2005R1552 — ET — 07.08.2009 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (EÜT L 255, 30.9.2005, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, |
L 393 |
1 |
30.12.2006 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, |
L 188 |
14 |
18.7.2009 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1552/2005,
7. september 2005,
ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 1 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Lissabonis 23.—24. märtsil 2000. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu istungil seadis Euroopa Liit strateegilise eesmärgi saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majanduseks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, sellest tulenevalt rohkem ja paremaid töökohti ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse. |
|
(2) |
Kodanike tööalane konkurentsivõime, kohanemisvõime ja liikuvus on liidu jaoks olulise tähtsusega, et endiselt järgida oma eesmärki saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majanduseks. |
|
(3) |
Elukestval õppel on oluline osa kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu arendamisel ja edendamisel. |
|
(4) |
Nõukogu võttis oma 5. mai 2003. aasta järeldustes hariduse ja koolituse Euroopa keskmise tulemuslikkuse kontrolltaseme kohta (võrdluspunktid) ( 2 ) vastu järgmise elukestva õppe võrdluspunkti: “Seetõttu peaks 2010. aastaks elukestvas õppes osalejaid Euroopa Liidus olema keskmiselt vähemalt 12,5 % täiskasvanud tööealisest elanikkonnast (25- kuni 64-aastased)”. |
|
(5) |
Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel kinnitati, et elukestev õpe on Euroopa sotsiaalmudeli põhielement. |
|
(6) |
Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega 2003/578/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta ( 3 ) kinnitatud uue Euroopa tööhõivestrateegia eesmärk on paremini toetada Lissaboni strateegiat ja rakendada ühtseid ja ulatuslikke elukestva õppe strateegiaid. |
|
(7) |
Käesoleva määruse kohaldamisel peaks arvesse võtma “tööturul ebasoodsamas olukorras olevate isikute” määratlust, mis on toodud liikmesriikide tööhõivepoliitikaid käsitlevates suunistes. |
|
(8) |
Erilist tähelepanu tuleks pöörata töökohal ja tööajal läbiviidavale koolitusele, kuna mõlemad on elukestva õppe väga tähtsad osad. |
|
(9) |
Võrreldavad statistilised andmed ühenduse tasandil, eriti sellised, mis puudutavad ettevõtetes korraldatavat kutseõpet, on olulised elukestva õppe strateegiate väljatöötamisel ja nende rakendamise edusammude jälgimisel. |
|
(10) |
Eriomase ühenduse statistika koostamist reguleeritakse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta ( 4 ) sätestatud eeskirjadega. |
|
(11) |
Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamist reguleerivad eeskirjad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruses (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 Euroopa Ühenduste Statistikaametile konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise kohta. ( 5 ) |
|
(12) |
Komisjoni 17. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, ( 6 ) kehtestatakse tingimused, mille kohaselt võib lubada juurdepääsu ühenduse asutusele edastatud konfidentsiaalsetele andmetele. |
|
(13) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ettevõtetes korraldatava kutseõppe kohta ühtlustatud andmete koostamist võimaldavate ühtsete statistikastandardite loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(14) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 7 ) Need meetmed peaksid arvestama liikmesriikide olemasolevate võimalustega andmete kogumisel ja töötlemisel. |
|
(15) |
Kooskõlas nõukogu 19. juuni 1989. aasta otsuse 89/382/EMÜ, Euratom, millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee ( 8 ) artikliga 3 on statistikaprogrammi komiteega konsulteeritud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesolev määrus kehtestab ühise raamistiku ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ühenduse statistika koostamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) ettevõte — ettevõte, nagu see on määratletud nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks; ( 9 )
▼M1 —————
Artikkel 3
Kogutavad andmed
1. Andmed kogutakse liikmesriikide poolt eesmärgiga koostada ühenduse statistika järgmistes valdkondades ettevõtetes korraldatava täiendkutseõppe analüüsimiseks:
a) ettevõtete koolituspoliitika ja koolitusstrateegiad oma töötajate oskuste arendamisel;
b) täiendkutseõppe korraldus, organiseerimine ja vormid ettevõtetes;
c) tööturu osapoolte roll igakülgse täiendkutseõppe tagamisel töökohtades;
d) juurdepääs täiendkutseõppele, selle maht ja sisu, eelkõige ettevõtte majanduslikku tegevust ja suurust arvestades;
e) ettevõtete võetavad täiendkutseõppe erimeetmed, et parandada oma töötajate oskusi info- ja arvutitehnoloogia vallas;
f) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) töötajate võimalused osaleda täiendkutseõppes ja omandada uusi oskusi, ning VKEde erivajadused koolituse pakkumisel;
g) riiklike meetmete mõju ettevõtetes läbiviidavale täiendkutseõppele;
h) ettevõtte kõigi töötajate võrdsed võimalused osaleda täiendkutseõppes, võttes eelkõige arvesse soolist ja vanuselist võrdõiguslikkust;
i) täiendkutseõppe erimeetmed tööturul ebasoodsamas olukorras olevate isikute suhtes;
j) erinevat tüüpi töölepingute puhul kohaldatavad täiendkutseõppe meetmed;
k) täiendkutseõppe kulud: rahastamise suurus ja ressursid, täiendkutseõppe ajendid, ja
l) ettevõtte täiendkutseõppe alaste meetmete hindamine ja järelevalve.
2. Liikmesriigid koguvad ettevõtetes korraldatavat esialgset kutseõpet käsitlevaid eriandmeid:
a) esialgses kutseõppes osalejate kohta ja
b) esialgses kutseõppe kogukulude kohta.
Artikkel 4
Statistika ulatus
Ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitlev statistika hõlmab vähemalt kõiki NACE Rev. 2 jagudes B–N ja R–S määratletud majandustegevusalasid.
Artikkel 5
Statistilised üksused
1. Andmete kogumisel käsitatakse statistilise üksusena sellist ettevõtet, mis tegeleb ühe artiklis 4 osutatud majandustegevusega ja kus töötab 10 või rohkem töötajat.
2. Võttes arvesse ettevõtete erinevat jaotumist suuruse järgi eri riikides ning poliitiliste vajaduste arengut, võivad liikmesriigid statistilise üksuse määratlust oma riigis laiendada. Samuti võib komisjon otsustada kõnealust määratlust laiendada, kui seeläbi paraneks oluliselt uurimistulemuste representatiivsus ja kvaliteet asjaomastes liikmesriikides. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 6
Andmete allikad
1. Liikmesriigid hangivad nõutavad andmed kas ettevõtetes läbiviidava uuringu kaudu või kombineerides nimetatud uuringu ja teised allikad, kohaldades andmeesitajate koormuse vähendamise ja halduskorra lihtsustamise põhimõtteid.
2. Liikmesriigid kehtestavad ettevõtetele uuringus osalemise korra.
3. Uuringus kutsutakse ettevõtteid üles esitama ettenähtud tähtajaks õiged ja täielikud andmed.
4. Kogutavate andmete täiendamiseks võib kasutada muid allikaid, kaasa arvatud haldusandmeid, kui need allikad on asjakohasuse ja õigeaegsuse poolest sobivad.
Artikkel 7
Uuringuid iseloomustavad omadused
1. Kõnealune uuring on valikuuring.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et edastatud andmed kajastavad statistikaüksuste üldkogumi struktuuri. Uuringut tehakse nii, et ühenduse tasandil oleks tulemused võimalik jagada vähemalt järgmistesse kategooriatesse:
a) majandustegevus vastavalt ►M1 NACE Rev. 2 ◄ ja
b) ettevõtete suurus.
3. Valimi- ja täpsusnõuded, nende nõuete täitmiseks vajalikud valimimahud ning NACE Rev. 2 ja suuruskategooriate, millesse tulemused saab liigitada, üksikasjaliku kirjelduse määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 8
Uuringu lähenemisviis
1. Andmeesitajate koormuse vähendamiseks lubab uuringu lähenemisviis andmete kogumist kohandada vastavalt:
a) koolitust pakkuvatele ettevõtetele ja ettevõtetele, kes ei paku koolitust ja
b) kutseõppe eri vormidele.
2. Kogutavad eriandmed koolitust pakkuvate ettevõtete ja nende ettevõtete kohta, kes ei paku koolitust, ning kutseõppe eri vormide kohta määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 9
Kvaliteedikontroll ja -aruanded
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende poolt edastatavate andmete kvaliteet.
2. Hiljemalt 21 kuud pärast iga artiklis 10 osutatud aruandeperioodi lõppu esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) kvaliteediaruande, mis sisaldab kogu komisjoni nõutud teavet ja andmeid, et kontrollida edastatavate andmete kvaliteeti. Aruandes täpsustatakse metodoloogiliste nõuete võimalikke rikkumisi.
3. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti lõikes 2 näidatud aruannete alusel, pidades eriti silmas, et oleks tagatud liikmesriikide vaheline andmete võrreldavus.
4. Ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ühenduse statistika jaoks kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteedinõuded, lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete ülesehitus ning mis tahes vajalikud meetmed andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 10
Aruandeperiood ja regulaarsus
1. Andmekogumise aruandeperiood on üks kalendriaasta.
2. Komisjon määrab kindlaks esimese aruandeaasta, mille kohta andmeid kogutakse. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
3. Liikmesriigid koguvad andmeid iga viie aasta tagant.
Artikkel 11
Andmete edastamine
1. Liikmesriigid ja komisjon edendavad oma vastava pädevuse piires tingimusi elektroonilise andmekogumise, elektroonilise andmeedastuse ja automaatse andmetöötluse ulatuslikumaks kasutamiseks.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) ettevõtete üksikandmed kooskõlas olemasolevate ühenduse sätetega konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise kohta nagu need on sätestatud määrustes (EÜ) nr 322/97 ja (Euratom, EMÜ) nr 1588/90. Liikmesriigid tagavad, et edastatud andmed ei võimalda statistiliste üksuste otsest identifitseerimist.
3. Liikmesriigid edastavad andmed elektrooniliselt asjakohase tehnilise vormingu kohaselt ning vastavalt andmevahetusstandardile, mis määratletakse kooskõlas artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.
4. Liikmesriigid edastavad täielikud ja õiged andmed hiljemalt 18 kuud pärast aruandeperioodi lõppu.
Artikkel 12
Aruanne rakendamise kohta
1. 20. oktoobriks 2010 ja pärast konsulteerimist statistikaprogrammi komiteega edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes eelkõige:
a) hinnatakse kasu, mida ühendus, liikmesriigid ja andmekasutajad saavad võrreldes vastajate koormusega, ja
b) määratakse kindlaks valdkonnad, kus saavutatud tulemuste valguses on vaja potentsiaalseid täiendusi ja muudatusi.
2. Pärast aruande esitamist võib komisjon teha ettepanekuid meetmete võtmiseks, mis aitavad parandada käesoleva määruse rakendamist.
Artikkel 13
Rakendusmeetmed
Meetmed, mis on vajalikud majandusliku ja tehnilise arengu arvessevõtmiseks seoses andmete kogumise, edastamise ja töötlemisega, võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Teised käesoleva määruse rakendusmeetmed, sealhulgas asjakohase tehnilise vormingu ja elektrooniliselt edastatavate andmete vahetamise standardi, võtab komisjon vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Artikkel 14
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom ( 10 ) loodud statistikaprogrammi komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 15
Rahastamine
1. Komisjon annab liikmesriikidele rahalist toetust, et aidata katta nende poolt esimese aruandeaasta jooksul, mille kohta käesolevas määruses sätestatud ühenduse statistika koostatakse, seoses andmete kogumise, töötlemise ja edastamisega tehtud kulutusi.
2. Rahalise toetuse suuurus määratakse kindlaks vastava iga-aastase eelarvemenetluse raames. Eelarvepädev institutsioon määrab kättesaadavate assigneeringute suuruse.
3. Käesoleva määruse rakendamisel võib komisjon kasutada eksperte ja tehnilise abi organisatsioone, kelle rahastamise võib ette näha käesoleva määruse üldise rahastamise raames. Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume või muid ekspertide kohtumisi, mis võivad hõlbustada käesoleva määruse rakendamist, ja võtta asjakohaseid teavitamise, avaldamise ja levitamisega seotud meetmeid.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 27. juuni 2005. aasta otsus.
( 2 ) ELT C 134, 7.6.2003, lk 3.
( 3 ) ELT L 197, 5.8.2003, lk 13.
( 4 ) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 5 ) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 6 ) EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7.
( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 8 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.
( 9 ) EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 10 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.