2004R0794 — ET — 02.05.2014 — 007.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 794/2004,

21. aprill 2004,

millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks

(EÜT L 140, 30.4.2004, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1627/2006, 24. oktoober 2006,

  L 302

10

1.11.2006

►M2

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1935/2006, 20. detsember 2006,

  L 407

1

30.12.2006

►M3

Komisjoni määrus (EÜ) nr 271/2008, 30. jaanuar 2008,

  L 82

1

25.3.2008

►M4

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1147/2008, 31. oktoober 2008,

  L 313

1

22.11.2008

►M5

Komisjoni määrus (EÜ) nr 257/2009, 24. märts 2009,

  L 81

15

27.3.2009

►M6

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1125/2009, 23. november 2009,

  L 308

5

24.11.2009

►M7

Komisjoni määrus (EL) nr 372/2014, 9. aprill 2014,

  L 109

14

12.4.2014


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 044, 15.2.2007, lk 3  (1935/2006)




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 794/2004,

21. aprill 2004,

millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks



EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, ( 1 ) eriti selle artiklit 27,

pärast konsulteerimist riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks, et hõlbustada riigiabi käsitlevate teadete koostamist liikmesriikide poolt ja nende hindamist komisjoni poolt, on soovitav kehtestada kohustuslik teatevorm. Nimetatud vorm peab olema võimalikult terviklik.

(2)

Nii teate tüüpvorm kui ka kokkuvõtliku teabe leht ja täiendava teabe lehed peaksid hõlmama kõiki olemasolevaid suuniseid ja raamistikke riigiabivaldkonnas. Neid tuleks muuta või asendada vastavalt nimetatud tekstide täiustamisele.

(3)

Tuleks sätestada lihtsustatud teatamissüsteem olemasoleva abi teatavate muudatuste puhul. Selline lihtsustatud kord tuleks heaks kiita üksnes siis, kui komisjoni on korrapäraselt teavitatud kõnealuse olemasoleva abi rakendamisest.

(4)

Õiguskindluse huvides on vajalik selgitada, et väikestest suurenemistest kuni 20 % toetusprogrammi algsest eelarvest, eelkõige inflatsioonimõjude arvessevõtmiseks, ei oleks vaja komisjoni teavitada, kuna need tõenäoliselt ei mõjuta komisjoni algset hinnangut programmile vastavuse kohta, tingimusel et toetusprogrammi muud tingimused jäävad muutmata.

(5)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 21 nõutakse liikmesriikidelt kõiki olemasolevaid toetusprogramme või väljaspool heakskiidetud toetusprogrammi antud üksiktoetusi käsitlevate aastaaruannete esitamist komisjonile, mille suhtes ei ole tingimusliku otsusega kehtestatud mingeid konkreetseid aruandmiskohustusi.

(6)

Et komisjon oleks võimeline täitma oma kohustusi toetuse kontrollimisel, peavad liikmesriigid talle edastama täpsed andmed sellise toetuse liikide ja summade kohta, mida nad on andnud olemasolevate toetusprogrammide alusel. On võimalik lihtsustada ja parandada riigiabist komisjonile teatamise korda, mida on hetkel kirjeldatud EÜ asutamislepingu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingu kohases ühises aruandmis- ja teatamismenetluses, mis sätestati komisjoni 2. augusti 1995. aasta kirjas liikmesriikidele. Käesolev määrus ei hõlma seda osa nimetatud ühisest menetlusest, mis käsitleb WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 ja GATT 1994 artikli XVI kohaste subsiidiume käsitlevate teadetega seotud liikmesriikide aruandmiskohustusi.

(7)

Aastaaruannetes nõutud teabe eesmärk on võimaldada komisjonil jälgida üldisi toetusmäärasid ja kujundada üldpilt erinevat liiki toetuse mõjudest konkurentsile. Selleks võib komisjon samuti paluda liikmesriikidel esitada ajutiselt lisaandmeid valitud teemade kohta. Teema valikut tuleks eelnevalt arutada liikmesriikidega.

(8)

Iga-aastased aruandmised ei hõlma teavet, mis võib olla vajalik selle tõendamiseks, et konkreetsed toetusmeetmed vastavad ühenduse õigusele. Komisjon peaks seetõttu säilitama õiguse paluda liikmesriikidelt kohustuste võtmist või liita otsustele tingimused lisateabe nõudmiseks.

(9)

Tuleks täpsustada, et määruse (EÜ) nr 659/1999 kohased tähtajad tuleks arvutada vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, ( 2 ) mida on täiendatud käesolevas määruses sätestatud erieeskirjadega. On vajalik eelkõige kindlaks teha sündmused, mis määravad riigiabimenetlustele kohaldatava tähtaja alguse. Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada varem kehtinud tähtaegade suhtes, mis kehtivad jätkuvalt pärast käesoleva määruse jõustumist.

(10)

Tagasinõudmise eesmärk on uuesti taastada see olukord, mis valitses enne seda, kui toetust anti ebaseaduslikult. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks soodustusi hinnata objektiivselt alates sellest hetkest, mil toetus on toetusesaaja ettevõttele kättesaadav, sõltumata nimetatud ettevõtte hiljem tehtud äriotsustest.

(11)

Üldiste finantstavade kohaselt on asjakohane fikseerida tagasinõudmise intressimäär aastase protsendimäärana.

(12)

Pankadevaheliste ülekannete mahu ja sageduse tulemuseks on intressimäär, mis on järjekindlalt mõõdetav ja statistiliselt oluline ning oleks seetõttu aluseks tagasinõudmise intressimäärale. Pankadevahelist valuutatehingute vahetuskurssi (swap-kurss) tuleks siiski kohandada nii, et see kajastaks pangandussektorist väljaspool valitseva suurenenud äririski üldiseid määrasid. Pankadevaheliste valuutatehingute vahetuskurssi käsitleva teabe põhjal peaks komisjon kehtestama ühtse tagasinõudmise intressimäära iga liikmesriigi kohta. Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise huvides on asjakohane kinnitada täpne meetod, mille alusel intressimäär tuleks arvutada, ja avaldada nii antud hetkel kohaldatav tagasinõudmise intressimäär kui ka eelnevalt kohaldatud asjaomased määrad.

(13)

Riigiabi võib pidada toetusesaaja ettevõtte keskmise tähtajaga rahastamisvajaduste vähendajaks. Neil eesmärkidel ja kooskõlas üldiste finantstavadega võib määrata keskmiseks tähtajaks viis aastat. Tagasinõudmise intressimäär peaks seetõttu vastama viieks aastaks fikseeritud aastasele protsendimäärale.

(14)

Arvestades eesmärki taastada olukord, mis kehtis enne toetuse ebaseaduslikku andmist, ja kooskõlas üldiste finantstavadega, tuleks komisjoni poolt fikseeritavale tagasinõudmise intressimäärale igal aastal liita intress. Samadel põhjustel tuleks kohaldada esimesel viiel tagasinõudmise aastal tagasinõudmise intressimäära, mida kohaldatakse esimesel tagasinõudmise aastal, ja järgneval viiel aastal tuleks kohaldada kuuendal tagasinõudmise aastal kohaldatavat tagasinõudmise intressimäära.

(15)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva teatatud tagasinõudmisotsuste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I PEATÜKK

OBJEKT JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Objekt ja reguleerimisala

1.  Käesolev määrus sätestab üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 659/1999 osutatud teadete ja aastaaruannete vormi, sisu ja muid üksikasju. Selles sätestatakse samuti kõikides riigiabimenetlustes kohaldatavate tähtaegade ja ebaseadusliku toetuse tagasinõudmise intressimäärade arvutamist käsitlevad sätted.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse toetuste suhtes kõikides sektorites.



II PEATÜKK

TEATED

Artikkel 2

Teadete vormid

Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi teatada riigiabist kivisöesektoris komisjoni otsuse 2002/871/EÜ ( 3 ) kohaselt, tuleks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 2 lõike 1 kohased uusi toetusi käsitlevad teated esitada käesoleva määruse I lisa I osas sätestatud teatevormil muude kui artikli 4 lõikes 2 nimetatud teadete puhul.

Meetme hindamisel määruste, suuniste, raamistike ja muude riigiabi suhtes kohaldatavate tekstide kohaselt vajaminev täiendav teave esitatakse I lisa III osas sätestatud täiendava teabe lehtedel.

Kui asjaomaseid suuniseid või raamistikke muudetakse või asendatakse, kohandab komisjon vastavaid vorme ja teabelehti.

▼M3

Artikkel 3

Teatiste edastamine

1.  Teatise edastab komisjonile liikmesriigi määratud isik elektroonilise kinnituse kaudu. Sellist kinnitatud teatist käsitletakse alalise esindaja saadetuna.

2.  Komisjon saadab oma kirjavahetuse kõnealuse liikmesriigi alalisele esindajale või mis tahes muule nimetatud liikmesriigi määratud aadressile.

3.  Alates 1. juulist edastatakse teatised elektrooniliselt veebirakenduse interaktiivne riigiabist teatamise süsteem (SANI) kaudu.

Kogu teatisega seotud kirjavahetus edastatakse avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) turvatud e-posti süsteemi kaudu.

4.  Erandjuhtudel ning komisjoni ja asjaomase liikmesriigi kokkuleppel võib kasutada teatise või sellega seotud kirjavahetuse esitamiseks muud kokkulepitud sidekanalit kui need, millele on viidatud lõikes 3.

Sellise kokkuleppe puudumisel ei käsitleta teatist või sellega seotud kirjavahetust komisjonile esitatuna, kui liikmesriik on selle komisjonile esitanud muu sidekanali kui lõikes 3 nimetatute kaudu.

5.  Kui teatis või sellega seotud kirjavahetus sisaldab konfidentsiaalset teavet, määratleb asjaomane liikmesriik sellise teabe selgelt ning esitab selle konfidentsiaalseks liigitamise põhjused.

6.  Liikmesriigid viitavad lõplikule abisaajale antava iga abimeetme korral riigiabi identifitseerimisnumbrile, mille komisjon on abikavale andnud.

Esimest lõiget ei kohaldata maksumeetmete vormis antava abi suhtes.

▼B

Artikkel 4

Teatavate olemasolevate toetuste muudatusi käsitlev lihtsustatud teatamismenetlus

1.  Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 lõike c kohaldamisel tähendab olemasoleva toetuse muudatus mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist 20 % võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks.

2.  Olemasoleva toetuse järgmistest muudatustest teatatakse II lisas sätestatud lihtsustatud teatevormil:

a) heakskiidetud toetusprogrammi eelarve suurenemised üle 20 %;

b) olemasoleva heakskiidetud toetusprogrammi kehtivusaja pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma;

c) heakskiidetud toetusprogrammi kohaldamiskriteeriumide karmistamine, toetusmäära vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine.

Komisjon annab endast parima, et võtta vastu lihtsustatud teatevormis teatatud toetust käsitlev otsus ühe kuu jooksul.

3.  Lihtsustatud teatamismenetlust ei kasutata selliste toetusprogrammide muutustest teatamiseks, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud artiklite 5, 6 ja 7 kohaseid aastaaruandeid, välja arvatud juhul, kui aastaaruanded aastate kohta, mil toetust on antud, esitatakse teatega koos.



III PEATÜKK

AASTAARUANDED

Artikkel 5

Aastaaruannete vorm ja sisu

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli teise ja kolmanda lõigu ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõike 4 kohaselt vastu võetud tingimuslikus otsuses kehtestatud konkreetset aruandlust käsitlevate lisanõuete kohaldamist või kõnealuse liikmesriigi toetuse heakskiitmisotsusega seoses võetud kohustuste järgimist, koostavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 21 lõikes 1 nimetatud aastaaruanded olemasolevate toetusprogrammide kohta IIIA lisas sätestatud aruandluse standardvormi kohaselt iga kalendriaasta või selle osa suhtes, mil programmi kohaldatakse.

IIIB lisas sätestatakse vorm aastaaruannete jaoks, mis koostatakse asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud olemasolevate toetusprogrammide kohta.

IIIC lisas sätestatakse vorm aastaaruannete jaoks, mis koostatakse asutamislepingu I lisas loetletud kalandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud olemasolevate riigiabiprogrammide kohta.

2.  Komisjon võib paluda liikmesriikidel esitada lisaandmeid valitud teemade kohta, mida eelnevalt liikmesriikides arutatakse.

Artikkel 6

Aastaaruannete edastamine ja avaldamine

1.  Iga liikmesriik edastab oma aastaaruande komisjonile elektroonilisel kujul hiljemalt selle aasta 30. juuniks, mis järgneb aruandes käsitletud aastale.

Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid esitada hinnanguid, tingimusel et tegelikud andmed edastatakse hiljemalt järgmist aastat käsitlevate andmetega koos.

2.  Igal aastal avaldab komisjon riigiabi käsitleva kokkuvõtte, mis sisaldab eelmisel aastal esitatud aastaaruannetes sisalduva teabe sünteesi.

Artikkel 7

Aastaaruannete staatus

Aastaaruannete edastamist ei käsitata toetusmeetmete teatamiskohustuse täitmisena enne, kui need meetmed jõustatakse vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, ning selline edastamine ei piira mingil viisil määruse (EÜ) nr 659/1999 III peatükis sätestatud menetluse kohaselt tehtud väidetavalt ebaseadusliku toetust käsitleva uurimise tulemust.



IV PEATÜKK

TÄHTAJAD

Artikkel 8

Tähtaegade arvutamine

▼M7

1.  Määruses (EÜ) nr 659/1999 ja käesolevas määruses sätestatud või komisjoni poolt asutamislepingu artikli 108 kohaselt kindlaks määratud tähtajad arvutatakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 ja käesoleva artikli lõigetes 2–5b sätestatud erieeskirjade kohaselt. Vastuolu ilmnemise korral kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

▼B

2.  Tähtajad määratakse kuudes või tööpäevades.

▼M3

3.  Komisjoni toimingute tähtaegade arvutamisel loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud sündmuseks käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 ja artikli 3 lõike 3 kohaselt esitatud teatise või järgneva kirjavahetuse vastuvõtmine.

4.  Liikmesriikide toimingute tähtaegade arvutamisel loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud sündmuseks käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt esitatud komisjoni teatise või kirjavahetuse vastuvõtmine.

▼B

5.  Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamisel pärast määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõikes 1 nimetatud ametliku uurimismenetluse algatamist kolmandate osapoolte ja nende liikmesriikide, kes ei ole otseselt seotud menetlusega, arvamuste esitamise tähtaeg algab Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamisest.

▼M7

5a.  Seoses määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 6 kohaselt kolmandatelt isikutelt nõutava teabe esitamise tähtajaga loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamisel asjakohaseks sündmuseks teabenõude kättesaamist.

5b.  Seoses määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 7 kohaselt kolmandatelt isikutelt nõutava teabe esitamise tähtajaga loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamisel asjakohaseks sündmuseks otsusest teatamist.

▼B

6.  Kõiki tähtaja pikendamise taotlusi põhjendatakse nõuetekohaselt, ja need saadetakse kirjalikult tähtaega kinnitava osapoole määratud aadressile vähemalt kaks tööpäeva enne tähtaja lõppu.



V PEATÜKK

TAGASINÕUTAVA EBASEADUSLIKU TOETUSE INTRESSIMÄÄR

▼M3

Artikkel 9

Intressimäära fikseerimise meetod

1.  Kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, on asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 vastuolus antud riigiabi tagasinõudmisel kasutatavaks intressimääraks aastane protsendimäär, mille määrab kindlaks komisjon enne kalendriaasta algust.

2.  Intressimäär arvutatakse rahaturu üheaastasele intressimäärale 100 baaspunkti liitmise kaudu. Kui kõnealune määr ei ole kättesaadav, siis kasutatakse rahaturu kolmekuulisi intressimäärasid, või nende puudumisel riigi võlakirjade intressimäärasid.

3.  Usaldusväärsete rahaturu või riigi võlakirjade intressimäärade või võrdväärsete andmete puudumisel või erandjuhtudel võib komisjon tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga fikseerida riigiabi tagasinõudmise intressimäära erineva meetodi ja talle kättesaadava teabe alusel.

4.  Riigiabi tagasinõudmise intressimäär vaadatakse läbi üks kord aastas. Baasmäär arvutatakse vastava aasta septembris, oktoobris ja novembris kehtinud rahaturu üheaastase intressimäära alusel. Sel viisil arvutatud määra kohaldatakse kogu järgmise aasta jooksul.

5.  Võttes lisaks arvesse märkimisväärseid ja äkilisi kõikumisi, ajakohastatakse baasmäära alati siis, kui kolme eelneva kuu alusel arvutatud keskmine määr erineb kehtivast määrast rohkem kui 15 %. Selline uus määr kehtib alates arvutuses kasutatud kuudele järgneva teise kuu esimesest päevast.

▼B

Artikkel 10

Avaldamine

Komisjon avaldab kehtivad ja asjaomased varasemad riigiabi tagasinõudmise intressimäärad Euroopa Liidu Teatajas ja teadmiseks Internetis.

Artikkel 11

Intressi kohaldamise meetod

1.  Kohaldatavaks intressimääraks on määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil ebaseaduslik toetus anti esimest korda toetuse saaja käsutusse.

2.  Intressimäärale kohaldatakse intressi kuni toetuse tagasinõudmise kuupäevani. Eelneval aastal kogunenud intressile kohaldatakse intressi igal järgneval aastal.

▼M3

3.  Lõikes 1 nimetatud intressimäära kohaldatakse kogu perioodi jooksul kuni tagastamise kuupäevani. Kui ebaseadusliku abi abisaajale esmakordse andmise kuupäev ja abi tagastamise kuupäev on enam kui aastase ajavahega, arvutatakse intressimäär ümber üheaastase intervalliga, võttes aluseks ümberarvutuse ajal kehtiva määra.

▼M7



Va PEATÜKK

KAEBUSTE KÄSITLEMINE

Artikkel 11a

Kaebuste vastuvõetavus

1.  Isik, kes esitab kaebuse vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõikele 1 ja artikli 20 lõikele 2, tõendab, et ta on huvitatud pool kõnealuse määruse artikli 1 punkti h tähenduses.

2.  Huvitatud pooled täidavad nõuetekohaselt IV lisas sätestatud vormi ja esitavad kogu seal nõutava kohustusliku teabe. Huvitatud poole põhjendatud taotluse korral võib komisjon ta vabastada kohustusest esitada teatavat vormis nõutavat teavet.

3.  Kaebused esitatakse ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.



Vb PEATÜKK

KONFIDENTSIAALSE TEABE IDENTIFITSEERIMINE JA KAITSE

Artikkel 11b

Ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse

Isik, kes esitab teavet vastavalt määrusele (EÜ) nr 659/1999, märgib selgelt ära, millist teavet ta peab konfidentsiaalseks ja miks, ning esitab komisjonile teabest eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni. Kui teave tuleb esitada teatava tähtaja jooksul, kohaldatakse sama tähtaega mittekonfidentsiaalse versiooni esitamise suhtes.

▼B



VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Läbivaatamine

Komisjon vaatab liikmesriikidega nõu pidades läbi käesoleva määruse kohaldamise nelja aasta jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II peatükki kohaldatakse üksnes nende teadete suhtes, mis on komisjonile edastatud rohkem kui viis kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

III peatükki kohaldatakse aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2003 antud toetust.

IV peatükki kohaldatakse mis tahes tähtaja suhtes, mis on fikseeritud, kuid mis ei ole veel lõppenud käesoleva määruse jõustumise päeval.

Artikleid 9 ja 11 kohaldatakse kõikide tagasinõudmisotsuste suhtes, millest teavitatakse pärast käesoleva määruse jõustumispäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

STANDARDVORM RIIGIABIST TEATAMISEKS VASTAVALT EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKELE 3 JA EBASEADUSLIKKU TOETUST KÄSITLEVA TEABE ESITAMISEKS

Käesolevat vormi kasutavad liikmesriigid uutest toetusprogrammidest ja üksiktoetustest EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatamiseks. Seda kasutatakse samuti siis, kui komisjoni teavitatakse õiguskindluse huvides meetmest, mis ei ole toetus.

Liikmesriikidel palutakse samuti kasutada käesolevat vormi, kui komisjon taotleb põhjalikku teavet väidetavalt ebaseadusliku toetuse kohta.

Käesolev vorm on kolmeosaline:

I.  Üldteave: täidetakse alati

II.  Kokkuvõtlik teave Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks

III.  Lisateabeleht sõltuvalt toetuse liigist

Palun pange tähele, et kui käesolevat vormi ei täideta korrektselt, võidakse puudulikult täidetud vorm tagasi saata. Täidetud vormi edastab komisjonile kõnealuse liikmesriigi alaline esindaja. See adresseeritakse komisjoni peasekretärile.

Kui liikmesriik soovib juhinduda määrustes, suunistes, raamistikes ja muudes riigiabi suhtes kohaldatavates tekstides sätestatud erimenetlusest, saadetakse teate koopia komisjoni vastutava talituse peadirektorile.

▼M3

image

image

image

image

image

image

image

image

image

▼M3 —————

▼B

III OSA

LISATEABELEHED

Täidetakse vajaduse korral sõltuvalt kõnealuse abi liigist:

1. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abi

2. Koolitusabi

3. Tööhõivealane abi

4. Piirkondlik abi

5. Mitut valdkonda hõlmava raamistiku alla kuuluv abi

6. Uurimis- ja arendustegevusalane abi

a) programmi puhul:

b) üksiktoetuse puhul:

7. Abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks

a) programmi puhul:

b) üksiktoetuse puhul:

8. Abi raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks

a) programmi puhul:

b) üksiktoetuse puhul:

9. Abi audiovisuaalsete toodete tootmiseks

10. Keskkonnakaitsealane abi

11. Riskikapitaliabi

12. Põllumajandussektori abi

a) Põllumajandusabi

i. Investeeringutoetused põllumajandusettevõtetele

ii. Investeeringutoetused seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega

b) Põllumajanduse keskkonnatoetus

c) Abi ebasoodsamates piirkondades esinevate puuduste korvamiseks

d) Abi noortele talupidajatele tegevuse alustamiseks

e) Abi ennetähtaegselt pensionile jäämiseks või põllumajandustegevuse lõpetamiseks

f) Abi tootmis-, töötlemis- ja turustamisvõimsuse lõpetamiseks

g) Abi tootjarühmadele

h) Abi põllumajandustoodangule või põllumajanduslikele tootmisvahenditele tekitatud kahju korvamiseks

i) Abi maa ümberkruntimiseks

j) Abi kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks

k) Abi tehnilise toetuse andmiseks põllumajandussektoris

l) Loomakasvatussektori abi

m) Äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere saarte abi

n) Subsideeritud laenude vormis antav abi

o) Abi põllumajandustoodete ja teatavate muude kui põllumajandustoodete müügiedenduseks ja reklaamiks

p) Abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks

q) Abi transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) katsete tegemiseks; surnud loomad ja tapamajade jäätmed

13. Transpordisektori abi

a) Üksiktoetus lennundussektori raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks

b) Transpordi infrastruktuuri abi

c) Meretranspordi abi

d) Kombineeritud transpordi abi

14. Laevaehitusalane abi (täita)

III.1 OSA

LISATEABELEHT - VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE TOETUS

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada üksiktoetustest teatamiseks määruse (EÜ) nr 70/2001, ( 4 ) nagu seda on muudetud, ( 5 ) artikli 6 kohaselt. Seda tuleks samuti kasutada üksiktoetuse või programmi puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides.

1.   Üksiktoetuse või programmi liik

Kas üksiktoetus või programm hõlmab:

1.1.

 investeeringutoetust

1.2.

 nõustamist ja muid teenuseid ning messidel osalemisega seotud tegevusi

1.3.

 uurimis- ja arendustegevuse kulu

 jah:

 väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uurimis- ja arendustegevuse toetusest teatamise korral palun täitke:

 lisateabeleht uurimis- ja arendustegevuse jaoks (III.6.A osa) toetusprogrammide puhul

 lisateabeleht uurimis- ja arendustegevuse jaoks (III.6.B osa) üksiktoetuse puhul

2.   Alginvesteeringutoetus

2.1.

Kas toetus katab investeeringud põhikapitali, mis on seotud:

 uue ettevõtte loomisega?

 olemasoleva ettevõtte laiendamine?

 sellise uue tegevusega alustamine, millega kaasneb olemasoleva ettevõtte toote või tootmisprotsessi põhjalik muutmine (täiustamise, mitmekesistamise või moderniseerimise teel)?

 sellise ettevõtte ostmine, mis on kinni pandud või mis oleks kinni pandud, kui seda ei oleks ära ostetud?

Kas asendusinvesteeringud kuuluvad siia alla?



jah

ei

2.2.

Kas toetus arvutatakse protsendimäärana järgmistest kuludest:

 investeeringu abikõlblikud kulud

 investeeringu abil loodud töökohtade palgakulud (toetus töökohtade loomiseks)

2.3.

a)  investeerimine materiaalsesse varasse:

Kas investeeringu väärtus arvutatakse protsendimäärana järgmiste põhjal:

 maa?

 ehitised?

 seadmed/masinad?

Palun esitage lühikirjeldus:

Kui ettevõtte peamiseks majandustegevuseks on transport, kas transpordivahendid ja -seadmed jäävad abikõlblike kulude hulgast välja (v.a raudteeveerem)?



jah

ei

Kui ei, täpsustage palun, millised transpordivahendid ja -seadmed on abikõlblikud:

b) 

 ettevõtte, mis oli suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ära ostetud, ostuhind

c)  investeeringud immateriaalsesse põhivarasse

Immateriaalsesse põhivarasse investeerimisel on abikõlblikeks kuludeks tehnoloogia soetamise kulud:

 patendiõigused

 tegevusload või patenteeritud oskusteabe litsentsid

 patenteerimata oskusteave (tehnilised teadmised)

Palun esitage lühikirjeldus ( 6 )

d)  palgakulud:

Kas toetuse summat väljendatakse loodud töökohtade kahe aasta palgakulude protsendimäärana?



jah

ei

2.4.

Abi osatähtsus

2.4.1

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ja artikli 87 lõike 3 punkti a kohastest abisaavatest piirkondadest väljapoole jäävad investeerimisprojektid, mille objektiks on:



väikesed ettevõtted

keskmise suurusega ettevõtted

2.4.2

Milline on investeerimisprojektide brutosummana väljendatud abi osatähtsus?

Palun täpsustage:

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ja artikli 87 lõike 3 punkti a kohaste abisaavate piirkondade sisesed investeerimisprojektid, mille objektiks on:



väikesed ettevõtted

keskmise suurusega ettevõtted

Milline on investeerimisprojektide brutosummana väljendatud abi osatähtsus? Palun täpsustage:

3.   Abi kumuleerumine

3.1.

Milline on kumuleerunud abi ülemmäär?

Palun täpsustage:

4.   Töökohtade loomiseks antava abi eritingimused

4.1.

Kas abiga tagatakse, et töökohtade loomiseks antav abi on seotud materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute projekti elluviimisega?



jah

ei

4.2.

Kas abiga tagatakse, et töökohtade loomiseks antav abi on loodud kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest?



jah

ei

Kui vastus ühele neist kahest eelmisest küsimusest on eitav, selgitage palun, kuidas kavatsevad asutused neid nõudeid täita:

4.3.

Kas loodud töökohtade tulemusena suureneb võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega asjaomase ettevõtte töötajate arv?



jah

ei

4.4.

Kas abiga tagatakse, et töökohad abikõlblikes piirkondades säilivad vähemalt viis aastat?



jah

ei

Kui jah, mis on selle tagatised?

4.5.

Kas abiga tagatakse, et võrdlusperioodil kaotatud töökohad arvatakse maha sama ajavahemiku jooksul loodud töökohtade arvust?



jah

ei

5.   Suuremat piirkondlikku toetust saavate piirkondade investeerimisprojektide eritingimused

5.1.

Kas abi hõlmab tingimust, millega sätestatakse, et abi saaja on teinud minimaalse omafinantseeringu, mis moodustab vähemalt 25 % koguinvesteeringust, ning et selle omafinantseeringu eest ei maksta toetust?



jah

ei

5.2.

Millised on tagatised, et alginvesteeringutoetuse (nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse tehtavad investeeringud) eelduseks seatakse investeeringu säilitamine vähemalt viis aastat?

6.   Abi nõustamiseks ja muudeks teenusteks

6.1.

Kas abikõlblikud kulud piirduvad:

 väliste nõustajate ja muude teenusepakkujate osutatud teenuste kuludega?

Palun täpsustage, kui sellised teenused ei ole pidevad ega korrapärane tegevus ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam

 messidel ja näitustel osalevate ettevõtete kuludega? Palun täpsustage, kui toetus on seotud lisakuludega, mis on tekkinud väljapanekukoha üürimisest, ülesseadmisest ja haldamisest:

Kas toetus piirdub esmakordse messil või näitusel osalemisega?



jah

ei

 muude kuludega (eelkõige siis, kui toetus on antud otse teenus(t)e osutaja(te)le või konsultandile (konsultantidele). Palun täpsustage, millistel tingimustel:

6.2.

Palun märkige brutosummana väljendatud abi suurim osatähtsus:

Kui abi brutoosatähtsus on suurem kui 50 %, märkige palun üksikasjalikult, miks oleks selline abi osatähtsus vajalik:

6.3.

Palun märkige, milline on kumuleerunud abi ülemmäär:

7.   Abi vajalikkus

7.1.

Kas abi puhul nähakse ette, et abitaotlus tuleks esitada enne projektiga alustamist?



jah

ei

7.2.

Kui ei, kas liikmesriik on võtnud vastu õigusnormid, millega antakse seaduslik õigus saada abi vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, ilma et liikmesriigid peaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutama?



jah

ei

8.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel määruse (EÜ) nr 70/2001 alusel.

▼M6

III.2   OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – KOOLITUSABI

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 ( 7 ) artikli 6 lõike 1 punkti g kohasest üksikabist teatamiseks ning see peab olema hõlmatud koolituseks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumidega (edaspidi „kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid”) ( 8 ). Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada ka üksikabi või kava puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides.

Kui teatatud abikava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.

ABI KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 87 LÕIKE 3 PUNKTI C ALUSEL – ÜKSIKASJALIK HINDAMINE

Koolitusabi võib olla ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et koolituseks antavad suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid pigem panustaksid ühise huvi saavutamisse. See saavutatakse, kui riigiabist teadmiste leviku näol saadav kasu kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju.

Järgnevates punktides selgitatakse, millist teavet võib komisjon üksikasjaliku hindamise koostamiseks nõuda. Juhistega tahetakse tagada komisjoni otsuste ja nende motiivide prognoositavus ja läbipaistvus, et saavutada etteaimatavus ja õiguslik järjepidevus. Liikmesriike kutsutakse üles esitama kõiki juhtumi hindamiseks vajalikuks peetavaid andmeid.

Kui teatatud kava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.

Teatatud meetme kirjeldus

1) Kirjeldage lühidalt meedet, täpsustades selle eesmärki/eesmärke, abivahendit, koolituse ülesehitust ja korraldust, abisaajaid, eelarvet, abisummat, maksegraafikut, abi osatähtsust ja abikõlblikke kulusid.

2) Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja/või töötlemise ja/või turustamise suhtes?



jah

ei

3) Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud kalandus- ja/või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamise suhtes?



jah

ei

4) Kas abi on ette nähtud meretranspordi sektorile?



jah

ei

Kui jah, siis vastake järgmistele küsimustele:

(a) kas koolitatav on pardal mittekoosseisuline töötaja, mitte laevapere tegevliige?



jah

ei

(b) kas koolitus toimub ühenduses registreeritud laevade pardal?



jah

ei

5) Kas teatatud meede on seotud:

erikoolitusega ( 9 )?



jah

ei

üldkoolitusega (9) ?



jah

ei

üld- ja erikoolituse kombinatsiooniga?



jah

ei

puudega või ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele ( 10 ) antava koolitusabiga?



jah

ei

6) Kirjeldage üksikasjalikult koolitusprojekti, sealhulgas koolituskava, omandatavaid oskusi, ajakava ja tundide arvu, koolitusel osalejaid, koolituse korraldajaid, eelarvet jms.

7) Esitage üksikasjad abisaaja kohta, sealhulgas tema andmed, grupp, kuhu abisaaja kuulub, aastakäive, töötajate arv ja majandustegevus.

8) Vajaduse korral märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul.

9) Nummerdage kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid teatisevormi lisana ja märkige dokumendinumbrid käesoleva täiendava teabe lehe asjakohastele osadele.

Abi eesmärk

10) Kirjeldage üksikasjalikult teatatud meetmega seatud ühist huvi pakkuvaid eesmärke.

Positiivse välismõju olemasolu ( 11 )

11) Näidake, et koolitusega kaasneb positiivne välismõju, ja esitage tõendavad dokumendid.

Positiivse välismõju olemasolu tõendamiseks võib kasutada järgmisi näitajaid. Märkige teatatud meetmega seotud näitajad ja esitage tõendavad dokumendid:

koolituse laad

koolitusel omandatud oskuste ülekantavus

koolitusel osalejad

Asjakohane vahend ( 12 )

12) Selgitage, millisel määral on teatatud meede koolitustegevuse suurendamiseks asjakohane vahend, ja esitage tõendavad dokumendid.

Abi ergutav mõju ja vajalikkus ( 13 )

Ergutava mõju tõendamiseks nõuab komisjon, et liikmesriik esitaks hinnangu, mis tõendaks, et ilma abita (võrdlusolukorras) oleks koolituse maht väiksem või koolituse kvaliteet halvem.

13) Kas toetatud projekt(id) algatati enne seda, kui abisaaja(d) esitas(id) abitaotluse riiklikule ametiasutusele?



jah

ei

Kui jah, siis on komisjon seisukohal, et abil ei ole abisaaja jaoks ergutavat mõju.

14) Kui ei, märkige asjaomased kuupäevad:

millal koolitusprojekt algab:

millal esitas abisaaja abitaotluse riiklikule ametiasutusele:

Esitage asjakohased tõendavad dokumendid.

15) Esitage abisaaja sisedokumendid koolituskulude, koolitusel osalejate, koolituse sisu ja ajakava kohta kahe stsenaariumi korral: koolitusprojekt koos abiga ja ilma abita. Selgitage selle teabe alusel, kuidas suurendab riigiabi kavandatud koolituse mahtu ja/või parandab koolituse kvaliteeti.

16) Kinnitage, et tööandjatel ei ole seadusjärgset kohustust pakkuda teatatud meetmega hõlmatud liiki koolitust.

17) Esitage abisaaja varasemate aastate koolituseelarved.

18) Selgitage koolituskava ja abisaaja majandustegevuse seost.

Abi proportsionaalsus ( 14 )

Abikõlblikke kulusid tuleb arvutada vastavalt määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklile 39 ja need tuleb piirata lisakuludega, mis on vajalikud koolitustegevuse suurendamiseks.

19) Täpsustage meetmega ettenähtud abikõlblikke kulusid:

koolitajate tööjõukulud;

koolitajate ja koolitatavate sõidukulud, sealhulgas majutus;

muud jooksvad kulud, nagu projektiga otseselt seotud õppevahendid ja tarvikud;

tööriistade ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes koolitusprojekti jaoks;

koolitusega seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus;

kaudsed kulud (halduskulud, üür, üld- ja transpordikulud, osalejate õppekulud) eespool nimetatud muude abikõlblike kulude kogusumma ulatuses;

koolitatavate tööjõukulud ( 15 ).

20) Esitage teatatud meetme abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus, tagades, et abikõlblikud kulud on piiratud lisakulude selle osaga, mis on vajalik koolituse kvaliteedi parandamiseks või koolituse mahu suurendamiseks.

21) Esitage tõendid, et abi piirdub minimaalselt vajaliku summaga, st koolitusega seonduvate lisakulude selle osaga, mida ettevõtja ei saa katta oma töötajate koolitusel omandatud oskustest saadava otsese kasuga.

22) Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus.

23) Kas teatatud meetme kohast üldkoolitust antakse puudega või ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele?



jah

ei

24) Abisaaja vorm:



suurettevõtja:

jah

ei

keskmise suurusega ettevõtja:

jah

ei

väikeettevõtja:

jah

ei

25) Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus.

26) Kas teatatud meetme kohast erikoolitust antakse puudega või ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele?



jah

ei

27) Abisaaja vorm:



suurettevõtja:

jah

ei

keskmise suurusega ettevõtja:

jah

ei

väikeettevõtja:

jah

ei

Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuse analüüs ( 16 )

28) Märkige, kas abisaaja on varem koolitusabi saanud, ja esitage üksikasjad varem saadud abi kohta (kuupäevad, abisumma ja koolitusprojektide kestus).

29) Märkige abisaaja aastased koolituskulud (koolituse kogueelarve viimasel kolmel aastal, koolituskulude osakaal kogukuludes) ja selgitage, kuidas mõjutab abi abisaaja kulusid (nt aastase koolituskulu osakaal ja kogukulud, mille ulatuses abi antakse jne).

30) Märkige asjaomased toote- ja geograafilised turud, kus abisaaja on tegev ja mida abi tõenäoliselt mõjutab.

31) Esitage iga turu kohta järgmine teave:

 turu koondumise määr;

 abisaaja turuosa;

 teiste asjaomasel turul tegutsevate ettevõtjate turuosa.

32) Kirjeldage asjaomaste turgude struktuuri ja konkurentsiolukorda ning esitage tõendavad dokumendid (nt turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkked, toote eristamine, turul osalejate vahelise konkurentsi laad jne).

33) Kirjeldage selle sektori eripärasid, kus abisaaja tegutseb (nt koolitatud tööjõu olulisus ettevõtja jaoks, ülevõimsuse olemasolu, konkurentide pakutava koolituse rahastamisstrateegiad jne).

34) Vajaduse korral esitage teave mõju kohta kaubandusele (kaubavoogude nihe).

KUMULEERUMINE

35) Kas teatatud meetme kohast abi kombineeritakse teiste abikavadega?



jah

ei

Kui jah, kirjeldage teatatud abimeetme puhul kohaldatavaid kumuleerimise sätteid:

MUU TEAVE

36) Palun märkige siia muu teave, mida peate asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.3   OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – EBASOODSAS OLUKORRAS OLEVATE VÕI PUUDEGA TÖÖTAJATE JAOKS ANTAV RIIGIABI

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 6 lõike 1 punktide h–i kohasest üksikabist teatamiseks ning see peab olema hõlmatud ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumidega (edaspidi „kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid”) ( 17 ). Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada ka üksikabi või kava puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides.

Kui teatatud abikava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.

ABI KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 87 LÕIKE 3 PUNKTI C ALUSEL – ÜKSIKASJALIK HINDAMINE

Ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate jaoks antav abi võib olla ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antavad suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid panustaksid ühise huvi saavutamisse. See saavutatakse, kui riigiabist sihtrühma kuuluvate ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate suurenenud tööhõive näol saadav kasu kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju.

Järgnevates punktides selgitatakse, millist teavet võib komisjon üksikasjaliku hindamise koostamiseks nõuda. Juhistega tahetakse tagada komisjoni otsuste ja nende motiivide prognoositavus ja läbipaistvus, et saavutada etteaimatavus ja õiguslik järjepidevus. Liikmesriike kutsutakse üles esitama kõiki juhtumi hindamiseks vajalikuks peetavaid andmeid.

Kui teatatud kava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.

Teatatud meetme kirjeldus

1. Kirjeldage lühidalt teatatud meedet, täpsustades abi eesmärki, abivahendit, abisaajaid, asjaomaseid töötajate rühmi, abisummat, maksegraafikut, abi kestust ja osatähtsust ning abikõlblikke kulusid.

2. Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja/või töötlemise ja/või turustamise suhtes?



jah

ei

3. Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud kalandus- ja/või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamise suhtes?



jah

ei

4. Esitage üksikasjad abisaaja kohta, sealhulgas tema andmed, grupp, kuhu abisaaja kuulub, käive, töötajate arv ja majandustegevus.

5. Kas teatatud meede on seotud:

ebasoodsas olukorras olevate töötajate ( 18 ) töölevõtmisega?



jah

ei

eriti ebasoodsas olukorras olevate töötajate ( 19 ) töölevõtmisega?



jah

ei

puudega töötajate ( 20 ) töölevõtmisega?



jah

ei

6. Vajaduse korral märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul.

7. Nummerdage kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid teatisevormi lisana ja märkige dokumendinumbrid käesoleva täiendava teabe lehe asjakohastele osadele.

Abi eesmärk

8. Kirjeldage üksikasjalikult teatatud meetmega seatud ühist huvi pakkuvaid eesmärke.

Ühistes huvides olev võrdsete võimaluste eesmärk ( 21 )

9. Tõendage, et teatatud meetmega suurendatakse sihtrühma kuuluvate puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõivet, ning märkige kasv.

10. Selleks et tõendada, et teatatud meede aitab kaasa ühistes huvides oleva võrdsete võimaluste eesmärgi saavutamisele, võib kasutada järgmisi näitajaid. Märkige teatatud meetmega seotud näitajad ja esitage tõendavad dokumendid:

meetmega hõlmatud töötajate arv ja selliste töötajate rühmad;

meetmega hõlmatud töötajate rühmade tööhõive määr riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil ning asjaomas(t)es ettevõtja(te)s;

meetmega hõlmatud töötajate rühmade tööpuuduse määr riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil.

Asjakohane vahend ( 22 )

11. Selgitage, millisel määral on teatatud meede ebasoodsas olukorras olevate ja/või puudega töötajate tööhõive suurendamiseks asjakohane vahend, ning esitage tõendavad dokumendid.

Abi ergutav mõju ja vajalikkus ( 23 )

Ergutava mõju tõendamiseks nõuab komisjon, et liikmesriik esitaks hinnangu, mis tõendaks, et palgatoetust makstakse ainult ebasoodsas olukorras oleva või puudega töötaja eest ettevõtjale, kes ei oleks töötajat ilma abi saamata tööle võtnud.

12. Kas toetatud projekt(id) algatati enne seda, kui abisaaja(d) esitas(id) abitaotluse riiklikule ametiasutusele?



jah

ei

Kui jah, siis on komisjon seisukohal, et abil ei ole puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõive suurendamise seisukohalt abisaaja jaoks ergutavat mõju.

13. Kui ei, märkige asjaomased kuupäevad:

millal alustati töölevõtmist:

millal esitas abisaaja abitaotluse riiklikule ametiasutusele:

Esitage asjakohased tõendavad dokumendid.

14. Kas töölevõtmine suurendab ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate arvu asjaomas(t)es ettevõtja(te)s võrreldes olukorraga, kus abi ei anta?



jah

ei

15. Kui ei, kas ametikoht või -kohad on vabanenud vabatahtliku lahkumise, töövõime kaotuse, vanaduspensionile jäämise, tööaja vabatahtliku lühendamise või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamise, mitte aga koondamise tõttu?



jah

ei

16. Kirjeldage asjaomasele ettevõtjale antud praeguseid või varasemaid palgatoetusi (toetustega hõlmatud töötajate rühmad ja selliste töötajate arv).

Abi proportsionaalsus ( 24 )

Abikõlblikke kulusid tuleb arvutada vastavalt määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklitele 40 ja 41 ning need tuleb piirata lisakuludega, mis on vajalikud ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate arvu suurendamiseks.

17. Millised on teatatud meetmega ettenähtud abikõlblikud kulud?

maksustamiseelne brutopalk;

kohustuslikud maksed, näiteks sotsiaalkindlustusmaksed;

lapse- ja vanemahoolduskulud.

18. Esitage teatatud meetme abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus ja selle meetmega hõlmatud periood, ( 25 ) tagades, et abikõlblikud kulud on piiratud kuludega, mis on vajalikud ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate sihtrühmade tööhõive suurendamiseks.

19. Esitage tõendid, et abi piirdub minimaalselt vajaliku summaga, st abisumma ei ületa ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate sihtrühmade tööhõivega kaasnevat täiendavat netokulu võrreldes selliste töötajate tööhõivega kaasnevate kuludega, kes ei ole ebasoodsas olukorras või puudega.

20. Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus.

21. Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus.

Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuse analüüs ( 26 )

22. Märkige abisumma ja maksegraafik ning esitage teave abivahendi kohta.

23. Märkige, kas abisaaja on varem saanud abi ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks, ning esitage üksikasjad varasemate abimeetmete kohta (kuupäevad, abisumma, asjaomaste töötajate rühmad ja selliste töötajate arv ning palgatoetuse kestus).

24. Märkige abisaaja tööhõivekulud (tööhõive kogukulu, sihtrühma kuuluvate puudega ja ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõivekulud, tööhõivekulude osakaal kogukuludes) ja selgitage, kuidas mõjutab abi abisaaja kulusid (nt tööhõivekulude osakaal ja kogukulud, mille ulatuses abi antakse).

25. Märkige asjaomased toote- ja geograafilised turud, kus abisaaja tegutseb ja mida abi tõenäoliselt mõjutab.

26. Esitage iga turu kohta järgmine teave:

 turu koondumise määr;

 abisaaja turuosa;

 teiste asjaomasel turul tegutsevate ettevõtjate turuosa.

27. Kirjeldage asjaomaste turgude struktuuri ja konkurentsiolukorda ning esitage tõendavad dokumendid (nt turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkked, toote eristamine, turul osalejate vahelise konkurentsi laad jne).

28. Kirjeldage selle sektori eripärasid, kus abisaaja on tegev (nt tööjõukulude olulisus sektori jaoks, ülevõimsuse olemasolu jne).

29. Kirjeldage olukorda riiklikul või piirkondlikul tööturul (nt tööpuuduse ja tööhõive määr, palgatasemed, tööõigus jne).

30. Vajaduse korral esitage teave mõju kohta kaubandusele (kaubavoogude nihe).

KUMULEERUMINE

31. Kas teatatud meetme kohast abi kombineeritakse teiste abikavadega?



jah

ei

32. Kui jah, kirjeldage teatatud abimeetme puhul kohaldatavaid kumuleerimise sätteid:

MUU TEAVE

33. Palun märkige siia muu teave, mida peate asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

▼M1

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

▼M3

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

▼B

III.7.A OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE PÄÄSTMISE KOHTA: TOETUSPROGRAMMID

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud päästmist käsitlevate toetusprogrammidest teatamiseks ( 27 ).

1.   Kõlblikkus

1.1.

Kas programm piirdub ettevõtetega, kes täidavad vähemalt üht allpool toodud kõlblikkuskriteeriumidest:

1.1.1.

Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.1.2.

Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.1.3.

Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?



jah

ei

1.2.

Kas programm piirdub selliste raskustes olevate väikeste või keskmise suurusega ettevõtete päästmisega, mis vastavad ühenduse VKEde määratlusele?



jah

ei

2.   Abi vorm

2.1.

Kas antakse programmikohast abi laenutagatiste või laenude kujul?



jah

ei

2.2.

Kui jah, kas laenult võetakse intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastu võetud viiteintressiga?



jah

ei

Palun esitage üksikasjalikud andmed.

2.3.

▼M6

Kas programmi alusel antav abi on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta kuue kuu jooksul pärast esimese osamakse tegemist ettevõttele?

▼B



jah

ei

3.   Muud elemendid

3.1.

Kas saab programmikohast abi põhjendada tõsiste sotsiaalsete raskustega? Palun põhjendage.

3.2.

Kas programmikohasel abil ei ole lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele? Palun põhjendage.

3.3.

Palun selgitage, miks teie arvates piirdub toetusprogramm miinimummääraga (st on piiratud summaga, mis on vajalik ettevõtte tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. See ei tohiks ületada 6 kuud).

3.4.

Kas te kuue kuu möödumisel pärast abi andmist kiidate heaks ümberkorraldamiskava või likviidsuskava või nõuate abisaajalt laenu ning riskipreemiale vastava abi tagasimaksmist?



jah

ei

Palun täpsustage ühele ettevõttele päästmistoimingu osana antava toetuse maksimaalne suurus.

3.5.

Esitage kõik asjaomased andmed igasuguse toetuse kohta, mida võib anda päästmisabi kõlblikele ettevõtetele samal ajavahemikul.

4.   Aastaaruanne

4.1.

Kas te esitate vähemalt kord aastas programmi rakendamise kohta aruanded, mis sisaldavad komisjoni juhendis ühtsete aruannete kohta täpsustatud teavet?



jah

ei

4.2.

Kas te kohustute lisama sellisesse aruandesse abisaajate ettevõtete loetelu, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) äriühingu nimi;

b) selle sektorikood NACE ( 28 ) kahekohalisi sektori klassifikatsioonikoode kasutades;

c) töötajate arv;

d) aastakäive ja bilansiväärtus;

e) antud toetuse suurus;

f) vajaduse korral ettevõttele minevikus antud ümberkorraldamisabi või muu vastav toetus;

g) teave selle kohta, kas abisaaja ettevõte on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.



jah

ei

5.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.7.B OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE PÄÄSTMISE KOHTA: ÜKSIKTOETUS

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud päästmist käsitlevatest üksiktoetusest teatamiseks ( 29 ).

1.   Kõlblikkus

1.1.

Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.2.

Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.3.

Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?



jah

ei

Kui te olete vastanud jaatavalt ühele eespool nimetatud küsimustest, lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada siseriikliku äriühinguõiguse kohaselt äriühingu uurimist).

Kui te olete vastanud eitavalt kõikidele eespool nimetatud küsimustele, esitage palun tõendeid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja et ettevõte on päästmisabi kõlblik.

1.4.

Millal on ettevõte loodud?

1.5.

Mis ajast alates ettevõte tegutseb?

1.6.

Kas ettevõte kuulub suuremasse kontserni?



jah

ei

Kui te olete vastanud jaatavalt, esitage palun kõik andmed kontserni kohta (organisatsioonilise struktuuri skeem, mis näitab kontserniliikmete vahelisi sidemeid, ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja lisage tõendid selle kohta, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning raskused on liiga tõsised, et kontsern saaks neid ise käsitleda.

1.7.

Kas ettevõte (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem saanud päästmisabi?



jah

ei

Kui jah, esitage palun kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide varasemale komisjoni otsusele jne).

2.   Abi vorm

2.1.

Kas abi on antud laenutagatise või laenude kujul? Tuleks esitada asjaomaste dokumentide koopiad.



jah

ei

2.2.

Kui jah, kas laenult võetakse intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastu võetud viiteintressiga?



jah

ei

Palun esitage üksikasjalikud andmed.

2.3.

▼M6

Kas abi on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta kuue kuu jooksul pärast esimese osamakse tegemist ettevõttele?

▼B



jah

ei

3.   Muud elemendid

3.1.

Kas abi on põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega? Palun põhjendage.

3.2.

Kas programmikohasel abil ei ole lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele? Palun põhjendage.

3.3.

Palun selgitage, miks teie arvates piirdub abi miinimummääraga (st on piiratud summaga, mis on vajalik ettevõtte tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. Seda tuleks teha likviidsusplaani põhjal 6 kuud ette ja eelmise 12 kuu tegevus- ja finantseerimiskulude võrdluse põhjal.

3.4.

Kas te kohustute hiljemalt kuue kuu jooksul pärast päästmisabi lubamist edastama komisjonile ümberkorralduskava või likviidsuskava või tõendid laenu täieliku tagasimaksmise kohta ja/või tagatise lõpetamise kohta?



jah

ei

4.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.8.A OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE ÜMBERKORRALDAMISE KOHTA: TOETUSPROGRAMMID

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud ümberkorraldamist käsitlevatest toetusprogrammidest teatamiseks ( 30 ).

1.   Kõlblikkus

1.1.

Kas programm piirdub ettevõtetega, kes täidavad vähemalt üht allpool toodud kõlblikkuskriteeriumitest:

1.1.1.

Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.1.2.

Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.1.3.

Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?



jah

ei

1.2.

Kas programm piirdub selliste raskustes olevate väikeste või keskmise suurusega ettevõtete ümberkorraldamisega, mis vastavad ühenduse VKEde määratlusele?



jah

ei

2.   Elujõulisuse taastamine

Tuleb rakendada ümberkorralduskava, mis peab tagama elujõulisuse taastamise. See peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

2.1.

Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.

2.2.

Ettevõtte raskustesse sattumise põhjus(t)e analüüs.

2.3.

Ettevõtte kavandatava tulevikustrateegia ja selgituse, kuidas see tagab elujõulisuse, esitlemine.

2.4.

Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete ja nende maksumuse täielik kirjeldus.

2.5.

Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.

2.6.

Teave äriühingu tootmisvõimsuse kohta ja eriti selle võimsuse rakendamise ja vähendamise kohta.

2.7.

Ümberkorraldamise rahastamiskorra täielik kirjeldus, mis sisaldab järgmist:

 Järeloleva kapitali kasutamine;

 Tütarettevõtjate varade müük, et aidata rahastada ümberkorraldamist;

 Erinevate eraaktsionäride ja kolmandate osapoolte (nt võlausaldajad, pangad) rahalised kohustused;

 Riikliku abi määr ja selle vajalikkuse näitamine

2.8.

Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning hinnanguline kapitali tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkuseanalüüs.

2.9.

Ümberkorraldamiskava autori(te) nimi (nimed) ja selle koostamise kuupäev.

3.   Põhjendamatu konkurentsimoonutuse vältimine

Kas programmis sätestatakse, et abisaajad ettevõtted ei või oma võimsus ümberkorraldamiskava rakendamise jooksul suurendada?



jah

ei

4.   Vajaliku miinimumiga piirduv abi

Kirjeldada, kuidas tagatakse, et programmikohane abi piirdub vajaliku miinimumiga.

5.   Abi ühekordsuse põhimõte (One time, Last time)

Kas välistatakse, et abisaajad ettevõtted saavad ümberkorraldamisabi rohkem kui korra kümne aasta jooksul?



jah

ei

Kõikidest juhtudest, kui seda põhimõtet ei järgita, tuleks teatada eraldi.

6.   Abi summa

6.1.

Palun täpsustage ühele ettevõttele ümberkorraldamistoimingu osana antava toetuse maksimaalne suurus.

6.2.

Esitage kogu asjakohane teave toetuse kohta, mida võib anda ümberkorraldamisabi saamiseks kõlblikele ettevõtetele.

7.   Aastaaruanne

7.1.

Kas te esitate vähemalt kord aastas programmi rakendamise kohta aruanded, mis sisaldavad komisjoni juhendis ühtsete aruannete kohta täpsustatud teavet?



jah

ei

7.2.

Kas te kohustute lisama sellisesse aruandesse abisaajate ettevõtete loetelu, mis sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid:

a) äriühingu nimi;

b) selle sektorikood NACE ( 31 ) kahekohalisi sektori klassifikatsioonikoode kasutades;

c) töötajate arv;

d) aastakäive ja bilansiväärtus;

e) antud toetuse suurus;

f) vajaduse korral ettevõttele minevikus antud ümberkorraldamisabi või muu vastav toetus;

g) teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.



jah

ei

8.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.8.B OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE ÜMBERKORRALDAMISE KOHTA: ÜKSIKTOETUS

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud ümberkorraldamist käsitlevatest üksiktoetustest teatamiseks ( 32 ).

1.   Kõlblikkus

1.1.

Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.2.

Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.3.

Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?



jah

ei

Kui te olete vastanud jaatavalt ühele eespool nimetatud küsimustest, lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada siseriikliku äriühinguõiguse kohaselt äriühingu uurimist).

Kui te olete vastanud eitavalt kõikidele eespool nimetatud küsimustele, esitage palun tõendeid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja et ettevõte on ümberkorraldamisabi kõlblik.

1.4.

Millal on ettevõte loodud?

1.5.

Mis ajast alates ettevõte tegutseb?

1.6.

Kas ettevõte kuulub suuremasse kontserni?



jah

ei

Kui te olete vastanud jaatavalt, esitage palun kõik andmed kontserni kohta (organisatsioonilise struktuuri skeem, mis näitab kontserniliikmete vahelisi sidemeid, ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja lisage tõendid selle kohta, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning raskused on liiga tõsised, et kontsern saaks neid ise käsitleda.

1.7.

Kas ettevõte (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem saanud ümberkorraldamisabi?



jah

ei

Kui jah, esitage palun kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide varasemale komisjoni otsusele jne).

2.   Ümberkorraldamiskava

2.1.

Palun esitage koopia ülevaatest turu (turgude) kohta, kus raskustes olev ettevõte tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada:

2.1.1.

Toote ja geograafilise turu (geograafiliste turgude) täpne määratlus.

2.1.2.

Äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, ühenduse või siseturust.

2.1.3.

Äriühingu turuosa areng viimastel aastatel.

2.1.4.

Hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta ühenduse tasandil ning järeldus ülevõimsuse kohta turul.

2.1.5.

Prognoosid turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade kohta kogu ühenduses järgmisel viiel aastal.

2.2.

Palun lisage ümberkorraldamiskava. See peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

2.2.1.

Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.

2.2.2.

Ettevõtte raskustesse sattumise põhjus(t)e analüüs.

2.2.3.

Ettevõtte kavandatava tulevikustrateegia ja selgituse, kuidas see tagab elujõulisuse, esitlemine.

2.2.4.

Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete ja nende maksumuse täielik kirjeldus.

2.2.5.

Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.

2.2.6.

Teave äriühingu tootmisvõimsuse kohta ja eriti selle võimsuse rakendamise ja vähendamise kohta.

2.2.7.

Ümberkorraldamise rahastamiskorra täielik kirjeldus, mis sisaldab järgmist:

 Järeloleva kapitali kasutamine;

 Tütarettevõtjate varade müük, et aidata rahastada ümberkorraldamist;

 Erinevate eraaktsionäride ja kolmandate osapoolte (nt võlausaldajad, pangad) rahalised kohustused;

 Riikliku abi määr ja selle vajalikkuse näitamine.

2.2.8.

Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning hinnanguline kapitali tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkuseanalüüs.

2.2.9.

Ümberkorraldamiskava autori(te) nimi (nimed) ja selle koostamise kuupäev.

2.3.

Kirjeldage kavandatuid kompenseerivaid meetmeid, pidades silmas ühenduse tasandil konkurentsile avaldatava moonutava mõju leevendamist.

2.4.

Esitage kogu asjakohane teave igat liiki abi kohta, mida ümberkorraldamisabi saavale ettevõttele antakse kuni ümberkorraldamisperioodi lõpuni kas programmi alusel või mitte.

3.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.9 OSA

LISATEABELEHT AUDIOVISUAALSETE TEOSTE TOOMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada komisjoni kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavaid õiguslikke aspekte käsitleva teatise kohasest abist teatamiseks ( 33 ).

1.   Toetusprogramm

1.1.

Palun kirjeldage võimalikult täpselt toetuse eesmärki ja reguleerimisala, vajaduse korral iga meetme puhul.

1.2.

Kas toetus on vahetult ette nähtud kultuuriteoste (kinos või televisioonis) loomiseks?

1.3.

Palun märkige, millised sätted tagavad toetuse kultuurilise eesmärgi:

1.4.

Kas toetusega toetatakse tööstuslikke investeeringuid?

2.   Kõlblikkustingimused

Palun märkige kavandatud toetuse kõlblikkustingimused:

2.2.

Toetusesaajad:

2.2.1.

Kas programmis eristatakse toetusesaaja erinevaid kategooriaid (nt füüsiline/juriidiline isik, sõltuv/sõltumatu tootja/ringhäälinguorganisatsioon jne)?

2.2.2.

Kas programmis eristatakse kodakondsuse või elukoha alusel?

2.2.3.

Kui tegu on liikmesriigi territooriumile asumisega, kas toetusesaajad on kohustatud täitma muid tingimusi kui alalise esinduse poolt esindatud olemine? Pange tähele, et asumistingimused tuleb määratleda seoses liikmesriigi territooriumiga ja mitte nimetatud riigi alapiirkonnaga.

2.2.4.

Kui toetusel on maksuline komponent, kas peab toetusesaaja täitma mis tahes muid kohustusi või tingimusi lisaks sellele, et omab maksustatavat tulu liikmesriigi territooriumil?

3.   Territoriaalne katvus

3.1.

Palun märkige, kas on sätestatud kohustus teha kulutusi liikmesriigi territooriumil või ühes selle alapiirkonnas.

3.2.

Kas abikõlblikkuse tingimuseks on minimaalne territoriaalne katvus?

3.3.

Kas nõutav territoriaalne katvus arvutatakse filmi üldeelarve või varasema abiga seoses?

3.4.

Kas territoriaalse katvuse tingimust kohaldatakse tootmiseelarve teatavate konkreetsete punktide suhtes?

3.5.

Kas toetuse absoluutsummat kohandatakse võrdeliselt liikmesriigi territooriumil tehtud kulutustega?

3.6.

Kas abi osatähtsus on vahetult võrdeline territoriaalse katvuse tegeliku tasemega?

3.7.

Kas abi kohandatakse võrdeliselt nõutava territoriaalse katvuse tasemega?

4.   Abikõlblikud kulud

4.1

Palun täpsustage kulud, mida võiks abisumma kindlaks määramisel arvesse võtta.

4.2.

Kas abikõlblikud kulud on kõik vahetult seotud kinematograafia- või audiovisuaalsete teoste loomisega?

5.   Abi osatähtsus

5.1.

Palun märkige, kas programmis nähakse ette keeruka, väikese eelarvega filmide mõiste kasutamine selleks, et abi osatähtsus moodustaks üle 50 % tootmiseelarvest.

5.2.

Kui vastus on jaatav, märkige palun käesoleva mõistega hõlmatud filmide kategooriad.

5.3.

Palun märkige, kas abi saab kombineerida muude toetusprogrammidega („abi kumulatsioon”) või muude toetust käsitlevate sätetega. Kui vastus on jaatav, millised korraldusi on tehtud sellise kumulatsiooni piiramiseks või selle tagamiseks, et kumulatsiooni korral abi ülemmäära ei ületata.

6.   Kokkusobivus

6.1.

Palun esitage põhjendatud otsus selle kohta, et toetust kohaldatakse komisjoni kinematograafia ja muude audiovisuaalsete teostega seotud teatavaid õiguslikke aspekte käsitlevas teatises sätestatud põhimõtete kohaselt.

7.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)est abinõu(de)st teatamiseks kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavaid õiguslikke aspekte käsitleva teatise alusel.

▼M4

OSA III.10

LISATEABELEHT KESKKONNAKAITSELE ANTAVA RIIGIABI KOHTA

Lisateabelehte tuleb kasutada keskkonnakaitse riigiabi käsitlevate komisjoni suuniste (edaspidi „keskkonnaabi suunised”) kohasest mis tahes abist teatamiseks ( 34 ). Seda tuleb kasutada ka sellisest keskkonnakaitsele antavast üksikabist teatamiseks, mida ei ole käsitletud grupierandi määruses või millele laieneb individuaalse teatamise kohustus, sest abisumma ületab kõnealuses grupierandi määruses sätestatud osatähtsust.

1.   Teatatud meetme kirjeldus

Täitke teatise vormi asjakohased osad, mis iseloomustavad kõige paremini kõnealust meedet. Järgnevalt on esitatud olulisemad nõuded.

A) Täpsustage abi liik ja täitke käesoleva lisateabelehe 3. osa („Abi kokkusobivus ühisturuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel”) asjakohane punkt:

 abi ettevõtjatele, kes teevad ühenduse normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel, täitke punkt 3.1;

 abi selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel, täitke punkt 3.1;

 ühenduse tulevaste normatiividega varaseks vastavusseviimiseks antav abi, täitke punkt 3.2;

 keskkonnauuringuteks antav abi, täitke punkt 3.3;

 energia säästmiseks antav abi, täitke punkt 3.4;

 taastuvate energiaallikate kasutamiseks antav abi, täitke punkt 3.5;

 koostootmiseks antav abi, täitke punkt 3.6;

 abi energiatõhusaks kaugkütteks, täitke punkt 3.7;

 jäätmekäitluseks antav abi, täitke punkt 3.8;

 saastatud alade puhastamiseks antav abi, täitke punkt 3.9;

 ettevõtjate ümberpaigutamiseks antav abi, täitke punkt 3.10;

 kaubeldavate lubade süsteemi kaudu antav abi, täitke punkt 3.11;

 keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis antav abi, täitke punkt 6.

Täitke ka 4. osa („Abi ergutav mõju ja vajalikkus”), 7. osa („Meetmed, mis kuuluvad üksikasjalikule hindamisele”), 8. osa („Üksikasjaliku hindamise jaoks vajalik lisateave”) ( 35 ) ning 10. osa („Aruandlus ja järelevalve”).

B) Kirjeldage teatatud meetme põhiomadusi (eesmärk, oletatav mõju abile, abimeede, abi osatähtsus, abisaajad, eelarve jne).

C) Kas abi võib kombineerida teiste abikavadega?



  jah

  ei

Kui jah, täitke käesoleva lisateabelehe 9. osa („Kumuleerumine”).

D) Kas abi antakse üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimise toetamiseks?



  jah

  ei

Kui jah, täitke lisateabelehe 5. osa („Abi kokkusobivus ühisturuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel”).

E) Juhul kui teatatud üksikabi antakse vastavalt heakskiidetud abikavale, esitage abikavaga seotud üksikasjalik teave (juhtumi number, abikava nimetus, komisjoni heakskiidu kuupäev):

F) Kinnitage, et abi või toetuse andmise korral väikeettevõtjatele vastavad abisaajad ühenduse õiguses sätestatud väikeettevõtja määratlusele:

 jah

G) Kinnitage, et abi või toetuse andmise korral keskmise suurusega ettevõtjatele vastavad abisaajad ühenduse õiguses sätestatud keskmise suurusega ettevõtja määratlusele:

 jah

H) Vajaduse korral märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul:

I) Nummerdage kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid teatisevormi lisana ning märkige dokumendinumbrid käesoleva lisateabelehe asjakohastele osadele.

2.   Abi eesmärk

A) Loetlege teatatud meetme keskkonnaalased eesmärgid, võttes arvesse keskkonnaabi suunistes käsitletud ühist huvi pakkuvaid eesmärke (punkt 1.2). Esitage teatatud meetme alusel antava iga konkreetse abi liigi üksikasjalik kirjeldus:

B) Kui teatatud meedet on juba varem kohaldatud, märkige selle keskkonnakaitsega seotud tulemused (viidake asjaomasele juhtumi numbrile ja komisjoni heakskiidu kuupäevale, võimaluse korral lisage meetme riiklikud hindamisaruanded):

C) Kui tegemist on uue meetmega, loetlege oodatavad tulemused ja märkige ajavahemik, mille jooksul tulemused saavutatakse:

3.   Abi kokkusobivus ühisturuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel

Kui üksikabi, millest teatatakse, hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.

3.1   Abi ettevõtjatele, kes teevad ühenduse normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel ( 36 )

3.1.1   Toetust saanud investeeringute iseloom, kohaldatavad normatiivid

A) Täpsustage, kas abi antakse:

 investeeringutele, mille abil on abisaajal võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset, tehes ühenduse normatiivides nõutust rohkem, ( 37 ) olenemata sellest, kas riigis kehtivad ühenduse standarditest rangemad kohustuslikud standardid,

VÕI

 investeeringutele, mille abil on abisaajal ühenduse normatiivide puudumisel võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset.

B) Esitage vajaduse korral asjaomaseid ühenduse normatiive käsitlev üksikasjalik teave:

C) Juhul kui abi antakse ühenduse normatiive ületavate riiklike normatiivide saavutamiseks, täpsustage kohaldatavaid riiklikke normatiive ja lisage nende koopia:

3.1.2   Abi osatähtsus ja lisatoetused

Abikavade puhul tuleb abi osatähtsus arvutada iga abisaaja puhul eraldi.

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav maksimaalne abi osatähtsus ( 38 )?

B) Kas abi antakse võistupakkumise raames ( 39 )?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage konkureerivat pakkumismenetlust käsitlevad üksikasjad ning lisage menetluse väljakuulutamise teate koopia või selle kava:

C) Lisatoetused

Kas teatatud meede hõlmab lisatoetusi?



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage.

 Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?

 



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ( 40 ):

 Kas teatatud meede hõlmab lisatoetust keskkonnahoidlikule innovatsioonile ( 41 )?

 



  jah

  ei

Kui jah, märkige, kuidas on täidetud järgmised tingimused:

 keskkonnahoidlik vara või projekt on uus või oluliselt täiustatud võrreldes ühenduse vastava valdkonna tehnika tasemega;

 oodatav keskkonnakasu on oluliselt suurem kui paranemine, mis tuleneb võrreldavate tegevuste taseme üldisest arengust;

 kõnealuste varade või projektide innovaatiline iseloom hõlmab ilmselget tehnoloogilist, turu- ja finantsriski, mis on suurem kui tavapäraste mitteinnovaatiliste varade või projektide puhul.

Kirjeldage üksikasjalikult, kuidas ülalmainitud tingimused on täidetud:

Täpsustage kohaldatava lisatoetuse osatähtsus ( 42 ):

D) Abikava puhul täpsustage teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi koguosatähtsus (võttes arvesse ka lisatoetusi) (%):

3.1.3   Abikõlblikud kulud ( 43 )

A) Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mis on vajalikud ühenduse normatiivides nõutust parema keskkonnakaitse saavutamiseks:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et:

 keskkonnakaitsega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav,

või

 täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 44 ),

ning

 abikõlblike kulude arvutamisel arvatakse maha kõik tegevustulud ja -kulud, mis on seotud täiendavate investeeringutega keskkonnakaitsesse ja mis on tekkinud asjaomase investeeringu esimese viie aasta jooksul.

C) Milline on abikõlblike kulude vorm?

 investeeringud materiaalsesse varasse;

 investeeringud immateriaalsesse varasse.

D) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

 maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

 hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

E) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

 seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

 see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

 see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 45 ).

Lisaks kinnitage, et juhul kui kõnealune immateriaalne vara müüakse nende viie aasta jooksul, siis:

 arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

 abisumma makstakse vajaduse korral täielikult või osaliselt tagasi.

F) Juhul kui investeeringu eesmärk on saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase, kui ühenduse normatiivides ette nähtud, tehke vastavasse kastikesse rist:

 kui ettevõtja kohandab oma tegevust riiklike normatiividega, mis on vastu võetud ühenduse normatiivide puudumisel, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida riiklikes normatiivides nõutud keskkonnakaitse saavutamine eeldab;

 kui ettevõtja kohandab oma tegevust ühenduse normatiividega või nendest rangemate asjaomaste riiklike normatiividega või kohustub täitma ühenduse normatiividest rangemaid nõudmisi, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida on vaja ühenduse normatiivides ette nähtud keskkonnakaitsest tõhusama kaitse saavutamiseks ( 46 );

 kui normatiivid puuduvad, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimiskuludest, mida tuleb kanda, et saavutada tõhusam keskkonnakaitse kui see, mida kõnealune ettevõtja või ettevõtjad saavutaksid ilma keskkonnakaitseks antava abita.

G) Abikavade puhul esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

3.1.4   Konkreetsed reeglid abi kohta selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel ( 47 )

Abi selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel, lisaks punktidele 3.1–3.1.3.

A) Kinnitage, et ühenduse vastuvõetud normatiividele vastavad uued maantee-, raudtee-, siseveeteede ja meretranspordivahendid omandati enne normatiivide jõustumist ja ühenduse normatiive ei kohaldata nende kohustuslikuks muutudes tagasiulatuvalt juba ostetud sõidukite suhtes:

 jah

Esitage üksikasjalikud selgitused:

B) Transpordisektoris keskkonnakaitse eesmärgil tehtava moderniseerimise puhul kinnitage, et:

 olemasolevad transpordivahendid viiakse vastavusse keskkonnaalaste normatiividega, mis ei kehtinud ajal, mil kõnealused transpordivahendid kasutusele võeti,

või

 kõnealuste transpordivahendite suhtes ei kohaldata keskkonnaalaseid normatiive.

3.2   Ühenduse tulevaste normatiividega varaseks vastavusseviimiseks antav abi ( 48 )

3.2.1   Põhitingimused

A) Kinnitage, et investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt üks aasta enne normatiivide jõustumist:



  jah

  ei

Kui jah, siis abikavade puhul esitage üksikasjalik teave selle kohta, kuidas tagatakse kõnealuse tingimuse täitmine:

Kui jah, siis esitage üksiktoetuste puhul üksikasjalik teave ja asjakohased tõendid:

B) Esitage asjaomaseid ühenduse normatiive käsitlev üksikasjalik teave, sealhulgas kuupäevad, mis on seotud punkti A tingimuste täitmise tagamisega:

3.2.2   Abi osatähtsus

Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus?

 väikeettevõtjate puhul ( 49 ): …;

 keskmise suurusega ettevõtjate puhul ( 50 ): …;

 suurettevõtjate puhul ( 51 ):

3.2.3   Abikõlblikud kulud

A) Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mis on vajalikud, et saavutada ühenduse normatiivides nõutud keskkonnakaitse, võrreldes tegeliku keskkonnakaitse tasemega, mis oli nõutav enne kõnealuse normatiivi jõustumist:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et:

 keskkonnakaitsega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav,

või

 täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 52 ),

ning

 abikõlblike kulude arvutamisel arvatakse maha kõik tegevustulud ja -kulud, mis on seotud täiendavate investeeringutega keskkonnakaitsesse ja mis on tekkinud asjaomase investeeringu esimese viie aasta jooksul.

C) Milline on abikõlblike kulude vorm?

 investeeringud materiaalsesse varasse

 investeeringud immateriaalsesse varasse

D) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

 maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

 hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

E) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

 seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

 see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

 see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 53 ).

Lisaks kinnitage, et juhul kui kõnealune immateriaalne vara müüakse nende viie aasta jooksul, siis:

 arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

 abisumma makstakse vajaduse korral täielikult või osaliselt tagasi.

F) Abikavade puhul esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

3.3   Keskkonnauuringuteks antav abi ( 54 )

3.3.1   Uuringud, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on saavutada ühenduse normatiive ületavad normatiivid või mis parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel

A) Kinnitage, kas abi antakse uuringutele, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on saavutada ühenduse normatiive ületavad normatiivid või mis parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel:



  jah

  ei

Kui jah, siis kinnitage, milliste järgmiste eesmärkidega on investeering seotud:

 võimaldab abisaajal oma tegevusega parandada keskkonnakaitse taset, tehes ühenduse kehtivates normatiivides nõutust rohkem, olenemata sellest, kas riigis kehtivad ühenduse normatiividest rangemad kohustuslikud normatiivid,

või

 võimaldab abisaajal ühenduse normatiivide puudumisel oma tegevusega parandada keskkonnakaitse taset.

B) Esitage vajaduse korral asjaomaseid ühenduse normatiive käsitlev üksikasjalik teave:

C) Juhul kui abi antakse uuringutele, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on ühenduse normatiive ületavate riiklike normatiivide saavutamine, viidake kohaldatavatele riiklikele normatiividele ja lisage nende koopia:

D) Kirjeldage, milliseid uuringuid toetatakse:

3.3.2   Uuringud, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on energia säästmine

Kinnitage, kas abi antakse uuringutele, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on energia säästmine:



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage tõendid, kuidas vastab asjaomase investeeringu eesmärk keskkonnakaitse suuniste punkti 70 alapunktis 2 sätestatud energia säästmise määratlusele:

3.3.3   Uuringud, mis on otseselt seotud investeeringutega taastuvenergia tootmisse

A) Kinnitage, kas abi antakse uuringutele, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on taastuvenergia tootmine:



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage tõendid, kuidas vastab asjaomase investeeringu eesmärk keskkonnakaitse suuniste punkti 70 alapunktides 5 ja 9 sätestatud taastuvate energiaallikate määratlusele:

B) Täpsustage, milliseid keskkonnauuringuga seotud taastuvaid energiaallikaid investeeringuga toetatakse ning esitage üksikasjalikud andmed:

3.3.4   Abi osatähtsus ja lisatoetused

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav maksimaalne abi osatähtsus ( 55 )?

B) Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus: ( 56 )

3.4   Energia säästmiseks antav abi ( 57 )

3.4.1   Põhitingimused

A) Kinnitage, et teatatud meede vastab keskkonnakaitse suuniste punkti 70 alapunktis 2 sätestatud energia säästmise määratlusele:

 jah

B) Täpsustage, milliseid energia säästmise meetmeid on kavas toetada ja kui suurt säästu kavatsetakse saada:

3.4.2   Investeerimisabi

3.4.2.1   Abi osatähtsus ja lisatoetused

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus ( 58 ):

B) Lisatoetused

 Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?

 



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ( 59 ):

C) Kas abi antakse võistupakkumise raames ( 60 )?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage konkureerivat pakkumismenetlust käsitlevad üksikasjad ning lisage menetluse väljakuulutamise teate koopia või selle kava:

D) Abikava puhul täpsustage teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi koguosatähtsus (võttes arvesse ka lisatoetusi) (%):

3.4.2.2   Abikõlblikud kulud ( 61 )

A) Abikõlblike kulude arvutamisega seoses kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mida on vaja selliseks energiasäästuks, mis on suurem ühenduse normatiivides nõutud tasemest:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et:

 energia säästmisega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui energia säästmisse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav;

või

 energia säästmisega otseselt seotud investeeringu osa määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 62 ),

ning

 abikõlblike kulude arvutamisel arvatakse maha kõik tegevustulud ja -kulud, mis on seotud täiendavate investeeringutega energia säästmisesse ja mis on VKEde puhul tekkinud investeeringu esimese kolme aasta jooksul, ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemis mitteosalevate suurettevõtjate puhul esimese nelja aasta jooksul ja süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemis osalevate suurettevõtjate puhul esimese viie aasta jooksul ( 63 ).

C) Ühenduse normatiivides nõutavast energiasäästust suurema energiasäästu saavutamiseks antava investeerimisabi puhul kinnitage, milline järgmistest olukordadest on asjakohane:

 kui ettevõtja kohandab oma tegevust riiklike normatiividega, mis on vastu võetud ühenduse normatiivide puudumisel, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida riiklikes normatiivides nõutud keskkonnakaitse saavutamine eeldab;

 kui ettevõtja kohandab oma tegevust ühenduse normatiividega või nendest rangemate asjaomaste riiklike normatiividega või kohustub täitma ühenduse normatiividest rangemaid nõudmisi, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida on vaja ühenduse normatiivides ette nähtud keskkonnakaitsest tõhusama kaitse saavutamiseks ( 64 );

 kui normatiivid puuduvad, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimiskuludest, mida tuleb kanda, et saavutada tõhusam keskkonnakaitse kui see, mida kõnealune ettevõtja või kõnealused ettevõtjad saavutaks(id) ilma keskkonnakaitseks antava abita.

D) Milline on abikõlblike kulude vorm?

 investeeringud materiaalsesse varasse;

 investeeringud immateriaalsesse varasse.

E) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

 maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

 hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

F) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

 seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

 see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

 see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 65 ).

Lisaks kinnitage, et juhul, kui kõnealune immateriaalne vara müüakse nende viie aasta jooksul, siis:

 arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

 abisumma makstakse vajaduse korral täielikult või osaliselt tagasi.

G) Abikavade puhul esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ( 66 ) mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

Kui teatamine hõlmab üksikabi meedet, esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võrreldes olukorraga, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

3.4.3   Tegevusabi

A) Esitage teave/arvutused, mis tõendavad, et abi piirdub investeeringust tulenevate täiendavate tootmiskulude hüvitamisega, võttes arvesse energiasäästust tulenevat tulu ( 67 ):

B) Milline on tegevusabi kestus ( 68 )?

C) Kas abi on vähenev?



  jah

  ei

Kui suur on abi osatähtsus:

 väheneva abi puhul (märkige vähenemismäär aastate lõikes) ( 69 ): …;

 mitte-väheneva abi puhul ( 70 ):

3.5   Taastuvate energiaallikate kasutamiseks antav abi ( 71 )

3.5.1   Põhitingimused

A) Märkige, kas abi antakse ainult keskkonnaabi suunistes määratletud taastuvate energiaallikate edendamiseks ( 72 ):



  jah

  ei

B) Biokütuste kasutamise edendamise puhul kinnitage, et abi antakse ainult asjakohastes suunistes määratletud jätkusuutlike biokütuste kasutamise edendamiseks:



  jah

  ei

C) Täpsustage, milliseid taastuvaid energiaallikaid ( 73 ) teatatud meetmega toetatakse, ning esitage üksikasjalikud andmed:

3.5.2   Investeerimisabi

3.5.2.1   Abi osatähtsus ja lisatoetused

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames igale taastuvale energiaallikale kohaldatav abi põhiosatähtsus ( 74 ):

B) Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ( 75 ):

C) Kas abi antakse võistupakkumise raames ( 76 )?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage konkureerivat pakkumismenetlust käsitlevad üksikasjad ning lisage menetluse väljakuulutamise teate koopia või selle kava:

D) Abikava puhul täpsustage teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi koguosatähtsus (võttes arvesse ka lisatoetusi) (%):

3.5.2.2   Abikõlblikud kulud ( 77 )

A) Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirnevad täiendavate investeerimiskuludega, mida abisaaja kannab, võrreldes sama võimsusega tavalise elektrijaama või küttesüsteemiga kaasnevate kuludega, mis on tegeliku energiatootmise seisukohast sama võimsusega:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et:

 taastuva energiaga seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui taastuvasse energiasse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav,

või

 täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 78 ),

ning

 abikõlblike kulude arvutamisel arvatakse maha kõik tegevustulud ja -kulud, mis on seotud täiendavate investeeringutega taastuvate energiaallikate kasutamiseks ja mis on tekkinud investeeringu esimese viie aasta jooksul.

C) Milline on abikõlblike kulude vorm?

 investeeringud materiaalsesse varasse;

 investeeringud immateriaalsesse varasse.

D) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

 maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

 hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

E) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

 seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

 see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

 see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 79 ).

Lisaks kinnitage, et juhul, kui kõnealune immateriaalne vara müüakse nende viie aasta jooksul, siis:

 arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

 abisumma makstakse vajaduse korral täielikult või osaliselt tagasi.

F) Abikavade puhul esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

3.5.3   Tegevusabi

Tegevusabi hindamiseks valitud võimaluse otsustamise ( 80 ) järel täitke vastav osa allpool.

3.5.3.1   1. võimalus

A) Esitage teatatud meetme kestuse ajaks järgmine teave, mis tõendab, et tegevusabi antakse selleks, et katta taastuvenergia tootmise kulude ja kõnealuse energia turuhinna vahe:

 üksikasjalik analüüs kulude kohta, mis tekivad energia tootmisel asjaomastest taastuvatest allikatest ( 81 ):

 

 

 üksikasjalik analüüs kõnealuse energialiigi turuhinna kohta:

 

 

B) Tõendage, et abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade ( 82 ) kohaselt täielikult amortiseerunud, ning esitage üksikasjalik analüüs amortisatsiooni kohta keskkonnakaitsesse tehtava igat liiki ( 83 ) investeeringu kohta:

Abikavade puhul täpsustage, kuidas tagatakse kõnealuse tingimuse täitmine:

Üksikabi puhul esitage üksikasjalik analüüs, mis tõendab, et kõnealune tingimus on täidetud:

C) Tegevusabi suuruse määramisel näidake, kuidas tootmiskuludest arvatakse maha kogu investeerimisabi, mida kõnealune ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga:

D) Kas abi hõlmab ka tavalist kapitalitasuvust?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage üksikasjad ja teave/arvutused, mis näitavad tavalise tasuvuse määra, ning tõendage valitud määra asjakohasus:

E) Biomassist taastuvenergia tootmiseks antava abi puhul, juhul kui tegevusabi suurus ületab investeeringute suuruse, esitage andmed/tõendid (mille aluseks on abikavade arvutuste näited või üksikabi üksikasjalikud arvutused), mis tõendavad, et ettevõtja kogukulud pärast jaama amortisatsiooni mahaarvamist on suuremad kui energia turuhind:

F) Esitage täpsed toetusmehhanismid (võttes arvesse eespool kirjeldatud tingimusi) ja eelkõige abisumma arvutamise metoodika:

 abikavade puhul abikõlbliku projekti (teoreetilise) näite abil:

 

 

Lisaks kinnitage, et eespool kirjeldatud arvutamise metoodikat kohaldatakse kõigi teatatud abikava alusel antavate toetuste suhtes:

 jah

 üksikabi puhul esitage üksikasjalik abisumma arvutus (võttes arvesse eespool kirjeldatud tingimusi):

 

 

G) Milline on teatatud meetme kestus?

Komisjonil on tavaks piirata oma heakskiitu kümne aastaga. Kas sellisel juhul võtate kohustuse teatada meetmest uuesti kümne aasta jooksul?



  jah

  ei

3.5.3.2   2. võimalus

A) Esitage rohelise sertifikaadi või hankesüsteemi üksikasjalik kirjeldus (sealhulgas inter alia teave otsustusõiguse ulatuse, haldaja ülesannete, hinnamääramismehhanismi, rahastamismehhanismi, karistusmehhanismi ja ümberjaotusmehhanismi kohta):

B) Milline on teatatud meetme kestus ( 84 )?

C) Esitage andmed/arvutused, mis näitavad, et abi on vaja taastuvate energiaallikate elujõulisuse tagamiseks:

D) Esitage andmed/arvutused, mis näitavad, et abi tervikuna ei too kaasa taastuvenergia kasutamise ülemäärast hüvitamist:

E) Esitage teave/arvutused, mis näitavad, et abi ei pane taastuvenergia tootjaid loobuma püüdlusest parandada oma konkurentsivõimet:

3.5.3.3   3. võimalus ( 85 )

A) Milline on tegevusabi kestus ( 86 )?

B) Esitage teatatud meetme kestuse ajaks järgmine teave, mis tõendab, et tegevusabi antakse selleks, et katta taastuvenergia tootmise kulude ja kõnealuse energia turuhinna vahe:

 üksikasjalik analüüs kulude kohta, mis tekivad energia tootmisel asjaomastest taastuvatest allikatest ( 87 ):

 

 

 üksikasjalik analüüs kõnealuse energialiigi turuhinna kohta:

 

 

C) Kas abi on vähenev?



  jah

  ei

Kui suur on abi osatähtsus:

 väheneva abi puhul (märkige vähenemismäär aastate lõikes) ( 88 ):

 …;

 mitte-väheneva abi puhul ( 89 ):

3.6   Koostootmiseks antav abi ( 90 )

3.6.1   Põhitingimused

Kinnitage, et koostootmiseks antavat abi antakse ainult koostootmisüksustele, mis vastavad keskkonnaabi suuniste punkti 70 alapunktis 11 sätestatud suure tõhususega koostootmise määratlusele:



  jah

  ei

3.6.2   Investeerimisabi

Kinnitage, et:

 uue koostootmisüksusega kaasneb üldise primaarenergia säästmine võrreldes eraldi tootmisega vastavalt direktiivile 2004/8/EÜ ja komisjoni otsusele 2007/74/EÜ;

 olemasoleva koostootmisüksuse moderniseerimine või olemasoleva energiatootmisüksuse muutmine koostootmisüksuseks toob kaasa primaarenergia säästmise võrreldes esialgse olukorraga.

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid ülalmainitud tingimuste täitmise kohta:

3.6.2.1   Abi osatähtsus ja lisatoetused

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus ( 91 )?

B) Lisatoetused

 Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?

 



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ( 92 ):

C) Kas abi antakse võistupakkumise raames ( 93 )?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage konkureerivat pakkumismenetlust käsitlevad üksikasjad ning lisage menetluse väljakuulutamise teate koopia või selle kava:

D) Abikava puhul täpsustage teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi koguosatähtsus (võttes arvesse ka lisatoetusi) (%):

3.6.2.2   Abikõlblikud kulud ( 94 )

A) Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mis on vajalikud suure tõhususega koostootmisjaama rajamiseks:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et:

 koostootmisega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui koostootmisse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav,

või

 koostootmisega seotud täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 95 ),

ning

 abikõlblike kulude arvutamisel arvatakse maha kõik tegevustulud ja -kulud, mis on seotud täiendavate investeeringutega ja mis on tekkinud investeeringu esimese viie aasta jooksul.

C) Milline on abikõlblike kulude vorm?

 investeeringud materiaalsesse varasse;

 investeeringud immateriaalsesse varasse.

D) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

 maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

 hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

E) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

 seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

 see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

 see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 96 ).

Lisaks kinnitage, et juhul, kui kõnealune immateriaalne vara müüakse nende viie aasta jooksul, siis:

 arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

 abisumma makstakse vajaduse korral täielikult või osaliselt tagasi.

F) Abikavade puhul esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

3.6.3   Tegevusabi

A) Kinnitage, et olemasolev koostootmisüksus vastab nii keskkonnaabi suuniste punkti 70 alapunktis 11 sätestatud suure tõhususega koostootmise määratlusele kui ka tingimusele, et säästetakse primaarenergiat võrreldes eraldi tootmisega vastavalt direktiivile 2004/8/EÜ ja otsusele 2007/74/EÜ:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et tegevusabi suure tõhususega koostootmiseks antakse ainult:

 soojus- ja elektrienergiat üldiseks tarbimiseks jagavatele ettevõtjatele juhul, kui kõnealuse elektri- või soojusenergia tootmise kulud ületavad selle turuhinna ( 97 );

 koostoodetud elektri- ja soojusenergia tööstuslikuks kasutamiseks, kui tõendatakse, et sel viisil toodetud ühe energiaühiku tootmiskulud on suuremad kui tavapärasel viisil toodetud energiaühiku turuhind ( 98 ).

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, et kõnealune (kõnealused) tingimus (tingimused) on täidetud:

3.6.3.1   1. võimalus

A) Esitage teave, mis näitab, et tegevusabi antakse selleks, et katta koostootmisüksustes toodetava energia tootmise kulude ja asjaomase energia turuhinna vahe:

 üksikasjalik analüüs koostootmisüksustes toodetava energia tootmise kulu kohta ( 99 ):

 

 

 üksikasjalik analüüs asjaomase energialiigi turuhinna kohta:

 

 

B) Tõendage, et abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade ( 100 ) kohaselt täielikult amortiseerunud, ning esitage üksikasjalik analüüs amortisatsiooni kohta keskkonnakaitsesse tehtava igat liiki investeeringu kohta:

Abikavade puhul täpsustage, kuidas tagatakse kõnealuse tingimuse täitmine:

Üksikabi puhul esitage üksikasjalik analüüs, mis tõendab, et kõnealune tingimus on täidetud:

C) Tegevusabi suuruse määramisel näidake, kuidas tootmiskuludest arvatakse maha kogu investeerimisabi, mida kõnealune ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga:

D) Kas abi hõlmab ka tavalist kapitalitasuvust?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage üksikasjad ja teave/arvutused, mis näitavad tavalise tasuvuse määra, ning tõendage valitud määra asjakohasus:

E) Biomassil põhinevaid koostootmisüksusi toetavate abimeetmete puhul, kui tegevusabi suurus ületab investeeringute suuruse, esitage andmed/tõendid (mille aluseks on abikavade arvutuste näited või üksikabi üksikasjalikud arvutused), mis tõendavad, et ettevõtja kogukulud pärast jaama amortisatsiooni mahaarvamist on suuremad kui energia turuhind:

F) Esitage täpsed toetusmehhanismid (võttes arvesse eespool kirjeldatud tingimusi) ja eelkõige abisumma arvutamise metoodika:

 abikavade puhul abikõlbliku projekti (teoreetilise) näite abil:

 

 

 Lisaks kinnitage, et eespool kirjeldatud arvutamise metoodikat kohaldatakse kõigi teatatud abikava alusel antavate toetuste suhtes:

 

 jah

 üksikabi puhul esitage üksikasjalik abisumma arvutus (võttes arvesse eespool kirjeldatud tingimusi):

 

 

G) Milline on teatatud meetme kestus?

Komisjonil on tavaks piirata oma otsust kümne aastaga. Kas sellisel juhul võtate kohustuse teatada meetmest uuesti kümne aasta jooksul?



  jah

  ei

3.6.3.2   2. võimalus

A) Esitage sertifikaadi või hankesüsteemi üksikasjalik kirjeldus (sealhulgas inter alia teave otsustusõiguse ulatuse, haldaja ülesannete ja hinnamääramismehhanismi kohta):

B) Milline on teatatud meetme kestus ( 101 )?

C) Esitage andmed/arvutused, mis näitavad, et abi on vaja koostootmisjaamades energia tootmise elujõulisuse tagamiseks:

D) Esitage andmed/arvutused, mis näitavad, et abi tervikuna ei too kaasa koostootmisjaamades toodetud energia kasutamise ülemäärast hüvitamist:

E) Esitage teave/arvutused, mis näitavad, et abi ei pane koostootmise teel energia tootjaid loobuma püüdlusest parandada oma konkurentsivõimet:

3.6.3.3   3. võimalus

A) Milline on tegevusabi kestus ( 102 )?

B) Esitage teatatud meetme kestuse ajaks järgmine teave, mis näitab, et tegevusabi antakse selleks, et hüvitada koostootmisüksustes toodetava energia tootmise kulude ja asjaomase energia turuhinna vahe:

 üksikasjalik analüüs koostootmisüksustes toodetava energia tootmise kulu kohta:

 

 

 üksikasjalik analüüs asjaomase energialiigi turuhinna kohta:

 

 

C) Kas abi on vähenev?



  jah

  ei

Kui suur on abi osatähtsus:

 väheneva abi puhul (märkige vähenemismäär aastate lõikes) ( 103 ):

 …;

 mitte-väheneva abi puhul ( 104 ):

3.7   Energiatõhusaks kaugkütteks antav abi ( 105 )

3.7.1   Põhitingimused

Kinnitage, et:

 energiatõhusatele kaugkütterajatistele antav keskkonnaalane investeerimisabi aitab kaasa primaarenergia säästmisele

ning

 abisaaja kaugkütterajatis vastab keskkonnaabi suuniste punkti 70 alapunktis 13 sätestatud energiatõhusa kaugkütte määratlusele

ning

 soojuse (ja koostootmise puhul ka elektri) tootmise ja soojuse jaotamise ühine korraldamine toob kaasa primaarenergia säästmise

või

 investeeringu eesmärk on kasutada ja jaotada heitsoojust kaugkütteks.

Abikavade puhul esitage üksikasjalik teave selle kohta, kuidas tagatakse kõnealuse tingimuse täitmine:

Üksikabi puhul esitage üksikasjalik teave ja asjakohased tõendid:

3.7.2   Abi osatähtsus ja lisatoetused

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus ( 106 )?

B) Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ( 107 ):

C) Kas abi antakse võistupakkumise raames ( 108 )?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage konkureerivat pakkumismenetlust käsitlevad üksikasjad ning lisage menetluse väljakuulutamise teate koopia või selle kava:

D) Abikava puhul täpsustage teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi koguosatähtsus (võttes arvesse ka lisatoetusi) (%):

3.7.3   Abikõlblikud kulud ( 109 )

A) Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mis on vajalikud energiatõhusat kaugkütet edendavate investeeringute tegemiseks võrreldes võrdlusinvesteeringuga:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et:

 energiatõhusa kaugküttega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav,

või

 täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 110 ),

ning

 abikõlblike kulude arvutamisel arvatakse maha kõik tegevustulud ja -kulud, mis on seotud täiendavate investeeringutega ja mis on tekkinud investeeringu esimese viie aasta jooksul.

C) Milline on abikõlblike kulude vorm?

 investeeringud materiaalsesse varasse;

 investeeringud immateriaalsesse varasse.

D) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

 maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

 hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

E) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

 seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

 see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

 see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 111 ).

Lisaks kinnitage, et juhul, kui kõnealune immateriaalne vara müüakse nende viie aasta jooksul, siis:

 arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

 abisumma makstakse vajaduse korral täielikult või osaliselt tagasi.

F) Abikavade puhul esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

3.8   Jäätmekäitluseks antav abi ( 112 )

3.8.1   Üldtingimused

Kinnitage, et järgmised tingimused on täidetud:

 abi antakse teiste ettevõtjate tekitatud jäätmete käitluseks, sealhulgas korduvkasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks, mis on kooskõlas jäätmekäitluse põhimõtete hierarhilise liigitusega ( 113 );

 investeeringu eesmärk on vähendada muude ettevõtjate (saastajad) tekitatud saastet ja see ei hõlma abisaaja tekitatud saastet;

 abiga ei vabastata saastajaid kaudselt koormast, mida nad peaksid vastavalt ühenduse õigusele kandma, ega koormast, mida saab pidada saastaja puhul tavaliseks ettevõttega seotud kuluks;

 investeering toob kaasa olukorra paranemise ( 114 ) või kasutatakse selle abil tavapäraseid tehnoloogiaid innovaatiliselt;

 muudel juhtudel kõrvaldataks või käideldaks töödeldud materjale vähem keskkonnasäästlikult;

 investeeringu eesmärk ei ole ainult suurendada nõudlust materjalide taaskasutamiseks ilma materjalide kogumist suurendamata.

Lisaks esitage üksikasjad ja tõendid, kuidas ülalmainitud tingimused on täidetud:

3.8.2   Abi osatähtsus

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus ( 115 )?

B) Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus: ( 116 )

C) Abikava puhul täpsustage teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi koguosatähtsus (võttes arvesse ka lisatoetusi) (%):

3.8.3   Abikõlblikud kulud ( 117 )

A) Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mis on vajalikud jäätmekäitlusesse investeerimiseks ja mida abisaaja kannab võrreldes võrdlusinvesteeringuga, st tavapärase tootmisega, mis ei hõlma sama võimsusega jäätmekäitlust:

 jah

B) Lisaks kinnitage, et:

 jäätmekäitlusega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui jäätmekäitlusse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav,

või

 täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 118 ),

ning

 sellise võrdlusinvesteeringu kulu arvatakse abikõlblikest kuludest maha,

 abikõlblike kulude arvutamisel arvatakse maha kõik tegevustulud ja -kulud, mis on seotud täiendavate investeeringutega jäätmekäitlusse ja mis on tekkinud asjaomase investeeringu esimese viie aasta jooksul.

C) Milline on abikõlblike kulude vorm?

 investeeringud materiaalsesse varasse;

 investeeringud immateriaalsesse varasse.

D) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

 maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

 hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

 investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

E) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

 seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

 see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

 see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 119 ).

Lisaks kinnitage, et juhul, kui kõnealune immateriaalne vara müüakse nende viie aasta jooksul, siis:

 arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

 abisumma makstakse vajaduse korral täielikult või osaliselt tagasi.

F) Abikavade puhul esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

3.9   Saastatud alade puhastamiseks antav abi ( 120 )

3.9.1   Üldtingimused

Kinnitage, et järgmised tingimused on täidetud:

 investeerimisabi ettevõtjatele, kes heastavad keskkonnakahju, puhastades saastatud alasid, ( 121 ) mis toob kaasa parema keskkonnakaitse.

Kirjeldage üksikasjalikult keskkonnakaitse paranemist ning esitage võimaluse või vajaduse korral teave ala ja saasteliigi kohta, saaste põhjustanud tegevuse kirjeldus ning puhastusmeetmete kava:

 ala saastamise eest vastutavat saastajat ( 122 ) ei saa kindlaks teha või teda ei saa sundida kulusid tasuma.

Esitage üksikasjad ja tõendid, kuidas ülalmainitud tingimused on täidetud:

3.9.2   Abi osatähtsus ja abikõlblikud kulud

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus ( 123 )?

B) Kinnitage, et abi kogusumma ei või mingil juhul ületada ettevõtja tegelikke kulusid:

 jah

C) Täpsustage puhastustööde maksumus ( 124 ):

D) Kinnitage, et maa väärtuse tõus arvatakse maha abikõlblikest kuludest:

 jah

Esitage üksikasjad kõnealuste tingimuste täitmise tagamise kohta.

E) Abikavade puhul esitage kooskõlas eespool märgitud põhimõtetega üksikasjalik arvutusmetoodika, mida kohaldatakse mis tahes üksiktoetuste suhtes, mille aluseks on teatatud abikava, ning esitage asjakohased tõendid:

Üksikabi meetmete puhul esitage eespool märgitud põhimõtetele vastava teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus ning esitage asjakohased tõendid:

3.10   Ettevõtjate ümberpaigutamiseks antav abi ( 125 )

3.10.1   Üldtingimused

A) Kinnitage, et:

 asukoha muutuse eesmärk on kaitsta keskkonda või vältida kahju ning see toimub pädeva ametiasutuse haldus- või kohtuotsuse alusel või vastavalt ettevõtja ja pädeva ametiasutuse kokkuleppele;

 ettevõtja täidab kõige rangemaid keskkonnanormatiive, mida uues asukohas kohaldatakse.

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid ülalmainitud tingimuste täitmise kohta:

B) Kinnitage, et abisaaja on:

 linnapiirkonnas või nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ( 126 ) alusel kindlaks määratud erikaitsealal asuv ettevõtja, kelle seaduslik tegevus tekitab märkimisväärset saastet ning kes tuleb tema asukoha tõttu ümber paigutada sobivamasse piirkonda,

või

 Seveso II direktiivi ( 127 ) reguleerimisalasse kuuluv käitis või rajatis.

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid:

3.10.2   Abi osatähtsus ja abikõlblikud kulud

A) Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus ( 128 )?

B) Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust?



  jah

  ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ( 129 ):

C) Esitage üksikasjalikud selgitused ja (vajaduse korral) asjakohased tõendid järgmiste ümberpaigutamiseks antava abiga seotud elementide kohta:

a) tulud:

 mahajäetud tehase või maa müügist või rentimisest saadud tulu:

 

 

 sundvõõrandamise puhul makstud hüvitis:

 

 

 muud tehase ümberpaigutamisega seotud tulud, eelkõige tulud, mis saadakse, kui tehase ümberpaigutamisega kaasneb kasutatava tehnoloogia täiustamine, samuti arvestuslik tulu, mis saadakse tehase paremal kasutamisel:

 

 

 võimsuse suurenemisega kaasnevad investeeringud:

 

 

 muud võimalikud tulud:

 

 

b) kulud:

 maa ostmisega ning vana tehase tootmisvõimsusele vastava uue tehasehoone ehitamise või ostmisega seotud kulud:

 

 

 ettevõtjale lepingu lõpetamisest tulenevad trahvid, kui haldus- või kohtuotsusest, millega antakse korraldus asukohta muuta, tuleneb maa või hoonete rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine:

 

 

 muud võimalikud kulud:

 

 

D) Abikavade puhul esitage abikõlblike kulude/abisumma, sealhulgas punktis C märgitud tulu-/kuluelementide arvutamise metoodika (nt teoreetiliste näidete alusel), mida kohaldatakse mis tahes üksikabi suhtes, mille aluseks on teatatud abikava:

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude / abisumma, sealhulgas punktis C märgitud tulu-/kuluelementide üksikasjalik arvutus, ning esitage asjakohased tõendid:

3.11   Kaubeldavate lubade süsteemi kaudu antav abi ( 130 )

A) Kirjeldage üksikasjalikult kaubeldavate lubade süsteemi, sealhulgas inter alia eesmärke, abiandmise metoodikat, süsteemis osalevaid ametiasutusi/üksusi, riigi rolli, abisaajaid ning menetluslikke aspekte:

B) Selgitage, kuidas:

 kaubeldavate lubade süsteem on loodud nii, et selle abil saaks saavutada keskkonnaalaseid eesmärke, mis ületavad kõnealustele ettevõtjatele kohustuslikes ühenduse normatiivides sätestatud eesmärke:

 kvoote jagatakse läbipaistvalt, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid ja kvaliteetseimad kättesaadavad teabeallikad:

 igale ettevõtjale turuväärtusest madalama hinnaga eraldatavate kaubeldavate lubade või kvootide kogusumma ei ole suurem kui ettevõtja eeldatav vajadus vastavalt hinnangule, mis antakse olukorrale kaubeldavate lubade süsteemi puudumisel:

 kvootide eraldamise meetodid ei eelista teatavaid ettevõtjaid ega teatavat sektorit:

Kui kvootide eraldamise meetodid eelistavad teatavaid ettevõtjaid või teatavaid sektoreid, selgitage, kuidas õigustab seda süsteemi enda keskkonnaalane loogika või miks see on vajalik keskkonnapoliitikaga kooskõla tagamiseks:

Lisaks selgitage, kuidas:

 uued turule tulijad ei saa üldiselt lube või kvoote soodsamatel tingimustel kui samal turul juba tegutsevad ettevõtjad:

 suuremate kvootide eraldamine olemasolevatele ettevõtjatele võrreldes uutele turule tulijatega ei too kaasa põhjendamatuid turuletuleku tõkkeid:

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid ülalmainitud tingimuste täitmise kohta:

C) Kinnitage, et abikavas peetakse kinni järgmistest tingimustest ( 131 ):

 abisaaja valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühte moodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris / ühel asjaomasel turul, kui konkurentide faktiline olukord on samasugune

ning

 täielik enampakkumine toob kaasa olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või konkreetsete abisaajate kategooriatele

ning

 kaubeldavate lubade süsteem toob kaasa kulude suurenemise, mida ei saa tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks ( 132 ),

ning

 abi taseme määratlemisel kasutati Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnikat.

Esitage üksikasjad kõnealuste kriteeriumide kohaldamise kohta:

4.   Abi ergutav mõju ja vajalikkus ( 133 )

4.1   Üldtingimused

A) Kas toetatud projekt(id) algatati enne seda, kui abisaaja(d) esitas(id) abitaotluse riiklikule ametiasutusele?



  jah

  ei

Kui jah, siis on komisjon seisukohal, et abi ei kujuta endast abisaaja ergutusvahendit ( 134 ).

B) Kui ei, märkige asjaomased kuupäevad:

 keskkonnaalane projekt algatati:

 abisaaja esitas abitaotluse riiklikule ametiasutusele:

Esitage asjakohased tõendavad dokumendid.

4.2   Ergutava mõju hindamine

Kui abi antakse

 muudele kui VKEdele,

 VKEdele, kuid abi tuleb hinnata vastavalt üksikasjalikule hindamisele,

nõuab komisjon, et talle esitataks ergutava mõju hinnang. Vt järgmised küsimused. Muude juhtude suhtes on komisjon seisukohal, et teatatud meetme ergutava mõju nõue on automaatselt täidetud.

4.2.1   Üldtingimused

Kui teatatud abimeetme raames on vaja tõendada abi ergutavat mõju mitmele teatatud projektis osalevale abisaajale, esitage allpool nõutud teave iga abisaaja kohta.

Ergutava mõju tõendamiseks nõuab komisjon, et asjaomane liikmesriik esitaks hinnangu, mis tõendaks, et ilma abita (võrdlusolukorras) ei oleks kasutatud keskkonnasäästlikumat alternatiivi. Esitage järgmine teave.

4.2.2   Kriteeriumid

A) Tõendage võrdlusolukorra usaldusväärsust:

B) Kas abikõlblikud kulud on arvutatud vastavalt keskkonnaabi suuniste punktides 81, 82 ja 83 sätestatud metoodikale?



  jah

  ei

Esitage üksikasjad ja tõendid kasutatud metoodika kohta:

C) Kas investeering oleks olnud ilma abita piisavalt kasumlik?



  jah

  ei

Esitage üksikasjad ja tõendid tasuvuse kohta ( 135 ):

5.   Abi kokkusobivus ühisturuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti B alusel

Keskkonnakaitseks antav abi, mis on ette nähtud Euroopale ühist huvi pakkuva tähtsa projekti ( 136 )elluviimise edendamiseks, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b.

5.1   Üldtingimused (kumulatiivsed)

A) Esitage üksikasjad ja tõendid teatatud projekti rakendustingimuste kohta, kaasa arvatud osavõtjad, eesmärgid, mõju ning vahendid, kuidas kõnealuseid eesmärke saavutada ( 137 ):

B) Kinnitage, et:

 projekt pakub Euroopale ühist huvi ( 138 ): projekt aitab ühenduse keskkonnakaitsealasele huvile kaasa konkreetsel, selgel ja määratletaval viisil ( 139 )

ning

 projekti eesmärgist saadav eelis ei piirdu liikmesriigi või liikmesriikidega, kes seda ellu viivad, vaid laieneb kogu ühendusele ( 140 )

ning

 projekt annab olulise panuse ühenduse eesmärkide saavutamisse.

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid:

C) Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, et abi on vajalik JA kujutab endast ergutusvahendit sellise projekti elluviimiseks:

D) Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, et kõnealune projekt on kõrge riskiastmega:

E) Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, et projekt on oma mahu tõttu väga oluline ( 141 ):

F) Märkige abisaaja omaosaluse ( 142 ) suurus projektis:

G) Loetlege liikmesriigid, mille ettevõtjad osalevad teatatud projektis ( 143 ):

5.2   Projekti kirjeldus

Esitage projekti üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas inter alia struktuur/organisatsioon, abisaajad, eelarve, abisumma, abi osatähtsus, ( 144 ) kõnealused investeeringud ja abikõlblikud kulud. Vt ka käesoleva lisateabelehe 3. osa.

6.   Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastamise vormis

6.1   Üldtingimused

A) Selgitage, kuidas maksuvähendus või -vabastus aitab kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele, ning põhjendage, miks maksuvähendus või -vabastus ei õõnesta taotletavat üldist eesmärki:

B) Kinnitage ühenduse tasandil ühtlustatud maksude vähenduste ja nendest vabastuste puhul, et:

 abi antakse maksimaalselt kümneks aastaks

ning

 abisaajad maksavad vähemalt asjaomases kohaldatavas direktiivis ( 145 ) sätestatud ühenduse madalaima maksustamistasemega võrdse summa.

Esitage iga abisaajate kategooria puhul tõendid madalaima maksutaseme kohta (tegelikult makstud summa soovitavalt eurodes ja samades ühikutes kui kohaldatavas ühenduse õigusaktis):

 need vastavad asjakohastele kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele ning kõnealustes õigusaktides sätestatud piirangutele ja tingimustele.

Viidake asjaomastele sätetele ning esitage asjaomased tõendid:

C) Selliste keskkonnamaksude vähendamiste või nendest vabastamiste puhul, mida ei ole ühtlustatud või mis on ühtlustatud, kuid mille puhul maksavad abisaajad ühenduse tasandi maksust madalamat maksu, kinnitage, et abi antakse maksimaalselt kümneks aastaks:



  jah

  ei

Lisaks esitage järgmised andmed:

 vabastusega hõlmatud sektori(te) üksikasjalik kirjeldus:

 

 

 iga sektori puhul teave Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnika kohta seoses sellise keskkonnakahju vähenemisega, millele maks on suunatud:

 

 

 20 suurimat maksu vähendamiste või vabastamistega hõlmatud abisaajat ning üksikasjalik kirjeldus nende olukorra kohta, eelkõige nende käive, turuosa ja maksubaasi suurus:

 

 

6.2   Abi vajalikkus

Kinnitage, et:

 abisaaja valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühte moodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris / ühel asjaomasel turul, kui konkurentide faktiline olukord on samasugune

ning

 vähenduseta keskkonnamaks tooks kaasa olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või konkreetsete abisaajate kategooriatele ( 146 )

ning

 kui abi ei anta, kantaks oluliselt suuremad tootmiskulud üle tarbijatele ning selle tagajärjel väheneks müük märkimisväärselt ( 147 ).

Esitage tõendid ülalmainitud tingimuste kohta:

6.3   Abi proportsionaalsus

Täpsustage, milline järgmistest tingimustest on täidetud.

A) Kas abikavas on sätestatud tingimused, mis tagavad, et iga üksik abisaaja maksab sellise osa riiklikust maksust, mis üldjoontes vastab iga üksiku abisaaja tegevuse keskkonnamõjule võrreldes tegevusega, mille puhul kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnikat?



  jah

  ei

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid kõnealuse tingimuse täitmise kohta:

B) Kas abisaajad maksavad riiklikust maksust vähemalt 20 %?



  jah

  ei

Kui ei, siis põhjendage, kuidas on madalam määr õigustatud, arvestades piiratud konkurentsimoonutust:

C) Kas maksusid vähendatakse või ettevõtjaid vabastatakse maksudest tingimusel, et asjaomane liikmesriik ja abi saavad ettevõtjad või ettevõtjate liidud sõlmivad omavahel lepingud?



  jah

  ei

Kui jah, siis esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, mis näitavad, et ettevõtjad või ettevõtjate liidud kohustuvad saavutama keskkonnakaitse eesmärke, millel on võrdne mõju i) maksustamise sidumisel keskkonnakaitsega ( 148 ) või ii) 20 % riikliku maksumääraga ( 149 ) või iii) ühenduse madalaima maksumääraga:

Lisaks kinnitage, et:

 liikmesriigid pidasid lepingute sisu üle läbirääkimisi, millega täpsustatakse konkreetsed eesmärgid ja kindel ajakava eesmärkide saavutamiseks;

 liikmesriik tagab kõnealuste lepingutega võetud kohustuste sõltumatu ja õigeaegse järelevalve;

 kõnealuseid lepinguid vaadatakse korrapäraselt läbi tehnoloogilise ja muu arengu valguses ning nendes sätestatakse tõhus karistuskord, mida kohaldatakse juhul, kui kohustusi ei täideta.

Täpsustage sektorite kaupa eesmärgid ja ajakava ning kirjeldage järelevalve- ja läbivaatamismehhanisme (näiteks kes neid järelevalvet ja läbivaatusi teeb ja millise intervalliga), samuti karistusmehhanisme:

7.   Meetmed, mis kuuluvad üksikasjalikule hindamisele ( 150 )

Märkige, kas teatatud meede kuulub järgmistesse abikategooriatesse:

 meede, mis on hõlmatud grupierandi määrusega: meetmest on komisjonile teatatud vastavalt grupierandi määruses üksikabist teatamiseks ette nähtud korrale;

 investeerimisabi, kui abisumma ületab 7,5 miljonit eurot ettevõtja kohta (isegi juhul, kui abi antakse kinnitatud abikava raames);

 energia säästmiseks antav tegevusabi, mille abisumma ületab viis miljonit eurot ettevõtja kohta viie aasta jooksul;

 taastuva elektrienergia tootmiseks ja/või taastuva soojusenergia ühendatud tootmiseks antav tegevusabi, kui abi antakse taastuva elektrienergia rajatistele, mille taastuva elektrienergia tootmisvõimsus ületab 125 MW;

 biokütuse tootmiseks antav tegevusabi, kui abi antakse biokütuse tootmise rajatistele, mille tootmine ületab 150 000 tonni aastas;

 koostootmiseks antav tegevusabi, kui abi antakse koostootmisjaamale, mille koostoodetud elektri võimsus ületab 200 MW ( 151 );

 uutele taastuvat energiat tootvatele jaamadele antav tegevusabi, mis arvutatakse kokkuhoitud väliskulude alusel ( 152 ).

Sellisel juhul esitage põhjendatud ja kvantitatiivne võrdlev kuluanalüüs ning konkureerivate energiatootjate väliskulude hinnanguline arvestus tõendamaks, et abi tõesti hüvitab katmata väliskulud ( 153 ).

Kui teatatud meede kuulub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse, siis kuulub meede üksikasjalikule hindamisele ning esitada tuleb lisateave, mis võimaldaks komisjonil meetmele üksikasjalikku hinnangut anda (vt käesoleva lisateabelehe 8. osa).

8.   Üksikasjaliku hindamise jaoks vajalik lisateave ( 154 )

Kui abikava, millest teatatakse, kuulub üksikasjalikule hindamisele ja hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave. Seda ka juhul, kui teatatud abikava täielik kirjeldus, mis hõlmab abisaajaid, on esitatud käesoleva lisateabelehe eelmistes punktides.

8.1   Üldised märkused

Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et keskkonnakaitsele antavad suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid panustaksid ühise huvi saavutamisse. See saavutatakse, kui riigiabist täiendava keskkonnakasu näol saadav kasu kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju ( 155 ).

Üksikasjalik hindamine tehakse keskkonnaabi suuniste jagudes 5.2.1 ja 5.2.2 nimetatud positiivsete ja negatiivsete elementide alusel, mida kohaldatakse lisaks keskkonnaabi suuniste 3. peatükis nimetatud kriteeriumidele.

Järgmistes punktides selgitatakse, millist teavet võib komisjon üksikasjaliku hindamise koostamiseks nõuda. Juhistega tahetakse tagada komisjoni otsuste ja nende motiivide prognoositavus ja läbipaistvus, et saavutada etteaimatavus ja õiguslik järjepidevus. Liikmesriigid peaksid esitama kõik juhtumi hindamisel vajalikuks peetavad andmed.

Liikmesriikidel palutakse eelkõige toetuda järgnevalt loetletud teabeallikatele. Märkige, kas teatisele on lisatud järgmised tõendavad dokumendid:

 eelmiste riigiabi kavade ja meetmete hinnangud;

 abi andva ametiasutuse koostatud hinnangud;

 muud keskkonnakaitsega seotud uuringud.

8.2   Turutõrke olemasolu ( 156 )

A) Märkige meetme oodatav panus keskkonnakaitsesse (mõõdetavates näitajates) ning esitage tõendavad dokumendid:

B) Märkige eesmärgiks seatud keskkonnakaitse tase võrreldes ühenduse olemasolevate normatiivide ja/või muude liikmesriikide normatiividega ning esitage tõendavad dokumendid:

C) Kui on tegemist abiga ühenduse normatiividest rangemate riiklike normatiividega kohanemiseks, siis esitage järgmine teave ja (vajaduse korral) tõendavad dokumendid:

 abisaaja peamiste konkurentide laad, liik ja asukoht:

 kulu, mis tuleneb abisaajale riiklike normatiivide kohaldamisest (kaubeldavate lubade süsteemid) juhul, kui abi ei antud:

 kõnealuste normatiivide rakendamisega abisaaja peamiste konkurentide jaoks kaasnev võrreldav kulu:

8.3   Asjakohane vahend ( 157 )

Märkige, millistest andmetest lähtudes otsustas liikmesriik kasutada keskkonnakaitsealase tegevuse suurendamiseks sellist valikvahendit nagu riigiabi ning esitage tõendavad dokumendid:

 kavandatud meetme mõju hinnang;

 muude poliitikavahendite võrdlus, mille kasutamist liikmesriik on kaalunud;

 tõendid, et põhimõtet „saastaja maksab” järgitakse;

 muu:

8.4   Abi ergutav mõju ja vajalikkus ( 158 )

Lisaks 3. peatükis visandatud täiendavate kulude arvutamisele täpsustage järgmist.

A) Esitage tõendid konkreetse(te) tegevus(t)e kohta, ( 159 ) mida ettevõtja ei oleks ilma abita ette võtnud (võrdlusolukord), ja esitage tõendavad dokumendid:

B) Käitumise muutusega seotud eeldatava keskkonnamõju tõestamiseks peab esinema vähemalt üks järgmistest elementidest. Märkige teatatud abimeetmega seotud elemendid ja esitage tõendavad dokumendid:

 keskkonnakaitse paranemine;

 tulevaste normatiivide rakendamise kiirenemine.

C) Ergutava mõju olemasolu tõendamiseks võib kasutada järgmisi elemente. Märkige teatatud abimeetmega seotud elemendid ja esitage tõendavad dokumendid ( 160 ):

 tootmise eelised;

 turutingimused;

 võimalikud tulevased kohustuslikud normatiivid (kui ühenduse tasandil peetakse läbirääkimisi, et võtta kasutusele uued või rangemad kohustuslikud normatiivid, millega seotud kulude katteks asjakohane meede on mõeldud);

 riskitase;

 tulusus.

D) Abi andmisel ettevõtjale, kes kohandab end riiklike normatiividega, mis on rangemad kui ühenduse normatiivid, või normatiividega, mis on vastu võetud ühenduse normatiivide puudumisel, esitage teave ja tõendavad dokumendid selle kohta, et abisaaja kulud oleksid oluliselt kasvanud ja et abisaaja ei oleks suutnud katta riiklike normatiivide kohese rakendamisega seotud kulusid:

8.5   Abi proportsionaalsus ( 161 )

A) Esitage täpne arvutus selle kohta, et abikõlblikud kulud piirduvad tõepoolest täiendavate kuludega, mis on vajalikud keskkonnakaitse taseme saavutamiseks:

B) Kas abisaajad valiti avatud valikumenetluse käigus?



  jah

  ei

Esitage üksikasjad ( 162 ) ja tõendavad dokumendid:

C) Selgitage, kuidas on tagatud, et abi piirdub minimaalselt vajaliku summaga, ja esitage tõendavad dokumendid:

8.6   Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste analüüs ( 163 )

8.6.1   Asjaomased turud ja mõju kaubandusele

A) Kas on tõenäoline, et abi mõjutab ettevõtjatevahelist konkurentsi mõnel tooteturul?



  jah

  ei

Täpsustage, milliseid tooteturge võib abi tõenäoliselt mõjutada ( 164 ):

B) Märkige, milline on abisaaja ligikaudne turuosa igal eespool loetletud tooteturul:

Milline on teiste turul osalevate ettevõtjate ligikaudne turuosa igal eespool loetletud tooteturul? Võimaluse korral esitage asjakohane Herfindahli-Hirschmani indeks:

C) Kirjeldage asjakohaste turgude struktuuri ja dünaamikat ning esitage tõendavad dokumendid:

D) Esitage vajaduse korral teave mõju kohta kaubandusele (kaubavoogude ja majandustegevuse asukoha nihe):

E) Hinnates seda, kas abisaajal on võimalik tänu abile suurendada müüki või säilitada selle esialgset taset, võtab komisjon võtab arvesse järgmisi aspekte. Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid ( 165 ):

 tootmisühiku kulude vähendamine või hüvitamine;

 keskkonnasäästlikum tootmisprotsess;

 uus toode.

8.6.2   Dünaamilised stiimulid / väljatõrjumine

Oma analüüsis abi mõju kohta konkurentide dünaamiliste investeerimisstiimulite moonutamisele võtab komisjon arvesse järgmisi aspekte ( 166 ). Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid:

 abisumma;

 abi andmise sagedus;

 abi andmise kestus;

 abi järkjärguline vähendamine;

 valmisolek täita tulevasi normatiive;

 reguleerivate normatiivide tase võrreldes keskkonnaalaste eesmärkidega;

 ristsubsideerimise oht;

 tehnoloogia neutraalsus;

 konkureeriv innovatsioon.

8.6.3   Ebatõhusate ettevõtjate tegevuses hoidmine ( 167 )

Oma analüüsis sellise abi mõju kohta, millega takistatakse niisuguste ettevõtjate põhjendamatut toetamist, kes ei ole suutelised kohanema keskkonnasäästlikumate normatiividega ja tehnoloogiatega nende väikese tõhususe tõttu, võtab komisjon arvesse järgmisi aspekte ( 168 ). Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid:

 abisaajate liik;

 abi sihtsektori ülemäärane tootmisvõimsus;

 abi sihtsektori normaalne käitumine;

 abi suhteline olulisus;

 valikumenetlus;

 selektiivsus.

8.6.4   Turujõud / välistav praktika ( 169 )

Oma analüüsis abi mõju kohta abisaajate turuvõimule võtab komisjon arvesse järgmisi aspekte. Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid:

 abisaaja turuvõim ja turustruktuur;

 uued turule tulijad;

 toodete eristamine ja hinnadiskrimineerimine;

 ostja võim.

8.6.5   Mõju kaubandusele ja ettevõtja asukohale ( 170 )

Esitage tõendid, et abi ei olnud otsustava tähtsusega investeeringu sihtkoha üle otsustamisel:

9.   Kumulatsioon ( 171 )

A) Kas teatatud abimeetme kohast abi võib kombineerida teiste abikavadega ( 172 )?



  jah

  ei

B) Kui jah, kirjeldage teatatud abimeetme puhul kohaldatavaid kumuleerimise sätteid:

C) Täpsustage, kuidas kontrollitakse teatatud abimeetme puhul kohaldatavatest kumuleerimise sätetest kinnipidamist:

10.   Aruandlus ja järelevalve ( 173 )

10.1   Aastaaruanded

Kõnealune aruandmiskohustus kehtib lisaks komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 ( 174 )(millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999) kohasele aruandmiskohustusele.

Kinnitage, et kohustute esitama komisjonile teatatud keskkonnakaitseks antava abi aastaaruande, mis sisaldab suurettevõtjate puhul iga heakskiidetud kava kohta allpool loetletud teavet:

 abisaajate nimed;

 abisumma abisaaja kohta;

 abi osatähtsus;

 meetme eesmärkide ja edendatava keskkonnakaitsemeetme liigi kirjeldus;

 tegevusvaldkonnad, kus abi saavad projektid ellu viiakse;

 selgitus selle kohta, kuidas on kinni peetud ergutava mõju nõudest.

 

 jah

Kinnitage, et kohustute maksuvähenduste või -vabastuste puhul esitama aastaaruanded, mis sisaldavad allpool loetletut:

 nende õigusaktide ja normide tekstid, mille alusel abi antakse;

 ettevõtjate kategooriad, kelle suhtes maksuvähendusi ja -vabastusi rakendatakse;

 majandusvaldkonnad, mida maksuvähendused ja -vabastused kõige rohkem mõjutavad.

 

 jah

10.2   Järelevalve ja hindamine

A) Kinnitage, et liikmesriik kohustub säilitama üksikasjalikud andmed toetuse andmise kohta, koos vajaliku teabega, et tõendada abikõlblike kulude ja abi maksimaalse lubatud osatähtsusega seotud tingimuste täitmist:

 jah

B) Kinnitage, et liikmesriik kohustub säilitama eespool punktis A loetletud üksikasjalikud andmed kümme aastat alates abi andmise päevast:

 jah

C) Kinnitage, et liikmesriik kohustub esitama eespool punktis A osutatud andmed taotlusel komisjonile:

 jah

11.   Muu teave

Esitage kõik muu teave, mida peate kõnealuse meetme hindamise seisukohast keskkonnaabi suuniste alusel vajalikuks.

▼M3

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

▼C1

III.12 OSA

PÕLLUMAJANDUSE TEABELEHT

Käesolev riigiabist teavitamise vorm hõlmab ainult põllumajandustoodete, st ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 ( 175 ) punktis 6 loetletud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevust. Põllumajandusele antava riigiabi eeskirjad ei kehti meetmete puhul, mis on seotud I lisas loetletud toodete töötlemisega I lisas loetlemata toodeteks. Kõnealuste meetmete puhul tuleb täita asjakohane vorm.

1.   Tooted

1.1. Kas meede kehtib mõne järgnevalt loetletud ühise turukorraldusega hõlmamata toote puhul?

kartulid, välja arvatud tärklisekartulid

hobuseliha

kohv

kork

alkoholist saadud äädikas

meede ei kehti ühegi kõnealuse toote puhul.

2.   Ergutav mõju

A.   Abiprogrammid

2.1. Kas abiprogrammi raames saab abi anda ainult tegevuse jaoks, mis teostatakse või teenuste jaoks, mis saadakse alles pärast seda, kui abiprogramm on käivitatud ja komisjon on tunnistanud selle kooskõla EÜ asutamislepinguga?



jah

ei

Kui märgite „ei”, jätkake palun suuniste punktiga 16.

2.2. Kui abiprogrammiga saab automaatselt õiguse abile ning ei ole vaja täiendavat tegevust haldustasandil, kas abi saab anda ainult tegevuse jaoks, mis teostatakse või teenuste jaoks, mis saadakse alles pärast seda, kui abiprogramm on käivitatud ja komisjon on tunnistanud selle kooskõla EÜ asutamislepinguga?



jah

ei

Kui märgite „ei”, jätkake palun suuniste punktiga 16.

2.3. Kui abiprogrammi puhul on ette nähtud asjaomasele pädevale asutusele avalduse esitamine, kas abi saab anda ainult tegevuse jaoks, mis teostatakse või teenuste jaoks, mis saadakse pärast järgmiste tingimuste täitmist:

a) abiprogramm on käivitatud ja komisjon on tunnistanud selle kooskõla EÜ asutamislepinguga;

b) abitaotlus peab olema nõuetekohaselt asjaomasele pädevale asutusele esitatud;

c) asjaomane pädev asutus peab olema abitaotluse heaks kiitnud viisil, mis kohustab asutust abi andma, ning selgelt peab olema esitatud abi suurus või selle arvestamise alus; pädev asutus võib abi andmise heaks kiita üksnes juhul, kui selleks on eelarves vahendid või abikava ei ole ammendatud?



jah

ei

Kui märgite „ei”, jätkake palun suuniste punktiga 16.

B.   Üksiktoetused

2.4. Kas abiprogrammide alla mittekuuluvaid üksiktoetusi antakse ainult tegevuse jaoks, mis teostatakse või teenuste jaoks, mis saadakse pärast seda, kui on täidetud punkti 2.3 alapunktides b ja c nimetatud tingimused?



jah

ei

Kui märgite „ei”, jätkake palun suuniste punktiga 16.

C.   Tasandustoetused

2.5. Kas abiprogramm on oma olemuselt tasandustoetus?



jah

ei

Kui märgite „jah”, siis eespool esitatud punkte A ja B ei rakendata.

3.   Abi liik

Mis liiki abi kavandatav meede hõlmab?

MAAELU ARENGU MEETMED

A.

Investeeringutoetused põllumajandusettevõtetele

B.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeeringutoetused

C.

Põllumajanduslik keskkonnatoetus ja loomade heaoluga seotud toetus

C bis.

Natura 2000 toetused ja direktiiviga 2000/60/EÜ ( 176 ) seotud toetused

D.

Toetus teatavate piirkondade ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks

E.

Toetus nõuete täitmiseks

F.

Noorte põllumajandustootjate starditoetus

G.

Toetus ennetähtaegselt pensionile jäämiseks või põllumajandusliku tegevuse lõpetamiseks

H.

Toetus tootjarühmadele

I.

Ümberkruntimiseks antav abi

J.

Toetus kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise ja turustamise edendamiseks

K.

Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

L.

Toetus loomakasvatussektorile

M.

Riigiabi ääremaadele ja Egeuse mere saartele

RISKI- JA KRIISIOHJE

N.

Toetused põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele tekkinud kahju hüvitamiseks

O.

Toetus looma- ja taimehaiguste tõrjeks

P.

Toetus kindlustusmaksete tasumiseks

Q.

Toetus tootmis-, töötlemis- ja turustustegevuse lõpetamiseks

MUU ABI

R.

Põllumajandustoodete reklaamimiseks antav abi

S.

Direktiivi 2003/96/EÜ ( 177 ) kohaste maksuvabastustega seotud abi

T.

Toetused metsandussektorile.

III.12.A OSA

LISATEABELEHT PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETESSE TEHTAVATE INVESTEERINGUTE KOHTA

Teatise vormi kohaldatakse põllumajandusettevõtetesse tehtavatele investeeringutele, mida käsitletakse ühenduse 2007.–2013. aastate põllumajandus- ja metsandussuuniste ( 178 ) punktis IV.A.

1.    Abi eesmärgid

1.1. Milliste järgmiste eesmärkide saavutamisele on investeering suunatud:

tootmiskulude vähendamine;

tootmise parandamine ja ümberkorraldamine;

kvaliteedi parandamine;

looduskeskkonna säilitamine ja parandamine ning hügieenitingimuste ja loomade heaolunõuete täitmine;

põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamine

muu (palun täpsustage)

Kui investeeringul on muu eesmärk, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandusettevõtetele ei ole lubatud anda abi investeeringuteks, mis ei täida eespool loetletud eesmärke.

1.2. Kas abi hõlmab lihtsaid asendusinvesteeringuid?



jah

ei

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandusettevõtete puhul ei ole lubatud anda abi lihtsateks asendusinvesteeringuteks.

1.3. Kas abi on seotud investeeringutega toodetesse, mille suhtes kehtivad tagatisfondist rahastatava ühise turukorralduse raames (kaasa arvatud otsetoetused) tootmispiirangud või ühenduse abi piirmäärad üksikute ettevõtjate, talude või töötlemisettevõtete tasandil, ning mis tooks kaasa piiranguid ületava tootmisvõimsuse kasvu?



jah

ei

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 37 ei ole lubatud anda abi seda liiki investeeringuteks

2.    Abi saajad

Kes on abi saajad?

põllumajandustootjad;

tootjarühmad;

muu (palun täpsustage):

3.    Abi määrad

3.1. Milline on riigipoolse toetuse maksimaalne määr, väljendatuna protsendina abikõlbliku investeeringu mahust?

a) ………………………. vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 179 ) artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades (maksimaalselt 50 %);

b) ………………………. muudes piirkondades (maksimaalselt 40 %);

c) ………………………. noortele põllumajandustootjatele vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades, kui investeeringut kasutatakse viie esimese sisseseadmisaasta jooksul (maksimaalselt 60 %);

d) ……………………….. noortele põllumajandustootjatele muudes piirkondades, kui investeeringut kasutatakse viie esimese sisseseadmisaasta jooksul (maksimaalselt 50 %);

e) ………………………. äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väiksematel saartel määruse (EMÜ) nr 2019/93 ( 180 ) tähenduses (maksimaalselt 75 %);

f) ………………………. investeeringute puhul, millega kaasnevad täiendavad kulud seoses looduskeskkonna kaitse ja parandamise, loomakasvatusettevõtete hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamisega, mis toimub uute miinimumnõuete ülevõtmiseks ettenähtud tähtaegade raames (maksimaalselt 75 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades ja maksimaalselt 60 % muudes piirkondades);

g) ……………………….. investeeringute puhul, millega kaasnevad täiendavad kulud seoses looduskeskkonna kaitse ja parandamise, loomakasvatusettevõtete hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamisega, mis toimub kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil investeering pidi ühenduse õigusaktide kohaselt heaks kiidetama (maksimaalselt 50 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades ja maksimaalselt 40 % muudes piirkondades);

h) ……………………….. investeeringute puhul, millega kaasnevad täiendavad kulud seoses looduskeskkonna kaitse ja parandamise, loomakasvatusettevõtete hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamisega, mis toimub neljanda aasta jooksul pärast kuupäeva, mil investeering pidi ühenduse õigusaktide kohaselt heaks kiidetama (maksimaalselt 25 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades ja maksimaalselt 20 % muudes piirkondades);

i) ……………………….. investeeringute puhul, millega kaasnevad täiendavad kulud seoses looduskeskkonna kaitse ja parandamise, loomakasvatusettevõtete hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamisega, mis toimub viienda aasta jooksul pärast kuupäeva, mil investeering pidi ühenduse õigusaktide kohaselt heaks kiidetama (maksimaalselt 12,5 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades ja maksimaalselt 10 % muudes piirkondades, hiljem kui viiendal aastal tehtavate kulude osas ei ole lubatud anda mitte mingit abi);

j) ………………………... ühendusega vastavalt 1. mail 2004. ja 1. jaanuaril 2007. aastal liitunud liikmesriikide tehtud täiendavate investeerimiskulude puhul (maksimaalselt 75 %) direktiivi nr 91/676/EMÜ ( 181 ) kohaldamise eesmärgil;

k) ……………………….. täiendavate investeerimiskulude puhul direktiivi 91/676/EMÜ kohaldamise eesmärgil, mille puhul vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 toetust makstakse (maksimaalselt 50 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades ja maksimaalselt 40 % muudes piirkondades);

l) ………………………… kehtivate siseriiklike ja ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks noorte põllumajandustootjate tehtavate investeeringute puhul (maksimaalselt 60 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades ja maksimaalselt 50 % muudes piirkondades).

3.2. Kas investeeringute puhul, millega kaasnevad täiendavad kulud seoses looduskeskkonna kaitse ja parandamise, loomakasvatusettevõtete hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamisega, on kulude suurenemine piiratud vaid nende investeeringutega, mis lähevad kaugemale ühenduses praegusel hetkel kehtivatest miinimumnõuetest, või investeeringutega, mis on seotud uute kehtestatud miinimumnõuetega vastavusse viimisega ning üksnes täiendavate abikõlblike kuludega, mis on vajalikud nende eesmärkide saavutamiseks ilma tootmise mahtu suurendamata?



jah

ei

3.3. Kas investeeringute puhul, mis tehakse direktiivi 91/676/EMÜ rakendamiseks, on kavandatava abi määr piiratud vajalike täiendavate abikõlblike kuludega, kusjuures on välistatud investeeringud, millega kaasneb tootmise mahu suurenemine?



jah

ei

3.4. Kas noorte põllumajandustootjate investeeringute puhul, mis tehakse kehtivate ühenduse ja siseriiklike nõuetega vastavusse viimiseks, on abi piiratud täiendavate kuludega, mis on seotud eeskirjade rakendamisega ning mis tehakse 36 kuu jooksul pärast asutamist?



jah

ei

4.    Abikõlblikkuskriteeriumid

4.1. Kas abi hõlmab ainult selliseid põllumajandusettevõtteid, mis ei ole raskustes?



jah

ei

4.2. Kas abi on ette nähtud piima ja piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete valmistamiseks ja turustamiseks?



jah

ei

5.    Abikõlblikud kulud

5.1. Kas abikõlblikud kulud hõlmavad:

kinnisvara ehitamist, omandamist või selle seisundi parandamist;

varustuse ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara, ostmist või liisimist, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni, välja arvatud liisingulepinguga seotud kulud, nagu maksud, liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud, kindlustustasud jne;

kahe eelmise kuluartikliga seotud üldkulusid (näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, teostatavusuuringud, patentide ja litsentside ostmine)

5.2. Kas abi katab kasutatud seadmete ostu?



jah

ei

5.3. Kui jah, siis kas kõnealused ostud on abikõlblikud ainult väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kelle tehniline tase on madal ja kapital väike?



jah

ei

5.4. Kas tootmisõiguste, loomade ja aastaste taimede ostmise ning aastaste taimede istutamise puhul on abi välistatud?



jah

ei

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 29 ei ole lubatud anda abi seda liiki kulutuste puhul.

5.5. Kas muuks kui ehituseks kasutatava maa ostu osa kavandatava investeeringu abikõlblike kulude hulgas on kuni 10 %?



jah

ei

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 29 on 10 %line piirmäär üks abi saamise tingimusi.

6.    Abi traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamiseks

6.1. Kas abi hõlmab investeeringuid või infrastruktuuriinvesteeringuid, mille eesmärk on põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega mitteseotud kultuuripärandi säilitamine?



jah

ei

6.1.1. Kui jah, milline on maksimaalne abi määr (maksimaalselt 100 %):

6.1.2. Kas abikõlblikud kulud hõlmavad põllumajandustootja või tema töötajate teostatud tööde eest makstavat töötasu?



jah

ei

6.1.3. Kui jah, kas abi ülemmäär on 10 000 EUR aastas ?



jah

ei

6.1.4. Kui ei, põhjendage eespoolnimetatud piirmäära ületamist.

6.2. Kas abi hõlmab investeeringuid või infrastruktuuriinvesteeringuid, mille eesmärk on põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega seotud kultuuripärandi säilitamine?



jah

ei

6.2.1. Kui jah, kas kõnealuse investeeringu tulemusel kasvab põllumajandusettevõtte tootmisvõimsus?



jah

ei

6.2.2. Millised on maksimaalsed abi määrad seda liiki investeeringute puhul?

Investeeringud ilma võimsuse kasvuta:

maksimaalne abi määr vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades (maksimaalselt 75 %):

Maksimaalne abi määr muudes piirkondades (maksimaalselt 60 %):

Investeeringud võimsuse kasvuga:

Maksimaalne abi määr nüüdisaegsete materjalide kasutamisel (maksimaalselt: vt punkt 3.1):

Maksimaalne abi määr traditsiooniliste materjalide kasutamisel, väljendatuna protsentidena lisakuludest (maksimaalselt 100 %):

7.    Tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides

7.1. Kas ümberpaigutamine on tingitud sundvõõrandamisest?



jah

ei

7.2. Kas ümberpaigutamise põhjuseks on õiguslikus aluses täpsustatud üldine huvi?



jah

ei

Juhime tähelepanu asjaolule, et õiguslikus aluses peab olema selgitatud, milline on ümberpaigutamisega seotud üldine huvi.

7.3. Kas ümberpaigutamine seisneb lihtsalt ehitiste lammutamises, teise kohta transportimises ja seal ülesehitamises?



jah

ei

7.3.1. Kui jah, siis milline on abi määr? (maksimaalselt 100 %)

7.4. Kas ümberpaigutamise tulemusena antakse põllumajandustootjate käsutusse kaasaegsem varustus ja sisseseade?



jah

ei

7.4.1. Kui jah, siis kui suur on põllumajandustootja nõutav osalusmäär arvestatuna protsentides rajatiste lisandväärtusest pärast ümberpaigutamist?

Vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktis a i, ii või iii osutatud piirkondades (vähemalt 50 %)

Teistes piirkondades (vähemalt 60 %)

Noored põllumajandustootjad vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades (vähemalt 45 %)

Noored põllumajandustootjad teistes piirkondades (vähemalt 55 %)

7.5. Kas ümberpaigutamise tulemuseks on tootmismahu suurenemine?



jah

ei

7.5.1. Kui jah, siis kui suur on põllumajandustootja osalusmäär arvestatuna protsentides tootmismahu suurendamisega seotud kuludest?

Vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktis a i, ii või iii osutatud piirkondades (vähemalt 50 %)

Teistes piirkondades (vähemalt 60 %)

Noored põllumajandustootjad vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktides a i, ii või iii osutatud piirkondades (vähemalt 45 %)

Noored põllumajandustootjad teistes piirkondades (vähemalt 55 %)

8.    Muu teave

8.1. Kas teatisega kaasnevad dokumendid, mis tõendavad kavandatava riigiabi kokkusobivust ja sidusust asjaomas(t)e maaelu arengukava(de)ga ?



jah

ei

Kui jah, palume vastavad dokumendid esitada või lisada käesolevale lisateabelehele.

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 26 on selliste dokumentide esitamine kohustuslik.

8.2. Kas teatisega kaasnevad dokumendid, mis tõendavad, et abi eesmärgid on selgelt määratletud ja kajastavad struktuurilisi ja piirkondlike vajadusi ning struktuurilisi puudusi, või tuleb tõendada, et turuväljundid asjaomastele toodetele on olemas?



jah

ei

Kui jah, palume vastavad dokumendid esitada või lisada käesolevale lisateabelehele

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 36 on selliste dokumentide esitamine kohustuslik.

III.12.B OSA

TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODETE TOOTMISEKS JA TURUSTAMISEKS ETTENÄHTUD INVESTEERINGUTOETUSTE KOHTA

Käesolev teavitusvorm käsitleb ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 ( 182 ) peatüki IV.B kohaseid põllumajandustoodete töötlemiseks ( 183 ) ja turustamiseks ( 184 ) ettenähtud investeeringutoetusi.

1.    Abi ulatus ja abisaajad

1.1. Palun täpsustage, millisele põllumajandussuuniste punktile käesolev teatis vastab:

1.1.1.

 

punkt IV.B.2 alapunkt a (komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001 ( 185 ) või seda asendavad sätted)

1.1.2.

 

punkt IV.B.2 alapunkt b (komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006 ( 186 ))

1.1.3.

 

punkt IV.B.2 alapunkt c (komisjoni suunised riikliku regionaalabi kohta aastateks 2007—2013 ( 187 ))

1.1.4.

 

punkt IV.B.2 alapunkt d [abi vahepealse suurusega ettevõtetele piirkondades, mida regionaalabi ei hõlma].

1.2.    Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001 (riigiabi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele)

Kas abi saav väike või keskmise suurusega ettevõte tegutseb põllumajandustoodete töötlemise või turustamise valdkonnas?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis ei vasta abi kõnealuse määruse tingimustele ega ole kooskõlas põllumajandussuuniste ühisturgu käsitleva punkti IV.B.2 alapunktiga a.

Kui märgite „jah”, ei tule abist teavitada. Palun nimetage põhjused, miks teie riigi asutused soovivad seda siiski teha. Sel juhul viidake palun üldise teavitusvormi asjakohasele osale (määruse (EÜ) nr 794/2004 ( 188 ) I lisa I osa või III.1 osa või seda asendavad sätted).

1.3.    Komisjoni määrus piirkondlike investeeringutoetuste kohta

Kas abi vastab määruses sätestatud tingimustele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis ei vasta abi kõnealuse määruse tingimustele ega ole kooskõlas põllumajandussuuniste ühisturgu käsitleva punkti IV.B.2 alapunktiga b.

Kui märgite „jah”, ei tule abist teavitada. Palun nimetage põhjused, miks teie riigi asutused soovivad seda siiski teha. Sel juhul viidake palun asjakohasele teavitusvormile.

1.4.    Komisjoni suunised riikliku regionaalabi kohta aastateks 2007–2013  ( 189 )

Kas abi vastab suunistes sätestatud tingimustele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis ei vasta abi nimetatud suuniste tingimustele ega ole kooskõlas põllumajandussuuniste ühisturgu käsitleva punkti IV.B.2 alapunktiga c.

Kui märgite „jah”, tuleb arvestada, et sellise abi vajadust hinnatakse riikliku regionaalabi suuniste (ELT C 54, 4. märts 2006, lk 13) alusel. Palun viidake üldise teavitusvormi asjakohasele osale (komisjoni määruse (EÜ) nr 1627/2006 ( 190 ) lisa).

1.5.    Abi piirkondades, mida regionaalabi ei hõlma

1.5.1. Kas abisaajate hulgas on väikesi või keskmise suurusega ettevõtteid?



jah

ei

Kui märgite „jah”, viidake palun eespool esitatud punktile 1.2 (põllumajandussuuniste punkt IV.B.2 alapunkt a).

1.5.2. Kas abisaajate hulgas on suuri ettevõtteid (s.t 750 töötajat või rohkem ja käive on 200 miljonit EUR või rohkem)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et abi ei ole kooskõlas põllumajandussuuniste ühisturgu käsitleva punkti IV.B.2 alapunktiga d.

1.5.3. Kas abisaajate hulgas on vahepealse suurusega ettevõtteid (s.t vähem kui 750 töötajat ja/või käive on alla 200 miljoni EUR)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, viidake palun asjakohasele abikõlblikke kulutusi käsitlevale osale üldises teavitusvormis (komisjoni määruse (EÜ) nr 1627/2006 lisa).

2.    Abi määr

2.1. Kui abisaajad on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted (komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001 või seda asendavad sätted),

palun täpsustage abikõlblike investeeringute puhul abi ülemmäär:

2.1.1. ääremaadel:………. (ülemmäär 75 %)

2.1.2. väiksematel Egeuse mere saartel ( 191 ): ........ (ülemmäär 65 %)

2.1.3. abikõlblikes piirkondades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt: ........ (ülemmäär 50 %)

2.1.4. muudes piirkondades: .......... (ülemmäär 40 %)

Kui määrad on eespool nimetatud ülemmääradest suuremad, ei ole meede kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 artikliga 4.

2.2. Abi puhul, mis vastab komisjoni määrusele piirkondlike investeeringutoetuste kohta või komisjoni suunistele riikliku regionaalabi kohta aastateks 2007—2013, täpsustage palun abi ülemmäär:

2.2.1.  väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele:

2.2.1.1. abikõlblike investeeringute osas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a osutatud piirkondades: ............. (ülemmäär 50 % või liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabikavas esitatud ülemmäär)

2.2.1.2. abikõlblike investeeringute osas teistes regionaalabikõlblikes piirkondades: ............. (ülemmäär 40 % või liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabikavas esitatud ülemmäär)

2.2.2.  vahepealse suurusega ettevõtetele nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 192 )artikli 28 lõike 3 tähenduses (mitte väikesed ega keskmise suurusega ettevõtted, kus on vähem kui 750 töötajat või käive on alla 200 miljoni euro):

2.2.2.1. abikõlblike investeeringute osas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a osutatud piirkondades: ............. (ülemmäär 25 % või liikmesriigile aastateks 2007—2013 kinnitatud regionaalabikavas esitatud ülemmäär)

2.2.2.2. abikõlblike investeeringute osas teistes regionaalabikõlblikes piirkondades:............. (ülemmäär 20 % või liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabikavas esitatud ülemmäär).

Kui abi määrad on eespool nimetatud ülemmääradest suuremad, ei ole meede kooskõlas põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunktiga c (ii).

2.2.2.3. Kas abisaajad vastavad kõigile teistele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 193 ) tingimustele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis ei ole meede kooskõlas põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunktiga c (ii).

2.2.3. Kas abisaajate hulgas on punktis 2.2.2 nimetatud vahepealse suurusega ettevõtetest suuremaid (s.t suurettevõtteid)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, siis kas abi ülemmäär on sama suur või väiksem kui liikmesriigile aastateks 2007–2013 kinnitatud regionaalabikavas esitatu?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis ei ole abi kooskõlas põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunktiga c. Kui vastate „jah”, märkige palun abi ülemmäär nimetatud regionaalabikavas. Vastav ülemmäär regionaalabikavas on ................................. %.

2.3. Investeeringutoetus vahepealse suurusega ettevõtetele piirkondades, mis ei saa taotleda regionaalabi:

2.3.1. palun täpsustage abi ülemmäär: ............ (ülemmäär 20 %).

Kui abi määr on kõrgem kui eespool nimetatud ülemmäär, ei ole meede kooskõlas põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunktiga d.

2.3.2. Kas abisaajad vastavad kõigile teistele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tingimustele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis ei ole meede kooskõlas põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunktiga d.

3.    Abikõlblikkuse kriteeriumid ja kulud

3.1. Kas abi hõlmab piima ja piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmist ja turustamist?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et meede ei ole kooskõlas põllumajandussuuniste peatükiga IV.B.

3.2. Kas keskmise suurusega või suurte ettevõtete puhul on abi seotud kasutatud seadmete ostmisega?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et meede ei ole kooskõlas põllumajandussuuniste peatükiga IV.B.

3.3. Investeeringutoetused piirkondades, mis ei ole regionaalabikõlblikud.

Kas kinnitate, et investeeringutega seotud abikõlblikud kulud on täielikult kooskõlas abikõlblike kuludega, mis on loetletud komisjoni suunistes riikliku regionaalabi kohta aastateks 2007–2013?



jah

ei

Kui märgite „ei”:

  kui abisaajad ei ole väikesed või keskmise suurusega ettevõtted, ei ole meede kooskõlas põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunktiga d;

 kui abisaajad on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted, siis kas abikõlblikud kulud on kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 artiklitega 2 ja 4?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis ei ole meede kooskõlas põllumajandussuuniste punkti IV.B.2 alapunktiga d.

3.4. Kas abiga toetatakse investeeringuid, mille suhtes ühise turukorralduse raames, kaasa arvatud EAGGFi rahastatavad otsetoetuskavad, kehtestatakse tootmise või ühenduse abi piiranguid üksikute põllumajandustootjate, põllumajandusettevõtete või töötlemisettevõtete tasandil, mis suurendaks toodangut üle nende piirangute?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et põllumajandussuuniste punkti 47 kohaselt ei tohi selliste investeeringute jaoks abi anda.

4.    Muud andmed

4.1. Kas teatisele on lisatud dokumendid, mis tõendavad, et toetus on suunatud selgelt määratletud eesmärkidele, mis peegeldavad konkreetseid struktuurilisi ja territoriaalseid vajadusi ning struktuurilisi puudusi?



jah

ei

Kui märgite „jah”, esitage palun allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas osutatud dokumendid.

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et neid dokumente nõutakse vastavalt põllumajandussuuniste punktile 46.

4.2. Kas teatisele on lisatud dokumendid, mis tõendavad, et riigiabi meede on kooskõlas asjakohase maaelu arengukavaga?



jah

ei

Kui märgite „jah”, esitage palun allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas osutatud dokumendid.

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et need dokumendid tuleb esitada vastavalt põllumajandussuuniste punktile 26.

5.    Eraldi teavitamine

Kas abikõlblikud investeeringud võivad ületada 25 miljonit eurot või abisumma 12 miljonit eurot?



jah

ei

Kui märgite „jah”, siis kas toimub eraldi teavitamine?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et meede ei ole kooskõlas põllumajandussuuniste peatükiga IV.B.

III.12.C OSA

TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSLIKE KESKKONNATOETUSTE JA LOOMADE HEAOLUGA SEOTUD TOETUSTE KOHTA

Käesolevat teavitusvormi kasutatakse kõigist nendest põllumajanduslikku tootmist toetavatest riigiabi meetmetest teavitamiseks, mille eesmärk on keskkonna kaitsmine ja paikkonna säilitamine (põllumajanduse keskkonna-aspekt) või loomade heaolu parandamine vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 ( 194 )(edaspidi „suunised”) punktile IV.C ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 195 )artiklitele 39 ja 40.

 Kas meede hõlmab kulude hüvitamist põllumajandustootjatele, kes võtavad vabatahtlikult keskkonnakaitselisi kohustusi (nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõige 2)?

 



jah

ei

 Kui märgite „jah”, täitke palun käesoleva täiendava teabelehe osa, mis käsitleb toetusi põllumajanduse keskkonnakaitseliste kohustuste täitmiseks.

 Kas meede hõlmab kulude hüvitamist põllumajandustootjatele, kes võtavad vabatahtlikult loomade heaolu parandamisega seotud kohustusi (vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 40 lõikele 1)?

 



jah

ei

 Kui märgite „jah”, täitke palun käesoleva teabelehe osa, mis käsitleb loomade heaoluga seotud toetusi.

 Kas toetus on seotud ainult keskkonnakaitseliste investeeringutega (suuniste punkt 62)?

 



jah

ei

 Kui märgite „jah”, täitke palun täiendav teabeleht, mis käsitleb põllumajandussektori investeeringutoetusi.

 Kas keskkonnakaitselise toetusega taotletakse ka muid eesmärke, nagu näiteks koolitus ja nõuandeteenused põllumajandustootjate abistamiseks (suuniste peatükk IV.K)?

 



jah

ei

 Kui märgite „jah”, täitke palun täiendav teabeleht suuniste peatüki IV.K kohta.

 Muud?

 Kirjeldage põhjalikult meedet (meetmeid) .

 Kas dokumendid, mis tõestavad, et riigiabi on kooskõlas asjaomase maaelu arengukavaga, on lisatud teavitusvormile?

 



jah

ei

  Kui märgite „jah”, esitage palun allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas osutatud dokumendid.

 

  Kui märgite „ei”, arvestage palun, et need dokumendid on vajalikud vastavalt põllumajandussuuniste punktile 26.

TOETUSED PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNAKAITSELISTE KOHUSTUSTE TÄITMISEKS (SUUNISTE PUNKT IV.C.2)

1.   Meetme eesmärk

Millist järgmist eesmärki abimeetmega taotletakse?

Põllumajandusmaa kasutamine kooskõlas keskkonna, maastiku ja selle elementide, loodusvarade, mullastiku ja geneetilise mitmekesisuse kaitsmise ja parandamise nõuetega; tootmiskulude vähendamine.

Põllumajandustootmise keskkonnasõbralik laiendamine ning ekstensiivne karjamajandus; tootmise tõhustamine ja ümberpaigutamine.

Suure loodusliku väärtusega põllumajanduskeskkonna säilitamine, kvaliteedi tõstmine.

Põllumajandusmaa maastikupildi ja ajalooliste objektide säilitamine.

Keskkonnakaitsekavade kasutamine põllumajandussektoris. Kui ükski eespool loetletuist ei ole käesoleva meetme eesmärk, märkige palun, millised on keskkonnakaitsealased eesmärgid? (Palun lisage üksikasjalik kirjeldus.)

Kui kõnealust meedet on juba varem rakendatud, siis millised olid selle keskkonnakaitsealased tulemused?

2.   Abikõlblikkuse kriteeriumid

2.1. Kas toetust antakse ainult neile põllumajandustootjatele ja/või teistele maa kasutajatele (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõige 2), kes võtavad keskkonnakaitselisi kohustusi viieks kuni seitsmeks aastaks?



jah

ei

2.2. Kas kõigi või teatud liiki kohustuste täitmiseks oleks vajalik pikem või lühem ajavahemik?



jah

ei

Jaatava vastuse korral põhjendage palun selle ajavahemiku vajalikkust.

2.3. Kinnitage palun, et toetust ei anta nende põllumajanduslike keskkonnainvesteeringute kompenseerimiseks, mis ei ületa kohustuslikke standardeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 196 ) artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisas, samuti miinimumnõudeid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise kohta ning muid asjakohaseid kohustuslikke nõudeid, mis on sätestatud riiklikes õigusaktides ning määratletud maaelu arengukavas.



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõige 3 ei võimalda anda toetusi põllumajanduse keskkonnakaitselistele kohustustele, mis ei hõlma enamat kui nende standardite ja nõuete rakendamine.

2.4. Palun kirjeldage, millised eespool nimetatud standardid ja nõuded on, ning selgitage, kuidas põllumajanduse keskkonnakaitselised kohustused neid ületavad.

3.   Toetuse suurus

3.1. Palun märkige antava toetuse maksimaalne suurus vastavalt põllumajandusettevõtte tegevusvaldkonnale, milles põllumajanduse keskkonnakaitselisi kohustusi rakendatakse:

mitmeaastastele erikultuuridele ………. (ülemmäär 900 EUR/ha)

üheaastastele kultuuridele …..………. (ülemmäär 600 EUR/ha)

muuks maakasutuseks ………(ülemmäär of 450 EUR/ha)

kohalikele tõugudele, mis on põllumajanduses kadumisohus …. (ülemmäär 200 eurot loomühiku kohta)

muu?………

Kui nimetatud ülemmäär ületatakse, palun tõendage, et abi on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikega 4.

3.2. Kas toetust antakse aasta kohta?



jah

ei

Kui märgite „ei”, põhjendage palun, miks eelistatakse teistsugust ajavahemikku.

3.3. Kas aastase toetuse maht on arvutatud:

 saamatajäänud tulu põhjal,

 kohustuste tõttu tekkinud lisakulutuste põhjal ja

 tehingukulude kompenseerimise vajadusest lähtudes?



jah

ei

Selgitage toetuse suuruse määramiseks kasutatud arvutusmetoodikat ning täpsustage saamatajäänud tulu, lisakulutused ja võimalikud tehingukulutused.

3.4. Kas saamatajäänud tulu ja kohustustest tekkinud lisakulude arvutamise kontrolltase on kooskõlas punktis 2.3 nimetatud standardite ja nõuetega?



jah

ei

Kui märgite „ei”, palun selgitage, millist kontrolltaset arvestati.

3.5. Kas maksed on tehtud toodanguühiku kohta?



jah

ei

Kui märgite „jah”, selgitage palun selle meetodi valikut ja algatusi, millega tagatakse, et kinni on peetud määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalsetest ühenduse abikõlblikest kogustest aasta kohta.

3.6. Kas kavatsete anda abi varem loomade heaoluga seotud kohustuste võtmise tehingukulude jaoks?



jah

ei

3.7. Kui märgite „jah”, näidake palun, et selliseid kulusid kantakse jätkuvalt.

3.8. Kas kavatsete anda abi põllumajandusliku keskkonnakaitsega seotud kohustuste saavutustega seonduvate vähetootlike investeeringute kulude jaoks (vähetootlikud investeeringud on investeeringud, millega ei tohi kaasneda põllumajandusettevõtte väärtuse või tasuvuse kasvu)?



jah

ei

3.9 Kui märgite „jah”, siis millist abimäära kohaldatakse (ülemmäär 100 %)?

TOETUSED LOOMADE HEAOLU PARANDAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE TÄITMISEKS (SUUNISTE PUNKT IV.C.2)

1.   Meetme eesmärk

Millises järgnevas valdkonnas toovad loomade heaolu parandamise kohustused kaasa kõrgemad standardid?

Joogivesi ja toit vastavad enam loomade looduslikele vajadustele.

Elutingimused, nagu vaba ruum looma kohta, magamisase, loomulik valgus.

Võimalus käia väljas.

Ei toimu kehaosade süstemaatilist köndistamist, isolatsiooni ja alalist lõastamist.

Ennetatakse loomapidamistavadest või/ja pidamistingimustest tulenevaid patoloogiaid.

(Palun lisage üksikasjalik kirjeldus.)

Kui kõnealust meedet on varem juba kasutatud, siis milliseid tulemusi saavutati loomade heaolu parandamisel?

2.   Abikõlblikkuse kriteeriumid

2.1. Kas toetust antakse ainult neile loomapidajatele, kes võtavad loomade heaolu parandamise kohustuse viieks kuni seitsmeks aastaks?



jah

ei

2.2. Kas kõigi või teatud liiki kohustuste täitmiseks oleks vajalik pikem või lühem ajavahemik?



jah

ei

Jaatava vastuse korral põhjendage palun selle ajavahemiku vajalikkust.

2.3. Kinnitage palun, et toetust ei anta nende loomade heaolu parandamise kohustuste hüvitamiseks, mis ei ületa kohustuslikke standardeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 197 ) artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisas, samuti muid asjakohaseid kohustuslikke nõudeid, mis on sätestatud riiklikes õigusaktides ning määratletud maaelu arengukavas.



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 40 lõige 2 ei võimalda anda toetusi loomade heaolu parandamisega seotud kohustuste täitmiseks, kui need ei hõlma enamat kui nimetatud standardite ja nõuete rakendamine.

2.4. Palun kirjeldage millised eespool nimetatud standardid ja nõuded on, ning selgitage, kuidas loomade heaolu parandamise kohustused neid ületavad.

3.   Toetuse suurus

3.1. Palun märkige loomade heaoluga seotud abi maksimaalne suurus:

………. (ülemmäär 500 eurot loomühiku kohta)

Kui ülemmäär 500 eurot loomühiku kohta ületatakse, palun tõendage, et see on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 40 lõikega 3.

3.2. Kas toetust antakse aasta kohta?



jah

ei

Kui märgite „ei”, põhjendage palun, miks eelistatakse teistsugust ajavahemikku.

3.3. Kas aastase toetuse maht on arvutatud:

 saamatajäänud tulu põhjal,

 kohustuste tõttu tekkinud lisakulutuste põhjal ja

 tehingukulude kompenseerimise vajadusest lähtudes ning – kohustuste täitmiseks vajalike mittekasumlike kapitalimahutuste põhjal?



jah

ei

Selgitage toetuse suuruse kehtestamisel kasutatud arvutusmetoodikat ning täpsustage saamatajäänud tulu, lisakulutused, võimalikud tehingukulud ja võimalikud mittekasumlikud kapitalimahutused.

3.4. Kas saamatajäänud tulu ja kohustustest tekkinud lisakulude arvutamise kontrolltase on kooskõlas punktis 2.3 nimetatud standardite ja nõuetega?



jah

ei

Kui märgite „ei”, palun selgitage, millist kontrolltaset arvestati.

3.5. Kas maksed on tehtud loomühiku kohta?



jah

ei

Kui märgite „ei”, selgitage palun selle meetodi valikut ja algatusi, millega tagatakse, et kinni on peetud määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalsetest ühenduse abikõlblikest kogustest aasta kohta.

3.6. Kas kavatsete anda abi varem tehtud põllumajandusliku keskkonnakaitsega seotud kohustuste võtmise tehingukulude jaoks?



jah

ei

3.7. Kui märgite „jah”, näidake palun, et sellised kulusid kantakse jätkuvalt.

3.8. Kas kavatsete anda abi põllumajandusliku keskkonnakaitsega seotud kohustuste saavutustega seonduvate vähetootlike investeeringute kulude jaoks (vähetootlikud investeeringud on investeeringud, millega ei tohi kaasneda põllumajandusettevõtte väärtuse või tasuvuse kasvu)?



jah

ei

3.9. Kui märgite „jah”, siis millist abimäära kohaldatakse (ülemmäär 100 %)?

III.12.Cbis OSA

TÄIENDAV TEABELEHT NATURA 2000 TOETUSTE JA DIREKTIIVIGA 2000/60/EÜ SEOTUD TOETUSTE KOHTA

Käesolev vorm on liikmesriigile ette nähtud ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 ( 198 ) punkti IV.C.3 kohastest Natura 2000 toetustest ja direktiiviga 2000/60/EÜ ( 199 ) seotud toetustest teavitamiseks.

1.   Meetme eesmärk

1.1. Kas meetme eesmärk on hüvitada põllumajandustootjatele piirkonna ebasoodsatest tingimustest tulenevad kulud ja saamatajäänud tulud seoses direktiivide 79/409/EMÜ, ( 200 ) 92/43/EMÜ ( 201 ) ja 2000/60/EÜ rakendamisega?



jah

ei

1.1.1.  Kui märgite „ei”, arvestage palun, et põllumajandussuuniste punkt IV.C.3 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis on seotud ebasoodsate tingimustega ning direktiivide 79/409/EMÜ, 92/43/EMÜ ja 2000/60/EÜ rakendamisega.

2.   Abikõlblikkuse kriteeriumid

2.1. Kas kulud on tekkinud ja tulu saamata jäänud piirkonna ebasoodsate tingimuste tõttu seoses direktiivide 79/409/EMÜ, 92/43/EMÜ ja 2000/60/EÜ rakendamisega?



jah

ei

2.1.1.  Kui märgite „jah”, esitage palun kõik direktiivi(de) asjakohaste sätetega seotud asjaolud.

2.1.2.  Kui märgite „ei”, arvestage palun, et põllumajandussuuniste punkt IV.C.3 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis tulenevad direktiivide 79/409/EMÜ, 92/43/EMÜ ja 2000/60/EÜ rakendamisega seotud ebasoodsatest tingimustest.

2.2. Kas kavandatud hüvitised on vajalikud, et lahendada direktiivi(de)st tulenevaid probleeme?



jah

ei

2.2.1.  Kui märgite „jah”, selgitage palun, miks see meede on vajalik.

2.2.2.  Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste punktile IV.C.3 saab anda ainult niisuguseid toetusi, mis on vajalikud direktiividest tulenevate probleemide lahendamiseks.

2.3. Kas toetust antakse ainult nende kohustuste täitmiseks, mis ületavad tingimuste täitmise kohustusi?



jah

ei

2.3.1.  Kui märgite „ei”, palun tõendage, et see vastab põllumajandussuuniste punktile IV.C.3.

2.4. Kas toetust antakse kohustuste täitmiseks, mis ületavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 202 ) artiklis 5 sätestatud tingimusi?



jah

ei

2.4.1.  Kui märgite „ei”, palun tõendage, et see vastab põllumajandussuuniste punktile IV.C.3.

2.5. Kas antav toetus on vastuolus põhimõttega, mille kohaselt maksab saastaja?



jah

ei

2.5.1.  Kui märgite „jah”, nimetage elemendid, mis kinnitavad, et toetus on kooskõlas põllumajandussuuniste punktiga IV.C.3 ning et see on erandlik, ajutine ja kahanev.

3.   Toetuse suurus

3.1. Palun täpsustage abi maksimaalne suurus põllumajandusliku kõlviku kohta:

(esialgne Natura 2000 toetuse ülemmäär maksimaalselt viieks aastaks on 500 eurot põllumajanduskõlviku hektari kohta)

(tavaline Natura 2000 toetuse ülemmäär on 200 eurot põllumajanduskõlviku hektari kohta)

(direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse ülemmäär on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 sätestatud korras).

3.1.1.  Palun esitage lisateavet direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuste kohta.

3.1.2.  Kui on kavas eraldada suurem toetussumma, tõendage palun, et see on kooskõlas põllumajandussuuniste punktiga IV.C.3 ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 203 ) artikliga 38.

3.2. Selgitage palun, milliste meetmetega tagatakse, et kehtestatud toetustasemega ei kaasne ülemäära suuri hüvitisi.

4.   Muu teave

Kas dokumendid, mis tõestavad, et riigiabi on kooskõlas asjaomase maaelu arengukavaga, on lisatud teavitusvormile?



jah

ei

Kui märgite „jah”, esitage palun allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas osutatud dokumendid.

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et need dokumendid on vajalikud vastavalt põllumajandussuuniste punktile 26.

III.12.D OSA

TÄIENDAV TEABELEHT TEATAVATE PIIRKONDADE EBASOODSATE TINGIMUSTE HÜVITAMISEKS ETTENÄHTUD TOETUSTE KOHTA

Käesolev teavitusvorm on ette nähtud teavitamiseks teatavate piirkondade ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks makstavatest toetustest, mida käsitletakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste (2007–2013) ( 204 ) IV.D peatükis.

1.   Küsimused, mis on seotud kõikide toetustega teatavate piirkondade ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks

1. Kirjeldage kõnealust ebasoodsat tingimust:

2. Tõendage, et hüvitise suurus ei ületa põllumajandustootjale ebasoodsate tingimuste tõttu tekkinud kahju:

3. Kui erinevates ebasoodsate tingimustega piirkondades on võrreldavates põllumajandusettevõtetes ebasoodsa tingimuse keskmine mõju hektari kohta erinev, tõendage, et hüvitise tase on vastavuses ebasoodsate tingimuste majandusliku mõjuga eri piirkondades:

4. Kas alaliste ebasoodsate tingimuste majandusliku mõju heastamine on inimese võimuses?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage, et hüvitise suuruse arvutamisel tohib arvesse võtta ainult inimese kontrollile allumatute püsivate ebasoodsate tingimuste majanduslikku mõju. Arvesse ei tohi võtta struktuurilisi puudusi, mida saab parandada põllumajandusettevõtete moderniseerimisega või tegurite abil, nagu maksud, subsiidiumid või ühise põllumajanduspoliitika reformi rakendamine.

Kui märgite „ei”, selgitage palun, miks alalise ebasoodsa tingimuse majandusliku mõju heastamine ei ole inimese võimuses:

Kas saaksite täpsustada hüvitisi saavate põllumajandusettevõtete suuruse?

5. Kas hüvitise suurus on kehtestatud võrreldes keskmist tulu hektari kohta ebasoodsate tingimustega piirkonnas asuvates põllumajandusettevõtetes ning keskmist tulu sama suurtes ja samu tooteid tootvates põllumajandusettevõtetes, mis asuvad samas liikmesriigis, kuid piirkonnas, mille olud ei ole ebasoodsad, või juhul kui kogu liikmesriik koosneb ebasoodsate tingimustega piirkondadest, võrreldes keskmist tulu sama suurtes põllumajandusettevõtetes sarnaste piirkondadega teistes liikmesriikides, mille tootmistingimusi on võimalik esimese liikmesriigiga adekvaatselt võrrelda? Arvesse võetav tulu on põllumajandusettevõttest saadud otsene tulu, jättes välja eelkõige makstud maksud või saadud toetused.



jah

ei

Kirjeldage, kuidas võrdlemine toimus.

6. Kas abimeede on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 ( 205 ) artiklite 13, 14 ja 15 kohaste toetusega?



jah

ei

7. Kas võite kinnitada, et põllumajandustootjale antava toetuse kogusumma ei ületa määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 15 kehtestatud summat?



jah

ei

Täpsustage summat.

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste punktile 72 ei tohi hüvitisena eraldatava toetuse maksimumsumma ületada eespool nimetatud summat.

8. Kas meetme puhul on järgmised abikõlblikkuse kriteeriumid täidetud?

Põllumajandustootjad peavad harima kindlaksmääratud miinimumsuuruses põllumaad (palun täpsustage põllumaa vähim pindala).

Põllumajandustootjad kohustuvad tegelema põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas vähemalt viie aasta jooksul alates esimese hüvitise maksmisest.

Põllumajandustootjad peavad kohaldama ainult määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 206 ) artiklitega 4 ja 5 ning III ja IV lisaga kehtestatud vastavaid kohustuslikke nõudeid, minimaalseid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõudeid ning muid siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ja maaelu arengu programmis kindlaksmääratud kohustuslikke nõudeid.



jah

ei

9. Kas meetme puhul on tagatud, et juhul kui loomade omanik või valdaja takistab kontrolli ja vajalike proovide võtmist siseriikliku jäägiseire kava rakendamisel või direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud uuringute ja kontrolli läbiviimist, kohaldatakse neljandas küsimuses nimetatud sanktsioone?



jah

ei

10. Juhul kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 207 ) artikli 37 ja artikli 88 lõike 3 jõustumise hetkel on veel jõus mõni abiprogramm, kas programmi muudetakse alates sellest kuupäevast nii, et see oleks kooskõlas kõnealuste artiklite sätetega?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et eelpool nimetatud määruse artikli 37 ja artikli 88 lõike 3 jõustumisel rakendatakse teatud piirkondades ebasoodsate looduslike tingimuste hüvitamiseks ettenähtud meetmete osas uusi eeskirju ning et abimeetmed, mis ei vasta kõigile nendes artiklites esitatud nõuetele ning nõukogu ja komisjoni vastu võetud rakenduseeskirjadele, tuleb lõpetada.

2.   Muu teave

Kas dokumendid tõendavad, et riigiabi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?



jah

ei

Kui märgite „jah”, palun esitage kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et kõnealused dokumendid peavad vastama põllumajandussuuniste punktile 26.

III.12.E OSA

TÄIENDAV TEABELEHT NÕUETE TÄITMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Teatise vormi kohaldatakse põllumajandusettevõtetesse tehtavatele investeeringutele, mida on käsitletud ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi (2007–2013 ( 208 )) suuniste punktis IV.E.

1. Kas kavandatavat abi makstakse ainult esmastele tootjatele (põllumajandustootjatele)?



jah

ei

2. Kas kõnealused uued nõuded põhinevad ühenduse nõuetel?



jah

ei

3. Vastasel korral, kas abi on piiratud kulutustega, mis on tingitud nõuetest, mis võivad tekitada kõnealustele põllumajandustootjatele tegeliku halvema konkurentsiolukorra?



jah

ei

4. Palun näidake seda halvemat konkurentsiolukorda asjaomase (all)sektori keskmise suurusega ettevõtete keskmise puhaskasumi kaudu:

5. Kas abi, mida põllumajandustootja võib saada viie aasta jooksul seoses ühe või mitme nõude kohaldamisega kantud kulude ja saamata jäänud tulude tõttu, on järk-järgult vähenev ja selle kogusumma ülempiiriks on 10 000 eurot?



jah

ei

6. Abi järk-järgulise vähenemise kirjeldus:

7. Kas juhul, kui abi kogusumma ülempiir 10 000 eurot ületatakse, on abi ülempiiriks 80 % kantud kuludest ja saamata jäänud tuludest ning kogu konkreetsele ettevõttele antava mis tahes ühenduse abi maksimaalseks suuruseks 12 000 eurot?



jah

ei

8. Kas abi on seotud nõuetega, mille puhul on võimalik tõendada, et need on otseselt põhjustanud:

 tegevuskulude suurenemise vähemalt 5 % võrra toote või toodete osas, mida eeskiri hõlmab

 



jah

ei

 saamata jäänud tulusid vähemalt 10 % ulatuses toote või toodete osas, mida eeskiri hõlmab

 



jah

ei

9. Ülaltoodud parameetrite väljendamine (juhime tähelepanu asjaolule, et parameetrid tuleb arvestada nõuetega hõlmatud asjaomase sektori ja liikmesriigi keskmise suurusega ettevõtte kohta):

10. Kas abi hõlmab üksnes selliseid nõudeid, mis tingivad tootmiskulude kasvu või saamata jäänud tulusid vähemalt 25 % antud (all)sektori ettevõtetes asjaomases liikmesriigis?



jah

ei

11. Kas teatisele on lisatud dokumendid, milles on näidatud, kas riigiabi sobib kokku asjaomas(t)e maaelu arengu programmi(de)ga?



jah

ei

Kui jah, palume vastavad dokumendid esitada või lisada käesolevale lisateabelehele.

Kui ei, juhime teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 26 on kõnealuste dokumentide esitamine kohustuslik.

III.12.F OSA

TÄIENDAV TEABELEHT NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE STARDITOETUSE KOHTA

Käesolev teavitusvorm on nähtud ette teavitamiseks noorte põllumajandustootjate starditoetustest, mida käsitletakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste (2007–2013 ( 209 )) IV.F peatükis.

1.    Abikõlblikkuse kriteeriumid

Palun arvestage, et riiklikku noorte põllumajandustootjate starditoetust võib anda üksnes siis, kui see vastab samadele tingimustele, mis on kehtestatud maaelu arengu määruses ( 210 ) kaasrahastatavale abile ning täpsemalt artiklis 22 nimetatud abikõlblikkuse kriteeriumidele.

1.1. Kas toetust antakse ainult toormetootmisele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 82 ei saa anda toetust muule tegevusele kui toormetootmisele.

1.2. Kas järgmised tingimused on täidetud:

 põllumajandustootja on noorem kui 40 aastat;

 põllumajandustootjal on vastavad ametialased oskused ja pädevus;

 põllumajandustootja rajab põllumajandusettevõtte juhina esimest korda põllumajanduslikku ettevõtet;

 põllumajandustootja on esitanud äriplaani oma põllumajandusliku tegevuse arendamiseks?



jah

ei

Kui vastasite kas või ühele neist küsimustest „ei”, arvestage palun, et meede ei ole kooskõlas maaelu arengu määruse artikli 22 nõuetega ega või suuniste raames toetust saada.

1.3. Kas meetme puhul on tagatud, et eespool nimetatud abikõlblikkuse nõuded on täidetud ajaks, mil tehakse otsus toetuse andmise kohta?



jah

ei

1.4. Kas meede on kooskõlas kehtivate ühenduse ja riiklike standarditega?



jah

ei

1.4.1. Kui märgite „ei”, siis kas esitatud äriplaanist nähtub eesmärk viia meede kooskõlla kehtivate ühenduse ja riiklike standarditega?



jah

ei

1.4.2. Kas ajapikendus nõuetega vastavusse viimiseks ületab 36 kuud alates ettevõtte käivitamisest?



jah

ei

2.    Toetuste lubatud ülemmäär

2.1. Kas starditoetust eraldatakse

ühekordse maksena? (kuni 40 000 eurot)

(palun täpsustage summa)

ja/või

intressitoetusena? (maksimaalne kapitaliseeritud väärtus 40 000 eurot)

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun laenu tingimusi: intressimäär, kestus, maksepuhkus, jne.

2.2. Kas võite kinnitada, et abi koos maaelu arengu määruse alusel antava toetusega ei ületa 55 000 eurot ning mõlema abiliigi puhul on kinni peetud kehtestatud ülemmäärast (40 000 eurot ühekordse makse kohta; 40 000 eurot intressitoetusega laenu kohta)?



jah

ei

3.    Muu teave

Kas dokumendid tõendavad, et riigiabi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?



jah

ei

Kui märgite „jah”, palun esitage kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et kõnealused dokumendid peavad vastama põllumajandussuuniste punktile 26.

III.12.G OSA

TÄIENDAV TEABELEHT ENNETÄHTAEGSELT PENSIONILE JÄÄMISEKS VÕI PÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSE LÕPETAMISEKS ETTENÄHTUD TOETUSTE KOHTA

Käesolev teavitusvorm on ette nähud riiklike abikavade jaoks, millega innustatakse eakaid põllumajandustootjaid ennetähtaegselt pensionile jääma vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste (2007–2013) peatükile IV.G ( 211 ).

1.   Toetuste liigid

1.1. Kas toetust antakse ainult toormetootmisele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 85 ei saa anda toetust muule tegevusele kui toormetootmisele.

1.2. Kas ennetähtaegselt pensionile jäämise toetust antakse:

põllumajandustootjatele, kes otsustavad põllumajandusliku tootmise peatada, et anda oma ettevõte üle teistele põllumajandustootjatele?

põllumajandusettevõtte töötajatele, kes otsustavad põllumajanduslikust tegevusest pärast ettevõtte üleandmist lõplikult loobuda?

Kirjeldage palun kavandatavaid meetmeid:

2.   Abikõlblikkuse kriteeriumid

2.1. Kas toetust antakse üksnes juhul, kui põllumajandusettevõtte üleandja:

 loobub täielikult tulunduslikust põllumajandustegevusest,

 on ettevõttest loobumise hetkel vähemalt 55 aastat vana, kuid mitte veel pensionieas või mitte rohkem kui 10 aastat liikmesriigi tavapärasest pensionieast noorem ning

 on enne ettevõttest loobumist tegelenud põllumajandusega 10 aastat?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 87 ja nõukogu määruse (EU) nr 1698/2005 ( 212 ) artiklile 23 ei saa anda põllumajandusettevõtte üleandjale toetust, kui need tingimused ei ole täidetud.

2.2. Kas toetust antakse üksnes juhul, kui põllumajandusettevõtte ülevõtja:

 võtab ameti üle, alustades noore põllumajandustootjana vastavalt nõukogu määruse (EU) nr 1698/2005 artiklile 22, on noorem kui 40 aastat ja rajab esmakordselt ettevõtte juhina põllumajandusettevõtte, omab vastavaid ametialaseid oskusi ja pädevust ning esitab äriplaani põllumajandustegevuse arendamiseks või

 on põllumajandustootja, kes on vähem kui 50 aastat vana, või eraõiguslik isik ning võtab üle üleandja poolt vabastatud põllumajandusettevõtte, et seda suurendada?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 87 ja nõukogu määruse nr (EÜ)1698/2005 artiklile 23 ei saa anda toetust, kui ülevõtja ei vasta neile tingimustele.

2.3. Juhul kui ennetähtaegselt pensionile jäämise soodustamiseks kavandatud toetus sisaldab meetmeid, mis võimaldavad sissetulekut põllumajandusettevõtte töötajatele, kinnitage palun, et toetust ei anta, kui töötaja ei vasta järgmistele tingimustele:

 loobub täielikult põllumajanduslikust tööst pärast ettevõtte üleandmist,

 on vähemalt 55 aastat vana, kuid mitte veel pensionieas või mitte rohkem kui 10 aastat liikmesriigi tavapärasest pensionieast noorem,

 on töötanud viimase viie aasta jooksul vähemalt poole tööajast põllumajandusettevõtte abitööjõuna või töötajana,

 on enne üleandja ennetähtaegselt pensionile jäämist töötanud viimase põllumajandusettevõttes vähemalt kaks täistööaastat nelja aasta jooksul ning

 osaleb sotsiaalkindlustussüsteemis.



jah

ei

Palun arvestage, et vastavalt suuniste punktile 87 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 23 ei saa anda toetust põllumajandusettevõtete töötajatele sissetuleku tagamiseks, kui töötajad neile tingimustele ei vasta.

3.   Toetuse suurus

3.1. Kas abimeede on kombineeritud maaelu arengu määruses ettenähtud toetusega?



jah

ei

3.1.1. Kui märgite „jah”, kirjeldage palun lühidalt sellise kaasrahastatava toetuse iseloomu ja suurust.

3.2. Täpsustage palun, kui suur on ettevõtte üleandja kohta eraldatava toetuse ülemmäär:

.............. üleandja kohta aastas (maksimaalselt 18 000 EUR üleandja kohta aastas ja kokku maksimaalselt 180 000 EURt üleandja kohta).

Kui maksimummääradest kinni ei peeta, põhjendage palun toetuse vastavust suuniste punktile 87. Arvestage palun, et suunistes on lubatud määruses kehtestatud maksimumsummasid ületavad hüvitised, kui liikmesriik tõendab, et selliseid hüvitisi ei anta edasi majanduslikult aktiivsetele põllumajandustootjatele.

3.3. Täpsustage palun, kui suur on ühe töötaja kohta eraldatava toetuse ülemmäär:

............. töötaja kohta aastas (maksimaalselt 4 000 EUR töötaja kohta aastas ja kokku maksimaalselt 40 000 EUR töötaja kohta)

Kui maksimummääradest kinni ei peeta, põhjendage palun toetuse vastavust suuniste punktile 87. Arvestage palun, et suunistes on lubatud määruses kehtestatud maksimumsummasid ületavad hüvitised, kui liikmesriik tõendab, et selliseid hüvitisi ei anta edasi majanduslikult aktiivsetele põllumajandustootjatele.

3.4. Kas ettevõtte üleandja saab liikmesriigi tavapärast pensioni?



jah

ei

3.4.1. Kui märgite „jah”, siis kas kavandatud ennetähtaegselt pensionile jäämise toetust makstakse pensionilisana, mille eraldamisel võetakse arvesse riikliku pensioni suurust?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 87 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 23 tuleb ennetähtaegselt pensionile jäämise abikava raames makstava ülemmäära arvutamisel võtta arvesse tavapärase pensioni suurust.

4.   Kestus

4.1. Kas on tagatud, et kavandatud ennetähtaegselt pensionile jäämise toetuse kogukestus ei ületa ei ettevõtte üleandja ega põllumajandusettevõtte töötaja osas 15 aastat ning et lisaks ei ületa see üleandja puhul tema 70. sünnipäeva ning töötaja puhul tavapärast pensioniiga?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 87 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 23 ei ole lubatud toetust anda, kui kavandavates kavades ei ole tagatud kõikide nende tingimuste täitmine.

III.12.H OSA

TÄIENDAV TEABELEHT TOOTJARÜHMADELE ETTENÄHTUD TOETUSE KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud teavitamiseks tootjarühmadele antavast riigiabist, mida käsitletakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 ( 213 ) peatükis IV.H.

1.    Abi liik

1.1. Kas abi kujutab endast stardiabi vastloodud tootjarühmadele?



jah

ei

1.2. Kas abi kujutab endast stardiabi vastloodud tootjate ühendustele (tootjate ühendus koosneb tunnustatud tootjarühmadest ja taotleb laiemas plaanis samu eesmärke)?



jah

ei

1.3. Kas abi antakse nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis tulenevad aastate võrdluses toimunud abisaaja käibe suurenemisest vähemalt 30 % võrra tänu uute liikmete ja/või uute toodete lisandumisele ning kas abi andmine piirdub selliste abikõlblike kuludega?



jah

ei

1.3.1. Kui märgite „jah”, siis kui suur on abisaaja käibe kasv?

1.3.2. Kas abisaaja käive on kasvanud tänu

uute liikmete lisandumisele,

uute toodete lisandumisele,

mõlemale.

1.4. Kas abi antakse stardiabi kulude katteks tootjate ühendustele, kes vastutavad selle eest, et geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi või kvaliteedimärki kasutatakse vastavalt ühenduse õigusaktidele?



jah

ei

1.5. Kas abi antakse muudele tootjarühmadele või tootjate ühendustele, kes täidavad selliseid põllumajandusliku tootmisega seotud ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused ja ettevõtte haldamine oma liikmete põllumajandusettevõtetes, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühistele turunõuetele kohandamisse?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et suuniste peatüki IV.H raames neid tootjarühmasid või tootjate ühendusi toetada ei saa. Viidake palun vastavale õigusaktile.

1.6. Kas tootjarühmadele või tootjate ühendustele antakse abi kulude katmiseks, mis ei ole seotud stardiabiga, nagu näiteks investeeringud ja reklaam?



jah

ei

Kui märgite „jah”, siis hinnatakse abi vastavalt sellist abi käsitlevatele erireeglitele. Täitke palun teavitusvormi vastav jaotis.

1.7. Juhul kui tegemist on abikavaga, kas kinnitate, et see viiakse kooskõlla ühist turukorraldust reguleerivate õigusaktide kõikide muutustega?



jah

ei

1.8. Kas abi antakse otse tootjatele, et hüvitada nende panus tootjarühma või tootjate ühenduste tegevuskuludesse esimese viie aasta jooksul pärast rühma või ühenduse moodustamist?



jah

ei

1.8.1. Kui märgite „jah”, siis kas otse tootjatele antava abi kogusumma on kooskõlas toetuse ülemmääraga (400 000 eurot)?



jah

ei

2.    Abi saajad

2.1. Kas stardiabi antakse ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?



jah

ei

2.2. Kas stardiabi antakse tootjarühmadele või tootjate ühendustele, millel on õigus saada toetust ka liikmesriigi õigusaktide järgi?



jah

ei

Kui märgite „ei”, vaadake palun komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 214 ) artikli 9 lõiget 2.

2.3. Kas abi eraldatakse ainult juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

 liikmed on kohustatud turustama toodangut vastavalt rühmas või ühenduses kehtestatud tarne- ja turustamisreeglitele (reeglitega võib ette näha toodangu määra, mida tootja võib turustada otse),

 



jah

ei

 tootjad on kohustatud rühma või ühendusega liitumisel selle liikmeks jääma vähemalt kolmeks aastaks ja teatama oma lahkumisest vähemalt 12 kuud ette,

 



jah

ei

 ühised nõuded tootmise, eelkõige toodete kvaliteedi ja mahepõllunduslike tootmisviiside kohta ning ühiseeskirjad turuleviimise ning tootekirjelduse, eelkõige saagi koristamise ja kättesaadavuse kohta?

 



jah

ei

Kui mõni punkti 2.3 vastustest on „ei”, vaadake palun komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 9 lõiget 2, kus on esitatud tootjarühmade ja tootjate ühenduste abikõlblikkuse kriteeriumid.

2.4. Kas tootjarühm või tootjate ühendus vastab täielikult konkurentsiseaduse sätetele, eriti asutamislepingu artiklitele 81 ja 82?



jah

ei

2.5. Kas abimeede ja/või -kava välistab selgelt toetused tootmisorganisatsioonidele, nagu äriühingud ja kooperatiivid, mille eesmärk on ühe või mitme põllumajandusettevõtte haldamine ning mida seetõttu käsitatakse üksikute tootjatena?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 9 lõikele 5 peavad ettevõtte juhtimise eest vastutama tootjad.

2.6. Kas abimeede ja/või -kava välistab selgelt toetused tootjarühmadele või tootjate ühendustele, mille eesmärgid ei ole kooskõlas nõukogu määrusega, millega kehtestatakse ühine turukorraldus ?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 9 lõikele 8 ei kiida komisjon mingil tingimusel heaks toetuse andmist juhtudel, mis ei ole kooskõlas ühist turukorraldust reguleerivate õigusaktidega või mis häirivad ühise turukorralduse toimimist.

3.    Toetuse määr ja abikõlblikud kulud

3.1. Kas kinnitate, et tootjarühmale või tootjate ühendusele antava toetuse kogusumma ei ületa 400 000 eurot?



jah

ei

3.2. Kas abimeede ja/või -kava välistab selgelt, et abi antakse nende kulude hüvitamiseks, mis tekivad pärast viiendat aastat?



jah

ei

3.3. Kas abimeede ja/või -kava välistab selgelt, et abi antakse pärast seda, kui tootjate organisatsiooni tunnustamisest on möödunud seitse aastat?



jah

ei

Kui vastasite kas või ühele punktides 3.2 ja 3.3 esitatud küsimustest eitavalt, arvestage palun, et komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 9 lõikega 4 välistatakse selgelt pärast viiendat tegevusaastat tekkinud kulude hüvitamine ja abi maksmine pärast seitsmendat tegevusaastat alates tootjate organisatsiooni tunnustamisest.

3.4. Kas nii tootjarühmadele ja tootjate ühendustele eraldatud toetuste kui ka tootjatele makstud otsetoetuste puhul sisaldavad abikõlblikud kulud ainult:

 sobivate ruumide rentimist või

 sobivate ruumide ostmist (abikõlblike kulude piirmäär on turul kehtiv rendihind),

 kontoriinventari, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara soetamist, bürootöötajate kulusid, üldkulusid ning õigus- ja halduskulusid?



jah

ei

Kui märgite „ei”, vaadake palun abikõlblike kulude nimekirja komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 9 lõikes 3.

OSA III.12.I

TÄIENDAV TEABELEHT MAA ÜMBERKRUNTIMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud teavitamiseks kõikidest riigiabi kavadest, mille eesmärk on katta riigiabi põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 ( 215 ) käsitlevate ühenduse suuniste peatükis IV I kirjeldatud ümberkruntimise õigus- ja halduskulud.

1. Kas abimeede kuulub asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud korra kohaselt rakendatud maa ümberkruntimise üldprogrammi?



jah

ei

2. Kas abikõlblikud kulud sisaldavad ainult ümberkruntimise õigus- ja halduskulusid, kaasa arvatud maamõõtmiskulud?



jah

ei

Juhul kui abikõlblikud kulud hõlmavad muid kulusid, arvestage palun, et määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 13 on lubatud ainult nimetatud abikõlblikud kulud.

3. Milline on abi kavandatav määr (ülemmäär 100 %):

III.12.J OSA

TÄIENDAV TEABELEHT KVALITEETSETE PÕLLUMAJANDUSTOODETE TOOTMISE JA TURUSTAMISE EDENDAMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud teavitamiseks kõigist riigiabi meetmetest, mis on ette nähtud kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise ja turustamise edendamiseks vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 (215)  peatükile IV.J.

A)   TOORMETOOTJAD (PÕLLUMAJANDUSTOOTJAD)

1.    Toodete liigid

1.1. Kas abi antakse ainult kvaliteettoodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 216 ) artikli 32 kohaselt määratavatele nõuetele?



jah

ei

Kui abi ei ole ette nähtud kvaliteettoodetele, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste peatükile IV.J peab abi piirduma üksnes kvaliteetsete põllumajandustoodetega.

2.    Abi liigid

2.1. Missuguseid järgmistest abiliikidest võib rahastada abiprogrammi/üksikmeetmete raames?

turu-uuringud, tootekontseptsioon ja -kujundus;

abi avalduste koostamiseks päritolunimetuste tunnustamiseks või eripärasertifikaadi saamiseks vastavalt asjaomastele ühenduse määrustele;

nõustamine ja muu sarnane abi, et juurutada ISO 9000 või ISO 14000 seeria kvaliteedisüsteemi, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevaid süsteeme, jälgitavuse süsteeme, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteeme või keskkonnaauditi süsteeme;

kulud töötajate koolituseks, et juurutada selliseid kvaliteedisüsteeme nagu ISO 9000 või ISO 14000 seeria, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevaid süsteeme, jälgitavuse süsteeme, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteeme või keskkonnaauditi süsteeme;

kulud, mis tulenevad tunnustatud sertifitseerivatele organitele makstavatest tasudest kvaliteeditagamissüsteemide või samalaadsete süsteemide esmase sertifitseerimise eest;

kulud, mis tulenevad kohustuslikest kontrollmeetmetest, mida vastavalt ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele rakendavad pädevad asutused või mida rakendatakse nende nimel, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktide kohaselt peab sellised kulud katma ettevõtja ise;

määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 217 ) artikli 14 lõike 2 punktis f osutatud meetmetes osalemise kulud, juhul kui:

a) hõlmatud on ainult inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted;

b) tegemist on ühenduse toidukvaliteedisüsteemide või liikmesriigi tunnustatud toidukvaliteedisüsteemidega, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 lõike 1 punktis b sätestatud täpsetele kriteeriumidele;

c) iga-aastane ergutustoetus on kindlaks määratud vastavalt sellises süsteemis osalemisest tulenevatele püsikuludele maksimaalselt viie aasta jooksul;

d) toetuse piirmäär on 3 000 eurot aastas ühe põllumajandusettevõtte kohta.

Märkus. Abikõlblikud ei ole programmid, mille ainus eesmärk on tõhustada kontrolli ühenduse või riiklike õigusaktidega ettenähtud kohustuslike standardite järgimise üle.

2.2. Kas abimeetmed sisaldavad investeeringuid tootmisrajatiste moderniseerimiseks?



jah

ei

Kui märgite „jah”, vaadake palun põllumajandussuuniste peatükki IV.A.

2.3. Kas kontrolli teostatakse kolmandate isikute poolt või nende nimel, milleks on näiteks:

pädevad asutused või nende volitusel tegutsevad organisatsioonid;

sõltumatud organid, kelle ülesandeks on kontrollida ja jälgida päritolunimetuste, mahemärkide ja kvaliteeditähiste kasutamist;

muud (palun täpsustage, näidates, kuidas on tagatud kontrollorgani sõltumatus)

2.4. Kas ühenduse õigusaktidega on ette nähtud, et kontrollimise kulud kannab tootja, täpsustamata tasude määra?



jah

ei

3.    Abi saajad

3.1. Kes on abisaajad?

põllumajandustootjad

tootjarühmad

muud (palun täpsustage)

3.2. Kas suured ettevõtted on abisaajate hulgast välja arvatud?



jah

ei

3.3. Kui määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 14 lõike 2 punktis f osutatud meetmetes osalemise toetus välja arvata, siis kas rahalised otsemaksed tootjatele on välistatud?



jah

ei

3.3.1. Kas abi on kättesaadav kõigile abikõlblikele põllumajandustootjatele kõnealuses piirkonnas, vastavalt objektiivselt kehtestatud tingimustele?



jah

ei

3.3.2. Kas abimeede välistab tootjarühmas või -organisatsioonis kohustusliku liikmeks olemise või vahendusorgani, kes haldab toetuste jagamist eesmärgiga sellest tulu teenida?



jah

ei

3.3.3. Kas tootjarühmale või -organisatsioonile hüvitatavad halduskulud piirduvad ainult teenuse osutamise kuludega?



jah

ei

4.    Toetuse määr

4.1. Palun esitage riikliku toetuse ülemmäär järgmiste meetmete puhul:

a) ……………………….; turu-uuringud, tootekontseptsioon ja -kujundus (ülemmäär 100 %);

b) ……………………….; abi avalduste koostamiseks päritolunimetuste tunnustamiseks või eripärasertifikaadi saamiseks vastavalt asjaomastele ühenduse määrustele (ülemmäär 100 %);

c) ……………………….; nõustamine ja muu sarnane abi, et juurutada ISO 9000 või ISO 14000 seeria kvaliteedisüsteemi, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevaid süsteeme, jälgitavuse süsteeme, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteeme või keskkonnaauditi süsteeme (ülemmäär100 %);

d) ……………………….; kulud töötajate koolituseks, et juurutada selliseid kvaliteedisüsteeme nagu ISO 9000 või ISO 14000 seeria, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevaid süsteeme, jälgitavuse süsteeme, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteeme või keskkonnaauditi süsteeme (ülemmäär100 %);

e) …………………………; kulud, mis tulenevad tunnustatud sertifitseerivatele organitele makstavatest tasudest kvaliteeditagamissüsteemide või samalaadsete süsteemide esmase sertifitseerimise eest (ülemmäär 100 %);

f) ……………………….; kulud, mis tulenevad kohustuslikest kontrollmeetmetest, mida vastavalt ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele rakendavad pädevad asutused või mida rakendatakse nende nimel, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktide kohaselt peab sellised kulud katma ettevõtja ise;

g) ……………………….; määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 14 lõike 2 punktis f osutatud meetmetes osalemise kulud.

B)   PÕLLUMAJANDUSTOODETE TÖÖTLEMISE JA TURUSTAMISEGA TEGELEVAD ETTEVÕTTED

1.    Toodete liigid

1.1. Kas abi antakse ainult kvaliteettoodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 kohaselt määratavatele nõuetele?



jah

ei

Kui abi ei ole ette nähtud kvaliteettoodetele, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste peatükile IV.J peab abi piirduma üksnes kvaliteetsete põllumajandustoodetega.

2.    Abi liigid ja abikõlblikud kulud

2.1. Kas abikõlblikud kulud on üksnes:

kulud väljastpoolt ettevõtet kaasatud nõustajatele ja teistele teenusepakkujatele, täpsemalt:

turu-uuringud

tootekontseptsioon ja -kujundus

taotlus eripärasertifikaadi tunnustamiseks vastavalt ühenduse asjakohastele määrustele

ISO 9000 või ISO 14000 seeria kvaliteedisüsteemide, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevate süsteemide, jälgitavuse süsteemide, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteemide või keskkonnaauditi süsteemide juurutamine?

muud (palun täpsustage):

Arvestage palun, et sellised teenused ei tohi olla pidevad ega perioodilised, samuti ei tohi need olla seotud ettevõtte igapäevaste tegevuskuludega, nagu tavapärane maksualane nõustamine, regulaarne juriidiline nõustamine ja reklaam.

2.2. Palun esitage abi maksimaalne määr kogumahus:

Kui abi määr on üle 50 %, kirjeldage palun üksikasjalikult, miks on vajalik just niisugune määr:

2.3. Palun esitage kogu abisumma ülemmäär:

3.    Abi saajad

3.1. Kes on abisaajad?

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad tootjarühmad

muud (palun täpsustage)

3.2. Kas suured ettevõtted on abisaajate hulgast välja arvatud?



jah

ei

4.    Abivajadus

4.1. Kas abi tingimuseks on, et abitaotlus tuleb esitada enne projekti alustamist?



jah

ei

4.2. Kui märgite „ei”, siis kas liikmesriik on vastu võtnud õigusnorme, millega antakse seaduslik õigus saada abi erapooletutel alustel, ilma et liikmesriik peaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutama?



jah

ei

III.12.K OSA

TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS TEHNILISE ABI ANDMISEKS ETTENÄHTUD TOETUSE KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist nendest riigiabi meetmetest teavitamiseks, mille eesmärk on tehnilise abi andmine põllumajandussektoris vastavalt ühenduse põllumajandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 peatükile IV.K ( 218 ).

1.    Toetuse liigid

A.   TOETUSED TOORMETOOTJATELE

1.1. Missugust järgmistest toetuse liikidest võib rahastada abikava/üksikmeetme raames:

põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate haridus ja koolitus;

asendusteenused;

kolmandate isikute osutatud nõustamisteenused;

ettevõtjate vahel teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside, näituste ja messide korraldamine ja nendel osalemine;

teaduslikult põhjendatud teadmiste populariseerimine;

Kas võite käesoleva toetuse osas kinnitada, et üksikettevõtteid, kaubamärke ega toote päritolu ei nimetata, välja arvatud toodete puhul, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 510/2006 ( 219 ) ja nõukogu 17. mai 1999. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/99 (veinituru ühise korralduse kohta) ( 220 ) artiklitega 54–58, tingimusel et viited vastavad täpselt ühenduses registreeritud viidetele?



jah

ei

faktilist teavet muudest riikidest pärit toodetele ettenähtud kvaliteedisüsteemide kohta, geneeriliste toodete, nende toiteväärtuseliste eeliste ja soovitatava kasutamise kohta;

Kas võite käesoleva toetuse osas kinnitada, et üksikettevõtteid, kaubamärke ega toote päritolu ei nimetata, välja arvatud toodete puhul, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 510/2006 ja nõukogu 17. mai 1999. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/99 (veinituru ühise korralduse kohta) artiklitega 54–58, tingimusel et viited vastavad täpselt ühenduses registreeritud viidetele?



jah

ei

selliste kataloogide avaldamine või veebilehtede tegemine, milles esitatakse faktilist teavet asjaomase piirkonna tootjate või asjaomase toote valmistajate kohta;

Kas võite käesoleva toetuse osas kinnitada, et teave ja esitus on neutraalne ja kõigil asjaomastel tootjatel on sellise teabe avaldamisel võrdsed võimalused?



jah

ei

1.2. Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:

1.3. Kas eespool nimetatud toetusi antakse suurettevõtetele?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 106 ei luba komisjon eespool nimetatud toetuste andmist suurettevõtetele.

B.   TOETUSED ETTEVÕTETELE, KES TEGELEVAD PÕLLUMAJANDUSTOODANGU TÖÖTLEMISE JA TURUSTAMISEGA.

1.4. Missugust järgmistest toetuse liikidest võib rahastada abikava/üksikmeetme raames:

kolmandate isikute osutatud nõustamisteenused, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud ettevõtte tavaliste tegevuskuludega;

esmakordne osalemine messidel ja näitustel.

Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:

1.5. Kas eespool nimetatud toetusi antakse suurettevõtetele?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 106 ei luba komisjon eespool nimetatud toetuste andmist suurettevõtetele.

C.   TOETUSED TOORMETOOTJATELE NING PÕLLUMAJANDUSTOODANGU TÖÖTLEMISE JA TURUSTAMISEGA TEGELEVATELE ETTEVÕTETELE EESMÄRGIGA POPULARISEERIDA UUSI MEETODEID

1.6. Kas toetusi antakse muude meetmete jaoks, millega populariseeritakse uusi meetodeid, nagu põhjendatud, väikese ulatusega katse- või näidisprojektid?



jah

ei

1.7. Kui märgite „jah”, esitage palun projekti selge kirjeldus, sealhulgas selgitus projekti uudsuse ja avaliku huvi kohta selle toetamise suhtes:

1.8. Kas projekt vastab järgmistele tingimustele:

Kas osalevate ettevõtete arv ja katsekava kestus piirduvad sellega, mis on vajalik katsetamise nõuetekohaseks läbiviimiseks?



jah

ei

Kas katsekava tulemused avalikustatakse?



jah

ei

2.    Abikõlblikud kulud ja toetuse määr

A.   TOETUSED TOORMETOOTJATELE

2.1. Kas hariduse ja koolituse puhul on abikõlblike kulude sekka arvatud ainult koolituse korraldamise, osalejate sõidu- ja elamiskulud ning põllumajandustootja või põllumajandustöötaja äraolekuaja asendusteenuse kulud?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkt 104 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 221 ) artikli 15 lõige 2 ei võimalda toetust muude kulude hüvitamiseks.

2.2. Kas asendusteenuste puhul sisaldavad abikõlblikud kulud ainult põllumajandustootja, tema partneri või põllumajandusettevõtte töötaja asendamise tegelikke kulusid haiguse või puhkuse ajal?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkt 103 ja määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõige 2 ei võimalda toetust muude kulude hüvitamiseks.

2.3. Kas kolmandate isikute osutatud nõustamisteenuste puhul hõlmavad abikõlblikud kulud üksnes tasusid selliste teenuste eest, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega (nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam)?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkt 103 ja määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõige 2 ei võimalda toetust pideva või korrapärase tegevuse või ettevõtte tavaliste kulude hüvitamiseks.

2.4. Kas ettevõtjate vahel teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside, näituste ja messide korraldamise ja nendel osalemise puhul sisaldavad abikõlblikud kulud ainult osalemistasu, sõidukulusid, trükiste kulusid, näitusepinna renti ning võistluste raames antud sümboolseid auhindu väärtusega kuni 250 eurot auhinnasaaja kohta?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkt 103 ja määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõige 2 ei võimalda toetust muude kulude hüvitamiseks.

2.5. Palun nimetage toetuse määr:

2.6. Kas abi sisaldab otsetoetusi tootjatele?



jah

ei

Arvestage palun, et vastavalt suuniste punktile 1034 ja määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõikele 3 ei tohi abi sisaldada otsetoetusi tootjatele.

B.   TOETUSED ETTEVÕTETELE, KES TEGELEVAD PÕLLUMAJANDUSTOODANGU TÖÖTLEMISE JA TURUSTAMISEGA

2.7. Kas kolmandate isikute osutatavate nõustamisteenuste puhul on abikõlblikud kulud piiratud vaid niisuguste teenustega, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud ettevõtte tavaliste tegevuskuludega?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkt 105 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 artikkel 5 (või seda asendavad sätted) ei võimalda toetust teenuste osas, mis kujutavad endast pidevat või korrapärast tegevust, või on seotud ettevõtete selliste tavaliste tegevuskuludega, nagu tavapärane maksunõustamine, korrapärane õigusteenus või reklaam.

2.8. Kas messidel ja näitustel osalemise puhul on abikõlblikud kulud piiratud üksnes lisakuludega, mida toob kaasa näitusepinna rent, selle ettevalmistamine ja ülalpidamine, ning toetust kohaldatakse ainult ettevõtte esmakordse osalemise suhtes konkreetsel messil või näitusel?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et toetust ei võimaldata kulude osas, mida ei ole nimetatud suuniste punktis 105 ega määruse (EU) 70/2001 artiklis 5 (või seda asendavates sätetes).

2.9. Palun nimetage toetuse määr (maksimaalselt 50 %)

Arvestage palun, et suuniste punkti 105 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 (või seda asendavate sätete) kohaselt ei võimaldata toetust, mis on suurem kui eespool nimetatud määr.

C.   TOETUSED TOORMETOOTJATELE NING PÕLLUMAJANDUSTOODANGU TÖÖTLEMISE JA TURUSTAMISEGA TEGELEVATELE ETTEVÕTETELE EESMÄRGIGA POPULARISEERIDA UUSI MEETODEID

2.10. Kas võite kinnitada, et uusi meetodeid populariseeriva tegevuse puhul, nagu põhjendatud, väikese ulatusega katse- või näidisprojektid, ei ületa sellistele projektidele eraldatud abi kolme majandusaasta jooksul 100 000 eurot?



jah

ei

2.11. Palun nimetage toetuse määr

3.    Abi saajad

3.1. Kes on abisaajad?

põllumajandustootjad;

tootjarühmad

muud (palun täpsustage)

3.2. Kui põllumajandustootjad ei ole otsesed abisaajad:

3.2.1. Kas abi on kättesaadav kõigile abikõlblikele põllumajandustootjatele kõnealuses piirkonnas, vastavalt objektiivselt kehtestatud tingimustele?



jah

ei

3.2.2. Kui tehnilist abi annavad tootjarühmad või muud organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimus on sellesse organisatsiooni kuulumine?



jah

ei

3.2.3. Kas muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?



jah

ei

III.12.L OSA

TÄIENDAV TEABELEHT LOOMAKASVATUSSEKTORILE ANTAVA ABI KOHTA

Teatise vormi kohaldatakse loomakasvatussektorile antavast riigiabist teatamisel vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi (2007–2013 ( 222 )) suuniste punktile IV.L.

1.   Abikõlblikud kulud

1.1. Milliseid abikõlblikke kulusid toetusmeede hõlmab?

Tõuraamatute sisseseadmise ja pidamisega seotud halduskulud,

Katsed karja geneetilise kvaliteedi või tootlikkuse määramiseks (välja arvatud kolmandate isikute või nende huvides tehtavad katsed, karja omaniku tehtavad kontrollid ja piima kvaliteedi regulaarne kontroll,

Abikõlblikud kulud investeeringuteks uuenduslike tõuaretustehnikate või -tavade kasutuselevõtmisse põllumajandusettevõtetes,

Kui kavandatav meede hõlmab muid abikõlblikke kulusid, arvestage palun, et määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 223 ) artikli 16 lõikega 1 on lubatud ainult eespool loetletud abikõlblikud kulud. Karja omaniku tehtav kontroll ja tavapärane piima kvaliteedi kontroll ei ole abikõlblikud.

2.   Abi summa

2.1. Palun täpsustage riigiabi ülemmäär, väljendatuna protsendina abikõlblikest kuludest:

 ..... tõuraamatute sisseseadmise ja pidamisega seotud halduskulud (ülemmäär 100 %)

 ..... karja geneetilise kvaliteedi või tootlikkuse määramise katsetega seotud kulud (ülemmäär 70 %)

 ..... abikõlblikud kulud investeeringuteks uuenduslike tõuaretustehnikate või -tavade kasutuselevõtmisse põllumajandusettevõtetes (ülemmäär 40 % ja kuni 31. detsembrini 2011)

2.2. Milliseid meetmeid on võetud ülemäärase hüvitamise vältimiseks ja eespool nimetatud abi osatähtsuse vastavuse kontrollimiseks?

3.   Abi saajad

3.1. Kas abi antakse ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ühenduse mõistes?



jah

ei

Kui ei, juhime teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi 2007–2013 suuniste punktile 109 suurettevõtetele abi ei anta.

III.12.M OSA

TÄIENDAV TEABELEHT ÄÄREMAADE JA EGEUSE MERE SAARTE JAOKS ETTENÄHTUD TOETUSE KOHTA

Käesolev vorm on teavitamiseks ääremaadele ja Egeuse mere saartele ettenähtud abist, mida käsitletakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste (2007–2013) IV.M peatükis ( 224 ).

1. Kas riigiabi ääremaadele ja Egeuse mere saartele erineb muudest suunistes sätestatud toetustest?



jah

ei

 Kui märgite „ei”, täitke palun teavitusvorm vastavat liiki toetuse kohta (investeeringutoetus, tehniline abi jne).

 Kui märgite „jah”, jätkake palun käesoleva vormi täitmist.

2. Kas meede sisaldab tegevusabi andmist?



jah

ei

3. Kas toetuse eesmärk on leevendada põllumajanduspiiranguid, mis tulenevad ääremaade eraldatusest, saarelisest asendist ja kaugest asukohast?



jah

ei

3.1. Kui märgite „jah”, siis esitage nendest piirangutest tulenevad lisakulud ja selgitage arvutusmeetodit:

3.2. Kuidas saavad asutused tõestada, et lisakulud on seotud neid väidetavalt põhjustavate asjaoludega (nagu eraldatus ja kauge asukoht)?

4. Kas abi on kavandatud transpordikulude osaliseks hüvitamiseks?



jah

ei

4.1. Kui märgite „jah”, esitage palun tõendid lisakulude olemasolu kohta ja selgitage meetodit, mida kasutasite nende suuruse määramiseks ( 225 ):

4.2. Kui märgite „jah”, esitage toetuse ülemmäär (võttes aluseks kas toetuse kilomeetri kohta või toetuse kilomeetri ja kaaluühiku kohta) ning toetusega hüvitatud lisakulude protsentuaalne osakaal:

5. Kas Hispaania puhul on abi kavandatud tubaka tootmiseks Kanaari saartel ( 226 )?



jah

ei

5.1. Kui märgite „jah”, kas abi piirdub 2 980,62 euroga tonni kohta ja maksimaalselt 10 tonniga aastas?



jah

ei

5.2. Kuidas Hispaania võimud tagavad, et toetuste tulemusel ei hakata saarte tootjatel diskrimineerivalt vahet tegema?

III.12.N OSA

TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODANGULE VÕI PÕLLUMAJANDUSLIKELE TOOTMISVAHENDITELE PÕHJUSTATUD KAHJUDE HÜVITAMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Põllumajandustoodangule või põllumajanduslikele tootmisvahenditele põhjustatud kahjude hüvitamiseks antava riigiabi taotlemiseks peavad liikmesriigid kasutama käesolevat vormi, täites selle vastavalt ajavahemikul 2007–2013 põllumajandus- ja metsandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punktides V.B.2 ja V.B.3 esitatud kirjeldusele ( 227 ).

1.    Abi loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks (suuniste punkt V.B.2)

1.1. Milline loodusõnnetus või erakorraline sündmus põhjustas hüvitamisele kuuluvad kahjud?

1.2. Milline on saadud materiaalne kahju?

1.3. Milline on materiaalsete kahjude eest saadava hüvitise määr?

1.4. Kas hüvitis on ette nähtud ka saamata jäänud tulu katmiseks? Kui jah, siis milline on ettenähtud hüvitise määr ja milline on saamata jäänud tulu arvestusmeetod?

1.5. Kas hüvitist arvestatakse iga üksiku hüvitisesaaja järgi?

1.6. Kas kindlustuspoliisi alusel saadavad summad arvestatakse saadavast abisummast maha? Selgitage, milline kontrollimehhanism võimaldab teha kindlaks, kas kindlustusseltsid on maksed teinud või mitte.

2.    Abi põllumajandustootjatele ( 228 )halbade ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks (suuniste punkt V.B.3)

2.1. Millist ilmastikutingimust saab tuua põhjenduseks abi andmisele?

2.2. Meteoroloogilised andmed, mis annavad tunnistust sündmuse erakorralisest iseloomust.

2.3. Palun märkige abi andmise viimane tähtaeg ( 229 ).

2.4. Millisest kahjumipiirist alates võrreldes asjaomase kultuuri tavalise toodanguga ( 230 ) võib põllumajandustootja tavalise aasta jooksul abi saada?

Palun arvestage, et komisjon tunnistab halbadest ilmastikutingimustest tingitud kahju suhtes antava abi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c kokkusobivaks ainult juhul, kui neid tingimusi võib lugeda loodusõnnetuseks määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 231 ) artikli 2 lõike 8 tähenduses. Loodusõnnetuseks võib lugeda ilmastikutingimusi, mille puhul asjaomase kultuuri tavapärane toodang hävines enam kui 30 %, ning selle puhul võib abi eraldada.

2.5. Määrake kindlaks iga asjaomase ilmastikutingimuse tagajärjel kannatada saanud ja abikõlblikuks osutuva kultuuri tavalise toodangu suurus. Kirjeldage selle tulemuse saamiseks kasutatud meetodit ( 232 ).

2.6. Tootmisvahenditele osaks saanud kahjude puhul (nt lõhutud puud) selgitage, kuidas on arvutatud kahju piir, millest alates võib abi saada.

2.7. Kas abikõlblik summa arvutatakse järgmiselt: (tavalise ajavahemiku toodangu keskmine tase x tavalise ajavahemiku keskmine hind) – (aasta, mil sündmus toimus, keskmine toodang x nimetatud aasta keskmine hind)?

2.8. Kas kahjude arvutamine toimub iga üksiku põllumajandustootja tasandil või kogu piirkonna kohta? Viimasel juhul näidake, et kasutatud vahendid on esinduslikud, ning need ei või tuua kaasa märkimisväärset teatavate abisaajate huvides toimuvat ülemäärast hüvitamist.

2.9. Kas abisummast arvestatakse maha kõik tõenäoliselt saadavad kindlustushüvitised?

2.10. Kas tavalised kulud, mida põllumajandustootja ei pidanud kandma (nt kuna saagi koristamist ei toimunud), võetakse abi arvestamisel arvesse?

2.11. Kui needsamad tavalised kulud suurenevad asjaomaste ilmastikutingimuste tõttu, kas siis on ette nähtud täiendava abi andmine nende lisakulude katmiseks? Kui jah, siis kui suure protsendi ulatuses kaetakse selle abiga lisakulusid?

2.12. Kas abi on ette nähtud asjaomase sündmuse tõttu hoonetele ja seadmetele tekitatud kahjude hüvitamiseks? Kui jah, siis kui suure protsendi ulatuses selle abiga need kulud kaetakse?

2.13. Märkige palun abikõlblike kahjude puhul antava riigiabi ülemmäär ( 233 ):

...................................... ebasoodsamates piirkondades ( 234 ) (kuni 90 %);

...................................... muudes piirkondades (kuni 80 %).

2.14. Kas abi antakse otse põllumajandustootjale või vajaduse korral tootjaorganisatsioonile, mille liige põllumajandustootja on? Milline kontrollimehhanism võimaldab viimasel juhul kindlaks teha, et põllumajandustootja saadud abisumma ei ületa tema poolt kantud kahjude summat?

2.15. Kas alates 1. jaanuarist 2010 vähendatakse eraldatud toetust 50 %, kui ajaomane põllumajandustootja ei ole teinud kindlustust, millega oleks kaetud vähemalt 50 % keskmisest aastatoodangust või toodanguga seotud sissetulekust ning asjaomases liikmesriigis või piirkonnas statistiliselt kõige sagedamini esinevad ilmastikuohud?



jah

ei

Eitava vastuse puhul arvestage palun, et suuniste punkti 126 kohaselt kinnitab komisjon halbadest ilmastikutingimustest tuleneva kahju hüvitamiseks antava abi vastavust asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c ainult juhul, kui kõik määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklis 11 osutatud tingimused on täidetud ja eespool osutatud tingimused on nimetatud artiklis 11 sõnaselgelt määratletud. Palun näidake ka, et vaatamata tehtud mõistlikele pingutustele ei olnud ükski asjaomases liikmesriigis või piirkonnas statistiliselt kõige sagedamini esinevaid ilmastikuohte rahaliselt kattev kindlustusselts kahjude toimumise ajal kättesaadav.

2.16. Kas pärast 1. jaanuari 2011 põua tõttu kantud kahjude hüvitamiseks antava abi puhul on liikmesriik täielikult rakendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 235 ) artiklit 9 põllumajanduse puhul:



jah

ei

ning liikmesriik kinnitab, et on saanud kätte kõik vee kasutamisega seotud teenuste kulud põllumajandussektoris (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 11 lõige 9)?



jah

ei

Eitava vastuse puhul arvestage palun, et suuniste punkti 126 kohaselt kinnitab komisjon halbadest ilmastikutingimustest tuleneva kahju hüvitamiseks antava abi vastavust asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c ainult juhul, kui kõik tingimused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 11) on täidetud ja kaks eespool osutatud tingimust on nimetatud artiklis 11 sõnaselgelt määratletud.

III.12.O OSA

LISATEABELEHT LOOMA- JA TAIMEHAIGUSTE TÕRJEKS ANTAVA ABI KOHTA

Liikmesriigid peavad käesolevat lisateabelehte kasutama teatamisel kõikidest riigiabidest, mille eesmärk on põllumajandusliku tootmise või põllumajanduslike tootmisvahendite kahjude hüvitamine, nagu kirjeldatud põllumajandus- ja metsandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste ( 236 ) punktis V.B.4.

1.    Looma- ja taimehaigused

1. Millist haigust abi hõlmab?

2. Kas kõnealune haigus on loetletud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni koostatud loomahaiguste nimekirjas?



jah

ei

Kui haiguse põhjuseks on ebasoodsad ilmastikutingimused

3. Palun vastake teabelehe III.12.N OSA küsimustele, esitades asjakohased andmed ilmastikunähtuse ja haiguse vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks.

Kui haiguse põhjuseks ei ole ebasoodsad ilmastikutingimused

4. Kas abi on ette nähtud põllumajandustoodete töötlus- ja turustusettevõtetele?



jah

ei

Kui jah, siis palun vaadake suuniste punkti 139.

5. Kas abikava kohaldati kolme aasta jooksul pärast kulutusi või kahju kannatamist?



jah

ei

6. Palun märkige kuupäev, milleni abi on võimalik anda ( 237 ).

7. Näidake, et ühenduse või riigi tasandil on olemas õigus- või haldusnormid, mis võimaldavad ametiasutustel haigusega võidelda kas selle likvideerimise meetmete vastuvõtmise abil (eelkõige kohustuslikud meetmed, mis annavad õiguse rahalisele hüvitusele) või kehtestades hoiatussüsteemi, mida vajaduse korral kombineeritakse abiga, et ergutada eraisikuid vabatahtlikult tõrjekavades osalema ( 238 ).

8. Märkige ära abimeetmete eesmärk:

ennetamine, sealhulgas läbivaatusmeetmed või analüüsid, nakkuskandjate hävitamine, loomade vaktsineerimine või saakide töötlemine ning loomade või saagi ennetav hävitamine;

hüvitamine, kuna nakatunud loomad või saagid tuleb hävitada ametiasutuste korraldusel või soovitusel või kuna loomad surevad vaktsineerimise tagajärjel või pädevate asutuste soovitusel või korraldusel võetavad muud meetmed;

ennetuse ja hüvitamise kombinatsioon, kuna haigusest tekkinud kahju hüvitamise programmis ettenähtud põhimõtte kohaselt peavad abi saajad kohustuma rakendama edasisi asjakohaseid ennetusmeetmeid vastavalt ametiasutuste korraldustele.

9. Näidake, et haiguse tõrjeks kavandatav abi on kooskõlas Euroopa Liidu veterinaaria- või taimetervisealaste õigusaktide eesmärkide ja sätetega.

10. Esitage kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus.

11. Milliseid kulusid või kahjusid kõnealune abi katab?

kulud, mis on seotud tervisekontrolli, testide ja muude läbivaatusmeetmetega, vaktsiinide, ravimite ja taimekaitsevahendite ostmise ning kasutamisega, loomade tapmise ja likvideerimise ning saagi hävitamisega.

kahjud, mis on seotud looma- või taimehaigustega või parasiitnakkustega;

saamata jäänud tulud, mis on tingitud karjade taastamise ja põldude/istandike taasrajamise raskustest või pädevate asutuste poolt enne karjade taastamist või põldude/istandike taasrajamist haiguse likvideerimiseks ettenähtud või soovitatud karantiini- või ooteajast;

12. Kas abi, mille ülesandeks on hüvitada kulusid, mis on seotud tervisekontrolli, testide ja muude läbivaatusmeetmetega, vaktsiinide, ravimite ja taimekaitsevahendite ostmise ja kasutamisega, loomade tapmise ja likvideerimise ning saagi hävitamisega, antakse soodusteenuste kujul, kusjuures see abi ei hõlma otseseid tootjatele tehtavaid väljamakseid?



jah

ei

Kui ei, palun vaadake komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõike 1 punkti b.

13. Kas abisumma looma- või taimehaigustest või parasiitnakkustest põhjustatud kahjude puhul arvestatakse lähtuvalt:

a. tapetud loomade, haiguse või parasiitnakkuse tõttu hävitatud taimede või kohustusliku ennetusmeetme või saagi hävitamise kavade raames tapetud loomade või hävitatud taimede turuväärtusest:



jah

ei

Kui ei, palun vaadake komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõike 2 punkti a alapunkti i.

b. saamata tulust, mille põhjuseks on karantiinikohustused ja karjade taastamise ja põldude/istandike taasrajamise raskused:



jah

ei

14. Palun märkige maksimaalne abimäär protsendina abikõlblikest kuludest.

% kuludest, mis on seotud tervisekontrolli, testide ja muude läbivaatusmeetmetega, vaktsiinide, ravimite ja taimekaitsevahendite ostmise ja kasutamisega, loomade tapmise ja likvideerimise ning saagi hävitamisega (abi brutomäär võib olla kuni 100 %); tervisekontrolli, testide ja muude läbivaatusmeetmetega, vaktsiinide, ravimite ja taimekaitsevahendite ostmise ja kasutamisega, loomade tapmise ja likvideerimise ning saagi hävitamisega.

% kahjudest, mis on seotud looma- või taimehaigustega (abi brutomäär võib olla kuni 100 %).

15. Kui abi on ette nähtud enne karjade taastamist või põldude/istandike taasrajamist pädevate asutuste poolt haiguse likvideerimiseks ettenähtud või soovitatud karantiini- või ooteaja tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks või seoses karjade taastamise ja põldude/istandike taasrajamise raskustega, palun loetlege kõik tegurid, mis võimaldavad kindlaks teha, et puudub oht saamata jäänud tulu ülemääraselt hüvitada.

16. Kas samaks otstarbeks on ette nähtud ühenduse abi? Kui jah, näidake ära kuupäev ja viited selle heaks kiitnud komisjoni otsusele.

17. Kas abisummat vähendatakse võimalike kindlustuse poolt makstavate summade võrra?



jah

ei

18. Kas abisummade arvestamisel võetakse haiguste puhul arvesse tavapärasega võrreldes tegemata jäänud kulutusi?



jah

ei

2.    TSE testid

1. Palun täpsustage, milline on TSE testidele antava abi määr protsendina abikõlblikest kuludest. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 kohaselt võib abi määr olla maksimaalselt 100 % tegelikult tehtud kulutustest. Juhime tähelepanu asjaolule, et see peab sisaldama kõiki ühenduse makseid TSE testide tegemiseks.

%

2. Kas meede hõlmab inimtoiduks tapetud veiste kohustuslikku BSE testimist?



jah

ei

Juhime tähelepanu asjaolule, et sõelkatse kohustus võib põhineda ühenduse või riigi õigusaktidel.

3. Kui jah, kas nende testide otsene ja kaudne toetus kokku ületab 40 eurot testi kohta (sealhulgas ühenduse maksed)?



jah

ei

4. Kui jah, palun vaadake komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 teist lõiku.

5. Kas abi makstakse vahetult tootjatele?



jah

ei

Kui jah, palun vaadake komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõiget 3.

3.    Surnud loomad ja tapamajajäätmed

1. Kas meede on seotud liikmesriigis kõikide surnud loomade ohutu kõrvaldamise seire ja tagamise järjepideva programmiga?



jah

ei

Kui ei, palun vaadake komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõiget 2.

2. Kas surnud loomade kõrvaldamisega seotud abi makstakse ettevõtjatele, kes tegutsevad töötlus- ja turustussektoris?



jah

ei

Kui jah, palun vaadake suuniste punkti 137 lõiku i.

3. Kas abiga kaetakse tapamajajäätmete kõrvaldamisega seotud kulud, mis on tehtud pärast käesolevate suuniste jõustumiskuupäeva?



jah

ei

Kui jah, palun vaadake suuniste punkti 137 lõiku ii.

4. Kas abi antakse otse tootjatele?



jah

ei

Kui jah, palun vaadake komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõiget 3.

5. Kui ei, kas abi makstakse põllumajandustootjast järgmise etapi ettevõtjatele, kes osutavad surnud loomade kõrvaldamise ja/või hävitamisega seotud teenuseid?



jah

ei

Kui ei, palun vaadake komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõiget 3.

6. Milline on maksimaalne abi määr protsendina abikõlblikest kuludest?

a.  % kõrvaldamiskuludest (maksimaalselt 100 %)

b.  % hävitamiskuludest (maksimaalselt 75 %)

7. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt võib alternatiivina anda abi summas, mis võrdub kindlustusmaksetega, mis loomakasvatajad on maksnud kindlustusettevõttele, kes katab hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise kulud. Kas taotletav meede näeb ette sellised maksed?



jah

ei

8. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punkti b kohaselt võivad liikmesriigid anda abi kuni 100 % ulatuses korjuste kõrvaldamise ja hävitamise kuludest, kui abi rahastatakse korjuste hävitamise rahastamiseks ettenähtud tasudest või kohustuslikest maksetest, tingimusel, et sellised tasud või maksed piirduvad lihasektoriga ja on otseselt kehtestatud lihasektorile. Kas taotletav meede näeb ette sellised maksed?



jah

ei

9. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punkti c kohaselt võivad liikmesriigid anda riigiabi 100 % ulatuses kõrvaldamise ja hävitamise kuludest, kui asjaomaste surnud loomade puhul on TSE testi tegemine kohustuslik. Kas selline kohustus on kehtestatud?



jah

ei

III.12.P OSA

TÄIENDAV TEABELEHT KINDLUSTUSMAKSETE TASUMISEKS ETTENÄHTUD TOETUSE KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud liikmesriikidele sellisest riigiabist teavitamiseks, mida antakse põllumajandustootjate kindlustusmaksete osaliseks hüvitamiseks vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste (2007–2013) ( 239 ) punktile V.B.2.3.

1. Kas abimeetmetega nähakse ette toetuste maksmine suurettevõtetele ja/või põllumajandustooteid töötlevatele ja turustavatele ettevõtetele?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste punktile 142 ei saa komisjon sellist abi lubada.

2. Täpsustage palun, millise kahju jaoks on ette nähtud kindlustus, mille makseid käesoleva abiga tahetakse osaliselt hüvitada:

ainult kahjud, mis on tekkinud seoses loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimustega vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 240 ) artikli 2 lõikele 8

lisaks eespool nimetatud kahjudele muud ilmastikutingimustest tingitud kahjustused

looma- või taimehaigustest või kahjurite järsust levikust tekkinud kahju (kas koos muude käesolevas punktis nimetatud kahjudega või eraldi)

3. Kui suurt abi plaanitakse?

Arvestage palun, et eespool nimetatutest ainult esimese juhtumi korral on toetuse ülemmäär 80 %, kõigil ülejäänud juhtudel (s.t kui märkisite teise ja/või kolmanda kasti) on see 50 %.

4. Kas toetused hõlmavad edasikindlustuskavu?



jah

ei

Kui märgite „jah”, esitage palun kogu vajalik teave, et komisjonil oleks võimalik kontrollida toetuse võimalikke koostisosi erinevatel asjaomastel tasanditel (st kindlustusandja/edasikindlustusandja tasandil) ning taotletava abi vastavust ühisturu reeglitele. Eelkõige esitage palun piisavalt teavet, et komisjonil oleks võimalik kontrollida, kas toetusest saadud lõplik kasu antakse edasi põllumajandustootjale.

5. Kas riski vastu kindlustamine piirdub ainult ühe kindlustusettevõtte või kindlustusettevõtete grupiga?



jah

ei

6. Kas toetuse saamine sõltub kindlustuslepingu olemasolust liikmesriigis registreeritud kindlustusettevõttega?



jah

ei

Arvestage palun, et komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 12 lõike 3 kohaselt ei luba komisjon selliste kindlustusmaksete hüvitamist, mis takistavad kindlustusteenuste siseturu toimimist.

III.12.Q OSA

TÄIENDAV TEABELEHT ABIKAVADE KOHTA TOOTMIS-, TÖÖTLEMIS- JA TURUSTUSTEGEVUSE LÕPETAMISEKS

Käesolev vorm on ette nähtud sellistest riiklikest abikavadest teavitamiseks, mille eesmärk on toetada tegevuse lõpetamist vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste peatükile V.C ( 241 ).

1.   Nõuded

1.1. Kas kavandatud abikavaga tagatakse, et

 abi peab olema asjaomase tegevusvaldkonna üldistes huvides

 abisaaja peab midagi vastu andma

 peab olema välistatud võimalus, et abi kasutatakse ettevõtte päästmiseks ja ümberkorraldamiseks

 kapitali väärtuse vähenemise ja tulevikus saamata jääva tulu eest ei tohi maksta ülemäärast hüvitist?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste peatükile V.C ei saa abi anda, kui need tingimused ei ole täidetud.

„Abi peab olema asjaomase tegevusvaldkonna üldistes huvides”

1.2. Missugust valdkonda või missuguseid valdkondi kava hõlmab?

1.3. Kas kõnealuses valdkonnas või kõnealustes valdkondades on kehtestatud tootmispiiranguid või kvoote?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage neid palun.

1.4. Kas võib öelda, et piirkonna või riigi tasandil on kõnealusel valdkonnal või kõnealustel valdkondadel ülemäärane tootmisvõimsus?



jah

ei

1.4.1. Kui märgite „jah”:

1.4.1.1. Kas kavandatav abikava on kooskõlas ühenduse tegevusega tootmisvõimsuste vähendamiseks?



jah

ei

Kirjeldage palun ühenduse tegevust ja meetmeid, et tagada kooskõla sellega.

1.4.1.2. Kas kavandatud abikava on osa valdkonna ümberkorraldamise kavast, millel on kindlaksmääratud eesmärgid ja ajakava?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun ümberkorralduskava.

1.4.1.3. Missugune on kavandatud abikava kestus?

Arvestage palun, et vastavalt suuniste punkti 147 alapunktile b võib komisjon anda loa ainult sellisele abile, millel on piiratud kestus. Ülemäärase tootmisvõimsuse vähendamise kavade kestuseks on tavaliselt ette nähtud kõige rohkem kuus kuud osalemistaotluste esitamiseks ja seejärel veel 12 kuud tegevuse tegelikuks lõpetamiseks.

1.4.2. Kui märgite „ei”, kas tegevus lõpetatakse tervishoiu- või keskkonnakaalutlustel?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage neid palun.

1.5. Kas on tagatud, et ei anta niisugust abi, mis võib häirida ühise turukorralduse mehhanisme?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste punkti 147 alapunktile e ei ole lubatud abi, mis häirib ühise turukorralduse mehhanisme.

1.6. Kas abikava kehtib kõigile asjaomase valdkonna ettevõtjatele ühesugustel tingimustel ning kasutusel on selge konkursikutsete süsteem?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste punkti 147 alapunktile k saab abikava komisjoni heakskiidu üksnes selle tingimuse täitmisel.

1.7. Kas ainult kohustuslikke miinimumnõudeid täitvad ettevõtted tunnistatakse abikõlblikuks?



jah

ei

Arvestage palun, et ettevõtted, kes nõudeid ei täida ja on nagunii kohustatud tegevuse lõpetama, abi ei saa.

1.8. Milliseid meetmeid võetakse avatud põllumaade ja viljapuuaedade puhul, et vältida erosiooni ja muud kahjulikku mõju keskkonnale?

1.9. Milliseid meetmeid võetakse nõukogu direktiivis 96/61/EÜ ( 242 ) nimetatud rajatiste puhul, et vältida saasteohtu ja tagada, et tootmispaik jääks rahuldavasse seisundisse?

„Abisaaja peab midagi vastu andma”

1.10. Missugust vastutasu abisaajalt kavandatud abikava raames nõutakse?

1.11. Kas see sisaldab lõplikku ja tagasivõtmatut otsust tegevus lõpetada?



jah

ei

1.11.1. Kui märgite „jah”:

 Kas saab tõendada, et võetud kohustused on abisaajale õiguslikult siduvad?

 



jah

ei

 Palun tõendage

 

 Kas saab tagada, et need kohustused on siduvad ka asjaomase rajatise tulevasele ostjale?

 



jah

ei

 Palun tõendage.

 

1.11.2. Kui märgite „ei”, kirjeldage palun abisaajapoolset vastutasu.

Arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste punkti 147 alapunktile g ei ole abisaajapoolse vastutasuga tegemist juhtudel, mil tootmine on juba lõpetatud või mil ettevõtte sulgemine on vältimatu, ning siis abi anda ei saa.

„Peab olema välistatud võimalus, et abi kasutatakse ettevõtte päästmiseks ja ümberkorraldamiseks”

1.12. Kas kavandatud abikavaga tagatakse, et juhul kui abisaaja on rahalistes raskustes, hinnatakse abi andmist raskustes olevate ettevõtete päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevate ühenduse suuniste kohaselt ( 243 )?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt suuniste punkti 147 alapunktile j ei saa komisjon lubada abi raskustesse sattunud ettevõtte tegevuse lõpetamiseks ning niisugust abi tuleb käsitada toetusena ettevõtte päästmiseks ja/või ümberkorraldamiseks.

„Kapitali väärtuse vähenemise ja tulevikus saamata jääva tulu eest ei tohi maksta ülemäärast hüvitist”

1.13. Täpsustage palun, milline on maksimaalne toetusmäär abisaaja kohta?

1.14. Kas abi suurus arvutatakse varade väärtuse vähenemise alusel, millele lisandub ergutustoetus, mis ei tohi ületada 20 % varade väärtusest, ning vajadusel samuti kava rakendamisest tulenevate kohustuslike sotsiaalkulutuste põhjal?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt ühenduse suuniste punkti 147 alapunktile l peaks abi suurus rangelt piirduma nende tingimustega.

1.15. Kas juhul, kui tegevus lõpetatakse muul põhjusel kui tervishoiu- või keskkonnaprobleemid, tagatakse kavandatava abikavaga, et vähemalt 50 % nendele toetustele tehtavatest kulutustest kaetakse selle valdkonna antavast panusest, mis võib olla kas vabatahtlike või kohustuslike maksete vormis?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et vastavalt põllumajandussuuniste punkti 147 alapunktile m ei luba komisjon sellist abi.

1.16. Kas kavandatud abikavaga tagatakse, et selle rakendamise kohta esitatakse aastaaruanne?



jah

ei

▼M2

III.12.R OSA

TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODETELE JA TEATAVATELE MITTEPÕLLUMAJANDUSTOODETLE ANTAVA ABI KOHTA

Käesolevat teatise vormi tuleb kasutada EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamimiseks antava riigiabi puhul.

Palun pöörake tähelepanu sellele, et reklaamina ei käsitata müügiedendusmeetmeid, mis on määratletud kui teaduslike teadmiste levitamine üldsusele, messide või näituste korraldamine ja nendel osalemine ning samalaadne suhtekorralduslik tegevus, sealhulgas küsitlused ja turu-uuringud. Selliseks müügiedenduseks laiemas mõttes antava riigiabi suhtes kohaldatakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 ( 244 ) punkte IV.j ja IV.k.

1.    Reklaamikampaania ühenduses

1.1. Kus meedet teostatakse?

Teise liikmesriigi turul

Siseturul

Kes korraldab reklaamikampaania?

Tootjarühmad või muud organisatsioonid sõltumata nende suurusest

Muud (selgitage palun):

1.2. Kas asutused saavad esitada komisjonile reklaamitava materjali näidised või maketid?



jah

ei

Kui märgite „ei”, selgitage palun, miks.

1.3. Palun esitage abikõlblike kulude täielik nimekiri.

1.4. Kes on abisaajad?

põllumajandusettevõtjad

tootjarühmad ja/või tootjaorganisatsioonid

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted

muu (täpsustage)

1.5. Kas asutused saavad tagada, et kõik asjaomaste toodete tootjad saavad abist samaväärset kasu (reklaamimise suuniste punktid 53 ja 56)?



jah

ei

1.6. Kas reklaamikampaania on ette nähtud kvaliteettoodete jaoks ehk toodete jaoks, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 245 ) artikli 32 kohaselt määratavatele nõuetele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.

1.7. Kas reklaamikampaania on ette nähtud ELi poolt tunnustatud nimetuste jaoks, milles viidatakse toodete päritolule?



jah

ei

1.8. Kui märgite „jah”, siis kas kõnealused viited vastavad täpselt ühenduses registreeritud viidetele?



jah

ei

1.9. Kas reklaamikampaania on ette nähtud riiklike või piirkondlike kvaliteedimärkidega toodete jaoks?



jah

ei

1.10. Kas märgil viidatakse asjaomase toote omamaisele päritolule?



jah

ei

1.11. Kui märgite „jah”, näidake palun, et viide toote päritolule on teates teisejärguline.

1.12. Kas reklaamikampaania on üldine ja mõeldud kõikidele asjaomast liiki toote tootjatele?



jah

ei

1.13. Kui märgite „jah”, siis kas reklaamikampaania viiakse läbi ilma toote päritolule viitamata?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.

1.14. Kas reklaamikampaania on otseselt seotud konkreetse äriühingu toodetega?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.

1.15. Kas reklaamikampaania vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 2 sätetele ja, kui see on asjakohane, mitmete toodete jaoks (vein, piimatooted, munad ja kodulinnud) kehtestatud märgistamist käsitlevatele erieeskirjadele ( 246 )?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.

1.16. Abi määr on järgmine:

kuni 50 % (märkige täpne määr: … %), kuna sektor rahastab ülejäänud kampaaniat ise;

kuni 100 % (märkige täpne määr: … %), kuna sektor rahastab ülejäänud kampaaniat maksutaoliste lõivude ja kohustuslike maksete abil;

kuni 100 % (märkige täpne määr: … %), kuna reklaamikampaania on üldine ja mõeldud kõikidele asjaomast liiki toote tootjatele.

2.    Reklaamikampaania kolmandates riikides

2.1. Kas reklaamikampaania on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 ( 247 ) põhimõtetega?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.

Kui märgite „jah”, nimetage elemendid, mis kinnitavad, et reklaamikampaania on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 põhimõtetega.

2.2. Kas reklaamikampaania on mõeldud konkreetsete ettevõtete jaoks?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.

2.3. Kas reklaamikampaania ohustab teiste liikmesriikide toodete müüki või halvustab neid?



jah

ei

Kui märgite „jah”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.

III.12.S OSA

TÄIENDAV TEABELEHT DIREKTIIVI 2003/96/EÜ KOHASTE MAKSUVABASUSTEGA SEOTUD ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist direktiivi 2003/96/EÜ ( 248 ) kohaste maksuvabastustega seotud riigiabi meetmetest teavitamiseks.

1. Milline meede on kavandatud?

Maksuvähendus põllumajanduslikus esmatootmises kasutatavate mootorikütuste puhul

Maksuvähendus põllumajanduslikus esmatootmises kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia puhul

2. Milline on kavandatud vähenduse ulatus?

3. Millise nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artikli alusel soovite käesolevat vabastust kohaldada?

4. Kas asjaomase sektori siseselt on vabastuse ulatus erinev?



jah

ei

5. Kui nõukogu tühistab võimaluse kohaldada kuni nullini vähendatud maksustamistaset energiatoodete ja põllumajanduses kasutatava elektrienergia suhtes, siis kas kavandatud vabastus vastab direktiivi asjakohastele sätetele, ilma kõnealuse sektori sisese maksudiferentseerimiseta?



jah

ei

Palun märkige, milliseid direktiivi artikleid kohaldatakse.

III.12.T OSA

TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORILE ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on teavitamiseks metsandussektorile ettenähtud riigiabist, mida käsitletakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste ( 249 ) peatükis VII.

1.   Meetme eesmärk

1.1. Kas meede aitab kaasa metsade ökoloogiliste, kaitse- ja puhkefunktsioonide, bioloogilise mitmekesisuse ja metsa tervisliku ökosüsteemi säilitamisele või taastamisele, või on see seotud suuniste VII peatüki punktides 175–181 nimetatud abikõlblike kuludega?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et selle peatüki raames on lubatud ainult niisugused meetmed, mis käsitlevad vähemalt üht nimetatud eesmärkidest või abikõlblikest kuludest.

2.   Abikõlblikkuse kriteeriumid

2.1. Kas meede välistab abi andmise metsatööstusettevõtetele või kaubanduslikult tasuvaks metsamaterjali väljaveoks ja transpordiks või puidu või muude metsaressursside töötlemiseks, mille eesmärk on toodete või energia tootmine?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et eespool nimetatud eesmärkideks abi andmine ei kuulu käesoleva peatüki raamesse. Niisuguse abi jaoks on ette nähtud muud riigiabi eeskirjad.

3.   Abi liik

3.1. Kas meede sisaldab abi puude ja muude taimede istutamiseks, langetamiseks, hõrendamiseks ja pügamiseks (peatükk VII.C punkt a)?



jah

ei

Kui vastate „jah”, märkige palun, kas abikõlblikud kulud on ette nähtud:

istutamiseks, langetamiseks ja kärpimiseks üldiselt

langenud puude eemaldamiseks

õhusaaste, loomade, tormi, üleujutuse, tulekahju vms tõttu kahjustatud metsa taastamiseks

Kui märgite ära mõne eespool nimetatutest, kirjeldage palun meetmeid ja kinnitage, et meetme peamine eesmärk on metsa ökosüsteemi, bioloogilise mitmekesisuse ja pärandmaastiku säilitamine ja taastamine ning abi ei anta langetamiseks, mille peamine eesmärk on kaubanduslikult tasuv metsamaterjali väljavedu, või asendusistutamiseks, kui langetatud puud asendatakse samaväärsetega.

metsastamiseks, mille eesmärk on metsaga kaetuse suurendamine

Kirjeldage palun keskkonnakaitselisi põhjusi, mis õigustavad metsastamist metsaga kaetuse suurendamiseks, ja kinnitage, et abi ei anta metsastamiseks kiirekasvuliste puuliikidega.

metsastamiseks, mille eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse soodustamine

Kirjeldage palun meetmeid ja nimetage asjaomased piirkonnad.

metsastamiseks puhkealade loomise eesmärgil

Kas niisugused puhkevõimalusteks mõeldud metsaalad on kõigile tasuta kasutamiseks? Kui märgite „ei”, siis kas juurdepääs on piiratud tundlike alade kaitsmiseks?

metsastamiseks erosiooni ja kõrbestumise vältimiseks või metsa samalaadse kaitsva funktsiooni edendamiseks

Kirjeldage palun kavandatud meetmeid, täpsustades hõlmatud piirkondi, kavandatud kaitsvaid funktsioone, istutatavaid puuliike ning kõiki kaasnevaid ja hooldusmeetmeid.

muuks (palun selgitage)

3.2. Kas meede sisaldab abi mullastiku kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning puude tasakaalustatud ja/või jõudsa kasvu tagamiseks (peatüki VII.C punkt b)?



jah

ei

Kui vastate „jah”, märkige palun, kas abikõlblikud kulud on ette nähtud:

väetamiseks

muuks pinnasetöötluseks

Täpsustage palun väetamise ja/või pinnasetöötluse liik.

taimede harvendamiseks

piisava niiskuse ja drenaaži tagamiseks

Kinnitage palun, et eespool nimetatud meetmed ei vähenda bioloogilist mitmekesisust, ei põhjusta toitainete leostumist ega häiri loodusvete ökosüsteeme või veekaitsevööndit, ning kirjeldage, kuidas seda kontrollitakse.

3.3. Kas meede sisaldab abi kahjurite, kahjurite tekitatud kahju ja puuhaiguste ennetamiseks, tõrjeks ja ravimiseks või loomade tekitatud kahju ennetamiseks ja ravimiseks või sihtmeetmeid metsatulekahjude ennetamiseks (peatüki VII.C punkt c)?



jah

ei

Kui vastate „jah”, märkige palun, kas abikõlblikud kulud on ette nähtud:

kahjurite, kahjurite tekitatud kahju ja puuhaiguste või loomade tekitatud kahju ennetamiseks ja ravimiseks

Märkige palun, missuguseid kahjureid ja haigusi või loomi silmas peetakse.

Kirjeldage palun ennetus- ja ravimeetodeid ning nimetage kõik kasutatavad tooted, seadmed ja materjalid. Kas abi eraldamisel eelistatakse bioloogilisi ja mehaanilisi ennetus- ja ravimeetodeid? Kui mitte, tõendage palun, et need ei ole piisavad kõnealuste haiguste raviks või kahjurite tõrjeks.

metsatulekahjude ennetamise sihtmeetmeteks

Kirjeldage palun meetmeid.

Kas abi antakse nende varude väärtuse hüvitamiseks, mis hävitati loomade poolt või asutuste käsul kõnealuse haiguse või kahjuriga võitlemiseks?



jah

ei

Kirjeldage palun, kuidas arvutatakse varude väärtust, ja kinnitage, et hüvitamine piirdub kirjeldatud viisil kindlaks määratud väärtusega. Kinnitage palun, et abi ei anta muu kahju hüvitamiseks.

3.4. Kas meede sisaldab abi looduslike teeradade, maastikuosade, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamiseks ja säilitamiseks (peatükk VII.C punkt d)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meetmeid.

3.5. Kas meede sisaldab abi metsateede ja/või külalistele vajaliku infrastruktuuri ehitamiseks, parandamiseks ja hooldamiseks (peatükk VII.C punkt e)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meetmeid.

Kas metsad ja infrastruktuur on kõigile puhkevõimalusteks tasuta kättesaadav?



jah

ei

Kui märgite „ei”, siis kas juurdepääs on piiratud tundlike alade kaitsmiseks või infrastruktuuri õigeks ja ohutuks kasutamiseks? Kirjeldage palun piiranguid ja nende kehtestamise põhjusi.

3.6. Kas meede sisaldab abi teabematerjalide ja teavitustegevuse kulude hüvitamiseks (peatükk VII.C punkt f)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage meetmeid ja kinnitage, et toetatavate tegevuste ja materjalidega levitatakse üldist teavet metsade kohta ning need ei sisalda viiteid toodetele või tootjatele ega reklaami omamaiseid tooteid.

3.7. Kas meede sisaldab abi looduskaitse eesmärkidel metsamaa ostmise kuludeks (peatükk VII.C punkt c)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun üksikasjalikult kõnealuse metsamaa looduskaitsealast kasutust ja kinnitage, et selle maa looduskaitse on tagatud lepingulise või seadusjärgse kohustusega.

3.8. Kas meede sisaldab abi põllumajandusliku või mittepõllumajandusliku maa metsastamiseks, põllumajanduslikul maal agrometsandussüsteemide rajamiseks, Natura 2000 toetusteks, metsanduse keskkonnatoetusteks, metsapotentsiaali taastamiseks ja ennetusmeetmete kasutuselevõtmiseks ning tootlikeks investeeringuteks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 250 ) artiklitele 43–49 või neid asendavatele õigusaktidele?



jah

ei

Kui märgite „jah”, tõendage palun, et meetme puhul on täidetud komisjoni määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 43-49 või neid asendavate õigusaktide tingimused.

3.9. Kas meede sisaldab abi keskkonnasõbraliku metsatehnoloogia kasutamisest tulenevate lisakulude ja saamatajäänud tulu hüvitamiseks?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun üksikasjalikult kasutatud tehnoloogiat ja kinnitage, et see ületab vastavaid kohustuslikke nõudeid.

Kas hüvitist makstakse vabatahtliku kohustuse alusel, mille metsaomanik on võtnud ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 47 või seda asendavate õigusaktide tingimustele?



jah

ei

Kui märgite „ei”, arvestage palun, et abi ei ole suuniste peatüki VII alusel lubatud. Kui märgite „jah”, kirjeldage palun kohustusi.

3.10. Kas meede sisaldab abi metsamaa ostmise kulude hüvitamiseks (muu kui looduskaitse eesmärkidel ostetud metsamaa, vt punkt 3.7)?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meedet ja märkige abi määr.

3.11. Kas meede sisaldab abi koolituse ja selliste nõustamisteenuste nagu äriplaanide või metsamajandamiskavade koostamise, teostatavusuuringute läbiviimise ning samuti konkurssidel, näitustel ja messidel osalemise kulude hüvitamiseks?



jah

ei

Kui märgite „jah”, tõendage palun, et meede vastab erandimääruse artikli 15 tingimustele.

3.12. Kas meede sisaldab abi metsaühistute loomiseks?



jah

ei

Kui märgite „jah”, tõendage palun, et meede vastab erandimääruse artikli 9 tingimustele.

3.13. Kas meede sisaldab abi uute meetodite populariseerimiseks, nagu põhjendatud, väikese ulatusega katse- või näidisprojektid?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meetmeid ja tõendage, et need vastavad suuniste punkti 107 tingimustele.

4.   Abi suurus

4.1. Kas punktides 3.1–3.7 esitatud abimeetmed piirduvad 100 % ulatuses abikõlblike kuludega ning ülemäärane hüvitamine on välistatud?



jah

ei

Kirjeldage palun, kuidas kontrollitakse, et ülemäärane hüvitamine oleks välistatud.

4.2. Kas punktis 3.8 esitatud abimeetmete ülemmäär või suurus vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 või seda asendavate õigusaktide tingimustele?



jah

ei

Kas punktis 3.8 esitatud meetmeid kaasrahastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 või seda asendavatele õigusaktidele või kas selline kaasrahastamine on kavas või võimalik?



jah

ei

Kui märgite „jah”, kirjeldage palun, kuidas on välistatud topeltrahastamisest tulenev ülemäärane hüvitamine.

4.3. Kas punktis 3.9 nimetatud meetmete jaoks ettenähtud hüvitist saab anda rohkem kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud artikli 47 kohase abi ülemmäär, kuid mitte mingil juhul rohkem kui näidatud lisakulud ja saamatajäänud tulu?



jah

ei

Mõlemal juhul märkige palun abi summa ja kirjeldage, kuidas see on arvutatud. Kui vastate „jah”, kirjeldage eriasjaolusid ja meetme mõju keskkonnale ning esitage arvutused, mis näitavad, et täiendavad abisummad piirduvad tõendatud lisakulude ja/või saamatajäänud tuludega.

4.4. Kas abi punktis 3.10 nimetatud meetmete jaoks piirdub erandimääruse artiklis 4 põllumajandusmaa ostmiseks sätestatud abi ülemmääraga?



jah

ei

Kirjeldage palun, kuidas kontrollitakse, et ülemäärane hüvitamine oleks välistatud.

4.5. Kas abi punktides 3.11–3.13 esitatud meetmete jaoks piirdub erandimääruse või suuniste kohaldatavates eeskirjades sätestatud ülemmääradega?



jah

ei

Kirjeldage palun, kuidas kontrollitakse, et ülemäärane hüvitamine oleks välistatud.

▼B

III.13.A OSA

LENNUNDUSSEKTORI RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKORRALDAMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Seda lisa tuleb kasutada ümberkorraldamiseks antava üksiktoetuse taotlemisel raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega ( 251 ) ning lennundussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega ( 252 ) hõlmatud lennuettevõtjatele.

1.   Abikõlblikkus

1.1.

Kas äriühing on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?



jah

ei

1.2.

Kas äriühing on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimaste kuude jooksul?



jah

ei

1.3.

Kas äriühing vastab riikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele?



jah

ei

Kui olete mõnele eespool olevatest küsimustest vastanud jaatavalt, lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtuotsus, millega riigi äriühinguõiguse kohaselt algatatakse äriühingu suhtes uurimine).

Kui olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, esitage palun tõendid selle kohta, et äriühing on raskustes ning et tal on seetõttu õigus saada päästeabi.

1.4.

Millal äriühing loodi?

1.5.

Mis ajast alates äriühing tegutseb?

1.6.

Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?



jah

ei

Kui vastasite jaatavalt, esitage palun kontserni täielikud andmed (organisatsiooni struktuur, mis näitab liikmetevahelisi sidemeid ning kapitali ja hääleõiguse andmeid) ning lisage tõendusmaterjal selle kohta, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

1.7.

Kas äriühing (või kontsern, millesse see kuulub) on minevikus saanud ümberkorraldamisabi?



jah

ei

Kui jah, esitage palun täielikud andmed (kuupäev, summa, viide võimalikule varasemale komisjoni otsusele jms).

2.   Ümberkorraldamiskava

2.1.

Palun esitage ülevaade turu (turgude) kohta, kus raskustes olev äriühing tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada:

2.1.1.

toote ja geograafilise turu (turgude) täpne määratlus;

2.1.2.

äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, ühenduse või siseturust;

2.1.3.

äriühingu turuosa areng viimastel aastatel;

2.1.4.

hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta ühenduse tasandil ning järeldus ülevõimsuse olemasolu kohta turul;

2.1.5.

prognoosid turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade kohta kogu ühenduses järgmisel viiel aastal.

2.2.

Palun lisage ümberkorraldamiskava. Abi peab olema osa ulatuslikust ümberkorraldamisprogrammist; esitada tuleb vähemalt järgmised andmed:

2.2.1.

turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine;

2.2.2.

äriühingu raskustesse sattumise põhjuste analüüs;

2.2.3.

äriühingu kavandatava tulevikustrateegia esitlemine ning kuidas see taastab elujõulisuse;

2.2.4.

mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete täielik kirjeldus ja nende maksumus;

2.2.5.

erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg;

2.2.6.

andmed äriühingu tootmisvõimsuse kohta, eelkõige selle võimsuse kasutamise ning võimsuse vähendamise kohta, eriti kui see on vajalik äriühingu rahalise elujõu ja/või turuolukorra taastamiseks;

2.2.7.

ümberkorraldamise rahastamiskorra täielik kirjeldus, sealhulgas:

 järeloleva kapitali kasutamine;

 tütarettevõtjate varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist;

 erinevate aktsionäride ja kolmandate isikute (nagu võlausaldajad, pangad) rahalised kohustused;

 sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajaduse näitamine;

2.2.8.

järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning hinnanguline kapitali tasuvus ja erinevatel strateegiatel põhinev tundlikkusanalüüs;

2.2.9.

liikmesriigi ametiasutuste kohustus mitte anda äriühingule edasist abi;

2.2.10.

liikmesriigi ametiasutuste kohustus mitte sekkuda äriühingu juhtimisse muudel kui omandiõigusest lähtuvatel põhjustel ning võimaldada äriühingu juhtimist kaubanduspõhimõtete järgi;

2.2.11.

liikmesriigi ametiasutuste kohustused, mille eesmärk on piirata abi andmist ainult ümberkorraldamisprogrammiga ning vältida ümberkorralduste ajal äriühingu poolt osaluste omandamist teistes lennuettevõtjates;

2.2.12.

ümberkorraldamiskava autori(te) nimi (nimed) ja selle koostamise kuupäev.

2.3.

Kirjeldage kavandatavaid tasakaalustavaid meetmeid ühenduse tasandil konkurentsi moonutavate mõjude vähendamiseks, eelkõige äriühingu ümberkorraldamiskavas sisalduva võimsuse ja pakkumise vähendamise mõju tema konkurentidele.

2.4.

Esitage kõik asjakohased andmed ümberkorraldamisabi saavale äriühingule kas kavade raames või muul moel kuni ümberkorraldamisperioodi lõpuni antud abi kohta.

2.5.

Esitage kõik asjakohased andmed, kirjeldamaks taotletava meetme jaoks ettenähtud läbipaistvuse ja kontrolli viise.

III.13.B OSA

TRANSPORDI INFRASTRUKTUURILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada transpordi infrastruktuurile antava üksiktoetuse või kava taotlemisel. Seda tuleb kasutada ka üksiktoetuse või kava korral, mida komisjonilt taotletakse õiguskindluse tagamiseks.

1.   Infrastruktuuri liik

1.1.

Milline on meetme alusel abikõlblik infrastruktuur?

1.2.

Kas kõnesolev infrastruktuur on avatud ja juurdepääsetav kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele ilma kedagi diskrimineerimata või on suunatud ühele või mitmele teatud ettevõttele?

1.3.

Kas infrastruktuur on üldkasutatav ja sellisena käitatav või käitab/haldab seda avalikust haldusest eraldiolev üksus?

1.4.

Palun täpsustage, millistel tingimustel infrastruktuuri käitatakse.

1.5.

Kas kava või üksikmeede puudutab uut infrastruktuuri või olemasoleva infrastruktuuri laiendamist/ajakohastamist?

2.   Abikõlblikud kulud ja abi määrad

2.1

Kas kava või üksikmeede puudutab:

 investeerimiskulusid;

 käitamiskulusid;

 muud (palun täpsustage).

2.2.

Millised on kõnesoleva projekti kogukulud ja mis ulatuses katab saaja need kulud ise?

2.3.

Mis viisil on abi summa kehtestatud, nt pakkumismenetluse, turu-uuringute vms teel?

2.4.

Palun põhjendage avaliku sektori panuse vajadust ning selgitage, kuidas tagatakse avaliku sektori osaluse hoidmine minimaalsel tasemel.

3.   Saaja

3.1.

Kuidas valitakse abi saaja?

3.2.

Kas abi saaja on ka infrastruktuuri käitaja?



jah

ei

Kui ei, selgitage palun käitaja valikut.

III.13.C OSA

MERETRANSPORDILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikide abimeetmete taotlemisel, mida hõlmavad meretranspordile antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised ( 253 ).

1.   Kavade liigid

Kas kava või seisneb järgmises või hõlmab järgmist:

a)  tonnaažimaks;

b)  sotsiaalmaksu vähendamine;

c)  meremeeste tulumaksu vähendamine;

d)  kohalike maksude vähendamine;

e)  registreerimistasude vähendamine;

f)  koolitusabi;

g)  veoautode maanteedelt mereteedele üleviimise abi

h)  avalike teenuste leping või selle sõlmimise kord

i)  sotsiaalne abi?

j)  muu, palun kirjeldage:

2.   Abikõlblikkus

Punktide a, b, c, d, e, f, g puhul:

2.1.

Millised on äriühingutele seatavad abikõlblikkuskriteeriumid?

2.2.

Millised on laevadele seatavad abikõlblikkuskriteeriumid; eelkõige, kas on lipuga seonduvaid kohustusi?

2.3.

Millised on meremeestele seatavad abikõlblikkuskriteeriumid, kui need on kohased?

2.4.

Kirjeldage abikõlblike tegevuste loetelu. Kas režiim puudutab



pukseerimist?

süvendamist?

2.5.

Millised on kaitsemeetmed, takistamaks laialivalgumist sama äriühingu järeltegevustesse?

2.6.

Punkti h puhul: millised on avalike teenuste kohustused, hüvitiste arvutamise meetod, pakkumismenetluses esitatud erinevad pakkumised ning määratud äriühingu valiku põhjused?

2.7.

Punkti i puhul: milliseid marsruute ja kasutajarühmi puudutavad üksiktoetused ning millised tingimused kaasnevad üksiktoetuste andmisega?

3.   Abi määrad

Punkti a puhul:

3.1.

Milliste määrade abil arvutatakse maksustatav tulu 100 NT kohta?

Kuni 1 000 NT

1 001–10 000 NT

10 001–20 000 NT

Üle 20 001 NT

3.2.

Kas äriühingud peavad looma eraldi arvestuse abikõlblike ja mitteabikõlblike tegevuste jaoks?

3.3.

Kuidas tuleb käsitleda kontserne ja kontsernisiseseid tehinguid?

Punktide b, c, d ja e puhul:

3.4.

Milline on abi määr protsendina sotsiaalmaksudest/riigimaksudest või maksudest või tasudest, mida meremees või laevaomanik oleks tavapäraselt pidanud tasuma? %

3.5.

Või millise absoluutse tasemega on need maksed, tasud või maksud piiratud?

3.6.

Punkti f puhul: milline on abi määr koolituse kulude või koolitatava palga suhtes?

3.7.

Punkti g puhul: milline on abi määr tonni/kilomeetri kohta?

3.8.

Punkti i puhul: milline on üksiktoetuste summa?

III.13.D OSA

KOMBINEERITUD TRANSPORDILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kombineeritud transpordile antava üksiktoetuse või kava taotlemisel. Seda tuleb kasutada ka üksiktoetuse või kava korral, mida komisjonilt taotletakse õiguskindluse tagamiseks.

1.   Kava või meetme liik

Kas kava või üksikmeede puudutab: Kombineeritud transpordi seadmete hankimist?



jah

ei

Kui jah, palun kirjeldage abikõlblikke varasid:

Kombineeritud transpordiga seotud infrastruktuuri ehitamist?



jah

ei

Kui jah, palun kirjeldage meedet:

Tagastamatute subsiidiumide andmist, vähendamaks kombineeritud transporditeenustele juurdepääsu kulusid?



jah

ei

Kui jah, palun esitage meedet õigustav uuring:

Muud?

2.   Abikõlblikud kulud

Kas merekonteinerid (ISO 1) on kava alusel abikõlblikud?



jah

ei

Kas vagunid ja vedurid on kava alusel abikõlblikud?



jah

ei

Kui jah, kes on abi saajad?

Kas abikõlblikke vahendeid kasutatakse ainult kombineeritud transporditoimingutes?



jah

ei

Muud üksiktoetuse või kava alusel abikõlblikud kulud:

3.   Abi määrad

Kas kombineeritud transpordi seadmetele antava abi määr on suurem kui 30 % abikõlblikest kuludest?



jah

ei

Kas kombineeritud transpordi infrastruktuurile antava abi määr on suurem kui 50 % abikõlblikest kuludest?



jah

ei

Kui jah, palun esitage seda õigustav dokumentaalne tõendusmaterjal:

Kombineeritud transporditeenustele juurdepääsu kulude vähendamise subsiidiumide puhul palun esitage uurimus, mis õigustab kavandatavat abi määra.

▼M5

III.14   OSA

KALANDUS- JA VESIVILJELUSSEKTORILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikidest abikavadest või üksiktoetustest teatamiseks, mida käsitletakse suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris (edaspidi „suunised”).

ABIKAVA või ÜKSIKABI EESMÄRGID (märkige sobivad ristiga ja lisage nõutav teave):

Käesolevas osas järgitakse suuniste punkti 4 alapunktide järjekorda: „Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks”.

   Suuniste punkt 4.1. Abi, mida antakse grupierandi määrusega hõlmatud meetmeliikide puhul

Kehtivad kaks grupierandi määrust: komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2008, ( 254 ) mida kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelussektoris, ja komisjoni üldine grupierandi määrus (EÜ) nr 800/2008, ( 255 ) mida kohaldatakse kõigis sektorites.

Seepärast ei tuleks sellisest abist põhimõtteliselt teatada.

Määruse (EÜ) nr 736/2008 põhjenduse 6 ja määruse (EÜ) nr 800/2008 põhjenduse 7 kohaselt ei tohiks need määrused siiski piirata liikmesriikide võimalust teatada riigiabist, mille eesmärgid vastavad kõnealuste määrustega hõlmatud eesmärkidele.

Lisaks ei tohi järgmist liiki abi suhtes kohaldada määrustega (EÜ) nr 736/2008 ja (EÜ) nr 800/2008 ette nähtud vabastust: abi, mis ületab määruse (EÜ) nr 736/2008 artikli 1 lõikes 3 või määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 6 osutatud künniseid või millel on teatavad omadused, eelkõige abi, mida antakse muudele kui väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, abi raskustes olevatele ettevõtjatele, mitteläbipaistev abi, abi ettevõtjale, kellel on täitmata komisjoni varasema otsuse alusel abi tagasimaksmiseks esitatud korraldus, millega abi on tunnistatud ühisturuga kokkusobimatuks.

Sama liiki abi kui määruse (EÜ) nr 736/2008 alusel antav abi.

Sama liiki abi kui määruse (EÜ) nr 800/2008 alusel antav abi.

Abi, mis ületab kindlaksmääratud ülempiiri.

Abi, mida antakse muudele kui väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Abi, mis ei ole läbipaistev.

Abi ettevõtjale, kelle suhtes kehtiv korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

Muud iseloomustavad tunnused: täpsustage.

Liikmesriikidel palutakse esitada üksikasjalik ja põhjendatud selgitus, miks seda abi saab pidada ühisturuga kokkusobivaks.

   Suuniste punkt 4.2. Teatavate horisontaalsuuniste reguleerimisalasse kuuluv abi

Liikmesriigil palutakse osutada asjakohastele suunistele, mida peetakse võimalikuks kohaldada asjaomaste abimeetmete suhtes, ning samuti üksikasjalik ja põhjendatud selgitus, miks seda abi saab pidada kõnealuste suunistega kokkusobivaks.

Liikmesriigil palutakse täita ka muud asjaomased kokkuvõtliku teabe lehed, mis on lisatud käesolevale määrusele.

 Koolitusabi – leht III.2 osas;

 tööhõivealane abi – leht III.3 osas;

 uurimis- ja arendustegevusalane abi – leht III.6.A või III.6.B osas, vastavalt vajadusele;

 abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks – leht III.7 või III.8 osas, vastavalt vajadusele;

 keskkonnaalane abi – leht III.10 osas.

   Suuniste punkt 4.3. Abi kalalaevade pardal tehtavateks investeeringuteks

Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) ( 256 ) artikli 25 lõigetes 2 ja 6 sätestatud tingimustele..

Samuti palutakse esitada põhjendus, miks seda abi ei käsitata kõnealusest fondist kaasrahastatava rakenduskava osana.

   Suuniste punkt 4.4. Loodusõnnetuse, erakorraliste sündmuste või eripäraste ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi

Liikmesriigil palutakse esitada järgmine teave, mis tõendab abi vastavust nõuetele:

 üksikasjalik teave loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse toimumise kohta, sh tehnilised ja/või teaduslikud aruanded;

 juhtumi ja kahjude vahelise põhjusliku seose tõendus;

 kahjude arvutamise meetod;

 muud tõendusvahendid.

   Suuniste punkt 4.5. Maksuvabastus ja tööjõuga seotud kulud väljaspool ühendust tegutsevate ühenduse kalalaevade puhul

Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust suuniste punkti 4.5 tingimustele.

Kõnealune teave peab eelkõige hõlmama üksikasju, mis kinnitavad kavaga seotud laevade kalalaevade registrist kustutamise ohtu.

   Suuniste punkt 4.6. Maksutaolistest lõivudest rahastatav abi

Liikmesriigil palutakse:

 näidata, kuidas maksutaolistest lõivudest saadud summasid kasutatakse ja

 näidata, kuidas ja millisel alusel on nende kasutamine kokkusobiv riigiabi eeskirjadega.

Lisaks tuleb liikmesriigil näidata, kuidas kõnealuseid kavasid kohaldatakse nii omamaiste kui ka importtoodete suhtes.

   Suuniste punkt 4.7. Äärepoolseimate piirkondade kalandustoodete turustamiseks antav abi

Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust kõnealuse punkti tingimustele ja nõukogu 21. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 791/2007 (millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvituskava) ( 257 ) asjakohastele tingimustele.

   Suuniste punkt 4.8. Äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikele antav abi

Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust kõnealuse punkti tingimustele ning nõukogu 30. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 639/2004 (ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta) ( 258 ) ja nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) ( 259 ) asjakohastele tingimustele.

   Suuniste punkt 4.9. Muudeks meetmeteks antav abi

Liikmesriigil palutakse väga täpselt kirjeldada abi liiki ja eesmärke.

Lisaks palutakse esitada üksikasjalik ja põhjendatud selgitus abi vastavuse kohta suuniste punkti 3 tingimustele ning põhjendada, kuidas see abi vastab ühise kalanduspoliitika eesmärkidele.

ÜLDPÕHIMÕTTED

Liikmesriigil palutakse kinnitada, et abi ei anta tegevusele, mida abisaaja on juba alustanud, ega tegevusele, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes.

Liikmesriigil palutakse kinnitada, et abi ei anta juhtudel, kus ei peeta kinni ühenduse õigusaktidest ega eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest.

Sellega seoses palutakse liikmesriigil kinnitada, et abimeetmes on selgelt sätestatud, et abi andmise jooksul vastavad abisaajad ühise kalanduspoliitika eeskirjadele ning juhul, kui abi andmise jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusega.

Liikmesriigil palutakse kinnitada, et abi kestus on maksimaalselt kümme aastat või vastasel korral, et ta kohustub abist uuesti teatama hiljemalt kaks kuud enne seda, kui möödub kümme aastat selle jõustumisest.

MUUD NÕUDED

Liikmesriigil palutakse esitada koos teatisega esitatud täiendavate dokumentide (nt sotsiaal-majandusandmed abi saavate piirkondade kohta, teaduslikud ja majanduslikud põhjendused) nimekiri ja sisukokkuvõte.

Liikmesriigil palutakse märkida, et kõnealune abi ei kumuleeru muu abiga, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks või kahjude kompenseerimiseks.

Kui kumuleerub, palutakse liikmesriigil esitada viited abile (abikava või üksikabi), millega kõnealune abi kumuleerub, ja näidata, et kogu antud abi on kooskõlas asjaomaste eeskirjadega. Seepärast peab liikmesriik arvesse võtma igasuguse riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi.

▼M3




II LISA

LIHTSUSTATUD TEATISE VORM

image

▼B




III A LISA

OLEMASOLEVA RIIGIABI STANDARDNE ARUANDEVORM

(Käesolev vorm hõlmab kõiki sektoreid peale põllumajanduse)

Riigiabi üldise aruandlussüsteemi lihtsustamiseks, parandamiseks ja sujuvamaks muutmiseks asendatakse olemasolev standardne aruandlusprotseduur iga-aastase ajakohastamisega. Komisjon saadab iga aasta 1. märtsiks liikmesriikidele eelvormindatud tabeli, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid kõikide abikavade ja üksiktoetuste kohta. Liikmesriigid tagastavad elektroonilises vormis tabeli komisjonile kõnesoleva aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t riigiabi andmed aasta t-1 kohta ( 260 ).

Suurema osa eelvormindatud tabelis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksiktoetuse andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t-1) kulutused. Lisaks sellele näitavad liikmesriigid, millised kavad on lõppenud või milliste puhul on kõik maksed lõpetatud ning kas kava kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest või mitte.

Sellised andmed nagu abi eesmärk, sektor, millele abi on suunatud, jms viitavad abi kinnitamise ajale ning mitte abi lõppsaajatele. Näiteks sellise kava, mis abi kinnitamise ajal on ette nähtud ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, peamiseks eesmärgiks on abi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui aga kava on abi kinnitamise ajal avatud kõikidele ettevõtetele, ei loeta seda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatuks isegi juhul, kui kogu abi lõpuks viimastele välja makstakse.

Tabelis sisalduvad järgmised parameetrid. Parameetrid 1–3 ja 6–12 täidab komisjon ning liikmesriigid kontrollivad neid. Parameetrid 4, 5 ja 13 täidavad liikmesriigid.

1. Pealkiri

2. Abi number

3. Kõik varasemad abi numbrid (nt pärast kava pikendamist)

4. Lõpp

Liikmesriikidel tuleb ära näidata kavad, mis on lõppenud või mille kõik maksed on lõpetatud.

5. Kaasfinantseerimine

Ehkki ühenduse poolne rahastamine on välistatud, hõlmab iga liikmesriigi kogu riigiabi ühenduse vahenditest kaasfinantseeritavaid abimeetmeid. Määramaks kindlaks, milliseid kavasid kaasfinantseeritakse, ning hindamaks sellise abi osakaalu kogu riigiabis, peavad liikmesriigid näitama, kas kava kaasfinantseeritakse või mitte, ja kui jah, siis millist protsentuaalset osa abist kaasfinantseeritakse. Kui see ei ole võimalik, tuleb esitada kaasfinantseeritava abi hinnanguline kogusumma.

6. Sektor

Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE ( 261 ) [kolmenumbrilisel tasemel].

7. Esmane eesmärk

8. Teisene eesmärk

Teisene eesmärk on eesmärk, milleks abi (või selle eraldiseisev osa) selle kinnitamise ajal lisaks peamisele eesmärgile ette nähti. Näiteks kava puhul, mille peamine eesmärk on teadus- ja arendustegevus, võib teisene eesmärk olla väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kui abi on mõeldud ainult neile. Kava puhul, mille esmane eesmärk on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võivad teisesed eesmärgid olla koolitus ja tööhõive, kui abi kinnitamise ajal nähti x% abist ette koolituseks ja y% tööhõiveks.

9. Piirkond (piirkonnad)

Abi võib kinnitamise ajal ette näha üksnes teatava piirkonna või piirkondade rühma jaoks. Asjakohasel juhul tuleb eristada artikli 87 lõike 3 punktis a ja artikli 87 lõike 3 punktis c loetletud piirkondi. Kui abi on ette nähtud ühe konkreetse piirkonna jaoks, tuleb see määratled NUTSi ( 262 ) II tasandil.

10. Abimeetme(te) kategooria

Eristatakse kuut kategooriat (toetus, maksuvähendus/-vabastus, aktsiakapitalis osalemine, sooduslaen, maksustamise edasilükkamine, garantii).

11. Abimeetme kirjeldus riigikeeles

12. Abi liik

Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksiktoetus (ajutine abi).

13. Kulutused

Üldreeglina tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (või maksukulude korral tegelikult saamatajäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse vastavalt kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta esitatakse eraldi arvulised näitajad (nt toetus, sooduslaen jms). Arvulised näitajad esitatakse aruandlusperioodil kehtinud riigivääringus. Kulutused esitatakse perioodide t-1, t-2, t-3, t-4 ja t-5 kohta.




III B LISA

OLEMASOLEVA RIIGIABI STANDARDNE ARUANDEVORM

(Käesolev vorm hõlmab põllumajandussektorit)

Riigiabi üldise aruandlussüsteemi lihtsustamiseks, parandamiseks ja sujuvamaks muutmiseks asendatakse olemasolev standardne aruandlusprotseduur iga-aastase ajakohastamisega. Komisjon saadab iga aasta 1. märtsiks liikmesriikidele eelvormindatud tabeli, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid kõikide abikavade ja üksiktoetuste kohta. Liikmesriigid tagastavad elektroonilises vormis tabeli komisjonile kõnesoleva aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t riigiabi andmed aasta t-1 kohta ( 263 ).

Suurema osa eelvormindatud tabelis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksiktoetuse andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t-1) kulutused. Lisaks sellele näitavad liikmesriigid, millised kavad on lõppenud või milliste puhul on kõik maksed lõpetatud ning kas kava kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest või mitte.

Sellised andmed nagu abi eesmärk, sektor, millele abi on suunatud, jms viitavad abi kinnitamise ajale ning mitte abi lõppsaajatele. Näiteks sellise kava, mis abi kinnitamise ajal on ette nähtud ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, peamiseks eesmärgiks on abi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui aga kava on abi kinnitamise ajal avatud kõikidele ettevõtetele, ei loeta seda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatuks isegi juhul, kui kogu abi lõpuks viimastele välja makstakse.

Tabelis sisalduvad järgmised parameetrid. Parameetrid 1–3 ja 6–12 täidab komisjon ning liikmesriigid kontrollivad neid. Parameetrid 4, 5, 13 ja 14 täidavad liikmesriigid.

1. Pealkiri

2. Abi number

3. Kõik varasemad abi numbrid (nt pärast kava pikendamist)

4. Lõpp

Liikmesriikidel tuleb ära näidata kavad, mis on lõppenud või mille kõik maksed on lõpetatud.

5. Kaasfinantseerimine

Ehkki ühenduse poolne rahastamine on välistatud, hõlmab iga liikmesriigi kogu riigiabi ühenduse vahenditest kaasfinantseeritavaid abimeetmeid. Määramaks kindlaks, milliseid kavasid kaasfinantseeritakse, ning hindamaks sellise abi osakaalu kogu riigiabis, peavad liikmesriigid näitama, kas kava kaasfinantseeritakse või mitte, ja kui jah, siis millist protsentuaalset osa abist kaasfinantseeritakse. Kui see ei ole võimalik, tuleb esitada kaasfinantseeritava abi hinnanguline kogusumma.

6. Sektor

Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE ( 264 ) [kolmenumbrilisel tasemel].

7. Esmane eesmärk

8. Teisene eesmärk

Teisene eesmärk on eesmärk, milleks abi (või selle eraldiseisev osa) selle kinnitamise ajal lisaks peamisele eesmärgile ette nähti. Näiteks kava puhul, mille peamine eesmärk on teadus- ja arendustegevus, võib teisene eesmärk olla väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kui abi on mõeldud ainult neile. Kava puhul, mille esmane eesmärk on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võivad teisesed eesmärgid olla koolitus ja tööhõive, kui abi kinnitamise ajal nähti x% abist ette koolituseks ja y% tööhõiveks.

9. Piirkond (piirkonnad)

Abi võib kinnitamise ajal ette näha üksnes teatava piirkonna või piirkondade rühma jaoks. Asjakohasel juhul võib eristada sihtala 1 piirkondi ning vähemsoodsaid piirkondi.

10. Abimeetme(te) kategooria

Eristatakse kuut kategooriat (toetus, maksuvähendus/-vabastus, aktsiakapitalis osalemine, sooduslaen, maksustamise edasilükkamine, garantii).

11. Abimeetme kirjeldus riigikeeles

12. Abi liik

Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksiktoetus (ajutine abi).

13. Kulutused

Üldreeglina tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (või maksukulude korral tegelikult saamatajäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse vastavalt kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta esitatakse eraldi arvulised näitajad (nt toetus, sooduslaen jms). Arvulised näitajad esitatakse aruandlusperioodil kehtinud riigivääringus. Kulutused esitatakse perioodide t-1, t-2, t-3, t-4 ja t-5 kohta.

14. Abi määrad ja saajad

Liikmesriikidel tuleb näidata:

 abi liikide ja piirkondade lõikes tegelikult antava abi määr;

 saajate arv;

 keskmine abi summa saaja kohta.




III C LISA

ANDMED, MIS PEAVAD SISALDUMA KOMISJONILE ESITATAVAS ARUANDES

Aruanded esitatakse elektroonilises vormis. Aruanded sisaldavad järgmisi andmeid:

1.

Abikava pealkiri, komisjoni abi number ning viide komisjoni otsusele.

2.

Kulutused. Arvulised näitajad tuleb esitada eurodes või asjakohasel juhul riigi vääringus. Maksukulude korral tuleb esitada iga-aastane saamata jäänud maksutulu. Kui täpsed näitajad ei ole saadaval, tuleb esitada hinnangulised saamata jäänud tulud. Näidake aruandeaastal kava iga abimeetme (nt toetus, sooduslaen, garantii jms) kohta eraldi:

2.1.

uute abiprojektide kohustused, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- või muu tulu, andmed garantiide jms kohta. Garantiiskeemide korral tuleb esitada antud uute garantiide koguarv;

2.2.

uute ja käimasolevate projektide tegelikud maksed, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- ja muu tulu, andmed garantiide jm kohta. Garantiiskeemide korral tuleb esitada järgmised andmed: vabastamata garantiide kogusumma, preemiatest saadud tulu, tagasinõudmised, makstud hüvitised, kava töötulemus vaadeldaval aastal;

2.3.

abistatud projektide ja/või ettevõtete arv;

2.4.

järgmised hinnangulised kogusummad:

 kalalaevade kolmandatele riikidele üleandmise teel nende alaliseks kasutuselt kõrvaldamiseks antud abi;

 kalastustegevuse ajutiseks peatamiseks antud abi;

 kalalaevade uuendamiseks antud abi;

 kalalaevade moderniseerimiseks antud abi;

 kasutatud laevade ostmiseks antud abi;

 sotsiaal-majanduslikeks meetmeteks antud abi;

 loodusõnnetuste või erandlike juhtumite põhjustatud kahju hüvitamiseks antud abi;

 äärepoolseimatele piirkondadele antud abi;

 maksutaoliste lõivude kaudu antud abi;

2.5.

punktis 2.1 loetletud summade piirkondlik jagunemine sihtala 1 piirkondadena määratletud ning muude alade lõikes;

3.

Muud andmed ja märkused.

▼M7




IV LISA

image

image

image

image

image

image



( 1 ) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 2 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

( 3 ) EÜT L 300, 5.11.2002, lk 42.

( 4 ) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antud riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33).

( 5 ) ELT L 63, 28.2.2004, lk 22.

( 6 ) Käesolev kirjeldus peaks näitama, kuidas kavatsevad ametiasutused tagada selle, et täidetakse piirkondliku riigiabi andmise juhendi punkti 4.6 (EÜT 74, 10.3.1998, lk 9), muudetud ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks või ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suunistega (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2) ning piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste hilisemate muudatusega (EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5).

( 7 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

( 8 ) ELT C 188, 11.8.2009, lk 1.

( 9 ) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 38.

( 10 ) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 2.

( 11 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.1.

( 12 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.2.

( 13 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.3.

( 14 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.4.

( 15 ) Koolitatavate tööjõukulude puhul tohib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad, olles neist eelnevalt lahutanud kõik töötunnid.

( 16 ) Käesolevat osa ei kohaldata alla kahe miljoni euro jäävate meetmete suhtes juhul, kui käesoleva lisa I osa küsimusele 10.3 on nõuetekohaselt vastatud.

( 17 ) ELT C 188, 11.8.2009, lk 6.

( 18 ) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktis 18.

( 19 ) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktis 19.

( 20 ) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktis 20.

( 21 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.1.

( 22 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.2.

( 23 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.3.

( 24 ) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.4.

( 25 ) Ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõive puhul on abikõlblikud kulud palgakulud, mis kantakse kuni 12 kuu jooksul (või eriti ebasoodsas olukorras olevate töötajate puhul 24 kuu jooksul) alates töölevõtmisest. Puudega töötajate tööhõive puhul on abikõlblikud kulud palgakulud, mis kantakse mis tahes perioodi jooksul, mille vältel puudega töötaja töötab.

( 26 ) Käesolevat osa ei kohaldata ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõivega seotud alla viie miljoni euro jäävate meetmete ega puudega töötajate tööhõivega seotud alla kümne miljoni euro jäävate meetmete suhtes juhul, kui käesoleva lisa I osa küsimusele 10.3 on nõuetekohaselt vastatud.

( 27 ) Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

( 28 ) Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

( 29 ) Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

( 30 ) Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

( 31 ) Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

( 32 ) Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2). Pange tähele, et peab kasutama erivormi lennundussektori (III.13.a osa) ja põllumajandussektori (III.12.p osa) ettevõtete ümberkorraldamisabi puhul.

( 33 ) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (EÜT C 43, 16.2.2002, lk 6).

( 34 ) ELT C 82, 1.4.2008, lk 1. Käesoleva lisateabelehe kasutamiseks põllumajandus- ja kalandussektori