Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu üheks põhieesmärgiks on tagada oma kodanikele kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

(2)	See eesmärk saavutatakse kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise teel tihedamas koostöös liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, samas austades inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtteid, millele liit on rajatud ja mis on liikmesriikidele ühised.

(3)	Kuritegude ja kuritegeliku tegevuse alase teabe ja jälitusteabe vahetamine on aluseks õiguskaitsealasele koostööle liidus, mille üldeesmärgiks on liidu kodanike turvalisuse parandamine.

(4)

Õigeaegne juurdepääs täpsele ja ajakohastatud teabele ja jälitusteabele on õiguskaitseasutuste jaoks oluline tegur kuritegude ja kuritegeliku tegevuse edukaks avastamiseks, ennetamiseks ja uurimiseks, eriti piirkonnas, mille sisepiiridel on kontroll kaotatud. Kuna kurjategijad tegutsevad salaja, tuleb neid kontrollida ning nendega seotud teavet tuleb vahetada eriti kiirelt.

(5)	Õiguskaitseasutuste võimalusi saada teistelt liikmesriikidelt raskete kuritegude ja terrorismiaktide kohta teavet ja jälitusteavet tuleb vaadelda horisontaalselt, jättes kõrvale erinevused kuritegude liigi või õiguskaitseasutuste ja õigusasutuste vahelise pädevuse jagunemise osas.

(6)

Praegu tõkestavad ametlikud menetlused, haldusstruktuurid ja liikmesriikide seadusandluses kehtestatud õiguslikud takistused tõsiselt õiguskaitseasutuste vahelist teabe ja jälitusteabe tõhusat ja kiiret vahetamist; selline olukord on Euroopa Liidu kodanikele vastuvõetamatu ning nõuab suuremat turvalisust ja tõhusamat õiguskaitset, samas inimõigusi kaitstes.

(7)

On vaja, et õiguskaitseasutused saaksid nõuda ja saada teavet ja jälitusteavet teistelt liikmesriikidelt uurimise erinevate etappide ajal, alates jälitusteabe kogumisest kuni eeluurimiseni. Selles suhtes on liikmesriikide süsteemid erinevad, kuid käesoleva raamotsusega ei püüta neid muuta. Kuid siiski püütakse raamotsusega kindlat liiki teabe ja jälitusteabe puhul tagada õiguskaitseasutustele vajaliku teabe kiire liidusisene vahetamine.

(8)

Ühise õigusraamistiku puudumine tõhusaks ja kiireks teabe ja jälitusteabe vahetamiseks liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel on puudus, mis tuleb kõrvaldada; seetõttu peab Euroopa Liidu Nõukogu vajalikuks võtta vastu õiguslikult siduva dokumendi teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta. Raamotsus ei mõjuta olemasolevaid ega tulevasi õigusakte, mis võimaldavad käesoleva raamotsuse eesmärke laiendada või hõlbustada teabe ja jälitusteabe vahetamise korda, nt Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinevat 18. detsembri 1997. aasta konventsiooni tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta. ( 1 )

(9)	Teabevahetuse teostamise osas ei piira käesolev raamotsus riigi julgeoleku olulisi huve ega ohusta käimasoleva uurimise edukust või üksikisikute turvalisust, samuti riigi julgeolekuga seotud luuretegevust.

(10)	On oluline, et teabevahetuse edendamiseks võimalikult laialdaselt, eelkõige seoses otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga seotud süütegudega, ning viisil, mis ei kahjusta kehtiva korra kohast liikmesriikidevahelise koostöö nõuetekohast taset.

(11)	Liikmesriikide ühine huvi piiriüleste kuritegudega võitlemisel peab rõhutama sobiva tasakaalu saavutamist kiire ja tõhusa õiguskaitsealase koostöö ning kokkulepitud andmekaitse, põhivabaduste, inimõiguste ja üksikisikute vabaduse põhimõtete ja eeskirjade vahel.

(12)	Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta kohtumisel vastuvõetud terrorismivastase võitluse deklaratsioonis kohustas Euroopa Ülemkogu nõukogu läbi vaatama liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise meetmed.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev raamotsus endast nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) ( 2 ) artiklis 1 nimetatud valdkonnaga seotud Schengeni acquis sätete edasiarendamist. Käesoleva raamotsuse osas on järgitud nimetatud lepingus sätestatud menetlusi.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev raamotsus endast Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses selliste Schengeni acquis sätete edasiarendamist, mis jäävad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H nimetatud valdkonda, ning mida tõlgendatakse koostoimes nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse 2004/860/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel kõnealusele lepingule allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist ( 3 ) artikli 4 lõikega 1 ja nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse 2004/849/EÜ mis käsitleb Euroopa Liidu nimel kõnealusele lepingule allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist ( 4 ) artikli 4 lõikega 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

1. Käesoleva raamotsuse eesmärk on kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriikide õiguskaitseasutused saavad tõhusalt ja kiirelt vahetada olemasolevat teavet ja jälitusteavet, et viia läbi uurimist kriminaalasjades või jälitusmenetlust.

2. Käesolev raamotsus ei mõjuta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kahepoolseid või mitmepoolseid kokkuleppeid või kordi ega Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad vastastikust õigusabi või vastastikust tunnustamist kriminaalasjade osas tehtud otsuste puhul, sealhulgas kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.

3. Käesolev raamotsus hõlmab kogu artikli 2 lõikes d sätestatud teavet ja/või jälitusteavet. Raamotsusega ei kohustata liikmesriike ühelgi viisil koguma ja talletama teavet ja jälitusteavet sel otstarbel, et seda teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele edastada.

4. Käesoleva raamotsusega ei kohustata liikmesriike edastama teavet ja jälitusteavet õigusasutuses tõendina kasutamiseks ega anta õigust kasutada sellist teavet või jälitusteavet nimetatud eesmärgil. Kui liikmesriik on saanud teavet või jälitusteavet käesoleva raamotsuse alusel ning soovib seda kasutada õigusasutuses tõendina, tuleb tal saada teavet või jälitusteavet edastanud liikmesriigilt nõusolek ja teha seda kehtivate liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd käsitlevate dokumentide abil, kui see on vajalik vastavalt teavet või jälitusteavet edastanud liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele. Sellist nõusolekut ei nõuta, kui taotluse saanud liikmesriik on juba teabe või jälitusteabe edastamise käigus andnud oma nõusoleku teabe või jälitusteabe kasutamiseks tõendina.

5. Käesolev raamotsus ei kohusta ühelgi viisil teabe või jälitusteabe kohta taotluse saanud liikmesriiki kasutama siseriiklike õigusaktidega määratletud sunnimeetmeid mis tahes teabe või jälitusteabe hankimiseks.

6. Liikmesriigid edastavad, kui siseriiklikud õigusaktid seda lubavad ja nende kohaselt, eelnevalt sunnimeetmeid kasutades hangitud teabe või jälitusteabe.

7. Käesolev raamotsus ei muuda kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, ega mõjuta õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi.

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes d määratletud teavet ja jälitusteavet saab kooskõlas käesoleva raamotsusega edastada teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele.

2. Teave ja jälitusteave edastatakse siseriiklike õigusaktidega antud pädevuse piires tegutseva kuritegu uuriva või jälitusmenetlust teostava pädeva õiguskaitseasutuse taotlusel.

3. Liikmesriigid tagavad, et teabe ja jälitusteabe edastamisel teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele ei kohaldata rangemaid tingimusi kui teabe ja jälitusteabe taotlemisel ja esitamisel siseriiklikul tasandil. Eelkõige ei sea liikmesriik oma pädeva õiguskaitseasutuse ja teise liikmesriigi pädeva õiguskaitseasutuse vahelise teabe või jälitusteabe vahetamise tingimuseks kohtu nõusolekut või luba, kui taotluse saanud pädev õiguskaitseasutus võib sisemenetluse käigus saada juurdepääsu sellisele teabele või jälitusteabele ilma kohtu nõusoleku ja loata.

4. Kui taotletav teave või jälitusteave on riigi siseriikliku õiguse kohaselt taotluse saanud pädevale õiguskaitseasutusele kättesaadav ainult õigusasutuse nõusoleku või loa alusel, on taotluse saanud pädev õiguskaitseasutus kohustatud taotlema pädevalt õiguskaitseasutuselt nõusolekut või luba taotletavale teabele juurdepääsu saamiseks ja selle vahetamiseks. Taotluse saanud liikmesriigi pädev õigusasutus kohaldab oma otsust tehes samu eeskirju kui täielikult riigisisese juhtumi puhul, ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

5. Kui taotletav teave või jälitusteave on saadud teiselt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt ja selle suhtes kohaldatakse erikohustuse reeglit, saab sellist teavet või jälitusteavet teise riigi pädevale õigusasutusele edastada üksnes teabe või jälitusteabe andnud riigi loal.

1. Liikmesriigid tagavad menetluste olemasolu, mis võimaldavad neil raamotsuse 2002/584/JHA artikli 2 lõikes 2 nimetatud kuritegusid käsitlevat teavet või jälitusteavet käsitlevatele kiireloomulistele taotlustele vastata kaheksa tunni jooksul, kui taotletud teavet või jälitusteavet hoitakse andmebaasis, millele õiguskaitseasutusel on otsene juurepääs.

2. Kui taotluse saanud pädeval õiguskaitseasutusel ei ole võimalik vastata kaheksa tunni jooksul, esitab ta põhjendused käesoleva raamotsuse lisas A olevat vormi kasutades. Kui 8 tunni jooksul taotletav teave või jälitusteave põhjustaks taotluse saanud õiguskaitseasutusele ebaproportsionaalse koormuse, võib kõnealune taotluse saanud asutus teabe või jälitusteabe edastamise edasi lükata. Sel puhul teavitab taotluse saanud õiguskaitseasutus viivitamatult taotluse esitanud õiguskaitseasutust sellest viivitusest ning edastab taotletud teabe või jälitusteabe võimalikult kiiresti kolme päeva jooksul. ►C1 Käesoleva lõike kasutamise tulemus vaadatakse üle 19. detsembriks 2009. ◄

3. Liikmesriigid tagavad, et raamotsuse 2002/584/JHA artikli 2 lõikes 2 nimetatud süütegudega seotud teavet või jälitusteavet käsitlevatele taotlustele, mis ei ole kiireloomulised, tuleks vastata nädala jooksul, kui teavet või jälitusteavet hoitakse andmebaasis, millele õiguskaitseasutusel on otsene juurepääs. Kui taotluse saanud pädeval õiguskaitseasutusel ei ole võimalik vastata eespool nimetatud tähtajaks, esitab ta põhjendused käesoleva raamotsuse lisas A olevat vormi kasutades.

4. Muudel juhtudel tagavad liikmesriigid, et taotletav teave edastatakse taotluse esitanud pädevale õiguskaitseasutusele 14 päeva jooksul. Kui taotluse saanud pädeval õiguskaitseasutusel ei ole võimalik 14 päeva jooksul vastata, esitab ta põhjendused käesoleva raamotsuse lisas A olevat vormi kasutades.

1. Teavet ja jälitusteavet võib taotleda süüteo avastamise, ennetamise või uurimise eesmärgil, kui faktiliste põhjuste alusel saab uskuda, et vajalik teave ja jälitusteave on teises liikmesriigis olemas. Taotluses märgitakse ära nimetatud faktilised põhjused ning selgitatakse teabe ja jälitusteabe taotlemise põhjus ning seos nimetatud põhjuse ning teabe ja jälitusteabe subjektiks oleva isiku vahel.

2. Taotlust esitav pädev õiguskaitseasutus hoidub taotlemast rohkem teavet või jälitusteavet või seadmast lühemaid tähtaegu, kui on vajalik taotluse eesmärgi täitmiseks.

3. Teabe või jälitusteabe taotlused peavad sisaldama vähemalt käesoleva raamotsuse lisas B toodud teavet.

1. Teabe ja jälitusteabe vahetamine raamotsuse kohaselt võib toimuda mis tahes olemasolevate, rahvusvaheliseks õiguskaitsealaseks koostööks kasutatavate kanalite kaudu. Taotlemiseks ja teabe vahetamiseks kasutatakse konkreetse kanali puhul kasutatavat keelt. Liikmesriigid esitavad nõukogu peasekretariaadile artikli 2 lõike a kohaste avalduste tegemisel kontaktandmed selle kohta, kuhu taotlused kiireloomuliste juhtumite korral saata võib. Neid andmeid võib igal ajahetkel muuta. Nõukogu peasekretariaat edastab saadud avaldused liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Euroopa Politseiameti loomist käsitleva konventsiooni (Europoli konventsiooni) ( 6 ) kohaselt edastatakse teave ja jälitusteave Europolile ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JHA (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) ( 7 ) kohaselt Eurojustile siis, kui vahetatav teave käsitleb nende pädevusse kuuluvat süütegu või kriminaalset tegevust.

1. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, edastavad pädevad õiguskaitseasutused ilma, et neile selleks vastav taotlus esitatakse, muude asjaomaste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele teavet ja jälitusteavet, kui faktiliste põhjuste alusel saab uskuda, et selline teave ja jälitusteave aitaks kaasa raamotsuse 2002/584/JHA artikli 2 lõikes 2 nimetatud süütegude avastamisele, ennetamisele või uurimisele. Sellise spontaanse teabevahetuse kord reguleeritakse teavet esitava liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega.

2. Teabe ja jälitusteabe edastamine piiritletakse sellega, mida peetakse asjakohaseks ja vajalikuks kõnealuse kuriteo või kuritegeliku tegevuse edukaks avastamiseks, ennetamiseks ja uurimiseks.

1. Kõik liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 1 nimetatud sidekanalite kasutamise korral sätestatud andmekaitse eeskirju standardeid kohaldatakse ka käesoleva raamotsusega sätestatud teabe ja jälitusteabe vahetamise menetluse raames.

2. Käesoleva raamotsuse kohaselt otse või kahepoolselt vahetatud teabe ja jälitusteabe suhtes kohaldatakse teabe saanud liikmesriigi siseriiklikke andmekaitsesätteid, kus teabe ja jälitusteabe suhtes kohaldatakse andmekaitse eeskirju, mis on samad kui teabe saanud liikmesriigis kogutud teabe või jälitusteabe puhul. Käesoleva raamotsuse rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonile üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja selle konventsiooni 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollile (nende liikmesriikide puhul, kes selle ratifitseerinud on) seoses järelevalveasutustega ja andmete liikumisega üle piiride. Käesoleva raamotsuse alusel saadud isikuandmeid käsitledes peaksid õiguskaitseasutused arvestama ka isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas reguleeriva Euroopa Nõukogu soovituses R (87) 15 sätestatud põhimõtetega.

3. Käesoleva raamotsuse kohaselt edastatud teavet ja jälitusteavet võivad teabe saanud liikmesriigi pädevad õiguskaitseasutused kasutada üksnes sellel eesmärgil, milleks teave või jälitusteave on vastavalt raamotsusele edastatud või avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks. Teabe kasutamist teistel eesmärkidel lubatakse ainult teabe edastanud liikmesriigi eelneval loal ja üksnes teabe saanud liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kohaselt. Sellise loa võib anda siis, kui teavet edastava liikmesriigi siseriiklik õigus seda lubab.

4. Käesoleva raamotsuse alusel teavet ja jälitusteavet edastades võib pädev õiguskaitseasutus vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele esitada andmeid saavale pädevale õiguskaitseasutusele tingimusi teabe ja jälitusteabe kasutamise kohta. Tingimusi võib seada samuti kriminaalasja uurimise või jälitusmenetluse, mille raames teabe ja jälitusteabe vahetamine toimus, tulemustest aruandmisele. Teavet ja jälitusteavet saavale pädevale õiguskaitseasutusele on need tingimused siduvad, välja arvatud erijuhtudel, kui siseriiklikus õiguses sätestatakse, et kasutamispiirangutest tuleb loobuda õigusasutuste, seadusandlike organite või teiste seaduse alusel loodud iseseisvate organite puhul, kes vastutavad pädevate õiguskaitseasutuste järelevalve eest. Sellisel juhul võib teavet ja jälitusteavet kasutada ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmeid edastanud liikmesriigiga, kelle huve ja arvamusi tuleb võimalikult palju arvesse võtta. Teabe edastanud liikmesriik võib erijuhtumitel teabe saanud liikmesriigilt nõuda, et viimane annaks teavet edastatud teabe ja jälitusteabe edasise kasutamise ja täiendava töötlemise kohta.

Pädevad õiguskaitseasutused võtavad igal teabe ja jälitusteabe vahetamise üksikjuhul arvesse uurimise salajasusega seotud nõudeid. Sel eesmärgil tagavad pädevad õiguskaitseasutused kooskõlas oma siseriikliku õigusega kogu neile edastatud konfidentsiaalsena määratletud teabe ja jälitusteabe konfidentsiaalsuse.

1. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3 kohaldamist, võib pädev õiguskaitseasutus keelduda teabe ja jälitusteabe avaldamisest ainult siis, kui faktiliste põhjuste alusel võib eeldada, et teabe ja jälitusteabe avaldamine:

2. Juhul, kui taotlus on seotud süüteoga, mida taotluse saanud liikmesriigi seaduste kohaselt karistataks lühema kui üheaastase vangistusega, võib pädev õiguskaitseasutus keelduda taotletud teabe või jälitusteabe edastamisest.

3. Pädev õiguskaitseasutus keeldub teavet või jälitusteavet edastamast, kui pädev õigusasutus ei ole andnud luba artikli 3 lõike 4 alusel taotletud teabe saamiseks ja vahetamiseks.

1. Liikmesriigid võtavad enne 19. detsembri 2008 vajalikud meetmed käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks.

2. Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile kõikide sätete tekstid, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Komisjon esitab nende ja muu liikmesriikide poolt esitatud teabe alusel ►C1 nõukogule enne 19. detsembri 2010 aruande käesoleva raamotsuse toimimise kohta. ◄ ►C1 Enne 19. detsembri 2011 annab ◄ nõukogu hinnangu sellele, millises ulatuses on liikmesriigid käesolevat raamotsust järginud.

1. Käesoleva raamotsusega asendatakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ( 8 ) artikli 39 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikkel 46 sel määral, kui need on seotud teabe ja jälitusteabe vahetamisega eesmärgiga viia läbi eeluurimist või jälitusmenetlust vastavalt käesolevas raamotsuses sätestatule.

2. Schengeni täitevkomitee 16. detsembri 1998. aasta otsus piiriülese politseikoostöö kohta kuritegude ennetamise ja avastamise valdkonnas (SCH/Com-ex(98) 51 rev 3) ( 9 ) ja Schengeni täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus politseikoostöö parandamise kohta kuritegude ennetamisel ja avastamisel (SCH/Com-ex (99) 18) ( 10 ) tunnistatakse kehtetuks.

3. Liikmesriigid võivad jätkata pärast käesoleva raamotsuse vastuvõtmist kahe- või mitmepoolsete lepingute või kordade kohaldamist, kui need lepingud ja korrad võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad kaasa käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse kuuluva teabe ja jälitusteabe vahetamise protseduuride lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele.

4. Liikmesriigid võivad sõlmida või jõustada pärast käesoleva raamotsuse jõustumist kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kordi, kui need lepingud ja korrad võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad kaasa käesoleva raamotsuse kohaldamisalasse kuuluva teabe ja jälitusteabe vahetamise menetluste lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele.

5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingud ja korrad ei tohi mingil moel mõjutada suhteid nende liikmesriikidega, kes ei ole nende lepingute või kordade osapooled.

6. ►C1 Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile hiljemalt 19. detsembriks 2007, ◄ milliste lõikes 3 nimetatud olemasolevate lepingute ja kordade kohaldamist nad soovivad jätkata.

7. Samuti teavitavad liikmesriigid nõukogu ja komisjoni kõikidest lõikes 4 osutatud uutest lepingutest ja kordadest kolme kuu jooksul nende allkirjastamisest või kui tegemist on õigusaktidega, mis allkirjastati enne käesoleva raamotsuse vastuvõtmist, kolme kuu jooksul nende jõustumisest

Käesolev raamotsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

TEABEVAHETUS NÕUKOGU RAAMOTSUSE 2006/960/JSK KOHASELT VORM KASUTAMISEKS TAOTLUSE SAANUD LIIKEMSRIIGILE TEABE EDASTAMISE VÕI EDASTAMISEGA VIIVITAMISE VÕI EDASTAMISEST KEELDUMISE KORRAL

Käesolevat vormi tuleks kasutada taotletud teabe ja/või jälitusteabe edastamiseks, taotluse esitanud asutuse teavitamiseks, kui ei suudeta kinni pidada tavapärasest tähtajast, kui on vaja esitada taotlus loa saamiseks õigusasutusele või kui keeldutakse teabe edastamisest.

Vormi võib menetluse jooksul mitu korda kasutada (nt kui taotlus tuleb esmalt loa saamiseks õigusasutusele esitada ja hiljem ilmneb, et taotluse täitmisest tuleb keelduda).

TEABEVAHETUS NÕUKOGU RAAMOTSUSE 2006/960/JSK KOHASELT TEABE JA JÄLITUSTEABE TAOTLEMISE VORM KASUTAMISEKS TAOTLUST ESITAVALE LIIKMESRIIGILE

Käesolevat vormi kasutatakse teabe ja jälitusteabe taotlemiseks raamotsuse 2006/960/JSK kohaselt.

( 6 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2. Konventsiooni on viimati muudetud Europoli konventsiooni artikli 43 lõike 1 alusel koostatud protokolliga (ELT C 2, 6.1.2004, lk 3).

( 7 ) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/659/JHA (ELT L 245, 29.9.2003, lk 44).

( 8 ) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1160/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 18).