2007L0046 — ET — 09.04.2010 — 003.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ,

5. september 2007,

millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta

(raamdirektiiv)

(EMPs kohaldatav tekst)

(EÜT L 263, 9.10.2007, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1060/2008, 7. oktoober 2008,

  L 292

1

31.10.2008

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 78/2009, 14. jaanuar 2009,

  L 35

1

4.2.2009

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 385/2009, 7. mai 2009,

  L 118

13

13.5.2009

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009,

  L 200

1

31.7.2009

►M5

KOMISJONI DIREKTIIV 2010/19/EL, EMPs kohaldatav tekst 9. märts 2010,

  L 72

17

20.3.2010


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 127, 26.5.2009, lk 22  (385/2009)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ,

5. september 2007,

millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta

(raamdirektiiv)

(EMPs kohaldatav tekst)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 3 ) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna antud direktiivi tuleb ka edaspidi muuta, tuleks see selguse huvides ümber sõnastada.

(2)

Ühenduse siseturu loomise ja toimimise eesmärgil on asjakohane asendada liikmesriikide tüübikinnituse süsteemid ühenduse tüübikinnitusmenetlusega, mis põhineb täieliku ühtlustamise põhimõttel.

(3)

Süsteemidele, osadele, eraldi seadmestikele ja sõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded tuleks õigustloovates aktides ühtlustada ja täpsustada. Õigustloovate aktidega tuleks eelkõige püüda tagada liiklusohutuse kõrge tase, tervise- ja keskkonnakaitse, energiatõhusus ning kaitse omavolilise kasutamise eest.

(4)

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/53/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 4 ) piirati ühenduse kogu sõiduki tüübikinnitusmenetluse kohaldamist üksnes M1-kategooria sõidukitega. Siseturu väljakujundamiseks ja selle nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmama siiski kõiki sõidukite kategooriaid, võimaldades tootjatel ühenduse tüübikinnitusmenetluse abil siseturu eelistest kasu saada.

(5)

Võimaldamaks tootjatel uute ühtlustatud menetlustega kohaneda, tuleks lubada piisavalt pikka üleminekuaega enne, kui ühenduse sõiduki tüübikinnitusmenetlus muutub kohustuslikuks sõidukitele, mis ei ole ühes etapis ehitatud M1-kategooria sõidukid. Muude kui M1-kategooria sõidukite puhul, mis nõuavad mitmeastmelist kinnitust, on vaja pikemat üleminekuaega, sest menetlus hõlmab kerevalmistajaid, kellel on vaja koguda selles valdkonnas piisavalt kogemusi, et vajalikke menetlusi saaks nõuetekohaselt rakendada. Tulenevalt M2- ja M3-kategooria sõidukite ohutuse olulisusest peavad need sõidukid üleminekuajal — kui siseriiklik tüübikinnitus endiselt kehtib, et tootjatel oleks aega saada kogemusi sõidukite EÜ tüübikinnitusega — vastama ühtlustatud direktiivide tehnilistele nõuetele.

(6)

Sõidukeid väikeseeriatena valmistavad tootjad on seni siseturu eelistest osaliselt ilma jäetud. Kogemus on näidanud, et liiklusohutust ja keskkonnakaitset saaks oluliselt parandada, kui väikeseeriana valmistatud sõidukid alates kategooriast M1 täielikult ühenduse sõiduki tüübikinnituse süsteemi integreerida.

(7)

Kuritarvituse vältimiseks tuleks väikeseeriana valmistatud sõidukite lihtsustatud tüübikinnitusmenetluse kasutamist lubada vaid väga piiratud toodangu korral; seetõttu on vaja täpsemalt määratleda väikeseeria mõiste toodetud sõidukite arvu kaudu.

(8)

Oluline on sätestada üksiksõidukitele kinnituse andmist võimaldavad meetmed, et tagada mitmeastmelise tüübikinnitussüsteemi piisav paindlikkus; ühenduse ühtlustatud erisätete kehtestamiseni tuleks liikmesriikidel siiski lubada üksiksõiduki kinnituse andmist vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.

(9)

Ühenduse sõiduki tüübikinnitusmenetluse rakendamiseni muudele kui M1-kategooria sõidukitele tuleks liikmesriikidel lubada jätkata siseriikliku tüübikinnituse andmist ning kehtestada tuleks vastavad üleminekusätted.

(10)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 5 ).

(11)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ ( 6 ) ühines Euroopa Ühendus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe”).

Seetõttu tuleks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega ühendus nimetatud otsuse kohandamisel ühineb, ja muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on juba ühinenud, liita ühenduse kogu sõiduki tüübikinnitusmenetlusse kas sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuete kujul või alternatiivina kehtivatele ühenduse õigusaktidele. Eelkõige, kui ühendus otsustab nõukogu otsuse vormis, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri muutub EÜ sõiduki tüübikinnitusmenetluse osaks ja asendab kehtivad ühenduse õigusaktid, tuleks komisjonile anda volitus käesolevat direktiivi asjakohaselt kohandada. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid või täiendada käesolevat direktiivi, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(12)

Parema õigusloome ja lihtsustamise huvides ning selleks, et vältida tehnilisi kirjeldusi käsitlevate kehtivate ühenduse õigusaktide pidevat ajakohastamist, peaks olema võimalik selles direktiivis või üksikdirektiivides ja -määrustes viidata kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele ilma neid ühenduse õiguslikus raamistikus kordamata.

(13)

Selleks et tagada toodangu vastavuse järelevalve korra, mis on ühenduse tüübikinnitussüsteemi üheks nurgakiviks, nõuetekohane rakendamine ja toimimine, peaks pädev asutus või selleks määratud nõuetekohaselt kvalifitseeritud tehniline teenistus tootjaid korrapäraselt kontrollima.

(14)

Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide peamine eesmärk on tagada, et turule viidavad uued sõidukid, osad ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Teatavate osade või seadmete paigaldamine pärast sõidukite turuleviimist või kasutuselevõtmist ei tohiks seda eesmärki kahjustada. Seega tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et osasid või seadmeid, mida on võimalik sõidukitesse paigaldada ja mis võivad oluliselt kahjustada ohutuse või keskkonnakaitse seisukohalt oluliste süsteemide toimimist, kontrollitakse enne nende müüki panemist tüübikinnitusasutuste poolt. Sellised meetmed peaksid sisaldama tehnilisi sätteid, mis käsitlevad nõudmisi, millele nimetatud osad või seadmed peavad vastama.

(15)

Nimetatud meetmeid tuleks kohaldada ainult piiratud arvule osadele või seadmetele. Selliste osade või seadmete ja hilisemate nõuete loetelu tuleks kehtestada pärast sidusrühmadega konsulteerimist. Loetelu kehtestamisel peaks komisjon aruande põhjal konsulteerima sidusrühmadega ning püüdma saavutada õiglase tasakaalu liiklusohutuse parandamise nõuete ja keskkonnakaitse ning tarbijate, tootjate ja turustajate huvide vahel, säilitades sõiduki konkurentsivõime järelturul.

(16)

Osade ja seadmete loetelu, olulised asjaomased süsteemid ning katsetus- ja rakendusmeetmed tuleks kehtestada vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid või täiendada käesolevat direktiivi, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)

Käesolev direktiiv sisaldab tervet rida konkreetseid ohutusnõudeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta ( 7 ) artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega on oluline näha ette sätted, mis tagavad, et juhul kui sõiduk kujutab endast käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud õigustloovate aktide rakendamisest tulenevalt tarbijatele tõsist ohtu, rakendab tootja tõhusaid kaitsemeetmeid, sealhulgas sõidukite turult tagasikutsumine. Tüübikinnitusasutused peaksid olema seega võimelised hindama, kas väljapakutud meetmed on piisavad või mitte.

(18)

Oluline on, et tootjad varustaksid sõidukiomanikke asjakohase teabega, et vältida ohutusseadmete väärkasutamist. Asjakohane on lisada vastavad sätted käesolevasse direktiivi.

(19)

Seadmete tootjate jaoks on samuti oluline juurdepääs teatud teabele, mida omab vaid sõiduki tootja, st tehnilisele teabele, sealhulgas joonistele, mis on vajalikud osade väljatöötamiseks müügijärgsele turule.

(20)

Samavõrra oluline on, et tootjad teeksid teabe kergesti kättesaadavaks sõltumatutele ettevõtjatele eesmärgiga tagada sõidukite remont ja teenindamine täielikult konkurentsivõimelisel turul. Need nõuded teabe kohta sisaldusid seni ühenduse õigusaktides, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi-ja hooldusteabe kättesaadavust), ( 8 ) selle põhjal, et komisjon esitab hiljemalt neli aastat pärast nimetatud määruse jõustumist raporti sõiduki remondi- ja hooldusteabe juurdepääsusüsteemi toimimise kohta ja kaalub seejärel, kas oleks kohane koondada kõik sellisele teabele juurdepääsu käsitlevad sätted tüübikinnitust käsitlevasse muudetud raamdirektiivi.

(21)

Menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleks üksikdirektiivide või määruste rakendamist käsitlevad meetmed, käesoleva direktiivi lisade kohandamise meetmed ning üksikdirektiivid ja määrused, eelkõige seoses teaduse ja tehnika arenguga, võtta vastu vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide või -määruste vähem olulisi sätteid või täiendada neid, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Sama menetlust tuleks kohaldada kohanduste suhtes, mis on vajalikud puudega inimestele mõeldud sõidukite tüübikinnituseks.

(22)

Kogemus näitab, et liiklejate suurema ohutuse tagamiseks võib vajalikuks osutuda asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine, kui kehtivates õigusaktides on tuvastatud puudusi. Sellistel kiireloomulistel juhtudel tuleks vajalikud üksikdirektiivide või määruste muudatused vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta üksikdirektiivide või -määruste vähem olulisi sätteid või täiendada neid, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kujundada välja siseturg rakendades kõigile sõidukikategooriatele kehtivat kohustuslikku ühenduse tüübikinnitussüsteemi, ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seda on meetme ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätete suhtes, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(25)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ( 9 ) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete kohta ning need üldsusele kättesaadavaks tegema.

(26)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade ning XX lisa B osas nimetatud direktiivide kohaldamise osas,

(27)

Käesoleva direktiivi nõuded on kooskõlas tegevuskava „Õigusliku keskkonna lihtsustamine ja parandamine” põhimõtetega.

(28)

On eriti oluline, et käesoleva direktiivi põhjal esitatavad tulevased meetmed või selle kohaldamisel rakendatavad menetlused vastaksid nendele põhimõtetele, mida komisjon kordas oma teatises 21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse õigusliku raamistiku kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolev direktiiv kehtestab ühtlustatud raamistiku, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele, nimetatud sõidukite süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele, eesmärgiga hõlbustada nende registreerimist, müüki ja kasutuselevõtmist ühenduse piires.

Käesolevas direktiivis nähakse ette ka sätted käesoleva direktiivi alusel tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks ettenähtud osade ja seadmete müügi ja kasutuselevõtmise kohta.

Sõidukite ehitust ja töötamist käsitlevad tehnilised erinõuded sätestatakse käesoleva direktiivi rakendamist reguleerivates aktides, mille täielik loetelu on esitatud IV lisas.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse tüübikinnituse andmisel maanteedel kasutamiseks mõeldud ning ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja valmistatud sõidukitele ning nimetatud sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele.

Samuti kohaldatakse seda taolistele sõidukitele üksiksõiduki kinnituse andmisel.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka direktiiviga hõlmatud sõidukitele ettenähtud osadele ja seadmetele.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmisel järgmistele sõidukitele:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivis 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ( 10 ) määratletud põllumajandus- või metsatraktorid ja spetsiaalselt nende jaoks konstrueeritud ja valmistatud järelhaagised;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta ( 11 ) määratletud väikesed neljarattalised mootorsõidukid;

c) roomiksõidukid.

3.  Käesoleva direktiivi kohaselt on tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:

a) peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid;

b) sõjaväes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid;

c) liikurmasinad,

juhul kui need sõidukid täidavad käesoleva direktiivi nõuded. Selline valikuline tüübikinnituse andmine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid) ( 12 ) kohaldamist.

4.  Käesoleva direktiivi kohaselt on üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:

a) üksnes maanteevõidusõiduks ettenähtud sõidukid;

b) sõidukite prototüübid, mida kasutatakse teedel tootja vastutusel konkreetse katsetusprogrammi läbiviimiseks ja mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt selleks otstarbeks.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides kasutatakse järgmisi mõisteid, kui neis ei ole sätestatud teisiti:

1. „õigustloov akt” — üksikdirektiiv või määrus või 1958. aasta muudetud kokkuleppele lisatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri;

2. „üksikdirektiiv või määrus” — käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud direktiiv või määrus. Käesolev termin hõlmab ka nende rakendusakte;

3. „tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

4. „siseriiklik tüübikinnitus” — liikmesriigi seadustega kehtestatud tüübikinnitusmenetlus, millega antud tüübikinnitus kehtib vaid kõnealuse liikmesriigi territooriumil;

5. „EÜ tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele, mis sisalduvad käesolevas direktiivis ja IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides;

6. „üksiksõiduki kinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et konkreetne sõiduk, mis on kas ainulaadne või mitte, vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

7. „mitmeastmeline tüübikinnitus” — menetlus, millega üks liikmesriik tõendab või mitu liikmesriiki tõendavad, et mittekomplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab, olenevalt komplekteerituse astmest, käesoleva direktiivi asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

8. „järkjärguline tüübikinnitus” — sõiduki tüübikinnituse menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõidukiga seonduvate süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitustunnistused ning mille viimases etapis antakse tüübikinnitus kogu sõidukile;

9. „üheastmeline tüübikinnitus” — menetlus, mille käigus antakse üheainsa toiminguga tüübikinnitus sõidukile tervikuna;

10. „sega-tüübikinnitus” — järkjärguline tüübikinnitusmenetlus, mille käigus kogu sõiduki kinnitamise viimasel etapil antakse tüübikinnitus ühele või mitmele süsteemile, ilma et kõnealustele süsteemidele oleks vaja väljastada EÜ tüübikinnitustunnistusi;

11. „mootorsõiduk” — vähemalt neljarattaline omal jõul liikuv komplektne, komplekteeritud või mittekomplektne sõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h;

12. „haagis” — mitteiseliikuv ratastel sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud vedamiseks mootorsõiduki poolt;

13. „sõiduk” — mis tahes mootorsõiduk või haagis, nagu on määratletud punktides 10 ja 11;

14. „hübriidmootorsõiduk” — sõiduk, millele on selle liikuma panemiseks paigaldatud vähemalt kaks erinevat energiamuundurit ja kaks erinevat (sõidukil paiknevat) energiasalvestussüsteemi;

15. „hübriidelektrisõiduk” — hübriidsõiduk, mis mehhaanilise liikumapaneva jõu tekitamiseks saab energiat mõlemast järgmisest sõidukil paiknevast energiaallikast:

— tarbitav kütus;

— elektri-/mehhaanilise energia salvestamise seade (nt aku, kondensaator, hooratas/generaator jne);

16. „liikurmasin” — iseliikuv sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud konkreetse töö tegemiseks ning mis oma konstruktsiooniliste omaduste tõttu ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade transportimiseks. Mootorsõiduki šassiile paigaldatud masinaid ei loeta liikurmasinateks;

17. „sõidukitüüp” — konkreetsesse kategooriasse kuuluvad sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt nendes olulistes aspektides, mis on kindlaks määratud II lisa B osas. Sõidukitüüp võib sisaldada variante ja versioone, nagu on määratletud II lisa B osas;

18. „baassõiduk” — sõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse algetapil;

19. „mittekomplektne sõiduk” — sõiduk, mis peab läbima veel vähemalt ühe edasise komplekteerimisetapi, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid;

20. „komplekteeritud sõiduk” — sõiduk, mis on valminud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tulemusel ja mis vastab käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele;

21. „komplektne sõiduk” — sõiduk, mida ei ole vaja komplekteerida, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid;

22. „seerialõpu sõiduk” — sõiduk, mis kuulub varusse, mida ei saa registreerida, müüa või kasutusele võtta uute tehniliste nõuete jõustumise tõttu, millele suhtes sõiduk ei ole kinnitust saanud;

23. „süsteem” — seadmete kogum, mis on ühendatud sõidukis ühe või mitme konkreetse ülesande täitmiseks ja mille kohta kehtivad õigustloovate aktide nõuded;

24. „osa” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid;

25. „eraldi seadmestik” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes;

26. „originaalosad või -seadmed” — osad või seadmed, mis on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt kõnealuse sõiduki monteerimiseks vajalike osade või seadmete tootmiseks ette nähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele. Siia kuuluvad osad või seadmed, mis on toodetud samal tootmisliinil kui originaalosad või -seadmed. Kuni vastupidise tõestamiseni eeldatakse, et osad on originaalosad, kui osade tootja tõendab, et osade kvaliteet vastab kõnealuse sõiduki monteerimiseks kasutatud osade kvaliteedile ning et need on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt ettenähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele;

27. „tootja” — isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusprotsessi aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest. See isik või asutus ei tarvitse olla otseselt seotud tüübikinnitusprotsessi alla kuuluva sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega;

28. „tootja esindaja” — ühenduses registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kelle tootja on nimetanud ennast tüübikinnitusasutuses esindama ja tema nimel tegutsema käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes; mõistele „tootja” viitamisel tuleb seda tõlgendada viitena kas tootjale või tootja esindajale;

29. „tüübikinnitusasutus” — liikmesriigi ametiasutus, mille pädevusse kuuluvad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse kõik aspektid, tüübikinnitustunnistuste väljastamine ja vajadusel tühistamine, tegutsemine teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutuste kontaktasutusena, tehniliste teenistuste määramine ja tootjapoolsete kohustuste täitmise tagamine toodangu vastavuse osas;

30. „pädev asutus” — artikli 42 kohaselt kas tüübikinnitusasutus või tunnustatud asutus või nende nimel tegutsev akrediteerimisasutus;

31. „tehniline teenistus” — organisatsioon või asutus, mille liikmesriigi tüübikinnitusasutus on määranud katsetusi läbiviivaks katselaboratooriumiks või toodangu vastavuse hindamise organiks, et viia läbi alghindamist ja muid katsetusi või kontrollimisi tüübikinnitusasutuste nimel, kusjuures neid ülesandeid võib täita ka tüübikinnitusasutus ise;

32. „virtuaalne katsemeetod” — arvutisimulatsioon, mis sisaldab arvutusi, mis tõendavad, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab õigustloova akti tehnilistele nõuetele. Virtuaalmeetodi puhul ei ole katsetamisel vaja kasutada füüsilist sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku;

33. „tüübikinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kinnitamist;

34. „EÜ tüübikinnitustunnistus” — VI lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud tunnistus, mõne käesoleva direktiivi IV lisa I või II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja asjakohases lisas sätestatud teatis, mida peetakse sellega samaväärseks;

35. „üksiksõiduki kinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult, et konkreetsele sõidukile on antud kinnitus;

36. „vastavustunnistus” — IX lisas sätestatud dokument, mille annab välja tootja ja mis tõendab, et käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud seeriasse kuuluv sõiduk vastab tootmise ajal kõigile õigustloovate aktide nõuetele;

37. „teatis” — I või III lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud dokument, mis näeb ette andmed, mis taotlejal tuleb esitada, kusjuures teatist on võimalik esitada elektroonilise faili kujul;

38. „teatmik” — taotleja esitatav täielik kaust, mis sisaldab teatist, toimikut, andmeid, jooniseid, fotosid jne, kusjuures teatmikku on lubatud esitada elektroonilise faili kujul;

39. „infopakett” — teatmik koos katsearuannete ja kõigi muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus on lisanud teatmikule oma ülesannete täitmise käigus, kusjuures infopaketti on lubatud esitada elektroonilise faili kujul;

40. „infopaketi sisukord” — dokument, milles on loetletud infopaketi sisu sobilikult nummerdatuna või muul viisil tähistatuna, et kõik leheküljed oleksid selgelt eristatavad, kusjuures dokumendi vorm kajastab EÜ tüübikinnituse korraldamise järjestikusi samme, eelkõige läbivaatamise ja ajakohastamise kuupäevi.



II PEATÜKK

ÜLDKOHUSTUSED

Artikkel 4

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriigid tagavad, et tüübikinnitust taotlevad tootjad täidavad oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.  Liikmesriigid annavad tüübikinnituse vaid sellistele sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

3.  Liikmesriigid registreerivad, lubavad müüa või kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, osasid ja eraldi seadmistikke, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, osade või eraldi seadmestike registreerimist, müüki, kasutuselevõtmist või teel liiklemist põhjustel, mis on seotud nende konstruktsiooni ja töötamise käesoleva direktiiviga hõlmatud aspektidega, kui need vastavad direktiivi nõuetele.

4.  Liikmesriigid asutavad või määravad tüübikinnituse küsimustes pädeva asutuse ning teatavad sellise asutuse asutamisest või määramisest komisjonile vastavalt artiklile 43.

Tüübikinnitusasutuse asutamise või määramise teade sisaldab asutuse nime, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ning vastutusvaldkonda.

Artikkel 5

Tootjate kohustused

1.  Tootja vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas tootja on otseselt kaasatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte.

2.  Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab iga tootja nende süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest, mis lisatakse sõidukile tema poolt läbi viidavas komplekteerimisetapis.

Tootja, kes muudab varasemates etappides juba tüübikinnituse saanud osasid või süsteeme, vastutab muudetud osade ja süsteemide tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest.

3.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel nimetab väljaspool ühendust asutatud tootja teda tüübikinnitusasutuse ees esindama ühenduses registreeritud esindaja.



III PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSED

Artikkel 6

Sõidukite EÜ tüübikinnitusmenetluste kord

1.  Tootja võib valida ühe järgmistest menetlustest:

a) järkjärguline tüübikinnitus;

b) üheastmeline tüübikinnitus;

c) sega-tüübikinnitus.

2.  Järkjärgulise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab III lisas nõutavat teavet koos kõigi tüübikinnitustunnistustega, mida nõutakse vastavalt igale IV või XI lisas loetletud kohaldatavale õigusloovale aktile. Süsteemi või eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul on tüübikinnitusasutusel kohaldatavate õigustloovate aktide kohaselt juurdepääs asjaomasele infopaketile kuni ajani, mil tüübikinnitus kas väljastatakse või selle väljastamisest keeldutakse.

3.  Üheastmelise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab I lisas nõutavat asjakohast teavet vastavalt IV või XI lisas ning vajadusel III lisa II osas määratletud õigustloovatele aktidele.

4.  Sega-tüübikinnituse menetluse puhul võib tüübikinnitusasutus vabastada tootja kohustusest esitada ühe või mitme süsteemi EÜ tüübikinnitustunnistus, kui teatmikku on täiendatud I lisas täpsustatud andmetega, mida nõutakse nimetatud süsteemide kinnitamiseks sõidukile tüübikinnituse andmise etapil, kusjuures iga selliselt esitamata jäetud EÜ tüübikinnitustunnistus asendatakse katsearuandega.

5.  Ilma et see piiraks lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse puhul järgmine teave:

a) esimesel etapil — komplektse sõiduki korral nõutavad teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad, mis on baassõiduki käesoleval komplekteerituse astmel asjakohased;

b) teisel ja edasistel etappidel — käesoleval ehitusetapil asjakohased teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad koos sõidukile eelmisel ehitusetapil väljastatud EÜ tüübikinnitustunnistuse koopiaga; lisaks esitab tootja täielikud üksikasjalikud andmed tema poolt sõiduki juures tehtud muudatuste ja lisanduste kohta.

Punktides a või b osutatud teabe võib esitada vastavalt lõikes 4 kirjeldatud sega-tüübikinnituse menetlusele.

6.  Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse sõidukitüübi kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile.

Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

7.  Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.

8.  Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks tüübikinnitusmenetluse rahuldava läbiviimise võimaldamiseks vajaliku arvu sõidukeid.

Artikkel 7

Süsteemide, osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusmenetluse kord

1.  Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile. Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

2.  Koos taotlusega esitatakse teatmik, mille sisu on määratletud üksikdirektiivides või määrustes.

3.  Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.

4.  Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks asjaomastes üksikdirektiivides või määrustes nõutavate katsetuste läbiviimiseks vajaliku arvu sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke.



IV PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSTE LÄBIVIIMINE

Artikkel 8

Üldsätted

1.  Liikmesriigid ei tohi anda EÜ tüübikinnitust ilma esmalt tagamata, et artiklis 12 osutatud menetlust on nõuetekohaselt ja rahuldavalt rakendatud.

2.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnitusi kooskõlas artiklitega 9 ja 10.

3.  Kui liikmesriik leiab, et sõiduki, süsteemi, osa või seadmestiku tüüp, mis vastab nõutud sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu liiklusohutusele või kahjustab tõsiselt keskkonda või rahvatervist, võib see liikmesriik EÜ tüübikinnituse andmisest keelduda. Sellisel juhul saadab liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile üksikasjaliku toimiku, milles selgitab oma otsuse põhjusi ja esitab oma järeldusi kinnitavad tõendid.

4.  EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas esitatud korras.

5.  Tüübikinnitusasutus saadab 20 tööpäeva jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele iga sõidukitüübi kohta, millele asutus on kinnituse andnud, koopia sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusest koos selle juurde kuuluvate lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.

6.  Tüübikinnitusasutus teavitab viivitamata teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi igast sõiduki tüübikinnituse andmisest keeldumisest või tüübikinnituse tühistamisest ning esitab sellise otsuse põhjendused.

7.  Tüübikinnitusasutus saadab iga kolme kuu järel teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele loetelu süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustest, mis ta on eelneva perioodi jooksul väljastanud, muutnud, tühistanud või mille väljastamisest ta on keeldunud. Nimetatud loetelu sisaldab XIV lisas osutatud andmeid.

8.  Teise liikmesriigi nõudel saadab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik nõude esitanud liikmesriigile 20 tööpäeva jooksul kõnealuse EÜ tüübikinnitustunnistuse koos lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.

Artikkel 9

Sõidukeid käsitlevad erisätted

1.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse:

a) sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele;

b) eriotstarbelisele sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele.

Kohaldatakse V lisas esitatud menetlusi.

2.  Liikmesriigid annavad mitmeastmelise tüübikinnituse mittekomplektsele või komplekteeritud sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV või XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele, võttes arvesse sõiduki komplekteerituse astet.

Mitmeastmelist tüübikinnitust kohaldatakse ka teise tootja poolt ümberehitatud või muudetud komplektsete sõidukite suhtes.

Kohaldatakse XVII lisas esitatud menetlusi.

3.  Iga sõidukitüübi puhul teostab tüübikinnitusasutus järgmisi toiminguid:

a) täidab kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, sealhulgas juurdelisatud katsetustulemuste lehe, vastavalt VIII lisas esitatud näidisele;

b) koostab infopaketi sisukorra või kinnitab selle õigsust;

c) väljastab põhjendamatu viivituseta taotlejale täidetud tunnistuse koos selle lisadega.

4.  EÜ tüübikinnituse puhul, mille kehtivuse suhtes on vastavalt artiklile 20, artiklile 22 või XI lisale kehtestatud piirangud või mille kohta ei rakendata õigustloovate aktide teatud sätteid, esitatakse nimetatud piiranguid või rakendamata sätted EÜ tüübikinnitustunnistuses.

5.  Kui teatmiku andmetes täpsustatakse vastavalt XI lisale eriotstarbeliste sõidukite kohta kehtivad sätted, siis täpsustatakse nimetatud sätted ka EÜ tüübikinnitustunnistuses.

6.  Kui tootja valib sega-tüübikinnituse menetluse, märgib tüübikinnitusasutus vastavalt III lisas esitatud näidisele teatise III osasse viited õigustloovate aktidega kehtestatud katsearuannetele, mille kohta EÜ tüübikinnitustunnistus puudub.

7.  Kui tootja valib üheastmelise tüübikinnitusmenetluse, määrab tüübikinnitusasutus kindlaks kohaldatavate õigustloovate aktide loetelu, mille vorm on toodud VI lisa liites, ja lisab nimetatud loetelu EÜ tüübikinnitustunnistusele.

Artikkel 10

Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted

1.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse süsteemile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV või XI lisas.

2.  Liikmesriigid annavad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse osale või eraldi seadmestikule, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV lisas.

3.  Kui osadele või eraldi seadmestikele, mis on ette nähtud remondiks, teeninduseks või hoolduseks või mitte, laieneb sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei nõuta täiendavat osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitust, kui asjakohases õigustloovas aktis ei ole teisiti sätestatud.

4.  Kui osa või eraldi seadmestik täidab oma ülesannet või selle spetsiifiline omadus avaldub ainult koos sõiduki teiste osadega ja sel põhjusel on vastavust nõuetele võimalik tõendada ainult siis, kui osa või eraldi seadmestik toimib koos nende teiste sõidukiosadega, piiratakse vastavalt osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse kehtivust. Sel juhul täpsustatakse EÜ tüübikinnitustunnistuses kõik osa või eraldi seadmestiku kasutuspiirangud ja nimetatakse selle paigaldamise eritingimused. Kui sellise osa või eraldi seadmestiku paigaldab sõiduki tootja, tõendatakse vastavust kohaldatavatele kasutuspiirangutele või paigaldamistingimustele sõidukile tüübikinnituse andmise ajal.

Artikkel 11

EÜ tüübikinnituseks nõutavad katsetused

1.  Vastavust käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides sätestatud tehnilistele eeskirjadele tõendatakse asjakohaste katsetuste abil, mille viivad läbi selleks määratud tehnilised teenistused.

Katsemenetlusi ning katsetuste läbiviimiseks vajalikku varustust ja vahendeid kirjeldatakse igas asjakohases õigustloovas aktis.

2.  Nõutud katsetuste läbiviimisel kasutatakse sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke, mis on kinnitatava tüübi suhtes representatiivsed.

Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib tootja siiski valida sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku, mis pole küll kinnitatava tüübi suhtes representatiivne, kuid milles on ühendatud mitmed nõutava töötamistaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad. Valiku tegemisel võib otsustamise hõlbustamiseks kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

3.  Alternatiivina lõikes 1 nimetatud katsemenetlustele ning tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib XVI lisas loetletud õigustloovate aktide puhul tootja taotlusel kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

4.  Üldtingimused, millele virtuaalsed katsemeetodid peavad vastama, on esitatud XVI lisa 1. liites.

Konkreetsed katsetingimused ja nendega seotud haldusnormid iga XVI lisas loetletud õigustloova akti kohta sätestatakse nimetatud lisa 2. liites.

5.  Komisjon koostab õigustloovate aktide loetelu, mille puhul lubatakse kasutada virtuaalseid katsemeetodeid, ning nendega seotud konkreetsed katsetingimused ja haldusnormid. Nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, kehtestatakse ning neid ajakohastatakse vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 12

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

1.  EÜ tüübikinnitust andev liikmesriik võtab vastavalt X lisale tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et on võetud piisavad meetmed toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks.

2.  EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vastavalt X lisale seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõikes 1 osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad ja toodetavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad jätkuvalt kinnitatud tüübile.

Kontrollimine toodangu kinnitatud tüübile vastavuse tõendamiseks piirdub X lisas ja erinõudeid sisaldavates õigustloovates aktides sätestatud menetlustega. Sel eesmärgil võib EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus läbi viia IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides ettenähtud, tootja ruumidest, sealhulgas tootmisrajatistest võetud näidiste kontrollimisi või katsetusi.

3.  Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik tuvastab, et lõikes 1 osutatud meetmeid ei rakendata, et need erinevad oluliselt kokkulepitud meetmetest ja kontrollikavadest või nende rakendamine on lõppenud, kuigi tootmist ei ole lõpetatud, võtab kõnealune liikmesriik kasutusele vajalikud abinõud (sealhulgas tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodangu vastavuse menetluse nõuetekohane järgimine.



V PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUSTE MUUDATUSED

Artikkel 13

Üldsätted

1.  Tootja teavitab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriiki viivitamata igast muudatusest infopaketi andmetes. Asjaomane liikmesriik otsustab vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele, millist menetlust tuleb järgida. Vajadusel võib liikmesriik tootjaga konsulteerides otsustada, et anda tuleb uus EÜ tüübikinnitus.

2.  Taotlus EÜ tüübikinnituse muutmiseks esitatakse eranditult algse EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigile.

3.  Kui liikmesriik leiab, et muudatuse tegemiseks on vaja uusi kontrollimisi või katsetusi, teatab ta sellest tootjale. Artiklites 14 ja 15 osutatud menetlusi kohaldatakse alles pärast nõutavate uute kontrollimiste või katsetuste edukat läbiviimist.

Artikkel 14

Sõidukeid käsitlevad erisätted

1.  Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.

Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud lehekülje, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

2.  Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:

a) nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi;

b) EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud;

c) jõustuvad kinnitatud sõidukitüübi suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded.

Sellistel juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse lähtudes juba varem antud laienduste järjekorranumbritest.

Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.

3.  Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.

4.  Sõiduki tüübikinnituse muudatust ei nõuta, kui lõike 2 punktis c osutatud uued nõuded ei ole tehnilisest seisukohast selle sõidukitüübi jaoks olulised või hõlmavad muid sõidukikategooriaid kui see, millesse antud sõiduktüüp kuulub.

Artikkel 15

Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted

1.  Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.

Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

2.  Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:

a) nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi;

b) EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud;

c) jõustuvad tüübikinnituse saanud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded.

Selliste juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse vastavalt juba varem antud laienduste järjekorranumbritele. Juhul kui muudatus on tingitud lõike 2 punkti c kohaldamisest, ajakohastatakse tüübikinnitusnumbri kolmandat osa.

Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.

3.  Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.

Artikkel 16

Muudatuste väljastamine ja nendest teatamine

1.  Laienduse puhul ajakohastab tüübikinnitusasutus kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, nende juurde kuuluvad lisad ja infopaketi sisukorra. Ajakohastatud tüübikinnitustunnistus ja selle lisad väljastatakse taotlejale põhjendamatu viivituseta.

2.  Paranduse puhul väljastab tüübikinnitusasutus taotlejale põhjendamatu viivituseta parandatud dokumendid või vajaduse korral ajakohastatud tervikversiooni, sealhulgas infopaketi parandatud sisukorra.

3.  Tüübikinnitusasutus teatab igast EÜ tüübikinnituse muudatusest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele vastavalt artiklis 8 osutatud menetlustele.



VI PEATÜKK

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KEHTIVUS

Artikkel 17

Kehtivuse lõppemine

1.  Sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus lõpeb järgmistel juhtudel:

a) uute sõidukite registreerimisel, müügil või kasutuselevõtmisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud sõiduki suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt ajakohastada;

b) tüübikinnituse saanud sõiduki tootmine lõpetatakse lõplikult ja vabatahtlikult;

c) tüübikinnitus kaotab kehtivuse eripiirangu tõttu.

2.  Kui kehtetuks muutub ainult sõidukitüübi üks variant või variandi üks versioon, kaotab kõnealuse sõiduki EÜ tüübikinnitus kehtivuse vaid selle konkreetse variandi või versiooni suhtes.

3.  Kui teatud sõidukitüübi tootmine lõpetatakse lõplikult, teatab tootja sellest sõiduki EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellise teate saamise korral teavitab nimetatud tüübikinnitusasutus sellest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi 20 tööpäeva jooksul.

Artiklit 27 kohaldatakse ainult tootmise lõpetamisele käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud asjaoludel.

4.  Juhul kui sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus hakkab lõppema, teatab tootja sellest EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

Tüübikinnitusasutus edastab kogu asjakohase teabe põhjendamatu viivituseta teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, et võimaldada vajaduse korral artikli 27 kohaldamist. Nimetatud teave sisaldab eelkõige viimase toodetava sõiduki tootmise kuupäeva ja valmistajatehase tähist.



VII PEATÜKK

VASTAVUSTUNNISTUS JA MÄRGISED

Artikkel 18

Vastavustunnistus

1.  Tootja kui sõiduki EÜ tüübikinnituse omanik annab välja vastavustunnistuse, mis on kaasas iga komplektse, mittekomplektse või komplekteeritud sõidukiga, mis on toodetud vastavuses kinnitatud sõidukitüübiga.

Mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki korral täidab tootja vastavustunnistuse 2. küljel ainult need punktid, mis on tüübikinnituse käesoleval etapil lisatud või mida on sel etapil muudetud, ja võimalusel lisab tunnistusele kõik eelneva etapi vastavustunnistused.

2.  Vastavustunnistus koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või keeltes. Iga liikmesriik võib nõuda vastavustunnistuse tõlkimist oma keelde või keeltesse.

3.  Vastavustunnistus selliselt, et oleks välistatud selle võltsimine. Seetõttu kasutatakse paberit, mida kaitseb värviline graafika või millel on tootjat identifitseeriv vesimärk.

4.  Vastavustunnistus täidetakse tervikuna ja see ei sisalda sõiduki kasutuse suhtes muid piiranguid peale õigustloovas aktis sätestatu.

5.  IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artikli 20 lõike 2 sätetele, sisaldab pealkirjas järgmist fraasi: „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, mille tüübi kinnitamisel kohaldati artiklit 20 (ajutine kinnitus)”.

6.  IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artiklile 22, sisaldab pealkirjas fraasi „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, millele on antud väikeseeria tüübikinnitus” ning selle vahetus läheduses tootmisaastat, millele järgneb arvu 1 ja XII lisas toodud tabelis märgitud piirarvu vahemikku jääv järjekorranumber, mis iga tootmisaasta puhul tähistab antud sõiduki paiknemist/positsiooni nimetatud aastaks ettenähtud tootmiskoguse hulgas.

7.  Tootja võib edastada vastavustunnistuses sisalduvaid andmeid või teavet liikmesriigi sõidukiregistriasutusele elektrooniliselt, ilma et see piiraks lõike 1 sätete kohaldamist.

8.  Vastavustunnistuse duplikaadi tohib väljastada ainult tootja. Iga vastavustunnistuse duplikaadi esiküljel peab olema selgelt nähtav sõna „duplikaat”.

Artikkel 19

EÜ tüübikinnitusmärk

1.  Osa või eraldi seadmestiku, mis on süsteemi osaks või mitte, tootja tähistab iga tüübikinnitusega vastavuses toodetud osa või eraldi seadmestiku asjakohase üksikdirektiivi või määrusega nõutava EÜ tüübikinnitusmärgiga.

2.  Kui EÜ tüübikinnitusmärki ei nõuta, lisab tootja vähemalt oma kaubanime või kaubamärgi ning tüübinumbri ja/või valmistajatehase tähise.

3.  EÜ tüübikinnitusmärk vastab VII lisa liitele.



VIII PEATÜKK

ÜKSIKDIREKTIIVIDELE MITTEVASTAVAD UUED TEHNOLOOGIAD VÕI PÕHIMÕTTED

Artikkel 20

Uute tehnoloogiate või põhimõtete suhtes tehtavad erandid

1.  Liikmesriigid võivad tootja taotlusel anda EÜ tüübikinnituse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile, milles on kasutatud tehnoloogiaid või põhimõtteid, mis ei vasta ühele või mitmele IV lisa I osas loetletud õigustloovale aktile, kui komisjon annab selleks loa vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.

2.  Kuni otsuseni loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta võib liikmesriik anda ajutise tüübikinnituse, mis kehtib ainult selle liikmesriigi territooriumil ja taotletava erandi alla kuuluva sõidukitüübi kohta, kui nimetatud liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, edastades neile toimiku, mis sisaldab järgmist teavet:

a) põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad süsteemi, osa või eraldi seadmestiku nõuetele mittevastavaks;

b) asjaomaste ohutus- ja keskkonnakaitse probleemide kirjeldus ning võetud meetmed;

c) katsetuste ja nende tulemuste kirjeldus, mis tõendavad, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, on tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase.

3.  Teised liikmesriigid võivad otsustada tunnustada lõikes 2 osutatud ajutist kinnitust oma territooriumil.

4.  Vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele otsustab komisjon, kas lubada liikmesriigil anda seda tüüpi sõidukile EÜ tüübikinnitus või mitte.

Vajaduse korral täpsustatakse otsuses, kas tüübikinnituse suhtes kohaldatakse mingeid piiranguid, näiteks selle kehtivusaja suhtes. Igal juhul kehtib kinnitus vähemalt 36 kuud.

Kui komisjon otsustab loa andmisest keelduda, teatab liikmesriik viivitamata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajutise tüübikinnituse omanikule, et ajutine tüübikinnitus tühistatakse kuus kuud pärast komisjoni otsuse kuupäeva. Ajutise tüübikinnituse kohaselt enne selle tühistamist toodetud sõidukeid lubatakse siiski registreerida, müüa ja kasutusele võtta igas ajutist tüübikinnitust tunnustanud liikmesriigis.

5.  Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale, millega ühendus on ühinenud.

Artikkel 21

Nõutavad meetmed

1.  Kui komisjon leiab, et erandi tegemine vastavalt artiklile 20 on põhjendatud, võtab komisjon viivitamata vajalikud meetmed asjakohaste üksikdirektiivide või määruste kohandamiseks tehnoloogia arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui vastavalt artiklile 20 tehtud erand on seotud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga, teeb komisjon 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras ettepaneku vastava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja muutmiseks.

2.  Niipea kui asjakohaseid õigustloovaid akte on muudetud, tühistatakse koheselt kõik erandi suhtes kehtinud piirangud.

Kui õigustloova akti muutmiseks vajalikke samme ei ole astutud, võidakse ajutise tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel erandi kehtivusaega pikendada uue otsusega, mis võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.



IX PEATÜKK

VÄIKESEERIATENA TOODETUD SÕIDUKID

Artikkel 22

Väikeseeriate EÜ tüübikinnitus

1.  Tootja taotlusel ja vastavalt XII lisa A osa 1. jaos sätestatud koguselistele piirangutele annavad liikmesriigid artikli 6 lõikes 4 osutatud menetluse kohaselt EÜ tüübikinnituse sõidukitüübile, mis vastab vähemalt IV lisa I osa liites loetletud nõuetele.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata eriotstarbeliste sõidukite suhtes.

3.  EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas kirjeldatud korras.

Artikkel 23

Väikeseeriate siseriiklik tüübikinnitus

1.  Vastavalt XII lisa A osa 2. jaotises määratletud koguselistele piirangutele toodetud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sätte kohaldamisest, kui nad sätestavad asjakohased alternatiivsed nõuded.

„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.

2.  Lõikes 1 osutatud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte kohaldamisest.

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.

4.  Sõidukitele käesoleva artikli kohaselt tüübikinnituse andmisel tunnustavad liikmesriigid süsteeme, osasid ja eraldi seadmestikke, millele on antud tüübikinnitus vastavalt IV lisas loetletud õigustloovatele aktidele.

5.  Tüübikinnitustunnistuses täpsustatakse nõudeid, mille suhtes on antud vabastus vastavalt lõigetele 1 ja 2.

Selline tüübikinnitustunnistus, mille näidis on esitatud VI lisas, ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistus”. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse siiski vastavalt VII lisas kirjeldatud viisile.

6.  Tüübikinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga. Tootja soovi korral saadab tüübikinnitusasutus tootja määratud liikmesriikide tüübikinnitusasutustele tähitud kirjaga või elektronkirjaga tüübikinnitustunnistuse koopia.

Koopia saanud liikmesriik otsustab 60 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, kas tunnustada tüübikinnitust või mitte. Nimetatud liikmesriik teatab oma otsusest ametlikult esimeses lõigus osutatud tüübikinnitusasutusele.

Liikmesriik ei keeldu tüübikinnituse tunnustamisest, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

7.  Sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab tüübikinnituse andnud liikmesriik taotlejale tüübikinnitustunnistuse koopia koos infopaketiga.

Liikmesriik lubab nimetatud sõiduki müüki, registreerimist ja kasutuselevõtmist, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.



X PEATÜKK

ÜKSIKSÕIDUKI KINNITUS

Artikkel 24

Üksiksõiduki kinnitus

1.  Liikmesriigid võivad vabastada konkreetse sõiduki, mis on kas ainulaadne või mitte, vastavusest käesoleva direktiivi või ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sättega, kui nad kehtestavad alternatiivsed nõuded.

Esimeses lõigus nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.

„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.

2.  Liikmesriigid ei vii läbi purustavaid katsetusi. Nad kasutavad taotleja esitatud asjakohast teavet, mis tõendab vastavust alternatiivsete nõuetega.

3.  Alternatiivsete nõuete asemel tunnustavad liikmesriigid igat süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitust.

4.  Üksiksõiduki kinnituse taotluse esitab tootja, sõiduki omanik või nende nimel tegutsev esindaja, tingimusel et viimane on ühenduses registreeritud.

5.  Liikmesriik annab üksiksõidukile kinnituse, kui sõiduk vastab taotlusele lisatud kirjeldusele ja sõiduki suhtes kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, ning väljastab põhjendamatu viivituseta üksiksõiduki kinnitustunnistuse.

Üksiksõiduki kinnitustunnistuse vorm põhineb VI lisas toodud EÜ tüübikinnitustunnistuse näidisel ja sisaldab vähemalt andmeid, mis on vajalikud nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta ( 13 ) sätestatud registreerimistaotluse täitmiseks. Üksiksõiduki kinnitustunnistus ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitus”.

Üksiksõiduki kinnitustunnistus kannab asjaomase sõiduki valmistajatehase tähist.

6.  Üksiksõiduki kinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga.

Üksiksõiduki kinnituse saanud sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab kinnituse andnud liikmesriik taotlejale teatise tehniliste sätete kohta, mille suhtes sõidukile kinnitus anti.

Teine liikmesriik lubab müüa, registreerida ja kasutusele võtta sõidukit, millele üks liikmesriik on andnud üksiksõiduki kinnituse vastavalt käesoleva artikli sätetele, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

7.  Sõiduki tootja või omaniku taotlusel annavad liikmesriigid kinnituse üksiksõidukile, mis vastab käesoleva direktiivi ja IV või XI lisas loetletud õigustloovate aktide sätetele.

Sellisel juhul tunnustavad liikmesriigid üksiksõiduki kinnitust ja lubavad sõidukit müüa, registreerida ja kasutusele võtta.

8.  Käesoleva artikli sätteid võib kohaldada sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt käesolevale direktiivile ja mida on muudetud enne nende esimest registreerimist või kasutuselevõtmist.

Artikkel 25

Erisätted

1.  Artiklis 24 esitatud menetlust võib kohaldada konkreetsele sõidukile selle järjestikuste komplekteerimisetappide jooksul vastavalt mitmeastmelisele tüübikinnitusmenetlusele.

2.  Artiklis 24 esitatud menetlusega ei tohi asendada tavalises järjestuses toimuva mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse mõnda vaheetappi ja seda ei tohi kohaldada sõidukile esimese etapi kinnituse saamiseks.



XI PEATÜKK

REGISTREERIMINE, MÜÜK JA KASUTUSELEVÕTMINE

Artikkel 26

Sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine

1.  Ilma et see piiraks artiklite 29 ja 30 sätete kohaldamist, registreerivad liikmesriigid ning lubavad müüa ja kasutusele võtta vaid sõidukeid, millel on kaasas vastavalt artiklile 18 väljastatud kehtiv vastavustunnistus.

Mittekomplektsete sõidukite korral lubavad liikmesriigid nende müüki, kuid võivad keelduda nende alalisest registreerimisest ja kasutuselevõtmisest seni kuni sõidukid jäävad mittekomplektseks.

2.  Sõidukeid, mis on vabastatud vastavustunnistuse nõudest, võib registreerida, müüa või kasutusele võtta ainult siis, kui need vastavad käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele.

3.  Väikeseeria sõidukite puhul ei ületa ühe aasta jooksul registreeritud, müüdud ja kasutusele võetud sõidukite arv XII lisa A osas näidatud ühikute arvu.

Artikkel 27

Seerialõpu sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine

1.  Arvestades XII lisa B osas täpsustatud piiranguid ja ainult piiratud aja jooksul võivad liikmesriigid lubada registreerida, müüa või kasutusele võtta sõidukeid, mis vastavad sõidukitüübile, mille EÜ tüübikinnitus enam ei kehti.

Esimest lõiku kohaldatakse ainult ühenduse territooriumil asuvatele sõidukitele, mis nende tootmise ajal olid hõlmatud kehtiva EÜ tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne EÜ tüübikinnituse kehtivuse lõppu.

2.  Lõikes 1 sätestatud võimalus kehtib komplektsete sõidukite suhtes kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil EÜ tüübikinnituse kehtivus lõppes, ning komplekteeritud sõidukite suhtes kaheksateistkümne kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.

3.  Tootja, kes soovib toetuda lõike 1 sätetele, esitab taotluse pädevale asutusele igas liikmesriigis, mida kõnealuste sõidukite kasutuselevõtmine hõlmab. Taotluses tuleb täpsustada tehnilisi ja majanduslikke põhjuseid, mille tõttu nimetatud sõidukid ei vasta uutele tehnilistele nõuetele.

Asjaomased liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas ja millises koguses lubada nimetatud sõidukite registreerimist oma territooriumil.

4.  Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis sõidukitele, mis olid hõlmatud siseriikliku tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne sellise kinnituse kehtivuse lõppu vastavalt artiklile 45 seoses EÜ tüübikinnitusmenetluse kohustusliku jõustamisega.

5.  Liikmesriigid rakendavad asjakohaseid meetmeid, et tagada tõhus järelevalve käesolevas artiklis esitatud menetluse raames registreeritud või kasutusele võetud sõidukite arvu üle.

Artikkel 28

Osade ja eraldi seadmestike müük ja kasutuselevõtmine

1.  Liikmesriigid lubavad osade ja eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist siis ja ainult siis, kui need vastavad asjakohaste õigustloovate aktide nõuetele ning on vastavalt artiklile 19 nõuetekohaselt tähistatud.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata osade ja eraldi seadmestike puhul, mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt uute sõidukite jaoks, mida käesolev direktiiv ei hõlma.

3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on artikli 20 alusel vabastatud õigustloova akti ühest või mitmest sättest, või mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes kehtivad artiklites 22, 23 ja 24 ette nähtud kõnealuse osa või eraldi seadmestikuga seonduvad kinnitused.

4.  Erandina lõikest 1 ja kui õigustloovas aktis ei ole sätestatud teisiti, võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes nende kasutuselevõtmise ajal käesoleva direktiiviga või direktiiviga 70/156/EMÜ EÜ tüübikinnitust ei nõutud.



XII PEATÜKK

KAITSEKLAUSLID

Artikkel 29

Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavus käesolevale direktiivile

1.  Kui liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis vastavad küll kohaldatavatele nõuetele või on nõuetekohaselt tähistatud, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, keskkonnale või rahvatervisele, siis võib nimetatud liikmesriik maksimaalselt kuueks kuuks keelata selliste sõidukite registreerimise või selliste sõidukite, osade või eraldi seadmestike müügi või kasutuselevõtmise oma territooriumil.

Sel juhul teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata tootjale, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, esitades oma otsuse aluseks olevad põhjendused ning täpsustades, kas otsus tuleneb:

— asjakohaste õigustloovate aktide puudustest või

— asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest.

2.  Otsuse ettevalmistamiseks konsulteerib komisjon võimalikult kiiresti asjaomaste osapooltega ning eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega.

3.  Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste õigustloovate aktide puudustest, võetakse vastavad meetmed järgmiselt:

— IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste puhul muudab komisjon neid vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

— ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade puhul esitab komisjon asjakohaste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusettepanekud 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras.

4.  Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest, võtab komisjon asjakohased meetmed, et tagada vastavus nimetatud nõuetega.

Artikkel 30

Kinnitatud tüübile mittevastavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud

1.  Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võtab liikmesriik vajalikud meetmed (sealhulgas vajaduse korral tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavusseviimine kinnitatud tüübiga. Nimetatud liikmesriigi tüübikinnitusasutus teavitab võetud meetmetest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi.

2.  Lõike 1 kohaldamisel käsitletakse kõrvalekaldeid EÜ tüübikinnitustunnistuse või infopaketi andmetest kinnitatud tüübile mittevastavusena.

Sõidukit peetakse kinnitatud tüübile vastavaks, kui hälbed on asjakohaste õigustloovate aktidega lubatud ja neid piire järgitakse.

3.  Kui liikmesriik tõendab, et uued sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võib liikmesriik paluda EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigil kontrollida toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

4.  Tüübikinnitusasutus nõuab, et süsteemi, osa, eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki tüübikinnituse andnud liikmesriik võtaks vajalikud meetmed, et tagada toodetavate sõidukite taasvastavusse viimine kinnitatud tüübiga järgmistel juhtudel:

a) sõiduki EÜ tüübikinnitus, mille korral sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavusest;

b) mitmeastmeline tüübikinnitus, mille korral komplekteeritud sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult mittekomplektse sõiduki osaks oleva süsteemi, osa või eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki enda mittevastavusest.

Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajadusel koos taotluse esitanud liikmesriigiga vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Mittevastavuse avastamise korral võtab süsteemile, osale, eraldi seadmestikule või mittekomplektsele sõidukile EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus lõikes 1 sätestatud meetmed.

5.  Tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist 20 tööpäeva jooksul igast EÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest.

6.  Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab talle edastatud mittevastavuse teate, püüavad asjaomased liikmesriigid vaidluse lahendada. Komisjoni teavitatakse ning vajadusel korraldab komisjon asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 31

Selliste osade ja seadmete, mis võivad endast kujutada märkimisväärset ohtu oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, müük ja kasutuselevõtmine

1.  Liikmesriigid lubavad selliste osade või seadmete müüki, müüki panemist või kasutuselevõtmist, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, ainult juhul, kui tüübikinnitusasutus on väljastanud nende kohta loa kooskõlas lõigetega 5 kuni 10.

2.  Osad või seadmed, mille puhul on vastavalt lõikele 1 vaja luba, kantakse loetellu, mis kehtestatakse XIII lisas. Sellisele otsusele eelneb hindamine, mis kajastub aruandes ja millega püütakse saavutada õiglane tasakaal järgmiste elementide vahel:

a) tõsine oht vaatlusaluste osade või seadmetega varustatud sõidukite turvalisusele või keskkonnamõjule ning

b) käesoleva artikli alusel vaatlusalustele osadele või seadmetele loanõude kehtestamise mõju tarbijatele ja tootjatele järelturul.

3.  Lõiget 1 ei kohaldata originaalosadele ega -seadmetele, mida hõlmab sõidukite suhtes kohaldatav süsteemi tüübikinnitus, ega osadele või seadmetele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt mõne käesoleva direktiivi IV lisas esitatud õigustloova akti sätetele, välja arvatud juhul kui kõnealused tüübikinnitused on seotud muude kui lõikes 1 sisalduvate aspektidega. Lõiget 1 ei kohaldata selliste osade ja seadmete suhtes, mis on toodetud ainult võidusõiduks ettenähtud sõidukitele, mis pole mõeldud kasutamiseks üldkasutatavatel teedel. Kui XIII lisas nimetatud osad või seadmed on mõeldud kasutamiseks nii võidusõidus kui ka üldkasutatavatel teedel, ei tohi neid osasid või seadmeid laiale üldsusele maanteesõidukites kasutamiseks müüa ega müügiks pakkuda, välja arvatud juhul, kui need vastavad käesoleva artikli nõuetele.

Kui see on asjakohane, võtab komisjon vajadusel vastu sätted, mis käsitlevad käesolevas lõikes osutatud osade või seadmete tuvastamist.

4.  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud loaandmisprotsessi korra ja nõuded ning XIII lisas toodud loetelu hilisema ajakohastamise sätted. Need nõuded hõlmavad ohutus-, keskkonnakaitse- ja vajaduse korral katsetamisstandardite nõudeid. Need võib kehtestada IV lisas loetletud õigustloovate aktide alusel, need võib koostada asjassepuutuva ohutus-, keskkonna- ja katsetamistehnoloogia põhjal või, kui see on kohane viis nõutud ohutus- või keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, võivad need sisaldada osade või seadmete võrdlust originaalsõiduki või vastavalt vajadusele selle mis tahes osa keskkonna- või ohutusnäitajatega.

5.  Lõike 1 kohaldamisel esitab osade või seadmete tootja tüübikinnitusasutustele katsearuande, mille on koostanud selleks määratud tehniline teenistus, mis kinnitab, et osad või seadmed, mille jaoks luba taotletakse, vastavad lõikes 4 osutatud nõuetele. Tootja võib esitada ainult ühele tüübikinnitusasutusele ainult ühe taotluse osa ühe tüübi kohta.

Taotlus peab sisaldama üksikasju, mis puudutavad osade või seadmete tootjat, loa taotluse objektiks olevate osade või seadmete tüüpi, identifitseerimis- ja osanumbreid ning sõiduki tootja nime, sõiduki tüüpi ning vajadusel sõiduki tootmisaastaid või mis tahes muud teavet, mis võimaldab tuvastada sõidukit, millele paigaldamiseks need osad või seadmed on ette nähtud.

Kui tüübikinnitusasutus on katsearuannet ja muid tõendeid arvesse võttes veendunud, et kõnealused osad või seadmed vastavad lõikes 4 esitatud nõuetele, väljastab ta põhjendamatu viivituseta tootjale vastava tunnistuse. Tunnistus lubab osasid või seadmeid ühenduse piires müüa, müüki panna või sõidukitele paigaldada vastavalt lõike 9 teisele lõigule.

6.  Iga käesoleva artikli kohaldamisel loa saanud osa või seade märgistatakse nõuetekohaselt.

Komisjon kehtestab märgistus- ja pakendamisnõuded ning lõikes 5 osutatud tunnistuse näidise ja numeratsioonisüsteemi.

7.  Lõigetes 2 kuni 6 osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades.

8.  Tootja teavitab viivitamata tunnistuse väljastanud tüübikinnitusasutust mis tahes muudatusest, mis mõjutavad tunnistuse väljastamise ajal kehtinud tingimusi. Nimetatud tüübikinnitusasutus otsustab, kas tunnistus tuleks üle vaadata või uuesti väljastada ning kas uued katsetused on vajalikud.

Tootja kohustus on tagada, et osasid ja seadmeid toodetakse ning toodetakse jätkuvalt samades tingimustes, mille alusel tunnistus väljastati.

9.  Tüübikinnitusasutus kontrollib enne loa väljastamist, kas on olemas piisavad meetmed ja menetlused tõhusa kontrolli tagamiseks toodangu nõuetele vastavuse üle.

Juhul kui tüübikinnitusasutus leiab, et loa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud, palub ta tootjal võtta vajalikud meetmed osade või seadmete taas nõuetega vastavusse viimiseks. Vajadusel tühistab tüübikinnitusasutus loa.

10.  Komisjoni tähelepanu juhitakse mis tahes lahkarvamusele liikmesriikide vahel seoses lõikes 5 osutatud tunnistustega. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud vajadusel loa tühistamise nõudmine pärast liikmesriikidega konsulteerimist.

11.  Käesolevat artiklit ei kohaldata osa või seadme suhtes enne, kui see on loetletud XIII lisas. XIII lisa iga kande või kanneterühma jaoks kehtestatakse mõistlik üleminekuperiood, et võimaldada osade või seadmete tootjal taotleda luba ning see saada. Samas võib kehtestada, kui see on asjakohane, kuupäeva nende osade ja seadmete, mis on ette nähtud enne kehtestatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks, käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätmiseks.

12.  Seni kuni ei ole otsustatud, kas osa või seade peaks olema lõikes 1 osutatud loetelus, võivad liikmesriigid rakendada riiklikke sätteid, milles käsitletakse osasid või seadmeid, mis võivad oluliselt ohustada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohast toimimist.

Sellise otsuse vastuvõtmise järel kaotavad kõnealuseid osasid või seadmeid käsitlevad siseriiklikud sätted kehtivuse.

13.  Alates 29. oktoobrist 2007 ei võta liikmesriigid vastu uusi sätteid, mis käsitlevad osi ja seadmeid, mis võivad mõjutada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide toimimist.

Artikkel 32

Sõidukite turult tagasikutsumine

1.  Kui sõiduki EÜ tüübikinnituse saanud tootja on kohustatud vastavalt õigustloova akti või direktiivi 2001/95/EÜ sätetele läbi viima juba müüdud, registreeritud või kasutuselevõetud sõidukite turult tagasikutsumise, sest üks või mitu sõidukile paigaldatud süsteemi, osa või eraldi seadmestikku, millele on vastavalt käesolevale direktiivile antud nõuetekohane kinnitus või mitte, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, rahvatervisele või keskkonnale, teatab tootja sellest viivitamata sõiduki tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele.

2.  Tootja teeb tüübikinnitusasutusele ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, mille abil kõrvaldada lõikes 1 osutatud oht. Tüübikinnitusasutus teatab nimetatud meetmetest viivitamata teiste liikmesriikide asutustele.

Pädevad asutused tagavad nimetatud meetmete tõhusa rakendamise oma vastaval territooriumil.

3.  Kui nimetatud meetmed on asjaomaste asutuste arvates ebapiisavad või neid ei ole rakendatud piisavalt kiiresti, teavitavad nad viivitamata EÜ sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutust.

Tüübikinnitusasutus teavitab seejärel tootjat. Kui EÜ tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus ise ei ole tootja võetud meetmetega rahul, võtab ta kõik nõutavad kaitsemeetmed, kaasa arvatud sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamine, juhul kui tootja ei näe ette ega rakenda tõhusaid parandusmeetmeid. Sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamise korral teatab asjaomane tüübikinnitusasutus sellest tootjale, teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ning komisjonile tähitud kirjaga või samaväärsel elektroonilisel teel 20 tööpäeva jooksul.

4.  Käesolevat artiklit kohaldatakse ka osadele, mille suhtes ei kehti ühtki õigustloova akti nõuet.

Artikkel 33

Otsustest ja õiguskaitsevahenditest teatamine

Kõik otsused, mis on tehtud vastavalt käesoleva direktiivi rakendamisega vastuvõetud sätetele ja kõik otsused EÜ tüübikinnitusest keeldumise või selle tühistamise, registreerimisest keeldumise või müügi keelamise kohta peavad olema üksikasjalikult põhjendatud.

Igast sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis asjaomases liikmesriigis kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.



XIII PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD

Artikkel 34

EÜ tüübikinnituseks kohaldatavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad

1.  ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega ühendus on ühinenud ja mis on loetletud IV lisa I osas ja XI lisas, moodustavad osa EÜ tüübikinnitusest samamoodi nagu üksikdirektiivid või määrused. Nimetatud eeskirju kohaldatakse sõidukikategooriatele, mis on loetletud IV lisa I osa tabeli vastavates veergudes ja XI lisas.

2.  Kui ühendus on vastavalt otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõikele 4 otsustanud EÜ tüübikinnituse puhul kohustuslikult kohaldada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, tehakse vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisades vastavalt käesoleva direktiivi artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Käesoleva direktiivi lisasid muutvas õigusaktis täpsustatakse ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja või selle muudatuste kohustusliku kohaldamise kuupäevad. Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis on vastuolus kõnealuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga.

Kui selline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri asendab olemasoleva üksikdirektiivi või määruse, asendatakse asjaomane kanne IV lisa I osas ja XI lisas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja numbriga ning vastav kanne IV lisa II osas kustutakse sama korra kohaselt.

3.  Lõike 2 teises lõigus osutatud juhul tunnistatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga asendatav üksikdirektiiv või määrus kehtetuks vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Üksikdirektiivi kehtetuks tunnistamisel tunnistavad liikmesriigid kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis võeti vastu nimetatud direktiivi ülevõtmiseks.

4.  Käesolevas direktiivis või üksikdirektiivides või -määrustes võib teha otseviiteid rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, ilma neid ühenduse õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.

Artikkel 35

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade samaväärsus direktiivide või määrustega

1.  IV lisa II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju käsitletakse samaväärsetena vastavate üksikdirektiivide või määrustega, niivõrd kui nende kohaldamisala ja sisu kattuvad.

Liikmesriikide tüübikinnitusasutused tunnustavad nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt antud tüübikinnitusi ja vajadusel sellekohaseid tüübikinnitusmärke vastava samaväärse üksikdirektiivi või määruse kohaselt välja antud tüübikinnituste ja tüübikinnitusmärkide asemel.

2.  Kui ühendus on otsustanud lõike 1 kohaldamisel kohaldada uut või muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, muudetakse vajadusel käesoleva direktiivi IV lisa II osa. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 36

Samaväärsus teiste eeskirjadega

Nõukogu võib ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste mitme- või kahepoolsete lepingute raames komisjoni ettepanekul tunnustada käesoleva direktiiviga kehtestatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituse tingimuste või sätete ja rahvusvaheliste või kolmandate riikide eeskirjadega kehtestatud menetluste samaväärsust.



XIV PEATÜKK

TEHNILISE TEABE ESITAMINE

Artikkel 37

Kasutajatele mõeldud teave

1.  Tootja ei tohi esitada mis tahes käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud õigustloovate aktidega seonduvaid andmeid käsitlevat tehnilist teavet, mis erineb tüübikinnitusasutuse poolt kinnitatud andmetest.

2.  Kui see on ette nähtud õigustloova akti vastavate sätetega, esitab tootja kasutajatele kogu asjakohase teabe ja vajalikud juhendid, milles kirjeldatakse sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kasutamisega seotud eritingimusi või piiranguid.

Nimetatud teave esitatakse ühenduse ametlikes keeltes. Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega esitatakse see sobivas abidokumendis nagu näiteks omaniku käsiraamatus või hooldusraamatus.

Artikkel 38

Osade või eraldi seadmestike tootjatele mõeldud teave

1.  Sõiduki tootja teeb osade või eraldi seadmestike tootjatele kättesaadavaks kõik osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituseks või artikli 31 alusel loa saamiseks vajalikud andmed, sealhulgas õigustloova akti lisas või liites eraldi loetletud joonised.

Sõiduki tootja võib kohustada osade või eraldi seadmestike tootjaid sõlmima siduvat kokkulepet, et kaitsta mis tahes teabe, mis ei ole üldkasutatav, kaasa arvatud teabe, mis on seotud intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsust.

2.  Osade või eraldi seadmestike tootja, kes omab EÜ tüübikinnitustunnistust, mis vastavalt artikli 10 lõikele 4 sisaldab piiranguid kasutamise või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta, esitab sõiduki tootjale sellekohase üksikasjaliku teabe.

Kui see on ette nähtud õigustloova akti sätetega, esitab osade või eraldi seadmestike tootja koos toodetud osade või eraldi seadmestikega juhendid kasutuspiirangute või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta.



XV PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED JA MUUDATUSED

Artikkel 39

Käesoleva direktiivi, üksikdirektiivide ja määruste rakendusmeetmed ja muudatused

1.  Komisjon võtab vastu üksikdirektiivi või määruse rakendamiseks vajalikud meetmed vastavalt igas asjaomases direktiivis või määruses sätestatud eeskirjadele.

2.  Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi lisadesse või IV lisa I osas loetletud üksikdirektiividesse või määrustesse tehtavad muudatused, mis on vajalikud nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga või puudega inimeste erivajadustega.

3.  Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud tehniliste nõuete sätestamiseks väikeseeria sõidukitele, üksiksõiduki kinnitusmenetluse kohaselt kinnitatud sõidukitele ja eriotstarbelistele sõidukitele.

4.  Kui komisjonile saavad teatavaks kiireloomulisi meetmeid nõudvad tõsised ohud liiklejatele või keskkonnale, võib komisjon IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste sätteid muuta

5.  Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud tõhusa töökorralduse huvides ja eelkõige IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide ja määruste vahelise ühtsuse või nende ja ühenduse muude õigusaktide vahelise ühtsuse tagamiseks.

6.  Kui otsuse 97/836/EÜ kohaldamisel võetakse vastu uued ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad või muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on ühinenud, muudab komisjon vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.

7.  Iga uue üksikdirektiiv või määruse puhul muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.

8.  Käesoleva direktiivi lisasid võib muuta määrusega.

9.  Käesolevas artiklis osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide ja määruste vähem olulisi sätteid, muu hulgas neid täiendades.

Artikkel 40

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse „mootorsõidukite tehniliseks komiteeks”.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.



XVI PEATÜKK

TEHNILISTE TEENISTUSTE MÄÄRAMINE JA NENDEST TEATAMINE

Artikkel 41

Tehniliste teenistuste määramine

1.  Kui liikmesriik määrab kindlaks tehnilise teenistuse, nõustub viimane järgima käesoleva direktiivi sätteid.

2.  Tehnilised teenistused viivad läbi või juhendavad käesolevas direktiivis või IV lisas loetletud õigustloovas aktis nimetatud tüübikinnituseks nõutavaid katsetusi või kontrollimisi, kui ei ole lubatud kasutada alternatiivseid menetlusi. Tehnilised teenistused ei tohi läbi viia katsetusi või kontrollimisi, mille läbiviimiseks neid ei ole nõuetekohaselt määratud.

3.  Oma kompetentsusvaldkonnast sõltuvalt kuuluvad tehnilised teenistused ühte või mitmesse järgnevast neljast tegevuskategooriast:

a) A-kategooria — tehnilised teenistused, mis viivad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi läbi oma tegevusüksuses;

b) B-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi, mis viiakse läbi tootja või kolmanda osapoole tegevusüksustes;

c) C-kategooria — tehnilised teenistused, mis korrapäraselt hindavad ja jälgivad tootjapoolseid toodangu vastavuse kontrollimise menetlusi;

d) D-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad või viivad läbi katsetusi või kontrollimisi toodangu vastavuse järelevalve raames.

4.  Tehnilised teenistused tõendavad kohaseid oskusi, konkreetseid tehnilisi teadmisi ja tunnustatud kogemusi käesoleva direktiivi ja IV lisas loetletud õigustloovate aktidega hõlmatud konkreetsetes valdkondades.

Lisaks peavad tehnilised teenistused vastama V lisa 1. liites loetletud standarditele, mis on olulised nende poolt läbi viidava tegevuse jaoks. Seda nõuet ei kohaldata aga artikli 25 lõikes 1 osutatud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse viimasele astmele.

5.  Tüübikinnitusasutus võib tegutseda tehnilise teenistusena ühe või mitme lõikes 3 osutatud tegevuse osas.

6.  XV lisas loetletud õigustloovate aktide puhul võib A-kategooria tegevuste osas tehniliseks teenistuseks määrata tootja või tema nimel tegutseva alltöövõtja.

Vajadusel muudab komisjon nimetatud õigustloovate aktide loetelu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7.  Lõigetes 5 ja 6 osutatud üksused järgivad käesoleva artikli sätteid.

8.  Muid kui vastavalt lõikele 6 määratud kolmanda riigi tehnilisi teenistusi võib määratud tehniliste teenistustena artikli 43 tähenduses esitada ainult ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kahepoolse lepingu raames.

Artikkel 42

Tehniliste teenistuste oskuste hindamine

1.  Artiklis 41 osutatud oskusi tõendatakse pädeva asutuse koostatud hindamisaruandega. See võib sisaldada akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistust.

2.  Hindamine, millel lõikes 1 osutatud aruanne põhineb, viiakse läbi vastavalt V lisa 2. liite sätetele.

Hindamisaruanne vaadatakse üle maksimaalselt kolme aasta möödudes.

3.  Komisjoni taotlusel edastatakse hindamisaruanne komisjonile.

4.  Tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus tõendab oma vastavust dokumentaalsete tõenditega.

Sellise vastavuse hulka kuulub hindamine, mille viivad läbi hinnatava tegevusega mitteseotud audiitorid. Nimetatud audiitorid võivad pärineda samast organisatsioonist, kui nende töö on korraldatud eraldi hinnatavat tegevust läbiviivast personalist.

5.  Tehniliseks teenistuseks määratud tootja või tema nimel tegutsev alltöövõtja järgib käesoleva artikli asjakohaseid sätteid.

Artikkel 43

Teatamise kord

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga määratud tehnilise teenistuse nimetuse, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, vastutavate isikute nimed ja tegevuste kategooria. Nad teatavad komisjonile ka kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes.

Teates nimetatakse, milliste õigustloovate aktide jaoks tehnilised teenistused on määratud.

2.  Tehniline teenistus võib artiklis 41 kirjeldatud tegevusi tüübikinnituse eesmärgil läbi viia ainult siis kui komisjonile on tehnilisest teenistusest eelnevalt teatatud.

3.  Sama tehnilise teenistuse võivad määrata ja sellest teatada mitu liikmesriiki, olenemata teenistuse poolt läbiviidavate tegevuste kategooriast.

4.  Kui õigustloova akti kohaldamisel on vaja määrata konkreetne organisatsioon või kompetentne organ, mille tegevus ei kuulu artiklis 41 osutatute alla, teatatakse sellest vastavalt käesoleva artikli sätetele.

5.  Komisjon avaldab tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste nimekirja ja üksikasjad oma veebilehel.



XVII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Üleminekusätted

1.  Kuni käesolevale direktiivile vajalike muudatuste tegemiseni selleks, et hõlmata reguleerimisalast veel välja jäävad sõidukid või täiendada väikeseeriatena toodetud sõidukite, välja arvatud M1-kategooriasse kuuluvate sõidukite tüübikinnitust käsitlevaid haldusnorme ja tehnilisi sätteid ning kehtestada üksiksõiduki kinnituse menetlust käsitlevad ühtlustatud haldusnormid ja tehnilised sätted, ja kuni artiklis 45 sätestatud üleminekuperioodide lõpuni, jätkavad liikmesriigid nimetatud sõidukitele siseriiklike tüübikinnituste andmist, tingimusel et need kinnitused lähtuvad käesolevas direktiivis sätestatud ühtlustatud tehnilistest nõuetest.

2.  Tootja taotlusel või, üksiksõiduki kinnituse puhul, sõiduki omaniku taotlusel ning nõutava teabe esitamisel täidab ja väljastab asjaomane liikmesriik vastavalt kas tüübikinnitustunnistuse või üksiksõiduki kinnitustunnistuse. Tunnistus väljastatakse taotlejale.

Sama tüüpi sõidukite suhtes tunnustavad teised liikmesriigid tõestatud koopiat tõendina sellest, et vajalikud katsetused on sooritatud.

3.  Kui sõiduk, millele on antud üksiksõiduki kinnitus, tuleb registreerida teises liikmesriigis, võib see liikmesriik nõuda sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutuselt mis tahes täiendavat üksikasjalikku teavet selle kohta, millistele tehnilistele nõuetele see konkreetne sõiduk vastab.

4.  Kuni käesoleva direktiiviga hõlmatud sõidukite registreerimis- ja maksustamissüsteemide ühtlustamiseni liikmesriikides, võivad liikmesriigid kasutada siseriiklikke koode hõlbustamaks registreerimist ja maksustamist oma territooriumil. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil teha alaliigitusi III lisa II osas esitatud versioonidest, tingimusel et alaliigituse andmed on selgelt esitatud infopaketis või et neid on võimalik sealt lihtsa arvutuse teel tuletada.

Artikkel 45

EÜ tüübikinnituse kohaldamise kuupäevad

1.  Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse uutele sõidukitüüpidele XIX lisas sätestatud kuupäevadest alates.

2.  Tootja taotlusel võivad liikmesriigid anda uutele sõidukitüüpidele EÜ tüübikinnituse alates 29. aprillist 2009.

3.  Kuni XIX lisas esitatud tabeli neljandas veerus sätestatud kuupäevadeni ei kohaldata artikli 26 lõiget 1 uute sõidukite suhtes, millele on antud siseriiklik tüübikinnitus enne kolmandas veerus sätestatud kuupäevi või millel ei ole tüübikinnitust.

4.  Tootja taotlusel ja kuni XIX lisas esitatud tabeli 3. tulba 6. ja 9. reas nimetatud kuupäevadeni annavad liikmesriigid M2- ja M3-kategooria sõidukitele jätkuvalt välja siseriiklikke tüübikinnitusi alternatiivina sõidukite EÜ tüübikinnitusele tingimusel, et need sõidukid, nende süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud on saanud tüübikinnituse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud õigustloovatele aktidele.

5.  Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi M1-kategooria sõidukitele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.

6.  Süsteemide, osade või eraldi seadmestike uute tüüpide EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi alates 29. aprillist 2009.

Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.

Artikkel 46

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiivi ja eriti artiklis 31 sisalduvate või sellest artiklist tulenevate keeldude ja IV lisa I osas loetletud õigustloovate aktide sätete rikkumise korral kohaldatavad karistused ja võtavad kõik nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Kindlaksmääratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 29. aprilliks 2009 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 47

Hindamine

1.  Hiljemalt 29. aprilliks 2011 teavitavad liikmesriigid komisjoni käesolevas direktiivis sätestatud tüübikinnitusmenetluse kohaldamisest ja eelkõige mitmeastmelise protsessi kohaldamisest. Vajadusel esitab komisjon muudatusettepanekuid, mida peetakse vajalikuks tüübikinnitusmenetluse parandamiseks.

2.  Lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt 29. oktoobriks 2011. Vajadusel võib komisjon teha ettepaneku artiklis 45 osutatud kohaldamiskuupäevade edasilükkamiseks.

Artikkel 48

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi sisuliste muudatuste järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 29. aprilli 2009. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende normide teksti.

Nad kohaldavad neid norme alates 29. aprillist 2009.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka avalduse selle kohta, et kehtivate õigus- ja haldusnormide viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning avalduse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 70/156/EMÜ, nagu seda on muudetud XX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 29. aprillist 2009, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning XX lisa B osas loetletud direktiivide kohaldamisega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt XX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 51

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



LISADE LOETELU

I lisa

Sõidukite EÜ tüübikinnituseks vajalike andmete täielik loend

II lisa

Sõidukite kategooriate ja sõidukitüüpide määratlused

III lisa

Teatis sõidukite EÜ tüübikinnituse kohta

IV lisa

Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuded

Liide:

Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse M1-kategooriasse kuuluvate sõidukite, mida toodetakse vastavalt artiklile 22 väikeseeriatena, tüübikinnitusele esitatavad nõuded

V lisa

Sõiduki EÜ tüübikinnitusel järgitav kord

1. liide:

Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid

2. liide:

Tehniliste teenistuste hindamise kord

VI lisa

Tüübikinnitustunnistuse näidis

Liide:

Õigustloovate aktide loetelu, millele sõidukitüüp vastab

VII lisa

EÜ tüübikinnitustunnistuse numeratsioonisüsteem

Liide:

Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk

VIII lisa

Katsetulemused

IX lisa

EÜ vastavussertifikaat

X lisa

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

XI lisa

Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse eriotstarbeliste sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded

1. liide:

Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod

2. liide:

Soomussõidukid

3. liide:

Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid

4. liide:

Muud eriotstarbelised sõidukid (sealhulgas haagissuvilad)

5. liide:

Liikurkraanad

XII lisa

Suurimad lubatud tükiarvud väikeseeriatele ja seeria lõpetamise korral

XIII lisa

Osade ja seadmete loetelu, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, nende tõhususnõuetele, nõuetekohastele katsemenetlustele, märgistus- ja pakendamisnõuetele

XIV lisa

Õigustloovate aktide alusel välja antud EÜ tüübikinnituste loetelu

XV lisa

Õigustloovate aktide loend, mille kohaldamise korral võib sõiduki tootjat käsitleda tehnilise teenistusena

XVI lisa

Loetelu õigustloovatest aktidest, mille puhul tootja või tehniline teenistus võib kasutada virtuaalseid katsemeetodeid

1. liide:

Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

2. liide:

Virtuaalseid katsemeetodeid puudutavad konkreetsed tingimused

XVII lisa

Mitmeastmelisel EÜ tüübikinnitusmenetlusel järgitav kord

Liide:

Täiendava valmistajasildi näidis

XVIII lisa

Sõiduki päritolusertifikaat — Baas-/mittekomplektse sõiduki tootja avaldus, mida ei esitata koos vastavustunnistusega

XIX

Ajakava Käesoleva Direktiivi Rakendamiseks Tüübikinnituse Suhtes

XX lisa

Tähtajad kehtetuks tunnistatud direktiivide ülevõtmiseks liikmesriikide seadustes

XXI lisa

Vastavustabel

▼M1



I LISA

SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSEKS VAJALIKE ANDMETE TÄIELIK LOEND ( 14 )

Kõik käesolevas direktiivis ja üksikdirektiivides või määrustes nimetatud teatised peavad koosnema ainult käesolevast täielikust loetelust tehtud väljavõtetest ja neis tuleb kasutada sama numereerimissüsteemi nagu täielikus loetelus.

Järgmine teave esitatakse kolmes eksemplaris ja sellega kaasneb sisukord. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi häälestusseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0.   ÜLDISED SÄTTED

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.0.1. Šassii: …

0.2.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …

0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile ( 15 ): …

0.3.0.1. Šassii: …

0.3.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …

0.3.1. Märgistuse asukoht: …

0.3.1.1. Šassii: …

0.3.1.2. Kere / komplektne sõiduk: …

0.4. Sõiduki kategooria ( 16 ): …

0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.6.1. Šassiil: …

0.6.2. Kerel: …

0.7. (ei ole kehtestatud)

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.2. Kogu sõiduki mõõtjoonis: …

1.3. Telgede ja rataste arv: …

1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …

1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): …

1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …

1.5. Pikitalade materjalid ( 17 ): …

1.6. Mootori paigutus ja asukoht: …

1.7. Juhikabiin (buldog- või ninamikkabiin) ( 18 ): …

1.8. Rooli asukoht: vasakul/paremal ( 19 ).

1.8.1. Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse (19)  liikluse korral.

1.9. Täpsustada, kas mootorsõiduk on ette nähtud poolhaagise või muu haagise veoks ning pool-, täis- või kesktelghaagise korral täpsustada, kas sõidukid on ette nähtud kaupade veoks kindlal temperatuuril: …

2.   MASSID JA MÕÕTMED ( 20 ) ( 21 )

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)

2.1.   Teljevahe(d) (täismassiga) ( 22 )

2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.1.1. Kolme või enama teljega sõidukid

2.1.1.1.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …

2.1.1.1.2. Teljevahe kokku: …

2.2.   Sadul

2.2.1. Poolhaagiste korral

2.2.1.1. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise kõige tagumise otsa vahekaugus: …

2.2.1.2. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise esikülje suvalise punkti vaheline suurim vahekaugus: …

2.2.1.3. Poolhaagise teljevahe (vastavalt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktile 7.6.1.2): …

2.2.2. Sadulvedukite korral

2.2.2.1. Sadula ettenihe (maksimaalne ja minimaalne; näidata lubatavad väärtused mittekomplektse sõiduki korral) ( 23 ): …

2.2.2.2. Sadula maksimaalne kõrgus (unifitseeritud) ( 24 ): …

2.3.   Telje rööbe/rööpmed ja laius(ed)

2.3.1. Iga juhttelje rööbe ( 25 ): …

2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (25) : …

2.3.3. Kõige laiema tagatelje laius: …

2.3.4. Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide kõige välimiste punktide vahel, v.a rehvide maapinnalähedane väljakummumine): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1. Kereta šassii

2.4.1.1. Pikkus ( 26 ): …

2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.3. Haagiste korral: veotiisli maksimaalne lubatud pikkus ( 27 ): …

2.4.1.2. Laius ( 28 ): …

2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …

2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …

2.4.1.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) ( 29 ) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.4.1.4. Esiülend ( 30 ): …

2.4.1.4.1. Esiülendinurk ( 31 ): …… kraadi

2.4.1.5. Tagaülend ( 32 ): …

2.4.1.5.1. Tagaülendinurk ( 33 ): …… kraadi

2.4.1.5.2. Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest ( 34 ): …

2.4.1.6. Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)

2.4.1.6.1. Telgede vahel: …

2.4.1.6.2. Esitelje/-telgede all: …

2.4.1.6.3. Tagatelje/-telgede all: …

2.4.1.7. Nõlvanurk ( 35 ): …… kraadi

2.4.1.8. Kere ja/või sisustuse ja/või varustuse ja/või kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad: …

2.4.2. Kerega šassii korral

2.4.2.1. Pikkus (35) : …

2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.1.2. Haagiste korral: veotiisli maksimaalne lubatud pikkus (35) : …

2.4.2.2. Laius (35) : …

2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …

2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) (35) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.4.2.4. Esiülend (35) : …

2.4.2.4.1. Esiülendinurk (35) : …… kraadi

2.4.2.5. Tagaülend (35) : …

2.4.2.5.1. Tagaülendinurk (35) : …… kraadi

2.4.2.5.2. Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest (35) : …

2.4.2.6. Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)

2.4.2.6.1. Telgede vahel: …

2.4.2.6.2. Esitelje/-telgede all: …

2.4.2.6.3. Tagatelje/-telgede all: …

2.4.2.7. Nõlvanurk (35) : …… kraadi

2.4.2.8. Kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad (koormuse ebaühtlase jaotuse korral): …

2.4.2.9. Sõiduki (M2 ja M3) raskuskeskme asukoht suurima tehniliselt lubatud täismassi korral piki-, rist- ja püstsuunas: …

2.4.3. Ilma šassiita tüübikinnituse saanud kerede korral (M2- ja M3-kategooria sõidukid)

2.4.3.1. Pikkus (35) : …

2.4.3.2. Laius (35) : …

2.4.3.3. Nimikõrgus (sõidukorras sõidukil) (35)  ettenähtud šassiitüübil/-tüüpidel (reguleeritava vedrustuskõrguse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.5.  Ilma kereta šassii mass (ilma kabiini, jahutusvedeliku, õlide, kütuse, varuratta, tööriistade ja juhita): …

2.5.1. Selle massi jagunemine telgede vahel: …

2.6.   Töökorras sõiduki mass

Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja poolt paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside ja kaugsõidubusside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) ( 36 ) (iga variandi suurim ja vähim väärtus): …

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks): …

2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …

2.7.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …

2.8.  Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel ( 37 ) ( 38 ): …

2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (38) : …

2.9.  Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …

2.10.  Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …

2.11. Mootorsõiduki suurim tehniliselt vedada lubatud (haagise) mass:

2.11.1. Täishaagis: …

2.11.2. Poolhaagis: …

2.11.3. Kesktelghaagis: …

2.11.3.1. Haakeseadise ülendi ( 39 ) ja teljevahe suhte maksimaalne väärtus: …

2.11.3.2. V maksimaalne väärtus: …… kN.

2.11.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass (39) : …

2.11.5. Sõiduk on/ei ole (39)  ette nähtud koormuste pukseerimiseks (direktiivi 77/389/EMÜ II lisa punkt 1.2)

2.11.6. Piduriteta haagise täismass: …

2.12.   Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne staatiline koormus / mass sõiduki haakepunktile

2.12.1. Mootorsõidukil: …

2.12.2. Poolhaagisel või kesktelghaagisel: …

2.12.3. Haakeseadise suurim lubatud mass (kui haakeseadis ei ole tootja poolt paigaldatud): …

2.13.  Tagumine väljapööre (direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktid 7.6.2.ja 7.6.3): …

2.14.  Mootori võimsuse ja täismassi suhe: …… kW/kg

2.14.1. Mootori võimsuse ja autorongi suurima lubatud täismassi suhe (vastavalt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktile 7.10): …… kW/kg

2.15.  Paigaltliikumise võime kallakul (haagiseta sõiduk) ( 40 ): …… %.

2.16.   Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid (mittekohustuslik: kui need massid on antud, tuleb need tõendada direktiivi 97/27/EÜ IV lisa nõuete kohaselt)

2.16.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad täismassid (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust ( 41 ): …

2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud teljekoormus ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt antud tugikoormuse väärtus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud suurimast tugikoormusest haakepunktis (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (41) ): …

2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljerühmale (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (41) ): …

2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud haagisemass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (41) ): …

2.16.5. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud autorongi mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (41) ): …

3.   JÕUSEADE ( 42 )

3.1.   Mootori tootja: …

3.1.1. Tootja mootorikood (nii, nagu see on märgitud mootorile või muud identifitseerimisandmed): …

3.1.2. Tüübikinnitusnumber (vajaduse korral), sealhulgas kütuse identifitseerimismärgistus: …

(ainult raskesõidukid)

3.2.   Sisepõlemismootor

3.2.1.   Eriandmed mootori kohta

3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor/diiselmootor (42) 

Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (42) 

3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus: …

3.2.1.2.1. Silindri läbimõõt ( 43 ): …… mm

3.2.1.2.2. Kolvikäik (43) : …… mm

3.2.1.2.3. Süütejärjekord: …

3.2.1.3. Mootori töömaht ( 44 ): …… cm3

3.2.1.4. Surveaste ( 45 ): …

3.2.1.5. Põlemiskambri, kolvipea ja ottomootoritel kolvirõngaste joonised: …

3.2.1.6. Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (45) : …… min-1

3.2.1.6.1. Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (45) : …… min-1

3.2.1.7. Süsinikoksiidi mahuline sisaldus heitgaasis mootori tühikäigul (45) : …… % vastavalt tootja andmetele (ainult ottomootorid)

3.2.1.8. Suurim kasulik võimsus ( 46 ): …… kW pöörete arvul …… min–1 (tootja andmetel)

3.2.1.9. Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … min-1

3.2.1.10. Suurim kasulik pöördemoment (46) : ……Nm pöörete arvul ……min-1 (tootja andmetel)

3.2.2.   Kütus

3.2.2.1. Kergsõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (46)  ( 47 )

3.2.2.2. Raskesõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas / etanool (47)  (47) 

3.2.2.3. Kütusepaagi täiteava: ahendatud suudmega / märgistus (47) 

3.2.2.4. Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (47) 

3.2.2.5. Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja andmetel): … mahuprotsendi järgi

3.2.3.   Kütusepaak/-paagid

3.2.3.1. Kulupaak/-paagid

3.2.3.1.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.3.1.1.1. Materjal: …

3.2.3.1.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ning väljalaske- ja ventilatsioonisüsteemi torustikke, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid: …

3.2.3.1.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis: …

3.2.3.2. Varukütusepaak/-paagid

3.2.3.2.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.3.2.1.1. Materjal: …

3.2.3.2.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ning väljalaske- ja ventilatsioonisüsteemi torustikke, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid: …

3.2.3.2.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis: …

3.2.4.   Kütuse etteanne

3.2.4.1. Karburaatori(te)ga: jah/ei (47) 

3.2.4.2. Sissepritsega (ainult diiselmootoritel): jah/ei (47) 

3.2.4.2.1. Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (47) 

3.2.4.2.3. Sissepritsepump

3.2.4.2.3.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.3.3. Kütuse suurim sissepritsemaht (47)  (47) : … mm3/töökäigu või takti kohta mootori pöörete arvul … min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: …

(ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörete arvust)

3.2.4.2.3.4. Sissepritse staatiline ajastus (47) : …

3.2.4.2.3.5. Eelsissepritse kõver (47) : …

3.2.4.2.3.6. Kalibreerimismenetlus: katsestend/mootor (47) 

3.2.4.2.4. Pöörlemissageduse regulaator

3.2.4.2.4.1. Tüüp: …

3.2.4.2.4.2. Mootoritoite katkestuspunkt

3.2.4.2.4.2.1. Pöörete arv, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: …… min-1

3.2.4.2.4.2.2. Maksimaalne pöörete arv tühikäigul: …… min-1

3.2.4.2.4.2.3. Pöörete arv tühikäigul: …… min-1

3.2.4.2.5. Sissepritsetorustik (ainult raskesõidukitel)

3.2.4.2.5.1. Pikkus: …… mm

3.2.4.2.5.2. Siseläbimõõt: …… mm

3.2.4.2.5.3. Ühisanumpritsega toitesüsteem, mark ja tüüp: …

3.2.4.2.6. Pihusti(d)

3.2.4.2.6.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.6.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.6.3. Avanemisrõhk (47) : …… kPa või selle epüür (47) : …

3.2.4.2.7. Külmkäivitussüsteem

3.2.4.2.7.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.7.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.7.3. Kirjeldus: …

3.2.4.2.8. Lisakäivitusseade

3.2.4.2.8.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.8.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.2.8.3. Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.9. Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (47) 

3.2.4.2.9.1. Mark/margid: …

3.2.4.2.9.2. Tüüp/tüübid:

3.2.4.2.9.3 Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral esitada vastavad samaväärsed andmed):

3.2.4.2.9.3.1. Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.2. Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.3. Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.4. Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.5. Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.6. Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.7. Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.8. Õhurõhu anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.9. Tarkvara kalibreerimise number/numbrid: …

3.2.4.3. Sissepritsega (ainult ottomootor): jah/ei (47) 

3.2.4.3.1. Tööpõhimõte: sisselasketorustik (lõõr-/harg-/otsepritse (47) /muu (täpsustada)): …

3.2.4.3.2. Mark/margid: …

3.2.4.3.3. Tüüp/tüübid: …

3.2.4.3.4. Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed): …

3.2.4.3.4.1. Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.2. Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.3. Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.4. Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.5. Rõhuregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.6. Mikrolüliti mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.7. Tühikäigu seadekruvi mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.8. Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.9. Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.10. Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.11. Õhurõhuanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.12. Tarkvara kalibreerimise number/numbrid: …

3.2.4.3.5. Pihustid: avanemisrõhk (47) : …… kPa või selle epüür …

3.2.4.3.5.1. Mark: …

3.2.4.3.5.2. Tüüp: …

3.2.4.3.6. Eelsissepritse: …

3.2.4.3.7. Külmkäivitussüsteem

3.2.4.3.7.1. Tööpõhimõte/tööpõhimõtted: …

3.2.4.3.7.2. Käitamispiirangud/-seaded (47)  (47) : …

3.2.4.4. Kütusepump

3.2.4.4.1. Rõhk (47) : …………… kPa või selle epüür (47) : …

3.2.5.   Elektrisüsteem

3.2.5.1. Nimipinge: …… V, maandatud plussiga/miinusega (47) 

3.2.5.2. Generaator

3.2.5.2.1. Tüüp: …

3.2.5.2.2. Nimivõimsus: …… VA

3.2.6.   Süütesüsteem (ainult sädesüütemootorid)

3.2.6.1. Mark/margid: …

3.2.6.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.6.3. Tööpõhimõte: …

3.2.6.4. Varase süüte kõver või skeem (47) : …

3.2.6.5. Staatiline süüte ajaldamine (47) : … kraadi enne ülaseisu

3.2.6.6. Süüteküünlad

3.2.6.6.1. Mark: …

3.2.6.6.2. Tüüp: …

3.2.6.6.3. Sädevahemiku seadistus: ……mm

3.2.6.7. Süütepool(id)

3.2.6.7.1. Mark: …

3.2.6.7.2. Tüüp: …

3.2.7.   Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (47) 

3.2.7.1. Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuri regulaatoril: …

3.2.7.2. Vedelikjahutus

3.2.7.2.1. Jahutusvedeliku liik: …

3.2.7.2.2. Ringluspump/-pumbad: jah/ei (47) 

3.2.7.2.3. Tehniline iseloomustus: ……… või

3.2.7.2.3.1. Mark/margid: …

3.2.7.2.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.7.2.4. Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.7.2.5. Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus: …

3.2.7.3. Õhkjahutus

3.2.7.3.1. Ventilaator: jah/ei (47) 

3.2.7.3.2. Tehniline iseloomustus: ……või

3.2.7.3.2.1. Mark/margid: …

3.2.7.3.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.7.3.3. Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.8.   Sisselaskesüsteem

3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei (47) 

3.2.8.1.1. Mark/margid: …

3.2.8.1.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.8.1.3. Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaaderõhk: …… kPa; vajadusel piirdeklapp): …

3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei (47) 

3.2.8.2.1. Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi (47) 

3.2.8.3. Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormuse korral (ainult diiselmootoritel)

3.2.8.3.1. minimaalne lubatud väärtus: ……… kPa

3.2.8.3.2. maksimaalne lubatud väärtus: ……… kPa

3.2.8.4. Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised: …

3.2.8.4.1. Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega): …

3.2.8.4.2. Õhufilter, joonised: … või

3.2.8.4.2.1. Mark/margid: …

3.2.8.4.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.8.4.3. Sisselaskesummuti, joonised: … või

3.2.8.4.3.1. Mark/margid: …

3.2.8.4.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.9.   Heitgaasisüsteem

3.2.9.1. Väljalaskollektori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.2. Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.3. Väljalaske maksimaalne lubatud vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel (ainult diiselmootoritel): …… kPa

3.2.9.4. Heitgaasisummuti(te) tüüp, tähistus: …

Vajaduse korral välise müra kohta: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril: …

3.2.9.5. Väljalasketoru asukoht: …

3.2.9.6. Kiudmaterjale sisaldav väljalaskesummuti: …

3.2.9.7. Heitgaasisüsteemi maht: ……dm3

3.2.10.  Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala: …

3.2.11.   Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed

3.2.11.1. Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisfaasid surnud punktide suhtes või jaotusajad alternatiivsete gaasijaotusmehhanismide korral. Muutuva ajastussüsteemi korral minimaalne ja maksimaalne ajastus: …

3.2.11.2. Lävilõtk ja/või seadistusvahemikud (47) : …

3.2.12.   Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed

3.2.12.1. Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): …

3.2.12.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud mõnes muus punktis):

3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (47) 

3.2.12.2.1.1. Katalüüsmuundurite ja nende elementide arv (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi seadmete kohta): …

3.2.12.2.1.2. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.1.3. Katalüüsreaktsiooni tüüp: …

3.2.12.2.1.4. Väärismetallide koguhulk: …

3.2.12.2.1.5. Suhteline kontsentratsioon: …

3.2.12.2.1.6. Substraat (struktuur ja materjal): …

3.2.12.2.1.7. Elemendi tihedus: …

3.2.12.2.1.8. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …

3.2.12.2.1.9. Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.1.10. Kuumuskate: jah/ei (47) 

3.2.12.2.1.11. Heitgaaside järeltöötlussüsteemide regenereerimissüsteemid/-meetod, kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.1. I tüübi töötsüklite arv (või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv) kahe I tüübi katsega samaväärsetes tingimustes toimuvate regeneratsioonifaasidega kahe tsükli vahel (vahemik D ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 joonisel 1): …

3.2.12.2.1.11.2. Kahe regeneratsioonifaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.3. Parameetrid, millega määratakse kindlaks koormuse tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

3.2.12.2.1.11.4. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 punktis 3.1. kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.5. Normaalne töötemperatuurivahemik: ………K

3.2.12.2.1.11.6. Tarbitavad reaktiivid: jah/ei (47) 

3.2.12.2.1.11.7. Katalüüsreaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

3.2.12.2.1.11.8. Reaktiivi normaalne töötemperatuurivahemik: ………K

3.2.12.2.1.11.9. Rahvusvaheline standard: …

3.2.12.2.1.11.10. Reaktiivi lisamise sagedus: pidevalt / hoolduse ajal (47) 

3.2.12.2.1.12. Katalüüsmuunduri mark: …

3.2.12.2.1.13. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.2. Hapnikuandur: jah/ei (47) 

3.2.12.2.2.1. Mark: …

3.2.12.2.2.2. Asukoht: …

3.2.12.2.2.3. Reguleerimispiirkond: …

3.2.12.2.2.4. Tüüp: …

3.2.12.2.2.5. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (47) 

3.2.12.2.3.1. Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne): …

3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (47) 

3.2.12.2.4.1. Tehnilised omadused (mark, tüüp, vooluhulk jne): …

3.2.12.2.4.2. Vesijahutussüsteem: jah/ei (47) 

3.2.12.2.5. Eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem: jah/ei (47) 

3.2.12.2.5.1. Seadmete ja nende häälestuse üksikasjalik kirjeldus: …

3.2.12.2.5.2. Kütuseaurude hulga piiramise süsteemi joonis: …

3.2.12.2.5.3. Aktiivsöefiltri joonis: …

3.2.12.2.5.4. Aktiivsöe kuivmass: …… g

3.2.12.2.5.5. Kütusepaagi skemaatiline joonis koos andmetega mahu ja materjali kohta: …

3.2.12.2.5.6. Kütusepaagi ja heitgaasisüsteemi vahelise soojuskaitsekilbi joonis: …

3.2.12.2.6. Tahkete osakeste püüdur: jah/ei (47) 

3.2.12.2.6.1. Tahkete osakeste püüduri mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.6.2. Tahkete osakeste püüduri konstruktsioon: …

3.2.12.2.6.3. Asukoht (suhteline kaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.6.4. Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.6.4.1. I tüübi töötsüklite arv (või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv) kahe I tüübi katsega samaväärsetes tingimustes toimuvate regeneratsioonifaasidega kahe tsükli vahel (vahemik D ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 joonisel 1): …

3.2.12.2.6.4.2. Kahe regeneratsioonifaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.6.4.3. Parameetrid, millega määratakse kindlaks koormuse tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

3.2.12.2.6.4.4 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 13 punktis 3.1. kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.6.5. Tahkete osakeste püüduri mark: …

3.2.12.2.6.6. Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.6.7. Normaalse töötemperatuuri (K) ja rõhu (kPa) vahemik:

(ainult raskesõidukid)

3.2.12.2.6.8. Perioodilise regenereerimise korral (ainult raskesõidukid)

3.2.12.2.6.8.1. ETC-katsetsüklite arv 2 regeneratsiooni vahel (n1): …

3.2.12.2.6.8.2. ETC-katsetsüklite arv regeneratsiooni ajal (n2): …

3.2.12.2.7. Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem): jah/ei (47) : …

3.2.12.2.7.1. Rikkeindikaatori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.7.2. Kõigi OBD-süsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja otstarve: …

3.2.12.2.7.3. Järgmiste seadmete ja toimingute kirjeldus (üldised tööpõhimõtted):

3.2.12.2.7.3.1 Ottomootorid

3.2.12.2.7.3.1.1. Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.1.2. Süüte vahelejättude avastamine: …

3.2.12.2.7.3.1.3. Hapnikuanduri seire: …

3.2.12.2.7.3.1.4. Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.3.2. Diiselmootorid: …

3.2.12.2.7.3.2.1. Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.2.2. Tahkete osakeste püüduri seire: …

3.2.12.2.7.3.2.3. Elektroonilise kütusesüsteemi seire: …

3.2.12.2.7.3.2.4. deNOx-süsteemi seire: …

3.2.12.2.7.3.2.5 Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.4. Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): …

3.2.12.2.7.5. Kõigi kasutatud OBD väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: …

3.2.12.2.7.6. Sõiduki tootja peab esitama OBD-süsteemiga ühilduvate varuosade või hooldusdetailide ning diagnostikatööriistade ja katseseadmete valmistamiseks vajaliku järgmise lisateabe.

3.2.12.2.7.6.1. Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite liik ja arv.

3.2.12.2.7.6.2. Sõiduki OBD-seadme abil jälgitava osaga seotud algse tüübikinnituse andmisel kasutatud OBD-näidistsüklite liigi kirjeldus.

3.2.12.7.6.3. Ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga OBD-seadme abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite loend. Kasutatavate OBD-väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega igaühe kohta) loend, mis on seotud üksikute heitgaasiga seotud jõuülekandeosadega ja üksikute heitgaasiga mitteseotud osadega, milles osa seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerituse määramiseks ja mis sisaldab eelkõige hooldusel $05 katsete ID $21 kuni FF ja hooldusel $06 esitatud andmete üksikasjalikke selgitusi.

Kui teatava sõidukitüübi korral kasutatakse ISO 15765-4 „Maanteesõidukid – Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika – 4. osa: Nõuded väljalaskesüsteemiga seotud seadmetele” vastavat sidelüli, esitatakse iga ID-tugiteenusega OBD-monitori korral ammendav selgitus hooldusega $06 (katsed ID $00–FF) seotud andmete kohta.

3.2.12.2.7.6.4. Eespool nõutud teabe võib esitada, täites allpool kirjeldatud tabeli.

3.2.12.2.7.6.4.1.  Kergsõidukid



Osa

Rikkekood

Seirestrateegia

Rikketuvastuskriteeriumid

Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid

Sekundaarsed parameetrid

Eelkonditsioneerimine

Demonstratsioonkatse

Katalüsaator

P0420

Hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid

Andurite 1 ja 2 signaalide erinevus

3. tsükkel

Mootori pöörete arv, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur

Kaks I tüübi tsüklit

I tüüp

3.2.12.2.7.6.4.2.  Raskesõidukid



Osa

Rikkekood

Seirestrateegia

Rikketuvastuskriteeriumid

Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid

Sekundaarsed parameetrid

Eelkonditsioneerimine

Demonstratsioonkatse

SCR katalüsaator

Pxxx

NOx andurite 1 ja 2 signaalid

Andurite 1 ja 2 signaalide erinevus

3. tsükkel

Mootori pöörete arv, mootori koormus, katalüsaatori temperatuur, reaktiivi toime

Kolm OBD katsetsüklit (3 lühikest ESCtsüklit)

OBD katsetsükkel (lühike ESC-tsükkel)

3.2.12.2.8. Muud süsteemid (kirjeldus ja töötamine): …

3.2.12.2.9. Pöördemomendi piiraja: jah/ei (47) 

3.2.12.2.9.1. Pöördemomendi piiraja töötamise kirjeldus (ainult raskesõidukid): …

3.2.12.2.9.2. Täiskoormuskõvera piiramise kirjeldus (ainult raskesõidukid): …

3.2.13.   Heitgaasi suitsusus

3.2.13.1. Absorptsioonikordaja tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): …

3.2.13.2. Võimsus kuues mõõtepunktis (vt muudetud direktiivi 72/306/EMÜ III lisa punkti 2.1)

3.2.13.3. Mootori võimsus mõõdetuna katsestendil/sõidukil (47) 

3.2.13.3.1. Teatatud pöörete arvud ja võimsused



Mõõtmispunktid

Mootori pöörete arv (min–1)

Võimsus (kW)

1……

  
  

2……

  
  

3……

  
  

4……

  
  

5……

  
  

6……

  
  

3.2.14.  Andmed kütuse säästmiseks ettenähtud seadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjeldustes): …

3.2.15.   Veeldatud naftagaasi (LPG) kütuseseade: jah/ei (47) 

3.2.15.1. Tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivile 70/221/EMÜ (kui direktiivi on muudetud nii, et see hõlmaks ka gaaskütuste mahuteid) või tüübikinnitusnumber vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 67 (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 23): …

3.2.15.2. Mootori elektrooniline juhtimisseade veeldatud naftagaasi kütuseseadme jaoks

3.2.15.2.1. Mark/margid: …

3.2.15.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.15.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.15.3. Lisadokumentatsioon

3.2.15.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt veeldatud naftagaasile või vastupidi: …

3.2.15.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …

3.2.15.3.3. Tähistuse joonis: …

3.2.16.   Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (47) 

3.2.16.1. Tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivile 70/221/EMÜ (kui direktiivi on muudetud nii, et see hõlmaks ka gaaskütuste mahuteid) või tüübikinnitusnumber vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 110 (ELT L 72, 14.3.2008, lk 113): …

3.2.16.2. Mootori elektrooniline juhtseade maagaasi-kütuseseadme jaoks

3.2.16.2.1. Mark/margid: …

3.2.16.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.16.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.16.3. Lisadokumentatsioon

3.2.16.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või vastupidi: …

3.2.16.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …

3.2.16.3.3. Tähistuse joonis: …

3.2.17.   Eriteave raskesõidukite gaasiküttega mootorite kohta (kui süsteemid on muul viisil üles ehitatud, esitada vastav teave)

3.2.17.1. Kütus: veeldatud naftagaas / H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas (47) 

3.2.17.2. Rõhuregulaator(id) või aurusti(d) / rõhuregulaator(id) (47) 

3.2.17.2.1. Mark/margid: …

3.2.17.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.2.3. Rõhualandusastmete arv: …

3.2.17.2.4. Rõhk lõppastmes

minimaalselt: …… kPa – maksimaalselt: …. kPa

3.2.17.2.5. Põhiliste reguleerimispunktide arv: …

3.2.17.2.6. Tühikäigu reguleerimispunktide arv: …

3.2.17.2.7. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.3. Kütusesüsteem: segamisseade / gaasi sissepuhe / vedeliku sissepritse / otsepritse (47) 

3.2.17.3.1. Seguvahekorra reguleerimine: …

3.2.17.3.2. Süsteemi kirjeldus ja/või skeem ning joonised: …

3.2.17.3.3. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.4. Segur

3.2.17.4.1. Arv: …

3.2.17.4.2. Mark/margid: …

3.2.17.4.3. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.4.4. Asukoht: …

3.2.17.4.5. Reguleerimisvõimalused: …

3.2.17.4.6. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.5. Sissepritse mootori sisselaskekollektorisse

3.2.17.5.1. Sissepritseviis: üksiksissepritse/hargsissepritse (47) 

3.2.17.5.2. Sissepritseviis: pidev / üheaegse ajastusega / järjestikajastusega (47) 

3.2.17.5.3. Sissepritseseadmed

3.2.17.5.3.1. Mark/margid: …

3.2.17.5.3.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.5.3.3. Reguleerimisvõimalused: …

3.2.17.5.3.4. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.5.4. Toitepump (kui on olemas)

3.2.17.5.4.1. Mark/margid: …

3.2.17.5.4.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.5.4.3. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.5.5. Pihusti(d) …

3.2.17.5.5.1. Mark/margid: …

3.2.17.5.5.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.5.5.3. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.6. Otsesissepritse

3.2.17.6.1. Sissepritsepump/rõhuregulaator (47) 

3.2.17.6.1.1. Mark/margid: …

3.2.17.6.1.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.6.1.3. Eelsissepritse: …

3.2.17.6.1.4. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.6.2. Pihusti(d) …

3.2.17.6.2.1. Mark/margid: …

3.2.17.6.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.6.2.3. Avanemisrõhk või selle epüür (47) : …

3.2.17.6.2.4. Tüübikinnituse number: …

3.2.17.7. Elektrooniline juhtseade (ECU)

3.2.17.7.1. Mark/margid: …

3.2.17.7.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.7.3. Reguleerimisvõimalused: …

3.2.17.7.4. Tarkvara kalibreerimise number (numbrid): …

3.2.17.8. Spetsiifiline varustus maagaasi-kütuse korral

3.2.17.8.1. Variant 1 (ainult juhul, kui mootorile tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)

3.2.17.8.1.1. Kütuse koostis:



metaan (CH4):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

etaan (C2H6):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

propaan (C3H8):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

butaan (C4H10):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

C5/C5+:

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

hapnik (O2):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

inertgaas (N2, He, jne):

põhi: …… mol %

min …… mol %

max …… mol %

3.2.17.8.1.2. Pihusti(d)

3.2.17.8.1.2.1. Mark/margid: …

3.2.17.8.1.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.2.17.8.1.3. Muud (vajaduse korral): …

3.2.17.8.2. Variant 2 (ainult juhul, kui tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)

3.3.   Elektrimootor

3.3.1. Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: …… kW

3.3.1.2. Talitluspinge …… V

3.3.2. Aku

3.3.2.1. Elementide arv: …

3.3.2.2. Mass: …… kg

3.3.2.3. Mahtuvus: …… Ah (ampertund)

3.3.2.4. Asukoht: …

3.4.   Mootorid või mootorikombinatsioonid

3.4.1.  Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (47) 

3.4.2.  Hübriidelektrisõiduki kategooria: sõidukivälise laadimisega / sõidukivälise laadimiseta: (47) 

3.4.3.   Töörežiimi lüliti: jah/ei (47) 

3.4.3.1. Valitavad režiimid

3.4.3.1.1. Ainult elektriline režiim: jah/ei (47) 

3.4.3.1.2. Ainult kütuserežiim: jah/ei (47) 

3.4.3.1.3. Hübriidrežiimid: jah/ei (47)  (kui jah, siis kirjeldada lühidalt): …

3.4.4.   Energiasalvesti kirjeldus: (aku, kondensaator, hooratas/generaator)

3.4.4.1. Mark/margid: …

3.4.4.2. Tüüp/tüübid: …

3.4.4.3. Identifitseerimisnumber: …

3.4.4.4. Elektrokeemilise paari tüüp: …

3.4.4.5. Energia: …… (aku korral: pinge ja mahtuvus Ah kahe tunni jooksul, kondensaatori korral: J,…)

3.4.4.6. Laadija: pardalaadija/väline/puudub (47) 

3.4.5.   Elektrimootor (kirjeldada iga elektrimootorit eraldi)

3.4.5.1. Mark: …

3.4.5.2. Tüüp: …

3.4.5.3. Esmane kasutus: veomootor/generaator (47) 

3.4.5.3.1. Veomootorina kasutamise puhul: üks mootor / mitu mootorit (nende arv) (47) : …

3.4.5.4. Suurim võimsus: …… kW

3.4.5.5. Tööpõhimõte

3.4.5.5.5.1 alalisvool / vahelduvvool / faaside arv: …

3.4.5.5.2. Üksikergutus/jadaergutus/ühendergutus (47) 

3.4.5.5.3. Sünkroonne/asünkroonne (47) 

3.4.6.   Juhtimisseade

3.4.6.1. Mark/margid: …

3.4.6.2. Tüüp/tüübid: …

3.4.6.3. Identifitseerimisnumber: …

3.4.7.   Võimsuse regulaator

3.4.7.1. Mark: …

3.4.7.2. Tüüp: …

3.4.7.3. Identifitseerimisnumber: …

3.4.8.  Sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa … km (vastavalt eeskirja nr 101 lisale 7): …

3.4.9.  Tootja soovitus eelkonditsioneerimiseks: …

3.5.   CO2 heitmed/kütusekulu ( 48 ) (tootja andmetel)

3.5.1.    CO2 heitmete kogus

3.5.1.1. CO2 heitmete kogus (linnas): ……… g/km

3.5.1.2. CO2 heitmete kogus (linnast väljas): ……… g/km

3.5.1.3. CO2 heitmete kogus (keskmine): ……… g/km

3.5.2.   Kütusekulu (esitada andmed iga katsetatud etalonkütuse kohta)

3.5.2.1. Kütusekulu (linnas): …… l/100 km / m3/100 km (48) 

3.5.2.2. Kütusekulu (linnast väljas): …… l/100 km / m3/100 km (48) 

3.5.2.3. Kütusekulu (keskmine): …… l/100 km / m3/100 km (48) 

3.6.   Tootja poolt ette nähtud temperatuurid

3.6.1.   Jahutussüsteem

3.6.1.1.    Vedelikjahutus

Maksimaalne väljundtemperatuur: …… K

3.6.1.2.    Õhkjahutus

3.6.1.2.1. Võrdluspunkt: …

3.6.1.2.2. Maksimaalne temperatuur võrdluspunktis: …… K

3.6.2.  Maksimaalne temperatuur sisselaske vahejahutis: …… K

3.6.3.  Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalasketorustiku välisääriku(te) või turboülelaaduri juures: …… K

3.6.4.   Kütuse temperatuur

minimaalselt: …… K – maksimaalselt: …… K

Diiselmootoritel pritsepumba sisselaskeava juures, gaaskütusega mootorite korral rõhuregulaatori lõppastmel

3.6.5.   Määrdeõli temperatuur

minimaalselt: …. K – maksimaalselt: ……K

3.6.6.   Kütuse rõhk

Minimaalne: ……kPa – maksimaalne: ……kPa

Ainult maagaasiga töötavatel mootoritel rõhuregulaatori lõppastmel.

3.7.   Mootori poolt käitatavad lisaseadmed

Mootori tööks vajalike lisaseadmete kasutatud võimsus, nagu on kindlaks määratud direktiivi 80/1269/EMÜ I lisa punktis 5.1.1 ette nähtud kasutustingimustes.



Seadmed

Energiatarve (kW) mootori mitmesugustel pöörlemissagedustel

Tühikäigu pöörlemissagedus

Minimaalne pöörlemissagedus

Maksimaalne pöörlemissagedus

Pöörlemissagedus A (1)

Pöörlemissagedus B (1)

Pöörlemissagedus C (1)

Võrdluspöörlemissagedus (2)

P(a)

  
  
  
  
  
  
  

Mootori tööks vajalikud lisaseadmed (lahutatakse mootori mõõdetud võimsusest), vt 1. lisa punkti 6.1.

  
  
  
  
  
  
  

(1)   ESC katse.

(2)   Ainult ETC katse.

3.8.   Määrdesüsteem

3.8.1.   Süsteemi kirjeldus

3.8.1.1. Õlipaagi asukoht: …

3.8.1.2. Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevõtukohas / kütuse hulka segamine jne) (48) 

3.8.2.   Määrdepump

3.8.2.1. Mark/margid: …

3.8.2.2. Tüüp/tüübid: …

3.8.3.   Segamine kütusega

3.8.3.1. Seguvahekord: …

3.8.4.   Õliradiaator: jah/ei (48) 

3.8.4.1. Joonis(ed): … või

3.8.4.1.1. Mark/margid: …

3.8.4.1.2. Tüüp/tüübid: …

4.   JÕUÜLEKANNE ( 49 )

4.1.  Jõuülekande joonis: …

4.2.  Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne): …

4.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

4.3.  Mootori hooratta inertsimoment: …

4.3.1. Täiendav inertsimoment, kui käiku ei ole sisse lülitatud: …

4.4.   Sidur

4.4.1. Tüüp: …

4.4.2. Maksimaalne pöördemomendi muutus: …

4.5.   Käigukast

4.5.1. Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (49) 

4.5.2. Asukoht mootori suhtes: …

4.5.3. Reguleerimismeetod: …

4.6.   Ülekandearvud



Käik

Käigukasti jõuülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhted)

Peaülekande ülekandearv (-arvud) (käigukasti väljundvõlli ja veetava ratta pöörete arvu suhe)

Summaarne ülekandearv

Suurim CVTi (1) korral

  
  
  

1

  
  
  

2

  
  
  

3

  
  
  

…

  
  
  

Väikseim CVT (1) korral

  
  
  

Tagasikäik

  
  
  

(1)   Sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast.

4.7.  Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) ( 50 ): …

4.8.   Kiirusmõõdik

4.8.1. Käitusmehhanismi töömeetod ja kirjeldus: …

4.8.2. Mõõteriista konstant: …

4.8.3. Mõõtemehhanismi tolerants (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.3): …

4.8.4. Summaarne ülekandearv (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.2) või samaväärsed andmed: …

4.8.5. Kiirusmõõdiku skaala või muude vastavate näidikuvormide joonis: …

4.9.   Sõidumeerik: jah/ei (50) 

4.9.1 Tüübikinnitusmärk: …

4.10.  Diferentsiaalilukk: jah/ei/mittekohustuslik (50) 

5.   TELJED

5.1. Iga telje kirjeldus: …

5.2. Mark: …

5.3. Tüüp: …

5.4. Tõstetava(te) telje/telgede asend: …

5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

6.   VEDRUSTUS

6.1. Vedrustussüsteemi joonis: …

6.2. Iga telje, teljerühma või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …

6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (50) 

6.2.2. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

6.2.3. Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (50) 

6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (50) 

6.2.3.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …

6.2.4. Vabatelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (50) 

6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (50) 

6.2.4.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …

6.3.  Vedrustuselementide iseloomustus (konstruktsioon, materjalide omadused ja mõõtmed): …

6.4.  Stabilisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (50) 

6.5.  Amortisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (50) 

6.6.   Rehvid ja veljed

6.6.1.   Rehvi/velje kombinatsioon(id)

a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral) ( 51 );

b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud

6.6.1.1. Teljed

6.6.1.1.1. 1. telg: …

6.6.1.1.2. 2. telg: …

jne

6.6.1.2. Varuratas, kui on: …

6.6.2.   Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:

6.6.2.1. 1. telg: …

6.6.2.2. 2. telg: …

6.6.2.3. 3. telg: …

6.6.2.4. 4. telg: …

jne

6.6.3.  Sõiduki tootja poolt soovitatav rehvirõhk/-rõhud: …… kPa

6.6.4.  Keti/rehvi/velje kombinatsioon esi- ja/või tagateljele, mida tootja antud sõidukitüübile soovitab: …

6.6.5.  Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuüksuse (kui see on olemas) lühikirjeldus: …

7.   ROOLISEADE

7.1.  Juhttelje/-telgede skemaatiline joonis koos rooligeomeetriaga: …

7.2.   Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis

7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …

7.2.3.1. Tööpõhimõte ja -skeem, mark/margid ja tüüp/tüübid: …

7.2.4. Rooliseadme täielik skeem, millel on kujutatud rooliseadme toimimist mõjutavate erinevate seadmete paigutus sõidukil: …

7.2.5. Rooliseadme/-seadmete skemaatiline joonis (joonised): …

7.2.6. Rooliseadme reguleerimisvahemik (kui on) ja -meetod: …

7.3.   Rataste suurim pöördenurk

7.3.1. Paremale: …… kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed): …

7.3.2. Vasakule: …… kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed): …

8.   PIDURID

(Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed, vajadusel ka identifitseerimisandmed)

8.1. Pidurite tüüp ja karakteristikud vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ (EÜT L 205, 6.9.1971, lk 37) I lisa punktis 1.6 määratletule koos üksikasjalike andmetega ja joonistega trumlite või ketaste, voolikute margi ning trumli-/kettasõlmede ja/või hõõrdkatete margi ja tüübi, efektiivsete pidurduspindade, trumlite, klotside ja ketaste raadiuste, trumlite massi, reguleerimisseadmete, telje/telgede ja vedrustuse asjakohaste osade kohta: …

8.2. Talitlusskeem, direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktis 1.2 kirjeldatud pidurisüsteemi kirjeldus ja/või joonis koos üksikasjalike andmete ja joonistega käigukasti ja juhtseadiste kohta:

8.2.1. Sõidupidurisüsteem: …

8.2.2. Abipidurisüsteem: …

8.2.3. Seisupidurisüsteem: …

8.2.4. Mis tahes lisapidurisüsteem: …

8.2.5. Paigaltvõtu pidurisüsteem: …

8.3. Haagise pidurisüsteemide juhtseadis ja jõuülekanne haagise vedamiseks konstrueeritud sõidukite korral: …

8.4. Sõiduk on varustatud vajalike seadmetega elektriliste/pneumaatiliste/hüdrauliliste (51)  sõidupiduritega haagise vedamiseks: jah/ei (51) 

8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (51) 

8.5.1. Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukite korral süsteemi töötamise kirjeldus (sh kõik elektroonilised osad), elektriline plokkskeem, hüdro- või pneumoahela skeem: …

8.6. Direktiivi 71/320/EMÜ II lisa liite punkti 1.1.4.2 (või vajadusel XI lisa liite) kohased arvutused ja kõverad: …

8.7. Jõuallika kirjeldus ja/või joonised (ka elektrivõimendiga pidurisüsteemide korral): …

8.7.1. Suruõhkpidurisüsteemide korral töörõhk p2 rõhumahuti(te)s: …

8.7.2. Vaakumpidurisüsteemide korral algne energiatase mahuti(te)s: …

8.8. Pidurisüsteemi arvutus: rataste välisringjoonel avalduvate pidurdusjõudude koguväärtuse ja piduriseadme juhtseadisele rakendatava jõu suhte määramine: …

8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum’i punktile 1.6: …

8.10. I ja/või II või III tüübi katsetega seotud erandite taotlemisel märkida katseprotokolli number vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ VII lisa 2. liitele: …

8.11. Aeglusti(te) tüübi/tüüpide andmed: …

9.   KERE

9.1. Kere tüüp, kasutades II lisa C osas määratletud koode: …

9.2. Kasutatud materjalid ja konstruktsioonimeetodid: …

9.3.   Kaassõitjauksed, sulgurid ja hinged

9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv: …

9.3.1.1. Uste mõõtmed, avanemissuund ja maksimaalne avanemisnurk: …

9.3.2. Sulgurite ja hingede joonised ning nende asukoht ustel: …

9.3.3. Sulgurite ja hingede tehniline kirjeldus: …

9.3.4. Üksikasjad (k.a mõõtmed) sissepääsude, astmete ja vajalike käepidemete kohta, kui need on olemas: …

9.4.   Vaateväli

9.4.1. Peamiste võrdlusmärkide piisavalt detailsed andmed, mis võimaldavad neid hõlpsasti leida ja tõendada nende asukohti üksteise ja R-punkti suhtes: …

9.4.2. Joonis(ed) või foto(d), millel on näha detailid, mis jäävad 180-kraadisesse ettepoole suunatud vaatevälja: …

9.5.   Esiklaas ja muud aknad

9.5.1.   Esiklaas

9.5.1.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.1.2. Paigaldusviis: …

9.5.1.3. Kaldenurk: …

9.5.1.4. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.5.1.5. Esiklaasi lisaseadmed ja nende paigalduskoht ning elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus: …

9.5.2.   Muud aknad

9.5.2.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.2.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.5.2.3. Aknatõstuki elektriliste/elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus: …

9.5.3.   Lükandkatuse klaas

9.5.3.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.3.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.5.4.   Muud klaaspinnad

9.5.4.1. Kasutatud materjalid: …

9.5.4.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.6.   Klaasipuhasti(d)

9.6.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised): …

9.7.   Klaasipesur

9.7.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised) või tüübikinnituse number, kui on saanud kinnituse eraldi seadmena: …

9.8.   Jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed

9.8.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod või joonised): …

9.8.2. Maksimaalne elektrienergia kulu: …… kW

9.9.   Kaudse nähtavuse seadmed

9.9.1. Tahavaatepeeglid (iga peegli kohta):

9.9.1.1. Mark: …

9.9.1.2. Tüübikinnitusmärk: …

9.9.1.3. Variant: …

9.9.1.4. Joonis(ed) peegli kindlaksmääramiseks, millelt selgub peegli paigutus sõiduki kere suhtes: …

9.9.1.5. Täpsed andmed kinnitusviisi kohta, sh sõiduki kere selle osa kohta, mille külge peegel on kinnitatud: …

9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja: …

9.9.1.7. Reguleerimissüsteemi elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus: …

9.9.2. Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid: …

9.9.2.1. Tüüp ja iseloomustus (näiteks seadme täielik kirjeldus): …

9.9.2.1.1. Kaamerast ja monitorist koosneva seadme korral avastamiskaugus (mm), kontrastsus, heledusvahemik, pimestuse korrektsioon, ekraani omadused (mustvalge/värviline), kujutise kordumissagedus, monitori heleduse ulatus: …

9.9.2.1.2. Tervikseadme identifitseerimiseks piisava detailsusega joonised, sealhulgas paigaldusjuhend; joonistel tuleb märkida EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht.

9.10.   Sisustuselemendid

9.10.1.   Sõidukisisesed sõitjate turvaseadmed

9.10.1.1. Skemaatiline joonis või fotod, millele on märgitud juurdelisatud lõigete või vaadete asukohad: …

9.10.1.2. Foto või joonis, millel on kujutatud võrdlustsooni, mis hõlmab nõukogu direktiivi 74/60/EMÜ (EÜT L 38, 11.2.1974, lk 2) I lisa punktis 2.3.1 viidatud vabastatud piirkonda: …

9.10.1.3. Sisustuse fotod, joonised ja/või laotusjoonised, millel märgitud sõitjateruumi osad ja kasutatud materjalid (välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid), juhtseadiste paigutus, katus ja lükandkatus, seljatugi, istmed ja istmete tagumised osad: …

9.10.2.   Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutus ning tähised:

9.10.2.1. Tähistuste ja juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutuse fotod ja/või joonised: …

9.10.2.2. Fotod ja/või joonised juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistusest ning sõidukiosadest, mida on nimetatud direktiivi 78/316/EMÜ II ja III lisas: …

9.10.2.3.    Koondtabel

Sõiduk on vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II ja III lisale varustatud järgmiste juhtseadiste, näidikute ja märgutuledega:



Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mis kuuluvad tähistamisele, juhul kui need on paigaldatud, ning selleks kasutatavad tähised

Tähis nr

Seadis

Kasutatav juhtseadis/näidik (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

Kasutatav märgutuli (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

1

Tulede pealüliti

  
  
  
  
  
  

2

Lähituled

  
  
  
  
  
  

3

Kaugtuled

  
  
  
  
  
  

4

Gabariidituled

  
  
  
  
  
  

5

Eesmised udutuled

  
  
  
  
  
  

6

Tagumine udutuli

  
  
  
  
  
  

7

Tulede kõrguse regulaator

  
  
  
  
  
  

8

Seisutuled

  
  
  
  
  
  

9

Suunatuled

  
  
  
  
  
  

10

Ohutuled

  
  
  
  
  
  

11

Klaasipuhasti

  
  
  
  
  
  

12

Klaasipesur

  
  
  
  
  
  

13

Klaasipuhasti ja -pesur

  
  
  
  
  
  

14

Laternapesur

  
  
  
  
  
  

15

Esiklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed

  
  
  
  
  
  

16

Tagaklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed

  
  
  
  
  
  

17

Ventilaator

  
  
  
  
  
  

18

Diiselmootori eelsoojendusseade

  
  
  
  
  
  

19

Õhuklapp

  
  
  
  
  
  

20

Piduririke

  
  
  
  
  
  

21

Kütusetase

  
  
  
  
  
  

22

Aku laadimistase

  
  
  
  
  
  

23

Mootori jahutusvedeliku temperatuur

  
  
  
  
  
  

(1)   

x = jah

— = ei ole või ei ole eraldi seadmena

o = mittekohustuslik.

(2)   

d = asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel

c = asub vahetus läheduses.



Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mille tähistamine, juhul kui need on paigaldatud, on vabatahtlik ning selleks kasutatavad tähised

Tähis nr

Seadis

Kasutatav juhtseadis/näidik (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

Kasutatav märgutuli (1)

Tähistatud tähisega (1)

Asukoht (2)

1

Seisupidur

  
  
  
  
  
  

2

Tagaklaasipuhasti

  
  
  
  
  
  

3

Tagaklaasipesur

  
  
  
  
  
  

4

Tagaklaasipuhasti ja -pesur

  
  
  
  
  
  

5

Esiklaasipuhasti pausidega töörežiim

  
  
  
  
  
  

6

Helisignaalseade (signaalpasun)

  
  
  
  
  
  

7

Mootoriruumi kaas

  
  
  
  
  
  

8

Pakiruumi kaas

  
  
  
  
  
  

9

Turvavöö

  
  
  
  
  
  

10

Mootori õlirõhk

  
  
  
  
  
  

11

Pliivaba bensiin

  
  
  
  
  
  

…

  
  
  
  
  
  
  

…

  
  
  
  
  
  
  

…

  
  
  
  
  
  
  

(1)   

x = jah

— = ei ole või ei ole eraldi seadmena

o = mittekohustuslik.

(2)   

d = asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel

c = asub vahetus läheduses.

9.10.3.   Istmed

9.10.3.1. Istekohtade arv ( 52 ): …

9.10.3.1.1. Asukoht ja paigutus: …

9.10.3.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …

9.10.3.3. Mass: …

9.10.3.4. Tehniline iseloomustus: osa tüübikinnituseta istmete korral kirjeldus ja joonised

9.10.3.4.1. Istmed ja nende kinnituspunktid: …

9.10.3.4.2. Reguleerimissüsteem: …

9.10.3.4.3. Nihutus- ja lukustussüsteemid: …

9.10.3.4.4. Turvavöö kinnituspunktid (kui need on istme küljes): …

9.10.3.4.5. Kinnituspunktidena kasutatavad sõidukiosad: …

9.10.3.5. R-punkti ( 53 ) koordinaadid või joonis

9.10.3.5.1. Juhiiste: …

9.10.3.5.2. Kõik muud istmed: …

9.10.3.6. Seljatoe ettenähtud kaldenurk

9.10.3.6.1. Juhiiste: …

9.10.3.6.2. Kõik muud istmed: …

9.10.3.7. Istme reguleerimisulatus

9.10.3.7.1. Juhiiste: …

9.10.3.7.2. Kõik muud istmed: …

9.10.4.   Peatoed

9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud / eemaldatav / eraldi (53) 

9.10.4.2. Tüübikinnituse number/numbrid, kui on teada: …

9.10.4.3. Veel tüübikinnituseta peatugede korral

9.10.4.3.1. Peatoe üksikasjalik kirjeldus, milles on eelkõige määratletud kasutatud polstrimaterjali või -materjalide tüüp, ja vajadusel istmetüübi, millele soovitakse saada tüübikinnitust, tugede ja kinnitusdetailide asukoht ning tehnilised andmed: …

9.10.4.3.2. „Eraldi” peatoe korral

9.10.4.3.2.1. Sõidukikere piirkonna üksikasjalik kirjeldus, mille külge on peatugi ette nähtud kinnitada: …

9.10.4.3.2.2. Sõidukikere ja peatoe iseloomulike osade mõõtjoonised: …

9.10.5.   Sõitjateruumi küttesüsteemid

9.10.5.1. Sõidukitüübi lühikirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui küttesüsteemis kasutatakse mootori jahutusvedelikult saadavat soojust: …

9.10.5.2. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui soojusallikana kasutatakse mootori jahutusõhku või heitgaase, sh

9.10.5.2.1. küttesüsteemi ülevaatejoonis, millelt nähtub selle asukoht sõidukis: …

9.10.5.2.2. küttesüsteemi soojusvaheti ülevaatejoonis, kui kütmisel kasutatakse soojusallikana heitgaasi, või detailide skeem, milles soojusvahetus toimub (küttesüsteemide korral, mis kasutavad mootori jahutusõhku): …

9.10.5.2.3. soojusvaheti või detailide, milles soojusvahetus toimub, lõikejoonis, millel on näidatud seinapaksused, kasutatud materjalid ja pinnaomadused: …

9.10.5.2.4. Küttesüsteemi muude oluliste osade, näiteks kütteventilaatori kohta tuleb esitada nende konstruktsiooni ja tehniliste näitajate andmed: …

9.10.5.3. Sõidukitüübi põletuskütteseadmega ja automaatjuhtimisega seotud lühikirjeldus: …

9.10.5.3.1. Ülevaatejoonis põletuskütteseadmest, õhu sisselaskesüsteemist, väljalaskesüsteemist, kütusepaagist, kütuse varustussüsteemist (sh klappidest) ja elektriühendustest, millelt on näha nende asukohad sõidukis.

9.10.5.4. Maksimaalne elektrienergia kulu: …… kW

9.10.6.   Osad, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrke korral.

9.10.6.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus koos foto(de) ja/või joonis(t)ega roolirattast eespool oleva sõidukiosa konstruktsiooni, mõõtmete, kontuuride ja kasutatud materjalide suhtes, kaasa arvatud osad, mis on ette nähtud energia neeldumise parandamiseks rooliratast tabava kokkupõrke korral: …

9.10.6.2. Foto(d) ja/või joonis(ed) muudest, punktis 9.10.6.1 kirjeldamata sõidukiosadest, mis on tootja andmetel ja tehnilise talitusega kooskõlastatult määratletud osadena, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrke korral: …

9.10.7.   Teatud mootorsõidukikategooriate sisekujunduses kasutatavate materjalide põlemisomadused.

9.10.7.1.    Laekatendina kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.1.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.1.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.1.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.1.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (53)  materjal, kihtide arv (53) : …

9.10.7.1.2.3. Katte liik (53) : …

9.10.7.1.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.2.    Taga- ja külgseintes kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.2.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.2.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.2.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.2.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (53)  materjal, kihtide arv (53) : …

9.10.7.2.2.3. Katte liik (53) : …

9.10.7.2.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.3.    Põrandas kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.3.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.3.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.3.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.3.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (53)  materjal, kihtide arv (53) : …

9.10.7.3.2.3. Katte liik (53) : …

9.10.7.3.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.4.    Istmete polsterdamiseks kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.4.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.4.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.4.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.4.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (53)  materjal, kihtide arv (53) : …

9.10.7.4.2.3. Katte liik (53) : …

9.10.7.4.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.5.    Kütte- ja ventilatsioonitorudes kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.5.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.5.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.5.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/.…..

9.10.7.5.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (53)  materjal, kihtide arv (53) : …

9.10.7.5.2.3. Katte liik (53) : …

9.10.7.5.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/……mm

9.10.7.6.    Pakiraamideks kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.6.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.6.2. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.6.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.6.2.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (53)  materjal, kihtide arv (53) : …

9.10.7.6.2.3. Katte liik (53) : …

9.10.7.6.2.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…… mm

9.10.7.7.    Muuks otstarbeks kasutatav(ad) materjal(id)

9.10.7.7.1. Sihtotstarve: …

9.10.7.7.2. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.7.7.3. Tüübikinnituseta materjalide kohta

9.10.7.7.3.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: ……/……

9.10.7.7.3.2. Komposiitmaterjal / ühtse koostisega (53)  materjal, kihtide arv (53) : …

9.10.7.7.3.3. Katte liik (53) : …

9.10.7.7.3.4. Maksimum/miinimumpaksus: ……/…. mm

9.10.7.8.    Tervikseadmena tüübikinnituse saanud osad (istmed, vaheseinad, pakiraamid jms)

9.10.7.8.1. Sõiduki osa tüübikinnituse number/numbrid: …

9.10.7.8.2. Tervikseadme kohta: iste, vahesein, pakiraamid jne (53) 

9.10.8   Kliimaseadmes külmutusagensina kasutatav gaas: …

9.10.8.1 Kliimaseade näeb ette fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist, mille globaalse soojenemise potentsiaal on üle 150: jah/ei (53) 

9.10.8.2. Kui JAH, täita järgmised punktid

9.10.8.2.1. Kliimaseadme joonis ja lühikirjeldus, sealhulgas lekkivosade kohta osa number ja materjal;

9.10.8.2.2. Kliimaseadme leke

9.10.8.2.4. Süsteemi osade number ja materjal ning andmed katse kohta (nt katsearuande nr, tüübikinnituse nr jne): …

9.10.8.3. Kogu kliimaseadme leke grammides aasta kohta: …

9.11.   Väljaulatuvad osad

9.11.1. Üldine skeem (joonis või fotod), millele on märgitud lisatud lõigete ja vaadete asukohad:

9.11.2. Niivõrd kui see on asjakohane, näiteks selliste osade joonised või fotod nagu ukse- ja aknapostid, tuulutusvõred, radiaatorivõre, klaasipuhastid, vihmaveerennid, käepidemed, juhtsiinid, klapid, uksehinged ja -lukud, haagid, aasad, profiilsed viimistluselemendid, märgid, embleemid, taskud ja muud välispinnast väljaulatuvad osad (nt valgustusseadmed), mida võib pidada potentsiaalselt ohtlikuks. Kui eespool loetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajadusel lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:

9.11.3. Välispinna osade joonised vastavalt direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktile 6.9.1:

9.11.4. Kaitseraudade joonised: …

9.11.5. Põrandatasandi joonis: …

9.12.   Turvavööd ja/või muud turvasüsteemid

9.12.1. Turvavööde ja -süsteemide ning istmete, mille juurde need kuuluvad, arv ja asukoht:



(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste)
 

Täielik EÜ tüübikinnitustähis

Variant (vajadusel)

Turvavöö kõrguse regulaator (jah/ei/mittekohustuslik)
Esimene istmerida left accolade

L

  
  
  

C

  
  
  

R

  
  
  
Teine istmerida (1) left accolade

L

  
  
  

C

  
  
  

R

  
  
  

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik):



(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste)
 

Esiturvapadi

Külgturvapadi

Turvavööpinguti
Esimene istmerida left accolade

L

  
  
  

C

  
  
  

R

  
  
  
Teine istmerida (1) left accolade

L

  
  
  

C

  
  
  

R

  
  
  

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.12.3. Turvavööde kinnituspunktide arv ja asukoht ning tõend vastavuse kohta direktiivile 76/115/EMÜ (st tüübikinnitusnumber või katseprotokoll): …

9.12.4. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

9.13.   Turvavööde kinnituspunktid

9.13.1. Kere fotod ja/või joonised, millele on märgitud tegelike ja efektiivsete kinnituspunktide asukohad ja mõõtmed koos R-punktidega: …

9.13.2. Turvavööde kinnituspunktide ja sõiduki keredetailide, millele need on kinnitatud, joonised (märkida ka materjal): …

9.13.3. Turvavööde tüübid ( 54 ), mida on lubatud kinnitada kinnituspunktidesse, mis on sõidukil olemas



 

Kinnituspunkti asukoht

Sõiduki kerel

Istme konstruktsioonil

Esimene istmerida

  
  
Parempoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid
left accolade välimisel küljel sisemisel küljel

ülemised kinnituspunktid

  
Keskmine iste left accolade

alumised kinnituspunktid
left accolade paremal vasakul
 
  

ülemised kinnituspunktid

  
  
  
Vasakpoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid
left accolade välimisel küljel sisemisel küljel
 
  

ülemised kinnituspunktid

  
  
  

Teine istmerida (1)

 
  
Parempoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid
left accolade välimisel küljel sisemisel küljel

ülemised kinnituspunktid

  
Keskmine iste left accolade

alumised kinnituspunktid
left accolade paremal vasakul
 
  

ülemised kinnituspunktid

  
  
  
Vasakpoolne iste left accolade

alumised kinnituspunktid
left accolade välimisel küljel sisemisel küljel
 
  

ülemised kinnituspunktid

  
  
  

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.13.4. Erilise turvavöötüübi kirjeldus, mille kinnituspunkt paikneb istme seljatoes või milles sisaldub energiahajutusseade: …

9.14.   Tagumise registreerimismärgi kinnituskoht (vajadusel märgitakse piirkond ja lisatakse joonised)

9.14.1. Kõrgus teepinnast, ülemine serv: …

9.14.2. Kõrgus teepinnast, alumine serv: …

9.14.3. Keskjoone kaugus sõiduki keskpikitasandist: …

9.14.4. Kaugus sõiduki vasakust äärmisest külgtasapinnast: …

9.14.5. Mõõtmed (pikkus × laius): …

9.14.6. Pinna kalle vertikaali suhtes: …

9.14.7. Nähtavusnurk horisontaaltasandil: …

9.15.   Tagumine allasõidutõke

9.15.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (54) 

9.15.1. Tagumise allasõidutõkke jaoks oluliste sõidukiosade joonis, st sõiduki ja/või šassii joonis koos kõige laiema tagatelje asendi ja paigaldusviisiga, tagumise allasõidutõkke paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui allasõidutõke ei ole eraldi seadis, peab joonisel olema selgelt näidatud, et ettenähtud mõõtmetest on kinni peetud: …

9.15.2. Eriseadise korral tagumise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldus- ja kinnitusdetailidega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmena, siis tüübikinnitusnumber: …

9.16.   Ratta porikaitsed

9.16.1. Sõiduki lühikirjeldus ratta porikaitsete suhtes: …

9.16.2. Üksikasjalikud joonised ratta porikaitsete ja nende asukoha kohta sõidukil, näidates ära direktiivi 78/549/EMÜ I lisa joonisel 1 määratletud mõõtmed ja võttes arvesse rehviga velje äärmisi elemente: …

9.17.   Andmesildid

9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …

9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.4. Tootja kinnitus nõukogu direktiivi 76/114/EMÜ (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1) lisa punkti 3.1.1.1 nõuete täitmise kohta

9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779-1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …

9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779-1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …

9.18.   Raadiohäired / elektromagnetiline ühilduvus

9.18.1. Mootoriruumi ja sellele lähima sõitjateruumi osa moodustava kereosa kuju ja koostismaterjalide kirjeldus ja joonised/fotod: …

9.18.2. Joonised või fotod mootoriruumis asuvate metallosade paiknemise kohta (nt kütteseadmed, varuratas, õhufilter, roolimehhanism jne): …

9.18.3. Raadiohäirete kontrollseadmete tabel ja joonis: …

9.18.4. Üksikasjalikud andmed alalisvoolutakistuse nimiväärtuse kohta ja resistiivsete süütejuhtmete korral nende nimitakistus meetri kohta: …

9.19.   Külgmised allasõidutõkked

9.19.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (54) 

9.19.1. Külgmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, st sõiduki ja/või šassii joonis koos telje/telgede asendi ja paigaldusviisiga, külgmise allasõidutõkke (-tõkete) paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui külgmine allsõidutõke (külgmised allasõidutõkked) ei ole eraldi seade (seadmed), siis peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud: …

9.19.2. Eraldi seadme korral külgmise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldusviisi ja kinnitusega) või osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

9.20.   Pritsmekaitsesüsteem

9.20.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (54) 

9.20.1. Sõiduki lühikirjeldus pritsmekaitsesüsteemi ja selle koostisosade suhtes: …

9.20.2. Üksikasjalikud joonised pritsmekaitsesüsteemi ja selle asukoha kohta sõidukil, kusjuures näidatakse direktiivi 91/226/EMÜ III lisa joonistel määratletud mõõtmed, võttes arvesse rehviga velje äärmisi elemente: …

9.20.3. Pritsmekaitseseadis(t)e EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.21.   Löögikindlus külgkokkupõrkel:

9.21.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, kasutatud materjalide ning sõitjateruumi külgseinte kohta (väljast ja seest), vajadusel koos turvasüsteemi spetsiifiliste detailidega: …

9.22.   Eesmine allasõidutõke

9.22.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (54) 

9.22.1. Eesmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, s.o sõiduki ja/või šassii joonis koos eesmise allasõidutõkke asendi ning paigaldusviisi ja/või kinnitusega. Kui allasõidutõke ei ole eraldi seade, peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud: …

9.22.2. Eraldi seadise korral eesmise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigalduse ja kinnitusega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna, siis tüübikinnituse number: …

9.23.   Jalakäijate kaitse

9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta, k.a iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasjad.

▼M2

9.24.   Esikaitsesüsteemid

9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:

9.24.2. Vajaduse korral tuulutusvõrede, radiaatorivõre, profiilsete viimistluselementide, märkide, embleemide, taskute ja muude välispinnast välja ulatuvate osade või potentsiaalselt ohtlikeks peetavate välispinna osade (nt valgustusseadmed) joonised ja/või fotod. Kui ülalloetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajaduse korral lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:

9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:

9.24.4. Kaitseraudade joonis:

9.24.5. Sõiduki esiotsa põrandajoone joonis:

▼M1

10.   VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMED

10.1. Tabel kõigi seadmete kohta: arv, mark, mudel, tüübikinnitustähis, kaugtule suurim valgustugevus, värvus, märgutuli: …

10.2. Valgustus- ja valgussignaalseadmete asendijoonis: …

10.3. Iga nõukogu direktiivis 76/756/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1) määratletud laterna ja peegeldi kohta esitada järgmine teave (kirjalikult ja/või skeem):

10.3.1. Joonis, millelt on näha valgustuspinna suurus: …

10.3.2. Nähtava pinna määramiseks kasutav meetod vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 (ELT L 137, 30.5.2007, lk 1) punktile 2.10: …

10.3.3. Nulltelg ja nullkese: …

10.3.4. Peitlaternate tööpõhimõte: …

10.3.5. Paigaldamise ja ühendamise erinõuded: …

10.4. Lähitulelaternad: tavaasend vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 punktile 6.2.6.1:

10.4.1. Esmase reguleerimise väärtus: …

10.4.2. Näidiku asukoht: …



10.4.3.

Tulede kõrguse regulaatori kirjeldus/joonis (1) ja tüüp (nt automaatne, käsitsi astmeliselt reguleeritav, käsitsi sujuvalt reguleeritav):
right accolade Kohaldatakse ainult tulede kõrguse regulaatoriga varustatud sõidukite suhtes

10.4.4.

Juhtimisseadis:

10.4.5.

Võrdlusmärgid:

10.4.6.

Märgid koormatud seisundi korral:

(1)   Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid on rohkem kui üks).

10.5. Muude elektriliste/elektrooniliste osade kui lampide (kui on olemas) lühikirjeldus: …

11.   VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID

11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …

11.2. Paigaldatud haakeseadise/-seadiste karakteristikud D, U, S ja V või paigaldatava haakeseadise/-seadiste karakteristikute D, U, S ja V minimaalsed väärtused: …… daN

11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; lisateave, kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega: …

11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta: …

11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

12.   MUUD KOMPONENDID

12.1. Helisignaalseade (-seadmed)

12.1.1. Seadme(te) asukoht, kinnitusviis, paigutus ja asend koos mõõtmetega: …

12.1.2. Seadme(te) arv: …

12.1.3. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

12.1.4. Elektriline/pneumaatiline (54)  lülitusskeem: …

12.1.5. Nimipinge või -rõhk: …

12.1.6. Montaažiseadme joonis: …

12.2. Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade

12.2.1. Kaitseseade

12.2.1.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus juhtimisseadme või detaili paigutuse ja konstruktsiooni suhtes, mille töötamist kaitseseade mõjutab: …

12.2.1.2. Kaitseseadme ja selle sõidukile paigaldamise viisi joonised: …

12.2.1.3. Seadme tehniline kirjeldus: …

12.2.1.4. Üksikasjad kasutatud lukukombinatsioonide kohta: …

12.2.1.5. Sõiduki käivitustakistussüsteem

12.2.1.5.1. Tüübikinnitusnumber, kui on teada: …

12.2.1.5.2. Käivitustakistussüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus

12.2.1.5.2.1. Sõiduki käivitustakistussüsteemi ja ettekavatsemata käivitamise vastu võetavate meetmete üksikasjalik tehniline kirjeldus: …

12.2.1.5.2.2. Süsteem(id), mille töötamist sõiduki käivitustakistussüsteem mõjutab: …

12.2.1.5.2.3. Tegelike vahetatavate koodide arv, kui neid kasutatakse: …

12.2.2. Alarmsüsteem (kui on olemas)

12.2.2.1. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …

12.2.2.2. Alarmsüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus

12.2.2.2.1. Alarmsüsteemi ja paigaldatud alarmsüsteemiga seotud sõidukiosade täpne kirjeldus: …

12.2.2.2.2. Alarmsüsteemi põhiosade loetelu: …

12.2.3. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus: …

12.3. Pukseerimisseade/-seadmed

12.3.1. Ees: konks/aas/muu (54) 

12.3.2. Taga: konks/aas/muu/puudub (54) 

12.3.3. Joonis või foto sõiduki kere/šassii osast, millel kujutatakse pukseerimisseadme(te) asendit, konstruktsiooni ja paigaldust: …

12.4. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate seadmete kohta, mis mõjutavad kütusekulu (kui ei ole esitatud muude osade kirjelduses): …

12.5. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate mürasummutusseadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjelduses): …

12.6. Kiiruspiirik

12.6.1. Tootja(d): …

12.6.2. Tüüp/tüübid: …

12.6.3. Tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

12.6.4. Kiirus või kiirusevahemik, millele või mille piires võib kiiruspiirikut reguleerida: …… km/h

12.7. Paigaldustabel ja raadiosaatjate kasutamine sõiduki(te)s (vajalikel juhtudel) …



Sagedusribad (Hz)

Suurim väljundvõimsus (W)

Antenni asend sõidukil, paigaldamise ja/või kasutamise eritingimused
 
  
  

Vajaduse korral esitab tüübikinnitustaotluse esitaja ka:

1. liide

Kõigi komisjoni direktiiviga 72/245/EMÜ (EÜT L 152, 6.7.1972, lk 15) seotud elektriliste ja/või elektrooniliste osade marke ja tüüpe sisaldav loend.

2. liide

Direktiivis 72/245/EMÜ käsitletud elektriliste ja/või elektrooniliste komponentide ja juhtmekimpude üldise paigutuse skeemid või joonised.

3. liide

Kere tüüpi esindava representatiivsõiduki kirjeldus

Keremudel:

Vasak- või parempoolne rool (54) 

Teljevahe:

4. liide

Tootja või volitatud/tunnustatud laborite poolt tüübikinnitustunnistuse koostamiseks esitatud asjakohane (asjakohased) katsearuanne (-aruanded)

12.7.1. 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (54) 

13.   ERISÄTTED BUSSIDE JA KAUGSÕIDUBUSSIDE KOHTA

13.1. Sõiduki klass: I klass/II klass/III klass/A-klass/B-klass (54) 

13.1.1. Eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud kere tüübikinnitusnumber: …

13.1.2. Šassiitüübid, millele võib paigaldada tüübikinnitusega kere (mittekomplektse sõiduki tootja(d) ja tüübid): …

13.2.   Reisijateruum (m2)

13.2.1. Kokku (S0): …

13.2.2. Ülemine korrus (S0a) (54) : …

13.2.3. Alumine korrus (S0b) (54) : …

13.2.4. Ruum seisukohtade jaoks (S1): …

13.3.   Reisijate arv (iste- ja seisukohad)

13.3.1. Kokku (N): …

13.3.2. Ülemine korrus (Na) (54) : …

13.3.3. Alumine korrus (Nb) (54) : …

13.4.   Istekohtade arv

13.4.1. Kokku (A): …

13.4.2. Ülemine korrus (Aa) (54) : …

13.4.3. Alumine korrus (Ab) (54) : …

13.4.4. M2- ja M3-kategooria sõidukitel ratastoolikohtade arv: …

13.5.  Reisijatele ettenähtud uste arv: …

13.6.  Avariiväljapääsude arv (uksed, aknad, avariiluugid, ühendustrepp ja pooltrepp) …

13.6.1. Kokku: …

13.6.2. Ülemine korrus (54) : …

13.6.3. Alumine korrus (54) : …

13.7.  Pakiruumide maht (m3): …

13.8.  Pakiveoks kohaldatud katusepind (m2): …

13.9.  Tehnilised vahendid sõidukisse pääsemise hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, langetusseade), kui on paigaldatud: …

13.10.   Pealisehituse tugevus

13.10.1. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …

13.10.2. Pealisehituste korral, millel veel puudub tüübikinnitus

13.10.2.1. Sõidukitüübi pealisehituse täpne kirjeldus, sh mõõtmed, kuju, kasutatud materjalid ja kinnitus šassiiraamile: …

13.10.2.2. Pealisehituse ja ülejäänud ruumi tugevust mõjutavate sisustuselementide joonised: …

13.10.2.3. Sõidukorras sõiduki raskuskeskme asukoht piki-, rist- ja püstsuunas: …

13.10.2.4. Äärmiste reisijaistmete keskjoonte maksimaalne vahekaugus: …

13.11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/85/EÜ (EÜT L 42, 13.2.2002, lk 1) punktid, mis peavad olema selle seadme korral täidetud ja tõendatud: …

14.   ERISÄTTED OHTLIKE KAUPADE VEOKS ETTE NÄHTUD SÕIDUKITELE

14.1.   Elektriseadmestik vastavalt nõukogu direktiivile 94/55/EÜ (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 1)

14.1.1. Kaitse juhtmete ülekuumenemise eest: …

14.1.2. Voolukatkesti tüüp: …

14.1.3. Aku pealüliti tüüp ja tööpõhimõte: …

14.1.4. Sõidumeeriku kaitsepiirde kirjeldus ja paigutus: …

14.1.5. Pidevalt pingestatud paigaldiste kirjeldus. Märkida kohaldatud EN standard: …

14.1.6. Juhikabiini taga asuvate elektripaigaldiste konstruktsioon ja kaitsmed: …

14.2.   Tuleohutus

14.2.1. Juhikabiinis olevate rasksüttivate materjalide tüüp: …

14.2.2. Juhikabiini taga oleva soojusekraani tüüp (kui on olemas): …

14.2.3. Mootori paigutus ja soojuskaitse: …

14.2.4. Heitgaasisüsteemi paigutus ja soojuskaitse: …

14.2.5. Aeglustisüsteemi soojuskaitse tüüp ja konstruktsioon: …

14.2.6. Lisakütteseadmete tüüp, konstruktsioon ja paigutus: …

14.3.   Kerele esitatavad erinõuded, kui need on olemas, vastavalt direktiivile 94/55/EÜ

14.3.1. EX/II ja EX/III tüübi sõidukitele esitatavate nõuete täitmiseks vajalike meetmete kirjeldus: …

14.3.2. EX/III tüüpi kuuluvate sõidukite korral vastupidavus välisele kuumusele: …

15.   KORDUVKASUTATAVUS, RINGLUSSEVÕETAVUS JA TAASKASUTATAVUS

15.1. Versioon, mille hulka võrdlussõiduk kuulub: …

15.2. Võrdlussõiduki mass koos kerega või šassii mass koos kabiiniga ja ilma kereta ja/või haakeseadiseta, kui tootja ei paigalda keret ja/või haakeseadist (sh vedelikud, tööriistad, varuratas, kui on olemas), ilma juhita: …

15.3. Võrdlussõiduki materjalide mass: …

15.3.1. Eeltöötlusetapil arvessevõetud materjali mass ( 55 ): …

15.3.2. Demontaažietapil arvessevõetud materjali mass (55) : …

15.3.3. Mittemetalsete jäätmete töötlusetapil arvessevõetud ja ringlussevõetavaks loetava materjali mass (55) : …

15.3.4. Mittemetalsete jäätmete töötlusetapil arvessevõetud ja energia regenereerimiseks sobivaks loetava materjali mass (55) : …

15.3.5. Purustatavad materjalid (55) : …

15.3.6. Korduvkasutatavate ja/või ringlussevõetavate materjalide üldmass: …

15.3.7. Korduvkasutatavate ja/või regenereeritavate materjalide üldmass: …

15.4.   Määrad

15.4.1. Ringlussevõetavuse määr „Rcyc” ( %): …

15.4.2. Taaskasutatavuse määr „Rcov” ( %): …

16.   SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

16.1. Peamiste veebilehtede aadressid, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: …

16.1.1. Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (mitte hiljem kui 6 kuud pärast tüübikinnitust): …

16.2. Veebilehe kasutamise tingimused: …

16.3. Veebilehelt kättesaadava sõidukite remondi- ja hooldusteabe vorming: …

Selgitavad märkused

▼B



II LISA

Sõidukikategooriate ja -tüüpide määratlused

A.   SÕIDUKI KATEGOORIA

Sõidukikategooriad on määratletud vastavalt järgmisele klassifikatsioonile: (Kui järgmistes määratlustes on viidatud „täismassile”, siis on silmas peetud „suurimat tehniliselt lubatud täismassi” vastavalt I lisa punktile 2.8.)

1.



M-kategooria:

Vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

M1-kategooria:

Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, millel on lisaks juhiistmele maksimaalselt kaheksa istekohta.

M2-kategooria:

Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 t.

M3-kategooria:

Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on rohkem kui 5 t.

M-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 1 (M1-kategooria sõidukid) ja lõikes 2 (M2- ja M3-kategooria sõidukid) kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

2.



N-kategooria:

Vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

N1-kategooria:

Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on kuni 3,5 t.

N2-kategooria:

Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on üle 3,5 t, kuid alla 12 t.

N3-kategooria:

Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on üle 12 t.

Poolhaagise või kesktelghaagise pukseerimiseks konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks sõidukorras veduki mass, millele on liidetud pool- või kesktelghaagise poolt vedukile ülekantav maksimaalne tugikoormus ning vajadusel veduki enda koorma maksimaalne mass.

N-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 3 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

3.



O-kategooria:

Haagised (kaasa arvatud poolhaagised).

O1-kategooria:

Haagised täismassiga kuni 0,75 t.

O2-kategooria:

Haagised täismassiga üle 0,75 t, kuid alla 3,5 t.

O3-kategooria:

Haagised täismassiga üle 3,5 t, kuid alla 10 t.

O4-kategooria:

Haagised täismassiga üle 10 t.

Poolhaagise või kesktelghaagise korral on kategooria määramisel arvestatavaks massiks täismass, mis vastab poolhaagise või kesktelghaagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga ja maksimaalselt koormatud.

O-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 4 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

4.

Maastikusõidukid (tähis G)

4.1.

N1-kategooria sõidukeid täismassiga kuni 2 t ja M1-kategooria sõidukeid loetakse maastikusõidukiteks, kui:

— vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on nii konstrueeritud, et neid saab üheaegselt vedama panna, kaasa arvatud sõidukid, millel ühe telgedest saab mootorist lahutada;

— sõidukid on varustatud vähemalt ühe diferentsiaalilukustuse või analoogse toimega mehhanismiga ning võivad ilma haagiseta võtta kuni 30 % tõuse.

Lisaks peavad need vastama vähemalt viiele järgmisest kuuest nõudest:

— esiülendinurk peab olema vähemalt 25°;

— tagaülendinurk peab olema vähemalt 20°;

— nõlvanurk peab olema vähemalt 20°;

— esitelje kliirens peab olema vähemalt 180 mm;

— tagatelje kliirens peab olema vähemalt 180 mm;

— kliirens telgede vahel peab olema vähemalt 200 mm.

4.2.

N1-kategooria sõidukeid täismassiga rohkem kui 2 t ja N2-, M2- või M3-kategooria sõidukeid täismassiga kuni 12 t loetakse maastikusõidukiteks, kui nende kõiki rattaid saab muuta üheaegselt vedavateks, k.a sõidukid, millel üks telgedest võib olla mootorist lahutatav, või kui on täidetud järgmised kolm tingimust:

— vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on nii konstrueeritud, et neid saab üheaegselt vedama panna, kaasa arvatud sõidukid, millel ühe telgedest saab mootorist lahutada;

— on olemas vähemalt üks diferentsiaalilukustus või analoogse toimega mehhanism;

— võivad ilma haagiseta võtta kuni 25 % tõuse.

4.3.

M3-kategooria sõidukeid täismassiga üle 12 t ja N3-kategooria sõidukeid loetakse maastikusõidukiteks, kui nende kõiki rattaid saab muuta üheaegselt vedavateks, k.a sõidukid, millel üks telgedest võib olla mootorist lahutatav, või kui on täidetud järgmised tingimused:

— vähemalt pooled rattad on vedavad;

— on olemas vähemalt üks diferentsiaalilukustus või analoogse toimega mehhanism;

— võivad ilma haagiseta võtta kuni 25 % tõuse;

— kuuest järgmisest nõudest on täidetud vähemalt neli:

— 

— esiülendinurk peab olema vähemalt 25°;

— tagaülendinurk peab olema vähemalt 25°;

— nõlvanurk peab olema vähemalt 25°;

— esitelje kliirens peab olema vähemalt 250 mm;

— kliirens telgede vahel peab olema vähemalt 300 mm;

— tagatelje kliirens peab olema vähemalt 250 mm.

4.4.

Koormamise ja kontrollimise tingimused.

4.4.1.

N1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 2 t ja M1-kategooria sõidukid peavad olema sõidukorras, st koos jahutusvedeliku, määrdeainete, kütuse, tööriistade, varurattaga ja autojuhiga (vt I lisa joonealune märkus o).

4.4.2.

Muud kui punktis 4.4.1 sätestatud sõidukid peavad olema koormatud kuni tootja poolt määratud suurima tehniliselt lubatud täismassini.

4.4.3.

Nõutava tõusuvõime (25 % ja 30 %) tõendamine toimub lihtsa arvutuse abil. Erandjuhtudel võib tehniline talitus siiski nõuda vastavat tüüpi sõiduki esitamist tegeliku katsetuse läbiviimiseks.

4.4.4.

Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõõtmisel ei võeta arvesse allasõidutõkkeid.

4.5.

Kliirensi mõiste ja visandid. (Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõisted on esitatud I lisa selgitavates märkustes na, nb ja nc.)

4.5.1.

„Kliirens telgede vahel” — minimaalne vahekaugus teepinna ja sõiduki madalaima kinnispunkti vahel. Mitmeteljelisi kandevankreid loetakse üheteljelisteks.

image

4.5.2.

„Telje kliirens” — kaare kõrgus, mis läbib ühe telje rataste (topeltrataste korral sisemiste rataste) rehvide kokkupuutekeskmeid teepinnaga ja puutub sõiduki madalamat kinnispunkti rataste vahel.

Joonisel viirutatud alasse ei tohi ulatuda ükski sõiduki jäik osa. Vajadusel esitatakse mitme telje kliirensite väärtused järjestatuna vastavalt nende paiknemisele, näiteks 280/250/250.

image

4.6.

Kombineeritud tähistus

Tähist G kasutatakse kombineeritult tähistega M või N. Nii näiteks tähistatakse maastikusõiduks sobivat N1-kategooria sõidukit N1G.

5.

„Eriotstarbeline sõiduk” — sõiduk, mis on ette nähtud funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalselt kohandatud keret ja/või varustust. See kategooria hõlmab ratastooliga juurdepääsetavaid sõidukeid.

5.1.

„Autoelamu” — eriotstarbeline M-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud nii, et selles on majutusvõimalus, mille varustusse kuuluvad vähemalt:

— istmed ja laud;

— magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad;

— toiduvalmistamise seadmed ja

— panipaigad.

Nimetatud varustus peab olema eluruumis kindlalt kinnitatud, välja arvatud laud, mis võib olla kergesti eemaldatav.

5.2.

„Soomussõidukid” — reisijate ja/või kauba veoks ette nähtud sõidukid, mis on varustatud kuulikindla soomusega.

5.3.

„Kiirabiautod” — M-kategooria mootorsõidukid, mis on ette nähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus.

5.4.

„Matuseautod” — M-kategooria mootorsõidukid, mis on ette nähtud surnute transportimiseks ja millel on vastav erivarustus.

5.5.

„Ratastooliga juurdepääsetav sõiduk” — M1-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud või ümberehitatud nii, et seda saab tänavasõidul kasutada üks või mitu ratastoolis istuvat isikut.

5.6.

„Haagissuvilad” — vt ISO standard 3833–77, punkt 3.2.1.3.

5.7.

„Liikurkraanad” — N3-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud vähemalt 400 kNm tõstemomendiga kraanaga.

5.8.

„Muud eriotstarbelised sõidukid” — punktis 5 määratletud sõidukid, v.a punktides 5.1–5.6 nimetatud sõidukid.

Muude eriotstarbeliste sõidukite koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 5 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

B.   SÕIDUKITÜÜBI MÕISTE

1.

M1-kategooria sõidukite korral:

„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja;

— tootja tüübimärgistus;

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

— 

— šassii/põhjapaneel (ilmselged ja põhimõttelised erinevused);

— mootor (sisepõlemismootor/elektrimootor/hübriidmootor).

„Sõidukitüübi variant” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— kere tüüp (näiteks sedaan, järskpära, kupee, kabriolett, universaal, mitmeotstarbeline sõiduk);

— jõuallikas:

— 

— tööpõhimõte (vastavalt III lisa punktile 3.2.1.1);

— silindrite arv ja asetus;

— võimsuse erinevus mitte üle 30 % (maksimumvõimsus ei ületa miinimumvõimsust üle 1,3 korra);

— töömahtude erinevus mitte üle 20 % (maksimumtöömaht ei ületa miinimumtöömahtu üle 1,2 korra);

— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);

— juhtteljed (arv ja asukoht).

„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.

Ühe versiooni piires ei tohi esineda erinevusi järgmiste parameetrite osas:

— suurim tehniliselt lubatud täismass;

— mootori töömaht;

— maksimaalne kasulik võimsus;

— käigukasti tüüp ja käikude arv;

— maksimaalne istekohtade arv vastavalt II lisas C osas määratletule.

2.

M2- ja M3-kategooria sõidukite korral:

„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja;

— tootja tüübimärgistus;

— kategooria;

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

— 

— šassii/kandekere, ühe-/kahekorruseline, jäik/liigendraamiga (ilmselged ja põhimõttelised erinevused);

— telgede arv;

— mootor (sisepõlemismootor/elektrimootor/hübriidmootor).

„Sõidukitüübi variant” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— klass vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/85/EÜ (mis käsitleb reisijateveoks mõeldud sõidukite, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta, erieeskirju) ( 56 ) määratlusele (ainult komplektsete sõidukite korral);

— komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne);

— jõuallikas:

— 

— tööpõhimõte (vastavalt III lisa punktile 3.2.1.1);

— silindrite arv ja asetus;

— võimsuse erinevus mitte üle 50 % (maksimumvõimsus ei ületa miinimumvõimsust üle 1,5 korra);

— töömahtude erinevus mitte üle 50 % (maksimumtöömaht ei ületa miinimumtöömahtu üle 1,5 korra);

— asukoht (ees, keskel, taga);

— suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra);

— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);

— juhtteljed (arv ja asukoht).

„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.

3.

N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite korral:

„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja;

— tootja tüübimärgistus;

— kategooria;

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

— 

— šassii/põhjapaneel (ilmselged ja põhimõttelised erinevused);

— telgede arv;

— mootor (sisepõlemismootor/elektrimootor/hübriidmootor).

„Sõidukitüübi variant” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— kere kontseptsioon (näiteks madelauto/kallurauto/paakauto/poolhaagise veduk) (ainult komplektsete sõidukite korral);

— komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne);

— jõuallikas:

— 

— tööpõhimõte (vastavalt III lisa punktile 3.2.1.1);

— silindrite arv ja asetus;

— võimsuse erinevus mitte üle 50 % (maksimumvõimsus ei ületa miinimumvõimsust üle 1,5 korra);

— töömahtude erinevus mitte üle 50 % (maksimumtöömaht ei ületa miinimumtöömahtu üle 1,5 korra);

— suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra);

— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);

— juhtteljed (arv ja asukoht).

„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.

4.

O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukite korral:

„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja;

— tootja tüübimärgistus;

— kategooria;

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

— 

— šassii/kandekere (ilmselged ja põhimõttelised erinevused);

— telgede arv;

— täishaagis/poolhaagis/kesktelghaagis;

— pidurdussüsteemi tüüp (nt pidurita/pealejooksupiduriga/pidurivõimendiga).

„Sõidukitüübi variant”– sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne);

— kere kontseptsioon (nt haagissuvila/madelhaagis/paakhaagis) (ainult komplektsete/komplekteeritud sõidukite osas);

— suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra);

— juhtteljed (arv ja asukoht).

„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist.

5.

Kõigi kategooriate korral:

Sõiduki täielik identifitseerimine eranditult tüübi, variandi ja versiooni tähiste põhjal peab toimuma järjepidevalt kõigi auto kasutuselevõtmiseks vajalike tehniliste karakteristikute üheste täpsete määratluste abil.

C.   KERETÜÜBI MÕISTE (ainult komplektsete/komplekteeritud sõidukite korral)

I lisas, III lisa 1. osa punktis 9.1 ja IX lisa punktis 37 silmas peetud keretüübid tähistatakse järgmiselt:

1.

Sõiduautod (M1)



AA sedaan

ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.1, kuid lisaks ka sõidukid, millel on rohkem kui neli külgakent

AB järskpära

tagaluugiga sedaan (AA)

AC universaal

ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.4 (universaalauto)

AD kupee

ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.5

AE kabriolett

ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.6

AF mitmeotstarbeline sõiduk

Muu kui tähiste AA kuni AE all nimetatud mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba vedamiseks ühes sõidukisektsioonis. Juhul aga, kui selline sõiduk vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

i)  istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6.

Istekohtadena peetakse silmas olemasolevaid istekohti, juhul kui sõidukis on „ligipääsetavad” istmekinnitused.

Ligipääsetavateks istmekinnitusteks loetakse kinnituskohti, mida saab kasutada. Kinnituskohtade muutmiseks ligipääsmatuteks takistab tootja füüsiliselt nende kasutamist, keevitades nendele näiteks kaitsekatted või kattes need samaotstarbeliste püsielementidega, mida ei saa tavaliste tööriistadega eemaldada, ning

ii)  P – (M + N × 68) > N × 68

kus:

P = suurim tehniliselt lubatud täismass, kg

M = sõidukorras sõiduki mass, kg

N = istekohtade arv (v.a juhiiste)

ei loeta seda siiski M1-kategooria sõidukiks.

2.

M2- või M3-kategooria mootorsõidukid:

I klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)



CA

Ühekorruseline buss

CB

Kahekorruseline buss

CC

Ühekorruseline liigendbuss

CD

Kahekorruseline liigendbuss

CE

Madala põrandaga ühekorruseline buss

CF

Madala põrandaga kahekorruseline buss

CG

Madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss

CH

Madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss

II klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)



CI

Ühekorruseline buss

CJ

Kahekorruseline buss

CK

Ühekorruseline liigendbuss

CL

Kahekorruseline liigendbuss

CM

Madala põrandaga ühekorruseline buss

CN

Madala põrandaga kahekorruseline buss

CO

Madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss

CP

Madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss

III klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)



CQ

Ühekorruseline buss

CR

Kahekorruseline buss

CS

Ühekorruseline liigendbuss

CT

Kahekorruseline liigendbuss

A-klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)



CU

Ühekorruseline buss

CV

Madala põrandaga ühekorruseline buss

B-klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)



CW

Ühekorruseline buss

3.

N-kategooria mootorsõidukid



BA

Veoauto

Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 1997. aasta direktiivi 97/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) (1) I lisa punkt 2.1.1

BB

Furgoonauto

Veoauto, mille kabiin on integreeritud keresse

BC

Poolhaagise veduk

Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.1.1

BD

Haagise veduk (veotraktor)

Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.1.1

(1)   EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/19/EÜ (ELT L 79, 26.3.2003, lk 6).

— Ent juhul, kui BBna määratletud sõidukil, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on kuni 3 500 kg:

— 

— on lisaks juhiistmele üle kuue istekoha

— või

— on täidetud järgmised kaks tingimust:

— 

i) istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6 ning

ii) P – (M + N × 68) ≤ N × 68

— ei loeta seda siiski N-kategooria sõidukiks.

— Juhul kui BA- või BBna määratletud sõidukil, mille tehniliselt lubatud täismass on üle 3 500 kg, BC- või BD-klassi sõiduk vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

— 

i) istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 8 või

ii) P – (M + N × 68) ≤ N × 68

— ei loeta seda siiski N-kategooria sõidukiks.

— Vt istekohtade, P, M ja N määratlusi käesoleva lisa C osast.

4.

O-kategooria sõidukid



DA

Poolhaagis

Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.2.2

DB

Täishaagis

Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.2.3

DC

Kesktelghaagis

Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.2.4

5.

Eriotstarbelised sõidukid



SA

Autoelamud (Vt II lisa A osa, punkt 5.1)

SB

Soomussõidukid (Vt II lisa A osa, punkt 5.2)

SC

Kiirabiautod (Vt II lisa A osa, punkt 5.3)

SD

Matuseautod (Vt II lisa A osa, punkt 5.4)

SE

Haagissuvilad (Vt II lisa A osa, punkt 5.6)

SF

Liikurkraanad (Vt II lisa A osa, punkt 5.7)

SG

Muud eriotstarbelised sõidukid (Vt II lisa A osa, punkt 5.8)

SH

Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid (Vt II lisa A osa, punkt 5.5)

▼M1



III LISA

TEATIS SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE KOHTA

(Selgitavaid märkusi vt I lisa viimaselt leheküljelt)

I OSA

Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja sellega kaasneb sisukord. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

A.   Kategooriad M ja N

0.   ÜLDISED SÄTTED

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …

0.3.1. Märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (c): …

0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.3. Telgede ja rataste arv: …

1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …

1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): …

1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …

1.6. Mootori paigutus ja asukoht: …

1.8. Rooli asukoht: vasakul/paremal (1)

1.8.1. Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse(1) liikluse korral

2.   MASSID JA MÕÕTMED (f)(g)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)

2.1.   Teljevahe(d) (täismassiga) (g1)

2.1.1.  Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.2.   Kolme või enama teljega sõidukid

2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …

2.1.2.2. Teljevahe kokku: …

2.3.1. Iga juhttelje rööbe (g4): …

2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (g4): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.   Kereta šassii

2.4.1.1. Pikkus (g5): …

2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.2. Laius (g7): …

2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …

2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …

2.4.1.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil)(g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.4.2.   Kerega šassii korral

2.4.2.1. Pikkus (g5): …

2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.2. Laius (g7): …

2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …

2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) (g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.6.   Töökorras sõiduki mass

Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja poolt paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside ja kaugsõidubusside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (h) (iga variandi suurim ja vähim väärtus): …

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks): …

2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …

2.8.  Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): …

2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (3): …

2.9.  Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …

2.10.  Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …

2.11.  Mootorsõiduki suurim tehniliselt vedada lubatud (haagise) mass:

2.11.1. Täishaagis: …

2.11.2. Poolhaagis: …

2.11.3. Kesktelghaagis: …

2.11.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass (3): …

2.11.6. Piduriteta haagise täismass: …

2.12.  Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne staatiline koormus/mass sõiduki haakepunktile …

2.12.1. Mootorsõidukil: …

2.16.  Registreerimisel/kasutuses suurimad lubatud massid (mittekohustuslik: kui need massid on antud, tuleb need tõendada direktiivi 97/27/EÜ IV lisa nõuete kohaselt)

2.16.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad täismassid (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud teljekoormus ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt antud tugikoormuse väärtus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud suurimast tugikoormusest haakepunktis (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljerühmale (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud haagisemass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.5. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud autorongi mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

3.   JÕUSEADE (k)

3.1.  Mootori tootja: …

3.1.1. Tootja mootorikood (nii, nagu see on märgitud mootorile või muud identifitseerimisandmed): …

3.1.2. Tüübikinnitusnumber (vajaduse korral), sealhulgas kütuse identifitseerimismärgistus: …

(ainult raskesõidukid)

3.2.   Sisepõlemismootor

3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor/diiselmootor (1)

Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1)

3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus: …

3.2.1.3. Mootori töömaht (m): …… cm3

3.2.1.6. Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (2): …… min-1

3.2.1.8. Suurim kasulik võimsus (n): …… kW pöörete arvul …… min–1 (tootja andmetel)

3.2.2.1. Kergsõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1) (6)

3.2.2.2. Raskesõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas / etanool (1) (6)

3.2.2.4. Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (1)

3.2.2.5. Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja andmetel): …… mahuprotsendi järgi

3.2.3.   Kütusepaak/-paagid

3.2.3.1. Kulupaak/-paagid

3.2.3.1.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.3.2. Varukütusepaak/-paagid

3.2.3.2.1. Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht: …

3.2.4.   Kütuse etteanne

3.2.4.1. Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)

3.2.4.2. Sissepritsega (ainult diiselmootoritel): jah/ei (1)

3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (1)

3.2.4.3. Sissepritsega (ainult ottomootor): jah/ei (1)

3.2.7.  Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (1)

3.2.8.   Sisselaskesüsteem

3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei (1)

3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei (1)

3.2.9.   Heitgaasisüsteem

3.2.9.4. Heitgaasisummuti(te) tüüp, tähistus: …

Vajaduse korral välise müra kohta: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril: …

3.2.9.5. Väljalasketoru asukoht: …

3.2.12.   Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed

3.2.12.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud mõnes muus punktis)

3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (1)

3.2.12.2.1.11. Heitgaaside järeltöötlussüsteemide regenereerimissüsteemid/-meetod, kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.6. Tarbitavad reaktiivid: jah/ei (1)

3.2.12.2.1.11.7. Katalüüsreaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

3.2.12.2.2. Hapnikuandur: jah/ei (1)

3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (1)

3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (1)

3.2.12.2.5. Eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem: jah/ei (1)

3.2.12.2.6. Kübemepüüdur: jah/ei (1)

3.2.12.2.7. Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem): jah/ei (1)

3.2.12.2.8. Muud süsteemid (kirjeldus ja töötamine): …

3.2.12.2.9. Pöördemomendi piiraja: jah/ei (1)

3.2.13.1. Absorptsioonikordaja tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): …

3.2.15. Veeldatud naftagaasi (LPG) kütuseseade: jah/ei (1)

3.2.16. Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (1)

3.3.   Elektrimootor

3.3.1. Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: …… kW

3.3.1.2. Talitluspinge …… V

3.3.2. Aku

3.3.2.4. Asukoht: …

3.4.   Mootorid või mootorikombinatsioonid

3.4.1. Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1)

3.4.2. Hübriidelektrisõiduki kategooria: sõidukivälise laadimisega / sõidukivälise laadimiseta: (1)

3.6.5.   Määrdeõli temperatuur

miinimum: …… K

maksimum: …… K

4.   JÕUÜLEKANNE (p)

4.2.  Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne): …

4.5.   Käigukast

4.5.1.  Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (1)

4.6.   Ülekandearvud



Käik

Käigukasti jõuülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhted)

Peaülekande ülekandearv (-arvud) (käigukasti väljundvõlli ja veetava ratta pöörete arvu suhe)

Summaarne ülekandearv

Suurim sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukasti korral

1

2

3

……

Väikseim sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukasti korral

  
  
  

Tagasikäik

  
  
  

4.7.  Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) (q)

4.9.  Sõidumeerik: jah/ei (1)

4.9.1  Tüübikinnitusmärk: …

5.   TELJED

5.1. Iga telje kirjeldus: …

5.2. Mark: …

5.3. Tüüp: …

5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

6.   VEDRUSTUS

6.2. Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …

6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)

6.2.3. Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)

6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)

6.2.4. Vabatelje/telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)

6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)

6.6.1.   Rehvi/velje kombinatsioon(id)

a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral)(r);

b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud

6.6.1.1. Teljed

6.6.1.1.1. 1. telg: …

6.6.1.1.2. 2. telg: …

jne

6.6.1.2. Varuratas, kui on olemas: …

6.6.2.   Veereraadiuste ülemine ja alumine piir

6.6.2.1. 1. telg: …

6.6.2.2. 2. telg: …

jne

7.   ROOLISEADE

7.2.   Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis

7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …

8.   PIDURID

8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)

8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum'i punktile 1.6: …

8.11. Aeglusti(te) tüübi/tüüpide andmed: …

9.   KERE

9.1. Kere tüüp, kasutades II lisa C-osas määratletud koode: …

9.3.   Kaassõitjauksed, sulgurid ja hinged

9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv: …

9.9.   Kaudse nähtavuse seadmed

9.9.1. Tahavaatepeeglid (iga peegli kohta):

9.9.1.1. Mark: …

9.9.1.2. Tüübikinnitusmärk: …

9.9.1.3. Variant: …

9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja: …

9.9.2. Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid: …

9.9.2.1. Seadme tüüp ja kirjeldus: …

9.10.   Sisustuselemendid

9.10.3.   Istmed

9.10.3.1. Istekohtade arv (s): …

9.10.3.1.1. Asukoht ja paigutus: …

9.10.3.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …

9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud / eemaldatav / eraldi (1)

9.10.4.2. Tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada: …

9.10.8 Kliimaseadmes külmutusagensina kasutatav gaas: …

9.10.8.1. Kliimaseade näeb ette fluoritud kasvuhoonegaasi kasutamist, mille globaalse soojenemise potentsiaal on üle 150: jah/ei (1)

9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik): …



(L = vasakpoolne iste, R = parempoolne iste, C = keskmine iste)
 

Esiturvapadi

Külgturvapadi

Turvavööpinguti
Esimene istmerida left accolade

L

  
  
  

C

  
  
  

R

  
  
  
Teine istmerida (1) left accolade

L

  
  
  

C

  
  
  

R

  
  
  

(1)   Tabelit võib vajaduse korral laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.

9.17.   Andmesildid

9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …

9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …

9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …

9.22.   Eesmine allasõidutõke

9.22.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (1)

9.23.   Jalakäijate kaitse

9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta, k.a iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasjad.

▼M2

9.24.   Esikaitsesüsteemid

9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:

9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:

▼M1

11.   VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID

11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …

11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; lisateave, kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega: …

11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta: …

11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

12.   MUUD KOMPONENDID

12.7.1. 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (1)

13.   ERISÄTTED BUSSIDE JA KAUGSÕIDUBUSSIDE KOHTA

13.1.  Sõiduki klass: I klass/II klass/III klass/A-klass/B-klass (1)

13.1.2. Šassiitüübid, millele võib paigaldada tüübikinnitusega kere (mittekomplektse sõiduki tootja(d) ja tüübid): …

13.3.  Reisijate arv (iste- ja seisukohad)

13.3.1. Kokku (N): …

13.3.2. Ülemine korrus (Na) (1): …

13.3.3. Alumine korrus (Nb) (1): …

13.4.  Sõitjate arv (istekohad)

13.4.1. Kokku (A): …

13.4.2. Ülemine korrus (Aa) (1): …

13.4.3. Alumine korrus (Ab) (1): …

13.4.4. M2- ja M3-kategooria sõidukitel ratastoolikohtade arv: …

16.   SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

16.1. Peamiste veebilehtede aadressid, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: …

B.   Kategooria O

0.   ÜLDISED SÄTTED

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …

0.3.1. Märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (c): …

0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.3. Telgede ja rataste arv: …

1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …

1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis): …

2.   MASSID JA MÕÕTMED (f) (g)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajadusel viide joonisele)

2.1.   Teljevahe(d) (täismassiga (g1)

2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.2.   Kolme või enama teljega sõidukid

2.1.2.1. Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …

2.1.2.2. Teljevahe kokku: …

2.3.1. Iga juhttelje rööbe (g4): …

2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (g4): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.   Kereta šassii

2.4.1.1. Pikkus (g5): …

2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus: …

2.4.1.1.3. Haagiste korral: haakeseadise lubatud maksimaalne pikkus (g6): …

2.4.1.2. Laius (g7): …

2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius: …

2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius: …

2.4.2.   Kerega šassii korral

2.4.2.1. Pikkus (g5): …

2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.1.2. Haagiste korral: haakeseadise lubatud maksimaalne pikkus (g6): …

2.4.2.2. Laius (g7): …

2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril): …

2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil)(g8) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.6.   Töökorras sõiduki mass

Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja poolt paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside ja kaugsõidubusside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (h) (iga variandi suurim ja vähim väärtus): …

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks): …

2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass: …

2.8.  Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): …

2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (3): …

2.9.  Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …

2.10.  Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: …

2.12.  Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne staatiline koormus/mass sõiduki haakepunktile

2.12.2. Poolhaagisel või kesktelghaagisel: …

2.16.  Registreerimisel/kasutuses suurimad lubatud massid (mittekohustuslik: kui need massid on antud, tuleb need tõendada direktiivi 97/27/EÜ IV lisa nõuete kohaselt)

2.16.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad täismassid (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud teljekoormus ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt antud tugikoormuse väärtus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud suurimast tugikoormusest haakepunktis (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljerühmale (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud haagisemass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

2.16.5. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud autorongi mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (5)): …

4.   JÕUÜLEKANNE

4.7. Sõiduki maksimaalne arvutuslik kiirus (km/h) (q)

5.   TELJED

5.1. Iga telje kirjeldus: …

5.2. Mark: …

5.3. Tüüp: …

5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

6.   VEDRUSTUS

6.2. Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …

6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)

6.2.4. Vabatelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)

6.2.4.1. Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)

6.6.1.   Rehvi/velje kombinatsioon(id)

a) märkida rehvimõõtme tähistus, kandevõime indeks, kiirusekategooria tähis, veeretakistus vastavalt standardile ISO 28580 (vajaduse korral)(r);

b) velgede kohta esitada pöia mõõde/mõõtmed ja nihk/nihud

6.6.1.1.    Teljed

6.6.1.1.1. 1. telg: …

6.6.1.1.2. 2. telg: …

jne

6.6.1.2. Varuratas, kui on olemas: …

6.6.2.   Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:

6.6.2.1. 1. telg: …

6.6.2.2. 2. telg: …

jne

7.   ROOLISEADE

7.2.   Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis

7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline, vajaduse korral täpsustada esi- ja tagasilla kohta): …

7.2.3. Võimendusviis (olemasolu korral): …

8.   PIDURID

8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)

8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum'i punktile 1.6: …

9.   KERE

9.1. Kere tüüp, kasutades II lisa C-osas määratletud koode: …

9.17.   Andmesildid

9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised: …

9.17.2. Andmesiltide ja kirjete fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega): …

9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks: …

9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779 – 1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid: …

11.   VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID

11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …

11.5. Tüübikinnitusnumber/-numbrid: …

II OSA

Tabel, milles on esitatud I osas loetletud elementide kombinatsioonid sõidukitüübi versioonide ja variantide kohta



Osa nr

Kõik

Versioon 1

Versioon 2

Versioon 3

Versioon n
 
  
  
  
  
  

Märkused:

a) Sõidukitüübi iga variandi kohta tuleb koostada eraldi tabel.

b) Kui mitme väärtuse olemasolu korral nende kombinatsioonide kohta variandi piirangud puuduvad, tuleb need kanda veergu pealkirjaga „Kõik”.

c) Eespool nimetatud teabe võib esitada alternatiivset ülesehitust kasutades või liita I osas esitatud teabele.

d) Iga variant ja iga versioon tuleb identifitseerida numbrilise või tähelis-numbrilise koodiga, mis tuleb märkida ka asjaomase sõiduki vastavustunnistusele (IX lisa).

e) XI lisasse kuuluv(ad) variant/variandid tuleb identifitseerida spetsiaalse tähelis-numbrilise koodiga.

III OSA

Tüübikinnitusnumbrid

Esitada järgmises tabelis nõutavad andmed konkreetsel sõidukil olemasolevate tüübikinnitusobjektide kohta vastavalt IV või XI lisale. (Lisada tuleb iga objekti kohta kõik asjassepuutuvad tüübikinnitused. Osi käsitlevat teavet ei ole siin vaja siiski esitada, kui selline teave sisaldub paigaldusnõuetega seotud tüübikinnitustunnistuses).



Objekt

Tüübikinnitusnumber või katsearuande number (3)

Tüübikinnitust (1) andev või katsearuannet (2) esitav liikmesriik või lepinguosaline (3)

Laiendamise kuupäev

Variant/variandid/versioon(id)
 
  
  
  
  

(1)   1958. aasta muudetud kokkuleppe osalised.

(2)   Märkida juhul, kui see ei nähtu tüübikinnitusnumbrist.

(3)   Esitatakse, kui tootja kohaldab artikli 9 lõike 6 sätteid. Sellisel juhul tuleb kohaldatav õigustloov akt nimetada teises veerus.

Allkiri: …

Ametikoht: …

Kuupäev: …



IV LISA

ÕIGUSTLOOVAD AKTID, MILLEGA KEHTESTATAKSE SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUDED

I OSA

Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded



Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Euroopa Liidu Teataja viide

Kohaldamine

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

1

Lubatud müratase

Direktiiv 70/157/EMÜ

L 42, 23.2.1970, lk 16.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

2

Heitgaasid

Direktiiv 70/220/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 1.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) kergsõidukid / juurdepääs andmetele

Määrus (EÜ) nr 715/2007

L 171, 29.6.2007, lk 1.

X (9)

X (9)

 

X (9)

X (9)

 
  
  
  
  

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv 70/221/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 23.

X (5)

X (5)

X (5)

X (5)

X (5)

X (5)

X

X

X

X

4

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv 70/222/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 25.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

5

Roolimisjõud

Direktiiv 70/311/EMÜ

L 133, 18.6.1970 lk 10

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

6

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv 70/387/EMÜ

L 176, 10.8.1970, lk 5.

X

  
  

X

X

X

  
  
  
  

7

Helisignaal

Direktiiv 70/388/EMÜ

L 176, 10.8.1970, lk 12.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

8

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv 2003/97/EÜ

L 25, 29.1.2004, lk 1.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

9

Pidurdamine

Direktiiv 71/320/EMÜ

L 202, 6.9.1971, lk 37.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv 72/245/EMÜ

L 152, 6.7.1972, lk 15.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

11

Diislisuits

Direktiiv 72/306/EMÜ

L 190, 20.8.1972, lk 1.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

12

Sisustus

Direktiiv 74/60/EMÜ

L 38, 11.2.1974, lk 2.

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

13

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv 74/61/EMÜ

L 38, 11.2.1974, lk 22.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

14

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv 74/297/EMÜ

L 165, 20.6.1974, lk 16.

X

  
  

X

  
  
  
  
  
  

15

Istme tugevus

Direktiiv 74/408/EMÜ

L 221, 12.8.1974, lk 1.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

16

Välispinnast väljaulatuvad osad

Direktiiv 74/483/EMÜ

L 256, 2.10.1974, lk 4.

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv 75/443/EMÜ

L 196, 26.7.1975, lk 1.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

18

Andmesildid

Direktiiv 76/114/EMÜ

L 24, 30.1.1976, lk 1.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

19

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv 76/115/EMÜ

L 24, 30.1.1976, lk 6.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv 76/756/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 1.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

21

Helkurid

Direktiiv 76/757/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 32.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

22

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidutuled

Direktiiv 76/758/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 54.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

23

Suunatuled

Direktiiv 76/759/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 71.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv 76/760/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 85.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

25

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv 76/761/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 96.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

26

Eesmised udutuled

Direktiiv 76/762/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 122.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv 77/389/EMÜ

L 145, 13.6.1977, lk 41.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

28

Tagumised udutuled

Direktiiv 77/538/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 60.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

29

Tagurdustuled

Direktiiv 77/539/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 72.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

30

Seisutuled

Direktiiv 77/540/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 83.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

31

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

Direktiiv 77/541/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 95.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

32

Ettepoole suunatud vaateväli

Direktiiv 77/649/EMÜ

L 267, 19.10.1977, lk 1.

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv 78/316/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 3.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv 78/317/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 27.

X

 (1)

 (1)

 (1)

 (1)

 (1)

 
  
  
  

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv 78/318/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 49.

X

 (2)

 (2)

 (2)

 (2)

 (2)

 
  
  
  

36

Küttesüsteemid

Direktiiv 2001/56/EÜ

L 292, 9.11.2001, lk 21.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

37

Ratta porikaitsed

Direktiiv 78/549/EMÜ

L 168, 26.6.1978, lk 45.

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

38

Peatoed

Direktiiv 78/932/EMÜ

L 325, 20.11.1978, lk 1.

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

39

CO2 heitmed / kütusekulu

Direktiiv 80/1268/EMÜ

L 375, 31.12.1980, lk 36.

X

  
  

X

  
  
  
  
  
  

40

Mootori võimsus

Direktiiv 80/1269/EMÜ

L 375, 31.12.1980, lk 46.

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

41

Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid

Direktiiv 2005/55/EÜ

L 275, 20.10.2005, lk 1.

X (10)

X (10)

X

X (10)

X (10)

X

  
  
  
  

42

Külgmised allasõidutõkked

Direktiiv 89/297/EMÜ

L 124, 5.5.1989, lk 1.

  
  
  
  

X

X

  
  

X

X

▼M5

43

Porikaitsesüsteemid

Direktiiv 91/226/EMÜ

L 103, 23.4.1991, lk 5

  
  
  

X

X

X

X

X

X

X

▼M1

44

Massid ja mõõtmed (autod)

Direktiiv 92/21/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 1.

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

45

Turvaklaasid

Direktiiv 92/22/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 11.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

46

Rehvid

Direktiiv 92/23/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 95.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

47

Kiiruspiirik

Direktiiv 92/24/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 154.

  

X

X

  

X

X

  
  
  
  

48

Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)

Direktiiv 97/27/EÜ

L 233, 28.8.1997, lk 1.

  

X

X

X

X

X

X

X

X

X

49

Juhikabiini väljaulatuvad osad

Direktiiv 92/114/EMÜ

L 409, 31.12.1992, lk 17.

  
  
  

X

X

X

  
  
  
  

50

Haakeseadised

Direktiiv 94/20/EÜ

L 195, 29.7.1994, lk 1.

X (3)

X (3)

X (3)

X (3)

X (3)

X (3)

X

X

X

X

51

Süttivus

Direktiiv 95/28/EÜ

L 281, 23.11.1995, lk 1.

  
  

X

  
  
  
  
  
  
  

52

Bussid ja kaugsõidubussid

Direktiiv 2001/85/EÜ

L 42, 13.2.2002, lk 1.

  

X

X

  
  
  
  
  
  
  

53

Laupkokkupõrge

Direktiiv 96/79/EÜ

L 18, 21.1.1997, lk 7.

X (6)

 
  
  
  
  
  
  
  
  

54

Külgkokkupõrge

Direktiiv 96/27/EÜ

L 169, 8.7.1996, lk 1.

X (11)

 
  

X (11)

 
  
  
  
  
  

55

(tühi)

  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

56

Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks

Direktiiv 98/91/EÜ

L 11, 16.1.1999, lk 25.

  
  
  

X (4)

X (4)

X (4)

X (4)

X (4)

X (4)

X (4)

57

Eesmine allasõidutõke

Direktiiv 2000/40/EÜ

L 203, 10.8.2000, lk 9.

  
  
  
  

X

X

  
  
  
  

▼M2

58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

L 35, 4.2.2009, lk 1

X

  
  

X

  
  
  
  
  
  

▼M1

59

Ringlussevõetavus

Direktiiv 2005/64/EÜ

L 310, 25.11.2005, lk 10.

X

  
  

X

  

—

  
  
  
  

▼M2 —————

▼M1

61

Kliimaseadmed

Direktiiv 2006/40/EÜ

L 161, 14.6.2006, lk 12.

X

  
  

X (8)

 
  
  
  
  
  

▼M4

63

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

L 200, 31.7.2009, lk 1.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

▼M1

(1)   Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobivate jäite ja niiskuse eemaldamise seadmetega.

(2)   Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobiva klaasipesuri ja -puhastiga.

(3)   Direktiivi 94/20/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult haakeseadisega varustatud sõidukite suhtes.

(4)   Direktiivi 98/91/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb EÜ tüübikinnitust ohtlike kaupade veoks ettenähtud sõidukile.

(5)   Veeldatud naftagaasi ja maagaasiga käitatavate sõidukite korral on nõutav tüübikinnitus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale 67, mida on muudetud muudatuste seeriaga 01, või eeskirjale 110, kuni võetakse vastu asjakohased direktiivi 70/221/EMÜ muudatused, et kõnealune direktiiv hõlmaks ka veeldatud naftagaasi- ja maagaasimahuteid.

(6)   Kui tehniliselt lubatud maksimaalne täismass ei ületa 2,5 tonni.

(7)   Tuletatud M1-kategooria sõidukitest.

(8)   Ainult N1-kategooria sõidukite korral – I klass, nagu see on kirjeldatud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis.

(9)   Sõidukitel, mille võrdlusmass ei ületa 2 610 kg. Tootja nõudmisel võib kehtida sõidukitele, mille võrdlusmass ei ületa 2 840 kg.

(10)   Sõidukitel, mille võrdlusmass ületab 2 610 kg ja mille puhul ei kasutatud joonealuses märkuses nr 9 esitatud võimalust.

(11)   Kehtib ainult sõidukitele, mille madalaima istme „Istme võrdluspunkt (punkt „R”)” ei paikne maapinnast kõrgemal kui 700 mm. „R”-punkt on määratletud direktiivis 77/649/EMÜ.

X Kohaldatav õigustloov akt (vt täpsemalt aktist).

Liide

Õigustloovad aktid, millega kehtestatakse M1-kategooriasse kuuluvate sõidukite, mida toodetakse vastavalt artiklile 22 väikeseeriatena, tüübikinnitusele esitatavad nõuded



 

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Euroopa Liidu Teataja viide

M1

1

Lubatud müratase

Direktiiv 70/157/EMÜ

L 42, 23.2.1970, lk 16.

A

2

Heitgaasid (välja arvatud kogu komplekt pardadiagnostikasüsteemiga seotud nõudeid)

Direktiiv 70/220/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 1.

A

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) (välja arvatud kogu komplekt pardadiagnostikasüsteemiga seotud nõudeid ja juurdepääs teabele)

Määrus (EÜ) nr 715/2007

L 171, 29.6.2007, lk 1.

A

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv 70/221/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 23.

B

4

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv 70/222/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 25.

B

5

Roolimisjõud

Direktiiv 70/311/EMÜ

L 133, 18.6.1970, lk 10.

C

6

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv 70/387/EMÜ

L 176, 10.8.1970, lk 5.

C

7

Helisignaal

Direktiiv 70/388/EMÜ

L 176, 10.8.1970, lk 12.

B

8

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv 2003/97/EÜ

L 25, 29.1.2004, lk 1.

X (2)

B (4)

9

Pidurdamine

Direktiiv 71/320/EMÜ

L 202, 6.9.1971, lk 37.

A

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv 72/245/EMÜ

L 152, 6.7.1972, lk 15.

A (1)

C (3)

11

Diislisuits

Direktiiv 72/306/EMÜ

L 190, 20.8.1972, lk 1.

A

12

Sisustus

Direktiiv 74/60/EMÜ

L 38, 11.2.1974, lk 2.

C

13

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv 74/61/EMÜ

L 38, 11.2.1974, lk 22.

A

14

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv 74/297/EMÜ

L 165, 20.6.1974, lk 16.

C

15

Istme tugevus

Direktiiv 74/408/EMÜ

L 221, 12.8.1974, lk 1.

C

16

Välispinnast väljaulatuvad osad

Direktiiv 74/483/EMÜ

L 266, 2.10.1974, lk 4.

C

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv 75/443/EMÜ

L 196, 26.7.1975, lk 1.

B

18

Andmesildid

Direktiiv 76/114/EMÜ

L 24, 30.1.1976, lk 1.

B

19

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv 76/115/EMÜ

L 24, 30.1.1976, lk 6.

B

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv 76/756/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 1.

B

21

Helkurid

Direktiiv 76/757/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 32.

X

22

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidutuled

Direktiiv 76/758/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 54.

X

23

Suunatuled

Direktiiv 76/759/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 71.

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv 76/760/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 85.

X

25

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv 76/761/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 96.

X

26

Eesmised udutuled

Direktiiv 76/762/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 122.

X

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv 77/389/EMÜ

L 145, 13.6.1977, lk 41.

B

28

Tagumised udutuled

Direktiiv 77/538/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 60.

X

29

Tagurdustuled

Direktiiv 77/539/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 72.

X

30

Seisutuled

Direktiiv 77/540/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 83.

X

31

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

Direktiiv 77/541/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 95.

A (2)

B (4)

32

Ettepoole suunatud vaateväli

Direktiiv 77/649/EMÜ

L 267, 19.10.1977, lk 1.

A

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv 78/316/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 3.

A

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv 78/317/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 27.

C

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv 78/318/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 49.

C

36

Küttesüsteem

Direktiiv 2001/56/EÜ

L 292, 9.11.2001, lk 21.

C

37

Ratta porikaitsed

Direktiiv 78/549/EMÜ

L 168, 26.6.1978, lk 45.

B

39

CO2 heitmed / kütusekulu

Direktiiv 80/1268/EMÜ

L 375, 31.12.1980, lk 36.

A

40

Mootori võimsus

Direktiiv 80/1269/EMÜ

L 375, 31.12.1980, lk 46.

C

41

Heitgaasid (Euro IV ja V) (raskesõidukid, välja arvatud kogu komplekt pardadiagnostikasüsteemiga seotud nõudeid)

Direktiiv 2005/55/EÜ

L 275, 20.10.2005, lk 1.

A

44

Massid ja mõõtmed (autod)

Direktiiv 92/21/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 1.

C

45

Turvaklaasid

Direktiiv 92/22/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 11.

X (2)

B (4)

46

Rehvid

Direktiiv 92/23/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 95.

X (2)

B (4)

50

Haakeseadised

Direktiiv 94/20/EÜ

L 195, 29.7.1994, lk 1.

X (2)

A (4)

53

Laupkokkupõrge

Direktiiv 96/79/EÜ

L 18, 21.1.1997, lk 7.

ei kohaldata

54

Külgkokkupõrge

Direktiiv 96/27/EÜ

L 169, 8.7.1996, lk 1.

ei kohaldata

▼M2

58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

L 35, 4.2.2009, lk 1

N/A (6)

▼M1

59

Ringlussevõetavus

Direktiiv 2005/64/EÜ

L 310, 25.11.2005, lk 10.

ei kohaldata (5)

▼M2 —————

▼M1

61

Kliimaseade

Direktiiv 2006/40/EÜ

L 161, 14.6.2006, lk 12.

X (2)

B (3)

▼M4

63

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

L 200, 31.7.2009, lk 1.

O/K

▼M1

(1)   Elektrooniline alakoost.

(2)   Komponent.

(3)   Sõiduk.

(4)   Paigalduseeskirjad.

(5)   Kehtib siiski direktiivi 2005/64/EÜ artikkel 7.

(6)   Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid vastavad määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, need on varustatud tüübikinnituse numbriga ning on vastavalt märgistatud.

Tingmärkide selgitus

X: Tuleb väljastada EÜ tüübikinnitustunnistus; tuleb tagada toodangu nõuetelevastavus.

A: Lubatud on ainult õigustloovas aktis määratletud erandid. Tüübikinnitustunnistust ja tüübikinnitusmärki ei nõuta. Katsearuande vormi kehtestab teavitatud tehniline teenistus.

B: Tuleb täita õigustloova akti tehnilisi eeskirju. Õigustloova aktiga ettenähtud katsed tuleb läbi viia täies ulatuses; tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib neid teostada tootja ise; tootjal võidakse lubada väljastada tehniline aruanne; tüübikinnitustunnistust ei ole vaja väljastada ja tüübikinnitust ei nõuta.

C: Tootja peab tüübikinnitusasutusele tõendama, et õigustloova akti olulised nõuded on täidetud.

Ei kohaldata Seda õigustloovat akti ei kohaldata (nõudeid ei ole kehtestatud).

►M4  

O/K käesolev määrus on osaliselt kohaldatav. Täpne kohaldamisala sätestatakse käesoleva määruse rakendusmeetmetes.

 ◄

II OSA

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mida tunnustatakse I osas nimetatud direktiivide või määruste alternatiivina

Kui I osa tabelis viidatakse eraldi direktiivile või määrusele, tuleb tüübikinnitus, mis on väljastatud vastavalt järgmistele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele, millega ühendus on nõukogu otsuse 97/836/EÜ ( 57 ) või selle otsuse artikli 3 lõikes 3 viidatud nõukogu hilisemate otsuste alusel ühinenud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni „1958. a muudetud lepingu” osalisena, lugeda võrdväärseks EÜ tüübikinnitusega, mis on antud asjakohase eraldi direktiivi või määruse alusel.

Samuti peetakse vastavalt otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud ühenduse otsusele võrdväärseiks kõiki edasisi allpool nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusi ( 58 ).



 

Objekt

Aluseks oleva ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr

Muudatuste seeria

1. (1)

Lubatud müratase

51

02

Vahetatavad mürasummutusseadmed

59

00

2.

Heitgaasid

83

05

Varu-katalüüsmuundurid

103

00

3.

Kütusepaagid

34

02
 

Veeldatud naftagaasi paagid

67

01
 

Maagaasipaagid

110

00
 

Tagumised allasõidutõkked

58

01

5.

Roolimisjõud

79

01

6.

Uksesulgurid ja hinged

11

02

7.

Helisignaal

28

00

8.

Kaudse nähtavuse seadmed

46

02

9.

Pidurdamine

13

10

Pidurdamine

13H

00

Piduri hõõrdkatted

90

01

10.

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

10

02

11.

Diislisuits

24

03

12

Sisustus

21

01

13.

Vargusevastased seadmed

18

03
 

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

116

00
 

Sõiduki alarmsüsteemid

97

01

116

00

14.

Rooliseadme käitumine kokkupõrkel

12

03

15.

Istme tugevus

17

07
 

Istme tugevus (bussides ja kaugsõidubussides)

80

01

16.

Välispinnast väljaulatuvad osad

26

03

17.

Kiirusmõõdik

39

00

19.

Turvavööde kinnituskohad

14

06

20.

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

48

03

21.

Helkurid

3

02

22.

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel / pidurituled

7

02
 

Päevasõidutuled

87

00
 

Külgmised gabariidituled

91

00

23.

Suunatuled

6

01

24.

Numbrituled

4

00

25.

Esituled (R2 ja HS1)

1

02

25.

Esituled (lamplatern)

5

02

Esituled (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7 ja/või H8, H9, HIR1, HIR2 ja/või H11)

8

05

Esituled (H4)

20

03

Esituled (halogeen-lamplatern)

31

02

Tüübikinnitusega laternates kasutatavad hõõglambid

37

03

Gaaslahendus-valgusallikaga esituled

98

00

Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad

99

00

Esituled (asümmeetriline lähituli)

112

00

Adaptiivsed esitulesüsteemid

123

00

26.

Eesmised udutuled

19

02

28.

Tagumised udutuled

38

00

29.

Tagurdustuled

23

00

30.

Seisutuled

77

00

31.

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

16

04

Laste turvasüsteemid

44

04

32.

Vaateväli ettepoole

125

00

33.

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

121

00

36.

Küttesüsteemid

122

00

38.

Peatoed (koos istmetega)

17

07

Peatoed

25

04

39.

CO2 heitmed – kütusekulu

101

00

40.

Mootori võimsus

85

00

41.

Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid

49

04

42.

Külgmised allasõidutõkked

73

00

45.

Turvaklaasid

43

00

46.

Rehvid, mootorsõidukid ja nende haagised

30

02

Rehvid, kommertsveokid ja nende haagised

54

00

Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurattad/-rehvid

64

01

Veeremismüra

117

01

47.

Kiiruspiirik

89

00

50.

Haakeseadised

55

01

Kontakthaakeseadis

102

00

51.

Süttivus

118

00

52.

Bussid ja kaugsõidubussid

107

02

Pealisehituse tugevus (bussid ja kaugsõidubussid)

66

00

53.

Laupkokkupõrge

94

01

54.

Külgkokkupõrge

95

02

56.

Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks

105

04

57.

Eesmine allasõidutõke

93

00

(1)   Selle tabeli andmete numeratsioon vastab I osa tabelis kasutatud numeratsioonile.

Kui üksikdirektiivides või -määrustes sisalduvad paigalduseeskirjad, kehtivad need ka osade ja eraldi seadmestike suhtes, millele on tüübikinnitus antud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt.

▼B



V LISA

Sõiduki eü tüübikinnitusmenetlus

1.

Kogu sõiduki tüübikinnitustaotluse korral peab EÜ tüübikinnitusasutus:

a) kontrollima, et kõik EÜ tüübikinnitustunnistused, mis on väljastatud tüübikinnitusele kohaldatavate õigustloovate aktide alusel, hõlmavad sõiduki tüüpi ning vastavad ettenähtud nõuetele;

b) kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatise I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase õigustloova aktiga seonduvas infopaketis ja selle alusel välja antud EÜ tüübikinnitustunnistustes; ja kui mõni teatise I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi õigustloova akti infopaketis, kontrollima, kas kõnesolev detail või karakteristik vastab teatmikus esitatud andmetele;

c) kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud vastavalt asjaomastele kinnitatud infopaketi EÜ tüübikinnitustunnistusega seotud andmetele;

d) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;

e) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu.

2.

Lõike 1 punktis c nimetatud eesmärgil kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist järgmiste kriteeriumide alusel:



Sõidukikategooria

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

Kriteeriumid

  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

Mootor

X

X

X

X

X

X

—

—

—

—

Käigukast

X

X

X

X

X

X

—

—

—

—

Telgede arv

—

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis)

X

X

X

X

X

X

—

—

—

—

Juhtteljed (arv ja asukoht),

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Kere tüüp

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Uste arv

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Rooli asukoht

X

X

X

X

X

X

—

—

—

—

Istekohtade arv

X

X

X

X

X

X

—

—

—

—

Varustatuse tase

X

X

X

X

X

X

—

—

—

—

3.

Kui mõni asjakohaste õigustloovate aktide põhjal välja antud tüübikinnitustunnistus ei ole kättesaadav, peab EÜ tüübikinnitusasutus:

a) korraldama iga asjassepuutuva õigustloova aktiga nõutud katsetused ja kontrollimised;

b) kontrollima, kas sõiduk vastab sõiduki teatmikus esitatud andmetele ja kas need vastavad kõigis asjaomastes õigustloovates aktides esitatud tehnilistele nõuetele;

c) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;

d) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu.



1. liide

Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid

1.

Tüübikinnituseks läbiviidavate katsetustega seotud tegevus peab olema kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisas loetletud õigustloovate aktidega:

1.1.

A-kategooria (oma ruumides läbiviidavad katsetused):

EN ISO/IEC 17025: 2005 katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuete kohta.

A-kategooriaga seotud tegevuseks määratud tehniline teenistus võib õigustloovates aktides sätestatud katsetusi, milleks/mille läbiviimiseks ta on määratud, tootja või kolmanda isiku ruumides läbi viia või nende läbiviimisel juhendada.

1.2.

B-kategooria (tootja või kolmanda isiku ruumides läbiviidavate katsetuste juhendamine):

EN ISO/IEC 17020: 2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.

Enne katsetuse läbiviimist või juhendamist tootja või kolmanda isiku ruumides, kontrollib tehniline teenistus, kas katsekoht ja mõõtmisseadmed vastavad punktis 1.1. osutatud standardi asjakohastele nõuetele.

2.

Toodangu vastavusega seotud tegevus

2.1.

C-kategooria (tootja kvaliteedijuhtimissüsteemi alghindamise ja järelevalveauditite läbiviimise kord):

EN 45012: 1998 kvaliteedisüsteemide hindamis- ja sertifitseerimis-/registreerimisorganitele esitatavate üldnõuete kohta.

2.2.

D-kategooria (tootenäidiste kontrollimine või katsetamine või selle juhendamine):

EN ISO/IEC 17020: 2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.



2. liide

Tehniliste teenistuste hindamise kord

1.   KÄESOLEVA LIITE EESMÄRK

1.1.

Käesolevas liites kehtestatakse tingimused, millele vastavalt peaks käesoleva direktiivi artiklis 42 osutatud pädev asutus läbi viima tehniliste teenistuste hindamist.

1.2.

Neid tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis kõigi tehniliste teenistuste suhtes sõltumata nende õiguslikust seisundist (sõltumatu organisatsioon, tootja või tüübikinnitusasutus, mis tegutseb tehnilise teenistusena).

2.   HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Hindamisel järgitakse mitut põhimõtet:

— sõltumatus, mis on järelduste erapooletuse ja objektiivsuse aluseks;

— tõenditel põhinev lähenemine, mis tagab usaldusväärsed ja reprodutseeritavad järeldused.

Audiitorid peavad üles näitama usaldust ja ausust ning täitma konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust. Nad peavad oma avastustest ja järeldustest tõeselt ja täpselt aru andma.

3.   AUDIITORITE OSKUSNÕUDED

3.1.

Hindamisi võivad läbi viia ainult selleks vajalike tehniliste ja haldusalaste teadmistega audiitorid.

3.2.

Audiitorid peavad olema saanud hindamisalast erikoolitust. Lisaks peavad nad omama tehnilisi eriteadmisi tehnilise teenistuse tegevusalal.

3.3.

Ilma et see piiraks punktide 3.1. ja 3.2. sätete kohaldamist peavad artikli 42 lõikes 4 osutatud hindamise läbi viima audiitorid, kes ei ole seotud tegevustega, mille hindamist läbi viiakse.

4.   MÄÄRAMISE TAOTLEMINE

4.1.

Taotlust esitava tehnilise teenistuse nõuetekohaselt volitatud esindaja peab esitama pädevale asutusele ametliku taotluse, mis sisaldab järgmist:

a) tehnilise teenistuse üldised andmed, sealhulgas äriühing, nimi, aadress, õiguslik seisund ning inim- ja tehnilised ressursid;

b) üldine teave tehnilise teenistuse kohta, näiteks selle tegevus, kuulumine suuremasse kontserni ning kõigi tegevusüksuste, mida määramine hõlmab, aadressid;

c) kinnitus selle kohta, et tehniline teenistus nõustub täitma kõiki määramisega seotud nõudeid ning vastavalt vajadusele muid asjaomastes direktiivides sätestatud kohustusi;

d) loetelu vastavushindamisteenustest, mida tehniline teenistus kohustub osutama kohaldatavate direktiivide raames, ning loetelu direktiividest, mille osas tehniline teenistus taotleb määramist, sealhulgas vajadusel suutlikkuse piirid;

e) üks tehnilise teenistuse kvaliteedikäsiraamatu eksemplar.

4.2.

Pädev astutus peab kontrollima, kas tehnilise teenistuse esitatud teave on piisav.

5.   RESSURSSIDE ÜLEVAATAMINE

Pädev asutus peab tehnilise teenistuse poliitikast, pädevusest ning sobivate audiitorite ja ekspertide kättesaadavusest lähtudes üle vaatama, kas teenistus on suuteline hindamist läbi viima.

6.   HINDAMISE ALLTÖÖVÕTT

6.1.

Pädev asutus võib hindamise teatud osade läbiviimiseks sõlmida alltöövõtulepingu teise tehnilisi teenistusi määrava asutusega või taotleda abi tehnilistelt ekspertidelt, keda vahendavad teised pädevad asutused. Taotluse esitanud tehniline teenistus peab alltöövõtjad ja eksperdid heaks kiitma.

6.2.

Pädev asutus peab tehnilisele teenistusele lõpliku üldhinnangu andmisel arvesse võtma piisava pädevusalaga akrediteerimistunnistusi.

7.   ETTEVALMISTUS HINDAMISEKS

7.1.

Pädev asutus peab ametlikult määrama hindamismeeskonna. Pädev asutus peab tagama, et iga ülesannet täidavad selleks sobivad eksperdid. Eelkõige peab kogu meeskond:

a) omama asjakohaseid teadmisi konkreetsel määramise pädevusalal, mille osas määramist taotletakse, ning

b) omama piisavalt teadmisi, et usaldusväärselt hinnata tehnilise teenistuse pädevust määramise pädevusalas tegutsemiseks.

7.2.

Pädev asutus peab hindamismeeskonnale antava ülesande selgelt määratlema. Hindamismeeskonna ülesandeks on läbi vaadata taotluse esitanud tehniliselt teenistuselt saadud dokumendid ning läbi viia kohapealne hindamine.

7.3.

Pädev asutus peab koos tehnilise teenistuse ning määratud hindamismeeskonnaga kokku leppima hindamise kuupäeva ja kava. Ent pädeva asutuse ülesandeks on tagada, et see kuupäev oleks kooskõlas järelevalve ja ümberhindamise kavaga.

7.4.

Pädev asutus peab tagama, et hindamismeeskonnale antakse asjakohased kriteeriume käsitlevad dokumendid, varasemad hindamisaruanded ning tehnilise teenistuse vastavad dokumendid ja aruanded.

8.   KOHAPEALNE HINDAMINE

Hindamismeeskond peab tehnilise teenistuse hindamise läbi viima tehnilise teenistuse ühe või enama põhitegevuse toimumise kohas ning vajadusel tunnistajana külastama teisi tehnilise teenistuse tegevusüksusi.

9.   HINDAMISTULEMUSTE ANALÜÜS JA HINDAMISARUANNE

9.1.

Hindamismeeskond peab analüüsima kogu dokumentide ja aruannete läbivaatamise ning kohapealse hindamise käigus kogutud asjakohast teavet ning asjakohaseid tõendeid. See analüüs peab olema piisav, et võimaldada meeskonnal kindlaks määrata tehnilise teenistuse pädevus ja selle vastamine määramise nõuetele.

9.2.

Pädeva asutuse aruandluskord peab tagama järgmiste nõuete täitmise.

9.2.1.

Enne tehnilise teenistuse tegevuse toimumise kohast lahkumist peab toimuma hindamismeeskonna ja tehnilise teenistuse ühine koosolek. Sellel koosolekul peab hindamismeeskond esitama kirjaliku ja/või suulise analüüsist lähtuvate hindamistulemuste aruande. Tehnilisele teenistusele tuleb anda võimalus esitada küsimusi hindamistulemuste, sealhulgas mittevastavuste kohta ning selle kohta, mis oli nende aluseks.

9.2.2.

Hindamise lõpptulemust käsitlev kirjalik aruanne tuleb viivitamata esitada tehnilisele teenistusele. See hindamisaruanne peab sisaldama pädevust ja vastavust käsitlevaid märkusi ning loetlema mittevastavused, mis tuleb kõigi määramisega seotud tingimuste täitmiseks likvideerida.

9.2.3.

Tehnilist teenistust tuleb kutsuda üles hindamisaruandele vastama ning kirjeldama konkreetseid meetmeid, mida on kõnealuste mittevastavuste likvideerimiseks võetud või määratud ajal kavas võtta.

9.3.

Pädev asutus peab tagama, et analüüsitakse, kas tehnilise teenistuse poolt mittevastavuste likvideerimiseks võetavad meetmed on piisavad ning tõhusad. Kui tehnilise teenistuse võetud meetmeid ei peeta piisavateks, tuleb nõuda täiendavat teavet. Lisaks võib nõuda tõendeid võetud meetmete tõhusa rakendamise koha või läbi viia järelhindamise, et kontrollida parandusmeetmete tõhusat rakendamist.

9.4.

Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

a) tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

b) kohapealse hindamise kuupäev(ad);

c) hindamisega seotud audiitori(te) ja ekspertide nimed;

d) kõigi hinnatud tegevusüksuste kordumatu identifitseerimistunnus;

e) ettepanek hinnatud määramise pädevusala kohta;

f) avaldus tehnilise teenistuse poolt kasutusele võetud sisemise töökorralduse ja menetluste kohta tehnilise teenistuse pädevuse kinnitamiseks; pädevus on kindlaks määratud sellega, et tehniline teenistus täidab määramise tingimusi;

g) teave kõigi mittevastavuste likvideerimise kohta;

h) soovitus selle kohta, kas taotleja tuleks määrata või kinnitada tehniliseks teenistuseks ning positiivse vastuse korral määramise pädevusala.

10.   MÄÄRAMINE/MÄÄRAMISE KINNITAMINE

10.1.

Tüübikinnitusasutus peab aruande/aruannete ja muu asjaomase teabe alusel põhjendamatult viivitamata otsustama, kas tehnilist teenistust määrata, selle määramist kinnitada või pikendada.

10.2.

Tüübikinnitusasutus peab andma tehnilisele teenistusele tunnistuse. Sellel tunnistusel peavad olema järgmised andmed:

a) tüübikinnitusasutuse nimi ja logo;

b) määratud tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

c) määramise jõustumise kuupäev ja selle lõppemise kuupäev;

d) määramise pädevusala lühikirjeldus või viide sellele (kohaldatavad direktiivid, määrused või nende osad);

e) vastavusavaldus ja viide käesolevale direktiivile.

11.   ÜMBERHINDAMINE JA JÄRELEVALVE

11.1.

Ümberhindamine sarnaneb alghindamisega, kuid selle puhul tuleb arvestada eelnevate hindamiste käigus omandatud kogemusi. Järelevalvega seotud kohapealsed hindamised ei ole nii ulatuslikud kui ümberhindamised.

11.2.

Pädev asutus peab koostama kava iga määratud tehnilise teenistuse ümberhindamiseks ja järelevalveks nii, et määramise pädevusala representatiivseid valimeid hinnatakse korrapäraselt.

Kohapealsete hindamiste vaheline ajavahemik sõltub nii ümberhindamise kui järelevalve puhul sellest, millise tõendatud stabiilsuse tehniline teenistus on saavutanud.

11.3.

Kui järelevalve või ümberhindamiste käigus avastatakse mittevastavusi, peab pädev asutus määrama parandusmeetmete rakendamisele ranged ajalised piirangud.

11.4.

Kui parandusmeetmeid ei ole kokku lepitud aja jooksul võetud või neid ei loeta piisavateks, peab pädev asutus vastu võtma kohased meetmed, näiteks täiendav hindamine, määramise peatamine/tühistamine ühe või mitme tegevuse osas, milleks tehniline teenistus on määratud.

11.5.

Kui pädev asutus otsustab tehnilise teenistuse määramise peatada või tühistada, peab ta tehnilist teenistust sellest tähitud kirjaga teavitama. Pädev asutus peab igal juhul vastu võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teenistuse poolt juba alustatud tegevuste jätkamine.

12.   ANDMED MÄÄRATUD TEHNILISTE TEENISTUSTE KOHTA

12.1.

Pädev asutus peab säilitama andmeid tehniliste teenistuste kohta tõendamaks, et määramise, sealhulgas pädevuse nõudeid täidetakse.

12.2.

Pädev asutus peab tagama tehnilisi teenistusi käsitlevate andmete turvalisuse, et tagada nende konfidentsiaalsus.

12.3.

Tehnilisi teenistusi käsitlevad andmed peavad sisaldama vähemalt:

a) asjakohast kirjavahetust;

b) hindamisega seotud andmeid ja aruandeid;

c) määramise tunnistuste koopiaid.

▼M1



VI LISA

TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

NÄIDIS A

(kasutamiseks sõiduki tüübikinnituse andmisel)

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse pitsat



Teatised:

Tüübid:

— EÜ tüübikinnitus (1)

— EÜ tüübikinnituse laiendamine (1)

— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1)

— EÜ tüübikinnituse tühistamine (1)

— komplektne sõiduk (1)

— komplekteeritud sõiduk (1)

— mittekomplektne sõiduk (1)

— komplektsete ja mittekomplektsete variantidega sõiduk (1)

— komplektsete ja mittekomplektsete variantidega sõiduk (1)

(1)   Mittevajalik läbi kriipsutada.

vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ, viimati muudetud direktiiviga …./…/EÜ / määrusega (EÜ) nr …/… (58) 

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I OSA

0.1. Mark (tootja kaubanimi):

0.2. Tüüp:

0.2.1. Ärinimi/-nimed ( 59 ):

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile:

0.3.1. Märgistuse asukoht:

0.4. Sõiduki kategooria ( 60 ):

0.5. Komplektse sõiduki tootja nimi ja aadress (60) :

Baassõiduki tootja nimi ja aadress (60)  ( 61 ):

Mittekomplektse sõiduki kõige hilisema koosteetapi teostanud tootja nimi ja aadress (61)  (61) :

Komplekteeritud sõiduki tootja nimi ja aadress (61)  (61) :

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):

II OSA

Allakirjutanu kinnitab käesolevaga tootja andmete korrektsust lisatud teatises eespool nimetatud sõiduki(te) kohta ja lisatud katsetulemuste kehtivust sõidukitüübi suhtes (kusjuures sõidukitüübi näidised valis EÜ tüübikinnitusasutus ning tootja esitas need tootenäidistena).

1. Komplektsete ja komplekteeritud sõidukite/variantide korral (61) :

Sõidukitüüp vastab / ei vasta (61)  direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XI lisas (61)  (61)  ettenähtud kõikide asjaomaste õigustloovate aktide tehnilistele nõuetele.

2. Mittekomplektsete sõidukite/variantide korral (61) :

Sõidukitüüp vastab / ei vasta (61)  lehe pöördel esitatud tabelis loetletud õigustloovate aktide tehnilistele nõuetele.

3. Tüübikinnitus antakse / tüübikinnituse andmisest keeldutakse / tüübikinnitus tühistatakse (61) .

4. Tüübikinnitus antakse vastavalt artiklile 20 ja selle kehtivus on seega piiratud tähtajaga kuni pp/kk/aa.



(koht)

(allkiri)

(kuupäev)

Lisatud dokumendid

:

Infopakett.

Katsetulemused (vt VIII lisa)

Vastavustunnistuste allkirjastamiseks volitatud isiku/isikute nimi/nimed ja allkirja(de) näidis(ed) ning tema/nende ametikohta käsitlev teatis.

NB! Kui käesolevat näidist kasutatakse tüübikinnituseks vastavalt artiklitele 20, 22 või 23, ei tohi see kanda pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistus”, välja arvatud:

— artiklis 20 nimetatud juhul, kui komisjon on otsustanud lubada liikmesriigil väljastada tüübikinnituse kooskõlas käesoleva direktiiviga;

— M1-kategooria sõidukite korral, millele on antud tüübikinnitus artiklis 22 sätestatud korras.

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Lk 2 (pöördel)

Käesoleva EÜ tüübikinnituse aluseks mittekomplektsete ja komplekteeritud sõidukite, variantide või versioonide korral on järgmiste mittekomplektsete sõidukite tüübikinnitustunnistus(ed):

1. etapp: Baassõiduki tootja:

EÜ tüübikinnitusnumber:

Kuupäev:

Kohaldatav variantidele või versioonidele (vastavalt vajadusele):

2. etapp: Tootja:

EÜ tüübikinnitusnumber:

Kuupäev:

Kohaldatav variantidele või versioonidele (vastavalt vajadusele):

3. etapp: Tootja:

EÜ tüübikinnitusnumber:

Kuupäev:

Kohaldatav variantidele või versioonidele (vastavalt vajadusele):

Kui tüübikinnitus hõlmab ühte või mitut mittekomplektset varianti või versiooni (vastavalt vajadusele), tuleb märkida komplektsed või komplekteeritud variandid või versioonid (vastavalt vajadusele).

Komplektne/komplekteeritud variant/variandid:

Tüübikinnituse saanud mittekomplektsetele sõidukitüüpidele, variantidele või versioonidele kehtivate nõuete loetelu (arvestades vajadusel järgmiste õigustloovate aktide reguleerimisala ja viimaseid muudatusi).



Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Viimati muudetud

Kohaldatav variantidele või vajaduse korral versioonidele
 
  
  
  
  

(Tuleb nimetada ainult need objektid, millele on antud EÜ tüübikinnitus.)

Eriotstarbeliste sõidukite korral tehtavad erandid või kohaldatavad erisätted vastavalt XI lisale või erandid vastavalt artiklile 20:



Viide õigustloovale aktile

Komponent nr

Tüübikinnituse liik ja erandi olemus

Kohaldatav variantidele või vajaduse korral versioonidele
 
  
  
  

Liide

Õigustloovate aktide loetelu, millele sõidukitüüp vastab

(täita ainult artikli 6 lõike 3 kohase tüübikinnituse korral)



Objekt

Viide õigustloovale aktile (1)

Muutmisdokument

Kohaldatav versioonidele

1.

Lubatud müratase

Direktiiv

70/157/EMÜ

  
  

2.

Heitgaasid

Direktiiv

70/220/EMÜ

  
  

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) kergsõidukid / juurdepääs andmetele

Määrus

(EÜ) nr 715/2007

  
  

3.

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv

70/221/EMÜ

  
  

4.

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv

70/222/EMÜ

  
  

5.

Roolimisjõud

Direktiiv

70/311/EMÜ

  
  

6.

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv

70/387/EMÜ

  
  

7.

Helisignaal

Direktiiv

70/388/EMÜ

  
  

8.

Nähtavus taha

Direktiiv

71/127/EMÜ

  
  

8a.

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv

2003/97/EÜ

  
  

9.

Pidurdamine

Direktiiv

71/320/EMÜ

  
  

10.

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv

72/245/EMÜ

  
  

11.

Diislisuits

Direktiiv

72/306/EMÜ

  
  

12.

Sisustus

Direktiiv

74/60/EMÜ

  
  

13.

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv

74/61/EMÜ

  
  

14.

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv

74/297/EMÜ

  
  

15.

Istme tugevus

Direktiiv

74/408/EMÜ

  
  

16.

Välispinnast väljaulatuvad osad

Direktiiv

74/483/EMÜ

  
  

17.

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv

75/443/EMÜ

  
  

18.

Andmesildid

Direktiiv

76/114/EMÜ

  
  

19.

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv

76/115/EMÜ

  
  

20.

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv

76/756/EMÜ

  
  

21.

Helkurid

Direktiiv

76/757/EMÜ

  
  

22.

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidutuled

Direktiiv

76/758/EMÜ

  
  

23.

Suunatuled

Direktiiv

76/759/EMÜ

  
  

24.

Tagumised numbrituled

Direktiiv

76/760/EMÜ

  
  

25.

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv

76/761/EMÜ

  
  

26.

Eesmised udutuled

Direktiiv

76/762/EMÜ

  
  

27.

Pukseerimiskonksud

Direktiiv

77/389/EMÜ

  
  

28.

Tagumised udutuled

Direktiiv

77/538/EMÜ

  
  

29.

Tagurdustuled

Direktiiv

77/539/EMÜ

  
  

30.

Seisutuled

Direktiiv

77/540/EMÜ

  
  

31.

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

Direktiiv

77/541/EMÜ

  
  

32.

Ettepoole suunatud vaateväli

Direktiiv

77/649/EMÜ

  
  

33.

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv

78/316/EMÜ

  
  

34.

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv

78/317/EMÜ

  
  

35.

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv

78/318/EMÜ

  
  

36.

Küttesüsteemid

Direktiiv

2001/56/EÜ

  
  

37.

Ratta porikaitsed

Direktiiv

78/549/EMÜ

  
  

38.

Peatoed

Direktiiv

78/932/EMÜ

  
  

39.

CO2 heitmed / kütusekulu

Direktiiv

80/1268/EMÜ

  
  

40.

Mootori võimsus

Direktiiv

80/1269/EMÜ

  
  

41.

Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid

Direktiiv

2005/55/EÜ

  
  

42.

Külgmised allasõidutõkked

Direktiiv

89/297/EMÜ

  
  

43.

Pritsmekaitsesüsteemid

Direktiiv

91/226/EMÜ

  
  

44.

Massid ja mõõtmed (autod)

Direktiiv

92/21/EMÜ

  
  

45.

Turvaklaasid

Direktiiv

92/22/EMÜ

  
  

46.

Rehvid

Direktiiv

92/23/EMÜ

  
  

47.

Kiiruspiirik

Direktiiv

92/24/EMÜ

  
  

48.

Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)

Direktiiv

97/27/EÜ

  
  

49.

Juhikabiini väljaulatuvad osad

Direktiiv

92/114/EMÜ

  
  

50.

Haakeseadised

Direktiiv

94/20/EÜ

  
  

51.

Süttivus

Direktiiv

95/28/EÜ

  
  

52.

Bussid ja kaugsõidubussid

Direktiiv

2001/85/EÜ

  
  

53.

Laupkokkupõrge

Direktiiv

96/79/EÜ

  
  

54.

Külgkokkupõrge

Direktiiv

96/27/EÜ

  
  

56.

Sõidukid ohtlike kaupade veoks

Direktiiv

98/91/EÜ

  
  

57.

Eesmine allasõidutõke

Direktiiv

2000/40/EÜ

  
  

▼M2

58.

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

  
  

▼M1

59.

Ringlussevõetavus

Direktiiv

2005/64/EÜ

  
  

▼M2 —————

▼M1

61.

Kliimaseadmed

Direktiiv

2006/40/EÜ

  
  

▼M4

63.

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

  
  

▼M1

(1)   Või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mida peetakse samaväärseks.

NÄIDIS B

(kasutamiseks süsteemi tüübikinnituse korral või sõiduki tüübikinnituse korral seoses süsteemiga)

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse pitsat

Teatised:



— EÜ tüübikinnitus (1)

right accolade süsteemi/sõiduki tüübile seoses süsteemiga (1)

— EÜ tüübikinnituse laiendus (1)

— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1)

— EÜ tüübikinnituse tühistamine (1)

 

(1)   Mittevajalik maha tõmmata.

vastavalt direktiivile …/…/EÜ / määrusele (EÜ) nr …/… (61) , viimati muudetud direktiiviga …/…/EÜ / määrusega (EÜ) nr …/… (61) 

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I OSA

0.1. Mark (tootja kaubanimi):

0.2. Tüüp:

0.2.1. Ärinimi/-nimed (kui on teada):

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile ( 62 ):

0.3.1. Märgistuse asukoht:

0.4. Sõiduki kategooria ( 63 ):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja:

II OSA

1. Lisateave (vajaduse korral): vt addendum' it

2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on): vt addendum' it

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:

Lisatud dokumendid

:

Infopakett.

Katsearuanne.

Addendum

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr ….

1. Lisateave

1.1. […]:

1.1.1. […]:

[…]

2. Tüübikinnitusnumber igale osale või eraldi seadmestikule, mis on paigaldatud sõidukitüübile vastavalt käesolevale direktiivile või määrusele

2.1. […]:

3. Märkused

3.1. […]:

NÄIDIS C

(kasutamiseks osa / eraldi seadmestiku tüübikinnituse korral)

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse pitsat

Teatised:



— EÜ tüübikinnitus (1)

right accolade osa / eraldi seadmestiku (1) tüübile

— EÜ tüübikinnituse laiendus (1)

— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1)

 

— EÜ tüübikinnituse tühistamine (1)

 

(1)   Mittevajalik maha tõmmata.

vastavalt direktiivile …/…/EÜ / määrusele (EÜ) nr …/… (63) , viimati muudetud direktiiviga …/…/EÜ / määrusega (EÜ) nr …/… (63) 

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I OSA

0.1. Mark (tootja kaubanimi):

0.2. Tüüp:

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud osale / eraldi seadmestikule (63)  ( 64 ):

0.3.1. Märgistuse asukoht:

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.7. Osade ja eraldi seadmestike korral EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):

II OSA

1. Lisateave (vajaduse korral): vt addendum' it

2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on): vt addendum' it

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:

Lisatud dokumendid

:

Infopakett.

Katsearuanne.

Addendum

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr ….

1. Lisateave

1.1. […]:

1.1.1. […]:

[…]

2. Seadme kasutamise piirangud (kui neid on):

2.1. […]:

3. Märkused

3.1. […]:



VII LISA

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NUMERATSIOONISÜSTEEM ( 65 )

1. EÜ tüübikinnitusnumber koosneb kogu sõiduki tüübikinnituste korral neljast osast ning süsteemi, osa ja eraldi seadmestiku tüübikinnituste korral viiest osast, nagu selgitatakse järgmises kirjelduses. Kõigil juhtudel eraldatakse tüübikinnitusnumbri osad omavahel märgiga „*”.

1. osa

:

väiketäht „e”, millele järgneb EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:

1

Saksamaa;

2

Prantsusmaa;

3

Itaalia;

4

Madalmaad;

5

Rootsi;

6

Belgia;

7

Ungari;

8

Tšehhi Vabariik;

9

Hispaania;

11

Ühendkuningriik;

12

Austria;

13

Luksemburg;

17

Soome;

18

Taani;

19

Rumeenia;

20

Poola;

21

Portugal;

23

Kreeka;

24

Iirimaa;

26

Sloveenia;

27

Slovakkia;

29

Eesti;

32

Läti;

34

Bulgaaria;

36

Leedu;

49

Küpros;

50

Malta.

2. osa

:

põhidirektiivi või määruse number.

3. osa

:

viimase muutva direktiivi või määruse number, sealhulgas tüübikinnituse suhtes kohaldatavad rakendusaktid.

— Kogu sõiduki tüübikinnituste korral tähendab see viimast direktiivi või määrust, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklit (või artikleid).

— Artiklis 22 kirjeldatud korras antud kogu sõiduki tüübikinnituste korral tähendab see viimast direktiivi või määrust, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklit (või artikleid); kaks esimest numbrit (nt 20) asendatakse siiski suurtähtedega KS.

— See tähendab viimast direktiivi või määrust, mis sisaldab uusimaid sätteid, millele süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab.

— Kui direktiiv või määrus koos nende rakendusaktidega sisaldab erinevaid tehnilisi eeskirju, mida tuleb rakendada teatud kindlatel tähtaegadel, lisatakse 3. osale täht, mis näitab selgelt, millistele tehnilistele eeskirjadele vastavuse eest on tüübikinnitus antud. Kui tegemist on erinevate sõidukikategooriatega, võib see täht viidata ka teatavale kindlale sõidukikategooriale.

4. osa

:

kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse neljakohaline järjenumber (vajaduse korral on esimesteks numbriteks nullid) või üksikdirektiivi või -määruse alusel antud tüübikinnituse korral nelja- või viiekohaline number, mis tähistab baas-tüübikinnitusnumbrit. Järjestus algab 0001-st iga põhidirektiivi või -määruse korral.

5. osa

:

kahekohaline järjenumber (vajaduse korral on esimesteks numbriteks nullid), mis tähistab laiendust. Järjestus algab 00-st iga baas-tüübikinnitusnumbri korral.

2. Kogu sõiduki tüübikinnituse korral jäetakse 2. osa ära.

Siseriikliku tüübikinnituse väljastamisel väikeseeriatena toodetud sõidukitele artikli 23 alusel asendatakse 3. osa suurtähtedega NKS.

3. 5. osa jäetakse ära ainult andmesildilt (-siltidelt).

4. Tüübikinnitusnumbrite paigutused

4.1. Prantsusmaal välja antud kolmanda tüübikinnituse (millel veel laiendust ei ole) näide

a) direktiiv 71/320/EMÜ:

e2*71/320*2002/78*00003*00

b) direktiiv 2005/55/EÜ:

e2*2005/55*2006/51*D*00003*00 – erinevaid tehnilisi eeskirju sisaldava direktiivi või määruse korral (vt 3. osa).

4.2. Ühendkuningriigis välja antud sõiduki neljanda tüübikinnituse teise laienduse näide:

e11*2007/46*0004*02

4.3. Luksemburgis artikli 22 alusel välja antud kogu sõiduki tüübikinnitus väikeseeriana toodetud sõidukile:

e13*KS 07/46*0001*00.

4.4. Madalmaades artikli 23 alusel välja antud siseriiklik tüübikinnitus väikeseeriana toodetud sõidukile:

e4*NKS*0001*00.

4.5. Sõiduki andmesildile (-siltidele) kantud tüübikinnitusnumbri näidis:

e11*2007/46*0004.

5. VII lisa ei kohaldata käesoleva direktiivi IV lisas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade suhtes. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt väljastatud tüübikinnituste korral jätkatakse asjakohastes määrustes ettenähtud numeratsiooni kasutamist.



Liide

Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk

1. Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärgil on:

1.1. ristkülik, mille sees on väiketäht „e”, millele järgneb/järgnevad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/-tähed või -number:

1

Saksamaa

2

Prantsusmaa

3

Itaalia

4

Madalmaad

5

Rootsi

6

Belgia

7

Ungari

8

Tšehhi Vabariik

9

Hispaania

11

Ühendkuningriik

12

Austria

13

Luksemburg

17

Soome

18

Taani

19

Rumeenia

20

Poola

21

Portugal

23

Kreeka

24

Iirimaa

26

Sloveenia

27

Slovakkia

29

Eesti

32

Läti

34

Bulgaaria

36

Leedu

49

Küpros

50

Malta

1.2. Ristküliku läheduses peab olema ka tüübikinnitusnumbri 4. osas sisalduv „baas-tüübikinnitusnumber”, millele eelneb kaks numbrit, mis näitavad järjekorranumbrit, mis on omistatud asjaomases üksikdirektiivis või -määruses tehtud kõige hilisemale olulisele tehnilist laadi muudatusele.

1.3. Lisatähis või lisatähised ristküliku peal, mis võimaldavad identifitseerida teatavaid karakteristikuid. Täiendav teave on täpsustatud asjaomastes üksikdirektiivides või -määrustes.

2. Osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärk kinnitatakse igale eraldi seadmestikule või osale nii, et see oleks kustutamatu ja selgesti loetav.

3.  Addendum’is on esitatud osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärgi näidis.



1. liite addendum

Osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärgi näidis

image

Selgitus: eespool näidatud osa tüübikinnituse väljastas Belgia numbriga 0004. 01 on järjenumber, mis näitab tehniliste nõuete taset, millele konkreetne osa vastab. Järjenumber antakse vastavalt asjaomasele üksikdirektiivile või -määrusele.

NB! Käesolev näidis ei sisalda lisatähiseid.

▼B



VIII LISA

KATSETULEMUSED

(Täidab tüübikinnitusasutus ja lisab sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusele)

Andmetest peab alati selgelt nähtuma, millise variandi või versiooni korral need kehtivad. Ühe versiooni kohta võib olla ainult üks tulemus. Mitme tulemuse kombinatsioon ühe versiooni kohta on siiski lubatud, kui see viitab halvimale võimalikule juhule. Viimasel juhul tuleb lisada märkus, et tähisega (*) märgistatud objektide korral on esitatud ainult kõige ebasoodsam tulemus.

1.

Mürataseme testi tulemused

Põhilise õigustloova akti ja viimase tüübikinnitusele kohaldatava muutva õigustloova akti number. Kui õigustloovat rakendatakse kahes või enamas etapis, tuleb märkida ka rakendamise etapp:



Variant/versioon:

…

…

…

Sõidumüra (dB(A)/E):

…

…

…

Seisumüra (dB(A)/E):

…

…

…

p/min–1 korral:

…

…

…

2.

Heitgaasitesti tulemused

2.1.

Mootorsõidukite heitgaasid

Märkida viimane tüübikinnitusele kohaldatav muutev õigustloov akt. Kui õigustloovat akti rakendatakse kahes või enamas etapis, tuleb märkida ka rakendamise etapp:

Kütus(ed) ( 66 ) … (diislikütus, bensiin, veeldatud naftagaas, maagaas, kahe-kütuse-käitus: bensiin/vedelgaas, kahe-kütuse-käitus: bensiin/maagaas, etanool …)

2.1.1.

Katsetuse tüüp I ( 67 ) sõiduki heitgaasid katsetsüklis pärast külmkäivitust



Variant/versioon:

…

…

…

CO

…

…

…

HC

…

…

…

NOx

 
  
  

HC + NOx

 
  
  

Tahked osakesed

…

…

…

2.1.2.

Katsetuse tüüp II: (67)  tehnoülevaatuseks vajalikud heitkoguste andmed:

Tüüp II, tühikäigul madala pöörete arvuga:



Variant/versioon:

…

…

…

CO %

…

…

…

Mootori pöörded

…

…

…

Mootori õli temperatuur

…

…

…

Tüüp II, tühikäigul kõrge pöörete arvuga:



Variant/versioon:

…

…

…

CO %

…

…

…

Lambda-väärtus

…

…

…

Mootori pöörded

  
  
  

Mootori õli temperatuur

…

…

…

2.1.3.

III katsetustüübi tulemus: …

2.1.4.

IV katsetustüübi tulemus (aurustumiskatse): … g/katse kohta

2.1.5.

V katsetustüübi tulemus (vastupidavuskatse):

— Kulumiskindluse tüüp: 80 000 km/100 000 km/ei kohaldata ( 68 )

— Halvendustegur DF: arvutatud/kindlaks määratud (68) 

— Täpsustatud väärtus:

— CO: …

— HC: …

— NOx: …

2.1.6.

VI katsetustüübi tulemused (heitgaasid madala välistemperatuuri korral):



Variant/versioon:

…

…

…

CO g/km

  
  
  

HC g/km

  
  
  

2.1.7.

Pardadiagnostikasüsteem: jah/ei (68) 

2.2.

Sõidukites kasutatavate mootorite heitgaasid.

Märkida viimane tüübikinnitusele kohaldatav muutev õigustloov akt. Kui õigustloovat akti rakendatakse kahes või enamas etapis, tuleb märkida ka rakendamise etapp: …

Kütus(ed) … (68)  (diislikütus, bensiin, veeldatud naftagaas, maagaas, etanool …)

2.2.1.

Euroopa püsitsükliga testi (ESC) tulemused ( 69 )

CO

:

g/kWh

THC

:

g/kWh

NOx

:

g/kWh

PT

:

g/kWh

2.2.2.

Euroopa koormustesti (ELR) tulemused (69) 

Suitsusus: … m–1

2.2.3.

Euroopa muutuvtsükliga testi (ETC) tulemused (69) 

CO

:

g/kWh

THC

:

g/kWh (69) 

NMHC

:

g/kWh (69) 

CH4

:

g/kWh (69) 

NOx

:

g/kWh (69) 

PT

:

g/kWh (69) 

2.3.

Diislisuits.

Märkida viimane tüübikinnitusele kohaldatav muutev õigustloov akt. Kui õigustloovat akti rakendatakse kahes või enamas etapis, tuleb märkida ka rakendamise etapp:

2.3.1.

Vaba kiirenduse testi tulemused



Variant/versioon:

…

…

…

Korrigeeritud neeldumistegur (m-1):

…

…

…

Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul

  
  
  

Mootori suurim pöörete arv

  
  
  

Õli temperatuur (min/max)

  
  
  

3.

CO2 heitmete/kütusekulu tase (69)  (69) 

Põhilise õigustloova akti ja viimase tüübikinnitusele kohaldatava muutva õigustloova akti number:



Variant/versioon:

…

…

…

CO2 heitmete kogus (linnas, g/km)

…

…

…

CO2 heitmete kogus (linnast väljas, g/km)

…

…

…

CO2 heitmete kogus (kombineeritult, g/km)

…

…

…

Kütusekulu (linnas, l/100 km) (1)

…

…

…

Kütusekulu (linnast väljas, l/100 km) (1)

…

…

…

Kütusekulu (kombineeritult, l/100 km) (1)

…

…

…

(1)   Maagaasil töötavate sõidukite puhul asendatakse ühik „l/100 km” ühikuga „m3/100 km”.

▼M3



IX LISA

EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT

0.   EESMÄRGID

Vastavussertifikaadi väljaandmisega kinnitab sõidukitootja ostjale, et omandatud sõiduk vastab selle tootmise ajal Euroopa Liidus kehtivatele õigusaktidele.

Peale selle saavad liikmesriikide pädevad asutused vastavussertifikaadi abil registreerida sõiduki, ilma et nad peaksid nõudma registreerimise taotlejalt muid tehnilisi dokumente.

Sel eesmärgil peab vastavussertifikaat sisaldama:

a) sõiduki valmistajatehase tähist (VIN);

b) sõiduki täpseid tehnilisi omadusi (s.t ei ole lubatud märkida väärtuse vahemikku).

1.   ÜLDINE KIRJELDUS

1.1. Vastavussertifikaat koosneb kahest osast.

a) LK 1, mis kujutab endast tootja kinnitust nõuetele vastavuse kohta. Kõikide sõidukikategooriate puhul kasutatakse sama vormi.

b) LK 2, mis sisaldab sõiduki peamiste omaduste tehnilist kirjeldust. Lk 2 vorm on iga sõidukikategooria puhul erinev.

1.2. Vastavussertifikaadi suurim formaat on A4 (210 x 297 mm) või A4 formaadis kaust.

1.3. Ilma et see piiraks punkti O alapunkti b sätete kohaldamist, esitatakse teises osas samad väärtused ja mõõtühikud, mis on esitatud asjakohaste õigustloovate aktide tüübikinnitusdokumentides. Toodangu nõuetele vastavuse katse korral tuleb neid väärtusi asjakohastes õigustloovates aktides sätestatud meetodite abil kontrollida. Arvesse tuleb võtta kõnealustes õigustloovates aktides lubatud tolerantse.

2.   ERISÄTTED

2.1. Vastavussertifikaadi näidis A (komplektne sõiduk) hõlmab sõidukeid, mida võib kasutada teedel, ilma et nende kinnitamiseks oleks vaja läbida lisaetappe.

2.2. Vastavussertifikaadi näidis B (komplekteeritud sõidukid) hõlmab sõidukeid, mis on kinnituse saamiseks läbinud lisaetappe.

See on mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tavapärane tulemus (nt teise etapi tootja on ehitanud bussi, kasutades šassiid, mille on ehitanud sõidukitootja).

Mitmeastmelise protsessiga lisandunud omadusi kirjeldatakse lühidalt.

2.3. Vastavussertifikaadi näidis C (mittekomplektsed sõidukid) hõlmab sõidukeid, mis peavad kinnituse saamiseks läbima lisaetapi (nt veoki šassii).

N-kategooriasse kuuluvate kabiiniga šassiiga sõidukite vastavussertifikaadi puhul kasutatakse näidist C, välja arvatud traktorite ja poolhaagiste puhul.

I    OSA

KOMPLEKTSED JA KOMPLEKTEERITUD SÕIDUKID

NÄIDIS A1 – LK 1

KOMPLEKTSED SÕIDUKID

EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT

Lk 1

Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp:…

variant (a): …

versioon (a): …

0.2.1. Kaubanimi: …

0.4. Sõiduki kategooria: …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …

Sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …

0.10. Sõiduki valmistajatehase tähis: …

vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnituse number ja tüübikinnituse laiendamise number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et

sõiduki võib registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne (b) liiklus ning kus kiirusmõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (c) mõõdusüsteemi ühikuid. (d)



(Koht) (Kuupäev): …

(Allkiri): …

NÄIDIS A2 – LK 1

KOMPLEKTSED SÕIDUKID, MILLELE ON ANTUD VÄIKESEERIA TÜÜBIKINNITUS



[Aasta]

[Järjekorranumber]

EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT

Lk 1

Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

variant (a): …

versioon (a): …

0.2.1. Kaubanimi: …

0.4. Sõiduki kategooria: …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …

Sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …

0.10. Sõiduki valmistajatehase tähis: …

vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnituse number ja tüübikinnituse laiendamise number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et

sõiduki võib registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne (b) liiklus ning kus kiirusmõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (c) mõõdusüsteemi ühikuid. (d)



(Koht) (Kuupäev): …

(Allkiri): …

NÄIDIS B – LK 1

KOMPLEKTEERITUD SÕIDUKID

EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT

Lk 1

Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp:…

variant (a): …

versioon (a): …

0.2.1. Kaubanimi: …

0.4. Sõiduki kategooria: …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …

Sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …

0.10. Sõiduki valmistajatehase tähis: …

a) on komplekteeritud ja seda on muudetud (1) järgmisel viisil: … ning

b) vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnituse number ja tüübikinnituse laiendamise number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et

c) sõiduki võib registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne (b) liiklus ning kus kiirusmõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (c) mõõdusüsteemi ühikuid. (d)



(Koht) (Kuupäev): …

(Allkiri): …

Lisad: igas varasemas etapis esitatud vastavussertifikaat.

LK 2

M1-KATEGOORIA SÕIDUKID

(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5. Pikkus: … mm

6. Laius: … mm

7. Kõrgus: … mm

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (f)

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline vertikaalmass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

29. Suurim kiirus: … km/h

30. Telje rööbe (telgede rööpmed):

1. … mm

2. … mm

3. … mm

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

38. Kere kood (i): …

40. Sõiduki värvus (j): …

41. Uste arv ja paigutus: …

42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (k): …

42.1. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …

42.3. Ratastooliga juurdepääsetavate kohtade arv: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

49. CO2 heitmed / kütusekulu / elektrienergia kulu (m):

1. kogu jõuülekanne, v.a elektrisõidukid



 

CO2 heitmed

Kütusekulu

Linnas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Linnast väljas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kombineeritult:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kaalutud, kombineeritult:

… g/km

… l/100 km

2. elektrisõidukid ja väliste seadmete abil laetavad hübriidelektrisõidukid

Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritult (1))

… Wh/km

Ühe laadimisega läbitav vahemaa

… km

51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …

52. Märkused (n): …

▼C1

LK 2

M2-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe: (e) … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg;

2. … kg;

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg;

2. … kg;

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg;

2. … kg;

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg;

2. … kg;

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1)(o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg;

2. … kg;

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg;

2. … kg;

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas – biometaan / etanool / biodiisel / vesinik (1)

26.1. Üks kütus / Kaks kütust / Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus: (g) … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h.

30. Telje rööbe (telgede rööpmed):

1. … mm;

2. … mm;

3. … mm

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon: (h) …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/elektriline/pneumaatiline/hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …

45.1. Karakteristikute väärtused: (1) D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: … dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase: (l) Euro …

48. Heitgaasi väljalase: (m)

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m–1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m–1)

52. Märkused: (n) …

▼M3

LK 2

M3-KATEGOORIA SÕIDUKID

(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5. Pikkus: … mm

6. Laius: … mm

7. Kõrgus: … mm

9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm

12. Tagaülend: … mm

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (f)

13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm

30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … bar

38. Kere kood (i): …

39. Sõiduki klass: I klass / II klass / III klass / A klass / B klass (1)

41. Uste arv ja paigutus: …

42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (k): …

42.1. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …

42.2. Reisijate istekohtade arv: … (alumine korrus); … (ülemine korrus) (sh juhiiste)

42.3. Ratastooliga juurdepääsetavate kohtade arv: …

43. Seisukohtade arv: …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …

52. Märkused (n): …

LK 2

N1-KATEGOORIA SÕIDUKID

(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5. Pikkus: … mm

6. Laius: … mm

7. Kõrgus: … mm

8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm

9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm

11. Laadimispinna pikkus: … mm

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (f)

13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.2. Poolhaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

30. Telje rööbe (telgede rööpmed):

1. … mm

2. … mm

3. … mm

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

38. Kere kood (i): …

40. Sõiduki värvus (j): …

41. Uste arv ja paigutus: …

42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (k): …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

49. CO2 heitmed / kütusekulu / elektrienergia kulu (m):

1. kogu jõuülekanne, v.a elektrisõidukid



 

CO2 heitmed

Kütusekulu

Linnas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Linnast väljas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kombineeritult:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kaalutud, kombineeritult:

… g/km

… l/100 km

2. elektrisõidukid ja väliste seadmete abil laetavad hübriidelektrisõidukid

Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritult (1))

… Wh/km

Ühe laadimisega läbitav vahemaa

… km

50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite konstrueerimisnõuetele: jah/ klass(id): …/ ei (l):

51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …

52. Märkused (n): …

LK 2

N2-KATEGOORIA SÕIDUKID

(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5. Pikkus: … mm

6. Laius: … mm

8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm

9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm

11. Laadimispinna pikkus: … mm

12. Tagaülend: … mm

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (f)

13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.2. Poolhaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

38. Kere kood (i): …

41. Uste arv ja paigutus: …

42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (k): …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite konstrueerimisnõuetele: jah/ klass(id): …/ ei (l):

51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …

52. Märkused (n): …

LK 2

N3-KATEGOORIA SÕIDUKID

(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5. Pikkus: … mm

6. Laius: … mm

8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm

9. Kaugus sõiduki esipinnast haakeseadise keskpunktini: … mm

11. Laadimispinna pikkus: … mm

12. Tagaülend: … mm

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (f)

13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.2. Poolhaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

38. Kere kood (i): …

41. Uste arv ja paigutus: …

42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (k): …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite konstrueerimisnõuetele: jah/ klass(id): …/ ei (l):

51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …

52. Märkused (n): …

LK 2

O1- JA O2- KATEGOORIA SÕIDUKID

(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5. Pikkus: … mm

6. Laius: … mm

7. Kõrgus: … mm

10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: … mm

11. Laadimispinna pikkus: … mm

12. Tagaülend: … mm

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (f)

13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

19. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

29. Suurim kiirus: … km/h

30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm

30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

38. Kere kood (i): …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite konstrueerimisnõuetele: jah/ klass(id): …/ei (l):

51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …

52. Märkused (n): …

LK 2

O3- JA O4-KATEGOORIA SÕIDUKID

(komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5. Pikkus: … mm

6. Laius: … mm

7. Kõrgus: … mm

10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: … mm

11. Laadimispinna pikkus: … mm

12. Tagaülend: … mm

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (f)

13.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

19. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

29. Suurim kiirus: … km/h

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

38. Kere kood (i): …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

50. Saanud tüübikinnituse vastavalt ohtlike ainete vedamiseks ette nähtud sõidukite konstrueerimisnõuetele: jah/ klass(id): …/ei (l):

51. Eriotstarbeliste sõidukite korral: tähis kooskõlas II lisa punktiga 5: …

52. Märkused (n): …

II    OSA

MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID

NÄIDIS C1 – LK 1

MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID

EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT

Lk 1

Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp:…

variant (a): …

versioon (a): …

0.2.1. Kaubanimi: …

0.4. Sõiduki kategooria: …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …

Sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …

0.10. Sõiduki valmistajatehase tähis: …

vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnituse number ja tüübikinnituse laiendamise number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et

sõidukit ei ole lubatud registreerida ilma täiendavate tüübikinnitusteta.



(Koht) (Kuupäev): …

(Allkiri): …

NÄIDIS C2 – LK 1

MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID, MILLELE ON ANTUD VÄIKESEERIA TÜÜBIKINNITUS



[Aasta]

[Järjekorranumber]

EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT

Lk 1

Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp:…

variant (a): …

versioon (a): …

0.2.1. Kaubanimi: …

0.4. Sõiduki kategooria: …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis: …

Sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …

0.10. Sõiduki valmistajatehase tähis: …

vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnituse number ja tüübikinnituse laiendamise number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et

sõidukit ei ole lubatud registreerida ilma täiendavate tüübikinnitusteta.



(Koht) (Kuupäev): …

(Allkiri): …

LK 2

M1-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline vertikaalmass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

29. Suurim kiirus: … km/h

30. Telje rööbe (telgede rööpmed):

1. … mm

2. … mm

3. … mm

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

41. Uste arv ja paigutus: …

42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (k): …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

49. CO2 heitmed / kütusekulu / elektrienergia kulu (m):

1. kogu jõuülekanne, v.a elektrisõidukid



 

CO2 heitmed

Kütusekulu

Linnas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Linnast väljas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kombineeritult:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kaalutud, kombineeritult:

… g/km

… l/100 km

2. elektrisõidukid ja väliste seadmete abil laetavad hübriidelektrisõidukid

Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritult (1))

… Wh/km

Ühe laadimisega läbitav vahemaa

… km

52. Märkused (n): …

LK 2

M2-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

30. Telje rööbe (telgede rööpmed):

1. … mm

2. … mm

3. … mm

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

52. Märkused (n): …

LK 2

M3-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm

30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

52. Märkused (n): …

LK 2

N1-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm

8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.2. Poolhaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

30. Telje rööbe (telgede rööpmed):

1. … mm

2. … mm

3. … mm

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

49. CO2 heitmed / kütusekulu / elektrienergia kulu (m):

1. kogu jõuülekanne, v.a elektrisõidukid



 

CO2 heitmed

Kütusekulu

Linnas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Linnast väljas:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kombineeritult:

… g/km

… l/100 km/m3/100 km (1)

Kaalutud, kombineeritult:

… g/km

… l/100 km

2. elektrisõidukid ja väliste seadmete abil laetavad hübriidelektrisõidukid

Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritult (1))

… Wh/km

Ühe laadimisega läbitav vahemaa

… km

52. Märkused (n): …

LK 2

N2-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.2. Poolhaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1.1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

1.2. katsemenetlus: I tüübi katse (Euro 5 või 6 (1))

CO: …

THC: …

NMHC: …

NOx: …

THC + NOx: …

Tahked osakesed: (mass) …

Osakesed: (arv) …

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

52. Märkused (n): …

LK 2

N3-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): … …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

8. Sadulvedukite sadula ettenihe (suurim ja vähim väärtus): … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: … kg

18. Järelhaagise suurim tehniliselt lubatud mass:

18.1. Täishaagise korral: … kg

18.2. Poolhaagise korral: … kg

18.3. Kesktelghaagise korral: … kg

18.4. Piduriteta haagise korral: … kg

19. Haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

20. Mootori tootja: …

21. Mootori kood, nagu see on märgitud mootorile: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (1)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (1)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: … cm3

26. Kütus: diislikütus/ bensiin/ veeldatud naftagaas/ maagaas – biometaan/ etanool/ biodiisel/ vesinik (1)

26.1. Üks kütus/ Kaks kütust/ Segakütus (1)

27. Suurim kasulik võimsus (g): … kW pöörete arvul … p/min või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) … kW (1)

28. Käigukast (tüüp): …

29. Suurim kiirus: … km/h

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

33. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega veotelg (-teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

36. Haagise piduri ühendusviis: mehaaniline/ elektriline/ pneumaatiline/ hüdrauliline (1)

37. Rõhk haagise pidurisüsteemi torudes: … baar(i)

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

46. Müratase

Seisumüra: …dB(A) mootori pööretel … p/min

Sõidumüra: … dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (l): Euro …

48. Heitgaasi väljalase (m):

Põhilise õigustloova akti ja viimase kohaldatava muutva õigustloova akti number: …

1. katsemenetlus: I tüübi katse või ESC katse (Euroopa püsitsükliga test) (1)

CO: …

HC: …

NOx: …

HC + NOx: …

Tahked osakesed: …

Heitgaasi suitsusus (Euroopa koormustest, ELR): … (m-1)

2. katsemenetlus: ETC katse (Euroopa muutuvtsükliga test) (kui on rakendatav)

CO: …

NOx: …

NMHC: …

THC: …

CH4: …

Tahked osakesed: …

48.1. Suitsususe korrigeeritud neeldumistegur: … (m-1)

52. Märkused (n): …

LK 2

O1- JA O2-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm

10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

19.1. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

29. Suurim kiirus: … km/h

30.1. Iga juhttelje rööbe: … mm

30.2. Kõigi muude telgede rööpmed: … mm

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

52. Märkused (n): …

LK 2

O3- JA O4-KATEGOORIA SÕIDUKID

(mittekomplektsed sõidukid)

Lk 2

1. Telgede arv: … Rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

2. Juhtteljed (arv ja asukoht): …

4. Teljevahe (e): … mm

4.1. Telgede pikivahe:

1–2: … mm

2–3: … mm

3–4: … mm

5.1. Suurim lubatud pikkus: … mm

6.1. Suurim lubatud laius: … mm

7.1. Suurim lubatud kõrgus: … mm

10. Kaugus haakeseadise keskpunktist sõiduki tagumise otsani: … mm

12.1. Suurim lubatud tagaülend: … mm

14. Sõidukorras mittekomplektse sõiduki mass: … kg (f)

14.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

15. Komplekteeritud sõiduki vähim mass: … kg

15.1. Selle massi jaotumine telgede vahel:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

16.3. Igale teljerühmale rakenduv tehniliselt lubatud mass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg jne.

17. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid riigisiseses/rahvusvahelises liikluses (1) (o)

17.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass: … kg

17.2. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljele rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

17.3. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim igale teljerühmale rakenduv täismass:

1. … kg

2. … kg

3. … kg

19.1. Poolhaagise või kesktelghaagise haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline mass: … kg

29. Suurim kiirus: … km/h

31. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

32. Koormatava(te) telje/telgede asend: …

34. Õhk- või muu samaväärse vedrustusega telg (teljed): jah/ei (1)

35. Rehvi/velje kombinatsioon (h): …

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitustähis (kui haakeseadis on paigaldatud): …

45. Paigaldada lubatud haakeseadiste tüübid või klassid: …

45.1. Karakteristikute väärtused (1): D: …/ V: …/ S: …/ U: …

52. Märkused (n): …

Selgitavad märkused IX lisa kohta

(1)

Mittevajalik läbi kriipsutada.

(a)

Märkida identifitseerimiskood. Kood ei tohi sisaldada rohkem kui 25 märki variandi ja 35 märki versiooni puhul.

(b)

Märkida, kas sõiduk sobib kasutamiseks kas parem- või vasakpoolses liikluses või nii parem- kui ka vasakpoolses liikluses.

(c)

Märkida, kas paigaldatud kiirusmõõdikul on meetermõõdusüsteemi ühikud või nii meeter- kui ka inglise mõõdusüsteemi ühikud.

(d)

See ei piira liikmesriikide õigust nõuda tehnilisi muudatusi, et sõidukit oleks võimalik registreerida muus kui ettenähtud liikmesriigis, kui liiklussüsteem on vastupidine.

(e)

Täita üksnes juhul, kui sõidukil on kaks telge.

(f)

Mass hõlmab juhi massi ja meeskonnaliikme massi, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste.

M1-, N1-, O1-, O2- või M2- kategooriasse kuuluvate alla 3,5tonniste sõidukite puhul võib tegelik mass kõikuda 5 % ulatuses siinkohal märgitud massist.

Kõikide teiste sõidukikategooriate puhul on lubatud kõikumine 3 %.

(g)

Hübriidelektrisõidukite puhul märkida mõlemad võimsused.

(h)

Asjakohase lisavarustuse saab lisada punkti „Märkused” all.

(i)

Kasutada tuleb II lisa C osas kirjeldatud koode.

(j)

Märkida ainult põhivärv(id) järgmiselt: valge, kollane, oranž, punane, violett, sinine, roheline, hall, pruun või must.

(k)

Välja arvatud istmed, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis, ning ratastoolikohtade arv.

M3-kategooriasse kuuluvate busside korral arvatakse reisijate arvu hulka meeskonnaliikmed.

(l)

Lisage Euro standardi number ning tüübikinnituses kasutatud sätete tunnus.

(m)

Korratakse erinevate kasutatavate kütustega. Sõidukeid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, aga mille bensiinisüsteem on paigaldatud kasutamiseks ainult avarii korral või käivitamisel ja mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.

(n)

Kui sõiduk on varustatud sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga vastavalt otsusele 2005/50/EÜ (ELT L 21, 25.1.2005, lk 15), peab tootja siinkohal märkima: „Sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk”.

(o)

Tootja võib täita need punktid kas rahvusvahelise või riigisisese liikluse või mõlema kohta.

Riigisisese liikluse korral märgitakse selle riigi kood, kus sõiduk kavatsetakse registreerida. Kood märgitakse kooskõlas standardiga ISO 3166-1:2006.

Rahvusvahelise liikluse korral osutatakse direktiivi numbrile (nt „96/53/EÜ” nõukogu direktiivi 96/53/EÜ korral).

▼B



X LISA

TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE KORD

0.   EESMÄRGID

Toodangu vastavuse kontrollimise korra eesmärgiks on tagada, et iga toodetud sõiduk, süsteem, osa ja eraldi seadmestik vastab kinnitatud tüübile.

Korra lahutamatuks osaks on kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, mida nimetatakse allpool alghindamiseks, ( 70 ) ning tüübikinnitusobjekti kontroll ja toodanguga seotud kontroll, mida nimetatakse toodangu vastavuse tagamise meetmeteks.

1.   ALGHINDAMINE

1.1.

Liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus peab enne EÜ tüübikinnituse andmist kontrollima, et on olemas piisavad meetmed ja menetlused, et tagada tõhus kontroll tootmises olevate osade, süsteemide, eraldi seadmestike ja sõidukite kinnitatud tüübile vastavuse üle.

1.2.

Punkti 1.1 nõuete täitmise peab heaks kiitma EÜ tüübikinnitusasutus.

Kõnesolev asutus peab heaks kiitma alghindamise ja esmase toodangu vastavuse tagamise korra vastavalt 2. jaole, rakendades vajadusel ühte punktides 1.2.1–1.2.3 kirjeldatud meetmetest või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.

1.2.1.

Tegeliku alghindamise ja/või toodangu vastavuse tagamise meetmete kontrollimise viib läbi tüübikinnitust väljastav EÜ tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus EÜ tüübikinnitusasutuse nimel.

1.2.1.1.

Läbiviidava alghindamise ulatuse määramisel võib EÜ tüübikinnitusasutus kasutada järgmist kättesaadavat teavet:

— punktis 1.2.3 kirjeldatud tootja sertifikaat, mida kõnealuses lõikes ei tunnustata;

— osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse korral sõiduki tooja(te) poolt osa või eraldi seadmestiku tootja ruumides läbi viidud kvaliteedisüsteemi hindamised ühe või mitme tööstusharu eeskirjade kohaselt, mis vastavad harmoneeritud standardite EN ISO 9002–1994 või EN ISO 9001–2000 nõuetele, kusjuures lubatud on erandina jätta arvestamata kavandamise ja arendamisega seotud nõuded, alapunkt 7.3 „Kliendirahulolu ja pidev täiustamine”.

1.2.2.

Alghinnangu võib anda ja/või toote vastavuse tagamise meetmeid kontrollida ka mõne teise liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus või EÜ tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud organ. Sel juhul koostab teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus vastavusavalduse, kus piiritletakse hinnangus hõlmatud valdkonnad ja tootmisüksused, mis on seotud tüübikinnitusel oleva(te) too(de)tega ja mis omavad tähendust seoses direktiivi või määrusega, mille kohaselt nendele toodetele tüübikinnitus antakse ( 71 ). Saades tüübikinnitust andva liikmesriigi tüübikinnitusasutuselt vastavusavalduse taotluse, saadab teise liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus viivitamata vastavausavalduse või teatab, et tal ei ole võimalik niisugust avaldust väljastada. Vastavusavaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:



Kontsern või ettevõtte:

(nt autotehas XYZ)

Organisatsiooni üksus:

(nt Euroopa osakond)

Tehaste asukohad:

(nt 1. mootoritehas (Ühendkuningriik), 2. sõidukitehas (Saksamaa))

Sõidukite/osade valik:

(nt kõik M1-kategooria mudelid)

Hindamises hõlmatud valdkonnad:

(nt mootorite koostamine, kerede stantsimine ja koostamine, sõidukite koostamine)

Kontrollitud dokumendid:

(nt ettevõtte ja tehaste kvaliteedikäsiraamat ja kvaliteedi tagamise kord)

Hindamine:

(nt läbi viidud: 18.–30.9.2001)

(nt plaanitud kontrollkülastus: märts 2002)

1.2.3.

EÜ tüübikinnitusasutus peab arvestama punkti 1.2 alghinnangu nõuetele vastavana ka sobivaid harmoneeritud standardite EN ISO 9002–1994 (mida kohaldatakse tootmisüksustele ja toodetele, millele taotletakse tüübikinnitust) või EN ISO 9001–2000, mille korral on lubatud erandina jätta arvestamata kavandamise ja arendamisega seotud nõuded, alapunkt 7.3 „Kliendirahulolu ja pidev täiustamine”, või muu harmoneeritud standardi kohaseid tootja sertifikaate. Tootja peab esitama sertifikaadi kohta üksikasjalikud andmed ja teavitama EÜ tüübikinnitusasutust kõigist selle kehtivusaja või reguleerimisala muudatustest.

1.3.

Sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse eesmärgil tehtud alghindamisi ei ole kogu sõiduki EÜ tüübikinnitusel vaja korrata, vaid neid täiendatakse nende tootmisüksuste ja valdkondade hindamistega, mis on seotud kogu sõiduki koostamisega ja mida varasemates hinnangutes ei käsitletud.

2.   TOOTE VASTAVUSE TAGAMISE MEETMED

2.1.

Kõik käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide või määruste kohaselt kinnitatavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud tuleb valmistada nii, et need vastaksid kinnitatud tüübile, täites käesoleva direktiivi või määruse või mõne IV või XI lisas sätestatud täielikus loetelu sisalduva üksikdirektiivi või määruse nõudeid.

2.2.

Liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus peab EÜ tüübikinnitust andes veenduma, et on olemas adekvaatne hindamise kord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad, mis tuleb iga tüübikinnituse korral tootjaga kooskõlastada, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi katsetused või nendega seonduvad kontrollimised, sh vajadusel üksikdirektiivide või määrustega määratud katsetused, mis on vajalikud, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile.

2.3.

EÜ tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

2.3.1.

tagama, et on olemas tõhus toodete (sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike) vastavuse kontrollimise kord ja et seda rakendatakse;

2.3.2.

omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

2.3.3.

tagama katsetus- ja kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemiku vältel, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See ajavahemik ei pea olema pikem kui 10 aastat;

2.3.4.

analüüsima iga katsetus- või kontrollimistüübi tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi;

2.3.5.

tagama, et iga tootetüübi korral tehakse vähemalt käesolevas direktiivis ette nähtud kontrollimised ja IV või XI lisa täielikes loeteludes nimetatud kohaldatavates üksikdirektiivides või määrustes ette nähtud katsetused;

2.3.6.

tagama, et kui kõnealust liiki katsetuse või kontrollimise käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katsetust või kontrollimist korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele;

2.3.7.

kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse korral piirdutakse punktis 2.3.5 osutatud kontrollimiste osas selliste kontrollimistega, mis tõendavad konstruktsiooni tehniliste andmete korrektsust seoses tüübikinnitusega, eriti käesoleva direktiivi III lisa teatise ja IX lisas esitatud vastavustunnistuse jaoks nõutava teabe osas.

3.   JÄTKUVA VASTAVUSTÕENDAMISE MEETMED

3.1.

EÜ tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

3.1.1.

Tavalised meetmed hõlmavad käesoleva lisa punktis 1.2 (alghindamine ja toodangu vastavus) sätestatud menetluste jätkuva efektiivsuse kontrollimist.

3.1.1.1.

Sertifitseerimisasutuse (kvalifitseeritud või tunnustatud vastavalt käesoleva lisa punkti 1.2.3 nõuetele) poolt sooritatud järelevalvetoimingud tuleb alghindamise menetluste suhtes (punkt 1.2.3) lugeda punkti 3.1.1 nõuetele vastavaks.

3.1.1.2.

EÜ tüübikinnitusasutus viib tõendamisi (muid, kui punktis 3.1.1.1 nimetatud) läbi nii sageli, et see võimaldab tagada käesoleva lisa 1. ja 2. jao kohaselt rakendatavate asjakohaste kontrollimismenetluste ülevaatamise ajavahemike järel, mille määrab tüübikinnitusasutus varasemate kogemuste põhjal.

3.2.

Igal ülevaatusel tuleb ülevaatajale kättesaadavaks teha katsetuste ja kontrollimiste protokollid ja tootmisaruanded, eriti käesoleva lisa punktis 2.2 nõutud katsetuste ja kontrollimiste protokollid.

3.3.

Kui katsetuse olemus seda võimaldab, võib ülevaataja võtta juhusliku valiku alusel näidiseid katsetamiseks tootja laboratooriumis (või tehnilise teenistuse laboratooriumis, kui üksikdirektiivis või määruses on niiviisi sätestatud). Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel.

3.4.

Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 3.2 alusel tehtud katsetuste kehtivust, peab ülevaataja valima välja näidised, mis saadetakse EÜ tüübikatsetusi teinud tehnilisele teenistusele.

3.5.

Kui selliste kontrollimiste või ülevaatuste ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab EÜ tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

▼M1



XI LISA

ÕIGUSTLOOVAD AKTID, MILLEGA KEHTESTATAKSE ERIOTSTARBELISTE SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUDED



1. liide

Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod



Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M1 ≤ 2 500 (1) kg

M1 > 2 500 (1) kg

M2

M3

1

Lubatud müratase

Direktiiv

70/157/EMÜ

H

G + H

G + H

G + H

2

Heitgaasid

Direktiiv

70/220/EMÜ

Q

G + Q

G + Q

G + Q

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) kergsõidukid / juurdepääs andmetele

Määrus (EÜ) nr

715/2007

Q

G + Q

G + Q

  

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv

70/221/EMÜ

F

F

F

F

4

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv

70/222/EMÜ

X

X

X

X

5

Roolimisjõud

Direktiiv

70/311/EMÜ

X

G

G

G

6

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv

70/387/EMÜ

B

G + B

  
  

7

Helisignaal

Direktiiv

70/388/EMÜ

X

X

X

X

8

Kaudse nähtavuse seadmed

2003/97/EÜ

X

G

G

G

9

Pidurdamine

Direktiiv

71/320/EMÜ

X

G

G

G

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv

72/245/EMÜ

X

X

X

X

11

Diislisuits

Direktiiv

72/306/EMÜ

H

H

H

H

12

Sisustus

Direktiiv

74/60/EMÜ

C

G + C

  
  

13

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv

74/61/EMÜ

X

G

G

G

14

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv

74/297/EMÜ

X

G

  
  

15

Istme tugevus

Direktiiv

74/408/EMÜ

D

G + D

G + D

G + D

16

Välispinnast väljaulatuvad osad

Direktiiv

74/483/EMÜ

X kabiini kohta; A ülejäänu kohta

G kabiini kohta; A ülejäänu kohta

  
  

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv

75/443/EMÜ

X

X

X

X

18

Andmesildid

Direktiiv

76/114/EMÜ

X

X

X

X

19

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv

76/115/EMÜ

D

G + L

G + L

G + L

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv

76756/EMÜ

A + N

A + G + N kabiini kohta; A + N ülejäänu kohta

A + G + N kabiini kohta; A + N ülejäänu kohta

A + G + N kabiini kohta; A + N ülejäänu kohta

21

Helkurid

Direktiiv

76/757/EMÜ

X

X

X

X

22

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, päevasõidutuled, märgistused külgedel

Direktiiv

76/758/EMÜ

X

X

X

X

23

Suunatuled

Direktiiv

76/759/EMÜ

X

X

X

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv

76/760/EMÜ

X

X

X

X

25

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv

76/761/EMÜ

X

X

X

X

26

Eesmised udutuled

Direktiiv

76/762/EMÜ

X

X

X

X

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv

77/389/EMÜ

E

E

E

E

28

Tagumised udutuled

Direktiiv

77/538/EMÜ

X

X

X

X

29

Tagurdustuled

Direktiiv

77/539/EMÜ

X

X

X

X

30

Seisutuled

Direktiiv

77/540/EMÜ

X

X

X

X

31

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

Direktiiv

77/541/EMÜ

D

G + M

G + M

G + M

32

Ettepoole suunatud vaateväli

Direktiiv

77/649/EMÜ

X

G

  
  

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv

78/316/EMÜ

X

X

X

X

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv

78/317/EMÜ

X

G + O

O

O

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv

78/318/EMÜ

X

G + O

O

O

36

Küttesüsteemid

Direktiiv

2001/56/EÜ

X

X

X

X

37

Ratta porikaitsed

Direktiiv

78/549/EMÜ

X

G

  
  

38

Peatoed

Direktiiv

78/932/EMÜ

D

G + D

  
  

39

CO2 heitmed / kütusekulu

Direktiiv

80/1268/EMÜ

Ei kohaldata

Ei kohaldata

  
  

40

Mootori võimsus

Direktiiv

80/1269/EMÜ

X

X

X

X

41

Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid

Direktiiv

2005/55/EÜ

H

G + H

G + H

G + H

44

Massid ja mõõtmed (autod)

Direktiiv

92/21/EMÜ

X

X

  
  

45

Turvaklaasid

Direktiiv

92/22/EMÜ

J

G + J

G + J

G + J

46

Rehvid

Direktiiv

92/23/EMÜ

X

G

G

G

47

Kiiruspiirik

Direktiiv

92/24/EMÜ

  
  
  

X

48

Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)

Direktiiv

97/27/EÜ

  
  

X

X

50

Haakeseadised

Direktiiv

94/20/EÜ

X

G

G

G

51

Süttivus

Direktiiv

95/28/EÜ

  
  
  

G kabiini kohta; X ülejäänu kohta

52

Bussid ja kaugsõidubussid

Direktiiv

2001/85/EÜ

  
  

A

A

53

Laupkokkupõrge

Direktiiv

96/79/EÜ

Ei kohaldata

Ei kohaldata

  
  

54

Külgkokkupõrge

Direktiiv

96/27/EÜ

Ei kohaldata

Ei kohaldata

  
  

▼M2

58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

X

N/A (3)

 
  

▼M1

59

Ringlussevõetavus

Direktiiv

2005/64/EÜ

Ei kohaldata

Ei kohaldata

  
  

▼M2 —————

▼M1

61

Kliimaseade

Direktiiv

2006/40/EÜ

X

X

  
  

▼M4

63

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

O/K

O/K

O/K

O/K

▼M1

(1)   Suurim tehniliselt lubatud täismass.

(2)   Täismassiga mitte rohkem kui 3,5 tonni.

(3)   Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid vastavad määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, need on varustatud tüübikinnituse numbriga ning on vastavalt märgistatud.



2. liide

Soomussõidukid



Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

1

Lubatud müratase

Direktiiv 70/157/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

2

Heitgaasid

Direktiiv 70/220/EMÜ

A

A

A

A

A

A

  
  
  
  

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) kergsõidukid / juurdepääs andmetele

Määrus (EÜ) nr 715/2007

A

A

  

A

A

  
  
  
  
  

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv 70/221/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

4

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv 70/222/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

5

Roolimisjõud

Direktiiv 70/311/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

6

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv 70/387/EMÜ

X

  
  

X

X

X

  
  
  
  

7

Helisignaal

Direktiiv 70/388/EMÜ

A + K

A + K

A + K

A + K

A + K

A + K

  
  
  
  

8

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv 2003/97/EÜ

A

A

A

A

A

A

  
  
  
  

9

Pidurdamine

Direktiiv 71/320/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv 72/245/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

11

Diislisuits

Direktiiv 72/306/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

12

Sisustus

Direktiiv 74/60/EMÜ

A

  
  
  
  
  
  
  
  
  

13

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv 74/61/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

14

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv 74/297/EMÜ

Ei kohaldata

  
  

Ei kohaldata

  
  
  
  
  
  

15

Istme tugevus

Direktiiv 74/408/EMÜ

X

D

D

D

D

D

  
  
  
  

16

Välispinnast väljaulatuvad osad

Direktiiv 74/483/EMÜ

A

  
  
  
  
  
  
  
  
  

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv 75/443/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

18

Andmesildid

Direktiiv 76/114/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

19

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv 76/115/EMÜ

A

A

A

A

A

A

  
  
  
  

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv 76/756/EMÜ

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

21

Helkurid

Direktiiv 76/757/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

22

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, päevasõidutuled, märgistused külgedel

Direktiiv 76/758/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

23

Suunatuled

Direktiiv 76/759/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv 76/760/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

25

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv 76/761/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

26

Eesmised udutuled

Direktiiv 76/762/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv 77/389/EMÜ

A

A

A

A

A

A

  
  
  
  

28

Tagumised udutuled

Direktiiv 77/538/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

29

Tagurdustuled

Direktiiv 77/539/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

30

Seisutuled

Direktiiv 77/540/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

31

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

Direktiiv 77/541/EMÜ

A

A

A

A

A

A

  
  
  
  

32

Ettepoole suunatud vaateväli

Direktiiv 77/649/EMÜ

S

  
  
  
  
  
  
  
  
  

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv 78/316/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv 78/317/EMÜ

A

O

O

O

O

O

  
  
  
  

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv 78/318/EMÜ

A

O

O

O

O

O

  
  
  
  

36

Küttesüsteemid

Direktiiv 2001/56/EÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

37

Ratta porikaitsed

Direktiiv 78/549/EMÜ

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

38

Peatoed

Direktiiv 78/932/EMÜ

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

39

CO2 heitmed / kütusekulu

Direktiiv 80/1268/EMÜ

Ei kohaldata

  
  
  
  
  
  
  
  
  

40

Mootori võimsus

Direktiiv 80/1269/EMÜ

X

X

X

X

X

X

  
  
  
  

41

Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid

Direktiiv 2005/55/EÜ

A

X

X

X

X

X

  
  
  
  

42

Külgmised allasõidutõkked

Direktiiv 89/297/EMÜ

  
  
  
  

X

X

  
  

X

X

▼M5

43

Porikaitsesüsteemid

Direktiiv 91/226/EMÜ

  
  
  

X

X

X

X

X

X

X

▼M1

44

Massid ja mõõtmed (autod)

Direktiiv 92/21/EMÜ

X

  
  
  
  
  
  
  
  
  

45

Turvaklaasid

Direktiiv 92/22/EMÜ

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

46

Rehvid

Direktiiv 92/23/EMÜ

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

47

Kiiruspiirik

Direktiiv 92/24/EMÜ

  

X

X

  

X

X

  
  
  
  

48

Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)

Direktiiv 97/27/EÜ

  

X

X

X

X

X

X

X

X

X

49

Juhikabiini väljaulatuvad osad

Direktiiv 92/114/EMÜ

  
  
  

A

A

A

  
  
  
  

50

Haakeseadised

Direktiiv 94/20/EÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

51

Süttivus

Direktiiv 95/28/EÜ

  
  

X

  
  
  
  
  
  
  

52

Bussid ja kaugsõidubussid

Direktiiv 2001/85/EÜ

  

A

A

  
  
  
  
  
  
  

53

Laupkokkupõrge

Direktiiv 96/79/EÜ

Ei kohaldata

  
  
  
  
  
  
  
  
  

54

Külgkokkupõrge

Direktiiv 96/27/EÜ

Ei kohaldata

  
  

Ei kohaldata

  
  
  
  
  
  

56

Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks

Direktiiv 98/91/EÜ

  
  
  

X (1)

X (1)

X (1)

X (1)

X (1)

X (1)

X (1)

57

Eesmine allasõidutõke

Direktiiv 2000/40/EÜ

  
  
  
  

X

X

  
  
  
  

▼M2

58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

N/A

  
  

N/A

  
  
  
  
  
  

▼M1

59

Ringlussevõetavus

Direktiiv 2005/64/EÜ

Ei kohaldata

  
  

Ei kohaldata

  
  
  
  
  
  

▼M2 —————

▼M1

61

Kliimaseade

Direktiiv 2006/40/EÜ

X

  
  

Z

  
  
  
  
  
  

▼M4

63

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

▼M1

(1)   Direktiivi 98/91/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb EÜ tüübikinnitust ohtlike kaupade veoks ettenähtud sõidukile.



3. liide

Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid



Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M1

1

Lubatud müratase

Direktiiv

70/157/EMÜ

X

2

Heitgaasid

Direktiiv

70/220/EMÜ

G + W1

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) kergsõidukid / juurdepääs andmetele

Määrus

(EÜ) nr 715/2007

G + W1

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv

70/221/EMÜ

X + W2

4

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv

70/222/EMÜ

X

5

Roolimisjõud

Direktiiv

70/311/EMÜ

X

6

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv

70/387/EMÜ

X

7

Helisignaal

Direktiiv

70/388/EMÜ

X

8

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv

2003/97/EÜ

X

9

Pidurdamine

Direktiiv

71/320/EMÜ

X

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv

72/245/EMÜ

X

11

Diislisuits

Direktiiv

72/306/EMÜ

X

12

Sisustus

Direktiiv

74/60/EMÜ

X

13

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv

74/61/EMÜ

X

14

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv

74/297/EMÜ

X

15

Istme tugevus

Direktiiv

74/408/EMÜ

X + W3

16

Välispinnast väljaulatuvad osad

Direktiiv

74/483/EMÜ

X + W4

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv

75/443/EMÜ

X

18

Andmesildid

Direktiiv

76/114/EMÜ

X

19

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv

76/115/EMÜ

X + W5

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv

76/756/EMÜ

X

21

Helkurid

Direktiiv

76/757/EMÜ

X

22

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidu tuled

Direktiiv

76/758/EMÜ

X

23

Suunatuled

Direktiiv

76/759/EMÜ

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv

76/760/EMÜ

X

25

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv

76/761/EMÜ

X

26

Eesmised udutuled

Direktiiv

76/762/EMÜ

X

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv

77/389/EMÜ

X

28

Tagumised udutuled

Direktiiv

77/538/EMÜ

X

29

Tagurdustuled

Direktiiv

77/539/EMÜ

X

30

Seisutuled

Direktiiv

77/540/EMÜ

X

31

Turvavööd

Direktiiv

77/541/EMÜ

X + W6

32

Ettepoole suunatud vaateväli

Direktiiv

77/649/EMÜ

X

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv

78/316/EMÜ

X

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv

78/317/EMÜ

X

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv

78/318/EMÜ

X

36

Küttesüsteemid

Direktiiv

2001/56/EÜ

X

37

Ratta porikaitsmed

Direktiiv

78/549/EMÜ

X

39

CO2 heitmed / kütusekulu

Direktiiv

80/1268/EMÜ

X + W7

40

Mootori võimsus

Direktiiv

80/1269/EMÜ

X

41

Diiselmootori heitgaas

Direktiiv

2005/55/EÜ

X

44

Massid ja mõõtmed (autod)

Direktiiv

92/21/EMÜ

X + W8

45

Turvaklaasid

Direktiiv

92/22/EMÜ

X

46

Rehvid

Direktiiv

92/23/EMÜ

X

50

Haakeseadised

Direktiiv

94/20/EÜ

X

53

Laupkokkupõrge

Direktiiv

96/79/EÜ

X + W9

54

Külgkokkupõrge

Direktiiv

96/27/EÜ

X + W10

▼M2

58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

X

▼M1

59

Ringlussevõetavus

Direktiiv

2005/64/EÜ

Ei kohaldata

▼M2 —————

▼M1

61

Kliimaseadmed

Direktiiv

2006/40/EÜ

X

▼M4

63

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

O/K

▼M1



4. liide

Muud eriotstarbelised sõidukid (sealhulgas haagissuvilad)

Erandite kohaldamine on lubatud ainult juhul, kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et sõiduk ei saa oma eriotstarbe tõttu vastata kõigile nõuetele.



Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

1

Lubatud müratase

Direktiiv

70/157/EMÜ

H

H

H

H

H

  
  
  
  

2

Heitgaasid

Direktiiv

70/220/EMÜ

Q

Q

Q

Q

Q

  
  
  
  

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) kergsõidukid / juurdepääs andmetele

Määrus

(EÜ) nr 715/2007

Q

  

Q

Q

  
  
  
  
  

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv

70/221/EMÜ

F

F

F

F

F

X

X

X

X

4

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv

70/222/EMÜ

A + R

A + R

A + R

A + R

A + R

A + R

A + R

A + R

A + R

5

Roolimisjõud

Direktiiv

70/311/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

6

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv

70/387/EMÜ

  
  

B

B

B

  
  
  
  

7

Helisignaal

Direktiiv

70/388/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

8

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv

2003/97/EÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

9

Pidurdamine

Direktiiv

71/320/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv

72/245/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

11

Diislisuits

Direktiiv

72/306/EMÜ

H

H

H

H

H

  
  
  
  

13

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv

74/61/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

14

Kaitsemehhanismiga rooliseade

Direktiiv

74/297/EMÜ

  
  

X

  
  
  
  
  
  

15

Istme tugevus

Direktiiv

74/408/EMÜ

D

D

D

D

D

  
  
  
  

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv

75/443/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

18

Andmesildid

Direktiiv

76/114/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

19

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv

76/115/EMÜ

D

D

D

D

D

  
  
  
  

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv

76/756/EMÜ

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

A + N

21

Helkurid

Direktiiv

76/757/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

22

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, päevasõidutuled, märgistused külgedel

Direktiiv

76/758/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

23

Suunatuled

Direktiiv

76/759/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv

76/760/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

25

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv

76/761/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

26

Eesmised udutuled

Direktiiv

76/762/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv

77/389/EMÜ

A

A

A

A

A

  
  
  
  

28

Tagumised udutuled

Direktiiv

77/538/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

29

Tagurdustuled

Direktiiv

77/539/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

30

Seisutuled

Direktiiv

77/540/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

31

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

Direktiiv

77/541/EMÜ

D

D

D

D

D

  
  
  
  

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv

78/316/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv

78/317/EMÜ

O

O

O

O

O

  
  
  
  

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv

78/318/EMÜ

O

O

O

O

O

  
  
  
  

36

Küttesüsteemid

Direktiiv

2001/56/EÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

40

Mootori võimsus

Direktiiv

80/1269/EMÜ

X

X

X

X

X

  
  
  
  

41

Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid

Direktiiv

2005/55/EÜ

H

H

H

H

H

  
  
  
  

42

Külgmised allasõidutõkked

Direktiiv

89/297/EMÜ

  
  
  

X

X

  
  

X

X

▼M5

43

Porikaitsesüsteemid

Direktiiv 91/226/EMÜ

  
  

X

X

X

X

X

X

X

▼M1

45

Turvaklaasid

Direktiiv

92/22/EMÜ

J

J

J

J

J

J

J

J

J

46

Rehvid

Direktiiv

92/23/EMÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

47

Kiiruspiirik

Direktiiv

92/24/EMÜ

X

X

  

X

X

  
  
  
  

48

Mass ja mõõtmed

Direktiiv

97/27/EÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

49

Juhikabiini väljaulatuvad osad

Direktiiv

92/114/EMÜ

  
  

X

X

X

  
  
  
  

50

Haakeseadised

Direktiiv

94/20/EÜ

X

X

X

X

X

X

X

X

X

51

Süttivus

Direktiiv

95/28/EÜ

  

X

  
  
  
  
  
  
  

52

Bussid ja kaugsõidubussid

Direktiiv

2001/85/EÜ

X

X

  
  
  
  
  
  
  

54

Külgkokkupõrge

Direktiiv

96/27/EÜ

  
  

A

  
  
  
  
  
  

56

Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks

Direktiiv

98/91/EÜ

  
  
  

X

X

X

X

X

X

57

Eesmine allasõidutõke

Direktiiv

2000/40/EÜ

  
  
  

X

X

  
  
  
  

▼M2

58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

  
  

N/A (1)

 
  
  
  
  
  

▼M1

59

Ringlussevõetavus

Direktiiv

2005/64/EÜ

  
  

Ei kohaldata

  
  
  
  
  
  

▼M2 —————

▼M1

61

Kliimaseade

Direktiiv

2006/40/EÜ

  
  

Z

  
  
  
  
  
  

▼M4

63

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

O/K

▼M1

(1)   Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid vastavad määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, need on varustatud tüübikinnituse numbriga ning on vastavalt märgistatud.



5. liide

Liikurkraanad



Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

N3-kategooria liikurkraanad

1

Lubatud müratase

Direktiiv

70/157/EMÜ

T

2

Heitgaasid

Direktiiv

70/220/EMÜ

X

2a

Heitgaasid (Euro 5 ja 6) kergsõidukid / juurdepääs andmetele

Määrus

(EÜ) nr 715/2007

Ei kohaldata

3

Kütusepaagid / tagumised allasõidutõkked

Direktiiv

70/221/EMÜ

X

4

Tagumise numbrimärgi koht

Direktiiv

70/222/EMÜ

X

5

Roolimisjõud

Direktiiv

70/311/EMÜ

X külgliikumine on lubatud

6

Uksesulgurid ja hinged

Direktiiv

70/387/EMÜ

A

7

Helisignaal

Direktiiv

70/388/EMÜ

X

8

Kaudse nähtavuse seadmed

Direktiiv

2003/97/EÜ

X

9

Pidurdamine

Direktiiv

71/320/EMÜ

U

10

Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

Direktiiv

72/245/EMÜ

X

11

Diislisuits

Direktiiv

72/306/EMÜ

X

12

Sisustus

Direktiiv

74/60/EMÜ

X

13

Vargusevastased seadmed ja käivitustakistusseadmed

Direktiiv

74/61/EMÜ

X

15

Istme tugevus

Direktiiv

74/408/EMÜ

D

17

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

Direktiiv

75/443/EMÜ

X

18

Andmesildid

Direktiiv

76/114/EMÜ

X

19

Turvavööde kinnituskohad

Direktiiv

76/115/EMÜ

D

20

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

Direktiiv

76/756/EMÜ

A + Y

21

Helkurid

Direktiiv

76/757/EMÜ

X

22

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidu tuled

Direktiiv

76/758/EMÜ

X

23

Suunatuled

Direktiiv

76/759/EMÜ

X

24

Tagumised numbrituled

Direktiiv

76/760/EMÜ

X

25

Esituled (koos lampidega)

Direktiiv

76/761/EMÜ

X

26

Eesmised udutuled

Direktiiv

76/762/EMÜ

X

27

Pukseerimiskonksud

Direktiiv

77/389/EMÜ

A

28

Tagumised udutuled

Direktiiv

77/538/EMÜ

X

29

Tagurdustuled

Direktiiv

77/539/EMÜ

X

30

Seisutuled

Direktiiv

77/540/EMÜ

X

31

Turvavööd ja muud turvasüsteemid

Direktiiv

77/541/EMÜ

D

33

Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus

Direktiiv

78/316/EMÜ

X

34

Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

Direktiiv

78/317/EMÜ

O

35

Klaasipuhasti/-pesur

Direktiiv

78/318/EMÜ

O

36

Küttesüsteemid

Direktiiv

2001/56/EÜ

X

40

Mootori võimsus

Direktiiv

80/1269/EMÜ

X

41

Heitgaasid (Euro IV ja V), raskesõidukid

Direktiiv

2005/55/EÜ

V

42

Külgmised allasõidutõkked

Direktiiv

89/297/EMÜ

X

43

Pritsmekaitsesüsteemid

Direktiiv

91/226/EMÜ

X

45

Turvaklaasid

Direktiiv

92/22/EMÜ

J

46

Rehvid

Direktiiv

92/23/EMÜ

A

(eeldusel, et on täidetud standardi ISO 10571-1995 (Liikurkraanade ja analoogsete eriotstarbeliste masinate rehvid) või ETRTO standardikogumiku nõuded.

47

Kiiruspiirik

Direktiiv

92/24/EMÜ

X

48

Mass ja mõõtmed

Direktiiv

97/27/EÜ

X

49

Juhikabiini väljaulatuvad osad

Direktiiv

92/114/EMÜ

X

50

Haakeseadised

Direktiiv

94/20/EÜ

X

57

Eesmine allasõidutõke

Direktiiv

2000/40/EÜ

X

▼M4

63

Üldine ohutus

Määrus (EÜ) nr 661/2009

O/K

▼M1

Tunnustähtede tähendus:

X

Eranditeta, v.a õigustloovas aktis määratletud erandid.

Ei kohaldata

Selle kategooria sõidukite korral käesolev õigustloov akt ei kehti (nõuded puuduvad).

A

Lubatud on erand, kui eriotstarbe tõttu ei ole täielik vastavus võimalik. Tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et sõiduk ei saa oma eriotstarbe tõttu vastata kõigile nõuetele.

B

Kohaldatakse ainult ustele, mis võimaldavad ligipääsu tänavasõidul tavakasutuseks ette nähtud istmetele, mille korral kaugus istme R-punktist uksepinna kesktasandini, mõõdetuna risti sõiduki keskpikitasandiga, ei ületa 500 mm.

▼M4 —————

▼M1

D

Kohaldatakse ainult tänavasõidul tavakasutuseks ette nähtud istmetele. Maanteesõidul kasutamiseks ette nähtud istmed peavad olema kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga.

E

Ainult esiosas.

F

Lubatud on tankimistorustiku paigutuse ja pikkuse muutmine ning kütusepaagi ümberpaigutamine.

G

Nõuded vastavalt baassõiduki / mittekomplektse sõiduki (mille šassiid kasutati eriotstarbelise sõiduki ehitamisel) kategooriale. Mittekomplektsete/komplekteeritud sõidukite korral on lubatud, et on täidetud vastava N-kategooria sõidukite nõuded (maksimaalse massi alusel).

H

Väljalaskesüsteemi pikkuse muutmine kuni 2 m võrra pärast viimast summutit on lubatud ilma lisakatsetusteta.

J

Peale juhikabiini akende (esiklaas ja külgakende klaasid) võivad kõik muud aknad olla turvaklaasist või jäigast plastist.

K

Lubatud on täiendavate alarmseadmete paigaldamine.

L

Kohaldatakse ainult maanteesõidul tavakasutuseks ette nähtud istmetele. Tagaistmetel peavad olema vähemalt kahepunktivöö kinnituskohad. Maanteesõidul kasutamiseks ette nähtud istmed peavad olema kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga.

M

Kohaldatakse ainult maanteesõidul tavakasutuseks ette nähtud istmetele. Kõik tagaistmed peavad olema varustatud vähemalt kahepunktivööga. Maanteesõidul kasutamiseks ette nähtud istmed peavad olema kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga.

N

Tingimusel, et kõik kohustuslikud valgustusseadmed on paigaldatud ja geomeetriline nähtavus ei ole takistatud.

O

Sõiduki esiosa peab olema varustatud asjakohase süsteemiga.

Q

Väljalaskesüsteemi pikkuse muutmine kuni 2 m võrra pärast viimast summutit on lubatud ilma lisakatsetusteta. Kõige representatiivsema baassõiduki EÜ tüübikinnitus jääb kehtima vaatamata võrdlusmassi muutumisele.

R

Tingimusel, et on võimalik paigaldada kõigi liikmesriikide registreerimismärgid ja et need on pärast paigaldamist nähtavad.

S

Valgusläbilaskvus on vähemalt 60 % ja A-posti peitenurk ei ole üle 10o.

T

Katsetuse tohib läbi viia ainult komplektse/komplekteeritud sõidukiga. Sõidukit võib katsetada direktiivi 70/157/EMÜ kohaselt, mida on viimati muudetud direktiiviga 1999/101/EÜ. Direktiivi 70/157/EMÜ I lisa punkti 5.2.2.1 suhtes kehtivad järgmised piirväärtused:

a) 81 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on alla 75 kW;

b) 83 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on vähemalt 75 kW, kuid alla 150 kW;

c) 84 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on vähemalt 150 kW.

▼M4 —————

▼M1

V

Võidakse lubada järgida direktiivi 97/68/EÜ nõudeid.

W1

Nõuded tuleb täita, kuid väljalaskesüsteemi muutmine on lubatud täiendavate katsetusteta tingimusel, et see ei mõjuta heitmekontrolliseadmeid, sealhulgas tahkete osakeste filtreid (kui need on olemas). Uut kütuseaurude katsetust muudetud sõidukil ei nõuta tingimusel, et kütuseaurude hulga piiramise seadmed säilitatakse sellisena, nagu baassõiduki tootja need paigaldas.

Kõige representatiivsemale baassõidukile antud EÜ tüübikinnitus jääb kehtima hoolimata võrdlusmassi muutusest.

W2

Nõuded tuleb täita, kuid lubatud on muuta tankimistorustiku, kütusevoolikute ja kütuseaurutorude paigutust ning pikkust. Lubatud on originaalkütusepaagi ümberpaigutamine.

W3

Ratastooli asukohta loetakse istekohaks. Iga ratastooli jaoks nähakse ette piisav pind. Eripinna pikitasand on paralleelne sõiduki pikitasandiga.

Sõidukiomanikule tehakse kättesaadavaks asjakohane teave selle kohta, et sõidukis istmena kasutatav ratastool peab suutma vastu pidada jõududele, mida avaldab kinnitusmehhanism erinevate sõidutingimuste korral.

Sõiduki istmeid võib asjakohaselt kohandada tingimusel, et nende kinnituspunktid, mehhanismid ja peatoed tagavad direktiivis ettenähtuga samaväärsed tööparameetrid.

W4

Direktiivi täitmist nõutakse ooteasendis olevate sisenemist hõlbustavate seadmete korral.

▼M4 —————

▼M1

W7

CO2 heitmete uut mõõtmist ei ole vaja teostada, kui W1 kohaste sätete kohaldamise korral ei ole vaja läbi viia uusi väljalasketoru heitgaasikatsetusi.

W8

Arvutustes eeldatakse, et ratastool koos kasutajaga kaalub 100 kg. Massikese asub kolmemõõtmelise masina H-punktis.

Tehniline teenistus kaalub ka võimalust kasutada elektrilist (elektrilisi) ratastooli (-toole), mille korral eeldatakse, et need kaaluvad koos kasutajaga 250 kg. Elektrilis(t)e ratastooli(de) kasutamisest tulenev reisijate mahutavuse piirang märgitakse tüübikinnitustunnistusele ja asjakohane viide sellele lisatakse vastavustunnistusele.

W9

Muudetud sõidukil ei nõuta uut katsetust tingimusel, et sõiduki ümberehitamine ei mõjuta juhi R-punkti ees asetsevat šassii esiosa ja mitte ühtegi täiendava turvasüsteemi osa (turvapatja/-patju) ei ole eemaldatud ega deaktiveeritud.

W10

Muudetud sõidukil ei nõuta uut katsetust tingimusel, et küljetugevdusi ei ole muudetud ja mitte ühtegi täiendava turvasüsteemi osa (külgturvapatja/-patju) ei ole eemaldatud ega deaktiveeritud.

Y

Tingimusel, et on paigaldatud kõik kohustuslikud valgustusseadmed.

Z

Ainult N1- kategooria sõidukite korral – klass I, nagu see on kirjeldatud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis.

▼B



XII LISA

PIIRARVUD VÄIKESEERIATELE JA SEERIA LÕPETAMISEL

A.   VÄIKESEERIATE PIIRARVUD

1.

Artikli 22 kohaldamisel ühe aasta jooksul ühenduses registreeritavate, müüdavate või kasutusele võetavate ühte tüüpi kuuluvate sõidukite arv ei tohi ületada järgmises tabelis vastava sõidukikategooria jaoks sätestatud piirarvu:



Kategooria

Tk

M1

1 000

M2, M3

0

N1

0

N2, N3

0

O1, O2

0

O3, O4

0

2.

Ühe aasta jooksul artiklit 23 kohaldades ühes liikmesriigis registreeritavate, müüdavate või kasutusele võetavate ühte tüüpi kuuluvate sõidukite arvu määrab asjaomane liikmesriik, kuid see ei tohi ületada järgmises tabelis vastava sõidukikategooria jaoks sätestatud piirarvu:



Kategooria

Tk

M1

75

M2, M3

250

N1

500

N2, N3

250

O1, O2

500

O3, O4

250

B.   PIIRARVUD SEERIA LÕPETAMISEL

Suurim igas liikmesriigis kasutusele võetavate komplektsete või komplekteeritud sõidukite arv, kui tegemist on „seeria lõpetamisega”, määratakse liikmesriigi poolt valitud ühel järgmistest viisidest:

— ühte või mitut tüüpi esindavate sõidukite suurim arv võib M1-kategooria korral olla kuni 10 % ja kõigi muude kategooriate korral kuni 30 % eelmisel aastal kõnesolevas liikmesriigis kasutusele võetud vastavat tüüpi sõidukite arvust. Kui nimetatud 10 % või vastavalt 30 % moodustab vähem kui 100 sõidukit, võib liikmesriik lubada maksimaalselt 100 sõiduki kasutuselevõttu;

— igasse üksiktüüpi kuuluvate sõidukite piirarvuks on sõidukite arv, millele valmistamispäeval või pärast seda anti vastavussertifikaat, mis kehtis vähemalt kolm kuud väljaandmise kuupäevast alates, kuid mille kehtivus lõppes õigustloova akti jõustumise tõttu.



XIII LISA

OSADE JA SEADMETE LOETELU, MIS VÕIVAD KUJUTADA MÄRKIMISVÄÄRSET OHTU SÕIDUKI TURVALISUSE VÕI KESKKONNAMÕJU SEISUKOHALT OLULISTE SÜSTEEMIDE NÕUETEKOHASELE TOIMIMISELE, NENDE TÕHUSUSNÕUDED, NÕUETEKOHASED KATSEMENETLUSED, MÄRGISTUS- JA PAKENDAMISNÕUDED

I.   Sõiduki turvalisust märkimisväärselt mõjutavad osad või seadmed



Osa nr

Osa kirjeldus

Tõhususnõuded

Katsemenetlus

Märgistusnõuded

Pakendamisnõuded

1

[…]

  
  
  
  

2

  
  
  
  
  

3

  
  
  
  
  

II.   Sõiduki keskkonnamõju märkimisväärselt mõjutavad osad või seadmed



Osa nr

Osa kirjeldus

Tõhususnõuded

Katsemenetlus

Märgistusnõuded

Pakendamisnõuded

1

[…]

  
  
  
  

2

  
  
  
  
  

3

  
  
  
  
  



XIV LISA

ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE KOHASELT VÄLJA ANTUD EÜ TÜÜBIKINNITUSTE LOEND

Tüübikinnitusasutuse pitser

Loendi number:

Ajavahemikul alates: … kuni …

Iga EÜ tüübikinnituse kohta, mis eespool nimetatud ajavahemikul anti, mille andmisest keelduti või mis tühistati, tuleb esitada järgmised andmed:

Tootja:

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus (vajadusel):

Mark:

Tüüp:

Väljaandmise kuupäev:

Esmase väljaandmise kuupäev (laiendamise korral):

▼M1



XV LISA

ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE LOEND, MILLE KOHALDAMISE KORRAL VÕIB SÕIDUKI TOOTJAT KÄSITLEDA TEHNILISE TEENISTUSENA



 

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Direktiiv või määrus

Samaväärne ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri (1)

46.

Rehvid

Direktiiv 92/23/EMÜ

30, 54, 117

61.

Kliimaseade

Direktiiv 2006/40/EÜ

—

(1)   Vt IV lisa II osa.

▼B



XVI LISA

LOETELU ÕIGUSTLOOVATEST AKTIDEST, MILLE PUHUL TOOTJA VÕI TEHNILINE TEENISTUS VÕIB KASUTADA VIRTUAALSEID KATSEMEETODEID



 

Teema

Õigustloova akti viide

Direktiiv või määrus

Samaväärsed ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad (+)

 

[…]

  
  

+  Vt üksikasju IV lisa II osast.



1. liide

VIRTUAALSETE KATSEMEETODITE ÜLDNÕUDED

1.   Virtuaalse katsetuse struktuur

Virtuaalsete katsetuste kirjeldamisel ja läbiviimisel peab lähtuma järgmisest põhistruktuurist:

a) eesmärk;

b) konstruktsiooni mudel;

c) piirtingimused;

d) eeldatav koormus;

e) arvutused;

f) hinnang;

g) dokumentatsioon.

2.   Arvutisimulatsiooni ja arvutuste alused

2.1.   Matemaatiline mudel

Taotleja esitatud simulatsiooni/arvutuste mudel peab kajastama sõiduki ja/või osade konstruktsiooni keerukust koos õigustloova akti nõuetega ja selle piirtingimustega.

Mudel tuleb esitada tehnilisele teenistusele.

2.2.   Mudeli valideerimine

Mudel tuleb valideerida võrreldes tegelike katsetingimustega. Mudeli tulemuste võrreldavus tavapärase katsemenetluse tulemustega peab olema tõendatud.

2.3.   Dokumentatsioon

Taotleja peab tegema kättesaadavaks simulatsiooniks ja arvutusteks kasutatavad andmed ning lisavahendid, need dokumenteerima ja neid säilitama.



2. liide

VIRTUAALSEID KATSEMEETODEID PUUDUTAVAD ERITINGIMUSED



 

Õigustloova akti viide

Katsetingimused ja haldusnormid

Viide

Punkt
 

[…]

(iga XVI lisas loetletud õigustloova akti kohta)

[…]

[…]



XVII LISA

MITMEASTMELINE EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUS

1.   ÜLDOSA

1.1.

Mitmeastmelise EÜ tüübikinnitusmenetluse edukaks toimimiseks on vajalik kõigi tootjate ühine tegevus. Selleks peavad tüübikinnitusasutused enne esimese etapi ja edasiste etappide tüübikinnitus(t)e andmist veenduma, et asjaomaste tootjate vahel on olemas kohased kokkulepped dokumentide ja teabe edastamise ja omavahelise vahetamise osas tagamaks komplekteeritud sõiduki tüübi vastavus kõigi IV või XI lisas ette nähtud õigustloovate aktide nõuetele. Selline teave peab sisaldama üksikasjalikke andmeid süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele antud tüübikinnituste ning sõidukiosade kohta, mis on mittekomplektse sõiduki osaks, kuid millele ei ole veel antud tüübikinnitust.

1.2.

Käesoleva lisa kohased EÜ tüübikinnitused antakse vastavalt sõidukitüübi komplekteerituse astmele ja need peavad hõlmama kõiki varasemate etappide tüübikinnitusi.

1.3.

Mitmeastmelises EÜ tüübikinnitusmenetluses vastutab iga tootja kõigi tema poolt toodetud või tema poolt varasemale komplekteerimisastmele lisatud süsteemide, osade või eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest. Ta ei vastuta varasemal etapil tüübikinnituse saanud koostisosade eest, välja arvatud juhul, kui ta muudab nimetatud osi sedavõrd, et varem antud tüübikinnitus muutub kehtetuks.

2.   MENETLUSED

Tüübikinnitusasutus peab:

a) kontrollima, et sõiduki tüübikinnituse suhtes kohaldatavate õigustloovate aktide kohaselt välja antud EÜ-tüübikinnitustunnistused katavad sõiduki tüüpi selle komplekteerituse astmes ja vastavad ettenähtud nõuetele;

b) veenduma, et teatmikus on olemas kõik vajalikud andmed, arvestades sõiduki komplekteerituse astet;

c) kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatise I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase õigustloova aktiga seonduvas infopaketis ja EÜ-tüübikinnitustunnistustes; ning kas komplekteeritud sõiduki korral mõni teatmiku I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi õigustloova akti infopaketis, ning kontrollima, kas kõnesolev detail või karakteristik vastab teatmikus esitatud andmetele;

d) kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud kõigi asjassepuutuvate õigustloovate aktide alusel antud tüübikinnituste osas vastavalt kinnitatud infopaketi asjaomastele andmetele;

e) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust.

3.

Punkti 2 alapunktis d nimetatud eesmärgil kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist vastavalt sõiduki komplekteerituse astmele järgmiste kriteeriumide alusel:

— mootor;

— käigukast;

— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);

— juhtteljed (arv ja asukoht);

— kere tüüp;

— uste arv;

— rooli asukoht;

— istekohtade arv;

— varustatuse tase.

4.

 SÕIDUKITE IDENTIFITSEERIMINE

4.1.

Sõiduki valmistajatehase tähis

a) Direktiiviga 76/114/EMÜ sätestatud baassõiduki valmistajatehase tähis (VIN) säilitatakse tüübikinnitusmenetluse kõikidel edasistel etappidel menetluse jälgitavuse tagamise eesmärgil.

b) Sõiduki viimasel valmimisastmel võib nimetatud astmega seotud tootja tüübikinnitusasutuse nõusolekul aga asendada sõiduki valmistajatehase tähise esimese ja teise osa sõiduki tootja enda koodiga ja sõiduki identifitseerimiskoodiga, kuid seda ainult juhul, kui sõiduk tuleb registreerida tootja enda kaubanime all. Sellistel juhtudel jääb alles baassõiduki täielik valmistajatehase tähis.

4.2.

Täiendav valmistajasilt

Teisel valmimisastmel ja edasistel astmetel kinnitab iga tootja sõidukile lisaks direktiivis 76/114/EMÜ ette nähtud andmesildile täiendava sildi, mille näidis on esitatud käesoleva lisa liites. Silt tuleb kindlalt kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale sellisel detailil, mida sõiduki kasutamise käigus ei tule asendada. Sellel peavad olema loetletud selgelt ja kustumatult järgmised andmed esitatud järjekorras:

— tootja nimi;

— EÜ tüübikinnitusnumbri osad 1, 3 ja 4;

— tüübikinnituse etapp;

— sõiduki valmistajatehase tähis;

— sõiduki suurim lubatud täismass ( 72 );

— autorong täismass (kui sõidukit on lubatud kasutada haagise pukseerimiseks) (72) ;

— suurim lubatud koormus igale teljele, loendades telgi eest tahapoole (72) ;

— sadulhaagise või kesktelghaagise korral suurim lubatud koormus haakeseadisele (72) .

Kui ei ole sätestatud teisiti, peab silt vastama direktiivi 76/114/EMÜ nõuetele.



Liide

TÄIENDAVA VALMISTAJASILDI NÄIDIS

Allpool toodud näidis on esitatud ainult suunisena.



TOOTJA NIMI (3. etapp)

e2*98/14*2609

3. etapp

WD9VD58D98D234560

1 500 kg

2 500 kg

1–700 kg

2–810 kg



XVIII LISA

SÕIDUKI PÄRITOLUSERTIFIKAAT

Baas-/mittekomplektse sõiduki tootja avaldus, mida ei esitata koos vastavustunnistusega Avalduse number

Mina, allakirjutanu, kinnitan käesolevaga, et allpool kirjeldatud sõiduk on toodetud meie tehases ja et tegemist on uue sõidukiga.

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Sõidukitüüp:

0.2.1.

Kaubanimi/-nimed:

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed:

0.6.

Sõiduki valmistajatehase tähis:

0.8.

Koostetehas(t)e aadress(id):

Lisaks kinnitab allakirjutaja, et tarnimisel vastas sõiduk järgmistele õigustloovatele aktidele:



Teema

Õigustloova akti viide

Tüübikinnitusnumber

Tüübikinnituse andnud liikmesriik (+) või kokkuleppeosaline (++)

1.  Müratase

  
  
  

2.  Heitgaasid

  
  
  

3.  …

  
  
  

jne

  
  
  

+  1958. aasta muudetud kokkuleppe osalised.

++  Märkida juhul, kui see ei nähtu tüübikinnitusnumbrist.

Käesolev avaldus on välja antud kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ XI lisa sätetega.



(Koht)

(Allkiri)

(Kuupäev)



XIX LISA

AJAKAVA KÄESOLEVA DIREKTIIVI RAKENDAMISEKS TÜÜBIKINNITUSE SUHTES



Kategooria

Rakendamise kuupäevad

Uued sõidukitüübid Vabatahtlik

Uued sõidukitüübid Kohustuslik

Olemasolevad sõidukitüübid Kohustuslik

M1

N.A. (1)

29. aprill 2009

N.A. (1)

M1-kategooria eriotstarbelised sõidukid

29. aprill 2009

29. aprill 2011

29. aprill 2012

N1-kategooria mittekomplektsed ja komplektsed

29. aprill 2009

29. oktoober 2010

29. oktoober 2011

N1-kategooria komplekteeritud sõidukid

29. aprill 2009

29. oktoober 2011

29. aprill 2013

N2-, N3-, O1-, O2-, O3- ja O4-kategooriad mittekomplektsed ja komplektsed sõidukid

29. aprill 2009

29. oktoober 2010

29. oktoober 2012

M2- ja M3-kategooriad mittekomplektsed ja komplektsed sõidukid

29. aprill 2009

29. aprill 2009 (2)

29. oktoober 2010

N1-, N2-, N3-, M2-, M3-, O1-, O2-, O3- ja O4-kategooriad eriotstarbelised sõidukid

29. aprill 2009

29. oktoober 2012

29. oktoober 2014

N2- ja N3-kategooriad komplekteeritud sõidukid

29. aprill 2009

29. oktoober 2012

29. oktoober 2014

M2- või M3-kategooriad kategooria komplekteeritud sõidukid

29. aprill 2009

29. aprill 2010 (2)

29. oktoober 2011

O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria kategooriad komplekteeritud sõidukid

29. aprill 2009

29. oktoober 2011

29. oktoober 2013

(1)   Ei kohaldata.

(2)   Artikli 45 lõike 4 kohaldamiseks lükatakse seda kuupäeva 12 kuu võrra edasi.



XX LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVIDE LIIKMESRIIGI ÕIGUSAKTIDESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTAJAD

A OSA

Direktiiv 70/156/EMÜ ja hilisemad seda muutvad aktid



Direktiivid/määrused

Märkused

Direktiiv 70/156/EMÜ (1)

 

Direktiiv 78/315/EMÜ (2)

 

Direktiiv 78/547/EMÜ (3)

 

Direktiiv 80/1267/EMÜ (4)

 

Direktiiv 87/358/EMÜ (5)

 

Direktiiv 87/403/EMÜ (6)

 

Direktiiv 92/53/EMÜ (7)

 

Direktiiv 93/81/EMÜ (8)

 

Direktiiv 95/54/EÜ (9)

ainult artikkel 3

Direktiiv 96/27/EÜ (10)

ainult artikkel 3

Direktiiv 96/79/EÜ (11)

ainult artikkel 3

Direktiiv 97/27/EÜ (12)

ainult artikkel 8

Direktiiv 98/14/EÜ (13)

 

Direktiiv 98/91/EÜ (14)

ainult artikkel 3

Direktiiv 2000/40/EÜ (15)

ainult artikkel 4

Direktiiv 2001/92/EÜ (16)

ainult artikkel 3

Direktiiv 2001/56/EÜ (17)

ainult artikkel 7

Direktiiv 2001/85/EÜ (18)

ainult artikkel 4

Direktiiv 2001/116/EÜ (19)

 

Määrus (EÜ) nr 807/2003 (20)

ainult III lisa punkt 2

Direktiiv 2003/97/EÜ (21)

ainult artikkel 4

Direktiiv 2003/102/EÜ (22)

ainult artikkel 6

Direktiiv 2004/3/EÜ (23)

ainult artikkel 1

Direktiiv 2004/78/EÜ (24)

ainult artikkel 2

Direktiiv 2004/104/EÜ (25)

ainult artikkel 3

Direktiiv 2005/49/EÜ (26)

ainult artikkel 2

(1)   EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

(2)   EÜT L 81, 28.3.1978, lk 1.

(3)   EÜT L 168, 26.6.1978, lk 39.

(4)   EÜT L 375, 31.12.1980, lk 34.

(5)   EÜT L 192, 11.7.1987, lk 51.

(6)   EÜT L 220, 8.8.1987, lk 44.

(7)   EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1.

(8)   EÜT L 264, 23.10.1993, lk 49.

(9)   EÜT L 266, 8.11.1995, lk 1.

(10)   EÜT L 169, 8.7.1996, lk 1.

(11)   EÜT L 18, 21.1.1997, lk 7.

(12)   EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1.

(13)   EÜT L 91, 25.3.1998, lk 1.

(14)   EÜT L 11, 16.1.1999, lk 25.

(15)   EÜT L 203, 10.8.2000, lk 9.

(16)   EÜT L 291, 8.11.2001, lk 24.

(17)   EÜT L 292, 9.11.2001, lk 21.

(18)   EÜT L 42, 13.2.2002, lk 42.

(19)   EÜT L 18, 21.1.2002, lk 1.

(20)   ELT L 122, 16.5.2003, lk 36.

(21)   ELT L 25, 29.1.2004, lk 1.

(22)   ELT L 321, 6.12.2003, lk 15.

(23)   ELT L 49, 19.2.2004, lk 36.

(24)   ELT L 153, 30.4.2004, lk 107.

(25)   ELT L 337, 13.11.2004, lk 13.

(26)   ELT L 194, 26.7.2005, lk 12.

B OSA

Liikmesriigi õigusaktidesse ülevõtmise tähtajad



Direktiiv

Ülevõtmistähtaeg

Kohaldamise kuupäev

Direktiiv 70/156/EMÜ

10. august 1971

  

Direktiiv 78/315/EMÜ

30. juuni 1979

  

Direktiiv 78/547/EMÜ

15. detsember 1979

  

Direktiiv 80/1267/EMÜ

30. juuni 1982

  

Direktiiv 87/358/EMÜ

1. oktoober 1988

  

Direktiiv 87/403/EMÜ

1. oktoober 1988

  

Direktiiv 92/53/EMÜ

31. detsember 1992

1. jaanuar 1993

Direktiiv 93/81/EMÜ

1. oktoober 1993

  

Direktiiv 95/54/EÜ

1. detsember 1995

  

Direktiiv 96/27/EÜ

20. mai 1997

  

Direktiiv 96/79/EÜ

1. aprill 1997

  

Direktiiv 97/27/EÜ

22. juuli 1999

  

Direktiiv 98/14/EÜ

30. september 1998

1. oktoober 1998

Direktiiv 98/91/EÜ

16. jaanuar 2000

  

Direktiiv 2000/40/EÜ

31. juuli 2002

1. august 2002

Direktiiv 2001/92/E

30. juuni 2002

  

Direktiiv 2001/56/EÜ

9. mai 2003

  

Direktiiv 2001/85/EÜ

13. august 2003

  

Direktiiv 2001/116/EÜ

30. juuni 2002

1. juuli 2002

Direktiiv 2003/97/EÜ (1)

25. jaanuar 2005

  

Direktiiv 2003/102/EÜ (2)

31. detsember 2003

  

Direktiiv 2004/3/EÜ

18. veebruar 2005

  

Direktiiv 2004/78/EÜ

30. september 2004

  

Direktiiv 2004/104/EÜ

31. detsember 2005

1. jaanuar 2006

Direktiiv 2005/49/EÜ

30. juuni 2006

1. juuli 2006

(1)   ELT L 25, 29.1.2004, lk 1.

(2)   ELT L 321, 6.12.2003, lk 15.



XXI LISA

VASTAVUSTABEL

(viide artikli 49 teises lõigus)



Direktiiv 70/156/EMÜ

Käesolev direktiiv

—

Artikkel 1

Artikli 1 esimene lõik

Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 teine lõik

Artikli 2 lõike 2 punktid a ja b

—

Artikli 2 lõike 2 punkt c

—

Artikli 2 lõiked 3 ja 4

Artikkel 2

Artikkel 3

—

Artikkel 4

—

Artikkel 5

—

Artikli 6 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

—

Artikli 6 lõige 4

Artikli 3 lõige 3

Artikli 6 lõige 5

Artikli 3 lõige 4

Artikli 7 lõiked 1 ja 2

Artikli 3 lõige 5

Artikli 6 lõige 6 ja artikli 7 lõige 1

—

Artikli 6 lõiked 7 ja 8

—

Artikli 7 lõiked 3 ja 4

Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 9 lõige 1

Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 9 lõige 2

Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt c

Artikli 10 lõige 1

Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt d

Artikli 10 lõige 2

—

Artikli 10 lõige 3

Artikli 4 lõike 1 teine lõik

Artikli 9 lõige 4

Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 9 lõige 5

—

Artikli 9 lõiked 6 ja 7

—

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

Artikli 4 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 4 lõike 3 esimene ja kolmas lause

Artikli 9 lõige 3

Artikli 4 lõike 3 teine lause

Artikli 8 lõige 4

Artikli 4 lõige 4

Artikli 10 lõige 4

Artikli 4 lõige 5

Artikli 8 lõiked 5 ja 6

Artikli 4 lõige 6

Artikli 8 lõiked 7 ja 8

—

Artikkel 11

Artikli 5 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 13 lõige 2

Artikli 5 lõike 3 esimene lõik

Artikli 15 lõige 1

Artikli 5 lõike 3 teine lõik

Artikli 15 lõige 3

Artikli 5 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 15 lõige 2, artikli 16 lõiked 1 ja 2

Artikli 5 lõike 3 neljas lõik

Artikli 13 lõige 3

Artikli 5 lõike 4 esimene lõik

Artikli 14 lõige 1

Artikli 5 lõike 4 teine lõik

Artikli 14 lõige 3 ja artikli 16 lõige 2

Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 14 lõige 2

Artikli 5 lõike 4 neljanda lõigu esimene lause

Artikli 13 lõige 3

Artikli 5 lõike 4 neljanda lõigu teine lause

Artikli 16 lõige 3

Artikli 5 lõige 5

Artikli 17 lõige 4

Artikli 5 lõige 6

Artikli 14 lõige 4

—

Artikli 17 lõiked 1 ja 3

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

Artikli 18 lõige 1

—

Artikli 18 lõige 2

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Artikli 18 lõige 3

Artikli 6 lõige 2

—

—

Artikli 18 lõiked 4 ja 8

Artikli 6 lõige 3

Artikli 19 lõiked 1 ja 2

—

Artikli 19 lõige 3

Artikli 6 lõige 4

Artikli 38 lõike 2 esimene lõik

—

Artikli 38 lõike 2 teine lõik

Artikli 7 lõige 1

Artikli 26 lõige 1

—

Artikli 26 lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikkel 28

Artikli 7 lõige 3

Artikli 29 lõiked 1 ja 2

—

Artikli 29 lõiked 3 ja 4

Artikli 8 lõige 1

—

—

Artikkel 22

Artikli 8 lõike 2 punkti a esimene lause

Artikli 26 lõige 3

Artikli 8 lõike 2 punkti a teine lause

—

Artikli 8 lõike 2 punkti a kolmas kuni kuues lause

Artikli 23 lõiked 1, 3, 5 ja 6

—

Artikli 23 lõige 2

—

Artikli 23 lõige 4

—

Artikli 23 lõige 7

Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 27 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 1 kolmas lõik

Artikli 27 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 27 lõige 3

Artikli 8 lõike 2 punkti b lõike 2 kolmas ja neljas lõik

—

—

Artikli 27 lõiked 4 ja 5

Artikli 8 lõike 2 punkti c esimene lõik

Artikli 20 lõiked 1 ja 2

Artikli 8 lõike 2 punkti c teine lõik

Artikli 209 lõike 4 esimene lõik

Artikli 8 lõike 2 punkti c kolmas lõik

—

Artikli 8 lõike 2 punkti c neljas lõik

Artikli 20 lõike 4 teine lõik

—

Artikli 20 lõike 4 kolmas lõik

—

Artikli 20 lõiked 3 ja 5

Artikli 8 lõike 2 punkti c viies ja kuues lõik

Artikli 21 lõike 1 esimene lõik ja artikli 21 lõige 2

—

Artikli 21 lõike 1 teine lõik

Artikli 8 lõige 3

Artikli 23 lõike 4 teine lõik

—

Artikkel 24

—

Artikkel 25

Artikli 9 lõige 1

Artikkel 36

Artikli 9 lõige 2

Artikli 35 lõige 1

—

Artikkel 34

—

Artikli 35 lõige 2

Artikli 10 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu esimene lause

—

Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu teine lause

—

Artikli 12 lõige 3

Artikli 11 lõige 1

Artikli 30 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 30 lõige 1

Artikli 11 lõige 3

Artikli 30 lõige 3

Artikli 11 lõige 4

Artikli 30 lõige 4

Artikli 11 lõige 5

Artikli 30 lõige 5

Artikli 11 lõige 6

Artikli 30 lõige 6

—

Artikkel 31

—

Artikkel 32

Artikli 12 esimene lause

Artikli 33 lõige 1

Artikli 12 teine lause

Artikli 33 lõige 2

—

Artikkel 37

—

Artikli 38 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 40 lõige 1

—

Artikli 39 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 39 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 40 lõige 3

—

Artikli 40 lõige 2

Artikli 13 lõige 4

Artikli 39 lõige 7

Artikli 13 lõige 5

Artikli 39 lõige 2

—

Artikli 39 lõiked 3 kuni 6 ja lõiked 8 ja 9

—

Artikli 41 lõiked 1 kuni 3

Artikli 14 lõike 1 esimene taane

Artikli 43 lõige 1

Artikli 14 lõike 1 teise taande esimene lause

—

Artikli 14 lõike 1 teise taande teine lause

Artikli 41 lõige 4

Artikli 14 lõike 1 teise taande punkt i

Artikli 41 lõige 6

Artikli 14 lõike 1 teise taande punkt ii

—

Artikli 14 lõike 2 esimene lõik

—

—

Artikli 41 lõiked 5 ja 7

Artikli 14 lõike 2 teine lõik

Artikli 41 lõige 8

—

Artikkel 42

—

Artikli 43 lõiked 2 kuni 5

—

Artiklid 44 kuni 51

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

III lisa

IV lisa

IV lisa

—

IV lisa liide

V lisa

V lisa

VI lisa

VI lisa

—

VI lisa liide

VII lisa

VII lisa

—

VII lisa liide

VIII lisa

VIII lisa

IX lisa

IX lisa

X lisa

X lisa

XI lisa

XI lisa

XII lisa

XII lisa

—

XIII lisa

XIII lisa

XIV lisa

—

XV lisa

—

XVI lisa

XIV lisa

XVII lisa

XV lisa

XVIII lisa

—

XIX lisa

—

XX lisa

—

XXI lisa


( 1 ) ELT C 108, 30.4.2004, lk 29.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2004. aasta arvamus (ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 370), nõukogu 11. detsembri 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 64 E, 20.3.2007, lk 1), Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 715/2007 (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

( 4 ) EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1.

( 5 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

( 6 ) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.

( 7 ) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

( 8 ) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

( 9 ) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

( 10 ) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EC (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

( 11 ) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96.

( 12 ) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

( 13 ) EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344).

( 14 ) Kui mõni sõiduki osa on saanud tüübikinnituse, võib selle kirjelduse asendada viitega vastavale tüübikinnitusele. Samuti ei ole vaja kirjeldada osa, mille konstruktsioon on lisatud skeemidelt või joonistelt selgesti arusaadav. Igal üksuse jaoks, mille kohta tuleb lisada joonised või fotod, tuleb märkida vastavate lisatud dokumentide numbrid.

( 15 ) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

( 16 ) Kategooriad vastavalt II lisa A-osas loetletud määratlustele.

( 17 ) Tähistus vastavalt standardile EN 10027-1: 2005. Kui ei see ei ole võimalik, tuleb esitada järgmised andmed:

— materjali kirjeldus;

— voolavuspiir;

— tõmbetugevuspiir;

— pikenemine ( %);

— Brinelli kõvadus.

( 18 ) „Eestjuhitav sõiduk” – vastavalt nõukogu direktiivi 74/297/EMÜ (EÜT L 165, 20.6.1974, lk 16) I lisa punktis 2.7 määratletule.

( 19 ) Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid on rohkem kui üks).

( 20 ) Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

( 21 ) Standard ISO 612: 1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukid ja pukseeritavad sõidukid – Mõisted ja määratlused.

( 22 ) 

(g1)   Mootorsõiduk ja täishaagis: mõiste nr 6.4.1.

( 23 ) 

(g2) Mõiste nr 6.19.2.

( 24 ) 

(g3) Mõiste nr 6.20.

( 25 ) 

(g4) Mõiste nr 6.5.

( 26 ) 

(g5) Mõiste nr 6.1 ja sõidukitel, mis ei kuulu M1-kategooriasse: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/27/EÜ (EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1) I lisa punkt 2.4.1.

Haagiste korral tuleb pikkused esitada nii, nagu on määratletud standardi ISO 612: 1978 mõistes nr 6.1.2.

( 27 ) 

(g6) Mõiste nr 6.17.

( 28 ) 

(g7) Mõiste nr 6.2 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.2.

( 29 ) 

(g8) Mõiste nr 6.3 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.3.

( 30 ) 

(g9) Mõiste nr 6.6.

( 31 ) 

(g10) Mõiste nr 6.10.

( 32 ) 

(g11) Mõiste nr 6.7.

( 33 ) 

(g12) Mõiste nr 6.11.

( 34 ) 

(g13) Mõiste nr 6.18.1.

( 35 ) 

(g14) Mõiste nr 6.9.

( 36 ) Juhi massiks ja meeskonnaliikme (kui on) massiks loetakse 75 kg (selle moodustavad sõitja mass 68 kg ja pagasi mass 7 kg vastavalt ISO standardile 2416-1992), kütusepaak on täidetud 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee süsteemid) 100 % ulatuses tootja poolt määratud mahust.

( 37 ) Haagiste või poolhaagiste ning haagise või poolhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline tugikoormus, tuleb see koormus jagatuna Maa raskuskiirendusega lisada tehniliselt lubatud maksimaalsele massile.

( 38 ) Palun märkida siia iga variandi jaoks maksimaalsed ja minimaalsed väärtused.

( 39 ) „Haakeseadise ülend” – kesktelghaagise haakeseadise ja tagatelje/-telgede vaheline kaugus horisontaalsuunas.

( 40 ) Ainult maastikusõidukite määratluse kohaldamisel.

( 41 ) Andmete põhjal peab tegelik väärtus olema sõidukitüübi iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks ühetähenduslikult määratav.

( 42 ) Sõiduki korral, milles võib kasutada bensiini, diislikütust jne, ka kombineeritult muu kütusega, tuleb esitada andmed iga käitusviisi kohta eraldi. Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide käesolevate andmetega samaväärsed andmed esitab tootja.

( 43 ) Arv tuleb ümardada lähima kümnendikmillimeetrini.

( 44 ) Väärtus tuleb välja arvutada (π = 3,1416) ja ümardada lähima kuupsentimeetrini.

( 45 ) Märkida lubatud hälbed.

( 46 ) Määratud vastavalt nõukogu direktiivi 80/1269/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 46) nõuetele.

( 47 ) Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiinkütusesüsteem on paigaldatud ainult avariikäituseks või käivitamiseks ning mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse katsetamisel ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.

( 48 ) Määratud vastavalt nõukogu direktiivi 80/1268/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 36) nõuetele.

( 49 ) Nimetatud andmed tuleb esitada kõigi pakutud variantide kohta.

( 50 ) Haagistel tuleb esitada tootja poolt lubatud maksimaalne kiirus.

( 51 ) Z-kategooria rehvide korral, mis on ette nähtud sõidukitele, mille suurim lubatud kiirus on üle 300 km/h, tuleb esitada võrdväärsed andmed.

( 52 ) Märgitav istekohtade arv peab vastama liikuvas sõidukis olemasolevate istekohtade arvule. Moodulsüsteemi korral tuleb esitada vahemik.

( 53 ) „R-punkt” või „istme võrdluspunkt” – arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istekoha jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud, vastavalt nõukogu direktiivi 77/649/EMÜ (EÜT L 267, 19.10.1977, lk 1) III lisas määratletule.

( 54 ) Kasutatavate tähiste ja tunnuste kohta vt nõukogu direktiivi 77/541/EMÜ (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 95) III lisa punkte 1.1.3 ja 1.1.4. S-tüüpi turvavööde korral märkida turvavöö tüübi (tüüpide) laad.

( 55 ) Need mõisted on määratletud standardis ISO 22628: 2002 – Maanteesõidukid – ringlussevõetavus ja taaskasutatavus – arvutusmeetod.

( 56 ) EÜT L 42, 13.2.2002, lk 1.

( 57 ) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.

( 58 ) Edasisi muudatusi vt UNECE TRANS/WP.29/343 uusimast redaktsioonist.

( 59 ) Kui ei ole teada tüübikinnituse väljastamise ajal, tuleb täita hiljemalt sõiduki turuletoomisel.

( 60 ) Nagu on määratletud II lisa A-osas.

( 61 ) Vt lk 2 (pöördel).

( 62 ) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (näiteks ABC??123??).

( 63 ) Vastavalt II lisa A-osa määratlusele.

( 64 ) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (näiteks ABC??123??).

( 65 ) Osad ja eraldi seadmestikud tuleb märgistada vastavalt asjaomaste õigusaktide nõuetele.

( 66 ) Märkida võimalikud piirangud kasutatava kütuse osas (nt maagaasi korral gaasiklass L (madal) või gaasiklass H (kõrge)).

( 67 ) Korratakse bensiini ja gaaskütusega, kui sõiduk töötab nii bensiinil kui gaaskütusel. Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, aga mille bensiinisüsteem on paigaldatud kasutamiseks ainult avarii korral või käivitamisel ja mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse katsetuse korral ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.

( 68 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.

( 69 ) Vajaduse korral.

( 70 ) Hindamise kavandamise ja läbiviimise juhised sisalduvad harmoneeritud standardi ISO 10011, 1., 2. ja 3. osas (1991).

( 71 ) Näiteks asjassepuutuv üksikdirektiiv, kui tüübikinnituseks esitatud toode on süsteem, osa või eraldi seadmestik, ja direktiiv 2007/46/EÜ, kui tegemist on kogu sõiduki tüübikinnitusega.

( 72 ) Ainult juhul, kui väärtus on tüübikinnituse käesoleva etapi jooksul muutunud.