2006R1974 — ET — 20.04.2013 — 007.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1974/2006,

15. detsember 2006,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad

(EÜT L 368, 23.12.2006, p.15)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 434/2007, 20. aprill 2007,

  L 104

8

21.4.2007

 M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1236/2007, 22. oktoober 2007,

  L 280

3

24.10.2007

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1175/2008, 27. november 2008,

  L 318

6

28.11.2008

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 363/2009, 4. mai 2009,

  L 111

5

5.5.2009

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 482/2009, 8. juuni 2009,

  L 145

17

10.6.2009

►M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 108/2010, 8. veebruar 2010,

  L 36

4

9.2.2010

►M7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 679/2011, 14. juuli 2011,

  L 185

57

15.7.2011

►M8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 335/2013, 12. aprill 2013,

  L 105

1

13.4.2013




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1974/2006,

15. detsember 2006,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad



EUROOPA ÜHENDUSE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, ( 1 ) eelkõige selle artikli 5 lõiget 6, artikli 19 lõike 2 teist lauset, artikli 32 lõike 1 punkti b, artikli 66 lõike 3 kolmandat lõiku, artikli 70 lõiget 1 ja artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 on kehtestatud EAFRD antavate maaelu arengu toetuste ühtne õiguslik raamistik kogu ühenduse jaoks. Õiguslikku raamistikku peaksid täiendama üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Kooskõla tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika muudest rahastamisvahenditest rahastatavate meetmetega on vaja määratleda üksikasjalikud sätted maaelu arengu toetustega seotud erandite kohta, eelkõige sätted, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud erandeid. Maaelu arengu investeerimistoetuste andmisel tuleb arvesse võtta sektorite piiranguid ning vältida liigse tootmisvõimsuse loomist asjaomastes sektorites.

(3)

On vaja määratleda riiklike strateegiakavade ajakohastamise sisu, korda ja ajastamist käsitlevad eeskirjad.

(4)

Selleks, et liikmesriigid ja komisjon saaksid kiiresti ning tõhusalt kehtestada programmitöö uue raamistiku, tuleb määratleda tähtajad komisjonile esitatud maaelu arengu programmide kinnitamiseks.

(5)

Maaelu arengu programmide esitamise ja läbivaatamise kohta tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad. Selleks, et soodustada maaelu arengu programmide koostamist ning nende ülevaatamist ja kinnitamist komisjoni poolt, tuleks kehtestada kõnealuste programmide ülesehitust ja sisu käsitlevad ühised eeskirjad, eelkõige määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16 sätestatud nõuete alusel. Lisaks sellele tuleks kehtestada erisätted määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõikes 3 osutatud riiklike raamistike kohta.

(6)

Komisjoni otsusega tuleb vastu võtta vaid muudatusettepanekud, millega kaasnevad olulised muudatused programmides, EAFRD vahendite ümberpaigutamised programmi telgede vahel ja muudatused EAFRD kaasrahastamise määrades. Muude muudatusettepanekute üle peaksid otsustama liikmesriigid ja teavitama neist komisjoni. Tuleb kehtestada selliste teatiste kinnitamise kord.

(7)

Tõhusa ja korrapärase seire tagamiseks peaksid liikmesriigid muutma komisjonile kättesaadavaks oma programmdokumentide elektroonilise konsolideeritud ja ajakohastatud versiooni.

(8)

Määruses (EÜ) nr 1698/2005 on sätestatud noortele põllumajandustootjatele toetuse andmise tingimused. Täpsustada tuleks, mis tähtajaks kõnealused tingimused peaksid täidetud olema, sh tuleks täpsustada ajavahemik, mille liikmesriigid võivad anda teatavatele abisaajatele kutseoskusi ja pädevust käsitleva tingimuse täitmiseks. Kuna toetuse andmine noortele põllumajandustootjatele eeldab, et noor põllumajandustootja on esitanud äriplaani, siis tuleb kehtestada noore põllumajandustootja jaoks üksikasjalikud eeskirjad äriplaani koostamise ja sellega ettenähtu täitmise kohta.

(9)

Seoses ennetähtaegselt pensionile jäämise toetamise tingimustega tuleb lahendada eriprobleemid, mis tekivad, kui põllumajandusettevõtte annavad üle mitu inimest või rentnik. Üleandja mittetulunduslik põllumajandustegevus ei tohiks olla ühise põllumajanduspoliitika raames abikõlblik.

(10)

Määratleda tuleks oskused ja vahendid, mis peaksid olema ametiasutustel ja organitel, kes on valitud pakkuma abikõlblikke nõuandeteenuseid põllumajandusettevõtetele.

(11)

Seoses juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomise toetamisega tuleks sätestada toetuse järkjärgulise vähendamise meetodid.

(12)

Seoses põllumajandusettevõtete moderniseerimiseks ettenähtud investeeringutega, et täita hiljuti kasutusele võetud ühenduse nõudeid ja sel juhul, kui noored põllumajandustootjad peaksid täitma kehtivaid nõudeid, tuleb määrata tähtpäev, mis ajaks peab täitma konkreetseid nõudeid.

(13)

Seoses metsade majandusliku väärtuse parandamiseks ettenähtud investeeringutega tuleb määratleda metsamajandamiskavad ja sätestada abikõlblike investeeringute liigid. Kavad tuleb koostada kooskõlas 2.–4. juunini 1998 Lissabonis toimunud Euroopa metsade kaitset käsitleva kolmanda ministrite konverentsi resolutsiooni L2 ( 2 ) 2. lisas („Metsade säästva majandamise üleeuroopalised kriteeriumid, näitajad ja tegevusjuhised”) sätestatud metsade säästva majandamise üleeuroopaliste tegevusjuhistega.

(14)

Seoses põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmiseks ettenähtud investeeringutega, et täita hiljuti kasutusele võetud ühenduse nõudeid mikroettevõtete kohta, tuleb määrata tähtpäev, mis ajaks peab täitma konkreetseid nõudeid. Tuleb kindlaks määrata, mille alusel eristada puiduga seotud investeeringuid, millele kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud toetusmäärasid, muudest puidusektori investeeringutest.

(15)

Seoses uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogia arendamise alase koostööga põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris, tuleb määratleda soovituslikud abikõlblikud kulud.

(16)

Seoses nõuete täitmisega peaksid liikmesriigid kohandama põllumajandustootjatele antava toetuse määra nõude kohta, arvestades seda, kui raske on nõuet täita, kusjuures investeerimiskulud ei tohiks olla abikõlblikud.

(17)

Seoses toidukvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toetamisega tuleb määratleda ühenduse kavad ja riiklike kavade kriteeriumid, toetusega seotud tooted ja püsikulude liigid, mida võib toetuse summa arvutamisel arvesse võtta.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 33 osutatud edendamismeetmete ning nõukogu 19. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2826/2000 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul) ( 3 ) sätestatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete korra vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleks kehtestada kvaliteettoodete edendamise üksikasjalikud nõuded, eelkõige seoses abisaajate ja abikõlblike tegevustega. Lisaks sellele ei tohiks maaelu arengu toetuse saamiseks abikõlblikud olla määruse (EÜ) nr 2826/2000 alusel toetatavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmed, et vältida topeltrahastamise ohtu.

(19)

Seoses elatuspõllumajandusettevõtete toetamisega tuleks üksikasjalikult määratleda äriplaanide sisu ja nende rakendamise tingimused.

(20)

Seoses Malta tootjarühmade toetamisega tuleks sätestada erieeskirjad, et arvestada Malta põllumajandussektori eriomadusi.

(21)

Seoses vähemsoodsate piirkondade toetamisega jääb asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korra kohaselt vastu võetava nõukogu akti alusel ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 93 kuni 31. detsembrini 2009 kehtima nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) ( 4 ) loodud toetuste süsteem. Sellepärast tuleks endiselt kohaldada komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 817/2004 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks) ( 5 ) artiklit 11 kuni nõukogu võtab vastu asjaomase akti.

(22)

Vältida tuleks ühelt poolt põllumajandustootjatele makstava nõuetega vastavusse viimise toetuse ja teiselt poolt Natura 2000ga seotud toetuste kattumist.

(23)

Seoses põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja loomade heaolu toetusega peaks miinimumnõuetega, mida abisaajad peaksid seoses põllumajanduskeskkonda ja loomade heaolu käsitlevate eri kohustustega täitma, tagatama toetuste tasakaalustatud kohaldamine, mille puhul arvestatakse eesmärke ja mis peaks seetõttu kaasa aitama maaelu säästvale arengule. Sellega seoses peaks olulisel kohal olema kohustusest tulenevate lisakulude, saamata jäänud tulude ja võimalike tehingukulutuste arvutamismeetodite kehtestamine. Kui kohustused põhinevad sisendite piirangutel, tuleb toetust anda vaid juhul, kui kõnealuseid piiranguid on võimalik hinnata nii, et saadakse mõistlik kinnitus kohustuse täitmise kohta.

(24)

Seoses põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise toetamisega tuleks üksikasjalikult sätestada abikõlblikud tegevused ja abisaajate kirjeldus. Vältida tuleks kattumist põllumajandusliku keskkonnatoetusega ning seda, et toetust antakse tegevustele, mis on abikõlblikud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustustegevuse raamprogrammi raames.

(25)

Määratleda tuleks vähetootlikud investeeringud, mis on suunatud põllumajandusmaa säästvale kasutamisele.

(26)

Selleks, et tagada ühtne lähenemine metsandusmeetmete puhul, on vajaduse korral vaja kasutada ühtset metsa ja metsamaa määratlust. Kõnealune määratlus peaks olema kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Eurostati poolt 2005. aasta maailma metsandusressursside hinnangus kasutatud määratlusega. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 kohaselt mitteabikõlblikud metsad ja metsastunud alad tuleks täpsemalt määratleda.

(27)

Kehtestada tuleks põllumajandusmaa metsastamise toetamise üksikasjalikud tingimused, eelkõige seoses metsastamisele kuuluva maa, rajamiskulude, põllumajandustootja ja kiirekasvuliste liikide määratlemisega.

(28)

Seoses põllumajandusmaa toetamisega, millele rajatakse esmakordselt agrometsandussüsteemid, peaksid liikmesriigid teatavaid parameetreid arvestades määratlema puude suurima istutamistiheduse.

(29)

Seoses metsanduspotentsiaali taastamise ja ennetustegevuse toetamisega kõrge või keskmise metsatulekahjuriskiga metsades peaks toetus sõltuma vastavusest liikmesriikide koostatud tulekaitsekavadele. Metsatulekahjuvastaste ennetusmeetmete määratlemiseks tuleks tagada ühtne lähenemisviis.

(30)

Seoses määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõigetes 5 ja 6 kindlaksmääratud aladega tuleks täpsustada kõnealuste alade kindlaksmääramise tingimused. Tuleks olla ettevaatlik ja vältida metsastamise kahju bioloogilisele mitmekesisusele või muu keskkonnakahju tekitamist.

(31)

Selleks, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 punktides a ja i viidatud mittepõllumajandusliku tegevuse suunas mitmekesistamise meedet hakataks rakendama sobilikul viisil tuleks anda ammendav definitsioon sama määruse artiklis 53 viidatud põllumajandustootja majapidamise liikmele.

(32)

Toetust saav avaliku ja erasektori partnerlus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 punktis e, peaks vastama teatavatele üksikasjalikele tingimustele.

(33)

Seoses Leader-teljega peaks kohalike tegevusrühmade valimise kord olema läbipaistev ja sisaldama konkurssi, millega tagatakse see, et toetuse saajateks valitakse kohalikul tasandil asjakohased ja kvaliteetsed arengustrateegiad. Sõltuvalt kohalikest tingimustest tuleb üldreeglina sätestada kohalike tegevusrühmade kaetavate alade elanikkonna miinimum- ja maksimumsuurus.

(34)

Kohalike arengustrateegiate võimalikult laia rakendamise võimaldamiseks tuleks piirata kohalike tegevusrühmade jooksevkulude toetamist.

(35)

Kohalike tegevusrühmade rakendatavad koostööprojektid peaksid vastama teatavatele tingimustele. Komisjoni ja liikmesriikide vahel tuleks kehtestada kooskõlastatud menetlus, et soodustada riigiüleste koostööprojektide valimist.

(36)

Seoses tehnilise abiga tuleks sätestada lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblikke piirkondi ja muid piirkondi hõlmavate maaelu arengu programmide kaasrahastamiskord ning riikliku maaeluvõrgustiku loomise üksikasjalikud võimalused ja tähtaeg.

(37)

Kehtestada tuleks mitut meedet hõlmavad eeskirjad, eelkõige seoses järgmisega: ühendmeetmete rakendamine, investeerimismeetmed, põllumajandusettevõtte üleandmine ajavahemikul, mille kohta on võetud kohustus, millest sõltub toetuse saamine, põllumajandusettevõtte maa pindala suurendamine ning eri liiki vääramatu jõu või erandlike asjaolude määratlemine.

(38)

Liikmesriigid peaksid astuma kõik vajalikud sammud ja rakendama piisavad sätted, et tagada kõikide maaelu arengu alaste meetmete kontrollitavus. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende kontrollimiskord annab piisava kinnituse abikõlblikkuse kriteeriumide ja muude kohustuste täitmise kohta. Eelkõige seoses teatavate meetmetega seotud maksete arvutamisega peaksid liikmesriigid asjakohaste teadmiste ja oskustega tõendama arvutuste piisavust ja õigsust.

(39)

Vajaduse korral tuleks sätestada laenu intressitoetusi ja teatavat liiki finantskorraldusi käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Tõhusa ja ühtse juhtimise tagamiseks tuleks samuti sätestada tingimused, millistel korraldusasutused võivad kohaldada standardkulusid ja käsitada mitterahalisi toetusi abikõlblike kulutustena. Selleks et tagada investeerimismeetmete parem suunatus, tuleks kättesaadavaks teha abikõlblike kulutuste määratlemise ühiseeskirjad. Ühtsed reeglid oleks vajalikud ka juhul, kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad maksta investeeringutoetusesaajatele ettemakseid.

(40)

Selleks, et tagada vastavus riigiabieeskirjadele ja -korrale, tuleks sätestada erisätted teatavate EAFRD kaasrahastatavate meetmete ja riikliku lisarahastamise kohta.

(41)

Selleks, et tagada EAFRDst toetatavatest maaelu arengu meetmetest teavitamine, peaksid maaelu arengu programmid sisaldama teavitamiskava, mille sisu tuleks täpsustada. Selleks et tagada sidusaim lähenemine, peaksid korraldusasutuste ja abisaajate kohustused olema kõnealuses valdkonnas määratletud.

(42)

Selleks, et suurendada EAFRD toetuste kasutamise läbipaistvust peaks liikmesriigid iga aasta avaldama elektroonilises vormis või muul viisil toetusesaajate nimekirja, tegevuste nimetused ja tegevustele eraldatud riiklike panuste summad. Nimetatud informatsiooni laiemale avalikkusele kättesaadavaks tegemisega soovitakse suurendada ühenduse maaelu arengu vallas läbiviidud tegevuste läbipaistvust, tõhustada asjakohaste riiklike vahendite usaldusväärset finantsjuhtimist ja eriti tugevndada kontrolli riigiraha kasutamise üle hoidumaks viimaks konkurentsi moonutamisest maaelu arengu meedetest kasusaajate vahel. Kuna taotletavad eesmärgid on esmajärgulise tähtsusega, siis on asjakohase informatsiooni üldine avaldamine proportsionaalsuseprintsiibi ja isikuandmete kaitse nõude suhtes põhjendatud, niikaua kui see ei lähe kaugemale, kui on vajalik demokraatlikus ühiskonnas eeskirjade eiramise vältimiseks.

(43)

Seoses seirega tuleks määratleda määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 82 ettenähtud iga-aastase arenguaruande üksikasjad ning sama määruse artiklis 80 osutatud ühisesse seire- ja hindamisraamistikku kuuluvad ühisnäitajad.

(44)

Selleks, et tagada turvaline elektrooniline andmevahetus komisjoni ja liikmesriikide vahel, tuleks luua infosüsteem. Määratleda tuleks süsteemi sisu, toimimine ja juurdepääsuõigused.

(45)

Uued rakenduseeskirjad peaksid asendama määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamise eesmärgil sätestatud rakenduseeskirju. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 817/2004 alates 1. jaanuarist 2007 kehtetuks tunnistada.

(46)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I

PEATÜKK

Reguleerimisala

Artikkel 1

Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad seoses maaelu arengu toetamise põhimõtete ja üldeeskirjade, maaelu arengu meetmete eri- ja üldsätete ning abikõlblikkuse ja muude rakendussätetega kui kontrollisätted.



II

PEATÜKK

Üldeeskirjad



1.

jagu

Vastastikune täiendavus, kooskõla ja nõuetekohasus

Artikkel 2

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 5 osutatud kooskõla tagatakse:

a) ühelt poolt maaelu arengu toetamise meetmete ja ühenduse muude toetusvahendite raames rakendatavate meetmete, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika otseste ja muude toetuskavade raames rakendatavate meetmete ning loomade ja taimede tervise alaste meetmete vahel teiselt poolt;

b) erinevate maaelu arengu toetamise meetmete vahel.

2.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikele 6, mille kohaselt võib toetust erandkorras anda I lisas loetletud toetuskavade reguleerimisalasse jäävatele meetmetele, tagavad liikmesriigid, et abisaaja võib saada konkreetse meetme jaoks toetust vaid ühe kava raames.

Selleks kirjeldavad liikmesriigid selliseid erandeid sisaldavaid meetmeid oma maaelu arengu programmidesse kaasates kõnealustes programmides neid kriteeriumeid ja halduseeskirju, mida nad kohaldavad asjaomaste toetuskavade puhul.

▼M4

3.  Kui ühine turukorraldus, sh Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavate otsetoetuste kavad, seab piiranguid tootmisele või ühenduse toetusele üksikute põllumajandustootjate, põllumajandusettevõtete või töötlemistehaste tasemel, ei toetata määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel investeeringuid, mis suurendavad tootmist üle kõnealuste piirangute, piimandussektor välja arvatud.

▼B



2.

jagu

Strateegia ja programmitöö

Artikkel 3

1.  Riiklikke strateegiakavu võib programmitöö perioodil ajakohastada. Sellise ajakohastamise puhul arvestatakse ühe või mõlema elemendiga, mis on järgmised:

a) ajakohastamine hõlmab ühte või mitut määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 11 lõikes 3 loetletud elementi ja/või ühte või mitut kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud ühenduse strateegilist suunist;

b) ajakohastamisega kaasnevad muutused ühes või mitmes maaelu arengu programmis nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse riiklike strateegiakavade ajakohastamise suhtes mutatis mutandis.

3.  Selleks, et maaelu arengu programmide kohandamiseks oleks piisavalt aega, edastatakse riikliku strateegiakava viimane ajakohastatud versioon komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2013.

4.  Riiklikud strateegiakavad kinnitatakse või ajakohastatakse pärast maaelu arengu programmide kinnitamist, eriti kõnealuste programmide eelhindamisest tuleneva eesmärkide kvantifitseerimise raames.

▼M4

Artikkel 3a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 12a kohane riiklike strateegiakavade läbivaatamine hõlmab kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud asjakohaste elementide läbivaatamist, mis on seotud sama määruse artikli 16a lõikega 1 ette nähtud prioriteetidega, ning eelkõige peamiste kvantitatiivsete eesmärkide läbivaatamist.

Riiklikus strateegias määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 5a osutatud ligikaudne ja soovituslik EAFRD panus, mis on eraldatud kõnealuse määruse artikli 16a lõikes 1 osutatud iga prioriteedi jaoks asjaomases liikmesriigis, ning see hõlmab eraldisega seotud asjakohaseid selgitusi.

▼B

Artikkel 4

1.  Komisjon kiidab liikmesriikide poolt esitatud maaelu arengu programmid heaks kuue kuu jooksul lugedes päevast, mil komisjon on programmid kätte saanud. Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud maaelu programmide korral algab kuuekuuline ajavahemik käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 18 lõike 3 teist lõiku, siis algab käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kuuekuuline ajavahemik kuupäevast, mil läbivaadatud kavandatav programm vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 18 lõike 3 esimesele lõigule.

2.  Tähtpäevad käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud ajavahemiku määramiseks määratakse vajaduse korral kindlaks kooskõlas käesoleva määruse artikli 63 lõigetega 6 ja 8.

Artikkel 5

1.   ►M4  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 16 ja 16a osutatud maaelu arengu programmide sisu määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva määruse II lisaga. ◄

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 85 ettenähtud eelhindamine lisatakse igale maaelu arengu programmile.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõikes 3 osutatud riiklikud raamistikud sisaldavad ühisteavet mitme meetme kohta. Kõnealuste meetmete puhul võivad piirkondlikud maaelu arengu programmid sisaldada vaid lisateavet, tingimusel et riiklikes raamistikes ja piirkondlikes programmides sisalduv ühisteave vastab käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele.

3.  Vajaduse korral muudavad liikmesriigid komisjonile kättesaadavaks oma maaelu arengu programmide ja riiklike raamistike elektroonilise versiooni, mida ajakohastatakse pärast iga muutmist, k.a käesoleva määruse II lisas sätestatud standardtabelid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punktides d, e ja f nõutavale teabele. Vajaduse korral edastavad liikmesriigid komisjonile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 63 programmide ja riiklike raamistike muutmise taotlused elektrooniliselt.



3.

jagu

Muudatused maaelu arengu programmides

Artikkel 6

1.  Muudatused maaelu arengu programmides jagunevad järgmiselt:

a) määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamised;

b) määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 77 lõikes 3 sätestatud rahaliste vahendite kasutamise kooskõlastamise korrast tulenevad läbivaatamised;

▼M5

ba) määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4b rakendamisega seotud rahastamiskava muudatused;

▼M5

c) muud käesoleva lõike punktides a, b ja ba nimetamata muudatused.

▼B

2.  Lõike 1 punktides a ja b osutatud programmimuudatusi võib kavandada alles alates programmi rakendamise teisest aastast.

3.  Maaelu arengu programmide muudatusettepanekuid põhjendatakse nõuetekohaselt ning esitatakse eelkõige järgmine teave:

a) muudatust õigustavad põhjused ja rakendusprobleemid;

b) muudatuse oodatav mõju;

c) muudatuse ja riikliku strateegiakava vaheline seos.

Artikkel 7

1.  Käesoleva määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud programmi läbivaatamised liikmesriigi taotlusel kinnitatakse otsusega vastavalt artikli 19 lõike 2 esimesele lausele järgmistel juhtudel:

a) läbivaatamine ületab käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud telgedevahelise paindlikkuse ülemmäära;

b) läbivaatamisega muudetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 70 sätestatud ühenduse kaasrahastamismäärasid, mis on ette nähtud kinnitatud maaelu arengu programmiga;

c) läbivaatamisega muudetakse ühenduse kogupanust kogu programmitöö perioodiks ja/või selle aastast jaotust, kuid mitte eelnevate aastate panuseid;

▼M4

d) läbivaatamine on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a esmakordse rakendamisega;

▼M4

e) läbivaatamisega kaasneb täiendav võimalik mõju, mida ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 1698/2005 II lisas, kuid mis on seotud sama määruse artiklis 16a nimetatud prioriteetidega.

▼B

Otsus langetatakse kuue kuu jooksul lugedes päevast, kui komisjon on saanud liikmesriigi taotluse.

2.  Artikli 6 lõikes 1 osutatud taotlusi programmide läbivaatamiseks ei esitata rohkem kui üks kord kalendriaasta ja programmi kohta, v.a loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete korral.

Liikmesriigid edastavad lõike 1punktis c osutatud läbivaatamistaotlused hiljemalt 30. septembriks.

Liikmesriigid edastavad viimased lõikes 1 ostutatud läbivaatamistaotlused komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2013.

Artikkel 8

1.  Piirkondlikku programmitööd rakendavad liikmesriigid võivad esitada artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud läbivaatamisi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) panuse ümberpaigutamiseks konkreetseid aastaid hõlmavate piirkondlike programmide vahel, kui:

a) ei muudeta EAFRD kogupanust programmi kohta kogu programmitöö perioodil;

b) ei muudeta EAFRD kogueraldist asjaomasele liikmesriigile;

c) ei muudeta programmi aastaseid jaotusi läbivaatamisaastale eelnevatel aastatel;

d) järgitakse EAFRD iga-aastast eraldist asjaomasele liikmesriigile;

e) kui see on asjakohane, ei vähendata riiklikus strateegiakavas vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 11 lõike 3 punktile f osutatud lähenemiseesmärgi saavutamiseks ettenähtud eelarvet.

2.  Ajaomaste programmide finantstabeleid kohandatakse nii, et nendes kajastuksid lõikes 1 osutatud ümberpaigutamised.

Läbivaadatud finantstabelid edastatakse komisjonile hiljemalt ümberpaigutamisaasta 30. septembriks. Viimane aasta, mil selliseid läbivaatamisi saab edastada, on 2012.

Komisjon langetab uusi finantstabeleid kinnitava otsuse kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi taotluse saamist. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 osutatud menetlust ei kohaldata.

3.  Artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud taotlusi programmi läbivaatamiseks ei esitata rohkem kui üks kord kalendriaastas.

▼M5

Artikkel 8a

1.  Liikmesriigid, kes kavatsevad teha määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4b rakendamisega seotud muudatusi, teatavad komisjonile muudetud rahastamiskava, mis hõlmab 2009. aastal kohaldatavaid EAFRD panuse suurendatud määrasid.

Käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud korda kohaldatakse muudatuste suhtes, millest on teatatud esimese lõigu kohaselt.

2.  Pärast hiljemalt 31. jaanuaril 2010. aastal vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 ( 6 ) artikli 16 lõikele 2 esitatava 2009. aasta viimase kuludeklaratsiooni laekumist arvutab komisjon EAFRD panuse ülemmäärad, mida võib kohaldada ülejäänud programmitöö perioodi suhtes, et järgida määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõigetes 3 ja 4 sätestatud EAFRD panuse üldist ülemmäära. Kõnealuse arvutuse üksikasjad ja tulemus teatakse liikmesriikidele 15. veebruariks 2010.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile 15. märtsiks 2010 uue rahastamiskava, mis hõlmab uusi EAFRD panuse määrasid ülejäänud programmitöö perioodiks kooskõlas ülemmääradega, mis komisjon on arvutanud lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriik ei teata uut rahastamiskava kõnealuseks kuupäevaks või kui teatatud rahastamiskava ei ole kooskõlas komisjoni arvutatud ülemmääradega, kohaldatakse neid automaatselt liikmesriigi maaelu arengu programmi suhtes alates makseasutuse poolt 2010. aasta esimeses kvartalis tehtud kulusid hõlmava deklaratsiooni esitamise kuupäevast kuni komisjoni poolt vastavalt kaasrahastamise määradele arvutatud täiendatud rahastamisplaani esitamiseni.

▼B

Artikkel 9

▼M4

1.  Liikmesriikide tehtavad artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud programmimuudatused võivad hõlmata nii teljesiseseid muudatusi meetmete rahalises jaotuses kui ka mitterahalisi muudatusi, mis hõlmavad uute meetmete ja tegevuse liikide juurutamist, kehtivate meetmete ja tegevuse liikide lõpetamist, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud erandiga seotud muudatusi või teavet programmi kehtivate meetmete kohta ja nende kirjeldust.

▼B

2.  Liikmesriikidel on samuti lubatud teha artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud muudatusi, paigutades ühe kalendriaasta jooksul telgede vahel ümber kuni ►M8  3 % ◄ EAFRD kogupanusest, mis on programmile ette nähtud kogu programmitöö perioodiks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud programmimuudatusi võib teha hiljemalt enne 31. detsembrit 2015, tingimusel et liikmesriigid annavad kõnealustest muudatustest teada hiljemalt 31. augustiks 2015.

4.  Välja arvatud loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete korral, ei anta lõigetes 1 ja 2 osutatud muudatustest teada rohkem kui kolm korda kalendriaasta ja programmi kohta, tingimusel et kolme teavitust sisaldaval kalendriaastal peetakse kinni lõikes 2 osutatud ►M8  3 % ◄ -lisest ülemmäärast.

5.  Käesoleva artikoi lõigetes 1 ja 2 osutatud muudatused on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 17 sätestatud määradega.

6.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud muudatustest teavitatakse komisjoni. Komisjon hindab kõnealuste muudatuste puhul:

a) vastavust määrusele (EÜ) nr 1698/2005;

b) kooskõla asjaomase riikliku strateegiakavaga;

c) vastavust käesolevale määrusele.

Komisjon teavitab liikmesriiki hindamise tulemustest nelja kuu jooksul pärast seda kuupäeva, mil komisjon on programmi muutmise taotluse kätte saanud. Kui muudatused ei ole kooskõlas ühe või mitme esimeses lõigus osutatud hindamisparameetriga, peatatakse neljakuuline ajavahemik, kuni komisjon on saanud nõuetekohased programmimuudatused.

Kui komisjon teises lõigus osutatud neljakuulise ajavahemiku jooksul liikmesriike ei teavita, käsitatakse muudatusi vastuvõetutena ja need hakkavad kehtima pärast nelja kuu möödumist.

Artikkel 10

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel vastutavad liikmesriigid kulutuste eest, mis tehakse ajavahemikul alates kuupäevast, mil komisjon saab käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud programmi läbivaatamise või muutmise taotluse, kuni käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohaselt langetatud komisjoni otsuse kuupäevani või käesoleva määruse artikli 9 kohase muudatuste vastavushindamise lõpuleviimise kuupäevani.

2.  Loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete puhul võivad artikli 6 lõikes 1 osutatud programmimuudatustega seotud kulutused saada abikõlblikuks enne määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 1 teises lõigus osutatud tähtpäeva.

Artikkel 11

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõikes 3 osutatud muudatused riiklikes raamistikes kuuluvad käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punkti c reguleerimisalasse. Käesoleva määruse artikli 9 lõikeid 3 ja 6 kohaldatakse kõnealuste muudatuste suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 12

Kui uus ühenduse õigusakt võetakse tarvitusele või kui muudetakse juba kehtivaid ühenduse õigusakte, muudetakse vajaduse korral kooskõlas uue või muudetud seadusaktiga artikli 6 lõike 1 kohaselt ka maaelu arengu programme. Kõnealuseid muudatusi ei arvestata artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud aastase muudatustearvu sisse. Artikli 6 lõiget 2 ei kohaldata kõnealuste muudatuste suhtes.



III

PEATÜKK

Maaelu arengu meetmed



1.

jagu

Maaelu arengu meetmed telgede kaupa



1.

alajagu

1. telg

Artikkel 13

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõikes 1 sätestatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse tingimused peavad olema toetusetaotluse esitamise ajaks täidetud.

Siiski võidakse alates toetuse andmist käsitleva otsuse langetamise kuupäevast anda aega kuni 36 kuud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõike 1 punktis b sätestatud ametialaste oskuste ja pädevuse nõude täitmiseks, kui noorel põllumajandustootjal on vaja kohanemisaega, mille jooksul põllumajandusettevõte asutada või ümber korraldada, tingimusel et kõnealuse lõike punktis c osutatud äriplaaniga on selline vajadus ette nähtud.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud äriplaanis kirjeldatakse vähemalt järgmist:

a) põllumajandusettevõtte esialgne olukord ning uue põllumajandusettevõtte tegevuse konkreetsed vahe- ja arengueesmärgid;

b) üksikasjad põllumajandusettevõtte tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute, koolituse, nõuande või muu tegevuse kohta.

3.  Vastavust äriplaanile hindab pädev ametiasutus hiljemalt viie aasta möödumisel alates toetuse andmist käsitleva otsuse langetamise kuupäevast. Äriplaani rakendamise asjaolusid arvestades määravad liikmesriigid juba makstud toetuse tagasivõtmise tingimused, kui noor põllumajandustootja ei vasta hindamise ajal äriplaani tingimustele.

4.  Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetust käsitlev otsus langetatakse hiljemalt 18 kuu jooksul pärast liikmesriikides kehtivate sätete kohast tegevuse alustamist. Kui toetust antakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud ühekordse maksena ja käesoleva artikli lõike 3 kohaldamise eesmärgil, võivad liikmesriigid jagada kõnealuse makse kuni viieks osaks.

5.  Liikmesriigid võivad otsustada, et kui äriplaanis viidatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud muude maaelu arengu meetmete kasutamisele, saab noor põllumajandustootja pärast taotluse rahuldamist pädevalt ametiasutuselt juurdepääsu kõnealustele meetmetele. Sel juhul peab taotleja esitatav teave olema piisavalt üksikasjalik, et oleks võimalik taotleda toetust kõnealuste muude meetmete raames.

6.  Kui noor põllumajandusettevõtja ei ole põllumajandusettevõtte ainus juht, võib kohaldada eritingimusi. Kõnealused tingimused peavad olema samaväärsed nendega, mida nõutakse põllumajandusettevõtte ainujuhina tegevust alustavalt noorelt põllumajandustootjalt.

Artikkel 14

1.  Kui põllumajandusettevõtte annavad üle mitu üleandjat, piirdub määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 alusel antava ennetähtaegse pensionile jäämise toetuse suurus ühele üleandjale ettenähtud summaga.

2.  Üleandja jätkatav mittetulunduslik põllumajandustegevus ei ole ühise põllumajanduspoliitika raames abikõlblik.

3.  Rentnik võib vabanenud maa omanikule üle anda tingimusel, et rendileping on lõpetatud ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõikes 3 sätestatud ülevõtjaga seotud nõuded on täidetud.

4.  Liikmesriigid võivad ette näha, et vabanenud maa läheb sellise asutuse haldusesse, kes kohustub selle hiljem loovutama määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõikes 3 kehtestatud tingimustele vastavatele ülevõtjatele.

▼M8

5.  Abisaajate suhtes ei tohi pärast 31. detsembrit 2013 võtta uusi juriidilisi kohustusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 23.

▼B

Artikkel 15

1.  Põllumajandustootjatele osutatavad nõuandeteenused, millele võib määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 24 alusel toetust anda, peavad vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 7 ) II jaotise 3. peatükile ja selle rakendussätetele.

2.  Ametiasutused ja organisatsioonid, mis on valitud osutama põllumajandustootjatele nõuandeteenuseid, kasutavad asjakohaseid ressursse kvalifitseeritud personali, haldus- ja tehniliste võimaluste ning nõustamise kogemuse ja usaldusväärsuse vormis, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 24 lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud nõudeid ja tingimusi.

Artikkel 16

Maaelu arengu programmides, millega on ette nähtud toetuse vähendamine võrdsete etappidena alates toetuse esimesest aastast, kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 25 osutatud juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomise toetamist hõlmav järg-järgult vähenev määr, nii et hiljemalt kuuendal aastal pärast teenuste loomist lõpeb toetuse andmine täielikult.

▼M7

Artikkel 16a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 26 kohaldamisel, kui investeeringud tehakse põllumajandusettevõtetes taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia ja/või elektri tootmisse, on taastuvenergia tootmisrajatised toetuskõlblikud üksnes sel juhul, kui nende energia eriliigi tootmisvõimsus ei ole suurem kui põllumajandusettevõtte (sh majapidamine) soojus- ja elektrienergia keskmine energiatarbimine aastas.

Kui investeeringud tehakse põllumajandusettevõtetes biokütuste tootmisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ ( 8 ) tähenduses, on taastuvenergia tootmisrajatised toetuskõlblikud üksnes sel juhul, kui nende energia eriliigi tootmisvõimsus ei ole suurem kui põllumajandusettevõtte transpordikütuse keskmine tarbimine aastas.

▼B

Artikkel 17

1.  Põllumajandusettevõtete moderniseerimiseks ettenähtud investeeringutoetuste korral, selleks, et täita ühenduse alles kasutusele võetud nõudeid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 26 lõike 1 teises lõigus, tuleb nõudeid täita kõnealuses lõigus osutatud ajapikenduse lõpuks.

2.  Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 alusel toetust saavad noored põllumajandustootjad teevad investeeringuid kehtivate ühenduse nõuete täitmiseks, tuleb nõudeid täita kõnealuse määruse artikli 26 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ajapikenduse lõpuks.

Artikkel 18

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 27 lõike 2 kohaldamisel põhinevad metsamaa suurusele ja kasutusele vastavad metsamajandamiskavad nii vastavatel riiklikel õigusaktidel kui ka kehtivatel maakasutuskavadel ning hõlmavad piisaval määral metsaressursse.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 27 osutatud tegevused metsade majandusliku väärtuse parandamiseks hõlmavad investeeringuid metsavalduse tasandil ja võivad sisaldada investeeringuid metsatehnikasse.

Toetust ei anta tegevustele, mis hõlmavad taastamist pärast lõplikku raiet.

3.  Käesoleva määruse artikli 30 lõikes 4 osutatud metsad jäetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 27 lõike 1 esimese lause reguleerimisalast välja.

Artikkel 19

1.  Toetuste puhul, mille eesmärgiks on toetada investeeringuid põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmiseks, et täita ühenduse alles kasutusele võetud nõudeid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 28 lõike 1 punkti c teises lõigus, tuleb nende nõuetega vastavus tagada asjaomases lõigus osutatud ajapikenduse lõpuks.

2.  Seoses toetustega metsasaadustele lisandväärtuse andmiseks ettenähtud investeeringutele, hõlmavad puidu kui toormaterjali kasutamisega seotud investeeringud kõiki tööstuslikule töötlemisele eelnevaid tegevusi.

Artikkel 20

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostööga seotud kulud, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 29 lõikes 2, hõlmavad selliseid ettevalmistavaid tegevusi nagu projekti, toote, töötlemisviisi või tehnoloogia väljatöötamine ja katsed, ning koostööga seotud materiaalseid ja/või mittemateriaalseid investeeringuid enne uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate äriotstarbelist kasutuselevõttu.

Artikkel 21

1.  Liikmesriigid kohandavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 31 osutatud ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuete täitmiseks antava toetuse määra nõude kohta, arvestades nõude kohaldamisest tulenevate kohustuste taset. Sama artikli lõikes 2 osutatud maksimaalse viie aasta jooksul väheneb toetuse maksmine järk-järgult kuni lõpeb täielikult.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 31 osutatud ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuete täitmiseks antava iga-aastase toetuse määra kindlaksmääramisel ei arvestata investeeringutega seotud kulusid.

▼M8

3.  Abisaajate suhtes ei tohi pärast 31. detsembrit 2013 võtta uusi juriidilisi kohustusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 31.

▼B

Artikkel 22

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud ühenduse kvaliteedikavad on sellised, mis on loodud järgmiste määruste ja sätete kohaselt:

a) nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91; ( 9 )

b) nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006; ( 10 )

c) nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006; ( 11 )

d) nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI jaotis. ( 12 )

2.  Toetuse saamiseks peavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud toidukvaliteedikavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a) selliste kavade kohaselt toodetud lõpptoote erilisus on tingitud põllumajandusliku tootmise meetoditega seotud üksikasjalikest kohustustest, mis tagavad:

 eriomadused, k.a tootmisprotsess, või

 lõpptoote kvaliteedi, mis on oluliselt parem kui kehtivad nõuded kaupadele seoses inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitsega;

b) kavad sisaldavad siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib sõltumatu inspekteerimisorgan;

c) kavad on avatud kõigile tootjatele;

d) kavad on läbipaistvad ja võimaldavad tooteid täies ulatuses kontrollida;

e) kavadega reageeritakse kehtivatele ja prognoositavatele turuvõimalustele.

3.  Toetust võib anda toidukvaliteedikavas osalevatele põllumajandustootjatele ainult juhul, kui kvaliteettoodet või toitu on ametlikult tunnustatud lõikes 1 loetletud määruste ja sätete alusel või liikmesriigi tunnustatud toidukvaliteedikava alusel, nagu on osutatud lõikes 2.

Lõike 1 punktides b ja c osutatud toidukvaliteedikavade puhul võib toetust anda vaid ühenduse registrisse lisatud toodetele.

4.  Kui maaelu arengu programmis on määruse (EMÜ) nr 2092/91 kohases toidukvaliteedikavas osalemise korral ette nähtud toetus konkreetsele tootele, ei arvestata põllumajanduse keskkonnameetme raames sama toote mahetootmise toetussumma arvutamisel asjaomases kvaliteedikavas osalemisest tingitud püsikulusid.

5.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 lõike 1 punkti c tähenduses käsitatakse püsikuludena toetatava toidukvaliteedikavaga ühinemise ja iga-aastase osamaksega seotud kulusid, lisades vajaduse korral kulutused kontrollidele, mida on vaja kava spetsifikatsioonidele vastavuse tõendamiseks.

Artikkel 23

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii tähenduses käsitatakse tootjarühmana mis tahes õiguslikus vormis organisatsiooni, mis ühendab, kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud toidukvaliteedikavas konkreetse põllumajandustoote või toiduga aktiivselt osalevaid ettevõtjaid. Kutseala- ja/või mitut kutseala ühendavaid organisatsioone, mis esindavad üht või mitut sektorit, tootjarühmadena ei käsitata.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 33 alusel abikõlblikud teavitamis- ja edendamistegevused on tegevused, mis on kavandatud mõjutama tarbijaid ostma põllumajandustooteid või toitu, mis on asjaomase määruse artikli 32 kohaselt kaasatud maaelu arengu programmi kuuluvasse toidukvaliteedikavasse.

Selliste tegevustega juhitakse tähelepanu asjaomaste toodete eriomadustele või eelistele, eriti kvaliteedile, erilistele tootmismeetoditele, rangetele loomade heaolu nõuetele ja keskkonnast hoolimisele, mis on seotud asjaomase toidukvaliteedikavaga, ning need võivad sisaldada kõnealuseid tooteid käsitlevate teaduslikult põhjendatud ja tehniliste teadmiste levitamist. Selliste tegevuste hulka kuuluvad eelkõige messide ja näituste korraldamine ja/või nendel osalemine, samalaadne suhtekorraldustegevus ning reklaam eri teabekanalite kaudu või eri müügikohtades.

3.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii kohaselt on abikõlblikud ainult siseturul teostatavad teavitamis-, edendamis- ja reklaamitegevused.

Kõnealused tegevused ei või õhutada tarbijaid ostma toodet selle erilise päritolu tõttu, v.a määruse (EÜ) nr 510/2006 ja määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel kasutusele võetud kvaliteedikavade raames toodetud tooted. Toote päritolule võib sellegipoolest viidata tingimusel, et viide päritolule on vähemtähtis kui põhisõnum.

Kaubamärkide edendamisega seotud tegevused toetust ei saa.

4.  Kui lõikes 2 osutatud tegevused hõlmavad toodet, mis on kaasatud artikli 22 lõike 1 punktides a, b või c osutatud toidukvaliteedikavasse, peab teavitamis-, edendamis- ja/või reklaammaterjalil olema kõnealuste kavadega ettenähtud ühenduse logo.

5.  Määruse (EÜ) nr 2826/2000 alusel toetatavad teavitamis- ja edendamistegevused ei kvalifitseeru määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii alusel antava toetuse saamiseks.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kõik toetatava tegevuse raames koostatavad teavitamis-, edendamis- ja reklaamimaterjalid vastavad ühenduse õigusaktidele. Sel eesmärgil edastavad abisaajad kõik selliste materjalide projektid liikmesriigi pädevale ametiasutusele.

Artikkel 24

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 34 osutatud äriplaan peab sisaldama järgmist:

a) tõendusmaterjali, et põllumajandusettevõte võib saada majanduslikult elujõuliseks, võttes vajaduse korral arvesse põllumajandustootja pereliikmete muid tuluallikaid;

b) üksikasju vajalike investeeringute kohta;

c) vahe- ja lõppeesmärkide kirjeldust.

2.  Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 34 osutatud äriplaanis viidatakse muude maaelu arengu meetmete kasutamisele, peab see olema piisavalt üksikasjalik, et see võimaldaks taotleda toetust kõnealuste muude meetmete raames.

3.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 34 lõike 2 kohaldamisel ei maksa liikmesriigid äriplaani rakendamise asjaolusid arvesse võttes edaspidi toetust, kui elatuspõllumajandusega tegelev põllumajandustootja ei vasta hindamise ajal äriplaani tingimustele.

▼M4

Artikkel 24a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 35a osutatud äriplaanis:

a) kirjeldatakse kavandatud ümberkorraldamise peamisi aspekte, sealhulgas mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamist;

b) määratakse kindlaks erieesmärgid.

▼B

Artikkel 25

1.  Malta äärmiselt väikese kogutoodanguga tootmissektori jaoks ettenähtud miinimumtoetuste määramisel antakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisa kohaselt õigus kõnealust miinimumtoetust saada vaid tootjarühmadele kes esindavad miinimumprotsenti asjaomase sektori tootjatest ja toodangust.

Tootjate ja toodangu miinimumprotsent ning asjaomased sektorid määratakse kindlaks Malta maaelu arengu programmis.

2.  Malta tootjarühmade miinimumtoetus, arvutatuna väikese tootjarühma loomiseks vajalike kulude alusel, on esitatud III lisas.

▼M1

Artikkel 25a

1.  Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VIII lisa I D jaos osutatud toetust põllumajandustootjatele nõuande- ja teabeleviteenuste osutamiseks võib anda kõnealuseid teenuseid põllumajandustootjatele osutavatele ametiasutustele. See hõlmab eelkõige äriplaanide koostamist, abi maaelu arengumeetmete taotluste koostamisel ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) artiklitega 4 ja 5 ning III ja IV lisaga ette nähtud headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele ning kohustuslikele majandamisnõuetele vastavusega seotud nõustamist ja teabelevi.

2.  Ametiasutused, mis on valitud osutama põllumajandustootjatele nõustamis- ja teabeleviteenuseid, kasutavad asjakohaseid ressursse kvalifitseeritud personali, haldus- ja tehniliste rajatiste ning osutatavate teenuste nõustamise kogemuse ja usaldusväärsuse vormis.

3.  Ajavahemikul 2007–2009 võivad Bulgaaria ja Rumeenia rakendada põllumajandustootjatele nõuandeteenuste osutamiseks kõnealust meedet või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti a alapunktis iv osutatud meedet „nõuandeteenuste kasutamine põllumajandustootjate ja metsa valdajate poolt.”

▼B



2.

alajagu

2. telg

Artikkel 26

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 alusel toetust saavad isikud ei saa seoses nõukogu direktiivide 79/409/EMÜ ( 13 ) ja 92/43/EMÜ ( 14 ) rakendamisega toetust kõnealuse määruse artikli 31 alusel.

▼M6

Artikkel 26a

1.  Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 15 ) rakendamisega ei ole määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 alusel toetuse saamise tingimustele vastavatel toiminguliikidel õigust saada toetust vastavalt kõnealuse määruse artiklile 31.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 lõike 1 alusel antakse seoses direktiiviga 2000/60/EÜ toetust üksnes selliste tekkinud kulude ja saamata jäänud tulu korral, mis tulenevad ebasoodsatest tingimustest, mis on seotud järgmiste konkreetsete nõuetega:

a) nõuded on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ, need on kooskõlas vesikonna majandamiskavu käsitlevate meetmeprogrammidega, nende eesmärk on saavutada kõnealuse direktiivi keskkonnaeesmärgid ning need on rangemad veekaitset käsitlevate ELi õigusaktide rakendamiseks vajalikest meetmetest;

b) nõuded on rangemad kui nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 ( 16 ) artiklites 5 ja 6 ning II ja III lisas sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused;

c) nõuded on rangemad kui direktiivi 2000/60/EÜ vastuvõtmise ajal ELis kehtinud õigusaktidega ette nähtud kaitsetase, nagu on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 9, ning

d) nõuetega kehtestatakse maakasutusviisi olulised muudatused ja/või põllumajandustava olulised piirangud, mistõttu tulu väheneb märkimisväärselt.

3.  Iga-aastase toetussumma kohta kehtivad järgmised tingimused:

a) toetussumma suuruseks määratakse vähemalt 50 eurot kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta;

b) maksimaalne toetussumma ei ületa 200 eurot kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta.

Erandina esimese lõigu punktist b:

a) kuni viieks aastaks määratava toetuse maksimumsumma ei ületa 500 eurot kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta;

b) maksimumsummasid võib suurendada, võttes arvesse maaelu arengu programmides põhjendatavaid eriasjaolusid.

▼B

Artikkel 27

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikeid 1–4 ja artiklit 40 kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–13.

2.  Loomakasvatuse ekstensiivistamise või teistmoodi korraldamise kohustus peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a) jätkatakse rohumaade majandamist;

b) hooldatakse kogu loomühikutele vastavat karjatatavat ala, vältides nii ülekarjatamist ja alakasutust;

c) määratletakse loomkoormus, võttes arvesse kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid karjatatavaid loomi või, toitainete leostumise piiramise kohustuse korral kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid loomi, mis on kõnesoleva kohustusega seotud.

3.  Väetiste, taimekaitsevahendite ja muude sisendite kasutamist piiravaid kohustusi aktsepteeritakse vaid juhul, kui kõnealuseid piiranguid on võimalik hinnata viisil, mis annab piisava kinnituse kohustuse täitmise kohta.

4.  Toetus võib olla seotud järgmiste kohustustega:

a) piirkonnale omaste ning põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalikku tõugu põllumajandusloomade kasvatamine;

b) selliste taimede geneetiliste ressursside säilitamine, mis on kohalike ja piirkondlike oludega looduslikult kohanenud ning mille kadumine muudab genofondi vaesemaks.

Abikõlblikud põllumajandusloomade liigid ja kohalike tõugude põllumajanduse jaoks kadumise künnise kindlaksmääramise kriteeriumid on määratletud IV lisas.

5.  Ühise turukorralduse või I lisas loetletud otsetoetuskavade alusel rakendatavad keskkonnameetmed, loomade tervishoiu ja taimetervise või maaelu arengu meetmed, v.a põllumajanduslik keskkonnatoetus ja loomade heaolu toetus, ei välista põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja/või loomade heaolu toetuse määramist samale tootmisele, kui kõnealust toetust makstakse täiendavalt ja see on kooskõlas asjaomaste meetmetega.

Erinevaid põllumajanduskeskkonna ja/või loomade heaoluga seotud kohustusi võib omavahel ühendada, kui need täiendavad üksteist ja on omavahel kooskõlas.

Kui esimeses ja teises lõigus osutatud kohustused või meetmed ühendatakse, arvestatakse toetuse taseme määramisel ühendamisega seoses saamata jäänud konkreetseid tulusid ja lisakulutusi.

6.   ►M4  ————— ◄

Mägistele ja muude ebasoodsate looduslike tingimustega aladele, Natura 2000 põllumajandusmaale ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 17 ) kohaselt vesikondade majandamiskavasse kaasatud põllumajandusmaale antava toetuse puhul võetakse põllumajandusliku keskkonnatoetusekohustustes vajaduse korral arvesse asjaomaste piirkondade toetamiseks sätestatud tingimusi.

7.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 40 osutatud kohustused, mis on seotud loomade heaoluga, sisaldavad kõrgemaid nõudeid vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

a) loomade loomulikele vajadustele paremini vastav vesi ja sööt;

b) pidamistingimused, nagu ruumi suurus, allapanu, loomulik valgus;

c) väljapääsuvõimalus;

d) süstemaatilise vigastamise, isoleerimise või alalise lõastamise puudumine;

e) peamiselt põllumajanduslikust tootmisviisist ja/või pidamisviisist tingitud patoloogiate ennetamine.

8.  Võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ja nendest tingitud lisakulude arvutamise aluseks võetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 ja artikli 40 lõikes 2 osutatud asjakohased nõuded.

9.  Kui kohustusi väljendatakse tavaliselt muudes ühikutes kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas kasutatavates ühikutes, võivad liikmesriigid makseid arvutada kõnealuste muude ühikute alusel. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et järgitakse ühenduse toetuse saamiseks abikõlblikke aastaseid maksimumsummasid, mis on sätestatud kõnealuses lisas. Selleks võivad liikmesriigid:

a) kehtestada ühikute piirangu põllumajandusettevõtte hektari kohta, mille suhtes kehtivad põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustused, või

b) määrata iga osaleva põllumajandusettevõtte puhul maksimaalse kogusumma ja tagada, et igale põllumajandusettevõttele tehtavad maksed ei ületa kõnealust piirangut.

10.  Liikmesriigid määravad objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks vajaduse maksta tehingukulu eest hüvitist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 4 ja artikli 40 lõikes 3.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 4 ja artikli 40 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse tehingukuluna kulutusi, mis on seotud tehingu toimumisega ega ole otseselt hõlmatud sellega seotud kohustuse rakenduskuludega.

Tehingukulu arvutatakse kogu kohustuse täitmise aja kohta ja need ei tohi ületada 20 % võetud kohustuse tõttu saamata jäänud tuludest ja lisakuludest.

11.  Liikmesriigid võivad lubada kohustuse selle täitmise ajal muuks kohustuseks ümber muuta, tingimusel et täidetakse kõiki järgmisi tingimusi:

a) muutmine toob olulist kasu keskkonnale või loomade heaolule või mõlemale;

b) sellega tõhustatakse märkimisväärselt olemasolevat kohustust;

c) heakskiidetud maaelu arengu programm sisaldab asjaomast kohustust.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustel võib põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse muuta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 kohaseks põllumajandusmaa metsastamise kohustuseks. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustus lõpeb tagasimaksunõudeta.

12.  Liikmesriigid võivad lubada põllumajandusliku keskkonnatoetuse või loomade heaolu toetuse kohustuste kohandamist nende täitmise ajal, kui heakskiidetud maaelu arengu programm selliseid kohandusi võimaldab ja kui kohandus on kohustuse eesmärke silmas pidades põhjendatud.

▼M7

Selliseid kohandusi võib teha ka kohustuse täitmise kestuse pikendamiseks. Pikendamine ei tohi kesta kauem kui ►M8  2014 ◄ . aasta maksenõudes osutatud toetusperioodi lõpuni.

▼B

13.  Loomade loomühikutesse (LÜ) arvutamise määrad on toodud V lisas. Liikmesriigid võivad objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes diferentseerida neid määrasid kõnealuses lisas toodud piirides.

Artikkel 28

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel võib toetust anda tegevustele, mida teostavad muud abisaajad kui kõnealuse määruse artiklis 39 lõikes 2 osutatud abisaajad.

2.  Käesoleva määruse artikli 27 lõikes 4 osutatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuste hulka kuuluvad tegevused ei ole abikõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel ei anta toetust Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi alusel abikõlblikeks tunnistatud tegevustele.

3.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel abikõlblikud põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise alased tegevused on järgmised:

a) sihtotstarbelised tegevused: põllumajanduse geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist edendavad tegevused, sh hetkel in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loendid, k.a in situ/põllumajandusettevõttes säilitamine, ning ex situ kogude (geenipangad) ja andmebaaside veebipõhised loendid;

b) ühistegevused: tegevused, millega edendatakse ühenduse põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;

c) kaasnevad tegevused: teavitamis-, levitamis- ja nõuandetegevused, millesse kaasatakse valitsusväliseid organisatsioone ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ning mis sisaldavad koolitusi ja tehniliste aruannete koostamist.

4.  Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  in situ säilitamine – geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide või looduslike liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas ning kodustatud loomatõugude või kultuurtaimeliikide puhul põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused;

b)  in situ/põllumajandusettevõttes säilitamine – in situ säilitamine ja arendamine põllumajandusettevõtte tasandil;

c)  ex situ säilitamine – põllumajanduse geneetilise materjali säilitamine väljaspool looduslikku elupaika;

d)  ex situ kogu – põllumajanduse geneetilise materjali kogu, mida hoitakse väljaspool looduslikku elupaika.

Artikkel 29

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 41 ja 49 kohaldamisel käsitatakse vähetootlike investeeringutena selliseid investeeringuid, mis ei suurenda põllumajanduse või metsandusega tegeleva põllumajandusettevõtte väärtust või kasumlikkust.

Artikkel 30

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 kohaldamisel kasutatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 esitatud mõisteid, millel võib olla maaelu arengu programmides asjakohaselt põhjendatud erandeid.

2.  Mets – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana.

Metsana käsitatakse ka taasmetsastatud alasid, millel kasvavate puude võrade liitus ei ole veel jõudnud, kuid peaks jõudma 10 %ni ja kõrgus viie meetrini, samuti inimtegevusest tulenevalt või looduslikel põhjustel ajutiselt puudeta alasid, mis peaksid taastuma.

Metsadena käsitatakse ka bambuse ja palmide all olevaid maid, tingimusel et kõrguse ja võrade liituse kriteeriumid on täidetud.

Metsade hulka kuuluvad metsateed, tuletõkestusvööndid ja muud väikesed lagendikud; metsad rahvusparkides, reservaatides ja muudel sellistel kaitsealadel, nagu erilise teadusliku, ajaloolise, kultuurilise või spirituaalse tähendusega alad.

Metsade hulka kuuluvad ka üle 0,5 hektari suuruse pindalaga ja üle 20 meetri laiad tuulekaitseribad, kaitsehekid ja puukoridorid.

Metsadena käsitatakse peamiselt metsandus- või kaitseotstarbelisi istandusi nagu kummipuuistandused ja korgitammepuistud. Põllumajandusliku tootmise süsteemi kuuluvad puistud nagu puuviljaistandused ning agrometsandussüsteemid on metsa mõiste hulgast välja jäetud. Samuti ei sisalda kõnealune määratlus puid linnaparkides ja aedades.

3.  Metsastunud ala – üle 0,5 hektari suurust maa-ala, mis ei ole mets, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on 5–10 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, või põõsastaimede, põõsaste ja puudega üle 10 % kaetud ala. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana.

4.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimese lause reguleerimisalast jäetakse välja järgmised metsad ja metsastunud alad:

a) keskvalitsuse, piirkondlike omavalitsuste või riigile kuuluvate ettevõtete omanduses olev mets või metsastunud maa;

b) riigile kuuluv mets ja muu metsastunud maa;

c) mets, mis kuulub juriidilistele isikutele, kelle kapitalist vähemalt 50 % kuulub ühele punktides a ja b osutatud institutsioonidest.

Artikkel 31

1.  Liikmesriik määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 kohase esmase metsastamise toetuse saamise tingimustele vastava põllumajandusmaa, mis hõlmab maad, kus toimub korrapärane põllumajandustegevus.

Natura 2000 alal, mis on määratud vastavalt direktiividele 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ, toimub esmane metsastamine kooskõlas asjaomase ala majandamise eesmärkidega.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse rajamiskuludena kulusid istikutele ja istutamisele ning istutamisega otseselt seotud ja selleks vajalikke kulusid.

3.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõike 1 punkti c kohaldamisel on põllumajandustootja isik, kes kulutab olulise osa tööajast põllumajandustegevusele ning saab sellest märkimisväärse osa sissetulekust vastavalt liikmesriigi kindlaksmääratavatele kriteeriumidele.

4.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõike 3 ja artikli 44 lõike 3 kohaldamisel on lühiajaliseks viljelemiseks kasvatatavad kiiresti kasvavad liigid, mille raiering, s.t kahe lõppraie vaheline aeg, on lühem kui 15 aastat.

▼M8

5.  Abisaajate suhtes ei tohi pärast 31. detsembrit 2013 võtta uusi juriidilisi kohustusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 43, sealhulgas siis, kui nimetatud meetmeid rakendavad kohalikud tegevusrühmad vastavalt kõnealuse määruse artikli 63 punktile a.

▼B

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 44 kohaldamisel määravad liikmesriigid kohalikke tingimusi, puuliike ja maa põllumajandusliku kasutuse järjepidevuse tagamise vajadust arvestades kindlaks ühele hektarile istutatavate puude suurima arvu.

▼M8

Abisaajate suhtes ei tohi pärast 31. detsembrit 2013 võtta uusi juriidilisi kohustusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 45, sealhulgas siis, kui nimetatud meetmeid rakendavad kohalikud tegevusrühmad vastavalt kõnealuse määruse artikli 63 punktile a.

▼M7

Artikkel 32a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 47 kohaldamisel võivad liikmesriigid lubada metsanduse keskkonnakohustuste pikendamist ►M8  2014 ◄ . aasta maksenõudes osutatud toetusperioodi lõpuni.

▼B

Artikkel 33

1.  Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 48 alusel antakse toetust metsade tuletõkkevööndite rajamiseks, võivad abikõlblike kulude hulka lisaks rajamiskuludele kuuluda ka vastava ala hoolduskulud.

Toetusi tuletõkestusvööndite hooldamiseks põllumajandustegevuse abil ei anta selliste piirkondade puhul, mis saavad põllumajanduslikku keskkonnatoetust.

2.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 48 osutatud tulekahjude vastane ennetustegevus võib sisaldada järgmist:

a) kaitsvate infrastruktuuride, nagu metsaradade, teede, veevõtukohtade, tuletõkkevööndite ja puhaste lageraiealade rajamine ning tuletõkkevööndite ja lageraiealade hooldamise käivitamine;

b) ennetavad metsandusmeetodid, nagu taimestiku ohjamine, hõrendamine ja taimestiku struktuuri mitmekesistamine;

c) metsatulekahjude seire alaste statsionaarsete seadmete ja sidevahendite sisseseadmine ja täiustamine.

Artikkel 34

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõikes 5 osutatud põllumajandusmaad, mis on kaasatud vesikondade majandamiskavadesse kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ, võivad saada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 alusel makstavat toetust, kui kõnealuste alade jaoks on vastav vesikonna majandamiskava kehtestatud ja seda rakendatakse.

2.  Keskkonnakaitselised põhjused, mis lubavad maid metsastada vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõikele 6, võivad sisaldada kaitset erosiooni ja/või kõrbestumise eest, bioloogilise mitmekesisuse suurendamist, veeressursside kaitset, üleujutuste ennetamist ja kliimamuutuste leevendamist, tingimusel et viimati osutatu ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust ega tekita muud keskkonnakahju.



3.

alajagu

3. telg

Artikkel 35

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 53 kohaldamisel on põllumajandustootja majapidamise liige vastavalt riiklike õigusaktide alusel omistatavale õiguslikule staatusele füüsiline või juriidiline isik või nende rühm, kuid mitte põllumajandusettevõtte töötajaid. Juhul kui põllumajandustootja majapidamise liige on juriidiline isik või nende rühm, peab see liige toetuse taotlemise ajal tegelema põllumajandusega.

Artikkel 36

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 lõikes e osutatud avaliku ja erasektori partnerlus, mis saab toetust kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks, peab täitma järgmised tingimused:

a) nad loovad kohalikud alampiirkonnapõhised arengustrateegiad;

b) nendes on esindatud käesoleva artikli punktis a osutatud geograafilise tasandi avalik ja erasektor;

c) jooksevkulud ei ületa 15 % iga üksiku avaliku ja erasektori partnerluse kohaliku arengu strateegiaga seotud riiklikest kulutustest.



4.

alajagu

4. telg

Artikkel 37

1.  4. telje rakendamisel, nagu on nimetatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 IV jaotise I peatüki 4. jaos, võivad liikmesriigid või piirkonnad valida, kas hõlmata kogu oma ala või selle osa, kohandades vastavalt kohalike tegevusrühmade ja nende esindatavate alade valimise kriteeriume.

Kohalike tegevusrühmade valimise kord peab olema asjaomastele maapiirkondadele avatud ja tagama konkurentsi kohaliku arengu strateegiaid esitavate kohalike tegevusrühmade vahel.

2.  Konkursikutsed, mis käsitlevad maapiirkondade valimist määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõike 1 punktis a osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks, korraldatakse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast programmide kinnitamist. Liikmesriigid või piirkonnad võivad siiski korraldada lisakonkursse, eelkõige kui Leader-telg on avatud uutele aladele, mille puhul võib vaja minna rohkem aega. ►M1  Bulgaarias ja Rumeenias korraldatakse esimene projektikonkurss hiljemalt kolme aasta jooksul pärast programmide kinnitamist. ◄

3.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 61 punktis a ja artikli 62 lõikes 3 osutatud iga ala elanikkond peab üldreeglina olema suurem kui 5 000 ega tohi ületada 150 000 elanikku.

Põhjendatud juhul võib 5 000–150 000 elaniku piire alandada või tõsta.

4.  30. aprillil 2004. aastal ühendusse kuulunud liikmesriigid püüavad tagada, et prioriteetseks seatakse selliste kohalike tegevusrühmade valimine, kelle kohaliku arengu strateegiad sisaldavad koostööd vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõikele 4.

▼M7

5.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõike 4 kohaldamisel tuleb projektivaliku otsused teha kohalike tegevusrühmade otsuseid tegeva organi hääletamisega, mille puhul majandus- ja sotsiaalpartnerite ning teiste kodanikuühiskonna esindajate hääled moodustavad vähemalt 50 %, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis b. Projektivalikuga seotud otsustusprotsessi puhul tuleb järgida läbipaistvust ja huvide konflikti vältimist tagavaid eeskirju.

▼M1

Artikkel 37a

Bulgaaria ja Rumeenia puhul võib määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktis c osutatud oskuste omandamine hõlmata kohalikku tasandit esindava arengupartnerluse rajamisega, integreeritud arengustrateegiate koostamisega, uuringute rahastamisega ja kohalike tegevusrühmade valimiseks toetustaotluste koostamisega seotud kulusid. Sellised kulud on võimalike kohalike tegevusrühmade puhul abikõlblikud.

▼M5

Artikkel 38

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktis c osutatud kohalike tegevusrühmade jooksvad kulud võivad saada ühenduse toetust 20 % ulatuses kohaliku arengu strateegiale ettenähtud riiklikest kogukulutustest.

▼M7

2.  Taotluse korral võivad liikmesriigid teha kohalikele tegevusrühmadele ettemakse. Ettemakse suurus ei ületa 20 % määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktis c osutatud kuludega seotud riigiabist ja selle maksmise tingimuseks on 110 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise esitamine. Tagatis vabastatakse hiljemalt kohaliku arengustrateegia lõpetamisel.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 ( 18 ) artikli 24 lõiget 6 ei kohaldata esimeses lõigus osutatud makse suhtes.

▼B

Artikkel 39

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 65 osutatud koostöösse kaasatakse vähemalt üks Leader-telje raames valitud kohalik tegevusrühm. Koostöö eest vastutab koordineeriv kohalik tegevusrühm.

2.  Koostöö on avatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 lõikes e osutatud avaliku ja erasektori partnerlustele ja muudele organiseerunud maapiirkondadele, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a) geograafilisel territooriumil on kohalik rühm, kes tegeleb aktiivselt maaelu arendamisega ja kes suudab kõnealuse territooriumi jaoks arengustrateegia välja töötada;

b) kõnealune kohalik rühm on organiseerunud kohalike osalejate partnerluse alusel.

3.  Koostöö sisaldab ühismeetme rakendamist.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 65 alusel võib toetust anda vaid ühismeetme, ühiste struktuuride juhtimise ja ettevalmistava tehnilise toega seotud kulutustele.

Arendamiskulutused võivad olla abikõlblikud kõigil koostööaladel.

4.  Koostööprojektid valib liikmesriigi pädev ametiasutus, kui kõnealused kohalike tegevusrühmade teostatavad projektid ei ole integreeritud nende kohaliku arengu strateegiasse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõike 4 alusel. Sellisel juhul võivad kohalikud tegevusrühmad esitada koostööprojekte pädevale ametiasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2013.

5.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni kinnitatud riigiülestest koostööprojektidest.

▼M1



4a

alajagu

Ajutine lisameede Bulgaaria ja Rumeenia jaoks

Artikkel 39a

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VIII lisa I jao punktiga E ettenähtud meetme „täiendavad otsetoetused” alusel eraldatava toetuse andmise tingimused on määratletud komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks riiklikud täiendavad otsetoetused.

▼B



5.

alajagu

Tehniline abi

Artikkel 40

Selliste maaelu arengu programmide puhul, mis hõlmavad nii lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikke piirkondi kui ka sama eesmärgi alusel mitteabikõlblikke piikondi, võib EAFRD panuse määra määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 3 punktis a osutatud tehnilise abi jaoks kindlaks määrata, võttes arvesse programmis osalevate piirkondade valdavat liiki ja arvu.

Artikkel 41

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 68 ettenähtud riikliku maaeluvõrgustiku juhtimiseks vajaliku struktuuri võib luua kas riiklikes pädevates ametiasutustes või pakkumismenetluste kaudu. Kõnealune struktuur peab suutma täita asjaomase artikli lõike 2 punktis b osutatud ülesandeid.

2.  Kui maaelu arengu programme on üks ja see katab kogu liikmesriigi territooriumi, on riiklik maaeluvõrgustik programmi tehnilise abi osa ning eristatud on määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktides a ja b osutatud elementidega seotud kavandatavad kulutused. Kõnealuses punktis a loetletud elementidega seotud kulutused ei tohi siiski ületada 25 % riiklikule maaeluvõrgustikule eraldatud summast.

3.  Kui liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõike 3 teise lõiguga ettenähtud võimalust, kinnitatakse riikliku maaeluvõrgustiku loomise ja toimimise eriprogramm kooskõlas kõnealuse määruse artikli 18 lõikega 4.

Käesoleva määruse artiklit 4, artikli 5 lõikeid 1 ja 3 ning artiklit 6 kohaldatakse mutatis mutandis selliste eriprogrammide esitamise, kinnitamise ja muutmise suhtes.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktides a ja b osutatud elemendid esitatakse eriprogrammis ja selle finantstabelis eraldi. Kõnealuses punktis a loetletud elementidega seotud kulutused ei tohi siiski ületada 25 % programmi kogusummast.

4.  Riiklikud maaeluvõrgustikud luuakse hiljemalt 31. detsembriks 2008.

5.  Riiklike maaeluvõrgustike loomise ja korralduse üksikasjad on sätestatud II lisas.

▼M8

Artikkel 41a

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõike 2 tähenduses hõlmab programmi abiga seotud ettevalmistustegevus programmiperioodile 2007–2013 järgneval programmiperioodil järgmist:

a) programmide eelhindamise kulud;

b) kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamise kulud;

c) muu ettevalmistustegevuse kulud, eeldusel et need on:

i) otseselt seotud praegu kehtivate maaelu arengu programmide tegevusega ja

ii) vajalikud, et tagada maaelu arengu poliitika järjepidev rakendamine ja sujuv üleminek ühest programmiperioodist järgmisesse programmiperioodi.

2.  Lõike 1 kohaldamine eeldab, et vastav säte lisatakse maaelu arengu programmidesse.

▼B



2.

jagu

Mitut meedet hõlmavad sätted

▼M8

Artikkel 41b

1.  Kui programmile ja/või meetmele eraldatud summa kasutatakse ära enne määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse lõppkuupäeva, et tohi liikmesriigid võtta endale uusi juriidilisi kohustusi abisaajate suhtes.

2.  Liikmesriigid ei tohi võtta endale uusi juriidilisi kohustusi abisaajate suhtes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 alates päevast, mil nad hakkavad programmiperioodiks 2014–2020 kehtestatud õigusraamistiku alusel võtma endale uusi juriidilisi kohustusi abisaajate suhtes.

Liikmesriigid võivad esimest lõiku kohaldada kas programmi või meetme tasandil.

3.  Programmi „LEADER” osas võivad liikmesriigid kohaldada lõiget 2 määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 62 nimetatud kohaliku tegevusrühma tasandil.

4.  Lõiget 2 ei kohaldata programmi „LEADER” ettevalmistava toetuse ega tehnilise abi suhtes.

▼B

Artikkel 42

Mitme telje ja/või meetme hulka kuuluvate integreeritud tegevuste puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 7 kohaldamisel tegevuse osade suhtes selle maaelu arengu meetme tingimusi, mille reguleerimisalasse tegevuse osa selgelt kuulub.

Artikkel 43

Investeerimismeetmete puhul tagavad liikmesriigid, et toetus on suunatud selgelt määratletud eesmärkidele, mis väljendavad kindlaksmääratud struktuuri- ja territoriaalseid vajadusi ning struktuurilist halvemust.

Artikkel 44

1.  Kui abisaaja annab toetuse määramise tingimusena võetud kohustuse kehtivusajal kogu oma põllumajandusettevõtte või selle osa üle teisele isikule, võib kõnealune teine isik kohustuse ülejäänud ajaks üle võtta. Kui kohustust üle ei võeta, tagastab abisaaja talle antud toetuse.

2.  Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud tagasimaksmist mitte nõuda järgmistel juhtudel:

a) kui abisaaja, kes on täitnud märkimisväärse osa võetud kohustusest, lõpetab kindlalt põllumajandustegevuse ja õigusjärglasel ei ole võimalik kõnealust kohustust üle võtta;

b) kui abisaajale kuuluva põllumajandusettevõtte osa üleandmine toimub artikli 27 lõike 12 teise lõigu alusel kohustuse kestuse pikendamise ajal ja üle ei anta rohkem kui 50 % enne kestuse pikendamist kohustusega seotud olnud maast;

▼M5

c) kui abisaaja põllumajandusettevõte antakse täielikult või osaliselt üle looduskaitseorganile keskkonna säilitamise eesmärgil, tingimusel et üleandmise eesmärk on maa kasutamise alaline muutmine, mis on seotud looduskaitsega ning mis on olulise tähtsusega keskkonna jaoks.

▼B

3.  Väiksemate muutuste korral põllumajandusettevõtte olukorras võivad liikmesriigid võtta erimeetmeid selle tagamiseks, et lõike 1 kohaldamine ei tooks võetud kohustusega seoses kaasa sobimatuid tulemusi.

▼M7

Põllumajandusettevõtte pindala vähendamist kuni 10 % kohustusega hõlmatud pindalast käsitatakse esimese lõigu kohaldamisel väikse muutusena.

▼B

Artikkel 45

1.  Kui abisaaja suurendab toetuse määramise tingimusena võetud kohustuse kehtivusajal oma põllumajandusettevõtte pindala, võivad liikmesriigid ette näha kohustuse laiendamise ülejäänud kehtivusajaks ka lisandunud alale vastavalt lõikele 2 või esialgse kohustuse asendamise uuega vastavalt lõikele 3.

Sellise asendamise võib ette näha ka juhul, kui kohustusega hõlmatud pindala laiendatakse põllumajandusettevõtte siseselt.

2.  Lõikes 1 osutatud laiendamist lubatakse üksnes juhul, kui see:

a) on kasulik asjaomasele meetmele;

b) on kohustuse olemuse, selle järelejäänud kehtivusaja ning täiendava pindala suuruse seisukohast põhjendatud;

c) ei takista toetuse määramise tingimuste täitmise tõhusat kontrolli.

3.  Lõikes 1 osutatud uus kohustus hõlmab kogu asjaomast ala ja selle tingimused on vähemalt sama ranged nagu esialgsel kohustusel.

4.  Kui abisaaja ei saa jätkata võetud kohustuste täitmist seetõttu, et tema põllumajandusettevõtet krunditakse ümber või selle suhtes kohaldatakse riiklikke maapiirkondade maakorralduse meetmeid või pädevate riigiasutuste kinnitatud maapiirkondade maakorralduse meetmeid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võetud kohustusi oleks võimalik kohandada vastavalt põllumajandusettevõtte uuele olukorrale. Kui selline kohandamine osutub võimatuks, siis võetud kohustus lõpeb, ilma et nõutaks tagasimaksu aja eest, mil kohustus kehtis.

Artikkel 46

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 39, 40 ja 47 alusel võetud kohustuste puhul nähakse ette läbivaatamisklausel, et tagada nende kohandamine, kui muudetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3, artikli 40 lõikes 2 ja artikli 47 lõikes 1 osutatud kohustuslikke nõudeid või nõudeid, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 4 ja 5 ning III ja IV lisa kohaselt, samuti väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning muid asjakohaseid siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikke nõudeid, millest kohustused on kõnealuste artiklite kohaselt suuremad.

Kui selline kohandamine ei ole abisaajale vastuvõtav, siis võetud kohustus lõpeb, ilma et nõutaks tagasimaksu aja eest, mil kohustus kehtis.

▼M4

Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kohustuste suhtes, mis on seotud maa tootmisest kõrvale jätmise kaotamisega pärast määruse (EÜ) nr 73/2009 jõustumist. Abisaaja taotluse korral võib selliste kohustuste kohandamisi lubada isegi siis, kui ei ole ette nähtud läbivaatamisklauslit.

▼M7

Alates 2012. aastast tuleks ette näha läbivaatamisklausel määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 39, 40 ja 47 kohaselt selliste viieks kuni seitsmeks aastaks võetud kohustuste puhul, mis kehtivad kauem kui praegune programmitöö periood, et kõnealuseid kohustusi saaks kohandada järgmise programmitöö perioodi õigusliku raamistikuga. Liikmesriigid võivad aga otsustada sellise läbivaatamisklausli kehtestamise juba 2011. aastal. Teist lõiku kohaldatakse ka käesoleva lõigu suhtes.

▼B

Artikkel 47

1.  Liikmesriigid võivad tunnistada eelkõige järgmisi vääramatu jõu või erandlike asjaolude liike, mille puhul loobuvad osaliselt või täielikult abisaajalt toetuse tagasinõudmisest:

a) abisaaja surm;

b) abisaaja pikaajaline töövõimetus;

c) põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamine, kui kohustuse võtmise päeval ei olnud seda võimalik ette näha;

d) raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõttele kuuluvat maad;

e) põllumajandusettevõttele kuuluvate loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;

f) kogu või osa põllumajandustootjale kuuluvat karja kahjustav episootiline haigus.

2.  Kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, teavitab abisaaja või õigustatud isik kirjalikult pädevat ametiasutust vääramatu jõu või erandlike asjaolude ilmnemisest ning esitab ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid.



IV

PEATÜKK

Abikõlblikkus ja haldussätted



1.

jagu

meetmete kontrollitavus ja abikõlblikkust käsitlevad eeskirjad



1.

alajagu

Meetmete kontrollitavus

Artikkel 48

1.  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 74 lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kõik maaelu arengu meetmed, mida nad kavatsevad rakendada, on kontrollitavad. Selleks määravad liikmesriigid kindlaks kontrolli korra, mis annab piisava kinnituse selle kohta, et abikõlblikkuse kriteeriumid ja muud kohustused on täidetud.

2.  Et põhjendada ja kinnitada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 31, 38, 39, 40 ja 43–47 alusel arvutatavate maksete piisavust ja õigsust, tagavad liikmesriigid, et asjakohane ekspertiis tuleb organitelt või teenistustelt, mis on arvutuste eest vastutavast teenistusest funktsionaalselt sõltumatud. Sellise ekspertiisi tegemist tõendatakse maaelu arengu programmis.



2.

alajagu

Intressitoetused

Artikkel 49

Laenude intressitoetusi võib määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 5 kohaselt kaasrahastada EAFRDst. Intressitoetusi kavandades näitavad liikmesriigid oma programmides ära kasutatava intressitoetuse arvutamise meetodi.

Liikmesriigid võivad laenuperioodi igal hetkel luua intressitoetuse tulevaste aastamaksete kapitalisatsioonisüsteemi. Kõik pärast maksmise lõppkuupäeva maksmata aastamaksed kapitaliseeritakse ja makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks 2015. Seoses maksetaotluste esitamisega komisjonile käsitatakse toetuse diskonteeritud väärtuse maksmise kohustuse võtnud vahefinantsasutusele makstud summasid tegelike kuludena.

Teise lõigu kohaldamisel on vaja kokkulepet liikmesriikide makseasutuse ja toetuse diskonteeritud väärtuse maksmise kohustuse võtnud vahefinantsasutuse vahel. Liikmesriigid näitavad programmis ära arvutusmeetodi ja maksmata intressitoetuse kapitaliseeritud väärtuse arvutamisel kasutatavad tulevase väärtuse hüpoteesid, samuti abisaajatele toetuse edastamise jätkamise korra.

Liikmesriigid vastutavad finantsvahendaja ees toetuse diskonteeritud väärtuse maksmise haldamise eest kogu laenuperioodil ja põhjendamatult kasutatud summade tõenäolise tagasisaamise eest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 33. ( 19 )



3.

alajagu

Muud finantskorraldusmeetmed

Artikkel 50

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 5 kohaselt võib EAFRD maaelu arengu programmi raames ja kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 51 ja 52 kaasrahastada selliste tegevustega seotud kulutusi, mis hõlmavad riskikapitali-, tagatis- ja laenufondidele (edaspidi „fondid”) tehtavaid makseid.

Artikkel 51

1.  Fondide osalised rahastajad või fondide sponsorid esitavad korraldusasutusele äriplaani, milles on muu hulgas esitatud sihtturg või tagatud portfell, rahastamise kriteeriumid ja tingimused, fondi tegevuseelarve, kuuluvus ja osalise rahastamise partnerid, juhtimise professionaalsuse, pädevuse ja sõltumatusega seotud nõuded, fondi sise-eeskirjad, EAFRD panuse põhjendus ja kavandatud kasutus, investeeringutest loobumise tingimused ning fondi lõpetamist käsitlevad sätted, k.a EAFRD panusest saadud tulude taaskasutamine. Äriplaani hindamise ja selle täitmise seirega tegeleb või selle eest vastutab korraldusasutus.

2.  Fondid luuakse sõltumatute juriidiliste isikutena, mille tegevust reguleerivad aktsionäridevahelised kokkulepped, või olemasolevas finantseerimisasutuses tegutseva eraldiseisva finantseerimisüksusena. Viimasel juhul kohaldatakse fondi suhtes eraldi rakenduseeskirju, milles sätestatakse eelkõige eraldi arvepidamine, et fondi investeeritud uued vahendid (sealhulgas EAFRDlt saadud vahendid) oleksid eraldi finantseerimisasutusel algselt olevatest vahenditest. Komisjon ei saa olla fondi osanik või aktsionär.

3.  Fondid investeerivad ettevõtetesse või annavad neile tagatisi nende asutamisel, esimestes tegevusetappides või laienemisel ning üksnes selliste tegevuste puhul, mis fondijuhtide arvates on potentsiaalselt elujõulised. Majandusliku elujõulisuse hindamisel võetakse arvesse kõiki kõnealuse ettevõtte sissetulekuallikaid. Fondid ei investeeri raskustes olevatesse äriühingutesse, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes, ( 20 ) ega anna sellistele äriühingutele tagatisi.

4.  Korraldusasutused ja fondid rakendavad ettevaatusabinõusid konkurentsimoonutuste minimeerimiseks riskikapitali- või laenuturul. Omakapitaliinvesteeringutest ja laenudest saadava tulu (proportsionaalsed halduskulud maha arvatud) võib eeliskorras jagada erasektori aktsionäridele kuni aktsionäride vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tasu ulatuses ning pärast seda proportsionaalselt kõigi aktsionäride ja EAFRD vahel.

5.  Fondide halduskulud ei tohi programmi kestuse vältel ületada 3 % (tagatisfondide puhul 2 %) aastas keskmiselt sissemakstavast kapitalist, välja arvatud juhul, kui pärast pakkumismenetlust on vaja kehtestada kõrgem protsendimäär.

6.  Maaelu arengu programmidest fondidesse tehtava panuse tingimused (sh väljundid, investeerimisstrateegia ja kavandamine, rakendamisseire, investeeringutest loobumise poliitika ja lõpetamist käsitlevad sätted) sätestatakse rahastamiskokkuleppes, mis sõlmitakse ühel poolt fondi ja teiselt poolt liikmesriigi või korraldusasutuse vahel.

7.  EAFRDst ja muudest avaliku sektori allikatest fondidele tehtava panuse ning fondidest üksikettevõtetesse tehtavate investeeringute või neile antavate tagatiste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 reegleid või riigiabi käsitlevaid ühenduse eeskirju.

▼M7

Artikkel 52

1.  Käesoleva määruse artiklis 51 osutatud finantskorraldusmeetmete puhul on komisjonile määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 26 lõike 3 punkti a kohaselt deklareeritud kulutused selliste fondide loomisel või neile maksete tegemisel tehtud kogukulud.

Lõppmakse tegemisel ja maaelu arengu programmi lõpetamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 28 käsitatakse abikõlblike kulutustena järgmisi kogusummasid:

a) iga asjaomase fondi maksed ettevõttesse tehtavate investeeringute jaoks või tagatisfondidest antavad tagatised, sh tagatisena lubatud summad;

b) abikõlblikud halduskulud.

Kohaldatav kaasfinantseerimise määr vastab sellise meetme kaasfinantseerimise määrale, millesse fond panustab. Kui fond panustab mitmesse eri kaasfinantseerimise määraga meetmesse, kohaldatakse kõnealuseid määrasid vahekorras vastavate abikõlblike kulutustega.

Vahe esimese lõigu kohaselt tegelikult makstud EAFRD panuse ning teise lõigu punktide a või b alusel abikõlblike kulutuste vahel tasaarveldatakse programmi viimase rakendusaasta aastaaruandes. Kõnealused aastaaruanded hõlmavad nõutud üksikasjalikku finantsteavet.

2.  Kui EAFRD kaasfinantseerimistegevused hõlmavad käesoleva määruse artikli 50 kohaselt tagastatavate investeeringutega seotud tagatisfonde, tehakse eeldatava kahju eelhindamine, võttes investeeringute liigi ja asjaomase turu puhul arvesse samalaadsete tegevustega seotud praegust turukogemust. Eeldatava kahju hindamist võib läbi vaadata, kui see on järgnevate turutingimustega põhjendatud. Tagatiste maksmiseks ette nähtud vahendid peaksid sellist hinnangut kajastama.

3.  Fondide tehtud investeeringutest programmitöö perioodil tegevustele tagastatud või pärast tagatiste maksmist alles jäänud ressursse kasutab fond vastavalt käesoleva määruse artikli 51 lõikes 6 osutatud rahastamiskokkuleppele või need tasaarveldatakse aastaaruannetes. Pärast maaelu arengu programmi abikõlblikkuse lõppkuupäeva kasutavad asjaomased liikmesriigid fondide tehtud investeeringutest tegevustele tagastatud või pärast tagatiste maksmist alles jäänud ressursse üksikettevõtete heaks.

Maaelu arengu programmidest fondidele tehtud maksetest saadud intresse kasutatakse vastavalt esimesele lõigule.

▼B



4.

alajagu

Standardkulud ning saamata jäänud tulu ja mitterahaliste maksete hindamine

Artikkel 53

▼M5

 

Vajaduse korral võivad liikmesriigid määrata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 27, 31, 37–41 ja 43–49 sätestatud toetuse määra standardkulude ja saamata jäänud tulu standardhinnangute alusel.

 ◄

Ilma et see piiraks riigiabi sisulisi ja menetluslikke eeskirju, kohaldatakse esimest lõiku ka looduspärandi säilitamiseks, taastamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 57 punktis a osutatud kõrge loodusliku väärtusega alade arendamiseks tehtavate investeeringute suhtes.

▼B

2.  Liikmesriigid tagavad, et arvutused ja lõikes 1 osutatud vastavad toetusmeetodid:

a) sisaldavad ainult kontrollitavaid elemente;

b) põhinevad asjakohaste teadmiste ja oskustega määratud arvnäitajatel;

c) viitavad selgelt arvnäitajate päritolule;

d) on eristatud, et võtta vajaduse korral arvesse piirkondlikke või kohalikke tingimusi ja tegelikku maakasutust;

e) ei sisalda püsivate investeerimiskuludega seotud elemente (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 31, 37–40 ja 43–47 kohaste meetmete puhul).

Artikkel 54

 

Avalik-õigusliku või eraõigusliku abisaaja mitterahalised investeeringud, nimelt kaubad ja teenused, mille eest ei ole tehtud arvete või samaväärsete dokumentidega tõendatavaid rahalisi makseid, võivad olla abikõlblikud, kui täidetakse järgmised tingimused:

 ◄

a) mitterahalisteks investeeringuteks on maa või kinnisvara, seadmed või toormaterjalid, teadusuuringud või ametioskusi nõudev või tasustamata vabatahtlik töö;

b) neid ei tehta seoses artiklis 50 osutatud finantskorraldusmeetmetega;

c) nende väärtust on võimalik sõltumatult hinnata ja kontrollida.

Maa või kinnisvara andmise korral tõendab selle väärtust sõltumatu kvalifitseeritud ekspert või asjakohaste volitustega ametiasutus.

Tasustamata vabatahtliku töö puhul määratakse selle väärtus, arvestades töötatud aega ning samaväärse töö eest makstavat tunni- ja päevapalka, vajaduse korral varem kehtestatud standardkulude süsteemi alusel, tingimusel et kontrollisüsteem annab piisava kinnituse selle kohta, et kõnealust tööd on tehtud.

2.  EAFRDst kaasrahastatavad riiklikud kulutused mitterahalisi makseid sisaldavale tegevusele ei ületa abikõlblikke kogukulutusi (v.a mitterahalised maksed) tegevuse lõpus.



5.

alajagu

Investeeringud

Artikkel 55

1.  Investeeringute puhul piirduvad abikõlblikud kulutused järgmisega:

a) kinnisvara ehitamine, omandamine, sealhulgas rentimine või parendamine;

b) uute masinate ja seadmete (sh tarkvara) ostmine või liising kuni vara turuväärtuseni. Muud liisingulepinguga seotud kulud (liisinguandja hinnalisand, intresside refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustusmaksed) abikõlblikud ei ole;

c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitektide, inseneri- ja konsultatsioonitasud, teostatavusuuringud ning patendiõiguste ja litsentside omandamine.

Erandina esimese lõike punktist b võivad liikmesriigid vaid mikroettevõtete väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 21 ) tähenduses, kehtestada, põhjendatud juhtudel, tingimused, mille kohaselt võivad kasutatud tehnika ostmise kulud olla abikõlblikud.

▼M7

2.  Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, toetusõiguste, loomade, üheaastaste taimede ostmiseks ega nende taimede istutamiseks.

Tavalised asendusinvesteeringud ei ole abikõlblikud kulud.

Abikõlblikud võivad olla siiski selliste loomade ostmise kulud, kes on ostetud loodusõnnetuste poolt kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti b alapunktile vi.

▼B



6.

alajagu

Investeeringutoetuse ettemaksete maksmine

▼M7

Artikkel 56

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 65/2011 artikli 24 lõikest 6 võivad liikmesriigid taotluse korral teha ettemakse investeeringutoetuse saajatele. Avalik-õiguslike toetusesaajate puhul võib selliseid ettemakseid teha omavalitsustele ja nende ühendustele, piirkondlikele ametiasutustele ning avalik-õiguslikele organitele.

2.  Ettemakse suurus ei ületa 50 % investeeringuga seotud avalikust abist ja selle maksmise tingimuseks on 110 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise esitamine.

Avalik-õigusliku asutuse antud tagatist käsitatakse samaväärsena esimeses lõigus osutatud tagatisega, eeldusel et ametiasutus kohustub maksma tagatisele vastava summa juhul, kui õigust makstud ettemaksele ei kinnitata.

3.  Tagatise võib vabastada, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et investeeringuks antava riigiabiga seoses tehtud tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

▼B



2.

jagu

Riigiabi

Artikkel 57

1.  Maaelu arengu programmid võivad sisaldada asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete või tegevuste täiendavaks riiklikuks rahastamiseks ettenähtud riigiabi vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 89 ainult juhul, kui riigiabi on määratletud käesoleva määruse II lisa punkti 9 alapunkti A kohaselt.

▼M4

2.  Maaelu arengu programmid võivad sisaldada asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalast välja jäävaid, liikmesriikide poolt maaelu arengu toetuseks tehtud makseid määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 43–49 ja 52 kohaste meetmete ja kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmetega seotud tegevuste rahastamiseks või asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalast välja jäävate, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 27 43–49 ja 52 kohaste meetmete ja kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmetega seotud tegevuste täiendavaks riiklikuks rahastamiseks ainult juhul, kui riigiabi on määratletud käesoleva määruse II lisa punkti 9 alapunkti B kohaselt.

▼B

3.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmetele ja tegevustele tehtud kulutused on abikõlblikud vaid siis, kui abi ei ole andmise hetkel ebaseaduslik nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 ( 22 ) artikli 1 punkti f kohaselt.

Korraldusasutus või mõni muu liikmesriigi pädev ametiasutus tagab, et kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmete kohaselt antakse tegevusteks abi kehtivate abikavade alusel määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktide b ja d tähenduses, siis järgitakse individuaalsest abist teavitamise nõudeid kõnealuse määruse artikli 1 punkti e tähenduses, ning et kõnealused tegevused valitakse vaid pärast nendest teavitamist ja abi komisjonipoolset kinnitamist vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.



3.

jagu

Teavitamine ja avalikustamine

Artikkel 58

1.  Maaelu arengu programm sisaldab teavitamiskava, millega on ette nähtud:

a) eesmärgid ja sihtrühmad;

b) teavitamis- ja teabemeetmete sisu ning strateegia, milles on esitatud kavandatavad meetmed;

c) selle soovituslik eelarve;

d) rakendamise eest vastutavad valitsusasutused või organid;

e) kriteeriumid, mida kasutatakse teavitusmeetmete mõju hindamiseks seoses läbipaistvuse ning maaelu arengu programmide ja ühenduse osa teadvustamisega.

2.  Teavitamiseks eraldatavad summad võivad kuuluda maaelu arengu programmi tehnilist abi käsitleva osa raamesse.

3.  Teavitamise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud VI lisas.

Artikkel 59

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 77 kohaselt loodud seirekomisjoni koosolekutel kannab esimees ette teavitamismeetmete rakendamise edusammudest ja esitab komitee liikmetele vastavaid näiteid.



4.

jagu

Seire ja hindamine

▼M4

Artikkel 59a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 78 punktis f osutatud „olulised muudatusettepanekud” hõlmavad muudatusi, mille tegemiseks on vajalik komisjoni otsus, ning käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud muudatusi, välja arvatud muudatused, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud erandiga ning teabega programmi kehtivate meetmete kohta ja nende kirjeldusega.

▼B

Artikkel 60

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 82 ettenähtud iga-aastaste arenguaruannete ülesehitus ja elemendid on esitatud käesoleva määruse VII lisas.

Artikkel 61

Vahe- ja järelhindamised vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõigetele 4 ja 5 esitatakse komisjonile hiljemalt vastavalt 31. detsembriks 2010 ja 31. detsembriks 2015.

Kui liikmesriigid ei edasta vahe- ja järelhindamisaruandeid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kuupäevadeks, võib komisjon kuni aruannete saamiseni kohaldada määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 27 lõikes 3 osutatud vahemaksete ajutise peatamise korda.

Artikkel 62

1.  Maaelu arengu programmide ühised lähte-, väljundi- tulemus- ja mõjunäitajad on loetletud käesoleva määruse VIII lisas. Kõnealune näitajate loetelu moodustab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 80 osutatud ühise seire- ja hindamisraamistiku.

Vajaduse korral jagatakse näitajad abisaajate soo ja vanuse järgi, samuti selle järgi, kas meetmeid rakendatakse vähemsoodsates piirkondades või lähenemiseesmärgi alla kuuluvatel aladel.

▼M4

Meetmete puhul, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a määratletud tegevuste liike, liigitatakse väljundinäitajad ja väljundinäitajate soovituslikud eesmärgid tegevuste liikide kaupa.

▼B

2.  Väljundi- ja tulemusnäitajate edenemist käsitletakse iga-aastases arenguaruandes. Kõnealuses aruandes sisalduvad nii ühised kui ka lisanäitajad.

Et hinnata maaelu arengu programmi eesmärkide saavutamise suunas liikumist, määratakse programmi rakendamise ajaks väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajatele soovituslikud eesmärgid, sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 89 osutatud riiklik lisarahastamine.

3.  Komisjon määratleb ühise seire- ja hindamisraamistikuga seotud suunised liikmesriikidega ühise lähenemise teel. Need suunised sisaldavad vähemalt järgmisei elemente:

a) seirenõuded;

b) eel-, vahe- ja järelhindamise korraldus ning ühised hindamisküsimused iga maaelu arengu meetme jaoks;

c) suunised edu hindamist käsitleva aruandlussüsteemi kohta, võttes arvesse näitajaid;

d) dokumendid iga meetme kohta, milles on sekkumisloogika ja eri näitajad;

e) lähte-, väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajaid kirjeldavad dokumendid.



5.

jagu

Teabe ja dokumentide elektrooniline vahetamine

Artikkel 63

1.  Komisjon loob koostöös liikmesriikidega teabesüsteemi (edaspidi „süsteem”), mis võimaldab ühist huvi pakkuva teabe turvalist vahetamist komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kõnealused andmed sisaldavad nii halduslikku/korralduslikku kui rahalist külge, mis kuulub komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 ( 23 ) artikli 18 reguleerimisalasse.

Komisjon loob kõnealuse süsteemi ja ajakohastab seda liikmesriikidega ühise lähenemise teel.

2.  Haldusliku/korraldusliku juhtimise osas sisaldab süsteem ühist huvi pakkuvat dokumente käsitlevat teavet, mis võimaldab seiret, eelkõige: riiklikke strateegiakavasid ja nende ajakohastatud versioone, koondaruandeid, programme ja nende muudatusi, komisjoni otsuseid, iga-aastaseid arenguaruandeid (sh kodifitseerimismeetmeid vastavalt II lisa punktis 7 esitatud tabelile) ning VIII lisas esitatud seire- ja hindamisnäitajaid.

3.  Korraldusasutus ja komisjon lisavad süsteemi andmeid ja ajakohastavad nende vastutusalas olevaid dokumente nõutavas vormis.

4.  Süsteemi saavad kasutada liikmesriigid ja komisjon kas otse või liidese kaudu, mille abil sünkroniseeritakse andmed automaatselt riiklike ja piirkondlike elektrooniliste juhtimissüsteemidega ning lisatakse neid sinna.

Liikmesriigid saadavad süsteemi pääsu õiguste taotlused komisjonile tsentraliseeritud korras.

5.  Andmevahetus allkirjastatakse digitaalselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ ( 24 ) artikliga 5. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad süsteemis kasutatava digitaalse allkirja juriidilist kehtivust ja kohtumenetluses tõendiks sobivust.

6.  Komisjonile dokumentide edastamise kuupäevana käsitatakse päeva, millal liikmesriik dokumendid pärast süsteemi sisestamist edastas.

Dokumenti käsitatakse komisjonile saadetuna, kui see muutub süsteemis liikmesriigile mittemuudetavaks ja mitteligipääsetavaks.

7.  Süsteemi ühiselementide väljatöötamise ja ajakohastamise kulud rahastatakse ühenduse eelarvest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikega 1.

Ühelt poolt riiklike ja kohalike süsteemide vahelise liidesega seotud kulud ning teiselt poolt riiklike ja kohalike süsteemide kohandamise kulud võivad olla kõnealuse määruse artikli 66 lõike 2 alusel abikõlblikud.

▼M3

8.   ►M4  Vääramatu jõu või erandlike asjaolude puhul, eelkõige süsteemi väärtalitluse või püsiva ühenduse puudumise korral, võivad liikmesriigid esitada dokumendid komisjonile paberil või muude asjakohaste elektrooniliste vahenditega. Paberil või muude asjakohaste elektrooniliste vahenditega võib dokumente esitada juhul, kui varem on komisjoniga vastavalt kokku lepitud. ◄

Liikmesriik sisestab vastavad dokumendid süsteemi, kui elektroonilise süsteemi kasutamist takistav vääramatu jõu või erakorralise asjaolu põhjus kaob. Sellisel juhul käsitatakse esitamiskuupäevana paberkandjal saadud või muude asjakohaste elektrooniliste vahenditega edastatud dokumentide saatmise kuupäeva.

▼B



V

PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 64

Määrus (EÜ) nr 817/2004 tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuarist 2007.

Seda kohaldatakse endiselt enne 1. jaanuari 2007 määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaselt kinnitatud meetmete suhtes.

Määruse (EÜ) nr 817/2004 artikkel 11 ja selle II lisa punktid 9.3.V.A.1, 9.3.V.B.1, 2 ja 3 ja punkti 9.3.V.B teine taane kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 94 kolmandale lõigule kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 65

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 algava programmitöö perioodiga seotud ühenduse toetuse suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M4




I LISA

Artikli 2 lõikes 2 osutatud toetuskavad

 Puu- ja köögiviljad (nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ( 25 ) II osa I jaotise IV peatüki IVa jagu);

 vein (määruse (EÜ) nr 479/2008 ( 26 ) II jaotise I peatükk);

 tubakas (määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki V jagu);

 oliiviõli (määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IV jagu);

 humal (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 68a);

 lambad ja kitsed (nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 ( 27 ) artikli 102 lõige 1);

 mesindus (määruse (EÜ) nr 1234/2007 I jaotise IV peatüki VI jagu);

 suhkur (nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006 ( 28 ));

 äärealade põllumajanduse (nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 ( 29 ) III jaotis) ning väiksemate Egeuse mere saarte jaoks ette nähtud erimeetmed (nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 ( 30 ) III peatükk);

 otsemaksed (määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõige 3 ja artikkel 68).

▼B




II LISA

A.   MAAELU ARENGU PROGRAMMI SISU (ARTIKKEL 5)

1.   Maaelu arengu programmi pealkiri

2.   Liikmesriik ja halduspiirkond (vajaduse korral)

2.1   Programmiga hõlmatud geograafiline ala

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõige 2)

2.2.   Lähenemiseesmärgi alla liigitatud piirkonnad

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt d ja artikkel 69)

Määratleda:

 lähenemispiirkonnad.

3.   Olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs, nende puhul asjakohane strateegia ning eelhindamine

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt a ja artikkel 85)

3.1   Olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs

Kirjeldada geograafilise ala hetkeolukorda, kasutades kvantifitseeritud andmeid, esitades tugevad ja nõrgad küljed, olulised erinevused, vajadused ja lüngad ning maaelu arengupotentsiaali VIII lisas määratletud lähtenäitajate ja muude asjakohaste lisanäitajate alusel. Kirjelduses käsitletakse järgmist:

Geograafilise ala üldine sotsiaal-majanduslik taust : maapiirkonna kirjeldus, võttes arvesse nõukogu otsuse nr 2006/144/EÜ ( 31 ) lisa punkti 2.4, demograafiline olukord (sh elanikkorra vanuselise ja soolise struktuuri analüüs, sisse- ja väljaränne ning linnalähedusest tingitud surve ja eraldatusega kaasnevad probleemid), majandusstiimulid, tootlikkus ja majanduskasv, tööturg (sh tööhõive struktuur, töötus ja oskuste tasemed, k.a tööhõive vanuselise ja soolise külje analüüs), üldine ja põllumajanduslik/metsanduslik maakasutus ja omandistruktuur ning põllumajandusettevõtete keskmine suurus.

Põllumajandus-, metsandus- ja toidusektorite toimimine : põllumajandus-, metsandus- ja toidusektorite konkurentsivõime, struktuuri nõrkade külgede analüüs, ümberkorraldus- ja moderniseerimisvajaduste määratlemine, inimkapital ja ettevõtlus, uuenduspotentsiaal ja teadmiste siirde potentsiaal, kvaliteet ja vastavus ühenduse nõuetele.

Keskkond ja maade hooldamine : mahajätmis- ja marginaliseerumisohus piirkondades põllumajandusettevõtteid ohustavad probleemid, üldine bioloogilise mitmekesisuse kirjeldus rõhuasetusega seostele põllumajanduse ja metsandusega (sh kõrge loodusväärtusega põllumajandus- ja metsandussüsteemid, Natura 2000 direktiivide rakendamisega seotud olukord põllumajandus- ja metsamaadel), vee kvaliteedi ja kvantiteedi kirjeldus, põllumajanduse roll veekasutuses/reostuses ning nõukogu direktiivi nr 91/676/EMÜ ( 32 ) ja direktiivi nr 2000/60/EÜ (nitraatide ja veepoliitika raamdirektiiv) rakendamine, õhusaaste ja kliimamuutus ning nende seosed põllumajandusega: kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi õhku paiskamine ning seosed eri tegevuskavade/algatustega, mida liikmesriik/piirkond on rakendanud, et saavutada rahvusvahelisi eesmärke (sh ammoniaagi õhku paiskamise vähendamise hea tava koodeks (piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon)), bioenergia kasutamine, mulla kvaliteedi kirjeldus (veest ja tuulest tingitud erosioon, orgaaniline aines, saastatus) ning selle kaitse, pestitsiidide kasutamine, mahepõllumajandus ja loomade heaolu, kaitsvate ja hoiumetsamaade ulatus, suure/keskmise tuleohuga metsamaad, keskmine aastane metsaga kaetud alade pindala muutus. Eespool loetletud kirjeldusi tuleks toetada kvantifitseeritud andmetega.

Maamajandus ja elu kvaliteet : maamajanduse struktuur, alternatiivsete töövõimaluste loomise takistused, mikroettevõtete loomine ja turism, maapiirkonnas teenuste osutamise kirjeldus ja lünkade analüüs (sh on-line teenuste ja lairibainfrastruktuuri kasutamise võimalus), infrastruktuurilised vajadused, kultuuripärand ja hoonestatud keskkond külades, inimpotentsiaal ja kohalik arengupotentsiaal (k.a juhtimine).

Leader : 2000.–2006. aasta programmitöö perioodil maaelu arengu integreeritud alt-üles strateegiatega (Leader+ ning muud riiklikud ja ühenduse kaasrahastatavad programmid) hõlmatud elanikkond ja territoorium liikmesriikides.

3.2   Tugevate ja nõrkade külgedega sobiv strateegia

Kirjeldada maapiirkonna olukorraga tegelemiseks kavandatavate maaelu arengu meetmete valikut ja hierarhiat, eri telgedele ja meetmetele pandud rahalist koormust, mida on põhjendatud tugevate ja nõrkade külgede analüüsi raames.

3.3   Eelhindamine

Lisada see hindamine, millega tehakse kindlaks ja hinnatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 85 osutatud elemente: vajadusi keskpikal ja pikemal perioodil, kavandatud eesmärke, oodatavaid tulemusi, kvantifitseeritud eesmärke (eelkõige algsele olukorrale mõju avaldamise osas), ühendusepoolset lisaväärtust, ühenduse prioriteetidega arvestamise ulatust, eelmistest programmidest saadud kogemusi ning rakendamist, seiret, hindamist ja finantsjuhtimist hõlmava korra kvaliteeti.

Eelhindamisel pööratakse tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ ( 33 ) (strateegilise keskkonnahindamise direktiiv) ettenähtud keskkonnahindamise nõuetele.

Täielik eelhindamine esitatakse maaelu arengu programmi lisana.

3.4   Eelmise programmitöö perioodi mõju ja muu teave

Kirjeldada eelmisel programmitöö perioodil maaelu arenguks EAGGFi eraldatud rahaliste vahendite mõju samale programmitöö alale. Esitada hindamistulemuste kokkuvõte.

▼M1

Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse eelmises lõikes sätestatud kirjeldusega SAPARDi programmiga eraldatud rahaliste vahendite mõju.

▼B

Vajaduse korral kirjeldada peale ühenduse maaelu arengu meetmete ja kaasnevate meetmete ka muid meetmeid, mis on mõjutanud asjaomast programmitöö valdkonda.

4.   Valitud prioriteetide põhjendus, võttes arvesse ühenduse strateegiasuuniseid ja riiklikku strateegiakava, samuti eelhindamise kohast eeldatavat mõju

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt b)

4.1   Valitud prioriteetide põhjendus, võttes arvesse ühenduse strateegiasuuniseid ja riiklikku strateegiakava

Kirjeldada, kuidas maaelu arengu programmi raames valitud meetmed ja neljale teljele pandud rahaline koormus kajastavad riiklikku strateegiakava ja konkreetset olukorda riigis.

4.2   Eelhindamise kohane oodatav mõju seoses valitud prioriteetidega

Maaelu arengu programm peab sisaldama eelhindamise kokkuvõtet (programmile lisatud täieliku eelhindamise alusel) ja seda, kuidas korraldusasutused arvestasid kõnealuse hindamise tulemusi. Selles osas kommenteeritakse ka telgede ja meetmete vahelise koostoime oodatavat mõju ja seda, kuidas asjaomased integreeritud meetmed saavad kaasa aidata positiivsele välismõjule ja kõikidele osapooltele kasulikele olukordadele.

5.   Teave telgede kohta ning iga telje jaoks kavandatavad meetmed ja nende kirjeldus

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt c)

Kõnealune teave sisaldab telgede ja kavandatavate meetmete kirjeldust, samuti konkreetseid kontrollitavaid eesmärke ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 81 osutatud näitajaid, mis võimaldavad mõõta programmi edenemist, tõhusust ja tulemuslikkust. Näitajate hulgas on ühises seire- ja hindamisraamistikus (käesoleva määruse VIII lisa) loetletud ühised näitajad ja programmispetsiifilised lisanäitajad.

5.1   Üldnõuded

 nimetada konkreetne artikkel (ja vajaduse korral lõige), millega on hõlmatud iga üksik maaelu arengu meede. Kui nimetatud on kaks või rohkem artiklit (integreeritud tegevuste puhul), seostatakse maksed domineeriva meetmega ja seeläbi domineeriva teljega (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõige 7), kuid iga osa rakendatakse vastavalt iga meetme suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

 nimetada sekkumise põhjendused, eesmärgid, ulatus ning tegevused, näitajad, kvantifitseeritud eesmärgid ja vajaduse korral ka abisaajad.

5.2   Kõiki meetmeid või mitut meedet käsitlevad nõuded

 Viide kõikidele eelmisest perioodist pärinevatele jätkuvatele tegevustele/kehtivatele lepingutele (k.a rahaline külg) ja korrale/eeskirjadele (sh üleminekueeskirjadele), mida nende suhtes kohaldatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1320/2006 (milles sätestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 ettenähtud maaelu arengu toetusele ülemineku eeskirjad). ( 34 ) Kui programmis kavandatakse lahknevusi kõnealuse määruse II lisas esitatud vastavustabelist, tuleb neid põhjendada käesoleva taande all. 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil enam mitte rakendatavate meetmete hulka kuuluvate tegevuste kirjeldus võib käesoleva taande raames piirduda vaid nõuetega. ►M1  Bulgaaria ja Rumeenia puhul, viide kõikidele käimasolevatele tegevustele/kehtivatele lepingutele (sealhulgas finantsnäitajad) ja korrale/eeskirjadele (sh üleminekueeskirjad), mida kõnealuste tegevuste ja lepingute suhtes kohaldatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 248/2007 ( 35 ) mitmeaastaste rahastamislepingutega, SAPARDi programmi alusel sõlmitud aastaste rahastamislepingutega ja SAPARDi programmilt maaelu arendamiskavadele üleminekuga seotud meetmete kohta. ◄

▼M4

 Kinnitus, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 43–49 ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmetega hõlmatud tegevuste puhul, mis ei kuulu asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse, on tagatud riigiabikorra ja oluliste vastavuskriteeriumide, eelkõige asutamislepingu artiklitega 87–89 hõlmatud avaliku rahastamise ülemmäära järgimine.

▼B

 Kinnitus, et mitme maaelu arengu meetme rakendamist mõjutavad nõuetele vastavuse nõuded on samad, mis määruses (EÜ) nr 1782/2003 esitatud.

 Tõendid selle kohta, et investeerimismeetmete puhul on toetus suunatud selgelt määratletud eesmärkidele, mis kajastavad määratletud territoriaalseid vajadusi ja nõrku struktuurilisi külgi.

 Kriteeriumid ja halduseeskirjad, millega tagatakse see, et käesoleva määruse I lisas loetletud toetuskavade alusel erandkorras maaelu arengu toetust saavad tegevused ei saaks toetust ka muudest asjakohastest ühise põllumajanduspoliitika rahastamisvahenditest.

 Käesoleva määruse artikli 48 lõikes 2 osutatud tõendid, mis võimaldavad komisjonil kontrollida arvutuste vastavust ja õigsust.

 Käesoleva määruse artiklitele 49–52 vastav kord intressitoetuste ja nende kapitalisatsioonisüsteemide, samuti finantskorraldustegevuste puhul.

▼M4

5.3   Nõutav teave telgede ja meetmete kohta

Meetmete kohta on vaja järgmist konkreetset teavet, sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste eriliikide kohta:

▼B

5.3.1   1. telg: Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Ühine teatavatele metsandusega seotud meetmetele

 Kavandatavate meetmete seos riiklike ja madalama tasandi metsandusprogrammide või samaväärsete rahastamisvahendite ja ühenduse metsandusstrateegiaga.

5.3.1.1   Inimpotentsiaali parandamisele ning teadmiste edendamisele suunatud meetmed

5.3.1.1.1

Kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põllumajandus- ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele

 Tegevuste (sh koolitusliikide) ja abisaajate kirjeldus;

 üksikasjad toetusega hõlmatuse kohta.

5.3.1.1.2

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

 Liikmesriigis/piirkonnas kasutatav tegevuse alustamise määratlus;

 äriplaani suhtes kohaldatavate nõuete kokkuvõte (sh kui investeeringute puhul peab olema tagatud kehtivate ühenduse normide täitmine 36-kuulise ajapikenduse lõpuks) ning üksikasjad äriplaani ülevaatamise sageduse ja käsitlemise kohta;

 ametialaste oskuste ja pädevusega seotud nõuete täitmiseks saadava ajapikendust hõlmava võimaluse kasutamine;

 erinevate meetmete võimalik ühendamine läbi äriplaani, mis võimaldab noore põllumajandustootja juurdepääsu kõnealustele meetmetele;

 toetuse suurus ja maksemeetod (kuni viiest osamaksest koosnev ühekordne toetus, intressitoetus või nende kahe kombinatsioon).

5.3.1.1.3

Põllumajandustootjate ja põllumajandusettevõtete töötajate ennetähtaegne pensionile jäämine

 Kirjeldada seoseid riiklike pensionikavadega;

 kirjeldada seoseid noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse alustamist käsitleva meetmega (kui sellist võimalust kasutati);

 abi kestus;

 kuidas kasutatakse võimalust anda vabanenud maa organile, kes kohustub selle hiljem kellelegi teisele üle andma;

 maksete suurus.

5.3.1.1.4

Põllumajanduse ja metsanduse nõuandeteenuste kasutamine

 Liikmesriigi kehtestatud põllumajanduse ja metsanduse nõuandesüsteemi kirjeldus (sh selliste organite valimise kord, kes vastutavad põllumajandustootjatele/metsaomanikele kõnealuste teenuste osutamise eest);

 toetussumma ja -määr.

5.3.1.1.5

Juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomine

 Loomise korra, teenuste osutajate staatuse ja teenuse liikide kirjeldus;

 abikõlblike kulutuste liikide ja toetuse taseme (sh toetuse järkjärgulise vähendamise) kirjeldus.

5.3.1.2   Füüsilise potentsiaali ümberkorraldamisele ja arendamisele ning innovatsiooni soodustamisele suunatud meetmed

5.3.1.2.1   Põllumajandusettevõtete moderniseerimine

 Põllumajandusettevõtete üldise tulemuslikkuse parandamisega seotud nõuete ja eesmärkide kirjeldus;

 investeeringute liigid (materiaalsed/immateriaalsed);

 abisaajate liigid;

 ühenduse vastkehtestatud nõuded (ja kehtestatud nõuded tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele makstava toetuse puhul), mille jaoks võib toetust anda, kõnealuste nõuete täitmisega seotud konkreetsete probleemide selgitus ning ajapikenduse kestus ja selgitus iga nõude puhul;

 toetuse liik ja abi osatähtsus.

5.3.1.2.2   Metsade majandusliku väärtuse parandamine

 Investeeringute ja asjaomaste abisaajate liigid;

 toetuse liigid, abi osatähtsus.

5.3.1.2.3   Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

 Ettevõtete üldise tulemuslikkuse parandamisega seotud nõuete ja eesmärkide kirjeldus;

 peamised tootmissektorid ja investeeringuliigid (materiaalsed/immateriaalsed);

 toetust saavate ettevõtete liigid ja suurus;

 selliste nõuete kindlaksmääramine, mille puhul võib mikroettevõtetele anda ajapikendust, et nad saaksid järgida ühenduse vastkehtestatud nõuet;

 toetuse liigid ja abi osatähtsus;

▼M1

 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VIII lisa II jao lõikes 3 osutatud üleminekuperioodil toetust saavate ettevõtete loetelu.

▼B

5.3.1.2.4   Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö

 Vastavad sektorid ja koostööprojektidesse kaasatud partnerite liigid;

 uute toodete/töötlemisviiside/tehnoloogiatega seotud koostööprojektide vaheliste erinevuste kirjeldus;

 abikõlblike kulude liigid ja toetuse määrad.

5.3.1.2.5   Põllumajanduse ja metsanduse arengu ja kohanemisega seotud infrastruktuur

 Tegevusliikide kirjeldus.

5.3.1.2.6   Loodusõnnetustes kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

 Selliste sündmuste esinemise korral esitada kinnitus, et hõlmatud on vaid investeerimiskulutused.

5.3.1.3   Põllumajandusliku tootmise ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele suunatud meetmed

5.3.1.3.1   Ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimine

 Selliste ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuete loetelu, mis on määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 31 lõike 1 alusel abikõlblikud; kuupäev, millest alates on nõue ühenduse õigusaktide kohaselt kohustuslik, ja valiku põhjendus;

 olulise mõju kirjeldus põllumajandusettevõtte tegevuskuludele, mis tulenevad uuest nõudest tingitud kohustustest või piirangutest;

 toetuse suurus abikõlbliku nõude kohta ja kõnealuse summa määramise meetodid.

5.3.1.3.2   Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

 Ühenduses ja riiklikul tasandil kehtivate abikõlblike kvaliteedikavade loetelu (sh valitud kvaliteedikava alusel abikõlblike toodete loetelu). Riiklike kavade puhul artikli 22 lõikes 2 osutatud kriteeriumidega seotud kava kirjeldus;

 kvaliteedikava toimimise seire eest vastutav(ad) ametlik(ud) asutus(ed) ja seire korralduse kirjeldus;

 toetuse summa abikõlbliku kava kohta ja püsikulude põhjendus.

5.3.1.3.3   Teavitamis- ja edendamistegevus

 Meetme „Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades” raames valitud kvaliteedikava kohaselt abikõlblike toodete loetelu;

 kord tagamaks, et maaelu arengu toetust saavaid tegevusi ei toetata ka määruse (EÜ) nr 2826/2000 alusel;

 teavitamise, edendamise ja reklaami eelkontrollimise kord (käesoleva määruse artikli 23 lõige 6);

 abikõlblike kulude liigi kokkuvõtlik kirjeldus ja toetusmäärad.

▼M4

5.3.1.4   Üleminekumeetmed

▼B

5.3.1.4.1   Ümberkorraldatavate elatuspõllumajandusettevõtete toetamine

 Elatuspõllumajandusettevõtte määratlus, võttes arvesse põllumajandusettevõtte miinimum- ja/või maksimumsuurust, turustatavate toodete osakaalu ja/või abikõlblikust põllumajandusettevõttest saadava tulu määra;

 tulevase majandusliku elujõulisuse määratlus;

 äriplaaniga seotud nõuete kokkuvõte;

 toetuse summa ja kestus.

5.3.1.4.2   Tootjarühmade loomine

 Rühmade tunnustamise ametliku korra (sh valikukriteeriumide) kirjeldus;

 asjaomased sektorid;

 (vaid Malta puhul) erandist kasu saav(ad) sektor(id) koos põhjendusega äärmiselt väikese kogutoodangu puhul ning erandi kehtestamise tingimused: rühma toodangu miinimumprotsent sektori kogutoodanguga võrreldes ning rühma kuuluvate tootjate miinimumarv sektoris;

 (vaid Malta puhul) iga-aastaste summade põhjendus.

▼M1

5.3.1.4.3.   Põllumajandustootjatele nõuande- ja teabeleviteenuste osutamine Bulgaarias ja Rumeenias

 osutatavate nõuande- ja teabeleviteenuste kirjeldus;

 miinimumnõuded kõnealuste teenuste osutamise eest vastutavatele asutustele;

 kõnealuste asutuste valimise kord.

▼M4

5.3.1.4.4.    Ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted;

 ühise turukorralduse reformi kirjeldus;

 äriplaaniga seotud nõuete kokkuvõte;

 toetuse summa ja kestus.

▼B

5.3.2   2. telg. Keskkonna ja paikkonna parandamine

5.3.2.1   Põllumajandusmaa säästvale kasutusele suunatud meetmed

Riikliku rakendamise üksikasjalik kirjeldus:

 väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded ning muud vastavad kohustuslikud nõuded määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 3 kohaldamisel; väetisi käsitlevad miinimumnõuded peavad sisaldama muu hulgas nitraaditundlikest piirkondadest väljaspool asuvate põllumajandusettevõtete jaoks vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ kasutusele võetud hea tava koodekseid ja fosforisaaste alaseid nõudeid; taimekaitsevahenditega seotud miinimumnõuded peavad sisaldama muu hulgas nõuet, et toodete kasutamiseks oleks luba ja et koolituskohustus oleks täidetud, ohutu hoidmise nõudeid, vee ja muude tundlike kohtade läheduses pestitsiididega töötlemise seadmete ja pestitsiidide kasutamist käsitlevate eeskirjade kontrolli nagu on kehtestatud siseriiklikes õigusaktides;

 muud vastavad siseriiklikes õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 40 lõike 2 kohaldamiseks.

5.3.2.1.1   Ebasoodsate looduslike tingimuste toetus mägipiirkondade põllumajandustootjatele

Määruse (EÜ) nr 817/2004 II lisa punktides 9.3.V.A.1, 9.3.V.B.1, 2 ja 3. ja punkti 9.3.V.B. teises taandes sätestatut kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009. A ja B (põhijooned/muu teave) eristamine ei kehti.

5.3.2.1.2   Ebasoodsate looduslike tingimuste toetus muudele põllumajandustootjatele kui mägipiirkondade põllumajandustootjad

Kohaldatakse punkti 5.3.2.1.1.

▼M6

5.3.2.1.3    Natura 2000 toetus ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetus

 Direktiivide 79/409/EMÜ, 92/43/EMÜ ja 2000/60/EÜ rakendamiseks kavandatavad alad ning vastavatest riikliku/piirkondliku juhtimise alastest sätetest tulenevad kohustused põllumajandustootjatele; direktiiviga 2000/60/EÜ seotud iga kohustuse puhul selgitus selle keskkonnaeesmärkide kohta (nt kaitsta vooluveekogusid pestitsiidide äravoolu tõttu tekkiva reostuse eest) ja selle seos direktiivi 2000/60/EÜ kohaste kohustustega (viide artikli 11 lõigete 3 või 4 asjakohasele punktile);

 direktiiviga 2000/60/EÜ seotud hüvitise puhul:

 

i) vastavad konkreetsed nõuded, mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ ja mis on kooskõlas vesikonna majandamiskavu käsitlevate meetmeprogrammidega, et saavutada direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaeesmärgid, ning

ii) asjakohased tõendid selle kohta, et kavandatud hüvitis ei hõlma tekkinud kulusid ega saamata jäänud tulu, mis tulenevad ebasoodsatest tingimustest, mis on seotud muude ELi veekaitsealaste õigusaktidega ning määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustuslike majandamiskavade ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega;

 direktiivide 79/409/EMÜ, 92/43/EMÜ ja 2000/60/EÜ rakendamisega seotud ning asjaomasel alal ebasoodsatest tingimustest tulenevaid lisakulusid ja saamata jäänud tulu põhjendavate arvutuste aluseks võetud meetodid ja agronoomilised eeldused;

 toetussummad.

▼B

5.3.2.1.4   Põllumajanduslik keskkonnatoetus

 Erinevate kohustuseliikide kirjeldus ja põhjendus, mille aluseks on nende oodatav keskkonnamõju, mis on seotud keskkonnavajaduste ja -prioriteetidega;

 arvutuste aluseks võetud meetodid, agronoomilised eeldused ja parameetrid (sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 osutatud miinimumnõuete kirjeldus iga kohustuse kohta), mis põhjendavad: a) lisakulusid, b) võetud kohustusest tulenevalt saamata jäänud tulu ja c) tehingukulude määra; vajaduse korral peaks meetodite raames arvestama määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel antavat abi; vajaduse korral muude mõõtühikute teisendamise meetod vastavalt käesoleva määruse artikli 27 lõikele 9;

 toetussummad;

 meetmed, eesmärgid ja kriteeriumid, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 4 teise lõigu kohasel abisaajate valimisel pakkumiskutsete teel;

 põllumajanduses kadumisohus olevate kohalike tõugude loetelu ja emaste aretusloomade arv asjaomaste tõugude puhul. Kõnealuse arvu peab olema kinnitanud nõuetekohaselt tunnustatud tehniline organ või tõuaretusorganisatsioon või -ühing, kes peab registreerima ja ajakohastama asjaomase tõu tõuraamatu. Tõendid selle kohta, et kõnealusel asutusel on ohustatud tõugu loomade identifitseerimiseks vajalikud oskused ja teadmised;

 genofondi vaesumisest ohustatud taimegeneetiliste ressursside puhul tõendid geneetilise vaesumise kohta, mis põhinevad teaduslikel tulemustel ja näitajatel kohalike/algupäraste sortide olemasolu, nende liigilise mitmekesisuse ning peamise põllumajandusliku tegevuse kohta kohalikul tasandil;

 põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise puhul (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõige 5): abisaajate ja tegevuste liigid ning üksikasjad abikõlblike kulude kohta.

5.3.2.1.5   Loomade heaolu toetus

 Erinevate kohustuseliikide kirjeldus ja põhjendus nendega kaasneva oodatava mõju alusel vähemalt ühes käesoleva määruse artikli 27 lõikes 7 osutatud valdkonnas;

 meetodid, agronoomilised/zootehnilised eeldused ja parameetrid (sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 40 lõikes 2 osutatud miinimumnõuete kirjeldus iga kohustuseliigi kohta), mis on võetud aluseks arvutustele, mis põhjendavad: a) võetud kohustusest tingituna saamata jäänud tulu ja lisakulusid ning b) tehingukulude määra;

 toetussummad.

5.3.2.1.6   Vähetootlike investeeringute toetus

 Toetatavate tegevuste määratlus;

 seosed määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktiga iv ettenähtud kohustuste või muude põllumajanduskeskkonnaga seotud eesmärkidega;

 Natura 2000 ala või muu kõrge loodusväärtusega ala üldkasutusväärtuse kirjeldus.

5.3.2.2   Metsamaa säästvale kasutusele suunatud meetmed

Kõigi meetmete ühisomadused:

 kavandatavate meetmete seos riiklike ja madalama tasandi metsandusprogrammide või samaväärsete rahastamisvahendite ja ühenduse metsandusstrateegiaga;

 viide metsakaitsekavadele suure või keskmise metsatulekahjuohuga aladeks liigitatud alade puhul ning elementidele, millega tagatakse kavandatavate meetmete vastavus kõnealustele kaitsekavadele.

5.3.2.2.1   Põllumajandusmaa esmane metsastamine

 Põllumajandusmaa määratlus;

 põllumajandustootja määratlus;

 metsastatavate alade valimise kriteeriumid ja sätted, millega tagatakse kavandatavate meetmete sobivus kohalike tingimuste ja keskkonnanõuetega, eelkõige bioloogilise mitmekesisusega, vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõikele 6 ja käesoleva määruse artikli 34 lõikele 2;

 rajamis- ja hoolduskulude ning hüvitamisele kuuluva saamata jäänud tulu arvestamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus. Vajaduse korral peaks saamata jäänud tulu puhul meetodites arvestama määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel antud abi;

 rajamistoetuse osatähtsus, hoolduskulusid ja saamata jäänud tulu katvate aastamaksete summad ja kestus.

5.3.2.2.2   Põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide esmane rajamine

 Toetatavate agrometsandussüsteemide määratlus;

 metsakasutus;

 põllumajanduslik kasutus;

 istutustihedus;

 rajamiskulude arvutamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus;

 rajamistoetuse osatähtsus.

5.3.2.2.3   Muu maa esmane metsastamine

 Metsastamisele kuuluvate alade kindlaksmääramise kriteeriumid ja sätted;

 sätted tagamaks, et kavandatavad meetmed sobivad kohalike tingimuste ja keskkonnanõuete, eelkõige bioloogilise mitmekesisusega;

 rajamis- ja hooldamiskulude arvutamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus;

 rajamistoetuse osatähtsus.

5.3.2.2.4   Natura 2000 toetus

 Direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamiseks kavandatavad alad ning vastavatest riikliku/piirkondliku juhtimise alastest sätetest tulenevad metsaomanike kohustused;

 asjaomase ala puhul direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamisest tulenevatest metsade ja muude metsastunud alade kasutamispiirangutest tingitud kulusid ja saamata jäänud tulu põhjendavate arvutuste meetodite kirjeldus;

 toetussumma.

5.3.2.2.5   Metsanduse keskkonnatoetus

 Kohustuste põhjendus nende oodatava keskkonnamõju alusel seoses keskkonnavajaduste ja -prioriteetidega;

 võetud kohustustest tingitud lisakulusid ja saamata jäänud tulu põhjendavate arvutuste puhul aluseks võetud meetodid, eeldused ja parameetrid;

 toetussumma.

5.3.2.2.6   Metsapotentsiaali taastamine ja ennetustegevus

 Rakendatavate tegevuste olemus ja ennetuskavad.

5.3.2.2.7   Vähetootlike investeeringute toetus

 Toetatavate tegevuste määratlus;

 seosed määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktiga v ettenähtud kohustuste või muude keskkonnaga seotud eesmärkidega;

 suurendatava üldkasutusväärtuse kirjeldus.

5.3.3   3. telg: Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

5.3.3.1   Maamajanduse mitmekesistamise meetmed

5.3.3.1.1   Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

 Mitmekesistamisega hõlmatud valdkonnad;

 abi osatähtsus.

5.3.3.1.2   Mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus

 Toetust saavate ettevõtete liigid;

 tegevusliikide kirjeldus;

 abi osatähtsus.

5.3.3.1.3   Turismi soodustamine

 Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 55 osutatud hõlmatud tegevusliikide kirjeldus;

 abi osatähtsus.

5.3.3.2   Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamise meetmed

5.3.3.2.1   Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused

 Toetatavate teenuste liigid;

 abikõlblike kulude liigid.

5.3.3.2.2   Külade uuendamine ja arendamine

 Toetatavate tegevuste liigid;

 abikõlblike kulude liigid.

5.3.3.2.3   Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine

 Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 57 osutatud hõlmatud tegevusliikide kirjeldus.

5.3.3.3    Koolitus ja teavitamine

 Koolituse ja teavitamisega hõlmatud valdkond või valdkonnad;

 kavandatavate meetmete raames abi saavate ettevõtjate liik.

5.3.3.4    Oskuste omandamine, elavdamine ja rakendamine

 Oskuste omandamine ja elavdamine: hõlmatud tegevusliikide kirjeldus;

 kohaliku arengu strateegiaid rakendavad avaliku ja erasektori partnerlused vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/ 2005 artikli 59 punktile e, v.a kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis b osutatud üksused: avaliku ja erasektori partnerluste kirjeldus (esindatud partnerid, erasektorit esindavate partnerite protsent, volitused otsuste langetamiseks), nende soovituslik arv ning hõlmatava ala suurus ja elanikkonna arv, nende avaliku ja erasektori partnerluste rakendatavad 3. telje meetmed, säte tagamaks, et partnerluste jooksevkulud mahuvad nende kohaliku arengu strateegiale tehtavate riiklike kulutuste 15 %lise ülemmäära sisse.

5.3.4   4. telg: Leader-lähenemise rakendamine

5.3.4.1   Kohaliku arengu strateegiad

 Kohalike tegevusrühmade valimise kord ja ajakava (sh objektiivsed valimiskriteeriumid ja kohalike tegevusrühmade soovituslik kavandatav arv) ning kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud maapiirkondade kavandatav protsent;

 artikli 37 lõikes 3 sätestatud piiridest välja jääva elanikkonna arvuga alade valimise põhjendus;

 kohalikes tegevusrühmades tegevuste valimise kord;

 kohalike tegevusrühmade suhtes kohaldatavate rahade liikumise diagrammide kirjeldus.

5.3.4.2   Territooriumide- ja riikidevaheline koostöö

 Territooriumide- ja riikidevahelise koostöö projektide valimise objektiivsed kriteeriumid, kord ja ajakava.

5.3.4.3   Kohaliku tegevusrühma juhtimine, oskuste omandamine ja territooriumi arendamine

 Kohalike tegevusrühmade juhtimisele tehtavate kulutuste maksimaalne osakaal nende eelarves;

  Leader-teljega seotud oskuste omandamiseks ja arendamiseks kasutatavate määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 punktide a–d kohaste kulutuste soovituslik hinnanguline suurus;

▼M1

 Miinimumnõuded Bulgaaria ja Rumeenia puhul artiklis 37a osutatud võimalike kohalike tegevusrühmade määratlemiseks.

5.3.5.   Täiendavad otsetoetused

 Ühenduse toetus aastateks 2007, 2008 ja 2009.

 Makseasutuse nimetamine.

▼M4

5.3.6.    Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 3 punktis a osutatud tegevuste liikide loetelu kuni kõnealuse määruse artikli 69 lõikes 5a osutatud summadeni ;



Telg/meede

Tegevuse liik

Võimalik mõju

Olemasolev või uus tegevuse liik

Viide asjaomase tegevuse liigi kirjeldusele maaelu arengu meetmes

Väljundinäitaja – eesmärk

1. telg

Meede 111

 
 
 

Meede …

 
 
 

2. telg

Meede 211

 
 
 

Meede …

 
 
 

3. telg

Meede 311

 
 
 

Meede …

 
 
 
 
 

4. telg

Meede 411

 
 
 

Meede …

 
 
 
 
 

NB:Veerus „Olemasolev või uus tegevuse liik” näidatakse, kas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a osutatud tegevuse liik oli lisatud juba 31. detsembrist 2008 kohaldatavasse maaelu arengu meetmesse. Sellega seoses loetakse olemasolevate tegevuste liikide muudatusi samuti „uuteks tegevuste liikideks”.

▼B

6.   Kahest tabelist koosnev rahastamiskava

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt d)

▼M4

6.1.    EAFRD iga-aastane panus (eurodes)



 

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Mittelähenemispiirkonnad

 
 
 
 
 
 
 

Lähenemispiirkonnad (1)

 
 
 
 
 
 
 

Äärepoolseimad piirkonnad ja Egeuse mere saared (2)

 
 
 
 
 
 
 

Vabatahtlik ümbersuunamine (3)

 
 
 
 
 
 
 

Lisatoetus Portugalile

 
 
 
 
 
 
 

Lisatoetus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt – mittelähenemispiirkond

 
 
 
 
 
 
 

Lisatoetus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt – lähenemispiirkond (4)

 
 
 
 
 
 
 

Kokku

 
 
 
 
 
 
 

(1)   Lähenemispiirkondadega liikmesriikide jaoks.

(2)   Äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikide ja Egeuse mere saarte jaoks.

(3)   Liikmesriikide jaoks, kes kohaldavad määrusest (EÜ) nr 378/2007 tulenevalt vabatahtlikku ümbersuunamist.

(4)   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt lisavahendeid saavate liikmesriikide jaoks, kellel on lähenemispiirkondi.

▼B

6.2   Rahastamiskava telgede kaupa (kogu perioodi jooksul, eurodes) ►M4   ( 36 ) ◄



Telg

Riiklik panus

Riiklik panus kokku

EAFRD panus

(%)

EAFRD summa

1. telg

 
 
 

2. telg

 
 
 

3. telg

 
 
 

4. telg

 
 
 

Tehniline abi

 
 
 

Kokku

 
 
 

▼M1

6.2a.   Bulgaaria ja Rumeenia rahastamiskavad telgede kaupa (eurodes, kogu perioodi jooksul).



Telg

Riiklik toetus

Riiklik toetus kokku

EAFRD toetusmäär

(%)

EAFRD summa

1. telg

 
 
 

2. telg

 
 
 

3. telg

 
 
 

4. telg

 
 
 

Tehniline abi

 
 
 

Täiendavad otsetoetused

 
 
 

Kokku

 
 
 

▼M5

6.3.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a osutatud tegevuste soovituslik eelarve ajavahemikuks 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2013 (artikli 16a lõige 3b) kuni määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 5a sätestatud summadeni).



Telg/meede

EAFRD panus ajavahemikul 2009–2013

1. telg

Meede 111

Meede …

1. telg kokku

2. telg

Meede 211

Meede …

2. telg kokku

3. telgMeede 311Meede 321

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Meede …

3. telg kokku

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

4. telgMeede 411Meede 413

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Meede …

4. telg kokku

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Programm kokku

 

Kokku 1., 2., 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

Kokku 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

 

▼B

NB:Käesoleva lisa punkti 5.2 esimeses taandes osutatud üleminekukulutused lisatakse punktide 6.1, 6.2 ja 7 tabelitesse. Selliste kulutuste tuvastamiseks kasutavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1320/2006 II lisas esitatud vastavustabelit. ►M1  Bulgaaria ja Rumeenia puhul kasutatakse selliste kulutuste kindlakstegemiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 248/2007 I lisas esitatud vastavustabelit. ◄

7.   Soovituslik jaotus maaelu arengu meetmete kaupa (eurodes, kogu perioodi jooksul)



Meede/telg

Riiklikud kulutused

Erasektori kulutused

Kulutused kokku

Meede 111

 
 
 

Meede 112

 
 
 

Meede 121

 
 
 

Meede 1…

 
 
 

1. telg kokku

 
 
 

Meede 211

 
 
 

Meede 212

 
 
 

Meede 221

 
 
 

Meede 2…

 
 
 

2. telg kokku

 
 
 

Meede 311

 
 
 

Meede 312

 
 
 

Meede 321

 
 
 

Meede 3…

 
 
 

3. telg kokku

 
 
 

4.1 Kohaliku arengu strateegiad:

411. Konkurentsivõime

412. Keskkond/maade hooldamine

413. Elu kvaliteet/mitmekesistamine

 
 
 

4.21 Koostöö:

 
 
 

4.31 Jooksevkulud, oskuste omandamine ja elavdamine

 
 
 

4. telg kokku (1)

 
 
 

1.–4. telg kokku

 
 
 

511. Tehniline abi

millest (vajaduse korral) hüvitatakse riiklikule maaeluvõrgustikule:

a)  jooksevkulud

b)  tegevuskava

 
 
 

Kõik kokku

 
 
 

(1)   Selleks, et kontrollida vastavust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 17, kohaldatakse kohaliku arengu strateegiatest tulenevat telgede vahelist jagamise meetodit 4. teljele tehtud kogueraldise suhtes.

▼M1



7a.  Soovituslik jaotus maaelu arengumeetmete kaupa Bulgaaria ja Rumeenia puhul (eurodes, kogu perioodi jooksul)

Meede/telg

Riiklikud kulutused

Erasektori kulutused

Kulutused kokku

Meede 111

 
 
 

Meede 112

 
 
 

Meede 121

 
 
 

Meede 1…

 
 
 

1. telg kokku

 
 
 

Meede 211

 
 
 

Meede 212

 
 
 

Meede 221

 
 
 

Meede 2…

 
 
 

2. telg kokku

 
 
 

Meede 311

 
 
 

Meede 312

 
 
 

Meede 321

 
 
 

Meede 3…

 
 
 

3. telg kokku

 
 
 

4.1 Kohalikud arengustrateegiad:

4.11 Konkurentsivõime

4.12 Keskkonna juhtimine/maahaldus

4.13 Elukvaliteet/mitmekesistamine

 
 
 

4.21 Koostöö:

 
 
 

4.31 Jooksevkulud, oskuste omandamine ja arendamine

 
 
 

4. telg kokku (1)

 
 
 

511. Tehniline abi

millest (vajaduse korral) hüvitatakse riiklikule maaeluvõrgustikule:

a)  jooksevkulud

b)  tegevuskava

 
 
 

611. Täiendavad otsetoetused

 
 
 

Kõik kokku

 
 
 

(1)   Selleks et kontrollida vastavust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 17, kohaldatakse kohalikest arengustrateegiatest tulenevate telgede vahelist jaotust 4. teljele tehtud kogueraldise suhtes.

▼B

Konsolideeritud rahastamistabel ja soovituslik esialgne meetmete tabel peab järgima punktide 6.1. 6.2 ja 7 tabelite ülesehitust ja järgmise loetelu järjekorda:

Erinevate meetmete koodid on järgmised:

(111)

kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põllumajandus- ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele;

(112)

noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine;

(113)

põllumajandustootjate ja põllumajandusettevõtete töötajate ennetähtaegne pensionile jäämine;

(114)

nõuandeteenuste kasutamine põllumajandustootjate ja metsa valdajate poolt;

(115)

põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste ning metsanduse nõuandeteenuste loomine;

(121)

põllumajandusettevõtete moderniseerimine;

(122)

metsade majandusliku väärtuse parandamine;

(123)

põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine;

(124)

põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö;

(125)

põllumajanduse ja metsanduse arengu ja kohanemisega seotud infrastruktuuri parandamine ja arendamine;

(126)

loodusõnnetustes kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine;

(131)

põllumajandustootjate abistamine kohanemisel ühenduse õigusaktidel põhinevate rangete nõuetega;

(132)

toidukvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate toetamine;

(133)

tootjarühmade toetamine toidukvaliteedikavadega hõlmatud toodete edendamisel ja neist teavitamisel;

(141)

ümberkorraldatavate elatuspõllumajandusettevõtete toetamine;

(142)

tootjarühmade loomine;

▼M1

(143)

Põllumajandustootjatele nõuande- ja teabeleviteenuste osutamine Bulgaarias ja Rumeenias;

▼M4

(144)

Ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted;

▼B

(211)

ebasoodsate looduslike tingimuste toetus mägipiirkondade põllumajandustootjatele;

(212)

ebasoodsate looduslike tingimuste toetus muudele põllumajandustootjatele kui mägipiirkondade põllumajandustootjad;

(213)

Natura 2000 toetus ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetus;

(214)

põllumajanduslik keskkonnatoetus;

(215)

loomade heaolu toetus;

(216)

vähetootlike investeeringute toetus;

(221)

põllumajandusmaa esmane metsastamine;

(222)

põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide esmarajamine;

(223)

muu maa esmane metsastamine;

(224)

Natura 2000 toetus;

(225)

metsanduse keskkonnatoetus;

(226)

metsapotentsiaali taastamine ja ennetustegevus;

(227)

vähetootlike investeeringute toetus;

(311)

mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;

(312)

mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus;

(313)

turismi soodustamine;

(321)

põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale;

(322)

külade uuendamine ja arendamine;

(323)

maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine;

(331)

koolitus ja teavitamine 3. teljega hõlmatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele;

(341)

oskuste omandamine ja elavdamine, et koostada kohaliku arengu strateegia ja seda arendada;

(410)

kohaliku arengu strateegiad;

(411)

konkurentsivõime;

(412)

keskkond/maade hooldamine;

(413)

elu kvaliteet/mitmekesistamine;

(421)

riikide- ja piirkondadevaheline koostöö;

(431)

kohaliku tegevusrühma juhtimine, oskuste omandamine ja elavdamine;

(511)

tehniline abi;

▼M1

(611)

Täiendavad otsetoetused Bulgaaria ja Rumeenia jaoks.

▼B

8.   Vajaduse korral tabel, mis näitab riiklikku lisarahastamist iga telje kohta ja määruses (EÜ) nr 1698/2005 osutatud meetmete kaupa



Tabel

Riiklik lisarahastamine (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt f)

(eurodes, kogu perioodi jooksul)

1. telg

 

Meede 111

 

 

1. telg kokku

 

2. telg

 

Meede 211

 

 

2. telg kokku

 

3. telg

 

Meede 311

 

 

3. telg kokku

 

4. telg

 

Meede 411

 

 

4. telg kokku

 

1.–4. telg kokku

 

9.   Vajalikud elemendid konkurentsieeskirjade alusel hindamiseks ja vajaduse korral asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaselt lubatud selliste abikavade loetelu, mida kasutatakse programmide rakendamiseks

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt g)

Allpool esitatud punktides A ja B osutatud riigiabi andmise eeskirjad peavad kehtima kogu programmi tsükli vältel nii algsele esitamisele kui ka hilisematele muudatustele.

A.

Asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete ja tegevuste puhul kas:

 näidata, kas toetust antakse seoses komisjoni määrusega (EÜ) nr 1860/2004 ( 37 ) (vähese tähtsusega abi kohta põllumajandussektoris); või

 näidata registreerimisnumber ja viide komisjoni erandimäärusele, mis võeti vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 ( 38 ) alusel, mille kohaselt meede kasutusele võeti; või

 näidata juhtumi number ja viitenumber, mille alusel komisjon on tunnistanud meetme asutamislepingule vastavaks; või

 esitada komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 ( 39 ) lisatud vastav teabeleht.

▼M3

B.

►M4  

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 27 (viimasel juhul ainult määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 89 osutatud täiendava riikliku rahastamise puhul), 43–49 ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 21, 24, 28, 29, 30 ja 35a kohaste meetmete alla kuuluvate tegevuste puhul, mis ei kuulu asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse, kas

 ◄

 näidata, kas toetust antakse seoses komisjoni määrusega (EÜ) nr 1998/2006, ( 40 ) või

 esitada registreerimisnumber ja viide komisjoni erandimäärusele, mis võeti vastu määruse (EÜ) nr 994/98 alusel, mille kohaselt meede kasutusele võeti, või

 näidata juhtumi number ja viitenumber, mille alusel komisjon on tunnistanud meetme EÜ asutamislepingule vastavaks, või

 näidata, millistel muudel põhjustel peaks asjaomane abikava sisaldama olemasolevat abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b tähenduses (sh olemasolevad abimeetmed ühinemislepingute tähenduses).

▼B

Kõnealused meetmed tuleb esitada riigiabi tabeli vormis, mis on esitatud järgnevalt:

C.

Riigiabi tabeli vorm, mis tuleb lisada iga maaelu arengu programmi juurde



Meetme kood

Abikava nimetus

Märge kava seaduspärasuse kohta (1)

Abikava kestus

 
 
 
 

(1)   Näidata ära vastavalt:

— vähese tähtsusega abi hõlmavas määruses käsitletavate meetmete puhul – „Igasugune käesoleva meetme raames antav abi on kooskõlas vähese tähtsusega abi hõlmava määrusega (EÜ) nr (…)”;

— kinnitatud abikavade puhul – viide riigiabi kinnitavale komisjoni otsusele (sh riigiabi number ja kinnituskirja viited);

— grupierandabi puhul – viide konkreetsele grupierandi määrusele ja registreerimisnumbrile;

— muude kehtivate abimeetmete puhul:

— 

a)  1. mail 2004 ühinenud liikmesriikid ja 1. jaanuaril 2007 ühinenud „uute liikmesriikide” puhul: 1) enne aastat 1995 andma hakatud abi puhul: „–”; 2) viide ühinemislepingu loetelus esitatud meetme numbrile; 3) viide vahemenetlusega seotud kirjale vastuväidete puudumise kohta;

b)  muude kehtivate abijuhtude puhul: esitadavastav põhjendus.

Riigiabi tabeliga peab kaasnema liikmesriigipoolne kohustus, et kui kohaldatakse punktis B loetletud kavasid, mille puhul riigiabieeskirjades või vastavas riigiabi kinnitavas otsuses sätestatud tingimuste ja kohustuste kohaselt nõutakse konkreetsete teatiste esitamist, siis need ka esitatakse kooskõlas asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

10.   Teave vastastikuse täiendavuse kohta meetmete puhul, mida rahastatakse muudest ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, ühtekuuluvuspoliitika raames ning Euroopa Kalandusfondist

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 5, artikli 16 lõige h ja artikkel 60)

10.1   Hindamine ja vahendid vastastikuseks täiendavuseks järgmistega:

 ühenduse tegevused, poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, eelkõige majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning Euroopa Kalandusfondi eesmärgid;

 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist või muudest käesoleva määruse I lisas loetletud sektorite rahastamisvahenditest rahastatavad meetmed.

10.2   Seoses 1.–3. telje meetmetega:

 piiristuskriteeriumid meetmetele, mis on suunatud ühenduse mõne muu toetusvahendi (eelkõige struktuurifondide ja Euroopa Kalandusfondi) alusel abikõlblikele tegevustele.

10.3   Seoses 4. telje meetmetega:

 4. teljega hõlmatud ja Euroopa Kalandusfondi abil rühmade rakendatavate kohaliku arengu strateegiate eristamise kriteeriumid ning koostöö ja struktuurifondidega seotud koostööeesmärgi eristamise kriteeriumid.

10.4

Vajaduse korral tuleb esitada teave vastastikuse täiendavuse kohta muude ühenduse rahastamisvahenditega.

11.   Pädevad ametiasutused ja vastutavad organid

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkti i alapunkt i)

 Liikmesriigid määravad kõik määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 74 lõikega 2 ettenähtud asutused; teadmiseks nende juhtimis- ja kontrollsüsteemide kokkuvõtlik kirjeldus.

12.   Seire- ja hindamissüsteemide kirjeldus ning seirekomitee kavandatav koosseis

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkti i alapunkt ii ja artikkel 77)

12.1   Seire- ja hindamissüsteemide kirjeldus

Seire- ja hindamissüsteemid moodustatakse maaelu arengu programmi väljundi-, tulemus-, lähte- ja mõjunäitajate ühtse loetelu (sh VIII lisas esitatud ühise seire- ja hindamisraamistiku) ning muude artikli 62 lõikes 3 osutatud elementide alusel. Igas maaelu arengu programmis määratakse kindlaks riiklikke ja/või piirkondlikke vajadusi ning programmiala spetsiifilisi tingimusi ja eesmärke kajastavad lisanäitajad. Näitajate jaoks kogutud andmed võivad tuleneda maapinna kaugseire üleilmse süsteemi (GEOSS) või ühenduse projektide, nagu üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES), raames väljatöötatud normidest.

12.2   Seirekomisjoni kavandatav koosseis

13.   Programmi avalikustamist tagavad sätted

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 76)

Kirjeldada teavitamiskava ning käesoleva määruse artiklis 58 ja VI lisas esitatud elemente.

13.1

Meetmed võimalike abisaajate, kutseorganisatsioonide, majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapartnerite, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate organite ning valitsusväliste organisatsioonide teavitamiseks programmi pakutavatest võimalustest ning eeskirjadest, milles käsitletakse juurdepääsu programmi rahastamisele.

13.2

Meetmed abisaajate teavitamiseks ühenduse panuse kohta.

13.3

Meetmed avalikkuse teavitamiseks ühenduse rolli kohta programmides ja sellest tulenevatest tulemustest.

14.   Partnerid, kellega konsulteeriti, ja konsulteerimise tulemused

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 6 ja artikli 16 lõige j)

14.1   Partnerid, kellega konsulteeriti

Loetelu pädevatest piirkondlikest, kohalikest ja muudest avalik-õiguslikest asutustest, majandus- ja sotsiaalpartneritest ning teistest asjaomastest kodanikuühiskonda esindavatest organitest, valitsusvälistest organisatsioonidest (sh keskkonnaorganisatsioonidest) ning meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamise eest vastutavatest organitest.

14.2   Konsulteerimise tulemused

Konsulteerimistulemuste kokkuvõte (sh konsulteerimise kuupäevad ning programmi kommenteerimiseks ja sellesse oma panuse andmiseks ettenähtud aeg); näidata, mil määral on saadud arvamusi ja nõuandeid arvesse võetud.

15.   Meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 8)

15.1

Kirjeldada, kuidas edendatakse naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust programmi rakendamise igas etapis (kavandamine, rakendamine, seire ja hindamine).

15.2

Kirjeldada, kuidas programmi rakendamise erinevates etappides ennetatakse diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

16.   Tehnilise abiga seotud tegevused

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõige 2 ja artikkel 68)

16.1   Tehnilise abina rahastatavate programmi ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimistegevuste kirjeldus.

16.2   Riiklik maaeluvõrgustik

 Riiklikku maaeluvõrgustikku kuuluvate maaelu arenguga tegelevate organisatsioonide ja asutuste loetelu;

 riikliku maaeluvõrgustiku loomise kord ja ajakava;

 riiklikule maaeluvõrgustikule kavandatavate peamiste tegevusliikide kokkuvõtlik kirjeldus. Kõnealused tegevused on aluseks tegevuskavale, mille koostab korraldusasutus ja millele antakse toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkti b alusel;

 vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktidele a ja b riikliku maaeluvõrgustiku loomiseks ja tegutsemiseks ning tegevuskava rakendamiseks reserveeritud summa. Kõnealuse summa raames tuleb eristada seda osa, millest rahastatakse võrgustiku juhtimiseks vajalikku struktuuri, ja osa, millest rahastatakse tegevuskava. Programmis peavad olema sätted selle tagamiseks, et punktis a osutatud summa aja jooksul liigselt ei suureneks.

B.   ERIPROGRAMMID RIIKLIKELE MAAELUVÕRGUSTIKELE (ARTIKLI 41 LÕIKED 3 JA 5)

Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõike 3 teise lõigu alusel esitavad piirkondlikke programme rakendavad liikmesriigid kinnitamiseks konkreetse maaeluvõrgustike loomise ja tegutsemise programmi, peab kõnealune programm sisaldama järgmisi elemente:

a) iiklikku maaeluvõrgustikku kuuluvate maaelu arenguga tegelevate organisatsioonide ja asutuste loetelu;

b) riikliku maaeluvõrgustiku loomise kord ja ajakava;

c) riiklikule maaeluvõrgustikule kavandatavate peamiste tegevusliikide kokkuvõtlik kirjeldus. Kõnealused tegevused on aluseks tegevuskavale, mille koostab korraldusasutus ja millele antakse toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkti b alusel;

d) vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktidele a ja b riikliku maaeluvõrgustiku loomiseks ja tegutsemiseks ning tegevuskava rakendamiseks eraldatud summa ning EAFRD panuse jaotus aastate kaupa, mis peab olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikega 1.

e) järgmises vormis finantstabel kogu programmitöö perioodiks (eurodes, jooksvates hindades):



Maaeluvõrgustikule tehtavate kulutuste liik

Riiklikud kulutused kokku

EAFRD panus

a)  maaeluvõrgustiku struktuuri juhtimiseks

 
 

b)  riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava rakendamiseks, k.a hindamiseks

 
 

Kokku

 
 

f) pädevate ametiasutuste ja vastutavate organite määramine;

g) seire- ja hindamissüsteemi kirjeldus ning seirekomitee kavandatav koosseis.




III LISA

ABI MALTA TOOTJARÜHMADELE

Toetus tootjarühma loomiseks (artikli 25 lõikes 2 osutatud miinimumsumma)



Eurot

Aasta

63 000

1. aasta

63 000

2. aasta

63 000

3. aasta

60 000

4. aasta

50 000

5. aasta




IV LISA



OHUSTATUD TÕUGUDE KÜNNISED (ARTIKLI 27 LÕIGE 4)

Abikõlblikud põllumajandusloomade liigid

Künnised, millest väiksema arvu puhul käsitatakse kohalikku tõugu põllumajanduse jaoks kadumisohus olevana (emaste aretusloomade arv (1))

Veised

7 500

Lambad

10 000

Kitsed

10 000

Hobuslased

5 000

Sead

15 000

Linnud

25 000

(1)   Kõigi ELi liikmesriikide kohta arvutatud kõigi sama tõugu emaste aretusloomade arv, mis on olemas tõupuhtaks sigimiseks ning mis on registreeritud liikmesriigi tunnustatud aretusorganisatsiooni tõuraamatus vastavalt ühenduse zootehnikaalastele õigusaktidele.




V LISA



TABEL LOOMADE LOOMÜHIKUTESSE ARVUTAMISEKS (ARTIKLI 27 LÕIGE 13)

Pullid, lehmad ja muud üle kahe aasta vanused veised ning üle kuue kuu vanused hobuslased

1,0 LÜ

Kuus kuud kuni kaks aastat vanad veised

0,6 LÜ

Alla kuue kuu vanused veised

0,4 LÜ

Lambad

0,15 LÜ

Kitsed

0,15 LÜ

Aretusemised > 50 kg

0,5 LÜ

Muud sead

0,3 LÜ

Munakanad

0,014 LÜ

▼M3

Muud kodulinnud (1)

0,03 LÜ

▼B

(1)   Kõnealust loomühikusse arvutamise määra võib suurendada, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke tõendusmaterjale, mille kohta maaelu arengu programmides tuleb anda selgitus ja seda nõuetekohaselt põhjendada.

▼B




VI LISA

EAFRDst ANTAVAST ABIST TEAVITAMINE (OSUTATUD ARTIKLI 58 LÕIKES 3)

1.   Võimalike abisaajate ja abisaajate teavitamist käsitlevad meetmed

1.1.   Võimalike abisaajate teavitamist käsitlevad meetmed

Läbipaistvuse eesmärgil levitavad korraldusasutused võimalikult täielikku teavet rahastamisvõimalustest, mida pakutakse maaelu arengu programmi raames ühenduse ja liikmesriikide antava ühisabiga.

Selleks tagab korraldusasutus, et maaelu arengu programmist ja EAFRD panusest teavitatakse laialdaselt ning et abi antakse kõikidele asjast huvitatutele, kes seda taotlevad.

Korraldusasutus annab võimalikele abisaajatele selget, üksikasjalikku ja ajakohastatud teavet järgmise kohta:

a) halduskord, mida tuleb maaelu arengu programmi raames antava toetuse saamiseks järgida;

b) rahastamistaotluse läbivaatamise korra kirjeldus;

c) abikõlblikkuse tingimused ja/või rahastatavate projektide valimise ja hindamise kriteeriumid;

d) selliste isikute või riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikute nimed, kes oskavad selgitada tegevuste valimise ja hindamise kriteeriumeid ning seda, kuidas maaelu arengu programmid toimivad.

Korraldusasutus tagab, et võimalikele abisaajatele suunatud teavitamismeetmetes osalevad vahendajatena tegutseda võivad organid, eelkõige:

a) kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused;

b) kutseorganisatsioonid;

c) majandus- ja sotsiaalpartnerid;

d) valitsusvälised organisatsioonid, eelkõige meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust edendavad ning keskkonnakaitsega tegelevad organid;

e) Euroopa-alast teavet jagavad keskused;

f) komisjoni esindused liikmesriikides.

Korraldusasutus teavitab võimalikke abisaajaid punktis 2.1 osutatud avaldamisest.

1.2.   Abisaajate teavitamist käsitlevad meetmed

Korraldusasutus tagab, et abi andmisest teavitamise vormiga teatatakse abisaajatele, et tegevust rahastatakse osaliselt EAFRDst rahastatava programmi raames ja asjaomase maaelu arengu programmi prioriteetsest teljest.

2.   Avalikkuse teavitamist käsitlevad meetmed

Maaelu arengu programmi korraldusasutus ja abisaajad astuvad samme maaelu arengu programmi raames rahastatavatest meetmetest teavitamiseks vastavalt käesolevale määrusele.

2.1.   Korraldusasutuse ülesanded

Korraldusasutus teavitab avalikkust maaelu arengu programmi komisjonipoolsest kinnitamisest, programmi ajakohastamistest, programmi rakendamisest tulenevatest peamistest saavutustest ja programmi lõpetamisest.

▼M3 —————

▼B

Korraldusasutus rakendab teavitamismeetmeid kasutades asjakohasel territoriaalsel tasandil kõiki infokandjaid. Samuti kasutavad nad teavitamiskampaaniaid, paber- ja elektroonilisi trükiseid ning muid sobivatena käsitatavaid infokandjaid.

Avalikkuse teavitamist käsitlevad meetmed peavad sisaldama punktis 3.1 sätestatud elemente.

2.2.   Abisaajate kohustused

Kui maaelu arengu programmiga hõlmatud tegevus tingib üle viiekümne tuhande euro suuruse investeeringu (näiteks põllumajandus- või toiduettevõttesse), paigaldab abisaaja selgitava tahvlikese.

Üle viiesaja tuhande euro suuruste kogukuludega infrastruktuuriobjektidele paigaldatakse kuulutustahvel.

Selgitav tahvlike paigaldatakse ka 4. telje raames rahastatavate kohalike tegevusrühmade asukohta.

Kõnealustel tahvli(kes)tel kirjeldatakse projekti/tegevust ja punktis 3.1 osutatud elemente. Kõnesolev teave katab tahvli(kese)st vähemalt 25 %.

3.   Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused

3.1.   Juhtlause ja logo

Kõik teavitamistegevused peavad sisaldama järgmisi elemente:

 Euroopa Liidu lippu vastavalt punktis 4 sätestatud graafilistele normidele ning ühenduse rolli selgitust järgmise väitega:

 „Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse”.

  Leader-telje raames rahastatavate tegevuste ja meetmete puhul kasutatakse Leaderi logo.

3.2.   Teabematerjalid

 Trükised (brošüürid, voldikud ja teabelehed) EAFRDst osaliselt rahastatavate meetmete ja tegevuste kohta peavad tiitellehel sisaldama selget viidet ühenduse osaluse kohta ning ühenduse embleemi, kui kasutatakse ka riiklikku või piirkondlikku embleemi. Trükised peavad sisaldama viiteid teabe eest vastutavale organile ja asjaomase abipaketi rakendamise eest vastutavale korraldusasutusele.

 Kui teave on avaldatud elektrooniliselt (veebilehel, võimalikele abisaajatele ettenähtud andmebaasis) või audiovisuaalsel kujul, kohaldatakse esimest taanet analoogia järgi. Teavituskava koostamisel tuleb piisavat tähelepanu pöörata uutele tehnoloogiatele, mis võimaldavad teabe kiiret ja tõhusat levitamist ning soodustavad dialoogi avalikkusega.

EAFRDd käsitlevad veebisaidid peavad sisaldama:

 viidet EAFRD panusele vähemalt avalehel;

 hüperlinki komisjoni veebilehele EAFRD kohta.

4.   Embleemi tegemise juhised ja standardvärvide määratlus

4.1.   Euroopa lipp

Sümbolite kirjeldus

Sinise taeva taustal moodustavad 12 kuldset tähte ringi, mis kujutab Euroopa rahvaste liitu. Tähtede arv ei muutu, sest arv kaksteist sümboliseerib täiuslikkust ja ühtsust.

EAFRDst rahastatavate projektide puhul peab fondi nimi olema Euroopa lipust allpool.

Heraldiline kirjeldus

Lasuurpinnal asuv ring kaheteistkümnest kuldsest viisnurksest tähest, mille tipud ei puutu kokku.

Geomeetriline kirjeldus

image

Embleem kujutab sinist ristkülikukujulist lippu, mille laius on 1,5 pikkust. Üksteisest võrdsel kaugusel asuvad kaksteist kuldset tähte moodustavad mõttelise ringi, mille keskpunkt on ristküliku diagonaalide lõikumispunkt. Ringi raadius on üks kolmandik lipu pikkusest. Igal tähel on viis tippu, mis asuvad mõttelise ringi piirjoonel, selle ringi raadius on üks kaheksateistkümnendik lipu pikkusest. Kõik tähed on püstised, s.t masti suhtes täisnurga alt mõõdetuna on üks tipp vertikaaljoonel ja kaks tippu horisontaaljoonel. Ring on moodustatud nii, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Tähtede arv on muutumatu.

Värvide kasutamine



image

Embleemi värvid on järgmised:

PANTONE REFLEX BLUE ristküliku pinna jaoks; PANTONE YELLOW tähtede jaoks. PANTONE’i värvide rahvusvaheline tootevalik on laialdaselt saadaval ja kergesti kättesaadav ka mitteprofessionaalidele.

image

Neljavärviprotsess:

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seetõttu tuleb need valmistada neljavärviprotsessi nelja värviga. PANTONE YELLOW saadakse 100%lise Process Yellow’ kasutamise teel. 100%lise Process Cyani ja 80%lise Process Magenta segamisel saab värvitooni, mis on väga sarnane PANTONE REFLEX BLUE’ga.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvitabeli värvitoonile RGB:0/0/153 (hexadecimal: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvitabeli värvitoonile RGB:255/204/0 (hexadecimal: FFCC00).



Mustvalge reprodutseerimisprotsess

Kui on võimalik kasutada ainult musta, tuleb teha mustaga ristküliku kontuur ja trükkida mustvalged tähed.

image

Kui kasutada on ainult sinine värv (see peab olema kindlasti Reflex Blue), tuleb seda kasutada 100%liselt tähtede reprodutseerimiseks valgena negatiivis ja 100%liselt tausta reprodutseerimiseks sinisena.

image

Värvilise tausta reprodutseerimine

Embleem reprodutseeritakse eelistatavalt valgele taustale. Vältida tuleb mitmevärvilist tausta ja igal juhul sellist, mis ei sobi kokku sinisega. Kui värvilisele taustale alternatiivi ei ole, tõmmata ristküliku ümber valge piirjoon, mille laius on üks kahekümneviiendik ristküliku kõrgusest.

image

4.2.   Leaderi logo

image




VII LISA

A.   MAAELU ARENGU PROGRAMMIDE IGA-AASTASTE ARENGUARUANNETE ÜLESEHITUS JA SISU (ARTIKKEL 60)

1.   Üldtingimuste muudatused (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt a)

 Üldtingimuste muudatused, millel on otsene mõju programmi rakendamise tingimustele (st muudatused õigusaktides või ootamatud sotsiaal-majanduslikud arengud);

 ühenduse ja siseriikliku poliitika muudatus, mis mõjutab EAFRD ja muude rahastamisvahendite kooskõla.

2.   Programmi areng seoses seatud eesmärkidega väljundi- ja tulemusnäitajate alusel (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt b)

Saavutuste analüüs mõõdetuna seirenäitajate abil (sh algselt seatud eesmärkide poole liikumises saavutatud edu kvalitatiivne analüüs). Kasutada tuleb käesoleva määruse VIII lisas esitatud näitajate loetelu (väljundi- ja tulemusnäitajad). Kõnealuste ühisesse seire- ja hindamisraamistikku kuuluvate näitajate kõrval kasutatakse ka programmispetsiifilisi näitajaid, et efektiivselt hinnata eesmärkide suunas liikumist.

▼M5

Iga liikmesriik, kes saab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaselt täiendavaid rahalisi vahendeid, peaks 2010. aastal esitatavasse aastaaruandesse esimest korda lisama eraldi peatüki, mis hõlmab vähemalt sama analüüsi, mis on nimetatud esimeses lõigus seoses kõnealuse määruse artikli 16a lõikes 1 osutatud prioriteetidega seotud tegevustega.

▼M4

Liikmesriigid, kes kohaldavad uut meedet „144 Ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted”, peaksid esitama aruande saavutustest, pidades silmas selle meetme eesmärke.

▼B

3.   Programmi rahaline teostamine, esitades iga meetme puhul abisaajatele tehtud kulutuste aruande; kui programm hõlmab lähenemiseesmärgi suhtes abikõlblikke piirkondi, määratletakse kulutused eraldi (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt c).

Programmi rahalist teostamist kirjeldav kokkuvõtlik tabel peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:



Eurodes

Teljed/meetmed

Iga-aastased toetused – aasta N

Toetused kokku aastatel 2007–N

1. telg

Meede 111

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

Meede …

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

1. telg kokku

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

2. telg

Meede 211

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

Meede …

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

2. telg kokku

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

3. telg

Meede 311

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

Meede …

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

3. telg kokku

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

4. telg

Meede 411

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

Meede 4…

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

4. telg kokku

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

Tehniline abi

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

Programm kokku

— sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

 
 

Lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondade jaoks kehtestatakse eraldi vähemalt samasugust teavet sisaldav tabel ning nii lähenemis- kui mittelähenemispiirkondi hõlmavate programmide jaoks ka konsolideeritud programmitasandi tabel.

▼M5

3a.   Programmi rahastamine uute küsimuste ja lairibainfrastruktuuriga seotud tegevuste puhul, esitades iga meetme kohta kuluaruande pärast 1. jaanuari 2009 abisaajatele makstud summade kohta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste eest ning kõnealuse määruse artikli 69 lõikes 5a osutatud summade ulatuses.

Kõnealust liiki tegevuste rahastamist kirjeldav kokkuvõtlik tabel sisaldab vähemalt järgmist teavet:



Telg/meede

Iga-aastased toetused – aasta N

Toetused kokku aastatel 2009–N

Meede 111

Meede …

 
 

1. telg kokku

Meede 211

Meede …

 
 

2. telg kokku

Meede 311

Meede 321

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

 
 

Meede …

 
 

3. telg kokku

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

 

Meede 411

 

Meede 413

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

 
 

Meede …

 
 

4. telg kokku

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

— Seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

Programm kokku

Kokku 1., 2., 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f loetletud prioriteetidega

Kokku 3. ja 4. telje kohased meetmed, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega

▼B

4.   Püsihindamistegevuste kokkuvõte vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõikele 3 (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt d)

Seirekomisjonile esitatavate aruannete alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõikega 3 kehtestatud püsihindamistegevuste (sh kõnealuse määruse artikli 84 lõikes 5 ning artikli 86 lõigetes 1 ja 2 sätestatud elementidega seotud tegevuste) kokkuvõte.

5.   Programmi rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks korraldusasutuse ja seirekomisjoni võetud meetmed (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt e), eelkõige:

i) seire- ja hindamismeetmed;

ii) kokkuvõte programmi haldamisel tekkinud suurematest probleemidest ja võetud meetmetest, sealhulgas vastusena määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 83 esitatud märkustele;

iii) tehnilise abi kasutamine.

Kui riiklike maaeluvõrgustike loomiseks ja toimimiseks antakse programmi raames tehnilist abi, kirjeldatakse arengu aastaaruandes võrgustiku loomise ja juhtimise korda ning tegevuskava rakendamisjärku. Selles näidatakse ka, kuidas kulutusi teostati (eristus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktide a ja b vahel).

iv) programmi avalikustamise tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) 1698/2005 artiklile 76 võetud meetmed

Aruandes peab olema kokkuvõtlik kirjeldus teavitamismeetmetest, mida rakendati, et teavitada maaelu arengu programmist vastavalt käesoleva määruse artiklile 58 ja VI lisale.

6.   Deklaratsioon ühenduse poliitika järgimise kohta toetuse kontekstis, sealhulgas ettetulnud probleemide ja nende lahendamiseks võetud meetmete määratlemine (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt f)

Kõnealune ühenduse poliitika järgimine hõlmab eelkõige konkurentsi, riigihangete, keskkonnakaitse ja parendustega seotud eeskirju ning soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamist.

7.   Vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 kohaselt tagasimakstud toetuse taaskasutamine (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt g)

B.   RIIKLIKKE MAAELUVÕRGUSTIKKE HÕLMAVATE ERIPROGRAMMIDE IGA-AASTASTE ARENGUARUANNETE VORM (ARTIKKEL 60)

Kui liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõike 3 teises lõigus sätestatud võimalust, peavad eriprogrammide iga-aastased arenguaruanded sisaldama järgmist:

a) võrgustiku loomise ja juhtimise korra kirjeldus;

b) tegevuskava rakendamisjärk;

c) programmi rahalisele rakendamisele viitav tabel, milles eristatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkte a ja b:



Riiklikule maaeluvõrgustikule tehtud kulutuste liik

Iga-aastased toetused – aasta N

Toetused kokku aastatel 2007–N

a)  maaeluvõrgustiku struktuuri juhtimiseks

 
 

b)  riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava rakendamiseks

 
 

Kokku

 
 

d) vajaduse korral käesoleva lisa A osa punktides 4–7 käsitletud teave.




VIII LISA

ÜHISTE LÄHTE-, VÄLJUNDI-, TULEMUS- JA MÕJUNÄITAJATE LOETELU

I.   ÜHISED LÄHTENÄITAJAD



1.  Eesmärkidega seotud lähtenäitajad

TELG

 

Näitaja

Horisontaalne

 (1) 1

Majandusareng

 (1) 2

Tööhõive määr

 (1) 3

Töötus

1. TELG.

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

 (1) 4

Koolitus ja haridus põllumajanduses

5

Vanuseline struktuur põllumajanduses

 (1) 6

Tööviljakus põllumajanduses

7

Kapitali kogumahutus põhivarasse põllumajanduses (kokku)

8

Primaarsektori tööhõive areng

9

Primaarsektori majandusareng

 (1) 10

Tööviljakus toiduainetööstuses

11

Kapitali kogumahutus põhivarasse toiduainetööstuses (kokku)

12

Tööhõive areng toiduainetööstuses

13

Toiduainetööstuse majandusareng

 (1) 14

Tööviljakus metsanduses

15

Kapitali kogumahutus põhivarasse metsanduses (kokku)

16

Elatuspõllumajanduse osatähtsus uutes liikmesriikides

2. TELG.

Keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise kaudu

 (1) 17

Bioloogiline mitmekesisus: põllumajandusmaal elavate lindude populatsioon

 (1) 18

Bioloogiline mitmekesisus: kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa ja mets

19

Bioloogiline mitmekesisus: puuliikide koosseis

 (1) 20

Vee kvaliteet: toitainete kogubilanss

21

Vee kvaliteet: nitraadi- ja pestitsiidireostus

22

Pinnas: erosioonitundlikud piirkonnad

23

Pinnas: mahepõllumajandus

 (1) 24

Kliimamuutus: taastuva energia tootmine põllumajanduses ja metsanduses

25

Kliimamuutus: kasutuses olev põllumajandusmaa, mida kasutatakse taastuva energia tootmiseks

26

Kliimamuutus/õhu kvaliteet: põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitmed

3. TELG.

Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine

 (1) 27

Muu tulusa tegevusega põllumajandustootjad

 (1) 28

Mittepõllumajandussektori tööhõive areng

 (1) 29

Mittepõllumajandussektori majandusareng

 (1) 30

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise areng

31

Turismi infrastruktuur maapiirkonnas

 (1) 32

Internetiga ühinemine maapiirkondades

 (1) 33

Teenusesektori areng

34

Sisse- ja väljaränne

 (1) 35

Elukestev õpe maapiirkondades

Leader

 (1) 36

Kohalike tegevusrühmade areng

(1)   Viitab riikliku strateegia LEAD-näitajatele ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 11 lõike 3 punktis c ja artikli 13 lõike 2 punktis a ettenähtud strateegilisele seirele.



2.  Kontekstiga seotud lähtenäitajad

TELG

 

Näitaja

Horisontaalne

1

Maapiirkondade kindlaksmääramine

2

Maapiirkondade olulisus

1. TELG.

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

3

Põllumajanduslik maakasutus

4

Põllumajandusettevõtte struktuur

5

Metsanduse struktuur

6

Metsa tootlikkus

2. TELG.

Keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise kaudu

7

Taimkate

8

Vähemsoodsad piirkonnad

9

Ekstensiivpõllumajanduse piirkonnad

10

Natura 2000 ala

11

Bioloogiline mitmekesisus: hoiumets

12

Metsaala areng

13

Metsa ökosüsteemi tervis

14

Vee kvaliteet

15

Veekasutus

16

Kaitsvad metsad peamiselt seoses pinnase ja veega

3. TELG.

Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine

17

Rahvastikutihedus

18

Vanuseline struktuur

19

Majanduse struktuur

20

Tööhõive struktuur

21

Pikaajaline töötus

22

Haridussaavutused

23

Interneti-infrastruktuur

II.   ÜHISED VÄLJUNDINÄITAJAD



1. TELG.  PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME PARANDAMINE

Kood

Meede

Väljundinäitajad (1)

111

Kutseõppe- ja teavitamismeetmed

— Koolituses osalejate arv

— Koolituspäevade arv

112

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

— Abi saavate noorte põllumajandustootjate arv

— Investeeringute kogumaht

113

Ennetähtaegselt pensionile jäämine

— Ennetähtaegselt pensionile jäävate põllumajandustootjate arv

— Ennetähtaegselt pensionile jäävate põllumajandusettevõtete töötajate arv

— Vabanenud hektarite arv

114

Nõuandeteenuste kasutamine

— Toetust saavate põllumajandustootjate arv

— Toetust saavate metsa valdajate arv

115

Juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomine

—  Vastloodud juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste arv

121

Põllumajandusettevõtete moderniseerimine

— Investeerimistoetust saavate põllumajandusettevõtete arv

— Investeeringute kogumaht

122

Metsade majandusliku väärtuse parandamine

— Investeerimistoetust saavate metsamajandusettevõtete arv

— Investeeringute kogumaht

123

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

— Toetust saavate ettevõtete arv

— Investeeringute kogumaht

124

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö

—  Toetust saavate koostööalgatuste arv

125

Põllumajanduse ja metsanduse arengu ja kohanemisega seotud infrastruktuur

— Toetust saavate tegevuste arv

— Investeeringute kogumaht

126

Loodusõnnetustes kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

— Toetust saav kahjustatud põllumajandusmaa pindala

— Investeeringute kogumaht

131

Ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimine

—  Abisaajate arv

132

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

—  Toidukvaliteedikavades osalevate toetust saavate põllumajandusettevõtete arv

133

Teavitamis- ja edendamistegevus

—  Toetust saavate tegevuste arv

141

Elatuspõllumajandus

—  Toetust saavate elatuspõllumajandusettevõtete arv

142

Tootjarühmad

— Toetust saavate tootjarühmade arv

— Toetust saavate tootjarühmade käive

▼M4

144

Ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted

Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv

▼B

(1)   Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.



2. TELG.  KESKKONNA JA PAIKKONNA PARANDAMINE MAADE HOOLDAMISE KAUDU

Kood

Meede

Väljundinäitajad (1)

211

Ebasoodsate looduslike tingimuste toetus mägipiirkondade põllumajandustootjatele

— Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv mägipiirkondades

— Toetust saav põllumajandusmaa mägipiirkondades

212

Toetus põlumajandustootjatele ebasoodsate tingimustega piirkondades, v.a. mägipiirkonnad

— Toetust saavate põllumajandustootjate arv ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades, v.a mägipiirkonnad

— Toetust saava ebasoodsate looduslike tingimustega põllumajandusmaa pindala, v.a mägipiirkonnad

213

Natura 2000 toetus ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetus

— Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv Natura 2000 aladel/veepoliitika raamdirektiivi alusel

— Natura 2000/veepoliitika raamdirektiivi alusel toetust saav põllumajandusmaa

214

Põllumajanduslik keskkonnatoetus

— Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate ettevõtete arv

— Põllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade kogupindala

— Kõnealuse meetme raames põllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade füüsiline pindala

— Lepingute arv kokku

— Geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste arv

215

Loomade heaolu toetus

— Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv

— Loomade heaolu käsitlevate lepingute arv

216

Vähetootlikud investeeringud

— Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate ettevõtete arv

— Investeeringute kogumaht

221

Põllumajandusmaa esmane metsastamine

— Metsastamistoetust saavate abisaajate arv

— Metsastatud maa hektarid

222

Põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide esmarajamine

— Abisaajate arv

— Uute agrometsandussüsteemidega hõlmatud hektarid

223

Muu maa esmane metsastamine

— Metsastamistoetust saavate abisaajate arv

— Metsastatud maa hektarid

224

Natura 2000 toetus

— Abi saavate metsandusettevõtete arv Natura 2000 alal

— Toetust saav metsamaa (ha) Natura 2000 alal

225

Metsanduse keskkonnatoetus

— Toetust saavate metsandusettevõtete arv

— Metsanduse keskkonnatoetusega hõlmatud metsaala kogupindala

— Metsanduse keskkonnatoetusega hõlmatud metsa füüsiline pindala

— Lepingute arv

226

Metsapotentsiaali taastamine ja ennetustegevus

— Ennetus-/taastamistegevuste arv

— Toetust saavate kahjustatud metsade pindala

— Investeeringute kogumaht

227

Vähetootlikud investeeringud

— Toetust saavate metsa valdajate arv

— Investeeringute kogumaht

(1)   Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.



3. TELG.  MAAPIIRKONDADE ELU KVALITEEDI PARANDAMINE JA MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMISE SOODUSTAMINE

Kood

Meede

Väljundinäitajad (1)

311

Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

— Abisaajate arv

— Investeeringute kogumaht

312

Ettevõtte rajamine ja arendamine

—  Toetust saavate/loodavate mikroettevõtete arv

313

Turismi soodustamine

— Toetust saavate uute turismialaste tegevuste arv

— Investeeringute kogumaht

321

Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused

— Toetust saavate tegevuste arv

— Investeeringute kogumaht

322

Külade uuendamine ja arendamine

— Külade arv, kus tegevus toimus

— Investeeringute kogumaht

323

Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine

— Toetust saavate maapiirkondade kultuuripärandiga seotud tegevuste arv

— Investeeringute kogumaht

331

Koolitus ja teavitamine

— Toetust saavate ja tegevustes osalevate ettevõtjate arv

— Osalejate koolituspäevade arv

341

Oskuste omandamine ja elavdamine ning kohaliku arengu strateegia rakendamine

— Oskuste omandamise ja elavdamisega seotud tegevuste arv

— Tegevustes osalejate arv

— Toetust saavate avaliku ja erasektori partnerluste arv

(1)   Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.



4. TELG.  LEADER

Kood

Meede

Väljundinäitajad (1)

41

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine

411 — konkurentsivõime

412 — keskkond/made hooldamine

413 — elu kvaliteet/mitmekesistamine

— Kohalike tegevusrühmade arv

— Kohalike tegevusrühmade hõlmatava ala kogusuurus

— Kohalike tegevusrühmade hõlmatava ala kogu elanikkond

— Kohalike tegevusrühmade rahastatavate projektide arv

— Abisaajate arv

421

Koostööprojektide rakendamine

— Koostööprojektide arv

— Koostööd tegevate kohalike tegevusrühmade

431

Kohaliku tegevusrühma juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna arendamine, nagu on osutatud artiklis 59

—  Toetust saavate tegevuste arv

(1)   Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.

III.   ÜHISED TULEMUSNÄITAJAD



Telg/eesmärk

Näitaja

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

(1)  Põllumajanduse ja/või metsandusega seotud koolituse edukalt läbinud osalejate arv

(2)  Toetust saavate põllumajandusettevõtete/ettevõtete kogu lisandväärtuse kasv

(3)  Uusi tooteid ja/või tehnikaid juurutavate põllumajandusettevõtete/ettevõtete arv

(4)  Tunnustatud kvaliteedimärki kandvate/nõuetele vastavate põllumajandustoodete väärtus

(5)  Turule tulevate põllumajandusettevõtete arv

Keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise kaudu

(6)  Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa:

(a)  bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele

(b)  vee kvaliteedile

(c)  kliimamuutuse mõju leevendamisele

(d)  mulla kvaliteedile

(e)  marginaliseerumise ja maa kasutamata jätmise vältimisele.

Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine

(7)  Toetust saavate ettevõtete mittepõllumajandusliku kogu lisandväärtuse kasv

(8)  Loodud töökohtade koguarv

(9)  Lisandunud turistide arv

(10)  Parematest teenustest kasu saav elanikkond maapiirkondades

(11)  Interneti leviku kasv maapiirkondades

(12)  Koolituse edukalt läbinud osalejate arv

IV.   ÜHISED MÕJUNÄITAJAD



 

Näitaja

1

Majanduskasv

2

Töökohtade loomine

3

Tööviljakus

4

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tagasipööramine

5

Kõrge loodusväärtusega põllumajandus- ja metsamaa hooldamine

6

Vee kvaliteedi paranemine

7

Kliimamuutuse vastu võitlemisele kaasaaitamine



( 1 ) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EC) nr 1463/2006 (ELT L 277, 9.10.2006, lk 1).

( 2 ) http://www.mcpfe.org/mcpfe/resolutions/lisbon/resolution_l2a2.pdf

( 3 ) EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2060/2004 (ELT L 357, 2.12.2004, lk 3).

( 4 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1698/2005.

( 5 ) ELT L 153, 30.4.2004, lk 30. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1360/2005 (ELT L 214, 19.8.2005, lk 55).

( 6 ) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

( 7 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

( 8 ) ELT L 140, 5.6.2009, lk16.

( 9 ) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

( 10 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

( 11 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

( 12 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

( 13 ) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

( 14 ) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

( 15 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

( 16 ) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

( 17 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

( 18 ) ELT L 25, 28.1.2011, lk 8.

( 19 ) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

( 20 ) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

( 21 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 22 ) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

( 23 ) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

( 24 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 25 ) ELT L 299, 2.10.2007, lk 1.

( 26 ) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

( 27 ) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

( 28 ) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.

( 29 ) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

( 30 ) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

( 31 ) ELT L 55, 25.2.2006, lk 20.

( 32 ) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

( 33 ) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

( 34 ) ELT L 243, 6.9.2006, lk 6.

( 35 ) ELT L 69, 9.3.2007, lk 5.

( 36 ) Tabel 6.2 tuleb täita tabeli 6.1 ühel real esitatud EAFRD panuse iga allsumma puhul.

( 37 ) ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

( 38 ) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

( 39 ) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

( 40 ) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.