2006R0861 — ET — 23.07.2011 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, (EÜT L 160, 14.6.2006, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 693/2011, 6. juuli 2011, |
L 192 |
33 |
22.7.2011 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 861/2006,
22. mai 2006,
aasta määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta ( 2 ) on sätestatud, et ühine kalanduspoliitika tagab vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimuses. |
|
(2) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 ja selle rakendusmäärustele on ühtse kalanduspoliitika rakendamise üks keskseid eesmärke tõhustada ühenduse finantssekkumist selles sektoris. Üksteist rohkem täiendavad ning lihtsustatumad, ühtsemad ja kooskõlastatumad menetlused nii ühenduse sees kui suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on olulised finantssekkumise järjepidevuse ja asjakohasuse tagamiseks. |
|
(3) |
Tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformiga varem püstitatud eesmärke, mida on täiendatud sektorisiseste õiguslike ja poliitiliste vahenditega. |
|
(4) |
Lisaks tuleb kohandada ühenduse õigusakte kõnealuste eesmärkidega ja 2007.–2013. aasta finantsraamistiku suundumustega, järgides samas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ( 3 ) ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ( 4 ) samuti järgides lihtsustamise ja parema õigusloome nõudeid. |
|
(5) |
Ühenduse kulud võivad muu hulgas esineda määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja selle rakenduseeskirjades sätestatud korras võetud rahastamisotsuse, ühenduse toetuslepingu, riigihankelepingu, vastastikuse mõistmise memorandumite ja halduskokkulepete kujul. |
|
(6) |
Lisaks tuleb arvestada 19. juulil 2004 toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu järeldusi kalandusalaste partnerluslepingute kohta. |
|
(7) |
On vaja selgelt määratleda ühendusepoolse rahastamise eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja oodatavad tulemused. |
|
(8) |
Tuleb ette näha eeskirjad, mis reguleeriksid kulude abikõlblikkust, ühenduse rahalise toetuse taset ja toetuse saamise tingimusi. |
|
(9) |
Liikmesriikide hea varustatus kõrgetasemeliste kontrollimiste läbiviimiseks on kõikide ühistes huvides. Ühendus peaks toetama liikmesriikide investeeringuid kontrollivaldkonda tagamaks, et liikmesriigid täidavad ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud kohustusi. |
|
(10) |
Tuleb tagada komisjonile vajalikud rahalised vahendid ühise kalanduspoliitika rakendamise järelevalveks. |
|
(11) |
Ühendus peaks samuti rahastama ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri eelarvet agentuuri aastase tööplaani rakendamiseks, sh varustuse hankimise ja jooksvate kulude ning kohustuste täitmiseks tehtavate kulutuste katteks. |
|
(12) |
Kalamajanduse haldamine sõltub kalavarude bioloogilist olukorda ja kalalaevastike tegevust käsitlevate andmete kättesaadavusest. Ühendus peaks rahaliselt toetama ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumist liikmesriikide poolt ning komisjoni korraldatavaid lisauuringuid ja katseprojekte. |
|
(13) |
Rahalised vahendid tuleks muuta kättesaadavaks, et saada regulaarselt teadusalaseid nõuandeid rahvusvahelistelt teadusorganisatsioonidelt, kes vastutavad kalandusalaste uuringute koordineerimise eest vetes, kus tegutsevad ühenduse kalalaevad. |
|
(14) |
Ühise kalanduspoliitika reformi tulemusel on tekkinud uusi vajadusi teadusalaste nõuannete järele eelkõige ökosüsteemidest lähtuva lähenemisviisi vastuvõtmise ja mitme liigiga püügipiirkondade halduse osas. Tuleb muuta kättesaadavaks rahaline hüvitis, mis võimaldaks nende valdkondade tunnustatud ekspertidel või asutustel, kus nad töötavad, rahuldada kõnealuseid uusi vajadusi. |
|
(15) |
Kalandussektori ja teiste huvigruppide vahelise dialoogi ja teabevahetuse edendamise seisukohalt on tähtis tagada, et tööstusharu ja teisi sidusrühmi teavitataks kavandatavatest algatustest võimalikult varajases järgus ning et ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja meetmed oleksid esitatud selges ja arusaadavas vormis. |
|
(16) |
Komisjoni otsusega 1999/478/EÜ ( 5 ) uuendatud kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee (ACFA) ülesandeid silmas pidades tuleks ACFAs esindatud Euroopa kutseorganisatsioonidele anda ACFA koosolekute ettevalmistamiseks rahalist toetust, et parandada riiklike organisatsioonide tegevuse koordineerimist Euroopa tasandil ja tagada tööstuste suurem ühtekuuluvus ühenduse huvisfääri kuuluvates küsimustes. |
|
(17) |
Parandamaks ühise kalanduspoliitika juhtimist ning tagamaks nõukogu otsusega 2004/585/EÜ ( 6 ) asutatud piirkondlike nõuandekomisjonide tegelikku töölerakendumist on oluline piirkondlikke nõuandkomisjone algjärgus rahaliselt toetada ning aidata katta suulise ja kirjaliku tõlke kulusid. |
|
(18) |
Piirkondlike nõuandekomisjonide ja ACFA töö kooskõlastamiseks on vaja hõlbustada ACFA esindaja osalemist piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekutel. |
|
(19) |
Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks osaleb ühendus aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja sõlmib kalanduskokkuleppeid, sh kalandusalaseid partnerluslepinguid. |
|
(20) |
Ühenduse jaoks on oluline rahastada avameres ja kolmandate riikide vetes paiknevate kalavarude pikaajaliseks kaitseks ja säästvaks kasutamiseks kavandatud meetmeid. |
|
(21) |
Käesoleva määruse rakendamiseks ja määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete hindamiseks vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega ning määruse eesmärkide saavutamisega seotud kulutused peaksid kuuluma tehnilise abi rahastamismeetmete alla. |
|
(22) |
Vajalik on kehtestada ühise kalanduspoliitika vastavatesse valdkondadesse kuuluvate eri meetmete ühenduse ja riiklike programmide sisu käsitlev kord. |
|
(23) |
Asjakohane on kehtestada liikmesriikide kulude katteks antava ühenduse rahalise toetuse määrad. |
|
(24) |
Ajavahemikuks 2007–2013 tuleks kehtestada finantsraamistik kooskõlas komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Ehitades meie ühist tulevikku – laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013”. |
|
(25) |
Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse osas on vajalik tagada ühenduse finantshuvide kaitse, kohaldades nõuetekohaselt kõnealuste huvide kaitset käsitlevaid õigusakte, ning samuti tagada, et liikmesriigid ja komisjon korraldavad asjakohaseid kontrollimisi. |
|
(26) |
Ühendusepoolse rahastamise tõhususe tagamiseks tuleks käesoleva määruse alusel rahastatavat tegevust korrapäraselt hinnata. |
|
(27) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 7 ) |
|
(28) |
Nõukogu 27. märtsi 2000. aasta määrus (EÜ) nr 657/2000 kalandussektori ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvate rühmade vahelise dialoogi tõhustamise kohta, ( 8 ) nõukogu 29. juuni 2000. aasta otsus nr 2000/439/EÜ ühenduse rahalise toetuse kohta kulude katmisel, mis tekivad liikmesriikides ühise kalanduspoliitika rakendamiseks andmete kogumisel ning uuringute ja katseprojektide rahastamisel, ( 9 ) ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/465/EÜ liikmesriikide kalanduse kontrollprogrammidele eraldatava ühenduse rahalise toetuse kohta ( 10 ) tuleb alates 1. jaanuarist 2007 kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
PEATÜKK
SISU JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete raamistik ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse rakendamiseks (edaspidi “ ►M1 liidu ◄ finantsmeetmed”).
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete suhtes järgmistes valdkondades:
a) ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontroll ja rakendamine;
b) kaitsemeetmed, andmete kogumine ja haldamine ning andmete kasutamine ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusalaste nõuannete väljatöötamiseks;
c) ühise kalanduspoliitika juhtimine;
d) rahvusvahelised suhted ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse valdkonnas.
II
PEATÜKK
EESMÄRGID
Artikkel 3
Üldeesmärgid
III peatükis nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmed aitavad konkreetselt kaasa järgmiste üldeesmärkide saavutamisele:
a) täiustada ühise kalanduspoliitika haldussuutlikkust ja selle eeskirjade kontrolli- ja rakendusvahendeid;
b) tõhustada ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumist, haldamist ja kasutamist;
c) parandada teadusalaste nõuannete kvaliteeti vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele;
d) parandada tehnilist abi, millega toetatakse ►M1 liidu ◄ kalalaevastiku haldamist vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele;
e) parandada kalandussektori ja teiste huvirühmade osalemist ühises kalanduspoliitikas ning edendada nende ja komisjoni vahelist dialoogi ja teabevahetust;
f) rakendada kalanduspartnerluse lepingute ja muude kahe- ja mitmepoolsete lepingutega seotud meetmeid vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele, eelkõige avameres ja kolmandate riikide vetes paiknevate kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks;
g) rakendada mereõigusega seotud meetmeid.
Artikkel 4
Erieesmärgid kontrolli ja rakendamise valdkonnas
Artiklis 8 nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmed aitavad saavutada kalandustegevuse kontrolli tõhustamise eesmärki, et tagada ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine nii ►M1 ELi vetes ◄ kui neist väljaspool, rahastades järgmisi meetmeid:
a) liikmesriikide võetud meetmed kalandusalase kontrollitegevuse suutlikkuse suurendamiseks või leitud puuduste kõrvaldamiseks;
b) komisjoni talituste poolne ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamise hindamine ja kontroll liikmesriikides;
c) kontrollimeetmete koordineerimine, eelkõige riiklike inspekteerimis- ja seiresüsteemide ühise kasutamise kavandamise kaudu ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri abil.
Artikkel 5
Erieesmärgid andmete kogumise, haldamise ja kasutamise ning teaduslike nõuannete valdkonnas
Artiklites 9, 10 ja 11 osutatud liidu finantsmeetmed aitavad tõhustada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist ning parandada teadusalaseid nõuandeid kalavarude olukorra ja kalapüügi taseme kohta, kalanduse mõju kohta kalavarudele ja mere ökosüsteemile, kalanduse ja vesiviljeluse majanduslike aspektide kohta ning kalamajanduse tulemuslikkuse kohta nii ELi vetes kui neist väljaspool; selleks antakse liikmesriikidele rahalist toetust, et nad koostaksid mitmeaastased kokkuvõtlike ja teaduspõhiste andmete kogumid, mis sisaldavad bioloogilisi, tehnilisi, keskkonnaalast ja sotsiaal-majanduslikku teavet.
Artikkel 6
Erieesmärgid juhtimise valdkonnas
Artiklis 12 nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmed aitavad saavutada eesmärki kaasata sidusrühmi ühise kalanduspoliitika kõikides etappides väljatöötamisest rakendamiseni ning teavitada neid ühise kalanduspoliitika eesmärkidest ja sellega seotud meetmetest ning vajaduse korral ka meetmete mõjust ühiskonnale ja majandusele.
Artikkel 7
Erieesmärgid rahvusvaheliste suhete valdkonnas
1. Kalanduskokkulepete, sh kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimise ja sõlmimise valdkonnas aitavad artiklis 13 nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmed saavutada järgmisi eesmärke:
a) tagada tööhõive kalandusest sõltuvates ►M1 liidu ◄ piirkondades;
b) kindlustada ►M1 liidu ◄ kalandussektori jätkuv elujõud ja konkurentsivõime;
c) arendada partnerluse kaudu kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil kolmandate riikide suutlikkust kalavarusid hallata ja kontrollida, et tagada säästev kalandus ning et edendada kalandussektori majanduslikku arengut nendes riikides, parandades asjaomaste püügipiirkondade teaduslikku ja tehnilist hindamist, kalandustegevuse järelevalvet ja kontrolli, tervishoiunõudeid ja majanduskeskkonda kõnealuses sektoris;
d) tagada ►M1 liidu ◄ turu piisav varustamine.
2. Seoses ►M1 liidu ◄ osalemisega piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides aitavad artiklis 13 nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmed kaasa kalavarude kaitsmisele ja säästvale kasutamisele rahvusvahelisel tasandil nende varude majandamiseks asjakohaste meetmete vastuvõtmise kaudu.
III
PEATÜKK
►M1 LIIDU ◄ FINANTSMEETMED
Artikkel 8
Meetmed kontrolli ja rakendamise valdkonnas
1. Ühise kalanduspoliitika kontrolli ja rakendamise valdkonnas on liidu finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:
a) liikmesriikidel ühise kalanduspoliitika järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamisel tekkivad kulud:
i) investeeringud, mis on seotud liikmesriikide pädevate asutuste, haldusasutuste või erasektori kontrollitegevusega:
— tehnika ostmine ja/või arendamine, sh riistvara ja tarkvara, laevade tuvastamise süsteemid (VDS) ja infotehnoloogiavõrgud, mis võimaldavad kalapüügiga seotud andmete proovivõtmise meetodeid koguda, hallata, valideerida, analüüsida ja vahetada ning arendada, kaasa arvatud kontrolliga seotud veebisaitide arendamine;
— selliste osade ostmine ja/või arendamine, mis on vajalikud, et tagada andmete edastamine asjaomasele liikmesriigile ja liidu asutustele kalanduse ja kalatoodete turustamisega tegelevatelt ettevõtjatelt, sh elektrooniliste registreerimis- ja aruandlussüsteemide (ERS), laevaseiresüsteemide (VMS) ja automaatse identifitseerimise süsteemide (AIS) jaoks vajalikud osad;
— liikmesriikide vahel andmete vahetamise ja analüüsimise programmide rakendamine;
— kontrollivahendite ostmine ja ajakohastamine;
ii) koolitus- ja vahetusprogrammid, sh liikmesriikide vahelised programmid, töötajatele, kes vastutavad järelevalve, kontrolli ja seire eest kalandusvaldkonnas;
iii) kalanduskontrolliga seotud katseprojektide rakendamine;
iv) tulude-kulude analüüs ning ka pädevate asutuste poolt seire-, kontrolli- ja järelevalvetegevuses läbiviidud auditite ja tehtud kulutuste hindamine;
v) algatused, sh seminarid ja meediavahendite kasutamine, mille eesmärk on kalurite jt osaliste, nagu inspektorite, prokuröride ja kohtunike ning üldsuse hulgas parandada teadlikkust seoses vajadusega võidelda ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga ning seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisega;
b) kulutused, mis tulenevad uute kontrollitehnoloogiate hindamise ja arendamise eesmärgil Teadusuuringute Ühiskeskuse või mõne muu liidu nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetest;
c) kõik tegevuskulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika liikmesriikides rakendamise inspekteerimisega komisjoni inspektorite poolt, eelkõige kontrollkülastused, inspektorite turvaseadmed ja koolitus, koosolekud ning inspekteerimisvahendite ost või prahtimine komisjoni poolt;
d) Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri (CFCA) eelarve rahastamine, et katta CFCA aastase tööplaaniga seotud tööjõu-, haldus- ja tegevuskulud.
2. Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu üksikasjalikke eeskirju lõike 1 punkti a kohaldamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
Artikkel 9
Meetmed lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas
1. Lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas vastavad liidu rahalise toetuse saamise tingimustele mitmeaastaste riiklike programmide raames järgmised kulud, millele on osutatud nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) ( 11 ) artiklis 4:
a) kaubandusliku ja harrastuskalapüügiga seotud bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumise kulud, sh proovide võtmine, mereseire ja teadusuuringud ning keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumine vesiviljelus- ja töötleva tööstuse sektori osas vastavalt liidu mitmeaastasele programmile, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3;
b) punktis a osutatud andmete haldamise, arendamise, tõhustamise ja kasutamisega seotud meetmete kulud;
c) punktis a osutatud andmete kasutamisega seotud meetmete kulud, näiteks bioloogiliste parameetrite hinnangud ning teaduslikuks analüüsiks ja nõuandmiseks andmekogumite koostamine;
d) piirkondlikel koordineerimiskoosolekuil, asjakohastel piirkondlike kalandusorganisatsioonide (kuhu liit kuulub osalisriigi või vaatlejana) teaduskoosolekutel ning teadusliku nõustamise eest vastutavate rahvusvaheliste teadusasutuste koosolekutel osalemisega seotud kulud, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 5 lõikes 1.
2. Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu üksikasjalikke eeskirju lõike 1 kohaldamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
Artikkel 10
Meetmed lisaandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonnas
1. Lisaandmete kogumise valdkonnas võib komisjon läbi viia uuringuid ja katseprojekte. ►M1 Tegevus, mis võib liidu finantsmeetmete jaoks olla abikõlblik, hõlmab järgmist: ◄
a) metodoloogilised uuringud ja projektid, mis on suunatud teadusliku nõu andmiseks vajalike andmete kogumise meetodite tõhustamisele ja standardiseerimisele;
b) uurimuslikud andmekogumisprojektid, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesiviljelus, kalanduse ja vesiviljeluse seos keskkonnaga ning töökohtade loomise võimalused kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas;
c) majanduslikud ja biomajanduslikud analüüsid ning simulatsioonid seoses ühise kalanduspoliitika alusel kavandatavate otsustega, sealhulgas taastamis- ja majandamiskavade ning ühise kalanduspoliitika mõju hindamisega;
d) kalanduse selektiivsus, sealhulgas püügivahendite ja -tehnikatega seotud selektiivsus, ning seoste uurimine püügimahu, püügikoormuse ja suremuse vahel igas püügipiirkonnas;
e) ühise kalanduspoliitika rakendamise parandamine, eriti kulutasuvuse osas;
f) sidemete hindamine ja haldamine kalandustegevuse ning vesiviljeluse ja vee-ökosüsteemide vahel.
2. Kõikide lõike 1 alusel teostatavate uuringute ja katseprojektide rahastamine ei tohi ületada 15 % iga-aastastest eraldistest, mis on määratud artikli 9 ja käesoleva artikli alusel rahastatavatele meetmetele.
Artikkel 11
Meetmed teadusalaste nõuannete valdkonnas
Teadusalaste nõuannete valdkonnas on ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:
a) riiklike uurimisasutustega või kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste organitega teaduslikuks nõustamiseks sõlmitud partnerluslepingutest tulenevad kulud;
b) kulud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskusega või mõne muu ►M1 liidu ◄ nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetega, mis käsitlevad kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele (STECF) sekretariaaditeenuste tagamist ning kalavarude olukorra hindamist käsitlevate andmete eelanalüüsi ja koostamist;
c) hüvitised, mis makstakse STECFi liikmetele ja/või nende poolt kutsutud ekspertidele töörühmades ja täiskogu istungitel osalemise ja seal tehtud töö eest;
d) hüvitised, mis makstakse sõltumatutele ekspertidele, kes annavad komisjonile teadusalast nõu või korraldavad haldustöötajatele või huvirühmadele koolitust teadusalaste nõuannete tõlgendamise kohta;
e) maksed rahvusvahelistele organitele, kes vastutavad kalavarude hindamise eest.
Artikkel 12
Meetmed juhtimise valdkonnas
Juhtimise valdkonnas on ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:
a) kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee (ACFA) esindusorganisatsioonide liikmete reisi- ja majutuskulud, mis on seotud ettevalmistavate koosolekutega enne ACFA istungeid, ning kõnealuste ettevalmistavate koosolekute jaoks kirjaliku ja suulise tõlke ja ruumide üürimise kulud;
b) ACFA poolt määratud esindajate osalemise kulud piirkondlike nõuandekomisjonide, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning STECFi koosolekutel;
c) piirkondlike nõuandekomisjonide tegevuskulud vastavalt otsusele 2004/585/EÜ;
d) kulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja meetmete, eelkõige komisjoni ettepanekute selgitamisega ning komisjoni algatusel kõnealust valdkonda käsitleva asjakohase teabe edastamisega kalatööstusele ja muudele asjaomastele rühmadele, hõlmates järgmisi meetmeid:
i) asjaomaste rühmade erivajadusi käsitlevate dokumentide (kirjalike, audiovisuaalsete ja elektrooniliste) koostamine ja levitamine;
ii) laialdase juurdepääsu tagamine eelkõige komisjoni ettepanekuid käsitlevatele andmetele ja selgitavale materjalile komisjoni asjaomaste talituste veebisaitide väljatöötamise, korrapäraste trükiste avaldamise ning arvamusliidritele teabe- ja koolitusseminaride korraldamise kaudu.
Artikkel 13
Meetmed rahvusvaheliste suhete valdkonnas
1. Rahvusvaheliste suhete valdkonnas on ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:
a) kulud, mis tulenevad kalanduskokkulepetest ja kalandusalastest partnerluslepingutest, mille üle ►M1 liit ◄ on pidanud läbirääkimisi või mida ta kavatseb uuendada või mille üle ta kavatseb pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega;
b) kulud, mis tulenevad ►M1 liidu ◄ kohustuslikest maksetest rahvusvaheliste organisatsioonide eelarvetesse;
c) kulud, mis tulenevad ►M1 liidu ◄ liikmesusest ÜRO organisatsioonides ja sellele eraldatavatest vabatahtlikest toetustest, ning kulud, mis on seotud ►M1 liidu ◄ liikmesusega muudes mereõiguse alal tegutsevates rahvusvahelistes organisatsioonides ja nendele eraldatavate vabatahtlike toetustega;
d) vabatahtlikud rahalised toetused, et valmistada ette ►M1 liidule ◄ huvi pakkuvate uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomist või rahvusvaheliste lepingute sõlmimist;
e) vabatahtlikud rahalised toetused rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatavate tööde või -programmide jaoks, mis pakuvad liidule erilist huvi;
f) rahalised toetused tegevusele (lepinguosaliste töö-, mitteametlikud ja erakorralised koosolekud), millega toetatakse ►M1 liidu ◄ huvisid rahvusvahelistes organisatsioonides ning tugevdatakse koostööd ►M1 liidu ◄ partneritega nendes organisatsioonides. Sel juhul kantakse kolmandate riikide esindajate rahvusvaheliste foorumite raames toimuvatel läbirääkimistel ja koosolekutel osalemise kulud siis, kui nende osavõtt on ►M1 liidu ◄ huvide seisukohalt vajalik.
2. Lõike 1 punktide a ja b alusel rahastatavaid meetmeid peaks rakendatama eelkõige nende määruste ja otsuste põhjal, mis käsitlevad kalanduskokkulepete ja/või -protokollide sõlmimist ►M1 liidu ◄ ja kolmandate riikide vahel, ning nende määruste ja otsuste alusel, mis käsitlevad rahvusvahelisi kalandusorganisatsioone käsitlevate kokkulepete allkirjastamist ►M1 liidu ◄ poolt.
Artikkel 14
Tehniline abi
►M1 Liidu ◄ rahastamine võib hõlmata kulusid, mis on seotud käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete rakendamiseks ja hindamiseks ning käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega, näiteks uuringud, kohtumised, ekspertide kaasamine, teave, teadlikkuse parandamine, koolitus- ja kirjastustegevus, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiaga, sealhulgas teabevahetuse arvutivõrkudega, ajutise personali kulusid ning muid haldus- või tehnilise abi kulusid, mis võivad komisjonil tekkida.
IV
PEATÜKK
KAASRAHASTAMISE MÄÄRAD
Artikkel 15
Järelevalve- ja kontrollisüsteemi valdkonna kaasrahastamise määrad
Artikli 8 punktis a nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete osas ei ületa kaasrahastamise määr 50 % abikõlblikest kuludest. Siiski võib komisjon meetmete puhul, mis on nimetatud artikli 8 punkti a alapunktis i, välja arvatud laevade ja õhusõidukite ost, ning alapunktides iii ja v, otsustada sellise määra kasuks, mis ületab 50 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 16
Lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonna kaasrahastamise määrad
Artiklis 9 nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete osas ei tohi kaasrahastamise määr ületada 50 % abikõlblikest avaliku sektori kuludest, mis tekivad ►M1 määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 4 ◄ sätestatud programmi elluviimisel.
Artikkel 17
Lisaandmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonna kaasrahastamise määrad
Artiklis 10 nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete osas ei ületa kaasrahastamise määr 50 % abikõlblikest kuludest nende meetmete puhul, mida rakendatakse pärast projektikonkurssi. Ülikoolid ja avalikud uurimisasutused, millelt nende asukohamaa õiguse alusel nõutakse piirkulude kandmist, võivad esitada ettepanekuid kuni 100 % kohta projekti täideviimisel tekkivatest piirkuludest.
Artikkel 18
ACFA liikmete reisi- ja majutuskulude rahastamismäärad
1. Artikli 12 punktides a ja b nimetatud ►M1 liidu ◄ finantsmeetmete osas määratakse rahastamise määr vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.
2. Rahakasutusõigus antakse komisjoniga sõlmitud rahastamislepingu alusel igale ACFA täiskogu liikmeskonda kuuluvale esindusorganisatsioonile võrdeliselt tema õigustega ACFA täiskogul ja vastavalt olemasolevatele rahalistele vahenditele.
3. Reiside arv, mille kulud võib iga organisatsioon kanda ettevalmistavate istungite eest, põhineb nimetatud rahakasutusõigusel ja esindusorganisatsiooni ühe liikme keskmisel reisikulul. Rahakasutusõigusega ettenähtud üldsumma piires jätab iga esindusorganisatsioon ühekordse summana 20 % tegelikust abikõlblikust kulust niisuguste logistika- ja halduskulude katteks, mis on otseselt seotud ettevalmistavate istungite korraldamisega.
V
PEATÜKK
RAHASTAMISE KORD
1.
JAGU
Järelevalve- ja kontrollisüsteemide valdkonna rahastamise kord
Artikkel 19
Sissejuhatav säte
►M1 Liidu ◄ rahalist toetust liikmesriikide poolt vastu võetud riiklikele programmidele ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamiseks antakse käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.
Artikkel 20
Kavandamine
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile liidu rahaliste toetuste kohaldamise taotluse asjakohasele rakendusaastale eelneva aasta 15. novembriks.
Nimetatud taotlustele lisatakse iga-aastane kalanduse kontrollikava, mis sisaldab järgmist teavet:
a) iga-aastase kalanduse kontrollikava eesmärgid;
b) kättesaadavad kavandatavad inimressursid;
c) kättesaadavad kavandatavad finantsressursid;
d) kättesaadavate laevade ja õhusõidukite kavandatav arv;
e) loetelu projektidest, millele taotletakse rahalist toetust;
f) projektide elluviimiseks kavandatavad kogukulud;
g) projekti täitmise kava iga projekti kohta, mis on nimetatud iga-aastases kalanduse kontrollikavas;
h) loetelu näitajatest, mida kasutatakse iga-aastase kalanduse kontrollikava tõhususe hindamiseks.
2. Iga projekti puhul tuleb iga-aastases kalanduse kontrollikavas märkida, millise artikli 8 punktis a osutatud meetmega see on seotud, projekti eesmärk ja selle üksikasjalik kirjeldus koos järgmiste üksikasjadega: omanik, asukoht, hinnangulised kulud, projekti elluviimise ajakava ja riigihankemenetlus, mida tuleb järgida. Kui on tegemist mitme liikmesriigi ühisprojektiga, tuleb iga-aastasesse kalanduse kontrollikavasse lisada ka projekti teostavate liikmesriikide loetelu, projekti hinnanguline kogukulu ja hinnanguline kulu liikmesriigi kohta.
3. Laevade ja õhusõidukite puhul tuleb iga-aastases kalanduse kontrollikavas samuti märkida järgmine:
a) millisel määral kasutavad pädevad asutused neid kontrolli eesmärgil (esitatakse nende kasutamise protsendina aasta kogutegevusest);
b) mitu tundi või päeva aastas kasutatakse neid tõenäoliselt kalandusalase kontrolli eesmärgil ning milline süsteem on liikmesriigis kehtestatud, et komisjon või kontrollikoda saaksid kontrollida nende tõhusat kasutamist kontrolli eesmärgil;
c) moderniseerimise korral nende eeldatav kasutusiga.
4. Liikmesriigid esitavad lõigetes 1, 2 ja 3 nõutava teabe nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal, kasutades selleks komisjoni saadetud elektroonilist vormi.
Artikkel 21
Komisjoni otsus
1. Liikmesriikide esitatud kalanduse kontrollikavade põhjal tehakse igal aastal otsused riiklikele programmidele antava ►M1 liidu ◄ rahalise toetuse kohta artikli 30 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
2. Lõikes 1 nimetatud otsuste puhul antakse eelis nendele meetmetele, mis on kõige sobivamad järelevalve-, kontrolli- ja seiretegevuse tõhususe parandamiseks, võttes samuti arvesse liikmesriikide suutlikkust juba heaks kiidetud programmide rakendamisel.
3. Lõikes 1 nimetatud otsustega määratakse kindlaks:
a) igale liikmesriigile artikli 8 punktis a nimetatud meetmete rakendamiseks antava rahalise toetuse üldsumma;
b) rahalise toetuse määr;
c) mis tahes tingimus, mida kohaldatakse ►M1 liidu ◄ eeskirjade alusel makstava rahalise toetuse suhtes.
2.
JAGU
Andmete kogumise, haldamise ja kasutamise valdkonna rahastamise kord
Artikkel 22
Sissejuhatav säte
Liidu rahalist toetust artiklis 9 nimetatud lähteandmete kogumisel, haldamisel ja kasutamisel liikmesriikide poolt kantavate kulude katteks antakse käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.
▼M1 —————
Artikkel 24
Komisjoni rahastamisotsus
1. Liikmesriikide mitmeaastaste programmide põhjal, mis nad on esitanud määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 4 lõike 4 kohaselt ja mille komisjon on nimetatud määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt heaks kiitnud, tehakse igal aastal otsused riiklikele programmidele antava liidu rahalise toetuse kohta artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
▼M1 —————
3. Lõikes 1 nimetatud otsustega määratakse kindlaks:
a) igale liikmesriigile artiklis 9 nimetatud meetmete rakendamiseks antava rahalise toetuse üldsumma;
b) rahalise toetuse määr;
c) mis tahes tingimus, mida kohaldatakse ►M1 liidu ◄ eeskirjade alusel makstava rahalise toetuse suhtes.
VI
PEATÜKK
RAHALISTE VAHENDITE ERALDAMINE
Artikkel 25
Eelarvelised vahendid
Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsraamistiku piires.
Artikkel 26
►M1 Liidu ◄ toetuse kumuleerumine
Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed ei saa toetust muude ►M1 liidu ◄ rahastamisvahendite kaudu. Käesoleva määruse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe muude saadavate toetuste ja menetluses olevate rahastamistaotluste kohta.
VII
PEATÜKK
KONTROLL JA HINDAMINE
Artikkel 27
►M1 Liidu ◄ finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ►M1 liidu ◄ finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja mis tahes alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, ( 12 ) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ( 13 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. ( 14 )
2. Käesoleva määruse raames rahastatavate ►M1 liidu ◄ meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ►M1 liidu ◄ õiguse mis tahes rikkumise suhtes, kaasa arvatud programmi alusel kehtestatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise suhtes, mille on põhjustanud ettevõtja tegevus või tegevusetus, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ►M1 liidu ◄ üldeelarvet või mõnda ►M1 liidu ◄ täidetavat eelarvet.
3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks rikkumisi, kaasa arvatud käesoleva määruse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramine, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata muudetud ning muudatus on vastuolus meetme laadi või rakendamise tingimustega.
Artikkel 28
Kontroll ja finantskorrektsioonid
1. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele tehtavat kontrolli, võivad komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad teostada käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse kohapealseid auditeid vähemalt kümnepäevase etteteatamisega, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, igal ajal kuni kolmeaastase ajavahemiku jooksul pärast seda, kui komisjon on sooritanud lõpliku makse.
Komisjoni ja kontrollikoja ametnikel või nende esindajatel, kellel on nõuetekohased volitused kohapealsete auditite läbiviimiseks, on juurdepääs arveraamatutele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul koostatud või säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud käesoleva määruse alusel rahastatud kuludega.
Eespool nimetatud auditeerimisvolitused ei mõjuta siseriiklike normide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema liikmesriigi seaduste alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad ei osale muu hulgas koduvisiitides või isikute ametlikus küsitlemises asjaomase liikmesriigi õiguse raames. Siiski on neil juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.
Kui käesoleva määruse alusel antav ►M1 liidu ◄ rahaline toetus määratakse hiljem lõplikuks abisaajaks olevale kolmandale osapoolele, siis algne abisaaja, kes on ►M1 liidu ◄ rahalise toetuse saaja, peab esitama komisjonile kogu asjakohase teabe asjaomase lõpliku abisaaja kohta.
Sel eesmärgil peavad abisaajad kättesaadavana säilitama kõik seotud dokumendid kuni kolmeaastase perioodi jooksul lõpliku makse sooritamisest.
Komisjon võib lisaks nõuda, et asjaomane liikmesriik teostaks kohapeal auditeid, mida rahastatakse artiklite 8 ja 9 alusel. Komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad võivad sellisest auditist osa võtta.
2. Kui komisjon leiab, et ►M1 liidu ◄ rahalisi vahendeid ei ole kasutatud käesolevas määruses või mis tahes muus kohaldatavas ►M1 liidu ◄ õigusaktis kehtestatud tingimuste kohaselt, teatab ta sellest abisaajatele, sealhulgas kõikidele lõplikele abisaajatele lõike 1 tähenduses, kes peavad ühe kuu jooksul sellise teate saamisest saatma komisjonile oma märkused.
Kui abisaaja ei vasta nimetatud ajavahemiku jooksul või tema märkuste alusel komisjon oma arvamust ei muuda, siis komisjon kas vähendab antavat rahalist toetust, tühistab selle või peatab maksed.
Iga alusetult tehtud väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud tingimustel.
3. Komisjon tagab, et on olemas asjakohane kord artikli 53 lõike 7 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 165 kohaselt rahastatavate meetmete kontrollimiseks ja auditeerimiseks.
4. Riikliku suveräänsuse põhimõtte kohaselt võib komisjon korraldada või lasta korraldada artikli 13 punkti a alusel rahastavate meetmete jaoks kolmandatele riikidele makstud rahaliste vahendite finantsauditeid ainult kokkuleppel kolmanda riigiga.
Artikkel 29
Hindamine ja aruanded
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete üle teostatakse korrapärast järelevalvet, et jälgida nende rakendamist.
2. Komisjon tagab rahastatavate meetmete korrapärase sõltumatu välishindamise.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
a) hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;
b) hiljemalt 30. augustiks 2012 teate käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise jätkamise kohta;
c) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.
VIII
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab kalanduse ja akvakultuuri komitee, mis on asutatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikega 1. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) ( 15 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
▼M1 —————
Artikkel 32
Vananenud õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 657/2000 ning otsused 2000/439/EÜ ja 2004/465/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007. Sellele vaatamata kohaldatakse andmete kogumise, haldamise ja kasutamise 2007. ja 2008. aasta riiklike programmide suhtes analoogia põhjal 31. detsembril 2006. aastal kehtinud otsuse 2000/439/EÜ artikli 3 teises taandes ning artiklites 4 ja 6, samuti selle lisas sätestatud eeskirju.
Artikkel 33
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) 15. detsembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1242/2004 (ELT L 236, 7.7.2004, lk 1).
( 3 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
( 4 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
( 5 ) EÜT L 187, 20.7.1999, lk 70. Otsust on muudetud otsusega 2004/864/EÜ (ELT L 370, 17.12.2004, lk 91).
( 6 ) ELT L 256, 3.8.2004, lk 17. Otsust on muudetud komisjoni otsusega 2006/191/EÜ (ELT L 66, 8.3.2006, lk 50).
( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 8 ) EÜT L 80, 31.3.2000, lk 7.
( 9 ) EÜT L 176, 15.7.2000, lk 42. Otsust on muudetud otsusega 2005/703/EÜ (ELT L 267, 12.10.2005, lk 26).
( 10 ) ELT L 157, 30.4.2004, lk 114. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/2/EÜ (ELT L 2, 5.1.2006, lk 4).
( 11 ) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.
( 12 ) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
( 13 ) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
( 14 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
( 15 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.