2008R0300 — ET — 01.02.2010 — 001.002
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
►B
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 300/2008,
11. märts 2008,
mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002
(EMPs kohaldatav tekst)
(ELT L 097 9.4.2008, lk 72)
|
Muudetud:
Parandatud:
▼B
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 300/2008,
11. märts 2008,
mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (
1
),
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (
2
) võttes arvesse lepituskomitees 16. jaanuaril 2008. heaks kiidetud ühist teksti
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
►C1
Inimeste ja kaupade kaitseks Euroopa Liidus tuleks ennetada tsiviilõhusõiduki vastu suunatud ebaseaduslikke sekkumisi ◄ , mis ohustab tsiviillennundusjulgestust, kehtestades ühiseeskirjad tsiviillennunduse kaitseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada lennundusjulgestuse ühiseeskirjad ja ühised põhistandardid ning luua nende täitmise järelevalve süsteemid.
|
|
(2)
|
Tsiviillennundusjulgestuse huvides on üldiselt soovitav kehtestada 7. detsembri 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa ühise tõlgendamise alused.
|
|
(3)
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2320/2002 (millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad) (
3
) võeti vastu Ameerika Ühendriikides 11. septembril 2001. aastal toimunud sündmuste tõttu.
Vaja on ühist lähenemisviisi tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas ning kaaluda tuleks, mis oleks transpordivaldkonda oluliselt mõjutavate terroriaktide järgselt kõige tõhusam abi pakkumise viis.
|
|
(4)
|
►C1
Määruse (EÜ) nr 2320/2002 sisu tuleks saadud kogemusi silmas pidades läbi vaadata ja kõnealune määrus tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega, ◄ mille eesmärk on olemasolevate eeskirjade lihtsustamine, ühtlustamine ja selgitamine ning julgestustaseme parandamine.
|
|
(5)
|
Suurema paindlikkuse saavutamiseks selliste julgestusmeetmete ja menetluste vastuvõtmisel, mille eesmärk on vastata riskianalüüside arengule ja võimaldada uue tehnoloogia kasutuselevõttu, tuleks käesolevas määruses sätestada põhimõtted meetmete kohta, mis tuleks võtta tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest, vältides sealjuures nende rakendamiseks vajalikesse tehnilistesse ja menetluslikesse üksikasjadesse laskumist.
|
|
(6)
|
Käesolevat määrust tuleks kohaldada liikmesriigi territooriumil asuvate tsiviillennundust teenindavate lennujaamade suhtes, sellistes lennujaamades teenuseid osutavate majandustegevuses osalejate suhtes ja sellistele lennujaamadele või selliste lennujaamade kaudu tooteid pakkuvate ja/või teenuseid osutavate üksuste suhtes.
|
|
(7)
|
Ilma et see piiraks konventsiooni kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal (Tokyo, 1963), õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni (Haag, 1970) ja tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni (Montreal, 1971) kohaldamist, peaks käesolev määrus samuti hõlmama julgestusmeetmeid, mida kohaldatakse ühenduse lennuettevõtjate õhusõiduki pardal või lennu ajal.
|
|
(8)
|
►C1
Iga liikmesriigi pädevusse jääb otsustada parda julgestustöötajate kasutamise üle nende poolt välja antud lennutegevusluba omavate lennuettevõtjate lendudel ning tagada vastavalt Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ◄ 17. lisa punktile 4.7.7 ja nimetatud konventsiooni tingimustele, et sellised julgestustöötajad on riigiteenistujad, kes on spetsiaalselt selleks otstarbeks välja valitud ja koolitatud, võttes arvesse julgestus- ja ohutusnõudeid õhusõiduki pardal.
|
|
(9)
|
Eri liiki tsiviillennunduse puhul ei pruugi ohutase olla sama. Lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite kehtestamisel tuleks erandite lubamiseks arvesse võtta õhusõiduki suurust ning lendude iseloomu ja/või sagedust lennujaamades.
|
|
(10)
|
Liikmesriikidel tuleks riskianalüüsi alusel lubada ka käesolevas määruses sätestatutest rangemate meetmete kohaldamist.
|
|
(11)
|
Kolmandad riigid võivad nõuda käesolevas määruses sätestatud meetmetest erinevate meetmete kohaldamist liikmesriigi lennujaamast kolmandasse riiki väljuvate lendude või kolmandast riigist ülelendude suhtes. Ilma et see siiski piiraks mis tahes selliste kahepoolsete kokkulepete kohaldamist, milles üks osaline on ühendus, peaks komisjonil olema võimalik kontrollida kolmanda riigi nõutavaid meetmeid.
|
|
(12)
|
Isegi kui ühe liikmesriigi piires võib olla lennundusjulgestusse kaasatud kaks või rohkem asutust, peaks iga liikmesriik määrama ühe ametiasutuse, kes vastutab julgestusstandardite rakendamise koordineerimisee ja järelevalve eest.
|
|
(13)
|
Lennundusjulgestuses ühiste põhistandardite rakendamise kohustuste määratlemiseks ja majandustegevuses osalejatele ja muudele üksustele sel eesmärgil vajalike meetmete kirjeldamiseks peaks iga liikmesriik koostama siseriikliku tsiviillennunduse julgestuseprogrammi. Peale selle peaks iga lennujaama käitaja, lennuettevõtja ja lennundusjulgestusstandardeid rakendav üksus koostama, kohaldama ja haldama julgestuseprogrammi, et täita nii käesoleva määruse kui ka mis tahes kohaldatava siseriikliku tsiviillennunduse julgestuseprogrammi nõudeid.
|
|
(14)
|
Käesoleva määruse ja siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi täitmise kontrollimiseks peaks iga liikmesriik koostama siseriikliku programmi ja tagama selle rakendamise, et kontrollida tsiviillennundusjulgestuse taset ja kvaliteeti.
|
|
(15)
|
Liikmesriikides käesoleva määruse kohaldamise kontrollimiseks ning samuti lennundusjulgestuse parandamiseks ettepanekute tegemiseks peaks komisjon korraldama inspekteerimisi, sealhulgas ette teatamata inspekteerimisi.
|
|
(16)
|
Üldjuhul peaks komisjon avaldama meetmed, mis mõjutavad otseselt reisijaid. Tundlikku julgeolekuteavet sisaldavaid rakendusakte, milles sätestatakse ühismeetmed ja menetlused ühiste põhistandardite kehtestamiseks, tuleks koos komisjoni inspekteerimisaruannete ja pädevate ametiasutuste vastustega käsitada „Euroopa Liidu salastatud teabena” komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (
4
) määratletud tähenduses. Neid materjale ei tohiks avaldada ja need tuleks teha kättesaadavaks ainult õigustatud huviga majandustegevuses osalejatele ja üksustele.
|
|
(17)
|
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (
5
).
|
|
(18)
|
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu üldmeetmeid, mille eesmärk on muuta ühiste põhistandardite vähem olulisi sätteid, neid täiendades, kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt liikmesriikidel on võimalik teha erandeid ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed, millega tagatakse kohaliku riskianalüüsi kohane piisav kaitse, ning võtta vastu siseriiklike lennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
|
|
(19)
|
Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama tsiviillennunduse julgestamise ühiseeskirjade vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.
|
|
(20)
|
Tuleks edendada „ühekordse kontrollimise” (one-stop-security) eesmärki kõikide Euroopa Liidus toimuvate lendude puhul.
|
|
(21)
|
Lisaks sellele ei peaks olema vajalik kolmandast riigist saabuvate lendude reisijate ja/või nende pagasi uuesti läbivaatamine, kui asjaomase kolmanda riigi lennundusjulgestuse standardid on samaväärsed käesolevas määruses sätestatutega. Seega ja ilma, et see mõjutaks ühegi liikmesriigi õigust kohaldada rangemaid meetmeid ning ühenduse ja liikmesriikide vastavaid pädevusi, tuleks julgustada selliseid komisjoni otsuseid ja vajaduse korral selliseid kokkuleppeid ühenduse ja kolmandate riikide vahel, milles tunnustatakse, et kolmandas riigis kohaldatud julgestusstandardid on ühiste standarditega samaväärsed, kuna nii edendatakse ühekordset kontrollimist.
|
|
(22)
|
Käesolev määrus ei piira lennuohutuseeskirjade, sealhulgas ohtlike kaupade vedu käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
|
|
(23)
|
Käesoleva määruse sätete rikkumise korral tuleks ette näha karistused. Need karistused, mis võivad olla kas tsiviil- või halduskaristused, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
|
|
(24)
|
►C1
Cordobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud Gibraltari lennujaama käsitlev ministrite deklaratsioon asendab Londonis 2. detsembril 1987. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni Gibraltari lennujaama kohta ◄ ning selle täiel määral järgimist loetakse 1987. aasta deklaratsiooni järgimiseks.
|
|
(25)
|
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tsiviillennunduse kaitsmist ebaseaduslike sekkumiste eest ja aluse loomist Chicago konventsiooni 17. lisa ühiseks tõlgendamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja neid on käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Käesolevas määruses kehtestatakse ühiseeskirjad tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust.
Samuti kehtestatakse kõnealuses määruses Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17.-lisa ühise tõlgendamise alused.
2. Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise vahendid on järgmised:
a) lennundusjulgestuse ühiseeskirjade ja ühiste põhistandardite kehtestamine;
b) nõuete täitmise järelevalve mehhanismid.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse:
a) kõikide liikmesriigi territooriumil asuvate lennujaamade või lennujaamade osade suhtes, mida ei kasutata üksnes sõjalisel otstarbel;
b) kõikide majandustegevuses osalejate, sealhulgas lennuettevõtjate suhtes, kes osutavad teenuseid punktis a osutatud lennujaamades;
c) kõikide üksuste suhtes, kes kohaldavad lennujaamas või lennujaamast väljaspool asuvates hoonetes lennundusjulgestusstandardeid ja kes punktis a osutatud lennujaamadele või nende kaudu pakuvad tooteid ja/või osutavad teenuseid.
2. Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „tsiviillennundus” — mis tahes tsiviilõhusõiduki poolt teostatav lennundustegevus, välja arvatud riiklike õhusõidukite teostatavad lennud, millele on osutatud Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklis 3;
2. „lennundusjulgestus” — meetmete ning inim- ja materiaalsete ressursside kogum, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust;
3. „majandustegevuses osaleja” — isik, organisatsioon või ettevõte, kes tegutseb või pakub oma teenuseid lennutranspordi valdkonnas;
4. „lennuettevõtja” — kehtiva lennutegevusloaga või samaväärse loaga õhuveoettevõtja;
5. „ühenduse lennuettevõtja” — lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on väljastanud nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) (
6
) kohaselt;
6. „üksus” — isik, organisatsioon või ettevõte, v.a majandustegevuses osaleja;
7. „keelatud esemed” — relvad, lõhkeained või muud ohtlikud seadeldised, esemed või ained, mida võib kasutada tsiviillennunduse turvalisust ohustavaks ebaseaduslikuks sekkumiseks;
8. „läbivaatus” — keelatud esemete tuvastamiseks ja/või leidmiseks ette nähtud tehniliste või muude vahendite kasutamine;
9. „julgestuskontrolli meetmed” — selliste vahendite kasutamine, mille abil on võimalik ära hoida keelatud esemete kaasavõtmist;
10. „juurdepääsu kontroll” — nende vahendite kasutamine, mille abil võidakse ära hoida isikute või sõidukite või mõlemate ilma loata sisenemist;
11. „lennuala” — lennujaama liiklusala, sellega piirnev maastik ja ehitised või nende osad, millele juurdepääs on piiratud;
12. „avatud ala” — lennujaama, sellega piirneva maastiku ja ehitiste või nende osade alad, mis ei ole lennuala;
13. „julgestuspiiranguala” — lennujaama lennuala osa, kus lisaks juurdepääsu piiramisele kohaldatakse ka muid lennundusjulgestusstandardeid;
14. „piiritletud ala” — ala, mis on eraldatud juurdepääsu kontrolli abil kas julgestuspiirangualadest, või kui piiritletud ala kujutab endast julgestuspiiranguala, siis lennujaama muudest julgestuspiirangualadest;
15. „taustakontroll” — isiku dokumenteeritud tuvastamine, sealhulgas tema võimaliku kriminaalse tausta kontrollimine, mis on osa hinnangust isiku sobilikkusele pääsuks saatjata julgestuspiirangualadele;
16. „transfeerreisijad, -pagas, -last või -post” — reisijad, pagas, last või post, mis väljuvab lennujaamast muu õhusõiduki pardal kui see, millega nad lennujaama saabusid;
17. „transiitreisijad, -pagas, -last või -post” — reisijad, pagas, last või post, mis väljuvab lennujaamast sama õhusõiduki pardal, millega nad lennujaama saabusid;
18. „võimalikku ohtu kujutav reisija” — reisija, kes on kas deporteeritu, on sisserände seisukohalt vastuvõetamatu isik või on seaduslikult kinnipeetav;
19. „käsipagas” — pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki salongis vedamiseks;
20. „registreeritud pagas” — pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki lastiruumis vedamiseks;
21. „reisijaga koos liikuv registreeritud pagas” — pagas, mida veetakse selle õhusõiduki lastiruumis, mille on registreerinud lennule sama lennuga reisiv reisija;
22. „lennuettevõtja post” — post, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja;
23. „lennuettevõtja saadetis” — saadetis, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja või mida lennuettevõtja ise kasutab;
24. „post” — vastavalt Ülemaailmse Postiliidu eeskirjadele postiasutuse hoole all olevad ning postiasutustele edastamise eesmärgil veetavad kirjad ja muud postisaadetised, välja arvatud lennuettevõtja post;
25. „last” — õhusõiduki pardal vedamiseks ette nähtud mis tahes vara, mis ei ole pagas, post, lennuettevõtja post, lennuettevõtja saadetis ega pardavarud;
26. „kokkuleppeline esindaja” — lennuettevõtja, esindaja, ekspediitor või muu üksus, kes tagab lasti või posti suhtes julgestuskontrolli meetmete kohaldamise;
27. „tuntud saatja” — saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks ja kelle menetlused vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab seda lasti või posti vedada mis tahes õhusõiduki pardal;
28. „esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” — saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks, ja kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab lasti vedada kaubalennuki pardal või posti postilennuki pardal;
29. „õhusõiduki julgestuskontroll” — õhusõiduki sisemuse nende osade kontrollimine, millele reisijatel võis olla juurdepääs, ning lastiruumi kontrollimine eesmärgiga avastada keelatud esemed ja ebaseaduslikud sekkumised õhusõiduki suhtes;
30. „õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine” — õhusõiduki sisemuse ja juurdepääsetavate väliste osade kontroll eesmärgiga avastada keelatud esemed ja õhusõiduki turvalisust ohustav ebaseaduslik sekkumine;
31. „parda julgestustöötaja” — isik, kelle riik on võtnud tööle tema poolt välja antud lennutegevusloaga lennuettevõtja õhusõidukis reisimiseks eesmärgiga kaitsta nimetatud õhusõidukit ja selles viibijaid ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab lennu turvalisust.
Artikkel 4
Ühised põhistandardid
1. Ühised põhistandardid tsiviillennunduse kaitsmiseks tsiviillennunduse turvalisust, ohustava ebaseadusliku sekkumise eest on sätestatud lisas.
Täiendavad ühised põhistandardid, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal veel määruses sätestatud, lisatakse lisasse EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras.
2. Üldmeetmed, mille eesmärk on muuta lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite vähem olulisi sätteid, neid täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Need üldmeetmed käsitlevad järgmist:
a) läbivaatuse lubatud meetodid;
b) esemete kategooriad, mis võidakse keelustada;
c) juurdepääsu kontrolli puhul tingimused juurdepääsu lubamiseks lennualadele ja julgestuspiirangualadele;
d) sõidukite kontrolli ja ning õhusõidukite julgestuskontrolli ja julgestusotstarbelise läbiotsimise lubatud meetodid;
e) kolmandate riikide julgestusstandardite samaväärsuse tunnustamise kriteeriumid;
f) tingimused, mille alusel kohaldatakse lasti ja posti suhtes läbivaatust või muid julgestuskontrolli meetmeid, ning kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate ja esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kinnitamise või määramise kord;
g) tingimused, mille alusel kohaldatakse lennuettevõtja posti ja lennuettevõtja saadetiste suhtes läbivaatust või muid julgestuskontrolli meetmeid;
h) tingimused, mille alusel kohaldatakse pardavarude ja lennujaama varude suhtes läbivaatust või muid julgestuskontrolli meetmeid, ning kokkuleppeliste tarnijate ja tuntud tarnijate kinnitamise või määramise kord;
i) julgestuspiirangualade kriitiliste osade määratlemise kriteeriumid;
j) personali töölevõtmise kriteeriumid ja väljaõppe meetodid;
k) tingimused, mis võivad olla julgestusalaste erinõuete kohaldamise või julgestuskontrolli meetmetest vabastamise aluseks; ning
l) mis tahes üldmeetmed, mille eesmärk on muuta, neid täiendades, lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite vähem olulisi sätteid, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal veel määruses sätestatud.
Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 19 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
3. Lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite ja lõikes 2 osutatud üldmeetmete rakendamise üksikasjalikud meetmed sätestatakse vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.
Need meetmed hõlmavad järgmist:
a) läbivaatuse tingimused ja kord;
b) keelatud esemete loetelu;
c) juurdepääsu kontrolli tingimused ja kord;
d) sõidukite kontrolli, õhusõiduki julgestuskontrolli ja õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise tingimused ja kord;
e) otsused, millega tunnustatakse kolmandas riigis kohaldatavate julgestusstandardite samaväärsust;
f) lasti ja posti puhul kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate ja esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kinnitamise või määramise kord ning nende kohustused;
g) lennuettevõtja posti ja lennuettevõtja saadetiste suhtes kohaldatavate julgestuskontrolli meetmete tingimused ja kord;
h) pardavarude ja lennujaamade varude puhul kokkuleppeliste tarnijate ja tuntud tarnijate kinnitamise või määramise kord ning nende kohustused;
i) julgestuspiiranguala kriitiliste osade määratlus;
j) personali töölevõtmine ja nõuded väljaõppele;
k) julgestusalased erinõuded või julgestuskontrolli meetmetest vabastamine;
l) julgestusseadmete tehnilised kirjeldused ning nende heakskiitmise ja kasutamise kord;
m) tingimused ja kord seoses võimalikku ohtu kujutavate reisijate kohtlemisega.
4. Muutes käesolevat määrust otsusega vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, sätestab komisjon kriteeriumid, mille kohaselt liikmesriikidel on võimalik erandina lõikes 1 osutatud ühistest põhistandarditest võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed, millega tagatakse piisav kaitse kohaliku riskianalüüsi põhjal. Selliste alternatiivsete meetmete kasutamine on põhjendatud õhusõiduki suuruse, lennutegevuse või muude asjassepuutuvate tegevuste olemuse, ulatuse või sagedusega seotud asjaoludega.
Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kasutada artikli 19 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
Liikmesriigid teatavad nendest meetmetest komisjonile.
5.
►C1
Liikmesriigid tagavad oma territooriumil lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite kohaldamise. Kui liikmesriigil on alust arvata, et julgestusalase rikkumisega on lennundusjulgestuse taset ohustatud, ◄ tagab ta asjakohaste ja koheste meetmete kohaldamise rikkumise kõrvaldamiseks ning tsiviillennunduse jätkuva turvalisuse tagamiseks.
Artikkel 5
Julgestuskulud
Vastavalt asjakohastele ühenduse õigusnormidele võib iga liikmesriik kindlaks määrata, mis asjaoludel ja ulatuses peaksid tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise vastu võetud julgestusmeetmete kulud olema käesoleva määruse kohaselt kantud riigi, lennujaama üksuste, lennuettevõtjate, teiste vastutavate ametite või kasutajate poolt. Vajaduse korral ja kooskõlas ühenduse õigusega võivad liikmesriigid koos kasutajatega osaleda nende kulude tasumises, mis tekivad seoses käesoleva määruse kohaselt võetavate rangemate julgestusmeetmetega. Teostatavas ulatuses on mis tahes tasud või julgestuskulude ülekandmised otseselt seotud vastavate julgestusteenuste osutamise kuludega ning nende eesmärk ei tohi olla asjakohastest kuludest suuremate kulude hüvitamine.
Artikkel 6
Liikmesriikide kohaldatavad rangemad meetmed
1. Liikmesriigid võivad kohaldada artiklis 4 osutatud ühistest põhistandarditest rangemaid meetmeid. Seda tehes peavad nad tegutsema riskianalüüsi põhjal ja ühenduse õigust järgides. Rangemad meetmed käsitletava riski suhtes peavad olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed.
2. Pärast nende meetmete kohaldamist teatavad liikmesriigid neist võimalikult kiiresti komisjonile. Kõnealuse teabe saamisel edastab komisjon selle teabe teistele liikmesriikidele.
3. Liikmesriigid ei ole kohustatud komisjoni teavitama, kui asjaomased meetmed piirduvad teatava lennuga konkreetsel kuupäeval.
Artikkel 7
Kolmandate riikide nõutavad julgestusmeetmed
1. Ilma et see piiraks mis tahes selliste kahepoolsete kokkulepete kohaldamist, milles üks osaline on ühendus, teavitab liikmesriik komisjoni kolmanda riigi nõutavatest meetmetest, kui need erinevad artiklis 4 osutatud ühistest põhistandarditest liikmesriigi lennujaamast kolmandasse riiki väljuvate lendude või kolmandast riigist ülelendude suhtes.
2. Asjaomase liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kontrollib komisjon lõikes 1 osutatud mis tahes meetmete kohaldamist ning võib vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud menetlusele koostada nõuetekohase vastuse asjaomasele kolmandale riigile.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui:
a) asjaomane liikmesriik kohaldab asjaomaseid meetmeid vastavalt artiklile 6 või
b) kolmanda riigi nõue piirdub teatava lennuga konkreetsel kuupäeval.
Artikkel 8
Koostöö Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO)
Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaldamist, võib komisjon sõlmida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga auditeid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi,
►C1
et vältida Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa liikmesriikidepoolse järgimise kontrollimise dubleerimist. ◄
Artikkel 9
Pädev asutus
Kui ühe liikmesriigi piires on tsiviillennundusjulgestusse kaasatud kaks või rohkem asutust, määrab liikmesriik ühe asutuse (edaspidi „pädev asutus”), kes vastutab artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest.
Artikkel 10
Siseriiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm
1. Iga liikmesriik koostab siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda.
Kõnealuses programmis määratletakse artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite rakendamisega seotud kohustused ja kirjeldatakse majandustegevuses osalejate ja üksuste poolt sel eesmärgil nõutavaid meetmeid.
2. Pädev asutus teeb siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi asjakohased osad teadmisvajaduse põhimõttel kirjalikult kättesaadavaks vaid neile majandustegevuses osalejatele ja üksustele, kellel on tema arvates nende vastu õigustatud huvi.
Artikkel 11
Siseriiklik lennundusjulgestuse järelevalve programm
1. Iga liikmesriik koostab siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi ning kohaldab ja haldab seda.
Nimetatud programm võimaldab liikmesriigil jälgida tsiviillennundusjulgestuse kvaliteeti, et kontrollida käesoleva määruse ja siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi täitmist.
2. Siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi puudutavad erinõuded võetakse vastu, muutes käesolevat määrust lisa lisamise kaudu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluses.
Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kasutada artikli 19 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
Programm võimaldab puudusi kiiresti avastada ja kõrvaldada. Samuti sätestatakse selles programmis, et pädev asutus kontrollib otseselt (või kontrollimine toimub tema järelevalve all) ja regulaarselt kõiki lennundusjulgestusstandardite rakendamise eest vastutavaid lennujaamu, majandustegevuses osalejaid ja üksusi, kes asuvad asjaomase liikmesriigi territooriumil.
Artikkel 12
Lennujaama julgestusprogramm
1.
►C1
Iga lennujaama käitaja koostab lennujaama julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda. ◄
Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennujaama käitaja peab järgima, et täita nii käesolevat määrust kui ka lennujaama asukohaliikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogrammi.
Programm sisaldab sisemise kvaliteedikontrolli sätteid, milles kirjeldatakse, kuidas lennujaama käitaja kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.
2. Lennujaama julgestusprogramm esitatakse pädevale asutusele, kes võib vajaduse korral võtta edasisi meetmeid.
Artikkel 13
Lennuettevõtja julgestusprogramm
1.
►C1
Iga lennuettevõtja koostab lennuettevõtja julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda. ◄
Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennuettevõtja peab järgima, et täita nii käesolevat määrust kui ka teenuste osutamise lennujaama liikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogrammi.
Programm sisaldab sisemise kvaliteedikontrolli sätteid, milles kirjeldatakse, kuidas lennuettevõtja kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.
2. Taotluse korral esitatakse lennuettevõtja julgestusprogramm pädevale asutusele, kes võib vajaduse korral võtta edasisi meetmeid.
3. Kui ühenduse lennuettevõtja julgestusprogramm on selle liikmesriigi, kes annab lennuettevõtjale lennutegevusloa pädeva asutuse poolt kinnitatud, tunnustavad teda kõik liikmesriigid kui lennuettevõtjat, kelle puhul on täidetud lõikes 1 sätestatud nõuded. See ei piira liikmesriigi õigust nõuda mis tahes lennuettevõtjalt täpsustusi:
a) artikli 6 kohaste liikmesriigi poolt kohaldatavate julgestusmeetmete rakendamise kohta ja/või
b) teenindatavate lennujaamade suhtes kohalike meetmete rakendamise kohta.
Artikkel 14
Üksuse julgestusprogramm
1. Iga üksus, kes peab artiklis 10 osutatud siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi alusel kohaldama lennundusjulgestusstandardeid, koostab julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda.
Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida üksus peab järgima, et täita liikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogrammi seoses oma tegevusega liikmesriigis.
Programm sisaldab sisemise kvaliteedikontrolli sätteid, milles kirjeldatakse, kuidas üksus ise kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.
2. Taotluse korral esitatakse lennundusjulgestusstandardeid kohaldava üksuse julgestusprogramm pädevale ametiasutusele, mis võib vajaduse korral võtta edasisi meetmeid.
Artikkel 15
Komisjoni inspekteerimised
1. Komisjon koostöös asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega korraldab inspekteerimisi, sealhulgas lennundusjulgestusstandardeid rakendavate lennujaamade, majandustegevuses osalejate ja üksuste inspekteerimisi, et kontrollida käesoleva määruse kohaldamist liikmesriikides ning vajaduse korral teha soovitusi lennundusjulgestuse tõhustamiseks. Sel eesmärgil teavitab pädev asutus komisjoni kirjalikult kõikidest tema territooriumil asuvatest tsiviillennundust teenindavates muudest tsiviillennujaamadest, mis ei ole hõlmatud artikli 4 lõikega 4.
Komisjoni inspekteerimiste korraldamise menetlused võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.
2. Komisjon ei teata ette lennundusjulgestusstandardeid kohaldavate lennujaamade, majandustegevuses osalejate ja üksuste inspekteerimisest. Aegsasti enne inspekteerimist teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki.
3. Iga komisjoni inspekteerimisaruanne edastatakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kes oma vastuses sätestab meetmed mis tahes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
Aruanne ja pädeva asutuse vastus edastatakse seejärel teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Artikkel 16
Aastaaruanne
▼C1
Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele aruande, milles neid teavitatakse käesoleva määruse kohaldamisest ja selle mõjust lennundusjulgestuse tõhustamisele.
▼B
Artikkel 17
Sidusrühmade nõuanderühm
Ilma et see piiraks artiklis 19 osutatud komitee rolli, moodustab komisjon sidusrühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma, mis koosneb Euroopa esindusorganisatsioonidest, mis tegelevad lennundusjulgestusega või on sellest otseselt mõjutatud. Rühma roll on ainult komisjoni nõustamine. Artiklis 19 osutatud komitee teavitab sidusrühmade nõuanderühma kogu õigusloomemenetluse käigus.
Artikkel 18
Teabelevi
Üldjuhul avaldab komisjon meetmed, mis mõjutavad otseselt reisijaid. Järgmisi dokumente käsitatakse siiski
►C1
„Euroopa Liidu salastatud teabena” otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom tähenduses: ◄
a) meetmed ja menetlused, millele on osutatud artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1, kui need sisaldavad tundlikku julgeolekuteavet teavet;
b) komisjoni inspekteerimisaruanded ja pädevate asutuste vastused, millele on osutatud artikli 15 lõikes 3.
Artikkel 19
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 20
Ühenduse ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped
Kui see on asjakohane ja kooskõlas ühenduse õigusega, tuleks kokkulepped, milles tunnustatakse, et kolmandates riikides kohaldatavad julgestusstandardid on ühenduse standarditega samaväärsed, lisada ühenduse ja kolmanda riigi vahelistesse lennunduskokkulepetesse EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaselt,
►C1
et edendada „ühekordse kontrollimise” eesmärki kõikidel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelistel lendudel. ◄
Artikkel 21
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 22
Komisjoni aruanne rahastamise kohta
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2008 aruande tsiviillennunduse julgestusmeetmetega seotud kulude rahastamise põhimõtete kohta. Aruandes kaalutakse, milliseid samme tuleb astuda tagamaks, et julgestusega seotud tasusid kasutatakse ainult julgestuskulude katmiseks, ning parandamaks selliste tasude läbipaistvust. Samuti käsitletakse aruandes põhimõtteid, mis on vajalikud, et kindlustada moonutamata konkurentsi lennujaamade vahel ja lennuettevõtjate vahel, ning erinevaid meetodeid tarbijate kaitse tagamiseks seoses julgestusmeetmete kulude jaotumisega maksumaksjate ja kasutajate vahel. Vajaduse korral lisatakse nimetatud komisjoni aruandele vastav õigusakti ettepanek.
Artikkel 23
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 2320/2002 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 24
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis on täpsustatud vastavalt artikli 4 lõigetes 2 ja 3 osutatud menetlustele vastu võetud rakenduseeskirjades, kuid mitte hiljem kui 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse artikli 4 lõikeid 2 kuni 4, artiklit 8, artikli 11 lõiget 2, artikli 15 lõike 1 teist lõiku ning artikleid 17, 19 ja 22 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
►M1
I LISA ◄
ÜHISED PÕHISTANDARDID TSIVIILLENNUNDUSE KAITSMISEKS EBASEADUSLIKU SEKKUMISE EEST (ARTIKKEL 4)
1. LENNUJAAMA JULGESTUS
1.1. Lennujaama planeerimisnõuded
1. Uute lennujaamrajatiste projekteerimisel ja ehitamisel või olemasolevate lennujaamarajatiste muutmisel võetakse täielikult arvesse käesolevas lisas sätestatud ühiste põhistandardite rakendamise nõudeid ja rakendusakte.
2. Lennujaamades kehtestatakse järgmised alad:
c) julgestuspiirangualad ning
d) julgestuspiirangualade kriitilised osad.
1.2. Juurdepääsu kontroll
1. Juurdepääsu lennualale piiratakse, et ära hoida isikute ja sõidukite loata sisenemist nimetatud aladele.
2. Juurdepääsu julgestuspiirangualadele kontrollitakse, et tagada, et loata isikud ja sõidukid nimetatud aladele ei sisene.
3. Isikutele ja sõidukitele võib lubada juurdepääsu lennualale ja julgestuspiirangualadele, kui nad vastavad nõutavatele julgestustingimustele.
4. Isikud, sealhulgas lennumeeskonna liikmed, peavad edukalt läbima taustakontrolli, enne kui neile väljastatakse meeskonnaliikme sertifikaat või julgestuspiirangualadele saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba.
1.3. Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus
1.
►C1
Muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed ◄ vaadatakse enne julgestuspiirangualale lubamist läbi korduva pistelise kontrolli põhimõttel, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.
2.
►C1
Kõik muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed ◄ vaadatakse enne julgestuspiirangualale kriitilistesse aladesse lubamist läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.
1.4. Sõidukite kontroll
Julgestuspiirangualadele sisenevaid sõidukeid kontrollitakse, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.
1.5. Järelevalve, patrullid ja muud füüsilised julgestuskontrolli meetodid
Lennujaamades ja vajaduse korral nendega piirnevatel avaliku juurdepääsuga aladel teostatakse järelevalvet, patrulle ja rakendatakse muid füüsilisi julgestuskontrolli meetmeid, et tuvastada kahtlase käitumisega isikud ning ohualtid alad, mida võidakse ära kasutada ebaseaduslikuks sekkumiseks, ja hoida ära selliseid tegusid.
2. LENNUJAAMADE PIIRITLETUD ALAD
Õhusõidukid, mis on pargitud lennujaamade piiritletud aladele, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõikes 4 osutatud alternatiivseid meetmeid, eraldatakse õhusõidukitest, mille suhtes kohaldatakse täielikult ühiseid põhistandardeid tagamaks, et õhusõidukite, reisijate, pagasi, lasti ja posti suhtes kohaldatavaid julgestusstandardeid ei rikutaks.
3. ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS
1. Õhusõidukile tehakse enne väljalendu julgestuskontroll või viiakse läbi õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine tagamaks, et pardal ei ole keelatud esemeid. Transiitõhusõidukite suhtes võib kohaldada muid kohaseid meetmeid.
2. Iga õhusõidukit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest.
4. REISIJAD JA KÄSIPAGAS
4.1. Reisijate ja käsipagasi läbivaatus
1. Kõik reisi alustavad, transfeer- ja transiitreisijad ning nende käsipagas vaadatakse läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale.
2. Transfeerreisijad ja nende käsipagasi võib läbivaatusest vabastada, kui:
a) nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või
b) nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.
3.
►C1
Transiitreisijad ja nende käsipagasi võib läbivaatusest vabastada, kui: ◄
a) nad jäävad õhusõiduki pardale või
b) nad ei puutu kokku läbivaadatud lahkuvate reisijatega, välja arvatud nendega, kes lähevad sama õhusõiduki pardale, või
c) nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või
d) nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.
4.2. Reisijate ja käsipagasi kaitse
1. Reisijaid ja nende käsipagasit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest alates paigast, kus neile tehti läbivaatus, kuni selle õhusõiduki väljalennuni, mille pardal nad viibivad.
2. Läbivaadatud lahkuvad reisijad ei tohi kokku puutuda saabuvate reisijatega, välja arvatud juhul, kui:
a) reisijad saabuvad liikmesriigist, tingimusel et komisjon või see liikmesriik ei ole edastanud teavet, et kõnealuseid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või
b) nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks üldiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
4.3. Võimalikku ohtu kujutavad reisijad
Võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes rakendatakse enne väljalendu asjakohaseid julgestusmeetmeid.
5. REGISTREERITUD PAGAS
5.1. Registreeritud pagasi läbivaatus
1. Kogu registreeritud pagas vaadatakse enne õhusõidukile laadimist läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale.
2.
►C1
Registreeritud transfeerpagasi võib läbivaatusest vabastada, kui: ◄
a) see saabub liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või asjaomane liikmesriik on edastanud teabe, et kõnealust registreeritud transfeerpagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinuna, või
b) see saabub kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.
3. Registreeritud transiitpagasi võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.
5.2. Registreeritud pagasi kaitse
Õhusõidukis veetavat registreeritud pagasit kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus sellele tehakse läbivaatus või kus lennuettevõtja selle vastu võtab, olenevalt sellest, kumb on varasem, kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.
5.3. Pagasi vastavuse kontroll
1. Iga registreeritud pagasi ühik liigitatakse reisijaga koos või reisijast eraldi liikuvaks pagasiks.
2. Reisijast eraldi liikuvat pagasit ei transpordita, välja arvatud juhul, kui see pagas on kas eraldatud reisijast mitteolenevatel põhjustel või selle suhtes kohaldatakse kohaseid julgestuskontrolli meetmeid.
6. LAST JA POST
6.1. Lasti ja posti julgestuskontrolli meetmed
1. Kogu lasti ja posti suhtes kohaldatakse enne õhusõidukile laadimist julgestuskontrolli meetmeid. Lennuettevõtja ei võta lasti ega posti õhusõidukil vedamiseks vastu, kui kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ei ole julgestuskontrolli meetmeid ise kohaldanud või kohaldamist kinnitanud ja nende eest vastutust võtnud.
2. Transfeerlasti ja posti suhtes võib kohaldada alternatiivseid julgestuskontrolli meetmeid, mille üksikasjad nähakse ette rakendusaktis.
3. Transiitlasti ja transiitposti võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.
6.2. Lasti ja posti kaitse
1. Õhusõidukis veetavat lasti ja posti kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus selle suhtes kohaldati julgestuskontrolli meetmeid, kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.
2. Pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist loata juurdepääsu eest nõuete kohaselt kaitsmata last ja post vaadatakse läbi.
7. LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED
Lennuettevõtja posti ja saadetiste suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, ning need on kaitstud kuni õhusõidukile laadimiseni, et ära hoida keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.
8. LENNUETTEVÕTJA PARDAVARUD
Pardavarude suhtes, sealhulgas veoks või õhusõiduki pardal kasutamiseks ette nähtud toitlustusvahendite ja varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid ja need on kaitstud kuni õhusõidukisse laadimiseni, et ennetada keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.
9. LENNUJAAMA VARUD
Müügiks või lennujaama julgestuspiirangualadel kasutamiseks ette nähtud varude suhtes, sealhulgas tollimaksuvabade kaupluste ja restoranide varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.
10. JULGESTUSMEETMED LENNU AJAL
1. Ilma et see piiraks lennuohutuseeskirjade kohaldamist,
a) takistatakse loata isikutel lennu ajal õhusõiduki kabiini sisenemist;
b) rakendatakse võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes lennu ajal asjakohaseid julgestusmeetmeid.
2. Lennu ajal ebaseadusliku sekkumise ärahoidmiseks võetakse asjakohased julgestusmeetmed, näiteks lennumeeskonna ja salongipersonali väljaõpe.
3. Relvi, välja arvatud lastiruumis veetavad relvad, ei tohi vedada õhusõiduki pardal, välja arvatud juhul, kui on täidetud nõutavad julgestustingimused vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja kui asjaomane riik on selleks loa andnud.
4. Punkti 3 kohaldatakse samuti parda julgestustöötajatele, juhu, kui nad relvi kannavad.
11. PERSONALI TÖÖLE VÕTMINE JA VÄLJAÕPE
1. Isikud, kes teostavad läbivaatust, juurdepääsukontrolli, või kohaldavad muid julgestuskontrolli meetmeid või kes vastutavad nende teostamise või kohaldamise eest, võetakse tööle, koolitatakse ja vajaduse korral sertifitseeritakse tagamaks, et nad on selleks tööks sobivad ja pädevad täitma kohustusi, mis neile määratakse.
2. Isikud, välja arvatud reisijad, kes vajavad juurdepääsu julgestuspiirangualadele, peavad saama julgestusalase väljaõppe kas enne lennujaama läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi saamist.
3. Punktides 1 ja 2 mainitud väljaõpet tehakse esmase väljaõppena ja edaspidi korduvalt.
4. Punktides 1 ja 2 osutatud isikute väljaõpetamisega tegelevatel instruktoritel peab olema vastav kvalifikatsioon.
12. JULGESTUSSEADMED
Läbivaatuseks, juurdepääsu kontrolliks ja muudeks julgestuskontrolli meetmeteks kasutatavad seadmed peavad vastama määratletud spetsifikatsioonile ja nendega peab olema võimalik asjaomaseid julgestuskontrolli meetmeid kohaldada.
▼M1
II LISA
Igas liikmesriigis rakendatava riikliku tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmi ühised kriteeriumid
1. MÕISTED
1.1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„aastane reisijatehulk” – saabuvate, lahkuvate ja transiitreisijate (loendatakse üks kord) koguarv;
|
|
2)
|
„pädev asutus” – riiklik asutus, kelle liikmesriik on määruse artikli 9 kohaselt määranud vastutama oma riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest;
|
|
3)
|
„audiitor” – isik, kelle ülesanne on teostada järelevalvet riiklikul tasandil pädeva asutuse nimel;
|
|
4)
|
„sertifitseerimine” – pädeva asutuse poolt või tema nimel tehtud ametlik hindamine ja kinnitus, et isikul on vajalik pädevus, et täita audiitori ülesandeid pädeva asutuse poolt kindlaks määratud nõuetekohasel tasemel;
|
|
5)
|
„järelevalvetegevus” – käesoleva määruse ja riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise hindamiseks kasutatud menetlus või protsess;
|
|
6)
|
„puudus” – lennundusjulgestuse nõuete mittenõuetekohane täitmine;
|
|
7)
|
„inspekteerimine” – julgestusmeetmete ja -menetluste rakendamise kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid teostatakse tõhusalt ja nõutavate normide kohaselt, ning et tuvastada kõik puudused;
|
|
8)
|
„vestlus” – audiitori teostatav suuline kontroll, et teha kindlaks konkreetsete julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine;
|
|
9)
|
„vaatlus” – audiitori teostatav visuaalne kontroll, et teha kindlaks julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine;
|
|
10)
|
„esinduslik valim” – võimalike järelevalvevõimaluste hulgast tehtud valik, mis on piisav oma arvult ja ulatuselt, et selle alusel saaks teha üldisi järeldusi standardite rakendamise kohta;
|
|
11)
|
„julgestusaudit” – julgestusmeetmete ja -menetluste kõikide aspektide põhjalik kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid rakendatakse täielikult ja järjepidevalt;
|
|
12)
|
„test” – lennundusjulgestuse meetmete testimine, mille käigus pädev asutus simuleerib kavatsust sooritada õigusvastane tegu eesmärgiga kontrollida olemasolevate julgestusmeetmete rakendamise tõhusust;
|
|
13)
|
„kontrollimine” – audiitori tegevus, mille abil tehakse kindlaks, kas konkreetset julgestusmeedet tegelikult kasutatakse;
|
|
14)
|
„haavatavus” – rakendatavate meetmete ja menetluste nõrk koht, mida võidakse ära kasutada õigusvastase teo toimepanekuks.
|
2. PÄDEVA ASUTUSE VOLITUSED
2.1. Liikmesriigid annavad käesoleva määruse ja selle rakendusaktidega seotud kõikide nõuete järelevalveks ja jõustamiseks vajalikud volitused, sealhulgas õiguse määrata karistusi vastavalt artiklile 21.
2.2. Pädev asutus teostab järelevalvetegevust ja tal on õigus nõuda tuvastatud puuduste kõrvaldamist kindla tähtaja jooksul.
2.3. Puuduste kõrvaldamiseks ja täitemeetmete jaoks tuleb kehtestada astmeline ja proportsionaalne lähenemisviis. Kõnealune lähenemisviis koosneb astmelistest meetmetest, mida jätkatakse seni, kuni puudus on kõrvaldatud, ja mis sisaldavad järgmist:
a) nõuanded ja soovitused;
c) täitemenetluse teatis;
d) halduskaristused ja kohtumenetlus.
Pädev asutus võib ühe või mitu astet vahele jätta, eriti kui tegemist on tõsise või korduva puudusega.
3. RIIKLIKU JÄRELEVALVEPROGRAMMI EESMÄRGID JA SISU
3.1. Riikliku järelevalveprogrammi eesmärk on kontrollida, et lennundusjulgestuse meetmeid rakendatakse tõhusalt ja nõuetekohaselt, ning määrata kindlaks käesoleva määruse ja riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi sätete järgimise tase järelevalvetegevuse abil.
3.2. Riiklik järelevalveprogramm sisaldab järgmist:
a) organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid;
b) audiitorite ametijuhendid ja nõutav kvalifikatsioon;
c) järelevalvetegevus, sealhulgas julgestusauditite, inspekteerimiste, testide ning tegelikule või võimalikule julgestusalasele rikkumisele järgnevate uurimiste ulatus, julgestusauditite ja inspekteerimiste sagedus ning samuti nõuetele vastavuse liigitus;
d) ülevaatused juhul, kui on põhjust julgestusvajadusi uuesti hinnata;
e) puuduste kõrvaldamine, millega seoses nähakse ette puudustest teatamist, järelmeetmeid ja parandusmeetmeid käsitlevad üksikasjad, et tagada lennundusjulgestuse nõuetele vastavus;
f) täitemeetmed ja vajaduse korral karistused vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1 ja 2.3;
g) järelevalvetegevusega seotud aruandlus, sealhulgas vajaduse korral riiklike asutuste vaheline teabevahetus nõuetele vastavuse tasemete kohta;
h) lennuväljade, käitajate ja üksuste sisejärelevalve meetmete jälgimine;
i) protsess, mille abil dokumenteeritakse ja analüüsitakse riiklike järelevalveprogrammide tulemusi, et teha kindlaks suundumused ja juhtida poliitika edasist arendamist.
4. JÄRELEVALVETEGEVUS
4.1. Kõikide lennuväljade, käitajate ja muude üksuste üle, kellel on lennundusjulgestusalased kohustused, teostatakse regulaarset järelevalvet, et tagada puuduste kiire avastamine ja kõrvaldamine.
4.2. Järelevalvet teostatakse kooskõlas riikliku järelevalveprogrammiga, võttes arvesse ohutaset, toimingute liiki ja laadi, rakendamise nõudeid, lennuväljade, käitajate ja üksuste sisejärelevalve tulemusi ning muid tegureid ja hinnanguid, mis mõjutavad järelevalve sagedust.
4.3. Järelevalve hõlmab lennuväljade, käitajate ja muude üksuste sisejärelevalve meetmete rakendamist ja tõhusust.
4.4. Iga lennuvälja järelevalve koosneb asjakohastest järelevalvetegevustest ja selle abil antakse terviklik ülevaade julgestusmeetmete rakendamisest kõnealuses valdkonnas.
4.5. Järelevalveprogrammi juhtimine, sellega seonduvate prioriteetide määramine ja korraldus peavad olema sõltumatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt võetavate meetmete operatiivsest rakendamisest.
4.6. Järelevalvetegevus hõlmab julgestusauditeid, inspekteerimisi ja teste.
5. METOODIKA
5.1. Järelevalvetegevuse metoodika vastab standardsele lähenemisviisile, mis sisaldab ülesannete jaotamist, planeerimist, ettevalmistust, kohapealset tegevust, tähelepanekute liigitamist, aruande koostamist ja puuduste kõrvaldamist.
5.2. Järelevalvetegevus põhineb süsteemsel teabekogumisel, milleks kasutatakse vaatlusi, vestlusi, dokumentidega tutvumist ja kontrollimisi.
5.3. Järelevalve hõlmab nii ette teatatud kui ka ette teatamata tegevusi.
6. JULGESTUSAUDITID
6.1. Julgestusaudit hõlmab järgmist:
a) kõik lennuvälja julgestusmeetmed või
b) kõik julgestusmeetmed, mida rakendatakse lennuvälja, terminali, käitaja või üksuse poolt, või
c) riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi konkreetne osa.
6.2. Julgestusauditi tegemise metoodika puhul võetakse arvesse järgmist:
a) julgestusauditist teatamine ja vajaduse korral auditieelse küsimustiku edastamine;
b) ettevalmistusetapp, sealhulgas täidetud auditieelse küsimustiku ja muude asjakohaste dokumentide läbivaatamine;
c) sissejuhatav olukorra tutvustus lennuvälja/käitaja/üksuse esindajatele enne kohapealse järelevalvetegevuse algust;
e) järelhinnang ja aruandlus;
f) puuduste tuvastamise korral nende kõrvaldamine ja kõnealuse tegevusega seotud järelevalve.
6.3. Selleks et tagada julgestusmeetmete rakendamine, peab julgestusaudit põhinema süsteemsel teabekogumisel, kasutades selleks ühte või mitut järgmistest meetoditest:
a) dokumentidega tutvumine;
6.4. Lennuväljadel, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kümme miljonit, tehakse kõiki lennundusjulgestusstandardeid hõlmav julgestusaudit vähemalt iga nelja aasta järel. Läbivaatamine hõlmab esinduslikku valimit teabest.
7. INSPEKTEERIMISED
7.1. Inspekteerimine hõlmab vähemalt üht käesoleva määruse I lisa kohaste otseselt seotud julgestusmeetmete kogumit ja vastavaid rakendusakte, mida jälgitakse ühe tegevuse raames või mõistliku ajavahemiku jooksul, mis tavaliselt ei ületa kolme kuud. Läbivaatamine hõlmab esinduslikku valimit teabest.
7.2. Otseselt seotud julgestusmeetmete kogum tähendab kahte või mitut käesoleva määruse I lisas või vastavates rakendusaktides osutatud nõuet, mis mõjutavad üksteist niivõrd vahetult, et eesmärgi saavutamist saab piisavalt hinnata vaid juhul, kui neid vaadeldakse koos. Kõnealused kogumid on loetletud käesoleva lisa I liites.
7.3. Inspekteerimistest ette ei teatata. Kui pädev asutus leiab, et see ei ole võimalik, võib inspekteerimistest ette teatada. Inspekteerimise teostamise metoodika puhul võetakse arvesse järgmist:
c) järelhinnang olenevalt järelevalvetegevuse sagedusest ja tulemustest;
d) aruandlus/dokumenteerimine;
e) puuduste kõrvaldamine ja sellega seotud järelevalve.
7.4. Selleks et tagada julgestusmeetmete tõhusus, põhineb inspekteerimine süsteemsel teabekogumisel, kasutades selleks ühte või mitut järgmistest meetoditest:
a) dokumentidega tutvumine;
7.5. Lennuväljadel, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kaks miljonit, inspekteeritakse kõiki käesoleva määruse I lisa punktides 1–6 sätestatud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumeid vähemalt iga 12 kuu järel, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul on toimunud auditeerimine. Pädev asutus määrab riskianalüüsi põhjal kindlaks kõikide I lisa punktides 7–12 käsitletud julgestusmeetmete inspekteerimise sageduse.
7.6. Kui liikmesriigis ei ole lennuvälja, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kaks miljonit, kohaldatakse punktis 7.5 osutatud nõudeid liikmesriigi territooriumil asuva lennuvälja suhtes, mille aastane reisijatehulk on kõige suurem.
8. TESTID
8.1. Teste tehakse vähemalt järgmiste julgestusmeetmete rakendamise tõhususe kontrollimiseks:
a) julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontroll;
c) reisijate ja käsipagasi läbivaatus;
d) personali ja neil kaasas olevate esemete läbivaatus;
e) registreeritud pagasi kaitse;
f) kauba või posti läbivaatus;
g) kauba ja posti kaitse.
8.2. Koostatakse testiprotokoll, mis sisaldab ka metoodikat ja mille puhul võetakse arvesse õiguslikke, julgestus- ja operatiivnõudeid. Metoodika käsitleb järgmist:
c) järelhinnang olenevalt järelevalvetegevuse sagedusest ja tulemustest;
d) aruandlus/dokumenteerimine;
e) puuduste kõrvaldamine ja sellega seotud järelevalve.
9. ÜLEVAATUSED
9.1. Ülevaatusi tehakse siis, kui pädev asutus leiab, et toiminguid on vaja uuesti hinnata, et teha kindlaks ja kõrvaldada nõrgad kohad. Kui tuvastatakse nõrk koht, nõuab pädev asutus ohu suurusele vastavate kompenseerivate kaitsemeetmete võtmist.
10. ARUANDLUS
10.1. Järelevalvetegevuse kohta antakse aru või see dokumenteeritakse standardiseeritud kujul, mis võimaldab suundumuste pidevat analüüsimist.
10.2. Hõlmata tuleks järgmisi elemente:
b) lennuväli, käitaja või üksus, kelle üle järelevalvet teostatakse;
c) tegevuse kuupäev ja kellaaeg;
d) tegevuse teostanud audiitorite nimed;
f) tähelepanekud ja vastavad riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi sätted;
g) nõuetele vastavuse liigitus;
h) vajaduse korral soovitused puuduste kõrvaldamiseks;
i) vajaduse korral puuduste kõrvaldamise ajakava.
10.3. Puuduste tuvastamise korral edastab pädev asutus vastavad tähelepanekud järelevalve alla kuuluvatele lennuväljadele, käitajatele või üksustele.
11. NÕUETELE VASTAVUSE ÜHTNE LIIGITUS
11.1. Järelevalvetegevusega hinnatakse riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamist, kasutades selleks II lisas sätestatud ühtlustatud liigitussüsteemi.
12. PUUDUSTE KÕRVALDAMINE
12.1. Tuvastatud puudusi tuleb asuda kõrvaldama kohe. Kui puuduste kõrvaldamine ei ole kohe võimalik, võetakse kompenseerivad meetmed.
12.2. Pädev asutus kohustab järelevalve alla kuuluvaid lennuväljasid, käitajaid või üksusi esitama heakskiidu saamiseks tegevuskava, mis käsitleb aruannetes välja toodud puudusi ja puuduste kõrvaldamise ajakava, ning kinnituse selle kohta, et puuduste kõrvaldamine on lõpule viidud.
13. PUUDUSTE KÕRVALDAMISE KONTROLLIMISEGA SEOTUD JÄRELMEETMED
13.1. Pärast seda kui järelevalve alla kuuluv lennuväli, käitaja või üksus on kinnitanud, et kõik puudused on kõrvaldatud, kontrollib pädev asutus heastavate meetmete võtmist.
13.2. Järelmeetmete puhul kasutatakse kõige asjakohasemat järelevalvemeetodit.
14. AUDIITORITE PIISAV ARV
14.1. Kõik liikmesriigid tagavad, et kogu järelevalvetegevuse jaoks oleks pädeva asutuse käsutuses piisav arv audiitoreid, kes tegutsevad otseselt pädeva asutuse alluvuses või tema järelevalve all.
15. AUDIITORITE KVALIFIKATSIOONIKRITEERIUMID
15.1. Kõik liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse nimel tegutsevatel audiitoritel
a) ei ole lepingulisi ega rahalisi kohustusi järelevalve alla kuuluva lennuvälja, käitaja või üksuse suhtes ja
b) on vajalik pädevus, mis hõlmab piisavat teoreetilist ja praktilist kogemust asjaomases valdkonnas.
Audiitorid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud või samaväärselt tunnustatud.
15.2. Audiitoritel on järgmine pädevus:
a) arusaamine praegu kehtivatest julgestusmeetmetest ja sellest, kuidas neid kohaldatakse kontrollitavate toimingute suhtes, sealhulgas
— arusaamine julgestuspõhimõtetest;
— arusaamine järelevalveülesannetest;
— arusaamine inimeste tegutsemisvõimet mõjutavatest teguritest;
b) julgestustehnoloogiate ja -meetodite praktiline tundmine;
c) teadmised järelevalve põhimõtetest, menetlustest ja meetoditest;
d) kontrollitavate toimingute praktiline tundmine;
e) arusaamine audiitori rollist ja volitustest.
15.3. Audiitorid läbivad piisava sagedusega täienduskoolituse, et tagada olemasoleva pädevuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et võtta arvesse julgestusvaldkonna arengut.
16. AUDIITORITE VOLITUSED
16.1. Järelevalvetegevust teostavatele audiitoritele antakse oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe saamiseks piisavad volitused.
16.2. Audiitoritel on kaasas isikut tõendav dokument, mis annab neile õiguse teostada pädeva asutuse nimel järelevalvetegevust ja võimaldab juurdepääsu kõikidele nõutavatele aladele.
16.3. Audiitoritel on õigus
a) saada viivitamatu juurdepääs kõikidele nõutavatele aladele, sealhulgas õhusõidukile ja hoonetele järelevalve eesmärgil, ja
b) nõuda julgestusmeetmete nõuetekohast rakendamist või nende kordamist.
16.4. Audiitoritele antud volituste tulemusel tegutseb pädev asutus punkti 2.3 kohaselt järgmistel juhtudel:
a) audiitori töö tahtlik takistamine või tõkestamine;
b) suutmatus anda audiitori taotletud teavet või teabe andmisest keeldumine;
c) kui audiitorile antakse tahtlikult väära või eksitavat teavet ja
d) audiitorina esinemine pettuse eesmärgil.
17. PARIMAD TAVAD
17.1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni järelevalveprogrammide, auditi metoodikate ja audiitoritega seotud headest tavadest. Komisjon vahetab seda teavet teiste liikmesriikidega.
18. ARUANDLUS KOMISJONILE
18.1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande meetmetest, mida nad käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on võtnud, ja lennundusjulgestuse olukorrast nende territooriumil asuvatel lennuväljadel. Aruande vaatlusperiood on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Aruanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.
18.2. Aruanne koostatakse vastavalt III lisale, kasutades komisjoni etteantud tüüpvormi.
18.3. Komisjon annab kõnealuste aruannete põhjal tehtud järeldustest teada liikmesriikidele.
I liide
Otseselt seotud julgestusmeetmete kogumis sisalduvad elemendid
II lisa punktis 7.1 osutatud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumid sisaldavad järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud elemente ja kõnealuse määruse rakendusaktide vastavaid sätteid.
Punkt 1. Lennujaama julgestus:
ii) punkt 1.2 (v.a isikute ja sõidukite läbipääsulubadega seotud sätted) või
iii) punkt 1.2 (isikute läbipääsulubadega seotud sätted) või
iv) punkt 1.2 (sõidukite läbipääsulubadega seotud sätted) või
v) punkt 1.3 ja punkti 12 asjaomased elemendid või
Punkt 2. Lennujaamade piiritletud alad:
kogu punkt.
Punkt 3. Õhusõiduki julgestus:
Punkt 4. Reisijad ja käsipagas:
i) punkt 4.1 ja punkti 12 asjaomased elemendid või
Punkt 5. Registreeritud pagas:
i) punkt 5.1 ja punkti 12 asjaomased elemendid või
Punkt 6. Kaup ja post:
i) kõik kokkuleppelise esindaja kohaldatud läbivaatuse ja julgestuskontrolli meetmetega seotud sätted, v.a allpool alapunktides ii–v esitatud, või
ii) kõik tuntud saatja kohaldatud julgestuskontrolli meetmetega seotud sätted või
iii) kõik esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjatega seotud sätted või
iv) kõik kauba ja posti veoga seotud sätted või
v) kõik kauba ja posti kaitsega lennujaamas seotud sätted.
Punkt 7. Lennuettevõtja post ja lennuettevõtja saadetised:
kogu punkt.
Punkt 8. Pardavarud:
kogu punkt.
Punkt 9. Lennujaama varud:
kogu punkt.
Punkt 10. Julgestusmeetmed lennu ajal:
kogu punkt.
Punkt 11. Personali töölevõtmine ja väljaõpe:
i) kõik lennuvälja, lennuettevõtja või üksuse personali töölevõtmisega seotud sätted või
ii) kõik lennuvälja, lennuettevõtja või üksuse personali väljaõppega seotud sätted.
II liide
Nõuetele vastavuse ühtlustatud liigitussüsteem
Riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise hindamisel kohaldatakse järgmist nõuetele vastavuse liigitussüsteemi.
|
|
Julgestusaudit
|
Inspekteerimine
|
Test
|
|
Vastab täielikult nõuetele
|
|
|
|
|
Vastab nõuetele, aga soovitav täiustada
|
|
|
|
|
Ei vasta nõuetele
|
|
|
|
|
Ei vasta nõuetele, tõsised puudused
|
|
|
|
|
Ei kohaldata
|
|
|
|
|
Ei leidnud kinnitust
|
|
|
|
III liide
KOMISJONILE ESITATAVA ARUANDE SISU
1.
Organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid
a) Järelevalveasutuse struktuur, vastutus ja vahendid, sealhulgas tulevikus kavandatavad muudatused (vt punkti 3.2 alapunkt a).
b) Audiitorite praegune ja kavandatav arv (vt punkt 14).
c) Audiitorite läbitud koolitus (vt punkt 15.2).
2.
Järelevalvetegevus
Kogu järelevalvetegevus, täpsustades järgmised:
a) liik (julgestusaudit, esialgne inspekteerimine, järelinspekteerimine, test, muu);
b) lennuväljad, käitajad ja üksused, kelle üle järelevalvet teostatakse;
e) kohapeal oldud inimtööpäevad kokku.
3.
Puuduste kõrvaldamine
a) Puuduste kõrvaldamise meetmete rakendamise olukord.
b) Peamised võetud või kavandatavad meetmed (nt uute ametikohtade loomine, seadmete ostmine, ehitustööd) ja puuduste kõrvaldamisel tehtud edusammud.
c) Kasutatavad täitemeetmed (vt punkti 3.2 alapunkt f).
4.
Üldised andmed ja suundumused
a) Aastane reisijatehulk ja kaubaveomaht ning lendude koguarv riigis.
b) Lennuväljade nimekiri kategooriate kaupa.
c) Riigi territooriumil tegutsevate lennuettevõtjate arv kategooriate kaupa (riiklik, EL, kolmas riik).
d) Kokkuleppeliste esindajate arv.
e) Toitlustusettevõtete arv.
f) Koristusettevõtete arv.
g) Muude selliste üksuste ligikaudne arv, kellel on lennundusjulgestusalased kohustused (tuntud saatjad, maapealse käitluse ettevõtted).
5.
Lennundusjulgestuse olukord lennujaamades
Lennundusjulgestuse üldine olukord liikmesriigis.