02007L0046 — ET — 01.01.2019 — 023.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263 9.10.2007, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 292 |
1 |
31.10.2008 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 78/2009, 14. jaanuar 2009, |
L 35 |
1 |
4.2.2009 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, |
L 35 |
32 |
4.2.2009 |
|
L 118 |
13 |
13.5.2009 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, |
L 188 |
1 |
18.7.2009 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009, |
L 200 |
1 |
31.7.2009 |
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2010/19/EL, EMPs kohaldatav tekst 9. märts 2010, |
L 72 |
17 |
20.3.2010 |
|
L 185 |
76 |
15.7.2011 |
||
L 110 |
1 |
1.5.2010 |
||
L 53 |
4 |
26.2.2011 |
||
L 167 |
1 |
25.6.2011 |
||
L 185 |
30 |
15.7.2011 |
||
L 28 |
24 |
31.1.2012 |
||
L 353 |
1 |
21.12.2012 |
||
L 353 |
31 |
21.12.2012 |
||
L 47 |
51 |
20.2.2013 |
||
L 55 |
9 |
27.2.2013 |
||
L 65 |
1 |
8.3.2013 |
||
L 158 |
172 |
10.6.2013 |
||
L 43 |
12 |
13.2.2014 |
||
L 47 |
1 |
18.2.2014 |
||
L 69 |
3 |
8.3.2014 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 540/2014, 16. aprill 2014, |
L 158 |
131 |
27.5.2014 |
|
L 315 |
3 |
1.11.2014 |
||
L 9 |
1 |
15.1.2015 |
||
L 28 |
3 |
4.2.2015 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/758, 29. aprill 2015, |
L 123 |
77 |
19.5.2015 |
|
L 175 |
1 |
7.7.2017 |
||
L 175 |
708 |
7.7.2017 |
||
L 192 |
1 |
24.7.2017 |
||
L 349 |
1 |
29.12.2017 |
||
L 301 |
1 |
27.11.2018 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ,
5. september 2007,
millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta
(raamdirektiiv)
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesolev direktiiv kehtestab ühtlustatud raamistiku, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele, nimetatud sõidukite süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele, eesmärgiga hõlbustada nende registreerimist, müüki ja kasutuselevõtmist ühenduse piires.
Käesolevas direktiivis nähakse ette ka sätted käesoleva direktiivi alusel tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks ettenähtud osade ja seadmete müügi ja kasutuselevõtmise kohta.
Sõidukite ehitust ja töötamist käsitlevad tehnilised erinõuded sätestatakse käesoleva direktiivi rakendamist reguleerivates aktides, mille täielik loetelu on esitatud IV lisas.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tüübikinnituse andmisel maanteedel kasutamiseks mõeldud ning ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja valmistatud sõidukitele ning nimetatud sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele.
Samuti kohaldatakse seda taolistele sõidukitele üksiksõiduki kinnituse andmisel.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka direktiiviga hõlmatud sõidukitele ettenähtud osadele ja seadmetele.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmisel järgmistele sõidukitele:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivis 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ( 1 ) määratletud põllumajandus- või metsatraktorid ja spetsiaalselt nende jaoks konstrueeritud ja valmistatud järelhaagised;
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta ( 2 ) määratletud väikesed neljarattalised mootorsõidukid;
c) roomiksõidukid.
3. Käesoleva direktiivi kohaselt on tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:
a) peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid;
b) sõjaväes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid;
c) liikurmasinad,
juhul kui need sõidukid täidavad käesoleva direktiivi nõuded. Selline valikuline tüübikinnituse andmine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid) ( 3 ) kohaldamist.
4. Käesoleva direktiivi kohaselt on üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:
a) üksnes maanteevõidusõiduks ettenähtud sõidukid;
b) sõidukite prototüübid, mida kasutatakse teedel tootja vastutusel konkreetse katsetusprogrammi läbiviimiseks ja mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt selleks otstarbeks.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides kasutatakse järgmisi mõisteid, kui neis ei ole sätestatud teisiti:
1. „õigustloov akt” — üksikdirektiiv või määrus või 1958. aasta muudetud kokkuleppele lisatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri;
2. „üksikdirektiiv või määrus” — käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud direktiiv või määrus. Käesolev termin hõlmab ka nende rakendusakte;
3. „tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;
4. „siseriiklik tüübikinnitus” — liikmesriigi seadustega kehtestatud tüübikinnitusmenetlus, millega antud tüübikinnitus kehtib vaid kõnealuse liikmesriigi territooriumil;
5. „EÜ tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele, mis sisalduvad käesolevas direktiivis ja IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides;
6. „üksiksõiduki kinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et konkreetne sõiduk, mis on kas ainulaadne või mitte, vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;
7. „mitmeastmeline tüübikinnitus” — menetlus, millega üks liikmesriik tõendab või mitu liikmesriiki tõendavad, et mittekomplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab, olenevalt komplekteerituse astmest, käesoleva direktiivi asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;
8. „järkjärguline tüübikinnitus” — sõiduki tüübikinnituse menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõidukiga seonduvate süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitustunnistused ning mille viimases etapis antakse tüübikinnitus kogu sõidukile;
9. „üheastmeline tüübikinnitus” — menetlus, mille käigus antakse üheainsa toiminguga tüübikinnitus sõidukile tervikuna;
10. „sega-tüübikinnitus” — järkjärguline tüübikinnitusmenetlus, mille käigus kogu sõiduki kinnitamise viimasel etapil antakse tüübikinnitus ühele või mitmele süsteemile, ilma et kõnealustele süsteemidele oleks vaja väljastada EÜ tüübikinnitustunnistusi;
11. „mootorsõiduk” — vähemalt neljarattaline omal jõul liikuv komplektne, komplekteeritud või mittekomplektne sõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h;
12. „haagis” — mitteiseliikuv ratastel sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud vedamiseks mootorsõiduki poolt;
13. „sõiduk” — mis tahes mootorsõiduk või haagis, nagu on määratletud punktides 10 ja 11;
14. „hübriidmootorsõiduk” — sõiduk, millele on selle liikuma panemiseks paigaldatud vähemalt kaks erinevat energiamuundurit ja kaks erinevat (sõidukil paiknevat) energiasalvestussüsteemi;
15. „hübriidelektrisõiduk” — hübriidsõiduk, mis mehhaanilise liikumapaneva jõu tekitamiseks saab energiat mõlemast järgmisest sõidukil paiknevast energiaallikast:
— tarbitav kütus;
— elektri-/mehhaanilise energia salvestamise seade (nt aku, kondensaator, hooratas/generaator jne);
16. „liikurmasin” — iseliikuv sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud konkreetse töö tegemiseks ning mis oma konstruktsiooniliste omaduste tõttu ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade transportimiseks. Mootorsõiduki šassiile paigaldatud masinaid ei loeta liikurmasinateks;
17. „sõidukitüüp” — konkreetsesse kategooriasse kuuluvad sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt nendes olulistes aspektides, mis on kindlaks määratud II lisa B osas. Sõidukitüüp võib sisaldada variante ja versioone, nagu on määratletud II lisa B osas;
18. „baassõiduk” — sõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse algetapil;
19. „mittekomplektne sõiduk” — sõiduk, mis peab läbima veel vähemalt ühe edasise komplekteerimisetapi, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid;
20. „komplekteeritud sõiduk” — sõiduk, mis on valminud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tulemusel ja mis vastab käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele;
21. „komplektne sõiduk” — sõiduk, mida ei ole vaja komplekteerida, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid;
22. „seerialõpu sõiduk” — sõiduk, mis kuulub varusse, mida ei saa registreerida, müüa või kasutusele võtta uute tehniliste nõuete jõustumise tõttu, millele suhtes sõiduk ei ole kinnitust saanud;
23. „süsteem” — seadmete kogum, mis on ühendatud sõidukis ühe või mitme konkreetse ülesande täitmiseks ja mille kohta kehtivad õigustloovate aktide nõuded;
24. „osa” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid;
25. „eraldi seadmestik” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes;
26. „originaalosad või -seadmed” — osad või seadmed, mis on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt kõnealuse sõiduki monteerimiseks vajalike osade või seadmete tootmiseks ette nähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele. Siia kuuluvad osad või seadmed, mis on toodetud samal tootmisliinil kui originaalosad või -seadmed. Kuni vastupidise tõestamiseni eeldatakse, et osad on originaalosad, kui osade tootja tõendab, et osade kvaliteet vastab kõnealuse sõiduki monteerimiseks kasutatud osade kvaliteedile ning et need on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt ettenähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele;
27. „tootja” — isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusprotsessi aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest. See isik või asutus ei tarvitse olla otseselt seotud tüübikinnitusprotsessi alla kuuluva sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega;
28. „tootja esindaja” — ühenduses registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kelle tootja on nimetanud ennast tüübikinnitusasutuses esindama ja tema nimel tegutsema käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes; mõistele „tootja” viitamisel tuleb seda tõlgendada viitena kas tootjale või tootja esindajale;
29. „tüübikinnitusasutus” — liikmesriigi ametiasutus, mille pädevusse kuuluvad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse kõik aspektid, tüübikinnitustunnistuste väljastamine ja vajadusel tühistamine, tegutsemine teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutuste kontaktasutusena, tehniliste teenistuste määramine ja tootjapoolsete kohustuste täitmise tagamine toodangu vastavuse osas;
30. „pädev asutus” — artikli 42 kohaselt kas tüübikinnitusasutus või tunnustatud asutus või nende nimel tegutsev akrediteerimisasutus;
31. „tehniline teenistus” — organisatsioon või asutus, mille liikmesriigi tüübikinnitusasutus on määranud katsetusi läbiviivaks katselaboratooriumiks või toodangu vastavuse hindamise organiks, et viia läbi alghindamist ja muid katsetusi või kontrollimisi tüübikinnitusasutuste nimel, kusjuures neid ülesandeid võib täita ka tüübikinnitusasutus ise;
32. „virtuaalne katsemeetod” — arvutisimulatsioon, mis sisaldab arvutusi, mis tõendavad, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab õigustloova akti tehnilistele nõuetele. Virtuaalmeetodi puhul ei ole katsetamisel vaja kasutada füüsilist sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku;
33. „tüübikinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kinnitamist;
34. „EÜ tüübikinnitustunnistus” — VI lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud tunnistus, mõne käesoleva direktiivi IV lisa I või II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja asjakohases lisas sätestatud teatis, mida peetakse sellega samaväärseks;
35. „üksiksõiduki kinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult, et konkreetsele sõidukile on antud kinnitus;
36. „vastavustunnistus” — IX lisas sätestatud dokument, mille annab välja tootja ja mis tõendab, et käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud seeriasse kuuluv sõiduk vastab tootmise ajal kõigile õigustloovate aktide nõuetele;
37. „teatis” — I või III lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud dokument, mis näeb ette andmed, mis taotlejal tuleb esitada, kusjuures teatist on võimalik esitada elektroonilise faili kujul;
38. „teatmik” — taotleja esitatav täielik kaust, mis sisaldab teatist, toimikut, andmeid, jooniseid, fotosid jne, kusjuures teatmikku on lubatud esitada elektroonilise faili kujul;
39. „infopakett” — teatmik koos katsearuannete ja kõigi muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus on lisanud teatmikule oma ülesannete täitmise käigus, kusjuures infopaketti on lubatud esitada elektroonilise faili kujul;
40. „infopaketi sisukord” — dokument, milles on loetletud infopaketi sisu sobilikult nummerdatuna või muul viisil tähistatuna, et kõik leheküljed oleksid selgelt eristatavad, kusjuures dokumendi vorm kajastab EÜ tüübikinnituse korraldamise järjestikusi samme, eelkõige läbivaatamise ja ajakohastamise kuupäevi.
II PEATÜKK
ÜLDKOHUSTUSED
Artikkel 4
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid tagavad, et tüübikinnitust taotlevad tootjad täidavad oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.
2. Liikmesriigid annavad tüübikinnituse vaid sellistele sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
3. Liikmesriigid registreerivad, lubavad müüa või kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, osasid ja eraldi seadmistikke, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, osade või eraldi seadmestike registreerimist, müüki, kasutuselevõtmist või teel liiklemist põhjustel, mis on seotud nende konstruktsiooni ja töötamise käesoleva direktiiviga hõlmatud aspektidega, kui need vastavad direktiivi nõuetele.
4. Liikmesriigid asutavad või määravad tüübikinnituse küsimustes pädeva asutuse ning teatavad sellise asutuse asutamisest või määramisest komisjonile vastavalt artiklile 43.
Tüübikinnitusasutuse asutamise või määramise teade sisaldab asutuse nime, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ning vastutusvaldkonda.
Artikkel 5
Tootjate kohustused
1. Tootja vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas tootja on otseselt kaasatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte.
2. Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab iga tootja nende süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest, mis lisatakse sõidukile tema poolt läbi viidavas komplekteerimisetapis.
Tootja, kes muudab varasemates etappides juba tüübikinnituse saanud osasid või süsteeme, vastutab muudetud osade ja süsteemide tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest.
3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel nimetab väljaspool ühendust asutatud tootja teda tüübikinnitusasutuse ees esindama ühenduses registreeritud esindaja.
III PEATÜKK
EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSED
Artikkel 6
Sõidukite EÜ tüübikinnitusmenetluste kord
1. Tootja võib valida ühe järgmistest menetlustest:
a) järkjärguline tüübikinnitus;
b) üheastmeline tüübikinnitus;
c) sega-tüübikinnitus.
2. Järkjärgulise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab III lisas nõutavat teavet koos kõigi tüübikinnitustunnistustega, mida nõutakse vastavalt igale IV või XI lisas loetletud kohaldatavale õigusloovale aktile. Süsteemi või eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul on tüübikinnitusasutusel kohaldatavate õigustloovate aktide kohaselt juurdepääs asjaomasele infopaketile kuni ajani, mil tüübikinnitus kas väljastatakse või selle väljastamisest keeldutakse.
3. Üheastmelise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab I lisas nõutavat asjakohast teavet vastavalt IV või XI lisas ning vajadusel III lisa II osas määratletud õigustloovatele aktidele.
4. Sega-tüübikinnituse menetluse puhul võib tüübikinnitusasutus vabastada tootja kohustusest esitada ühe või mitme süsteemi EÜ tüübikinnitustunnistus, kui teatmikku on täiendatud I lisas täpsustatud andmetega, mida nõutakse nimetatud süsteemide kinnitamiseks sõidukile tüübikinnituse andmise etapil, kusjuures iga selliselt esitamata jäetud EÜ tüübikinnitustunnistus asendatakse katsearuandega.
5. Ilma et see piiraks lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse puhul järgmine teave:
a) esimesel etapil — komplektse sõiduki korral nõutavad teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad, mis on baassõiduki käesoleval komplekteerituse astmel asjakohased;
b) teisel ja edasistel etappidel — käesoleval ehitusetapil asjakohased teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad koos sõidukile eelmisel ehitusetapil väljastatud EÜ tüübikinnitustunnistuse koopiaga; lisaks esitab tootja täielikud üksikasjalikud andmed tema poolt sõiduki juures tehtud muudatuste ja lisanduste kohta.
Punktides a või b osutatud teabe võib esitada vastavalt lõikes 4 kirjeldatud sega-tüübikinnituse menetlusele.
6. Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse sõidukitüübi kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile.
Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.
7. Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.
8. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks tüübikinnitusmenetluse rahuldava läbiviimise võimaldamiseks vajaliku arvu sõidukeid.
Artikkel 7
Süsteemide, osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusmenetluse kord
1. Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile. Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.
2. Koos taotlusega esitatakse teatmik, mille sisu on määratletud üksikdirektiivides või määrustes.
3. Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.
4. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks asjaomastes üksikdirektiivides või määrustes nõutavate katsetuste läbiviimiseks vajaliku arvu sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke.
IV PEATÜKK
EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSTE LÄBIVIIMINE
Artikkel 8
Üldsätted
1. Liikmesriigid ei tohi anda EÜ tüübikinnitust ilma esmalt tagamata, et artiklis 12 osutatud menetlust on nõuetekohaselt ja rahuldavalt rakendatud.
2. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnitusi kooskõlas artiklitega 9 ja 10.
3. Kui liikmesriik leiab, et sõiduki, süsteemi, osa või seadmestiku tüüp, mis vastab nõutud sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu liiklusohutusele või kahjustab tõsiselt keskkonda või rahvatervist, võib see liikmesriik EÜ tüübikinnituse andmisest keelduda. Sellisel juhul saadab liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile üksikasjaliku toimiku, milles selgitab oma otsuse põhjusi ja esitab oma järeldusi kinnitavad tõendid.
4. EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas esitatud korras.
5. Tüübikinnitusasutus saadab 20 tööpäeva jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele iga sõidukitüübi kohta, millele asutus on kinnituse andnud, koopia sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusest koos selle juurde kuuluvate lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.
6. Tüübikinnitusasutus teavitab viivitamata teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi igast sõiduki tüübikinnituse andmisest keeldumisest või tüübikinnituse tühistamisest ning esitab sellise otsuse põhjendused.
7. Tüübikinnitusasutus saadab iga kolme kuu järel teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele loetelu süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustest, mis ta on eelneva perioodi jooksul väljastanud, muutnud, tühistanud või mille väljastamisest ta on keeldunud. Nimetatud loetelu sisaldab XIV lisas osutatud andmeid.
8. Teise liikmesriigi nõudel saadab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik nõude esitanud liikmesriigile 20 tööpäeva jooksul kõnealuse EÜ tüübikinnitustunnistuse koos lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.
Artikkel 9
Sõidukeid käsitlevad erisätted
1. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse:
a) sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele;
b) eriotstarbelisele sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele.
Kohaldatakse V lisas esitatud menetlusi.
2. Liikmesriigid annavad mitmeastmelise tüübikinnituse mittekomplektsele või komplekteeritud sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV või XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele, võttes arvesse sõiduki komplekteerituse astet.
Mitmeastmelist tüübikinnitust kohaldatakse ka teise tootja poolt ümberehitatud või muudetud komplektsete sõidukite suhtes.
Kohaldatakse XVII lisas esitatud menetlusi.
3. Iga sõidukitüübi puhul teostab tüübikinnitusasutus järgmisi toiminguid:
a) täidab kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, sealhulgas juurdelisatud katsetustulemuste lehe, vastavalt VIII lisas esitatud näidisele;
b) koostab infopaketi sisukorra või kinnitab selle õigsust;
c) väljastab põhjendamatu viivituseta taotlejale täidetud tunnistuse koos selle lisadega.
4. EÜ tüübikinnituse puhul, mille kehtivuse suhtes on vastavalt artiklile 20, artiklile 22 või XI lisale kehtestatud piirangud või mille kohta ei rakendata õigustloovate aktide teatud sätteid, esitatakse nimetatud piiranguid või rakendamata sätted EÜ tüübikinnitustunnistuses.
5. Kui teatmiku andmetes täpsustatakse vastavalt XI lisale eriotstarbeliste sõidukite kohta kehtivad sätted, siis täpsustatakse nimetatud sätted ka EÜ tüübikinnitustunnistuses.
6. Kui tootja valib sega-tüübikinnituse menetluse, märgib tüübikinnitusasutus vastavalt III lisas esitatud näidisele teatise III osasse viited õigustloovate aktidega kehtestatud katsearuannetele, mille kohta EÜ tüübikinnitustunnistus puudub.
7. Kui tootja valib üheastmelise tüübikinnitusmenetluse, määrab tüübikinnitusasutus kindlaks kohaldatavate õigustloovate aktide loetelu, mille vorm on toodud VI lisa liites, ja lisab nimetatud loetelu EÜ tüübikinnitustunnistusele.
Artikkel 10
Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted
1. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse süsteemile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV või XI lisas.
2. Liikmesriigid annavad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse osale või eraldi seadmestikule, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV lisas.
3. Kui osadele või eraldi seadmestikele, mis on ette nähtud remondiks, teeninduseks või hoolduseks või mitte, laieneb sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei nõuta täiendavat osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitust, kui asjakohases õigustloovas aktis ei ole teisiti sätestatud.
4. Kui osa või eraldi seadmestik täidab oma ülesannet või selle spetsiifiline omadus avaldub ainult koos sõiduki teiste osadega ja sel põhjusel on vastavust nõuetele võimalik tõendada ainult siis, kui osa või eraldi seadmestik toimib koos nende teiste sõidukiosadega, piiratakse vastavalt osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse kehtivust. Sel juhul täpsustatakse EÜ tüübikinnitustunnistuses kõik osa või eraldi seadmestiku kasutuspiirangud ja nimetatakse selle paigaldamise eritingimused. Kui sellise osa või eraldi seadmestiku paigaldab sõiduki tootja, tõendatakse vastavust kohaldatavatele kasutuspiirangutele või paigaldamistingimustele sõidukile tüübikinnituse andmise ajal.
Artikkel 11
EÜ tüübikinnituseks nõutavad katsetused
1. Vastavust käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides sätestatud tehnilistele eeskirjadele tõendatakse asjakohaste katsetuste abil, mille viivad läbi selleks määratud tehnilised teenistused.
Katsemenetlusi ning katsetuste läbiviimiseks vajalikku varustust ja vahendeid kirjeldatakse igas asjakohases õigustloovas aktis.
2. Nõutud katsetuste läbiviimisel kasutatakse sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke, mis on kinnitatava tüübi suhtes representatiivsed.
Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib tootja siiski valida sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku, mis pole küll kinnitatava tüübi suhtes representatiivne, kuid milles on ühendatud mitmed nõutava töötamistaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad. Valiku tegemisel võib otsustamise hõlbustamiseks kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.
3. Alternatiivina lõikes 1 nimetatud katsemenetlustele ning tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib XVI lisas loetletud õigustloovate aktide puhul tootja taotlusel kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.
4. Üldtingimused, millele virtuaalsed katsemeetodid peavad vastama, on esitatud XVI lisa 1. liites.
Konkreetsed katsetingimused ja nendega seotud haldusnormid iga XVI lisas loetletud õigustloova akti kohta sätestatakse nimetatud lisa 2. liites.
5. Komisjon koostab õigustloovate aktide loetelu, mille puhul lubatakse kasutada virtuaalseid katsemeetodeid, ning nendega seotud konkreetsed katsetingimused ja haldusnormid. Nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, kehtestatakse ning neid ajakohastatakse vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 12
Toodangu vastavuse kontrollimise kord
1. EÜ tüübikinnitust andev liikmesriik võtab vastavalt X lisale tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et on võetud piisavad meetmed toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks.
2. EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vastavalt X lisale seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõikes 1 osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad ja toodetavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad jätkuvalt kinnitatud tüübile.
Kontrollimine toodangu kinnitatud tüübile vastavuse tõendamiseks piirdub X lisas ja erinõudeid sisaldavates õigustloovates aktides sätestatud menetlustega. Sel eesmärgil võib EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus läbi viia IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides ettenähtud, tootja ruumidest, sealhulgas tootmisrajatistest võetud näidiste kontrollimisi või katsetusi.
3. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik tuvastab, et lõikes 1 osutatud meetmeid ei rakendata, et need erinevad oluliselt kokkulepitud meetmetest ja kontrollikavadest või nende rakendamine on lõppenud, kuigi tootmist ei ole lõpetatud, võtab kõnealune liikmesriik kasutusele vajalikud abinõud (sealhulgas tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodangu vastavuse menetluse nõuetekohane järgimine.
V PEATÜKK
EÜ TÜÜBIKINNITUSTE MUUDATUSED
Artikkel 13
Üldsätted
1. Tootja teavitab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriiki viivitamata igast muudatusest infopaketi andmetes. Asjaomane liikmesriik otsustab vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele, millist menetlust tuleb järgida. Vajadusel võib liikmesriik tootjaga konsulteerides otsustada, et anda tuleb uus EÜ tüübikinnitus.
2. Taotlus EÜ tüübikinnituse muutmiseks esitatakse eranditult algse EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigile.
3. Kui liikmesriik leiab, et muudatuse tegemiseks on vaja uusi kontrollimisi või katsetusi, teatab ta sellest tootjale. Artiklites 14 ja 15 osutatud menetlusi kohaldatakse alles pärast nõutavate uute kontrollimiste või katsetuste edukat läbiviimist.
Artikkel 14
Sõidukeid käsitlevad erisätted
1. Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.
Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud lehekülje, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.
2. Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:
a) nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi;
b) EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud;
c) jõustuvad kinnitatud sõidukitüübi suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded.
Sellistel juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse lähtudes juba varem antud laienduste järjekorranumbritest.
Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.
3. Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.
4. Sõiduki tüübikinnituse muudatust ei nõuta, kui lõike 2 punktis c osutatud uued nõuded ei ole tehnilisest seisukohast selle sõidukitüübi jaoks olulised või hõlmavad muid sõidukikategooriaid kui see, millesse antud sõiduktüüp kuulub.
Artikkel 15
Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted
1. Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.
Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.
2. Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:
a) nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi;
b) EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud;
c) jõustuvad tüübikinnituse saanud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded.
Selliste juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse vastavalt juba varem antud laienduste järjekorranumbritele. Juhul kui muudatus on tingitud lõike 2 punkti c kohaldamisest, ajakohastatakse tüübikinnitusnumbri kolmandat osa.
Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.
3. Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.
Artikkel 16
Muudatuste väljastamine ja nendest teatamine
1. Laienduse puhul ajakohastab tüübikinnitusasutus kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, nende juurde kuuluvad lisad ja infopaketi sisukorra. Ajakohastatud tüübikinnitustunnistus ja selle lisad väljastatakse taotlejale põhjendamatu viivituseta.
2. Paranduse puhul väljastab tüübikinnitusasutus taotlejale põhjendamatu viivituseta parandatud dokumendid või vajaduse korral ajakohastatud tervikversiooni, sealhulgas infopaketi parandatud sisukorra.
3. Tüübikinnitusasutus teatab igast EÜ tüübikinnituse muudatusest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele vastavalt artiklis 8 osutatud menetlustele.
VI PEATÜKK
SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KEHTIVUS
Artikkel 17
Kehtivuse lõppemine
1. Sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus lõpeb järgmistel juhtudel:
a) uute sõidukite registreerimisel, müügil või kasutuselevõtmisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud sõiduki suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt ajakohastada;
b) tüübikinnituse saanud sõiduki tootmine lõpetatakse lõplikult ja vabatahtlikult;
c) tüübikinnitus kaotab kehtivuse eripiirangu tõttu.
2. Kui kehtetuks muutub ainult sõidukitüübi üks variant või variandi üks versioon, kaotab kõnealuse sõiduki EÜ tüübikinnitus kehtivuse vaid selle konkreetse variandi või versiooni suhtes.
3. Kui teatud sõidukitüübi tootmine lõpetatakse lõplikult, teatab tootja sellest sõiduki EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellise teate saamise korral teavitab nimetatud tüübikinnitusasutus sellest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi 20 tööpäeva jooksul.
Artiklit 27 kohaldatakse ainult tootmise lõpetamisele käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud asjaoludel.
4. Juhul kui sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus hakkab lõppema, teatab tootja sellest EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.
Tüübikinnitusasutus edastab kogu asjakohase teabe põhjendamatu viivituseta teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, et võimaldada vajaduse korral artikli 27 kohaldamist. Nimetatud teave sisaldab eelkõige viimase toodetava sõiduki tootmise kuupäeva ja valmistajatehase tähist.
VII PEATÜKK
VASTAVUSTUNNISTUS JA MÄRGISED
Artikkel 18
Vastavustunnistus
1. Tootja kui sõiduki EÜ tüübikinnituse omanik annab välja vastavustunnistuse, mis on kaasas iga komplektse, mittekomplektse või komplekteeritud sõidukiga, mis on toodetud vastavuses kinnitatud sõidukitüübiga.
Mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki korral täidab tootja vastavustunnistuse 2. küljel ainult need punktid, mis on tüübikinnituse käesoleval etapil lisatud või mida on sel etapil muudetud, ja võimalusel lisab tunnistusele kõik eelneva etapi vastavustunnistused.
2. Vastavustunnistus koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või keeltes. Iga liikmesriik võib nõuda vastavustunnistuse tõlkimist oma keelde või keeltesse.
3. Vastavustunnistus selliselt, et oleks välistatud selle võltsimine. Seetõttu kasutatakse paberit, mida kaitseb värviline graafika või millel on tootjat identifitseeriv vesimärk.
4. Vastavustunnistus täidetakse tervikuna ja see ei sisalda sõiduki kasutuse suhtes muid piiranguid peale õigustloovas aktis sätestatu.
5. IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artikli 20 lõike 2 sätetele, sisaldab pealkirjas järgmist fraasi: „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, mille tüübi kinnitamisel kohaldati artiklit 20 (ajutine kinnitus)”.
6. IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artiklile 22, sisaldab pealkirjas fraasi „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, millele on antud väikeseeria tüübikinnitus” ning selle vahetus läheduses tootmisaastat, millele järgneb arvu 1 ja XII lisas toodud tabelis märgitud piirarvu vahemikku jääv järjekorranumber, mis iga tootmisaasta puhul tähistab antud sõiduki paiknemist/positsiooni nimetatud aastaks ettenähtud tootmiskoguse hulgas.
7. Tootja võib edastada vastavustunnistuses sisalduvaid andmeid või teavet liikmesriigi sõidukiregistriasutusele elektrooniliselt, ilma et see piiraks lõike 1 sätete kohaldamist.
8. Vastavustunnistuse duplikaadi tohib väljastada ainult tootja. Iga vastavustunnistuse duplikaadi esiküljel peab olema selgelt nähtav sõna „duplikaat”.
Artikkel 19
EÜ tüübikinnitusmärk
1. Osa või eraldi seadmestiku, mis on süsteemi osaks või mitte, tootja tähistab iga tüübikinnitusega vastavuses toodetud osa või eraldi seadmestiku asjakohase üksikdirektiivi või määrusega nõutava EÜ tüübikinnitusmärgiga.
2. Kui EÜ tüübikinnitusmärki ei nõuta, lisab tootja vähemalt oma kaubanime või kaubamärgi ning tüübinumbri ja/või valmistajatehase tähise.
3. EÜ tüübikinnitusmärk vastab VII lisa liitele.
VIII PEATÜKK
ÜKSIKDIREKTIIVIDELE MITTEVASTAVAD UUED TEHNOLOOGIAD VÕI PÕHIMÕTTED
Artikkel 20
Uute tehnoloogiate või põhimõtete suhtes tehtavad erandid
1. Liikmesriigid võivad tootja taotlusel anda EÜ tüübikinnituse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile, milles on kasutatud tehnoloogiaid või põhimõtteid, mis ei vasta ühele või mitmele IV lisa I osas loetletud õigustloovale aktile, kui komisjon annab selleks loa vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.
2. Kuni otsuseni loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta võib liikmesriik anda ajutise tüübikinnituse, mis kehtib ainult selle liikmesriigi territooriumil ja taotletava erandi alla kuuluva sõidukitüübi kohta, kui nimetatud liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, edastades neile toimiku, mis sisaldab järgmist teavet:
a) põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad süsteemi, osa või eraldi seadmestiku nõuetele mittevastavaks;
b) asjaomaste ohutus- ja keskkonnakaitse probleemide kirjeldus ning võetud meetmed;
c) katsetuste ja nende tulemuste kirjeldus, mis tõendavad, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, on tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase.
3. Teised liikmesriigid võivad otsustada tunnustada lõikes 2 osutatud ajutist kinnitust oma territooriumil.
4. Vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele otsustab komisjon, kas lubada liikmesriigil anda seda tüüpi sõidukile EÜ tüübikinnitus või mitte.
Vajaduse korral täpsustatakse otsuses, kas tüübikinnituse suhtes kohaldatakse mingeid piiranguid, näiteks selle kehtivusaja suhtes. Igal juhul kehtib kinnitus vähemalt 36 kuud.
Kui komisjon otsustab loa andmisest keelduda, teatab liikmesriik viivitamata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajutise tüübikinnituse omanikule, et ajutine tüübikinnitus tühistatakse kuus kuud pärast komisjoni otsuse kuupäeva. Ajutise tüübikinnituse kohaselt enne selle tühistamist toodetud sõidukeid lubatakse siiski registreerida, müüa ja kasutusele võtta igas ajutist tüübikinnitust tunnustanud liikmesriigis.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale, millega ühendus on ühinenud.
Artikkel 21
Nõutavad meetmed
1. Kui komisjon leiab, et erandi tegemine vastavalt artiklile 20 on põhjendatud, võtab komisjon viivitamata vajalikud meetmed asjakohaste üksikdirektiivide või määruste kohandamiseks tehnoloogia arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Kui vastavalt artiklile 20 tehtud erand on seotud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga, teeb komisjon 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras ettepaneku vastava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja muutmiseks.
2. Niipea kui asjakohaseid õigustloovaid akte on muudetud, tühistatakse koheselt kõik erandi suhtes kehtinud piirangud.
Kui õigustloova akti muutmiseks vajalikke samme ei ole astutud, võidakse ajutise tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel erandi kehtivusaega pikendada uue otsusega, mis võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.
IX PEATÜKK
VÄIKESEERIATENA TOODETUD SÕIDUKID
Artikkel 22
Väikeseeriate EÜ tüübikinnitus
1. Tootja taotlusel ja vastavalt XII lisa A osa 1. jaos sätestatud koguselistele piirangutele annavad liikmesriigid artikli 6 lõikes 4 osutatud menetluse kohaselt EÜ tüübikinnituse sõidukitüübile, mis vastab vähemalt IV lisa I osa liites loetletud nõuetele.
2. Lõiget 1 ei kohaldata eriotstarbeliste sõidukite suhtes.
3. EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas kirjeldatud korras.
Artikkel 23
Väikeseeriate siseriiklik tüübikinnitus
1. Vastavalt XII lisa A osa 2. jaotises määratletud koguselistele piirangutele toodetud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sätte kohaldamisest, kui nad sätestavad asjakohased alternatiivsed nõuded.
„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.
2. Lõikes 1 osutatud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte kohaldamisest.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.
4. Sõidukitele käesoleva artikli kohaselt tüübikinnituse andmisel tunnustavad liikmesriigid süsteeme, osasid ja eraldi seadmestikke, millele on antud tüübikinnitus vastavalt IV lisas loetletud õigustloovatele aktidele.
5. Tüübikinnitustunnistuses täpsustatakse nõudeid, mille suhtes on antud vabastus vastavalt lõigetele 1 ja 2.
Selline tüübikinnitustunnistus, mille näidis on esitatud VI lisas, ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistus”. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse siiski vastavalt VII lisas kirjeldatud viisile.
6. Tüübikinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga. Tootja soovi korral saadab tüübikinnitusasutus tootja määratud liikmesriikide tüübikinnitusasutustele tähitud kirjaga või elektronkirjaga tüübikinnitustunnistuse koopia.
Koopia saanud liikmesriik otsustab 60 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, kas tunnustada tüübikinnitust või mitte. Nimetatud liikmesriik teatab oma otsusest ametlikult esimeses lõigus osutatud tüübikinnitusasutusele.
Liikmesriik ei keeldu tüübikinnituse tunnustamisest, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.
7. Sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab tüübikinnituse andnud liikmesriik taotlejale tüübikinnitustunnistuse koopia koos infopaketiga.
Liikmesriik lubab nimetatud sõiduki müüki, registreerimist ja kasutuselevõtmist, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.
X PEATÜKK
ÜKSIKSÕIDUKI KINNITUS
Artikkel 24
Üksiksõiduki kinnitus
1. Liikmesriigid võivad vabastada konkreetse sõiduki, mis on kas ainulaadne või mitte, vastavusest käesoleva direktiivi või ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sättega, kui nad kehtestavad alternatiivsed nõuded.
Esimeses lõigus nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.
„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.
2. Liikmesriigid ei vii läbi purustavaid katsetusi. Nad kasutavad taotleja esitatud asjakohast teavet, mis tõendab vastavust alternatiivsete nõuetega.
3. Alternatiivsete nõuete asemel tunnustavad liikmesriigid igat süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitust.
4. Üksiksõiduki kinnituse taotluse esitab tootja, sõiduki omanik või nende nimel tegutsev esindaja, tingimusel et viimane on ühenduses registreeritud.
5. Liikmesriik annab üksiksõidukile kinnituse, kui sõiduk vastab taotlusele lisatud kirjeldusele ja sõiduki suhtes kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, ning väljastab põhjendamatu viivituseta üksiksõiduki kinnitustunnistuse.
Üksiksõiduki kinnitustunnistuse vorm põhineb VI lisas toodud EÜ tüübikinnitustunnistuse näidisel ja sisaldab vähemalt andmeid, mis on vajalikud nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta ( 4 ) sätestatud registreerimistaotluse täitmiseks. Üksiksõiduki kinnitustunnistus ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitus”.
Üksiksõiduki kinnitustunnistus kannab asjaomase sõiduki valmistajatehase tähist.
6. Üksiksõiduki kinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga.
Üksiksõiduki kinnituse saanud sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab kinnituse andnud liikmesriik taotlejale teatise tehniliste sätete kohta, mille suhtes sõidukile kinnitus anti.
Teine liikmesriik lubab müüa, registreerida ja kasutusele võtta sõidukit, millele üks liikmesriik on andnud üksiksõiduki kinnituse vastavalt käesoleva artikli sätetele, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.
7. Sõiduki tootja või omaniku taotlusel annavad liikmesriigid kinnituse üksiksõidukile, mis vastab käesoleva direktiivi ja IV või XI lisas loetletud õigustloovate aktide sätetele.
Sellisel juhul tunnustavad liikmesriigid üksiksõiduki kinnitust ja lubavad sõidukit müüa, registreerida ja kasutusele võtta.
8. Käesoleva artikli sätteid võib kohaldada sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt käesolevale direktiivile ja mida on muudetud enne nende esimest registreerimist või kasutuselevõtmist.
Artikkel 25
Erisätted
1. Artiklis 24 esitatud menetlust võib kohaldada konkreetsele sõidukile selle järjestikuste komplekteerimisetappide jooksul vastavalt mitmeastmelisele tüübikinnitusmenetlusele.
2. Artiklis 24 esitatud menetlusega ei tohi asendada tavalises järjestuses toimuva mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse mõnda vaheetappi ja seda ei tohi kohaldada sõidukile esimese etapi kinnituse saamiseks.
XI PEATÜKK
REGISTREERIMINE, MÜÜK JA KASUTUSELEVÕTMINE
Artikkel 26
Sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine
1. Ilma et see piiraks artiklite 29 ja 30 sätete kohaldamist, registreerivad liikmesriigid ning lubavad müüa ja kasutusele võtta vaid sõidukeid, millel on kaasas vastavalt artiklile 18 väljastatud kehtiv vastavustunnistus.
Mittekomplektsete sõidukite korral lubavad liikmesriigid nende müüki, kuid võivad keelduda nende alalisest registreerimisest ja kasutuselevõtmisest seni kuni sõidukid jäävad mittekomplektseks.
2. Sõidukeid, mis on vabastatud vastavustunnistuse nõudest, võib registreerida, müüa või kasutusele võtta ainult siis, kui need vastavad käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele.
3. Väikeseeria sõidukite puhul ei ületa ühe aasta jooksul registreeritud, müüdud ja kasutusele võetud sõidukite arv XII lisa A osas näidatud ühikute arvu.
Artikkel 27
Seerialõpu sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine
1. Arvestades XII lisa B osas täpsustatud piiranguid ja ainult piiratud aja jooksul võivad liikmesriigid lubada registreerida, müüa või kasutusele võtta sõidukeid, mis vastavad sõidukitüübile, mille EÜ tüübikinnitus enam ei kehti.
Esimest lõiku kohaldatakse ainult ühenduse territooriumil asuvatele sõidukitele, mis nende tootmise ajal olid hõlmatud kehtiva EÜ tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne EÜ tüübikinnituse kehtivuse lõppu.
2. Lõikes 1 sätestatud võimalus kehtib komplektsete sõidukite suhtes kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil EÜ tüübikinnituse kehtivus lõppes, ning komplekteeritud sõidukite suhtes kaheksateistkümne kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.
3. Tootja, kes soovib toetuda lõike 1 sätetele, esitab taotluse pädevale asutusele igas liikmesriigis, mida kõnealuste sõidukite kasutuselevõtmine hõlmab. Taotluses tuleb täpsustada tehnilisi ja majanduslikke põhjuseid, mille tõttu nimetatud sõidukid ei vasta uutele tehnilistele nõuetele.
Asjaomased liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas ja millises koguses lubada nimetatud sõidukite registreerimist oma territooriumil.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis sõidukitele, mis olid hõlmatud siseriikliku tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne sellise kinnituse kehtivuse lõppu vastavalt artiklile 45 seoses EÜ tüübikinnitusmenetluse kohustusliku jõustamisega.
5. Liikmesriigid rakendavad asjakohaseid meetmeid, et tagada tõhus järelevalve käesolevas artiklis esitatud menetluse raames registreeritud või kasutusele võetud sõidukite arvu üle.
Artikkel 28
Osade ja eraldi seadmestike müük ja kasutuselevõtmine
1. Liikmesriigid lubavad osade ja eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist siis ja ainult siis, kui need vastavad asjakohaste õigustloovate aktide nõuetele ning on vastavalt artiklile 19 nõuetekohaselt tähistatud.
2. Lõiget 1 ei kohaldata osade ja eraldi seadmestike puhul, mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt uute sõidukite jaoks, mida käesolev direktiiv ei hõlma.
3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on artikli 20 alusel vabastatud õigustloova akti ühest või mitmest sättest, või mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes kehtivad artiklites 22, 23 ja 24 ette nähtud kõnealuse osa või eraldi seadmestikuga seonduvad kinnitused.
4. Erandina lõikest 1 ja kui õigustloovas aktis ei ole sätestatud teisiti, võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes nende kasutuselevõtmise ajal käesoleva direktiiviga või direktiiviga 70/156/EMÜ EÜ tüübikinnitust ei nõutud.
XII PEATÜKK
KAITSEKLAUSLID
Artikkel 29
Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavus käesolevale direktiivile
1. Kui liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis vastavad küll kohaldatavatele nõuetele või on nõuetekohaselt tähistatud, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, keskkonnale või rahvatervisele, siis võib nimetatud liikmesriik maksimaalselt kuueks kuuks keelata selliste sõidukite registreerimise või selliste sõidukite, osade või eraldi seadmestike müügi või kasutuselevõtmise oma territooriumil.
Sel juhul teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata tootjale, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, esitades oma otsuse aluseks olevad põhjendused ning täpsustades, kas otsus tuleneb:
— asjakohaste õigustloovate aktide puudustest või
— asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest.
2. Otsuse ettevalmistamiseks konsulteerib komisjon võimalikult kiiresti asjaomaste osapooltega ning eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega.
3. Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste õigustloovate aktide puudustest, võetakse vastavad meetmed järgmiselt:
— IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste puhul muudab komisjon neid vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;
— ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade puhul esitab komisjon asjakohaste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusettepanekud 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras.
4. Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest, võtab komisjon asjakohased meetmed, et tagada vastavus nimetatud nõuetega.
Artikkel 30
Kinnitatud tüübile mittevastavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud
1. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võtab liikmesriik vajalikud meetmed (sealhulgas vajaduse korral tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavusseviimine kinnitatud tüübiga. Nimetatud liikmesriigi tüübikinnitusasutus teavitab võetud meetmetest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi.
2. Lõike 1 kohaldamisel käsitletakse kõrvalekaldeid EÜ tüübikinnitustunnistuse või infopaketi andmetest kinnitatud tüübile mittevastavusena.
Sõidukit peetakse kinnitatud tüübile vastavaks, kui hälbed on asjakohaste õigustloovate aktidega lubatud ja neid piire järgitakse.
3. Kui liikmesriik tõendab, et uued sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võib liikmesriik paluda EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigil kontrollida toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
4. Tüübikinnitusasutus nõuab, et süsteemi, osa, eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki tüübikinnituse andnud liikmesriik võtaks vajalikud meetmed, et tagada toodetavate sõidukite taasvastavusse viimine kinnitatud tüübiga järgmistel juhtudel:
a) sõiduki EÜ tüübikinnitus, mille korral sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavusest;
b) mitmeastmeline tüübikinnitus, mille korral komplekteeritud sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult mittekomplektse sõiduki osaks oleva süsteemi, osa või eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki enda mittevastavusest.
Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajadusel koos taotluse esitanud liikmesriigiga vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Mittevastavuse avastamise korral võtab süsteemile, osale, eraldi seadmestikule või mittekomplektsele sõidukile EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus lõikes 1 sätestatud meetmed.
5. Tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist 20 tööpäeva jooksul igast EÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest.
6. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab talle edastatud mittevastavuse teate, püüavad asjaomased liikmesriigid vaidluse lahendada. Komisjoni teavitatakse ning vajadusel korraldab komisjon asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.
Artikkel 31
Selliste osade ja seadmete, mis võivad endast kujutada märkimisväärset ohtu oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, müük ja kasutuselevõtmine
1. Liikmesriigid lubavad selliste osade või seadmete müüki, müüki panemist või kasutuselevõtmist, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, ainult juhul, kui tüübikinnitusasutus on väljastanud nende kohta loa kooskõlas lõigetega 5 kuni 10.
2. Osad või seadmed, mille puhul on vastavalt lõikele 1 vaja luba, kantakse loetellu, mis kehtestatakse XIII lisas. Sellisele otsusele eelneb hindamine, mis kajastub aruandes ja millega püütakse saavutada õiglane tasakaal järgmiste elementide vahel:
a) tõsine oht vaatlusaluste osade või seadmetega varustatud sõidukite turvalisusele või keskkonnamõjule ning
b) käesoleva artikli alusel vaatlusalustele osadele või seadmetele loanõude kehtestamise mõju tarbijatele ja tootjatele järelturul.
3. Lõiget 1 ei kohaldata originaalosadele ega -seadmetele, mida hõlmab sõidukite suhtes kohaldatav süsteemi tüübikinnitus, ega osadele või seadmetele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt mõne käesoleva direktiivi IV lisas esitatud õigustloova akti sätetele, välja arvatud juhul kui kõnealused tüübikinnitused on seotud muude kui lõikes 1 sisalduvate aspektidega. Lõiget 1 ei kohaldata selliste osade ja seadmete suhtes, mis on toodetud ainult võidusõiduks ettenähtud sõidukitele, mis pole mõeldud kasutamiseks üldkasutatavatel teedel. Kui XIII lisas nimetatud osad või seadmed on mõeldud kasutamiseks nii võidusõidus kui ka üldkasutatavatel teedel, ei tohi neid osasid või seadmeid laiale üldsusele maanteesõidukites kasutamiseks müüa ega müügiks pakkuda, välja arvatud juhul, kui need vastavad käesoleva artikli nõuetele.
Kui see on asjakohane, võtab komisjon vajadusel vastu sätted, mis käsitlevad käesolevas lõikes osutatud osade või seadmete tuvastamist.
4. Pärast sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud loaandmisprotsessi korra ja nõuded ning XIII lisas toodud loetelu hilisema ajakohastamise sätted. Need nõuded hõlmavad ohutus-, keskkonnakaitse- ja vajaduse korral katsetamisstandardite nõudeid. Need võib kehtestada IV lisas loetletud õigustloovate aktide alusel, need võib koostada asjassepuutuva ohutus-, keskkonna- ja katsetamistehnoloogia põhjal või, kui see on kohane viis nõutud ohutus- või keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, võivad need sisaldada osade või seadmete võrdlust originaalsõiduki või vastavalt vajadusele selle mis tahes osa keskkonna- või ohutusnäitajatega.
5. Lõike 1 kohaldamisel esitab osade või seadmete tootja tüübikinnitusasutustele katsearuande, mille on koostanud selleks määratud tehniline teenistus, mis kinnitab, et osad või seadmed, mille jaoks luba taotletakse, vastavad lõikes 4 osutatud nõuetele. Tootja võib esitada ainult ühele tüübikinnitusasutusele ainult ühe taotluse osa ühe tüübi kohta.
Taotlus peab sisaldama üksikasju, mis puudutavad osade või seadmete tootjat, loa taotluse objektiks olevate osade või seadmete tüüpi, identifitseerimis- ja osanumbreid ning sõiduki tootja nime, sõiduki tüüpi ning vajadusel sõiduki tootmisaastaid või mis tahes muud teavet, mis võimaldab tuvastada sõidukit, millele paigaldamiseks need osad või seadmed on ette nähtud.
Kui tüübikinnitusasutus on katsearuannet ja muid tõendeid arvesse võttes veendunud, et kõnealused osad või seadmed vastavad lõikes 4 esitatud nõuetele, väljastab ta põhjendamatu viivituseta tootjale vastava tunnistuse. Tunnistus lubab osasid või seadmeid ühenduse piires müüa, müüki panna või sõidukitele paigaldada vastavalt lõike 9 teisele lõigule.
6. Iga käesoleva artikli kohaldamisel loa saanud osa või seade märgistatakse nõuetekohaselt.
Komisjon kehtestab märgistus- ja pakendamisnõuded ning lõikes 5 osutatud tunnistuse näidise ja numeratsioonisüsteemi.
7. Lõigetes 2 kuni 6 osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades.
8. Tootja teavitab viivitamata tunnistuse väljastanud tüübikinnitusasutust mis tahes muudatusest, mis mõjutavad tunnistuse väljastamise ajal kehtinud tingimusi. Nimetatud tüübikinnitusasutus otsustab, kas tunnistus tuleks üle vaadata või uuesti väljastada ning kas uued katsetused on vajalikud.
Tootja kohustus on tagada, et osasid ja seadmeid toodetakse ning toodetakse jätkuvalt samades tingimustes, mille alusel tunnistus väljastati.
9. Tüübikinnitusasutus kontrollib enne loa väljastamist, kas on olemas piisavad meetmed ja menetlused tõhusa kontrolli tagamiseks toodangu nõuetele vastavuse üle.
Juhul kui tüübikinnitusasutus leiab, et loa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud, palub ta tootjal võtta vajalikud meetmed osade või seadmete taas nõuetega vastavusse viimiseks. Vajadusel tühistab tüübikinnitusasutus loa.
10. Komisjoni tähelepanu juhitakse mis tahes lahkarvamusele liikmesriikide vahel seoses lõikes 5 osutatud tunnistustega. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud vajadusel loa tühistamise nõudmine pärast liikmesriikidega konsulteerimist.
11. Käesolevat artiklit ei kohaldata osa või seadme suhtes enne, kui see on loetletud XIII lisas. XIII lisa iga kande või kanneterühma jaoks kehtestatakse mõistlik üleminekuperiood, et võimaldada osade või seadmete tootjal taotleda luba ning see saada. Samas võib kehtestada, kui see on asjakohane, kuupäeva nende osade ja seadmete, mis on ette nähtud enne kehtestatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks, käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätmiseks.
12. Seni kuni ei ole otsustatud, kas osa või seade peaks olema lõikes 1 osutatud loetelus, võivad liikmesriigid rakendada riiklikke sätteid, milles käsitletakse osasid või seadmeid, mis võivad oluliselt ohustada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohast toimimist.
Sellise otsuse vastuvõtmise järel kaotavad kõnealuseid osasid või seadmeid käsitlevad siseriiklikud sätted kehtivuse.
13. Alates 29. oktoobrist 2007 ei võta liikmesriigid vastu uusi sätteid, mis käsitlevad osi ja seadmeid, mis võivad mõjutada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide toimimist.
Artikkel 32
Sõidukite turult tagasikutsumine
1. Kui sõiduki EÜ tüübikinnituse saanud tootja on kohustatud vastavalt õigustloova akti või direktiivi 2001/95/EÜ sätetele läbi viima juba müüdud, registreeritud või kasutuselevõetud sõidukite turult tagasikutsumise, sest üks või mitu sõidukile paigaldatud süsteemi, osa või eraldi seadmestikku, millele on vastavalt käesolevale direktiivile antud nõuetekohane kinnitus või mitte, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, rahvatervisele või keskkonnale, teatab tootja sellest viivitamata sõiduki tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele.
2. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, mille abil kõrvaldada lõikes 1 osutatud oht. Tüübikinnitusasutus teatab nimetatud meetmetest viivitamata teiste liikmesriikide asutustele.
Pädevad asutused tagavad nimetatud meetmete tõhusa rakendamise oma vastaval territooriumil.
3. Kui nimetatud meetmed on asjaomaste asutuste arvates ebapiisavad või neid ei ole rakendatud piisavalt kiiresti, teavitavad nad viivitamata EÜ sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutust.
Tüübikinnitusasutus teavitab seejärel tootjat. Kui EÜ tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus ise ei ole tootja võetud meetmetega rahul, võtab ta kõik nõutavad kaitsemeetmed, kaasa arvatud sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamine, juhul kui tootja ei näe ette ega rakenda tõhusaid parandusmeetmeid. Sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamise korral teatab asjaomane tüübikinnitusasutus sellest tootjale, teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ning komisjonile tähitud kirjaga või samaväärsel elektroonilisel teel 20 tööpäeva jooksul.
4. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka osadele, mille suhtes ei kehti ühtki õigustloova akti nõuet.
Artikkel 33
Otsustest ja õiguskaitsevahenditest teatamine
Kõik otsused, mis on tehtud vastavalt käesoleva direktiivi rakendamisega vastuvõetud sätetele ja kõik otsused EÜ tüübikinnitusest keeldumise või selle tühistamise, registreerimisest keeldumise või müügi keelamise kohta peavad olema üksikasjalikult põhjendatud.
Igast sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis asjaomases liikmesriigis kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.
XIII PEATÜKK
RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD
Artikkel 34
EÜ tüübikinnituseks kohaldatavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad
1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega ühendus on ühinenud ja mis on loetletud IV lisa I osas ja XI lisas, moodustavad osa EÜ tüübikinnitusest samamoodi nagu üksikdirektiivid või määrused. Nimetatud eeskirju kohaldatakse sõidukikategooriatele, mis on loetletud IV lisa I osa tabeli vastavates veergudes ja XI lisas.
2. Kui ühendus on vastavalt otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõikele 4 otsustanud EÜ tüübikinnituse puhul kohustuslikult kohaldada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, tehakse vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisades vastavalt käesoleva direktiivi artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Käesoleva direktiivi lisasid muutvas õigusaktis täpsustatakse ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja või selle muudatuste kohustusliku kohaldamise kuupäevad. Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis on vastuolus kõnealuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga.
Kui selline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri asendab olemasoleva üksikdirektiivi või määruse, asendatakse asjaomane kanne IV lisa I osas ja XI lisas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja numbriga ning vastav kanne IV lisa II osas kustutakse sama korra kohaselt.
3. Lõike 2 teises lõigus osutatud juhul tunnistatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga asendatav üksikdirektiiv või määrus kehtetuks vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Üksikdirektiivi kehtetuks tunnistamisel tunnistavad liikmesriigid kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis võeti vastu nimetatud direktiivi ülevõtmiseks.
4. Käesolevas direktiivis või üksikdirektiivides või -määrustes võib teha otseviiteid rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, ilma neid ühenduse õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.
Artikkel 35
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade samaväärsus direktiivide või määrustega
1. IV lisa II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju käsitletakse samaväärsetena vastavate üksikdirektiivide või määrustega, niivõrd kui nende kohaldamisala ja sisu kattuvad.
Liikmesriikide tüübikinnitusasutused tunnustavad nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt antud tüübikinnitusi ja vajadusel sellekohaseid tüübikinnitusmärke vastava samaväärse üksikdirektiivi või määruse kohaselt välja antud tüübikinnituste ja tüübikinnitusmärkide asemel.
2. Kui ühendus on otsustanud lõike 1 kohaldamisel kohaldada uut või muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, muudetakse vajadusel käesoleva direktiivi IV lisa II osa. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 36
Samaväärsus teiste eeskirjadega
Nõukogu võib ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste mitme- või kahepoolsete lepingute raames komisjoni ettepanekul tunnustada käesoleva direktiiviga kehtestatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituse tingimuste või sätete ja rahvusvaheliste või kolmandate riikide eeskirjadega kehtestatud menetluste samaväärsust.
XIV PEATÜKK
TEHNILISE TEABE ESITAMINE
Artikkel 37
Kasutajatele mõeldud teave
1. Tootja ei tohi esitada mis tahes käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud õigustloovate aktidega seonduvaid andmeid käsitlevat tehnilist teavet, mis erineb tüübikinnitusasutuse poolt kinnitatud andmetest.
2. Kui see on ette nähtud õigustloova akti vastavate sätetega, esitab tootja kasutajatele kogu asjakohase teabe ja vajalikud juhendid, milles kirjeldatakse sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kasutamisega seotud eritingimusi või piiranguid.
Nimetatud teave esitatakse ühenduse ametlikes keeltes. Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega esitatakse see sobivas abidokumendis nagu näiteks omaniku käsiraamatus või hooldusraamatus.
Artikkel 38
Osade või eraldi seadmestike tootjatele mõeldud teave
1. Sõiduki tootja teeb osade või eraldi seadmestike tootjatele kättesaadavaks kõik osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituseks või artikli 31 alusel loa saamiseks vajalikud andmed, sealhulgas õigustloova akti lisas või liites eraldi loetletud joonised.
Sõiduki tootja võib kohustada osade või eraldi seadmestike tootjaid sõlmima siduvat kokkulepet, et kaitsta mis tahes teabe, mis ei ole üldkasutatav, kaasa arvatud teabe, mis on seotud intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsust.
2. Osade või eraldi seadmestike tootja, kes omab EÜ tüübikinnitustunnistust, mis vastavalt artikli 10 lõikele 4 sisaldab piiranguid kasutamise või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta, esitab sõiduki tootjale sellekohase üksikasjaliku teabe.
Kui see on ette nähtud õigustloova akti sätetega, esitab osade või eraldi seadmestike tootja koos toodetud osade või eraldi seadmestikega juhendid kasutuspiirangute või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta.
XV PEATÜKK
RAKENDUSMEETMED JA MUUDATUSED
Artikkel 39
Käesoleva direktiivi, üksikdirektiivide ja määruste rakendusmeetmed ja muudatused
1. Komisjon võtab vastu üksikdirektiivi või määruse rakendamiseks vajalikud meetmed vastavalt igas asjaomases direktiivis või määruses sätestatud eeskirjadele.
2. Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi lisadesse või IV lisa I osas loetletud üksikdirektiividesse või määrustesse tehtavad muudatused, mis on vajalikud nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga või puudega inimeste erivajadustega.
3. Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud tehniliste nõuete sätestamiseks väikeseeria sõidukitele, üksiksõiduki kinnitusmenetluse kohaselt kinnitatud sõidukitele ja eriotstarbelistele sõidukitele.
4. Kui komisjonile saavad teatavaks kiireloomulisi meetmeid nõudvad tõsised ohud liiklejatele või keskkonnale, võib komisjon IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste sätteid muuta
5. Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud tõhusa töökorralduse huvides ja eelkõige IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide ja määruste vahelise ühtsuse või nende ja ühenduse muude õigusaktide vahelise ühtsuse tagamiseks.
6. Kui otsuse 97/836/EÜ kohaldamisel võetakse vastu uued ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad või muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on ühinenud, muudab komisjon vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.
7. Iga uue üksikdirektiiv või määruse puhul muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.
8. Käesoleva direktiivi lisasid võib muuta määrusega.
9. Käesolevas artiklis osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide ja määruste vähem olulisi sätteid, muu hulgas neid täiendades.
Artikkel 40
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse „mootorsõidukite tehniliseks komiteeks”.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
XVI PEATÜKK
TEHNILISTE TEENISTUSTE MÄÄRAMINE JA NENDEST TEATAMINE
Artikkel 41
Tehniliste teenistuste määramine
1. Kui liikmesriik määrab kindlaks tehnilise teenistuse, nõustub viimane järgima käesoleva direktiivi sätteid.
2. Tehnilised teenistused viivad läbi või juhendavad käesolevas direktiivis või IV lisas loetletud õigustloovas aktis nimetatud tüübikinnituseks nõutavaid katsetusi või kontrollimisi, kui ei ole lubatud kasutada alternatiivseid menetlusi. Tehnilised teenistused ei tohi läbi viia katsetusi või kontrollimisi, mille läbiviimiseks neid ei ole nõuetekohaselt määratud.
3. Oma kompetentsusvaldkonnast sõltuvalt kuuluvad tehnilised teenistused ühte või mitmesse järgnevast neljast tegevuskategooriast:
a) A-kategooria — tehnilised teenistused, mis viivad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi läbi oma tegevusüksuses;
b) B-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi, mis viiakse läbi tootja või kolmanda osapoole tegevusüksustes;
c) C-kategooria — tehnilised teenistused, mis korrapäraselt hindavad ja jälgivad tootjapoolseid toodangu vastavuse kontrollimise menetlusi;
d) D-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad või viivad läbi katsetusi või kontrollimisi toodangu vastavuse järelevalve raames.
4. Tehnilised teenistused tõendavad kohaseid oskusi, konkreetseid tehnilisi teadmisi ja tunnustatud kogemusi käesoleva direktiivi ja IV lisas loetletud õigustloovate aktidega hõlmatud konkreetsetes valdkondades.
Lisaks peavad tehnilised teenistused vastama V lisa 1. liites loetletud standarditele, mis on olulised nende poolt läbi viidava tegevuse jaoks. Seda nõuet ei kohaldata aga artikli 25 lõikes 1 osutatud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse viimasele astmele.
5. Tüübikinnitusasutus võib tegutseda tehnilise teenistusena ühe või mitme lõikes 3 osutatud tegevuse osas.
6. XV lisas loetletud õigustloovate aktide puhul võib A-kategooria tegevuste osas tehniliseks teenistuseks määrata tootja või tema nimel tegutseva alltöövõtja.
Vajadusel muudab komisjon nimetatud õigustloovate aktide loetelu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
7. Lõigetes 5 ja 6 osutatud üksused järgivad käesoleva artikli sätteid.
8. Muid kui vastavalt lõikele 6 määratud kolmanda riigi tehnilisi teenistusi võib määratud tehniliste teenistustena artikli 43 tähenduses esitada ainult ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kahepoolse lepingu raames.
Artikkel 42
Tehniliste teenistuste oskuste hindamine
1. Artiklis 41 osutatud oskusi tõendatakse pädeva asutuse koostatud hindamisaruandega. See võib sisaldada akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistust.
2. Hindamine, millel lõikes 1 osutatud aruanne põhineb, viiakse läbi vastavalt V lisa 2. liite sätetele.
Hindamisaruanne vaadatakse üle maksimaalselt kolme aasta möödudes.
3. Komisjoni taotlusel edastatakse hindamisaruanne komisjonile.
4. Tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus tõendab oma vastavust dokumentaalsete tõenditega.
Sellise vastavuse hulka kuulub hindamine, mille viivad läbi hinnatava tegevusega mitteseotud audiitorid. Nimetatud audiitorid võivad pärineda samast organisatsioonist, kui nende töö on korraldatud eraldi hinnatavat tegevust läbiviivast personalist.
5. Tehniliseks teenistuseks määratud tootja või tema nimel tegutsev alltöövõtja järgib käesoleva artikli asjakohaseid sätteid.
Artikkel 43
Teatamise kord
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga määratud tehnilise teenistuse nimetuse, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, vastutavate isikute nimed ja tegevuste kategooria. Nad teatavad komisjonile ka kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes.
Teates nimetatakse, milliste õigustloovate aktide jaoks tehnilised teenistused on määratud.
2. Tehniline teenistus võib artiklis 41 kirjeldatud tegevusi tüübikinnituse eesmärgil läbi viia ainult siis kui komisjonile on tehnilisest teenistusest eelnevalt teatatud.
3. Sama tehnilise teenistuse võivad määrata ja sellest teatada mitu liikmesriiki, olenemata teenistuse poolt läbiviidavate tegevuste kategooriast.
4. Kui õigustloova akti kohaldamisel on vaja määrata konkreetne organisatsioon või kompetentne organ, mille tegevus ei kuulu artiklis 41 osutatute alla, teatatakse sellest vastavalt käesoleva artikli sätetele.
5. Komisjon avaldab tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste nimekirja ja üksikasjad oma veebilehel.
XVII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 44
Üleminekusätted
1. Kuni käesolevale direktiivile vajalike muudatuste tegemiseni selleks, et hõlmata reguleerimisalast veel välja jäävad sõidukid või täiendada väikeseeriatena toodetud sõidukite, välja arvatud M1-kategooriasse kuuluvate sõidukite tüübikinnitust käsitlevaid haldusnorme ja tehnilisi sätteid ning kehtestada üksiksõiduki kinnituse menetlust käsitlevad ühtlustatud haldusnormid ja tehnilised sätted, ja kuni artiklis 45 sätestatud üleminekuperioodide lõpuni, jätkavad liikmesriigid nimetatud sõidukitele siseriiklike tüübikinnituste andmist, tingimusel et need kinnitused lähtuvad käesolevas direktiivis sätestatud ühtlustatud tehnilistest nõuetest.
2. Tootja taotlusel või, üksiksõiduki kinnituse puhul, sõiduki omaniku taotlusel ning nõutava teabe esitamisel täidab ja väljastab asjaomane liikmesriik vastavalt kas tüübikinnitustunnistuse või üksiksõiduki kinnitustunnistuse. Tunnistus väljastatakse taotlejale.
Sama tüüpi sõidukite suhtes tunnustavad teised liikmesriigid tõestatud koopiat tõendina sellest, et vajalikud katsetused on sooritatud.
3. Kui sõiduk, millele on antud üksiksõiduki kinnitus, tuleb registreerida teises liikmesriigis, võib see liikmesriik nõuda sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutuselt mis tahes täiendavat üksikasjalikku teavet selle kohta, millistele tehnilistele nõuetele see konkreetne sõiduk vastab.
4. Kuni käesoleva direktiiviga hõlmatud sõidukite registreerimis- ja maksustamissüsteemide ühtlustamiseni liikmesriikides, võivad liikmesriigid kasutada siseriiklikke koode hõlbustamaks registreerimist ja maksustamist oma territooriumil. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil teha alaliigitusi III lisa II osas esitatud versioonidest, tingimusel et alaliigituse andmed on selgelt esitatud infopaketis või et neid on võimalik sealt lihtsa arvutuse teel tuletada.
Artikkel 45
EÜ tüübikinnituse kohaldamise kuupäevad
1. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse uutele sõidukitüüpidele XIX lisas sätestatud kuupäevadest alates.
2. Tootja taotlusel võivad liikmesriigid anda uutele sõidukitüüpidele EÜ tüübikinnituse alates 29. aprillist 2009.
3. Kuni XIX lisas esitatud tabeli neljandas veerus sätestatud kuupäevadeni ei kohaldata artikli 26 lõiget 1 uute sõidukite suhtes, millele on antud siseriiklik tüübikinnitus enne kolmandas veerus sätestatud kuupäevi või millel ei ole tüübikinnitust.
4. Tootja taotlusel ja kuni XIX lisas esitatud tabeli 3. tulba 6. ja 9. reas nimetatud kuupäevadeni annavad liikmesriigid M2- ja M3-kategooria sõidukitele jätkuvalt välja siseriiklikke tüübikinnitusi alternatiivina sõidukite EÜ tüübikinnitusele tingimusel, et need sõidukid, nende süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud on saanud tüübikinnituse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud õigustloovatele aktidele.
5. Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi M1-kategooria sõidukitele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.
6. Süsteemide, osade või eraldi seadmestike uute tüüpide EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi alates 29. aprillist 2009.
Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.
Artikkel 46
Karistused
Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiivi ja eriti artiklis 31 sisalduvate või sellest artiklist tulenevate keeldude ja IV lisa I osas loetletud õigustloovate aktide sätete rikkumise korral kohaldatavad karistused ja võtavad kõik nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Kindlaksmääratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 29. aprilliks 2009 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.
Artikkel 47
Hindamine
1. Hiljemalt 29. aprilliks 2011 teavitavad liikmesriigid komisjoni käesolevas direktiivis sätestatud tüübikinnitusmenetluse kohaldamisest ja eelkõige mitmeastmelise protsessi kohaldamisest. Vajadusel esitab komisjon muudatusettepanekuid, mida peetakse vajalikuks tüübikinnitusmenetluse parandamiseks.
2. Lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt 29. oktoobriks 2011. Vajadusel võib komisjon teha ettepaneku artiklis 45 osutatud kohaldamiskuupäevade edasilükkamiseks.
Artikkel 48
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi sisuliste muudatuste järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 29. aprilli 2009. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende normide teksti.
Nad kohaldavad neid norme alates 29. aprillist 2009.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka avalduse selle kohta, et kehtivate õigus- ja haldusnormide viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning avalduse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 49
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 70/156/EMÜ, nagu seda on muudetud XX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 29. aprillist 2009, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning XX lisa B osas loetletud direktiivide kohaldamisega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt XX lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 50
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 51
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISADE LOETELU
I lisa |
Sõidukite, osade või eraldi tehniliste seadmestike EÜ tüübikinnituseks vajalike andmete täielik loend |
II lisa |
Üldmõisted, sõidukite klassifitseerimise kriteeriumid, sõiduki- ja keretüübid |
1. liide: |
Menetlus, mille käigus kontrollitakse, kas sõiduki saab liigitada maastikusõidukiks |
2. liide: |
Numbrid, mis täiendavad kerede märgistamise koode |
III lisa |
Teatis sõidukite EÜ tüübikinnituse kohta |
IV lisa |
Sõidukite eü tüübikinnituse nõuete loetelu |
1. liide: |
Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse artikli 22 alusel väikeseeriatena toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded |
2. liide: |
Nõuded artikli 24 kohase tüübikinnituse andmiseks kolmandates riikides või kolmandatele riikidele suurte seeriatena toodetud M1- ja N1-kategooria komplektsetele sõidukitele |
V lisa |
EÜ tüübikinnitusega seotud menetlused |
1. liide: |
Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid |
2. liide: |
Tehniliste teenistuste hindamise kord |
3. liide: |
Üldised nõuded katsearuannete vormi kohta |
VI lisa |
Tüübikinnitustunnistuse näidis |
Liide: |
Õigustloovate aktide loetelu, millele sõidukitüüp vastab |
VII lisa |
EÜ tüübikinnitustunnistuse numeratsioonisüsteem |
Liide: |
Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk |
VIII lisa |
Katsetulemused |
IX lisa |
EÜ vastavussertifikaat |
X lisa |
Toodangu vastavuse kontrollimise kord |
XI lisa |
Eriotstarbeliste sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuete olemus ja kohaldatavad sätted |
1. liide: |
Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod |
2. liide: |
Soomussõidukid |
3. liide: |
Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid |
4. liide: |
Muud eriotstarbelised sõidukid (sh erirühm, mitmeotstarbelised vedukid ja haagissuvilad) |
5. liide: |
Liikurkraanad |
6. liide: |
Erakorralisteks raskevedudeks ettenähtud sõidukid |
XII lisa |
Piirarvud väikeseeriatele ja seeria lõpetamisel |
XIII lisa |
Osade ja seadmete loetelu, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, nende tõhususnõuetele, nõuetekohastele katsemenetlustele, märgistus- ja pakendamisnõuetele |
XIV lisa |
Õigustloovate aktide alusel välja antud EÜ tüübikinnituste loetelu |
XV lisa |
Õigustloovad aktid, mille puhul võib tehniliseks teenistuseks määrata tootja |
liide: |
Tootja määramine tehniliseks teenistuseks |
XVI lisa |
Virtuaalsete katsemeetodite eritingimused ja õigustloovad aktid, mille puhul võib tootja või tehniline teenistus virtuaalseid katsemeetodeid kasutada |
1. liide: |
Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded |
2. liide: |
Virtuaalsete katsemeetodite eritingimused |
3. liide: |
Valideerimismenetlus |
XVII lisa |
Mitmeastmelisel EÜ tüübikinnitusmenetlusel järgitav kord |
Liide: |
Täiendava valmistajasildi näidis |
XIX |
Ajakava Käesoleva Direktiivi Rakendamiseks Tüübikinnituse Suhtes |
XX lisa |
Tähtajad kehtetuks tunnistatud direktiivide ülevõtmiseks liikmesriikide seadustes |
XXI lisa |
Vastavustabel |
I LISA
SÕIDUKITE, OSADE VÕI ERALDI TEHNILISTE SEADMESTIKE EÜ TÜÜBIKINNITUSEKS VAJALIKE ANDMETE TÄIELIK LOEND ( 5 )
Kõik käesolevas direktiivis ja üksikdirektiivides või määrustes nimetatud teatised peavad koosnema ainult käesolevast täielikust loetelust tehtud väljavõtetest ja neis tuleb kasutada sama numereerimissüsteemi nagu täielikus loetelus.
Järgmine teave esitatakse kolmes eksemplaris ja sellega kaasneb sisukord. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.
Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi häälestusseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.
0. ÜLDISED SÄTTED
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
0.2.0.1. Šassii: …
0.2.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …
0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …
0.2.2. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baas-/eelmise komplekteerimisastme sõiduki tüübikinnitusandmed (loetleda andmed iga astme kohta. Seda saab teha maatriksiga)
Tüüp:
Variant (variandid):
Versioon(id):
Tüübikinnituse number, kaasa arvatud laienduse number: …
0.2.2.1. |
Näitajate lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnituse puhul, kui kasutatakse baassõiduki heite väärtuseid (lisada vahemik, kui see on asjakohane) (y): Lõpliku töökorras sõiduki mass (kg): … Lõpliku sõiduki lauppind (cm2): … Veeretakistus (kgf/t): … Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2): … |
0.2.3. |
Tunnuskoodid (y):
|
0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale/eraldi tehnilisele seadmestikule (10) ( 6 ): …
0.3.0.1. Šassii: …
0.3.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …
0.3.1. Märgistuse asukoht: …
0.3.1.1. Šassii: …
0.3.1.2. Kere / komplektne sõiduk: …
0.4. Sõiduki kategooria ( 7 ): …
0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …
0.5. Tootja ärinimi ja aadress: …
0.5.1. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baas-/eelmise komplekteerimisastme sõiduki tootja ärinimi ja aadress: …
0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …
0.6.1. Šassiil: …
0.6.2. Kerel: …
0.7. (ei ole kehtestatud)
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …
1. KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED OMADUSED
1.1. Representatiivsõiduki/osa/eraldi tehnilise seadmestiku fotod ja/või joonised (10) : …
1.2. Kogu sõiduki mõõtjoonis: …
1.3. Telgede ja rataste arv: …
1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …
1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): …
1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …
1.5. Pikitalade materjalid ( 8 ): …
1.6. Mootori paigutus ja asukoht: …
1.7. Juhikabiin (buldog- või ninamikkabiin) ( 9 ): …
1.8. Rooli asukoht: vasakul/paremal ( 10 ).
1.8.1. Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse (10) liikluse korral.
1.9. Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …
1.10. Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …
2. MASSID JA MÕÕTMED ( 11 ) ( 12 ) ( 13 )
(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)
2.1. Teljevahe(d) (täismassiga) ( 14 )
2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …
2.1.2. Kolme või enama teljega sõidukid
2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …
2.1.2.2. Telgedevaheline kaugus kokku: …
2.2. Sadul
2.2.1. Poolhaagiste korral
2.2.1.1. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise kõige tagumise otsa vahekaugus: …
2.2.1.2. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise esikülje suvalise punkti vaheline suurim vahekaugus: …
2.2.1.3. Poolhaagise teljevahe (vastavalt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktile 7.6.1.2): …
2.2.2. Sadulvedukite korral
2.2.2.1. Sadula ettenihe (maksimaalne ja minimaalne; näidata lubatavad väärtused mittekomplektse sõiduki korral) ( 15 ): …
2.2.2.2. Sadula maksimaalne kõrgus (unifitseeritud) ( 16 ): …
2.3. Telje rööbe/rööpmed ja laius(ed)
2.3.1. Iga juhttelje rööbe ( 17 ): …
2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (17) : …
2.3.3. Kõige laiema tagatelje laius: …
2.3.4. Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide kõige välimiste punktide vahel, v.a rehvide maapinnalähedane väljakummumine): …
2.4. Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)
2.4.1. Kereta šassii
2.4.1.1. Pikkus ( 18 ): …
2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …
2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …
2.4.1.1.3. Haagiste korral: veotiisli maksimaalne lubatud pikkus ( 19 ): …
2.4.1.2. Laius ( 20 ): …
2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …
2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …
2.4.1.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) ( 21 ) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …
2.4.1.4. Esiülend ( 22 ): …
2.4.1.4.1. Esiülendinurk ( 23 ): …… kraadi
2.4.1.5. Tagaülend ( 24 ): …
2.4.1.5.1. Tagaülendinurk ( 25 ): …… kraadi
2.4.1.5.2. Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest ( 26 ): …
2.4.1.6. Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)
2.4.1.6.1. Telgede vahel: …
2.4.1.6.2. Esitelje/-telgede all: …
2.4.1.6.3. Tagatelje/-telgede all: …
2.4.1.7. Nõlvanurk ( 27 ): …… kraadi
2.4.1.8. Kere ja/või sisustuse ja/või varustuse ja/või kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad: …
2.4.2. Kerega šassii korral
2.4.2.1. Pikkus (18) : …
2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …
2.4.2.1.2. Haagiste korral: veotiisli maksimaalne lubatud pikkus (19) : …
2.4.2.2. Laius (20) : …
2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …
2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) (21) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …
2.4.2.4. Esiülend (134) : …
2.4.2.4.1. Esiülendinurk (23) : …… kraadi
2.4.2.5. Tagaülend (24) : …
2.4.2.5.1. Tagaülendinurk (25) : …… kraadi
2.4.2.5.2. Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest (26) : …
2.4.2.6. Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)
2.4.2.6.1. Telgede vahel: …
2.4.2.6.2. Esitelje/-telgede all: …
2.4.2.6.3. Tagatelje/-telgede all: …
2.4.2.7. Nõlvanurk (27) : …… kraadi
2.4.2.8. Kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad (koormuse ebaühtlase jaotuse korral): …
2.4.2.9. Sõiduki (M2 ja M3) raskuskeskme asukoht suurima tehniliselt lubatud täismassi korral piki-, rist- ja püstsuunas: …
2.4.3. Ilma šassiita tüübikinnituse saanud kerede korral (M2- ja M3-kategooria sõidukid)
2.4.3.1. Pikkus (18) : …
2.4.3.2. Laius (20) : …
2.4.3.3. Nimikõrgus (sõidukorras sõidukil) (21) ettenähtud šassiitüübil/-tüüpidel (reguleeritava vedrustuskõrguse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …
2.5. Mittekomplektsete sõidukite juhitava(te)le teljele (telgedele) langev vähim koormus:
…
2.6. Töökorras sõiduki mass ( 28 )
a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …
b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …
2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, jäiga haakeseadmega haagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus:
a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …
b) iga versiooni mass (esitada tabel): …
2.6.2. Lisavarustuse mass (vt komisjoni määruse (EL) nr 1230/2012 ( 29 ) artikli 2 punktis 5 sätestatud definitsiooni): …
2.6.3. Pöörlev mass (y): 3 % töökorras sõiduki massist pluss 25 kg või mõõdetud väärtus telje kohta (kg): …
2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …
2.7.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …
2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (31) : …
2.9. Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …
2.10. Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …
2.11. Veduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav täismass
järgmiste haagiste korral:
2.11.1. Täishaagis: …
2.11.2. Poolhaagis: …
2.11.3. Kesktelghaagis: …
2.11.3.1. Haakeseadise ülendi ( 32 ) ja teljevahe suhte maksimaalne väärtus: …
2.11.3.2. V maksimaalne väärtus: …… kN.
2.11.4. Jäiga haakeseadmega haagis: …
2.11.5. Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (31) : …
2.11.6. Piduriteta haagise täismass: …
2.12. Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass:
2.12.1. Veduki mass: …
2.12.2. Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …
2.12.3. Haakeseadise suurim lubatud mass (kui haakeseadis ei ole tootja poolt paigaldatud): …
2.13. Tagumine väljapööre (direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktid 7.6.2.ja 7.6.3): …
2.14. Mootori võimsuse ja täismassi suhe: …… kW/kg
2.14.1. Mootori võimsuse ja autorongi suurima lubatud täismassi suhe (vastavalt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktile 7.10): …… kW/kg
2.15. Paigaltliikumise võime kallakul (haagiseta sõiduk) ( 33 ): …… %.
2.16. Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline)
2.16.1. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: …
2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: …
2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: …
2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud pukseeritav mass: …
2.16.5. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: …
2.17. |
Sõiduk esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks (ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1 kategooria mittekomplektne või komplekteeritud sõiduk): jah/ei (10)
|
3. VEOJÕUALLIKAS ( 34 )
3.1. Veojõuallika(te) tootja: …
3.1.1. Tootja kood (nii, nagu see on märgitud veojõuallikale, või muud identifitseerimisandmed): …
3.1.2. Tüübikinnitusnumber (vajaduse korral), sealhulgas kütuse identifitseerimismärgistus: …
(ainult raskesõidukid)
3.2. Sisepõlemismootor
3.2.1. Eriandmed mootori kohta
3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor / diiselmootor / segakütuseline mootor (10)
Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (10)
3.2.1.1.2. Gaaskütuse energiategur WHTC-kuumkäivitusega katsetsükli käigus: … %
3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus: …
3.2.1.2.1. Silindri läbimõõt ( 36 ): …… mm
3.2.1.2.2. Kolvikäik (36) : …… mm
3.2.1.2.3. Süütejärjekord: …
3.2.1.3. Mootori töömaht ( 37 ): …… cm3
3.2.1.4. Surveaste ( 38 ): …
3.2.1.5. Põlemiskambri, kolvipea ja ottomootoritel kolvirõngaste joonised: …
3.2.1.6. Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (38) : …… min-1
3.2.1.6.1. Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (38) : …… min-1
3.2.1.7. Süsinikoksiidi mahuline sisaldus heitgaasis mootori tühikäigul (38) : …… % vastavalt tootja andmetele (ainult ottomootorid)
3.2.1.8. Mootori nimivõimsus ( 39 ): … kW pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus)
3.2.1.9. Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … min-1
3.2.1.10. Suurim kasulik pöördemoment (39) : ……Nm pöörete arvul ……min-1 (tootja andmetel)
3.2.1.11. (Ainult Euro VI) Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artiklitega 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioonile, millega võimaldatakse tüübikinnitusasutusel hinnata heitekontrollistrateegiaid ja mootoril olevaid süsteeme, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine
3.2.2. Kütus
3.2.2.1. Diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (10) ( 40 )
3.2.2.1.1. Uurimismeetodil määratud oktaaniarv (pliivaba kütus): …
3.2.2.2. Raskeveokid: diisel / bensiin / veeldatud naftagaas / H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas / etanool (ED95) / etanool (E85) / veeldatud maagaas / LNG20 / (10) (40)
3.2.2.2.1. (Ainult Euro VI) Mootoriga kasutamiseks ühilduvad kütused, mis on tootja poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 I lisa punktile 1.1.2 (vajaduse korral)
3.2.2.3. Kütusepaagi täiteava: ahendatud suudmega / märgistus (10)
3.2.2.4. Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (10)
3.2.2.5. Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja andmetel): … mahuprotsendi järgi
3.2.3. Kütusepaak/-paagid
3.2.3.1. Kulupaak/-paagid
3.2.3.1.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …
3.2.3.1.1.1. Materjal: …
3.2.3.1.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ning väljalaske- ja ventilatsioonisüsteemi torustikke, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid: …
3.2.3.1.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis: …
3.2.3.2. Varukütusepaak/-paagid
3.2.3.2.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …
3.2.3.2.1.1. Materjal: …
3.2.3.2.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ning väljalaske- ja ventilatsioonisüsteemi torustikke, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid: …
3.2.3.2.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis: …
3.2.4. Kütuse etteanne
3.2.4.1. Karburaatori(te)ga: jah/ei (10)
3.2.4.2. Sissepritse (ainult diiselmootoritel või segakütuselistel mootoritel): jah/ei (10)
3.2.4.2.1. Süsteemi kirjeldus (ühisanumpritse, pumppihusti, jaotuspump vm): …
3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (10)
3.2.4.2.3. Sissepritsepump/etteandepump
3.2.4.2.3.1. Mark/margid: …
3.2.4.2.3.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.4.2.3.3. Kütuse suurim sissepritsemaht (10) (38) : … mm3/töökäigu või takti kohta mootori pöörete arvul … min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: …
(ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörete arvust)
3.2.4.2.3.4. Sissepritse staatiline ajastus (38) : …
3.2.4.2.3.5. Eelsissepritse kõver (38) : …
3.2.4.2.3.6. Kalibreerimismenetlus: katsestend/mootor (10)
3.2.4.2.4. Mootori pöörlemissageduse piiramine
3.2.4.2.4.1. Tüüp: …
3.2.4.2.4.2. Mootoritoite katkestuspunkt
3.2.4.2.4.2.1. Pöörete arv, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: …… min-1
3.2.4.2.4.2.2. Maksimaalne pöörete arv tühikäigul: …… min-1
3.2.4.2.4.2.3. Pöörete arv tühikäigul: …… min-1
3.2.4.2.5. Sissepritsetorustik (ainult raskesõidukitel)
3.2.4.2.5.1. Pikkus: …… mm
3.2.4.2.5.2. Siseläbimõõt: …… mm
3.2.4.2.5.3. Ühisanumpritsega toitesüsteem, mark ja tüüp: …
3.2.4.2.6. Pihusti(d)
3.2.4.2.6.1. Mark/margid: …
3.2.4.2.6.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.4.2.7. Külmkäivitussüsteem
3.2.4.2.7.1. Mark/margid: …
3.2.4.2.7.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.4.2.7.3. Kirjeldus: …
3.2.4.2.8. Lisakäivitusseade
3.2.4.2.8.1. Mark/margid: …
3.2.4.2.8.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.4.2.8.3. Süsteemi kirjeldus: …
3.2.4.2.9. Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (10)
3.2.4.2.9.1. Mark/margid: …
3.2.4.2.9.2. Tüüp/tüübid:
3.2.4.2.9.3. Süsteemi kirjeldus
3.2.4.2.9.3.1. Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …
3.2.4.2.9.3.1.1. Mootori juhtploki tarkvaraversioon: …
3.2.4.2.9.3.2. Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …
3.2.4.2.9.3.3. Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …
3.2.4.2.9.3.4. Kütusejaoturi mark ja tüüp: …
3.2.4.2.9.3.5. Seguklapikoja mark ja tüüp: …
3.2.4.2.9.3.6. Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.4.2.9.3.7. Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.4.2.9.3.8. Õhurõhu anduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.4.2.9.3.9. Tarkvara kalibreerimise number/numbrid: …
3.2.4.3. Sissepritsega (ainult ottomootor): jah/ei (10)
3.2.4.3.1. Tööpõhimõte: sisselasketorustik (lõõr-/harg-/otsepritse (10) /muu (täpsustada)): …
3.2.4.3.2. Mark/margid: …
3.2.4.3.3. Tüüp/tüübid: …
3.2.4.3.4. Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed): …
3.2.4.3.4.1. Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …
3.2.4.3.4.1.1. Mootori juhtploki tarkvaraversioon: …
3.2.4.3.4.2. Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …
3.2.4.3.4.3. Õhuvooluanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.4.3.4.4. Kütusejaoturi mark ja tüüp: …
3.2.4.3.4.5. Rõhuregulaatori mark ja tüüp: …
3.2.4.3.4.6. Mikrolüliti mark ja tüüp: …
3.2.4.3.4.7. Tühikäigu seadekruvi mark ja tüüp: …
3.2.4.3.4.8. Seguklapikoja mark ja tüüp: …
3.2.4.3.4.9. Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.4.3.4.10. Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.4.3.4.11. Õhurõhu anduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.4.3.4.12. Tarkvara kalibreerimise number/numbrid: …
3.2.4.3.5. Pihustid
3.2.4.3.5.1. Mark: …
3.2.4.3.5.2. Tüüp: …
3.2.4.3.6. Eelsissepritse: …
3.2.4.3.7. Külmkäivitussüsteem
3.2.4.3.7.1. Tööpõhimõte/tööpõhimõtted: …
3.2.4.4. Kütusepump
3.2.4.4.2. Mark (margid): …
3.2.4.4.3. Tüüp (tüübid): …
3.2.5. Elektrisüsteem
3.2.5.1. Nimipinge: …… V, maandatud plussiga/miinusega (10)
3.2.5.2. Generaator
3.2.5.2.1. Tüüp: …
3.2.5.2.2. Nimivõimsus: …… VA
3.2.6. Süütesüsteem (ainult sädesüütemootorid)
3.2.6.1. Mark/margid: …
3.2.6.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.6.3. Tööpõhimõte: …
3.2.6.4. Varase süüte kõver või skeem (38) : …
3.2.6.5. Staatiline süüte ajaldamine (38) : … kraadi enne ülaseisu
3.2.6.6. Süüteküünlad
3.2.6.6.1. Mark: …
3.2.6.6.2. Tüüp: …
3.2.6.6.3. Sädevahemiku seadistus: ……mm
3.2.6.7. Süütepool(id)
3.2.6.7.1. Mark: …
3.2.6.7.2. Tüüp: …
3.2.7. Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (10)
3.2.7.1. Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuri regulaatoril: …
3.2.7.2. Vedelikjahutus
3.2.7.2.1. Jahutusvedeliku liik: …
3.2.7.2.2. Ringluspump/-pumbad: jah/ei (10)
3.2.7.2.3. Tehniline iseloomustus: ……… või
3.2.7.2.3.1. Mark/margid: …
3.2.7.2.3.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.7.2.4. Ülekandesuhe/-suhted: …
3.2.7.2.5. Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus: …
3.2.7.3. Õhkjahutus
3.2.7.3.1. Ventilaator: jah/ei (10)
3.2.7.3.2. Tehniline iseloomustus: ……või
3.2.7.3.2.1. Mark/margid: …
3.2.7.3.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.7.3.3. Ülekandesuhe/-suhted: …
3.2.8. Sisselaskesüsteem
3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei (10)
3.2.8.1.1. Mark/margid: …
3.2.8.1.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.8.1.3. Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaaderõhk: …… kPa; vajadusel piirdeklapp): …
3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei (10)
3.2.8.2.1. Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi (10)
3.2.8.3. Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormuse korral (ainult diiselmootoritel)
3.2.8.3.1. minimaalne lubatud väärtus: ……… kPa
3.2.8.3.2. maksimaalne lubatud väärtus: ……… kPa
3.2.8.3.3. (Ainult Euro VI) Sisselaskesüsteemi alarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel: kPa
3.2.8.4. Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised: …
3.2.8.4.1. Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega): …
3.2.8.4.2. Õhufilter, joonised: … või
3.2.8.4.2.1. Mark/margid: …
3.2.8.4.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.8.4.3. Sisselaskesummuti, joonised: … või
3.2.8.4.3.1. Mark/margid: …
3.2.8.4.3.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.9. Heitgaasisüsteem
3.2.9.1. Väljalaskollektori kirjeldus ja/või joonis: …
3.2.9.2. Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …
3.2.9.2.1. (Ainult Euro VI) Heitgaasisüsteemi elementide nende osade kirjeldus ja/või joonis, mis ei ole mootorisüsteemi osad
3.2.9.3. Väljalaske maksimaalne lubatud vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel (ainult diiselmootoritel): …… kPa
3.2.9.3.1. (Ainult Euro VI) Tegelik väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … kPa
3.2.9.4. Heitgaasisummuti(te) tüüp, tähistus: …
Vajaduse korral välise müra kohta: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril: …
3.2.9.5. Väljalasketoru asukoht: …
3.2.9.6. Kiudmaterjale sisaldav väljalaskesummuti: …
3.2.9.7. Heitgaasisüsteemi täielik maht: … dm3
3.2.9.7.1. (Ainult Euro VI) Lubatav heitgaasisüsteemi maht: … dm3
3.2.9.7.2. (Ainult Euro VI) Mootorisüsteemi kuuluva heitgaasisüsteemi maht: … dm3
3.2.10. Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala: …
3.2.11. Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed
3.2.11.1. Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisfaasid surnud punktide suhtes või jaotusajad alternatiivsete gaasijaotusmehhanismide korral. Muutuva ajastussüsteemi korral minimaalne ja maksimaalne ajastus: …
3.2.11.2. Lävilõtk ja/või seadistusvahemikud (10) : …
3.2.12. Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed
3.2.12.0. Tüübikinnituse heite tunnus (y)
3.2.12.1. Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): …
3.2.12.1.1 (Ainult Euro VI) Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei (2)
Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.
Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega
3.2.12.2. Saastekontrolliseadmed (kui neid ei ole kirjeldatud muus punktis)
3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur
3.2.12.2.1.1. Katalüüsmuundurite ja nende elementide arv (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi seadmete kohta): …
3.2.12.2.1.2. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: …
3.2.12.2.1.3. Katalüüsreaktsiooni tüüp: … (oksüdatsioon, kolmeastmeline, lahja NOx püüdur, valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR), lahja NOx katalüsaator jne))
3.2.12.2.1.4. Väärismetallide koguhulk: …
3.2.12.2.1.5. Suhteline kontsentratsioon: …
3.2.12.2.1.6. Substraat (struktuur ja materjal): …
3.2.12.2.1.7. Elemendi tihedus: …
3.2.12.2.1.8. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …
3.2.12.2.1.9. Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus): …
3.2.12.2.1.10. Kuumuskate: jah/ei (10)
3.2.12.2.1.11. Normaalne töötemperatuurivahemik: … °C
3.2.12.2.1.12. Katalüüsmuunduri mark: …
3.2.12.2.1.13. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …
3.2.12.2.2. Andurid
3.2.12.2.2.1. Hapnikuandur: jah/ei (10)
3.2.12.2.2.1.1. Mark: …
3.2.12.2.2.1.2. Asukoht: …
3.2.12.2.2.1.3. Mõõteulatus: …
3.2.12.2.2.1.4. Tüüp või tööpõhimõte: …
3.2.12.2.2.1.5. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …
3.2.12.2.2.2. NOx andur: jah/ei (10)
3.2.12.2.2.2.1. Mark: …
3.2.12.2.2.2.2. Tüüp: …
3.2.12.2.2.2.3. Asukoht: …
3.2.12.2.2.3. Kübemeandur: jah/ei (10)
3.2.12.2.2.3.1. Mark: …
3.2.12.2.2.3.2. Tüüp: …
3.2.12.2.2.3.3. Asukoht: …
3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (10)
3.2.12.2.3.1. Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne): …
3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (10)
3.2.12.2.4.1. Omadused (mark, tüüp, vool, kõrg-, madal- või kombineeritud surve jne): …
3.2.12.2.4.2. Vesijahutussüsteem (täpsustada iga EGR-süsteemi, nt kõrg-, madal- või kombineeritud surve puhul): jah/ei (10)
3.2.12.2.5. Kütuseaurude kontrollisüsteem (ainult bensiini- ja etanoolimootorid): jah/ei (10)
3.2.12.2.5.1. Seadmete üksikasjalik kirjeldus: …
3.2.12.2.5.2. Kütuseaurude kontrollisüsteemi joonis: …
3.2.12.2.5.3. Aktiivsöefiltri joonis: …
3.2.12.2.5.4. Aktiivsöe kuivmass: … g
3.2.12.2.5.5. Kütusepaagi skemaatiline joonis (vaid bensiini- ja etanoolimootorid): …
3.2.12.2.5.5.1. |
Kütusepaagi maht, materjalid ja ehitus: … |
3.2.12.2.5.5.2. |
Auruvooliku materjali, kütusetoru materjali ja kütusesüsteemi liitmike kirjeldus: … |
3.2.12.2.5.5.3. |
Kinnine mahutisüsteem: jah/ei |
3.2.12.2.5.5.4. |
Kütusemahuti rõhualandusventiili seadistamise kirjeldus (õhu imamine ja rõhu alandamine): … |
3.2.12.2.5.5.5. |
Tühjendamise juhtimissüsteemi kirjeldus: … |
3.2.12.2.5.6. Kütusepaagi ja heitgaasisüsteemi vahelise kuumakaitsekilbi kirjeldus ja skeem: …
3.2.12.2.5.7. Läbilaskvustegur: …
3.2.12.2.12. Vee sissepritse: jah/ei (10)
3.2.12.2.6. Tahkete osakeste püüdur: jah/ei (10)
3.2.12.2.6.1. Tahkete osakeste püüduri mõõtmed, kuju ja maht: …
3.2.12.2.6.2. Tahkete osakeste püüduri konstruktsioon: …
3.2.12.2.6.3. Asukoht (suhteline kaugus väljalasketorustikus): …
▼M28 —————
3.2.12.2.6.4. Kübemefiltri mark: …
3.2.12.2.6.5. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …
3.2.12.2.6.7. Normaalse töötemperatuuri (K) ja rõhu (kPa) vahemik:
(ainult raskesõidukid)
3.2.12.2.6.8. Perioodilise regenereerimise korral (ainult raskesõidukid)
3.2.12.2.6.8.1. ETC-katsetsüklite arv 2 regeneratsiooni vahel (n1): … ►M11 (ei kehti Euro VI puhul) ◄
3.2.12.2.6.8.1.1. (Ainult Euro VI) WHTC katsetsüklite arv ilma regeneratsioonita (n):
3.2.12.2.6.8.2. ETC-katsetsüklite arv regeneratsiooni ajal (n2): … ►M11 (ei kehti Euro VI puhul) ◄
3.2.12.2.6.8.2.1. (Ainult Euro VI) WHTC katsetsüklite arv regeneratsiooniga (nR):
3.2.12.2.6.9. Muud süsteemid: jah/ei (1)
3.2.12.2.6.9.1 Kirjeldus ja töö
3.2.12.2.7. Pardadiagnostikaseade: jah/ei (10) : …
3.2.12.2.7.0.1. (Ainult Euro VI) OBD mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas
3.2.12.2.7.0.2. (Ainult Euro VI) OBD mootoritüüpkondade loetelu (kui on kohaldatav)
3.2.12.2.7.0.3. (Ainult Euro VI) OBD mootoritüüpkonna number, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub: …
3.2.12.2.7.0.4. (Ainult Euro VI) Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis c ja artikli 9 lõikes 4 nõutud ja nimetatud määruse X lisas kehtestatud pardadiagnostikadokumentatsioonile, mis on vajalik pardadiagnostikaseadmele tüübikinnituse andmiseks
3.2.12.2.7.0.5. (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentidele, mis käsitlevad pardadiagnostikaseadmega varustatud mootorisüsteemi paigaldamist sõidukile
3.2.12.2.7.0.6. (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumendipaketile, mis käsitleb tüübikinnituse saanud mootori pardadiagnostikaseadme paigaldamist sõidukile
▼M21 —————
3.2.12.2.7.1. Rikkeindikaatori kirjeldus ja/või joonis: …
3.2.12.2.7.2. Kõigi OBD-süsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja otstarve: …
3.2.12.2.7.3. Järgmiste seadmete ja toimingute kirjeldus (üldised tööpõhimõtted):
3.2.12.2.7.3.1 Ottomootorid
3.2.12.2.7.3.1.1. Katalüsaatori seire: …
3.2.12.2.7.3.1.2. Süüte vahelejättude avastamine: …
3.2.12.2.7.3.1.3. Hapnikuanduri seire: …
3.2.12.2.7.3.1.4. Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad: …
3.2.12.2.7.3.2. Diiselmootorid: …
3.2.12.2.7.3.2.1. Katalüsaatori seire: …
3.2.12.2.7.3.2.2. Tahkete osakeste püüduri seire: …
3.2.12.2.7.3.2.3. Elektroonilise kütusesüsteemi seire: …
3.2.12.2.7.3.2.4. deNOx-süsteemi seire: …
3.2.12.2.7.3.2.5 Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad: …
3.2.12.2.7.4. Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): …
3.2.12.2.7.5. Kõigi kasutatud OBD väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: …
3.2.12.2.7.6. Sõiduki tootja peab esitama OBD-süsteemiga ühilduvate varuosade või hooldusdetailide ning diagnostikatööriistade ja katseseadmete valmistamiseks vajaliku järgmise lisateabe.
3.2.12.2.7.6.1. Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite liik ja arv.
3.2.12.2.7.6.2. Sõiduki OBD-seadme abil jälgitava osaga seotud algse tüübikinnituse andmisel kasutatud OBD-näidistsüklite liigi kirjeldus.
►M30 3.2.12.2.7.6.3. ◄ Ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga OBD-seadme abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite loend. Kasutatavate OBD-väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega igaühe kohta) loend, mis on seotud üksikute heitgaasiga seotud jõuülekandeosadega ja üksikute heitgaasiga mitteseotud osadega, milles osa seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerituse määramiseks ja mis sisaldab eelkõige hooldusel $05 katsete ID $21 kuni FF ja hooldusel $06 esitatud andmete üksikasjalikke selgitusi.
Kui teatava sõidukitüübi korral kasutatakse ISO 15765-4 „Maanteesõidukid – Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika – 4. osa: Nõuded väljalaskesüsteemiga seotud seadmetele” vastavat sidelüli, esitatakse iga ID-tugiteenusega OBD-monitori korral ammendav selgitus hooldusega $06 (katsed ID $00–FF) seotud andmete kohta.
3.2.12.2.7.6.4. Eespool nõutud teabe võib esitada, täites allpool kirjeldatud tabeli.
3.2.12.2.7.6.4.1. ►M28 ◄
Osa |
Rikkekood |
Seirestrateegia |
Rikketuvastuskriteeriumid |
Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid |
Sekundaarsed parameetrid |
Eelkonditsioneerimine |
Demonstratsioonkatse |
Katalüsaator |
P0420 |
Hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid |
Andurite 1 ja 2 signaalide erinevus |
3. tsükkel |
Mootori pöörete arv, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur |
Kaks I tüübi tsüklit |
I tüüp |
3.2.12.2.7.6.4.2.
Osa |
Rikkekood |
Seirestrateegia |
Rikketuvastuskriteeriumid |
Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid |
Sekundaarsed parameetrid |
Eelkonditsioneerimine |
Demonstratsioonkatse |
SCR katalüsaator |
Pxxx |
NOx andurite 1 ja 2 signaalid |
Andurite 1 ja 2 signaalide erinevus |
3. tsükkel |
Mootori pöörete arv, mootori koormus, katalüsaatori temperatuur, reaktiivi toime |
Kolm OBD katsetsüklit (3 lühikest ESCtsüklit) |
OBD katsetsükkel (lühike ESC-tsükkel) |
3.2.12.2.7.6.5. (Ainult Euro VI) OBD sideprotokollide standard: ( 41 )
3.2.12.2.7.7. (Ainult Euro VI) Tootja viide pardadiagnostika-süsteemiga seotud teabele, mis on nõutud määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis d ja artikli 9 lõikes 4 selleks, et tagada vastavus sõiduki pardadiagnostikaseadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tagamiseks ette nähtud sätetega, või
3.2.12.2.7.7.1. Alternatiivina tootja viitele punktis 3.2.12.2.7.7 viide, et on lisatud määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 4. liites kehtestatud näidisteatis, milles on järgmine tabel, kui see on täidetud vastavalt esitatud näitele:
komponent – veakood – seirestrateegia – vea avastamise kriteeriumid – rikkeindikaatori avastamise kriteeriumid – teisesed parameetrid – eelkonditsioneerimine – näidiskatse
katalüüsmuundur – P0420 – hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid – andurite 1 ja 2 signaalide erinevus – 3. tsükkel – mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur – kaks I tüübi tsüklit – I tüüp
3.2.12.2.7.8. (Ainult Euro VI) Sõidukil paiknevad OBD osad
3.2.12.2.7.8.0. Alternatiivne tüübikinnitus, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 582/2011 X lisa punktis 2.4.1: jah/ei (10)
3.2.12.2.7.8.1. Sõidukil paiknevad OBD osad
3.2.12.2.7.8.2. Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis ( 42 )
3.2.12.2.7.8.3. OBD välise andmevahetuse liidese kirjalik kirjeldus ja/või joonis (42)
3.2.12.2.8. Muu süsteem: …
3.2.12.2.8.1. (Ainult Euro VI) Süsteemid NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks
3.2.12.2.8.2. Juhi meeldetuletussüsteem
3.2.12.2.8.2.1. (Ainult Euro VI) Mootor, mille puhul saab juhi meeldetuletussüsteemi alaliselt välja lülitada, mõeldud kasutamiseks päästeteenistuse poolt või sõidukites, mis on määratletud käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 3 punktis b: jah/ei (10)
3.2.12.2.8.2.2. Roomamisrežiimi aktiveerimine:
„inaktiveerige pärast taaskäivitamist” / „inaktiveerige pärast tankimist” / „inaktiveerige pärast parkimist” (10) (41)
3.2.12.2.8.2.3. Meeldetuletussüsteemi tüüp: mootor ei käivitu pärast loenduse lõppu / mootor ei käivitu pärast tankimist / kütuseblokaad / talitluse piiramine
3.2.12.2.8.2.4. Meeldetuletussüsteemi kirjeldus
3.2.12.2.8.2.5. Täis kütusepaagiga läbitava keskmise vahemaa ekvivalent: … km
3.2.12.2.8.3. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas, millega arvestati, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine
3.2.12.2.8.3.1. (Ainult Euro VI) OBD mootoritüüpkondade loetelu kaalutavas mootoritüüpkonnas NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamisel (vajaduse korral)
3.2.12.2.8.3.2. (Ainult Euro VI) OBD mootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub
▼M21 —————
3.2.12.2.8.4. (Ainult Euro VI) OBD mootoritüüpkondade loetelu (kui on kohaldatav): …
3.2.12.2.8.5. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub
3.2.12.2.8.6. (Ainult Euro VI) Väikseim toimeaine sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri hoiatussüsteemi (CDmin): mahuprotsent
3.2.12.2.8.7. (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide paigaldamist sõidukile
3.2.12.2.8.8. (Ainult Euro VI) Sõidukil paiknevad NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osad
3.2.12.2.8.8.1. Sõidukil paiknevate selliste osade loetelu, mis kuuluvad NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikesse süsteemidesse
3.2.12.2.8.8.2. Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku süsteemi paigaldamist sõidukile
3.2.12.2.8.8.3. Hoiatussignaali kirjalik kirjeldus ja/või joonis (42)
3.2.12.2.8.8.4. Alternatiivne tüübikinnitus, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 582/2011 XIII lisa punktis 2.1: jah/ei (10)
3.2.12.2.8.8.5. Soojendusega/soojenduseta reaktiivipaak ja doseerimissüsteem (vt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punkt 2.4)
3.2.12.2.9. Pöördemomendi piiraja: jah/ei (10)
3.2.12.2.9.1. Pöördemomendi piiraja töötamise kirjeldus (ainult raskesõidukid): …
3.2.12.2.9.2. Täiskoormuskõvera piiramise kirjeldus (ainult raskesõidukid): …
3.2.12.2.10. Perioodiliselt regenereeruv süsteem: (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi üksuste kohta)
3.2.12.2.10.1. Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: …
3.2.12.2.10.2. 1. tüübi töötsüklite arv või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv kahe sellise tsükli vahel, kus regenereerumine toimub 1. katsetüübi tingimustega samaväärsetes tingimustes (vahemik D määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liite joonisel A6.App1/1 või UNECE eeskirja nr 83 13. lisa joonisel A13/1): …
3.2.12.2.10.2.1. Kohaldatav 1. tüübi tsükkel (märkida kohaldatav menetlus: UNECE eeskirja nr 83 XXI lisa 4. all-lisa): …
3.2.12.2.10.3. Kahe regenereerumisfaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …
3.2.12.2.10.4. Suurused, millega määratakse kindlaks laadimise tase enne regenereerumist (nt temperatuur, rõhk jne): …
3.2.12.2.10.5. UNECE eeskirja 83 13. lisa punktis 3.1 kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …
3.2.12.2.11. Tarbitavaid reaktiive kasutavad katalüüsmuundurisüsteemid (esitada alljärgnev teave iga eraldi üksuse kohta) jah/ei (10)
3.2.12.2.11.1. Vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …
3.2.12.2.11.2. Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: …
3.2.12.2.11.3. Rahvusvaheline standard: …
3.2.12.2.11.4. Reaktiivi lisamise sagedus: pidev/hooldusel (kui on kohaldatav):
3.2.12.2.11.5. Reaktiivinäidik (kirjeldus ja asukoht): …
3.2.12.2.11.6. Reaktiivipaak
3.2.12.2.11.6.1. Maht: …
3.2.12.2.11.6.2. Küttesüsteem: jah/ei
3.2.12.2.11.6.2.1. Kirjeldus või joonis: …
3.2.12.2.11.7. Reaktiivi juhtseadis: jah/ei (10)
3.2.12.2.11.7.1. Mark: …
3.2.12.2.11.7.2. Tüüp: …
3.2.12.2.11.8. Reaktiivipihusti (mark, tüüp ja asukoht): …
3.2.13. Heitgaasi suitsusus
3.2.13.1. Absorptsioonikordaja tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): …
3.2.13.2. Võimsus kuues mõõtepunktis (vt muudetud direktiivi 72/306/EMÜ III lisa punkti 2.1)
3.2.13.3. Mootori võimsus mõõdetuna katsestendil/sõidukil (10)
3.2.13.3.1. Teatatud pöörete arvud ja võimsused
Mõõtmispunktid |
Mootori pöörete arv (min–1) |
Võimsus (kW) |
1…… |
|
|
2…… |
|
|
3…… |
|
|
4…… |
|
|
5…… |
|
|
6…… |
|
|
3.2.14. Andmed kütuse säästmiseks ettenähtud seadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjeldustes): …
3.2.15. Veeldatud naftagaasi (LPG) kütuseseade: jah/ei (10)
3.2.15.1. Tüübikinnitusnumber vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1): …
3.2.15.2. Mootori elektrooniline juhtimisseade veeldatud naftagaasi kütuseseadme jaoks
3.2.15.2.1. Mark/margid: …
3.2.15.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.15.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused: …
3.2.15.3. Lisadokumentatsioon
3.2.15.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt veeldatud naftagaasile või vastupidi: …
3.2.15.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …
3.2.15.3.3. Tähistuse joonis: …
3.2.16. Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (10)
3.2.16.1. Tüübikinnitusnumber vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1): …
3.2.16.2. Mootori elektrooniline juhtseade maagaasi-kütuseseadme jaoks
3.2.16.2.1. Mark/margid: …
3.2.16.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.16.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused: …
3.2.16.3. Lisadokumentatsioon
3.2.16.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või vastupidi: …
3.2.16.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …
3.2.16.3.3. Tähistuse joonis: …
3.2.17. Eriteave raskeveokite gaasiküttega ja segakütuseliste mootorite kohta (kui süsteemid on muul viisil üles ehitatud, esitada vastav teave) (vajaduse korral)
3.2.17.1. Kütus: veeldatud naftagaas / H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas (10)
3.2.17.2. Rõhuregulaator(id) või aurusti(d) / rõhuregulaator(id) (10)
3.2.17.2.1. Mark/margid: …
3.2.17.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.2.3. Rõhualandusastmete arv: …
3.2.17.2.4. Rõhk lõppastmes
minimaalselt: …… kPa – maksimaalselt: …. kPa
3.2.17.2.5. Põhiliste reguleerimispunktide arv: …
3.2.17.2.6. Tühikäigu reguleerimispunktide arv: …
3.2.17.2.7. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.3. Kütusesüsteem: segamisseade / gaasi sissepuhe / vedeliku sissepritse / otsepritse (10)
3.2.17.3.1. Seguvahekorra reguleerimine: …
3.2.17.3.2. Süsteemi kirjeldus ja/või skeem ning joonised: …
3.2.17.3.3. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.4. Segur
3.2.17.4.1. Arv: …
3.2.17.4.2. Mark/margid: …
3.2.17.4.3. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.4.4. Asukoht: …
3.2.17.4.5. Reguleerimisvõimalused: …
3.2.17.4.6. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.5. Sissepritse mootori sisselaskekollektorisse
3.2.17.5.1. Sissepritseviis: üksiksissepritse/hargsissepritse (10)
3.2.17.5.2. Sissepritseviis: pidev / üheaegse ajastusega / järjestikajastusega (10)
3.2.17.5.3. Sissepritseseadmed
3.2.17.5.3.1. Mark/margid: …
3.2.17.5.3.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.5.3.3. Reguleerimisvõimalused: …
3.2.17.5.3.4. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.5.4. Toitepump (kui on olemas)
3.2.17.5.4.1. Mark/margid: …
3.2.17.5.4.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.5.4.3. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.5.5. Pihusti(d) …
3.2.17.5.5.1. Mark/margid: …
3.2.17.5.5.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.5.5.3. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.6. Otsesissepritse
3.2.17.6.1. Sissepritsepump/rõhuregulaator (10)
3.2.17.6.1.1. Mark/margid: …
3.2.17.6.1.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.6.1.3. Eelsissepritse: …
3.2.17.6.1.4. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.6.2. Pihusti(d) …
3.2.17.6.2.1. Mark/margid: …
3.2.17.6.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.6.2.3. Avanemisrõhk või selle epüür (38) : …
3.2.17.6.2.4. Tüübikinnituse number: …
3.2.17.7. Elektrooniline juhtseade (ECU)
3.2.17.7.1. Mark/margid: …
3.2.17.7.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.7.3. Reguleerimisvõimalused: …
3.2.17.7.4. Tarkvara kalibreerimise number (numbrid): …
3.2.17.8. Spetsiifiline varustus maagaasi-kütuse korral
3.2.17.8.1. Variant 1 (ainult juhul, kui mootorile tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)
3.2.17.8.1.0.1. (Ainult Euro VI) Automaatselt reguleeriv funktsioon? Jah/ei (1)
3.2.17.8.1.0.2. (Ainult Euro VI) Kalibreerimine teatava erikoostisega H-, L- või HL-rühma maagaaside segu jaoks (1)
Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)
3.2.17.8.1.1. Kütuse koostis:
metaan (CH4): |
põhi: …… mol % |
min …… mol % |
max …… mol % |
etaan (C2H6): |
põhi: …… mol % |
min …… mol % |
max …… mol % |
propaan (C3H8): |
põhi: …… mol % |
min …… mol % |
max …… mol % |
butaan (C4H10): |
põhi: …… mol % |
min …… mol % |
max …… mol % |
C5/C5+: |
põhi: …… mol % |
min …… mol % |
max …… mol % |
hapnik (O2): |
põhi: …… mol % |
min …… mol % |
max …… mol % |
inertgaas (N2, He, jne): |
põhi: …… mol % |
min …… mol % |
max …… mol % |
3.2.17.8.1.2. Pihusti(d)
3.2.17.8.1.2.1. Mark/margid: …
3.2.17.8.1.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.17.8.1.3. Muud (vajaduse korral): …
3.2.17.8.2. Variant 2 (ainult juhul, kui tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)
3.2.17.9. Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb segakütuselise mootori paigaldamist sõidukile (35)
3.2.18. Vesiniku kütuseseade: jah/ei (10)
3.2.18.1. Määruse (EÜ) nr 79/2009 kohane EÜ tüübikinnituse number: …
3.2.18.2. Mootori elektrooniline juhtseade vesiniku kütuseseadme jaoks
3.2.18.2.1. Mark (margid): …
3.2.18.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.18.2.3. Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …
3.2.18.3. Lisadokumentatsioon
3.2.18.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesinikule või tagasi: …
3.2.18.3.2. Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …
3.2.18.3.3. Tähise joonis: …
3.2.19. Vesiniku ja maagaasi segu (H2NG) kütuseseade: jah/ei (10)
3.2.19.1. Vesiniku protsent kütuses (tootja täpsustatud maksimummäär): …
3.2.19.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 kohane EÜ tüübikinnituse number ……
3.2.19.3. Mootori elektrooniline juhtseade vesiniku ja maagaasi segu kütuseseadme jaoks
3.2.19.3.1. Mark (margid): …
3.2.19.3.2. Tüüp/tüübid: …
3.2.19.3.3. Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …
3.2.19.4. Lisadokumentatsioon
▼M32 —————
3.2.19.4.2. Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …
3.2.19.4.3. Tähise joonis: …
3.2.20. Soojussalvesti teave (y)
3.2.20.1. Aktiivne soojussalvesti: jah/ei (1)
3.2.20.1.1. Entalpia … (J)
3.2.20.2. Isolatsioonimaterjalid: jah/ei (1)
3.2.20.2.1. Isolatsioonimaterjal: …
3.2.20.2.2. Isolatsioonimaterjali ruumala: …
3.2.20.2.3. Isolatsioonimaterjali kaal: …
3.2.20.2.4. Isolatsioonimaterjali asukoht: …
3.2.20.2.5. |
Halvim juht mootori jahutamisel: jah/ei (1)
|
3.2.20.2.6. |
Üks interpolatsioonitüüpkond ATCT tüüpkonna mudelis: jah/ei (1) |
3.3. Elektriseade
3.3.1. Tüüp (mähis, ergutusvool): …
3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: …… kW
3.3.1.1.1. Suurim kasulik võimsus (39) … kW
(tootja andmetel)
3.3.1.1.2. Suurim võimsus 30 minuti jooksul (39) … kW
(tootja andmetel)
3.3.1.2. Talitluspinge …… V
3.3.2. Laetav energiasalvestussüsteem
3.3.2.1. Elementide arv: …
3.3.2.2. Mass: …… kg
3.3.2.3. Mahtuvus: …… Ah (ampertund)
3.3.2.4. Asukoht: …
3.4. Veojõuallikate kombinatsioon
3.4.1. Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (10)
3.4.2. Hübriidelektrisõiduki kategooria: sõidukivälise laadimisega / sõidukivälise laadimiseta: (10)
3.4.3. Töörežiimi lüliti: jah/ei (10)
3.4.3.1. Valitavad režiimid
3.4.3.1.1. Ainult elektriline režiim: jah/ei (10)
3.4.3.1.2. Ainult kütuserežiim: jah/ei (10)
3.4.3.1.3. Hübriidrežiimid: jah/ei (10) (kui jah, siis kirjeldada lühidalt): …
3.4.4. Energiasalvesti kirjeldus: (laetav energiasalvestussüsteem, kondensaator, hooratas/generaator)
3.4.4.1. Mark/margid: …
3.4.4.2. Tüüp/tüübid: …
3.4.4.3. Identifitseerimisnumber: …
3.4.4.4. Elektrokeemilise paari tüüp: …
3.4.4.5. Energia: … (laetava energiasalvestussüsteemi korral: pinge ja mahtuvus (Ah) kahe tunni jooksul, kondensaatori korral: J, …)
3.4.4.6. Laadija: pardalaadija/väline/puudub (10)
3.4.5. Elektriseade (kirjeldada iga elektriseadet eraldi)
3.4.5.1. Mark: …
3.4.5.2. Tüüp: …
3.4.5.3. Esmane kasutus: veomootor/generaator (10)
3.4.5.3.1. Veomootorina kasutamise puhul: üks mootor / mitu mootorit (nende arv) (10) : …
3.4.5.4. Suurim võimsus: …… kW
3.4.5.5. Tööpõhimõte
3.4.5.5.5.1 alalisvool / vahelduvvool / faaside arv: …
3.4.5.5.2. Üksikergutus/jadaergutus/ühendergutus (10)
3.4.5.5.3. Sünkroonne/asünkroonne (10)
3.4.6. Juhtimisseade
3.4.6.1. Mark/margid: …
3.4.6.2. Tüüp/tüübid: …
3.4.6.3. Identifitseerimisnumber: …
3.4.7. Võimsuse regulaator
3.4.7.1. Mark: …
3.4.7.2. Tüüp: …
3.4.7.3. Identifitseerimisnumber: …
3.4.8. Sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa … …km (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 9. lisa kohaselt)
3.4.9. Tootja soovitus eelkonditsioneerimiseks: …
3.5. Tootja deklareeritud väärtused CO2-heite / kütusekulu / elektrikulu / elektrilise sõiduulatuse määramiseks ning ökoinnovatsioonilahenduste üksikasjad (kui on asjakohane) ( 43 )
3.5.1. CO2 heitmete kogus
3.5.1.1. CO2 heitmete kogus (linnas): ……… g/km
3.5.1.2. CO2 heitmete kogus (linnast väljas): ……… g/km
3.5.1.3. CO2 heitmete kogus (keskmine): ……… g/km
3.5.2. Kütusekulu (esitada andmed iga katsetatud etalonkütuse kohta)
3.5.2.1. Kütusekulu (linnas) … l / 100 km või m3 / 100 km või kg / 100 km (10)
3.5.2.2. Kütusekulu (linnast väljas) … l / 100 km või m3 / 100 km või kg / 100 (10)
3.5.2.3. Kütusekulu (kombineeritult) … l / 100 km või m3 / 100 km või kg / 100 km (10)
▼M18 —————
3.5.3. Elektrienergia kulu elektrisõidukite puhul
3.5.3.1. Elektrienergia kulu elektrisõidukite puhul … Wh/km
3.5.3.2. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergia kulu
3.5.3.2.1. Elektrienergia kulu (tingimus A, kombineeritud) … Wh/km
3.5.3.2.2. Elektrienergia kulu (tingimus B, kombineeritud) … Wh/km
3.5.3.2.3. Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud) … Wh/km
3.5.4. Raskeveokite mootorite CO2 heitmed (ainult Euro VI)
3.5.4.1. CO2 massiheited WHSC katses: ( 44 ) … g/kWh
3.5.4.2. CO2 massiheited WHSC katses diislirežiimis: ( 45 ) … g/kWh
3.5.4.3. CO2 massiheited WHSC katses segakütuserežiimis (35) : … ….… g/kWh
3.5.5. Raskeveokite mootorite kütusekulu (ainult Euro VI)
3.5.5.1. Kütusekulu WHSC katses:(x3) … g/kWh
3.5.5.2. Kütusekulu WHSC katses diislirežiimis:(x2) … g/kWh
3.5.5.3. Kütusekulu WHSC katses segakütuserežiimis: (35) … g/kWh
3.5.6. |
Sõiduk, milles on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 määratletud tähenduses M1-kategooria sõidukite puhul ja määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 12 määratletud tähenduses N1 -kategooria sõidukite puhul: jah/ei (1)
|
3.5.7. CO2 heitkogused ja kütusekulu sertifitseerimine (raskeveokite puhul, nagu on täpsustatud komisjoni määruse (EL) 2017/2400 artiklis 6)
3.5.7.1. |
Katsesõiduki näitajad (y)
|
▼M32 —————
3.5.7.2. Kombineeritud CO2 heite mass
3.5.7.2.1. |
CO2-heite mass üksnes sisepõlemismootoriga varustatud sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul
|
3.5.7.2.2. |
Laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
|
3.5.7.2.3. |
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heite mass ja kaalutud CO2-heite mass akutoiterežiimis
|
3.5.7.2.3.4. Minimaalsed ja maksimaalsed kaalutud CO2-heited välise laadimisega sõidukite interpolatsioonitüüpkonnas
3.5.7.3. Elektrisõiduki sõiduulatus
3.5.7.3.1. Täiselektrisõiduki sõiduulatus
3.5.7.3.1.1. Kõrgeima näitajaga sõiduk: … km
3.5.7.3.1.2. Madalaima näitajaga sõiduk (kui see on asjakohane): … km
3.5.7.3.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõiduki sõiduulatus üksnes elektrirežiimis
3.5.7.3.2.1. Kõrgeima näitajaga sõiduk: … km
3.5.7.3.2.2. Madalaima näitajaga sõiduk (kui see on asjakohane): … km
3.5.7.3.2.3. Sõiduk M (kui see on asjakohane): … km
3.5.7.4. Kütuseelemendiga hübriidsõiduki kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis
3.5.7.4.1. Kõrgeima näitajaga sõiduk: … kg/100 km
3.5.7.4.2. Madalaima näitajaga sõiduk (kui see on asjakohane): … kg/100 km
▼M32 —————
3.5.7.5. Elektrienergiakulu elektriajamiga sõidukite puhul
3.5.7.5.1. Kombineeritud elektrienergiakulu (ECWLTC) täiselektrisõidukite puhul
3.5.7.5.1.1. Kõrgeima näitajaga sõiduk: … Wh/km
3.5.7.5.1.2. Madalaima näitajaga sõiduk (kui see on asjakohane): … Wh/km
3.5.7.5.2. Kasulikkusteguriga kaalutud üksnes akutoiterežiimis tekkinud elektrienergiakulu (ECAC,CD) (kombineeritud)
3.5.7.5.2.1. Kõrgeima näitajaga sõiduk: … Wh/km
3.5.7.5.2.2. Madalaima näitajaga sõiduk (kui see on asjakohane): … Wh/km
3.5.7.5.2.3. Sõiduk M (kui see on asjakohane): … Wh/km
3.5.8. Sõiduk, milles on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 määratletud tähenduses M1-kategooria sõidukite puhul ja määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 12 määratletud tähenduses N1-kategooria sõidukite puhul: jah/ei (1)
3.5.8.1. Kontrollsõiduki tüüp/variant/versioon määruse (EL) nr 725/2011 artiklis 5 osutatud M1-kategooria sõidukite puhul või määruse (EL) nr 427/2014 artiklis 5 osutatud N1-kategooria sõidukite puhul (kui see on asjakohane): …
3.5.8.2. Koostoime erinevate ökoinnovatsioonilahenduste vahel: jah/ei (1)
3.5.8.3. |
Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heite andmed (tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse puhul)(w1)
|
3.6. Tootja poolt ette nähtud temperatuurid
3.6.1. Jahutussüsteem
3.6.1.1.
Maksimaalne väljundtemperatuur: …… K
3.6.1.2.
3.6.1.2.1. Võrdluspunkt: …
3.6.1.2.2. Maksimaalne temperatuur võrdluspunktis: …… K
3.6.2. Maksimaalne temperatuur sisselaske vahejahutis: …… K
3.6.3. Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalasketorustiku välisääriku(te) või turboülelaaduri juures: …… K
3.6.4. Kütuse temperatuur
minimaalselt: …… K – maksimaalselt: …… K
Diiselmootoritel pritsepumba sisselaskeava juures, gaaskütusega mootorite korral rõhuregulaatori lõppastmel
3.6.5. Määrdeõli temperatuur
minimaalselt: …. K – maksimaalselt: ……K
3.6.6. Kütuse rõhk
Minimaalne: ……kPa – maksimaalne: ……kPa
Ainult maagaasiga töötavatel mootoritel rõhuregulaatori lõppastmel.
3.7. Mootori poolt käitatavad lisaseadmed
Mootori tööks vajalike lisaseadmete kasutatud võimsus, nagu on kindlaks määratud direktiivi 80/1269/EMÜ I lisa punktis 5.1.1 ette nähtud kasutustingimustes.
Seadmed |
Energiatarve (kW) mootori mitmesugustel pöörlemissagedustel |
||||||
Tühikäigu pöörlemissagedus |
Minimaalne pöörlemissagedus |
Maksimaalne pöörlemissagedus |
Pöörlemissagedus A (1) |
Pöörlemissagedus B (1) |
Pöörlemissagedus C (1) |
Võrdluspöörlemissagedus (2) |
|
P(a) |
|
|
|
|
|
|
|
Mootori tööks vajalikud lisaseadmed (lahutatakse mootori mõõdetud võimsusest), vt 1. lisa punkti 6.1. |
|
|
|
|
|
|
|
(*1) ESC katse. (*2) Ainult ETC katse. |
3.8. Määrdesüsteem
3.8.1. Süsteemi kirjeldus
3.8.1.1. Õlipaagi asukoht: …
3.8.1.2. Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevõtukohas / kütuse hulka segamine jne) (10)
3.8.2. Määrdepump
3.8.2.1. Mark/margid: …
3.8.2.2. Tüüp/tüübid: …
3.8.3. Segamine kütusega
3.8.3.1. Seguvahekord: …
3.8.4. Õliradiaator: jah/ei (10)
3.8.4.1. Joonis(ed): … või
3.8.4.1.1. Mark/margid: …
3.8.4.1.2. Tüüp/tüübid: …
3.8.5. Määrdeõli spetsifikatsioon: … W …
4. JÕUÜLEKANNE ( 48 )
4.1. Jõuülekande joonis: …
4.2. Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne): …
4.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …
4.3. Mootori hooratta inertsimoment: …
4.3.1. Täiendav inertsimoment, kui käiku ei ole sisse lülitatud: …
4.4. Sidur(id): …
4.4.1. Tüüp: …
4.4.2. Maksimaalne pöördemomendi muutus: …
4.5. Käigukast
4.5.1. Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (10)
▼M32 —————
4.5.1.4. Pöördemoment: …
4.5.1.5. Sidurite arv: …
4.5.2. Asukoht mootori suhtes: …
4.5.3. Reguleerimismeetod: …
4.6. Ülekandearvud
Käik |
Käigukasti ülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhe) |
Peaülekande suhtarv(ud) (käigukasti veetava võlli ja vedava võlli hammaste arvude suhe) |
Summaarne ülekandearv |
Maksimum variaatorkäigukasti puhul |
|
|
|
1 |
|
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
… |
|
|
|
Miinimum variaatorkäigukasti puhul ►M32 Tagasikäik ◄ |
|
|
|
4.6.1. |
Käiguvahetus (y)
|
4.7. Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) ( 49 ): …
4.8. Kiirusmõõdik
4.8.1. Käitusmehhanismi töömeetod ja kirjeldus: …
4.8.2. Mõõteriista konstant: …
4.8.3. Mõõtemehhanismi tolerants (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.3): …
4.8.4. Summaarne ülekandearv (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.2) või samaväärsed andmed: …
4.8.5. Kiirusmõõdiku skaala või muude vastavate näidikuvormide joonis: …
4.9. Sõidumeerik: jah/ei (10)
4.9.1 Tüübikinnitusmärk: …
4.10. Diferentsiaalilukk: jah/ei/mittekohustuslik (10)
4.11. Käiguvahetuse näidikud
4.11.1. Helimärguanne (ei/jah) (1). Kui jah, kirjeldage heli ja selle tugevust juhi kõrva juures detsibellides(A). (Helimärguanne on alati sisse ja välja lülitatav)
4.11.2. Määruse (EL) nr 65/2012 I lisa punktis 4.6 nõutud teave (tootja avaldatud andmed)
4.11.3. Käiguvahetuse näidiku fotod ja/või joonised ning süsteemi osade ja toimimise lühikirjeldus:
4.12. Käigukasti määrdeaine: …W…
5. TELJED
5.1. Iga telje kirjeldus: …
5.2. Mark: …
5.3. Tüüp: …
5.4. Tõstetava(te) telje/telgede asend: …
5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
6. VEDRUSTUS
6.1. Vedrustussüsteemi joonis: …
6.2. Iga telje, teljerühma või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …
6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (10)
6.2.2. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …
6.2.3. Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (10)
6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (10)
6.2.3.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …
6.2.4. Vabatelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (10)
6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (10)
6.2.4.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …
6.3. Vedrustuselementide iseloomustus (konstruktsioon, materjalide omadused ja mõõtmed): …
6.4. Stabilisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (10)
6.5. Amortisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (10)
6.6. Rehvid ja veljed
6.6.1. Rehvi ja velje kombinatsioon(id)
6.6.1.1. Teljed
6.6.1.1.1. Telg 1: …
6.6.1.1.1.1. Rehvimõõdu tähistus: …
6.6.1.1.1.2. Koormusindeks: …
6.6.1.1.1.3. Kiiruskategooria ( 50 ): …
6.6.1.1.1.4. Velje suurus: …
6.6.1.1.1.5. Velje nihe: …
6.6.1.1.2. Telg 2: …
6.6.1.1.2.1. Rehvimõõdu tähistus: …
6.6.1.1.2.2. Koormusindeks: …
6.6.1.1.2.3. Kiiruskategooria: …
6.6.1.1.2.4. Velje suurus: …
6.6.1.1.2.5. Velje nihe: …
jne
6.6.1.2. Tagavararatas, olemasolu korral: …
6.6.2. Veereraadiuste ülem- ja alampiirid
6.6.2.1. Telg 1: … mm
6.6.2.2. Telg 2: … mm
6.6.2.3. Telg 3: …mm
6.6.2.4. Telg 4: …mm
jne
6.6.3. Sõiduki tootja soovitatav rehvirõhk (soovitatavad rehvirõhud): … kPa
6.6.4. Keti/rehvi/velje kombinatsioon esi- ja/või tagateljele, mida tootja kõnealusele sõidukitüübile soovitab: …
6.6.5. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuüksuse (kui see on olemas) lühikirjeldus: …
7. ROOLISEADE
7.1. Juhttelje/-telgede skemaatiline joonis koos rooligeomeetriaga: …
7.2. Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis
7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …
7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …
7.2.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …
7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …
7.2.3.1. Tööpõhimõte ja -skeem, mark/margid ja tüüp/tüübid: …
7.2.4. Rooliseadme täielik skeem, millel on kujutatud rooliseadme toimimist mõjutavate erinevate seadmete paigutus sõidukil: …
7.2.5. Rooliseadme/-seadmete skemaatiline joonis (joonised): …
7.2.6. Rooliseadme reguleerimisvahemik (kui on) ja -meetod: …
7.3. Rataste suurim pöördenurk
7.3.1. Paremale: …… kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed): …
7.3.2. Vasakule: …… kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed): …
8. PIDURID
(Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed, vajadusel ka identifitseerimisandmed)
8.1. Pidurite tüüp ja karakteristikud vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ (EÜT L 205, 6.9.1971, lk 37) I lisa punktis 1.6 määratletule koos üksikasjalike andmetega ja joonistega trumlite või ketaste, voolikute margi ning trumli-/kettasõlmede ja/või hõõrdkatete margi ja tüübi, efektiivsete pidurduspindade, trumlite, klotside ja ketaste raadiuste, trumlite massi, reguleerimisseadmete, telje/telgede ja vedrustuse asjakohaste osade kohta: …
8.2. Talitlusskeem, direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktis 1.2 kirjeldatud pidurisüsteemi kirjeldus ja/või joonis koos üksikasjalike andmete ja joonistega käigukasti ja juhtseadiste kohta:
8.2.1. Sõidupidurisüsteem: …
8.2.2. Abipidurisüsteem: …
8.2.3. Seisupidurisüsteem: …
8.2.4. Mis tahes lisapidurisüsteem: …
8.2.5. Paigaltvõtu pidurisüsteem: …
8.3. Haagise pidurisüsteemide juhtseadis ja jõuülekanne haagise vedamiseks konstrueeritud sõidukite korral: …
8.4. Sõiduk on varustatud vajalike seadmetega elektriliste/pneumaatiliste/hüdrauliliste (10) sõidupiduritega haagise vedamiseks: jah/ei (10)
8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (10)
8.5.1. Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukite korral süsteemi töötamise kirjeldus (sh kõik elektroonilised osad), elektriline plokkskeem, hüdro- või pneumoahela skeem: …
8.6. Direktiivi 71/320/EMÜ II lisa liite punkti 1.1.4.2 (või vajadusel XI lisa liite) kohased arvutused ja kõverad: …
8.7. Jõuallika kirjeldus ja/või joonised (ka elektrivõimendiga pidurisüsteemide korral): …
8.7.1. Suruõhkpidurisüsteemide korral töörõhk p2 rõhumahuti(te)s: …
8.7.2. Vaakumpidurisüsteemide korral algne energiatase mahuti(te)s: …
8.8. Pidurisüsteemi arvutus: rataste välisringjoonel avalduvate pidurdusjõudude koguväärtuse ja piduriseadme juhtseadisele rakendatava jõu suhte määramine: …
8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum’i punktile 1.6: …
8.10. I ja/või II või III tüübi katsetega seotud erandite taotlemisel märkida katseprotokolli number vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ VII lisa 2. liitele: …
8.11. Aeglusti(te) tüübi/tüüpide andmed: …
9. KERE
9.1. Keretüüp vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ II lisa C osas kindlaks määratud koodidele: …
9.2. Kasutatud materjalid ja konstruktsioonimeetodid: …
9.3. Kaassõitjauksed, sulgurid ja hinged
9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv: …
9.3.1.1. Uste mõõtmed, avanemissuund ja maksimaalne avanemisnurk: …
9.3.2. Sulgurite ja hingede joonised ning nende asukoht ustel: …
9.3.3. Sulgurite ja hingede tehniline kirjeldus: …
9.3.4. Üksikasjad (k.a mõõtmed) sissepääsude, astmete ja vajalike käepidemete kohta, kui need on olemas: …
9.4. Vaateväli
9.4.1. Peamiste võrdlusmärkide piisavalt detailsed andmed, mis võimaldavad neid hõlpsasti leida ja tõendada nende asukohti üksteise ja R-punkti suhtes: …
9.4.2. Joonis(ed) või foto(d), millel on näha detailid, mis jäävad 180-kraadisesse ettepoole suunatud vaatevälja: …
9.5. Esiklaas ja muud aknad
9.5.1. Esiklaas
9.5.1.1. Kasutatud materjalid: …
9.5.1.2. Paigaldusviis: …
9.5.1.3. Kaldenurk: …
9.5.1.4. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
9.5.1.5. Esiklaasi lisaseadmed ja nende paigalduskoht ning elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus: …
9.5.2. Muud aknad
9.5.2.1. Kasutatud materjalid: …
9.5.2.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
9.5.2.3. Aknatõstuki elektriliste/elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus: …
9.5.3. Lükandkatuse klaas
9.5.3.1. Kasutatud materjalid: …
9.5.3.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
9.5.4. Muud klaaspinnad
9.5.4.1. Kasutatud materjalid: …
9.5.4.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
9.6. Klaasipuhasti(d)
9.6.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised): …
9.7. Klaasipesur
9.7.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised) või tüübikinnituse number, kui on saanud kinnituse eraldi seadmena: …
9.8. Jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed
9.8.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised): …
9.8.2. Maksimaalne elektrienergia kulu: …… kW
9.9. Kaudse nähtavuse seadmed
9.9.1. Tahavaatepeeglid (iga peegli kohta):
9.9.1.1. Mark: …
9.9.1.2. Tüübikinnitusmärk: …
9.9.1.3. Variant: …
9.9.1.4. Joonis(ed) peegli kindlaksmääramiseks, millelt selgub peegli paigutus sõiduki kere suhtes: …
9.9.1.5. Täpsed andmed kinnitusviisi kohta, sh sõiduki kere selle osa kohta, mille külge peegel on kinnitatud: …
9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja: …
9.9.1.7. Reguleerimissüsteemi elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus: …
9.9.2. Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid: …
9.9.2.1. Seadme tüüp ja kirjeldus: …
9.9.2.1.1. Kaamerast ja monitorist koosneva seadme korral avastamiskaugus (mm), kontrastsus, heledusvahemik, pimestuse korrektsioon, ekraani omadused (mustvalge/värviline), kujutise kordumissagedus, monitori heleduse ulatus: …
9.9.2.1.2. Tervikseadme identifitseerimiseks piisava detailsusega joonised, sealhulgas paigaldusjuhend; joonistel tuleb märkida EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht.
9.10. Sisustuselemendid
9.10.1. Sõidukisisesed sõitjate turvaseadmed
9.10.1.1. Skemaatiline joonis või fotod, millele on märgitud juurdelisatud lõigete või vaadete asukohad: …
9.10.1.2. Foto või joonis, millel on kujutatud võrdlustsooni, mis hõlmab nõukogu direktiivi 74/60/EMÜ (EÜT L 38, 11.2.1974, lk 2) I lisa punktis 2.3.1 viidatud vabastatud piirkonda: …
9.10.1.3. Sisustuse fotod, joonised ja/või laotusjoonised, millel märgitud sõitjateruumi osad ja kasutatud materjalid (välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid), juhtseadiste paigutus, katus ja lükandkatus, seljatugi, istmed ja istmete tagumised osad: …
9.10.2. Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutus ning tähised:
9.10.2.1. Tähistuste ja juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutuse fotod ja/või joonised: …
9.10.2.2. Fotod ja/või joonised juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistusest ning sõidukiosadest, mida on nimetatud direktiivi 78/316/EMÜ II ja III lisas: …
9.10.2.3.
Sõiduk on vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II ja III lisale varustatud järgmiste juhtseadiste, näidikute ja märgutuledega:
Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mis kuuluvad tähistamisele, juhul kui need on paigaldatud, ning selleks kasutatavad tähised
Tähis nr |
Seadis |
Kasutatav juhtseadis/näidik (1) |
Tähistatud tähisega (1) |
Asukoht (2) |
Kasutatav märgutuli (1) |
Tähistatud tähisega (1) |
Asukoht (2) |
1 |
Tulede pealüliti |
|
|
|
|
|
|
2 |
Lähituled |
|
|
|
|
|
|
3 |
Kaugtuled |
|
|
|
|
|
|
4 |
Gabariidituled |
|
|
|
|
|
|
5 |
Eesmised udutuled |
|
|
|
|
|
|
6 |
Tagumine udutuli |
|
|
|
|
|
|
7 |
Tulede kõrguse regulaator |
|
|
|
|
|
|
8 |
Seisutuled |
|
|
|
|
|
|
9 |
Suunatuled |
|
|
|
|
|
|
10 |
Ohutuled |
|
|
|
|
|
|
11 |
Klaasipuhasti |
|
|
|
|
|
|
12 |
Klaasipesur |
|
|
|
|
|
|
13 |
Klaasipuhasti ja -pesur |
|
|
|
|
|
|
14 |
Laternapesur |
|
|
|
|
|
|
15 |
Esiklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed |
|
|
|
|
|
|
16 |
Tagaklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed |
|
|
|
|
|
|
17 |
Ventilaator |
|
|
|
|
|
|
18 |
Diiselmootori eelsoojendusseade |
|
|
|
|
|
|
19 |
Õhuklapp |
|
|
|
|
|
|
20 |
Piduririke |
|
|
|
|
|
|
21 |
Kütusetase |
|
|
|
|
|
|
22 |
Aku laadimistase |
|
|
|
|
|
|
23 |
Mootori jahutusvedeliku temperatuur |
|
|
|
|
|
|
(*1) x = jah
(*2) d = asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel |
Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mille tähistamine, juhul kui need on paigaldatud, on vabatahtlik ning selleks kasutatavad tähised
Tähis nr |
Seadis |
Kasutatav juhtseadis/näidik (1) |
Tähistatud tähisega (1) |
Asukoht (2) |
Kasutatav märgutuli (1) |
Tähistatud tähisega (1) |
Asukoht (2) |
1 |
Seisupidur |
|
|
|
|
|
|
2 |
Tagaklaasipuhasti |
|
|
|
|
|
|
3 |
Tagaklaasipesur |
|
|
|
|
|
|
4 |
Tagaklaasipuhasti ja -pesur |
|
|
|
|
|
|
5 |
Esiklaasipuhasti pausidega töörežiim |
|
|
|
|
|
|
6 |
Helisignaalseade (signaalpasun) |
|
|
|
|
|
|
7 |
Mootoriruumi kaas |
|
|
|
|
|
|
8 |
Pakiruumi kaas |
|
|
|
|
|
|
9 |
Turvavöö |
|
|
|
|
|
|
10 |
Mootori õlirõhk |
|
|
|
|
|
|
11 |
Pliivaba bensiin |
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
(*1) x = jah
(*2) d = asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel |
9.10.3. Istmed
9.10.3.1. Istekohtade arv ( 51 ): …
9.10.3.1.1. Asukoht ja paigutus: …
9.10.3.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …
9.10.3.3. Mass: …
9.10.3.4. Tehniline iseloomustus: osa tüübikinnituseta istmete korral kirjeldus ja joonised
9.10.3.4.1. Istmed ja nende kinnituspunktid: …
9.10.3.4.2. Reguleerimissüsteem: …
9.10.3.4.3. Nihutus- ja lukustussüsteemid: …
9.10.3.4.4. Turvavöö kinnituspunktid (kui need on istme küljes): …
9.10.3.4.5. Kinnituspunktidena kasutatavad sõidukiosad: …
9.10.3.5. R-punkti ( 52 ) koordinaadid või joonis
9.10.3.5.1. Juhiiste: …
9.10.3.5.2. Kõik muud istmed: …
9.10.3.6. Seljatoe ettenähtud kaldenurk
9.10.3.6.1. Juhiiste: …
9.10.3.6.2. Kõik muud istmed: …
9.10.3.7. Istme reguleerimisulatus
9.10.3.7.1. Juhiiste: …
9.10.3.7.2. Kõik muud istmed: …
9.10.4. Peatoed
9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud / eemaldatav / eraldi (10)
9.10.4.2. Tüübikinnituse number/numbrid, kui on teada: …
9.10.4.3. Veel tüübikinnituseta peatugede korral
9.10.4.3.1. Peatoe üksikasjalik kirjeldus, milles on eelkõige määratletud kasutatud polstrimaterjali või -materjalide tüüp, ja vajadusel istmetüübi, millele soovitakse saada tüübikinnitust, tugede ja kinnitusdetailide asukoht ning tehnilised andmed: …
9.10.4.3.2. „Eraldi” peatoe korral
9.10.4.3.2.1. Sõidukikere piirkonna üksikasjalik kirjeldus, mille külge on peatugi ette nähtud kinnitada: …
9.10.4.3.2.2. Sõidukikere ja peatoe iseloomulike osade mõõtjoonised: …
9.10.5. Sõitjateruumi küttesüsteemid
9.10.5.1. Sõidukitüübi lühikirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui küttesüsteemis kasutatakse mootori jahutusvedelikult saadavat soojust: …
9.10.5.2. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui soojusallikana kasutatakse mootori jahutusõhku või heitgaase, sh
9.10.5.2.1. küttesüsteemi ülevaatejoonis, millelt nähtub selle asukoht sõidukis: …
9.10.5.2.2. küttesüsteemi soojusvaheti ülevaatejoonis, kui kütmisel kasutatakse soojusallikana heitgaasi, või detailide skeem, milles soojusvahetus toimub (küttesüsteemide korral, mis kasutavad mootori jahutusõhku): …
9.10.5.2.3. soojusvaheti või detailide, milles soojusvahetus toimub, lõikejoonis, millel on näidatud seinapaksused, kasutatud materjalid ja pinnaomadused: …
9.10.5.2.4. Küttesüsteemi muude oluliste osade, näiteks kütteventilaatori kohta tuleb esitada nende konstruktsiooni ja tehniliste näitajate andmed: …
9.10.5.3. Sõidukitüübi põletuskütteseadmega ja automaatjuhtimisega seotud lühikirjeldus: …
9.10.5.3.1. Ülevaatejoonis põletuskütteseadmest, õhu sisselaskesüsteemist, väljalaskesüsteemist, kütusepaagist, kütuse varustussüsteemist (sh klappidest) ja elektriühendustest, millelt on näha nende asukohad sõidukis.
9.10.5.4. Maksimaalne elektrienergia kulu: …… kW
9.10.6. Osad, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrke korral.
9.10.6.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus koos foto(de) ja/või joonis(t)ega roolirattast eespool oleva sõidukiosa konstruktsiooni, mõõtmete, kontuuride ja kasutatud materjalide suhtes, kaasa arvatud osad, mis on ette nähtud energia neeldumise parandamiseks rooliratast tabava kokkupõrke korral: …
9.10.6.2. Foto(d) ja/või joonis(ed) muudest, punktis 9.10.6.1 kirjeldamata sõidukiosadest, mis on tootja andmetel ja tehnilise talitusega kooskõlastatult määratletud osadena, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrke korral: …
9.10.7. Teatud mootorsõidukikategooriate sisekujunduses kasutatavate materjalide põlemisomadused.
9.10.7.1.
9.10.7.1.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.7.1.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.1.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……
9.10.7.1.2.3. Katte liik (10) : …
9.10.7.1.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: ……/…… mm
9.10.7.2.
9.10.7.2.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.7.2.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.2.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……
9.10.7.2.2.3. Katte liik (10) : …
9.10.7.2.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm
9.10.7.3.
9.10.7.3.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.7.3.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.3.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……
9.10.7.3.2.3. Katte liik (10) : …
9.10.7.3.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm
9.10.7.4.
9.10.7.4.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.7.4.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.4.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……
9.10.7.4.2.3. Katte liik (10) : …
9.10.7.4.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm
9.10.7.5.
9.10.7.5.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.7.5.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.5.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/.…..
9.10.7.5.2.3. Katte liik (10) : …
9.10.7.5.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/……mm
9.10.7.6.
9.10.7.6.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.7.6.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.6.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……
9.10.7.6.2.3. Katte liik (10) : …
9.10.7.6.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm
9.10.7.7.
9.10.7.7.1. Sihtotstarve: …
9.10.7.7.2. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.7.7.3. Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.7.3.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……
9.10.7.7.3.3. Katte liik (10) : …
9.10.7.7.3.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…. mm
9.10.7.8.
9.10.7.8.1. Sõiduki osa tüübikinnituse number/numbrid: …
9.10.7.8.2. Tervikseadme kohta: iste, vahesein, pakiraamid jne (10)
9.10.8 Kliimaseadmes külmutusagensina kasutatav gaas: …
9.10.8.1 Kliimaseade näeb ette fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist, mille globaalse soojenemise potentsiaal on üle 150: jah/ei (10)
9.10.8.2. Kui JAH, täita järgmised punktid
9.10.8.2.1. Kliimaseadme joonis ja lühikirjeldus, sealhulgas lekkivosade kohta osa number ja materjal;
9.10.8.2.2. Kliimaseadme leke
9.10.8.2.4. Süsteemi osade number ja materjal ning andmed katse kohta (nt katsearuande nr, tüübikinnituse nr jne): …
9.10.8.3. Kogu kliimaseadme leke grammides aasta kohta: …
9.11. Väljaulatuvad osad
9.11.1. Üldine skeem (joonis või fotod), millele on märgitud lisatud lõigete ja vaadete asukohad:
9.11.2. Niivõrd kui see on asjakohane, näiteks selliste osade joonised või fotod nagu ukse- ja aknapostid, tuulutusvõred, radiaatorivõre, klaasipuhastid, vihmaveerennid, käepidemed, juhtsiinid, klapid, uksehinged ja -lukud, haagid, aasad, profiilsed viimistluselemendid, märgid, embleemid, taskud ja muud välispinnast väljaulatuvad osad (nt valgustusseadmed), mida võib pidada potentsiaalselt ohtlikuks. Kui eespool loetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajadusel lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:
9.11.3. Välispinna osade joonised vastavalt direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktile 6.9.1:
9.11.4. Kaitseraudade joonised: …
9.11.5. Põrandatasandi joonis: …
9.12. Turvavööd ja/või muud turvasüsteemid
9.12.1. Turvavööde ja -süsteemide ning istmete, mille juurde need kuuluvad, arv ja asukoht:
(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste) |
||||||
|
Täielik EÜ tüübikinnitustähis |
Variant (vajadusel) |
Turvavöö kõrguse regulaator (jah/ei/mittekohustuslik) |
|||
|
L |
|
|
|
||
C |
|
|
|
|||
R |
|
|
|
|||
|
L |
|
|
|
||
C |
|
|
|
|||
R |
|
|
|
|||
(*1) Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas. |
9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik):
(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste) |
||||||
|
Esiturvapadi |
Külgturvapadi |
Turvavööpinguti |
|||
|
L |
|
|
|
||
C |
|
|
|
|||
R |
|
|
|
|||
|
L |
|
|
|
||
C |
|
|
|
|||
R |
|
|
|
|||
(*1) Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas. |
9.12.3. Turvavööde kinnituspunktide arv ja asukoht ning tõend vastavuse kohta direktiivile 76/115/EMÜ (st tüübikinnitusnumber või katseprotokoll): …
9.12.4. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …
9.13. Turvavööde kinnituspunktid
9.13.1. Kere fotod ja/või joonised, millele on märgitud tegelike ja efektiivsete kinnituspunktide asukohad ja mõõtmed koos R-punktidega: …
9.13.2. Turvavööde kinnituspunktide ja sõiduki keredetailide, millele need on kinnitatud, joonised (märkida ka materjal): …
9.13.3. Turvavööde tüübid ( 53 ), mida on lubatud kinnitada kinnituspunktidesse, mis on sõidukil olemas
|
Kinnituspunkti asukoht |
|||||||
Sõiduki kerel |
Istme konstruktsioonil |
|||||||
Esimene istmerida |
|
|
||||||
|
alumised kinnituspunktid |
|
||||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|||||||
|
alumised kinnituspunktid |
|
|
|
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|
|
|||||
|
alumised kinnituspunktid |
|
|
|
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|
|
|||||
Teine istmerida (1) |
|
|
||||||
|
alumised kinnituspunktid |
|
||||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|||||||
|
alumised kinnituspunktid |
|
|
|
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|
|
|||||
|
alumised kinnituspunktid |
|
|
|
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|
|
|||||
(*1) Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas. |
9.13.4. Erilise turvavöötüübi kirjeldus, mille kinnituspunkt paikneb istme seljatoes või milles sisaldub energiahajutusseade: …
9.14. Tagumise registreerimismärgi kinnituskoht (vajadusel märgitakse piirkond ja lisatakse joonised)
9.14.1. Kõrgus teepinnast, ülemine serv: …
9.14.2. Kõrgus teepinnast, alumine serv: …
9.14.3. Keskjoone kaugus sõiduki keskpikitasandist: …
9.14.4. Kaugus sõiduki vasakust äärmisest külgtasapinnast: …
9.14.5. Mõõtmed (pikkus × laius): …
9.14.6. Pinna kalle vertikaali suhtes: …
9.14.7. Nähtavusnurk horisontaaltasandil: …
9.15. Tagumine allasõidutõke
9.15.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (10)
9.15.1. Tagumise allasõidutõkke jaoks oluliste sõidukiosade joonis, st sõiduki ja/või šassii joonis koos kõige laiema tagatelje asendi ja paigaldusviisiga, tagumise allasõidutõkke paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui allasõidutõke ei ole eraldi seadis, peab joonisel olema selgelt näidatud, et ettenähtud mõõtmetest on kinni peetud: …
9.15.2. Eriseadise korral tagumise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldus- ja kinnitusdetailidega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmena, siis tüübikinnitusnumber: …
9.16. Ratta porikaitsed
9.16.1. Sõiduki lühikirjeldus ratta porikaitsete suhtes: …
9.16.2. Üksikasjalikud joonised ratta porikaitsete ja nende asukoha kohta sõidukil, näidates ära direktiivi 78/549/EMÜ I lisa joonisel 1 määratletud mõõtmed ja võttes arvesse rehviga velje äärmisi elemente: …
9.17. Andmesildid
9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …
9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …
9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …
9.17.4. Tootja kinnitus nõukogu direktiivi 76/114/EMÜ (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1) lisa punkti 3.1.1.1 nõuete täitmise kohta
9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779-1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …
9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779-1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …
9.18. Raadiohäired / elektromagnetiline ühilduvus
9.18.1. Mootoriruumi ja sellele lähima sõitjateruumi osa moodustava kereosa kuju ja koostismaterjalide kirjeldus ja joonised/fotod: …
9.18.2. Joonised või fotod mootoriruumis asuvate metallosade paiknemise kohta (nt kütteseadmed, varuratas, õhufilter, roolimehhanism jne): …
9.18.3. Raadiohäirete kontrollseadmete tabel ja joonis: …
9.18.4. Üksikasjalikud andmed alalisvoolutakistuse nimiväärtuse kohta ja resistiivsete süütejuhtmete korral nende nimitakistus meetri kohta: …
9.19. Külgmised allasõidutõkked
9.19.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (10)
9.19.1. Külgmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, st sõiduki ja/või šassii joonis koos telje/telgede asendi ja paigaldusviisiga, külgmise allasõidutõkke (-tõkete) paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui külgmine allsõidutõke (külgmised allasõidutõkked) ei ole eraldi seade (seadmed), siis peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud: …
9.19.2. Eraldi seadme korral külgmise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldusviisi ja kinnitusega) või osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
9.20. Pritsmekaitsesüsteem
9.20.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (10)
9.20.1. Sõiduki lühikirjeldus pritsmekaitsesüsteemi ja selle koostisosade suhtes: …
9.20.2. Üksikasjalikud joonised pritsmekaitsesüsteemi ja selle asukoha kohta sõidukil, kusjuures näidatakse direktiivi 91/226/EMÜ III lisa joonistel määratletud mõõtmed, võttes arvesse rehviga velje äärmisi elemente: …
9.20.3. Pritsmekaitseseadis(t)e EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.21. Löögikindlus külgkokkupõrkel:
9.21.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, kasutatud materjalide ning sõitjateruumi külgseinte kohta (väljast ja seest), vajadusel koos turvasüsteemi spetsiifiliste detailidega: …
9.22. Eesmine allasõidutõke
9.22.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (10)
9.22.1. Eesmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, s.o sõiduki ja/või šassii joonis koos eesmise allasõidutõkke asendi ning paigaldusviisi ja/või kinnitusega. Kui allasõidutõke ei ole eraldi seade, peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud: …
9.22.2. Eraldi seadise korral eesmise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigalduse ja kinnitusega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna, siis tüübikinnituse number: …
9.23. Jalakäijate kaitse
9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta, k.a iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasjad.
9.24. Esikaitsesüsteemid
9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:
9.24.2. Vajaduse korral tuulutusvõrede, radiaatorivõre, profiilsete viimistluselementide, märkide, embleemide, taskute ja muude välispinnast välja ulatuvate osade või potentsiaalselt ohtlikeks peetavate välispinna osade (nt valgustusseadmed) joonised ja/või fotod. Kui ülalloetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajaduse korral lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:
9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:
9.24.4. Kaitseraudade joonis:
9.24.5. Sõiduki esiotsa põrandajoone joonis:
10. VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMED
10.1. Tabel kõigi seadmete kohta: arv, mark, mudel, tüübikinnitustähis, kaugtule suurim valgustugevus, värvus, märgutuli: …
10.2. Valgustus- ja valgussignaalseadmete asendijoonis: …
10.3. Iga nõukogu direktiivis 76/756/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1) määratletud laterna ja peegeldi kohta esitada järgmine teave (kirjalikult ja/või skeem):
10.3.1. Joonis, millelt on näha valgustuspinna suurus: …
10.3.2. Nähtava pinna määramiseks kasutav meetod vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 (ELT L 137, 30.5.2007, lk 1) punktile 2.10: …
10.3.3. Nulltelg ja nullkese: …
10.3.4. Peitlaternate tööpõhimõte: …
10.3.5. Paigaldamise ja ühendamise erinõuded: …
10.4. Lähitulelaternad: tavaasend vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 punktile 6.2.6.1:
10.4.1. Esmase reguleerimise väärtus: …
10.4.2. Näidiku asukoht: …
10.4.3. |
Tulede kõrguse regulaatori kirjeldus/joonis (1) ja tüüp (nt automaatne, käsitsi astmeliselt reguleeritav, käsitsi sujuvalt reguleeritav): |
|
||
10.4.4. |
Juhtimisseadis: |
|||
10.4.5. |
Võrdlusmärgid: |
|||
10.4.6. |
Märgid koormatud seisundi korral: |
|||
(1) Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid on rohkem kui üks). |
10.5. Muude elektriliste/elektrooniliste osade kui lampide (kui on olemas) lühikirjeldus: …
11. VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID
11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …
11.2. Paigaldatud haakeseadise/-seadiste karakteristikud D, U, S ja V või paigaldatava haakeseadise/-seadiste karakteristikute D, U, S ja V minimaalsed väärtused: …… daN
11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; lisateave, kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega: …
11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta: …
11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
12. MUUD KOMPONENDID
12.1. Helisignaalseade (-seadmed)
12.1.1. Seadme(te) asukoht, kinnitusviis, paigutus ja asend koos mõõtmetega: …
12.1.2. Seadme(te) arv: …
12.1.3. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
12.1.4. Elektriline/pneumaatiline (10) lülitusskeem: …
12.1.5. Nimipinge või -rõhk: …
12.1.6. Montaažiseadme joonis: …
12.2. Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade
12.2.1. Kaitseseade
12.2.1.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus juhtimisseadme või detaili paigutuse ja konstruktsiooni suhtes, mille töötamist kaitseseade mõjutab: …
12.2.1.2. Kaitseseadme ja selle sõidukile paigaldamise viisi joonised: …
12.2.1.3. Seadme tehniline kirjeldus: …
12.2.1.4. Üksikasjad kasutatud lukukombinatsioonide kohta: …
12.2.1.5. Sõiduki käivitustakistussüsteem
12.2.1.5.1. Tüübikinnitusnumber, kui on teada: …
12.2.1.5.2. Käivitustakistussüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus
12.2.1.5.2.1. Sõiduki käivitustakistussüsteemi ja ettekavatsemata käivitamise vastu võetavate meetmete üksikasjalik tehniline kirjeldus: …
12.2.1.5.2.2. Süsteem(id), mille töötamist sõiduki käivitustakistussüsteem mõjutab: …
12.2.1.5.2.3. Tegelike vahetatavate koodide arv, kui neid kasutatakse: …
12.2.2. Alarmsüsteem (kui on olemas)
12.2.2.1. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …
12.2.2.2. Alarmsüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus
12.2.2.2.1. Alarmsüsteemi ja paigaldatud alarmsüsteemiga seotud sõidukiosade täpne kirjeldus: …
12.2.2.2.2. Alarmsüsteemi põhiosade loetelu: …
12.2.3. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …
12.3. Pukseerimisseade/-seadmed
12.3.1. Ees: konks/aas/muu (10)
12.3.2. Taga: konks/aas/muu/puudub (10)
12.3.3. Joonis või foto sõiduki kere/šassii osast, millel kujutatakse pukseerimisseadme(te) asendit, konstruktsiooni ja paigaldust: …
12.4. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate seadmete kohta, mis mõjutavad kütusekulu (kui ei ole esitatud muude osade kirjelduses): …
12.5. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate mürasummutusseadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjelduses): …
12.6. Kiiruspiirik
12.6.1. Tootja(d): …
12.6.2. Tüüp/tüübid: …
12.6.3. Tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
12.6.4. Kiirus või kiirusevahemik, millele või mille piires võib kiiruspiirikut reguleerida: …… km/h
12.7. Paigaldustabel ja raadiosaatjate kasutamine sõiduki(te)s (vajalikel juhtudel) …
Sagedusribad (Hz) |
Suurim väljundvõimsus (W) |
Antenni asend sõidukil, paigaldamise ja/või kasutamise eritingimused |
|
|
|
Vajaduse korral esitab tüübikinnitustaotluse esitaja ka:
1. liide
Kõigi komisjoni direktiiviga 72/245/EMÜ (EÜT L 152, 6.7.1972, lk 15) seotud elektriliste ja/või elektrooniliste osade marke ja tüüpe sisaldav loend.
2. liide
Direktiivis 72/245/EMÜ käsitletud elektriliste ja/või elektrooniliste komponentide ja juhtmekimpude üldise paigutuse skeemid või joonised.
3. liide
Kere tüüpi esindava representatiivsõiduki kirjeldus
Keremudel:
Vasak- või parempoolne rool (10)
Teljevahe:
4. liide
Tootja või volitatud/tunnustatud laborite poolt tüübikinnitustunnistuse koostamiseks esitatud asjakohane (asjakohased) katsearuanne (-aruanded)
12.7.1. 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (10)
12.8. eCall-süsteem
12.8.1. Olemas: jah/ei (10)
12.8.2. Seadme tehniline kirjeldus ja/või joonised: …
12.8. |
Seadmed või süsteemid juhi valitavate režiimidega, mis mõjutavad CO2-heidet ja/või kriitilisi heiteid ja millel puudub põhirežiim: jah/ei (10)
|
13. ERISÄTTED BUSSIDE JA KAUGSÕIDUBUSSIDE KOHTA
13.1. Sõiduki klass: I klass/II klass/III klass/A-klass/B-klass (10)
13.1.1. Eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud kere tüübikinnitusnumber: …
13.1.2. Šassiitüübid, millele võib paigaldada tüübikinnitusega kere (mittekomplektse sõiduki tootja(d) ja tüübid): …
13.2. Reisijateruum (m2)
13.2.1. Kokku (S0): …
13.2.2. Ülemine korrus (S0a) (10) : …
13.2.3. Alumine korrus (S0b) (10) : …
13.2.4. Ruum seisukohtade jaoks (S1): …
13.3. Reisijate arv (iste- ja seisukohad)
13.3.1. Kokku (N): …
13.3.2. Ülemine korrus (Na) (10) : …
13.3.3. Alumine korrus (Nb) (10) : …
13.4. Istekohtade arv
13.4.1. Kokku (A): …
13.4.2. Ülemine korrus (Aa) (10) : …
13.4.3. Alumine korrus (Ab) (10) : …
13.4.4. M2- ja M3-kategooria sõidukitel ratastoolikohtade arv: …
13.5. Reisijatele ettenähtud uste arv: …
13.6. Avariiväljapääsude arv (uksed, aknad, avariiluugid, ühendustrepp ja pooltrepp) …
13.6.1. Kokku: …
13.6.2. Ülemine korrus (10) : …
13.6.3. Alumine korrus (10) : …
13.7. Pakiruumide maht (m3): …
13.8. Pakiveoks kohaldatud katusepind (m2): …
13.9. Tehnilised vahendid sõidukisse pääsemise hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, langetusseade), kui on paigaldatud: …
13.10. Pealisehituse tugevus
13.10.1. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …
13.10.2. Pealisehituste korral, millel veel puudub tüübikinnitus
13.10.2.1. Sõidukitüübi pealisehituse täpne kirjeldus, sh mõõtmed, kuju, kasutatud materjalid ja kinnitus šassiiraamile: …
13.10.2.2. Pealisehituse ja ülejäänud ruumi tugevust mõjutavate sisustuselementide joonised: …
13.10.2.3. Sõidukorras sõiduki raskuskeskme asukoht piki-, rist- ja püstsuunas: …
13.10.2.4. Äärmiste reisijaistmete keskjoonte maksimaalne vahekaugus: …
13.11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/85/EÜ (EÜT L 42, 13.2.2002, lk 1) punktid, mis peavad olema selle seadme korral täidetud ja tõendatud: …
13.12. Mõõtudega joonis, millel on kujutatud sõiduki sisemus koos istekohtade, seisuala, ratastooli kasutaja(te) ja pakiruumide paigutusega, sealhulgas pakiriiulite ja suusakastiga, kui need on olemas.
14. ERISÄTTED OHTLIKE KAUPADE VEOKS ETTE NÄHTUD SÕIDUKITELE
14.1. Elektriseadmestik vastavalt nõukogu direktiivile 94/55/EÜ (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 1)
14.1.1. Kaitse juhtmete ülekuumenemise eest: …
14.1.2. Voolukatkesti tüüp: …
14.1.3. Aku pealüliti tüüp ja tööpõhimõte: …
14.1.4. Sõidumeeriku kaitsepiirde kirjeldus ja paigutus: …
14.1.5. Pidevalt pingestatud paigaldiste kirjeldus. Märkida kohaldatud EN standard: …
14.1.6. Juhikabiini taga asuvate elektripaigaldiste konstruktsioon ja kaitsmed: …
14.2. Tuleohutus
14.2.1. Juhikabiinis olevate rasksüttivate materjalide tüüp: …
14.2.2. Juhikabiini taga oleva soojusekraani tüüp (kui on olemas): …
14.2.3. Mootori paigutus ja soojuskaitse: …
14.2.4. Heitgaasisüsteemi paigutus ja soojuskaitse: …
14.2.5. Aeglustisüsteemi soojuskaitse tüüp ja konstruktsioon: …
14.2.6. Lisakütteseadmete tüüp, konstruktsioon ja paigutus: …
14.3. Kerele esitatavad erinõuded, kui need on olemas, vastavalt direktiivile 94/55/EÜ
14.3.1. EX/II ja EX/III tüübi sõidukitele esitatavate nõuete täitmiseks vajalike meetmete kirjeldus: …
14.3.2. EX/III tüüpi kuuluvate sõidukite korral vastupidavus välisele kuumusele: …
15. KORDUVKASUTATAVUS, RINGLUSSEVÕETAVUS JA TAASKASUTATAVUS
15.1. Versioon, mille hulka võrdlussõiduk kuulub: …
15.2. Võrdlussõiduki mass koos kerega või šassii mass koos kabiiniga ja ilma kereta ja/või haakeseadiseta, kui tootja ei paigalda keret ja/või haakeseadist (sh vedelikud, tööriistad, varuratas, kui on olemas), ilma juhita: …
15.3. Võrdlussõiduki materjalide mass: …
15.3.1. Eeltöötlusetapil arvessevõetud materjali mass ( 54 ): …
15.3.2. Demontaažietapil arvessevõetud materjali mass (54) : …
15.3.3. Mittemetalsete jäätmete töötlusetapil arvessevõetud ja ringlussevõetavaks loetava materjali mass (54) : …
15.3.4. Mittemetalsete jäätmete töötlusetapil arvessevõetud ja energia regenereerimiseks sobivaks loetava materjali mass (54) : …
15.3.5. Purustatavad materjalid (54) : …
15.3.6. Korduvkasutatavate ja/või ringlussevõetavate materjalide üldmass: …
15.3.7. Korduvkasutatavate ja/või regenereeritavate materjalide üldmass: …
15.4. Määrad
15.4.1. Ringlussevõetavuse määr „Rcyc” ( %): …
15.4.2. Taaskasutatavuse määr „Rcov” ( %): …
16. SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS
16.1. Peamiste veebilehtede aadressid, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: …
16.1.1. Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (mitte hiljem kui 6 kuud pärast tüübikinnitust): …
16.2. Veebilehe kasutamise tingimused: …
16.3. Veebilehelt kättesaadava sõidukite remondi- ja hooldusteabe vorming: …
Selgitavad märkused
(5) Andmete põhjal peab tegelik väärtus olema sõidukitüübi iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks ühetähenduslikult määratav.
▼M18 —————
(x) Segakütuselised mootorid.
(y) Ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 ja selle muudatuste kohased heakskiidud.
II LISA
ÜLDMÕISTED, SÕIDUKITE KLASSIFITSEERIMISE KRITEERIUMID, SÕIDUKI- JA KERETÜÜBID
SISSEJUHATAV OSA
Üldmõisted ja üldsätted
1. Mõisted
1.1. |
„Istekoht” – koht, kuhu mahub istuma üks isik, kelle laius on vähemalt sama, a) kui mannekeenil, mis vastab 50. protsentiilile meestest (juhi puhul); b) kui mannekeenil, mis vastab 5. protsentiilile täiskasvanud naistest (kõikidel muudel juhtudel). |
1.2. |
„Iste” – ühele isikule ette nähtud tervikkonstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud.
|
1.3. |
„Kaubad” – kõik esemed, mida võib paigutada ühest kohast teise. Kauba mõiste hõlmab pakendamata tooteid, tööstuskaupu, vedelikke, elusloomi, põllukultuure ja jagamatut lasti. |
1.4. |
„Täismass” – suurim tehniliselt lubatud täismass vastavalt I lisa punktile 2.8. |
2. Üldsätted
2.1. Istekohtade arv
2.1.1. |
Istekohtade arvu käsitlevaid nõudeid kohaldatakse ainult istmete suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks tänavasõidul. |
2.1.2. |
Nõudeid ei kohaldata istmete suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks paigalseisvas sõidukis, ning mis on kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga. |
2.1.3. |
Istekohtade arvu kindlaksmääramisel lähtutakse järgmistest nõuetest: a) iga üksikiste on üks istekoht; b) pinkistme puhul on istmepolstri tasandil iga vähemalt 400 mm laiune pind üks istekoht. Käesolevad tingimusted ei piira tootja õigust lähtuda punktis 1.1 osutatud üldsätetest. c) punktis b osutatud pinda ei arvestata ühe istekohana, kui i) pinkiste sisaldab osi, mis ei võimalda paigutada mannekeeni istuma tavapärasesse asendisse (fikseeritud konsool, polsterdamata ala või istumispinda katkestav siseliist); ii) vahetult eeldatava istekoha ees asuva põhjapaneeli kuju (näiteks tunnel) ei võimalda paigutada mannekeeni istuma tavapärasesse asendisse. |
2.1.4. |
Sõidukite puhul, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/85/EÜ (mis käsitleb reisijateveoks mõeldud sõidukite, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta, erieeskirju ning direktiivide 70/156/EMÜ ja 97/27/EÜ muutmist) ( 55 ) kohaldamisalasse, lähtutakse punkti 2.1.3 alapunktis b osutatud mõõtude puhul eri klassidesse kuuluvates sõidukites ühe isiku jaoks ettenähtud minimaalsest pinnast. |
2.1.5. |
Kui sõidukis on eemaldatavate istmete istmekinnitused, võetakse eemaldatavaid istmeid arvesse istekohtade arvu kindlaksmääramisel. |
2.1.6. |
Kasutajaga ratastoolile ettenähtud ala on üks istekoht.
|
2.2. Täismass
2.2.1. |
Poolhaagise veoks ettenähtud veduki kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka poolhaagiselt sadulhaakeseadisele ülekantavat maksimaalset tugikoormust. |
2.2.2. |
Kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise vedamiseks ettenähtud mootorsõiduki kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka ühendamisel vedukile ülekantavat maksimaalset tugikoormust. |
2.2.3. |
Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral võetakse kategooria kindlaksmääramisel arvesse täismassi, mis vastab telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga. |
2.2.4. |
Eeliku kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka poolhaagiselt sadulhaakeseadisele ülekantavat maksimaalset tugikoormust. |
2.3. Erivarustus
2.3.1. |
Püsivalt paigaldatud seadmete ja aparatuuriga sõidukid kuuluvad N või O kategooriasse. |
2.4. Ühik
2.4.1. |
Kui ei ole sätestatud teisiti, vastavad kõik mõõtühikud ja nende sümbolid nõukogu direktiivile 80/181/EMÜ ( 56 ). |
3. Sõiduki kategooria kindlaksmääramine
3.1. |
Sõidukitüübi liigitamise eest eriotstarbeliste sõidukite kategooriasse vastutab tootja. Selleks peab sõiduk vastama kõikidele käesolevas lisas kirjeldatud asjakohastele kriteeriumidele. |
3.2. |
Tüübikinnitusasutus võib nõuda tootjalt asjakohast lisateavet, mis kinnitaks, et sõidukitüüp tuleb liigitada eriotstarbeliste sõidukite kategooriasse (kood SG). |
A OSA
Sõidukikategooria kindlaksmääramise kriteeriumid
1. Sõidukikategooriad
Euroopa või riikliku tüübikinnituse andmisel ning üksiksõiduki kinnituse andmisel määratakse kindlaks sõidukikategooria järgmise liigituse kohaselt:
(Kinnitus antakse ainult punktides 1.1.1–1.1.3, 1.2.1–1.2.3 ja 1.3.1–1.3.4. osutatud kategooriatesse kuuluvatele sõidukitele.)
M-kategooria: |
peamiselt reisijate ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid. |
M1-kategooria: |
M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta. M1-kategooriasse kuuluvates sõidukites ei ole ruumi seisukohtade jaoks. Istekohtade arv võib piirduda ühe istekohaga (juhiiste). |
M2-kategooria: |
M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 tonni. M2-kategooriasse kuuluvates sõidukites võib lisaks istekohtadele olla ruumi ka seisukohtade jaoks. |
M3-kategooria: |
M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on üle 5 tonni. M3-kategooriasse kuuluvates sõidukites võib olla ruumi seisukohtade jaoks. |
N-kategooria: |
peamiselt kaubaveoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid. |
N1-kategooria: |
N-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni 3,5 tonni. |
N2-kategooria: |
N-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 3,5 tonni, kuid alla 12 tonni. |
N3-kategooria: |
N-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 12 tonni. |
O-kategooria: |
Kaupade või reisijate veoks (sh reisijate majutamiseks) projekteeritud ja valmistatud haagised. |
O1-kategooria: |
O-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni 0,75 tonni. |
O2-kategooria: |
O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 0,75 tonni, kuid alla 3,5 tonni. |
O3-kategooria: |
O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 3,5 tonni, kuid alla 10 tonni. |
O4-kategooria: |
O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 10 tonni. |
2. Sõidukite alamkategooriad
2.1. Maastikusõidukid
„Maastikusõiduk” – M- või N-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on tehnilised eriomadused, mis võimaldavad selle kasutamist väljaspool tavapärast teedevõrku.
Selliste sõidukite puhul lisatakse kategooriat tähistavale tähele ja numbrile täht „G”.
Kriteeriumid sõidukite liigitamiseks maastikusõidukite alamkategooriasse on sätestatud käesoleva lisa A osa punktis 4.
2.2. Eriotstarbelised sõidukid
2.2.1. |
„Eriotstarbeline sõiduk” – M-, N- või O-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on tehnilised eriomadused funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi ja/või seadmeid. Mittekomplektsete sõidukite (mille puhul nähakse ette nende kuulumine eriotstarbeliste sõidukite alamkategooriasse) kategooriat tähistavale tähele ja numbrile lisatakse täht „S”. Eri tüüpi eriotstarbelised sõidukid on määratletud ja loetletud punktis 5. |
2.3. Eriotstarbelised maastikusõidukid
2.3.1. |
„Eriotstarbeline sõiduk” – M- või N-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on punktides 2.1 ja 2.2 osutatud tehnilised eriomadused. Selliste sõidukite puhul lisatakse kategooriat tähistavale tähele ja numbrile täht „G”. Mittekomplektsete sõidukite (mille puhul nähakse ette nende kuulumine eriotstarbeliste sõidukite alamkategooriasse) kategooriatähisele lisatakse veel ka täht „S”. |
3. Sõidukite N-kategooriasse liigitamise kriteeriumid
3.1. |
Sõidukitüübi N-kategooriasse liigitamise aluseks on sõiduki tehnilised omadused, millele on osutatud punktides 3.2–3.6. |
3.2. |
Põhimõtteliselt peavad kõik istekohad olema lastiruumist täielikult eraldatud. |
3.3. |
Erandina punkti 3.2 nõuetest võib reisijaid ja kaupu vedada samas ruumis tingimusel, et lastiruum on varustatud kinnitusvahenditega, mis on ette nähtud reisijate kaitsmiseks veose liikumise eest transportimise ajal, sh äkkpidurdusel ja järskudes kurvides. |
3.4. |
Kinnitusvahendid (kinnitussüsteemid) veose kinnitamiseks vastavalt punkti 3.3 nõuetele ning eraldussüsteemid sõidukitele, mille täismass on üle 7,5 tonni, peavad olema projekteeritud vastavalt standardi ISO 27956: 2009 „Maanteesõidukid – Veoste kinnitamine kaubikutes – Nõuded ja katsemeetodid” punktidele 3 ja 4.
|
3.5. |
Lisaks juhiistmele ei tohi istekohti olla rohkem kui a) 6 (N1-kategooria sõidukite puhul); b) 8 (N2- või N3-kategooria sõidukite puhul). |
3.6. |
Sõidukite kaubaveovõimsus väljendatuna kilogrammides peab olema võrdne reisijateveo võimsusega või sellest suurem.
|
3.7. |
Punktides 3.2–3.6 osutatud nõuded peavad olema täidetud sõidukitüübi kõikide variantide ja versioonide puhul. |
3.8. |
Sõidukite N1-kategooriasse liigitamise kriteeriumid.
|
4. Sõidukite maastikusõidukite alamkategooriasse liigitamise kriteeriumid
4.1. |
M1- või N1-kategooria sõidukid liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: a) vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe veotelje saab mootorist lahutada; b) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism; c) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama vähemalt 25 % tõuse; d) järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt viis: i) esiülendinurk on vähemalt 25°; ii) tagaülendinurk on vähemalt 20°; iii) nõlvanurk on vähemalt 20°; iv) esitelje kliirens on vähemalt 180 mm; v) tagatelje kliirens on vähemalt 180 mm; vi) kliirens telgede vahel on vähemalt 200 mm. |
4.2. |
M2-, N2- või M3-kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 12 tonni, liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kas punktis a sätestatud tingimustele või nii punktis b kui ka punktis c sätestatud tingimustele: a) kõiki telgi saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada; b) i) vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe veotelgedest saab mootorist lahutada; ii) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism; iii) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25 % tõuse; c) järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt viis, kui sõiduki täismass ei ületa 7,5 tonni, ning kuuest nõudest on täidetud vähemalt neli, kui sõiduki täismass on üle 7,5 tonni: i) esiülendinurk on vähemalt 25°; ii) tagaülendinurk on vähemalt 25°; iii) nõlvanurk on vähemalt 25°; iv) esitelje kliirens on vähemalt 250 mm; v) kliirens telgede vahel on vähemalt 300 mm; vi) tagatelje kliirens on vähemalt 250 mm. |
4.3. |
M3- või N3-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 12 tonni, liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kas punktis a sätestatud tingimustele või nii punktis b kui ka punktis c sätestatud tingimustele: a) kõiki telgi saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada; b) i) vähemalt pooled telgedest (kolmeteljelise sõiduki puhul kaks telge kolmest, viieteljelise sõiduki puhul mutatis mutandis) on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada; ii) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism; iii) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25 % tõuse; c) järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt neli: i) esiülendinurk on vähemalt 25°; ii) tagaülendinurk on vähemalt 25°; iii) nõlvanurk on vähemalt 25°; iv) esitelje kliirens on vähemalt 250 mm; v) kliirens telgede vahel on vähemalt 300 mm; vi) tagatelje kliirens on vähemalt 250 mm. |
4.4. |
Käesolevas jaos nimetatud geomeetriliste parameetrite vastavuse kontrollimise kord sätestatakse 1. liites. |
5. Eriotstarbelised sõidukid
|
Nimetus |
Kood |
Määratlus |
5.1. |
Autoelamu |
SA |
majutusvõimalusega M-kategooria sõiduk, mille varustusse kuuluvad vähemalt: a) istmed ja laud; b) magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad; c) toiduvalmistamise seadmed; d) panipaigad. Nimetatud varustus peab olema eluruumis kindlalt kinnitatud, välja arvatud laud, mis võib olla lihtsasti eemaldatav. |
5.2. |
Soomussõiduk |
SB |
veetavate reisijate või kauba kaitseks ettenähtud kuulikindla soomusega sõidukid. |
5.3. |
Kiirabiauto |
SC |
M-kategooria sõiduk, mis on ette nähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus. |
5.4. |
Matuseauto |
SD |
M-kategooria sõiduk, mis on ettenähtud surnute transportimiseks ja millel on vastav erivarustus. |
5.5. |
Ratastooliga juurdepääsetav sõiduk |
SH |
M1-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud või ümberehitatud nii, et seda saab tänavasõidul kasutada üks või mitu ratastoolis istuvat isikut. |
5.6. |
Haagissuvila |
SE |
O-kategooria sõiduk nagu on määratletud standardi ISO 3833: 1977 punktis 3.2.1.3. |
5.7. |
Liikurkraana |
SF |
N3-kategooria sõiduk, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud kraanaga, mille tõstemoment on vähemalt 400 kNm. |
5.8. |
Eriotstarbeline sõiduk |
SG |
Eriotstarbeline sõiduk, mis ei sobi käesoleva osa ühegi muu määratluse alla. |
5.9. |
Eelik |
SJ |
O-kategooria sõiduk, mis on varustatud sadulhaakeseadega poolhaagise haakimiseks, mis võimaldab muuta selle haagiseks. |
5.10. |
Erakorraliste raskevedude haagised |
SK |
Jagamatu lasti veoks ettenähtud O4-kategooria sõiduk, millele on tema mõõtude tõttu kehtestatud kiirus- ja liikluspiirangud. Siia kuuluvad ka hüdraulised moodulhaagised olenemata moodulite arvust. |
5.11. |
Erakorralisteks raskevedudeks ettenähtud mootorsõidukid |
SL |
N3-kategooria sadulveduk või poolhaagise veduk, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: a) sõidukil on rohkem kui kaks telge ja vähemalt pooled telgedest (kolmeteljelise sõiduki puhul kaks telge kolmest, viieteljelise sõiduki puhul mutatis mutandis) on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada; b) sõiduk on projekteeritud erakorralisteks raskevedudeks ettenähtud O4-kategooria haagiste pukseerimiseks; c) sõiduki minimaalne mootorivõimsus on 350 kW ja d) sõidukile saab paigaldada täiendava eesmise haakeseadise raskete pukseeritavate masside jaoks. |
5.12. |
Mitmeotstarbeline veduk |
SM |
N-kategooria maastikusõiduk (nagu see on määratletud punktis 2.3), mis on projekteeritud ja ehitatud teatavate vahetatavate seadmete tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks ja käivitamiseks ning millel on: a) selliste seadmete jaoks vähemalt kaks kinnituspinda; b) standardsed mehhaanilised, hüdraulilised ja/või elektrilised liidesed (nt jõusiirdevõll) eespool nimetatud seadmete juhtimiseks ja käivitamiseks ning c) mis vastab ISO 3833-1977 punkti 3.1.4 definitsioonile (erisõiduk). Kui sõidukile on paigaldatud täiendav lastiplatvorm, ei tohi see olla pikem kui a) sõiduki eesmine või tagumine 1,4kordne rööbe (olenevalt sellest, kumb on suurem) kaheteljelise sõiduki puhul või b) sõiduki eesmine või tagumine 2,0kordne rööbe (olenevalt sellest, kumb on suurem) sõiduki puhul, millel on rohkem kui kaks telge. |
6. Märkused
6.1. |
Tüübikinnitust ei anta: a) käesoleva lisa A osa punktis 5 määratletud eelikule; b) käesoleva lisa A osa punktis 4 määratletud jäiga haakeseadmega täishaagisele; c) tänavasõidul inimeste veoks kasutatavatele haagistele. |
6.2. |
Punkt 6.1 ei piirata riiklike väikeseeriate tüübikinnitust käsitleva artikli 23 kohaldamist. |
B OSA
Sõidukitüübi, -variandi ja -versiooni kindlasmääramise kriteeriumid
1. M1-kategooria:
1.1. Sõidukitüüp
1.1.1. |
„Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused: a) valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust; b) kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja montaaž (kandekere puhul); Kehtib mutatis mutandis ka sõidukite puhul, mille kerekonstruktsioon on kinnitatud poltidega või keevitatud eraldi raamile; c) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul). |
1.1.2. |
Erandina punkti 1.1.1 alapunktist b, kui tootja kasutab kerekonstruktsiooni alusraami ja otse tuuleklaasi ees asuva esikonstruktsiooni olulisi koostisosi eri keretüübiga (nt sedaan ja kupee) sõidukite valmistamiseks, võib need sõidukid liigitada samasse tüüpi. Tootja esitab selle kohta tõendid. |
1.1.3. |
Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni. |
1.2. Variant
1.2.1. |
„Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused: a) külguste arv või keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 1, kui tootja lähtub punktis 1.1.2 osutatud kriteeriumidest; b) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L4, V6 või muu); c) telgede arv; d) veotelgede arv ja ühendusviis; e) juhttelgede arv; f) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne). |
1.3. Versioon
1.3.1. |
„Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused: a) suurim tehniliselt lubatud täismass; b) mootori töömaht (sisepõlemismootor); c) mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor); d) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu); e) maksimaalne istekohtade arv; f) mootori müratase; g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro 5, Euro 6 või muu); h) süsinikdioksiidi kombineeritud heitkogus (kaalutud, kombineeritud); i) elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud); j) kombineeritud kütusekulu (kaalutud, kombineeritud); k) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 kohane uuenduslike tehnoloogiate kogum ( 57 ). Alternatiivina kriteeriumidele h, i ja j tehakse ühte versiooni kuuluvatele sõidukitele samad katsed, et arvutada nende CO2 heide, elektrienergiakulu ja kütusekulu vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa sätetele. |
2. M2- ja M3-kategooria
2.1. Sõidukitüüp
2.1.1. |
„Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused: a) valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust; b) kategooria; c) järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid: i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine; ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja valmistamine (kandekere puhul); d) korruste arv (ühe- või kahekorruseline); e) sektsioonide arv (jäik/liigendraamiga); f) telgede arv; g) energiavarustuse viis (sõidukisisene või sõidukiväline); h) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul). |
2.1.2. |
Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni. |
2.2. Variant
2.2.1. |
„Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused: a) keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 2; b) sõiduki klass või klasside kombinatsioon nagu on määratletud direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.1 (ainult komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul); c) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud). d) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu); |
2.3. Versioon
2.3.1. |
„Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused: a) suurim tehniliselt lubatud täismass; b) sõiduki varustatus haagise veoks või mitte; c) mootori töömaht (sisepõlemismootor); d) mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor); e) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu); f) mootori müratase; g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro IV, Euro V või muu); |
3. N1-kategooria
3.1. Sõidukitüüp
3.1.1. |
„Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused: a) valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust; b) kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja montaaž (kandekere puhul); c) šassii oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (muu kui kandekere puhul); d) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul). |
3.1.2. |
Erandina punkti 3.1.1 alapunktist b, kui tootja kasutab kerekonstruktsiooni alusraami ja otse tuuleklaasi ees asuva esikonstruktsiooni olulisi koostisosi eri keretüübiga (nt erineva teljevahe ja katuse kõrgusega kaubikud ja raamautod) sõidukite valmistamiseks, võib need sõidukid liigitada samasse tüüpi. Tootja esitab selle kohta tõendid. |
3.1.3. |
Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni. |
3.2. Variant
3.2.1. |
„Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused: a) külguste arv või keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 3 (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul), kui tootja lähtub punktis 3.1.2 osutatud kriteeriumidest; b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud); c) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu); d) telgede arv; e) veotelgede arv ja ühendusviis; f) juhttelgede arv. |
3.3. Versioon
3.3.1. |
„Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused: a) suurim tehniliselt lubatud täismass; b) mootori töömaht (sisepõlemismootor); c) mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor); d) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu); e) maksimaalne istekohtade arv; f) mootori müratase; g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro 5, Euro 6 või muu); h) süsinikdioksiidi kombineeritud heitkogus (kaalutud, kombineeritud); i) elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud); j) kombineeritud kütusekulu (kaalutud, kombineeritud); k) määruse (EL) nr 510/2011 ( 58 ) artikli 12 kohane uuenduslike tehnoloogiate kogum. Alternatiivina kriteeriumidele h, i ja j tehakse ühte versiooni kuuluvatele sõidukitele samad katsed, et arvutada nende CO2 heide, elektrienergiakulu ja kütusekulu vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa sätetele. |
4. N2- ja N3-kategooria
4.1. Sõidukitüüp
4.1.1. |
„Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised olulised omadused: a) valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust; b) kategooria; c) šassii konstruktsioon ja valmistamisprotsess on kogu tooteseeria jaoks sama; d) telgede arv; e) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul). |
4.1.2. |
Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni. |
4.2. Variant
4.2.1. |
„Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused: a) kere kontseptsioon või keretüüp vastavalt 2. liite C osa punktile 3 (ainult komplektsete sõidukite korral); b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud); c) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu); d) veotelgede arv ja ühendusviis; e) juhttelgede arv. |
4.3. Versioon
4.3.1. |
„Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused: a) suurim tehniliselt lubatud täismass; b) Varustatus järgmiste haagise veoks või mitte: i) piduriteta haagis; ii) pealejooksupiduriga haagis nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 13 punktis 2.12; iii) ahelpidurdus- või osapidurdussüsteemiga haagis nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 13 punktides 2.9 ja 2.10; iv) O4-kategooria haagis, mille puhul autorongi täismass ei ületa 44 tonni; v) O4-kategooria haagis, mille puhul autorongi täismass on üle 44 tonni; c) mootori töömaht; d) mootori maksimaalne võimsus; e) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu); f) mootori müratase; g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro IV, Euro V või muu). |
5. O1- ja O2-kategooria
5.1. Sõidukitüüp
5.1.1. |
„Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused: a) valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust; b) kategooria; c) kontseptsioon nagu on määratletud C osa punktis 4; d) järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid: i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine; ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (kandekere puhul); e) telgede arv; f) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul). |
5.1.2. |
Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni. |
5.2. Variant
5.2.1. |
„Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused: a) keretüüp nagu on määratletud 2. liites (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul); b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud); c) pidurdussüsteemi tüüp (nt pidurita/pealejooksupiduriga/pidurivõimendiga). |
5.3. Versioon
5.3.1. |
„Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused: a) suurim tehniliselt lubatud täismass; b) vedrustuse tüüp (õhk-, teras- või kummivedrustus, torsioonvedrustus või muu) c) haakekonksu tüüp (kolmnurkne, torujas või muu). |
6. O3- ja O4-kategooria
6.1. Sõidukitüüp
6.1.1. |
„Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused: a) valmistaja äriühingu nimi; Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust; b) kategooria; c) haagise tüüp vastavalt C osa 4 punktis esitatud määratlustele; d) järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid: i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine; ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (kandekerega haagiste puhul); e) telgede arv; f) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul). |
6.1.2. |
Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni. |
6.2. Variandid
6.2.1. |
„Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid: a) keretüüp nagu on määratletud 2. liites (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul); b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud); c) vedrustuse tüüp (teras-, õhk-või hüdrauliline vedrustus); d) järgmised tehnilised näitajad: i) pikendatav või mittepikendatav šassii; ii) haagise põhja kõrgus (tavaline, madal või poolmadal). |
6.3. Versioon
6.3.1. |
„Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused: a) suurim tehniliselt lubatud täismass; b) direktiivi 96/53/EÜ I lisa punktides 3.2 ja 3.3 viidatud alajaotised või nende kombinatsioonid, millesse rühma moodustava kahe järjestikuse telje vahel asuv teljevahe kuulub; c) teljed määratletakse järgmiselt: i) ülestõstetavad teljed (arv ja asukoht); ii) koormatavad teljed (arv ja asukoht); iii) juhtteljed (arv ja asukoht). |
7. Ühised nõuded kõikidele sõidukikategooriatele
7.1. |
Kui sõiduk kuulub oma täismassi, istekohtade arvu või mõlema kriteeriumi tõttu mitmesse kategooriasse, võib tootja ise otsustada, kumma sõidukikategooria kriteeriumidest ta variandi või versiooni määratlemisel lähtub.
|
7.2. |
Mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse korral on võimalik anda N-kategooria sõidukile tüübikinnitus lähtudes M1- või M2-kategooria nõuetest, kui järgmise komplekteerimisetapi jooksul on kavas teha N-kategooria sõidukist vastava kategooria sõiduk.
|
7.3. |
Tüübi, variandi ja versiooni märgistamine
|
7.4. |
Tüüpi, varianti ja versiooni tähistava koodi pikkus
|
C OSA
Keretüübi mõiste
0. Üldsätted
0.1. |
I lisa punktis 9 ja III lisa 1. osas osutatud keretüüp ning IX lisa punktis 38 osutatud kerekonstruktsioon märgitakse koodidena. Koodide loetelu kohaldatakse peamiselt komplektsete ja komplekteeritud sõidukite suhtes. |
0.2. |
M-kategooria sõidukite puhul märgitakse keretüüp kahe tähega vastavalt punktidele 1 ja 2. |
0.3. |
N- ja O-kategooria sõidukite puhul märgitakse keretüüp kahe tähega vastavalt punktidele 3 ja 4. |
0.4. |
Vajaduse korral (eelkõige punktides 3.1. ja 3.6. ning 4.1–4.4 osutatud keretüüpide puhul) lisatakse koodile kaks numbrit.
|
0.5. |
Eriotstarbeliste sõidukite puhul peab keretüüp olema kooskõlas sõiduki kategooriaga. |
1. M1-kategooria sõidukid
Viide |
Kood |
Nimetus |
Määratlus |
1.1. |
AA |
sedaan |
ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.1 määratletud sõiduk, millel on vähemalt neli külgakent |
1.2. |
AB |
luukpära |
punktis 1.1 osutatud sedaan, millel on tagaluuk |
1.3. |
AC |
universaal |
ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.4 määratletud sõiduk |
1.4. |
AD |
kupee |
ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.5 määratletud sõiduk |
1.5. |
AE |
kabriolett |
ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.6 määratletud sõiduk; Kabriolett võib olla ka usteta. |
1.6. |
AF |
mitmeotstarbeline sõiduk |
muu kui tähise AG ja tähiste AA kuni AE all nimetatud sõiduk, mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba veoks ühes sõidukisektsioonis |
1.7. |
AG |
kombi |
ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.4.1 määratletud sõiduk; Pagasiruum peab olema reisijaruumist täielikult eraldatud. Juhiistme võrdluspunkti kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 750 mm. |
2. M2- või M3-kategooria sõidukid
Viide |
Kood |
Nimetus |
Määratlus |
2.1. |
CA |
ühekorruseline sõiduk |
sõiduk, mille reisijateruum paikneb ühel korrusel või ei moodusta kahte üksteise kohal paiknevat korrust; |
2.2. |
CB |
kahekorruseline sõiduk |
direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.6 määratletud sõiduk; |
2.3. |
CC |
ühekorruseline liigendsõiduk |
direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.3 määratletud ühekorruseline sõiduk; |
2.4. |
CD |
kahekorruseline liigendsõiduk |
direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.3.1 määratletud sõiduk; |
2.5. |
CE |
madala põrandaga ühekorruseline sõiduk |
direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.4 määratletud ühekorruseline sõiduk; |
2.6. |
CF |
madala põrandaga kahekorruseline sõiduk |
direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.4 määratletud kahekorruseline sõiduk; |
2.7. |
CG |
madala põrandaga ühekorruseline liigendsõiduk |
sõiduk, mille tehnilised omadused vastavad nii punktile 2.3 kui ka 2.5; |
2.8. |
CH |
madala põrandaga kahekorruseline liigendsõiduk |
sõiduk, mille tehnilised omadused vastavad nii punktile 2.4 kui ka 2.6; |
2.9. |
CI |
ülalt lahtine ühekorruseline sõiduk |
osalise katusega või katuseta sõiduk; |
2.10. |
CJ |
ülalt lahtine kahekorruseline sõiduk |
katuseta sõiduk või sõiduk, mille teisel korrusel on osaline katus; |
2.11. |
CX |
bussi šassii |
mittekomplektne sõiduk, mille puhul on kokku monteeritud vaid šassii talad või torud, jõuseade ja teljed ning, millele on kavas lisada veoettevõtja vajadustele vastav kerekonstruktsioon. |
3. N1-, N2- või N3-kategooria sõidukid
Viide |
Kood |
Nimetus |
Määratlus |
3.1. |
BA |
veoauto |
sõiduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt kaupade veoks (võib vedada ka haagist); |
3.2. |
BB |
kaubik |
veoauto, milles juht ja veos asuvad samas ruumis; |
3.3. |
BC |
sadulveok |
veduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt poolhaagiste veoks; |
3.4. |
BD |
vedukauto |
veduksõiduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt muude haagiste kui poolhaagiste veoks; |
3.5. |
BE |
pikap |
sõiduk, mille täismass ei ületa 3 500 kg ning, milles juht ja veos ei asu samas ruumis; |
3.6. |
BX |
kabiiniga või kapotiga šassii |
mittekomplektne sõiduk, mille puhul on kokku monteeritud vaid kabiin (täielikult või osaliselt), šassii talad, jõuseade ja teljed, ning millele on kavas lisada veoettevõtja vajadustele vastav kerekonstruktsioon. |
4. O-kategooria sõidukid
Viide |
Kood |
Nimetus |
Määratlus |
4.1. |
DA |
poolhaagis |
haagis, mis on projekteeritud ja valmistatud haakimiseks veduki või eelikuga ning, mille vertikaalkoormus vedukile või eelikule on märkimisväärne. Haakimisel kasutatakse veopolti või sadulhaakeseadist; |
4.2. |
DB |
täishaagis |
haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks on juhitav, a) mis on varustatud (haagise suhtes) vertikaalsuunas liigutatava haakeseadmega ja b) mille staatiline vertikaalkoormus vedukile on väiksem kui 100 daN; |
4.3. |
DC |
kesktelghaagis |
haagis, mille telg paikneb (teljed paiknevad) (ühtlaselt koormatud) sõiduki raskuskeskme lähedal, nii et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10 % haagise täismassile vastavast koormusest, või 1 000 daN koormust (olenevalt sellest, kumb on väiksem); |
4.4. |
DE |
jäiga haakeseadmega haagis |
ühe teljega või teljerühmaga haagis, mille haakeseadise konstruktsiooni eripära tõttu vedukile üle kantav staatiline vertikaalkoormus ei ole suurem kui 4 000 daN ning, mis ei vasta kesktelghaagise määratlusele. Haakimisel ei kasutata veopolti või sadulhaakeseadist. |
1. liide
Menetlus, mille käigus kontrollitakse, kas sõiduki saab liigitada maastikusõidukiks
0. Üldsätted
0.1. |
Sõiduki liigitamisel maastikusõidukiks kohaldatakse käesolevas liites kirjeldatud menetlust. |
1. Geomeetriliste mõõtmiste tingimused
1.1. |
M1- või N1-kategooria sõiduk peab olema koormamata, sellele lisatakse jahutusvedelik, määrdeained, kütus, tööriistad ja varuratas (kui see on ettenähtud originaalvarustuses) ning juhiistmele paigutatakse mannekeen, mis vastab 50. protsentiilile meestest. Mannekeeni võib asendada samalaadse seadmega, millel on samasugune mass. |
1.2. |
Muud kui punktis 1.1 nimetatud koormatakse suurima tehniliselt lubatud täismassini. Koormuse jaotumine telgedele peab esindama halvimat juhtu, kuid vastama siiski asjaomastele kriteeriumidele. |
1.3. |
Tehnilisele teenistusele esitatakse sõidukitüübi representatiivsõiduk, mis vastab punktis 1.1 või 1.2 esitatud tingimustele. Sõiduk on statsionaarses asendis ja selle rattad on otsesõidusuunas. Pind, millel mõõtmised tehakse, peab olema võimalikult tasane ja horisontaalne (suurim kaldenurk 0,5 %). |
2. Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõõtmine
2.1. |
Esiülendinurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.10. |
2.2. |
Tagaülendinurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.11. |
2.3. |
Nõlvanurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.9. |
2.4. |
Tagaülendinurga mõõtmisel võib reguleeritava kõrgusega tagumised allasõidutõkked seada ülemisse asendisse. |
2.5. |
Punktis 2.4 esitatud ettekirjutus ei kohusta paigaldama baassõidukile originaalvarustusena tagumisi allasõidutõkkeid. Baassõiduki tootja peab teavitama järgmise etapi tootjat, et sõidukile tagumiste allasõidutõkete paigaldamisel peab tagaülendinurk vastama nõuetele. |
3. Kliirensi mõõtmine
3.1. Kliirens telgede vahel
3.1.1. „Kliirens telgede vahel” –
minimaalne vahekaugus teepinna ja sõiduki madalaima kinnispunkti vahel.
Määratluse kohaldamisel võetakse arvesse eesmise teljerühma viimase telje ja tagumise teljerühma esimese telje vahelist kaugust.
3.1.2. Joonisel viirutatud alasse ei tohi ulatuda ükski sõiduki jäik osa.
3.2. Telje kliirens
3.2.1. „Telje kliirens” –
kaare kõrgus, mis läbib ühe telje rataste (topeltrataste korral sisemiste rataste) rehvide kokkupuutekeskmeid teepinnaga ja puutub sõiduki madalamat kinnispunkti rataste vahel.
3.2.2. Vajaduse korral mõõdetakse teljerühma kõikide telgede kliirensit.
4. Tõusuvõime
4.1. |
„Tõusuvõime” – sõiduki võime võtta tõuse. |
4.2. |
M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mittekomplektsete ja komplektsete sõidukite tõusuvõime määratakse kindlaks katseliselt. |
4.3. |
Tehniline teenistus viib katse läbi sõidukitüübi representatiivsõidukiga. |
4.4. |
Tootja taotluse korral ja XVI lisas täpsustatud tingimustel võib sõidukitüübi representatiivsõiduki tõusuvõimet tõendada virtuaalse katsemeetodiga. |
5. Katsetingimused ja katse läbimise või mitteläbimise kriteeriumid
5.1. |
Kuni 31. oktoobrini 2014 kohaldatakse direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 7.5 sätestatud tingimusi. Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009 ( 59 ) sätestatud katsetingimusi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 14. |
5.2. |
Sõiduk peab võtma tõusu püsikiirusel, ükski ratas ei tohi piki- või külgsuunas libiseda. |
2. liide
Numbrid, mis täiendavad kerede märgistamise koode
01 lamedapõhjaline;
02 küljele avanev;
03 kastitaoline;
04 isoleeritud seinte ja sisetemperatuuri hoidvate seadmetega kere;
05 isoleeritud seintega, kuid sisetemperatuuri hoidvate seadmeteta kere;
06 kardin-külgedega;
07 vahetusveovahend (vahetatav pealiskonstruktsioon);
08 konteinerveo sõiduk;
09 luuktõstukiga sõiduk;
10 kallur;
11 tsistern;
12 tsistern ohtlike kaupade veoks;
13 elusloomade veok;
14 sõidukite treiler;
15 betoonisegisti;
16 sõiduk betoonisegu ümberpumpamiseks;
17 metsaveosõiduk;
18 prügiveomasin;
19 tänavapühkimisauto, tänavapesuauto, survepesuauto;
20 kompressor;
21 paaditreiler;
22 purilennuki treiler;
23 jaemüügiks või eksponeerimiseks kohandatud sõiduk;
24 puksiirauto;
25 redelauto;
26 kraanaga sõiduk (v.a II lisa A osa punktis 5 määratletud liikurkraana);
27 tööplatvormiga tõstuk;
28 puurauto;
29 madalapõhjaline haagis;
30 klaasiveo treiler;
31 tuletõrjeauto;
99 käesolevas loetelus nimetamata kerekonstruktsioon.
III LISA
TEATIS SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE KOHTA
(Selgitavaid märkusi vt I lisa viimaselt leheküljelt)
I OSA
Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja sellega kaasneb sisukord. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.
A. Kategooriad M ja N
0. ÜLDISED SÄTTED
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …
0.2.2.1. Näitajate lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnituse puhul, kui kasutatakse baassõiduki heite väärtuseid (lisada vahemik, kui see on asjakohane) (y):
Lõpliku sõiduki mass (kg): …
Lõpliku sõiduki lauppind (cm2): …
Veeretakistus (kgf/t): …
Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2): …
0.2.2. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baas-/eelmise komplekteerimisastme sõiduki tüübikinnitusandmed (loetleda andmed iga astme kohta. Seda saab teha maatriksiga):
Tüüp:
Variant (variandid):
Versioon(id):
Tüübikinnituse number, kaasa arvatud laienduse number: …
0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …
0.3.1. Märgistuse asukoht: …
0.4. Sõiduki kategooria (c): …
0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …
0.5. Tootja ärinimi ja aadress: …
0.5.1. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baas-/eelmise komplekteerimisastme sõiduki tootja ärinimi ja aadress: …
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …
1. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD
1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …
1.3. Telgede ja rataste arv: …
1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …
1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): …
1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …
1.6. Mootori paigutus ja asukoht: …
1.8. Rooli asukoht: vasakul/paremal (1)
1.8.1. Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse(1) liikluse korral
1.9. Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …
1.10. Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …
2. MASSID JA MÕÕTMED (f)(g)(7)
(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)
2.1. Teljevahe(d) (täismassiga) (g1)
2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …
2.1.2. Kolme või enama teljega sõidukid
2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …
2.1.2.2. Teljevahe kokku: …
2.3.1. Iga juhttelje rööbe (g4): …
2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (g4): …
2.4. Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)
2.4.1. Kereta šassii
2.4.1.1. Pikkus (g5): …
2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …
2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …
2.4.1.2. Laius (g7): …
2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …
2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …
2.4.1.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil)(g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …
2.4.2. Kerega šassii korral
2.4.2.1. Pikkus (g5): …
2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …
2.4.2.2. Laius (g7): …
2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …
2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) (g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …
2.5. |
Mittekomplektsete sõidukite juhitava(te)le teljele (telgedele) langev vähim koormus: … |
2.6. |
Töökorras sõiduki mass(h)
a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): … 2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): … 2.6.2. Lisavarustuse mass (nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 2 punktis 5): … |
2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …
2.8. Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): …
2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (3): …
2.9. Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …
2.10. Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …
2.11. Veduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav täismass
järgmiste haagiste korral:
2.11.1. Täishaagis: …
2.11.2. Poolhaagis: …
2.11.3. Kesktelghaagis: …
2.11.4. Jäiga haakeseadmega haagis:…
2.11.5 Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (3): …
2.11.6. Piduriteta haagise täismass: …
2.12. Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass:
2.12.1. Veduki mass: …
2.12.2. Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …
2.16. Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline)
2.16.1. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: …
2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: …
2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: …
2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud pukseeritav mass: …
2.16.5. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: …
2.17. Sõiduk esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks (ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1-kategooria mittekomplektne või komplekteeritud sõiduk): jah/ei (1)
2.17.1. Sõidukorras baassõiduki mass: …kg.
2.17.2. Liidetava massi vaikeväärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktile 5: …kg.
3. VEOJÕUALLIKAS (k)
3.1. Veojõuallika(te) tootja: …
3.1.1. Tootja kood (nii, nagu see on märgitud veojõuallikale, või muud identifitseerimisandmed): …
3.1.2. Tüübikinnitusnumber (vajaduse korral), sealhulgas kütuse identifitseerimismärgistus: …
(ainult raskesõidukid)
3.2. Sisepõlemismootor
3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor / diiselmootor / segakütuseline mootor(1)
Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1)
3.2.1.1.1. Segakütuselise mootori tüüp: tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (1)(x1)
3.2.1.1.2. Gaaskütuse energiategur WHTC-kuumkäivitusega katsetsükli käigus: … %
3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus: …
3.2.1.3. Mootori töömaht (m): …… cm3
3.2.1.6. Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (2): …… min-1
3.2.1.6.2. Tühikäik diislil: jah/ei (1)(x1)
3.2.1.8. Mootori nimivõimsus (n): … kW pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus)
3.2.1.11. (Ainult Euro VI) Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artiklitega 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioonile, millega võimaldatakse tüübikinnitusasutusel hinnata heitekontrollistrateegiaid ja mootoril olevaid süsteeme, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine
3.2.2.1. Diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1) (6)
3.2.2.2. Raskeveokid: diisel / bensiin / veeldatud naftagaas /H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas / etanool (ED95) / etanool (E85) / veeldatud maagaas / LNG20 (1)(6)
3.2.2.2.1. (Ainult Euro VI) Mootoriga kasutamiseks ühilduvad kütused, mis on tootja poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 I lisa punktiga 1.1.3 (vajaduse korral)
3.2.2.4. Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (1)
3.2.2.5. Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja andmetel): …… mahuprotsendi järgi
3.2.3. Kütusepaak/-paagid
3.2.3.1. Kulupaak/-paagid
3.2.3.1.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …
3.2.3.2. Varukütusepaak/-paagid
3.2.3.2.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …
3.2.4. Kütuse etteanne
3.2.4.1. Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)
3.2.4.2. Sissepritsega (ainult diiselmootoritel või segakütuselistel mootoritel): jah/ei(1)
3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (1)
3.2.4.3. Sissepritsega (ainult ottomootor): jah/ei (1)
3.2.7. Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (1)
3.2.8. Sisselaskesüsteem
3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei (1)
3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei (1)
3.2.8.3. (Ainult Euro VI) Sisselaskesüsteemi alarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel: kPa
3.2.9. Heitgaasisüsteem
3.2.9.2.1. (Ainult Euro VI) Heitgaasisüsteemi elementide nende osade kirjeldus ja/või joonis, mis ei ole mootorisüsteemi osad
3.2.9.3.1. (Ainult Euro VI) Tegelik väljalaske vasturõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … kPa
3.2.9.4. Heitgaasisummuti(te) tüüp, tähistus: …
Vajaduse korral välise müra kohta: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril: …
3.2.9.5. Väljalasketoru asukoht: …
3.2.9.7.1. (Ainult Euro VI) Lubatav heitgaasisüsteemi maht: … dm3
3.2.12. Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed
3.2.12.1.1. (Ainult Euro VI) Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei (2)
Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.
Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega
3.2.12.2. Saastekontrolliseadmed (kui neid ei ole kirjeldatud muus punktis)
3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur
▼M28 —————
3.2.12.2.2.1. Hapnikuandur: jah/ei (1)
3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (1)
3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (1)
3.2.12.2.5. Kütuseaurude kontrollisüsteem (ainult bensiini- ja etanoolimootorid): jah/ei (1)
3.2.12.2.6. Kübemepüüdur: jah/ei (1)
3.2.12.2.6.9. Muud süsteemid: jah/ei (1)
3.2.12.2.6.9.1. Kirjeldus ja töö
3.2.12.2.7. Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem): jah/ei (1)
3.2.12.2.7.0.1. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas
3.2.12.2.7.0.2. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)
3.2.12.2.7.0.3. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub:
3.2.12.2.7.0.4. (Ainult Euro VI) Tootja viited määrusega (EL) nr 582/2011 nõutud ja nimetatud määruse X lisas kehtestatud pardadiagnostikadokumentatsioonile, mis on vajalik pardadiagnostika-süsteemi heakskiitmiseks
3.2.12.2.7.0.5. (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb pardadiagnostika-süsteemiga varustatud mootorisüsteemi paigaldamist sõidukile
3.2.12.2.7.0.6. (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori pardadiagnostika-süsteemi paigaldamist sõidukile
▼M21 —————
3.2.12.2.7.6.5. (Ainult Euro VI) OBD sideprotokollide standard: (8)
3.2.12.2.7.7. (Ainult Euro VI) Tootja viide pardadiagnostika-süsteemiga seotud teabele, mis on nõutud määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktiga j ja artikli 9 lõike 4 punktiga j selleks, et tagada vastavus sõiduki pardadiagnostika-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tagamiseks ette nähtud sätetega, või
3.2.12.2.7.7.1. Alternatiivina tootja viitele punktis 3.2.12.2.7.7 viide, et on lisatud määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 4. liites kehtestatud näidisteatis, milles on järgmine tabel, kui see on täidetud vastavalt esitatud näitele:
komponent – veakood – seirestrateegia – vea avastamise kriteeriumid – rikkeindikaatori avastamise kriteeriumid – teisesed parameetrid – eelkonditsioneerimine – näidiskatse
katalüüsmuundur – P0420 – hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid – andurite 1 ja 2 signaalide erinevus – 3. tsükkel – mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur – kaks I tüübi tsüklit – I tüüp
3.2.12.2.7.8. (Ainult Euro VI) Sõidukil paiknevad OBD osad
3.2.12.2.7.8.1. Sõidukil paiknevate OBD osade nimekiri
3.2.12.2.7.8.2. Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis (10)
3.2.12.2.7.8.3. OBD välise andmevahetuse liidese kirjalik kirjeldus ja/või joonis (10)
3.2.12.2.8. Muu süsteem
3.2.12.2.8.1. (Ainult Euro VI) Süsteemid NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks
3.2.12.2.8.2. Juhi meeldetuletussüsteem
3.2.12.2.8.2.1. (Ainult Euro VI) Mootor, mille puhul saab juhi meeldetuletussüsteemi alaliselt välja lülitada, mõeldud kasutamiseks päästeteenistuse poolt või sõidukites, mis on määratletud käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 3 punktis b: jah/ei (1)
3.2.12.2.8.2.2. roomamisseisundi käivitamine„pärast taaskäivitamist välja lülitada” /„pärast tankimist välja lülitada” / „pärast parkimist välja lülitada” (7)
3.2.12.2.8.3. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas, millega arvestati, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine
3.2.12.2.8.4. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)
3.2.12.2.8.5. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub
3.2.12.2.8.6. (Ainult Euro VI) Väikseim toimeaine sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri hoiatussüsteemi (CDmin): mahuprotsent
3.2.12.2.8.7. (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide paigaldamist sõidukile
3.2.12.2.8.8. Sõiduki pardal olevad NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osad
3.2.12.2.8.8.1. NOx-kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide sõidukil paiknevate osade loetelu
3.2.12.2.8.8.2. Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku süsteemi paigaldamist sõidukile
3.2.12.2.8.8.3. Hoiatussignaali kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)
3.2.12.2.9. Pöördemomendi piiraja: jah/ei (1)
3.2.12.2.10. Perioodiliselt regenereeruv süsteem: (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi üksuste kohta)
3.2.12.2.10.1. Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: …
3.2.12.2.11.1. Vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …
3.2.13.1. Absorptsioonikordaja tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): …
3.2.15. Veeldatud naftagaasi (LPG) kütuseseade: jah/ei (1)
3.2.16. Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (1)
3.2.17.8.1.0.1. (Ainult Euro VI) Automaatselt reguleeriv funktsioon? Jah/ei (1)
3.2.17.8.1.0.2. (Ainult Euro VI) Kalibreerimine teatava erikoostisega H-, L- või HL-rühma maagaaside segu jaoks (1)
Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)
3.3. Elektriseade
3.3.1. Tüüp (mähis, ergutusvool): …
3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: …… kW
3.3.1.1.1. Suurim kasulik võimsus (n) … kW
(tootja andmetel)
3.3.1.1.2. Suurim võimsus 30 minuti jooksul(n) … kW
(tootja andmetel)
3.3.1.2. Talitluspinge …… V
3.3.2. Laetav energiasalvestussüsteem
3.3.2.4. Asukoht: …
3.4. Veojõuallikate kombinatsioon
3.4.1. Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1)
3.4.2. Hübriidelektrisõiduki kategooria: sõidukivälise laadimisega / sõidukivälise laadimiseta: (1)
▼M28 —————
3.5.7. |
CO2 heitkogused ja kütusekulu sertifitseerimine (raskeveokite puhul, nagu on täpsustatud komisjoni määruse (EL) 2017/2400 artiklis 6 )
|
3.6.5. |
Määrdeõli temperatuur miinimum: …… K maksimum: …… K |
4. JÕUÜLEKANNE (p)
4.2. Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne): …
4.5. Käigukast
4.5.1. Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (1)
4.6. Ülekandearvud
Käik |
Käigukasti ülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhe) |
Peaülekande suhtarv(ud) (käigukasti veetava võlli ja vedava võlli hammaste arvude suhe) |
Summaarne ülekandearv |
Maksimum variaatorkäigukasti puhul |
|
|
|
1 |
|
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
… |
|
|
|
Miinimum variaatorkäigukasti puhul Tagasikäik |
|
|
|
4.7. Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) (q)
4.9. Sõidumeerik: jah/ei (1)
4.9.1 Tüübikinnitusmärk: …
4.11. Käiguvahetuse näidikud
4.11.1. Helimärguanne (ei/jah) (1). Kui jah, kirjeldage heli ja selle tugevust juhi kõrva juures detsibellides(A). (Helimärguanne on alati sisse ja välja lülitatav)
4.11.2. Määruse (EL) nr 65/2012 I lisa punktis 4.6 nõutud teave (määratud tüübikinnitusel)
5. TELJED
5.1. Iga telje kirjeldus: …
5.2. Mark: …
5.3. Tüüp: …
5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
6. VEDRUSTUS
6.2. Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …
6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)
6.2.3. Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)
6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)
6.2.4. Vabatelje/telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)
6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)
6.6.1. Rehvi ja velje kombinatsioon(id)
a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral)(r);
b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud
6.6.1.1. Teljed
6.6.1.1.1. 1. telg: …
6.6.1.1.2. 2. telg: …
jne
6.6.1.2. Varuratas, kui on olemas: …
6.6.2. Veereraadiuste ülemine ja alumine piir
6.6.2.1. 1. telg: …
6.6.2.2. 2. telg: …
jne
7. ROOLISEADE
7.2. Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis
7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …
7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …
7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …
8. PIDURID
8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)
8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum'i punktile 1.6: …
8.11. Aeglusti(te) tüübi/tüüpide andmed: …
9. KERE
9.1. Keretüüp vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ II lisa C osas kindlaks määratud koodidele: …
9.3. Kaassõitjauksed, sulgurid ja hinged
9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv: …
9.9. Kaudse nähtavuse seadmed
9.9.1. Tahavaatepeeglid (iga peegli kohta):
9.9.1.1. Mark: …
9.9.1.2. Tüübikinnitusmärk: …
9.9.1.3. Variant: …
9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja: …
9.9.2. Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid: …
9.9.2.1. Seadme tüüp ja kirjeldus: …
9.10. Sisustuselemendid
9.10.3. Istmed
9.10.3.1. Istekohtade arv (s): …
9.10.3.1.1. Asukoht ja paigutus: …
9.10.3.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …
9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud / eemaldatav / eraldi (1)
9.10.4.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …
9.10.8 Kliimaseadmes külmutusagensina kasutatav gaas: …
9.10.8.1. Kliimaseade näeb ette fluoritud kasvuhoonegaasi kasutamist, mille globaalse soojenemise potentsiaal on üle 150: jah/ei (1)
9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik): …
(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste) |
||||||
|
Esiturvapadi |
Külgturvapadi |
Turvavööpinguti |
|||
|
L |
|
|
|
||
C |
|
|
|
|||
R |
|
|
|
|||
|
L |
|
|
|
||
C |
|
|
|
|||
R |
|
|
|
|||
(*1) Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas. |
9.17. Andmesildid
9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …
9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …
9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …
9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …
9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …
9.22. Eesmine allasõidutõke
9.22.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (1)
9.23. Jalakäijate kaitse
9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta, k.a iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasjad.
9.24. Esikaitsesüsteemid
9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:
9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:
11. VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID
11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …
11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; lisateave, kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega: …
11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta: …
11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
12. MUUD KOMPONENDID
12.7.1. 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (1)
12.8. eCall-süsteem
12.8.1. Olemas: jah/ei (1)
13. ERISÄTTED BUSSIDE JA KAUGSÕIDUBUSSIDE KOHTA
13.1. Sõiduki klass: I klass/II klass/III klass/A-klass/B-klass (1)
13.1.2. Šassiitüübid, millele võib paigaldada tüübikinnitusega kere (mittekomplektse sõiduki tootja(d) ja tüübid): …
13.3. Reisijate arv (iste- ja seisukohad)
13.3.1. Kokku (N): …
13.3.2. Ülemine korrus (Na) (1): …
13.3.3. Alumine korrus (Nb) (1): …
13.4. Sõitjate arv (istekohad)
13.4.1. Kokku (A): …
13.4.2. Ülemine korrus (Aa) (1): …
13.4.3. Alumine korrus (Ab) (1): …
13.4.4. M2- ja M3-kategooria sõidukitel ratastoolikohtade arv: …
16. SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS
16.1. Peamiste veebilehtede aadressid, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: …
B. Kategooria O
0. ÜLDISED SÄTTED
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …
0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …
0.3.1. Märgistuse asukoht: …
0.4. Sõiduki kategooria (c): …
0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …
0.5. Tootja ärinimi ja aadress: …
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …
1. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD
1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …
1.3. Telgede ja rataste arv: …
1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …
1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …
1.9. Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …
1.10. Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …
2. MASSID JA MÕÕTMED (f) (g)(7)
(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonistele)
2.1. Teljevahe(d) (täismassiga (g1)
2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …
2.1.2. Kolme või enama teljega sõidukid
2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …
2.1.2.2. Teljevahe kokku: …
2.3.1. Iga juhttelje rööbe (g4): …
2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (g4): …
2.4. Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)
2.4.1. Kereta šassii
2.4.1.1. Pikkus (g5): …
2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …
2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …
2.4.1.1.3. Haagiste korral: haakeseadise lubatud maksimaalne pikkus (g6): …
2.4.1.2. Laius (g7): …
2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …
2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …
2.4.2. Kerega šassii korral
2.4.2.1. Pikkus (g5): …
2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …
2.4.2.1.2. Haagiste korral: haakeseadise lubatud maksimaalne pikkus (g6): …
2.4.2.2. Laius (g7): …
2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …
2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil)(g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …
2.6. Töökorras sõiduki mass (h)
a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …
b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …
2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …
a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …
b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …
2.6.2. Lisavarustuse mass (nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 2 punktis 5): …
2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …
2.8. Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): …
2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (3): …
2.9. Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …
2.10. Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …
2.12. Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass:
2.12.2. Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …
2.16. Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline)
2.16.1. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: …
2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: …
2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: …
2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud haagisemass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …
▼M15 —————
4. JÕUÜLEKANNE
4.7. Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) (q)
5. TELJED
5.1. Iga telje kirjeldus: …
5.2. Mark: …
5.3. Tüüp: …
5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
6. VEDRUSTUS
6.2. Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …
6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)
6.2.4. Vabatelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)
6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)
6.6.1. Rehvi/velje kombinatsioon(id)
a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral)(r);
b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud
6.6.1.1.
6.6.1.1.1. 1. telg: …
6.6.1.1.2. 2. telg: …
jne
6.6.1.2. Varuratas, kui on olemas: …
6.6.2. Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:
6.6.2.1. 1. telg: …
6.6.2.2. 2. telg: …
jne
7. ROOLISEADE
7.2. Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis
7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …
7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …
7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …
8. PIDURID
8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)
8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum'i punktile 1.6: …
9. KERE
9.1. Kere tüüp, kasutades II lisa C-osas määratletud koode: …
9.17. Andmesildid
9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …
9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …
9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …
9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …
9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …
11. VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID
11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …
11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …
II OSA
Tabel, milles on esitatud I osas loetletud elementide kombinatsioonid sõidukitüübi versioonide ja variantide kohta
Osa nr |
Kõik |
Versioon 1 |
Versioon 2 |
Versioon 3 |
Versioon n |
|
|
|
|
|
|
Märkused:
a) Sõidukitüübi iga variandi kohta tuleb koostada eraldi tabel.
b) Kui mitme väärtuse olemasolu korral nende kombinatsioonide kohta variandi piirangud puuduvad, tuleb need kanda veergu pealkirjaga „Kõik”.
c) Eespool nimetatud teabe võib esitada alternatiivset ülesehitust kasutades või liita I osas esitatud teabele.
d) Iga variant ja iga versioon tuleb identifitseerida numbrilise või tähelis-numbrilise koodiga, mis tuleb märkida ka asjaomase sõiduki vastavustunnistusele (IX lisa).
e) XI lisasse kuuluv(ad) variant/variandid tuleb identifitseerida spetsiaalse tähelis-numbrilise koodiga.
III OSA
Tüübikinnitusnumbrid
Esitada järgmises tabelis nõutavad andmed konkreetsel sõidukil olemasolevate tüübikinnitusobjektide kohta vastavalt IV või XI lisale. (Lisada tuleb iga objekti kohta kõik asjassepuutuvad tüübikinnitused. Osi käsitlevat teavet ei ole siin vaja siiski esitada, kui selline teave sisaldub paigaldusnõuetega seotud tüübikinnitustunnistuses).
Objekt |
Tüübikinnitusnumber või katsearuande number (3) |
Tüübikinnitust (1) andev või katsearuannet (2) esitav liikmesriik või lepinguosaline (3) |
Laiendamise kuupäev |
Variant/variandid/versioon(id) |
|
|
|
|
|
(*1) 1958. aasta muudetud kokkuleppe osalised. (*2) Märkida juhul, kui see ei nähtu tüübikinnitusnumbrist. (*3) Esitatakse, kui tootja kohaldab artikli 9 lõike 6 sätteid. Sellisel juhul tuleb kohaldatav õigustloov akt nimetada teises veerus. |
Allkiri: …
Ametikoht: …
Kuupäev: …
IV LISA
SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUETE LOETELU
I OSA
Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded
Punkt |
Teema |
Õigusakt |
Kohaldamine |
|||||||||
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
O1 |
O2 |
O3 |
O4 |
|||
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
►M22 2A ◄ |
Väikeste tarbesõidukite heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 |
X (1) |
X (1) |
|
X (1) |
X (1) |
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus; tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
6A |
Sõidukisse pääs ja manööverdamisvõime (astmed, astmelauad ja käepidemed) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
6B |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 11 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
9A |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13 |
|
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
9B |
Sõiduautode pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13-H |
X (4) |
|
|
X (4) |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
12A |
Sõidukite sisustus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 21 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 18 |
|
X ((4A)) |
X ((4A)) |
|
X ((4A)) |
X ((4A)) |
|
|
|
|
13B |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 116 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
14A |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 12 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
X |
X ((4B)) |
X ((4B)) |
X |
X |
X |
|
|
|
|
15B |
Suurte reisijateveo-sõidukite istmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 80 |
|
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
16A |
Väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 26 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
17A |
Sõidukisse pääs ja manööverdamisvõime (tagasikäik) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatuled |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus- valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
32A |
Eesmine vaateväli |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 125 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
X |
|
|
|
|
|||||
▼M6 ————— |
||||||||||||
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
X |
|
|
|
|
|||||
▼M6 ————— |
||||||||||||
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
37A |
Porikaitsed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
38A |
Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvad peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 25 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M5 ————— |
||||||||||||
41A |
Heitkogused (Euro VI) Raskeveokid/juurdepääs teabele |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 Määrus (EL) nr 582/2011 |
X (10) |
X (10) |
X |
X (10) |
X (10) |
X |
|
|
|
|
41B |
CO2 modelleerimisvahendi litsents (raskeveok) |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 Määrus (EL) 2017/2400 |
|
|
|
|
X (18) |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
42A |
Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 73 |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
43A |
Porikaitsesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 109/2011 |
|
|
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
44A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
45A |
Ohutud klaaspinnad ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
46B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 30 |
X |
|
|
X |
|
|
X |
X |
|
|
46C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 54 |
|
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
X |
X |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
46E |
Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu jälgimise süsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 64 |
X ((9A)) |
|
|
X ((9A)) |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
47A |
Sõidukite kiiruspiirikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 89 |
|
X |
X |
|
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 61 |
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
X (12) |
X (12) |
X (12) |
X (12) |
X (12) |
X (12) |
X |
X |
X |
X |
50B |
Automaatse reguleerimisega haakeseadmed; tüübikinnitusega automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 102 |
|
|
|
|
X (12) |
X (12) |
|
|
X (12) |
X (12) |
▼M6 ————— |
||||||||||||
51A |
Teatavate kategooriate mootorsõidukite siseehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 118 |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
52A |
M2- ja M3-kategooria sõidukid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 107 |
|
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
52B |
Suurte reisijateveosõidukite pealisehitise tugevus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 66 |
|
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
53A |
Sõidukis viibijate kaitse laupkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 94 |
X (13) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
54A |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 95 |
X (14) |
|
|
X (14) |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
56A |
Sõidukid ohtlike kaupade veoks |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 105 |
|
|
|
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
▼M6 ————— |
||||||||||||
57A |
Eesmised allasõidutõkked ja nende paigaldus; eesmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 93 |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
|
|
58 |
Jalakäijate kaitse |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
59 |
Ringlussevõetavus |
Direktiiv 2005/64/EÜ |
X |
|
|
X |
|
- |
|
|
|
|
60 |
(tühi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
61 |
Kliimaseadmed |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
X |
|
|
X (16) |
|
|
|
|
|
|
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
X (17) |
64 |
Käiguvahetuse näidikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 65/2012 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
65 |
Kõrge tasemega hädapidurdussüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 347/2012 |
|
X |
X |
|
X |
X |
|
|
|
|
66 |
Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 351/2012 |
|
X |
X |
|
X |
X |
|
|
|
|
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
68 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 97 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
71 |
Kabiini tugevus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 29 |
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
72 |
eCall-süsteem |
Määrus (EL) 2015/758 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
(1) Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg. Tootja taotluse korral võib kohaldada sõidukite suhtes, mille tuletatud mass on kuni 2 840 kg. (2) Juhul, kui sõidukile on paigaldatud veeldatud naftagaasi või maagaasi paigaldised, on nõutav sõiduki tüübikinnitus vastavalt ÜRO EMK eeskirjale nr 67 või 110. (3) Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklile 12. Seega on ÜRO EMK eeskirja nr 13 21. lisa nõuete kohaldamine kohustuslik uute sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks ning samuti uute sõidukite registreerimiseks, müügiks ja kasutuselevõtuks. ÜRO EMK eeskirjas nr 13 nimetatud kuupäevade asemel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 sätestatud rakendamise kuupäevi. (4) Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklile 12. Seega on ÜRO EMK eeskirja nr 13-H 9. lisa A osa kohaldamine kohustuslik uute sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks ning samuti uute sõidukite registreerimiseks, müügiks ja kasutuselevõtuks. ÜRO EMK eeskirjas nr 13-H nimetatud kuupäevade asemel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 sätestatud rakendamise kuupäevi. (4A) Kaitsevahendi paigaldamise korral peab see vastama ÜRO EMK eeskirja nr 18 nõuetele. (4B) Kõnealust määrust kohaldatakse istmetele, mis ei ole ÜRO EMK eeskirja nr 80 reguleerimisalas. (7) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobivate jäite ja niiskuse eemaldamise seadmetega. (8) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobiva klaasipesuri ja -puhastiga. (9) Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ületab 2 610 kg ja mille puhul ei kasutatud joonealuses märkuses (1) esitatud võimalust. (10) Tüübikinnituseta sõidukite puhul, mille tuletatud mass on üle 2 610 kg (tootja taotlusel ja tingimusel, et nende tuletatud mass ei ületa 2 840 kg), määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel. (9A) Kohaldatakse ainult siis, kui sellistele sõidukitele on paigaldatud ÜRO EMK eeskirjaga nr 64 reguleeritud seadmed. Vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 9 lõikele 2 on rehvirõhu seiresüsteem M1-kategooria sõidukitele kohustuslik. (12) Kohaldatakse ainult haakeseadme(te)ga varustatud sõidukite suhtes. (13) Kohaldatakse sõidukite suhtes, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 2,5 tonni. (14) Kohaldatakse ainult sõidukite suhtes, mille madalaima istme „istme võrdluspunkt (punkt „R”)” ei paikne maapinnast kõrgemal kui 700 mm. (15) Kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb tüübikinnitust ohtlike kaupade veoks ette nähtud sõidukile. (16) Kohaldatakse ainult N1-kategooria sõidukite suhtes – I klass, nagu seda on kirjeldatud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis. (18) Suurima tehniliselt lubatud täismassiga sõidukite puhul alates kaaluga 7 500 kg. Selgitavad märkused X Kohaldatav õigustloov akt. Märkus: kohustuslike ÜRO EMK eeskirjade muudatuste seeriad on loetletud määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisas. Hiljem vastu võetud muudatuste seeriaid käsitatakse alternatiivsetena. |
1. liide
Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse artikli 22 alusel väikeseeriatena toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded
1. Käesolevat liidet kohaldatakse uutele väikeseeriate EÜ tüübikinnitustele, mida antakse alates 1. novembrist 2012, välja arvatud punktile 54A, mida rakendatakse alates 1. novembrist 2014.
2. Väikeseeriatele enne 1. novembrit 2012 antud EÜ tüübikinnitused kaotavad kehtivuse 31. oktoobril 2016. Riiklikud ametiasutused loevad sõidukite vastavustunnistused kehtetuks käesoleva direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaldamisel, kui kõnealuseid tüübikinnitusi ei ole ajakohastatud vastavalt käesoleva liite nõuetele.
Tabel 1
M1-kategooria sõidukid (1)
Punkt |
Teema |
Õigusakt |
Eriküsimused |
Kohaldatavus ja erinõuded |
||||||||||||||
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
|
A |
||||||||||||||
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
|
A |
||||||||||||||
2 |
Kergeveokite heited (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 |
|
A |
||||||||||||||
a) pardadiagnostika (OBD) |
Sõidukile tuleb paigaldada pardadiagnostika süsteem, mis vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 artikli 4 lõigete 1 ja 2 nõuetele (pardadiagnostika süsteem tuleb projekteerida selliselt, et see registreeriks vähemalt mootori juhtimissüsteemi rikked). OBD-liides peab ühilduma üldkasutatavate diagnostikaseadmetega. |
|||||||||||||||||
b) kasutusel olevate sõidukite vastavus |
Ei kohaldata |
|||||||||||||||||
c) teabe kättesaadavus |
On piisav, kui tootja tagab lihtsa ja operatiivse juurdepääsu remondi- ja hooldusteabele. |
|||||||||||||||||
d) võimsuse mõõtmine |
(Kui sõidukitootja kasutab teise tootja toodetud mootorit). Tunnustatakse mootoritootja stendikatse tulemusi, kui mootori elektrooniline juhtseade on samasugune (st tal on vähemalt sama elektrooniline kontrollplokk (ECU)). Võimsuskatse võib teha šassiidünamomeetril. Arvesse tuleb võtta ülekandel kaduma minevat võimsust. |
|||||||||||||||||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
a) Vedelkütusepaagid |
B |
||||||||||||||
b) Paigaldamine sõidukile |
B |
|||||||||||||||||
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus; tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
|
B |
||||||||||||||
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
|
B |
||||||||||||||
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
|
C |
||||||||||||||
a) Mehaaniline roolimehhanism |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 79 punkti 5 nõudeid. Tehakse kõik ÜRO EMK eeskirja nr 79 punktis 6.2 nõutud katsed ning kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 79 punkti 6.1 nõudeid. |
|||||||||||||||||
b) Sõidukite kompleksne elektrooniline juhtsüsteem |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 79 6. lisa kõiki nõudeid. Vastavust nimetatud nõuetele võib kontrollida ainult määratud tehniline teenistus. |
|||||||||||||||||
6A |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 11 |
|
C |
||||||||||||||
a) Üldnõuded (ÜRO EMK eeskirja nr 11 punkt 5) |
Kohaldatakse kõiki nõudeid. |
|||||||||||||||||
b) Talitlusnõuded (ÜRO EMK eeskirja nr 11 punkt 6) |
Kohaldatakse ainult punktide 6.1.5.4 ja 6.3 nõudeid ukselukkude kohta. |
|||||||||||||||||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigaldamine sõidukile |
B |
|||||||||||||||||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigaldamine sõidukile |
B |
|||||||||||||||||
9B |
Pidurdamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13-H |
a) Konstruktsiooni- ja katsenõuded |
A |
||||||||||||||
b) Elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem (ESC) ja pidurivõimendisüsteem (BAS) |
BAS ja ESC paigaldamine ei ole nõutud. Paigaldamise korral peavad need vastama ÜRO EMK eeskirja nr 13-H nõuetele. |
|||||||||||||||||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
|
B |
||||||||||||||
12A |
Sõidukite sisustus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 21 |
|
C |
||||||||||||||
a) Sisustuselemendid |
|
|||||||||||||||||
i) Nõuded lülitite, tõmmatavate nuppude jms, juhtimisseadmete ja üldise sisustuse raadiuste ja väljaulatuvuse kohta. |
ÜRO EMK eeskirja nr 21 punktide 5.1–5.6 nõuetest võib tootja taotluse korral loobuda. Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 21 punkti 5.2 nõudeid, välja arvatud punktide 5.2.3.1, 5.2.3.2 ja 5.2.4 nõudeid. |
|||||||||||||||||
ii) Armatuurlaua energia neeldumise katsed |
Armatuurlaua energia neeldumise katseid tehakse ainult siis, kui sõidukile ei ole paigaldatud vähemalt kahte eesmist turvapatja või kahte staatilist neljapunkti turvavööd. |
|||||||||||||||||
iii) Istme seljatoe tagumise osa energia neeldumise katse |
Ei kohaldata |
|||||||||||||||||
b) Elektriajamiga aknad, katusepaneelisüsteemid ja vaheseinasüsteemid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 21 punkti 5.8 nõudeid. |
|||||||||||||||||
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 116 |
|
A ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 116 punkti 8.3.1.1.2 sätete asemel võib kohaldada sama määruse punkti 8.3.1.1.1 sätteid, sõltumata jõuseadme tüübist |
||||||||||||||
14A |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 12 |
|
C |
||||||||||||||
|
Katsed on nõutavad, kui sõidukit ei ole katsetatud vastavalt ÜRO EMK eeskirjale nr 94 (vt punkt 53A). |
|||||||||||||||||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
|
C |
||||||||||||||
a) Üldnõuded i) Tehnilised kirjeldused |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 17 punkti 5.2 nõudeid, välja arvatud punkti 5.2.3 nõudeid. |
|||||||||||||||||
ii) Istmete seljatugede ja peatugede tugevuse katsed |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 17 punkti 6.2 nõudeid. |
|||||||||||||||||
iii) Lahtivõtmise ja reguleerimise katsed |
Katse tehakse kooskõlas ÜRO EMK eeskirja nr 17 7. lisaga. |
|||||||||||||||||
b) Peatoed i) Tehnilised kirjeldused |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 17 punktide 5.4, 5.5, 5.6, 5.10, 5.11 ja 5.12 nõudeid, välja arvatud punkti 5.5.2 nõudeid. |
|||||||||||||||||
ii) Peatugede tugevus |
Tehakse punktis 6.4 nõutud katse. |
|||||||||||||||||
c) Erinõuded reisijate kaitsmiseks pagasi liikumise eest |
ÜRO EMK eeskirja nr 26 9. lisa nõuetest võib tootja taotluse korral loobuda. |
|||||||||||||||||
16A |
Väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 26 |
|
C |
||||||||||||||
a) Üldspetsifikatsioonid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 26 punkti 5 nõudeid. |
|||||||||||||||||
b) Erispetsifikatsioonid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 26 punkti 6 nõudeid. |
|||||||||||||||||
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
|
D |
||||||||||||||
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
|
B |
||||||||||||||
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
|
B |
||||||||||||||
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
|
B |
||||||||||||||
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
|
B Uutele sõidukitüüpidele tuleb kooskõlas direktiivi 2008/89/EÜ artikliga 2 paigaldada päevased sõidutuled. |
||||||||||||||
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
|
X |
||||||||||||||
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
|
X |
||||||||||||||
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
|
X |
||||||||||||||
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
|
X |
||||||||||||||
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatuled |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
|
X |
||||||||||||||
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
|
X |
||||||||||||||
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
|
X |
||||||||||||||
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
|
X |
||||||||||||||
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
|
X |
||||||||||||||
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
|
X |
||||||||||||||
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
|
X |
||||||||||||||
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
|
X |
||||||||||||||
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
|
X |
||||||||||||||
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
|
B |
||||||||||||||
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
|
X |
||||||||||||||
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
|
X |
||||||||||||||
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
|
X |
||||||||||||||
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigalduseeskirjad |
B |
|||||||||||||||||
32A |
Eesmine vaateväli |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 125 |
|
A |
||||||||||||||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
|
A |
||||||||||||||
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
|
C |
||||||||||||||
a) Tuuleklaasilt jäite eemaldamine |
Kohaldatakse ainult määruse (EL) nr 672/2010 II lisa punkti 1.1.1, kui sooja õhu vool juhitakse kogu tuuleklaasi pinnale või tuuleklaasil on kogu pinna ulatuses elektrisoojendus. |
|||||||||||||||||
b) Tuuleklaasilt niiskuse eemaldamine |
Kohaldatakse ainult määruse (EL) nr 672/2010 II lisa punkti 1.2.1, kui sooja õhu vool juhitakse kogu tuuleklaasi pinnale või tuuleklaasil on kogu pinna ulatuses elektrisoojendus. |
|||||||||||||||||
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
|
C |
||||||||||||||
a) Tuuleklaasi puhastisüsteem |
Kohaldatakse määruse (EL) nr 1008/2010 punkte 1.1–1.1.10. Tehakse ainult määruse (EL) nr 1008/2010 III lisa punktis 2.1.10 kirjeldatud katse. |
|||||||||||||||||
b) Tuuleklaasi pesurisüsteem |
Kohaldatakse määruse (EL) nr 1008/2010 III lisa punkti 1.2, välja arvatud alapunkte 1.2.2, 1.2.3 ja 1.2.5. |
|||||||||||||||||
36A |
Küttesüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
|
C Küttesüsteemi paigaldamine ei ole nõutud. |
||||||||||||||
a) Kõik küttesüsteemid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 122 punkti 5.3 ja punkti 6 nõudeid. |
|||||||||||||||||
b) Vedelgaasil töötavad küttesüsteemid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 122 8. lisa nõudeid. |
|||||||||||||||||
37A |
Porikaitsed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
|
B |
||||||||||||||
38A |
Peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 25 |
|
X |
||||||||||||||
▼M5 ————— |
||||||||||||||||||
41A |
Raskeveokite heited (Euro VI), / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
|
A Välja arvatud pardadiagnostikasüsteemi (OBD) ja teabe kättesaadavusega seotud nõuded |
||||||||||||||
Võimsuse mõõtmine |
(Kui sõidukitootja kasutab teise tootja toodetud mootorit). Tunnustatakse mootoritootja stendikatse tulemusi, kui mootori elektrooniline juhtseade on samasugune (st tal on vähemalt sama elektrooniline kontrollplokk (ECU)). Võimsuskatse võib teha šassiidünamomeetril. Arvesse tuleb võtta ülekandel kaduma minevat võimsust. |
|||||||||||||||||
44A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
|
B Tootja taotluse korral võidakse jätta tegemata katse sõidu alustamise kohta tõusul autorongi suurima tehniliselt lubatud massi juures, mida on kirjeldatud määruse (EL) nr 1230/2012 1. lisa A osa punktis 5.1. |
||||||||||||||
45A |
Ohutud klaaspinnad ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigaldus |
B |
|||||||||||||||||
▼M6 ————— |
||||||||||||||||||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
|
B Määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 on sätestatud järkjärgulise kohaldamise kuupäevad. |
||||||||||||||
46B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 30 |
Koostisosad |
X |
||||||||||||||
46D |
Rehvid seoses veeremismüra taseme, märja pinnaga haardumise ja veeretakistusjõuga (C1-, C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
Koostisosad |
X |
||||||||||||||
46E |
Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu seire süsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 64 |
Koostisosad |
X |
||||||||||||||
Rehvirõhu seire süsteemide paigaldamine |
B Rehvirõhu seire süsteemide paigaldamine ei ole nõutud. |
|||||||||||||||||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigaldus |
B |
|||||||||||||||||
53A |
Sõidukis viibijate kaitse laupkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 94 |
|
C Eesmiste turvapatjadega sõidukite suhtes kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 94 nõudeid. Turvapatjadeta sõidukite suhtes kohaldatakse käesoleva tabeli punkti 14 nõudeid. |
||||||||||||||
54A |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 95 |
|
C (kohaldatakse alates 1. novembrist 2014) |
||||||||||||||
Peakujulise katseseadme katse |
Tootja esitab tehnilisele teenistusele asjakohase teabe seoses mannekeeni pea löögiga vastu sõiduki struktuuri või vastu külgmist klaaspinda, kui see on lamineeritud turvaklaasist. Kui on tõestatud, et selline kokkupõrge on tõenäoline, siis tuleb teha osaline katse, kasutades ÜRO EMK eeskirja nr 95 8. lisa punktis 3.1 kirjeldatud pead, ning katse peab vastama ÜRO EMK eeskirja nr 95 punktis 5.2.1.1 sätestatud kriteeriumidele. Kokkuleppel tehnilise teenistusega võib ülalnimetatud katse alternatiivina kasutada ÜRO EMK eeskirja nr 21 4. lisas sätestatud katsemenetlust. |
|||||||||||||||||
58 |
Jalakäijate kaitse |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 |
a) Sõidukile kohaldatavad tehnilised nõuded |
Ei kohaldata |
||||||||||||||
b) Esikaitsesüsteemid |
X |
|||||||||||||||||
59 |
Ringlussevõetavus |
Direktiiv 2005/64/EÜ |
|
Ei kohaldata Kohaldatakse ainult artiklit 7 koostisosade korduvkasutamise kohta. |
||||||||||||||
61 |
Kliimaseadmed |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
|
A Fluoritud kasvuhoonegaasid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on üle 150, on lubatud kuni 31. detsembrini 2016. |
||||||||||||||
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
|
X |
||||||||||||||
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
|
Vt IV lisa I osa tabeli joonealust märkust (1) koos õigusaktidega, millega on kehtestatud seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded |
||||||||||||||
64 |
Käiguvahetuse näidikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 65/2012 |
|
Ei kohaldata |
||||||||||||||
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigaldus |
A |
|||||||||||||||||
68 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 97 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigaldus |
B |
|||||||||||||||||
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
|
B |
||||||||||||||
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
a) Koostisosad |
X |
||||||||||||||
b) Paigaldus |
A |
|||||||||||||||||
72 |
eCall-süsteem |
Määrus (EL) 2015/758 |
|
Ei kohaldata |
||||||||||||||
(1) IV lisa I osa selgitavad märkused kehtivad ka tabeli 1 kohta. Tunnustähtede tähendus
|
Tabel 2
N1-kategooria sõidukid (1)
Punkt |
Teema |
Õigusakt |
Eriküsimused |
Kohaldatavus ja erinõuded |
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
|
A |
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
|
A |
2 |
Kergeveokite heited (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 |
|
A |
a) pardadiagnostika (OBD) |
Sõidukile tuleb paigaldada pardadiagnostika süsteem, mis vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 artikli 4 lõigete 1 ja 2 nõuetele (pardadiagnostika süsteem tuleb projekteerida selliselt, et see registreeriks vähemalt mootori juhtimissüsteemi rikked). OBD-liides peab ühilduma üldkasutatavate diagnostikaseadmetega. |
|||
b) kasutusel olevate sõidukite vastavus |
Ei kohaldata |
|||
c) teabe kättesaadavus |
On piisav, kui tootja tagab lihtsa ja operatiivse juurdepääsu remondi- ja hooldusteabele. |
|||
d) võimsuse mõõtmine |
(Kui sõidukitootja kasutab teise tootja toodetud mootorit). Tunnustatakse mootoritootja stendikatse tulemusi, kui mootori elektrooniline juhtseade on samasugune (st tal on vähemalt sama elektrooniline kontrollplokk (ECU)). Võimsuskatse võib teha šassiidünamomeetril. Arvesse tuleb võtta ülekandel kaduma minevat võimsust. |
|||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
a) Vedelkütusepaagid |
B |
b) Paigaldamine sõidukile |
B |
|||
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus; tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
|
B |
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
|
B |
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
|
C |
a) Mehaaniline roolimehhanism |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 79.01 punkti 5 nõudeid. Tehakse kõik ÜRO EMK eeskirja nr 79 punktis 6.2 nõutud katsed ning kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 79 punkti 6.1 nõudeid. |
|||
b) Sõidukite kompleksne elektrooniline juhtsüsteem |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 79 6. lisa kõiki nõudeid. Vastavust nimetatud nõuetele võib kontrollida ainult määratud tehniline teenistus. |
|||
6A |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 11 |
|
C |
a) Üldnõuded (ÜRO EMK eeskirja nr 11 punkt 5) |
Kohaldatakse kõiki nõudeid. |
|||
b) Talitlusnõuded (ÜRO EMK eeskirja nr 11 punkt 6) |
Kohaldatakse ainult punktide 6.1.5.4 ja 6.3 nõudeid ukselukkude kohta. |
|||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigaldamine sõidukile |
B |
|||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigaldamine sõidukile |
B |
|||
9A |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13 |
a) Konstruktsiooni- ja katsenõuded |
A |
b) Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) |
ESC paigaldamine ei ole nõutud. Paigaldamise korral peab see vastama ÜRO EMK eeskirja nr 13 nõuetele. |
|||
9B |
Sõiduautode pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13-H |
a) Konstruktsiooni- ja katsenõuded |
A |
b) Elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem ja pidurivõimendisüsteem |
BAS ja ESC paigaldamine ei ole nõutud. Paigaldamise korral peavad need vastama ÜRO EMK eeskirja nr 13-H nõuetele. |
|||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
|
B |
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 116 |
|
A ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 116 punkti 8.3.1.1.2 sätete asemel võib kohaldada sama määruse punkti 8.3.1.1.1 sätteid, sõltumata jõuseadme tüübist |
14A |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 12 |
|
C |
a) Tõkkega kokkupõrke katse |
Katse on nõutud. |
|||
b) Ülakeha kokkupõrke katse rooliratta vastu |
Ei ole nõutud, kui roolirattale on paigaldatud turvapadi. |
|||
c) Peakujulise katseseadme katse |
Ei ole nõutud, kui roolirattale on paigaldatud turvapadi. |
|||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
|
B |
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
|
D |
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
|
B |
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
|
B |
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
|
B |
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus mootorsõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
|
B Uutele sõidukitüüpidele tuleb kooskõlas direktiivi 2008/89/EÜ artikliga 2 paigaldada päevased sõidutuled. |
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
|
X |
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
|
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
|
X |
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
|
X |
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatuled |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
|
X |
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
|
X |
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
|
X |
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
|
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
|
X |
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
|
X |
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
|
X |
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
|
X |
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
|
X |
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
|
B |
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
|
X |
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
|
X |
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
|
X |
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigalduseeskirjad |
B |
|||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
|
A |
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
|
Ei kohaldata Sõidukid tuleb varustada sobivate jäite ja niiskuse eemaldamise seadmetega. |
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
|
Ei kohaldata Sõidukid tuleb varustada sobivate esiklaasi puhastamise ja pesu seadmetega. |
36A |
Küttesüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
|
C Küttesüsteemi paigaldamine ei ole nõutud. |
a) Kõik küttesüsteemid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 122 punkti 5.3 ja punkti 6 nõudeid. |
|||
b) Vedelgaasil töötavad küttesüsteemid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 122 8. lisa nõudeid. |
|||
▼M22 ————— |
||||
▼M5 ————— |
||||
41A |
Raskeveokite heited (Euro VI), / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
|
A Välja arvatud pardadiagnostikasüsteemi (OBD) ja teabe kättesaadavusega seotud nõuded |
Võimsuse mõõtmine |
(Kui sõidukitootja kasutab teise tootja toodetud mootorit). Tunnustatakse mootoritootja stendikatse tulemusi, kui mootori elektrooniline juhtseade on samasugune (st tal on vähemalt sama elektrooniline kontrollplokk (ECU)). Võimsuskatse võib teha šassiidünamomeetril. Arvesse tuleb võtta ülekandel kaduma minevat võimsust. |
|||
43A |
Porikaitsesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 109/2011 |
|
B |
45A |
Ohutud klaaspinnad ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigaldus |
B |
|||
46 |
Rehvid |
Direktiiv 92/23/EMÜ |
Koostisosad |
X |
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
|
B Määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 on sätestatud järkjärgulise kohaldamise kuupäevad. |
46B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 30 |
Koostisosad |
X |
46C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 54 |
Koostisosad |
X |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klassid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
Koostisosad |
X |
46E |
Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu seire süsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 64 |
Koostisosad |
X |
Rehvirõhu seiresüsteemi paigaldamine |
B Rehvirõhu seiresüsteemi paigaldamine ei ole nõutud. |
|||
48 |
Massid ja mõõtmed |
Direktiiv 97/27/EÜ |
|
B |
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
|
B |
Sõidu alustamise katse tõusul autorongi suurima tehniliselt lubatud massi juures |
Tootja taotluse korral võidakse jätta tegemata katse sõidu alustamise kohta tõusul autorongi suurima tehniliselt lubatud massi juures, mida on kirjeldatud määruse (EL) nr 1230/2012 1. lisa A osa punktis 5.1. |
|||
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 61 |
|
C |
a) Üldspetsifikatsioonid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 61 punkti 5 nõudeid. |
|||
b) Erispetsifikatsioonid |
Kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 61 punkti 6 nõudeid. |
|||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigaldus |
B |
|||
54A |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 95 |
C |
C |
Peakujulise katseseadme katse |
Tootja esitab tehnilisele teenistusele asjakohase teabe seoses mannekeeni pea löögiga vastu sõiduki struktuuri või vastu külgmist klaaspinda, kui see on lamineeritud turvaklaasist. Kui on tõestatud, et selline kokkupõrge on tõenäoline, siis tuleb teha osaline katse, kasutades ÜRO EMK eeskirja nr 95 8. lisa punktis 3.1 kirjeldatud pead, ning katse peab vastama ÜRO EMK eeskirja nr 95 punktis 5.2.1.1 sätestatud kriteeriumidele. Kokkuleppel tehnilise teenistusega võib ülalnimetatud katse alternatiivina kasutada ÜRO EMK eeskirja nr 21 4. lisas sätestatud katsemenetlust. |
|||
56 |
Sõidukid ohtlike kaupade veoks |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 105 |
|
A |
58 |
Jalakäijate kaitse |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 |
a) Sõidukile kohaldatavad tehnilised nõuded |
Ei kohaldata |
b) Esikaitsesüsteemid |
X |
|||
59 |
Ringlussevõetavus |
Direktiiv 2005/64/EÜ |
|
Ei kohaldata Kohaldatakse ainult artiklit 7 koostisosade korduvkasutamise kohta. |
61 |
Kliimaseadmed |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
|
B Fluoritud kasvuhoonegaasid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on üle 150, on lubatud kuni 31. detsembrini 2016. |
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
|
X |
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
|
Vt IV lisa I osa tabeli joonealust märkust (1) koos õigusaktidega, millega on kehtestatud seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded |
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigaldus |
A |
|||
68 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 97 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigaldus |
B |
|||
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
|
B |
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
a) Koostisosad |
X |
b) Paigaldus |
A |
|||
71 |
Kabiini tugevus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 29 |
|
C |
72 |
eCall-süsteem |
Määrus (EL) 2015/758 |
|
Ei kohaldata |
(1) IV lisa I osa selgitavad märkused kehtivad ka tabeli 2 kohta. Tabelis 2 olevatel tähtedel on sama tähendus, mis tabelis 1. |
2. liide
Nõuded artikli 24 kohase tüübikinnituse andmiseks kolmandates riikides või kolmandatele riikidele suurte seeriatena toodetud M1- ja N1-kategooria komplektsetele sõidukitele
0. EESMÄRK
Sõidukit käsitatakse uuena järgmistel juhtudel:
a) kui seda ei ole varem registreeritud, või
b) kui see on registreeritud vähem kui kuus kuud enne üksiksõiduki kinnituse taotlemist.
Sõiduk loetakse registreerituks, kui sellele on antud püsiv, ajutine või lühiajaline riiklik maanteeliikluse luba ning selle käigus on sõiduk identifitseeritud ja talle on omistatud registreerimisnumber ( 60 ).
1. HALDUSNORMID
1.1. Sõidukite liigitamine kategooriatesse
Sõidukid liigitatakse kategooriatesse vastavalt II lisas sätestatud kriteeriumitele.
Selleks:
a) võetakse arvesse istekohtade tegelikku arvu ning
b) suurimaks tehniliselt lubatud täismassiks on päritoluriigi valmistaja poolt lubatud maksimaalne täismass, mis on esitatud ametlikes dokumentides.
Kui keretüübi kujunduse tõttu ei ole võimalik sõiduki kategooriat kergesti kindlaks määrata, kohaldatakse II lisas sätestatud tingimusi.
1.2. Üksiksõiduki kinnituse taotlus
a) Taotleja esitab kinnitusasutusele taotluse ja kõik kinnitusprotsessiks vajalikud asjakohased dokumendid.
Kui esitatud dokumendid on puudulikud või võltsitud, lükatakse kinnitustaotlus tagasi.
b) Ühe konkreetse sõiduki kohta võib esitada ühes liikmesriigis ühe taotluse.
Konkreetse sõiduki all mõistetakse füüsilist sõidukit, mille valmistajatehase tähis on selgelt tuvastatav.
Selle punkti kohaldamisel võib kinnitusasutus nõuda taotlejalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et taotleja esitab ühes liikmesriigis ainult ühe taotluse.
Iga taotleja võib siiski esitada teises liikmesriigis üksiksõiduki kinnituse taotluse sõiduki kohta, mille tehnilised andmed on identsed või samalaadsed selle sõiduki andmetega, millele üksiksõiduki kinnitus anti.
c) Taotlusvormi näidise ja skeemi kehtestab kinnitusasutus.
Taotlus võib sisaldada ainult asjakohast valikut I lisas sätestatud andmetest.
d) Sõiduk peab vastama käesoleva liite punktis 4 sätestatud tehnilistele nõuetele.
Need on nõuded, mida kohaldatakse praegu tootmises oleva sõidukitüübi alla kuuluvate uute sõidukite suhtes, võttes aluseks taotluse esitamise kuupäeva.
e) Seoses IV lisas loetletud õigusaktides nõutud teatavate katsetega esitab taotleja avalduse vastavuse kohta rahvusvahelistele standarditele või eeskirjadele. Nimetatud avalduse võib välja anda ainult sõiduki valmistaja.
„Vastavusavaldus” on valmistaja asutuse või üksuse poolt väljastatud avaldus, mis on juhatuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud, et tagada valmistaja täielik juriidiline vastutus sõiduki disaini ja ehitusega seotud aspektide eest.
Sellise avalduse esitamist nõudvad õigusaktid on sätestatud käesoleva liite punktis 4.
Kui avaldus tekitab küsimusi, võib nõuda, et taotleja hangiks valmistajalt vastavusavalduse kinnitamiseks lisatõendeid, sealhulgas katsearuande.
1.3. Üksiksõidukile kinnituse andmisega seotud tehnilised teenistused
a) Üksiksõidukile kinnituse andmisega seotud tehnilised teenistused on artikli 41 lõikes 3 sätestatud A-kategooria teenistused.
b) Erandina artikli 41 lõike 4 teisest lõigust peavad tehnilised teenistused vastama järgmistele standarditele:
i) EN ISO/IEC 17025:2005, kui nad viivad katseid ise läbi;
ii) EN ISO/IEC 17020:2004, kui nad kontrollivad sõiduki vastavust käesolevas liites sätestatud nõuetele.
c) Kui taotleja nõudmisel tuleb läbi viia erioskusi nõudvad konkreetsed katsed, valib taotleja nende läbiviijaks ühe tehnilise teenistuse komisjonile teatatud teenistuste hulgast.
Näiteks kui kooskõlas taotlejaga liikmesriigist „A” tuleb läbi viia laupkokkupõrke katse, võib selle läbi viia teatatud tehniline teenistus liikmesriigis „B”.
1.4. Katsearuanded
a) Katsearuanded koostatakse vastavalt standardi EN ISO/IEC 17025:2005 punktile 5.10.2.
b) Need koostatakse kinnitusasutuse poolt määratud ühes liidu ametlikus keeles.
Kui punkti 1.3 alapunkti c kohaldamisel on katsearuande koostanud mõni muu liikmesriik kui see, kes peaks andma üksiksõidukile kinnituse, võib kinnitusasutus nõuda taotlejalt katsearuande kinnitatud tõlke esitamist.
c) Katsearuanded peavad sisaldama katsetatud sõiduki kirjeldust ja sõiduk peab olema üheselt identifitseeritud. Katsete tulemuste seisukohalt olulisi osasid tuleb kirjeldada ning nende valmistajatehase tähis ära märkida.
Osade alla kuuluvad näiteks summutid mürataseme mõõtmiseks ja mootori elektrooniline juhtseade (ECU) väljalasketoru heitgaaside taseme mõõtmiseks.
d) Taotleja nõudel võib konkreetse sõiduki süsteemi jaoks koostatud katseraportit esitada korduvalt sama või mõni teine taotleja eesmärgiga saada üksiksõiduki kinnitus mõnele teisele sõidukile.
Sellisel juhul tagab kinnitusasutus, et sõiduki tehnilised näitajad kontrollitakse nõuetekohaselt vastavalt katsearuandele.
Sõiduki ja katsearuandele lisatud dokumentide kontrollimine kinnitab, et sõiduk, millele üksiksõiduki kinnitust taotletakse, on samade tehniliste näitajatega kui aruandes kirjeldatud sõiduk.
e) Esitada võib ainult katsearuande kinnitatud koopiaid.
f) Punkti 1.4 alapunktis d osutatud katsearuanded ei hõlma aruandeid, mis on koostatud üksiksõiduki kinnituse saamise eesmärgil.
1.5. |
Iga konkreetse sõiduki füüsiline kontrollimine tehnilise teenistuse poolt on üksiksõiduki kinnitusprotsessi tavapärane osa. Erandite tegemine on keelatud. |
1.6. |
Kui kinnitusasutus on veendunud, et sõiduk vastab käesolevas liites sätestatud tehnilistele nõuetele ja taotluses esitatud kirjeldusele, annab kinnitusasutus üksiksõidukile kinnituse vastavalt artiklile 24. |
1.7. |
Tüübikinnitustunnistus koostatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele D. |
1.8. |
Kinnitusasutus säilitab andmed kõigi artikli 24 alusel antud kinnituste kohta. |
2. ERANDID
2.1. |
Üksiksõiduki kinnitusprotseduuri erilise iseloomu tõttu ei kohaldata käesoleva direktiivi järgmisi artikleid, sealhulgas lisade asjakohaseid sätteid: a) toodangu vastavuse kontrollimise korda käsitlev artikkel 12; b) sõiduki tüübikinnitusmenetlust käsitlevad artiklid 8, 9, 13, 14 ja 18. |
2.2. |
Sõidukitüübi tuvastamine
a) Tüübikinnitustunnistusel tuleks võimaluse korral välja tuua sõidukile päritolumaal antud tüüp, variant ja versioon. b) Kui asjakohaste andmete puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada sõiduki tüüpi, varianti ja versiooni, võib osutada sõiduki tavapärasele kaubanimele. |
3. TEHNILISTE NÕUETE LÄBIVAATAMINE
Punktis 4 esitatud tehniliste nõuete loetelu vaadatakse korrapäraselt üle, et võtta arvesse sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi raames Genfis tehtava ühtlustamistöö tulemusi (WP.29) ja kolmandate riikide õigusaktide muudatusi.
4. TEHNILISED NÕUDED
I osa: M1-kategooriasse kuuluvad sõidukid
Jaotis |
Õigusakti viide |
Alternatiivsed nõuded |
1 |
Direktiiv 70/157/EMÜ (Lubatud müratase) |
Sõidumüra katse a) Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 3 sätestatud meetodiga A. Piirangud on täpsustatud direktiivi 70/157/EMÜ I lisa punktis 2.1. Kehtestatud piirangutele on lubatud lisada üks detsibell. b) Katserada peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisale 8. Teistsuguste spetsifikatsioonidega katserada võib kasutada juhul, kui tehniline teenistus on läbi viinud korrelatsioonikatsed. Vajadusel rakendatakse korrelatsioonitegurit. c) Kiudmaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide puhul ei pea tarvitusele võtma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 5 kirjeldatud meetmeid. Seisumüra katse Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisa 3 punktiga 3.2. |
2 |
Direktiiv 70/220/EMÜ (Heitgaasid) |
Väljalasketoru heitgaasid a) Vastavalt direktiivi 70/220/EMÜ III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks punktis 5.3.6.2. osutatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse kõnealuse direktiivi I lisa punktis 5.3.1.4 sätestatud piiranguid. b) Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi III lisa punktis 3.1.1. c) Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud direktiivi 70/220/EMÜ IX lisas. d) Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt kõnealuse direktiivi III lisa 2. liite punktis 3.2 sätestatud tehnilistele nõuetele. e) Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab kõnealuse direktiivi I lisa punkti 5 sissejuhatavas märkuses nimetatud ühele California osariigi eeskirjale. Eralduvad kütuseaurud Bensiinimootoriga sõidukitele paigaldatakse eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak). Karteri heitgaasid Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade. OBD-süsteem Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega. |
2a |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 (kergeveokite heited (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Väljalasketoru heited a) Vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 692/2008 VII lisa punktis 1.4 sätestatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelites I ja II sätestatud piiranguid. b) Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud UNECE eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.1.1. c) Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 692/2008 IX lisas. d) Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt UNECE eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.2 sätestatud tehnilistele nõuetele. e) Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California Regulations'ile (California osariigi eeskirjad). Kütuseaurud Bensiinimootoriga sõidukitel peab olema eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak). Karteri heited Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade. Pardadiagnostikaseade (OBD) a) Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). b) OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega. Heitgaasi suitsusus a) Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 IV lisa 2. liites osutatud katsemeetoditega. b) Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale. CO2 heide ja kütusekulu a) Katse viiakse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisaga. b) Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 4 punktis 3.1.1. c) Kui sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California Regulations'ile (California osariigi eeskirjad) ja seetõttu ei ole vaja sooritada väljalasketoru heitgaaside katset, arvutavad liikmesriigid CO2 heite ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi. Teabe kättesaadavus Teabe kättesaadavust käsitlevaid sätteid ei kohaldata. Võimsuse mõõtmine a) Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles esitatakse mootori maksimaalne võimsus kilovattides ja mootori pöörlemiskiirus (pööret minuti kohta), millel maksimaalne võimsus saavutatakse. b) Alternatiivina võib esitada ka samu andmeid sisaldava mootori võimsuse graafiku. |
3 |
Direktiiv 70/221/EMÜ (Kütusepaagid – Tagumised allasõidutõkked) |
Kütusepaagid a) Kütusepaagid peavad vastama direktiivi 70/221/EMÜ I lisa jaotisele 5, välja arvatud punktid 5.1, 5.2 ja 5.12. Eelkõige peavad kütusepaagid vastama punktidele 5.9 ja 5.9.1, kuid ümberminekukatset läbi ei viida. b) Veeldatud naftagaasi või maagaasi jaoks ettenähtud paakidele antakse tüübikinnitus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 67 01-seeria muudatustele või eeskirjale nr 110 (a). Erisätted plastist kütusepaakide kohta Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetse sõiduki [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] kütusepaak vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiivi 70/221/EMÜ punkt 6.3; — FMVSS standard 301 („Toitesüsteemi terviklikkus”); — ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 34 lisa 5. Tagumised allasõidutõkked a) Sõiduki tagaosa tuleb konstrueerida kooskõlas direktiivi 70/221/EMÜ II lisa punktiga 5. b) Seetõttu piisab, kui on täidetud punkti 5.2 teises lõigus sätestatud nõuded. |
4 |
Direktiiv 70/222/EMÜ (Tagumise registreerimismärgi paigalduskoht) |
Registreerimismärgi paigalduskoht, kalle, nähtavusnurk ja asend peavad vastama direktiivile 70/222/EMÜ. |
5 |
Direktiiv 70/311/EMÜ (Roolimisjõud) |
Mehaanilised süsteemid a) Roolimehhanism peab olema ehitatud nii, et see pöörduks otseasendisse. Sellele sättele vastavuse kontrollimiseks tuleb läbi viia katse kooskõlas direktiivi 70/311/EMÜ I lisa punktidega 5.1.2 ja 5.2.1. b) Mehaaniliste juhtimisseadmete rikke tõttu ei tohi sõiduk täielikult juhitavust kaotada. Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem („Drive-by wire” seadmed) Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem on lubatud ainult siis, kui see vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 79 lisale 6. |
6 |
Direktiiv 70/387/EMÜ (Uksesulgurid ja hinged) |
a) Uksesulgurid ja hinged peavad vastama direktiivi 70/387/EMÜ I lisa punktidele 3.2.1, 3.3.2 ja 3.4.1. b) Punktis 3.4.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui tõendatakse vastavust ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 11 läbivaadatud versiooni nr 1 muudatuse 2 punktile 6.1.5.4. |
7 |
Direktiiv 70/388/EMÜ (Helisignaal) |
Komponendid Helisignaalsüsteemi seadmetel ei pea olema direktiivi 70/388/EMÜ kohast tüübikinnitust. Helisignaalseadme heli peab siiski olema pidev, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi I lisa punktis 1.1. Paigaldamine sõidukile a) Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 70/388/EMÜ I lisa punktiga 2. b) Maksimaalne helirõhutase peab vastama kõnealuse lisa punktile 2.1.4. |
8 |
Direktiiv 2003/97/EÜ (Kaudse nähtavuse seadmed) |
Komponendid a) Sõidukile paigaldatakse direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktis 2 kirjeldatud tahavaatepeeglid. b) Neil ei pea olema kõnealuse direktiivi kohast tüübikinnitust. c) Peeglite kumerusraadius ei tohi kujutist oluliselt moonutada. Peeglite kumerusraadiust kontrollitakse tehnilise teenistuse äranägemise järgi vastavalt kõnealuse direktiivi II lisa 1. liites kirjeldatud meetodile. Kumerusraadius ei tohi olla väiksem, kui on nõutud kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.4. Paigaldamine sõidukile Teostatakse mõõtmised, et tagada vaatevälja vastavus kas direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktile 5 või direktiivi 71/127/EMÜ III lisa punktile 5. |
9 |
Direktiiv 71/320/EMÜ (Pidurdamine) |
Üldsätted a) Pidurisüsteem ehitatakse kooskõlas direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktiga 2. b) Sõidukile paigaldatakse kõigil ratastel toimiv elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem. c) Pidurisüsteem peab toimima vastavalt kõnealuse direktiivi II lisa punktis 2 sätestatud nõuetele. d) Selleks tuleb läbi viia teekatsed hea haardumisega katserajal. Seisupiduri katse tuleb läbi viia 18 % langusega kaldel (üles ja alla). Sooritada tuleb ainult allpool nimetatud katsed. Igal juhul peab sõiduk olema täismassiga. e) Eespool punktis c osutatud teekatseid ei pea läbi viima juhul, kui taotleja esitab valmistaja kinnituse, et sõiduk vastab kas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 13-H (sh selle 5. täiendusele) või FMVSS standardile 135. Sõidupidur a) Viiakse läbi direktiivi 71/320/EMÜ II lisa punktides 1.2.2 ja 1.2.3 kirjeldatud 0 tüübi katse. b) Lisaks viiakse läbi kõnealuse direktiivi II lisa punktis 1.3 kirjeldatud I tüübi katse. Seisupidur Katse viiakse läbi kooskõlas kõnealuse direktiivi II lisa punktiga 2.1.3. |
10 |
Direktiiv 72/245/EMÜ (Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)) |
Komponendid a) Elektrilistel/elektroonilistel alakoostudel ei pea olema direktiivi 72/245/EMÜ kohast tüübikinnitust. b) Sõidukile hiljem paigaldatud elektrilised/elektroonilised seadmed peavad siiski vastama kõnealusele direktiivile. Elektromagnetkiirguse edastamine Taotleja edastab tootja avalduse, milles kinnitatakse sõiduki vastavust direktiivile 72/245/EMÜ või järgmistele alternatiivsetele standarditele: — lairiba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 või SAE J551-2; — kitsasriba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 (sõidukiväline) või 25 (sõidukisisene) või SAE J551-4 ja SAE J1113-41. Häirekindluskatsed Häirekindluskatsetest loobutakse. |
11 |
Direktiiv 72/306/EMÜ (Diiselmootori heitmed) |
a) Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 72/306/EMÜ III ja IV lisas kirjeldatud meetoditega. Heitmete piirväärtused on toodud kõnealuse direktiivi V lisas. b) Direktiivi 72/306/EMÜ I lisa punktis 4 sätestatud korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale. |
12 |
Direktiiv 74/60/EMÜ (Sisustus) |
Sisustuse paigutus a) Energianeelduvuse nõuetest lähtuvalt loetakse sõiduk direktiivile 74/60/EMÜ vastavaks juhul, kui sõidukisse on paigaldatud vähemalt kaks esiturvapatja, millest üks asub rooli sees ja teine armatuurlauas. b) Kui sõidukisse on paigaldatud ainult üks esiturvapadi, mis asub rooli sees, tuleb armatuurlaud ehitada energiat neelavatest materjalidest. c) Tehniline teenistus kontrollib, et direktiivi 74/60/EMÜ I lisa punktides 5.1–5.7 nimetatud aladel ei oleks teravaid servi. Elektrilised kontrollseadised a) Elektriajamiga akende, katuseluugi ja vaheseina süsteemide katsed tuleb läbi viia kooskõlas kõnealuse direktiivi I lisa punktiga 5.8. Kõnealuse lisa punktis 5.8.3 nimetatud automaatse taasavamissüsteemi tundlikkus võib erineda punktis 5.8.3.1.1 sätestatud nõuetest. b) Elektriajamiga akendele, mida ei saa sulgeda siis, kui süüde on väljas, ei kehti automaatset taasavamissüsteemi käsitlevad nõuded. |
13 |
Direktiiv 74/61/EMÜ (Vargusevastased süsteemid ja käivitustakistussüsteem) |
a) Sõiduki omavolilise kasutamise ennetamiseks tuleb sõidukisse paigaldada: — direktiivi 74/61/EMÜ IV lisa punktis 2.2 määratletud lukustusseade ja — käivitustakistussüsteem, mis vastab kõnealuse direktiivi V lisa punktis 3 sätestatud tehnilistele nõuetele ja punktis 4 esitatud olulistele nõuetele, eelkõige punktile 4.1.1. b) Kui punkti a kohaldamisel tuleb käivitustakistussüsteem sõidukile paigaldada hiljem, peab see olema saanud tüübikinnituse kooskõlas direktiiviga 74/61/EMÜ või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega nr 97 või nr 116. |
14 |
Direktiiv 74/297/EMÜ (d) (Kaitsemehhanismiga rooliseade) |
a) Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 74/297/EMÜ, — FMVSS standard 203 („Kokkupõrkel löögienergiat vähendavad roolimehhanismi süsteemid”) ja FMVSS standard 204 („Roolimehhanismi tahapoole nihkumine”), — JSRRV artikkel 11. b) Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 74/297/EMÜ II lisale. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne. |
15 |
Direktiiv 74/408/EMÜ (Istmete tugevus – peatoed) |
Istmed, istme kinnituspunktid ja reguleerimissüsteemid Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 74/408/EMÜ, — FMVSS standard 207 („Istmesüsteemid”). Peatoed a) Juhul kui eespool nimetatud avaldus vastab FMVSS standardile 207, peavad peatoed lisaks vastama direktiivi 74/408/EMÜ II lisa punktis 3 ning sama lisa 1. liite punktis 5 sätestatud olulistele nõuetele. b) Läbi tuleb viia ainult kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.10 ning punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud katsed. c) Muul juhul peab taotleja esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse konkreetse sõiduki [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastavust FMVSS standardile 202a („Peatoed”). |
16 |
Direktiiv 74/483/EMÜ (Välispinnast väljaulatuvad osad) |
a) Sõidukikere välispind peab vastama direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktis 5 esitatud üldnõuetele. b) Vastavalt tehnilise teenistuse äranägemisele kontrollitakse sõiduki vastavust kõnealuse direktiivi I lisa punktides 6.1, 6.5, 6.6, 6.7, 6.8 ja 6.11 osutatud sätetele. |
17 |
Direktiiv 75/443/EMÜ (Kiirusmõõdik – tagasikäik) |
Kiiruse mõõtmise seadmed a) Näidik peab vastama direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktides 4.1–4.2.3 esitatud nõuetele. b) Kui tehnilisel teenistusel on põhjust arvata, et kiirusmõõdik ei ole piisavalt täpselt kalibreeritud, võib nimetatud teenistus nõuda punktis 4.3 kirjeldatud katsete läbiviimist. Tagasikäik Käigumehhanism peab sisaldama tagasikäiku. |
18 |
Direktiiv 76/114/EMÜ (Andmesildid) |
Valmistajatehase tähis a) Sõidukile tuleb paigaldada valmistajatehase tähis, mis koosneb 8–17 märgist. 17 märgist koosnev valmistajatehase tähis peab vastama ISO standardites 3779:1983 ja 3780:1983 sätestatud nõuetele. b) Valmistajatehase tähis peab asetsema hästi nähtavas ja hõlpsasti ligipääsetavas kohas nii, et see ei kustuks ega kahjustuks. c) Kui valmistajatehase tähis ei ole pressitud sõiduki šassiile ega kerele, võib liikmesriik nõuda selle uuesti paigaldamist vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele. Sellisel juhul kontrollib paigaldamist liikmesriigi pädev asutus. Andmesilt Valmistaja peab sõidukile paigaldama tunnusmärgi. Pärast kinnituse andmist ei nõuta lisatunnusmärgi paigaldamist. |
19 |
Direktiiv 76/115/EMÜ (Turvavöö kinnituspunktid) |
Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 76/115/EMÜ, — FMVSS standard 210 („Turvavöö kinnituskohad”), — JSRRV artikkel 22-3. |
20 |
Direktiiv 76/756/EMÜ (Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine) |
a) Valgustusseadmete paigaldus peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 03-seeria muudatustes esitatud olulistele nõuetele, välja arvatud eeskirja nr 48 lisades 5 ja 6 esitatud nõuetele. b) Erandeid ei ole lubatud teha valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu, põhilist kujundust, elektriühendusi ja kiiratava või tagasipeegeldatava valguse värvi käsitlevatest nõuetest, millele on osutatud kannetes 21–26 ja 28–30. c) Kui valgustus- ja valgussignaalseadmed paigaldatakse sõidukile eespool nimetatud nõuete kohaldamise eesmärgil hiljem, peab neil olema EÜ tüübikinnitusmärk. d) Gaasilahendusvalgusallikad tohib paigaldada ainult koos laternapesuriga ja automaatse tulede kõrguse regulaatoriga, kui see on asjakohane. e) Lähitulelaternad tuleb kohandada vastavalt kinnituse andnud riigis seaduslikult kehtivale liiklussuunale. |
21 |
Direktiiv 76/757/EMÜ (Helkurid) |
Vajadusel lisatakse sõiduki tagaosale kaks EÜ tüübikinnitusmärki kandvat helkurit, mille asukoht vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 48. |
22 |
Direktiiv 76/758/EMÜ (Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistus külgedel ja päevasõidutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
23 |
Direktiiv 76/759/EMÜ (Suunatuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
24 |
Direktiiv 76/760/EMÜ (Tagumised numbrituled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
25 |
Direktiiv 76/761/EMÜ (Esituled (koos lampidega)) |
a) Sõidukile paigaldatud esitulede kiiratavat valgust kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 112 punktile 6, mis käsitleb asümmeetrilist lähituld kiirgavaid esitulesid. Selleks võib kasutada kõnealuse eeskirja 5. lisas sätestatud piirnorme. b) Sama otsust kohaldatakse mutatis mutandis ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega nr 98 või nr 123 hõlmatud lähituld kiirgavate esitulede suhtes. |
26 |
Direktiiv 76/762/EMÜ (Eesmised udutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
27 |
Direktiiv 77/389/EMÜ (Pukseerimiskonksud) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. |
28 |
Direktiiv 77/538/EMÜ (Tagumised udutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
29 |
Direktiiv 77/539/EMÜ (Tagurdustuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
30 |
Direktiiv 77/540/EMÜ (Seisutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
31 |
Direktiiv 77/541/EMÜ (Turvavööd ja turvasüsteemid) |
Komponendid a) Turvavöödel ei pea olema direktiivi 77/541/EMÜ kohast tüübikinnitust. b) Igal turvavööl peab siiski olema tunnusmärk. c) Märgil olevad tunnused peavad vastama turvavöö kinnituspunkte käsitlevale otsusele (vt kanne 19). Paigalduseeskirjad a) Sõidukile paigaldatakse turvavööd vastavalt direktiivi 77/541/EMÜ XV lisas sätestatud nõuetele. b) Kui kooskõlas eespool nimetatud punktiga a paigaldatakse turvavööd sõidukile hiljem, peab neil olema direktiivi 77/541/EMÜ või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16 kohane tüübikinnitus. |
32 |
Direktiiv 77/649/EMÜ (Ettepoole suunatud vaateväli) |
a) Ettepoole suunatud vaateväljas ei tohi vastavalt direktiivi 77/649/EMÜ I lisa punktile 5.1.3 olla 180o ulatuses ühtegi takistust. b) Erandina eespool nimetatud punktis a sätestatust ei käsitata takistusena A-sambaid ja kõnealuse direktiivi I lisa punktis 5.1.3 loetletud seadmeid. c) A-sambaid ei tohi olla rohkem kui kaks. |
33 |
Direktiiv 78/316/EMÜ (Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähised) |
a) Tähised, sealhulgas nende märgutulede värv, mille olemasolu on kohustuslik vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II lisale, peavad vastama nimetatud direktiivile. b) Kui see nii ei ole, kontrollib tehniline teenistus, kas sõidukile paigaldatud tähised, märgutuled ja näidikud annavad juhile arusaadavat teavet kõnealuste juhtseadiste toimimise kohta. |
34 |
Direktiiv 78/317/EMÜ (Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed) |
Sõidukil peavad olema sobivad tuuleklaasi jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed. Sobivaks tuuleklaasi jäite eemaldamise seadmeks peetakse mis tahes seadet, mis vastab vähemalt direktiivi 78/317/EMÜ I lisa punktile 5.1.1. Sobivaks tuuleklaasi niiskuse eemaldamise seadmeks peetakse mis tahes seadet, mis vastab vähemalt kõnealuse direktiivi I lisa punktile 5.2.1. |
35 |
Direktiiv 78/318/EMÜ (Klaasipuhasti/-pesur) |
Sõidukil peavad olema sobivad klaasipuhastid ja -pesurid. Sobivaks klaasipuhastiks ja -pesuriks peetakse mis tahes seadet, mis vastab vähemalt direktiivi 78/318/EMÜ I lisa punktile 5.1.3. |
36 |
Direktiiv 2001/56/EÜ (Küttesüsteemid) |
a) Sõitjateruum peab olema varustatud küttesüsteemiga. b) Põletuskütteseade ja selle paigaldus peavad vastama direktiivi 2001/56/EÜ VII lisas sätestatud nõuetele. Lisaks sellele peavad veeldatud naftagaasil töötavad põletuskütteseadmed ja küttesüsteemid vastama kõnealuse direktiivi VIII lisas sätestatud nõuetele. c) Hiljem paigaldatud lisaküttesüsteemid peavad vastama kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele. |
37 |
Direktiiv 78/549/EMÜ (Ratta porikaitsmed) |
a) Sõiduk peab olema disainitud selliselt, et kaitsta teisi liiklejaid ülespaiskuvate kivide, muda, jää, lume ja vee eest ning vähendada liikuvate ratastega kokkupuutest tulenevat ohtu. b) Tehniline teenistus võib kontrollida sõiduki vastavust direktiivi 78/549/EMÜ I lisas sätestatud olulistele tehnilistele nõuetele. c) Kõnealuse direktiivi I lisa punkti 3 sätteid ei kohaldata. |
38 |
Direktiiv 78/932/EMÜ (Peatoed) |
Direktiivis 78/932/EMÜ sätestatud nõudeid ei kohaldata. |
39 |
Direktiiv 80/1268/EMÜ (CO2 heitmed / kütusekulu) |
a) Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 80/1268/EMÜ I lisa punktiga 5. b) Kõnealuse lisa punktis 5.1.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata. c) Kui kande 2 sätete kohaldamisel ei sooritata väljalasketoru heitgaaside katset, arvutatakse CO2 heitmed ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi. |
▼M20 ————— |
||
41 |
Direktiiv 2005/55/EÜ (Raskeveokite heitgaasid (Euro 4 ja Euro 5) – OBD-süsteemid – Heitgaasi suitsusus) |
Väljalasketoru heitgaasid a) Vastavalt direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktile 6.2 viiakse läbi katse, kasutades selleks direktiivi 2005/78/EÜ II lisa punktis 3.6 sätestatud halvendustegureid. b) Piirangud on sätestatud direktiivi 2005/55/EÜ I lisa tabelis 1 või 2. OBD-süsteem a) Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). b) OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega. Heitgaasi suitsusus a) Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas direktiivi 2005/55/EÜ VI lisas osutatud katsemeetoditega. b) Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale. |
41a |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 Heited (Euro VI) raskeveokid - OBD |
Väljalasketoru heited a) Vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 III lisale viiakse läbi katse, kasutades selleks määruse (EL) nr 582/2011 VI lisa punktis 3.6.1 sätestatud halvendustegureid. b) Piirangud on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas. c) Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas. CO2 heited CO2 heited ja kütusekulu määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 VIII lisale. Pardadiagnostikaseade (OBD) a) Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). b) OBD-liides peab ühilduma välise OBD-skanneriga, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 582/2011 X lisas. Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks Sõidukile peab olema paigaldatud NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamise süsteem vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 XIII lisale. Kohaldatakse ka nimetatud lisa punkti 2.1 sätteid alternatiivse tüübikinnituse kohta. Võimsuse mõõtmine a) Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles esitatakse mootori maksimaalne võimsus kilovattides ja mootori pöörlemiskiirus (pööret minuti kohta), millel maksimaalne võimsus saavutatakse. b) Alternatiivina võib esitada ka samu andmeid sisaldava mootori võimsuse graafiku. |
44 |
Direktiiv 92/21/EMÜ (Massid ja mõõtmed) |
a) Direktiivi 92/21/EMÜ II lisa punkti 3 nõuded on täidetud. b) Punktis a nimetatud sätete kohaldamiseks arvestatavad massid on: — direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6 määratletud ja tehnilise teenistuse poolt mõõdetud sõidukorras sõiduki mass ja — sõiduki valmistaja esitatud või valmistajasildil, sealhulgas kleebistel ja kasutusjuhendis näidatud täismass. Neid masse käsitatakse kui suurimat tehniliselt lubatud täismassi. c) Maksimaalsete lubatud mõõtmete suhtes ei ole erandid lubatud. |
45 |
Direktiiv 92/22/EMÜ (Turvaklaasid) |
Komponendid a) Klaasid peavad olema valmistatud karastatud või lamineeritud turvaklaasist. b) Plastklaaside paigaldamine on lubatud ainult B-sammastest tahapoole. c) Klaaside puhul ei ole vajalik direktiivi 92/22/EMÜ kohane heakskiit. Paigaldamine a) Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 lisas 21 sätestatud paigalduseeskirju. b) Tuuleklaasil ja B-sambast eespool asuvatel klaasidel on keelatud kasutada toonkilesid, mis viivad tavapärase valgusläbivuse nõutavast miinimumist allapoole. |
46 |
Direktiiv 92/23/EMÜ (Rehvid) |
Komponendid Rehvid peavad olema märgistatud EÜ tüübikinnitusmärgiga, millel on ka täht „s” (müra). Paigaldamine a) Rehvide mõõtmed, kandevõime indeks ja kiirusindeks peavad vastama direktiivi 92/23/EMÜ IV lisas sätestatud nõuetele. b) Rehvil olev kiirusindeksi tähis peab vastama sõiduki maksimaalsele valmistajakiirusele. Kiirusepiirikute olemasolu ei vabasta selle nõude kohaldamisest. c) Eespool nimetatud punkti b sätete kohaldamiseks peab sõiduki valmistaja sätestama sõiduki maksimaalse kiiruse. Tehniline teenistus võib siiski samuti hinnata maksimaalset valmistajakiirust, võttes arvesse mootori maksimaalset võimsust, maksimaalset pöörete arvu minutis ja jõuülekande parameetreid. |
50 |
Direktiiv 94/20/EÜ (Haakeseadised) |
Eraldi seadmestikud a) Originaalvaruosade valmistaja haakeseadiste puhul, mis on ette nähtud kuni 1 500 kg haagise vedamiseks, ei ole vajalik direktiivi 94/20/EÜ kohane tüübikinnitus. Haakeseadist käsitatakse originaalvaruosade valmistaja haakeseadisena siis, kui seda on kirjeldatud sõiduki kasutusjuhendis või muus valmistaja poolt ostjale edastatud abidokumendis. Kui haakeseadis on sõiduki jaoks heaks kiidetud, lisatakse tüübikinnitustunnistusse vastav tekst, mille kohaselt omanik on vastutav haagisele paigaldatud haakeseadise ühilduvuse eest. b) Muud haakeseadised, millele ei ole osutatud punktis a, ning haakeseadised, mis on sõidukile paigaldatud hiljem, peavad saama tüübikinnituse vastavalt direktiivile 94/20/EÜ. Paigaldamine sõidukile Tehniline teenistus kontrollib haakeseadiste paigalduse vastavust direktiivi 94/20/EÜ VII lisale. |
53 |
Direktiiv 96/79/EÜ (Laupkokkupõrge) (e) |
a) Taotleja peab esitama valmistaja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 96/79/EÜ, — FMVSS standard 208 („Juhi ja sõitjate kaitse eest otsasõidul”), — JSRRV artikkel 18. b) Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 96/79/EÜ II lisale. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne. |
54 |
Direktiiv 96/27/EÜ (Külgkokkupõrge) |
a) Taotleja peab esitama valmistaja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 96/27/EÜ; — FMVSS standard 214 („Juhi ja sõitjate kaitse küljelt otsasõidul”); — JSRRV artikkel 18. b) Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 96/27/EÜ II lisa punktile 3. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne. |
58 |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 (Jalakäijate kaitse) |
Pidurivõimend Sõidukitele paigaldatakse elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis toimib kõikidel ratastel. Jalakäijate kaitse Nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 1. jaanuari 2013. Esikaitsesüsteemid Siiski peab sõidukile paigaldatud esikaitsesüsteemidel olema määruse (EÜ) nr 78/2009 kohane tüübikinnitus ja need peavad olema paigaldatud kooskõlas selle määruse I lisa punktis 6 sätestatud oluliste nõuetega. |
59 |
Direktiiv 2005/64/EÜ (Ringlusessevõetavus) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. |
61 |
Direktiiv 2006/40/EÜ (Kliimaseadmed) |
Kohaldatakse nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid. |
72 |
Määrus (EL) 2015/758 (eCall-süsteemid) |
Nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata. |
II osa: N1-kategooriasse kuuluvad sõidukid
Jaotis |
Õigusakti viide |
Alternatiivsed nõuded |
1 |
Direktiiv 70/157/EMÜ (Lubatud müratase) |
Sõidumüra katse a) Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 3 sätestatud meetodiga A. Piirangud on täpsustatud direktiivi 70/157/EMÜ I lisa punktis 2.1. Kehtestatud piirangutele on lubatud lisada üks detsibell. b) Katserada peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisale 8. Teistsuguste spetsifikatsioonidega katserada võib kasutada juhul, kui tehniline teenistus on läbi viinud korrelatsioonikatsed. Vajadusel rakendatakse korrelatsioonitegurit. c) Kiudmaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide puhul ei pea tarvitusele võtma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 5 kirjeldatud meetmeid. Seisumüra katse Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisa 3 punktiga 3.2. |
2 |
Direktiiv 70/220/EMÜ (Heitgaasid) |
Väljalasketoru heitgaasid a) Vastavalt direktiivi 70/220/EMÜ III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks punktis 5.3.6.2. sätestatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse kõnealuse direktiivi I lisa punktis 5.3.1.4 sätestatud piiranguid. b) Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi III lisa punktis 3.1.1. c) Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud direktiivi 70/220/EMÜ IX lisas. d) Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt kõnealuse direktiivi III lisa 2. liite punktis 3.2 sätestatud tehnilistele nõuetele. e) Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab kõnealuse direktiivi I lisa punkti 5 sissejuhatavas märkuses nimetatud ühele California osariigi eeskirjale. Eralduvad kütuseaurud Bensiinimootoriga sõidukitele paigaldatakse eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak). Karteri heitgaasid Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade. OBD-süsteem a) Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). b) OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega. |
2a |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 (kergeveokite heited (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Väljalasketoru heited a) Vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 692/2008 VII lisa punktis 1.4 sätestatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelites I ja II sätestatud piiranguid. b) Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud UNECE eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.1.1. c) Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 692/2008 IX lisas. d) Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt UNECE eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.2 sätestatud tehnilistele nõuetele. e) Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California Regulations'ile (California osariigi eeskirjad). Kütuseaurud Bensiinimootoriga sõidukitel peab olema eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak). Karteri heited Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade. Pardadiagnostikaseade (OBD) a) Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). b) OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega. Heitgaasi suitsusus a) Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 IV lisa 2. liites osutatud katsemeetoditega. b) Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale. CO2 heide ja kütusekulu a) Katse viiakse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisaga. b) Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 4 punktis 3.1.1. c) Kui sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California Regulations'ile (California osariigi eeskirjad) ja seetõttu ei ole vaja sooritada väljalasketoru heitgaaside katset, arvutavad liikmesriigid CO2 heite ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi. Teabe kättesaadavus Teabe kättesaadavust käsitlevaid sätteid ei kohaldata. Võimsuse mõõtmine a) Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles esitatakse mootori maksimaalne võimsus kilovattides ja pöörlemissagedus (pööret minuti kohta), millel maksimaalne võimsus saavutatakse. b) Alternatiivina võib esitada ka samu andmeid sisaldava mootori võimsuse graafiku. |
3 |
Direktiiv 70/221/EMÜ (Kütusepaagid – Tagumised allasõidutõkked) |
Kütusepaagid a) Kütusepaagid peavad vastama direktiivi 70/221/EMÜ I lisa 5. jaotisele, välja arvatud punktid 5.1, 5.2 ja 5.12. Eelkõige peavad kütusepaagid vastama punktidele 5.9 ja 5.9.1, kuid ümberminekukatset läbi ei viida. b) Veeldatud naftagaasi või maagaasi jaoks ettenähtud paakidele antakse tüübikinnitus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 67 01-seeria muudatustele või eeskirjale nr 110 (a). Erisätted plastist kütusepaakide kohta Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetse sõiduki [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] kütusepaak vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiivi 70/221/EMÜ punkt 6.3, — FMVSS standard 301 („Toitesüsteemi terviklikkus”), — ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 34 5. lisa. Tagumised allasõidutõkked a) Sõiduki tagaosa tuleb konstrueerida kooskõlas direktiivi 70/221/EMÜ II lisa punktiga 5. b) Seetõttu piisab, kui on täidetud punkti 5.2 teises lõigus sätestatud nõuded. c) Kui eespool nimetatud punktide kohaldamiseks tuleb tagumised allasõidutõkked sõidukile hiljem paigaldada, peavad need vastama kõnealuse direktiivi II lisa punktidele 5.3 ja 5.4. |
4 |
Direktiiv 70/222/EMÜ (Tagumise registreerimismärgi paigalduskoht) |
Registreerimismärgi paigalduskoht, kalle, nähtavusnurk ja asend peavad vastama direktiivile 70/222/EMÜ. |
5 |
Direktiiv 70/311/EMÜ (Roolimisjõud) |
Mehaaniline roolimehhanism a) Roolimehhanism peab olema ehitatud nii, et see pöörduks otseasendisse. Sellele sättele vastavuse kontrollimiseks tuleb läbi viia katse kooskõlas direktiivi 70/311/EMÜ I lisa punktidega 5.1.2 ja 5.2.1. b) Mehaaniliste juhtimisseadmete rikke tõttu ei tohi sõiduk täielikult juhitavust kaotada. Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem („Drive-by wire” seadmed) Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem on lubatud ainult siis, kui see vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 79 lisale 6. |
6 |
Direktiiv 70/387/EMÜ (Uksesulgurid ja hinged) |
a) Uksesulgurid ja hinged peavad vastama direktiivi 70/387/EMÜ I lisa punktidele 3.2.1, 3.3.2 ja 3.4.1. b) Punktis 3.4.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui tõendatakse vastavust ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 11 läbivaadatud versiooni nr 1 muudatuse 2 punktile 6.1.5.4. |
7 |
Direktiiv 70/388/EMÜ (Helisignaal) |
Komponendid Helisignaalsüsteemi seadmetel ei pea olema direktiivi 70/388/EMÜ kohast tüübikinnitust. Helisignaalseadme heli peab siiski olema pidev, nagu on nõutud direktiivi 70/388/EMÜ I lisa punktis 1.1. Paigaldamine sõidukile a) Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 70/388/EMÜ I lisa punktiga 2. b) Maksimaalne helirõhutase peab vastama kõnealuse lisa punktile 2.1.4. |
8 |
Direktiiv 2003/97/EÜ (Kaudse nähtavuse seadmed) |
Komponendid a) Sõidukile paigaldatakse direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktis 2 kirjeldatud tahavaatepeeglid. b) Neil ei pea olema kõnealuse direktiivi kohast tüübikinnitust. c) Peeglite kumerusraadius ei tohi kujutist oluliselt moonutada. Peeglite kumerusraadiust kontrollitakse tehniliste teenistuse äranägemise järgi vastavalt direktiivi 2003/97/EÜ II lisa 1. liites kirjeldatud meetodile. Kumerusraadius ei tohi olla väiksem, kui on nõutud kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.4. Paigaldamine sõidukile Teostatakse mõõtmised, et tagada vaatevälja vastavus direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktile 5 või direktiivi 71/127/EMÜ III lisa punktile 5. |
9 |
Direktiiv 71/320/EMÜ (Pidurdamine) |
Üldsätted a) Pidurisüsteem ehitatakse kooskõlas direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktiga 2. b) Sõidukile paigaldatakse kõigil ratastel toimiv elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem. c) Pidurisüsteem peab toimima vastavalt kõnealuse direktiivi II lisa punktis 2 sätestatud nõuetele. d) Selleks tuleb läbi viia teekatsed hea haardumisega katserajal. Seisupiduri katse tuleb läbi viia 18 % langusega kaldel (üles ja alla). Sooritada tuleb ainult allpool nimetatud katsed. Igal juhul peab sõiduk olema täismassiga. e) Eespool punktis c osutatud teekatseid ei pea läbi viima juhul, kui taotleja esitab valmistaja kinnituse, et sõiduk vastab kas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 13-H (sh selle 5. täiendusele) või FMVSS standardile 135. Sõidupidur a) Viiakse läbi direktiivi 71/320/EMÜ II lisa punktides 1.2.2 ja 1.2.3 kirjeldatud 0 tüübi katse. b) Lisaks viiakse läbi kõnealuse direktiivi II lisa punktis 1.3 kirjeldatud I tüübi katse. Seisupidur Katse viiakse läbi kooskõlas kõnealuse direktiivi II lisa punktiga 2.1.3. |
10 |
Direktiiv 72/245/EMÜ (Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)) |
Komponendid a) Elektrilistel/elektroonilistel alakoostudel ei pea olema direktiivi 72/245/EMÜ kohast tüübikinnitust. b) Sõidukile hiljem paigaldatud elektrilised/elektroonilised seadmed peavad siiski vastama kõnealusele direktiivile. Elektromagnetkiirguse edastamine Taotleja edastab tootja avalduse, milles kinnitatakse, et sõiduk vastab direktiivile 72/245/EMÜ või järgmistele alternatiivsetele standarditele: — lairiba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 või SAE J551-2, — kitsasriba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 (sõidukiväline) või 25 (sõidukisisene) või SAE J551-4 ja SAE J1113-41. Häirekindluskatsed Häirekindluskatsetest loobutakse. |
11 |
Direktiiv 72/306/EMÜ (Diiselmootori heitmed) |
a) Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 72/306/EMÜ III ja IV lisas kirjeldatud meetoditega. Heitmete piirväärtused on esitatud nimetatud direktiivi V lisas. b) Direktiivi 72/306/EMÜ I lisa punktis 4 sätestatud korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale. |
13 |
Direktiiv 74/61/EMÜ (Vargusevastased süsteemid ja käivitustakistussüsteem) |
a) Sõiduki omavolilise kasutamise ennetamiseks tuleb sõidukile paigaldada direktiivi 74/61/EMÜ IV lisa punktis 2.2 määratletud lukustusseade. b) Kui paigaldatakse käivitustakistussüsteem, peab see vastama kõnealuse direktiivi V lisa punktis 3 sätestatud tehnilistele nõuetele ja punktis 4 sätestatud olulistele nõuetele, eelkõige punktile 4.1.1. |
14 |
Direktiiv 74/297/EMÜ (f) (Kaitsemehhanismiga rooliseade) |
a) Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 74/297/EMÜ, — FMVSS standard 203 („Kokkupõrkel löögienergiat vähendavad roolimehhanismi süsteemid”) ja FMVSS standardile 204 („Roolimehhanismi tahapoole nihkumine”), — JSRRV artikkel 11. b) Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 74/297/EMÜ II lisale. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne. |
15 |
Direktiiv 74/408/EMÜ (Istmete tugevus – peatoed) |
Istmed, istme kinnituspunktid ja reguleerimissüsteemid Istmed ja nende reguleerimissüsteemid peavad vastama direktiivi 74/408/EMÜ IV lisa nõuetele. Peatoed a) Peatoed peavad vastama direktiivi 74/408/EMÜ II lisa punktis 3 sätestatud olulistele nõuetele ja kõnealuse lisa 1. liite punktis 5 sätestatud nõuetele. b) Läbi tuleb viia ainult kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.10 ja punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud katsed. |
17 |
Direktiiv 75/443/EMÜ (Kiirusmõõdik – tagasikäik) |
Kiiruse mõõtmise seadmed a) Näidik peab vastama direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktides 4.1–4.2.3 esitatud nõuetele. b) Kui tehnilisel teenistusel on põhjust arvata, et kiirusmõõdik ei ole piisavalt täpselt kalibreeritud, võib nimetatud teenistus nõuda punktis 4.3 kirjeldatud katsete läbiviimist. Tagasikäik Käigumehhanism peab sisaldama tagasikäiku. |
18 |
Direktiiv 76/114/EMÜ (Andmesildid) |
Valmistajatehase tähis a) Sõidukile tuleb paigaldada valmistajatehase tähis, mis koosneb 8–17 märgist. 17 märgist koosnev valmistajatehase tähis peab vastama ISO standardites 3779:1983 ja 3780:1983 sätestatud nõuetele. b) Valmistajatehase tähis peab asetsema hästi nähtavas ja hõlpsasti ligipääsetavas kohas nii, et see ei kustuks ega kahjustuks. c) Kui valmistajatehase tähis ei ole pressitud sõiduki šassiile ega kerele, võib liikmesriik nõuda selle uuesti paigaldamist vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele. Sellisel juhul kontrollib paigaldamist selle liikmesriigi pädev asutus. Andmesilt Valmistaja peab sõidukile paigaldama tunnusmärgi. Pärast kinnituse andmist ei nõuta lisatunnusmärgi paigaldamist. |
19 |
Direktiiv 76/115/EMÜ (Turvavöö kinnituspunktid) |
Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 76/115/EMÜ, — FMVSS standard 210 („Turvavöö kinnituskohad”), — JSRRV artikkel 22-3. |
20 |
Direktiiv 76/756/EMÜ (Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine) |
a) Valgustusseadmete paigaldus peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 03-seeria muudatustes esitatud olulistele nõuetele, välja arvatud eeskirja nr 48 lisades 5 ja 6 esitatud nõuetele. b) Erandeid ei ole lubatud teha valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu, põhilist kujundust, elektriühendusi ja kiiratava või tagasipeegeldatava valguse värvi käsitlevatest nõuetest, millele on osutatud kannetes 21–26 ja 28–30. c) Kui valgustus- ja valgussignaalseadmed paigaldatakse sõidukile eespool nimetatud nõuete kohaldamise eesmärgil hiljem, peab neil olema EÜ tüübikinnitusmärk. d) Gaasilahendusvalgusallikad tohib paigaldada ainult koos laternapesuriga ja automaatse tulede kõrguse regulaatoriga, kui see on asjakohane. e) Lähitulelaternad tuleb kohandada vastavalt kinnituse andnud riigis seaduslikult kehtivale liiklussuunale. |
21 |
Direktiiv 76/757/EMÜ (Helkurid) |
Vajadusel lisatakse sõiduki tagaosale kaks EÜ tüübikinnitusmärki kandvat helkurit, mille asukoht vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 48. |
22 |
Direktiiv 76/758/EMÜ (Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistus külgedel ja päevasõidutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
23 |
Direktiiv 76/759/EMÜ (Suunatuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
24 |
Direktiiv 76/760/EMÜ (Tagumised numbrituled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
25 |
Direktiiv 76/761/EMÜ (Esituled (koos lampidega)) |
a) Sõidukile paigaldatud esitulede kiiratavat valgust kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 112 punkti 6 sätetele, mis käsitleb asümmeetrilist lähituld kiirgavaid esitulesid. Selleks võib kasutada kõnealuse eeskirja 5. lisas sätestatud piirnorme. b) Sama otsust kohaldatakse mutatis mutandis ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega nr 98 või nr 123 hõlmatud lähituld kiirgavate esitulede suhtes. |
26 |
Direktiiv 76/762/EMÜ (Eesmised udutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
27 |
Direktiiv 77/389/EMÜ (Pukseerimiskonksud) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. |
28 |
Direktiiv 77/538/EMÜ (Tagumised udutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
29 |
Direktiiv 77/539/EMÜ (Tagurdustuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
30 |
Direktiiv 77/540/EMÜ (Seisutuled) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist. |
31 |
Direktiiv 77/541/EMÜ (Turvavööd ja turvasüsteemid) |
Komponendid a) Turvavöödel ei pea olema direktiivi 77/541/EMÜ kohast tüübikinnitust. b) Igal turvavööl peab siiski olema tunnusmärk. c) Märgil olevad tunnused peavad vastama turvavöö kinnituspunkte käsitlevale otsusele (vt kanne 19). Paigalduseeskirjad a) Sõidukile paigaldatakse turvavööd vastavalt direktiivi 77/541/EMÜ XV lisas kirjeldatud nõuetele. b) Kui kooskõlas eespool nimetatud punktiga a paigaldatakse turvavööd sõidukile hiljem, peab neil olema direktiivi 77/541/EMÜ või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16 kohane tüübikinnitus. |
33 |
Direktiiv 78/316/EMÜ (Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähised) |
a) Tähised, sealhulgas nende märgutulede värv, mille olemasolu on kohustuslik vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II lisale, peavad vastama nimetatud direktiivile. b) Kui see nii ei ole, kontrollib tehniline teenistus, kas sõidukile paigaldatud tähised, märgutuled ja näidikud annavad juhile arusaadavat teavet kõnealuste juhtseadiste toimimise kohta. |
34 |
Direktiiv 78/317/EMÜ (Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed) |
Sõidukil peavad olema sobivad tuuleklaasi jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed. |
35 |
Direktiiv 78/318/EMÜ (Klaasipuhasti/-pesur) |
Sõidukil peavad olema sobivad klaasipuhastid ja -pesurid. |
36 |
Direktiiv 2001/56/EÜ (Küttesüsteemid) |
a) Sõitjateruum peab olema varustatud küttesüsteemiga. b) Põletuskütteseade ja selle paigaldus peavad vastama direktiivi 2001/56/EÜ VII lisas sätestatud nõuetele. Lisaks sellele peavad veeldatud naftagaasil töötavad põletuskütteseadmed ja küttesüsteemid vastama kõnealuse direktiivi VIII lisas sätestatud nõuetele. c) Hiljem paigaldatud lisaküttesüsteemid peavad vastama kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele. |
39 |
Direktiiv 80/1268/EMÜ (CO2 heitmed / kütusekulu) |
a) Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 80/1268/EMÜ I lisa punktiga 5. b) Kõnealuse lisa punktis 5.1.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata. c) Kui kande 2 sätete kohaldamisel ei sooritata väljalasketoru heitgaaside katset, arvutatakse CO2 heitmed ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi. |
▼M20 ————— |
||
41 |
Direktiiv 2005/55/EÜ (Raskeveokite heitgaasid (Euro 4 ja 5) – OBD-süsteemid – Heitgaasi suitsusus) |
Väljalasketoru heitgaasid a) Vastavalt direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktile 6.2 viiakse läbi katse, kasutades selleks direktiivi 2005/78/EÜ II lisa punktis 3.6 sätestatud halvendustegureid. b) Piirangud on sätestatud direktiivi 2005/55/EÜ I lisa tabelis 1 või 2. OBD-süsteem a) Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). b) OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega. Heitgaasi suitsusus a) Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas direktiivi 2005/55/EÜ VI lisas osutatud katsemeetoditega. b) Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale. |
41a |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 Heited (Euro VI) raskeveokid - OBD |
Väljalasketoru heited a) Vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 III lisale viiakse läbi katse, kasutades selleks määruse (EL) nr 582/2011 VI lisa punktis 3.6.1 sätestatud halvendustegureid. b) Piirangud on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas. c) Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas. CO2 heited CO2 heited ja kütusekulu määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 VIII lisale. Pardadiagnostikaseade (OBD) a) Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem). b) OBD-liides peab ühilduma välise OBD-skanneriga, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 582/2011 X lisas. Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks Sõidukile peab olema paigaldatud NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamise süsteem vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 XIII lisale. Kohaldatakse ka nimetatud lisa punkti 2.1 sätteid alternatiivse tüübikinnituse kohta. Võimsuse mõõtmine a) Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles esitatakse mootori maksimaalne võimsus kilovattides ja pöörlemissagedus, millel maksimaalne võimsus saavutatakse. b) Alternatiivina võib esitada ka samu andmeid sisaldava mootori võimsuse graafiku. |
45 |
Direktiiv 92/22/EMÜ (Turvaklaasid) |
Komponendid a) Klaasid peavad olema valmistatud karastatud või lamineeritud turvaklaasist. b) Plastklaaside paigaldamine on lubatud ainult B-sammastest tahapoole. c) Klaaside puhul ei ole vajalik direktiivi 92/22/EÜ kohane heakskiit. Paigaldamine a) Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 lisas 21 sätestatud paigalduseeskirju. b) Tuuleklaasil ja B-sambast eespool asuvatel klaasidel on keelatud kasutada toonkilesid, mis viivad tavapärase valgusläbivuse nõutavast miinimumist allapoole. |
46 |
Direktiiv 92/23/EMÜ (Rehvid) |
Komponendid Rehvid peavad olema märgistatud EÜ tüübikinnitusmärgiga, millel on ka tähis „s” (heli). Paigaldamine a) Rehvide mõõtmed, kandevõime indeks ja kiirusindeks peavad vastama direktiivi 92/23/EMÜ IV lisas sätestatud nõuetele. b) Rehvil olev kiirusindeksi tähis peab vastama sõiduki maksimaalsele valmistajakiirusele. c) Kiirusepiirikute olemasolu ei vabasta selle nõude kohaldamisest. d) Eespool nimetatud punkti b sätete kohaldamiseks peab sõiduki valmistaja esitama sõiduki maksimaalse kiiruse. Tehniline teenistus võib samuti hinnata maksimaalset valmistajakiirust, võttes arvesse mootori maksimaalset võimsust, maksimaalset pöörete arvu minutis ja jõuülekande parameetreid. |
48 |
Direktiiv 97/27/EÜ (Massid ja mõõtmed) |
a) Täidetud peavad olema direktiivi 97/27/EÜ I lisas sätestatud olulised nõuded. Kõnealuse lisa punktis 7.8.3, 7.9 ja 7.10 sätestatud nõudeid siiski ei kohaldata. b) Punktis a nimetatud sätete kohaldamiseks arvestatavad massid on: — direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6 määratletud ja tehnilise teenistuse poolt mõõdetud sõidukorras sõiduki mass ja — sõiduki valmistaja esitatud või valmistajasildil, sealhulgas kleebistel ja kasutusjuhendis näidatud täismass. Neid masse käsitatakse kui suurimat tehniliselt lubatud täismassi. c) Sõiduki tehniline muutmine taotleja poolt, näiteks rehvide asendamine väiksema kandevõimeindeksiga rehvidega vähendamaks sõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi 3,5 tonnini või alla selle, et sõiduk saaks üksiksõidukile kinnituse, on keelatud. d) Maksimaalsete lubatud mõõtmete suhtes ei ole erandid lubatud. |
49 |
Direktiiv 92/114/EMÜ (Juhtkabiini väljaulatuvad osad) |
a) Kooskõlas direktiivi 92/114/EMÜ I lisa punktiga 6 tuleb täita direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktis 5 sätestatud nõuded. b) Vastavalt tehnilise teenistuse äranägemisele kontrollitakse sõiduki vastavust direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktides 6.1, 6.5, 6.6, 6.7, 6.8 ja 6.11 esitatud nõuetele. |
50 |
Direktiiv 94/20/EÜ (Haakeseadised) |
Eraldi seadmestikud a) Originaalvaruosade valmistaja haakeseadiste puhul, mis on ette nähtud kuni 1 500 kg haagise vedamiseks, ei ole vajalik direktiivi 94/20/EÜ kohane tüübikinnitus. b) Haakeseadist käsitletakse originaalvaruosade valmistaja haakeseadisena siis, kui seda on kirjeldatud sõiduki kasutusjuhendis või muus valmistaja poolt ostjale edastatud abidokumendis. c) Kui haakeseadis on sõiduki jaoks heaks kiidetud, lisatakse tüübikinnitustunnistusse vastav tekst, mille kohaselt omanik on vastutav haagisele paigaldatud haakeseadise ühilduvuse eest. d) Muud haakeseadised, millele ei ole osutatud punktis a, ning haakeseadised, mis on sõidukile paigaldatud hiljem, peavad saama tüübiheakskiidu vastavalt direktiivile 94/20/EMÜ. Paigaldamine sõidukile Tehniline teenistus kontrollib haakeseadiste paigalduse vastavust direktiivi 94/20/EMÜ VII lisale. |
54 |
Direktiiv 96/27/EÜ (Külgkokkupõrge) |
a) Taotleja peab esitama valmistaja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest: — direktiiv 96/27/EÜ, — FMVSS standard 214 („Juhi ja sõitjate kaitse küljelt otsasõidul”), — JSRRV artikkel 18. b) Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 96/27/EÜ II lisa punktile 3. c) Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne. |
56 |
Direktiiv 98/91/EÜ Sõidukid ohtlike kaupade veoks |
Ohtlike kaupade veoks ettenähtud sõidukid peavad vastama direktiivile 94/55/EÜ. |
58 |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 (Jalakäijate kaitse) |
Pidurivõimendi Sõidukitele paigaldatakse elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis toimib kõikidel ratastel. Jalakäijate kaitse Nimetatud määruse nõudeid ei kohaldata 24. veebruarini 2018 kuni 2 500 kg sõidukite suhtes ja 24. augustini 2019 üle 2 500 kg sõidukite suhtes. Esikaitsesüsteemid Siiski peab sõidukile paigaldatud esikaitsesüsteemidel olema määruse (EÜ) nr 78/2009 kohane tüübikinnitus ja need peavad olema paigaldatud kooskõlas selle määruse I lisa punktis 6 sätestatud oluliste nõuetega. |
59 |
Direktiiv 2005/64/EÜ (Ringlusessevõetavus) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. |
61 |
Direktiiv 2006/40/EÜ (Kliimaseadmed) |
Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid kohaldatakse. |
72 |
Määrus (EL) 2015/758 (eCall-süsteemid) |
Nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata. |
II OSA
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mida tunnustatakse I osas nimetatud direktiivide või määruste alternatiivina
Kui I osa tabelis viidatakse eraldi direktiivile või määrusele, tuleb tüübikinnitus, mis on väljastatud vastavalt järgmistele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele, millega ühendus on nõukogu otsuse 97/836/EÜ ( 61 ) või selle otsuse artikli 3 lõikes 3 viidatud nõukogu hilisemate otsuste alusel ühinenud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni „1958. a muudetud lepingu” osalisena, lugeda võrdväärseks EÜ tüübikinnitusega, mis on antud asjakohase eraldi direktiivi või määruse alusel.
Samuti peetakse vastavalt otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud ühenduse otsusele võrdväärseiks kõiki edasisi allpool nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusi ( 62 ).
|
Objekt |
Aluseks oleva ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr |
Muudatuste seeria |
1. (1) |
Lubatud müratase |
51 |
02 |
Vahetatavad mürasummutusseadmed |
59 |
00 |
|
▼M22 ————— |
|||
58. |
Jalakäijate kaitse |
127 |
00 |
Pidurdusseadmed (piduriassistent) |
13-H |
00 (9. täiendus ja järgmised) |
|
(*1) Selle tabeli andmete numeratsioon vastab I osa tabelis kasutatud numeratsioonile. Kui üksikdirektiivides või -määrustes sisalduvad paigalduseeskirjad, kehtivad need ka osade ja eraldi seadmestike suhtes, millele on tüübikinnitus antud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt. |
V LISA
EÜ TÜÜBIKINNITUSEGA SEOTUD MENETLUSED
0. Eesmärgid ja reguleerimisala
0.1. Käesolevas lisas sätestatakse menetlused sõiduki tüübikinnitusprotsessi nõuetekohaseks toimimiseks kooskõlas artikliga 9.
0.2. See sisaldab ka järgmist:
a) loetelu rahvusvahelistest standarditest, mis on olulised tehniliste teenistuste määramiseks kooskõlas artikliga 41;
b) kirjeldus menetlustest, mida tuleb järgida tehniliste teenistuste oskuste hindamisel kooskõlas artikliga 42;
c) üldised nõuded katsearuannete koostamiseks tehniliste teenistuste poolt.
1. Tüübikinnitusmenetlus
Sõiduki tüübikinnitustaotluse saamisel peab tüübikinnitusasutus
a) kontrollima, et kõik EÜ tüübikinnitustunnistused, mis on väljastatud sõiduki tüübikinnitusele kohaldatavate õigustloovate aktide alusel, hõlmavad sõiduki tüüpi ning vastavad ettenähtud nõuetele;
b) kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatise I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase õigustloova aktiga seonduvas infopaketis ja selle alusel välja antud EÜ tüübikinnitustunnistustes;
c) kui mõni teatise I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi õigustloova akti infopaketis, kontrollima, kas kõnesolev detail või karakteristik vastab teatmikus esitatud andmetele;
d) kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud vastavalt asjaomastele kinnitatud infopaketi EÜ tüübikinnitustunnistusega seotud andmetele;
e) vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;
f) vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu;
g) vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealuses märkuses 5 sätestatud nõuete täitmist.
2. Tehniliste kirjelduste kombinatsioonid
Esitatavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist järgmiste kriteeriumide alusel:
Tehniline kirjeldus |
Sõidukikategooria |
|||||||||
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
O1 |
O2 |
O3 |
O4 |
|
Mootor |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Käigukast |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Telgede arv |
— |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Juhtteljed (arv ja asukoht), |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Kere tüüp |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Uste arv |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Rooli asukoht |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Istekohtade arv |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Varustatuse tase |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
3. Erisätted
Kui asjakohaste õigustloovate aktide põhjal välja antud tüübikinnitustunnistused ei ole kättesaadavad, peab tüübikinnitusasutus
a) korraldama iga asjassepuutuva õigustloova aktiga nõutud katsetused ja kontrollimised;
b) kontrollima, kas sõiduk vastab sõiduki teatmikus esitatud andmetele ja kas need vastavad kõigis asjaomastes õigustloovates aktides esitatud tehnilistele nõuetele;
c) vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;
d) vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu;
e) vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealuses märkuses 5 sätestatud nõuete täitmist.
1. liide
Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid
1. |
Tüübikinnituseks läbiviidavate katsetustega seotud tegevus, mis peab olema kooskõlas IV lisas loetletud õigustloovate aktidega: 1.1. A-kategooria (oma ruumides läbiviidavad katsetused) EN ISO/IEC 17025:2005 katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuete kohta. A-kategooriaga seotud tegevuseks määratud tehniline teenistus võib õigustloovates aktides sätestatud katsetusi, mille läbiviimiseks ta on määratud, tootja või kolmanda isiku ruumides läbi viia või nende läbiviimist juhendada. 1.2. B-kategooria (tootja või kolmanda isiku ruumides läbiviidavate katsetuste juhendamine) EN ISO/IEC 17020:2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta. Enne katsetuse läbiviimist või juhendamist tootja või kolmanda isiku ruumides kontrollib tehniline teenistus, kas katsekoht ja mõõtmisseadmed vastavad punktis 1.1 osutatud standardi asjakohastele nõuetele. |
2. |
Toodangu vastavusega seotud tegevus 2.1. C-kategooria (tootja kvaliteedijuhtimissüsteemi alghindamise ja järelevalveauditite läbiviimise kord) EN ISO/IEC 17021:2006 nõuete kohta juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele. 2.2. D-kategooria (tootenäidiste kontrollimine või katsetamine või selle juhendamine) EN ISO/IEC 17020:2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta. |
2. liide
Tehniliste teenistuste hindamise kord
1. Käesoleva liite eesmärk
1.1. Käesolevas liites kehtestatakse tingimused, millele vastavalt peab artiklis 42 osutatud pädev asutus läbi viima tehniliste teenistuste hindamist.
1.2. Neid tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis kõigi tehniliste teenistuste suhtes sõltumata nende õiguslikust seisundist (sõltumatu organisatsioon, tootja või tüübikinnitusasutus, kes tegutseb tehnilise teenistusena).
2. Hindamise põhimõtted
Hindamisel järgitakse mitut põhimõtet:
— sõltumatus, mis on järelduste erapooletuse ja objektiivsuse aluseks;
— tõenditel põhinev lähenemine, mis tagab usaldusväärsed ja reprodutseeritavad järeldused.
Audiitorid peavad üles näitama usaldust ja ausust. Nad peavad täitma konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust.
Nad peavad oma avastustest ja järeldustest tõeselt ja täpselt aru andma.
3. Audiitorite oskusnõuded
3.1. Hindamisi võivad läbi viia ainult selleks vajalike tehniliste ja haldusalaste teadmistega audiitorid.
3.2. Audiitorid peavad olema saanud hindamisalast erikoolitust. Lisaks peavad nad omama tehnilisi eriteadmisi tehnilise teenistuse tegevusalal.
3.3. Ilma et see piiraks käesoleva liite punktide 3.1 ja 3.2 sätete kohaldamist, peavad artiklis 42 osutatud hindamise läbi viima audiitorid, kes ei ole seotud tegevustega, mille hindamist läbi viiakse.
4. Määramise taotlemine
4.1. Taotlust esitava tehnilise teenistuse nõuetekohaselt volitatud esindaja peab esitama pädevale asutusele ametliku taotluse, mis sisaldab järgmist:
a) tehnilise teenistuse üldised andmed, sealhulgas äriühing, nimi, aadress, õiguslik seisund ning tehnilised ressursid;
b) katsetamisega tegeleva personali ja juhtkonna üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas CVd, haridus ja kutseoskused;
c) lisaks eespool toodule peavad virtuaalseid katsemeetodeid kasutavad tehnilised teenistused tõendama oma suutlikkust töötada arvutipõhises keskkonnas;
d) üldine teave tehnilise teenistuse kohta, näiteks selle tegevus, kuulumine suuremasse kontserni ning kõigi nende tegevusüksuste aadressid, mida määramine hõlmab;
e) kinnitus selle kohta, et tehniline teenistus nõustub täitma kõiki määramisega seotud nõudeid ning vastavalt vajadusele muid asjaomastes direktiivides sätestatud kohustusi;
f) loetelu vastavushindamisteenustest, mida tehniline teenistus kohustub osutama kohaldatavate õigusaktide raames, ning loetelu õigusaktidest, mille osas tehniline teenistus taotleb määramist, sealhulgas vajaduse korral suutlikkuse piirid;
g) üks tehnilise teenistuse kvaliteedikäsiraamatu eksemplar.
4.2. Pädev astutus peab kontrollima, kas tehnilise teenistuse esitatud teave on piisav.
5. Ressursside ülevaatamine
Pädev asutus peab omaenda poliitikast, pädevusest ning sobivate audiitorite ja ekspertide kättesaadavusest lähtudes üle vaatama, kas ta on suuteline tehnilise teenistuse hindamist läbi viima.
6. Hindamise alltöövõtt
6.1. Pädev asutus võib hindamise teatud osade läbiviimiseks sõlmida alltöövõtulepingu teise tehnilisi teenistusi määrava asutusega või taotleda abi tehnilistelt ekspertidelt, keda vahendavad teised pädevad asutused. Taotluse esitanud tehniline teenistus peab alltöövõtjad ja eksperdid heaks kiitma.
6.2. Pädev asutus peab tehnilisele teenistusele lõpliku üldhinnangu andmisel arvesse võtma piisava pädevusalaga akrediteerimistunnistusi.
7. Ettevalmistus hindamiseks
7.1. Pädev asutus peab ametlikult määrama hindamismeeskonna. Pädev asutus peab tagama, et iga ülesannet täidavad selleks sobivad eksperdid. Eelkõige peab kogu meeskond
a) omama asjakohaseid teadmisi konkreetsel pädevusalal, mille osas määramist taotletakse, ning
b) omama piisavalt teadmisi, et usaldusväärselt hinnata tehnilise teenistuse pädevust määramise pädevusalas tegutsemiseks.
7.2. Pädev asutus peab hindamismeeskonnale antava ülesande selgelt määratlema. Hindamismeeskonna ülesandeks on läbi vaadata taotluse esitanud tehniliselt teenistuselt saadud dokumendid ning läbi viia kohapealne hindamine.
7.3. Pädev asutus peab koos tehnilise teenistuse ning määratud hindamismeeskonnaga kokku leppima hindamise kuupäeva ja kava. Ent pädeva asutuse ülesandeks on tagada, et see kuupäev oleks kooskõlas järelevalve ja ümberhindamise kavaga.
7.4. Pädev asutus peab tagama, et hindamismeeskonnale antakse asjakohased kriteeriume käsitlevad dokumendid, varasemad hindamisaruanded ning tehnilise teenistuse vastavad dokumendid ja aruanded.
8. Kohapealne hindamine
Hindamismeeskond peab tehnilise teenistuse hindamise läbi viima tehnilise teenistuse ühe või enama põhitegevuse toimumise kohas ning vajaduse korral tunnistajana külastama teisi tehnilise teenistuse tegevusüksusi.
9. Hindamistulemuste analüüs ja hindamisaruanne
9.1. Hindamismeeskond peab analüüsima kogu asjakohast teavet ning asjakohaseid tõendeid, mis koguti dokumentide ja aruannete läbivaatamise ning kohapealse hindamise käigus. See analüüs peab olema piisav, et võimaldada meeskonnal kindlaks määrata tehnilise teenistuse pädevus ja selle vastamine määramise nõuetele.
9.2. Pädeva asutuse aruandluskord peab tagama järgmiste nõuete täitmise.
9.2.1. Enne tehnilise teenistuse tegevuskohast lahkumist korraldatakse hindamismeeskonna ja tehnilise teenistuse ühine koosolek. Sellel koosolekul peab hindamismeeskond esitama analüüsist lähtuvate hindamistulemuste kirjaliku ja/või suulise aruande. Tehnilisele teenistusele tuleb anda võimalus esitada küsimusi hindamistulemuste, sealhulgas mittevastavuste kohta ning selle kohta, mis oli nende aluseks.
9.2.2. Tehnilisele teenistusele tuleb viivitamata esitada hindamise lõpptulemust käsitlev kirjalik aruanne. See hindamisaruanne peab sisaldama pädevust ja vastavust käsitlevaid märkusi ning loetlema mittevastavused, mis tuleb kõigi määramisega seotud tingimuste täitmiseks likvideerida.
9.2.3. Tehnilist teenistust tuleb kutsuda üles hindamisaruandele vastama ning kirjeldama konkreetseid meetmeid, mida on kõnealuste mittevastavuste likvideerimiseks võetud või määratud ajal kavas võtta.
9.3. Pädev asutus peab tagama, et tehnilise teenistuse poolt mittevastavuste likvideerimiseks võetavate meetmete piisavust ja tõhusust analüüsitakse. Kui tehnilise teenistuse võetud meetmeid ei peeta piisavaks, tuleb nõuda täiendavat teavet. Lisaks võib nõuda tõendeid võetud meetmete tõhusa rakendamise kohta või läbi viia järelhindamise, et kontrollida parandusmeetmete tõhusat rakendamist.
9.4. Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;
b) kohapealse hindamise kuupäev(ad);
c) hindamisega seotud audiitori(te) ja/või ekspertide nimed;
d) kõigi hinnatud tegevusüksuste kordumatu identifitseerimistunnus;
e) ettepanek hinnatud määramise pädevusala kohta;
f) avaldus tehnilise teenistuse poolt kasutusele võetud sisemise töökorralduse ja menetluste kohta tehnilise teenistuse pädevuse kinnitamiseks; pädevus on kindlaks määratud sellega, et tehniline teenistus täidab määramise tingimusi;
g) teave kõigi mittevastavuste likvideerimise kohta;
h) soovitus selle kohta, kas taotleja tuleks määrata või kinnitada tehniliseks teenistuseks, ning positiivse vastuse korral määramise pädevusala.
10. Määramine / määramise kinnitamine
10.1. Tüübikinnitusasutus peab aruande/aruannete ja muu asjaomase teabe alusel ilma liigse viivituseta otsustama, kas määrata tehniline teenistus, kinnitada selle määramine või määramist pikendada.
10.2. Tüübikinnitusasutus peab andma tehnilisele teenistusele tunnistuse. Sellel tunnistusel peavad olema järgmised andmed:
a) tüübikinnitusasutuse nimi ja logo;
b) määratud tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;
c) määramise jõustumise kuupäev ja selle lõppemise kuupäev;
d) määramise pädevusala lühikirjeldus või viide sellele (kohaldatavad direktiivid, määrused või nende osad);
e) vastavusavaldus ja viide käesolevale direktiivile.
11. Ümberhindamine ja järelevalve
11.1. Ümberhindamine sarnaneb alghindamisega, kuid selle puhul tuleb arvestada eelnevate hindamiste käigus omandatud kogemusi. Järelevalvega seotud kohapealsed hindamised ei ole nii ulatuslikud kui ümberhindamised.
11.2. Pädev asutus peab koostama kava iga määratud tehnilise teenistuse ümberhindamiseks ja järelevalveks nii, et määramise pädevusala representatiivseid valimeid hinnatakse korrapäraselt.
Kohapealsete hindamiste vaheline ajavahemik sõltub nii ümberhindamise kui ka järelevalve puhul sellest, millise tõendatud stabiilsuse tehniline teenistus on saavutanud.
11.3. Kui järelevalve või ümberhindamiste käigus avastatakse mittevastavusi, peab pädev asutus määrama parandusmeetmete rakendamisele ranged ajalised piirangud.
11.4. Kui parandusmeetmeid ei ole kokkulepitud aja jooksul võetud või neid ei loeta piisavaks, peab pädev asutus vastu võtma kohased meetmed, näiteks täiendav hindamine, määramise peatamine/tühistamine ühe või mitme tegevuse osas, milleks tehniline teenistus on määratud.
11.5. Kui pädev asutus otsustab tehnilise teenistuse määramise peatada või tühistada, peab ta tehnilist teenistust sellest tähitud kirjaga teavitama. Pädev asutus peab igal juhul võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teenistuse poolt juba alustatud tegevuste jätkamine.
12. Andmed määratud tehniliste teenistuste kohta
12.1. Pädev asutus peab säilitama andmed tehniliste teenistuste kohta tõendamaks, et määramise, sealhulgas pädevuse nõudeid täidetakse.
12.2. Pädev asutus peab tagama tehnilisi teenistusi käsitlevate andmete turvalisuse, et tagada nende konfidentsiaalsus.
12.3. Tehnilisi teenistusi käsitlevad andmed peavad sisaldama vähemalt
a) asjakohast kirjavahetust;
b) hindamisega seotud andmeid ja aruandeid;
c) määramise tunnistuste koopiaid.
3. liide
Üldised nõuded katsearuannete vormi kohta
1. Kõigi IV lisa I osas loetletud õigustloovate aktide puhul peab katsearuanne vastama standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele. Eelkõige peab see sisaldama kõnealuse standardi punktis 5.10.2 ning joonealuses märkuses 1 osutatud teavet.
2. Katsearuande näidisvormi kehtestab tüübikinnitusasutus kooskõlas oma heade tavade eeskirjadega.
3. Katsearuanne koostatakse ühenduse ametlikus keeles, mille on kindlaks määranud tüübikinnitusasutus.
4. Lisaks peab see sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) katsetatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku identifitseerimisandmed;
b) sõiduki, osa või eraldi seadmestiku omaduste üksikasjalik kirjeldus seoses õigustloova aktiga;
c) asjakohases õigustloovas aktis sätestatud mõõtmiste tulemused ja vajaduse korral piirangud või künnised, mida tuleb järgida;
d) iga punkti 4 alapunktis c nimetatud mõõtmise kohta: kas positiivne või negatiivne otsus;
e) üksikasjalik vastavusavaldus mitmesugustele sätetele vastavuse kohta, st sätetele, mille puhul pole nõutav mõõtmine.
Näide nõukogu direktiivi 76/114/EMÜ ( 63 ) I lisa jao 3.2.2 kohta:
„Kontrollida, kas valmistajatehase tähis on paigutatud nii, et see ei kustuks ega kahjustuks.”
Aruanne peab sisaldama näiteks sellist avaldust: „pressitud valmistajatehase tähise asukoht vastab I lisa jao 3.2.2 nõuetele”;
f) kui lubatud on muud katsemeetodid peale õigustloovates aktides sätestatud meetodite, peab aruanne sisaldama kasutatud katsemeetodi kirjeldust.
Sama kehtib juhul, kui kasutada võib õigustloovates aktides sätestatud alternatiivseid meetodeid;
g) katsetamise ajal tehtud fotod, mille arvu määrab kindlaks tüübikinnitusasutus.
Virtuaalsete katsemeetodite korral võib fotod asendada ekraanipiltide või muude sobivate tõenditega;
h) tehtud järeldused;
i) kui on esitatud arvamusi või tõlgendusi, peavad need olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja katsearuandes vastavalt tähistatud.
5. Kui katsed on tehtud sõiduki, osa või eraldi seadmestikuga, mille puhul on ühendatud mitmed nõutava töötaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad (st halvim võimalik juhtum), peab katsearuandes olema viide selle kohta, kuidas tootja kooskõlas tüübikinnitusasutusega valiku teinud on.
VI LISA
TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS
NÄIDIS A
(kasutamiseks sõiduki tüübikinnituse andmisel)
Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Tüübikinnitusasutuse pitsat
Teatised: |
Tüübid: |
— EÜ tüübikinnitus (1) — EÜ tüübikinnituse laiendamine (1) — EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1) — EÜ tüübikinnituse tühistamine (1) |
— komplektne sõiduk (1) — komplekteeritud sõiduk (1) — mittekomplektne sõiduk (1) — komplektsete ja mittekomplektsete variantidega sõiduk (1) — komplektsete ja mittekomplektsete variantidega sõiduk (1) |
(1) Mittevajalik läbi kriipsutada. |
vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ, viimati muudetud direktiiviga …./…/EÜ / määrusega (EÜ) nr …/… ()
EÜ tüübikinnitusnumber:
Laiendamise põhjus:
I OSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
0.2. Tüüp:
0.2.1. Ärinimi/-nimed ( 64 ):
0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile:
0.3.1. Märgistuse asukoht:
0.4. Sõiduki kategooria ( 65 ):
0.5. Komplektse/komplekteeritud sõiduki tootja ärinimi ja aadress () :
0.5.1. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baas-/eelmise komplekteerimisastme sõiduki tootja ärinimi ja aadress: …
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):
II OSA
Allakirjutanu kinnitab käesolevaga tootja andmete korrektsust lisatud teatises eespool nimetatud sõiduki(te) kohta ja lisatud katsetulemuste kehtivust sõidukitüübi suhtes (kusjuures sõidukitüübi näidised valis EÜ tüübikinnitusasutus ning tootja esitas need tootenäidistena).
1. Komplektsete ja komplekteeritud sõidukite/variantide korral () :
Sõidukitüüp vastab / ei vasta () direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XI lisas () ( 66 ) ettenähtud kõikide asjaomaste õigustloovate aktide tehnilistele nõuetele.
2. Mittekomplektsete sõidukite/variantide korral () :
Sõidukitüüp vastab / ei vasta () lehe pöördel esitatud tabelis loetletud õigustloovate aktide tehnilistele nõuetele.
3. Tüübikinnitus antakse / tüübikinnituse andmisest keeldutakse / tüübikinnitus tühistatakse () .
4. Tüübikinnitus antakse vastavalt artiklile 20 ja selle kehtivus on seega piiratud tähtajaga kuni pp/kk/aa.
(koht) |
(allkiri) |
(kuupäev) |
Lisatud dokumendid |
: |
Infopakett. Katsetulemused (vt VIII lisa) Vastavustunnistuste allkirjastamiseks volitatud isiku/isikute nimi/nimed ja allkirja(de) näidis(ed) ning tema/nende ametikohta käsitlev teatis. |
NB! Kui käesolevat näidist kasutatakse tüübikinnituseks vastavalt artiklitele 20, 22 või 23, ei tohi see kanda pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistus”, välja arvatud:
— artiklis 20 nimetatud juhul, kui komisjon on otsustanud lubada liikmesriigil väljastada tüübikinnituse kooskõlas käesoleva direktiiviga;
— M1-kategooria sõidukite korral, millele on antud tüübikinnitus artiklis 22 sätestatud korras.
SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Lk 2 (pöördel)
Käesoleva EÜ tüübikinnituse aluseks mittekomplektsete ja komplekteeritud sõidukite, variantide või versioonide korral on järgmiste mittekomplektsete sõidukite tüübikinnitustunnistus(ed):
1. etapp: Baassõiduki tootja:
EÜ tüübikinnitusnumber:
Kuupäev:
Kohaldatav variantidele või versioonidele (vastavalt vajadusele):
2. etapp: Tootja:
EÜ tüübikinnitusnumber:
Kuupäev:
Kohaldatav variantidele või versioonidele (vastavalt vajadusele):
3. etapp: Tootja:
EÜ tüübikinnitusnumber:
Kuupäev:
Kohaldatav variantidele või versioonidele (vastavalt vajadusele):
Kui tüübikinnitus hõlmab ühte või mitut mittekomplektset varianti või versiooni (vastavalt vajadusele), tuleb märkida komplektsed või komplekteeritud variandid või versioonid (vastavalt vajadusele).
Komplektne/komplekteeritud variant/variandid:
Tüübikinnituse saanud mittekomplektsetele sõidukitüüpidele, variantidele või versioonidele kehtivate nõuete loetelu (arvestades vajadusel järgmiste õigustloovate aktide reguleerimisala ja viimaseid muudatusi).
Jrk-nr |
Objekt |
Viide õigustloovale aktile |
Viimati muudetud |
Kohaldatav variantidele või vajaduse korral versioonidele |
|
|
|
|
|
(Tuleb nimetada ainult need objektid, millele on antud EÜ tüübikinnitus.) |
Eriotstarbeliste sõidukite korral tehtavad erandid või kohaldatavad erisätted vastavalt XI lisale või erandid vastavalt artiklile 20:
Viide õigustloovale aktile |
Komponent nr |
Tüübikinnituse liik ja erandi olemus |
Kohaldatav variantidele või vajaduse korral versioonidele |
|
|
|
|
Liide
Õigust loovate aktide loetelu, millele sõidukitüüp vastab
(täita ainult artikli 6 lõike 3 kohase tüübikinnituse puhul)
Objekt (1) |
Viide õigust loovale aktile (1) |
Muutmisdokument |
Kohaldatav variantidele |
1. Lubatud müratase |
|
|
|
1A. Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
|
|
2. Heitgaasid |
|
|
|
3. Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked |
|
|
|
… |
|
|
|
(1) Käesoleva direktiivi IV lisa kohaselt |
NÄIDIS B
(kasutamiseks sõiduki tüübikinnituse korral seoses süsteemiga)
Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Tüübikinnitusasutuse pitsat
Teatised:
— EÜ tüübikinnitus (1) |
|
||
— EÜ tüübikinnituse laiendus (1) |
|||
— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1) |
|||
— EÜ tüübikinnituse tühistamine (1) |
|
||
(1) Mittevajalik maha tõmmata. |
vastavalt direktiivile …/…/EÜ / määrusele (EÜ) nr …/… () , viimati muudetud direktiiviga …/…/EÜ / määrusega (EÜ) nr …/… ()
EÜ tüübikinnitusnumber:
Laiendamise põhjus:
I OSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
0.2. Tüüp:
0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada):
0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile ( 67 ):
0.3.1. Märgistuse asukoht:
0.4. Sõiduki kategooria ( 68 ):
0.5. Tootja nimi ja aadress:
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja:
II OSA
1. Lisateave (vajaduse korral): vt addendum' it
2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:
3. Katsearuande kuupäev:
4. Katsearuande number:
5. Märkused (kui on): vt addendum' it
6. Koht:
7. Kuupäev:
8. Allkiri:
Lisatud dokumendid |
: |
Infopakett. Katsearuanne. |
Addendum
EÜ tüübikinnitustunnistusele nr ….
1. Lisateave
1.1. […]:
1.1.1. […]:
[…]
2. Tüübikinnitusnumber igale osale või eraldi seadmestikule, mis on paigaldatud sõidukitüübile vastavalt käesolevale direktiivile või määrusele
2.1. […]:
3. Märkused
3.1. […]:
NÄIDIS C
(kasutamiseks osa / eraldi seadmestiku tüübikinnituse korral)
Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Tüübikinnitusasutuse pitsat
Teatised:
— EÜ tüübikinnitus (1) |
|
||
— EÜ tüübikinnituse laiendus (1) |
|||
— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1) |
|
||
— EÜ tüübikinnituse tühistamine (1) |
|
||
(1) Mittevajalik maha tõmmata. |
vastavalt direktiivile …/…/EÜ / määrusele (EÜ) nr …/… () , viimati muudetud direktiiviga …/…/EÜ / määrusega (EÜ) nr …/… ()
EÜ tüübikinnitusnumber:
Laiendamise põhjus:
I OSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
0.2. Tüüp:
0.3.1. Märgistuse asukoht:
0.5. Tootja nimi ja aadress:
0.7. Osade ja eraldi seadmestike korral EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):
II OSA
1. Lisateave (vajaduse korral): vt addendum' it
2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:
3. Katsearuande kuupäev:
4. Katsearuande number:
5. Märkused (kui on): vt addendum' it
6. Koht:
7. Kuupäev:
8. Allkiri:
Lisatud dokumendid |
: |
Infopakett. Katsearuanne. |
Addendum
EÜ tüübikinnitustunnistusele nr ….
1. Lisateave
1.1. […]:
1.1.1. […]:
[…]
2. Seadme kasutamise piirangud (kui neid on):
2.1. […]:
3. Märkused
3.1. […]:
NÄIDIS D
(kasutamiseks üksiksõiduki ühtlustatud kinnituse korral vastavalt artiklile 24)
Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
ÜKSIKSÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
|
Üksiksõiduki kinnitusasutuse nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress |
Teatis üksiksõiduki kinnitamise kohta vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 24
1. osa
Allakirjutanu [… … nimi ja ametikoht] kinnitab käesolevaga, et sõidukile:
0.1. |
Mark (valmistaja kaubanimi): … |
0.2. |
|
0.4. |
Sõiduki kategooria ( 70 ): … |
0.5. |
Valmistaja nimi ja aadress:… |
0.6. |
Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis:… Sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: … |
0.9. |
Valmistaja esindaja nimi ja aadress (olemasolul): |
0.10. |
Sõiduki valmistajatehase tähis: |
mis esitati kinnitamiseks |
[…… taotluse kuupäev] |
[……. taotleja nimi ja aadress] |
poolt, |
on antud kinnitus vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 24 sätetele. Selle tõenduseks on eraldatud järgmine tüübikinnitusnumber: …
Sõiduk vastab direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa 2. liitele. Sõiduki võib täiendava heakskiiduta registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne liiklus ( 71 ) ning kus kiirusmõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (71) mõõdusüsteemi ühikuid.
(Koht) (Kuupäev) |
(Allkiri (1)) |
(Kinnitusasutuse tempel) |
[…] |
[…] |
[…] |
(1) Või digitaalallkirja visuaalne kujutis kooskõlas direktiiviga 1999/93/EÜ, sealhulgas kinnitatavad andmed. |
Manused
Kaks fotot ( 72 ) sõidukist (minimaalne resolutsioon 640 × 480 pikslit, ca 7 × 10 cm)
2. osa
Konstruktsiooni üldised karakteristikud
1. |
Telgede arv: …ja rataste arv: …
|
3. |
Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … |
Peamised mõõtmed
4. |
Teljevahe ( 73 ): …… mm
|
5. |
Pikkus: …… mm |
6. |
Laius: …… mm |
7. |
Kõrgus: …… mm |
Massid
13. |
Sõidukorras sõiduki mass: … kg ( 74 ) |
16. |
Suurimad tehniliselt lubatud massid
|
18. |
Suurim tehniliselt vedada lubatud (haagise) mass:
|
19. |
Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne staatiline mass sõiduki haakepunktis: … kg |
Jõuseade
20. |
Mootori tootja: … |
21. |
Mootorikood mootorile märgitud kujul: … |
22. |
Tööpõhimõte: … |
23. |
Ainult elektriline režiim: jah/ei ( 75 )
|
24. |
Silindrite arv ja paigutus: … |
25. |
Mootori töömaht: …cm3 |
26. |
Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas – biometaan / etanool / biodiisel / vesinik (75)
|
27. |
Suurim kasulik võimsus ( 76 ): … kW pöörete arvul … min-1 või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) …kW (75) |
Suurim kiirus
29. |
Suurim kiirus: … km/h |
Teljed ja vedrustus
30. |
Telje rööbe (telgede rööpmed): 1. … mm 2. … mm 3. … mm |
35. |
Rehvi/telje kombinatsioon: … |
Kere
38. |
Kere kood ( 77 ): … |
40. |
Sõiduki värvus ( 78 ): … |
41. |
Uste arv ja paigutus: … |
42. |
Istekohtade arv (sh juhiiste) ( 79 ): …
|
Haakeseadis
44. |
Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): … |
Keskkonnanäitajad
46. |
Müratase Seisumüra: … dB(A) mootori pööretel: … min-1 Sõidumüra: …dB(A) |
47. |
Heitgaasi väljalaske tase ( 80 ): Euro … Muud õigusaktid: … |
49. |
CO2 heitmed / kütusekulu / elektrienergia kulu ( 81 ): 1. kogu jõuülekanne, v.a elektrisõidukid
2. elektrisõidukid ja väliste seadmete abil laetavad hübriidelektrisõidukid Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritult (75) ) …Wh/km |
52. |
Märkused |
53. |
Lisateave (läbisõit, ( 82 ) …) |
Selgitavad märkused VI lisa näidise D kohta
VII LISA
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NUMERATSIOONISÜSTEEM ( 83 )
1. EÜ tüübikinnitusnumber koosneb kogu sõiduki tüübikinnituste korral neljast osast ning süsteemi, osa ja eraldi seadmestiku tüübikinnituste korral viiest osast, nagu selgitatakse järgmises kirjelduses. Kõigil juhtudel eraldatakse tüübikinnitusnumbri osad omavahel märgiga „*”.
1. osa |
: |
väiketäht „e”, millele järgneb EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:
|
2. osa |
: |
põhidirektiivi või määruse number. Kui süsteemide, osade või eraldi tehniliste seadmestike EÜ tüübikinnitus on hõlmatud määruse (EÜ) nr 661/2009 rakendusmeetmetega, on alusmääruse viide määruse number (st rakendusakt), mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 14 lõike 1 punktidele a–e. |
3. osa |
: |
Viimase muutva direktiivi või määruse number, sealhulgas vastavalt järgmistele taanetele tüübikinnituse suhtes kohaldatavad rakendusaktid. Kui aga sellist muutvat direktiivi või määrust või kohaldatavat rakendusakti ei ole veel olemas, korratakse 2. osas osutatud numbrit 3. osas: — Kogu sõiduki tüübikinnituste korral tähendab see viimast direktiivi või määrust, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklit (või artikleid). — Artiklis 22 kirjeldatud korras antud kogu sõiduki tüübikinnituste korral tähendab see viimast direktiivi või määrust, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklit (või artikleid); kaks esimest numbrit (nt 20) asendatakse siiski suurtähtedega KS. — See tähendab viimast direktiivi või määrust, mis sisaldab uusimaid sätteid, millele süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab. — See tähendab viimast määrust, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 661/2009 rakendusmeetmete muudatusi, millele süsteem, osa või tehniline seadmestik vastab. — Kui direktiiv või määrus koos nende rakendusaktidega sisaldab erinevaid tehnilisi eeskirju, mida tuleb rakendada teatud kindlatel tähtaegadel, lisatakse 3. osale täht, mis näitab selgelt, millistele tehnilistele eeskirjadele vastavuse eest on tüübikinnitus antud. Kui tegemist on erinevate sõidukikategooriatega, võib see täht viidata ka teatavale kindlale sõidukikategooriale. |
4. osa |
: |
kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse neljakohaline järjenumber (vajaduse korral on esimesteks numbriteks nullid) või üksikdirektiivi või -määruse alusel antud tüübikinnituse korral nelja- või viiekohaline number, mis tähistab baas-tüübikinnitusnumbrit. Järjestus algab 0001-st iga põhidirektiivi või -määruse korral. |
5. osa |
: |
kahekohaline järjenumber (vajaduse korral on esimesteks numbriteks nullid), mis tähistab laiendust. Järjestus algab 00-st iga baas-tüübikinnitusnumbri korral. |
2. Kogu sõiduki tüübikinnituse korral jäetakse 2. osa ära.
Siseriikliku tüübikinnituse väljastamisel väikeseeriatena toodetud sõidukitele artikli 23 alusel asendatakse 3. osa suurtähtedega NKS.
3. 5. osa jäetakse ära ainult andmesildilt (-siltidelt).
4. Tüübikinnitusnumbrite paigutused
4.1. Prantsusmaal välja antud kolmanda tüübikinnituse (millel veel laiendust ei ole) näide
a) direktiiv 71/320/EMÜ:
e2*71/320*2002/78*00003*00
b) direktiiv 2005/55/EÜ:
e2*2005/55*2006/51*D*00003*00 – erinevaid tehnilisi eeskirju sisaldava direktiivi või määruse korral (vt 3. osa).
c) komisjoni määrus (EL) nr 1008/2010 ( 84 ) (tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid)
e2*1008/2010*1008/2010*00003*00
d) komisjoni määrus (EL) nr 19/2011, ( 85 ) muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 249/2012 ( 86 ) (kohustuslik märgistus)
e2*19/2011*249/2012*0003*00
4.2. Ühendkuningriigis välja antud sõiduki neljanda tüübikinnituse teise laienduse näide:
e11*2007/46*0004*02
4.3. Luksemburgis artikli 22 alusel välja antud kogu sõiduki tüübikinnitus väikeseeriana toodetud sõidukile:
e13*KS 07/46*0001*00.
4.4. Madalmaades artikli 23 alusel välja antud siseriiklik tüübikinnitus väikeseeriana toodetud sõidukile:
e4*NKS*0001*00.
4.5. Sõiduki andmesildile (-siltidele) kantud tüübikinnitusnumbri näidis:
e11*2007/46*0004.
5. VII lisa ei kohaldata IV lisas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele vastavalt antud tüübikinnituste suhtes, sest asjakohane numeratsioonisüsteem on sätestatud asjaomastes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades. Siiski kohaldatakse VII lisa määruse (EÜ) nr 661/2009 alusel antud EÜ tüübikinnituste suhtes, mis põhinevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadel (st hõlmavad uusi tehnoloogiaid, EÜ tüübikinnitusega osasid ja eraldi tehnilisi seadmestikke, virtuaalseid ja tootjapoolseid katseid). Sel juhul kasutatakse järgmist numeratsiooni:
1. osa: nagu eespool kirjeldatud;
2. osa: „661/2009” (st üldise ohutuse määrus);
3. osa: esmalt osutatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja numbrile, millele järgneb „R-”; teisena esitatakse muudatuste seeria või algse seeria puhul „00”, millele järgneb „-”; kolmas osa viitab täiendustasandile (vajadusel algab see nullidega) või „00”, kui asjaomasel seerial ei ole täiendusi;
4. osa: nagu eespool kirjeldatud;
5. osa: nagu eespool kirjeldatud.
Näited:
e1*661/2009*13-HR-10-05*00001*00
(Saksamaa antud, vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 13-H, 10. muudatuste seeria, 5. täiendustasand, esimene tüübikinnitus väljastatud, laiendused puuduvad)
e25*661/2009*28R-00-03*0123*05
(Horvaatia antud, vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 28, algne muudatuste seeria, 3. täiendus, 123. tüübikinnitus väljastatud, 5. laiendus).
Liide
Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk
1. Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärgil on:
1.1. ristkülik, mille sees on väiketäht „e”, millele järgneb/järgnevad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/-tähed või -number:
1 |
Saksamaa |
2 |
Prantsusmaa |
3 |
Itaalia |
4 |
Madalmaad |
5 |
Rootsi |
6 |
Belgia |
7 |
Ungari |
8 |
Tšehhi Vabariik |
9 |
Hispaania |
11 |
Ühendkuningriik |
12 |
Austria |
13 |
Luksemburg |
17 |
Soome |
18 |
Taani |
19 |
Rumeenia |
20 |
Poola |
21 |
Portugal |
23 |
Kreeka |
24 |
Iirimaa |
25 |
Horvaatia |
26 |
Sloveenia |
27 |
Slovakkia |
29 |
Eesti |
32 |
Läti |
34 |
Bulgaaria |
36 |
Leedu |
49 |
Küpros |
50 |
Malta |
1.2. Ristküliku läheduses peab olema ka tüübikinnitusnumbri 4. osas sisalduv „baas-tüübikinnitusnumber”, millele eelneb kaks numbrit, mis näitavad järjekorranumbrit, mis on omistatud asjaomases üksikdirektiivis või -määruses tehtud kõige hilisemale olulisele tehnilist laadi muudatusele.
1.3. Lisatähis või lisatähised ristküliku peal, mis võimaldavad identifitseerida teatavaid karakteristikuid. Täiendav teave on täpsustatud asjaomastes üksikdirektiivides või -määrustes.
2. Osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärk kinnitatakse igale eraldi seadmestikule või osale nii, et see oleks kustutamatu ja selgesti loetav.
3. Addendum’is on esitatud osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärgi näidis.
4. Käesolevat liidet ei kohaldata vastavalt IV lisas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele antud tüübikinnituste suhtes, sest tüübikinnitusmärgi asjakohane kord on sätestatud asjaomastes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades. Siiski kohaldatakse käesolevat liidet määruse (EÜ) nr 661/2009 alusel antud EÜ osa või eraldi tehnilise seadmestiku tüübikinnituste suhtes, mis põhinevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadel (st uusi tehnoloogiaid hõlmavad osad või eraldi tehnilised seadmestikud). Sel juhul kohaldatakse järgmist märgistuse paigutust.
Eristav tüübikinnitusmärk on kehtestatud asjaomases ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas ja kui see antakse tavapärase ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja tüübikinnitusmenetluse raames, võetakse arvesse järgmist:
kui ette on nähtud ringiga ümbritsetud E-täht, siis ei ole see mitte ring, vaid ristkülik. Selle kõrgus a peab vastama vähemalt ettenähtud läbimõõdule ja selle laius peab ületama seda väärtust (st > a). Suure E-tähe asemel kasutatakse väikest e-tähte, millele järgneb osale või eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber.
Näide:
(Saksamaa antud, põhineb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjal nr 28, algne seeria, esimene kinnitus väljastatud, uusi tehnoloogiaid kasutavate II klassi heliliste hoiatusseadmete kohta)
1. liite addendum
Osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärgi näidis
Selgitus: eespool näidatud osa tüübikinnituse väljastas Belgia numbriga 0004. 01 on järjenumber, mis näitab tehniliste nõuete taset, millele konkreetne osa vastab. Järjenumber antakse vastavalt asjaomasele üksikdirektiivile või -määrusele.
NB! Käesolev näidis ei sisalda lisatähiseid.
VIII LISA
KATSETULEMUSED
(Täidab tüübikinnitusasutus ja lisab sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusele)
Andmetest peab alati selgelt nähtuma, millise variandi või versiooni kohta need kehtivad. Ühe versiooni kohta võib olla ainult üks tulemus. Mitme tulemuse kombinatsioon ühe versiooni kohta on siiski lubatud, kui see viitab kõige ebasoodsamale tulemusele. Viimasel juhul lisatakse märkus, et tärniga (*) märgistatu kohta on esitatud ainult kõige ebasoodsam tulemus.
1. Mürataseme katsete tulemused
Alusõigusakti ja viimase tüübikinnituse suhtes kohaldatava muutmisakti number. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: …
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
Sõidumüra (dB(A)/E): |
… |
… |
… |
Seisumüra (dB(A)/E): |
… |
… |
… |
pöörlemissagedusel (min–1): |
… |
… |
… |
2. Heitekatsete tulemused
2.1. Selliste mootorsõidukite heitgaasid, mida on katsetatud kergeveokite katsemenetluse alusel
Märkida viimatine tüübikinnituse suhtes kohaldatav muutmisakt. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: …
Kütus(ed) ( 87 ) … (diislikütus, bensiin, veeldatud naftagaas, maagaas; kahekütuseline: bensiin/maagaas, veeldatud naftagaas, maagaas/biometaan; segakütuseline: bensiin/etanool …)
2.1.1. 1. tüüpi katse ( 88 ), ( 89 ) (sõiduki heide katsetsüklis pärast külmkäivitust)
NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO (mg/km) |
… |
… |
… |
THC (mg/km) |
… |
… |
… |
NMHC (mg/km) |
… |
… |
… |
NOx (mg/km) |
… |
… |
… |
THC + NOx (mg/km) |
… |
… |
… |
Tahkete osakeste mass (PM) (mg/km) |
… |
… |
… |
►M32 Tahkete osakeste arv (PN) (arv/km) (kui see on asjakohane) ◄ |
… |
… |
… |
Ümbritseva temperatuuri paranduskatse (ATCT)
Ümbritseva temperatuuri paranduskatse tüüpkond |
Interpolatsioonitüüpkond |
►M30 Sõidutakistusmaatriksi tüüpkond ◄ |
… |
… |
►M30 … ◄ |
… |
… |
►M30 … ◄ |
Tüüpkonna parandustegurid
Ümbritseva temperatuuri paranduskatse tüüpkond |
FCF |
… |
… |
… |
… |
2.1.2. 2. tüüpi katse ( 90 ), ( 91 ) (tüübikinnitusel sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vajalikud heitkoguste andmed)
2. katsetüüp, tühikäigukatse väikesel pöörlemissagedusel:
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO (mahuprotsent) |
… |
… |
… |
Mootori pöörlemissagedus (min–1) |
… |
… |
… |
Mootoriõli temperatuur (°C) |
… |
… |
… |
2. katsetüüp, tühikäigukatse suurel pöörlemissagedusel:
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO (mahuprotsent) |
… |
… |
… |
Lambda väärtus |
… |
… |
… |
Mootori pöörlemissagedus (min–1) |
… |
… |
… |
Mootoriõli temperatuur (°C) |
… |
… |
… |
2.1.3. |
3. katsetüüp (karterigaaside heitkogused): … |
2.1.4. |
4. katsetüüp (kütuseaurud): … g katse kohta |
2.1.5. |
5. katsetüüp (saastekontrolliseadmete vastupidavus): — läbitud vanandamisdistants (km) (nt 160 000 km): … — Halvendustegur (DF): arvutatud/kindlaksmääratud ( 92 ) — Väärtused: —
|
2.1.6. |
6. katsetüüp (keskmine heide madalatel ümbritsevatel temperatuuridel):
|
2.1.7. |
OBD: jah/ei ( 93 ) |
2.2. Nende mootorite heitgaasid, mida on katsetatud raskeveokite katsemenetluse alusel.
Märkida viimatine tüübikinnituse suhtes kohaldatav muutmisakt. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: …
Kütus(ed) ( 94 ) … (diislikütus, bensiin, veeldatud naftagaas, maagaas, etanool vm)
2.2.1. Euroopa püsitsükliga katse (ESC) tulemused ( 95 ), ( 96 ), ( 97 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO (mg/kWh) |
… |
… |
… |
THC (mg/kWh) |
… |
… |
… |
NOx (mg/kWh) |
… |
… |
… |
NH3 (ppm) (1) |
… |
… |
… |
Tahkete osakeste mass (mg/kWh) |
… |
… |
… |
Tahkete osakeste arv (#/kWh) (1) |
… |
… |
… |
2.2.2. Euroopa koormuskatse (ELR) tulemus ( 98 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
Suitsusus: … m– 1 |
… |
… |
… |
2.2.3. Euroopa muutuvtsükliga katse (ETC) tulemused ( 99 ), ( 100 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO (mg/kWh) |
… |
… |
… |
THC (mg/kWh) |
… |
… |
… |
NMHC (mg/kWh) (1) |
… |
… |
… |
CH4 (mg/kWh) (1) |
… |
… |
… |
NOx (mg/kWh) |
… |
… |
… |
NH3 (ppm) (1) |
… |
… |
… |
Tahkete osakeste mass (mg/kWh) |
… |
… |
… |
Tahkete osakeste arv (#/kWh) (1) |
… |
… |
… |
2.2.4. Tühikäigukatse ( 101 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO (mahuprotsent) |
… |
… |
… |
Lambda väärtus (1) |
… |
… |
… |
Mootori pöörlemissagedus (min–1) |
… |
… |
… |
Mootoriõli temperatuur (K) |
… |
… |
… |
2.3. Diislisuits
Märkida viimatine tüübikinnituse suhtes kohaldatav muutmisakt. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: ….
2.3.1. Vabakiirenduskatse tulemused
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
Korrigeeritud neeldumistegur (m– 1) |
… |
… |
… |
Mootori normaalne pöörlemissagedus tühikäigul |
… |
… |
… |
Mootori suurim pöörlemissagedus |
… |
… |
… |
Õli temperatuur (min/max) |
… |
… |
… |
3. CO2-heite, kütuse- ja elektrienergiakulu ning elektrilise sõiduulatuse katsete tulemused
Alusõigusakti ja viimase tüübikinnituse suhtes kohaldatava muutmisakti number: …
3.1. Sisepõlemismootorid, sealhulgas sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC) ( 102 ) ( 103 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO2 heite mass (linnasõit, g/km) |
… |
… |
… |
CO2 heite mass (asulaväline sõit, g/km) |
… |
… |
… |
CO2 heite mass (kombineeritud, g/km) |
… |
… |
… |
Kütusekulu (linnasõit, l/100 km) (1) |
… |
… |
… |
Kütusekulu (asulaväline sõit, l/100 km) (1) |
… |
… |
… |
Kütusekulu (kombineeritud, l/100 km) (1) |
… |
… |
… |
(1) Ühik „l/100 km” asendatakse ühikuga „m3/100 km” maagaasi ning vesiniku ja maagaasi seguga töötavate sõidukite korral ning ühikuga „kg/100 km” vesinikuga töötavate sõidukite korral. |
Interpolatsioonitüüpkonna tunnus (1) |
Variant/versioon |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
(1) Interpolatsioonitüüpkonna tunnuse formaat on esitatud komisjoni 1. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1151 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008) (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1) XXI lisa punktis 5.0. |
▼M30 —————
Tulemused: |
Interpolatsioonitüüpkonna tunnus |
►M30 Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnus ◄ |
||
VH |
VM (kui on kohaldatav) |
VL (kui on kohaldatav) |
►M30 Näidissõiduk ◄ |
|
CO2-heite mass väikese kiiruse faasis (g/km) |
… |
… |
… |
|
CO2-heite mass keskmise kiiruse faasis (g/km) |
… |
… |
… |
|
CO2-heite mass suure kiiruse faasis (g/km) |
… |
… |
… |
|
CO2-heite mass eriti suure kiiruse faasis (g/km) |
… |
… |
… |
|
CO2-heite mass (kombineeritud, g/km) |
… |
… |
… |
|
Kütusekulu väikese kiiruse faasis (l/100 km; m3/100 km; kg/100 km) |
… |
… |
… |
|
Kütusekulu keskmise kiiruse faasis (l/100 km; m3/100 km; kg/100 km) |
… |
… |
… |
|
Kütusekulu suure kiiruse faasis (l/100 km; m3/100 km; kg/100 km) |
… |
… |
… |
|
Kütusekulu eriti suure kiiruse faasis (l/100 km; m3/100 km; kg/100 km) |
… |
… |
… |
|
Kütusekulu (kombineeritud) (l/100 km; m3/100 km; kg/100 km) |
… |
… |
… |
|
f0 (N) |
… |
… |
… |
|
f1 (N/(km/h)) |
… |
… |
… |
|
f2 (N/(km/h)2) |
… |
… |
… |
|
RR (kg/t) |
… |
… |
… |
|
Delta Cd*A (kui on asjakohane, siis VL kohta võrdluses VHga) (m2) |
… |
… |
… |
|
Katsemass (kg) |
… |
… |
… |
|
Lauppind (m2) (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna sõidukite puhul) |
|
|
|
|
Korrata iga interpolatsioonitüüpkonna puhul.
3.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC) ( 104 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
CO2-heite mass (tingimus A, kombineeritud) (g/km) |
… |
… |
… |
CO2-heite mass (tingimus B, kombineeritud) (g/km) |
… |
… |
… |
CO2-heite mass (kaalutud, kombineeritud, g/km) |
… |
… |
… |
Kütusekulu (tingimus A, kombineeritud) (l/100 km) (g) |
… |
… |
… |
Kütusekulu (tingimus B, kombineeritud) (l/100 km) (g) |
… |
… |
… |
Kütusekulu (kaalutud, kombineeritud) (l/100 km) (g) |
… |
… |
… |
Elektrienergiakulu (tingimus A, kombineeritud) (Wh/km) |
… |
… |
… |
Elektrienergiakulu (tingimus B, kombineeritud) (Wh/km) |
… |
… |
… |
Elektrienergiakulu (kaalutud, kombineeritud) (Wh/km) |
… |
… |
… |
Täiselektrisõiduki sõiduulatus (km) |
… |
… |
… |
Interpolatsioonitüüpkonna number |
Variant/versioon |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
▼M30 —————
Tulemused: |
Interpolatsioonitüüpkonna tunnus |
►M30 Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnus ◄ |
||
VH |
VM (kui on kohaldatav) |
VL (kui on kohaldatav) |
►M30 Näidissõiduk ◄ |
|
CO2-heite mass aku laetust säilitavas režiimis väikese kiiruse faasis (g/km) |
… |
|
… |
|
CO2-heite mass aku laetust säilitavas režiimis keskmise kiiruse faasis (g/km) |
… |
|
… |
|
CO2-heite mass aku laetust säilitavas režiimis suure kiiruse faasis (g/km) |
… |
|
… |
|
CO2-heite mass aku laetust säilitavas režiimis eriti suure kiiruse faasis (g/km) |
… |
|
… |
|
CO2-heite mass aku laetust säilitavas režiimis (kombineeritud, g/km) |
… |
|
… |
|
CO2-heite mass aku laetust säilitavas režiimis (kombineeritud, g/km) |
|
|
|
|
CO2-heite mass (kaalutud, kombineeritud, g/km) |
|
|
|
|
Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis väikese kiiruse faasis (l/100 km) |
… |
|
… |
|
Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis keskmise kiiruse faasis (l/100 km) |
… |
|
… |
|
Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis suure kiiruse faasis (l/100 km) |
… |
|
… |
|
Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis eriti suure kiiruse faasis (l/100 km) |
… |
|
… |
|
Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis (kombineeritud, l/100 km) |
… |
|
… |
|
Kütusekulu akutoiterežiimis (kombineeritud, l/100 km) |
… |
|
… |
|
Kütusekulu (kaalutud, kombineeritud) (l/100 km) |
… |
|
… |
|
Elektrienergiakulu ECAC,weighted |
… |
|
… |
|
EAER (kombineeritud) |
… |
|
… |
|
EAERcity |
… |
|
… |
|
f0 (N) |
… |
|
… |
|
f1 (N/(km/h)) |
… |
|
… |
|
f2 (N/(km/h)2) |
… |
|
… |
|
RR (kg/t) |
… |
|
… |
|
Delta Cd*A (VL või VM kohta võrdluses VHga) (m2) |
… |
|
… |
|
Katsemass (kg) |
… |
|
… |
|
Lauppind (m2) (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna sõidukite puhul) |
|
|
|
|
Korrata iga interpolatsioonitüüpkonna puhul.
3.3. Täiselektrisõidukid ( 105 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
Elektrienergiakulu (Wh/km) |
… |
… |
… |
Sõidukaugus (km) |
… |
… |
… |
Interpolatsioonitüüpkonna number |
Variant/versioon |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
▼M30 —————
Tulemused: |
Interpolatsioonitüüpkonna tunnus |
►M30 Maatriksi tüüpkonna tunnus ◄ |
|
VH |
VL |
►M30 Näidissõiduk ◄ |
|
Elektrienergiakulu (kombineeritud, Wh/km) |
… |
… |
|
Täiselektrisõiduki sõiduulatus (kombineeritud, km) |
… |
… |
|
Täiselektrisõiduki sõiduulatus (linnasõit, km) |
… |
… |
|
f0 (N) |
… |
… |
|
f1 (N/(km/h)) |
… |
… |
|
f2 (N/(km/h)2) |
… |
… |
|
RR (kg/t) |
… |
… |
|
Delta CD × A (VL kohta võrdluses VHga) (m2) |
… |
… |
|
Katsemass (kg) |
… |
… |
|
Lauppind (m2) (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna sõidukite puhul) |
|
|
|
3.4. Vesinikkütuseelemendiga sõidukid ( 106 )
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
Kütusekulu (kg/100 km) |
… |
… |
… |
|
Variant/versioon: |
Variant/versioon: |
Kütuse kogukulu (kg/100 km) |
… |
… |
f0 (N) |
… |
… |
f1 (N/(km/h)) |
… |
… |
f2 (N/(km/h)2) |
… |
… |
RR (kg/t) |
… |
… |
Katsemass (kg) |
… |
|
3.5. ►M32 Vastavusvahendiga koostatud tulemusaruanded määruse (EL) 2017/1152 ja/või 2017/1153 kohaselt ja lõplikud NEDC väärtused ◄
Korrata iga interpolatsioonitüüpkonna puhul:
interpolatsioonitüüpkonna tunnus [joonealune märkus: „Tüübikinnitusnumber + interpolatsioonitüüpkonna järjekorranumber”]: …
VH aruanne: …
VL aruanne (kui on kohaldatav): …
3.5.1. Hälbetegur (kui on kohaldatav)
Korrata iga interpolatsioonitüüpkonna puhul:
interpolatsioonitüüpkonna tunnus [joonealune märkus: „Tüübikinnitusnumber + interpolatsioonitüüpkonna järjekorranumber”]: …
3.5.2. Kontrollitegur (kui on kohaldatav)
Korrata iga interpolatsioonitüüpkonna puhul:
interpolatsioonitüüpkonna tunnus [joonealune märkus: „Tüübikinnitusnumber + interpolatsioonitüüpkonna järjekorranumber”]: …
3.5.3. Sisepõlemismootorid, sealhulgas sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC) ( 107 ) ( 108 )
Lõplikud seotud NEDC väärtused |
Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood |
|
Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood |
VL (kui on asjakohane) |
|
CO2-heite mass linnasõidul (g/km) |
|
|
CO2-heite mass linnavälisel sõidul (g/km) |
|
|
CO2-heite mass kokku (g/km) |
|
|
Kütusekulu linnasõidul (l/100 km) (1) |
|
|
Kütusekulu linnavälisel sõidul (l/100 km) (1) |
|
|
Kütusekulu kokku (l/100 km) (1) |
|
|
3.5.4. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC) (1)
Lõplikud seotud NEDC väärtused |
Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood |
|
Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood |
VL (kui on asjakohane) |
|
Kaalutud CO2-heite mass kokku (g/km) |
… |
… |
Kaalutud kütusekulu kokku (l/100 km) (g) |
… |
… |
4. Katsetulemused sõidukite korral, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi ( 109 ) ( 110 ) ( 111 )
Vastavalt eeskirjale nr 83 (kui on kohaldatav)
|
Variant/versioon … |
|||||||
Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnituse andmise otsus (1) |
Ökoinnovatsioonilahenduse kood (2) |
1. tüüp / I tsükkel (NEDC/WLTP) |
1. Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km) |
2. Ökoinnovaatilise sõiduki CO2-heide (g/km) |
3. Kontrollsõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide (3) |
4. Ökoinnovaatilise sõiduki 1. tüübi katsetsükli CO2-heide (= I lisa punkt 3.5.1.3) |
5. Kasutuskoefitsient (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes |
CO2-heite vähenemine ((1 – 2) – (3 – 4)) * 5 |
xxx/201x |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
|
Kogu CO2-heite vähenemine NEDC katses (g/km) (4) |
… |
||||||
(h4) Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnitust andva komisjoni otsuse number. (h5) Kindlaks määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendusele antakse tüübikinnitus. (h6) Kui 1. tüüpi katsetsükli asemel kasutatakse modelleerimist, kantakse siia modelleerimisel saadud väärtus. (h7) Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest tingitud CO2-heite vähenemiste summa 1. tüüpi katsetsüklis UNECE eeskirja nr 83 kohaselt. |
Vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisale (kui on kohaldatav)
|
Variant/versioon … |
|||||||
Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnituse andmise otsus (1) |
Ökoinnovatsioonilahenduse kood (2) |
1. tüüp / I tsükkel (NEDC/WLTP) |
1. Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km) |
2. Ökoinnovaatilise sõiduki CO2-heide (g/km) |
3. Kontrollsõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide (3) |
4. Ökoinnovaatilise sõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide |
5. Kasutuskoefitsient (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes |
CO2-heite vähenemine ((1 – 2) – (3 – 4)) * 5 |
xxx/201x |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
|
Kogu CO2-heite vähenemine WLTP katses (g/km) (4) |
|
||||||
(h4) Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnitust andva komisjoni otsuse number. (h5) Kindlaks määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendusele antakse tüübikinnitus. (h6) Kui 1. tüüpi katsetsükli asemel kasutatakse modelleerimist, kantakse siia modelleerimisel saadud väärtus. (h7) Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest tingitud CO2-heite vähenemiste summa 1. tüüpi katsetsüklis vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa sätetele. |
4.1. Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood ( 112 ): …
Selgitavad märkused
(h) Ökoinnovatsioonilahendused.
IX LISA
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT
0. EESMÄRGID
Vastavussertifikaadi väljaandmisega kinnitab sõidukitootja ostjale, et omandatud sõiduk vastab selle tootmise ajal Euroopa Liidus kehtinud õigusaktidele.
Peale selle saavad liikmesriikide pädevad asutused vastavussertifikaadi abil registreerida sõiduki, ilma et nad peaksid nõudma registreerimise taotlejalt muid tehnilisi dokumente.
Seetõttu peab vastavussertifikaat sisaldama järgmist:
a) valmistajatehase tähis;
b) sõiduki täpsed tehnilised omadused (s.t ei ole lubatud märkida väärtuse vahemikku).
1. ÜLDKIRJELDUS
1.1. Vastavussertifikaat koosneb kahest osast.
a) Lk 1, mis sisaldab tootja kinnitust nõuetele vastavuse kohta. Kõikide sõidukikategooriate puhul kasutatakse sama vormi.
b) Lk 2, mis sisaldab sõiduki põhiomaduste tehnilist kirjeldust. Lk 2 vorm on iga sõidukikategooria puhul erinev.
1.2. Vastavussertifikaadi suurim formaat on A4 (210 x 297 mm) või see on A4 formaati volditud.
1.3. Ilma et see piiraks punkti O alapunkti b sätete kohaldamist, esitatakse teises osas samad väärtused ja mõõtühikud, mis on esitatud asjakohaste õigusaktide tüübikinnitusdokumentides. Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb neid väärtusi asjaomastes õigusaktides sätestatud meetodite abil kontrollida. Arvesse võetakse kõnealustes õigusaktides lubatud hälbeid.
2. ERISÄTTED
2.1. Vastavussertifikaadi näidis A (komplektne sõiduk) hõlmab sõidukeid, mida võib kasutada teedel, ilma et neile tüübikinnituse andmiseks oleks vaja läbida lisaastmeid.
2.2. Vastavussertifikaadi näidis B (komplekteeritud sõidukid) hõlmab sõidukeid, mis on tüübikinnituse saamiseks läbinud lisaastmeid.
See on mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tavapärane tulemus (nt teise astme tootja on ehitanud bussi, kasutades šassiid, mille on ehitanud sõidukitootja).
Mitmeastmelise protsessiga lisandunud omadusi kirjeldatakse lühidalt.
2.3. Vastavussertifikaadi näidis C (mittekomplektsed sõidukid) hõlmab sõidukeid, mis peavad tüübikinnituse saamiseks läbima lisaastme (nt veoki šassii).
N-kategooriasse kuuluvate kabiiniga šassiiga sõidukite vastavussertifikaadi puhul kasutatakse näidist C, välja arvatud traktorite ja poolhaagiste puhul.
I OSA
KOMPLEKTSED JA KOMPLEKTEERITUD SÕIDUKID
NÄIDIS A1 – LK 1
KOMPLEKTSED SÕIDUKID
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT
Lk 1
Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
— Variant ( 113 ): …
— Versioon (113) : …
0.2.1. Kaubanduslik nimetus: …
0.2.3. |
Tunnuskoodid (vajaduse korral) (129) :
|
0.4. Sõiduki kategooria: …
0.5. Tootjaettevõtte nimi ja aadress: …
0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …
Valmistajatehase tähise asukoht: …
0.9. Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: …
0.10. Valmistajatehase tähis: …
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et
sõiduki võib püsivalt registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne ( 114 ) liiklus ning kus kiirusmõõdikul ja läbisõidumõõdikul kasutatakse meeter-/inglise ( 115 ) mõõdustiku ühikuid (kui on kohaldatav) ( 116 ).
(Koht) (Kuupäev): … |
(Allkiri): … |
NÄIDIS A2 – LK 1
KOMPLEKTSED SÕIDUKID, MILLELE ON ANTUD VÄIKESEERIA TÜÜBIKINNITUS
[Aasta] |
[Järjekorranumber] |
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT
Lk 1
Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
— Variant (113) : …
— Versioon (113) : …
0.2.1. Kaubanduslik nimetus: …
0.2.3. |
Tunnuskoodid (vajaduse korral) (129) :
|
0.4. Sõiduki kategooria: …
0.5. Tootjaettevõtte nimi ja aadress: …
0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …
Valmistajatehase tähise asukoht: …
0.9. Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: …
0.10. Valmistajatehase tähis: …
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (… tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et
sõiduki võib püsivalt registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne (114) liiklus ning kus kiirusmõõdikul ja läbisõidumõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (115) mõõdustiku ühikuid (kui on kohaldatav) (116) .
(Koht) (Kuupäev): … |
(Allkiri): … |
NÄIDIS B – LK 1
KOMPLEKTEERITUD SÕIDUKID
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT
Lk 1
Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
— Variant (113) : …
— Versioon (113) : …
0.2.1. Kaubanduslik nimetus: …
0.2.2. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baassõiduki / eelmiste komplekteerimisastmete sõiduki tüübikinnitusandmed (loetleda andmed iga astme kohta):
— Tüüp: …
— Variant (113) : …
— Versioon (113) : …
Tüübikinnitusnumber, laienduse number …
0.2.3. |
Tunnuskoodid (vajaduse korral) (129) :
|
0.4. Sõiduki kategooria: …
0.5. Tootjaettevõtte nimi ja aadress: …
0.5.1. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baassõiduki / eelmis(t)e komplekteerimisastme(te) sõiduki tootja ärinimi ja aadress…
0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …
Valmistajatehase tähise asukoht: …
0.9. Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: …
0.10. Valmistajatehase tähis: …
a) on komplekteeritud ja seda on muudetud ( 117 ) järgmiselt: … ning
b) vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning
c) sõiduki võib püsivalt registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne (114) liiklus ning kus kiirusmõõdikul ja läbisõidumõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (115) mõõdustiku ühikuid (kui on kohaldatav) (116) .
(Koht) (Kuupäev): … |
(Allkiri): … |
Lisad: igas varasemas astmes esitatud vastavussertifikaat.
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA M1
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe ( 118 ): … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
7. Kõrgus: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne staatiline mass sõiduki haakepunktis: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduki kategooria: OVC-HEV/NOVC-HEV/OVC-FCHV/ NOVC-FCHV (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. |
Käigukast (tüüp): …
|
29. Suurim kiirus: … km/h
30. Telje rööbe (telgede rööpmed):
1. … mm
2. … mm
3. … mm
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane ( 121 ) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
38. Kere kood ( 122 ): …
40. Sõiduki värvus ( 123 ): …
41. Uste arv ja paigutus: …
42. Istekohtade arv (sh juhiiste) ( 124 ): …
42.1. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …
42.3. Ratastooliga juurdepääsetavate kohtade arv: …
46. Müratase
— Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
— Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard ( 125 ): Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (r)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. tüübi katse või ESC-katse (117)
CO: …. HC: ….. NOx: …. HC + NO x: …. Tahked osakesed: …..
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. katsetüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): …
Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
48.2. Deklareeritud suurimad RDE-väärtused (vajaduse korral)
Kogu RDE teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
RDE linnasõidu teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
1. |
Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui see on asjakohane)
|
2. |
Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui see on kohaldatav)
|
3. |
Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (117) 3.1. Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood ( 130 ): … 3.2. Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2-heite summaarne vähenemine ( 131 ) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. NEDC vähenemine: …g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. WLTP vähenemine: …g/km (kui on kohaldatav) |
4. |
Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui see on kohaldatav)
|
5. |
Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, (EL) 2017/1151 alusel (kui see on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
|
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused ( 132 ): …
Rehvi/velje täiendavad kombinatsioonid: tehnilised suurused (puudub viide veeretakistusele)
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA M2
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
7. Kõrgus: … mm
9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm
12. Tagaülend: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) ( 133 )
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduki kategooria: OVC-HEV/NOVC-HEV/OVC-FCHV/ NOVC-FCHV (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
28.1. |
Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (121)
|
29. Suurim kiirus: … km/h
30. Telje rööbe (telgede rööpmed):
1. … mm
2. … mm
3. … mm jne
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (121) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
38. Kere kood (122) : …
39. Sõiduki klass: I klass / II klass / III klass / A-klass / B-klass (117)
41. Uste arv ja paigutus: …
42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (124) : …
42.1. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …
42.3. Ratastooliga juurdepääsetavate kohtade arv: …
43. Seisukohtade arv: …
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (r)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. katsetüüp või ESC-katse (117)
CO: …. HC: ….. NOx: …. HC + NO x: …. Tahked osakesed: …..
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. tüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): …
Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
48.2. Deklareeritud suurimad RDE-väärtused (vajaduse korral)
Kogu RDE teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
RDE linnasõidu teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
1. |
Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui on kohaldatav)
|
2. |
Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui on kohaldatav)
|
3. |
Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (117) 3.1. Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (130) : … 3.2. Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2-heite summaarne vähenemine (131) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. NEDC vähenemine: …g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. WLTP vähenemine: …g/km (kui on kohaldatav) |
4. |
kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav)
|
5. |
Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
|
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA M3
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
7. Kõrgus: … mm
9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm
12. Tagaülend: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
29. Suurim kiirus: … km/h
30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm
30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
38. Kere kood (122) : …
39. Sõiduki klass: I klass / II klass / III klass / A-klass / B-klass (117)
41. Uste arv ja paigutus: …
42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (124) : …
42.1. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …
42.2. Sõitjate istekohtade arv: …(alumine korrus); …(ülemine korrus) (sh juhiiste)
42.3. Ratastooliga juurdepääsetavate kohtade arv: …
43. Seisukohtade arv: …
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
▼M30 —————
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: ESC
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: WHSC katse (EURO VI)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA N1
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
7. Kõrgus: … mm
8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm
9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm
11. Laadimispinna pikkus: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.2. Poolhaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduki kategooria: OVC-HEV/NOVC-HEV/OVC-FCHV/ NOVC-FCHV (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
28.1. |
Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (129)
|
29. Suurim kiirus: … km/h
30. Telje rööbe (telgede rööpmed):
1. … mm
2. … mm
3. … mm
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (121) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
38. Kere kood (122) : …
40. Sõiduki värvus (11) : …
41. Uste arv ja paigutus: …
42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (124) : …
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (r)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. tüüpi katse või ESC-katse (117)
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. tüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
48.2. Deklareeritud suurimad RDE-väärtused (vajaduse korral)
Kogu RDE teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
RDE linnasõidu teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
1. |
Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui on kohaldatav)
|
2. |
täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui on kohaldatav)
|
3. |
Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (117) 3.1. Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (130) : … 3.2. Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2-heite summaarne vähenemine (131) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. NEDC vähenemine: … g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. WLTP vähenemine: … g/km (kui on kohaldatav) |
4. |
Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel
|
5. |
Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid (117) või kui on kohaldatav
5.2. sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (117) või kui on kohaldatav
|
50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite ehitusnõuetele: jah / klass(id): …/ei (125) :
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused (132) : …
Rehvide loetelu: tehnilised suurused (puudub viide veeretakistusele)
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA N2
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
7. Kõrgus (r): mm
8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm
9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm
11. Laadimispinna pikkus: … mm
12. Tagaülend: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.2. Poolhaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduki kategooria: OVC-HEV/NOVC-HEV/OVC-FCHV/ NOVC-FCHV (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
28.1. |
Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (129)
|
29. Suurim kiirus: … km/h
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (121) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
38. Kere kood (122) : …
41. Uste arv ja paigutus: …
42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (124) : …
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (r)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. tüüpi katse või ESC-katse (117)
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. tüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
48.2. Deklareeritud suurimad RDE-väärtused (vajaduse korral)
Kogu RDE teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
RDE linnasõidu teekond: NOx: …, tahked osakesed (arv): …
49. Tootja salvestusfaili krüptograafiline räsi …
1. |
Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui on kohaldatav)
|
2. |
Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui on kohaldatav)
|
3. |
Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (117) 3.1. Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (130) : … 3.2. Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2-heite summaarne vähenemine (131) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. NEDC vähenemine: … g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. WLTP vähenemine: … g/km (kui on kohaldatav) |
4. |
Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel
|
5. |
Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid (117) või kui on kohaldatav
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (117) või kui on kohaldatav
|
50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite ehitusnõuetele: jah / klass(id): …/ei (125) :
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA N3
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
▼M32 —————
8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm
9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm
11. Laadimispinna pikkus: … mm
12. Tagaülend: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.2. Poolhaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
29. Suurim kiirus: … km/h
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
38. Kere kood (122) : …
41. Uste arv ja paigutus: …
42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (124) : …
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
▼M30 —————
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: ESC
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: WHSC katse (EURO VI)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
49. Tootja salvestusfaili krüptograafiline räsi …
50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite ehitusnõuetele: jah / klass(id): …/ei (125) :
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIAD O1 JA O2
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
7. Kõrgus: … mm
10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: … mm
11. Laadimispinna pikkus: … mm
12. Tagaülend: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
19. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
29. Suurim kiirus: … km/h
30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm
30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (117)
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
38. Kere kood (122) : …
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite ehitusnõuetele: jah / klass(id): …/ei (125) :
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIAD O3 JA O4
(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5. Pikkus: … mm
6. Laius: … mm
7. Kõrgus: … mm
10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: … mm
11. Laadimispinna pikkus: … mm
12. Tagaülend: … mm
13. Töökorras sõiduki mass: … kg
13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
13.2. Sõiduki tegelik mass: … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
19. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
29. Suurim kiirus: … km/h
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (117)
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
38. Kere kood (122) : …
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …å
50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite ehitusnõuetele: jah / klass(id): …/ei (125) :
51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …
52. Märkused (132) : …
II OSA
MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID
NÄIDIS C1 – LK 1
MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT
Lk 1
Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
Variant (113) : …
Versioon (113) : …
0.2.1. Kaubanduslik nimetus: …
0.2.2. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baassõiduki / sõiduki eelmiste komplekteerimisastmete tüübikinnitusandmed
(loetleda andmed iga astme kohta):
Tüüp: …
Variant (113) : …
Versioon (113) : …
Tüübikinnitusnumber, laienduse number …
0.2.3. |
Tunnuskoodid (vajaduse korral) (r):
|
0.4. Sõiduki kategooria: …
0.5. Tootjaettevõtte nimi ja aadress: …
0.5.1. Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul baassõiduki / sõiduki eelmis(t)e komplekteerimisastme(te) tootja ärinimi ja aadress …
0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …
Valmistajatehase tähise asukoht: …
0.9. Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: …
0.10. Valmistajatehase tähis: …
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (… tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et
sõidukit ei ole lubatud püsivalt registreerida ilma täiendavate tüübikinnitusteta.
(Koht) (Kuupäev): … |
(Allkiri): … |
NÄIDIS C2 – LK 1
MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID, MILLELE ON ANTUD VÄIKESEERIA TÜÜBIKINNITUS
[Aasta] |
[Järjekorranumber] |
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT
Lk 1
Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
Variant (113) : …
Versioon (113) : …
0.2.1. Kaubanduslik nimetus: …
0.2.3. |
Tunnuskoodid (vajaduse korral) (r):
|
0.4. Sõiduki kategooria: …
0.5. Tootjaettevõtte nimi ja aadress: …
0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …
Valmistajatehase tähise asukoht: …
0.9. Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: …
0.10. Valmistajatehase tähis: …
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (… tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et
sõidukit ei ole lubatud püsivalt registreerida ilma täiendavate tüübikinnitusteta.
(Koht) (Kuupäev): … |
(Allkiri): … |
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA M1
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm
6.1. Suurim lubatud laius: … mm
7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne staatiline mass sõiduki haakepunktis: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. |
Käigukast (tüüp): …
|
29. Suurim kiirus: … km/h
30. Telje rööbe (telgede rööpmed):
1. … mm
2. … mm
3. … mm
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (121) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
41. Uste arv ja paigutus: …
42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (124) : …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (129)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. tüüpi katse või ESC-katse (117)
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. tüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
49. CO2 heide/kütusekulu/elektrienergiakulu (m) (r):
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui see on asjakohane)
NEDC väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Linnasõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Asulaväline sõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud (1), kombineeritud |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km |
Hälbetegur (kui on kohaldatav) |
|
|
Kontrollitegur (kui on kohaldatav) |
„1” või „0” |
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui see on asjakohane)
Elektrienergiakulu (kaalutud, kombineeritud (1)) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (1)
3.1. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (p1): … |
3.2. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2 -heite summaarne vähenemine (p2) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. Vähenemine NEDC-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. Vähenemine WLTP-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) |
4. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
WLTP väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Väike (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Keskmine (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Eriti suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud: |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud, kombineeritud (1) |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
5.1. Täiselektrisõidukid
Elektrienergiakulu |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul |
|
… km |
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Elektrienergiakulu (ECAC,weighted) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus (EAER) |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul (EAER city) |
|
… km |
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA M2
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm
6.1. Suurim lubatud laius: … mm
7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
28.1. |
Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (129)
|
29. Suurim kiirus: … km/h
30. Telje rööbe (telgede rööpmed):
1. … mm
2. … mm
3. … mm
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (121) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (129)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. tüüpi katse või ESC-katse (117)
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. tüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
49. CO2 heide/kütusekulu/elektrienergiakulu (m) (r):
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui see on asjakohane)
NEDC väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Linnasõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Asulaväline sõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud (1), kombineeritud |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km |
Hälbetegur (kui on kohaldatav) |
|
|
Kontrollitegur (kui on kohaldatav) |
„1” või „0” |
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui see on asjakohane)
Elektrienergiakulu (kaalutud, kombineeritud (1)) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (1)
3.1. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (p1): … |
3.2. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2 -heite summaarne vähenemine (p2) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. Vähenemine NEDC-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. Vähenemine WLTP-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) |
4. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
WLTP väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Väike (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Keskmine (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Eriti suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud: |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud, kombineeritud (1) |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
5.1. Täiselektrisõidukid
Elektrienergiakulu |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul |
|
… km |
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Elektrienergiakulu (ECAC,weighted) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus (EAER) |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul (EAER city) |
|
… km |
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA M3
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm
6.1. Suurim lubatud laius: … mm
7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
29. Suurim kiirus: … km/h
30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm
30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45. Paigaldamiseks lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
▼M30 —————
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: ESC
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: WHSC katse (EURO VI)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed: …
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA N1
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm
6.1. Suurim lubatud laius: … mm
7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm
8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.2. Poolhaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
28.1. |
Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (129)
|
29. Suurim kiirus: … km/h
30. Telje rööbe (telgede rööpmed):
1. … mm
2. … mm
3. … mm
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (121) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45. Paigaldamiseks lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (129)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. tüüpi katse või ESC-katse (117)
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. tüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed:
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv):
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
49. CO2 heide/kütusekulu/elektrienergiakulu (m) (r):
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui see on asjakohane)
NEDC väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Linnasõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Asulaväline sõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud (1), kombineeritud |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km |
Hälbetegur (kui on kohaldatav) |
|
|
Kontrollitegur (kui on kohaldatav) |
„1” või „0” |
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui see on asjakohane)
Elektrienergiakulu (kaalutud, kombineeritud (1)) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (1)
3.1. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (p1): … |
3.2. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2 -heite summaarne vähenemine (p2) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. Vähenemine NEDC-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. Vähenemine WLTP-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) |
4. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
WLTP väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Väike (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Keskmine (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Eriti suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud: |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud, kombineeritud (1) |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
5.1. Täiselektrisõidukid
Elektrienergiakulu |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul |
|
… km |
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Elektrienergiakulu (ECAC,weighted) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus (EAER) |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul (EAER city) |
|
… km |
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA N2
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm
6.1. Suurim lubatud laius: … mm
8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.2. Poolhaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
28.1. |
Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (129)
|
29. Suurim kiirus: … km/h
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
35. Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (121) (129) : …
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45. Paigaldamiseks lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
47.1. Sõiduki Vind (129) heite määramise näitajad
47.1.1. Katsemass (kg): …
47.1.2. Lauppind, m2 (t): …
47.1.2.1. Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …
47.1.3. Sõidutakistuse koefitsiendid
47.1.3.0. f0, N:
47.1.3.1. f1, N/(km/h):
47.1.3.2. f2, N/(km/h)2
47.2. |
Sõidutsükkel (129)
|
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: 1. tüüpi katse või ESC-katse (117)
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: 1. tüüp (NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused) või WHSC (Euro VI) (117)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed:
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
49. CO2 heide/kütusekulu/elektrienergiakulu (m) (r):
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui see on asjakohane)
NEDC väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Linnasõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Asulaväline sõit (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud (1), kombineeritud |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km |
Hälbetegur (kui on kohaldatav) |
|
|
Kontrollitegur (kui on kohaldatav) |
„1” või „0” |
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui see on asjakohane)
Elektrienergiakulu (kaalutud, kombineeritud (1)) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (1)
3.1. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (p1): … |
3.2. |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2 -heite summaarne vähenemine (p2) (korratakse iga katsetatud etalonkütusega): 3.2.1. Vähenemine NEDC-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) 3.2.2. Vähenemine WLTP-tsüklis: … g/km (kui on kohaldatav) |
4. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
WLTP väärtused |
CO2 heide |
Kütusekulu |
Väike (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Keskmine (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Eriti suur (1): |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kombineeritud: |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Kaalutud, kombineeritud (1) |
… g/km |
… l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (1) |
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, vastavalt määrusele (EL) 2017/1151 (kui see on asjakohane)
5.1. Täiselektrisõidukid
Elektrienergiakulu |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul |
|
… km |
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Elektrienergiakulu (ECAC,weighted) |
|
… Wh/km |
Elektriline sõiduulatus (EAER) |
|
… km |
Elektriline sõiduulatus linnasõidul (EAER city) |
|
… km |
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIA N3
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm
6.1. Suurim lubatud laius: … mm
8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.4. Autorongi suurim lubatud täismass: … kg
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg
18. Haakes veetava sõiduki lubatud suurim tegelik mass:
18.1. Täishaagis: … kg
18.2. Poolhaagis: … kg
18.3. Kesktelghaagis: … kg
18.4. Piduriteta haagis: … kg
19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
20. Mootori tootja: …
21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …
22. Tööpõhimõte: …
23. Täiselektriline: jah/ei (117)
23.1. Hübriid(elektri)sõiduk: jah/ei (117)
24. Silindrite arv ja paigutus: …
25. Mootori töömaht: … cm3
26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / surumaagaas – biometaan / veeldatud maagaas / etanool / biodiislikütus / vesinik (117)
26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus / kombikütus (117)
26.2. (Ainult kombikütuse puhul) tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B (117)
27. Suurim võimsus
28. Käigukast (tüüp): …
29. Suurim kiirus: … km/h
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (117)
36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (117)
37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baari
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45. Paigaldamiseks lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
46. Müratase
Seisumüra: … dB(A) mootori pöörlemissagedusel: … min–1
Sõidumüra: … dB(A)
47. Heitestandard (125) : Euro …
▼M30 —————
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1.1. Katsemenetlus: ESC
CO: … HC: … NOx: … HC + NOx: … Tahked osakesed: …
Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormuskatse (ELR)): … (m–1)
1.2. Katsemenetlus: WHSC katse (EURO VI)
CO: … THC: … NMHC: … NOx: … THC + NOx: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
2.1. Katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga katse) (kui on kohaldatav)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … Tahked osakesed:
2.2. Katsemenetlus: WHTC (EURO VI)
CO: … NOx: … NMHC: … THC: … CH4: … NH3: … Tahked osakesed (mass): … Tahked osakesed (arv): …
48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIAD O1 JA O2
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm
6.1. Suurim lubatud laius: … mm
7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm
10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: … mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
19.1. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
29. Suurim kiirus: … km/h
30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm
30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (117)
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45. Paigaldamiseks lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
52. Märkused (132) : …
LK 2
SÕIDUKIKATEGOORIAD O3 JA O4
(mittekomplektsed sõidukid)
Lk 2
1. Telgede arv: … ja rataste arv: …
1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …
4. Teljevahe (118) : … mm
4.1. Telgedevaheline kaugus:
1-2: … mm
2-3: … mm
3-4: … mm
5.1. Suurim lubatud pikkus: …mm
6.1. Suurim lubatud laius: …mm
7.1. Suurim lubatud kõrgus: …mm
10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: …mm
12.1. Suurim lubatud tagaülend: …mm
14. Mittekomplektse sõidukorras sõiduki mass: … kg
14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg
15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
16. Suurimad tehniliselt lubatud massid
16.1. Suurim lubatud täismass: … kg
16.2. Suurim lubatud teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
16.3. Suurim lubatud teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg jne
17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (117) (133)
17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg
17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljekoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühmakoormus:
1. … kg
2. … kg
3. … kg
19.1. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg
29. Suurim kiirus: … km/h
31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …
32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …
34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (117)
44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …
45. Paigaldamiseks lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …
45.1. Näitajate väärtused (117) : D: …/ V: …/ S: …/ U: …
52. Märkused (132) : …
Selgitavad märkused IX lisa kohta
— —
(p) Ökoinnovatsioonilahendused.
(t) kohaldatakse ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite suhtes.
◄
X LISA
TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE KORD
0. Eesmärgid
0.1. Toodangu vastavuse kontrollimise korra eesmärgiks on tagada, et iga toodetud sõiduk, süsteem, osa ja eraldi seadmestik vastab kinnitatud tüübile.
0.2. Korra lahutamatuks osaks on kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, mida nimetatakse allpool alghindamiseks, ning tüübikinnitusobjekti kontroll ja toodangu kontroll, mida nimetatakse toodangu vastavuse tagamise meetmeteks.
1. Esmane hindamine
1.1. Liikmesriigi tüübikinnitusasutus peab kontrollima, et on olemas piisavad meetmed ja menetlused, et tagada tõhus kontroll tootmises olevate osade, süsteemide, eraldi seadmestike ja sõidukite kinnitatud tüübile vastavuse üle.
1.2. Hindamise läbiviimise juhised sisalduvad harmoneeritud standardis EN ISO 19011:2002 – „Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised”.
1.3. Punktis 1.1 osutatud nõuete täitmise peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus.
Kõnealune asutus peab heaks kiitma alghindamise ja toodangu vastavuse tagamise korra vastavalt 2. jaole, rakendades vajaduse korral ühte punktides 1.3.1–1.3.3 kirjeldatud meetmetest või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.
1.3.1. Tegeliku alghindamise ja/või toodangu vastavuse tagamise meetmete kontrollimise viib läbi tüübikinnitust väljastav tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud organ.
1.3.1.1. Läbiviidava alghindamise ulatuse määramisel võib tüübikinnitusasutus kasutada järgmist kättesaadavat teavet:
(a) punktis 1.3.3 kirjeldatud tootja sertifikaat, mida kõnealuse lõike alusel ei tunnustata;
(b) osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse korral sõiduki tooja(te) poolt osa või eraldi seadmestiku üksuse tootja ruumides läbi viidud kvaliteedisüsteemi hindamised ühe või mitme tööstusharu eeskirjade kohaselt, mis vastavad harmoneeritud standardile EN ISO 9001:2008.
1.3.2. Alghinnangu võib anda ja/või toodangu vastavuse tagamise meetmeid kontrollida ka mõne teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud organ.
1.3.2.1. Sellisel juhul koostab teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus vastavusavalduse, kus piiritletakse hinnangus hõlmatud valdkonnad ja tootmisüksused, mis on seotud tüübikinnitusel oleva(te) too(de)tega ja mis omavad tähtsust seoses õigustloovate aktidega, mille kohaselt nendele toodetele tüübikinnitus antakse.
1.3.2.2. Saades tüübikinnitust andva liikmesriigi tüübikinnitusasutuselt vastavusavalduse taotluse, saadab teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus viivitamata vastavusavalduse või teatab, et tal ei ole võimalik niisugust avaldust väljastada.
1.3.2.3. Vastavusavaldus peab sisaldama vähemalt järgmist:
Kontsern või ettevõte |
(nt autotehas XYZ) |
Organisatsioon |
(nt Euroopa osakond) |
Tehased/tootmisüksused |
(nt 1. mootoritehas (Ühendkuningriik), 2. sõidukitehas (Saksamaa)) |
Sõidukite/osade valik |
(nt kõik M1-kategooria mudelid) |
Hinnatavad valdkonnad |
(nt mootorite koostamine, kerede stantsimine ja koostamine, sõidukite koostamine) |
Kontrollitud dokumendid |
(nt ettevõtte ja tehaste kvaliteedikäsiraamat ja kvaliteedi tagamise kord) |
Hindamise kuupäev |
(nt 18.–30.5.2009 korraldatud audit) |
Kavandatud kontrollkäik |
(nt oktoober 2010) |
1.3.3. Tüübikinnitusasutus peab arvestama punkti 1.3 alghinnangu nõuetele vastavana ka sobivaid harmoneeritud standardi EN ISO 9001:2008 või muu samaväärse harmoneeritud standardi kohaseid tootja sertifikaate. Tootja peab esitama sertifitseerimise kohta täpsed andmed ja kohustuma teatama tüübikinnitusasutusele kõigist sertifitseerimise kehtivuse või kohaldamisalaga seotud muudatustest.
1.4. Sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse eesmärgil tehtud alghindamisi ei ole sõiduki tüübikinnitusel vaja korrata, vaid neid täiendatakse nende tootmisüksuste ja valdkondade hindamistega, mis on seotud kogu sõiduki koostamisega ja mida varasemates hinnangutes ei käsitletud.
2. Toodangu vastavuse tagamise meetmed
2.1. Kõik käesoleva direktiivi või muude direktiivide või määruste kohaselt kinnitatavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud tuleb valmistada nii, et need vastaksid kinnitatud tüübile, täites käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud kohaldatavate õigustloovate aktide nõudeid.
2.2. Liikmesriigi tüübikinnitusasutus peab veenduma, et on olemas adekvaatne hindamiskord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad, mis tuleb iga tüübikinnituse korral tootjaga kooskõlastada, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi katsetused või nendega seonduvad kontrollimised, sh õigustloovates aktides määratud füüsilised katsetused, mis on vajalikud, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile.
2.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige
2.3.1. tagama, et on olemas tõhus toodangu (sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike) vastavuse kontrollimise kord ja et seda rakendatakse;
2.3.2. omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;
2.3.3. tagama katse- ja kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemiku vältel, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See ajavahemik ei tohi ületada kümmet aastat;
2.3.4. analüüsima iga liiki katsetuse või kontrollimise tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi;
2.3.5. tagama, et iga tootetüübi puhul viiakse läbi vähemalt käesolevas direktiivis ettenähtud katsed ning IV lisas loetletud kohaldatavates õigustloovates aktides ettenähtud katsed;
2.3.6. tagama, et kui kõnealust liiki katsetuse või kontrollimise käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katsetust või kontrollimist korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele;
2.3.7. Sõiduki tüübikinnituse korral kontrollitakse punktis 2.3.5 osutatud kontrollide puhul vähemalt konstruktsiooni tehniliste andmete korrektsust seoses tüübikinnitusega ja IX lisas esitatud vastavustunnistuse jaoks nõutava teabega.
3. Jätkuva vastavustõendamise meetmed
3.1. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.
3.1.1. Tavalised meetmed hõlmavad käesoleva lisa punktides 1 ja 2 (alghindamine ja toodangu vastavuse tagamise meetmed) sätestatud menetluste jätkuva efektiivsuse kontrollimist.
3.1.1.1. Tehniliste teenistuste (kvalifitseeritud või tunnustatud vastavalt punkti 1.3.3 nõuetele) sooritatud järelevalvetoimingud tuleb alghinnangu menetluste suhtes lugeda punkti 3.1.1 nõuetele vastavaks.
3.1.1.2. Tüübikinnitusasutus viib tõendamisi (muid kui punktis 3.1.1.1 nimetatud) läbi nii sageli, et see võimaldab tagada punktide 1 ja 2 kohaselt rakendatavate asjakohaste kontrollimismenetluste ülevaatamise ajavahemike järel, mille määrab tüübikinnitusasutus varasemate kogemuste põhjal.
3.2. Igal ülevaatusel tuleb ülevaatajale kättesaadavaks teha katsetuste ja kontrollimiste protokollid ja tootmisaruanded, eriti punktis 2.2 nõutud katsetuste ja kontrollimiste protokollid.
3.3. Ülevaataja võib võtta juhusliku valiku alusel näidiseid katsetamiseks tootja laboratooriumis või tehnilise teenistuse ruumides. Sellisel juhul korraldatakse ainult füüsiline katse. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel.
3.4. Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 3.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib ülevaataja välja näidised, mis saadetakse tehnilisele teenistusele füüsiliste katsete tegemiseks.
3.5. Kui selliste kontrollimiste või ülevaatuste ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.
XI LISA
ERIOTSTARBELISTE SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUETE OLEMUS JA KOHALDATAVAD SÄTTED
1. liide
Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod
Jrk-nr |
Objekt |
Viide õigusaktile |
M1 ≤ 2 500 kg (1) |
M1 > 2 500 kg (1) |
M2 |
M3 |
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
H |
G+H |
G+H |
G+H |
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
H |
G+H |
G+H |
G+H |
2 |
Heited (Euro 5 ja 6) kergeveokid / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 715/2007. |
Q (1) |
G+Q (1) |
G+Q (1) |
|
▼M6 ————— |
||||||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
F (2) |
F (2) |
F (2) |
F (2) |
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus; tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
X |
G |
G |
G |
▼M6 ————— |
||||||
6A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
X |
|
|
6B |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 11 |
B |
G+B |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
X |
G |
G |
G |
▼M6 ————— |
||||||
9A |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13-H |
X (4) |
G+ A1 |
|
|
9B |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13 |
|
|
G (3) |
G (3) |
▼M6 ————— |
||||||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
12A |
Sisustus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 21 |
C |
G+C |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 18 |
|
|
G (4A) |
G (4A) |
13B |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 116 |
X |
G |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
14A |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 12 |
X |
G |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
D |
G+D |
G+D (4B) |
G+D (4B) |
15B |
Suurte reisijateveo-sõidukite istmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 80 |
|
|
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
16A |
Väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 26 |
X kabiini kohta A+Z ülejäänu kohta |
G kabiini kohta A+Z ülejäänu kohta |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
X |
X |
X |
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
19A |
Turvavööde kinnituskohad, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
D |
G+L |
G+L |
G+L |
▼M6 ————— |
||||||
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
A+N |
A+G+N kabiini kohta A+N ülejäänu kohta |
A+G+N kabiini kohta A+N ülejäänu kohta |
A+G+N kabiini kohta A+N ülejäänu kohta |
▼M6 ————— |
||||||
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
X |
X |
X |
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
X |
X |
X |
X |
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
X |
X |
X |
X |
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
X |
X |
X |
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
X |
X |
X |
X |
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
X |
X |
X |
X |
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
X |
X |
X |
X |
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
E |
E |
E |
E |
▼M6 ————— |
||||||
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
D |
G+M |
G+M |
G+M |
▼M6 ————— |
||||||
32A |
Eesmine vaateväli |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 125 |
X |
G |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
X |
G (5) |
(5) |
(5) |
▼M6 ————— |
||||||
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
X |
G (6) |
(6) |
(6) |
▼M6 ————— |
||||||
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
37A |
Porikaitsed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
X |
G |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
38 A |
Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvad peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 25 |
D |
G+D |
|
|
41 |
Heitkogused (Euro IV ja V), raskeveokid |
Direktiiv 2005/55/EÜ |
H (8) |
G+H (8) |
G+H (8) |
G+H (8) |
41A |
Heitkogused (Euro VI), raskeveokid / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
G+H (9) |
G+H (9) |
G+H (9) |
G+H (9) |
▼M6 ————— |
||||||
44A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
X |
X |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
45A |
Ohutud klaaspinnamaterjalid ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
J |
G+J |
G+J |
G+J |
▼M6 ————— |
||||||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
X |
G |
G |
G |
46B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 30 |
X |
G |
|
|
46C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 54 |
— |
G |
G |
G |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klassid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
X |
G |
G |
G |
46E |
Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu seire süsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 64 |
X |
G |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
47A |
Sõidukite kiiruspiirikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 89 |
|
|
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
|
|
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
X (10) |
G (10) |
G (10) |
G (10) |
▼M6 ————— |
||||||
51A |
Teatavate kategooriate mootorsõidukite siseehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 118 |
|
|
|
G kabiini kohta X ülejäänu kohta |
▼M6 ————— |
||||||
52A |
M2- ja M3-kategooria sõidukid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 107 |
|
|
A |
A |
52B |
Suurte reisijateveosõidukite pealisehitise tugevus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 66 |
|
|
A |
A |
▼M6 ————— |
||||||
53A |
Sõidukis viibijate kaitse laupkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 94 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
|
▼M6 ————— |
||||||
54A |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 95 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
|
58 |
Jalakäijate kaitse |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 |
X |
Ei kohaldata Sõidukiga koos tarnitav mistahes eesmine kaitsesüsteem peab nõuetele vastama ja olema tähistatud |
|
|
59 |
ringlussevõetavus; |
Direktiiv 2005/64/EÜ |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
|
61 |
Kliimaseade |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
X |
G (14) |
|
|
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
X |
X |
X |
X |
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
64 |
Käiguvahetuse näidikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 65/2012 |
X |
G |
|
|
65 |
Kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 347/2012 |
|
|
Ei kohaldata(16) |
Ei kohaldata(16) |
66 |
Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 351/2012 |
|
|
Ei kohaldata(17) |
Ei kohaldata(17) |
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
X |
X |
X |
X |
68 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 97 |
X |
G |
|
|
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
X |
X |
X |
X |
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
X |
X |
X |
X |
72 |
eCall-süsteem |
Määrus (EL) 2015/758 |
G |
G |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
(*1) Suurim tehniliselt lubatud täismass |
Lisanõuded kiirabiautodele
Haigete transportimiseks ettenähtud ala kiirabiautodes peab vastama standardi EN 1789:2007 +A1: 2010 +A2:2014 „Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus — Kiirabiautod” nõuetele, välja arvatud punktile 6.5 (varustuse loetelu). Tõend nõuetele vastavuse kohta tuleb esitada koos tehnilise teenistuse katsearuandega. Kui sõidukis on ette nähtud koht ratastoolile, kohaldatakse 3. liites sätestatud nõudeid ratastooli kinnituse ja reisijaistmete turvasüsteemi kohta.
2. liide
Soomussõidukid
Jrk-nr |
Objekt |
Viide õigusaktile |
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
O1 |
O2 |
O3 |
O4 |
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
2 |
Väikeste tarbesõidukite heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 |
A (1) |
A (1) |
|
A (1) |
A (1) |
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
X (2) |
X (2) |
X (2) |
X (2) |
X (2) |
X (2) |
X |
X |
X |
X |
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
X |
X |
X |
X |
A |
A |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
6A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
6B |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 11 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
A+K |
A+K |
A+K |
A+K |
A+K |
A+K |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
9A |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13 |
|
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
9B |
Sõiduautode pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13-H |
X (4) |
|
|
X (4) |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
12A |
Sõidukite sisustus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 21 |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 18 |
|
X (4A) |
X (4A) |
|
X (4A) |
X (4A) |
|
|
|
|
13B |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 116 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
14A |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 12 |
Ei kohaldata |
|
|
Ei kohaldata |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
X |
D (4B) |
D (4B) |
D |
D |
D |
|
|
|
|
15B |
Suurte reisijateveo-sõidukite istmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 80 |
|
D |
D |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
16A |
Väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 26 |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
▼M6 ————— |
||||||||||||
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
32A |
Eesmine vaateväli |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 125 |
S |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
A |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
A |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
37A |
Porikaitsed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
38A |
Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvad peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 25 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
41 |
Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid. |
Direktiiv 2005/55/EÜ |
A (8) |
X (8) |
X |
X (8) |
X (8) |
X |
|
|
|
|
41A |
Heitkogused (Euro VI), raskeveokid / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
X (9) |
X (9) |
X |
X (9) |
X (9) |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
42A |
Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 73 |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
43A |
Porikaitsesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 109/2011 |
|
|
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
44A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
45A |
Ohutud klaaspinnamaterjalid ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
▼M6 ————— |
||||||||||||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
46B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 30 |
A |
|
|
A |
|
|
A |
A |
|
|
46C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 54 |
|
A |
A |
A |
A |
A |
|
|
A |
A |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klassid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
46E |
Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu seire süsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 64 |
A (9A) |
|
|
A (9A) |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
47A |
Sõidukite kiiruspiirikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 89 |
|
X |
X |
|
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
||||||||||||
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 61 |
|
|
|
A |
A |
A |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
X (10) |
X (10) |
X (10) |
X (10) |
X (10) |
X (10) |
X |
X |
X |
X |
50B |
Automaatse reguleerimisega haakeseadmed; tüübikinnitusega automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 102 |
|
|
|
|
X (10) |
X (10) |
|
|
X (10) |
X (10) |
▼M6 ————— |
||||||||||||
51A |
Teatavate kategooriate mootorsõidukite siseehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 118 |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
52A |
M2- ja M3-kategooria sõidukid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 107 |
|
A |
A |
|
|
|
|
|
|
|
52B |
Suurte reisijateveosõidukite pealisehitise tugevus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 66 |
|
A |
A |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
53A |
Sõidukis viibijate kaitse laupkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 94 |
Ei kohaldata |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
54A |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 95 |
Ei kohaldata |
|
|
Ei kohaldata |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
||||||||||||
56A |
Sõidukid ohtlike kaupade veoks |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 105 |
|
|
|
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
▼M6 ————— |
||||||||||||
57A |
Eesmised allasõidutõkked ja nende paigaldus; eesmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 93 |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
|
|
58 |
Jalakäijate kaitse |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 |
Ei kohaldata |
|
|
Ei kohaldata |
|
|
|
|
|
|
59 |
Ringlussevõetavus |
Direktiiv 2005/64/EÜ |
Ei kohaldata |
|
|
Ei kohaldata |
|
— |
|
|
|
|
60 |
(tühi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
61 |
Kliimaseadmed |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
X |
|
|
X (14) |
|
|
|
|
|
|
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
|
|
|
|
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
64 |
Käiguvahetuse näidikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 65/2012 |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
65 |
Kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 347/2012 |
|
(16) |
(16) |
|
(16) |
(16) |
|
|
|
|
66 |
Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 351/2012 |
|
(17) |
(17) |
|
(17) |
(17) |
|
|
|
|
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
68 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 97 |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
72 |
eCall-süsteem |
Määrus (EL) 2015/758 |
G |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
G |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
3. liide
Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid
Jrk-nr |
Teema |
Õigusakt |
M1 |
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
G+W0 |
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
G+W9 |
2 |
Väikeste tarbesõidukite heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 |
G+W1 |
▼M6 ————— |
|||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
X+W2 |
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
X |
▼M6 ————— |
|||
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
X |
▼M6 ————— |
|||
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
G |
▼M6 ————— |
|||
6A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
6B |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 11 |
X |
▼M6 ————— |
|||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
X |
▼M6 ————— |
|||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
X |
▼M6 ————— |
|||
9B |
Sõiduautode pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13-H |
G+A1 |
▼M6 ————— |
|||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
X |
▼M6 ————— |
|||
12A |
Sõidukite sisustus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 21 |
G+C |
▼M6 ————— |
|||
13B |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 116 |
X |
▼M6 ————— |
|||
14A |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 12 |
G |
▼M6 ————— |
|||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
G+W3 |
▼M6 ————— |
|||
16A |
Väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 26 |
G+W4 |
▼M6 ————— |
|||
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
X |
▼M6 ————— |
|||
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
X |
▼M6 ————— |
|||
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
X+W5 |
▼M6 ————— |
|||
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
X |
▼M6 ————— |
|||
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
X |
▼M6 ————— |
|||
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
X |
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
X |
▼M6 ————— |
|||
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
X |
▼M6 ————— |
|||
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
X |
▼M6 ————— |
|||
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
X |
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
X |
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
X |
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
X |
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
X |
▼M6 ————— |
|||
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
X |
▼M6 ————— |
|||
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
E |
▼M6 ————— |
|||
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
X |
▼M6 ————— |
|||
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
X |
▼M6 ————— |
|||
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
X |
▼M6 ————— |
|||
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
X+W6 |
▼M6 ————— |
|||
32A |
Eesmine vaateväli |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 125 |
G |
▼M6 ————— |
|||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
X |
▼M6 ————— |
|||
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
G(5) |
▼M6 ————— |
|||
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
G(6) |
▼M6 ————— |
|||
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
X |
▼M6 ————— |
|||
37A |
Porikaitsed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
G |
38 |
Peatoed |
Direktiiv 78/932/EMÜ |
X |
38A |
Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvad peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 25 |
X |
41 |
Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid. |
Direktiiv 2005/55/EÜ |
X+W1 (8) |
41A |
Heitkogused (Euro VI), raskeveokid / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
X+W1 (9) |
▼M6 ————— |
|||
44A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
X+W8 |
▼M6 ————— |
|||
45A |
Ohutud klaaspinnamaterjalid ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
G |
▼M6 ————— |
|||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
X |
46B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 30 |
X |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klassid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
X |
46E |
Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu seire süsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 64 |
G (9A) |
▼M6 ————— |
|||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
X (10) |
▼M6 ————— |
|||
53A |
Sõidukis viibijate kaitse laupkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 94 |
Ei kohaldata |
▼M6 ————— |
|||
54A |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 95 |
Ei kohaldata |
58 |
Jalakäijate kaitse |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 |
G |
59 |
Ringlussevõetavus |
Direktiiv 2005/64/EÜ |
Ei kohaldata |
61 |
Kliimaseadmed |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
G |
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
X |
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
X (15) |
64 |
Käiguvahetuse näidikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 65/2012 |
G |
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
X |
68 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 97 |
X |
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
X |
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
X |
72 |
eCall-süsteem |
Määrus (EL) 2015/758 |
G |
Lisanõuded ratastooli kinnituskoha ja reisijaistmete turvasüsteemi katsetamiseks
Märkus: Kohaldatakse järgmist punkti 1 ja kas punkti 2 või punkti 3.
0. Mõisted
0.1. Asendusratastool (SWC) on jäik, uuesti kasutatav katsetamiseks ettenähtud ratastool, mis on määratletud standardi ISO 10542-1:2012 punktis 3.
0.2. Punkt P tähistab ratastooli kasutaja puusa asukohta asendusratastoolis (SWC) istudes, nagu on määratletud standardi ISO 10542-1:2012 punktis 3.
1. Üldnõuded
1.1. Iga ratastooli asukoht peab olema varustatud kinnituspunktidega, mille külge ratastooli kinnitus- ja reisijaistmete turvasüsteem (WTORS) kinnitatakse.
1.2. Ratastooli kasutaja alumise turvavöö kinnituspunktide asukoht peab olema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 14-07 punkti 5.4.2.2 kohane ja vastama asendusratastooli (SWC) punktile P, kui ratastool on valmistaja poolt määratud sõiduasendis. Ülemine tegelik kinnituspunkt (kinnituspunktid) peab asuma vähemalt 1 100 mm kõrgemal horisontaalpinnast, mis kulgeb läbi asendusratastooli (SWC) tagumiste rataste ja sõiduki põranda vaheliste kontaktpunktide. See tingimus peab olema täidetud pärast punkti 2 kohase katse läbiviimist.
1.3. WTORS-süsteemi kasutaja turvavööd tuleb hinnata, et tagada selle vastavus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16-06 punktide 8.2.2-8.2.2.4 ja 8.3.1-8.3.4 nõuetele.
1.4. ISOFIX lasteistmete vähimat arvu ei ole vaja esitada. Kui mitmeastmelise tüübikinnituse korral on muudatused ISOFIX kinnitussüsteemi mõjutanud, tuleb süsteemi kas uuesti katsetada või lugeda kinnitused kasutamiskõlbmatuks. Viimasel juhul tuleb ISOFIXi märgistus eemaldada ja edastada asjakohane teave sõiduki ostjale.
2. Sõidukisisene staatiline katse
2.1. Ratastooli kasutaja turvasüsteemi kinnituspunktid
2.1.1. Ratastooli kasutaja turvasüsteemi kinnituspunktid peavad suutma samaaegselt taluda kasutaja turvasüsteemi kinnituspunktidele suunatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 14-07 määratletud staatilist jõudu ja ratastooli kinnituspunktidele suunatud allpool punktis 2.2 määratletud staatilist jõudu.
2.2. Ratastooli kinnituspunktid
Ratastooli kinnituspunktid peavad vähemalt 0,2 sekundi jooksul taluma järgmisi jõude, mis on neile suunatud läbi SWC (või läbi sobiva asendusratastooli, mille teljevahe, istmekõrgus ja kinnituspunktid vastavad SWC tehnilisele kirjeldusele) 300 +/– 100 mm kõrguselt pinnast, millel SWC asetseb:
2.2.1. näoga sõidu suunas asuva ratastooli puhul 24,5 kN jõud samaaegselt reisijaistmete turvasüsteemi kinnituspunktidele suunatud jõuga ja
2.2.2. teine katse, kus 8,2 kN staatiline jõud suunatakse sõiduki tagaossa.
2.2.3. Tahapoole suunatud asendis ratastooli puhul 8,2 kN jõud samaaegselt reisijaistmete turvasüsteemi kinnituspunktidele suunatud jõuga ja
2.2.4. teine katse, kus 24,5 kN staatiline jõud suunatakse sõiduki esiossa.
2.3. Süsteemi osad
2.3.1. WTORS-süsteemi kõik osad peavad vastama standardi ISO 10542-1:2012 asjaomastele nõuetele. Standardi ISO 10542-1:2012 A lisas ning punktides 5.2.2 ja 5.2.3 määratletud dünaamiline katse tuleb kogu WTORS-süsteemi puhul siiski läbi viia nii, et kasutatakse sõiduki kinnituspunktide geomeetriat, mitte standardi ISO 10542-1:2012 A lisas määratletud katsegeomeetriat. Katse võib sooritada sõiduki sees või sõidukit asendavas struktuuris, mis vastab katsetatava sõiduki WTORS-süsteemi kinnituspunktide geomeetriale. Kõikide kinnituspunktide asukoht peab jääma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16-06 punktis 7.7.1 sätestatud lubatud hälbe piiridesse.
2.3.2. Kui WTORS-süsteemi reisijaistme turvaseade on heaks kiidetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16-06 kohaselt, tuleb sellele teha punktis 2.3.1 sätestatud kogu WTORS-süsteemi dünaamiline katse, kuid standardi ISO 10542-1:2012 punktide 5.1, 5.3 ja 5.4 nõuded loetakse täidetuks.
3. Sõidukisisene dünaamiline katse
3.1. Kogu WTORS-süsteemi tuleb katsetada sõiduki sees sooritatava dünaamilise katsega kooskõlas standardi ISO 10542-1:2012 punktidega 5.2.2 ja 5.2.3 ning A lisaga, katsetades üheaegselt kõiki osasid/kinnituspunkte ja kasutades selleks sõidukikere või sellele vastavat struktuuri.
3.2. WTORS-süsteemi osad peavad vastama standardi ISO 10542-1:2012 punktide 5.1, 5.3 ja 5.4 asjaomastele nõuetele. Need nõuded loetakse reisijaistme turvasüsteemi puhul täidetuks, kui see on ÜRO EMK eeskirja nr 16-06 kohaselt heaks kiidetud.
4. liide
Muud eriotstarbelised sõidukid (sh erirühm, mitmeotstarbelised vedukid ja haagissuvilad)
IV lisa nõudeid tuleb täita võimalikult suurel määral. Erandite kohaldamine on lubatud ainult juhul, kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et sõiduk ei saa oma eriotstarbe tõttu vastata kõigile nõuetele.
Jrk-nr |
Objekt |
Viide õigusaktile |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
O1 |
O2 |
O3 |
O4 |
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
H |
H |
H |
H |
H |
|
|
|
|
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
H |
H |
H |
H |
H |
|
|
|
|
2 |
Väikeste tarbesõidukite heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 |
Q (1) |
|
Q+V1 (1) |
Q+V1 (1) |
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
F |
F |
F |
F |
F |
X |
X |
X |
X |
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
X |
X |
A |
A |
A |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
A+R |
A+R |
A+R |
A+R |
A+R |
A+R |
A+R |
A+R |
A+R |
▼M6 ————— |
|||||||||||
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
6A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
X |
B |
B |
B |
|
|
|
|
6B |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 11 |
|
|
B |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
9A |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13 |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X+U1 (3) |
X+U1 (3) |
X |
X |
X (3) |
X (3) |
9B |
Sõiduautode pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13-H |
|
|
X (4) |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 18 |
X (4A) |
X (4A) |
|
X (4A) |
X (4A) |
|
|
|
|
13B |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 116 |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
14A |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 12 |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
D (4B) |
D (4B) |
D |
D |
D |
|
|
|
|
15B |
Suurte reisijateveo-sõidukite istmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 80 |
D |
D |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
D |
D |
D |
D |
D |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
A+N |
▼M6 ————— |
|||||||||||
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
A |
A |
A |
A |
A |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
D |
D |
D |
D |
D |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M24 ————— |
|||||||||||
41 |
Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid. |
Direktiiv 2005/55/EÜ |
H (8) |
H |
H (8) |
H (8) |
H |
|
|
|
|
41A |
Heitkogused (Euro VI), raskeveokid / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
H (9) |
H |
H (9) |
H (9) |
H |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
42A |
Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 73 |
|
|
|
X |
X |
|
|
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
43A |
Porikaitsesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 109/2011 |
|
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
45A |
Ohutud klaaspinnamaterjalid ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
J |
J |
J |
J |
J |
J |
J |
J |
J |
▼M6 ————— |
|||||||||||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
46B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 30 |
|
|
X |
|
|
X |
X |
|
|
46C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 54 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
X |
X |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klassid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
46E |
Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu seire süsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 64 |
|
|
X (9A) |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
47A |
Sõidukite kiiruspiirikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 89 |
X |
X |
|
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
▼M6 ————— |
|||||||||||
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 61 |
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
X (10) |
X (10) |
X (10) |
X (10) |
X (10) |
X |
X |
X |
X |
50B |
Automaatse reguleerimisega haakeseadmed; tüübikinnitusega automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 102 |
|
|
|
X (10) |
X (10) |
|
|
X (10) |
X (10) |
▼M6 ————— |
|||||||||||
51A |
Teatavate kategooriate mootorsõidukite siseehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 118 |
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
52A |
M2- ja M3-kategooria sõidukid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 107 |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
52B |
Suurte reisijateveosõidukite pealisehitise tugevus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 66 |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
54A |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 95 |
|
|
A |
|
|
|
|
|
|
▼M6 ————— |
|||||||||||
56A |
Sõidukid ohtlike kaupade veoks |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 105 |
|
|
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
X (13) |
▼M6 ————— |
|||||||||||
57A |
Eesmised allasõidutõkked ja nende paigaldus; eesmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 93 |
|
|
|
X |
X |
|
|
|
|
58 |
Jalakäijate kaitse |
Määrus (EÜ) nr 78/2009 |
|
|
Ei kohaldata (1) |
|
|
|
|
|
|
59 |
ringlussevõetavus; |
Direktiiv 2005/64/EÜ |
|
|
Ei kohaldata |
|
— |
|
|
|
|
61 |
Kliimaseadmed |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
|
|
X (14) |
|
|
|
|
|
|
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
X (15) |
65 |
Kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 347/2012 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
|
|
|
66 |
Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 351/2012 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
|
|
|
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
68 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 97 |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
72 |
eCall-süsteem |
Määrus (EL) 2015/758 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
G |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
(*1) Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid peavad vastama määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, peavad olema varustatud tüübikinnituse numbriga ning vastavalt märgistatud |
5. liide
Liikurkraanad
Jrk-nr |
Objekt |
Viide õigusaktile |
N3 |
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
T+Z1 |
1A |
Müratase |
Määrus (EL) nr 540/2014 |
T+Z1 |
▼M6 ————— |
|||
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
X |
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
A |
▼M6 ————— |
|||
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
X |
▼M6 ————— |
|||
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
X Külgliikumine on lubatud |
▼M6 ————— |
|||
6A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
A |
▼M6 ————— |
|||
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
X |
▼M6 ————— |
|||
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
X |
▼M6 ————— |
|||
9A |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13 |
U (3) |
▼M6 ————— |
|||
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
X |
▼M6 ————— |
|||
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 18 |
X (4A) |
▼M6 ————— |
|||
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
X |
▼M6 ————— |
|||
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
X |
▼M6 ————— |
|||
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
X |
▼M6 ————— |
|||
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
X |
▼M6 ————— |
|||
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
A+Y |
▼M6 ————— |
|||
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
X |
▼M6 ————— |
|||
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
X |
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
X |
▼M6 ————— |
|||
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
X |
▼M6 ————— |
|||
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
X |
▼M6 ————— |
|||
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
X |
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
X |
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
X |
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
X |
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
X |
▼M6 ————— |
|||
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
X |
▼M6 ————— |
|||
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
A |
▼M6 ————— |
|||
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
X |
▼M6 ————— |
|||
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
X |
▼M6 ————— |
|||
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
X |
▼M6 ————— |
|||
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
X |
▼M6 ————— |
|||
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
X |
▼M6 ————— |
|||
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
(5) |
▼M6 ————— |
|||
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
(6) |
▼M6 ————— |
|||
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
X |
41 |
Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid. |
Direktiiv 2005/55/EÜ |
V |
41A |
Heitkogused (Euro VI), raskeveokid / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
V |
▼M6 ————— |
|||
42A |
Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 73 |
A |
▼M6 ————— |
|||
43A |
Porikaitsesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 109/2011 |
Z1 |
▼M6 ————— |
|||
45A |
Ohutud klaaspinnamaterjalid ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
J |
▼M6 ————— |
|||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
X |
46C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 54 |
X |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klassid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
X |
▼M6 ————— |
|||
47A |
Sõidukite kiiruspiirikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 89 |
X |
▼M6 ————— |
|||
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
A |
▼M6 ————— |
|||
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 61 |
A |
▼M6 ————— |
|||
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
X (10) |
50B |
Automaatse reguleerimisega haakeseadmed; tüübikinnitusega automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 102 |
X (10) |
▼M6 ————— |
|||
57A |
Eesmised allasõidutõkked ja nende paigaldus; eesmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 93 |
X |
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
X |
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
X (15) |
65 |
Kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 347/2012 |
Ei kohaldata (16) |
66 |
Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 351/2012 |
Ei kohaldata (17) |
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
X |
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
X |
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
X |
6. liide
Erakorralisteks raskevedudeks ettenähtud sõidukid
Jrk-nr |
Objekt |
Viide õigusaktile |
N3 |
O4 |
1 |
Lubatud müratase |
Direktiiv 70/157/EMÜ |
T |
|
3 |
Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked |
Direktiiv 70/221/EMÜ |
X (2) |
X |
3A |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 34 |
X |
X |
3B |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus tagumised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 58 |
A |
A |
4 |
Tagumise registreerimismärgi koht |
Direktiiv 70/222/EMÜ |
X |
A+R |
4A |
Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
X |
A+R |
5 |
Roolimisjõud |
Direktiiv 70/311/EMÜ |
X külgliikumine on lubatud |
X |
5A |
Juhtimisseadmestik |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 79 |
X külgliikumine on lubatud |
X |
6 |
Uksesulgurid ja -hinged |
Direktiiv 70/387/EMÜ |
X |
|
6A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
|
7 |
Helisignaal |
Direktiiv 70/388/EMÜ |
X |
|
7A |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 28 |
X |
|
8 |
Kaudse nähtavuse seadmed |
Direktiiv 2003/97/EÜ |
X |
|
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 46 |
X |
|
9 |
Pidurdamine |
Direktiiv 71/320/EMÜ |
U |
X |
9A |
Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 13 |
U (3) |
X (3) |
10 |
Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus) |
Direktiiv 72/245/EMÜ |
X |
X |
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 10 |
X |
X |
13 |
Ärandamisvastased seadmed ja immobilisaator |
Direktiiv 74/61/EMÜ |
X |
|
13A |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 18 |
X (4A) |
|
15 |
Istmete tugevus |
Direktiiv 74/408/EMÜ |
X |
|
15A |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 17 |
X |
|
17 |
Kiirusmõõdik ja tagasikäik |
Direktiiv 75/443/EMÜ |
X |
|
17A |
Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
X |
|
17B |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 39 |
X |
|
18 |
Andmesildid |
Direktiiv 76/114/EMÜ |
X |
X |
18A |
Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
X |
X |
19 |
Turvavööde kinnituspunktid |
Direktiiv 76/115/EMÜ |
X |
|
19A |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 14 |
X |
|
20 |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus |
Direktiiv 76/756/EMÜ |
X |
A+N |
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 48 |
X |
A+N |
21 |
Helkurid |
Direktiiv 76/757/EMÜ |
X |
X |
21A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 3 |
X |
X |
22 |
Ülemised ääretulelaternad, eesmised ääretulelaternad, tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad, küljeääretuled, päevased sõidutulelaternad |
Direktiiv 76/758/EMÜ |
X |
X |
22A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 7 |
X |
X |
22B |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 87 |
X |
|
22C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 91 |
X |
X |
23 |
Suunatulelaternad |
Direktiiv 76/759/EMÜ |
X |
X |
23A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 6 |
X |
X |
24 |
Tagumised numbrituled |
Direktiiv 76/760/EMÜ |
X |
X |
24A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 4 |
X |
X |
25 |
Esilaternad (koos lambipirnidega) |
Direktiiv 76/761/EMÜ |
X |
|
25A |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 31 |
X |
|
25B |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 37 |
X |
X |
25C |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 98 |
X |
|
25D |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 99 |
X |
|
25E |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 112 |
X |
|
25F |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 123 |
X |
|
26 |
Eesmised udutulelaternad |
Direktiiv 76/762/EMÜ |
X |
|
26A |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 19 |
X |
|
27 |
Pukseerimiskonksud |
Direktiiv 77/389/EMÜ |
A |
|
27A |
Pukseerimisseadis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
A |
|
28 |
Tagumised udulaternad |
Direktiiv 77/538/EMÜ |
X |
X |
28A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 38 |
X |
X |
29 |
Tagurdustulelaternad |
Direktiiv 77/539/EMÜ |
X |
X |
29A |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 23 |
X |
X |
30 |
Seisutulelaternad |
Direktiiv 77/540/EMÜ |
X |
|
30A |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 77 |
X |
|
31 |
Turvavööd ja turvasüsteemid |
Direktiiv 77/541/EMÜ |
X |
|
31A |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 16 |
X |
|
33 |
Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus |
Direktiiv 78/316/EMÜ |
X |
|
33A |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 121 |
X |
|
34 |
Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed |
Direktiiv 78/317/EMÜ |
(5) |
|
34A |
Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
(5) |
|
35 |
Klaasipuhasti/-pesur |
Direktiiv 78/318/EMÜ |
(6) |
|
35A |
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
(6) |
|
36 |
Küttesüsteemid |
Direktiiv 2001/56/EÜ |
X |
|
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 122 |
X |
|
41 |
Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid. |
Direktiiv 2005/55/EÜ |
X (8) |
|
41A |
Heitkogused (Euro VI), raskeveokid / teabe kättesaadavus |
Määrus (EÜ) nr 595/2009 |
X (9) |
|
42 |
Külgmised allasõidutõkked |
Direktiiv 89/297/EMÜ |
X |
A |
42A |
Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 73 |
X |
A |
43 |
Porikaitsesüsteemid |
Direktiiv 91/226/EMÜ |
X |
A |
43A |
Porikaitsesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 109/2011 |
X |
A |
45 |
Ohutu klaaspind |
Direktiiv 92/22/EMÜ |
X |
|
45A |
Ohutud klaaspinnamaterjalid ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 43 |
X |
|
46 |
Rehvid |
Direktiiv 92/23/EMÜ |
X |
I |
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
X |
I |
46C |
Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 54 |
X |
I |
46D |
Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klassid) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 117 |
X |
I |
47 |
Kiiruspiirikud |
Direktiiv 92/24/EMÜ |
X |
|
47A |
Sõidukite kiiruspiirikud |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 89 |
X |
|
48 |
Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid) |
Direktiiv 97/27/EÜ |
X |
X |
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
A |
A |
49 |
Juhikabiini väljaulatuvad osad |
Direktiiv 92/114/EMÜ |
A |
|
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 61 |
A |
|
50 |
Haakeseadmed |
Direktiiv 94/20/EÜ |
X (10) |
X |
50A |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 55 |
X (10) |
X |
50B |
Automaatse reguleerimisega haakeseadmed; tüübikinnitusega automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 102 |
X (10) |
X (10) |
56 |
Ohtlike kaupade veoks ettenähtud sõidukid |
Direktiiv 98/91/EÜ |
X (13) |
X (13) |
56A |
Sõidukid ohtlike kaupade veoks |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 105 |
X (13) |
X (13) |
57 |
Eesmised allasõidutõkked |
Direktiiv 2000/40/EÜ |
A |
|
57A |
Eesmised allasõidutõkked ja nende paigaldus; eesmised allasõidutõkked |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 93 |
A |
|
62 |
Vesinikusüsteem |
Määrus (EÜ) nr 79/2009 |
X |
|
63 |
Üldine ohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 |
X (15) |
X (15) |
65 |
Kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 347/2012 |
EI KOHALDU (16) |
|
66 |
Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 351/2012 |
EI KOHALDU (17) |
|
67 |
Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmed ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 67 |
X |
|
69 |
Elektriohutus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 100 |
X |
|
70 |
Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad ja nende paigaldamine asjaomastele sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO EMK eeskiri nr 110 |
X |
|
Märkuste tähendus
X Kohaldatakse asjaomase õigusakti nõudeid. Kohustuslikud ÜRO EMK eeskirjade muudatuste seeriad on loetletud määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisas. Hiljem vastu võetud muudatuste seeriaid käsitatakse alternatiivsena. Liikmesriigid võivad varasemate, määrusega (EÜ) nr 661/2009 kehtetuks tunnistatud direktiivide kohaselt antud tüübikinnitusi pikendada määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 13 lõikes 14 sätestatud tingimustel.
Ei kohaldata Seda õigusakti selle kategooria sõidukite puhul ei kohaldata (nõuded puuduvad).
(1) Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg. Tootja taotlusel võib kohaldada sõidukite suhtes, mille tuletatud mass on kuni 2 840 kg, ja koodiga SB eriotstarbeliste soomustatud sõidukite suhtes, mille tuletatud mass on üle 2 840 kg. Andmetele juurdepääsu osas on muude osade kui baassõiduki (nt eluruum) puhul piisav, kui tootja tagab lihtsa ja operatiivse juurdepääsu remondi- ja hooldusteabele.
(2) Juhul, kui sõidukile on paigaldatud veeldatud naftagaasi või maagaasi paigaldised, on nõutav sõiduki tüübikinnitus vastavalt ÜRO EMK eeskirjale nr 67 või 110.
(3) Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklile 12. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 661/2009 V lisas sätestatud rakendamiskuupäevi. Kooskõlas ÜRO EMK eeskirjaga nr 13 ei ole elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine nõutav M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria eriotstarbelistele sõidukitele, erakorralisteks raskevedudeks ettenähtud sõidukitele ja haagistele, milles on seisukohad reisijatele. N1-kategooria sõidukeid võib heaks kiita kooskõlas ÜRO EMK eeskirjaga nr 13 või eeskirjaga nr 13-H.
(4) Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklile 12. Seega on ÜRO EMK eeskirja nr 13-H 9. lisa A osa kohaldamine kohustuslik uute sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks ning samuti uute sõidukite registreerimiseks, müügiks ja kasutuselevõtuks. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 sätestatud rakendamiskuupäevi. N1-kategooria sõidukeid võib heaks kiita kooskõlas ÜRO EMK eeskirjaga nr 13 või eeskirjaga nr 13-H.
(4A) Kaitsevahendi paigaldamise korral peab see vastama ÜRO EMK eeskirja nr 18 nõuetele.
(4B) Kõnealust määrust kohaldatakse istmetele, mis ei ole ÜRO EMK eeskirja nr 80 reguleerimisalas.
(5) Muud kui M1-kategooria sõidukid ei pea kõikidele õigusakti nõuetele vastama, kuid nad tuleb varustada sobiva jäite ja niiskuse eemaldamise seadmega.
(6) Muud kui M1-kategooria sõidukid ei pea kõikidele õigusakti nõuetele vastama, kuid nad tuleb varustada sobiva klaasipesuri ja -puhastiga.
(8) Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ületab 2 610 kg ja mille puhul ei kasutatud joonealuses märkuses (1) esitatud võimalust.
(9) Tüübikinnituseta sõidukite puhul, mille tuletatud mass on üle 2 610 kg (tootja taotlusel ja tingimusel, et nende tuletatud mass ei ületa 2 840 kg), määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel. Muude osade kui baassõiduki puhul piisav, kui tootja tagab lihtsa ja operatiivse juurdepääsu remondi- ja hooldusteabele.
Muude võimaluste kohta vt määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklit 2.
(9A) Kohaldatakse ainult siis, kui sellistele sõidukitele on paigaldatud ÜRO EMK eeskirjaga nr 64 reguleeritud seadmed. Vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 9 lõikele 2 on rehvirõhu seiresüsteem M1-kategooria sõidukitele kohustuslik.
(10) Kohaldatakse ainult haakeseadme(te)ga varustatud sõidukite suhtes.
(11) Kohaldatakse sõidukite suhtes, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 2,5 tonni.
(12) Kohaldatakse ainult sõidukite suhtes, mille madalaima „istme istme võrdluspunkt (punkt „R”)” ei paikne maapinnast kõrgemal kui 700 mm.
(13) Kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb tüübikinnitust ohtlike kaupade veoks ette nähtud sõidukile.
(14) Kohaldatakse ainult N1-kategooria I klassi sõidukite suhtes, I (tuletatud mass ≤ 1 305 kg)
(15) Tootja taotluse korral võib selle punkti alusel anda tüübikinnituse alternatiivina tüübikinnituse andmisele määrusega (EÜ) nr 661/2009 hõlmatud iga punkti alusel.
(16) Kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi paigaldamine ei ole eriotstarbeliste sõidukite puhul nõutav vastavalt määruse (EÜ) nr 347/2012 artiklile 1.
(17) Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi paigaldamine ei ole eriotstarbeliste sõidukite puhul nõutav vastavalt määruse (EL) nr 351/2012 artiklile 1.
A Nõudeid tuleb täita võimalikult täpselt. Tüübikinnitusasutus võib teha erandi (erandeid), kui tootja tõendab, et sõiduk ei saa oma eriotstarbe tõttu vastata kõigile nõuetele. Tehtud erandeid tuleb kirjeldada sõiduki tüübikinnitustunnistusel ja vastavussertifikaadil (märkus – kanne 52).
A1 Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine ei ole nõutud. Kui mitmeastmelise tüübikinnituse korral hakkavad teataval astmel tehtud muudatused tõenäoliselt mõjutama baassõiduki elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi toimimist, võib tootja süsteemi kas kasutuskõlbmatuks muuta või tõendada, et sõiduk ei ole muutunud ohtlikuks või ebastabiilseks. Selle tõendamiseks võib näiteks teha kahekordseid sõidurea vahetamisi igas suunas kiirusega 80 km/h ning piisavalt järsult, et elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteem käivituks. Süsteemi käivitumine peab olema hästi kontrollitud ning see peab parandama sõiduki stabiilsust. Tehnilisel teenistusel peab olema õigus nõuda vajaduse korral täiendavat testimist.
B Kohaldatakse ainult ustele, mis võimaldavad ligipääsu maanteesõidul tavakasutuseks ette nähtud istmetele, mille korral kaugus istme R-punktist uksepinna kesktasandini, mõõdetuna risti sõiduki keskpikitasandiga, ei ületa 500 mm.
C Kohaldatakse ainult sellele sõiduki osale, mis asub maanteesõidul tavakasutuseks mõeldud kõige tagumise istme ees ja õigusaktis määratletud pealöögipiirkonnale.
D Kohaldatakse ainult maanteesõidul tavakasutuseks ettenähtud istmetele. Maanteesõidul kasutamiseks ettenähtud istmed peavad olema kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga. ÜRO EMK eeskirjas nr 17 sätestatud pagasipidurdussüsteemi nõudeid ei kohaldata.
E Ainult esiosas.
F Lubatud on tankimistorustiku paigutuse ja pikkuse muutmine ning kütusepaagi ümberpaigutamine.
G Mitmeastmelise tüübikinnituse korral võib kasutada ka baas-/mittekomplektse sõiduki (nt mille šassiid kasutati eriotstarbelise sõiduki ehitamisel) kategooriale vastavaid nõudeid.
H Väljalaskesüsteemi pikkuse muutmine kuni 2 m võrra pärast viimast summutit on lubatud ilma lisakatsetusteta.
I Isegi juhul kui sõiduki valmistajakiirus on väiksem kui 80 km/h, peab rehvide tüübikinnitus vastama ÜRO EMK eeskirja nr. 54 nõuetele. Kokkuleppel rehvitootjaga ja haagise valmistajakiirust arvesse võttes võib kandevõimet kohandada.
J Peale juhikabiini akende (esiklaas ja külgakende klaasid) võivad kõik muud aknad olla ohutust klaasist või jäigast plastist.
K Lubatud on täiendavate alarmseadmete paigaldamine.
L Kohaldatakse ainult maanteesõidul tavakasutuseks ettenähtud istmetele. Tagaistmetel peavad olema vähemalt kahepunktivöö kinnituskohad. Maanteesõidul kasutamiseks mitte ette nähtud istmed peavad olema kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga. ISOFIX ei ole kiirabiautodes ja matuseautodes nõutud.
M Kohaldatakse ainult maanteesõidul tavakasutuseks ettenähtud istmetele. Kõik tagaistmed peavad olema varustatud vähemalt kahepunktivööga. Maanteesõidul kasutamiseks mitte ette nähtud istmed peavad olema kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga. ISOFIX ei ole kiirabiautodes ja matuseautodes nõutud.
N Tingimusel, et kõik kohustuslikud valgustusseadmed on paigaldatud ja geomeetriline nähtavus ei ole takistatud.
Q Väljalaskesüsteemi pikkuse muutmine kuni 2 m võrra pärast viimast summutit on lubatud ilma lisakatsetusteta. Kõige representatiivsema baassõiduki EÜ tüübikinnitus jääb kehtima vaatamata võrdlusmassi muutumisele.
R Tingimusel, et on võimalik paigaldada kõigi liikmesriikide registreerimismärgid ja et need on pärast paigaldamist nähtavad.
S Valgusläbilaskvus on vähemalt 60 % ja A-posti peitenurk ei ole üle 10o.
T Katsetuse tohib läbi viia ainult komplektse/komplekteeritud sõidukiga. Sõidukit võib katsetada kooskõlas direktiiviga 70/157/EMÜ. Direktiivi 70/157/EMÜ I lisa punkti 5.2.2.1 suhtes kehtivad järgmised piirväärtused:
(a) 81 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on alla 75 kW;
(b) 83 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on vähemalt 75 kW, kuid alla 150 kW;
(c) 84 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on vähemalt 150 kW.
U Katsetuse tohib läbi viia ainult komplektse/komplekteeritud sõidukiga. Kuni neljateljelised sõidukid peavad vastama kõigile õigusakti nõuetele. Erandid on lubatud sõidukite korral, millel on rohkem kui neli telge, tingimusel et:
— see on sõiduki erikonstruktsiooni tõttu põhjendatud;
— on täidetud kõik õigusaktis sätestatud seisu-, töö- ja abipidurite pidurdusvõime nõuded.
U1 ABS ei ole hüdroajamiga sõidukite puhul nõutud.
V Alternatiivina võib kohaldada ka direktiivi 97/68/EÜ.
V1 Hüdroajamiga sõidukite puhul võib alternatiivina kohaldada ka direktiivi 97/68/EÜ.
W0 Väljalaskesüsteemi pikkuse muutmine on lubatud lisakatsetusteta, kui vasturõhk on samasugune. Kui uus katse on vajalik, võib kohaldatav piirväärtus olla 2dB(A) võrra suurem.
W1 Nõudeid tuleb järgida, kuid väljalaskesüsteemi muutmine on lubatud ilma heidete ja CO2 heidete/kütusekulu täiendavate katsetusteta, kui kõnealused muudatused ei mõjuta heitekontrolliseadmete, sh (võimalike) tahkete osakeste filtrite toimimist. Uut kütuseaurude katsetust muudetud sõidukil ei nõuta tingimusel, et kütuseaurude hulga piiramise seadmed säilitatakse sellisena, nagu baassõiduki tootja need paigaldas.
Kõige representatiivsemale baassõidukile antud EÜ tüübikinnitus jääb kehtima hoolimata võrdlusmassi muutusest.
W2 Tankimistorustiku, kütusevoolikute ja kütuseaurutorude paigutuse ja pikkuse muutmine lubatud on ilma täiendavate katseteta. Lubatud on originaalkütusepaagi ümberpaigutamine, kui kõik nõuded on täidetud. ÜRO EMK eeskirja nr 34 5. lisa kohaseid lisakatseid ei nõuta.
W3 Ratastooli kavandatud sõiduasend peab olema paralleelne sõiduki piki-kesktasapinnaga.
Sõidukiomanikule tehakse kättesaadavaks asjakohane teave selle kohta, et soovitav on kasutada ratastooli, mille ehitus vastab standardi ISO 7176-19:2008 asjaomase osa nõuetele, et see suudaks vastu pidada jõududele, mida avaldab kinnitusmehhanism erinevate sõidutingimuste korral.
Sõiduki istmeid võib täiendavate katsetusteta kohandada tingimusel, et tehnilisele teenistusele tõendatakse, et istmete kinnituspunktid, mehhanismid ja peatoed toimivad samaväärselt.
ÜRO EMK eeskirjas nr 17 sätestatud pagasipidurdussüsteemi nõudeid ei kohaldata.
W4 Õigusakti(de) täitmist nõutakse ooteasendis olevate sisenemist hõlbustavate seadmete korral.
W5 Iga ratastooli asukoht peab olema varustatud kinnituspunktidega, mille külge ratastooli kinnitus ja reisijaistmete turvasüsteem (WTORS) kinnitatakse ja mis vastab 3. liite lisasätetele.
W6 Iga ratastooli asukoht peab olema varustatud ratastoolis reisijale ettenähtud turvavööga, mis vastab 3. liite lisasätetele.
Kui ümberehitamise tõttu tuleb turvavööde kinnituspunktid viia väljapoole ÜRO EMK eeskirja nr 16-06 punktis 7.7.1 ette nähtud tolerantsi, kontrollib tehniline teenistus, kas muudatus tähendab halvimat võimalikku juhtumit või mitte. Sellisel juhul tuleb teha ÜRO EMK eeskirja nr 16-06 punktis 7.7.1 sätestatud katse. EÜ tüübikinnituse laiendust ei ole vaja väljastada. Katses võib kasutada neid osi, mille suhtes ei ole ÜRO EMK eeskirjas nr 16-06 ettenähtud konditsioneerimiskatset tehtud.
W8 Arvutustes eeldatakse, et ratastool koos kasutajaga kaalub 160 kg. Massikese asub asendusratastooli punktis P, kui ratastool on tootja poolt kavandatud sõiduasendis.
Ratastooli(de) kasutamisest tulenev reisijate mahutavuse piirang märgitakse kasutusjuhendisse, EÜ tüübikinnitussertifikaadi 2. lehele ja vastavustunnistusele (märkuste osasse).
W9 Heitgaasisüsteemi pikkust on lubatud muuta ilma korduskatsetamiseta tingimusel, et vasturõhu omadused jäävad samaks.
◄
Y Tingimusel, et on paigaldatud kõik kohustuslikud valgustusseadmed.
Z Avatud akende väljaulatuvate osade suhtes kehtivaid nõudeid ei kohaldata eluruumidele.
Z1 Liikurkraanasid, millel on rohkem kui 6 telge, käsitatakse maastikusõidukitena (N3G), kui vähemalt kolme telge saab vedama panna ja kui nad vastavad II lisa punkti 4.3 alapunkti b alapunktide ii ja iii ning punkti 4.3 alapunkti c nõuetele.
XII LISA
PIIRARVUD VÄIKESEERIATELE JA SEERIA LÕPETAMISEL
A. VÄIKESEERIATE PIIRARVUD
1. Artikli 22 kohaselt ühe aasta jooksul Euroopa Liidus registreeritavate, müüdavate või kasutusele võetavate ühte tüüpi kuuluvate sõidukite arv ei tohi ületada järgmises tabelis vastava sõidukikategooria jaoks sätestatud piirarvu:
Kategooria |
Ühikud |
M1 |
1 000 |
M2, M3 |
0 |
N1 |
1 000 |
N2, N3 |
0 |
O1, O2 |
0 |
O3, O4 |
0 |
2. Artikli 23 kohaselt ühe aasta jooksul ühes liikmesriigis registreeritavate, müüdavate või kasutusele võetavate ühte tüüpi sõidukite arvu määrab asjaomane liikmesriik, kuid see ei tohi ületada järgmises tabelis vastava sõidukikategooria jaoks sätestatud piirarvu:
Kategooria |
Ühikud |
M1 |
100 |
M2, M3 |
250 |
N1 |
500 kuni 31. oktoobrini 2016 250 alates 1. novembrist 2016 |
N2, N3 |
250 |
O1, O2 |
500 |
O3, O4 |
250 |
3. Komisjoni määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 6 lõike 2 kohaldamisel ühe aasta jooksul ühes liikmesriigis registreeritavate, müüdavate või kasutusele võetavate ühte tüüpi sõidukite arvu määrab asjaomane liikmesriik, kuid see ei tohi ületada järgmises tabelis vastava sõidukikategooria jaoks sätestatud piirarvu:
Kategooria |
Ühikud |
M2, M3 |
1 000 |
N2, N3 |
1 200 |
O3, O4 |
2 000 |
B. PIIRARVUD SEERIA LÕPETAMISEL
Suurim igas liikmesriigis kasutusele võetavate komplektsete või komplekteeritud sõidukite arv, kui tegemist on „seeria lõpetamisega”, määratakse liikmesriigi poolt valitud ühel järgmistest viisidest:
1. ühte või mitut tüüpi esindavate sõidukite suurim arv võib M1-kategooria puhul olla kuni 10 % ja kõigi muude kategooriate puhul kuni 30 % eelmisel aastal kõnesolevas liikmesriigis kasutusele võetud vastavat tüüpi sõidukite arvust.
Kui nimetatud 10 % või vastavalt 30 % moodustab vähem kui 100 sõidukit, võib liikmesriik lubada maksimaalselt 100 sõiduki kasutuselevõttu;
2. igasse üksiktüüpi kuuluvate sõidukite piirarvuks on sõidukite arv, millele valmistamispäeval või pärast seda anti vastavustunnistus, mis kehtis vähemalt kolm kuud väljaandmise kuupäevast alates, kuid mille kehtivus lõppes õigusakti jõustumise tõttu.
XIII LISA
OSADE JA SEADMETE LOETELU, MIS VÕIVAD KUJUTADA MÄRKIMISVÄÄRSET OHTU SÕIDUKI TURVALISUSE VÕI KESKKONNAMÕJU SEISUKOHALT OLULISTE SÜSTEEMIDE NÕUETEKOHASELE TOIMIMISELE, NENDE TÕHUSUSNÕUDED, NÕUETEKOHASED KATSEMENETLUSED, MÄRGISTUS- JA PAKENDAMISNÕUDED
I. Sõiduki turvalisust märkimisväärselt mõjutavad osad või seadmed
Osa nr |
Osa kirjeldus |
Tõhususnõuded |
Katsemenetlus |
Märgistusnõuded |
Pakendamisnõuded |
1 |
[…] |
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
II. Sõiduki keskkonnamõju märkimisväärselt mõjutavad osad või seadmed
Osa nr |
Osa kirjeldus |
Tõhususnõuded |
Katsemenetlus |
Märgistusnõuded |
Pakendamisnõuded |
1 |
[…] |
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
XIV LISA
ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE KOHASELT VÄLJA ANTUD EÜ TÜÜBIKINNITUSTE LOEND
Loendi number:
Ajavahemikul alates: … kuni …
Iga EÜ tüübikinnituse kohta, mis eespool nimetatud ajavahemikul anti, mille andmisest keelduti või mis tühistati, tuleb esitada järgmised andmed:
Tootja:
EÜ tüübikinnitusnumber:
Laiendamise põhjus (vajadusel):
Mark:
Tüüp:
Väljaandmise kuupäev:
Esmase väljaandmise kuupäev (laiendamise korral):
XV LISA
ÕIGUSTLOOVAD AKTID, MILLE PUHUL VÕIB TEHNILISEKS TEENISTUSEKS MÄÄRATA TOOTJA
0. Eesmärgid ja reguleerimisala
0.1. Käesolevas lisas sätestatakse loetelu õigustloovatest aktidest, mille puhul võib kooskõlas artikli 41 lõikega 6 määrata tehniliseks teenistuseks tootja.
0.2. Samuti sisaldab see asjakohaseid sätteid tootja määramise kohta tehniliseks teenistuseks, mida tuleb kohaldada tüübikinnituse andmisel IV lisa I osaga hõlmatud sõidukitele, osadele ja eraldi seadmestikele.
0.3. Siiski ei kohaldata seda nende tootjate suhtes, kes taotlevad tüübikinnitust väikeseeriatele kooskõlas artikliga 22.
1. Tootja määramine tehniliseks teenistuseks
1.1. Tehniliseks teenistuseks määratud tootja on tootja, kelle tüübikinnitusasutus on määranud selle asutuse nimel tüübikinnituse katsetusi läbi viivaks katselaboratooriumiks artikli 3 punkti 31 tähenduses.
Artikli 41 lõike 6 kohaselt võib tootja määrata tehniliseks teenistuseks ainult A-kategooria tegevuste puhul.
1.2. Väljend „katsetusi läbi viima” ei ole piiratud töötulemuste mõõtmisega, vaid hõlmab ka katsetulemuste registreerimist ning aruande, sealhulgas asjakohaste järelduste esitamist tüübikinnitusasutusele.
See hõlmab ka vastavuse kontrollimist selliste sätetega, mis ei eelda mõõtmisi. Näiteks toote konstruktsiooni õigusaktidele vastavuse hindamine.
Näiteks hõlmab väljend „katsetusi läbi viima” lauset „kontrollida sõiduki kütusepaagi asukoha vastavust direktiivi 70/221/EMÜ I lisa punkti 5.10 sätetele”.
2. Õigusaktide ja piirangute loetelu
|
Teema |
Õigusakti viide |
4 |
Tagumise registreerimismärgi paigalduskoht |
Direktiiv 70/222/EMÜ |
4A |
Tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoht |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1003/2010 |
7 |
Heliline hoiatus |
Direktiiv 70/388/EMÜ |
7A |
Helisignaalseadmed ja signaalseadised |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 28 |
10 |
Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus) |
Direktiiv 72/245/EMÜ |
10A |
Elektromagnetiline ühilduvus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 10 |
18 |
Andmesildid |
Direktiiv 76/114/EMÜ |
18A |
Tootja andmesilt ja sõiduki tehasetähis |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 |
20 |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine |
Direktiiv 76/756/EMÜ |
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 48 |
27 |
Pukseerimiskonksud |
Direktiiv 77/389/EMÜ |
27A |
Pukseerimisseade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
33 |
Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus |
Direktiiv 78/316/EMÜ |
33A |
Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutus ja tähistus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 121 |
34 |
Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed |
Direktiiv 78/317/EMÜ |
34A |
Tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 672/2010 |
35 |
Klaasipesur/-puhasti |
Direktiiv 78/318/EMÜ |
35A |
Esiklaasi puhasti- ja pesuriseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
36 |
Küttesüsteemid |
Direktiiv 2001/56/EÜ Välja arvatud VIII lisas esitatud sätted veeldatud naftagaasi leeksoojendite ja veeldatud naftagaasi küttesüsteemide kohta |
36A |
Küttesüsteemid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 122 Välja arvatud 8. lisas esitatud sätted veeldatud naftagaasi leeksoojendite ja veeldatud naftagaasi küttesüsteemide kohta |
37 |
Porikaitsmed |
Direktiiv 78/549/EMÜ |
37A |
Porikaitsmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
44 |
Massid ja mõõtmed (sõiduautod) |
Direktiiv 92/21/EMÜ |
44A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
45 |
Turvaklaasid |
Direktiiv 92/22/EMÜ Piiratud III lisa sätetega |
45A |
Turvaklaaside materjalid ja nende paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 43 Piiratud 21. lisa sätetega |
▼M6 ————— |
||
46A |
Rehvide paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 458/2011 |
46B |
Veeretakistusjõu määramine |
Määrus (EL) 2017/2400, X lisa |
48 |
Massid ja mõõtmed (muud kui punktis 44 osutatud sõidukid) |
Direktiiv 97/27/EÜ |
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
49 |
Kabiinide väljaulatuvad osad |
Direktiiv 92/114/EMÜ |
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 61 |
50 |
Haakeseadised |
Direktiiv 94/20/EÜ Piiratud V lisa (kuni ja kaasa arvatud punkt 8) ja VII lisa sätetega |
50A |
Autorongide mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 55 Piiratud 5. lisa (kuni ja kaasa arvatud punkt 8) ja 7. lisa sätetega |
61 |
Kliimaseadmed |
Direktiiv 2006/40/EÜ |
Liide
Tootja määramine tehniliseks teenistuseks
1. Üldsätted
1.1. Tootja määramine tehniliseks teenistuseks ja sellest teavitamine toimub kooskõlas artiklitega 41, 42 ja 43 ning käesoleva liite praktiliste meetmetega.
1.2. Tootja akrediteeritakse vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025:2005 – „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboratooriumidele”.
2. Alltöövõtt
2.1. Artikli 41 lõike 6 esimese lõigu kohaselt võib tootja määrata enda nimel katsetusi läbi viima alltöövõtja.
Alltöövõtja all mõeldakse
a) kas tütarettevõtjat, kellele tootja on oma organisatsiooni raames usaldanud katsete läbiviimise, või
b) kolmandat isikut, kellega tootja on katsete läbiviimiseks lepingu sõlminud.
2.2. Alltöövõtja poole pöördumine ei vabasta tootjat kohustusest järgida artikli 41 sätteid, eelkõige neid, mis puudutavad tehniliste teenistuste oskusi ja vastavust standardile EN ISO/IEC 17025:2005.
2.3. XV lisa punkti 1 kohaldatakse alltöövõtja suhtes.
3. Katsearuanne
Katsearuanne koostatakse kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ V lisa 3. liites esitatud üldiste nõuetega.
XVI LISA
VIRTUAALSETE KATSEMEETODITE ERITINGIMUSED JA ÕIGUSTLOOVAD AKTID, MILLE PUHUL VÕIB TOOTJA VÕI TEHNILINE TEENISTUS VIRTUAALSEID KATSEMEETODEID KASUTADA
0. Eesmärgid ja reguleerimisala
Käesolevas lisas esitatakse asjakohased virtuaalseid katsemeetodeid käsitlevad sätted kooskõlas artikli 11 lõikega 3.
Seda ei kohaldata artikli 11 lõike 2 teise lõigu suhtes.
1. Õigusaktide loetelu
|
Teema |
Õigusakti viide |
3 |
Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked |
Direktiiv 70/221/EMÜ |
3B |
Tagumised allasõidutõkke seadised ja nende paigaldamine; tagumine allasõidutõke |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 58 |
6 |
Uksesulgurid ja hinged |
Direktiiv 70/387/EMÜ |
6A |
Sõidukisse pääs ja manööverdamisvõime |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
6B |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 11 |
8 |
Kaudse nähtavuse seadmed |
Direktiiv 2003/97/EÜ |
8A |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 46 |
12 |
Sisustus |
Direktiiv 74/60/EMÜ |
12A |
Sisustus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 21 |
16 |
Väljaulatuvad osad |
Direktiiv 74/483/EMÜ |
16A |
Väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 26 |
20 |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine |
Direktiiv 76/756/EMÜ |
20A |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine sõidukitele |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 48 |
27 |
Pukseerimiskonksud |
Direktiiv 77/389/EMÜ |
27A |
Pukseerimisseade |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
32 |
Ettepoole suunatud vaateväli |
Direktiiv 77/649/EMÜ |
32A |
Ettepoole suunatud vaateväli |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 125 |
35 |
Klaasipesur/-puhasti |
Direktiiv 78/318/EMÜ |
35A |
Esiklaasi puhasti- ja pesuriseadmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
37 |
Porikaitsmed |
Direktiiv 78/549/EMÜ |
37A |
Porikaitsmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
42 |
Külgmine allasõidutõke |
Direktiiv 89/297/EMÜ |
42A |
Kaubaveokite külgmine allasõidutõke |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 73 |
48A |
Massid ja mõõtmed |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
49 |
Kabiinide väljaulatuvad osad |
Direktiiv 92/114/EMÜ |
49A |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool väljaulatuvad osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 61 |
50 |
Haakeseadised |
Direktiiv 94/20/EÜ |
50A |
Autorongide mehaaniliste haakeseadiste osad |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 55 |
50B |
Suletud haakeseadis; tüübikinnitusega suletud haakeseadise paigaldamine |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 102 |
52 |
Linnaliini- ja kaugsõidubussid |
Direktiiv 2001/85/EÜ |
52A |
M2 ja M3 sõidukid |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 107 |
52B |
Suurte reisijateveosõidukite pealisehituse tugevus |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 66 |
57 |
Eesmine allasõidutõke |
Direktiiv 2000/40/EÜ |
57A |
Eesmised allasõidutõkke seadised ja nende paigaldamine; eesmine allasõidutõke |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 93 |
1. liide
Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded
1. Virtuaalse katsetuse struktuur
Virtuaalsete katsetuste kirjeldamisel ja läbiviimisel peab lähtuma järgmisest põhistruktuurist:
a) eesmärk;
b) konstruktsiooni mudel;
c) piirtingimused;
d) eeldatav koormus;
e) arvutused;
f) hinnang;
g) dokumentatsioon.
2. Arvutisimulatsiooni ja arvutuste alused
2.1. Matemaatiline mudel
Matemaatilise mudeli esitab tootja. See kajastab katsetatava sõiduki, süsteemi ja osade konstruktsiooni keerukust koos õigustloova akti nõuetega ja selle piirtingimustega.
Samad sätted on kohaldatavad mutatis mutandis osade või seadmestiku katsetamise korral sõidukist eraldi.
2.2. Matemaatilise mudeli valideerimise menetlus
Matemaatiline mudel tuleb valideerida võrreldes tegelike katsetingimustega.
Selleks tuleb läbi viia füüsiline katse, et võrrelda matemaatilist mudelit kasutades saadud tulemusi füüsilise katse tulemustega. Katsetulemuste võrreldavust tuleb tõestada. Tootja või tehniline teenistus koostab valideerimisaruande ja esitab selle tüübikinnitusasutusele.
Kõigist matemaatilises mudelis või tarkvaras tehtud muudatustest, mis võivad valideerimisaruande kehtetuks muuta, tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes võib nõuda uue valideerimise läbiviimist.
Valideerimisprotsessi skeem on esitatud 3. liites.
2.3. Dokumentatsioon
Tootja peab tegema kättesaadavaks simulatsiooniks ja arvutusteks kasutatavad andmed ning lisavahendid ja need asjakohasel viisil dokumenteerima.
3. Vahendid ja tugi
Tehnilise teenistuse taotlusel esitab tootja vajalikud vahendid, sealhulgas asjakohase tarkvara, või võimaldab neile juurdepääsu.
Lisaks pakub ta tehnilisele teenistusele asjakohast tuge.
Tehnilisele teenistusele juurdepääsu ja toe võimaldamine ei vabasta tehnilist teenistust kohustustest seoses personali oskuste, litsentsitasude maksmise ja konfidentsiaalsusnõude järgimisega.
2. liide
Virtuaalsete katsemeetoditega seotud eritingimused
1. Õigusaktide loetelu
|
Õigusakti viide |
Lisa ja punktid |
Eritingimused |
3 |
Direktiiv 70/221/EMÜ |
II lisa punktid 5.2 ja 5.4.5 |
Tagumise allasõidutõkke mõõtmed ja jõule vastupidavus |
3B |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 58 |
Punktid 2.3, 7.3 ja 25.6 |
Mõõtmed ja jõule vastupidavus |
6 |
Direktiiv 70/387/EMÜ |
II lisa punkt 4.3 |
Samaväärsed meetodid tõmbetugevuse katsete ja sulgurite kiirendustakistuse kohta |
6A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 130/2012 |
II lisa 1. ja 2. osa |
Astmete, astmelaudade ja käepidemete mõõtmed |
6B |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 11 |
3. lisa 4. lisa punkt 2.1 5. lisa |
Tõmbetugevuse katsete ja sulgurite kiirendustakistus |
8 |
Direktiiv 2003/97/EÜ |
III lisa Kõik sätted punktides 3, 4 ja 5 |
Tahavaatepeegli ettenähtud vaateväljad. |
8A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 46 |
Punkt 15.2.4 |
Tahavaatepeegli ettenähtud vaateväljad. |
12 |
Direktiiv 74/60/EMÜ |
a) I lisa, kõik punktis 5 esitatud sätted (Spetsifikatsioonid) b) II lisa |
a) Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu. b) Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine. |
12A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 21 |
a) Punktid 5–5.7 b) Punkt 2.3 |
a) Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu. b) Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine. |
16 |
Direktiiv 74/483/EMÜ |
I lisa, kõik punktis 5 esitatud sätted (Üldised nõuded) ja punkt 6 (Erinõuded) |
Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu. |
16A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 26 |
Punkt 5.2.4 |
Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu. |
20 |
Direktiiv 76/756/EMÜ |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 punkt 6 (erinõuded) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 4., 5. ja 6. lisa sätted |
Punktis 6.22.9.2.2 ettenähtud katsesõit sooritatakse reaalse sõidukiga. |
20A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 48 |
Punkt 6; 4., 5. ja 6. lisa |
Punktis 6.22.9.2.2 ettenähtud katsesõit sooritatakse reaalse sõidukiga. |
27 |
Direktiiv 77/389/EMÜ |
II lisa punkt 2 |
Staatiline tõmbe- ja survejõud |
27A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1005/2010 |
II lisa punkt 1.2 |
Staatiline tõmbe- ja survejõud |
32 |
Direktiiv 77/649/EMÜ |
I lisa punkt 5 (Spetsifikatsioonid) |
Takistused ja vaateväli |
32A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 125 |
Punkt 5 |
Takistused ja vaateväli |
35 |
Direktiiv 78/318/EMÜ |
I lisa punkt 5.1.2 |
Üksnes puhastatava ala määramine. |
35A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1008/2010 |
III lisa punktid 1.1.2 ja 1.1.3 |
Üksnes puhastatava ala määramine. |
37 |
Direktiiv 78/549/EMÜ |
I lisa punkt 2 (Erinõuded) |
|
37A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1009/2010 |
II lisa punkt 2 |
Mõõtmisnõuete vastavustõendamine |
42 |
Direktiiv 89/297/EMÜ |
Lisa punkt 2.8 |
Horisontaalsele jõule vastupidavuse ja läbipainde mõõtmine. |
42A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 73 |
Punkt 12.10 |
Horisontaalsele jõule vastupidavuse ja läbipainde mõõtmine. |
48A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 |
a) I lisa B osa punktid 7 ja 8 b) I lisa C osa punktid 6 ja 7 |
a) Manööverdusvõime nõuetele vastavuskontroll, sealhulgas ülestõstetud asendis või koormatavate telgedega varustatud sõidukite manööverdusvõime. b) Suurima tagumise väljapöörde mõõtmine. |
49 |
Direktiiv 92/114/EMÜ |
I lisa punkt 4 (Erinõuded) |
Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu. |
49A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 61 |
Punktid 5 ja 6 |
Kõigi kumerusraadiuste ja väljaulatuvate osade mõõtmine, välja arvatud nõuded, kus tuleb sätetele vastavuse kontrollimiseks rakendada jõudu. |
50 |
Direktiiv 94/20/EÜ |
a) V lisa „Mehaanilistele haakeseadistele esitatavad nõuded” b) VI lisa punkt 1.1 c) VI lisa punkt 4 (Mehaaniliste haakeseadiste katsetamine) |
a) Hõlmatud on punktide 1–8 kõik sätted b) Lihtsa konstruktsiooniga mehaaniliste haakeseadiste tugevuskatsed võib asendada virtuaalsete katsetega. c) Üksnes punktid 4.5.1 (tugevuskatse), 4.5.2 (nõtkumistakistus) ja 4.5.3 (vastupidavus paindemomendile). |
50A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 55 |
a) 5. lisa „Mehaanilistele haakeseadistele esitatavad nõuded” b) 6. lisa punkt 1.1 c) 6. lisa punkt 3 |
a) Hõlmatud on punktide 1–8 sätted b) Lihtsa konstruktsiooniga mehaaniliste haakeseadiste tugevuskatsed võib asendada virtuaalsete katsetega. c) Üksnes punktid 3.6.1 (tugevuskatse), 3.6.2 (nõtkumistakistus) ja 3.6.3 (vastupidavus paindemomendile). |
52 |
Direktiiv 2001/85/EÜ |
a) I lisa b) IV lisa „Pealisehituse tugevus” |
a) Punkt 7.4.5. Stabiilsuse katse I lisa liites määratletud tingimustes. b) 4. liide — pealisehituse tugevuse arvutuslik kontroll. |
52A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 107 |
3. lisa |
Punkt 7.4.5 (arvutusmeetod) |
52B |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 66 |
9. lisa |
Komplekteeritud sõiduki ümberminekukatse arvutisimulatsioon samaväärse kinnitusmeetodina |
57 |
Direktiiv 2000/40/EÜ |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 93 5. lisa 3. punkt |
Horisontaalsele jõule vastupidavuse ja läbipainde mõõtmine. |
57A |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 93 |
5. lisa punkt 3 |
Horisontaalsele jõule vastupidavuse ja läbipainde mõõtmine. |
3. liide
Valideerimismenetlus
XVII LISA
MITMEASTMELINE EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUS
1. TOOTJATE KOHUSTUSED
1.1. Mitmeastmelise EÜ tüübikinnitusmenetluse edukaks toimimiseks on vajalik kõigi tootjate ühine tegevus. Selleks peavad tüübikinnitusasutused enne esimese etapi ja edasiste etappide tüübikinnitus(t)e andmist veenduma, et asjaomaste tootjate vahel on olemas kohased kokkulepped dokumentide ja teabe edastamise ja omavahelise vahetamise osas tagamaks komplekteeritud sõiduki tüübi vastavus kõigi IV või XI lisas ette nähtud õigust loovate aktide nõuetele. Selline teave peab sisaldama üksikasjalikke andmeid süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele antud tüübikinnituste ning sõidukiosade kohta, mis on mittekomplektse sõiduki osaks, kuid millele ei ole veel antud tüübikinnitust. Eelmise etapi tootja esitab järgmise etapi tootjale teabe mis tahes muudatuste kohta, mis võivad mõjutada süsteemi tüübikinnitusi või kogu sõiduki tüübikinnitust. Selline teave esitatakse niipea, kui on väljastatud kogu sõiduki tüübikinnituse uus laiendus ning hiljemalt mittekomplektse sõiduki tootmise alguskuupäeval.
1.2. Mitmeastmelises EÜ tüübikinnitusmenetluses vastutab iga tootja kõigi tema poolt toodetud või tema poolt varasemale komplekteerimisastmele lisatud süsteemide, osade või eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest. Edasise etapi tootja ei vastuta varasemal etapil tüübikinnituse saanud koostisosade eest, välja arvatud juhul, kui ta muudab nimetatud osi sedavõrd, et varem antud tüübikinnitus muutub kehtetuks.
1.3. Mitmeastmelist menetlust võib kasutada üks tootja. Siiski ei tohi kasutada mitmeastmelist menetlust, et hoida kõrvale ühesainsas etapis ehitatud sõidukite suhtes kohaldatavatest nõuetest. Eelkõige ei peeta käesoleva lisa punkti 3.4 ja käesoleva direktiivi artiklite 22, 23 ja 27 kontekstis sel viisil tüübikinnituse saanud sõidukeid mitmes etapis ehitatuks (väikeseeriad ja seerialõpu piirmäärad).
2. TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE KOHUSTUSED
2.1. Tüübikinnitusasutus peab:
a) kontrollima, et sõiduki tüübikinnituse suhtes kohaldatavate õigust loovate aktide kohaselt välja antud EÜ-tüübikinnitustunnistused katavad sõiduki tüüpi selle komplekteerituse astmes ja vastavad ettenähtud nõuetele;
b) veenduma, et teatmikus on olemas kõik vajalikud andmed, arvestades sõiduki komplekteerituse astet;
c) kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatmiku I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase õigusaktiga seonduvas infopaketis ja EÜ-tüübikinnitustunnistustes; ning kui komplekteeritud sõiduki korral mõni teatmiku I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi õigusakti infopaketis, siis kontrollima, kas kõnesolev detail või karakteristik vastab teatmikus esitatud andmetele;
d) kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud kõigi asjaomaste õigusaktidega seonduva kinnitatud infopaketi asjaomaste andmete kohaselt;
e) vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust.
2.2. Punkti 2.1 alapunktis d nimetatud eesmärgil kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate EÜ tüübikinnituseks esitatud kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist vastavalt sõiduki komplekteerituse astmele järgmiste kriteeriumide alusel:
— mootor;
— käigukast;
— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
— juhtteljed (arv ja asukoht);
— kere tüüp;
— uste arv;
— rooli asukoht;
— istekohtade arv;
— varustatuse tase.
3. KOHALDATAVAD NÕUDED
3.1. Käesoleva lisa kohased EÜ tüübikinnitused antakse vastavalt sõidukitüübi komplekteerituse astmele ja need peavad hõlmama kõiki varasemate etappide tüübikinnitusi.
3.2. Kogu sõiduki tüübikinnituse suhtes kohaldatakse õigusakte (eelkõige käesoleva direktiivi II lisa nõuded ning IV lisas ja XI lisas loetletud konkreetsed õigusaktid) sel viisil, nagu antaks tüübikinnitus (või laiendataks seda) baassõiduki tootjale.
3.2.1. Kui sõiduki süsteemi/osa tüüpi ei ole muudetud, kehtib varasemas etapis antud süsteemi/osise tüübikinnitus nii kaua, kuni asjaomases õigusaktis nimetatud esimese registreerimise kuupäev ei ole kätte jõudnud.
3.2.2. Kui sõiduki süsteemi tüüpi on järgnevas etapis muudetud sel määral, et seda tuleb tüübikinnituse saamiseks uuesti katsetada, piirdub hindamine vaid nende süsteemi osadega, mida on muudetud või mida muudatused on mõjutanud.
3.2.3. Kui teine tootja on sõiduki süsteemi või kogu sõidukitüüpi järgnevas etapis muutnud sellisel määral, et seda võib (kui tootja nimi välja arvata) endiselt pidada samaks tüübiks, võib olemasolevate tüüpide suhtes kehtivat nõuet endiselt kohaldada, kuni asjaomases õigusaktis nimetatud esimese registreerimise kuupäev ei ole kätte jõudnud.
3.2.4. Kui sõiduki kategooria on muutunud, tuleb täita uue kategooria vastavad nõuded. Eelmise kategooria tüübikinnitustunnistusi võib aktsepteerida tingimusel, et nõuded, millele sõiduk vastab, on samad või rangemad kui need, mida kohaldatakse uue kategooria suhtes.
3.3. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul ei ole edasise etapi tootjale antud kogu sõiduki tüübikinnitust vaja laiendada ega läbi vaadata, kui varasema etapi sõidukile antud laiendus ei mõjuta edasist etappi ega sõiduki tehnilisi andmeid. Siiski tuleb varasema etapi (varasemate etappide) sõiduki tüübikinnitusnumber koos selle laiendusega kopeerida edasise etapi sõiduki vastavustunnistuse punkti 0.2.2.
3.4. Kui teine tootja on muutnud N- või O-kategooria komplektse või komplekteeritud sõiduki lastiruumi, et lisada eemaldatavaid kinnitusdetaile lasti paigutamiseks või kindlustamiseks (näiteks lastiruumi vooderdus, hoiuraamid ja katuseraamid), võib need arvata nimikoormuse hulka ja tüübikinnitus ei ole vajalik, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
a) muudatused ei mõjuta sõiduki tüübikinnitust mingil viisil peale selle, et suurendavad sõiduki tegelikku massi;
b) lisatud kinnitusdetaile on võimalik eemaldada ilma spetsiaalsete tööriistadeta.
4. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE
4.1. Määrusega (EL) nr 19/2011 ( 135 ) sätestatud baassõiduki valmistajatehase tähis (VIN) säilitatakse tüübikinnitusmenetluse kõikidel edasistel etappidel menetluse jälgitavuse tagamise eesmärgil.
4.2. Teisel valmimisastmel ja edasistel astmetel kinnitab iga tootja sõidukile lisaks määruses (EL) nr 19/2011 ette nähtud andmesildile täiendava sildi, mille näidis on esitatud käesoleva lisa liites. Silt tuleb kindlalt kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale sellisel detailil, mida sõiduki kasutamise käigus ei tule asendada. Sellel peavad olema loetletud selgelt ja kustumatult järgmised andmed esitatud järjekorras:
— tootja nimi;
— EÜ tüübikinnitusnumbri osad 1, 3 ja 4;
— tüübikinnituse etapp;
— baassõiduki valmistajatehase tähis;
— sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass, kui väärtus on tüübikinnituse käesoleva etapi jooksul muutunud;
— kombinatsiooni suurim tehniliselt lubatud täismass (kui väärtus on tüübikinnituse käesoleva etapi jooksul muutunud ja kui sõidukit on lubatud kasutada haagise pukseerimiseks). Kui sõidukiga ei ole lubatud haagist pukseerida, kasutatakse tähist „0”;
— suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele, loendades telgi eest tahapoole, kui väärtus on tüübikinnituse käesoleva etapi jooksul muutunud;
— sadulhaagise või kesktelghaagise korral suurim tehniliselt lubatud mass haakepunktis, kui väärtus on tüübikinnituse käesoleva etapi jooksul muutunud.
Kui ei ole sätestatud teisiti, peab silt vastama määruse (EL) nr 19/2011 I ja II lisas esitatud nõuetele.
Liide
TÄIENDAVA VALMISTAJASILDI NÄIDIS
Allpool toodud näidis on esitatud ainult suunisena.
TOOTJA NIMI (3. etapp)
e2*2007/46*2609
3. etapp
WD9VD58D98D234560
1 500 kg
2 500 kg
1–700 kg
2–810 kg
▼M22 —————
XIX LISA
AJAKAVA KÄESOLEVA DIREKTIIVI RAKENDAMISEKS TÜÜBIKINNITUSE SUHTES
Kategooria |
Rakendamise kuupäevad |
||
Uued sõidukitüübid Vabatahtlik |
Uued sõidukitüübid Kohustuslik |
Olemasolevad sõidukitüübid Kohustuslik |
|
M1 |
N.A. (1) |
29. aprill 2009 |
N.A. (1) |
M1-kategooria eriotstarbelised sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. aprill 2011 |
29. aprill 2012 |
N1-kategooria mittekomplektsed ja komplektsed |
29. aprill 2009 |
29. oktoober 2010 |
29. oktoober 2011 |
N1-kategooria komplekteeritud sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. oktoober 2011 |
29. aprill 2013 |
N2-, N3-, O1-, O2-, O3- ja O4-kategooriad mittekomplektsed ja komplektsed sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. oktoober 2010 |
29. oktoober 2012 |
M2- ja M3-kategooriad mittekomplektsed ja komplektsed sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. aprill 2009 (1) |
29. oktoober 2010 |
N1-, N2-, N3-, M2-, M3-, O1-, O2-, O3- ja O4-kategooriad eriotstarbelised sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. oktoober 2012 |
29. oktoober 2014 |
N2- ja N3-kategooriad komplekteeritud sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. oktoober 2012 |
29. oktoober 2014 |
M2- või M3-kategooriad kategooria komplekteeritud sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. aprill 2010 (1) |
29. oktoober 2011 |
O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria kategooriad komplekteeritud sõidukid |
29. aprill 2009 |
29. oktoober 2011 |
29. oktoober 2013 |
(*1) Ei kohaldata. (1) Artikli 45 lõike 4 kohaldamiseks lükatakse seda kuupäeva 12 kuu võrra edasi. |
XX LISA
KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVIDE LIIKMESRIIGI ÕIGUSAKTIDESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTAJAD
A OSA
Direktiiv 70/156/EMÜ ja hilisemad seda muutvad aktid
Direktiivid/määrused |
Märkused |
Direktiiv 70/156/EMÜ (1) |
|
Direktiiv 78/315/EMÜ (2) |
|
Direktiiv 78/547/EMÜ (3) |
|
Direktiiv 80/1267/EMÜ (4) |
|
Direktiiv 87/358/EMÜ (5) |
|
Direktiiv 87/403/EMÜ (6) |
|
Direktiiv 92/53/EMÜ (7) |
|
Direktiiv 93/81/EMÜ (8) |
|
Direktiiv 95/54/EÜ (9) |
ainult artikkel 3 |
Direktiiv 96/27/EÜ (10) |
ainult artikkel 3 |
Direktiiv 96/79/EÜ (11) |
ainult artikkel 3 |
Direktiiv 97/27/EÜ (12) |
ainult artikkel 8 |
Direktiiv 98/14/EÜ (13) |
|
Direktiiv 98/91/EÜ (14) |
ainult artikkel 3 |
Direktiiv 2000/40/EÜ (15) |
ainult artikkel 4 |
Direktiiv 2001/92/EÜ (16) |
ainult artikkel 3 |
Direktiiv 2001/56/EÜ (17) |
ainult artikkel 7 |
Direktiiv 2001/85/EÜ (18) |
ainult artikkel 4 |
Direktiiv 2001/116/EÜ (19) |
|
Määrus (EÜ) nr 807/2003 (20) |
ainult III lisa punkt 2 |
Direktiiv 2003/97/EÜ (21) |
ainult artikkel 4 |
Direktiiv 2003/102/EÜ (22) |
ainult artikkel 6 |
Direktiiv 2004/3/EÜ (23) |
ainult artikkel 1 |
Direktiiv 2004/78/EÜ (24) |
ainult artikkel 2 |
Direktiiv 2004/104/EÜ (25) |
ainult artikkel 3 |
Direktiiv 2005/49/EÜ (26) |
ainult artikkel 2 |
(1) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. (2) EÜT L 81, 28.3.1978, lk 1. (3) EÜT L 168, 26.6.1978, lk 39. (4) EÜT L 375, 31.12.1980, lk 34. (5) EÜT L 192, 11.7.1987, lk 51. (6) EÜT L 220, 8.8.1987, lk 44. (7) EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1. (8) EÜT L 264, 23.10.1993, lk 49. (9) EÜT L 266, 8.11.1995, lk 1. (10) EÜT L 169, 8.7.1996, lk 1. (11) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 7. (12) EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1. (13) EÜT L 91, 25.3.1998, lk 1. (14) EÜT L 11, 16.1.1999, lk 25. (15) EÜT L 203, 10.8.2000, lk 9. (16) EÜT L 291, 8.11.2001, lk 24. (17) EÜT L 292, 9.11.2001, lk 21. (18) EÜT L 42, 13.2.2002, lk 42. (19) EÜT L 18, 21.1.2002, lk 1. (20) ELT L 122, 16.5.2003, lk 36. (21) ELT L 25, 29.1.2004, lk 1. (22) ELT L 321, 6.12.2003, lk 15. (23) ELT L 49, 19.2.2004, lk 36. (24) ELT L 153, 30.4.2004, lk 107. (25) ELT L 337, 13.11.2004, lk 13. (26) ELT L 194, 26.7.2005, lk 12. |
B OSA
Liikmesriigi õigusaktidesse ülevõtmise tähtajad
Direktiiv |
Ülevõtmistähtaeg |
Kohaldamise kuupäev |
Direktiiv 70/156/EMÜ |
10. august 1971 |
|
Direktiiv 78/315/EMÜ |
30. juuni 1979 |
|
Direktiiv 78/547/EMÜ |
15. detsember 1979 |
|
Direktiiv 80/1267/EMÜ |
30. juuni 1982 |
|
Direktiiv 87/358/EMÜ |
1. oktoober 1988 |
|
Direktiiv 87/403/EMÜ |
1. oktoober 1988 |
|
Direktiiv 92/53/EMÜ |
31. detsember 1992 |
1. jaanuar 1993 |
Direktiiv 93/81/EMÜ |
1. oktoober 1993 |
|
Direktiiv 95/54/EÜ |
1. detsember 1995 |
|
Direktiiv 96/27/EÜ |
20. mai 1997 |
|
Direktiiv 96/79/EÜ |
1. aprill 1997 |
|
Direktiiv 97/27/EÜ |
22. juuli 1999 |
|
Direktiiv 98/14/EÜ |
30. september 1998 |
1. oktoober 1998 |
Direktiiv 98/91/EÜ |
16. jaanuar 2000 |
|
Direktiiv 2000/40/EÜ |
31. juuli 2002 |
1. august 2002 |
Direktiiv 2001/92/E |
30. juuni 2002 |
|
Direktiiv 2001/56/EÜ |
9. mai 2003 |
|
Direktiiv 2001/85/EÜ |
13. august 2003 |
|
Direktiiv 2001/116/EÜ |
30. juuni 2002 |
1. juuli 2002 |
Direktiiv 2003/97/EÜ (1) |
25. jaanuar 2005 |
|
Direktiiv 2003/102/EÜ (2) |
31. detsember 2003 |
|
Direktiiv 2004/3/EÜ |
18. veebruar 2005 |
|
Direktiiv 2004/78/EÜ |
30. september 2004 |
|
Direktiiv 2004/104/EÜ |
31. detsember 2005 |
1. jaanuar 2006 |
Direktiiv 2005/49/EÜ |
30. juuni 2006 |
1. juuli 2006 |
(1) ELT L 25, 29.1.2004, lk 1. (2) ELT L 321, 6.12.2003, lk 15. |
XXI LISA
VASTAVUSTABEL
(viide artikli 49 teises lõigus)
Direktiiv 70/156/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
— |
Artikkel 1 |
Artikli 1 esimene lõik |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 1 teine lõik |
Artikli 2 lõike 2 punktid a ja b |
— |
Artikli 2 lõike 2 punkt c |
— |
Artikli 2 lõiked 3 ja 4 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
— |
Artikkel 4 |
— |
Artikkel 5 |
— |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 6 lõige 3 |
— |
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 5 |
Artikli 3 lõige 4 |
Artikli 7 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 3 lõige 5 |
Artikli 6 lõige 6 ja artikli 7 lõige 1 |
— |
Artikli 6 lõiked 7 ja 8 |
— |
Artikli 7 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt a |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt b |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt c |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt d |
Artikli 10 lõige 2 |
— |
Artikli 10 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 1 teine lõik |
Artikli 9 lõige 4 |
Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik |
Artikli 9 lõige 5 |
— |
Artikli 9 lõiked 6 ja 7 |
— |
Artikli 8 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 3 esimene ja kolmas lause |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 3 teine lause |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 10 lõige 4 |
Artikli 4 lõige 5 |
Artikli 8 lõiked 5 ja 6 |
Artikli 4 lõige 6 |
Artikli 8 lõiked 7 ja 8 |
— |
Artikkel 11 |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 5 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 5 lõike 3 teine lõik |
Artikli 15 lõige 3 |
Artikli 5 lõike 3 kolmas lõik |
Artikli 15 lõige 2, artikli 16 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 5 lõike 3 neljas lõik |
Artikli 13 lõige 3 |
Artikli 5 lõike 4 esimene lõik |
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 5 lõike 4 teine lõik |
Artikli 14 lõige 3 ja artikli 16 lõige 2 |
Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik |
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 5 lõike 4 neljanda lõigu esimene lause |
Artikli 13 lõige 3 |
Artikli 5 lõike 4 neljanda lõigu teine lause |
Artikli 16 lõige 3 |
Artikli 5 lõige 5 |
Artikli 17 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 6 |
Artikli 14 lõige 4 |
— |
Artikli 17 lõiked 1 ja 3 |
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 18 lõige 1 |
— |
Artikli 18 lõige 2 |
Artikli 6 lõike 1 teine lõik |
Artikli 18 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 2 |
— |
— |
Artikli 18 lõiked 4 ja 8 |
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 19 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikli 19 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 38 lõike 2 esimene lõik |
— |
Artikli 38 lõike 2 teine lõik |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 26 lõige 1 |
— |
Artikli 26 lõige 2 |
Artikli 7 lõige 2 |
Artikkel 28 |
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 29 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikli 29 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 8 lõige 1 |
— |
— |
Artikkel 22 |
Artikli 8 lõike 2 punkti a esimene lause |
Artikli 26 lõige 3 |
Artikli 8 lõike 2 punkti a teine lause |
— |
Artikli 8 lõike 2 punkti a kolmas kuni kuues lause |
Artikli 23 lõiked 1, 3, 5 ja 6 |
— |
Artikli 23 lõige 2 |
— |
Artikli 23 lõige 4 |
— |
Artikli 23 lõige 7 |
Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 1 esimene ja teine lõik |
Artikli 27 lõige 1 |
Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 1 kolmas lõik |
Artikli 27 lõige 2 |
Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 2 esimene ja teine lõik |
Artikli 27 lõige 3 |
Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 2 kolmas ja neljas lõik |
— |
— |
Artikli 27 lõiked 4 ja 5 |
Artikli 8 lõike 2 punkti c esimene lõik |
Artikli 20 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 8 lõike 2 punkti c teine lõik |
Artikli 209 lõike 4 esimene lõik |
Artikli 8 lõike 2 punkti c kolmas lõik |
— |
Artikli 8 lõike 2 punkti c neljas lõik |
Artikli 20 lõike 4 teine lõik |
— |
Artikli 20 lõike 4 kolmas lõik |
— |
Artikli 20 lõiked 3 ja 5 |
Artikli 8 lõike 2 punkti c viies ja kuues lõik |
Artikli 21 lõike 1 esimene lõik ja artikli 21 lõige 2 |
— |
Artikli 21 lõike 1 teine lõik |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 23 lõike 4 teine lõik |
— |
Artikkel 24 |
— |
Artikkel 25 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikkel 36 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 35 lõige 1 |
— |
Artikkel 34 |
— |
Artikli 35 lõige 2 |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu esimene lause |
— |
Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu teine lause |
— |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 30 lõige 2 |
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 30 lõige 1 |
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 30 lõige 3 |
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 30 lõige 4 |
Artikli 11 lõige 5 |
Artikli 30 lõige 5 |
Artikli 11 lõige 6 |
Artikli 30 lõige 6 |
— |
Artikkel 31 |
— |
Artikkel 32 |
Artikli 12 esimene lause |
Artikli 33 lõige 1 |
Artikli 12 teine lause |
Artikli 33 lõige 2 |
— |
Artikkel 37 |
— |
Artikli 38 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 40 lõige 1 |
— |
Artikli 39 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 39 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 3 |
Artikli 40 lõige 3 |
— |
Artikli 40 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 4 |
Artikli 39 lõige 7 |
Artikli 13 lõige 5 |
Artikli 39 lõige 2 |
— |
Artikli 39 lõiked 3 kuni 6 ja lõiked 8 ja 9 |
— |
Artikli 41 lõiked 1 kuni 3 |
Artikli 14 lõike 1 esimene taane |
Artikli 43 lõige 1 |
Artikli 14 lõike 1 teise taande esimene lause |
— |
Artikli 14 lõike 1 teise taande teine lause |
Artikli 41 lõige 4 |
Artikli 14 lõike 1 teise taande punkt i |
Artikli 41 lõige 6 |
Artikli 14 lõike 1 teise taande punkt ii |
— |
Artikli 14 lõike 2 esimene lõik |
— |
— |
Artikli 41 lõiked 5 ja 7 |
Artikli 14 lõike 2 teine lõik |
Artikli 41 lõige 8 |
— |
Artikkel 42 |
— |
Artikli 43 lõiked 2 kuni 5 |
— |
Artiklid 44 kuni 51 |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
II lisa |
III lisa |
III lisa |
IV lisa |
IV lisa |
— |
IV lisa liide |
V lisa |
V lisa |
VI lisa |
VI lisa |
— |
VI lisa liide |
VII lisa |
VII lisa |
— |
VII lisa liide |
VIII lisa |
VIII lisa |
IX lisa |
IX lisa |
X lisa |
X lisa |
XI lisa |
XI lisa |
XII lisa |
XII lisa |
— |
XIII lisa |
XIII lisa |
XIV lisa |
— |
XV lisa |
— |
XVI lisa |
XIV lisa |
XVII lisa |
XV lisa |
XVIII lisa |
— |
XIX lisa |
— |
XX lisa |
— |
XXI lisa |
( 1 ) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EC (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).
( 2 ) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96.
( 3 ) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.
( 4 ) EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344).
( 5 ) Kui mõni sõiduki osa on saanud tüübikinnituse, võib selle kirjelduse asendada viitega vastavale tüübikinnitusele. Samuti ei ole vaja kirjeldada osa, mille konstruktsioon on lisatud skeemidelt või joonistelt selgesti arusaadav. Igal üksuse jaoks, mille kohta tuleb lisada joonised või fotod, tuleb märkida vastavate lisatud dokumentide numbrid.
( 6 ) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).
( 7 ) Kategooriad vastavalt II lisa A-osas loetletud määratlustele.
( 8 ) Tähistus vastavalt standardile EN 10027-1: 2005. Kui ei see ei ole võimalik, tuleb esitada järgmised andmed:
— materjali kirjeldus;
— voolavuspiir;
— tõmbetugevuspiir;
— pikenemine ( %);
— Brinelli kõvadus.
( 9 ) „Eestjuhitav sõiduk” – vastavalt nõukogu direktiivi 74/297/EMÜ (EÜT L 165, 20.6.1974, lk 16) I lisa punktis 2.7 määratletule.
( 10 ) Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid on rohkem kui üks).
( 11 ) Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.
( 12 ) Standard ISO 612: 1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukid ja pukseeritavad sõidukid – Mõisted ja määratlused.
( 13 ) Lisavarustus, mis mõjutab sõiduki mõõtmeid, tuleb täpsustada.
( 14 )
(g1) Mootorsõiduk ja täishaagis: mõiste nr 6.4.1.
Poolhaagis või kesktelghaagis: mõiste nr 6.4.2.
Märkus:
Kesktelghaagise puhul loetakse kõige eesmiseks teljeks haakeseadise telg.
( 15 )
(g2) Mõiste nr 6.19.2.
( 16 )
(g3) Mõiste nr 6.20.
( 17 )
(g4) Mõiste nr 6.5.
( 18 )
(g5) Mõiste nr 6.1 ja sõidukitel, mis ei kuulu M1-kategooriasse: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/27/EÜ (EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1) I lisa punkt 2.4.1.
Haagiste korral tuleb pikkused esitada nii, nagu on määratletud standardi ISO 612: 1978 mõistes nr 6.1.2.
( 19 )
(g6) Mõiste nr 6.17.
( 20 )
(g7) Mõiste nr 6.2 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.2.
( 21 )
(g8) Mõiste nr 6.3 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.3.
( 22 )
(g9) Mõiste nr 6.6.
( 23 )
(g10) Mõiste nr 6.10.
( 24 )
(g11) Mõiste nr 6.7.
( 25 )
(g12) Mõiste nr 6.11.
( 26 )
(g13) Mõiste nr 6.18.1.
( 27 )
(g14) Mõiste nr 6.9.
( 28 ) Juhi massiks on tinglikult võetud 75 kg.
Vedelikku sisaldavad süsteemid (välja arvatud vee jaoks kasutatavad süsteemid, mis peavad jääma tühjaks) peavad olema täidetud 100 %-ni tootja määratud mahutavusest.
Punktide 2.6 ja 2.6.1 alapunktis b nimetatud teavet ei pea esitama N2-, N3-, M2-, M3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul.
( 29 ) ELT L 353, 21.12.2012, lk 31.
( 30 ) Haagiste või poolhaagiste ning haagise või poolhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline tugikoormus, tuleb see koormus jagatuna Maa raskuskiirendusega lisada tehniliselt lubatud maksimaalsele massile.
( 31 ) Palun märkida siia iga variandi jaoks maksimaalsed ja minimaalsed väärtused.
( 32 ) „Haakeseadise ülend” – kesktelghaagise haakeseadise ja tagatelje/-telgede vaheline kaugus horisontaalsuunas.
( 33 ) Ainult maastikusõidukite määratluse kohaldamisel.
( 34 ) Sõiduki korral, milles võib kasutada bensiini, diislikütust jne, ka kombineeritult muu kütusega, tuleb esitada andmed iga käitusviisi kohta eraldi. Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide käesolevate andmetega samaväärsed andmed esitab tootja.
( 35 ) Segakütuselise mootori või sõiduki puhul.
( 36 ) Arv tuleb ümardada lähima kümnendikmillimeetrini.
( 37 ) Väärtus tuleb välja arvutada (π = 3,1416 ) ja ümardada lähima kuupsentimeetrini.
( 38 ) Märkida lubatud hälbed.
( 39 ) Määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 või määruse (EÜ) nr 595/2009 (vastavalt vajadusele) nõuetele.
( 40 ) Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiinkütusesüsteem on paigaldatud ainult avariikäituseks või käivitamiseks ning mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse katsetamisel ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.
( 41 ) Täidetakse ühe OBD mootoritüüpkonna korral, kui ei ole juba dokumenteeritud punktis 3.2.12.2.7.0.4 osutatud dokumentatsioonis.
( 42 ) Märgitakse, kui ei ole dokumenteeritud punktis 3.2.12.2.7.0.5 osutatud dokumentatsioonis.
( 43 ) Määratud vastavalt nõukogu direktiivi 80/1268/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 36) nõuetele.
( 44 ) Välja arvatud segakütuseliste mootorite või sõidukite puhul.
( 45 ) 1B-tüübi, 2B-tüübi ja 3B-tüübi segakütuseliste mootorite puhul.
( 46 ) Väärtus kombineeritud ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) jaoks, sealhulgas külm- ja kuumkäivituse osa vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 VIII lisale.
( 47 )
(w1) Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida.
( 48 ) Nimetatud andmed tuleb esitada kõigi pakutud variantide kohta.
( 49 ) Haagistel tuleb esitada tootja poolt lubatud maksimaalne kiirus.
( 50 ) Z-kategooria rehvide korral, mis on ette nähtud sõidukitele, mille suurim lubatud kiirus on üle 300 km/h, tuleb esitada võrdväärsed andmed.
( 51 ) Märgitav istekohtade arv peab vastama liikuvas sõidukis olemasolevate istekohtade arvule. Moodulsüsteemi korral tuleb esitada vahemik.
( 52 ) „R-punkt” või „istme võrdluspunkt” – arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istekoha jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud, vastavalt nõukogu direktiivi 77/649/EMÜ (EÜT L 267, 19.10.1977, lk 1) III lisas määratletule.
( 53 ) Kasutatavate tähiste ja tunnuste kohta vt nõukogu direktiivi 77/541/EMÜ (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 95) III lisa punkte 1.1.3 ja 1.1.4. S-tüüpi turvavööde korral märkida turvavöö tüübi (tüüpide) laad.
( 54 ) Need mõisted on määratletud standardis ISO 22628: 2002 – Maanteesõidukid – ringlussevõetavus ja taaskasutatavus – arvutusmeetod.
( 55 ) EÜT L 42, 13.2.2002, lk 1.
( 56 ) EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.
( 57 ) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.
( 58 ) ELT L 145 31.5.2011, lk 1.
( 59 ) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.
( 60 ) Registreerimisdokumendi puudumise korral võib pädev asutus tugineda muudele dokumenteeritud tõenditele, milles on ära toodud sõiduki valmistamise kuupäev, või sõiduki esmakordse ostu dokumentidele.
( 61 ) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.
( 62 ) Edasisi muudatusi vt UNECE TRANS/WP.29/343 uusimast redaktsioonist.
( 63 ) ELT L 24, 30.1.1976, lk 1.
( 64 ) Kui ei ole teada tüübikinnituse väljastamise ajal, tuleb täita hiljemalt sõiduki turuletoomisel.
( 65 ) Nagu on määratletud II lisa A-osas.
( 66 ) Vt lk 2 (pöördel).
( 67 ) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (näiteks ABC??123??).
( 68 ) Vastavalt II lisa A-osa määratlusele.
( 69 ) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (näiteks ABC??123??).
( 70 ) Nagu on määratletud II lisa A osas.
( 71 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.
( 72 ) Ühel ¾ ulatuses sõiduki esiosa, teisel ¾ ulatuses sõiduki tagaosa.
( 73 ) See kanne täidetakse ainult siis, kui sõidukil on kaks telge.
( 74 ) See mass on sõiduki tegelik mass I lisa punktis 2.6 osutatud tingimustel.
( 75 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.
( 76 ) Hübriidelektrisõidukite puhul tuleb märkida mõlemad võimsused.
( 77 ) Kasutatakse II lisa C osas kirjeldatud koode.
( 78 ) Märkida ainult põhivärv(id): valge, kollane, oranž, punane, lilla, sinine, roheline, hall, pruun või must.
( 79 ) Välja arvatud istmed, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis, ning ratastoolikohtade arv.
( 80 ) Lisage Euro standardi number ning vajadusel tüübikinnituses kasutatud sätete tunnus.
( 81 ) Korratakse erinevate kasutatavate kütustega.
( 82 ) Ei ole kohustuslik.
( 83 ) Osad ja eraldi seadmestikud tuleb märgistada vastavalt asjaomaste õigusaktide nõuetele.
( 84 ) Komisjoni määrus (EL) nr 1008/2010, 9. november 2010, mis käsitleb teatavate mootorsõidukite tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemide tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 292, 10.11.2010, lk 2).
( 85 ) Komisjoni määrus (EL) nr 19/2011, 11. jaanuar 2011, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste valmistaja andmesildi ja valmistajatehase tähise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 8, 12.1.2011, lk 1).
( 86 ) Komisjoni määrus (EL) nr 249/2012, 21. märts 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 19/2011 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste valmistaja andmesildi tüübikinnitusnõuetega (ELT L 82, 22.3.2012, lk 1).
( 87 ) Märkida kasutatava kütuse võimalikud piirangud (nt maagaasi korral gaasiklass L (madal) või H (kõrge)).
( 88 ) Kahekütuseliste sõidukite korral korratakse tabelit mõlema kütuse kohta.
( 89 ) Segakütuseliste sõidukite puhul, kui katsetada tuleb mõlemaid kütuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1151/2017 I lisa joonisele I.2.4, ning sõidukite puhul, mis töötavad veeldatud naftagaasiga või maagaasi/biometaaniga, kasutades kas üht või kaht kütust, korratakse tabelit katses kasutatud eri etalonkütuste kohta ning lisatabelis esitatakse saadud ebasoodsaimad tulemused. Vajaduse korral näidatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 83 12. lisa punktile 3.1.4, kas tulemused on mõõdetud või arvutatud.
( 90 ) Kahekütuseliste sõidukite korral korratakse tabelit mõlema kütuse kohta.
( 91 ) Segakütuseliste sõidukite puhul, kui katsetada tuleb mõlemaid kütuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1151/2017 I lisa joonisele I.2.4, ning sõidukite puhul, mis töötavad veeldatud naftagaasiga või maagaasi/biometaaniga, kasutades kas üht või kaht kütust, korratakse tabelit katses kasutatud eri etalonkütuste kohta ning lisatabelis esitatakse saadud ebasoodsaimad tulemused. Vajaduse korral näidatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 83 12. lisa punktile 3.1.4, kas tulemused on mõõdetud või arvutatud.
( 92 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 93 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 94 ) Märkida kasutatava kütuse võimalikud piirangud (nt maagaasi korral gaasiklass L (madal) või H (kõrge)).
( 95 ) Kui see on asjakohane.
( 96 ) Euro VI puhul käsitatakse ESCd WHSCna ja ETCd WHTCna.
( 97 ) Euro VI puhul, kui surumaagaasi ja veeldatud naftagaasiga töötavaid mootoreid katsetatakse eri etalonkütustega, luuakse uus tabel iga katsetatud etalonkütuse kohta.
( 98 ) Kui see on asjakohane.
( 99 ) Euro VI puhul käsitatakse ESCd WHSCna ja ETCd WHTCna.
( 100 ) Euro VI puhul, kui surumaagaasi ja veeldatud naftagaasiga töötavaid mootoreid katsetatakse eri etalonkütustega, luuakse uus tabel iga katsetatud etalonkütuse kohta.
( 101 ) Kui see on asjakohane.
( 102 ) Kui see on asjakohane.
( 103 ) Tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta.
( 104 ) Kui see on asjakohane.
( 105 ) Kui see on asjakohane.
( 106 ) Kui see on asjakohane.
( 107 ) Tabelit korratakse iga variandi/versiooni kohta.
( 108 ) Tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta.
( 109 )
(h1) Tabelit korratakse iga variandi/versiooni kohta.
( 110 )
(h2) Tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta.
( 111 )
(h3) Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida.
( 112 )
(h8) Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood koosneb järgmistest üksteisest tühikuga eraldatud elementidest:
— Tüübikinnitusasutuse kood vastavalt VII lisale;
— iga sõiduki puhul kasutatud ökoinnovatsioonilahenduse individuaalne kood, mis on esitatud komisjoni tüübikinnituse andmise otsuste kronoloogilises järjekorras.
— (Näiteks kui Saksamaa tüübikinnitusasutuse sertifitseeritud sõiduki puhul on kasutatud kolme ökoinnovatsioonilahendust, mis on kronoloogiliselt saanud tüübikinnituse numbrite all 10, 15 ja 16, peaks üldkood olema: „e1 10 15 16”.)
( 113 ) Märkida tunnuskood —
( 114 ) Märkida, kas sõiduk sobib kasutamiseks parem- või vasakpoolses liikluses või nii parem- kui ka vasakpoolses liikluses.
( 115 ) Märkida, kas paigaldatud kiirusmõõdikul ja/või läbisõidumõõdikul on meetermõõdustiku ühikud või nii meeter- kui ka inglise mõõdustiku ühikud.
( 116 ) See ei piira liikmesriikide õigust nõuda tehnilisi muudatusi, et sõidukit oleks võimalik registreerida muus kui ettenähtud liikmesriigis, kui liiklussüsteem on vastupidine.
( 117 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 118 ) Kanded 4 ja 4.1 täidetakse määruse (EL) nr 1230/2012 mõistete 25 (teljevahe) ja 26 (telgedevaheline kaugus) kohaselt.
( 119 ) Hübriidelektrisõidukite puhul märgitakse mõlemad väljundvõimsused.
( 120 ) Rohkem kui ühe elektrimootori puhul märkida kõigi mootorite koondmõju.
( 121 ) Käesoleva alapunkti lisavarustuse ja rehvi/velje täiendavad kombinatsioonid võib lisada kirjesse „Märkused”. Kui sõiduk on varustatud nii standardsete velgede ja rehvide komplektiga kui ka talverehvide komplektiga (rehvid on kolme mäetipuga ja lumehelbega märgisega (3PMS)) kas velgedega või ilma, loetakse talverehvid ja nende veljed lisavarustuseks, sõltumata sellest, kas nad on sõidukile paigaldatud.
( 122 ) Kasutatakse II lisa C osas kirjeldatud koode.
( 123 ) Märkida ainult põhivärv(id) järgmiselt: valge, kollane, oranž, punane, lilla, sinine, roheline, hall, pruun või must.
( 124 ) Välja arvatud istmed, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis, ning ratastoolikohtade arv.
M3-kategooriasse kuuluvate busside korral arvatakse sõitjate arvu hulka meeskonnaliikmed.
( 125 ) Lisada Euro standardi number ning tüübikinnituses kasutatud sätete tunnus.
( 126 ) Korratakse erinevate kasutatavate kütustega. Sõidukeid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, aga mille bensiinisüsteem on paigaldatud kasutamiseks ainult avarii korral või käivitamisel ja mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.
( 127 ) Euro VI kombikütuseliste mootorite ja sõidukite puhul korrata vastavalt vajadusele.
( 128 ) Esitatakse vaid heitkogused, mida on hinnatud kohaldatava(te) õigusakti(de) kohaselt.
( 129 ) Kohaldatakse ainult juhul, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt.
( 130 ) Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood koosneb järgmistest üksteisest tühikuga eraldatud elementidest:
— Tüübikinnitusasutuse kood vastavalt VII lisale;
— iga sõiduki puhul kasutatud ökoinnovatsioonilahenduse individuaalne kood, mis on esitatud komisjoni tüübikinnituse andmise otsuste kronoloogilises järjekorras.
— (Näiteks kui Saksamaa tüübikinnitusasutuse sertifitseeritud sõiduki puhul on kasutatud kolme ökoinnovatsioonilahendust, mis on kronoloogiliselt saanud tüübikinnituse numbrite all 10, 15 ja 16, peaks üldkood olema: „e1 10 15 16”.)
( 131 ) Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest johtuvate CO2-heite vähenemiste summa.
( 132 ) Kui sõiduk on varustatud sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga vastavalt otsusele 2005/50/EÜ (ELT L 21, 25.1.2005, lk 15), peab tootja siinkohal märkima: „Sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk”.
( 133 ) Tootja võib täita need punktid kas rahvusvahelise või riigisisese liikluse või mõlema kohta.
Riigisisese liikluse korral märgitakse selle riigi kood, kus sõiduk kavatsetakse registreerida. Kood märgitakse kooskõlas standardiga ISO 3166-1:2006.
Rahvusvahelise liikluse korral osutatakse direktiivi numbrile (nt „96/53/EÜ” nõukogu direktiivi 96/53/EÜ korral).
( 134 ) Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse kuuluvad N1-kategooria komplekteeritud sõidukid.
( 135 ) Komisjoni määrus (EL) nr 19/2011, 11. jaanuar 2011, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste valmistaja andmesildi ja valmistajatehase tähise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 8, 12.1.2011, lk 1).