2006D0920 — ET — 01.07.2009 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI OTSUS,

11. august 2006,

mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3593 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/920/EÜ)

(EÜT L 359, 18.12.2006, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI OTSUS, 23. jaanuar 2009,

  L 45

1

14.2.2009




▼B

KOMISJONI OTSUS,

11. august 2006,

mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3593 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/920/EÜ)



EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, ( 1 ) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktile c jaotatakse üleeuroopaline tavaraudteesüsteem struktuurilisteks ja talitluslikeks allsüsteemideks.

(2)

Kõnealuse direktiivi artikli 23 lõike 1 kohaselt on vaja kehtestada käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehniline kirjeldus.

(3)

Koostalitluse tehnilise kirjelduse kehtestamiseks peab ühiseks esindusorganiks määratud Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsioon (AEIF) koostama kõigepealt koostalitluse tehnilise kirjelduse projekti.

(4)

AEIF on saanud direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaselt volituse koostada käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse projekt. Kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud põhiparameetreid on käsitletud käesolevale otsusele lisatud koostalitluse tehnilise kirjelduse osana.

(5)

Koostalitluse tehnilise kirjelduse projektile oli lisatud sissejuhatav aruanne, mis sisaldas kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikega 5 ette nähtud tulude ja kulude analüüsi.

(6)

Koostalitluse tehniliste kirjelduste projekti on sissejuhatava aruande põhjal läbi vaadanud direktiivi 2001/16/EÜ artiklis 21 nimetatud komitee, mis on loodud vastavalt nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivile 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta ( 2 ).

(7)

Koostalitluse tehnilise kirjelduse praegune versioon ei käsitle täielikult kõiki koostalitluse osi; teemad, mida ei käsitleta, on koostalitluse tehnilise kirjelduse lisas U loetletud “avatud punktidena”. Et direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaselt toimub koostalitlusvõime tõendamine koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuete alusel, on vaja käesoleva otsuse väljaandmise ja lisatud koostalitluse tehnilise kirjelduse täieliku rakendamise vahelisel üleminekuperioodil näha ette tingimused, mida tuleb täita lisaks kõnealuses koostalitluse tehnilises kirjelduses selgelt nimetatud nõuetele. Selleks peab liikmesriik teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni riiklikest tehnilistest eeskirjadest, mida kasutatakse koostalitluse saavutamiseks ja direktiivi 2001/16/EÜ nõuete täitmiseks, samuti asutustest, kelle ta määrab nõuetekohasust või kasutuskõlblikkust hindama, ning menetlusest, mida kasutatakse direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõikes 2 sätestatud allsüsteemide koostalitlusvõime tõendamiseks. Komisjon peaks analüüsima liikmesriikide edastatud teavet ja vajaduse korral arutama komiteega täiendavate meetmete võtmist.

(8)

Kõnealune koostalitluse tehniline kirjeldus ei peaks eeldama eritehnoloogia või tehniliste erilahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitluseks hädavajalik.

(9)

Koostalitluse tehnilise kirjelduse aluseks on parimad erialateadmised, mis on kättesaadavad projekti ettevalmistamise ajal. Tehnoloogia areng, käitamise või ohutusega seotud või sotsiaalsed nõudmised võivad muuta vajalikuks kõnealuse koostalitluse tehnilise kirjelduse muutmise või täiendamise. Vajaduse korral tuleks algatada läbivaatamis- või ajakohastamismenetlus vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikele 3.

(10)

Uuenduste edendamiseks ja kogemuste arvesse võtmiseks tuleks lisatud koostalitluse tehniline kirjeldus korrapäraselt läbi vaadata.

(11)

Uuenduslike lahenduste kavandamisel kirjeldab tootja või tellija kõrvalekallet koostalitluse tehnilise kirjelduse asjakohasest jaotisest. Euroopa Raudteeamet vormistab asjakohased lahenduse talitlemise ja liideste spetsifikaadid ning töötab välja hindamismeetodid.

(12)

Lisatud koostalitluse tehnilise kirjelduse rakendamist ja koostalitluse tehnilise kirjelduse asjaomaste sätete täitmist kontrollitakse rakenduskava alusel, mille koostab iga liikmesriik tema vastutusalasse kuuluvate liinide kohta. Komisjon peaks analüüsima liikmesriikide edastatud teavet ja vajaduse korral arutama komiteega täiendavate meetmete võtmist.

(13)

Raudteeliiklust korraldatakse praegu vastavalt olemasolevatele riiklikele, kahepoolsetele, mitmepoolsetele või rahvusvahelistele lepingutele. Oluline on, et need lepingud ei pidurdaks koostalitluse praegust ja edasist arengut. Seetõttu peaks komisjon uurima kõnealuseid lepinguid, et määrata kindlaks käesolevas otsuses esitatud koostalitluse tehnilise kirjelduse muutmise vajadus.

(14)

Käesoleva otsuse sätted on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:



Artikkel 1

Komisjon võtab vastu direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse (“KTK”).

Koostalitluse tehniline kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Koostalitluse tehnilist kirjeldust kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 2.4 määratletud käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes.

Artikkel 2

1.  KTK lisa U avatud punktide hulgas loetletud teemade puhul tuleb direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaseks koostalitluse vastavustõendamiseks järgida nõudeid, mis on kehtestatud liikmesriigis kohaldatavate tehniliste eeskirjadega, mille alusel lubatakse kasutusele võtta käesoleva otsusega hõlmatud allsüsteem.

2.  Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest järgmise teabe:

a) lõikes 1 nimetatud kohaldatavate tehniliste eeskirjade loetelu;

b) nimetatud eeskirjade täitmise suhtes kohaldatavad hindamis- ja kontrollimenetlused;

c) asutused, kellele liikmesriik teeb ülesandeks läbi viia kõnealuseid hindamis- ja kontrollimenetlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kuue kuu jooksul pärast lisatud KTK jõustumiskuupäeva järgmistest lepingutest:

a) liikmesriikide ja raudtee-ettevõtja(te) või infrastruktuuri haldaja(te) vahel ajutiselt või püsivalt sõlmitud riiklikud, kahe- või mitmepoolsed lepingud, mida vajatakse kavandatava rongiliikluse spetsiifilise või kohaliku laadi tõttu;

b) liikmesriigi (liikmesriikide), raudtee-ettevõtja(te) või infrastruktuuri haldaja(te) vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsed lepingud, millega saavutatakse märkimisväärne kohaliku või piirkondliku koostalitluse tase;

c) ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahel või liikmesriikide raudtee-ettevõtja(te) või infrastruktuuri haldaja(te) ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri haldaja vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud, millega saavutatakse märkimisväärne kohaliku või piirkondliku koostalitluse tase.

Artikkel 4

Liikmesriigid kehtestavad KTK riikliku rakenduskava vastavalt lisa 7. peatükis määratletud kriteeriumidele.

Liikmesriigid edastavad rakenduskava teistele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt üks aasta pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 5

Käesolevat otsust hakatakse kohaldama kuus kuud pärast selle teatavaks tegemist.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.




LISA

ÜLEEUROOPALISE TAVARAUDTEEVÕRGUSTIKU ALASÜSTEEMI

“KÄITAMINE JA LIIKLUSKORRALDUS” TEHNILIS KOOSTALITLUSNÕUDED

1.

SISSEJUHATUS

1.1.

TEHNILINE KOHALDAMISALA

1.2.

GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

2.

ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.

ALLSÜSTEEM

2.2.

KOHALDAMISALA

2.2.1.

Töötajad ja rongid

2.2.2.

Tööpõhimõtted

2.2.3.

Olemasolevate liiklusvahendite ja infrastruktuuri suhtes kohaldamine

2.3.

KÄESOLEVATE KTKDE SEOS DIREKTIIVIGA 2004/49/EÜ

3.

OLULISED NÕUDED

3.1.

OLULISTELE NÕUETELE VASTAVUS

3.2.

OLULISED NÕUDED – ÜLEVAADE

3.3.

NÕUETEGA SEOTUD KONKREETSED ASPEKTID

3.3.1.

Ohutus

3.3.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.3.3.

Töötervishoid

3.3.4.

Keskkonnakaitse

3.3.5.

Tehniline ühilduvus

3.4.

KONKREETSELT KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMIGA SEOTUD ASPEKTID

3.4.1.

Ohutus

3.4.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.4.3.

Tehniline ühilduvus

4.

ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.

SISSEJUHATUS

4.2.

ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

4.2.1.

Personaliga seotud näitajad

4.2.1.1.

Üldnõuded

4.2.1.2.

Juhtide dokumentatsioon

4.2.1.2.1.

Käsiraamat

4.2.1.2.2.

Liinikirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

4.2.1.2.2.1.

Marsruudiraamatu koostamine

4.2.1.2.2.2.

Muudetud elemendid

4.2.1.2.2.3.

Juhi teavitamine reaalajas

4.2.1.2.3.

Sõiduplaanid

4.2.1.2.4.

Veerem

4.2.1.3.

Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

4.2.1.4.

Dokumentatsioon rongide liikumislube andvale raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personalile

4.2.1.5.

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja muu personali ja rongide liikumislube andva personali vahel

4.2.2.

Rongidega seotud näitajad

4.2.2.1.

Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.

Põhinõue

4.2.2.1.2.

Esiosa

4.2.2.1.3.

Tagaosa

4.2.2.2.

Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.

Põhinõue

4.2.2.2.2.

Juhtimine

4.2.2.3.

Veeremi identifitseerimine

4.2.2.4.

Kaubavagunite laadimine

4.2.2.4.1.

Raskuse jaotus

4.2.2.4.2.

Teljekoormus

4.2.2.4.3.

Veose kinnitamine

4.2.2.4.4.

Kineetiline mõõde

4.2.2.4.5.

Veose katmine

4.2.2.5.

Rongi koosseis

4.2.2.6.

Rongi pidurid

4.2.2.6.1.

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

4.2.2.6.2.

Pidurdustõhusus

4.2.2.7.

Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.

Põhinõue

4.2.2.7.2.

Nõutavad andmed

4.2.3.

Rongiliikluse korraldamise näitajad

4.2.3.1.

Rongide planeerimine

4.2.3.2.

Rongide identifitseerimine

4.2.3.3.

Rongi väljumine

4.2.3.3.1.

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

4.2.3.3.2.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

4.2.3.4.

Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.

Põhinõuded

4.2.3.4.2.

Rongi aruandlus

4.2.3.4.2.1.

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

4.2.3.4.2.2.

Prognoositav üleandmise aeg

4.2.3.4.3.

Ohtlikud kaubad

4.2.3.4.4.

Töö kvaliteet

4.2.3.5.

Andmesalvestus

4.2.3.5.1.

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

4.2.3.5.2.

Jälgimisandmete salvestamine rongis

4.2.3.6.

Halvenenud töötingimused

4.2.3.6.1.

Teiste kasutajate teavitamine

4.2.3.6.2.

Rongijuhtide teavitamine

4.2.3.6.3.

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.7.

Eriolukordade haldamine

4.2.3.8.

Rongimeeskonna abistamine vahejuhtumi või veeremi tõsise rikke korral

4.3.

LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

4.3.1.

Liidesed infrastruktuuri KTKdega

4.3.2.

Liidesed juhtkäskude ja signaalimise KTKdega

4.3.2.1.

Jälgimisandmete salvestamine

4.3.2.2.

Juhi valvsus

4.3.2.3.

ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri kasutuseeskirjad

4.3.2.4.

Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus

4.3.2.5.

Rongi pidurid

4.3.2.6.

Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooniga seotud miinimumnõuded

4.3.2.7.

Andmesalvestus ja teljepukside ülekuumenemise detektorid

4.3.3.

Liidesed veeremi KTKdega

4.3.3.1.

Veeremi identifitseerimine

4.3.3.2.

Pidurdamine

4.3.3.3.

Nõuded reisivagunitele

4.3.3.4.

Rongi nähtavus

4.3.3.4.1.

Rongi juhtsõidukil, mis on esiosaga sõidusuunas

4.3.3.4.2.

Tagaosas

4.3.3.5.

Rongi kuuldavus

4.3.3.6.

Signaalide nähtavus

4.3.3.7.

Juhi valvsus

4.3.3.8.

Rongi koosseis ja lisa B

4.3.3.9.

Kaubavaguni laadimine

4.3.3.10.

Rongi töökorra tagamine ja ohtlikud kaubad

4.3.3.11.

Rongi koosseis, lisad H ja L

4.3.3.12.

Eriolukordades tegutsemise kord ja ohuolukordade haldamine

4.3.3.13.

Andmesalvestus

4.3.4.

Liidesed telemaatikarakenduste KTKdega

4.3.5.

Veeremi identifitseerimine

4.3.4.1.

Rongide identifitseerimine

4.3.4.2.

Rongi koosseis

4.3.4.3.

Rongi väljumine

4.3.4.4.

Rongi sõit

4.4.

KASUTUSEESKIRJAD

4.5.

HOOLDUSEESKIRJAD

4.6.

KUTSEKVALIFIKATSIOON

4.6.1.

Ametialane pädevus

4.6.1.1.

Kutsealased teadmised

4.6.1.2.

Teadmiste ellurakendamise oskus

4.6.2.

Keeleoskus

4.6.2.1.

Põhimõtted

4.6.2.2.

Keeleoskuse tase

4.6.3.

Personali esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.

Põhiseisukohad

4.6.3.2.

Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.

Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

4.6.3.2.2.

Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

4.6.3.2.3.

Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.

Marsruudi tundmine

4.6.3.2.3.2.

Veeremi tundmine

4.6.3.2.3.3.

Abipersonal

4.7.

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED

4.7.1.

Sissejuhatus

4.7.2.

Töötervishoiuarstide ja meditsiiniorganisatsioonide tunnustamise tingimused

4.7.3.

Psühholoogilises hindamises osalevate psühholoogide tunnustamise kriteeriumid ja psühholoogilise hindamise nõuded

4.7.3.1.

Psühholoogide sertifitseerimine

4.7.3.2.

Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamine

4.7.3.3.

Hindamisvahendite valik

4.7.4.

Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.

Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.

Minimaalsed terviseuuringud

4.7.4.1.2.

Psühholoogiline hindamine

4.7.4.2.

Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.

Perioodiliste terviseuuringute sagedus

4.7.4.2.2.

Minimaalsed korrapärased terviseuuringud

4.7.4.2.3.

Täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine

4.7.5.

Tervisenõuded

4.7.5.1.

Üldnõuded

4.7.5.2.

Nägemisnõuded

4.7.5.3.

Kuulmisnõuded

4.7.5.4.

Rasedus

4.7.6.

Erinõuded seoses rongi juhtimisega

4.7.6.1.

Perioodiliste terviseuuringute sagedus

4.7.6.3.

Täiendavad nägemisnõuded

4.7.6.2.

Täiendav tervisekontroll

4.7.6.4.

Täiendavad kuulmis- ja kõnenõuded

4.7.6.5.

Antropomeetria

4.7.6.6.

Traumanõustamine

4.8.

INFRASTRUKTUURI- JA VEEREMIREGISTRID

4.8.1.

Infrastruktuur

4.8.2.

Veerem

5.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.

MÕISTE

5.2.

KOMPONENTIDE LOEND

5.3.

KOMPONENTIDE TOIMIVUS JA NÄITAJAD

6.

KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.2.

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

6.2.1.

Põhimõtted

6.2.2.

Eeskirjade ja protseduuride dokumentatsioon

6.2.3.

Hindamismenetlus

6.2.3.1.

Pädeva asutuse otsus

6.2.3.2.

Kui hindamine on vajalik

6.2.4.

Süsteemi toimivus

7.

RAKENDAMINE

7.1.

PÕHIMÕTTED

7.2.

RAKENDUSSUUNISED

7.3.

ERIJUHTUMID

7.3.1.

Sissejuhatus

7.3.2.

Erijuhtumite loend

LISA A1

ERTMSI/ETCSI KASUTUSEESKIRJAD

LISA A2

ERTMSI/GSM-RI RAKENDUSEESKIRJAD

LISA B

MUUD EESKIRJAD, MIS VÕIMALDAVAD UUTE STRUKTUURSETE ALLSÜSTEEMIDE ÜHTSET KASUTAMIST

LISA C

OHUTUSALASE SIDE METOODIKA

LISA D

ANDMED, MIS PEAVAD RAUDTEE-ETTEVÕTJALE OLEMA KÄTTESAADAVAD MARSRUUTIDE KOHTA, MIDA TA KAVATSEB KASUTADA

LISA E

KEELEOSKUSE JA TEABEVAHETUSE TASE

LISA F

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMI HINDAMISSUUNISED

LISA G

INFORMATIIVNE JA MITTEKOHUSTUSLIK LOEND IGA PÕHIPARAMEETRI PUHUL KONTROLLITAVATE ELEMENTIDE KOHTA

LISA H

RONGI JUHTIMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

LISA I

KASUTAMATA

LISA J

RONGI SAATMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

LISA K

KASUTAMATA

LISA L

RONGIDE ETTEVALMISTAMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

LISA M

KASUTAMATA

LISA N

RAKENDUSSUUNISED

LISA O

KASUTAMATA

LISA P

VEEREMI IDENTIFITSEERIMINE

LISA Q

KASUTAMATA

LISA R

RONGIDE IDENTIFITSEERIMINE

LISA S

RONGI NÄHTAVUS – TAGAOSA

LISA T

PIDURDUSTÕHUSUS

LISA U

AVATUD PUNKTIDE LOEND

LISA V

JUHI EESKIRJADE KOOSTAMINE JA AJAKOHASTAMINE

SÕNASTIK

TEHNILISED KOOSTALITLUSNÕUDED

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   TEHNILINE KOHALDAMISALA

Käesolevad koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) hõlmavad direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sisalduvat käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi.

Täpsemad andmed käesoleva allsüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis.

1.2.   GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

Käesolevate KTKde geograafiline kohaldamisala on üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, nagu seda kirjeldatakse direktiivi 2001/16/EÜ I lisas.

Käesolevate KTKde sisu

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesolevate KTKde eesmärk:

a) sätestada käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi kavandatav kohaldamisala – 2. peatükk;

b) kehtestada olulised nõuded, millele peab vastama iga asjaomane allsüsteem ja selle liidesed teiste süsteemidega – 3. peatükk;

c) näha ette funktsionaalsed ja tehnilised nõuded, millele allsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama. Vajadusel võivad need nõuded varieeruda olenevalt allsüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi I lisas sätestatud liini-, jaama- ja/või veeremiliikidest – 4. peatükk;

d) määrata kindlaks Euroopa nõuete, sealhulgas Euroopa standarditega hõlmatud koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mis on vajalikud üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks – 5. peatükk;

e) määrata kindlaks iga käsitletava juhtumi puhul rakendatavad vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetlused. See hõlmab eelkõige otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või vajadusel erimenetlusi, mida kasutatakse koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel. Kui on dokumente, mida saab kasutada KTKde rakendamisel viitematerjalina, on need loetletud – 6. peatükk;

f) sätestada KTKde rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, ning vahendid, mida saab kohaldada, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorrani, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks – 7. peatükk;

g) sätestada asjaomaste töötajate kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on nõutavad asjaomase allsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks ning KTKde rakendamiseks – 4. peatükk;

Lisaks tuleb vastavalt artikli 5 lõikele 5 ette näha iga KTK erijuhtumid; need on esitatud 7. peatükis.

Käesolevad KTKd sisaldavad 4. peatükis ka punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kohaldamisalas kehtivaid käitamis- ja hoolduseeskirju.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.   ALLSÜSTEEM

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on määratletud direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 2.4.

Eelkõige hõlmab see:

 “protseduure ja seonduvaid seadmeid, mis on vajalikud erinevate struktuursete allsüsteemide, eelkõige rongijuhtimise, liikluse plaanimise ja korraldamise ühtlaseks toimimiseks nii harilikes kui ka halvenenud kasutustingimustes;

 kutsekvalifikatsioone, mis võivad olla vajalikud piiriüleste teenuste osutamiseks.”

2.2.   KOHALDAMISALA

Käesolevate KTKde kohaldamisalasse kuuluvat rakendatakse nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes, kes on seotud rongide käitamisega TENi tavaraudteeliinidel.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdega ette nähtud spetsifikatsioone võib kasutada viitedokumendina ka selliste rongide käitamisel, mis ei kuulu käesolevate KTKde kohaldamisalasse.

2.2.1.   TÖÖTAJAD JA RONGID

Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt selliseid olulisi ülesandeid nagu rongi juhtimine ja rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool infrastruktuuri-ettevõtja võrguaruandes “piirialadena” määratletud kohti ning kuulub töötaja ohutusloa alla.

Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist eespool nimetatud piirialadel.

Töötajate puhul, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelisi kutsekvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid.

Töötajate osas, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad eespool nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui ükski riigipiiri ületava rongi veeremiüksus ei välju pärast piiri ületamist eespool kirjeldatud piirialadelt.

Eespool öeldu on kokku võetud allpool toodud tabelites.



Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega.

Ülesanne

Kutsekvalifikatsioon

Meditsiininõuded

Rongi juhtimine ja saatmine

4.6

4.7

Rongi liikumislubade andmine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi ettevalmistamine

4.6

Vastastikune tunnustamine

Rongi lähetamine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine



Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

Ülesanne

Kutsekvalifikatsioon

Meditsiininõuded

Rongi juhtimine ja saatmine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi liikumislubade andmine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi ettevalmistamine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi lähetamine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Tabelite kasutamisel tuleb silmas pidada, et punktis 4.2.1 kirjeldatud sidepidamise põhimõtted on kohustuslikud.

2.2.2.   TÖÖPÕHIMÕTTED

Euroopas valitsevaid erinevusi infrastruktuuri ülesehituse ja põhimõtete vallas, mis on vähemalt osaliselt ka praeguste eeskirjade ja menetluste erinevuste põhjuseks, on sageli võimalik likvideerida üksnes ülisuurte investeeringute abil.

Sellest tulenevalt ei ole käesolevate KTKde – mis on esimesed pärast direktiivi 2001/16/EÜ jõustumist – praeguse versiooni üldeesmärk kehtestada tavaraudteeliikluse korraldamiseks ja haldamiseks ühtset Euroopa reeglistikku. Samas peavad eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad TENis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, ning eelkõige uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga seotud eeskirjad ja menetlused, olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Algselt hõlmasid käesolevad KTKd üksnes tavaraudtee “Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi” neid elemente (nagu on sätestatud 4. peatükis), mis sisaldavad eelkõige raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelisi rakendusliideseid või on koostalitlusvõime seisukohalt eriti kasulikud. Seejuures peeti nõuetekohaselt silmas direktiivi 2004/49/EÜ (raudteeohutuse direktiiv) nõudeid.

Sellest tulenevalt otsustati, et Euroopa Raudteeliikluse Haldussüsteemi (European Railway Traffic Management System – ERTMS) üksikasjalikud kasutuseeskirjad sätestatakse pärast nende koostamist käesolevate KTKde lisas (ERTMSi/ETCSi osas lisas A1 ja ERTMSi/GSMRi osas lisas A2). Käesolevaga lisatud lisa A1 on üksnes informatiivne ega ole kohustuslik, kuna eeskirjad on lõplikult vormistamata.

2.2.3.   OLEMASOLEVATE LIIKLUSVAHENDITE JA INFRASTRUKTUURI SUHTES KOHALDAMINE

Ehkki suurem osa käesolevates KTKdes sisalduvatest nõuetest on seotud protsesside ja menetlustega, seondub osa neist ka kasutamise seisukohalt oluliste füüsiliste elementide, rongide ja liiklusvahenditega.

Nende elementide projekteerimistingimusi kirjeldatakse teisi allsüsteeme, näiteks veeremit käsitlevates KTKdes. OPE KTKdes võetakse arvesse nende toimimisfunktsioone.

Sellistel juhtudel arvestatakse, et olemasoleva veeremi/infrastruktuurirajatiste muutmine täielikult käesolevate KTKde nõuetele vastavaks ei pruugi olla tasuv. Asjaomaseid nõudeid tuleb seepärast kohaldada üksnes uutele elementidele või olemasoleva elemendi uuendamise või taastamise korral, kui selle kasutuselevõtuks on vaja uut luba direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 3 tähenduses.

2.3.   KÄESOLEVATE KTKDE SEOS DIREKTIIVIGA 2004/49/EÜ

Ehkki käesolevad KTKd töötatakse välja koostalitlusvõime direktiivi 2001/16/EÜ alusel, käsitlevad need tingimusi, mis on tihedalt seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee-ettevõtjalt ohutusdirektiivi 2004/49/EÜ kohase ohutussertifikaadi taotlemisel nõutavate tööeeskirjade ja -protsessidega.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   OLULISTELE NÕUETELE VASTAVUS

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, allsüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   OLULISED NÕUDED – ÜLEVAADE

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

 ohutus;

 töökindlus ja käideldavus;

 töötervishoid;

 keskkonnakaitse;

 tehniline ühilduvus.

Direktiivi 2001/16/EÜ kohaselt võib olulisi nõudeid kohaldada üldiselt kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi suhtes või konkreetselt iga allsüsteemi ja selle komponentide suhtes.

3.3.   NÕUETEGA SEOTUD KONKREETSED ASPEKTID

Üldnõuete kehtivus käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes on sätestatud alljärgnevates punktides.

3.3.1.   OHUTUS

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ III lisale kohaldatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes järgmisi ohutusega seotud olulisi nõudeid.

“Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.”

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas käsitletakse seda olulist nõuet rongi nähtavuse (punktid 4.2.2.1 ja 4.3) ning rongi kuuldavuse (punktid 4.2.2.2 ja 4.3) spetsifikatsioonides.

“Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalsel lubatud kiirusel.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

“Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on nende kasutusajaks ette nähtud. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.”

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas käsitletakse seda olulist nõuet rongi nähtavuse (punktid 4.2.2.1 ja 4.3) spetsifikatsioonides.

“Püsiseadmete ja veeremi projekteerimisel ning materjalide valikul tuleb seada eesmärgiks tule puhkemise ja suitsu tekke, leviku ja mõju piiramine tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

“Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist või kasutajate tervist ja turvalisust, kui seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta esitatud juhistele.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

“Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, teostatud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.3.   TÖÖTERVISHOID

“Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

“Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada selliselt, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.4.   KESKKONNAKAITSE

“Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi rajamise ja töötamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta süsteemi projekteerimisetapil kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

“gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

“Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete, seadmestike ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

“Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamisel tuleb järgida kehtivaid määrusi mürareostuse kohta.”

Ehkki seda olulist nõuet käsitletakse peamiselt müra KTKdes, nähakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi punktidega 4.2.2.2 ja 4.3 ette teatavad elemendid seoses rongi kuuldavusega.

“Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada maapinna vibratsiooni ulatuses, mis on vastuvõetamatu infrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja elutegevusele ning normaalsele hooldustasemele.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.5.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

“Infrastruktuuri ja püsiseadmete tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalises tavaraudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui kõnealuste omaduste tagamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad ühilduvuse tulevikus.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.4.   KONKREETSELT KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMIGA SEOTUD ASPEKTID

3.4.1.   OHUTUS

“Võrgustiku kasutuseeskirjade, vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kvalifikatsiooni kooskõla peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja riiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolitus ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama ohutuse kõrge taseme.”

Seda olulist nõuet käsitletakse käesolevate nõuete järgmistes punktides:

 Veeremi identifitseerimine (punkt 4.2.2.3)

 Rongi pidurid (punkt 4.2.2.6)

 Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

 Kaubavaguni laadimine (punkt 4.2.2.4)

 Rongi töökorra tagamine (punkt 4.2.2.7)

 Rongi nähtavus (punktid 4.2.2.1 ja 4.3)

 Rongi kuuldavus (punktid 4.2.2.2 ja 4.3)

 Rongi väljumine (punkt 4.2.3.3)

 Liikluskorraldus (punkt 4.2.3.4)

 Signaalide nähtavus ja valvsusseade (punkt 4.3)

 Ohutusalane teabevahetus (punktid 4.2.1.5 ja 4.6)

 Juhtide dokumentatsioon (punkt 4.2.1.2)

 Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide (punkt 4.2.1.3)

 Dokumentatsioon rongide liikumislube andvale infrastruktuuriettevõtja personalile (punkt 4.2.1.4)

 Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

 Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

 ERTMSi kasutuseeskirjad (punkt 4.4)

 Kutsekvalifikatsioon (punkt 4.6)

 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (punkt 4.7)

3.4.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

“Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolitus ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama võrgustiku töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.”

Selle olulise nõude täitmine tagatakse käesolevate nõuete järgmiste punktidega:

 Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

 Rongi töökorra tagamine (punkt 4.2.2.7)

 Liikluskorraldus (punkt 4.2.3.4)

 Ohutusalane teabevahetus (punkt 4.2.1.5)

 Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

 Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

 Kutsekvalifikatsioon (punkt 4.6)

 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (punkt 4.7)

3.4.3.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

“Võrgustiku käituseeskirjade, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni reguleeritus peab tagama üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi tõhusa käitustegevuse, pidades silmas piiriüleste ja riigisiseste teenuste erinevaid nõudeid.”

Seda olulist nõuet käsitletakse käesolevate nõuete järgmistes punktides:

 Veeremi identifitseerimine (punkt 4.2.2.3)

 Rongi pidurid (punkt 4.2.2.6)

 Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

 Kaubavaguni laadimine (punkt 4.2.2.4)

 Ohutusalane teabevahetus (punkt 4.2.1.5)

 Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

 Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

4.   ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.   SISSEJUHATUS

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem (TEN), mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ ning mille üheks osaks on käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, on ühtne süsteem, mille ühilduvust on vaja kontrollida. Ühilduvust tuleb kontrollida eriti neil juhtudel, mis seonduvad allsüsteemi (koos selle liidestega süsteemis, millesse see on integreeritud) spetsifikatsioonidega ning käitamise eeskirjadega.

Kõiki nimetatud olulisi nõudeid silmas pidades hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, nagu seda kirjeldatakse punktis 2.2, üksnes alljärgnevalt sätestatud elemente.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldjuhul kohustatud kehtestama kõik vajalikud tingimused, millele tema võrgustikus liikuma lubatud rongid peavad vastama, võttes arvesse konkreetsete liinide geograafilisi iseärasusi ning allpool sätestatud funktsionaalseid ja tehnilisi nõudeid.

4.2.   ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad hõlmavad järgmist:

 personaliga seotud näitajad;

 rongidega seotud näitajad;

 rongide käitamisega seotud näitajad.

4.2.1.   PERSONALIGA SEOTUD NÄITAJAD

4.2.1.1.   Üldnõuded

Käesolev punkt käsitleb personali, kes on seotud allsüsteemi toimimisega, täites ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis seonduvad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheliste otseste liidestega.

 Raudtee-ettevõtja personal:

 

 kes täidab rongide juhtimisega seotud ülesandeid (käesolevas dokumendis läbivalt nimetatud “juht”) ning moodustab osa rongi meeskonnast;

 kes täidab ülesandeid rongis (v.a. juhtimine) ning moodustab osa rongi meeskonnast;

 kes täidab rongide ettevalmistamisega seotud ülesandeid.

 Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personal, kes täidab rongide liikumislubade andmisega seotud ülesandeid.

Hõlmatud valdkonnad on järgmised:

 dokumentatsioon,

 side,

ning käesolevate KTKde punktis 2.2 sätestatud kohaldamisalas:

 kutsekvalifikatsioonid (vt punkt 4.6 ning lisad H, J ja L),

 töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (vt punkt 4.7).

4.2.1.2.   Juhtide dokumentatsioon

Rongi käitav raudtee-ettevõtja peab andma juhile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud andmed.

Need andmed peavad hõlmama vajalikku teavet rongi käitamiseks normaalsetes, halvenenud ja ohuolukordades, käsitledes marsruute, kus töötatakse, ning veeremit, mida neil marsruutidel kasutatakse.

4.2.1.2.1.   Käsiraamat

Kõik juhile vajalikud protseduurid tuleb koondada dokumenti või arvuti andmekandjale, mida nimetatakse “Juhi käsiraamatuks”.

“Juhi käsiraamatus” tuleb esitada kõikide marsruutide kohta, mida kasutatakse, ja neil marsruutidel kasutatava veeremi kohta nõuded tegutsemiseks igas normaalses, halvenenud ja ohuolukorras, millega juht võib kokku puutuda.

“Juhi käsiraamat” peab käsitlema kaht konkreetset aspekti:

 üks, mis käsitleb kogu TENi ulatuses kehtivaid üldeeskirju ja protseduure (võttes arvesse lisade A, B ja C sisu);

 teine, mis käsitleb vajalikke konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja puhul kehtivaid eeskirju ja protseduure.

See peab hõlmama vähemalt järgmiste aspektidega seotud toiminguid:

 personali ohutus ja julgeolek;

 signaalimine ja juhtkäsud;

 rongi käitamine, sealhulgas halvenenud tingimustes;

 vedurid ja veerem;

 vahejuhtumid ja õnnetused.

Nimetatud dokumendi koostamise eest vastutab raudtee-ettevõtja.

Raudtee-ettevõtja peab juhi käsiraamatu esitama samas vormingus kogu infrastruktuuri kohta, kus tema juhid töötavad.

Sellel peab olema kaks liidet:

 1. liide: sidetoimingute kasutusjuhend;

 2. liide: vormide kogu.

Raudtee-ettevõtja peab juhi käsiraamatu koostama mõne liikmesriigi keeles või mõne eeskirjade kohaldamisalasse kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles. See ei kehti sõnumite ja vormide suhtes, mis peavad jääma raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) töökeelde.

Juhi käsiraamatu koostamise ja ajakohastamise protsess peab hõlmama järgmisi etappe:

 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (või kasutuseeskirjade eest vastutav organisatsioon) peab esitama raudtee-ettevõtjale nõuetekohased andmed raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles;

 raudtee-ettevõtja peab koostama algse või ajakohastatud dokumendi;

 kui keel, mille raudtee-ettevõtja on juhi käsiraamatu koostamiseks valinud, ei ole sama keel, milles asjakohane teave algselt esitati, on raudtee-ettevõtja kohustatud tegema vajaliku tõlke.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et käsiraamatu sisu on täielik ja täpne.

V lisas esitatakse see protsess vooskeemina ning antakse protsessist ülevaade.

4.2.1.2.2.   Liinikirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

Juhtidele tuleb anda liinikirjeldus ja kasutatavatel liinidel juhtimisega seonduvate raudteeäärsete seadmete kirjeldus. See teave tuleb esitada marsruudiraamatuks nimetatava ühtse dokumendina (mis võib olla tava- või arvutipõhine dokument).

Selles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

 kasutamisega seotud üldnäitajad;

 andmed tõusude ja languste kohta;

 üksikasjalik liiniskeem.

4.2.1.2.2.1.   Marsruudiraamatu koostamine

Marsruudiraamat tuleb koostada mõne liikmesriigi keeles, mille valib raudtee-ettevõtja, või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutatavas töökeeles.

See peab sisaldama järgmisi andmeid (loetelu ei ole täielik):

 kasutamisega seotud üldnäitajad:

 

 signaalide ja vastava sõidurežiimi liik (topeltliin, muutsuunaline, vasak- või parempoolse suunaga jne);

 toiteallika liik;

 pinnas-rong raadioseadmete liik;

 andmed tõusude ja languste kohta:

 

 kallete suurused ja nende täpne asukoht;

 üksikasjalik liiniskeem:

 

 liinil asuvate jaamade ja sõlmpunktide nimed ja asukohad;

 tunnelid, sealhulgas nende asukohad, pikkus, üksikasjalikud andmed, näiteks jalgteede ja evakuatsioonipääsude olemasolu, samuti turvapaikade asukohad, kust on võimalik reisijaid evakueerida;

 olulised asukohad, näiteks neutraalsed lõigud;

 iga rööbastee lubatud sõidukiirus, sealhulgas vajadusel eri kiirused teatavat tüüpi rongide jaoks;

 liikluskorralduse juhtimise eest vastutava organisatsiooni nimi ja liikluskorralduse juhtimispiirkondade nimed;

 juhtimis- või liikluskorralduskeskuste, näiteks signaalpostide nimed ja tööpiirkonnad;

 andmed kasutatavate raadiokanalite kohta.

Marsruudiraamat tuleb koostada ühes vormis kõikide infrastruktuuride kohta, mida konkreetse raudtee-ettevõtja rongid kasutavad.

Marsruudiraamatu koostamise eest vastutab raudtee-ettevõtja, kes kasutab selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te)lt saadud andmeid.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et marsruudiraamatu sisu on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.2.   Muudetud elemendid

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudtee-ettevõtjale teatama kõikidest elementidest, mida on püsivalt või ajutiselt muudetud. Raudtee-ettevõtja peab need muudatused koondama spetsiaalsesse dokumenti või arvuti andmekandjale, mille vorming peab olema ühesugune kõikidel infrastruktuuridel, mida konkreetse raudtee-ettevõtja rongid kasutavad.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et muudetud elemente käsitleva dokumendi sisu on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.3.   Juhi teavitamine reaalajas

Asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette nägema juhtide reaalajas teavitamise kõikidest marsruudil ohutuskorralduses tehtud muudatustest (ERTMSi/ETCSi kasutamisel peab protsess olema kordumatu).

4.2.1.2.3.   Sõiduplaanid

Rongide sõidugraafikute andmete esitamine soodustab rongide täpset liikumist ja aitab osutada tõhusat teenust.

Raudtee-ettevõtja peab juhtidele esitama rongi normaalseks liiklemiseks vajalikud andmed, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist:

 rongi identifitseerimisandmed;

 rongi sõidupäevad (vajaduse korral);

 peatuspunktid ja nendega seotud tegevused;

 muud ajaarvestuspunktid;

 saabumis-/väljumis-/läbisõiduaeg iga nimetatud punkti kohta.

Need rongi sõiduandmed, mis peavad põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud teabel, võib anda elektrooniliselt või paberil.

Kõikidel liinidel, kus raudtee-ettevõtja tegutseb, tuleb nende esitamiseks juhile kasutada sama esitusviisi.

4.2.1.2.4.   Veerem

Raudtee-ettevõtja peab juhile andma kogu teabe, mis on seotud veeremi käitamisega halvenenud olukordades (nt abi vajavate rongide puhul). Need dokumendid peavad keskenduma ka neil juhtudel kasutatavale konkreetsele liidesele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga.

4.2.1.3.   Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

Raudtee-ettevõtja peab kõikidele oma töötajatele (rongis või mujal), kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, millel on otsene kokkupuude raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali, seadmete või süsteemidega, esitama eeskirjad, protseduurid ning veeremi ja konkreetsete marsruutidega seotud andmed, mida ta peab nende ülesannete täitmisel vajalikuks. Need andmed peavad olema kohaldatavad nii harilikes kui ka halvenenud kasutustingimustes.

Rongides töötavale personalile ette nähtud informatsiooni struktuur, vorming, sisu ning koostamise ja ajakohastamise protsess peavad põhinema käesolevate KTKde punktis 4.2.1.2 sätestatud nõuetel.

4.2.1.4.   Dokumentatsioon rongide liikumislube andvale raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personalile

Kõik andmed, mis on vajalikud ohutusalase sidevahetuse tagamiseks rongide liikumislube andva personali ja rongimeeskondade vahel, tuleb esitada:

 sidepõhimõtteid kirjeldavates dokumentides (lisa C);

 dokumendis pealkirjaga “Vormide kogu”.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama need dokumendid oma töökeeles.

4.2.1.5.   Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja muu personali ja rongide liikumislube andva personali vahel

Rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja teiste töötajate (nagu on määratletud lisas L) ja rongide liikumislube andva personali vahelises ohutusalases teabevahetuses kasutatav keel on asjaomase marsruudi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel (vt sõnastikku).

Rongimeeskonna ja rongide liikumislube andva personali vahelise ohutusalase teabevahetuse põhimõtted on esitatud lisas C.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud avaldama töökeele, mida tema personal igapäevases töös kasutab.

Kui aga kohalikud tavad nõuavad ka mõne teise keele kasutamist, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kindlaks määrama selle kasutusala geograafilised piirid.

4.2.2.   RONGIDEGA SEOTUD NÄITAJAD

4.2.2.1.   Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi esi- ja tagaosa tähistavate vahenditega.

4.2.2.1.2.   Esiosa

Raudtee-ettevõtja peab sisselülitatud valgete esilaternate olemasolu ja nende paigutuse abil tagama, et lähenev rong on selgelt nähtav ja äratuntav. Sellega võimaldatakse lähedalasuvatel maanteesõidukitel või muudel liikuvatel objektidel tuvastada, et tegemist on läheneva rongiga.

Üksikasjalikud nõuded on antud punktis 4.3.3.4.1.

4.2.2.1.3.   Tagaosa

Nõuded on sätestatud lisas S.

4.2.2.2.   Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi lähenemisest märku andva helisignaalseadmega.

4.2.2.2.2.   Juhtimine

Helisignaalseadet peab olema võimalik käivitada kõikidest juhtimisasenditest.

4.2.2.3.   Veeremi identifitseerimine

Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu number, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida. Number peab olema selgelt esitatud vähemalt veeremiüksuse mõlemal küljel.

Samuti peab olema võimalik kindlaks teha veeremiüksuse suhtes kehtivaid kasutuspiiranguid.

Täiendavad nõuded on sätestatud lisas P.

4.2.2.4.   Kaubavagunite laadimine

Raudtee-ettevõtja peab tagama kõikide vagunite ohutu ja kindla laadimise ning nende püsimise samas seisundis kogu veo kestel, pidades silmas järgmist.

4.2.2.4.1.   Raskuse jaotus

Vagunid tuleb laadida selliselt, et koormamass jaotuks ühtlaselt kõikidele telgedele. Kui see ei ole võimalik konkreetse veose suuruse või kuju tõttu, peab raudtee-ettevõtja kogu veo kestel rakendama veo eritingimusi.

4.2.2.4.2.   Teljekoormus

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et veeremit ei laadita üle ettenähtud teljekoormuse. Samuti peab ta tagama, et veeremit ei laadita üle lubatud teljekoormuse kavandatava marsruudi ühelgi osal (välja arvatud juhul, kui asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad on sõiduks loa andnud).

4.2.2.4.3.   Veose kinnitamine

Raudtee-ettevõtjad peavad tagama, et kogu veos ja veeremiühikute kasutamata koormakinnitusseadmed on kinnitatud ohutult, vältimaks tarbetut liikumist veo ajal.

4.2.2.4.4.   Kineetiline mõõde

Rongi iga veeremiüksuse kineetiline gabariit (koos veosega) peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

4.2.2.4.5.   Veose katmine

Raudtee-ettevõtjad peavad tagama, et kõik veeremiüksuse veose katmiseks kasutatavad materjalid on ohutult veeremiüksuse või veose külge kinnitatud. Katted peavad olema asjaomase veose katmiseks sobivast materjalist, võttes arvesse veo käigus tekkida võivaid jõude.

4.2.2.5.   Rongi koosseis

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama eeskirjad ja protseduurid, mida tema personal peab järgima, et tagada rongi vastavus eraldatud liini nõuetele.

Nõuded rongi koosseisule peavad lähtuma alljärgnevast:

 veeremiüksused

 

 rongi kõik veeremiüksused peavad vastama kõikidele rongi läbitavatel marsruutidel kehtivatele nõuetele;

 rongi kõik veeremiüksused peavad taluma maksimumkiirust, millega rong on ette nähtud sõitma;

 rongi kõik veeremiüksused peavad kogu kavandatava veo kestel olema ettenähtud hooldusintervallide piires (nii aja kui ka teekonna pikkuse osas);

 rong

 

 veeremiüksuste koosseis, mis moodustab rongi, peab vastama asjaomasel marsruudil kehtivatele tehnilistele piirangutele ning ei tohi olla pikem, kui on vahe- ja lõppterminalides maksimaalselt lubatud;

 raudtee-ettevõtja peab tagama, et rong on kogu kavandatava veo kestel sobivas tehnilises korras;

 mass ja teljekoormus

 

 rongi mass peab olema marsruudi asjaomases osas lubatud ning haakeseadiste, veojõu ja muude rongi omadustega seoses ette nähtud maksimumi piires. Tuleb kinni pidada teljekoormuse piirangutest;

 rongi suurim kiirus

 

 rongi suurim lubatud sõidukiirus peab vastama kõikidele asjaomastel marsruutidel kehtivatele piirangutele, pidurdusjõule, teljekoormusele ja veeremi liigile;

 kineetiline mõõde

 

 rongi iga veeremiüksuse kineetiline gabariit (koos veosega) peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

Konkreetse rongi pidurisüsteemi või veovahendi liigist tulenevalt võib nõuda või kehtestada täiendavaid piiranguid.

Rongi koosseis peab olema kirjeldatud ühtlustatud rongi koostedokumendis (vt lisa U).

4.2.2.6.   Rongi pidurid

4.2.2.6.1.   Pidurisüsteemi miinimumnõuded

Rongi kõik veeremiüksused peavad olema ühendatud RST KTKdes sätestatud pidevasse automaatpidurdussüsteemi.

Iga rongi esimeses ja viimases veeremiüksuses (sealhulgas vedurid) peab olema automaatpidurduse juhtseade.

Kui rong jaguneb avarii tõttu kaheks osaks, peavad mõlemad eraldunud veeremikogumid maksimaalse pidurdusjõuga automaatselt seiskuma.

4.2.2.6.2.   Pidurdustõhusus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab otsustama, kas:

 anda raudtee-ettevõtjale vajalikud andmed asjaomastel marsruutidel nõutava pidurdustõhususe väljaarvutamiseks, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid pidurisüsteeme aktsepteeritakse, ja nende kasutamise tingimused, või

 teatada tegelikult nõutav pidurdustõhusus.

Raudtee-ettevõtja peab tagama rongi piisava pidurdustõhususe, andes oma töötajatele täitmiseks kohustuslikud pidurduseeskirjad.

Andmed, mida raudtee-ettevõtjad kasutavad oma rongide peatumiseks ja paigalpüsimiseks vajaliku pidurdustõhususe väljaarvutamisel, peavad arvesse võtma asjaomaste marsruutide geograafiat, eraldatud liine ja ERTMSi/ETCSi arengut.

Täiendavad nõuded on sätestatud lisas T.

4.2.2.7.   Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse, et kõik rongi ohutusseadmed on täielikus töökorras ning rong on liiklemiseks ohutu.

Raudtee-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat teavitama kõikidest rongi omaduste muudatustest, mis mõjutavad selle toimimist, või mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada rongi kasutamist sellele eraldatud liinil.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja peavad kindlaks määrama ja ajakohastama rongi halvenenud tingimustes liiklemise tingimused ja protseduurid.

4.2.2.7.2.   Nõutavad andmed

Ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks vajalikud andmed ning nende edastamise menetlus peavad hõlmama järgmist:

 rongi identifitseerimisandmed;

 rongi eest vastutava raudtee-ettevõtja identifitseerimisandmed;

 rongi tegelik pikkus;

 kas rongis veetakse reisijaid või loomi, kui see ei ole sõiduplaanis ette nähtud;

 käitamispiirangud ja nendega hõlmatud veeremiüksuste identifitseerimistunnused (rööpmevahe, kiirusepiirangud jne);

 andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul.

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse nende andmete teatavakstegemine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale enne rongi väljumist.

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega teavitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat juhtudel, kui rong ei kasuta eraldatud liini või see tühistatakse.

4.2.3.   RONGILIIKLUSE KORRALDAMISE NÄITAJAD

4.2.3.1.   Rongide planeerimine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teatavaks tegema, milliseid andmeid rongiliini taotlemisel nõutakse. Sellega seotud täpsemaid aspekte käsitletakse direktiivis 2001/14/EÜ.

4.2.3.2.   Rongide identifitseerimine

Kõik rongid peavad olema üheselt identifitseeritud.

Sellealased nõuded on sätestatud lisas R.

4.2.3.3.   Rongi väljumine

4.2.3.3.1.   Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

Raudtee-ettevõtja peab vastavalt käesolevate KTKde punkti 4.1 kolmandale lõigule kindlaks määrama enne väljumist tehtavad kontrollid ja katsed (eelkõige piduritega seotud).

4.2.3.3.2.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

Raudtee-ettevõtja peab enne väljumist ja sõidu ajal teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kõikidest rongi või selle toimimist mõjutavatest kõrvalekalletest, mis võivad rongi liikumist kahjulikult mõjutada.

4.2.3.4.   Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.   Põhinõuded

Liikluskorraldus peab tagama raudtee ohutu, tõhusa ja täpse toimimise, sealhulgas töö tõhusa taastamise pärast teenuse häireid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette nägema toimingud ja vahendid:

 rongiliikluse korraldamiseks reaalajas;

 operatiivseteks meetmeteks, mille eesmärk on tagada infrastruktuuri võimalikult tõhus toimimine tegelike või prognoositavate viivituste või vahejuhtumite korral; ja

 raudtee-ettevõtja(te) teavitamiseks nimetatud juhtudel.

Mis tahes täiendavaid menetlusi, mida raudtee-ettevõtja vajab ja mis mõjutavad liidest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, võib kehtestada pärast kokkuleppe sõlmimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga.

4.2.3.4.2.   Rongi aruandlus

4.2.3.4.2.1.   Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab:

 looma võimalused, et registreerida reaalajas kellaajad, millal rongid väljuvad nende võrkudes asjakohastest varem kindlaks määratud aruandluspunktidest, neisse saabuvad või neid läbivad, ja deltaaja;

 sätestama konkreetsed andmed, mis on vajalikud rongi asukoha teatamiseks. Need andmed peavad sisaldama järgmist:

 

 rongi identifitseerimisandmed;

 aruandluspunkti identifitseerimisandmed;

 liin, millel rong sõidab;

 graafikujärgne aruandluspunkti saabumise aeg;

 tegelik aruandluspunkti saabumise aeg (olenemata sellest, kas tegemist on saabumise, väljumise või läbisõiduga, tuleb esitada eraldi saabumis- ja väljumisaeg ka vahearuandluspunktide kohta, mida rong läbib);

 aruandluspunkti varem või hiljem saabumise aeg minutites;

 esialgne selgitus kõikide üle 10-minutiliste viivituste kohta või muude viivituste kohta, mille selgitamine on liikluskontrolli süsteemiga ette nähtud;

 teave selle kohta, et rongi aruanne ei ole saabunud õigeaegselt ning viivituse aeg minutites;

 rongi varasemad identifitseerimisandmed, kui neid on;

 rongi reisi tühistamine tervikuna või osaliselt.

4.2.3.4.2.2.   Prognoositav üleandmise aeg

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema menetlus, mis võimaldab kindlaks määrata prognoositava kõrvalekalde minutites rongi graafikujärgsel üleandmisel teisele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.

See peab hõlmama teenuse häirete andmeid (kirjeldus ja probleemi asukoht).

4.2.3.4.3.   Ohtlikud kaubad

Raudtee-ettevõtja peab kindlaks määrama ohtlike kaupade veo järelevalve korra.

Nimetatud toimingud peavad hõlmama järgmist:

 kehtivad rongis olevate ohtlike kaupade identifitseerimise Euroopa standardid, mis on sätestatud EÜ direktiivis 96/49;

 juhi teavitamine rongis olevatest ohtlikest kaupadest ja nende asukohast;

 andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul;

 kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, sidekanalite kindlaksmääramine ja erimeetmete kavandamine kaupadega seotud ohuolukordade puhuks.

4.2.3.4.4.   Töö kvaliteet

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja peavad kehtestama menetlused kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise järelevalveks.

Järelevalve menetluste eesmärk peab olema andmete analüüs ja põhisuundumuste kindlakstegemine nii inimeksimuste kui ka süsteemivigade vallas. Analüüsi tulemusi kasutatakse parendusmeetmete väljatöötamiseks, mille eesmärgiks on vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada TENi tõhusat toimimist.

Kui kõnealustest parendusmeetmetest oleks teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ja raudtee-ettevõtjaid hõlmates kasu kogu võrgule, tehakse need vastavalt teatavaks, pidades silmas ärisaladuse kaitset.

Tööd oluliselt häirinud juhtumeid analüüsib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja niipea kui võimalik. Vajaduse korral ning eelkõige juhul, kui asjaga on seotud mõni tema töötaja, kutsub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja analüüsis osalema ka kõnealuse juhtumitega seotud raudtee-ettevõtja(d). Kui analüüsi tulemusena töötatakse välja võrgu parendamise soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada õnnetuste/vahejuhtumite põhjusi, edastatakse need kõikidele asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja raudtee-ettevõtjatele.

Need toimingud dokumenteeritakse ja nende suhtes rakendatakse sisekontrolli.

4.2.3.5.   Andmesalvestus

Rongi sõiduandmed tuleb salvestada ning säilitada, et:

 toetada süstemaatilist ohutusjärelevalvet kui vahejuhtumite ja õnnetuste vältimise vahendit;

 teha kindlaks juhi, rongi ja infrastruktuuri toimimine enne ja (kui vaja) vahetult pärast vahejuhtumit või õnnetust, et välja selgitada selle põhjused, mis on seotud rongi juhtimise või seadmetega, ning põhjendada uusi või muudetud meetmeid, mille eesmärk on vältida juhtunu kordumist;

 salvestada veduri/veduki toimimisega ja juhi tegevusega seotud andmeid, sealhulgas tööaega.

Salvestatud andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha:

 salvestamise kuupäev ja kellaaeg;

 salvestatava sündmuse täpne geograafiline asukoht (kaugus identifitseeritavast asukohast kilomeetrites);

 rongi identifitseerimisandmed;

 juhi isik.

Andmete säilitamise, korrapärase hindamise ja nende kättesaadavuse nõuded on ette nähtud selle liikmesriigi vastavate õigusaktidega:

 kus raudtee-ettevõtja on litsentseeritud (rongis salvestatud andmete osas);

 kus asub infrastruktuur (väljaspool rongi salvestatud andmete osas).

4.2.3.5.1.   Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

 rongide liikumisega seotud raudteeäärsete seadmete tõrked (signaalimine, punktid jne);

 teljepukside tuvastatud ülekuumenemised;

 rongijuhi ja rongide liikumislube andvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate teabevahetus.

4.2.3.5.2.   Jälgimisandmete salvestamine rongis

Raudtee-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

 ohuolekus signaalidest või “liikumisloa lõpust” loata möödasõit;

 hädapiduri rakendamine;

 rongi sõidukiirus;

 rongis olevate kontroll- või signaalseadmete isoleerimine või eiramine;

 helisignaalseadise (rongipasuna) kasutamine;

 ukse juhtseadiste kasutamine (avamine, sulgemine);

 rongis olevate teljepuksi ülekuumenemise detektorite (kui on olemas) tuvastused;

 selle juhikabiini identifitseerimisandmed, kus kontrollimisele kuuluvaid andmeid salvestatakse;

 tööaja registreerimiseks vajalikud andmed.

4.2.3.6.   Halvenenud töötingimused

4.2.3.6.1.   Teiste kasutajate teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudtee-ettevõtja(te)ga kooskõlastatult kehtestama menetluse üksteise viivitamatuks teavitamiseks mis tahes olukordadest, mis halvendavad raudteevõrgu ohutust, toimivust ja/või käideldavust.

4.2.3.6.2.   Rongijuhtide teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõikide oma vastutusalaga seotud halvenenud töötingimuste korral andma juhtidele ametlikud juhised meetmete kohta, mida on vaja, et halvenenud olukorda ohutult lahendada.

4.2.3.6.3.   Eriolukordades tegutsemise kord

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjatega ja vajadusel naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega koostama ja avaldama sobivad meetmed eriolukordadeks ning määrama vastutusalad, lähtudes vajadusest vähendada halvenenud töötingimustest tulenevat kahjulikku mõju.

Planeerimisnõuded ja kõnealustele sündmustele reageerimine peavad olema proportsioonis halvenemise laadi ja potentsiaalse raskusastmega.

Need meetmed, mis peavad hõlmama vähemalt võrgu normaalse olukorra taastamise kavasid, võivad käsitleda ka järgmist:

 veeremirikked (näiteks rikked, mis võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid, protseduurid rikkis rongide päästmiseks);

 infrastruktuuritõrked (näiteks elektrikatkestuse puhul või tingimustes, kus ronge võidakse planeeritud marsruudilt kõrvale suunata);

 äärmuslikud ilmastikuolud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama ja ajakohastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja oluliste töötajate kontaktandmed, kellega tuleb kontakteeruda halvenenud töötingimusi põhjustavate teenusehäirete korral. Need andmed peavad hõlmama kontaktandmeid nii tööajal kui ka töövälisel ajal.

Raudtee-ettevõtja peab need andmed edastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teatama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale nimetatud kontaktandmete muudatustest.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõiki raudtee-ettevõtjaid teavitama kõikidest muudatustest oma andmetes.

4.2.3.7.   Eriolukordade haldamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult:

 kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjatega, või

 vajadusel tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjate esindusorganitega, ja

 vajadusel naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega ning

 kohalike asutustega ja

 vastavalt vajadusele kas kohaliku või riigi tasandi avariiteenistuste, sealhulgas pääste ja tuletõrje esindusorganitega

ning vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ koostama, avaldama ja kättesaadavaks tegema vajalikud meetmed eriolukordade haldamiseks ja normaalse töö taastamiseks liinil.

Need meetmed hõlmavad üldjuhul järgmist:

 kokkupõrked;

 rongitulekahjud;

 rongide evakueerimine;

 õnnetused tunnelites;

 ohtlike kaupadega seotud intsidendid;

 rööbastelt mahasõidud.

Raudtee-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale andma kõik üksikasjalikud andmed nimetatud juhtumite kohta, eelkõige rongide remondi või rööbastele tagasitõstmise puhul. (Vt ka tavaraudtee kaubavagunite KTKde punkt 4.2.7.1 “Erakorralised meetmed”).

Lisaks peavad raudtee-ettevõtjal olema kehtivad menetlused reisijate teavitamiseks rongi avarii- ja ohutustoimingutest.

4.2.3.8.   RONGIMEESKONNA ABISTAMINE VAHEJUHTUMI VÕI VEEREMI TÕSISE RIKKE KORRAL

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama vajalikud toimingud rongimeeskonna abistamiseks halvenenud olukordades, et vältida või vähendada veeremi tehnilistest või muudest riketest tingitud viivitusi (nt sidekanalid, rongi evakueerimise korral võetavad meetmed).

4.3.   LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

Punktis 3 sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad järgmised.

4.3.1.   LIIDESED INFRASTRUKTUURI KTKDEGA

RESERVEERITUD

4.3.2.   LIIDESED JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE KTKDEGA

4.3.2.1.   Jälgimisandmete salvestamine

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga kehtestatakse jälgimisandmete salvestamise kord (vt käesolevate KTKde punkt 4.2.3.5), millele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem peab vastama (vt CR CCS KTKde punkt 4.2.15).

4.3.2.2.   Juhi valvsus

Juhi reaktsioonide jälgimise vahend, sekkudes rongi seiskamiseks, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul, ja kui infrastruktuur seda võimalust toetab, sellest automaatselt signaalimise juhtimiskeskusesse teatamine. On olemas liides selle funktsiooni ja CR CCS KTKde punkti 4.2.2 vahel, seostatuna ERTMSiga.

4.3.2.3.   ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri kasutuseeskirjad

Käesolevate KTKde lisa A (A1 ja A2) on liides ERTMSi/ETCSi FRSi ja SRSi, ERTMSi/GSM-Ri FRSi ja SMSi vahel, mida käsitletakse üksikasjalikult CR CCS KTKde lisas A. On olemas ka liides ETCSi juhi/masina/liidese (DMI) nõuetega (CR CCS KTKde punkt 4.2.13) ja EIRENE DMI nõuetega (CR CCS KTKde punkt 4.2.14). Rongi ETCS-funktsioonide isoleerimise osas on olemas liides käesolevate KTKde lisa A1 ja CR CCS KTKde punkti 4.2.2 vahel.

4.3.2.4.   Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus

Juhil peab olema võimalik jälgida signaale ja raudteeäärseid märgiseid ning need peavad olema juhile nähtavad tavapärases juhtimisasendis. See kehtib ka muude raudteeäärsete märkide kohta, mis on seotud ohutusega.

Selle soodustamiseks peavad raudteeäärsed märgised, märgid ja infotahvlid olema projekteeritud ühetaoliselt. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

 sobiv paigutus, et esilaternad võimaldaksid juhil teavet lugeda;

 sobiv ja piisav valgustus, kui see on vajalik teabe valgustamiseks;

 valgustpeegeldavuse kasutamisel peavad kasutatavad materjalid vastama asjakohastele nõuetele ning märgid peavad olema valmistatud selliselt, et rongi esilaternad võimaldavad juhil teavet hõlpsasti lugeda.

Juhi nähtavusala kohta on olemas liides CR CCS KTKde punktiga 4.2.16. CR CCS KTKde tulevase versiooni lisas A on ka täiendav punkt raudteeäärsete märgiste kohta ETCSiga varustatud liinidel.

4.3.2.5.   Rongi pidurid

On olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.6.2 ja CR CCS KTKde punkti 4.3.1.5 (“Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused”) vahel.

4.3.2.6.   Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooniga seotud miinimumnõuded

Liivatamise osas on olemas liides ühelt poolt käesolevate KTKde lisa H (ja lisa B(C1)) ning teiselt poolt CR CCS KTKde punkti 4.2.11 (“Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”) ja lisa A 1. liite punkti 4.1 (nagu on viidatud punktis 4.3.1.10) vahel.

4.3.2.7.   Andmesalvestus ja teljepukside ülekuumenemise detektorid

On olemas liides ühelt poolt käesolevate KTKde punkti 4.2.3.5 ja teiselt poolt CR CCS KTKde punkti 4.2.2 (“Rongisisesed ETCS-funktsioonid”), lisa A punktide 5, 7 ja 55 ning punkti 4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)) vahel. Kui CR CCSi avatud punkt suletakse, tekib liides OPE KTKde lisaga B.

4.3.3.   LIIDESED VEEREMI KTKDEGA

4.3.3.1.   Veeremi identifitseerimine

On olemas liides käesolevate OPE KTKde punkti 4.2.2.3 ja kaubavagunite RST KTKde lisa B vahel.

Sarnane liides tekib ka teiste CR RST KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.3.2.   Pidurdamine

On olemas liides käesolevate OPE KTKde punkti 4.2.2.6.1 ja kaubavagunite RST KTKde punkti 4.2.4 ja lisa B vahel.

Sarnane liides tekib ka teiste CR RST KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.3.3.   Nõuded reisivagunitele

Tuleb märkida, et alljärgnevas osas tekib liides teiste CR RST KTKdega, kui need koostatakse.

 Reisivagunite ja reisijaamade platvormide ühilduvus peab olema piisav, et võimaldada ohutut peale-ja mahaminekut.

 Reisijatel ei tohi olla võimalik avada neile ette nähtud küljeuksi enne, kui rong on täielikult peatunud ja rongimeeskonna liige on uksed vabastanud.

 Rongi mõlema külje uste vabastamine peab toimuma eraldi. Reisirongidel peab uste täielik sulgumine ja blokeerumine olema pidevalt jälgitav.

 Uste vabastamise korral peab veojõu rakendamine olema võimatu.

 Kõik reisivagunid peavad olema varustatud avariiväljumist soodustavate väljapääsudega.

 Reisivagunitel peab olema reisijate poolt käivitatav häireseadis või hädapidur. Nende käivitamisel peab juht saama viivitamatult häiresignaali, kuid tal peab olema võimalik säilitada kontroll rongi üle.

4.3.3.4.   Rongi nähtavus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga määratakse kindlaks, et rongi nähtavuse põhinõuded, mis tuleb sätestata veeremi KTKdes, on järgmised.

4.3.3.4.1.   Rongi juhtsõidukil, mis on esiosaga sõidusuunas

Juhtsõiduki sõidusuunas oleval esiosal peab olema kolm võrdkülgse kolmnurgana asetsevat laternat, nagu on näidatud allpool. Need laternad peavad alati põlema, kui rong sõidab kõnealuses suunas.

image

Esilaternad peavad võimaldama rongi võimalikult hõlpsalt märgata (nt teetöölistel ning ülekäigu- ja ülesõidukohtade kasutajatel), tagama rongijuhile piisava nähtavuse (eespool oleva rööbastee, raudteeäärsete märgiste/infotahvlite jne valgustus) öösel ja alavalgustuse tingimustes ning ei tohi pimestada vastutulevate rongide juhte.

Laternate vahe, kõrgus rööbastest, läbimõõt, valgustustugevus, valguskiire mõõdud ja kuju päeval ja öösel tuleb standardiseerida.

Tekivad liidesed RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonide ja käesolevate KTKde punkti 4.2.2.1.2 vahel.

4.3.3.4.2.   Tagaosas

Tekib liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.1.3 ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.7.4 ja lisa BB vahel, kui suletakse OPE KTKde lisa S avatud punkt, sätestades tagaosa toendiga tähise.

4.3.3.5.   Rongi kuuldavus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga nähakse ette, et rongi kuuldavuse põhinõue, millele veeremi allsüsteem peab vastama, on võimalus anda rongi olemasolul teatavat helisignaali.

Kõnealuse hoiatusseadise helid, nende sagedus ja tugevus ning juhipoolse käivitamise meetod tuleb standardiseerida.

Tekivad liidesed RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonide ja käesolevate KTKde punkti 4.2.2.2 vahel.

4.3.3.6.   Signaalide nähtavus

Juhil peab olema võimalik signaale jälgida ja signaalid peavad olema juhile nähtavad. See kehtib ka muude raudteeäärsete märkide kohta, mis on seotud ohutusega.

Juhikabiinid peavad olema projekteeritud sellisel ühetaolisel viisil, et juhil oleks võimalik talle esitatavat infot harilikust sõiduasendist hõlpsasti näha.

Tekib liides käesolevate KTKde punkti 4.3.2.4 ja RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonide vahel.

4.3.3.7.   Juhi valvsus

Juhi reaktsioonide jälgimise vahend, sekkudes rongi seiskamiseks, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul, ja kui infrastruktuur seda võimalust toetab, sellest automaatselt signaalimise juhtimiskeskusesse teatamine.

Tekib liides RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonidega.

4.3.3.8.   Rongi koosseis ja lisa B

Rongi maksimaalse lubatud massi kohta on olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.5 ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.2.1.2.2 (“Veoseadmed”) vahel. Tulevikus võib manööverdamiskiiruse osas tekkida liides käesolevate KTKde lisa B ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.2.1.2.1 (“Puhvrid”) vahel.

4.3.3.9.   Kaubavaguni laadimine

On olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.4 ja CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.2.3.5 (“Kauba kinnitamine”) ja lisa YY vahel.

4.3.3.10.   Rongi töökorra tagamine ja ohtlikud kaubad

On olemas liides käesolevate KTKde punktide 4.2.2.7 ja 4.2.3.4.2 ning CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.2.6 (“Ohtlikud kaubad”) vahel.

4.3.3.11.   Rongi koosseis, lisad H ja L

Rongide juhtimise, rongide käitlemise ja veeremi rongisisese paigutuse kohta on olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.5 ja lisade H ja L ning CR RTS (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.3.5 (“Pikisuunalised survejõud”) vahel.

Tekib liides RST KTKde tulevaste versioonidega, mis käsitlevad vedukeid ja reisivaguneid.

4.3.3.12.   Eriolukordades tegutsemise kord ja ohuolukordade haldamine

Äärmuslike ilmastikutingimuste kohta on olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.3.6.3 ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.6.1.2 (“Keskkonnatingimustega seotud funktsionaalsed ja tehnilised nõuded”) vahel.

On olemas ka liides käesolevate KTKde punktide 4.2.3.6 ja 4.2.3.7 ning CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punktide 4.2.7.1 (“Erakorralised meetmed”) ja 4.2.7.2 (“Tuleohutus”) vahel.

Tekib liides RST KTKde tulevaste versioonidega, mis käsitlevad vedukeid ja reisivaguneid.

4.3.3.13.   Andmesalvestus

Tekib liides käesolevate CR OPE KTKde punkti 4.2.3.5.2 (“Jälgimisandmete salvestamine rongis”) ja CR RST KTKde tulevaste versioonide vahel, mis käsitlevad vedukeid ja juhikabiinidega rööbasbusse.

On olemas liides käesolevate CR OPE KTKde punkti 4.2.3.5.1 (“Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi”) ja CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.3.3.2 (“Teljepuksi ülekuumenemise detektorid”) vahel. Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemise kohta raudteeäärsete seadmetega tekib ka liides CR OPE KTKde sama punkti ja CR RST KTKde vahel, mis käsitlevad vedukeid ja rööbasbusse.

4.3.4.   LIIDESED TELEMAATIKARAKENDUSTE KTKDEGA

4.3.4.1.   Rongide identifitseerimine

Kõikide TENi võrgustikus liikuvate rongide ühese identifitseerimise meetod on seni kindlaks määramata (vt punkt 4.2.3.2 ja lisa R). Sellega seoses on punktis 4.2.2 olemas liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKdega. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.2.   Rongi koosseis

Käesolevate KTKde punktides 4.2.2.5 ja 4.2.2.7.2 on rongide koosseisuga seotud andmete jaoks liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktiga 4.2.3.2. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.3.   Rongi väljumine

Käesolevate KTKde punktis 4.2.3.3 on rongi väljumisega seotud andmete jaoks liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktiga 4.2.3. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.4.   Rongi sõit

Käesolevate KTKde punktis 4.2.3.4 on rongi sõiduga seotud andmete jaoks liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktidega 4.2.4, 4.2.5 ja 4.2.6. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.5.   Veeremi identifitseerimine

On olemas käesolevate OPE KTKde punkti 4.2.2.3 liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktiga 4.2.11.3 (“Veeremi viiteandmebaasid”) ja lisa A punktiga 1 (“Andmete määratlus ja sõnumid” punkt 1.18 “Põhielement: WagonIdent”). Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.4.   KASUTUSEESKIRJAD

Eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad TENis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, ning eelkõige uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga seotud eeskirjad ja menetlused peavad olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Selleks on lisas A1 sätestatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS/ETCS) kasutuseeskirjad. ERTMS/GSM-R raadiosüsteemi kasutuseeskirjad sätestatakse lisas A2.

Lisaga B nähakse ette muud kasutuseeskirjad, mida on võimalik kogu TENi ulatuses standardida.

Kuna need eeskirjad on ette nähtud kasutamiseks kogu TENi ulatuses, on oluline, et need oleksid täielikult kooskõlastatud. Ainus organisatsioon, kes saab neid eeskirju muuta, on käesolevate KTKde lisade A, B ja C haldamise eest vastutav asutus.

4.5.   HOOLDUSEESKIRJAD

Ei kohaldata.

4.6.   KUTSEKVALIFIKATSIOON

Vastavalt käesolevate KTKde punktile 2.2.1 käsitleb käesolev jaotis personali pädevuse saavutamiseks vajalikku kutse- ja keelealast kvalifikatsiooni ning hindamisprotsessi.

4.6.1.   AMETIALANE PÄDEVUS

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personal peab olema omandanud vajaliku ametialase pädevuse, et täita kõiki vajalikke ohutusega seotud ülesandeid harilikes, halvenenud ja ohuolukordades. Kõnealune pädevus hõlmab ametialaseid teadmisi ning oskust neid teadmisi ellu rakendada.

Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud lisades H, J ja L.

4.6.1.1.   Kutsealased teadmised

Neid lisasid arvesse võttes ning olenevalt konkreetse töötaja ülesannetest peavad nõutavad teadmised hõlmama järgmist:

 raudtee üldine toimimine, erilise rõhuga ohutuse seisukohalt olulisel tegevusel:

 

 oma organisatsiooni ohutuse juhtimissüsteemi toimimispõhimõtted,

 koostalitlusvõimeliste toimingutega seotud olulisemate isikute rollid ja vastutus,

 ohtude tundmine, eelkõige seoses raudtee kasutamise ja elektritoitega;

 vajalikud teadmised ohutusalastest ülesannetest, mis seonduvad toimingute ja liidestega järgmistes aspektides:

 

 liinid ja raudteeäärsed seadmed,

 veerem,

 keskkond.

4.6.1.2.   Teadmiste ellurakendamise oskus

Et osata rakendada kõnealuseid teadmisi harilikes, halvenenud ja ohuolukordades, peab personal olema täielikult teadlik:

 kõnealuste eeskirjade ja protseduuride rakendamise meetodist ja põhimõtetest;

 raudteeäärsete seadmete ja veeremi ning võimalike eriotstarbeliste ohutusseadmete kasutamise protsessist;

 ohutuse juhtimissüsteemi põhimõtetest, millega välditakse inimestele ja protsessile liigsete riskide põhjustamist,

ning suutma üldiselt kohaneda erinevate olukordadega, millesse asjaomane isik võib sattuda.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad looma kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi, mis tagab nende asjaomase personali isikliku pädevuse hindamise ja säilitamise. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele pakkuda koolitust, et tagada teadmiste ja oskuste ajakohasus, eelkõige süsteemi või isiklike võimete nõrkuste või puuduste osas.

4.6.2.   KEELEOSKUS

4.6.2.1.   Põhimõtted

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja peavad tagama, et nende asjaomane personal oskab kasutada käesolevates KTKdes sätestatud sideprotokolle ja -põhimõtteid.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel ei ole sama mis raudtee-ettevõtja personali tavaliselt kasutatav keel, peab keele- ja suhtluskoolitus moodustama olulise osa raudtee-ettevõtja üldisest kvalifikatsioonijuhtimise süsteemist.

Raudtee-ettevõtja personal, kes peab oma ülesannete täitmisel harilikes, halvenenud või ohuolukordades suhtlema ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga, peab piisaval tasemel valdama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeelt.

4.6.2.2.   Keeleoskuse tase

Infrastruktuuriettevõtja keelt tuleb osata ohutuse tagamiseks piisaval tasemel.

 Sellel tasemel peab juht suutma vähemalt:

 

 saata kõiki käesolevate KTKde lisas C sätestatud sõnumeid ja neist aru saada;

 tõhusalt suhelda harilikes, halvenenud ja ohuolukordades;

 täita vorme kogu nende kasutusalas.

 Teised rongimeeskonna liikmed, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes suhelda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, peavad suutma vähemalt saata rongi ja selle seisundiga seotud teavet ning sellest aru saada.

Suunised vajalike pädevustasemete kohta on sätestatud lisas E. Juhtide teadmised peavad olema vähemalt 3. tasemel. Rongide saatepersonali teadmised peavad olema vähemalt 2. tasemel.

4.6.3.   PERSONALI ESIALGNE JA PIDEV HINDAMINE

4.6.3.1.   Põhiseisukohad

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestama oma personali hindamismenetluse.

Soovitav on arvesse võtta järgmist.

A. Personali valik:

 isiklike kogemuste ja pädevuse hindamine;

 isikliku pädevuse hindamine vajalike võõrkeelte oskuse ja nende õppimise võime osas.

B. Esmane kutsealane väljaõpe:

 koolitusvajaduste analüüs;

 koolitusvõimalused;

 koolitajate koolitus.

C. Esmane hindamine:

 põhitingimused (juhtide vanuse alampiir jne);

 hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed;

 koolitajate kvalifikatsioon;

 kutsetunnistuse väljaandmine.

D. Pädevuse säilitamine:

 pädevuse säilitamise põhimõtted

 

 eelkõige nende töötajate osas, kelle ülesandeks on rongi juhtimine, viiakse kutsehindamine läbi vähemalt kord aastas;

 järgnevad meetodid;

 pädevuse säilitamise protsessi vormistamine;

 hindamisprotsess.

E. Täienduskoolitus:

 kestva koolituse (sealhulgas keeleõpe) põhimõtted.

4.6.3.2.   Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.   Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad koostama oma asjaomaste töötajate koolitusvajaduse analüüsi.

Analüüsis tuleb esitada koolituse ulatus ja keerukus ning võtta arvesse rongide TENil kasutamisega seotud ohte, eelkõige inimvõimete ja piirangute (inimteguri) kontekstis, mis võivad tuleneda järgmisest:

 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate töötavade erinevused ja nende muutumisega seotud riskid;

 ülesannete, tööprotseduuride ja sideprotokollide erinevused;

 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali kasutatava töökeele erinevused;

 kohalikud kasutusjuhendid, mis võivad hõlmata teatavatel juhtudel, näiteks konkreetses tunnelis kasutatavaid erimenetlusi või eriseadmeid.

Suunised tegurite kohta, mida tuleks arvesse võtta, on esitatud punktis 4.6.1 osutatud lisades. Vajadusel tuleb personali koolitada neid tegureid arvesse võttes.

Raudtee-ettevõtja kavandatavast tegevusest või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja hallatava võrgu omadustest tulenevalt võivad osa neis lisades nimetatud elementidest olla ebavajalikud. Koolitusvajaduste analüüsis tuleb sätestada, milliseid elemente ei peeta vajalikuks ja miks.

4.6.3.2.2.   Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama oma koolitusvajaduste läbivaatamise ja ajakohastamise menetluse, võttes arvesse muu hulgas varasemaid auditeid, süsteemi tagasisidet ja teadaolevaid muudatusi eeskirjades ja protseduurides, infrastruktuuris ja tehnoloogias.

4.6.3.2.3.   Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.   Marsruudi tundmine

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised. See protsess peab:

 põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja antaval marsruudiinfol, ja

 olema kooskõlas käesolevate KTKde punktis 4.2.1 kirjeldatud protsessiga.

Juhid peavad marsruute tundma õppima nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

4.6.3.2.3.2.   Veeremi tundmine

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond omandab ja säilitab teadmised veduritest ja veeremist.

4.6.3.2.3.3.   Abipersonal

Raudtee-ettevõtja tagab, et abipersonal (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongi meeskonda, saavad lisaks baasväljaõppele ka koolitust rongi meeskonna täielikult koolitatud liikmete juhiste täitmiseks.

4.7.   TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED

4.7.1.   SISSEJUHATUS

Punktis 4.2.1 nimetatud personal, kes täidab käesolevate KTKde punkti 2.2. kohaselt ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, peab olema piisavalt heas füüsilises vormis, et tagada üldiste töö- ja ohutusnormide täitmine.

Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad looma ja dokumenteerima protsessi, mille nad kehtestavad ohutuse juhtimissüsteemi alla kuuluva personali meditsiiniliste, psühholoogiliste ja tervisenõuete täitmiseks.

Punktis 4.7.4 sätestatud terviseuuringud ja otsused konkreetsete töötajate füüsilise vormi kohta peab tegema tunnustatud töötervishoiuarst.

Töötajad ei tohi täita ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, kui nende valvsus on vähenenud alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite vms kasutamise tõttu. Seepärast peavad raudtee-ettevõtjal ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal olema kehtivad protseduurid, millega piiratakse ohtu, et töötajad võivad töötada kõnealuste ainete mõju all või tööl olles neid aineid tarbida.

Eespool nimetatud ainete lubatud määr organismis on ette nähtud selle liikmesriigi normidega, kus rongiliiklus toimub.

4.7.2.   TÖÖTERVISHOIUARSTIDE JA MEDITSIINIORGANISATSIOONIDE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED

Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad terviseuuringutes osalevad töötervishoiuarstid ja organisatsioonid valima vastavalt selle riigi normidele ja tavadele, kus raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on litsentseeritud või registrisse kantud.

Punktis 4.7.4 nimetatud terviseuuringuid teostavatel töötervishoiuarstidel peavad olema:

 töötervishoiu alased teadmised;

 teadmised asjaomase tööga ja raudteekeskkonnaga seotud ohtudest;

 teadmised sellest, kuidas terviseprobleemid võivad mõjutada neist ohtudest tulenevate riskide välistamiseks või vähendamiseks ette nähtud meetmeid.

Neile tingimustele vastav töötervishoiuarst võib oma nõuannete või hinnangute toetuseks paluda välist abi arstidelt või parameedikutelt, nt oftalmoloogidelt.

4.7.3.   PSÜHHOLOOGILISES HINDAMISES OSALEVATE PSÜHHOLOOGIDE TUNNUSTAMISE KRITEERIUMID JA PSÜHHOLOOGILISE HINDAMISE NÕUDED

4.7.3.1.   Psühholoogide sertifitseerimine

Psühholoogil peab olema asjakohane ülikoolidiplom ning tema pädevus peab olema sertifitseeritud ja tunnustatud vastavalt selle riigi normidele ja tavadele, kus raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on litsentseeritud või registrisse kantud.

4.7.3.2.   Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamine

Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamisprotseduurid peab kindlaks määrama punkti 4.7.3.1 kohaselt sertifitseeritud isik, võttes arvesse raudteetööd ja -keskkonda.

4.7.3.3.   Hindamisvahendite valik

Hindamine peab hõlmama üksnes hindamisvahendeid, mille aluseks on psühholoogiateaduse põhimõtted.

4.7.4.   TERVISEUURINGUD JA PSÜHHOLOOGILINE HINDAMINE

4.7.4.1.   Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.   Minimaalsed terviseuuringud

Terviseuuringud peavad hõlmama:

 üldist tervisekontrolli;

 sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontrolli;

 uriini- või vereanalüüsi, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

 narkootikumide kuritarvitamise kontrolli.

4.7.4.1.2.   Psühholoogiline hindamine

Psühholoogilise hindamise eesmärk on aidata raudtee-ettevõtjal määrata ametisse ja juhtida töötajaid, kellel on oma ülesannete ohutuks täitmiseks vajalikud kognitiivsed, psühhomotoorsed, käitumis- ja isiksuseomadused.

Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramisel peab psühholoog iga ohutusalase funktsiooniga seoses arvesse võtma vähemalt järgmisi kriteeriume.

 Kognitiivsed:

 

 tähelepanu ja keskendumisvõime;

 mälu;

 taju erksus;

 põhjendusvõime;

 suhtlusvõime.

 Psühhomotoorsed:

 

 reaktsiooni kiirus;

 liigutuste koordinatsioon.

 Käitumine ja isiksus:

 

 emotsionaalne enesevalitsus;

 käitumise usaldusväärsus;

 iseseisvus;

 kohusetunne.

Kui psühholoog mõne nimetatuist kõrvale jätab, tuleb vastavat otsust põhjendada ja see dokumenteerida.

4.7.4.2.   Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.   Perioodiliste terviseuuringute sagedus

Vähemalt üks korrapärane terviseuuring tuleb teha:

 alla 40-aastaste töötajate puhul iga 5 aasta järel;

 41–62-aastaste töötajate puhul iga 3 aasta järel;

 üle 62-aastaste töötajate puhul kord aastas.

Töötervishoiuarst peab ette nägema sagedasemad uuringud, kui töötaja tervislik seisund seda nõuab.

4.7.4.2.2.   Minimaalsed korrapärased terviseuuringud

Kui töötaja vastab enne tööleasumist läbi viidavate uuringute kriteeriumidele, peavad korrapärased lisauuringud hõlmama vähemalt:

 üldist tervisekontrolli;

 sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontrolli;

 uriini- või vereanalüüsi, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

 narkootikumide kuritarvitamise kontrolli, kui esinevad vastavad kliinilised näitajad.

4.7.4.2.3.   Täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine

Lisaks korrapärastele terviseuuringutele tuleb teha spetsiaalsed täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine, kui on piisavalt alust kahelda töötaja füüsilises või psühholoogilises seisundis või on piisav alus kahtlustada narkootikumide või alkoholi kuritarvitamist või liigtarvitamist. See kehtib eelkõige juhul, kui on toimunud antud isiku inimeksimusest tingitud vahejuhtum või õnnetus.

Tööandja võib taotleda terviseuuringute läbiviimist pärast vähemalt 30 järjestikust haiguspäeva. Vajaduse korral võivad nimetatud uuringud piirduda töötervishoiuarsti piiratud hinnanguga olemasolevate terviseandmete põhjal, mis näitavad, et töötaja töövõime ei ole halvenenud.

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama süsteemid, mis tagavad vajaduse korral kõnealuste lisauuringute ja –hindamiste läbiviimise.

4.7.5.   TERVISENÕUDED

4.7.5.1.   Üldnõuded

Töötajad ei tohi põdeda haigusi ega saada ravi, mis võib põhjustada:

 ootamatut teadvusekaotust;

 teadvuse või keskendumisvõime nõrgenemist;

 ootamatut teovõimetust;

 tasakaalu või koordinatsiooni halvenemist;

 olulist liikumisvõime halvenemist.

Täidetud peavad olema järgmised nägemise ja kuulmisega seotud nõuded.

4.7.5.2.   Nägemisnõuded

 Kaugnägemisteravus, abivahenditega või ilma: 0,8 (parem silm + vasak silm – eraldi mõõtmised); nõrgemal silmal vähemalt 0,3.

 Maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugelenägevus + 5/lühinägevus –8. Tunnustatud töötervishoiuarst (vastavalt punktile 4.7.2) võib erandjuhtudel lubada nimetatud vahemikust väljapoole jäävaid näitajaid, olles eelnevalt konsulteerinud silmaarstiga.

 Kesknägevus ja lähinägevus: piisav, abivahenditega või ilma.

 Lubatud on kontaktläätsed.

 Normaalne värvieristusvõime: tunnustatud testi alusel, nt Ishihara, vajadusel kasutada täiendavat tunnustatud testi.

 Vaateväli: normaalne (puuduvad kõrvalekalded, mis mõjutaksid tööülesannete täitmist).

 Mõlema silma nägevus: olemas.

 Binokulaarne vaateväli: olemas.

 Kontrastitundlikkus: hea.

 Puuduvad progresseeruvad silmahaigused.

 Läätseimplantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes juhul, kui neid kontrollitakse igal aastal või töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel.

4.7.5.3.   Kuulmisnõuded

Kõlaaudiogrammiga kontrollitud piisav kuulmine, st:

 kuulmine on piisavalt hea, et pidada telefonivestlust ning kuulda samal ajal hoiatussignaale ja raadiosõnumeid;

 juhinduda tuleks järgmistest soovituslikest näitajatest:

 kuulmisvaegus ei tohi 500 ja 1 000 Hz juures ületada 40 db,

 kuulmisvaegus ei tohi 2 000 Hz juures ületada nõrgema helitajuvusega kõrva puhul 45 dB.

4.7.5.4.   Rasedus

Rasedus tuleb juhtide puhul lugeda ajutiseks töölt kõrvaldamise põhjuseks, kui esineb talumatust või patoloogilisi seisundeid. Tööandja peab tagama rasedaid kaitsvate sätete rakendamise.

4.7.6.   ERINÕUDED SEOSES RONGI JUHTIMISEGA

4.7.6.1.   Perioodiliste terviseuuringute sagedus

Ronge juhtivate töötajate osas muudetakse käesolevate KTKde punkti 4.7.4.2.1 järgmiselt.

Vähemalt üks korrapärane terviseuuring tuleb teha:

 alla 60-aastaste töötajate puhul iga 3 aasta järel;

 üle 60-aastaste töötajate puhul kord aastas.

4.7.6.2.   Täiendav tervisekontroll

Rongi juhtimise korral peab enne tööleasumist tehtav tervisekontroll ning 40-aastaste ja vanemate töötajate korrapärane tervisekontroll täiendavalt sisaldama EKG-uuringut puhkeseisundis.

4.7.6.3.   Täiendavad nägemisnõuded

 Kaugnägemisteravus abivahenditega või ilma 1,0 (binokulaarne); nõrgemal silmal vähemalt 0,5.

 Värvilised kontaktläätsed ja fotokroomklaasid ei ole lubatud. Lubatud on UV-filtriga klaasid.

4.7.6.4.   Täiendavad kuulmis- ja kõnenõuded

 Ei esine vestibulaarsüsteemi anomaaliaid.

 Ei esine kroonilisi kõnehäireid (arvestades vajadust vahetada sõnumeid valjusti ja selgelt).

 Punktis 4.7.5.3 sätestatud kuulmisnõuded peavad olema täidetud kuuldeaparaadita. Arsti arvamuse alusel võib kuulmisaparaadi kasutamist lubada erijuhtudel.

4.7.6.5.   Antropomeetria

Töötajate antropomeetrilised mõõdud peavad olema veeremi ohutuks kasutamiseks sobivad. Juhtidelt ei tohi nõuda ega lubada neil juhtida teatud liiki veeremit, kui nende pikkus, kaal või muud füüsilised omadused ei võimalda seda ohutult teha.

4.7.6.6.   Traumanõustamine

Tööandja tagab vajaliku hoolduse töötajatele, keda rongi juhtimise ajal tabavad traumeerivad õnnetused, mis põhjustavad isikute surma või raskeid kehavigastusi.

4.8.   INFRASTRUKTUURI- JA VEEREMIREGISTRID

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 24 lõikele 1 “tagavad liikmesriigid infrastruktuuri- ja veeremiregistrite iga-aastase avaldamise ja ajakohastamise. Neisse registritesse märgitakse iga allsüsteemi või allsüsteemi osa põhitunnused ja nende seosed kohaldatavate KTKdega ette nähtud omadustega. Selleks sätestatakse kõikides KTKdes täpselt, millist teavet peavad infrastruktuuri- ja veeremiregistrid sisaldama.”

Kuna neid registreid avaldatakse ja ajakohastatakse kord aastas, ei saa neid käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi konkreetsete nõuete osas kasutada. Seepärast ei sätestata käesolevates KTKdes nende registrite kohta midagi.

On siiski üks kasutamisega seotud nõue teatavatele infrastruktuuriga seotud andmeüksustele, mis tuleb teha kättesaadavaks raudtee-ettevõtjale, ning omakorda ka mõningate andmeüksustele, mis tuleb teha kättesaadavaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Mõlemal juhul peavad need andmed olema täielikud ja täpsed.

4.8.1.   INFRASTRUKTUUR

Nõuded tavaraudtee infrastruktuuriga seotud andmetele käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas, mis tuleb raudtee-ettevõtjatele kättesaadavaks teha, on sätestatud lisas D. Andmete õigsuse eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

4.8.2.   VEEREM

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale peavad olema kättesaadavad järgmised veeremiga seotud andmed. Andmete õigsuse eest vastutab valdaja (veeremi omanik):

 kas veeremiüksus on ehitatud materjalidest, mis võivad õnnetuste või tulekahju korral ohtlikud olla (nt asbest);

 pikkus puhvritest mõõdetuna.

5.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.   MÕISTE

Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktis d sätestatakse, et:

Koostalitlusvõime komponendid on seadme “mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alamkoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi ning millest üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste komponent hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.”

Koostalitlusvõime komponent on:

 toode, mille võib tuua turule enne allsüsteemis kasutuselevõttu ja kasutamist; sellega seoses peab olema võimalik kontrollida komponendi vastavust sõltumatult allsüsteemist, milles see kasutusele võetakse;

 või mittemateriaalne ese, näiteks tarkvara, protsess, korraldus, protseduur jne, millel on allsüsteemis mingi funktsioon ja mille vastavust tuleb kontrollida, et tagada vastavus olulistele nõuetele.

5.2.   KOMPONENTIDE LOEND

Koostalitlusvõime komponendid kuuluvad direktiivi 2001/16/EÜ vastavate sätete alla. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas hetkel koostalitlusvõime komponendid puuduvad.

5.3.   KOMPONENTIDE TOIMIVUS JA NÄITAJAD

Pärast rongi tagaosa tähistamise lahenduse väljatöötamist on võimalik, et sellest saab koostalitlusvõime komponent. Sel juhul võib vaja olla täiendavat lisa, milles määratletakse kirkuse, tagasipeegeldusvõime ja kinnitamisega seotud eeskirjad. Tulevased versioonid võivad sisaldada ka täiendavaid liideseid RST KTKdega.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

Kuna käesolevate KTKdega veel koostalitlusvõime komponente ette ei nähta, ei sisalda need ka hindamise korda.

Kui aga hiljem määratakse kindlaks kootalitlusvõime komponendid ja teavitatud asutusel on seetõttu võimalik neid hinnata, võib vajalikud hindamismenetlused lisada muudetud versioonile.

6.2.   KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

6.2.1.   PÕHIMÕTTED

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on direktiivi 2001/16/EMÜ II lisa punkti 2.4 kohane struktuurne allsüsteem.

Selle üksikelemendid on aga suurel määral kooskõlas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee-ettevõtjalt direktiivi 2004/49/EÜ kohase ohutusloa/ohutustunnistuse taotlemisel nõutavate tööeeskirjade ja -protsessidega. Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad tõendama vastavust käesolevatele KTKdele. Selleks võivad nad kasutada direktiivis 2004/49/EÜ kirjeldatud ohutuse juhtimissüsteemi. Tuleb silmas pidada, et praegu ei ole ühegi käesolevates KTKdes sisalduva elemendi puhul vajalik teavitatud asutuse poolne eraldi hindamine.

Uue või muudetud ohutusloa/ohutustunnistuse väljastamiseks hindab asjaomane pädev asutus kõiki uusi või muudetud tööprotseduure või -protsesse enne nende rakendamist. Hindamine moodustab osa ohutustunnistuse/ohutusloa väljastamise protsessist. Kui käesoleva ohutuse juhtimissüsteemi kohaldamine mõjutab mõnda teist liikmesriiki, tuleb hindamisel tagada selle riigiga kooskõlastamine.

Allpool kirjeldatud hindamisprotsessi nõuetekohase läbiviimise korral annab pädev asutus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee-ettevõtjale loa käitamise ja liikluskorralduse süsteemi vastavate elementide rakendamiseks, andes ühtlasi välja direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 ette nähtud ohutusloa või ohutustunnistuse.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee-ettevõtja võtab kasutusele uusi/täiendatud/uuendatud tööprotsesse (või muudab oluliselt olemasolevaid), mis kuuluvad käesolevate KTKde nõuete alla, koostab ta kinnituse selle kohta, et need protsessid on kooskõlas käitamise ja liikluskorralduse KTKdega (või üleminekuajal osaga neist – vt 7. peatükk).

6.2.2.   EESKIRJADE JA PROTSEDUURIDE DOKUMENTATSIOON

Käesolevate KTKde punktis 4.2.1 kirjeldatud dokumentatsiooni hindamisel on pädeva asutuse kohustus tagada, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja esitatud dokumentide koostamise protsess oleks piisavalt täielik ja täpne.

6.2.3.   HINDAMISMENETLUS

6.2.3.1.   Pädeva asutuse otsus

Lisast G juhindudes esitavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja iga kavandatava uue või muudetud tööprotsessi kirjelduse.

Direktiiviga 2004/49/EÜ ette nähtud ohutustunnistuse/ohutusloa A osasse kuuluvad andmed esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ettevõte on registreeritud.

Direktiiviga 2004/49/EÜ ette nähtud ohutustunistuse/ohutusloa B osasse kuuluvad andmed esitatakse iga asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Kirjeldus esitatakse piisavalt üksikasjalikult, et pädeva(te)l asutus(t)el oleks võimalik otsustada ametlikku hindamise vajalikkuse üle.

6.2.3.2.   Kui hindamine on vajalik

Kui pädev asutus või asutused leiavad, et kõnealune hindamine on vajalik, tehakse see direktiivi 2004/49/EÜ kohase ohutustunnistuse/ohutusloa andmiseks/uuendamiseks vajaliku hindamise raames.

Hindamistoimingud peavad vastama hindamiseks ning ohutuse juhtimissüsteemide sertifitseerimiseks/kinnitamiseks direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 kohaselt nõutavale ühisele ohutusmeetodile, mis kehtestatakse hiljem.

Mõningad suunised hindamiseks on esitatud lisas F.

6.2.4.   SÜSTEEMI TOIMIVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et liikmesriigid peavad korrapäraselt kontrollima, kas koostalitlusvõime allsüsteeme kasutatakse ja hooldatakse vastavalt olulistele nõuetele. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas tehakse nimetatud kontrollid direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   PÕHIMÕTTED

Käesolevate KTKde rakendamine ja käesolevate KTKde asjaomaste osade nõuete täitmine peab toimuma vastavalt rakenduskavale, mille koostab iga liikmesriik tema vastutusalasse kuuluvate liinide kohta.

Kavas tuleb arvesse võtta järgmist:

 iga konkreetse liini kasutamisega seotud spetsiifiliste inimteguritega seonduv;

 iga asjaomase liini konkreetsed kasutus- ja ohutuselemendid; ja

 see, kas asjaomaseid elemente tuleb rakendada:

 

 kõikide liinil liikuvate rongide suhtes või mitte;

 üksnes mõningate liinide suhtes;

 kõikidel TENi liinidel;

 kõikide TENi liinidel liikuvate rongide suhtes;

 rakendamise seosed teiste allsüsteemidega (CCS, RST, TAF jne).

Samal ajal tuleb arvesse võtta ja kavas dokumenteerida ka konkreetsed erandid, mida võidakse kohaldada.

Rakenduskavas tuleb silmas pidada erinevaid potentsiaalseid rakendustasemeid juhtudel, kus:

 raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja alustab tegevust, või

 raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olemasolevaid töötavaid süsteeme uuendatakse või täiendatakse, või

 võetakse kasutusele uusi ja täiendatud infrastruktuuri, energiavarustuse, veeremi või juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme, mille jaoks on vaja vastavat töökorda.

Kui olemasolevates töötavates süsteemides tehakse täiendusi, mis mõjutavad nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid kui ka raudtee-ettevõtjaid, peab liikmesriik tagama, et kõnealuseid projekte hinnatakse ja need võetakse kasutusele ühel ajal.

On kokku lepitud, et käesolevate KTKde kõikide osade täielik rakendamine ei ole võimalik enne, kui kasutatav seadmestik (infrastruktuur, juhtkäsud ja signaalimine jne) on ühtlustatud. Käesolevas peatükis esitatud suunised on seega üksnes vaheetapp, mis toetab üleminekut kavandatavale süsteemile.

Direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 11 kohaselt tuleb tunnistusi/lube uuendada iga 5 aasta järel. Pärast käesolevate KTKde jõustamist ning tunnistuse/loa uuendamiseks vajaliku menetluse käigus peavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja suutma tõendada, et nad on käesolevate KTKde sisu arvesse võtnud, ning põhjendada, miks nad ei ole nende teatavaid osi seni täitnud.

Ehkki on selge, et lõpuks tuleb jõuda käesolevates KTKdes kirjeldatud kavandatava süsteemini, võib üleminek olla etapiviisiline, arendades järk-järgult riiklikke või rahvusvahelisi kahe- või mitmepoolseid lepinguid. Need lepingud, mille koostamisel ja sõlmimisel võivad esineda kombinatsioonid IE–IE, IE–RE, RE–RE, peavad alati sisaldama asjaomaste ohutusametkondade panust.

Kui olemasolevad lepingud sisaldavad käitamise ja liikluskorraldusega seotud nõudeid, teatavad liikmesriigid komisjonile 6 kuu jooksul alates käesolevate KTKde jõustumisest järgmistest lepingutest:

(a) riiklikud, kahe- või mitmepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, mis on sõlmitud kas alaliselt või ajutiselt ning on vajalikud teatavate veoteenuste eripära või kohalike nõuete tõttu;

(b) raudtee-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või ohutuse eest vastutavate asutuste vahelised kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime;

(c) ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahel või liikmesriikide raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime.

Hinnatakse kõnealuste lepingute vastavust EL õigusaktidele, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõttele ja eelkõige käesolevatele KTKdele ning komisjon võtab vajalikud meetmed, muutes näiteks käesolevaid KTKsid, et lisada vajalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed.

RIV, RIC ja PPW lepingutest ning COTIFi kokkulepetest ei ole vaja teatada, kuna need on teada.

Nimetatud lepinguid on võimalik uuendada, kuid üksnes töökorraldusega saavutatava jätkuva koostöö huvides ja juhul, kui puuduvad muud võimalused. Kõik olemasolevate lepingute muudatused või uued lepingud peavad põhinema EL õigusaktidel ja eelkõige käesolevatel KTKdel. Liikmesriigid teatavad sellistest muudatustest või uutest lepingutest komisjonile. Sel juhul kohaldatakse eespool kirjeldatud korda.

7.2.   RAKENDUSSUUNISED

Lisas N esitatud tabelis, mis on informatiivne ega ole kohustuslik, antakse suuniseid selle kohta, mida liikmesriik peaks lugema iga 4. peatükis sätestatud elemendi rakendamise käivitajaks.

Rakendamine koosneb kolmest konkreetsest osast:

 kinnitus, et olemasolevad süsteemid ja protsessid vastavad käesolevate KTKde nõuetele;

 olemasolevate süsteemide ja protsesside muutmine, et täita käesolevate KTKde nõudeid;

 uued süsteemid ja protsessid, mis tulenevad teiste allsüsteemide rakendamisest:

 

 uued/täiendatud tavaliinid (INS/ENE),

 uued või täiendatud ETCS-signaalimisrajatised, GSM-R raadioseadmed, teljepukside ülekuumenemise detektorid jne (CCS),

 uus veerem (RST),

 liikluskorralduse telemaatikarakendused (TAF).

7.3.   ERIJUHTUMID

7.3.1.   SISSEJUHATUS

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse:

 sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum).

 Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava allsüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (A1-juhtum), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, või aastaks 2020 (A2-juhtum).

7.3.2.   ERIJUHTUMITE LOEND

Iirimaa ajutine erijuhtum (A2)

Käesolevate KTKde lisa P rakendamisel Iirimaal ei pea üksnes riigisiseses liikluses kasutatavatel liiklusvahenditel olema standardset 12-kohalist numbrit. Seda võib kohaldada ka Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiriülese liikluse puhul.

Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (A2)

Käesolevate KTKde lisa P rakendamisel Ühendkuningriigis ei pea üksnes riigisiseses liikluses kasutatavatel liiklusvahenditel olema standardset 12-kohalist numbrit. Seda võib kohaldada ka Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiriülese liikluse puhul.




LISA A1

ERTMSi/ETCSi KASUTUSEESKIRJAD

Käesolev lisa sisaldab ERTMSi/ETCSi eeskirjade projekti. Need on käesolevale lisatud, et anda üldine ülevaade eeskirjade struktuurist ja kohaldamisalast. Eelkõige ETCSi 2. astme eeskirjad kooskõlastatakse pärast välikatseid. Täielikud eeskirjad tuleb lisaks viia kooskõlla CR CCSi KTKdes sisalduva FRSi ja SRSi ajakohastatud rakendusalusega, mis kavatsetakse kehtestada 2005. aasta lõpus.

1.   SISSEJUHATUS

Käesolev dokument koosneb ERTMSi kasutuseeskirjadest 1. astmega varustatud liinidel või 2. astme liinidel, millel puudub varasem süsteem.

2.   SÕNASTIK

Reserveeritud

3.   DOKUMENDID

3.1.   KIRJALIKUD KÄSUD JA TEKSTISÕNUMID

Eeskirjade kohaselt kasutatakse alljärgnevaid kirjalikke käske.

Neis kirjalikes käskudes sisalduvad andmed on kohustuslikud, esitusviis on informatiivne.

3.1.1.   ERTMSi kirjalik käsk 01

ERTMSi kirjalik käsk 01SRis STARTIMISE/EOA EIRAMISE LUBASignaalpost … Kuupäev …/…/… Kell … : …Rongi nr … (koht) … rööbasteel juhil …(km/tahvel/signaal)1 lubatakse pärast käivitamist startida SRis2 lubatakse eirata …(tahvel/signaal)3 sõita kiirusega mitte üle … km/h … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)ja … km/h… (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)ja … km/h … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)4 täiendavad juhised ……Luba nr …Täita lüngad. Mittevajalik läbi kriipsutada (näide: km/tahvel/signaal).Kehtivad üksnes ristikesega märgistatud lahtrid (x).

3.1.2.   ERTMSi kirjalik käsk 02

ERTMSi kirjalik käsk 02LUBA SÕIDU JÄTKAMISEKS PÄRAST RONGI HÄDASEISKAMISTSignaalpost … Kuupäev …/…/… Kell … : …Rongi nr … (koht) … rööbasteel juhil …(km/tahvel/signaal)1 lubatakse startida SRis, kui ei saabu liikumisluba,2 sõita kiirusega mitte üle … km/h … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)ja … km/h … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)ja … km/h … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)3 tutvuda liini olukorraga, järgmisel põhjusel: ……4 teatada tähelepanekutest (kellele) …5 täiendavad juhised …Luba nr …Täita lüngad. Mittevajalik läbi kriipsutada (näide: km/tahvel/signaal).Kehtivad üksnes ristikesega märgistatud lahtrid (x).

3.1.3.   ERTMSi kirjalik käsk 03

ERTMSi kirjalik käsk 03PAIGALSEISU KÄSKSignaalpost … Kuupäev …/…/… Kell … : …Rongi nr … (koht) … rööbasteel juhil …(km/tahvel/signaal)1 jääda paigalseisule (kus) …(km/tahvel/signaal)2 täiendavad juhised ……Luba nr …Täita lüngad. Mittevajalik läbi kriipsutada (näide: km/tahvel/signaal).Kehtivad üksnes ristikesega märgistatud lahtrid (x).

3.1.4.   ERTMSi kirjalik käsk 04

ERTMSi kirjalik käsk 04TAASKÄIVITAMISE LUBAPÄRAST PAIGALSEISU KÄSKUSignaalpost … Kuupäev …/…/… Kell … : …Rongi nr … (koht) … rööbasteel juhil …(km/tahvel/signaal)1 lubatakse taaskäivitada2 täiendavad juhised ……Luba nr …Täita lüngad. Mittevajalik läbi kriipsutada (näide: km/tahvel/signaal).Kehtivad üksnes ristikesega märgistatud lahtrid (x).

3.1.5.   ERTMSi kirjalik käsk 05

ERTMSi kirjalik käsk 05SÕIDUPIIRANGUTE RAKENDAMISE KÄSKSignaalpost … Kuupäev …/…/… Kell … : …Rongi nr … (koht) … rööbasteel juhil …(km/tahvel/signaal)1 sõita nägemise järgi … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)2 sõita kiirusega mitte üle … km/h … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)ja … km/h … to …(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)ja … km/h … (alguspunkt) … (lõpp-punkt)(km/tahvel/signaal) (km/tahvel/signaal)3 tutvuda liini olukorraga, järgmisel põhjusel: ……4 teatada tähelepanekutest (kellele) …5 täiendavad juhised ……Luba nr …Täita lüngad. Mittevajalik läbi kriipsutada (näide: km/tahvel/signaal).Kehtivad üksnes ristikesega märgistatud lahtrid (x).

3.1.6.   ERTMSi kirjalik käsk 06

ERTMSi kirjalik käsk 06MARSRUUDI SOBIMATUSE EIRAMISE LUBASignaalpost … Kuupäev …/…/… Kell … : …Rongi nr … (koht) … rööbasteel juhil …(km/tahvel/signaal)1 eirata marsruudi sobimatust2 täiendavad juhised ……Luba nr …Täita lüngad. Mittevajalik läbi kriipsutada (näide: km/tahvel/signaal).Kehtivad üksnes ristikesega märgistatud lahtrid (x).

3.1.7.   ERTMSi tekstisõnumid



Kuvatav kindlaksmääratud sõnum

Vilkuv sõnum

Viited

Ack UN

x

SRS: 4.6.3, 4.7.2, 5.4.3.7.3

Ack OS

x

SRS: 4.6.3, 4.7.2, 5.9.1.2, 5.9.2.3, 5.9.2.4, 5.9.3.2, 5.9.3.4, 5.9.3.5, 5.9.3.6

Ack SH

x

SRS: 4.4.8.1.9, 4.6.3, 5.7.1.4, 5.7.2.3, 5.7.2.4, 5.7.3.2, 5.7.3.3, 5.7.3.4, 5.7.3.5

Ack SR

x

SRS: 4.7.2

Ack RV

x

SRS: 5.13.1.4

Ack STM …

x

SRS: 4.4.16, 4.4.17

Ack train trip

x

SRS: 3.14.1, 4.4.13.1.4, 4.4.14.1.1, 4.6.3, 4.7.2, 5.11.1.1

Ack transition to level _

x

SRS: 4.7.2, 5.10.4.1, 5.10.4.3, 5.10.4.4

Communication session terminated

 

SRS: 3.5.5, 5.15.4

No radio connection with RBC

 

SRS: 3.5.3.7

Route unsuitable

 

SRS 3.12.2.4

SF because of x

 

SRS: 4.4.5

SH refused

 

SRS 5.6.3, 4.7.2

SH granted not received

 

SRS 5.6.4.1.1

Transition to level _ _ _

 

SRS: 4.7.2, 5.10.4.1, 5.10.4.3, 5.10.4.4

Waiting for SH

 

SRS: 5.6.3, 4.7.2

Tekstisõnum, mille kättesaamist tuleb kinnitada:



Kuvatav kindlaksmääratud sõnum

Vilkuv sõnum

Viited

Failure of LTM

 

SRS:

Failure of Euroradio

 

SRS:

3.2.   OLUKORRAD – EESKIRJAD

Tahtlikult tühjaks jäetud.

4.   ERTMSi RONGIKATEGOORIAD

4.1.   RAKENDUSALA JA EESMÄRK

Käesolevas dokumendis määratletakse ERTMSi rongikategooriad.

4.2.   MÄÄRATLUS

ERTMSi rongikategooria oleneb veeremi liigist ja keskkonnaomadustest. Seda märgitakse kahetähelise tähisega.

Tähised on järgmised:

 BT – tavarong;

 AT – aktiivkalduv rong;

 PT – passiivkalduv rong;

 CW – külgtuuletundlik rong.

ERTMSi rong tähistatakse:

 ainult ühe tähisega, mis tähistab veeremit;

 veeremit tähistava tähise ja keskkonnaomadusi tähistava tähise kombinatsiooniga.

5.   RONGI ETTEVALMISTAMINE TANDEMLIIKUMISEKS

5.1.   OLUKORRAD

Tahtlikult tühjaks jäetud.

5.2.   EESKIRJAD

Tahtlikult tühjaks jäetud.

6.   KÄIVITAMINE RAJAL

6.1.   OLUKORRAD

Juht valmistub teekonda alustama ja vedur on SB-režiimil.

6.2.   EESKIRJAD

Kui rongisisene süsteem seda nõuab, sooritab juht järgmised toimingud:

 sisestab, taassisestab või kinnitab juhi ID ja ronginumbri;

 valib vastavalt riiklikele eeskirjadele asjakohase ERTMSi/ETCS-astme.

6.2.1.   VEDURIL ON VAJA LIIKUDA RONGINA

Juht:

 sisestab rongi andmed (eeskiri “Andmete sisestamine”);

 valib “Start”.

6.2.1.1.   0-astmel

Süsteem nõuab UNi kinnitamist.

DMI kuvab järgmise teate:

“Ack UN”.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

6.2.1.2.   1. astmel

Süsteem nõuab SRi kinnitamist.

DMI kuvab järgmise teate:

“Ack SR”.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

6.2.1.3.   2. astmel

Tahtlikult tühjaks jäetud.

6.2.1.4.   STM-astmel

Süsteem nõuab STM… kinnitamist.

DMI kuvab järgmise teate:

“Ack STM…”.

Juht kohaldab riiklikke eeskirju.

6.2.2.   VEDURIL ON VAJA LIIKUDA SH-REŽIIMIS

Juht valmistub manööverdamiseks (eeskiri “Manöövrite tegemine SH-režiimis”).

6.2.3.   VEDURIL ON VAJA LIIKUDA NL-REŽIIMIS

Juht valmistub tandemliikumiseks (eeskiri “Rongi ettevalmistamine tandemliikumiseks”).

7.   RONGI TANDEMLIIKUMISE LÕPETAMINE

7.1.   OLUKORRAD

Tahtlikult tühjaks jäetud.

7.2.   EESKIRJAD

Tahtlikult tühjaks jäetud.

8.   MANÖÖVERDAMINE SH-REŽIIMIS

8.1.   OLUKORRAD

Veeremit on vaja liigutada SH-režiimis.

8.2.   EESKIRJAD

8.2.1.   KÄSITSI SH-REŽIIMILE LÜLITAMINE

Enne juhile SH-režiimi valikuks loa andmist toimib signaalija järgmiselt:

 kontrollib, et kõik manööverdamise eeltingimused on riiklike eeskirjade kohaselt täidetud;

 annab juhile vajalikud andmed tehtavate manöövrite kohta.

Juht valib SH-režiimi üksnes juhul, kui ta on signaalijalt loa saanud.

Juht valib SH-režiimi üksnes siis, kui rong seisab.

2. astme puhul kuvab DMI järgmise teate:

“Waiting for SH”.

8.2.1.1.   Manööverdamisluba antakse

Rongisisene süsteem lülitub ümber SH-režiimile.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”) ja kohaldab riiklikke eeskirju.

8.2.1.2.   Manööverdamisluba ei anta või 2. astmel ei saada manööverdamistaotlusele vastust

Kui DMI kuvab järgmise teate:

“SH refused”,

või

“SH granted not received”,

või

“Communication session terminated”,

võtab juht ühendust signaalijaga.

Juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

8.2.2.   AUTOMAATNE SH-REŽIIMILE LÜLITAMINE

Juht kinnitab järgmise teate kättesaamist:

“Ack SH”.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”) ja kohaldab riiklikke eeskirju.

8.2.3.   SH-REŽIIMIST VÄLJUMINE

Kui manööver on lõpetatud ja kõik SH-režiimis tehtavad manöövrid on lõpule viidud, väljub juht SH-režiimist ja teavitab sellest signaalijat.

9.   ANDMETE SISESTAMINE

9.1.   OLUKORRAD

Andmed on vaja sisestada, et valmistada rong kasutamiseks ette:

 käivitamisel;

 pärast iga andmete muutmist; muudatused võivad näiteks kaasa tuua:

 

 rongi muutmise vastavalt veokorraldusdokumentidele;

 veeremi omadusi mõjutava rikke;

 rongile abi andmise.

9.2.   EESKIRJAD

Enne esmast väljumist kontrollib rongi ettevalmistaja rongi vastavust selle ERTMS-kategooriale ning juht kontrollib rongi andmete olemasolu.

Enne esmast väljumist kontrollib juht rongi andmete olemasolu ja võtab need andmed teatavaks. Sama kehtib juhi asendamise korral.

9.2.1.   ANDMETE SISESTAMINE

A –.   Üldjuhtum

Ülesande täitmiseks sisestab ja/või kinnitab rongi ettevalmistaja järgmised andmekogumid:

 rongi andmed;

 lisaandmed.

Rongi andmed käsitlevad veeremi omadusi ja hõlmavad järgmist:

 rongi number;

 rongi suurim kiirus;

 rongi ERTMS-kategooria;

 rongi pikkus;

 aeglustusandmed;

 toiteallikas;

 gabariidivärav;

 teljekoormus;

 kas rong on varustatud hermeetikasüsteemiga;

 olemasolevate STMide loend.

Lisaandmed käsitlevad teisi tööks vajalikke parameetreid ja võivad olla järgmised:

 juhi ID;

 ERTMSi/ETCSi aste;

 RBC-tunnus/telefoninumber;

 haardetegur;

 ja, kui see on reisiks vajalik, aktiveeritav STM, sealhulgas STMi lisaandmed.

B –.   Tandemliikumine

(lisatakse hiljem)

9.2.1.1.   Rongikoosseis

Rongikoosseisu puhul teeb rongi ettevalmistaja enne vaikimisi andmete kinnitamist kindlaks, kas veeremi tehnilised tingimused võimaldavad varem salvestatud andmete kasutamist.

Rongikoosseisu puhul peab rongi ettevalmistaja kontrollima rongi andmeid mõjutada võivate veeremi seadmete seisundit:

 pärast rongi ettevalmistamist lähtejaamas;

 pärast iga muudatust rongi koosseisus (jaamas või mujal);

 pärast tehnilist probleemi, mis toob kaasa andmete muutmise.

Kui konkreetsed piirangud puuduvad, kinnitab rongi ettevalmistaja kõik DMI kuvatavad andmed.

Kui on konkreetseid piiranguid, toimib rongi ettevalmistaja järgmiselt:

 kontrollib uusi andmeid tehnilise dokumendi alusel;

 parandab andmed;

 kinnitab uued andmed.

9.2.1.2.   Muud rongid

Rongi andmete sisestamiseks kasutab rongi ettevalmistaja rongi andmete vormi.

9.2.2.   MUUDATUSED ANDMETES

Kui reisi kestel on vaja andmeid muuta, võtab juht uusi andmeid arvesse.

Kui on vaja muuta haardetegurit, kohaldatakse riiklikke norme.

9.2.2.1.   Rongikoosseis

Juht:

 kontrollib uusi andmeid tehnilise dokumendi alusel;

 kontrollib rongi vastavust selle ERTMS-kategooriale;

 parandab need andmed;

 kinnitab uued andmed.

Vajadusel kordab ta seda kõikide muudetavate andmete osas.

9.2.2.2.   Muud rongid

Rongi ettevalmistaja muudab rongi andmete vormi või koostab uue vormi iga kord, kui rongi andmeid muudetakse. Kui rongi ettevalmistaja puudub, ajakohastab rongi andmete vormi juht.

Rongi uute andmete sisestamiseks toimib juht järgmiselt:

 kasutab uut rongi andmete vormi;

 parandab andmed;

 kinnitab uued andmed.

10.   RONGI VÄLJUMINE

10.1.   OLUKORRAD

Rong hakkab väljuma lähtejaamast või graafikujärgsest peatusest.

10.2.   EESKIRJAD

Juhil on lubatud väljuda pärast:

 rongi liikumisloa saamist;

 rongi toimivustingimuste täitmist vastavalt riiklikele normidele.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

Kui rong ei ole väljumisajaks liikumisluba saanud, teavitab juht sellest signaalijat.

11.   REAGEERIMINE DMI/SIGNAALSÜSTEEMI JUHISTE TÄITMISEKS

11.1.   DMI NÄIDUD

Erinevad olukorrad on vastavalt DMI näitudele esitatud 2. osa alapunktides.

11.1.1.   VISUAALSED INDIKAATORID

Aeg sekkumiseniLubatud kiirusRongi tegelik kiirusKaugus pidurdus-teekonna lõpuni või seiskumiseniSihtkiirusTase + pideva või perioodilise andmeedastuse ikoonKehtiv käsk ja teadeTehnilise oleku ikoon

(Ülaltoodu on visuaalsete indikaatorite näide).

11.1.2.   HELISIGNAALID

Helisignaale käsitatakse täiendava teabena.

Helisignaale kasutatakse, et juhtida juhi tähelepanu DMI visuaalselt esitatavale uuele teabele.

Elementaarhelid:



Lühike madal

o

Pikk kõrge

#

11.2.   EESKIRJAD

11.2.1.   DMI NÄITUDE/KIRJALIKE KÄSKUDE ÜLIMUSLIKKUS

Juht järgib DMI kuvatavaid näite. Need näidud on ülimuslikud kõikide raudteeäärsete indikaatorite suhtes, välja arvatud riiklike normidega ette nähtud ohusignaalid.

Kirjalikud käsud on ülimuslikud kõikide DMI näitude suhtes, välja arvatud juhul, kui kuvatakse väiksem lubatud kiirus või väiksem vabastamiskiirus.

11.2.2.   DMI NÄIDUD



Kui kuvatakse järgmine ikoon/tekstisõnum

Nimetus

Täiendav helisignaal

Olukord

Juht:

image

0-aste

image

 

—  kohaldab riiklikke eeskirju

image

1. aste

image

 

—  kohaldab 1. astme eeskirju

image

2. aste

image

 

—  kohaldab 2. astme eeskirju

Transition to level _ _ _

 

image

 

—  rakendab alates üleminekupunktist _ _ _ astme eeskirju

Ack transition to level _ _ _

(vilgub)

 

image

 

— kinnitab tekstisõnumi saamist

— 0-astmel ja STM-astmel kohaldab riiklikke eeskirju

Ack STM

(vilgub)

 

image

 

— kinnitab tekstisõnumi saamist

— kohaldab riiklikke eeskirju

Ack UN

(vilgub)

 

image

 

—  kinnitab tekstisõnumi saamist

image

UN

image

 

—  kohaldab riiklikke eeskirju

image

(helehall)

FS

 
 

— ei ületa kuvatavat lubatud kiirust

— järgib sihtkiirust prognoositud kaugusel

Ack OS

(vilgub)

 

image

 

— kinnitab tekstisõnumi saamist

— ja alustab või jätkab sõitu nägemise järgi

image

(helehall)

OS

image

 

— alustab või jätkab sõitu nägemise järgi, kuni OS-ikooni kuvatakse

— ei ületa OS-režiimi lubatud suurimat kiirust

— 1. astmel kontrollib raudteeäärse signaali olekut, jätkab sõitu lubava signaali juurest ning jätkab sõitu nägemise järgi.

Ack SR

(vilgub)

 

image

 

— esiteks:

— 

— 1. astmel saab loa rongi liikumiseks,

— 2. astmel saab signaalijalt:

— 

— loa SRis käivitamiseks või EOA eiramiseks ERTMSi kirjaliku käsuga 01 või

— loa jätkata sõitu pärast rongi teekonna lõppu ERTMSi kirjaliku käsuga 02,

— kontrollib väikseimat piirkiirust:

— 

— graafikust/marsruudiraamatust,

— kirjalikust käsust,

— SRi piirkiirusest,

— seejärel kinnitab tekstisõnumi saamist,

— ja valmistub väljumiseks (eeskiri “Rongi väljumine”).

image

(helehall)

SR

 
 

— sõidab nägemise järgi, kui kirjalik käsk ei ütle, et see ei ole vajalik,

— ei ületa väikseimat piirkiirust, mis on kirjas:

— 

— graafikus/marsruudiraamatus,

— kirjalikus käsus,

— SRi piirkiiruses,

— 1. astmel kontrollib raudteeäärse signaali olekut:

— 

a)  peatab rongi stoppsignaali ees,

b)  jätkab sõitu lubava signaali eest ja jätkab sõitu nägemise järgi,

— 2. astmel peatub järgmise teadetetahvli juures, võtab ühendust signaalijaga ja järgib tema juhiseid, kui rong SRis nii kaugele jõuab.

Ack SH

(vilgub)

 

image

 

— veendub esmalt, et ta teab, millist manöövrit on vaja sooritada,

— seejärel kinnitab tekstisõnumi saamist

image

(helehall)

SH

 
 

—  kohaldab riiklikke manööverduseeskirju

Ack train trip

(vilgub)

 

image

 

–võtab meetmed rongi hädaseiskamisele reageerimiseks (eeskiri “Meetmete võtmine pärast rongi hädaseiskamist”)

Ack RV

 

image

 

—  kinnitab tekstisõnumi saamist

image

RV

 
 

— käivitab hädamootori

— ei ületa RV lubatud suurimat kiirust

— peab kinni sihtkaugusest

image

(oranž)

Pantograafid alla

image

 

—  laseb pantograafid alla

image

(kollane)

Pantograafid üles

image

 

—  näeb, et tal on luba pantograafid üles tõsta

image

(kollane) + märge hetke süsteemi kohta tekstina, nt “1 500 V =”

Pantograafid üles koos pinge näiduga

image

 

—  näeb, et tal on luba pantograafid üles tõsta pärast teatatud süsteemi valimist

image

(hall)

Neutraalne lõik

image

 

—  lülitab toitesüsteemi pealüliti välja

image

(kollane)

Neutraalne lõik

image

 

—  hoiab toitesüsteemi pealüliti väljalülitatuna

image

(kollane)

Mitte peatuda

image

 

—  väldib peatumist

11.2.3.   PIDURDAMISEGA SEKKUMINE KIIRUSEPIIRANGU ÜLETAMISEL

11.2.3.1.   Olukord

ETCS pidurdab, kuna rong on ületanud piirkiiruse.

Kui sekkumine on võimalik lõpetada, hakkab sümbol vilkuma hetkest, mil sekkumine on võimalik ohutult lõpetada.

11.2.3.2.   Eeskirjad



Kui kuvatakse järgmine pilt

Täiendav helisignaal

Juhil on lubatud:

1.  Rong ületab piirkiirust

image

käesoleva näite puhul:

— kiirus antud hetkel: 140 km/h,

— lubatud kiirus: 110 km/h,

Sõidupidur on aktiveeritud.

image

(vaheldumisi)

 

2.  Kiirus on antud hetkel võrdne või väiksem kui piirkiirus

image

käesoleva näite puhul:

— kiirus antud hetkel: 104 km/h,

— lubatud kiirus: 105 km/h,

Sõidupiduri ikoon hakkab vilkuma.

 

–  pidur vabastada, kui rongi kiirus antud hetkel on vähenenud alla lubatud kiiruse.

11.2.4.   VABASTAMISKIIRUS

11.2.4.1.   Olukord

Rong läheneb EOA-le ja DMI ekraanil kuvatakse vabastamiskiirus.

11.2.4.2.   Eeskirjad



Kui kuvatakse järgmine pilt

Täiendav helisignaal

Juht:

image

käesoleva näite puhul:

— tegelik kiirus: 20 km/h;

— lubatud kiirus: 50 km/h;

— vabastamiskiirus: 26 km/h.

image

— ei tohi ületada kuvatavat lubatud kiirust,

— peab kiirust vähendama pärast DMI ekraanil kuvatavat teadet,

— 1. astmel kontrollib raudteeäärse signaali olekut:

— 

a)  peatab rongi stoppsignaali ees,

b)  jätkab sõitu lubava signaali juurest, ületamata näidatud vabastamiskiirust,

— 2. astmel võib eirata teadetetahvli või puhvri juures peatumise EOAd.

image

käesoleva näite puhul:

— tegelik kiirus: 19 km/h;

— lubatud kiirus: 26 km/h;

— pidurikõver sihtolekuni: 9 km/h;

— vabastamiskiirus: 26 km/h.

 

12.   ÜLDPÕHIMÕTTED – 1. ASTE

12.1.   RAKENDUSALA JA EESMÄRK

Käesolev dokument käsitleb 1. astmel kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju, mis on ette nähtud konkreetselt selle astme jaoks (ei ole ühised teiste astmetega).

12.2.   PÕHIMÕTTED

Juht peab teadma:

 kummal teepoolel asuvad raudteeäärsed signaalid, mida tuleb järgida,

 raudteeäärsete signaalide stoppolekuid, mida tal ei ole lubatud eirata,

 raudteeäärsete signaalide lubavaid olekuid, mida tal on lubatud eirata. Lubavate olekute loendis tuuakse eraldi välja signaalid, mida on lubatud eirata piiranguteta, ning signaalid, mida on lubatud eirata teatavate piirangutega, nagu on ette nähtud riiklike normidega.

13.   NÄGEMISE JÄRGI SÕITMINE

13.1.   OLUKORRAD

Juht peab toimingute osas alati sõitma nägemise järgi, olenemata tehnilisest režiimist.

13.2.   EESKIRJAD

Kui juht peab sõitma nägemise järgi, on ta kohustatud:

 tegutsema ettevaatlikult, kontrollima kiirust, võtma arvesse tee nähtavust eespool, et oleks võimalik peatuda enne igat rongi, EOAd, stoppsignaali või takistust,

 mitte ületama nägemise järgi sõitmiseks ette nähtud piirkiirust.

14.   TEGUTSEMINE RONGISISESE SÜSTEEMI RIKETE KORRAL

14.1.   OLUKORRAD

Tehakse kindlaks rongisisese süsteemi tööd mõjutav rike.

14.2.   EESKIRJAD

14.2.1.   LIINIANDMEEDASTUSMOODULI (LTM) TÖÖD MÕJUTAV RIKE

Juht näeb DMI ekraanil järgmist tekstisõnumit:

“failure of LTM”.

Ta võtab ühendust signaalijaga; juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

14.2.2.   MAJAKAANDMEEDASTUSMOODULI (BTM) TÖÖD MÕJUTAV RIKE

Juht isoleerib rongisisese süsteemi ja teavitab signaalijat; juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

14.2.3.   EURORADIO TÖÖD MÕJUTAV RIKE

Juht näeb DMI ekraanil järgmist tekstisõnumit:

“failure of Euroradio”.

a) Veduri ettevalmistamise ajal

2.astme puhul taotleb juht veduri asendamist.

 Kui vedurit on vaja liigutada, annab signaalija juhile loa EOA eiramiseks (eeskiri “Lubatud EOA eiramine”).

 Kui vedurit ei ole vaja liigutada, lülitab juht rongisisese süsteemi välja.

Teistel astmetel teavitab juht signaalijat; juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

b) Sõidu ajal

1. astmel, kui sõidusignaale uuendatakse raadio teel, teavitab juht signaalijat. Juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

2. astmel võtab juht raadioside puudumise korral meetmeid (eeskiri “Tegutsemine raadioside puudumise korral”).

14.2.4.   DMI TÖÖD MÕJUTAV RIKE

a) Veduri ettevalmistamise ajal

Juht taotleb veduri asendamist.

Kui vedurit on vaja liigutada, teavitab juht signaalijat; juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

Kui vedurit ei ole vaja liigutada, lülitab juht rongisisese süsteemi välja.

b) Sõidu ajal

Kui DMI andmeid ei ole võimalik kuvada, peatab juht rongi ja teavitab signaalijat; juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

14.2.5.   MUUD RIKKED

Juht näeb DMI ekraanil järgmist tekstisõnumit:

“SF because of x”.

a) Veduri ettevalmistamise ajal

Juht taotleb veduri asendamist.

Kui vedurit on vaja liigutada, isoleerib juht rongisisese süsteemi ja teavitab signaalijat; juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

Kui vedurit ei ole vaja liigutada, lülitab juht rongisisese süsteemi välja.

b) Sõidu ajal

Pärast rongi seiskumist isoleerib juht rongisisese süsteemi ja teavitab signaalijat; juht ja signaalija kohaldavad riiklikke eeskirju.

15.   KÄIVITAMINE VÄLJASPOOL KÄIVITUSRADA

15.1.   OLUKORRAD

Juht peab rongi käivitama ja vedur on SB-režiimil.

15.2.   EESKIRJAD

Kui rongisisene süsteem seda nõuab, sooritab juht järgmised toimingud:

 sisestab, taassisestab või kinnitab juhi ID ja ronginumbri;

 valib vastavalt riiklikele eeskirjadele asjakohase ERTMSi/ETCS-astme.

 sisestab, taassisestab või kinnitab uuesti RBC-ID ja/või telefoninumbri vastavalt riiklikele eeskirjadele.

15.2.1.   VEDURIL ON VAJA LIIKUDA RONGINA

Juht:

 sisestab rongi andmed (eeskiri “Andmete sisestamine”);

 valib “Start”.

15.2.1.1.   0-astmel

Süsteem nõuab UNi kinnitamist.

DMI ekraanil kuvatakse järgmine teade:

“Ack UN”.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

15.2.1.2.   1. astmel

Süsteem nõuab SRi kinnitamist.

DMI ekraanil kuvatakse järgmine teade:

“Ack SR”.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

15.2.1.3.   2. astmel

Kui DMI ekraanil kuvatakse järgmine teade:

“No radio connection with the RBC”,

kontrollib juht RBC ID ja telefoninumbri õigsust ning vajadusel parandab need.

a)   Raadioühendus on loodud

a1)   Süsteem annab MA:

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

a2)   Süsteem nõuab SRi kinnitamist:

DMI ekraanil kuvatakse järgmine teade:

“Ack SR”.

Enne teate saamise kinnitamist toimib juht alljärgnevalt:

 saab signaalijalt ERTMSi kirjaliku käsuga 01 loa käivitamiseks SR-režiimis;

 kontrollib, et kirjalik luba kehtib tema rongi ja selle antud hetke asukoha suhtes.

Enne juhile SR-režiimis käivitamise loa andmist kontrollib signaalija eiratava teadetetahvli ja järgmise teadetetahvli vahele jääva teelõigu puhul:

 kas kõik marsruudi nõuded on riiklike eeskirjade kohaselt täidetud;

 SRi suurimast lubatud kiirusest väiksemaid kiirusepiiranguid ning lisab need ERTMSi kirjalikule käsule 01,

 kas on vaja muid piirangud ja/või juhiseid, ning lisab need ERTMSi kirjalikule käsule 01.

Signaalija annab välja ERTMSi kirjalikule käsule 01.

Juht reageerib vastavalt DMI kuvatavale näidule (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

Kui rong ei ole selle esimese teadetetahvli lähedal, milleni rong peab jõudma, peatab juht rongi kõnealuse teadetetahvli ees, et teha kindlaks, kas kirjalik käsk kehtib selle kohta.

b)   Raadioühendust ei ole loodud

Kui sidet RBCga ei ole võimalik taastada ja rongi on vaja liigutada, annab signaalija juhile loa EOA eiramiseks (eeskiri “Lubatud EOA eiramine”). Sellel erandjuhul ei tohi signaalija vabastada juhti SR-režiimil nägemise järgi sõitmise kohustusest.

15.2.1.4.    STM-astmel

Süsteem nõuab STM… kinnitamist.

DMI ekraanil kuvatakse järgmine teade:

“Ack STM…”.

Juht kohaldab riiklikke eeskirju.

15.2.2.   VEDURIL ON VAJA LIIKUDA SH-REŽIIMIS

Juht valmistub manööverdamiseks (eeskiri “Manöövrite tegemine SH-režiimis”).

15.2.3.   VEDURIL ON VAJA LIIKUDA NL-REŽIIMIS

Juht valmistub tandemliikumiseks (eeskiri “Rongi ettevalmistamine tandemliikumiseks”).

16.   RONGI ETTEVALMISTAMINE ABISTAVAKS TANDEMLIIKUMISEKS

16.1.   OLUKORRAD

Rong ja vedur, mis ei ole juhtvedur, on juba ühendatud ja mittejuhtveduri ERTMSi/ETCS-seadmed on valmis SB-režiimile lülitamiseks.

16.2.   EESKIRJAD

Tahtlikult tühjaks jäetud.

17.   RONGI LAHUTAMINE PÄRAST ABISTAMIST

17.1.   OLUKORRAD

Lisavedur on vaja rongist eemaldada.

17.2.   EESKIRJAD

Tahtlikult tühjaks jäetud.

18.   ÜLEMINEKUPUNKTI LÄBIMINE HALVENENUD TÖÖTINGIMUSTES 1. ASTMELT 2. ASTMELE JA 2. ASTMELT 1. ASTMELE

18.1.   OLUKORRAD

2. astme piirkonda sisenemisel ei ole võimalik luua raadioühendust.

Üleminekupunkti läbimisel üleminekut ei toimu.

18.2.   EESKIRJAD

18.2.1.   EI OLE VÕIMALIK LUUA RAADIOÜHENDUST

Kui DMI ekraanil kuvatakse järgmine teade:

“No radio connection with the RBC”,

kontrollib juht RBC ID ja telefoninumbri õigsust ning vajadusel parandab need.

Kui sidet RBCga ei ole võimalik luua ja rongi on vaja liigutada, annab signaalija juhile loa EOA eiramiseks (eeskiri “Lubatud EOA eiramine”).

18.2.2.   ÜLEMINEKUPUNKTI LÄBIMISEL ÜLEMINEKUT EI TOIMU

18.2.2.1.   Kui rong on hädaseisatud

Juht ja signaalija võtavad meetmeid rongi hädaseiskamisele reageerimiseks (eeskiri “Meetmete võtmine pärast rongi hädaseiskamist”).

Pärast seiskumist toimib juht järgmiselt:

 kontrollib, milline aste tuleb valida;

 muudab astme;

 taaskäivitab vastavalt DMI ekraanil kuvatavatele näitudele (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

18.2.2.2.   SR-režiimis

Juht:

 peatab rongi;

 kohaldab punkti 2.2.3.

18.2.2.3.   Kõigil muudel juhtudel

Juht:

 teavitab signaalijat

 kontrollib pärast rongi seiskumist, milline aste tuleb valida;

 muudab astme;

 taaskäivitab vastavalt DMI ekraanil kuvatavatele näitudele (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

19.   TEGUTSEMINE PLAANIVÄLISTE AJUTISTE KIIRUSEPIIRANGUTE KORRAL

19.1.   OLUKORRAD

On vaja tegutseda plaanivälise ajutise kiirusepiirangu olukorras.

19.2.   EESKIRJAD

Kui signaalijale saabuvad andmed, et on vaja plaanivälist ajutist kiirusepiirangut:

 peatab ta juba asjaomasel teelõigul olevad rongid;

 tõkestab teiste rongide pääsu sellele teelõigule.

Enne rongi marsruudi määramist kõnealusele lõigule teeb signaalija juhile teatavaks plaanivälise ajutise kiirusepiirangu:

 hädaseisatud rongide puhul võtavad juht ja signaalija meetmeid rongi hädaseiskamisele reageerimiseks (eeskiri “Meetmete võtmine pärast rongi hädaseiskamist”);

 muude rongide puhul kohustab signaalija ERTMSi kirjaliku käsuga 05 juhte sõitma piirangute alusel.

Juhid järgivad ajutisi kiirusepiiranguid, kuni rongi tagaosa on läbinud kiirusepiirangu lõpp-punkti.

Signaalija kohaldab neid meetmeid, kuni ajutist kiirusepiirangut hakkab haldama ERTMS.

20.   LUBATUD EOA EIRAMINE

20.1.   OLUKORRAD

Juhile on vaja anda luba EOA eiramiseks.

20.2.   EESKIRJAD

Kui juht ei ole ettenähtud ajaks rongi liikumisluba saanud ja tal pole põhjuse kohta andmeid, võtab ta ühendust signaalijaga.

Kuni signaalija loa saamiseni ei kasuta juht eiramisfunktsiooni.

Enne kui signaalija annab ERTMSi kirjaliku käsuga 01 loa EOA eiramiseks:

 kontrollib ta, kas kõik marsruudi nõuded on riiklike eeskirjade kohaselt täidetud;

 kui tal on võimalik riiklike eeskirjade kohaselt kindlaks teha, et tee on vaba, vabastab ta juhi nägemise järgi sõitmise kohustusest, lisades punkti “Täiendavad juhised” järgmised sõnad: “vabastatud nägemise järgi sõitmise kohustusest SRis”;

 kontrollib, kas on SRi suurimast lubatud kiirusest väiksemaid kiirusepiiranguid, ning lisab need ERTMSi kirjalikule käsule 01;

 kontrollib, kas on vaja muid piirangud ja/või juhiseid, ning lisab need ERTMSi kirjalikule käsule 01.

EOA eiramiseks tegutseb juht järgmiselt:

 võtab signaalijalt vastu ERTMSi kirjaliku käsu 01;

 kontrollib, et kirjalik luba kehtib tema rongi ja selle antud hetke asukoha suhtes;

 kontrollib väikseimat piirkiirust:

 

 graafikust/marsruudiraamatust,

 ajutiste kiirusepiirangute loendist,

 kirjalikust käsust,

 SRi piirkiiruse alusel;

 kasutab eiramisfunktsiooni ja järgib ERTMSi kirjalikus käsus 01 antud juhiseid;

 taaskäivitab vastavalt DMI ekraanil kuvatavatele näitudele (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

21.   TEGUTSEMINE RAADIOSIDE PUUDUMISE KORRAL

21.1.   OLUKORRAD

Raadioside kaob piirkonnas, mis ei ole teadaolev “leviauk”.

21.2.   EESKIRJAD

Kui DMI ekraanil kuvatakse järgmine teade:

(punane)

teatab juht sellest signaalijale.

Kui rongi on vaja liigutada, annab signaalija juhile loa EOA eiramiseks (eeskiri “Lubatud EOA eiramine”).

22.   MEETMETE VÕTMINE HÄDAOLUKORRAS

22.1.   OLUKORRAD

Tekib hädaolukord.

22.2.   EESKIRJAD

22.2.1.   RONGIDE KAITSMISEKS

Kui juht avastab hädaolukorra, võtab ta kõik meetmed, et vältida või vähendada olukorrast tulenevat ohtu ja teavitada signaalijat esimesel võimalusel.

Juht kohaldab riiklikke eeskirju.

Kui signaalijat teavitatakse hädaolukorrast, asub ta viivitamata kaitsma ohustatud ronge:

 1. astmel – kohaldades riiklikke eeskirju;

 2. astmel – saates hädaseiskamiskäsu; hädaseiskamiskäsk võetakse tagasi pärast seda, kui rongid on valmis taaskäivitamiseks.

Signaalija peatab kõik teised ohupiirkonnale lähenevad rongid ja hoiatab neid.

Signaalija teavitab asjaomaseid juhte niipea kui võimalik.

22.2.2.   RONGIDE TAASKÄIVITAMISEKS

Signaalija otsustab vastavalt riiklikele eeskirjadele:

 millal on võimalik anda rongide liikumislube;

 kas rongide liikumiseks on vaja juhiseid ja/või piiranguid.

Hädaseisatud rongide taaskäivitamiseks võtavad rongi hädaseiskamise korral juht ja signaalija meetmeid (eeskiri “Meetmete võtmine pärast rongi hädaseiskamist”). 2. astme rongide puhul tuleb hädaseiskamiskäsk tagasi võtta.

Signaalija lisab riiklike eeskirjade kohaselt rongide liikumiseks vajalikud juhised ja/või piirangud:

 hädaseisatud rongide puhul ERTMSi kirjalikule käsule 02;

 muude rongide puhul ERTMSi kirjalikule käsule 05.

Eelkõige võib ta paluda juhil asjaomane liinilõik üle vaadata.

Juht täidab kirjaliku käsu ja, kui seda nõutakse, teatab pärast asjaomasest piirkonnast lahkumist oma tähelepanekutest.

22.2.3.   MANÖÖVRITE KAITSMISEKS JA TAASALUSTAMISEKS

Signaalija ja juht kohaldavad riiklikke eeskirju.

23.   RONGI LIIKUMISLOA TÜHISTAMINE

23.1.   OLUKORRAD

Signaalija otsustab liikluse ümber korraldada.

23.2.   EESKIRJAD

23.2.1.   1. ASTMEL

Rongi liikumisloa tühistamiseks kohaldab signaalija riiklikke eeskirju.

Kui riiklike eeskirjadega on ette nähtud, et rong peab enne liikluskorraldustoiminguid paigal seisma, annab signaalija juhile ERTMSi kirjaliku käsuga 03 käsu paigal seista.

Taaskäivitamiseks annab signaalija loa ERTMSi kirjaliku käsuga 04.

Juht sõidab kuni järgmise raudteeäärse signaalini nägemise järgi.

23.2.2.   2. ASTMEL

Võimaluse korral tühistab signaalija liikumisloa, kasutades liikumisloa kahepoolset lühendamist.

Muudel juhtudel kohaldab signaalija riiklikke eeskirju.

Kui riiklike eeskirjadega on ette nähtud, et rong peab enne liikluskorraldustoiminguid paigal seisma, annab signaalija juhile ERTMSi kirjaliku käsuga 03 käsu paigal seista.

Taaskäivitamiseks annab signaalija juhile loa ERTMSi kirjaliku käsuga 04.

24.   MEETMETE VÕTMINE PÄRAST RONGI HÄDASEISKAMIST

24.1.   OLUKORRAD

Rong või manööver hädaseisatakse.

24.2.   EESKIRJAD

Hädaseiskamise korral eeldab juht, et tekkinud on ohtlik olukord, ning võtab kõik meetmed kõnealuse olukorra mõju vältimiseks või vähendamiseks. Meetmed võivad hõlmata rongi tagurdamist vastavalt riiklikele eeskirjadele.

Rongi tagurdamiseks kinnitab juht tekstisõnumi “ACK TRAIN TRIP” saamist ja vabastab hädapiduri.

Pärast rongi tagurdamist ja kohe, kui rong on seiskunud, võtab juht ühendust signaalijaga ja teavitab teda olukorrast.

Kõigil muudel juhtudel, kui juht näeb DMI ekraanil tekstisõnumit:

“Ack train trip”,

kinnitab ta hädaseiskamist ja võtab ühendust signaalijaga.

Juht ei jätka pärast hädaseiskamist sõitu enne signaalijalt loa saamist.

Enne kui signaalija annab juhile pärast hädaseiskamist ERTMSi kirjaliku käsuga 02 loa sõidu jätkamiseks:

 kontrollib ta, kas kõik marsruudi nõuded on riiklike eeskirjade kohaselt täidetud;

 kui tal on võimalik riiklike eeskirjade kohaselt kindlaks teha, et tee on vaba, vabastab ta juhi nägemise järgi sõitmise kohustusest, lisades punkti “Täiendavad juhised” järgmised sõnad: “vabastatud nägemise järgi sõitmise kohustusest SRis”;

 kontrollib, kas on SRi suurimast lubatud kiirusest väiksemaid kiirusepiiranguid ning lisab need ERTMSi kirjalikule käsule 02;

 kontrollib, kas on vaja muid piirangud ja/või juhiseid, ning lisab need ERTMSi kirjalikule käsule 02.

Et sõitu jätkata, teeb juht järgmist:

 võtab vastu ERTMSi kirjaliku käsu 02 koos kõikide signaalija täiendavate juhistega;

 kontrollib, et kirjalik luba kehtib tema rongi/manöövri ja selle antud hetke asukoha suhtes;

 valib vastavalt olukorrale käivituse või SH-režiimi ning järgib ERTMSi kirjalikku käsku 02;

 taaskäivitab vastavalt DMI ekraanil kuvatavatele näitudele (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”).

25.   TEGUTSEMINE MARSRUUDI SOBIMATUSE KORRAL

25.1.   OLUKORRAD

Leitakse, et veeremi omadused ja liini omadused ei ühildu.

25.2.   EESKIRJAD

Kui juht näeb DMI ekraanil järgmist tekstisõnumit:

“Route unsuitable”,

tegutseb ta järgmiselt:

 peatab rongi ja teatab marsruudi sobimatuse näidust signaalijale;

 kontrollib, kas sisestatud andmed vastavad rongi omadustele ning vajadusel parandab need.

Kuni signaalija loa saamiseni ei eira juht marsruudi sobimatuse teadet.

25.2.1.   SOBIMATUSE PÕHJUSE SAAB KÕRVALDADA

Kui see on riiklike eeskirjadega lubatud, annab signaalija juhile ERTMSi kirjaliku käsuga 06 loa eirata marsruudi sobimatust, lisades kõik vajalikud täiendavad juhised.

Juht eirab marsruudi sobimatust, kui ta on saanud signaalijalt ERTMSi kirjaliku käsu 06.

25.2.2.   SOBIMATUSE PÕHJUST EI SAA KÕRVALDADA

Signaalija ja juht kohaldavad riiklikke eeskirju.

26.   JAAMAS HÕIVATUD TEELÕIGULE SISENEMINE

26.1.   OLUKORRAD

Jaamas on vaja siseneda hõivatud teelõigule, et:

 jagada perrooni;

 ronge kokku haakida.

26.2.   EESKIRJAD

Kui rongil on vaja siseneda hõivatud rajale, tegutseb signaalija järgmiselt:

 kontrollib, et esimene rong seisab paigal, ning 2. astme puhul kontrollib, et esimese rongi liikumisluba on tühistatud (eeskiri “Rongiliikumisloa tühistamine”);

 määrab marsruudi rongile, millel on vaja hõivatud rajale siseneda.

Hõivatud rajale siseneva rongi juht reageerib vastavalt DMI ekraanil kuvatavatele näitudele (eeskiri “Reageerimine DMI/signaalsüsteemi juhiste täitmiseks”) ja järgib saadud juhiseid.

Plaanivälise liikumise korral teavitab signaalija enne marsruudi määramist mõlema asjaomase rongi juhte olukorrast vastavalt riiklikele eeskirjadele.

27.   RONGI LIIKUMINE HÄDAOLUKORRAS

27.1.   OLUKORRAD

Hädaolukorras on vaja rongi hädaliikumise tsoonis vastassuunas liigutada.

27.2.   EESKIRJAD

Kui rongi on vaja hädaolukorras liigutada vastavalt riiklikele eeskirjadele, tegutseb juht järgmiselt:

 kinnitab järgmise tekstisõnumi saamist:

 “Ack RV”;

 liigutab rongi hädaolukorras.

Pärast rongi hädaliikumise lõppu ja seiskumist teatab juht sellest signaalijale.




LISA A2

ERTMSI/GSM-RI RAKENDUSEESKIRJAD

Käesolevates eeskirjades selgitatakse, kuidas töötajad peaksid kasutama GSM-Riga seotud seadmeid.

Tegemist on avatud punktiga ning see sätestatakse käesolevate KTKde tulevastes versioonides.




LISA B

MUUD EESKIRJAD, MIS VÕIMALDAVAD UUTE STRUKTUURSETE ALLSÜSTEEMIDE ÜHTSET KASUTAMIST

(vt punkt 4.4.)

Käesolevat lisa täiendatakse aja jooksul, see vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse.

Käesoleva lisa tüüpsisuks on eeskirjad ja protseduurid, mida tuleb rakendada ühetaoliselt kogu TENi ulatuses ja eelkõige tavavõrgus ning mida käesolevate KTKde 4. peatükis praegu ei käsitleta. Tõenäoliselt lisatakse käesolevale lisale ka mõningad 4. peatüki osad ja seonduvad lisad.

A.   Üldine

Reserveeritud

B.   Töötajate ohutus ja turvalisus

Reserveeritud

C.   Rakendusalane liides signaalimis- ja juhtkäskude seadmetega

C1   Liivatamine

Liiva kasutamine aitab tõhusalt parandada rataste haardumist rööbastega, aidates pidurdamisel ja paigaltvõtul, eelkõige karmides ilmastikutingimustes.

Liiva kogunemine rööpa pinnale võib aga tekitada mitmeid probleeme, eelkõige seoses rööpaahelate aktiveerimise ning pöörangute ja ülesõitude tõhusa toimimisega.

Juhil peab alati olema võimalik liiva kasutada, kuid võimaluse korral tuleb seda vältida:

 pöörangute ja ülesõitude piirkonnas;

 pidurdamisel alla 20 km/h kiirusel.

Need piirangud ei kehti siiski juhul, kui on SAPD (ohuolekus signaalist möödasõit) või muu tõsise vahejuhtumi oht ning liiva kasutamine aitaks haardumist parandada;

 rongi seisu ajal. Erandiks on paigaltvõtt ja veduri liivatamisseadmete katsetamine. (Katsetamine peaks üldjuhul toimuma piirkondades, mis on infrastruktuuriregistris selgesõnaliselt sätestatud.)

C2   Teljepuksi ülekuumenemise detektorite aktiveerimine

Reserveeritud

D.   Rongi liikumine

D1  Tavatingimustes

D2  Halvenenud tingimustes

Reserveeritud

E.   Kõrvalekalded, vahejuhtumid ja õnnetused

Reserveeritud




LISA C

OHUTUSALASE SIDE METOODIKA

Sissejuhatus

Käesoleva dokumendi eesmärk on kehtestada eeskirjad ohutusalase maa-mobiil ja mobiil-maa side kohta, mida kasutatakse ohutuse seisukohalt kriitilistes olukordades edastatava või vahetatava teabe edastamiseks koostalitlusvõimelises võrgus, eelkõige:

 määrata kindlaks ohutusalaste teadete sisu ja struktuur;

 määrata kindlaks nende teadete kõneedastuse meetodid.

Käesoleva lisa alusel:

 on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal võimalik koostada teated ning vormide kogud. Kõnealused osad tehakse raudtee-ettevõtjale teatavaks üheaegselt eeskirjade ja protseduuride avaldamisega;

 on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja raudtee-ettevõtjal võimalik koostada asjakohased dokumendid oma töötajate jaoks (vormide kogud), juhised rongide liikumislube andvatele töötajatele ning juhi käsiraamatu 1. liide “Sideprotseduuride juhend”.

Vormide kasutamise ulatus ja nende struktuur võivad varieeruda. Mõningate riskide puhul on vormide kasutamine asjakohane, teiste puhul aga pole see vajalik.

Konkreetse riski puhul otsustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 9 lõikele 3, kas vormi kasutamine on asjakohane. Vormi tuleks kasutada üksnes juhul, kui selle ohutus- ja kasutuseelised kaaluvad üles ohutus- ja kasutusprobleemid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad oma sideprotokolli struktureerima vormidena ning järgmise 3 kategooria alusel:

 kiireloomulised suulised (häda)teated;

 kirjalikud käsud;

 täiendavad tööalased teated.

Et toetada nende teadete distsiplineeritud edastamist, on välja töötatud side metoodika.

1.   SIDE METOODIKA

1.1.   METOODIKA OSAD JA PÕHIMÕTTED

1.1.1.    PROTSEDUURIDES KASUTATAVAD STANDARDTERMINID

1.1.1.1   Kõneedastusprotseduur

termin, millega antakse kõnelemisvõimalus üle teisele poolele:

üle

1.1.1.2   Teate vastuvõtmise protseduur

 otseteate vastuvõtmisel

 termin, millega kinnitatakse teate kättesaamist:

 
kätte saadud

 termin, millega palutakse viletsa levi või arusaamatuse korral teadet korrata:

 
öelge uuesti (+ rääkige aeglaselt)

 kinnituseks etteloetud teate kättesaamisel

 terminid, mida kasutatakse, et teatada, kas ette loetud teade vastab täpselt saadetud teatele:

 
õige

 või mitte:

 
viga (+ ütlen uuesti)

1.1.1.3   Side katkestamise protseduur

 kui teade on lõppenud:

 
lõpp

 kui katkestus on ajutine ja sidet ei katkestata

 termin, millega jäetakse teine pool ootele:

 
oodake

 kui katkestus on ajutine, kuid side katkestatakse

 termin, millega teatatakse teisele poolele, et side katkestatakse, kuid seda jätkatakse hiljem:

 
võtan uuesti ühendust

1.1.1.4   Kirjaliku käsu tühistamine

termin, mida kasutatakse käimasoleva kirjaliku käsu protseduuri tühistamiseks:

tühistada protseduur…..

Kui teate saatmist on vaja hiljem jätkata, alustatakse protseduuri uuesti algusest.

1.1.2.   VEA VÕI ARUSAAMATUSE KORRAL KOHALDATAVAD PÕHIMÕTTED

Et võimaldada sideeksimuste parandamist, kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1.1.2.1.   Eksimused

  eksimus edastuse käigus

 Kui saatja ise avastab eksimuse saadetavas teabes, taotleb ta tühistamist, saates järgmise teate:

 
viga (+ koostage uus vorm ……)

 või:

 
viga + ütlen uuesti

 ning saadab algse teate seejärel uuesti.

 eksimus ettelugemise käigus

 Kui saatja avastab eksimuse ajal, mil saadetud teadet talle ette loetakse, saadab ta järgmise teate:

 
viga + ütlen uuesti

 ning saadab algse teate seejärel uuesti.

1.1.2.2.   Arusaamatus

Kui üks osapool ei saa teatest aru, peab ta paluma teisel poolel teadet korrata, kasutades järgmist teksti:

öelge uuesti (+ rääkige aeglaselt)

1.1.3.   SÕNADE, NUMBRITE, KELLAAJA, KAUGUSE, KIIRUSE JA KUUPÄEVA VÄLJENDAMINE

Et aidata erinevates olukordades teadetest paremini aru saada ja neid väljendada, tuleb iga terminit hääldada aeglaselt ja õigesti, öeldes tähthaaval sõnad või nimed ja numbrid, millest võidakse mitte aru saada. Näiteks võib tuua signaalide või pöörangute identifitseerimiskoodid.

Kehtivad järgmised eeskirjad.

1.1.3.1.   Sõnade ja tähekombinatsioonide tähthaaval ütlemine

Kasutatakse rahvusvahelist foneetilist tähestikku:



A Alpha

B Bravo

C Charlie

D Delta

E Echo

F Foxtrot

G Golf

H Hotel

I India

J Juliet

K Kilo

L Lima

M Mike

N November

O Oscar

P Papa

Q Quebec

R Romeo

S Sierra

T Tango

U Uniform

V Victor

W Whisky

X X-ray

Y Yankee

Z Zulu

Näide:

Punktid A B = punktid alpha-bravo.

Signaal number KX 835 = signaal Kilo X-Ray kaheksa kolm viis.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib lisada veel tähti koos iga tähe foneetilise hääldusega, kui seda nõuab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel või töökeeled.

Raudtee-ettevõtja võib vastavalt vajadusele lisada täiendavaid hääldamisjuhiseid.

1.1.3.2.   Arvude väljendamine

Arve väljendatakse numberhaaval



0

1

2

3

4

Null

Üks

Kaks

Kolm

Neli

5

6

7

8

9

Viis

Kuus

Seitse

Kaheksa

Üheksa

Näide: rong 2 183 = rong kaks-üks-kaheksa-kolm.

Kümnendkohti väljendatakse sõnaga “koma”.

Näide: 12,50 = üks-kaks-koma-viis-null

1.1.3.3.   Kellaaja väljendamine

Kellaaeg teatatakse kohaliku aja järgi lihtsas keeles:

Näide: kell 10:52 = kümme viiskümmend kaks.

Ehkki põhimõte on selline, on vajaduse korral lubatud aega teatada ka numberhaaval (kell üks null viis kaks).

1.1.3.4.   Vahemaade ja kiiruste väljendamine

Vahemaid väljendatakse kilomeetrites ja kiirusi kilomeetrites tunnis.

Võib kasutada miile, kui tegemist on asjaomasel infrastruktuuril kasutatava ühikuga.

1.1.3.5.   Kuupäevade väljendamine

Kuupäevi väljendatakse tavapäraselt.

Näide: 10. detsember

1.2.   SIDE STRUKTUUR

Ohutusalaste teadete kõneedastus koosneb põhimõtteliselt kahest alljärgnevast etapist:

 identifitseerimine ja palve juhiste saamiseks;

 teate edastamine ja teabeedastuse lõpetamine.

Ülitähtsate ohutusalaste teadete puhul võib esimest etappi lühendada või selle täielikult kõrvale jätta.

1.2.1.   IDENTIFITSEERIMISE JA JUHISTE PALUMISE EESKIRJAD

Et osapooled saaksid teineteist identifitseerida, teha kindlaks tegevusega seotud olukorra ning saata protseduurilisi juhiseid, kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1.2.1.1.   Identifitseerimine

Kui tegemist ei ole väga kiireloomuliste ülitähtsate ohutusalaste teadetega, on ülioluline, et teabevahetust alustavad isikut ennast identifitseeriksid. See ei ole mitte üksnes viisakas, vaid annab ka kindluse, et rongi liikumislube andev isik suhtleb õige rongi juhiga ning juht teab, et ta kõneleb õige signaalimis- või juhtimiskeskusega. See on eriti oluline juhtudel, kui suhtlus toimub piirkondades, kus sidepiirkonnad kattuvad.

Seda põhimõtet rakendatakse ka pärast teabeedastuses tekkinud katkestusi.

Osapooled kasutavad selleks alljärgnevaid teateid:

 rongide liikumislube andvad töötajad:

 

train …

(number)

this is … Signaalid

(nimi)

 juht:

 

… Signaalid

(nimi)

siin rong …

(number)

Tuleb tähele panna, et identifitseerimisele võib järgneda täiendav informatiivne teade, millega antakse rongide liikumislube andvatele töötajatele olukorra kohta piisavalt andmeid, et määrata kindlaks protseduur, mida juht peab seejärel järgima.

1.2.1.2.   Palve juhiste saamiseks

Igale kirjalikku käsku hõlmavale protseduurile peab eelnema palve juhiste saamiseks.

Juhiste palumiseks võib kasutada järgmist fraasi:

valmistuge protseduuriks …

1.2.2.   KIRJALIKE KÄSKUDE JA SUULISTE TEADETE EDASTAMISE KORD

1.2.2.1.   Ülitähtsad ohutusalased teated

Kuna need teated on kiireloomulised ja kohustavad:

 võib neid saata või vastu võtta sõidu ajal;

 võib neid edastada identifitseerimiseta;

 tuleb neid korrata;

 peab neile niipea kui võimalik järgnema täiendav teave.

1.2.2.2.   Kirjalikud käsud

Et vormide kogus sisalduvaid protseduuriteateid (seisu ajal) nõuetekohaselt saata või vastu võtta, tuleb kinni pidada järgmistest eeskirjadest.

1.2.2.2.1.   Teate saatmine

Teate vormi võib täita enne teate edastamist, et teate kogu teksti saaks saata ühekorraga.

1.2.2.2.2.   Teate vastuvõtmine

Teate vastuvõtja peab saatjalt saadud andmete põhjal täitma vormide kogus sisalduva vormi.

1.2.2.2.3.   Ettelugemine

Kõik vormide kogus sisalduvad kindlaksmääratud raudteeteated tuleb pärast vastuvõtmist ette lugeda. Ettelugemine hõlmab vormide hallis osas sisalduvat teadet, etteloetavat osa ja täiendavaid või selgitavaid andmeid.

1.2.2.2.4.   Etteloetu õigsuse kinnitamine

Igale etteloetud teatele peab järgnema teate saatja kinnitus, et etteloetu on või ei ole õige.

õige

või

viga + ütlen uuesti

pärast mida saadetakse algne teade uuesti.

1.2.2.2.5.   Kättesaamise kinnitus

Iga vastuvõetud teate kättesaamist kinnitatakse positiivselt või negatiivselt järgmiselt:

kätte saadud

või

ei kuulnud, öelge uuesti (+ rääkige aeglaselt)

1.2.2.2.6.   Jälgitavus ja kontroll

Kõikide keskusest edastatud teadetega koos tuleb edastada kordumatu identifitseerimis- või loakood:

 kui teade käsitleb tegevust, milleks juht vajab eraldi luba (nt ohusignaalist möödasõit):

 

luba …

(number)

 kõigil muudel juhtudel (nt ettevaatlikult sõites):

 

teade …

(number)

1.2.2.2.7.   Ettekande saatmine

Igale teatele, mis sisaldab nõuet “saata ettekanne”, järgneb “ettekanne”.

1.2.2.3.   Täiendavad teated

Täiendavad teated:

 saadetakse pärast identifitseerimisprotseduuri läbimist;

 on lühikesed ja täpsed (võimaluse korral ainult saadetav teave ja selle kehtivusala);

 loetakse ette ja sellele järgneb õige või vale ettelugemise kinnitus; ning

 neile võib järgneda palve saada juhiseid või täiendavat infot.

1.2.2.4.   Muutuva kindlaksmääramata sisuga infosõnumid:

Muutuva sisuga infosõnumid:

 saadetakse pärast identifitseerimisprotseduuri läbimist;

 valmistatakse ette enne saatmist;

 loetakse ette ja sellele järgneb õige või vale ettelugemise kinnitus.

2.   PROTSEDUURITEATED

2.1.   TEADETE LAAD

Protseduuriteateid kasutatakse juhi käsiraamatus sisalduvate olukordadega seotud tegutsemisjuhiste saatmiseks.

Need sisaldavad teate teksti vastavalt olukorrale ja teate identifitseerimiskoodi.

Kui vastuvõtja peab saatma teate kohta ettekande, esitatakse ka ettekande tekst.

Teadetes kasutatakse kindlaksmääratud sõnastust, mille kehtestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma töökeeles ja need esitatakse varem ettevalmistatud vormidel paberil või arvutivormingus.

2.2.   VORMID

Vormid on protseduuriteadete ametlikud andmekandjad. Need teated on üldjuhul halvenenud töötingimuste kohta. Tüüpnäideteks on juhile antav luba signaalmärgist möödasõiduks või sõidu jätkamiseks pärast “liikumisloa lõppu”, konkreetses piirkonnas aeglasemalt sõitmise nõue või liini uurimise nõue. Nimetatud teateid võib olla tarvis kasutada ka muudes olukordades.

Nende eesmärk on:

 olla üldkasutatavaks töödokumendiks, mida rongide liikumisube andvad töötajad ja juhid reaalajas kasutavad;

 tuletada juhile (eriti tundmatus või erandlikus keskkonnas töötavale juhile) meelde, milliseid protseduure ta peab järgima;

 võimaldada teabevahetuse jälgimist.

Vormide identifitseerimiseks tuleb välja töötada protseduuri tähistav kordumatu sõnaline või numbriline kood. See võib põhineda vormi kasutamise eeldataval sagedusel. Kui on tõenäoline, et kõikidest koostatavatest vormidest kõige sagedamini kasutatav on ohuolekus signaalist või EOAst möödasõidu luba, võiks selle number olla 001, ja nii edasi.

2.3.   VORMIDE KOGU

Pärast kõikide kasutatavate vormide kindlaksmääramist tuleb need kõik koondada vormide kogu nime kandvasse dokumenti või arvuti andmekandjale.

See on koonddokument, mida kasutavad omavahel suhtlemiseks juht ja rongide liikumislube andvad töötajad. Seepärast on oluline, et juhi kasutatav ja rongide liikumislube andvate töötajate kasutatav kogu on struktureeritud ja nummerdatud ühtmoodi.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab vormide kogu ja vormide koostamise eest oma töökeeles.

Raudtee-ettevõtja võib vormide kogus sisalduvatele vormidele ja lisainformatsioonile lisada tõlked, kui ta leiab, et juhtidel oleks neist väljaõppe käigus ning reaalsetes olukordades abi.

Teadete edastamiseks kasutatav keel on alati raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel.

Vormide kogu koosneb kahest osast.

Esimene osa sisaldab järgmist:

 vormide kogu kasutamisega seotud meeldetuletus;

 maalt saadetavate protseduurivormide loend;

 juhi saadetavate protseduurivormide loend, kui see on vajalik;

 olukordade loend koos viidetega protseduurivormidele, mida tuleb kasutada;

 sõnastik, milles käsitletakse olukordi, kus konkreetset protseduurivormi kohaldatakse;

 teadete väljendamise eeskirjad (foneetiline tähestik jne).

Teine osa sisaldab protseduurivorme.

Vormide kogu peab sisaldama iga vormi kohta mitut näidet ning jaotiste eraldamiseks on soovitatav kasutada järjehoidjaid.

Raudtee-ettevõtja võib juhi vormide kogule lisada selgituse iga vormi ja sellega seotud olukordade kohta.

3.   TÄIENDAVAD TEATED

Täiendavad teated on infosõnumid, mida kasutab:

 juht, et teavitada rongide liikumislube andvaid töötajaid, või mida kasutavad

 rongide liikumislube andvad töötajad, et teavitada juhti

erandlikest olukordadest, mille jaoks ei ole kindlaksmääratud vormi vajalikuks peetud, või rongi liikumise või rongi või infrastruktuuri tehnilise seisundiga seotud olukordadest.

Nende olukordade lihtsamaks kirjeldamiseks ja infosõnumite lihtsamaks koostamiseks võib kasu olla sõnumi koostamise suunistest, raudteeterminite sõnastikust, kasutatavat veeremit kirjeldavast skeemist ja infrastruktuuriseadmete kirjeldusest (rööbastee, toiteallikas jne).

3.1.   SÕNUMITE SOOVITUSLIK ÜLESEHITUS

Nimetatud sõnumite struktuuri põhijooned võiksid olla järgmised.



Teabevahetuse etapp

Sõnumi sisu

Teabe edastamise põhjus

teadmiseks

meetmete võtmiseks

Vaatlusandmed

Siin on

Ma nägin

Mul oli

Ma põrkasin kokku

Asukoht

— liinil

koht … (jaama nimi)

(konkreetne koht)

miiliposti/kilomeetriposti … juures

(number)

— minu rongi suhtes:

vedur … (number)

vagun … (number)

Keskkond

— objekt

— inimene

(vt sõnastik)

Olek

— paigal

seisab

lebab

on kukkunud

kõnnib

— liikuv

jookseb

suunas

Asukoht raudtee suhtes

 

Sõnumitele võib järgneda palve juhiste saamiseks.

Sõnumi sisu esitatakse nii asjassepuutuva raudtee-ettevõtja valitud keeles kui ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel(t)es.

3.2.   RAUDTEETERMINITE SÕNASTIK

Raudtee-ettevõtja koostab iga võrgu kohta, kus tema rongid töötavad, raudteeterminite sõnastiku. Selles esitatakse üldkasutatavad terminid raudtee-ettevõtja valitud keeles ning selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles, kelle infrastruktuuri kasutatakse.

Sõnastik koosneb kahest osast:

 terminite loend teemade kaupa;

 terminite loend tähestikulises järjekorras.

3.3.   VEEREMI SKEEM

Kui raudtee-ettevõtja leiab, et tema tegevuses oleks sellest kasu, koostatakse kasutatavat veeremit kirjeldav skeem. Selles tuleks loetleda erinevad komponendid, mis võivad olla teemaks erinevate asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega suhtlemisel. Selles tuleks esitada standardterminite üldnimetused raudtee-ettevõtja valitud keeles ning selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles, kelle infrastruktuuri kasutatakse.

3.4.   INFRASTRUKTUURISEADMETE (RÖÖBASTEE, TOITEALLIKAS JNE) KIRJELDUS

Kui raudtee-ettevõtja leiab, et tema tegevuses oleks sellest kasu, koostatakse kasutatava marsruudi infrastruktuuriseadmete (rööbastee, toiteallikas jne) omaduste kirjeldus. Selles loetletakse nimeliselt komponendid, mis võivad olla teemaks asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega suhtlemisel. Selles tuleks esitada standardterminite üldnimetused raudtee-ettevõtja valitud keeles ning selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles, kelle infrastruktuuri kasutatakse.

4.   SUULISTE TEADETE LIIGID JA STRUKTUUR

4.1.   ERAKORRALISED TEATED

Erakorraliste teadete eesmärk on anda kiireloomulisi tööjuhiseid, mis on otseselt seotud raudteeohutusega.

Arusaamatuse vältimiseks tuleb teateid alati üks kord korrata.

Saadetavad põhiteated on nimetatud allpool ning liigitatud vajaduste alusel.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib oma tegevusega seotud vajadustest lähtuvalt kehtestada ka teisi erakorralisi teateid.

Erakorralistele teadetele võib järgneda kirjalik käsk (vt punkt 2).

Erakorralistes teadetes kasutatava teksti liigi võib sätestada juhi käsiraamatu 1. liites “Sideprotseduuride juhend” ja rongide liikumislube andvatele töötajatele ette nähtud dokumentatsioonis.

4.2.   KESKUSE SAADETAVAD VÕI JUHI SAADETAVAD TEATED

 On vaja seisata kõik rongid

 Kõikide rongide seiskamise vajadusest tuleb teada helisignaaliga; kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada järgmist fraasi:

 
Hädaolukord, seisata kõik rongid

 Vajadusel täpsustatakse teates andmed asukoha või piirkonna kohta.

 Sellele teatele peab võimaluse korral kiiresti järgnema põhjus, hädaolukorra asukoht ja rongi identifitseerimistunnus.

 



Takistus teel

või tulekahju

või …

(muu põhjus)

liinil …

(nimi)

(km)

Rongi juht

(number)

 On vaja seisata konkreetne rong

 



Rong … (liinil/rajal)

(number)

(nimi/number)

Hädaseiskamine

 Sel juhul võib teatele lisada selle liini või raja nime või numbri, kus rong sõidab.

4.3.   JUHI SAADETAVAD TEATED

 On vaja energiaseadmed välja lülitada

 
Hädaolukord, vool välja lülitada

 Sellele teatele peab võimaluse korral kiiresti järgnema põhjus, hädaolukorra asukoht ja rongi identifitseerimistunnus.

 



Koht …

(km)

… liinil/rajal

(nimi/number)

… ja … vahel

(jaam)

(jaam)

Põhjus …

Rongi juht …

(number)

 Sel juhul võib teatele lisada selle liini või raja nime või numbri, kus rong sõidab.




LISA D

ANDMED, MIS PEAVAD RAUDTEE-ETTEVÕTJALE OLEMA KÄTTESAADAVAD MARSRUUTIDE KOHTA, MIDA TA KAVATSEB KASUTADA

1.OSA.

RAUDTEEINFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA ÜLDANDMED

1.1.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate nimed ja identifitseerimistunnused

1.2.

Riik (või riigid)

1.3.

Lühikirjeldus

1.4.

Üldiste kasutuseeskirjade ja normide loend (ning kuidas neid omandada)

2.OSA.

KAARDID JA SKEEMID

2.1.

Geograafiline kaart

2.1.1.

Marsruudid

2.1.2.

Põhiasukohad (jaamad, töökojad, ristmikud, kaubaterminalid)

2.2.

Liiniskeem

Skeemidel esitatavad andmed, millele vajadusel lisatakse tekst. Kui jaamade/töökodade/depoode kohta esitatakse eraldi skeem, võib liiniskeemis sisalduvat infot lihtsustada.

2.2.1.

Andmed vahekauguste kohta

2.2.2.

Liinide, ümbersõitude, haruteede ja tupikute asukohad

2.2.3.

Liinidevahelised ühendused

2.2.4.

Põhiasukohad (jaamad, töökojad, ristmikud, kaubaterminalid)

2.2.5.

Püsisignaalide asukohad ja tähendused

2.3.

Jaama/töökoja/depooskeemid (NB Kehtib üksnes koostalitlusvõimega liiklusega kohtade suhtes)

Asukohaspetsiifilistel skeemidel esitatavad andmed, millele vajadusel lisatakse tekst.

2.3.1.

Kohanimi

2.3.2.

Koha identifitseerimiskood

2.3.3.

Koha liik (reisiterminal, kaubaterminal, töökoda, depoo)

2.3.4.

Püsisignaalide asukohad ja tähendused

2.3.5.

Rööbasteede identifitseerimistunnused ja plaan, sealhulgas tupikud

2.3.6.

Perroonide identifitseerimistunnused

2.3.7.

Perroonide pikkus

2.3.8.

Perroonide kõrgus

2.3.9.

Haruteede identifitseerimistunnused

2.3.10.

Haruteede pikkus

2.3.11.

Elektritoite olemasolu peatuskohal

2.3.12.

Perrooni ääre ja rööbastee telgjoone vahekaugus rööpa pealispinna kõrgusel

2.3.13.

Puuetega reisijate juurdepääsu võimalus (reisijaamade puhul)

3.OSA.

KONKREETSETE LIINILÕIKUDE ANDMED

3.1.

Üldandmed

3.1.1.

Riik

3.1.2.

Liinilõigu identifitseerimiskood: siseriiklik kood

3.1.3.

Liinilõigu otspunkt 1

3.1.4.

Liinilõigu otspunkt 2

3.1.5.

Ajad, mil lõik on liikluseks avatud (kellaajad, kuupäevad, puhkepäevade erikord)

3.1.6.

Raudteeäärsed kaugusetähised (sagedus, välimus ja paigutus)

3.1.7.

Vedude liik (kombineeritud, reisijate-, kauba-, ...vedu)

3.1.8.

Lubatud piirkiirused

3.1.9.

Kõik muud vajalikud ohutusalased andmed

3.1.10.

Kohalikud kasutamise erinõuded (sealhulgas töötajate erikvalifikatsioon)

3.1.11.

Eripiirangud ohtlikele kaupadele

3.1.12.

Spetsiaalsed lastipiirangud

3.1.13.

Ajutiste tööde teatise näidis (ja selle saamise kord)

3.1.14.

Märge ummiku kohta liinilõigul (2001/14/EÜ artikkel 22)

3.2.

Tehnilised eritingimused

3.2.1.

Infrastruktuuri KTKde EÜ kinnitus

3.2.2.

Koostalitlusvõimelise liinina kasutuselevõtu kuupäev

3.2.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.2.4.

Võimalike erandite loend

3.2.5.

Rööpavahe

3.2.6.

Struktuurigabariit

3.2.7.

Maksimaalne teljekoormus

3.2.8.

Maksimaalne koormus jooksva meetri kohta

3.2.9.

Teele mõjuvad põiksuunalised jõud

3.2.10.

Teele mõjuvad pikisuunalised jõud

3.2.11.

Kõveriku vähim raadius

3.2.12.

Kallete protsent

3.2.13.

Kallete asukoht

3.2.14.

Lubatav pidurdustõhusus pidurisüsteemidel, mis ei kasuta ratta ja rööpa haardumist

3.2.15.

Sillad

3.2.16.

Viaduktid

3.2.17.

Tunnelid

3.2.18.

Märkused

3.3.

Energeetiline allsüsteem

3.3.1.

Energia KTKde EÜ kinnitus

3.3.2.

Koostalitlusvõimelise liinina kasutuselevõtu kuupäev

3.3.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.3.4.

Võimalike erandite loend

3.3.5.

Toitesüsteemi liik (nt puudub, õhuliinid, 3. rööbas)

3.3.6.

Toitesüsteemi sagedus (nt AC, DC)

3.3.7.

Miinimumpinge

3.3.8.

Maksimumpinge

3.3.9.

Konkreetsete elektrivedurite voolutarbimisega seotud piirangud

3.3.10.

Lisavedurite paigutusega seotud piirangud, et täita kontaktliini eraldusnõudeid (pantograafi asend)

3.3.11.

Elektriisolatsiooni meetod

3.3.12.

Kontaktliini kõrgus

3.3.13.

Kontaktliini lubatud kalle tee suhtes ja kalde muutused

3.3.14.

Lubatavate pantograafide liik

3.3.15.

Minimaalne staatiline jõud

3.3.16.

Maksimaalne staatiline jõud

3.3.17.

Neutraalsete lõikude asukoht

3.3.18.

Kasutusteave

3.3.19.

Pantograafide allalaskmine

3.3.20.

Regeneratiivpidurduse tingimused

3.3.21.

Rongi lubatav piirvool

3.4.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

3.4.1.

CCS KTK EÜ kinnitus

3.4.2.

Koostalitlusvõimelise liinina kasutuselevõtu kuupäev

3.4.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.4.4.

Võimalike erandite loend

ERTMS/ETCS

3.4.5.

Rakendusaste

3.4.6.

Raudteeäärsed lisafunktsioonid

3.4.7.

Rongis nõutavad lisafunktsioonid

3.4.8.

Tarkvaraversiooni number

3.4.9.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

ERTMS/GSM-R raadio

3.4.10.

FRSiga ette nähtud lisafunktsioonid

3.4.11.

Versiooni number

3.4.12.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

ERTMSi/ETCSi 1. aste sõidusignaalide uuendamise funktsiooniga

3.4.13.

Veeremil nõutavad tehnilised seadmed

B-klassi rongikaitsesüsteem, juht- ja hoiatussüsteemid

3.4.14.

B-klassi süsteemide kasutamise riiklikud eeskirjad (+ kuidas neid saada)

Liinisüsteem

3.4.15.

Vastutav liikmesriik

3.4.16.

Süsteemi nimetus

3.4.17.

Tarkvaraversiooni number

3.4.18.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

3.4.19.

Kehtivusaja lõpp

3.4.20.

Üheaegselt nõutav rohkem kui üks süsteem

3.4.21.

Rongisisene süsteem

B-klassi raadiosüsteem

3.4.22.

Vastutav liikmesriik

3.4.23.

Süsteemi nimetus

3.4.24.

Versiooni number

3.4.25.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

3.4.26.

Kehtivusaja lõpp

3.4.27.

Eritingimused erinevate B-klassi rongikaitse-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks

3.4.28.

ERTMS/ETCS- ja B-klassi süsteemide vahelise ümberlülitamise tehnilised eritingimused

3.4.29.

Eri raadiosüsteemide vahelise ümberlülitamise eritingimused

Tehniliselt halvenenud olukorrad:

3.4.30.

ERTMS/ETCS

3.4.31.

B-klassi rongikaitsesüsteem, juht- ja hoiatussüsteem

3.4.32.

ERTMS/GSM-R

3.4.33.

B-klassi raadiosüsteem

3.4.34.

Raudteeäärsed signaalseadmed

Pidurdustõhususega seotud kiirusepiirangud

3.4.35.

ERTMS/ETCS

3.4.36.

B-klassi rongikaitsesüsteemid, juht- ja hoiatussüsteemid

B-klassi süsteemi toimimise riiklikud eeskirjad

3.4.37.

Pidurdustõhususega seotud riiklikud eeskirjad

3.4.38.

Muud riiklikud eeskirjad, nt UIC infolehe 512 kohased andmed (1.1.79 8. väljaanne ja 2 muudatused)

Infrastruktuuri juhtkäskude ja signaalimisseadmete EMC-taluvus

3.4.39.

Euroopa standardite kohaselt kehtestatav nõue

3.4.40.

Keerisvoolupidurite lubatavus (liigid)

3.4.41.

Magnetpidurite lubatavus

3.4.42.

Nõuded rakendatud eranditega seotud tehnilistele lahendustele

3.5.

Raudteeliikluse korraldamise ja haldamise alamsüsteem

3.5.1.

OPE KTKde EÜ kinnitus

3.5.2.

Koostalitlusvõimelise liinina kasutuselevõtu kuupäev

3.5.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.5.4.

Võimalike erandite loend

3.5.5.

Keel, mida kasutatakse ohutuse seisukohalt oluliseks teabevahetuseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatega

3.5.6.

Erilised kliimatingimused ja seonduvad eeskirjad




LISA E

KEELEOSKUSE JA TEABEVAHETUSE TASE

Suulise keele oskuse võib jaotada viieks tasemeks:



Tase

Kirjeldus

5

— suudab kohandada kõnelemisviisi vestluskaaslase omaga

— suudab kaitsta arvamust

— suudab pidada läbirääkimisi

— suudab veenda

— suudab nõu anda

4

— suudab toime tulla ootamatutes olukordades

— suudab teha järeldusi

— suudab esitada põhjendatud arvamusi

3

— suudab hakkama saada eluliste olukordadega, mis sisaldavad ootamatuid elemente

— suudab kirjeldada

— suudab pidada lihtsat vestlust

2

— suudab toime tulla lihtsates elulistes olukordades

— suudab esitada küsimusi

— suudab küsimustele vastata

1

— suudab rääkida päheõpitud lausetega

Käesolev lisa on esialgne. Koostamisel on üksikasjalikum dokument ning see valmib käesolevate KTKde edaspidise läbivaatamise ajaks.

On kavas lisada ka töövahend isiku pädevustaseme hindamiseks. See tehakse kättesaadavaks käesolevate KTKde hilisemas versioonis.




LISA F

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMI HINDAMISSUUNISED

(Väljend “liikmesriik” tähistab käesolevas moodulis liikmesriiki või tema poolt määratud muud asutust, kes hindamist teeb.)

1. Käesolevas lisas esitatakse suunised, mis aitavad liikmesriikidel hinnata, kas kavandatavad tööprotsessid:

 vastavad käesolevatele KTKdele ja olulistele nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 2001/16/EÜ (ning selle muudatustele direktiivis 2004/50/EÜ) ( 3 );

 vastavad teistele asjakohastele normidele, sealhulgas direktiivile 2004/49/EÜ,

ning on kasutuselevõtmiseks kõlblikud.

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee-ettevõtja peab liikmesriigile esitama vajalikud dokumendid (vastavalt punktis 3 sätestatule), milles kirjeldatakse uusi või muudetud tööprotsesse.

Uue või muudetud tööprotsessi sisu ja väljatöötamise kohta esitatav dokumentatsioon peab olema piisavalt üksikasjalik, et liikmesriigil oleks võimalik aru saada ettepaneku põhjendustest. Lisaks tuleb allsüsteemide täiendamise või uuendamise korral esitada tagasiside kasutuskogemuste kohta.

Dokumentatsiooni võib esitada paberil või arvuti andmekandjal (või nende kahe kombinatsioonina). Liikmesriik võib nõuda täiendavaid eksemplare, kui need on hindamiseks vajalikud.

3. Hindamise üksikasjad

3.1. Asjaomaseid tööprotsesse käsitlev dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee-ettevõtja töökorralduse üldine kirjeldus (ülevaade juhtimisest/järelevalvest ja funktsioonidest) koos hinnatavate tööprotsesside üksikasjalike kasutus- ja rakendustingimuste ja raamistikuga;

 üksikasjalikud andmed kõikide asjaomaste nõutavate tööprotsesside kohta (enamasti protseduurid, juhised, arvutiprogrammid jne);

 asjaomaste tööprotsesside rakendamise, kasutamise ja juhtimise kirjeldus, sealhulgas vajadusel kasutatavate eriseadmete kirjeldus;

 andmed isikute kohta, keda tööprotsessid mõjutavad, andmed läbiviidava koolituse ja/või tutvustuse kohta ning vajadusel inimesi mõjutada võivate ohtude riskianalüüs;

 tööprotsesside edasiste muudatuste ja täienduste tegemise kord (Märkus: see ei hõlma edaspidiseid olulisi muudatusi ega uusi protsesse – nende puhul tuleks esitada käesolevate suuniste kohased uued dokumendid);

 skeem selle kohta, kuidas vajalik tagasiside (ja muu käitamisega seotud teave) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee-ettevõtja organisatsioonis liigub, et asjaomaseid protsessid toimiksid;

 asjaomaste uute või muudetud tööprotsesside sisust ja väljatöötamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused, selgitused ja faktid (Märkus: ohutuse seisukohalt oluliste protsesside puhul peab see hõlmama uute/muudetud protsesside rakendamist käsitlevat riskianalüüsi);

 tõendid selle kohta, et asjaomane tööprotsess vastab käesolevate KTKde nõuetele.

Vajadusel tuleb esitada ka järgmised andmed:

 nende Euroopa standardite või spetsifikaatide loend, mille alusel allsüsteemi asjaomaseid tööprotsesse on hinnatud, ning tõendid neile standarditele või spetsifikaatidele vastavuse kohta;

 tõendid (sealhulgas sertifikaadid) muudele asutamislepingust tulenevatele normidele vastavuse kohta;

 asjaomaste tööprotsesside eritingimused või piirangud.

3.2. Liikmesriik:

 teeb kindlaks KTKde asjakohased sätted, millele asjaomased tööprotsessid peavad vastama;

 kontrollib, et esitatud dokumendid on täielikud ja vastavad punktile 3.1;

 vaatab esitatud dokumentatsiooni läbi ja hindab, kas:

 

 asjaomased tööprotsessid vastavad KTKde asjakohastele nõuetele;

 uute või muudetud tööprotsesside sisu ja väljatöötamine (sealhulgas riskianalüüs) on kindel ning kontrollitud;

 tööprotsesside rakendamise ja hilisema kasutamise/järelevalve kord tagab nende jätkuva vastavuse KTKde asjaomastele nõuetele;

 dokumenteerib (hindamisaruandes, vt punkt 4) oma järeldused tööprotsesside vastavuse kohta KTKde sätetele.

4. Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

 asjaomase raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja/raudtee-ettevõtja andmed;

 hinnatud tööprotsesside kirjeldus, sealhulgas asjaomaste konkreetsete protseduuride, juhiste, arvutiprogrammide üksikasjalik kirjeldus;

 asjaomaste tööprotsesside järelevalve ja kasutamisega seotud elementide, sealhulgas seire, tagasiside ja kohandamise kirjeldus;

 hindamisega seoses tehtud täiendavate kontrollide ja auditite aruanded;

 kinnitus selle kohta, et asjaomased tööprotsessid ja nende rakendustingimused tagavad vastavuse käesolevate KTKde asjakohastes osades sätestatud nõuetele, sealhulgas hindamise lõpetamisel püsima jäänud reservatsioonid;

 asjaomaste tööprotsesside rakendamise tingimused ja piirangud (sealhulgas võimalike reservatsioonidega seotud vajalikud piirangud), kui neid on;

 hindamise teinud liikmesriigi nimi ja aadress ning aruande valmimise kuupäev.

Kui hindamisaruande põhjal ei anta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale/raudtee-ettevõtjale luba/sertifikaati asjaomase tööprotsessi rakendamiseks, peab liikmesriik esitama keeldumise üksikasjalikud põhjused vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ.




LISA G

INFORMATIIVNE JA MITTEKOHUSTUSLIK LOEND IGA PÕHIPARAMEETRI PUHUL KONTROLLITAVATE ELEMENTIDE KOHTA

Käesoleva lisa koostamine on algetapis ning nõuab edasist tööd; see lisatakse esialgse tööversioonina.

Direktiivi 2004/49/EÜ artiklites 10 ja 11 kirjeldatud sertifitseerimis- ja loaprotsessidega seoses kirjeldatakse käesolevas lisas järgmisi alusandmeid:

  A – organisatsiooniline või põhimõtteline aspekt, mis tuleb lisada ohutuse juhtimise süsteemile;

  B – ohutuse juhtimise süsteemi organisatsioonilisi aluseid toetav üksikasjalik menetlus või tööprotsess, mida kohaldatakse üksnes liikmesriigi piires.



Hinnatavad parameetrid

Iga parameetri puhul kontrollitavad aspektid

KTKde viide

Kohaldatakse

A/B

RE

RIE

Juhtide dokumendid

Juhi käsiraamatu koostamine [sealhulgas tõlkimine (kui vaja) ja kinnitamine]

4.2.1.2.1

X

 

A

RIE esitab vajalikud andmed REle

4.2.1.2.1

 

X

A

Juhi käsiraamatu sisu hõlmab käesolevate KTKde miinimumnõudeid ja RIE nõutavaid eriprotseduure

4.2.1.2.1

X

 

B

Juhi marsruudiraamatu koostamine (ja kinnitamine)

4.2.1.2.2.1

X

 

A

Juhi marsruudiraamat sisaldab käesolevate KTKde miinimumnõudeid

4.2.1.2.2.1

X

 

B

RIE teavitab REd töökorra/andmete muutumisest

4.2.1.2.2.2

 

X

A

Muudatuste spetsiaalsesse dokumenti koondamine

4.2.1.2.2.2

X

 

A

Juhtidele muudatustest reaalajas teatamine

4.2.1.2.2.3

 

X

A

Juhtidele rongide sõidugraafikute esitamine

4.2.1.2.3

X

 

A

Juhtidele veeremi andmete esitamine

4.2.1.2.4

X

 

A

Asukohaspetsiifiliste eeskirjade ja protseduuride väljatöötamine (sealhulgas kinnitamine) infrastruktuuri töötajatele

4.2.1.3

X

 

B

Dokumendid rongide liikumislube andvatele RIE töötajatele

RIE ja RE töötajate vaheline ohutusalane teabevahetus

4.2.1.4

 

X

A

RIE ja RE töötajate vaheline ohutusalane teabevahetus

Protsess, millega tagatakse, et töötajad kasutavad käesolevate KTKde lisas C sätestatud sidemetoodikat

4.2.1.5, 4.6.1.3.1

X

 

A

 

X

A

Rongi nähtavus

Protsess, millega tagatakse rongide esiosa valgustuse vastavus käesolevate KTKde nõuetele

4.2.2.1.2, 4.3.3.4.1

X

 

A

Protsess, millega tagatakse rongide tagaosa tähistuse vastavus käesolevate KTKde nõuetele

4.2.2.1.3

X

 
 

Rongi kuuldavus

Protsess, millega tagatakse rongide kuuldavuse vastavus käesolevate KTKde nõuetele

4.2.2.2,

4.3.3.5

X

 

A

Veeremi identifitseerimine

Käesolevate KTKde lisa P täitmise tagamine

4.2.2.3

X

 

A

Kaubaveeremi laadimine

RE töötajatele ette nähtud laadimiseeskirjade koostamine

4.2.2.4

X

 

A

Rongi koosseis

Rongi koosseisu eeskirjade koostamine (sealhulgas kinnitamine)

4.2.2.5

X

 

A

Rongi koosseisu eeskirjade sisu hõlmab käesolevate KTKde miinimumnõudeid

4.2.2.5

X

 

B

Pidurdusnõuded

Protsess, millega tagatakse marsruudi pidurdustõhususe arvutamiseks vajalike andmete või nõutava tegeliku pidurdustõhususe teatamine

4.2.2.6.2

 

X

A

Nõutava pidurdustõhususe arvutamine või teatamine (“Pidurduseeskirjad”)

4.2.2.6.2, 4.3.2.1

X

 

B

Rongi töökorra tagamise kohustus

Rongi ohutuks liiklemiseks vajalike ohutusseadmete määratlus

4.2.2.7.1

X

 

B

Protsess, millega tagatakse rongi toimivust mõjutavate omaduste muutmise registreerimine ja info esitamine RIEle

4.2.2.7.1

X

 

A

Protsess, millega tagatakse rongi andmete teatamine RIEle enne väljasõitu

4.2.2.7.2

X

 

A

Rongide planeerimine

Protsess, millega tagatakse, et RE esitab rongiliini taotledes RIEle vajalikud andmed

4.2.3.1

 

X

A

Rongide identifitseerimine

Rongidele kordumatute ja üheste identifitseerimiskoodide andmine

4.2.3.2

 

X

A

Väljumiseelsed protseduurid

Väljumiseelsete kontrollide ja katsete sätestamine

4.2.3.3.1

X

 

B

Rongi sõitu mõjutada võivate asjaolude teatamine

4.2.3.3.2

X

 

A

Liikluskorraldus

Reaalajalise info, sealhulgas käesolevate KTKdega ette nähtud info salvestamise vahendite kehtestamine

4.2.3.4.1

 

X

B

Liikluskontrolli ja liiklusjärelevalve protseduuride sätestamine

4.2.3.4.2.1

 

X

B

Liini tingimuste ja rongi omaduste muudatuste haldamise tagamine

4.2.3.4.2

 

X

B

Rongi RIElt teisele RIEle üleandmise aja hindamine

4.2.3.4.2.2

 

X

B

Ohtlikud kaubad

Ohtlike kaupade järelevalve tagamine, sealhulgas käesolevate KTKde miinimumnõuded

4.2.3.4.3

X

 

A

Töö kvaliteet

Kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise jälgimine ja suundumuste teatamine kõikidele asjaomastele RIEdele ja REdele

4.2.3.4.4

X

 

B

 

X

B

Andmesalvestus

Väljaspool rongi salvestatavate andmete loend sisaldab käesolevate KTKdega ette nähtud miinimumi

4.2.3.5.1

 

X

A

Rongis salvestatavate andmete loend sisaldab käesolevate KTKdega ette nähtud miinimumi

4.2.3.5.2, 4.3.2.3

X

 

A

Halvenenud töötingimused

Teiste kasutajate teavitamine häiretest, mis võivad põhjustada teenusekatkestusi

4.2.3.6.2

 

X

A

X

 

A

RIE poolt teenusekatkestuste ajal rongijuhtidele antavate juhiste koostamine

4.2.3.6.3

 

X

B

Vajalike meetmete sätestamine kindlate teenusekatkestuste stsenaariumide puhuks, sealhulgas käesolevate KTKde miinimumnõuded

4.2.3.6.4

 

X

B

Eriolukordade haldamine

Hädaabiteenistuste juhtimiseks vajalike hädameetmete sätestamine ja avaldamine

4.2.3.7

 

X

A

Reisijatele hädaabi- ja ohutusjuhiste andmine

4.2.3.7

X

 

A

Rongimeeskonna abistamine tõsise vahejuhtumi korral

Rongimeeskonna abistamine halvenenud töötingimustes, et vältida viivitusi

4.2.3.8

X

 

A

Kutsealane pädevus ja keeleoskus

Kutsealaste teadmiste hindamine käesolevate KTKde miinimumnõuete alusel

4.6.1.1

X

 

A

 

X

A

Kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi loomine, et tagada töötajate võime oskusi ellu rakendada vastavalt käesolevate KTKde miinimumnõuetele

4.6.1.2

X

 

A

 

X

A

Keeleoskuse hindamine käesolevate KTKde miinimumnõuete alusel

4.6.2

X

 

A

 

X

A

Rongimeeskonna hindamise menetluse sätestamine, mis hõlmab järgmist:

põhikvalifikatsioon, protseduurid ja keeleoskus

marsruudi tundmine

veeremi tundmine

erikvalifikatsioon (nt pikad tunnelid)

4.6.3.1, 4.6.3.2.3

X

 

A

 

X

A

Ohutuse seisukohalt oluliste ülesannetega töötajate koolitus- ja väljaõppevajaduste analüüsi sätestamine vastavalt käesolevate KTKde miinimumnõuetele

4.6.3.2

X

 

A

 

X

A

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

Töötajate hea tervisliku seisundi tagamine, sealhulgas narkootikumide ja alkoholi mõju kontrollimine seoses töökohustuste täitmisega

4.7.1

X

 

A

 

X

A

Kriteeriumide kindlaksmääramine järgmiste tegevuste jaoks:

töötervisespetsialistide ja meditsiiniorganisatsioonide tunnustamine

psühholoogide sertifitseerimine

arstlik ja psühholoogiline kontroll

4.7.2, 4.7.3,

4.7.4

X

 

A

 

X

A

Meditsiininõuete kindlaksmääramine, sealhulgas:

— üldine tervislik seisund

— nägemine

— kuulmine

— rasedus (juhtidel)

4.7.5

X

 

A

 

X

A

Erinõuded juhtidele:

— nägemine

— kuulmis/kõnenõuded

— antropomeetria

4.7.6

X

 

A




LISA H

RONGI JUHTIMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

1.   Põhinõuded

 Käesolev lisa, mida tuleb lugeda seostatuna punktidega 4.6.ja 4.7, sisaldab nende nõuete loendit, mida peetakse vajalikuks TENis rongi juhtimiseks.

 Tuleb märkida, et kuigi käesolev dokument on põhinõuete osas võimalikult täielik, võib olla vajalik arvesse võtta täiendavaid kohalikku/siseriiklikku laadi nõudeid.

 Väljend “kutsekvalifikatsioon” tähistab käesolevates KTKdes neid elemente, mida peetakse vajalikuks, et tagada töötajate koolitatus ning võime mõista ja täita oma ülesandeid.

 Eeskirju ja protseduure kohaldatakse täidetava ülesande ning ülesannet täitva isiku suhtes. Ülesandeid võib täita iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik, olenemata nimetustest, ametinimetustest või ametiastmetest, mida kasutatakse eeskirjades või protseduurides või mida kasutab konkreetne ettevõte.

 Iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik peab täitma kõiki täidetava ülesandega seotud eeskirju ja protseduure

2.   Kutsealased teadmised

Mis tahes volituste saamiseks on vaja läbida algne eksam ning täita punktis 4.6 kirjeldatud kestva hindamise ja koolituse nõudeid.

2.1.   Kutsealased põhiteadmised

 Raudteesüsteemi, sealhulgas allsüsteemide liideste ohutuskorralduse üldpõhimõtted, mis on seotud konkreetse ülesandega

 Reisijate ja/või veose ning raudteel ja selle ümbruses viibivate inimeste ohutusega seotud üldtingimused

 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded

 Raudteesüsteemi turvalisuse põhialused

 Isiklik ohutus, sealhulgas liinil juhikabiinist lahkudes

 Rongi ohutu laadimise põhialused (kaubaveoettevõtetes)

 Rongi koosseis (vastavalt ettevõtte nõuetele)

 Veeremi ja infrastruktuuri elektrisüsteemi tundmine.

2.2.   Kasutatava infrastruktuuri tööprotseduuride ja ohutussüsteemide tundmine

 Tööprotseduurid ja ohutusnõuded

 Juhtkäskude ja signaalimise süsteem, sealhulgas seonduvad signaalnäidud kabiinis

 Eeskirjad rongi juhtimiseks harilikes, halvenenud ja hädaolukordades

 Sidepõhimõtted ja ametlike teadete saatmise protseduur, sealhulgas sideseadmete kasutamine

 Tööprotsessis osalevate isikute rollid ja vastutusala

 Tööülesandega seotud dokumendid ja muud andmed, sealhulgas lisateabevahendid hetke tingimuste kohta, nt enne väljumist teatatud kiirusepiirangud või ajutised signaalid.

2.3.   Veeremi tundmine

 Juhtimisülesandega seotud veduriseadmed:

 

 koostisosad ja nende ülesanne;

 side- ja avariiseadmed;

 juhtseadmed ja juhi käsutuses olevad indikaatorid, mis seonduvad veojõu, pidurdamise ja liiklusohutusega.

 Juhtimisülesandega seotud vaguniseadmed:

 

 koostisosad ja nende ülesanne;

 juhtseadmed ja juhi käsutuses olevad indikaatorid, mis seonduvad pidurdamise ja liiklusohutusega;

 veeremil oleva märgistuse tähendus ja ohtlike kaupade veo puhul kasutatavad sümbolid.

3.   Marsruudi tundmine

Marsruudi tundmine hõlmab konkreetseid teadmisi ja/või kogemusi marsruudi iseloomulike omaduste alal, mis peavad juhil olema, et tal lubataks antud marsruudil omal vastutusel rongi juhtida. See sisaldab teadmisi, mida on vaja lisaks andmetele, mis saadakse signaalidest ja dokumentidest, näiteks sõiduplaanidest ja muudest rongis olevatest dokumentidest, ning lisaks töö- ja ohutuskeeskirjadele, mida marsruudil kohaldatakse ja mis on sätestatud käesoleva lisa punktis 2.2.

Marsruudi tundmine hõlmab eelkõige:

 töötingimusi, näiteks signaalimist ning juhtkäske ja sidet;

 signaalide, järskude kallete ning ülekäikude ja ülesõitude asukohtade teadmist;

 eri operatsioonisüsteemide või toiterežiimide üleminekukohti;

 asjaomase liini toiterežiimi liiki, sealhulgas neutraalsete lõikude asukohti;

 kohalikke töö- ja avariinorme;

 jaamu ja peatuspunkte;

 kohalikke rajatisi (depood, haruteed, …) vastavalt ettevõtte nõuetele.

4.   Teadmiste ellurakendamise oskus

Rongi juhtimisega tegelevad töötajad peavad suutma täita alljärgnevaid ülesandeid (vastavalt ettevõtte tegevusele).

4.1.   Valmistuda tööks

 Teha kindlaks tehtava töö laad, sealhulgas vajalikud dokumendid, kui neid on.

 Veenduda, et dokumendid ja vajalikud seadmed on täielikud ja töökorras.

 Kontrollida rongidokumentides sätestatud nõudeid.

4.2.  Enne väljumist teha vedurile vajalikud katsetused, kontrollid ja ülevaatused

4.3.   Võtta osa rongi pidurite toimimise kontrollist

 Kontrollida enne väljumist asjaomaste dokumentide põhjal, kas olemasolev pidurdustõhusus on kooskõlas sellega, mida rongilt nõutakse ja mis on vajalik läbitaval marsruudil.

 Aidata kontrollida pidureid vastavalt asjaomastele kasutuseeskirjadele ning kontrollida pidurisüsteemi nõuetekohast toimimist.

4.4.   Juhtida rongi, pidades kinni vajalikest ohutusnormidest, juhtimiseeskirjadest ja sõiduplaanist

 Alustada rongiga liikumist alles pärast kõikide vastavate normidega ette nähtud nõuete täitmist, eelkõige rongi andmete osas.

 Jälgida sõidu ajal raudteeäärseid signaale ja kabiiniseadmeid, neist viivitamata ja õigesti aru saada ning vastavalt reageerida.

 Järgida rongi tüübile vastavat kiirusepiirangut, võtta arvesse liini ja veduri omadusi ning juhile enne väljumist antud teavet.

4.5.  Raudteeäärsete seadmete või veeremi häirete või defektide korral määrustepäraselt tegutseda ja aru anda

4.6.   Võtta töö käigus tekkivate vahejuhtumite ja õnnetuste vastu meetmeid, eelkõige rongi kaitse ning tulekahju või ohtlike kaupadega seotud meetmeid

 Võtta kõik vajalikud meetmed reisijate ja teiste ohustatud isikute kaitseks. Anda vajalikku teavet ning võtta vajadusel osa reisijate evakueerimisest.

 Teavitada vajadusel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat.

 Suhelda rongi töötajatega (vastavalt raudtee-ettevõtja nõuetele).

 Kohaldada ohtlike kaupade veoga seotud erieeskirju.

4.7.   Teha kindlaks edasisõidu tingimused pärast veeremit mõjutavaid vahejuhtumeid

 Otsustada töökorra kohaselt ja isikliku ülevaatuse või välise teavituse põhjal, kas rong saab edasi sõita ning milliseid tingimusi tuleb järgida.

 Vahetada töökorra kohaselt andmeid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga.

4.8.  Rongi parkida ja võtta pärast seiskamist kõik vajalikud meetmed rongi paigalseisu tagamiseks

4.9.  Suhelda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja maapealsete töötajatega

4.10.   Teatada kõikidest rongi tööga, infrastruktuuri seisundiga jms seotud ebaharilikest nähtustest

 Vajaduse korral tuleb teade esitada kirjalikult raudtee-ettevõtja valitud keeles.




LISA I

KASUTAMATA




LISA J

RONGI SAATMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

1.   Põhinõuded

 Käesolev lisa, mida tuleb lugeda seostatuna punktidega 4.6.ja 4.7, sisaldab nende nõuete loendit, mida peetakse vajalikuks TENis rongi saatmiseks.

 Kuigi käesolev dokument on põhinõuete osas võimalikult täielik, võib olla vajalik arvesse võtta täiendavaid kohalikku/siseriiklikku laadi nõudeid.

 Väljend “kutsekvalifikatsioon” tähistab käesolevates KTKdes neid elemente, mida peetakse vajalikuks, et tagada töötajate koolitatus ning võime mõista ja täita oma ülesandeid.

 Eeskirju ja protseduure kohaldatakse täidetava ülesande ning ülesannet täitva isiku suhtes. Ülesandeid võib täita iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik, olenemata nimetustest, ametinimetustest või ametiastmetest, mida kasutatakse eeskirjades või protseduurides või mida kasutab konkreetne ettevõte.

 Iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik peab täitma kõiki täidetava ülesandega seotud eeskirju ja protseduure.

2.   Kutsealased teadmised

Mis tahes volituste saamiseks on vaja läbida algne eksam ning täita punktis 4.6 kirjeldatud kestva hindamise ja koolituse nõudeid.

2.1   Kutsealased põhiteadmised

 Raudteesüsteemi, sealhulgas allsüsteemide liideste ohutuskorralduse üldpõhimõtted, mis on seotud konkreetse ülesandega

 Reisijate ja/või veose ning raudteel ja selle ümbruses viibivate inimeste ohutusega seotud üldtingimused

 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded

 Raudteesüsteemi turvalisuse põhialused

 Isiklik ohutus, sealhulgas liinil rongist lahkudes.

2.2   Kasutatava infrastruktuuri tööprotseduuride ja ohutussüsteemide tundmine

 Tööprotseduurid ja ohutusnõuded

 Juhtkäskude ja signaalimise süsteem

 Sidepõhimõtted ja ametlike teadete saatmise protseduur, sealhulgas sideseadmete kasutamine.

2.3   Veeremi tundmine

 Reisivagunites olevad seadmed

 Pisivigade parandamine veeremi reisijatele ette nähtud ruumides vastavalt raudtee-ettevõtja nõuetele.

2.4   Marsruudi tundmine

 Tööprotseduurid (nt rongi lähetamise meetodid) konkreetsetes kohtades (signaalid, jaamaseadmed jne)

 Jaamad, kus reisijad võivad maha minna või peale tulla

 Marsruudi liinidele iseloomulikud kohalikud töö- ja hädaprotseduurid.

3.   Teadmiste ellurakendamise oskus

 Väljumiseelsed kontrollid, sealhulgas pidurikatsetused ja uste nõuetekohane sulgumine

 Väljumisprotseduurid

 Reisijatega suhtlemine, eelkõige reisijate ohutusega seotud olukordades

 Halvenenud töötingimused

 Reisijateruumides potentsiaalsete defektide hindamine ja reageerimine vastavalt eeskirjadele ja protseduuridele

 Eeskirjade ja protseduuridega ette nähtud või juhi abistamiseks vajalikud kaitse- ja hoiatusmeetmed

 Reisijate evakueerimine ja ohutus, eelkõige juhul, kui nad peavad viibima raudteel või selle läheduses

 Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatega suhtlemine juhtudel, kus rongisaatja abistab juhti evakueerimise korral

 Kõikidest rongi tööga, infrastruktuuri seisundiga jms seotud ebaharilikest nähtustest teatamine. Vajaduse korral tuleb teated esitada kirjalikult raudtee-ettevõtja valitud keeles.




LISA K

KASUTAMATA




LISA L

RONGIDE ETTEVALMISTAMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

1.   Põhinõuded

 Käesolev lisa, mida tuleb lugeda seostatuna punktidega 4.6.ja 4.7, sisaldab nende nõuete loendit, mida peetakse vajalikuks TENis rongi ettevalmistamiseks.

 Kuigi käesolev dokument on põhinõuete osas võimalikult täielik, võib olla vajalik arvesse võtta täiendavaid kohalikku/siseriiklikku laadi nõudeid.

 Väljend “kutsekvalifikatsioon” tähistab käesolevates KTKdes neid elemente, mida peetakse vajalikuks, et tagada töötajate koolitatus ning võime mõista ja täita oma ülesandeid.

 Eeskirju ja protseduure kohaldatakse täidetava ülesande ning ülesannet täitva isiku suhtes. Ülesandeid võib täita iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik, olenemata nimetustest, ametinimetustest või ametiastmetest, mida kasutatakse eeskirjades või protseduurides või mida kasutab konkreetne ettevõte.

 Iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik peab täitma kõiki täidetava ülesandega seotud eeskirju ja protseduure.

2.   Kutsealased teadmised

Mis tahes volituste saamiseks on vaja teha algne eksam ning täita punktis 4.6 kirjeldatud kestva hindamise ja koolituse nõudeid.

2.1   Kutsealased põhiteadmised

 Raudteesüsteemi, sealhulgas allsüsteemide liideste ohutuskorralduse üldpõhimõtted, mis on seotud konkreetse ülesandega

 Reisijate ja/või veoste, sealhulgas ohtlike kaupade ja eriveoste ohutusega seotud üldtingimused

 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded

 Raudteesüsteemi turvalisuse põhialused

 Isiklik ohutus raudteel või selle läheduses viibides

 Sidepõhimõtted ja ametlike teadete saatmise protseduur, sealhulgas sideseadmete kasutamine.

2.2   Kasutatava infrastruktuuri tööprotseduuride ja ohutussüsteemide tundmine

 Rongide töö harilikes, halvenenud ja hädaolukordades.

 Tööprotsessid konkreetsetes kohtades (signaalimine, jaama/depoo/töökoja seadmed) ja ohutuseeskirjad.

 Kohalik töökorraldus.

2.3   Rongi seadmete tundmine

 Vaguni- ja veduriseadmete funktsioon ja kasutamine.

 Tehniliste kontrollide algatamine ja korraldamine.

3.   Teadmiste ellurakendamise oskus

 Rongi koosseisu eeskirjade, pidurdusnormide, laadimiseeskirjade jne rakendamine, et tagada rongi töökorras olek.

 Veeremil olevast märgistusest ja siltidest arusaamine.

 Rongi andmete kindlaksmääramise ja kättesaadavaks tegemise protsess.

 Rongimeeskonnaga suhtlemine.

 Rongiliikluse juhtimise eest vastutavate töötajatega suhtlemine.

 Halvenenud töötingimused, eriti juhul, kui need mõjutavad rongide tööd.

 Eeskirjade ja protseduuridega ette nähtud või konkreetses kohas kohalike protseduuridega ette nähtud kaitse- ja hoiatusmeetmed.

 Meetmed, mis tuleb võtta ohtlike kaupade veoga seotud vahejuhtumite puhul (vastavalt vajadusele).




LISA M

KASUTAMATA




LISA N

RAKENDUSSUUNISED

Allpool toodud tabel on informatiivne ning selles on esitatud 4. peatüki punktid ja tõenäolised asjaolud, mis toovad kaasa nende rakendamise.



4. peatüki punkt

RIE/RE tegevus nõuete täitmiseks

Rakendamise tüüppõhjus

4.2.1.2.1  Käsiraamat

RE – RIE võrgus töötamiseks vajalikke tööprotseduure sisaldava dokumendi või arvuti andmekandja koostamine/muutmine

Võrgu tööjuhiste muutmine

4.2.1.2.2.1  Marsruudiraamatu koostamine

RE – kasutatavate liinide kirjeldust sisaldava dokumendi või arvuti andmekandja koostamine/muutmine

Võrgu infrastruktuuri muutmine (nt pöörangute ümberehitamine, signaalseadmete muutmine), mille tõttu marsruudi andmed muutuvad

4.2.1.2.2.2  Muudetud elemendid

RE – selliste protseduuride kehtestamine/muutmine, millega antakse juhtidele dokument või arvuti andmekandja teavitamaks neid (marsruutide) muudetud elementidest

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.1.2.2.3  Juhi teavitamine reaalajas

RIE – selliste protseduuride kehtestamine/muutmine, mis on vajalikud juhtide reaalajaliseks teavitamiseks kõikidest (marsruudi) ohutuskorralduse muudatustest

RIE/RE organisatsiooni struktuuri muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.1.2.3  Sõiduplaanid

RE – juhtidele paberil või elektroonilises vormingus sõiduplaanide andmise protseduuride kehtestamine/muutmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.1.2.4  Veerem

RE – veeremi halvenenud töötingimustes kasutamiseks vajalikke tööprotseduure sisaldava dokumendi või arvuti andmekandja koostamine/muutmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue/muudetud veeremi kasutuselevõtt

4.2.1.3  Dokumendid RE teistele töötajatele peale juhtide

RE – töötajate, v.a juhtide, RIE võrgus töötamiseks vajalikke tööprotseduure sisaldava dokumendi või arvuti andmekandja koostamine/muutmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Võrgu infrastruktuuri muutmine, mis toob kaasa marsruudi andmete muutmise või uue/muudetud veeremi kasutuselevõtu

4.2.1.4  Dokumendid rongide liikumislube andvatele RIE töötajatele

RIE – võrgu tööprotseduure, sealhulgas sidepõhimõtteid ja vormide kogu sisaldava dokumendi või arvuti andmekandja koostamine/muutmine

Võrgu kasutuskorra muutmine tulenevalt vajalikest (nt uurimise käigus soovitatud) parendusmeetmetest

Võrgu infrastruktuuri muutmine, mis toob kaasa töökorra muutumise

4.2.1.5  RIE ja RE töötajate vaheline ohutusalane teabevahetus

RIE/RE – punktides 4.2.1.2.1, 4.2.1.3 ja 4.2.1.4 nimetatud dokumendid/arvuti andmekandjad peavad sisaldama KTKde lisas C sätestatud operatiivside metoodikat

Vastavalt punktidele 4.2.1.2.1, 4.2.1.3 ja 4.2.1.4

4.2.2.1.2  Rongi nähtavus (esiosa)

RE – juhtide ja/või teiste töötajate tööprotseduuride kehtestamine/muutmine, et tagada esiosa õige valgustus

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue/muudetud veeremi kasutuselevõtt

4.2.2.1.3  Rongi nähtavus (tagaosa)

RE – juhtide ja/või teiste töötajate tööprotseduuride kehtestamine/muutmine, et tagada tagaosa õige märgistus

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue/muudetud veeremi kasutuselevõtt

4.2.2.4  Kaubaveeremi laadimine

RE – RE töötajate poolt kohaldatavaid laadimiseeskirju sisaldava dokumendi või arvuti andmekandja koostamine/muutmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine seoses uue/muudetud veeremi või liiklusvoogudega

4.2.2.5  Rongi koosseis

RE – protseduuride kehtestamine/muutmine, et tagada rongi vastavus eraldatud liinile

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Võrgu kasutuseeskirjade muutmine, mis mõjutab rongi koosseisu norme

Uue/muudetud infrastruktuuri, signaalseadmete või uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.2.6.1  Miinimumnõuded pidurisüsteemile

RE – selliste protseduuride kehtestamine/muutmine, millega töötajad tagavad veeremi vastavuse pidurdusnõuetele

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.2.6.2  Pidurdustõhusus

RIE – REle pidurdustõhususe andmete esitamise korra toimingute kehtestamine/muutmine

RIE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

RE – sellise dokumendi või arvuti andmekandja koostamine/muutmine, mis sisaldab tema töötajate rakendatavaid pidurdusnorme, võttes arvesse marsruutide geograafiat, eraldatud liini ja ERTMS/ETCSi arengut

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Võrgu kasutuseeskirjade muutmine, mis mõjutab pidurdusnorme

Uue/muudetud infrastruktuuri, signaalseadmete või uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

Uue/muudetud veeremi kasutuselevõtt

4.2.2.7.1  Rongi töökorras oleku tagamine (Põhinõuded)

RE – selliste protseduuride kehtestamine/muutmine, millega töötajad tagavad veeremi korrasoleku kontrolli, sealhulgas RIE teavitamise muutustest, mis võivad mõjutada sõiduomadusi ja sõitu halvenenud tingimustes

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.2.7.2  Nõutavad andmed

RE – protsess, millega tagatakse rongi sõiduandmete teatamine RIEle enne väljasõitu

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.3.2  Rongide identifitseerimine

RIE – selliste protseduuride kehtestamine/muutmine, millega määratakse rongidele kordumatud ja ühesed identifitseerimisnumbreid

RIE või RE rongiplaanimissüsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.3.3.1  Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

RE – enne väljumist tehtavate kontrollide ja katsete kehtestamine/muutmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.3.3.2  RIE teavitamine rongi tegevusseisundist

RE – rongi sõitu mõjutada võivatest veeremiga seotud teguritest teatamise protseduuride kehtestamine/muutmine

RIE või RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.3.4.1  Liikluskorralduse põhinõuded

RIE – liikluse, sealhulgas REde poolt nõutavate lisaprotsesside liideste juhtimiseks ja järelevalveks vajalike protseduuride kehtestamine/muutmine

RIE või RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.3.4.2  Rongi aruandlus

RIE – rongi asukoha teatamise, sealhulgas saabumiste-väljumiste ja teistele RIEdele üleandmise aegade reaalajas registreerimise protseduuride kehtestamine/muutmine

RIE liikluskorraldussüsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.3.4.3  Ohtlikud kaubad

RE – ohtlike kaupade veo järelevalve, sealhulgas RIE nõutavate andmete esitamise protseduuride kehtestamine/muutmine

RIE või RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.3.4.4  Töö kvaliteet

RIE/RE – dokumenteeritud protseduurid, mis kirjeldavad toimivuse jälgimist ja analüüsi ning võrgu tõhusust suurendavate parendusmeetmete kindlaksmääramist

RIE või RE liikluskorraldussüsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi, sealhulgas toimivuskontrolli rakendamine

4.2.3.5.1  Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

RIE – vajalike andmete salvestamise, säilitamise ja kättesaadavuse korraldamise protseduuride kehtestamine/muutmine

RIE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Võrgu infrastruktuuri muutmine, mis toob kaasa uued/muudetud jälgimisseadmed

4.2.3.5.2  Jälgimisandmete salvestamine rongis

RE – vajalike andmete salvestamise, säilitamise ja kättesaadavuse korraldamise protseduuride kehtestamine/muutmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue/muudetud veeremi (vedurid, mootorrongid) kasutuselevõtt

4.2.3.6.1  Halvenenud töötingimused – teiste kasutajate teavitamine

RIE/RE – selliste protseduuride kehtestamine/muutmine, mis võimaldavad üksteist teavitada olukordadest, mis võivad kahjustada võrgu ohutust, toimivust või kättesaadavust

RIE või RE liikluskorraldussüsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue (elektroonilise) liikluskorraldussüsteemi rakendamine

4.2.3.6.2  Rongijuhtide teavitamine

RIE – juhtide halvenenud töötingimustes tegutsemise juhiste kehtestamine/muutmine

RIE või RE liikluskorraldussüsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.3.6.3  Eriolukordades tegutsemise kord

RIE – halvenenud töötingimustes, sealhulgas veeremi ja infrastruktuuride rikete puhul tegutsemise protseduuride kehtestamine/muutmine (eriolukordades tegutsemise kord)

RIE või RE liikluskorraldussüsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Võrgu infrastruktuuri muutmine või uue/muudetud veeremi kasutuselevõtt

4.2.3.7  Eriolukordade haldamine

RIE/RE – eriolukordade haldamist käsitlevate üksikasjalike erimeetmete kehtestamine/muutmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.2.3.8  Rongi meeskonna abistamine veeremi vahejuhtumite/rikete puhul

RE – selliste protseduuride kehtestamine/muutmine, mille alusel rongi meeskond tegutseb veeremi tehniliste või muude rikete korral

RE liikluskorraldussüsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Uue/muudetud veeremi kasutuselevõtt

4.4  Kasutuseeskirjad

RIE/RE – ETCSi ja GSM-Ri ja/või HABD puhul kasutatavate eeskirjade ja protseduuride kehtestamine

ETCSi signaalimissüsteemi ja/või GSM-R-raadiosüsteemi ja/või HABD kasutuselevõtt

4.6.1.1  Kutsealased teadmised

RIE/RE – kutsealaste teadmiste hindamise protseduuri kehtestamine

RIE/RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.6.1.2  Teadmiste ellurakendamise oskus

RIE/RE – kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi kehtestamine/muutmine, et tagada töötajate oskus teadmisi ellu rakendada

RIE/RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.6.2.2  Keeleoskuse tase

RIE/RE – keeleoskuse hindamise toimingute kehtestamine/muutmine

RIE/RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.6.3.1  Töötajate hindamise põhinõuded

RIE/RE – töötajate hindamise protseduuride kehtestamine/muutmine, sealhulgas:

— kogemused/kvalifikatsioon

— keeleoskus

— pädevuse säilitamine

RIE/RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.6.3.2  Koolitusvajaduste analüüs

RIE/RE – töötajate koolitusvajaduste analüüsi koostamise ja ajakohastamise protseduuri kehtestamine/muutmine

RIE/RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.6.3.2.3  Erinõuded rongimeeskonnale

RE – sellise protseduuri kehtestamine/muutmine, millega tagatakse rongimeeskonna:

— marsruudi tundmine

— veeremi tundmine

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.7.1  Tervisekaitse- ja ohutusnõuete kehtestamine

RIE/RE – töötajate hea tervisliku seisundi tagamise protseduuride kehtestamine/muutmine, sealhulgas narkootikumide ja alkoholi mõju kontrollimine töökohustuste täitmisel

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.7.24.7.4  – Töötervisespetsialistide, meditsiiniorganisatsioonide, psühholoogide tunnustamise tingimused ja läbivaatused

RIE/RE – järgmiste valdkondade nõuete kehtestamine/muutmine:

— töötervisespetsialistide ja meditsiiniorganisatsioonide tunnustamine,

— psühholoogide tunnustamine,

— arstlik ja psühholoogiline kontroll

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

Meditsiinipraktikute ja organisatsioonide tunnustamise riiklike normide ja tavade muutumine

4.7.5  Tervisenõuded

RIE/RE – tervisenõuete kehtestamine/muutmine, sealhulgas:

— üldine tervislik seisund

— nägemine

— kuulmine

— rasedus

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise

4.7.6  Erinõuded seoses rongi juhtimisega

RIE/RE – ainult juhile ette nähtud tervisenõuete kehtestamine/muutmine, sealhulgas:

— EKG-uuring (40 ja vanemad)

— nägemine

— kuulmis-/kõnenõuded

— antropomeetria

RE tööohutuse juhtimise süsteemi muutmine, mis toob kaasa ülesannete ja vastutusalade muutumise




LISA O

KASUTAMATA




LISA P

VEEREMI IDENTIFITSEERIMINE

Üldised märkused

1. Käesolevas lisas kirjeldatakse numbrit ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästinähtaval viisil veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid või tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremiüksuse šassiile või põhikomponentidele.

2. Numbri ja seonduva märgistuse vastavus käesolevas lisas kirjeldatule ei ole kohustuslik:

 veeremiüksustele, mida kasutatakse üksnes võrkudes, mis käesolevate KTKde rakendusalasse ei kuulu;

 ajaloolise välimusega vanaveeremile;

 veeremiüksustele, mida üldjuhul ei kasutata ega veeta käesolevate KTKde rakendusalasse kuuluvates võrkudes.

Need veeremiüksused peavad siiski saama ajutise numbri, mis võimaldab nende käitamist.

3. Käesolevat lisa muudetakse seoses RICi muudatuste ning TAF KTKde ja TAP KTKde rakendamisega.

Standardnumber ja seonduvad lühendid

Igale rööbassõidukile antakse 12-kohaline number (standardnumber), mille struktuur on järgmine:



Veeremi liik

Rööbassõiduki liik ja koostalitlusvõime tähis

[2 numbrit]

Riik, kus rööbassõiduk on registreeritud

[2 numbrit]

Tehnilised omadused

[4 numbrit]

Seeria-number

[3 numbrit]

Automaatselt arvutatav number

[1 number]

Vagunid

00 – 09

10 – 19

20 – 29

30 – 39

40 – 49

80 – 89

[täpsed andmed lisas P.6]

01 – 99

[täpsed andmed lisas P.4]

0000 – 9999

[täpsed andmed lisas P.9]

001 – 999

0 – 9

[täpsed andmed lisas P.3]

Reisivagunid

50 – 59

60 – 69

70 – 79

[täpsed andmed lisas P.7]

0000 – 9999

[täpsed andmed lisas P.10]

001 – 999

Vedurid

90 – 99

[täpsed andmed lisas P.8]

0000001 – 8999999

[nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega]

Eriveerem

9000 – 9999

[täpsed andmed lisas P.11]

001 – 999

Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks vagunite, reisivagunite, vedurite ( 4 ) ja eriveeremi ( 5 ) seas tehniliste omaduste ja seerianumbri 7 numbrist.

Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

a) koostalitlusvõimega seotud märgistus (täpsed andmed lisas P.5);

b) selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (täpsed andmed lisas P.4);

c) valdaja ( 6 ) lühend(täpsed andmed lisas P.4);

d) tehniliste omaduste lühend (täpsed andmed reisivagunite kohta lisas P.13, vagunite kohta lisas P.12, eriveeremi kohta lisas P.11).

Tehnilisi omadusi, koode ja lühendeid haldavad üks või mitu asutust (edaspidi “keskasutus”), mille kohta teeb ettepaneku ERA (Euroopa Raudteeagentuur) oma 2005. aasta tööprogrammi tegevuse nr 15 põhjal.

Numbri määramine

Numbrite haldamise eeskirjade kohta teeb ettepaneku ERA oma 2005. aasta tööprogrammi tegevuse nr 15 põhjal.




LISA P.1

VALDAJA LÜHENDI MÄRKIMINE

Veeremi valdaja tähise mõiste

Veeremi valdaja tähis (VKM) on 2–5-kohaline ( 7 ) tähtnumbriline kood. VKM märgitakse igale rööbassõidukile veereminumbri lähedale. VKM tähistab veeremi valdajat, kes on registreeritud veeremiregistris.

VKM on kordumatu igas käesolevate KTKdega hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevates KTKdes sätestatud veeremi nummerdamise süsteemi ja veeremi valdaja tähise kasutamiseks.

Veeremi valdaja tähise vorm

VKM tähistab veeremi valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Kasutada võib kõiki 26 ladina tähestiku tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel suur- ja väiketähti ei eristata.

Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke ( 8 ). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

Veeremile, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga (“/”) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

Veeremi valdaja vabastamine tähise kasutamisest

Liikmesriigid võivad soovi korral kohaldada järgmisi erandeid.

VKMi ei nõuta veeremi puhul, mille nummerdussüsteem ei vasta käesolevale lisale (vt üldine märkus, punkt 2). Sellest olenemata tuleb nõuetekohased andmed veeremi valdaja kohta esitada organisatsioonidele, kes on seotud selle veeremi kasutamisega käesolevate KTKde rakendusalasse kuuluvates võrkudes.

Kui veeremile on märgitud täisnimi ja aadress, ei nõuta VKMi:

 nende valdajate veeremilt, kelle veeremipargi väiksuse tõttu ei ole VKMi kasutamine vajalik;

 infrastruktuuri hooldamise eriveeremilt.

VKMi ei nõuta üksnes riigisiseses raudteeliikluses kasutatavate vedurite, mootorrongide ja reisivagunite puhul, kui:

 neile on märgitud valdaja logo ning logo sisaldab samu hõlpsasti äratuntavaid tähti kui VKM;

 neile on märgitud hõlpsasti äratuntav logo, mida pädev riigiasutus tunnustab VKMiga samaväärsena.

Kui ettevõtte logo kasutatakse VKMiga üheaegselt, kehtib üksnes VKM ning logo arvesse ei võeta.

Sätted veeremi valdaja tähise määramise kohta

Veeremi valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui:

 veeremi valdajal on ametlik nimi rohkem kui ühes keeles;

 veeremi valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.

Ettevõtete grupile võib anda ühe VKMi, kui:

 nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;

 nad on volitanud enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku ja valdajaks on see juriidiline isik.

Veeremi valdaja tähiste register ja määramise kord

VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

VKMi saamise taotlus esitatakse taotleja pädevale riigiasutusele, kes edastab selle keskasutusele. VKMi võib kasutada pärast seda, kui keskasutus on selle avaldanud.

VKMi omanik peab pädevat riigiasutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning pädev riigiasutus edastab vastavad andmed keskasutusele. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui valdaja on tõendanud, et kogu asjaomasel veeremil on märgistus muudetud. Järgmise 10 aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.

VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

Esimene VKMide loend koostatakse raudtee-ettevõtete olemasolevate lühendite põhjal.

VKMi kohaldatakse pärast vastavate KTKde jõustumist igasuguse uue veeremi suhtes. Olemasoleva veeremi puhul tuleb VKM kasutusele võtta 2014. aasta lõpuks.




LISA P.2

NUMBRI JA SEONDUVA TÄHTMÄRGISTUSE KANDMINE VEEREMI KERELE

Välismärgistuse üldine kord

Märgistuse pealekandmiseks kasutatavad suurtähed ja numbrid peavad olema vähemalt 80 mm kõrgused, kirjavahetuse kvaliteediga sans serif kirjatüübis. Väiksemat kõrgust võib kasutada üksnes juhul, kui märgistust pole võimalik paigutada mujale kui alusvankri äärtele.

Märgistus ei tohi paikneda kõrgemal kui 2 m rööpa pealispinnast.

Vagunid

Märgistus kantakse vagunikeredele järgmiselt:



23

TEN

31

TEN

33

TEN

43

 

(Käesoleval juhul ei kasutata VKMi ning veeremile kantakse täisnimi ja aadress)

80

D-RFC

80

D-DB

84

NL-ACTS

87

F

7369 553-4

0691 235-2

4796 100-8

4273 361-3

Zcs

 

Tanoos

 

Slpss

 

Laeks

 

Vagunitele, mille kerel ei ole selliseks paigutuseks piisavalt ruumi, eelkõige platvormvagunitele, paigutatakse märgistus järgmiselt:



01

87

 

3320 644-7

TEN

 

F-SNCF

Ks

Kui vagunile kantakse üks või mitu riigisisese tähendusega märgistustähte, peavad need järgnema rahvusvahelisele tähtmärgistusele ja olema sellest sidekriipsuga eraldatud.

Rööbasbussid ja reisivagunid

Number kantakse veeremi mõlemale küljele järgmiselt:



F-SNCF

61

87

20 - 72 021

- 7

 
 
 

B10 tu

 

Veeremi registreerimisriigi tähis ja tehniliste omaduste tähis trükitakse vahetult kaheteistkümnekohalise veereminumbri ette, taha või alla.

Juhikabiiniga rööbasbusside korral peab number olema kirjas ka kabiini sees.

Vedurid, vedukid ja eriveerem

Rahvusvahelistel vedudel kasutatavate vedurite mõlemale küljele peab olema kantud 12-kohaline standardnumber järgmiselt:

91 880001323-0

12-kohaline standardnumber peab olema kirjas ka veduri igas kabiinis.

Valdaja võib standardnumbrist suuremate tähtedega lisada ka omapoolse tööks vajaliku numbermärgistuse (mis koosneb üldjuhul seerianumbrist ja sellele lisatud tähtkoodist). Oma numbermärgistuse asukoha valib valdaja.



Näited

SP 42037

ES 64 F4 - 099

88 - 1323

473011

 
 

92 51 0042037-9

94 80 0189 999 - 6

91 88 0001323-0

92 87 473011-0

94 79 2 642 185-5

Nimetatud eeskirju võib kahepoolsete kokkulepetega muuta KTKde jõustumise ajal olemasoleva veeremi puhul, mida kasutatakse konkreetsel otstarbel ja mille puhul puudub asjaomastes raudteevõrkudes kasutatava erineva veeremi segiajamise oht. See erand kehtib pädevate riigiasutuste määratud ajani.

Riigiasutus võib ette näha, et lisaks 12-kohalisele veereminumbrile registreeritakse riigi täheline tähis ja VKM.




LISA P.3

KONTROLLNUMBRI LEIDMISE KORD (12. NUMBER)

Kontrollnumber leitakse järgmiselt:

 põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;

 põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

 seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

 võetakse selle summa üheliste arv;

 kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks 10ni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

Näited

1. 



Oletagem, et põhinumber on

3

3

8

4

4

7

9

6

1

0

0

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

6

3

16

4

8

7

18

6

2

0

0

Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52

Selle summa üheliste arv on 2.

Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100 – 8.

2. 



Oletagem, et põhinumber on

3

1

5

1

3

3

2

0

1

9

8

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

6

1

10

1

6

3

4

0

2

9

16

Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40

Selle summa üheliste arv on 0.

Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198 – 0.




LISA P.4

VEEREMI REGISTREERIMISRIIKIDE KOODID (NUMBRID 3-4 JA LÜHEND)

“Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.”



Riik

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Lisades P.6 ja P.7 nurksulgudesse kuuluvad ettevõtted (2)

Albaania

AL

41

HSh

Alžeeria

DZ

92

SNTF

Armeenia

AM (3)

58

ARM

Austria

A

81

ÖBB

Aserbaidžaan

AZ

57

AZ

Valgevene

BY

21

BC

Belgia

B

88

SNCB/NMBS

Bosnia ja Hertsegoviina

BIH

44

ŽRS

50

ŽFBH

Bulgaaria

BG

52

BDZ, SRIC

Hiina

RC

33

KZD

Horvaatia

HR

78

Kuuba

CU (3)

40

FC

Küpros

CY

 
 

Tšehhi Vabariik

CZ

54

ČD

Taani

DK

86

DSB, BS

Egiptus

ET

90

ENR

Eesti

EST

26

EVR

Soome

FIN

10

VR, RHK

Prantsusmaa

F

87

SNCF, RFF

Gruusia

GE

28

GR

Saksamaa

D

80

DB, AAE (4)

Kreeka

GR

73

CH

Ungari

H

55

MÁV, GySEV/ROeEE (4)

Iraan

IR

96

RAI

Iraak

IRQ (3)

99

IRR

Iirimaa

IRL

60

CIE

Iisrael

IL

95

IR

Itaalia

I

83

FS, FNME (4)

Jaapan

J

42

EJRC

Kasahstan

KZ

27

KZH

Kõrgõzstan

KS

59

KRG

Läti

LV

25

LDZ

Liibanon

RL

98

CEL

Liechtenstein

LIE (3)

 
 

Leedu

LT

24

LG

Luksemburg

L

82

CFL

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

MK

65

CFARYM (MŽ)

Malta

M

 
 

Moldova

MD (3)

23

CFM

Monaco

MC

 
 

Mongoolia

MGL

31

MTZ

Maroko

MA

93

ONCFM

Madalmaad

NL

84

NS

Põhja-Korea

PRK (3)

30

ZC

Norra

N

76

NSB, JBV

Poola

PL

51

PKP

Portugal

P

94

CP, REFER

Rumeenia

RO

53

CFR

Venemaa

RUS

20

RZD

Serbia ja Montenegro

SCG

72

Slovakkia

SK

56

ŽSSK, ŽSR

Sloveenia

SLO

79

Lõuna-Korea

ROK

61

KNR

Hispaania

E

71

RENFE

Rootsi

S

74

GC, BV

Šveits

CH

85

SBB/CFF/FFS, BLS (4)

Süüria

SYR

97

CFS

Tadžikistan

TJ

66

TZD

Tuneesia

TN

91

SNCFT

Türgi

TR

75

TCDD

Türkmenistan

TM

67

TRK

Ukraina

UA

22

UZ

Ühendkuningriik

GB

70

BR

Usbekistan

UZ

29

UTI

Vietnam

VN (3)

32

DSVN

(1)   Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

(2)   Ettevõtted, kes jõustumise ajal olid UIC või OSJD liikmed ja kasutasid vastavat riigi koodi ettevõtte koodina.

(3)   Koodid kinnitatakse edaspidi.

(4)   Üldiste märkuste punktis 3 nimetatud muudatuste jõustumiseni võivad need riigid kasutada koode 43 (GySEV/ROeEE), 63 (BLS), 64 (FNME), 68 (AAE). Ajakohastamise ajavahemik määratakse sel juhul kindlaks koos asjaomase liikmesriigiga.

▼M1




LISA P.5

KOOSTALITLUSVÕIME TÄHTMÄRGISTUS

„TEN”

:

järgmistele tingimustele vastav veerem:

 vastab kõigile kasutuselevõtuloa saamise ajal kehtivatele asjaomastele KTKdele ja on saanud kasutuselevõtuloa kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 22 lõikega 1;

 on saanud kõikides liikmesriikides kehtiva kasutuselevõtuloa kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 23 lõikega 1 või kõik liikmesriigid on andnud veeremile eraldi kasutuselevõtuloa.

„PPV/PPW”

:

vagun, mis vastab PPV/PPW lepingule (OSJD riikides) (originaal: ППВ (Правила пользования вагонами в международном сообщении).

Märkused:

a) märgistust „TEN” kandvad veeremiüksused vastavad lisas P.6 täpsustatud vaguninumbri esimese numbri koodidele 0–3;

b) veeremiüksused, millel ei ole kõikides liikmesriikides kehtivat kasutuselevõtuluba, peavad kandma märgistust, kus on näidatud liikmesriigid, kus luba kehtib. Kasutuselevõtuloa andnud liikmesriikide loetelu tuleb esitada järgmiste jooniste alusel, kus D tähistab esimese loa andnud liikmesriiki (antud näites Saksamaa) ja F tähistab teise loa andnud riiki (antud näites Prantsusmaa). Liikmesriigid kodeeritakse vastavalt lisale P.4. See võib hõlmata nii KTK-le vastavaid kui ka mittevastavaid veeremiüksuseid. Need veeremiüksused vastavad lisas P.6 täpsustatud veereminumbri esimese numbri koodidele 4 või 8.

image

▼B




LISA P.6

VAGUNITE PUHUL KASUTATAVAD KOOSTALITLUSVÕIME KOODID (1.-2. NUMBER)



 

2. number

1. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2. number

1. number

 
 

Rööpavahe

fikseeritud või muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud või muudetav

Rööpavahe

 

KTKd ()

ja/või

COTIF ()

ja/või

PPW

0

telgedega

vaba

KTKde ja/või COTIFi vagunid ()

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud raudtee-ettevõtja]

Ei kasutata kuni edasise otsuseni.

PPW vagunid

(muudetava rööpavahega)

telgedega

0

1

kande-vankritega

Tööstuses kasutatavad vagunid

kande-vankritega

1

2

telgedega

vaba

KTKde ja/või COTIFi vagunid ()

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud raudtee-ettevõtja]

PPW vagunid

KTKde ja/või COTIFi vagunid ()

PPW vagunid

Muud KTKde ja/või COTIFi vagunid ()

PPW vagunid

PPW vagunid

(fikseeritud rööpavahega)

telgedega

2

3

kande-vankritega

kande-vankritega

3

Mitte-KTK

ja mitte-COTIF ()

ja mitte-PPW

4

telgedega ()

Hooldusvagunid

Muud vagunid

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud raudtee-ettevõtja]

Muud vagunid

Muud vagunid

Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid

telgedega ()

4

8

kandevankritega ()

kandevankritega ()

8

 
 

Liiklus

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Liiklus

 
 

1. number

2. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1. number

2. number

(1)   Vastab vähemalt veeremi KTKdele.

(2)   Kaasa arvatud veerem, mis olemasolevate normide kohaselt kannavad neid numbreid kõnealuste uute normide jõustumise ajal.

(3)   Fikseeritud või muudetav rööpavahe.




LISA P.7

REISIVAGUNITE RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES KASUTATAVUSE KOODID (1.-2. NUMBER)

oiatus:

nurksulgudes sätted on üleminekusätted ning jäetakse RICi edasise arengu käigus välja (vt üldised märkused, punkt 3).



 

Riigisisene liiklus

KTKd () ja/või RIC/COTIF () ja/või PPW

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

KTKd () ja/või RIC/COTIF ()

PPW

2. number

1. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

5

Riigisiseses liikluses kasutatavad vagunid

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Fikseeritud rööpavahega kliimaseadmega vagunid (sh autovagunid)

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Muudetava rööpavahega (1435/1520) kliimaseadmeta vagunid

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Reserveeritud

Muudetava rööpavahega (1435/1672) kliimaseadmeta vagunid

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Tehniliste omaduste erinummerdusega veerem

Fikseeritud rööpavahega veerem

Fikseeritud rööpavahega veerem

Kandevankri vahetamisega muudetava rööpavahega (1435/1520) veerem

Telgedega muudetava rööpavahega (1435/1520) veerem

6

Hooldusveerem, mida ei kasutata kommertsteenusteks

Fikseeritud rööpavahega kliimaseadmega veerem

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Muudetava rööpavahega (1435/1520) kliimaseadmega veerem

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Hooldusveerem, mida ei kasutata kommertsteenusteks

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Muudetava rööpavahega (1435/1672) kliimaseadmega veerem

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Autovagunid

Muudetava rööpavahega veerem

7

Kliimaseadmega ja õhukindel veerem

[mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Reserveeritud

Reserveeritud

Kliimaseadmega ja õhukindel fikseeritud rööpavahega

veerem [mille valdaja on lisas P.4 nimetatud RICi raudtee-ettevõtja]

Reserveeritud

Muu veerem

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

(1)   Vastavad vähemalt tulevikus kehtestatavatele reisivagunite KTKdele.

(2)   Vastavad RICile või COTIFile kehtivate normide kohaselt.




LISA P.8

VEDURITE LIIGID (1.–2. NUMBER)

Esimene number on “9”.

Teise numbri määrab kindlaks iga liikmesriik. See võib näiteks kattuda automaatselt arvutatava numbriga, kui ka see number arvutatakse seerianumbri alusel.

Kui teine number tähistab veduri liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:



Kood

Veeremi põhitüüp

0

Mitmesugused

1

Elektrivedur

2

Diiselvedur

3

Elektriline mootorrong (kiirrong) [veduk või haagis]

4

Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) [veduk või haagis]

5

Diisel-mootorrong [veduk või haagis]

6

Eriotstarbeline haagis

7

Elektriline manöövervedur

8

Diisel-manöövervedur

9

Hooldusveerem




LISA P.9

VAGUNITE STANDARDNE NUMBERMÄRGISTUS (5.–7. NUMBER)

Käesoleva lisa tabelites sätestatakse vaguni tehniliste põhiomadustega seotud neljanumbriline märgistus.

Käesolev lisa tehakse kättesaadavaks eraldi andmekandjal (arvutifailina).




LISA P.10



REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

 

6. number

5. number

0

1

2

3

4

Reserveeritud

0

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

1. klassi istmetega veerem

1

10 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

≥11 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

Reserveeritud

Reserveeritud

Kaks või kolm telge

2. klassi istmetega veerem

2

10 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

11 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

≥12 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

Kolm telge

Kaks telge

1. klassi või 1./2. klassi istmetega veerem

3

10 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

11 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

≥12 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

Reserveeritud

Kaks või kolm telge

1. või 1./2. klassi kupeevagunid

4

10 1./2. klassi kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

≤9 1./2. klassi kupeed

2. klassi kupeevagunid

5

10 kupeed

11 kupeed

≥12 kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

6

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Magamisvagunid

7

10 kupeed

11 kupeed

12 kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Eriprojektiga veerem ja pagasivagunid

8

Istmetega mootorvagun, kõik klassid, pagasiruumiga või ilma, juhikabiiniga mõlemas suunas liikumiseks

1. klassi või 1./2. klassi istmetega veerem pagasi- või postiruumiga

2. klassi istmetega veerem pagasi- või postiruumiga

Reserveeritud

Mis tahes klassi istmetega veerem erisisustusega osadega, nt laste mänguala

9

Postivagunid

Pagasivagunid postiruumiga

Pagasivagunid

Pagasivagunid ja kahe või kolme teljega 2. klassi istmetega veerem pagasi- või postiruumiga

Küljekoridoriga pagasivagunid, tolli pitseeritava ruumiga või ilma

Märkus: Kupee osi arvesse ei võeta. Samaväärne mahutavus vahekäiguga salongvagunites saadakse istmete arvu jagamisel 6, 8 või 10ga, olenevalt veeremi konstruktsioonist.



REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

 

6. number

5. number

5

6

7

8

9

Reserveeritud

0

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

1. klassi istmetega veeremid

1

Reserveeritud

Kahekorruselised vagunid

≥7 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

8 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

9 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

2. klassi istmetega veeremid

2

Ainult OSJD, kahekorruselised vagunid

Kahekorruselised vagunid

Reserveeritud

≥8 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

9 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

1. klassi või 1./2. klassi istmetega veeremid

3

Reserveeritud

Kahekorruselised vagunid

Reserveeritud

≥8 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

9 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

1. või 1./2. klassi kupeevagunid

4

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

≤9 1. klassi kupeed

2. klassi kupeevagunid

5

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

≤9 kupeed

Reserveeritud

6

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Magamisvagunid

7

>12 kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Eriprojektiga veerem ja pagasivagunid

8

Istmetega vagunid ja kupeevagunid, kõik klassid, baari või puhvetiga

Kahekorruseline istmetega mootorvagun, kõik klassid, pagasiruumiga või ilma, juhikabiiniga mõlemas suunas liikumiseks

Restoranvagunid baari või puhvetiga, pagasiruumiga

Restoranvagunid

Muud erivagunid (konverentsi-, disko-, baari-, kino-, video-, esmaabivagunid)

9

Kahe või kolme teljega pagasivagunid postiruumiga

Reserveeritud

Kahe või kolme teljega autovagunid

Autovagunid

Hooldusveerem

Märkus: Kupee osi arvesse ei võeta. Samaväärne mahutavus vahekäiguga salongvagunites saadakse istmete arvu jagamisel 6, 8 või 10ga, olenevalt veeremi konstruktsioonist.



REISIVAGUNITE PÕHIOMADUSTE KOODID (7.–8. NUMBER)

Energiavarustus

8. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Maksimumkiirus

7. number

< 120 km/h

0

Kõik pinged (3)

Reserveeritud

3 000 V~ + 3 000 V=

1 000 V~ (3)

Reserveeritud

1 500 V~

Muud pinged kui 1 000 V, 1 500 V, 3 000 V

1 500 V~ + 1 500 V=

3 000 V=

Reserveeritud

1

Kõik pinged (3)

+ Aur (1)

1 000 V~

+ Aur (1)

1 000 V~

+ Aur (1)

1 000 V~

+ Aur (1)

1 000 V~

+ Aur (1)

1 000 V~

+ Aur (1)

Reserveeritud

1 500 V~ + 1 500 V=

+ Aur (1)

3 000 V=

+ Aur (1)

3 000 V=

+ Aur (1)

2

Aur (1)

Aur (1)

3 000 V~ + 3 000 V=

+ Aur (1)

Aur (1)

3 000 V~ + 3 000 V=

+ Aur (1)

Aur (1)

3 000 V~ + 3 000 V=

1 500 V~

+ Aur (1)

1 500 V~

+ Aur (1)

1 500 V~

+ Aur (1)

(1)

121 kuni 140 km/h

3

Kõik pinged

Reserveeritud

1 000 V~ + 3 000 V=

1 000 V~ (3) (1)

1 000 V~ (3) (1)

1 000 V~

1 000 V~ + 1 500 V~ + 1 500 V=

1 500 V~ + 1 500 V=

3 000 V=

3 000 V=

4

Kõik pinged (3)

+ Aur (1)

Kõik pinged

+ Aur (1)

Kõik pinged

+ Aur (1)

1 000 V~ (3) (1)

+ Aur (1)

1 500 V~ + 1 500 V=

1 000 V~

+ Aur (1)

3 000 V~ + 3 000 V=

1 500 V~ + 1 500 V=

+ Aur (1)

3 000 V=

+ Aur (1)

Reserveeritud

5

Kõik pinged (3)

+ Aur (1)

Kõik pinged

+ Aur (1)

Kõik pinged

+ Aur (1)

1 000 V~

+ Aur (1)

Reserveeritud

1 500 V~

+ Aur (1)

Muud pinged kui 1 000 V, 1 500 V, 3 000 V

1 500 V~ + 1 500 V=

+ Aur (1)

Reserveeritud

Reserveeritud

6

Aur (1)

Reserveeritud

3 000 V~ + 3 000 V=

Reserveeritud

3 000 V~ + 3 000 V=

Reserveeritud

Aur (1)

Reserveeritud

Reserveeritud

(1)

141 kuni 160 km/h

7

Kõik pinged (3)

Kõik pinged

1 500 V~ (1) + 3 000 V= (1)

Kõik pinged (2)

1 000 V~ (3)

1 500 V~ + 1 500 V=

1 000 V~

1 500 V~

1 500 V~ + 1 500 V=

3 000 V=

3 000 V=

8

Kõik pinged (3)

+ Aur (1)

Kõik pinged

+ Aur (1)

3 000 V~ + 3 000 V=

Reserveeritud

Kõik pinged (3)

+ Aur (1)

1 000 V~

+ Aur (1)

3 000 V~ + 3 000 V=

Muud pinged kui 1 000 V, 1 500 V, 3 000 V

Kõik pinged (3)

+ Aur (1)

(1)

(2)

> 160 km/h

9

Kõik pinged (3) (2)

Kõik pinged

Kõik pinged

+ Aur (1)

1 000 V~ + 1 500 V~

1 000 V~

1 000 V~

Reserveeritud

1 500 V~ + 1 500 V=

3 000 V=

(1)

(2)

(1)   Üksnes riigisiseses liikluses kasutatav veerem

(2)   Üksnes rahvusvahelises liikluses kasutamiseks sobiv veerem

(3)   Teatavate 1 000 V ühefaasilise vahelduvvooluga veeremiliikide puhul on lubatud ainult üks kindel sagedus, kas 16 2/3 või 50 Hz.

Kõik pinged Ühefaasiline vahelduvvool 1 000 V 51–15 Hz, ühefaasiline vahelduvvool 1 500 V 50 Hz, alalisvool 1 500 V, alalisvool 3 000 V. Võib hõlmata 3 000 V 50 Hz ühefaasilist vahelduvvoolu.

A Autonoomne küte, rööbasbussi elektritoiteliinita.

G Veerem, millel on rööbasbussi elektritoiteliin kõikideks pingeteks, kuid mis vajavad kliimaseadme toimimiseks generaatorvagunit.

Aur Üksnes auruküttega. Kui on märgitud pinge, võib koodi kasutada ka aurukütteta veeremi puhul.




LISA P.11

ERIVEEREMI TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (6.–8. NUMBER)

Eriveeremi suurim lubatud kiirus (6. number)



Liigitus

Sõidukiirus iseliikumisel

≥ 100 km/h

< 100 km/h

0 km/h

Rongi koosseisus kasutatav

V ≥ 100 km/h

Iseliikuv

1

2

 

Mitteiseliikuv

 
 

3

V < 100 km/h ja/või piirangud ()

Iseliikuv

 

4

 

Mitteiseliikuv

 
 

5

Ei ole kasutav rongi koosseisus

Iseliikuv

 

6

 

Mitteiseliikuv

 
 

7

Iseliikuv raudtee/maanteesõiduk,

mida saab kasutada rongi koosseisus ()

 

8

 

Iseliikuv raudtee/maanteesõiduk,

mida ei saa kasutada rongi koosseisus ()

 

9

 

Mitteiseliikuv raudtee/maanteesõiduk ()

 
 

0

(1)   Piirang – konkreetne asukoht rongis (nt tagaotsas), kohustuslik kaitsevagun jne.

(2)   Tuleb täita rongi koosseisu lisamise eritingimused.

Eriveeremi liigid ja alaliigid (7.–8. number)



7. number

8. number

Veerem/masinad

1

Infrastruktuur ja pealisehitused

1

Rööpapaneku- ja rööpavahetusrong

2

Pöörangu- ja ülesõiduehituse seadmed

3

Teeremondirong

4

Ballastipuhastusmasin

5

Mullatöömasin

6

7

 

8

 

9

Raudteekraana (v.a rööbastele tagasitõstmiseks)

0

Muud või üldine

2

Rööbastee

1

Suure võimsusega teetampimismasin

2

Muud teetampimismasinad

3

Stabilisaatoriga tampimismasin

4

Pöörangute ja ülesõitude tampimismasin

5

Ballastihöövel

6

Stabiliseerimismasin

7

Lihvimis- ja keevitusmasin

8

Mitmeotstarbeline masin

9

Teekontrolliveerem

0

Muu

3

Õhuliinid

1

Mitmeotstarbeline masin

2

Rullimis- ja kokkurullimismasin

3

Mastipaigaldusmasin

4

Pooliveomasin

5

Õhuliinide pingutusmasin

6

Tõstetava tööplatvormiga masin ja tellingutega masin

7

Puhastusrong

8

Määrimisrong

9

Õhuliinide kontrollrong

0

Muu

4

Rajatised

1

Tekipaigaldusmasin

2

Sillakontrolliplatvorm

3

Tunnelikontrolliplatvorm

4

Gaasipuhastusmasin

5

Ventilatsioonimasin

6

Tõstetava tööplatvormi või tellingutega masin

7

Tunnelivalgustusmasin

8

 

9

 

0

Muu

5

Peale- ja mahalaadimine ning mitmesugused veod

1

Rööbaste peale-/mahalaadimise ja veo masin

2

Ballasti, killustiku jms peale-/mahalaadimise ja veo masin

3

4

5

Liiprite peale-/mahalaadimise ja veo masin

6

7

8

Pööranguseadmete jms peale-/mahalaadimise ja veo masin

9

Muude materjalide peale-/mahalaadimise ja veo masin

0

Muu

6

Mõõtmine

1

Muldkeha mõõtmise vagun

2

Rööbastee mõõtmise vagun

3

Õhuliinide mõõtmise vagun

4

Rööpavahe mõõtmise vagun

5

Signaalide mõõtmise vagun

6

Sidevahendite mõõtmise vagun

7

 

8

 

9

 

0

Muu

7

Eriolukorrad

1

Hädaabikraana

2

Hädaabivedur

3

Hädaabi-tunnelirong

4

Hädaabivagun

5

Tuletõrjevagun

6

Sanitaarveerem

7

Varustusvagun

8

 

9

 

0

Muu

8

Vedurid, veokid, energia jms

1

Vedurid

2

3

Veovagun (v.a 59)

4

Toitevagun

5

Rööpavagun/mootorvagun

6

7

Betoonimisrong

8

 

9

 

0

Muu

9

Keskkond

1

Iseliikuv lumesahk

2

Veetav lumesahk

3

Lumehari

4

Jääsulatusmasin

5

Umbrohutõrjemasin

6

Rööpapuhastusmasin

7

 

8

 

9

 

0

Muu

0

Raudtee/maantee

1

1. kategooria raudtee-/maanteemasin

2

3

2. kategooria raudtee-/maanteemasin

4

5

3. kategooria raudtee-/maanteemasin

6

7

4. kategooria raudtee-/maanteemasin

8

9

 

0

Muu




LISA P.12

VAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS, V.A LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNID

KATEGOORIA JA MÄRGISTUSTÄHTEDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

1.   Olulised märkused

Lisatud tabelites:

 meetrites esitatud andmed on vagunite sisepikkuse kohta (lu);

 tonnides (tu) esitatud andmed vastavad laadimistabelis märgitud kõnealuse vaguni suurimale lubatud lastile, mis määratakse kindlaks ettenähtud menetlustega.

2.   Rahvusvahelise tähendusega märgistustähed, mis on kõigil kategooriatel ühised

q

elektriküttetoru, mis töötab kõikidel aktsepteeritud pingetel

qq

elektriküttetoru ja -paigaldis, mis töötab kõikidel aktsepteeritud pingetel

s

vagunid, mida on lubatud kasutada “s” tingimustel (vt raudteeveeremi KTKde lisa B)

ss

vagunid, mida on lubatud kasutada “ss” tingimustel (vt raudteeveeremi KTKde lisa B)

3.   Riigisisese tähendusega märgistustähed

t, u, v, w, x, y, z

Nende tähtede tähenduse määrab kindlaks iga liikmesriik.

KATEGOORIATÄHT: E – LAHTINE KÕRGETE KÜLGEDEGA VAGUN



Standardvagun

harilik,

küljele või taha kallutatav, tasase põrandaga

2 teljega: lu ≥ 7,70 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

4 teljega: lu ≥ 12 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: lu ≥ 12 m; 60t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

6 või enama teljega

c

põrandaluukidega ()

k

2 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

küljelekallutamiseta

ll

põrandaluukideta ()

m

2 teljega: lu < 7,70 m

4 või enama teljega: lu < 12 m

mm

4 või enama teljega: lu >12 m ()

n

2 teljega: tu > 30 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

tahakallutamiseta

p

pidurimehe kohaga ()

(1)   See termin kehtib üksnes lahtiste kõrgete külgedega tasase põrandaga vagunite kohta, millel on seade, mis võimaldab neid kasutada harilike tasase põhjaga vagunitena või teatavate kaupade raskusjõul mahalaadimiseks, paigutades luugid õigesse asendisse.

(2)   . Kehtib üksnes 1 520 mm rööpavahega vagunite kohta.

KATEGOORIATÄHT: F – LAHTINE KÕRGETE KÜLGEDEGA VAGUN



Standardvagun

Eritüüp

2 teljega: 25 t ≤ tu ≤ 30 t

3 teljega: 25 t ≤ tu ≤ 40 t

4 teljega: 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

6 või enama teljega

b

telgedega suur veomaht (> 45 m3)

c

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, ülalt ()

cc

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, alt ()

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

k

2 või 3 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 või 3 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, ülalt ()

ll

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, alt ()

n

2 teljega: tu > 30 t

3 või enama teljega: tu >40 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

oo

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt ()

p

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

pp

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt ()

ppp

pidurimehe kohaga ()

(1)   F-kategooria raskusjõul mahalaadimisega vagunid on lahtised vagunid, millel ei ole tasast põrandat ega küljele- või tahakallutamise võimalust.

(2)   Kehtib üksnes 1 520 mm rööpavahega vagunite kohta.

Nende vagunite puhul kehtivad mahalaadimise kohta järgmiste omaduste kombinatsioonid.

Mahalaadimisavade paigutus:

telgjoonel: avad asuvad raudtee telgjoone kohal;

kahepoolne: avad asuvad mõlemal küljel rööbastest väljaspool

(nende vagunite puhul on mahalaadimine:

— üheaegne, kui vaguni täielikuks tühjendamiseks tuleb avada mõlemal küljel olevad avad,

— vahelduv, kui vagun on võimalik täielikult tühjendada üksnes avade avamisega ühe poole);

ülal: mahalaadimisava alumine äär (võtmata arvesse liikuvaid seadmeid, millega võib ava asukohta muuta) asub vähemalt 0,7 m kõrgusel rööpa pealispinnast ning võimaldab kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit;

all: mahalaadimisava alumise ääre asend ei võimalda kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit.

Mahalaadimise ulatus:

korraga: pärast mahalaadimisavade avamist ei ole neid võimalik sulgeda enne, kui vagun on tühi;

juhitav: mahalaadimise kestel võib kaubavoogu igal ajal reguleerida või selle peatada.

KATEGOORIATÄHT: G – KINNINE VAGUN



Standardvagun

Harilik

vähemalt 8 ventilatsiooniavaga

2 teljega: 9 m ≤ lu < 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

4 teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

6 või enama teljega

b

suure mahutavusega: – 2 teljega:

— lu ≥12 m ja mahutavus ≥ 70 m3

— 4 või enama teljega: lu ≥ 18 m

bb

4 teljega: lu > 18 m ()

g

teravilja jaoks

h

puu- ja köögiviljade jaoks ()

k

2 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

vähem kui 8 ventilatsiooniavaga

ll

laiendatud ukseavadega ()

m

2 teljega: lu < 9 m

4 või enama teljega: lu < 15 m

n

2 teljega: tu > 30 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

2 teljega: lu < 12 m ja mahutavus ≥ 70 m3

p

pidurimehe kohaga ()

(1)   Kehtib üksnes 1 520 mm rööpavahega vagunite kohta.

(2)   Termin “puu- ja köögiviljade jaoks” kehtib üksnes vagunite kohta, millel on põranda tasandil lisaventilatsiooniavad.

KATEGOORIATÄHT: H – KINNINE VAGUN



Standardvagun

Eritüüp

2 teljega: 9 m ≤ lu ≤ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 28 t

4 teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

6 või enama teljega

b

2 teljega: 12 m ≤ lu ≤ 14 m ja mahutavus kasulikul koormusel ≥ 70 m3 ()

4 või enama teljega: 18 m ≤ lu < 22 m

bb

2 teljega: lu ≥ 14m

4 või enama teljega: lu ≥ 22 m

c

otsaustega

cc

otsaustega ja seest sõiduautode veoks kohandatud

d

põrandaluukidega

dd

kallurkerega ()

e

2 põrandaga

ee

3 või enama põrandaga

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga ()

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga) ()

g

teravilja jaoks

gg

tsemendi jaoks ()

h

puu- ja köögiviljade jaoks ()

hh

mineraalväetise jaoks ()

i

avatavate või pöördseintega

ii

väga tugevate avatavate või pöördseintega ()

k

2 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

liigutatavate vaheseintega ()

ll

lukustatavate liigutatavate vaheseintega ()

m

2 teljega: lu < 9 m

4 või enama teljega: lu < 15 m

mm

4 või enama teljega: lu > 18 m ()

n

2 teljega: tu > 28 t

4 teljega: tu < 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

2 teljega: lu 12 m < 14 m ja mahutavus ≥ 70 m3

p

pidurimehe kohaga ()

(1)   2-teljelistel vagunitel märgistusega “f”, “fff” võib mahutavus olla alla 70 m3.

(2)   Kehtib üksnes 1 520 mm rööpavahega vagunite kohta.

(3)   Termin “puu- ja köögiviljade jaoks” kehtib üksnes vagunite kohta, millel on põranda tasandil lisaventilatsiooniavad.

(4)   Kehtib üksnes 1 435 mm rööpavahega vagunite kohta.

(5)   Liigutatavaid vaheseinu võib ajutiselt eemaldada.

KATEGOORIATÄHT: I – REGULEERITAVA TEMPERATUURIGA VAGUN



Standardvagun

Külmvagun

IN-klassi soojusisolatsiooniga,

mootorventilaatori, restide ja ≥ 3,5 m3 jääkambriga

2 teljega: 19 m2 ≤ põrandapind < 22 m2; 15 t ≤ tu ≤ 25 t

4 teljega: põrandapind ≥ 39 m2; 30 t ≤ tu ≤ 40 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

b

2 telje ja suure põrandapinnaga: 22 m2 ≤ põrandapind ≤ 27 m2

bb

2 telje ja väga suure põrandapinnaga: põrandapind > 27 m2

c

lihakonksudega

d

kala jaoks

e

elektriventilatsiooniga

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

mehaanilise jahutusega () , ()

gg

vedelgaasjahuti ()

h

IR-klassi soojusisolatsiooniga

i

mehaaniline jahutus tehnilise saatevaguni masinate abil () , () , ()

ii

tehniline saatevagun () , ()

k

2 teljega: tu > 15 t

4 teljega: tu < 30 t

l

isolatsiooniga, jääkambriteta () , ()

m

2 teljega: põrandapind < 19 m2

4 teljega: põrandapind < 39 m2

mm

4 teljega: põrandapind ≥ 39m2 ()

n

2 teljega: tu > 25 t

4 teljega: tu > 40 t

o

alla 3,5 m3 mahutavusega jääkambritega ()

p

restideta

(1)   Märgistustähte “l” ei märgita vagunitele, mis kannavad tähti “g”, “gg”, “i” või “ii”

(2)   Vaguneid, mis kannavad üheaegselt märgistustähti “g” ja “i”, võib kasutada eraldi või mehaanilise jahutusega koosseisus.

(3)   Termin “tehniline saatevagun” kehtib samal ajal ka tehasvagunite, töökojavagunite (magamiskohtadega ja ilma) ning magamisvagunite kohta.

(4)   Märgistustähte “o” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähte “l”

(5)   Kehtib üksnes 1 520 mm rööpavahega vagunite kohta.

Märkus. Kinniste külmvagunite põrandapinna kindlaksmääramisel võetakse alati arvesse jääkambrite kasutamist.

KATEGOORIATÄHT: K – 2-TELJELINE PLATVORMVAGUN



Standardvagun

Harilik

allalastavate külgede ja lühikeste tugipostidega

lu ≥ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

Märgistus- tähed

b

pikkade tugipostidega

g

konteinerite veoks kohandatud ()

i

eemaldatava katte ja mitte-eemaldatavate otstega ()

j

amortisaatoriga

k

tu < 20 t

kk

20 t ≤ tu < 25 t

l

tugipostideta

m

9 m ≤ lu < 12 m

mm

lu < 9 m

n

tu > 30 t

o

mitte-eemaldatavate külgedega

p

külgedeta ()

pp

eemaldatavate külgedega

(1)   Märgistustähte “g” võib kasutada koos kategooriatähega “K” üksnes harilike vagunite puhul, mis on üksnes täiendavalt konteinerite veoks kohandatud. Vagunid, mis on ette nähtud üksnes konteinerite veoks, tuleb liigitada L-kategooriasse.

(2)   Märgistustähte “p” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähte “i”

KATEGOORIATÄHT: L – 2-TELJELINE PLATVORMVAGUN



Standardvagun

Eritüüp

lu ≥ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

Märgistus- tähed

b

spetsiaalsete kinnitusvahenditega keskmise suurusega konteinerite (pa) jaoks ()

c

pööratava sadulseadmega ()

d

varustatud sõiduautode veoks, tekita ()

e

tekkidega, sõiduautode veoks ()

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

kohandatud konteinerite veoks (v.a pa) () , ()

h

kohandatud teraserullide veoks, silmaga külje poole () , ()

hh

kohandatud teraserullide veoks, silmaga üles () , ()

i

eemaldatava katte ja mitte-eemaldatavate otstega ()

ii

ülitugeva eemaldatava metallkatte () ja mitte-eemaldatavate otstega ()

j

amortisaatoriga

k

tu < 20 t

kk

20 t ≤ tu < 25 t

l

tugipostideta

m

9 m ≤ lu < 12 m

mm

lu < 9 m

n

tu > 30 t

p

külgedeta ()

(1)   Märgistustähtede “l” või “p” pealekandmine on vabatahtlik vagunite puhul, mis kannavad märgistustähti “b”, “c”, “d”, “e”, “g”, “h”, “hh”, “i” või “ii”. Numberkoodid peavad aga alati vastama vagunite tähtmärgistusele.

(2)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes konteinerite veoks (v.a pa).

(3)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes teraserullide veoks.

(4)   Kehtib üksnes 1 435 mm rööpavahega vagunite kohta.

KATEGOORIATÄHT: O – KOMBINEERITUD PLATVORM- JA KÕRGETE KÜLGEDEGA VAGUN



Standardvagun

Harilik

2 või 3 teljega, allalastavate külgede või otste ja tugipostidega

2 teljega: lu ≥ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

3 teljega: lu ≥ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 40 t

Märgistus- tähed

a

3 teljega

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

k

tu < 20 t

kk

20 t ≤ tu < 25 t

l

tugipostideta

m

9 m ≤ lu < 12 m

mm

lu < 9 m

n

2 teljega: tu > 30 t

3 teljega: tu > 40 t

KATEGOORIATÄHT: R – ALUSVANKRITEGA PLATVORMVAGUN



Standardvagun

Harilik

allalastavate otste ja tugipostidega

18 m ≤ lu < 22 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

Märgistus- tähed

b

lu ≥ 22 m

e

allalastavate külgedega

g

kohandatud konteinerite veoks ()

h

kohandatud teraserullide veoks, silmaga külje poole ()

hh

kohandatud teraserullide veoks, silmaga üles ()

i

eemaldatava katte ja mitte-eemaldatavate otstega ()

j

amortisaatoriga

k

tu < 40 t

kk

40 t ≤ tu < 50t

l

tugipostideta

m

15 m ≤ lu < 18 m

mm

lu < 15 m

n

tu > 60 t

o

alla 2 m kõrguste mitte-eemaldatavate otstega

oo

vähemalt 2 m kõrguste mitte-eemaldatavate otstega ()

p

allalastavate otsteta ()

pp

eemaldatavate külgedega

(1)   Märgistustähte “g” võib kasutada koos kategooriatähega “R” üksnes harilike vagunite puhul, mis on üksnes täiendavalt konteinerite veoks kohandatud. Vagunid, mis on ette nähtud üksnes konteinerite veoks, tuleb liigitada S-kategooriasse.

(2)   Märgistustähti “h” või “hh” võib kasutada koos kategooriatähega “R” üksnes harilike vagunite puhul, mis on üksnes täiendavalt konteinerite veoks kohandatud. Vagunid, mis on ette nähtud üksnes konteinerite veoks, tuleb liigitada S-kategooriasse.

(3)   Märgistustähti “oo” ja/või “p” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähte “i”

KATEGOORIATÄHT: S – ALUSVANKRITEGA PLATVORMVAGUN



Standardvagun

Eritüüp

4 teljega: lu ≥ 18 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: lu ≥ 22 m; 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

6 teljega (kahe 3-teljelise alusvankritega)

aa

8 või enama teljega

aaa

4 teljega (kahe 2-teljelise alusvankritega) ()

b

spetsiaalsete kinnitusvahenditega keskmise suurusega konteinerite (pa) jaoks ()

c

pööratava sadulseadmega ()

d

varustatud sõiduautode veoks, tekita () , ()

e

tekkidega sõiduautode veoks ()

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

kohandatud konteinerite veoks, laadimispikkus kokku ≤ 60' (v.a pa) () , () , ()

gg

kohandatud konteinerite veoks, laadimispikkus kokku > 60' (v.a pa) () , () , ()

h

kohandatud teraserullide veoks, silmaga külje poole () , ()

hh

kohandatud teraserullide veoks, silmaga üles () , ()

i

eemaldatava katte ja mitte-eemaldatavate otstega ()

ii

ülitugeva eemaldatava metallkatte () ja mitte-eemaldatavate otstega ()

j

amortisaatoriga

k

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

tugipostideta ()

m

4 teljega: 15 m ≤ lu < 18 m

6 või enama teljega: 18 m ≤ lu < 22 m

mm

4 teljega: lu < 15 m

6 või enama teljega: lu < 18 m

mmm

4 teljega: lu ≥ 22 m ()

n

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

p

külgedeta ()

(1)   Kehtib üksnes 1 520 mm rööpavahega vagunite kohta.

(2)   Märgistustähtede “l” või “p” pealekandmine on vabatahtlik vagunite puhul, mis kannavad märgistustähti “b”, “c”, “d”, “e”, “g”, “gg”, “h”, “hh”, “i” või “ii”. Numberkoodid peavad aga alati vastama vagunite tähtmärgistusele.

(3)   Vagunid, mida lisaks konteineritele ja vahetusveovahenditele kasutatakse ka sõidukite veoks, märgistatakse tähtedega “g” või “gg” ja tähega “d”

(4)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes konteinerite ja vahetusveovahendite veoks, haaratsitega tõstmise ja lattkinnitusega.

(5)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes teraserullide veoks.

(6)   Kehtib üksnes 1 435 mm rööpavahega vagunite kohta.

KATEGOORIATÄHT: T – AVATAVA KATUSEGA VAGUN



Standardvagun

2 teljega: 9 m ≤ lu < 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

4 teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

 

aa

6 või enama teljega

 

b

suure mahutavusega: 2 teljega: lu ≥ 12 m

4 või enama teljega: lu ≥ 18 m () ()

 

c

otsaustega

 

d

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, ülalt () , () , ()

 

dd

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, alt () , () , ()

 

e

uste läbipääsetav kõrgus > 1,90 m () , () , ()

 

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

 

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

 

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

 

g

teravilja jaoks

 

h

kohandatud teraserullide veoks, silmaga külje poole

 

hh

kohandatud teraserullide veoks, silmaga üles

 

i

avatavate seintega ()

 

j

amortisaatoriga

 

k

2 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

 

kk

2 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

 

l

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, ülalt () , () , ()

 

ll

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, alt () , () , ()

 

m

2 teljega: lu < 9 m

4 või enama teljega: lu < 15 m ()

 

n

2 teljega: tu > 30 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

 

o

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt () , () , ()

 

oo

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt () , () , ()

 

P

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt () , () , ()

 

Pp

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt () , () , ()

(1)   Märgistustähte “e”:

— võib märgistustähte “b” kandvate vagunite puhul kasutada soovi korral (kuid numberkoodid peavad alati vastama vagunite tähtmärgistusele),

— ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähti “d”, “dd”, “i”, “l”, “ll”, “o”, “oo”, “p” või “pp”

(2)   Märgistustähti “b” ja “m” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähti “d”, “dd”, “l”, “ll”, “o”, “oo”, “p” või “pp”

(3)   T-kategooria raskusjõul mahalaadimisega vagunitel on avatav katus, mis annab juurdepääsu kogu kere pikkusele laadimisluugile; neil vagunitel ei ole tasast põrandat ja need ei ole ette nähtud küljele või taha kallutamiseks.

Nende vagunite puhul kehtivad mahalaadimise kohta järgmiste omaduste kombinatsioonid.

Mahalaadimisavade paigutus:

telgjoonel: avad asuvad raudtee telgjoone kohal;

kahepoolne: avad asuvad mõlemal pool raudteed rööbastest väljaspool

(nende vagunite puhul on mahalaadimine:

— üheaegne, kui vaguni täielikuks tühjendamiseks tuleb avada mõlemal küljel olevad avad,

— vahelduv, kui vagun on võimalik täielikult tühjendada üksnes ühe poole avade avamisega);

ülal: mahalaadimisava alumine äär (võtmata arvesse liikuvaid seadmeid, millega võib ava asukohta muuta) asub vähemalt 0,7 m kõrgusel rööpa pealispinnast ning võimaldab kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit;

all: mahalaadimisava alumise ääre asend ei võimalda kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit.

Mahalaadimise ulatus:

korraga: pärast mahalaadimisavade avamist ei ole neid võimalik sulgeda enne, kui vagun on tühi;

juhitav: mahalaadimise kestel võib kaubavoogu igal ajal reguleerida või selle peatada.

KATEGOORIATÄHT: U – ERIVAGUNID



Standardvagun

Muu kui kategooriates F, H, L, S või Z

2 teljega: 25 t ≤ tu ≤ 30 t

3 teljega: 25 t ≤ tu ≤ 40 t

4 teljega: 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

 

aa

6 või enama teljega

 

c

rõhu all mahalaadimisega

 

d

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, ülalt ()

 

dd

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, alt ()

 

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

 

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

 

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

 

g

teravilja jaoks

 

i

kohandatud selliste esemete veoks, mis harilikele vagunitele laadides ületaksid gabariiti () , ()

 

k

2 või 3 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

 

kk

2 või 3 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

 

l

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, ülalt ()

 

ll

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, alt ()

 

n

2 teljega: tu > 30 t

3 teljega: tu > 40 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t ()

 

o

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

 

oo

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt ()

 

p

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

 

pp

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt ()

(1)   U-kategooria raskusjõul mahalaadimisega vagunid on kinnised vagunid, mida saab laadida üksnes ühe või enama kere ülaosas paikneva laadimisava kaudu, mille kogupikkus ei ületa kere pikkust; neil vagunitel ei ole tasast põrandat ja need ei ole ette nähtud küljele või taha kallutamiseks.

(2)   Eelkõige:

— sumpvagunid,

— kesksüvendiga vagunid,

— kalddiagonaali juhtimispuldiga vagunid.

(3)   Märgistustähte “n” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähte “i”

Nende vagunite puhul kehtivad mahalaadimise puhul järgmiste omaduste kombinatsioonid.

Mahalaadimisavade paigutus:

telgjoonel: avad asuvad raudtee telgjoone kohal;

kahepoolne: avad asuvad mõlemal pool raudteed rööbastest väljaspool

(nende vagunite puhul on mahalaadimine:

— üheaegne, kui vaguni täielikuks tühjendamiseks tuleb avada mõlemal küljel olevad avad,

— vahelduv, kui vagun on võimalik täielikult tühjendada üksnes ühe poole avade avamisega);

ülal: mahalaadimisava alumine äär (võtmata arvesse liikuvaid seadmeid, millega võib ava asukohta muuta) asub vähemalt 0,7 m kõrgusel rööpa pealispinnast ning võimaldab kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit;

all: mahalaadimisava alumise ääre asend ei võimalda kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit.

Mahalaadimise ulatus:

korraga: pärast mahalaadimisavade avamist ei ole neid võimalik sulgeda enne, kui vagun on tühi;

juhitav: mahalaadimise kestel võib kaubavoogu igal ajal reguleerida või selle peatada.

KATEGOORIATÄHT: Z – TSISTERNVAGUN



Standardvagun

Metallkestaga,

vedelike või gaaside veoks

2 teljega: 25 t ≤ lu ≤ 30 t

3 teljega: 25 t ≤ tu ≤ 40 t

4 teljega: 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

6 või enama teljega

b

naftatoodete jaoks ()

c

rõhu all mahalaadimisega ()

d

toiduainete ja keemiatoodete jaoks ()

e

varustatud kütteseadmetega

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

suru-, vedel- või rõhu all lahustatud gaaside veoks ()

i

mittemetallist tsistern

j

amortisaatoriga

k

2 või 3 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 või 3 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

n

2 teljega: tu > 30 t

3 teljega: tu > 40 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

p

pidurimehe kohaga ()

(1)   Kehtib üksnes 1 520 mm rööpavahega vagunite kohta.

(2)   Märgistustähte “c” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähte “g”

LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS

KATEGOORIA JA MÄRGISTUSTÄHTEDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

1.   Olulised märkused

Lisatud tabelites on meetrites esitatud andmed vagunite sisepikkuse kohta (lu).

2.   Rahvusvahelise tähendusega märgistustähed, mis on kõigil kategooriatel ühised

q

elektriküttetoru, mis töötab kõikidel aktsepteeritud pingetel;

qq

elektriküttetoru ja -paigaldis, mis töötab kõikidel aktsepteeritud pingetel;

s

vagunid, mida on lubatud kasutada “s” tingimustel (vt raudteeveeremi KTKde lisa B);

ss

vagunid, mida on lubatud kasutada “ss” tingimustel (vt raudteeveeremi KTKde lisa B).

3.   Riigisisese tähendusega märgistustähed

t, u, v, w, x, y, z

Nende tähtede tähenduse määrab kindlaks iga liikmesriik.

KATEGOORIATÄHT: F – LAHTINE KÕRGETE KÜLGEDEGA VAGUN



Standardvagun

Liigend- või mootorrongivagun

telgedega, 2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

a

kandevankritega

c

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, ülalt ()

cc

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, alt ()

e

3-osaline

ee

4- või enamaosaline

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

l

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, ülalt ()

ll

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, alt ()

m

2-osaline: lu ≥ 27 m

mm

2-osaline: lu < 22 m

o

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

oo

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt ()

p

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

pp

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt ()

r

liigendvagun

rr

mootorrongivagun

(1)   F-kategooria raskusjõul mahalaadimisega vagunid on lahtised vagunid, millel ei ole tasast põrandat ega küljele- või tahakallutamise funktsiooni.

Nende vagunite puhul kehtivad mahalaadimise puhul järgmiste omaduste kombinatsioonid.

Mahalaadimisavade paigutus:

telgjoonel: avad asuvad raudtee telgjoone kohal;

kahepoolne: avad asuvad mõlemal pool raudteed rööbastest väljaspool

(nende vagunite puhul on mahalaadimine:

— üheaegne, kui vaguni täielikuks tühjendamiseks tuleb avada mõlemal küljel olevad avad,

— vahelduv, kui vagun on võimalik täielikult tühjendada üksnes ühe poole avade avamisega);

ülal: mahalaadimisava alumine äär (võtmata arvesse liikuvaid seadmeid, millega võib ava asukohta muuta) asub vähemalt 0,7 m kõrgusel rööpa pealispinnast ning võimaldab kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit;

all: mahalaadimisava alumise ääre asend ei võimalda kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit.

Mahalaadimise ulatus:

korraga: pärast mahalaadimisavade avamist ei ole neid võimalik sulgeda enne, kui vagun on tühi;

juhitav: mahalaadimise kestel võib kaubavoogu igal ajal reguleerida või selle peatada.

KATEGOORIATÄHT: H – KINNINE VAGUN



Standardvagun

Liigend- või mootorrongivagun

telgedega, 2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

a

kandevankritega

c

otsaustega

cc

otsaustega ja seest sõiduautode veoks kohandatud

d

põrandaluukidega

e

3-osaline

ee

4- või enamaosaline

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

teravilja jaoks

h

puu- ja köögiviljade jaoks ()

i

avatavate või pöördseintega

ii

ülitugevate avatavate või pöördseintega ()

l

liigutatavate vaheseintega ()

ll

lukustatavate liigutatavate vaheseintega ()

m

2-osaline: lu ≥ 27 m

mm

2-osaline: lu < 22 m

r

liigendvagun

rr

mootorrongivagun

(1)   Termin “puu- ja köögiviljade jaoks” kehtib üksnes vagunite kohta, millel on põranda tasandil lisaventilatsiooniavad.

(2)   Kehtib üksnes 1 435 mm rööpavahega vagunite kohta.

(3)   Liigutatavaid vaheseinu võib ajutiselt eemaldada.

KATEGOORIATÄHT: I – REGULEERITAVA TEMPERATUURIGA VAGUN



Standardvagun

Külmvagun

IN-klassi soojusisolatsiooniga,

mootorventilaatori, restide ja ≥ 3,5 m3 jääkambriga

Liigend- või mootorrongivagun

telgedega, 2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

a

kandevankritega

c

lihakonksudega

d

kala jaoks

e

elektriventilatsiooniga

ee

4- või enamaosaline

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

mehaanilise jahutusega ()

gg

vedelgaasjahuti ()

h

IR-klassi soojusisolatsiooniga

i

mehaaniline jahutus kaasneva tehnilise vaguni masinate abil () , ()

ii

kaasnev tehniline vagun () , ()

l

isolatsiooniga, jääpunkriteta () , ()

m

2-osaline: lu ≥ 27 m

mm

2-osaline: lu < 22 m

o

alla 3,5 m3 mahutavusega jääkambritega ()

oo

3-osaline

p

restideta

r

liigendvagun

rr

mootorrongivagun

(1)   Märgistustähte “l” ei märgita vagunitele, mis kannavad tähti “g”, “gg”, “i” või “ii”

(2)   Termin “tehniline saatevagun” kehtib samal ajal ka tehasvagunite, töökojavagunite (magamiskohtadega ja ilma) ning magamisvagunite kohta.

(3)   Märgistustähte “o” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähte “l”

KATEGOORIATÄHT: L – ERALDI TELGEDEGA PLATVORMVAGUN



Standardvagun

Liigend- või mootorrongivagun

2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

a

liigendvagun

aa

mootorrongivagun

b

spetsiaalsete kinnitusvahenditega keskmise suurusega konteinerite (pa) jaoks ()

c

pööratava sadulseadmega ()

d

kohandatud sõiduautode veoks, tekita ()

e

tekkidega, sõiduautode veoks ()

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

kohandatud konteinerite veoks () , ()

h

kohandatud teraserullide veoks, silmaga külje poole () , ()

hh

kohandatud teraserullide veoks, silmaga üles () , ()

i

eemaldatava katte ja mitte-eemaldatavate otstega ()

ii

ülitugeva eemaldatava metallkatte () ja mitte-eemaldatavate otstega ()

j

amortisaatoriga

l

tugipostideta ()

m

2-osaline: 18 m ≤ lu < 22 m

mm

2-osaline: lu < 18 m

o

3-osaline

oo

4- või enamaosaline

p

külgedeta ()

r

2-osaline: lu ≥ 27 m

(1)   Märgistustähtede “l” või “p” pealekandmine on vabatahtlik vagunite puhul, mis kannavad märgistustähti “b”, “c”, “d”, “e”, “g”, “h”, “hh”, “i” või “ii”. Numberkoodid peavad aga alati vastama vagunite tähtmärgistusele.

(2)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes konteinerite veoks (v.a pa).

(3)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes teraserullide veoks.

(4)   Kehtib üksnes 1 435 mm rööpavahega vagunite kohta.

KATEGOORIATÄHT: S – ALUSVANKRITEGA PLATVORMVAGUN



Standardvagun

Liigend- või mootorrongivagun

2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

b

spetsiaalsete kinnitusvahenditega keskmise suurusega konteinerite (pa) jaoks ()

c

pööratava sadulseadmega ()

d

kohandatud sõiduautode veoks, tekita () ()

e

tekkidega, sõiduautode veoks ()

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

kohandatud konteinerite veoks, laadimispikkus kokku ≤ 60' (v.a pa) () , () , ()

gg

kohandatud konteinerite veoks, laadimispikkus kokku > 60' (v.a pa) () , () , ()

h

kohandatud teraserullide veoks, silmaga külje poole () , ()

hh

kohandatud teraserullide veoks, silmaga üles () , ()

i

eemaldatava katte ja mitte-eemaldatavate otstega ()

ii

ülitugeva eemaldatava metallkatte () ja mitte-eemaldatavate otstega ()

j

amortisaatoriga

l

tugipostideta ()

m

2-osaline: lu ≥ 27 m

mm

2-osaline: lu < 22 m

o

3-osaline

oo

4- või enamaosaline

p

külgedeta ()

r

liigendvagun

rr

mootorrongivagun

(1)   Märgistustähtede “l” või “p” pealekandmine on vabatahtlik vagunite puhul, mis kannavad märgistustähti “b”, “c”, “d”, “e”, “g”, “gg”, “h”, “hh”, “i” või “ii”. Numberkoodid peavad aga alati vastama vagunite tähtmärgistusele.

(2)   Vagunid, mida lisaks konteineritele ja vahetusveovahenditele kasutatakse ka sõidukite veoks, märgistatakse tähtedega “g” või “gg” ja tähega “d”

(3)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes konteinerite ja vahetusveovahendite veoks, haaratsitega tõstmise ja lattkinnitusega.

(4)   Vagunid, mida kasutatakse üksnes teraserullide veoks.

(5)   Kehtib üksnes 1 435 mm rööpavahega vagunite kohta.

KATEGOORIATÄHT: T – AVATAVA KATUSEGA VAGUN



Standardvagun

Liigend- või mootorrongivagun

telgedega, 2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

a

kandevankritega

b

uste läbipääsetav kõrgus > 1,90 m ()

c

otsaustega

d

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, ülalt , ()

dd

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, alt () , ()

e

3-osaline

ee

4- või enamaosaline

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

teravilja jaoks

h

kohandatud teraserullide veoks, silmaga külje poole

hh

kohandatud teraserullide veoks, silmaga üles

i

avatavate seintega ()

j

amortisaatoriga

l

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, ülalt () , ()

ll

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, alt () , ()

m

2-osaline: lu ≥ 27 m

mm

2-osaline: lu < 22 m

o

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt () , ()

oo

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt () , ()

p

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt () , ()

pp

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt () , ()

r

liigendvagun

rr

mootorrongivagun

(1)   Märgistustähte “b” ei märgita vagunitele, mis kannavad märgistustähti “d”, “dd”, “i”, “l”, “ll”, “o”, “oo”, “p” või “pp”

(2)   T-kategooria raskusjõul mahalaadimisega vagunitel on avatav katus, mis annab juurdepääsu kogu kere pikkusele laadimisluugile; neil vagunitel ei ole tasast põrandat ja need ei ole ette nähtud küljele või taha kallutamiseks.

Nende vagunite puhul kehtivad mahalaadimise kohta järgmiste omaduste kombinatsioonid.

Mahalaadimisavade paigutus:

telgjoonel: avad asuvad raudtee telgjoone kohal;

kahepoolne: avad asuvad mõlemal pool raudteed rööbastest väljaspool

(nende vagunite puhul on mahalaadimine:

— üheaegne, kui vaguni täielikuks tühjendamiseks tuleb avada mõlemal küljel olevad avad,

— vahelduv, kui vagun on võimalik täielikult tühjendada üksnes ühe poole avade avamisega)

ülal: mahalaadimisava alumine äär (võtmata arvesse liikuvaid seadmeid, millega võib ava asukohta muuta) asub vähemalt 0,7 m kõrgusel rööpa pealispinnast ning võimaldab kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit;

all: mahalaadimisava alumise ääre asend ei võimalda kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit.

Mahalaadimise ulatus:

korraga: pärast mahalaadimisavade avamist ei ole neid võimalik sulgeda enne, kui vagun on tühi;

juhitav: mahalaadimise kestel võib kaubavoogu igal ajal reguleerida või selle peatada.

KATEGOORIATÄHT: U – ERIVAGUNID



Standardvagun

Liigend- või mootorrongivagun,

telgedega, 2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

a

kandevankritega

e

3-osaline

ee

4- või enamaosaline

c

rõhu all mahalaadimisega

d

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, ülalt ()

dd

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, alt ()

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

teravilja jaoks

i

kohandatud selliste esemete veoks, mis harilikele vagunitele laadides ületaksid gabariiti ()

l

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, ülalt ()

ll

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, alt ()

m

2-osaline: lu ≥ 27 m

mm

2-osaline: lu < 22 m

o

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

oo

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt () , ()

p

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt ()

pp

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt ()

r

liigendvagun

rr

mootorrongivagun

(1)   U-kategooria raskusjõul mahalaadimisega vagunid on kinnised vagunid, mida saab laadida üksnes kere ülaosas paikneva ühe või enama laadimisava kaudu, mille kogupikkus ei ületa kere pikkust; neil vagunitel ei ole tasast põrandat ja need ei ole ette nähtud küljele või taha kallutamiseks.

(2)   Eelkõige:

— sumpvagunid,

— kesksüvendiga vagunid,

— kalddiagonaali juhtimispuldiga vagunid.

Nende vagunite puhul kehtivad mahalaadimise puhul järgmiste omaduste kombinatsioonid.

Mahalaadimisavade paigutus:

telgjoonel: avad asuvad raudtee telgjoone kohal;

kahepoolne: avad asuvad mõlemal pool raudteed rööbastest väljaspool

(nende vagunite puhul on mahalaadimine:

— üheaegne, kui vaguni täielikuks tühjendamiseks tuleb avada mõlemal küljel olevad avad,

— vahelduv, kui vagun on võimalik täielikult tühjendada üksnes ühe poole avade avamisega)

ülal: mahalaadimisava alumine äär (võtmata arvesse liikuvaid seadmeid, millega võib ava asukohta muuta) asub vähemalt 0,7 m kõrgusel rööpa pealispinnast ning võimaldab kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit;

all: mahalaadimisava alumise ääre asend ei võimalda kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit.

Mahalaadimise ulatus:

korraga: pärast mahalaadimisavade avamist ei ole neid võimalik sulgeda enne, kui vagun on tühi;

juhitav: mahalaadimise kestel võib kaubavoogu igal ajal reguleerida või selle peatada.

KATEGOORIATÄHT: Z – TSISTERNVAGUN



Standardvagun

Metallkestaga,

vedelike või gaaside veoks

Liigend- või mootorrongivagun

telgedega, 2-osaline

22 m ≤ lu < 27 m

Märgistus- tähed

a

kandevankritega

c

rõhu all mahalaadimisega ()

e

varustatud kütteseadmetega

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga