02006R1896 — ET — 14.07.2017 — 003.003


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1896/2006,

12. detsember 2006,

millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

(ELT L 399 30.12.2006, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 936/2012, 4. oktoober 2012,

  L 283

1

16.10.2012

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013,

  L 158

1

10.6.2013

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2421, 16. detsember 2015,

  L 341

1

24.12.2015

►M4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1260, 19. juuni 2017,

  L 182

20

13.7.2017


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 017, 23.1.2018, lk  65 (2017/1260)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1896/2006,

12. detsember 2006,

millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus



Artikkel 1

Sisu

1.  Käesoleva määruse eesmärk on:

a) lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse,

ning

b) lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist.

2.  Käesolev määrus ei takista nõude esitajat esitamast nõuet artikli 4 tähenduses, kasutades selleks liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel lubatud muud menetlust.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite korral tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes või erikohtutes. Käesolev määrus ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ega riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) abielusuhetest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;

b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokkulepete, kompromissi tegemise ja muude sarnaste menetluste suhtes;

c) sotsiaalkindlustuse suhtes;

d) lepinguvälistest kohustustest tulenevate nõuete suhtes, välja arvatud kui:

i) pooled on nende osas sõlminud kokkuleppe või kui on tunnistatud võla olemasolu,

või

ii) nad on seotud kindlaksmääratud võlgadega, mis tulenevad vara ühisest omandist.

3.  Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste “liikmesriigid” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 3

Piiriülesed juhtumid

1.  Käesolevas määruses tähendab mõiste “piiriülene juhtum” juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus liimesriigis kui selles, kus asub avaldusega tegelev kohus.

2.  Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ( 1 ) artiklitele 59 ja 60.

3.  Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtumiga, on oluline aeg, millal esitatakse Euroopa maksekäsu avaldus vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 4

Euroopa maksekäsumenetlus

Euroopa maksekäsumenetlus kehtestatakse sellise kindla rahasumma sissenõudmiseks, mille tasumise tähtaeg on Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajaks saabunud.

Artikkel 5

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. “päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus Euroopa maksekäsk on välja antud;

2. “maksekäsu täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse Euroopa maksekäsu täitmist;

3. “kohus” – liikmesriigi ametiasutus, kes on pädev Euroopa maksekäsu osas või sellega seotud küsimustes;

4. “päritoluriigi kohus” – kohus, kes annab välja Euroopa maksekäsu.

Artikkel 6

Kohtualluvus

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse kohtualluvus vastavalt asjaomastele ühenduse õiguse eeskirjadele, eelkõige vastavalt määrusele (EÜ) nr 44/2001.

2.  Kui nõue on seotud lepinguga, mille isik, tarbija, on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast väljapoole jääval eesmärgil, ning juhul kui kostjaks on tarbija, on jurisdiktsioon ainult kostja alalise elu- või asukoha liikmesriigi kohtutel määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 tähenduses.

Artikkel 7

Euroopa maksekäsu avaldus

1.  Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel kasutatakse I lisas toodud tüüpvormi A.

2.  Avalduses märgitakse:

a) poolte ning, kui see on asjakohane, nende esindajate nimed ja aadressid ning selle kohtu nimetus ja aadress, kellele avaldus esitatakse;

b) nõude suurus, sealhulgas põhinõue ning, kui see on asjakohane, intress, leppetrahvid ja kulud;

c) kui nõudelt taotletakse intressi, intressimäär ning ajavahemik, millelt intressi nõutakse, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lisatakse põhinõudele automaatselt seadusjärgne intress;

d) hagi alus, sealhulgas hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldus ning, kui see on asjakohane, nõutav intress;

e) nõuet toetavate tõendite kirjeldus;

f) kohtualluvuse alused,

ning

g) asja piiriülene olemus artikli 3 tähenduses.

3.  Avalduses kinnitab nõude esitaja, et esitatud teave on talle teadaolevalt tõene ning et ta on teadlik sellest, et mis tahes tahtlik valeandemete esitamine võib tuua kaasa kohaseid karistusi päritoluliikmesriigi õiguse alusel.

▼M3

4.  Avalduse lisas võib nõude esitaja kohtule teatada, millise artikli 17 lõike 1 punktides a ja punkti b loetletud menetluse (kui üldse) kohaldamist oma nõudele ta taotleb hilisemas tsiviilkohtumenetluses, kui kostja vaidleb Euroopa maksekäsule vastu.

Esimeses lõigus osutatud lisas võib nõude esitaja samuti teatada kohtule, et ta on tsiviilkohtumenetlusele artikli 17 lõike 1 punkti a või punkti b tähenduses ülemineku vastu, juhul kui kostja esitab vastuväite. See ei takista nõude esitajat sellest kohtule teatamast hiljem, kuid igal juhul peab teatamine toimuma enne maksekäsu väljaandmist.

▼B

5.  Avaldus esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid, sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriik aktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.

6.  Avaldusele kirjutab alla nõude esitaja või, kui see on asjakohane, tema esindaja. Juhul kui avaldus esitatakse vastavalt lõikele 5 elektrooniliselt, allkirjastatakse see vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta ( 2 ) artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab allkirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.

Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtutes on olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kättesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rühmale ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliselt identifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidest komisjonile.

Artikkel 8

Avalduse läbivaatamine

Euroopa maksekäsu avalduse saanud kohus otsustab avalduse alusel nii kiiresti kui võimalik, kas artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põhjendatud. Sellist läbivaatamist võib teostada automatiseeritud menetluse abil.

Artikkel 9

Täiendamine ja parandamine

1.  Kui artiklis 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, annab kohus nõude esitajale võimaluse avaldust täiendada või parandada, välja arvatud juhul, kui nõue on selgelt põhjendamatu ja avaldus vastuvõetamatu. Kohus kasutab selleks II lisas toodud tüüpvormi B.

2.  Kui kohus nõuab, et nõude esitaja avaldust täiendaks või parandaks, nimetab kohus tähtaja, mida ta peab antud olukorras kohaseks. Kohus võib kasutada oma kaalutlusõigust nimetatud tähtaja pikendamiseks.

Artikkel 10

Avalduse muutmine

1.  Kui nõue vastab artiklis 8 nimetatud tingimustele üksnes osaliselt, teavitab kohus sellest nõude esitajat, kasutades III lisas toodud tüüpvormi C. Nõude esitajal palutakse nõustuda Euroopa maksekäsu ettepanekuga kohtu poolt täpsustatud summas või see tagasi lükata ning nõude esitajat teavitatakse tema otsusega kaasnevatest tagajärgedest. Nõude esitaja vastab kohtu saadetud tüüpvormi C tagastamisega kohtu poolt artikli 9 lõike 2 kohaselt ette nähtud tähtajaks.

2.  Juhul kui nõude esitaja nõustub kohtu ettepanekuga, annab kohus nõude esitaja poolt aktsepteeritud osa kohta välja Euroopa maksekäsu vastavalt artiklile 12. Esialgse nõude ülejäänud osa suhtes kohaldatakse siseriiklikku õigust.

3.  Kui nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ette nähtud tähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga, lükkab kohus Euroopa maksekäsu avalduse täies ulatuses tagasi.

Artikkel 11

Avalduse tagasilükkamine

1.  Kohus lükkab avalduse tagasi, kui:

a) ei ole täidetud artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused,

või

b) nõue on selgelt põhjendamatu,

või

c) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt artikli 9 lõike 2 alusel täpsustatud tähtajaks,

või

d) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ette nähtud tähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga vastavalt artiklile 10.

Nõude esitajat teavitatakse tagasilükkamise põhjustest, kasutades IV lisa toodud tüüpvormi D.

2.  Avalduse tagasilükkamist ei saa vaidlustada.

3.  Avalduse tagasilükkamine ei takista nõude esitajat esitamast uut Euroopa maksekäsu avaldust või kasutamast selleks liikmesriigi õiguse kohast muud menetlust.

Artikkel 12

Euroopa maksekäsu väljaandmine

1.  Kui artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annab kohus nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul avalduse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutades V lisas toodud tüüpvormi E.

30-päevase ajavahemiku hulka ei loeta aega, mis kulus nõude esitajal avalduse täiendamiseks, parandamiseks või muutmiseks.

2.  Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koopiaga. See ei sisalda nõude esitaja poolt tüüpvormi A 1. ja 2. liites esitatud teavet.

3.  Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:

a) maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa,

või

b) keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi kohtusse vastuväite, mis on saadetud 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

4.  Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat sellest, et:

a) maksekäsk anti välja ainult nõude esitaja poolt esitatud teabe põhjal, mille õigsust kohus ei ole kontrollinud;

b) juhul kui kohtule ei esitata vastuväidet vastavalt artiklile 16, muutub maksekäsk täidetavaks;

c) kui esitatakse vastuväide, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.

5.  Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte kooskõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.

Artikkel 13

Kättetoimetamine kostja kättesaamistõendiga

Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimetamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt ühel järgmistest viisidest:

a) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kostja poolt alla kirjutatud kättesaamistõend, millel on kättesaamise kuupäev;

b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud pädeva isiku poolt alla kirjutatud ja kättetoimetamise kuupäevaga teatis selle kohta, et kostja on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast ilma õigusliku põhjenduseta;

c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud kostja;

d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud kostja.

Artikkel 14

Kättetoimetamine ilma kostja kättesaamistõendita

1.  Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimetamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt samuti ühel järgmistest viisidest:

a) isiklik kättetoimetamine kostja kodusel aadressil isikutele, kes elavad kostjaga samas leibkonnas või töötavad seal;

b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral isiklik kättetoimetamine kostja äriruumides isikutele, kes on kostjaga seotud töölepingu või mõne muu sarnase lepingu alusel;

c) maksekäsu toimetamine kostja postkasti;

d) maksekäsu toimetamine postkontorisse või pädevasse ametiasutusse ning kostja postkasti vastava kirjaliku teate jätmine, eeldusel et kirjalik teade sedastab selgelt dokumendi kohtuliku iseloomu või viitab sellele, et kättetoimetamine loetakse toimunuks teate jätmisega ning seades jooksvad tähtajad;

e) kättetoimetamine posti teel ilma kättesaamistõendita vastavalt lõikele 3, kui kostja aadress on päritoluliikmesriigis;

f) elektrooniliste vahendite abil, mida tõendab automaatne kinnitus, eeldusel et kostja on eelnevalt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui kostja aadress ei ole täpselt teada.

3.  Kättetoimetamist lõike 1 punktide a, b, c ja d põhjal tõendatakse järgmiselt:

a) kätte toimetanud pädeva isiku allakirjutatud dokumendiga, millele on märgitud:

i) kasutatud kättetoimetamisviis;

ja

ii) kättetoimetamise kuupäev;

ja

iii) kui dokument on kätte toimetatud muule isikule kui kostjale, kõnealuse isiku nimi ning seos kostjaga;

või

b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kättesaamiskinnitusega isikult, kellele dokument kätte toimetati.

Artikkel 15

Kättetoimetamine esindajale

Vastavalt artiklitele 13 või 14 võib dokumendi kätte toimetada ka kostja esindajale.

Artikkel 16

Euroopa maksekäsu vaidlustamine

1.  Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes, kasutades VI lisas toodud tüüpvormi F, mis edastatakse talle koos Euroopa maksekäsuga.

2.  Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

3.  Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.

4.  Vastuväide esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid, sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriik aktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.

5.  Vastuväitele kirjutab alla kostja või, kui see on asjakohane, tema esindaja. Juhul kui vastuväide esitatakse elektrooniliselt vastavalt lõikele 4, allkirjastatakse see vastavalt direktiivi 1999/93/EÜ artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab allkirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.

Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtutes on olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kättesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rühmale ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliselt identifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidest komisjonile.

▼M3

Artikkel 17

Vastuväite esitamise mõju

1.  Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist. Menetlus jätkub

a) määruses (EÜ) nr 861/2007 sätestatud Euroopa väiksemate nõuete menetluse normide kohaselt, kui see on kohaldatav, või

b) liikmesriigi asjakohaste tsiviilkohtumenetluse normide kohaselt.

2.  Kui nõude esitaja ei ole teatanud, millise lõike 1 punktides a ja b nimetatud menetluse kohaldamist ta vastuväite esitamisele järgnevas menetluses oma nõude suhtes taotleb, või kui nõude esitaja on taotlenud määruses (EÜ) nr 861/2007 sätestatud Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamist nõude suhtes, mis ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, minnakse üle liikmesriigi asjakohasele tsiviilkohtumenetlusele, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud, et sellist üleminekut ei toimuks.

3.  Kui nõude esitaja esitas oma nõude Euroopa maksekäsumenetluses, ei mõjuta siseriiklik õigus kuidagi tema seisundit järgnevas tsiviilkohtumenetluses.

4.  Üleminekut tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 punktide a ja b tähenduses reguleeritakse päritoluliikmesriigi õigusega.

5.  Nõude esitajale teatatakse, kas kostja on vastuväite esitanud, ning samuti üleminekust tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 tähenduses.

▼B

Artikkel 18

Täidetavus

1.  Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivitamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas toodud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, reguleerib täidetavuse vorminõudeid päritoluliikmesriigi õigus.

3.  Kohus saadab täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu nõude esitajale.

Artikkel 19

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude kaotamine

Päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selle tunnustamist.

Artikkel 20

Erandjuhtude läbivaatamine

1.  Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:

a)

 

i) maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatud viisidest,

ning

ii) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada,

või

b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud,

tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.

2.  Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

3.  Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.

Artikkel 21

Täitmine

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust maksekäsu täitmise liikmesriigi õigus.

Täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsk kuulub täitmisele samadel tingimustel kui täidetavaks muutunud otsus, mis on välja antud maksekäsu täitmise liikmesriigis.

2.  Maksekäsu täitmiseks mõnes muus liikmesriigis esitab nõude esitaja asjaomase liikmesriigi pädevatele täitevasutustele järgmised dokumendid:

a) päritoluriigi kohtus täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele,

ning

b) vajadusel Euroopa maksekäsu tõlge maksekäsu täitmise liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selles kohas, kus maksekäsu täitmist taotletakse, toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest maksekäsu täitmise liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles koostatud Euroopa maksekäskusid ta võib aktsepteerida. Tõlke tõestab isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

3.  Nõude esitajalt, kes taotleb ühes liikmesriigis välja antud Euroopa maksekäsu täitmist teises liikmesriigis, ei nõuta mitte mingit tagatist ega deposiiti olenemata vormist, selle tõttu, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elu- või asukoht ei ole maksekäsu täitmise liikmesriigis.

Artikkel 22

Täitmisest keeldumine

1.  Kostja avalduse alusel keeldub maksekäsu täitmise liikmesriigi pädev kohtus Euroopa maksekäsku täitmisest, kui Euroopa maksekäsk on vastuolus mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasema otsuse või korraldusega, eeldusel et:

a) varasem otsus või määrus käsitles samu asjaolusid samade osapoolte vahel,

ning

b) varasem otsus või määrus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks maksekäsu täitmise liikmesriigis,

ning

c) vastuolu ei olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus.

2.  Avalduse alusel keeldutakse maksekäsu täitmisest samuti juhul, kui kostja on nõude esitajale maksnud Euroopa maksekäsuga ette nähtud summa.

3.  Euroopa maksekäsk ei kuulu mitte mingil juhul sisulisele läbivaatamisele maksekäsu täitmise liikmesriigis.

Artikkel 23

Täitmise edasilükkamine või piiramine

Kui kostja on vastavalt artiklile 20 esitanud läbivaatamistaotluse, võib maksekäsu täitmise liikmesriigi pädev kohus kostja avalduse põhjal:

a) piirduda täitemenetlusel kaitsemeetmete võtmisega,

või

b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise andmise,

või

c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

Artikkel 24

Seaduslik esindamine

Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusnõustaja poolt ei ole kohustuslik:

a) nõude esitajale Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel;

b) kostjale Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamisel.

Artikkel 25

Kohtukulud

▼M3

1.  Kui liikmesriigi tsiviilkohtumenetluses artikli 17 lõike 1 punkti a või b tähenduses on tasumisele kuuluv riigilõiv Euroopa maksekäsumenetluse riigilõivuga võrdne või sellest suurem, ei tohi Euroopa maksekäsumenetluse riigilõivu ja artikli 17 lõike 1 kohase vastuväite esitamise korral läbiviidava tsiviilkohtumenetluse riigilõivu kogusumma ületada riigilõivu, mis kuuluks tasumisele Euroopa maksekäsumenetluse eelneva läbiviimiseta kõnealuses liikmesriigis.

Artikli 17 lõike 1 punkti a või b kohaselt vastuväite esitamisele järgneva tsiviilkohtumenetluse läbiviimise liikmesriigis ei tohi nõuda täiendava riigilõivu tasumist, kui kõnealuses liikmesriigis on sellise menetluse korral tasumisele kuuluv riigilõiv madalam riigilõivust, mis kuuluks tasumisele Euroopa maksekäsumenetluses.

▼B

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad kohtukulud kohtule tasumisele kuuluvatest tasudest ja lõivudest, mille suurus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt.

Artikkel 26

Seos siseriikliku menetlusõigusega

Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.

Artikkel 27

Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000

Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta ( 3 ) kohaldamist.

Artikkel 28

Kättetoimetamise kulude ja täitmisega seotud teave

Liikmesriigid teevad koostööd, et jagada avalikkusele ja kutseringkondadele teavet alljärgneva kohta:

a) dokumentide kättetoimetamise kulud,

ning

b) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine artiklite 21, 22 ja 23 kohaldamisel,

eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu, mis on loodud vastavalt nõukogu otsusele 2001/470/EÜ ( 4 )

Artikkel 29

Teave kohtualluvuse, läbivaatamise korra, sidevahendite ja keelte kohta

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile 12. juuniks 2008 teabe alljärgneva kohta:

a) milliste kohtute pädevusse kuulub Euroopa maksekäsu väljaandmine;

b) läbivaatamismenetlus ja pädevad kohtud artikli 20 kohaldamisel;

c) millised sidevahendid on neile Euroopa maksekäsumenetluse puhul vastuvõetavad ning kohtutele kättesaadavad;

d) artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes.

2.  Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe avalikkusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ning muude asjakohaste vahenditega.

▼M3

Artikkel 30

Lisade muutmine

Komisjonil on kooskõlas artikliga 31 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I–VII lisa muutmiseks.

Artikkel 31

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 30 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 13. jaanuarist 2016.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 30 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 30 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 32

Läbivaatamine

12. detsembriks 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande Euroopa maksekäsumenetluse toimimise kohta. Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele ja see sisaldab laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta.

Selleks annavad liikmesriigid komisjonile teavet Euroopa maksekäsu piiriülese toimimise kohta, eesmärgiga tagada, et parimad tavad kajastaks parema õigusloome põhimõtteid ning et neid Euroopa Liidus asjakohaselt arvesse võetakse. Nimetatud teave hõlmab kohtukulusid, menetluse kiirust, tõhusust, kasutamise lihtsust ja liikmesriikide riiklikke maksekäsumenetlusi.

Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohandamisettepanekud.

Artikkel 33

Jõustumine

1.  Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2008, välja arvatud artiklid 28, 29, 30 ja 31, mida kohaldatakse alates 12. juunist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

▼M4




I LISA

▼C1

image

image

image

image

image

image

image

image

image

▼M1




II LISA

image

image

►(1) M2  




III LISA

image

image




IV LISA

image

image




V LISA

image

image

►(1) M2  

image




VI LISA

image

image




VII LISA

image

image



( 1 ) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2245/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 10).

( 2 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 3 ) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

( 4 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.