2005L0056 — ET — 02.07.2014 — 003.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/56/EÜ,

26. oktoober 2005,

piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(EÜT L 310, 25.11.2005, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/109/EÜ, 16. september 2009,

  L 259

14

2.10.2009

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/17/EL, EMPs kohaldatav tekst 13. juuni 2012,

  L 156

1

16.6.2012

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL, EMPs kohaldatav tekst 15. mai 2014,

  L 173

190

12.6.2014


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 028, 1.2.2008, lk 40  (2005/56)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/56/EÜ,

26. oktoober 2005,

piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 44,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ), toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Erinevate liikmesriikide piiratud vastutusega äriühingute vahel on vaja koostööd ja konsolideerumist. Mis puudutab piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist, siis on see ühenduses seotud arvukate õiguslike ja administratiivsete raskustega. Seetõttu on siseturu väljakujundamiseks ja toimimiseks vaja kehtestada ühenduse õigusnormid, mis lihtsustaksid erinevate liikmesriikide õigusaktidel põhinevate eri liiki piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist.

(2)

Käesoleva direktiiviga lihtsustatakse selles määratletud piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist. Liikmesriikide õigusaktid peavad lubama ühe liikmesriigi piiratud vastutusega äriühingu piiriülest ühinemist teise liikmesriigi piiratud vastutusega äriühinguga, kui asjaomaste liikmesriikide siseriiklik õigus lubab sellist liiki äriühingute ühinemisi.

(3)

Piiriüleste ühinemiste lihtsustamiseks tuleks ette näha, et iga piiriüleses ühinemises osaleva äriühingu ja iga huvitatud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse sätteid ja vorminõudeid, mis kuuluksid kohaldamisele siseriikliku ühinemise korral, kui käesolev direktiiv ei sätesta teisiti. Siseriikliku õiguse sätted ja vorminõuded, millele käesolevas direktiivis viidatakse, ei tohiks kehtestada asutamisvabaduse ega kapitali vaba liikumise piiranguid, välja arvatud juhul, kui sellelaadsed piirangud on õigustatud kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ja eelkõige üldistest huvidest tulenevate nõuetega ning kui need on selliste esmase tähtsusega nõuete täitmiseks vajalikud ja proportsionaalsed.

(4)

Piiriülese ühinemise ühine ühinemiskava peab olema samasuguste tingimustega kõigi erinevates liikmesriikides asuvate piiriüleses ühinemises osalevate äriühingute jaoks. Seetõttu peaks kindlaks määrama, milliseid andmeid peab ühine ühinemiskava vähemalt sisaldama, jättes samas äriühingutele õiguse vabalt kokku leppida täiendavate andmete osas.

(5)

Osanike või aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitseks tehakse iga ühineva äriühingu jaoks nii piiriülese ühinemise ühine ühinemiskava kui ka piiriülese ühinemise lõpuleviimine ise asjaomases avalikus registris kättesaadavaks.

(6)

Kõikide liikmesriikide õigusaktid peaksid ette nägema, et iga üksiku riigi tasandil koostatakse iga ühineva äriühingu jaoks ühe või mitme eksperdi poolt aruanne piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava kohta. Et piirata piiriülese ühinemisega kaasnevaid eksperdikulusid, tuleks näha ette võimalus koostada piiriüleses ühinemises osalevate äriühingute kõikide osanike või aktsionäride jaoks ühtne aruanne. Piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava kiidab heaks iga sellise äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek.

(7)

Piiriüleste ühinemiste lihtsustamiseks peaks iga ühineva äriühingu otsustamismenetluse teostamist ja õiguspärasust kontrollima sellise äriühingu suhtes pädev siseriiklik asutus, samas kui piiriülese ühinemise teostamist ja õiguspärasust peaks kontrollima see siseriiklik asutus, kes on pädev piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu suhtes. Nimetatud siseriiklikuks asutuseks võib olla kohus, notar või muu asjaomase liikmesriigi poolt nimetatud pädev asutus. Samuti tuleks kindlaks määrata, millise siseriikliku õiguse järgi määratakse ajahetk, mil piiriülene ühinemine jõustub; see on õigus, mida kohaldatakse piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu suhtes.

(8)

Osanike või aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitseks tuleks täpsustada piiriülese ühinemise õiguslikud tagajärjed, kusjuures selle alusel tuleb eristada, kas piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu puhul on tegemist ühendava või uue äriühinguga. Õiguskindluse huvides tuleks ette näha, et pärast piiriülese ühinemise jõustumist ei ole ühinemist enam võimalik tühiseks tunnistada.

(9)

See direktiiv ei piira ettevõtjate koondumise üle kontrolli kehtestamist puudutavate õigusaktide kohaldamist ei ühenduse tasandil määrusega (EÜ) nr 139/2004 ( 3 ) ega ka liikmesriikide tasandil.

(10)

Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse õigusakte, mis kehtivad krediidivahendusettevõtjate ja teiste rahaasutuste kohta, ega vastavalt nendele õigusaktidele kehtestatud või sisseviidud siseriiklikke eeskirju.

(11)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigusaktide kohaldamist, mille alusel tuleb anda infot selle kohta, kus hakkab olema piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht.

(12)

Muud töötajate õigused peale osavõtuõiguste peaksid alluma siseriiklikele õigusnormidele, millele on osutatud nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/59/EÜ kollektiivsete koondamiste kohta, ( 4 ) nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õiguste kaitsemise kohta, ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik Euroopa Ühenduses ( 6 ) ning nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivis 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides ( 7 ).

(13)

Kui töötajatel on käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel osavõtuõigus ühes ühinevas äriühingus ja kui liikmesriigis, kus on piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu registrijärgne asukoht, ei ole siseriikliku õigusega kehtestatud samasugust töötajate osavõtu taset nagu rakendati asjaomastes ühinevates äriühingutes (sealhulgas äriühingu nõukogu otsuseid tegevates komiteedes) või kui siseriikliku õigusega ei nähta piiriülese ühinemise tulemuseks olevas äriühingus töötajatele ette samasugust õigust, tuleb töötajate osavõttu piiriülese ühinemise tulemuseks olevas äriühingus reguleerida. Aluseks võetakse põhimõtted ja kord, mis on sätestatud nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta ( 8 ) ja nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivis 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes, ( 9 ) kuid seda võidakse muuta, kui seda peetakse vajalikuks, sest ühinemise tulemuseks olev äriühing tegutseb selle liikmesriigi seaduste järgi, kus on äriühingu registrijärgne asukoht. Liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 2001/86/EÜ artikli 3 lõike 2 punktiga b ühinemises ebavajalike viivituste vältimiseks tagada viivitamatu läbirääkimiste alustamise käesoleva direktiivi artikli 16 alusel.

(14)

Selleks et määrata kindlaks asjaomastes ühinevates äriühingutes rakendatavat töötajate osavõtu taset, tuleks samuti arvesse võtta töötajate esindajate osakaalu äriühingute, mille suhtes kohaldatakse töötajate osavõttu, kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas.

(15)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühiseid elemente sisaldavate riikidevahelisel tasandil kohaldatavate eeskirjade sätestamine, ei ole direktiivi ulatuse ja mõju tõttu liikmesriikide tasandil võimalik täielikult saavutada ning see on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Õigusaktide kvaliteedi parandamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ( 10 ) punkti 34 kohaselt peaks julgustama liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, mis väljendaksid võimalikult suures ulatuses käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavust, ja need tabelid avaldama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolev direktiiv kehtib piiratud vastutusega äriühingute ühinemiste kohta, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub ühenduses, kui äriühingutest vähemalt kahe suhtes kehtib erineva liikmesriigi õigus (edaspidi “piiriülesed ühinemised”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  piiratud vastutusega äriühing (edaspidi “äriühing”):

a) direktiivi 68/151/EMÜ ( 11 ) artiklis 1 nimetatud äriühing või

b) äriühing, mis on juriidiline isik ja millel on osa- või aktsiakapital, mis on ette nähtud üksnes äriühingu kohustuste katmiseks ja millele nähakse tema suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega ette äriühingu liikmete ja kolmandate isikute kaitseks tagatised direktiivi 68/151/EMÜ tähenduses;

2)  ühinemine – tegevus, mille käigus:

a) annab üks äriühing või annavad mitu äriühingut likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale äriühingule – ühendavale äriühingule – kusjuures nende väärtpaberiomanikud, osanikud või aktsionärid saavad vastu teise äriühingu osa- või aktsiakapitali esindavad väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on ettenähtud, rahalise juurdemakse, mis ei ületa 10 % asendatud väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast või – kui see puudub – nimetatud väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest, või

b) annab üks äriühing või annavad mitu äriühingut likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle äriühingule, mille nad asutavad – uuele äriühingule – kusjuures nende väärtpaberiomanikud, osanikud või aktsionärid saavad vastu uue äriühingu osa- või aktsiakapitali esindavad väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on ettenähtud, rahalise juurdemakse, mis ei ületa 10 % asendatud väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast või – kui see puudub – nimetatud väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest;

c) annab äriühing likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle äriühingule, millele kuuluvad kõik tema kapitali esindavad väärtpaberid, osad või aktsiad.

Artikkel 3

Reguleerimisala käsitlevad täiendavad sätted

1.  Ilma et see piiraks artikli 2 punkti 2 kohaldamist, kohaldatakse seda direktiivi piiriülestele ühinemistele ka siis, kui vähemalt ühe asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab artikli 2 punkti 2 alapunktide a ja b kohast rahalist juurdemakset summas üle 10 % piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast – selle puudumisel väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat direktiivi piiriülestele ühinemistele, kus osaleb tulundusühistu, seda isegi juhul, kui see ühistu kuuluks mõiste “piiratud vastutusega äriühing” määratluse alla vastavalt artikli 2 punktile 1.

3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata piiriüleste ühinemiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärgiks on investeerida üldsuse poolt temasse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on võrdsustatud toimingud, millega äriühing soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

▼M3

4.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat direktiivi ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 12 ) IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

▼B

Artikkel 4

Piiriülese ühinemise tingimused

1.  Kui käesolev direktiiv ei sätesta teisiti,

a) on piiriülesed ühinemised võimalikud ainult sellist liiki äriühingute vahel, millel on lubatud ühineda vastavate liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel,

b) peab piiriüleses ühinemises osalev äriühing järgima või täitma tema jaoks kehtiva siseriikliku õiguse sätteid ja vorminõudeid. Kui liikmesriigi õigus lubab selle liikmesriigi asutustel sisest ühinemist üldistes huvides keelata, siis kehtib see ka piiriülese ühinemise kohta, mille puhul vähemalt üks ühinemises osalevatest äriühingutest allub nimetatud liikmesriigi õigusele. Seda sätet ei kohaldata osas, mis on seotud määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 kohaldamisega.

2.  Lõike 1 punktis b nimetatud sätete ja vorminõuete hulka kuuluvad eelkõige ühinemisega seotud otsustamismenetlust ja – ühinemise piiriülest iseloomu arvestades – ühinevate äriühingute võlausaldajate, obligatsiooniomanike ja väärtpaberite, osade või aktsiate omanike kaitset ning töötajate kaitset käsitlevad sätted, kui tegemist on teiste kui artikliga 16 reguleeritud õigustega. Liikmesriik võib piiriüleses ühinemises osalevate, tema õigusele alluvate äriühingute osas vastu võtta sätteid piiriülese ühinemise vastu olnud vähemusosanike või -aktsionäride asjakohase kaitse tagamiseks.

Artikkel 5

Piiriülese ühinemise ühine ühinemiskava

Ühinevate äriühingute juht- või haldusorganid koostavad piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava. See ühine ühinemiskava peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a) ühinevate äriühingute liik, ärinimi ja asukoht ning piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu suhtes ette nähtav liik, ärinimi ja asukoht;

b) äriühingu väärtpaberite, osade või aktsiate asendussuhe ja rahaliste juurdemaksete suurus;

c) piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu väärtpaberite, osade või aktsiate üleandmise tingimused;

d) piiriülese ühinemise eeldatav mõju tööhõivele;

e) hetk, alates millest üleantud väärtpaberid, osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ning kõik nimetatud õigust puudutavad erisused;

f) hetk, millest alates loetakse ühinevate äriühingute tehingud raamatupidamisarvestuse seisukohalt tehtuks piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu arvel;

g) õigused, mille piiriülese ühinemise tulemuseks olev äriühing annab eriõigustega osanikele või aktsionäridele ja teistele äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, mis ei ole osad ega aktsiad, omanikele, või nende isikute suhtes ette nähtud meetmed;

h) kõik erisoodustused, mis antakse piiriülese ühinemise ühinemiskava kontrollivatele ekspertidele või ühinevate äriühingute haldus-, juht-, järelvalve- või kontrollorganite liikmetele;

i) piiriülesel ühinemise tulemuseks oleva äriühingu põhikiri;

j) vajadusel andmed menetluse kohta, millega reguleeritakse vastavalt artiklile 16 töötajate kaasamise kord nende osavõtuõiguse määratlemisel piiriülese ühinemise tulemuseks olevas äriühingus;

k) andmed piiriülese ühinemise tulemuseks olevale äriühingule üleantavate varade ja kohustuste hindamise kohta;

l) ühinemises osalevate äriühingute piiriülese ühinemise tingimuste kindlaksmääramisel kasutatud raamatupidamisaruannete kuupäevad.

Artikkel 6

Avaldamine

1.  Piiriülese ühinemise ühine ühinemiskava tuleb iga ühineva äriühingu suhtes kohaldatava liikmesriigi siseriiklikus õiguses ettenähtud viisil vastavalt direktiivi 68/151/EMÜ artiklile 3 teatavaks teha hiljemalt üks kuu enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut, millel selle kohta otsus vastu võetakse.

▼M1

Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse ühinev äriühing, kui ta teeb ühise ühinemiskava oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava üle otsustava osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne vastava koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 4 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõutaks sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab ühise ühinemiskava veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.

▼B

2.  Pidades silmas selle liikmesriigi täiendavaid nõudeid, mille õigust asjaomase äriühingu suhtes kohaldatakse, tuleb iga ühineva äriühingu kohta avaldada selle liikmesriigi ametlikus väljaandes järgmised andmed:

a) iga ühineva äriühingu liik, ärinimi ja asukoht;

b) register, kuhu on esitatud iga ühineva äriühingu direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning registrikande number;

c) iga ühineva äriühingu kohta viide ühinevate äriühingute võlausaldajate ja vajadusel vähemusosanike või -aktsionäride õiguste teostamise korrale ning aadress, millelt saab nimetatud korra kohta tasuta ammendavat teavet.

Artikkel 7

Juht- või haldusorgani aruanne

Iga ühineva äriühingu juht- või haldusorgan koostab osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse piiriülese ühinemise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse piiriülese ühinemise mõju osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajatele.

Aruanne tehakse osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne artiklis 9 nimetatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

Juhul kui mõne ühineva äriühingu juht- või haldusorgan saab siseriiklike õigusaktide kohaselt töötajate esindajalt õigeaegselt arvamuse, tuleb see arvamus aruandele lisada.

Artikkel 8

Sõltumatu ekspertaruanne

1.  Iga ühineva äriühingu kohta koostatakse osanikele või aktsionäridele mõeldud sõltumatu ekspertaruanne, mis peab olema esitatud hiljemalt üks kuu enne artiklis 9 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võivad ekspertideks olla füüsilised või juriidilised isikud.

2.  Alternatiivina ekspertide kaasamisele, kes tegutsevad iga ühineva äriühingu nimel, võivad piiriülese ühinemise ühist ühinemiskava kontrollida ja kõikidele osanikele või aktsionäridele määratud ühise kirjaliku aruande koostada üks või mitu sõltumatut eksperti, kes on nimetatud äriühingute ühise taotluse alusel selle liikmesriigi, mille õigusele üks ühinevatest äriühingutest või piiriülese ühinemise tulemuseks olev äriühing allub, kohtu või haldusasutuse poolt või kellele vastava asutuse poolt selleks luba anti.

3.  Ekspertaruanne sisaldab vähemalt nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist ( 13 ), artikli 10 lõikele 2 vastavaid andmeid. Ekspertidel on õigus nõuda igalt ühinevalt äriühingult kogu teavet, mida nad oma ülesande täitmiseks vajalikuks peavad.

4.  Piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava kontrollimine sõltumatute ekspertide poolt ja ekspertide aruande koostamine ei ole vajalik, kui kõikide ühinevate äriühingute kõik osanikud või aktsionärid sellest loobuvad.

Artikkel 9

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

1.  Pärast aruannete teatavaks võtmist vastavalt artiklitele 7 ja 8 otsustab iga ühineva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava heakskiitmise.

2.  Iga ühineva äriühingu osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülene ühinemine sõltuvusse sellest, et töötajate osavõtu kord piiriülese ühinemise tulemuseks olevas äriühingus tema poolt selgesõnaliselt kinnitatakse.

3.  Liikmesriigi õigusaktid ei pruugi ette näha ühineva äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku nõusolekut, kui direktiivi 78/855/EMÜ artikli 8 nõuded on täidetud.

Artikkel 10

Ühinemiseelne tõend

1.  Iga liikmesriik nimetab kohtu, notari või muu pädeva asutuse, mis kontrollivad piiriülese ühinemise õiguspärasust menetluse nendes osades, mis puudutavad ühinevaid äriühinguid, mis alluvad tema siseriiklikule õigusele.

2.  Igas asjaomases liikmesriigis väljastab lõikes 1 osutatud pädev asutus igale ühinevale äriühingule, mille suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, nii kiiresti kui võimalik, tõendi, mis kinnitab lõplikult ühinemiseelsete toimingute ja vorminõuete nõuetekohast täitmist.

3.  Kui vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ühinev äriühing allub, on ette nähtud menetlus väärtpaberite või osade või aktsiate asendussuhte kontrollimiseks ja muutmiseks või vähemusosanikele või -aktsionäridele hüvituse maksmiseks, mis ei välista siiski piiriülese ühinemise registrisse kandmist, siis kohaldatakse nimetatud menetlust ainult juhul, kui teised ühinevad äriühingud liikmesriikides, mille õigusnormid sellist menetlust ette ei näe, piiriülese ühinemise ühinemiskava heakskiitmisel vastavalt artikli 9 lõikele 1 selgesõnaliselt nõustuvad, et esimese ühineva äriühingu osanikel või aktsionäridel on võimalik taotleda sellist menetlust antud äriühingu suhtes pädevas kohtus. Sellisel juhul võib lõikes 1 nimetatud asutus väljastada lõikes 2 nimetatud tõendi ka juhul, kui selline menetlus algatati. Tõendis tuleb siiski näidata, et selline menetlus on pooleli. Menetluse kohta tehtav otsus on piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu ja tema osanike või aktsionäride jaoks siduv.

Artikkel 11

Piiriülese ühinemise õiguspärasus

1.  Iga liikmesriik nimetab kohtu, notari või muu pädeva asutuse, mis kontrollib piiriülese ühinemise õiguspärasust menetluse nendes osades, mis puudutavad piiriülese ühinemise teostamist ja kui see on asjakohane, uue äriühingu asutamist, kui see piiriülese ühinemise tulemuseks olev äriühing allub tema siseriiklikule õigusele. Nimetatud pädev asutus tagab eelkõige, et ühinevad äriühingud on samadel tingimustel heaks kiitnud piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava ja kui see on asjakohane, et töötajate osavõtu kord on vastavalt artiklile 16 kindlaks määratud.

2.  Iga ühinev äriühing esitab lõikes 1 nimetatud pädevale asutusele kuue kuu jooksul alates selle väljastamisest artikli 10 lõikes 2 nimetatud tõendi ning artiklis 9 nimetatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt heakskiidetud piiriülese ühinemise ühise ühinemiskava.

Artikkel 12

Piiriülese ühinemise jõustumine

Piiriülese ühinemise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks selle liikmesriigi õiguse alusel, mida kohaldatakse piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu suhtes. Ühinemine saab jõustuda siiski alles pärast artiklis 11 nimetatud kontrolli lõpetamist.

▼M2

Artikkel 13

Registreerimine

Kord, mille kohaselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) ( 14 ) artikliga 3 avalikustatakse piiriülese ühinemise lõpuleviimine avalikus registris, kuhu iga ühinemises osalev äriühing oma dokumendid esitama peab, määratakse asjaomase riigi territooriumi osas kindlaks iga liikmesriigi õiguse alusel, mille jurisdiktsiooni alla ühinevad äriühingud kuuluvad.

Register, kuhu piiriülese ühinemise teel tekkinud äriühing kantakse, teatab direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4a lõike 2 kohaselt loodud keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata registrile, kuhu mõni osalev äriühing pidi dokumendid esitama, et piiriülene ühinemine on jõustunud. Kui see on ette nähtud, toimub varasema kande kustutamine nimetatud teate laekumisel, kuid mitte varem.

▼B

Artikkel 14

Piiriülese ühinemise tagajärjed

1.  Vastavalt artikli 2 punkti 2 alapunktidele a ja c lõpule viidud piiriülese ühinemisega kaasneb alates artiklis 12 nimetatud kuupäevast järgnev:

a) ühendatava äriühingu kogu vara ja kõik kohustused lähevad üle ühendavale äriühingule;

b) ühendatava äriühingu osanikest või aktsionäridest saavad ühendava äriühingu osanikud või aktsionärid;

c) ühendatav äriühing lakkab olemast.

2.  Vastavalt artikli 2 punkti 2 alapunktile b lõpule viidud piiriülese ühinemisega kaasneb alates artiklis 12 nimetatud kuupäevast järgnev:

a) ühinevate äriühingute kogu vara ja kõik kohustused lähevad üle uuele äriühingule;

b) ühendatava äriühingu osanikest või aktsionäridest saavad uue äriühingu osanikud või aktsionärid;

c) ühinevad äriühingud lakkavad olemast.

3.  Kui liikmesriik näeb äriühingute piiriülese ühinemise korral käesoleva direktiivi tähenduses ette erilised vorminõuded ühinevate äriühingute poolt üle antud teatud vara, õiguste ja kohustuste üleandmise kolmandate isikute suhtes kehtivuse osas, siis täidab need vorminõuded ühinemise tulemuseks olev äriühing.

4.  Piiriülese ühinemise jõustumise hetkel lähevad töölepingute või töösuhete alusel kehtivad ühinevate äriühingute õigused ja kohustused piiriülese ühinemise jõustumise järgselt üle piiriülese ühinemise tulemuseks olevale äriühingule piiriülese ühinemise jõustumiskuupäeval.

5.  Ühendava äriühingu osasid või aktsiaid ei vahetata ühendatava äriühingu osade või aktsiate vastu, kui need kuuluvad kas:

a) ühendavale äriühingule endale või küll enda nimel, kuid ühendava äriühingu ülesandel tegutsevale isikule;

b) ühendatavale äriühingule endale või küll enda nimel, kuid ühendatava äriühingu ülesandel tegutsevale isikule.

Artikkel 15

Lihtsustatud vorminõuded

1.  Kui piiriülene ühinemine viiakse ühendamise teel läbi äriühingu poolt, millele kuuluvad kõik ühendatava äriühingu või ühendatavate äriühingute osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvad osad või aktsiad ja muud väärtpaberid, siis:

 artikli 5 punktid b, c ja e, artikkel 8 ja artikli 14 lõike 1 punkt b kohaldamisele ei kuulu,

 artikli 9 lõige 1 ei kuulu kohaldamisele ühendatava äriühingu või ühendatavate äriühingute suhtes.

▼M1

2.  Kui piiriülese ühinemise ülevõtmise teel viib läbi äriühing, kellele kuulub 90 % või enam teise äriühingu osadest või aktsiatest ja muudest osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvatest väärtpaberitest, kuid mitte kõik, nõutakse sõltumatu eksperdi või ekspertide aruandeid ja uurimiseks vajalikke dokumente ainult sel määral, kui seda nõuab ühendavat äriühingut või ühendatavat äriühingut käsitlev siseriiklik õigus kooskõlas direktiiviga 78/855/EMÜ.

▼B

Artikkel 16

Töötajate osavõtt

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu suhtes selle registrijärgses asukoha liikmesriigis kehtivaid töötajate osavõttu käsitlevaid eeskirju, kui need on olemas.

2.  Piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid eeskirju töötajate osavõtu kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui vähemalt ühe ühineva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piiriülese ühinemise ühinemiskava artikli 6 kohast avaldamist on suurem kui 500 ja selles äriühingus on kasutusel ja toimib töötajate osavõtu süsteem vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k või kui piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu suhtes kohaldatav siseriiklik õigus ei näe ette

a) vähemalt samal tasemel töötajate osavõttu nagu kasutatakse asjaomastes ühinevates äriühingutes ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osavõttu, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või

b) piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu koosseisulistele töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid osavõtuõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad liikmesriigis, kus on piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu registrijärgne asukoht.

3.  Lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osavõttu piiriülese ühinemise tulemuseks olevas äriühingus ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis ja lõigetes 4 kuni 7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2, 3 ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

a) artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3, lõike 4 esimese lõigu esimene taane ja teine lõik, lõiked 5 ja 7;

b) artikli 4 lõige 1, lõike 2 punktid a, g ja h ning lõige 3;

c) artikkel 5;

d) artikkel 6;

e) artikli 7 lõige 1, lõike 2 esimese lõigu punkt b ja teine lõik ning lõige 3. Käesoleva direktiivi rakendamiseks tõstetakse siiski vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud protsentuaalset osakaalu, mis on vajalik nimetatud direktiivi lisa 3. osas toodud standardeeskirjade rakendamiseks 25 protsendilt 33 1/3 protsendini;

f) artiklid 8, 10 ja 12;

g) artikli 13 lõige 4;

h) lisa 3. osa punkt b.

4.  Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades:

a) annavad liikmesriigid ühinevate äriühingute asjaomastele organitele õiguse otsustada ilma eelnevate läbirääkimisteta selle kasuks, et nende suhtes kohaldatakse lõike 3 punktis h osutatud osavõtu standardeeskirju, mis on sätestatud piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguses, ning pidada nendest eeskirjadest kinni registrisse kandmise kuupäevast alates;

b) annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest – kaasa arvatud nende liikmete hääled, kes esindavad töötajaid vähemalt kahes eri liikmesriigis –, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning toetuda piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivatele eeskirjadele töötajate osavõtu kohta;

c) võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osavõtu standardeeskirju, ning nendest eeskirjadest sõltumatult määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära piiriülesel ühinemise tulemuseks oleva äriühingu haldusorganis. Kui siiski ühes ühinevas äriühingus moodustasid töötajate esindajad haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik.

5.  Osavõtuõiguste laiendamine piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osavõtuõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustus võtta neid töötajaid arvesse töötajate osavõtukünniste arvutamisel, millest lähtutakse osavõtuõiguste määratlemisel siseriiklikus õiguses.

6.  Kui vähemalt üks ühinevatest äriühingutest kasutab töötajate osavõtu süsteemi ja piiriülese ühinemise tulemuseks olevat äriühingut tuleb vastavalt lõikes 2 osutatud eeskirjadele juhtida sellise süsteemi alusel, tuleb kõnealune äriühing muuta sellist liiki äriühinguks, mis võimaldab osavõtuõigusi rakendada.

7.  Kui piiriülese ühinemise tulemuseks olevas äriühingus kasutatakse töötajate osavõtu süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osavõtuõiguste kaitse edaspidiste siseriiklike ühinemiste korral kolme aasta jooksul pärast ühinemise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis käesolevas artiklis sätestatud eeskirju.

Artikkel 17

Kehtivus

Vastavalt artiklile 12 jõustunud piiriülest ühinemist ei saa tühiseks tunnistada.

▼M2

Artikkel 17a

Andmekaitse

Käesoleva direktiiviga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 15 ).

▼B

Artikkel 18

Läbivaatamine

Viie aasta möödumisel artikli 19 esimeses lõigus nimetatud kuupäevast vaatab komisjon käesoleva direktiivi selle kohaldamise käigus saadud kogemuste alusel läbi ja teeb vajaduse korral ettepaneku seda muuta.

Artikkel 19

Lõppsätted

▼C1

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. detsembriks 2007.

▼B

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



( 1 ) ELT C 117, 30.4.2004, lk 43.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 10. mai 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. septembri 2005. aasta otsus.

( 3 ) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

( 4 ) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.

( 5 ) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.

( 6 ) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.

( 7 ) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. Direktiivi on muudetud direktiiviga 97/74/EÜ (EÜT L 10, 16.1.1998, lk 22).

( 8 ) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

( 9 ) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

( 10 ) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

( 11 ) Esimene nõukogu 9. märtsi 1968. aasta direktiiv 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

( 13 ) EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 14 ) ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.

( 15 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.