Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

1. Käesoleva direktiivi põhieesmärk on kehtestada ühenduse meetmed sadamate turvalisuse tugevdamiseks, arvestades turvalisust ohustavate vahejuhtumite võimalikkust. Käesolev direktiiv tagab ka, et sadamate tugevdatud turvalisus toetab määruse (EÜ) nr 725/2004 rakendamiseks võetud turvameetmeid.

1. Käesolev direktiiv kehtestab sadamates järgimisele kuuluvad turvameetmed. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi sätteid kohaldada sadamaga seotud aladel.

2. Käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid kohaldatakse iga selle liikmesriigi territooriumil paikneva sadama suhtes, kus asub üks või mitu määruse (EÜ) nr 725/2004 kohase sadamarajatiste turvalisuse plaaniga hõlmatud sadamarajatist. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sadamates asuvate sõjaliste objektide suhtes.

3. Liikmesriigid määratlevad käesoleva direktiivi jaoks iga sadama piirid, võttes nõuetekohaselt arvesse sadama turvalisuse hindamise tulemusi.

4. Kui liikmesriik on määratlenud sadamarajatise piirid määruse (EÜ) nr 725/2004 mõistes, nii et need tõepoolest hõlmavad sadamat, on määruse (EÜ) nr 725/2004 vastavad sätted ülimuslikud käesoleva direktiivi vastavate sätete suhtes.

1. sadam – teatud maa- ja veeala, mille piirid on määratlenud sadama asukoha liikmesriik ning mis koosneb kaubandusliku meretranspordi hõlbustamiseks ette nähtud seadmetest ja rajatistest;

2. laeva ja sadama vaheline liides – vastastikune mõju, mis tekib ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt;

3. sadamarajatis – koht, kus toimub laeva ja sadama vaheline liides; see hõlmab, vastavalt vajadusele, alasid nagu ankrukohad, ootekaid ja merepoolsed lähenemisalad;

4. sadama turvalisuse alane kontaktasutus – iga liikmesriigi määratud asutus, kelle ülesandeks on olla komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks kontaktasutuseks ning hõlbustada käesolevas direktiivis sätestatud sadamate turvameetmete kohaldamist, teostada selle üle järelkontrolli ning anda selle kohta teavet;

Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiiviga kehtestatud sadamate turvameetmete põhjaliku kooskõlastamise määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamisel võetud meetmetega.

1. Liikmesriigid määravad turvaasutuse iga käesoleva direktiiviga hõlmatud sadama jaoks. Sadama turvaasutuse võib määrata rohkem kui ühe sadama jaoks.

2. Sadama turvaasutus vastutab sadama turvalisuse hindamiste järelduste põhjal sadamate turvalisuse plaanide koostamise ja rakendamise eest.

3. Liikmesriigid võivad sadama turvaasutuseks määrata määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud meresõiduturvalisuse pädeva asutuse.

1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate sadamate turvalisuse hindamiste läbiviimise. Nimetatud hindamistel võetakse arvesse sadama erinevate osade eripära ning samuti, kui liikmesriigi vastav asutus peab seda asjakohaseks, sadamaga ühenduses olevate piirkondade eripära, kui need piirkonnad mõjutavad sadama turvalisust ning hindamistel võetakse arvesse nende piirides asuvate sadamarajatiste turvalisuse hindamisi, mis on teostatud määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamisel.

2. Kõikide sadama turvalisuse hindamiste läbiviimisel võetakse miinimumnõuetena arvesse I lisas sätestatud üksikasjalikke nõudeid.

3. Sadama turvalisuse hindamist võib teostada artiklis 11 osutatud tunnustatud turvaorganisatsioon.

1. Liikmesriigid tagavad, et sadamate turvalisuse hindamise järelduste alusel töötatakse välja sadamate turvalisuse plaanid, neid säilitatakse ja ajakohastatakse. Sadama turvalisuse plaan võtab nõuetekohaselt arvesse sadama erinevate osade eripära ning ühendab tervikuks kooskõlas nende piirides asuvate määrusega (EÜ) nr 725/2004 kindlaks määratud sadamarajatiste turvalisuse plaanid.

2. Sadama turvalisuse plaanid määravad iga artiklis 8 osutatud erineva turvalisuse taseme jaoks kindlaks:

3. Sadama turvalisuse plaani koostamisel võetakse miinimumnõuetena arvesse II lisas määratletud üksikasjalikke nõudeid. Vajadusel sisaldavad sadamate turvalisuse plaanid vajalikul määral turvameetmeid, mida kohaldatakse reisijate ja sõidukite suhtes, kes või mis ootavad reisijaid ja sõidukeid vedavatele merelaevadele minekut. Rahvusvaheliste mereveoteenuste korral teevad asjaomased liikmesriigid turvalisuse hindamisel koostööd.

4. Sadama turvalisuse plaani võib välja töötada artiklis 11 osutatud tunnustatud turvaorganisatsioon.

5. Asjaomased liikmesriigid kinnitavad sadama turvalisuse plaanid enne rakendamist.

6. Liikmesriigid tagavad järelevalve sadamate turvalisuse plaanide rakendamise üle. Järelevalve kooskõlastatakse teiste sadamas läbiviidavate kontrolltegevustega.

7. Liikmesriigid tagavad nõuetekohaste õppuste läbiviimise, võttes arvesse III lisas loetletud turvakoolituse põhinõudeid.

1. Liikmesriigid võtavad kasutusele sadamate või sadamaosade turvalisuse tasemete süsteemi.

— „turvalisuse tase 3” tähistab taset, mille puhul rakendatakse turvalisust ohustava vahejuhtumi tõenäolise või otsese ohu korral, kuigi rünnaku objekt ei pruugi kindlalt teada olla, tugevdatud spetsiifilisi turvameetmeid.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks iga sadama või sadamaosa turvalisuse taseme. Iga turvalisuse taseme puhul võivad liikmesriigid sõltuvalt sadama turvalisuse hindamise järeldustest otsustada, et sadama eri piirkondades tuleb rakendada erinevaid turvameetmeid.

4. Liikmesriigid teevad asjaomasele isikule või asjaomastele isikutele teatavaks sadama või sadama osa kehtiva turvalisuse taseme ning samuti selles tehtavad muudatused.

1. Asjaomane liikmesriik kinnitab iga sadama kohta ametisse sadama turvaülema. Igal sadamal on võimaluse korral oma turvaülem, kuid vajadusel võib üks turvaülem vastutada mitme sadama eest.

3. Kui sadama turvaülem ei ole sama kui määruse (EÜ) nr 725/2004 kohased sadamaala(de) turvaülem(ad), tuleb tagada nendevaheline tihe koostöö.

1. Liikmesriigid tagavad sadamate turvalisuse hindamiste ja sadamate turvalisuse plaanide läbivaatamise vastavalt vajadusele. Need vaadatakse läbi vähemalt kord iga viie aasta jooksul.

Liikmesriigid võivad käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil nimetada tunnustatud turvaorganisatsioonid. Tunnustatud turvaorganisatsioonid peavad vastama IV lisas sätestatud nõuetele.

Liikmesriigid määravad sadama turvalisuse aspektidega tegeleva kontaktasutuse. Liikmesriigid võivad määrata sadama turvalisuse aspektidega tegelema määruse (EÜ) nr 725/2004 alusel määratud kontaktasutuse. Sadama turvalisuse alane kontaktasutus edastab komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud sadamate nimekirja ning teatab komisjonile nimekirjas tehtavatest muudatustest.

1. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis tagab piisava ja regulaarse järelevalve sadamate turvalisuse plaanide ja nende rakendamise üle.

2. Komisjon teostab koostöös artiklis 12 osutatud kontaktasutustega järelevalvet käesoleva direktiivi rakendamise üle liikmesriikides.

3. Seda järelevalvet teostatakse koos määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 4 sätestatud kontrollidega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, et kohandada neid käesoleva direktiivi rakendamise käigus saadud kogemustega, laiendamata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

Kui see on I–IV lisa kohandamiseks vajalike paranduste tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 14b sätestatud menetlust.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 1 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 14a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

1. Käesoleva direktiivi rakendamisel võtab komisjon vastavalt otsusele 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom ( 2 ) kasutusele vastavad meetmed, et kaitsta teavet, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded ja millele komisjonil on juurdepääs või mida liikmesriigid edastavad.

Liikmesriigid võtavad vastavaid meetmeid kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

2. Kõik isikud, kes teostavad turvakontrolle või käitlevad käesoleva direktiiviga seotud konfidentsiaalset teavet, läbivad selle liikmesriigi, mille kodanikud nad on, asjakohase tasemega julgeolekukontrolli.

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. juuniks 2007. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Hiljemalt 15. detsembriks 2008 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis põhineb muu hulgas artikli 13 alusel saadud teabel. Aruandes analüüsib komisjon direktiivi järgimist liikmesriikide poolt ja võetud meetmete tõhusust. Vajadusel esitab komisjon ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 2 lõikes 2 osutatud sadamaid.

Sadama turvalisuse hindamine on sadama turvalisuse plaani ja selle rakendamise põhialuseks. Sadama turvalisuse hindamine hõlmab vähemalt:

— varadele ja infrastruktuurile võimaliku ohu ja selle tõenäosuse kindlakstegemist, eesmärgiga võtta kasutusele ja seada tähtsuse järjekorda vastavad turvameetmed;

— kõigi sadama turvalisuse seisukohalt oluliste piirkondade kindlakstegemist, määratledes sellega ka sadama piirid. See hõlmab ka juba määruse (EÜ) nr 725/2004 reguleerimisalasse kuuluvaid sadamaalasid, mille riski hindamine on põhialuseks turvalisuse hindamisele;

— selle kindlaksmääramist, milliste sadamatöötajate puhul viiakse läbi taustakontrolle ja/või julgeolekukontrolle, sest nad puutuvad kokku kõrge riskiteguriga aladega;

— vajaduse korral sadama osadeks jaotamist vastavalt turvalisust ohustavate vahejuhtumite tõenäosusele. Piirkondi ei hinnata mitte ainult nende sihtmärgiks saamise tõenäosuse järgi, vaid samuti selle järgi, kas need on võimalikeks läbipääsudeks naaberpiirkondade ründamise korral;

— iga alampiirkonna eripäraste karakteristikute, nagu asukoht, ligipääs, energiavarustus, kommunikatsioonisüsteem, omanik, kasutajad ja teised turvalisuse seisukohalt olulised elemendid, kindlakstegemist;

— sadama võimalike ohustsenaariumite väljaselgitamist. Kogu sadam või konkreetsed sadama infrastruktuuri osad, last, pagas, inimesed või transpordivahendid sadamas võivad olla otseseks sihtmärgiks kindlaksmääratud ohuolukorras;

— ohustsenaariumi võimalike tagajärgede kindlakstegemist. Tagajärjed võivad mõjutada rohkem kui ühte alampiirkonda. Tuvastatakse nii otsesed kui ka kaudsed tagajärjed. Erilist tähelepanu pööratakse inimohvrite tekkimise ohule;

— kõikide kogu sadama turvalisuse seisukohalt oluliste organisatoorsete aspektide kindlakstegemist, kaasa arvatud turvalisusega seotud asutuste jagunemine, olemasolevad eeskirjad ja menetlused;

— kriitiliste haavatavuste vähendamiseks mõeldud meetmete, menetluste ja tegevuse kindlaksmääramist. Erilist tähelepanu pööratakse sissepääsu kontrollimise või kogu sadamale või teatud sadama piirkondadele sissepääsu piiramise vajadusele ja vahenditele; siia alla kuulub ka reisijate, sadama või teiste töötajate, külastajate ja laevameeskondade kindlakstegemine, piirkonna või tegevuse kontrollimise nõuded ning lasti ja pagasi kontroll. Meetmed, menetlused ja tegevus peavad olema vastavuses tuvastatud ohuga, mis võib erinevates sadama piirkondades olla erinev;

— eriliste nõuete kindlakstegemist kehtestatud turvaprobleemide, nagu „kahtlane” laadung, pagas, punker, varustus või isik, tundmatu pakk, äratuntav oht (nt pomm), lahendamiseks. Need nõuded peaksid analüüsima tingimusi, mille esinemisel on soovitatav riskiolukorra kohapeal lahendamine või lahendamine pärast turvaalasse viimist;

— vastavalt vajadusele erilise tähelepanu pööramist suhetele teiste kaitseplaanidega (nt sadamaala kaitseplaanid) ja teiste olemasolevate turvameetmetega. Tähelepanu pööratakse ka suhetele teiste vastutegevusplaanidega (nt õlilekke vastutegevusplaan, sadama erakorraliste olukordade plaan, meditsiinilise sekkumise plaan, tuumakatastroofi plaan jne);

Sadama turvalisuse plaan sätestab sadama julgeoleku korraldamise. Plaan põhineb sadama turvalisuse hindamise tulemustele. Plaan sätestab selgesõnaliselt üksikasjalikud meetmed. See sisaldab kontrollsüsteemi, mis võimaldab vajaduse korral võtta kasutusele vajalikke parandusmeetmeid.

— määratleb kõik sadama turvalisuse seisukohalt olulised piirkonnad. Meetmed, menetlused ja tegevus võivad erinevates alampiirkondades varieeruda, olenevalt sadama turvalisuse hindamise tulemustest. Mõnedes alampiirkondades on tõepoolest vaja rakendada tugevaimad ennetamismeetmeid kui teistes. Erilist tähelepanu pööratakse sadama turvalisuse hindamisel tuvastatud alampiirkondade kokkupuutealadele;

— võimaldab vajaduse korral erinevate meetmete rakendamist vastavalt sadama erinevatele piirkondadele, erinevatele turvalisuse tasemetele ja spetsiifilisele teabele;

Nendele põhiaspektidele tuginedes määrab sadama turvalisuse plaan kindlaks ülesanded ja spetsiifilised tööplaanid järgmistes valdkondades:

— sissepääsu nõuded. Teatud alade suhtes jõustuvad nõuded ainult siis, kui turvalisuse tasemed ületavad minimaalse taseme. Sadama turvalisuse plaan peab hõlmama kõiki nõudeid ja üleminekupiire;

— isikut tõendavate dokumentide, pagasi ja lasti kontrollimise nõuded. Alampiirkondade suhtes võivad nõuded kehtida või mitte; erinevates alampiirkondades võivad nõuded kehtida täielikult või osaliselt. Alampiirkonda sisenevaid või seal viibivaid isikuid võib kontrollida. Sadama turvalisuse plaan vastab sadama turvalisuse hindamise tulemustele, mille abil määratakse kindlaks iga alampiirkonna turvanõuded ja turvalisuse tasemed. Kui sadama turvalisuse tagamiseks luuakse spetsiaalsed isikukaardid, kehtestatakse selge kord selliste dokumentide väljastamiseks, kasutamise kontrollimiseks ja tagastamiseks. Selline kord võtab erimeetmete kehtestamisel arvesse teatavate sadama kasutajate gruppide eripära, et piirata juurdepääsu kontrollimise nõuete negatiivset mõju. Erinevad kategooriad kehtestatakse igal juhul meremeeste, ametiisikute, sadamas regulaarselt töötavate või seda külastavate inimeste, sadamas elavate ja seal aeg-ajalt töötavate ja seda aeg-ajalt külastavate inimeste jaoks;

— koostöö lasti kontrolli, pagasi ja reisijate kontrolli asutuste vahel. Vajaduse korral näeb plaan ette nimetatud asutuste info- ja kontrollsüsteemide, kaasa arvatud saabumise-eelsed kontrollsüsteemid, ühendamist;

— menetlused ja meetmed kahtlase lasti, pagasi, punkri, varustuse või isikuga seotud situatsioonide lahendamiseks, kaasa arvatud turvaala kindlaksmääramine ja teised sadama turvalisuse alased probleemid ja rikkumised;

— alampiirkondade või seal läbiviidava tegevuse kontrollimise nõuded. Nii vajadus tehniliste lahenduste järele kui ka lahendused määratakse kindlaks tuginedes sadama turvalisuse hindamisele;

— viidad. Piirkonnad, mille kohta kehtivad sissepääsu- ja/või kontrollinõuded, varustatakse vastavate viitadega. Kontrollimise ja sissepääsu nõuded võtavad arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte ja tavasid. Kontrolltegevusele viidatakse asjakohaselt, kui seda nõuavad siseriiklikud õigusaktid;

— kommunikatsioon ja julgeolekukontroll. Kogu oluline julgeolekualane teave edastatakse vastavalt julgeolekukontrolli standarditele, mida plaan sisaldab. Arvestades teatud teabe tundlikkust, toimub teabe edastamine teadmisvajaduse põhimõttel, kuid vastavalt vajadusele võib avalikkuse teavitamise korral võtta kasutusele vajalikud menetlused. Julgeolekukontroll moodustab osa sadama turvalisuse plaanist ja on suunatud turvalisuse aspektist tundliku teabe kaitsmisele avalikustamise eest;

— turvalisust ohustavatest vahejuhtumitest teatamine. Kiire reageerimise tagamiseks sätestatakse sadama turvalisuse plaanis kindlad turvalisust ohustavatest vahejuhtumitest sadama turvaülemale või/ja sadama turvaasutusele teatamise nõuded;

— teiste ennetamist puudutavate plaanide ja tegevuste ühendamine. Plaan käsitleb eelkõige teiste sadamas kasutusel olevate ennetavate ja kontrollimisega seotud tegevuste ühendamist;

— teiste vastutegevusplaanide ühendamine ja/või spetsiifiliste vastutegevusmeetmete, -menetluste ja -tegevuse kaasamine. Plaan täpsustab teiste vastutegevus- ja hädaolukorraplaanide ühendamise ja nendega kooskõlas tegutsemise üksikasjad. Konfliktid ja puudused lahendatakse vajaduse tekkides;

— toimiv sadama turvaorganisatsioon ja töökord. Sadama turvalisuse plaan täpsustab sadama turvaorganisatsioonide, nende ülesannete jaotamise ja töökorra üksikasjad. Plaan täpsustab, kui see peaks vajalik olema, sadamaala ja laevade turvaülemate vahelise koostöö üksikasjad. Plaan määrab üldjoontes kindlaks sadama turvakomitee ülesanded juhul, kui taoline komitee olemas on;

Erinevat liiki õppuseid, milles võivad osaleda sadamarajatiste turvaülemad koos liikmesriikide asjaomaste ametiisikutega, ettevõtete ning võimalusel laevade turvaülemad, korraldatakse vähemalt kord kalendriaasta jooksul ja mitte harvemini kui iga 18 kuu tagant. Ettevõtete või laevade turvaülemate ühisõppusel osalemise taotlused esitatakse laeva turvalisuse ja tööga seotud mõju silmas pidades. Nimetatud õppused testivad kommunikatsiooni, koordinatsiooni, ressursside olemasolu ja reageerimist. Õppused võivad olla:

Tunnustatud turvaorganisatsioonil, kes hindas sadama turvalisust või vaatas läbi taolise hindamise, ei ole lubatud koostada või läbi vaadata sama sadama turvalisuse plaani.

( 2 ) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2005/94/EÜ, Euratom (ELT L 31, 4.2.2005, lk 66).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009,	L 87	109	31.3.2009
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1243, 20. juuni 2019,	L 198	241	25.7.2019