2004L0017 — ET — 21.08.2009 — 009.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/17/EÜ,

31. märts 2004,

millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused

(EÜT L 134, 30.4.2004, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1874/2004, 28. oktoober 2004,

  L 326

17

29.10.2004

►M2

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/51/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 2005,

  L 257

127

1.10.2005

 M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005,

  L 333

28

20.12.2005

 M4

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

107

20.12.2006

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1422/2007, 4. detsember 2007,

  L 317

34

5.12.2007

►M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2008, 28. november 2007,

  L 74

1

15.3.2008

►M7

KOMISJONI OTSUS, 9. detsember 2008,

  L 349

1

24.12.2008

►M8

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009,

  L 188

14

18.7.2009

►M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/81/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 13. juuli 2009,

  L 216

76

20.8.2009




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/17/EÜ,

31. märts 2004,

millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 4 ) vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused ( 5 ), tehakse uusi parandusi, et arvestada ostjate ja ka ettevõtjate lihtsustamis- ja kaasajastamissoovidega, mida nad väljendasid oma vastustes komisjoni poolt 27. novembril 1996. aastal vastu võetud rohelisele raamatule, tuleks see direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada. See direktiiv põhineb Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusel, eriti pretsedendiõigusel kriteeriumide valdkonnas, millega selgitatakse ostjate võimalusi asjaomase kogukonna vajaduste rahuldamiseks, sh ka keskkonnakaitse ja/või sotsiaalvaldkonnas, tingimusel, et need kriteeriumid oleksid seotud lepingu sisuga, ei annaks ostjatele piiramatut valikuvabadust, et neid selgesõnaliselt mainitaks ja et need vastaksid põhjenduses 9 nimetatud põhiprintsiipidele.

(2)

Üks tähtis põhjus neis sektorites lepingute sõlmimise korda kooskõlastavate reeglite kehtestamiseks on see, et riigiasutustel on palju erinevaid võimalusi nende ostjate mõjutamiseks, sealhulgas ka nende kapitalis osalemise ja esindatuse kaudu nende haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganites.

(3)

Teine tähtis põhjus, miks on vaja kooskõlastada neis sektorites tegutsevate ostjate hankemenetlusi, on nende tegevusvaldkondade turgude suletud iseloom, mis on tingitud liikmesriikide antud eri- või ainuõigustest, mida rakendatakse kõnealust teenust pakkuvate võrkude varustamise ja käitamise suhtes.

(4)

Ühenduse õigusaktid, eriti nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3975/87 konkurentsireeglite rakendamiskorra kohta õhutranspordi ettevõtetes ( 6 ) ja 14. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3976/87 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris ( 7 ), on mõeldud selleks, et tugevdada konkurentsi elanikkonnale õhutransporditeenuseid pakkuvate ettevõtete vahel. Seetõttu ei ole kohane rakendada seda direktiivi neile ettevõtetele. Ühenduse laevaliikluse konkurentsivõimet silmas pidades ei ole kohane allutada ka selles sektoris antavaid tellimusi selle direktiivi reeglitele.

(5)

Direktiivi 98/38/EMÜ reguleerimisala hõlmab praegu teatavaid lepinguid, mida sõlmivad telekommunikatsioonisektoris tegutsevad ostjad. Nagu on mainitud 25. novembri 1998. aasta neljandas ettekandes telekommunikatsioonimääruste elluviimise kohta, on selle sektori avamiseks vastu võetud seadusandlik raamistik. Sellega on kaasnenud tõhusa konkurentsi juurutamine sellesse sektorisse nii de jure kui ka de facto. Seda olukorda arvestades ja sellest olukorrast teavitamiseks on komisjon avaldanud loendi telekommunikatsiooniteenustest ( 8 ), mille võib juba praegu välja jätta kõnealuse direktiivi toimealast, arvestades kõnealuse direktiivi artiklit 8. 26. novembri 2001. aasta seitsmes ettekanne telekommunikatsioonialaste määruste elluviimise kohta kinnitab, et edusammud selles valdkonnas on jätkunud. Seetõttu pole enam vaja reguleerida selles sektoris tegutsevate ostjate hankeid.

(6)

Seetõttu pole enam vaja säilitada telekommunikatsioonialaste riigihangete nõuandekomiteed, mis moodustati nõukogu 17. septembri 1990. aasta direktiiviga 90/531/EMÜ vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetluste kohta ( 9 ).

(7)

Siiski on vaja jätkata telekommunikatsioonisektori arengu jälgimist ja seda küsimust uuesti vaadata, kui tehakse kindlaks, et kõnealuses sektoris ei ole enam tõhusat konkurentsi.

(8)

Direktiiv 93/38/EMÜ jätab oma reguleerimisalast välja telefoni-, teleksi-, mobiiltelefoni-, kutsungi- ja satelliiditeenuste hanked. Need jäeti välja arvestusega, et nimetatud teenuseid võis antud geograafilises piirkonnas sageli pakkuda ainult üks teenindaja, kuna seal polnud tõhusat konkurentsi ja oli antud eri- või ainuõigusi. Tõhusa konkurentsi sissetoomine telekommunikatsioonisektorisse kaotab õigustuse sellisteks väljajätmisteks. Seepärast on vajalik lülitada selliste telekommunikatsiooniteenuste hanked käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(9)

Et tagada vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate riigihangete avatust konkurentsile, on soovitav koostada sätted, millega ühendus kooskõlastaks selliseid lepinguid, alates lepingute teatavast maksumusest. Selline kooskõlastamine põhineb nõuetel, mida võib tuletada EÜ asutamislepingu artiklitest 14, 28 ja 49 ning EURATOMi asutamislepingu artiklist 97, nimelt võrdse kohtlemise põhimõttel, mille üheks konkreetseks väljenduseks on mittediskrimineerimise põhimõte, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Arvestades sellisest kooskõlastamisest puudutatud sektorite loomust, peaks kooskõlastamine, tagades nendest põhimõtetest kinnipidamise, moodustama heade äritavade raamistiku ja olema võimalikult paindlik.

Riigihangete puhul, mille maksumus on liiga väike selleks, et rakendada neile ühenduse kooskõlastamissätteid, on soovitav pidada silmas Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust, mille järgi rakendatakse asutamislepingute ülalmainitud reegleid ja põhimõtteid.

(10)

Et tagada turu tegelikku avamist ja õiglast tasakaalustatust hankereeglite rakendamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud ettevõtted oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast peaks olema tagatud, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevad ostjad ei rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Asutamislepingu artikli 295 kohaselt on vaja ka tagada, et vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.

(11)

Liikmesriigid peaksid tagama, et avalik-õigusliku isiku osavõtt pakkumiste konkursist pakkujana lepingu saamiseks ei moonutaks konkurentsi eraõiguslike pakkujate suhtes.

(12)

Asutamislepingu artikli 6 järgi peavad keskkonnakaitse nõuded olema lõimitud ühenduse asutamislepingu artiklis 3 viidatud poliitika ja tegevuse kindlaksmääramisse ja teostamisse, eriti arvestades säästva arengu tagamise vajadust. Seepärast selgitab käesolev direktiiv, kuidas ostjad saavad kaasa aidata keskkonna kaitsmisele ja säästva arengu edendamisele, tagades samas võimaluse saada lepinguteks ettenähtud raha eest maksimaalselt väärtust.

(13)

Käesolev direktiiv ei piira kõlbluse, riikliku poliitika, avaliku julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu kaitsmiseks või taimestiku säilitamiseks ning säästva arengu tagamiseks vajalike meetmete võtmist või jõustamist tingimusel, et need meetmed vastavad asutamislepingule.

(14)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) ( 10 ) kiideti konkreetselt heaks WTO kokkuleppe valitsuse hangete kohta (edaspidi „kokkulepe”), mille eesmärgiks on luua mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik riiklike lepingute sõlmimiseks, et saavutada maailma kaubanduse liberaliseerimine ja laienemine. Arvestades rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi, mis lähevad ühendusele üle selle kokkuleppe vastuvõtuga, tuleb kokkuleppele alla kirjutanud kolmandate maade pakkujate ja toodete puhul rakendada selles kokkuleppes ette nähtud korda. Sel kokkuleppel ei ole otsest toimet. Selle kokkuleppega hõlmatud ostjad, kes järgivad käesolevat direktiivi ja rakendavad seda kokkuleppele alla kirjutanud kolmandate maade ettevõtjate suhtes, peavad seetõttu täitma kõnealust kokkulepet. Ühtlasi on asjakohane, et käesolev direktiiv tagaks ühenduse ettevõtjatele riigihangetes osalemiseks tingimused, mis oleksid täpselt sama soodsad kui kokkuleppele alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjatele pakutavad tingimused.

(15)

Enne hankemenetluse käivitamist võivad ostjad tehnilise dialoogi korras taotleda või vastu võtta nõuandeid ja kasutada neid spetsifikatsioonide koostamisel, ent üksnes tingimusel, et sellistel nõuannetel ei ole konkurentsi välistavat toimet.

(16)

Arvestades ehitustööde hankelepingute suurt mitmekesisust, peaksid ostjad nägema ette lepingud projektide koostamiseks ja tööde teostamiseks, mida võib sõlmida kas eraldi või koos. Käesoleva direktiivi ülesandeks ei ole teha ettekirjutusi ühend- või eraldi lepingute sõlmimise kohta. Otsuse sõlmida eraldi või ühendleping peaksid tingima kvaliteedi- ja majanduskriteeriumid, mis võivad olla kindlaks määratud siseriiklikes õigusaktides.

Lepingut võib pidada ehitustööde lepinguks ainult siis, kui selle sisu konkreetselt hõlmab XII lisas loetletud tööde teostamist, isegi kui leping hõlmab muude teenuste osutamist, mis on vajalikud nende tööde tegemiseks. Teenuste hankelepingud, eriti varahaldusteenuste valdkonnas, võivad teatavatel asjaoludel sisaldada ka ehitustöid. Ent kui sellised tööd on lepingu peamise sisu suhtes kõrvalise tähtsusega ja võivad sellest tuleneda või seda täiendada, siis asjaolu, et sellised tööd on lepingusse lülitatud, ei õigusta lepingu kvalifitseerimist ehitustööde hankelepinguks.

Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisel on sobiv võtta aluseks tööde endi maksumus ja ostjate poolt lepingutäitjate käsutusse antavate materjalide ning võimalike teenuste eeldatavad maksumused, kuivõrd need teenused või materjalid on vajalikud kõnealuste tööde teostamiseks. Käesolevas lõikes mõistetakse nende teenuste all teenuseid, mida ostjad osutavad oma personali kaudu. Teisest küljest, teenuste hankelepingute maksumuse arvutamine, olenemata sellest, kas need teenused antakse edaspidi lepingutäitja käsutusse ehitustööde teostamiseks või mitte, toimub teenuste hankelepingute puhul kehtivate reeglite järgi.

(17)

Teenuste valdkonda on käesoleva direktiivi menetluseeskirjade kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele, koondades need kahte lisasse: XVII A ja XVII B lisa, olenevalt nende puhul kehtivast režiimist. Mis puudutab XVII B lisas toodud teenuseid, siis käesoleva direktiivi asjaomased sätted ei tohiks mõjutada kõnealuse teenuse kohta kehtivate ühenduse erireeglite rakendamist.

(18)

Mis puutub teenuste hankelepingutesse, siis käesolevat direktiivi tuleb üleminekuperioodi jooksul täielikult kohaldada üksnes selliseid teenuseid käsitlevate lepingute suhtes, kus direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust selle üleminekuperioodi aja jooksul jälgida. Seoses sellega tuleb määrata kindlaks sellise jälgimise mehhanism. See mehhanism peaks samaaegselt tagama huvitatud isikute juurdepääsu asjakohasele teabele.

(19)

Tuleb vältida takistusi teenuste vabale osutamisele. Seepärast võivad teenuste osutajad olla kas füüsilised või juriidilised isikud. Käesolev direktiiv ei peaks siiski piirama ühenduse õigusega kooskõlas olevate siseriiklike normide kohaldamist, mis käsitlevad äri- ja kutsetegevuse tingimusi.

(20)

Pidevalt arendatakse edasi teatavaid uusi elektroonilisi hankemeetodeid. Sellised meetodid võimaldavad suurendada konkurentsi ja tõhustada riigihangete tegemist, kuna nende kasutamine võimaldab kokku hoida nii aega kui ka raha. Ostjad võivad kasutada elektroonilisi hankemeetodeid tingimusel, et need vastavad käesoleva direktiivi reeglitele ja võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetele. Seetõttu võib pakkuja esitatud pakkumine, eriti kui see esitatakse raamlepingu alusel või dünaamilise hankesüsteemi kasutamisel, kujutada endast tolle pakkuja teenuste elektroonilist kataloogi, kui pakkuja kasutab ostja poolt artikli 48 alusel valitud sidevahendeid.

(21)

Elektrooniliste hankesüsteemide kasutamise kiiret laienemist arvestades tuleks nüüd kehtestada sobivad eeskirjad, et ostjad saaksid täielikult kasutada selliste süsteemide võimalusi. Seda arvestades on vaja määratleda täielikult elektrooniline dünaamiline hankesüsteem tavaliste hangete jaoks ja kehtestada konkreetsed reeglid sellise süsteemi sisseviimiseks ja kasutamiseks, et oleks tagatud iga liituda sooviva ettevõtja õiglane kohtlemine. Igal ettevõtjal, kes esitab spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise ja täidab valikukriteeriume, peab olema lubatud liituda selle süsteemiga. Juba väljavalitud pakkujate nimekirja koostamise ja uutele pakkujatele liitumisvõimaluse andmisega lubab see hankemeetod saada ostjal praeguseid elektroonilisi võimalusi kasutades eriti laia pakkumiste vahemiku ja seega tagada raha parima kasutamise tänu laialdase konkurentsi tekitamisele.

(22)

Kuna elektrooniliste oksjonite kasutamine tõenäoliselt laieneb, siis tuleks sellistele oksjonitele anda kogu ühenduses kehtiv ühtne määratlus ja allutada need konkreetsetele reeglitele, tagamaks, et need toimuvad täielikus vastavuses võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Selleks tuleb ette näha, et sellised elektroonilised oksjonid tegeleksid ainult selliste ehitustööde, asjade või teenuste hankelepingutega, mille puhul spetsifikatsioone saab täpselt kindlaks määrata. Konkreetselt võib see kehtida just asjade, ehitustööde ja teenuste regulaarsete hankelepingute puhul. Samal eesmärgil peaks olema ka võimalik koostada elektroonilise oksjoni igas staadiumis pakkujate suhteline järjestus. Elektrooniliste oksjonite kasutuselevõtt võimaldab ostjail paluda, et pakkujad esitaksid uued, madalamad hinnad, ja lepingu sõlmimisel majanduslikult kõige soodsama pakkumise tegijaga saab parandada ka pakkumiste teisi koostisosi peale hindade. Et tagada läbipaistvuse põhimõtte täitmine, võivad elektroonilise oksjoni objektiks olla ainult sellised koostisosad, mida saab automaatselt hinnata elektrooniliste vahenditega, ostja sekkumise või hindamiseta, st need peavad olema kvantitatiivselt ehk arvude või protsentidega väljendatavad koostisosad. Teiselt poolt, pakkumiste sellised küljed, mis eeldavad kvantitatiivselt mitteväljendatavate koostisosade hindamist, ei peaks olema elektrooniliste oksjonite objektiks. Järelikult ei peaks elektrooniliste oksjonite objektiks olema teatavad ehitustööde ja teenuste hankelepingud, mille sisuks on intellektuaalse töö teostamine, näiteks ehitustööde projekteerimine.

(23)

Liikmesriikides on välja töötatud teatavad tsentraliseeritud hankemeetodid. On tellivad asutused, kes tegelevad hangete tegemise või lepingute/raamlepingute sõlmimisega ostjate eest. Hangete suurte koguste tõttu aitavad need meetodid suurendada konkurentsi ja tõhustada riiklike hangete tegemist. Seepärast tuleb anda ostjaid teenindavate hankivate keskorganite määratlus, mis kehtiks kogu ühenduses. Määratleda tuleks ka tingimused, mille põhjal võiks kindlaks teha, et ostjad, kes tellivad ehitustöid, asju ja/või teenuseid läbi hankivate keskorganite, täidavad käesoleva direktiivi nõudeid mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise kohta.

(24)

Võtmaks arvesse liikmesriikide erinevaid asjaolusid, peaks liikmesriikidel olema lubatud valida, kas ostjad kasutavad tellivate keskorganite teenuseid, dünaamilisi hankesüsteeme või elektroonilisi oksjoneid, nagu need on määratletud ja reguleeritud käesoleva direktiiviga.

(25)

Sobivalt peab olema määratletud eri- või ainuõiguste põhimõte. Sellest määratlusest tuleneb asjaolu, et õigus kasutada võrkude, sadamate või lennuväljade ehitamiseks vara sundvõõrandamise või riigi kasutusse määramise menetlust või paigutada võrguseadmeid riigimaanteele, selle alla või kohale ei kujuta käesoleva direktiivi tähenduses iseenesest veel eri- või ainuõigust. Samuti ei tähenda tõsiasi, et ettevõtja varustab joogivee, elektri, gaasi või soojusega võrku, mida käitab ettevõtja, kellele liikmesriigi pädev asutus on andnud eri- või ainuõigused, iseenesest veel eri- või ainuõigust käesoleva direktiivi mõistes. Samuti ei saa eri- või ainuõigusteks lugeda liikmesriigi poolt ettevõtjate piiratud arvule objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel mis tahes vormis, sh ka kontsessiooniga antud õigusi, mida võib kasutada iga huvitatud pool, kes täidab neid kriteeriume.

(26)

Ostjail on sobiv kohaldada veega seotud toimingute suhtes ühist hankemenetlust ja selliseid reegleid tuleks rakendada ka siis, kui käesoleva direktiivi mõistes tellivad asutused sõlmivad lepinguid vesiehitusprojektide, niisutuse, maakuivenduse või reovete puhastuse ja töötlemise projektide kohta. Ent kaubatarneteks soovitatud hankelepingute sõlmimise korda ei saa kasutada veehangete puhul, kuna vett tuleb hankida selle kasutuskoha lähedal asuvatest allikatest.

(27)

Direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast olid juba välja jäetud teatavad bussitransporditeenuseid pakkuvad ettevõtted. Sellised ettevõtted tuleks välja jätta ka käesoleva direktiivi reguleerimisalast. Et hoida ära paljusid üksnes konkreetse sektori jaoks mõeldud erikorra kehtestamise juhtumeid, peaks konkurentsiks avamise tagajärgede arvessevõtmise üldmenetlus kehtima kõigile bussitransporditeenuseid pakkuvatele ettevõtetele, keda pole jäetud välja direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast tolle direktiivi artikli 2 lõike 4 alusel.

(28)

Arvestades ühenduse postiteenuste edasist avamist konkurentsile ja tõsiasja, et neid teenuseid osutatakse tellivate asutuste, riigiettevõtete ja muude ettevõtete võrgu kaudu, peaksid postiteenuseid osutavate tellivate asutuste sõlmitavad lepingud olema allutatud käesoleva direktiivi eeskirjadele, sh artiklis 30 toodutele, mis, kaitstes põhjenduses 9 viidatud põhimõtete rakendamist, loovad heade äritavade raamistiku ja võimaldavad suuremat paindlikkust, kui pakub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ( 11 ). Kõnesoleva tegevuse määratlemisel on vaja arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ( 12 ).

Postiteenuseid osutavad asutused, milline ka poleks nende juriidiline staatus, ei ole praegu allutatud direktiivis 93/38/EMÜ toodud eeskirjadele. Neil asutustel võtaks lepingute sõlmimise korra kooskõlla viimine käesoleva direktiiviga seepärast rohkem aega kui asutustel, kes on juba allutatud neile eeskirjadele ja kes peavad lihtsalt kohaldama oma korda paranduste arvestamiseks, mis tehakse käesoleva direktiiviga. Seepärast peaks olema lubatud lükata selle direktiivi rakendamist edasi, et anda lisaaega, mis on kooskõlla viimiseks vajalik. Arvestades selliste asutuste erinevat olukorda, peaks liikmesriikidel olema võimalik näha ette üleminekuperiood käesoleva direktiivi rakendamisel postiteenuste sektoris tegutsevatele asutustele.

(29)

Lepinguid võib sõlmida nõuete täitmiseks mitmesuguste tegevuste puhul, mis võivad kuuluda erineva õigusrežiimi alla. Tuleks selgitada, et õigusrežiim, mida rakendatakse erinevaid tegevusi hõlmava üksiklepingu puhul, peaks arvestama eeskirju, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul. Lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse määramine võib põhineda nende nõuete analüüsil, mida konkreetne leping peab rahuldama ja mille on teinud ostja, et hinnata lepingu summa ja koostada pakkumiste konkursi dokumendid. Teatavatel juhtudel, nagu ühe seadme ostmine mingiteks tegevusteks, kusjuures pole võimalik saada teavet hindamiseks, milline on nende kasutusviiside suhteline sagedus, võib olla objektiivselt võimatu määrata, millise tegevuse jaoks see leping on peamiselt mõeldud. Tuleb näidata, milliseid reegleid sellistel puhkudel kohaldatakse.

(30)

Ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmist piiramata on vaja lihtsustada selle direktiivi elluviimist, eriti piirmäärade lihtsustamisega ja selliste sätete rakendamisega kõigile ostjatele, olenemata nende tegutsemissektorist, mis käsitlevad osavõtjate teavitamist lepingute sõlmimise korda puudutavatest otsustest ja hankemenetluste tulemustest. Edasi, valuutaliidu kontekstis tuleks need piirmäärad kehtestada eurodes sellisel viisil, mis lihtsustaks nende sätete rakendamist, tagades samas nendest piirmääradest kinnipidamise, mis kokkuleppes on toodud laenamise eriõigustes (SDRides). Selles kontekstis tuleks ette näha ka nende eurodes väljendatud piirmäärade perioodiline läbivaatamine, et neid vajadusel muuta, arvestamaks euro väärtuse võimalikku muutumist SDRi suhtes. Lisaks sellele peaksid ideekonkursside puhul rakendatavad piirmäärad olema võrdsed teenuste hankelepingute puhul rakendatavatega.

(31)

Tuleks ette näha juhud, mil on võimalik hoiduda kooskõlastamismenetluse meetmete rakendamisest põhjustel, mis on seotud riigi julgeoleku või riigisaladusega, või seoses sellega, et tuleb rakendada erireegleid tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest, mis on seotud sõjaväeüksuste paigutamisega, või reegleid, mis kehtivad rahvusvaheliste organisatsioonide puhul.

(32)

Käesoleva direktiivi kohaldamisest on asjakohane välja jätta teatavad teenuste, asjade ja ehitustööde hankelepingud, mis on sõlmitud sidusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on selliste teenuste osutamine või tarnete või ehitustööde tegemine sellele kontsernile, kuhu ta kuulub, mitte nende pakkumine turul. Samuti on asjakohane jätta välja teatavad teenuste, asjade ja ehitustööde hankelepingud, mis ostja sõlmib mitme ostja loodud ühisettevõttega käesolevas direktiivis määratletud tegevuseks, kui ostja ise on selle ühisettevõtte osa. Ent on vaja tagada, et see väljajätmine ei moonutaks konkurentsi nende ettevõtete või ühisettevõtete kasuks, mis on seotud ostjatega; on vaja näha ette sobivad reeglid, eriti selle osa ülempiiride kohta, mille ulatuses ettevõtted võivad saada oma käibe turult ja mille ületamisel nad kaotavad võimaluse lepingu sõlmimiseks hankekuulutuseta, ühisettevõtete koosseisu kohta ja nende ühisettevõtete ning neid moodustanud ostjate vaheliste sidemete stabiilsuse kohta.

(33)

Teenuste puhul on kinnisvara omandamist või rentimist või õiguste omandamist sellisele varale käsitlevatel lepingutel erijooni, mille tõttu hankelepingute sõlmimise korda nende puhul kasutada ei saa.

(34)

Vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa hankelepingute sõlmimise korraga reguleerida.

(35)

Vastavalt kokkuleppele ei kuulu käesoleva direktiiviga hõlmatud finantsteenuste hulka lepingud, mis käsitlevad väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmist, ostu, müüki või üleandmist; konkreetselt on välja jäetud ostjate tehingud raha või kapitali hankimiseks.

(36)

Käesolev direktiiv hõlmab teenuste osutamist ainult siis, kui see toimub lepingute alusel.

(37)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab uurimis- ja tehnoloogiaarendustegevuse soodustamine tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust ning teenuste hankelepingute avamine aitab saavutada seda eesmärki. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda teadus- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist: seepärast ei ole selle direktiiviga hõlmatud uurimis- ja arenduslepingud, välja arvatud juhul, kui lepingust saab kasu üksnes ostja, kes kasutab seda ise oma tegevuse jaoks, ja tingimusel, et ostja tasub osutatud teenuse eest täismahus.

(38)

Hoidmaks ära paljude, üksnes konkreetse sektori jaoks mõeldud erikordade vohamist, tuleks praegused erikorrad, mis on kehtestatud direktiivi 93/38/EMÜ artikliga 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta ( 13 ) artikliga 12 perspektiiviuuringuteks, maardlate otsimiseks ja süsivesinike tootmiseks ja mis hõlmavad ettevõtteid, mis kasutavad geograafilist piirkonda nafta, gaasi, kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks, asendada üldmenetlusega, mis näeks ette otseselt konkurentsile avatud sektorite väljajätmist. Siiski tuleb tagada, et see ei piiraks komisjoni 10. detsembri 1993. aasta otsust 93/676/EMÜ, mis näeb ette, et geograafiliste piirkondade kasutamist nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või tootmiseks Madalmaades ei käsitata nõukogu direktiivi 90/531/EMÜ artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis i kirjeldatud tegevusena ja et ostjate tegevust ei käsitata Madalmaades eri- või ainuõiguse kasutamisena sama direktiivi artikli 2 lõike 3 punkti b tähenduses ( 14 ), ega komisjoni 30. mai 1997. aasta otsust 97/367/EÜ, mis näeb ette, et geograafiliste piirkondade kasutamist nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või tootmiseks Ühendkuningriigis ei käsitata nõukogu direktiivi 93/38/EMÜ artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis i kirjeldatud tegevusena ja et ostjate tegevust ei käsitata Ühendatud Kuningriigis eri- või ainuõiguse kasutamisena sama direktiivi artikli 2 lõike 3 punkti b tähenduses ( 15 ), ega komisjoni 4. märtsi 2002. aasta otsust 2002/205/EÜ vastuseks Austria palvele, milles taotleti direktiivi 93/38/EMÜ artiklis 3 sätestatud erikorra kehtestamist ( 16 ), ega komisjoni otsust 2004/73/EÜ Saksamaa palve kohta, milles taotleti direktiivi 93/38/EMÜ artiklis 3 sätestatud erikorra kehtestamist ( 17 ).

(39)

Töö ja elukutse on kesksel kohal võrdsete võimaluste tagamisel kõigile inimestele ja aitavad lõimida ühiskonda. Selles kontekstis aitavad kaitstud töökojad ja kaitstud tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puudega inimeste lõimimisele või taaslõimimisele tööturule. Ent sellised töökojad võib-olla ei suuda saada tellimusi normaalse konkurentsi tingimustes. Järelikult on kohane ette näha, et liikmesriigid võivad reserveerida õiguse osaleda lepingute andmises sellistele töökodadele või reserveerida lepingute täitmise kaitstud tööhõiveprogrammidele.

(40)

Käesolev direktiiv ei peaks kehtima lepingutele, mille eesmärgiks on artiklites 3–7 mainitud tegevuse võimaldamine, ega ka ideekonkurssidele, mis korraldatakse sellise tegevuse läbiviimiseks, kui liikmesriigis, milles see tegevus toimub, on see vahetult avatud konkurentsile piiramata juurdepääsuga turgudel. Seetõttu on kohane tuua sisse kord, mida rakendataks kõigis käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorites ja mis võimaldaks võtta arvesse seda mõju, mida avaldab kas parajasti toimuv või tulevikus eesseisev turu avamine konkurentsile. Selline kord peaks looma õiguskindluse asjaomastele ettevõtetele ja ka sobiva otsustamiskorra, tagades lühikese tähtaja jooksul ühenduse õiguse ühetaolise rakendamise selles valdkonnas.

(41)

Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjaomase sektori konkreetseid omadusi. Loetakse, et ühenduse asjaomaste õigusaktide, milles antud sektor või osa sellest avatakse, elluviimine ja rakendamine annab piisava aluse eeldamiseks, et kõnealusele turule on vaba juurdepääs. Sellised õigusaktid peaksid olema ära toodud lisas, mida komisjon võib ajakohastada. Ajakohastamisel võtab komisjon eriti arvesse võimalikku meetmete võtmist, millega kaasneb sektorite, mille kohta käivat õigusakti pole veel märgitud XI lisas, nagu näiteks raudteetranspordi tõeline avamine konkurentsile. Kui vaba pääs mingile turule ei tulene ühenduse asjaomaste õigusaktide elluviimisest, siis tuleb tõendada, et pääs sellisele turule on vaba de facto ja de jure. Seejuures tuleb mingi direktiivi, nagu direktiiv 94/22/EÜ, mis avab teatava sektori konkurentsile, rakendamist liikmesriigi poolt teisele sektorile, nagu söetootmine, lugeda asjaoluks, mida tuleb arvestada artikli 30 kohaldamisel.

(42)

Hankijate poolt koostatavad tehnilised kirjeldused peaksid võimaldama avada riigihanke konkurentsile. Selleks peaks olema võimalik esitada pakkumisi, mis peegeldavad tehniliste lahenduste mitmekesisust. Seega peaks olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsete omaduste ja nõuete alusel ja kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, siis peaksid ostjad vaatlema ka selliseid pakkumisi, mis põhinevad teistel samaväärsetel süsteemidel, vastavad ostjate esitatud nõuetele ja on ohutuselt samaväärsed. Samaväärsuse tõendamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada igasugust tõendusviisi. Iga otsust, et antud juhul pole tegu samaväärse lahendusega, peaksid ostjad suutma põhjendada. Ostjad, kes soovivad antud lepingu tehnilises kirjelduses kindlaks määrata keskkonnakaitselisi nõudeid, võivad tuua ära keskkonnakaitselised omadused nagu konkreetne tootmismeetod ja tootegruppide või teenuste keskkonnamõju. Nad võivad kasutada, kuid ei pea kasutama asjaomaseid spetsifikatsioone, mis on määratletud ökomärgistes nagu Euroopa ökomärgis, riiklikud või riikide grupi ökomärgised või muud ökomärgised, tingimusel, et märgise nõuded on koostatud teadusliku teabe põhjal ja kinnitatud korras, milles saavad osaleda huvitatud osapooled nagu riigiorganid, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid, ning et märgise nõuded on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadavad. Ostjad peaksid tehnilisi kirjeldusi esitades igal võimalusel arvesse võtma ka puuetega inimeste juurdepääsu või kõigile kasutajatele mõeldud kujunduse kriteeriume. Tehnilised kirjeldused peaksid olema antud selgesti, nii et kõik pakkujad teaksid, mida ostja poolt esitatud nõuded hõlmavad.

(43)

Et hoogustada keskmise suurusega ja väikeettevõtete kaasamist riigihangete tellimuste turule, on soovitav lisada sätted alltöövõtulepingute kohta.

(44)

Lepingu täitmise tingimused vastavad direktiivi nõuetele, kui nad pole ei otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ja on toodud ära hankekuulutuses või spetsifikatsioonis. Konkreetselt võib nende eesmärgiks olla praktilise kutseõppe hoogustamine, eriliste kohanemisraskustega inimeste kindlustamine tööga, võitlus tööpuuduse vastu või keskkonna kaitsmine. Näiteks võib mainida nõudeid, mis kehtivad kogu lepingu täitmise vältel, et tuleb värvata pikaajalisi töötuid või korraldada väljaõpet töötutele või noortele, sisuliselt täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhiliste konventsioonide sätteid, kui selliseid sätteid pole võetud siseriiklikesse seadustesse, ja värvata rohkem puudega inimesi, kui nõuavad siseriiklikud õigusaktid.

(45)

Töötingimuste ja tööohutuse valdkondade siseriikliku ja ka ühenduse tasandi õigusnormid ja kollektiivlepingud kehtivad lepingu täitmise ajal tingimusel, et need reeglid ja nende kohaldamine vastavad ühenduse õigusele. Riigipiiri ületamise tingimustes, kus ühe liikmesriigi töötajad osutavad lepingu täitmiseks teenuseid teises liikmesriigis, sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ( 18 ) miinimumtingimused, mida vastuvõttev maa peab täitma seoses selliste lähetatud töötajatega. Kui siseriiklikes seadustes on selle kohta sätteid, siis nende kohustuste mittetäitmist võib lugeda asjaomase ettevõtja rängaks üleastumiseks või eksimuseks professionaalse käitumise vastu, mistõttu see ettevõtja võidakse kõrvaldada lepingu andmise menetlusest.

(46)

Arvestades info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia arengut ja seda, kuivõrd see lihtsustab lepingute avaldamist ja hankemenetluste tõhususe ja läbipaistvuse saavutamist, tuleb elektroonilised meetodid võrdsustada sidepidamise ja teabevahetuse traditsiooniliste vahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogia peavad olema võimalikult hästi ühilduvad teistes liikmesriikides kasutatavatega.

(47)

Elektrooniliste vahendite kasutamine säästab aega. Seetõttu tuleks elektrooniliste vahendite kasutamisel lühendada miinimumtähtaegu, ent tingimusel, et need vahendid on kooskõlas teabeedastuse jaoks ühenduse tasandil ettenähtud konkreetse viisiga. Siiski on vaja tagada, et tähtaegade lühendamise kumulatiivne mõju ei viiks ülemäära lühikeste tähtaegade kehtestamiseni.

(48)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta ( 19 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) ( 20 ), peaksid käesoleva direktiivi kontekstis kehtima elektrooniliste vahenditega toimuva teabeedastuse kohta. Riigihankemenetlused ja teenuste hankelepingu pakkumiste konkurssidele kohaldatavad reeglid nõuavad turvalisuse ja konfidentsiaalsuse kõrgemat taset, kui on nõutud kõnealustes direktiivides. Seetõttu peaksid pakkumiste, osavõtukutsete ja plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmed vastama täiendavatele erinõuetele. Selleks tuleb kutsuda üles kasutama võimalikult sageli elektroonilisi allkirju, eriti täiustatud tehnoloogial põhinevaid elektroonilisi allkirju. Lisaks sellele võiks vabatahtlike akrediteerimisskeemide olemasolu moodustada soodsa raamistiku nende seadmete sertifitseerimisteenuste täiustamisele.

(49)

Hankelepingu sõlmimise menetlusest osavõtjaid on otstarbekas teavitada otsustest sõlmida raamleping või leping või loobuda menetlusest tähtaja jooksul, mis oleks piisavalt lühike, et mitte muuta võimatuks läbivaatustaotluste esitamist; see teave tuleks seepärast edastada võimalikult kiiresti ja üldiselt 15 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(50)

Tuleks selgitada, et ostjad, kes kehtestavad valikukriteeriume avatud menetluse jaoks, peaksid seejuures lähtuma objektiivsetest eeskirjadest ja kriteeriumidest, nii nagu ka piiratud ja läbirääkimistega menetlustel peaksid valikukriteeriumid olema objektiivsed. Need objektiivsed eeskirjad ja kriteeriumid ei tarvitse tingimata tähendada kaalumise kasutamist.

(51)

Juhtudel, kus ettevõtja pakkumise kriteeriumide täitmiseks või, kvalifikatsioonisüsteemide kontekstis, oma kvalifikatsioonitaotluse toetamiseks väidab, et ta võib kasutada teiste ettevõtete majanduslikke, rahalisi või tehnilisi võimalusi, milline ka poleks tema ja kõnealuste ettevõtete juriidiline seos, on oluline võtta arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust. Kvalifikatsioonitaotluse toetamisel peab ettevõtja tõendama, et need võimalused on tegelikult tema käsutuses kogu kvalifikatsiooni kehtimise aja jooksul. Kvalifitseerimisega seoses võib ostja kindlaks määrata täitmisele kuuluvate nõuete taseme ja kui ettevõtja näiteks väidab end käsutavat teise ettevõtte rahalisi vahendeid, siis võib ta konkreetselt nõuda, et kõnealust ettevõtet peetaks vajadusel varaliselt vastutavaks nii koos kui ka eraldi.

Kvalifikatsioonisüsteemides tuleks kasutada objektiivseid eeskirju ja kriteeriume, mis võivad ostjate valikul puudutada ettevõtjate võimalusi ja/või süsteemiga hõlmatud ehitustööde, asjade või teenuste omadusi. Kvalifikatsiooni kontrollimiseks võivad ostjad viia läbi väljatöötatud teste, et hinnata asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste omadusi, eriti nende ühilduvust ja ohutust.

(52)

Kui hankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist, siis kohaldatakse ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta.

(53)

Kohastel juhtudel, kui ehitustööde ja/või teenuste laad õigustab keskkonnakaitsemeetmete või -skeemide rakendamist lepingu täitmise ajal, võidakse nõuda selliste meetmete või skeemide rakendamist. Keskkonnakaitseskeemid, olenemata sellest, kas need on registreeritud ühenduse õigusaktides nagu määrus (EÜ) nr 761/2001 (EMAS) ( 21 ) või mitte, võivad näidata, et ettevõtja on tehniliselt suuteline lepingut täitma. Lisaks sellele tuleks aktsepteerida alternatiivina keskkonnakaitseskeemide registreerimisele kui tõendusviisile ettevõtja kirjeldust, milliseid meetmeid ta võtab keskkonnakaitse samasuguse taseme tagamiseks.

(54)

Tuleb vältida riikliku lepingu sõlmimist ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegelikus organisatsioonis, kes on tunnistatud süüdi korruptsioonis või pettuses, mis on kahjustanud Euroopa Ühenduste rahalisi huve, või rahapesus. Arvestades, et ostjatel, kui nad pole tellivad asutused ehk neil ei ole juurdepääsu vaieldamatutele tõenditele selle küsimuse kohta, on kohane lasta ostjatel endil valida, kas rakendada direktiivi 2004/18/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume või mitte. Ostjatest tuleks seepärast kohustada ainult tellivaid asutusi rakendama artikli 45 lõiget 1. Vajadusel peaksid ostjad küsima taotlejatelt nende kvalifikatsiooni, laskma kandidaatidel või pakkumiste tegijail esitada asjakohased dokumendid ja kui neil on kahtlusi ettevõtjate isikliku olukorra suhtes, siis võivad nad paluda asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste kaasabi. Sellised ettevõtjad tuleks jätta kõrvale kohe, kui telliv asutus on saanud teada, et asjaomase riigi seaduste põhjal on nende selliste süütegude kohta tehtud kohtuotsus, mis on jõustunud.

Kui siseriiklikes seadustes on olemas sellekohased sätted, siis keskkonnakaitsealaste või ebaseaduslikke kokkuleppeid lepingutes käsitlevate seaduste mittetäitmist, mille kohta on tehtud lõplik kohtuotsus või sellega samaväärne otsus, võib pidada ettevõtja professionaalset käitumist puudutavaks süüteoks või rängaks üleastumiseks.

Töötajate võrdse kohtlemise alaseid nõukogu direktiive 2000/78/EÜ ( 22 ) ja 76/207/EMÜ ( 23 ) rakendavate siseriiklike õigusaktide mittetäitmist, kui selle kohta on tehtud lõplik kohtuotsus või sellega samaväärne otsus, võib pidada ettevõtja professionaalset käitumist puudutavaks süüteoks või rängaks üleastumiseks.

(55)

Lepinguid tuleb sõlmida objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetest kinnipidamise ja selle, et pakkumisi hinnatakse toimiva konkurentsi tingimustes. Selle tulemusel on kohane lubada ainult kahe kriteeriumi rakendamist: madalaim hind ja majanduslikult kõige soodsam pakkumine.

Võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamise tagamiseks lepingute sõlmimisel on kohane sätestada pretsedendiõigusest tulenev kohustus, et tuleb tagada vajalik läbipaistvus, nii et kõik pakkujad oleksid mõistlikult teavitatud kriteeriumidest ja korrast, mida kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlakstegemiseks. Ostjad peavad seetõttu aegsasti ära näitama kriteeriumid, mille alusel leping antakse, ja suhtelised kaalud, mis omistatakse igale kõnealusele kriteeriumile, et pakkujad oleksid neist teadlikud oma pakkumiste ettevalmistamisel. Ostjad võivad lepingu andmise kriteeriumide kaalude näitamisest kõrvale kalduda siis, kui see on õigustatud, ja nad peavad suutma esitada põhjendused, kus ei saa kaalusid ette kindlaks määrata, eriti lepingu keerulisuse tõttu. Sellistel juhtudel peavad nad näitama ära kriteeriumide tähtsuse vähenemise järjekorra.

Kui ostjad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumise teinuga, siis peaksid nad hindama pakkumisi, et määrata, milline neist pakub kõige rohkem väärtust raha eest. Selleks peavad nad määrama kindlaks majanduslikud ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad koos võimaldama määrata ostja jaoks majanduslikult kõige soodsama pakkumise. Nende kriteeriumide kindlaksmääramine sõltub lepingu objektist, sest nad peavad lubama hinnata iga pakkumise teostustaset lepingu eesmärgi seisukohast, nagu see eesmärk on määratletud tehnilistes kirjeldustes, ja määrata, kui palju on igas pakkumises raha eest saadavat väärtust. Võrdse kohtlemise tagamiseks peavad lepingu andmise kriteeriumid võimaldama pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata. Kui need tingimused on täidetud, võivad lepingu andmise majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, nagu keskkonnanõuete täitmine, võimaldada ostjal rahuldada asjaomase kogukonna vajadusi, nii nagu need on ära toodud lepingu spetsifikatsioonides. Samadel tingimustel võib ostja kasutada kriteeriume, mis on suunatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele, eriti selleks, et võtta arvesse – nagu on määratletud lepingu spetsifikatsioonides – eriti ebasoodsas olukorras olevate inimgruppide, kelle hulka kuuluvad lepingu objektiks olevaid ehitustöid, asju või teenuseid saavad/kasutavad isikud, vajadusi.

(56)

Lepingu sõlmimise kriteeriumid ei tohi mõjutada siseriiklike sätete rakendamist, mis käsitlevad teatavate teenuste, nagu arhitektide, inseneride või juristide teenuste hüvitamist.

(57)

nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeski rjad, ( 24 ) peaks kehtima käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamisel.

(58)

Käesolev direktiiv ei peaks piirama ühenduse või liikmesriikide praeguste rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega asutamislepingu sätete, eriti artiklite 81 ja 86 rakendamist.

(59)

Käesolev direktiiv ei peaks piirama XXV lisas toodud tähtaegade, mille jooksul liikmesriigid võtavad üle ja viivad ellu direktiivi 93/38/EMÜ, rakendamist.

(60)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 25 ),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



SISUKORD

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I peatükk

Põhitingimused

Artikkel 1

Mõisted

II peatükk

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

1. jagu

Subjektid

Artikkel 2

Ostjad

2. jagu

Tegevused

Artikkel 3

Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

Artikkel 4

Vesi

Artikkel 5

Transporditeenused

Artikkel 6

Postiteenused

Artikkel 7

Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Artikkel 8

Ostjate loendid

Artikkel 9

Mitut tegevust hõlmavad lepingud

III peatükk

Üldpõhimõtted

Artikkel 10

Lepingute sõlmimise põhimõtted

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 11

Ettevõtjad

Artikkel 12

Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

Artikkel 14

Raamlepingud

Artikkel 15

Dünaamilised hankesüsteemid

II peatükk

Künnised ja kõrvaldamissätted

1. jagu

Künnised

Artikkel 16

Lepingukünnised

Artikkel 17

Meetodid lepingute, raamkokkulepete ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

1. alajagu

Artikkel 18

Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

2. alajagu

Kõigi ostjate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19

Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

Artikkel 20

Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandal maal

Artikkel 21

Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Artikkel 22

Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 22a

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

Artikkel 23

Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava ostjaga sõlmitavad lepingud

3. alajagu

Kõigile ostjaile, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24

Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Artikkel 25

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. alajagu

Ainult teatavatele ostjatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26

Lepingud, mis teatavad ostjad sõlmivad vee hankimiseks ja energia või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

5. alajagu

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted tellivate keskorganite kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 28

Reserveeritud lepingud

Artikkel 29

Tellivate keskorganite sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

Artikkel 30

Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

III peatükk

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31

XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 32

XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 33

Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

IV peatükk

Konkreetsed reeglid spetsifikatsioonide ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 35

Tehniliste kirjelduste edastamine

Artikkel 36

Variandid

Artikkel 37

Allhanked

Artikkel 38

Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 39

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V peatükk

Menetlused

Artikkel 40

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine

VI peatükk

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 41

Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

Artikkel 42

Hankekuulutusena kasutatavad teated

Artikkel 43

Lepingu sõlmimise teated

Artikkel 44

Teadete vorm ja avaldamisviis

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 45

Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad

Artikkel 46

Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 47

Kutse esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi

3. jagu

Teatamine ja teave

Artikkel 48

Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

Artikkel 49

Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

Artikkel 50

Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

VII peatükk

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51

Üldsätted

1. jagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52

Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

Artikkel 53

Kvalifitseerimissüsteemid

Artikkel 54

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

2. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 55

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 56

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

Artikkel 57

Ebanormaalselt madalad pakkumised

3. jagu

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 58

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised

Artikkel 59

Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

III JAOTIS

Ideekonkursside korraldamise eeskirjad

Artikkel 60

Üldsätted

Artikkel 61

Künnised

Artikkel 62

Väljajäetud ideekonkursid

Artikkel 63

Eeskirjad teatamise ja läbipaistvuse kohta

Artikkel 64

Teatamisvahendid

Artikkel 65

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate ning žürii valimise eeskirjad

Artikkel 66

Žürii otsused

IV JAOTIS

Statistikaalased kohustused, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 67

Statistikaalased kohustused

Artikkel 68

Komiteemenetlus

Artikkel 69

Künniste läbivaatamine

Artikkel 70

Muudatused

Artikkel 71

Käesoleva direktiivi rakendamine

Artikkel 72

Järelevalvemehhanismid

Artikkel 73

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 74

Jõustumine

Artikkel 75

Adressaadid

I lisa

Ostjad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites

II lisa

Ostjad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

III lisa

Ostjad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites

IV lisa

Raudteeteeninduse sektori ostjad

V lisa

Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori ostjad

VI lisa

Ostjad postiteenuste sektoris

VII lisa

Ostjad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

VIII lisa

Ostjad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

IX lisa

Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori ostjad

X lisa

Lennujaamaseadmete valdkonna ostjad

XI lisa

Artikli 30 lõikes 3 viidatud ühenduse õigusaktide loend

XII lisa

Artikli 1 lõike 2 punktis b toodud tegevuste loend

XIII lisa

Hanketeates avaldatav teave

A. Avatud menetlus

B. Piiratud menetlus

C. Läbirääkimistega menetlus

D. Dünaamilise hankesüsteemi puhul kasutatav lihtsustatud hanketeade

XIV lisa

Teave, mis avaldatakse teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust

XV A lisa

Teave, mis avaldatakse perioodilises eelteates

XV B lisa

Teave, mis avaldatakse teates perioodilise eelteate avaldamise kohta ostjaprofiilis, mida ei kasutata hankekuulutusena

XVI lisa

Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates

XVII A lisa

Teenused artikli 31 tähenduses

XVII B lisa

Teenused artikli 32 tähenduses

XVIII lisa

Ideekonkursi teates avaldatav teave

XIX lisa

Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta

XX lisa

Avaldamist puudutav teave

XXI lisa

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

XXII lisa

Artiklis 45 toodud tähtaegade koondtabel

XXIII lisa

Artikli 59 lõikes 4 viidatud rahvusvahelise tööõiguse sätted

XXIV lisa

Pakkumiste, osalemistaotluste, kvalifikatsioonitaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmetele esitatavad nõuded

XXV lisa

Ülevõtmis- ja kohaldamistähtajad

XXVI lisa

Vastavustabel



I JAOTIS

LEPINGUTELE JA IDEEKONKURSSIDELE RAKENDATAVAD ÜLDSÄTTED



I PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1

Mõisted

1.  Direktiivis kasutatakse käesolevas artiklis toodud mõisteid.

2.  

a)  Asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud – kirjalikud rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme artikli 2 lõikes 2 nimetatud ostja ja ühe või mitme tarnija, töövõtja või teenuseosutaja vahel.

b)  Ehitustööde hankelepingud – lepingud, mille eesmärgiks on reguleerida kas ehitustööde või nii projekteerimis- kui ka ehitustööde, mis seonduvad ühe tegevusega XII lisa tähenduses, või mõne töö tegemist või reguleerida mis tahes viisil töö korraldamist, vastavalt ostja poolt määratletud nõuetele. „Töö” tähendab üld- või tsiviilehitustööde tulemust tervikuna, mis on iseendast piisav majandusliku või tehnilise funktsiooni täitmiseks.

c)  Asjade hankelepingud – muud lepingud peale punktis b viidatute, mille eesmärgiks on toodete ostmise, üürimise, rentimise või koos väljaostuvõimalusega või ilma liisimise reguleerimine.

Lepingut, mille eesmärgiks on toodete tarnimise reguleerimine ja mis hõlmab kaasneva tööna ka kohaletoomis- ja paigaldamistööde reguleerimist, loetakse asjade hankelepinguks.

d)  Teenuste hankelepingud – lepingud, mis pole ehitustööde ega asjade hankelepingud ja mille eesmärgiks on XVIII lisas nimetatud teenuste osutamine.

Lepingut, mille eesmärkideks on nii tooted kui ka teenused XVII lisa tähenduses, käsitletakse teenuste hankelepinguna, kui kõnealuste teenuste väärtus lepingus ületab toodete väärtuse.

Lepingut, mille eesmärgiks on teenused XVII lisa tähenduses ja mis sisaldab tegevusi XII lisa tähenduses, mis on aga lepingu eesmärgi suhtes üksnes kõrvalise tähtsusega, käsitletakse teenuste hankelepinguna.

3.  

a)  Kontsessioon ehitustöödele – samasugust tüüpi leping kui ehitustööde leping, välja arvatud asjaolu, et tasu tehtavate ehitustööde eest seisneb kas ainult õiguses kasutada seda tööd või sellises õiguses koos tasuga.

b)  Kontsessioon teenustele – samasugust tüüpi leping kui teenuste hankeleping, välja arvatud asjaolu, et tasu teenuste osutamise eest seisneb kas ainult õiguses kasutada seda teenust või sellises õiguses koos tasuga.

4.  Raamleping – leping artikli 2 lõikes 2 viidatud ühe või enama ostja ja ühe või enama ettevõtja vahel, mille eesmärgiks on kehtestada tingimused teatavas ajavahemikus sõlmitavate lepingute jaoks, eelkõige hindade ja vajadusel koguste osas;

5.  Dünaamiline hankesüsteem – täielikult elektrooniline menetlus selleks, et hankida tavaliselt kasutatavaid tooteid või teenuseid, mis – nagu neid üldiselt turul pakutakse – vastavad ostja nõuetele; see menetlus on piiratud kestusega ja kogu oma kestusajal avatud igale ettevõtjale, kes rahuldab valikukriteeriume ja on esitanud spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise.

6.  Elektrooniline oksjon – on korduvmenetlus, mis sisaldab elektroonilist vahendit uute, allapoole parandatud hindade ja/või pakkumise teatavate komponentide uute väärtuste esitamiseks; seda tehakse pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist automaatsete hindamismeetoditega, millega pakkumised seatakse järjekorda. Järelikult ei saa elektrooniliste oksjonite objektiks olla teatavad teenuste ja ehitustööde hankelepingud, mille sisuks on intellektuaalse töö teostamine, näiteks ehitustööde projekteerimine.

7.  Töövõtja, tarnija või teenuseosutaja – füüsiline või juriidiline isik või ostja artikli 2 lõike 2 punkti a või b tähenduses või selliste isikute grupp ja/või ettevõtjad, kes pakuvad turul vastavalt kas ehitustööde teostamist ja/või tööd, tooteid või teenuseid.

Termin ettevõtja katab võrdselt mõisteid töövõtja, tarnija ja teenusepakkuja. Seda kasutatakse üksnes lihtsustamise huvides.

Pakkuja on ettevõtja, kes esitab pakkumise, ning kandidaat on isik, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses osalemiseks.

8.  Hankiv keskorgan – telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses või telliv asutus direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses, kes:

 hangib asju ja/või teenuseid ostjaile või

 sõlmib ehitustööde, asjade või teenuste riigihankelepinguid või raamlepinguid.

9.  Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetlused – ostjate kohaldatavad hankemenetlused, mille käigus:

a) avatud menetlusel võib iga huvitatud ettevõtja esitada pakkumise;

b) piiratud menetlusel võib iga ettevõtja taotleda osavõttu, ent ainult ostja poolt osalema kutsutud kandidaadid võivad esitada pakkumise;

c) läbirääkimistega menetluse puhul ostja konsulteerib enda valitud ettevõtjatega ja peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.

10.  Ideekonkursid – menetlused, mis võimaldavad ostjal omandada kavandi või projekti, mille valib välja žürii nende hulgast, mis on esitatud auhindadega või auhindadeta konkursile peamiselt linna või maakoha planeerimise, arhitektuuri, tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas.

11.  Kirjalik või kirjalikult – iga sõnadest või numbritest koosnev väljend, mida saab lugeda, reprodutseerida ja hiljem teatada. See võib sisaldada elektrooniliste vahenditega edastatavat ja säilitatavat teavet.

12.  Elektroonilised vahendid – elektroonikaseadmete kasutamine selleks, et töödelda (sh digitaalselt tihendada) ja säilitada andmeid, mida antakse üle, edastatakse ja võetakse vastu juhtmete või raadio teel, optiliste või muude elektromagnetiliste vahendite abil.

13.  Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) – teatmenomenklatuur, nii nagu see on kinnitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 26 ) ühtse riigihangete klassifikaatori (CVP) kohta, mida rakendatakse riiklike lepingute puhul, tagades ekvivalentsuse teiste olemasolevate nomenklatuuridega.

Käesoleva direktiivi reguleerimisala erineval tõlgendamisel XII lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride võimalike erinevuste tõttu või XVII lisas loetletud CPV ja CPC (esialgse versiooni) võimalike erinevuste tõttu on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC versioon.



II PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine



1. jagu

Subjektid

Artikkel 2

Ostjad

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

Tellivad asutused

riik, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Avalik-õiguslik isik – iga isik:

 mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,

 mis on juriidiline isik ja

 mida põhiliselt finantseerivad riik, piirkondlikud või kohalikud asutused või muud avalik-õiguslikud isikud, või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest;

b)

riigi osalusega äriühingud

kõik institutsioonid, mille suhtes tellivad asutused võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtjaid reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.

Eeldatakse, et tellivatel asutustel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need asutused otseselt või kaudselt:

 omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist või

 kontrollivad enamust äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest või

 võivad määrata rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorganist.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ostjate suhtes, kes:

a) on tellivad asutused või riigi osalusega ettevõtted ja kes tegutsevad ühel artiklites 3–7 viidatud aladest;

b) juhul, kui tegemist ei ole tellivate asutuste või riigi osalusega äriühingutega, tegutsevad ühes või mitmes artiklites 3–7 nimetatud valdkondadest või nende kombinatsioonidest ja kelle tegevuse aluseks on liikmesriigi pädeva asutuse antud eri- või ainuõigused.

3.  Käesolevas direktiivis tähendavad eri- või ainuõigused õigusi, mis asjaomase liikmesriigi pädev asutus on seadus-, regulatiiv- või haldusaktiga andnud ja mille toime seisneb artiklites 3–7 määratletud tegevuste reserveerimises ühele või mitmele ettevõtjale ning mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi sel alal tegutseda.



2. jagu

Tegevused

Artikkel 3

Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

1.  Gaasi ja soojusenergia puhul kehtib käesolev direktiiv järgmistele tegevustele:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale gaasi või soojusenergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või

b) gaasi või soojusenergia tarnimine sellistesse võrkudesse.

2.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või soojusenergiaga, ei loeta seda lõike 1 punktis a hõlmatud tegevuseks, kui:

a) asjaomase ettevõtja gaasi või soojusenergia tootmine on muu kui käesoleva artikli lõigetes 1–3 või artiklites 4–7 hõlmatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks, ning

b) üldkasutatavate võrkude varustamise eesmärk on ainult kõnealuse toodangu majanduslik ekspluateerimine ja see ei ületa 20 % üksuse käibest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, käesolev aasta kaasa arvatud, keskmist.

3.  Elektrienergia puhul kehtib käesolev direktiiv järgmistele tegevustele:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale elektrienergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust,

b) elektrienergia tarnimine sellistesse võrkudesse.

4.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke elektrienergiaga, ei loeta seda lõikega 3 hõlmatud tegevuseks, kui:

a) asjaomase ettevõtja elektrienergia tootmine toimub seetõttu, et elektrienergia kasutamine on vajalik muu kui käesoleva artikli lõigetes 1–3 või artiklites 4–7 hõlmatud tegevuse jätkamiseks, ning

b) üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult ettevõtja omatarbimisest ja pole ületanud 30 % ettevõtja summaarsest energiatootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, käesolev aasta kaasa arvatud, keskmist.

Artikkel 4

Vesi

1.  Käesolev direktiiv kehtib järgmistele tegevustele:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või

b) joogivee tarnimine sellistesse võrkudesse.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka selliste lepingute või ideekonkursside suhtes, mida sõlmivad või korraldavad ostjad, kes tegutsevad lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas ja mis:

a) on seotud vesiehitusprojektide, niisutuse või maakuivendusega, tingimusel, et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide, niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust, või

b) on seotud reovee puhastuse ja töötlemisega.

3.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke joogiveega, ei loeta seda lõikega 1 hõlmatud tegevuseks, kui:

a) asjaomase ettevõtja joogivee tootmine toimub seetõttu, et selle joogivee kasutamine on vajalik muu kui artiklites 4–7 hõlmatud tegevuse jätkamiseks, ning

b) üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult ettevõtja omatarbimisest ja pole ületanud 30 % ettevõtja summaarsest joogivee tootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, käesolev aasta kaasa arvatud, keskmist.

Artikkel 5

Transporditeenused

1.  Käesolevat direktiivi rakendatakse tegevustele, mis on seotud niisuguste võrkude pakkumise või käitamisega, mis pakuvad elanikkonnale teenust raudtee-, automaatsüsteemide-, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.

Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine, pakutavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata elanikkonnale bussitransporditeenuseid pakkuvatele ettevõtetele, mis olid direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast välja jäetud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 4 põhjal.

Artikkel 6

Postiteenused

1.  Käesolev direktiiv kehtib tegevustele, mis on seotud postiteenuste või lõike 2 punktis c toodud tingimustel muude teenuste osutamisega.

2.  Piiramata direktiivi 97/67/EÜ kohaldamist, kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:

a)

postisaadetis : igasuguse kaaluga adresseeritud saadetis valmiskujul, milles teda edasi toimetatakse. Lisaks kirjasaadetistele võivad postisaadetiste hulka kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja igasuguse kaaluga postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või väärtuseta kaupu;

b)

postiteenused :

teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest. Nende teenuste hulka kuuluvad

  reserveeritud postiteenused – postiteenused, mis on reserveeritud või mida võib reserveerida direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 alusel;

  muud postiteenused – postiteenused, mida ei või reserveerida direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 alusel, ning

c)

muud teenused peale postiteenuste :

teenused järgmistes valdkondades

 postiteenistuse korraldamise teenused (teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, nagu postiruumi töö korraldamise teenused);

 lisandväärtusega teenused, mis on seotud ja mida täielikult teostatakse elektrooniliste vahenditega (sealhulgas šifreeritud dokumentide turvaline edastamine elektrooniliste vahenditega, aadressihalduse teenused ja tähitud elektroonilise posti edastamine);

 postisaadetistega seotud teenused, mida pole lülitatud punkti a alla, nagu otsepostitused, millel pole aadressi;

 finantsteenused, nagu määratletud XVII A lisa kategooria 6 all ja artikli 24 punktis c ja mis hõlmavad konkreetselt postirahakaarte ja posti žiiroülekandeid;

 filateeliateenused ning

 logistikateenused (teenused, milles on ühendatud füüsiline kättetoimetamine ja/või ladustamine ning teised postiga mitteseotud funktsioonid),

tingimusel, et selliseid teenuseid pakub ettevõtja, kes pakub ka postiteenuseid punkti b esimese või teise taande tähenduses, ja et artikli 30 lõikes 1 toodud tingimused pole täidetud nonde taanete alla kuuluvate teenuste puhul.

Artikkel 7

Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Käesolev direktiiv kehtib tegevustele, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega:

a) nafta, gaasi, kivisöe ja muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks, või

b) lennuvälja-, meresadama- või siseveekogude sadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamine ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu;

Artikkel 8

Ostjate loendid

I–X lisas on toodud mitteammendavad loendid ostjatest käesoleva direktiivi tähenduses. Liikmesriigid teatavad komisjonile perioodiliselt kõigist muudatustest nendes loendites.

Artikkel 9

Mitut tegevust hõlmavad lepingud

1.  Mitut tegevust hõlmav leping vastab eeskirjadele, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul.

Ent valikut, kas sõlmida üks leping või mitu eraldi lepingut, ei tohi teha eesmärgiga viia leping välja käesoleva direktiivi või direktiivi 2004/18/EÜ, kus see on asjakohane, reguleerimisalast.

2.  Kui ühte tegevust, milleks leping on mõeldud, reguleerib käesolev direktiiv ja teist ülalnimetatud direktiiv 2004/18/EÜ ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt ülalnimetatud direktiivile 2004/18/EÜ.

3.  Kui ühte tegevust, milleks leping on mõeldud, reguleerib käesolev direktiiv ja teist ei reguleeri ei käesolev direktiiv ega ülalnimetatud direktiiv 2004/18/EÜ ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt käesolevale direktiivile.



III PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 10

Lepingute sõlmimise põhimõtted

Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning toimivad läbipaistval viisil.



II JAOTIS

LEPINGUTE PUHUL KEHTIVAD EESKIRJADI



I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 11

Ettevõtjad

1.  Kandidaate või pakkujaid, kellel on nende asukohaliikmesriigi seaduste alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi seaduste alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Ent teenuste, ehitustööde ning asjade hankelepingute puhul, mis hõlmavad lisaks ka kohaletoomis- ja paigaldamistöid, võidakse juriidilistelt isikutelt nõuda, et nad näitaksid oma pakkumises või osalemistaotluses nende isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kes vastutavad kõnealuse lepingu täitmise eest.

2.  Ettevõtjate rühmad võivad esitada pakkumisi või esitada end kandidaatideks. Ostjad ei või nõuda, et need rühmad võtaksid pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks mingi konkreetse juriidilise vormi; ent välja valitud rühmalt võidakse seda nõuda, kui temaga on sõlmitud leping, ja sel määral, kuivõrd see vormi muutmine on vajalik lepingu rahuldavaks täitmiseks.

Artikkel 12

Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

Kui ostjad sõlmivad lepinguid, siis rakendavad liikmesriigid oma suhetes sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad võimaldavad kolmandate maade ettevõtjatele kokkuleppe täitmiseks. Selleks konsulteerivad liikmesriigid üksteisega riigihankelepingute nõuandekomitees meetmete suhtes, mida tuleb võtta kokkuleppe järgi.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

1.  Huvitatud ettevõtjatele tehniliste kirjelduste esitamisel, ettevõtjate kvalifitseerimisel ja valimisel ning lepingute sõlmimisel võivad ostjad esitada nõudeid nende avaldatava teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

2.  Piiramata käesoleva direktiivi sätteid, eriti neid, mis puudutavad sõlmitud lepingute avaldamise ja kandidaatidele ning pakkujatele teabe andmisega seotud kohustusi, mis on toodud artiklites 43 ja 49, ja vastavalt selle riigi seadustele, millele allub ostja, ei avalda telliv riigiasutus temale antud teavet, mida kandidaadid ja pakkujad on tunnistanud konfidentsiaalseks; sellise teabe hulka kuuluvad eriti tehnilised või ärisaladused ja pakkumiste konfidentsiaalsed aspektid.

Artikkel 14

Raamlepingud

1.  Ostjad võivad raamlepingut käsitada lepinguna artikli 1 lõike 2 tähenduses ja sõlmida selle käesoleva direktiivi kohaselt.

2.  Kui ostjad on sõlminud raamlepingu käesoleva direktiivi kohaselt, võivad nad sellel raamlepingul põhineva lepingu sõlmimiseks kohaldada artikli 40 lõike 3 punkti i sätteid.

3.  Kui raamleping ei ole sõlmitud käesoleva direktiivi kohaselt, ei või ostjad lepingu sõlmimisel kohaldada artikli 40 lõike 3 punkti i sätteid.

4.  Ostjad ei või raamlepingut kuritarvitada konkurentsi takistamiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Artikkel 15

Dünaamilised hankesüsteemid

1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi hankesüsteeme.

2.  Ostjad järgivad dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmisel avatud menetluse eeskirju selle kõigis faasides kuni süsteemi raames toimuva lepingute sõlmimiseni. Kõigile pakkujaile, kes täidavad valikukriteeriume ja on esitanud spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise ning nõutavad lisadokumendid, võimaldatakse juurdepääs süsteemile; näidispakkumisi võib igal ajal täiendada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad spetsifikatsioonile. Selle süsteemi sisseseadmisel ja lepingute sõlmimisel selle süsteemi abil kasutavad ostjad ainuüksi elektroonilisi vahendeid vastavalt artikli 48 lõigetele 2–5.

3.  Dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmisel ostjad:

a) avaldavad hanketeate, märkides ära, et kasutatakse dünaamilist hankesüsteemi;

b) näitavad spetsifikatsioonis muude andmete hulgas ära, milliseid hankeid kavatsetakse teha selle süsteemi abil, ja avaldavad kogu vajaliku teabe hankesüsteemi, kasutatava elektroonilise varustuse ja tehniliste ühenduste korralduse ning spetsifikatsioonide kohta;

c) elektroonilisi vahendeid kasutades avavad hanketeate avaldamisest kuni süsteemi tähtaja möödumiseni piiramatu, otsese ja täieliku juurdepääsu spetsifikatsioonile ja kõigile lisadokumentidele ning teatavad hanketeates Interneti-aadressi, kus nende dokumentidega saab tutvuda.

4.  Ostjad võimaldavad kogu dünaamilise hankesüsteemi töö jooksul igal ettevõtjal esitada näidispakkumise ja saada juurdepääsu süsteemile lõikes 2 viidatud tingimustel. Nad lõpetavad näidispakkumise hindamise 15 päeva jooksul, arvates selle esitamise kuupäevast. Ent nad võivad pikendada hindamisperioodi tingimusel, et vahepeal ei anta välja pakkumiskutset.

Ostjad teavitavad esimeses lõigus viidatud pakkujat esimesel võimalusel talle juurdepääsu võimaldamisest dünaamilisele hankesüsteemile või tema näidispakkumise tagasilükkamisest.

5.  Iga konkreetne leping peab olema sõlmitud pakkumiskutse alusel. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsuvad kõiki huvitatud ettevõtjaid esitama näidispakkumist lõike 4 alusel ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva, arvates lihtsustatud hanketeate saatmise kuupäevast. Ostjaid ei tohi pakkumismenetlust jätkata enne, kui nad on lõpetanud kõigi tolle ajavahemiku jooksul saadud näidispakkumiste hindamise.

6.  Ostjad kutsuvad kõiki pakkujaid, kellele on antud juurdepääs süsteemile, üles esitama pakkumist iga selle süsteemi abil sõlmitava konkreetse lepingu saamiseks. Selleks kehtestavad nad ajavahemiku pakkumiste esitamiseks.

Nad sõlmivad lepingu parima pakkumise teinud pakkujaga, lähtudes lepingu sõlmimise kriteeriumidest, mis on toodud ära hanketeates dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmise kohta. Vajadusel võib need kriteeriumid täpsemini sõnastada esimeses lõigus viidatud kutses.

7.  Dünaamiline hankesüsteem ei tohi kesta kauem kui neli aastat, välja arvatud põhjendatud erandjuhud.

Ostjad ei tohi kasutada seda süsteemi konkurentsi ärahoidmiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Huvitatud ettevõtjatelt või süsteemi osapooltelt ei tohi nõuda tasu.



II PEATÜKK

Künnised ja kõrvaldamissätted



1. jagu

Künnised

Artikkel 16

Lepingukünnised

Välja arvatud juhud, kus künnised on välistatud artiklite 19–26 või artikli 30 põhjal, mis puudutab kõnealuse tegevuse sooritamist, kehtib käesolev direktiiv lepingutele, mille väärtus käibemaksuta on eeldatavalt mitte allpool järgmisi künniseid:

a) asjade ja teenuste hankelepingute puhul ►M5  412 000 eurot ◄ ,

b) ehitustööde hankelepingute puhul ►M5  5 150 000 eurot ◄ .

Artikkel 17

Meetodid lepingute, raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

1.  Lepingu eeldatava väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta, nagu ostja hindab selle olevat. See arvutus arvestab eeldatavat kogusummat, sealhulgas kõiki vabalt valitavaid võimalusi ja lepingu pikendamisi.

Kui ostja näeb ette preemiaid või makseid kandidaatidele või pakkujatele, siis võtab ta need arvesse lepingu eeldatava väärtuse arvutamisel.

2.  Ostjad ei tohi käesolevast direktiivist mööda minna ehitustööde projektide või materjalide ja/või teenuste kavandatavate hankekoguste jaotamisega mitmeks osaks või erimeetodite kasutamisega lepingute eeldatava väärtuse arvutamiseks.

3.  Raamlepingu ja dünaamiliste hankesüsteemide puhul on arvestatavaks eeldatavaks väärtuseks raamlepingu kogu kehtivusaja või hankesüsteemi kogu kasutusaja jooksul sõlmitavate kõigi lepingute suurim eeldatav kogusumma ilma käibemaksuta.

4.  Artikli 16 kohaldamisel arvestavad ostjad ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse sisse ehitustööde kulud ja kõigi nende töövõtjale kättesaadavaks tehtavate asjade ning teenuste maksumuse, mis on vajalikud lepingute täitmiseks.

5.  Selliste asjade või teenuste maksumust, mis ei ole vajalikud konkreetse ehitustööde hankelepingu täitmiseks, ei tohi lisada ehitustööde hankelepingu maksumusele, kui niimoodi toimimise tulemuseks oleks nende materjalide või teenuste hankimise väljaviimine käesoleva direktiivi reguleerimisalast.

6.  

a) Kui kavandatava ehitustöö või teenuste hankimise tulemuseks võib olla lepingute üheaegne sõlmimine eraldi osade teostamiseks, siis tuleb arvestada kõigi selliste osade summaarset eeldatavat väärtust.

Kui nende osade summaarne väärtus võrdub artiklis 16 toodud künnisega või ületab seda, siis kehtib käesolev direktiiv lepingu sõlmimisel iga osa teostamiseks.

Ent ostjad võivad loobuda sellisest rakendamisest osade suhtes, mille eeldatav väärtus ilma käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul või alla 1 miljoni euro ehitustööde puhul, tingimusel, et kõnealuste osade väärtuste kogusumma ei ületa 20 % kõigi osade väärtuste kogusummast.

b) Kui sarnaste materjalide hankimise ettepaneku tulemuseks võib olla lepingute üheaegne sõlmimine hanke eraldi osade peale, siis tuleb artikli 16 rakendamisel arvestada kõigi selliste osade summaarset eeldatavat väärtust.

Kui nende osade summaarne väärtus võrdub artiklis 16 toodud künnisega või ületab seda, siis kehtib käesolev direktiiv lepingu sõlmimisel iga osa teostamiseks.

Ent ostjad võivad loobuda sellisest rakendamisest osade suhtes, mille eeldatav väärtus ilma käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul, tingimusel, et kõnealuste osade väärtuste kogusumma ei ületa 20 % kõigi osade väärtuste kogusummast.

7.  Korduvate või teatava ajavahemiku järel uuendatavate asjade või teenuste hankelepingute puhul võetakse lepingu eeldatava maksumuse aluseks:

a) kas eelnenud rahandusaasta või kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik üldsumma, mida on parandatud, kus võimalik, arvestamaks koguste või väärtuse muutusi, mis toimuvad kaheteistkümne kuu jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist;

b) või esimesele tarnele järgnenud kaheteistkümne kuu või ühe finantsaasta, kui see on pikem kui kaksteist kuud, jooksul sõlmitud järjestikuste lepingute eeldatav üldsumma.

8.  Nii asjade kui ka teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse aluseks tarnete ja teenuste eeldatav kogumaksumus, olenemata nende osade maksumuste suhtest. Arvestus sisaldab kohaletoomis- ja paigaldamistoimingute maksumust.

9.  Asjade hankelepingute puhul, mis on seotud toodete liisimise, rentimise, laenutamise või ostuga järelmaksu teel, võetakse lepingu eeldatava väärtuse arvutamisel aluseks:

a) tähtajaliste lepingute puhul, kus tähtaeg on kuni kaksteist kuud – selle lepingu eeldatav kogumaksumus kogu lepingu tähtaja jooksul või, kui tähtaeg on pikem kui kaksteist kuud, selle lepingu kogumaksumus, kaasa arvatud selle eeldatav jääkväärtus;

b) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille tähtaega ei saa määratleda – selle lepingu kuumaksumus, mida on korrutatud 48ga.

10.  Teenuste hankelepingute eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse võimalusel arvesse järgmisi summasid:

a) kindlustuslepingute puhul – makstavad kindlustuspreemiad ja muud hüvitusviisid;

b) panga- ja muude finantsteenuste puhul – teenustasud, komisjonitasud, intressid ja muud hüvitusviisid;

c) projekteerimislepingute puhul – honorarid, makstavad komisjonitasud ja muud hüvitusviisid.

11.  Teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

a) tähtajaliste lepingute puhul, kui see tähtaeg on kuni nelikümmend kaheksa kuud: täismaksumus kogu tähtaja jooksul;

b) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille tähtaeg on pikem kui nelikümmend kaheksa kuud – selle lepingu kuumaksumus, mida on korrutatud 48ga.



2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud



1. ALAJAGU

Artikkel 18

Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

Käesolevat direktiivi ei kohaldata ehitustööde ja teenuste kontsessioonidele, mis sõlmitakse ostjate poolt, kes tegutsevad ühel artiklites 3–7 viidatud aladest, kui need kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste sooritamiseks.



2. ALAJAGU

Kõigi ostjate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19

Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud kolmandatele isikutele edasimüümise või rentimise eesmärgil, tingimusel, et ostjal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigusi ja teistel ettevõtjatel on õigus müüa või rentida ostjaga samadel tingimustel.

2.  Komisjoni nõudel teatavad ostjad talle kõik toodete või tegevuste kategooriad, mida nad peavad väljajäetuks lõike 1 alusel. Komisjon võib teavitamiseks aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loendid toodete ja tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 20

Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mille ostjad sõlmivad muu kui artiklites 3–7 kirjeldatud tegevuse eesmärgil, või niisuguseks tegevuseks kolmandas riigis, mille tingimuste hulka ei kuulu ühenduses asuvate võrkude või geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine.

2.  Komisjoni nõudel teatavad ostjad talle kõik tegevused, mida nad peavad väljajäetuks lõike 1 alusel. Komisjon võib teavitamiseks aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loendid tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on seda teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 21

Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis liikmesriik on salajaseks kuulutanud või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, või kui seda on vaja riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

Artikkel 22

Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mida reguleeritakse eri menetluskordadega ja mis sõlmitakse:

a) rahvusvahelise kokkuleppe järgi, mis on sõlmitud liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi vahelise lepingu alusel ja mis hõlmab tarneid, ehitustöid või projektikonkursse, mis on mõeldud lepingule alla kirjutanud riikide projekti ühiseks elluviimiseks või kasutamiseks; kõigist kokkulepetest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida artiklis 68 viidatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

b) sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete järgi, mis puudutavad sõjaväeüksuste paigutamist või liikmesriigi või kolmanda riigi kohustusi;

c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

▼M9

Artikkel 22a

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

Käesolevat direktiivi ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 27 ) reguleerimisalasse kuuluvate riigihangete suhtes, samuti artiklite 8, 12 ja 13 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvate riigihangete suhtes.

▼B

Artikkel 23

Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava ostjaga sõlmitavad lepingud

1.  Käesolevas artiklis tähendab sidusettevõte mis tahes ettevõtet, mille raamatupidamise aastaaruanne on ühendatud ostja aastaaruannetega vastavalt nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid ( 28 ) ( 29 ) nõuetele, või ettevõtete puhul, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, mis tahes ettevõtet, mille suhtes ostjal on otseselt või kaudselt valitsev mõju käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses, või mis võib kasutada valitsevat mõju ostja suhtes, või mille suhtes koos ostjaga võib valitsevat mõju kasutada teine ettevõte tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest.

2.  Eeldades, et lõikes 3 toodud tingimused on täidetud, ei kohaldata käesolevat direktiivi lepingutele:

a) mille ostja sõlmib sidusettevõttega või

b) mille sõlmib ühisettevõte, mille mitu ostjat on loonud üksnes artiklites 3–7 määratletud tegevuseks, ettevõttega, mis on ühe ostja sidusettevõte.

3.  Lõiget 2 rakendatakse:

a) teenuste hankelepingutele tingimusel, et vähemalt 80 % selle sidusettevõtte eelneva kolme aasta keskmisest teenuste käibest on saadud selliste teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtetele;

b) asjade hankelepingutele tingimusel, et vähemalt 80 % selle sidusettevõtte eelneva kolme aasta keskmisest tarnete käi best on saadud selliste tarnete teostamisest temaga seotud ettevõtetele;

c) ehitustööde hankelepingutele tingimusel, et vähemalt 80 % selle sidusettevõtte eelneva kolme aasta keskmisest ehitustööde käibest on saadud selliste ehitustööde teostamisest temaga seotud ettevõtetele.

Kui sidusettevõtte loomise või tegevuse alustamise aja tõttu eelneva kolme aasta käivet ei ole olemas, siis piisab sellest, kui ettevõte näitab, eriti äritegevuse perspektiivhinnangute abil, et punktides a, b või c viidatud käive on usaldusväärne.

Kui mitu ostjaga seotud sidusettevõtet osutavad ühesuguseid või sarnaseid teenuseid või teostavad ühesuguseid või sarnaseid tarneid või ehitustöid, siis arvutatakse ülalmainitud protsendimäärad, arvestades kogukäivet, mis kõnealused sidusettevõtted on teenuste osutamisest või tarnete või ehitustööde teostamisest saanud.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingutele:

a) mille sõlmib ühisettevõte, mille mitu ostjat on loonud üksnes artiklites 3–7 määratletud tegevuseks, ühega nendest ostjatest, või

b) mille sõlmib ostja ühisettevõttega, mille osaks ta ise on, tingimusel, et ühisettevõte on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokument määratleb, et ühisettevõtte loonud ostjad osalevad selles vähemalt samasuguse ajavahemiku jooksul.

5.  Komisjoni nõudmisel teatavad ostjad talle järgmised lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisega seotud andmed:

a) asjaomaste ettevõtete või ühisettevõtete nimed,

b) kõnealuste lepingute laad ja väärtus,

c) andmed, mida komisjon peab vajalikuks tõendamaks, et suhe ostja ja selle ettevõtte või ühisettevõtte vahel, kellega sõlmiti lepingud, vastab käesoleva artikli nõuetele.



3. ALAJAGU

Kõigile ostjaile, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24

Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste hankelepingutele:

a) millega omandatakse või renditakse mis tahes rahaliste vahendite eest maad, olemasolevaid ehitisi või muud kinnisvara või mis puudutavad viimastega seotud õigusi; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste lepingud, mis sõlmitakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;

b) mis puudutavad vahekohtu- või lepitamisteenuseid;

c) mis käsitlevad finantsteenuseid seoses väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või üleandmisega, eriti seoses ostjate tehingutega raha või kapitali hankimiseks;

d) mis on seotud töölepingutega;

e) uurimis- ja arendustegevuse teostamiseks, välja arvatud juhul, kui lepingu tulemusi kasutab üksnes ostja omaenda tegevuses ja tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.

Artikkel 25

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste hankelepingute suhtes, mis sõlmitakse ettevõtjaga, kes on ise telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, või tellivate asutuste ühendusega ainuõiguse alusel, mis on neile antud asutamislepingule vastava avaldatud seaduse, määruse või haldussättega.



4. ALAJAGU

Ainult teatavatele ostjatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26

Lepingud, mis teatavad ostjad sõlmivad vee hankimiseks ja elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) lepingutele vee hankimiseks, mida sõlmivad ostjad, kes osalevad ühes või mõlemas tegevuses, millele on viidatud artikli 4 lõikes 1;

b) lepingutele elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajaliku kütuse tarnimiseks, mida sõlmivad ostjad, kes osalevad artikli 3 lõikes 1 ja lõikes 3 või artikli 7 punktis a viidatud tegevuses.



5. ALAJAGU

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted tellivate keskorganite kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Piiramata artikli 30 kohaldamist, tagavad Madalmaade Kuningriik, Ühendkuningriik, Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik volitamistingimuste ja muude sobivate meetmetega, et iga ettevõte, mis tegutseb otsustes 93/676/EMÜ, 97/367/EMÜ, 2002/205/EÜ ja 2004/73/EÜ viidatud sektorites:

a) järgib asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute sõlmimisel mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid, eriti hankekavatsusi käsitleva eelteabe avaldamisel ettevõtjatele;

b) teatab komisjonile andmed sõlmitavate lepingute kohta tingimustel, mis on toodud otsuses 93/327/EMÜ selle kohta, millistel tingimustel peavad geograafilist piirkonda nafta, gaasi, kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks kasutavad ettevõtted teavitama komisjoni oma sõlmitavatest lepingutest. ( 30 )

Artikkel 28

Reserveeritud lepingud

Liikmesriigid võivad reserveerida lepingute sõlmimise menetluses osalemise õiguse kaitstud töökodadele või näha ette, et selliseid lepinguid täidetakse kaitstud tööhõive programmide kaudu, kus enamik asjaomaseid töötajaid on puuetega inimesed, kes oma puude laadi või raskusastme tõttu ei saa töötada tavalistel tingimustel.

Sellises hankekuulutuses viidatakse käesolevale artiklile.

Artikkel 29

Tellivate keskorganite sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

1.  Liikmesriigid võivad ette kirjutada, et ostjad võivad hankida ehitustöid, asju ja/või teenuseid tellivalt keskorganilt või selle kaudu.

2.  Ostjaid, kes hangivad ehitustöid, asju ja/või teenuseid tellivalt keskorganilt või selle kaudu juhtudel, mis on toodud ära artikli 1 lõikes 8, loetakse täitvat käesolevat direktiivi, kui telliv keskorgan täidab käesolevat direktiivi või direktiivi 2004/18/EÜ.

Artikkel 30

Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

1.  Lepingutele artiklites 3–7 mainitud tegevuse võimaldamiseks ei kohaldata käesolevat direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

2.  Küsimus, kas lõike 1 kohaldamisel on tegevus otse avatud konkurentsile, lahendatakse kriteeriumide põhjal, mis vastavad konkurentsi puudutavatele asutamislepingu sätetele nagu asjaomaste kaupade või teenuste omadused, alternatiivsete kaupade või teenuste olemasolu, hinnad ja mitme kõnealuseid kaupu või teenuseid pakkuva tarnija tegelik või võimalik kohalolek turul.

3.  Lõike 1 kohaldamisel loetakse juurdepääsu turule mittepiiratuks, kui liikmesriik on ellu viinud ja rakendanud XI lisas mainitud ühenduse õigusaktide sätted.

Kui esimese lõigu põhjal ei saa eeldada, et juurdepääs antud turule on vaba, siis on vaja tõendada, et juurdepääs kõnealusele turule on vaba nii de facto kui ka de jure.

4.  Kui liikmesriik arvab, et lõigete 2 ja 3 järgi saab antud tegevusele kohaldada lõiget 1, siis teavitab ta sellest komisjoni ja teatab talle kõik asjakohased faktid ja eriti kõik seadused, määrused, haldussätted või kokkulepped lõikes 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, võimalusel koos asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohaga.

Kõnealuse tegevuse võimaldamiseks mõeldud lepingutele ei kohaldata enam käesolevat direktiivi, kui komisjon:

 on võtnud lõike 6 alusel vastu otsuse lõike 1 kohaldatavuse kohta otsuses ettenähtud ajavahemikus või

 ei ole võtnud vastu otsust sellise kohaldatavuse kohta kõnealuses ajavahemikus.

Ent kui lõike 3 esimese lõigu alusel eeldatakse vaba juurdepääsu olemasolu antud turule ja kui asjaomase tegevuse suhtes pädev sõltumatu riigiasutus on leidnud, et lõige 1 on kohaldatav, siis kõnealuse tegevuse võimaldamiseks mõeldud lepingutele ei kohaldata enam käesolevat direktiivi, juhul kui komisjon ei ole lõike 6 alusel võtnud vastu otsust lõike 1 mittekohaldatavuse kohta otsuses ettenähtud ajavahemikus.

5.  Ostjad võivad paluda, et komisjon teeks lõike 6 alusel otsuse lõike 1 kohaldatavuse kohta antud tegevusele, kui seda näevad ette asjaomase liikmesriigi seadused. Sellisel juhul teavitab komisjon viivitamatult asjaomast liikmesriiki.

Liikmesriik teavitab, arvestades lõikeid 2 ja 3, komisjoni kõigist asjakohastest faktidest ja eriti kõigist seadustest, määrustest, haldussätetest või kokkulepetest lõikes 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, võimalusel koos asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohaga.

Komisjon võib ka omal initsiatiivil algatada menetluse otsuse vastuvõtmiseks, et kehtestada lõike 1 kohaldatavus antud tegevusele. Sellisel juhul teavitab komisjon viivitamatult asjaomast liikmesriiki.

Kui lõikes 6 toodud ajavahemiku lõpuks ei ole komisjon võtnud vastu otsust lõike 1 kohaldatavuse kohta antud tegevusele, siis loetakse lõige 1 kohaldatavaks.

6.  Käesolevas artiklis ettenähtud otsuse vastuvõtmiseks artikli 68 lõike 2 menetlusega on komisjonil aega kolm kuud, arvates esimesest tööpäevast, mis järgneb teate või taotluse saamise kuupäevale. Ent põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni kolme kuu võrra, eriti kui teates või taotluses või lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed sisuliselt muutuvad. See pikendus on piiratud ühe kuuga, kui asjaomase tegevuse suhtes pädev sõltumatu riigiasutus on leidnud lõike 1 olevat kohaldatava lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud juhtudel.

Kui tegevusele antud liikmesriigis juba kohaldatakse käesoleva artikli menetlust, siis edasisi taotlusi sama tegevuse suhtes samas liikmesriigis, mis esitatakse enne esimese taotlusega alanud ajavahemiku lõppu, ei käsitleta uute menetlustena ja need lahendatakse esimese taotluse kontekstis.

Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamiseks artikli 68 lõike 2 menetlusega.

Need eeskirjad hõlmavad vähemalt järgmist:

a) esimeses lõigus viidatud kolmekuulise ajavahemiku alguskuupäeva avaldamine teavitamiseks Euroopa Liidu Teatajas ja, ajavahemiku pikendamisel, pikendamise kuupäeva ning ajavahemiku teatamine;

b) teate avaldamine lõike 1 võimalikust kohaldatavusest lõike 4 teise või kolmanda lõigu alusel või lõike 5 neljanda lõigu alusel ning

c) kord, kuidas edastada asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohti lõikeid 1 ja 2 puudutavate küsimuste kohta.



III PEATÜKK

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31

XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepingud, mille objektiks on XVII A lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 34–59.

Artikkel 32

XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepinguid, mille objektiks on XVII B lisas loetletud teenused, reguleeritakse üksnes artiklitega 34 ja 43.

Artikkel 33

Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

Lepingud, mille sisuks on nii XVII A lisas kui ka XVII B lisas loetletud teenuste osutamine, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 34–59, kui XVII A lisas loetletud teenuste väärtus on suurem kui XVII B lisas loetletud teenuste väärtus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud kooskõlas artiklitega 34 ja 43.



IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid spetsifikatsioonide ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34

Tehnilised kirjeldused

1.  XXI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused tuuakse ära riigihangete kohta käivas dokumentatsioonis, nagu hanketeated, lepingudokumendid või lisadokumendid. Ostjad peaksid neid tehnilisi kirjeldusi määratledes igal võimalusel arvesse võtma ka puuetega inimeste juurdepääsu või kõigile kasutajatele mõeldud kujunduse kriteeriume.

2.  Tehnilised kirjeldused tagavad võrdse juurdepääsu kõigile pakkujatele ja ei püstita alusetuid tõkkeid riigihanke avamiseks konkurentsile.

3.  Piiramata asjaomase riigi seadustes nõutud tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on kooskõlas ühenduse õigusega, formuleeritakse tehnilised kirjeldused:

a) kas viitega XXI lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja, eelistatuse järjekorras, Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühtsetele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele tehnilistele etalonsüsteemidele, mida on kehtestanud Euroopa standardimisorganid või, nende puudumisel, riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele kinnitustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning toodete kasutamise kohta. Igale viitele peavad järgnema sõnad „või samaväärne”;

b) või ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kaudu; viimased võivad hõlmata ka keskkonnakaitselisi näitajaid. Ent sellised näitajad peavad olema piisavalt täpsed, et pakkujad saaksid kindlaks määrata lepingu sisu ja ostjad otsustada lepingu sõlmimise;

c) või ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kaudu, nagu on märgitud punktis b, viitega punktis a mainitud spetsifikatsioonidele kui vahendile, mis eeldab asjaomaste ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete täitmist;

d) või viitega punktis a mainitud spetsifikatsioonidele teatavate näitajate puhul ja viitega punktis b mainitud ekspluatatsioonilistele või funktsionaalsetele nõuetele muude näitajate puhul.

4.  Kui ostja kasutab lõike 3 punktis a mainitud spetsifikatsioonidele viitamise võimalust, siis ei saa ta pakkumist tagasi lükata põhjusel, et pakutavad tooted või teenused ei vasta tema poolt viidatud spetsifikatsioonidele, kui pakkuja tõendab oma pakkumises ostja jaoks veenvalt, kasutades mis tahes sobivaid vahendeid, et tema pakutavad lahendused rahuldavad tehnilistes kirjeldustes määratletud nõudeid samaväärsel viisil.

Sobivaks vahendiks võib olla tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

5.  Kui ostja kasutab lõikes 3 ettenähtud ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete püstitamise võimalust, siis ei saa ta lükata tagasi toodete, teenuste või ehitustööde pakkumist, mis vastab Euroopa standardit ülevõtvale riiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühtsele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või tehnilisele etalonsüsteemile, mille on kehtestanud Euroopa standardimisorgan, kui need spetsifikatsioonid on tema poolt püstitatud ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kohta.

Oma pakkumises tõendab pakkuja ostja jaoks veenvalt, kasutades mis tahes sobivaid vahendeid, et tema pakutav toode, teenus või ehitustöö rahuldab standardikohaselt ostja püstitatud ekspluatatsioonilisi või funktsionaalseid nõudeid.

Sobivaks vahendiks võib olla tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

6.  Kui ostjad püstitavad ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete hulgas keskkonnakaitselisi nõudeid, nagu on viidatud artikli 3 lõikes b, siis võivad nad kasutada üksikasjalikke spetsifikatsioone või, vajadusel, nende osi, nagu need on määratletud Euroopa või riiklikes või riikidevahelistes ökomärgistes või mis tahes muudes ökomärgistes, tingimusel, et:

 kõnealused spetsifikatsioonid sobivad lepingu objektiks olevate tarnete või teenuste omaduste määratlemiseks,

 ökomärgise nõuded on koostatud teadusliku teabe põhjal,

 ökomärgised on vastu võetud menetlusega, milles saavad osaleda kõik huvitatud osapooled, nagu valitsusorganid, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid, ja

 märgise nõuded on kättesaadavad kõigile huvitatud osapooltele.

Ostjad võivad teatada, et ökomärgisega tooteid ja teenuseid eeldatakse vastavat lepingudokumentides toodud tehnilistele kirjeldustele; nad peavad aktsepteerima iga muud sobivat tõendusvahendit, nagu tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

7.  Käesolevas artiklis tähendavad tunnustatud asutused katsetus- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja järelevalveorganeid, mis vastavad kohaldatavatele Euroopa standarditele.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide tunnustatud asutuste tõendeid.

8.  Kui lepingu sisu seda ei õigusta, siis tehnilised kirjeldused ei viita konkreetsele firmale või allikale või konkreetsele tootmisviisile või kaubamärgile, patendile, tüübile või konkreetsele päritolule või tehasele, millega soodustataks teatavaid ettevõtteid või tooteid või välistataks teised. Erandkorras lubatakse sellist viitamist, kui lepingu sisu pole lõigete 3 või 4 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada; sellisele viitele peavad järgnema sõnad „või samaväärne”;

Artikkel 35

Tehniliste kirjelduste edastamine

1.  Ostjad teevad lepingu sõlmimisest huvitatud ettevõtjate taotlusel neile kättesaadavaks need tehnilised kirjeldused, millele nende asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingutes regulaarselt viidatakse, või need tehnilised kirjeldused, mida nad kavatsevad kohaldada lepingutele, mille kohta avaldatakse perioodilisi eelteateid artikli 41 lõike 1 tähenduses.

2.  Kui kõnealused tehnilised kirjeldused põhinevad ettevõtjatele kättesaadavatel dokumentidel, piisab viitest nimetatud dokumentidele.

Artikkel 36

Variandid

1.  Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine, võivad ostjad võtta arvesse pakkuja esitatud pakkumiste variante, kui need vastavad ostjate kirjeldatud miinimumnõuetele.

Ostjad näitavad spetsifikatsioonis ära, kas nad lubavad variantide esitamist või mitte, ja nende lubamisel toovad ära variantidele esitatavad miinimumnõuded ning konkreetsed nõuded nende esitamise kohta.

2.  Asjade või teenuste hankelepingute sõlmimise menetluses ei tohi ostjad, kes on lubanud variantide esitamist lõike 1 kohaselt, lükata varianti tagasi ainult sel põhjusel, et selle edukaks osutumisel viiks see teenuste hankelepingu sõlmimiseni asjade hankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimiseni teenuste hankelepingu asemel.

Artikkel 37

Allhanked

Hankedokumentides võib ostja paluda või liikmesriik nõuda, et ostja paluks näidata pakkujail oma pakkumistes ära lepingu kõik osad, mis nad kavatsevad lasta teha allhankena kolmandatel osapooltel, ja kõik eeldatavad allhangete täitjad. Kõnealuse teabe esitamine ei piira peamise töövõtja vastutust.

Artikkel 38

Lepingute täitmise tingimused

Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisele eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ja on ära toodud hankekuulutusena kasutatud teates või spetsifikatsioonides. Lepingu täitmist reguleerivad tingimused võivad konkreetselt olla määratud sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste kaalutlustega.

Artikkel 39

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

1.  Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjalt nõuda, et see nimetaks asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustöö teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, kaitset puudutavate sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida kohaldatakse lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes.

2.  Lõikes 1 nimetatud teavet andev ostja palub pakkujatel või lepingu sõlmimise menetluses osalejatel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse teenuse osutamise kohas kehtivaid töökaitse- ja töötingimustealaseid sätteid.

Esimene lõik ei piira artikli 57 kohaldamist.



V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 40

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine

1.  Asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad käesoleva direktiivi eesmärkidele kohandatud menetlusi.

2.  Ostjad võivad valida ükskõik millise artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c kirjeldatud menetluse tingimusel, et hankekuulutus on esitatud vastavalt artiklile 42, arvestades lõike 3 sätteid.

3.  Ostjad võivad kasutada menetlust, mille puhul eelnevat hankekuulutust ei esitata, järgmistel juhtudel:

a) kui eelneva hankekuulutusega menetlusele ei esitatud pakkumisi või sobivaid pakkumisi või taotlusi, eeldusel, et lepingu lähtetingimusi pole vahepeal oluliselt muudetud;

b) kui leping sõlmitakse üksnes teadusuuringute, katsetus-, uurimis- või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi saamiseks või teadusuuringute ja arendustööde kulutuste tasateenimiseks, ning kui selliste lepingute sõlmimine ei piira just viimati nimetatud eesmärke taotlevate edaspidiste lepingute sõlmimist konkursi korras;

c) kui tehnilistel, kunstilistel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab lepingut täita ainult üks konkreetne ettevõtja;

d) juhtudel, kus see on täiesti möödapääsmatu, kuna ostjaile ettenähtamatud sündmused on tekitanud äärmiselt pingelise olukorra, milles ei saa kinni pidada avatud menetluste, piiratud menetluste ja eelneva hankekuulutusega läbirääkimistega menetluste jaoks ettenähtud ajakavast;

e) esialgse tarnija lisatarneid käsitlevate asjade hankelepingute puhul, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ülemäärased tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel;

f) täiendavate ehitustööde või lisateenuste puhul, mida algselt kavandatud projekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid lepingu täitmiseks vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse töövõtja või teenuseosutajaga, kes täidab kõnealust algset lepingut:

 kui sellist täiendavat ehitustööd või lisateenust ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada ilma, et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või

 kui sellised täiendavad ehitustööd või lisateenused on, hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle edaspidistes järkudes vältimatult vajalikud;

g) uusi ehitustöid käsitlevate ehitustööde hankelepingute puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde kordamises, mille kohta samad ostjad on töövõtjaga varem lepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd vastavad hankekuulutuse järel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile; niipea kui esialgse projekti kohta on pakkumisteade avaldatud, tuleb teatada, et võidakse kasutada seda menetlust, ning ostjad peavad artiklite 16 ja 17 sätete kohaldamisel võtma arvesse järgnevate ehitustööde eeldatavat kogumaksumust;

h) tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnete puhul;

i) raamlepingu alusel sõlmitavate lepingute puhul tingimusel, et artikli 14 lõikes 2 viidatud tingimus on täidetud;

j) allahindlusega hangete puhul, kui on võimalik hankida materjale hinnaga, mis on tunduvalt allpool normaalset turuhinda, kasutades eriti soodsat võimalust, mis avaneb väga lühikeseks ajaks;

k) ostude puhul, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel, tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;

l) kui kõnealune teenuste hankeleping on osa täiendavast ideekonkursist, mis on korraldatud käesoleva direktiivi kohaselt ja mis tuleb sõlmida vastavalt asjakohastele eeskirjadele kõnealuse võistluse võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul peetakse läbirääkimisi kõigi võistluse võitjatega.



VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta



1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 41

Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

1.  Ostjad teevad vähemalt kord aastas XV A lisas viidatud perioodilise eelteatega, mille avaldab komisjon või nemad ise, teatavaks oma ostjaprofiili, nagu seda on kirjeldatud XX lisa punkti 2 alapunktis b:

a) materjalitarnete puhul järgneva kaheteistkümne kuu jooksul kavakohaselt sõlmitavate lepingute või raamlepingute eeldatava üldsumma tootevaldkondade kaupa, kui eeldatav üldsumma, arvestades artiklite 16 ja 17 sätteid, on 750 000 eurot või suurem.

Toodete valdkonnad määratakse ostjate poolt viitega ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) nomenklatuurile;

b) teenuste puhul järgneva kaheteistkümne kuu jooksul kavakohaselt sõlmitavate lepingute või raamlepingute eeldatava üldsumma XVII A lisas loetletud teenuste igas kategoorias, milles eeldatav üldsumma, arvestades artiklite 16 ja 17 sätteid, on 750 000 eurot või suurem;

c) ehitustööde puhul põhilised andmed ehitustööde lepingute või raamlepingute kohta, mida nad kavatsevad sõlmida järgneva kaheteistkümne kuu jooksul ja mille eeldatav summa on võrdne artiklis 16 määratletud künnisega, arvestades artikli 17 sätteid, või ületab seda.

Punktides a ja b viidatud teated saadetakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.

Punktis c viidatud teade saadetakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsust, millega kinnitatakse ostjate poolt kavakohaselt sõlmitavate ehitustööde lepingute või raamlepingute plaan.

Ostjad, kes avaldavad perioodilise eelteate oma ostjaprofiilides, saadavad komisjonile elektroonilisel teel teate perioodilise eelteate avaldamisest oma ostjaprofiilis sellises vormis ja järgides sellist teadete elektroonilise edastamise korda, nagu on näidatud XX lisa punktis 3.

Punktides a, b ja c viidatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult siis, kui ostjad kasutavad võimalust pakkumiste saamise ajavahemiku lühendamiseks artikli 45 lõike 4 alusel.

Käesolevat lõiget ei kohaldata menetlustele ilma eelneva hankekuulutuseta.

2.  Ostjad võivad avaldada või lasta komisjonil avaldada eelkõige suuremaid projekte käsitlevaid perioodilisi eelteateid nii, et eelnevas perioodilises eelteates sisaldunud teavet ei korrata, kui on selgesti märgitud, et tegemist on täiendavate teadetega.

3.  Kui ostjad otsustavad sisse seada kvalifitseerimissüsteemi vastavalt artiklile 53, siis tuleb selle süsteemi kohta avaldada XIV lisas viidatud teade, milles näidatakse ära kvalifitseerimissüsteemi eesmärk ning juhatatakse, kust leida selle toimimise reeglid. Kui selle süsteemi kehtivusaeg on pikem kui kolm aastat, avaldatakse asjaomane teade igal aastal. Kui süsteemi kehtivusaeg on lühem, piisab ühest teatest.

Artikkel 42

Hankekuulutusena kasutatavad teated

1.  Asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingute puhul võib hankekuulutuse esitada:

a) XV A lisas viidatud perioodilise eelteatega või

b) XIV lisas viidatud teatega kvalifitseerimissüsteemi olemasolust või

c) XIII A, B või C lisas viidatud hanketeatega.

2.  Dünaamilise hankesüsteemi puhul esitatakse süsteemi hankekuulutus lõike 1 punktis c viidatud hanketeatena, samas kui sellise süsteemi kasutamisel hankekuulutused lepingute sõlmimiseks on XIII D lisas viidatud lihtsustatud hanketeated.

3.  Kui hankekuulutus on esitatud perioodilise eelteatena, siis:

a) nimetatakse teates konkreetselt need asjad, ehitustööd või teenused, mis on sõlmitava lepingu objektiks;

b) öeldakse teates, et leping sõlmitakse piiratud või läbirääkimistega menetluse teel, ilma et edaspidi avaldataks hankekuulutust, ja palutakse huvitatud ettevõtjatel oma huvist kirjalikult teatada ning

c) peab teade olema avaldatud XX lisale vastavalt mitte rohkem kui 12 kuud enne kuupäeva, mil saadetakse artikli 47 lõikes 5 viidatud kutse. Ostja peab kinni artiklis 45 ettenähtud tähtaegadest.

Artikkel 43

Lepingu sõlmimise teated

1.  Ostjad, kes on sõlminud lepingu või raamlepingu, saadavad kahe kuu jooksul lepingu või raamlepingu sõlmimisest XVI lisas viidatud lepingu sõlmimise teate tingimustel, mille komisjon kehtestab artikli 68 lõikes 2 viidatud korra alusel.

Artikli 14 lõike 2 tähenduses raamlepingu alusel sõlmitud lepingute puhul ei pea ostjad saatma iga kõnealuse raamlepingu alusel sõlmitud lepinguga seoses teadet sõlmimismenetluse tulemuste kohta.

Dünaamilisel hankesüsteemil põhineva lepingute sõlmimise puhul saadavad ostjad lepingu sõlmimise teate kahe kuu jooksul pärast iga lepingu sõlmimist. Nad võivad aga koguda selliseid teateid ja saata need kord kvartalis. Sel juhul saadavad nad kogutud teated kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu.

2.  XVI lisa alusel esitatud avaldamiseks mõeldud teave avaldatakse vastavalt XX lisa sätetele. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtinud, nagu saadud pakkumiste arv, ettevõtjate isikud või hinnad.

3.  Kui ostjad sõlmivad uurimis- ja arendusteenuste lepingu (uurimis-arendusleping) menetlusega ilma hankekuulutuseta vastavalt artikli 40 lõike 3 punktile b, siis võivad nad XVI lisa järgi teabe andmisel osutatavate teenuste laadi ja hulga kohta piirduda viitega „uurimis- ja arendusteenused”.

Kui ostjad sõlmivad uurimis-arenduslepingu, mida ei saa sõlmida ilma hankekuulutuseta menetlusega vastavalt artikli 40 lõike 3 punktile b, siis võivad nad XVI lisa järgi teabe andmisel osutatavate teenuste laadi ja hulga kohta piirata teabe andmist ärialase konfidentsiaalsuse huvides.

Sel juhul tagavad ostjad, et käesolevas lõikes ettenähtud teabe avaldamisel ei oleks see vähem üksikasjalik kui teave, mis oli vastavalt artikli 42 lõikele 1 avaldatud hankekuulutuse teates.

Kvalifikatsioonisüsteemi kasutamisel tagavad ostjad, et see teave ei oleks vähem üksikasjalik kui artikli 53 lõike 7 alusel koostatud kvalifitseeritud teenusepakkujate loendis viidatud kategooria.

4.  XVII B lisas loetletud teenustele sõlmitavate lepingute puhul näitavad ostjad teates ära, kas nad on avaldamisega nõus.

5.  Vastavalt XVI lisale esitatud teave, mis on märgistatud avaldamiseks mittemõelduna, avaldatakse üksnes lihtsustatud kujul vastavalt XX lisale, et seda kasutada statistika tegemiseks.

Artikkel 44

Teadete vorm ja avaldamisviis

1.  Teadetes tuuakse ära XIII, XIV, XV A, XV B ja XVI lisas mainitud teave ning vajadusel ka igasugune muu teave, mida ostjad peavad kasulikuks, ja teate vorm vastab standardvormile, mille komisjon on kinnitanud artikli 68 lõikes 2 viidatud korras.

2.  Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliste vahenditega XX lisa punktis 3 näidatud vormis ja korras või muude vahenditega.

Artiklites 41, 42 ja 43 viidatud teated avaldatakse vastavalt XX lisa punkti 1 lõikudes a ja b toodud avaldamise tehnilistele näitajatele.

3.  Elektroonilised teated, mis on elektrooniliste vahenditega koostatud ja edastatud vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamise korrale, avaldatakse mitte hiljem kui viie päeva jooksul, arvates nende saatmisest.

Teated, mis ei ole edastatud vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamise korrale, avaldatakse mitte hiljem kui 12 päeva jooksul, arvates nende saatmisest. Ent erandjuhtudel avaldatakse artikli 42 lõike 1 punktis c viidatud hanketeated ostja nõudel viie päeva jooksul, kui teade on saadetud faksiga.

4.  Hanketeated avaldatakse täies ulatuses ostja valikul ühes ühenduse ametlikest keeltest ja see lähtekeelne versioon on teate ainus autentne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ühenduse ametlikes keeltes.

Kulud, mis on seotud teadete avaldamisega komisjoni poolt, kannab ühendus.

5.  Teateid ja nende sisu ei tohi avaldada riigi tasandil enne seda kuupäeva, mil need saadetakse komisjonile.

Riigi tasandil avaldatavad teated ei sisalda muud teavet kui see, mis saadeti komisjonile või avaldati ostjaprofiilis vastavalt artikli 41 lõike 1 esimesele lõigule, kuid seal näidatakse ära kuupäev, mil teade saadeti komisjonile või avaldati ostjaprofiilis.

Perioodilisi eelteateid ei tohi avaldada ostjaprofiilis enne teate saatmist komisjonile, et need avaldatakse sellisel kujul; neis märgitakse ära sellise teate saatmise kuupäev.

6.  Ostjad tagavad, et nad saaksid esitada tõendid teadete saatmise kuupäevade kohta.

7.  Komisjon annab ostjale kinnituse saadetud teabe avaldamise kohta, märkides ära avaldamise kuupäeva. Selline kinnitus on tõendiks avaldamise kohta.

8.  Ostjad võivad lõigete 1–7 alusel avaldada hanketeateid, millele ei laiene käesolevas direktiivis toodud avaldamisnõuded.



2. jagu

Tähtajad

Artikkel 45

Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad

1.  Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtaegade määramisel võtavad ostjad eriti arvesse lepingu keerulisust ja pakkumise koostamiseks vajalikku aega, piiramata sealjuures käesolevas artiklis toodud miinimumtähtaegade kohaldamist.

2.  Avatud menetluse puhul on pakkumiste vastuvõtmise minimaalne tähtaeg 52 päeva, arvates hanketeate väljasaatmise päevast.

3.  Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul, mille kohta on avaldatud eelnev hankekuulutus, kohaldatakse järgmist korda:

a) artikli 42 lõike 1 punkti c alusel avaldatud hanketeate või artikli 47 lõike 5 alusel ostjate poolt saadetud kutse vastusena saadetavate osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg on üldreeglina mitte vähem kui 37 päeva teate või kutse saatmise päevast ja ei saa mingil juhul olla lühem kui 22 päeva, kui teade saadetakse avaldamiseks mingite muude vahenditega peale elektrooniliste vahendite või faksi, ning mitte vähem kui 15 päeva, kui teade saadetakse nimetatud vahenditega;

b) pakkumiste laekumise tähtaeg võidakse määrata ostja ja valitud kandidaatide vastastikusel kokkuleppel tingimusel, et kõikidele pakkujatele antakse pakkumiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks võrdselt aega;

c) kui pole võimalik jõuda kokkuleppele pakkumiste vastuvõtmise tähtaja suhtes, siis määrab ostja tähtaja, mis üldreeglina on vähemalt 24 päeva ja ei ole mingil juhul vähem kui 10 päeva, arvates pakkumiskutse kuupäevast.

4.  Kui ostjad on XX lisa alusel avaldanud artikli 41 lõikes 1 viidatud perioodilise eelteate, siis on pakkumiste saamise minimaalne tähtaeg avatud menetluse korral üldreeglina mitte vähem kui 36 päeva ja ei saa mingil juhul olla alla 22 päeva teate saatmise päevast.

Sellised lühendatud tähtajad on lubatud tingimusel, et perioodilises eelteates sisaldub lisaks XV A lisa I osas nõutud teabele kogu XV A lisa II osas nõutud teave, kuivõrd viimane on kättesaadav teate avaldamise ajal, ja et teade on saadetud avaldamiseks ajavahemikus 52 päevast kuni 12 kuuni enne artikli 42 lõike 1 punktis c viidatud hanketeate saatmise kuupäeva.

5.  Kui teated koostatakse ja saadetakse elektrooniliste vahenditega vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamiskorrale, siis võib osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaegu läbirääkimistega menetluse korral piirata ning pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu avatud menetluse korral lühendada seitsme päeva võrra.

6.  Välja arvatud juhul, kus tähtajad kehtestatakse lõike 3 punkti b alusel vastastikusel kokkuleppel, võib pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse puhul veel lühendada viie päeva võrra, kui ostja võimaldab elektrooniliste vahenditega piiramatu ja täieliku otsese juurdepääsu hankedokumentidele ja kõigile lisadokumentidele, arvates kuupäevast, mil XX lisa alusel avaldatakse hankekuulutusena kasutatud teade. Teates peab olema toodud Interneti-aadress, kus see dokumentatsioon on kättesaadav.

7.  Avatud menetlusel ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni alla 15 päeva, arvates hanketeate saatmise kuupäevast.

Ent kui hanketeade ei ole edastatud faksi või elektrooniliste vahenditega, siis ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni avatud menetlusel alla 22 päeva, arvates hanketeate edastamise kuupäevast.

8.  Artikli 42 lõike 1 punkti c alusel avaldatud hanketeate või artikli 47 lõike 5 alusel ostjate saadetud kutse vastusena saadetud osalemistaotluste vastuvõtmisel ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia tähtaja lühendamiseni alla 15 päeva, arvates hanketeate või kutse saatmise kuupäevast.

Piiratud ja läbirääkimistega menetluse puhul ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul, välja arvatud pakkumiste esitamise tähtaja kehtestamine vastastikusel kokkuleppel lõike 3 punkti b järgi, viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni alla 10 päeva, arvates pakkumiskutse kuupäevast.

9.  Kui hankedokumendid ja lisadokumendid või täiendav teave ei ole mis tahes põhjusel esitatud artiklites 46 ja 47 toodud tähtajaks, kuigi neid nõuti aegsasti, või kui pakkumist saab teha ainult pärast kohalesõitmist või hankedokumente toetavate lisadokumentide kohapealset läbivaatamist, siis pikendatakse pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu sellele vastavalt, välja arvatud juhul, kus pakkumiste esitamise tähtaeg kehtestatakse vastastikusel kokkuleppel lõike 3 punkti b järgi, nii et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid olla kursis kogu pakkumise ettevalmistamiseks vajaliku teabega.

10.  XXII lisas on toodud käesolevas artiklis ettenähtud tähtaegade kokkuvõtlik tabel.

Artikkel 46

Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

1.  Avatud menetlusel, kus ostjad ei paku elektrooniliste vahenditega piiramatut ja täielikku otsest juurdepääsu tehnilistele kirjeldustele ja kõikidele lisadokumentidele artikli 45 lõike 6 alusel, saadetakse tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid ettevõtjaile kuue päeva jooksul, arvates nõude saamisest, eeldades, et nõue esitati aegsasti enne pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lõppu.

2.  Tingimusel, et tehniliste kirjeldustega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, esitavad ostjad või pädevad osakonnad selle hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtaega.

Artikkel 47

Kutse esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi

1.  Piiratud ja läbirääkimisega menetluse korral saadavad ostjad valitud kandidaatidele üheaegselt kirjaliku kutse esitada oma pakkumised või alustada läbirääkimisi. Kutse kandidaatidele sisaldab kas:

 tehnilist kirjeldust ja mis tahes lisadokumentide koopiat või

 viidet, kuidas leida esimeses taandes nimetatud tehnilisi kirjeldusi ja lisadokumente, kui need on tehtud elektrooniliste vahenditega otseselt kättesaadavaks vastavalt artikli 45 lõikele 6.

2.  Kui tehnilised kirjeldused ja/või mis tahes lisadokumendid on mõne muu asutuse valduses peale ostjate, kes vastutavad lepingu sõlmimise menetluse eest, siis näidatakse kutses ära aadress, kust neid tehnilisi kirjeldusi ja dokumente võib nõuda, ja vajadusel ka selliste dokumentide taotlemise viimane kuupäev, rahasumma, mis tuleb maksta nende saamiseks, ja maksmise kord. Pädev osakond saadab dokumendid ettevõtjale viivitamatult pärast nõude saamist.

3.  Täiendavat teavet tehniliste kirjelduste või lisadokumentide kohta saadab ostja või pädev osakond mitte hiljem kui kuus päeva enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu, kui seda teavet on nõutud aegsasti.

4.  Lisaks sellele peab kutse sisaldama vähemalt järgmist:

a) kus vajalik, täiendavate dokumentide nõudmise viimane tähtaeg ja selliste dokumentide eest makstav rahasumma ning maksetingimused;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu need tuleb saata, ning keel või keeled, milles need tuleb koostada;

c) viide avaldatud hanketeatele;

d) viide kõigile lisatud dokumentidele;

e) lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui neid pole ära toodud teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, mida kasutatakse hankekuulutusena;

f) lepingu sõlmimise kriteeriumide suhtelised kaalud või vajadusel selliste kriteeriumide tähtsusjärjestus, kui seda teavet pole ära toodud hanketeates, teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust või teavet tehniliste kirjelduste kohta.

5.  Kui hankekuulutus on esitatud perioodilise eelteatena, siis kutsuvad ostjad hiljem, enne pakkujate või läbirääkimistes osalejate väljavalimist, kõiki kandidaate üles kinnitama asjaomase lepingu kohta avaldatava üksikasjaliku teabe alusel oma huvitatust.

See üleskutse sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) pakkumiste konkursil ülesseatavate tarnete ja teenuste laad ja kogus, sealhulgas kõik täiendavaid lepinguid puudutavad valikuvariandid ja võimalusel hinnanguline tähtaeg uuendatavate lepingute valikuvariantide kasutamiseks, pakkumiste konkursile ülesseatavate ehitustööde, tarnete ja teenuste laad ja kogus ning võimalusel tulevaste hankekuulutuste hinnangulised avaldamiskuupäevad;

b) menetluse tüüp: piiratud või läbirääkimistega;

c) vajadusel kuupäev, mil asjade kohaletoimetamine või ehitustööde või teenuste täitmine peaks algama või lõppema;

d) pakkumisdokumentide nõuete esitamise aadress ja lõpukuupäev ning keel või keeled, milles need tuleb koostada;

e) lepingu sõlmiva asutuse aadress ja teave tehniliste kirjelduste kohta ning muude dokumentide saamiseks vajalik teave;

f) majanduslikud ja tehnilised tingimused, finantsgarantiid ja ettevõtjatelt nõutav teave;

g) rahasumma, mis tuleb maksta pakkumisdokumentide saamiseks, ja maksmise kord;

h) pakkumiste konkursi objektiks oleva lepingu vorm: ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või nende kombinatsioon; ning

i) lepingu sõlmimise kriteeriumid ja nende suhtelised kaalud või, vajadusel, selliste kriteeriumide tähtsusjärjestus, kui seda teavet pole ära toodud eelteates või teavet tehnilises kirjelduses või kutses esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi.



3. jagu

Teatamine ja teave

Artikkel 48

Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

1.  Kogu käesolevas jaotises viidatud teatamine ja teabevahetus võib toimuda posti, faksi, elektrooniliste vahenditega lõigete 4 ja 5 alusel, telefoniga juhtudel ja asjaoludel, millele on viidatud lõikes 6, või nende vahendite kombineerimisega ostja valikul.

2.  Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja seega mitte piirama ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

3.  Teatamine ja teabe vahetamine ning salvestamine toimub nii, et oleks tagatud andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalustaotluste konfidentsiaalsuse säilimine ning pakkumiste sisu ja osalemistaotluste kättesaadavus ostjaile tutvumiseks alles pärast seda, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

4.  Elektrooniliseks sidepidamiseks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldkättesaadavad ja üldkasutatavate info- ja sidetehnoloogia toodetega ühilduvad.

5.  Pakkumiste elektroonilise edastamise ja vastuvõtmise ning osalemistaotluste vastuvõtmise vahenditele kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) teave pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks, sealhulgas krüpteerimiseks vajalik teave tehniliste kirjelduste kohta on kättesaadav kõigile huvitatud osapooltele. Edasi, pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilise vastuvõtmise vahendid vastavad XXIV lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad direktiivi 1999/93/EÜ artikli 5 alusel nõuda, et elektroonilise pakkumisega peaks olema kaasas täiustatud tehnoloogial põhinev elektrooniline allkiri, mis vastaks kõnealuse artikli lõike 1 nõuetele;

c) liikmesriigid võivad sisse viia või ülal pidada vabatahtlikke akrediteerimisskeeme, mille eesmärgiks on tõsta nende seadmete töö sertifitseerimise taset;

d) pakkujad või kandidaadid kohustuvad enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja lõppu esitama artikli 52 lõigetes 2 ja 3, artiklites 53 ja 54 mainitud dokumendid, sertifikaadid ja deklaratsioonid, kui neid pole olemas elektroonilisel kujul.

6.  Osalemistaotluste edastamisel kehtivad järgmised eeskirjad:

a) lepingu sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;

b) telefoni teel taotluse esitamisel saadetakse enne taotluste vastuvõtmise tähtaja lõppu kirjalik kinnitus;

c) ostjad võivad nõuda, et faksi teel esitatud osalemistaotlused kinnitataks posti või elektrooniliste vahenditega saadetud taotlusega, kui see on vajalik juriidilise tõendi saamiseks. Ostja peaks sellised nõuded, koos tähtaegadega kinnituse saatmiseks posti või elektrooniliste vahenditega, esitama hankekuulutusena kasutatud teates või artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses.

Artikkel 49

Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

1.  Ostjad teavitavad asjaomaseid ettevõtjaid võimalikult kiiresti raamlepingu või lepingu sõlmimise või dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta tehtud otsustest ja ka põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, milleks oli välja kuulutatud pakkumiste konkurss, otsustati menetlust uuesti alustada või dünaamilist hankesüsteemi mitte sisse seada; see teave esitatakse kirjalikult, kui ostjailt seda palutakse.

2.  Asjaomase osapoole nõudel teavitavad ostjad võimalikult kiiresti:

 iga kandidaati, keda ei valitud, tema taotluse tagasilükkamise põhjustest,

 iga pakkujat, kelle pakkumine tagasi lükati, selle tagasilükkamise põhjustest, sealjuures artikli 34 lõigetes 4 ja 5 viidatud juhtudel põhjustest, miks otsustati, et tegemist pole samaväärsusega või et ehitustööd, asjad või teenused ei vasta ekspluatatsioonilistele või funktsionaalsetele nõuetele,

 iga vastuvõetava pakkumise teinud pakkujat teavitatakse väljavalitud pakkumise omadustest ja suhtelistest eelistest ning teatatakse talle ka väljavalitud pakkuja nimi või osapooled, kellega sõlmiti raamleping.

Selleks kuluv aeg ei tohi mingil juhul olla pikem kui 15 päeva kirjaliku järelepärimise saamisest.

Ent ostjad võivad otsustada, et teatavaid andmeid lepingu või raamleping sõlmimise või dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta, millele on viidatud lõikes 1, tuleb mitte avaldada, kui sellise teabe avaldamine takistaks seaduste jõustamist või poleks muul põhjusel kooskõlas üldsuse huvidega või kahjustaks mõne konkreetse avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja, sealhulgas lepingu sõlminud ettevõtja seaduslikke huve või segaks ettevõtjate ausat konkureerimist.

3.  Ostjad, kes seavad sisse kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, teavitavad taotlejaid oma otsusest kvalifitseerimise kohta kuue kuu jooksul.

Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui neli kuud taotluse esitamisest, teatab ostja taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest pikema otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja.

4.  Taotlejaid, kelle kvalifikatsioon tunnistati ebapiisavaks, teavitatakse sellest otsusest ja põhjustest võimalikult kiiresti ja mitte mingil juhul hiljem kui 15 päeva jooksul, arvates otsuse kuupäevast. Põhjenduste aluseks on artikli 53 lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimiskriteeriumid.

5.  Ostjad, kes seavad sisse kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, võivad mõne ettevõtja diskvalifitseerida ainult artikli 53 lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumide alusel. Kavatsusest ettevõtjat diskvalifitseerida teatatakse talle kirjalikult ette vähemalt 15 päeva enne diskvalifitseerimise jõustumise kuupäeva, näidates ära selle sammu põhjuse või põhjused.

Artikkel 50

Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

1.  Ostjad säilitavad iga lepingu kohta piisavat teavet, et võimaldada neil hiljem põhjendada otsuseid, mis on seotud:

a) ettevõtjate kvalifitseerimise ja väljavalimise ning lepingute sõlmimisega;

b) menetluste kasutamisega, mil artikli 40 lõike 3 alusel ei avaldata eelnevat hankekuulutust;

c) käesoleva jaotise III–VI peatüki mittekohaldamisega I jaotise II peatüki ja käesoleva jaotise II peatüki alusel tehtavate eranditega.

Ostjad võtavad vajalikud meetmed, et dokumenteerida elektrooniliste vahenditega toimuva lepingute sõlmimise menetluse käik.

2.  Nimetatud teavet säilitatakse vähemalt neli aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva, nii et ostjal on selle ajavahemiku jooksul võimalik esitada komisjonile vajalikku teavet, kui viimane seda nõuab.



VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51

Üldsätted

1.  Osalejate väljavalimiseks lepingute sõlmimise menetluses:

a) ostjad, olles näinud ette eeskirjad ja kriteeriumid pakkujate või kandidaatide väljajätmiseks artikli 54 lõigete 1, 2 või 4 alusel, jätavad välja ettevõtjad, kes vastavad nendele eeskirjadele ja kriteeriumidele;

b) nad valivad välja pakkujad ja kandidaadid vastavalt objektiivsetele eeskirjadele ja kriteeriumidele, mis on toodud ära artiklis 54;

c) piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul, mille kohta on avaldatud eelnev hankekuulutus, vähendavad nad vajadusel artikli 54 alusel kandidaatide arvu, kes on välja valitud punktide a ja b järgi.

2.  Kui hankekuulutusena kasutatakse teadet kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, siis lepingute sõlmimise menetluses nende osalejate väljavalimiseks, kellega sõlmida konkreetsed, hanke väljakuulutamise eesmärgiks olnud lepingud, ostjad:

a) kvalifitseerivad ettevõtjad artikli 53 sätete alusel;

b) kohaldavad niimoodi kvalifitseeritud ettevõtjatele lõike 1 neid sätteid, mis puudutavad piiratud või läbirääkimistega menetlusi.

3.  Ostjad kontrollivad, et väljavalitud pakkujate esitatud pakkumised vastaksid pakkumiste eeskirjadele ja nõuetele ja sõlmivad lepingu artiklites 55 ja 57 toodud kriteeriumide alusel.



1. jagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52

Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

1.  Osalejate väljavalimisel piiratud ja läbirääkimistega menetluse jaoks ei tohi ostjad oma kvalifitseerimisotsustuse tegemisel või kriteeriumide ja eeskirjade ajakohastamisel:

a) kehtestada mõnede ettevõtjate suhtes haldus-, tehnilisi või finantstingimusi, mida teiste suhtes ei kehtestata;

b) nõuda katseid või tõendeid, mis dubleerivad juba olemasolevat objektiivset tõendusmaterjali.

2.  Kui ostjad nõuavad sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist ettevõtja vastavuse kohta teatavatele kvaliteedi tagamise standarditele, viitavad nad asjakohastele kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis põhinevad Euroopa standardite seeriatel, mida on sertifitseerinud Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Nad aktsepteerivad ka ettevõtjate teisi tõendeid samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

3.  Ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul ja üksnes sobivatel juhtudel võivad ostjad nõuda ettevõtjate tehnilise võimekuse kontrollimiseks ülevaadet keskkonnameetmetest, mida ettevõtja suudab lepingu täitmisel rakendada. Sellistel juhtudel, kui ostjad nõuavad sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist ettevõtja vastavuse kohta teatavatele keskkonnajuhtimise standarditele, viitavad nad keskkonnajuhtimise skeemidele (EMAS) või asjakohastele keskkonnajuhtimise standarditele, mis põhinevad asjaomastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel, mida on sertifitseerinud ühenduse õigusele või asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Nad aktsepteerivad ka ettevõtjate teisi tõendeid samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

Artikkel 53

Kvalifitseerimissüsteemid

1.  Ostjad võivad soovi korral seada sisse ettevõtjate kvalifitseerimissüsteemi ja rakendada seda.

Kvalifitseerimissüsteemi kehtestavad või rakendavad ostjad tagavad, et ettevõtjail oleks igal ajal võimalik taotleda kvalifitseerimist.

2.  Lõikes 1 ettenähtud süsteemil võivad olla erinevad kvalifitseerimisetapid.

Seda rakendatakse objektiivsete kvalifitseerimiskriteeriumide ja -eeskirjade alusel, mille kehtestab ostja.

Kui need kriteeriumid ja eeskirjad hõlmavad tehnilisi kirjeldusi, siis rakendatakse artikli 34 sätteid. Kriteeriume ja eeskirju võib vastavalt vajadusele ajakohastada.

3.  Lõikes 2 viidatud kvalifitseerimise kriteeriumid ja eeskirjad võivad sisaldada ka välistamiskriteeriume, mis on loetletud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 45 ja mida rakendatakse sealsamas toodud tingimustel.

Kui ostja on telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, siis sisaldavad need kriteeriumid ja eeskirjad direktiivi 2004/18/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume.

4.  Kui lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad hõlmavad nõudeid ettevõtja majandus- ja rahandussuutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel viidata teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nonde ettevõtjate vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu kvalifitseerimissüsteemi kehtimise jooksul, kõnealustelt ettevõtjatelt saadud sellekohase kohustuse esitamisel.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtjate grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtjate suutlikkusele.

5.  Kui lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad hõlmavad nõudeid ettevõtja tehnilisele ja/või professionaalsele suutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel viidata teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu kvalifitseerimissüsteemi kehtimise jooksul, näiteks kõnealustelt ettevõtetelt saadud kohustuse esitamisel anda vajalikud ressursid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete võimetele.

6.  Ettevõtja nõudel teatatakse talle lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad. Nende kriteeriumide ja eeskirjade uuendamisest teatatakse huvitatud ettevõtjatele.

Kui ostja leiab, et teatavate teiste isikute või asutuste kvalifitseerimissüsteem vastab tema nõuetele, siis teatab ta huvitatud ettevõtjatele niisuguste teiste isikute või asutuste nimed.

7.  Kvalifitseeritud ettevõtjate kohta peetakse kirjalikku registrit, mille võib jagada kategooriateks vastavalt lepingute tüüpidele, mille puhul kvalifitseerimine kehtib.

8.  Kvalifitseerimissüsteemi siseseadmisel või rakendamisel järgivad ostjad eriti artikli 41 lõike 3 sätteid kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teadete kohta, artikli 49 lõigete 3, 4 ja 5 sätteid kvalifitseerimistaotluse esitanud ettevõtjatele antava teabe kohta, artikli 51 lõike 2 sätteid osalejate väljavalimise kohta, kui hankekuulutusena kasutatakse teadet kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, ja ka artikli 52 sätteid haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikuse tunnustamise kohta.

9.  Kui hankekuulutus on esitatud teatena kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta, valitakse piiratud pakkumismenetluse pakkujad või läbirääkimistega menetlustes osalejad kvalifitseerunud kandidaatide hulgast kõnealuse süsteemi kohaselt.

Artikkel 54

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

1.  Avatud menetluse jaoks valikukriteeriumide kehtestamisel toimivad ostjad objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, mis on kättesaadavad huvitatud ettevõtjatele.

2.  Ostjad, kes valivad kandidaate piiratud ja läbirääkimistega menetluste jaoks, toimivad objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, mis nad on kehtestanud ja mis on kättesaadavad huvitatud ettevõtjatele.

3.  Piiratud ja läbirääkimistega menetlustel võib kriteeriumide aluseks olla ostja objektiivne vajadus vähendada kandidaatide arvu tasemeni, mis oleks õigustatud lepingu sõlmimise menetluse konkreetsete näitajate ja selle täitmiseks vajalike vahendite tasakaalustamise seisukohast. Valitud kandidaatide arvu puhul võetakse siiski arvesse piisava konkurentsi tagamise vajadust.

4.  Lõigetes 1 ja 2 toodud kriteeriumid võivad sisaldada ka välistamiskriteeriume, mis on loetletud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 45 ja mida rakendatakse sealsamas toodud tingimustele.

Kui ostja on telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, siis sisaldavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid ja eeskirjad direktiivi 2004/…/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume.

5.  Kui lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja majandus- ja rahandussuutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel ja konkreetse lepinguga seoses toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul tõendab ettevõtja ostjale, et vajalikud vahendid on tema käsutuses, näiteks nendelt ettevõtetelt saadud sellekohase kohustuse esitamisel.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete suutlikkusele.

6.  Kui lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja tehnilisele ja/või professionaalsele suutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel ja konkreetse lepinguga seoses toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja kõnealuste ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu lepingu täitmise aja vältel, näiteks nendelt ettevõtetelt saadud kohustuse esitamisel anda vajalikud ressursid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete võimetele.



2. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 55

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

1.  Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, on ostja poolt lepingu sõlmimisel aluseks võetud kriteeriumideks:

a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult kõige soodsama pakkumise alusel, siis mitmesugused kriteeriumid, mis on seotud kõnealuse lepingu sisuga, nagu tarnetähtaeg või pakkumise täitmise tähtaeg, ekspluatatsioonikulud, tasuvus, kvaliteet, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaomadused, tehnilised väärtused, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, varuosadega seoses võetavad kohustused, tarnekindlus ja hind; või

b) üksnes madalaim hind.

2.  Mõjutamata kolmanda punkti sätteid, määrab ostja lõike 1 punktis a viidatud juhul suhtelise kaalukuse, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise leidmiseks.

Nimetatud kaalukus võib väljenduda selles, et nähakse ette sobiv maksimaalse ulatusega mõõteskaala.

Kui ostja arvates ei ole kaalumine veenvatel põhjustel võimalik, siis järjestab ostja kriteeriumid nende tähtsuse vähenemise järjekorras.

Suhtelise kaalukuse või tähtsuse järjestus tuuakse vajadusel ära hankekuulutusena kasutatavas teates või artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses kinnitada oma huvitatust, pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi või tehnilistes kirjeldustes.

Artikkel 56

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et ostjad võivad kasutada elektroonilisi oksjoneid.

2.  Avatud, piiratud ja eelneva hankekuulutusega läbirääkimistega menetlusel võivad ostjad otsustada, et kui lepingu tehnilisi kirjeldusi on võimalik täpselt kindlaks määrata, siis eelneb lepingu sõlmimisele elektrooniline oksjon.

Samadel asjaoludel võib elektroonilise oksjoni pidada pakkumiste konkursi avamiseks lepingute sõlmimisel artiklis 15 viidatud dünaamilise hankesüsteemi kasutamisega.

Elektrooniline oksjon põhineb:

a) kas üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse kõige madalama hinna alusel,

b) või hindadel ja tehnilises kirjelduses toodud pakkumise komponentide uutel väärtustel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise alusel.

3.  Ostjad, kes otsustavad korraldada elektroonilise oksjoni, märgivad selle asjaolu ära hankekuulutusena kasutatavas teates.

Tehnilistes kirjeldustes tuuakse muu hulgas ära järgmised üksikasjad:

a) pakkumise komponendid, mille väärtused pannakse elektroonilisele oksjonile, tingimusel, et need on mõõdetavad ja neid saab väljendada arvude või protsentidega;

b) esitatavatele väärtustele seatud piirangud, kuivõrd need tulenevad lepingu objektiga seotud tehnilistest kirjeldustest;

c) elektroonilise oksjoni käigus pakkujaile kättesaadavaks tehtav teave ja, vajadusel, millal see neile kättesaadavaks tehakse;

d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni läbiviimise käigu kohta;

e) tingimused, mille alusel pakkujad saavad teha pakkumisi, ja konkreetselt väikseimad erinevused, mida nõutakse pakkumisel, kui vajalik;

f) asjakohane teave kasutatava elektroonilise varustuse ja ühenduse loomise korra ning tehnilise korralduse kohta.

4.  Enne elektroonilise oksjoni juurde asumist teevad ostjad pakkumiste esialgse täieliku hindamise lepingu sõlmimise kriteeriumi või kriteeriumide ja neile omistatud kaalukuse alusel.

Kõiki pakkujaid, kes on esitanud vastuvõetavad pakkumised, kutsutakse üheaegselt üles esitama elektrooniliste vahenditega uusi hindu ja/või uusi väärtusi; selles üleskutses tuuakse ära kogu asjakohane teave, kuidas igaüks saab ühendada end kasutatava elektroonilise varustusega, ja teatatakse elektroonilise oksjoni alguse kuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitmes järjestikuses etapis. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete väljasaatmise kuupäeva.

5.  Kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise alusel, siis lisatakse kutsele asjaomase pakkumise täieliku hindamise tulemus, mis saadi artikli 55 lõike 2 esimeses lõigus viidatud kaalukuste kasutamisega.

Kutses tuuakse ära ka matemaatiline võrrand, mida kasutatakse elektroonilisel oksjonil pakkumiste automaatseks ümberjärjestamiseks esitatavate uute hindade ja/või uute väärtuste alusel. See võrrand sisaldab kõigi majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramiseks esitatud kriteeriumide kaalumist, nagu oli näidatud hankekuulutusena kasutatud teates või tehnilistes kirjeldustes; selleks aga vähendatakse eelnevalt kõiki väärtuste vahemikke kindlaksmääratud väärtusteni.

Variantide lubamisel tuuakse ära eraldi võrrand iga variandi jaoks.

6.  Elektroonilise oksjoni iga etapi vältel saadavad ostjad kõikidele pakkujatele kohe piisavat teavet, mis võimaldab neil endil määrata mis tahes hetkel oma pakkumise koha pakkumiste järjestuses. Nad võivad saata ka muud teavet teiste esitatud hindade või väärtuste kohta tingimusel, et see on ette nähtud tehnilises kirjelduses. Nad võivad igal ajal teatada ka osalejate arvu oksjoni käesolevas etapis. Mingil juhul ei tohi nad aga elektroonilise oksjoni mis tahes etapis avaldada pakkujate nimesid.

7.  Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel alljärgneval viisil:

a) kutses oksjonist osavõtuks teatavad nad ette selle lõppemise kuupäeva ja kellaaja;

b) kui nad enam ei saa uusi hindu või uusi väärtusi, mis vastavad väikseima erinevuse nõuetele. Sel juhul teatavad ostjad kutses oksjonist osavõtuks ajavahemiku, mille möödumisel viimase pakkumise saamisest nad lõpetavad elektroonilise oksjoni;

c) kui täitub oksjoni etappide arv, mis oli kindlaks määratud kutses oksjonist osavõtuks.

Kui ostjad on otsustanud sulgeda elektroonilise oksjoni punkti c alusel, võib-olla kasutades ka punktis b toodud korraldust, siis kutses oksjonist osavõtuks näidatakse oksjoni kõigi etappide toimumise ajad.

8.  Pärast elektroonilise oksjoni sulgemist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste alusel ning artikli 55 põhjal lepingu.

9.  Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid võtta ette ebaausal eesmärgil ega kasutada neid konkurentsi kõrvaldamiseks, piiramiseks või moonutamiseks ja nad ei tohi muuta lepingu eesmärki, mis on välja kuulutatud hankekuulutusena kasutatud teates ja tehnilises kirjelduses.

Artikkel 57

Ebanormaalselt madalad pakkumised

1.  Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja pakkumise koostisosade kohta enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi, mida ta asjakohaseks peab.

Need täpsustused võivad konkreetselt puudutada:

a) tootmisprotsessi, pakutavate teenuste või ehitusmeetodi majanduslikku külge;

b) valitud tehnilisi lahendusi ja/või erandlikult soodsaid tingimusi, mida pakkuja saab kasutada kaupade tarnimisel, teenuste osutamisel või ehitustöö tegemisel;

c) pakkuja pakutava toote, teenuse või ehitustöö originaalsust;

d) tööde teostamise, teenuste osutamise või tarnete tegemise kohas kehtivatest töökaitset ja töötingimusi puudutavatest sätetest kinnipidamist;

e) võimalust, et pakkuja saab abi riigilt.

2.  Ostja kontrollib neid koostisosi pakkuja küsitlemisega, võttes arvesse esitatavaid tõendeid.

3.  Kui ostja teeb kindlaks, et pakkumine on ebaharilikult madala hinnaga, kuna pakkuja on saanud abi riigilt, siis võib sellise pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast vestlust pakkujaga, kui pakkuja ei suuda ostja määratud piisava ajavahemiku jooksul tõendada, et kõnealust abi oli antud seaduslikul alusel. Kui ostja lükkab neil asjaoludel pakkumise tagasi, siis teavitab ta sellest komisjoni.



3. jagu

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 58

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse pakkumistele, mis hõlmavad tooteid kolmandatest riikidest, millega ühendus ei ole mitmepoolselt ega kahepoolselt sõlminud kokkulepet, mis tagaks ühenduse ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu nende kolmandate riikide turgudele. See ei piira ühenduse ja ühenduse liikmesriikide kohustusi kolmandate riikide suhtes.

2.  Asjade hankelepingu sõlmimiseks tehtud pakkumise võib tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal, mille päritolu on kindlaks määratud vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 31 ), ületab 50 % pakkumises sisalduvate toodete kogumaksumusest. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse telekommunikatsioonivõrgu seadmetes kasutatavat tarkvara tootena.

3.  Kui teisest lõigust ei tulene teisiti, siis kahe või enama pakkumise korral, mis on artiklis 55 sätestatud kriteeriumide seisukohast samaväärsed, eelistatakse pakkumisi, mida ei või lõike 2 alusel tagasi lükata. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse selliste pakkumiste hindu võrdsetena, kui hinnaerinevus ei ole suurem kui 3 %.

Pakkumist ei eelistata teisele, nagu on sätestatud esimeses lõigus, kui selle vastuvõtmine sunniks ostjat hankima olemasolevatest seadmetest erinevate tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse, tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel või ebaproportsionaalselt suured kulud.

4.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta kolmandatest riikidest pärit toodete osakaalu kindlaksmääramisel lõike 2 alusel arvesse neid kolmandaid riike, kelle suhtes nõukogu otsusega kohaldatakse lõike 1 alusel käesoleva direktiivi sätteid.

5.  Komisjon esitab nõukogule aastaaruande, alustades käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva esimese aasta teisest poolaastast, mis kajastab mitmepoolsetel või kahepoolsetel läbirääkimistel tehtud edusamme ühenduse ettevõtjate juurdepääsu tagamisel kolmandate riikide turgudele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades, kõnealuste läbirääkimiste tulemusi ja kõigi sõlmitud kokkulepete praktilist rakendamist.

Nõukogu võib nimetatud edusamme silmas pidades komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega käesoleva artikli sätteid muuta.

Artikkel 59

Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist üldistest õigusalastest või praktilistest raskustest, mida nende ettevõtjad teenuste hankelepingute sõlmimisel kolmandates riikides kogevad ja millest need neile ette kannavad.

2.  Komisjon teatab nõukogule enne 31. detsembrit 2005 ja seejärel kindlate ajavahemike järel kolmandates riikides sõlmitavatest teenuste hankelepingutest ja nende riikidega selleteemalistel läbirääkimistel, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames saavutatud edusammudest.

3.  Komisjon püüab pöördumisega asjaomase kolmanda riigi poole parandada olukorda kõikjal, kus ta lõikes 2 viidatud ettekannete või muu teabe põhjal leiab, et teenuste hankelepingute sõlmimise kontekstis kolmas riik:

a) ei võimalda ühenduse ettevõtjatele sama tõhusat juurdepääsu teenuste hankelepingute sõlmimisele, kui ühendus võimaldab nimetatud riigi ettevõtjatele, või

b) ei kohtle ühenduse ettevõtjaid võrdselt oma riigi ettevõtjatega või paku samu konkurentsivõimalusi kui oma riigi ettevõtjatele või

c) kohtleb teiste kolmandate riikide ettevõtjaid paremini kui ühenduse ettevõtjaid.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist õigusalastest või praktilistest raskustest, mida nende ettevõtjad lepinguid sõlmida püüdes kogevad kolmandates riikides XXIII lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumise tõttu, millest ettevõtjad neile ette kannavad.

5.  Lõigetes 3 ja 4 viidatud asjaoludel võib komisjon igal ajal teha ettepaneku, et nõukogu otsustaks katkestada või piirata otsuses nimetatud ajavahemikuks teenuste hankelepingute sõlmimise:

a) ettevõtjatega, kelle suhtes kehtib kõnealuse kolmanda riigi õigus;

b) ettevõtjatega, kes on seotud punktis a määratletud ettevõtjatega ja kellel, kuigi nende registrijärgne asukoht on ühenduses, ei ole otsest ega toimivat seost liikmesriigi majandusega;

c) ettevõtjatega, kelle esitatud pakkumiste sisuks on kõnealusest kolmandast riigist pärit teenused.

Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega niipea kui võimalik.

Komisjon võib teha ettepaneku kõnealuste meetmete kohta omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

6.  Käesolev artikkel ei mõjuta ühenduse kohustuste täitmist kolmandate maade suhtes, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest riigihangete kohta, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.



III JAOTIS

IDEEKONKURSSIDE KORRALDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 60

Üldsätted

1.  Ideekonkursi korraldamise eeskirjad kehtestatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 ning artiklite 61 ja 63–66 nõuetega ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

2.  Ideekonkursil osalemist ei piirata:

a) viitamisega liikmesriigi territooriumile või selle osale;

b) põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Artikkel 61

Künnised

1.  Käesolevat jaotist kohaldatakse ideekonkurssidele, mis korraldatakse osana teenuste hankimise menetlusest, kus hanke eeldatav väärtus ilma käibemaksuta on ►M5  412 000 eurot ◄ või suurem.Käesolevas lõikes tähendab künnis teenuste hankelepingu eeldatavat väärtust ilma käibemaksuta, kuid koos kõikvõimalike preemiate ja/või maksetega osavõtjaile.

2.  Käesolev jaotis kehtib kõikidele ideekonkurssidele, kus konkursi preemiate ja osavõtjatele tehtavate maksete summa on ►M5  412 000 eurot ◄ või suurem.

Käesolevas lõikes tähendab künnis auhindade ja maksete kogusummat koos selle teenuste hankelepingu eeldatava väärtusega ilma käibemaksuta, mis võidakse hiljem sõlmida artikli 40 lõike 3 järgi, kui ostja ei välista sellist sõlmimist konkursikutses.

Artikkel 62

Väljajäetud ideekonkursid

Käesolevat jaotist ei kohaldata:

1) konkurssidele, mis korraldatakse samadel juhtudel kui artiklites 20, 21 ja 22 viidatud teenuste hankelepingute puhul;

2) ideekonkurssidele, mis korraldatakse sellise tegevuse läbiviimiseks asjaomases liikmesriigis, mille puhul komisjoni otsusega on kehtestatud artikli 30 lõike 1 kohaldatavus või kus seda peetakse kohaldatavaks tolle artikli lõike 4 teise või kolmanda lõigu või lõike 5 neljanda lõigu alusel.

Artikkel 63

Eeskirjad teatamise ja läbipaistvuse kohta

1.  Ostjad, kes soovivad korraldada ideekonkurssi, kuulutavad konkursi välja konkursiteate avaldamisega. Ostjad, kes on korraldanud ideekonkursi, avaldavad selle tulemuste kohta teate. Konkursiteade sisaldab XVIII lisas viidatud teavet ja teade ideekonkursi tulemuste kohta sisaldab XIX lisas viidatud teavet vormis, mis vastab komisjoni poolt artikli 68 lõikes 2 viidatud korras vastuvõetavale standardvormile.

Teade ideekonkursi tulemuste kohta edastatakse komisjonile kahe kuu jooksul pärast konkursi lõppu tingimustel, mis komisjon kehtestab artikli 68 lõikes 2 viidatud korras. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad võivad kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtida, nagu saadud projektide või plaanide arv, ettevõtjate isikud ja pakutud hinnad.

2.  Artikli 44 lõiked 2–8 kehtivad ka teadetele ideekonkursside kohta.

Artikkel 64

Teatamisvahendid

1.  Kõikidele konkursside kohta avaldatavatele teadetele kehtivad artikli 48 lõiked 1, 2 ja 4.

2.  Sidevahendid, teabevahetus ja salvestamine on sellised, et oleks tagatud kogu konkursist osavõtjatele edastatud teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning et žürii tutvuks plaanide ja projektide sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja lõppu.

3.  Plaanide ja projektide elektroonilise vastuvõtu seadmetele kehtivad järgmised eeskirjad:

a) asjaomastele osapooltele on kättesaadav teave tehniliste kirjelduste kohta, mis on vajalik plaanide ja projektide elektrooniliseks esitamiseks, sealhulgas krüpteerimiseks. Lisaks sellele vastavad plaanide ja projektide elektroonilise vastuvõtmise vahendid XXIV lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad juurutada või säilitada vabatahtlikke akrediteerimisskeeme, mille eesmärgiks on tõsta nende seadmete töö sertifitseerimise taset.

Artikkel 65

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate ning žürii valimise eeskirjad

1.  Ideekonkursside korraldamisel rakendavad ostjad käesoleva direktiivi sätetele kohandatud eeskirju.

2.  Kui ideekonkursist saab osa võtta piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

3.  Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on konkursil osalejatest sõltumatud. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žürii liikmetest olema sama või samaväärne kvalifikatsioon.

Artikkel 66

Žürii otsused

1.  Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.

2.  Ta tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud plaanide ja projektidega ning teeb otsuse ainult konkursiteates näidatud kriteeriumide alusel.

3.  Ta esitab projektide järjestuse ettekandes, millele žürii liikmed kirjutavad alla; žürii arvestab iga projekti väärtusi ja teeb oma märkused ning toob välja selgitamist vajavad punktid.

4.  Anonüümsust tuleb säilitada niikaua, kuni žürii on kokku leppinud oma arvamuse või otsuse suhtes.

5.  Vajadusel võib lasta kandidaatidel vastata žürii protokolli kantud küsimustele projektide mis tahes külgede selgitamiseks.

6.  Žüriiliikmete ja kandidaatide dialoogi kohta koostatakse täielik protokoll.



IV JAOTIS

STATISTIKAALASED KOHUSTUSED, TÄITEVVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 67

Statistikaalased kohustused

1.  Liikmesriigid tagavad, et vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras võetavatele meetmetele saab komisjon igal aastal statistilise aruande, mis käsitleb liikmesriikide ja I–X lisas nimetatud tegevusliikide lõikes nende lepingute kogumaksumust, mis on sõlmitud väiksema summa ulatuses kui artiklis 16 nimetatud künnis, kuid mille suhtes kohaldataks käesolevat direktiivi juhul, kui künniseid poleks.

2.  Mis puudutab II, III, V, IX ja X lisas viidatud tegevuste kategooriaid, siis tagavad liikmesriigid, et komisjon saab hiljemalt 31. oktoobriks 2004 statistilise aruande lepingutest, mis on sõlmitud eelmisel aastal, ja enne iga aasta 31. oktoobrit iga järgneva aasta lepingutest, vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras võetavatele meetmetele. Statistilises aruandes peab olema toodud teave, mis on vajalik kokkuleppe õige rakendamise kontrollimiseks.

Esimeses lõigus nõutud teave ei sisalda teavet XVII A lisa 8. kategoorias loetletud uurimis-arendusteenuste, XVII A lisa 5. kategoorias loetletud telekommunikatsiooniteenuste, mille ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) numbrid vastavad CPC viitenumbritele 7524, 7525 ja 7526, või XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingute kohta.

3.  Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kord kehtestatakse nii, et oleks tagatud, et:

a) haldusliku lihtsustamise huvides võib väiksema maksumusega lepingud välja jätta tingimusel, et sellega ei ohustata statistika kasutuskõlblikkust;

b) järgitakse teabe konfidentsiaalsuse säilitamise nõuet.

▼M8

Artikkel 68

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab nõukogu otsusega 71/306/EMÜ ( 32 ) asutatud komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt neli, kaks ja kuus nädalat.

5.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 69

Künniste läbivaatamine

1.   ►M8  Komisjon kontrollib artiklis 16 sätestatud künniseid iga kahe aasta tagant, alates 30. aprillist 2004, ja muudab neid vajaduse korral, pidades silmas teist lõiku. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 68 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 68 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust. ◄

Künniste summa arvutamisel võetakse aluseks riikide vääringute keskmine päevakurss SDRides 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale künnise muutmisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Niimoodi muudetud künniste väärtus ümardatakse vajadusel allapoole lähima tuhande euroni, et tagada kokkuleppes SDRides ettenähtud künniste kehtivatest väärtustest kinnipidamine.

2.   ►M8  Koos lõike 1 alusel toimuva künniste muutmisega kohandab komisjon ka artiklis 61 (ideekonkursid) sätestatud künnised vastavaks teenuste hankelepingute puhul kehtivatele muudetud künnistele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 68 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 68 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust. ◄

Lõike 1 alusel kehtestatud künniste väärtusi, mis on väljendatud valuutaliidus mitteosalevate liikmesriikide vääringus, muudetakse põhimõtteliselt iga kahe aasta tagant, alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Nende väärtuste arvutamisel võetakse aluseks riikide vääringute keskmine päevakurss eurodes 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale künnise muutmisele eelneva augustikuu viimasel päeval.

3.  Lõikes 1 viidatud muudetud künnised, nende väärtused riikide vääringutes ja lõikes 2 viidatud kohandatud künnised avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas novembrikuu alguses pärast nende muutmist.

▼M8

Artikkel 70

Muudatused

1.  Artikli 68 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt võib komisjon muuta

a) XX lisas viidatud andmete saatmise ja avaldamise korda, arvestades tehnika arengut või halduslikke põhjusi;

b) artiklites 41, 42, 43 ja 63 viidatud teadete koostamise, edastamise, saamise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

c) artikli 67 lõigetes 1 ja 2 viidatud statistiliste aruannete kasutamise, koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda artikli 67 lõikes 3 ette nähtud lihtsustamise huvides.

2.  Komisjon võib muuta järgmisi elemente:

a) I kuni X lisas toodud ostjate loendit, et need täidaksid artiklites 2 kuni 7 sätestatud kriteeriume;

b) ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

c) XVII lisas toodud nomenklatuuri viitamisnumbreid, kuni see ei muuda käesoleva direktiivi sisulist ulatust, ja samas lisas loetletud teenusekategooriate piires kõnealuse nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

d) XII lisas toodud nomenklatuuri viitamisnumbreid, kuni see ei muuda käesoleva direktiivi sisulist ulatust, ja kõnealuse nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

e) XI lisa;

f) XXIV lisa punktides a, f ja g viidatud elektrooniliste vastuvõtmisseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi;

g) artikli 69 lõike 1 teises lõigus ja artikli 69 lõike 2 teises lõigus toodud arvutusmeetodite tehnilisi protseduure.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 68 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 68 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

▼B

Artikkel 71

Käesoleva direktiivi rakendamine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Käesoleva direktiivi artikli 6 elluviimiseks vajalike sätete rakendamiseks võivad liikmesriigid kasutada lisaaega kuni 35 kuud pärast esimeses lõigus ettenähtud tähtaja lõppu.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikli 30 sätteid kohaldatakse alates 30. aprillist 2004.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 72

Järelevalvemehhanismid

Vastavalt 25. veebruari 1992. aasta nõukogu direktiivile 92/13/EMÜ vee-, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta ( 33 ) tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi elluviimise tõhusate, avalikkusele kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismidega.

Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või luua sõltumatu organi.

Artikkel 73

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/38/EMÜ, piiramata liikmesriikide kohustusi XXV lisas toodud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade suhtes.

Viiteid tühistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt XXVI lisas toodud vastavustabelile.

Artikkel 74

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 75

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M7




I LISA

Ostjad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites

Belgia

 Distrigaz

 Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, nende tegevuse selles osas.

 Fluxys

Bulgaaria

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 soojusenergia tootmiseks või transportimiseks litsentsitud üksused:

 АЕЦ Козлодуй – ЕАД

 Брикел – ЕАД

 „Бул Еко Енергия” ЕООД

 „ГЕРРАД” АД

 Девен АД

 ТЕЦ „Марица 3” – АД

 „Топлина електроенергия газ екология” ООД

 Топлофикация Бургас – ЕАД

 Топлофикация Варна – ЕАД

 Топлофикация Велико Търново – ЕАД

 Топлофикация Враца – ЕАД

 Топлофикация Габрово – ЕАД

 Топлофикация Казанлък – ЕАД

 Топлофикация Лозница – ЕАД

 Топлофикация Перник – ЕАД

 ЕВН България Топлофикация – Пловдив – ЕАД

 Топлофикация Плевен – ЕАД

 Топлофикация Правец – ЕАД

 Топлофикация Разград – ЕАД

 Топлофикация Русе – ЕАД

 Топлофикация Сливен – ЕАД

 Топлофикация София – ЕАД

 Топлофикация Шумен – ЕАД

 Топлофикация Ямбол – ЕАД

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 gaasi transportimiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:

 Булгаргаз ЕАД

 Булгартрансгаз ЕАД

 Балкангаз 2000 АД

 Бургасгаз ЕАД

 Варнагаз АД

 Велбъждгаз АД

 Газо-енергийно дружество-Елин Пелин ООД

 Газинженеринг ООД

 Газоснабдяване Асеновград АД

 Газоснабдяване Бургас ЕАД

 Газоснабдяване Враца ЕАД

 Газоснабдяване Нова Загора АД

 Газоснабдяване Нови Пазар АД

 Газоснабдяване Попово АД

 Газоснабдяване Първомай АД

 Газоснабдяване Разград АД

 Газоснабдяване Русе ЕАД

 Газоснабдяване Стара Загора ООД

 Добруджа газ АД

 Дунавгаз АД

 Каварна газ ООД

 Камено-газ ЕООД

 Кнежа газ ООД

 Кожухгаз АД

 Комекес АД

 Консорциум Варна Про Енерджи ООД

 Костинбродгаз ООД

 Ловечгаз 96 АД

 Монтанагаз АД

 Овергаз Инк. АД

 Павгаз АД

 Плевенгаз АД

 Правецгаз 1 АД

 Примагаз АД

 Промишлено газоснабдяване ООД

 Раховецгаз 96 АД

 Рилагаз АД

 Севлиевогаз-2000 АД

 Сигаз АД

 Ситигаз България АД

 Софиягаз ЕАД

 Трансгаз Енд Трейд АД

 Хебросгаз АД

 Централ газ АД

 Черноморска технологична компания АД

 Ямболгаз 92 АД

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid gaasi ja soojusenergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punktide a ja b alusel.

Näiteks:

 RWE Transgas Net, s.r.o.

 Pražská plynárenská, a.s.

 Severomoravská plynárenská, a.s.

 Plzeňská teplárenská, a.s.

 Pražská teplárenská a.s.

Taani

 Üksused, mis jaotavad gaasi või soojusenergiat seaduse „Lov om varmeforsyning” (vt 17. juuli 2005. aasta konsolideerimisseadus) § 4 kohaselt välja antud tegevusloa alusel.

 Üksused, mis transpordivad gaasi „Lov om naturgasforsyning” (vt 8. mai 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1116) § 10 kohaselt välja antud litsentsi alusel.

 Üksused, mis transpordivad gaasi 25. aprilli 2006. aasta „Bekendtgørelse nr. 361 om rørledningsanlæg på dansk kontinentalsokkelområde til transport af kulbrinter” kohaselt välja antud tegevusloa alusel.

 Gaasi transport, mida teostavad Energinet Danmark või täielikult Energinet Danmarki omandis olevad tütarettevõtjad seaduse „Lov om Energinet Danmark” (vt 20 detsembri 2004. aasta seadus nr 1384) § 2 lõigete 2 ja 3 alusel.

Saksamaa

Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad energiat teistele ettevõtetele või haldavad energiavõrku või kellel on omandiõiguse alusel energiavõrgu käsutusõigus 24. aprilli 1998. aasta seaduse „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. novembril 2006), artikli 3 lõike 18 alusel.

Eesti

 Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel.

 AS Kohtla-Järve Soojus

 AS Kuressaare Soojus

 AS Võru Soojus

Iirimaa

 Bord Gáis Éireann

 Muud üksused, millele Energeetika Reguleerimise Komisjon võib olla andnud õigusakti „Gas Acts 1976 to 2002” alusel välja litsentsi maagaasi jaotamiseks või transportimiseks.

 Õigusakti „Electricity Regulation Act 1999” alusel litsentsi saanud üksused, kes koostootmisjaamade operaatoritena tegelevad soojusenergia jaotamisega.

Kreeka

 „Δημόσια Επιχείρηση Αερίου (Δ.ΕΠ.Α.) Α.Ε.”, mis transpordib ja jaotab gaasi vastavalt seadusele nr 2364/95, mida on muudetud seadustega nr 2528/97, 2593/98 ja 2773/99.

 Διαχειριστής Εθνικού Συστήματος Φυσικού Αερίου (ΔΕΣΦΑ) Α.Ε.

Hispaania

 Enagas, S.A.

 Bahía de Bizkaia Gas, S.L.

 Gasoducto Al Andalus, S.A.

 Gasoducto de Extremadura, S.A.

 Infraestructuras Gasistas de Navarra, S.A.

 Regasificadora del Noroeste, S.A.

 Sociedad de Gas de Euskadi, S.A

 Transportista Regional de Gas, S.A.

 Unión Fenosa de Gas, S.A.

 Bilbogas, S.A.

 Compañía Española de Gas, S.A.

 Distribución y Comercialización de Gas de Extremadura, S.A.

 Distribuidora Regional de Gas, S.A.

 Donostigas, S.A.

 Gas Alicante, S.A.

 Gas Andalucía, S.A.

 Gas Aragón, S.A.

 Gas Asturias, S.A.

 Gas Castilla – La Mancha, S.A.

 Gas Directo, S.A.

 Gas Figueres, S.A.

 Gas Galicia SDG, S.A.

 Gas Hernani, S.A.

 Gas Natural de Cantabria, S.A.

 Gas Natural de Castilla y León, S.A.

 Gas Natural SDG, S.A.

 Gas Natural de Alava, S.A.

 Gas Natural de La Coruña, S.A.

 Gas Natural de Murcia SDG, S.A.

 Gas Navarra, S.A.

 Gas Pasaia, S.A.

 Gas Rioja, S.A.

 Gas y Servicios Mérida, S.L.

 Gesa Gas, S.A.

 Meridional de Gas, S.A.U.

 Sociedad del Gas Euskadi, S.A.

 Tolosa Gas, S.A.

Prantsusmaa

 „Gaz de France”, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta seaduse „Loi no46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) alusel.

 „GRT Gaz”, gaasitranspordivõrgu haldaja.

 8. aprilli 1946. aasta seaduse „Loi no46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) artiklis 23 nimetatud üksused, mis jaotavad gaasi (segamajanduslikud jaotusettevõtted, régies'd või muud sellesarnased piirkondlikest või kohalikest omavalitsustest koosnevad teenistused), näiteks „Gaz de Bordeaux”, „Gaz de Strasbourg”.

 Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad soojusenergiat.

Itaalia

 „SNAM Rete Gas SpA, S.G.M. e EDISON T. e S.”, mis transpordib gaasi.

 Üksused, mis jaotavad gaasi, millist tegevust reguleerivad seaduste konsolideeritud tekstid ja mida otseselt kontrollivad kohalike omavalitsuste ja provintside avalikud teenistused, nagu on kinnitatud 15. oktoobri 1925. aasta õigusaktiga „Regio Decreto No2578”, 4. oktoobri 1986. aasta õigusaktiga „D.P.R. No902” ja 23. mai 2000. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No164” artiklitega 14 ja 15.

 Üksused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat 29. mai 1982. aasta seaduse nr 308 „Norme sul contenimento dei consumi energetici, lo sviluppo delle fonti rinnovabili di energia, l'esercizio di centrali elettriche alimentate con combustibili diversi dagli idrocarburi” artikli 10 alusel.

 Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat.

 „Società di trasporto regionale”, kelle tariifi on heaks kiitnud „Autorità per l'energia elettrica ed il gas”.

Küpros

Läti

 Akciju sabiedrība „Latvijas gāze”.

 Kohalike omavalitsuste avalik-õiguslikud üksused, mis varustavad elanikkonda soojusenergiaga.

Leedu

 Akcinė bendrovė „Lietuvos dujos”

 Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning transpordivad, jaotavad ja tarnivad gaasi vastavalt Leedu Vabariigi maagaasiseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 89-2743, 2000; nr 43- 1626, 2007).

 Üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ja tarnivad soojusenergiat vastavalt Leedu Vabariigi soojusenergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 51-2254, 2003; nr 130-5259, 2007).

Luksemburg

 Société de transport de gaz SOTEG S.A.

 Gaswierk Esch-Uelzecht S.A.

 Service industriel de la Ville de Dudelange.

 Service industriel de la Ville de Luxembourg.

 Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis vastutavad soojusenergia jaotamise eest.

Ungari

 Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162-163 ja õigusakti „2003. évi XLII. törvény a földgázellátásról” kohaselt välja antud tegevusloa alusel.

 Üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162-163 ja õigusakti „2005. évi XVIII. törvény a távhőszolgáltatásról” kohaselt välja antud tegevusloa alusel.

Malta

 Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation)

Madalmaad

 Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud munitsipaalasutused „Gemeentewet” alusel. Näiteks: NV Nederlandse Gasunie

 Munitsipaal- või provintsi asutused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusaktide „Gemeentewet” või „Provinciewet” alusel.

 Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat.

Austria

 Üksused, millel on tegevusluba gaasi transportimiseks või jaotamiseks seaduse „Energiewirtschaftsgesetz, dRGBl. I”, lk. 1451-1935 või seaduse „Gaswirtschaftgesetz, BGBl. I” nr 121/2000 (muudetud redaktsioon) alusel.

 Üksused, millel on tegevusluba soojusenergia transportimiseks või jaotamiseks seaduse „Gewerbeordnung, BGBl.” nr 194/1994 (muudetud redaktsioon) alusel.

Poola

Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, muu hulgas:

 Dolnośląska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. we Wrocławiu

 Europol Gaz S.A Warszawa

 Gdańskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej Sp. z o.o.

 Górnośląska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Zabrze

 Karpacka Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. w Tarnowie

 Komunalne Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej Sp. z o.o., Karczew

 Mazowiecka Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. Warszawa

 Miejskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej S. Α., Tarnów

 OPEC Grudziądz Sp. z o.o.

 Ostrowski Zakład Ciepłowniczy S.A., Ostrów Wielkopolski

 Pomorska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Gdańsk

 Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej – Gliwice Sp. z o.o.

 Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej w Dąbrowie Górniczej S.A.

 Stołeczne Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej S.A., Warszawa

 Wielkopolska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o, Poznań

 Wojewódzkie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej w Legnicy S.A.

 Zakład Energetyki Cieplnej w Wołominie Sp. z o.o.

 Zespół Elektrociepłowni Bydgoszcz S.A.

 Zespół Elektrociepłowni Bytom S.A.

 Elektrociepłownia Zabrze S.A.

 Ciepłownia Łańcut Sp. z.ο.ο.

Portugal

Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi järgmiste õigusaktide alusel:

 Decreto-Lei no 30/2006, de 15 de Fevereiro, que estabelece os princípios gerais de organização e funcionamento do Sistema Nacional de Gás Natural (SNGN), bem como o exercício das actividades de recepção, armazenamento, transporte, distribuição e comercialização de gás natural;

 Decreto-Lei no 140/2006, de 26 de Julho, que desenvolve os princípios gerais relativos à organização e funcionamento do SNGN, regulamentando o regime jurídico aplicável ao exercício daquelas actividades.

Rumeenia

 „Societatea Națională de Transport Gaze Naturale Transgaz – SA Mediaș”

 SC Distrigaz Sud SA

 E. ON Gaz România SA

 E.ON Gaz Distribuție SA– Societăți de distribuție locală

Sloveenia

Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt õigusaktile „Energetski zakon (Uradni list RS, 79/99)” ja üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat omavalitsuste otsuse alusel:



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

5226406

Javno Podjetje Energetika Ljubljana D.O.O.

1000

Ljubljana

5796245

Podjetje Za Oskrbo Z Energijo Ogrevanje Piran D.O.O. Piran

6330

Piran – Pirano

5926823

Jeko — In, Javno Komunalno Podjetje, D.O.O., Jesenice

4270

Jesenice

1954288

Geoplin Plinovodi D.O.O.

1000

Ljubljana

5034477

Plinarna Maribor, Družba Za Proizvodnjo, Distribucijo Energentov, Trgovino In Storitve D.D.

2000

Maribor

5705754

Petrol Energetika D.O.O. Ravne Na Koroškem

2390

Ravne Na Koroškem

5789656

Javno Podjetje Plinovod Sevnica

8290

Sevnica

5865379

Adriaplin Podjetje Za Distribucijo Zemeljskega Plina D.O.O. Ljubljana

1000

Ljubljana

5872928

Mestni Plinovodi Distribucija Plina D.O.O.

6000

Koper – Capodistria

5914531

Energetika Celje Javno Podjetje D.O.O.

3000

Celje

5015731

Javno Komunalno Podjetje Komunala Trbovlje D.O.O.

1420

Trbovlje

5067936

Komunala D.O.O. Javno Podjetje Murska Sobota

9000

Murska Sobota

5067804

Javno Komunalno Podjetje Komunala Kočevje D.O.O.

1330

Kočevje

1574558

Oks Občinske Komunalne Storitve D.O.O. Šempeter Pri Gorici

5290

Šempeter Pri Gorici

1616846

Energetika Preddvor, Energetsko Podjetje D.O.O.

4205

Preddvor

5107199

Javno Podjetje Toplotna Oskrba, D.O.O., Maribor

2000

Maribor

5231787

Javno Podjetje Komunalna Energetika Nova Gorica D.O.O.

5000

Nova Gorica

5433215

Toplarna Železniki, Proizvodnja In Distribucija Toplotne Energije D.O.O.

4228

Železniki

5545897

Toplarna Hrastnik, Javno Podjetje Za Proizvodnjo, Distribucijo In Prodajo Toplotne Energije, D.O.O.

1430

Hrastnik

5615402

Spitt D.O.O. Zreče

3214

Zreče

5678170

Energetika Nazarje D.O.O.

3331

Nazarje

5967678

Javno Podjetje Dom Nazarje, Podjetje Za Oskrbo Z Energijo In Vodo Ter Upravljanje Z Mestnimi Napravami D.O.O.

3331

Nazarje

5075556

Loška Komunala, Oskrba Z Vodo In Plinom, D.D. Škofja Loka

4220

Škofja Loka

5222109

Komunalno Podjetje Velenje D.O.O. Izvajanje Komunalnih Dejavnosti D.O.O.

3320

Velenje

5072107

Javno Komunalno Podjetje Slovenj Gradec D.O.O.

2380

Slovenj Gradec

5073162

Komunala Slovenska Bistrica, Podjetje Za Komunalne In Druge Storitve, D.O.O.

2310

Slovenska Bistrica

Slovakkia

 Üksused, mis tegelevad vastava loa alusel gaasi tootmise, jaotamise, transportimise, hoiustamise ja tarnimisega elanikkonnale seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt.

 Üksused, mis tegelevad vastava loa alusel soojusenergia tootmise, jaotamise ja tarnimisega elanikkonnale seaduse nr 657/2004 Coll. kohaselt.

 Näiteks:

 

 Slovenský plynárenský priemysel, a.s.

Soome

Riiklikud või muud üksused, mis haldavad gaasi transpordivõrku ja transpordivad või jaotavad gaasi õigusakti „Maakaasumarkkinalaki/naturgasmarknadslagen (508/2000)” peatüki 3(1) või peatüki 6(1) kohaselt välja antud litsentsi alusel ning omavalitsuste üksused või riiklikud ettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad soojusenergiat või tarnivad soojusenergiat võrkudesse.

Rootsi

 Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi või soojusenergiat seaduse „Lagen (1978:160) om vissa rörledningar” kohaselt välja antud kontsessiooni alusel.

Ühendkuningriik

 Riiklik gaasi transportija vastavalt seaduse „Gas Act 1986” artikli 7 lõikele 1.

 Isik, kes on kuulutatud gaasi tarnivaks ettevõtteks „Gas (Northern Ireland) Order 1996” artikli 8 alusel.

 Kohalik omavalitsus, mis pakub või haldab püsivõrku elanikkonnale soojusenergia tootmise, transportimise või jaotamise teenuse osutamiseks.

 Isik, kes on saanud litsentsi „Electricity Act 1989” artikli 6 lõike 1 punkti a alusel ja kelle litsents sisaldab kõnealuse seaduse artikli 10 lõikes 3 viidatud sätteid.




II LISA

Ostjad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

Belgia

 Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, nende tegevuse selles osas.

 Société de Production d'Electricité/Elektriciteitsproductie Maatschappij.

 Electrabel/Electrabel

 Elia

Bulgaaria

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:

 АЕЦ Козлодуй – ЕАД

 Болкан Енерджи АД

 Брикел – ЕАД

 Българско акционерно дружество Гранитоид АД

 Девен АД

 ЕВН България Електроразпределение АД

 ЕВН България Електроснабдяване АД

 ЕЙ И ЕС – 3С Марица Изток 1

 Енергийна компания Марица Изток III – АД

 Енерго-про България – АД

 ЕОН България Мрежи АД

 ЕОН България Продажби АД

 ЕРП Златни пясъци АД

 ЕСО ЕАД

 ЕСП „Златни пясъци” АД

 Златни пясъци-сервиз АД

 Калиакра Уинд Пауър АД

 НЕК ЕАД

 Петрол АД

 Петрол Сторидж АД

 Пиринска Бистрица-Енергия АД

 Руно-Казанлък АД

 Сентрал хидроелектрик дьо Булгари ЕООД

 Слънчев бряг АД

 ТЕЦ – Бобов Дол ЕАД

 ТЕЦ – Варна ЕАД

 ТЕЦ „Марица 3” – АД

 ТЕЦ Марица Изток 2 – ЕАД

 Топлофикация Габрово – ЕАД

 Топлофикация Казанлък – ЕАД

 Топлофикация Перник – ЕАД

 Топлофикация Плевен – ЕАД

 ЕВН България Топлофикация – Пловдив – ЕАД

 Топлофикация Русе – ЕАД

 Топлофикация Сливен – ЕАД

 Топлофикация София – ЕАД

 Топлофикация Шумен – ЕАД

 Хидроенергострой ЕООД

 ЧЕЗ България Разпределение АД

 ЧЕЗ Електро България АД

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid elektrienergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti c alusel.

Näiteks:

 ČEPS, a.s.

 ČEZ, a. s.

 Dalkia Česká republika, a.s.

 PREdistribuce, a.s.

 Plzeňská energetika a.s.

 Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s.

Taani

 Üksused, mis toodavad elektrienergiat õigusakti „Lov om elforsyning” (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 10 kohaselt välja antud litsentsi alusel.

 Üksused, mis tegelevad elektrienergia ülekandmisega õigusakti „Lov om elforsyning” (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 19 kohaselt välja antud litsentsi alusel.

 Elektrienergia ülekandmine, mida teostavad „Energinet Danmark” või täielikult „Energinet Danmarki” omandis olevad tütarettevõtjad seaduse „Lov om Energinet Danmark” (vt 20. detsembri 2004. aasta seadus nr 1384) § 2 lõigete 2 ja 3 alusel.

Saksamaa

Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad energiat teistele ettevõtetele või haldavad energiavõrku või kellel on omandiõiguse alusel energiavõrgu käsutusõigus 24. aprilli 1998. aasta seaduse „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. detsembril 2006) artikli 3 lõike 18 alusel.

Eesti

 Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel:

 AS Eesti Energia,

 OÜ Jaotusvõrk (Jaotusvõrk LLC);

 AS Narva Elektrijaamad;

 OÜ Põhivõrk.

Iirimaa

 The Electricity Supply Board

 ESB Independent Energy [ESBIE – elektrienergia tarnimine].

 Synergen Ltd. [elektrienergia tootmine].

 Viridian Energy Supply Ltd. [elektrienergia tarnimine].

 Huntstown Power Ltd. [elektrienergia tootmine].

 Bord Gáis Éireann [elektrienergia tarnimine].

 Elektrienergia tarnijad ja tootjad, kes on saanud litsentsi „Electricity Regulation Act 1999” alusel.

 EirGrid plc

Kreeka

„Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού Α.Ε.”, mis on moodustatud seadusega nr 1468/1950 „περί ιδρύσεως της ΔΕΗ” ja mis tegutseb seaduse nr 2773/1999 ja presidendi dekreedi nr 333/1999 alusel.

Hispaania

 Red Eléctrica de España, S.A.

 Endesa, S.A.

 Iberdrola, S.A.

 Unión Fenosa, S.A.

 Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A.

 Electra del Viesgo, S.A.

 Muud üksused, mis tegelevad elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotamisega seaduse „Ley 54/1997, de 27 de noviembre, del Sector eléctrico” ja selle rakendusaktide alusel.

Prantsusmaa

 „Électricité de France”, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta seaduse „Loi no46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) alusel.

 „RTE”, elektrienergia ülekandevõrgu haldaja.

 8. aprilli 1946. aasta seaduse „Loi no46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) artiklis 23 nimetatud üksused, mis jaotavad elektrienergiat (segamajanduslikud jaotusettevõtted, régies d või muud sellesarnased piirkondlikest või kohalikest omavalitsustest koosnevad teenistused), näiteks „Gaz de Bordeaux”, „Gaz de Strasbourg”.

 Compagnie nationale du Rhône

 Electricité de Strasbourg

Itaalia

 „Gruppo Enel” ettevõtted, millel on tegevusluba elektrienergia tootmiseks, ülekandeks ja jaotamiseks vastavalt 16. märtsi 1999. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo” nr 79, mida hiljem on muudetud ja täiendatud.

 TERNA- Rete elettrica nazionale SpA

 Muud ettevõtted, mis tegutsevad 16. märtsi 1999. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No79” kohaselt välja antud kontsessioonide alusel.

Küpros

 Η Αρχή Ηλεκτρισμού Κύπρου established by the περί Αναπτύξεως Ηλεκτρισμού Νόμο, Κεφ. 171.

 „Διαχειριστής Συστήματος Μεταφοράς”, mis on asutatud kooskõlas õigusakti „Περί Ρύθμισης της Αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου 122(Ι) του 2003” artikliga 57.

Muud isikud, üksused ja ettevõtted, kes tegelevad direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 3 loetletud tegevusega ja kes tegutsevad õigusakti „περί Ρύθμισης της αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου του 2003 {Ν. 122(Ι)/2003}” artikli 34 kohaselt antud tegevusloa alusel.

Läti

VAS „Latvenergo” ja muud ettevõtted, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat ning mis teevad oste seaduse „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel.

Leedu

 Riigiettevõte „Ignalina Nuclear Power Plant”

 Akcinė bendrovė „Lietuvos energija”

 Akcinė bendrovė „Lietuvos elektrinė”

 Akcinė bendrovė „Rytų skirstomieji tinklai”

 Akcinė bendrovė „VST”

 Muud üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, kannavad üle ja tarnivad elektrienergiat vastavalt Leedu Vabariigi elektrienergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 66-1984, 2000; nr 107- 3964, 2004) ja Leedu Vabariigi tuumaenergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 119-2771, 1996).

Luksemburg

 „Compagnie grand-ducale d'électricité de Luxembourg (CEGEDEL)”, mis toodab või jaotab elektrienergiat vastavalt 11. novembri 1927. aasta õigusaktile „Convention concernant l'établissement et l'exploitation des réseaux de distribution d'énergie électrique dans le Grand-Duché du Luxembourg”, mis on kinnitatud 4. jaanuari 1928. aasta seadusega.

 Kohalikud omavalitsused, mis vastutavad elektrienergia ülekande ja jaotamise eest.

 Société électrique de l'Our (SEO)

 Syndicat de communes SIDOR

Ungari

Üksused, mis toodavad, kannavad üle või jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2007. évi LXXXVI. törvény a villamos energiáról”.

Malta

Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation)

Madalmaad

Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud provintsivalitsused õigusakti „Provinciewet” alusel. Näiteks:

 Essent

 Nuon

Austria

Üksused, mis haldavad ülekande- või jaotusvõrku õigusakti „Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz, BGBl I” nr 143/1998 (muudetud redaktsioon) alusel või üheksa liidumaa õigusakti „Elektrizitätswirtschafts(wesen)gesetze” alusel.

Poola

Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, muu hulgas:

 BOT Elektrownia „Opole” S.A., Brzezie

 BOT Elektrownia Bełchatów S.A,

 BOT Elektrownia Turów S.A., Bogatynia

 Elbląskie Zakłady Energetyczne S.A. w Elblągu

 Elektrociepłownia Chorzów „ELCHO” Sp. z o.o.

 Elektrociepłownia Lublin – Wrotków Sp. z o.o.

 Elektrociepłownia Nowa Sarzyna Sp. z o.o.

 Elektrociepłownia Rzeszów S.A.

 Elektrociepłownie Warszawskie S.A.

 Elektrownia „Kozienice” S.A.

 Elektrownia Stalowa „Wola” S.A.

 Elektrownia Wiatrowa, Sp. z o.o., Kamieńsk

 Elektrownie Szczytowo-Pompowe S.A., Warszawa

 ENEA S.A., Poznań

 Energetyka Sp. z o.o, Lublin

 EnergiaPro Koncern Energetyczny S.A., Wrocław

 ENION S.A., Kraków

 Górnośląski Zakład Elektroenergetyczny S.A., Gliwice

 Koncern Energetyczny Energa S.A., Gdańsk

 Lubelskie Zakłady Energetyczne S.A.

 Łódzki Zakład Energetyczny S.A,

 PKP Energetyka Sp. z o.o., Warszawa

 Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A., Warszawa

 Południowy Koncern Energetyczny S.A., Katowice

 Przedsiębiorstwo Energetyczne w Siedlcach Sp. z o.o.

 PSE-Operator S.A., Warszawa

 Rzeszowski Zakład Energetyczny S.A,

 Zakład Elektroenergetyczny „Elsen” Sp. z o.o, Częstochowa

 Zakład Energetyczny Białystok S.A,

 Zakład Energetyczny Łódź-Teren S, A.

 Zakład Energetyczny Toruń S.A.

 Zakład Energetyczny Warszawa-Teren

 Zakłady Energetyczne Okręgu Radomsko-Kieleckiego S.A.

 Zespół Elektrociepłowni Bydgoszcz S.A.

 Zespół Elektrowni Dolna Odra S.A., Nowe Czarnowo

 Zespół Elektrowni Ostrołęka S.A.

 Zespół Elektrowni Pątnów-Adamów-Konin S.A.

 Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A,

 Przedsiębiorstwo Energetyczne MEGAWAT Sp. Z.ο.ο.

 Zespół Elektrowni Wodnych Niedzica S.A.

 Energetyka Południe S.A.

Portugal

(1)   Elektrienergia tootmine

Üksused, mis toodavad elektrienergiat vastavalt järgmistele õigusaktidele:

 Decreto-Lei no29/2006, de 15 de Fevereiro que estabelece as bases gerais da organização e o funcionamento dos sistema eléctrico nacional (SEN), e as bases gerais aplicáveis ao exercício das actividades de produção, transporte, distribuição e comercialização de electricidade e à organização dos mercados de electricidade;

 Decreto-Lei no 172/2006, de 23 de Agosto, que desenvolve os princípios gerais relativos à organização e ao funcionamento do SEN, regulamentando o diploma a trás referido.

 Üksused, mis toodavad elektrienergiat erikorra kohaselt vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 189/88 de 27 de Maio, com a redacção dada pelos Decretos-Lei no 168/99, de 18 de Maio, no 313/95, de 24 de Novembro, no 538/99, de 13 de Dezembro, no 312/2001 e no 313/2001, ambos de 10 de Dezembro”, „Decreto-Lei no 339-C/2001, de 29 de Dezembro”, „Decreto-Lei no 68/2002, de 25 de Março”, „Decreto-Lei no 33-A/2005, de 16 de Fevereiro”, „Decreto-Lei no 225/2007, de 31 de Maio” ja „Decreto-Lei no 363/2007, de 2 Novembro”.

(2)   Elektrienergia ülekanne

Üksused, mis kannavad elektrienergiat üle vastavalt järgmiste õigusaktidele:

 Decreto-Lei no29/2006, de 15 de Fevereiro e do Decreto-lei no 172/2006, de 23 de Agosto.

(3)   Elektrienergia jaotus

 Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no29/2006, de 15 de Fevereiro” ja „Decreto-lei no 172/2006, de 23 de Agosto”.

 Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 184/95, de 27 de Julho, com a redacção dada pelo Decreto-Lei no 56/97, de 14 de Março e do Decreto-Lei no 344-B/82, de 1 de Setembro, com a redacção dada pelos Decreto-Lei no 297/86, de 19 de Setembro”, „Decreto-Lei no 341/90, de 30 de Outubro” ja „Decreto-Lei no 17/92, de 5 de Fevereiro”.

Rumeenia

 Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice Hidroelectrica-SA București

 Societatea Națională „Nuclearelectrica” SA

 Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice și Termice Termoelectrica SA

 S. C. Electrocentrale Deva S.A.

 S.C. Electrocentrale București S.A.

 SC Electrocentrale Galați SA

 S.C. Electrocentrale Termoelectrica SA

 SC Complexul Energetic Craiova SA

 SC Complexul Energetic Rovinari SA

 SC Complexul Energetic Turceni SA

 Compania Națională de Transport a Energiei Electrice Transelectrica SA București

 Societatea Comercială Electrica SA, București

 S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice

 „Electrica Distribuție Muntenia Nord” S.A

 S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice

 „Electrica Furnizare Muntenia Nord” S.A

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a Energiei Electrice Electrica Muntenia Sud

 S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice

 „Electrica Distribuție Transilvania Sud” S.A

 S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice

 „Electrica Furnizare Transilvania Sud” S.A

 S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice

 „Electrica Distribuție Transilvania Nord” S.A

 S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice

 „Electrica Furnizare Transilvania Nord” S.A

 Enel Energie

 Enel Distribuție Banat

 Enel Distribuție Dobrogea

 E.ON Moldova SA

 CEZ Distribuție

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktile „Energetski zakon (Uradni list RS, 79/99)”.



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

1613383

Borzen D.O.O.

1000

Ljubljana

5175348

Elektro Gorenjska D.D.

4000

Kranj

5223067

Elektro Celje D.D.

3000

Celje

5227992

Elektro Ljubljana D.D.

1000

Ljubljana

5229839

Elektro Primorska D.D.

5000

Nova Gorica

5231698

Elektro Maribor D.D.

2000

Maribor

5427223

Elektro – Slovenija D.O.O.

1000

Ljubljana

5226406

Javno Podjetje Energetika Ljubljana, D.O.O.

1000

Ljubljana

1946510

Infra D.O.O.

8290

Sevnica

2294389

Sodo Sistemski Operater Distribucijskega Omrežja Z Električno Energijo, D.O.O.

2000

Maribor

5045932

Egs-Ri D.O.O.

2000

Maribor

Slovakkia

Üksused, mis tegelevad seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt välja antud tegevusloa alusel elektrienergia tootmise ja ülekandmisega põhivõrgu kaudu ning elektrienergia jaotamise ja elanikkonnale tarnimisega jaotusvõrgu kaudu.

Näiteks:

 Slovenské elektrárne, a.s.

 Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a.s.

 Západoslovenská energetika, a.s.

 Stredoslovenská energetika, a.s.

 Východoslovenská energetika, a.s.

Soome

Elektrienergiat tootvad omavalitsuste üksused ja riiklikud ettevõtted ning üksused, mis vastutavad elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkude ning elektri ülekande ja elektrisüsteemide eest õigusakti „Sähkömarkkinalaki/elmarknadslagen (386/1995)” artiklite 4 või 16 kohaselt välja antud litsentsi alusel ja õigusakti „Laki vesi- ja energiahuollon, liikenteen ja postipalvelujen alalla toimivien yksiköiden hankinnoista (349/2007)/lag om upphandling inom sektorerna vatten, energi, transporter och posttjänster (349/2007)” alusel.

Rootsi

Üksused, mis kannavad üle või jaotavad elektrit seaduse „Ellagen (1997:857)” alusel välja antud kontsessiooni alusel.

Ühendkuningriik

 Isik, kes on saanud litsentsi seaduse „Electricity Act 1989” artikli 6 alusel.

 Isik, kes on saanud litsentsi „Electricity (Northern Ireland) Order 1992” artikli 10 lõike 1 alusel.

 National Grid Electricity Transmission plc

 System Operation Northern Irland Ltd

 Scottish & Southern Energy plc

 SPTransmission plc




III LISA

Ostjad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites

Belgia

 Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, nende tegevuse selles osas.

 Société Wallonne des Eaux

 Vlaams Maatschappij voor Watervoorziening

Bulgaaria

 „Тузлушка гора” – ЕООД, Антоново

 „В И К – Батак” – ЕООД, Батак

 „В и К – Белово” – ЕООД, Белово

 „Водоснабдяване и канализация Берковица” – ЕООД, Берковица

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Благоевград

 „В и К – Бебреш” – ЕООД, Ботевград

 „Инфрастрой” – ЕООД, Брацигово

 „Водоснабдяване” – ЕООД, Брезник

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕАД, Бургас

 „Лукойл Нефтохим Бургас” АД, Бургас

 „Бързийска вода” – ЕООД, Бързия

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Варна

 „ВиК” ООД, к.к. Златни пясъци

 „Водоснабдяване и канализация Йовковци” – ООД, Велико Търново

 „Водоснабдяване, канализация и териториален водоинженеринг” – ЕООД, Велинград

 „ВИК” – ЕООД, Видин

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Враца

 „В И К” – ООД, Габрово

 „В И К” – ООД, Димитровград

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Добрич

 „Водоснабдяване и канализация – Дупница” – ЕООД, Дупница

 ЧПСОВ, в.с. Елени

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Исперих

 „Аспарухов вал” ЕООД, Кнежа

 „В И К – Кресна” – ЕООД, Кресна

 „Меден кладенец” – ЕООД, Кубрат

 „ВИК” – ООД, Кърджали

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Кюстендил

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Ловеч

 „В и К – Стримон” – ЕООД, Микрево

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Монтана

 „Водоснабдяване и канализация – П” – ЕООД, Панагюрище

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Перник

 „В И К” – ЕООД, Петрич

 „Водоснабдяване, канализация и строителство” – ЕООД, Пещера

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Плевен

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Пловдив

 „Водоснабдяване–Дунав” – ЕООД, Разград

 „ВКТВ” – ЕООД, Ракитово

 ЕТ „Ердуван Чакър”, Раковски

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Русе

 „Екопроект-С” ООД, Русе

 „УВЕКС” – ЕООД, Сандански

 „ВиК-Паничище” ЕООД, Сапарева баня

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕАД, Свищов

 „Бяла” – ЕООД, Севлиево

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Силистра

 „В и К” – ООД, Сливен

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Смолян

 „Софийска вода” – АД, София

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, София

 „Стамболово” – ЕООД, Стамболово

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Стара Загора

 „Водоснабдяване и канализация-С” – ЕООД, Стрелча

 „Водоснабдяване и канализация – Тетевен” – ЕООД, Тетевен

 „В и К – Стенето” – ЕООД, Троян

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Търговище

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Хасково

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Шумен

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Ямбол

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid veemajandamise sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Sb. artikli 4 lõike 1 punktide d ja e alusel.

Näiteks:

 Veolia Voda Česká Republika, a.s.

 Pražské vodovody a kanalizace, a.s.

 Severočeská vodárenská společnost a.s.

 Severomoravské vodovody a kanalizace Ostrava a.s.

 Ostravské vodárny a kanalizace a.s.Severočeská vodárenská společnost a.s.

Taani

 Üksused, mis tarnivad vett vastavalt õigusakti „Lov om vandforsyning m.v.” (vt 17. jaanuari 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 71) § 3 lõikele 3.

Saksamaa

 Üksused, mis toodavad või jaotavad vett õigusaktile „Eigenbetriebsverordnungen” või liidumaade õigusaktile „Eigenbetriebsgesetze” (kommunaalteenuste ettevõtted):

 Üksused, mis toodavad või jaotavad vett liidumaade õigusakti „Gesetze über die kommunale Gemeinschaftsarbeit oder Zusammenarbeit” alusel.

 Üksused, mis toodavad vett vastavalt õigusaktile „Gesetz über Wasser- und Bodenverbände”, 12. veebruar 1991, viimati muudetud 15. mai 2002.

 Riigiettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Kommunalgesetze” ja eelkõige vastavalt liidumaade õigusaktile „Gemeindeverordnungen”.

 Ettevõtted, mis on loodud vastavalt õigusaktile „Aktiengesetz”, 6. september 1965, viimati muudetud 5. jaanuar 2007, või õigusaktile „GmbH-Gesetz”, 20. aprill 1892, viimati muudetud 10. november 2006, või millel on piiratud osaühisuse (Kommanditgesellschaft) juriidiline staatus ja mis toodavad või jaotavad vett regionaalse või kohaliku omavalitsuse erilepingu alusel.

Eesti

 Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel:

 AS Haapsalu Veevärk;

 AS Kuressaare Veevärk;

 AS Narva Vesi;

 AS Paide Vesi;

 AS Pärnu Vesi;

 AS Tartu Veevärk;

 AS Valga Vesi;

 AS Võru Vesi.

Iirimaa

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett õigusakti „Local Government [Sanitary Services] Act 1878 to 1964” alusel.

Kreeka

 „Εταιρεία Υδρεύσεως και Αποχετεύσεως Πρωτευούσης Α.Ε.” („Ε.Υ.Δ.Α.Π.” või „Ε.Υ.Δ.Α.Π. Α.Ε.”). Ettevõtte juriidiline staatus on reguleeritud konsolideeritud seaduse nr 2190/1920, seaduse nr 2414/1996 ning seaduse nr 1068/80 ja seaduse nr 2744/1999 sätetega.

 „Εταιρεία Ύδρευσης και Αποχέτευσης Θεσσαλονίκης Α.Ε.” („Ε.Υ.Α.Θ. Α.Ε.”), mida reguleeritakse seadustega nr 2937/2001 (Kreeka ametilik väljaanne 169 Α') ja nr 2651/1998 (Kreeka ametlik väljaanne 248 Α').

 „Δημοτική Επιχείρηση Ύδρευσης και Αποχέτευσης Μείζονος Περιοχής Βόλου” („ΔΕΥΑΜΒ”), mis tegutseb seaduse nr 890/1979 alusel.

 „Δημοτικές Επιχειρήσεις Ύδρευσης – Αποχέτευσης” (veevärgi ja kanalisatsiooniga tegelevad munitsipaalettevõtted), mis toodavad ja jaotavad vett 23. augusti 1980. aasta seaduse nr 1069/80 alusel.

 „Σύνδεσμοι Ύδρευσης” (omavalitsuste ja kogukondade veevarustusühistud), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt „Κώδικoς Δήμων και Κοινοτήτων” sätetele.

 „Δήμοι και Κοινότητες” (omavalitsused ja kogukonnad), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt „Κώδικoς Δήμων και Κοινοτήτων” sätetele.

Hispaania

 Mancomunidad de Canales de Taibilla.

 Aigües de Barcelona S.A., y sociedades filiales

 Canal de Isabel II

 Agencia Andaluza del Agua

 Agencia Balear de Agua y de la Calidad Ambiental

 Muud riiklikud üksused, mis kuuluvad „Comunidades Autónomas” ja „Corporaciones locales” koosseisu või on neist sõltuvad ning mis tegelevad joogivee jaotamisega.

 Muud eraõiguslikud üksused, millel on „Corporaciones locales” poolt välja antud eri- või ainuõigus joogivee jaotamise valdkonnas.

Prantsusmaa

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud kohalikud asutused, mis toodavad või jaotavad joogivett.

  Régies des eaux, (näiteks „Régie des eaux de Grenoble”, „régie des eaux de Megève”, „régie municipale des eaux et de l'assainissement de Mont-de-Marsan”, „régie des eaux de Venelles”).

 Vee transportimise, tarnimise ja tootmisega tegelevad asutused (näiteks „Syndicat des eaux d'Ile de France”, „syndicat départemental d'alimentation en eau potable de la Vendée”, „syndicat des eaux et de l'assainissement du Bas-Rhin”, „syndicat intercommunal des eaux de la région grenobloise”, „syndicat de l'eau du Var-est”, „syndicat des eaux et de l'assainissement du Bas-Rhin”).

Itaalia

 Asutused, mis tegelevad veevarustusteenistuse erinevate etappide juhtimisega seaduste konsolideeritud tekstide alusel kohalike ja provintsiomavalitsuste avalike teenistuste otsese kontrolli all, mis on kinnitatud 15. oktoobri 1925. aasta õigusaktiga „Regio Decreto No2578”, 4. oktoobri 1986. aasta õigusaktiga „D.P.R. No902” ja 18. augusti 2000. aasta seadusandliku dekreediga nr 267, milles on sätestatud seaduste konsolideeritud tekstid kohaliku omavalitsuse struktuuri kohta, eriti artiklid 112 ja 116.

 Acquedotto Pugliese S.p.A. (D.lgs. 11.5.1999 n. 141)

 „Ente acquedotti siciliani”, mis on asutatud 4. septembri 1979. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No2/2” ja 9. augusti 1980. aasta õigusaktiga „Lege Regionale No81” (in liquidazione con Legge Regionale No9, 31. mai 2004 (art. 1)).

 „Ente sardo acquedotti e fognature”, mis on asutatud 5. juuli 1963. aasta seadusega nr 9. Poi ESAF S.p.A. nel 2003 – confluita in ABBANOA S.p.A: : ente soppresso il 29.7.2005 e posto in liquidazione con L.R. 21.4.2005 no7 (art. 5, comma 1)- Legge finanziaria 2005

Küpros

 „Τα Συμβούλια Υδατοπρομήθειας”, mis jaotab vett munitsipaal- ja muudes piirkondades vastavalt õigusaktile „περί Υδατοπρομήθειας Δημοτικών και Άλλων Περιοχών Νόμου, Κεφ. 350”.

Läti

 Riiklikud ja eraõiguslikud üksused, mis tegelevad joogivee tootmise, transportimise ja jaotamisega tavavõrgus ja mis teevad oste seaduse „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel.

Leedu

 Üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, transpordivad ja jaotavad joogivett vastavalt Leedu Vabariigi joogivee- ja reoveekäitlusseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 82-3260, 2006).

Luksemburg

 Kohaliku omavalitsuse osakonnad, kes vastutavad veevarustuse eest.

 Kohalike omavalitsuste ühendused, mis tegelevad vee tootmise või jaotamisega ja on moodustatud vastavalt 23. veebruari 2001. aasta seadusele „Loi concernant la création des syndicats de communes”, mida on muudetud ja täiendatud 23. detsembri 1958. aasta seadusega ja 29. juuli 1981. aasta seadusega, ja vastavalt 31. juuli 1962. aasta seadusele „Loi ayant pour objet le renforcement de l'alimentation en eau potable du Grand-Duché du Luxembourg à partir du réservoir d'Esch-sur-Sûre”:

 Syndicat de communes pour la construction, l'exploitation et l'entretien de la conduite d'eau du Sud-Est – SESE

 Syndicat des Eaux du Barrage d'Esch-sur-Sûre – SEBES

 Syndicat intercommunal pour la distribution d'eau dans la région de l'Est – SIDERE

 Syndicat des Eaux du Sud – SES

 Syndicat des communes pour la construction, l'exploitation et l'entretien d'une distribution d'eau à Savelborn-Freckeisen

 Syndicat pour la distribution d'eau dans les communes de Bous, Dalheim, Remich, Stadtbredimus et Waldbredimus – SR

 Syndicat de distribution d'eau des Ardennes – DEA

 Syndicat de communes pour la construction, l'exploitation et l'entretien d'une distribution d'eau dans les communes de Beaufort, Berdorf et Waldbillig

 Syndicat des eaux du Centre – SEC

Ungari

 Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi LVII. törvény a vízgazdálkodásról”.

Malta

 Korporazzjoni għas-Servizzi ta' l-Ilma (Water Services Corporation)

 Korporazzjoni għas-Servizzi ta' Desalinazzjoni (Water Desalination Services)

Madalmaad

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Waterleidingwet”.

Austria

Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt üheksa liidumaa õigusakti „Wasserversorgungsgesetze” sätetele.

Poola

Seaduse „Ustawa z dnia 7 czerwca 2001 r., o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków” tähenduses vee- ja kanalisatsiooniettevõtted, kes tegelevad majandustegevusega elanikkonnale veega varustamise või reovee ärajuhtimisega seotud teenuste pakkumisel, muu hulgas:

 AQUANET S.A., Poznań

 Górnośląskie Przedsiębiorstwo Wodociągów S.A. w Katowicach

 Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji S.A. w Krakowie

 Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o. o. Wrocław

 Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Lublinie Sp. z o.o.

 Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w m. st. Warszawie S.A.

 Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Tychach S.A,

 Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. w Zawierciu

 Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Katowicach S.A.

 Wodociągi Ustka Sp. z o.o.

 Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. Łódź

 Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o., Szczecin

Portugal

 Omavalitsustevahelised süsteemid – ettevõtted, mille enamusosalus kuulub riigile ja riiklikele üksustele, ning eraettevõtted 5. novembri 1993. aasta õigusaktide „Decreto-Lei No 379/93 do 5 de Novembro 1993, alterado pelo Decreto-Lei No 176/99 do 25 de Outubro 1999”, „Decreto-Lei No 439-A/99 do 29 de Outubro 1999” ja „Decreto-Lei No 103/2003 do 23 de Maio 2003” alusel. Lubatud on riigi otsene juhtimine

 Omavalitsuste süsteemid – kohalikud omavalitsused, nende ühendused, kohaliku omavalitsuse teenistused, täielikult riigile kuuluvad või riigi enamusosalusega ettevõtted ja eraettevõtted 5. novembri 1993. aasta õigusakti „Lei 53-F/2006, do 29 de Dezembro 2006” ja õigusakti „Decreto-Lei No 379/93 do 5 de Novembro 1993” alusel, mida on muudetud 25. oktoobri 1999. aasta õigusaktidega „Decreto-Lei No 176/99” ja õigusaktidega „Decreto-Lei No 439-A/99 do 29 de Outubro 1999” ja „Decreto-Lei No 103/2003 do 23 de Maio 2003”.

Rumeenia

Departamente ale Autorităților locale și Companii care produc, transportă și distribuie apă (kohalike omavalitsuste osakonnad ja vett tootvad, transportivad ja jaotavad ettevõtted). Näiteks:

 S.C. APA –C.T.T.A. S.A. Alba Iulia, Alba

 S.C. APA –C.T.T.A. S.A. Filiala Alba Iulia SA., Alba Iulia, Alba

 S.C. APA –C.T.T.A. S.A Filiala Blaj, Blaj, Alba

 Compania de Apă Arad

 S.C. Aquaterm AG 98 S.A. Curtea de Argeș, Argeș

 S.C. APA Canal 2000 S.A. Pitești, Argeș

 S.C. APA Canal S.A. Onești, Bacău

 Compania de Apă-Canal, Oradea, Bihor

 R.A.J.A. Aquabis Bistrița, Bistrița-Năsăud

 S.C. APA Grup SA Botoșani, Botoșani

 Compania de Apă, Brașov, Brașov

 R.A. APA, Brăila, Brăila

 S.C. Ecoaquasa Sucursala Călărași, Călărași, Călărași

 S.C. Compania de Apă Someș S.A., Cluj, Cluj-Napoca

 S.C. Aquasom S.A. Dej, Cluj

 Regia Autonomă Județeană de Apă, Constanța, Constanța

 R.A.G.C. Târgoviște, Dâmbovița

 R.A. APA Craiova, Craiova, Dolj

 S.C. Apa-Canal S.A., Bailești, Dolj

 S.C. Apa-Prod S.A. Deva, Hunedoara

 R.A.J.A.C. Iași, Iași

 Direcția Apă-Canal, Pașcani, Iași

 Societatea Națională a Apelor Minerale (SNAM)

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „Zakon o varstvu okolja (Uradni list RS, 32/93, 1/96)” alusel antud kontsessiooniaktile ja omavalitsuste otsustele.



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

5015731

Javno Komunalno Podjetje Komunala Trbovlje D.O.O.

1420

Trbovlje

5067936

Komunala D.O.O. Javno Podjetje Murska Sobota

9000

Murska Sobota

5067804

Javno Komunalno Podjetje Komunala Kočevje D.O.O.

1330

Kočevje

5075556

Loška Komunala, Oskrba Z Vodo In Plinom, D.D. Škofja Loka

4220

Škofja Loka

5222109

Komunalno Podjetje Velenje D.O.O. Izvajanje Komunalnih Dejavnosti D.O.O.

3320

Velenje

5072107

Javno Komunalno Podjetje Slovenj Gradec D.O.O.

2380

Slovenj Gradec

1122959

Komunala Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Gornji Grad

3342

Gornji Grad

1332115

Režijski Obrat Občine Jezersko

4206

Jezersko

1332155

Režijski Obrat Občine Komenda

1218

Komenda

1357883

Režijski Obrat Občine Lovrenc Na Pohorju

2344

Lovrenc Na Pohorju

1563068

Komuna, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Beltinci

9231

Beltinci

1637177

Pindža Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Petrovci

9203

Petrovci

1683683

Javno Podjetje Edš – Ekološka Družba, D.O.O. Šentjernej

8310

Šentjernej

5015367

Javno Podjetje Kovod Postojna, Vodovod, Kanalizacija, D.O.O., Postojna

6230

Postojna

5015707

Komunalno Podjetje Vrhnika Proizvodnja In Distribucija Vode, D.D.

1360

Vrhnika

5016100

Komunalno Podjetje Ilirska Bistrica

6250

Ilirska Bistrica

5046688

Javno Podjetje Vodovod – Kanalizacija, D.O.O. Ljubljana

1000

Ljubljana

5062403

Javno Podjetje Komunala Črnomelj D.O.O.

8340

Črnomelj

5063485

Komunala Radovljica, Javno Podjetje Za Komunalno Dejavnost, D.O.O.

4240

Radovljica

5067731

Komunala Kranj, Javno Podjetje, D.O.O.

4000

Kranj

5067758

Javno Podjetje Komunala Cerknica D.O.O.

1380

Cerknica

5068002

Javno Komunalno Podjetje Radlje D.O.O. Ob Dravi

2360

Radlje Ob Dravi

5068126

Jkp, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Slovenske Konjice

3210

Slovenske Konjice

5068134

Javno Komunalno Podjetje Žalec D.O.O.

3310

Žalec

5073049

Komunalno Podjetje Ormož D.O.O.

2270

Ormož

5073103

Kop Javno Komunalno Podjetje Zagorje Ob Savi, D.O.O.

1410

Zagorje Ob Savi

5073120

Komunala Novo Mesto D.O.O., Javno Podjetje

8000

Novo Mesto

5102103

Javno Komunalno Podjetje Log D.O.O.

2390

Ravne Na Koroškem

5111501

Okp Javno Podjetje Za Komunalne Storitve Rogaška Slatina D.O.O.

3250

Rogaška Slatina

5112141

Javno Podjetje Komunalno Stanovanjsko Podjetje Litija, D.O.O.

1270

Litija

5144558

Komunalno Podjetje Kamnik D.D.

1241

Kamnik

5144574

Javno Komunalno Podjetje Grosuplje D.O.O.

1290

Grosuplje

5144728

Ksp Hrastnik Komunalno – Stanovanjsko Podjetje D.D.

1430

Hrastnik

5145023

Komunalno Podjetje Tržič D.O.O.

4290

Tržič

5157064

Komunala Metlika Javno Podjetje D.O.O.

8330

Metlika

5210461

Komunalno Stanovanjska Družba D.O.O. Ajdovščina

5270

Ajdovščina

5213258

Javno Komunalno Podjetje Dravograd

2370

Dravograd

5221897

Javno Podjetje Komunala D.O.O. Mozirje

3330

Mozirje

5227739

Javno Komunalno Podjetje Prodnik D.O.O.

1230

Domžale

5243858

Komunala Trebnje D.O.O.

8210

Trebnje

5254965

Komunala, Komunalno Podjetje D.O.O.,Lendava

9220

Lendava – Lendva

5321387

Komunalno Podjetje Ptuj D.D.

2250

Ptuj

5466016

Javno Komunalno Podjetje Šentjur D.O.O.

3230

Šentjur

5475988

Javno Podjetje Komunala Radeče D.O.O.

1433

Radeče

5529522

Radenska-Ekoss, Podjetje Za Stanovanjsko, Komunalno In Ekološko Dejavnost, Radenci D.O.O.

9252

Radenci

5777372

Vit-Pro D.O.O. Vitanje; Komunala Vitanje, Javno Podjetje D.O.O.

3205

Vitanje

5827558

Komunalno Podjetje Logatec D.O.O.

1370

Logatec

5874220

Režijski Obrat Občine Osilnica

1337

Osilnica

5874700

Režijski Obrat Občine Turnišče

9224

Turnišče

5874726

Režijski Obrat Občine Črenšovci

9232

Črenšovci

5874734

Režijski Obrat Občine Kobilje

9223

Dobrovnik

5881820

Režijski Obrat Občina Kanal Ob Soči

5213

Kanal

5883067

Režijski Obrat Občina Tišina

9251

Tišina

5883148

Režijski Obrat Občina Železniki

4228

Železniki

5883342

Režijski Obrat Občine Zreče

3214

Zreče

5883415

Režijski Obrat Občina Bohinj

4264

Bohinjska Bistrica

5883679

Režijski Obrat Občina Črna Na Koroškem

2393

Črna Na Koroškem

5914540

Vodovod – Kanalizacija Javno Podjetje D.O.O. Celje

3000

Celje

5926823

Jeko – In, Javno Komunalno Podjetje, D.O.O., Jesenice

4270

Jesenice

5945151

Javno Komunalno Podjetje Brezovica D.O.O.

1352

Preserje

5156572

Kostak, Komunalno In Stavbno Podjetje D.D. Krško

8270

Krško

1162431

Vodokomunalni Sistemi Izgradnja In Vzdrževanje Vodokomunalnih Sistemov D.O.O. Velike Lašče

 

Velike Lašče

1314297

Vodovodna Zadruga Golnik, Z.O.O.

4204

Golnik

1332198

Režijski Obrat Občine Dobrovnik

9223

Dobrovnik – Dobronak

1357409

Režijski Obrat Občine Dobje

3224

Dobje Pri Planini

1491083

Pungrad, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Bodonci

9265

Bodonci

1550144

Vodovodi In Kanalizacija Nova Gorica D.D.

5000

Nova Gorica

1672860

Vodovod Murska Sobota Javno Podjetje D.O.O.

9000

Murska Sobota

5067545

Komunalno Stanovanjsko Podjetje Brežice D.D.

8250

Brežice

5067782

Javno Podjetje – Azienda Publica Rižanski Vodovod Koper D.O.O. – S.R.L.

6000

Koper – Capodistria

5067880

Mariborski Vodovod Javno Podjetje D.D.

2000

Maribor

5068088

Javno Podjetje Komunala D.O.O. Sevnica

8290

Sevnica

5072999

Kraški Vodovod Sežana Javno Podjetje D.O.O.

6210

Sežana

5073251

Hydrovod D.O.O. Kočevje

1330

Kočevje

5387647

Komunalno-Stanovanjsko Podjetje Ljutomer D.O.O.

9240

Ljutomer

5817978

Vodovodna Zadruga Preddvor, Z.B.O.

4205

Preddvor

5874505

Režijski Obrat Občina Laško

 

Laško

5880076

Režijski Obrat Občine Cerkno

5282

Cerkno

5883253

Režijski Obrat Občine Rače Fram

2327

Rače

5884624

Vodovodna Zadruga Lom, Z.O.O.

4290

Tržič

5918375

Komunala, Javno Podjetje, Kranjska Gora, D.O.O.

4280

Kranjska Gora

5939208

Vodovodna Zadruga Senično, Z.O.O.

4294

Križe

1926764

Ekoviz D.O.O.

9000

Murska Sobota

5077532

Komunala Tolmin, Javno Podjetje D.O.O.

5220

Tolmin

5880289

Občina Gornja Radgona

9250

Gornja Radgona

1274783

Wte Wassertechnik Gmbh, Podružnica Kranjska Gora

4280

Kranjska Gora

1785966

Wte Bled D.O.O.

4260

Bled

1806599

Wte Essen

3270

Laško

5073260

Komunalno Stanovanjsko Podjetje D.D. Sežana

6210

Sežana

5227747

Javno Podjetje Centralna Čistilna Naprava Domžale – Kamnik D.O.O.

1230

Domžale

1215027

Aquasystems Gospodarjenje Z Vodami D.O.O.

2000

Maribor

1534424

Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Mežica

2392

Mežica

1639285

Čistilna Naprava Lendava D.O.O.

9220

Lendava – Lendva

5066310

Nigrad Javno Komunalno Podjetje D.D.

2000

Maribor

5072255

Javno Podjetje-Azienda Pubblica Komunala Koper, D.O.O. – S.R.L.

6000

Koper – Capodistria

5156858

Javno Podjetje Komunala Izola, D.O.O. Azienda Pubblica Komunala Isola, S.R.L.

6310

Izola – Isola

5338271

Gop Gradbena, Organizacijska In Prodajna Dejavnost, D.O.O.

8233

Mirna

5708257

Stadij, D.O.O., Hruševje

6225

Hruševje

5144647

Komunala, Javno Komunalno Podjetje Idrija, D.O.O.

5280

Idrija

5105633

Javno Podjetje Okolje Piran

6330

Piran – Pirano

5874327

Režijski Obrat Občina Kranjska Gora

4280

Kranjska Gora

1197380

Čista Narava, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Moravske Toplice

9226

Moravske Toplice

Slovakkia

 Üksused, mis kasutavad ühisveevärki joogivee tootmiseks või transportimiseks ja jaotamiseks elanikkonnale seaduse nr 442/2002 Coll. (mida on muudetud ja seadustega nr 525/2003 Coll., nr 364/2004 Coll., nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.) kohaselt välja antud kauplemisloa või ühisveevärgi kasutamiseks antud kutseoskuse tunnistuste alusel.

 Üksused, mis käitavad veemajanduse rajatist seaduses nr 364/2004 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.) viidatud tingimustel seaduse nr 135/1994 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 52/1982 Coll., nr 595/1990 Coll., nr 128/1991 Coll., nr 238/1993 Coll., nr 416/2001 Coll., nr 533/2001 Coll.) kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja mis samal ajal transpordivad ja jaotavad elanikkonnale joogivett vastavalt seadusele nr 442/2002 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 525/2003 Coll., nr 364/2004 Coll., nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.).

Näiteks:

 Bratislavská vodárenská spoločnosť, a.s.

 Západoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.

 Považská vodárenská spoločnosť, a.s.

 Severoslovenské vodárne a kanalizácie, a.s.

 Stredoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.

 Podtatranská vodárenská spoločnosť, a.s.

 Východoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.

Soome

 Veevarustusasutused õigusakti „Vesihuoltolaki/lagen om vattentjänster (119/2001)” artikli 3 alusel.

Rootsi

Kohalikud omavalitsused ja munitsipaalettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett õigusakti „Lagen (2006:412) om allmänna vattentjänster” alusel.

Ühendkuningriik

 Ettevõte, mis on määratud tegutsema veevarustusettevõttena või kanalisatsiooniettevõttena seaduse „Water Industry Act 1991” alusel.

 Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõte, mis on moodustatud seaduse „Local Government etc (Scotland) Act 1994” artikli 62 alusel.

 The Department for Regional Development (Northern Ireland)




IV LISA

Raudteeteeninduse sektori ostjad

Belgia

 SNCB Holding/NMBS Holding

 Société nationale des Chemins de fer belges//Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen.

 Infrabel

Bulgaaria

 Национална компания „Железопътна инфраструктура”

 „Български държавни железници” ЕАД

 „БДЖ – Пътнически превози” ЕООД

 „БДЖ – Тягов подвижен състав (Локомотиви)” ЕООД

 „БДЖ – Товарни превози” ЕООД

 „Българска Железопътна Компания” АД

 „Булмаркет – ДМ” ООД

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid raudteeteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel.

Näiteks:

 ČD Cargo, a.s.

 České dráhy, a.s

 Správa železniční dopravní cesty, státní organizace

Taani

 DSB

 DSB S-tog A/S

 Metroselskabet I/S

Saksamaa

 Deutsche Bahn AG.

 Muud ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid 27. detsembri 1993. aasta seaduse „Allgemeines Eisenbahngesetz” (viimati muudetud 26. veebruaril 2008) artikli 2 lõike 1 alusel.

Eesti

 Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel.

 AS Eesti Raudtee

 AS Elektriraudtee

Iirimaa

 Iarnród Éireann [/Irish Rail]

 Railway Procurement Agency

Kreeka

 „Oργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος Α.Ε.” („Ο.Σ.Ε. Α.Ε.”) seaduse nr 2671/98 alusel.

 „ΕΡΓΟΣΕ Α.Ε.” seaduse nr 2366/95 alusel.

Hispaania

 Ente público Administración de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF).

 Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (RENFE).

 Ferrocarriles de Vía Estrecha (FEVE).

 Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC).

 Eusko Trenbideak (Bilbao).

 Ferrocarrils de la Generalitat Valenciana. (FGV).

 Serveis Ferroviaris de Mallorca (Ferrocarriles de Mallorca).

 Ferrocarril de Soller

 Funicular de Bulnes

Prantsusmaa

 „Société nationale des chemins de fer français” ja teised avalikud raudteevõrgud, millele on viidatud 30. detsembri 1982. aasta seaduse „Loi d'orientation des transports intérieurs” nr 82-1153 II jaotis 1. peatükis.

 „Réseau ferré de France”, riiklik ettevõte, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta seadusega nr 97-135.

Itaalia

 „Ferrovie dello Stato S. p. A.”, sealhulgas „le Società partecipate”

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta kuningliku dekreedi nr 1447 artiklile 10, millega kinnitati seaduste „Le ferrovie concesse all'industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili” konsolideeritud tekstid.

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta seaduse nr 410 „Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione” artiklile 4.

 Üksused ja ettevõtted või kohalikud omavalitsused, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel, mis on antud 2. augusti 1952. aasta seaduse nr 1221 „Provvedimenti per l'esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione” artikli 14 alusel.

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad ühistransporditeenuseid 19. novembri 1997. aasta seadusandliku dekreedi nr 422 „Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale, a norma dell'articolo 4, comma 4, della L. 15 marzo 1997, n. 9” (mida on muudetud 20. septembri 1999. aasta seadusandliku dekreediga nr 400) artiklite 8 ja 9 ning 1. augusti 2002. aasta seaduse nr 166 artikli 45 alusel.

Küpros

Läti

 Valsts akciju sabiedrība „Latvijas dzelzceļš”.

 Valsts akciju sabiedrība „Vaiņodes dzelzceļš”.

Leedu

 Akcinė bendrovė „Lietuvos geležinkeliai”

 Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad raudteeteeninduse sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi raudteetranspordi eeskirjadega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 72-2489, 2004).

Luksemburg

 Chemins de fer luxembourgeois (CFL).

Ungari

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162-163 ja õigusaktile „2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről” ning õigusakti „45/2006. (VII. 11.) GKM rendelet a vasúti társaságok működésének engedélyezéséről” kohaselt välja antud loale.

 Näiteks:

 

 Magyar Államvasutak (MÁV)

Malta

Madalmaad

Raudteeteenuseid hankivad asutused. Näiteks:

 Nederlandse Spoorwegen

 ProRail

Austria

 Österreichische Bundesbahn.

 Schieneninfrastrukturfinanzierungs-Gesellschaft mbH sowie.

 Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks seaduse „Eisenbahngesetz, BGBl.” nr 60/1957 (muudetud redaktsioon) alusel.

Poola

Üksused, mis osutavad raudteetranspordi teenuseid vastavalt õigusaktile „Ustawa o komercjalizacji, restrukturyzacji i prywatyzacji przedsiębiorstwa państwowego „Polskie Koleje Państwowe” z dnia 8 września 2000 r.”, muu hulgas:

 PKP Intercity Sp, z o.o.

 PKP Przewozy Regionalne Sp. z o.o.

 PKP Polskie Linie Kolejowe S.A.

 „Koleje Mazowieckie – KM” Sp. z o.o.

 PKP Szybka Kolej Miejska w Trójmieście Sp. z ο.ο.

 PKP Warszawska Kolej Dojazdowa Sp. z o.o.

Portugal

 CP – Caminhos de Ferro de Portugal, E.P. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 109/77 do 23 de Março 1977”.

 REFER, E.P. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 104/97 do 29 de Abril 1997”.

 RAVE, S.A. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 323-H/2000 of 19 de Dezembro 2000”.

 Fertagus, S.A. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei 78/2005, of 13 de Abril”.

 Riigiasutused ja riiklikud ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel.

 Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel, kus neil on eri- või ainuõigused.

Rumeenia

 Compania Națională Căi Ferate – CFR

 Societatea Națională de Transport Feroviar de Marfă „CFR – Marfă”,– Societatea Națională de Transport Feroviar de Călători „CFR – Călători”

Sloveenia



Mat. št.

Naziv

POŠTNA ŠT.

KRAJ

5142733

Slovenske železnice, d. o. o.

1000

LJUBLJANA

Slovakkia

 Üksused, mis käitavad raudteid, köisteid ning nendega seotud rajatisi vastavalt seadusele nr 258/1993 Coll., mida on muudetud seadustega nr 152/1997 Coll. ja nr 259/2001 Coll.

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeveoteenuseid vastavalt seadusele nr 164/1996 Coll., mida on muudetud seadustega nr 58/1997 Coll., nr 260/2001 Coll., nr 416/2001 Coll. ja nr 114/2004 Coll., ning vastavalt 7. juuli 2004. aasta valitsuse dekreedile nr 662.

Näiteks:

 Železnice Slovenskej republiky, a.s.

 Železničná spoločnosť Slovensko, a.s.

Soome

VR Osakeyhtiö//VR Aktiebolag

Rootsi

 Riiklikud üksused, kes osutavad raudteeteenuseid kooskõlas õigusaktidega „Järnvägslagen (2004:519)” ja „Järnvägsförordningen (2004:526)”. Piirkondlikud ja kohalikud riiklikud üksused, mis osutavad piirkondlikke või kohalikke raudteeteenuseid õigusakti „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” alusel.

 Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid tegevusloa alusel, mis on antud õigusakti „Förordningen (1996:734) om statens spåranläggningar” alusel, kui selline luba vastab direktiivi artikli 2 lõikele 3.

Ühendkuningriik

 Network Rail plc

 Eurotunnel plc

 Northern Ireland Transport Holding Company

 Northern Ireland Railways Company Limited

 Raudteeteenuste osutajad, mis tegutsevad transpordiministeeriumi või muu pädeva asutuse poolt antud eri- või ainuõiguste alusel.




V LISA

Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori ostjad

Belgia

 Société des Transports intercommunaux de Bruxelles/Maatschappij voor intercommunaal Vervoer van Brussel

 Société régionale wallonne du Transport et ses sociétés d'exploitation (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut)/Société régionale wallonne du Transport en haar exploitatiemaatschappijen (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut)

 Vlaamse Vervoermaatschappij (De Lijn)

 Eraettevõtted, millel on eri- või ainuõigused

Bulgaaria

 „Метрополитен” ЕАД, София

 „Столичен електротранспорт” ЕАД, София

 „Столичен автотранспорт” ЕАД, София

 „Бургасбус” ЕООД, Бургас

 „Градски транспорт” ЕАД, Варна

 „Тролейбусен транспорт” ЕООД, Враца

 „Общински пътнически транспорт” ЕООД, Габрово

 „Автобусен транспорт” ЕООД, Добрич

 „Тролейбусен транспорт” ЕООД, Добрич

 „Тролейбусен транспорт” ЕООД, Пазарджик

 „Тролейбусен транспорт” ЕООД, Перник

 „Автобусни превози” ЕАД, Плевен

 „Тролейбусен транспорт” ЕООД, Плевен

 „Градски транспорт Пловдив” ЕАД, Пловдив

 „Градски транспорт” ЕООД, Русе

 „Пътнически превози” ЕАД, Сливен

 „Автобусни превози” ЕООД, Стара Загора

 „Тролейбусен транспорт” ЕООД, Хасково

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel.

Näiteks:

 Dopravní podnik hl.m. Prahy, akciová společnost

 Dopravní podnik města Brna, a. s.

 Dopravní podnik Ostrava a.s.

 Plzeňské městské dopravní podniky, a.s.

 Dopravní podnik města Olomouce, a.s.

Taani

 DSB

 DSB S-tog A/S

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussiteenuseid (tavaline regulaarne teenindus) tegevusloa alusel, mis on antud vastavalt seadusele „Lov om buskørsel” (vt 19. veebruari 2003 konsolideerimisseadus nr. 107).

 Metroselskabet I/S

Saksamaa

Ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale lähitransporditeenust tegevusloa alusel vastavalt 21. märtsi 1961. aasta seadusele „Personenbeförderungsgesetz”, mida on viimati muudetud 31. oktoobril 2006.

Eesti

 Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel.

 AS Tallinna Autobussikoondis

 AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis

 Narva Bussiveod AS

Iirimaa

 Iarnród Éireann [Irish Rail]

 Railway Procurement Agency

 Luas [Dublin Light Rail]

 Bus Éireann [Irish Bus]

 Bus Átha Cliath [Dublin Bus]

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid muudetud „Road Transport Act 1932” alusel.

Kreeka

 „Ηλεκτροκίνητα Λεωφορεία Περιοχής Αθηνών – Πειραιώς Α.Ε.” („Η.Λ.Π.Α.Π. Α.Ε.”) (Athens-Pireaeus Trolley Buses S.A), mis on asutatud ja tegutseb seadusandliku dekreedi nr 768/1970 (Α'273), seaduse nr 588/1977 (Α'148) ja seaduse nr 2669/1998 (Α'283) alusel.

 „Ηλεκτρικοί Σιδηρόδρομοι Αθηνών – Πειραιώς” („Η.Σ.Α.Π. Α.Ε.”) (Athens-Piraeus Electric Railways), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 352/1976 (Α'147) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel.

 „Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Αθηνών Α.Ε.” („Ο.Α.ΣΑ. Α.Ε.”) (Athens Urban Transport Organization S.A), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel.

 „Εταιρεία Θερμικών Λεωφορείων Α.Ε.” („Ε.Θ.Ε.Λ. Α.Ε.”), (Company of Thermal Buses S.A.), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel.

 „Αττικό Μετρό Α.Ε.” (Attiko Metro S.A), mis on asutatud ja tegutseb seaduse nr 1955/1991 alusel.

 „Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Θεσσαλονίκης” („Ο.Α.Σ.Θ.”), mis on asutatud ja mis tegutseb dekreedi nr 3721/1957, seadusandlikud dekreedi nr 716/1970 ning seaduste nr 866/79 ja nr 2898/2001 (Α'71) alusel.

 „Κοινό Ταμείο Είσπραξης Λεωφορείων” („Κ.Τ.Ε.Λ.”), mis tegutseb seaduse nr 2963/2001 (Α'268) alusel.

 „Δημοτικές Επιχειρήσεις Λεωφορείων Ρόδου και Κω”, tuntud ka kui „ΡΟΔΑ” ja „ΔΕΑΣ ΚΩ”, mis tegutsevad seaduse nr 2963/2001 (Α'268) alusel.

Hispaania

 Üksused, mis osutavad linnatransporditeenuseid õigusakti „Ley 7/1985 Reguladora de las Bases de Régimen Local of 2 April 1985; Real Decreto legislativo 781/1986, de 18 de abril, por el que se aprueba el texto refundido de las disposiciones legales vigentes en materia de régimen local” ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike õigusaktide alusel.

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussitransporditeenuseid vastavalt õigusakti „Ley 16/1987, de 30 de julio, de Ordenación de los Transportes Terrestres” ajutise sätte nr 3 alusel.

 Näiteks:

 

 Empresa Municipal de Transportes de Madrid

 Empresa Municipal de Transportes de Málaga

 Empresa Municipal de Transportes Urbanos de Palma de Mallorca

 Empresa Municipal de Transportes Públicos de Tarragona

 Empresa Municipal de Transportes de Valencia

 Transporte Urbano de Sevilla, S.A.M. (TUSSAM)

 Transporte Urbano de Zaragoza, S.A. (TUZSA)

 Entitat Metropolitana de Transport – AMB

 Eusko Trenbideak, s.a.

 Ferrocarril Metropolitá de Barcelona, sa

 Ferrocariles de la Generalitat Valenciana

 Consorcio de Transportes de Mallorca

 Metro de Madrid

 Metro de Málaga, S.A.,

 Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (Renfe)

Prantsusmaa

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 30. detsembri 1982. aasta seaduse „Loi d'orientation des transports intérieurs no 82-1153” artikli 7-II alusel.

 Régie des transports de Marseille

 RDT 13 Régie départementale des transports des Bouches du Rhône

 Régie départementale des transports du Jura

 RDTHV Régie départementale des transports de la Haute-Vienne

 „Régie autonome des transports parisiens”, „Société nationale des chemins de fer français” ja muud üksused, mis osutavad transporditeenuseid tegevusloa alusel, mille on välja andnud „Syndicat des transports d'Ile-de-France”7. jaanuari 1959. aasta korraldusega nr 59-151 (muudetud redaktsioon) ja selle rakendusdekreetidega seoses reisijate transpordi korraldamisega Ile-de-France'i piirkonnas.

 „Réseau ferré de France”, riiklik ettevõte, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta seadusega nr 97-135.

 Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende ühendused, kes korraldavad transporti (näiteks „Communauté urbaine de Lyon”).

Itaalia

Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale raudtee-, automaatsüsteemi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuseid või juhivad asjaomaseid infrastruktuure riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Nende hulka kuuluvad näiteks:

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad ühistransporditeenuseid tegevusloa alusel, mis on välja antud vastavalt 1. detsembri 2006. aasta transpordiministri dekreedile nr 316 „Regolamento recante riordino dei servizi automobilistici interregionali di competenza statale”

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 15. oktoobri 1925. aasta õigusakti „Regio Decreto No 2578 – Approvazione del testo unico della legge sull'assunzione diretta dei pubblici servizi da parte dei comuni e delle province” artikli 1 lõigetele 4 ja 15.

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 19. novembri 1997. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo No422 – Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale” ja 15. märtsi 1997. aasta õigusakti „Legge No59” (muudetud 20. septembri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 400” ja 1. augusti 2002. aasta õigusakti „Legge No166” artikliga 45) artikli 4 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt kohaliku omavalitsuse struktuuri käsitlevate seaduste konsolideeritud tekstidele, mis on kinnitatud 18. augusti 2000. aasta seadusega nr 267, mida on muudetud 28. detsembri 2000. aasta seaduse nr 448 artikliga 35.

 Üksused ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta kuningliku dekreedi nr 1447 (millega kinnitati seaduste „Le ferrovie concesse all'industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili” konsolideeritud tekstid) artiklitele 242 või 256.

 Üksused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta seaduse nr 410 „Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione” artiklile 4.

 Üksused ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel, mis on antud 2. augusti 1952. aasta seaduse nr 1221 „Provvedimenti per l'esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione” artikli 14 alusel.

Küpros

Läti

Riiklikud üksused ja eraõiguslikud üksused, mis osutavad reisijate bussi-, trollibussi- ja/või trammiveoteenust vähemalt järgmistes linnades: Riia, Jurmala Liepaja, Daugavpils, Jelgava, Rezekne ja Ventspils

Leedu

 Akcinė bendrovė „Autrolis”

 Uždaroji akcinė bendrovė „Vilniaus autobusai”

 Uždaroji akcinė bendrovė „Kauno autobusai”

 Uždaroji akcinė bendrovė „Vilniaus troleibusai”

 Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi maanteetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 119-2772, 1996).

Luksemburg

 Chemins de fer luxembourgeois (CFL).

 Service communal des autobus municipaux de la Ville de Luxembourg.

 Transports intercommunaux du canton d'Esch–sur–Alzette (TICE).

 Bussiteenindusettevõtted, mis tegutsevad 3. veebruari 1978. aasta õigusakti „Règlement grand-ducal concernant les conditions d'octroi des autorisations d'établissement et d'exploitation des services de transports routiers réguliers de personnes rémunérées” alusel.

Ungari

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale regulaarseid lähi- ja kaugliini bussiveoteenuseid õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 1988. évi I. törvény a közúti közlekedésről” artiklite 162–163 alusel.

 Üksused, mis osutavad riigisisest reisijate rongiveoteenust õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről” artiklite 162–163 alusel.

Malta

 L-Awtorita' dwar it-Trasport ta' Malta (Malta Transport Authority)

Madalmaad

Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid õigusakti „Wet Personenvervoer” II peatüki („Openbaar Vervoer”) alusel. Näiteks:

 RET (Rotterdam)

 HTM (Den Haag)

 GVB (Amsterdam)

Austria

 Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks seaduse „Eisenbahngesetz, BGBl. No 60/1957” (muudetud redaktsioon) või seaduse „Kraftfahrliniengesetz, BGBl. I No 203/1999” (muudetud redaktsioon) alusel.

Poola

(1) Üksused, mis osutavad linnarongiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 28 marca 2003 r. o transporcie kolejowym” kohaselt välja antud kontsessiooni alusel.

(2) Üksused, mis osutavad elanikkonnale linnasiseseid bussiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 6 września 2001 r. o transporcie drogowym” kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja üksused, kes osutavad elanikkonnale linnatransporditeenuseid,

muu hulgas:

 Komunalne Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o, Białystok

 Komunalny Zakład Komunikacyjny Sp. z o.o Białystok

 Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o Grudziądz

 Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o w Zamościu

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne – Łódź Sp. z o.o.

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o. o. Lublin

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne S.A., Kraków

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne SA., Wrocław

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Częstochowa

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Gniezno

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο, ο., Olsztyn

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Radomsko

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο, Wałbrzych

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne w Poznaniu Sp. z o.o.

 Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o. o. w Świdnicy

 Miejskie Zakłady Komunikacyjne Sp. z o.o, Bydgoszcz

 Miejskie Zakłady Autobusowe Sp. z o.o., Warszawa

 Opolskie Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A. w Opolu

 Polbus – PKS Sp. z o.o., Wrocław

 Polskie Koleje Linowe Sp. z o.o Zakopane

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o., Gliwice

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o. w Sosnowcu

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Leszno Sp. z o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A, Kłodzko

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej SA, Katowice

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Brodnicy S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dzierżoniowie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kluczborku Sp. z o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krośnie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Raciborzu Sp. z o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Rzeszowie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Strzelcach Opolskich S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Wieluń Sp. z o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kamiennej Górze Sp. z.ο.ο

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bielsku Białej S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z.o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp. z.ο, ο.

 Przedsiębiorstwo Przewozu Towarów Powszechnej Komunikacji Samochodowej S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z.ο.ο

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mińsku Mazowieckim S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Siedlcach S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej „SOKOŁÓW” w Sokołowie Podlaskim S.A

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Garwolinie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lubaniu Sp. z.o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Łukowie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wadowicach S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Staszowie Sp. z.o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krakowie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dębicy S.A,

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zawierciu S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Żyrardowie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Pszczynie Sp. z.o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Płocku S.A.

 Przedsiębiorstwo Spedycyjno-Transportowe „Transgór” Sp. z.o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Stalowej Woli S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jarosławiu S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ciechanowie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mławie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nysie Sp. z, o.o.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrowcu Świętokrzyskim S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kielcach S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Końskich S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jędrzejowie Spółka Akcyjna

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Oławie Spółka Akcyjna

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wałbrzychu Sp. z.o.o

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Busku Zdroju S.A

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrołęce S.A.

 Tramwaje Śląskie S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Olkuszu S.A

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Przasnyszu S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nowym Sączu S.A

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Radomsko Sp. z o.o

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Myszkowie Sp. z.ο.ο.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lublińcu Sp. z o.o

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Głubczycach Sp. z.o.o

 PKS w Suwałkach S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Koninie S.A

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Turku S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z o.o

 PKS Nowa Sól Sp. z.o.o

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Zielona Góra Sp. z o.o

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Sp. z o.o, w Przemyślu

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Koło

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Biłgoraj

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Częstochowa S.A

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Gdańsk

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Kalisz

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Konin

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Nowy Dwór Mazowiecki

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Starogard Gdański

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Toruń

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Warszawa

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A.

 Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp, z o.o.

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Gnieźnie

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Krasnymstawie

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Olsztynie

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Ostrowie Wlkp.

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Poznaniu

 Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z o.o.

 Szczecińsko-Polickie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o.

 Tramwaje Śląskie S.A., Katowice

 Tramwaje Warszawskie Sp. z o.o.

 Zakład Komunikacji Miejskiej w Gdańsku Sp. z o.o.

Portugal

 „Metropolitano de Lisboa, E.P.” õigusakti „Decreto-Lei No 439/78 do 30 de Dezembro de 1978” alusel.

 Kohalikud omavalitsused, kohaliku omavalitsuse teenistused ja kohaliku omavalitsuse ettevõtted 18. augusti 1998. aasta seaduse nr 58/98 kohaselt, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta seaduse nr 159/99 alusel.

 Riigiasutused ja riiklikud ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel.

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1948. aasta dekreedi nr 37272 „Regulamento de Transportes em Automóveis” artikli 98 alusel.

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 21. detsembri 1973. aasta seaduse nr 688/73 alusel.

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 21. detsembri 1950. aasta seaduse nr 38144/31 alusel.

 „Metro do Porto, S.A.” vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98 do 15 de Dezembro 1998”, mida on muudetud õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001 do 26 September 2001”.

 „Normetro, S.A.” vastavalt 15. detsembri 1998. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98”, mida on muudetud õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001 do 26 de Septembro 2001”.

 „Metropolitano Ligeiro de Mirandela, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 24/95 do 8 de Fevereiro 1995” alusel.

 „Metro do Mondego, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 10/2002 do 24 de Janeiro2002” alusel.

 „Metro Transportes do Sul, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 337/99 do 24 de Agosto 1999” alusel.

 Kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtted, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta seaduse nr 159/99 alusel.

Rumeenia

 S.C. de Transport cu Metroul București – „Metrorex” SA

 Regii Autonome Locale de Transport Urban de Călători

Sloveenia

Ettevõtted, mis osutavad bussitransporditeenuseid õigusakti „Zakon o prevozih v cestnem prometu (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99)” alusel.



Mat. Št.

Naziv

POŠTNA ŠT.

KRAJ

1540564

AVTOBUSNI PREVOZI RIŽANA D.O.O. Dekani

6271

DEKANI

5065011

AVTOBUSNI PROMET Murska Sobota D.D.

9000

MURSKA SOBOTA

5097053

Alpetour Potovalna Agencija

4000

Kranj

5097061

ALPETOUR, Špedicija In Transport, D.D. Škofja Loka

4220

ŠKOFJA LOKA

5107717

INTEGRAL BREBUS Brežice D.O.O.

8250

BREŽICE

5143233

IZLETNIK CELJE D.D. Prometno In Turistično Podjetje Celje

3000

CELJE

5143373

AVRIGO DRUŽBA ZA AVTOBUSNI PROMET IN TURIZEM D.D. NOVA GORICA

5000

NOVA GORICA

5222966

JAVNO PODJETJE LJUBLJANSKI POTNIŠKI PROMET D.O.O.

1000

LJUBLJANA

5263433

CERTUS AVTOBUSNI PROMET MARIBOR D.D.

2000

MARIBOR

5352657

I & I – Avtobusni Prevozi D.D. Koper

6000

KOPER – CAPODISTRIA

5357845

Meteor Cerklje

4207

Cerklje

5410711

KORATUR Avtobusni Promet In Turizem D.D. Prevalje

2391

PREVALJE

5465486

INTEGRAL, Avto. Promet Tržič, D.D.

4290

TRŽIČ

5544378

KAM-BUS Družba Za Prevoz Potnikov, Turizem In Vzdrževanje Vozil, D.D. Kamnik

1241

KAMNIK

5880190

MPOV Storitve In Trgovina D.O.O. Vinica

8344

VINICA

Slovakkia

 Vedajad, mis osutavad elanikkonnale seaduse nr 164/1996 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 58/1997 Coll., 260/2001 Coll., 416/2001 Coll. ja 114/2004 Coll) artikli 23 kohaselt välja antud litsentsi alusel reisijate trammi-, trollibussi-, eri- või köisteeveoteenuseid.

 Vedajad, mis osutavad elanikkonnale regulaarset riigisisest bussiteenust Slovaki Vabariigi territooriumil või osaliselt ka mõne muu riigi territooriumil või Slovaki Vabariigi teatud kindlal osal ning konkreetse marsruudi jaoks välja antud transpordiloa alusel, mis on välja antud seaduse nr 168/1996 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 386/1996 Coll., 58/1997 Coll., 340/2000 Coll., 416/2001 Coll., 506/2002 Coll., 534/2003 Coll. ja 114/2004 Coll) alusel.

 Näiteks:

 

 Dopravný podnik Bratislava, a.s.

 Dopravný podnik mesta Košice, a.s.

 Dopravný podnik mesta Prešov, a.s.

 Dopravný podnik mesta Žilina, a.s.

Soome

Üksused, mis osutavad regulaarse bussiühenduse teenuseid eri- või ainuõiguslitsentsi alusel seaduse „Laki luvanvaraisesta henkilöliikenteestä tiellälagen om tillståndspliktig persontrafik på väg (343/1991)” alusel, ja munitsipaaltranspordi asutused ning riiklikud ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale bussi-, raudtee- ja metrootransporditeenuseid või haldavad teenindusvõrku selliste transporditeenuste osutamiseks.

Rootsi

 Üksused, mis osutavad linnaraudtee- või trammiteenuseid seaduste „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” ja „Lagen (1990:1157) om järnvägssäkerhet” alusel.

 Riiklikud üksused või eraettevõtted, mis osutavad trollibussi- või bussiteenuseid seaduste „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” ja „Yrkestrafiklagen (1998:490)” alusel.

Ühendkuningriik

 London Regional Transport

 London Underground Limited

 Transport for London

 Ettevõtte „Transport for London” tütarettevõte seaduse „Greater London Authority Act 1999” artikli 424 lõike 1 tähenduses.

 Strathclyde Passenger Transport Executive

 Greater Manchester Passenger Transport Executive

 Tyne and Wear Passenger Transport Executive

 Brighton Borough Council

 South Yorkshire Passenger Transport Executive

 South Yorkshire Supertram Limited

 Blackpool Transport Services Limited

 Conwy County Borough Council

 Isik, kes osutab Londoni kohalikke teenuseid seaduse „Greater London Authority Act 1999” artikli 179 lõike 1 (bussiteenus) tähenduses vastavalt kokkuleppele, mille ta on sõlminud kõnealuse seaduse artikli 156 lõike 2 alusel ettevõttega „Transport for London”, või kõnealuse seaduse artiklis 169 viidatud transpordi tütarettevõtte kokkuleppe alusel.

 Northern Ireland Transport Holding Company

 Isik, kellel on teeteeninduslitsents seaduse „Transport Act (Northern Ireland) 1967” artikli 4 lõike 1 alusel, mis annab talle õiguse osutada litsentsikohast regulaarset teenust.




VI LISA

Ostjad postiteenuste sektoris

Belgia

 De Post//La Poste

Bulgaaria

 „Български пощи” ЕАД

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid postiteenuste sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punktide g ja h alusel.

Näiteks:

 Česká Pošta, s.p.

Taani

 „Post Danmark”, vt 6. juuni 2002. aasta seadus nr 409 „Post Danmark A/S” kohta.

Saksamaa

Eesti

 AS Eesti Post

Iirimaa

 An Post plc

Kreeka

 „Ελληνικά Ταχυδρομεία ΕΛ.ΤΑ”, mis on asutatud seadusandliku dekreediga nr 496/70 ja mis tegutseb seaduse nr 2668/98 (ELTA) alusel.

Hispaania

 Correos y Telégrafos, S.A.

Prantsusmaa

 La Poste

 La Poste interarmées

Itaalia

 Poste Italiane S.p.A.

Küpros

 Τμήμα Ταχυδρομικών Υπηρεσιών

Läti

 VAS „Latvijas Pasts”

Leedu

 Akcinė bendrovė „Lietuvos paštas”

 Muud üksused tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad postiteenuste sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi postiteenuste seadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 36-1070, 1999; nr 61-2125, 2004).

Luksemburg

 Entreprise des Postes et Télécommunications Luxembourg

Ungari

 Üksused, mis osutavad postiteenuseid õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 2003. évi CI. törvény a postáról” artiklite 162–163 alusel.

 Näiteks:

 

 Magyar Posta

Malta

 Maltapost plc

Madalmaad

 TNT

Austria

 Österreichische Post AG

Poola

 Państwowe Przedsiębiorstwo Użyteczności Publicznej „Poczta Polska”

Portugal

 CTT – Correios de Portugal

Rumeenia

 Compania Națională „Poșta Română SA”

Sloveenia



Mat. št.

Naziv

POŠTNA ŠT.

KRAJ

5881447

Pošta Slovenije, d.o.o.

2000

Maribor

Slovakkia

Üksused, millel on ainuõigus teatavate postiteenuste osutamiseks vastavalt tegevusloale, mis on välja antud seaduse nr 507/2001 Coll. alusel.

Näiteks:

 Slovenská pošta, a.s.

Soome

Itella Oyj

Rootsi

 Posten Meddelande AB

 Posten Logistik AB

Ühendkuningriik

The Royal Mail Group Ltd.




VII LISA

Ostjad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

Belgia

Bulgaaria

Üksused, mis tegelevad nafta või gaasi leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega seaduste „Закона за подземните богатства (обн., ДВ, бр.23/12.3.1999)” või „Закона за концесиите (обн., ДВ, бр. 36/2.5.2006)” alusel:

 „Дайрект Петролеум България” – ЕООД, София

 „Петреко-България” – ЕООД, София

 „Проучване и добив на нефт и газ” – АД, София

 „Мерлоуз Рисорсиз” – ООД, Люксембург

 „Мерлоуз Рисорсиз САРЛ”, Люксембург

 „ОМВ (България) Извънтериториално проучване” – ООД, Виена, Австрия

 „Джей Кей Екс България Лимитид” – Лондон, Англия

 „Рамко България Лимитид” – Абърдийн, Шотландия

 „Болкан Експлорърс (България) Лимитид” – Дъблин, Ирландия

 ОАО „Башкиргеология”, Уфа, Руска федерация

 „Винтидж Петролеум България, Инк.” – Кайманови острови

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida nafta- või gaasileiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

 Moravské naftové doly, a.s.

Taani

Üksused, mis tegutsevad järgmiste õigusaktide alusel:

 „Lov om Danmarks undergrund”, vt 4. juuli 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 889.

 „Lov om kontinentalsoklen”, vt 18. november 2005. aasta konsolideerimisseadus nr 1101.

Saksamaa

 Ettevõtted vastavalt 13. augusti 1980. aasta õigusaktile „Bundesberggesetz”, viimati muudetud 9. detsembril 2006.

Eesti

 Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel.

Iirimaa

 Üksused, millele on antud tegevusluba, litsents, luba, või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või nende kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

 Continental Shelf Act 1968

 Petroleum and Other Minerals Development Act 1960

 Licensing Terms for Offshore Oil and Gas Exploration and Development 1992

 Petroleum (Production) Act (NI) 1964

Kreeka

 „Ελληνικά Πετρέλαια Α.Ε.” seaduse nr 2593/98 „για την αναδιοργάνωση της Δ.Ε.Π. Α.Ε. και των θυγατρικών της εταιρειών, το καταστατικό αυτής και άλλες διατάξεις” alusel.

Hispaania

 BG International Limited Quanum, Asesores & Consultores, S.A.

 Cambria Europe, Inc.

 CNWL oil (España), S.A.

 Compañía de investigación y explotaciones petrolíferas, S.A.

 Conoco limited.

 Eastern España, S.A.

 Enagas, S.A.

 España Canadá resources Inc.

 Fugro – Geoteam, S.A.

 Galioil, S.A.

 Hope petróleos, S.A.

 Locs oil compay of Spain, S.A.

 Medusa oil Ltd.

 Murphy Spain oil company

 Onempm España, S.A.

 Petroleum oil & gas España, S.A.

 Repsol Investigaciones petrolíferas, S.A.

 Sociedad de hidrocarburos de Euskadi, S.A.

 Taurus petroleum, AN.

 Teredo oil limited

 Unión Fenosa gas exploración y producción, S.A.

 Wintersahll, AG

 YCI España, L.C.

 Muud üksused, mis tegutsevad õigusakti „Ley 34/1998, de 7 de octubre, del Sector de hidrocarburos” ja selle rakendusaktide alusel.

Prantsusmaa

 Üksused, mis vastutavad nafta või gaasi leiukohtade uuringute või kaevandamise eest vastavalt õigusaktile „Code minier” ja selle rakendusaktidele, eelkõige 19. aprilli 1995. aasta õigusakt „Décret no95-427” ja 2. juuni 2006. aasta õigusakt „Décret no2006-648 relatif aux titres miniers et aux titres de stockage souterrain”.

Itaalia

Üksused, millele on antud tegevusluba, luba, litsents või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või kaevandamiseks või maagaasi maa-aluseks ladustamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

 seadus nr 136, 10. veebruar 1953;

 seadus nr 6, 11. jaanuar 1957, muudetud 21. juuli 1967. aasta seadusega nr 613;

 seadus nr 9, 9. jaanuar 1991;

 seadusandlik dekreet nr 625, 25. november 1996;

 seadus nr 170, 26. aprill 1974, muudetud 23. mai 2000. aasta seadusandliku dekreediga nr 164.

Küpros

Läti

Kõik ettevõtted, kellel on nõuetekohane litsents ja kes on alustanud nafta või gaasi leiukohtade uurimist või kaevandamist.

Leedu

 Aktsiaselts „Geonafta”

 Leedu-Taani osaühing „Minijos nafta”

 Leedu-Rootsi ühisettevõte „Genčių nafta”

 Osaühing „Geobaltic”

 Osaühing „Manifoldas”

 Muud üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad nafta või gaasi leiukohtade uurimise või kaevandamise sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi kaevandamisseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 53-1582, 1995; nr 35-1164, 2001).

Luksemburg

Ungari

 Üksused, mis tegelevad nafta või gaasi leiukohtade uurimise või kaevandamisega õigusakti „1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról” kohaselt välja antud tegevusloa või kontsessiooni alusel.

Malta

 Õigusakt „Petroleum (Production) Act” (156. peatükk) ja selle õigusakti alusel vastuvõetud teisesed õigusaktid ning õigusakt „Continental Shelf Act” (194. peatükk) ja selle õigusakti alusel vastuvõetud teisesed õigusaktid.

Madalmaad

 Üksused vastavalt õigusaktile „Mijnbouwwet” (1. jaanuar 2003).

Austria

 Üksused, millel on tegevusluba nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks seaduse „Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I No 38/1999” (muudetud redaktsioon) alusel.

Poola

Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega seaduse „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, muu hulgas:

 Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A.

 Petrobaltic S.A.

 Zakład Odmetanowienia Kopalń Sp. z.o.o.

 Operator Gazociągów Przesyłowych GAZ-SYSTEM Spółka Akcyjna

Portugal

Üksused, millel on tegevusluba, litsents või kes on sõlminud kontsessioonilepingu nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

 Decreto-Lei no 109/94, de 26 de Abril; Declaração de rectificação no 64/94, de 94-05-31 e Portaria no 790/94, de 5 de Septembro;

 Despacho no 82/94 de 94-08-24 e Despacho Conjunto no A-87/94-XII, de 17 de Janeiro;

 Aviso, D.R. III, no 167, de 94-07-21 e Aviso, DR III no 60, de 02-03-12

Rumeenia

 Societatea Națională „Romgaz” S.A. Mediaș

 S.C. PETROM S.A

Sloveenia

Üksused, mis tegutsevad nafta leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu (Uradni list RS, 56/99)” alusel.



Mat. št.

Naziv

POŠTNA ŠT.

KRAJ

1328255

Nafta Lendava

9220

Lendava

Slovakkia

 Üksused, kes tegelevad gaasi kaevandamisega seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt antud loa alusel.

 Üksused, mis teevad geoloogilisi uuringuid nafta leiukohtade otsimiseks või kaevandamiseks seaduse nr 51/1988 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 499/1991 Coll., 154/1995 Coll., 58/1998 Coll. ja 533/2004 Coll) kohaselt välja antud kaevandamisloa alusel ja seaduse nr 214/2002 Coll. alusel

Soome

Rootsi

Üksused, millel on kontsessioon nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks seaduse „Minerallagen (1991:45)” alusel või millele on antud tegevusluba seaduse „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel.

Ühendkuningriik

 Isik, kes tegutseb litsentsi alusel, mis on antud „Petroleum Act 1998” alusel või omab sellekohast mõju.

 Isik, kes on saanud litsentsi „Petroleum (Production) Act (Northern Ireland) 1964” alusel.




VIII LISA

Ostjad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

Belgia

Bulgaaria

Üksused, mis tegelevad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega seaduste „Закона за подземните богатства (обн., ДВ, бр.23/12.3.1999)” või „Закона за концесиите (обн., ДВ, бр. 36/2.5.2006)” alusel:

 „Балкан МК” – ЕООД

 „Въгледобив Бобов дол” – ЕООД

 „Въглища Перник” – ООД

 „Геология и геотехника” – ООД

 „Елшица-99” – АД

 „Енемона” – АД

 „Карбон Инвест” – ООД

 „Каусто-голд” – АД

 „Мес Ко ММ5” – ЕООД

 „Мина Балкан – 2000” – АД

 „Мина Бели брег” – АД

 „Мина Открит въгледобив” – АД

 „Мина Станянци” – АД

 „Мина Черно море – Бургас” – ЕАД

 „Мина Чукурово” – АД

 „Мининвест” – ООД

 „Мини Марица-изток” – ЕАД

 „Минно дружество Белоградчик” – АД

 „Рекоул” – АД

 „Руен Холдинг” – АД

 „Фундаментал” – ЕООД

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

 Mostecká uhelná a. s

 OKD, a.s.

 Severočeské doly a.s.

 Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s.

Taani

 Üksused, mis uurivad kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandavad neid maavarasid 21. juuni 2007. aasta konsolideerimisseaduse nr 784 alusel.

Saksamaa

 Ettevõtted vastavalt 13. augusti 1980. aasta õigusaktile „Bundesberggesetz”, viimati muudetud 9. detsembril 2006.

Eesti

 AS Eesti Põlevkivi

Iirimaa

 „Bord na Mona plc.”, mis on moodustatud ja tegutseb õigusakti „Turf Development Act 1946 to 1998” alusel.

Kreeka

 „Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού”, mis otsib kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandab neid maavarasid 1973. aasta kaevandamisseaduse alusel, muudetud 27. aprilli 1976. aasta seadusega.

Hispaania

 Alto Bierzo, S.A.

 Antracitas de Arlanza, S.A.

 Antracitas de Gillon, S.A.

 Antracitas de La Granja, S.A.

 Antracitas de Tineo, S.A.

 Campomanes Hermanos, S.A.

 Carbones de Arlanza, S.A.

 Carbones de Linares, S.A.

 Carbones de Pedraforca, S.A.

 Carbones del Puerto, S.A.

 Carbones el Túnel, S.L.

 Carbones San Isidro y María, S.A.

 Carbonífera del Narcea, S.A.

 Compañía Minera Jove, S.A.

 Compañía General Minera de Teruel, S.A.

 Coto minero del Narcea, S.A.

 Coto minero del Sil, S.A.

 Empresa Nacional Carbonífera del Sur, S.A.

 Endesa, S.A.

 González y Díez, S.A.

 Hijos de Baldomero García, S.A.

 Hullas del Coto Cortés, S.A.

 Hullera Vasco-leonesa, S.A.

 Hulleras del Norte, S.A.

 Industrial y Comercial Minera, S.A.

 La Carbonífera del Ebro, S.A.

 Lignitos de Meirama, S.A.

 Malaba, S.A.

 Mina Adelina, S.A.

 Mina Escobal, S.A.

 Mina La Camocha, S.A.

 Mina La Sierra, S.A.

 Mina Los Compadres, S.A.

 Minas de Navaleo, S.A.

 Minas del Principado, S.A.

 Minas de Valdeloso, S.A.

 Minas Escucha, S.A.

 Mina Mora primera bis, S.A.

 Minas y explotaciones industriales, S.A.

 Minas y ferrocarriles de Utrillas, S.A.

 Minera del Bajo Segre, S.A.

 Minera Martín Aznar, S.A.

 Minero Siderúrgica de Ponferrada, S.A.

 Muñoz Sole hermanos, S.A.

 Promotora de Minas de carbón, S.A.

 Sociedad Anónima Minera Catalano-aragonesa.

 Sociedad minera Santa Bárbara, S.A.

 Unión Minera del Norte, S.A.

 Union Minera Ebro Segre, S.A.

 Viloria Hermanos, S.A.

 Virgilio Riesco, S.A.

 Muud üksused, mis tegutsevad õigusakti „Ley 22/1973, de 21 de julio, de Minas” ja selle rakendusaktide alusel.

Prantsusmaa

 Üksused, mis tegelevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute või kaevandamise eest vastavalt õigusaktile „Code minier” ja selle rakendusaktidele, eelkõige 19. aprilli 1995. aasta õigusakt „Décret no95-427” ja 2. juuni 2006. aasta õigusakt „Décret no2006-648 relatif aux titres miniers et aux titres de stockage souterrain”.

Itaalia

 Carbosulcis S.p.A.

Küpros

Läti

Leedu

 Üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uurimise või kaevandamise sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi kaevandamisseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 63-1582, 1995; nr 35-1164, 2001).

Luksemburg

Ungari

 Üksused, mis tegelevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uurimise või kaevandamisega õigusakti „1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról” kohaselt välja antud tegevusloa või kontsessiooni alusel.

Malta

Madalmaad

 Üksused vastavalt seadusele „Mijnbouwwet” (1. jaanuar 2003).

Austria

 Üksused, millel on tegevusluba kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja nende maavarade kaevandamiseks seaduse „Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I No 38/1999” (muudetud redaktsioon) alusel.

Poola

Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega seaduse „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, muu hulgas:

 Kompania Węglowa S.A.

 Jastrzębska Spółka Węglowa S.A.

 Katowicki Holding Węglowy S.A,

 Kopalnia Węgla Kamiennego Sobieski Jaworzno Ш

 Lubelski Węgiel „Bogdanka” S.A.

 Kopalnia Węgla Kamiennego Budryk S.A.

 Kopalnia Węgla Kamiennego Kazimierz-Juliusz Spółka z o.o.

 Kopalnia Węgla Brunatnego Bełchatów S.A.

 Kopalnia Węgla Brunatnego Turów S.A.

 Kopalnia Węgla Brunatnego „Konin” S.A.

 Kopalnia Węgla Brunatnego „Sieniawa” S.A.

 Kopalnia Węgla Brunatnego „Adamów” S.A w Turku

 Kopalnia Węgla Brunatnego Konin w Kleczewie S.A,

 Południowy KoncernWęglowy S.A.

Portugal

 Empresa de Desenvolvimento Mineiro, SA, nos termos dos Decretos-Lei no 90/90 e no 87/90, ambos de 16 de Março.

Rumeenia

 Compania Națională a Huilei – SA Petroșani

 Societatea Națională a Lignitului Oltenia – SA

 Societatea Națională a Cărbunelui – SA Ploiești

 Societatea Comercială Minieră „Banat-Anina” SA

 Compania Națională a Uraniului SA București

 Societatea Comercială Radioactiv Mineral Măgurele

Sloveenia

Üksused, mis tegutsevad kivisöe leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu (Uradni list RS, 56/99)” alusel.



Mat. št.

Naziv

POŠTNA ŠT.

KRAJ

5920850

RTH, RUDNIK TRBOVLJE-HRASTNIK, D.O.O.

1420

TRBOVLJE

5040361

Premogovnik Velenje

3320

VELENJE

Slovakkia

Üksused, mis teevad geoloogilisi uuringuid kivisöe leiukohtade otsimiseks või kivisöe kaevandamiseks seaduse nr 51/1988 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 499/1991 Coll., 154/1995 Coll., 58/1998 Coll. ja 533/2004 Coll) kohaselt välja antud kaevandamisloa alusel ja seaduse nr 214/2002 Coll. alusel.

Soome

Üksused, millel on erikontsessioon tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks seaduse „Laki oikeudesta luovuttaa valtion kiinteistövarallisuutta/lagen om rätt att överlåta statlig fastighetsförmögenhet (973/2002)” alusel.

Rootsi

Üksused, millel on kontsessioon kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks seaduse „Minerallagen (1991:45)” või „Lagen (1985:620) om vissa torvfyndigheter” alusel või millele on antud tegevusluba seaduse „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel.

Ühendkuningriik

 Iga litsentseeritud operaator (seaduse „Coal Industry Act 1994” tähenduses)

 The Department of Enterprise, Trade and Investment (Northern Ireland)

 Isik, kes tegutseb maavarade otsimise litsentsi, kaevandamisrendi, kaevandamislitsentsi või kaevandamisloa alusel, nagu on määratletud seaduse „Mineral Development Act (Northern Ireland) 1969” artikli 57 lõikes 1.




IX LISA

Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori ostjad

Belgia

 Gemeentelijk Havenbedrijf van Antwerpen

 Havenbedrijf van Gent

 Maatschappij der Brugse Zeevaartinrichtigen

 Port autonome de Charleroi

 Port autonome de Namur

 Port autonome de Liège

 Port autonome du Centre et de l'Ouest

 Société régionale du Port de Bruxelles/Gewestelijk Vennootschap van de Haven van Brussel

 Waterwegen en Zeekanaal

 De Scheepvaart

Bulgaaria

ДП „Пристанищна инфраструктура”

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguste alusel sadamaid või osa neist riikliku tähtsusega ühistranspordiks, mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 1:

 „Пристанище Варна” ЕАД

 „Порт Балчик” АД

 „БМ Порт” АД

 „Пристанище Бургас” ЕАД

 „Пристанищен комплекс – Русе” ЕАД

 „Пристанищен комплекс – Лом” ЕАД

 „Пристанище Видин” ЕООД

 „Драгажен флот – Истър” АД

 „Дунавски индустриален парк” АД

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguse alusel sadamaid või osa neist piirkondliku tähtsusega ühistranspordiks ja mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 2:

 „Фиш Порт” АД

 Кораборемонтен завод „Порт – Бургас” АД

 „Либърти металс груп” АД

 „Трансстрой – Бургас” АД

 „Одесос ПБМ” АД

 „Поддържане чистотата на морските води” АД

 „Поларис 8” ООД

 „Лесил” АД

 „Ромпетрол – България” АД

 „Булмаркет – ДМ” ООД

 „Свободна зона – Русе” ЕАД

 „Дунавски драгажен флот” – АД

 „Нарен” ООД

 „ТЕЦ Свилоза” АД

 НЕК ЕАД – клон „АЕЦ – Белене”

 „Нафтекс Петрол” ЕООД

 „Фериботен комплекс” АД

 „Дунавски драгажен флот Дуним” АД

 „ОМВ България” ЕООД

 СО МАТ АД – клон Видин

 „Свободна зона – Видин” ЕАД

 „Дунавски драгажен флот Видин”

 „Дунав турс” АД

 „Меком” ООД

 „Дубъл Ве Ко” ЕООД

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga osutada meresadama- või siseveesadama teenuseid või muid terminaliteenuseid vedajatele, mis osutavad õhu-, mere- või siseveeveo teenuseid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

 České přístavy, a.s.

Taani

 Sadamad, nagu on määratletud seaduse „Lov om havne” § -s 1, vt 28. mai 1999. aasta seadus nr 326.

Saksamaa

 Täielikult või osaliselt kohalike omavalitsuste (Länder, Kreise, Gemeinden) omandis olevad meresadamad.

 Siseveesadamad, mille suhtes liidumaade õigusakti „Wassergesetze” alusel kohaldatakse õigusakti „Hafenordnung”.

Eesti

 Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel:

 AS Saarte Liinid;

 AS Tallinna Sadam

Iirimaa

 Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „Harbours Acts 1946 to 2000” alusel.

 Sadam „Rosslare Harbour”, mis tegutseb õigusakti „Fishguard and Rosslare Railways and Harbours Act 1899” alusel.

Kreeka

 „Οργανισμός Λιμένος Βόλου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 „Οργανισμός Λιμένος Ελευσίνας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Ε. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 „Οργανισμός Λιμένος Ηγουμενίτσας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΗΓ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 „Οργανισμός Λιμένος Ηρακλείου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Η. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 „Οργανισμός Λιμένος Καβάλας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Κ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 „Οργανισμός Λιμένος Κέρκυρας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΚΕ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 „Οργανισμός Λιμένος Πατρών Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΠΑ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Λαυρίου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Λ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 „Οργανισμός Λιμένος Ραφήνας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Ρ. Α.Ε”) vastavalt seadusele nr 2932/01.

 (Sadamavaldajad)

 Muud sadamad, Δημοτικά και Νομαρχιακά Ταμεία (munitsipaalsadamad ja prefektuurisadamad), mis on reguleeritud presidendi dekreediga nr 649/1977, seadusega 2987/02, presidendi dekreediga 362/97 ja seadusega 2738/99.

Hispaania

 Ente público Puertos del Estado

 Autoridad Portuaria de Alicante

 Autoridad Portuaria de Almería – Motril

 Autoridad Portuaria de Avilés

 Autoridad Portuaria de la Bahía de Algeciras

 Autoridad Portuaria de la Bahía de Cádiz

 Autoridad Portuaria de Baleares

 Autoridad Portuaria de Barcelona

 Autoridad Portuaria de Bilbao

 Autoridad Portuaria de Cartagena

 Autoridad Portuaria de Castellón

 Autoridad Portuaria de Ceuta

 Autoridad Portuaria de Ferrol – San Cibrao

 Autoridad Portuaria de Gijón

 Autoridad Portuaria de Huelva

 Autoridad Portuaria de Las Palmas

 Autoridad Portuaria de Málaga

 Autoridad Portuaria de Marín y Ría de Pontevedra

 Autoridad Portuaria de Melilla

 Autoridad Portuaria de Pasajes

 Autoridad Portuaria de Santa Cruz de Tenerife

 Autoridad Portuaria de Santander

 Autoridad Portuaria de Sevilla

 Autoridad Portuaria de Tarragona

 Autoridad Portuaria de Valencia

 Autoridad Portuaria de Vigo

 Autoridad Portuaria de Villagarcía de Arousa

 Muude Andaluusia, Astuuria, Baleaaride, Kanaari saarte, Kantaabria, Kataloonia, Galicia, Murcia, Baskimaa ja Valencia Comunidades Autónomas sadamate valdajad.

Prantsusmaa

 „Port autonome de Paris”, mis on asutatud 24. oktoobri 1968. aasta seadusega „Loi no 68–917 relative au port autonome de Paris”.

 „Port autonome de Strasbourg”, mis on asutatud 20. mai 1923. aasta õigusaktiga „Convention entre l'État et la ville de Strasbourg relative à la construction du port rhénan de Strasbourg et à l'exécution de travaux d'extension de ce port”, mis on kinnitatud 26. aprilli 1924. aasta seadusega.

  Ports autonomes, mis tegutsevad „Code des ports maritimes” artiklite L 111-1 ja järgmiste alusel ja mis on juriidilised isikud.

 

 Port autonome de Bordeaux

 Port autonome de Dunkerque

 Port autonome de La Rochelle

 Port autonome du Havre

 Port autonome de Marseille

 Port autonome de Nantes-Saint-Nazaire

 Port autonome de Pointe-à-Pitre

 Port autonome de Rouen

 Riigile kuuluvad sadamad, mis ei ole juriidilised isikud (20. märtsi 2006. aasta õigusakt „Décret no2006-330 fixant la liste des ports des départements d'outre-mer exclus du transfert prévu à l'article 30 de la loi du 13 août 2004 relative aux libertés et responsabilités locales”) ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad:

 

 Port de Fort de France (Martinique)

 Port de Dégrad des Cannes (Guyane)

 Port-Réunion (île de la Réunion)

 Ports de Saint-Pierre et Miquelon

 Sadamad, mis ei ole juriidilised isikud, mille vara on üle antud piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad (13. augusti 2004. aasta õigusakti „Loi no2004-809 04 relative aux libertés et responsabilités locales” artikkel 30; õigusakti on muudetud 30. detsembri 2006. aasta õigusaktiga „Loi no2006-1771”):

 

 Port de Calais

 Port de Boulogne-sur-Mer

 Port de Nice

 Port de Bastia

 Port de Sète

 Port de Lorient

 Port de Cannes

 Port de Villefranche-sur-Mer

 „Voies navigables de France”, riigiasutus 29. detsembri 1990. aasta õigusakti „Loi no90-1168” (muudetud redaktsioon) artikli 124 alusel.

Itaalia

 Riiklikud (Porti statali) ja muud sadamad, mida haldab „Capitaneria di Porto” vastavalt 30. märtsi 1942. aasta kuninglikule dekreedile nr 327 „Codice della navigazione”.

 Autonoomsed sadamad (enti portuali), mis on asutatud 30. märtsi 1942. aasta kuningliku dekreedi nr 327 „Codice della navigazione” artiklis 19 sätestatud eriseaduste alusel.

Küpros

„Η Αρχή Λιμένων Κύπρου”, mis on asutatud „περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973” alusel.

Läti

Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt seadusele „Likums par ostām”:

 Rīgas brīvostas pārvalde

 Ventspils brīvostas pārvalde

 Liepājas speciālas ekonomiskās zona pārvalde

 Salacgrīvas ostas pārvalde

 Skultes ostas pārvalde

 Lielupes ostas pārvalde

 Engures ostas pārvalde

 Mērsraga ostas pārvalde

 Pāvilostas ostas pārvalde

 Rojas ostas pārvalde

Muud asutused, mis teevad oste seaduse „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel ja mis haldavad sadamaid kooskõlas seadusega „Likumu par ostām”.

Leedu

 Riiklik ettevõte „Klaipėda State Sea Port Administration”, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi Klaipeda riiklikku sadamaametit käsitleva seadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 53–1245, 1996).

 Riiklik ettevõte „Vidaus vandens kelių direkcija”, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 105-2393, 1996).

 Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad meresadamate või siseveesadamate sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga.

Luksemburg

 „Port de Mertert”, mis on asutatud ja tegutseb 22. juuli 1963. aasta õigusakti „Loi relative à l'aménagement et à l'exploitation d'un port fluvial sur la Moselle” (muudetud redaktsioon) alusel.

Ungari

 Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162–163 ja õigusakti „2000. évi XLII. törvény a vízi közlekedésről” alusel.

Malta

 L-Awtorita' Marittima ta' Malta (Malta Maritime Authority)

Madalmaad

Ostjad meresadama- või siseveesadama või muu terminalivarustuse valdkonnas. Näiteks:

 Havenbedrijf Rotterdam

Austria

 Siseveesadamad, mis kuuluvad täielikult või osaliselt liidumaadele ja/või kogukondadele.

Poola

Üksused, mis on asutatud õigusakti „Ustawa z dnia 20 grudnia 1996 r. o portach i przystaniach morskich” alusel, muu hulgas:

 Zarząd Morskiego Portu Gdańsk S.A,

 Zarząd Morskiego Portu Gdynia S.A.

 Zarząd Portów Morskich Szczecin i Świnoujście S.A.

 Zarząd Portu Morskiego Darłowo Sp. z o.o.

 Zarząd Portu Morskiego Elbląg Sp. z o.o.

 Zarząd Portu Morskiego Kołobrzeg Sp. z o.o.

 Przedsiębiorstwo Państwowe Polska Żegluga Morska

Portugal

 „APDL – Administração dos Portos do Douro e Leixões, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 335/98 do 3 de Novembro 1998” alusel.

 „APL – Administração do Porto de Lisboa, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 336/98 of do 3 de Novembro 1998” alusel.

 „APS – Administração do Porto de Sines, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 337/98 do 3 de Novembro 1998” alusel.

 „APSS – Administração dos Portos de Setúbal e Sesimbra, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 338/98 do 3 de Novembro 1998” alusel.

 „APA – Administração do Porto de Aveiro, S.A.” õigusakti „Decreto-Lei No 339/98 do 3 de Novembro 1998” alusel.

 „Instituto Portuário dos Transportes Marítimos, I.P. (IPTM, I.P.)” õigusakti „Decreto-Lei No 146/2007, do 27 de Abril 2007” alusel.

Rumeenia

 Compania Națională „Administrația Porturilor Maritime” SA Constanța

 Compania Națională „Administrația Canalelor Navigabile SA”

 Compania Națională de Radiocomunicații Navale „RADIONAV” SA

 Regia Autonomă „Administrația Fluvială a Dunării de Jos”

 Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Maritime”

 Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Fluviale” SA

 Porturile: Sulina, Brăila, Zimnicea și Turnul-Măgurele

Sloveenia

Osaliselt või täielikult riigile kuuluvad meresadamad, mis osutavad avalikke majandusteenuseid seaduse „Pomorski Zakonik (Uradni list RS, 56/99)” alusel.



Mat. št.

Naziv

POŠTNA ŠT.

KRAJ

5144353

LUKA KOPER D.D.

6000

KOPER – CAPODISTRIA

5655170

Sirio d.o.o.

6000

KOPER

Slovakkia

Üksused, mis käitavad avalikkusele suletuid siseveesadamaid jõeveoteenuste pakkumiseks vedajate poolt, kellel on riigiasutuse antud nõusolek, või riigiasutuse asutatud üksused, mis käitavad avalikke jõesadamaid vastavalt seadusele nr 338/2000 Coll., mida on muudetud seadustega nr 57/2001 Coll. ja 580/2003 Coll.

Soome

 Sadamad, mis tegutsevad seaduse „Laki kunnallisista satamajärjestyksistä ja liikennemaksuista/

 lagen om kommunala hamnanordningar och trafikavgifter (955/1976)” alusel, ja sadamad, mis on asutatud seaduse „Laki yksityisistä yleisistä satamista/lagen om privata allmänna hamnar (1156/1994)” artikli 3 kohaselt välja antud litsentsi alusel.

 Saimaan kanavan hoitokunta/Förvaltningsnämnden för Saima kanal.

Rootsi

Sadamad ja terminaliteenindus õigusaktide „Lagen (1983:293) om inrättande, utvidgning och avlysning av allmän farled och allmän hamn” ja „Förordningen (1983:744) om trafiken på Göta kanal” alusel.

Ühendkuningriik

 Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste pakkumiseks mere- või siseveetranspordile.

 Sadamavalitsus seaduse „Harbours Act 1964” artikli 57 tähenduses.

 British Waterways Board

 Sadamavalitsus, nagu see on määratletud seaduse „Harbours Act (Northern Ireland) 1970” artikli 38 lõikes 1.




X LISA

Lennujaamaseadmete valdkonna ostjad

Belgia

 Brussels International Airport Company

 Belgocontrol

 Luchthaven Antwerpen

 Internationale Luchthaven Oostende-Brugge

 Société Wallonne des Aéroports

 Brussels South Charleroi Airport

 Liège Airport

Bulgaaria

Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация”

ДП „Ръководство на въздушното движение”

Ministrite nõukogu määratud üldkasutatavate tsiviillennujaamade käitajad vastavalt õigusakti „Закона на гражданското въздухоплаване (обн., ДВ, бр.94/01.12.1972)” artikli 43 lõikele 3:

 „Летище София” ЕАД

 „Фрапорт Туин Стар Еърпорт Мениджмънт” АД

 „Летище Пловдив” ЕАД

 „Летище Русе” ЕООД

 „Летище Горна Оряховица” ЕАД

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda lennujaamade käitamiseks (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

 Česká správa letišť, s.p.

 Letiště Karlovy Vary s.r.o.

 Letiště Ostrava, a.s.

 Správa Letiště Praha, s. p.

Taani

 Lennujaamad, mis tegutsevad tegevusloa alusel, mis on välja antud seaduse „Lov om luftfart” (vt 21. juuni 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 731) § 55 lõike 1 alusel.

Saksamaa

 Lennujaamad, nagu need on määratletud 19. juuni 1964. aasta õigusakti „Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung” artikli 38 lõike 2 punktis 1 (õigusakti on viimati muudetud 5. augustil 2007).

Eesti

 Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 alusel:

 AS Tallinna Lennujaam;

 Tallinn Airport GH AS

Iirimaa

 Dublini, Corki ja Shannoni lennujaamad, mida haldab „Aer Rianta – Irish Airports”.

 Lennujaamad, mis tegutsevad avaliku kasutuse litsentsi alusel, mis on välja antud vastavalt õigusaktile „Irish Aviation Authority Act 1993” (muudetud seadusega „Air Navigation and Transport (Amendment) Act 1998”) ja kus lennukiga osutatakse graafiku alusel reisijate-, posti- või kaubaveoalaseid ühistransporditeenuseid.

Kreeka

 „Υπηρεσία Πολιτικής Αεροπορίας” („ΥΠΑ”), mis tegutseb vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 714/70, mida on muudetud seadusega nr 1340/83; ettevõtte korraldus on määratletud presidendi dekreediga nr 56/89 (muudetud redaktsioon).

 Ettevõte „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών” Spatas, mis tegutseb vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 2338/95 „Κύρωση Σύμβασης Ανάπτυξης του Νέου Διεθνούς Αεροδρομίου της Αθήνας στα Σπάτα, ‘ίδρυση της εταιρείας „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών Α.Ε.” έγκριση περιβαλλοντικών όρων και άλλες διατάξεις’)”.

 „Φορείς Διαχείρισης” kooskõlas presidendi dekreediga nr 158/02 „Ίδρυση, κατασκευή, εξοπλισμός, οργάνωση, διοίκηση, λειτουργία και εκμε- τάλλευση πολιτικών αερολιμένων από φυσικά πρόσωπα, νομικά πρόσωπα ιδιωτικού δικαίου και Οργανισμούς Τοπικής Αυτοδιοίκησης” (Kreeka ametlik väljaanne nr Α 137).

Hispaania

 Ente público Aeropuertos Españoles y Navegación Aérea (AENA)

Prantsusmaa

 Lennujaamad, mida haldavad riigile kuuluvad ettevõtted „Code de l'aviation civile” artiklite L. 251-1, L. 260-1 ja L. 270-1 alusel.

 Lennujaamad, mis tegutsevad riigi antud kontsessiooni alusel vastavalt „Code de l'aviation civile” artiklile R.223-2.

 Lennujaamad, mis tegutsevad „Arrêté préfectoral portant autorisation d'occupation temporaire” alusel.

 Lennujaamad, mis on rajatud riigiasutuse poolt ja mida reguleeritakse „Code de l'aviation civile” artiklis L. 221-1 sätestatud konventsiooniga.

 Lennujaamad, mille vara on üle antud piirkondlikule või kohalikule omavalitsustele või nende ühendusele 13. augusti 2004. aasta seaduse „Loi no2004-809 relative aux libertés et responsabilités locales”, eriti selle artikli 28 alusel:

 

 Aérodrome d'Ajaccio Campo-dell'Oro

 Aérodrome d'Avignon

 Aérodrome de Bastia-Poretta

 Aérodrome de Beauvais-Tillé

 Aérodrome de Bergerac-Roumanière

 Aérodrome de Biarritz-Anglet-Bayonne

 Aérodrome de Brest Bretagne

 Aérodrome de Calvi-Sainte-Catherine

 Aérodrome de Carcassonne en Pays Cathare

 Aérodrome de Dinard-Pleurthuit-Saint-Malo

 Aérodrome de Figari-Sud Corse

 Aérodrome de Lille-Lesquin

 Aérodrome de Metz-Nancy-Lorraine

 Aérodrome de Pau-Pyrénées

 Aérodrome de Perpignan-Rivesaltes

 Aérodrome de Poitiers-Biard

 Aérodrome de Rennes-Saint-Jacques

 Riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille juhtimine on üle antud kaubandus- ja tööstuskojale (21. aprilli 2005. aasta seaduse „Loi no2005-357 relative aux aéroports” artikkel 7 ja 23. veebruari 2007. aasta õigusakt „Décret no2007-444 relatif aux aérodromes appartenant à l'Etat”).

 

 Aérodrome de Marseille-Provence

 Aérodrome d'Aix-les-Milles et Marignane-Berre

 Aérodrome de Nice Côte-d'Azur et Cannes-Mandelieu

 Aérodrome de Strasbourg-Entzheim

 Aérodrome de Fort-de France-le Lamentin

 Aérodrome de Pointe-à-Pitre-le Raizet

 Aérodrome de Saint-Denis-Gillot

 Muud riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille vara ei ole üle antud piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele 24. augusti 2005. aasta muudetud õigusakti „Décret no2005-1070” alusel:

 

 Aérodrome de Saint-Pierre Pointe Blanche

 Aérodrome de Nantes Atlantique et Saint-Nazaire-Montoir

 „Aéroports de Paris” (20. aprilli 2005. aasta seadus nr 2005-357 ja 20. juuli 2005. aasta dekreet nr 2005-828).

Itaalia

 Alates 1. jaanuarist 1996 on 25. novembri 1995. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No497 – relativo alla trasformazione dell’Azienda autonoma di assistenza al volo per il traffico aereo generale in ente pubblico economico, denominato ENAV, Ente nazionale di assistenza al volo” korduvalt arutatud ning nende arutelude tagajärjel muudeti see 21. detsembril 1996. aastal seaduseks „Legge No 665”, mille alusel kujundati kõnealune ostja alates 1. jaanuarist 2001 ümber aktsiaseltsiks (S.p.A).

 Eriseadustega moodustatud juhtimisüksused.

 Üksused, mis haldavad lennujaamarajatisi vastavalt kontsessioonile, mis on antud 30. märtsi 1942. aasta kuningliku dekreedi nr 347 „Codice della navigazione” artikli 694 alusel.

 Lennujaamaüksused, sealhulgas juhtimisettevõtted „SEA” (Milano) ja „ADR” (Fiumicino).

Küpros

Läti

 Valsts akciju sabiedrība „Latvijas gaisa satiksme”

 Valsts akciju sabiedrība „Starptautiskā lidosta „Rīga””

 SIA „Aviasabiedrība „Liepāja”

Leedu

 Riigiettevõte „Vilnius International Airport”

 Riigiettevõte „Kaunas Airport”

 Riigiettevõte „Palanga International Airport”

 Riigiettevõte „Oro navigacija”

 Munitsipaalettevõte „Šiaulių oro uostas”

 Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad lennujaamaseadmete sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi lennundusseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 94-2918, 2000).

Luksemburg

 Aéroport du Findel.

Ungari

 Lennujaamad, mis tegutsevad vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről”.

 „Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér”, mida haldab „Budapest Airport Rt.” vastavalt õigusaktidele „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről” ja „83/2006. (XII. 13.) GKM rendelet a légiforgalmi irányító szolgálatot ellátó és a légiforgalmi szakszemélyzet képzését végző szervezetről”.

Malta

 L-Ajruport Internazzjonali ta” Malta (Malta International Airport)

Madalmaad

Lennujaamad, mis tegutsevad „Luchtvaartwet” artikli 18 ja järgnevate artiklite alusel. Näiteks:

 Luchthaven Schiphol

Austria

 Üksused, mis on saanud tegevusloa lennujaamateenuste pakkumiseks muudetud seaduse „Luftfahrtgesetz, BGBl.” nr 253/1957 alusel.

Poola

 Riigiettevõte „Porty Lotnicze”, mis tegutseb õigusakti „Ustawa z dnia 23 października l987 r. o przedsiębiorstwie państwowym „Porty Lotnicze”’ alusel.

 Port Lotniczy Bydgoszcz S.A.

 Port Lotniczy Gdańsk Sp. z o.o.

 Górnośląskie Towarzystwo Lotnicze S.A. Międzynarodowy Port Lotniczy Katowice

 Międzynarodowy Port Lotniczy im. Jana Pawła II Kraków – Balice Sp. z o.o

 Lotnisko Łódź Lublinek Sp. z o.o.

 Port Lotniczy Poznań – Ławica Sp. z o.o.

 Port Lotniczy Szczecin – Goleniów Sp. z o. o.

 Port Lotniczy Wrocław S.A.

 Port Lotniczy im. Fryderyka Chopina w Warszawie

 Port Lotniczy Rzeszów – Jasionka

 Porty Lotnicze „Mazury- Szczytno” Sp. z o. o. w Szczytnie

 Port Lotniczy Zielona Góra – Babimost

Portugal

 „ANA – Aeroportos de Portugal, S.A.”, mis on asutatud õigusakti „Decreto-Lei No 404/98 do 18 de Dezembro 1998” alusel.

 „NAV – Empresa Pública de Navegação Aérea de Portugal, E. P.”, mis on asutatud õigusakti „Decreto-Lei No 404/98 do 18 de Dezembro 1998” alusel.

 „ANAM – Aeroportos e Navegação Aérea da Madeira, S. A.”, mis on asutatud õigusakti „Decreto-Lei No 453/91 do 11 de Dezembro 1991” alusel.

Rumeenia

 Compania Națională „Aeroporturi București” SA

 Societatea Națională „Aeroportul Internațional Mihail Kogălniceanu-Constanța”

 Societatea Națională „Aeroportul Internațional Timișoara-Traian Vuia”-SA

 Regia Autonomă “Administrația Română a Serviciilor de Trafic Aerian ROMAT SA

 Aeroporturile aflate în subordinea Consiliilor Locale

 SC Aeroportul Arad SA

 Regia Autonomă Aeroportul Bacău

 Regia Autonomă Aeroportul Baia Mare

 Regia Autonomă Aeroportul Cluj Napoca

 Regia Autonomă Aeroportul Internațional Craiova

 Regia Autonomă Aeroportul Iași

 Regia Autonomă Aeroportul Oradea

 Regia Autonomă Aeroportul Satu-Mare

 Regia Autonomă Aeroportul Sibiu

 Regia Autonomă Aeroportul Suceava

 Regia Autonomă Aeroportul Târgu Mureș

 Regia Autonomă Aeroportul Tulcea

 Regia Autonomă Aeroportul Caransebeș

Sloveenia

Avalikud tsiviillennujaamad, mis tegutsevad õigusakti „Zakon o letalstvu (Uradni list RS, 18/01)” alusel.



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

1589423

Letalski Center Cerklje Ob Krki

8263

Cerklje Ob Krki

1913301

Kontrola Zračnega Prometa D.O.O.

1000

Ljubljana

5142768

Aerodrom Ljubljana D.D.

4210

Brnik-Aerodrom

5500494

Aerodrom Portorož, D.O.O.

6333

Sečovlje – Sicciole

Slovakkia

Üksused, mis käitavad lennujaamu riigiasutuse antud nõusoleku alusel ja üksused, mis osutavad õhu kaudu osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid vastavalt seadusele nr 143/1998 Coll., mida on muudetud seadustega 57/2001 Coll., 37/2002 Coll., 136/2004 Coll. ja 544/2004 Coll.

Näiteks:

 Letisko M.R.Štefánika, a.s., Bratislava

 Letisko Poprad – Tatry, a.s.

 Letisko Košice, a.s.

Soome

Lennujaamad, mida haldab „Ilmailulaitos Finavia/Luftfartsverket Finavia” või munitsipaal- või riiklik ettevõte seaduste „Ilmailulaki/luftfartslagen (1242/2005)” ja „Laki Ilmailulaitoksesta/lag om Luftfartsverket (1245/2005)” alusel.

Rootsi

 Riigile kuuluvad ja riigi poolt hallatavad lennujaamad seaduse „Luftfartslagen (1957:297)” alusel.

 Eraomandis olevad ja eraomanike hallatavad lennujaamad, mis tegutsevad tegevuslitsentsi alusel, kui see litsents vastab direktiivi artikli 2 lõike 3 kriteeriumidele.

Ühendkuningriik

 Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda lennujaama- ja muude terminaliteenuste pakkumiseks lennuettevõtjatele.

 Lennujaamaoperaator õigusakti „Airports Act 1986” tähenduses, kes haldab lennujaama tolle seaduse IV osas toodud majanduslike eeskirjade alusel.

 Highland and Islands Airports Limited

 Lennujaamaoperaator õigusakti „Airports (Northern Ireland) Order 1994” tähenduses.

 BAA Ltd.

▼B




XI LISA

ARTIKLI 30 LÕIKES 3 VIIDATUD ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE LOEND

A.   GAASI VÕI SOOJUSENERGIA TRANSPORTIMINE VÕI JAOTAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ( 34 )

B.   ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, ÜLEKANDMINE VÕI JAOTAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsember 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta, ( 35 )

C.   JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORTIMINE JA JAOTAMINE

D.   RAUDTEETEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

E.   LINNARONGI-, TRAMMI- TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

F.   POSTITEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsember 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ( 36 ),

G.   NAFTA VÕI GAASI LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994.a direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta ( 37 ),

H.   KIVISÖE VÕI MUUDE TAHKEKÜTUSTE LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE

I.   MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUU TERMINALIVARUSTUSE VALDKONNA OSTJAD

J.   LENNUVÄLJASEADMETE VALDKONNA OSTJAD




XII LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b TOODUD TEGEVUSTE LOEND ( 38 )

▼M6



NACE (1)

CPV kood

JAGU F

EHITUS

Jaotis

Rühm

Klass

Valdkond

Märkused

45

 
 

Ehitus

Käesolev jaotis hõlmab uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid, ennistamist ja remonttöid

45000000

 

45.1

 

Objekti ettevalmistamine

 

45100000

 
 

45.11

Hoonete lammutamine ja lõhkumine; pinnasetööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— hoonete ja muude rajatiste lammutamine

— ehitusplatside puhastamine

— pinnasetööd: kaevetööd, tagasitäide, ehitusplatsi tasandamine ja profileerimine, kraavide kaevamine, kivide eemaldamine, lõhkamine jne

— ehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks:

— 

— kattekihi eemaldamine ja muud mineraalidega seotud ettevalmistustööd

Käesolevasse klassi kuulub veel:

— ehitusplatsi kuivendamine

— põllumajandusmaa või metsa all oleva maa kuivendamine

45110000

 
 

45.12

Katsepuurimine ja läbindamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— katsepuurimine, katseläbindamine ja südamikpuurimine ehituslikel, geofüüsikalistel, geoloogilistel või muudel sellistel eesmärkidel

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— nafta- ja gaasipuuraukude puurimine, vt 11.20

— veekaevude puurimine, vt 45.25

— šahtide süvistamine, vt 45.25

— nafta- ja gaasiväljade uuring, geofüüsikaline, geoloogiline ja seismiline mõõdistamine, vt 74.20

45120000

 

45.2

 

Hoonete või nende osade ehitamine; insener-tehnilised rajatised

 

45200000

 
 

45.21

Hoonete üldehitus ja insenertehnilised tööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— iga tüüpi hoonete ehitamine; insenertehniliste rajatiste ehitamine

— sillad, kaasa arvatud tõstetud maanteede sillad, viaduktid, tunnelid ja metrood

— magistraaltorustikud, magistraalside- ja elektriülekandeliinid

— linnatorustikud, linna side- ja elektriliinid

— abitööd linnades

— monteeritavate konstruktsioonide montaaž ja püstitamine objektil

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— nafta ja gaasi toomisega kaasnevad tegevused, vt 11.20

— monteeritavate ehitiste püstitamine omavalmistatud osadest, mis pole betoonist, vt jaotised 20, 26 ja 28

— staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine, vt 45.23

— hoonete seadmestik, vt 45.3

— hoonete viimistlus, vt 45.4

— arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused, vt 74.20

— ehitustööde projektijuhtimine, vt 74.20

45210000

välja arvatud:

-45213316

45220000

45231000

45232000

 
 

45.22

Katusekatete ja -sõrestike ehitamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— katuste tegemine

— katusekatete paigaldamine

— katuste hüdroisolatsioonitööd

45261000

 
 

45.23

Maanteede, teede, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— kiirteede, tänavate, maanteede ning teiste sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teede ehitamine

— raudteede ehitamine

— lennuväljaradade ehitamine

— staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine

— tee- ja autoparklate katetele märgistuse tegemine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— eelnev pinnase teisaldamine, vt 45.11

45212212 ja DA03

45230000

välja arvatud:

-45231000

-45232000

-45234115

 
 

45.24

Vesiehitiste ehitamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— vundamentide rajamine veeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate (marinade), lüüside jms ehitamine

— paisude ja tammide rajamine

— süvendustööd

— veealused tööd

45240000

 
 

45.25

Teised eritöid hõlmavad ehitustööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— eri tüüpi hoonete ja rajatiste ehitamisel ette tulevad eritööd, mis nõuavad erioskusi või -vahendeid:

— 

— vundamentide rajamine, kaasa arvatud vaiade rammimine

— veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide süvistamine

— tööstuslike teraselementide paigaldamine

— terase painutamine

— müüriladumine

— tellingute ja töötasapindade paigaldamine ja lahtivõtmine koos rentimisega

— korstnate ja tööstuslike ahjude ehitamine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— tellingute rentimine ilma paigalduse ja lahtivõtmiseta, vt 71.32

45250000

45262000

 

45.3

 

Hoonete seadmestik

 

45300000

 
 

45.31

Elektrijuhtmestiku ja furnituuri paigaldamine

Käesolevasse klassi kuulub:

järgmiste süsteemide ja detailide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

— elektrijuhtmestik ja furnituur

— telekommunikatsioonisüsteemid

— elektriküttesüsteemid

— eraantennid

— tulekahjualarmid

— turvahäiresüsteemid

— liftid ja eskalaatorid

— piksevardad jms

45213316

45310000

välja arvatud:

-45316000

 
 

45.32

Isolatsioonitööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— soojus-, heli- ja vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse;

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22

45320000

 
 

45.33

Hoone torustikud

Käesolevasse klassi kuulub:

— järgmiste süsteemide ja seadmete paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

— 

— torustikud ja sanitaarseadmed

— gaasiseadmed

— kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- või kliimaseadmed ja lõõrid

— sprinklersüsteemid

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— elektriküttesüsteemide paigaldus, vt 45.31

45330000

 
 

45.34

Muud seadmestikud

Käesolevasse klassi kuulub:

— teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemid;

— abiseadmete ja -detailide jms paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse

45234115

45316000

45340000

 

45.4

 

Hoonete viimistlus

 

45400000

 
 

45.41

Krohvimine

Käesolevasse klassi kuulub:

— hoonete või muude rajatiste katmine seest ja väljast krohvi või stukk-krohviga ning krohvialusvõrgu paigaldamine

45410000

 
 

45.42

Puitdetailide paigaldamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— puidust või teistest materjalidest valmisuste, akende ja nende raamide paigaldamine, sisseehitatud köökide, treppide, poesisseseade jms valmistamine

— siseviimistlustööd, nagu lagede, puidust seinakatete, liigutatavate vaheseinte jms paigaldamine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— parketi ja teiste puidust põrandakatete paigaldamine, vt 45.43

45420000

 
 

45.43

Põranda- ja seinakattematerjalide paigaldamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— järgmiste materjalide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

— 

— keraamilised, betoonist või tahutud kivist seina- või põrandaplaadid

— parkett ja teised puidust põrandakatted; vaibad ja linoleumpõrandakatted, kaasa arvatud kummist ja plastikust põrandakatted

— terratso, marmorist, graniidist või kiltkivist põranda- või seinakatted

— tapeet

45430000

 
 

45.44

Värvimine ja klaasimine

Käesolevasse klassi kuulub:

— hoonete värvimine seest ja väljast

— insener-tehniliste rajatiste värvimine

— klaasi, peeglite jms paigaldamine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— akende paigaldamine, vt 45.42

45440000

 
 

45.45

Muud viimistlustööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— erabasseinide paigaldamine

— hoonete välispindade puhastamine auru, liivapritsi vms

— muud hoonete lõpetamis- või viimistlustööd

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— hoonete ja teiste rajatiste seest puhastamine, vt 74.70

45212212 ja DA04

45450000

 

45.5

 

Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

 

45500000

 
 

45.50

Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— ehitus- ja lammutusmasinate ja seadmete rent ilma operaatorita, vt 71.32

45500000

(1)   Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1).

▼B




XIII LISA

HANKETEATES AVALDATAV TEAVE

A.   AVATUD MENETLUS

1.

Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

Vajadusel märkida, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping, vajadusel märkida, et tegemist on raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemiga).

Teenuse liik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.

Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul teatatakse võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osade ja/või kõikide nõutud kaupade kohta.

Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta;

c) ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja;

c) viide asjakohasele õigusnormile;

d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni;

e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.

Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus, ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.

a) Aadress, kust võib taotleda lepingudokumente ja täiendavaid dokumente;

b) vajadusel nende dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused.

10.

a) Pakkumiste või, dünaamilise hankesüsteemi sisseviimisel näidispakkumiste laekumise tähtaeg;

b) aadress, kuhu need tuleks saata;

c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.

a) Vajadusel pakkumiste avamisel osalema volitatud isikud;

b) avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

12.

Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

13.

Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

14.

Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

15.

Pakkumismenetluse võitnud ettevõtjale esitatavad majanduslikud ja tehnilised miinimumnõuded.

16.

Tähtaeg, mille jooksul pakkumine peab jõus olema.

17.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

18.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole toodud spetsifikatsioonides, siis tuuakse ära majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks kasutatavad kriteeriumid koos nende kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

19.

Vajadusel, märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

20.

Kaebusi läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle osakonna nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

21.

Teate väljasaatmise kuupäev.

22.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

23.

Muu asjassepuutuv teave.

B.   PIIRATUD MENETLUS

1.

Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping; vajadusel märge, et see on raamleping).

Teenuseliik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid).

Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.

Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa ja/või kõikide nõutud kaupade kohta.

Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta;

c) teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja;

c) viide asjakohasele õigusnormile;

d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni;

e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.

Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.

Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

10.

a) Osalemistaotluste laekumise tähtaeg;

b) aadress, kuhu need tuleks saata;

c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.

Pakkumiskutsete lähetamise lõppkuupäev.

12.

Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

13.

Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

14.

Teave ettevõtja olukorra ja minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma.

15.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või ei avaldata pakkumiskutses, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

16.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

17.

Vajadusel märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

18.

Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

19.

Teate väljasaatmise kuupäev.

20.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

21.

Muu asjassepuutuv teave.

C.   LÄBIRÄÄKIMISTEGA MENETLUS

1.

Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping; vajadusel märge, et see on raamleping).

Teenuseliik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid).

Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.

Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa ja/või kõikide nõutud kaupade kohta.

Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta;

c) ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja;

c) viide asjakohasele õigusnormile;

d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni;

e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.

Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus, ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.

Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

10.

a) Osalemistaotluste laekumise tähtaeg;

b) aadress, kuhu need tuleks saata;

c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.

Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

12.

Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

13.

Teave ettevõtja olukorra ja minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma.

14.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või neid ei avaldata kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

15.

Vajadusel ostja poolt juba välja valitud ettevõtjate nimed ja aadressid.

16.

Vajadusel eelnev(ad) Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev(ad).

17.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

18.

Vajadusel märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

19.

Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning, vajadusel, vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

20.

Teate väljasaatmise kuupäev.

21.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

22.

Muu asjassepuutuv teave.

D.   DÜNAAMILISE HANKESÜSTEEMI PUHUL KASUTATAV LIHTSUSTATUD HANKETEADE ( 39 )

1.

Ostja asukohamaa.

2.

Ostja nimi ja meiliaadress.

3.

Viide dünaamilise hankesüsteemi hanketeate avaldamisele.

4.

Meiliaadress, kust võib saada dünaamilise hankesüsteemi kohta käivaid lepingudokumente ja täiendavaid dokumente.

5.

Lepingu sisu: sõlmitava lepingu kirjeldus, milles tuuakse ära CPV-nomenklatuuri viitenumber (-numbrid), lepingus ettenähtud kogus või lepingu ulatus.

6.

Ajavahemik näidispakkumiste esitamiseks.




XIV LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES KVALIFITSEERIMISSÜSTEEMI OLEMASOLUST

1. Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Vajadusel märge, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3. Kvalifitseerimissüsteemi eesmärk (kaupade, teenuste või ehitustööde või nende liikide kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), mida kõnealuse süsteemi kaudu hangitakse).

4. Tingimused, mida ettevõtjad peavad täitma, et saada süsteemile vastav kvalifikatsioon, ja meetodid, millega iga tingimuse täitmist kontrollitakse. Kui nende tingimuste ja kontrollimeetodite kirjeldused on mahukad ja põhinevad dokumentidel, mis on huvitatud ettevõtjatele kättesaadavad, piisab põhiliste tingimuste ja meetodite kokkuvõttest ning viitest nimetatud dokumentidele.

5. Kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaeg ja selle pikendamise formaalsused.

6. Märge selle kohta, et teadet käsitletakse hankekuulutusena.

7. Aadress, kust saab täiendavat teavet ja dokumente kvalifitseerimissüsteemi kohta (kui see aadress erineb punktis 1 nimetatud aadressidest).

8. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

9. Kui on teada, siis artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või neid ei avaldata pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

10. Muu asjassepuutuv teave.




XV A LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE PERIOODILISES EELTEATES

I.   KOHUSTUSLIKULT ESITATAVAD ANDMED

1.

Ostja või täiendavat dokumentatsiooni andva talituse nimetus, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

a) Asjade hankelepingute puhul: tarnitava kauba või osutatavate teenuste liik (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid) ja kogus või maksumus.

b) ehitustööde hankelepingute puhul: osutatavate teenuste laad ja ulatus, ehitustööde põhiandmed või ehitustööde osade põhiandmed, lähtudes ehitustöödest (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid);

c) teenuste hankelepingute puhul: plaanitava riigihanke kogumaksumus igas XVI A lisas loetletud teenuseliigis (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

3.

Kuupäev, mil saadeti välja teade või teade selle teate avaldamisest ostjaprofiilis.

4.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

5.

Muu asjassepuutuv teave.

II.   ANDMED, MIS TULEB ESITADA, KUI TEADET KASUTATAKSE HANKEKUULUTUSENA VÕI KUI SELLE ALUSEL VÕIB LÜHENDADA PAKKUMISTE VASTUVÕTMISE TÄHTAEGU

6.

Märge selle kohta, et huvitatud tarnijad peavad ostjale teatama oma huvist lepingu või lepingute suhtes.

7.

Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõiveprogrammide kontekstis.

8.

Tähtaeg, mille jooksul võetakse vastu taotlusi kutse saamiseks teha pakkumine või alustada läbirääkimisi.

9.

Tarnitavate kaupade liik ja kogus või ehitustööde üldine laad või teenuseliik XVII A lisa tähenduses ja kirjeldus, märkides ära, kas kavandatakse raamlepinguid, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja eeldatav aeg nende võimaluste kasutamiseks ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul ka järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg.

10.

Märkida, kas tegemist on ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombinatsiooniga.

11.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus ning võimaluse korral alguskuupäev.

12.

Aadress, kuhu asjast huvitatud ettevõtjad peavad oma huvist kirjalikult teatama.

Huvi kinnitavate teadete vastuvõtmise tähtaeg.

Keel või keeled, milles on lubatud esitada kandidatuure või pakkumisi.

13.

Tarnijatele seatud majanduslikud ja tehnilised tingimused ning neilt nõutavad tehnilised ja finantstagatised.

14.

a) Lepingu või lepingute sõlmimise menetluste ettenähtud alguskuupäev (kui see on teada).

b) menetluse liik (piiratud menetlus või läbirääkimistega menetlus);

c) konsultatsiooniga seotud dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused.

15.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

16.

Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või vajadusel selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

17.

Kui on teada, siis artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või kui neid ei avaldata artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses kinnitada oma huvitatust, pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.




XV B LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES PERIOODILISE EELTEATE AVALDAMISE KOHTA OSTJAPROFIILIS, MIDA EI KASUTATA HANKEKUULUTUSENA

1. Ostja asukohamaa.

2. Ostja nimi.

3. „Ostjaprofiili” Interneti-aadress (URL).

4. CPV-nomenklatuuri viitenumber või -numbrid.




XVI LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE LEPINGU SÕLMIMISE TEATES

I.   Teave avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas ( 40 )

1. Ostja nimi ja aadress.

2. Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping ja nomenklatuuri viitenumber või -numbrid; vajadusel märkida, kas tegemist on raamlepinguga).

3. Vähemalt kokkuvõtlik märge toodete, ehitustööde või teenuste liigi ja koguse kohta.

4. 

a) Hankekuulutuse vorm (märge kvalifitseerimissüsteemi olemasolu, perioodilise eelteate, pakkumiskutse kohta);

b) teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev;

c) lepingute puhul, mis sõlmitakse eelneva hankekuulutuse avaldamiseta, viide vastavalt artikli 40 lõikele 3 või artiklile 32.

5. Pakkumismenetlus (avatud, piiratud või läbirääkimistega menetlus).

6. Saadud pakkumiste arv.

7. Lepingu sõlmimise kuupäev.

8. Artikli 40 lõike 3 punktis j nimetatud soodusostude eest makstud hind.

9. Ettevõtja nimi ja aadress või ettevõtjate nimed ja aadressid.

10. Vajadusel märkida, kas lepingu suhtes on sõlmitud või võib sõlmida allhankelepinguid.

11. Lepingu sõlmimisel makstud hind või arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumine.

12. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni ja faksi numbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

13. Vabatahtlik teave:

 lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega,

 lepingu sõlmimise kriteeriumid.

II.   Teave, mis pole mõeldud avaldamiseks

14. Sõlmitud lepingute arv (kui lepingud sõlmiti mitme tarnijaga).

15. Iga sõlmitud lepingu maksumus.

16. Toote või teenuse päritolumaa (pärit EMÜst või väljastpoolt ühendust, viimasel juhul kolmandate riikide kaupa rühmitatuna).

17. Millist lepingu sõlmimise kriteeriumi kasutati (majanduslikult kõige soodsam pakkumine; madalaim hind)?

18. Kas leping sõlmiti pakkujaga, kes esitas variandi vastavalt artikli 36 lõikele 1?

19. Kas oli pakkumisi, mis jäeti arvesse võtmata vastavalt artiklile 57 põhjusel, et nende hinnad olid ebaharilikult madalad?

20. Ostja teate edastamise kuupäev.

21. XVII B lisas loetletud teenustega seotud lepingute puhul ostja nõusolek teate avaldamiseks (artikli 43 lõige 4).




XVII A LISA ( 41 )

TEENUSED ARTIKLI 31 TÄHENDUSES

▼M6



Kategooria nr

Valdkond

CPC viitenumber (1)

CPV viitenumber

1

Hooldus- ja remonditeenused

6112, 6122, 633, 886

50100000-6 – 50884000-5 (välja arvatud 50310000-1 – 50324200-4 ja 50116510-9, 50190000-3, 50229000-6, 50243000-0) ja 51000000-9 – 51900000-1

2

Maismaatransporditeenused, (2) kaasa arvatud soomusautoteenused, ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu

712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304

60100000-9 – 60183000-4 (välja arvatud 60160000-7, 60161000-4, 60220000-6), ja 64120000-3 – 64121200-2

3

Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu

73 (välja arvatud 7321)

60410000-5 – 60424120-3

(välja arvatud 60411000-2, 60421000-5), ja 60500000-3

60440000-4 – 60445000-9

4

Postivedu: maismaa- ja õhutransport (2)

71235, 7321

60160000-7, 60161000-4

60411000-2, 60421000-5

5

Telekommunikatsiooniteenused

752

64200000-8 – 64228200-2

72318000-7 ja

72700000-7 – 72720000-3

6

Finantsteenused:

a)  kindlustusteenused

b)  pangandus- ja investeerimisteenused välja arvatud (3)

ex 81, 812, 814

66100000-1 – 66720000-3 (3)

7

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

84

50310000-1 – 50324200-4

72000000-5 – 72920000-5

(välja arvatud 72318000-7 ja 72700000-7 – 72720000-3), 79342410-4

8

Uurimis- ja arendusteenused (4)

85

73000000-2 – 73436000-7

(välja arvatud 73200000-4, 73210000-7, 73220000-0

9

Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

862

79210000-9 – 79223000-3

10

Turuanalüüsi- ja avaliku arvamuse uurimise teenused

864

79300000-7 – 79330000-6 ja

79342310-9, 79342311-6

11

Juhtimisnõustamisteenused (5) ja muud seotud teenused

865, 866

73200000-4 – 73220000-0

79400000-8 – 79421200-3

ja

79342000-3, 79342100-4

79342300-6, 79342320-2

79342321-9, 79910000-6, 79991000-7

98362000-8

12

Arhitektiteenused: inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; seotud teadusliku ja tehnilise konsultatsiooni teenused, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

867

71000000-8 – 71900000-7 (välja arvatud 71550000-8) ja 79994000-8

13

Reklaamiteenused

871

79341000-6 – 79342200-5

(välja arvatud 79342000-3 ja 79342100-4

14

Hoonete puhastamise ja kinnisvara haldamise teenused

874, 82201 – 82206

70300000-4 – 70340000-6, ja

90900000-6 – 90924000-0

15

Kirjastus- ja trükiteenused vahendustasu eest või lepingu alusel

88442

79800000-2 – 79824000-6

79970000-6 – 79980000-7

16

Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; sanitaaria jms teenused

94

90400000-1 – 90743200-9 (välja arvatud 90712200-3

90910000-9 – 90920000-2 ja

50190000-3, 50229000-6

50243000-0

(1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

(2)   Välja arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühtse tootenomenklatuuri (CPC Prov.) 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused.

(3)   Välja arvatud väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud. Välja on arvatud ka lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes kujul ostu- või rendilepinguga samaaegselt, sellele eelnevalt või pärast seda.

(4)   Välja arvatud uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud peale selliste, millest tuleneb kasu üksnes tellijale ja/või ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija ja/või ostja.

(5)   Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.

▼B




XVII B LISA

TEENUSED ARTIKLI 32 TÄHENDUSES

▼M6



Kategooria nr

Valdkond

CPC viitenumber (1)

CPV viitenumber

17

Hotelli- ja restoraniteenused

64

55100000-1 – 55524000-9, ja 98340000-8 – 98341100-6

18

Raudteetransporditeenused

711

60200000-0 – 60220000-6

19

Veetransporditeenused

72

60600000-4 – 60653000-0, ja 63727000-1 – 63727200-3

20

Transpordi abi- ja lisateenused

74

63000000-9 – 63734000-3

(välja arvatud 63711200-8, 63712700-0, 63712710-3, ja 63727000-1 – 63727200-3), ja

98361000-1

21

Õigusteenused

861

79100000-5 – 79140000-7

22

Personali komplekteerimine ja otsing (2)

872

79600000-0 – 79635000-4

(välja arvatud 79611000-0, 79632000-3, 79633000-0), ja 98500000-8 – 98514000-9

23

Uurimis- ja turvateenused, välja arvatud soomusautoteenus

873 (välja arvatud 87304)

79700000-1 – 79723000-8

24

Hariduse ja kutsehariduse teenused

92

80100000-5 – 80660000-8 (välja arvatud 80533000-9, 80533100-0, 80533200-1

25

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

93

79611000-0, ja 85000000-9 – 85323000-9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2

26

Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (3)

96

79995000-5 – 79995200-7, ja 92000000-1 – 92700000-8

(välja arvatud 92230000-2, 92231000-9, 92232000-6

27

Muud teenused

 
 

(1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

(2)   Välja arvatud töölepingud.

(3)   Välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.

▼B




XVIII LISA

IDEEKONKURSI TEATES AVALDATAV TEAVE

1. Ostja ning täiendavat dokumentatsiooni andva talituse nimetus, aadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Projekti kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

3. Konkursi laad: avatud või piiratud.

4. Avatud konkursi korral: projektide vastuvõtmise tähtaeg.

5. Piiratud konkursi korral:

a) kavandatav osalejate arv või ligikaudne arv;

b) vajadusel valitud osalejate nimed;

c) osalejate valimise kriteeriumid;

d) osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg;

6. Vajadusel märge selle kohta, kas osaleda võib üksnes konkreetse kutseala esindaja.

7. Projektide hindamisel kasutatavad kriteeriumid.

8. Valitud žüriiliikmete nimed, kui see on asjakohane.

9. Märge selle kohta, kas žürii otsus on ostjale kohustuslik.

10. Preemiate arv ja preemiasumma, kui see on asjakohane.

11. Vajadusel märge kõikidele osalejatele maksete tegemise üksikasjade kohta.

12. Märge selle kohta, kas auhinnasaajail lubatakse sõlmida täiendavaid lepinguid.

13. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

14. Kutse väljasaatmise kuupäev.

15. Kutse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

16. Muu asjassepuutuv teave.




XIX LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES IDEEKONKURSI TULEMUSTE KOHTA

1. Telliva asutuse nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Projekti kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

3. Osalejate üldarv.

4. Välismaalastest osalejate arv.

5. Konkursi võitja(d).

6. Vajadusel auhind või auhinnad.

7. Muu teave.

8. Viide konkursi kutsele.

9. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

10. Kutse väljasaatmise kuupäev.

11. Kutse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.




XX LISA

AVALDAMIST PUUDUTAV TEAVE

1.   Teadete avaldamine

a)  ►M2  Ostjad peavad saatma artiklites 41, 42, 43 ja 63 osutatud teated Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud menetlusele komisjoni vastuvõetud rakenduseeskirjadega kehtestatud vormis. ◄ Artikli 41 lõikes 1 viidatud perioodilised eelteated, mis avaldatakse ostjaprofiilis, nagu on kirjeldatud lõike 2 punktis b, peavad samuti kasutama seda vormi, nagu ka teade sellise avaldamise puhul.

b) Artiklites 41, 42, 43 ja 63 viidatud teated tuleb avaldada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse või ostjate poolt, kui artikli 41 lõike 1 järgi on ostjaprofiilis avaldatud perioodiline eelteade.

Lisaks sellele võib telliv asutus avaldada selle teabe Internetis ostjaprofiilis, nagu on viidatud lõike 2 punktis b.

c) Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus annab tellivatele asutustele artikli 44 lõikes 7 viidatud kinnituse.

2.   Täiendava või lisateabe avaldamine

a) Ostjail soovitatakse Internetis täielikul kujul avaldada spetsifikatsioonid ja lisadokumendid;

b) Ostjaprofiilis võivad olla ära toodud artikli 41 lõikes 1 viidatud perioodilised eelteated, teave käigus olevate pakkumiskutsete kohta, kavandatavad hanked, sõlmitud lepingud, tühistatud menetlused ja iga muu üldine teave, nagu kontaktisik, telefoni- ja faksinumber, postiaadress ja meiliaadress.

3.   Teadete elektroonilisel edastamisel kasutatav vorm ja edastamise kord

Teadete elektroonilise edastamise vormi ja korra võib leida Interneti-aadressilhttp://simap.eu.int.




XXI LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. 

a)  Tehniline kirjeldus tähendab teenuste või asjade hankelepingute puhul spetsifikatsiooni dokumendis, mis määratleb toote või teenuse nõutavad jooned, nagu kvaliteet, keskkonnaohutuse näitajad, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, toote kasutamine, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele esitatavad nõuded, mis puudutavad nime, mille all seda müüakse, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsetamismeetodeid, pakendamist, markeeringut ja etikette, kasutajajuhendeid, tootmisprotsesse ja -meetodeid ning vastavuse määramise kriteeriume;

b) Ehitustööde hankelepingu puhul tähendab tehniline kirjeldus kõiki tehnilisi eeskirju, mis on toodud pakkumisdokumentides, millega määratletakse materjali, toote või tarne nõutavad parameetrid, nii et need lubavad materjali, toodet või tarnet kirjeldada viisil, mis vastab kasutusotstarbele, milleks ostja seda vajab. Nende parameetrite hulgas on keskkonnaohutuse näitajad, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas kvaliteedi tagamise kord, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid, pakendamine, märgistus ja etiketid, kasutajajuhendid, tootmisprotsessid ja -meetodid. Need hõlmavad ka ehitustööde projekteerimise ja kalkuleerimise eeskirju, ehitustööde katsetamise, kontrollimise ja vastuvõtmise tingimusi, ehitusmeetodeid või -tehnikat ning kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida ostja võib üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha;

2.  Standard tähendab tunnustatud standardimisorgani poolt korduvaks või pidevaks kasutuseks kinnitatud tehnilist kirjeldust, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest kategooriatest:

rahvusvaheline standard : rahvusvahelise standardiorganisatsiooni kinnitatud standard, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks;

Euroopa standard : Euroopa standardiorganisatsiooni kinnitatud standard, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks;

riiklik standard : riigi standardiorganisatsiooni kinnitatud standard, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks.

3.  Euroopa tehniline kinnitus tähendab toote kasutamiskõlblikkusele antud positiivset tehnilist hinnangut, mille aluseks on kinnipidamine ehitustööde olulistest nõuetest, toote enda omaduste ja toote kasutamise määratletud tingimuste vastavus nõuetele. Euroopa tehnilise kinnituse annab liikmesriigi määratud asutus;

4.  Ühine tehniline kirjeldus – liikmesriikide poolt tunnustatud korras sätestatud tehniline kirjeldus, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

5.  Tehniline etalon – Euroopa standardimisorganite iga toode peale ametlike standardite, mis on välja lastud turuvajaduste muutumist arvestavas korras.




XXII LISA

ARTIKLIS 45 TOODUD TÄHTAEGADE KOONDTABEL



Avatud menetlus

Tähtaeg pakkumiste vastuvõtmiseks perioodilise eelteateta menetlusel

Tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 7 esimesele alalõikele

Toime lõike 7 teisele alalõikele

52

45

47

40

Puudub

Puudub

Perioodilise eelteate avaldamisega

A: Üldine tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 7 esimesele alalõikele

Toime lõike 7 teisele alalõikele

36

29

31

24

Puudub

Puudub

B: Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 7 esimesele alalõikele

Toime lõike 7 teisele alalõikele

22

15

17

10

10-päevane tähtaeg pikendatakse 15 päevani

17-päevane tähtaeg pikendatakse 22 päevani



Piiratud ja läbirääkimistega menetlus

Osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg:

Üldine tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

37

30

Ei rakendata

Ei rakendata

Puudub

Ei rakendata

Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

22

15

Ei rakendata

Ei rakendata

Puudub

Ei rakendata

Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

15

8

Ei rakendata

Ei rakendata

8-päevane tähtaeg pikendatakse 15 päevani

Ei rakendata

Tähtaeg pakkumiste vastuvõtmiseks

A: Üldine tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

24

Ei rakendata

19

Ei rakendata

Ei rakendata

Puudub

B: Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

10

Ei rakendata

5

Ei rakendata

Ei rakendata

5-päevane tähtaeg pikendatakse 10 päevani

C: Tähtaeg määratud kokkuleppel

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

 

Ei rakendata

Ei rakendata

Ei rakendata

Ei rakendata

Ei rakendata




XXIII LISA

ARTIKLI 59 LÕIKES 4 VIIDATUD RAHVUSVAHELISE TÖÖÕIGUSE SÄTTED

 Konventsioon nr 87 – Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon;

 Konventsioon nr 98 – Organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon

 Konventsioon nr 29 – Sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon;

 Konventsioon nr 105 – Sunniviisilise töö kaotamise konventsioon;

 Konventsioon 138 – Vanuse alampiiri konventsioon;

 Konventsioon 111 – Diskrimineerimisevastane (tööhõives ja töökohtadel) konventsioon;

 Konventsioon nr 100 – Võrdväärse töö eest mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise konventsioon;

 Konventsioon nr 182 – Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon.




XXIV LISA

PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE, KVALIFIKATSIOONITAOTLUSTE JA KONKURSSIDEL PLAANIDE NING PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS MÕELDUD SEADMETELE ESITATAVAD NÕUDED

Pakkumiste, osalemistaotluste, kvalifikatsioonitaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmed tagavad tehniliste vahendite ja sobivate menetlusviiside rakendamisel vähemalt järgmist:

a) pakkumiste, osalemistaotluste ja kvalifikatsioonitaotluste ning plaanide ja projektide edastamisega seotud elektroonilised allkirjad vastavad direktiivi 1999/93/EÜ ( 42 ) alusel vastu võetud riiklikele õigusnormidele;

b) pakkumiste, osalemistaotluste ja kvalifikatsioonitaotluste saamise ning plaanide ja projektide esitamise aega on võimalik täpselt kindlaks määrata;

c) on võimalik mõistlikult tagada, et enne kehtestatud tähtaja möödumist ei ole kellelgi juurdepääsu andmetele, mis on neid nõudeid täites edastatud;

d) kui sellist juurdepääsukeeldu on rikutud, siis on võimalik mõistlikult tagada, et see rikkumine on selgesti tuvastatav;

e) ainult volitatud isikud saavad kehtestada või muuta saadud andmete avamise kuupäevi;

f) kvalifitseerimismenetluse, lepingu sõlmimise menetluse või konkursi eri staadiumide jooksul on kõigile andmetele või osale neist võimalik juurde pääseda ainult volitatud isikute üheaegse tegutsemisega;

g) volitatud isikute üheaegne tegutsemine võimaldab juurdepääsu üleantud andmetele alles pärast kehtestatud kuupäeva;

h) neid nõudeid täites on saadud ja avatud andmetele võimalik juurde pääseda ainult isikuil, keda on volitatud nendega tutvuma.




XXV LISA

ÜLEVÕTMIS- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD



Direktiiv

Ülevõtmistähtajad

Kohaldamistähtajad

93/38/EMÜ(EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84)

1.7.1994

Hispaanias: 1.1.1997;

Kreekas ja Portugalis: 1.1.1998

98/4/EÜ (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1)

16.2.1999

Kreekas ja Portugalis: 16.2.2000




XXVI LISA

VASTAVUSTABEL ( 43 )



Käesolev direktiiv

Direktiiv 93/38/EMÜ

 

Artikkel 1 lõige 1

Artikkel 1 lõike 1 esimene lause

 

Artikkel 1 lõige 2 punkt a

Artikkel 1 lõige 4 esimene lause

kohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt b esimene lause

Artikkel 1 lõige 4 punkt b esimene lause

muudetud

Artikkel 1 lõige 2 punkt b teine lause

Artikkel 14 lõige 10 teine lause

kohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt c esimene lõik

Artikkel 1 lõige 4 punkt

akohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt c teine lõik

 

uus

Artikkel 1 lõige 2 punkt d esimene lõik

Artikkel 1 lõige 4 punkt c esimene osa

kohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt d teine lõik

Artikkel 1 lõige 4 teine lõikk

ohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt d kolmas lõik

 

uus

Artikkel 1 lõige 3 punkt a

 

uus

Artikkel 1 lõige 3 punkt b

 

uus

Artikkel 1 lõige 4

Artikkel 1 lõige 5

kohandatud

Artikkel 1 lõige 5

 

uus

Artikkel 1 lõige 6

 

uus

Artikkel 1 lõige 7 esimene lõik

Artikkel 1 lõige 6 lõpp

muudetud

Artikkel 1 lõige 7 teine lõik

 

uus

Artikkel 1 lõige 7 kolmas lõik

Artikkel 1 lõige 6 esimene lause

kohandatud

Artikkel 1 lõige 8

 

uus

Artikkel 1 lõige 9 punktd a–c

Artikkel 1 lõige 7

kohandatud

Artikkel 1 lõige 9 punkt d

Artikkel 1 lõige 16

kohandatud

Artikkel 1 lõige 10

 

uus

Artikkel 1 lõige 11

 

uus

Artikkel 1 lõige 12

 

uus

 

Artikkel 1 lõiged 14 ja 15

välja jäetud

Artikkel 2 lõige 1 punkt a

Artikkel 1 lõige 1

 

Artikkel 2 lõige 1 punkt b

Artikkel 1 lõige 2

 

Artikkel 2 lõige 2

Artikkel 2 lõige 1

kohandatud

Artikkel 2 lõige 3

Artikkel 2 lõige 3

muudetud

Artikkel 3 lõige 1

Artikkel 2 lõige 2 punkt a alapunkt iii

kohandatud

Artikkel 3 lõige 2

Artikkel 2 lõige 5 punkt b

kohandatud

Artikkel 3 lõige 3

Artikkel 2 lõige 2 punkt a alapunkt ii

kohandatud

Artikkel 3 lõige 4

Artikkel 2 lõige 5 punkt a

kohandatud

Artikkel 4 lõige 1

Artikkel 2 lõige 2 punkt a alapunkt i

kohandatud

Artikkel 4 lõige 2

Artikkel 6 lõige 2

kohandatud

Artikkel 4 lõige 3

Artikkel 2 lõige 5 punkt a

kohandatud

Artikkel 5 lõige 1

Artikkel 2 lõige 2 punkt c

muudetud

Artikkel 5 lõige 2

Artikkel 2 lõige 4

muudetud

Artikkel 6

 

uus

Artikkel 7

Artikkel 2 lõige 2 punkt b

 
 

Artikkel 2 lõige 2 punkt d

välja jäetud

Artikkel 8

Artikkel 2 lõige 6

muudetud

Artikkel 9

 

uus

Artikkel 10

Artikkel 4 lõige 2

muudetud

Artikkel 11 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 33 lõige 2

 

Artikkel 11 lõige 1 teine lõik

Artikkel 33 lõige 3

muudetud

Artikkel 11 lõige 2

Artikkel 33 lõige 1

muudetud

Artikkel 12

Artikkel 42a

 

Artikkel 13 lõige 1

Artikkel 4 lõige 3

 

Artikkel 13 lõige 2

Artikkel 4 lõige 4

muudetud

Artikkel 14

Artikkel 5

 

Artikkel 15

 

uus

Artikkel 16

Artikkel 14 lõige 1

muudetud

Artikkel 17 lõige 1

Artikkel 14 lõiged 2 ja 6

muudetud

Artikkel 17 lõige 2

Artikkel 14 lõige 13

kohandatud

Artikkel 17 lõige 3

Artikkel 14 lõige 9

muudetud

Artikkel 17 lõige 4

Artikkel 14 lõige 11

kohandatud

Artikkel 17 lõige 5

Artikkel 14 lõige 12

kohandatud

Artikkel 17 lõige 6 punkt a esimene lõik

Artikkel 14 lõige 10 kolmas lause

muudetud

Artikkel 17 lõige 6 punkt a teine lõik

Artikkel 14 lõige 10 teine lõik teine lause

kohandatud

Artikkel 17 lõige 6 punkt a kolmas lõik

Artikkel 14 lõige 10 teine lõik kolmas lause

muudetud

Artikkel 17 lõige 6 punkt b esimene lõik

Artikkel 14 lõige 10 teine lõik esimene lause

muudetud

Artikkel 17 lõige 6 punkt b teine lõik

Artikkel 14 lõige 10 teise lõik teine lause

kohandatud

Artikkel 17 lõige 6 punkt b kolmas lõik

 

uus

Artikkel 17 lõige 7

Artikkel 14 lõige 7

muudetud

Artikkel 17 lõige 8

Artikkel 14 lõige 8

 

Artikkel 17 lõige 9

Artikkel 14 lõige 4

muudetud

Artikkel 17 lõige 10

Artikkel 14 lõige 3

muudetud

Artikkel 17 lõige 11

Artikkel 14 lõige 5

 

Artikkel 18

 

uus

Artikkel 19

Artikkel 7

 

Artikkel 20

Artikkel 6 lõiked 1 ja 3

kohandatud

Artikkel 21

Artikkel 10

 

Artikkel 22 punkt a

Artikkel 12, 1

muudetud

Artikkel 22 punkt b

Artikkel 12, 2

 

Artikkel 22 punkt c

Artikkel 12, 3

 

Artikkel 23 lõige 1

Artikkel 1 lõige 3

 

Artikkel 23 lõige 2

Artikkel 13 lõige 1 esimene lõik, punktd a ja b

muudetud

Artikkel 23 lõige 3 esimene lõik punkt a

Artikkel 13 lõige 1 esimene lõik, lõpp

muudetud

Artikkel 23 esimene lõik, punktd b ja c

 

uus

Artikkel 23 lõige 3 teine lõik

 

uus

Artikkel 23 lõige 3 kolmas lõik

Artikkel 13 lõige 1 teine lõik

muudetud

Artikkel 23 lõige 4 punkt a

Artikkel 13 lõige 1 esimene lõik, punkt b

muudetud

Artikkel 23 lõige 4 punkt b

 

uus

Artikkel 23 lõige 4, lõpp

 

uus

Artikkel 23 lõige 5

Artikkel 13 lõige 2

muudetud

Artikkel 24 punkt a

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt i

 

Artikkel 24 punkt b

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt iii

 

Artikkel 24 punkt c

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt iv

muudetud

Artikkel 24 punkt d

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt v

 

Artikkel 24 punkt e

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt vi

 
 

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt ii ja XVI A lisa allmärkus 2

välja jäetud

Artikkel 25

Artikkel 11

muudetud

Artikkel 26 punkt a

Artikkel 9 lõige 1 punkt a

kohandatud

Artikkel 26 punkt b

Artikkel 9 lõige 1 punkt b

kohandatud

 

Artikkel 9 lõige 2

välja jäetud

 

Artikkel 3 lõige 1

välja jäetud

Artikkel 27

Artikkel 3 lõige 2

muudetud

 

Artikkel 3 lõiged 3–5

välja jäetud

Artikkel 28

 

uus

Artikkel 29

 

uus

Artikkel 30

 

uus

 

Artikkel 8

välja jäetud

Artikkel 31

Artikkel 15

kohandatud

Artikkel 32

Artikkel 16

 

Artikkel 33

Artikkel 17

 

Artikkel 34

Artikkel 18 ja Artikkel 34 lõige 4

muudetud

Artikkel 35

Artikkel 19

kohandatud

Artikkel 36 lõige 1

Artikkel 34 lõige 3

muudetud

Artikkel 36 lõige 2

 

uus

Artikkel 37

Artikkel 27

muudetud

Artikkel 38

 

uus

Artikkel 39 lõige 1

Artikkel 29 lõige 1

muudetud

Artikkel 39 lõige 2

Artikkel 29 lõige 2

 

Artikkel 40 lõige 1

Artikkel 4 lõige 1

 

Artikkel 40 lõiged 2 ja 3

Artikkel 20 lõiged 1 ja 2

 

Artikkel 41 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 22 lõige 1

muudetud

Artikkel 41 lõige 1 teine kuni kuues lõik

 

uus

Artikkel 41 lõige 2

Artikkel 22 lõige 4

 

Artikkel 41 lõige 3

Artikkel 30 lõige 9

kohandatud

Artikkel 42 lõige 1

Artikkel 21 lõige 1

 

Artikkel 42 lõige 2

 

uus

Artikkel 42 lõige 2 punktd a ja b

Artikkel 21 lõige 2 punktd a ja b

kohandatud

Artikkel 42 lõige 2 punkt c esimene lause

Artikkel 22 lõige 3 esimene lause

 

Artikkel 42 lõige 2 punkt c teine lause

Artikkel 22 lõige 3 teine lause

 

Artikkel 43 lõige 1

Artikkel 24 lõige 1

muudetud

Artikkel 43 lõige 2

Artikkel 24 lõige 2

kohandatud

Artikkel 43 lõige 3

Artikkel 24 lõige 3 esimene kuni kolmas lause

kohandatud

Artikkel 43 lõige 4

Artikkel 24 lõige 3 neljas lause

kohandatud

Artikkel 43 lõige 5

Artikkel 24 lõige 4

kohandatud

Artikkel 44 lõige 1

 

uus

Artikkel 44 lõige 2

 

uus

Artikkel 44 lõige 3 esimene lõik

 

uus

Artikkel 44 lõige 3 teise lõik esimene lause

Artikkel 25 lõige 3 esimene lause

muudetud

Artikkel 44 lõige 3 teise lõik teine lause

Artikkel 25 lõige 3 teine lause

kohandatud

Artikkel 44 lõige 4 esimene lõik

Artikkel 25 lõige 2

muudetud

Artikkel 44 lõige 4 teine lõik

Artikkel 25 lõige 4

 

Artikkel 44 lõige 5

Artikkel 25 lõige 5

muudetud

Artikkel 44 lõige 6

Artikkel 25 lõige 1

 

Artikkel 44 lõige 7

 

uus

Artikkel 44 lõige 8

 

uus

 

Artikkel 25 lõige 3 kolmas lause

välja jäetud

Artikkel 45 lõige 1

 

uus

Artikkel 45 lõige 2

Artikkel 26 lõige 1 esimene lõik esimene lause

 

Artikkel 45 lõige 3

Artikkel 26 lõige 2

kohandatud

Artikkel 45 lõige 4

Artikkel 26 lõige 1 teine ja kolmas lause

kohandatud

Artikkel 45 lõiged 5–8

 

uus

Artikkel 45 lõige 9

Artikkel 28 lõige 3

muudetud

Artikkel 45 lõige 10

 

uus

Artikkel 46 lõige 1

Artikkel 28 lõige 1

muudetud

Artikkel 46 lõige 2

Artikkel 28 lõige 2

muudetud

Artikkel 47 lõige 1 esimene lause

Artikkel 28 lõige 4 esimene lause

 

Artikkel 47 lõige 1 teine lause esimene taane

 

uus

Artikkel 47 lõige 1 teine lause teine taane

Artikkel 28 lõige 4 teine lause

muudetud

Artikkel 47 lõige 2

 

uus

Artikkel 47 lõige 3

Artikkel 28 lõige 2

muudetud

Artikkel 47 lõige 4 punktd a–d

Artikkel 28 lõige 4 punktd a–d ja f

kohandatud

 

Artikkel 28 lõige 4 punkt f

välja jäetud

Artikkel 47 lõige 4 punkt e

Artikkel 28 lõige 4 punkt e

muudetud

Artikkel 47 lõige 4 punkt f

 

uus

Artikkel 47 lõige 5 punktd a–h

Artikkel 21 lõige 2 punkt c

kohandatud

Artikkel 47 lõige 3 punkt i

 

uus

Artikkel 48 lõige 1

Artikkel 28 lõige 6 esimene ja teine lause ja esimene taane

muudetud

Artikkel 48 lõige 2

 

uus

Artikkel 48 lõige 3

Artikkel 28 lõige 6 teine ja neljas taane

muudetud

Artikkel 48 lõige 4

 

uus

Artikkel 48 lõige 5

 

uus

Artikkel 48 lõige 6

Artikkel 28 lõige 5

muudetud

Artikkel 49 lõige 1

Artikkel 41 lõige 3

muudetud

Artikkel 49 lõige 2 esimene lõik

Artikkel 41 lõige 4 esimene lõik

muudetud

Artikkel 49 lõige 2 teine lõik

Artikkel 41 lõige 2 teine lõik

kohandatud

Artikkel 49 lõige 3

Artikkel 30 lõige 4

 

Artikkel 49 lõige 4

Artikkel 30 lõige 6

muudetud

Artikkel 49 lõige 5

Artikkel 30 lõige 8

muudetud

Artikkel 50 lõige 1

Artikkel 41 lõige 1

muudetud

Artikkel 50 lõige 2

Artikkel 41 lõige 2

 

Artikkel 51

 

uus

Artikkel 52 lõige 1

Artikkel 30 lõige 5

muudetud

Artikkel 52 lõige 2

Artikkel 32

muudetud

Artikkel 52 lõige 3

 

uus

Artikkel 53 lõige 1

Artikkel 30 lõige 1

 

Artikkel 53 lõige 2

Artikkel 30 lõige 2

muudetud

Artikkel 53 lõige 3

 

uus

Artikkel 53 lõige 4

 

uus

Artikkel 53 lõige 5

 

uus

Artikkel 53 lõige 6

Artikkel 30 lõige 3

 

Artikkel 53 lõige 7

Artikkel 30 lõige 7

 

Artikkel 53 lõige 8

 

uus

Artikkel 53 lõige 9

Artikkel 21 lõige 3

 
 

Artikkel 21 lõige 5

välja jäetud

Artikkel 54 lõige 1

 

uus

Artikkel 54 lõige 2

Artikkel 31 lõige 1

 

Artikkel 54 lõige 3

Artikkel 31 lõige 3

kohandatud

Artikkel 54 lõige 4 esimene lõik

Artikkel 31 lõige 2

kohandatud

Artikkel 54 lõige 4 teine lõik

 

uus

Artikkel 54 lõige 5

 

uus

Artikkel 54 lõige 6

 
 

Artikkel 55 lõige 1

Artikkel 34 lõige 1

 

Artikkel 55 lõige 2

Artikkel 34 lõige 2

muudetud

 

Artikkel 35 lõiged 1 ja 2

välja jäetud

Artikkel 56

 

uus

Artikkel 57 lõiged 1 ja 2

Artikkel 34 lõige 5 esimene ja teine lõik

muudetud

Artikkel 57 lõige 3

Artikkel 34 lõige 5 kolmas lõik

muudetud

Artikkel 58 lõiged 1 ja 2

Artikkel 36 lõiged 1 ja 2

 

Artikkel 58 lõige 3

Artikkel 36 lõiged 3 ja 4

kohandatud

Artikkel 58 lõiged 4 ja 5

Artikkel 36 lõiged 5 ja 6

 

Artikkel 59 lõiged 1, 2, 3, 5 ja 6

Artikkel 37

kohandatud

Artikkel 59 lõige 4

 

uus

Artikkel 60 lõige 1

Artikkel 23 lõige 3

 

Artikkel 60 lõige 2

Artikkel 23 lõige 4

 

Artikkel 61 lõiged 1 ja 2

Artikkel 23 lõiged 1 ja 2

muudetud

Artikkel 62 lõige 1

Artikkel 6 lõige 1, artikkel 12

muudetud

Artikkel 62 lõige 2

 

uus

Artikkel 63 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 21 lõige 4

muudetud

Artikkel 63 lõige 1 teine lõik

Artikkel 24 lõige 1 ja lõige 2 teine lause

kohandatud

Artikkel 63 lõige 2

Artikkel 25

muudetud

Artikkel 64

 

uus

Artikkel 65 lõige 1

Artikkel 4 lõige 1

kohandatud

Artikkel 65 lõige 2

Artikkel 23 lõige 5

 

Artikkel 65 lõige 3

Artikkel 23 lõige 6 esimene lõik

 

Artikkel 66

Artikkel 23 lõige 6 teine lõik

muudetud

Artikkel 67

Artikkel 42

muudetud

 

Artikkel 39

välja jäetud

Artikkel 68 lõige 1

Artikkel 40 lõige 5

muudetud

Artikkel 68 lõige 2

 

uus

Artikkel 68 lõige 3

 

uus

Artikkel 69 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 14 lõige 15 esimene lause

muudetud

Artikkel 69 lõige 1 teine lõik

Artikkel 14 lõige 15 teine lause

muudetud

Artikkel 69 lõige 2 esimene lõik

 

uus

Artikkel 69 lõige 2 teine lõik

Artikkel 14 lõige 14 esimene ja teine lause

muudetud

Artikkel 69 lõige 3

Artikkel 14 lõige 14 kolmas lause ja lõige 15 kolmas lause

kohandatud

Artikkel 70 lõige 1 punkt a

Artikkel 40 lõige 1

muudetud

Artikkel 70 lõige 1 punkt b

Artikkel 40 lõige 2

kohandatud

Artikkel 70 lõige 1 punkt c

Artikkel 40 lõige 3

muudetud

Artikkel 70 lõige 1 punkt d

Artikkel 40 lõige 3

muudetud

Artikkel 70 lõige 1 punkt e

 

uus

Artikkel 70 lõige 1 punktd f, g ja h

 

uus

Artikkel 70 lõige 1 punkt i

Artikkel 40 lõige 2 ja Artikkel 42 lõige 2

kohandatud

Artikkel 70 lõige 1 punkt j

Artikkel 14 lõige 16

kohandatud

 

Artikkel 40 lõige 4

välja jäetud

 

Artikkel 43 ja artikkel 44

välja jäetud

Artikkel 71

 

uus

Artikkel 72

 

uus

I lisa

III lisa

kohandatud

II lisa

II lisa

kohandatud

III lisa

I lisa

kohandatud

IV lisa

VI lisa

kohandatud

V lisa

VII lisa

kohandatud

VI lisa

 

uus

VII lisa

IV lisa

kohandatud

VIII lisa

V lisa

kohandatud

IX lisa

IX lisa

kohandatud

X lisa

VIII lisa

kohandatud

XI lisa

 

uus

XII lisa

XI lisa

kohandatud

XIII lisa, A–C

XII lisa

muudetud

XIII lisa, D

 

uus

XIV lisa

XIII lisa

muudetud

XV A lisa

XIV lisa

muudetud

XV B lisa

 

uus

XVI lisa

XV lisa

muudetud

XVII A lisa

XVI A lisa

muudetud

XVII B lisa

XVI B lisa

kohandatud

XVIII ja XIX lisa

XVII ja XVIII lisa

muudetud

XX lisa punkt 1 alapunkt a

 

uus

XX lisa punkt 1 alapunkt b

Artikkel 25 lõige 2

muudetud

XX lisa punkt 1 alapunkt c

 

uus

XX lisa punktd 2 ja 3

 

uus

XXI lisa punkt 1

Artikkel 1 lõige 8

muudetud

XXI lisa punkt 2 esimene lause

Artikkel 1 lõige 9

kohandatud

XXI lisa punkt 2 esimene taane

 

uus

XXI lisa punkt 2 teine taane

Artikkel 1 lõige 10

muudetud

XXI lisa punkt 2 kolmas taane

 

uus

XXI lisa punkt 3

Artikkel 1 lõige 12

muudetud

XXI lisa punkt 4

Artikkel 1 lõige 11

 
 

Artikkel 1 lõige 13

välja jäetud

XXII lisa

 

uus

XXIII lisa

 
 

XXIV lisa

 

uus

XXV lisa

 

uus

XXVI lisa

 

uus



( 1 ) EÜT C 29E, 30.1.2001, lk 112 ja EÜT C 203E, 27.8.2002, lk 183.

( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 1.

( 3 ) EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.

( 4 ) Euroopa Parlamendi arvamus, 17. jaanuar 2002 (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 64), nõukogu ühine seisukoht, 20. märts 2003 (ELT C 147 E, 24.6.2003, lk 137) ja Euroopa Parlamendi seisukoht, 2. juuli 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004.aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004.aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

( 6 ) EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

( 7 ) EÜT L 374, 31.12.1987, lk 9. Määrust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 8 ) EÜT C 156, 3.6.1999, lk 3.

( 9 ) EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 94/22/EÜ (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3).

( 10 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

( 11 ) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

( 12 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 13 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

( 14 ) EÜT L 316, 17.12.1993, lk 41.

( 15 ) EÜT L 156, 13.6.1997, lk 55.

( 16 ) EÜT L 68, 12.3.2002, lk 31.

( 17 ) ELT L 16, 23.1.2004, lk 57.

( 18 ) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

( 19 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 20 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

( 22 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

( 23 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

( 24 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

( 25 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 26 ) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

( 27 ) EÜT L 217, 20.8.2009, lk 76.

( 28 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).

( 29 ) Toimetaja märkus: Direktiivi pealkirja on muudetud, et võtta arvesse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12. Esialgne viide oli asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktile g.

( 30 ) EÜT L 129, 27.5.1993, lk 25.

( 31 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

( 32 ) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15.

( 33 ) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14. Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga (EÜT L 241, 29.8.1994, lk 228).

( 34 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1.

( 35 ) EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

( 36 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ (EÜT L 176, 5.7.2002, lk 21).

( 37 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

( 38 ►M6  Juhul kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE nomenklatuuri. ◄

( 39 ) Süsteemiga liitumise lubamiseks, et saada hiljem osaleda pakkumisel konkreetse lepingu sõlmimiseks.

( 40 ) Punktides 6, 9 ja 11 nimetatud teavet käsitletakse avaldamisele mittekuuluva teabena, kui ostja leiab, et selle avaldamine võib kahjustada tundlikke ärihuve.

( 41 ►M6  Juhul kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri. ◄

( 42 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

( 43 ) „Kohandatud” näitab, et sõnastust on muudetud, kuid tühistatud direktiivi teksti mõtet ei ole muudetud. Tühistatud direktiivi sätete mõtte muutmist märgib sõna „muudetud”.