a) loomade vedamine talupidajate poolt, kes kasutavad neile kuuluvaid põllutöömasinaid või veovahendeid teatavat liiki loomade veoks geograafiliste tingimuste tõttu seoses hooajalise rändkarjatamisega;

b) talupidajate oma loomade vedamine neile endile kuuluvate veovahenditega kõige enam 50 km kaugusele loomade pidamise kohast.

a)  loomad — selgroogsed elusloomad;

b)  kogumiskeskused — põllumajandusettevõtted, kogumispunktid ja turud, kus eri põllumajandusettevõtetest pärit koduhobuslased ja koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed ja sead kogutakse kokku partiide moodustamiseks;

c)  saatja — isik, kes otseselt vastutab loomade heaolu eest, keda ta teekonnal saadab;

d)  piiripunkt — piiripunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄  ( 1 ) artikli 3 punktis 38 määratletud tähenduses;

e)  ühenduse veterinaarõigusaktid — direktiivi 90/425/EMÜ ( 2 ) A lisa I peatükis loetletud õigusaktid ja järgnevad rakenduseeskirjad;

f)  pädev asutus — pädevad asutused määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄ artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;

g)  konteiner — puitpakend, kast, hoiukoht või muu jäik struktuur, mida kasutatakse loomade veoks ja mis ei ole veovahend;

h)  kontrollpunkt — määruses (EÜ) nr 1255/97 nimetatud kontrollpunktid;

i)  väljumispunkt — väljumispunkt määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄ artikli 3 punktis 39 määratletud tähenduses;

j)  teekond — kogu veotoiming lähtekohast sihtkohani, kaasa arvatud mahalaadimine, majutamine ja pealelaadimine teekonna vahepeatustes;

k)  loomapidaja — füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole vedaja, ja kes vastutab loomade pidamise eest ajutiselt või alaliselt;

l)  loomaveolaev — laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks koduhobuslaste või koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede või sigade veoks, mis ei ole veeremilaev ega laev, millega veetakse loomi mittestatsionaarsetes konteinerites;

m)  pikk teekond — teekond, mis kestab kauem kui kaheksa tundi, alustades partii esimese looma liigutamisest;

n)  veovahend — maanteesõidukid, raudteesõidukid, laevad ja õhusõidukid, mida kasutatakse loomade vedamiseks;

o)  navigatsioonisüsteemid — satelliidipõhine infrastruktuur, mis osutab üleilmseid, pidevaid, täpseid ja tagatud aja ja asukoha määramise teenuseid või tehnoloogia, mis käesoleva määruse eesmärgil pakub samaväärseid teenuseid.

p)  veterinaarjärelevalve ametnik — veterinaarjärelevalve ametnik määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄ artikli 3 punktis 32 määratletud tähenduses;

q)  korraldaja:

i) vedaja, kellel on teekonna osa jaoks alltöövõtu leping vähemalt ühe teise vedajaga või

ii) füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud teekonna kohta lepingu rohkem kui ühe vedajaga või

iii) isik, kes on kirjutanud alla II lisas toodud teekonnalehe 1. osale;

r)  lähtekoht — koht, kus loom esmakordselt laaditakse veovahendile eeldusel, et loom on olnud kõnealuses kohas majutatud vähemalt 48 tundi enne lahkumist;

i) esimese pealelaadimiskoha ja kogumiskeskuse vaheline kaugus on väiksem kui 100 km või

ii) loomad on olnud majutatud piisava allapanuga, võimalusel lahti lõastatud ja joodetud vähemalt kuus tundi enne kogumispunktist lahkumist;

s)  sihtkoht — koht, kus loom veovahendilt maha laaditakse ja

i) majutatakse vähemalt 48 tundi enne lahkumist või

ii) tapetakse;

t)  puhke- või ümberlaadimiskoht — peatus teekonnal, mis ei ole sihtkoht, kaasa arvatud koht, kus loomad vahetavad veovahendit, koos laadimisega või ilma;

u)  registreeritud hobuslased — direktiivis 90/426/EMÜ ( 3 ) nimetatud registreeritud hobuslased

v)  veeremilaev — merelaev seadmetega, mis võimaldavad maantee- või raudteesõidukitel laevale ja laevalt maha sõita;

w)  vedu — loomade liikumine, mida teostatakse ühe või enama veovahendiga ja sellega seonduvad toimingud, kaasa arvatud peale- ja mahalaadimine, ümberlaadimine ja puhkepausid, kuni loomade mahalaadimine sihtkohas on lõpetatud;

x)  vedaja — füüsiline või juriidiline isik, kes veab loomi enda või kolmanda isiku nimel;

y)  väljaõpetamata hobuslased — hobuslased, keda ei saa lõastada ega päitsmeidpidi juhtida ilma põhjendamatut ärritust, valu või kannatusi tekitamata;

z)  sõiduk — ratastega veovahend, mida veetakse või pukseeritakse;

a) eelnevalt peavad olema tehtud kõik vajalikud korraldused teekonna lühendamiseks ja teekonna vältel loomade vajaduste rahuldamiseks;

b) loomad peavad olema veovalmis;

c) veovahendite konstruktsioon, ehitus, korrashoid ja käitus peavad vältima loomade vigastumist ja kannatusi ning tagama nende ohutuse;

d) peale- ja mahalaadimisseadeldised on nõuetekohaselt konstrueeritud ja ehitatud ning neid hoitakse korras ja käitatakse nii, et vältida loomade vigastamist ja kannatusi ning tagada loomade ohutus;

e) loomi hooldav personal omab asjakohast väljaõpet ja oskusi ning ei kasuta oma ülesannete täitmisel vägivalda ega muid tarbetut hirmu, vigastusi või kannatusi põhjustavaid meetodeid;

f) loomad veetakse sihtkohta viivitamata ning loomade heaolu tingimusi kontrollitakse regulaarselt ja tagatakse nende püsimine;

g) loomadel on piisavalt põrandapinda ja ruum on piisavalt kõrge, arvestades loomade suurust ja kavandatavat teekonda;

h) sobivate ajavahemike tagant antakse loomadele nende liigist sõltuvalt piisava kvaliteediga ja piisavas koguses juua ja süüa ning võimaldatakse neile puhkust.

a) loomade päritolu ja omandilist kuuluvust;

b) lähtekohta;

c) lahkumise kuupäeva ja kellaaega;

d) kavandatud sihtkohta;

e) kavandatud teekonna eeldatavat kestust.

a) loomade heaolu ei vähendata teekonna eri osade puuduliku kooskõlastamise tõttu, arvestatakse ilmastikutingimustega, ja

b) füüsiline isik vastutab igal ajal pädevale asutusele teabe andmise eest teekonna korralduse, teostamise ja lõpuleviimise kohta.

a) loomi veetakse konteinerites, mis on kinnitatud, piisavalt ventileeritud ja vajaduse korral sisaldavad ümberminemise ohuta jaoturites piisavalt toitu ja vett teekonna kahekordse oodatava pikkuse jaoks;

b) kui autojuht täidab saatja ülesandeid.

a) teevad loomade käsitsemise ülesandeks ainult personalile, kes on läbinud kursused I lisas toodud asjaomaste tehniliste eeskirjade kohta;

b) teavitavad regulaarselt kogumispunkti lubatud isikuid nende ülesannetest ja kohustustest käesoleva määruse raames ja karistustest rikkumiste korral;

c) teevad kogumispunkti lubatud isikutele alaliselt kättesaadavaks pädeva asutuse andmed, kellele tuleb teatada käesoleva määruse nõuete võimalikest rikkumistest;

d) võtavad juhul, kui kogumiskeskuses viibiv isik ei täida käesoleva määruse nõudeid, ja ilma et see piiraks pädeva asutuse muid meetmeid, vajalikud meetmed täheldatud mittetäitmise heastamiseks ja selle kordumise vältimiseks;

e) võtavad punktide a kuni d nõuete täitmise tagamiseks vastu ja jõustavad vajalikud sisekorra eeskirjad ning teostavad järelevalvet nende järgimise üle.

a) taotleja on asutatud liikmesriigis, kus ta luba taotleb, või kui ta on asutatud kolmandas riigis, on neil kõnealuses riigis esindaja;

b) taotleja on näidanud, et tema käsutuses on piisavalt nõuetele vastavat personali, seadmeid ja menetlusi, mis võimaldavad tal täita käesoleva määruse nõudeid ning vajaduse korral heade tavade suuniseid;

c) taotleja ega tema esindaja ei ole toime pannud ühenduse loomakaitseõigusaktide ja/ega vastavate siseriiklike õigusaktide tõsiseid rikkumisi taotluse kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Käesolevat sätet ei kohaldata, kui taotleja tõestab pädevale asutusele, et on võtnud kõik vajalikud meetmed edasiste rikkumiste vältimiseks.

a) nad vastavad artikli 10 lõike 1 tingimusetele;

b) taotlejad on esitanud järgnevad dokumendid:

i) juhtide ja saatjate kehtivad pädevustunnistused nagu on ette nähtud artikli 17 lõikes 2 kõigi pikki teekondi tegevate juhtide ja saatjate kohta;

ii) kehtivad vastavussertifikaadid nagu on ette nähtud artikli 18 lõikes 2 kõigi autotranspordivahendite kohta, mida kasutatakse pikaajalistel vedudel;

iii) menetluste üksikasjad, mis võimaldavad vedajatel jälgida ja registreerida nende vastutusel olevate maanteesõidukite liikumist ja kontakteeruda juhtidega mis tahes ajal pika teekonna vältel;

iv) varuplaan hädaolukordade puhuks.

a) uute autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2007;

b) kõigi autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2009.

a) veovahendi suhtes ei ole esitatud taotlust loa saamiseks, ning sellist luba ei ole sama või muu liikmesriigi teiselt pädevalt asutuselt;

b) pädev asutus või organ, mille liikmesriik on selleks määranud, on veovahendit kontrollinud ja kindlaks teinud, et see vastab I lisa II ja VI peatükis pikkade teekondade autotranspordivahendi konstruktsioonile, ehitusele ja korrashoiule ettenähtud nõuetele.

a) laeva käitaja asukoht on liikmesriigis, kus on esitatud taotlus;

b) laeva suhtes ei ole esitatud taotlust sertifikaadi saamiseks ning sellist sertifikaati pole heakskiitmiseks esitatud teisele pädevale asutusele samas või teises liikmesriigis;

c) laeva on kontrollinud pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks määratud asutus ja teinud kindlaks, et laev vastab I lisa IV peatüki 1. jao nõuetele loomaveolaevade ehituse ja varustuse suhtes.

a) loomaveolaev on ehitatud ja varustatud vastavalt veetavate loomade arvule ja liigile;

b) veoruumid, kuhu loomad paigutatakse, on heas seisukorras;

c) I lisa IV peatükis osutatud seadmed on töökorras.

a) loomad on valmis teekonda jätkama;

b) peale- ja mahalaadimistoimingud vastavad I lisa III peatüki nõuetele;

c) söötmise ja jootmise korraldus vastab I lisa IV peatüki 2. jao nõuetele.

1) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

“ee) vastavad neile kohaldatavate direktiivi 98/58/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1/2005 ( *1 ) nõuetele;”

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

2) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

a) loomade veoks kasutatakse veovahendeid, mis:

i) on ehitatud selliselt, et loomade väljaheited, allapanu ja sööt ei saa sõidukist lekkida ega välja kukkuda ning

ii) on puhastatud ja desinfitseeritud viivitamata pärast iga loomade või loomatervist mõjutada võiva toote vedu ning vajaduse korral enne iga uut loomade pealelaadimist, kasutades pädeva asutuse ametlikult lubatud desinfitseerimisvahendeid;

b) neil peavad olema kas:

i) pädeva asutuse lubatud nõuetekohased puhastus- ja desinfitseerimisseadmed, kaasa arvatud võimalused allapanu ja sõnniku ladustamiseks või

ii) dokumentaarsed tõendid, mis kinnitavad, et kõnealused toimingud on teostanud pädeva asutuse luba omav kolmas pool.

a) pealevõtmise kohad, kuupäevad ja kellaajad ning põllumajandusettevõtte või kogumiskeskuse, kust loomad peale võeti, nimi või ärinimi ja aadress;

b) kohaletoimetamise kohad, kuupäevad ja kellaajad ning vastuvõtja(te) nimi või ärinimi ja aadress;

c) veetud loomade liigid ja arvud;

d) desinfitseerimise koht ja kuupäev;

e) saatedokumentide andmed, kaasa arvatud nende arv;

f) iga teekonna eeldatav kestus.

“3. Loomade liikumisel toimitakse vajaliku hoolsusega. Liikumisteed peavad olema ehitatud selliselt, et loomade vigastamise risk on vähendatud miinimumini ja korraldatud selliselt, et kasutada ära nende karjainstinkti. Loomade juhtimiseks mõeldud vahendeid tohib kasutada üksnes sel eesmärgil ja ainult lühiajaliselt. Elektrilööke andvate vahendite kasutamist tuleb piirata nii palju kui võimalik. Igal juhul tuleks selliseid vahendeid kasutada ainult täiskasvanud veiste ja täiskasvanud sigade puhul, kes keelduvad liikumast, ja ainult siis, kui loomadel on ees ruumi, kuhu liikuda. Elektrilöögi kestus ei tohi ületada kaht sekundit, see peab olema piisava vahega, ja seda tohib anda üksnes tagaveerandi lihastele. Kui loom ei reageeri, ei tohi elektrilööki kasutada korduvalt.”

1) Kogu määruses asendatakse sõna “peatuspaigad” sõnaga “kontrollpunktid”;

2) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

3) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

a) asuma piirkonnas, mille suhtes ei kehti keeldu ega piiranguid vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele;

b) olema riikliku veterinaararsti kontrolli all, kes tagab muu hulgas käesoleva määruse sätete täitmise;

c) tegutsema vastavalt kõigile asjakohastele ühenduse eeskirjadele loomade tervishoiu, loomade liikumise ja loomade kaitse kohta tapmise ajal;

d) läbima vähemalt kaks korda aastas korralise kontrolli, et teha kindlaks, kas loa saamise nõudeid jätkuvalt täidetakse.

4) Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:

5) Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

6) Artikkel 6a asendatakse järgmisega:

7) Artikli 6b esimene lause asendatakse järgmisega:

8) I lisa muudetakse järgmiselt:

a) Pealkiri asendatakse järgmisega:

b) Punkt A asendatakse järgmisega:

1. Iga kontrollpunkti puhul peab:

a) selle asukoht, konstruktsioon, ehitus ja tegevus võimaldama efektiivse bio-ohutuse tagamist, mis väldib tõsiste nakkushaiguste levikut teistesse põllumajandusettevõtetesse ja läbi selle ruumide liikuvate järjestikuste loomapartiide vahel;

b) selle ehitus, varustus ja tegevus tagama puhastamise ja desinfitseerimise võimalikkuse; võimalik peab olema kohapealne autopesu; kõnealused seadmed peavad olema kasutatavad iga ilmaga;

c) see olema enne ja pärast iga kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt riikliku veterinaararsti nõuetele.

2. Personal ja seadmed, mis puutuvad kokku majutatavate loomadega, peavad kuuluma ainult kõnealuste hoonete juurde, kui neid ei puhastata ja desinfitseerita pärast kokkupuudet loomade, nende väljaheidete või uriiniga. Eelkõige peab kontrollpunkti vastutav isik andma igale isikule, kes kontrollpunkti siseneb, puhta varustuse ja kaitseriietuse, mida kasutab üksnes see isik, ning võimaldama juurdepääsu eespool nimetatud esemete puhastamis- ja desinfitseerimisseadmetele.

3. Kui loomade saadetis viiakse piirdeaiast välja, eemaldatakse allapanu ning asendatakse värskega pärast punkti 1 lõikes c ettenähtud puhastamist ja desinfitseerimist.

4. Loomade allapanu, väljaheiteid ja uriini hoonetest ei koguta, kui neid ei ole asjakohaselt töödeldud, et vältida loomahaiguste levikut;

5. Kahe järjestikuse loomapartii vahel peavad olema nõuetekohased sanitaarpausid, mida tuleb vajadusel kohandada sõltuvalt sellest, kas partiid on sarnastest piirkondadest, tsoonidest või veoruumist. Eelkõige peavad kontrollpunktid olema vähemalt 24 tundi tühjad pärast maksimaalselt kuuepäevast kasutamist ning pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne uue saadetise saabumist.

6. Enne loomade vastuvõtmist:

a) peab kontrollpunkt olema alustanud puhastamist ja desinfitseerimist 24 tunni jooksul pärast seda, kui kontrollpunktis eelnevalt peetud loomad on kõik lahkunud kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 3;

b) ei tohi kontrollpunktis kuni riiklikku veterinaararsti nõutele vastava puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamiseni loomi olla.”;

c) Osa B punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II ja III peatüki sätetele, mida kohaldatakse loomade peale- ja mahalaadimise transpordivahendi suhtes, peavad igas kontrollpunktis olema kättesaadavad sobivad seadmed ja vahendid loomade pealelaadimiseks ja transpordivahendilt mahalaadimiseks. Kõnealustel seadmetel ja vahenditel peab eelkõige olema libisemist takistav põrandakate ning vajaduse korral peavad need olema külgkaitsetega. Sillad, rambid ja trepid peavad olema külgedega, reelingutega või muude sarnaste kaitsevahenditega, et vältida loomade mahakukkumist. Peale- ja mahalaadimisrambid peavad olema võimalikult väikese kaldega. Vahekäikudes peab olema põrandakate, mis vähendab libisemisohtu ning vahekäigud peavad olema ehitatud nii, et loomade vigastuste oht oleks minimaalne. Eelkõige tuleb hoolitseda, et sõiduki põranda ja rambi või rambi ja mahalaadimispiirkonna põranda vahel ei oleks märgatavat vahet või astet, mille tõttu loomad peaksid hüppama või mis võib põhjustada nende libisemist või komistamist.”;

9) II lisa jäetakse välja.

1. Vedada võib ainult loomi, kes on valmis kavandatud teekonna läbimiseks, ning loomade vedu peab toimuma tingimustes, mis tagavad, et loomi ei vigastata ja neile ei põhjustata tarbetuid kannatusi.

2. Vigastatud loomi ja kehaliselt nõrku või haigeid loomi ei loeta vedamiseks sobivaks, iseäranis kui:

a) nad ei suuda iseseisvalt liikuda ilma, et see põhjustaks neile piina, või käia kõrvalise abita;

b) neil on tõsine lahtine haav või prolaps;

c) nad on tiined emasloomad, kelle eeldatavast tiinusajast on juba möödunud 90 või enam protsenti või eelnenud nädalal poeginud emasloomad;

d) nad on vastsündinud imetajad, kelle naba ei ole täielikult paranenud;

e) nad on alla kolme nädala vanused põrsad, alla ühe nädala vanused talled või alla kümne päeva vanused vasikad, välja arvatud, kui neid veetakse lähemale kui 100 km;

f) nad on alla kaheksa nädala vanused koerad ja kassid, kui neil ei ole kaasas nende ema;

g) nad on sarvloomad, kelle sarved ei ole veel kõvastunud.

3. Haigeid või vigastatud loomi võidakse siiski lugeda vedamise jaoks sobivaks, kui:

a) loomad on kergelt vigastatud või haiged ning vedu ei põhjusta neile täiendavaid kannatusi; kahtluse korral tuleb pöörduda veterinaararsti poole;

b) loomi veetakse nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ ( 5 ) eesmärkidel, kui haigus või vigastus on uurimisprogrammi osa;

c) loomi veetakse veterinaararsti kontrolli all veterinaarravile või diagnoosimisele või sellele järgnevalt. Selline vedu on lubatud siiski ainult juhul, kui kõnealustele loomadele ei põhjustata tarbetuid kannatusi ja neid ei kohelda halvasti;

d) loom läbib veterinaarset protseduuri seoses põllumajandustavaga nagu sarvede eemaldamine või kastreerimine tingimusel, et haavad on täielikult paranenud.

4. Vedamise ajal haigestunud või vigastatud loomad lahutatakse teistest ja neile antakse esmaabi niipea kui võimalik. Neile antakse nõuetekohast veterinaarravi ja vajaduse korral viiakse läbi hädatapmine või surmamine viisil, mis ei põhjusta loomadele tarbetuid kannatusi.

5. Veetavatele loomadele ei anta rahusteid, kui see ei ole tungivalt vajalik loomade heaolu tagamiseks. Rahusteid antakse ainult veterinaararsti kontrolli all.

6. Lüpsvaid lehmi, lambaid ja kitsi, keda veetakse ilma poegadeta, lüpstakse vähemalt 12 tunnilise ajavahemiku järel.

7. Lõike 2 punktide c ja d nõudeid ei kohaldata registreeritud hobuslastele, kui teekonna eesmärgiks on paremad poegimistingimused, või vastsündinud varssadele koos registreeritud märadega tingimusel, et mõlemal juhul on loomadega pidevalt kaasas saatja, kes nende eest teekonna ajal hoolitseb.

1.1. Veovahendid, konteinerid ja nende kinnitused konstrueeritakse, ehitatakse, hoitakse korras ja neid käitatakse selliselt, et:

a) vältida loomade vigastusi ja kannatusi ning tagada loomade ohutus;

b) kaitsta loomi halva ilma, äärmuslike temperatuuride ja kliimatingimuste halvenemise eest;

c) neid saab puhastada ja desinfitseerida;

d) vältida loomade põgenemist või väljakukkumist, need peavad vastu pidama liikumispingetele;

e) tagada, et alal saab hoida õhu kvaliteeti ja hulka vastavalt veetava loomaliigi vajadustele;

f) need võimaldavad juurdepääsu loomadele nende kontrollimiseks ja hooldamiseks;

g) põrandapind on libisemiskindel;

h) põrandapind minimeerib uriini ja väljaheidete lekkimise;

i) need on varustatud valgustiga, mis võimaldab loomade piisavat kontrolli ja hooldamist vedamise ajal.

1.2. Loomade veoruumi sees ja igal vahedekil peab olema piisavalt ruumi tagamaks nõuetekohast ventilatsiooni loomade kohal, kui nad on loomulikus seisvas asendis, kusjuures mingil juhul ei tohi piirata nende loomulikku liikumist.

1.3. Metsloomade ja liikide puhul, kes ei ole koduhobuslased või koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed või sead, peavad loomadega kaasas olema järgmised dokumendid:

a) teade, mis näitab, et tegemist on metsloomadega, kes on kartlikud või ohtlikud;

b) kirjalikud söötmise, jootmise ja vajaliku hooldamise juhendid.

1.4. Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad talumaks loomade kaalu. Kinnitused peavad võimaldama kiiret ja hõlpsat käsitsemist.

1.5. Põrsad kaaluga alla 10 kg, talled kaaluga alla 20 kg, alla kuue kuu vanused vasikad ja alla nelja kuu vanused varsad peavad olema varustatud nõuetekohase asemematerjaliga või võrdväärse materjaliga, mis tagab neile mugavuse vastavalt liigi vajadustele, veetavate loomade arvule, teekonna kestusele ja ilmale. Materjal peab tagama uriini ja väljaheidete nõuetekohase imendumise.

1.6. Ilma et see piiraks ühenduse või siseriiklikke meeskonna ja reisijate ohutuse eeskirju vedudel laeva, lennuki või rongiga, peab teekonnal kestusega üle kolme tunni olema veetava loomaliigi jaoks kohane surmamisvahend, mis on kättesaadav saatjale või pardal viibivale isikule, kellel on vajalikud oskused kõnealuse ülesande humaanseks ja tõhusaks täitmiseks.

2.1. Sõidukid, millega loomi veetakse, peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomade veole, välja arvatud kui loomi veetakse konteinerites, mis on tähistatud kooskõlas punktiga 5.1.

2.2. Maanteesõidukid peavad olema varustatud sobivate peale- ja mahalaadimisseadeldistega.

2.3. Ronge koostades ja raudteevagunite muu liikumise ajal tuleb rakendada kõiki ettevaatusabinõusid, vältimaks loomadega vagunite rappumist.

3.1. Enne loomade laadimist laevale peab vastutav isik sõidukite laadimise korral kontrollima:

a) kinnistel dekkidel, kas laev on varustatud nõuetekohase tugevama ventilatsioonisüsteemiga ja alarmsüsteemiga ning nõuetekohase varuelektriallikaga voolukatkestuste puhuks;

b) lahtistel dekkidel nõuetekohase kaitse olemasolu merevee eest.

3.2. Maanteesõidukid ja raudteevagunid peavad olema varustatud piisava arvu nõuetekohaselt konstrueeritud, paigaldatud ja korras kinnituspunktidega, mis võimaldavad nende kindlat kinnitamist laeva külge. Maanteesõidukid ja raudteevagunid tuleb laeva külge kinnitada enne merereisi alustamist, et vältida nende paigast nihkumist laeva liikumisel.

4.1. Loomi veetakse liigile kohastes konteinerites, aedikutes või latrites, mis vastavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) elusloomade veoeeskirjadele VI lisas osutatud versioonis.

4.2. Loomi veetakse ainult tingimustes, kus õhu kvaliteeti, temperatuuri ja õhurõhku saab kogu teekonna vältel hoida nõuetekohases vahemikus, võttes arvesse loomade liiki.

5.1. Loomade veoks kasutatavad konteinerid peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomadele ja märgiga, mis näitab, milline on konteineri ülemine pool.

5.2. Konteinereid veetakse ja käsitsetakse alati püstiasendis, et minimeerida võimalikke põrutusi ja raputamist. Konteinerid peavad olema kinnitatud, vältimaks nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.

5.3. Suuremad kui 50 kg konteinerid peavad olema varustatud piisava arvu nõuetekohaselt konstrueeritud, paigaldatud ja korras kinnituspunktidega, mis võimaldavad neid kindlalt kinnitada veovahendi külge, millele need laaditakse. Konteinerid tuleb veovahendi külge kinnitada enne teekonna alustamist, et vältida nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.

1.1. Nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata teatud loomakategooriate nagu metsloomade vajadustele, et nad harjuksid veovahendiga enne kavandatud teekonda.

1.2. Peale- ja mahalaadimisel kestusega üle nelja tunni, välja arvatud kodulindude puhul:

a) peab olema võimalus kasutada nõuetekohaseid ruume ja seadmeid loomade pidamiseks, söötmiseks ja jootmiseks väljaspool veovahendit ilma loomi kinni sidumata;

b) toimingute üle peab teostama järelevalvet volitatud veterinaararst ning loomade nõuetekohase heaolu tagamiseks kõnealuste toimingute ajal tuleb rakendada erilist ettevaatust.

1.3. Peale- ja mahalaadimise vahendid, kaasa arvatud ruumide põrand, peavad olema konstrueeritud ja ehitatud ning neid tuleb korras hoida ja kasutada nii, et:

a) vältida vigastusi ja kannatusi ning minimeerida ärritust ja piina loomade liikumisel ning tagada loomade ohutus. Eelkõige ei tohi põrand olla libe ning külgkaitsed peavad takistama loomade põgenemist;

b) need peavad olema puhtad ja desinfitseeritud.

1.4.

 

1.5. Loomadega samas veovahendis veetavad kaubad peavad olema paigaldatud nii, et nad ei põhjusta loomadele vigastusi, kannatusi ega piina.

1.6. Peale- ja mahalaadimisel peab olema tagatud nõuetekohane valgustus.

1.7. Kui loomadega konteinerid paigaldatakse veovahendis üksteise peale, tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et:

a) vältida, või kodulindude, küülikute või karusloomade puhul, piirata uriini ja väljaheidete langemist allpool asuvatele loomadele;

b) tagada konteinerite stabiilsus;

c) tagada, et ventilatsioon ei oleks takistatud.

1.8. Keelatud on:

a) loomi käe või jalaga lüüa;

b) muljuda looma tundlikke kehaosi, põhjustades tarbetut piina või kannatusi;

c) riputada loomi mehaaniliste vahenditega üles;

d) tõsta või tõmmata loomi peast, kõrvadest, sarvedest, jalgadest, sabast või karvast hoides või kohelda nii, et see põhjustab neile liigset valu või kannatust;

e) kasutada keppe või muid terava otsaga vahendeid;

f) teadlikult takistada looma, keda juhitakse või viiakse läbi mistahes osa, kus loomi hooldatakse.

1.9. Elektrilööke andvate vahendite kasutamist tuleb piirata nii palju kui võimalik. Igal juhul võib neid vahendeid kasutada ainult täiskasvanud veiste ja täiskasvanud sigade puhul, kes keelduvad liikumast ja ainult siis, kui neil on ees ruumi, kuhu liikuda. Elektrilöögi kestus ei tohi ületada 1 sekundit, need peavad olema nõuetekohaste vahedega ja neid tohib anda ainult tagakeha lihastesse. Kui loom ei reageeri, ei tohi kasutada korduvaid elektrilööke.

1.10. Turud ja kogumiskeskused peavad olema varustatud seadeldistega loomade vajaduse korral lõastamiseks. Loomad, kes ei ole lõastamisega harjunud, tuleb jätta lahti. Loomadel peab olema juurdepääs veele.

1.11. Loomi ei tohi lõastada sarvedest ega ninarõngast, samuti ei tohi nende jalgu kokku siduda. Vasikatele ei tohi panna suukorvi. Koduhobuslased, kes on vanemad kui kaheksa kuud, peavad kandma vedamise ajal päitseid, välja arvatud väljaõpetamata hobused.

a) piisavalt tugevad, et nad tavapärastes veotingimustes ei katkeks;

b) sellised, et loomadel oleks vajadusel võimalik pikali heita, süüa ja juua;

c) valmistatud viisil, mis minimeerib kägistamise või vigastamise ohu, ja selliselt, et loomi oleks võimalik kiiresti vabastada.

1.12. Loomi hooldatakse ja veetakse eraldi järgmistel juhtudel:

a) eri liiki loomad;

b) oluliselt erineva suuruse või vanusega loomad;

c) täiskasvanud tõukuldid või täkud;

d) seksuaalselt küpsed emasloomad eraldi isasloomadest;

e) sarvloomad eraldi sarvedeta loomadest;

f) üksteise suhtes vaenulikud loomad;

g) lõastatud loomad eraldi lõastamata loomadest.

1.13. Punkti 1.12. alapunkte a, b, c ja e ei kohaldata, kui loomad on üles kasvatatud ühtsetes rühmades, nad on üksteisega harjunud, kui lahutamine põhjustaks ärritust või kui emasloomaga on kaasas tema järeltulijad.

2.1. Loomade veoruumi mõõtmed peavad vastama vähemalt VII peatükis loomade ja veovahendite kohta kehtestatud näitajatele.

2.2. Koduhobuslasi, välja arvatud märad, keda veetakse koos nende varssadega, veetakse individuaalsetes latrites, kui sõiduk laaditakse veeremilaevale. Riiklike eeskirjadega võib lubada erandeid käesolevast sättest tingimusel, et liikmesriik teavitab nendest toiduahela ja loomatervise alalist komiteed.

2.3. Hobuslasi on keelatud vedada mitmekorruselistes sõidukites, välja arvatud kui loomad on laaditud alumisele dekile ja ülemistel dekkidel loomi ei ole. Latter peab olema vähemalt 75 cm kõrgem kõrgeima looma turjast.

2.4. Väljaõpetamata hobuslasi ei ole lubatud vedada rohkem kui neljast loomast koosnevates gruppides.

2.5. Punkte 1.10. kuni 1.13. kohaldatakse veovahenditele mutatis mutandis.

2.6. Loomade vajaduste täieliku rahuldamise kindlustamiseks tuleb tagada piisav ventilatsioon, võttes arvesse eelkõige veetavate loomade arvu ja liiki ning eeldatavaid ilmastikutingimusi teekonna ajal. Konteinerid tuleb paigaldada viisil, mis ei takista nende ventilatsiooni.

2.7. Vedamise ajal pakutakse loomadele sobivate ajavahemike järel vett, sööta ja võimalust puhata vastavalt nende liigist ja vanusest tingitud vajadustele ja eelkõige nagu on osutatud V peatükis. Kui ei ole määratletud teisiti, söödetakse imetajaid ja linde vähemalt iga 24 tunni tagant ja joodetakse vähemalt iga 12 tunni tagant. Vesi ja sööt peavad olema kvaliteetsed ning neid antakse loomadele viisil, mis minimeerib saastumist. Piisavalt tuleb arvestada loomade vajadust söötmise ja jootmise viisiga harjuda.

1. Aedikupiirete ja dekkide tugevus peab vastama veetavatele loomadele. Aedikupiirete ja dekkide tugevusarvestusi peab elusloomade vedamiseks ettenähtud laeva ehitamise või ümberehitamise järgus kontrollima pädeva asutuse poolt heakskiidetud klassifitseerimisühing.

2. Veoruumid, mida kasutatakse loomade vedamiseks, peavad olema varustatud tugevdatud ventilatsioonisüsteemiga, mis annab piisava õhuvahetuse võimaluse kogu selle mahus järgnevalt:

a) 40 õhuvahetust tunnis, kui veoruum on täiesti suletud ja sisekõrgus on 2,30 meetrit või alla selle;

b) 30 õhuvahetust tunnis, kui veoruum on täiesti suletud ja sisekõrgus on üle 2,30 meetri;

c) 75 % ülaltoodud mahust, kui veoruum on osaliselt suletud.

3. Värske vee varud või selle tootmise võimsused peavad olema kohased vastamaks VI peatükis sätestatud veevajadusele, võttes arvesse veetavate loomade maksimaalset arvu ja liiki ning kavandatud teekonna maksimaalset kestust.

4. Värske vee süsteem peab suutma anda värsket vett pidevalt igal elusloomade alal ja kasutada peab olema piisavalt mahuteid, et tagada loomadele hõlpus ja pidev juurdepääs veele. Kasutada peab olema alternatiivne pumbaseade, et tagada veevarustus esmase pumbasüsteemi rikke korral.

5. Äravoolusüsteem peab olema piisava võimsusega, et eemaldada aedikutest ja dekilt vedelikud kõigis tingimustes. Äravoolutorud ja kanalid peavad koguma vedelikud kaevudesse või paakidesse, kust reovee saab eemaldada pumpade või jugapumpade abil. Kasutada peab olema alternatiivne pumbaseade, et tagada äravool esmase pumbasüsteemi rikke korral.

6. Elusloomade alad, liikumisteed ja rambid elusloomade aladele peavad olema piisavalt valgustatud. Keskelektrisüsteemi rikke puhuks peab avariivalgustuse võimalus. Võimaldamaks saatjal loomi nõuetekohaselt kontrollida ja hooldada, tuleb tagada kaasaskantavate valgustite piisav olemasolu.

7. Kõigile elusloomade aladele peab olema nõuetekohaselt paigaldatud tuletõrjesüsteem ja tulekustutusvahendid elusloomade alal peavad vastama inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS) viimastele standarditele tuleohutuse, tulekahju avastamise ja kustutamise suhtes.

8. Järgmised elusloomade ala süsteemid peavad olema varustatud järelevalve, kontrolli- ja häiresüsteemiga roolikambris:

a) ventilatsioon;

b) veevarustuse ja äravoolusüsteem;

c) valgustus;

d) vajadusel värske vee tootmine.

9. Esmane toiteallikas peab olema piisav, et varustada alaliselt vooluga punktides 2, 4, 5 ja 6 osutatud elusloomade ala süsteeme loomaveolaeva harilikes töötingimustes. Teisane jõuallikas peab olema piisav, et asendada esmast jõuallikat pidevalt kolme päeva jooksul.

1.1. Käesolevas jaos esitatud nõudeid kohaldatakse koduhobuslaste, välja arvatud registreeritud hobuslased, koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade liikumisele, välja arvatud õhutransport.

1.2. Punktis 1.1. osutatud liikidesse kuuluvate loomade teekonna kestus ei tohi ületada kaheksat tundi.

1.3. Punkti 1.2. maksimaalset teekonna kestust võib ületada, kui on täidetud VI peatüki täiendavad nõuded.

1.4. Jootmise ja söötmise ajavahemikud, teekonna kestus ja puhkeajad punkti 1.3. nõuetele vastavaid maanteesõidukeid kasutades on määratletud järgmiselt:

a) võõrutamata vasikatele, lamba- ja kitsetalledele ning varssadele, kes on veel piimadieedil, ja võõrutamata põrsastele tuleb pärast üheksatunnist vedamist anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral ka sööta; pärast sellist puhkeaega võib neid jällegi vedada üheksa tundi;

b) sigu võib vedada maksimaalselt 24 tundi. Vedamise ajal peab neil olema pidev juurdepääs veele;

c) koduhobuslasi võib vedada maksimaalselt 24 tundi; vedamise ajal tuleb neile anda vedelikku ja vajaduse korral sööta iga kaheksa tunni järel;

d) kõigile teistele punktis 1.1. osutatud liikidesse kuuluvatele loomadele tuleb pärast 14-tunnist teekonda anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral sööta; pärast sellist puhkeaega võib neid vedada veel 14 tundi.

1.5. Pärast sätestatud veo kestust tuleb loomad maha laadida, sööta ja joota ning lasta neil puhata vähemalt 24 tundi.

1.6. Loomi ei tohi vedada rongiga, kui veo suurim kestus ületab punktis 1.2. sätestatud veo kestuse. Punktis 1.4. näidatud veo kestusi rakendatakse siiski juhul, kui punktides 1.3. ja 1.4. sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud puhkeajad.

1.7.

 

1.8. Loomade huvides võib punktides 1.3, 1.4. ja punkti 1.7. alapunktis b osutatud veo kestust pikendada kahe tunni võrra, võttes arvesse eelkõige sihtkoha lähedust.

1.9. Ilma et see piiraks punktide 1.3. kuni 1.8. sätete kohaldamist, on liikmesriikidel õigus kehtestada tapaloomade vedamise maksimaalseks kestuseks kaheksa tundi, mida ei saa pikendada, kui vedamine toimub ainult lähtekohast sihtkohta, kusjuures mõlemad kohad asuvad nende oma territooriumil.

2.1. Kodulindudel, puurilindudel ja küülikutel peab olema sobivat sööta ja vett nõuetekohastes kogustes, välja arvatud kui teekond kestab vähem kui:

a) 12 tundi, kuhu hulka ei loeta peale- ja mahalaadimiseks kuluvat aega, või

b) 24 tundi iga liiki tibude puhul tingimusel, et teekond lõpeb 72 tunni jooksul pärast koorumist.

2.2. Veetavaid koeri ja kasse söödetakse mitte enam kui 24 tunniliste ajavahemike järel ja joodetakse mitte enam kui kaheksatunniliste ajavahemike järel. Söötmise ja jootmise kohta peavad olema selged kirjalikud juhtnöörid.

2.3. Muid kui punktides 2.1. ja 2.2. osutatud liike veetakse vastavalt kirjalikele söötmise ja jootmise juhenditele ning võttes arvesse liikide erivajadusi.

1.1. Veovahend peab olema varustatud heledavärvilise ja nõuetekohaselt isoleeritud katusega;

1.2. Loomadel peavad olema nõuetekohased asemed või võrdväärset materjali, mis tagab neile mugavuse vastavalt liigi vajadustele, veetavate loomade arvule, teekonna kestusele ja ilmale. Materjal peab tagama uriini ja väljaheidete nõuetekohase imendumise.

1.3. Veovahendis peab kaasas olema piisavas koguses nõuetekohast söödamaterjali loomade söödavajaduse katteks kogu kõnealuse teekonna vältel. Söödamaterjal peab olema kaitstud ilmastikumõjude ja saasteainete nagu tolmu, kütuse, heitgaaside ning uriini ja väljaheidete eest.

1.4. Kui loomade söötmiseks kasutatakse spetsiaalseid loomade söötmise vahendeid, peab neid vedama veovahendis.

1.5. Kui kasutatakse punktis 1.4. osutatud loomade söötmise vahendeid, peavad need olema niisuguse konstruktsiooniga, et need saab ümbermineku vältimiseks kinnitada veoki külge. Kui veovahend liigub ja loomade söötmise vahendeid ei kasutata, peavad need olema paigutatud veoki ossa, mis on loomadest eraldatud.

1.6. Hobuslasi veetakse individuaalsetes latrites, välja arvatud oma varssadega koos veetavad märad.

1.7. Veovahend peab olema varustatud vaheseintega, nii et saab luua eraldi veoruume, tagades samas kõigile loomadele vaba juurdepääsu veele.

1.8. Vaheseinad peavad olema teisaldatavad, et ruumi suurust saaks vastavalt loomade erinõuetele, liigile, suurusele ja arvule kohandada.

1.9. Välja arvatud oma ema saatel reisivad loomad, on koduhobuslaste, koduloomadena peetavatele veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedu pikkadel teekondadel lubatud ainult juhul, kui:

— koduhobuslased on vanemad kui neli kuud, välja arvatud registreeritud hobuslased;

— vasikad on vanemad kui neliteist päeva;

— sead on raskemad kui 10 kg.

2.1. Veovahendid ja merekonteinerid peavad olema varustatud veevarustussüsteemiga, mis võimaldab saatjal sõidu ajal vajaduse korral alati loomi joota ja tagab igale loomale juurdepääsu veele.

2.2. Jootmisseadeldised peavad olema töökorras ja nõuetekohase konstruktsiooniga ning paigaldatud vastavalt sõiduki pardal joodetavate loomade kategooriatele.

2.3. Veepaakide kogumaht igas veovahendis peab võrduma vähemalt 1,5 protsendiga selle maksimaalsest kasulikust kaalust. Veemahutid peavad olema konstrueeritud nii, et neid oleks võimalik pärast iga vedu tühjendada ja puhastada, ning need peavad olema varustatud süsteemiga veetaseme kontrollimiseks. Mahutid peavad olema ühendatud veoki sees olevate jooturitega, mida hoitakse heas töökorras.

2.4. Erandit punktist 2.3. võib kohaldada merekonteineritele, mida kasutatakse eranditult laevadel, mis saavad vett laeva enda veemahutitest.

3.1. Autotranspordivahendi ventilatsioonisüsteemid peavad olema selliselt konstrueeritud ja ehitatud ning sellises seisukorras, et teekonna igal hetkel olenemata sellest, kas veovahend seisab või liigub, saab neis hoida temperatuuri vahemikus 5 — 30 oC kõigi loomade jaoks nii, et lubatud kõrvalekalle võib välistemperatuurist sõltuvalt olla +/-5 oC.

3.2. Ventilatsioonisüsteem peab suutma tagada kogu ruumis ühtlase jaotusega minimaalse õhuvoo nimivõimsusega 60 m3/h/KN kasuliku kaalu kohta. Süsteem peab suutma töötada vähemalt 4 tundi sõiduki mootorist sõltumatult.

3.3. Autotranspordivahendid peavad olema varustatud temperatuuri kontrollisüsteemiga ning vahendiga kõnealuste andmete registreerimiseks. Andurid peavad asuma veoki nendes osades, kus olenevalt veoki konstruktsioonist on tõenäoliselt kõige halvemad kliimatingimused. Selliselt saadud registreeritud temperatuurinäidud peavad olema varustatud kuupäevaga ja need esitatakse nõudmisel pädevale asutusele.

3.4. Autotranspordivahendid peavad olema varustatud hoiatussüsteemiga, mis annab autojuhile häiresignaali, kui temperatuur sõiduki nendes osades, kus loomi veetakse, jõuab alumise või ülemise lubatud piirini.

3.5. Komisjon töötab enne 31. juulit 2005 välja aruande Euroopa Toiduohutuse Ameti arvamuse alusel, millele lisatakse asjaomaste meetmete eelnõu eesmärgiga kehtestada veetavatele loomadele maksimaalsete ja minimaalsete temperatuuride vahemik, vastu võtmiseks artikli 31 punktis 2 osutatud menetluse kohaselt, võttes arvesse ühenduse teatud eriliste kliimatingimustega piirkondades domineerivaid temperatuure.

4.1. Autotranspordivahendid peavad esmakordselt kasutatavate autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2007 ja kõigi autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2009 olema varustatud nõuetekohaste navigatsioonisüsteemidega, mis võimaldavad salvestada ja esitada teavet, mis vastab II lisa 4. jaos nimetatud teekonnalehel olevale teabele, ja teavet laadimisrihmade avamise ja sulgemise kohta.

4.2. Komisjon esitab nõukogule 1. jaanuariks 2008 andmed navigatsioonisüsteemide uurimise tulemuste ja sellise tehnoloogia käesoleva määruse eesmärkidel kasutamise kohta.

4.3. Komisjon esitab nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2010 aruande punktis 4.2. osutatud navigatsioonisüsteemide rakendamise kohta, millega kaasnevad ettepanekud, mida ta võib pidada asjakohaseks, et eelkõige määratleda kõigis transpordivahendites kasutatava navigatsioonisüsteemi spetsifikatsioon. Nõukogu teeb otsuse kõnealuste ettepanekute kohta kvalifitseeritud häälteenamusega.

1. Pikka teekonda kavandav isik valmistab ette, tembeldab ja kirjutab alla kõik teekonnalehe leheküljed vastavalt käesoleva lisa sätetele.

2. Teekonnaleht koosneb järgmistest osadest:

Osa 1 — Planeerimine;

Osa 2 — Lähtekoht;

Osa 3 — Sihtkoht;

Osa 4 — Vedaja avaldus;

Osa 5 — Kõrvalekaldumiste aruande näidis.

3. Korraldaja:

a) annab igale teekonnalehele eristava numbri;

b) tagab, et lähtekoha pädev asutus saab vähemalt kaks tööpäeva enne lahkumist nõuetekohaselt täidetud, välja arvatud veterinaarsertifikaadi numbrite osa, teekonnalehe 1. osa allkirjastatud koopia nimetatud asutuse määratud viisil;

c) täidab kõik pädeva asutuse juhised vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile a;

d) tagab, et teekonnaleht oleks tembeldatud vastavalt artikli 14 lõike 1 nõuetele;

e) tagab, et teekonnaleht on loomadega kaasas teekonnal kuni sihtkohani või ekspordil kolmandasse riiki vähemalt kuni väljumispunktini.

4. Lähtekoha loomapidajad, ja kui sihtkoht asub ühenduse territooriumil, sihtkoha loomapidajad täidavad ja kirjutavad alla teekonnalehe vastavad osad. Nad teavitavad pädevat asutust kõigist kahtlustest seoses käesoleva määruse täitmisega niipea kui võimalik, kasutades 5. osa näidise vormi.

5. Kui sihtkoht asub ühenduse territooriumil, säilitavad sihtkoha loomapidajad teekonnalehte, välja arvatud selle 4. osa, vähemalt kolm aastat sihtkohta saabumise kuupäevast:

6. Kui teekond lõpeb väljaspool ühenduse territooriumi, täidab teekonnalehe 4. osa ja kirjutab sellele alla vedaja.

7. Loomade eksportimisel kolmandasse riiki annavad vedajad teekonnalehe väljumispunkti riiklikule veterinaararstile.

8. Teekonnalehe 3. osas osutatud vedaja hoiab alles:

a) täidetud teekonnalehe ühe eksemplari;

b) vastava salvestuslehe või väljatrüki, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 I või IB lisas, kui sõidukile kohaldatakse kõnealust määrust.

1. Maanteesõidukite autojuhid ja saatjad nagu osutatud artikli 6 lõikes 5 ja artikli 17 lõikes 1 peavad olema edukalt lõpetanud punktis 2 osutatud koolituse ja sooritanud eksami, mille on kinnitanud pädev organ, et tagada eksamineerijate sõltumatus.

2. Punktis 1 osutatud koolituskursus hõlmab vähemalt ühenduse õigusaktide tehnilisi ja administratiivseid aspekte, mis puudutavad loomade kaitset vedamise ajal, eriti järgmisi punkte:

a) artiklid 3 ja 4 ning I ja II lisa;

b) loomade füsioloogia ja eelkõige joogi- ja söödavajadus, loomade käitumine ja stressi mõiste;

c) loomade käsitsemise praktilised aspektid;

d) juhtimisviisi mõju veetavate loomade heaolule ja liha kvaliteedile;

e) loomadele esmaabi osutamine;

f) loomi käsitseva personali ohutus.