02008R1008 — ET — 18.12.2020 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293 31.10.2008, lk 3) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, |
L 212 |
1 |
22.8.2018 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2, 11. detsember 2018, |
L 11 |
1 |
14.1.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/696, 25. mai 2020, |
L 165 |
1 |
27.5.2020 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2114, 16. detsember 2020, |
L 426 |
1 |
17.12.2020 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2115, 16. detsember 2020, |
L 426 |
4 |
17.12.2020 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1008/2008,
24. september 2008,
ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine)
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„lennutegevusluba” – luba, mille on andnud lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ettevõtjale, lubades tal osutada lennutegevusloas nimetatud lennuteenuseid;
„lennutegevusluba väljaandev pädev asutus” – liikmesriigi asutus, kes on vastavalt II peatükis sätestatule volitatud lennutegevusluba välja andma, selle väljaandmisest keelduma, selle tühistama või peatama;
„ettevõtja” – iga füüsiline või juriidiline isik (tulundusühendus või mittetulundusühendus) või mis tahes muu ametlik organ, sõltumata sellest, kas tal on iseseisev õigusvõime või mitte;
„lennuteenus” – reisijaid, lasti ja/või posti vedav lend või lendude sari, tasu ja/või rendi eest;
„lend” – väljumine kindlaksmääratud lennujaamast kindlaksmääratud sihtlennujaama suunas;
„kohalik lend” – lend, mis ei sisalda reisijate, posti ja/või lasti vedu erinevate lennujaamade või lubatud maandumiskohtade vahel;
„lennujaam” – mis tahes ala liikmesriigis, mis on spetsiaalselt kohandatud lennuteenuste jaoks;
„lennuettevõtja sertifikaat (AOC)” – tunnistus, mis on välja antud ettevõtjale ja mis tõendab, et ettevõtjal on professionaalsed võimed ja organisatsioon, et tagada selles sertifikaadis nimetatud tegevuste ohutus, nagu on sätestatud kohaldatava ühenduse või siseriikliku õiguse vastavates sätetes;
„tõhus kontroll” – suhe, mis põhineb õigustel, lepingutel või mis tahes muudel vahenditel, mis kas üksikult või koos ja vastavat fakti või seadust arvestavalt annavad võimaluse otseselt või kaudselt avaldada ettevõtjale otsustavat mõju, eriti:
ettevõtja kõigi või osa varade kasutamise õiguse kaudu;
õiguste või lepingute kaudu, mis avaldavad otsustavat mõju ettevõtja organite ülesehitusele, hääletamisele või otsustele või muul viisil avaldavad otsustavat mõju ettevõtja äritegevuse juhtimisele;
„lennuettevõtja” – kehtiva lennutegevusloaga või samaväärse loaga ettevõtja;
„ühenduse lennuettevõtja” – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on andnud lennutegevusluba väljaandev pädev asutus vastavalt II peatükile;
„äriplaan” – lennuettevõtja kõnealusel perioodil kavatsetava äritegevuse üksikasjalik kirjeldus, eriti turu eeldatava arengu ja tehtavate investeeringute suhtes, sealhulgas tegevuse finants- ja majanduslikud mõjud;
„ühendusesisene lennuteenus” – lennuteenus, mida osutatakse ühenduses;
„liiklusõigus” – õigus osutada lennuteenust ühenduse kahe lennujaama vahel;
„kohtade müük” – ainult kohtade otsemüük ilma lisateenusteta (nagu majutamine) avalikkusele lennuettevõtja või tema volitatud esindajate või tellimuslennu korraldaja kaudu;
„regulaarlennud” – lendude sari, millel on kõik järgmised tunnused:
igale lennule võib igaüks osta üksikkohti ja/või lasti ja/või posti veoteenust kas otse lennuettevõtjalt või tema volitatud esindajatelt;
lennud toimuvad kahe või enama sama punkti vahel kas
„veomaht” – kohtade arv või kasulik last, mida regulaarlennul kindlal perioodil avalikkusele pakutakse;
„piletihinnad” – hinnad eurodes või kohalikus vääringus, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende agentidele või teistele piletimüüjatele reisijate veo eest lennuteenuse osutamisel, ning mis tahes tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas agendile makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad muud tingimused ning muud abiteenused;
„lastitariifid” – hinnad eurodes või kohalikus vääringus, mida makstakse lasti veo eest, ning tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas agendile makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad muud tingimused ning muud abiteenused;
„asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid” – liikmesriik/liikmesriigid, kus või kelle vahel on lennuühendus;
„liikmesriik / osalised liikmesriigid” – asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid ja liikmesriik/liikmesriigid, kus lennuteenust osutava(te)le lennuettevõtja(te)le on antud tegevusluba;
„linnastu” – linnaala, mis koosneb mitmest suuremast ja väiksemast linnast, mis rahvaarvu kasvu ning laienemise tõttu on füüsiliselt ühinenud ühtseks täisehitatud alaks;
„tulukalkulatsioon” – üksikasjalik lennuettevõtja tulude ja kulude aruanne kõnealuse perioodi kohta, sealhulgas eraldi lennutranspordiga seotud tegevus ja muu tegevus, samuti eraldi rahanduslikud ja mitterahanduslikud elemendid;
„kuivrendi leping (dry lease agreement)” – ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt lennukit käitatakse rendilevõtjale väljastatud lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) alusel;
„märgrendi leping (wet lease agreement)” – lennuettevõtjate-vaheline leping, mille kohaselt lennukit käitatakse rendileandjale väljastatud lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) alusel;
„põhitegevuskoht” – ühenduse lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, mis asub liikmesriigis, kus toimub ühenduse lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine, sealhulgas jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine.
II PEATÜKK
LENNUTEGEVUSLUBA
Artikkel 3
Lennutegevusluba
Ühelgi ühenduses asukohta omaval ettevõtjal ei ole lubatud vedada õhu kaudu reisijaid, posti ja/või lasti tasu ja/või rendi eest, kui ettevõtjale ei ole antud asjakohast lennutegevusluba.
Käesoleva peatüki nõudeid täitval ettevõtjal on õigus saada lennutegevusluba.
Ilma et see piiraks ühenduse, siseriikliku või rahvusvahelise õiguse mis tahes muude kehtivate sätete kohaldamist, ei kehti nõue omada kehtivat lennutegevusluba järgmiste lennuteenuste kategooriate puhul:
lennuteenused, mida osutatakse mootorita õhusõidukiga ja/või ülikerge mootorõhusõidukiga, ning
kohalikud lennud.
Artikkel 4
Lennutegevusloa andmise tingimused
Liikmesriigi lennutegevusluba väljaandev pädev asutus annab ettevõtjale lennutegevusloa tingimusel, et
tema peamine tegevuskoht on selles liikmesriigis;
tal on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat, mille on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139 ( 1 ) välja andnud kas liikmesriigi riiklik asutus, mitu kõnealuse määruse artikli 62 lõike 5 kohaselt ühiselt tegutsevat liikmesriikide riiklikku asutust või Euroopa Liidu Lennundusohutusamet;
tema käsutuses on üks või mitu õhusõidukit omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel;
tema peamine tegevusala on lennuteenuste osutamine eraldi või seotuna õhusõiduki mis tahes muu äritegevusega või õhusõiduki remontimise ja hooldusega;
tema struktuur võimaldab lennutegevusluba väljaandval pädeval asutusel rakendada käesoleva peatüki sätteid;
liikmesriikidele ja/või liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50 % ettevõtjast ja nad omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtja kaudu, välja arvatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille lepinguosaline ühendus on, sätestatud juhtudel;
ta vastab artiklis 5 sätestatud finantstingimustele;
ta järgib artiklis 11 ja määruses (EÜ) nr 785/2004 täpsustatud kindlustusnõudeid ja
ta järgib artiklis 7 ette nähtud nõudeid hea maine kohta.
Artikkel 5
Lennutegevusloa andmise finantstingimused
Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus hindab tähelepanelikult seda, kas esimest korda lennutegevusluba taotlev ettevõtja suudab tõendada, et
ta võib alati täita oma tegelikke ja realistlike eelduste kohaselt tekkida võivaid võimalikke kohustusi 24 kuu jooksul pärast tegevuse alustamist ning
ta suudab kanda realistlike eelduste alusel koostatud äriplaanis kirjeldatud tegevusega seotud püsi- ja tegevuskulusid kolme kuu jooksul pärast tegevuse alustamist, võtmata arvesse oma tegevusest saadavaid sissetulekuid.
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes taotleb lennutegevusluba üksnes vähem kui kümnetonnise maksimaalse stardimassiga (MTOM) ja/või vähem kui 20kohaliste õhusõidukite käitamiseks. Sellised ettevõtjad peavad tõendama, et nende netokapital on vähemalt 100 000 eurot, või esitama lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse nõudmise korral kogu vajaliku teabe, mis on vajalik lõikes 1 osutatud hindamiseks, eelkõige I lisa punktis 1 osutatud teabe.
Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib sellest olenemata kohaldada lõikeid 1 ja 2 eelmise lõigu sätete alusel lennutegevusluba taotleva ettevõtja suhtes, kes kavatseb teenindada regulaarlennuliine või kelle aastakäive on üle kolme miljoni euro.
Artikkel 6
Lennuettevõtja sertifikaat
Lennuettevõtja sertifikaati väljaandev pädev asutus teavitab lennutegevusluba väljaandvat pädevat asutust niipea kui võimalik lennuettevõtja sertifikaadi igast asjakohasest kavandatud muudatusest.
Nimetatud teabevahetus võib muu hulgas hõlmata teavet ühenduse lennuettevõtja selliste finants-, omandiga seotud või töökorralduslike kokkulepete kohta, mis võivad mõjutada tema tegevuse ohutust või maksevõimet või aidata lennuettevõtja sertifikaati väljaandval pädeval asutusel teostada ohutusalaseid järelevalvetoiminguid. Teabe konfidentsiaalselt esitamise korral tuleb võtta meetmeid sellise teabe asjakohase kaitsmise tagamiseks.
Artikkel 7
Hea maine tõendamine
Artikkel 8
Lennutegevusloa kehtivus
Lennutegevusluba kehtib seni, kuni ühenduse lennuettevõtja täidab käesolevas peatükis esitatud nõudeid.
Ühenduse lennuettevõtja on alati võimeline taotluse korral tõendama lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele, et ta vastab kõigile käesoleva peatüki nõuetele.
Lennutegevusuba väljaandev pädev asutus jälgib tähelepanelikult käesolevas peatükis esitatud nõuete täitmist. Ta vaatab igal juhul läbi vastavuse kõnealustele nõuetele järgmistel juhtudel:
kaks aastat pärast uue lennutegevusloa väljaandmist;
kui kahtlustatakse võimalikku probleemi;
komisjoni taotlusel.
Kui lennutegevusluba väljaandev pädev asutus kahtlustab, et ühenduse lennuettevõtja finantsprobleemid võivad mõjutada tema tegevuse ohutust, teavitab ta sellest viivitamata lennuettevõtja sertifikaadi eest vastutavat asutust.
Lennutegevusluba esitatakse uuesti kinnitamiseks, kui ühenduse lennuettevõtja
ei ole alustanud tegevust kuue kuu jooksul pärast seda, kui talle on antud lennutegevusluba;
on katkestanud tegevuse rohkem kui kuueks kuuks;
kes on saanud artikli 5 lõike 3 esimese lõigu alusel lennutegevusloa, kavatseb kasutada suuremaid õhusõidukeid, kui artikli 5 lõikes 3 täpsustatud ülempiir, või ei vasta enam selles sätestatud finantstingimustele.
Ühenduse lennuettevõtja esitab lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele raamatupidamise auditeeritud aruande hiljemalt kuus kuud pärast vastava majandusaasta viimast päeva, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti. Ühenduse lennuettevõtja kahe esimese tegevusaasta jooksul tehakse I lisa punktis 3 osutatud andmed lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele kättesaadavaks taotluse alusel.
Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib mis tahes ajahetkel hinnata ühenduse lennuettevõtja finantstulemusi, kellele ta on andnud lennutegevusloa, ning taotleda asjakohast teavet. Sellise hindamise osana täiendab asjaomane ühenduse lennuettevõtja I lisa punktis 3 osutatud andmeid ja esitab need lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele taotluse alusel.
Ühenduse lennuettevõtja teatab lennutegevusluba väljaandvale asutusele
ette plaanidest käitada uut lennuteenust, mis suundub kontinendile või maailma piirkonda, kuhu varem ei lennatud, või muust tema tegevuse ulatuse olulisest muudatusest, sealhulgas (kuid sellega piirdumata) kasutatavate õhusõidukite tüübi või arvu muudatustest;
ette igast kavatsetavast ühinemisest või ülevõtmisest;
14 päeva jooksul omandiõiguse igast muutusest iga üksiku osaluse puhul, mis moodustab 10 % või enam ühenduse lennuettevõtja või tema emaettevõtja või põhivaldusettevõtja kogu osalusest.
Kui lennutegevusluba väljaandev pädev asutus peab lõike 5 alusel teatatud muudatusi oluliseks ühenduse lennuettevõtja finantsseisukorrale, nõuab ta sellise muudetud äriplaani esitamist, mis sisaldab kõnealuseid muudatusi ja hõlmab vähemalt 12kuulist perioodi selle rakendamise kuupäevast alates ning lisaks lõikes 4 esitatud teabele ka I lisa punktis 2 osutatud andmeid.
Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teeb muudetud äriplaani kohta otsuse, kas ühenduse lennuettevõtja suudab täita oma olemasolevaid ja võimalikke kohustusi selle kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul. Selline otsus tehakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui talle on esitatud kogu vajalik teave.
Käesoleva artikli lõikeid 4, 5 ja 6 ei kohaldata ühenduse lennuettevõtjate suhtes, kes kasutavad üksnes vähem kui kümnetonnise stardimassiga ja/või vähem kui 20kohalisi õhusõidukeid. Sellised ühenduse lennuettevõtjad peavad alati suutma tõendada, et nende netokapital on vähemalt 100 000 eurot, või esitama lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse nõudmise korral artikli 9 lõikes 2 osutatud hindamiseks vajaliku teabe.
Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib sellest olenemata kohaldada lõikeid 4, 5 ja 6 tema väljaantud tegevuslubasid omavate ühenduse lennuettevõtjate suhtes, kes teenindavad regulaarlennuliine või kelle aastakäive on üle kolme miljoni euro.
Artikkel 9
Lennutegevusloa peatamine ja tühistamine
Kui esinevad selged viited finantsraskustele või kui on algatatud maksejõuetusalane või samalaadne menetlus ühenduse lennuettevõtja vastu, kellele on tegevusloa andnud lennutegevusluba väljaandev pädev asutus, hindab asjaomane asutus viivitamata ja põhjalikult finantsolukorda ning vaatab kõnealuste tulemuste põhjal läbi lennutegevusloa staatuse kolme kuu jooksul kooskõlas käesoleva artikliga.
Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teavitab komisjoni oma otsustest lennutegevusloa staatuse kohta.
Kui artikli 8 lõikes 4 osutatud auditeeritud aruannet ei esitata enne nimetatud artiklis osutatud tähtaega, nõuab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus põhjendamatult viivitamata ühenduse lennuettevõtjalt, et ta esitaks kõnealuse auditeeritud aruande.
Lennutegevusluba võib tühistada või peatada, kui auditeeritud aruannet ei esitata ühe kuu jooksul.
Artikkel 10
Lennutegevusloa väljaandmise otsused
Artikkel 11
Kindlustusnõuded
Olenemata määrusest (EÜ) nr 785/2004, peab lennuettevõtjal olema kindlustus, mis hõlmab vastutust postiga seotud õnnetuste korral.
Artikkel 12
Registreerimine
Artikkel 13
Rentimine
Ühenduse lennuettevõtja, kes võtab teiselt ettevõtjalt märgrendile kolmandas riigis registreeritud õhusõiduki, peab selleks tegevuseks saama eelneva heakskiidu lennutegevusluba väljaandvalt pädevalt asutuselt. Pädev asutus võib anda heakskiidu, kui
ühenduse lennuettevõtja tõendab pädevale asutusele, et kõigist asjakohastes ühenduse või siseriiklikes õigusaktides sätestatud ohutusstandarditest on kinni peetud, ja
►M2 on täidetud üks järgmistest tingimustest (välja arvatud juhul, kui liidu allkirjastatud rahvusvahelises märgrendi lepingus, mis põhineb enne 1. jaanuari 2008 allkirjastatud lennutranspordilepingul, mille osaline liit on, on sätestatud teisiti): ◄
ühenduse lennuettevõtja põhjendab sellist rentimist erakorralise vajadusega; sellisel juhul võib anda heakskiidu kuni seitsmeks kuuks ja seda võib pikendada ühe korra kuni seitsmeks kuuks;
ühenduse lennuettevõtja tõendab, et rentimine on vajalik hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks, mida ei ole võimalik piisavalt rahuldada ühenduses registreeritud õhusõiduki rentimisega; sellisel juhul võib heakskiitu pikendada, või
ühenduse lennuettevõtja tõendab, et rentimine on vajalik tegevusraskustega toimetulemiseks ja et ühenduses registreeritud õhusõiduki rentimine ei ole võimalik või mõistlik; sellisel juhul on heakskiidu kestus piiratud raskustega toimetulemiseks hädavajaliku ajaga.
Pädev asutus võib heakskiitmise siduda tingimustega. Sellised tingimused moodustavad märgrendilepingu osa.
Pädev asutus võib keelduda heakskiidu andmisest, kui asjaomase liikmesriigi või ühenduse ja sellise kolmanda riigi vahel, kus märgrendile võetud õhusõiduk on registreeritud, ei ole sõlmitud märgrenti käsitlevat kahepoolset kokkulepet.
Pädev asutus teavitab asjaomast liikmesriiki kolmandas riigis registreeritud õhusõiduki märgrendile võtmise kohta antud heakskiidust.
Artikkel 14
Õigus anda selgitusi
Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus tagab, et ühenduse lennuettevõtja lennutegevusloa peatamist või tühistamist käsitleva otsuse vastuvõtmisel antakse ühenduse lennuettevõtjale võimalus anda selgitusi, võttes arvesse vajadust rakendada mõnedel juhtudel kiirmenetlust.
III PEATÜKK
LIGIPÄÄS LENNULIINIDELE
Artikkel 15
Ühendusesiseste lennuteenuste osutamine
Kui komisjon leiab artikli 26 lõike 2 kohaselt saadud teabe alusel, et ühenduse lennuettevõtjale antud lennutegevusluba ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, saadab ta oma tähelepanekud lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele, kes saadab oma märkused komisjonile 15 tööpäeva jooksul.
Kui komisjon on lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse märkuste läbivaatamise järel ikka seisukohal, et lennutegevusluba ei vasta nõuetele, või kui lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse märkusi pole saadud, teeb ta kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega otsuse, millega taotletakse, et lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võtaks asjakohased parandusmeetmed või peataks või tühistaks lennutegevusloa.
Otsuses määratakse kindlaks kuupäev, milleks tuleb rakendada lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse poolt määratud parandusmeetmed või muud meetmed. Kui selleks kuupäevaks pole parandusmeetmeid või muid meetmeid rakendatud, ei tohi ühenduse lennuettevõtja kasutada oma lõikes 1 osutatud õigust.
Ühenduse lennuettevõtja võib jätkata oma lõikes 1 osutatud õiguse kasutamist, kui lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teavitab komisjoni, et parandusmeetmed on rakendatud ning lennutegevusluba väljaandev pädev asutus on rakendamist kontrollinud.
Ühenduse lennuettevõtjal lubatakse ühendusesisest lennuteenust osutades lennuteenuseid ühendada ja sõlmida koodijagamise kokkuleppeid, ilma et see piiraks ettevõtjate suhtes kohaldatavate ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.
Käesolevaga asendatakse liikmesriikidevahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevad piirangud, mis kehtivad ühenduse lennuettevõtjate ühendusesiseste lennuteenuste osutamise vabaduse suhtes.
Olenemata liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingute sätetest ning vastavalt ettevõtjate suhtes kehtivatele ühenduse konkurentsieeskirjadele lubavad asjaomased liikmesriigid ühenduse lennuettevõtjatel lennuteenuseid ühendada ja sõlmida koodijagamise kokkuleppeid kõikide lennuettevõtjatega nendel lennuliinidel, mille puhul kõnealuste liikmesriikide territooriumil asuvat lennujaama kasutatakse lennuteenuse osutamiseks kolmandates riikides asuva(te)st punkti(de)st või seal asuva(te)sse punkti(desse) sinna, sealt või selle kaudu lennates.
Liikmesriik võib asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse lennuteenuse lepingu raames kehtestada koodijagamise kokkulepete piiranguid ühenduse ja kolmandate riikide lennuettevõtjate vahel, eelkõige siis, kui asjaomane kolmas riik ei võimalda ühenduse lennuettevõtjatele samasuguseid ärivõimalusi, kui neil on asjaomases liikmesriigis tegutsemisel. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et kõnealuste lepingute alusel kehtestatud piirangud ei moonuta konkurentsi ega ole diskrimineerivad ühenduse lennuettevõtjate vahel ning et need ei ole piiravamad, kui vajalik.
Artikkel 16
Avaliku teenindamise kohustuste üldpõhimõtted
Liikmesriik võib pärast konsultatsioone teiste asjaomaste liikmesriikidega ning pärast komisjoni, asjaomaste lennujaamade ja lennuliini teenindavate lennuettevõtjate teavitamist kehtestada avaliku teenindamise kohustuse ühenduse lennujaama ja oma territooriumi äärepoolset või arengupiirkonda teenindava lennujaama vahelistel regulaarlendudel või oma territooriumi mis tahes lennujaama saabuval väheste lendudega lennuliinil, mida peetakse oluliseks selle lennujaama poolt teenindatava piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Kõnealune kohustus kehtestatakse üksnes määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse või minimaalse veomahu kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks.
Kindlaksmääratud standardid kehtestatakse kõnealusele avaliku teenindamise kohustusele vastava lennuliini suhtes läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.
Liikmesriik hindab / liikmesriigid hindavad kavandatud avaliku teenindamise kohustuse vajalikkust ja piisavust, võttes arvesse
kavandatud kohustuse ja majandusarengu-alaste vajaduste vahelist proportsionaalsust asjaomases piirkonnas;
võimalust hakata uuesti kasutama teisi transpordiliike ning kuivõrd need transpordiliigid suudavad vastata kaalumisel olevatele transpordivajadustele, eelkõige kui olemasolev raudteetransport teenindab kavandatavat lennuliini alla kolmetunnise reisiajaga, piisava sageduse ja ühendustega ning sobivatel aegadel;
kasutajatele pakutavaid lennuhindu ja -tingimusi;
kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate kogumõju.
Kui liikmesriik soovib kehtestada avaliku teenindamise kohustust, edastab ta avaliku teenindamise kohustuse kavandatud kehtestamist käsitleva täieliku teksti komisjonile, teistele asjaomastele liikmesriikidele ja lennujaamadele ning kõnealusel lennuliinil tegutsevatele lennuettevõtjatele.
Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teadaande, milles
määratakse kindlaks need kaks lennujaama, mida asjaomane lennuliin ühendab, ja võimaliku(d) vahemaandumise koha(d);
esitatakse asjaomase avaliku teenindamise kohustuse jõustumise kuupäev ning
märgitakse täielik aadress, kus asjaomane liikmesriik muudab viivitamata ja tasuta kättesaadavaks vastava avaliku teenindamise kohustuse teksti ja seda käsitleva asjakohase teabe ja/või dokumendid.
Olenemata lõikest 8, kui ükski ühenduse lennuettevõtja ei ole alustanud ega saa tõestada, et ta on alustamas püsivaid regulaarlende vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on sellel lennuliinil kehtestatud, võib liikmesriik piirata juurdepääsu kõnealuse lennuliini regulaarlendudele ühe ühenduse lennuettevõtjaga kuni neljaks aastaks; seejärel vaadatakse olukord uuesti läbi.
Kõnealuse ajavahemiku pikkuseks võib olla kuni viis aastat, kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud lennuliinile, mis lendab äärepoolseimat piirkonda teenindavasse lennujaama, nagu on osutatud asutamislepingu artikli 299 lõikes 2.
Kui vastavalt artiklile 17 valitud ühenduse lennuettevõtja puhul on teenindamine äkitselt häiritud, võib asjaomane liikmesriik hädaolukorras ning vastastikusel kokkuleppel valida kuni seitsmekuuliseks pikendamatuks perioodiks avaliku teenindamise kohustuse teenust osutama muu ühenduse lennuettevõtja järgmistel tingimustel:
liikmesriik maksab hüvitist vastavalt artikli 17 lõikele 8;
valik tehakse ühenduse lennuettevõtjate hulgast ning järgitakse läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;
algatatakse uus pakkumismenetlus.
Komisjoni ja asjaomast liikmesriiki / asjaomaseid liikmesriike teavitatakse viivitamata kiirmenetlusest ja selle põhjustest. Vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel peatada kõnealuse menetluse, kui ta pärast oma hinnangut käsitab seda käesoleva lõike nõuetele mittevastavana või muul viisil ühenduse õigusaktidega vastuolus olevana.
Artikkel 17
Avaliku teenindamise kohustuse avalik pakkumismenetlus
Pakkumiskutse ja edasised lepingud sisaldavad muu hulgas järgmisi punkte:
avaliku teenindamise kohustuse korral nõutavad standardid;
lepingu muutmise ja lõpetamise eeskirjad, arvestades ettenägematuid muudatusi;
lepingu kehtivuse aeg;
karistused lepingu rikkumise korral;
objektiivsed ja läbipaistvad parameetrid, mille alusel arvutatakse avaliku teenindamise kohustuse vajaduse korral lõpetamise puhul makstav hüvitis.
Teadaanne sisaldab järgmist teavet:
asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid;
asjaomane lennuliin;
lepingu kehtivusaeg;
täielik aadress, kus asjaomane liikmesriik muudab viivitamata ja tasuta kättesaadavaks pakkumiskutse teksti ning avaliku pakkumisega ning avaliku teenindamise kohustusega seotud asjakohase teabe ja/või dokumendid;
pakkumiste esitamise lõpptähtaeg.
Liikmesriik esitab komisjonile viivitamata avaliku pakkumise tulemustest ja valikust kirjaliku teabe, mis sisaldab järgmist:
pakkujate numbrid, nimed ja neid käsitlev äriline teave;
pakkumistes sisalduv operatiivteave;
pakkumistes taotletav hüvitis;
valitud pakkuja nimi.
Artikkel 18
Avaliku teenindamise kohustuste kontrollimine
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et iga artiklite 16 ja 17 alusel vastu võetud otsus vaadatakse läbi tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti, kui sellised otsused on vastuolus ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega.
Eelkõige võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel nõuda, et liikmesriigid esitaksid kahe kuu jooksul järgmised dokumendid:
dokument, milles põhjendatakse vajadust avaliku teenindamise kohustuse järele ning selle vastavust artiklis 16 osutatud kriteeriumidele;
asjaomast piirkonda hõlmav majandusanalüüs;
kavandatud kohustuste ja majandusarengu-alaste eesmärkide vahelise proportsionaalsuse analüüs;
juba pakutavate lennuteenuste olemasolu korral nende analüüs ning analüüs ka muude kättesaadavate transpordiliikide kohta, mida võib käsitada kavandatava kohustuse asendusena.
Artikkel 19
Lennujaamadevaheline liiklusjaotus ja liiklusõiguste kasutamine
Pärast konsulteerimist asjaomaste huvitatud osalistega, sealhulgas asjaomaste lennuettevõtjate ja lennujaamadega, võib liikmesriik reguleerida, diskrimineerimata ühendusesiseste sihtkohtade või lennuettevõtja päritolu või identiteedi alusel, lennuliikluse jaotust lennujaamade vahel, mis vastavad järgmistele tingimustele:
lennujaamad teenindavad sama linna või linnastut;
lennujaamu teenindab piisav transpordiinfrastruktuur, mis tagab võimaluse korral otseühenduse, mis võimaldab jõuda lennujaama üheksakümne minuti jooksul, sealhulgas vajaduse korral piiri ületades;
lennujaamad on omavahel ning teenindatavate linnade või linnastutega ühendatud tiheda, usaldusväärse ja tõhusa ühistransporditeenusega ning
lennujaamad pakuvad lennuettevõtjatele vajalikke teenuseid ega piira põhjendamatult nende ärivõimalusi.
Mis tahes otsuse puhul reguleerida asjakohaste lennujaamade vahelise lennuliikluse jaotust võetakse arvesse proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning selle aluseks on objektiivsed kriteeriumid.
Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni kavatsusest reguleerida lennuliikluse jaotust või muuta kehtivaid liikluse jaotuse eeskirju.
Komisjon kontrollib käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning otsustab vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele kuue kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist, kas asjaomane liikmesriik võib kõnesolevaid meetmeid kohaldada.
Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas ning meetmeid ei kohaldata enne komisjoni heakskiidu avaldamist.
Artikkel 20
Keskkonnameetmed
Artikkel 21
Erakorralised meetmed
Liikmesriik võib liiklusõiguste kasutamisest keelduda, neid piirata või kehtestada nende suhtes tingimused, et tegeleda ootamatult esile kerkinud lühiajaliste probleemidega, mis tulenevad ettenägematutest ja vältimatutest olukordadest. Selliste meetmete puhul võetakse arvesse proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning nende aluseks on objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid.
Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse viivitamata sellistest meetmetest koos piisava põhjendusega. Kui selliseid meetmeid põhjustanud probleemid kestavad üle 14 päeva, teavitab liikmesriik sellest komisjoni ja teisi liikmesriike ning võib kokkuleppel komisjoniga pikendada meetmete kohaldamise aega 14 päeva pikkuste ajavahemike võrra.
Artikkel 21a
COVID-19 pandeemiaga seotud erakorralised meetmed
IV PEATÜKK
HINNAKUJUNDUSSÄTTED
Artikkel 22
Hinnakujundamise vabadus
Artikkel 23
Teave ja mittediskrimineerimine
Avalikkusele mis tahes vormis pakutavate või avaldatud, sealhulgas Internetis kättesaadavad, asutamislepingut kohaldava liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast algavate lennuteenuste piletihinnad ja lastitariifid sisaldavad kohaldatavaid tingimusi. Lõplikku makstavat hinda näidatakse alati ja see sisaldab kõiki piletihindu ja lastitariife ning samuti avaldamise ajal kohaldatavaid vältimatuid ja prognoositavaid makse, tasusid, lisatasusid ja lõive. Lisaks lõplikku hinna näitamisele esitatakse vähemalt alljärgnev teave:
piletihind või lastitariif;
maksud;
lennujaamatasud ja
muud (nt julgeoleku või kütusega seotud) tasud, lisatasud ja lõivud,
kusjuures punktides b, c ja d nimetatud maksud, tasud ja lõivud on lisatud piletihinnale või lastitariifile. Võimalikud hinnalisad tuleb näidata selgelt, läbipaistval ning üheselt mõistetaval viisil mis tahes broneerimisprotsessi alguses ja tarbijale peab jääma võimalus neid valida või mitte.
Artikkel 24
Karistused
Liikmesriigid tagavad käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade järgimise ning kehtestavad rikkumiste korral kohaldatavad karistused. Need karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
IVa PEATÜKK
MAAPEALSE TEENINDUSE TEENUSE AJUTISED EESKIRJAD
Artikkel 24a
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 25
Komitee
Artikkel 25a
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 25b
Kiirmenetlus
Artikkel 26
Koostöö ja õigus saada teavet
Artikkel 27
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EMÜ) nr 2407/92, (EMÜ) nr 2408/92 ja (EMÜ) nr 2409/92 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 28
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ARTIKLITE 5 JA 8 ALUSEL ANTAV TEAVE
1. Teave, mis esmakordsel taotlejal tuleb esitada finantsnõuetele vastavust silmas pidades
1.1. Viimased sisemised tulukalkulatsioonid ja olemasolu korral viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.
1.2. Eeldatav bilanss, sealhulgas kasumiaruanne, järgmise kolme aasta kohta.
1.3. Kavandavate sissetulekute ja väljaminekute alused selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennujaamatasud, lennuliiklustasud, maapealse teenindamise kulud, kindlustus jne. Liiklusnäitajate ja kasumi prognoosid.
1.4. Üksikasjad tegevuse alustamise kulude kohta avalduse esitamisega algava ning tegevuse alustamisega lõppeva perioodi jooksul ning selgitus nende kulude finantseerimiskava kohta.
1.5. Üksikasjad olemasolevate ja kavandatud finantsallikate kohta.
1.6. Üksikasjad aktsionäride või osanike kohta, sealhulgas päritolu, omatavate aktsiate või osade liik ning põhikiri. Kui taotleja kuulub kontserni, esitatakse teave nendevaheliste suhete kohta.
1.7. Kavandatud rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid esimeseks kolmeks tegevusaastaks.
1.8. Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.
2. Teave, mis tuleb esitada nende olemasolevate loavaldajate jätkuva finantsnõuetele vastavuse hindamiseks, kes kavandavad muuta oma struktuuri või tegevust, mis mõjutab oluliselt nende finantsseisundit
2.1. Vajaduse korral viimane sisemine vahebilanss ja viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.
2.2. Täpsed üksikasjad kõigi kavandatud muudatuste kohta, näiteks muudatused teenuse liigis, kavandatav ülevõtmine või ühinemine, muudatused aktsia- või osakapitalis, muudatused omanike seas jne.
2.3. Eeldatav bilanss koos jooksva majandusaasta kasumiaruandega, sealhulgas kõik kavandatud muudatused struktuuris või tegevuses, mis mõjutavad oluliselt finantsseisundit.
2.4. Möödunud ja kavandatud väljaminekud ja sissetulekud selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennujaamatasud, lennuliiklustasud, maapealse teenindamise kulud, kindlustus jne. Liiklusnäitajate ja kasumi prognoosid.
2.5. Järgmise aasta rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid, sealhulgas kõik kavandatud muudatused struktuuris või tegevuses, mis mõjutavad oluliselt finantsseisundit.
2.6. Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.
3. Teave, mis tuleb esitada olemasolevate loavaldajate jätkuva finantsnõuetele vastavuse hindamiseks
3.1. Majandusaasta auditeeritud aruanded mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast asjakohase majandusaasta viimast päeva, kui siseriiklikus õiguses ei ole ette nähtud teisiti, ning vajaduse korral viimane sisemine vahebilanss.
3.2. Järgmise aasta eeldatav bilanss, sealhulgas kasumiaruanne.
3.3. Möödunud ja kavandatud väljaminekud ja sissetulekud selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennujaamatasud, lennuliiklustasud, maapealse teenindamise kulud, kindlustus jne. Liiklusnäitajate ja kasumi prognoosid.
3.4. Järgmise aasta rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid.
II LISA
VASTAVUSTABEL
(osutatud artiklis 27)
Määrus (EMÜ) nr 2407/92 |
Käesolev määrus |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõike 1 teine lõik |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 3 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikkel 4 |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 4 punkt f |
Artikli 4 lõige 3 |
— |
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 4 punkt f |
Artikli 4 lõige 5 |
Artikli 8 lõike 1 teine lõik |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 5 |
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 8 lõige 6 |
Artikli 5 lõige 5 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 6 |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 7 |
Artikli 5 lõige 3 ja artikli 8 lõige 8 |
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
Artikkel 11 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 4 punkt c |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 13 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 12 lõige 2 |
Artikkel 9 |
Artikkel 6 |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 13 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 13 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 7 |
Artikkel 12 |
Artikli 9 lõiked 2 kuni 6 |
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 3 |
— |
Artikli 13 lõige 4 |
Artikli 10 lõige 3 |
Artikkel 14 |
— |
Artikkel 15 |
— |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 |
— |
Artikli 18 lõige 1 |
Artikli 26 lõige 1 |
Artikli 18 lõige 2 |
Artikli 26 lõige 3 |
Artikkel 19 |
— |
Lisa |
I lisa |
Määrus (EMÜ) nr 2408/92 |
Käesolev määrus |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 1 lõige 3 |
— |
Artikli 1 lõige 4 |
— |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 15 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
— |
Artikli 3 lõige 3 |
— |
Artikli 3 lõige 4 |
— |
Artikli 4 lõike 1 punkt a |
Artikli 16 lõige 1 |
Artikli 4 lõike 1 punkt b |
Artikli 16 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 1 punkt c |
Artikli 16 lõige 2 |
Artikli 4 lõike 1 punkt d |
Artikli 16 lõige 9 |
— |
Artikli 17 lõige 1 |
— |
Artikli 17 lõige 2 |
— |
Artikli 17 lõige 4 |
— |
Artikli 17 lõige 5 |
— |
Artikli 17 lõige 6 |
Artikli 4 lõike 1 punkt e |
Artikli 17 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 1 punkt f |
Artikli 17 lõige 7 |
Artikli 4 lõike 1 punkt g |
— |
Artikli 4 lõike 1 punkt h |
Artikli 17 lõige 8 |
— |
Artikli 17 lõige 9 |
— |
Artikli 17 lõige 10 |
Artikli 4 lõike 1 punkt i |
Artikli 18 lõige 1 |
Artikli 4 lõike 1 punkt j |
Artikli 16 lõige 7 |
Artikli 4 lõike 1 punkt k |
— |
Artikli 4 lõige 2 |
— |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 18 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 4 |
— |
Artikkel 5 |
— |
Artikli 6 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikkel 7 |
Artikli 15 lõiked 4 ja 5 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 19 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 19 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 4 |
— |
Artikli 8 lõige 5 |
— |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 20 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 20 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 20 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 4 |
Artikli 20 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 5 |
Artikli 22 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 6 |
Artikli 22 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 7 |
— |
Artikli 9 lõige 8 |
— |
Artikkel 10 |
— |
Artikkel 11 |
Artikkel 25 |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 26 lõige 2 |
Artikli 12 lõige 2 |
— |
Artikkel 13 |
— |
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 26 lõige 1 |
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 26 lõige 3 |
Artikkel 15 |
— |
Artikkel 16 |
— |
I lisa |
— |
II lisa |
— |
III lisa |
— |
— |
II lisa |
Määrus (EMÜ) nr 2409/92 |
Käesolev määrus |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 21 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 3 |
— |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
— |
Artikkel 4 |
Artikkel 23 |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikkel 22 |
Artikli 5 lõige 2 |
— |
Artikli 5 lõige 3 |
— |
Artikli 5 lõige 4 |
— |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
— |
Artikkel 9 |
— |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 26 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 26 lõige 3 |
Artikkel 11 |
— |
Artikkel 12 |
— |
— |
Artikkel 27 |
— |
Artikkel 28 |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
( 2 ) Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36).