2007L0046 — ET — 01.01.2014 — 012.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ,

5. september 2007,

millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta

(raamdirektiiv)

(EMPs kohaldatav tekst)

(EÜT L 263, 9.10.2007, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1060/2008, 7. oktoober 2008,

  L 292

1

31.10.2008

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 78/2009, 14. jaanuar 2009,

  L 35

1

4.2.2009

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009,

  L 35

32

4.2.2009

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 385/2009, 7. mai 2009,

  L 118

13

13.5.2009

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009,

  L 188

1

18.7.2009

►M6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009,

  L 200

1

31.7.2009

 M7

KOMISJONI DIREKTIIV 2010/19/EL, EMPs kohaldatav tekst 9. märts 2010,

  L 72

17

20.3.2010

►M9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 371/2010, 16. aprill 2010,

  L 110

1

1.5.2010

►M10

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 183/2011, 22. veebruar 2011,

  L 53

4

26.2.2011

►M11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 582/2011, 25. mai 2011,

  L 167

1

25.6.2011

►M12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 678/2011, 14. juuli 2011,

  L 185

30

15.7.2011

►M13

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 65/2012, 24. jaanuar 2012,

  L 28

24

31.1.2012

►M14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1229/2012, 10. detsember 2012,

  L 353

1

21.12.2012

►M15

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1230/2012, 12. detsember 2012,

  L 353

31

21.12.2012

►M16

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 143/2013, 19. veebruar 2013,

  L 47

51

20.2.2013

►M17

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 171/2013, 26. veebruar 2013,

  L 55

9

27.2.2013

►M18

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 195/2013, 7. märts 2013,

  L 65

1

8.3.2013

►M19

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/15/EL, 13. mai 2013,

  L 158

172

10.6.2013


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 127, 26.5.2009, lk 22  (385/2009)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ,

5. september 2007,

millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta

(raamdirektiiv)

(EMPs kohaldatav tekst)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 3 ) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna antud direktiivi tuleb ka edaspidi muuta, tuleks see selguse huvides ümber sõnastada.

(2)

Ühenduse siseturu loomise ja toimimise eesmärgil on asjakohane asendada liikmesriikide tüübikinnituse süsteemid ühenduse tüübikinnitusmenetlusega, mis põhineb täieliku ühtlustamise põhimõttel.

(3)

Süsteemidele, osadele, eraldi seadmestikele ja sõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded tuleks õigustloovates aktides ühtlustada ja täpsustada. Õigustloovate aktidega tuleks eelkõige püüda tagada liiklusohutuse kõrge tase, tervise- ja keskkonnakaitse, energiatõhusus ning kaitse omavolilise kasutamise eest.

(4)

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/53/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 4 ) piirati ühenduse kogu sõiduki tüübikinnitusmenetluse kohaldamist üksnes M1-kategooria sõidukitega. Siseturu väljakujundamiseks ja selle nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmama siiski kõiki sõidukite kategooriaid, võimaldades tootjatel ühenduse tüübikinnitusmenetluse abil siseturu eelistest kasu saada.

(5)

Võimaldamaks tootjatel uute ühtlustatud menetlustega kohaneda, tuleks lubada piisavalt pikka üleminekuaega enne, kui ühenduse sõiduki tüübikinnitusmenetlus muutub kohustuslikuks sõidukitele, mis ei ole ühes etapis ehitatud M1-kategooria sõidukid. Muude kui M1-kategooria sõidukite puhul, mis nõuavad mitmeastmelist kinnitust, on vaja pikemat üleminekuaega, sest menetlus hõlmab kerevalmistajaid, kellel on vaja koguda selles valdkonnas piisavalt kogemusi, et vajalikke menetlusi saaks nõuetekohaselt rakendada. Tulenevalt M2- ja M3-kategooria sõidukite ohutuse olulisusest peavad need sõidukid üleminekuajal — kui siseriiklik tüübikinnitus endiselt kehtib, et tootjatel oleks aega saada kogemusi sõidukite EÜ tüübikinnitusega — vastama ühtlustatud direktiivide tehnilistele nõuetele.

(6)

Sõidukeid väikeseeriatena valmistavad tootjad on seni siseturu eelistest osaliselt ilma jäetud. Kogemus on näidanud, et liiklusohutust ja keskkonnakaitset saaks oluliselt parandada, kui väikeseeriana valmistatud sõidukid alates kategooriast M1 täielikult ühenduse sõiduki tüübikinnituse süsteemi integreerida.

(7)

Kuritarvituse vältimiseks tuleks väikeseeriana valmistatud sõidukite lihtsustatud tüübikinnitusmenetluse kasutamist lubada vaid väga piiratud toodangu korral; seetõttu on vaja täpsemalt määratleda väikeseeria mõiste toodetud sõidukite arvu kaudu.

(8)

Oluline on sätestada üksiksõidukitele kinnituse andmist võimaldavad meetmed, et tagada mitmeastmelise tüübikinnitussüsteemi piisav paindlikkus; ühenduse ühtlustatud erisätete kehtestamiseni tuleks liikmesriikidel siiski lubada üksiksõiduki kinnituse andmist vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.

(9)

Ühenduse sõiduki tüübikinnitusmenetluse rakendamiseni muudele kui M1-kategooria sõidukitele tuleks liikmesriikidel lubada jätkata siseriikliku tüübikinnituse andmist ning kehtestada tuleks vastavad üleminekusätted.

(10)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 5 ).

(11)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ ( 6 ) ühines Euroopa Ühendus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe”).

Seetõttu tuleks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega ühendus nimetatud otsuse kohandamisel ühineb, ja muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on juba ühinenud, liita ühenduse kogu sõiduki tüübikinnitusmenetlusse kas sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuete kujul või alternatiivina kehtivatele ühenduse õigusaktidele. Eelkõige, kui ühendus otsustab nõukogu otsuse vormis, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri muutub EÜ sõiduki tüübikinnitusmenetluse osaks ja asendab kehtivad ühenduse õigusaktid, tuleks komisjonile anda volitus käesolevat direktiivi asjakohaselt kohandada. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid või täiendada käesolevat direktiivi, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(12)

Parema õigusloome ja lihtsustamise huvides ning selleks, et vältida tehnilisi kirjeldusi käsitlevate kehtivate ühenduse õigusaktide pidevat ajakohastamist, peaks olema võimalik selles direktiivis või üksikdirektiivides ja -määrustes viidata kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele ilma neid ühenduse õiguslikus raamistikus kordamata.

(13)

Selleks et tagada toodangu vastavuse järelevalve korra, mis on ühenduse tüübikinnitussüsteemi üheks nurgakiviks, nõuetekohane rakendamine ja toimimine, peaks pädev asutus või selleks määratud nõuetekohaselt kvalifitseeritud tehniline teenistus tootjaid korrapäraselt kontrollima.

(14)

Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide peamine eesmärk on tagada, et turule viidavad uued sõidukid, osad ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Teatavate osade või seadmete paigaldamine pärast sõidukite turuleviimist või kasutuselevõtmist ei tohiks seda eesmärki kahjustada. Seega tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et osasid või seadmeid, mida on võimalik sõidukitesse paigaldada ja mis võivad oluliselt kahjustada ohutuse või keskkonnakaitse seisukohalt oluliste süsteemide toimimist, kontrollitakse enne nende müüki panemist tüübikinnitusasutuste poolt. Sellised meetmed peaksid sisaldama tehnilisi sätteid, mis käsitlevad nõudmisi, millele nimetatud osad või seadmed peavad vastama.

(15)

Nimetatud meetmeid tuleks kohaldada ainult piiratud arvule osadele või seadmetele. Selliste osade või seadmete ja hilisemate nõuete loetelu tuleks kehtestada pärast sidusrühmadega konsulteerimist. Loetelu kehtestamisel peaks komisjon aruande põhjal konsulteerima sidusrühmadega ning püüdma saavutada õiglase tasakaalu liiklusohutuse parandamise nõuete ja keskkonnakaitse ning tarbijate, tootjate ja turustajate huvide vahel, säilitades sõiduki konkurentsivõime järelturul.

(16)

Osade ja seadmete loetelu, olulised asjaomased süsteemid ning katsetus- ja rakendusmeetmed tuleks kehtestada vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid või täiendada käesolevat direktiivi, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)

Käesolev direktiiv sisaldab tervet rida konkreetseid ohutusnõudeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta ( 7 ) artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega on oluline näha ette sätted, mis tagavad, et juhul kui sõiduk kujutab endast käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud õigustloovate aktide rakendamisest tulenevalt tarbijatele tõsist ohtu, rakendab tootja tõhusaid kaitsemeetmeid, sealhulgas sõidukite turult tagasikutsumine. Tüübikinnitusasutused peaksid olema seega võimelised hindama, kas väljapakutud meetmed on piisavad või mitte.

(18)

Oluline on, et tootjad varustaksid sõidukiomanikke asjakohase teabega, et vältida ohutusseadmete väärkasutamist. Asjakohane on lisada vastavad sätted käesolevasse direktiivi.

(19)

Seadmete tootjate jaoks on samuti oluline juurdepääs teatud teabele, mida omab vaid sõiduki tootja, st tehnilisele teabele, sealhulgas joonistele, mis on vajalikud osade väljatöötamiseks müügijärgsele turule.

(20)

Samavõrra oluline on, et tootjad teeksid teabe kergesti kättesaadavaks sõltumatutele ettevõtjatele eesmärgiga tagada sõidukite remont ja teenindamine täielikult konkurentsivõimelisel turul. Need nõuded teabe kohta sisaldusid seni ühenduse õigusaktides, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi-ja hooldusteabe kättesaadavust), ( 8 ) selle põhjal, et komisjon esitab hiljemalt neli aastat pärast nimetatud määruse jõustumist raporti sõiduki remondi- ja hooldusteabe juurdepääsusüsteemi toimimise kohta ja kaalub seejärel, kas oleks kohane koondada kõik sellisele teabele juurdepääsu käsitlevad sätted tüübikinnitust käsitlevasse muudetud raamdirektiivi.

(21)

Menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleks üksikdirektiivide või määruste rakendamist käsitlevad meetmed, käesoleva direktiivi lisade kohandamise meetmed ning üksikdirektiivid ja määrused, eelkõige seoses teaduse ja tehnika arenguga, võtta vastu vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide või -määruste vähem olulisi sätteid või täiendada neid, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Sama menetlust tuleks kohaldada kohanduste suhtes, mis on vajalikud puudega inimestele mõeldud sõidukite tüübikinnituseks.

(22)

Kogemus näitab, et liiklejate suurema ohutuse tagamiseks võib vajalikuks osutuda asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine, kui kehtivates õigusaktides on tuvastatud puudusi. Sellistel kiireloomulistel juhtudel tuleks vajalikud üksikdirektiivide või määruste muudatused vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta üksikdirektiivide või -määruste vähem olulisi sätteid või täiendada neid, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kujundada välja siseturg rakendades kõigile sõidukikategooriatele kehtivat kohustuslikku ühenduse tüübikinnitussüsteemi, ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seda on meetme ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätete suhtes, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(25)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ( 9 ) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete kohta ning need üldsusele kättesaadavaks tegema.

(26)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade ning XX lisa B osas nimetatud direktiivide kohaldamise osas,

(27)

Käesoleva direktiivi nõuded on kooskõlas tegevuskava „Õigusliku keskkonna lihtsustamine ja parandamine” põhimõtetega.

(28)

On eriti oluline, et käesoleva direktiivi põhjal esitatavad tulevased meetmed või selle kohaldamisel rakendatavad menetlused vastaksid nendele põhimõtetele, mida komisjon kordas oma teatises 21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse õigusliku raamistiku kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolev direktiiv kehtestab ühtlustatud raamistiku, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele, nimetatud sõidukite süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele, eesmärgiga hõlbustada nende registreerimist, müüki ja kasutuselevõtmist ühenduse piires.

Käesolevas direktiivis nähakse ette ka sätted käesoleva direktiivi alusel tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks ettenähtud osade ja seadmete müügi ja kasutuselevõtmise kohta.

Sõidukite ehitust ja töötamist käsitlevad tehnilised erinõuded sätestatakse käesoleva direktiivi rakendamist reguleerivates aktides, mille täielik loetelu on esitatud IV lisas.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse tüübikinnituse andmisel maanteedel kasutamiseks mõeldud ning ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja valmistatud sõidukitele ning nimetatud sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele.

Samuti kohaldatakse seda taolistele sõidukitele üksiksõiduki kinnituse andmisel.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka direktiiviga hõlmatud sõidukitele ettenähtud osadele ja seadmetele.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmisel järgmistele sõidukitele:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivis 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ( 10 ) määratletud põllumajandus- või metsatraktorid ja spetsiaalselt nende jaoks konstrueeritud ja valmistatud järelhaagised;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta ( 11 ) määratletud väikesed neljarattalised mootorsõidukid;

c) roomiksõidukid.

3.  Käesoleva direktiivi kohaselt on tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:

a) peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid;

b) sõjaväes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid;

c) liikurmasinad,

juhul kui need sõidukid täidavad käesoleva direktiivi nõuded. Selline valikuline tüübikinnituse andmine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid) ( 12 ) kohaldamist.

4.  Käesoleva direktiivi kohaselt on üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:

a) üksnes maanteevõidusõiduks ettenähtud sõidukid;

b) sõidukite prototüübid, mida kasutatakse teedel tootja vastutusel konkreetse katsetusprogrammi läbiviimiseks ja mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt selleks otstarbeks.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides kasutatakse järgmisi mõisteid, kui neis ei ole sätestatud teisiti:

1. „õigustloov akt” — üksikdirektiiv või määrus või 1958. aasta muudetud kokkuleppele lisatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri;

2. „üksikdirektiiv või määrus” — käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud direktiiv või määrus. Käesolev termin hõlmab ka nende rakendusakte;

3. „tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

4. „siseriiklik tüübikinnitus” — liikmesriigi seadustega kehtestatud tüübikinnitusmenetlus, millega antud tüübikinnitus kehtib vaid kõnealuse liikmesriigi territooriumil;

5. „EÜ tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele, mis sisalduvad käesolevas direktiivis ja IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides;

6. „üksiksõiduki kinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et konkreetne sõiduk, mis on kas ainulaadne või mitte, vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

7. „mitmeastmeline tüübikinnitus” — menetlus, millega üks liikmesriik tõendab või mitu liikmesriiki tõendavad, et mittekomplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab, olenevalt komplekteerituse astmest, käesoleva direktiivi asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

8. „järkjärguline tüübikinnitus” — sõiduki tüübikinnituse menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõidukiga seonduvate süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitustunnistused ning mille viimases etapis antakse tüübikinnitus kogu sõidukile;

9. „üheastmeline tüübikinnitus” — menetlus, mille käigus antakse üheainsa toiminguga tüübikinnitus sõidukile tervikuna;

10. „sega-tüübikinnitus” — järkjärguline tüübikinnitusmenetlus, mille käigus kogu sõiduki kinnitamise viimasel etapil antakse tüübikinnitus ühele või mitmele süsteemile, ilma et kõnealustele süsteemidele oleks vaja väljastada EÜ tüübikinnitustunnistusi;

11. „mootorsõiduk” — vähemalt neljarattaline omal jõul liikuv komplektne, komplekteeritud või mittekomplektne sõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h;

12. „haagis” — mitteiseliikuv ratastel sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud vedamiseks mootorsõiduki poolt;

13. „sõiduk” — mis tahes mootorsõiduk või haagis, nagu on määratletud punktides 10 ja 11;

14. „hübriidmootorsõiduk” — sõiduk, millele on selle liikuma panemiseks paigaldatud vähemalt kaks erinevat energiamuundurit ja kaks erinevat (sõidukil paiknevat) energiasalvestussüsteemi;

15. „hübriidelektrisõiduk” — hübriidsõiduk, mis mehhaanilise liikumapaneva jõu tekitamiseks saab energiat mõlemast järgmisest sõidukil paiknevast energiaallikast:

 tarbitav kütus;

 elektri-/mehhaanilise energia salvestamise seade (nt aku, kondensaator, hooratas/generaator jne);

16. „liikurmasin” — iseliikuv sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud konkreetse töö tegemiseks ning mis oma konstruktsiooniliste omaduste tõttu ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade transportimiseks. Mootorsõiduki šassiile paigaldatud masinaid ei loeta liikurmasinateks;

17. „sõidukitüüp” — konkreetsesse kategooriasse kuuluvad sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt nendes olulistes aspektides, mis on kindlaks määratud II lisa B osas. Sõidukitüüp võib sisaldada variante ja versioone, nagu on määratletud II lisa B osas;

18. „baassõiduk” — sõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse algetapil;

19. „mittekomplektne sõiduk” — sõiduk, mis peab läbima veel vähemalt ühe edasise komplekteerimisetapi, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid;

20. „komplekteeritud sõiduk” — sõiduk, mis on valminud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tulemusel ja mis vastab käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele;

21. „komplektne sõiduk” — sõiduk, mida ei ole vaja komplekteerida, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid;

22. „seerialõpu sõiduk” — sõiduk, mis kuulub varusse, mida ei saa registreerida, müüa või kasutusele võtta uute tehniliste nõuete jõustumise tõttu, millele suhtes sõiduk ei ole kinnitust saanud;

23. „süsteem” — seadmete kogum, mis on ühendatud sõidukis ühe või mitme konkreetse ülesande täitmiseks ja mille kohta kehtivad õigustloovate aktide nõuded;

24. „osa” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid;

25. „eraldi seadmestik” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes;

26. „originaalosad või -seadmed” — osad või seadmed, mis on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt kõnealuse sõiduki monteerimiseks vajalike osade või seadmete tootmiseks ette nähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele. Siia kuuluvad osad või seadmed, mis on toodetud samal tootmisliinil kui originaalosad või -seadmed. Kuni vastupidise tõestamiseni eeldatakse, et osad on originaalosad, kui osade tootja tõendab, et osade kvaliteet vastab kõnealuse sõiduki monteerimiseks kasutatud osade kvaliteedile ning et need on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt ettenähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele;

27. „tootja” — isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusprotsessi aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest. See isik või asutus ei tarvitse olla otseselt seotud tüübikinnitusprotsessi alla kuuluva sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega;

28. „tootja esindaja” — ühenduses registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kelle tootja on nimetanud ennast tüübikinnitusasutuses esindama ja tema nimel tegutsema käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes; mõistele „tootja” viitamisel tuleb seda tõlgendada viitena kas tootjale või tootja esindajale;

29. „tüübikinnitusasutus” — liikmesriigi ametiasutus, mille pädevusse kuuluvad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse kõik aspektid, tüübikinnitustunnistuste väljastamine ja vajadusel tühistamine, tegutsemine teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutuste kontaktasutusena, tehniliste teenistuste määramine ja tootjapoolsete kohustuste täitmise tagamine toodangu vastavuse osas;

30. „pädev asutus” — artikli 42 kohaselt kas tüübikinnitusasutus või tunnustatud asutus või nende nimel tegutsev akrediteerimisasutus;

31. „tehniline teenistus” — organisatsioon või asutus, mille liikmesriigi tüübikinnitusasutus on määranud katsetusi läbiviivaks katselaboratooriumiks või toodangu vastavuse hindamise organiks, et viia läbi alghindamist ja muid katsetusi või kontrollimisi tüübikinnitusasutuste nimel, kusjuures neid ülesandeid võib täita ka tüübikinnitusasutus ise;

32. „virtuaalne katsemeetod” — arvutisimulatsioon, mis sisaldab arvutusi, mis tõendavad, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab õigustloova akti tehnilistele nõuetele. Virtuaalmeetodi puhul ei ole katsetamisel vaja kasutada füüsilist sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku;

33. „tüübikinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kinnitamist;

34. „EÜ tüübikinnitustunnistus” — VI lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud tunnistus, mõne käesoleva direktiivi IV lisa I või II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja asjakohases lisas sätestatud teatis, mida peetakse sellega samaväärseks;

35. „üksiksõiduki kinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult, et konkreetsele sõidukile on antud kinnitus;

36. „vastavustunnistus” — IX lisas sätestatud dokument, mille annab välja tootja ja mis tõendab, et käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud seeriasse kuuluv sõiduk vastab tootmise ajal kõigile õigustloovate aktide nõuetele;

37. „teatis” — I või III lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud dokument, mis näeb ette andmed, mis taotlejal tuleb esitada, kusjuures teatist on võimalik esitada elektroonilise faili kujul;

38. „teatmik” — taotleja esitatav täielik kaust, mis sisaldab teatist, toimikut, andmeid, jooniseid, fotosid jne, kusjuures teatmikku on lubatud esitada elektroonilise faili kujul;

39. „infopakett” — teatmik koos katsearuannete ja kõigi muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus on lisanud teatmikule oma ülesannete täitmise käigus, kusjuures infopaketti on lubatud esitada elektroonilise faili kujul;

40. „infopaketi sisukord” — dokument, milles on loetletud infopaketi sisu sobilikult nummerdatuna või muul viisil tähistatuna, et kõik leheküljed oleksid selgelt eristatavad, kusjuures dokumendi vorm kajastab EÜ tüübikinnituse korraldamise järjestikusi samme, eelkõige läbivaatamise ja ajakohastamise kuupäevi.



II PEATÜKK

ÜLDKOHUSTUSED

Artikkel 4

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriigid tagavad, et tüübikinnitust taotlevad tootjad täidavad oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.  Liikmesriigid annavad tüübikinnituse vaid sellistele sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

3.  Liikmesriigid registreerivad, lubavad müüa või kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, osasid ja eraldi seadmistikke, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, osade või eraldi seadmestike registreerimist, müüki, kasutuselevõtmist või teel liiklemist põhjustel, mis on seotud nende konstruktsiooni ja töötamise käesoleva direktiiviga hõlmatud aspektidega, kui need vastavad direktiivi nõuetele.

4.  Liikmesriigid asutavad või määravad tüübikinnituse küsimustes pädeva asutuse ning teatavad sellise asutuse asutamisest või määramisest komisjonile vastavalt artiklile 43.

Tüübikinnitusasutuse asutamise või määramise teade sisaldab asutuse nime, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ning vastutusvaldkonda.

Artikkel 5

Tootjate kohustused

1.  Tootja vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas tootja on otseselt kaasatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte.

2.  Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab iga tootja nende süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest, mis lisatakse sõidukile tema poolt läbi viidavas komplekteerimisetapis.

Tootja, kes muudab varasemates etappides juba tüübikinnituse saanud osasid või süsteeme, vastutab muudetud osade ja süsteemide tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest.

3.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel nimetab väljaspool ühendust asutatud tootja teda tüübikinnitusasutuse ees esindama ühenduses registreeritud esindaja.



III PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSED

Artikkel 6

Sõidukite EÜ tüübikinnitusmenetluste kord

1.  Tootja võib valida ühe järgmistest menetlustest:

a) järkjärguline tüübikinnitus;

b) üheastmeline tüübikinnitus;

c) sega-tüübikinnitus.

2.  Järkjärgulise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab III lisas nõutavat teavet koos kõigi tüübikinnitustunnistustega, mida nõutakse vastavalt igale IV või XI lisas loetletud kohaldatavale õigusloovale aktile. Süsteemi või eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul on tüübikinnitusasutusel kohaldatavate õigustloovate aktide kohaselt juurdepääs asjaomasele infopaketile kuni ajani, mil tüübikinnitus kas väljastatakse või selle väljastamisest keeldutakse.

3.  Üheastmelise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab I lisas nõutavat asjakohast teavet vastavalt IV või XI lisas ning vajadusel III lisa II osas määratletud õigustloovatele aktidele.

4.  Sega-tüübikinnituse menetluse puhul võib tüübikinnitusasutus vabastada tootja kohustusest esitada ühe või mitme süsteemi EÜ tüübikinnitustunnistus, kui teatmikku on täiendatud I lisas täpsustatud andmetega, mida nõutakse nimetatud süsteemide kinnitamiseks sõidukile tüübikinnituse andmise etapil, kusjuures iga selliselt esitamata jäetud EÜ tüübikinnitustunnistus asendatakse katsearuandega.

5.  Ilma et see piiraks lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse puhul järgmine teave:

a) esimesel etapil — komplektse sõiduki korral nõutavad teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad, mis on baassõiduki käesoleval komplekteerituse astmel asjakohased;

b) teisel ja edasistel etappidel — käesoleval ehitusetapil asjakohased teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad koos sõidukile eelmisel ehitusetapil väljastatud EÜ tüübikinnitustunnistuse koopiaga; lisaks esitab tootja täielikud üksikasjalikud andmed tema poolt sõiduki juures tehtud muudatuste ja lisanduste kohta.

Punktides a või b osutatud teabe võib esitada vastavalt lõikes 4 kirjeldatud sega-tüübikinnituse menetlusele.

6.  Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse sõidukitüübi kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile.

Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

7.  Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.

8.  Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks tüübikinnitusmenetluse rahuldava läbiviimise võimaldamiseks vajaliku arvu sõidukeid.

Artikkel 7

Süsteemide, osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusmenetluse kord

1.  Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile. Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

2.  Koos taotlusega esitatakse teatmik, mille sisu on määratletud üksikdirektiivides või määrustes.

3.  Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.

4.  Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks asjaomastes üksikdirektiivides või määrustes nõutavate katsetuste läbiviimiseks vajaliku arvu sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke.



IV PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSTE LÄBIVIIMINE

Artikkel 8

Üldsätted

1.  Liikmesriigid ei tohi anda EÜ tüübikinnitust ilma esmalt tagamata, et artiklis 12 osutatud menetlust on nõuetekohaselt ja rahuldavalt rakendatud.

2.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnitusi kooskõlas artiklitega 9 ja 10.

3.  Kui liikmesriik leiab, et sõiduki, süsteemi, osa või seadmestiku tüüp, mis vastab nõutud sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu liiklusohutusele või kahjustab tõsiselt keskkonda või rahvatervist, võib see liikmesriik EÜ tüübikinnituse andmisest keelduda. Sellisel juhul saadab liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile üksikasjaliku toimiku, milles selgitab oma otsuse põhjusi ja esitab oma järeldusi kinnitavad tõendid.

4.  EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas esitatud korras.

5.  Tüübikinnitusasutus saadab 20 tööpäeva jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele iga sõidukitüübi kohta, millele asutus on kinnituse andnud, koopia sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusest koos selle juurde kuuluvate lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.

6.  Tüübikinnitusasutus teavitab viivitamata teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi igast sõiduki tüübikinnituse andmisest keeldumisest või tüübikinnituse tühistamisest ning esitab sellise otsuse põhjendused.

7.  Tüübikinnitusasutus saadab iga kolme kuu järel teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele loetelu süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustest, mis ta on eelneva perioodi jooksul väljastanud, muutnud, tühistanud või mille väljastamisest ta on keeldunud. Nimetatud loetelu sisaldab XIV lisas osutatud andmeid.

8.  Teise liikmesriigi nõudel saadab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik nõude esitanud liikmesriigile 20 tööpäeva jooksul kõnealuse EÜ tüübikinnitustunnistuse koos lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.

Artikkel 9

Sõidukeid käsitlevad erisätted

1.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse:

a) sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele;

b) eriotstarbelisele sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele.

Kohaldatakse V lisas esitatud menetlusi.

2.  Liikmesriigid annavad mitmeastmelise tüübikinnituse mittekomplektsele või komplekteeritud sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV või XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele, võttes arvesse sõiduki komplekteerituse astet.

Mitmeastmelist tüübikinnitust kohaldatakse ka teise tootja poolt ümberehitatud või muudetud komplektsete sõidukite suhtes.

Kohaldatakse XVII lisas esitatud menetlusi.

3.  Iga sõidukitüübi puhul teostab tüübikinnitusasutus järgmisi toiminguid:

a) täidab kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, sealhulgas juurdelisatud katsetustulemuste lehe, vastavalt VIII lisas esitatud näidisele;

b) koostab infopaketi sisukorra või kinnitab selle õigsust;

c) väljastab põhjendamatu viivituseta taotlejale täidetud tunnistuse koos selle lisadega.

4.  EÜ tüübikinnituse puhul, mille kehtivuse suhtes on vastavalt artiklile 20, artiklile 22 või XI lisale kehtestatud piirangud või mille kohta ei rakendata õigustloovate aktide teatud sätteid, esitatakse nimetatud piiranguid või rakendamata sätted EÜ tüübikinnitustunnistuses.

5.  Kui teatmiku andmetes täpsustatakse vastavalt XI lisale eriotstarbeliste sõidukite kohta kehtivad sätted, siis täpsustatakse nimetatud sätted ka EÜ tüübikinnitustunnistuses.

6.  Kui tootja valib sega-tüübikinnituse menetluse, märgib tüübikinnitusasutus vastavalt III lisas esitatud näidisele teatise III osasse viited õigustloovate aktidega kehtestatud katsearuannetele, mille kohta EÜ tüübikinnitustunnistus puudub.

7.  Kui tootja valib üheastmelise tüübikinnitusmenetluse, määrab tüübikinnitusasutus kindlaks kohaldatavate õigustloovate aktide loetelu, mille vorm on toodud VI lisa liites, ja lisab nimetatud loetelu EÜ tüübikinnitustunnistusele.

Artikkel 10

Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted

1.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse süsteemile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV või XI lisas.

2.  Liikmesriigid annavad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse osale või eraldi seadmestikule, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV lisas.

3.  Kui osadele või eraldi seadmestikele, mis on ette nähtud remondiks, teeninduseks või hoolduseks või mitte, laieneb sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei nõuta täiendavat osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitust, kui asjakohases õigustloovas aktis ei ole teisiti sätestatud.

4.  Kui osa või eraldi seadmestik täidab oma ülesannet või selle spetsiifiline omadus avaldub ainult koos sõiduki teiste osadega ja sel põhjusel on vastavust nõuetele võimalik tõendada ainult siis, kui osa või eraldi seadmestik toimib koos nende teiste sõidukiosadega, piiratakse vastavalt osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse kehtivust. Sel juhul täpsustatakse EÜ tüübikinnitustunnistuses kõik osa või eraldi seadmestiku kasutuspiirangud ja nimetatakse selle paigaldamise eritingimused. Kui sellise osa või eraldi seadmestiku paigaldab sõiduki tootja, tõendatakse vastavust kohaldatavatele kasutuspiirangutele või paigaldamistingimustele sõidukile tüübikinnituse andmise ajal.

Artikkel 11

EÜ tüübikinnituseks nõutavad katsetused

1.  Vastavust käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides sätestatud tehnilistele eeskirjadele tõendatakse asjakohaste katsetuste abil, mille viivad läbi selleks määratud tehnilised teenistused.

Katsemenetlusi ning katsetuste läbiviimiseks vajalikku varustust ja vahendeid kirjeldatakse igas asjakohases õigustloovas aktis.

2.  Nõutud katsetuste läbiviimisel kasutatakse sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke, mis on kinnitatava tüübi suhtes representatiivsed.

Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib tootja siiski valida sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku, mis pole küll kinnitatava tüübi suhtes representatiivne, kuid milles on ühendatud mitmed nõutava töötamistaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad. Valiku tegemisel võib otsustamise hõlbustamiseks kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

3.  Alternatiivina lõikes 1 nimetatud katsemenetlustele ning tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib XVI lisas loetletud õigustloovate aktide puhul tootja taotlusel kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

4.  Üldtingimused, millele virtuaalsed katsemeetodid peavad vastama, on esitatud XVI lisa 1. liites.

Konkreetsed katsetingimused ja nendega seotud haldusnormid iga XVI lisas loetletud õigustloova akti kohta sätestatakse nimetatud lisa 2. liites.

5.  Komisjon koostab õigustloovate aktide loetelu, mille puhul lubatakse kasutada virtuaalseid katsemeetodeid, ning nendega seotud konkreetsed katsetingimused ja haldusnormid. Nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, kehtestatakse ning neid ajakohastatakse vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 12

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

1.  EÜ tüübikinnitust andev liikmesriik võtab vastavalt X lisale tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et on võetud piisavad meetmed toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks.

2.  EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vastavalt X lisale seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõikes 1 osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad ja toodetavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad jätkuvalt kinnitatud tüübile.

Kontrollimine toodangu kinnitatud tüübile vastavuse tõendamiseks piirdub X lisas ja erinõudeid sisaldavates õigustloovates aktides sätestatud menetlustega. Sel eesmärgil võib EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus läbi viia IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides ettenähtud, tootja ruumidest, sealhulgas tootmisrajatistest võetud näidiste kontrollimisi või katsetusi.

3.  Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik tuvastab, et lõikes 1 osutatud meetmeid ei rakendata, et need erinevad oluliselt kokkulepitud meetmetest ja kontrollikavadest või nende rakendamine on lõppenud, kuigi tootmist ei ole lõpetatud, võtab kõnealune liikmesriik kasutusele vajalikud abinõud (sealhulgas tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodangu vastavuse menetluse nõuetekohane järgimine.



V PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUSTE MUUDATUSED

Artikkel 13

Üldsätted

1.  Tootja teavitab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriiki viivitamata igast muudatusest infopaketi andmetes. Asjaomane liikmesriik otsustab vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele, millist menetlust tuleb järgida. Vajadusel võib liikmesriik tootjaga konsulteerides otsustada, et anda tuleb uus EÜ tüübikinnitus.

2.  Taotlus EÜ tüübikinnituse muutmiseks esitatakse eranditult algse EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigile.

3.  Kui liikmesriik leiab, et muudatuse tegemiseks on vaja uusi kontrollimisi või katsetusi, teatab ta sellest tootjale. Artiklites 14 ja 15 osutatud menetlusi kohaldatakse alles pärast nõutavate uute kontrollimiste või katsetuste edukat läbiviimist.

Artikkel 14

Sõidukeid käsitlevad erisätted

1.  Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.

Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud lehekülje, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

2.  Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:

a) nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi;

b) EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud;

c) jõustuvad kinnitatud sõidukitüübi suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded.

Sellistel juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse lähtudes juba varem antud laienduste järjekorranumbritest.

Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.

3.  Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.

4.  Sõiduki tüübikinnituse muudatust ei nõuta, kui lõike 2 punktis c osutatud uued nõuded ei ole tehnilisest seisukohast selle sõidukitüübi jaoks olulised või hõlmavad muid sõidukikategooriaid kui see, millesse antud sõiduktüüp kuulub.

Artikkel 15

Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted

1.  Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.

Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

2.  Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:

a) nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi;

b) EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud;

c) jõustuvad tüübikinnituse saanud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded.

Selliste juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse vastavalt juba varem antud laienduste järjekorranumbritele. Juhul kui muudatus on tingitud lõike 2 punkti c kohaldamisest, ajakohastatakse tüübikinnitusnumbri kolmandat osa.

Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.

3.  Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.

Artikkel 16

Muudatuste väljastamine ja nendest teatamine

1.  Laienduse puhul ajakohastab tüübikinnitusasutus kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, nende juurde kuuluvad lisad ja infopaketi sisukorra. Ajakohastatud tüübikinnitustunnistus ja selle lisad väljastatakse taotlejale põhjendamatu viivituseta.

2.  Paranduse puhul väljastab tüübikinnitusasutus taotlejale põhjendamatu viivituseta parandatud dokumendid või vajaduse korral ajakohastatud tervikversiooni, sealhulgas infopaketi parandatud sisukorra.

3.  Tüübikinnitusasutus teatab igast EÜ tüübikinnituse muudatusest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele vastavalt artiklis 8 osutatud menetlustele.



VI PEATÜKK

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KEHTIVUS

Artikkel 17

Kehtivuse lõppemine

1.  Sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus lõpeb järgmistel juhtudel:

a) uute sõidukite registreerimisel, müügil või kasutuselevõtmisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud sõiduki suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt ajakohastada;

b) tüübikinnituse saanud sõiduki tootmine lõpetatakse lõplikult ja vabatahtlikult;

c) tüübikinnitus kaotab kehtivuse eripiirangu tõttu.

2.  Kui kehtetuks muutub ainult sõidukitüübi üks variant või variandi üks versioon, kaotab kõnealuse sõiduki EÜ tüübikinnitus kehtivuse vaid selle konkreetse variandi või versiooni suhtes.

3.  Kui teatud sõidukitüübi tootmine lõpetatakse lõplikult, teatab tootja sellest sõiduki EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellise teate saamise korral teavitab nimetatud tüübikinnitusasutus sellest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi 20 tööpäeva jooksul.

Artiklit 27 kohaldatakse ainult tootmise lõpetamisele käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud asjaoludel.

4.  Juhul kui sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus hakkab lõppema, teatab tootja sellest EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

Tüübikinnitusasutus edastab kogu asjakohase teabe põhjendamatu viivituseta teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, et võimaldada vajaduse korral artikli 27 kohaldamist. Nimetatud teave sisaldab eelkõige viimase toodetava sõiduki tootmise kuupäeva ja valmistajatehase tähist.



VII PEATÜKK

VASTAVUSTUNNISTUS JA MÄRGISED

Artikkel 18

Vastavustunnistus

1.  Tootja kui sõiduki EÜ tüübikinnituse omanik annab välja vastavustunnistuse, mis on kaasas iga komplektse, mittekomplektse või komplekteeritud sõidukiga, mis on toodetud vastavuses kinnitatud sõidukitüübiga.

Mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki korral täidab tootja vastavustunnistuse 2. küljel ainult need punktid, mis on tüübikinnituse käesoleval etapil lisatud või mida on sel etapil muudetud, ja võimalusel lisab tunnistusele kõik eelneva etapi vastavustunnistused.

2.  Vastavustunnistus koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või keeltes. Iga liikmesriik võib nõuda vastavustunnistuse tõlkimist oma keelde või keeltesse.

3.  Vastavustunnistus selliselt, et oleks välistatud selle võltsimine. Seetõttu kasutatakse paberit, mida kaitseb värviline graafika või millel on tootjat identifitseeriv vesimärk.

4.  Vastavustunnistus täidetakse tervikuna ja see ei sisalda sõiduki kasutuse suhtes muid piiranguid peale õigustloovas aktis sätestatu.

5.  IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artikli 20 lõike 2 sätetele, sisaldab pealkirjas järgmist fraasi: „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, mille tüübi kinnitamisel kohaldati artiklit 20 (ajutine kinnitus)”.

6.  IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artiklile 22, sisaldab pealkirjas fraasi „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, millele on antud väikeseeria tüübikinnitus” ning selle vahetus läheduses tootmisaastat, millele järgneb arvu 1 ja XII lisas toodud tabelis märgitud piirarvu vahemikku jääv järjekorranumber, mis iga tootmisaasta puhul tähistab antud sõiduki paiknemist/positsiooni nimetatud aastaks ettenähtud tootmiskoguse hulgas.

7.  Tootja võib edastada vastavustunnistuses sisalduvaid andmeid või teavet liikmesriigi sõidukiregistriasutusele elektrooniliselt, ilma et see piiraks lõike 1 sätete kohaldamist.

8.  Vastavustunnistuse duplikaadi tohib väljastada ainult tootja. Iga vastavustunnistuse duplikaadi esiküljel peab olema selgelt nähtav sõna „duplikaat”.

Artikkel 19

EÜ tüübikinnitusmärk

1.  Osa või eraldi seadmestiku, mis on süsteemi osaks või mitte, tootja tähistab iga tüübikinnitusega vastavuses toodetud osa või eraldi seadmestiku asjakohase üksikdirektiivi või määrusega nõutava EÜ tüübikinnitusmärgiga.

2.  Kui EÜ tüübikinnitusmärki ei nõuta, lisab tootja vähemalt oma kaubanime või kaubamärgi ning tüübinumbri ja/või valmistajatehase tähise.

3.  EÜ tüübikinnitusmärk vastab VII lisa liitele.



VIII PEATÜKK

ÜKSIKDIREKTIIVIDELE MITTEVASTAVAD UUED TEHNOLOOGIAD VÕI PÕHIMÕTTED

Artikkel 20

Uute tehnoloogiate või põhimõtete suhtes tehtavad erandid

1.  Liikmesriigid võivad tootja taotlusel anda EÜ tüübikinnituse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile, milles on kasutatud tehnoloogiaid või põhimõtteid, mis ei vasta ühele või mitmele IV lisa I osas loetletud õigustloovale aktile, kui komisjon annab selleks loa vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.

2.  Kuni otsuseni loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta võib liikmesriik anda ajutise tüübikinnituse, mis kehtib ainult selle liikmesriigi territooriumil ja taotletava erandi alla kuuluva sõidukitüübi kohta, kui nimetatud liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, edastades neile toimiku, mis sisaldab järgmist teavet:

a) põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad süsteemi, osa või eraldi seadmestiku nõuetele mittevastavaks;

b) asjaomaste ohutus- ja keskkonnakaitse probleemide kirjeldus ning võetud meetmed;

c) katsetuste ja nende tulemuste kirjeldus, mis tõendavad, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, on tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase.

3.  Teised liikmesriigid võivad otsustada tunnustada lõikes 2 osutatud ajutist kinnitust oma territooriumil.

4.  Vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele otsustab komisjon, kas lubada liikmesriigil anda seda tüüpi sõidukile EÜ tüübikinnitus või mitte.

Vajaduse korral täpsustatakse otsuses, kas tüübikinnituse suhtes kohaldatakse mingeid piiranguid, näiteks selle kehtivusaja suhtes. Igal juhul kehtib kinnitus vähemalt 36 kuud.

Kui komisjon otsustab loa andmisest keelduda, teatab liikmesriik viivitamata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajutise tüübikinnituse omanikule, et ajutine tüübikinnitus tühistatakse kuus kuud pärast komisjoni otsuse kuupäeva. Ajutise tüübikinnituse kohaselt enne selle tühistamist toodetud sõidukeid lubatakse siiski registreerida, müüa ja kasutusele võtta igas ajutist tüübikinnitust tunnustanud liikmesriigis.

5.  Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale, millega ühendus on ühinenud.

Artikkel 21

Nõutavad meetmed

1.  Kui komisjon leiab, et erandi tegemine vastavalt artiklile 20 on põhjendatud, võtab komisjon viivitamata vajalikud meetmed asjakohaste üksikdirektiivide või määruste kohandamiseks tehnoloogia arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui vastavalt artiklile 20 tehtud erand on seotud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga, teeb komisjon 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras ettepaneku vastava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja muutmiseks.

2.  Niipea kui asjakohaseid õigustloovaid akte on muudetud, tühistatakse koheselt kõik erandi suhtes kehtinud piirangud.

Kui õigustloova akti muutmiseks vajalikke samme ei ole astutud, võidakse ajutise tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel erandi kehtivusaega pikendada uue otsusega, mis võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.



IX PEATÜKK

VÄIKESEERIATENA TOODETUD SÕIDUKID

Artikkel 22

Väikeseeriate EÜ tüübikinnitus

1.  Tootja taotlusel ja vastavalt XII lisa A osa 1. jaos sätestatud koguselistele piirangutele annavad liikmesriigid artikli 6 lõikes 4 osutatud menetluse kohaselt EÜ tüübikinnituse sõidukitüübile, mis vastab vähemalt IV lisa I osa liites loetletud nõuetele.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata eriotstarbeliste sõidukite suhtes.

3.  EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas kirjeldatud korras.

Artikkel 23

Väikeseeriate siseriiklik tüübikinnitus

1.  Vastavalt XII lisa A osa 2. jaotises määratletud koguselistele piirangutele toodetud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sätte kohaldamisest, kui nad sätestavad asjakohased alternatiivsed nõuded.

„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.

2.  Lõikes 1 osutatud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte kohaldamisest.

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.

4.  Sõidukitele käesoleva artikli kohaselt tüübikinnituse andmisel tunnustavad liikmesriigid süsteeme, osasid ja eraldi seadmestikke, millele on antud tüübikinnitus vastavalt IV lisas loetletud õigustloovatele aktidele.

5.  Tüübikinnitustunnistuses täpsustatakse nõudeid, mille suhtes on antud vabastus vastavalt lõigetele 1 ja 2.

Selline tüübikinnitustunnistus, mille näidis on esitatud VI lisas, ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistus”. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse siiski vastavalt VII lisas kirjeldatud viisile.

6.  Tüübikinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga. Tootja soovi korral saadab tüübikinnitusasutus tootja määratud liikmesriikide tüübikinnitusasutustele tähitud kirjaga või elektronkirjaga tüübikinnitustunnistuse koopia.

Koopia saanud liikmesriik otsustab 60 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, kas tunnustada tüübikinnitust või mitte. Nimetatud liikmesriik teatab oma otsusest ametlikult esimeses lõigus osutatud tüübikinnitusasutusele.

Liikmesriik ei keeldu tüübikinnituse tunnustamisest, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

7.  Sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab tüübikinnituse andnud liikmesriik taotlejale tüübikinnitustunnistuse koopia koos infopaketiga.

Liikmesriik lubab nimetatud sõiduki müüki, registreerimist ja kasutuselevõtmist, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.



X PEATÜKK

ÜKSIKSÕIDUKI KINNITUS

Artikkel 24

Üksiksõiduki kinnitus

1.  Liikmesriigid võivad vabastada konkreetse sõiduki, mis on kas ainulaadne või mitte, vastavusest käesoleva direktiivi või ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sättega, kui nad kehtestavad alternatiivsed nõuded.

Esimeses lõigus nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.

„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.

2.  Liikmesriigid ei vii läbi purustavaid katsetusi. Nad kasutavad taotleja esitatud asjakohast teavet, mis tõendab vastavust alternatiivsete nõuetega.

3.  Alternatiivsete nõuete asemel tunnustavad liikmesriigid igat süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitust.

4.  Üksiksõiduki kinnituse taotluse esitab tootja, sõiduki omanik või nende nimel tegutsev esindaja, tingimusel et viimane on ühenduses registreeritud.

5.  Liikmesriik annab üksiksõidukile kinnituse, kui sõiduk vastab taotlusele lisatud kirjeldusele ja sõiduki suhtes kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, ning väljastab põhjendamatu viivituseta üksiksõiduki kinnitustunnistuse.

Üksiksõiduki kinnitustunnistuse vorm põhineb VI lisas toodud EÜ tüübikinnitustunnistuse näidisel ja sisaldab vähemalt andmeid, mis on vajalikud nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta ( 13 ) sätestatud registreerimistaotluse täitmiseks. Üksiksõiduki kinnitustunnistus ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitus”.

Üksiksõiduki kinnitustunnistus kannab asjaomase sõiduki valmistajatehase tähist.

6.  Üksiksõiduki kinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga.

Üksiksõiduki kinnituse saanud sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab kinnituse andnud liikmesriik taotlejale teatise tehniliste sätete kohta, mille suhtes sõidukile kinnitus anti.

Teine liikmesriik lubab müüa, registreerida ja kasutusele võtta sõidukit, millele üks liikmesriik on andnud üksiksõiduki kinnituse vastavalt käesoleva artikli sätetele, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

7.  Sõiduki tootja või omaniku taotlusel annavad liikmesriigid kinnituse üksiksõidukile, mis vastab käesoleva direktiivi ja IV või XI lisas loetletud õigustloovate aktide sätetele.

Sellisel juhul tunnustavad liikmesriigid üksiksõiduki kinnitust ja lubavad sõidukit müüa, registreerida ja kasutusele võtta.

8.  Käesoleva artikli sätteid võib kohaldada sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt käesolevale direktiivile ja mida on muudetud enne nende esimest registreerimist või kasutuselevõtmist.

Artikkel 25

Erisätted

1.  Artiklis 24 esitatud menetlust võib kohaldada konkreetsele sõidukile selle järjestikuste komplekteerimisetappide jooksul vastavalt mitmeastmelisele tüübikinnitusmenetlusele.

2.  Artiklis 24 esitatud menetlusega ei tohi asendada tavalises järjestuses toimuva mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse mõnda vaheetappi ja seda ei tohi kohaldada sõidukile esimese etapi kinnituse saamiseks.



XI PEATÜKK

REGISTREERIMINE, MÜÜK JA KASUTUSELEVÕTMINE

Artikkel 26

Sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine

1.  Ilma et see piiraks artiklite 29 ja 30 sätete kohaldamist, registreerivad liikmesriigid ning lubavad müüa ja kasutusele võtta vaid sõidukeid, millel on kaasas vastavalt artiklile 18 väljastatud kehtiv vastavustunnistus.

Mittekomplektsete sõidukite korral lubavad liikmesriigid nende müüki, kuid võivad keelduda nende alalisest registreerimisest ja kasutuselevõtmisest seni kuni sõidukid jäävad mittekomplektseks.

2.  Sõidukeid, mis on vabastatud vastavustunnistuse nõudest, võib registreerida, müüa või kasutusele võtta ainult siis, kui need vastavad käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele.

3.  Väikeseeria sõidukite puhul ei ületa ühe aasta jooksul registreeritud, müüdud ja kasutusele võetud sõidukite arv XII lisa A osas näidatud ühikute arvu.

Artikkel 27

Seerialõpu sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine

1.  Arvestades XII lisa B osas täpsustatud piiranguid ja ainult piiratud aja jooksul võivad liikmesriigid lubada registreerida, müüa või kasutusele võtta sõidukeid, mis vastavad sõidukitüübile, mille EÜ tüübikinnitus enam ei kehti.

Esimest lõiku kohaldatakse ainult ühenduse territooriumil asuvatele sõidukitele, mis nende tootmise ajal olid hõlmatud kehtiva EÜ tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne EÜ tüübikinnituse kehtivuse lõppu.

2.  Lõikes 1 sätestatud võimalus kehtib komplektsete sõidukite suhtes kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil EÜ tüübikinnituse kehtivus lõppes, ning komplekteeritud sõidukite suhtes kaheksateistkümne kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.

3.  Tootja, kes soovib toetuda lõike 1 sätetele, esitab taotluse pädevale asutusele igas liikmesriigis, mida kõnealuste sõidukite kasutuselevõtmine hõlmab. Taotluses tuleb täpsustada tehnilisi ja majanduslikke põhjuseid, mille tõttu nimetatud sõidukid ei vasta uutele tehnilistele nõuetele.

Asjaomased liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas ja millises koguses lubada nimetatud sõidukite registreerimist oma territooriumil.

4.  Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis sõidukitele, mis olid hõlmatud siseriikliku tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne sellise kinnituse kehtivuse lõppu vastavalt artiklile 45 seoses EÜ tüübikinnitusmenetluse kohustusliku jõustamisega.

5.  Liikmesriigid rakendavad asjakohaseid meetmeid, et tagada tõhus järelevalve käesolevas artiklis esitatud menetluse raames registreeritud või kasutusele võetud sõidukite arvu üle.

Artikkel 28

Osade ja eraldi seadmestike müük ja kasutuselevõtmine

1.  Liikmesriigid lubavad osade ja eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist siis ja ainult siis, kui need vastavad asjakohaste õigustloovate aktide nõuetele ning on vastavalt artiklile 19 nõuetekohaselt tähistatud.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata osade ja eraldi seadmestike puhul, mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt uute sõidukite jaoks, mida käesolev direktiiv ei hõlma.

3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on artikli 20 alusel vabastatud õigustloova akti ühest või mitmest sättest, või mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes kehtivad artiklites 22, 23 ja 24 ette nähtud kõnealuse osa või eraldi seadmestikuga seonduvad kinnitused.

4.  Erandina lõikest 1 ja kui õigustloovas aktis ei ole sätestatud teisiti, võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes nende kasutuselevõtmise ajal käesoleva direktiiviga või direktiiviga 70/156/EMÜ EÜ tüübikinnitust ei nõutud.



XII PEATÜKK

KAITSEKLAUSLID

Artikkel 29

Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavus käesolevale direktiivile

1.  Kui liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis vastavad küll kohaldatavatele nõuetele või on nõuetekohaselt tähistatud, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, keskkonnale või rahvatervisele, siis võib nimetatud liikmesriik maksimaalselt kuueks kuuks keelata selliste sõidukite registreerimise või selliste sõidukite, osade või eraldi seadmestike müügi või kasutuselevõtmise oma territooriumil.

Sel juhul teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata tootjale, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, esitades oma otsuse aluseks olevad põhjendused ning täpsustades, kas otsus tuleneb:

 asjakohaste õigustloovate aktide puudustest või

 asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest.

2.  Otsuse ettevalmistamiseks konsulteerib komisjon võimalikult kiiresti asjaomaste osapooltega ning eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega.

3.  Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste õigustloovate aktide puudustest, võetakse vastavad meetmed järgmiselt:

 IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste puhul muudab komisjon neid vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade puhul esitab komisjon asjakohaste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusettepanekud 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras.

4.  Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest, võtab komisjon asjakohased meetmed, et tagada vastavus nimetatud nõuetega.

Artikkel 30

Kinnitatud tüübile mittevastavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud

1.  Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võtab liikmesriik vajalikud meetmed (sealhulgas vajaduse korral tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavusseviimine kinnitatud tüübiga. Nimetatud liikmesriigi tüübikinnitusasutus teavitab võetud meetmetest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi.

2.  Lõike 1 kohaldamisel käsitletakse kõrvalekaldeid EÜ tüübikinnitustunnistuse või infopaketi andmetest kinnitatud tüübile mittevastavusena.

Sõidukit peetakse kinnitatud tüübile vastavaks, kui hälbed on asjakohaste õigustloovate aktidega lubatud ja neid piire järgitakse.

3.  Kui liikmesriik tõendab, et uued sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võib liikmesriik paluda EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigil kontrollida toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

4.  Tüübikinnitusasutus nõuab, et süsteemi, osa, eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki tüübikinnituse andnud liikmesriik võtaks vajalikud meetmed, et tagada toodetavate sõidukite taasvastavusse viimine kinnitatud tüübiga järgmistel juhtudel:

a) sõiduki EÜ tüübikinnitus, mille korral sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavusest;

b) mitmeastmeline tüübikinnitus, mille korral komplekteeritud sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult mittekomplektse sõiduki osaks oleva süsteemi, osa või eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki enda mittevastavusest.

Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajadusel koos taotluse esitanud liikmesriigiga vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Mittevastavuse avastamise korral võtab süsteemile, osale, eraldi seadmestikule või mittekomplektsele sõidukile EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus lõikes 1 sätestatud meetmed.

5.  Tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist 20 tööpäeva jooksul igast EÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest.

6.  Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab talle edastatud mittevastavuse teate, püüavad asjaomased liikmesriigid vaidluse lahendada. Komisjoni teavitatakse ning vajadusel korraldab komisjon asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 31

Selliste osade ja seadmete, mis võivad endast kujutada märkimisväärset ohtu oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, müük ja kasutuselevõtmine

1.  Liikmesriigid lubavad selliste osade või seadmete müüki, müüki panemist või kasutuselevõtmist, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, ainult juhul, kui tüübikinnitusasutus on väljastanud nende kohta loa kooskõlas lõigetega 5 kuni 10.

2.  Osad või seadmed, mille puhul on vastavalt lõikele 1 vaja luba, kantakse loetellu, mis kehtestatakse XIII lisas. Sellisele otsusele eelneb hindamine, mis kajastub aruandes ja millega püütakse saavutada õiglane tasakaal järgmiste elementide vahel:

a) tõsine oht vaatlusaluste osade või seadmetega varustatud sõidukite turvalisusele või keskkonnamõjule ning

b) käesoleva artikli alusel vaatlusalustele osadele või seadmetele loanõude kehtestamise mõju tarbijatele ja tootjatele järelturul.

3.  Lõiget 1 ei kohaldata originaalosadele ega -seadmetele, mida hõlmab sõidukite suhtes kohaldatav süsteemi tüübikinnitus, ega osadele või seadmetele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt mõne käesoleva direktiivi IV lisas esitatud õigustloova akti sätetele, välja arvatud juhul kui kõnealused tüübikinnitused on seotud muude kui lõikes 1 sisalduvate aspektidega. Lõiget 1 ei kohaldata selliste osade ja seadmete suhtes, mis on toodetud ainult võidusõiduks ettenähtud sõidukitele, mis pole mõeldud kasutamiseks üldkasutatavatel teedel. Kui XIII lisas nimetatud osad või seadmed on mõeldud kasutamiseks nii võidusõidus kui ka üldkasutatavatel teedel, ei tohi neid osasid või seadmeid laiale üldsusele maanteesõidukites kasutamiseks müüa ega müügiks pakkuda, välja arvatud juhul, kui need vastavad käesoleva artikli nõuetele.

Kui see on asjakohane, võtab komisjon vajadusel vastu sätted, mis käsitlevad käesolevas lõikes osutatud osade või seadmete tuvastamist.

4.  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud loaandmisprotsessi korra ja nõuded ning XIII lisas toodud loetelu hilisema ajakohastamise sätted. Need nõuded hõlmavad ohutus-, keskkonnakaitse- ja vajaduse korral katsetamisstandardite nõudeid. Need võib kehtestada IV lisas loetletud õigustloovate aktide alusel, need võib koostada asjassepuutuva ohutus-, keskkonna- ja katsetamistehnoloogia põhjal või, kui see on kohane viis nõutud ohutus- või keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, võivad need sisaldada osade või seadmete võrdlust originaalsõiduki või vastavalt vajadusele selle mis tahes osa keskkonna- või ohutusnäitajatega.

5.  Lõike 1 kohaldamisel esitab osade või seadmete tootja tüübikinnitusasutustele katsearuande, mille on koostanud selleks määratud tehniline teenistus, mis kinnitab, et osad või seadmed, mille jaoks luba taotletakse, vastavad lõikes 4 osutatud nõuetele. Tootja võib esitada ainult ühele tüübikinnitusasutusele ainult ühe taotluse osa ühe tüübi kohta.

Taotlus peab sisaldama üksikasju, mis puudutavad osade või seadmete tootjat, loa taotluse objektiks olevate osade või seadmete tüüpi, identifitseerimis- ja osanumbreid ning sõiduki tootja nime, sõiduki tüüpi ning vajadusel sõiduki tootmisaastaid või mis tahes muud teavet, mis võimaldab tuvastada sõidukit, millele paigaldamiseks need osad või seadmed on ette nähtud.

Kui tüübikinnitusasutus on katsearuannet ja muid tõendeid arvesse võttes veendunud, et kõnealused osad või seadmed vastavad lõikes 4 esitatud nõuetele, väljastab ta põhjendamatu viivituseta tootjale vastava tunnistuse. Tunnistus lubab osasid või seadmeid ühenduse piires müüa, müüki panna või sõidukitele paigaldada vastavalt lõike 9 teisele lõigule.

6.  Iga käesoleva artikli kohaldamisel loa saanud osa või seade märgistatakse nõuetekohaselt.

Komisjon kehtestab märgistus- ja pakendamisnõuded ning lõikes 5 osutatud tunnistuse näidise ja numeratsioonisüsteemi.

7.  Lõigetes 2 kuni 6 osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades.

8.  Tootja teavitab viivitamata tunnistuse väljastanud tüübikinnitusasutust mis tahes muudatusest, mis mõjutavad tunnistuse väljastamise ajal kehtinud tingimusi. Nimetatud tüübikinnitusasutus otsustab, kas tunnistus tuleks üle vaadata või uuesti väljastada ning kas uued katsetused on vajalikud.

Tootja kohustus on tagada, et osasid ja seadmeid toodetakse ning toodetakse jätkuvalt samades tingimustes, mille alusel tunnistus väljastati.

9.  Tüübikinnitusasutus kontrollib enne loa väljastamist, kas on olemas piisavad meetmed ja menetlused tõhusa kontrolli tagamiseks toodangu nõuetele vastavuse üle.

Juhul kui tüübikinnitusasutus leiab, et loa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud, palub ta tootjal võtta vajalikud meetmed osade või seadmete taas nõuetega vastavusse viimiseks. Vajadusel tühistab tüübikinnitusasutus loa.

10.  Komisjoni tähelepanu juhitakse mis tahes lahkarvamusele liikmesriikide vahel seoses lõikes 5 osutatud tunnistustega. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud vajadusel loa tühistamise nõudmine pärast liikmesriikidega konsulteerimist.

11.  Käesolevat artiklit ei kohaldata osa või seadme suhtes enne, kui see on loetletud XIII lisas. XIII lisa iga kande või kanneterühma jaoks kehtestatakse mõistlik üleminekuperiood, et võimaldada osade või seadmete tootjal taotleda luba ning see saada. Samas võib kehtestada, kui see on asjakohane, kuupäeva nende osade ja seadmete, mis on ette nähtud enne kehtestatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks, käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätmiseks.

12.  Seni kuni ei ole otsustatud, kas osa või seade peaks olema lõikes 1 osutatud loetelus, võivad liikmesriigid rakendada riiklikke sätteid, milles käsitletakse osasid või seadmeid, mis võivad oluliselt ohustada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohast toimimist.

Sellise otsuse vastuvõtmise järel kaotavad kõnealuseid osasid või seadmeid käsitlevad siseriiklikud sätted kehtivuse.

13.  Alates 29. oktoobrist 2007 ei võta liikmesriigid vastu uusi sätteid, mis käsitlevad osi ja seadmeid, mis võivad mõjutada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide toimimist.

Artikkel 32

Sõidukite turult tagasikutsumine

1.  Kui sõiduki EÜ tüübikinnituse saanud tootja on kohustatud vastavalt õigustloova akti või direktiivi 2001/95/EÜ sätetele läbi viima juba müüdud, registreeritud või kasutuselevõetud sõidukite turult tagasikutsumise, sest üks või mitu sõidukile paigaldatud süsteemi, osa või eraldi seadmestikku, millele on vastavalt käesolevale direktiivile antud nõuetekohane kinnitus või mitte, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, rahvatervisele või keskkonnale, teatab tootja sellest viivitamata sõiduki tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele.

2.  Tootja teeb tüübikinnitusasutusele ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, mille abil kõrvaldada lõikes 1 osutatud oht. Tüübikinnitusasutus teatab nimetatud meetmetest viivitamata teiste liikmesriikide asutustele.

Pädevad asutused tagavad nimetatud meetmete tõhusa rakendamise oma vastaval territooriumil.

3.  Kui nimetatud meetmed on asjaomaste asutuste arvates ebapiisavad või neid ei ole rakendatud piisavalt kiiresti, teavitavad nad viivitamata EÜ sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutust.

Tüübikinnitusasutus teavitab seejärel tootjat. Kui EÜ tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus ise ei ole tootja võetud meetmetega rahul, võtab ta kõik nõutavad kaitsemeetmed, kaasa arvatud sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamine, juhul kui tootja ei näe ette ega rakenda tõhusaid parandusmeetmeid. Sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamise korral teatab asjaomane tüübikinnitusasutus sellest tootjale, teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ning komisjonile tähitud kirjaga või samaväärsel elektroonilisel teel 20 tööpäeva jooksul.

4.  Käesolevat artiklit kohaldatakse ka osadele, mille suhtes ei kehti ühtki õigustloova akti nõuet.

Artikkel 33

Otsustest ja õiguskaitsevahenditest teatamine

Kõik otsused, mis on tehtud vastavalt käesoleva direktiivi rakendamisega vastuvõetud sätetele ja kõik otsused EÜ tüübikinnitusest keeldumise või selle tühistamise, registreerimisest keeldumise või müügi keelamise kohta peavad olema üksikasjalikult põhjendatud.

Igast sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis asjaomases liikmesriigis kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.



XIII PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD

Artikkel 34

EÜ tüübikinnituseks kohaldatavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad

1.  ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega ühendus on ühinenud ja mis on loetletud IV lisa I osas ja XI lisas, moodustavad osa EÜ tüübikinnitusest samamoodi nagu üksikdirektiivid või määrused. Nimetatud eeskirju kohaldatakse sõidukikategooriatele, mis on loetletud IV lisa I osa tabeli vastavates veergudes ja XI lisas.

2.  Kui ühendus on vastavalt otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõikele 4 otsustanud EÜ tüübikinnituse puhul kohustuslikult kohaldada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, tehakse vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisades vastavalt käesoleva direktiivi artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Käesoleva direktiivi lisasid muutvas õigusaktis täpsustatakse ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja või selle muudatuste kohustusliku kohaldamise kuupäevad. Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis on vastuolus kõnealuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga.

Kui selline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri asendab olemasoleva üksikdirektiivi või määruse, asendatakse asjaomane kanne IV lisa I osas ja XI lisas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja numbriga ning vastav kanne IV lisa II osas kustutakse sama korra kohaselt.

3.  Lõike 2 teises lõigus osutatud juhul tunnistatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga asendatav üksikdirektiiv või määrus kehtetuks vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Üksikdirektiivi kehtetuks tunnistamisel tunnistavad liikmesriigid kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis võeti vastu nimetatud direktiivi ülevõtmiseks.

4.  Käesolevas direktiivis või üksikdirektiivides või -määrustes võib teha otseviiteid rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, ilma neid ühenduse õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.

Artikkel 35

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade samaväärsus direktiivide või määrustega

1.  IV lisa II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju käsitletakse samaväärsetena vastavate üksikdirektiivide või määrustega, niivõrd kui nende kohaldamisala ja sisu kattuvad.

Liikmesriikide tüübikinnitusasutused tunnustavad nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt antud tüübikinnitusi ja vajadusel sellekohaseid tüübikinnitusmärke vastava samaväärse üksikdirektiivi või määruse kohaselt välja antud tüübikinnituste ja tüübikinnitusmärkide asemel.

2.  Kui ühendus on otsustanud lõike 1 kohaldamisel kohaldada uut või muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, muudetakse vajadusel käesoleva direktiivi IV lisa II osa. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 36

Samaväärsus teiste eeskirjadega

Nõukogu võib ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste mitme- või kahepoolsete lepingute raames komisjoni ettepanekul tunnustada käesoleva direktiiviga kehtestatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituse tingimuste või sätete ja rahvusvaheliste või kolmandate riikide eeskirjadega kehtestatud menetluste samaväärsust.



XIV PEATÜKK

TEHNILISE TEABE ESITAMINE

Artikkel 37

Kasutajatele mõeldud teave

1.  Tootja ei tohi esitada mis tahes käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud õigustloovate aktidega seonduvaid andmeid käsitlevat tehnilist teavet, mis erineb tüübikinnitusasutuse poolt kinnitatud andmetest.

2.  Kui see on ette nähtud õigustloova akti vastavate sätetega, esitab tootja kasutajatele kogu asjakohase teabe ja vajalikud juhendid, milles kirjeldatakse sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kasutamisega seotud eritingimusi või piiranguid.

Nimetatud teave esitatakse ühenduse ametlikes keeltes. Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega esitatakse see sobivas abidokumendis nagu näiteks omaniku käsiraamatus või hooldusraamatus.

Artikkel 38

Osade või eraldi seadmestike tootjatele mõeldud teave

1.  Sõiduki tootja teeb osade või eraldi seadmestike tootjatele kättesaadavaks kõik osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituseks või artikli 31 alusel loa saamiseks vajalikud andmed, sealhulgas õigustloova akti lisas või liites eraldi loetletud joonised.

Sõiduki tootja võib kohustada osade või eraldi seadmestike tootjaid sõlmima siduvat kokkulepet, et kaitsta mis tahes teabe, mis ei ole üldkasutatav, kaasa arvatud teabe, mis on seotud intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsust.

2.  Osade või eraldi seadmestike tootja, kes omab EÜ tüübikinnitustunnistust, mis vastavalt artikli 10 lõikele 4 sisaldab piiranguid kasutamise või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta, esitab sõiduki tootjale sellekohase üksikasjaliku teabe.

Kui see on ette nähtud õigustloova akti sätetega, esitab osade või eraldi seadmestike tootja koos toodetud osade või eraldi seadmestikega juhendid kasutuspiirangute või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta.



XV PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED JA MUUDATUSED

Artikkel 39

Käesoleva direktiivi, üksikdirektiivide ja määruste rakendusmeetmed ja muudatused

1.  Komisjon võtab vastu üksikdirektiivi või määruse rakendamiseks vajalikud meetmed vastavalt igas asjaomases direktiivis või määruses sätestatud eeskirjadele.

2.  Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi lisadesse või IV lisa I osas loetletud üksikdirektiividesse või määrustesse tehtavad muudatused, mis on vajalikud nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga või puudega inimeste erivajadustega.

3.  Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud tehniliste nõuete sätestamiseks väikeseeria sõidukitele, üksiksõiduki kinnitusmenetluse kohaselt kinnitatud sõidukitele ja eriotstarbelistele sõidukitele.

4.  Kui komisjonile saavad teatavaks kiireloomulisi meetmeid nõudvad tõsised ohud liiklejatele või keskkonnale, võib komisjon IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste sätteid muuta

5.  Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud tõhusa töökorralduse huvides ja eelkõige IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide ja määruste vahelise ühtsuse või nende ja ühenduse muude õigusaktide vahelise ühtsuse tagamiseks.

6.  Kui otsuse 97/836/EÜ kohaldamisel võetakse vastu uued ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad või muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on ühinenud, muudab komisjon vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.

7.  Iga uue üksikdirektiiv või määruse puhul muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.

8.  Käesoleva direktiivi lisasid võib muuta määrusega.

9.  Käesolevas artiklis osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide ja määruste vähem olulisi sätteid, muu hulgas neid täiendades.

Artikkel 40

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse „mootorsõidukite tehniliseks komiteeks”.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.



XVI PEATÜKK

TEHNILISTE TEENISTUSTE MÄÄRAMINE JA NENDEST TEATAMINE

Artikkel 41

Tehniliste teenistuste määramine

1.  Kui liikmesriik määrab kindlaks tehnilise teenistuse, nõustub viimane järgima käesoleva direktiivi sätteid.

2.  Tehnilised teenistused viivad läbi või juhendavad käesolevas direktiivis või IV lisas loetletud õigustloovas aktis nimetatud tüübikinnituseks nõutavaid katsetusi või kontrollimisi, kui ei ole lubatud kasutada alternatiivseid menetlusi. Tehnilised teenistused ei tohi läbi viia katsetusi või kontrollimisi, mille läbiviimiseks neid ei ole nõuetekohaselt määratud.

3.  Oma kompetentsusvaldkonnast sõltuvalt kuuluvad tehnilised teenistused ühte või mitmesse järgnevast neljast tegevuskategooriast:

a) A-kategooria — tehnilised teenistused, mis viivad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi läbi oma tegevusüksuses;

b) B-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi, mis viiakse läbi tootja või kolmanda osapoole tegevusüksustes;

c) C-kategooria — tehnilised teenistused, mis korrapäraselt hindavad ja jälgivad tootjapoolseid toodangu vastavuse kontrollimise menetlusi;

d) D-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad või viivad läbi katsetusi või kontrollimisi toodangu vastavuse järelevalve raames.

4.  Tehnilised teenistused tõendavad kohaseid oskusi, konkreetseid tehnilisi teadmisi ja tunnustatud kogemusi käesoleva direktiivi ja IV lisas loetletud õigustloovate aktidega hõlmatud konkreetsetes valdkondades.

Lisaks peavad tehnilised teenistused vastama V lisa 1. liites loetletud standarditele, mis on olulised nende poolt läbi viidava tegevuse jaoks. Seda nõuet ei kohaldata aga artikli 25 lõikes 1 osutatud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse viimasele astmele.

5.  Tüübikinnitusasutus võib tegutseda tehnilise teenistusena ühe või mitme lõikes 3 osutatud tegevuse osas.

6.  XV lisas loetletud õigustloovate aktide puhul võib A-kategooria tegevuste osas tehniliseks teenistuseks määrata tootja või tema nimel tegutseva alltöövõtja.

Vajadusel muudab komisjon nimetatud õigustloovate aktide loetelu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7.  Lõigetes 5 ja 6 osutatud üksused järgivad käesoleva artikli sätteid.

8.  Muid kui vastavalt lõikele 6 määratud kolmanda riigi tehnilisi teenistusi võib määratud tehniliste teenistustena artikli 43 tähenduses esitada ainult ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kahepoolse lepingu raames.

Artikkel 42

Tehniliste teenistuste oskuste hindamine

1.  Artiklis 41 osutatud oskusi tõendatakse pädeva asutuse koostatud hindamisaruandega. See võib sisaldada akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistust.

2.  Hindamine, millel lõikes 1 osutatud aruanne põhineb, viiakse läbi vastavalt V lisa 2. liite sätetele.

Hindamisaruanne vaadatakse üle maksimaalselt kolme aasta möödudes.

3.  Komisjoni taotlusel edastatakse hindamisaruanne komisjonile.

4.  Tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus tõendab oma vastavust dokumentaalsete tõenditega.

Sellise vastavuse hulka kuulub hindamine, mille viivad läbi hinnatava tegevusega mitteseotud audiitorid. Nimetatud audiitorid võivad pärineda samast organisatsioonist, kui nende töö on korraldatud eraldi hinnatavat tegevust läbiviivast personalist.

5.  Tehniliseks teenistuseks määratud tootja või tema nimel tegutsev alltöövõtja järgib käesoleva artikli asjakohaseid sätteid.

Artikkel 43

Teatamise kord

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga määratud tehnilise teenistuse nimetuse, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, vastutavate isikute nimed ja tegevuste kategooria. Nad teatavad komisjonile ka kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes.

Teates nimetatakse, milliste õigustloovate aktide jaoks tehnilised teenistused on määratud.

2.  Tehniline teenistus võib artiklis 41 kirjeldatud tegevusi tüübikinnituse eesmärgil läbi viia ainult siis kui komisjonile on tehnilisest teenistusest eelnevalt teatatud.

3.  Sama tehnilise teenistuse võivad määrata ja sellest teatada mitu liikmesriiki, olenemata teenistuse poolt läbiviidavate tegevuste kategooriast.

4.  Kui õigustloova akti kohaldamisel on vaja määrata konkreetne organisatsioon või kompetentne organ, mille tegevus ei kuulu artiklis 41 osutatute alla, teatatakse sellest vastavalt käesoleva artikli sätetele.

5.  Komisjon avaldab tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste nimekirja ja üksikasjad oma veebilehel.



XVII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Üleminekusätted

1.  Kuni käesolevale direktiivile vajalike muudatuste tegemiseni selleks, et hõlmata reguleerimisalast veel välja jäävad sõidukid või täiendada väikeseeriatena toodetud sõidukite, välja arvatud M1-kategooriasse kuuluvate sõidukite tüübikinnitust käsitlevaid haldusnorme ja tehnilisi sätteid ning kehtestada üksiksõiduki kinnituse menetlust käsitlevad ühtlustatud haldusnormid ja tehnilised sätted, ja kuni artiklis 45 sätestatud üleminekuperioodide lõpuni, jätkavad liikmesriigid nimetatud sõidukitele siseriiklike tüübikinnituste andmist, tingimusel et need kinnitused lähtuvad käesolevas direktiivis sätestatud ühtlustatud tehnilistest nõuetest.

2.  Tootja taotlusel või, üksiksõiduki kinnituse puhul, sõiduki omaniku taotlusel ning nõutava teabe esitamisel täidab ja väljastab asjaomane liikmesriik vastavalt kas tüübikinnitustunnistuse või üksiksõiduki kinnitustunnistuse. Tunnistus väljastatakse taotlejale.

Sama tüüpi sõidukite suhtes tunnustavad teised liikmesriigid tõestatud koopiat tõendina sellest, et vajalikud katsetused on sooritatud.

3.  Kui sõiduk, millele on antud üksiksõiduki kinnitus, tuleb registreerida teises liikmesriigis, võib see liikmesriik nõuda sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutuselt mis tahes täiendavat üksikasjalikku teavet selle kohta, millistele tehnilistele nõuetele see konkreetne sõiduk vastab.

4.  Kuni käesoleva direktiiviga hõlmatud sõidukite registreerimis- ja maksustamissüsteemide ühtlustamiseni liikmesriikides, võivad liikmesriigid kasutada siseriiklikke koode hõlbustamaks registreerimist ja maksustamist oma territooriumil. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil teha alaliigitusi III lisa II osas esitatud versioonidest, tingimusel et alaliigituse andmed on selgelt esitatud infopaketis või et neid on võimalik sealt lihtsa arvutuse teel tuletada.

Artikkel 45

EÜ tüübikinnituse kohaldamise kuupäevad

1.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse uutele sõidukitüüpidele XIX lisas sätestatud kuupäevadest alates.

2.  Tootja taotlusel võivad liikmesriigid anda uutele sõidukitüüpidele EÜ tüübikinnituse alates 29. aprillist 2009.

3.  Kuni XIX lisas esitatud tabeli neljandas veerus sätestatud kuupäevadeni ei kohaldata artikli 26 lõiget 1 uute sõidukite suhtes, millele on antud siseriiklik tüübikinnitus enne kolmandas veerus sätestatud kuupäevi või millel ei ole tüübikinnitust.

4.  Tootja taotlusel ja kuni XIX lisas esitatud tabeli 3. tulba 6. ja 9. reas nimetatud kuupäevadeni annavad liikmesriigid M2- ja M3-kategooria sõidukitele jätkuvalt välja siseriiklikke tüübikinnitusi alternatiivina sõidukite EÜ tüübikinnitusele tingimusel, et need sõidukid, nende süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud on saanud tüübikinnituse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud õigustloovatele aktidele.

5.  Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi M1-kategooria sõidukitele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.

6.  Süsteemide, osade või eraldi seadmestike uute tüüpide EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi alates 29. aprillist 2009.

Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.

Artikkel 46

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiivi ja eriti artiklis 31 sisalduvate või sellest artiklist tulenevate keeldude ja IV lisa I osas loetletud õigustloovate aktide sätete rikkumise korral kohaldatavad karistused ja võtavad kõik nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Kindlaksmääratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 29. aprilliks 2009 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 47

Hindamine

1.  Hiljemalt 29. aprilliks 2011 teavitavad liikmesriigid komisjoni käesolevas direktiivis sätestatud tüübikinnitusmenetluse kohaldamisest ja eelkõige mitmeastmelise protsessi kohaldamisest. Vajadusel esitab komisjon muudatusettepanekuid, mida peetakse vajalikuks tüübikinnitusmenetluse parandamiseks.

2.  Lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt 29. oktoobriks 2011. Vajadusel võib komisjon teha ettepaneku artiklis 45 osutatud kohaldamiskuupäevade edasilükkamiseks.

Artikkel 48

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi sisuliste muudatuste järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 29. aprilli 2009. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende normide teksti.

Nad kohaldavad neid norme alates 29. aprillist 2009.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka avalduse selle kohta, et kehtivate õigus- ja haldusnormide viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning avalduse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 70/156/EMÜ, nagu seda on muudetud XX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 29. aprillist 2009, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning XX lisa B osas loetletud direktiivide kohaldamisega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt XX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 51

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




LISADE LOETELU

I lisa

Sõidukite EÜ tüübikinnituseks vajalike andmete täielik loend

II lisa

Üldmõisted, sõidukite klassifitseerimise kriteeriumid, sõiduki- ja keretüübid

1. liide:

Menetlus, mille käigus kontrollitakse, kas sõiduki saab liigitada maastikusõidukiks

2. liide:

Numbrid, mis täiendavad kerede märgistamise koode

III lisa

Teatis sõidukite EÜ tüübikinnituse kohta

IV lisa

Sõidukite eü tüübikinnituse nõuete loetelu

1. liide:

Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse artikli 22 alusel väikeseeriatena toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded

2. liide:

Nõuded artikli 24 kohase tüübikinnituse andmiseks kolmandates riikides või kolmandatele riikidele suurte seeriatena toodetud M1- ja N1-kategooria komplektsetele sõidukitele

V lisa

EÜ tüübikinnitusega seotud menetlused

1. liide:

Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid

2. liide:

Tehniliste teenistuste hindamise kord

3. liide:

Üldised nõuded katsearuannete vormi kohta

VI lisa

Tüübikinnitustunnistuse näidis

Liide:

Õigustloovate aktide loetelu, millele sõidukitüüp vastab

VII lisa

EÜ tüübikinnitustunnistuse numeratsioonisüsteem

Liide:

Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk

VIII lisa

Katsetulemused

IX lisa

EÜ vastavussertifikaat

X lisa

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

XI lisa

Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse eriotstarbeliste sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded

1. liide:

Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod

2. liide:

Soomussõidukid

3. liide:

Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid

4. liide:

Muud eriotstarbelised sõidukid (sealhulgas haagissuvilad)

5. liide:

Liikurkraanad

6. liide:

Erakorraliste raskevedude haagised

XII lisa

Piirarvud väikeseeriatele ja seeria lõpetamisel

XIII lisa

Osade ja seadmete loetelu, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, nende tõhususnõuetele, nõuetekohastele katsemenetlustele, märgistus- ja pakendamisnõuetele

XIV lisa

Õigustloovate aktide alusel välja antud EÜ tüübikinnituste loetelu

XV lisa

Õigustloovad aktid, mille puhul võib tehniliseks teenistuseks määrata tootja

liide:

Tootja määramine tehniliseks teenistuseks

XVI lisa

Virtuaalsete katsemeetodite eritingimused ja õigustloovad aktid, mille puhul võib tootja või tehniline teenistus virtuaalseid katsemeetodeid kasutada

1. liide:

Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

2. liide:

Virtuaalsete katsemeetodite eritingimused

3. liide:

Valideerimismenetlus

XVII lisa

Mitmeastmelisel EÜ tüübikinnitusmenetlusel järgitav kord

Liide:

Täiendava valmistajasildi näidis

XVIII lisa

Sõiduki päritolusertifikaat — Baas-/mittekomplektse sõiduki tootja avaldus, mida ei esitata koos vastavustunnistusega

XIX

Ajakava Käesoleva Direktiivi Rakendamiseks Tüübikinnituse Suhtes

XX lisa

Tähtajad kehtetuks tunnistatud direktiivide ülevõtmiseks liikmesriikide seadustes

XXI lisa

Vastavustabel

▼M1




I LISA

SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSEKS VAJALIKE ANDMETE TÄIELIK LOEND ( 14 )

Kõik käesolevas direktiivis ja üksikdirektiivides või määrustes nimetatud teatised peavad koosnema ainult käesolevast täielikust loetelust tehtud väljavõtetest ja neis tuleb kasutada sama numereerimissüsteemi nagu täielikus loetelus.

Järgmine teave esitatakse kolmes eksemplaris ja sellega kaasneb sisukord. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi häälestusseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0.   ÜLDISED SÄTTED

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.0.1. Šassii: …

0.2.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …

0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile ( 15 ): …

0.3.0.1. Šassii: …

0.3.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …

0.3.1. Märgistuse asukoht: …

0.3.1.1. Šassii: …

0.3.1.2. Kere / komplektne sõiduk: …

0.4. Sõiduki kategooria ( 16 ): …

0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …

▼M15

0.5. Tootja ärinimi ja aadress: …

▼M1

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.6.1. Šassiil: …

0.6.2. Kerel: …

0.7. (ei ole kehtestatud)

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.2. Kogu sõiduki mõõtjoonis: …

1.3. Telgede ja rataste arv: …

1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …

1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): …

1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …

1.5. Pikitalade materjalid ( 17 ): …

1.6. Mootori paigutus ja asukoht: …

1.7. Juhikabiin (buldog- või ninamikkabiin) ( 18 ): …

1.8. Rooli asukoht: vasakul/paremal ( 19 ).

1.8.1. Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse (19)  liikluse korral.

▼M15

1.9. Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …

▼M15

1.10. Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …

▼M15

2.   MASSID JA MÕÕTMED ( 20 ) ( 21 ) ( 22 )

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)

▼M1

2.1.   Teljevahe(d) (täismassiga) ( 23 )

2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …

▼M15

2.1.2. Kolme või enama teljega sõidukid

2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …

2.1.2.2. Telgedevaheline kaugus kokku: …

▼M1

2.2.   Sadul

2.2.1. Poolhaagiste korral

2.2.1.1. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise kõige tagumise otsa vahekaugus: …

2.2.1.2. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise esikülje suvalise punkti vaheline suurim vahekaugus: …

2.2.1.3. Poolhaagise teljevahe (vastavalt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktile 7.6.1.2): …

2.2.2. Sadulvedukite korral

2.2.2.1. Sadula ettenihe (maksimaalne ja minimaalne; näidata lubatavad väärtused mittekomplektse sõiduki korral) ( 24 ): …

2.2.2.2. Sadula maksimaalne kõrgus (unifitseeritud) ( 25 ): …

2.3.   Telje rööbe/rööpmed ja laius(ed)

2.3.1. Iga juhttelje rööbe ( 26 ): …

2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (26) : …

2.3.3. Kõige laiema tagatelje laius: …

2.3.4. Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide kõige välimiste punktide vahel, v.a rehvide maapinnalähedane väljakummumine): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1. Kereta šassii

2.4.1.1. Pikkus ( 27 ): …

2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.3. Haagiste korral: veotiisli maksimaalne lubatud pikkus ( 28 ): …

2.4.1.2. Laius ( 29 ): …

2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …

2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …

2.4.1.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) ( 30 ) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.4.1.4. Esiülend ( 31 ): …

2.4.1.4.1. Esiülendinurk ( 32 ): …… kraadi

2.4.1.5. Tagaülend ( 33 ): …

2.4.1.5.1. Tagaülendinurk ( 34 ): …… kraadi

2.4.1.5.2. Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest ( 35 ): …

2.4.1.6. Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)

2.4.1.6.1. Telgede vahel: …

2.4.1.6.2. Esitelje/-telgede all: …

2.4.1.6.3. Tagatelje/-telgede all: …

2.4.1.7. Nõlvanurk ( 36 ): …… kraadi

2.4.1.8. Kere ja/või sisustuse ja/või varustuse ja/või kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad: …

2.4.2. Kerega šassii korral

2.4.2.1. Pikkus (36) : …

2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.1.2. Haagiste korral: veotiisli maksimaalne lubatud pikkus (36) : …

2.4.2.2. Laius (36) : …

2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …

2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) (36) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.4.2.4. Esiülend (36) : …

2.4.2.4.1. Esiülendinurk (36) : …… kraadi

2.4.2.5. Tagaülend (36) : …

2.4.2.5.1. Tagaülendinurk (36) : …… kraadi

2.4.2.5.2. Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest (36) : …

2.4.2.6. Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)

2.4.2.6.1. Telgede vahel: …

2.4.2.6.2. Esitelje/-telgede all: …

2.4.2.6.3. Tagatelje/-telgede all: …

2.4.2.7. Nõlvanurk (36) : …… kraadi

2.4.2.8. Kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad (koormuse ebaühtlase jaotuse korral): …

2.4.2.9. Sõiduki (M2 ja M3) raskuskeskme asukoht suurima tehniliselt lubatud täismassi korral piki-, rist- ja püstsuunas: …

2.4.3. Ilma šassiita tüübikinnituse saanud kerede korral (M2- ja M3-kategooria sõidukid)

2.4.3.1. Pikkus (36) : …

2.4.3.2. Laius (36) : …

2.4.3.3. Nimikõrgus (sõidukorras sõidukil) (36)  ettenähtud šassiitüübil/-tüüpidel (reguleeritava vedrustuskõrguse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

▼M15

2.5.  Mittekomplektsete sõidukite juhitava(te)le teljele (telgedele) langev vähim koormus:

2.6.    Töökorras sõiduki mass ( 37 )

a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …

b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …

a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …

b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …

▼M15

2.6.2. Lisavarustuse mass (vt komisjoni määruse (EL) nr 1230/2012 ( 38 ) artikli 2 punktis 5 sätestatud definitsiooni): …

▼M1

2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …

2.7.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …

2.8.  Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel ( 39 ) ( 40 ): …

2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (40) : …

2.9.  Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:

▼M15

2.10.  Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus:

2.11.  Veduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav täismass

järgmiste haagiste korral:

▼M1

2.11.1. Täishaagis: …

2.11.2. Poolhaagis: …

2.11.3. Kesktelghaagis: …

2.11.3.1. Haakeseadise ülendi ( 41 ) ja teljevahe suhte maksimaalne väärtus: …

2.11.3.2. V maksimaalne väärtus: …… kN.

▼M15

2.11.4. Jäiga haakeseadmega haagis: …

2.11.5. Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (41) : …

▼M1

2.11.6. Piduriteta haagise täismass: …

▼M15

2.12.    Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass:

2.12.1. Veduki mass: …

2.12.2. Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …

▼M1

2.12.3. Haakeseadise suurim lubatud mass (kui haakeseadis ei ole tootja poolt paigaldatud): …

2.13.  Tagumine väljapööre (direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktid 7.6.2.ja 7.6.3): …

2.14.  Mootori võimsuse ja täismassi suhe: …… kW/kg

2.14.1. Mootori võimsuse ja autorongi suurima lubatud täismassi suhe (vastavalt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktile 7.10): …… kW/kg

2.15.  Paigaltliikumise võime kallakul (haagiseta sõiduk) ( 42 ): …… %.

▼M15

2.16.    Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline)

2.16.1. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: …

2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: …

2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: …

2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud pukseeritav mass: …

2.16.5. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: …

▼M16

2.17.

Sõiduk esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks (ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1 kategooria mittekomplektne või komplekteeritud sõiduk): jah/ei (42) 

2.17.1.

Sõidukorras baassõiduki mass: …kg.

2.17.2.

Liidetava massi vaikeväärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktile 5: …kg.

▼M1

3.   JÕUSEADE ( 43 )

3.1.   Mootori tootja: …

3.1.1. Tootja mootorikood (nii, nagu see on märgitud mootorile või muud identifitseerimisandmed): …

3.1.2. Tüübikinnitusnumber (vajaduse korral), sealhulgas kütuse identifitseerimismärgistus: …

(ainult raskesõidukid)

3.2.   Sisepõlemismootor

3.2.1.   Eriandmed mootori kohta

3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor/diiselmootor (43) 

Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (43) 

3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus: …

3.2.1.2.1. Silindri läbimõõt ( 44 ): …… mm

3.2.1.2.2. Kolvikäik (44) : …… mm

3.2.1.2.3. Süütejärjekord: …

3.2.1.3. Mootori töömaht ( 45 ): …… cm3

3.2.1.4. Surveaste ( 46 ): …

3.2.1.5. Põlemiskambri, kolvipea ja ottomootoritel kolvirõngaste joonised: …

3.2.1.6. Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (46) : …… min-1

3.2.1.6.1. Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (46) : …… min-1

3.2.1.7. Süsinikoksiidi mahuline sisaldus heitgaasis mootori tühikäigul (46) : …… % vastavalt tootja andmetele (ainult ottomootorid)

3.2.1.8. Suurim kasulik võimsus ( 47 ): …… kW pöörete arvul …… min–1 (tootja andmetel)

3.2.1.9. Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … min-1

3.2.1.10. Suurim kasulik pöördemoment (47) : ……Nm pöörete arvul ……min-1 (tootja andmetel)

▼M11

3.2.1.11. (Ainult Euro VI) Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artiklitega 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioonile, millega võimaldatakse tüübikinnitusasutusel hinnata heitekontrollistrateegiaid ja mootoril olevaid süsteeme, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine

▼M1

3.2.2.   Kütus

3.2.2.1. Kergsõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (47)  ( 48 )

▼M11

3.2.2.2. Raskeveokid diisel/bensiin/veeldatud naftagaas/H-rühma maagaas/L-rühma maagaas/HL-rühma maagaas/etanool (ED95)/etanool (E85) (48)  (48) 

▼M11

3.2.2.2.1. (Ainult Euro VI) Mootoriga kasutamiseks ühilduvad kütused, mis on tootja poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 I lisa punktile 1.1.2 (vajaduse korral)

▼M1

3.2.2.3. Kütusepaagi täiteava: ahendatud suudmega / märgistus (48) 

3.2.2.4. Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (48) 

3.2.2.5. Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja andmetel): … mahuprotsendi järgi

3.2.3.   Kütusepaak/-paagid

3.2.3.1. Kulupaak/-paagid

3.2.3.1.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.3.1.1.1. Materjal: …

3.2.3.1.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ning väljalaske- ja ventilatsioonisüsteemi torustikke, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid: …

3.2.3.1.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis: …

3.2.3.2. Varukütusepaak/-paagid

3.2.3.2.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.3.2.1.1. Materjal: …

3.2.3.2.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ning väljalaske- ja ventilatsioonisüsteemi torustikke, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid: …

3.2.3.2.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis: …

3.2.4.   Kütuse etteanne

3.2.4.1. Karburaatori(te)ga: jah/ei (48) 

3.2.4.2. Sissepritsega (ainult diiselmootoritel): jah/ei (48) 

3.2.4.2.1. Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (48) 

3.2.4.2.3. Sissepritsepump

3.2.4.2.3.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.3.3. Kütuse suurim sissepritsemaht (48)  (48) : … mm3/töökäigu või takti kohta mootori pöörete arvul … min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: …

(ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörete arvust)

3.2.4.2.3.4. Sissepritse staatiline ajastus (48) : …

3.2.4.2.3.5. Eelsissepritse kõver (48) : …

3.2.4.2.3.6. Kalibreerimismenetlus: katsestend/mootor (48) 

3.2.4.2.4. Pöörlemissageduse regulaator

3.2.4.2.4.1. Tüüp: …

3.2.4.2.4.2. Mootoritoite katkestuspunkt

3.2.4.2.4.2.1. Pöörete arv, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: …… min-1

3.2.4.2.4.2.2. Maksimaalne pöörete arv tühikäigul: …… min-1

3.2.4.2.4.2.3. Pöörete arv tühikäigul: …… min-1

3.2.4.2.5. Sissepritsetorustik (ainult raskesõidukitel)

3.2.4.2.5.1. Pikkus: …… mm

3.2.4.2.5.2. Siseläbimõõt: …… mm

3.2.4.2.5.3. Ühisanumpritsega toitesüsteem, mark ja tüüp: …

3.2.4.2.6. Pihusti(d)

3.2.4.2.6.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.6.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.6.3. Avanemisrõhk (48) : …… kPa või selle epüür (48) : …

3.2.4.2.7. Külmkäivitussüsteem

3.2.4.2.7.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.7.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.7.3. Kirjeldus: …

3.2.4.2.8. Lisakäivitusseade

3.2.4.2.8.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.8.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.8.3. Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.9. Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (48) 

3.2.4.2.9.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.9.2. Tüüp/tüübid:

3.2.4.2.9.3 Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral esitada vastavad samaväärsed andmed):

3.2.4.2.9.3.1. Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.2. Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.3. Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.4. Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.5. Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.6. Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.7. Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.8. Õhurõhu anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.9. Tarkvara kalibreerimise number/numbrid: …

3.2.4.3. Sissepritsega (ainult ottomootor): jah/ei (48) 

3.2.4.3.1. Tööpõhimõte: sisselasketorustik (lõõr-/harg-/otsepritse (48) /muu (täpsustada)): …

3.2.4.3.2. Mark/margid: …

3.2.4.3.3. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.3.4. Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed): …

3.2.4.3.4.1. Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.2. Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.3. Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.4. Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.5. Rõhuregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.6. Mikrolüliti mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.7. Tühikäigu seadekruvi mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.8. Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.9. Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.10. Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.11. Õhurõhuanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.12. Tarkvara kalibreerimise number/numbrid: …

3.2.4.3.5. Pihustid: avanemisrõhk (48) : …… kPa või selle epüür …

3.2.4.3.5.1. Mark: …

3.2.4.3.5.2. Tüüp: …

3.2.4.3.6. Eelsissepritse: …

3.2.4.3.7. Külmkäivitussüsteem

3.2.4.3.7.1. Tööpõhimõte/tööpõhimõtted: …

3.2.4.3.7.2. Käitamispiirangud/-seaded (48)  (48) : …

3.2.4.4. Kütusepump

3.2.4.4.1. Rõhk (48) : …………… kPa või selle epüür (48) : …

3.2.5.   Elektrisüsteem

3.2.5.1. Nimipinge: …… V, maandatud plussiga/miinusega (48) 

3.2.5.2. Generaator

3.2.5.2.1. Tüüp: …

3.2.5.2.2. Nimivõimsus: …… VA

3.2.6.   Süütesüsteem (ainult sädesüütemootorid)

3.2.6.1. Mark/margid: …

3.2.6.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.6.3. Tööpõhimõte: …

3.2.6.4. Varase süüte kõver või skeem (48) : …

3.2.6.5. Staatiline süüte ajaldamine (48) : … kraadi enne ülaseisu

3.2.6.6. Süüteküünlad

3.2.6.6.1. Mark: …

3.2.6.6.2. Tüüp: …

3.2.6.6.3. Sädevahemiku seadistus: ……mm

3.2.6.7. Süütepool(id)

3.2.6.7.1. Mark: …

3.2.6.7.2. Tüüp: …

3.2.7.   Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (48) 

3.2.7.1. Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuri regulaatoril: …

3.2.7.2. Vedelikjahutus

3.2.7.2.1. Jahutusvedeliku liik: …

3.2.7.2.2. Ringluspump/-pumbad: jah/ei (48) 

3.2.7.2.3. Tehniline iseloomustus: ……… või

3.2.7.2.3.1. Mark/margid: …

3.2.7.2.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.7.2.4. Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.7.2.5. Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus: …

3.2.7.3. Õhkjahutus

3.2.7.3.1. Ventilaator: jah/ei (48) 

3.2.7.3.2. Tehniline iseloomustus: ……või

3.2.7.3.2.1. Mark/margid: …

3.2.7.3.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.7.3.3. Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.8.   Sisselaskesüsteem

3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei (48) 

3.2.8.1.1. Mark/margid: …

3.2.8.1.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.8.1.3. Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaaderõhk: …… kPa; vajadusel piirdeklapp): …

3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei (48) 

3.2.8.2.1. Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi (48) 

3.2.8.3. Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormuse korral (ainult diiselmootoritel)

3.2.8.3.1. minimaalne lubatud väärtus: ……… kPa

3.2.8.3.2. maksimaalne lubatud väärtus: ……… kPa

▼M11

3.2.8.3.3 (Ainult Euro VI) Sisselaskesüsteemi alarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel: kPa

▼M1

3.2.8.4. Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised: …

3.2.8.4.1. Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega): …

3.2.8.4.2. Õhufilter, joonised: … või

3.2.8.4.2.1. Mark/margid: …

3.2.8.4.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.8.4.3. Sisselaskesummuti, joonised: … või

3.2.8.4.3.1. Mark/margid: …

3.2.8.4.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.9.   Heitgaasisüsteem

3.2.9.1. Väljalaskollektori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.2. Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …

▼M11

3.2.9.2.1. (Ainult Euro VI) Heitgaasisüsteemi elementide nende osade kirjeldus ja/või joonis, mis ei ole mootorisüsteemi osad

▼M1

3.2.9.3. Väljalaske maksimaalne lubatud vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel (ainult diiselmootoritel): …… kPa

▼M11

3.2.9.3.1 (Ainult Euro VI) Tegelik väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … kPa

▼M1

3.2.9.4. Heitgaasisummuti(te) tüüp, tähistus: …

Vajaduse korral välise müra kohta: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril: …

3.2.9.5. Väljalasketoru asukoht: …

3.2.9.6. Kiudmaterjale sisaldav väljalaskesummuti: …

3.2.9.7. Heitgaasisüsteemi maht: ……dm3

▼M11

3.2.9.7.1 (Ainult Euro VI) Lubatav heitgaasisüsteemi maht: … dm3

▼M1

3.2.10.  Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala:

3.2.11.   Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed

3.2.11.1. Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisfaasid surnud punktide suhtes või jaotusajad alternatiivsete gaasijaotusmehhanismide korral. Muutuva ajastussüsteemi korral minimaalne ja maksimaalne ajastus: …

3.2.11.2. Lävilõtk ja/või seadistusvahemikud (48) : …

3.2.12.   Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed

3.2.12.1. Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): …

▼M11

3.2.12.1.1 (Ainult Euro VI) Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei (2)

Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.

Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega

▼M1

3.2.12.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud mõnes muus punktis):

3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (48) 

3.2.12.2.1.1. Katalüüsmuundurite ja nende elementide arv (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi seadmete kohta): …

3.2.12.2.1.2. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.1.3. Katalüüsreaktsiooni tüüp: …

3.2.12.2.1.4. Väärismetallide koguhulk: …

3.2.12.2.1.5. Suhteline kontsentratsioon: …

3.2.12.2.1.6. Substraat (struktuur ja materjal): …

3.2.12.2.1.7. Elemendi tihedus: …

3.2.12.2.1.8. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …

3.2.12.2.1.9. Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.1.10. Kuumuskate: jah/ei (48) 

3.2.12.2.1.11. Heitgaaside järeltöötlussüsteemide regenereerimissüsteemid/-meetod, kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.1. I tüübi töötsüklite arv (või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv) kahe I tüübi katsega samaväärsetes tingimustes toimuvate regeneratsioonifaasidega kahe tsükli vahel (vahemik D ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 joonisel 1): …

3.2.12.2.1.11.2. Kahe regeneratsioonifaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.3. Parameetrid, millega määratakse kindlaks koormuse tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

3.2.12.2.1.11.4. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 punktis 3.1. kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.5. Normaalne töötemperatuurivahemik: ………K

3.2.12.2.1.11.6. Tarbitavad reaktiivid: jah/ei (48) 

3.2.12.2.1.11.7. Katalüüsreaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

3.2.12.2.1.11.8. Reaktiivi normaalne töötemperatuurivahemik: ………K

3.2.12.2.1.11.9. Rahvusvaheline standard: …

3.2.12.2.1.11.10. Reaktiivi lisamise sagedus: pidevalt / hoolduse ajal (48) 

3.2.12.2.1.12. Katalüüsmuunduri mark: …

3.2.12.2.1.13. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.2. Hapnikuandur: jah/ei (48) 

3.2.12.2.2.1. Mark: …

3.2.12.2.2.2. Asukoht: …

3.2.12.2.2.3. Reguleerimispiirkond: …

3.2.12.2.2.4. Tüüp: …

3.2.12.2.2.5. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (48) 

3.2.12.2.3.1. Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne): …

3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (48) 

3.2.12.2.4.1. Tehnilised omadused (mark, tüüp, vooluhulk jne): …

3.2.12.2.4.2. Vesijahutussüsteem: jah/ei (48) 

3.2.12.2.5. Eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem: jah/ei (48) 

3.2.12.2.5.1. Seadmete ja nende häälestuse üksikasjalik kirjeldus: …

3.2.12.2.5.2. Kütuseaurude hulga piiramise süsteemi joonis: …

3.2.12.2.5.3. Aktiivsöefiltri joonis: …

3.2.12.2.5.4. Aktiivsöe kuivmass: …… g

3.2.12.2.5.5. Kütusepaagi skemaatiline joonis koos andmetega mahu ja materjali kohta: …

3.2.12.2.5.6. Kütusepaagi ja heitgaasisüsteemi vahelise soojuskaitsekilbi joonis: …

3.2.12.2.6. Tahkete osakeste püüdur: jah/ei (48) 

3.2.12.2.6.1. Tahkete osakeste püüduri mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.6.2. Tahkete osakeste püüduri konstruktsioon: …

3.2.12.2.6.3. Asukoht (suhteline kaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.6.4. Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.6.4.1. I tüübi töötsüklite arv (või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv) kahe I tüübi katsega samaväärsetes tingimustes toimuvate regeneratsioonifaasidega kahe tsükli vahel (vahemik D ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 joonisel 1): …

3.2.12.2.6.4.2. Kahe regeneratsioonifaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.6.4.3. Parameetrid, millega määratakse kindlaks koormuse tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

3.2.12.2.6.4.4 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 punktis 3.1. kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.6.5. Tahkete osakeste püüduri mark: …

3.2.12.2.6.6. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.6.7. Normaalse töötemperatuuri (K) ja rõhu (kPa) vahemik:

(ainult raskesõidukid)

3.2.12.2.6.8. Perioodilise regenereerimise korral (ainult raskesõidukid)

3.2.12.2.6.8.1. ETC-katsetsüklite arv 2 regeneratsiooni vahel (n1): … ►M11   (ei kehti Euro VI puhul) ◄

▼M11

3.2.12.2.6.8.1.1 (Ainult Euro VI) WHTC katsetsüklite arv ilma regeneratsioonita (n):

▼M1

3.2.12.2.6.8.2. ETC-katsetsüklite arv regeneratsiooni ajal (n2): … ►M11   (ei kehti Euro VI puhul) ◄

▼M11

3.2.12.2.6.8.2.1 (Ainult Euro VI) WHTC katsetsüklite arv regeneratsiooniga (nR):

3.2.12.2.6.9 Muud süsteemid: jah/ei (1)

3.2.12.2.6.9.1 Kirjeldus ja töö

▼M1

3.2.12.2.7. Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem): jah/ei (48) : …

▼M11

3.2.12.2.7.0.1 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas

3.2.12.2.7.0.2 OBD mootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.7.0.3 OBD mootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub:

3.2.12.2.7.0.4 Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis c ja artikli 9 lõikes 4 nõutud ja kõnealuse määruse X lisas täpsustatud pardadiagnostikadokumentatsioonile, mis on vajalik pardadiagnostika-süsteemi heakskiitmiseks

3.2.12.2.7.0.5 Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb pardadiagnostika-süsteemiga varustatud mootorisüsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.6 Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori pardadiagnostika-süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.7 Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

3.2.12.2.7.0.8 pardadiagnostika-süsteemiga väliseks andmevahetuseks ette nähtud süsteemi kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

▼M1

3.2.12.2.7.1. Rikkeindikaatori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.7.2. Kõigi OBD-süsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja otstarve: …

3.2.12.2.7.3. Järgmiste seadmete ja toimingute kirjeldus (üldised tööpõhimõtted):

3.2.12.2.7.3.1 Ottomootorid

3.2.12.2.7.3.1.1. Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.1.2. Süüte vahelejättude avastamine: …

3.2.12.2.7.3.1.3. Hapnikuanduri seire: …

3.2.12.2.7.3.1.4. Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.3.2. Diiselmootorid: …

3.2.12.2.7.3.2.1. Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.2.2. Tahkete osakeste püüduri seire: …

3.2.12.2.7.3.2.3. Elektroonilise kütusesüsteemi seire: …

3.2.12.2.7.3.2.4. deNOx-süsteemi seire: …

3.2.12.2.7.3.2.5 Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.4. Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): …

3.2.12.2.7.5. Kõigi kasutatud OBD väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: …

3.2.12.2.7.6. Sõiduki tootja peab esitama OBD-süsteemiga ühilduvate varuosade või hooldusdetailide ning diagnostikatööriistade ja katseseadmete valmistamiseks vajaliku järgmise lisateabe.

3.2.12.2.7.6.1. Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite liik ja arv.

3.2.12.2.7.6.2. Sõiduki OBD-seadme abil jälgitava osaga seotud algse tüübikinnituse andmisel kasutatud OBD-näidistsüklite liigi kirjeldus.

3.2.12.7.6.3. Ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga OBD-seadme abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite loend. Kasutatavate OBD-väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega igaühe kohta) loend, mis on seotud üksikute heitgaasiga seotud jõuülekandeosadega ja üksikute heitgaasiga mitteseotud osadega, milles osa seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerituse määramiseks ja mis sisaldab eelkõige hooldusel $05 katsete ID $21 kuni FF ja hooldusel $06 esitatud andmete üksikasjalikke selgitusi.

Kui teatava sõidukitüübi korral kasutatakse ISO 15765-4 „Maanteesõidukid – Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika – 4. osa: Nõuded väljalaskesüsteemiga seotud seadmetele” vastavat sidelüli, esitatakse iga ID-tugiteenusega OBD-monitori korral ammendav selgitus hooldusega $06 (katsed ID $00–FF) seotud andmete kohta.

3.2.12.2.7.6.4. Eespool nõutud teabe võib esitada, täites allpool kirjeldatud tabeli.

3.2.12.2.7.6.4.1.  Kergsõidukid



Osa

Rikkekood

Seirestrateegia

Rikketuvastuskriteeriumid

Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid

Sekundaarsed parameetrid

Eelkonditsioneerimine

Demonstratsioonkatse

Katalüsaator

P0420

Hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid

Andurite 1 ja 2 signaalide erinevus

3. tsükkel

Mootori pöörete arv, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur

Kaks I tüübi tsüklit

I tüüp

3.2.12.2.7.6.4.2.  Raskesõidukid



Osa

Rikkekood

Seirestrateegia

Rikketuvastuskriteeriumid

Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid

Sekundaarsed parameetrid

Eelkonditsioneerimine

Demonstratsioonkatse

SCR katalüsaator

Pxxx

NOx andurite 1 ja 2 signaalid

Andurite 1 ja 2 signaalide erinevus

3. tsükkel

Mootori pöörete arv, mootori koormus, katalüsaatori temperatuur, reaktiivi toime

Kolm OBD katsetsüklit (3 lühikest ESCtsüklit)

OBD katsetsükkel (lühike ESC-tsükkel)

▼M11

3.2.12.2.7.6.5 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikasideprotokollide standard: (4)

3.2.12.2.7.7 (Ainult Euro VI) Tootja viide pardadiagnostika-süsteemiga seotud teabele, mis on nõutud määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis d ja artikli 9 lõikes 4 selleks, et tagada vastavus sõiduki pardadiagnostikaseadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tagamiseks ette nähtud sätetega, või

3.2.12.2.7.7.1 Alternatiivina tootja viitele punktis 3.2.12.2.7.7 viide, et on lisatud määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 4. liites kehtestatud näidisteatis, milles on järgmine tabel, kui see on täidetud vastavalt esitatud näitele:

komponent – veakood – seirestrateegia – vea avastamise kriteeriumid – rikkeindikaatori avastamise kriteeriumid – teisesed parameetrid – eelkonditsioneerimine – näidiskatse

katalüüsmuundur – P0420 – hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid – andurite 1 ja 2 signaalide erinevus – 3. tsükkel – mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur – kaks I tüübi tsüklit – I tüüp

▼M1

3.2.12.2.8. Muud süsteemid (kirjeldus ja töötamine): …

▼M11

3.2.12.2.8.1 (Ainult Euro VI) Süsteemid NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks

3.2.12.2.8.2 (Ainult Euro VI) Mootor, mille puhul saab juhi meeldetuletussüsteemi alaliselt välja lülitada, ette nähtud kasutamiseks päästeteenistuse poolt või sõidukites, mis on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 punktis b: jah/ei

3.2.12.2.8.3 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas, millega arvestati, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine

3.2.12.2.8.4 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.8.5 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub

3.2.12.2.8.6 (Ainult Euro VI) Väikseim toimeaine sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri hoiatussüsteemi (CDmin): mahuprotsent

3.2.12.2.8.7 (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8 Sõiduki pardal olevad NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osad

3.2.12.2.8.8.1 Roomamisrežiimi aktiveerimine:

taaskäivitusejärgne blokeerimissüsteem / tankimisejärgne blokeerimissüsteem / parkimisejärgne blokeerimissüsteem (7)

3.2.12.2.8.8.2 Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8.3 Hoiatussignaali kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

▼M1

3.2.12.2.9. Pöördemomendi piiraja: jah/ei (48) 

3.2.12.2.9.1. Pöördemomendi piiraja töötamise kirjeldus (ainult raskesõidukid): …

3.2.12.2.9.2. Täiskoormuskõvera piiramise kirjeldus (ainult raskesõidukid): …

3.2.13.   Heitgaasi suitsusus

3.2.13.1. Absorptsioonikordaja tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): …

3.2.13.2. Võimsus kuues mõõtepunktis (vt muudetud direktiivi 72/306/EMÜ III lisa punkti 2.1)

3.2.13.3. Mootori võimsus mõõdetuna katsestendil/sõidukil (48) 

3.2.13.3.1. Teatatud pöörete arvud ja võimsused



Mõõtmispunktid

Mootori pöörete arv (min–1)

Võimsus (kW)

1……

 
 

2……

 
 

3……

 
 

4……

 
 

5……

 
 

6……

 
 

3.2.14.  Andmed kütuse säästmiseks ettenähtud seadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjeldustes):

3.2.15.   Veeldatud naftagaasi (LPG) kütuseseade: jah/ei (48) 

3.2.15.1. Tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivile 70/221/EMÜ (kui direktiivi on muudetud nii, et see hõlmaks ka gaaskütuste mahuteid) või tüübikinnitusnumber vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 67 (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 23): …

3.2.15.2. Mootori elektrooniline juhtimisseade veeldatud naftagaasi kütuseseadme jaoks

3.2.15.2.1. Mark/margid: …

3.2.15.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.15.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.15.3. Lisadokumentatsioon

3.2.15.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt veeldatud naftagaasile või vastupidi: …

3.2.15.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …

3.2.15.3.3. Tähistuse joonis: …

3.2.16.   Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (48) 

3.2.16.1. Tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivile 70/221/EMÜ (kui direktiivi on muudetud nii, et see hõlmaks ka gaaskütuste mahuteid) või tüübikinnitusnumber vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 110 (ELT L 72, 14.3.2008, lk 113): …

3.2.16.2. Mootori elektrooniline juhtseade maagaasi-kütuseseadme jaoks

3.2.16.2.1. Mark/margid: …

3.2.16.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.16.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.16.3. Lisadokumentatsioon

3.2.16.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või vastupidi: …

3.2.16.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …

3.2.16.3.3. Tähistuse joonis: …

3.2.17.   Eriteave raskesõidukite gaasiküttega mootorite kohta (kui süsteemid on muul viisil üles ehitatud, esitada vastav teave)

3.2.17.1. Kütus: veeldatud naftagaas / H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas (48) 

3.2.17.2. Rõhuregulaator(id) või aurusti(d) / rõhuregulaator(id) (48) 

3.2.17.2.1. Mark/margid: …

3.2.17.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.2.3. Rõhualandusastmete arv: …

3.2.17.2.4. Rõhk lõppastmes

minimaalselt: …… kPa – maksimaalselt: …. kPa

3.2.17.2.5. Põhiliste reguleerimispunktide arv: …

3.2.17.2.6. Tühikäigu reguleerimispunktide arv: …

3.2.17.2.7. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.3. Kütusesüsteem: segamisseade / gaasi sissepuhe / vedeliku sissepritse / otsepritse (48) 

3.2.17.3.1. Seguvahekorra reguleerimine: …

3.2.17.3.2. Süsteemi kirjeldus ja/või skeem ning joonised: …

3.2.17.3.3. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.4. Segur

3.2.17.4.1. Arv: …

3.2.17.4.2. Mark/margid: …

3.2.17.4.3. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.4.4. Asukoht: …

3.2.17.4.5. Reguleerimisvõimalused: …

3.2.17.4.6. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.5. Sissepritse mootori sisselaskekollektorisse

3.2.17.5.1. Sissepritseviis: üksiksissepritse/hargsissepritse (48) 

3.2.17.5.2. Sissepritseviis: pidev / üheaegse ajastusega / järjestikajastusega (48) 

3.2.17.5.3. Sissepritseseadmed

3.2.17.5.3.1. Mark/margid: …

3.2.17.5.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.5.3.3. Reguleerimisvõimalused: …

3.2.17.5.3.4. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.5.4. Toitepump (kui on olemas)

3.2.17.5.4.1. Mark/margid: …

3.2.17.5.4.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.5.4.3. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.5.5. Pihusti(d) …

3.2.17.5.5.1. Mark/margid: …

3.2.17.5.5.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.5.5.3. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.6. Otsesissepritse

3.2.17.6.1. Sissepritsepump/rõhuregulaator (48) 

3.2.17.6.1.1. Mark/margid: …

3.2.17.6.1.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.6.1.3. Eelsissepritse: …

3.2.17.6.1.4. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.6.2. Pihusti(d) …

3.2.17.6.2.1. Mark/margid: …

3.2.17.6.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.6.2.3. Avanemisrõhk või selle epüür (48) : …

3.2.17.6.2.4. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.7. Elektrooniline juhtseade (ECU)

3.2.17.7.1. Mark/margid: …

3.2.17.7.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.7.3. Reguleerimisvõimalused: …

3.2.17.7.4. Tarkvara kalibreerimise number (numbrid): …

3.2.17.8. Spetsiifiline varustus maagaasi-kütuse korral

3.2.17.8.1. Variant 1 (ainult juhul, kui mootorile tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)

▼M11

3.2.17.8.1.0.1 (Ainult Euro VI) Automaatselt reguleeriv funktsioon? Jah/ei (1)

3.2.17.8.1.0.2 (Ainult Euro VI) Kalibreerimine teatava erikoostisega H-, L- või HL-rühma maagaaside segu jaoks (1)

Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)

▼M1

3.2.17.8.1.1. Kütuse koostis:



metaan (CH4):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

etaan (C2H6):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

propaan (C3H8):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

butaan (C4H10):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

C5/C5+:

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

hapnik (O2):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

inertgaas (N2, He, jne):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

3.2.17.8.1.2. Pihusti(d)

3.2.17.8.1.2.1. Mark/margid: …

3.2.17.8.1.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.8.1.3. Muud (vajaduse korral): …

3.2.17.8.2. Variant 2 (ainult juhul, kui tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)

3.3.   Elektrimootor

3.3.1. Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: …… kW

3.3.1.2. Talitluspinge …… V

3.3.2. Aku

3.3.2.1. Elementide arv: …

3.3.2.2. Mass: …… kg

3.3.2.3. Mahtuvus: …… Ah (ampertund)

3.3.2.4. Asukoht: …

3.4.   Mootorid või mootorikombinatsioonid

3.4.1.  Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (48) 

3.4.2.  Hübriidelektrisõiduki kategooria: sõidukivälise laadimisega / sõidukivälise laadimiseta: (48) 

3.4.3.   Töörežiimi lüliti: jah/ei (48) 

3.4.3.1. Valitavad režiimid

3.4.3.1.1. Ainult elektriline režiim: jah/ei (48) 

3.4.3.1.2. Ainult kütuserežiim: jah/ei (48) 

3.4.3.1.3. Hübriidrežiimid: jah/ei (48)  (kui jah, siis kirjeldada lühidalt): …

3.4.4.   Energiasalvesti kirjeldus: (aku, kondensaator, hooratas/generaator)

3.4.4.1. Mark/margid: …

3.4.4.2. Tüüp/tüübid: …

3.4.4.3. Identifitseerimisnumber: …

3.4.4.4. Elektrokeemilise paari tüüp: …

3.4.4.5. Energia: …… (aku korral: pinge ja mahtuvus Ah kahe tunni jooksul, kondensaatori korral: J,…)

3.4.4.6. Laadija: pardalaadija/väline/puudub (48) 

3.4.5.   Elektrimootor (kirjeldada iga elektrimootorit eraldi)

3.4.5.1. Mark: …

3.4.5.2. Tüüp: …

3.4.5.3. Esmane kasutus: veomootor/generaator (48) 

3.4.5.3.1. Veomootorina kasutamise puhul: üks mootor / mitu mootorit (nende arv) (48) : …

3.4.5.4. Suurim võimsus: …… kW

3.4.5.5. Tööpõhimõte

3.4.5.5.5.1 alalisvool / vahelduvvool / faaside arv: …

3.4.5.5.2. Üksikergutus/jadaergutus/ühendergutus (48) 

3.4.5.5.3. Sünkroonne/asünkroonne (48) 

3.4.6.   Juhtimisseade

3.4.6.1. Mark/margid: …

3.4.6.2. Tüüp/tüübid: …

3.4.6.3. Identifitseerimisnumber: …

3.4.7.   Võimsuse regulaator

3.4.7.1. Mark: …

3.4.7.2. Tüüp: …

3.4.7.3. Identifitseerimisnumber: …

3.4.8.  Sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa … km (vastavalt eeskirja nr 101 lisale 7): …

3.4.9.  Tootja soovitus eelkonditsioneerimiseks: …

3.5.   CO2 heitmed/kütusekulu ( 49 ) (tootja andmetel)

3.5.1.    CO2 heitmete kogus

3.5.1.1. CO2 heitmete kogus (linnas): ……… g/km

3.5.1.2. CO2 heitmete kogus (linnast väljas): ……… g/km

3.5.1.3. CO2 heitmete kogus (keskmine): ……… g/km

3.5.2.   Kütusekulu (esitada andmed iga katsetatud etalonkütuse kohta)

3.5.2.1. Kütusekulu (linnas): …… l/100 km / m3/100 km (49) 

3.5.2.2. Kütusekulu (linnast väljas): …… l/100 km / m3/100 km (49) 

3.5.2.3. Kütusekulu (keskmine): …… l/100 km / m3/100 km (49) 

▼M17

3.5.3.

Ökoinnovatiivne sõiduk määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 ja rakendusmääruses (EL) nr 725/2011 määratletud tähenduses: jah/ei (1)

3.5.3.1.

Kontrollsõiduki tüüp/variant/versioon, nagu on määratletud rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklis 5 (vajaduse korral)

3.5.3.2.

Koostoime erinevate ökoinnovatsioonide vahel: jah/ei (1)

3.5.3.3.

Ökoinnovatsiooni kasutamisega seotud heitkoguste andmed (tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta) ( 50 )



Otsus, millega kiidetakse ökoinnovatsioonitehnoloogia heaks ()

Ökoinnovatsioonitehnoloogia kood ()

1.  Kontrollsõiduki CO2-heide

(g/km)

2.  Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide

(g/km)

3.  Kontrollsõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide ()

4.  Ökoinnovatiivse sõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide

(= 3.5.1.3)

5.  Kasutuskoefitsient (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajutine osa tavapärastes töötingimustes

CO2-heite vähenemine

image

xxxx/201x

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

CO2-heite vähenemine kokku (g/km) ()

 

(1)   

(w) Ökoinnovatsioonitehnoloogiad.

(2)   

(w2) Komisjoni otsuse number, millega kiidetakse heaks ökoinnovatsioonitehnoloogia.

(3)   

(w3) Määratud komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks ökoinnovatsioonitehnoloogia.

(4)   

(w4) Vastavalt kokkuleppele tüübikinnitusasutusega, kui 1. tüüpi katsetsükli asemel kasutatakse modelleerimist, peab väärtus olema see, mis saadakse modelleerimise metoodikaga.

(5)   

(w5) Iga üksiku ökoinnovatsioonitehnoloogiaga saavutatud CO2-heite vähenemise summa.

▼M11

3.5.4.

Raskeveokite mootorite CO2 heitmed (ainult Euro VI)

3.5.4.1 CO2 heitmed WHSC katses … g/kWh

3.5.4.2 CO2 heitmed WHTC katses … g/kWh

3.5.5.

Raskeveokite mootorite kütusekulu (ainult Euro VI)

3.5.5.1 Kütusekulu WHSC katses … g/kWh

3.5.5.2 Kütusekulu WHTC katses … g/kWh

▼M18

3.5.6.

Sõiduk, milles on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 ( 51 ) artiklis 12 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 725/2011 ( 52 ) määratletud tähenduses: jah/ei (1)

3.5.6.1.

Kontrollsõiduki tüüp/variant/versioon vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklile 5 (vajaduse korral): …

3.5.6.2.

Koostoime erinevate ökoinnovatsioonilahenduste vahel: jah/ei (1)

3.5.6.3.

Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heitkoguste andmed (tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta) ( 53 )



Otsus, millega kiidetakse ökoinnovatsioonilahendus heaks ()

Ökoinnovatsioonilahenduse kood ()

1.  Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km)

2.  Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide (g/km)

3.  Kontrollsõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide ()

4.  Ökoinnovatiivse sõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide (= 3.5.1.3)

5.  Kasutuskoefitsient (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes

CO2-heite vähenemine

image

xxxx/201x

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Kogu CO2-heite vähenemine (g/km) ()

 

(1)   

(w) Ökoinnovatsioonilahendused.

(2)   

(w2) Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitva komisjoni otsuse number.

(3)   

(w3) Määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse.

(4)   

(w4) Kui kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutatakse 1. tüüpi katsetsükli asemel modelleerimist, tuleb siia kanda modelleerimisel saadud väärtus.

(5)   

(w5) Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest tuleneva CO2-heite vähenemise summa.

▼M1

3.6.   Tootja poolt ette nähtud temperatuurid

3.6.1.   Jahutussüsteem

3.6.1.1.    Vedelikjahutus

Maksimaalne väljundtemperatuur: …… K

3.6.1.2.    Õhkjahutus

3.6.1.2.1. Võrdluspunkt: …

3.6.1.2.2. Maksimaalne temperatuur võrdluspunktis: …… K

3.6.2.  Maksimaalne temperatuur sisselaske vahejahutis: …… K

3.6.3.  Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalasketorustiku välisääriku(te) või turboülelaaduri juures: …… K

3.6.4.   Kütuse temperatuur

minimaalselt: …… K – maksimaalselt: …… K

Diiselmootoritel pritsepumba sisselaskeava juures, gaaskütusega mootorite korral rõhuregulaatori lõppastmel

3.6.5.   Määrdeõli temperatuur

minimaalselt: …. K – maksimaalselt: ……K

3.6.6.   Kütuse rõhk

Minimaalne: ……kPa – maksimaalne: ……kPa

Ainult maagaasiga töötavatel mootoritel rõhuregulaatori lõppastmel.

3.7.   Mootori poolt käitatavad lisaseadmed

Mootori tööks vajalike lisaseadmete kasutatud võimsus, nagu on kindlaks määratud direktiivi 80/1269/EMÜ I lisa punktis 5.1.1 ette nähtud kasutustingimustes.



Seadmed

Energiatarve (kW) mootori mitmesugustel pöörlemissagedustel

Tühikäigu pöörlemissagedus

Minimaalne pöörlemissagedus

Maksimaalne pöörlemissagedus

Pöörlemissagedus A (1)

Pöörlemissagedus B (1)

Pöörlemissagedus C (1)

Võrdluspöörlemissagedus (2)

P(a)

 
 
 
 
 
 
 

Mootori tööks vajalikud lisaseadmed (lahutatakse mootori mõõdetud võimsusest), vt 1. lisa punkti 6.1.

 
 
 
 
 
 
 

(1)   ESC katse.

(2)   Ainult ETC katse.

3.8.   Määrdesüsteem

3.8.1.   Süsteemi kirjeldus

3.8.1.1. Õlipaagi asukoht: …

3.8.1.2. Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevõtukohas / kütuse hulka segamine jne) (53) 

3.8.2.   Määrdepump

3.8.2.1. Mark/margid: …

3.8.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.8.3.   Segamine kütusega

3.8.3.1. Seguvahekord: …

3.8.4.   Õliradiaator: jah/ei (53) 

3.8.4.1. Joonis(ed): … või

3.8.4.1.1. Mark/margid: …

3.8.4.1.2. Tüüp/tüübid: …

4.   JÕUÜLEKANNE ( 54 )

4.1.  Jõuülekande joonis:

4.2.  Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne):

4.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

4.3.  Mootori hooratta inertsimoment:

4.3.1. Täiendav inertsimoment, kui käiku ei ole sisse lülitatud: …

4.4.   Sidur

4.4.1. Tüüp: …

4.4.2. Maksimaalne pöördemomendi muutus: …

4.5.   Käigukast

4.5.1. Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (54) 

4.5.2. Asukoht mootori suhtes: …

4.5.3. Reguleerimismeetod: …

4.6.   Ülekandearvud



Käik

Käigukasti jõuülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhted)

Peaülekande ülekandearv (-arvud) (käigukasti väljundvõlli ja veetava ratta pöörete arvu suhe)

Summaarne ülekandearv

Suurim CVTi (1) korral

 
 
 

1

 
 
 

2

 
 
 

3

 
 
 

 
 
 

Väikseim CVT (1) korral

 
 
 

Tagasikäik

 
 
 

(1)   Sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast.

4.7.  Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) ( 55 ): …

4.8.   Kiirusmõõdik

4.8.1. Käitusmehhanismi töömeetod ja kirjeldus: …

4.8.2. Mõõteriista konstant: …

4.8.3. Mõõtemehhanismi tolerants (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.3): …

4.8.4. Summaarne ülekandearv (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.2) või samaväärsed andmed: …

4.8.5. Kiirusmõõdiku skaala või muude vastavate näidikuvormide joonis: …

4.9.   Sõidumeerik: jah/ei (55) 

4.9.1 Tüübikinnitusmärk: …

4.10.  Diferentsiaalilukk: jah/ei/mittekohustuslik (55) 

▼M13

4.11.   Käiguvahetuse näidikud

4.11.1. Helimärguanne (ei/jah) (1). Kui jah, kirjeldage heli ja selle tugevust juhi kõrva juures detsibellides(A). (Helimärguanne on alati sisse ja välja lülitatav)

4.11.2. Määruse (EL) nr 65/2012 I lisa punktis 4.6 nõutud teave (tootja avaldatud andmed)

4.11.3. Käiguvahetuse näidiku fotod ja/või joonised ning süsteemi osade ja toimimise lühikirjeldus:

▼M1

5.   TELJED

5.1. Iga telje kirjeldus: …

5.2. Mark: …

5.3. Tüüp: …

5.4. Tõstetava(te) telje/telgede asend: …

5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

6.   VEDRUSTUS

6.1. Vedrustussüsteemi joonis: …

6.2. Iga telje, teljerühma või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …

6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (55) 

6.2.2. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

6.2.3. Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (55) 

6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (55) 

6.2.3.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …

6.2.4. Vabatelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (55) 

6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (55) 

6.2.4.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …

6.3.  Vedrustuselementide iseloomustus (konstruktsioon, materjalide omadused ja mõõtmed): …

6.4.  Stabilisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (55) 

6.5.  Amortisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (55) 

6.6.   Rehvid ja veljed

6.6.1.   Rehvi/velje kombinatsioon(id)

a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral) ( 56 );

b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud

6.6.1.1. Teljed

6.6.1.1.1. 1. telg: …

6.6.1.1.2. 2. telg: …

jne

6.6.1.2. Varuratas, kui on: …

6.6.2.   Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:

6.6.2.1. 1. telg: …

6.6.2.2. 2. telg: …

6.6.2.3. 3. telg: …

6.6.2.4. 4. telg: …

jne

6.6.3.  Sõiduki tootja poolt soovitatav rehvirõhk/-rõhud: …… kPa

6.6.4.  Keti/rehvi/velje kombinatsioon esi- ja/või tagateljele, mida tootja antud sõidukitüübile soovitab:

6.6.5.  Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuüksuse (kui see on olemas) lühikirjeldus:

7.   ROOLISEADE

7.1.  Juhttelje/-telgede skemaatiline joonis koos rooligeomeetriaga:

7.2.   Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis

7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …

7.2.3.1. Tööpõhimõte ja -skeem, mark/margid ja tüüp/tüübid: …

7.2.4. Rooliseadme täielik skeem, millel on kujutatud rooliseadme toimimist mõjutavate erinevate seadmete paigutus sõidukil: …

7.2.5. Rooliseadme/-seadmete skemaatiline joonis (joonised): …

7.2.6. Rooliseadme reguleerimisvahemik (kui on) ja -meetod: …

7.3.   Rataste suurim pöördenurk

7.3.1. Paremale: …… kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed): …

7.3.2. Vasakule: …… kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed): …

8.   PIDURID

(Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed, vajadusel ka identifitseerimisandmed)

8.1. Pidurite tüüp ja karakteristikud vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ (EÜT L 205, 6.9.1971, lk 37) I lisa punktis 1.6 määratletule koos üksikasjalike andmetega ja joonistega trumlite või ketaste, voolikute margi ning trumli-/kettasõlmede ja/või hõõrdkatete margi ja tüübi, efektiivsete pidurduspindade, trumlite, klotside ja ketaste raadiuste, trumlite massi, reguleerimisseadmete, telje/telgede ja vedrustuse asjakohaste osade kohta: …

8.2. Talitlusskeem, direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktis 1.2 kirjeldatud pidurisüsteemi kirjeldus ja/või joonis koos üksikasjalike andmete ja joonistega käigukasti ja juhtseadiste kohta:

8.2.1. Sõidupidurisüsteem: …

8.2.2. Abipidurisüsteem: …

8.2.3. Seisupidurisüsteem: …

8.2.4. Mis tahes lisapidurisüsteem: …

8.2.5. Paigaltvõtu pidurisüsteem: …

8.3. Haagise pidurisüsteemide juhtseadis ja jõuülekanne haagise vedamiseks konstrueeritud sõidukite korral: …

8.4. Sõiduk on varustatud vajalike seadmetega elektriliste/pneumaatiliste/hüdrauliliste (56)  sõidupiduritega haagise vedamiseks: jah/ei (56) 

8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (56) 

8.5.1. Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukite korral süsteemi töötamise kirjeldus (sh kõik elektroonilised osad), elektriline plokkskeem, hüdro- või pneumoahela skeem: …

8.6. Direktiivi 71/320/EMÜ II lisa liite punkti 1.1.4.2 (või vajadusel XI lisa liite) kohased arvutused ja kõverad: …

8.7. Jõuallika kirjeldus ja/või joonised (ka elektrivõimendiga pidurisüsteemide korral): …

8.7.1. Suruõhkpidurisüsteemide korral töörõhk p2 rõhumahuti(te)s: …

8.7.2. Vaakumpidurisüsteemide korral algne energiatase mahuti(te)s: …

8.8. Pidurisüsteemi arvutus: rataste välisringjoonel avalduvate pidurdusjõudude koguväärtuse ja piduriseadme juhtseadisele rakendatava jõu suhte määramine: …

8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum’i punktile 1.6: …

8.10. I ja/või II või III tüübi katsetega seotud erandite taotlemisel märkida katseprotokolli number vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ VII lisa 2. liitele: …

8.11. Aeglusti(te) tüübi/tüüpide andmed: …

9.   KERE

9.1. Kere tüüp, kasutades II lisa C osas määratletud koode: …

9.2. Kasutatud materjalid ja konstruktsioonimeetodid: …

9.3.   Kaassõitjauksed, sulgurid ja hinged

9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv: …

9.3.1.1. Uste mõõtmed, avanemissuund ja maksimaalne avanemisnurk: …

9.3.2. Sulgurite ja hingede joonised ning nende asukoht ustel: …

9.3.3. Sulgurite ja hingede tehniline kirjeldus: …

9.3.4. Üksikasjad (k.a mõõtmed) sissepääsude, astmete ja vajalike käepidemete kohta, kui need on olemas: …

9.4.   Vaateväli

9.4.1. Peamiste võrdlusmärkide piisavalt detailsed andmed, mis võimaldavad neid hõlpsasti leida ja tõendada nende asukohti üksteise ja R-punkti suhtes: …

9.4.2. Joonis(ed) või foto(d), millel on näha detailid, mis jäävad 180-kraadisesse ettepoole suunatud vaatevälja: …

9.5.   Esiklaas ja muud aknad

9.5.1.   Esiklaas

9.5.1.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.1.2. Paigaldusviis: …

9.5.1.3. Kaldenurk: …

9.5.1.4. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.5.1.5. Esiklaasi lisaseadmed ja nende paigalduskoht ning elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus: …

9.5.2.   Muud aknad

9.5.2.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.2.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.5.2.3. Aknatõstuki elektriliste/elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus: …

9.5.3.   Lükandkatuse klaas

9.5.3.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.3.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.5.4.   Muud klaaspinnad

9.5.4.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.4.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.6.   Klaasipuhasti(d)

9.6.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised): …

9.7.   Klaasipesur

9.7.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised) või tüübikinnituse number, kui on saanud kinnituse eraldi seadmena: …

9.8.   Jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed

9.8.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised): …

9.8.2. Maksimaalne elektrienergia kulu: …… kW

9.9.   Kaudse nähtavuse seadmed

9.9.1. Tahavaatepeeglid (iga peegli kohta):

9.9.1.1. Mark: …

9.9.1.2. Tüübikinnitusmärk: …

9.9.1.3. Variant: …

9.9.1.4. Joonis(ed) peegli kindlaksmääramiseks, millelt selgub peegli paigutus sõiduki kere suhtes: …

9.9.1.5. Täpsed andmed kinnitusviisi kohta, sh sõiduki kere selle osa kohta, mille külge peegel on kinnitatud: …

9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja: …

9.9.1.7. Reguleerimissüsteemi elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus: …

9.9.2. Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid: …

9.9.2.1. Tüüp ja iseloomustus (näiteks seadme täielik kirjeldus): …

9.9.2.1.1. Kaamerast ja monitorist koosneva seadme korral avastamiskaugus (mm), kontrastsus, heledusvahemik, pimestuse korrektsioon, ekraani omadused (mustvalge/värviline), kujutise kordumissagedus, monitori heleduse ulatus: …

9.9.2.1.2. Tervikseadme identifitseerimiseks piisava detailsusega joonised, sealhulgas paigaldusjuhend; joonistel tuleb märkida EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht.

9.10.   Sisustuselemendid

9.10.1.   Sõidukisisesed sõitjate turvaseadmed

9.10.1.1. Skemaatiline joonis või fotod, millele on märgitud juurdelisatud lõigete või vaadete asukohad: …

9.10.1.2. Foto või joonis, millel on kujutatud võrdlustsooni, mis hõlmab nõukogu direktiivi 74/60/EMÜ (EÜT L 38, 11.2.1974, lk 2) I lisa punktis 2.3.1 viidatud vabastatud piirkonda: …

9.10.1.3. Sisustuse fotod, joonised ja/või laotusjoonised, millel märgitud sõitjateruumi osad ja kasutatud materjalid (välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid), juhtseadiste paigutus, katus ja lükandkatus, seljatugi, istmed ja istmete tagumised osad: …

9.10.2.   Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutus ning tähised:

9.10.2.1. Tähistuste ja juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutuse fotod ja/või joonised: …

9.10.2.2. Fotod ja/või joonised juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistusest ning sõidukiosadest, mida on nimetatud direktiivi 78/316/EMÜ II ja III lisas: …

9.10.2.3.    Koondtabel

Sõiduk on vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II ja III lisale varustatud järgmiste juhtseadiste, näidikute ja märgutuledega:



Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mis kuuluvad tähistamisele, juhul kui need on paigaldatud, ning selleks kasutatavad tähised

Tähis nr

Seadis

Kasutatav juhtseadis/näidik (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

Kasutatav märgutuli (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

1

Tulede pealüliti

 
 
 
 
 
 

2

Lähituled

 
 
 
 
 
 

3

Kaugtuled

 
 
 
 
 
 

4

Gabariidituled

 
 
 
 
 
 

5

Eesmised udutuled

 
 
 
 
 
 

6

Tagumine udutuli

 
 
 
 
 
 

7

Tulede kõrguse regulaator

 
 
 
 
 
 

8

Seisutuled

 
 
 
 
 
 

9

Suunatuled

 
 
 
 
 
 

10

Ohutuled

 
 
 
 
 
 

11

Klaasipuhasti

 
 
 
 
 
 

12

Klaasipesur

 
 
 
 
 
 

13

Klaasipuhasti ja -pesur

 
 
 
 
 
 

14

Laternapesur

 
 
 
 
 
 

15

Esiklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed

 
 
 
 
 
 

16

Tagaklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed

 
 
 
 
 
 

17

Ventilaator

 
 
 
 
 
 

18

Diiselmootori eelsoojendusseade

 
 
 
 
 
 

19

Õhuklapp

 
 
 
 
 
 

20

Piduririke

 
 
 
 
 
 

21

Kütusetase

 
 
 
 
 
 

22

Aku laadimistase

 
 
 
 
 
 

23

Mootori jahutusvedeliku temperatuur

 
 
 
 
 
 

(1)   

x = jah

— = ei ole või ei ole eraldi seadmena

o = mittekohustuslik.

(2)   

d = asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel

c = asub vahetus läheduses.



Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mille tähistamine, juhul kui need on paigaldatud, on vabatahtlik ning selleks kasutatavad tähised

Tähis nr

Seadis

Kasutatav juhtseadis/näidik (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

Kasutatav märgutuli (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

1

Seisupidur

 
 
 
 
 
 

2

Tagaklaasipuhasti

 
 
 
 
 
 

3

Tagaklaasipesur

 
 
 
 
 
 

4

Tagaklaasipuhasti ja -pesur

 
 
 
 
 
 

5

Esiklaasipuhasti pausidega töörežiim

 
 
 
 
 
 

6

Helisignaalseade (signaalpasun)

 
 
 
 
 
 

7

Mootoriruumi kaas

 
 
 
 
 
 

8

Pakiruumi kaas

 
 
 
 
 
 

9

Turvavöö

 
 
 
 
 
 

10

Mootori õlirõhk

 
 
 
 
 
 

11

Pliivaba bensiin

 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 

(1)   

x = jah

— = ei ole või ei ole eraldi seadmena

o = mittekohustuslik.

(2)   

d = asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel

c = asub vahetus läheduses.

9.10.3.   Istmed

9.10.3.1. Istekohtade arv ( 57 ): …

9.10.3.1.1. Asukoht ja paigutus: …

9.10.3.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …

9.10.3.3. Mass: …

9.10.3.4. Tehniline iseloomustus: osa tüübikinnituseta istmete korral kirjeldus ja joonised

9.10.3.4.1. Istmed ja nende kinnituspunktid: …

9.10.3.4.2. Reguleerimissüsteem: …

9.10.3.4.3. Nihutus- ja lukustussüsteemid: …

9.10.3.4.4. Turvavöö kinnituspunktid (kui need on istme küljes): …

9.10.3.4.5. Kinnituspunktidena kasutatavad sõidukiosad: …

9.10.3.5. R-punkti ( 58 ) koordinaadid või joonis

9.10.3.5.1. Juhiiste: …

9.10.3.5.2. Kõik muud istmed: …

9.10.3.6. Seljatoe ettenähtud kaldenurk

9.10.3.6.1. Juhiiste: …

9.10.3.6.2. Kõik muud istmed: …

9.10.3.7. Istme reguleerimisulatus

9.10.3.7.1. Juhiiste: …

9.10.3.7.2. Kõik muud istmed: …

9.10.4.   Peatoed

9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud / eemaldatav / eraldi (58) 

9.10.4.2. Tüübikinnituse number/numbrid, kui on teada: …

9.10.4.3. Veel tüübikinnituseta peatugede korral

9.10.4.3.1. Peatoe üksikasjalik kirjeldus, milles on eelkõige määratletud kasutatud polstrimaterjali või -materjalide tüüp, ja vajadusel istmetüübi, millele soovitakse saada tüübikinnitust, tugede ja kinnitusdetailide asukoht ning tehnilised andmed: …

9.10.4.3.2. „Eraldi” peatoe korral

9.10.4.3.2.1. Sõidukikere piirkonna üksikasjalik kirjeldus, mille külge on peatugi ette nähtud kinnitada: …

9.10.4.3.2.2. Sõidukikere ja peatoe iseloomulike osade mõõtjoonised: …

9.10.5.   Sõitjateruumi küttesüsteemid

9.10.5.1. Sõidukitüübi lühikirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui küttesüsteemis kasutatakse mootori jahutusvedelikult saadavat soojust: …

9.10.5.2. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui soojusallikana kasutatakse mootori jahutusõhku või heitgaase, sh

9.10.5.2.1. küttesüsteemi ülevaatejoonis, millelt nähtub selle asukoht sõidukis: …

9.10.5.2.2. küttesüsteemi soojusvaheti ülevaatejoonis, kui kütmisel kasutatakse soojusallikana heitgaasi, või detailide skeem, milles soojusvahetus toimub (küttesüsteemide korral, mis kasutavad mootori jahutusõhku): …

9.10.5.2.3. soojusvaheti või detailide, milles soojusvahetus toimub, lõikejoonis, millel on näidatud seinapaksused, kasutatud materjalid ja pinnaomadused: …

9.10.5.2.4. Küttesüsteemi muude oluliste osade, näiteks kütteventilaatori kohta tuleb esitada nende konstruktsiooni ja tehniliste näitajate andmed: …

9.10.5.3. Sõidukitüübi põletuskütteseadmega ja automaatjuhtimisega seotud lühikirjeldus: …

9.10.5.3.1. Ülevaatejoonis põletuskütteseadmest, õhu sisselaskesüsteemist, väljalaskesüsteemist, kütusepaagist, kütuse varustussüsteemist (sh klappidest) ja elektriühendustest, millelt on näha nende asukohad sõidukis.

9.10.5.4. Maksimaalne elektrienergia kulu: …… kW

9.10.6.   Osad, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrke korral.

9.10.6.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus koos foto(de) ja/või joonis(t)ega roolirattast eespool oleva sõidukiosa konstruktsiooni, mõõtmete, kontuuride ja kasutatud materjalide suhtes, kaasa arvatud osad, mis on ette nähtud energia neeldumise parandamiseks rooliratast tabava kokkupõrke korral: …

9.10.6.2. Foto(d) ja/või joonis(ed) muudest, punktis 9.10.6.1 kirjeldamata sõidukiosadest, mis on tootja andmetel ja tehnilise talitusega kooskõlastatult määratletud osadena, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrke korral: …

9.10.7.   Teatud mootorsõidukikategooriate sisekujunduses kasutatavate materjalide põlemisomadused.

9.10.7.1.    Laekatendina kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.1.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.1.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.1.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.1.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (58)  materjal, kihtide arv (58) : …

9.10.7.1.2.3. Katte liik (58) : …

9.10.7.1.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.2.    Taga- ja külgseintes kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.2.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.2.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.2.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.2.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (58)  materjal, kihtide arv (58) : …

9.10.7.2.2.3. Katte liik (58) : …

9.10.7.2.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.3.    Põrandas kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.3.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.3.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.3.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.3.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (58)  materjal, kihtide arv (58) : …

9.10.7.3.2.3. Katte liik (58) : …

9.10.7.3.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.4.    Istmete polsterdamiseks kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.4.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.4.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.4.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.4.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (58)  materjal, kihtide arv (58) : …

9.10.7.4.2.3. Katte liik (58) : …

9.10.7.4.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.5.    Kütte- ja ventilatsioonitorudes kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.5.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.5.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.5.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/.…..

9.10.7.5.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (58)  materjal, kihtide arv (58) : …

9.10.7.5.2.3. Katte liik (58) : …

9.10.7.5.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/……mm

9.10.7.6.    Pakiraamideks kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.6.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.6.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.6.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.6.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (58)  materjal, kihtide arv (58) : …

9.10.7.6.2.3. Katte liik (58) : …

9.10.7.6.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.7.    Muuks otstarbeks kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.7.1. Sihtotstarve: …

9.10.7.7.2. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.7.3. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.7.3.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.7.3.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (58)  materjal, kihtide arv (58) : …

9.10.7.7.3.3. Katte liik (58) : …

9.10.7.7.3.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…. mm

9.10.7.8.    Tervikseadmena tüübikinnituse saanud osad (istmed, vaheseinad, pakiraamid jms)

9.10.7.8.1. Sõiduki osa tüübikinnituse number/numbrid: …

9.10.7.8.2. Tervikseadme kohta: iste, vahesein, pakiraamid jne (58) 

9.10.8   Kliimaseadmes külmutusagensina kasutatav gaas: …

9.10.8.1 Kliimaseade näeb ette fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist, mille globaalse soojenemise potentsiaal on üle 150: jah/ei (58) 

9.10.8.2. Kui JAH, täita järgmised punktid

9.10.8.2.1. Kliimaseadme joonis ja lühikirjeldus, sealhulgas lekkivosade kohta osa number ja materjal;

9.10.8.2.2. Kliimaseadme leke

9.10.8.2.4. Süsteemi osade number ja materjal ning andmed katse kohta (nt katsearuande nr, tüübikinnituse nr jne): …

9.10.8.3. Kogu kliimaseadme leke grammides aasta kohta: …

9.11.   Väljaulatuvad osad

9.11.1. Üldine skeem (joonis või fotod), millele on märgitud lisatud lõigete ja vaadete asukohad:

9.11.2. Niivõrd kui see on asjakohane, näiteks selliste osade joonised või fotod nagu ukse- ja aknapostid, tuulutusvõred, radiaatorivõre, klaasipuhastid, vihmaveerennid, käepidemed, juhtsiinid, klapid, uksehinged ja -lukud, haagid, aasad, profiilsed viimistluselemendid, märgid, embleemid, taskud ja muud välispinnast väljaulatuvad osad (nt valgustusseadmed), mida võib pidada potentsiaalselt ohtlikuks. Kui eespool loetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajadusel lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:

9.11.3. Välispinna osade joonised vastavalt direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktile 6.9.1:

9.11.4. Kaitseraudade joonised: …

9.11.5. Põrandatasandi joonis: …

9.12.   Turvavööd ja/või muud turvasüsteemid

9.12.1. Turvavööde ja -süsteemide ning istmete, mille juurde need kuuluvad, arv ja asukoht:



(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste)

 

Täielik EÜ tüübikinnitustähis

Variant (vajadusel)

Turvavöö kõrguse regulaator (jah/ei/mittekohustuslik)

Esimene istmerida left accolade

L

 
 
 

C

 
 
 

R

 
 
 
Teine istmerida (1) left accolade

L

 
 
 

C

 
 
 

R

 
 
 

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik):



(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste)

 

Esiturvapadi

Külgturvapadi

Turvavööpinguti

Esimene istmerida left accolade

L

 
 
 

C

 
 
 

R

 
 
 
Teine istmerida (1) left accolade

L

 
 
 

C

 
 
 

R

 
 
 

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.12.3. Turvavööde kinnituspunktide arv ja asukoht ning tõend vastavuse kohta direktiivile 76/115/EMÜ (st tüübikinnitusnumber või katseprotokoll): …

9.12.4. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

9.13.   Turvavööde kinnituspunktid

9.13.1. Kere fotod ja/või joonised, millele on märgitud tegelike ja efektiivsete kinnituspunktide asukohad ja mõõtmed koos R-punktidega: …

9.13.2. Turvavööde kinnituspunktide ja sõiduki keredetailide, millele need on kinnitatud, joonised (märkida ka materjal): …

9.13.3. Turvavööde tüübid ( 59 ), mida on lubatud kinnitada kinnituspunktidesse, mis on sõidukil olemas



 

Kinnituspunkti asukoht

Sõiduki kerel

Istme konstruktsioonil

Esimene istmerida

 
 
Parempoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid

left accolade välimisel küljel sisemisel küljel

ülemised kinnituspunktid

 
Keskmine iste left accolade

alumised kinnituspunktid

left accolade paremal vasakul
 
 

ülemised kinnituspunktid

 
 
 
Vasakpoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid

left accolade välimisel küljel sisemisel küljel
 
 

ülemised kinnituspunktid

 
 
 

Teine istmerida (1)

 
 
Parempoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid

left accolade välimisel küljel sisemisel küljel

ülemised kinnituspunktid

 
Keskmine iste left accolade

alumised kinnituspunktid

left accolade paremal vasakul
 
 

ülemised kinnituspunktid

 
 
 
Vasakpoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid

left accolade välimisel küljel sisemisel küljel
 
 

ülemised kinnituspunktid

 
 
 

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.13.4. Erilise turvavöötüübi kirjeldus, mille kinnituspunkt paikneb istme seljatoes või milles sisaldub energiahajutusseade: …

9.14.   Tagumise registreerimismärgi kinnituskoht (vajadusel märgitakse piirkond ja lisatakse joonised)

9.14.1. Kõrgus teepinnast, ülemine serv: …

9.14.2. Kõrgus teepinnast, alumine serv: …

9.14.3. Keskjoone kaugus sõiduki keskpikitasandist: …

9.14.4. Kaugus sõiduki vasakust äärmisest külgtasapinnast: …

9.14.5. Mõõtmed (pikkus × laius): …

9.14.6. Pinna kalle vertikaali suhtes: …

9.14.7. Nähtavusnurk horisontaaltasandil: …

9.15.   Tagumine allasõidutõke

9.15.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (59) 

9.15.1. Tagumise allasõidutõkke jaoks oluliste sõidukiosade joonis, st sõiduki ja/või šassii joonis koos kõige laiema tagatelje asendi ja paigaldusviisiga, tagumise allasõidutõkke paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui allasõidutõke ei ole eraldi seadis, peab joonisel olema selgelt näidatud, et ettenähtud mõõtmetest on kinni peetud: …

9.15.2. Eriseadise korral tagumise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldus- ja kinnitusdetailidega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmena, siis tüübikinnitusnumber: …

9.16.   Ratta porikaitsed

9.16.1. Sõiduki lühikirjeldus ratta porikaitsete suhtes: …

9.16.2. Üksikasjalikud joonised ratta porikaitsete ja nende asukoha kohta sõidukil, näidates ära direktiivi 78/549/EMÜ I lisa joonisel 1 määratletud mõõtmed ja võttes arvesse rehviga velje äärmisi elemente: …

9.17.   Andmesildid

9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …

9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.4. Tootja kinnitus nõukogu direktiivi 76/114/EMÜ (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1) lisa punkti 3.1.1.1 nõuete täitmise kohta

9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779-1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …

9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779-1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …

9.18.   Raadiohäired / elektromagnetiline ühilduvus

9.18.1. Mootoriruumi ja sellele lähima sõitjateruumi osa moodustava kereosa kuju ja koostismaterjalide kirjeldus ja joonised/fotod: …

9.18.2. Joonised või fotod mootoriruumis asuvate metallosade paiknemise kohta (nt kütteseadmed, varuratas, õhufilter, roolimehhanism jne): …

9.18.3. Raadiohäirete kontrollseadmete tabel ja joonis: …

9.18.4. Üksikasjalikud andmed alalisvoolutakistuse nimiväärtuse kohta ja resistiivsete süütejuhtmete korral nende nimitakistus meetri kohta: …

9.19.   Külgmised allasõidutõkked

9.19.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (59) 

9.19.1. Külgmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, st sõiduki ja/või šassii joonis koos telje/telgede asendi ja paigaldusviisiga, külgmise allasõidutõkke (-tõkete) paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui külgmine allsõidutõke (külgmised allasõidutõkked) ei ole eraldi seade (seadmed), siis peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud: …

9.19.2. Eraldi seadme korral külgmise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldusviisi ja kinnitusega) või osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.20.   Pritsmekaitsesüsteem

9.20.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (59) 

9.20.1. Sõiduki lühikirjeldus pritsmekaitsesüsteemi ja selle koostisosade suhtes: …

9.20.2. Üksikasjalikud joonised pritsmekaitsesüsteemi ja selle asukoha kohta sõidukil, kusjuures näidatakse direktiivi 91/226/EMÜ III lisa joonistel määratletud mõõtmed, võttes arvesse rehviga velje äärmisi elemente: …

9.20.3. Pritsmekaitseseadis(t)e EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.21.   Löögikindlus külgkokkupõrkel:

9.21.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, kasutatud materjalide ning sõitjateruumi külgseinte kohta (väljast ja seest), vajadusel koos turvasüsteemi spetsiifiliste detailidega: …

9.22.   Eesmine allasõidutõke

9.22.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (59) 

9.22.1. Eesmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, s.o sõiduki ja/või šassii joonis koos eesmise allasõidutõkke asendi ning paigaldusviisi ja/või kinnitusega. Kui allasõidutõke ei ole eraldi seade, peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud: …

9.22.2. Eraldi seadise korral eesmise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigalduse ja kinnitusega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna, siis tüübikinnituse number: …

9.23.   Jalakäijate kaitse

9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta, k.a iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasjad.

▼M2

9.24.   Esikaitsesüsteemid

9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:

9.24.2. Vajaduse korral tuulutusvõrede, radiaatorivõre, profiilsete viimistluselementide, märkide, embleemide, taskute ja muude välispinnast välja ulatuvate osade või potentsiaalselt ohtlikeks peetavate välispinna osade (nt valgustusseadmed) joonised ja/või fotod. Kui ülalloetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajaduse korral lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:

9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:

9.24.4. Kaitseraudade joonis:

9.24.5. Sõiduki esiotsa põrandajoone joonis:

▼M1

10.   VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMED

10.1. Tabel kõigi seadmete kohta: arv, mark, mudel, tüübikinnitustähis, kaugtule suurim valgustugevus, värvus, märgutuli: …

10.2. Valgustus- ja valgussignaalseadmete asendijoonis: …

10.3. Iga nõukogu direktiivis 76/756/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1) määratletud laterna ja peegeldi kohta esitada järgmine teave (kirjalikult ja/või skeem):

10.3.1. Joonis, millelt on näha valgustuspinna suurus: …

10.3.2. Nähtava pinna määramiseks kasutav meetod vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 (ELT L 137, 30.5.2007, lk 1) punktile 2.10: …

10.3.3. Nulltelg ja nullkese: …

10.3.4. Peitlaternate tööpõhimõte: …

10.3.5. Paigaldamise ja ühendamise erinõuded: …

10.4. Lähitulelaternad: tavaasend vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 punktile 6.2.6.1:

10.4.1. Esmase reguleerimise väärtus: …

10.4.2. Näidiku asukoht: …



10.4.3.

Tulede kõrguse regulaatori kirjeldus/joonis (1) ja tüüp (nt automaatne, käsitsi astmeliselt reguleeritav, käsitsi sujuvalt reguleeritav):

right accolade Kohaldatakse ainult tulede kõrguse regulaatoriga varustatud sõidukite suhtes

10.4.4.

Juhtimisseadis:

10.4.5.

Võrdlusmärgid:

10.4.6.

Märgid koormatud seisundi korral:

(1)   Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid on rohkem kui üks).

10.5. Muude elektriliste/elektrooniliste osade kui lampide (kui on olemas) lühikirjeldus: …

11.   VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID

11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …

11.2. Paigaldatud haakeseadise/-seadiste karakteristikud D, U, S ja V või paigaldatava haakeseadise/-seadiste karakteristikute D, U, S ja V minimaalsed väärtused: …… daN

11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; lisateave, kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega: …

11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta: …

11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

12.   MUUD KOMPONENDID

12.1. Helisignaalseade (-seadmed)

12.1.1. Seadme(te) asukoht, kinnitusviis, paigutus ja asend koos mõõtmetega: …

12.1.2. Seadme(te) arv: …

12.1.3. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

12.1.4. Elektriline/pneumaatiline (59)  lülitusskeem: …

12.1.5. Nimipinge või -rõhk: …

12.1.6. Montaažiseadme joonis: …

12.2. Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade

12.2.1. Kaitseseade

12.2.1.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus juhtimisseadme või detaili paigutuse ja konstruktsiooni suhtes, mille töötamist kaitseseade mõjutab: …

12.2.1.2. Kaitseseadme ja selle sõidukile paigaldamise viisi joonised: …

12.2.1.3. Seadme tehniline kirjeldus: …

12.2.1.4. Üksikasjad kasutatud lukukombinatsioonide kohta: …

12.2.1.5. Sõiduki käivitustakistussüsteem

12.2.1.5.1. Tüübikinnitusnumber, kui on teada: …

12.2.1.5.2. Käivitustakistussüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus

12.2.1.5.2.1. Sõiduki käivitustakistussüsteemi ja ettekavatsemata käivitamise vastu võetavate meetmete üksikasjalik tehniline kirjeldus: …

12.2.1.5.2.2. Süsteem(id), mille töötamist sõiduki käivitustakistussüsteem mõjutab: …

12.2.1.5.2.3. Tegelike vahetatavate koodide arv, kui neid kasutatakse: …

12.2.2. Alarmsüsteem (kui on olemas)

12.2.2.1. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …

12.2.2.2. Alarmsüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus

12.2.2.2.1. Alarmsüsteemi ja paigaldatud alarmsüsteemiga seotud sõidukiosade täpne kirjeldus: …

12.2.2.2.2. Alarmsüsteemi põhiosade loetelu: …

12.2.3. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

12.3. Pukseerimisseade/-seadmed

12.3.1. Ees: konks/aas/muu (59) 

12.3.2. Taga: konks/aas/muu/puudub (59) 

12.3.3. Joonis või foto sõiduki kere/šassii osast, millel kujutatakse pukseerimisseadme(te) asendit, konstruktsiooni ja paigaldust: …

12.4. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate seadmete kohta, mis mõjutavad kütusekulu (kui ei ole esitatud muude osade kirjelduses): …

12.5. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate mürasummutusseadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjelduses): …

12.6. Kiiruspiirik

12.6.1. Tootja(d): …

12.6.2. Tüüp/tüübid: …

12.6.3. Tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

12.6.4. Kiirus või kiirusevahemik, millele või mille piires võib kiiruspiirikut reguleerida: …… km/h

12.7. Paigaldustabel ja raadiosaatjate kasutamine sõiduki(te)s (vajalikel juhtudel) …



Sagedusribad (Hz)

Suurim väljundvõimsus (W)

Antenni asend sõidukil, paigaldamise ja/või kasutamise eritingimused

 
 
 

Vajaduse korral esitab tüübikinnitustaotluse esitaja ka:

1. liide

Kõigi komisjoni direktiiviga 72/245/EMÜ (EÜT L 152, 6.7.1972, lk 15) seotud elektriliste ja/või elektrooniliste osade marke ja tüüpe sisaldav loend.

2. liide

Direktiivis 72/245/EMÜ käsitletud elektriliste ja/või elektrooniliste komponentide ja juhtmekimpude üldise paigutuse skeemid või joonised.

3. liide

Kere tüüpi esindava representatiivsõiduki kirjeldus

Keremudel:

Vasak- või parempoolne rool (59) 

Teljevahe:

4. liide

Tootja või volitatud/tunnustatud laborite poolt tüübikinnitustunnistuse koostamiseks esitatud asjakohane (asjakohased) katsearuanne (-aruanded)

12.7.1. 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (59) 

13.   ERISÄTTED BUSSIDE JA KAUGSÕIDUBUSSIDE KOHTA

13.1. Sõiduki klass: I klass/II klass/III klass/A-klass/B-klass (59) 

13.1.1. Eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud kere tüübikinnitusnumber: …

13.1.2. Šassiitüübid, millele võib paigaldada tüübikinnitusega kere (mittekomplektse sõiduki tootja(d) ja tüübid): …

13.2.   Reisijateruum (m2)

13.2.1. Kokku (S0): …

13.2.2. Ülemine korrus (S0a(59) : …

13.2.3. Alumine korrus (S0b(59) : …

13.2.4. Ruum seisukohtade jaoks (S1): …

13.3.   Reisijate arv (iste- ja seisukohad)

13.3.1. Kokku (N): …

13.3.2. Ülemine korrus (Na(59) : …

13.3.3. Alumine korrus (Nb(59) : …

13.4.   Istekohtade arv

13.4.1. Kokku (A): …

13.4.2. Ülemine korrus (Aa(59) : …

13.4.3. Alumine korrus (Ab(59) : …

13.4.4. M2- ja M3-kategooria sõidukitel ratastoolikohtade arv: …

13.5.  Reisijatele ettenähtud uste arv:

13.6.  Avariiväljapääsude arv (uksed, aknad, avariiluugid, ühendustrepp ja pooltrepp) …

13.6.1. Kokku: …

13.6.2. Ülemine korrus (59) : …

13.6.3. Alumine korrus (59) : …

13.7.  Pakiruumide maht (m3):

13.8.  Pakiveoks kohaldatud katusepind (m2):

13.9.  Tehnilised vahendid sõidukisse pääsemise hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, langetusseade), kui on paigaldatud: …

13.10.   Pealisehituse tugevus

13.10.1. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …

13.10.2. Pealisehituste korral, millel veel puudub tüübikinnitus

13.10.2.1. Sõidukitüübi pealisehituse täpne kirjeldus, sh mõõtmed, kuju, kasutatud materjalid ja kinnitus šassiiraamile: …

13.10.2.2. Pealisehituse ja ülejäänud ruumi tugevust mõjutavate sisustuselementide joonised: …

13.10.2.3. Sõidukorras sõiduki raskuskeskme asukoht piki-, rist- ja püstsuunas: …

13.10.2.4. Äärmiste reisijaistmete keskjoonte maksimaalne vahekaugus: …

13.11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/85/EÜ (EÜT L 42, 13.2.2002, lk 1) punktid, mis peavad olema selle seadme korral täidetud ja tõendatud:

▼M15

13.12.  Mõõtudega joonis, millel on kujutatud sõiduki sisemus koos istekohtade, seisuala, ratastooli kasutaja(te) ja pakiruumide paigutusega, sealhulgas pakiriiulite ja suusakastiga, kui need on olemas.

▼M1

14.   ERISÄTTED OHTLIKE KAUPADE VEOKS ETTE NÄHTUD SÕIDUKITELE

14.1.   Elektriseadmestik vastavalt nõukogu direktiivile 94/55/EÜ (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 1)

14.1.1. Kaitse juhtmete ülekuumenemise eest: …

14.1.2. Voolukatkesti tüüp: …

14.1.3. Aku pealüliti tüüp ja tööpõhimõte: …

14.1.4. Sõidumeeriku kaitsepiirde kirjeldus ja paigutus: …

14.1.5. Pidevalt pingestatud paigaldiste kirjeldus. Märkida kohaldatud EN standard: …

14.1.6. Juhikabiini taga asuvate elektripaigaldiste konstruktsioon ja kaitsmed: …

14.2.   Tuleohutus

14.2.1. Juhikabiinis olevate rasksüttivate materjalide tüüp: …

14.2.2. Juhikabiini taga oleva soojusekraani tüüp (kui on olemas): …

14.2.3. Mootori paigutus ja soojuskaitse: …

14.2.4. Heitgaasisüsteemi paigutus ja soojuskaitse: …

14.2.5. Aeglustisüsteemi soojuskaitse tüüp ja konstruktsioon: …

14.2.6. Lisakütteseadmete tüüp, konstruktsioon ja paigutus: …

14.3.   Kerele esitatavad erinõuded, kui need on olemas, vastavalt direktiivile 94/55/EÜ

14.3.1. EX/II ja EX/III tüübi sõidukitele esitatavate nõuete täitmiseks vajalike meetmete kirjeldus: …

14.3.2. EX/III tüüpi kuuluvate sõidukite korral vastupidavus välisele kuumusele: …

15.   KORDUVKASUTATAVUS, RINGLUSSEVÕETAVUS JA TAASKASUTATAVUS

15.1. Versioon, mille hulka võrdlussõiduk kuulub: …

15.2. Võrdlussõiduki mass koos kerega või šassii mass koos kabiiniga ja ilma kereta ja/või haakeseadiseta, kui tootja ei paigalda keret ja/või haakeseadist (sh vedelikud, tööriistad, varuratas, kui on olemas), ilma juhita: …

15.3. Võrdlussõiduki materjalide mass: …

15.3.1. Eeltöötlusetapil arvessevõetud materjali mass ( 60 ): …

15.3.2. Demontaažietapil arvessevõetud materjali mass (60) : …

15.3.3. Mittemetalsete jäätmete töötlusetapil arvessevõetud ja ringlussevõetavaks loetava materjali mass (60) : …

15.3.4. Mittemetalsete jäätmete töötlusetapil arvessevõetud ja energia regenereerimiseks sobivaks loetava materjali mass (60) : …

15.3.5. Purustatavad materjalid (60) : …

15.3.6. Korduvkasutatavate ja/või ringlussevõetavate materjalide üldmass: …

15.3.7. Korduvkasutatavate ja/või regenereeritavate materjalide üldmass: …

15.4.   Määrad

15.4.1. Ringlussevõetavuse määr „Rcyc” ( %): …

15.4.2. Taaskasutatavuse määr „Rcov” ( %): …

16.   SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

16.1. Peamiste veebilehtede aadressid, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: …

16.1.1. Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (mitte hiljem kui 6 kuud pärast tüübikinnitust): …

16.2. Veebilehe kasutamise tingimused: …

16.3. Veebilehelt kättesaadava sõidukite remondi- ja hooldusteabe vorming: …

Selgitavad märkused

▼M12




II LISA

ÜLDMÕISTED, SÕIDUKITE KLASSIFITSEERIMISE KRITEERIUMID, SÕIDUKI- JA KERETÜÜBID

SISSEJUHATAV OSA

Üldmõisted ja üldsätted

1.    Mõisted

1.1.

„Istekoht” –

koht, kuhu mahub istuma üks isik, kelle laius on vähemalt sama,

a) kui mannekeenil, mis vastab 50. protsentiilile meestest (juhi puhul);

b) kui mannekeenil, mis vastab 5. protsentiilile täiskasvanud naistest (kõikidel muudel juhtudel).

1.2.

„Iste” – ühele isikule ette nähtud tervikkonstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud.

1.2.1.

Iste mõiste hõlmab nii üksikistet kui ka pinkistet.

1.2.2.

Mõiste hõlmab ka klappistet ja eemaldatavat istet.

1.3.

„Kaubad” – kõik esemed, mida võib paigutada ühest kohast teise.

Kauba mõiste hõlmab pakendamata tooteid, tööstuskaupu, vedelikke, elusloomi, põllukultuure ja jagamatut lasti.

1.4.

„Täismass” – suurim tehniliselt lubatud täismass vastavalt I lisa punktile 2.8.

2.    Üldsätted

2.1.   Istekohtade arv

2.1.1.

Istekohtade arvu käsitlevaid nõudeid kohaldatakse ainult istmete suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks tänavasõidul.

2.1.2.

Nõudeid ei kohaldata istmete suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks paigalseisvas sõidukis, ning mis on kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga.

2.1.3.

Istekohtade arvu kindlaksmääramisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

a) iga üksikiste on üks istekoht;

b) pinkistme puhul on istmepolstri tasandil iga vähemalt 400 mm laiune pind üks istekoht.

Käesolevad tingimusted ei piira tootja õigust lähtuda punktis 1.1 osutatud üldsätetest.

c) punktis b osutatud pinda ei arvestata ühe istekohana, kui

i) pinkiste sisaldab osi, mis ei võimalda paigutada mannekeeni istuma tavapärasesse asendisse (fikseeritud konsool, polsterdamata ala või istumispinda katkestav siseliist);

ii) vahetult eeldatava istekoha ees asuva põhjapaneeli kuju (näiteks tunnel) ei võimalda paigutada mannekeeni istuma tavapärasesse asendisse.

2.1.4.

Sõidukite puhul, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/85/EÜ (mis käsitleb reisijateveoks mõeldud sõidukite, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta, erieeskirju ning direktiivide 70/156/EMÜ ja 97/27/EÜ muutmist) ( 61 ) kohaldamisalasse, lähtutakse punkti 2.1.3 alapunktis b osutatud mõõtude puhul eri klassidesse kuuluvates sõidukites ühe isiku jaoks ettenähtud minimaalsest pinnast.

2.1.5.

Kui sõidukis on eemaldatavate istmete istmekinnitused, võetakse eemaldatavaid istmeid arvesse istekohtade arvu kindlaksmääramisel.

2.1.6.

Kasutajaga ratastoolile ettenähtud ala on üks istekoht.

2.1.6.1.

Käesolev säte ei piira direktiivi 2001/85/EÜ VII lisa punktides 3.6.1 ja 3.7 sätestatud nõuete kohaldamist.

2.2.   Täismass

2.2.1.

Poolhaagise veoks ettenähtud veduki kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka poolhaagiselt sadulhaakeseadisele ülekantavat maksimaalset tugikoormust.

2.2.2.

Kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise vedamiseks ettenähtud mootorsõiduki kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka ühendamisel vedukile ülekantavat maksimaalset tugikoormust.

2.2.3.

Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral võetakse kategooria kindlaksmääramisel arvesse täismassi, mis vastab telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga.

2.2.4.

Eeliku kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka poolhaagiselt sadulhaakeseadisele ülekantavat maksimaalset tugikoormust.

2.3.   Erivarustus

2.3.1.

Püsivalt paigaldatud seadmete ja aparatuuriga sõidukid kuuluvad N või O kategooriasse.

2.4.   Ühik

2.4.1.

Kui ei ole sätestatud teisiti, vastavad kõik mõõtühikud ja nende sümbolid nõukogu direktiivile 80/181/EMÜ ( 62 ).

3.    Sõiduki kategooria kindlaksmääramine

3.1.

Sõidukitüübi liigitamise eest eriotstarbeliste sõidukite kategooriasse vastutab tootja.

Selleks peab sõiduk vastama kõikidele käesolevas lisas kirjeldatud asjakohastele kriteeriumidele.

3.2.

Tüübikinnitusasutus võib nõuda tootjalt asjakohast lisateavet, mis kinnitaks, et sõidukitüüp tuleb liigitada eriotstarbeliste sõidukite kategooriasse (kood SG).

A   OSA

Sõidukikategooria kindlaksmääramise kriteeriumid

1.    Sõidukikategooriad

Euroopa või riikliku tüübikinnituse andmisel ning üksiksõiduki kinnituse andmisel määratakse kindlaks sõidukikategooria järgmise liigituse kohaselt:

(Kinnitus antakse ainult punktides 1.1.1–1.1.3, 1.2.1–1.2.3 ja 1.3.1–1.3.4. osutatud kategooriatesse kuuluvatele sõidukitele.)

M-kategooria:

peamiselt reisijate ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

M1-kategooria:

M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta.

M1-kategooriasse kuuluvates sõidukites ei ole ruumi seisukohtade jaoks.

Istekohtade arv võib piirduda ühe istekohaga (juhiiste).

M2-kategooria:

M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 tonni.

M2-kategooriasse kuuluvates sõidukites võib lisaks istekohtadele olla ruumi ka seisukohtade jaoks.

M3-kategooria:

M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on üle 5 tonni.

M3-kategooriasse kuuluvates sõidukites võib olla ruumi seisukohtade jaoks.

N-kategooria:

peamiselt kaubaveoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

N1-kategooria:

N-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni 3,5 tonni.

N2-kategooria:

N-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 3,5 tonni, kuid alla 12 tonni.

N3-kategooria:

N-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 12 tonni.

O-kategooria:

Kaupade või reisijate veoks (sh reisijate majutamiseks) projekteeritud ja valmistatud haagised.

O1-kategooria:

O-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni 0,75 tonni.

O2-kategooria:

O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 0,75 tonni, kuid alla 3,5 tonni.

O3-kategooria:

O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 3,5 tonni, kuid alla 10 tonni.

O4-kategooria:

O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 10 tonni.

2.    Sõidukite alamkategooriad

2.1.   Maastikusõidukid

Maastikusõiduk” – M- või N-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on tehnilised eriomadused, mis võimaldavad selle kasutamist väljaspool tavapärast teedevõrku.

Selliste sõidukite puhul lisatakse kategooriat tähistavale tähele ja numbrile täht „G”.

Kriteeriumid sõidukite liigitamiseks maastikusõidukite alamkategooriasse on sätestatud käesoleva lisa A osa punktis 4.

2.2.   Eriotstarbelised sõidukid

2.2.1.

Eriotstarbeline sõiduk” – M-, N- või O-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on tehnilised eriomadused funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi ja/või seadmeid.

Mittekomplektsete sõidukite (mille puhul nähakse ette nende kuulumine eriotstarbeliste sõidukite alamkategooriasse) kategooriat tähistavale tähele ja numbrile lisatakse täht „S”.

Eri tüüpi eriotstarbelised sõidukid on määratletud ja loetletud punktis 5.

2.3.   Eriotstarbelised maastikusõidukid

2.3.1.

Eriotstarbeline sõiduk” – M- või N-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on punktides 2.1 ja 2.2 osutatud tehnilised eriomadused.

Selliste sõidukite puhul lisatakse kategooriat tähistavale tähele ja numbrile täht „G”.

Mittekomplektsete sõidukite (mille puhul nähakse ette nende kuulumine eriotstarbeliste sõidukite alamkategooriasse) kategooriatähisele lisatakse veel ka täht „S”.

3.    Sõidukite N-kategooriasse liigitamise kriteeriumid

3.1.

Sõidukitüübi N-kategooriasse liigitamise aluseks on sõiduki tehnilised omadused, millele on osutatud punktides 3.2–3.6.

3.2.

Põhimõtteliselt peavad kõik istekohad olema lastiruumist täielikult eraldatud.

3.3.

Erandina punkti 3.2 nõuetest võib reisijaid ja kaupu vedada samas ruumis tingimusel, et lastiruum on varustatud kinnitusvahenditega, mis on ette nähtud reisijate kaitsmiseks veose liikumise eest transportimise ajal, sh äkkpidurdusel ja järskudes kurvides.

3.4.

Kinnitusvahendid (kinnitussüsteemid) veose kinnitamiseks vastavalt punkti 3.3 nõuetele ning eraldussüsteemid sõidukitele, mille täismass on üle 7,5 tonni, peavad olema projekteeritud vastavalt standardi ISO 27956: 2009 „Maanteesõidukid – Veoste kinnitamine kaubikutes – Nõuded ja katsemeetodid” punktidele 3 ja 4.

3.4.1.

Punktis 3.4 osutatud nõuete täitmist saab kontrollida tootja esitatud vastavustõendi alusel.

3.4.2.

Alternatiivina punktis 3.4 osutatud nõuetele, võib tootja tüübikinnitusasutusele rahuldaval viisil tõestada, et paigaldatud kinnitusvahendid tagavad samasuguse kaitstuse taseme, kui osutatud standardite kohaldamisel.

3.5.

Lisaks juhiistmele ei tohi istekohti olla rohkem kui

a) 6 (N1-kategooria sõidukite puhul);

b) 8 (N2- või N3-kategooria sõidukite puhul).

3.6.

Sõidukite kaubaveovõimsus väljendatuna kilogrammides peab olema võrdne reisijateveo võimsusega või sellest suurem.

3.6.1.

Seepärast peavad järgmised võrratused olema rahuldatud kõikidel juhtudel ning eriti juhul, kui kõik istekohad on hõivatud:

a) kui N = 0:

P – M ≥ 100 kg

b) kui 0 < N ≤ 2:

P – (M + N × 68) ≥ 150 kg;

c) kui N > 2:

P – (M + N x 68) ≥ N x 68.

Võrratustes on tähtedel järgmine tähendus:

„P”

– suurim tehniliselt lubatud täismass;

„M”

– sõidukorras sõiduki mass;

„N”

– istekohtade arv lisaks juhiistmele.

3.6.2.

M hõlmab selliste seadmete massi, mis on sõidukile paigaldatud nii kaupade veoks (nt tsistern, kerekonstruktsioon jne), käsitlemiseks (nt kraana, luuktõstuk jne) kui ka kinnitamiseks (nt veose kinnitussüsteemid).

Võrratuses ei hõlma M nende seadmete massi, mida ei kasutata eespool nimetatud eesmärkidel (nt kompressor, vints, elektrigeneraator, ringhäälinguseadmed jne).

3.7.

Punktides 3.2–3.6 osutatud nõuded peavad olema täidetud sõidukitüübi kõikide variantide ja versioonide puhul.

3.8.

Sõidukite N1-kategooriasse liigitamise kriteeriumid.

3.8.1.

Sõiduk liigitatakse N1-kategooria sõidukiks, kui kõik kohaldatavad kriteeriumid on täidetud.

Kui üks või rohkem kriteeriume on täitmata, liigitatakse sõiduk M1-kategooria sõidukiks.

3.8.2.

Selliste sõidukite liigitamisel, kus juht ja veos asuvad samas veoruumis (nt keretüüp BB), peavad lisaks punktides 3.2–3.6 osutatud üldistele kriteeriumidele olema täidetud ka punktides 3.8.2.1–3.8.2.3.5 loetletud kriteeriumid.

3.8.2.1.

Asjaolu, et istmerea ja lastiruumi vahele on paigaldatud täielik või osaline barjäär või vahesein, ei vabasta nõutud kriteeriumide täitmise kohustusest.

3.8.2.2.

Kriteeriumid on järgmised:

a) kaupade laadimine toimub selleks ettenähtud tagaukse, tagaluugi või külgukse kaudu;

b) tagaukse või tagaluugi puhul peab laadimisava vastama järgmistele kriteeriumidele:

i) kui sõidukisse on paigaldatud vaid üks rida istmeid või ainult juhiiste, on laadimisava kõrgus vähemalt 600 mm;

ii) kui sõidukisse on paigaldatud kaks rida istmeid või rohkem, on laadimisava kõrgus vähemalt 800 mm ja pindala vähemalt 12 800 cm2;

c) lastiruum peab vastama järgmistele nõuetele:

lastiruum” – sõiduki osa, mis asub istmerea/istmeridade taga või juhiistme taga, kui sõidukisse on paigaldatud vaid juhiiste;

i) lastiruumi laadimispind on üldjuhul ühetasane;

ii) kui sõidukisse on paigaldatud vaid üks rida istmeid või ainult juhiiste, on lastiruumi pikkus vähemalt 40 % teljevahest;

iii) kui sõidukisse on paigaldatud kaks rida istmeid või rohkem, on lastiruumi pikkus vähemalt 30 % teljevahest.

Kui viimase istmerea istmeid on lihtne sõidukist eemaldada eritööriistu kasutamata, peab lastiruumi pikkus vastama nõuetele, kui sõidukisse on paigaldatud kõik istmed;

iv) lastiruumi pikkus peab vastama nõuetele kui esimese või olemasolu korral viimase rea istmed on sõitjatele kasutamiseks tavapärases püstiasendis.

3.8.2.3.

Mõõtmise eritingimused

3.8.2.3.1.   Mõisted

a)

Laadimisava kõrgus” – vertikaalne vahekaugus kahe horisontaaltasapinna vahel, mis puutuvad vastavalt ukseava alumise osa kõrgeimat punkti ja ukseava ülaosa madalaimat punkti;

b)

laadimisava pindala” – suurima võimaliku ava suurim pinna ortogonaalprojektsioon sõiduki keskjoonega risti asuval vertikaaltasapinnal, kui tagauks/tagauksed või tagaluuk on maksimaalselt avatud;

c)

teljevahe” –

punktides 3.8.2.2 ja 3.8.3.1 esitatud mõistete rakendamiseks, vahekaugus:

i) esi- ja tagatelje keskjoone vahel (kaheteljeline sõiduk) või

ii) esitelje keskjoone ning teisest ja kolmandast teljest võrdsel kaugusel asuva kujuteldava telje keskjoone vahel (kolmeteljeline sõiduk).

3.8.2.3.2.   Istme reguleerimine

a) Istmed seatakse kõige kaugemasse tagumisse asendisse;

b) kui istme seljatugi on reguleeritav, seatakse see kolmemõõtmelise H-punkti seadme abil selliselt, et kere kaldenurk oleks 25 kraadi;

c) kui istme seljatugi ei ole reguleeritav, on see sõiduki tootja poolt ettenähtud asendis;

d) kui istme kõrgus on reguleeritav, seatakse iste kõige madalamasse asendisse.

3.8.2.3.3.   Sõidukiga seotud tingimused

a) Koormatud sõiduki mass vastab sõiduki täismassile;

b) sõiduki rattad on otsesõidusuunas.

3.8.2.3.4.

Punkti 3.8.2.3.2 nõudeid ei kohaldata, kui sõidukisse on paigaldatud barjäär või vahesein.

3.8.2.3.5.

Lastiruumi pikkuse mõõtmine

a) Kui sõidukisse ei ole paigaldatud barjääri või vaheseina, mõõdetakse pikkust vertikaalpinnast, mis puutub istme seljatoe ülaosa kõige kaugemale ulatuvat punkti, kuni tagumise sisepaneelini või suletud tagaukse või -luugini;

b) kui sõidukisse on paigaldatud barjäär või vahesein, mõõdetakse pikkust vertikaalpinnast, mis puutub barjääri või vaheseina kõige kaugemale ulatuvat punkti, kuni tagumise sisepaneelini või suletud tagaukse või -luugini;

c) pikkust käsitlevad nõuded peavad olema täidetud vähemalt horisontaaljoonel, mis moodustub sõiduki keskjoonel asuva vertikaalse pikitasandi ja lastiruumi põrandatasandi ristumisel.

3.8.3.

Selliste sõidukite liigitamisel, kus juht ja veos ei asu samas sektsioonis (nt keretüüp BE), peavad lisaks punktides 3.2–3.6 osutatud üldistele kriteeriumidele olema täidetud ka punktides 3.8.3.1–3.8.3.4 loetletud kriteeriumid.

3.8.3.1.

Kui sõidukil on kinnine lastiruum kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) kaupu peab saama laadida tagaukse, -luugi või -paneeli kaudu või muul viisi;

b) laadimisava kõrgus on vähemalt 800 mm ja pindala vähemalt 12 800 cm2;

c) lastiruumi pikkus on vähemalt 40 % teljevahest.

3.8.3.2.

Kui sõidukil on avatud lastiruum, kohaldatakse ainult punkti 3.8.3.1 alapunktide a ja c nõudeid.

3.8.3.3.

Punkti 3.8.3 kohaldamisel kohaldatakse punkti 3.8.2 nõudeid mutatis mutandis.

3.8.3.4.

Lastiruumi pikkust käsitlevad nõuded peavad olema täidetud vähemalt horisontaaljoonel, mis moodustub sõiduki keskjoonel asuva vertikaalse pikitasandi ja lastiruumi põrandatasandi ristumisel.

4.    Sõidukite maastikusõidukite alamkategooriasse liigitamise kriteeriumid

4.1.

M1- või N1-kategooria sõidukid liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

a) vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe veotelje saab mootorist lahutada;

b) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism;

c) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama vähemalt 25 % tõuse;

d) järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt viis:

i) esiülendinurk on vähemalt 25°;

ii) tagaülendinurk on vähemalt 20°;

iii) nõlvanurk on vähemalt 20°;

iv) esitelje kliirens on vähemalt 180 mm;

v) tagatelje kliirens on vähemalt 180 mm;

vi) kliirens telgede vahel on vähemalt 200 mm.

4.2.

M2-, N2- või M3-kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 12 tonni, liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kas punktis a sätestatud tingimustele või nii punktis b kui ka punktis c sätestatud tingimustele:

a) kõiki telgi saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada;

b) 

i) vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe veotelgedest saab mootorist lahutada;

ii) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism;

iii) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25 % tõuse;

c) järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt viis, kui sõiduki täismass ei ületa 7,5 tonni, ning kuuest nõudest on täidetud vähemalt neli, kui sõiduki täismass on üle 7,5 tonni:

i) esiülendinurk on vähemalt 25°;

ii) tagaülendinurk on vähemalt 25°;

iii) nõlvanurk on vähemalt 25°;

iv) esitelje kliirens on vähemalt 250 mm;

v) kliirens telgede vahel on vähemalt 300 mm;

vi) tagatelje kliirens on vähemalt 250 mm.

4.3.

M3- või N3-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 12 tonni, liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kas punktis a sätestatud tingimustele või nii punktis b kui ka punktis c sätestatud tingimustele:

a) kõiki telgi saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada;

b) 

i) vähemalt pooled telgedest (kolmeteljelise sõiduki puhul kaks telge kolmest, viieteljelise sõiduki puhul mutatis mutandis) on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada;

ii) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism;

iii) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25 % tõuse;

c) järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt neli:

i) esiülendinurk on vähemalt 25°;

ii) tagaülendinurk on vähemalt 25°;

iii) nõlvanurk on vähemalt 25°;

iv) esitelje kliirens on vähemalt 250 mm;

v) kliirens telgede vahel on vähemalt 300 mm;

vi) tagatelje kliirens on vähemalt 250 mm.

4.4.

Käesolevas jaos nimetatud geomeetriliste parameetrite vastavuse kontrollimise kord sätestatakse 1. liites.

5.    Eriotstarbelised sõidukid



 

Nimetus

Kood

Määratlus

5.1.

Autoelamu

SA

majutusvõimalusega M-kategooria sõiduk, mille varustusse kuuluvad vähemalt:

a)  istmed ja laud;

b)  magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad;

c)  toiduvalmistamise seadmed;

d)  panipaigad.

Nimetatud varustus peab olema eluruumis kindlalt kinnitatud,

välja arvatud laud, mis võib olla lihtsasti eemaldatav.

5.2.

Soomussõiduk

SB

veetavate reisijate või kauba kaitseks ettenähtud kuulikindla soomusega sõidukid.

5.3.

Kiirabiauto

SC

M-kategooria sõiduk, mis on ettenähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus.

Haigete transportimiseks ettenähtud ala peab vastama standardi EN 1789: 2007 („Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus — Kiirabiautod”) tehnilistele nõuetele, välja arvatud punktile 6.5 „Varustuse loetelu”.

5.4.

Matuseauto

SD

M-kategooria sõiduk, mis on ettenähtud surnute transportimiseks ja millel on vastav erivarustus.

5.5.

Ratastooliga juurdepääsetav sõiduk

SH

M1-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud või ümberehitatud nii, et seda saab tänavasõidul kasutada üks või mitu ratastoolis istuvat isikut.

5.6.

Haagissuvila

SE

O-kategooria sõiduk nagu on määratletud standardi ISO 3833: 1977 punktis 3.2.1.3.

5.7.

Liikurkraana

SF

N3-kategooria sõiduk, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud kraanaga, mille tõstemoment on vähemalt 400 kNm.

5.8.

Eriotstarbeline sõiduk

SG

Eriotstarbeline sõiduk, mis ei sobi käesoleva osa ühegi muu määratluse alla.

5.9.

Eelik

SJ

O-kategooria sõiduk, mis on varustatud sadulhaakeseadega poolhaagise haakimiseks, mis võimaldab muuta selle haagiseks.

5.10.

Erakorraliste raskevedude haagised

SK

Jagamatu lasti veoks ettenähtud O4-kategooria sõiduk, millele on tema mõõtude tõttu kehtestatud kiirus- ja liikluspiirangud.

Siia kuuluvad ka hüdraulised moodulhaagised olenemata moodulite arvust.

6.    Märkused

6.1.

Tüübikinnitust ei anta:

a) käesoleva lisa A osa punktis 5 määratletud eelikule;

b) käesoleva lisa A osa punktis 4 määratletud jäiga haakeseadmega täishaagisele;

c) tänavasõidul inimeste veoks kasutatavatele haagistele.

6.2.

Punkt 6.1 ei piirata riiklike väikeseeriate tüübikinnitust käsitleva artikli 23 kohaldamist.

B   OSA

Sõidukitüübi, -variandi ja -versiooni kindlasmääramise kriteeriumid

1.    M1-kategooria:

1.1.   Sõidukitüüp

1.1.1.

Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a) valmistaja äriühingu nimi.

Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b) kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja montaaž (kandekere puhul);

Kehtib mutatis mutandis ka sõidukite puhul, mille kerekonstruktsioon on kinnitatud poltidega või keevitatud eraldi raamile;

c) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

1.1.2.

Erandina punkti 1.1.1 alapunktist b, kui tootja kasutab kerekonstruktsiooni alusraami ja otse tuuleklaasi ees asuva esikonstruktsiooni olulisi koostisosi eri keretüübiga (nt sedaan ja kupee) sõidukite valmistamiseks, võib need sõidukid liigitada samasse tüüpi. Tootja esitab selle kohta tõendid.

1.1.3.

Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

1.2.   Variant

1.2.1.

Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a) külguste arv või keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 1, kui tootja lähtub punktis 1.1.2 osutatud kriteeriumidest;

b) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused:

i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu);

ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu);

iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L4, V6 või muu);

c) telgede arv;

d) veotelgede arv ja ühendusviis;

e) juhttelgede arv;

f) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne).

1.3.   Versioon

1.3.1.

Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a) suurim tehniliselt lubatud täismass;

b) mootori töömaht (sisepõlemismootor);

c) mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor);

d) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

e) maksimaalne istekohtade arv;

f) mootori müratase;

g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro 5, Euro 6 või muu);

h) süsinikdioksiidi kombineeritud heitkogus (kaalutud, kombineeritud);

i) elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud);

j) kombineeritud kütusekulu (kaalutud, kombineeritud);

k) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 kohane uuenduslike tehnoloogiate kogum ( 63 ).

2.    M2- ja M3-kategooria

2.1.   Sõidukitüüp

2.1.1.

Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a) valmistaja äriühingu nimi.

Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b) kategooria;

c) järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid:

i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine;

ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja valmistamine (kandekere puhul);

d) korruste arv (ühe- või kahekorruseline);

e) sektsioonide arv (jäik/liigendraamiga);

f) telgede arv;

g) energiavarustuse viis (sõidukisisene või sõidukiväline);

h) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

2.1.2.

Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

2.2.   Variant

2.2.1.

Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a) keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 2;

b) sõiduki klass või klasside kombinatsioon nagu on määratletud direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.1 (ainult komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul);

c) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud).

d) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused:

i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu);

ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu);

iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu);

2.3.   Versioon

2.3.1.

Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a) suurim tehniliselt lubatud täismass;

b) sõiduki varustatus haagise veoks või mitte;

c) mootori töömaht (sisepõlemismootor);

d) mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor);

e) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

f) mootori müratase;

g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro IV, Euro V või muu);

3.    N1-kategooria

3.1.   Sõidukitüüp

3.1.1.

Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a) valmistaja äriühingu nimi.

Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b) kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja montaaž (kandekere puhul);

c) šassii oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (muu kui kandekere puhul);

d) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

3.1.2.

Erandina punkti 3.1.1 alapunktist b, kui tootja kasutab kerekonstruktsiooni alusraami ja otse tuuleklaasi ees asuva esikonstruktsiooni olulisi koostisosi eri keretüübiga (nt erineva teljevahe ja katuse kõrgusega kaubikud ja raamautod) sõidukite valmistamiseks, võib need sõidukid liigitada samasse tüüpi. Tootja esitab selle kohta tõendid.

3.1.3.

Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

3.2.   Variant

3.2.1.

Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a) külguste arv või keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 3 (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul), kui tootja lähtub punktis 3.1.2 osutatud kriteeriumidest;

b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused:

i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu);

ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu);

iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu);

d) telgede arv;

e) veotelgede arv ja ühendusviis;

f) juhttelgede arv.

3.3.   Versioon

3.3.1.

Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a) suurim tehniliselt lubatud täismass;

b) mootori töömaht (sisepõlemismootor);

c) mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor);

d) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

e) maksimaalne istekohtade arv;

f) mootori müratase;

g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro 5, Euro 6 või muu);

h) süsinikdioksiidi kombineeritud heitkogus (kaalutud, kombineeritud);

i) elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud);

j) kombineeritud kütusekulu (kaalutud, kombineeritud).

4.    N2- ja N3-kategooria

4.1.   Sõidukitüüp

4.1.1.

Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised olulised omadused:

a) valmistaja äriühingu nimi.

Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b) kategooria;

c) šassii konstruktsioon ja valmistamisprotsess on kogu tooteseeria jaoks sama;

d) telgede arv;

e) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

4.1.2.

Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

4.2.   Variant

4.2.1.

Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a) kere kontseptsioon või keretüüp vastavalt 2. liite C osa punktile 3 (ainult komplektsete sõidukite korral);

b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c) jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused:

i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu);

ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu);

iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu);

d) veotelgede arv ja ühendusviis;

e) juhttelgede arv.

4.3.   Versioon

4.3.1.

Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a) suurim tehniliselt lubatud täismass;

b) Varustatus järgmiste haagise veoks või mitte:

i) piduriteta haagis;

ii) pealejooksupiduriga haagis nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 13 punktis 2.12;

iii) ahelpidurdus- või osapidurdussüsteemiga haagis nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 13 punktides 2.9 ja 2.10;

iv) O4-kategooria haagis, mille puhul autorongi täismass ei ületa 44 tonni;

v) O4-kategooria haagis, mille puhul autorongi täismass on üle 44 tonni;

c) mootori töömaht;

d) mootori maksimaalne võimsus;

e) kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

f) mootori müratase;

g) heitgaasi väljalaske tase (nt Euro IV, Euro V või muu).

5.    O1- ja O2-kategooria

5.1.   Sõidukitüüp

5.1.1.

Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a) valmistaja äriühingu nimi.

Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b) kategooria;

c) kontseptsioon nagu on määratletud C osa punktis 4;

d) järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid:

i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine;

ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (kandekere puhul);

e) telgede arv;

f) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

5.1.2.

Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

5.2.   Variant

5.2.1.

Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a) keretüüp nagu on määratletud 2. liites (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul);

b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c) pidurdussüsteemi tüüp (nt pidurita/pealejooksupiduriga/pidurivõimendiga).

5.3.   Versioon

5.3.1.

Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a) suurim tehniliselt lubatud täismass;

b) vedrustuse tüüp (õhk-, teras- või kummivedrustus, torsioonvedrustus või muu)

c) haakekonksu tüüp (kolmnurkne, torujas või muu).

6.    O3- ja O4-kategooria

6.1.   Sõidukitüüp

6.1.1.

Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a) valmistaja äriühingu nimi;

Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b) kategooria;

c) haagise tüüp vastavalt C osa 4 punktis esitatud määratlustele;

d) järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid:

i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine;

ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (kandekerega haagiste puhul);

e) telgede arv;

f) tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

6.1.2.

Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

6.2.   Variandid

6.2.1.

Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid:

a) keretüüp nagu on määratletud 2. liites (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul);

b) komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c) vedrustuse tüüp (teras-, õhk-või hüdrauliline vedrustus);

d) järgmised tehnilised näitajad:

i) pikendatav või mittepikendatav šassii;

ii) haagise põhja kõrgus (tavaline, madal või poolmadal).

6.3.   Versioon

6.3.1.

Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a) suurim tehniliselt lubatud täismass;

b) direktiivi 96/53/EÜ I lisa punktides 3.2 ja 3.3 viidatud alajaotised või nende kombinatsioonid, millesse rühma moodustava kahe järjestikuse telje vahel asuv teljevahe kuulub;

c) teljed määratletakse järgmiselt:

i) ülestõstetavad teljed (arv ja asukoht);

ii) koormatavad teljed (arv ja asukoht);

iii) juhtteljed (arv ja asukoht).

7.    Ühised nõuded kõikidele sõidukikategooriatele

7.1.

Kui sõiduk kuulub oma täismassi, istekohtade arvu või mõlema kriteeriumi tõttu mitmesse kategooriasse, võib tootja ise otsustada, kumma sõidukikategooria kriteeriumidest ta variandi või versiooni määratlemisel lähtub.

7.1.1.

Näited:

a) kui sõidukile A on lähtuvalt tema täismassist antud N1- (3,5 tonni) ja või N2-kategooria (4,2 tonni) tüübikinnitus, võib N2-kategooria sõiduki puhul lähtuda N1-kategooria sõiduki parameetritest ja vastupidi;

b) kui sõidukile B on lähtuvalt istmekohtade arvust (7+1 või 10+1) antud M1- ja M2-kategooria tüübikinnitus, võib M2-kategooria sõiduki puhul lähtuda M1-kategooria sõiduki parameetritest ja vastupidi.

7.2.

Mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse korral on võimalik anda N-kategooria sõidukile tüübikinnitus lähtudes M1- või M2-kategooria nõuetest, kui järgmise komplekteerimisetapi jooksul on kavas teha N-kategooria sõidukist vastava kategooria sõiduk.

7.2.1.

Selline võimalus on ainult mittekomplektsete sõidukite puhul.

Sellised sõidukid tuleb märgistada kindla variandikoodiga, mille tootja annab baassõidukile.

7.3.

Tüübi, variandi ja versiooni märgistamine

7.3.1.

Tootja annab igale sõidukitüübile, -variandile ja -versioonile ladina tähtedest ja/või araabia numbritest koosneva koodi.

Sulgude ja sidekriipsude kasutamine on lubatud, kui need ei asenda tähti või numbreid.

7.3.2.

Kood peab olema terviklik: tüüp-variant-versioon.

7.3.3.

Tüüp-variant-versioon peab võimaldama selgelt ja ühemõtteliselt määratleda tehniliste omaduste kordumatu kombinatsiooni, lähtudes käesoleva lisa B osas kindlaks määratud kriteeriumidest.

7.3.4.

Tootja võib kahe või enama kategooria nõuetele vastava sõidukitüübi puhul kasutada sama koodi.

7.3.5.

Ühe sõidukikategooria raames tohib tootja kasutada sõidukitüübi koodi vaid ühe tüübikinnituse jaoks.

7.4.

Tüüpi, varianti ja versiooni tähistava koodi pikkus

7.4.1.

Kood ei tohi olla pikem kui

a) 15 ühikut (sõidukitüübi kood);

b) 25 ühikut (variandi kood);

c) 35 ühikut (versiooni kood);

7.4.2.

Täielik ladina tähtedest ja/või araabia numbritest koosnev tüüpi, varianti ja versiooni tähistav kood ei tohi olla pikem kui 75 ühikut.

7.4.3.

Tüüpi, varianti ja versiooni tähistava täieliku koodi kasutamisel tuleb tüübi, variandi ja versiooni koodide vahele jätta tühik.

Tüübi, variandi ja versiooni koodi näide: 159AF[…tühik]0054[…tühik]977K(BE).

C   OSA

Keretüübi mõiste

0.    Üldsätted

0.1.

I lisa punktis 9 ja III lisa 1. osas osutatud keretüüp ning IX lisa punktis 38 osutatud kerekonstruktsioon märgitakse koodidena.

Koodide loetelu kohaldatakse peamiselt komplektsete ja komplekteeritud sõidukite suhtes.

0.2.

M-kategooria sõidukite puhul märgitakse keretüüp kahe tähega vastavalt punktidele 1 ja 2.

0.3.

N- ja O-kategooria sõidukite puhul märgitakse keretüüp kahe tähega vastavalt punktidele 3 ja 4.

0.4.

Vajaduse korral (eelkõige punktides 3.1. ja 3.6. ning 4.1–4.4 osutatud keretüüpide puhul) lisatakse koodile kaks numbrit.

0.4.1.

Numbrite loetelu sätestatakse käesoleva lisa 2. liitega.

0.5.

Eriotstarbeliste sõidukite puhul peab keretüüp olema kooskõlas sõiduki kategooriaga.

1.    M1-kategooria sõidukid



Viide

Kood

Nimetus

Määratlus

1.1.

AA

sedaan

ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.1 määratletud sõiduk, millel on vähemalt neli külgakent

1.2.

AB

luukpära

punktis 1.1 osutatud sedaan, millel on tagaluuk

1.3.

AC

universaal

ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.4 määratletud sõiduk

1.4.

AD

kupee

ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.5 määratletud sõiduk

1.5.

AE

kabriolett

ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.6 määratletud sõiduk;

Kabriolett võib olla ka usteta.

1.6.

AF

mitmeotstarbeline sõiduk

muu kui tähise AG ja tähiste AA kuni AE all nimetatud sõiduk, mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba veoks ühes sõidukisektsioonis

1.7.

AG

kombi

ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.4.1 määratletud sõiduk;

Pagasiruum peab olema reisijaruumist täielikult eraldatud.

Juhiistme võrdluspunkti kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 750 mm.

2.    M2- või M3-kategooria sõidukid



Viide

Kood

Nimetus

Määratlus

2.1.

CA

ühekorruseline sõiduk

sõiduk, mille reisijateruum paikneb ühel korrusel või ei moodusta kahte üksteise kohal paiknevat korrust;

2.2.

CB

kahekorruseline sõiduk

direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.6 määratletud sõiduk;

2.3.

CC

ühekorruseline liigendsõiduk

direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.3 määratletud ühekorruseline sõiduk;

2.4.

CD

kahekorruseline liigendsõiduk

direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.3.1 määratletud sõiduk;

2.5.

CE

madala põrandaga ühekorruseline sõiduk

direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.4 määratletud ühekorruseline sõiduk;

2.6.

CF

madala põrandaga kahekorruseline sõiduk

direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.4 määratletud kahekorruseline sõiduk;

2.7.

CG

madala põrandaga ühekorruseline liigendsõiduk

sõiduk, mille tehnilised omadused vastavad nii punktile 2.3 kui ka 2.5;

2.8.

CH

madala põrandaga kahekorruseline liigendsõiduk

sõiduk, mille tehnilised omadused vastavad nii punktile 2.4 kui ka 2.6;

2.9.

CI

ülalt lahtine ühekorruseline sõiduk

osalise katusega või katuseta sõiduk;

2.10.

CJ

ülalt lahtine kahekorruseline sõiduk

katuseta sõiduk või sõiduk, mille teisel korrusel on osaline katus;

2.11.

CX

bussi šassii

mittekomplektne sõiduk, mille puhul on kokku monteeritud vaid šassii talad või torud, jõuseade ja teljed ning, millele on kavas lisada veoettevõtja vajadustele vastav kerekonstruktsioon.

3.    N1-, N2- või N3-kategooria sõidukid



Viide

Kood

Nimetus

Määratlus

3.1.

BA

veoauto

sõiduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt kaupade veoks

(võib vedada ka haagist);

3.2.

BB

kaubik

veoauto, milles juht ja veos asuvad samas ruumis;

3.3.

BC

sadulveok

veduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt poolhaagiste veoks;

3.4.

BD

vedukauto

veduksõiduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt muude haagiste kui poolhaagiste veoks;

3.5.

BE

pikap

sõiduk, mille täismass ei ületa 3 500 kg ning, milles juht ja veos ei asu samas ruumis;

3.6.

BX

kabiiniga või kapotiga šassii

mittekomplektne sõiduk, mille puhul on kokku monteeritud vaid kabiin (täielikult või osaliselt), šassii talad, jõuseade ja teljed, ning millele on kavas lisada veoettevõtja vajadustele vastav kerekonstruktsioon.

4.    O-kategooria sõidukid



Viide

Kood

Nimetus

Määratlus

4.1.

DA

poolhaagis

haagis, mis on projekteeritud ja valmistatud haakimiseks veduki või eelikuga ning, mille vertikaalkoormus vedukile või eelikule on märkimisväärne.

Haakimisel kasutatakse veopolti või sadulhaakeseadist;

4.2.

DB

täishaagis

haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks on juhitav,

a)  mis on varustatud (haagise suhtes) vertikaalsuunas liigutatava haakeseadmega ja

b)  mille staatiline vertikaalkoormus vedukile on väiksem kui 100 daN;

4.3.

DC

kesktelghaagis

haagis, mille telg paikneb (teljed paiknevad) (ühtlaselt koormatud) sõiduki raskuskeskme lähedal, nii et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10 % haagise täismassile vastavast koormusest, või 1 000 daN koormust (olenevalt sellest, kumb on väiksem);

4.4.

DE

jäiga haakeseadmega haagis

ühe teljega või teljerühmaga haagis, mille haakeseadise konstruktsiooni eripära tõttu vedukile üle kantav staatiline vertikaalkoormus ei ole suurem kui 4 000 daN ning, mis ei vasta kesktelghaagise määratlusele.

Haakimisel ei kasutata veopolti või sadulhaakeseadist.




1. liide

Menetlus, mille käigus kontrollitakse, kas sõiduki saab liigitada maastikusõidukiks

0.    Üldsätted

0.1.

Sõiduki liigitamisel maastikusõidukiks kohaldatakse käesolevas liites kirjeldatud menetlust.

1.    Geomeetriliste mõõtmiste tingimused

1.1.

M1- või N1-kategooria sõiduk peab olema koormamata, sellele lisatakse jahutusvedelik, määrdeained, kütus, tööriistad ja varuratas (kui see on ettenähtud originaalvarustuses) ning juhiistmele paigutatakse mannekeen, mis vastab 50. protsentiilile meestest.

Mannekeeni võib asendada samalaadse seadmega, millel on samasugune mass.

1.2.

Muud kui punktis 1.1 nimetatud koormatakse suurima tehniliselt lubatud täismassini.

Koormuse jaotumine telgedele peab esindama halvimat juhtu, kuid vastama siiski asjaomastele kriteeriumidele.

1.3.

Tehnilisele teenistusele esitatakse sõidukitüübi representatiivsõiduk, mis vastab punktis 1.1 või 1.2 esitatud tingimustele. Sõiduk on statsionaarses asendis ja selle rattad on otsesõidusuunas.

Pind, millel mõõtmised tehakse, peab olema võimalikult tasane ja horisontaalne (suurim kaldenurk 0,5 %).

2.    Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõõtmine

2.1.

Esiülendinurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.10.

2.2.

Tagaülendinurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.11.

2.3.

Nõlvanurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.9.

2.4.

Tagaülendinurga mõõtmisel võib reguleeritava kõrgusega tagumised allasõidutõkked seada ülemisse asendisse.

2.5.

Punktis 2.4 esitatud ettekirjutus ei kohusta paigaldama baassõidukile originaalvarustusena tagumisi allasõidutõkkeid. Baassõiduki tootja peab teavitama järgmise etapi tootjat, et sõidukile tagumiste allasõidutõkete paigaldamisel peab tagaülendinurk vastama nõuetele.

3.    Kliirensi mõõtmine

3.1.   Kliirens telgede vahel

3.1.1. „Kliirens telgede vahel” –

minimaalne vahekaugus teepinna ja sõiduki madalaima kinnispunkti vahel.

Määratluse kohaldamisel võetakse arvesse eesmise teljerühma viimase telje ja tagumise teljerühma esimese telje vahelist kaugust.

image

3.1.2. Joonisel viirutatud alasse ei tohi ulatuda ükski sõiduki jäik osa.

3.2.   Telje kliirens

3.2.1. „Telje kliirens” –

kaare kõrgus, mis läbib ühe telje rataste (topeltrataste korral sisemiste rataste) rehvide kokkupuutekeskmeid teepinnaga ja puutub sõiduki madalamat kinnispunkti rataste vahel.

image

3.2.2. Vajaduse korral mõõdetakse teljerühma kõikide telgede kliirensit.

4.    Tõusuvõime

4.1.

„Tõusuvõime” – sõiduki võime võtta tõuse.

4.2.

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mittekomplektsete ja komplektsete sõidukite tõusuvõime määratakse kindlaks katseliselt.

4.3.

Tehniline teenistus viib katse läbi sõidukitüübi representatiivsõidukiga.

4.4.

Tootja taotluse korral ja XVI lisas täpsustatud tingimustel võib sõidukitüübi representatiivsõiduki tõusuvõimet tõendada virtuaalse katsemeetodiga.

5.    Katsetingimused ja katse läbimise või mitteläbimise kriteeriumid

5.1.

Kuni 31. oktoobrini 2014 kohaldatakse direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 7.5 sätestatud tingimusi.

Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009 ( 64 ) sätestatud katsetingimusi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 14.

5.2.

Sõiduk peab võtma tõusu püsikiirusel, ükski ratas ei tohi piki- või külgsuunas libiseda.




2. liide

Numbrid, mis täiendavad kerede märgistamise koode

01 lamedapõhjaline;

02 küljele avanev;

03 kastitaoline;

04 isoleeritud seinte ja sisetemperatuuri hoidvate seadmetega kere;

05 isoleeritud seintega, kuid sisetemperatuuri hoidvate seadmeteta kere;

06 kardin-külgedega;

07 vahetusveovahend (vahetatav pealiskonstruktsioon);

08 konteinerveo sõiduk;

09 luuktõstukiga sõiduk;

10 kallur;

11 tsistern;

12 tsistern ohtlike kaupade veoks;

13 elusloomade veok;

14 sõidukite treiler;

15 betoonisegisti;

16 sõiduk betoonisegu ümberpumpamiseks;

17 metsaveosõiduk;

18 prügiveomasin;

19 tänavapühkimisauto, tänavapesuauto, survepesuauto;

20 kompressor;

21 paaditreiler;

22 purilennuki treiler;

23 jaemüügiks või eksponeerimiseks kohandatud sõiduk;

24 puksiirauto;

25 redelauto;

26 kraanaga sõiduk (v.a II lisa A osa punktis 5 määratletud liikurkraana);

27 tööplatvormiga tõstuk;

28 puurauto;

29 madalapõhjaline haagis;

30 klaasiveo treiler;

31 tuletõrjeauto;

99 käesolevas loetelus nimetamata kerekonstruktsioon.

▼M1




III LISA

TEATIS SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE KOHTA

(Selgitavaid märkusi vt I lisa viimaselt leheküljelt)

I OSA

Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja sellega kaasneb sisukord. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

A.   Kategooriad M ja N

0.   ÜLDISED SÄTTED

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …

0.3.1. Märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (c): …

0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …

▼M15

0.5. Tootja ärinimi ja aadress: …

▼M1

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.3. Telgede ja rataste arv: …

1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …

1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): …

1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …

1.6. Mootori paigutus ja asukoht: …

1.8. Rooli asukoht: vasakul/paremal (1)

1.8.1. Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse(1) liikluse korral

▼M15

1.9. Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …

1.10. Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …

▼M15

2.   MASSID JA MÕÕTMED (f)(g)(7)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)

▼M1

2.1.   Teljevahe(d) (täismassiga) (g1)

2.1.1.  Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.2.   Kolme või enama teljega sõidukid

2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …

2.1.2.2. Teljevahe kokku: …

2.3.1. Iga juhttelje rööbe (g4): …

2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (g4): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.   Kereta šassii

2.4.1.1. Pikkus (g5): …

2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.2. Laius (g7): …

2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …

2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …

2.4.1.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil)(g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.4.2.   Kerega šassii korral

2.4.2.1. Pikkus (g5): …

2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.2. Laius (g7): …

2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …

2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) (g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

▼M15

2.5.

Mittekomplektsete sõidukite juhitava(te)le teljele (telgedele) langev vähim koormus:

2.6.

Töökorras sõiduki mass(h)

▼M15

a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …

b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus:

a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …

b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …

▼M15

2.6.2. Lisavarustuse mass (nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 2 punktis 5): …

▼M1

2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …

2.8.  Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): …

2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (3): …

2.9.  Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:

▼M15

2.10.  Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus:

2.11.  Veduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav täismass

järgmiste haagiste korral:

▼M1

2.11.1. Täishaagis: …

2.11.2. Poolhaagis: …

2.11.3. Kesktelghaagis: …

▼M15

2.11.4. Jäiga haakeseadmega haagis:…

▼M15

2.11.5 Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (3): …

▼M1

2.11.6. Piduriteta haagise täismass: …

▼M15

2.12.  Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass:

2.12.1. Veduki mass: …

2.12.2. Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …

2.16.  Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline)

2.16.1. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: …

2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: …

2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: …

2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud pukseeritav mass: …

2.16.5. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: …

▼M1

3.   JÕUSEADE (k)

3.1.  Mootori tootja:

3.1.1. Tootja mootorikood (nii, nagu see on märgitud mootorile või muud identifitseerimisandmed): …

3.1.2. Tüübikinnitusnumber (vajaduse korral), sealhulgas kütuse identifitseerimismärgistus: …

(ainult raskesõidukid)

3.2.   Sisepõlemismootor

3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor/diiselmootor (1)

Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1)

3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus: …

3.2.1.3. Mootori töömaht (m): …… cm3

3.2.1.6. Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (2): …… min-1

3.2.1.8. Suurim kasulik võimsus (n): …… kW pöörete arvul …… min–1 (tootja andmetel)

▼M11

3.2.1.11 (Ainult Euro VI) Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artiklitega 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioonile, millega võimaldatakse tüübikinnitusasutusel hinnata heitekontrollistrateegiaid ja mootoril olevaid süsteeme, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine

▼M1

3.2.2.1. Kergsõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1) (6)

▼M11

3.2.2.2 Raskeveokid diisel/bensiin/veeldatud naftagaas/H-rühma maagaas/L-rühma maagaas/HL-rühma maagaas/etanool (ED95)/etanool (E85) (1) (6)

▼M11

3.2.2.2.1. (Ainult Euro VI) Mootoriga kasutamiseks ühilduvad kütused, mis on tootja poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 I lisa punktiga 1.1.3 (vajaduse korral)

▼M1

3.2.2.4. Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (1)

3.2.2.5. Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja andmetel): …… mahuprotsendi järgi

3.2.3.   Kütusepaak/-paagid

3.2.3.1. Kulupaak/-paagid

3.2.3.1.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.3.2. Varukütusepaak/-paagid

3.2.3.2.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.4.   Kütuse etteanne

3.2.4.1. Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)

3.2.4.2. Sissepritsega (ainult diiselmootoritel): jah/ei (1)

3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (1)

3.2.4.3. Sissepritsega (ainult ottomootor): jah/ei (1)

3.2.7.  Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (1)

3.2.8.   Sisselaskesüsteem

3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei (1)

3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei (1)

▼M11

3.2.8.3. (Ainult Euro VI) Sisselaskesüsteemi alarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel: kPa

▼M1

3.2.9.   Heitgaasisüsteem

▼M11

3.2.9.2.1 (Ainult Euro VI) Heitgaasisüsteemi elementide nende osade kirjeldus ja/või joonis, mis ei ole mootorisüsteemi osad

3.2.9.3.1 (Ainult Euro VI) Tegelik väljalaske vasturõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … kPa

▼M1

3.2.9.4. Heitgaasisummuti(te) tüüp, tähistus: …

Vajaduse korral välise müra kohta: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril: …

3.2.9.5. Väljalasketoru asukoht: …

▼M11

3.2.9.7.1 (Ainult Euro VI) Lubatav heitgaasisüsteemi maht: … dm3

▼M1

3.2.12.   Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed

▼M11

3.2.12.1.1 (Ainult Euro VI) Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei (2)

Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.

Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega

▼M1

3.2.12.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud mõnes muus punktis)

3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (1)

3.2.12.2.1.11. Heitgaaside järeltöötlussüsteemide regenereerimissüsteemid/-meetod, kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.6. Tarbitavad reaktiivid: jah/ei (1)

3.2.12.2.1.11.7. Katalüüsreaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

3.2.12.2.2. Hapnikuandur: jah/ei (1)

3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (1)

3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (1)

3.2.12.2.5. Eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem: jah/ei (1)

3.2.12.2.6. Kübemepüüdur: jah/ei (1)

▼M11

3.2.12.2.6.9 Muud süsteemid: jah/ei (1)

3.2.12.2.6.9.1 Kirjeldus ja töö

▼M1

3.2.12.2.7. Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem): jah/ei (1)

▼M11

3.2.12.2.7.0.1. (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas

3.2.12.2.7.0.2 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.7.0.3 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub:

3.2.12.2.7.0.4 (Ainult Euro VI) Tootja viited määrusega (EL) nr 582/2011 nõutud ja nimetatud määruse X lisas kehtestatud pardadiagnostikadokumentatsioonile, mis on vajalik pardadiagnostika-süsteemi heakskiitmiseks

3.2.12.2.7.0.5 (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb pardadiagnostika-süsteemiga varustatud mootorisüsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.6 (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori pardadiagnostika-süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.7 (Ainult Euro VI) Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

3.2.12.2.7.0.8 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika-süsteemiga väliseks andmevahetuseks mõeldud süsteemi kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

3.2.12.2.7.6.5 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika sideprotokollide standard: (4)

3.2.12.2.7.7 (Ainult Euro VI) Tootja viide pardadiagnostika-süsteemiga seotud teabele, mis on nõutud määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktiga j ja artikli 9 lõike 4 punktiga j selleks, et tagada vastavus sõiduki pardadiagnostika-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tagamiseks ette nähtud sätetega, või

3.2.12.2.7.7.1 Alternatiivina tootja viitele punktis 3.2.12.2.7.7 viide, et on lisatud määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 4. liites kehtestatud näidisteatis, milles on järgmine tabel, kui see on täidetud vastavalt esitatud näitele:

komponent – veakood – seirestrateegia – vea avastamise kriteeriumid – rikkeindikaatori avastamise kriteeriumid – teisesed parameetrid – eelkonditsioneerimine – näidiskatse

katalüüsmuundur – P0420 – hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid – andurite 1 ja 2 signaalide erinevus – 3. tsükkel – mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur – kaks I tüübi tsüklit – I tüüp

▼M1

3.2.12.2.8. Muud süsteemid (kirjeldus ja töötamine): …

▼M11

3.2.12.2.8.1 (Ainult Euro VI) Süsteemid NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks

3.2.12.2.8.2 (Ainult Euro VI) Mootor, mille puhul saab juhi meeldetuletussüsteemi alaliselt välja lülitada, mõeldud kasutamiseks päästeteenistuse poolt või sõidukites, mis on määratletud käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 3 punktis b: jah/ei

3.2.12.2.8.3 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas, millega arvestati, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine

3.2.12.2.8.4 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.8.5 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub

3.2.12.2.8.6 (Ainult Euro VI) Väikseim toimeaine sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri hoiatussüsteemi (CDmin): mahuprotsent

3.2.12.2.8.7 (Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8 Sõiduki pardal olevad NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osad

3.2.12.2.8.8.1 Roomamisrežiimi aktiveerimine:

taaskäivitusejärgne blokeerimissüsteem / tankimisejärgne blokeerimissüsteem / parkimisejärgne blokeerimissüsteem (7)

3.2.12.2.8.8.2 Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8.3 Hoiatussignaali kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

▼M1

3.2.12.2.9. Pöördemomendi piiraja: jah/ei (1)

3.2.13.1. Absorptsioonikordaja tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): …

3.2.15. Veeldatud naftagaasi (LPG) kütuseseade: jah/ei (1)

3.2.16. Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (1)

▼M11

3.2.17.8.1.0.1 (Ainult Euro VI) Automaatselt reguleeriv funktsioon? Jah/ei (1)

3.2.17.8.1.0.2 (Ainult Euro VI) Kalibreerimine teatava erikoostisega H-, L- või HL-rühma maagaaside segu jaoks (1)

Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)

▼M1

3.3.   Elektrimootor

3.3.1. Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: …… kW

3.3.1.2. Talitluspinge …… V

3.3.2. Aku

3.3.2.4. Asukoht: …

3.4.   Mootorid või mootorikombinatsioonid

3.4.1. Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1)

3.4.2. Hübriidelektrisõiduki kategooria: sõidukivälise laadimisega / sõidukivälise laadimiseta: (1)

▼M11

3.5.4.   Raskeveokite mootorite CO2 heitmed (ainult Euro VI)

3.5.4.1 (Ainult Euro VI) CO2 heitmed WHSC katse … g/kWh

3.5.4.2 (Ainult Euro VI) CO2 heitmed WHTC katse … g/kWh

3.5.5.   (Ainult Euro VI) Raskeveokite mootorite kütusekulu

3.5.5.1 (Ainult Euro VI) Kütusekulu WHSC katse … g/kWh

3.5.5.2 (Ainult Euro VI) Kütusekulu WHTC katse … g/kWh

▼M1

3.6.5.   Määrdeõli temperatuur

miinimum: …… K

maksimum: …… K

4.   JÕUÜLEKANNE (p)

4.2.  Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne): …

4.5.   Käigukast

4.5.1.  Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (1)

4.6.   Ülekandearvud



Käik

Käigukasti jõuülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhted)

Peaülekande ülekandearv (-arvud) (käigukasti väljundvõlli ja veetava ratta pöörete arvu suhe)

Summaarne ülekandearv

Suurim sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukasti korral

1

2

3

……

Väikseim sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukasti korral

 
 
 

Tagasikäik

 
 
 

4.7.  Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) (q)

4.9.  Sõidumeerik: jah/ei (1)

4.9.1  Tüübikinnitusmärk:

▼M13

4.11.   Käiguvahetuse näidikud

4.11.1. Helimärguanne (ei/jah) (1). Kui jah, kirjeldage heli ja selle tugevust juhi kõrva juures detsibellides(A). (Helimärguanne on alati sisse ja välja lülitatav)

4.11.2. Määruse (EL) nr 65/2012 I lisa punktis 4.6 nõutud teave (määratud tüübikinnitusel)

▼M1

5.   TELJED

5.1. Iga telje kirjeldus: …

5.2. Mark: …

5.3. Tüüp: …

5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

6.   VEDRUSTUS

6.2. Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …

6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)

6.2.3. Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)

6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)

6.2.4. Vabatelje/telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)

6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)

6.6.1.   Rehvi/velje kombinatsioon(id)

a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral)(r);

b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud

6.6.1.1. Teljed

6.6.1.1.1. 1. telg: …

6.6.1.1.2. 2. telg: …

jne

6.6.1.2. Varuratas, kui on olemas: …

6.6.2.   Veereraadiuste ülemine ja alumine piir

6.6.2.1. 1. telg: …

6.6.2.2. 2. telg: …

jne

7.   ROOLISEADE

7.2.   Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis

7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …

8.   PIDURID

8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)

8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum'i punktile 1.6: …

8.11. Aeglusti(te) tüübi/tüüpide andmed: …

9.   KERE

9.1. Kere tüüp, kasutades II lisa C-osas määratletud koode: …

9.3.   Kaassõitjauksed, sulgurid ja hinged

9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv: …

9.9.   Kaudse nähtavuse seadmed

9.9.1. Tahavaatepeeglid (iga peegli kohta):

9.9.1.1. Mark: …

9.9.1.2. Tüübikinnitusmärk: …

9.9.1.3. Variant: …

9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja: …

9.9.2. Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid: …

9.9.2.1. Seadme tüüp ja kirjeldus: …

9.10.   Sisustuselemendid

9.10.3.   Istmed

9.10.3.1. Istekohtade arv (s): …

9.10.3.1.1. Asukoht ja paigutus: …

9.10.3.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …

9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud / eemaldatav / eraldi (1)

9.10.4.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.8 Kliimaseadmes külmutusagensina kasutatav gaas: …

9.10.8.1. Kliimaseade näeb ette fluoritud kasvuhoonegaasi kasutamist, mille globaalse soojenemise potentsiaal on üle 150: jah/ei (1)

9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik): …



(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste)

 

Esiturvapadi

Külgturvapadi

Turvavööpinguti

Esimene istmerida left accolade

L

 
 
 

C

 
 
 

R

 
 
 
Teine istmerida (1) left accolade

L

 
 
 

C

 
 
 

R

 
 
 

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.17.   Andmesildid

9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …

9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …

9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …

9.22.   Eesmine allasõidutõke

9.22.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (1)

9.23.   Jalakäijate kaitse

9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta, k.a iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasjad.

▼M2

9.24.   Esikaitsesüsteemid

9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:

9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:

▼M1

11.   VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID

11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …

11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; lisateave, kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega: …

11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta: …

11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

12.   MUUD KOMPONENDID

12.7.1. 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (1)

13.   ERISÄTTED BUSSIDE JA KAUGSÕIDUBUSSIDE KOHTA

13.1.  Sõiduki klass: I klass/II klass/III klass/A-klass/B-klass (1)

13.1.2. Šassiitüübid, millele võib paigaldada tüübikinnitusega kere (mittekomplektse sõiduki tootja(d) ja tüübid): …

13.3.  Reisijate arv (iste- ja seisukohad)

13.3.1. Kokku (N): …

13.3.2. Ülemine korrus (Na) (1): …

13.3.3. Alumine korrus (Nb) (1): …

13.4.  Sõitjate arv (istekohad)

13.4.1. Kokku (A): …

13.4.2. Ülemine korrus (Aa) (1): …

13.4.3. Alumine korrus (Ab) (1): …

13.4.4. M2- ja M3-kategooria sõidukitel ratastoolikohtade arv: …

16.   SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

16.1. Peamiste veebilehtede aadressid, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: …

B.   Kategooria O

0.   ÜLDISED SÄTTED

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …

0.3.1. Märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (c): …

0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …

▼M15

0.5. Tootja ärinimi ja aadress: …

▼M1

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.3. Telgede ja rataste arv: …

1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …

1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …

▼M15

1.9. Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …

1.10. Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …

▼M15

2.   MASSID JA MÕÕTMED (f) (g)(7)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonistele)

▼M1

2.1.   Teljevahe(d) (täismassiga (g1)

2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.2.   Kolme või enama teljega sõidukid

2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …

2.1.2.2. Teljevahe kokku: …

2.3.1. Iga juhttelje rööbe (g4): …

2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (g4): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.   Kereta šassii

2.4.1.1. Pikkus (g5): …

2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.3. Haagiste korral: haakeseadise lubatud maksimaalne pikkus (g6): …

2.4.1.2. Laius (g7): …

2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …

2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …

2.4.2.   Kerega šassii korral

2.4.2.1. Pikkus (g5): …

2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.1.2. Haagiste korral: haakeseadise lubatud maksimaalne pikkus (g6): …

2.4.2.2. Laius (g7): …

2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …

2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil)(g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

▼M15

2.6.    Töökorras sõiduki mass (h)

a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …

b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …

a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: …

b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …

▼M15

2.6.2. Lisavarustuse mass (nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 2 punktis 5): …

▼M1

2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …

2.8.  Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): …

2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (3): …

2.9.  Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:

▼M15

2.10.  Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …

2.12.  Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass:

2.12.2. Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …

2.16.  Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline)

2.16.1. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: …

2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: …

2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: …

▼M1

2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud haagisemass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

▼M15 —————

▼M1

4.   JÕUÜLEKANNE

4.7. Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) (q)

5.   TELJED

5.1. Iga telje kirjeldus: …

5.2. Mark: …

5.3. Tüüp: …

5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

6.   VEDRUSTUS

6.2. Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …

6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)

6.2.4. Vabatelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)

6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)

6.6.1.   Rehvi/velje kombinatsioon(id)

a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral)(r);

b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud

6.6.1.1.    Teljed

6.6.1.1.1. 1. telg: …

6.6.1.1.2. 2. telg: …

jne

6.6.1.2. Varuratas, kui on olemas: …

6.6.2.   Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:

6.6.2.1. 1. telg: …

6.6.2.2. 2. telg: …

jne

7.   ROOLISEADE

7.2.   Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis

7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …

8.   PIDURID

8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)

8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum'i punktile 1.6: …

9.   KERE

9.1. Kere tüüp, kasutades II lisa C-osas määratletud koode: …

9.17.   Andmesildid

9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …

9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …

9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …

11.   VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID

11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …

11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

II OSA

Tabel, milles on esitatud I osas loetletud elementide kombinatsioonid sõidukitüübi versioonide ja variantide kohta



Osa nr

Kõik

Versioon 1

Versioon 2

Versioon 3

Versioon n

 
 
 
 
 
 

Märkused:

a) Sõidukitüübi iga variandi kohta tuleb koostada eraldi tabel.

b) Kui mitme väärtuse olemasolu korral nende kombinatsioonide kohta variandi piirangud puuduvad, tuleb need kanda veergu pealkirjaga „Kõik”.

c) Eespool nimetatud teabe võib esitada alternatiivset ülesehitust kasutades või liita I osas esitatud teabele.

d) Iga variant ja iga versioon tuleb identifitseerida numbrilise või tähelis-numbrilise koodiga, mis tuleb märkida ka asjaomase sõiduki vastavustunnistusele (IX lisa).

e) XI lisasse kuuluv(ad) variant/variandid tuleb identifitseerida spetsiaalse tähelis-numbrilise koodiga.

III OSA

Tüübikinnitusnumbrid

Esitada järgmises tabelis nõutavad andmed konkreetsel sõidukil olemasolevate tüübikinnitusobjektide kohta vastavalt IV või XI lisale. (Lisada tuleb iga objekti kohta kõik asjassepuutuvad tüübikinnitused. Osi käsitlevat teavet ei ole siin vaja siiski esitada, kui selline teave sisaldub paigaldusnõuetega seotud tüübikinnitustunnistuses).



Objekt

Tüübikinnitusnumber või katsearuande number (3)

Tüübikinnitust (1) andev või katsearuannet (2) esitav liikmesriik või lepinguosaline (3)

Laiendamise kuupäev

Variant/variandid/versioon(id)

 
 
 
 
 

(1)   1958. aasta muudetud kokkuleppe osalised.

(2)   Märkida juhul, kui see ei nähtu tüübikinnitusnumbrist.

(3)   Esitatakse, kui tootja kohaldab artikli 9 lõike 6 sätteid. Sellisel juhul tuleb kohaldatav õigustloov akt nimetada teises veerus.

Allkiri: …

Ametikoht: …

Kuupäev: …




IV LISA

▼M12

SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUETE LOETELU

▼M14

I   OSA



Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded

Punkt

Teema

Õigusakt

Kohaldamine

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

1

Lubatud müratase

Direktiiv 70/157/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

2

Väikeste tarbesõidukite heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 715/2007

(1)

(1)

 

(1)

(1)

 
 
 
 
 

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv 70/221/EMÜ

(2)

(2)

(2)

(2)

(2)

(2)

X

X

X

X

3A

Tuleohutus (vedelkütusepaagid)

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 34

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

3B

Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus; tagumised allasõidutõkked

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 58

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

4

Tagumise registreerimismärgi koht

Direktiiv 70/222/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

4A

Tagumiste registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 1003/2010

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

5

Roolimisjõud

Direktiiv 70/311/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

5A

Juhtimisseadmestik

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 79

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

6

Uksesulgurid ja -hinged

Direktiiv 70/387/EMÜ

X

 
 

X

X

X

 
 
 
 

6A

Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 130/2012

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

6B

Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 11

X

 
 

X

 
 
 
 
 
 

7

Helisignaal

Direktiiv 70/388/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

7A

Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 28

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

8

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv 2003/97/EÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

8A

Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 46

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

9

Pidurdamine

Direktiiv 71/320/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

9A

Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 13

 

(3)

(3)

(3)

(3)

(3)

(3)

(3)

(3)

(3)

9B

Sõiduautode pidurisüsteem

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 13-H

(4)

 
 

(4)

 
 
 
 
 
 

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv 72/245/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

10A

Elektromagnetiline ühilduvus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 10

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

12

Sõidukite sisustus

Direktiiv 74/60/EMÜ

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

12A

Sõidukite sisustus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 21

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

13

Ärandamisvastased seadmed ja immobilisaator

Direktiiv 74/61/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

13A

Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 18

 

((4A))

((4A))

 

((4A))

((4A))

 
 
 
 

13B

Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 116

X

 
 

X

 
 
 
 
 
 

14

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv 74/297/EMÜ

X

 
 

X

 
 
 
 
 
 

14A

Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 12

X

 
 

X

 
 
 
 
 
 

15

Istmete tugevus

Direktiiv 74/408/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

15A

Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 17

X

((4B))

((4B))

X

X

X

 
 
 
 

15B

Suurte reisijateveo-sõidukite istmed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 80

 

X

X

 
 
 
 
 
 
 

16

Välispinnast välja ulatuvad osad

Direktiiv 74/483/EMÜ

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

16A

Väljaulatuvad osad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 26

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv 75/443/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

17A

Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 130/2012

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

17B

Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 39

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

18

Andmesildid

Direktiiv 76/114/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

18A

Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 19/2011

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

19

Turvavööde kinnituspunktid

Direktiiv 76/115/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

19A

Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 14

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv 76/756/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

20A

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus sõidukitele

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 48

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

21

Helkurid

Direktiiv 76/757/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

21A

Mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 3

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

22

Ülemised ääretuled, eesmised ääretuled, tagumised ääretuled, pidurituled, küljeääretuled, päevased sõidutuled

Direktiiv 76/758/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

22A

Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 7

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

22B

Mootorsõidukite päevatulelaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 87

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

22C

Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 91

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

23

Suunatulelaternad

Direktiiv 76/759/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

23A

Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatuled

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 6

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv 76/760/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

24A

Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 4

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

25

Esilaternad (koos lambipirnidega)

Direktiiv 76/761/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

25A

Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 31

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

25B

Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 37

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

25C

Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 98

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

25D

Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus- valgusallikad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 99

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

25E

Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 112

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

25F

Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 123

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

26

Eesmised udutulelaternad

Direktiiv 76/762/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

26A

Mootorsõidukite eesmised udulaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 19

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv 77/389/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

27A

Pukseerimisseadis

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 1005/2010

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

28

Tagumised udulaternad

Direktiiv 77/538/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

28A

Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 38

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

29

Tagurdustulelaternad

Direktiiv 77/539/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

29A

Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 23

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

30

Seisutulelaternad

Direktiiv 77/540/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

30A

Mootorsõidukite seisutulelaternad

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 77

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

31

Turvavööd ja turvasüsteemid

Direktiiv 77/541/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

31A

Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 16

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

32

Ettepoole suunatud vaateväli

Direktiiv 77/649/EMÜ

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

32A

Eesmine vaateväli

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 125

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv 78/316/EMÜ

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

33A

Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 121

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv 78/317/EMÜ

X

 (7)

 (7)

 (7)

 (7)

 (7)

 
 
 
 

34A

Esiklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 672/2010

X

 (7)

 (7)

 (7)

 (7)

 (7)

 
 
 
 

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv 78/318/EMÜ

X

 (8)

 (8)

 (8)

 (8)

 (8)

 
 
 
 

35A

Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemid

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 1008/2010

X

 (8)

 (8)

 (8)

 (8)

 (8)

 
 
 
 

36

Küttesüsteemid

Direktiiv 2001/56/EÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

36A

Küttesüsteemid

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 122

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

37

Porikaitsed

Direktiiv 78/549/EMÜ

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

37A

Porikaitsed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 1009/2010

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

38

Peatoed

Direktiiv 78/932/EMÜ

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

38A

Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvad peatoed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 25

X

X

X

X

X

X

 
 
 
 

▼M5 —————

▼M14

41A

Heitkogused (Euro VI), raskeveokid / teabe kättesaadavus

Määrus (EÜ) nr 595/2009

(9)

(9)

X

(9)

(9)

X

 
 
 
 

42

Külgmised allasõidutõkked

Direktiiv 89/297/EMÜ

 
 
 
 

X

X

 
 

X

X

42A

Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 73

 
 
 
 

X

X

 
 

X

X

43

Porikaitsesüsteemid

Direktiiv 91/226/EMÜ

 
 
 

X

X

X

X

X

X

X

43A

Porikaitsesüsteemid

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 109/2011

 
 
 

X

X

X

X

X

X

X

44

Massid ja mõõtmed (autod)

Direktiiv 92/21/EMÜ

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

44A

Massid ja mõõtmed

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 1230/2012

X

 
 
 
 
 
 
 
 
 

45

Turvaklaasid

Direktiiv 92/22/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

45A

Ohutud klaaspinnad ja nende paigaldamine sõidukitele

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 43

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

46

Rehvid

Direktiiv 92/23/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

46A

Rehvide paigaldamine

Määrus (EÜ) nr 661/2009

Määrus (EL) nr 458/2011

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

46B

Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass)

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 30

X

 
 

X

 
 

X

X

 
 

46C

Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass)

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 54

 

X

X

X

X

X

 
 

X

X

46D

Rehvide veeremismüra, märja pinnaga haardumine ja veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klass)

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 117

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

46E

Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid / mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu jälgimise süsteem

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 64

((9A))

 
 

((9A))

 
 
 
 
 
 

47

Kiiruspiirikud

Direktiiv 92/24/EMÜ

 

X

X

 

X

X

 
 
 
 

47A

Sõidukite kiiruspiirikud

Määrus (EÜ) nr 661/2009

ÜRO EMK eeskiri nr 89

 

X

X

 

X

X

 
 
 
 

48

Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)

Direktiiv 97/27/EÜ