2006L0118 — ET — 11.07.2014 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

SEISUNDI HALVENEMISE EESTEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/118/EÜ,

12. detsember 2006,

mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest

(EÜT L 372, 27.12.2006, p.19)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI DIREKTIIV 2014/80/EL, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2014,

  L 182

52

21.6.2014




▼B

SEISUNDI HALVENEMISE EESTEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/118/EÜ,

12. detsember 2006,

mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, ( 2 )

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 3 ) arvestades lepituskomitee poolt 28. novembril 2006. aastal heakskiidetud ühist teksti

ning arvestades järgmist:

(1)

Põhjavesi on väärtuslik loodusvara, mida tuleks seetõttu kaitsta seisundi halvenemise ja keemilise reostuse eest. See on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel inimeste joogiveena.

(2)

Põhjavesi on kõige tundlikum ja kõige suurem mageveekogum Euroopa Liidus ning ennekõike avaliku joogiveevarustuse peamine allikas paljudes piirkondades.

(3)

Põhjavesi veekogumites, mida kasutatakse joogivee võtmiseks või mida kavatsetakse sel eesmärgil tulevikus kasutada, peab olema kaitstud selliselt, et hoitakse ära nende kvaliteedi halvenemine, eesmärgiga vähendada joogivee tootmiseks nõutavate puhastustoimingute ulatust, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) ( 4 ) artikli 7 lõigetega 2 ja 3.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm) ( 5 ) sisaldab eesmärki saavutada vee kvaliteet, mis ei põhjusta olulist mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale.

(5)

Keskkonna tervikuna ja inimeste tervise kaitsmise huvides tuleb kahjulike saasteainete kontsentratsioone põhjavees vältida, seda ära hoida või vähendada.

(6)

Direktiiv 2000/60/EÜ sisaldab üldiseid sätteid põhjavee kaitse ja säilitamise kohta. Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt tuleb võtta vastu meetmed põhjavee reostuse ärahoidmiseks ja piiramiseks, sealhulgas kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ning kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemiseks ja kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.

(7)

Võttes arvesse vajadust saavutada põhjavee järjepidev kaitstuse tase, tuleks kehtestada kvaliteedistandardid ja läviväärtused ning välja töötada ühisel lähenemisviisil põhinev metoodika, et näha ette kriteeriumid põhjaveekogude keemilise seisundi hindamiseks.

(8)

Nitraatide, taimekaitsevahendite ja biotsiidide kvaliteedistandardid tuleks kehtestada põhjaveekogude keemilise seisundi hindamise ühenduse kriteeriumitena ning tuleks tagada nende vastavus nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivile 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest), ( 6 ) nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivile 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) ( 7 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) ( 8 ).

(9)

Mõnes piirkonnas tuleb põhjavee kaitsmiseks teha muudatusi põllumajandus- või metsanduspraktikas, millega võib kaasneda sissetuleku kaotus. Ühises põllumajanduspoliitikas nähakse ette ühenduse standardite järgimiseks võetavate meetmete rahastamismehhanism, nimelt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) ( 9 ). Liikmesriigid on kohustatud määrama kindlaks prioriteedid ja valima projektid seoses põhjavee kaitse meetmetega.

(10)

Põhjavee keemilist seisundit käsitlevaid sätteid ei kohaldata kõrgetele looduslikult esinevatele ainete või ioonide või nende näitajate tasemetele põhjaveekogumis või sellega seotud pinnaveekogus hüdrogeoloogiliste eritingimuste tõttu, mida reostuse määratlus ei hõlma. Samuti ei kohaldata neid sätteid geograafiliselt piiratud ajutistele voolusuuna ja keemilise koostise muutustele, mida ei peeta sekkumisteks.

(11)

Tuleks kehtestada kriteeriumid saasteainete sisalduse oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks, võttes arvesse sellega seotud veeökosüsteemide või sellest sõltuvate maismaaökosüsteemide suhtes esineva kahjuliku mõju tõenäosust.

(12)

Võimaluse korral peaksid liikmesriigid kasutama statistilist menetlust eeldusel, et see vastab rahvusvahelistele standarditele ja soodustab seiretulemuste võrreldavust liikmesriikide vahel pikema aja jooksul.

(13)

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 22 lõike 2 kolmanda taande kohaselt tunnistatakse alates 22. detsembrist 2013 kehtetuks nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ (põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest) ( 10 ). On vaja tagada direktiivis 80/68/EMÜ ette nähtud kaitse järjepidevus meetmete suhtes, mille eesmärk on ära hoida või piirata saasteainete otsest ja kaudset põhjavette viimist.

(14)

On vaja teha vahet ohtlike ainete, mille põhjavette viimist tuleks ära hoida, ja muude saasteainete vahel, mille põhjavette viimist tuleks piirata. Ohtlike ja mitteohtlike ainete, mis kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kindlaksmääramiseks tuleks kasutada direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa, milles on loetletud peamised veekeskkonna seisukohalt olulised saasteained.

(15)

Meetmed, millega hoida ära või piirata saasteainete viimist direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikes 1 osutatud põhjaveekogumitesse, mida kasutatakse või kavatsetakse tuleviku kasutada inimtarbimiseks ettenähtud joogivee võtmiseks, peavad kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 7 lõikega 2 hõlmama selliseid meetmeid, mida on vaja, et kohaldatava veepuhastusrežiimi alusel ja kooskõlas ühenduse õigusega tagatakse saadud vee vastavusnõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) ( 11 ) nõuetele. Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 võivad nimetatud meetmed samuti hõlmata liikmesriikide poolset kaitsevööndite kehtestamist, mille suuruse määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, lähtuvalt joogivee allikate kaitsmise vajadusest. Sellised kaitsevööndid võivad hõlmata kogu liikmesriigi territooriumi.

(16)

Põhjavee järjekindla kaitse tagamiseks peaksid põhjaveekogusid jagavad liikmesriigid kooskõlastama oma tegevust järelevalve, läviväärtuste kehtestamise ja asjakohaste ohtlike ainete kindlaksmääramise osas.

(17)

Põhjavee seire usaldusväärsed ja võrreldavad meetodid on põhjavee kvaliteedi hindamise oluline vahend, nagu ka kõige sobivamate meetmete valimine. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 lõikes 3 ja artiklis 20 sätestatakse vee seisundi analüüsimise ja seire standardmeetodite ning vajadusel nende rakendamise, sealhulgas seire juhtnööride vastuvõtmine.

(18)

Teatud tingimustel peaks liikmesriikidel olema õigus teha saasteainete põhjavette viimise ärahoidmist või piiramist käsitlevatest meetmetest erandeid. Iga erand peab põhinema läbipaistvatel kriteeriumitel ja olema täpsustatud vesikondade majandamiskavades.

(19)

Analüüsida tuleks, millist mõju avaldavad keskkonnakaitse tasemele ja siseturu toimimisele liikmesriikide määratletavad põhjavee erinevad läviväärtused.

(20)

Tuleks läbi viia teaduslik uurimustöö, et esitada paremaid kriteeriume põhjavee ökosüsteemide kvaliteedi ja kaitse tagamiseks. Vajadusel tuleb saadud tulemusi arvestada käesoleva direktiivi rakendamisel või ülevaatamisel. Sellist uurimustööd, samuti teadmiste, kogemuste ja uurimustulemuste levitamist, tuleb toetada ja rahastada.

(21)

On vaja sätestada üleminekumeetmed seoses ajavahemikuga käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeva ja direktiivi 80/68/EMÜ kehtetuks tunnistamise kuupäeva vahel.

(22)

Direktiivis 2000/60/EÜ sätestatakse kontrollinõue, mis hõlmab põhjaveekogumite kunstliku toitmise või suurendamise eelloanõuet, tingimusel et asjaomase allika kasutamine ei sea ohtu selle allika ega toidetud või suurendatud põhjaveekogumi jaoks seatud keskkonnaalase eesmärgi saavutamist.

(23)

Direktiiv 2000/60/EÜ sisaldab artikli 11 lõikes 2 ja VI lisa B osa meetmete programmi kohta lisameetmete mitteammendavat nimekirja, mille liikmesriigid võivad vastu võtta osana meetmete programmist, muu hulgas:

 õigusaktid;

 haldusaktid ja

 läbirääkimiste tulemusel sõlmitud keskkonnakaitselepingud.

(24)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 12 ).

(25)

Eelkõige tuleks järgida kontrolliga regulatiivmenetlust üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või käesolevasse direktiivi uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 17 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud erimeetmed põhjavee reostuse ärahoidmiseks ja piiramiseks. Need meetmed käsitlevad eelkõige järgmist:

a) kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ja

b) kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemiseks ja tagasipööramiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.

2.  Käesoleva direktiiviga täiendatakse direktiivis 2000/60/EÜ juba sisalduvaid sätteid saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks ning sätteid kõigi põhjaveekogude seisundi halvenemise ärahoidmiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 2 sätestatutele kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:

1)  põhjavee kvaliteedistandard – keskkonnakvaliteedi standard, mis väljendub teatava saasteaine, saasteaineterühma või reostuse näitaja kontsentratsioonina põhjavees, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;

2)  läviväärtus – liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kehtestatud põhjavee kvaliteedistandard;

3)  oluline ja jätkuv kasvutendents – põhjavees esineva saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni või reostuse näitaja statistiliselt ja keskkonna seisukohast oluline kasv, mille puhul peetakse vajalikuks kasvutendentsile tagasikäigu andmist kooskõlas artikliga 5;

4)  saasteainete põhjavette viimine – inimtegevuse tulemusena saasteainete otsene või kaudne põhjavette viimine;

5)  taustanivoo – aine sisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või milles esineb väga vähe selle keemilise koostise suhtes mõjuvaid inimtekkelisi muutusi;

6)  lähtetase – vähemalt võrdlusaastatel 2007 ja 2008 mõõdetud aine keskmine väärtus põhjaveekogumis direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 8 kehtestatud seireprogrammide alusel või juhul, kui ained määratakse pärast võrdlusaastaid, esimese perioodi jooksul, mille kohta on olemas esindava tähtaja jooksul kogutud seireandmed.

Artikkel 3

Põhjavee keemilise seisundi hindamise kriteeriumid

1.  Põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma keemilise seisundi hindamisel direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.3 alusel kasutavad liikmesriigid järgmisi kriteeriumeid:

a) I lisas osutatud põhjavee kvaliteedi standardid;

b) II lisa A osas kirjeldatud menetlusega kooskõlas liikmesriikide kehtestatavad läviväärtused saasteainetele, saasteaineterühmadele ning reostuse näitajatele, mida liikmesriigi territooriumil peetakse sellisteks, mille tulemusena saab põhjaveekogusid või põhjaveekogude rühmi pidada ohustatuks, võttes arvesse vähemalt II lisa B osas sisalduvat loendit.

Põhjavee läviväärtused, mida kohaldatakse hea keemilise seisundi suhtes, põhinevad põhjaveekogu kaitsel kooskõlas II lisa A osa punktidega 1, 2 ja 3, võttes eelkõige arvesse selle mõju pinnavetele ning sellest otse sõltuvatele maismaaökosüsteemidele ja märgaladele ning nende vastastikust seotust põhjaveekoguga, ning mille puhul arvestatakse muuhulgas inimtoksikoloogia ja ökotoksikoloogia alaseid teadmisi.

2.  Läviväärtused võib kehtestada riiklikul tasandil, rahvusvahelise valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva valglapiirkonna osa tasandil või põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma tasandil.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kahe või enama liikmesriigi poolt jagatavate põhjaveekogude ning põhjaveekogude puhul, mis ületab liikmesriigi piiri, kehtestatakse läviväärtused direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõike 4 alusel ja asjaomaste liikmesriikide vahelise kooskõlastuse tulemusel.

4.  Juhul kui põhjaveekogu või põhjaveekogude rühm ulatub väljapoole ühenduse territooriumi, püüavad asjaomased liikmesriigid direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõike 5 alusel kehtestada läviväärtused kooskõlas asjaomaste kolmandate riikidega.

5.  Esmakordselt kehtestavad liikmesriigid lõike 1 punti b alusel läviväärtused 22. detsembriks 2008.

Kõik läviväärtused avaldatakse vesikonna majandamiskavades, mis tuleb esitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 alusel, sealhulgas kokkuvõte käesoleva direktiivi II lisa C osas ettenähtud teabest.

6.  Seejärel muudavad liikmesriigid läviväärtuste loendit, kui saasteaineid, saasteaineterühmi või reostuse näitajaid puudutav uus teave viitab sellele, et inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides tuleks läviväärtus kehtestada veel mõne aine kohta või et kehtivat läviväärtust tuleks muuta või et eelnevalt loendist eemaldatud läviväärtus tuleks sinna taas lisada.

Läviväärtusi võib loendist eemaldada, kui asjaomast põhjaveekogu ei ohusta enam vastavad saasteained, saasteaineterühmad või reostuse näitajad.

Sellistest muudatustest läviväärtuste loendis antakse aru vesikonna majandamiskavade korrapärase läbivaatamise raames.

7.  Komisjon avaldab aruande liikmesriikide poolt kooskõlas lõikega 5 esitatud teabe põhjal 22. detsembriks 2009.

Artikkel 4

Põhjavee keemilise seisundi hindamise menetlus

1.  Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 kirjeldatud menetlust, et hinnata põhjaveekogu keemilist seisundit. Vajadusel võivad liikmesriigid selle menetluse läbiviimisel grupeerida põhjaveekogud kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ V lisaga.

2.  Põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma peetakse heas keemilises seisundis olevaks, kui:

a) asjakohane seire näitab, et direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.3.2 sätestatud tingimused on täidetud; või

b) I lisas loetletud põhjavee kvaliteedi standardite väärtusi ning kooskõlas artikliga 3 ja II lisaga kehtestatud asjakohaseid läviväärtusi ei ole ületatud selle põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma üheski vaatluspunktis; või

c) kui põhjavee kvaliteedistandardi väärtus või läviväärtus ületatakse ühes või enamas vaatluspunktis, kuid III lisa kohane asjakohane analüüs kinnitab, et:

i) III lisa punktis 3 osutatud hindamise alusel ei peeta põhjavee kvaliteedistandardeid või läviväärtusi ületavat saasteainete kontsentratsioone selliseks, mis kujutaks märkimisväärset keskkonnaohtu, võttes vajadusel arvesse reostatud põhjaveekogu ulatuse;

ii) direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.3.2. sätestatud põhjavee hea keemilise seisundi muud tingimused on täidetud kooskõlas käesoleva direktiivi III lisa punktiga 4;

iii) põhjaveekogumitele, mis on kindlaks tehtud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikele 1, on selle direktiivi artikli 7 lõike 3 nõuded täidetud, vastavalt selle direktiivi III lisa lõikele 4;

iv) põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma mis tahes veekogu võime rahuldada inimeste/inimkasutuse vajadusi ei ole reostuse tagajärjel märkimisväärselt halvenenud.

3.  Põhjavee seirekohtade valikul peab täitma direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.4 nõudeid, mis on koostatud selliselt, et oleks võimalik teha põhjavee keemilise seisundi ühtne ja terviklik ülevaade ning esitada esindavad seireandmed.

4.  Liikmesriigid avaldavad vesikonna majandamiskavade raames kokkuvõtte põhjavee keemilise seisundi hindamisest kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 13.

Nimetatud kokkuvõte, mis on koostatud rahvusvahelise valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva valglapiirkonna osa tasandil, sisaldab ka selgitust selle kohta, kuidas lõpphinnangus on põhjavee kvaliteedistandardite või läviväärtuste ületamine erinevates vaatluspunktides arvesse võetud.

5.  Kui põhjaveekogu liigitatakse vastavalt lõike 2 punktile c heas seisundis olevaks, võtavad liikmesriigid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 11 meetmed, mida on vaja, et kaitsta veeökosüsteeme, maismaaökosüsteeme ning inimeste poolt põhjavee kasutamist, mille puhul sõltutakse sellest põhjaveekogu osast, mida esindavad vaatluspunkt või vaatluspunktid, milles põhjavee kvaliteedistandardi väärtus või läviväärtus on ületatud.

Artikkel 5

Oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemine ja kasvutendentsi langusele pöördumise punktid

1.  Liikmesriigid teevad kindlaks olulised ja püsivad kasvutendentsid ohustatuks peetavates põhjaveekogudes või põhjaveekogude rühmades olevate saasteainete, saasteaineterühmade või reostuse näitajate kontsentratsioonides ning määravad kooskõlas IV lisaga kindlaks kasvutendentsi langusele pöördumise punkti.

2.  Põhjavee reostuse järkjärgulise vähendamise ja selle seisundi halvenemise ärahoidmise eesmärgil annavad liikmesriigid kooskõlas IV lisa B osaga direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 osutatud meetmeprogrammi abil tagasikäigu kasvutendentsidele, mis võivad märkimisväärselt kahjustada veeökosüsteemide või maismaaökosüsteemide kvaliteeti, inimeste tervist või veekeskkonna seaduslikul otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist.

3.  Liikmesriigid määravad kindlaks kasvutendentsi langusele pöördumise punkti protsendina I lisas sätestatud põhjavee kvaliteedistandardite tasemest ning artikli 3 kohaselt kehtestatud läviväärtustest, arvestades kooskõlas IV lisa B osa punktiga 1 kindlaks tehtud tendentsi ja sellega seotud keskkonnariski.

4.  Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 13 esitatavate majandamiskavade raames teevad liikmesriigid kokkuvõtte:

a) viisist, kuidas kasvutendentsi hindamine põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma erinevates vaatluspunktides on aidanud kaasa nimetatud direktiivi V lisa punkti 2.5 kohaselt selle kindlaks tegemisele, et nimetatud kogude puhul on tegemist mis tahes saasteaine kontsentratsiooni olulise ja püsiva kasvutendentsiga või selle tendentsi langusega, ning

b) lõike 3 alusel kindlaksmääratud punktide põhjustest.

5.  Kui on vaja hinnata põhjaveekogudes esineva reostatud ala mõju, mis võib ohustada direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud eesmärkide täitmist ning eelkõige punktallikatest ja saastatud pinnasest alguse saanud reostuse mõju, viivad liikmesriigid läbi tuvastatud saasteaineid puudutavaid täiendavaid kasvutendentsi hindamisi, et reostatud ala edasi ei leviks, ei kahjustaks põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma keemilist seisundit ega kujutaks endast ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Nimetatud hindamiste tulemustest tehakse kokkuvõte kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 13 esitatavate majandamiskavade raames.

Artikkel 6

Meetmed saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks

1.  Saasteainete põhjavette viimise ärahoidmise või piiramise eesmärgil, mis on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i põhjal, tagavad liikmesriigid, et nimetatud direktiivi artikli 11 alusel loodud meetmeprogramm sisaldaks:

a) kõiki vajalikke meetmeid, mille eesmärk on püüda ära hoida mis tahes ohtlike ainete põhjavette viimine, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Selliste ainete tuvastamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse ohtlikke aineid, mis kuuluvad direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa punktide 1 kuni 6 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse ning aineid, mis kuuluvad kõnealuse lisa punktide 7 kuni 9 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse, kui neid peetakse ohtlikuks;

b) direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas loetletud saasteainete osas, mida ei peeta ohtlikuks, ning kõigi teiste kõnealuses lisas nimetamata mitteohtlike saasteainete osas, mis liikmesriikide arvates kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kõiki vajalikke meetmeid ainete põhjavette viimise piiramiseks, tagades et selline vette viimine ei põhjusta põhjavee seisundi halvenemist ega saasteaine kontsentratsiooni olulisi ja jätkuvaid kasvutendentse põhjavees. Selliste meetmete rakendamisel võetakse arvesse vähemalt väljakujunenud häid tavasid, sealhulgas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud häid keskkonnatavasid ja parimaid olemasolevaid meetodeid.

Punktides a ja b nimetatud meetmete rakendamise eesmärgil võivad liikmesriigid esimeses etapis teha kindlaks asjaolud, mille puhul tuleb direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas osutatud saasteaineid, eelkõige kõnealuse lisa punktis 7 nimetatud olulisi metalle ja nende ühendeid pidada ohtlikuks või mitteohtlikuks.

2.  Kui tehniliselt on võimalik, siis võetakse arvesse hajureostusallikatest pärinevate saasteainete põhjavett mõjutav viimine põhjavette.

3.  Ilma et see piiraks muudes ühenduse õigusaktides esitatud rangemaid nõudeid, võivad liikmesriigid lõikes 1 nõutud meetmete kohaldamisalast jätta välja nende saasteainete põhjavette viimise, mis on:

a) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti j alusel lubatud otseheite tagajärg;

b) pädevate asutuste arvates oma kvantiteedilt ja kontsentratsioonilt nii väikesed, et vastuvõtva põhjavee kvaliteedi halvenemise ohtu hetkel ega tulevikus ei ole;

c) õnnetuste või looduslike erandlike asjaolude tagajärg, mida ei olnud võimalik ette näha, vältida või leevendada;

d) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti f alusel lubatud põhjaveekogude kunstliku toitmise või suurendamise tagajärg;

e) pädevate asutuste arvates sellised, mida ei ole tehniliselt võimalik ära hoida või piirata, ilma et kasutataks:

i) meetmeid, mis suurendaksid ohte inimeste tervisele või keskkonna kvaliteedile tervikuna või

ii) ebaproportsionaalselt kulukaid meetmeid, et eemaldada saasteainete kogused saastatud pinnasest või aluspinnasest või muidu kontrollida nende perkolatsiooni saastatud pinnasesse või aluspinnasesse või;

f) muu hulgas üleujutuste ja põudade mõju leevendamise ning veemajanduse ja veeteede majandamise eesmärgil pinnavette sekkumise tagajärg, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel. Selliseid toiminguid, sealhulgas setete kaevandamine, süvendamine, ümberpaigutamine ja uputamine pinnavetes, teostatakse kooskõlas liikmesriikide selles osas väljatöötatud üldiste siduvate eeskirjadega ning kui see on asjakohane, nende eeskirjade alusel väljaantud lubadega, tingimusel et need ei ohusta asjakohaste veekogude jaoks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga b seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist.

Punktide a–f kohaseid erandeid võib kasutada ainult siis, kui liikmesriikide pädevad asutused on teinud kindlaks, et toimib asjaomase põhjaveekogumi tõhus seire kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktiga 2.4.2 või muu asjakohane seire.

4.  Liikmesriikide pädevad asutused peavad nimekirja lõikes 3 nimetatud eranditest, et teatada nendest komisjonile viimase nõudmisel.

Artikkel 7

Üleminekukord

Ajavahemikul alates 16. jaanuar 2009 ja kuni 22. detsembrini 2013 võetakse igas uues direktiivi 80/68/EMÜ artiklite 4 ja 5 kohases loa andmise menetluses arvesse käesoleva direktiivi artiklites 3, 4 ja 5 ettenähtud nõudeid.

Artikkel 8

Tehnilised kohandused

1.  II lisa A ja C osa ning III ja IV lisa võib teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks muuta kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 osutatud vesikonna majandamiskavade ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.

2.  II lisa B osa võib muuta kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega, eesmärgiga lisada uusi saasteaineid või näitajaid.

Artikkel 9

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 10

Ülevaatamine

Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, vaatab komisjon käesoleva direktiivi I ja II lisa üle 16. jaanuar 2013, ning seejärel kord kuue aasta jooksul. Ülevaatuse põhjal esitab komisjon vajadusel seadusandlikud ettepanekud lisade I ja/või II muutmiseks kooskõlas asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusega. Selles ülevaatamise ja ettepanekute koostamise käigus võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, mille hulka võivad kuuluda direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 alusel rakendatavate seireprogrammide ja ühenduse teadusprogrammide tulemused ja/või tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee, liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Euroopa majandusorganisatsioonide ja Euroopa keskkonnaorganisatsioonide soovitused.

Artikkel 11

Hindamine

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 18 lõikes 1 sätestatud aruandes hinnatakse põhjavee osas käesoleva direktiivi mõju teistele asjakohastele keskkonnadirektiividele, sealhulgas mõju nendevahelisele järjepidevusele.

Artikkel 12

Rakendamine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16 jaanuar 2009. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

PÕHJAVEE KVALITEEDI STANDARDID

1. Artikli 4 kohase põhjavee keemilise seisundi hindamisel on kvaliteedistandarditeks järgnevad põhjavee kvaliteedi standardid, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.3.2 ja mis on kehtestatud vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 17.



Saasteaine

Kvaliteedinõuded

Nitraadid

50 mg/l

Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende asjakohased metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused ()

0,1 μg/l

0,5 μg/l (kokku) ()

(1)   “Pestitsiidid” tähendavad taimekaitsevahendeid ja biotsiide vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artiklis 2 ja direktiivi 98/8/EÜ artiklis 2 määratletule.

(2)   “Kokku” tähendab kõikide seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende asjakohaste metaboliitide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat.

2. Käesoleva direktiivi kohaselt määratletud viisil pestitsiidide kvaliteedistandardite kohaldamise tulemused ei piira direktiiviga 91/414/EMÜ või direktiiviga 98/8/EÜ nõutud riski hindamise menetluste tulemusi.

3. Kui põhjaveekogu puhul leitakse, et põhjavee kvaliteedi standardid võivad põhjustada direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalaste eesmärkide ebaõnnestumist seotud pinnavete osas või selliste kogude ökoloogilise või keemilise kvaliteedi märkimisväärset halvenemist või märkimisväärset kahju maismaaökosüsteemidele, mis sõltuvad otseselt põhjaveekogust, tuleb kehtestada palju rangemad läviväärtused vastavalt artiklile 3 ja II lisale. Seoses sellise läviväärtusega vajalikke programme ja meetmeid kohaldatakse samuti direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste suhtes.




II LISA

PÕHJAVEE SAASTEAINETE JA REOSTUSE NÄITAJATE LÄVIVÄÄRTUSED

A Osa

Suunised läviväärtuste kehtestamiseks liikmesriikides vastavalt artiklile 3

Liikmesriigid kehtestavad läviväärtused kõigile saasteainetele ja reostuse näitajatele, mis vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 5 esitatud tunnuste analüüsile näitavad ohu olemasolu, et põhjaveekogud või põhjaveekogude rühmad ei vasta põhjavee hea keemilise seisundi nõuetele.

Läviväärtused tuleb kehtestada selliselt, et kui seire tulemused tüüpilises vaatluspunktis peaksid lävesid ületama, osutab see ohule, et üks või mitu artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktides ii, iii ja iv osutatud põhjavee hea keemilise seisundi tingimustest ei ole täidetud.

Liikmesriigid võtavad läviväärtuste kehtestamisel arvesse järgmisi suuniseid:

1. läviväärtuste määramine peaks põhinema järgmisel:

a) põhjavee ning sellega seotud veeökosüsteemide ja sellest sõltuvate maismaaökosüsteemide vastastoime ulatus;

b) põhjavee praegustesse või tulevastesse õigustatud kasutustesse või funktsioonidesse sekkumine;

c) kõik saasteained, mis näitavad, et põhjaveekogud on ohustatud, võttes arvesse B osas esitatud miinimumloendit;

d) hüdrogeoloogilised tunnused, sealhulgas teave taustanivoo ja vee tasakaalu kohta;

2. läviväärtuste määramisel tuleks samuti võtta arvesse saasteainete päritolu, nende võimalikku esinemist looduses, nende toksikoloogiat ja levikukalduvust, nende püsivust ja bioakumulatsiooni potentsiaali;

▼M1

3. kui ainete või ioonide või nende näitajate kõrgendatud taustanivood esinevad looduslikel hüdrogeoloogilistel põhjustel, võetakse läviväärtuste määramisel arvesse asjaomase põhjaveekogumi tausttasemeid. Taustanivoode määramisel tuleks võtta arvesse järgmisi põhimõtteid:

a) taustanivoode määramisel tuleks lähtuda direktiivi 2000/60/EÜ II lisa kohaselt koostatud põhjaveekogumi kirjeldusest ja kõnealuse direktiivi V lisa kohase põhjaveeseire tulemustest. Seirestrateegias ja andmete tõlgendamisel tuleks arvesse võtta tõsiasja, et voolutingimused ja põhjavee keemiline koostis varieeruvad nii horisontaalsuunas kui ka vertikaalsuunas;

b) kui olemasolevad põhjavee seireandmed on piiratud, tuleks koguda rohkem andmeid; vahepeal tuleks taustanivood määrata nimetatud piiratud andmete põhjal, vajaduse korral lihtsustatud viisil, kasutades proovide kogumit, mille puhul võib näitajate põhjal öelda, et inimtegevuse mõju puudub. Teavet geokeemiliste ülekannete ja protsesside kohta tuleks samuti arvesse võtta, kui selline teave on olemas;

c) kui olemasolevad põhjavee seireandmed on ebapiisavad ning teave geokeemiliste ülekannete ja protsesside kohta puudulik, tuleks koguda rohkem andmeid ja teavet; vahepeal tuleks taustanivoosid hinnata, võttes vajaduse korral aluseks statistilised võrdlustulemused sama tüüpi põhjaveekihtide kohta muudes piirkondades, kus seireandmeid on piisavalt.

▼B

4. läviväärtuste määramist tuleks toetada kogutud andmete kontrollmehhanismiga, mis põhineb andmete kvaliteedi hindamisel, analüütilistel kaalutlustel ja ainete taustanivool, mis võivad esineda nii looduslikult kui ka inimtegevuse tulemusel.

B Osa

Saasteainete miinimumloend ja vastavad reostuse näitajad, mille suhtes liikmesriigid peavad kaaluma läviväärtuste kehtestamist vastavalt artiklile 3

1. Toimeained või ioonid või näitajad, mis võivad esineda nii looduslikult kui ka inimtegevuse tulemusena

Arseen

Kaadmium

Plii

Elavhõbe

Ammoonium

Kloor

Sulfaat

▼M1

Nitritid

Üldfosfor/Fosfaadid ( 13 )

▼B

2. Sünteetilised ained

Trikloroetüleen

Tetrakloroetüleen

3. Soolase või muu aine põhjavette sissetungi iseloomustavad parameetrid ( 14 )

Elektrijuhtivus

▼M1

C Osa

Liikmesriikide esitatav teave saasteainete ja nende näitajate kohta, millele on kehtestatud läviväärtused

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt esitatavasse vesikonna majandamiskavasse teabe selle kohta, kuidas on kinni peetud käesoleva lisa A osas sätestatud korrast.

Liikmesriigid esitavad eelkõige järgmise:

a) teave iga ohustatuks peetava põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma kohta, sealhulgas:

i) põhjaveekogude suurus;

ii) iga saasteaine või saastuse näitaja, mille alusel peetakse põhjaveekogu ohustatuks;

iii) keskkonnakvaliteedi eesmärgid riskiga seotud valdkonnas, sealhulgas põhjaveekogu praegused või tulevased õiguspärased kasutusviisid või funktsioonid ning seos põhjaveekogude ja nendega seotud pinnavee ja nendest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide vahel;

iv) looduslike ainete puhul nende looduslikud taustanivood põhjaveekogudes;

v) läviväärtuste ületamise korral teave sellise ületamise kohta;

b) läviväärtused, kui neid kohaldatakse riiklikul tasandil, valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva rahvusvahelise valglapiirkonna osa tasandil või põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma tasandil;

c) läviväärtuste suhe iga järgmise aspektiga:

i) looduslikult esinevate ainete puhul nende taustanivood;

ii) põhjaveekoguga seotud pinnaveed ja nendest otse sõltuvad maismaaökosüsteemid;

iii) keskkonnakvaliteedi eesmärgid ja muud veekaitse standardid, mis kehtivad liikmesriigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil;

iv) mis tahes asjakohane teave, mis käsitleb saasteainete toksikoloogiat, ökotoksikoloogiat, püsivust, bioakumulatsiooni potentsiaali ja levikukalduvust;

d) taustanivoode määramise metoodika, mis tugineb A osa punktis 3 sätestatud põhimõtetele;

e) põhjused, miks mõne B osas nimetatud saasteaine ja näitaja kohta ei ole läviväärtusi kehtestatud;

f) põhjavee keemilise seisundi hindamise peamised elemendid, sealhulgas seiretulemuste koondamise tase, meetod ja periood, standardite ületamise lubatud määr ja selle arvutamise meetod, vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktile i ja III lisa punktile 3.

Kui vesikonna majandamiskavas ei käsitleta mis tahes andmeid, millele on osutatud punktides a–f, peavad liikmesriigid esitama kõnealustes kavades selle põhjused.

▼B




III LISA

PÕHJAVEE KEEMILISE SEISUNDI HINDAMINE

1. Põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma keemilise seisundi hindamismenetlus viiakse läbi seoses kõikide ohustatuks peetavate põhjaveekogude või põhjaveekogude rühmadega ja seoses kõikide saasteainetega, mis põhjustavad põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma sellise liigituse.

2. Liikmesriigid peavad artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud analüüsi läbiviimisel võtma arvesse:

a) teavet, mis on kogutud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 ja selle II lisa punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 alusel läbiviidava analüüsi osana;

b) põhjavee seirevõrgust direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.4 kohaselt saadud tulemusi; ning

c) mis tahes asjakohast teavet, mis sisaldab vaatluspunktis asjakohaste saasteainete kontsentratsiooni aastase aritmeetilise keskmise võrdlust põhjavee kvaliteedi standarditega, mis on kehtestatud I lisas, ja läviväärtustega, mis liikmesriigid on kehtestanud vastavalt artiklile 3 ja II lisale.

3. Analüüsimisel, kas artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktides i ja iv osutatud põhjavee hea keemilise seisundi tingimused on täidetud, peavad liikmesriigid – kui see on asjakohane ja vajalik ning seiretulemuste asjakohase koondamise alusel, vajadusel koos kontsentratsiooni prognoosidega, mis põhinevad põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma teoreetilisel mudelil – prognoosima põhjaveekogu hulga, mille saasteaine kontsentratsiooni aastane aritmeetiline keskmine on kõrgem kui põhjavee kvaliteedistandard või läviväärtus.

4. Analüüsimisel, kas artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii osutatud põhjavee hea keemilise seisundi tingimused on täidetud, peavad liikmesriigid – kui see on asjakohane ja vajalik ning asjakohaste seiretulemuste ja põhjaveekogu asjakohase teoreetilise mudeli alusel – hindama järgmist:

a) saasteainete mõju põhjaveekogumis;

b) saasteainete, mida kantakse või võidakse kanda põhjaveekogult üle sellega seotud pinnavette või sellest otseselt sõltuvatele maismaaökosüsteemidele, kogused ja kontsentratsioonid;

c) seotud pinnaveele ja otseselt sõltuvatele maismaaökosüsteemidele üle kantud saasteainete koguste ja kontsentratsioonide võimalik mõju;

d) soolase vee või muu aine sissetungi ulatus põhjaveekogusse ning

e) oht, et põhjaveekogus esinevad saasteained mõjutavad sellise vee kvaliteeti, mida võetakse või kavatsetakse põhjaveekogust inimtarbeks võtta.

5. Liikmesriigid esitavad põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma põhjavee keemilise seisundi kaartidel vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktide 2.4.2 ja 2.5. Lisaks näitavad liikmesriigid, kui see on asjakohane ja võimalik, neil kaartidel ära kõikide vaatluspunktide asukohad, kus põhjavee kvaliteedi standardid ja/või läviväärtused on ületatud.




IV LISA

OLULISTE JA PÜSIVATE KASVUTENDENTSIDE KINDLAKS TEGEMINE JA LANGUSELE PÖÖRDUMINE

A Osa

Oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemine

Liikmesriigid teevad kindlaks olulised ja püsivad kasvutendentsid kõikides ohustatuks peetavates põhjaveekogudes või põhjaveekogude rühmades vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ II lisale, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

1. seireprogramm on vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktile 2.4 koostatud selliselt, et saab tuvastada vastavalt artiklile 3 kindlaks tehtud saasteainete kontsentratsioonide olulisi ja püsivaid kasvutendentse;

2. oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemise kord põhineb järgmistel elementidel:

a) seire sagedused ja asukohad valitakse selliselt, et need on piisavad:

i) pakkumaks vajalikku teavet selleks, et tagada selliste kasvutendentside eristamine looduslikest kõrvalekalletest piisava usaldusväärsuse ja täpsusega;

ii) võimaldamaks selliste kasvutendentside kindlaks tegemist piisava aja jooksul, et lubada meetmete rakendamist, mille eesmärgiks on vältida või vähemalt võimaluste piires leevendada keskkonna suhtes olulisi negatiivseid muutusi põhjavee kvaliteedis. Kindlaks tegemine viiakse esimest korda läbi aastaks 2009, võimalusel ja olemasolevat teavet arvesse võttes direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13 sätestatud esimeses vesikonna majandamiskavas sisalduvaid kasvutendentse käsitleva aruande raames, ja pärast seda vähemalt iga kuue aasta järel;

iii) võtmaks arvesse põhjaveekogu muutlikke füüsilisi ja keemilisi omadusi, sealhulgas põhjavee liikumise tingimusi ja toitumismäära ning perkolatsiooni aega läbi pinnase või aluspinnase;

b) kasutatakse seire ja analüüsi meetodeid, mis vastavad rahvusvahelise kvaliteedikontrolli põhimõtetele, sealhulgas vajaduse korral CENi või siseriiklikke standardmeetodeid, et tagada samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamine;

c) hindamine põhineb statistilisel meetodil, nagu näiteks regressioonianalüüsil, erinevates vaatluspunktides kasvutendentsi analüüsimiseks aegrivis;

d) kasvutendentsi kindlaks tegemise kõrvalekalde vältimiseks kehtestatakse kõik kvantifikatsioonipiirist madalamad mõõtmised aegrivis esineva kõrgeima kvantifikatsioonipiiri poolel väärtusetasemel, välja arvatud pestitsiidide koguväärtuse osas;

3. nii looduslikult esinevate kui ka inimtegevuse tagajärjel tekkivate ainete kontsentratsioonides oluliste ja jätkuvate kasvutendentside määramisel arvestatakse lähtetasemeid ja kui vastavad andmed on kättesaadavad, siis enne seireprogrammi algust kogutud andmeid, et esitada kasvutendentsi määramine esimeses vesikondade majandamiskavas, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13.

B Osa

kasvutendentsi langusele pöördumise punktid

Liikmesriigid annavad artikli 5 kohaselt tagasikäigu olulistele ja püsivatele kasvutendentsidele, võttes arvesse järgmisi nõudeid:

1. rakendusmeetmete oluliste ja püsivate kasvutendentside langusele pöördumise punkt on selline, kus saasteaine kontsentratsioon jõuab 75 %ni I lisas sätestatud põhjavee kvaliteedistandardite ja vastavalt artiklile 3 kehtestatud läviväärtuste parameetrite väärtusest, välja arvatud juhul, kui:

a) nõutav on varasem kasvutendentsi langusele pöördumise punkt, et võimaldada tendentsi tagasipööramise meetmetega vältida kõige kulutasuvamalt, või vähemalt leevendada nii palju kui võimalik, keskkonna suhtes olulisi kahjulikke muutusi põhjavee kvaliteedis;

b) erinev langusele pöördumise punkt on õigustatud, kui avastamiskünnis ei luba tendentsi kehtestamist 75 %le parameetrite väärtusest või

c) tendentsi kasvu ja pöördumise määr on sellised, et tendentsi langusele pöördumise meetmete hilisem alguspunkt võimaldaks siiski selliste meetmetega vältida kõige kulutasuvamalt, või vähemalt leevendada nii palju kui võimalik, keskkonna suhtes olulisi kahjulikke muutusi põhjavee kvaliteedis. Selline hilisem alguspunkt ei tohi kaasa tuua ühtegi viivitust keskkonnaeesmärkide täitmise tähtpäevades.

Direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste puhul kehtestatakse olulise ja püsiva kasvutendentsi langusele pöördumise meetmete rakendamise alguspunkt kooskõlas käesoleva direktiiviga ja direktiiviga 2000/60/EÜ ning eelkõige järgides direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 esitatud veekaitse keskkonnaalaseid eesmärke;

2. kui pöördumise punkt on kehtestatud põhjaveekogu suhtes, mida peetakse ohustatuks direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.4.4 kohaselt ja vastavalt ülaltoodud punktile 1, ei saa seda muuta direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 alusel nõutava vesikonna majanduskava kuueaastase tsükli jooksul;

3. tendentsi langusele pöördumist näidatakse, võttes arvesse asjakohaseid A osa punktis 2 sisalduvaid seirega seotud sätteid.



( 1 ) ELT C 112, 30.4.2004, lk 40.

( 2 ) ELT C 109, 30.4.2004, lk 29.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2005. aasta arvamus (ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 15), nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 126 E, 30.5.2006, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. juuni 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. detsembri 2006. aasta otsus.

( 4 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

( 5 ) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

( 6 ) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 7 ) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/85/EÜ (ELT L 293, 24.10.2006, lk 3).

( 8 ) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/50/EÜ (ELT L 142, 30.5.2006, lk 6).

( 9 ) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1463/2006 (ELT L 277, 9.10.2006, lk 1).

( 10 ) EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

( 11 ) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 12 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

( 13 ) Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada läviväärtused kas üldfosforile või fosfaatidele.

( 14 ) Inimtegevuse tagajärjel soolase vee põhjavette sissetungil võivad liikmesriigid otsustada kehtestada läviväärtused sulfaadile ja kloorile või elektrijuhtivusele.