02006R0561 — ET — 20.08.2020 — 003.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006,

15. märts 2006,

mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 102 11.4.2006, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1073/2009 21. oktoober 2009,

  L 300

88

14.11.2009

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 165/2014, 4. veebruar 2014,

  L 60

1

28.2.2014

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/1054, 15. juuli 2020,

  L 249

1

31.7.2020


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 070, 14.3.2009, lk  19 (561/2006)

►C2

Parandus, ELT L 079, 25.3.2011, lk  26 (561/2006)

►C3

Parandus, ELT L 195, 20.7.2016, lk  83 (561/2006)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006,

15. märts 2006,

mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris.

Artikkel 2

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist:

a) 

kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või

▼M3

aa) 

alates 1. juulist 2026, rahvusvaheliseks kaubaveoks või kabotaažveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 2,5 tonni, või

▼B

b) 

reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud, ning on selleks otstarbeks ette nähtud.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse sõltumata sõiduki registreerimise riigist autovedude suhtes, mida teostatakse:

a) 

üksnes ühenduse piires või

b) 

ühenduse, Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide vahel.

3.  AETRi sätteid kohaldatakse käesoleva määruse asemel piiriüleste autovedude suhtes, mida teostatakse osaliselt väljaspool lõikes 2 nimetatud piirkondi:

a) 

sõidukite suhtes, mis on registreeritud ühenduses või AETRiga ühinenud riikides kogu teekonna osas;

b) 

kolmandas riigis, mis ei ole AETRi lepinguosaline, registreeritud sõidukite suhtes üksnes ühenduse või AETRi lepinguosaliste riikide piires kulgeva teekonna osas.

AETRi sätted tuleks viia vastavusse käesoleva määruse sätetega, et kohaldada AETRi kaudu käesoleva määruse põhisätteid nende sõidukite suhtes, mis läbivad ükskõik millise teekonnaosa ühenduse piires.

Artikkel 3

Käesolevat määrust ei kohaldata vedude korral, mille puhul on tegemist:

a) 

sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km;

▼M3

aa) 

sõidukite või autorongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse:

i) 

selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, või

ii) 

käsitöötoodete kohaletoimetamiseks

ainult ettevõtte asukohast 100 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus ning vedu ei toimu rendi või tasu eest;

▼B

b) 

sõidukitega, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h;

c) 

sõidukitega, mis kuuluvad relvajõududele, päästeteenistustele ja tuletõrjeteenistustele ning korrakaitseorganitele või on nende käsutuses ilma juhita, kui vedu leiab aset nimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks ja sõidukite kasutus on nende kontrolli all;

d) 

sõidukitega, mida kasutatakse eriolukordade või päästeoperatsioonide korral, sealhulgas humanitaarabi mitteärilisel veol;

e) 

meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavate erisõidukitega;

f) 

sihtotstarbeliste teisaldussõidukitega, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast;

g) 

sõidukitega, mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uute ja ümberehitatud sõidukitega, mis pole veel kasutusse võetud;

h) 

kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni;

▼M3

ha) 

kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 2,5 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni, kui vedu ei toimu rendi või tasu eest, vaid ettevõtte või juhi enda kulul ning sõiduki juhtimine ei ole seda juhtiva isiku põhitegevus.

▼B

i) 

kaubanduslike sõidukitega, mis on selle liikmesriigi, kus neid kasutatakse, õigusaktide kohaselt ajaloolised, ning mida ei kasutata reisijate- või kaubaveoks.

Artikkel 4

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

autovedu – reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel;

b) 

sõidukid – mootorsõidukid, traktorid, täishaagised või poolhaagised või nende mootorsõidukite kombinatsioonid, mis on määratletud järgmiselt:

— 
mootorsõiduk: teel mehaaniliselt iseliikuv sõiduk, mis ei ole alaliselt rööbastel liikuv sõiduk ja mida tavaliselt kasutatakse reisijate- või kaubaveoks,
— 
traktor: teel mehaaniliselt iseliikuv sõiduk, mis ei ole alaliselt rööbastel liikuv sõiduk ja mis on spetsiaalselt kavandatud vedama, lükkama või liigutama täishaagiseid, poolhaagiseid, riistu või masinaid,
— 
täishaagis: sõiduk, mis on kavandatud mootorsõiduki või traktori külge haakimiseks,
— 
poolhaagis: ilma esiteljeta järelveok, mis on haagitud selliselt, et oluline osa selle massist ja koorma massist toetuks traktorile või mootorsõidukile;
c) 

juht – isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks;

d) 

vaheaeg – mis tahes ajavahemik, mil juht ei juhi sõidukit ega tegele teiste töödega ning mida kasutatakse üksnes puhkeperioodiks;

e) 

teised tööd – kõik direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a tööajana määratletud tegevused, välja arvatud sõiduki juhtimine, samuti mis tahes töö sama või mõne teise tööandja jaoks transpordisektoris või väljaspool seda;

f) 

puhkeaeg – mis tahes katkestamatu ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada;

g) 

ööpäevane puhkeperiood – ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab “regulaarset ööpäevast puhkeperioodi” ja “lühendatud ööpäevast puhkeperioodi”:

— 
regulaarne ööpäevane puhkeperiood : vähemalt 11tunnine puhkeperiood. Seda regulaarset ööpäevast puhkeperioodi võib aga jaotada ka kahte ossa, kusjuures esimene osa peab hõlmama vähemalt kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine osa vähemalt üheksatunnist katkematut ajavahemikku,
— 
lühendatud ööpäevane puhkeperiood: vähemalt 9tunnine, kuid lühem kui 11tunnine puhkeperiood;
h) 

iganädalane puhkeperiood – iganädalane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset iganädalast puhkeperioodi või lühendatud iganädalast puhkeperioodi:

— 
regulaarne iganädalane puhkeperiood : vähemalt 45tunnine puhkeperiood,
— 
lühendatud iganädalane puhkeperiood: puhkeperiood, mis on lühem kui 45 tundi, mida saab vastavalt artikli 8 lõikes 6 sätestatud tingimustele lühendada minimaalselt 24 järjestikuse tunnini;
i) 

nädal – ajavahemik alates 00.00 esmaspäeval ja lõpetades 24.00 pühapäeval;

j) 

sõiduaeg – juhtimistegevus, mis on salvestatud:

— 
automaatselt või poolautomaatselt määruse (EMÜ) nr 3821/85 I lisas ja I B lisas määratletud sõidumeeriku abil või
— 
käsitsi, vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 16 lõikele 2;
k) 

ööpäevane sõiduaeg – ööpäevase puhkeperioodi lõpu ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse või ööpäevase ja iganädalase puhkeperioodi vahele jääv summeeritud sõiduaeg;

l) 

iganädalane sõiduaeg – ühe nädala piiresse jääv summeeritud sõiduaeg;

m) 

lubatud täismass – täiskoormaga sõiduki maksimaalne ekspluatatsiooniks lubatud mass;

n) 

regulaarne reisijatevedu – siseriiklik ja rahvusvaheline vedu vastavalt nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta ( 1 ) artiklis 2 sätestatud mõistele;

o) 

mitme juhiga vedu – vedu, kus kahe järjestikuse ööpäevase puhkeperioodi vahele või ööpäevase ja iganädalase puhkeperioodi vahele jääva sõiduaja kestel juhib sõidukit vähemalt kaks juhti. Mitme juhiga veo korral on esimese tunni jooksul teise juhi või teiste juhtide kohalolek vabatahtlik, ülejäänud ajal aga kohustuslik;

p) 

veoettevõtja – iga füüsiline isik, iga juriidiline isik, iga tulunduslik või mittetulunduslik ühendus või isikute rühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti iga iseseisva õigusvõimega ametiasutus või iseseisva õigusvõimega asutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb autovedudega kas rendi või tasu eest või omal kulul;

q) 

sõiduperiood – summeeritud sõiduaeg alates ajahetkest, mil juht pärast puhkeperioodi või vaheaega alustab sõiduki juhtimist, kuni ajahetkeni, mil juht alustab puhkeperioodi või vaheaega. Sõiduperiood võib olla katkematu või katkestatud;

▼M3

r) 

„mitteäriline vedu“ – autovedu, mis ei toimu rendi või tasu eest ega omal kulul ning mille eest ei saada otsest ega kaudset tasu ja mille läbi sõidukijuht ega teised isikud ei saa otseselt ega kaudselt tulu ning mis ei ole seotud kutse- ega äritegevusega.

▼B



II PEATÜKK

SÕIDUKI MEESKOND, MEESKOND, JA PUHKEPERIOODID

Artikkel 5

1.  Konduktori vanuse alampiir on 18 aastat.

2.  Kaasjuhi vanuse alampiir on 18 aastat. Liikmesriigid võivad siiski vähendada kaasjuhtide vanuse alampiiri 16 aastale järgmistel tingimustel:

a) 

autovedu teostatakse ühes liikmesriigis 50 km raadiuses sõiduki paiknemiskohast, kaasa arvatud kohalikud omavalitsused, mille keskused jäävad nimetatud raadiusse;

b) 

vähendamine toimub kutseõppe huvides ja

c) 

ei minda vastuollu asjaomase liikmesriigi tööseadusandlusega.

Artikkel 6

1.  Ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi.

Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini.

2.  Iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi ja viia direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud iganädalase tööaja ülemmäära ületamiseni.

3.  Sõiduaeg summeeritult iga kahe nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi.

4.  Ööpäevane ja iganädalane sõiduaeg hõlmavad kõiki sõiduaegu ühenduse või kolmanda riigi territooriumil.

▼M3

5.  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 ( 2 ) artikli 34 lõike 5 punkti b alapunktile iii registreerib juht muu tööna kogu artikli 4 punktis e kirjeldatud viisil veedetud aja, samuti kogu sõiduaja sõidukiga, mida kasutatakse käesoleva määruse reguleerimisalast väljapoole jäävatel ärilistel eesmärkidel, ning kogu direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b määratletud valmisolekuaja. See tuleb kanda käsitsi salvestuslehele või väljatrükile või sisestada manuaalselt sõidumeerikusse.

▼B

Artikkel 7

Pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi.

Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid.

▼M3

Mitme juhiga veo puhul võib juht teha 45-minutilise vaheaja teise juhi poolt juhitavas sõidukis, tingimusel et vaheaja võtnud juht ei abista samal ajal sõidukit juhtivat juhti.

▼B

Artikkel 8

1.  Juht peab kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest.

2.   ►C1  24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. ◄

Kui ööpäevase puhkeperioodi 24tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks.

3.  Ööpäevast puhkeperioodi võib pikendada nii, et tekib regulaarne iganädalane puhkeperiood või vähendatud iganädalane puhkeperiood.

4.  Juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi.

5.  Erandina lõikest 2 peab juht mitme juhiga sõiduki puhul 30 tunni jooksul pärast ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi, mis peab olema vähemalt 9 tunni pikkune.

▼M3

6.  Kahe üksteisele järgneva nädala jooksul peab juht võtma vähemalt järgmised puhkeperioodid:

a) 

kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või

b) 

ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi ja ühe vähemalt 24-tunnise lühendatud iganädalase puhkeperioodi.

Iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24-tunnise ajavahemiku möödumisel.

Erandina esimesest lõigust võib rahvusvahelise kaubaveoga tegelev juht võtta väljaspool asukohaliikmesriiki järjestikku kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi, tingimusel et juht võtab iga nelja järjestikuse nädala jooksul vähemalt neli iganädalast puhkeperioodi, millest vähemalt kaks on regulaarsed iganädalased puhkeperioodid.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse juhti rahvusvahelise kaubaveoga tegeleva juhina tingimusel, et juht alustab kahte järjestikku lühendatud iganädalast puhkeperioodi väljaspool tööandja asukohaliikmesriiki ja juhi elukohariiki.

▼M1

6a.  Erandina lõikest 6 võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1073/2009 (rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ( 3 ) määratletud üksikut rahvusvahelist sõitjate juhuvedu tegev juht lükata iganädalase puhkeaja edasi kuni 12 järjestikuseks 24-tunniseks ajavahemikuks alates eelmisest regulaarsest iganädalasest puhkeajast, tingimusel et:

a) 

teenus kestab vähemalt 24 järjestikust tundi liikmesriigis või kolmandas riigis, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse ja mis ei ole riik, kus vedu algas;

b) 

pärast erandi kasutamist võtab bussijuht:

i) 

kaks regulaarset iganädalast puhkeaega või

ii) 

ühe regulaarse iganädalase puhkeaja ja ühe vähendatud iganädalase vähemalt 24-tunnise puhkeaja. Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeaeg samaväärse katkestamata puhkeajaga, mis tuleb võtta enne erandiperioodile järgneva kolmanda nädala lõppu;

c) 

alates 1. jaanuarist 2014, kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisale ja

d) 

alates 1. jaanuarist 2014, kui sõidukil on vedudel, mis toimuvad ajavahemikus 22.00 kuni 6.00, mitu juhti, või lühendatakse artiklis 7 osutatud sõiduaega 3 tunnile.

Komisjon jälgib hoolikalt selle erandi kasutamist, et tagada liiklusohutuse säilitamine väga rangetel tingimustel, ja kontrollib selleks eelkõige, et summaarne sõiduaeg erandiga kaetud perioodil ei oleks liiga pikk. Hiljemalt 4. detsembril 2012 koostab komisjon aruande, milles hinnatakse erandi tagajärgi liiklusohutuse ja sotsiaalsete aspektide seisukohast. Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks selles osas.

▼M3

6b.  Iganädalase puhkeperioodi lühendamist kompenseeritakse samaväärse puhkeajaga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.

Kui lõike 6 kolmanda lõigu kohaselt on järjestikku võetud kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi, eelneb järgmisele iganädalasele puhkeperioodile nende kahe lühendatud iganädalase puhkeperioodi kompenseerimiseks võetav puhkeperiood.

▼B

7.  Iganädalaste puhkeperioodide vähendamise eest saadud kompensatoorne puhkeaeg tuleb võtta koos teise vähemalt üheksa tunni pikkuse puhkeperioodiga.

▼M3

8.  Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45-tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või veeta sõidukis. Need tuleb veeta sobivas soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid.

Kõik majutuskulud väljaspool sõidukit katab tööandja.

▼M3

8a.  Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et iga nelja järjestikuse nädala jooksul saab juht naasta oma tavalisse tugipunkti tööandja tegevuskohas, kus algab juhi iganädalane puhkeperiood, tööandja asukohaliikmesriigis, või naasta juhi elukohta, et veeta vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või üle 45-tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest.

Kui aga juht on lõike 6 kohaselt võtnud järjestikku kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi, korraldab veoettevõtja juhi töö selliselt, et juht saab naasta enne kompensatsioonina võetava üle 45-tunnise korrapärase iganädalase puhkeperioodi algust.

Ettevõtja dokumenteerib, kuidas ta seda kohustust täidab, ning säilitab dokumendid oma tööruumides, et need kontrolliasutuste taotlusel esitada.

▼B

9.  Iganädalase puhkeperioodi, mis algab ühel ja lõpeb teisel nädalal, võib lisada ükskõik kumma nädala, kuid mitte mõlema nädala puhkeperioodiks.

▼M3

10.  Hiljemalt 21. augustil 2022 hindab komisjon, kas saaks vastu võtta sobivamaid norme sõidukijuhtide jaoks, kes tegelevad reisijate juhuveoga, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 punktis 4.

Artikkel 8a

1.  Komisjon tagab, et teave ohutute ja turvaliste parkimisalade kohta on kaupade ja reisijate autoveoga tegelevatele juhtidele kergesti kättesaadav. Komisjon avaldab nimekirja kõigist sertifitseeritud parkimisaladest, et tagada juhtidele piisav:

— 
sissetungimiste avastamine ja ennetamine;
— 
valgustus ja nähtavus;
— 
hädaolukorra kontaktpunktid ja menetlused;
— 
soolisi iseärasusi arvestavad sanitaarruumid;
— 
söögi ja joogi ostmise võimalused;
— 
sidet võimaldavad ühendused;
— 
energiavarustus.

Selliste parkimisalade loetelu tehakse kättesaadavaks ühtsel ametlikul veebisaidil, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada nõuded, millega täiendavalt täpsustatakse lõikes 1 loetletud alade teenindustaset ja turvalisust ning parkimisalade sertifitseerimise menetlust.

3.  Kõik sertifitseeritud parkimisalad võivad märkida, et need on sertifitseeritud vastavalt liidu nõuetele ja menetlustele.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 ( 4 ) artikli 39 lõike 2 punktile c peavad liikmesriigid soodustama parkimiskohtade rajamist isikute jaoks, kes kasutavad maanteed ärieesmärgil.

4.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande sõidukijuhtidele sobivate puhkealade ja turvaliste parkimiskohtade kättesaadavuse ning lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt sertifitseeritud ohutute ja turvaliste parkimisalade arendamise kohta. Aruandes võib loetleda meetmeid ohutute ja turvaliste parkimisalade arvu ja kvaliteedi suurendamiseks.

▼B

Artikkel 9

▼M3

1.  Erandina artiklist 8 tohib parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatev juht, kellel on regulaarne ööpäevane puhkeperiood või lühendatud iganädalane puhkeperiood, selle katkestada kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs tema käsutuses olevale magamiskajutile või -kupeele või magamis- või lamamisasemele.

Regulaarsete iganädalaste puhkeperioodide puhul kohaldatakse seda erandit parvlaeva- või rongireiside suhtes üksnes juhul, kui

a) 

reis kestab kava kohaselt vähemalt kaheksa tundi ning

b) 

juhil on juurdepääs parvlaeval või rongis asuvale magamiskajutile või -kupeele.

2.  Aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamiseks käesoleva määruse reguleerimisalas oleva sõiduki asukohta minemiseks või sealt asukohast naasmiseks, kui sõiduk ei ole juhi kodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskohas ei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, v.a kui juht on laevas või rongis ning tal on juurdepääs magamiskajutile või -kupeele või magamis- või lamamisasemele.

▼B

3.  Aega, mida juht kulutab käesoleva määruse reguleerimisalast välja jääva sõiduki juhtimiseks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sõiduki juurde või selle juurest, mis ei asu juhi kodus või juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses, käsitletakse muu tööna.

▼M3

Artikkel 9a

Komisjon koostab ja esitab 31. detsembriks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse autonoomsete sõidukijuhtimise süsteemide kasutamist liikmesriikides. Nimetatud aruandes keskendutakse eelkõige nende süsteemide võimalikule mõjule sõidu- ja puhkeaja normidele. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

▼B



III PEATÜKK

VEOETTEVÕTJA VASTUTUS

Artikkel 10

▼M3

1.  Veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatele või veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava tasu, ka lisatasu ja preemiate kujul makstavate summade sidumine läbisõidetud vahemaaga, kohaletoimetamise kiirusega või edasitoimetatud kauba kogusega, kui makstavad summad võivad oma laadi poolest ohustada liiklusohutust või soodustada käesoleva määruse rikkumist.

▼B

2.  Veoettevõtja korraldab lõikes 1 nimetatud juhtide töö nii, et juhid saavad kinni pidada nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85 ja käesoleva määruse II peatükist. Veoettevõtja peab juhti nõuetekohaselt juhendama ja regulaarselt kontrollima määruse (EMÜ) nr 3821/85 ja käesoleva määruse II peatüki täitmist.

3.  Veoettevõtja vastutab oma sõidukijuhtide rikkumiste eest ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil.

Ilma et see piiraks liikmesriigi õigust võtta veoettevõtjat piiramatule vastutusele, võivad liikmesriigid selle vastutuse siduda lõigetes 1 ja 2 toodud sätete rikkumisega. Liikmesriigid võivad kaaluda kõiki tõendeid, mis võivad tõendada asjaolu, et veoettevõtjat ei saa toimepandud rikkumise eest põhjendatult vastutusele võtta.

4.  Ettevõtjad, kaubasaatjad, ekspedeerijad, reisikorraldajad, peatöövõtjad, alltöövõtjad ja juhtide vahendamise agentuurid tagavad, et lepinguliselt sätestatud ajakavad ei lähe vastuollu käesoleva määruse sätetega.

5.  

a) 

Veoettevõtja, kes kasutab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates sõidukites sõidumeerikut, mis vastab määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisale, tagab, et:

i) 

kõik andmed laetakse salvestusseadmelt ja juhikaardilt regulaarselt alla vastavalt liikmesriigi nõuetele ja et olulised andmed laetakse alla lühemate ajavahemike tagant, et tagada kõigi veoettevõtja poolt või veoettevõtja heaks teostatud tegevustega seotud andmete allalaadimine;

ii) 

kõiki nii salvestusseadmelt kui ka juhikaardilt allalaetud andmeid talletatakse pärast salvestamist vähemalt 12 kuud ja muudetakse kontrollivale ametnikule selle nõudmisel veoettevõtja valdustes kas otseselt või kaudselt ligipääsetavaks;

b) 

Käesoleva lõike tähenduses tõlgendatakse mõistet “allalaadimine” vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisa I peatüki punkti s määratlusele.

c) 

Oluliste andmete allalaadimise maksimaalse ajavahemiku üle vastavalt punkti a alapunktile i saab komisjon otsustada kooskõlas artikli 24 lõikes 2 nimetatud menetlusega.



IV PEATÜKK

ERANDID

Artikkel 11

Iga liikmesriik võib kohaldada täielikult tema territooriumil teostatavate autovedude suhtes kõrgemat vaheaegade ja puhkeperioodide alammäära või madalamat sõiduaegade ülemmäära kui on sätestatud artiklites 6 kuni 9. Seda tehes arvestavad liikmesriigid asjakohaseid töösuhte poolte vahelisi kollektiivlepinguid või muid lepinguid. Sellest olenemata kohaldatakse rahvusvahelisi vedusid teostavate juhtide suhtes käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 12

Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel kalduda käesoleva määruse artiklite 6 kuni 9 sätetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. Juht peab kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.

▼M3

Tingimusel et liiklusohutust seeläbi ei ohustata, võib juht erakorralistel asjaoludel kalduda kõrvale artikli 6 lõigete 1 ja 2 ning artikli 8 lõike 2 sätetest, ületades ööpäevast või iganädalast sõiduaega kuni ühe tunni võrra, et jõuda iganädalase puhkeperioodi veetmiseks tööandja tegevuskohta või juhi elukohta.

Samadel tingimustel võib juht ületada ööpäevast ja iganädalast sõiduaega kuni kahe tunni võrra, et jõuda regulaarse iganädalase puhkeperioodi veetmiseks tööandja tegevuskohta või juhi elukohta, tingimusel et vahetult enne täiendavat sõiduaega on tehtud 30-minutiline katkestamata vaheaeg.

Juht peab sellise kõrvalekaldumise põhjuse hiljemalt sihtkohta või sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele, väljatrükile või oma töögraafikusse.

Igasugune sõiduaja ületamine kompenseeritakse samaväärse puhkeajaga, mis tuleb võtta tervikuna koos mis tahes puhkeperioodiga enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.

▼B

Artikkel 13

1.  Tingimusel et artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega:

a) 

eraõiguslike veoettevõtjatega mittekonkureerivate asutuste omanduses olevad või nende poolt ilma juhita rendile võetud kauba- või reisijateveoks kasutatavad sõidukid;

b) 

sõidukid, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses;

c) 

põllu- ja metsamajanduslikud traktorid, mida kasutatakse põllu- või metsamajanduslikel töödel sõidukit omava, rentiva või liisiva ettevõtte asukohast 100 km raadiuses;

▼M2

d) 

sõidukid või sõidukite kombinatsioon, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutavad universaalsete postiteenuste osutajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ( 5 ) artikli 2 lõike 13 mõistes postisaadetiste kohaletoimetamiseks universaalse postiteenuse raames.

▼B

Neid sõidukeid tohib kasutada ettevõtte asukohast ►M2  100 km ◄ raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;

▼M3

e) 

sõidukid, mis on käigus ainult saartel või riigi ülejäänud territooriumist eraldatud aladel, mille pindala ei ületa 2 300  km2 ja mis ei ole riigi ülejäänud territooriumiga ühendatud mootorsõidukitele kasutamiseks avatud silla, koolme ega tunneli kaudu ega piirne mõne muu liikmesriigiga;

▼B

f) 

ettevõtte asukohast ►M2  100 km ◄ raadiuses kaubaveoks kasutatavad ning survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvad sõidukid, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7,5 tonni;

g) 

sõidukid, mida kasutatakse sõidukoolitusel ja juhiloa või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku sõidueksami sooritamiseks, tingimusel et selliseid sõidukeid ei kasutata kauba- või reisijateveoks ärieesmärkidel;

▼C2

h) 

sõidukitega, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teedehoolduse ja -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi- ja telefoniteenusega, raadio- ja teleleviga ning raadio- või telesaatjate või -vastuvõtjate asukoha määramisega;

▼B

i) 

10- kuni 17kohalised sõidukid, mida kasutatakse ainult mitteäriliseks reisijateveoks;

j) 

erisõidukid, mis veavad tsirkuste ja lõbustusparkide varustust;

k) 

erivarustusega projektsõidukid mobiilsete projektide jaoks, mida kasutatakse statsionaarselt põhiliselt koolituseesmärkidel;

▼C3

l) 

sõidukid, mida kasutatakse taludest piima kogumiseks ja/või taludesse piimamahutite tagastamiseks või loomasöödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks;

▼B

m) 

sõidukid, mis on spetsiaalselt kohandatud raha ja/väärtasjade vedamiseks;

n) 

inimtoiduks mittemõeldud loomsete jäätmete või korjuste vedamiseks kasutatavad sõidukid;

o) 

sõidukid, mida kasutatakse üksnes kaupade jaotuskeskustes, näiteks sadamates, ümberlaadimisrajatistes ja raudteeterminaalides asuvatel teedel;

p) 

elusloomade põllumajandusettevõttest kohalikule turule ja vastupidi või turult kuni ►M2  100 km ◄ kaugusel asuvasse kohalikku tapamajja vedamiseks kasutatavad sõidukid;

▼M3

q) 

sõidukid või autorongid, millega veetakse ehitusettevõtja jaoks ehitusmasinaid ettevõtte asukohast 100 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;

r) 

sõidukid, mida kasutatakse valmis betoonisegu kohaletoimetamiseks.

▼B

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 alusel tehtud eranditest ning komisjon teeb erandid teatavaks ülejäänud liikmesriikidele.

3.  Liikmesriik võib pärast komisjonilt loa saamist teha oma territooriumil käesoleva määruse kohaldamisel vähesel määral erandeid sõidukitele, mida kasutatakse eelnevalt kindlaksmääratud piirkondades, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 5 inimest ruutkilomeetri kohta, tingimusel et sellised erandid ei ohusta oluliselt artiklis 1 sätestatud eesmärke ja tagatud on juhi asjakohane kaitse, järgmiste vedude osas:

— 
riigisisene regulaarne reisijatevedu, mille sõiduplaan on ametiasutuste poolt kinnitatud (sellisel juhul on lubatud üksnes vaheaegadega seotud erandid), ja
— 
sellised riigisisesed autoveod, mille puhul veetakse kaupu enda arvel või rendi või tasu eest ja mis ei avalda mõju ühtsele turule ja on vajalikud teatud majandusharude säilitamiseks riigi territooriumil ja mille puhul käesolevas määruses sätestatud erandid näevad maksimaalse raadiusena ette 100 km.

Selle erandi alusel teostatav autovedu võib haarata sõitu piirkonda, mille rahvastikutihedus on 5 või enam inimest km kohta, vaid sõidu lõpetamiseks või alustamiseks. Taoline meede peab oma laadilt ja ulatuselt olema kohane.

Artikkel 14

1.  Liikmesriigid võivad pärast komisjonilt loa saamist teha artiklite 6 kuni 9 kohaldamisel erandeid eriolukordades toimuvate vedude osas, kui sellised erandid ei ohusta oluliselt artiklis 1 nimetatud eesmärke.

▼M3

2.  Pakilistel juhtudel, mida põhjustavad erakorralised asjaolud, võivad liikmesriigid teha ajutisi, mitte üle 30 päeva kestvaid erandeid, mida peab nõuetekohaselt põhjendama ja millest peab komisjoni viivitamata teavitama. Komisjon avaldab selle teabe viivitamata avalikul veebisaidil.

▼B

3.  Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist eranditest, mis on tehtud vastavalt käesolevale artiklile.

▼M3

Artikkel 15

Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktis a nimetatud sõidukite juhtide suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme, mis sätestavad lubatud sõiduaegade ja ettenähtud vaheaegade ning kohustuslike puhkeperioodide osas piisava kaitse. Liikmesriigid teavitavad komisjoni selliste juhtide suhtes kohaldatavatest asjakohastest riigisisesetest õigusnormidest.

▼B



V PEATÜKK

JÄRELEVALVEMENETLUS JA SANKTSIOONID

Artikkel 16

1.  Kui sõiduk ei ole varustatud sõidumeerikuga vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3821/85, kohaldatakse järgnevalt nimetatud veoteenuste osas käesoleva artikli lõike 2 ja 3 sätteid:

a) 

regulaarne siseriiklik reisijatevedu ja

b) 

regulaarne rahvusvaheline reisijatevedu, mille marsruudi lõpp-punktid asuvad linnulennul mitte rohkem kui 50 km kaugusel kahe liikmesriigi vahelisest piirist ja mille liini pikkus ei ületa 100 km.

2.  Veoettevõtja töötab välja sõiduplaani ja töögraafiku, milles näidatakse iga juhi nimi, elukoht ja ajakava, milles määratakse eelnevalt kindlaks sõiduajad, muu töö, vaheajad ja juhi kättesaadavus.

Iga juht, kes on hõivatud lõikes 1 nimetatud reisijateveoga, kannab endaga kaasas väljavõtet töögraafikust ja sõiduplaani koopiat.

3.  Töögraafik

a) 

peab sisaldama kõiki lõikes 2 nimetatud üksikasju ajavahemiku kohta, mis hõlmab eelnenud 28 päeva; nimetatud üksikasju tuleb ajakohastada korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ületa ühte kuud;

b) 

peab olema alla kirjutatud veoettevõtja juhi või teda esindama volitatud isiku poolt;

c) 

peab olema veoettevõtjas säilitatud ühe aasta jooksul alates graafikuga hõlmatud aja möödumisest. Veoettevõtja annab asjassepuutuvatele juhtidele, kes seda nõuavad, töögraafikust väljavõtte; ja

d) 

peab olema esitatud ja väljastatud volitatud kontrolliametnikule viimase vastavasisulisel nõudmisel.

Artikkel 17

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile komisjoni otsuses 93/173/EMÜ ( 6 ) ettenähtud standardvormi kasutades vajaliku teabe, võimaldamaks komisjonil iga kahe aasta järel koostada aruannet käesoleva määruse ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 täitmisest ja arengusuundadest kõnealustes valdkondades.

2.  See teave peab komisjonini jõudma hiljemalt vaadeldava kaheaastase ajavahemiku lõppemise kuupäevale järgneval 30. septembril.

3.  Nimetatud aruandes märgitakse, kuidas on kasutatud artiklis 13 sätestatud erandit.

4.  Komisjon edastab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 13 kuu jooksul pärast aruandes vaadeldud kaheaastase ajavahemiku lõppu.

Artikkel 18

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mis võivad olla vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks.

Artikkel 19

▼M3

1.  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 sätete rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed rikkumise raskusega, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ ( 7 ) III lisas, ning hoiatavad ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 rikkumine ei või kaasa tuua mitut karistust või menetlust. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist normidest ja meetmetest ning nende proportsionaalsuse hindamiseks riigi tasandil valitud meetodist ja kriteeriumitest. Liikmesriigid annavad viivitamata teada kõikidest neid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Komisjon teavitab liikmesriike neist normidest ja meetmetest ning kõigist nende muudatustest. Komisjon tagab, et see teave avaldatakse selleks ettenähtud avalikul veebisaidil, mis on kättesaadav kõigis liidu keeltes ning mis sisaldab üksikasjalikku teavet selliste liikmesriikides kohaldatavate karistuste kohta.

▼B

2.  Liikmesriik võimaldab asjaomastel ametiasutustel määrata sanktsioon veoettevõtjale ja/või sõidukijuhile käesoleva määruse rikkumise eest, mis tuvastati liikmesriigi territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel sanktsiooni määratud, seda ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil.

Erandina, kui tuvastatakse rikkumine:

— 
mida ei pandud toime asjaomase liikmesriigi territooriumil ja
— 
mille pani toime veoettevõtja, kelle asukoht on mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis, või juht, kelle töökoht on mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis,

võivad liikmesriigid kuni 1. jaanuarini 2009 sanktsioonide määramise asemel teavitada rikkumisest selle liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat ametiasutust, kus asub vedaja asukoht või juhi töökoht.

3.  Kui liikmesriik algatab teatud rikkumise suhtes menetluse või määrab sanktsiooni, peab ta esitama juhile piisavad kirjalikud tõendid.

4.  Liikmesriigid tagavad proportsionaalsete sanktsioonide süsteemi, mis võib hõlmata ka rahalisi sanktsioone, olemasolu juhuks, kui vedaja või temaga seotud kaubasaatjad, ekspedeerijad, reisikorraldajad, peatöövõtjad, alltöövõtjad ja sõidukijuhtide vahendamise agentuurid rikuvad käesolevat määrust või määrust (EMÜ) nr 3821/85.

Artikkel 20

1.  Juht peab kõiki liikmesriigi poolt sanktsioonide määramisel või menetluse algatamisel esitatud tõendeid säilitama seni, kuni käesoleva määruse sama rikkumine ei saa kaasa tuua teise menetluse algatamist või teise sanktsiooni määramist vastavalt käesolevale määrusele.

2.  Juht peab lõikes 1 viidatud tõendid nõudmisel esitama.

3.  Juht, kes töötab mitme veoettevõtja juures või on mitme veoettevõtja käsutuses, edastab igale ettevõtjale II peatüki täitmiseks piisava teabe.

Artikkel 21

Et käsitleda juhtumeid, mille suhtes liikmesriik on seisukohal, et tegemist on käesoleva määruse rikkumisega, mis võib selgelt ohustada liiklusohutust, volitab see liikmesriik asjaomast pädevat asutust jätta asjaomane sõiduk seisma kuni rikkumise põhjuse kõrvaldamiseni. Liikmesriigid võivad kohustada juhti kinni pidama ööpäevasest puhkeperioodist. Lisaks sellele liikmesriigid vajaduse korral tühistavad või peatavad ettevõtja tegevusloa või piiravad selle kehtivust, kui ettevõtja asukoht on selles liikmesriigis, või võtavad ära sõidukijuhi juhiloa või peatavad või piiravad selle kehtivust. Komisjon, toimides artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras, töötab välja suunised käesoleva artikli ühtlustatud kohaldamiseks.

Artikkel 22

▼M3

1.  Liikmesriigid teevad omavahel kooskõlas direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetega tihedat koostööd ning abistavad üksteist põhjendamatu viivituseta, et lihtsustada käesoleva määruse ühtset kohaldamist ja tulemuslikku täitmise tagamist.

▼B

2.  Liikmesriikide pädevad asutused edastavad üksteisele regulaarselt kogu olemasoleva teabe:

a) 

mitteresidentide poolt toime pandud II peatüki sätete rikkumiste ning nende eest kehtestatud sanktsioonide kohta;

b) 

liikmesriigi poolt oma residentide suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta rikkumiste eest, mis on toime pandud mõnes teises liikmesriigis;

▼M3

c) 

muu konkreetse teabe kohta, sealhulgas ettevõtja riskiastme kohta, millel võivad olla tagajärjed käesoleva määruse järgimisele.

▼B

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile regulaarselt olulise teabe käesoleva määruse siseriikliku tõlgendamise ja kohaldamise kohta; komisjon teeb nimetatud teabe elektroonilisel kujul kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

▼M3

3a.  Käesoleva määruse raames teabe vahetamiseks kasutavad liikmesriigid direktiivi 2006/22/EÜ artikli 7 kohaselt määratud ühendusesiseseid kontaktasutusi.

3b.  Vastastikust halduskoostööd tehakse ja haldusabi antakse tasuta.

▼B

4.  Komisjon toetab liikmesriikide vahelist dialoogi käesoleva määruse siseriikliku tõlgendamise ja kohaldamise kohta läbi artikli 24 lõikes 1 viidatud komitee.

Artikkel 23

Ühendus alustab kolmandate riikidega läbirääkimisi, mis võivad osutuda vajalikuks käesoleva määruse rakendamise eesmärgil.

▼M3

Artikkel 23a

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 8a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. augustist 2020.

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 8 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 8a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 24

1.  Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee.

▼M3

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 9 ) artiklit 4.

2a.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼B

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 25

1.  Ühe liikmesriigi taotlusel või omal algatusel:

a) 

kontrollib komisjon juhtumeid, mil käesoleva määruse sätteid, eriti sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide osas, kohaldatakse ja jõustatakse erinevalt;

b) 

selgitab komisjon ühise lähenemisviisi tagamiseks käesoleva määruse sätteid.

▼M3

2.  Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel võtab komisjon vastu rakendusaktid ühise lähenemisviisi kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 24 lõikes 2a osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

▼B



VI PEATÜKK

LŐPPSÄTTED

Artikkel 26

Määrust (EMÜ) nr 3821/85 muudetakse käesolevaga järgmiselt.

1. 

Artikkel 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006 (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise ning nõukogu määruste (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 muutmise kohta) ( *1 ) artiklis 4 esitatud mõisted.

2. 

Artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 3 muudetakse järgmiselt:

“1.  Sõidumeerik paigaldatakse ja seda kasutatakse liikmesriigis registreeritud sõidukites, mida kasutatakse reisijate või kauba autoveol ja mis on registreeritud ühes liikmesriigis, välja arvatud määruse nr 561/2006 artiklis 3 osutatud sõidukid. Määruse nr 561/2006 artikli 16 lõikes 1 osutatud sõidukid ning sõidukid, mille suhtes oli määruse (EMÜ) nr 3820/85 kohaldamisel antud erand, kuid mille suhtes erand määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaselt enam ei kehti, peavad nimetatud nõude täitma hiljemalt 31. detsembriks 2007.

2.  Liikmesriigid võivad anda käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukite suhtes.

3.  Pärast komisjonilt loa saamist võivad liikmesriigid anda käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 14 osutatud vedudel kasutatavate sõidukite suhtes”.

3. 

Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.  Ettevõtja säilitab salvestuslehed ja väljatrükid – juhul, kui need artikli 15 lõike 1 kohaselt on olemas – kronoloogilises järjekorras ja loetaval kujul vähemalt aasta pärast nende kasutamist ja väljastab asjaomastele juhtidele nende taotluse korral koopiad. Lisaks sellele väljastab ettevõtja asjaomastele juhtidele nende nõudmisel juhikaartidelt allalaetud andmete koopiad ja koopiate väljatrükid. Salvestuslehed, väljatrükid ja allalaetud andmed esitatakse või antakse üle mis tahes volitatud kontrolliametniku nõudmisel.”

4. 

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt.

— 
Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

“Kui juhikaart on kahjustatud, töötab häiretega või ei ole juhi valduses, peab juht:

a) 

oma teekonna alguses trükkima välja andmed tema poolt juhitud sõiduki kohta ja kandma väljatrükile:

i) 

andmed, mis võimaldavad juhi kindlakstegemist (nimi, juhikaardi või juhiloa number), ning oma allkirja;

ii) 

lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahemikud;

b) 

oma teekonna lõpul välja trükkima andmed sõidumeeriku poolt salvestatud ajavahemike kohta, märkima üles sõidumeeriku poolt mittesalvestatud ajavahemikud, mil ta väljatrüki koostamisest alates teostas teisi töid, oli valmisolekuseisundis või võttis puhkeaja, ning kandma sellele dokumendile andmed, mis võimaldavad juhi kindlakstegemist (nimi, juhikaardi või juhiloa number), samuti oma allkirja.”

— 
Lõike 2 teine punkt asendatakse järgmisega:

“Kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu sõidukisse paigaldatud seadet kasutada, tuleb lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahemikud,

a) 

kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt I lisale, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata, või

b) 

kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt IB lisale, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil.

Kui IB lisa kohaselt sõidumeerikuga varustatud sõidukis viibib mitu juhti, siis tagab iga juht, et tema juhikaart asetatakse sõidumeeriku õigesse avasse.”

— 
Lõike 3 punktid b ja c asendatakse järgmistega:
“b) 

muud tööd – mis tahes tegevus peale sõiduki juhtimise Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ (autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta) ( *2 ) artikli 3 punkti a tähenduses, samuti mis tahes töö sama või mõne teise tööandja jaoks kas transpordisektoris või väljaspool seda ning need tuleb registreerida märgi image all.

c) 

valmisolekuaeg – direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punkti b tähenduses tuleb registreerida märgi image all.

— 
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
— 
Lõige 7 asendatakse järgmisega:

“7.  

a) 

Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga I lisa kohaselt, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

i) 

jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 päeval kasutatud salvestuslehed;

ii) 

juhikaardi selle olemasolul ja

iii) 

kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006.

Pärast 1. jaanuari 2008 hõlmavad alapunktides i ja iii osutatud ajavahemikud siiski jooksvat päeva ja eelnenud 28 päeva.

b) 

Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga IB lisa kohaselt, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

i) 

juhikaardi selle olemasolul;

ii) 

kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006, ja

iii) 

salvestuslehed punktis 1 osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga vastavalt I lisale.

Pärast 1. jaanuari 2008 hõlmab alapunktis ii osutatud ajavahemik siiski jooksvat päeva ja eelnenud 28 päeva.

c) 

Volitatud kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või trükkides välja sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid või muul moel iga teist tõendussuutlikku dokumenti, mis tõendab mittevastavust mõne sättega, näiteks artikli 16 lõigete 2 ja 3 sätetega.”

Artikkel 27

Määrust (EÜ) nr 2135/98 muudetakse järgmiselt.

1. 

Artikli 2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

“1.  

a) 

Kahekümnendal päeval pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15 määruse 2006 (EÜ) nr 561/2006 avaldamist (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise ja nõukogu määruste (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 muutmise kohta) ( *3 ) tuleb esmakordselt kasutuselevõetavatele sõidukitele paigaldada sõidumeerik vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisa nõuetele.

2. 

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nad on suutelised juhikaarte välja andma hiljemalt kahekümnendal päeval pärast määruse (EÜ) nr 561/2006 avaldamist.”

Artikkel 28

Määrus (EMÜ) nr 3820/85 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva määrusega.

Määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 5 lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse kuni direktiivi 2003/59/EÜ artikli 15 lõikes 1 nimetatud tähtpäevadeni.

Artikkel 29

Käesolev määrus jõustub 11. aprillil 2007, välja arvatud artikli 10 lõige 5, artikli 26 lõiked 3 ja 4 ning artikkel 27, mis jõustuvad 1. mail 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



( 1 ) EÜT L 74, 20.3.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

( 3 ) ELT L 300, 14.11.2009, lk 88.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

( 5 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14.

( 6 ) EÜT L 72, 25.3.1993, lk 33.

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

( 8 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( *1 ) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1”.

( *2 ) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35.”

( *3 ) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1”.