Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37 ning artikli 299 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Äärepoolseimate piirkondade eriline geograafiline asend põhjustab täiendavaid veokulusid inimtoiduks ja töötlemiseks ettenähtud ning toorainena kasutatavate oluliste toodete tarnimisel. Peale selle põhjustavad saarelisest asendist ja kaugest asukohast tulenevad objektiivsed tegurid äärepoolseimate piirkondade ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt pärsivad nende tegevust. Teatud juhtudel kannatavad ettevõtjad ja tootjad saarelise asendi pärast kahekordselt. Kõnealuseid pärssivaid piiranguid saab vähendada oluliste toodete hinna alandamisega. Seetõttu on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada äärepoolseimate piirkondade varustamine ja leevendada nende piirkondade kaugusest, saarelisest ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

(2)

Olenemata asutamislepingu artiklist 23, tuleks sel eesmärgil vabastada kolmandatest riikidest imporditavad asjaomased tooted kohaldatavatest impordimaksudest. Seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile sissetoodud tooteid tuleks nende päritolu ja nende suhtes ühenduse eeskirjade kohaselt kohaldatava tollirežiimi arvessevõtmiseks käsitada otse imporditud toodetena, et võimaldada tarnimise erikorrast tulenevaid soodustusi.

(3)

Hindade alandamise saavutamiseks äärepoolseimates piirkondades nende piirkondade kaugusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutuste leevendamiseks ning ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust ühendusest pärit toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse. Selle toetusega peaks arvesse võtma äärepoolseimatesse piirkondadesse veo täiendavaid kulusid ja kolmandatesse riikidesse ekspordi hindu ning tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud saaduste puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

(4)

Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud äärepoolseimate piirkondade tarnevajadustega, ei kahjusta see kord siseturu nõuetekohast toimimist. Peale selle ei tohiks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või eksport äärepoolseimatest piirkondadest. Siiski tuleks nende toodete edasisaatmist või eksporti lubada juhul, kui tarnimise erikorra tõttu saadud kasu hüvitatakse, või lubada töödeldud toodete piirkondlikku kaubandust või Portugali kahe äärepoolseima piirkonna vahelist kaubandust. Samuti tuleks arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade tavapäraseid kaubavoogusid kolmandate riikidega ja lubatud peaks olema töödeldud toodete eksport vastavalt tavapärasele ekspordile kõikides nendes piirkondades. See piirang ei kehti töödeldud toodete tavapärase edasisaatmise suhtes. Selguse huvides tuleks täpsustada võrdlusperiood kõnealuste tavapäraselt eksporditud või edasisaadetud koguste määramiseks.

(5)

Siiski tuleks võtta kohaseid meetmeid, et võimaldada suhkrutöötlemissektori ümberkorraldamist Assooridel. Nende meetmetega peaks võtma arvesse, et elujõulise suhkrusektori jaoks Assooridel on vaja kindlustada teatud tootmise ja töötlemise tase. Pealegi saab Portugal käesoleva määruse kohaselt vahendeid kohaliku suhkrupeeditootmise toetamiseks. Seda arvesse võttes tuleks erandkorras lubada, et suhkrusaadetised Assooridelt ühenduse teistesse piirkondadesse ületavad neljaaastase perioodi jooksul tavapäraseid kaubavooge ning nende suhtes kohaldatakse järkjärguliselt vähendatavaid aastasi piirmäärasid. Kuna edasisaadetavad kogused on proportsionaalsed ja piiratud kogustega, mis on hädavajalikud kohaliku suhkrutootmise ja -töötlemise elujõulisuse tagamiseks, ei avalda ajutise iseloomuga suhkrusaadetised Assooridelt kahjulikku mõju ühenduse siseturule.

(6)

Tuleks jätkata komisjoni 30. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2177/92, milles sätestatakse Assooride, Madeira ja Kanaari saarte suhkrutarnete erikorra üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ( 4 ) sätestatud imporditollimaksudest vabastamise süsteemi kohaldamist C-suhkru tarnimise suhtes Assooridele, Madeirale ja Kanaari saartele nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) ( 5 ) artikli 10 lõikes 1 osutatud perioodi jooksul.

(7)	Siiani on Kanaari saartele tarnimise erikorra alusel tarnitud CN-koodide 1901 90 99 ja 2106 90 92 alla kuuluvaid tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud piimatooteid. Tuleks lubada nende toodete tarnimist üleminekuperioodi ajal, kuni kohalik tööstus on ümber korraldatud.

(8)

Selleks, et ellu viia tarnimise erikorra eesmärke, peab selle korra majanduslik kasu peegelduma tootmiskulude tasemes ja langetama hindu lõpptarbija tasemeni. Kõnealuseid majanduslikke eeliseid tuleks anda üksnes juhul, kui need tegelikult lõpptarbijani edasi kanduvad, ning selle üle tuleb teostada järelevalvet.

(9)

Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kohaliku tootmise poliitika on hõlmanud palju erinevaid tooteid ja meetmeid tootmise, turustamise või töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on olnud efektiivsed ning kindlustanud põllumajanduse järjepidevuse ja arengu. Ühendus peaks jätkama nende tootmisviiside toetamist, see on äärepoolseimate piirkondade keskkondliku, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Maaelu arengupoliitika kogemus on näidanud, et tugev partnerlus kohalike asutustega võib aidata asjaomaste piirkondade eriprobleeme täpsemini tabada. Soovitav on jätkata kohaliku tootmise toetamist üldiste programmide kaudu, mis on koostatud geograafilisest asukohast lähtudes ning mida liikmesriigid komisjonile heakskiidu saamiseks esitavad.

(10)

Kohalike põllumajanduslike toodete arendamise ja põllumajanduslike toodete tarnimise eesmärkide paremaks teostamiseks peaks vastavate piirkondade varustamise korraldamist ühtlustama ning süstematiseerima komisjoni ja liikmesriikide vahelist partnerlust. Varustamise programmi peavad koostama liikmesriigi määratud asutused, kes esitavad selle komisjonile heakskiidu saamiseks.

(11)	Äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootjaid tuleks julgustada tootma kvaliteetseid tooteid ning nende turustamist tuleks toetada. Selleks otstarbeks võib kasulik olla ühenduse graafilise sümboli kasutamine.

(12)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ( 6 ) määratakse ühenduse toetuse meetmed maaelu arendamisel ja tingimused selle toetuse saamiseks. Äärepoolseimate piirkondade teatud põllumajanduslike, töötlemis- ja turustamisettevõtete struktuur on ebapiisav ning ettevõtted kannatavad spetsiifiliste raskuste tõttu. Teatavate investeeringute puhul tuleks kehtestada nende sätete erandi võimalus, mis piiravad määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ettenähtud struktuuriabi andmist.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõikega 3 piiratakse toetuse määramist nende metsade ja piirkondade eest, mis kuuluvad eraomanikule või eraomanike ühendustele või vallale või valdade ühendustele. Üks osa metsadest või puudega kaetud aladest, mis asuvad äärepoolseimates piirkondades, kuulub muudele ametiasutustele kui kohalikele omavalitsustele. Nimetatud asjaolude tõttu tuleks kõnealuses artiklis sätestatud tingimusi muuta paindlikumaks.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 24 lõikes 2 ja lisas määratakse põllumajanduse keskkonnapoliitika alase ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud aastased ülemmäärad. Assooride teatavate väga tundlike karjamaade konkreetse keskkonnaseisundi arvessevõtmiseks ning põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide säilitamiseks, eriti Madeira terrasspõllunduspiirkondades, tuleks teatavate erimeetmete puhul ette näha võimalus suurendada kõnealuseid määrasid kuni kaks korda.

(15)

Erandi võib teha ühenduse järjepidevast strateegiast, mille kohaselt ei anta riigiabi asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks, et leevendada põllumajanduslikule tootmisele seatud eripiiranguid äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad nende eraldatusest, saarelisest asendist, äärepoolseimast asukohast, väikesest pindalast, mägisest maastikust, kliimast või nende majanduslikust sõltuvusest vähesest hulgast toodetest.

(16)

Äärepoolseimate piirkondade põllumajanduskultuuride taimetervis kannatab kliima ja kõnealustes piirkondades sel eesmärgil kohaldatavate kontrollimeetmete puudulikkusega seotud probleemide tõttu. Seetõttu tuleks rakendada programme muu hulgas ka mahepõllumajanduslike meetodite abil kahjulike organismide vastu võitlemiseks. Tuleks täpsustada ühenduse rahaline toetus selliste programmide puhul.

(17)

Viinamarjaistandused on Madeiral ning Kanaari saartel kõige levinum viljeluse liik ning väga tähtsad Assooridele, nii et nende säilitamine on majanduslikel ja keskkondlikel põhjustel vältimatu. Selleks et tootmisele kaasa aidata, ei kohaldata loobumislisatasu ega turumehhanisme nendes piirkondades, välja arvatud erakorraline destilleerimine Kanaari saartel, mida võib kohaldada juhul, kui turg on kvaliteediprobleemide tõttu erandlikult häiritud. Samuti on tehnilised ning sotsiaal-majanduslikud raskused takistanud õigeaegset ümberkorraldust Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades, kuhu on istutatud viinamarjade hübriidsorte, mis on veinituru ühise korralduse alusel keelatud. Sellistes viinamarjaistandustes toodetud veini kasutatakse üksnes tavapäraseks kohalikuks tarbimiseks. Lisaaja puhul oleks võimalik selliseid viinamarjaistandusi ümber korraldada ning samas säilitada piirkonna valdavalt viinamarjakasvatusest sõltuva majanduse terviklikkus. Portugal peaks igal aastal komisjonile teatama asjaomaste alade ümberkorraldamise edusammudest.

(18)

Piimasektori ümberkorraldamine Assooridel ei ole veel lõpetatud. Arvestades Assooride suurt sõltuvust piimatootmisest ning muid takistusi, mis on tingitud saarte äärepoolsest asukohast ja elujõulise alternatiivse tootmisharu puudumisest, tuleks nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1788/2003 ((millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris), ( 7 ) mis on kehtestatud nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1453/2001 (millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed (Poseima)) ( 8 ) artikliga 23 ning uuendatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 55/2004 ( 9 ) teatavate sätete suhtes kinnitada erandit piima- ja piimatootesektoris lisamaksu kohaldamise osas Assooridel.

(19)

Lehmapiima tootmise toetus Madeiral ei ole olnud piisav, et säilitada tasakaal kodumaiste ja välismaiste tarnete vahel peamiselt nii sektorit mõjutavate tõsiste struktuuriliste raskuste tõttu kui ka sektori võimetuse tõttu kohaneda uue majanduskeskkonnaga. Selle tulemusena tuleks lubada ühendusest pärit piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima tootmist, pidades silmas kohalikku tarbimisvajadust.

(20)

Määruse (EÜ) nr 1788/2003 kohaldamata jätmist Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral põhjendatakse vajadusega säilitada soodustuste abil kohalik tootmine. Kõnealune erand tuleks kehtestada 4 000 tonni piires, mis vastab praegusele 2 000-tonnisele toodangule ja toodangu mõistlikule suurenemisele praeguste hinnangute kohaselt kuni 2 000 tonni.

(21)

Tavapärast loomakasvatust tuleks toetada. Kohaliku tarbimise vajaduste rahuldamiseks Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral tuleks teatavatel tingimustel ja aastase maksimaalse määraga lubada nuumamiseks mõeldud isasveiste osas tollimaksuvaba importi kolmandatest riikidest. Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ( 10 ) avanenud võimalust kanda ammlehmade eest makstavate lisatasude õigused üle Portugalist Assooridele tuleks uuendada ja seda tuleks kohaldada äärepoolseimate piirkondade uue toetuskorra raames.

(22)

Tubakakasvatus on Kanaari saartel ajaloolise tähtsusega. Majanduslikust aspektist lähtudes on tubaka tootmine jätkuvalt üks põhilisi tööstustegevusi kõnealuses piirkonnas. Sotsiaalset aspekti silmas pidades on tubakakasvatus väga töömahukas ja seda viljelevad väikesed põllumajandusettevõtted. Kõnealuse põllukultuuri ebapiisava tulususe tõttu on see väljasuremisohus. Tubakat kasvatatakse praegu veel üksnes väikesel maa-alal La Palma saarel, kus seda kasutatakse sigarite käsitsi valmistamiseks. Seepärast tuleks Hispaanial lubada anda lisaks ühenduse abile jätkuvalt toetust kõnealuse traditsioonilise põllukultuuri säilitamiseks, et toetada sigarite käsitsi valmistamist. Peale selle peaks tubakatoodete jätkuva valmistamise eesmärgil olema toortubaka ja pooltöödeldud tubaka importimine Kanaari saartele jätkuvalt vabastatud tollimaksust kuni 20 000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi piires aastas.

(23)

Käesoleva määruse rakendamine ei tohi kahjustada eritoetuste taset, millest äärepoolseimad piirkonnad on seni kasu saanud. Liikmesriikidel peaks asjakohaste meetmete võtmiseks olema kasutada samaväärsed summad, mida nad on ühenduselt juba saanud vastavalt nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1452/2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega (Poseidom), ( 11 ) nõukogu määrusele (EÜ) nr 1453/2001 ja nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1454/2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes (Poseican), ( 12 ) ja nende piirkondade põllumajandusettevõtjatele kehtestatud summad vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1254/1999 veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, ( 13 ) nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 2529/2001 lambaliha- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta, ( 14 ) nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta ( 15 ) ning summad Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu riisiga varustamise toetamiseks vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta. ( 16 ) Uus käesoleva määrusega kehtestatud äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise toetussüsteem peaks olema kooskõlastatud mujal ühenduses jõus olevate tootmise toetustega.

(24)	Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada määrused (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001. Samuti tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning määrust (EÜ) nr 1785/2003, et tagada vastavate korralduste kooskõlastatus.

(25)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 17 )

(26)

Käesoleva määrusega ettenähtud programmid peaksid käivituma pärast komisjoni teatist nende heakskiitmise kohta. Liikmesriikidel ja komisjonil tuleks lubada kõikide ettevalmistavate meetmete võtmist käesoleva määruse jõustumise ja programmide kohaldamise vahel, et tagada programmide käivitumine sellel ajal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolev määrus sätestab erimeetmed põllumajandusvaldkonnas asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nimetatud ühenduse piirkondade, edaspidi “äärepoolseimate piirkondade”, kõrvalisusest, saarelisest asendist, äärepoolseimast asukohast, väikesest pindalast, maastikust, halbadest ilmastikuoludest ja majanduslikust sõltuvusest piiratud hulgast toodetest tingitud raskuste kõrvaldamiseks.

1. Käesolevaga kehtestatakse erikord, mis käsitleb asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks olulisi, muude toodete tootmiseks või põllumajanduslikuks tooraineks ettenähtud põllumajandustooteid äärepoolseimates piirkondades.

2. Koostatakse prognoositav tarnebilanss, milles märgitakse lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete kogused, mida on vaja igal aastal tarnevajaduste rahuldamiseks. Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud ühendusse tavapäraseks edasisaatmiseks, kolmandatest riikidest eksporditud piirkondliku või traditsioonilise kaubavahetuse raames ettenähtud tooteid töötlevate ja pakendavate ettevõtete vajaduste hindamiseks.

1. Prognoositavas tarnebilansis kindlaksmääratud koguste piires ei kohaldata tollimakse tarnimise erikorraga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel äärepoolseimatesse piirkondadesse.

Tooteid, mis on ühenduse tolliterritooriumile sisse veetud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, käsitatakse käesoleva jaotise kohaldamisel kolmandatest riikidest otseimporditavate toodetena.

2. Artikli 2 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks hinna ja kvaliteedi osas ning samas säilitades ühenduse osakaalu tarnimisel, antakse toetust riikliku sekkumise raames ladustatud või ühenduse turul saadavate ühenduse toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse.

Selline toetus määratakse kindlaks iga asjaomase toote puhul, et võtta arvesse äärepoolseimatesse piirkondadesse toodete vedamisel tekkivaid täiendavaid kulusid ja kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes kohaldatavaid hindu ning töötlemiseks ettenähtud toodete ja põllumajanduslike sisendite puhul, saarel või muudes kaugetes piirkondades elamise täiendavaid kulusid.

4. Tarnimise erikorra kohaldamise tingimuseks on imporditollimaksudest vabastamisest või tarnete puhul antavast toetusest tuleneva majandusliku kasu tegelik jõudmine lõpptarbijani.

1. Tarnete erikorra alla kuuluvaid tooteid võib eksportida kolmandatesse riikidesse või lähetada ülejäänud ühendusse ainult vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korra tingimustele.

Need tingimused hõlmavad imporditollimakse artikli 3 lõikes 1 nimetatud toodete osas või tarnimise erikorra alusel saadud toetuse hüvitamist artikli 3 lõikes 2 nimetatud toodete osas.

2. Lõikes 1 sätestatud piirangut ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades tarne erikorra raames toetust saanud toodetest töödeldud tooteid, mis on:

3. Erandina lõike 2 punktist a võib Assooridelt ühenduse teistesse piirkondadesse järgmistel aastatel tarnida järgmised maksimumkogused suhkrut (CN-kood 1701):

1. Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 10 lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud C-suhkru suhtes, mis on eksporditud vastavalt komisjoni 14. septembri 1981. aasta määruse (EMÜ) nr 2670/81 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) ( 18 ) asjaomastele sätetele ja mis on sisse toodud tarbimiseks Madeiral ja Kanaari saartel CN-koodi 1701 alla kuuluva valge suhkruna ning mis on sisse toodud rafineerimiseks ja tarbimiseks Assooridel CN-koodi 1701 12 10 alla kuuluva toorsuhkruna, käesolevas määruses esitatud tingimuste kohaselt imporditollimaksudest vabastamise kava käesoleva määruse artiklis 2 osutatud prognoositava tarnebilansi piires.

2. Assooride toorsuhkruvajaduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kohaliku suhkrupeeditootmise arengut. Tarnekorraga hõlmatavad kogused määratakse kindlaks nii, et Assooridel igal aastal rafineeritava suhkru kogus ei ületa 10 000 tonni.

Erandina artiklist 2 võib Kanaari saartele 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2009 jätkuvalt tarnida CN-koodide 1901 90 99 ja 2106 90 92 alla kuuluvaid piimatooteid, mis on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks, vastavalt kuni 800 ja 45 tonni aastas. Nimetatud kahele tootele ühenduse poolt makstav toetus ei tohi ületada vastavalt 210 ja 59 eurot tonni kohta ning see sisaldub artiklis 23 osutatud ülemmääras.

Tollimaksuga ei maksustata ühegi CN-koodide 1006 10, 1006 20 või 1006 40 00 alla kuuluvate toodete importi Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu seal tarbimiseks.

Käesoleva jaotise kohaldamise rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras. Need eeskirjad määravad eelkõige tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigid igal aastal muuta tootekoguseid ja eraldatavaid vahendeid erinevatele toodetele, mis on tarnimise erikorra raames abikõlblikud, ning vajaduse korral kehtestada impordilubade või tarnesertifikaatide süsteemi.

1. Äärepoolseimate piirkondade jaoks seatakse sisse ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid asutamislepingu kolmanda osa II jaotise reguleerimisala piires.

2. Ühenduse abiprogrammid seatakse sisse geograafilisel tasandil, mida asjaomane liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Need valmistavad ette liikmesriigi määratud pädevad asutused ning liikmesriik esitab need komisjonile pärast seda, kui on konsulteeritud pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel geograafilisel tasandil.

Ühenduse abiprogrammid sisaldavad äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise järjepidevuse ja arengu tagamiseks vajalikke meetmeid.

1. Abiprogrammide raames võetud meetmed peavad vastama ühenduse õigusaktidele ja peavad olema kooskõlas ühenduse teiste poliitikavaldkondadega ja nende raames võetud meetmetega.

2. Tuleb tagada järjepidevus abiprogrammide ja teiste ühise põllumajanduspoliitika vahendite raames võetavate meetmete vahel ning eelkõige tuleb tagada ühine turukorraldus, maaelu areng, toodete kvaliteet, loomade heaolu ja keskkonna kaitse.

Ühenduse programmide tõhusat järelevalvet tagav kord, materiaalsed ja finantsnäitajad peavad olema vastu võetud vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korrale.

1. Kvaliteetsete töödeldud või töötlemata äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike põllumajandustoodete tuntuse ja tarbimise suurendamiseks seatakse sisse graafiline sümbol.

2. Asjaomased kaubandusorganisatsioonid teevad ettepaneku lõikes 1 ettenähtud graafilise sümboli kasutamise tingimuste kohta. Ametiasutused edastavad need ettepanekud koos oma arvamusega komisjonile heakskiitmiseks.

Sümboli kasutamist jälgib pädev ametiasutus või pädevate riiklike ametiasutuste heakskiidetud asutus.

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklist 7, ei ületa äärepoolseimate piirkondade toetuse kogusumma 75 % toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige mitmekesisuse, ümberkorralduse või säästva põllumajanduse arendamise soodustamiseks majanduslikult väikestes põllumajandusettevõtetes, mis määratletakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) ( 21 ) artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud programmitäiendis.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 28 lõikest 2, ei ületa äärepoolseimate piirkondade toetuse kogusumma 65 % toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige mitmekesisuse, ümberkorralduse või säästva põllumajanduse arendamiseks majanduslikult väikestes põllumajandusettevõtetes, mis määratletakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud programmitäiendis. Keskmise ja väikese suurusega ettevõte kõnealuse toetuse kogusumma ei ületa samade tingimuste puhul 75 %.

3. Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõikes 3 ettenähtud piiranguid ei kohaldata Assooridel ja Madeiral asuvate troopiliste, lähistroopiliste metsade või metsamaade suhtes.

4. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 24 lõikest 2, võib käesoleva määruse lisaga ettenähtud ühenduse toetuse saamise tingimustele vastavaid aastaseid ülemmäärasid tõsta kuni kaks korda Assooride järvede kaitsmise meetme puhul ja Madeira põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide ning eelkõige terrasse kaitsvate kivimüüride säilitamise meetme puhul.

5. Käesolevas artiklis kavandatavate meetmete kirjeldus kantakse vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 18 ja 19 nimetatud kõnealuste piirkondade programmidesse.

1. Asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

2. Liikmesriigid võivad saada käesoleva määruse III jaotises nimetatud ühenduse abiprogrammide rakendamiseks lisatoetust. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist ja komisjon võib selle kõnealuste programmide osana vastavalt käesolevale määrusele heaks kiita. Sel viisil teatatud abi tuleb käsitleda kui abi, millest on teatatud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimese lause tähenduses.

3. Prantsusmaa võib anda Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhkrusektorile riiklikku abi kuni 60 miljonit eurot turustusaastaks 2005/2006 ja kuni 90 miljonit eurot turustusaastas alates turustusaastatest 2006/2007.

Käesolevas lõigus osutatud abi suhtes ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Prantsusmaa teavitab komisjoni 30 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu tegelikult antud abisummadest.

1. Prantsusmaa ja Portugal esitavad komisjonile taimedele ja taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemise programmid Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral. Programmides täpsustatakse eelkõige taotletavad eesmärgid, võetavad meetmed, nende kestus ja kulud. Käesoleva artikli kohaselt esitatud programmid ei hõlma banaanide kaitset.

2. Ühendus toetab lõikes 1 ettenähtud programmide rahastamist, tuginedes piirkondliku olukorra tehnilisele analüüsile.

3. Lõikes 2 ettenähtud ühenduse rahaline toetus ja abisumma otsustatakse artikli 26 lõigetes 1 ja 3 osutatud korra kohaselt. Ühenduse rahalise toetuse abikõlblikud meetmed määratletakse samas korras.

Selline toetus võib hõlmata kuni 60 % abikõlblikest kulutustest Prantsuse ülemeredepartemangudes ja kuni 75 % abikõlblikest kulutustest Assooridel ja Madeiral. Maksmine toimub Prantsuse ja Portugali ametiasutuste esitatud dokumentide põhjal. Vajaduse korral võib komisjon korraldada kontrollimise, mille viivad tema nimel läbi nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) ( 22 ) artiklis 21 osutatud eksperdid.

1. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) ( 23 ) II jaotise II peatükki ning III jaotise I ja II peatükki ning komisjoni 31. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1227/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul) ( 24 ) III peatükki ei kohaldata Assooride ja Madeira suhtes.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 lõikest 1, võib veini tootmiseks kasutada Assooridel ja Madeiral korjatud viinamarju, mis on pärit viinamarjasortidest, mis on otseselt tootja hübriidid (“Noah”, “Othello”, “Isabelle”, “Jacquez”, “Clinton” ja “Herbemont”) ja mille kasvatus on keelatud, kuid see vein peab jääma kõnealustesse piirkondadesse.

Portugal on 31. detsembriks 2013 vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise III peatükiga ettenähtud toetuse abil järk-järgult likvideerinud viinamarjaistandused, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

Portugal teatab igal aastal komisjonile nende alade ümberkorraldamise ja ümberkujundamise edusammudest, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

3. Kanaari saarte suhtes ei kohaldata tootmisvõimsuse osas määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise II peatükki ja III jaotist ning määruse (EÜ) nr 1227/2000 III peatükki, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud erakorralise destilleerimise puhul, kui esineb kvaliteediprobleemidest tulenevaid erandlikke turuhäireid.

1. Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklis 4 osutatud tootjate vahel lisamaksu jaotamise eesmärgil alates turustusaastatest 1999/2000 hõlmaval üleminekuajal käsitatakse ületootmist põhjustanud tootjatena üksnes kõnealuse määruse artikli 5 punktis c määratletud tootjaid, kes asuvad ja toodavad Assooridel ning turustavad koguseid, mis ületavad nende individuaalset kvooti, mida on suurendatud kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra.

Lisamaksu makstakse suurendatud individuaalset kvooti ületavate koguste eest pärast kasutamata koguste ümberjaotamist kõnealusest suurendamisest tuleneva piirmäära ulatuses esimeses lõigus osutatud tootjate vahel võrdeliselt iga Assooridel asuva ja tootva tootja kasutuses oleva kvoodiga määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punkti c tähenduses.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäär võrdub turustusaastate 1999/2000–2004/2005 puhul 73 000 tonni suuruse koguse ja turustusaasta 2005/2006 puhul 23 000 tonni suuruse koguse ning igal põllumajandusettevõttel 31. märtsil 2000 olnud kvootide vahelise suhtarvuga. Seda kohaldatakse üksnes 31. märtsil 2000 kasutuses olevate kvootide suhtes.

2. Turustatud piima või piimaekvivalendi koguseid, mis ületavad kvooti, kuid mis pärast lõikes 1 nimetatud ümberjaotamist vastavad samas lõikes osutatud protsendimäärale, ei võeta arvesse Portugali kvoodi ületamise määra kindlamääramisel, mida arvutatakse määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 1 kohaselt.

3. Lehmapiimatootjate suhtes kohaldatavat määrusega (EÜ) nr 1788/2003 ettenähtud lisamaksukava ei kohaldata Prantsuse ülemeredepartemangudes ega, 4 000 tonni kohapeal toodetud piima ulatuses, Madeiral.

4. Olenemata nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2597/97 (millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas) ( 25 ) artiklitest 2 ja 3, lubatakse Madeiral toota ühenduse päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima kohalike tarbimisvajaduste piires, kui selle meetmega tagatakse kohapeal toodetud piima kogumine ja turustamine. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.

Käesoleva lõike kohaldamise eeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras. Üksikasjalike eeskirjadega määratakse eelkõige kindlaks kohapeal toodetava värske piima kogus, mis lisatakse käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kõrgkuumutatud pulbripiima hulka.

1. Kuni kohalike noorte isasveiste arv jõuab tasemele, mis on piisav kohaliku loomaliha tootmise arendamiseks Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral, kehtestatakse võimalus importida ilma määruse (EÜ) nr 1254/1999 10 artiklis 30 osutatud tollimakse kohaldamata kolmandatest riikidest veiseid nuumamiseks ja tarbimiseks Prantsuse ülemeredepartemangudesse ja Madeirale.

Artikli 3 lõiget 4 ja artikli 4 lõiget 1 kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud tollimaksudest vabastamise tingimustele vastavate loomade suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud tollimaksust vabastamise tingimustele vastavate loomade arv määratakse kindlaks juhtudel, kui impordivajadus on põhjendatud, võttes arvesse kohaliku tootmise arengut. Kõnealused arvud ning käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eelkõige nuumaperioodi minimaalne kestus, määratakse kindlaks artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. Selliste loomade puhul eelistatakse tootjaid, kelle nuumveistest on vähemalt 50 % kohaliku päritoluga.

3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 67 ja artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaldamisel võib Portugal vähendada riiklikku ülemmäära lammaste ja kitsede eest makstavate tasude ning ammlehmade eest makstavate lisatasude osas. Sellisel juhul kantakse vastav summa artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt üle ülemmäärast vastavalt eespool nimetatud sätetes osutatud rahalisele toetusele, mis on esitatud artikli 23 lõike 2 teises lõigus.

Hispaanial lubatakse anda Kanaari saartele tubaka tootmise toetust lisaks 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2075/92 (toortubakaturu ühise korralduse kohta) ( 26 ) I jaotises ettenähtud lisatasule. Kõnealune toetus ei tohi põhjustada saarte tootjate vahel vahetegemist.

Toetuse suurus ei tohi ületada 2 980,62 eurot tonni kohta. Täiendavat toetust makstakse kuni 10 tonni jaoks aastas.

1. Tollimaksu ei kohaldata Kanaari saartele järgmiste otse imporditava toortubaka ja pooltöödeldud tubaka suhtes:

Esimeses lõigus nimetatud erandit ei kohaldata kohalikuks tubakatoodete valmistamiseks ettenähtud toodete suhtes kuni aastase impordilimiidi, 20 000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi puhul.

2. Käesoleva artikli kohaldamise rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras.

1. Käesolevas määruses, välja arvatud artiklis 15, sätestatud meetmeid käsitatakse 31. detsembrini 2006 sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 27 ) artikli 2 lõike 2 tähenduses. Alates 1. jaanuarist 2007 käsitatakse samu meetmeid sekkumisena põllumajandusturgude reguleerimiseks nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 28 ) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2. Ühendus rahastab käesoleva määruse II ja III jaotises sätestatud meetmeid järgmiste iga-aastaste maksimumsummade piires:

3. Aasta jooksul programmidele eraldatud II jaotisega ettenähtud summad ei tohi ületada:

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud aastasi summasid vähendatakse 2006. aastal artiklis 29 osutatud määruste kohaselt rakendatavate meetmetega seotud kulutuste võrra.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile üldprogrammi eelnõu hiljemalt 14. aprilliks 2006 artikli 23 lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahaeraldiste raames.

Programmi eelnõu hõlmab artikli 2 lõikes 2 osutatud hinnangulise tarnebilansi eelnõu, milles on esitatud tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks ühendusest antava toetuse suurus, ning artikli 9 lõikes 1 osutatud kohaliku tootmise abiprogrammi eelnõu.

2. Komisjon hindab esitatud üldprogramme ja otsustab nende heakskiitmise artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt hiljemalt nelja kuu jooksul pärast programmide esitamist.

3. Igat üldprogrammi kohaldatakse alates kuupäevast, mil komisjon teatas selle heakskiitmisest asjaomasele liikmesriigile.

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Need hõlmavad eelkõige:

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 kohaselt asutatud otsetoetuste korralduskomitee, välja arvatud käesoleva määruse artikli 15 rakendamisel, mille puhul abistab komisjoni määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 kohaselt asutatud põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee, ning välja arvatud käesoleva määruse artikli 17 rakendamisel, mille puhul abistab komisjoni otsuse 76/894/EMÜ ( 29 ) kohaselt asutatud alaline taimetervise komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed, eelkõige kontrolli ja halduskaristuste suhtes, ning teatavad sellest komisjonile.

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks neile eraldatud assigneeringutest, mida nad kavatsevad järgmisel aastal käesoleva määrusega hõlmatud programmide rakendamiseks kulutada.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. juuliks aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel aastal.

3. Hiljemalt 31. detsembriks 2009, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Määrused (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse I lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt võib komisjon võtta meetmed, et tagada sujuv üleminek 2005. aastal kehtivalt korralduselt käesoleva määrusega kehtestatud meetmetele.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse iga liikmesriigi suhtes siiski alates kuupäevast, mil komisjon teatab artikli 24 lõikes 1 osutatud üldprogrammi heakskiitmisest, välja arvatud artiklid 24, 25, 26, 27 ja 30, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast, ja artikli 4 lõige 3, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1452/2001	Määrus (EÜ) nr 1453/2001	Määrus (EÜ) nr 1454/2001	Määrus (EÜ) nr 1785/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1	Artikkel 1		Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2	Artikkel 2		Artikkel 2
Artikli 3 lõiked 1–4	Artikli 3 lõiked 1–4	Artikli 3 lõiked 1–4		Artikkel 3
Artikli 3 lõige 5	Artikli 3 lõige 5	Artikli 3 lõige 5		Artikkel 4
	Artikli 3 lõike 6 kolmas lõik			Artikkel 5
			Artikli 11 lõige 3	Artikkel 7
Artikli 3 lõike 6 esimene ja teine lõik	Artikli 3 lõike 6 esimene ja teine lõik	Artikli 3 lõike 6 esimene ja teine lõik		Artikkel 8
Artikkel 5				—
Artikkel 6				—
Artikkel 8				—
Artikkel 9				—
Artikkel 11				—
Artikkel 12				—
Artikkel 13				—
Artikkel 14				—
Artikkel 15				—
Artikkel 16				—
Artikkel 17				—
Artikkel 18				—
	Artikkel 5			—
	Artikkel 6			—
	Artikkel 7			—
	Artikkel 9			—
Artikkel 19	Artikkel 11	Artikkel 18		Artikkel 14
	Artikkel 13			—
	Artikkel 14			—
	Artikkel 15			—
	Artikkel 16			—
	Artikkel 17			—
	Artikkel 18			—
	Artikkel 19			—
	Artikkel 20			—
	Artikli 22 lõiked 1 ja 2, lõike 3 esimene ja teine lõik, lõiked 4 ja 5			—
	Artikkel 24			—
	Artikkel 25			—
	Artikkel 26			—
	Artikkel 27			—
	Artikkel 28			—
	Artikkel 30			—
		Artikkel 4		—
		Artikkel 5		—
		Artikkel 7		—
		Artikkel 8		—
		Artikkel 9		—
		Artikkel 10		—
		Artikkel 11		—
		Artikkel 13		—
		Artikkel 14		—
		Artikkel 17		—
	Artikkel 31			—
Artikli 21 lõiked 1 ja 2	Artikli 33 lõiked 1 ja 2	Artikli 19 lõiked 1 ja 2		Artikli 15 lõiked 1 ja 2
Artikli 21 lõige 3	Artikli 33 lõige 3			Artikli 15 lõige 3
	Artikli 33 lõige 5			Artikli 15 lõige 4
Artikli 21 lõige 5	Artikli 33 lõige 6	Artikli 19 lõige 4		Artikli 15 lõige 5
Artikkel 24	Artikkel 36	Artikkel 22		Artikli 16 lõige 1
				Artikli 16 lõige 2
Artikkel 20	Artikkel 32			Artikkel 17
	Artikkel 8			Artikli 18 lõige 1
	Artikkel 10			Artikli 18 lõige 2
		Artikkel 12		Artikli 18 lõige 3
	Artikkel 23			Artikli 19 lõiked 1 ja 2
Artikli 10 lõige 2	Artikli 15 lõige 3			Artikli 19 lõige 3
	Artikli 15 lõige 4			Artikli 19 lõige 4
Artikkel 7	Artikkel 12			Artikli 20 lõiked 1 ja 2
	Artikli 22 lõike 3 kolmas lõik			Artikli 20 lõige 3
		Artikkel 15		Artikkel 21
		Artikkel 16		Artikkel 22
Artikkel 25	Artikkel 37	Artikkel 23		Artikli 23 lõik 1
				Artikli 23 lõiked 2, 3 ja 4
Artikkel 22	Artikkel 34	Artikkel 20		Artikkel 25
Artikkel 23	Artikkel 35	Artikkel 21		Artikkel 26
Artikkel 26	Artikkel 38	Artikkel 24		Artikkel 27
Artikkel 27	Artikkel 39	Artikkel 25		Artikkel 28
				Artikkel 29
				Artikkel 31
				Artikkel 32
Artikkel 29	Artikkel 41	Artikkel 27		Artikkel 33

1. I lisa asendatakse järgmisega:

“I LISA

Artiklis 1 sätestatud kriteeriumidele vastavate toetuskavade loetelu

Sektor	Õiguslik alus	Märkused
Ühtne toetus	Käesoleva määruse III jaotis	Toodanguga sidumata toetus (vt VI lisa) (1)
Ühtne pindalatoetus	Käesoleva määruse IVa jaotise artikkel 143b	Toodanguga sidumata toetus asendab kõik käesolevas lisas loetletud otsetoetused
Kõva nisu	Käesoleva määruse IV jaotise 1. peatükk	Pindalatoetus (kvaliteedilisatasu)
Valgurikkad taimed	Käesoleva määruse IV jaotise 2. peatükk	Pindalatoetus
Riis	Käesoleva määruse IV jaotise 3. peatükk	Pindalatoetus
Pähklid	Käesoleva määruse IV jaotise 4. peatükk	Pindalatoetus
Energeetilised põllukultuurid	Käesoleva määruse IV jaotise 5. peatükk	Pindalatoetus
Tärklisekartulid	Käesoleva määruse IV jaotise 6. peatükk	Tootmistoetus
Piim ja piimatooted	Käesoleva määruse IV jaotise 7. peatükk	Piimakarjatoetus ja lisatoetused
Põllukultuurid Soomes ja teatavates Rootsi piirkondades	Käesoleva määruse IV jaotise 8. peatükk (2) (5)	Põllukultuuride piirkondlik eriabi
Seemned	Käesoleva määruse IV jaotise 9. peatükk (2) (5)	Tootmistoetus
Põllukultuurid	Käesoleva määruse IV jaotise 10. peatükk (3) (5)	Pindalatoetus, sealhulgas maa tootmisest kõrvaldamise toetused, rohusilotoetused, täiendavad summad, (2) kõva nisu lisa- ja eritoetus
Lamba- ja kitseliha	Käesoleva määruse IV jaotise 11. peatükk (3) (5)	Lisatasu ute või kitse kohta, täiendav lisatasu ja teatavad lisatoetused
Veise- ja vasikaliha	Käesoleva määruse IV jaotise 12. peatükk (5)	Erilisatasu, (3) aastaaegade mõju hüvitav lisatasu, ammlehmade eest makstav lisatasu (sealhulgas mullikate eest makstav lisatasu ning kaasrahastamise puhul täiendav ammlehmade eest makstav lisatasu), (3) lisatasu loomade tapmise eest, (3) ekstensiivistamistoetus, lisatoetused
Kaunviljad	Käesoleva määruse IV jaotise 13. peatükk (5)	Pindalatoetus
Teatavad põllumajandusviisid ja kvaliteetne tootmine	Käesoleva määruse artikkel 69 (4)
Kuivsööt	Käesoleva määruse artikli 71 lõike 2 teine lõik (5)
Väiketootjate kava	Määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikkel 2a	Üleminekuajal makstav pindalatoetus põllumajandustootjatele, kes saavad alla 1 250 euro
Oliiviõli	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10b	Pindalatoetus
Siidiussid	Määruse (EMÜ) nr 845/72 artikkel 1	Toetus kasvatamise edendamiseks
Banaanid	Määruse (EMÜ) nr 404/93 artikkel 12	Tootmistoetus
Rosinad	Määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 7 lõige 1	Pindalatoetus
Tubakas	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10c	Tootmistoetus
Humal	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10d (3) (5)	Pindalatoetus
Posei	Nõukogu määruse nr 247/2006 III jaotis (6)	Otsemaksed artikli 2 tähenduses vastavalt programmides kehtestatud meetmetele
Egeuse mere saared	Määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklid 6, (2) (5) 8, 11 ja 12	Sektorid: veise- ja vasikaliha; kartulid; oliivid; mesi
Puuvill	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10a	Pindalatoetus
(1) Alates 1. jaanuarist 2005 või artikli 71 kohaldamisel hilisem kuupäev. 2004. aasta või artikli 71 kohaldamisel hilisema kuupäeva puhul hõlmatakse VI lisas loetletud otsetoetused I lisaga, välja arvatud kuivsööda puhul. (2) Artikli 70 kohaldamisel. (3) Artiklite 66, 67, 68 või 68a kohaldamisel. (4) Artikli 69 kohaldamisel. (5) Artikli 71 kohaldamisel. (6) ELT L 42, 14.2.2006, lk. 1.”

2. VI lisa asendatakse järgmisega:

“VI LISA

Artiklis 33 osutatud ühtse toetusega seotud otsetoetuste loetelu

Sektor	Õiguslik alus	Märkused
Põllukultuurid	Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklid 2, 4 ja 5	Pindalatoetus, sealhulgas maa tootmisest kõrvaldamise toetused, rohusilotoetused, täiendavad summad, (1) kõva nisu lisa- ja eritoetused
Kartulitärklis	Määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 8 lõige 2	Toetus põllumajandustootjatele, kes toodavad kartulitärklise valmistamiseks ettenähtud kartuleid
Kaunviljad	Määruse (EÜ) nr 1577/96 artikkel 1	Pindalatoetus
Riis	Määruse (EÜ) nr 3072/95 artikkel 6	Pindalatoetus
Seemned (1)	Määruse (EMÜ) nr 2358/71 artikkel 3	Tootmistoetus
Veise- ja vasikaliha	Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklid 4, 5, 6, 10, 11, 13 ja 14	Erilisatasu, aastaaegade mõju hüvitav lisatasu, ammlehmade eest makstav lisatasu (sealhulgas mullikate eest makstav lisatasu ning kaasrahastamise puhul täiendav ammlehmade eest makstav lisatasu), lisatasu loomade tapmise eest, ekstensiivistamistoetus, lisatoetused
Piim ja piimatooted	Käesoleva määruse IV jaotise 7. peatükk	Piimatoetus ja lisamaksed (2)
Lamba- ja kitseliha	Määruse (EÜ) nr 2467/98 artikkel 5, määruse (EMÜ) 1323/90 artikkel 1, määruse (EÜ) nr 2529/2001 artiklid 4 ja 5, artikli 11 lõige 1 ja artikli 11 lõike 2 esimene, teine ja neljas taane	Lisatasu ute või kitse kohta, täiendav lisatasu ja teatavad lisatoetused
Egeuse mere saared (1)	Määruse (EMÜ) nr 2019/93 artikli 6 lõiked 2 ja 3	Sektorid: veise- ja vasikaliha
Kuivsööt	Määruse (EÜ) nr 603/95 artikkel 3	Toetus töödeldud toodete jaoks (kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse VII lisa punktile D
Puuvill	Kreeka ühinemisaktile liidetud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõige 3	Toorpuuvillatoetus
Oliiviõli	Määruse nr 136/66/EMÜ artikkel 5	Tootmistoetus
Tubakas	Määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikkel 3	Tootmistoetus
Humal	Määruse (EMÜ) nr 1696/71 artikkel 12	Pindalatoetus
Humal	Määruse (EMÜ) nr 1098/98 artikkel 2	Abi ajutise puhkuse korral
(1) Välja arvatud artikli 70 kohaldamisel. (2) Alates 2007. aastast, välja arvatud artikli 62 kohaldamisel.”

( 4 ) EÜT L 217, 31.7.1992, lk 71. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 21/2002 (EÜT L 8, 11.1.2002, lk 15).

( 5 ) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

( 6 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2223/2004 (ELT L 379, 24.12.2004, lk 1).

( 7 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2217/2004 (ELT L 375, 23.12.2004, lk 1).

( 8 ) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

( 10 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2183/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 56).

( 11 ) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

( 12 ) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

( 13 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

( 14 ) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

( 15 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

( 18 ) EÜT L 262, 16.9.1981, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 95/2002 (EÜT L 17, 19.1.2002, lk 37).

( 19 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

( 21 ) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).

( 22 ) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17).

( 23 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

( 24 ) EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1216/2005 (ELT L 199, 29.7.2005, lk 32).

( 25 ) EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1602/1999 (EÜT L 189, 22.7.1999, lk 43).

( 26 ) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

( 27 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1290/2005 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006,	L 58	1	28.2.2006

(miljon eurot)
	Eelarveaasta 2007	Eelarveaasta 2008	Eelarveaasta 2009	Alates eelarveaastast 2010
Prantsusmaa ülemeredepartemangud	126,6	133,5	140,3	143,9
Assoorid ja Madeira	77,9	78,0	78,1	78,2
Kanaari saared	127,3	127,3	127,3	127,3