atomaarse auru laserisotooperaldust järgmiselt:

1. uraanimetalli aurustamisüsteemid, mis on ette nähtud saavutama suurt võimsust 1 kW või rohkem sihtmärgil, kasutamiseks laserrikastamiseks;

2. vedela või aurukujul uraanimetalli käitlemissüsteemid ja selliste süsteemide jaoks projekteeritud osad, mis on eriotstarbeliselt projekteeritud või valmistatud sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel;

NB !  VT KA PUNKT 2A225.

3. vedelas või tahkes olekus uraani metalliauru korrosioonile ja kuumusele vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega vooderdatud saaduse- ja jäätmete kogumissüsteemid;

4. uraani auru allika, elektronkiirte kahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite korpused (silindrilised või täisnurksed anumad);

5. pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga "laserid" või "laser"süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB !  VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

h. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja milles kasutatakse molekulaarset laserisotoopide eraldamist järgmiselt:

1. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandevgaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (- 123 °C) või alla selle;

2. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" eriotstarbeliselt projekteeritud või valmistatud saaduse- ja jäätmete kogumissüsteemid uraanimetalli või uraanijäätmete kogumiseks, millele järgneb laservalgustus;

3. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud" või nendega kaitstud kompressorid ja nende jaoks ette nähtud pöörlevate võllide tihendid;

4. seadmed UF5 (tahke) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasiline);

5. protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (nt lämmastik, argoon või muu gaas), kaasa arvatud:

a. krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b. krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c. külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada.

6. pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga "laserid" või "laser"süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB !  VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

i. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1. üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2. üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid üle 100 kHz sagedustele;

3. uraaniplasma genereerimise süsteemid;

4. ei kasutata;

5. kuumusele ja uraaniaurude korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega kaitstud saaduse- ja jäätmekogujad;

6. sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite korpused (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduse- ja jäätmekoguja jaoks;

j. seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1. sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras või vask) valmistatud üksikud või kombineeritud iooniallikad, mis koosnevad auruallikatest, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvooluga 50 mA või enam;

2. sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) valmistatud, kahest või enamast pilust ja kogumistaskust koosnevad ioonkollektori plaadid rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumiseks;

3. mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkorpused uraani elektromagnetilistele separaatoritele, mis on kavandatud tööks rõhul 0,1 Pa ja vähem;

4. magnetpooluse detailid diameetriga üle 2 m;

5. kõrgepinge toiteallikad iooniallikatele, millel on kõik järgmised omadused:

a. võimelised pidevaks tööks;

b. väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c. väljundpingega 1 A või rohkem ja

d. pingetundlikkusega, mis on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %;

NB !  VT KA PUNKT 3A227.

6. magnetite toiteallikad (suure võimsusega, alalisvoolulised), millel on kõik järgmised omadused:

a. võimelised pidevaks tööks väljundvooluga 500 A või rohkem ja pingega 100 V või rohkem ja

b. voolu- ja pingetundlikkus on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %.

NB !  VT KA PUNKT 3A226.

0B002Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või nendega kaitstud:

a. etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 viimiseks rikastusprotsessi;

b. desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, selle järgnevaks kuumutamise abil toimuvaks edasitoimetamiseks;

c. saaduse ja jäätmete jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d. veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e. toru- ja kogujasüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasilise difusiooni, tsentrifuug- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f. vaakumsüsteemid ja pumbad:

1. vaakumkollektorid, vaakumkogujad või vaakumpumbad imivõimsusega 5 m3/min või rohkem;

2. "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris või

3. vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumpeadest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g. järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost, millel on kõik järgmised omadused:

1. mis võimaldavad mõõta ioone massiga 320 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 1 osa 320-st:

2. iooniallikad, mis on valmistatud või kaitstud nikliga, nikli-vase sulamitega niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitega;

3. elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ja

4. isotoobianalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

0B003Uraani konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a. süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3-ks;

b. süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UF6-ks;

c. süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UO2-ks;

d. süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UF4-ks;

e. süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks UF6-ks;

f. Süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks uraaniummetalliks;

g. süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UO2-ks;

h. süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UF4-ks;

i. süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UCl4-ks;

0B004Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a. järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1. vesi-vesiniksulfiid-vahetustehased;

2. ammoniaak-vesinik-vahetustehased;

b. järgmised seadmed ja komponendid:

1. vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid diameetriga 1,5 m või rohkem, mis on töövõimelised 2 MPa või kõrgemal rõhul;

2. üheastmelised madalsurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 % H2S) ringluse tagamiseks, mille jõudlus on 56 m3/s või rohkem, imedes 1,8 MPa või kõrgemal rõhul, ning mille tihendid on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3. ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega 35 m või rohkem, diameetriga 1,5 m–2,5 m, mis on töövõimelised üle 15 MPa suurusel rõhul;

4. torni siseosad, kaasa arvatud astmereaktorid, ja astmepumbad, kaasa arvatud sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5. 3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks, kasutades ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi;

6. infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku-deuteeriumi suhte analüüsiks deuteeriumi kontsentratsioonil 90 % või rohkem;

7. katalüütilised põletid, ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi abil rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8. täielikud raske vee parandamise süsteemid või nende kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks;

9. ammoniaagi sünteesi muundurid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks, kasutades ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi.

0B005"Tuumareaktorite" kütuseelementide tootmiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed "tuumareaktori" kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

1.   on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt selle tootmisel või juhtimisel;

2.   hermetiseerivad tuumamaterjali kattesse;

3.   kontrollib katte terviklikkust või hermeetilisust;

4.   kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

5.   kasutatakse reaktorielementide monteerimiseks.

0B006"Tuumareaktoris" kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus   Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a.   "tuumareaktori" kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise tehased, kaasa arvatud seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja enamiku tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras sellega kokkupuutes;

b.   kütuseelemendi tükeldamise või hakkimise masinad, st kaugjuhitavad seadmed, kiiritatud "tuumareaktori" kütuse agregaatide, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks või lõikumiseks;

c.   lahustuspaagid, kriitilisturvalised mahutid (nt väikse diameetriga, rõnga- või plaadikujulised mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud "tuumareaktori" kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuuma ja ülimalt korrodeeriva vedeliku suhtes ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad ja hooldatavad;

d.   lahustiekstraktorid nagu täidis- või impulsskolonnid, segamissadestusseadmed või tsentrifugaalsed kontaktorid, mis on korrosioonikindlad lämmastikhappe söövitavale mõjule ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud "loodusliku uraani", "vaesestatud uraani" või "lõhustuvate erimaterjalide" ümbertöötlemistehases;

e.   säilitus- ja ladustamisanumad, mis on spetsiaalselt projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Tehniline märkus

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.   seinte ja sisestruktuuride booriekvivalendi väärtus on (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on määratletud punkti 0C004 märkuses) vähemalt 2 %;

2.   silindriliste anumate diameeter ei ületa 175 mm või

3.   plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm.

f.   neutronmõõtmissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks automaatsetes protsessijuhtimissüsteemides "loodusliku uraani", "vaesestatud uraani" või "lõhustuvate erimaterjalide" ümbertöötlemistehases.

0B007Plutooniumi konversatsiooniks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed, nagu:

a. süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muutmiseks plutooniumoksiidiks;

b. süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0CMaterjalid

0C001"Looduslik uraan", "vaesestatud uraan" või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid;

Märkus   Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a.   "looduslik uraan" või "vaesestatud uraan", kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b.   "vaesestatud uraan", mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1.   kaitse;

2.   pakend;

3.   ballastid massiga kuni 100 kg;

4.   vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.   sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.   tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002"Lõhustuvad erimaterjalid"

Märkus   Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on neli või vähem "efektiivgrammi" instrumentide anduriosades.

0C003Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

0C004Grafiit, mille puhtuseaste on parem kui 5 miljondikku booriekvivalenti ja mille tihedus on üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks "tuumareaktoris" 1 kg ületavas koguses.

NB!   VT KA PUNKT 1C107.

Märkus 1   Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle liikmesriigi, milles eksportija asub, pädevad asutused kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud "tuumareaktoris" kasutamiseks.

Märkus 2   Punktis 0C004 on 'booriekvivalent' (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEZ (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon ppm-des;

image

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid) puhtusastmega 99,9 massiprotsenti või rohkem, mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on 10 μm või vähem ning milles osakeste jaotus suuruse järgi on väga väike.

0DTarkvara

0D001"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks".

0ETehnoloogia

0E001Tuumatehnoloogia märkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks".

1. KATEGOORIA – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1ASüsteemid, seadmed ja komponendid

1A001Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a. mansetid, tihendid, hermeetikud või kütusepõied, mis on spetsiaalselt kavandatud "õhusõidukitel" või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b. ei kasutata;

c. ei kasutata;

1A002"Komposiit"struktuurid või -laminaadid, mis:

NB !  VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.

a. sisaldavad orgaanilist "põhiainet", mis on valmistatud punktis 1C010.c, 1C010.d või 1C010.e nimetatud materjalidest või

b. sisaldavad metallilist või süsinik-"põhiainet" ja mis tahes järgmist materjali:

1. süsinikust "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

a. "erimoodul" on üle 10,15 × 106 m ja

b. "eritõmbetugevus" on üle 17,7 × 104 m või

2. punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

Märkus 1:   Punkt 1A002 ei hõlma komposiitstruktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud "süsinikkiust või niitmaterjalidest", mis on ette nähtud "tsiviilõhusõiduki" tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.   pindala ei ületa 1 m2,

b.   pikkus ei ületa 2,5 m ja

c.   laius üle 15 mm;

Märkus 2:   Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a.   spordikaupadena,

b.   autotööstuses,

c.   tööpingitööstuses,

d.   meditsiinis.

Märkus 3:   Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suuruses või kahes mõõtmes põimitud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a.   metalli kuumtöötlemise ahjud metalli karastamiseks;

b.   pirnikujuliste silikoonikristallide tootmise seadmed.

Märkus 4:   Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks.

1A003Mitte"sulavatest" aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on mis tahes järgmised omadused:

a. paksus üle 0,254 mm või

b. kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Märkus:   Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

NB !  "Sulavate" aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3.

1A004Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

NB !  VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 2B351 JA 2B352.

a. Täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

Märkus:   Punkt 1A004.a. sisaldab mootoriga käivitatavaid õhku puhastavaid respiraatoreid (PAPR), mis on kavandatud või kohandatud kaitseks punktis 1A004.a loetletud ainete või materjalide vastu.

Tehniline märkus

Punkti 1A004.a tähenduses:

1.   täielikult nägu katvaid maske teatakse ka kui gaasimaske;

2.   filterkanistrid hõlmavad filtersalvi.

1. "biotoimeained";

2. "radioaktiivsed materjalid";

3. kemoründemürgid või

4. "mässuohje toimeained", sealhulgas:

a. (α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

b. [(2-klorofenüül) metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

c. 2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532-27-4);

d. dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257-07-8);

e. 10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578-94-9);

f. N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64-9).

b. Kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1. "biotoimeained";

2. "radioaktiivsed materjalid"; või

3. kemoründemürgid.

c. Avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1. "biotoimeained";

2. "radioaktiivsed materjalid"; või

3. kemoründemürgid.

d. Elektroonilised seadmed, mis on kavandatud "lõhkeainete" jääkide automaatseks avastamiseks või kindlaksmääramiseks ning mis kasutavad 'lõhkeaine jälgede avastamise' tehnikaid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvusspektromeetria, diferentsiaalse liikuvuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus

'Lõhkeaine jälgede avastamine' on määratletud kui suutlikkus avastada aure koguses alla 1 ppm, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Märkus 1:   Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks mõeldud seadmeid.

Märkus 2:   Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabu läbikäidavaid turvaväravaid.

Märkus:   Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.   personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b.   töötervishoiu- ja tööohutusseadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud elanike ohutuse või tsiviiltööstusega spetsiifiliselt seotud ohtude eest kaitsmisega:

1.   allmaakaevandamine;

2.   pealmaakaevandamine;

3.   põllumajandus;

4.   farmaatsiatooted;

5.   meditsiin;

6.   veterinaaria;

7.   keskkond;

8.   jäätmekäitlus;

9.   toiduainetööstus.

Tehnilised märkused

1.   Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud, vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks "radioaktiivsete materjalide", "biotoimeainete", kemoründemürkide, "simulaatorite", "mässuohje toimeainete" avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.   'Simulaator' on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppe, teadusuuringute, katsetamise või hindamise ajal.

3.   Punkti 1A004 tähenduses on 'radioaktiivsed materjalid' materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tõhusust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel.

1A005Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. Pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt.

b. Soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, III kaitseaste (NIJ 0101 .06, juuli 2008 või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või vähem.

NB !  Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate "kiud- ja niitmaterjalide" kohta vt punkt 1C010.

Märkus 1:   Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.

Märkus 2:   Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

Märkus 3:   Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava trauma eest.

1A006Järgmine spetsiaalselt isetehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt sellele ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB !  VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. kaugjuhitavad sõidukid;

b. 'disruptorid'.

Tehniline märkus

'Disruptorid' on seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelaid, tahkeid või purunevaid lendkehi.

Märkus:   Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil laenguid ja "suure siseenergiaga materjali" sisaldavaid kehi lõhkama:

NB !  VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 3A229 JA 3A232.

a. lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b. elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1. lõhkamissild (EB),

2. lõhkamissilla juhtmed (EBW),

3. lööksütik,

4. plahvatava lehtmetalliga detonaator (EFI).

Tehnilised märkused

1.   Sõna "detonaator" asemel kasutatakse mõnikord sõna "initsiaator".

2.   Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui lööksütiku puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Lööksütiku puhul paiskab elektrijuhi plahvatuslik vaporisatsioon lööknõela teisele poole tühimikku ning lööknõela põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnede mudelite puhul paisatakse lööknõel magnetvälja abil. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit.

1A008Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a. 'vormitud laengud' e 'suundlaengud', millel on kõik järgmised omadused:

1. lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g ja

2. välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b. lineaarse kujuga lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. lõhkelaeng on suurem kui 40 g/m ja

2. laius 10 mm või rohkem;

c. lõhkenöör, mille lõhkelaeng on suurem kui 64 g/m;

d. punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus

'Vormitud laengud' e 'suundlaengud' on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, torude kujul, millel on järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.

a. sisediameeter 75–400 mm ja

b. valmistatud punktides 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud "kiud- või niitmaterjalist" või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi tagasisaamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226Spetsiaalsed topendid, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a. valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ja

b. kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227Kõrgtihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a. (kiirgusvaba) 'külm piirkond' on suurem kui 0,09 m2;

b. tihedus on üle 3 g/cm3 ja

c. paksus on 100 mm või rohkem.

Tehniline märkus

Punktis 1A227 tähendab 'külm piirkond' akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud "komposiit"struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud "kiud- või niitmaterjali" tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB !  VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201.

a. elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud "komposiit"struktuuride või -laminaatide tootmiseks "kiud- või niitmaterjalidest";

b. 'lintimispingid', mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud "komposiitsete" õhusõiduki plaanerite või 'rakettmürskude' tarindite tootmiseks;

Märkus:   Punktis 1B001.b. tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

Tehniline märkus

Punkti 1B001.b. tähenduses on 'lintimispinkide' abil võimalik paigaldada üks või mitu 'kiuriba', mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne ning lõigata ja taasalustada paigaldamise ajal individuaalsete 'kiuribade' kihtide paigaldamist.

c. mitmesuunalised ja -dimensioonilised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks "komposiit"struktuuride jaoks ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid;

Tehniline märkus

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

d. järgmised spetsiaalselt armeerimiskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1. seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion, pigi või polükarbosilaan) muutmiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2. seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise abil ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3. seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4. seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude muutmiseks termotöötlemisel alumiiniumoksiidkiududeks;

e. seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

f. spetsiaalsed "komposiit"materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1. röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2. arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure;

g. 'köisikupaigalduspingid', mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud "komposiitsete" õhusõidukite või 'rakettmürskude' tarindite tootmiseks.

Tehniline märkus

Punkti 1B001.g. tähenduses on 'köisikupaigalduspinkide' abil võimalik paigutada üht või enamat 'kiuriba', mille laius on võrdne või väiksem kui 25,4 mm, ja lõigata ja taasalustada paigaldamise ajal individuaalsete 'kiuribade' kihtide paigaldamist.

Tehnilised märkused

1.   Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad 'primaar-servopositsioneerimis'teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et saavutada soovitud protsess.

2.   Punktis 1B001 tähenduses on 'kiuriba' üks pideva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud 'kiuriba' hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub.

1B002Seadmed, mis on ette nähtud metallisulamite, metallisulamipulbrite või legeeritud materjalide tootmiseks ja saastumise vältimiseks ning kavandatud punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

NB !  VT KA PUNKT 1B102.

1B003Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite "üliplastseks vormimiseks" või "difusioonkeevitamiseks" ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a. õhusõidukite plaanerite või kosmosesõidukite tarindid;

b. "õhusõidukite" või kosmosesõidukite mootorid või

c. komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud tarindite või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurkomposiitide "tootmiseks", ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB !  VT KA PUNKT 1B201.

Märkus:   Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või kleepimiseks.

a. elementaarkiu poolimispingid või kiupaigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või niitmaterjalidest, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b. lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritavad ja programmeeritavad kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitsete õhusõiduki plaanerite või "rakettmürskude" tarindite tootmiseks;

c. järgmised "kiud- või niitmaterjalide" "tootmiseks" kavandatud või seadistatud seadmed:

1. seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion või polükarbosilaan) muutmiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2. kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3. seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d. seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus:   Punktis 1B101.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

1B102Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri "tootmisseadmed" ja järgmised komponendid:

NB !  VT KA PUNKT 1B115.b.

a. metallipulbri "tootmisseadmed", mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, kerajate või atomiseeritud materjalide "tootmiseks" kontrollitavas keskkonnas;

b. spetsiaalselt kavandatud punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud "tootmisseadmed".

Märkus:   Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a.   plasmageneraatorid (kõrgsageduslik kaarleek), mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

b.   elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

c.   seadmed, mida kasutatakse sfääriliste alumiiniumipulbrite "tootmiseks", pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a. "tootmisseadmed" punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade "tootmiseks", käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b. "tootmisseadmed" punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade "tootmiseks", käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus:   Punkt 1B115.b ei hõlma perioodilisi segisteid, pidevsegisteid ega paiskveskeid. Perioodiliste segistite, pidevsegistite ja paiskveskite kontrolli kohta vt punktid 1B117, 1B118 ja 1B119.

Märkus 1:   Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus 2:   Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi "tootmise", käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüütiliselt saadud materjalide tootmiseks, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C), rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117Perioodilised segistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa võimalusega reguleerida segamiskambri temperatuuri, millel on kõik järgmised omadused:

a. kogumaht 110 liitrit ja rohkem ja

b. vähemalt üks ekstsentriline 'segamis-/sõtkumisvõll'.

Märkus:   Punktis 1B117.b ei viidata mõistega 'segamis-/sõtkumisvõll' deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele.

1B118Pidevsegistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa reguleeritava temperatuuriga segamiskambris ning millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

a. kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

b. üks pöörlev võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed nii võllil kui ka segamiskambri seinte siseküljel.

1B119Paiskveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201Elementaarkiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

a. elementaarkiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2. mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks "kiud- või niitmaterjalidest"ja

3. mis võimaldavad 75–650 mm sisediameetriga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste torude mähkimist;

b. punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c. punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem.

Märkus:   Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a.   mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.   millel nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B228Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a. ette nähtud tööks temperatuuril 35 K (– 238 °C) või vähem;

b. ette nähtud tööks siserõhul 0,5–5 MPa;

c. valmistatud:

1. vähese väävlisisaldusega 300-seeria roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2. samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja H2 keskkonda taluvatest materjalidest ja

d. sisediameetriga 30 cm või rohkem ning tegeliku pikkusega 4 m või üle selle.

Tehniline märkus

Punktis 1B228 tähendab 'efektiivpikkus' täitematerjali aktiivkõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivkõrgust plaatkolonnis.

1B229Järgmised vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende 'sisekontaktorid':

NB !  Spetsiaalselt raske vee tootmiseks kavandatud või valmistatud kolonnide kohta vt punkt 0B004.

a. vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

1. võivad töötada rõhul 2 MPa või rohkem,

2. on valmistatud süsinikterasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, ja

3. on diameetriga 1,8 m või rohkem;

b. punktis 1B229.a määratletud vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnide jaoks ettenähtud 'sisekontaktorid'.

Tehniline märkus

Kolonnide 'sisekontaktoriteks' on segmenditud taldrikud efektiivdiameetriga 1,8 m või rohkem, mis on konstrueeritud hõlbustama vastuvoolukontakti ning on valmistatud roostevabast terasest süsinikusisaldusega 0,03 % või vähem. Need võivad olla sõeltaldrikud, ventiiltaldrikud, kellakujulised või turbovõretaldrikud.

1B230Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a. õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b. tootlikkus 8,5 m3/h või rohkem ja

c. üks järgmistest omadustest:

1. kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 %-lise või suurema kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 1,5–60 MPa või

2. lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %-lise kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 20–60 MPa.

1B231Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a. tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b. järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:

1. vesinik- või heeliumijahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2. vesiniku isotoopide kogumise ja puhastamise süsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a. projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ja

b. projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem.

1B233Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

a. rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b. liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:

1. täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2. elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3. liitiumamalgaami elektrolüüsikambrid;

4. aurustid kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste jaoks;

c. ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide ja selle komponentide eraldamiseks;

d. keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide ja selle komponentide eraldamiseks.

1B234Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

NB !  VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis on võrdne 2 kg trinitrotolueeniga (TNT) või on sellest suurem ja

b. neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

1CMaterjalid

Tehniline märkus

Metallid ja sulamid:

Kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete 'metall' ja 'sulam' alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:

töötlemata kujul:

anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, kamakad, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, känkrad, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, slääbid e valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;

pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):

a.   survetöödeldud või töödeldud materjalid, mida on valtsitud, tõmmatud, ekstrudeeritud, sepistatud, vormpressitud, pressitud, sõmerdatud, pihustatud ja jahvatatud, nagu: nurkmetall, karpmetall, ringmetall, kettad, tolm, helbed, fooliumid ning õhuke lehtmetall, sepis, plaat, pulber, pressitud ja stantsitud esemed, lindid, rõngad, vardad (sh katmata keevituselektroodid, traadi varbtoorikud ja valtstraat), profiilid, vormid, plekid (lehtmetall), laastud, torud (sh ümartorud, kandilised torud ning mis tahes ristlõikega õõnesmaterjalid), tõmmatud või ekstrudeeritud traat;

b.   valumaterjalid, mis on saadud valu valamisel mulda, matriitsi, metallist, kipsist või muudest materjalidest vormidesse, kaasa arvatud survevalu, paagutatud kujul ning pulbermetallurgia abil valmistatud kujul.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.

1C001Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetlainete neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid:

NB !  VT KA PUNKT 1C101.

a. Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz kuni 3 × 1012 Hz;

Märkus 1:   Punkt 1C001.a. ei hõlma järgmist:

a.   naturaalsetest või sünteetilistest kiududest kokkuseatud karvtüüpi neelajad, mittemagnetilise koormusega neeldumise tekitamiseks;

b.   neelajad, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille kohtamispind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiide, koonuseid, kiile ning keerdunud pindu;

c.   tasapinnalised neelajad, millel on kõik järgmised omadused:

1.   valmistatud järgmistest materjalidest:

a.   süsiniktäitega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450 K (177 °C), või

b.   keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 %lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle 15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus

Neeldumiskatse proovid punkti 1C001.a. kohta. Märkus: märkuse 1.c.1 puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust, ning asetatud kiirgava elemendi kaugvälja.

2.   tõmbetugevus väiksem kui 7 × 106 N/m2 ja

3.   survetugevus väiksem kui 14 × 106 N/m2;

d.   paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised neelajad, millel on kõik järgmised omadused:

1.   erikaal on üle 4,4 ja

2.   maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C);

Märkus 2:   Mitte miski punkti 1C001.a märkuses 1 ei vabasta värvis sisalduvaid neeldumisotstarbelisi magnetilisi materjale.

b. Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 1,5 × 1014 Hz kuni 3,7 × 1014 Hz ega ole läbipaistvad nähtavale valgusele;

Märkus:   Punkt 1C001.b. ei hõlma materjale, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rakendamiseks järgmisel viisil:

a.   polümeeride "laser"märgistamine või

b.   polümeeride "laser"keevitamine.

c. Omajuhtivusega polümeersed materjalid, mille 'elektriline mahtjuhtivus' ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille 'kiht-/pindtakistus' on vähem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad mis tahes järgmisel polümeeril:

1. polüaniliin;

2. polüpürrool;

3. polütiofeen;

4. polüfenüleenvinüleen või

5. polütienüleenvinüleen.

Märkus:   Punkt 1C001.c. ei hõlma vedelal kujul olevaid materjale.

Tehniline märkus

'Elektriline mahtjuhtivus' ning 'kiht-/pindjuhtivus' tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel.

1C002Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

NB !  VT KA PUNKT 1C202.

Märkus:   Punkt 1C002 ei hõlma põhimiku katmiseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega sulandunud materjale.

Tehnilised märkused

1.   Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus protsentuaalselt (massiprotsent) sulamis on suurem kui mis tahes teisel elemendil.

2.   'Pingetaluvusaega purunemiseni' tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või vastavale riigisisesele standardile.

3.   'Väsimisaeg vähetsüklilise väsitamise' korral tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 "Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing" (tööjuhend konstantse amplituudiga vähetsüklilise väsimuse katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, jagatuna maksimaalse pinge väärtusega.

a. Järgmised aluminiidid:

1. nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti, kuid mitte üle 38 massiprotsendi alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2. titaanaluminiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

b. järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:

1. niklisulamid, millel on kas:

a. 'pingetaluvusaeg purunemiseni'10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa või

b. 'väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel'10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2. nioobiumisulamid, millel on kas:

a. 'pingetaluvusaeg purunemiseni'10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073 K (800 °C) ning pingel 400 MPa või

b. 'väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel'10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3. titaanisulamid, millel on kas:

a. 'pingetaluvusaeg purunemiseni'10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa või

b. 'väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel'10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4. alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a. 240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C) või

b. 415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C)

5. magneesiumisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a. tõmbetugevus 345 MPa või rohkem ja

b. korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %-lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTMi standardile G-31 või vastavale riigisisesele standardile;

c. metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1. see on valmistatud ühest järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus

X tähistab järgmistes valemites üht või enamat legeerelementi.

a. niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), mis sobivad turbiinmootorite detailidele ja komponentidele, st vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) läbimõõdult suurema kui 100 μm mittemetalse osakesega 109 sulamiosakese kohta;

b. nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X, või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c. titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d. alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe) või

e. magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2. see on valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessi abil:

a. "vaakumpulverisatsioon",

b. "gaaspulverisatsioon",

c. "rotatsioonpulverisatsioon",

d. "lamepulbri tootmine sulametallist";

e. "sulandi ketramine" ja "peenestamine",

f. "sulandi eraldamine" ja "peenestamine",

g. "mehaaniline legeerimine"või

h. "plasma pulverisatsioon"ja

3. see võib moodustada punktis 1C002.a või 1C002.b nimetatud materjale;

d. lähtematerjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1. valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2. mittepeenestatud helveste, ribade või peente varbade kujul ja

3. valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessiga:

a. "lamepulbri tootmine sulametallist";

b. "sulandi ketramine"või

c. "sulandi eraldamine".

1C003Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on mõni järgmistest omadustest:

a. suhteline algne magnetiline läbitavus 120 000 või rohkem ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus

Suhtelise algse magnetilise läbitavuse mõõtmine peab olema teostatud täielikult lõõmutatud materjalidega.

b. magnetostriktiivsed sulamid, millel on mõni järgmistest omadustest:

1. magnetostriktiivne küllastus rohkem kui 5 × 10-4 või

2. magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8 või

c. amorfsed või 'nanokristallilised' sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1. koostis, mis sisaldab vähemalt 75 massiprotsenti rauda, koobaltit või niklit;

2. magnetilise induktsiooni küllastus (Bs 1,6 T või rohkem ja

3. millel on mis tahes järgmine omadus:

a. liistaku paksus 0,02 mm või vähem või

b. elektriline eritakistus 2 × 10-4 oomi/cm või rohkem.

Tehniline märkus

Punktis 1C003.c nimetatud 'nanokristallilised' materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on 50 nm või vähem.

1C004Raua, nikli või vase baasil "põhiainega" uraantitaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a. tihedus üle 17,5 g/cm3;

b. elastsuspiir üle 880 MPa;

c. tõmbetugevus üle 1 270 MPa ja

d. suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005"Ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a. "ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan'kiust', ning millel on kõik järgmised omadused:

1. asetatud muudesse "põhiainetesse" kui vask või vase baasil segude "põhiaine" ja

2. ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 × 10-4 mm2 (väiksem kui 6 μm diameetriga ümarkiud);

b. "ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast "ülijuhtivast" 'kiust', muud kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:

1. "kriitiline temperatuur" magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (– 263,31 °C) ja

2. säilitab "ülijuhtiva" oleku temperatuuril 4,2 K (– 268,96 °C) asetatuna voolujuhi pikitelje suhtes mistahes ristiolevas suunas orienteeritud magnetvälja ja mis vastab magnetilisele induktsioonile väärtusega 12 T kriitilise voolutihedusega 1 750 A/mm2 voolujuhi kogu ristlõike ulatuses;

c. "ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest "ülijuhtivast" 'kiust', säilitavad "ülijuhtivuse" temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C).

Tehniline märkus

Punktis 1C005 nimetatud 'kiud' võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006Vedelikud ja määrdeained:

a. ei kasutata;

b. "määrdeained", mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi:

1. fenüleen- või alküülfenüleeneetrid või tioeetrid või nende segud, mis sisaldavad rohkem kui kaht eetri või tioeetri funktsiooni või nende segusid, või

2. fluoritud silikoonvedelikud, mille kinemaatiline viskoossus on temperatuuril 298 K (25 °C) väiksem kui 5 000 mm2/s (5 000 sentistooksi);

c. summutus- ja flotovedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1. puhtusaste üle 99,8 %;

2. sisaldab 100 ml kohta vähem kui 25 osakest suurusega 200 μm või rohkem ja

3. koosneb vähemalt 85 % ulatuses mis tahes järgmisest elemendist:

a. dibromotetrafluoroetaan (CAS 25497-30-7, 124-73-2, 27336-23-8),

b. polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid) või

c. polübromotrifluoroetüleen;

d. fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1. sisaldavad 85 massiprotsenti või enam mis tahes järgmist ühendit või nende segu:

a. perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b. perfluoroalküülamiinid,

c. perfluorotsükloalkaanid või

d. perfluoroalkaanid;

2. tihedus 1,5 g/ml või rohkem mõõdetuna temperatuuril 298 K (25 °C);

3. temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus ja

4. sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem fluori;

Märkus:   Punkt 1C006.d. ei hõlma materjale, mis on määratletud ja pakendatud meditsiiniliste toodetena.

1C007Keraamilised pulbrid, keraamilised "põhiaine" "komposiit"materjalid ja nende lähteained:

NB !  VT KA PUNKT 1C107.

a. titaandiboriidi (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 ppm ning osakeste keskmine suurus ei ületa 5 μm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 μm;

b. ei kasutata;

c. keraamilised "põhiaine" "komposiit"materjalid:

1. keraamika-keraamika-"komposiit" materjalid klaas- või oksiid-"põhiainega", mis on armeeritud kiududega, millel on järgmised omadused:

a. mõnest järgmistest materjalidest valmistatud pidevkiud:

1. Al2O3 (CAS 1344-28-1); või

2. Si-C-N; või

Märkus:   Punkt 1C007.c.1.a ei hõlma "komposiite", mis sisaldavad kiude kiu tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või kiudu tõmbe-roome-vastupanuga rohkem kui 1 % roomedeformatsiooni 100 MPa koormusel, 1 273 K (1 000 °C) temperatuuril 100 tunni kestel.

b. kiud, millel on kõik järgmised omadused:

1. valmistatud mõnest järgmistest materjalidest:

a. Si-N;

b. Si-C;

c. Si-Al-O-N või

d. Si-O-N ja

2. "eritõmbetugevusega" üle 12,7 × 103 m;

2. keraamika-"põhiaine"-"komposiit"materjalid, mille "põhiaine" moodustavad räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid;

d. ei kasutata;

e. 'lähteained', mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide "tootmiseks":

1. polüdiorganosilaanid;

2. polüsilatsaanid;

3. polükarbosilatsaanid;

Tehniline märkus

Punkti 1C007 tähenduses on 'lähteained' spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni-, süsinik- ja lämmastikkomponentidega keraamika "tootmiseks".

f. ei kasutata.

1C008Mittefluoritud polümeersed ained:

a. järgmised imiidid:

1. bismaleimiidid;

2. aromaatsed polüamidoimiidid (PAI), mille 'klaasistumistemperatuur (Tg)' on üle 563 K (290 °C);

3. aromaatsed polüimiidid, mille 'klaasistumistemperatuur (Tg)' on üle 505 K (232 °C);

4. aromaatsed polüeeterimiidid, mille 'klaasistumistemperatuur (Tg)' on üle 563 K (290 °C);

Märkus:   Punkt 1C008.a. hõlmab "sulavaid" vedelas või tahkes olekus aineid, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või paelu.

NB !  Kile-, lehe-, lindi- või paelakujulises vormis esinevate mitte"sulavate" aromaatsete polüimiidide kohta vt punkt 1A003.

b. ei kasutata;

c. ei kasutata;

d. polüarüleenketoonid;

e. polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f. polübifenüleeneetersulfoon, mille 'klaasistumistemperatuur (Tg)' on üle 563 K (290 °C).

Tehnilised märkused

1.   'Klaasistumistemperatuuri (Tg)' määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide, punktis 1C008.a.4. nimetatud materjalide ja punktis 1C008.f nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid.

2.   'Klaasistumistemperatuuri (Tg)' määramisel punktis 1C008.a.2. nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3. nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest, ja mida töödeldi, kombineerides kõrgeima Tg-ga standardseid ja järeltöötlemise protsesse.

1C009Töötlemata fluoritud ühendid:

a. ei kasutata;

b. fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c. fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

1C010"Kiud- või niitmaterjalid":

NB !  VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110.

Tehnilised märkused

1.   Selleks et arvutada punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud "kiud- või niitmaterjalide" "eritõmbetugevus", "erimoodul" või erikaal, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618 (2004) kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit.

2.   Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste "kiud- või niitmaterjalide" (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) "eritõmbetugevuse", "erimooduli" või erikaalu hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need mitteühesuunalisteks "kiud-või niitmaterjalideks" töödeldakse.

a. Orgaanilised "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

1. "erimoodul" üle 12,7 × 106 m ja

2. "eritõmbetugevus" üle 23,5 × 104 m;

Märkus:   Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b. Süsinikust "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

1. "erimoodul" üle 14,65 × 106 m ja

2. "eritõmbetugevus" üle 26,82 × 104 m;

Märkus:   Punkt 1C010.b. ei hõlma järgmist:

a.   "kiud- või niitmaterjalid", mis on ette nähtud "tsiviilõhusõiduki" tarindite või laminaatide parandamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.   pindala ei ületa 1 m2,

2.   pikkus ei ületa 2,5 m ja

3.   laius üle 15 mm;

b.   mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik"kiud- või niitmaterjalid" pikkusega 25,0 mm või vähem.

c. Anorgaanilised "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

1. "erimoodul" üle 2,54 × 106 m ja

2. sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922 K (1 649 °C);

Märkus:   Punkt 1C010.c. ei hõlma järgmist:

a.   katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massiprotsenti või rohkem ning mille "erimoodul" on väiksem kui 10 × 106 m;

b.   molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c.   boorkiud;

d.   katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043 K (1 770 °C).

d. "kiud- või niitmaterjalid", millel on mis tahes järgmine omadus:

1. koosnevad järgmistest komponentidest:

a. punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid või

b. punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid või

2. mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on "segatud" muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;

e. vaigu või pigiga täielikult või osaliselt impregneeritud "kiud- või niitmaterjalid" (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud "kiud- või niitmaterjalid" (eelvormid) või "süsinikkiu eelvormid", millel on kõik järgmised omadused:

1. mis tahes järgmine omadus:

a. anorgaanilised "kiud- või niitmaterjalid", mis on nimetatud punktis 1C010.c või

b. orgaanilised või süsinik"kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

1. "erimoodul" üle 10,15 × 106 m ja

2. "eritõmbetugevus" üle 17,7 × 104 m; ja

2. mis tahes järgmine omadus:

a. vaik või pigi, mis on nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b;

b. 'dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)' 453 K (180 °C) või rohkem ja sisaldab fenoolvaike või

c. 'dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)' 505 K (232 °C) või rohkem ja sisaldab vaiku või pigi, mida ei ole nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b ja mis ei ole fenoolvaik;

Märkus 1:   Metalli või süsinikuga kaetud "kiud- või niitmaterjalid" (eelvormid) või "süsinikkiu eelvormid", mis ei ole vaigu või pigiga impregneeritud, on nimetatud punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c "kiud- või niitmaterjalid".

Märkus 2:   Punkt 1C010.e. ei hõlma järgmist:

a.   epoksüvaik-"põhiainega" eelimpregneeritud "kiud- või niitmaterjalid" (prepregmaterjalid) "tsiviilõhusõidukite" tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.   pindala ei ületa 1 m2,

2.   pikkus ei ületa 2,5 m ja

3.   laius üle 15 mm;

b.   vaigu või pigiga täielikult või osaliselt impregneeritud mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik"kiud- või niitmaterjalid" pikkusega 25,0 mm või vähem, kui kasutatakse muud kui punktis 1C008 või 1C009.b nimetatud vaiku või pigi.

Tehniline märkus

Punktis 1C010.e nimetatud ainete 'dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)' määratakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud meetodiga kuival katsekehal. Temperatuurikindlate ainete puhul on kuiva katsekeha töötlemise aste vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest.

1C011Metallid ja ühendid:

NB !  VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111.

a. metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm, kas sfäärilistena, pihustatutena, sferoidsetena, helvestatutena või jahvatatutena, ja mis on valmistatud materjalidest, mis koosnevad 99 % või suuremas ulatuses tsirkooniumist, magneesiumist või nende sulamitest;

Tehniline märkus

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

Märkus:   Punktis 1C011.a nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

b. boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:

1. boor puhtusega 85 või rohkem massiprotsenti,

2. boorisulamid boorisisaldusega 85 või rohkem massiprotsenti;

Märkus:   Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

c. guanidiinnitraat (CAS 506-93-4);

d. nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7).

NB !  Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjaliseks otstarbeks koostatud segu.

1C012Järgmised materjalid:

Tehniline märkus

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

a.  plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;

Märkus:   Punkt 1C012.a. ei hõlma järgmist:

a.   saadetisi, milles on plutooniumi 1 gramm või vähem;

b.   saadetisi, milles on 3 "efektiivgrammi" või vähem plutooniumi, kui see sisaldub instrumentide anduriosades.

b. "eelnevalt eraldatud" neptuunium-237 mis tahes kujul.

Märkus:   Punkt 1C012.b ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on 1 gramm või vähem.

1C101Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna-ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse 'rakettmürskudes', "rakettmürskude" alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Märkus 1:   Punkt 1C101 hõlmab:

a.   konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b.   pinnakatted, sh värvid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2:   Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus

Punktis 1C101 tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:

a. peeneteraline grafiit puistetihedusega 1,72 g/cm3 või rohkem, mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C), mille tera suurus on 100 μm või vähem ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel mis tahes järgneva toote jaoks:

1. silindrid diameetriga 120 mm või rohkem ja pikkusega 50 mm või rohkem;

2. torud sisediameetriga 65 mm või rohkem ja seinapaksusega 25 mm või rohkem ning pikkusega 50 mm või rohkem või

3. plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

NB !  Vt ka punkt 0C004.

b. pürolüütiline või kiudarmeeritud grafiit, mida kasutatakse "rakettmürskude", punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otstes;

NB !  Vt ka punkt 0C004.

c. keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavuse konstandiga 6 ja vähem, sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse "rakettmürskude", punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes;

d. masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse "rakettmürskude", punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes;

e. ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse "rakettmürskude", punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades.

f. masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on 'ülikõrget temperatuuri taluv keraamika' (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000 °C ning mida on armeeritud kiududega ja mida kasutatakse "rakettmürskude", punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või 'rakettmürskude' komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, eriservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).

Märkus:   Punkt 1C107.f. ei hõlma mittekomposiitset 'ülikõrget temperatuuri taluvat keraamikat'.

Tehniline märkus 1:

Punktis 1C107.f. tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Tehniline märkus 2:

'ülikõrget temperatuuri taluv keraamika' hõlmab järgmist:

1.   titaandiboriid (TiB2);

2.   tsirkooniumdiboriid (ZrB2);

3.   nioobiumdiboriid (NbB2);

4.   hafniumdiboriid (HfB2);

5.   tantaaldiboriid (TaB2);

6.   titaankarbiid (TiC);

7.   tsirkooniumkarbiid (ZrC);

8.   nioobiumkarbiid (NbC);

9.   hafniumkarbiid (HfC);

10.   tantaalkarbiid (TaC).

1C111Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

a. tõukeained:

1. sfäärilistest või sferoidsetest osakestest alumiiniumipulber, muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, mille osakeste ühtlane diameeter on vähem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus 97 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad vähema kui 63 μm läbimõõduga osakesed, vastavalt standardile ISO 2591-1:1988 või vastavale riigisisesele standardile;

Tehniline märkus

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTMi standard E-11).

2. Sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud järgmised metallipulbrid:

a. tsirkooniumi, berülliumi või magneesiumi metallpulbrid või nende sulamid, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi koosnevad osakestest, mis on väiksemad kui 60 μm (tehtud kindlaks selliste mõõtmistehnikatega nagu sõela, laserdifraktsiooni või optilise skannimise abil), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud, mis koosnevad 97 massiprotsendi või rohkema ulatuses järgmistest materjalidest:

1. tsirkoonium;

2. berüllium või

3. magneesium;

Tehniline märkus

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

b. Kas boori või boorisulamite metallpulbrid või nende sulamid, kui boori sisaldus on 85 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi koosnevad osakestest, mis on väiksemad kui 60 μm (tehtud kindlaks selliste mõõtmistehnikatega nagu sõela, laserdifraktsiooni või optilise skannimise abil), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud:

Märkus:   Punktid 1C111a.2.a. ja 1C111a.2.b. käsitlevad mitmeliigilise osakeste jaotusega pulbrisegusid (nt erineva tera suurusega segud) juhul, kui üks või rohkem režiimi on hõlmatud.

3. vedelkütuse rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a. dilämmastiktrioksiid (CAS 10544-73-7),

b. lämmastikdioksiid (CAS 10102-44-0) / dilämmastiktetroksiid (CAS 10544-72-6),

c. dilämmastikpentoksiid (CAS 10102-03-1),

d. lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N2O4/NO2), mida on võimalik kasutada raketisüsteemides. On olemas hulk erineva kontsentratsiooniga segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi kaalulist sisaldust protsentides antud segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastiksoksiidi. Ülempiir on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

e. VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI inhibeeritud suitseva lämmastikhappe kohta (IRFNA);

f. VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C238 fluorist ja ühest või enamast muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevate ühendite kohta;

4. järgmised hüdrasiini derivaadid:

NB !  VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. trimetüülhüdrasiin (CAS 1741-01-1),

b. tetrametüülhüdrasiin (CAS 6415-12-9),

c. N,N diallüülhüdrasiin (CAS 5164-11-4),

d. allüülhüdrasiin (CAS 7422-78-8),

e. etüleendihüdrasiin (CAS 6068-98-0),

f. monometüülhüdrasiindinitraat,

g. asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat,

h. hüdrasiiniumasiid (CAS 14546-44-2),

i. 1,1-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 227955-52-4) / 1,2-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 299177-50-7);

j. guanidiinnitraat (CAS 13464-98-7),

k. diimido-oksaalhappe dihüdrasiin (CAS 3457-37-2),

l. 2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN),

m. vt sõjaliste kaupade nimekirjas hüdrasiiniumperkloraat,

n. hüdrasiiniumdiperkloraat (CAS 13812-39-0),

o. metüülhüdrasiinnitraat (MHN) (CAS 29674-96-2);

p. 1,1-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) / 1,2-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) (CAS 363453-17-2);

q. 3,6-dihüdrasinotetrasiinnitraat (1,4-dihüdrasiinnitraat) (DHTN);

5. Sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud suure energiatihedusega materjalid, mida kasutatakse rakettmürskudes või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites;

a. segatud kütus, mis sisaldab nii tahket kui ka vedelat kütust, näiteks boorisuspensioon, mille massipõhine energiatihedus on 40 × 106 J/kg või suurem;

b. muud suure energiatihedusega kütused ja kütuselisandid (näiteks kubaan, ioonlahused, JP-10), mille mahupõhine energiatihedus on 37,5 × 109 J/m3 või suurem, mõõdetuna 20 °C ja üheatmosfäärilise (101,325 kPa) rõhu juures;

Märkus:   Punkt 1C111.a.5.b ei hõlma rafineeritud kütuseid ega taimedest valmistatud biokütuseid, sealhulgas tsiviillennunduses kasutatavaks tunnistatud mootorite kütuseid, välja arvatud juhul, kui need on spetsiaalselt koostatud rakettmürskude või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukite jaoks.

Tehniline märkus

Punktis 1C111.a.5. tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

6. Järgmised hüdrasiini asendavad kütused:

a. 2-dimetüülaminoetülasiid (DMAZ) (CAS 86147-04-8);

b. polümeersed ained:

1. karboksü-otsaga polübutadieen (sealhulgas karboksüül-otsaga polübutadieen) (CTPB);

2. hüdroksüül-otsaga polübutadieen (sealhulgas hüdroksüül-otsage polübutadieen) (HTPB) (CAS 69102-90-5), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3. polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4. polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN) (CAS 25265-19-4 / CAS 68891-50-9);

5. polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG);

Tehniline märkus

polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG) on polü-1,4-butaandiooli (CAS 110-63-4) ja polüetüleenglükooli (PEG) plokk-kopolümeer (CAS 25322-68-3).

6. polüglütsidüülnitraat (PGN ehk polü-GLYN) (CAS 27814-48- 8);

c. muud raketikütuse lisandid ja toimeained:

1. VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI karboraanide, dekaboraanide, pentaboraanide ja nende derivaatide kohta;

2. trietüleenglükooldinitraat (TEGDN) (CAS 111-22-8);

3. 2-nitrodifenüülamiin (CAS 119–75–5);

4. trimetüüloletaantrinitraat (TMETN) (CAS 3032-55-1);

5. dietüleenglükooldinitraat (DEGDN) (CAS 693-21-0);

6. järgmised ferrotseeni derivaadid:

a. vt sõjaliste kaupade nimekiri katotseeni kohta;

b. vt sõjaliste kaupade nimekiri etüülferrotseeni kohta;

c. vt sõjaliste kaupade nimekiri propüülferrotseeni kohta;

d. vt sõjaliste kaupade nimekiri n-butüülferrotseeni kohta;

e. vt sõjaliste kaupade nimekiri pentüülferrotseeni kohta;

f. vt sõjaliste kaupade nimekiri ditsüklopentüülferrotseeni kohta;

g. vt sõjaliste kaupade nimekiri ditsükloheksüülferrotseeni kohta;

h. vt sõjaliste kaupade nimekiri dietüülferrotseeni kohta;

i. vt sõjaliste kaupade nimekiri dipropüülferrotseeni kohta;

j. vt sõjaliste kaupade nimekiri dibutüülferrotseeni kohta;

k. vt sõjaliste kaupade nimekiri diheksüülferrotseeni kohta;

l. vt sõjaliste kaupade nimekiri atsetüülferrotseeni kohta / 1,1'-diatsetüülferrotseeni kohta;

m. vt sõjaliste kaupade nimekiri ferrotseenkarboksüülhapete kohta;

n. vt sõjaliste kaupade nimekiri butatseeni kohta;

o. muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifitseerijatena, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ühendid.

Märkus:   Punkt 1C111.c.6.o ei hõlma ferrotseeni derivaate, mis sisaldavad ferrotseeni molekulile liidetud kuue süsinikuga aromaatset funktsionaalset rühma (six carbon aromatic functional group).

7. 4,5-diasiidmetüül-2-metüül-1,2,3-triasool (iso-DAMTR), v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

d. muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud 'geelkütused', mis on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks 'rakettmürskudes'.

Tehnilised märkused:

1.   Punktis 1C111.d. on 'geelkütus' kütus või oksüdeeriva aine formulatsioon, milles kasutatakse geelistava ainena silikaate, kaoliini (savi), süsinikku või polümeerset geelistavat ainet.

2.   Punktis 1C111.d. tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Märkus:   Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vt sõjaliste kaupade nimekiri.

1C116Martensiitteras, mida kasutatakse 'rakettmürskudes' ja millel on kõik järgmised omadused:

NB !  VT KA PUNKT 1C216.

a. mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on võrdne või suurem kui:

1. 0,9 GPa lahuse lõõmutusetapis või

2. 1,5 GPa vanandamisetapis; ja

b. mis tahes järgmisel kujul:

1. lehed, plaadid või torud, mille seina- või plaadi paksus on võrdne või väiksem kui 5,0 mm;

2. torukujulised vormid seinapaksusega, mis on võrdne või väiksem kui 50 mm ning mille sisediameeter on võrdne või suurem kui 270 mm.

Tehniline märkus 1:

Martensiitterased on rauasulamid:

1.   reeglina iseloomustab neid kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil ja

2.   nende suhtes kohaldatakse termotöötluse tsükleid, et hõlbustada martensiitmuutuse protsessi (lahuse lõõmutusetapp), millele järgneb vanandamine (vanandamisetapp).

Tehniline märkus 2:

Punktis 1C116 tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C117Materjalid 'rakettmürskude' komponentide valmistamiseks:

a. pulbriline volfram ja sulamid, mis sisaldavad 97 massiprotsenti või rohkem volframi ning mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10-6 m (50 μm);

b. pulbriline molübdeen ja sulamid, mis sisaldavad 97 massiprotsenti või rohkem molübdeeni ning mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10-6 m (50 μm);

c. tahkel kujul volframist materjalid, millel on järgmised omadused:

1. mis tahes järgmine materjali koostis:

a. volfram ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

b. vasega infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, või

c. hõbedaga infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, ja

2. mida on võimalik töödelda mis tahes järgmiseks tooteks:

a. silindrid diameetriga 120 mm või rohkem ja pikkusega 50 mm või rohkem;

b. torud sisediameetriga 65 mm või rohkem ja seinapaksusega 25 mm või rohkem ning pikkusega 50 mm või rohkem või

c. plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem.

Tehniline märkus

Punktis 1C117 tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C118Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

a. kõik järgmised omadused:

1. sisaldab 17,0–23,0 massiprotsenti kroomi ja 4,5–7,0 massiprotsenti niklit;

2. titaanisisaldus on üle 0,10 massiprotsendi ja

3. raua-austeniidi mikrostruktuur (samuti viidatud kui kahefaasiline mikrostruktuur), millest vähemalt 10 mahuprotsenti on austeniiti (kooskõlas standardi ASTM E-1181-87 või vastavate riigisiseste standarditega), ja

b. mis tahes järgmisel kujul:

1. kangid või varvad mõõtmetega 100 mm või rohkem igas suunas;

2. lehed laiusega 600 mm või rohkem ja paksusega 3 mm või vähem või

3. torud välisläbimõõduga 600 mm või rohkem ja seinapaksusega 3 mm või vähem.

1C202Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:

a. alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. tõmbetugevus 460 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C) ja

2. torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

b. titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. tõmbetugevus 900 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C) ja

2. torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus

'Sulam' tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

1C210"Kiud- või niitmaterjalid" või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:

a. süsinik- või aramiid "kiud- või niitmaterjalid", millel on üks järgmistest omadustest:

1. "erimoodul" 12,7 × 106 m või rohkem või

2. "eritõmbetugevus" 23,5 × 104 m või rohkem;

Märkus:   Punkt 1C210.a ei hõlma aramiid-"kiud- või niitmaterjale", mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit;

b. klaas'kiud- või niitmaterjalid', millel on mõlemad järgmised omadused:

1. "erimoodul" 3,18 × 106 m või rohkem ja

2. "eritõmbetugevus" 7,62 × 104 m või rohkem;

c. temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad "lõngad", "eelkedrused", "köisikud" ja "lindid", mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 1C210.a või 1C210.b nimetatud süsinik- või klaas'kiud- või niitmaterjalidest'.

Tehniline märkus

Vaik moodustab siin komposiidi põhiaine.

Märkus:   Punktis 1C210 piirduvad 'kiud- või niitmaterjalid' pidevate "monokiudude", "lõngade", "eelkedruste", "köisikute" või "lintidega".

1C216Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem.

Märkus:   Punkt 1C216 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus

Martensiitteras tähistab antud juhul martentsiitterast enne ja pärast termotöötlust.

1C225Boor, mida on boor-10 isotoobi (10B) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, järgmiselt: elementkujul, ühenditena, boori sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Märkus:   Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

1C226Volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframi, mis ei ole nimetatud punktis 1C117 ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a. õõnsad silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm, kuid vähem kui 300 mm, ja

b. massiga üle 20 kg.

Märkus:   Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.

1C227Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. sisaldab kaaluliselt vähem kui 1 000 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui magneesium ja

b. sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

1C228Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. sisaldab kaaluliselt vähem kui 200 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ja

b. sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

1C229Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. puhtusaste 99,99 massiprotsenti või rohkem ja

b. kaaluline hõbedasisaldus on vähem kui 10 miljondikosa.

1C230Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heited või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

Märkus:   Punkt 1C230 ei hõlma järgmist:

a.   metallaknad röntgeniseadmetele või puuraukude sondidele;

b.   oksiid kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektroonikakomponentide osadeks või elektronlülituste põhimikeks;

c.   berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

1C231Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

1C232Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Märkus:   Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

1C233Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Märkus:   Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

1C234Tsirkoonium, milles hafniumi on kaaluliselt vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta järgmiselt: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud.

Märkus:   Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi fooliumi kujul, mille paksus on 0,10 mm või vähem.

1C235Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1 : 1 000 , ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus:   Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 103 GBq (40 Ci).

1C236'Radionukleiidid', mis on sobivad tegema neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, v.a punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud reaktsioonid, järgmisel kujul:

a. elementkujul;

b. ühenditena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

c. segudena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

d. eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Märkus:   Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, milles sisalduv alfa-aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid).

Tehniline märkus

Punktis 1C236 on 'radionukleiidid'' mis tahes aine järgnevatest:

  aktiinium-225 (Ac-225)

  aktiinium-227 (Ac-227)

  kalifornium-253 (Cf-253)

  kuurium-240 (Cm-240)

  kuurium-241 (Cm-241)

  kuurium-242 (Cm-242)

  kuurium-243 (Cm-243)

  kuurium-244 (Cm-244)

  Einsteinium-253 (Es-253)

  Einsteinium-254 (Es-254)

  gadoliinium-148 (Gd-148)

  plutoonium-236 (Pu-236)

  plutoonium-238 (Pu-238)

  poloonium-208 (Po-208)

  poloonium-209 (Po-209)

  poloonium-210 (Po-210)

  raadium-223 (Ra-223)

  toorium-227 (Th-227)

  toorium-228 (Th-228)

  uraan-230 (U-230)

  uraan-232 (U-232)

1C237Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus:   Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:

a.   meditsiinilised seadmed;

b.   toode või seade, mis sisaldab vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid) raadium-226.

1C238Kloortrifluoriid (ClF3).

1C239Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsiooni kiirus üle 8 000 m/s.

1C240Niklipulber või poorne (käsn) nikkel, muu kui punktis 0C005 nimetatud:

a. niklipulber, mille on mõlemad järgmised omadused:

1. puhtusaste 99,0 massiprotsenti või rohkem ja

2. keskmine osakese suurus alla 10 μm mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330;

b. poorne (käsn) nikkel, mis on toodetud punktis 1C240.a nimetatud materjalist.

Märkus:   Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:

a.   kiuline niklipulber,

b.   üksikud poorsest niklist lehed pindalaga 1 000 cm2 või vähem.

Tehniline märkus

Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab omavahel ühendatud peeneid poore läbi kogu selle struktuuri.

1C241Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm, kuid vähem kui 300 mm ja

b. massiga üle 20 kg.

1C350Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad keemilised segud:

NB !  VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C450.

1. tiodiglükool (111-48-8);

2. fosforoksükloriid (10025-87-3);

3. dimetüülmetüülfosfonaat (756-79-6);

4. VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI metüülfosfonüüldifluoriidi kohta (676-99-3);

5. metüülfosfonüüldikloriid (676–97–1);

6. dimetüülfosfit (DMP) (868–85–9);

7. fosfortrikloriid (7719-12-2);

8. trimetüülfosfit (TMP) (121–45–9);

9. tionüülkloriid (7719-09-7);

10. 3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (3554-74-3);

11. N,N-diisopropüül-(beeta)-aminoetüülkloriid (96-79-7);

12. N,N-disopropüül-(beeta)-aminoetaantiool (5842-07-9);

13. 3-kinoklidinool (1619-34-7);

14. kaaliumfluoriid (7789-23-3);

15. 2-kloroetanool (107-07-3);

16. dimetüülamiin (124-40-3);

17. dietüületüülfosfonaat (78-38-6);

18. dietüül N,N-dimetüülfosforamidaat (2404-03-7);

19. dietüülfosfit (762-04-9);

20. dimetüülamiinvesinikkloriid (506-59-2);

21. etüülfosfinüüldikloriid (1498–40–4);

22. etüülfosfonüüldikloriid (1066–50–8);

23. VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülfosfonüüldifluoriidi kohta (753-98-0);

24. vesinikfluoriid (7664-39-3);

25. metüülbensilaat (76-89-1);

26. metüülfosfinüüldikloriid (676–83–5);

27. N,N-diisopropüül-(beeta)-aminoetanool (96-80-0);

28. pinakolüülalkohol (464-07-3);

29. VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI O-etüül-O-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniidi kohta (QL) (57856-11-8);

30. trietüülfosfit (122-52-1);

31. arseentrikloriid (7784-34-1);

32. bensüülhape (76-93-7);

33. dietüülmetüülfosfoniit (15715-41-0);

34. dimetüületüülfosfonaat (6163-75-3);

35. etüülfosfinüüldifluoriid (430–78–4);

36. metüülfosfinüüldifluoriid (753–59–3);

37. 3-kinoklidoon (3731-38-2);

38. fosforpentakloriid (10026-13-8);

39. pinakoloon(75-97-8);

40. kaaliumtsüaniid (151-50-8);

41. kaaliumbifluoriid (7789-29-9);

42. ammooniumvesinikfluoriid või ammooniumbifluoriid (1341–49–7);

43. naatriumfluoriid (7681-49-4);

44. naatriumbifluoriid (1333-83-1);

45. naatriumtsüaniid (143-33-9);

46. trietanoolamiin (102-71-6);

47. fosforpentasulfiid (1314-80-3);

48. di-isopropüülamiin (108-18-9);

49. dietüülaminoetanool (100-37-8);

50. naatriumsulfiid (1313-82-2);

51. väävelmonokloriid(10025-67-9);

52. vääveldikloriid (10545-99-0);

53. trietanoolamiinhüdrokloriid (637-39-8);

54. N,N-diisopropüül-(beeta)-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (4261–68–1);

55. metüülfosfoonhape (993-13-5);

56. dietüülmetüülfosfonaat (683-08-9);

57. N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid (677-43-0);

58. triisopropüülfosfit (116-17-6);

59. etüüldietanoolamiin (139-87-7);

60. O,O-dietüülfosforotioaat (2465-65-8);

61. O,O-dietüülfosforoditioaat (298-06-6);

62. naatriumheksafluorosilikaat (16893-85-9);

63. metüülfosfonotiodikloriid (676-98-2).

64. dimetüülamiin (109-89-7);

Märkus 1:   "Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse" eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.

Märkus 2:   "Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse" eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3:   Punkt 1C350 ei hõlma "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61, 62 ja 64 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4:   Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1C351Inimpatogeenid, zoonoosid ja "toksiinid":

a. viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, "isoleeritud eluskultuuride" või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. hobuste Aafrika katku viirus;

2. sigade Aafrika katku viirus;

3. Andide viirus;

4. lindude gripiviirus, mis on:

a. kirjeldamata või

b. määratletud direktiivi 2005/94/EÜ I lisa punktis 2 (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16) kui suure patogeensusega viirused:

1. A-tüüpi viirused, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) kuuenädalastel tibudel on suurem kui 1,2, või

2. alatüüpide H5 või H7 A-tüüpi viirused, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiniini molekuli lõikepiirkonnas on sarnane HPAI viiruse puhul täheldatuga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas saab hemaglutiniini molekuli läbi lõigata;

5. lammaste katarraalse palaviku viirus;

6. Chapare viirus;

7. Chikungunya viirus;

8. Choclo viirus;

9. Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus;

10. ei kasutata;

11. Dobrava-Belgradi viirus;

12. hobuste ida entsefalomüeliidi viirus;

13. Ebola viirus: kõik Ebola perekonda kuuluvad viirused;

14. Newcastle'i haiguse viirus;

15.  Variola caprina viirus;

16. Guanarito viirus;

17. Hantaani viirus;

18. Hendra viirus (hobuste leetriviirus);

19. SuHV1 (Ebamarutaudi viirus (Aujeszky tõbi);

20. klassikaline sigade katku viirus (orikate koolera viirus);

21. jaapani entsefaliidi viirus;

22. Junini viirus;

23. Kyasanuri metsaviirus;

24. Laguna Negra viirus;

25. Lassa palaviku viirus;

26. lammaste flaviviirus;

27. Lujo viirus;

28. veiste nodulaarse dermatiidi viirus;

29. lümfotsütaarse koriomeningiidi viirus;

30. Machupo viirus;

31. Marburgi viirus: kõik Marburgi perekonda kuuluvad viirused;

32. Ahvirõugete viirus;

33. Murray Valley entsefaliidi viirus;

34. Newcastle'i haiguse viirus;

35. Nipah' viirus;

36. Omski hemorraagilise palaviku viirus;

37. Oropouche'i viirus;

38. väikemäletsejaliste katku viirus;

39. sigade vesikulaarhaiguse viirus;

40. Powassani viirus;

41. marutaud ja kõik teised Lyssaviruse perekonda kuuluvad viirused;

42. Rifti oru palaviku viirus;

43. veisekatku viirus;

44. Rocio viirus;

45. Sabia viirus;

46. Seouli viirus;

47. lammaste rõugete viirus;

48. Sin Nombre viirus;

49. St. Louis'i entsefaliidi viirus;

50. sigade Tescheni haigus;

51. puukidega leviva entsefaliidi viirus (Kaug-Ida alatüüp);

52. Variola viirus;

53. hobuste Venetsueela entsefalomüeliidi viirus;

54. vesikulaarse stomatiidi viirus;

55. hobuste lääne entsefalomüeliidi viirus;

56. kollapalaviku viirus;

57. ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga seotud koroonaviirus (SARS-iga seotud koroonaviirus);

58. taastatud 1918. aasta gripiviirus;

b. ei kasutata;

c. bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, "isoleeritud eluskultuuride" või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Bacillus anthracis;

2.  Brucella abortus;

3.  Brucella melitensis;

4.  Brucella suis;

5.  Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei);

6.  Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei);

7.  Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci);

8.  Clostridium argentinense (enne tuntud kui G-tüüpi Clostridium botulinum), botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

9.  Clostridium baratii, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

10.  Clostridium botulinum;

11.  Clostridium butyricum, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

12.  Clostridium perfringens, epsilontoksiini produtseerivad tüübid;

13.  Coxiella burnetii;

14.  Francisella tularensis;

15.  Mycoplasma capricolum, alamliik capripneumoniae (tüvi F38);

16.  Mycoplasma mycoides, alamliik mükoidid SC (väike koloonia);

17.  Rickettsia prowazekii;

18.  Salmonella enterica subspecies enterica serovar Typhi (Salmonella typhi);

19. Shiga-toksiini produtseeriv serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluv Escherichia coli (STEC) bakter ja teised shiga-toksiini produtseerivad serogrupid;

Märkus:   Shiga-toksiini tootev Escherichia coli (STEC) hõlmab muu hulgas enterohemorraagilist E. coli (EHEC), verotoksiini tootvat E. coli (VTEC) või verotsütotoksiini tootvat E. coli (VTEC).

20.  Shigella dysenteriae;

21.  Vibrio cholerae;

22.  Yersinia pestis;

d. "toksiinid" ja nende "alarühmad":

1. botulismitoksiinid;

2.  Clostridium perfringens alfa, beeta 1, beeta 2, epsilon ja ioota toksiinid;

3. konotoksiinid;

4. ritsiin;

5. saksitoksiin;

6. Shiga-toksiinid (shigalaadsed toksiinid, verotoksiinid ja verotsütotoksiinid)

7. Staphylococcus aureus'e enterotoksiinid, hemolüsiinalfatoksiin ja toksilise šoki sündroomi toksiin (enne tuntud kui Staphylococcus enterotoxin F);

8. tetrodotoksiin;

9. ei kasutata;

10. mikrotsüstiinid (Cyanginosins);

11. aflatoksiinid;

12. abriin;

13. kooleratoksiin;

14. diatsetoksisksirpenool;

15. T-2 toksiin;

16. HT-2 toksiin;

17. modeksiin;

18. volkensiin;

19. viskumiin (Viscum album'i lektiin 1);

Märkus:   Punkt 1C351.d ei hõlma botulismitoksiini või konotoksiini toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1.   on farmatseutilised formulatsioonid, mis on mõeldud inimeste meditsiiniliseks raviks;

2.   on eelnevalt pakendatud turustamiseks meditsiinitoodetena;

3.   on riigi ametiasutuse poolt lubatud turustamiseks meditsiinitoodetena.

e. Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, "isoleeritud eluskultuuride" või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Coccidioides immitis;

2.  Coccidioides posadasii.

Märkus:   Punkt 1C351 ei hõlma "vaktsiine" ja "immunotoksiine".

1C352Ei kasutata.

1C353Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid:

a. geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad punktides 1C351.a, 1C351.c, 1C351.e või 1C354 nimetatud organismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi;

b. geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi, mis kodeerivad punktis 1C351.d nimetatud mis tahes "toksiine" või nende "toksiinide alamühikuid".

Tehnilised märkused

1.   Geneetiliselt muundatud organismide alla kuuluvad organismid, mille geneetilist materjali (nukleiinhapete järjestust) on muudetud viisil, mis loomulikult paaritumise ja/või rekombinatsiooni teel ei ole võimalik, ja mis hõlmab kas tervikuna või osaliselt kunstlikult toodetud organisme.

2.   Geneetilised elemendid hõlmavad muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata, täielikult või osaliselt keemiliselt sünteesitud kromosoome, genoome, plasmiide, transposoone ja vektoreid.

3.   Punktides 1C351.a, 1C351.c, 1C351.e või 1C354 nimetatud "mikroorganismide" patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestused on kõik nimetatud "mikroorganismile" omased järjestused, mis:

a.   ise või mille transkribeeritud või transleeritud produktid kujutavad endast olulist ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või

b.   teatavalt suurendavad nimetatud "mikroorganismi" või mis tahes muu organismi, millesse neid võib sisestada või muul viisil integreerida, võimet kahjustada tõsiselt inimeste, loomade või taimede tervist.

Märkus:   Punkt 1C353 ei hõlma nukleiinhappejärjestusi, mis on seotud enterohemorraagilise Escherichia coli (serotüüp O157) ja muude verotoksiini produtseerivate tüvede patogeensusega, välja arvatud järjestused, mis kodeerivad verotoksiini või selle allühikuid.

1C354Taimpatogeenid:

a. viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, "isoleeritud eluskultuuride" või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. Andide kartuli varjatud viirus (Andide kartuli varjatud tümoviirus);

2. kartuli värtnaviroid;

b. bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, "isoleeritud eluskultuuride" või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Xanthomonas albilineans;

2.  Xanthomonas axonopodis pv. citri (Xanthomonas campestris pv. citri A) [Xanthomonas campestris pv. citri];

3.  Xanthomonas oryzae pv. oryzae (Pseudomonas campestris pv. oryzae);

4.  Clavibacter michiganensis subsp. sepedonicus (Corynebacterium michiganensis subsp. sepedonicum või Corynebacterium sepedonicum);

5.  Ralstonia solanacearum, rass 3, biotüüp 2;

c. seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, "isoleeritud eluskultuuride" või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Colletotrichum kahawae (Colletotrichum coffeanum var. virulans);

2.  Cochliobolus miyabeanus (Helminthosporium oryzae);

3.  Microcyclus ulei (sünonüüm Dothidella ulei);

4.  Puccinia graminis ssp. graminis var. graminis / Puccinia graminis ssp. graminis var. stakmanii (Puccinia graminis [sünonüüm Puccinia graminis f. sp. tritici]);

5.  Puccinia striiformis (sünonüüm Puccinia glumarum);

6.  Magnaporthe oryzae (Pyricularia oryzae);

7.  Peronosclerospora philippinensis (Peronosclerospora sacchari);

8.  Sclerophthora rayssiae var. zeae;

9.  Synchytrium endobioticium;

10.  Tilletia indica;

11.  Thecaphora solani.

1C450Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad keemilised segud:

NB !  VT KA PUNKTID 1C350 JA 1C351.d NING SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. Mürkkemikaalid:

1. amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78–53–5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad;

2. PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382–21–8);

3. VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI BZ KOHTA: 3-inoklidinüülbensülaat (6581–06–2);

4. fosgeen: karbonüüldikloriid (75–44–5);

5. tsüanogeenkloriid (506-77-4);

6. hüdrogeentsüaniid (74-90-8);

7. kloropikriin: trikloronitrometaan (76-06-2);

Märkus 1:   "Keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse" eksportimisel ei hõlmata punktiga 1C450 "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massiprotsendi.

Märkus 2:   "Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse" eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3:   Punkt 1C450 ei hõlma "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4:   Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

b. mürkkemikaalide lähteained:

1. kemikaalid, välja arvatud sõjaliste kaupade nimekirjas või punktis 1C350 nimetatud, mis sisaldavad fosforiaatomit, millega on seotud üks (normaal- või iso-) metüül-, etüül- või propüülrühm, kuid mitte enam süsinikuaatomeid;

Märkus:   Punkt 1C450.b.1 ei hõlma Fonofosi: O-etüül-S -fenüületüülfosfonotiolotionaat (944–22–9);

2. N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-fosforamiiddihaliidid. muud kui N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid.

NB !  Vt punkt 1C350.57 N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriidi kohta.

3. dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-fosforamidaadid, muud kui punktis 1C350 nimetatud dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat;

4. N,N-dialküül [metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid või N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid;

5. N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0) ja N,N-dietüülaminoetanool (100–37–8).

Märkus:   Punkt 1C450.b.5 ei hõlma järgmist:

a.   N,N-dimetüülaminoetanool (108–01–0) ja vastavad protoneeritud soolad;

b.   N,N-dietüülaminoetanooli protoneeritud soolad (100–37–8);

6. N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool;

7. vt punkt 1C350 etüüldietanoolamiini kohta (139–87–7);

8. metüüldietanolamiin (105-59-9).

Märkus 1:   "Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse" eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.

Märkus 2:   "Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse" eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3:   Punkt 1C450 ei hõlma "keemilisi segusid", mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4:   Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1DTarkvara

1D001"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks".

1D002"Tarkvara", mis on ette nähtud orgaaniliste ja metalliliste "põhiainete", süsiniku"põhiaine" laminaatide või -"komposiitide""arendamiseks".

1D003"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1D101"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade käitamiseks või hooldamiseks.

1D103"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.

1D201"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade "kasutamiseks".

1ETehnoloogia

1E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud seadmete või materjalide "arenduseks" või "tootmiseks".

1E002Muu tehnoloogia:

a. "tehnoloogia" polübensotiasoolide või polübensoksasoolide "arenduseks" või "tootmiseks";

b. "tehnoloogia" selliste fluoroelastomeerühendite "arenduseks" või "tootmiseks", mis sisaldavad vähemalt ühte vinüüleetermonomeeri;

c. "tehnoloogia" järgmiste keraamiliste pulbrite või mitte"komposiitsete" keraamiliste materjalide projekteerimiseks või "tootmiseks":

1. Keraamilised pulbrid, millel on kõik järgmised omadused:

a. mis tahes järgmised ained:

1. tsirkooniumi liht- või kompleksoksiidid ja räni või alumiiniumi kompleksoksiidid;

2. boori lihtnitriidid (kuubilise võrega kristallide kujul);

3. räni või boori liht- või komplekskarbiidid või

4. räni liht- või kompleksnitriidid;

b. mis tahes järgmine metalliliste lisandite summaarne hulk (välja arvatud spetsiaalselt lisatavad):

1. vähem kui 1 000 miljondikosa lihtoksiidide või karbiidide korral või

2. vähem kui 5 000 miljondikosa kompleksühendite või lihtnitriidide korral ja

c. mis tahes järgmiste omadustega:

1. tsirkooniumoksiid (CAS 1314-23-4), mille keskmine osakeste suurus ei ületa 1 μm ja mille puhul maksimaalselt 10 % osakestest on suuremad kui 5 μm; või

2. muud keraamilised pulbrid, mille keskmine osakeste suurus ei ületa 5 μm ja mille puhul maksimaalselt 10 % osakestest on suuremad kui 10 μm,

2. mitte"komposiitsed" keraamilised materjalid, mis on valmistatud punktis 1E002.c.1 nimetatud materjalidest;

Märkus:   Punkt 1E002.c.2 ei hõlma "tehnoloogiat" abrasiivide kavandamiseks või tootmiseks.

d. ei kasutata;

e. "tehnoloogia" punktis 1C001 nimetatud materjalide installeerimiseks, hooldamiseks või parandamiseks;

f. "tehnoloogia" punktis 1A002 või 1C007.c nimetatud "komposiit"struktuuride, -laminaatide või -materjalide parandamiseks.

Märkus:   Punkt 1E002.f ei hõlma "tehnoloogiat", mis on vajalik "tsiviilõhusõidukite" tarindite remondiks, kasutades süsinik"kiud- ja niitmaterjale" ning epoksüvaike, mis sisalduvad õhusõidukivalmistaja käsiraamatus.

g. "andmebaasid", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1E101Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade "kasutamiseks".

1E102Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia" punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud "tarkvara" "arenduseks".

1E103"Tehnoloogia" temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides "komposiitide" või osaliselt töödeldud "komposiitide" "tootmisel".

1E104"Tehnoloogia" pürolüütiliselt saadud materjalide "tootmiseks", mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C), rõhkudel 130 Pa kuni 20 kPa.

Märkus:   Punkt 1E104 hõlmab "tehnoloogiat" lähtegaaside koostise jaoks, voolukiirusi ja protsessi juhtimise programmi ning parameetreid.

1E201Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B234, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b, 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C241 või 1D201 nimetatud kaupade "kasutamiseks".

1E202Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud kaupade "arenduseks" või "tootmiseks".

1E203"Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia" punktis 1D201 nimetatud "tarkvara" "arendamiseks".

2. KATEGOORIA – MATERJALIDE TÖÖTLEMINE

2ASüsteemid, seadmed ja komponendid

NB !  Müravabade laagrite kohta vt sõjaliste kaupade nimekiri.

2A001Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:

NB !  VT KA PUNKT 2A101.

Märkus   Punkt 2A001 ei hõlma kuule, mille tootja poolt määratud tolerantsid ISO 3290 standardi kohaselt vastavad täpsusklassile 5 või on halvemad.

a. kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 4 (või riigisisestele normidele) või on paremad ja mille veerevõrud ja -kehad on valmistatud monelmetallist või berülliumist;

Märkus   Punkt 2A001.a ei hõlma koonusrull-laagreid.

Tehnilised märkused

1.   'Rõngas' - radiaalse veerelaagri ümmargune osa, mis hõlmab üht või mitut veereteed (ISO 5593:1997).

2.   'Veerekeha' - kuul või rullik, mis veereb veereteede vahel (ISO 5593:1997).

b. ei kasutata;

c. aktiivsed magnetlaagrisüsteemid, mis kasutavad mõnda järgmistest:

1. materjalid, mille magnetvootihedus on 2,0 T või suurem ja voolavuspiir on üle 414 MPa;

2. täiselektromagnetilised 3D homopolaarsed eelmagneetimiskonstruktsioonid ajamitele või

3. kõrgetemperatuurilised (450 K (177 °C) ja kõrgem) asendiandurid.

2A101Radiaalsed kuullaagrid, muud kui punktis 2A001 nimetatud, mille määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või vastavatele riigisisestele normidele) või on paremad ja millel on kõik järgmised omadused

a. sisediameeter 12–50 mm;

b. välisdiameeter 25–100 mm; ja

c. laius 10–20 mm.

2A225Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

a. tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. mahutavus 150–8 000 cm3 ja

2. mis on valmistatud järgmistest materjalidest või nende kombinatsioonist või on kaetud järgmiste materjalide või nende kombinatsiooniga, mille lisandite koguhulk on 2 massiprotsenti või vähem:

a. kaltsiumfluoriid (CaF2);

b. kaltsiumtsirkonaat (metatsirkonaat) (CaZrO3);

c. tseeriumsulfiid (Ce2S3);

d. erbiumoksiid (Er2O3);

e. hafniumoksiid (HfO2);

f. magneesiumoksiid (MgO);

g. nitriiditud nioobiumi-titaani-volframisulam, mis sisaldab ligikaudu 50 % Nb, 30 % Ti ja 20 % W;

h. ütriumoksiid (Y2O3) või

i. tsirkooniumoksiid (ZrO2);

b. tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. mahutavus 50–2 000 cm3 ja

2. valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 99,9 massiprotsenti või rohkem;

c. tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:

1. mahutavus 50–2 000 cm3

2. valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem; ja

3. kaetud tantaalkarbiidi, -nitriidi või -boriidiga või nende kombinatsiooniga.

2A226Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 'nimimõõt' 5 mm või rohkem;

b. omab lõõtstihendit ja

c. valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud.

Tehniline märkus

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 'nimimõõt' väikseimat läbimõõtu.

2BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

Tehnilised märkused

1.   Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360o. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam).

2.   Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks", telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks

a.   lihvimisketaste rihtimissüsteemi lihvmasinaid;

b.   paralleelseid pöördtelgesid, mis on kavandatud eraldi asuvate töödeldavate detailide paigaldamiseks;

c.   kolineaarseid pöörlevaid abitelgesid, mis on kavandatud sama töödeldava detaili käsitsemiseks, hoides seda kinni erinevatest punktidest.

3.   Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841:2001 "Industrial automation systems and integration - Numerical Control Machines - Axis and Motion Nomenclature" (tööstuslikud automaatsüsteemid - numbrilised juhtimismasinad - telje ja liikumise nimestik).

4.   Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse "kaldvõll" pöördteljeks.

5.   'Kindlaksmääratud "ühesuunalist positsioneerimise korratavust"' võib iga tööpingi mudeli puhul kasutada alternatiivina üksikutele tööpinkide testidele ja see määratakse järgmiselt:

a.   valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b.   mõõta lineaartelje korratavus (R ↑, R ↓) vastavalt ISO 230-2:2014 ning hinnata "ühesuunalise positsioneerimise korratavust" viie tööpingi iga telje kohta;

c.   määrata "ühesuunalise positsioneerimise korratavuse" aritmeetiline keskmine väärtus – väärtused kõigi viie tööpingi iga telje kohta. Need on "ühesuunalise positsioneerimise korratavuse" aritmeetilised keskmised väärtused (
image ). Sellest väärtusest saab mudeli iga telje kindlaksmääratud väärtus (
image ,
image , …);

d.   kuna 2. kategooria nimekiri viitab igale lineaarteljele eraldi, siis on kindlaksmääratud "ühesuunalise positsioneerimise korratavuse" väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

e.   kui mõni sellise tööpingi mudeli, mis ei ole hõlmatud punktidega 2B001.a–2B001.c, telg omab kindlaksmääratud "ühesuunalist positsioneerimise korratavust", mis on võrdne või väiksem kui iga tööpingu mudeli kindlaksmääratud "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" pluss 0,7 μm, peab valmistaja kinnitama täpsusastet kord 18 kuu jooksul.

6.   Punktide 2B001.a–2B001.c mõistes jääb töömasinate "ühesuunalise positsioneerimise korratavuse" mõõtemääramatus vastavalt standardile ISO 230-2:2014 või sellega võrdväärsele riigisisesele standardile arvestamata.

7.   Punktide 2.B001.a–2B001.c tähenduses tehakse telgede mõõtmised vastavalt ISO 230-2:2014 punkti 5.3.2 katsekorrale. Pikemate kui 2meetriste telgede testid viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel. Pikemad kui 4meetrised teljed nõuavad mitmekordset katsetamist (nt kaks katset pikemate kui 4meetriste ja kuni 8meetriste telgedega, kolm katset pikemate kui 8meetriste ja kuni 12meetriste telgedega), iga test viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel ja need jaotatakse võrdsetes ajavahemike järel üle telje pikkuse. Katsesegmendid on võrdsete vahedega täistelje pikkuses, kusjuures liigne pikkus jaguneb võrdselt katsesegmentide alguses, vahel ja lõpus. Teatada tuleb kõigi katsesegmentide väikseim "ühesuunalise positsioneerimise korratavuse" väärtus.

2B001Töömasinad ja nende ükskõik millised kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama (või lõikama) metalle, keraamikat või "komposiite", mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega "arvjuhtimiseks" järgmiste näitajatega:

NB !  VT KA PUNKT 2B201.

Märkus 1   Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks. Nende pinkide kohta vt punkt 2B003.

Märkus 2   Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.   väntvõllid või nukkvõllid,

b.   tööriistad või lõiketerad,

c.   pressi tiguvõllid;

d.   graveeritud või lihvitud juveeltooted või

e.   hambaproteesid.

Märkus 3   Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi.

NB !  Optiliste viimistlustööpinkide kohta vt punkt 2B002.

a. treipingid, millel on kaks või enam telge, mida võib üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks" ning millel on kõik järgmised omadused:

1. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m; või

2. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1,0 m või rohkem;

Märkus 1   Punkt 2B001.a ei hõlma spetsiaalselt kontaktläätsede tootmiseks ette nähtud treipinke, millel on kõik järgmised omadused:

a.   masinjuhtimine on sisendandmete töötlemise programmide suhtes piiratud oftalmoloogilise tarkvara kasutamisega ja

b.   ei kasuta vaakumiga kinnituspadrunit.

Märkus 2   Punkt 2B001.a ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

b. freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1. kolm lineaarset telge ja üks pöörlemistelg, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks" ning millel on üks järgmine omadus:

a. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m; või

b. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1,0 m või rohkem;

2. viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks" ning millel on kõik järgmised omadused:

a. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m;

b. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,4 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1 m või rohkem ja vähem kui 4 m; või

c. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 6,0 μm või vähem (parem) käigupikkusega 4 m või rohkem;

d. ei kasutata;

3. koordinaatpuurpinkide "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) või

4. lendteraga lõikeseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

a. peavõlli "aksiaallõtku" ja "viskumise" koguväärtus on väiksem (parem) kui 0,0004 mm TIR ja

b. liugliikumise nurkhälvete (võnkumine risti- ja pikisuunas ning pöördliikumine) koguväärtus 300 mm teekonnal on väiksem (parem) kui 2 kaaresekundit TIR;

c. lihvimispingid, millel on mis tahes järgmised omadused:

1. millel on kõik järgmised omadused:

a. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) ja

b. kolm või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks", või

2. viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks" ning millel on kõik järgmised omadused:

a. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1 m;

b. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,4 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1 m või rohkem ja vähem kui 4 m; või

c. "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 6,0 μm või vähem (parem) käigupikkusega 4 m või rohkem;

Märkus   Punkt 2B001.c ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a.   silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.   ainult silindriliste pindade lihvimiseks ja

2.   ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm.

b.   tööpingid, mis on spetsiaalselt projekteeritud koordinaatlihvimispinkidena, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille "ühesuunalise positsioneerimise korratavus" on väiksem (parem) kui 1,1 μm

c.   pinnalihvimispingid.

d. juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks";

e. tööpingid metallide, keraamika ja "komposiitide" eemaldamiseks, millel on kõik järgmised omadused:

1. kasutavad materjalide eemaldamiseks üht järgmistest moodustest:

a. vee- või muude vedelike joad, kaasa arvatud need, mis sisaldavad abrasiivlisandeid;

b. elektronkiir või

c. "laser"kiir ja

2. millel on vähemalt kaks pöördtelge ja kõik järgmised omadused:

a. mida saab üheaegselt "kontuurjuhtimiseks" koordineerida ja

b. positsioneerimis"täpsus" on väiksem (parem) kui 0,003o;

f. puurpingid sügavate aukude puurimiseks ning sügavate aukude puurimiseks kohandatud treipingid, mis võimaldavad puuritava augu maksimaalseks sügavuseks 5 m ja enam.

2B002Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

a. valmistamistäpsus (tolerants) on väiksem kui 1,0 μm;

b. pinna karedus on väiksem (parem) kui 100 nm rms.

c. neli või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks", ja

d. mis kasutavad mis tahes järgmist protsessi:

1. magneto-reoloogiline viimistlemine ('MRF');

2. elektro-reoloogiline viimistlemine ('ERF');

3. 'suure siseenergiaga osakeste joaga viimistlemine';

4. 'täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus' või

5. 'vedelikujoaga viimistlemine'.

Tehnilised märkused

Punkti 2B002 tähenduses:

1.   'MRF' on materjali eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset magnetilist vedelikku, mille viskoossust reguleerib magnetväli.

2.   'ERF' on eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset vedelikku, mille viskoossust reguleerib elektriväli.

3.   'Suure siseenergiaga osakeste joaga viimistlemisel' kasutatakse materjali selektiivseks eemaldamiseks reaktiivset aatomiplasmat (RAP) või ioonkiirgust.

4.   'Täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus' on protsess, mille käigus kasutatakse surve all olevat membraani, mis deformeerub töödeldava pinnaga väga väikeses osas kokkupuuteks.

5.   'Vedelikujoaga viimistlemisel' kasutatakse materjali eemaldamiseks vedelikujuga.

2B003Arv- ja käsijuhtimisega tööpingid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid, juhtimis- ja lisaseadmed, mis on ette nähtud karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste, mille jaotusringjoone läbimõõt on suurem kui 1 250 mm ning mille hamba tööpinna laius on 15 % jaotusringjoone läbimõõdust või enam ning mis on viimistletud AGMA 14 või parema kvaliteediga (võrdne ISO 1328 klass 3ga), lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks.

2B004Kuum"isostaatpressid" ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB !  VT KA PUNKTID 2B104 JA 2B204.

a. termiliselt kontrollitav keskkond suletud töökambris ning kambri siseläbimõõt on 406 mm või rohkem ja

b. mis tahes järgmine omadus:

1. maksimaalne töörõhk üle 207 MPa;

2. kontrollitava termilise keskkonna temperatuur üle 1 773 K (1 500 °C) või

3. võimalus süsivesinikega impregneerimiseks ja tekkivate gaasiliste lagunemisproduktide eemaldamiseks.

Tehniline märkus

Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

NB !  Spetsiaalselt konstrueeritud stantside, valuvormide ning tööriistade kohta vt punktid 1B003, 9B009 ja sõjaliste kaupade nimekiri.

2B005Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks teises veerus osutatud põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f tabeli esimeses veerus ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:

a. keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) seadmed, millel on kõik järgmised omadused:

NB !  VT KA PUNKT 2B105.

1. ühe järgneva modifitseeritud protsessi kasutamine:

a. CVD-katmine pulseeriva rõhu juures;

b. kontrollitud idustamisega termiline sadestamine (CNTD) või

c. plasmaaktiveeritud või plasma osalusel CVD ja

2. mis tahes järgmine omadus:

a. kasutatakse pöörlevaid kõrgvaakumtihendeid (rõhk 0,01 Pa või vähem) või

b. protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust (in situ);

b. ioonlegeerimisseadmed, milles ioonivoo vool on 5 mA või rohkem;

c. elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise (EB-PVD) seadmed nimivõimsusega kokku üle 80 kW ja millel on üks järgmistest omadustest:

1. vannis vedelikutaseme "laser"kontrollisüsteem, mis reguleerib täpselt kangide söötmiskiirust, või

2. arvuti abil juhitav kiirusemonitor, mis kontrollib kaht või enamat elementi sisaldava katte sadestamise kiirust ning toimib auruvoos ioniseeritud aatomite fotoluminestsentsi mõõtmise põhimõttel;

d. plasmapihustusseadmed, millel on järgmised omadused:

1. protsess viiakse läbi madalal rõhul kontrollitavas atmosfääris (10 kPa või vähem, mõõdetuna kahuri väljunddüüsi kohal 300 mm piirides) vaakumkambris, milles on võimalik vähendada rõhku kuni 0,01 Pa enne pihustamisprotsessi algust, või

2. protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust (in situ);

e. atomisatsioonsadestusseadmed, mis võimaldavad voolutihedust 0,1 mA/mm2 või rohkem sadestuskiirusel 15 μm/h või rohkem;

f. katoodsadestusseadmed, mis sisaldavad elektromagnetitest võret kaare otspunkti juhtimiseks katoodil;

g. ioonpindamisseadmed, millega on võimalik (in situ) mõõta ükskõik kumba järgmistest:

1. kattekihi paksus põhimikul ja sadestuskiirus või

2. optilised omadused.

Märkus   Punkt 2B005 ei hõlma keemilise aurustamise-sadestamise, katoodsadestuse, atomisatsioonsadestuse, ioonpindamise või ioonlegeerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud lõikamis- või tööriistade jaoks.

2B006Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed ja "elektroonikasõlmed":

a. arvutiga juhitavad või "arvjuhitavad" koordinaatmõõtemasinad (CMM), millel kolmemõõtmeline (ruumiline) maksimaalne lubatud pikkuse mõõtmise piirviga (E0,MPE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/1000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2 (2009);

Tehniline märkus

Tootja määratud CMM kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisparameetrid, keskkond) ning koos "kõigi olemasolevate kompensatsioonidega" on võrreldav 1,7+L/1 000 μm künnisega.

NB !  VT KA PUNKT 2B206.

b. lineaarse ja nurknihke mõõtevahendid:

1. 'lineaarnihke' mõõtevahendid, millel on mis tahes järgmised omadused:

Märkus   Interferomeetrid ja optilise kooderiga, "laserit" sisaldavad nihke mõõtmise süsteemid on hõlmatud ainult punktides 2B006.b.1.c ja 2B206.c.

Tehniline märkus

Punktis 2B006.b.1 tähendab 'lineaarnihe' mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

a.  mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid, mille "eraldusvõime" on kuni 0,2 mm mõõtepiirkonnas 0,2 μm või vähem (parem);

b. lineaardiferentsiaaltransformaatorsüsteemid (LVDT), millel on kõik järgmised omadused:

1. mis tahes järgmine omadus:

a. "lineaarsus" on 0,1 % või vähem (parem), mõõdetuna nullist 'täistööpiirkonnani' LVDT-de puhul, mille 'täistööpiirkond' on kuni ± 5 mm (kaasa arvatud), või

b. "lineaarsus" on 0,1 % või vähem (parem), mõõdetuna nullist 5 millimeetrini LVDT-de puhul, mille 'täistööpiirkond' on rohkem kui ± 5 mm, ja

2. triiv on väiksem (parem) kui 0,1 % päevas või sellega võrdne kontrollruumi standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K;

Tehniline märkus

Vastavalt punktile 2B006.b.1.b. on 'täistööpiirkond' pool LVDT kogu võimalikust lineaarnihkest. Näiteks LVDT-d 'täistööpiirkonnaga' kuni ± 5 mm (kaasa arvatud) suudavad mõõta võimalikku lineaarnihet kokku 10 mm.

c.  mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1. sisaldavad "laserit";

2. "resolutsioon" täisskaalal 0,200 nm või väiksem (parem);: ja

3. õhu murdumisnäitaja osas kompenseerituna ja mõõdetuna 30 sekundi jooksul temperatuuril 20 ± 0,01°C suuteline saavutama mis tahes mõõtmispiirkonna punktis "mõõtehälbe", mis on (1,6+L/2 000) nm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või sellest väiksem (parem), või

d. "elektroonikasõlmed", mis on spetsiaalselt ette nähtud tagasiside andmiseks punktis 2B006.b.1.c nimetatud süsteemides;

Märkus   Punkt 2B006.b.1 ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, millel on automaatkontrollsüsteem, mis ei kasuta tagasisidetehnoloogiat ja mis sisaldavad "laserit" tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks.

2. nurknihke mõõtevahendid, mille nurkpositsiooni "täpsus" on 0,00025o või väiksem (parem);

Märkus   Punkt 2B006.b.2 ei hõlma optilisi seadmeid, nagu autokollimaatorid, mis kasutavad kollimeeritud valgust (nt laservalgust) peegli nurknihke määramiseks.

c. Seadmed pinna ebatasasuse (sealhulgas pinnadefektide) mõõtmiseks, mis mõõdavad optilist hajumist tundlikkusega 0,5 nm või vähem (parem).

Märkus   Punkt 2B006 hõlmab tööpinke, v.a punktis 2B001 täpsustatud tööpinke, mida saab kasutada mõõtemasinatena, kui nad vastavad mõõtemasinate toimimisele kehtestatud kriteeriumidele või ületavad neid.

2B007"Robotid", millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja "tööorganid":

NB !  VT KA PUNKT 2B207.

a. on võimelised kolmemõõtmelise kujutise täielikuks töötluseks või täielikuks kolmemõõtmeliseks 'stseeni analüüsiks' reaalajas, et genereerida või teisendada "programme" või et genereerida või teisendada programmi arvandmeid;

Tehniline märkus

'Stseenianalüüsi' piirang ei hõlma kolmanda mõõtme lähendusi, kui vaadatakse antud nurga all, või piiratud hallskaala tõlgendusi sügavuse või tekstuuri tajumiseks heakskiidetud ülesannete jaoks (2 1/2 D).

b. on spetsiaalselt projekteeritud rahuldama riigisiseseid ohutusnorme, mida kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtliku sõjamoona ümbruses;

Märkus   Punkt 2B007.b ei hõlma "roboteid", mis on spetsiaalselt ette nähtud pulverisaatorvärvimiskambritele.

c. on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirguskestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5 × 103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta, või

Tehniline märkus

Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

d. spetsiaalselt ette nähtud töötama kõrgemal kui 30 000 m.

2B008Agregaadid või moodulid, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks, või mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid ja -seadmed:

a. lineaarasendi tagasiside moodulid, mille üldine "täpsus" on väiksem (parem) kui (800 + (600 x L/1 000)) nm (L on võrdne efektiivpikkusega millimeetrites);

NB !  "Laser" süsteemide kohta vaata ka märkust punktides 2B006.b.1.c, 2B006.b.1.d ja 2B206.c.

b. pöördasendi tagasiside moodulid, mille "täpsus" on väiksem (parem) kui 0,00025o;

NB !  "Laser"süsteemide kohta vt ka märkus punktis 2B006.b.2.

Märkus   Punktides 2B008.a ja 2B008.b kirjeldatud juhtseadmed, mis on ette nähtud asukoha määramiseks või tagasisidega reguleerimiseks, nagu näiteks induktiivandurid, gradueeritud skaalad, infrapunasüsteemid või "laser"-süsteemid.

c. "liitpöördlauad" ja "kallutatavad spindlid", mis võimaldavad metallilõikepinke vastavalt tootja spetsifikatsioonidele täiustada, saavutades või ületades punktis 2B kirjeldatud või kõrgema taseme.

2B009Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud "arvjuhtimis"mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKTID 2B109 JA 2B209.

a. kolm või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks", ja

b. valtsimisjõud üle 60 kN.

Tehniline märkus

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.

2B104"Isostaatpressid", muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKT 2B204.

a. maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem;

b. konstrueeritud reguleeritava soojusliku 873 K (600 °C) või kõrgema temperatuurilise keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks ja

c. kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem.

2B105Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.

2B109Tõukamispingid, muud kui punktis 2B009 nimetatud, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB!   VT KA PUNKT 2B209.

a. tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud "arvjuhtimis"mooduli või arvutijuhtimisega ka siis, kui nad seda algselt ei ole, ja

2. kahe või enama juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt "kontuurjuhtimiseks" koordineerida.

b. punktis 2B009 või 2B109.a nimetatud tõukamispinkide jaoks spetsiaalselt konstrueeritud komponendid.

Märkus   Punkt 2B109 ei hõlma masinaid, mis ei ole kasutatavad tõukemootori komponentide ja seadmete (nt mootorikestad ja vaheastmed) tootmiseks punktis 9A005, 9A007.a või 9A105.a nimetatud süsteemidele.

Tehniline märkus

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena.

2B116Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:

a. vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldavad digitaalkontrollerit ning on võimelised väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz ja tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna 'tühjal aluslaual';

b. digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille 'reaalajalise kontrolli ribalaius' on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele;

Tehniline märkus

Punktis 2B116.b tähendab 'reaalajalise kontrolli ribalaius' maksimaalset sagedust, millel kontroller on suuteline teostama võendamise, andmetöötluse ja kontrollsignaali edastamise terviklikke tsükleid.

c. väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna 'tühjal aluslaual', ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides;

d. katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna 'tühjal aluslaual', ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus

Punktis 2B116 tähendab "tühi aluslaud" tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B117Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.

2B119Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

NB!   VT KA PUNKT 2B219.

a. balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2. on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3. on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ja

4. on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

Märkus   Punkt 2B119.a ei hõlma balansseerpinke, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks.

b. indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 2B119.a nimetatud masinatel.

Tehniline märkus

Indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

2B120Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:

a. kaks või rohkem telge;

b. ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid, ja

c. mis tahes järgmised omadused:

1. mis tahes üksikul teljel on kõik järgmised omadused:

a. võimaldavad kiirust 400 kraadi sekundis või rohkem või 30 kraadi sekundis või vähem ja

b. nurkkiiruse eristamisvõime on 6 kraadi sekundis või vähem ja täpsus 0,6 kraadi sekundis või vähem;

2. halvimal juhul on nurkkiiruse stabiilsus võrdne või parem (vähem) kui pluss või miinus 0,05 % keskmistatuna 10-le või enamale kraadile, või

3. positsioneerimis"täpsus" on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Märkus 1   Punkt 2B120 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008.

Märkus 2   Punktis 2B120 nimetatud liikumissimulaatorid või pöörlemislauad on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed või ei.

2B121Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a. kaks või rohkem telge; ja

b. positsioneerimis"täpsus" on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Märkus   Punkt 2B121 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008.

2B122Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid.

Märkus   Punktis 2B122 nimetatud tsentrifuugid on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed.

2B201Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja "komposiitide" töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks "kontuurjuhtimiseks":

Tehniline märkus

ISO 230-2 (1988) ( 6 )või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kindlaksmääratud positsioneerimise täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikutele tööpinkide testidele, kui siseriiklikud ametiasutused on need esitanud ja nendega nõustunud. Kindlaksmääratud positsioneerimistäpsuse määramine:

a.   valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b.   mõõta lineaartelje täpsused vastavalt ISO 230-2 (1988) (6) ;

c.   määrata iga tööpingi iga telje täpsuse väärtused (A-väärtused). A-väärtuse arvutamine on kirjeldatud ISO standardis 230-2 (1988) (6) ;

d.   määrata iga telje A-väärtuste keskväärtus. Sellest keskväärtusest saab uuritava mudeli iga telje kindlaksmääratud 'positsioneerimistäpsus' (Âx Ây...);

e.   kuna punktis 2B201 viidatakse igale lineaarsele teljele eraldi, siis on kindlaksmääratud 'positsioneerimistäpsuse' väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

f.   kui mõni sellise tööpingi, mis ei ole hõlmatud punktidega 2B201.a, 2B201.b või 2B201.c, teljel on kindlaksmääratud 'positsioneerimisväärtus' 6 μm või parem (vähem) lihvimispinkidel ja 8 μm või parem (vähem) frees- ja treipinkidel vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (6) , siis peaks valmistaja kinnitama täpsust kord 18 kuu jooksul.

a. Freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1. 'positsioneerimistäpsus' koos "kõigi olemasolevate kompensatsioonidega" on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (6)  või vastavate riikide standarditele;

2. kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3. viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks";

Märkus   Punkt 2B201.a ei hõlma järgmiste omadustega freespinke:

a.   x-telje käigupikkus on suurem kui 2 m ja

b.   x-telje üldine 'positsioneerimistäpsus' on suurem (halvem) kui 30 μm.

b. Lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1. 'positsioneerimistäpsus' koos "kõigi olemasolevate kompensatsioonidega" on võrdne või väiksem (parem) kui 4 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (6)  või vastavate riikide standarditele;

2. kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3. viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks";

Märkus   Punkt 2B201.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a.   silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.   ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm; ja

2.   millel on vaid x-, z- ja c-telg;

b.   koordinaatlihvimispingid, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille 'positsioneerimistäpsus' on väiksem (parem) kui 4 μm vastavalt ISO standardile 230-2 (1988)1 või vastavatele riigisisestele standarditele.

c. Treipingid, mille 'positsioneerimistäpsus' koos "kõigi olemasolevate kompensatsioonidega" on parem (väiksem ) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) (üldine positsioneerimine) vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (6)  või vastavatele riigisisestele standarditele tööpinkidel, mille töödiameeter on rohkem kui 35 mm;

Märkus   Punkt 2B201.c ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

Märkus 1   Punkt 2B201 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.   hammasrattad,

b.   väntvõllid või nukkvõllid,

c.   tööriistad või lõiketerad,

d.   pressi tiguvõllid.

Märkus 2   Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B201.a, 2B201.b või 2B201.c järgi.

Märkus 3   2B201a.3. ja 2B201b.3. hõlmavad masinaid, mis põhinevad paralleelsel lineaarsed kinemaatilisel disainil (nt kuusjalad), millel on viis või rohkem telge, millest ükski ei pöörle.

2B204"Isostaatpressid", muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a. "isostaatpressid", millel on mõlemad järgmised omadused:

1. võimelised saavutama 69 MPa või suuremat maksimaalset töörõhku ja

2. rõhukambri siseläbimõõt on üle 152 mm;

b. stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B204.a nimetatud "isostaatpresside" jaoks.

Tehniline märkus

Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

2B206Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:

a. arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrolliseadmed (CMM), millel on üks järgmistest omadustest:

1. ainult kahe teljega ja lubatud pikkuse mõõtmise piirviga ükskõik millise teljel (ühemõõtmeline), mis on tuvastatud kui E0x,MPE, E0y,MPE või E0z,MPE mis tahes kombinatsioon, on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,25 + L/1 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2 (2009), või

2. kolme või enama teljega, millel kolmemõõtmeline (ruumiline) lubatud piirviga (E0,MPE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/800) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2 (2009);

Tehniline märkus

Tootja poolt vastavalt ISO standardile 10360-2 (2009) täpsustatud CMM kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisparameetrid, keskkond) ning koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega on võrreldav 1,7+L/800 μm künnisega.

b. süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. "mõõtehälve" (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 5 mm kohta 3,5 μm või vähem (parem) ja

2. "pöördenurga hälve" on 0,02o või vähem.

c. 'lineaarnihke' mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus

Punktis 2B206.c tähendab 'lineaarnihe' mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

1.   sisaldavad "laserit"; ja

2.   säilitavad vähemalt 12 tunni jooksul temperatuuril ± 1 K standardtemperatuuril ja -rõhul kõik järgmised omadused:

a.   "resolutsioon" täisskaalal 0,1 μm või parem; ja

b.   "mõõtmistäpsusega" (0,2 + L/2 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või parem (väiksem).

Märkus   Punkt 2B206.c. ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, mis ei kasuta suletud ega avatud tagasisidetehnoloogiat ja mis sisaldavad laserit tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks.

Märkus 1   Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad kontrolli alla, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.

Märkus 2   Punktis 2B206 nimetatud seadmed on hõlmatud, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.

Tehnilised märkused

Kõik punktis 2B206 esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

2B207Järgmised punktis 2B007 nimetamata "robotid", nende "tööorganid" ja juhtimismoodulid:

a. "robotid" või nende "tööorganid", mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt riigisisestele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeainetega töötamisel kohaldatavatele elektriohutuse eeskirjadele);

b. juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B207.a nimetatud mis tahes "robotile" või roboti "tööorganile".

2B209Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

a. millel on mõlemad järgmised omadused:

1. varustatud kolme või enama rullikuga (aktiiv- või juhikrullikud) ja

2. vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud "arvjuhtimis"mooduli või arvutijuhtimisega;

b. rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks.

Märkus   Punkt 2B209.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.

2B219Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:

a. tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1. pingi tsentri kõrgus või võllitapi läbimõõt on suurem kui 75 mm;

2. kandevõime 0,9–23 kg, ja

3. võimalik pöörlemiskiirus tasakaalustamisel on üle 5 000 p/min;

b. tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgnevad omadused:

1. võllitapi läbimõõt on üle 75 mm,

2. kandevõime 0,9–23 kg,

3. minimaalne saavutatav spetsiifiline jääktasakaalustamatus tasapinna kohta 10 g mm/kg või vähem; ja

4. rihmülekandega käitatavad.

2B225Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a. võime läbida 0,6 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või

b. võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla 'ülem-alluv'-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

2B226Muud kui punktides 9B001 ja 3B001 nimetatud kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

NB!   VT KA PUNKTID 3B001 JA 9B001.

a. ahjud, millel on kõik järgmised omadused:

1. võimelised töötama temperatuuril üle 1 123 K (850 °C);

2. induktsioonimähiste läbimõõt on 600 mm või vähem ja

3. kavandatud sisendvõimsus on 5 kW või rohkem;

b. toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B226.a nimetatud ahjude jaoks.

Märkus   Punkt 2B226.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks kavandatud ahjusid.

2B227Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a. kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. kasutatavate elektroodide ruumala on 1 000 – 20 000 cm3 ja

2. võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 973 K (1 700 °C);

b. elektronkiirsulatusahjud ja plasmapihustus- ning sulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. võimsus 50 kW või rohkem ja

2. võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 473 K (1 200 °C);

c. arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis 2B227.a või 2B227.b nimetatud ahjude jaoks.

d. plasmakahurid, mis on spetsiaalselt mõeldud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. töötavad võimsusel üle 50 kW; ja

2. võimelised töötama temperatuuridega üle 1 473 K (1 200 °C);

e. elektronkiirekahurid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, mis töötavad võimsusel üle 50 kW.

2B228Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

a. rootori koostamise seadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide monteerimiseks;

Märkus   Punkt 2B228.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke.

b. rootori joondamise seadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele;

Tehniline märkus

Punktis 2B228.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel.

c. lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks.

Tehniline märkus

Punktis 2B228.c on lõõtsadel kõik järgmised omadused:

1.   siseläbimõõt 75–400 mm,

2.   pikkus 12,7 mm või rohkem,

3.   ühe keeru sügavus üle 2 mm ja

4.   valmistatud ülitugevast alumiiniumisulamist, martensiitterasest või ülitugevatest "kiud- või niitmaterjalidest".

2B230Kõik 'rõhuandurid', mis on võimelised mõõtma absoluutrõhku ja millel on kõik järgmised omadused:

a. rõhutundlikud elemendid, mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumisulamit, alumiiniumoksiidi (alumiiniumoksiidi või safiiri) nikli või niklisulamiga, milles on 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke;

b. tihendid, kui need on olemas, ning mis on vajalikud rõhuandurite tihendamiseks ja mis on vahetus kontaktis protsessikeskkonnaga ja mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumsulamit, alumiiniumoksiidi (erimid savimuld ja safiir), niklit, niklisulamit niklisisaldusega kuni 60 % massiprotsenti, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke ja

c. millel on üks järgmistest omadustest:

1. täisskaala ulatus on väiksem kui 13 kPa ning 'täpsus' on parem kui 1 % täisskaala ulatusest või

2. täisskaala ulatus on 13 kPa või rohkem ning 'täpsus' on 13 kPa juures mõõdetult parem kui 130 Pa.

Tehnilised märkused

1.   Punktis 2B230 nimetatud 'rõhumuundur' tähendab seadet, mis muudab rõhkude mõõtmistulemused signaaliks.

2.   Punkti 2B230 tähenduses sisaldab 'täpsus' mittelineaarsust, hüstereesi ning ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.

2B231Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a. sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem,

b. pumpamise kiirus 15 m3/s või rohkem ja

c. võimeline saavutama paremat piirvaakumit kui 13 mPa.

Tehnilised märkused

1.   Pumpamise kiirus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil.

2.   Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral.

2B232Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütuse, gaasi, mähise, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem.

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

2B233Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKT 2B350.i.

a. võimalik sisselaske voolumäär 50 m3/h või rohkem;

b. töötavad rõhkude suhtel 2 : 1 või kõrgemal ja

c. kõik töödeldava gaasiga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. alumiinium või alumiiniumsulam;

2. alumiiniumoksiid;

3. roostevaba teras;

4. nikkel või niklisulam;

5. fosforpronks või

6. fluoropolümeerid.

2B350Keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

a. reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) sisemaht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid ei ületa 20 m3 (20 000 l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsent niklit.

5. tantaal või tantaali 'sulamid';

6. titaan või titaani 'sulamid';

7. tsirkoonium või tsirkooniumi 'sulamid'; või

8. nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid';

b. punktis 2B350.a nimetatud reaktsioonianumates või reaktorites kasutamiseks projekteeritud segistid ja selliste segistite jaoks ettenähtud rootorid, labad või võllid, mille töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsent niklit.

5. tantaal või tantaali 'sulamid';

6. titaan või titaani 'sulamid';

7. tsirkoonium või tsirkooniumi 'sulamid'; või

8. nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid';

c. kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l) ning mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsent niklit.

5. tantaal või tantaali 'sulamid';

6. titaan või titaani 'sulamid';

7. tsirkoonium või tsirkooniumi 'sulamid'; või

8. nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid';

d. soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,15 m2 ja väiksem kui 20 m2, ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. grafiit või 'süsinikgrafiit';

5. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsent niklit.

6. tantaal või tantaali 'sulamid';

7. titaan või titaani 'sulamid';

8. tsirkoonium või tsirkooniumi 'sulamid';

9. ränikarbiid;

10. titaankarbiid või

11. nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid';

e. destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ja selliste destillatsiooni- või absorptsioonikolonnide jaoks ettenähtud vedeliku- ja aurujaoturid või vedelikukogujad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. grafiit või 'süsinikgrafiit';

5. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsent niklit.

6. tantaal või tantaali 'sulamid';

7. titaan või titaani 'sulamid';

8. tsirkoonium või tsirkooniumi 'sulamid'; või

9. nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid';

f. kaugjuhitav tankimisaparatuur, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi; või

2. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsent niklit.

g. järgmised klapid ja komponendid:

1. klapid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 'nimimõõt' on üle 10 mm (3/8'') ja

b. kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud 'korrosioonile vastupidavatest materjalidest';

2. klapid, muud kui punktis 2B350.g.1 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a. 'nimimõõt' on 25,4 mm (1'') või suurem ja 101,6 mm (4'') või vähem;

b. kestad (klapikorpused) või eelvormitud kestavooderdused;

c. sulgelement, mis on ette nähtud olema vahetatav ja

d. kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad kestade (klapikorpuste) või eelvormitud kestavooderduste pinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

3. punktis 2B350g.1 või 2B350.g.2 nimetatud klappidele projekteeritud komponendid, milles kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest':

a. kestad (klapikorpused);

b. eelvormitud kestavooderdused;

Tehnilised märkused

1.   Punktis 2B350.g tähendavad 'korrosioonile vastupidavad materjalid' järgmist:

a.   nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit.

b.   sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

c.   fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

d.   klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

e.   tantaal või tantaali sulamid;

f.   titaan või titaani sulamid;

g.   tsirkoonium või tsirkooniumi sulamid;

h.   nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid'; või

i.   järgmised keraamilised materjalid:

1.   ränikarbiid puhtusega 80 või rohkem massiprotsenti;

2.   alumiiniumoksiid puhtusega 99,9 või rohkem massiprotsenti;

3.   tsirkooniumoksiid.

2.   'nimimõõt' tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksemat;

h. mitmeseinalised torud lekkeavastamise avaga, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. grafiit või 'süsinikgrafiit';

5. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsendi niklit.

6. tantaal või tantaali 'sulamid';

7. titaan või titaani 'sulamid';

8. tsirkoonium või tsirkooniumi 'sulamid'; või

9. nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid';

i. mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa), muud kui punktis 2B233 nimetatud; ning selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. keraamika;

3. ferrosilikoon (suure ränisisaldusega rauasulamid);

4. fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

5. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6. grafiit või 'süsinikgrafiit';

7. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsent niklit.

8. tantaal või tantaali 'sulamid';

9. titaan või titaani 'sulamid';

10. tsirkoonium või tsirkooniumi 'sulamid'; või

11. nioobium (kolumbium) või nioobiumi 'sulamid';

Tehniline märkus

Punktis 2B350.i. nimetatud mõiste "tihend" osutab ainult neile tihenditele, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) (või loodavate) kemikaali(de)ga ja pakuvad tihendamise rakendust juhul, kui pöörlev või edasi-tagasi liikuv ajamivõll läbib pumbakorpust.

j. punktis 1C350 nimetatud kemikaalide hävitamiseks ettenähtud põletusseadmed, mis on varustatud spetsiaalselt kavandatud jäätmete etteandesüsteemiga, spetsiaalsete käsitsemisseadmetega ning põletuskambri keskmise temperatuuriga üle 1 273 K (1 000 °C), mille kõik jäätmete etteandesüsteemi kemikaalidega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 'sulamid', milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. keraamika; või

3. nikkel või 'sulamid', milles on üle 40 massiprotsendi niklit.

Märkus   Punkti 2B350 tähenduses ei määra tihendusfunktsiooni täitvad muhvid, topendid, tihendid, kruvid, seibid ja muud materjalid kontrollimise staatust, eeldades et need komponendid on loodud vahetatavatena.

Tehnilised märkused

1.   'süsinikgrafiit' on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsenti või rohkem;

2.   eespool esitatud punktides loetletud materjalides on 'sulam', mille suhtes pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsendi kui mõni teine element.

2B351Mürgiste gaaside seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud, ning detektorid, andurseadmed ja nende jaoks ette nähtud asendatavad andurpadrunid:

a. kavandatud pidevaks toimimiseks ja kasutatavad keemiliste ründeainete ja punktis 1C350 nimetatud kemikaalide avastamiseks kontsentratsioonidel alla 0,3 mg/m3 või

b. ainete avastamiseks, millel on koliinesteraasi inhibeeriv mõju.

2B352Seadmed bioloogiliste materjalide käitlemiseks:

a. Järgmised isolaatorid ja nendega seotud seadmed:

1. Täielikud isolaatorid, mis vastavad kriteeriumidele P3 või P4 (BL3, BL4, L3, L4), mis on määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni laboratooriumide bioohutuse käsiraamatus (WHO Laboratory Biosafety Manual) (kolmas väljaanne, Genf 2004);

2. Järgmised punktis 2B352.a. loetletud seadmed püsivaks paigaldamiseks isolaatoritesse:

a. topeltustega läbitavad saastatusest puhastamise autoklaavid;

b. hingamisaparaadiga skafandrite saastatusest puhastamise dušid;

c. mehaanilise tihendi või täidetava tihendiga läbitavad uksed;

b. järgmised fermentaatorid ja komponendid:

1. fermentaatorid, mida on ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimalik kasutada "mikroorganismide" ja elusrakkude kultiveerimiseks, et valmistada viiruseid või toksiine, üldmahuga 20 liitrit või enam;

2. järgmised komponendid on valmistatud punktis 2B352.b.1. nimetatud fermentaatorite jaoks:

a. kohapeal (in situ) steriliseeritavad või desinfitseeritavad kultiveerimise kambrid;

b. kultiveerimise kambri kinnitusseadmed;

c. protsessi kontrollimise üksused, mille abil saab samaaegselt valvata ja kontrollida kahte või enamat kääritamissüsteemi parameetrit (nt temperatuur, pH, toitained, kokkupuude, lahustunud hapnik, õhuvool, vahukontroll);

Tehniline märkus

Punkti 2B352.b. tähenduses hõlmavad fermentaatorid bioreaktoreid, ühekordseks kasutamiseks mõeldud bioreaktoreid, kemostaate ja pidevvoolusüsteeme.

c. tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

1. läbivoolukiirus üle 100 liitri tunnis;

2. komponendid on valmistatud poleeritud roostevabast terasest või titaanist;

3. ühe- või mitmekordse tihendusega ühendused auru sisaldavas keskkonnas ja

4. kohapeal (in situ) auruga steriliseeritav, ilma seadme eelneva demontaažita.

Tehniline märkus

Tsentrifugaalseparaatorid sisaldavad ka dekanteerimisseadmeid.

d. järgmised ristvoolu filtratsiooniaparatuuri osad:

1. ristvoolu filtratsiooniaparatuur, mis võimaldab mikroorganismide, viiruste, toksiinide või rakukultuuride separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

a. filtri kogupindala 1 m2 või rohkem; ja

b. mis tahes järgmised omadused:

1. kohapeal (in situ) steriliseeritav või desinfitseeritav või

2. kasutab vahetatavaid või ühekordseid filtreerimiskomponente;

Tehniline märkus

Punktis 2B352.d.1.b tähendab steriliseerimine kõigi eluvõimeliste mikroobide elimineerimist aparatuurilt füüsikaliste mõjurite (nt aur) või keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfitseerimine tähendab potentsiaalse mikroobidega nakkavuse kõrvaldamist aparatuurilt bakteritsiidsete keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfektsioon ja steriliseerimine erinevad hügieeniliseks tegemisest (sanitisation), mis tähendab puhastamist, mille eesmärk on aparatuuril mikroobe vähendada ilma, et saavutataks tingimata täielik mikroobidega nakkavuse või kõigi elujõuliste mikroobide kõrvaldamine.

Märkus   Punkt 2B352.d. ei hõlma pöördosmoos- ja hemodialüüsseadmeid, nagu on kindlaks määratud tootja poolt.

2. ristvoolu filtratsiooniaparatuuri osad (nt moodulid, elemendid, kassetid, padrunid, plokid või plaadid), mille filtripindala on iga osa puhul vähemalt 0,2 m2 ja mis on kavandatud kasutamiseks punktis 2B352.d. määratletud ristvoolu filtratsiooniaparatuuris;

e. auru või gaasiga steriliseeritav vaakumsublimatsioonkuivatamise seade kondensaatori suutlikkusega 10 – 1 000 kg jääd 24 tunni jooksul;

f. järgmised kaitsevahendid:

1. pool- või täiskaitseülikonnad või mütsid, mis sõltuvad nende külge kinnitatud välisest õhuvarustussüsteemist ning mida käitatakse ülerõhul;

Märkus   Punkt 2B352.f.1 ei hõlma ülikondi, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kompaktse hingamisseadmega.

2. Bioohjekambrid, isolaatorid või bioloogiliselt ohutud ruumid, millel on tavapäraseks tööks kõik järgmised omadused:

a. täielikult suletud tööruum, kus töötaja on tööst eraldatud füüsilise barjääriga;

b. suudab funktsioneerida alarõhu tingimustes;

c. vahendid objektide ohutuks liigutamiseks tööalal;

d. tööruumi sisenev ja sealt väljuv õhk läbib HEPA filtri;

Märkus 1   Punkt 2B352.f.2. hõlmab III klassi bioloogiliselt ohutuid ruume, mis on määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni laboratooriumide bioohutuse käsiraamatus või mille ehitamisel on järgitud riiklikke standardeid, eeskirju või juhendeid.

Märkus 2   Punkt 2B352.f.2. ei hõlma distantshooldamiseks või nakatunud patsientide transpordiks ettenähtud isolaatoreid.

g. järgmised aerosoolide inhalatsioonikambrid, mis on konstrueeritud katseteks "mikroorganismide", viiruste või "toksiinide" aerosoolidega:

1. kogu keha haarav individuaalne kamber mahuga 1 m3 või rohkem;

2. suunatud aerosoolivoogu kasutav ainult ninale suunatud seade, mis on mõeldud kokkupuuteks:

a. 12 või enamale närilisele; või

b. 2 või enamale muule loomale kui närilised;

3. suletud hoiutorud loomadele, mis on ette nähtud kasutamiseks suunatud aerosoolivoogu kasutava ainult ninale suunatud seadmega;

h. pihustuskuivatamise seadmed, mis on võimelised kuivatama toksiine või patogeenseid "mikroorganisme", millel on kõik järgmised omadused:

1. vee aurustamisvõimsus ≥ 0,4 kg/h ja ≤ 400 kg/h;

2. suutlikkus genereerida tüüpilise suurusega keskmise toote osakesi ≤ 10 μm olemasolevate tarvikutega või nõutavat osakeste suurust genereerida võimaldava pihustuskuivati otsakute minimaalse muutmise teel ja

3. kohapeal (in situ) steriliseeritavad või desinfitseeritavad.

2CMaterjalid

Puuduvad.

2DTarkvara

2D001"Tarkvara", mis erineb punktis 2D002 nimetatud "tarkvarast" järgmiselt:

a. "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2A001 või 2B001 nimetatud seadmete "arendamiseks" või "tootmiseks";

b. "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2A001.c, 2B001 või 2B003– 2B009 nimetatud seadmete "kasutamiseks".

Märkus   Punkt 2D001 ei hõlma töötlemise programmide "tarkvara", mis loob "arvjuhtimise" koode erinevate osade töötlemiseks.

2D002"Tarkvara" elektroonilistele seadmetele, ka siis, kui see asub pidevalt salvestatuna elektroonilises seadmes või süsteemis, mis võimaldab sellistel seadmetel või süsteemidel toimida "arvjuhitavate" moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist "kontuurjuhtimiseks".

Märkus 1   Punkt 2D002 ei hõlma "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud 2. kategoorias nimetamata tööpinkide kasutamiseks.

Märkus 2   Punkt 2D002 ei hõlma "tarkvara" punktis 2B002 määratletud kaupadele. Punktides 2D001 ja 2D003 määratletud kaupade "tarkvara" kohta vaata punkti 2B002.

Märkus 3   2D002 ei hõlma "tarkvara", mida eksporditakse 2. kategoorias nimetamata esemetega, ja nende kasutamiseks vajalikku minimaalset "tarkvara".

2D003"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B002 nimetatud seadmete kasutamiseks, millega konverteeritakse optiline disain, töödeldava eseme mõõtmed ja materjali eemaldamise funktsioonid "arvjuhtimise" käsklustesse, et saada soovitud töödeldava eseme vorm.

2D101"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2B104, 2B105, 2B109, 2B116, 2B117 või 2B119–2B122 nimetatud seadmete "kasutamiseks".

NB!   VT KA PUNKT 9D004.

2D201"Tarkvara", mis on ette nähtud punktides 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B219 või 2B227 nimetatud seadmete "kasutamiseks".

2D202"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B201 nimetatud seadmete "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks".

Märkus   Punkt 2D202 ei hõlma töötlemise programmide "tarkvara", mis loob "arvjuhtimise" käskluskoode, kuid ei luba seadmete otsest kasutamist erinevate osade töötlemiseks.

2D351"Tarkvara", mis erineb punktis 1D003 nimetatud "tarkvarast," on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 2B351 nimetatud seadmete "kasutamiseks".

2ETehnoloogia

2E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia" punktides 2A, 2B või 2D nimetatud seadmete või tarkvara arendamiseks.

Märkus   Punkt 2E001 hõlmab "tehnoloogiat", mis on ette nähtud indikaatorsüsteemide integreerimiseks punktis 2B006.a nimetatud koordinaatmõõtemasinatega.

2E002Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 2A või 2B nimetatud seadmete "tootmiseks".

2E003Muu tehnoloogia:

a. "tehnoloogia" töötlemisprogrammide ettevalmistamiseks või muutmiseks vajaliku interaktiivgraafika "arenduseks" "arvjuhtimis"moodulite integreeritud osana;

b. metallitöötlemise tootmisprotsesside "tehnoloogia":

1. spetsiaalselt järgnevalt loetletud protsesside jaoks loodud tööriistade, matriitside ja rakiste konstrueerimise "tehnoloogia":

a. "üliplastne vormimine";

b. "difusioonkeevitus" või

c. "otsetoimehüdropressimine";

2. tehnilised andmed protsessi meetodite või parameetrite kohta, millega juhitakse järgmist:

a. alumiiniumi-, titaani- või "supersulamite" "üliplastne vormimine":

1. pinna ettevalmistus;

2. deformatsiooni kiirus;

3. temperatuur;

4. rõhk;

b. titaani- või "supersulamite" "difusioonkeevitus":

1. pinna ettevalmistus;

2. temperatuur;

3. rõhk;

c. alumiiniumi- või titaanisulamite "otsetoimehüdropressimine":

1. rõhk;

2. protsessi kestus;

d. titaani-, alumiiniumi- või "supersulamite" "kuumisostaattihendamine":

1. temperatuur;

2. rõhk;

3. protsessi kestus;

c. õhusõidukite tarindite tootmiseks hüdraulilise venitamisega vormimismasinate ja nende juurde kuuluvate matriitside "arendamise" või "tootmise" "tehnoloogia";

d. tööpingi "arvjuhtimis"moodulis olevatest projekteerimisandmetest juhtimiskäskude moodustamise generaatori (nt töötlemisprogrammid) "arendamise" "tehnoloogia";

e. "tehnoloogia" integratsiooni "tarkvara" "arendamiseks" ekspertsüsteemide sisseviimiseks "arvjuhitavatesse" moodulitesse, tootmispindadel toiminguotsuste edendatud toetamiseks;

f. "tehnoloogia" mitteelektroonsete põhimike (substraatide) (määratletud alljärgneva tabeli 3. veerus) anorgaaniliste pinnakatetega või anorgaaniliste muundatud pinnakatetega (määratletud järgmise tabeli 2. veerus) katmiseks protsessides, mis on määratletud järgmise tabeli 1. veerus ning on defineeritud tehnilises märkuses.

Märkus   Tabel ning tehniline märkus on esitatud punkti 2E301 järel.

NB!   Nimetatud tabelit tuleks tõlgendada nii, et selles määratakse konkreetse pindamismenetluse "tehnoloogia" kindlaks vaid juhul, kui 3. veerus esitatud lõplikud kihid on märgitud punktis, mis paikneb otse asjaomast substraati märkiva 2. veerus oleva punkti vastas. Näiteks keemilist aurustamist-sadestamist (CVD) hõlmava pindamismenetluse tehnilised andmed puudutavad neid juhte, kus silitsiitidega pinnatakse süsinik-süsinik-, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiit"substraate, kuid ei kehti siis, kui silitsiitidega pinnatakse 'kõvasulamvolframkarbiid'- (16) ja 'ränikarbiid' (18) -substraate. Teisel juhul ei nimetata lõplikke kihte (silitsiidid) 3. veeru punktis, mis asub otse 2. veeru selle punkti vastas, kus on loetletud 'kõvasulamvolframkarbiid' (16) ja 'ränikarbiid' (18).

2E101Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 2B004, 2B009, 2B104, 2B109, 2B116, 2B119–2B122 või 2D101 nimetatud "tarkvara" või seadmete "kasutamiseks".

2E201Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 2A225, 2A226, 2B001, 2B006, 2B007.b, 2B007.c, 2B008, 2B009, 2B201, 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B225–2B233, 2D201 või 2D202 nimetatud "tarkvara" "kasutamiseks".

2E301Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade "kasutamiseks".



Tabel

Pinnakatmise tehnikad

1.  Pindamismenetlus (1(1)

2.  Substraat

3.  Lõplikud kihid

A.  Keemiline aurustamine-sadestamine (CVD)

"Supersulamid"

Aluminiidid sisemiste läbiviikude jaoks

 

Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14)

Silitsiidid

Karbiidid

Dielektrilised kihid (15)

Teemant

Teemandilaadne süsinik (17)

 

Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiidid"

Silitsiidid

Karbiidid

Rasksulavad metallid

Nende segud (4)

Dielektrilised kihid (15)

Aluminiidid

Legeeritud aluminiidid (2)

Boornitriid

 

Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18)

Karbiidid

Volfram

Nende segud (4)

Dielektrilised kihid (15)

 

Molübdeen ja molübdeenisulamid

Dielektrilised kihid (15)

 

Berüllium ja berülliumisulamid

Dielektrilised kihid (15)

Teemant

Teemandilaadne süsinik (17)

 

Andur-akna materjalid (9)

Dielektrilised kihid (15)

Teemant

Teemandilaadne süsinik (17)

Termoaurustamine / füüsikaline aurustamine-sadestamine (TE-PVD)

 

 

B.1.  Füüsikaline aurustamine-sadestamine (PVD): Elektronkiire abil toimuv aurustamine-sadestamine (EB-PVD)

"Supersulamid"

Legeeritud silitsiidid

Legeeritud aluminiidid (2)

MCrAlX (5)

Muundatud tsirkooniumoksiid (12)

Silitsiidid

Aluminiidid

Nende segud (4)

 

Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14)

Dielektrilised kihid (15)

 

Korrosioonikindel teras (7)

MCrAlX (5)

Muundatud tsirkooniumoksiid (12)

Nende segud (4)

 

Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiidid"

Silitsiidid

Karbiidid

Rasksulavad metallid

Nende segud (4)

Dielektrilised kihid (15)

Boornitriid

 

Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18)

Karbiidid

Volfram

Nende segud (4)

Dielektrilised kihid (15)

 

Molübdeen ja molübdeenisulamid

Dielektrilised kihid (15)

 

Berüllium ja berülliumisulamid

Dielektrilised kihid (15)

Boriidid

Berüllium

 

Andur-akna materjalid (9)

Dielektrilised kihid (15)

 

Titaanisulamid (13)

Boriidid

Nitriidid

B.2.  Ioonide takistikuumutuse füüsikaline auru sadestamine (PVD) (ioonpindamine)

Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid

Dielektrilised kihid (15)

Teemandilaadne süsinik (17)

 

Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiidid"

Dielektrilised kihid (15)

 

Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid

Dielektrilised kihid (15)

 

Molübdeen ja molübdeenisulamid

Dielektrilised kihid (15)

 

Berüllium ja berülliumisulamid

Dielektrilised kihid (15)

 

Andur-akna materjalid (9)

Dielektrilised kihid (15)

Teemandilaadne süsinik (17)

B.3.  Füüsikaline aurustamine-sadestamine (PVD): "laser"aurustamine

Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14)

Silitsiidid

Dielektrilised kihid (15)

Teemandilaadne süsinik (17)

 

Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiidid"

Dielektrilised kihid (15)

 

Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid

Dielektrilised kihid (15)

 

Molübdeen ja molübdeenisulamid

Dielektrilised kihid (15)

 

Berüllium ja berülliumisulamid

Dielektrilised kihid (15)

 

Andur-akna materjalid (9)

Dielektrilised kihid (15)

Teemandilaadne süsinik

B.4.  Füüsikaline aurustamine-sadestamine (PVD): Katoodkaarlahendus

"Supersulamid"

Legeeritud silitsiidid

Legeeritud aluminiidid (2)

MCrAlX (5)

 

Polümeerid (11) ja orgaaniliste "põhiainete" "komposiidid"

Boriidid

Karbiidid

Nitriidid

Teemandilaadne süsinik (17)

C.  Tahke tsementiitimine (vt A ülal pulber-kontaktita (out-of-pack) tsementimine) (10)

Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiidid"

Silitsiidid

Karbiidid

Nende segud (4)

 

Titaanisulamid (13)

Silitsiidid

Aluminiidid

Legeeritud aluminiidid (2)

 

Rasksulavad metallid ja sulamid (8)

Silitsiidid

Oksiidid

D.  Plasmapihustus

"Supersulamid"

MCrAlX (5)

Muundatud tsirkooniumoksiid (12)

Nende segud (4)

Kulutatav nikkelgrafiit

Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al

Kulutatav Al-Si-polüester

Legeeritud aluminiidid (2)

 

Alumiiniumsulamid (6)

MCrAlX (5)

Muundatud tsirkooniumoksiid (12)

Silitsiidid

Nende segud (4)

 

Rasksulavad metallid ja sulamid (8)

Aluminiidid

Silitsiidid

Karbiidid

 

Korrosioonikindel teras (7)

MCrAlX (5)

Muundatud tsirkooniumoksiid (12)

Nende segud (4)

 

Titaanisulamid (13)

Karbiidid

Aluminiidid

Silitsiidid

Legeeritud aluminiidid (2)

Kulutatav nikkelgrafiit

Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al

Kulutatav Al-Si-polüester

E.  Mudasadestus

Rasksulavad metallid ja sulamid (8)

Klaasistatud silitsiidid

Klaasistatud aluminiidid, v.a takistus- kütteelemendid

 

Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiidid"

Silitsiidid

Karbiidid

Nende segud (4)

F.  Atomisatsioonsadestamine

"Supersulamid"

Legeeritud silitsiidid

Legeeritud aluminiidid (2)

Väärismetallidega muundatud aluminiidid (3)

MCrAlX (5)

Muundatud tsirkooniumoksiid (12)

Plaatina

Nende segud (4)

 

Keraamika ja vähepaisuvad klaasid (14)

Silitsiidid

Plaatina

Nende segud (4)

Dielektrilised kihid (15)

Teemandilaadne süsinik (17)

 

Titaanisulamid (13)

Boriidid

Nitriidid

Oksiidid

Silitsiidid

Aluminiidid

Legeeritud aluminiidid (2)

Karbiidid

 

Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall"põhiainete" "komposiidid"

Silitsiidid

Karbiidid

Rasksulavad metallid

Nende segud (4)

Dielektrilised kihid (15)

Boornitriid

 

Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18)

Karbiidid

Volfram

Nende segud (4)

Dielektrilised kihid (15)

Boornitriid

 

Molübdeen ja molübdeenisulamid

Dielektrilised kihid (15)

 

Berüllium ja berülliumisulamid

Boriidid

Dielektrilised kihid (15)

Berüllium

 

Andur-akna materjalid (9)

Dielektrilised kihid (15)

Teemandilaadne süsinik (17)

 

Rasksulavad metallid ja sulamid (8)

Aluminiidid

Silitsiidid

Oksiidid

Karbiidid

G.  Ioonlegeerimine

Kõrgtemperatuursed laagriterased

Lisandid: kroom, tantaal või nioobium (kolumbium)

 

Titaanisulamid (13)

Boriidid

Nitriidid

 

Berüllium ja berülliumisulamid

Boriidid

 

Kõvasulam volframkarbiid (16)

Karbiidid

Nitriidid

(*1)   Sulgudes olevad numbrid viitavad märkustele, mis on esitatud käesoleva tabeli järel.

TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – MÄRKUSED

1. Mõiste 'pindamismenetlus' hõlmab nii pinnakatte parandamist ja uuendamist kui ka originaalpinnakatmist.

2. Mõiste 'legeeritud aluminiidkate' sisaldab ühe- või mitmeastmelist katmist, mille kestel element või elemendid on sadestatud enne või ka samaaegselt aluminiidiga, ka siis, kui need elemendid sadestatakse erineva pindamismenetluse abil. See ei sisalda aga mitmekordset üheastmelist tahke tsementiitimise menetluse kasutamist legeeritud aluminiidikihi saamiseks.

3. Mõiste 'väärismetallidega muundatud aluminiidkate' hõlmab mitmeastmelisi kihte, milles väärismetall või väärismetallid on kantud põhimikule enne aluminiidiga katmist mõne muu pindamismenetluse abil.

4. Mõiste 'nende segud' sisaldab infiltreeritud aineid, nende astmelisi segusid, samaaegseid kaassadestamisi ja mitmekihilisi sadestamisi ning on saadud ühe või enama tabelis nimetatud pindamismenetluse teel.

5. 'MCrAlX' tähistab pindamissulamit, kus "M" tähistab koobaltit, rauda, niklit või nende kombinatsioone ning "X" tähistab hafniumi, ütriumi, räni, tantaali mis tahes koguses või teisi tahtlikke lisandeid üle 0,01 massiprotsendi mitmesugustes kombinatsioonides ning suhetes, välja arvatud

a. CoCrAlY-katted, mis sisaldavad vähem kui 22 massiprotsenti kroomi, vähem kui 7 massiprotsenti alumiiniumi ja vähem kui 2 massiprotsenti ütriumi;

b. CoCrAlY-katted, mis sisaldavad 22–24 massiprotsenti kroomi, 10–12 massiprotsenti alumiiniumi ja 0,5–0,7 massiprotsenti ütriumi, või

c. NiCrAlY-katted, mis sisaldavad 21–23 massiprotsenti kroomi, 10–12 massiprotsenti alumiiniumi ja 0,9–1,1 massiprotsenti ütriumi.

6. Mõiste 'alumiiniumisulam' tähendab sulameid, mille tõmbetugevus on 190 MPa või rohkem, mõõdetuna temperatuuril 293 K (20 °C).

7. Mõiste 'korrosioonikindel teras' tähendab AISI (American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)) 300 seeria või vastavale riigisisesele standardile vastavaid terasesorte.

8. 'Rasksulavad metallid ja sulamid' hõlmavad järgmisi metalle ja nende sulameid: nioobium (kolumbium), molübdeen, volfram ja tantaal.

9. 'Andur-aknamaterjalid' on järgmised: alumiiniumoksiid, räni, germaanium, tsinksulfiid, tsinkseleniid, galliumarseniid, teemant, galliumfosfiid, safiir ning järgmiste metallide halogeniidid: tsirkooniumfluoriidist ja hafniumfluoriidist koosnevad andur-aknamaterjalid, mille läbimõõt on üle 40 mm.

10. 2. kategooria ei hõlma üheastmelist massiivsete turbiinilabade tahke tsementiitimise "tehnoloogiat".

11. Järgmised polümeerid: polüimiid, polüester, polüsulfiid, polükarbonaadid ja polüuretaanid.

12. 'Muundatud tsirkooniumoksiid' tähendab, et tsirkooniumis on lisandina muude metallide oksiide (nt kaltsiumoksiid, magneesiumoksiid, ütriumoksiid, hafniumoksiid, haruldaste muldmetallide oksiidid), et stabiliseerida kindlaid kristallograafilisi faase ja faaside ühendeid. Termobarjäärpinne tsirkooniumoksiidist, mis on kaltsiumoksiidiga või magneesiumoksiidiga muundatud segamise või kokkusulatamise teel, ei kuulu kontrolli alla.

13. 'Titaanisulamid' tähendavad ainult kosmoselendude jaoks kasutatavaid sulameid, mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on 900 MPa või rohkem.

14. 'Vähepaisuvad klaasid' tähendavad klaase, mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud soojusliku paisumise tegur on 1 × 10-7 K-1 või vähem.

15. 'Dielektrilised kihid' on pinnakatted, mis koosnevad paljudest dielektrilise materjali kihtidest, mille erinevate murdumisnäitajatega ainete kombinatsioonide planeeritud interferentsiomadused on kasutatud erinevate lainepikkusvahemike peegeldamiseks, ülekandmiseks või neelamiseks. Dielektrilised kihid tähendavad rohkem kui nelja dielektrilist kihti või dielektrik/metall "komposiit"kihti.

16. 'Kõvasulamvolframkarbiid' ei hõlma lõike- ja vormimisinstrumentide materjale, mis koosnevad volframkarbiidist/(koobalt, nikkel), titaankarbiidist/(koobalt, nikkel), kroomkarbiidist/nikkel-kroom ja kroomkarbiidist/nikkel.

17. Hõlmatud ei ole "tehnoloogia", mis on kavandatud teemandilaadse süsiniku sadestamiseks järgmistele materjalidele:

magnetketta ajurid ja magnetpead, ühekordse kasutusega kaupade tootmise seadmed, kraanide klapid, valjuhääldite akustilised membraanid, autode mootoriosad, lõiketerad, stantsimise-pressimise matriitsid, kontorite automatiseerimise seadmed, mikrofonid ning meditsiinitehnika või vormid vähem kui 5 %-lise berülliumi sisaldusega sulamitest toodetud plastide valamiseks või vormimiseks.

18. 'Ränikarbiid' ei hõlma lõike- ning vormimisinstrumentide materjale.

19. Keraamilised põhimikud ei hõlma käesolevas tähenduses keraamilisi materjale, mis sisaldavad 5 massiprotsenti või rohkem savi või tsementi kas eraldi komponentidena või kombinatsioonis.

TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – TEHNILINE MÄRKUS

Tabeli 1. veerus määratud menetlused on järgmised:

a. keemiline aurustamine-sadestamine (CVD) on pinnakatmise või pinna muundamise protsess, mille kestel metall, sulam, dielektriline või keraamiline "komposiit" sadestatakse kuumutatud põhimikule. Gaasilised reageerivad ained lagunevad või ühinevad põhimiku läheduses, põhjustades soovitud elemendi, sulami või ühendi sadestumise põhimikule. Energiat sellise lagunemise või keemilise reaktsiooni läbiviimiseks saab juurde anda põhimiku kuumutamisega, huumlahendusplasma või "laser"kiirguse abil.

NB 1!   CVD sisaldab järgmisi menetlusi: sadestamine suunatud gaasivoo abil, ilma otsese põhimiku pulberkontaktita (out-of-pack), CVD-katmine pulseeriva rõhu juures, kontrollitud idustamisega termiline sadestamine (CNTD), plasmaaktiveeritud või plasma osalusel CVD menetlused.

NB 2!   Pulberkontakt tähendab, et põhimik on pulbrisegusse uputatud.

NB 3!   Gaasilisi reageerivaid aineid, mida kasutatakse pulberkontaktita menetlustes, toodetakse samu põhireaktsioone ja parameetreid kasutades nagu tahke tsementiitimise protsessiski, välja arvatud see, et kaetav põhimik pole otseses kokkupuutes pulbriseguga.

b. termoaurustamine / füüsikaline aurustamine-sadestamine (TE-PVD) on pinnakatmise menetlus, mis viiakse läbi vaakumis rõhul vähem kui 0,1 Pa ja milles kasutatakse kattematerjali aurustamiseks soojusallikat. Selle menetluse käigus kondenseerub või sadestub aurustunud aine sobivalt asetatud põhimiku pinnale.

Lisagaaside juhtimine vaakumkambrisse pinnakatmise protsessi ajal sünteesimaks ühendkatteid on tavaline menetluse modifikatsioon.

Ioon- või elektronkiirte või plasma kasutamine pinnakatte sadestumise aktiveerimiseks või aitamiseks on samuti selle tehnika tavaline modifikatsioon. Menetluse üheks iseloomulikuks jooneks võib olla protsessi käigus monitoride kasutamine katete paksuse ja optiliste parameetrite mõõtmiseks.

Järgmised protsessid on iseloomulikud TE-PVD-protsessid.

1. Elektronkiire abil toimuval aurustamisel-sadestamisel (PVD) kasutatakse elektronkiirt katet moodustava aine soojendamiseks ning aurustamiseks.

2. Ioonide abil toimuva takistusliku kuumutamisega tekitatud aurustamisel-sadestamisel kasutatakse takistuslikke elektrilisi soojusallikaid kombinatsioonis põrkuvate ioonkiirtega, et saavutada reguleeritud ühtlast aurustatud katteaine voogu.

3. "Laser"aurustamisel kasutatakse kas impulss- või pidevlaine "laser"kiiri katet moodustava aine aurustamiseks.

4. Katoodsadestamisel kasutatakse pinnakatet moodustavast ainest kuluvat katoodi ja kaarlahendust, mis süüdatakse hetkelisel katoodi ja pinna kokkupuutel. Kaare kontrollitav liikumine kulutab katoodi pinda, moodustades üliioniseeritud plasma. Anoodiks võib kasutada kas katoodi lähedusse isolaatori kaudu kinnitatud koonust või kambrit. Mittesirgjoonelise sadestamise korral kasutatakse põhimiku eelpingestamist.

NB!   See definitsioon ei hõlma juhuslikku katoodsadestamist eelpingestamata põhimikele.

5. Ioonpindamine on üks erijuht üldisest termoaurustamise / füüsikalise aurustamise-sadestamise (TE-PVD) menetlusest, mille käigus kasutatakse plasmat või iooniallikat sadestatava aine ioniseerimiseks ning sadestatava aine eraldamiseks plasmast rakendatakse põhimikule negatiivset eelpinget. Reageerivate ainete protsessi kaasamine, tahkiste aurustamine protsessikambris ning protsessi käigus monitoride kasutamine katete paksuse ja optiliste parameetrite mõõtmiseks on selle menetluse tavalised modifikatsioonid.

c. Tahke tsementiitimine on pinna muundamis- või katmismenetlus, milles põhimik on asetatud pulbrisegusse (pakend), mis koosneb järgmisest:

1. sadestatavad metallipulbrid (tavaliselt alumiinium, kroom, räni või nende segud);

2. aktivaator (tavaliselt halogeniidisool) ja

3. inertne pulber, tavaliselt alumiiniumoksiid.

Põhimik ja pulbrisegu asetatakse retorti, mida kuumutatakse katte sadestamiseks piisava aja jooksul temperatuurivahemikus 1 030 K (757 °C) kuni 1 375 K (1 102 °C).

d. Plasmapihustus on üks pinnakatmismenetlus, milles plasmat tekitav ja juhtiv plasmakahur võtab vastu kattematerjali pulbrit või traati, sulatab selle ning paiskab põhimikule, millel moodustubki homogeenne seotud kiht. Plasmapihustus on kas madalrõhu plasma pihustus või ülikiire plasma pihustus.

NB 1!   Madal rõhk tähendab siin ümbritsevast rõhust madalamat rõhku.

NB 2!   Ülikiire tähendab düüsist väljuva gaasi kiirust, mis on suurem kui 750 m/s, arvutatuna 293 K (20 °C) juures rõhul 0,1 MPa.

e. Mudasadestus on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles orgaanilise sideainega vedelikus suspenseeritud metalli- või keraamikapulber kantakse põhimikule kas pihustamise, sukeldamise või pintsli abil, millele järgneb õhus või ahjus kuivatamine ning termotöötlemine, saavutamaks soovitud pinnakatet.

f. Atomisatsioonsadestus on pinnakatmismenetlus, mis põhineb impulsi ülekande nähtusel, milles positiivsed ioonid kiirendatakse elektriväljas märklaua (kattev aine) pinna suunas. Põrkuvate ioonide kineetiline energia on piisav, et aatomeid märklauast välja lüüa ning sadestada sobivalt asetatud põhimikule.

NB 1!   Tabelis on viidatud vaid triood-, magnetron- või reaktiiv-atomisatsioonsadestamisele, mida kasutatakse katte nakkuvuse ja sadestuskiiruse suurendamiseks ning raadiosageduslikult suurendatud atomisatsioonsadestamisel, mis võimaldab aurustada ka mittemetallilisi kattematerjale.

NB 2!   Sadestumise aktiveerimiseks kasutatakse madalaenergeetilisi (alla 5 keV) ioonkiiri.

g. Ioonlegeerimine on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles sulandatav element ioniseeritakse, kiirendatakse potentsiaali gradiendi abil ning implanteeritakse põhimiku pinna piirkonnas. See hõlmab ka menetlusi, milles ioonlegeerimine teostatakse samaaegselt elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise või atomisatsioonsadestamisega.

3. KATEGOORIA – ELEKTROONIKA

3ASüsteemid, seadmed ja komponendid

Märkus 1   Punktis 3A001 või 3A002 (v.a punktides 3A001.a.3.–3A001.a.10., 3A001.a.12. või 3A001.a.14) nimetatud selliste seadmete ja komponentide kontrolli alla kuulumine, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks muudes seadmetes või millel on samad funktsionaalsed omadused mis muudel seadmetel, määratakse nende muude seadmete kontrolli alla kuulumisega.

Märkus 2   Punktides 3A001.a.3–3A001.a.9., 3A001.a.12. või punktis 3A001.a.14 nimetatud selliste integraallülituste kontrolli alla kuulumine, mis on püsiprogrammeeritud või projekteeritud muude seadmete spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks, määratakse nende seadmete kontrolli alla kuulumise alusel, milles neid kasutatakse.

NB!   Kui tootja või loataotleja ei suuda kindlaks määrata nende muude seadmete kontrolli alla kuulumist, määratakse nende integraallülituste kontrolli alla kuulumine punktides 3A001.a.3–3A001.a.9, 3A001.a.12 ja 3A001.a.14.

3A001Järgmised elektroonilised kaubad:

a. järgmised üldise kasutusega integraallülitused:

Märkus 1   Selliste (valmis või poolvalmis) pooljuhtplaatide kontrolli alla kuulumist, mille otstarve on kindlaks määratud, hinnatakse punkti 3A001.a parameetrite põhjal.

Märkus 2   Integraallülituste tüübid:

  "monoliit-integraallülitused";

  "hübriidintegraallülitused";

  "mitmekiibilised integraallülitused";

  "kile-tüüpi integraallülitused", kaasa arvatud räni-safiir-tüüpi integraallülitused;

  "optilised integraallülitused";

  "kolmemõõtmelised integraallülitused".

  "mikrolaine monoliitsed integraallülitused" ("MMIC"d).

1. Integraallülitused, mis on planeeritud või arvestatud taluma kiirgust järgmiselt:

a. kogudoos, mille väärtus on 5 × 103 Gy (räni) või rohkem;

b. doosikiirus, mille väärtus on 5 × 106 Gy (räni)/s või rohkem või

c. neutronite (1 MeV ekvivalent) integreeritud vootihedus 5 × 1013 n/cm2 või suurem räni korral või selle ekvivalent muude ainete korral.

Märkus   Punkt 3A001.a.1.c ei hõlma metall-isolaator-pooljuht- (MIS) struktuure.

2. "Mikroprotsessori mikroskeemid", "mikroarvuti mikroskeemid", mikrokontrolleri mikroskeemid, liitpooljuhtidest valmistatud mäluintegraallülitused, analoog-digitaal-muundurid, analoog-digitaal-muundureid sisaldavad ning digiteeritud andmeid salvestavad või töötlevad integraallülitused, digitaal-analoogmuundurid, "signaalitöötluseks" ettenähtud elektrooptilised või "optilised integraallülitused", kasutaja poolt programmeeritavad loogikaseadmed, tundmatu otstarbega tavaintegraallülitused või integraallülitused, mis on ette nähtud kasutamiseks teadmata kontrollitavusega seadmes, Fourier' kiirteisenduse (FFT) protsessorid, programmeeritavad elekterkustutusega püsimälud (EEPROM), välkmälud, staatilised muutmälud (SRAM) või magnetmuutmälud (MRAM), millel on mis tahes järgmine omadus:

a. määratud toimima keskkonnatemperatuuril üle 398 K (125 °C);

b. määratud toimima keskkonnatemperatuuril alla 218 K (– 55 °C); või

c. määratud toimima keskkonnatemperatuuril 218 K (– 55 °C) kuni 398 K (+125 °C).

Märkus   Punkt 3A001.a.2 ei hõlma integraallülitusi, mida kasutatakse tsiviilotstarbelistes autodes või rongides.

3. "Mikroprotsessori mikroskeemid", "mikroarvuti mikroskeemid" ja mikrokontrolleri mikroskeemid, mis on valmistatud liitpooljuhist ja toimib taktsagedusel üle 40 MHz.

Märkus   Punkt 3A001.a.3 hõlmab digitaalseid signaalprotsessoreid, digitaalmaatriksprotsessoreid ja digitaalseid kaasprotsessoreid.

4. ei kasutata;

5. Analoog-digitaalmuunduri (ADC) ja digitaal-analoogmuunduri (DAC) integraallülitused:

a. analoog-digitaalmuundurid, millel on mis tahes järgmine omadus:

NB!   VT KA PUNKT 3A101.

1. eraldusvõime vähemalt 8 bitti, kuid vähem kui 10 bitti, väljundsagedusega rohkem kui 1,3 gigavõendit sekundis (GSPS);

2. eraldusvõime vähemalt 10 bitti, kuid vähem kui 12 bitti, väljundsagedusega rohkem kui 600 megavõendit sekundis (MSPS);

3. eraldusvõime vähemalt 12 bitti, kuid vähem kui 14 bitti, väljundsagedusega rohkem kui 400 megavõendit sekundis (MSPS);

4. eraldusvõime vähemalt 14 bitti, kuid vähem kui 16 bitti, väljundsagedusega rohkem kui 250 megavõendit sekundis (MSPS); või

5. eraldusvõime vähemalt 16 bitti, väljundsagedusega rohkem kui 65 MSPS;

NB!   analoog-digitaal-muundureid sisaldavate ning digiteeritud andmeid salvestavate või töötlevate integraallülituste kohta vt 3A001.a.14.

Tehnilised märkused

1.   Eraldusvõime n bitti vastab signaali amplituudi kvantimisele 2n tasemeks.

2.   Bittide arv väljundsõnas vastab ADC eraldusvõimele.

3.   Väljundsagedus on muunduri maksimaalne väljundsagedus, sõltumata muunduri arhitektuurist ja ülevõendamisest.

4.   'Mitmekanaliliste ADCde' puhul väljundeid ei liideta ja väljundsagedus on iga kanali maksimaalne väljundsagedus.

5.   'Kombineeritud ADCde' puhul või selliste 'mitmekanaliliste ADCde' puhul, millel on kirjelduse kohaselt kombineeritud töörežiim, väljundid liidetakse ja väljundsagedus on kõikide väljundite maksimaalne summaarne väljundsagedus.

6.   Tarnijad võivad väljundsagedust nimetada ka võendamissageduseks, muundussageduseks või läbilaskevõimeks. Sageli spetsifitseeritakse see megahertsides (MHz), megasõnadena sekundis või megavõenditena sekundis (MSPS).

7.   Väljundsageduse mõõtmise seisukohalt vastab ühele võendile sekundis üks herts või üks väljundsõna sekundis.

8.   'Mitmekanalilised ADCd' määratletakse kui seadmed, mis ühendavad rohkem kui ühe ADC, ja need on projekteeritud nii, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.

9.   'Kombineeritud ADCd' määratletakse kui seadmed, millel on mitu ADC ühikut, mis koguvad sama analoogsisendit erinevatel aegadel, nii et kui väljundeid liidetakse, kogutakse analoogsisend tegelikult ja konverteeritakse kõrgemal võendamissagedusel.

b. Digitaal-analoogmuundurid (DAC), millel on mis tahes järgmine omadus:

1. eraldusvõime vähemalt 10 bitti koos 'sobitatud uuendussagedusega' (adjusted update rate) 3 500 megavõendit või enam sekundis (MSPS) või

2. eraldusvõime vähemalt 12 bitti koos 'sobitatud uuendussagedusega' 1 250 megavõendit sekundis (MSPS) ja millel on mis tahes järgmine omadus:

a. siirdeaeg on vähem kui 9 ns 0,024 %-ni täisskaalast täisskaala astmest või

b. 'häiringuvaba dünaamiline diapasoon' (SFDR) on suurem, kui 68 dBc (carrier), kui sünteesitakse 100 MHz maksimaalse amplituudiga analoogsignaali või maksimaalse amplituudiga analoogsignaali, mille määratud sagedus alla 100 MHz.

Tehnilised märkused

1.   'Häiringuvaba dünaamiline diapasoon' (SFDR) on määratletud kui DAC sisendi kandesageduse (maksimaalse signaali) RMSi (ruutkeskmise väärtuse) ning DAC väljundi järgmise suurima müraga või harmooniliste moonutustega komponendi RMSi (ruutkeskmise väärtuse) suhe.

2.   SFDR määratakse otse spetsifikatsioonitabeli abil või SFDRi ja sageduse vastavusdiagrammide abil.

3.   Signaal on täisskaalas, kui selle amplituud on suurem kui –3 dBfs.

4.   'Sobitatud uuendussagedus' DACde jaoks:

a.   tavapäraste (mitte-interpoleerivate) DACde puhul on 'sobitatud uuendussagedus' määr, mille ulatuses on DACs muundatud digitaalsignaal analoogsignaaliks ning muudetud DAC väljundi analoogväärtused. DACsid, mille interpoleerimisrežiimist saab mööda minna (interpoleerimistegur on üks) tuleks pidada tavapäraseks (mitteinterpoleerivaks) DACdeks;

b.   interpoleerimise (DAC ülevõendamise) puhul on 'sobitatud uuendussagedus' DAC uuendussagedus jagatuna väikseima interpoleerimisteguriga. DACde interpoleerimise puhul võib 'sobitatud uuendussagedus' kanda erinevaid nimetusi, sealhulgas:

  sisendi andmeuuendussagedus,

  sisendi sõnauuendussagedus,

  sisendi võendisagedus,

  sisendi maksimaalne siini- (bus) sagedus,

  DAC maksimaalne sünkroniseerimis- (clock) sagedus sünkrosisendil.

6. "Signaalitöötluseks" arendatud elektro-optilised ja "optilised integraallülitused", milles on kõik järgmine:

a. üks või enam kui üks sisemine "laser"diood,

b. üks või enam kui üks sisemine valgust tuvastav element ja

c. optilised lainejuhid.

7. Kasutaja poolt programmeeritav loogikaseade, millel on mis tahes järgmised omadused:

a. ühepoolsete digitaalsete sisendite/väljundite maksimaalne arv 700 või suurem või

b. 'koondatud ühesuunaline tipp-andmekiirus jadasaatel/vastuvõtul' 500 Gb/s või enam;

Märkus   Punkt 3A001.a.7 hõlmab järgmist:

  lihtsad programmeeritavad loogikaseadmed (SPLD),

  keerulised programmeeritavad loogikaseadmed (CPLD),

  kasutaja poolt programmeeritavad lüüsimaatriksid (FPGA),

  kasutaja poolt programmeeritavad loogikamaatriksid (FPLA),

  kasutaja poolt programmeeritavad ühendused (FPIC).

NB!   Analoog-digitaal-muunduriga kombineeritud kasutaja poolt programmeeritavate loogikaseadmetega integraallülituste kohta vt 3A001.a.14.

Tehnilised märkused

1.   Punktis 3A001.a.7.a nimetatud digitaalsete sisendite/väljundite maksimaalset arvu nimetatakse ka maksimaalseteks kasutajasisenditeks/-väljunditeks või maksimaalseteks kasutada olevateks sisenditeks/väljunditeks, olenevalt sellest, kas integraallülitus on korpusega või korpuseta.

2.   'Koondatud ühesuunaline tipp-sidekiirus jadasaatel/-vastuvõtul' on jadasaatja/-vastuvõtja ühesuunaline tippandmekiirus korda transiiverite arv FPGA-l.

8. ei kasutata;

9. neurovõrkude integraallülitused;

10. tundmatu otstarbega tavaintegraallülitused või integraallülitused, mis on ette nähtud kasutamiseks seadmes, mille kontrolli alla kuulumine ei ole tootjale teada ja millel on järgmised omadused:

a. rohkem kui 1 500 klemmi;

b. tüüpiline "hilistus põhilüüsis levimisel" on alla 0,02 ns või

c. töösagedus on üle 3 GHz.

11. digitaalintegraallülitused, muud kui punktides 3A001.a.3–3A001.a.10 või punktis 3A001.a.12 nimetatud, mis on valmistatud liitpooljuhtide baasil ning millel on järgmised omadused:

a. ekvivalentsete lüüside arv on üle 3 000 (kahe sisendiga lüüsid) või

b. ümberlülitussagedus on üle 1,2 GHz.

12. Fourier' kiirteisenduse (FFT) protsessorid, mille arvestuslik N-punktilise kompleksse Fourier' kiirteisenduse tegemise aeg on lühem kui (N log2 N)/20 480 ms, kus N on punktide arv.

Tehniline märkus

Kui N võrdub 1 024 punktiga, siis on punktis 3A001.a.12 valemi järgi teisenduse tegemise aeg 500 μs.

13. Otsese numbrilise sünteesi (ONS) integraallülitused, millel on üks järgmistest omadustest:

a. digitaal-analoogmuunduri (DAC) taktsagedus 3,5 GHz või rohkem ja DAC eraldusvõime vähemalt 10 bitti, kuid vähem kui 12 bitti või

b. DAC taktsagedus 1,25 GHz või rohkem ja DAC eraldusvõime vähemalt 12 bitti;

Tehniline märkus

DAC taktsageduse võib määratleda põhitaktsageduseks või sisendtaktsageduseks.

14. Integraallülitused, mis on määratud tegema kõike järgmist:

a. analoog-digitaalmuundamine, mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

1. eraldusvõime vähemalt 8 bitti, kuid vähem kui 10 bitti, sisendvõendisagedusega rohkem kui 1,3 gigavõendit sekundis (GSPS);

2. eraldusvõime vähemalt 10 bitti, kuid vähem kui 12 bitti, sisendvõendisagedusega rohkem kui 1,0 gigavõendit sekundis (GSPS);

3. eraldusvõime vähemalt 12 bitti, kuid vähem kui 14 bitti, sisendvõendisagedusega rohkem kui 1,0 gigavõendit sekundis (GSPS);

4. eraldusvõime vähemalt 14 bitti, kuid vähem kui 16 bitti, sisendvõendisagedusega rohkem kui 400 megavõendit sekundis (MSPS); või

5. eraldusvõime vähemalt 16 bitti, sisendi võendisagedusega rohkem kui 180 megavõendit sekundis (MSPS); ja

b. millel on mis tahes järgmine omadus:

1. digiteeritud andmete talletamine; või

2. digiteeritud andmete töötlemine;

NB 1!   Analoog-digitaal-muunduriga integraallülituste kohta vt 3A001.a.5.a.

NB 2!   Kasutaja poolt programmeeritavate loogikaseadmete kohta vt 3A001.a.7.

b. mikro- ja millimeeterlaineseadmete komponendid:

Tehnilised märkused

1.   Punkti 3A001.b. tähenduses võib parameetrit tipp-küllastusvõimsus väljundis toote andmelehtedel nimetada: väljundvõimsus, küllastus-väljundvõimsus, maksimaalne võimsusväljund, tipp-küllastusvõimsus väljundis või tipp-mähisvõimsus väljundis.

2.   Punkti 3A001.b.1. tähenduses on 'elektroonilised vaakumseadmed' elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. 'Elektroonilised vaakumseadmed' hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.

1. Järgmised 'elektroonilised vaakumseadmed' ja katoodid:

Märkus 1   Punkt 3A001.b.1 ei hõlma 'elektroonilisi vaakumseadmeid', mis on projekteeritud või määratud töötamiseks mis tahes sagedusribades ja millel on kõik järgmised omadused:

a.   ei ole üle 31,8 GHz ja

b.   on "ITU poolt eraldatud" raadioside jaoks, aga mitte ette nähtud asukoha määramiseks.

Märkus 2   Punkt 3A001.b.1 ei hõlma mitte-"kosmosekindlaid" 'elektroonilisi vaakumseadmeid', millel on kõik järgmised omadused:

a.   keskmine väljundvõimsus 50 W või vähem ja

b.   mis on projekteeritud või määratud töötamiseks mis tahes sagedusribades ja millel on kõik järgmised omadused:

1.   on üle 31,8 GHz, kuid mitte üle 43,5 GHz ja

2.   on "ITU poolt eraldatud" raadioside jaoks, aga mitte ette nähtud asukoha määramiseks.

a. järgmised kulglaine 'elektroonilised vaakumseadmed', impulss- või pidevlainele:

1. seadme töösagedus on üle 31,8 GHz;

2. seade on varustatud katoodi kütteelemendiga, mille käivitumisaeg raadiosagedusliku (RF) nimivõimsuse saavutamiseks on lühem kui 3 sekundit;

3. sidestatud õõnesseadmed või nende modifikatsioonid "osaribalaiusega" üle 7 % või tippvõimsusega üle 2,5 kW;

4. seadmed, mis põhinevad heeliks-, murtud või serpentiin-lainejuhiga lülitustel ja nende modifikatsioonid, millel on järgmised omadused:

a. "hetkribalaius" on üle ühe oktaavi ja keskmine võimsus (väljendatud kW-des) korrutatud sagedusega (väljendatud GHz-des) on üle 0,5;

b. "hetkribalaius" on üks oktaav või vähem ja keskmine võimsus (väljendatud kW-des) korrutatud sagedusega (väljendatud GHz-des) on suurem kui 1;

c. on "kosmosekindel"; või

d. millel on võreline elektronkahur;

5. seadmed "osaribalaiusega", mis on vähemalt 10 % ja millel on mis tahes järgmised omadused:

a. ümar elektronkimp;

b. mittetelgsümmeetriline elektronkimp; või

c. mitu elektronkimpu;

b. ristvälivõimendus-'elektroonilised vaakumseadmed' võimendusega üle 17 dB;

c. "elektroonilistele vaakumseadmetele" määratud termokatoodid, mis tagavad emissioonivoolu tiheduse, mis on arvestuslikes nimitingimustes üle 5 A/cm2, või impulss- (mittepideva) voolu tiheduse, mis on arvestuslikes nimitingimustes üle 10 A/cm2;

d. 'elektroonilised vaakumseadmed', mis on võimelised toimima 'kahes režiimis'.

Tehniline märkus

'Kaks režiimi' tähendab, et 'elektroonilise vaakumseadme' kiire voolurežiimi on võimalik tahtlikult vahetada pideva ja impulssrežiimi vahel, kasutades võret, ning et impulsi tippväljundvõimsus on suurem kui pidevväljundvõimsus.

2. mikrolaine "monoliitsete integraallülituste" (MMIC) võimendid, mis on mis tahes järgmistest:

NB!   Integreeritud faasinihutiga "MMIC" võimendite kohta vt punkt 3A001.b.12.

a. määratud töötamiseks sagedustel üle 2,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 6,8 GHz "osaribalaiusega", mis on suurem kui 15 %, ja millel on mis tahes järgmised omadused:

1. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 75 W (48,75 dBm) igal sagedusel üle 2,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 2,9 GHz;

2. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 55 W (47,4 dBm) igal sagedusel üle 2,9 GHz kuni ja kaasa arvatud 3,2 GHz;

3. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 40 W (46 dBm) igal sagedusel üle 3,2 GHz kuni ja kaasa arvatud 3,7 GHz; või

4. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 20 W (43 dBm) igal sagedusel üle 3,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 6,8 GHz;

b. määratud töötamiseks sagedustel üle 6,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 16 GHz "osaribalaiusega", mis on suurem kui 10 %, ja millel on mis tahes järgmised omadused:

1. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 10 W (40 dBm) igal sagedusel üle 6,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 8,5 GHz; või

2. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 5 W (37 dBm) igal sagedusel üle 8,5 GHz kuni ja kaasa arvatud 16 GHz;

c. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 3 W (34,77 dBm) igal sagedusel üle 16 GHz kuni ja kaasa arvatud 31,8 GHz ja "osaribalaiusega", mis on suurem kui 10 %;

d. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 0,1 nW (– 70 dBm) igal sagedusel üle 31,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 37 GHz;

e. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 1 W (30 dBm) igal sagedusel üle 37 GHz kuni ja kaasa arvatud 43,5 GHz ja "osaribalaiusega", mis on suurem kui 10 %;

f. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 31,62 mW (15 dBm) igal sagedusel üle 43,5 GHz kuni ja kaasa arvatud 75 GHz ja "osaribalaiusega", mis on suurem kui 10 %;

g. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 10 mW (10 dBm) igal sagedusel üle 75 GHz kuni ja kaasa arvatud 90 GHz ja "osaribalaiusega", mis on suurem kui 5 %; või

h. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 0,1 nW (– 70 dBm) igal sagedusel üle 90 GHz;

Märkus 1   Ei kasutata.

Märkus 2   MMIC, mille arvestuslik töösagedus hõlmab rohkem kui üht punktides 3A001.b.2.a kuni 3A001.b.2.h. määratletud sagedusvahemikku, kontrolli alla kuulumine määratakse madalaima tipp-küllastusvõimsuse väljundi läve järgi.

Märkus 3   Punkti 3A märkused 1 ja 2 tähendavad, et punkt 3A001.b.2 ei hõlma MMICsid, kui need on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks muudeks rakendusteks, näiteks telekommunikatsioonis, radarites, autodes.

3. diskreetsed mikrolainetransistorid, mis on mis tahes järgmistest:

a. määratud töötamiseks sagedustel üle 2,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 6,8 GHz ning millel on mis tahes järgmised omadused:

1. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 400 W (56 dBm) igal sagedusel üle 2,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 2,9 GHz;

2. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 205 W (53,12 dBm) igal sagedusel üle 2,9 GHz kuni ja kaasa arvatud 3,2 GHz;

3. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 115 W (50,61 dBm) igal sagedusel üle 3,2 GHz kuni ja kaasa arvatud 3,7 GHz; või

4. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 60 W (47,78 dBm) igal sagedusel üle 3,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 6,8 GHz;

b. määratud töötamiseks sagedustel üle 6,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 31,8 GHz ning millel on mis tahes järgmised omadused:

1. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 50 W (47 dBm) igal sagedusel üle 6,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 8,5 GHz;

2. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 15 W (41,76 dBm) igal sagedusel üle 8,5 GHz kuni ja kaasa arvatud 12 GHz;

3. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 40 W (46 dBm) igal sagedusel üle 12 GHz kuni ja kaasa arvatud 16 GHz; või

4. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 7 W (38,45 dBm) igal sagedusel üle 16 GHz kuni ja kaasa arvatud 31,8 GHz;

c. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 0,5 W (27 dBm) igal sagedusel üle 31,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 37 GHz;

d. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 1 W (30 dBm) igal sagedusel üle 37 GHz kuni ja kaasa arvatud 43,5 GHz;

e. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 0,1 nW (– 70 dBm) igal sagedusel üle 43,5 GHz;

Märkus 1   Punktides 3A001.b.3.a kuni 3A001.b.3.e määratletud rohkem kui üht sagedusvahemikku hõlmava arvestusliku töösagedusega transistori kontrolli alla kuulumine määratakse madalaima tippküllastusvõimsuse väljundi läve järgi

Märkus 2   Punkt 3A001.b.3 hõlmab paljaskiipe, kiipe kanduritel või kiipe ümbrises. Mõnda diskreetset transistorit võib nimetada ka võimsusvõimenditeks, kuid nende diskreetsete transistorite staatus on kindlaks määratud punktis 3A001.b.3.

4. mikrolaine pooljuhtvõimendid ja mikrolaine pooljuhtvõimendeid sisaldavad mikrolainesõlmed/moodulid, mis on mis tahes järgmistest:

a. määratud töötamiseks sagedustel üle 2,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 6,8 GHz "osaribalaiusega", mis on suurem kui 15 %, ja millel on mis tahes järgmised omadused:

1. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 500 W (57 dBm) igal sagedusel üle 2,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 2,9 GHz;

2. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 270 W (54,3 dBm) igal sagedusel üle 2,9 GHz kuni ja kaasa arvatud 3,2 GHz;

3. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 200 W (53 dBm) igal sagedusel üle 3,2 GHz kuni ja kaasa arvatud 3,7 GHz; või

4. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 90 W (49,54 dBm) igal sagedusel üle 3,7 GHz kuni ja kaasa arvatud 6,8 GHz;

b. määratud töötamiseks sagedustel üle 6,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 31,8 GHz "osaribalaiusega", mis on suurem kui 10 %, ja millel on mis tahes järgmised omadused:

1. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 70 W (48,54 dBm) igal sagedusel üle 6,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 8,5 GHz;

2. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 50 W (47 dBm) igal sagedusel üle 8,5 GHz kuni ja kaasa arvatud 12 GHz;

3. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 30 W (44,77 dBm) igal sagedusel üle 12 GHz kuni ja kaasa arvatud 16 GHz; või

4. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 20 W (43 dBm) igal sagedusel üle 16 GHz kuni ja kaasa arvatud 31,8 GHz;

c. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 0,5 W (27 dBm) igal sagedusel üle 31,8 GHz kuni ja kaasa arvatud 37 GHz;

d. määratud töötamiseks tipp-küllastusvõimsusega väljundis üle 2 W (33 dBm) igal sagedusel üle 37 GHz kuni ja kaasa arvatud 43,5 GHz ja "osaribalaiusega", mis on suurem kui 10 %;

e. määratud töötamiseks sagedustel üle 43,5 GHz ja millel on mis tahes järgmised omadused:

1. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 0,2 W (23 dBm) igal sagedusel üle 43,5 GHz kuni ja kaasa arvatud 75 GHz ja osaribalaiusega, mis on suurem kui 10 %;

2. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 20 mW (13 dBm) igal sagedusel üle 75 GHz kuni ja kaasa arvatud 90 GHz ja osaribalaiusega, mis on suurem kui 5 %; või

3. tipp-küllastusvõimsus väljundis suurem kui 0,1 nW (- 70 dBm) igal sagedusel üle 90 GHz või

f. Ei kasutata.

NB 1!   MMIC võimendite kohta vt punkt 3A001.b.2.

NB 2!   'Edastus-/vastuvõtmismoodulite' ja 'edastusmoodulite' kohta vt punkt 3A001.b.12.

Märkus 1   Ei kasutata.

Märkus 2   Punktides 3A001.b.4.a kuni 3A001.b.4.e määratletud rohkem kui üht sagedusvahemikku hõlmava arvestusliku töösagedusega kauba kontrolli alla kuulumine määratakse madalaima tippküllastusvõimsuse väljundi läve järgi

5. elektrooniliselt või magnetiliselt häälestatavad ribapääsfiltrid (band-pass) või ribatõkkefiltrid (band-stop), mis sisaldavad enam kui 5 timmitavat resonaatorit, mida on võimalik vähem kui 10 μs jooksul häälestada sagedusribale, mille fmax/fmin on 1,5: 1 ja millel on järgmised omadused:

a. ribapääs (band-pass) ribalaiusega, mis on laiem kui 0,5 % kesksagedusest, või

b. ribatõke (band-stop) ribalaiusega, mis on kitsam kui 0,5 % kesksagedusest;

6. ei kasutata;

7. muundurid ja harmoonilised mikserid, mis on mis tahes järgmistest:

a. konstrueeritud "signaalianalüsaatorite" sagedusvahemiku laiendamiseks üle 90 GHz;

b. konstrueeritud signaaligeneraatorite tööulatuse laiendamiseks järgmiselt:

1. üle 90 GHz;

2. väljundvõimsus üle 100 mW (20 dBm), kui sagedusvahemik on üle 43,5 GHz ja mitte üle 90 GHz;

c. konstrueeritud võrguanalüsaatorite tööulatuse laiendamiseks järgmiselt:

1. üle 110 GHz;

2. väljundvõimsus üle 31,62 mW (15 dBm), kui sagedusvahemik on üle 43,5 GHz ja mitte üle 90 GHz;

3. väljundvõimsus üle 1 mW (0 dBm), kui sagedusvahemik on üle 90 GHz ja mitte üle 110 GHz; või

d. konstrueeritud mikrolaine testvastuvõtjate sagedusvahemiku laiendamiseks üle 110 GHz;

8. mikrolaine võimsusvõimendid, mis sisaldavad punktis 3A001.b.1 nimetatud 'elektroonilisi vaakumseadmeid' ja millel on kõik järgmised omadused:

a. töösagedus üle 3 GHz,

b. keskmine väljundvõimsus massi suhtes on üle 80 W/kg ja

c. maht on väiksem kui 400 cm3;

Märkus   Punkt 3A001.b.8 ei hõlma seadmeid, mis on projekteeritud või kohandatud töötamiseks igas sagedusribas, mis on "ITU poolt eraldatud" raadioside jaoks ja mitte ette nähtud asukoha määramiseks.

9. mikrolainevõimsusmoodulid (MPM), mis koosnevad vähemalt jooksva laine 'elektroonilisest vaakumseadmest', "mikrolaine monoliitsest integraallülitusest" ("MMIC") ja integreeritud elektroonilisest võimsusmuundurist ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 'sisselülitusaeg' väljalülitatud seisundist kuni täieliku toimimiseni on alla 10 sekundi;

b. maht on väiksem kui maksimaalne nimivõimsus vattides korrutatud 10 cm3/W ja

c. "hetkribalaius" on üle ühe oktaavi (fmax > 2fmin) ja millel on mis tahes järgmine omadus:

1. sagedus 18 GHz või vähem üle 100 W raadiosagedusliku (RF) väljundvõimsuse juures või

2. sagedus üle 18 GHz;

Tehnilised märkused

1.   Punktis 3A001.b.9.b. osutatud mahu arvutamiseks on antud järgmine näide: 20 W suuruse maksimaalse nimivõimsuse korral oleks maht 20 W × 10 cm3/W = 200 cm3.

2.   Punktis 3A001.b.9.a nimetatud sisselülitusaeg tähendab aega täielikult väljalülitatud seisundist kuni täieliku toimimiseni; st see sisaldab mikrolainemooduli (MPM) soojenemisaega.

10. ostsillaatorid või ostsillaatorikoostud, mis on määratud töötama, kui ühe külgriba (SSB) faasimüra (dBc/Hz) on vähem (parem) kui – (126 + 20log10F – 20log10f) vahemikus 10 Hz < F < 10 kHz;

Tehniline märkus

Punktis 3A001.b.10 on F külgriba sageduse erinevus põhisagedusest hertsides ja f on põhisagedus megahertsides.

11. "sagedussüntesaatori" "elektroonikasõlmed", mille "sageduse ümberlülitusajal" on mis tahes järgmine omadus:

a. vähem kui 143 ps;

b. vähem kui 100 μs, suurema kui 2,2 GHz sagedusemuutuse korral sünteesitava sageduse vahemikus üle 4,8 GHz, kuid mitte üle 31,8 GHz;

c. ei kasutata;

d. vähem kui 500 μs, suurema kui 550 MHz sagedusemuutuse korral sünteesitava sageduse vahemikus üle 31,8 GHz, kuid mitte üle 37 GHz;

e. vähem kui 100 μs, suurema kui 2,2 GHz sagedusemuutuse korral sünteesitava sageduse vahemikus üle 37 GHz, kuid mitte üle 90 GHz;

f. ei kasutata; või

g. vähem kui 1 ms, kui sünteesitav sagedusvahemik on üle 90 GHz;

NB!   Üldotstarbeliste "signaalianalüsaatorite", signaaligeneraatorite, võrguanalüsaatorite ja mikrolaine testvastuvõtjate kohta vaata vastavalt punkte 3A002.c, 3A002.d, 3A002.e ja 3A002.f.

12. 'edastus-/vastuvõtmismoodulid', 'edastus-/vastuvõtmis-MMICd', 'edastusmoodulid' ja 'edastus-MMICd', mis on määratud töötamiseks sagedustel üle 2,7 GHz ja millel on kõik järgnevad omadused:

a. iga kanali tipp-küllastusvõimsus (vattides), Psat, suurem kui 505,62 jagatud maksimaalse töösagedusega (gigahertsides (GHz)) ruudus [Psat > 505,62 W × GHz2/fGHz 2];

b. iga kanali "osaribalaius" 5 % või rohkem;

c. mis tahes tasapinnaline külg, mille pikkus (d, sentimeetrites) on kas võrdne või väiksem kui 15, jagatud väikseima töösagedusega gigahertsides GHz [d ≤ 15 cm × GHz × N/fGHz], milles N on edastus- või edastus-/vastuvõtmiskanalite arv; ja

d. elektrooniliselt reguleeritav faasinihuti kanali kohta.

Tehnilised märkused

1.   'Edastus-/vastuvõtmismoodul': multifunktsionaalne "elektrooniline koost", mis võimaldab signaalide edastusel ja vastuvõtul kahesuunalist amplituudi ja faasikontrolli.

2.   ''Edastusmoodul': "elektrooniline koost", mis võimaldab signaalide edastusel amplituudi ja faasikontrolli.

3.   ''Edastus-/vastuvõtmis-MMIC': multifunktsionaalne "MMIC", mis võimaldab signaalide edastusel ja vastuvõtul kahesuunalist amplituudi ja faasikontrolli.

4.   ''Edastus-MMIC': "MMIC", mis võimaldab signaalide edastusel amplituudi ja faasikontrolli.

5.   2,7 GHz tuleks kasutada kui väikseimat töösagedust (fGHz) punktis 3A001.b.12.c toodud valemis selliste edastus-/vastuvõtmismoodulite puhul, mille arvestuslik töörežiim hõlmab ka madalamate sageduste piirkonda kui 2,7 GHz [d ≤ 15 cm × GHz × N/2,7 GHz].

6.   Punkti 3A001.b.12. kohaldatakse jahutusradiaatoriga või ilma selleta 'edastus-/vastuvõtmismoodulite' või 'edastusmoodulite' suhtes. Alapunkti d väärtus punktis 3A001.b.12.c. ei hõlma edastus-/vastuvõtmismooduli' või 'edastusmooduli' osa, mis toimib jahutusradiaatorina.

7.   'Edastus-/vastuvõtmismoodulitel' või 'edastusmoodulitel' või 'edastus-/vastuvõtmis-MMICdel' või 'edastus-MMICdel' võib olla või ei pruugi olla N integreeritud kiirgavat antennielementi, milles N on edastus- või edastus-/vastuvõtmiskanalite arv.

c. järgmised akustilise laine seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

1. akustilise pinnalaine ja akustilise pinnalähedase ruumlaine seadmed, millel on mis tahes järgmine omadus:

a. kandesagedus üle 6 GHz;

b. kandesagedus üle 1 GHz, kuid mitte üle 6 GHz, ja millel on mis tahes järgmine omadus:

1. 'külghõlma' summutus üle 65 dB;

2. maksimaalse viivituse ja ribalaiuse korrutis (aeg mikrosekundites ja ribalaius MHz-des) üle 100;

3. ribalaius üle 250 MHz või

4. dispersiivne viivitus on suurem kui 10 μs või

c. kandesagedus on 1 GHz või vähem ja millel on mis tahes järgmine omadus:

1. maksimaalse viivituse ja ribalaiuse korrutis (aeg mikrosekundites ja ribalaius MHz-des) üle 100;

2. dispersiivne viivitus on suurem kui 10 μs või

3. 'külghõlma summutus' üle 65 dB ja ribalaius on suurem kui 100 MHz;

Tehniline märkus

'Külghõlma summutus' on andmelehel täpsustatud summutuse maksimumväärtus.

2. akustilise ruumlaine seadmed, mis võimaldavad vahetult töödelda signaale sagedustel, mis ületavad 6 GHz;

3. akustilis-optilised "signaalitöötlus"seadmed, mis kasutavad akustiliste lainete (ruumlaine või pinnalaine) ja valguslainete vahelist vastasmõju, mis võimaldab vahetult töödelda signaale või kujutisi, kaasa arvatud spektraalanalüüs, korrelatsioon või konvolutsioon;

Märkus   Punkt 3A001.c ei hõlma akustilise laine seadmeid, mis on piiratud ühe ribapääsu-, madalpääsu-, kõrgpääsu- või tõkkefiltriga või ühe resonantsiga.

d. elektroonilised seadmed või skeemid, mis sisaldavad "ülijuhtivatest" materjalidest valmistatud komponente ja on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks temperatuuril, mis on madalam kui vähemalt ühe "ülijuhtivast" materjalist komponendi "kriitiline temperatuur", ja millel on mis tahes järgmised omadused:

1. voolulülitid digitaalskeemidele, milles kasutatakse "ülijuhtivaid" lüüse, mille viivituse (sekundites) lüüsi kohta ja kaovõimsuse (vattides) lüüsi kohta korrutis on väiksem kui 10-14 J, või

2. sagedusselektiivsus kõikidel sagedustel, kasutades võnkeringe, mille hüveteguri Q väärtus on üle 10 000 ;

e. suurenergiaseadmed:

1. järgmised 'elemendid':

a. 'primaarelemendid', mille 'energiatihedus' on 20 °C juures üle 550 Wh/kg;

b. 'sekundaarelemendid', mille 'energiatihedus' on 20 °C juures üle 350 Wh/kg;

Tehnilised märkused

1.   Punktis 3A001.e.1. nimetatud 'energiatihedus' (Wh/kg) arvutatakse nimipinge korrutamisel nimimahtuvusega ampertundides (Ah) ja jagamisel massiga kilogrammides. Kui nimimahtuvust ei ole antud, arvutatakse energiatihedus nimipinge ruudu korrutamisel tühjenemise kestusega tundides ja jagamisel tühjenemiskoormusega oomides ja massiga kilogrammides.

2.   Punktis 3A001.e.1.a nimetatud 'primaarelement' on 'element', mis ei ole projekteeritud laadimiseks ühestki muust allikast. See on patarei peamine osa.

3.   Punktis 3A001.e.1.a nimetatud 'primaarelement' on 'element', mis ei ole projekteeritud laadimiseks ühestki muust allikast.

4.   Punktis 3A001.e.1.b nimetatud 'sekundaarelement' on 'element', mis on projekteeritud laadimiseks välisest elektrienergia allikast.

Märkus   Punkt 3A001.e.1 ei hõlma patareisid, sealhulgas ühe elemendiga patareid.

2. järgmised suure energiaga kogumiskondensaatorid:

NB!   VT KA PUNKT 3A201.a ja sõjaliste kaupade nimekiri.

a. kondensaatorid, mille kordussagedus on väiksem kui 10 Hz (üksiklahendusega kondensaator) ning millel on kõik järgmised omadused:

1. nimipinge 5 kV või rohkem,

2. energiatihedus 250 J/kg või rohkem, ja

3. koguenergia 25 kJ või rohkem,

b. kondensaatorid, mille kordussagedus on 10 Hz või rohkem (korduvlahendusega kondensaatorid) ja millel on kõik järgmised omadused:

1. nimipinge 5 kV või rohkem,

2. energiatihedus 50 J/kg või rohkem,

3. koguenergia 100 J või rohkem, ja

4. laadimis-/tühjenemistsükleid 10 000 või rohkem;

3. "ülijuhtivad" elektromagnetid või solenoidid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud täieliku laadimis- või tühjenemisajaga alla ühe sekundi ja millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKT 3A201.b.

Märkus   Punkt 3A001.e.3 ei hõlma "ülijuhtivaid" elektromagneteid või solenoide, mis on spetsiaalselt ette nähtud magnetresonantskuva meditsiiniseadmetele.

a. tühjenemise esimesel sekundil vabanev energia on üle 10 kJ,

b. voolu kandva mähise sisediameeter on üle 250 mm ja

c. magnetilise induktsiooni nimiväärtus on üle 8 T või "üldine voolutihedus" mähises üle 300 A/mm2;

4. päikeseelemendid, element-kaitseklaas ühendusega (CIC) koostud, päikesepaneelid, päikesepaneelide maatriksid, mis on "kosmosekindlad" ja mille minimaalne energiatõhusus töötemperatuuril 301 K (28 °C) ja simuleeritud 'AM0' valgustusel kiirgusega 1 367 vatti ruutmeetri kohta (W/m2) on üle 20 %;

Tehniline märkus

'AM0' ehk 'õhumass null' (Air Mass Zero) tähendab päikesevalguse spektraalset kiirgusintensiivsust väljaspool Maa atmosfääri, kui maa ja päikese vaheline kaugus on üks astronoomiline ühik.

f. absoluutse pöördenurga andurid, mille täpsus on ± 1,0 kaaresekundit või sellest vähem (parem) ning spetsiaalselt neile ette nähtud andurirõngad, -kettad või -skaalad;

g. tahkisimpulssjõulülitustüristorseadmed ja 'türistormoodulid', mis kasutavad kas elektriliselt, optiliselt või elektronkiirgusega juhitavaid lülitusviise, ja millel on mis tahes järgmine omadus:

1. maksimaalne voolutugevuse tõusu kiirus (di/dt) sisselülitusel on suurem kui 30 000 A/μs ja väljalülitatud asendis on pinge üle 1 100 V; või

2. maksimaalne voolutugevuse tõusukiirus (di/dt) sisselülitusel on suurem kui 2 000 A/μs ja kõik järgmised omadused:

a. väljalülitatud asendis on tipp-pinge 3 000 V või rohkem ja

b. tippvoolutugevus on 3 000 A või rohkem.

Märkus 1   Punkt 3A001.g hõlmab järgmist:

  ränialaldid (SCR),

  elektrilise lülitusega türistorid (ETT),

  valguslülitusega türistorid (LTT),

  integreeritud võrejuhtimisega türistorid (IGCTs),

  suletavad türistorid (GTO),

  MOS (metall-oksiid-pooljuht)-juhtimisega türistorid (MCT),

  solidtronid.

Märkus 2   Punkt 3A001.g ei hõlma türistorseadmeid ega 'türistormooduleid', mis on paigaldatud tsiviilraudtee- või "tsiviilõhusõiduki-"rakenduste jaoks projekteeritud seadmetesse.

Tehniline märkus

Punkti 3A001.g tähenduses sisaldab türistormoodul ühte või enam kui ühte türistorseadet.

h. tahkis-voolupooljuhtlülitid, -dioodid või -'moodulid', millel on kõik järgmised omadused:

1. ühenduse maksimaalne lubatud töötemperatuur on suurem kui 488 K (215 °C);

2. väljalülitatud olekus korduv tipp-pinge (repetitive peak off-state voltage) e tõkestav (blokeeriv) pinge (blocking voltage) on üle 300 V ja

3. alalisvool üle 1 A.

Märkus 1   Punktis 3A001.h nimetatud väljalülitatud olekus korduv tipp-pinge hõlmab pinget lättest ja neeldu, pinget kollektorist ja emitterisse, korduvat maksimaalset vastupinget (repetitive peak reverse voltage) ja väljalülitatud olekus korduvat blokeerivat tipp-pinget (peak repetitive off-state blocking voltage).

Märkus 2   Punkt 3A001.h hõlmab järgmist:

  p-n-siirdega väljatransistorid (JFET),

  vertikaalsed p-n-siirdega väljatransistorid (VJFET),

  metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid (MOSFET),

  topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid (DMOSFET),

  isoleeritud paisuga bipolaartransistorid (IGBT),

  elektronide kõrgliikuvusega transistorid (HEMT),

  bipolaartransistorid (BJT),

  türistorid ja reguleeritavad ränialaldid (SCR),

  suletavad türistorid (GTO),

  emitteriga suletavad türistorid (ETO),

  PiN-dioodid,

  Schottky dioodid.

Märkus 3   Punkt 3A001.h ei hõlma lüliteid, dioode või 'mooduleid', mis on osaks tsiviilotstarbelistes mootorsõidukites, tsiviilotstarbelistes raudteesõidukites või "tsiviilõhusõidukites" kasutatavate rakenduste jaoks loodud seadmetest.

Tehniline märkus

Punkti 3A001.h mõistes hõlmab 'moodul' ühte või mitut tahkis-voolupooljuhtlülitit või -dioodi.

3A002Järgmised elektroonilised kaubad: 3A002 Järgmised üldotstarbelised "elektroonilised koostud", moodulid ja seadmed:

a. salvestusseadmed ja ostsilloskoobid:

1. ei kasutata;

2. ei kasutata;

3. ei kasutata;

4. ei kasutata;

5. ei kasutata;

6. Digitaalsed salvestusseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

a. Jätkuv 'pidev jõudlus' üle 6,4 Gbit/s ketas- või pooljuhtketasmälusse; ja

b. Protsesor, mis analüüsib salvestamise ajal raadiosagedussignaaliandmeid.

Tehnilised märkused

1.   Paralleelsiinidega arhitektuuriga salvestite korral on 'pidev jõudlus' suurim sõnakiirus, mis on korrutatud bittide arvuga sõnas.

2.   'Pidevaks jõudluseks' nimetatakse andmete suurimat salvestuskiirust ketas- või pooljuhtketasmälusse, mida seade võib arendada ilma mingisuguse informatsiooni kaota, säilitades sisenddigitaalandmekiiruse ja selle analoog-digitaalse muundussageduse.

7. reaalaja ostsilloskoobid mürapinge efektiivväärtusega vähem kui 2 % täisskaalast sellisel vertikaaltelje seadistusel, mis tekitab madalaima mürataseme 3 dB ulatuses ribalaiusel 60 GHz või enam sisendkanali kohta;

Märkus   Punkt 3A002.a.7 ei hõlma ekvivalentajas võendamise ostsilloskoope.

b. ei kasutata;

c. järgmised "signaalianalüsaatorid":

1. "signaalianalüsaatorid", millel on üle 10 MHz 3 dB eraldusvõimeriba (RBW) sagedusvahemikus üle 31,8 GHz, kuid mitte üle 37 GHz;

2. "signaalianalüsaatorid", mille väljuva signaali keskmine müratase (DANL) on väiksem (parem) kui –150 dBm/Hz sagedusvahemikus üle 43,5 GHz, kuid mitte üle 90 GHz;

3. "signaalianalüsaatorid" sagedusega üle 90 GHz;

4. "signaalianalüsaatorid", millel on kõik järgmised omadused:

a. "reaalajaline ribalaius" üle 170 MHz ja

b. mis tahes järgmine omadus:

1. 100 % avastamise tõenäosus kahanemisel vähem kui 3 dB võrra täisamplituudist, põhjustatuna signaalide katkestustest või 15 μs või vähem kestvatest akendusefektidest; või

2. "sagedusmaskiga sünkronisaatori" funktsioon 100 %-lise lülitustõenäosusega (hõive) signaalide puhul kestusega 15 μs või vähem;

Tehnilised märkused

1.   Punktis 3A002.c.4.b.1. nimetatud avastamistõenäosust nimetatakse ka hõivamise tõenäosuseks või kinnipüüdmise tõenäosuseks.

2.   Punkti 3A002.c.4.b.1. tähenduses võrdub 100 % avastamistõenäosuse kestus minimaalse signaalikestusega, mis on vajalik teatud tasemel mõõtehälbe jaoks.

Märkus   Punkt 3A002.c.4 ei hõlma neid "signaalianalüsaatoreid", milles kasutatakse konstantseid protsentuaalse ribalaiusega filtreid (samuti tuntud kui oktaav- või murdosa-oktaavfiltrid).

5. ei kasutata;

d. Signaaligeneraatorid, mille on mis tahes järgmised omadused:

1. määratud genereerima impulssmoduleeritud signaale kõikjal sagedusvahemikus, mis ületab 31,8 GHz, kuid mis ei ületa 37 GHz ja millel on kõik järgmistest omadustest:

a. 'impulsi kestus' vähem kui 25 ns ja

b. sisse-/väljalülitatud suhe on 65 dB või ületab seda;

2. väljundvõimsus üle 100 mW (20 dBm), kui sagedusvahemik on üle 43,5 GHz ja mitte üle 90 GHz;

3. "sageduste ümberlülitusajal" on mis tahes järgmine omadus:

a. ei kasutata;

b. vähem kui 100 μs suurema kui 2,2 GHz sagedusemuutuse korral sagedusvahemikus üle 4,8 GHz, kuid mitte üle 31,8 Ghz,

c. ei kasutata;

d. vähem kui 500 μs suurema kui 550 MHz sagedusemuutuse korral sagedusvahemikus üle 31,8 GHz, kuid mitte üle 37 Ghz, või

e. vähem kui 100 μs suurema kui 2,2 GHz sagedusemuutuse korral sagedusvahemikus üle 37 GHz, kuid mitte üle 90 Ghz,

f. ei kasutata;

4. ühe külgriba (SSB) faasimüra (dBc/Hz) on määratletud järgmiselt:

a. vähem (parem) kui –(126 + 20log10F – 20log10f) vahemikus 10 Hz < F < 10 kHz sagedusvahemikus üle 3,2 GHz, kuid mitte üle 90 GHz, või

b. vähem (parem) kui –(206 – 20log10f) vahemikus 10 kHz < F < 100 kHz sagedusvahemikus üle 3,2 GHz, kuid mitte üle 90 GHz, või

Tehniline märkus

Punktis 3A002.d.4 on F külgriba sageduse erinevus põhisagedusest hertsides ja f on põhisagedus megahertsides.

5. maksimaalne sagedus on üle 90 GHz;

Märkus 1   Punkti 3A002.d tähenduses hõlmavad signaalgeneraatorid suvalisi lainekuju ja funktsiooni generaatoreid.

Märkus 2   Punkt 3A002.d ei hõlma seadmeid, milles väljundsagedus saadakse kahe või enama kvartsostsillaatori sageduste lisamisel või mahaarvamisel või tulemuse korrutise lisamisel või mahaarvamisel.

Tehnilised märkused

1.   Suvalise lainekuju või funktsiooni generaatori maksimaalset sagedust arvutatakse, jagades võendkiiruse võendites/sekundis teguriga 2,5.

2.   Punkti 3A002.d.1.a tähenduses määratletakse 'impulsi kestust' ajavahemikuna, mis jääb punktist esifrondil, mis on 50 % impulsi amplituudist, punktini tagafrondil, mis on 50 % impulsi amplituudist.

e. võrguanalüsaatorid, millel on mis tahes järgmine omadus:

1. väljundvõimsus üle 31,62 mW (15 dBm), kui töösagedusvahemik on üle 43,5 GHz ja mitte üle 90 GHz;

2. väljundvõimsus üle 1 mW (0 dBm), kui töösagedusvahemik on üle 90 GHz ja mitte üle 110 GHz;

3. 'mittelineaarse vektormõõtmiste funktsionaalsus' sagedustel üle 50 GHz, kuid mitte üle 110 GHz, või

Tehniline märkus

'Mittelineaarne vektormõõtmiste funktsionaalsus' on mõõteriista võime analüüsida katsetulemusi seadme talitlusel võimsate signaalide või mittelineaarsete moonutuste piirkonnas.

4. maksimaalne töösagedus on üle 110 GHz ja võimaldavad amplituudi ja faasi üheaegset mõõtmist;

f. mikrolaine testvastuvõtjad, millel on kõik järgmised omadused:

1. maksimaalne töösagedus on üle 110 GHz ja võimaldavad amplituudi ja faasi üheaegset mõõtmist; ja

2. aatomi võnkesageduse standardid, millel on mis tahes järgmine omadus:

g. aatomi võnkesageduse standardid, millel on mis tahes järgmine omadus:

1. "kosmosekindel";

2. mitte-rubiidium ja pikaajaline stabiilsus vähem (parem) kui 1 × 10–11 / kuu või

3. mitte-"kosmosekindel" ja kõigi järgmiste omadustega:

a. rubiidiumstandard;

b. pikaajaline stabiilsus vähem (parem) kui 1 × 10-11 / kuu ja

c. tarbimisvõimsus vähem kui 1 W.

h. "Elektroonilised koostud", moodulid ja seadmed, mis on määratud tegema kõike järgmist:

1. analoog-digitaalmuundamine, mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

a. eraldusvõime vähemalt 8 bitti, kuid vähem kui 10 bitti, sisendi võendisagedusega rohkem kui 1 300 miljonit võendit sekundis;

b. eraldusvõime vähemalt 10 bitti, kuid vähem kui 12 bitti, sisendi võendisagedusega rohkem kui 1 000 miljonit võendit sekundis;

c. eraldusvõime vähemalt 12 bitti, kuid vähem kui 14 bitti, sisendi võendisagedusega rohkem kui 1 000 miljonit võendit sekundis;

d. eraldusvõime vähemalt 14 bitti, kuid vähem kui 16 bitti, sisendi võendisagedusega rohkem kui 400 miljonit võendit sekundis; või

e. eraldusvõime vähemalt 16 bitti, sisendi võendisagedusega rohkem kui 180 miljonit sõna sekundis; ja

2. millel on mis tahes järgmine omadus:

a. digiteeritud andmete väljastamine;

b. digiteeritud andmete talletamine; või

c. digiteeritud andmete töötlemine;

NB!   Digitaalsed salvestusseadmete, ostsilloskoopide, "signaalianalüsaatorite", signaaligeneraatorite, võrguanalüsaatorite ja mikrolaine testvastuvõtjate kohta vaata vastavalt punkte 3A002.a.6, 3A002.a.7, 3A002.c, 3A002.d, 3A002.e ja 3A002.f.

Tehniline märkus

Mitme kanaliga "elektrooniliste koostude" ja moodulite kontrolli alla kuulumine määratakse kõrgeima jõudlusega kanali järgi.

Märkus:   Punkt 3A002.h. hõlmab ADC kaarte, lainekuju digitaatoreid, andmekogumiskaarte, signaalikogumisplaate ja ajutisi salvestusseadmeid.

3A003Pihustusjahutusega temperatuurikontrollisüsteemid, mis kasutavad hermeetilises korpuses suletud ahelaga vedeliku käitlemise ja uuestikasutuse seadmeid, kus dielektrilist vedelikku pihustatakse elektroonikakomponentidele, kasutades spetsiaalseid elektroonikakomponentide nõutud töötemperatuurivahemiku hoidmiseks mõeldud pihustusdüüse ning nende jaoks spetsiaalselt mõeldud komponente.

3A101Elektroonilised seadmed ja komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud:

a. analoog-digitaalmuundurid, mis on kasutatavad "rakettmürskudes" ja mis on projekteeritud vastama robustsetele seadmetele kehtestatud sõjalistele nõuetele;

b. kiirendid, mis on võimelised lähetama elektromagnetilist kiirgust, mis tekitatakse kuni 2 MeV või suurema energiani kiirendatud elektronide pidurdamisel (bremsstrahlung), ning neid kiirendeid sisaldavad süsteemid.

Märkus   Punkt 3A101.b ei hõlma seadmeid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis.

3A102'Termopatareid', projekteeritud või kohandatud 'rakettmürskude' jaoks.

Tehnilised märkused

1.   Punktis 3A102 nimetatud 'termopatareid' on ühekorrapatareid, mis elektrolüüdina sisaldavad tahket mittejuhtivat anorgaanilist soola. Nimetatud patareid sisaldavad pürolüütilist ainet, mis süüdates sulatab elektrolüüdi ja aktiveerib patarei.

2.   Punktis 3A102 tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

3A201Elektroonilised komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud;

a. kondensaatorid, millel on järgmised omaduste kombinatsioonid:

1.

 

a. tööpinge suurem kui 1,4 kV,

b. energiamahutavus suurem kui 10 J,

c. elektrimahtuvus suurem kui 0,5 F ja

d. jadainduktiivsus väiksem kui 50 nH; või

2.

 

a. tööpinge suurem kui 750 V,

b. elektrimahtuvus suurem kui 0,25 μF ja

c. jadainduktiivsus väiksem kui 10 nH;

b. ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid, millel on kõik järgmised omadused:

1. võimaldavad tekitada magnetvälja tugevusega üle 2 tesla;

2. pikkuse ja sisediameetri suhe 2 või rohkem;

3. sisediameeter üle 300 mm ja

4. 1 % solenoidi südamiku keskses ruumalas on magnetvälja ühetasasus parem kui 50 %;

Märkus   Punkt 3A201.b ei hõlma magneteid, mis on spetsiaalselt projekteeritud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi jaoks ja eksporditud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi 'osadena'. Sõna 'osadena' ei tähenda tingimata sama saadetise füüsilist osa; on lubatud erinevad saadetised ka erinevatest allikatest, tingimusel et nende saadetiste ekspordidokumentides on selgelt märgitud, et saadetis on saadetud kui kuvamissüsteemi 'osa'.

c. impulssröntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid, millel on mis tahes järgmine omaduste kombinatsioon:

1.

 

a. kiirendatud elektronide tippenergia 500 keV või rohkem, kuid vähem kui 25 MeV, ja

b. 'hüvetegur' (K), 0,25 või rohkem või

2.

 

a. kiirendatud elektronide tippenergia 25 MeV või rohkem ja

b. 'tippvõimsus' suurem kui 50 MW.

Märkus   Punkt 3A201.c ei hõlma kiirendeid, mida kasutatakse muude seadmete komponentidena, mille eesmärgiks ei ole elektronkiire- või röntgenikiirguse tekitamine (nt elektronmikroskoopia) või mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis.

Tehnilised märkused

1.   'Hüvetegur' K on defineeritud järgmiselt:

K = 1,7 × 103V2,65Q

V on elektronide tippenergia megaelektronvoltides.

Kui kiirendi impulsi kestus on 1 s või vähem, siis Q tähistab kogu kiirendatud laengut kulonites. Kui aga kiirendi impulsi kestvus on pikem kui 1 μs, siis tähistab Q 1 μs jooksul kiirendatud maksimaalset laengut.

Q on võrdne i integraaliga t suhtes kas 1 μs jooksul või kiireimpulsi kestvuse (Q = ∫ idt) jooksul sõltuvalt sellest, kumb on väiksem, kus i on kiirevool amprites ja t aeg sekundites.

2.   'Tippvõimsus' = (tipp-pinge voltides) × (elektronkiire tippvool amprites).

3.   Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse impulsi kestuseks järgmistest väikseim: kas 1 μs või ühe mikrolaine modulaatoriimpulsi tekitatud kokkusurutud kiirepaketi kestus.

4.   Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse kiire tippvoolu väärtuseks kokkusurutud kiirepaketi keskmistatud voolu väärtust selle kiirepaketi kestel.

3A225Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis 0B001.b.13 nimetatud, mida saab kasutada muutuva või fikseeritud sagedusega mootorajamina ja millel on kõik järgmised omadused:

NB 1!   Spetsiaalselt sagedusmuunduri või generaatori jõudluse suurendamiseks või vabastamiseks projekteeritud "tarkvara" selleks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele, on määratletud punktis 3D225.

NB 2!   "Tehnoloogia" koodide või võtmete kujul, et suurendada või vabastada sagedusmuunduri või generaatori jõudlust, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele, on määratletud punktis 3E225.

a. mitmefaasiline väljund, mis annab 40 VA või suurema võimsuse;

b. töötab sagedusel 600 Hz või rohkem ja

c. sageduse stabiilsus parem (väiksem) kui 0,2 %.

Märkus   Punkt 3A225 ei hõlma sagedusmuundureid või generaatoreid, kui neil on riistvara, "tarkvara" või "tehnoloogia" piirangud, mis piiravad jõudlust eespool määratletust madalamale tasemele, tingimusel et need vastavad ühele järgmistest tingimustest:

1.   need tuleb tagastada originaaltootjale, et teha täiendusi või kaotada piirangud;

2.   need vajavad punktis 3D225 määratletud "tarkvara", et suurendada või vabastada jõudlust selleks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele, või

3.   need vajavad "tehnoloogiat" punktis 3E225 määratletud võtmete või koodide kujul, et suurendada või vabastada jõudlust, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele.

Tehnilised märkused

1.   Sagedusmuundureid 3A225 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena.

2.   Punktis 3A225 määratletud sagedusmuundureid võidakse turustada generaatoritena, elektrooniliste katseseadmetena, vahelduvvooluallikatena, reguleeritava kiirusega mootorajamitena, sagedusmuunduritena, muutuvsagedusega ajamitena, reguleeritava sagedusega ajamitena või reguleeritava kiirusega elektriajamitena.

0B002Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või nendega kaitstud: 3A226 Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 100 V või rohkem voolutugevusel 500 A või rohkem ja

b. voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

3A227Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused: 3A226 Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 20 kV või rohkem voolutugevusel 1 A või rohkem ja

b. voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

0B002Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või nendega kaitstud: 3A228 Järgmised lülitusseadmed:

a. külmkatoodiga lambid, gaasiga täidetult või mitte, mis töötavad analoogiliselt kaitsesädemikuga ja millel on kõik järgmised omadused:

1. sisaldavad kolme või enamat elektroodi;

2. anoodpinge tippnimiväärtusega 2,5 kV või rohkem;

3. anoodvoolu tippnimiväärtus 100 A või rohkem ja

4. anoodi viiteaeg 10 μs või vähem;

Märkus   Punkt 3A228 hõlmab gaastäitega krütrone ja vakuumsprütrone.

b. ümberlülitatavad sädevahemikud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. anoodi viiteaeg 15 μs või vähem; ja

2. tippnimivoolutugevus 500 A või rohkem;

c. kiirlülitustoimega moodulid või sõlmed, muud kui punktis 3A001.g või 3A001.h nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

1. anoodpinge tippnimiväärtus üle 2 kV;

2. anoodvoolu tippnimiväärtus 500 A või rohkem ja

3. anoodi viiteaeg 1 μs või vähem;

3A229Kõrgvoolu impulssgeneraatorid:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. lõhkeainete detonaatorite initsieerimissüsteemid, kaasa arvatud elektrooniliselt laetud ja optiliselt juhitavad detonaatorite süsteemis, muud kui punktis 1A007.a nimetatud, mis on projekteeritud juhtima punktis 1A007.b nimetatud mitmikkontrolli detonaatoreid;

b. moodul-elektriimpulsi generaatorid (pulsarid), millel on kõik järgmised tehnilised omadused:

1. ette nähtud portatiivseks, mobiilseks või karmides tingimustes kasutamiseks;

2. võimelised andma energiat vähem kui 15 μs jooksul koormustel vähem kui 40 oomi;

3. väljundvool üle 100 A;

4. ükski mõõde ei ületa 30 cm;

5. raskus vähem kui 30 kg ja

6. ette nähtud kasutamiseks laiendatud temperatuurivahemikus 223 K (– 50 °C) kuni 373 K (+100 °C) või määratletud kohaseks kasutamiseks kosmoses;

Märkus   Punkt 3A229.b hõlmab ka ksenoonvälklampide juhtimisseadmeid.

c. mikrodünamod (micro-firing units), millel on kõik järgmised omadused:

1. ükski mõõde ei ületa 35 mm;

2. tööpinge võrdne või suurem kui 1 kV ja

3. mahtuvus võrdne või suurem kui 100 nF.

3A230Kiired impulssgeneraatorid ja nende impulssliidesed ning millel on mõlemad järgmised omadused:

a. väljundpinge üle 6 V aktiivkoormusel vähem kui 55 oomi ja

b. 'impulsi siirdeaeg' 500 ps või vähem.

Tehnilised märkused

1.   Punktis 3A230 on 'impulsi siirdeaeg' defineeritud kui ajavahemik pinge amplituudi väärtuste 10 % ja 90 % vahel.

2.   'Impulssliidesed' on impulsside formeerimise lülitused, mis on mõeldud võtma vastu pinge hüppefunktsiooni ja seda kujundama mitmesuguste kujudega impulssideks, sealhulgas nelinurkseteks, kolmnurkseteks, hüppelisteks, eksponentsiaalseteks või üksiktsükliliseks. 'Impulssliidesed' võivad olla impulssgeneraatorisse sisse ehitatud, seadme pistikmooduliks või väliselt ühendatavaks seadmeks.

0B002Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või nendega kaitstud: 3A231 Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. need on ette nähtud tööoperatsioonide täitmiseks ilma välise vaakumsüsteemita ja

b. mis tahes järgmiste kasutamine:

1. elektrostaatiline kiirendamine triitium-deuteerium tuumareaktsiooni esilekutsumiseks või

2. elektrostaatiline kiirendamine deuteerium-deuteerium tuumareaktsiooni esilekutsumiseks, mis on võimeline saavutama väljundit 3 × 109 neutronit/s või enam.

3A232Järgmised punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

NB!   Detonaatorite kohta vt punkt 1A007.b.

a. ei kasutata;

b. süsteemid, mis kasutatavad üksik- või mitmikdetonaatoreid, mis on ette nähtud üle 5 000 mm2 lõhkeainepinna peaaegu samaaegseks initsieerimiseks ühe süütesignaaliga nii, et initsieerimise ajaline ulatus üle kogu pinna oleks vähem kui 2,5 μs.

Märkus   Punkt 3A232 ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad ainult initsieerivaid lõhkeaineid, nagu näiteks pliiasiid.

3A233Massispektromeetrid, muud kui punktis 0B002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:

a. induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS);

b. huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS);

c. termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS);

d. elektronpommitusega massispektromeetrid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. molekulaarkimbu sisselaskesüsteem, mis suunavad kollimeeritud kimbu analüüsi tulemusel saadud molekule ioonallika piirkonda, kus molekulid ioniseeritakse elektronkiirega, ja

2. üks või rohkem 'külmalõksu', mida saab jahutada temperatuurini 193 K (– 80 °C);

e. ei kasutata;

f. massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele.

Tehnilised märkused

1.   Punktis 3A233.d nimetatud elektronpommitusega massispektromeetreid tuntakse ka elektronlöök-massispektromeetritena või elektronionisatsiooni massispektromeetritena.

2.   'Külmalõks' punktis 3A233.d.2 on seade, mis püüab gaasimolekulid lõksu nende külmadele pindadele kondenseerimise või külmutamise teel. Punkti 3A233.d.2 tähenduses suletud ahelaga gaasilise heeliumi krüogeenne vaakumpump ei ole 'külmalõks'.

3A234Liistakujooned, mis annavad madalinduktiivsuse raja detonaatoritele järgmiste omadustega:

a. tööpinge suurem kui 2 kV, ja

b. induktiivsus väiksem kui 20 nH.

3BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

3B001Järgmised seadmed pooljuhtseadmete ja -materjalide tootmiseks ning nende komponendid ja abiseadmed:

NB!   VT KA PUNKT 2B226.

a. epitakskasvatamise seadmed:

1. seadmed, mis on konstrueeritud või modifitseeritud tootma ühtlast mis tahes materjali, v.a räni, kihti, mille ebaühtlus 75 mm või pikemal vahemikul on väiksem kui ± 2,5 %;

Märkus   Punkt 3B001.a.1 hõlmab aatomkihtepitaksia (ALE) seadmeid.

2. metallorgaanilised keemilised aurustussadestusreaktorid, mis on ette nähtud epitaksiaalselt kasvatama liitpooljuhte, mis koosnevad kahest või enamast järgmisest keemilisest elemendist: alumiinium, gallium, indium, arseen, fosfor, antimon või lämmastik;

3. molekulaarkimp-epitakskasvatamise seadmed, milles kasutatakse gaasilisi või tahkeid allikaid;

b. ioonlegeerimisseadmed, millel on mis tahes järgmine omadus:

1. ei kasutata;

2. mis on projekteeritud ja optimeeritud töötama kimbu energial 20 keV või rohkem ja kimbu voolul 10 mA või rohkem vesiniku, deuteeriumi või heeliumi implanteerimiseks;

3. otsekirje võimega;

4. kimbu energiaga 65 keV või rohkem ja kimbu vooluga 45 mA või rohkem kõrgenergeetiliseks hapniku istutamiseks kuumutatud pooljuhtmaterjali "põhimikku" või

5. mis on projekteeritud ja optimeeritud töötama kimbu energial 20 keV või rohkem ja kimbu voolul 10 mA või rohkem räni implanteerimiseks temperatuurini 600 °C või rohkem kuumutatud pooljuhtmaterjali "põhimikku";

c. ei kasutata;

d. ei kasutata;

e. automaatse laadimisega mitmekambrilised kesksed toorikkiipide käsitsemise süsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1. liides toorikkiipide sisestamiseks ja väljavõtmiseks, millega võib liita enam kui kaks funktsionaalselt erinevat pooljuhte töötlevat seadet, mis on nimetatud punktis 3B001.a.1, 3B001.a.2, 3B001.a.3 või 3B001.b ja

2. on arendatud moodustama integreeritud süsteemi 'kiipide järjestiktöötlemiseks' vaakumkeskkonnas;

Märkus   Punkt 3B001.e ei hõlma automaatseid kiipide käsitlemise robotsüsteeme, mis on spetsiaalselt projekteeritud kiipide paralleeltöötlemiseks

Tehnilised märkused

1.   Punkti 3B001.e kohaldamisel tähendab 'pooljuhte töötlev seade' moodulseadet, mis rakendab pooljuhtide tootmiseks funktsionaalselt erinevaid füüsikalisi protsesse, näiteks sadestamist, implanteerimist või termilist töötlemist.

2.   Punkti 3B001.e kohaldamisel tähendab 'kiipide järjestiktöötlemine' võimet töödelda igat kiipi erinevas pooljuhte töötlevas seadmes, näiteks paigutades igat kiipi ühest seadmest teise seadmesse ja edasi kolmandasse seadmesse automaatse laadimisega mitmekambriliste kesksete toorikkiipide käsitsemise süsteemidega.

f. järgmised litograafiaseadmed:

1. "paiguta ja särita ning korda sammhaaval" (otsene samm kiibil) või "samm ja skaneeri" (skanner) tüüpi seadmed kiipide töötlemiseks, mis kasutavad valgusoptilist või röntgenikiirte meetodeid ja millel on mis tahes järgmine omadus:

a. valgusallika lainepikkus on lühem kui 193 nm või

b. on võimelised tekitama mustrit, milles 'vähima lahutatava elemendi mõõt' (MRF) on 45 nm või vähem;

Tehniline märkus

'Vähima lahutatava elemendi mõõt' (MRF) arvutatakse järgmise valemi põhjal:

image

kus K-tegur = 0,35

2. Jäljendi litograafiaseadmed, mis on võimelised tekitama kujutisi mõõtmetega 45 nm või vähem;

Märkus   Punkt 3B001.f.2 hõlmab järgmist:

  mikrokontakttrükiseadmed,

  kuumreljeeftrükiseadmed (hot embossing tools),

  nanojäljendi litograafiaseadmed (nano-imprint lithography tools),

  samm-ja-särita-jäljendi litograafiaseadmed (step and flash imprint lithography (S-FIL) tools).

3. seadmed pooljuhtide maskide valmistamiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a. kasutatakse hälvitatud-fokuseeritud elektronkimpu, ioonkimpu või "laser"kiirt; ja

b. mis tahes järgmine omadus:

1. FWHM laotuspunkti suurus väiksem kui 65 nm ja kujundi paigutus väiksem kui 17 nm (keskmine + 3 sigma); või

2. ei kasutata;

3. Teise kihi katteviga väiksem kui 23 nm (keskmine + 3 sigma) maskil;

3B001.f. jätkub

4. seadmed seadiste töötlemiseks otsekirjutusmeetodeid kasutades, millel on kõik järgmised omadused:

a. hälvitatud-fokuseeritud elektronkimp; ja

b. mis tahes järgmine omadus:

1. väikseim kimbu suurus 15 nm või väiksem; või

2. katteviga väiksem kui 27 nm (keskmine + 3 sigma);

g. maskid ja niitvõrgustikud, mis on ette nähtud punktis 3A001 nimetatud integraallülitustele;

h. mitmekihilised maskid faasinihkekihiga, mis ei ole täpsustatud punktis 3B001.g ja millel on mõni järgmistest omadustest:

1. tehtud maski "põhimikuplangile" klaasist, mille määratletud kaksikmurdumine on väiksem kui 7 nm/cm, või

2. ettenähtud kasutamiseks litograafiaseadmetes, mille valgusallika lainepikkus on väiksem kui 245 nm;

Märkus   Punkt 3B001.h ei hõlma mitmekihilisi maske faasinihkekihiga, mis on ette nähtud punktis 3A001 mitte hõlmatud mäluseadmete tootmiseks.

i. jäljendi litograafiašabloonid, mis on ette nähtud punktis 3A001 nimetatud integraallülitustele.

3B002Testimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmiste lõpetatud või lõpetamata pooljuhtseadiste testimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisavarustus:

a. transistoride S-parameetrite testimiseks sagedustel üle 31,8 GHz;

b. ei kasutata;

c. punktis 3A001.b.2 nimetatud mikrolaine integraallülituste testimiseks.

3CMaterjalid

3C001Hetero-epitaksiaalsed materjalid, mis koosnevad järgmiste materjalide epitakskasvatamisel saadud "põhimikest":

a. räni (Si),

b. germaanium (Ge),

c. ränikarbiid (SiC) või

d. galliumi või indiumi "III/V ühendid".

Märkus   Punkt 3C001.d. ei hõlma "põhimikke", millel on üks või mitu P-tüüpi epitaksiaalkihti GaN, InGaN, AlGaN, InAlN, InAlGaN, GaP, GaAs, AlGaAs, InP, InGaP, AlInP või InGaAlP, olenemata elementide järjestusest, välja arvatud juhul, kui P-tüüpi epitaksiaalkiht on N-tüüpi kihtide vahel.

3C002Resistmaterjalid ja "põhimikud", mis on kaetud järgmiste resistmaterjalidega:

a. järgmised pooljuhtlitograafia jaoks projekteeritud resistmaterjalid:

1. positiivsed resistid, mis on kohandatud (optimeeritud) kasutamiseks lainepikkustel alla 245 nm, kuid vähemalt või üle 15 nm;

2. positiivsed resistid, mis on kohandatud (optimeeritud) kasutamiseks lainepikkustel alla 15 nm, kuid vähemalt või üle 1 nm;

b. kõik resistid, mis on ette nähtud kasutamiseks elektron- või ioonkimpudega, tundlikkusega 0,01 μC/mm2 või parem;

c. ei kasutata;

d. kõik resistid, mis on optimeeritud pinnakujundamise tehnoloogiate jaoks;

e. kõik resistid, mis on ette nähtud või optimeeritud kasutamiseks punktis 3B001.f.2 nimetatud jäljendi litograafiaseadmetega, mis kasutavad kas termilist või fototöötlust.

3C003Orgaanilis-anorgaanilised ühendid:

a. alumiiniumi, galliumi või indiumi metallorgaanilised ühendid puhtusega (metalli baasil) üle 99,999 %;

b. arseeni, antimoni või fosfori orgaanilised ühendid puhtusega üle 99,999 % (anorgaaniliste elementide baasil).

Märkus   Punkt 3C003 hõlmab üksnes neid ühendeid, milles metalliline, poolmetalliline või mittemetalliline element on molekuli orgaanilises osas oleva süsinikuga otseses sidemes.

3C004Fosfori, arseeni või antimoni hüdriidid puhtusega üle 99,999 %, ka inertgaasides või vesinikus lahjendatuna.

Märkus   Punkt 3C004 ei hõlma hüdriide, mis sisaldavad 20 moolprotsenti või enam inertgaase või vesinikku.

3C005Ränikarbiidist (SiC), galliumnitriidist (GaN), alumiiniumnitriidist (AlN) või alumiiniumgalliumnitriidist (AlGaN) pooljuht "põhimikud" või nende materjalide kangid, toorikkristallid või muud eelvormid, mille eritakistus 20 °C juures on suurem kui 10 000 oomi/cm.

3C006Punktis 3C005 nimetatud "põhimikud", millel on vähemalt üks epitaksiline ränikarbiidi, galliumnitriidi, alumiiniumnitriidi või alumiinium-galliumnitriidi kiht.

3DTarkvara

3D001"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3A001.b–3A002.h või 3B nimetatud seadmete "arendamiseks" või "tootmiseks".

3D002"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3B001.a kuni f., 3B002 või punktis 3A225 nimetatud seadmete "kasutamiseks".

3D003'Füüsikalistel alustel põhinev' simulatsiooni"tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud litograafia-, söövitus- või pinnakatmisprotsesside "arendamiseks" maskide struktuuri üleviimisel spetsiifiliseks juhtide, dielektrikute või pooljuhtide topograafiliseks struktuuriks.

Tehniline märkus

'Füüsikalistel alustel põhinev' tähendab punktis 3D003 arvutuste kasutamist füüsikalistel omadustel (nt temperatuur, rõhk, difusioonikonstandid ja pooljuhtmaterjalide omadused) põhinevate füüsikaliste põhjus-tagajärg sündmuste järjestuse kindlakstegemiseks.

Märkus   Pooljuhtseadmete või integraallülituste projekteerimise andmebaasid, olulised tunnused ja projekteerimisega seotud andmed loetakse "tehnoloogiaks".

3D004"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 3A003 nimetatud seadmete "arendamiseks".

3D101"Tarkvara", mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 3A101.b nimetatud seadmete "kasutamiseks".

3D225"Tarkvara", mis on spetsiaalselt projekteeritud sagedusmuundurite või generaatorite jõudluse suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele.

3ETehnoloogia

3E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 3A, 3B või 3C nimetatud seadmete või materjalide "arendamiseks" või "tootmiseks";

Märkus 1   Punkt 3E001 ei hõlma "tehnoloogiat" seadmetele või komponentidele, mis on hõlmatud punktiga 3A003.

Märkus 2   Punkt 3E001 ei hõlma "tehnoloogiat" punktides 3A001.a.3–3A001.a.12 nimetatud integraallülitustele, millel on kõik järgmised omadused:

a.   on kasutatud 0 130 μm või suurema struktuurielemendi "tehnoloogiat"ja

b.   sisaldavad maksimaalselt kolme metallikihiga mitmekihilisi struktuure.

3E002Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", muu kui punktis 3E001 nimetatud, "mikroprotsessor-mikroskeemide", "mikroarvuti-mikroskeemide" ja mikrokontrollermikroskeemide südamike "arendamiseks" või "tootmiseks", mille aritmeetikaloogikaseade juurdepääsu laius on 32 bitti või rohkem, ning millel on mis tahes järgmine omadus või funktsioon;

a. 'vektorprotsessorüksus', mis on kavandatud tegema üheaegselt rohkem kui kahte arvutust ujukoma vektoritega (vektor – ühedimensionaalne 32-bitiste või suuremate arvude maatriks);

Tehniline märkus

'Vektorprotsessorüksus' on sisseehitatud juhendiga protsessorelement, mis võimaldab üheaegseid tehteid ujukoma vektoritega (vektor – ühedimensionaalne 32bitiste või suuremate arvude maatriks), milles on vähemalt üks vektoraritmeetika-loogikaseade ja vähemalt 32 elemendist koosnevad vektorregistrid.

b. projekteeritud tegema tsükli jooksul rohkem, kui kaks 64bitist või suuremat ujukoma arvutustehet, või

c. projekteeritud tegema tsükli jooksul rohkem kui kaheksa 16bitist püsikoma korrutus- või liitmistehet (nt varem digitaalseks muundatud analooginformatsiooni digitaalne manipuleerimine, mida tuntakse ka digitaal"signaali töötlemisena").

Märkus 1   Punkt 3E002 ei hõlma multimeediarakenduste "tehnoloogiat".

Märkus 2   Punkt 3E002 ei hõlma "tehnoloogiat" mikroprotsessorsüdamikele, millel on kõik järgmised omadused:

a.   on kasutatud 0,130 μm või suurema struktuurielemendi "tehnoloogiat"ja

b.   sisaldavad vähem kui viie metallikihiga mitmekihilisi struktuure.

Märkus 3   Punkt 3E002 hõlmab "tehnoloogiat" digitaalsete signaalprotsessorite ja digitaalmaatriksprotsessorite "arendamiseks" või "tootmiseks".

3E003Muu "tehnoloogia", mida kasutatakse järgmise "arendamiseks" või "tootmiseks":

a. vaakummikroelektroonilised seadmed;

b. heterostruktuuriga elektroonilised pooljuhtseadmed nt elektronide kõrgliikuvusega transistorid (HEMT), heterobipolaartransistorid (HBT) kvantkaev- ja supervõreseadmed;

Märkus   Punkt 3E003.b ei hõlma suure liikuvusega elektronidega transistoride tehnoloogiat, mis töötavad sagedustel alla 31,8 GHz, ja heterosiirdega bipolaarsete transistoride tehnoloogiat, mis töötavad sagedustel alla 31,8 GHz.

c. "ülijuhtivad" elektroonilised seadmed;

d. teemantpõhimikud või -kiled elektroonilistele komponentidele.

e. räni-isolaator-põhimikud integraallülitustele, milles isolaatoriks on ränidioksiid;

f. ränikarbiidpõhimikud elektroonilistele komponentidele;

g. 'elektroonilised vaakumseadmed', mille töösagedus on 31,8 GHz või üle selle.

3E101Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 3A001.a.1 või 3A001.a.2, 3A101, 3A102 või 3D101 nimetatud seadmete või "tarkvara""kasutamiseks".

3E102Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ettenähtud punktis 3D101 määratletud "tarkvara" "arendamiseks".

3E201Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on vajalik punktides 3A001.e.2, 3A001.e.3, 3A001.g, 3A201, 3A225–3A234 nimetatud seadmete "kasutamiseks".

3E225Koodide või võtmete kujul "tehnoloogia" sagedusmuundurite või generaatorite jõudluse suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele.

4. KATEGOORIA – MERENDUS

Märkus 1   Arvuteid, vastavaid seadmeid ja "tarkvara", mis täidavad telekommunikatsiooni- või "kohtvõrgu" ülesandeid, tuleb hinnata samuti 5. kategooria 1. osa jõudlusparameetrite järgi ("Telekommunikatsioon").

Märkus 2   Juhtimismoodulid, mis ühendavad otseselt keskseadet, "põhimälu" või ketta juhtseadet siinide või kanalitega, ei loeta 5. kategooria 1. osas ("Telekommunikatsioon") nimetatud telekommunikatsiooniseadmeteks.

NB!   Pakettkommuteerimise jaoks spetsiaalselt loodud "tarkvara" kontrolli alla kuulumise kohta vaata punkti 5D001.

4ASüsteemid, seadmed ja komponendid

4A001Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed, millel on mis tahes järgmised omadused, ning "elektroonikasõlmed" ja spetsiaalselt neile ette nähtud komponendid:

NB!   VT KA PUNKT 4A101.

a. mis on spetsiaalselt konstrueeritud nii, et neil oleks mis tahes järgmine omadus:

1. ette nähtud tööülesannete täitmiseks keskkonnas, mille temperatuur on madalam kui 228 K (- 45 °C) või üle 358 K (85 °C), või

Märkus   Punkt 4A001.a.1 ei hõlma spetsiaalselt tsiviilotstarbeliste mootorsõidukite, raudteerongide või "tsiviilõhusõidukite" jaoks ette nähtud arvuteid.

2. kiirguskindlad, mis taluvad mis tahes järgmise piirväärtuse ületamist:



a.

kogudoos

5 × 103 Gy (räni);

b.

doosikiirus

5 × 106 Gy (räni)/s; või

c.

ühele tuumasündmusele vastab

1 × 10–8 viga/bit/päev;

Märkus   Punkt 4A001.a.2 ei hõlma spetsiaalselt tsiviilotstarbeliste "tsiviilõhusõidukite" jaoks ette nähtud arvuteid.

b. Ei kasutata.

4A003"Digitaalarvutid", "elektroonikasõlmed" ja nendega seotud seadmed nende jaoks ettenähtud komponentidega:

Märkus 1   Punkt 4A003 hõlmab järgmist:

  'vektorprotsessorid';

  massiiviprotsessorid;

  digitaalsed signaaliprotsessorid;

  loogikaprotsessorid;

  "pildiväärinduseks" ette nähtud seadmed.

Märkus 2   Punktis 4A003 nimetatud "digitaalarvutite" ja nendega seotud seadmete kontrolli alla kuulumine määratakse vastavalt muude seadmete või süsteemide osas ette nähtud kontrolli alla kuulumisele, juhul kui:

a.   "digitaalarvutid" või seotud seadmed on olulised teise süsteemi või seadme toimimiseks;

b.   "digitaalarvutid" või seotud seadmed ei ole muu süsteemi või seadme "oluliseks osaks"ja

NB1!   Muudele seadmetele spetsiaalselt ette nähtud "signaalitöötlus-" või "pildiväärindusseadmete" kontrolli alla kuulumine määratakse vastavalt muude seadmete kontrolli alla kuulumisele isegi siis, kui nad ei täida "olulise osa" kriteeriumit.

NB2!   "Digitaalarvutite" või telekommunikatsiooniseadmete kontrolli alla kuulumise kohta vaata 5. kategooria 1. osa ("Telekommunikatsioon").

c.   "tehnoloogia" "digitaalarvutite" või seotud seadmete jaoks määratakse kindlaks punktis 4E.

a. Ei kasutata;

b. "digitaalarvutid", mille "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" ületab 16 korrigeeritud teraFLOPSi (WT);

c. "elektroonikasõlmed", mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud, et suurendada jõudlust protsessorite liitmise teel nii, et selline ühendatud "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" ületab punktis 4A003.b. nimetatud piiri;

Märkus 1   Punkt 4A003.c. hõlmab üksnes "elektroonikasõlmi" ja programmeeritavaid omavahelisi ühendusi, mis ei ületa punktis 4A003.b esitatud piire, kui need tarnitakse mitteühendatud "elektroonikasõlmedena".

Märkus 2   Punkt 4A003.c ei hõlma "elektroonikasõlmi", mis on spetsiaalselt konstrueeritud toodetele või tooteperekondadele, mille maksimaalne konfiguratsioon ei ületa punktis 4A003.b nimetatud piiri.

d. Ei kasutata;

e. Ei kasutata;

f. Ei kasutata;

g. seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud "digitaalarvutite" jõudluse liitmiseks omavaheliste väliste ühenduste abil, mis tagavad ühesuunalise andmekommunikatsiooni kiirusega üle 2,0 gigabaidi sekundis lingi kohta.

Märkus   Punkt 4A003.g ei hõlma sisemise ühenduse seadmeid (nt põhiplaate, siine), passiivseid ühendusseadmeid, "võrgu juurdepääsu kontrollereid" või "sidekanali kontrollereid".

4A004Arvutid ja nende jaoks ettenähtud vastavad seadmed, "elektroonikasõlmed" ja komponendid:

a. "süstoolsed maatriksarvutid";

b. "neuroarvutid";

c. "optilised arvutid".

4A005Nende süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud "sissetungimistarkvara" loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks.

4A101Analoogarvutid, "digitaalarvutid" või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, muud kui punktis 4A001.a.1 nimetatud, mis on karmide tingimuste jaoks ning spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

4A102"Hübriidarvutid", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks.

Märkus   Nimetatud kontrolli kohaldatakse vaid juhul, kui nimetatud seadmed on varustatud punktis 7D103 või 9D103 nimetatud tarkvaraga.

4BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

Puuduvad.

4CMaterjalid

Puuduvad.

4DTarkvara

Märkus   Teistes kategooriates käsitletud seadmetele mõeldud "tarkvara" kontrolli alla kuulumist käsitleb vastav kategooria.

4D001Järgmine "tarkvara":

a. "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 4A001-4A004 või 4D nimetatud seadmete ja tarkvara "arendamiseks" või "tootmiseks";

b. punktis 4D001.a nimetamata "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste seadmete "arenduseks" või "tootmiseks":

1. "digitaalarvutid", mille "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" ületab 8,0 korrigeeritud teraFLOPSi (WT);

2. "elektroonikasõlmed", mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud, et suurendada jõudlust protsessorite liitmise teel nii, et selline ühendatud "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" ületab punktis 4D001.b.1 sätestatud piiri.

4D002Ei kasutata

4D003Ei kasutata.

4D004Nende süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud "sissetungimistarkvara" loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks.

4ETehnoloogia

4E001

a. Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 4A või 4D nimetatud seadmete või "tarkvara" "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks".

b. Tehnoloogia üldmärkusele vastav punktis 4E001.a. nimetamata "tehnoloogia", mis on ette nähtud järgmiste seadmete "arendamiseks" või "tootmiseks":

1. "digitaalarvutid", mille "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" ületab 8,0 korrigeeritud teraFLOPSi (WT);

2. "elektroonikasõlmed", mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud, et suurendada jõudlust protsessorite liitmise teel nii, et selline ühendatud "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" ületab punktis 4E001.b.1 sätestatud piiri.

c. "tehnoloogia", mis on ette nähtud "sissetungimistarkvara" "arenduseks".

TEHNILINE MÄRKUS "KORRIGEERITUD MAKSIMAALSE JÕUDLUSE" ("APP") KOHTA

"APP" on korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega "digitaalarvuti" teeb 64bitiseid või suuremaid ujukomaga liitmis- ja korrutustehteid.

"APP" ühikuks on kaalutud teraFLOPS (WT), mis on 1012 ujukomatehet sekundis.

Selles tehnilises märkuses kasutatud lühendid

n

protsessorite arv "digitaalarvutis"

i

protsessori järjekorranumber (i, … n)

ti

protsessori tsükli (takti) aeg (ti = 1/Fi)

Fi

protsessori taktsagedus

Ri

maksimaalne ujukomatehte arvutuskiirus

Wi

arhitektuurikoefitsient

"APP" arvutusmeetodi ülevaade

1.  Iga protsessori i jaoks leitakse maksimaalne arv 64-bitiseid või suuremaid ujukomatehteid (FPOi), mis tehakse "digitaalarvuti" ühe protsessori ühe takti jooksul.

Märkus   Ainult 64bitised või suuremad ujukoma liitmis- ja/või korrutustehted võetakse FPO arvutamisel arvesse. Kõik ujuvkomatehted peavad olema esitatud tehete arvuna protsessoritakti kohta; tehted, mis tehakse mitme protsessoritakti jooksul, võib esitada murdarvuna. Kui protsessor ei ole suuteline tegema 64-bitiseid või suuremaid ujukomatehteid, on efektiivne arvutuskiirus R null.

2. Arvutatakse iga protsessori ujukomatehte kiirus Ri = FPOi/ti.

3. "APP" arvutatakse kujul "APP" = W1 × R1 + W2 × R2 + … + Wn × Rn.

4.  'Vektorprotsessorite' puhul Wi = 0,9. Mitte-'vektorprotsessorite' puhul Wi = 0,3.

Märkus 1   Kui protsessor teeb seotud tehteid (nt liitmine ja korrutamine) ühe takti jooksul, võetakse arvesse iga tehtud tehe.

Märkus 2   Konveierprotsessori efektiivseks arvutuskiiruseks R loetakse kiireim järgnevaist: kiirus konveieri maksimaalse komplekteerituse korral või kiirus mittekonveierrežiimi korral.

Märkus 3   Iga kombinatsioonis oleva protsessori R arvutatakse selle maksimaalse teoreetiliselt võimaliku kiiruse alusel, enne protsessorite kombinatsiooni summaarse "APP" leidmist. Paralleelarvutused võetakse arvesse, kui paralleel- või üheaegsed operatsioonid on loetletud tootjapoolsetes spetsifikatsioonides.

Märkus 4   "APP" arvutusse ei kaasata protsessoreid, mis teostavad ainult I/O (sisend/väljund) ja/või lisaseadmetega seotud funktsioone (nt ketta-, kommunikatsiooni või videoseadmed).

Märkus 5   "APP"-d ei arvutata protsessorite suhtes, mis on (omavahel) ühendatud "kohtvõrgu" (Local Area Network – LAN), hajusvõrgu (Wide Area Networks), ühendatud või ühiste I/O (sisend/väljund) seadmete või "tarkvaraga" loodud ühenduse abil.

Märkus 6   "APP" väärtused tuleb arvutada protsessorikombinatsioonide suhtes, mis sisaldavad protsessoreid, mis on spetsiaalselt ette nähtud jõudluse suurendamiseks liitmise, üheaegsete operatsioonide ja mälu ühiskasutamise kaudu;

Tehniline märkus:

1.   Liita tuleb samaaegselt talitlevate ja ühisel kiibil paiknevate protsessorite ja kiirendite kogum.

2.   Protsessorikombinatsioonide mälu on ühiskasutuses, kui mis tahes protsessor on võimeline ligi pääsema süsteemi mis tahes paigale mälus vahemälu ridade või mälusõnade riistvaralise ülekandega ilma tarkvarasüsteemi kaasamata, mis on saavutatav punktis 4A003.c. määratletud "elektroonikasõlmedega".

Märkus 7   'Vektorprotsessor' on protsessor, mille käsustik võimaldab üheaegseid tehteid ujukoma vektoritega (vektor – ühedimensionaalne 64bitiste või suuremate arvude maatriks), milles on vähemalt 2 vektori funktsionaalüksust ning milles on vähemalt 8 vähemalt 64bitiste elementidega vektorite registrit.

5. KATEGOORIA – TELEKOMMUNIKATSIOON JA "INFOTURVE"

1. osa – TELEKOMMUNIKATSIOON

Märkus 1   Spetsiaalselt telekommunikatsiooniseadmete või -süsteemide jaoks kavandatud komponentide, katse- ja "tootmis"seadmete ning nendele loodud "tarkvara" kontrolli alla kuulumine määratakse 5. kategooria 1. osas.

NB!   Spetsiaalselt telekommunikatsiooniseadmete või -süsteemide jaoks kavandatud "laserite" kohta vt punkt 6A005.

Märkus 2   "Digitaalarvuteid", vastavaid seadmeid või "tarkvara", mis on selles kategoorias nimetatud telekommunikatsiooniseadmete tööks või töö toetamiseks olulise tähtsusega, käsitletakse selleks ülesandeks spetsiaalselt kavandatud komponentidena tingimusel, et nad kujutavad endast tootja poolt üldjuhul tarnitavaid standardseid mudeleid. See hõlmab arvutisüsteemide tööd, haldamist, hooldust, ekspluatatsiooni või maksustamist.

5A1Süsteemid, seadmed ja komponendid

5A001Järgmised telekommunikatsioonisüsteemid, -seadmed, -komponendid ja lisaseadmed:

a. telekommunikatsiooniseadmed, millel on mis tahes järgmine omadus, funktsioon või eripära:

1. on spetsiaalselt ette nähtud taluma ajutisi elektroonilisi ilminguid või elektromagnetilist impulssi, mille tekitab tuumaplahvatus;

2. kõrgendatud vastupanuvõime gamma-, neutron- või ioonkiirgusele; või

3. spetsiaalselt ette nähtud töötama väljaspool temperatuurivahemikku 218 K (– 55 °C) kuni 397 K (124 °C);

Märkus   Punkt 5A001.a.3 kehtib üksnes elektrooniliste seadmete kohta.

Märkus   Punktid 5A001.a.2 ja 5A001.a.3 ei hõlma seadmeid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks satelliitide pardal.

b. telekommunikatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid, millel on mis tahes järgmine omadus, funktsioon või eripära:

1. veealused lõastamata sidesüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:

a. akustiline kandesagedus väljaspool sagedusvahemikku 20–60 kHz;

b. elektromagnetiliste lainete kandesagedus sagedustel 30 kHz ja madalamal;

c. kasutavad elektroonilist kiirejuhtimistehnikat või

d. kasutavad "kohtvõrgus" "lasereid" või valgusdioode (LEDid), mille väljundkiirguse lainepikkus on suurem kui 400 nm ja väiksem kui 700 nm;

2. raadioseadmestik, mis töötab sagedusribas 1,5–87,5 MHz ja millel on kõik järgmised omadused:

a. prognoosib automaatselt ja valib sagedusi ning "täielikke digitaalseid edastuskiirusi" kanali kohta ülekande optimeerimise eesmärgil; ning

b. sisaldab lineaarset võimsusvõimendit, mis suudab toetada samaaegselt mitut signaali väljundvõimsusega 1 kW või rohkem sagedusvahemikus 1,5–30 MHz või väljundvõimsusega 250 W või rohkem sagedusvahemikus 30–87,5 MHz, üheoktavilise või laiema "hetkribalaiusega" ning ebalineaarmoonutuste sisaldusega väljundsignaalis vähem kui –80 dB;

3. raadioseadmestik, mis rakendab "hajaspektri" tehnikat, sealhulgas ka "sagedushüplemise" tehnikat, mida ei ole nimetatud punktis 5A001.b.4, ja millel on mis tahes järgmine omadus:

a. kasutaja poolt programmeeritavad hajutamiskoodid; või

b. ülekantav riba kogulaius on 100 või enam korda laiem ükskõik millisest informatsioonikanali ribalaiusest ning laiem kui 50 kHz;

Märkus   Punkt 5A001.b.3.b ei hõlma raadioseadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks ühega järgmistest:

a.   tsiviilotstarbelised kärgside (mobiiltelefoni) süsteemid; või

b.   maapealsed kohtkindlad või liikuvad satelliitjaamad kommerts- või tsiviiltelekommunikatsiooni jaoks.

Märkus   Punkt 5A001.b.3 ei hõlma seadmeid, mis on ette nähtud töötama väljundvõimsusel 1 W või vähem.

4. raadioseadmed, mis kasutavad ultralairiba modulatsioonitehnikaid kasutaja poolt programmeeritava kanalistamise koodidega, skrambleerimise koodidega või võrgu identifitseerimise koodidega ja millel on üks järgmistest omadustest:

a. ribalaius üle 500 MHz või

b. "osaribalaius" 20 % või rohkem;

5. digitaalselt tüüritavad raadiovastuvõtjad, millel on kõik järgmised omadused:

a. rohkem kui 1 000 kanalit;

b. "kanali ümberlülitusaeg" lühem kui 1 ms;

c. elektromagnetilises võnkespektris automaatne otsimis- või skaneerimisvõime ja

d. vastuvõetud signaalide või saatjatüüpide identifitseerimise võime; või

Märkus   Punkt 5A001.b.5 ei hõlma raadioseadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbelistes kärgside (mobiiltelefoni) süsteemides.

Tehniline märkus

'Kanalivahetusaeg' tähendab aega (s.o viivitus) ühelt vastuvõtusageduselt teisele ümberlülitamiseks, et jõuda tasemele ± 0,05 % määratletud lõplikust vastuvõtusagedusest või selle piiresse. Kaubad, mille kindlaksmääratud sagedusvahemik on alla ± 0,05 % nende endi kesksagedusest, ei võimalda määratluse kohaselt kanali sageduse ümberlülitust.

6. kasutavad digitaalset "signaalitöötlust" 'hääle kodeerimiseks' kiirusega vähem kui 700 bit/s.

Tehnilised märkused

1.   'Hääle kodeerimisel' muutuvate kodeerimiskiirustega kohaldatakse punkti 5A001.b.6 pideva kõne 'hääle kodeerimise' väljundi suhtes.

2.   Punkti 5A001.b6 tähenduses on 'hääle kodeerimine' määratletud kui tehnika inimhääle näidete võtmiseks ja nende digitaalseks signaaliks muutmiseks, võttes arvesse inimkõne eripärasid.

c. optilised kiud, mis on üle 500 m pikad ja mis kannatavad tootja määratluse kohaselt 'tõestuskatsel' tõmbepinget vähemalt 2 × 109 N/m2 või rohkem;

NB!   Veealuste teeninduskaablite kohta vt punkt 8A002.a.3.

Tehniline märkus

'Tõestuskatse': tootmisprotsessisisene või tootmisprotsessist sõltumatu toodangu katsetamine, mille käigus rakendatakse 0,5–3 meetri pikkusele kiule, mis liigub kiirusega 2–5 m/s umbes 150 mm läbimõõduga surverullide vahelt läbi, etteantud dünaamilist tõmbepinget. Keskkonna nominaalne temperatuur on seejuures 293 K (20 °C) ning suhteline õhuniiskus 40 %. Tõestuskatse sooritamisel võib kasutada vastavaid riigisiseseid standardeid.

d. järgmised "elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antennid":

1. määratud töötamiseks sagedusel üle 31,8 GHz kuni 57 GHz ja mille efektiivne kiirgusvõimsus on +20 dBm (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus 22,15 dBm) või suurem;

2. määratud töötamiseks sagedusel üle 57 GHz kuni 66 GHz ja mille efektiivne kiirgusvõimsus on +24 dBm (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus 26,15 dBm) või suurem;

3. määratud töötamiseks sagedusel üle 66 GHz kuni 90 GHz ja mille efektiivne kiirgusvõimsus on +20 dBm (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus 22,15 dBm) või suurem;

4. määratud töötamiseks sagedusel üle 90 GHz;

Märkus   Punkt 5A001.d ei hõlma "elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antenne" maandumissüsteemide jaoks, milles on mikrolainemaandumissüsteemide (MLS) ICAO standardite kohased mõõteriistad.

e. raadiopeilimisseadmed, mis toimivad üle 30 MHz sagedustel ja millel on kõik järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ettenähtud komponendid:

1. "hetkribalaius" on 10 MHz või rohkem; ning

2. võimelised määrama (peilima) sünkroniseerimata ja alla 1 ms signaalikestusega raadiosaatjate suunakoordinaate;

f. järgmised mobiilside pealtkuulamise seadmed ja segajad ning nende jälgimise seadmed ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid:

1. pealtkuulamisseadmed, mis on projekteeritud väljavõtte tegemiseks raadioliidese kaudu edastatava(te)st häälest või andmetest;

2. punktis 5A001.f.1 nimetamata pealtkuulamisseadmed, mis on projekteeritud väljavõtte tegemiseks kliendiseadme või abonendi identifikaatoritest (nt IMSI, TIMSI või IMEI), signaalidest või muudest raadioliidese kaudu edastatavatest metaandmetest;

3. raadiolainete segajad, mis on spetsiaalselt ette nähtud mobiilsideteenuste tahtlikuks ja valikuliseks segamiseks, tõkestamiseks, blokeerimiseks, halvendamiseks ja mis täidavad mis tahes järgmisi funktsioone:

a. raadiosidevõrgu (Radio Access Network – RAN) funktsioonide simuleerimine;

b. kasutatava mobiilsideprotokolli (nt GSM) eriomaduste avastamine ja kasutamine; või

c. kasutatava mobiilsideprotokolli (nt GSM) eriomaduste kasutamine;

4. raadiosagedusseireseadmed, mis on projekteeritud või kohandatud punktides 5A001.f.1, 5A001.f.2 või 5A001.f.3 määratletud artiklite töötamise identifitseerimiseks;

Märkus   Punktid 5A001.f.1 ja 5A001.f.2 ei hõlma järgmist:

a.   seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud individuaalse analoog-mobiilraadio (PMR) pealtkuulamiseks, IEEE 802.11 WLAN;

b.   mobiilsidevõrkude operaatorite jaoks projekteeritud seadmed; või

c.   mobiilsideseadmete või -süsteemide "arendamiseks" või "tootmiseks" projekteeritud seadmed.

NB1!   Vt ka SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

NB2!   Raadiovastuvõtjate kohta vt ka punkt 5A001.b.5.

g. passiivsed koherentsed asukoha kindlaksmääramise (PCL) süsteemid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud liikuvate objektide avastamiseks ja jälitamiseks ning mis kasutavad mitteradarsaatjate poolt keskkonda saadetud raadiokiirguse peegelduste mõõtmist;

Tehniline märkus

Mitteradarsaatjad võivad hõlmata ärilisi raadio-, televisiooni- või mobiilsidetugijaamu.

Märkus   Punkt 5A001.g ei hõlma järgmist:

a.   raadioastronoomilised seadmed; või

b.   süsteemid või seadmed, mis eeldavad sihtmärgilt raadiolaineid.

h. järgmised isetehtud lõhkekehade (IED) vastased seadmed ja juurdekuuluvad:

1. punktis 5A001.f mitte määratletud raadiosagedust (RF) edastavad seadmed, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud isetehtud lõhkekehade enneaegseks aktiveerimiseks või initsieerimise ennetamiseks;

2. seadmed, milles kasutatakse tehnikaid, mis on projekteeritud selleks, et võimaldada raadioside samades sageduskanalites, millel edastavad sidet punktis 5A001.h.1 määratletud kaasasuvad seadmed.

NB!   Vt ka SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

i. ei kasutata;

j. internetiprotokolli (IP) võrguside järelevalve süsteemid või seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. täidavad kõiki järgmisi funktsioone kandja klassi internetiprotokolli (IP) võrgus (nt riigi ulatusega klassi IP-magistraal):

a. analüüs rakendusekihil (nt avatud süsteemide sidumise (OSI) mudeli (ISO/IEC 7498-1) kiht 7);

b. valitud metaandmete ja rakendusesisu (nt hääl, video, sõnumid, manused) väljavõtmine; ja

c. väljavõetud andmete indekseerimine, ja

2. mis on spetsiaalselt projekteeritud täitma kõiki järgmisi funktsioone:

a. otsingute tegemine 'kõvade selektorite' põhjal; ja

b. üksikisiku või inimesterühma relatsioonvõrgu kaardistamine.

Märkus   Punkt 5A001.j. ei hõlma süsteeme või seadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks ühega järgmistest:

a.   turunduslik eesmärk;

b.   teenuse võrgukvaliteet (QoS); või

c.   kogemuse kvaliteet (QoE).

Tehniline märkus

'Kõvad selektorid' tähendab andmeid või andmekogumeid, mis on seotud üksikisikuga (nt perekonnanimi, eesnimi, e-posti aadress, koduaadress, telefoninumber või rühmituste liikmesus).

5A101Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud 'rakettmürskudel' kasutamiseks.

Tehniline märkus

Punktis 5A101 tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Märkus   Punkt 5A101 ei hõlma järgmist:

a.   seadmed, mis on kavandatud või kohandatud mehitatud õhusõidukites või satelliitides kasutamiseks;

b.   maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud maismaa- või merekasutuseks;

c.   seadmed, mis on ette nähtud kaubanduslike, tsiviilotstarbeliste või inimelude ohutusega (nt andmete terviklikkus, lennuohutus) seotud GNSS teenuste jaoks;

5B1Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

5B001Järgmised telekommunikatsioonisüsteemide testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed, nende komponendid ja lisaseadmed:

a. seadmed ja nende jaoks ette nähtud komponendid või tarvikud, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 5A001 nimetatud seadmete, funktsioonide või eripära "arenduseks" või "tootmiseks";

Märkus   Punkt 5B001.a ei hõlma optilise kiu omaduste uurimise seadmeid.

b. seadmed ning nende jaoks ettenähtud komponendid ja tarvikud, mis on spetsiaalselt kavandatud mis tahes järgmise telekommunikatsiooni ülekandeseadmete või kommutatsiooniseadmete "arendamiseks":

1. ei kasutata;

2. seadmed, mis kasutavad "laserit" ning millel on mis tahes järgmine omadus:

a. ülekandel kasutatav lainepikkus on üle 1 750 nm; või

b. ei kasutata;

c. ei kasutata;

d. kasutatakse analoogtehnikat ribalaiusel üle 2,5 GHz; või

Märkus   Punkt 5B001.b.2.d ei hõlma kommertstelevisioonisüsteemide "arendamiseks" spetsiaalselt kavandatud seadmeid.

3. ei kasutata;

4.