2004L0037 — ET — 25.03.2014 — 001.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/37/EÜ,

29. aprill 2004,

töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

(EÜT L 158, 30.4.2004, p.50)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/27/EL, 26. veebruar 2014,

  L 65

1

5.3.2014



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/37/EÜ,

29. aprill 2004,

töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. juuni 1990 direktiivi 90/394/EMÜ töötajate kaitsmise kohta tööl kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) ( 3 ) on mitmeid kordi olulisel määral muudetud. ( 4 ) Selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleks mainitud direktiiv seega kodifitseerida.

(2)

Miinimumnõuete, mis on välja töötatud kõrgema tervise- ja ohutusstandardi tagamiseks seoses töötajate kaitsmisega tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, täitmine on hädavajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks ning on mõeldud ka selleks, et näha ette ühenduse kõigi töötajate kaitse miinimumtase.

(3)

Käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989 direktiivi 89/391/EMÜ ( 5 ) 5 artikli 16 lõike 1 tähenduses. Seetõttu on selle direktiivi sätted täielikult kohaldatavad töötajate kokkupuutele kantserogeenide ja mutageenidega, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

(4)

Ühenduse kui terviku jaoks tuleks kehtestada ühesugune kaitstuse tase kantserogeenide ja mutageenidega seotud ohtude eest, kusjuures mainitud kaitstuse tase peab olema paika pandud mitte üksikasjalike nõuete, vaid üldiste põhimõtete raamistiku näol, mis võimaldaks liikmesriikidel miinimumnõudeid järjekindlalt kohaldada.

(5)

Idurakumutageenid on ained, mis võivad põhjustada püsiva muutuse raku geneetilise materjali koguses või struktuuris, mille tagajärjeks on raku fenotüübiliste tunnuste muutus, mis võib edasi kanduda järgmise põlvkonna tütarrakkudele.

(6)

Oma toimemehhanismi tõttu on idurakumutageenidel tõenäoliselt kantserogeenne toime.

(7)

Ohtlike ainete liigitamise, pakendamise ja märgistamisega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamist käsitleva nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ( 6 ) VI lisas on iga aine kohta toodud liigitamise kriteeriumid ja märgistusviisid.

(8)

Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivis 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ( 7 ) on toodud üksikasjad selliste preparaatide liigitamise kriteeriumide ja märgistusviiside kohta.

(9)

Kõigis tööolukordades tuleb töötajaid kaitsta üht või mitut kantserogeeni või mutageeni sisaldavate preparaatide ning tööl tekkivate kantserogeensete ja mutageensete ühendite eest.

(10)

Mõne aine puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada kõiki absorbeerumisviise, sealhulgas läbi naha mõjumise võimalust.

(11)

Ehkki praegused teaduslikult põhjendatud teadmised ei ole piisavad, et kindlaks määrata tase, millest allpool tervisele enam ohtu ei ole, vähendab kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute piiramine siiski kõnealuseid ohte.

(12)

Aitamaks kaasa nende ohtude vähendamisele, tuleks kehtestada piirnormid ja muud kõnesolevaga otseselt seotud sätted kõikide nende kantserogeenide ja mutageenide kohta, mille korral olemasolev teave, sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed, seda võimaldab.

(13)

Ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas tuleb pidada töötajate kaitse üldise korra oluliseks osaks. Need piirnormid tuleb üle vaadata iga kord, kui see uuemaid teaduslikke andmeid silmas pidades vajalikuks osutub.

(14)

Töötajate tervise kaitsmisel tuleks rakendada ettevaatuspõhimõtet.

(15)

Kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutuvate töötajate tervise ja ohutuse kaitseks tuleb rakendada ohutusabinõusid.

(16)

Käesolev direktiiv on siseturu sotsiaalse ulatuse väljaarendamise konkreetseks osaks.

(17)

Vastavalt nõukogu otsusele 74/325/EMÜ ( 8 ) konsulteeris komisjon tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteega eesmärgiga koostada ettepanekud direktiividele, mis käesoleva direktiiviga üle võetakse.

(18)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide kohustusi seoses IV lisa B osas esitatud õigusaktide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesoleva direktiivi eesmärgiks on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, sealhulgas selliste ohtude ennetamine, mis tulenevad või võivad tuleneda kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutumisest tööl.

Direktiiv sätestab selles valdkonnas konkreetsed miinimumnõuded, sealhulgas piirnormid.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende töötajate suhtes, kes puutuvad kokku üksnes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud kiirgusega.

3.  Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

▼M1

4.  Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/148/EÜ ( 9 ) käsitletava asbestiga kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid siis, kui nad on tööohutuse ja -tervishoiu suhtes soodsamad.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M1

a) “kantserogeen” –

i) aine või segu, mis vastab kategooria 1 A või 1B kantserogeeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 ( 10 ) I lisas;

ii) aine, segu või protsess, millele on osutatud käesoleva direktiivi I lisas, samuti selles lisas osutatud protsessis vabanenud aine või segu;

b) “mutageen” –

aine või segu, mis vastab kategooria 1 A või 1B sugurakkude mutageeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas;

▼B

c) “piirnorm” tähendab töötaja hingamispiirkonna õhus kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul esineva “kantserogeeni” või “mutageeni” kontsentratsiooni aja-kaalu keskmist piirnormi vastavalt käesoleva direktiivi III lisas sätestatule, kui ei ole määratud teisiti.

Artikkel 3

Reguleerimisala – ohu kindlaksmääramine ja hindamine

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse tööprotsessi suhtes, mille käigus töötajad oma töö tõttu puutuvad kokku või võivad kokku puutuda kantserogeenide või mutageenidega.

2.  Igasuguse tööprotsessi puhul, millega võib kaasneda kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht, tuleb kindlaks määrata kokkupuute iseloom, aste ja kestus, et oleks võimalik hinnata kõiki ohte töötajate tervisele ja tööohutusele ning näha ette rakendatavad meetmed.

Hindamist tuleb korrata regulaarselt ja alati siis, kui toimub mis tahes muudatus tingimustes, mis võivad mõjutada töötajate kokkupuudet kantserogeenide või mutageenidega.

Tööandja esitab vastutavate asutuste nõudmisel neile teabe, mida hindamisel on kasutatud.

3.  Ohu hindamisel tuleb arvesse võtta ka kõiki muid kokkupuute viise, nagu näiteks absorbeerumine nahka ja/või naha kaudu.

4.  Ohu hindamise käigus peavad tööandjad erilist tähelepanu pöörama eriti vastuvõtlike töötajate tervist ja tööohutust puudutavatele mõjudele ning võtma muu hulgas arvesse, et selliseid töötajaid ei ole soovitav kasutada piirkondades, kus nad võivad kokku puutuda kantserogeenide või mutageenidega.



II PEATÜKK

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 4

Vähendamine ja asendamine

1.  Tööandja peab vähendama kantserogeeni või mutageeni kasutust töökohal, asendades selle nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, aine, ►M1  segu ◄ või menetlusega, mis oma kasutustingimustes vastavalt olukorrale kas ei ole töötajate tervisele ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohtlik.

2.  Tööandja esitab vastavate ametivõimude nõudmisel neile oma uurimuste tulemused.

Artikkel 5

Kokkupuute vältimine ja vähendamine

1.  Kui artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb risk töötajate tervisele või tööohutusele, tuleb töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega vältida.

2.  Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeeni või mutageeni aine, ►M1  segu ◄ või menetlusega, mis oma kasutustingimustes vastavalt olukorrale kas ei ole tervisele ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohtlik, siis tagab tööandja, et kantserogeeni või mutageeni valmistatakse nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, suletud süsteemis.

3.  Kui suletud süsteem ei ole tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et töötajate kokkupuude ohtlike ainetega viiakse nii madalale tasemele, kui see on tehniliselt võimalik.

4.  Kokkupuude ei tohi ületada III lisas kantserogeenile sätestatud piirnormi.

5.  Kantserogeeni või mutageeni kasutamisel kohaldab tööandja kõiki järgmisi meetmeid:

a) kantserogeeni või mutageeni koguste piiramine töökohal;

b) kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu hoidmine nii väiksena kui võimalik;

c) tööprotsesside ja tehnilise kontrolli meetmete kavandamine selliselt, et kantserogeeni või mutageeni vabanemine töökohal oleks välditud või miinimumini viidud;

d) kantserogeenide ja mutageenide eemaldamine nende tekkimise kohas, kohtäratõmbe süsteem või üldventilatsioon, kõik meetodid, mis on asjakohased ning kooskõlas rahva tervise ja keskkonnakaitse vajadusega;

e) olemasolevate asjakohaste kantserogeenide ja mutageenide mõõtmismeetodite kasutamine, eriti selleks, et varakult avastada ettenägematust sündmusest või õnnetusest tulenevad erakorralised kokkupuuted kantserogeenide või mutageenidega;

f) sobivate tööviiside ja -meetodite rakendamine;

g) kollektiivsed kaitsemeetmed ja/või individuaalsed kaitsemeetmed – viimast juhul, kui kokkupuudet ei ole muude meetmete abil võimalik vältida;

h) hügieenimeetmed, eriti põrandate, seinte ja muude pindade regulaarne puhastamine;

i) töötajate teavitamine;

j) ohupiirkondade märgistamine ning asjakohaste hoiatus- ja ohutusmärkide, sealhulgas siltide “suitsetamine keelatud” kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeenide või mutageenidega;

k) tegevuskavade koostamine toimetulekuks hädaolukordadega, millest võib tuleneda erakorraliselt suure ulatusega kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega;

l) ohutu ladustamise, käsitlemise ja transpordi meetmed, eriti hermeetiliselt suletavate ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumate kasutamine;

m) meetmed jäätmete ohutuks kogumiseks, ladustamiseks ja kõrvaldamiseks töötajate poolt, sealhulgas hermeetiliselt suletavate ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumate kasutamine.

Artikkel 6

Pädeva asutuse teavitamine

Kui artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb risk töötajate tervisele või tööohutusele, esitavad tööandjad pädevale asutusele viimase nõudmisel järgmise asjakohase teabe:

a) kasutatavad tööprotsessid ja/või tööstusmenetlused ning kantserogeenide või mutageenide kasutamise põhjused;

b) valmistatavate või kasutatavate kantserogeene või mutageene sisaldavate ainete või ►M1  segude ◄ kogused;

c) kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arv;

d) kasutatavad ohutusabinõud;

e) kasutatavate kaitsevahendite liik;

f) kokkupuute iseloom ja aste;

g) kantserogeensete või mutageensete ainete asendamise juhud.

Artikkel 7

Ettenägematu kokkupuude

1.  Ettenägematu sündmuse või õnnetuse korral, millest tõenäoliselt tuleneb töötajate erakorraline kokkupuude kantserogeeni või mutageeniga, peab tööandja sellest töötajaid teavitama.

2.  Kuni normaalne olukord on taastatud ja erakordse kokkupuute põhjused kõrvaldatud:

a) lubatakse saastatud piirkonda ainult neid töötajaid, keda on vältimatult vaja remondi ja muude vajalike tööde tegemiseks;

b) kõnealustele töötajatele antakse kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma; kokkupuude ei tohi olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga;

c) kaitsmata töötajatel ei lubata saastatud piirkonnas töötada.

Artikkel 8

Ettenähtav kokkupuude

1.  Mõne tööprotsessi, näiteks hooldustöö korral, kui võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenide või mutageenidega ja kui tehnilised ohutusabinõud töötajate kokkupuute piiramiseks on täielikult ammendatud, määrab tööandja pärast ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimist (mis ei piira tööandja vastutust) kindlaks meetmed, mis on vajalikud, et vähendada töötajate kokkupuute kestus võimaliku miinimumini ja tagada niisuguse tööprotsessiga seotud töötajate kaitse.

Vastavalt esimesele punktile antakse kõnealustele töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni erakorraline kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega kestab; kokkupuude ei tohi olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga.

2.  Võetakse asjakohased meetmed tagamaks, et piirkonnad, kus lõike 1 esimeses lõigus nimetatud töö aset leiab, oleksid selgelt märgistatud ja tähistatud või et kõrvaliste isikute juurdepääs niisugustesse piirkondadesse oleks muul viisil välditud.

Artikkel 9

Juurdepääs ohupiirkondadele

Tööandjad võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et ainult need töötajad, kelle töö või ülesanded seda nõuavad, pääsevad tööpiirkondadesse, kus artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb oht töötajate tervisele või tööohutusele.

Artikkel 10

Hügieen ja isikukaitse

1.  Tööandjad on kõikide tööprotsesside puhul, mille juures esineb kantserogeenide või mutageenidega saastatuse oht, kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et:

a) töötajad ei söö, joo ega suitseta tööpiirkondades, kus esineb kantserogeenide või mutageenidega saastatuse oht;

b) töötajatele antakse asjakohane kaitse- või muu eririietus;

c) töö- või kaitseriietuse ja tänavariietuse jaoks nähakse ette eraldi hoiukohad;

d) töötajatele nähakse ette asjakohased ja nõuetele vastavad pesemis- ja tualettruumid;

e) kaitsevahendeid hoitakse korralikult kindlas kohas ja neid kontrollitakse ja puhastatakse võimaluse korral enne ja alati pärast iga kasutust;

f) defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutust.

2.  Töötajatelt ei tohi nõuda lõikes 1 osutatud meetmete kulude kandmist.

Artikkel 11

Töötajate teavitamine ja koolitus

1.  Tööandja võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad küllaldase ja asjakohase koolituse kogu olemasoleva teabe alusel, eeskätt informatsiooni ja juhistena, mis käsitlevad:

a) võimalikke ohte tervisele, sealhulgas suitsetamisest põhjustatud lisaohte;

b) kokkupuute vältimiseks rakendatavaid ettevaatusabinõusid;

c) hügieeninõudeid;

d) kaitsevahendite ja -riietuse kandmist ja kasutamist;

e) meetmeid, mida töötajad, sealhulgas päästetöötajad, peavad rakendama õnnetusjuhtumite korral ja nende ärahoidmiseks.

Koolitust tuleb:

– uue või muutunud ohu arvessevõtmiseks kohandada ja

– vajaduse korral regulaarselt korrata.

2.  Tööandjad teavitavad töötajaid kantserogeene või mutageene sisaldavatest seadmetest ja nendega seotud konteineritest ja tagavad, et kõik kantserogeene või mutageene sisaldavad konteinerid, pakendid ja seadmed kannavad selgeid ja loetavaid silte ning on märgistatud hästi nähtavate hoiatus- ja ohumärkidega.

Artikkel 12

Töötajate teavitamine

Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et:

a) ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad kontrollida käesoleva direktiivi kohaldamist või võtta osa selle kohaldamisest, eriti seoses:

i) tagajärgedega, mida töötajate ohutusele ja tervisele põhjustab kaitseriietuse ja -vahendite valik, kandmine ja kasutus; piiramata sealjuures tööandja vastutust kaitseriietuse ja -vahendite tõhususe kindlaksmääramisel;

ii) tööandja poolt kindlaks määratud meetmetega, millele on viidatud artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus; piiramata sealjuures tööandja vastutust nende meetmete kindlaksmääramisel;

b) ettevõtte või asutuse töötajaid ja/või nende esindajaid teavitatakse nii kiiresti kui võimalik erakorralistest, sealhulgas artiklis 8 nimetatud kokkupuudetest, nende põhjustest ning olukorra parandamiseks võetud või võetavatest meetmetest;

c) tööandja peab ajakohastatud loetelu töötajate kohta, kelle tööprotsessis ilmneb artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemusena oht töötajate tervisele või tööohutusele, viidates vastava teabe olemasolu korral sellele, milline oli nende kokkupuute ulatus kantserogeenide või mutageenidega;

d) arstil ja/või pädeval ametiasutusel, samuti kõigil teistel töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavatel isikutel on juurdepääs punktis c nimetatud loetelule;

e) igal töötajal on juurdepääs loetelus sisalduvale isiklikult temaga seotud teabele;

f) ettevõtte või asutuse töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs üldistatud anonüümsele teabele.

Artikkel 13

Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.



III PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 14

Tervisekontroll

1.  Vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale seavad liikmesriigid sisse asjakohase tervisekontrolli korra nende töötajate jaoks, kelle suhtes artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb oht tervisele või tööohutusele.

2.  Lõikes 1 nimetatud kord peab võimaldama igal töötajal vajaduse korral läbida asjakohase tervisekontrolli:

– enne kokkupuudet;

– pärast seda korrapäraste ajavahemike järel.

See kord peab võimaldama otseselt rakendada individuaalse ja tööhügieeni meetmeid.

3.  Kui töötajal avastatakse tervisehäire, mis on oletatavalt tekkinud kokkupuute tagajärjel kantserogeenide või mutageenidega, võib töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus nõuda, et teised samamoodi kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutunud töötajad läbiksid tervisekontrolli.

Sel juhul viiakse uuesti läbi kokkupuuteohu hindamine vastavalt artikli 3 lõikele 2.

4.  Tervisekontrolli puhul koostatakse töötaja tervisekaart ja tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus teeb ettepaneku, missuguseid kaitsemeetmeid või ohutusabinõusid iga töötaja puhul tuleks rakendada.

5.  Töötajatele tuleb anda teavet ja nõu tervisekontrolli kohta, mille nad pärast kokkupuute lõppu võivad läbida.

6.  Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale:

– on töötajatel juurdepääs oma tervisekontrolli tulemustele ja

– kõnealused töötajad või tööandja võivad nõuda ülevaadet tervisekontrolli tulemustest.

7.  Praktilised soovitused töötajate tervisekontrolliks on toodud II lisas.

8.  Kõikidest vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale kindlaks tehtud, töökeskkonnas kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutest tulenenud vähktõvejuhtumitest teatatakse pädevale ametiasutusele.

Artikkel 15

Dokumentide säilitamine

1.  Artikli 12 punktis c nimetatud loetelu ja artikli 14 lõikes 4 nimetatud töötaja tervisekaarti säilitatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale vähemalt 40 aastat pärast kantserogeeni või mutageeniga kokkupuute lõppu.

2.  Kui ettevõte lõpetab tegevuse, tuleb need dokumendid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale anda vastutava ametiasutuse käsutusse.

Artikkel 16

Piirnormid

1.  Nõukogu sätestab asutamislepingu artikli 137 lõikes 2 ettenähtud korras olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel direktiividega piirnormid kõikidele nendele kantserogeenidele ja mutageenidele, mille puhul see on võimalik, ja vajaduse korral teised kõnesolevaga otseselt seotud sätted.

2.  Piirnormid ja teised otseselt seotud sätted nähakse ette III lisas.

Artikkel 17

Lisad

1.  I ja III lisa võib muuta ainult asutamislepingu artikli 137 lõikes 2 ettenähtud korras.

2.  II lisas tehtavad puhttehnilist laadi kohandused, mis tulenevad tehnika arengust, rahvusvaheliste määruste või nõuete muudatustest või kantserogeenide ja mutageenide valdkonnas tehtud uutest avastustest, võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 ettenähtud korras.

Artikkel 18

Andmete kasutamine

Komisjonil on õigus saada oma käsutusse pädevatele siseriiklikele asutustele saadetav artikli 14 lõikes 8 nimetatud teave.

Artikkel 19

Komisjoni teavitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 90/394/EÜ, mida on muudetud käesoleva direktiivi IV lisa A osas nimetatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses käesoleva direktiivi IV lisa B osas sätestatud ülevõtmistähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



I LISA

Ainete, ►M1  segude ◄ ja menetluste loetelu

(Artikli 2 lõike a punkt iii)

1. Auramiini valmistamine.

2. Tööprotsessid, mille juures puututakse kokku kivisöetahmas, kivisöetõrvas või kivisöepigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega.

3. Tööprotsessid, kus puututakse kokku vasknikkelmattide särdamisel ja elektrorafineerimisel tekkivate tolmude, suitsude ja sumudega.

4. Tugevate hapete kasutamisega seotud menetlus isopropüülalkoholi valmistamisel.

5. Tööprotsessid, mille juures puututakse kokku lehtpuidutolmudega. ( 11 )



II LISA

Praktilised soovitused töötajate tervisekontrolliks

(artikli 14 lõige 7)

1. Kantserogeenide või mutageenidega kokku puutunud tööliste tervisekontrolli eest vastutav arst ja/või ametiasutus peab iga töötaja puhul teadma tema kokkupuutetingimusi ja asjaolusid.

2. Töötajate tervisekontroll peab toimuma vastavalt töötervishoiu põhimõtetele ja tavadele; see peab hõlmama vähemalt järgmisi meetmeid:

– arvestuse pidamine töötaja haigusloo ja töö kohta;

– isiklik vestlus;

– vajaduse korral bioloogiline uuring ning varaste ja taanduvate mõjude kindlakstegemine.

Iga töötaja puhul võidakse tervisekontrolli läbimisel uusimaid kättesaadavaid töötervishoiualaseid teadmisi silmas pidades otsustada teha lisaläbivaatusi.



III LISA

PIIRNORMID JA TEISED KÕNESOLEVAGA OTSESELT SEOTUD SÄTTED

(Artikkel 16)

A.   OHTLIKE AINETE PIIRNORMID TÖÖKESKKONNAS



Aine nimetus

EINECS (1)

CAS (2)

Piirnormid

Märkus

Üleminekumeetmed

mg/m3 (3)

ppm (4)

Benseen

200-753-7

71-43-2

3,25 (5)

1 (5)

Nahk (6)

Piirnorm: 3 ppm (= 9,75 mg/m3) (kuni 27. juuni 2003)

Vinüülkloriidmonomeer

200-831

75-01-4

7,77 (5)

3 (5)

—

—

Lehtpuidutolmud

—

—

5,00 (5) (7)

—

—

—

(1)   EINECS: Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu

(2)   CAS: Chemical Abstract Service'i number

(3)   mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.

(4)   ppm = mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(5)   Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise vaatlusperioodi jooksul.

(6)   Keha kogukoormatuse märgatav suurenemine võimaliku naha kaudu kokkupuute tõttu.

(7)   Sissehingatav osa: kui lehtpuidutolmud on segatud teiste puidutolmudega, kohaldatakse piirnormi kõikide selles segus leiduvate puidutolmude suhtes.

B.   MUUD KÕNESOLEVAGA OTSESELT SEOTUD SÄTTED

p.m.



IV LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle hilisemad muudatused

(viidatud artiklis 20)



Nõukogu direktiiv 90/394/EMÜ

(EÜT L 196, 26.7.1990, lk 1)

Nõukogu direktiiv 97/42/EÜ

(EÜT L 179, 8.7.1997, lk 4)

Nõukogu direktiiv 1999/38/EÜ

(EÜT L 138, 1.6.1999, lk 66)

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(viidatud artiklis 20)



Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

90/394/EMÜ

31. detsember 1992

97/42/EÜ

27. juuni 2000

1999/38/EÜ

29. aprill 2003



V LISA

VASTAVUSTABEL



Direktiiv 90/394/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 lõige a

Artikli 2 lõige a

Artikli 2 lõike a punkt a

Artikli 2 lõige b

Artikli 2 lõige b

Artikli 2 lõige c

Artiklid 3 kuni 9

Artiklid 3 kuni 9

Artikli 10 lõike 1 punkt a

Artikli 10 lõike 1 punkt a

Artikli 10 lõike 1 punkt b, esimene lause

Artikli 10 lõike 1 punkt b

Artikli 10 lõike 1 punkt b, teine lause

Artikli 10 lõike 1 punkt c

Artikli 10 lõike 1 punkt c

Artikli 10 lõike 1 punkt d

Artikli 10 lõike 1 punkt d, esimene ja teine lause

Artikli 10 lõike 1 punkt e

Artikli 10 lõike 1 punkt d, kolmas lause

Artikli 10 lõike 1 punkt f

Artikli 10 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

Artiklid 11 kuni 18

Artiklid 11 kuni 18

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik

—

Artikli 19 lõike 1 teine lõik

—

Artikli 19 lõike 1 kolmas lõik

—

Artikli 19 lõige 2

Artikkel 19

—

Artikkel 20

—

Artikkel 21

Artikkel 20

Artikkel 22

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

III lisa

—

IV lisa

—

V lisa


( 1 ) EÜT C 368, 20.12.1999, lk 18.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 2. septembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 196, 26.7.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/38/EÜ (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 66).

( 4 ) Vt IV lisa A osa.

( 5 ) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 6 ) EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

( 7 ) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, p. 1).

( 8 ) EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15. Otsus on tunnistatud kehtetuks nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

( 11 ) Mõnede lehtpuude loetelu võib leida sarja “Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans” 62. köitest “Wood Dust and Formaldehyde”, mille on välja andnud Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur Lyonis 1995. aastal.