2004R2252 — ET — 26.06.2009 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2252/2004, 13. detsember 2004, (EÜT L 385, 29.12.2004, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 444/2009, 28. mai 2009, |
L 142 |
1 |
6.6.2009 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2252/2004,
13. detsember 2004,
liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
19. ja 20. juunil 2003. aastal toimunud Thessaloniki Euroopa Ülemkogu kinnitas, et Euroopa Liit vajab ühtset lähenemisviisi biomeetriliste tunnuste või biomeetriliste andmete kasutamiseks kolmandate riikide kodanike dokumentides, Euroopa Liidu kodanike passides ja infosüsteemides (VIS ja SIS II). |
|
(2) |
Passide minimaalsed turvastandardid kehtestati 17. oktoobril 2000 ülemkogus kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga. ( 3 ) Nüüd on asjakohane kõnealust resolutsiooni ajakohastada ühenduse meetmega, et saavutada kaitseks võltsimise eest passide ja reisidokumentide tõhustatud ja ühtlustatud turvastandardid. Samaaegselt tuleks passi või reisidokumenti lisada biomeetrilised tunnused, et luua kindel seos dokumendi ja selle õige kasutaja vahel. |
|
(3) |
Turvaelementide ühtlustamine ja biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine on tähtis samm uute elementide kasutuselevõtu suunas, pidades silmas tulevasi arenguid Euroopa tasandil; need muudavad reisidokumendi turvalisemaks ja loovad kindlama seose passi ja reisidokumendi ning selle kasutaja vahel, aidates seeläbi paremini tagada, et dokument on kaitstud kuritahtliku kasutamise eest. Arvesse tuleks võtta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) spetsifikatsioone, eelkõige masinloetavaid reisidokumente käsitlevas dokumendis 9303 ette nähtud spetsifikatsioone. |
|
(4) |
Käesolev määrus piirdub liikmesriikide passide ja reisidokumentide turvaelementide, sealhulgas biomeetriliste tunnuste ühtlustamisega. Dokumentide andmekandjatel sisalduvatele andmetele ligipääsu omavate asutuste ja organite määramine toimub siseriiklike õigusaktide alusel, kui ühenduse õiguse, Euroopa Liidu õiguse või rahvusvaheliste lepingute mis tahes asjakohastest sätetest ei tulene teisiti. |
|
(5) |
Käesolevas määruses tuleks sätestada üksnes sellised spetsifikatsioonid, mis ei ole salajased. Lisaks sellistele spetsifikatsioonidele on vaja spetsifikatsioone, mis võivad jääda salajasteks, et ennetada võltsimise ja järeletegemise riski. Sellised tehnilised lisaspetsifikatsioonid tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 4 ) |
|
(6) |
Komisjoni peaks abistama nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta). ( 5 ) |
|
(7) |
Et tagada nimetatud info kättesaadavus vaid selleks ettenähtud isikutele, on samuti tähtis, et iga liikmesriik määraks ainult ühe passide ja reisidokumentide tootmisega tegeleva ettevõtte, kusjuures liikmesriigile jääb õigus seda ettevõtet vajaduse korral vahetada; turvalisuse tagamiseks peab iga liikmesriik teatama kõnealuse pädeva ettevõtte nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. |
|
(8) |
Passi ja reisidokumentidega seotud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. ( 6 ) Tuleks tagada, et passi ei kanta muud teavet kui see, mis on sätestatud käesolevas määruses, selle lisas või mis on nimetatud asjaomases reisidokumendis. |
|
(9) |
Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on ühtsete turvastandardite ja koostalitlusvõimeliste biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmise peamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjaomane sätestada eeskirjad kõikidele liikmesriikidele, kes jõustavad 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni. ( 7 ) Käesolev määrus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt. |
|
(10) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes arvesse, et käesoleva määruse eesmärk on täiendada Schengeni acquis’d vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise kolmandale osale, otsustab Taani vastavalt protokolli artiklile 5 kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta võtab selle sätted üle oma siseriiklikku õigusesse. |
|
(11) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete, milles Ühendkuningriik ei osale, edasiarendamist vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’sätetes. ( 8 ) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(12) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete, milles Iirimaa ei osale, edasiarendamist vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’sätetes. ( 9 ) Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(13) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, ( 10 ) mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (kõnealuse lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta), ( 11 ) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga. |
|
(14) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, ( 12 ) mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga koostoimes nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse (mis käsitleb selle lepingu alla kirjutamist Euroopa Liidu ning Euroopa Ühenduse nimel ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist) ( 13 ) artikli 4 lõikega 1, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE.
Artikkel 1
1. Liikmesriikides väljastatavad passid ja reisidokumendid vastavad määruse lisas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele.
Passid ja reisidokumendid väljastatakse igale isikule eraldi dokumentidena.
Komisjon esitab hiljemalt 26. juunil 2012 aruande üksi või saatjaga reisivatele ja liikmesriikide välispiire ületavatele lastele kehtivate nõuete kohta ning esitab vajaduse korral asjakohaseid algatusi, et tagada ühine lähenemisviis eeskirjadele, mis käsitlevad liikmesriikide välispiire ületavate laste kaitset.
2. Passidele ja reisidokumentidele lisatakse äärmiselt turvaline andmekandja, mis sisaldab näokujutist. Liikmesriigid lisavad samuti koostalitlusvõimelistes vormingutes otsevajutusega võetud kaks sõrmejälge. Andmed on turvatud ja andmekandja on piisava salvestusmahu ja -võimega, et tagada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus.
2a. Järgmised isikud on sõrmejälgede andmise kohustusest vabastatud:
a) alla 12-aastased lapsed.
12 aasta vanusepiir kehtib ajutiselt. Artiklis 5a osutatud aruanne sisaldab vanusepiiri läbivaatamist ja vajaduse korral vanusepiiri muutmise ettepanekut.
Ilma et see piiraks artikli 5a kohaldamise tagajärgi, võivad liikmesriigid, kus oli enne 26. juunil 2009. aastat vastu võetud siseriikliku õigusaktiga ette nähtud 12 aastast madalam vanusepiir, kohaldada seda vanusepiiri üleminekuperioodil kuni neli aastat pärast 26. juunil 2009. Siiski ei tohi vanusepiir üleminekuperioodil olla madalam kui 6 aastat;
b) isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta.
2b. Kui sõrmejälgede võtmine kindlaksmääratud sõrmedelt on ajutiselt võimatu, lubavad liikmesriigid võtta sõrmejälgi teistelt sõrmedelt. Kui ka teistelt sõrmedelt on ajutiselt võimatu sõrmejälgi võtta, võivad nad väljastada ajutise passi, mille kehtivusaeg on 12 kuud või lühem.
3. Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide poolt välja antud passide ja reisidokumentide suhtes. Määrust ei kohaldata liikmesriikide poolt oma kodanikele väljastatavate isikutunnistuste suhtes või ajutiste passide ja reisidokumentide suhtes, mille kehtivusaeg ei ületa 12 kuud.
Artikkel 1a
1. Biomeetrilisi tunnuseid võtavad riigi passide ja reisidokumentide väljastamisega tegelevate ametiasutuste kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad.
2. Liikmesriigid koguvad taotlejalt biomeetrilisi tunnuseid kooskõlas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud tagatistega. Liikmesriigid tagavad, et juhuks, kui andmete registreerimisega on raskusi, on olemas sobivad menetlused, mis tagavad asjaomase isiku inimväärikuse.
Artikkel 2
Artikli 5 lõikes 2 nimetatud korras kehtestatakse passide või reisidokumentide täiendavad tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) soovitustele, seoses järgmisega:
a) täiendavad turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;
b) biomeetriliste elementide andmekandja ja selle turvamise, sealhulgas andmetele loata juurdepääsu vältimise tehnilised spetsifikatsioonid;
c) näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedinõuded ja ühised tehnilised standardid.
Artikkel 3
1. Vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud korrale võidakse otsustada, et artiklis 2 osutatud spetsifikatsioonid on salajased ja ei kuulu avaldamisele. Need tehakse kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud trükkimise eest vastutavatele ettevõtetele ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.
2. Iga liikmesriik määrab ühe ettevõtte, kes vastutab passide ja reisidokumentide trükkimise eest. Liikmesriik teatab selle ettevõtte nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kaks või enam liikmesriiki võivad nimetada ühe ja sama ettevõtte. Igal liikmesriigil on õigus enda määratud ettevõtet vahetada. Liikmesriik teatab vastavatest muudatustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Artikkel 4
1. Ilma et see piiraks andmekaitsereeglite kohaldamist, on isikul, kellele pass või reisidokument on välja antud, õigus kontrollida passi või reisidokumenti kantud isikuandmeid ja vajaduse korral nõuda paranduste tegemist või andmete kustutamist.
2. Passi või reisidokumenti kantakse andmeid masinloetaval kujul ainult juhul, kui see on sätestatud käesolevas määruses või selle lisas või kui dokumendi väljastanud liikmesriik on seda passis või reisidokumendis nimetanud vastavalt oma siseriiklikule õigusele.
3. Biomeetrilisi andmeid kogutakse ja salvestatakse passide ja reisidokumentide andmekandjale nende dokumentide väljastamise eesmärgil. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse biomeetrilisi tunnuseid passides ja reisidokumentides üksnes järgmise kontrollimiseks:
a) passi või reisidokumendi ehtsus;
b) kasutaja isikusamasus otseselt kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui passi või reisidokumendi esitamine on seadusega nõutav.
Täiendavaid turvaelemente kontrollitakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) ( 14 ) artikli 7 lõike 2 kohaldamist. Kui võrdlemisel kokkulangevust ei tuvastata, ei mõjuta see iseenesest passi või reisidokumendi kehtivust välispiiride ületamise eesmärgil.
Artikkel 5
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 artikli 6 lõike 2 alusel loodud komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 5a
Komisjon esitab hiljemalt 26. juunil 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis põhineb laiaulatuslikul ja põhjalikul uuringul, mille viib läbi sõltumatu asutus ja mille järelevalvet teostab komisjon ning milles uuritakse alla 12-aastaste laste sõrmejälgede kasutamise usaldusväärsust ja tehnilist teostatavust isikusamasuse tuvastamisel ja isiku kontrollimisel ning hinnatakse ka kasutusel olevate süsteemide täpsust, samuti võrreldakse eksliku tagasilükkamise määra igas liikmesriigis, ning selle uuringu tulemuste põhjal analüüsi, mis selgitaks kokkulangevuse tuvastamise protsessi käsitlevate ühiste eeskirjade vajadust. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse kohandamiseks.
Artikkel 6
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust järgmiselt:
a) näokujutise osas: hiljemalt 18 kuud;
b) sõrmejälgede osas: hiljemalt 36 kuud
pärast artiklis 2 osutatud täiendavate tehniliste spetsifikatsioonide vastuvõtmist. Siiski ei mõjuta see juba väljastatud passide ja reisidokumentide kehtivust.
Artikli 1 lõike 1 teist lõiku rakendatakse hiljemalt 26. juunil 2012. Siiski ei mõjuta see dokumendi omaniku jaoks algset kehtivusaega.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
LISA
LIIKMESRIIKIDES VÄLJASTATAVATE PASSIDE JA REISIDOKUMENTIDE MINIMAALSED TURVASTANDARDID
Sissejuhatus
Käesolevas lisas sätestatakse liikmesriikide passide ja reisidokumentide puhul nõutav minimaalne turvalisuse tase. Lisa sätted käsitlevad eelkõige isikuandmete lehekülge. Üldisi turvanõudeid kohaldatakse samuti passide ja reisidokumentide teiste osade suhtes.
Isikuandmete lehekülg võib sisaldada erinevaid alusmaterjale. Lisas täpsustatakse kasutatava spetsiifilise materjali minimaalset turvalisuse taset.
1. Materjal
Passi või reisidokumendi isikuandmeid või muid andmed sisaldavate osade jaoks kasutatav paber peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
— optiliste valgenditeta,
— kahetooniliste vesimärkidega,
— turvareagentidega, mis kaitsevad keemilise kustutamise eest,
— värviliste kiududega (osaliselt nähtavad ja osaliselt UV-fluorestseerivad, või nähtamatud ja vähemalt kahevärviliselt fluorestseerivad),
— soovitatavalt UV-fluorestseerivate planšettidega (kleebiste puhul kohustuslik),
— soovitatakse kasutada turvaniiti.
Kui isikuandmete lehekülg on kleebise kujul, võib kõnealuse lehe jaoks kasutataval paberil vesimärgist loobuda. Vesimärgist võib samuti loobuda passi kaante sisekülgedel kasutataval paberil. Turvareagentide kasutamine passi või reisidokumendi kaante sisekülgedel on nõutav ainult juhul, kui neile kantakse andmeid.
Õmblusniit peab olema kaitstud väljavahetamise eest.
Kui passi või reisidokumendi andmelehekülg on valmistatud täielikult sünteetilisest ainest, ei ole üldjuhul võimalik passi või reisidokumendi paberi puhul kasutatavaid ehtsusmärke kasutada. Kleebiste ja plastikust andmelehekülgede korral tuleb ehtsusmärkide puudumine materjalis kompenseerida turvatrüki, kopeerimisvastaste elementide kasutamise või järgnevaid miinimumnõudeid ületava punktidele 3, 4 ja 5 vastava isikustamistehnika kasutamisega.
2. Isikuandmete lehekülg
Pass või reisidokument peab sisaldama masinloetavat isikuandmete lehekülge, mis vastab ICAO dokumendi 9303 1. osale (masinloetavad passid), ning passide väljaandmine peab olema kooskõlas kõnealuses dokumendis masinloetavatele passidele kehtestatud spetsifikatsioonidega.
Passi kasutaja fotokujutis peab samuti olema kõnealusel leheküljel ja see ei tohi olla isikuandmete leheküljele kinnitatud, vaid peab olema materjali integreeritud punktis 5 nimetatud isikustamistehnikaid kasutades.
Isikuandmed kantakse passi või reisidokumendi tiitellehele järgnevale leheküljele. Igal juhul ei tohi isikuandmeid kanda enam kaane siseküljele.
Isikuandmete lehekülje kujundus peab olema eristatav teistest lehekülgedest.
3. Trükitehnikad
Kasutatakse järgmisi trükitehnikaid:
A. Tausta trükkimiseks:
— kahetoonilised giljošid või võrdväärsed struktuurid,
— spektrivärvused, võimalusel fluorestseerivad,
— UV-fluorestseeriv ületrükk,
— tõhusad võltsimis- ja järeletegemisvastased motiivid (eelkõige isikuandmete leheküljel) koos mikrotrüki valikulise kasutamisega,
— paberist passi või reisidokumendi lehtede ja kleebiste korral peab kasutama reagenttrükivärve,
— kui passi või reisidokumendi paber on võltsimise eest hästi kaitstud, ei ole reagenttrükivärvide kasutamine kohustuslik.
B. Vormide trükkimine
Integreeritud mikrotrüki abil (kui see ei sisaldu juba taustatrükis).
C. Numeratsioon
Passi või reisidokumendi igale siseleheküljele kantakse kas trükkides (võimaluse korral erilises numbri- või kirjaliigis ning UV-fluorestseeriva värviga) või augustades kordumatu dokumendinumber; passi andmelehekülje puhul integreeritakse kordumatu dokumendinumber lehele, kasutades sama tehnikat mida isikuandmete puhul. Passi andmeleheküljel peaks kordumatu dokumendinumber olema soovitavalt nähtav lehe mõlemal küljel. Kui isikuandmete jaoks kasutatakse kleebist, peaks kordumatu dokumendinumber olema trükitud fluorestseeriva värviga, ning erilise numbri- või kirjatüübi kasutamine on kohustuslik.
Kui isikuandmed kantakse kleebistele või lamineerimata paberist siselehekülgedele, tuleb kasutada ka varjatud kujutisi sisaldavat sügavtrükki, mikrokirja ja optiliselt muutuvate omadustega värvi ning difraktsioonilist optiliselt muutuva kujutisega elementi (DOVID – Diffractive Optically Variable Image Device). Passi täielikult plastikust valmistatud andmelehekülgedel kasutatakse ka täiendavaid optiliselt muutuvaid turvaelemente, milleks on vähemalt DOVID või sellega võrdväärsed meetmed.
4. Kaitse kopeerimise eest
Isikuandmete leheküljel tuleb kasutada optiliselt muutuvat (OVD) või samaväärset elementi, mis võimaldab saavutada ühtse viisavormiga samaväärse tuvastamise ja turvalisuse taseme, ja mis peab olema difraktsiooniliste struktuuride kujul, mis muutuvad erineva nurga alt vaadates (DOVID) ja mis on inkorporeeritud (võimalikult õhukesse) kuumlaminaati või samaväärsesse laminaati või peale kantud optiliselt muutuva (OVD) kattekihina või, kui tegemist on kleebisega või lamineerimata paberist siselehega, lisatud metalliseeritud või osaliselt demetalliseeritud optiliselt muutuva elemendi (sügavtrükis ületrükk) või samaväärse elemendi kujul.
Optiliselt muutuvad elemendid peaks olema integreeritud dokumenti kihilise struktuurielemendi kujul, kaitstes tõhusalt võltsimise ja järeletegemise eest. Paberist dokumentide korral peaksid need olema integreeritud üle võimalikult suure pinna (võimalikult õhukese) kuumlaminaadi või sellega samaväärse laminaadi elemendina või kaitsekihi elemendina, nagu on kirjeldatud punktis 5. Sünteetilisest ainest valmistatud dokumentide korral peaksid need olema integreeritud kaardi kihile üle võimalikult suure pinna.
Kui plastikust andmelehekülge isikustatakse lasergraveerimise teel ja sellesse lisatakse optiliselt muutuv lasergraveeritud element, lisatakse difraktsiooniline optiliselt muutuv element vähemalt positsioneeritud metalliseeritud või läbipaistva DOVIDi kujul, et saavutada tugevdatud kaitse paljundamise vastu.
Kui isikuandmete lehekülg on valmistatud sünteetilisest ainest, millel on paberist keskkiht, lisatakse difraktsiooniline optiliselt muutuv element vähemalt positsioneeritud metalliseeritud või läbipaistva DOVIDi kujul, et saavutada tugevdatud kaitse paljundamise vastu.
5. Isikustamistehnika
Et tagada passi või reisidokumenti kantavate andmete nõuetekohane kaitse võltsimise ja järeletegemise eest, integreeritakse isikuandmed, sealhulgas kasutaja fotokujutis, kasutaja allkiri ja muud dokumendi väljaandmise põhiandmed dokumendi alusmaterjali. Foto kinnitamise tavapäraseid viise enam ei kasutata.
Kasutada võib järgmisi isikustamistehnikaid:
— lasertrükk,
— termoülekanne,
— tinditrükk,
— fotograafilised tehnikad,
— lasergraveerimine, mis ulatub kaardi turvaelemente sisaldavate kihtideni.
Et tagada isiku- ja väljastamisandmete piisav kaitse muutmiskatsete eest, on lasertrükkimise, termoülekande või fotograafiliste tehnikate kasutamise korral kohustuslik (võimalikult õhuke) kuumlamineerimine või samaväärne lamineerimine koos kopeerimisvastase elemendi kasutamisega.
Reisidokumendid väljastatakse masinloetaval kujul. Isikuandmete lehekülje kujundus vastab ICAO dokumendi 9303 1. osas esitatud spetsifikatsioonidele ning väljastamise kord vastab selles masinloetavatele dokumentidele kehtestatud spetsifikatsioonidele.
( 1 ) ELT C 98, 23.4.2004, lk 39.
( 2 ) Arvamus on esitatud 2. detsembril 2004. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 3 ) EÜT C 310, 28.10.2000, lk 1.
( 4 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 5 ) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
( 6 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 7 ) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).
( 8 ) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
( 9 ) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
( 10 ) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
( 11 ) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
( 12 ) Nõukogu dokument 13054/04, kättesaadav veebilehel: http://register.consilium.eu.int
( 13 ) Nõukogu dokumendid 13464/04 ja 13466/04, kättesaadavad veebilehel: http://register.consilium.eu.int
( 14 ) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.