2004L0017 — ET — 01.01.2007 — 004.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/17/EÜ,

31. märts 2004,

millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused

(EÜT L 134, 30.4.2004, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1874/2004, 28. oktoober 2004,

  L 326

17

29.10.2004

►M2

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/51/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 2005,

  L 257

127

1.10.2005

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005,

  L 333

28

20.12.2005

►M4

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

107

20.12.2006




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/17/EÜ,

31. märts 2004,

millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 4 ) vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused ( 5 ), tehakse uusi parandusi, et arvestada ostjate ja ka ettevõtjate lihtsustamis- ja kaasajastamissoovidega, mida nad väljendasid oma vastustes komisjoni poolt 27. novembril 1996. aastal vastu võetud rohelisele raamatule, tuleks see direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada. See direktiiv põhineb Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusel, eriti pretsedendiõigusel kriteeriumide valdkonnas, millega selgitatakse ostjate võimalusi asjaomase kogukonna vajaduste rahuldamiseks, sh ka keskkonnakaitse ja/või sotsiaalvaldkonnas, tingimusel, et need kriteeriumid oleksid seotud lepingu sisuga, ei annaks ostjatele piiramatut valikuvabadust, et neid selgesõnaliselt mainitaks ja et need vastaksid põhjenduses 9 nimetatud põhiprintsiipidele.

(2)

Üks tähtis põhjus neis sektorites lepingute sõlmimise korda kooskõlastavate reeglite kehtestamiseks on see, et riigiasutustel on palju erinevaid võimalusi nende ostjate mõjutamiseks, sealhulgas ka nende kapitalis osalemise ja esindatuse kaudu nende haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganites.

(3)

Teine tähtis põhjus, miks on vaja kooskõlastada neis sektorites tegutsevate ostjate hankemenetlusi, on nende tegevusvaldkondade turgude suletud iseloom, mis on tingitud liikmesriikide antud eri- või ainuõigustest, mida rakendatakse kõnealust teenust pakkuvate võrkude varustamise ja käitamise suhtes.

(4)

Ühenduse õigusaktid, eriti nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3975/87 konkurentsireeglite rakendamiskorra kohta õhutranspordi ettevõtetes ( 6 ) ja 14. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3976/87 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris ( 7 ), on mõeldud selleks, et tugevdada konkurentsi elanikkonnale õhutransporditeenuseid pakkuvate ettevõtete vahel. Seetõttu ei ole kohane rakendada seda direktiivi neile ettevõtetele. Ühenduse laevaliikluse konkurentsivõimet silmas pidades ei ole kohane allutada ka selles sektoris antavaid tellimusi selle direktiivi reeglitele.

(5)

Direktiivi 98/38/EMÜ reguleerimisala hõlmab praegu teatavaid lepinguid, mida sõlmivad telekommunikatsioonisektoris tegutsevad ostjad. Nagu on mainitud 25. novembri 1998. aasta neljandas ettekandes telekommunikatsioonimääruste elluviimise kohta, on selle sektori avamiseks vastu võetud seadusandlik raamistik. Sellega on kaasnenud tõhusa konkurentsi juurutamine sellesse sektorisse nii de jure kui ka de facto. Seda olukorda arvestades ja sellest olukorrast teavitamiseks on komisjon avaldanud loendi telekommunikatsiooniteenustest ( 8 ), mille võib juba praegu välja jätta kõnealuse direktiivi toimealast, arvestades kõnealuse direktiivi artiklit 8. 26. novembri 2001. aasta seitsmes ettekanne telekommunikatsioonialaste määruste elluviimise kohta kinnitab, et edusammud selles valdkonnas on jätkunud. Seetõttu pole enam vaja reguleerida selles sektoris tegutsevate ostjate hankeid.

(6)

Seetõttu pole enam vaja säilitada telekommunikatsioonialaste riigihangete nõuandekomiteed, mis moodustati nõukogu 17. septembri 1990. aasta direktiiviga 90/531/EMÜ vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetluste kohta ( 9 ).

(7)

Siiski on vaja jätkata telekommunikatsioonisektori arengu jälgimist ja seda küsimust uuesti vaadata, kui tehakse kindlaks, et kõnealuses sektoris ei ole enam tõhusat konkurentsi.

(8)

Direktiiv 93/38/EMÜ jätab oma reguleerimisalast välja telefoni-, teleksi-, mobiiltelefoni-, kutsungi- ja satelliiditeenuste hanked. Need jäeti välja arvestusega, et nimetatud teenuseid võis antud geograafilises piirkonnas sageli pakkuda ainult üks teenindaja, kuna seal polnud tõhusat konkurentsi ja oli antud eri- või ainuõigusi. Tõhusa konkurentsi sissetoomine telekommunikatsioonisektorisse kaotab õigustuse sellisteks väljajätmisteks. Seepärast on vajalik lülitada selliste telekommunikatsiooniteenuste hanked käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(9)

Et tagada vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate riigihangete avatust konkurentsile, on soovitav koostada sätted, millega ühendus kooskõlastaks selliseid lepinguid, alates lepingute teatavast maksumusest. Selline kooskõlastamine põhineb nõuetel, mida võib tuletada EÜ asutamislepingu artiklitest 14, 28 ja 49 ning EURATOMi asutamislepingu artiklist 97, nimelt võrdse kohtlemise põhimõttel, mille üheks konkreetseks väljenduseks on mittediskrimineerimise põhimõte, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Arvestades sellisest kooskõlastamisest puudutatud sektorite loomust, peaks kooskõlastamine, tagades nendest põhimõtetest kinnipidamise, moodustama heade äritavade raamistiku ja olema võimalikult paindlik.

Riigihangete puhul, mille maksumus on liiga väike selleks, et rakendada neile ühenduse kooskõlastamissätteid, on soovitav pidada silmas Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust, mille järgi rakendatakse asutamislepingute ülalmainitud reegleid ja põhimõtteid.

(10)

Et tagada turu tegelikku avamist ja õiglast tasakaalustatust hankereeglite rakendamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud ettevõtted oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast peaks olema tagatud, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevad ostjad ei rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Asutamislepingu artikli 295 kohaselt on vaja ka tagada, et vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.

(11)

Liikmesriigid peaksid tagama, et avalik-õigusliku isiku osavõtt pakkumiste konkursist pakkujana lepingu saamiseks ei moonutaks konkurentsi eraõiguslike pakkujate suhtes.

(12)

Asutamislepingu artikli 6 järgi peavad keskkonnakaitse nõuded olema lõimitud ühenduse asutamislepingu artiklis 3 viidatud poliitika ja tegevuse kindlaksmääramisse ja teostamisse, eriti arvestades säästva arengu tagamise vajadust. Seepärast selgitab käesolev direktiiv, kuidas ostjad saavad kaasa aidata keskkonna kaitsmisele ja säästva arengu edendamisele, tagades samas võimaluse saada lepinguteks ettenähtud raha eest maksimaalselt väärtust.

(13)

Käesolev direktiiv ei piira kõlbluse, riikliku poliitika, avaliku julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu kaitsmiseks või taimestiku säilitamiseks ning säästva arengu tagamiseks vajalike meetmete võtmist või jõustamist tingimusel, et need meetmed vastavad asutamislepingule.

(14)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) ( 10 ) kiideti konkreetselt heaks WTO kokkuleppe valitsuse hangete kohta (edaspidi “kokkulepe”), mille eesmärgiks on luua mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik riiklike lepingute sõlmimiseks, et saavutada maailma kaubanduse liberaliseerimine ja laienemine. Arvestades rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi, mis lähevad ühendusele üle selle kokkuleppe vastuvõtuga, tuleb kokkuleppele alla kirjutanud kolmandate maade pakkujate ja toodete puhul rakendada selles kokkuleppes ette nähtud korda. Sel kokkuleppel ei ole otsest toimet. Selle kokkuleppega hõlmatud ostjad, kes järgivad käesolevat direktiivi ja rakendavad seda kokkuleppele alla kirjutanud kolmandate maade ettevõtjate suhtes, peavad seetõttu täitma kõnealust kokkulepet. Ühtlasi on asjakohane, et käesolev direktiiv tagaks ühenduse ettevõtjatele riigihangetes osalemiseks tingimused, mis oleksid täpselt sama soodsad kui kokkuleppele alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjatele pakutavad tingimused.

(15)

Enne hankemenetluse käivitamist võivad ostjad tehnilise dialoogi korras taotleda või vastu võtta nõuandeid ja kasutada neid spetsifikatsioonide koostamisel, ent üksnes tingimusel, et sellistel nõuannetel ei ole konkurentsi välistavat toimet.

(16)

Arvestades ehitustööde hankelepingute suurt mitmekesisust, peaksid ostjad nägema ette lepingud projektide koostamiseks ja tööde teostamiseks, mida võib sõlmida kas eraldi või koos. Käesoleva direktiivi ülesandeks ei ole teha ettekirjutusi ühend- või eraldi lepingute sõlmimise kohta. Otsuse sõlmida eraldi või ühendleping peaksid tingima kvaliteedi- ja majanduskriteeriumid, mis võivad olla kindlaks määratud siseriiklikes õigusaktides.

Lepingut võib pidada ehitustööde lepinguks ainult siis, kui selle sisu konkreetselt hõlmab XII lisas loetletud tööde teostamist, isegi kui leping hõlmab muude teenuste osutamist, mis on vajalikud nende tööde tegemiseks. Teenuste hankelepingud, eriti varahaldusteenuste valdkonnas, võivad teatavatel asjaoludel sisaldada ka ehitustöid. Ent kui sellised tööd on lepingu peamise sisu suhtes kõrvalise tähtsusega ja võivad sellest tuleneda või seda täiendada, siis asjaolu, et sellised tööd on lepingusse lülitatud, ei õigusta lepingu kvalifitseerimist ehitustööde hankelepinguks.

Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisel on sobiv võtta aluseks tööde endi maksumus ja ostjate poolt lepingutäitjate käsutusse antavate materjalide ning võimalike teenuste eeldatavad maksumused, kuivõrd need teenused või materjalid on vajalikud kõnealuste tööde teostamiseks. Käesolevas lõikes mõistetakse nende teenuste all teenuseid, mida ostjad osutavad oma personali kaudu. Teisest küljest, teenuste hankelepingute maksumuse arvutamine, olenemata sellest, kas need teenused antakse edaspidi lepingutäitja käsutusse ehitustööde teostamiseks või mitte, toimub teenuste hankelepingute puhul kehtivate reeglite järgi.

(17)

Teenuste valdkonda on käesoleva direktiivi menetluseeskirjade kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele, koondades need kahte lisasse: XVII A ja XVII B lisa, olenevalt nende puhul kehtivast režiimist. Mis puudutab XVII B lisas toodud teenuseid, siis käesoleva direktiivi asjaomased sätted ei tohiks mõjutada kõnealuse teenuse kohta kehtivate ühenduse erireeglite rakendamist.

(18)

Mis puutub teenuste hankelepingutesse, siis käesolevat direktiivi tuleb üleminekuperioodi jooksul täielikult kohaldada üksnes selliseid teenuseid käsitlevate lepingute suhtes, kus direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust selle üleminekuperioodi aja jooksul jälgida. Seoses sellega tuleb määrata kindlaks sellise jälgimise mehhanism. See mehhanism peaks samaaegselt tagama huvitatud isikute juurdepääsu asjakohasele teabele.

(19)

Tuleb vältida takistusi teenuste vabale osutamisele. Seepärast võivad teenuste osutajad olla kas füüsilised või juriidilised isikud. Käesolev direktiiv ei peaks siiski piirama ühenduse õigusega kooskõlas olevate siseriiklike normide kohaldamist, mis käsitlevad äri- ja kutsetegevuse tingimusi.

(20)

Pidevalt arendatakse edasi teatavaid uusi elektroonilisi hankemeetodeid. Sellised meetodid võimaldavad suurendada konkurentsi ja tõhustada riigihangete tegemist, kuna nende kasutamine võimaldab kokku hoida nii aega kui ka raha. Ostjad võivad kasutada elektroonilisi hankemeetodeid tingimusel, et need vastavad käesoleva direktiivi reeglitele ja võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetele. Seetõttu võib pakkuja esitatud pakkumine, eriti kui see esitatakse raamlepingu alusel või dünaamilise hankesüsteemi kasutamisel, kujutada endast tolle pakkuja teenuste elektroonilist kataloogi, kui pakkuja kasutab ostja poolt artikli 48 alusel valitud sidevahendeid.

(21)

Elektrooniliste hankesüsteemide kasutamise kiiret laienemist arvestades tuleks nüüd kehtestada sobivad eeskirjad, et ostjad saaksid täielikult kasutada selliste süsteemide võimalusi. Seda arvestades on vaja määratleda täielikult elektrooniline dünaamiline hankesüsteem tavaliste hangete jaoks ja kehtestada konkreetsed reeglid sellise süsteemi sisseviimiseks ja kasutamiseks, et oleks tagatud iga liituda sooviva ettevõtja õiglane kohtlemine. Igal ettevõtjal, kes esitab spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise ja täidab valikukriteeriume, peab olema lubatud liituda selle süsteemiga. Juba väljavalitud pakkujate nimekirja koostamise ja uutele pakkujatele liitumisvõimaluse andmisega lubab see hankemeetod saada ostjal praeguseid elektroonilisi võimalusi kasutades eriti laia pakkumiste vahemiku ja seega tagada raha parima kasutamise tänu laialdase konkurentsi tekitamisele.

(22)

Kuna elektrooniliste oksjonite kasutamine tõenäoliselt laieneb, siis tuleks sellistele oksjonitele anda kogu ühenduses kehtiv ühtne määratlus ja allutada need konkreetsetele reeglitele, tagamaks, et need toimuvad täielikus vastavuses võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Selleks tuleb ette näha, et sellised elektroonilised oksjonid tegeleksid ainult selliste ehitustööde, asjade või teenuste hankelepingutega, mille puhul spetsifikatsioone saab täpselt kindlaks määrata. Konkreetselt võib see kehtida just asjade, ehitustööde ja teenuste regulaarsete hankelepingute puhul. Samal eesmärgil peaks olema ka võimalik koostada elektroonilise oksjoni igas staadiumis pakkujate suhteline järjestus. Elektrooniliste oksjonite kasutuselevõtt võimaldab ostjail paluda, et pakkujad esitaksid uued, madalamad hinnad, ja lepingu sõlmimisel majanduslikult kõige soodsama pakkumise tegijaga saab parandada ka pakkumiste teisi koostisosi peale hindade. Et tagada läbipaistvuse põhimõtte täitmine, võivad elektroonilise oksjoni objektiks olla ainult sellised koostisosad, mida saab automaatselt hinnata elektrooniliste vahenditega, ostja sekkumise või hindamiseta, st need peavad olema kvantitatiivselt ehk arvude või protsentidega väljendatavad koostisosad. Teiselt poolt, pakkumiste sellised küljed, mis eeldavad kvantitatiivselt mitteväljendatavate koostisosade hindamist, ei peaks olema elektrooniliste oksjonite objektiks. Järelikult ei peaks elektrooniliste oksjonite objektiks olema teatavad ehitustööde ja teenuste hankelepingud, mille sisuks on intellektuaalse töö teostamine, näiteks ehitustööde projekteerimine.

(23)

Liikmesriikides on välja töötatud teatavad tsentraliseeritud hankemeetodid. On tellivad asutused, kes tegelevad hangete tegemise või lepingute/raamlepingute sõlmimisega ostjate eest. Hangete suurte koguste tõttu aitavad need meetodid suurendada konkurentsi ja tõhustada riiklike hangete tegemist. Seepärast tuleb anda ostjaid teenindavate hankivate keskorganite määratlus, mis kehtiks kogu ühenduses. Määratleda tuleks ka tingimused, mille põhjal võiks kindlaks teha, et ostjad, kes tellivad ehitustöid, asju ja/või teenuseid läbi hankivate keskorganite, täidavad käesoleva direktiivi nõudeid mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise kohta.

(24)

Võtmaks arvesse liikmesriikide erinevaid asjaolusid, peaks liikmesriikidel olema lubatud valida, kas ostjad kasutavad tellivate keskorganite teenuseid, dünaamilisi hankesüsteeme või elektroonilisi oksjoneid, nagu need on määratletud ja reguleeritud käesoleva direktiiviga.

(25)

Sobivalt peab olema määratletud eri- või ainuõiguste põhimõte. Sellest määratlusest tuleneb asjaolu, et õigus kasutada võrkude, sadamate või lennuväljade ehitamiseks vara sundvõõrandamise või riigi kasutusse määramise menetlust või paigutada võrguseadmeid riigimaanteele, selle alla või kohale ei kujuta käesoleva direktiivi tähenduses iseenesest veel eri- või ainuõigust. Samuti ei tähenda tõsiasi, et ettevõtja varustab joogivee, elektri, gaasi või soojusega võrku, mida käitab ettevõtja, kellele liikmesriigi pädev asutus on andnud eri- või ainuõigused, iseenesest veel eri- või ainuõigust käesoleva direktiivi mõistes. Samuti ei saa eri- või ainuõigusteks lugeda liikmesriigi poolt ettevõtjate piiratud arvule objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel mis tahes vormis, sh ka kontsessiooniga antud õigusi, mida võib kasutada iga huvitatud pool, kes täidab neid kriteeriume.

(26)

Ostjail on sobiv kohaldada veega seotud toimingute suhtes ühist hankemenetlust ja selliseid reegleid tuleks rakendada ka siis, kui käesoleva direktiivi mõistes tellivad asutused sõlmivad lepinguid vesiehitusprojektide, niisutuse, maakuivenduse või reovete puhastuse ja töötlemise projektide kohta. Ent kaubatarneteks soovitatud hankelepingute sõlmimise korda ei saa kasutada veehangete puhul, kuna vett tuleb hankida selle kasutuskoha lähedal asuvatest allikatest.

(27)

Direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast olid juba välja jäetud teatavad bussitransporditeenuseid pakkuvad ettevõtted. Sellised ettevõtted tuleks välja jätta ka käesoleva direktiivi reguleerimisalast. Et hoida ära paljusid üksnes konkreetse sektori jaoks mõeldud erikorra kehtestamise juhtumeid, peaks konkurentsiks avamise tagajärgede arvessevõtmise üldmenetlus kehtima kõigile bussitransporditeenuseid pakkuvatele ettevõtetele, keda pole jäetud välja direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast tolle direktiivi artikli 2 lõike 4 alusel.

(28)

Arvestades ühenduse postiteenuste edasist avamist konkurentsile ja tõsiasja, et neid teenuseid osutatakse tellivate asutuste, riigiettevõtete ja muude ettevõtete võrgu kaudu, peaksid postiteenuseid osutavate tellivate asutuste sõlmitavad lepingud olema allutatud käesoleva direktiivi eeskirjadele, sh artiklis 30 toodutele, mis, kaitstes põhjenduses 9 viidatud põhimõtete rakendamist, loovad heade äritavade raamistiku ja võimaldavad suuremat paindlikkust, kui pakub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ( 11 ). Kõnesoleva tegevuse määratlemisel on vaja arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ( 12 ).

Postiteenuseid osutavad asutused, milline ka poleks nende juriidiline staatus, ei ole praegu allutatud direktiivis 93/38/EMÜ toodud eeskirjadele. Neil asutustel võtaks lepingute sõlmimise korra kooskõlla viimine käesoleva direktiiviga seepärast rohkem aega kui asutustel, kes on juba allutatud neile eeskirjadele ja kes peavad lihtsalt kohaldama oma korda paranduste arvestamiseks, mis tehakse käesoleva direktiiviga. Seepärast peaks olema lubatud lükata selle direktiivi rakendamist edasi, et anda lisaaega, mis on kooskõlla viimiseks vajalik. Arvestades selliste asutuste erinevat olukorda, peaks liikmesriikidel olema võimalik näha ette üleminekuperiood käesoleva direktiivi rakendamisel postiteenuste sektoris tegutsevatele asutustele.

(29)

Lepinguid võib sõlmida nõuete täitmiseks mitmesuguste tegevuste puhul, mis võivad kuuluda erineva õigusrežiimi alla. Tuleks selgitada, et õigusrežiim, mida rakendatakse erinevaid tegevusi hõlmava üksiklepingu puhul, peaks arvestama eeskirju, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul. Lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse määramine võib põhineda nende nõuete analüüsil, mida konkreetne leping peab rahuldama ja mille on teinud ostja, et hinnata lepingu summa ja koostada pakkumiste konkursi dokumendid. Teatavatel juhtudel, nagu ühe seadme ostmine mingiteks tegevusteks, kusjuures pole võimalik saada teavet hindamiseks, milline on nende kasutusviiside suhteline sagedus, võib olla objektiivselt võimatu määrata, millise tegevuse jaoks see leping on peamiselt mõeldud. Tuleb näidata, milliseid reegleid sellistel puhkudel kohaldatakse.

(30)

Ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmist piiramata on vaja lihtsustada selle direktiivi elluviimist, eriti piirmäärade lihtsustamisega ja selliste sätete rakendamisega kõigile ostjatele, olenemata nende tegutsemissektorist, mis käsitlevad osavõtjate teavitamist lepingute sõlmimise korda puudutavatest otsustest ja hankemenetluste tulemustest. Edasi, valuutaliidu kontekstis tuleks need piirmäärad kehtestada eurodes sellisel viisil, mis lihtsustaks nende sätete rakendamist, tagades samas nendest piirmääradest kinnipidamise, mis kokkuleppes on toodud laenamise eriõigustes (SDRides). Selles kontekstis tuleks ette näha ka nende eurodes väljendatud piirmäärade perioodiline läbivaatamine, et neid vajadusel muuta, arvestamaks euro väärtuse võimalikku muutumist SDRi suhtes. Lisaks sellele peaksid ideekonkursside puhul rakendatavad piirmäärad olema võrdsed teenuste hankelepingute puhul rakendatavatega.

(31)

Tuleks ette näha juhud, mil on võimalik hoiduda kooskõlastamismenetluse meetmete rakendamisest põhjustel, mis on seotud riigi julgeoleku või riigisaladusega, või seoses sellega, et tuleb rakendada erireegleid tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest, mis on seotud sõjaväeüksuste paigutamisega, või reegleid, mis kehtivad rahvusvaheliste organisatsioonide puhul.

(32)

Käesoleva direktiivi kohaldamisest on asjakohane välja jätta teatavad teenuste, asjade ja ehitustööde hankelepingud, mis on sõlmitud sidusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on selliste teenuste osutamine või tarnete või ehitustööde tegemine sellele kontsernile, kuhu ta kuulub, mitte nende pakkumine turul. Samuti on asjakohane jätta välja teatavad teenuste, asjade ja ehitustööde hankelepingud, mis ostja sõlmib mitme ostja loodud ühisettevõttega käesolevas direktiivis määratletud tegevuseks, kui ostja ise on selle ühisettevõtte osa. Ent on vaja tagada, et see väljajätmine ei moonutaks konkurentsi nende ettevõtete või ühisettevõtete kasuks, mis on seotud ostjatega; on vaja näha ette sobivad reeglid, eriti selle osa ülempiiride kohta, mille ulatuses ettevõtted võivad saada oma käibe turult ja mille ületamisel nad kaotavad võimaluse lepingu sõlmimiseks hankekuulutuseta, ühisettevõtete koosseisu kohta ja nende ühisettevõtete ning neid moodustanud ostjate vaheliste sidemete stabiilsuse kohta.

(33)

Teenuste puhul on kinnisvara omandamist või rentimist või õiguste omandamist sellisele varale käsitlevatel lepingutel erijooni, mille tõttu hankelepingute sõlmimise korda nende puhul kasutada ei saa.

(34)

Vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa hankelepingute sõlmimise korraga reguleerida.

(35)

Vastavalt kokkuleppele ei kuulu käesoleva direktiiviga hõlmatud finantsteenuste hulka lepingud, mis käsitlevad väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmist, ostu, müüki või üleandmist; konkreetselt on välja jäetud ostjate tehingud raha või kapitali hankimiseks.

(36)

Käesolev direktiiv hõlmab teenuste osutamist ainult siis, kui see toimub lepingute alusel.

(37)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab uurimis- ja tehnoloogiaarendustegevuse soodustamine tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust ning teenuste hankelepingute avamine aitab saavutada seda eesmärki. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda teadus- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist: seepärast ei ole selle direktiiviga hõlmatud uurimis- ja arenduslepingud, välja arvatud juhul, kui lepingust saab kasu üksnes ostja, kes kasutab seda ise oma tegevuse jaoks, ja tingimusel, et ostja tasub osutatud teenuse eest täismahus.

(38)

Hoidmaks ära paljude, üksnes konkreetse sektori jaoks mõeldud erikordade vohamist, tuleks praegused erikorrad, mis on kehtestatud direktiivi 93/38/EMÜ artikliga 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta ( 13 ) artikliga 12 perspektiiviuuringuteks, maardlate otsimiseks ja süsivesinike tootmiseks ja mis hõlmavad ettevõtteid, mis kasutavad geograafilist piirkonda nafta, gaasi, kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks, asendada üldmenetlusega, mis näeks ette otseselt konkurentsile avatud sektorite väljajätmist. Siiski tuleb tagada, et see ei piiraks komisjoni 10. detsembri 1993. aasta otsust 93/676/EMÜ, mis näeb ette, et geograafiliste piirkondade kasutamist nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või tootmiseks Madalmaades ei käsitata nõukogu direktiivi 90/531/EMÜ artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis i kirjeldatud tegevusena ja et ostjate tegevust ei käsitata Madalmaades eri- või ainuõiguse kasutamisena sama direktiivi artikli 2 lõike 3 punkti b tähenduses ( 14 ), ega komisjoni 30. mai 1997. aasta otsust 97/367/EÜ, mis näeb ette, et geograafiliste piirkondade kasutamist nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või tootmiseks Ühendkuningriigis ei käsitata nõukogu direktiivi 93/38/EMÜ artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis i kirjeldatud tegevusena ja et ostjate tegevust ei käsitata Ühendatud Kuningriigis eri- või ainuõiguse kasutamisena sama direktiivi artikli 2 lõike 3 punkti b tähenduses ( 15 ), ega komisjoni 4. märtsi 2002. aasta otsust 2002/205/EÜ vastuseks Austria palvele, milles taotleti direktiivi 93/38/EMÜ artiklis 3 sätestatud erikorra kehtestamist ( 16 ), ega komisjoni otsust 2004/73/EÜ Saksamaa palve kohta, milles taotleti direktiivi 93/38/EMÜ artiklis 3 sätestatud erikorra kehtestamist ( 17 ).

(39)

Töö ja elukutse on kesksel kohal võrdsete võimaluste tagamisel kõigile inimestele ja aitavad lõimida ühiskonda. Selles kontekstis aitavad kaitstud töökojad ja kaitstud tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puudega inimeste lõimimisele või taaslõimimisele tööturule. Ent sellised töökojad võib-olla ei suuda saada tellimusi normaalse konkurentsi tingimustes. Järelikult on kohane ette näha, et liikmesriigid võivad reserveerida õiguse osaleda lepingute andmises sellistele töökodadele või reserveerida lepingute täitmise kaitstud tööhõiveprogrammidele.

(40)

Käesolev direktiiv ei peaks kehtima lepingutele, mille eesmärgiks on artiklites 3–7 mainitud tegevuse võimaldamine, ega ka ideekonkurssidele, mis korraldatakse sellise tegevuse läbiviimiseks, kui liikmesriigis, milles see tegevus toimub, on see vahetult avatud konkurentsile piiramata juurdepääsuga turgudel. Seetõttu on kohane tuua sisse kord, mida rakendataks kõigis käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorites ja mis võimaldaks võtta arvesse seda mõju, mida avaldab kas parajasti toimuv või tulevikus eesseisev turu avamine konkurentsile. Selline kord peaks looma õiguskindluse asjaomastele ettevõtetele ja ka sobiva otsustamiskorra, tagades lühikese tähtaja jooksul ühenduse õiguse ühetaolise rakendamise selles valdkonnas.

(41)

Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjaomase sektori konkreetseid omadusi. Loetakse, et ühenduse asjaomaste õigusaktide, milles antud sektor või osa sellest avatakse, elluviimine ja rakendamine annab piisava aluse eeldamiseks, et kõnealusele turule on vaba juurdepääs. Sellised õigusaktid peaksid olema ära toodud lisas, mida komisjon võib ajakohastada. Ajakohastamisel võtab komisjon eriti arvesse võimalikku meetmete võtmist, millega kaasneb sektorite, mille kohta käivat õigusakti pole veel märgitud XI lisas, nagu näiteks raudteetranspordi tõeline avamine konkurentsile. Kui vaba pääs mingile turule ei tulene ühenduse asjaomaste õigusaktide elluviimisest, siis tuleb tõendada, et pääs sellisele turule on vaba de facto ja de jure. Seejuures tuleb mingi direktiivi, nagu direktiiv 94/22/EÜ, mis avab teatava sektori konkurentsile, rakendamist liikmesriigi poolt teisele sektorile, nagu söetootmine, lugeda asjaoluks, mida tuleb arvestada artikli 30 kohaldamisel.

(42)

Hankijate poolt koostatavad tehnilised kirjeldused peaksid võimaldama avada riigihanke konkurentsile. Selleks peaks olema võimalik esitada pakkumisi, mis peegeldavad tehniliste lahenduste mitmekesisust. Seega peaks olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsete omaduste ja nõuete alusel ja kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, siis peaksid ostjad vaatlema ka selliseid pakkumisi, mis põhinevad teistel samaväärsetel süsteemidel, vastavad ostjate esitatud nõuetele ja on ohutuselt samaväärsed. Samaväärsuse tõendamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada igasugust tõendusviisi. Iga otsust, et antud juhul pole tegu samaväärse lahendusega, peaksid ostjad suutma põhjendada. Ostjad, kes soovivad antud lepingu tehnilises kirjelduses kindlaks määrata keskkonnakaitselisi nõudeid, võivad tuua ära keskkonnakaitselised omadused nagu konkreetne tootmismeetod ja tootegruppide või teenuste keskkonnamõju. Nad võivad kasutada, kuid ei pea kasutama asjaomaseid spetsifikatsioone, mis on määratletud ökomärgistes nagu Euroopa ökomärgis, riiklikud või riikide grupi ökomärgised või muud ökomärgised, tingimusel, et märgise nõuded on koostatud teadusliku teabe põhjal ja kinnitatud korras, milles saavad osaleda huvitatud osapooled nagu riigiorganid, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid, ning et märgise nõuded on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadavad. Ostjad peaksid tehnilisi kirjeldusi esitades igal võimalusel arvesse võtma ka puuetega inimeste juurdepääsu või kõigile kasutajatele mõeldud kujunduse kriteeriume. Tehnilised kirjeldused peaksid olema antud selgesti, nii et kõik pakkujad teaksid, mida ostja poolt esitatud nõuded hõlmavad.

(43)

Et hoogustada keskmise suurusega ja väikeettevõtete kaasamist riigihangete tellimuste turule, on soovitav lisada sätted alltöövõtulepingute kohta.

(44)

Lepingu täitmise tingimused vastavad direktiivi nõuetele, kui nad pole ei otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ja on toodud ära hankekuulutuses või spetsifikatsioonis. Konkreetselt võib nende eesmärgiks olla praktilise kutseõppe hoogustamine, eriliste kohanemisraskustega inimeste kindlustamine tööga, võitlus tööpuuduse vastu või keskkonna kaitsmine. Näiteks võib mainida nõudeid, mis kehtivad kogu lepingu täitmise vältel, et tuleb värvata pikaajalisi töötuid või korraldada väljaõpet töötutele või noortele, sisuliselt täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhiliste konventsioonide sätteid, kui selliseid sätteid pole võetud siseriiklikesse seadustesse, ja värvata rohkem puudega inimesi, kui nõuavad siseriiklikud õigusaktid.

(45)

Töötingimuste ja tööohutuse valdkondade siseriikliku ja ka ühenduse tasandi õigusnormid ja kollektiivlepingud kehtivad lepingu täitmise ajal tingimusel, et need reeglid ja nende kohaldamine vastavad ühenduse õigusele. Riigipiiri ületamise tingimustes, kus ühe liikmesriigi töötajad osutavad lepingu täitmiseks teenuseid teises liikmesriigis, sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ( 18 ) miinimumtingimused, mida vastuvõttev maa peab täitma seoses selliste lähetatud töötajatega. Kui siseriiklikes seadustes on selle kohta sätteid, siis nende kohustuste mittetäitmist võib lugeda asjaomase ettevõtja rängaks üleastumiseks või eksimuseks professionaalse käitumise vastu, mistõttu see ettevõtja võidakse kõrvaldada lepingu andmise menetlusest.

(46)

Arvestades info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia arengut ja seda, kuivõrd see lihtsustab lepingute avaldamist ja hankemenetluste tõhususe ja läbipaistvuse saavutamist, tuleb elektroonilised meetodid võrdsustada sidepidamise ja teabevahetuse traditsiooniliste vahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogia peavad olema võimalikult hästi ühilduvad teistes liikmesriikides kasutatavatega.

(47)

Elektrooniliste vahendite kasutamine säästab aega. Seetõttu tuleks elektrooniliste vahendite kasutamisel lühendada miinimumtähtaegu, ent tingimusel, et need vahendid on kooskõlas teabeedastuse jaoks ühenduse tasandil ettenähtud konkreetse viisiga. Siiski on vaja tagada, et tähtaegade lühendamise kumulatiivne mõju ei viiks ülemäära lühikeste tähtaegade kehtestamiseni.

(48)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta ( 19 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) ( 20 ), peaksid käesoleva direktiivi kontekstis kehtima elektrooniliste vahenditega toimuva teabeedastuse kohta. Riigihankemenetlused ja teenuste hankelepingu pakkumiste konkurssidele kohaldatavad reeglid nõuavad turvalisuse ja konfidentsiaalsuse kõrgemat taset, kui on nõutud kõnealustes direktiivides. Seetõttu peaksid pakkumiste, osavõtukutsete ja plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmed vastama täiendavatele erinõuetele. Selleks tuleb kutsuda üles kasutama võimalikult sageli elektroonilisi allkirju, eriti täiustatud tehnoloogial põhinevaid elektroonilisi allkirju. Lisaks sellele võiks vabatahtlike akrediteerimisskeemide olemasolu moodustada soodsa raamistiku nende seadmete sertifitseerimisteenuste täiustamisele.

(49)

Hankelepingu sõlmimise menetlusest osavõtjaid on otstarbekas teavitada otsustest sõlmida raamleping või leping või loobuda menetlusest tähtaja jooksul, mis oleks piisavalt lühike, et mitte muuta võimatuks läbivaatustaotluste esitamist; see teave tuleks seepärast edastada võimalikult kiiresti ja üldiselt 15 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(50)

Tuleks selgitada, et ostjad, kes kehtestavad valikukriteeriume avatud menetluse jaoks, peaksid seejuures lähtuma objektiivsetest eeskirjadest ja kriteeriumidest, nii nagu ka piiratud ja läbirääkimistega menetlustel peaksid valikukriteeriumid olema objektiivsed. Need objektiivsed eeskirjad ja kriteeriumid ei tarvitse tingimata tähendada kaalumise kasutamist.

(51)

Juhtudel, kus ettevõtja pakkumise kriteeriumide täitmiseks või, kvalifikatsioonisüsteemide kontekstis, oma kvalifikatsioonitaotluse toetamiseks väidab, et ta võib kasutada teiste ettevõtete majanduslikke, rahalisi või tehnilisi võimalusi, milline ka poleks tema ja kõnealuste ettevõtete juriidiline seos, on oluline võtta arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust. Kvalifikatsioonitaotluse toetamisel peab ettevõtja tõendama, et need võimalused on tegelikult tema käsutuses kogu kvalifikatsiooni kehtimise aja jooksul. Kvalifitseerimisega seoses võib ostja kindlaks määrata täitmisele kuuluvate nõuete taseme ja kui ettevõtja näiteks väidab end käsutavat teise ettevõtte rahalisi vahendeid, siis võib ta konkreetselt nõuda, et kõnealust ettevõtet peetaks vajadusel varaliselt vastutavaks nii koos kui ka eraldi.

Kvalifikatsioonisüsteemides tuleks kasutada objektiivseid eeskirju ja kriteeriume, mis võivad ostjate valikul puudutada ettevõtjate võimalusi ja/või süsteemiga hõlmatud ehitustööde, asjade või teenuste omadusi. Kvalifikatsiooni kontrollimiseks võivad ostjad viia läbi väljatöötatud teste, et hinnata asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste omadusi, eriti nende ühilduvust ja ohutust.

(52)

Kui hankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist, siis kohaldatakse ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta.

(53)

Kohastel juhtudel, kui ehitustööde ja/või teenuste laad õigustab keskkonnakaitsemeetmete või -skeemide rakendamist lepingu täitmise ajal, võidakse nõuda selliste meetmete või skeemide rakendamist. Keskkonnakaitseskeemid, olenemata sellest, kas need on registreeritud ühenduse õigusaktides nagu määrus (EÜ) nr 761/2001 (EMAS) ( 21 ) või mitte, võivad näidata, et ettevõtja on tehniliselt suuteline lepingut täitma. Lisaks sellele tuleks aktsepteerida alternatiivina keskkonnakaitseskeemide registreerimisele kui tõendusviisile ettevõtja kirjeldust, milliseid meetmeid ta võtab keskkonnakaitse samasuguse taseme tagamiseks.

(54)

Tuleb vältida riikliku lepingu sõlmimist ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegelikus organisatsioonis, kes on tunnistatud süüdi korruptsioonis või pettuses, mis on kahjustanud Euroopa Ühenduste rahalisi huve, või rahapesus. Arvestades, et ostjatel, kui nad pole tellivad asutused ehk neil ei ole juurdepääsu vaieldamatutele tõenditele selle küsimuse kohta, on kohane lasta ostjatel endil valida, kas rakendada direktiivi 2004/18/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume või mitte. Ostjatest tuleks seepärast kohustada ainult tellivaid asutusi rakendama artikli 45 lõiget 1. Vajadusel peaksid ostjad küsima taotlejatelt nende kvalifikatsiooni, laskma kandidaatidel või pakkumiste tegijail esitada asjakohased dokumendid ja kui neil on kahtlusi ettevõtjate isikliku olukorra suhtes, siis võivad nad paluda asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste kaasabi. Sellised ettevõtjad tuleks jätta kõrvale kohe, kui telliv asutus on saanud teada, et asjaomase riigi seaduste põhjal on nende selliste süütegude kohta tehtud kohtuotsus, mis on jõustunud.

Kui siseriiklikes seadustes on olemas sellekohased sätted, siis keskkonnakaitsealaste või ebaseaduslikke kokkuleppeid lepingutes käsitlevate seaduste mittetäitmist, mille kohta on tehtud lõplik kohtuotsus või sellega samaväärne otsus, võib pidada ettevõtja professionaalset käitumist puudutavaks süüteoks või rängaks üleastumiseks.

Töötajate võrdse kohtlemise alaseid nõukogu direktiive 2000/78/EÜ ( 22 ) ja 76/207/EMÜ ( 23 ) rakendavate siseriiklike õigusaktide mittetäitmist, kui selle kohta on tehtud lõplik kohtuotsus või sellega samaväärne otsus, võib pidada ettevõtja professionaalset käitumist puudutavaks süüteoks või rängaks üleastumiseks.

(55)

Lepinguid tuleb sõlmida objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetest kinnipidamise ja selle, et pakkumisi hinnatakse toimiva konkurentsi tingimustes. Selle tulemusel on kohane lubada ainult kahe kriteeriumi rakendamist: madalaim hind ja majanduslikult kõige soodsam pakkumine.

Võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamise tagamiseks lepingute sõlmimisel on kohane sätestada pretsedendiõigusest tulenev kohustus, et tuleb tagada vajalik läbipaistvus, nii et kõik pakkujad oleksid mõistlikult teavitatud kriteeriumidest ja korrast, mida kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlakstegemiseks. Ostjad peavad seetõttu aegsasti ära näitama kriteeriumid, mille alusel leping antakse, ja suhtelised kaalud, mis omistatakse igale kõnealusele kriteeriumile, et pakkujad oleksid neist teadlikud oma pakkumiste ettevalmistamisel. Ostjad võivad lepingu andmise kriteeriumide kaalude näitamisest kõrvale kalduda siis, kui see on õigustatud, ja nad peavad suutma esitada põhjendused, kus ei saa kaalusid ette kindlaks määrata, eriti lepingu keerulisuse tõttu. Sellistel juhtudel peavad nad näitama ära kriteeriumide tähtsuse vähenemise järjekorra.

Kui ostjad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumise teinuga, siis peaksid nad hindama pakkumisi, et määrata, milline neist pakub kõige rohkem väärtust raha eest. Selleks peavad nad määrama kindlaks majanduslikud ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad koos võimaldama määrata ostja jaoks majanduslikult kõige soodsama pakkumise. Nende kriteeriumide kindlaksmääramine sõltub lepingu objektist, sest nad peavad lubama hinnata iga pakkumise teostustaset lepingu eesmärgi seisukohast, nagu see eesmärk on määratletud tehnilistes kirjeldustes, ja määrata, kui palju on igas pakkumises raha eest saadavat väärtust. Võrdse kohtlemise tagamiseks peavad lepingu andmise kriteeriumid võimaldama pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata. Kui need tingimused on täidetud, võivad lepingu andmise majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, nagu keskkonnanõuete täitmine, võimaldada ostjal rahuldada asjaomase kogukonna vajadusi, nii nagu need on ära toodud lepingu spetsifikatsioonides. Samadel tingimustel võib ostja kasutada kriteeriume, mis on suunatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele, eriti selleks, et võtta arvesse – nagu on määratletud lepingu spetsifikatsioonides – eriti ebasoodsas olukorras olevate inimgruppide, kelle hulka kuuluvad lepingu objektiks olevaid ehitustöid, asju või teenuseid saavad/kasutavad isikud, vajadusi.

(56)

Lepingu sõlmimise kriteeriumid ei tohi mõjutada siseriiklike sätete rakendamist, mis käsitlevad teatavate teenuste, nagu arhitektide, inseneride või juristide teenuste hüvitamist.

(57)

nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeski rjad, ( 24 ) peaks kehtima käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamisel.

(58)

Käesolev direktiiv ei peaks piirama ühenduse või liikmesriikide praeguste rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega asutamislepingu sätete, eriti artiklite 81 ja 86 rakendamist.

(59)

Käesolev direktiiv ei peaks piirama XXV lisas toodud tähtaegade, mille jooksul liikmesriigid võtavad üle ja viivad ellu direktiivi 93/38/EMÜ, rakendamist.

(60)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 25 ),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



SISUKORD

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I peatükk

Põhitingimused

Artikkel 1

Mõisted

II peatükk

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

1. jagu

Subjektid

Artikkel 2

Ostjad

2. jagu

Tegevused

Artikkel 3

Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

Artikkel 4

Vesi

Artikkel 5

Transporditeenused

Artikkel 6

Postiteenused

Artikkel 7

Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Artikkel 8

Ostjate loendid

Artikkel 9

Mitut tegevust hõlmavad lepingud

III peatükk

Üldpõhimõtted

Artikkel 10

Lepingute sõlmimise põhimõtted

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 11

Ettevõtjad

Artikkel 12

Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

Artikkel 14

Raamlepingud

Artikkel 15

Dünaamilised hankesüsteemid

II peatükk

Künnised ja kõrvaldamissätted

1. jagu

Künnised

Artikkel 16

Lepingukünnised

Artikkel 17

Meetodid lepingute, raamkokkulepete ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

1. alajagu

Artikkel 18

Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

2. alajagu

Kõigi ostjate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19

Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

Artikkel 20

Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandal maal

Artikkel 21

Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Artikkel 22

Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 23

Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava ostjaga sõlmitavad lepingud

3. alajagu

Kõigile ostjaile, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24

Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Artikkel 25

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. alajagu

Ainult teatavatele ostjatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26

Lepingud, mis teatavad ostjad sõlmivad vee hankimiseks ja energia või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

5. alajagu

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted tellivate keskorganite kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 28

Reserveeritud lepingud

Artikkel 29

Tellivate keskorganite sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

Artikkel 30

Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

III peatükk

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31

XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 32

XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 33

Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

IV peatükk

Konkreetsed reeglid spetsifikatsioonide ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 35

Tehniliste kirjelduste edastamine

Artikkel 36

Variandid

Artikkel 37

Allhanked

Artikkel 38

Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 39

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V peatükk

Menetlused

Artikkel 40

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine

VI peatükk

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 41

Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

Artikkel 42

Hankekuulutusena kasutatavad teated

Artikkel 43

Lepingu sõlmimise teated

Artikkel 44

Teadete vorm ja avaldamisviis

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 45

Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad

Artikkel 46

Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 47

Kutse esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi

3. jagu

Teatamine ja teave

Artikkel 48

Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

Artikkel 49

Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

Artikkel 50

Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

VII peatükk

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51

Üldsätted

1. jagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52

Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

Artikkel 53

Kvalifitseerimissüsteemid

Artikkel 54

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

2. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 55

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 56

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

Artikkel 57

Ebanormaalselt madalad pakkumised

3. jagu

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 58

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised

Artikkel 59

Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

III JAOTIS

Ideekonkursside korraldamise eeskirjad

Artikkel 60

Üldsätted

Artikkel 61

Künnised

Artikkel 62

Väljajäetud ideekonkursid

Artikkel 63

Eeskirjad teatamise ja läbipaistvuse kohta

Artikkel 64

Teatamisvahendid

Artikkel 65

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate ning žürii valimise eeskirjad

Artikkel 66

Žürii otsused

IV JAOTIS

Statistikaalased kohustused, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 67

Statistikaalased kohustused

Artikkel 68

Komitee töökord

Artikkel 69

Künniste läbivaatamine

Artikkel 70

Muudatused

Artikkel 71

Käesoleva direktiivi rakendamine

Artikkel 72

Järelevalvemehhanismid

Artikkel 73

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 74

Jõustumine

Artikkel 75

Adressaadid

I lisa

Ostjad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites

II lisa

Ostjad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

III lisa

Ostjad joogivee tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

IV lisa

Raudteeteeninduse valdkonna ostjad

V lisa

Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse valdkonna ostjad

VI lisa

Ostjad postiteenuste sektoris

VII lisa

Ostjad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

VIII lisa

Ostjad kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

IX lisa

Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse valdkonna ostjad

X lisa

Lennuväljaseadmestiku valdkonna ostjad

XI lisa

Artikli 30 lõikes 3 viidatud ühenduse õigusaktide loend

XII lisa

Artikli 1 lõike 2 punktis b toodud tegevuste loend

XIII lisa

Hanketeates avaldatav teave

A. Avatud menetlus

B. Piiratud menetlus

C. Läbirääkimistega menetlus

D. Dünaamilise hankesüsteemi puhul kasutatav lihtsustatud hanketeade

XIV lisa

Teave, mis avaldatakse teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust

XV A lisa

Teave, mis avaldatakse perioodilises eelteates

XV B lisa

Teave, mis avaldatakse teates perioodilise eelteate avaldamise kohta ostjaprofiilis, mida ei kasutata hankekuulutusena

XVI lisa

Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates

XVII A lisa

Teenused artikli 31 tähenduses

XVII B lisa

Teenused artikli 32 tähenduses

XVIII lisa

Ideekonkursi teates avaldatav teave

XIX lisa

Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta

XX lisa

Avaldamist puudutav teave

XXI lisa

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

XXII lisa

Artiklis 45 toodud tähtaegade koondtabel

XXIII lisa

Artikli 59 lõikes 4 viidatud rahvusvahelise tööõiguse sätted

XXIV lisa

Pakkumiste, osalemistaotluste, kvalifikatsioonitaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmetele esitatavad nõuded

XXV lisa

Ülevõtmis- ja kohaldamistähtajad

XXVI lisa

VASTAVUSTABEL



I JAOTIS

LEPINGUTELE JA IDEEKONKURSSIDELE RAKENDATAVAD ÜLDSÄTTED



I PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1

Mõisted

1.  Direktiivis kasutatakse käesolevas artiklis toodud mõisteid.

2.  

a)  Asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud – kirjalikud rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme artikli 2 lõikes 2 nimetatud ostja ja ühe või mitme tarnija, töövõtja või teenuseosutaja vahel.

b)  Ehitustööde hankelepingud – lepingud, mille eesmärgiks on reguleerida kas ehitustööde või nii projekteerimis- kui ka ehitustööde, mis seonduvad ühe tegevusega XII lisa tähenduses, või mõne töö tegemist või reguleerida mis tahes viisil töö korraldamist, vastavalt ostja poolt määratletud nõuetele. “Töö” tähendab üld- või tsiviilehitustööde tulemust tervikuna, mis on iseendast piisav majandusliku või tehnilise funktsiooni täitmiseks.

c)  Asjade hankelepingud – muud lepingud peale punktis b viidatute, mille eesmärgiks on toodete ostmise, üürimise, rentimise või koos väljaostuvõimalusega või ilma liisimise reguleerimine.

Lepingut, mille eesmärgiks on toodete tarnimise reguleerimine ja mis hõlmab kaasneva tööna ka kohaletoomis- ja paigaldamistööde reguleerimist, loetakse asjade hankelepinguks.

d)  Teenuste hankelepingud – lepingud, mis pole ehitustööde ega asjade hankelepingud ja mille eesmärgiks on XVIII lisas nimetatud teenuste osutamine.

Lepingut, mille eesmärkideks on nii tooted kui ka teenused XVII lisa tähenduses, käsitletakse teenuste hankelepinguna, kui kõnealuste teenuste väärtus lepingus ületab toodete väärtuse.

Lepingut, mille eesmärgiks on teenused XVII lisa tähenduses ja mis sisaldab tegevusi XII lisa tähenduses, mis on aga lepingu eesmärgi suhtes üksnes kõrvalise tähtsusega, käsitletakse teenuste hankelepinguna.

3.  

a)  Kontsessioon ehitustöödele – samasugust tüüpi leping kui ehitustööde leping, välja arvatud asjaolu, et tasu tehtavate ehitustööde eest seisneb kas ainult õiguses kasutada seda tööd või sellises õiguses koos tasuga.

b)  Kontsessioon teenustele – samasugust tüüpi leping kui teenuste hankeleping, välja arvatud asjaolu, et tasu teenuste osutamise eest seisneb kas ainult õiguses kasutada seda teenust või sellises õiguses koos tasuga.

4.  Raamleping – leping artikli 2 lõikes 2 viidatud ühe või enama ostja ja ühe või enama ettevõtja vahel, mille eesmärgiks on kehtestada tingimused teatavas ajavahemikus sõlmitavate lepingute jaoks, eelkõige hindade ja vajadusel koguste osas;

5.  Dünaamiline hankesüsteem – täielikult elektrooniline menetlus selleks, et hankida tavaliselt kasutatavaid tooteid või teenuseid, mis – nagu neid üldiselt turul pakutakse – vastavad ostja nõuetele; see menetlus on piiratud kestusega ja kogu oma kestusajal avatud igale ettevõtjale, kes rahuldab valikukriteeriume ja on esitanud spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise.

6.  Elektrooniline oksjon – on korduvmenetlus, mis sisaldab elektroonilist vahendit uute, allapoole parandatud hindade ja/või pakkumise teatavate komponentide uute väärtuste esitamiseks; seda tehakse pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist automaatsete hindamismeetoditega, millega pakkumised seatakse järjekorda. Järelikult ei saa elektrooniliste oksjonite objektiks olla teatavad teenuste ja ehitustööde hankelepingud, mille sisuks on intellektuaalse töö teostamine, näiteks ehitustööde projekteerimine.

7.  Töövõtja, tarnija või teenuseosutaja – füüsiline või juriidiline isik või ostja artikli 2 lõike 2 punkti a või b tähenduses või selliste isikute grupp ja/või ettevõtjad, kes pakuvad turul vastavalt kas ehitustööde teostamist ja/või tööd, tooteid või teenuseid.

Termin ettevõtja katab võrdselt mõisteid töövõtja, tarnija ja teenusepakkuja. Seda kasutatakse üksnes lihtsustamise huvides.

Pakkuja on ettevõtja, kes esitab pakkumise, ning kandidaat on isik, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses osalemiseks.

8.  Hankiv keskorgan – telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses või telliv asutus direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses, kes:

 hangib asju ja/või teenuseid ostjaile või

 sõlmib ehitustööde, asjade või teenuste riigihankelepinguid või raamlepinguid.

9.  Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetlused – ostjate kohaldatavad hankemenetlused, mille käigus:

a) avatud menetlusel võib iga huvitatud ettevõtja esitada pakkumise;

b) piiratud menetlusel võib iga ettevõtja taotleda osavõttu, ent ainult ostja poolt osalema kutsutud kandidaadid võivad esitada pakkumise;

c) läbirääkimistega menetluse puhul ostja konsulteerib enda valitud ettevõtjatega ja peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.

10.  Ideekonkursid – menetlused, mis võimaldavad ostjal omandada kavandi või projekti, mille valib välja žürii nende hulgast, mis on esitatud auhindadega või auhindadeta konkursile peamiselt linna või maakoha planeerimise, arhitektuuri, tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas.

11.  Kirjalik või kirjalikult – iga sõnadest või numbritest koosnev väljend, mida saab lugeda, reprodutseerida ja hiljem teatada. See võib sisaldada elektrooniliste vahenditega edastatavat ja säilitatavat teavet.

12.  Elektroonilised vahendid – elektroonikaseadmete kasutamine selleks, et töödelda (sh digitaalselt tihendada) ja säilitada andmeid, mida antakse üle, edastatakse ja võetakse vastu juhtmete või raadio teel, optiliste või muude elektromagnetiliste vahendite abil.

13.  Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) – teatmenomenklatuur, nii nagu see on kinnitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 26 ) ühtse riigihangete klassifikaatori (CVP) kohta, mida rakendatakse riiklike lepingute puhul, tagades ekvivalentsuse teiste olemasolevate nomenklatuuridega.

Käesoleva direktiivi reguleerimisala erineval tõlgendamisel XII lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride võimalike erinevuste tõttu või XVII lisas loetletud CPV ja CPC (esialgse versiooni) võimalike erinevuste tõttu on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC versioon.



II PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine



1. jagu

Subjektid

Artikkel 2

Ostjad

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

Tellivad asutused

riik, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Avalik-õiguslik isik – iga isik:

 mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,

 mis on juriidiline isik ja

 mida põhiliselt finantseerivad riik, piirkondlikud või kohalikud asutused või muud avalik-õiguslikud isikud, või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest;

b)

riigi osalusega äriühingud

kõik institutsioonid, mille suhtes tellivad asutused võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtjaid reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.

Eeldatakse, et tellivatel asutustel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need asutused otseselt või kaudselt:

 omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist või

 kontrollivad enamust äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest või

 võivad määrata rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorganist.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ostjate suhtes, kes:

a) on tellivad asutused või riigi osalusega ettevõtted ja kes tegutsevad ühel artiklites 3–7 viidatud aladest;

b) juhul, kui tegemist ei ole tellivate asutuste või riigi osalusega äriühingutega, tegutsevad ühes või mitmes artiklites 3–7 nimetatud valdkondadest või nende kombinatsioonidest ja kelle tegevuse aluseks on liikmesriigi pädeva asutuse antud eri- või ainuõigused.

3.  Käesolevas direktiivis tähendavad eri- või ainuõigused õigusi, mis asjaomase liikmesriigi pädev asutus on seadus-, regulatiiv- või haldusaktiga andnud ja mille toime seisneb artiklites 3–7 määratletud tegevuste reserveerimises ühele või mitmele ettevõtjale ning mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi sel alal tegutseda.



2. jagu

Tegevused

Artikkel 3

Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

1.  Gaasi ja soojusenergia puhul kehtib käesolev direktiiv järgmistele tegevustele:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale gaasi või soojusenergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või

b) gaasi või soojusenergia tarnimine sellistesse võrkudesse.

2.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või soojusenergiaga, ei loeta seda lõike 1 punktis a hõlmatud tegevuseks, kui:

a) asjaomase ettevõtja gaasi või soojusenergia tootmine on muu kui käesoleva artikli lõigetes 1–3 või artiklites 4–7 hõlmatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks, ning

b) üldkasutatavate võrkude varustamise eesmärk on ainult kõnealuse toodangu majanduslik ekspluateerimine ja see ei ületa 20 % üksuse käibest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, käesolev aasta kaasa arvatud, keskmist.

3.  Elektrienergia puhul kehtib käesolev direktiiv järgmistele tegevustele:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale elektrienergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust,

b) elektrienergia tarnimine sellistesse võrkudesse.

4.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke elektrienergiaga, ei loeta seda lõikega 3 hõlmatud tegevuseks, kui:

a) asjaomase ettevõtja elektrienergia tootmine toimub seetõttu, et elektrienergia kasutamine on vajalik muu kui käesoleva artikli lõigetes 1–3 või artiklites 4–7 hõlmatud tegevuse jätkamiseks, ning

b) üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult ettevõtja omatarbimisest ja pole ületanud 30 % ettevõtja summaarsest energiatootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, käesolev aasta kaasa arvatud, keskmist.

Artikkel 4

Vesi

1.  Käesolev direktiiv kehtib järgmistele tegevustele:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või

b) joogivee tarnimine sellistesse võrkudesse.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka selliste lepingute või ideekonkursside suhtes, mida sõlmivad või korraldavad ostjad, kes tegutsevad lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas ja mis:

a) on seotud vesiehitusprojektide, niisutuse või maakuivendusega, tingimusel, et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide, niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust, või

b) on seotud reovee puhastuse ja töötlemisega.

3.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke joogiveega, ei loeta seda lõikega 1 hõlmatud tegevuseks, kui:

a) asjaomase ettevõtja joogivee tootmine toimub seetõttu, et selle joogivee kasutamine on vajalik muu kui artiklites 4–7 hõlmatud tegevuse jätkamiseks, ning

b) üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult ettevõtja omatarbimisest ja pole ületanud 30 % ettevõtja summaarsest joogivee tootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, käesolev aasta kaasa arvatud, keskmist.

Artikkel 5

Transporditeenused

1.  Käesolevat direktiivi rakendatakse tegevustele, mis on seotud niisuguste võrkude pakkumise või käitamisega, mis pakuvad elanikkonnale teenust raudtee-, automaatsüsteemide-, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.

Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine, pakutavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata elanikkonnale bussitransporditeenuseid pakkuvatele ettevõtetele, mis olid direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast välja jäetud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 4 põhjal.

Artikkel 6

Postiteenused

1.  Käesolev direktiiv kehtib tegevustele, mis on seotud postiteenuste või lõike 2 punktis c toodud tingimustel muude teenuste osutamisega.

2.  Piiramata direktiivi 97/67/EÜ kohaldamist, kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:

a)

postisaadetis : igasuguse kaaluga adresseeritud saadetis valmiskujul, milles teda edasi toimetatakse. Lisaks kirjasaadetistele võivad postisaadetiste hulka kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja igasuguse kaaluga postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või väärtuseta kaupu;

b)

postiteenused :

teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest. Nende teenuste hulka kuuluvad

  reserveeritud postiteenused – postiteenused, mis on reserveeritud või mida võib reserveerida direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 alusel;

  muud postiteenused – postiteenused, mida ei või reserveerida direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 alusel, ning

c)

muud teenused peale postiteenuste :

teenused järgmistes valdkondades

 postiteenistuse korraldamise teenused (teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, nagu postiruumi töö korraldamise teenused);

 lisandväärtusega teenused, mis on seotud ja mida täielikult teostatakse elektrooniliste vahenditega (sealhulgas šifreeritud dokumentide turvaline edastamine elektrooniliste vahenditega, aadressihalduse teenused ja tähitud elektroonilise posti edastamine);

 postisaadetistega seotud teenused, mida pole lülitatud punkti a alla, nagu otsepostitused, millel pole aadressi;

 finantsteenused, nagu määratletud XVII A lisa kategooria 6 all ja artikli 24 punktis c ja mis hõlmavad konkreetselt postirahakaarte ja posti žiiroülekandeid;

 filateeliateenused ning

 logistikateenused (teenused, milles on ühendatud füüsiline kättetoimetamine ja/või ladustamine ning teised postiga mitteseotud funktsioonid),

tingimusel, et selliseid teenuseid pakub ettevõtja, kes pakub ka postiteenuseid punkti b esimese või teise taande tähenduses, ja et artikli 30 lõikes 1 toodud tingimused pole täidetud nonde taanete alla kuuluvate teenuste puhul.

Artikkel 7

Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Käesolev direktiiv kehtib tegevustele, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega:

a) nafta, gaasi, kivisöe ja muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks, või

b) lennuvälja-, meresadama- või siseveekogude sadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamine ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu;

Artikkel 8

Ostjate loendid

I–X lisas on toodud mitteammendavad loendid ostjatest käesoleva direktiivi tähenduses. Liikmesriigid teatavad komisjonile perioodiliselt kõigist muudatustest nendes loendites.

Artikkel 9

Mitut tegevust hõlmavad lepingud

1.  Mitut tegevust hõlmav leping vastab eeskirjadele, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul.

Ent valikut, kas sõlmida üks leping või mitu eraldi lepingut, ei tohi teha eesmärgiga viia leping välja käesoleva direktiivi või direktiivi 2004/18/EÜ, kus see on asjakohane, reguleerimisalast.

2.  Kui ühte tegevust, milleks leping on mõeldud, reguleerib käesolev direktiiv ja teist ülalnimetatud direktiiv 2004/18/EÜ ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt ülalnimetatud direktiivile 2004/18/EÜ.

3.  Kui ühte tegevust, milleks leping on mõeldud, reguleerib käesolev direktiiv ja teist ei reguleeri ei käesolev direktiiv ega ülalnimetatud direktiiv 2004/18/EÜ ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt käesolevale direktiivile.



III PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 10

Lepingute sõlmimise põhimõtted

Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning toimivad läbipaistval viisil.



II JAOTIS

LEPINGUTE PUHUL KEHTIVAD EESKIRJADI



I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 11

Ettevõtjad

1.  Kandidaate või pakkujaid, kellel on nende asukohaliikmesriigi seaduste alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi seaduste alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Ent teenuste, ehitustööde ning asjade hankelepingute puhul, mis hõlmavad lisaks ka kohaletoomis- ja paigaldamistöid, võidakse juriidilistelt isikutelt nõuda, et nad näitaksid oma pakkumises või osalemistaotluses nende isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kes vastutavad kõnealuse lepingu täitmise eest.

2.  Ettevõtjate rühmad võivad esitada pakkumisi või esitada end kandidaatideks. Ostjad ei või nõuda, et need rühmad võtaksid pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks mingi konkreetse juriidilise vormi; ent välja valitud rühmalt võidakse seda nõuda, kui temaga on sõlmitud leping, ja sel määral, kuivõrd see vormi muutmine on vajalik lepingu rahuldavaks täitmiseks.

Artikkel 12

Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

Kui ostjad sõlmivad lepinguid, siis rakendavad liikmesriigid oma suhetes sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad võimaldavad kolmandate maade ettevõtjatele kokkuleppe täitmiseks. Selleks konsulteerivad liikmesriigid üksteisega riigihankelepingute nõuandekomitees meetmete suhtes, mida tuleb võtta kokkuleppe järgi.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

1.  Huvitatud ettevõtjatele tehniliste kirjelduste esitamisel, ettevõtjate kvalifitseerimisel ja valimisel ning lepingute sõlmimisel võivad ostjad esitada nõudeid nende avaldatava teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

2.  Piiramata käesoleva direktiivi sätteid, eriti neid, mis puudutavad sõlmitud lepingute avaldamise ja kandidaatidele ning pakkujatele teabe andmisega seotud kohustusi, mis on toodud artiklites 43 ja 49, ja vastavalt selle riigi seadustele, millele allub ostja, ei avalda telliv riigiasutus temale antud teavet, mida kandidaadid ja pakkujad on tunnistanud konfidentsiaalseks; sellise teabe hulka kuuluvad eriti tehnilised või ärisaladused ja pakkumiste konfidentsiaalsed aspektid.

Artikkel 14

Raamlepingud

1.  Ostjad võivad raamlepingut käsitada lepinguna artikli 1 lõike 2 tähenduses ja sõlmida selle käesoleva direktiivi kohaselt.

2.  Kui ostjad on sõlminud raamlepingu käesoleva direktiivi kohaselt, võivad nad sellel raamlepingul põhineva lepingu sõlmimiseks kohaldada artikli 40 lõike 3 punkti i sätteid.

3.  Kui raamleping ei ole sõlmitud käesoleva direktiivi kohaselt, ei või ostjad lepingu sõlmimisel kohaldada artikli 40 lõike 3 punkti i sätteid.

4.  Ostjad ei või raamlepingut kuritarvitada konkurentsi takistamiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Artikkel 15

Dünaamilised hankesüsteemid

1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi hankesüsteeme.

2.  Ostjad järgivad dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmisel avatud menetluse eeskirju selle kõigis faasides kuni süsteemi raames toimuva lepingute sõlmimiseni. Kõigile pakkujaile, kes täidavad valikukriteeriume ja on esitanud spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise ning nõutavad lisadokumendid, võimaldatakse juurdepääs süsteemile; näidispakkumisi võib igal ajal täiendada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad spetsifikatsioonile. Selle süsteemi sisseseadmisel ja lepingute sõlmimisel selle süsteemi abil kasutavad ostjad ainuüksi elektroonilisi vahendeid vastavalt artikli 48 lõigetele 2–5.

3.  Dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmisel ostjad:

a) avaldavad hanketeate, märkides ära, et kasutatakse dünaamilist hankesüsteemi;

b) näitavad spetsifikatsioonis muude andmete hulgas ära, milliseid hankeid kavatsetakse teha selle süsteemi abil, ja avaldavad kogu vajaliku teabe hankesüsteemi, kasutatava elektroonilise varustuse ja tehniliste ühenduste korralduse ning spetsifikatsioonide kohta;

c) elektroonilisi vahendeid kasutades avavad hanketeate avaldamisest kuni süsteemi tähtaja möödumiseni piiramatu, otsese ja täieliku juurdepääsu spetsifikatsioonile ja kõigile lisadokumentidele ning teatavad hanketeates Interneti-aadressi, kus nende dokumentidega saab tutvuda.

4.  Ostjad võimaldavad kogu dünaamilise hankesüsteemi töö jooksul igal ettevõtjal esitada näidispakkumise ja saada juurdepääsu süsteemile lõikes 2 viidatud tingimustel. Nad lõpetavad näidispakkumise hindamise 15 päeva jooksul, arvates selle esitamise kuupäevast. Ent nad võivad pikendada hindamisperioodi tingimusel, et vahepeal ei anta välja pakkumiskutset.

Ostjad teavitavad esimeses lõigus viidatud pakkujat esimesel võimalusel talle juurdepääsu võimaldamisest dünaamilisele hankesüsteemile või tema näidispakkumise tagasilükkamisest.

5.  Iga konkreetne leping peab olema sõlmitud pakkumiskutse alusel. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsuvad kõiki huvitatud ettevõtjaid esitama näidispakkumist lõike 4 alusel ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva, arvates lihtsustatud hanketeate saatmise kuupäevast. Ostjaid ei tohi pakkumismenetlust jätkata enne, kui nad on lõpetanud kõigi tolle ajavahemiku jooksul saadud näidispakkumiste hindamise.

6.  Ostjad kutsuvad kõiki pakkujaid, kellele on antud juurdepääs süsteemile, üles esitama pakkumist iga selle süsteemi abil sõlmitava konkreetse lepingu saamiseks. Selleks kehtestavad nad ajavahemiku pakkumiste esitamiseks.

Nad sõlmivad lepingu parima pakkumise teinud pakkujaga, lähtudes lepingu sõlmimise kriteeriumidest, mis on toodud ära hanketeates dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmise kohta. Vajadusel võib need kriteeriumid täpsemini sõnastada esimeses lõigus viidatud kutses.

7.  Dünaamiline hankesüsteem ei tohi kesta kauem kui neli aastat, välja arvatud põhjendatud erandjuhud.

Ostjad ei tohi kasutada seda süsteemi konkurentsi ärahoidmiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Huvitatud ettevõtjatelt või süsteemi osapooltelt ei tohi nõuda tasu.



II PEATÜKK

Künnised ja kõrvaldamissätted



1. jagu

Künnised

Artikkel 16

Lepingukünnised

Välja arvatud juhud, kus künnised on välistatud artiklite 19–26 või artikli 30 põhjal, mis puudutab kõnealuse tegevuse sooritamist, kehtib käesolev direktiiv lepingutele, mille väärtus käibemaksuta on eeldatavalt mitte allpool järgmisi künniseid:

a) asjade ja teenuste hankelepingute puhul ►M3  422 000 eurot ◄ ,

b) ehitustööde hankelepingute puhul ►M3  5 278 000 eurot ◄ .

Artikkel 17

Meetodid lepingute, raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

1.  Lepingu eeldatava väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta, nagu ostja hindab selle olevat. See arvutus arvestab eeldatavat kogusummat, sealhulgas kõiki vabalt valitavaid võimalusi ja lepingu pikendamisi.

Kui ostja näeb ette preemiaid või makseid kandidaatidele või pakkujatele, siis võtab ta need arvesse lepingu eeldatava väärtuse arvutamisel.

2.  Ostjad ei tohi käesolevast direktiivist mööda minna ehitustööde projektide või materjalide ja/või teenuste kavandatavate hankekoguste jaotamisega mitmeks osaks või erimeetodite kasutamisega lepingute eeldatava väärtuse arvutamiseks.

3.  Raamlepingu ja dünaamiliste hankesüsteemide puhul on arvestatavaks eeldatavaks väärtuseks raamlepingu kogu kehtivusaja või hankesüsteemi kogu kasutusaja jooksul sõlmitavate kõigi lepingute suurim eeldatav kogusumma ilma käibemaksuta.

4.  Artikli 16 kohaldamisel arvestavad ostjad ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse sisse ehitustööde kulud ja kõigi nende töövõtjale kättesaadavaks tehtavate asjade ning teenuste maksumuse, mis on vajalikud lepingute täitmiseks.

5.  Selliste asjade või teenuste maksumust, mis ei ole vajalikud konkreetse ehitustööde hankelepingu täitmiseks, ei tohi lisada ehitustööde hankelepingu maksumusele, kui niimoodi toimimise tulemuseks oleks nende materjalide või teenuste hankimise väljaviimine käesoleva direktiivi reguleerimisalast.

6.  

a) Kui kavandatava ehitustöö või teenuste hankimise tulemuseks võib olla lepingute üheaegne sõlmimine eraldi osade teostamiseks, siis tuleb arvestada kõigi selliste osade summaarset eeldatavat väärtust.

Kui nende osade summaarne väärtus võrdub artiklis 16 toodud künnisega või ületab seda, siis kehtib käesolev direktiiv lepingu sõlmimisel iga osa teostamiseks.

Ent ostjad võivad loobuda sellisest rakendamisest osade suhtes, mille eeldatav väärtus ilma käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul või alla 1 miljoni euro ehitustööde puhul, tingimusel, et kõnealuste osade väärtuste kogusumma ei ületa 20 % kõigi osade väärtuste kogusummast.

b) Kui sarnaste materjalide hankimise ettepaneku tulemuseks võib olla lepingute üheaegne sõlmimine hanke eraldi osade peale, siis tuleb artikli 16 rakendamisel arvestada kõigi selliste osade summaarset eeldatavat väärtust.

Kui nende osade summaarne väärtus võrdub artiklis 16 toodud künnisega või ületab seda, siis kehtib käesolev direktiiv lepingu sõlmimisel iga osa teostamiseks.

Ent ostjad võivad loobuda sellisest rakendamisest osade suhtes, mille eeldatav väärtus ilma käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul, tingimusel, et kõnealuste osade väärtuste kogusumma ei ületa 20 % kõigi osade väärtuste kogusummast.

7.  Korduvate või teatava ajavahemiku järel uuendatavate asjade või teenuste hankelepingute puhul võetakse lepingu eeldatava maksumuse aluseks:

a) kas eelnenud rahandusaasta või kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik üldsumma, mida on parandatud, kus võimalik, arvestamaks koguste või väärtuse muutusi, mis toimuvad kaheteistkümne kuu jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist;

b) või esimesele tarnele järgnenud kaheteistkümne kuu või ühe finantsaasta, kui see on pikem kui kaksteist kuud, jooksul sõlmitud järjestikuste lepingute eeldatav üldsumma.

8.  Nii asjade kui ka teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse aluseks tarnete ja teenuste eeldatav kogumaksumus, olenemata nende osade maksumuste suhtest. Arvestus sisaldab kohaletoomis- ja paigaldamistoimingute maksumust.

9.  Asjade hankelepingute puhul, mis on seotud toodete liisimise, rentimise, laenutamise või ostuga järelmaksu teel, võetakse lepingu eeldatava väärtuse arvutamisel aluseks:

a) tähtajaliste lepingute puhul, kus tähtaeg on kuni kaksteist kuud – selle lepingu eeldatav kogumaksumus kogu lepingu tähtaja jooksul või, kui tähtaeg on pikem kui kaksteist kuud, selle lepingu kogumaksumus, kaasa arvatud selle eeldatav jääkväärtus;

b) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille tähtaega ei saa määratleda – selle lepingu kuumaksumus, mida on korrutatud 48ga.

10.  Teenuste hankelepingute eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse võimalusel arvesse järgmisi summasid:

a) kindlustuslepingute puhul – makstavad kindlustuspreemiad ja muud hüvitusviisid;

b) panga- ja muude finantsteenuste puhul – teenustasud, komisjonitasud, intressid ja muud hüvitusviisid;

c) projekteerimislepingute puhul – honorarid, makstavad komisjonitasud ja muud hüvitusviisid.

11.  Teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

a) tähtajaliste lepingute puhul, kui see tähtaeg on kuni nelikümmend kaheksa kuud: täismaksumus kogu tähtaja jooksul;

b) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille tähtaeg on pikem kui nelikümmend kaheksa kuud – selle lepingu kuumaksumus, mida on korrutatud 48ga.



2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud



1. ALAJAGU

Artikkel 18

Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

Käesolevat direktiivi ei kohaldata ehitustööde ja teenuste kontsessioonidele, mis sõlmitakse ostjate poolt, kes tegutsevad ühel artiklites 3–7 viidatud aladest, kui need kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste sooritamiseks.



2. ALAJAGU

Kõigi ostjate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19

Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud kolmandatele isikutele edasimüümise või rentimise eesmärgil, tingimusel, et ostjal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigusi ja teistel ettevõtjatel on õigus müüa või rentida ostjaga samadel tingimustel.

2.  Komisjoni nõudel teatavad ostjad talle kõik toodete või tegevuste kategooriad, mida nad peavad väljajäetuks lõike 1 alusel. Komisjon võib teavitamiseks aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loendid toodete ja tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 20

Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mille ostjad sõlmivad muu kui artiklites 3–7 kirjeldatud tegevuse eesmärgil, või niisuguseks tegevuseks kolmandas riigis, mille tingimuste hulka ei kuulu ühenduses asuvate võrkude või geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine.

2.  Komisjoni nõudel teatavad ostjad talle kõik tegevused, mida nad peavad väljajäetuks lõike 1 alusel. Komisjon võib teavitamiseks aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loendid tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on seda teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 21

Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis liikmesriik on salajaseks kuulutanud või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, või kui seda on vaja riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

Artikkel 22

Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mida reguleeritakse eri menetluskordadega ja mis sõlmitakse:

a) rahvusvahelise kokkuleppe järgi, mis on sõlmitud liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi vahelise lepingu alusel ja mis hõlmab tarneid, ehitustöid või projektikonkursse, mis on mõeldud lepingule alla kirjutanud riikide projekti ühiseks elluviimiseks või kasutamiseks; kõigist kokkulepetest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida artiklis 68 viidatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

b) sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete järgi, mis puudutavad sõjaväeüksuste paigutamist või liikmesriigi või kolmanda riigi kohustusi;

c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

Artikkel 23

Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava ostjaga sõlmitavad lepingud

1.  Käesolevas artiklis tähendab sidusettevõte mis tahes ettevõtet, mille raamatupidamise aastaaruanne on ühendatud ostja aastaaruannetega vastavalt nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid ( 27 ) ( 28 ) nõuetele, või ettevõtete puhul, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, mis tahes ettevõtet, mille suhtes ostjal on otseselt või kaudselt valitsev mõju käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses, või mis võib kasutada valitsevat mõju ostja suhtes, või mille suhtes koos ostjaga võib valitsevat mõju kasutada teine ettevõte tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest.

2.  Eeldades, et lõikes 3 toodud tingimused on täidetud, ei kohaldata käesolevat direktiivi lepingutele:

a) mille ostja sõlmib sidusettevõttega või

b) mille sõlmib ühisettevõte, mille mitu ostjat on loonud üksnes artiklites 3–7 määratletud tegevuseks, ettevõttega, mis on ühe ostja sidusettevõte.

3.  Lõiget 2 rakendatakse:

a) teenuste hankelepingutele tingimusel, et vähemalt 80 % selle sidusettevõtte eelneva kolme aasta keskmisest teenuste käibest on saadud selliste teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtetele;

b) asjade hankelepingutele tingimusel, et vähemalt 80 % selle sidusettevõtte eelneva kolme aasta keskmisest tarnete käi best on saadud selliste tarnete teostamisest temaga seotud ettevõtetele;

c) ehitustööde hankelepingutele tingimusel, et vähemalt 80 % selle sidusettevõtte eelneva kolme aasta keskmisest ehitustööde käibest on saadud selliste ehitustööde teostamisest temaga seotud ettevõtetele.

Kui sidusettevõtte loomise või tegevuse alustamise aja tõttu eelneva kolme aasta käivet ei ole olemas, siis piisab sellest, kui ettevõte näitab, eriti äritegevuse perspektiivhinnangute abil, et punktides a, b või c viidatud käive on usaldusväärne.

Kui mitu ostjaga seotud sidusettevõtet osutavad ühesuguseid või sarnaseid teenuseid või teostavad ühesuguseid või sarnaseid tarneid või ehitustöid, siis arvutatakse ülalmainitud protsendimäärad, arvestades kogukäivet, mis kõnealused sidusettevõtted on teenuste osutamisest või tarnete või ehitustööde teostamisest saanud.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingutele:

a) mille sõlmib ühisettevõte, mille mitu ostjat on loonud üksnes artiklites 3–7 määratletud tegevuseks, ühega nendest ostjatest, või

b) mille sõlmib ostja ühisettevõttega, mille osaks ta ise on, tingimusel, et ühisettevõte on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokument määratleb, et ühisettevõtte loonud ostjad osalevad selles vähemalt samasuguse ajavahemiku jooksul.

5.  Komisjoni nõudmisel teatavad ostjad talle järgmised lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisega seotud andmed:

a) asjaomaste ettevõtete või ühisettevõtete nimed,

b) kõnealuste lepingute laad ja väärtus,

c) andmed, mida komisjon peab vajalikuks tõendamaks, et suhe ostja ja selle ettevõtte või ühisettevõtte vahel, kellega sõlmiti lepingud, vastab käesoleva artikli nõuetele.



3. ALAJAGU

Kõigile ostjaile, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24

Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste hankelepingutele:

a) millega omandatakse või renditakse mis tahes rahaliste vahendite eest maad, olemasolevaid ehitisi või muud kinnisvara või mis puudutavad viimastega seotud õigusi; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste lepingud, mis sõlmitakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;

b) mis puudutavad vahekohtu- või lepitamisteenuseid;

c) mis käsitlevad finantsteenuseid seoses väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või üleandmisega, eriti seoses ostjate tehingutega raha või kapitali hankimiseks;

d) mis on seotud töölepingutega;

e) uurimis- ja arendustegevuse teostamiseks, välja arvatud juhul, kui lepingu tulemusi kasutab üksnes ostja omaenda tegevuses ja tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.

Artikkel 25

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste hankelepingute suhtes, mis sõlmitakse ettevõtjaga, kes on ise telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, või tellivate asutuste ühendusega ainuõiguse alusel, mis on neile antud asutamislepingule vastava avaldatud seaduse, määruse või haldussättega.



4. ALAJAGU

Ainult teatavatele ostjatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26

Lepingud, mis teatavad ostjad sõlmivad vee hankimiseks ja elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) lepingutele vee hankimiseks, mida sõlmivad ostjad, kes osalevad ühes või mõlemas tegevuses, millele on viidatud artikli 4 lõikes 1;

b) lepingutele elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajaliku kütuse tarnimiseks, mida sõlmivad ostjad, kes osalevad artikli 3 lõikes 1 ja lõikes 3 või artikli 7 punktis a viidatud tegevuses.



5. ALAJAGU

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted tellivate keskorganite kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Piiramata artikli 30 kohaldamist, tagavad Madalmaade Kuningriik, Ühendkuningriik, Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik volitamistingimuste ja muude sobivate meetmetega, et iga ettevõte, mis tegutseb otsustes 93/676/EMÜ, 97/367/EMÜ, 2002/205/EÜ ja 2004/73/EÜ viidatud sektorites:

a) järgib asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute sõlmimisel mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid, eriti hankekavatsusi käsitleva eelteabe avaldamisel ettevõtjatele;

b) teatab komisjonile andmed sõlmitavate lepingute kohta tingimustel, mis on toodud otsuses 93/327/EMÜ selle kohta, millistel tingimustel peavad geograafilist piirkonda nafta, gaasi, kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks kasutavad ettevõtted teavitama komisjoni oma sõlmitavatest lepingutest. ( 29 )

Artikkel 28

Reserveeritud lepingud

Liikmesriigid võivad reserveerida lepingute sõlmimise menetluses osalemise õiguse kaitstud töökodadele või näha ette, et selliseid lepinguid täidetakse kaitstud tööhõive programmide kaudu, kus enamik asjaomaseid töötajaid on puuetega inimesed, kes oma puude laadi või raskusastme tõttu ei saa töötada tavalistel tingimustel.

Sellises hankekuulutuses viidatakse käesolevale artiklile.

Artikkel 29

Tellivate keskorganite sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

1.  Liikmesriigid võivad ette kirjutada, et ostjad võivad hankida ehitustöid, asju ja/või teenuseid tellivalt keskorganilt või selle kaudu.

2.  Ostjaid, kes hangivad ehitustöid, asju ja/või teenuseid tellivalt keskorganilt või selle kaudu juhtudel, mis on toodud ära artikli 1 lõikes 8, loetakse täitvat käesolevat direktiivi, kui telliv keskorgan täidab käesolevat direktiivi või direktiivi 2004/18/EÜ.

Artikkel 30

Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

1.  Lepingutele artiklites 3–7 mainitud tegevuse võimaldamiseks ei kohaldata käesolevat direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

2.  Küsimus, kas lõike 1 kohaldamisel on tegevus otse avatud konkurentsile, lahendatakse kriteeriumide põhjal, mis vastavad konkurentsi puudutavatele asutamislepingu sätetele nagu asjaomaste kaupade või teenuste omadused, alternatiivsete kaupade või teenuste olemasolu, hinnad ja mitme kõnealuseid kaupu või teenuseid pakkuva tarnija tegelik või võimalik kohalolek turul.

3.  Lõike 1 kohaldamisel loetakse juurdepääsu turule mittepiiratuks, kui liikmesriik on ellu viinud ja rakendanud XI lisas mainitud ühenduse õigusaktide sätted.

Kui esimese lõigu põhjal ei saa eeldada, et juurdepääs antud turule on vaba, siis on vaja tõendada, et juurdepääs kõnealusele turule on vaba nii de facto kui ka de jure.

4.  Kui liikmesriik arvab, et lõigete 2 ja 3 järgi saab antud tegevusele kohaldada lõiget 1, siis teavitab ta sellest komisjoni ja teatab talle kõik asjakohased faktid ja eriti kõik seadused, määrused, haldussätted või kokkulepped lõikes 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, võimalusel koos asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohaga.

Kõnealuse tegevuse võimaldamiseks mõeldud lepingutele ei kohaldata enam käesolevat direktiivi, kui komisjon:

 on võtnud lõike 6 alusel vastu otsuse lõike 1 kohaldatavuse kohta otsuses ettenähtud ajavahemikus või

 ei ole võtnud vastu otsust sellise kohaldatavuse kohta kõnealuses ajavahemikus.

Ent kui lõike 3 esimese lõigu alusel eeldatakse vaba juurdepääsu olemasolu antud turule ja kui asjaomase tegevuse suhtes pädev sõltumatu riigiasutus on leidnud, et lõige 1 on kohaldatav, siis kõnealuse tegevuse võimaldamiseks mõeldud lepingutele ei kohaldata enam käesolevat direktiivi, juhul kui komisjon ei ole lõike 6 alusel võtnud vastu otsust lõike 1 mittekohaldatavuse kohta otsuses ettenähtud ajavahemikus.

5.  Ostjad võivad paluda, et komisjon teeks lõike 6 alusel otsuse lõike 1 kohaldatavuse kohta antud tegevusele, kui seda näevad ette asjaomase liikmesriigi seadused. Sellisel juhul teavitab komisjon viivitamatult asjaomast liikmesriiki.

Liikmesriik teavitab, arvestades lõikeid 2 ja 3, komisjoni kõigist asjakohastest faktidest ja eriti kõigist seadustest, määrustest, haldussätetest või kokkulepetest lõikes 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, võimalusel koos asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohaga.

Komisjon võib ka omal initsiatiivil algatada menetluse otsuse vastuvõtmiseks, et kehtestada lõike 1 kohaldatavus antud tegevusele. Sellisel juhul teavitab komisjon viivitamatult asjaomast liikmesriiki.

Kui lõikes 6 toodud ajavahemiku lõpuks ei ole komisjon võtnud vastu otsust lõike 1 kohaldatavuse kohta antud tegevusele, siis loetakse lõige 1 kohaldatavaks.

6.  Käesolevas artiklis ettenähtud otsuse vastuvõtmiseks artikli 68 lõike 2 menetlusega on komisjonil aega kolm kuud, arvates esimesest tööpäevast, mis järgneb teate või taotluse saamise kuupäevale. Ent põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni kolme kuu võrra, eriti kui teates või taotluses või lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed sisuliselt muutuvad. See pikendus on piiratud ühe kuuga, kui asjaomase tegevuse suhtes pädev sõltumatu riigiasutus on leidnud lõike 1 olevat kohaldatava lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud juhtudel.

Kui tegevusele antud liikmesriigis juba kohaldatakse käesoleva artikli menetlust, siis edasisi taotlusi sama tegevuse suhtes samas liikmesriigis, mis esitatakse enne esimese taotlusega alanud ajavahemiku lõppu, ei käsitleta uute menetlustena ja need lahendatakse esimese taotluse kontekstis.

Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamiseks artikli 68 lõike 2 menetlusega.

Need eeskirjad hõlmavad vähemalt järgmist:

a) esimeses lõigus viidatud kolmekuulise ajavahemiku alguskuupäeva avaldamine teavitamiseks Euroopa Liidu Teatajas ja, ajavahemiku pikendamisel, pikendamise kuupäeva ning ajavahemiku teatamine;

b) teate avaldamine lõike 1 võimalikust kohaldatavusest lõike 4 teise või kolmanda lõigu alusel või lõike 5 neljanda lõigu alusel ning

c) kord, kuidas edastada asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohti lõikeid 1 ja 2 puudutavate küsimuste kohta.



III PEATÜKK

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31

XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepingud, mille objektiks on XVII A lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 34–59.

Artikkel 32

XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepinguid, mille objektiks on XVII B lisas loetletud teenused, reguleeritakse üksnes artiklitega 34 ja 43.

Artikkel 33

Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

Lepingud, mille sisuks on nii XVII A lisas kui ka XVII B lisas loetletud teenuste osutamine, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 34–59, kui XVII A lisas loetletud teenuste väärtus on suurem kui XVII B lisas loetletud teenuste väärtus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud kooskõlas artiklitega 34 ja 43.



IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid spetsifikatsioonide ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34

Tehnilised kirjeldused

1.  XXI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused tuuakse ära riigihangete kohta käivas dokumentatsioonis, nagu hanketeated, lepingudokumendid või lisadokumendid. Ostjad peaksid neid tehnilisi kirjeldusi määratledes igal võimalusel arvesse võtma ka puuetega inimeste juurdepääsu või kõigile kasutajatele mõeldud kujunduse kriteeriume.

2.  Tehnilised kirjeldused tagavad võrdse juurdepääsu kõigile pakkujatele ja ei püstita alusetuid tõkkeid riigihanke avamiseks konkurentsile.

3.  Piiramata asjaomase riigi seadustes nõutud tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on kooskõlas ühenduse õigusega, formuleeritakse tehnilised kirjeldused:

a) kas viitega XXI lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja, eelistatuse järjekorras, Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühtsetele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele tehnilistele etalonsüsteemidele, mida on kehtestanud Euroopa standardimisorganid või, nende puudumisel, riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele kinnitustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning toodete kasutamise kohta. Igale viitele peavad järgnema sõnad “või samaväärne”;

b) või ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kaudu; viimased võivad hõlmata ka keskkonnakaitselisi näitajaid. Ent sellised näitajad peavad olema piisavalt täpsed, et pakkujad saaksid kindlaks määrata lepingu sisu ja ostjad otsustada lepingu sõlmimise;

c) või ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kaudu, nagu on märgitud punktis b, viitega punktis a mainitud spetsifikatsioonidele kui vahendile, mis eeldab asjaomaste ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete täitmist;

d) või viitega punktis a mainitud spetsifikatsioonidele teatavate näitajate puhul ja viitega punktis b mainitud ekspluatatsioonilistele või funktsionaalsetele nõuetele muude näitajate puhul.

4.  Kui ostja kasutab lõike 3 punktis a mainitud spetsifikatsioonidele viitamise võimalust, siis ei saa ta pakkumist tagasi lükata põhjusel, et pakutavad tooted või teenused ei vasta tema poolt viidatud spetsifikatsioonidele, kui pakkuja tõendab oma pakkumises ostja jaoks veenvalt, kasutades mis tahes sobivaid vahendeid, et tema pakutavad lahendused rahuldavad tehnilistes kirjeldustes määratletud nõudeid samaväärsel viisil.

Sobivaks vahendiks võib olla tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

5.  Kui ostja kasutab lõikes 3 ettenähtud ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete püstitamise võimalust, siis ei saa ta lükata tagasi toodete, teenuste või ehitustööde pakkumist, mis vastab Euroopa standardit ülevõtvale riiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühtsele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või tehnilisele etalonsüsteemile, mille on kehtestanud Euroopa standardimisorgan, kui need spetsifikatsioonid on tema poolt püstitatud ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kohta.

Oma pakkumises tõendab pakkuja ostja jaoks veenvalt, kasutades mis tahes sobivaid vahendeid, et tema pakutav toode, teenus või ehitustöö rahuldab standardikohaselt ostja püstitatud ekspluatatsioonilisi või funktsionaalseid nõudeid.

Sobivaks vahendiks võib olla tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

6.  Kui ostjad püstitavad ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete hulgas keskkonnakaitselisi nõudeid, nagu on viidatud artikli 3 lõikes b, siis võivad nad kasutada üksikasjalikke spetsifikatsioone või, vajadusel, nende osi, nagu need on määratletud Euroopa või riiklikes või riikidevahelistes ökomärgistes või mis tahes muudes ökomärgistes, tingimusel, et:

 kõnealused spetsifikatsioonid sobivad lepingu objektiks olevate tarnete või teenuste omaduste määratlemiseks,

 ökomärgise nõuded on koostatud teadusliku teabe põhjal,

 ökomärgised on vastu võetud menetlusega, milles saavad osaleda kõik huvitatud osapooled, nagu valitsusorganid, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid, ja

 märgise nõuded on kättesaadavad kõigile huvitatud osapooltele.

Ostjad võivad teatada, et ökomärgisega tooteid ja teenuseid eeldatakse vastavat lepingudokumentides toodud tehnilistele kirjeldustele; nad peavad aktsepteerima iga muud sobivat tõendusvahendit, nagu tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

7.  Käesolevas artiklis tähendavad tunnustatud asutused katsetus- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja järelevalveorganeid, mis vastavad kohaldatavatele Euroopa standarditele.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide tunnustatud asutuste tõendeid.

8.  Kui lepingu sisu seda ei õigusta, siis tehnilised kirjeldused ei viita konkreetsele firmale või allikale või konkreetsele tootmisviisile või kaubamärgile, patendile, tüübile või konkreetsele päritolule või tehasele, millega soodustataks teatavaid ettevõtteid või tooteid või välistataks teised. Erandkorras lubatakse sellist viitamist, kui lepingu sisu pole lõigete 3 või 4 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada; sellisele viitele peavad järgnema sõnad “või samaväärne”;

Artikkel 35

Tehniliste kirjelduste edastamine

1.  Ostjad teevad lepingu sõlmimisest huvitatud ettevõtjate taotlusel neile kättesaadavaks need tehnilised kirjeldused, millele nende asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingutes regulaarselt viidatakse, või need tehnilised kirjeldused, mida nad kavatsevad kohaldada lepingutele, mille kohta avaldatakse perioodilisi eelteateid artikli 41 lõike 1 tähenduses.

2.  Kui kõnealused tehnilised kirjeldused põhinevad ettevõtjatele kättesaadavatel dokumentidel, piisab viitest nimetatud dokumentidele.

Artikkel 36

Variandid

1.  Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine, võivad ostjad võtta arvesse pakkuja esitatud pakkumiste variante, kui need vastavad ostjate kirjeldatud miinimumnõuetele.

Ostjad näitavad spetsifikatsioonis ära, kas nad lubavad variantide esitamist või mitte, ja nende lubamisel toovad ära variantidele esitatavad miinimumnõuded ning konkreetsed nõuded nende esitamise kohta.

2.  Asjade või teenuste hankelepingute sõlmimise menetluses ei tohi ostjad, kes on lubanud variantide esitamist lõike 1 kohaselt, lükata varianti tagasi ainult sel põhjusel, et selle edukaks osutumisel viiks see teenuste hankelepingu sõlmimiseni asjade hankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimiseni teenuste hankelepingu asemel.

Artikkel 37

Allhanked

Hankedokumentides võib ostja paluda või liikmesriik nõuda, et ostja paluks näidata pakkujail oma pakkumistes ära lepingu kõik osad, mis nad kavatsevad lasta teha allhankena kolmandatel osapooltel, ja kõik eeldatavad allhangete täitjad. Kõnealuse teabe esitamine ei piira peamise töövõtja vastutust.

Artikkel 38

Lepingute täitmise tingimused

Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisele eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ja on ära toodud hankekuulutusena kasutatud teates või spetsifikatsioonides. Lepingu täitmist reguleerivad tingimused võivad konkreetselt olla määratud sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste kaalutlustega.

Artikkel 39

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

1.  Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjalt nõuda, et see nimetaks asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustöö teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, kaitset puudutavate sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida kohaldatakse lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes.

2.  Lõikes 1 nimetatud teavet andev ostja palub pakkujatel või lepingu sõlmimise menetluses osalejatel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse teenuse osutamise kohas kehtivaid töökaitse- ja töötingimustealaseid sätteid.

Esimene lõik ei piira artikli 57 kohaldamist.



V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 40

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine

1.  Asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad käesoleva direktiivi eesmärkidele kohandatud menetlusi.

2.  Ostjad võivad valida ükskõik millise artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c kirjeldatud menetluse tingimusel, et hankekuulutus on esitatud vastavalt artiklile 42, arvestades lõike 3 sätteid.

3.  Ostjad võivad kasutada menetlust, mille puhul eelnevat hankekuulutust ei esitata, järgmistel juhtudel:

a) kui eelneva hankekuulutusega menetlusele ei esitatud pakkumisi või sobivaid pakkumisi või taotlusi, eeldusel, et lepingu lähtetingimusi pole vahepeal oluliselt muudetud;

b) kui leping sõlmitakse üksnes teadusuuringute, katsetus-, uurimis- või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi saamiseks või teadusuuringute ja arendustööde kulutuste tasateenimiseks, ning kui selliste lepingute sõlmimine ei piira just viimati nimetatud eesmärke taotlevate edaspidiste lepingute sõlmimist konkursi korras;

c) kui tehnilistel, kunstilistel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab lepingut täita ainult üks konkreetne ettevõtja;

d) juhtudel, kus see on täiesti möödapääsmatu, kuna ostjaile ettenähtamatud sündmused on tekitanud äärmiselt pingelise olukorra, milles ei saa kinni pidada avatud menetluste, piiratud menetluste ja eelneva hankekuulutusega läbirääkimistega menetluste jaoks ettenähtud ajakavast;

e) esialgse tarnija lisatarneid käsitlevate asjade hankelepingute puhul, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ülemäärased tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel;

f) täiendavate ehitustööde või lisateenuste puhul, mida algselt kavandatud projekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid lepingu täitmiseks vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse töövõtja või teenuseosutajaga, kes täidab kõnealust algset lepingut:

 kui sellist täiendavat ehitustööd või lisateenust ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada ilma, et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või

 kui sellised täiendavad ehitustööd või lisateenused on, hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle edaspidistes järkudes vältimatult vajalikud;

g) uusi ehitustöid käsitlevate ehitustööde hankelepingute puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde kordamises, mille kohta samad ostjad on töövõtjaga varem lepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd vastavad hankekuulutuse järel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile; niipea kui esialgse projekti kohta on pakkumisteade avaldatud, tuleb teatada, et võidakse kasutada seda menetlust, ning ostjad peavad artiklite 16 ja 17 sätete kohaldamisel võtma arvesse järgnevate ehitustööde eeldatavat kogumaksumust;

h) tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnete puhul;

i) raamlepingu alusel sõlmitavate lepingute puhul tingimusel, et artikli 14 lõikes 2 viidatud tingimus on täidetud;

j) allahindlusega hangete puhul, kui on võimalik hankida materjale hinnaga, mis on tunduvalt allpool normaalset turuhinda, kasutades eriti soodsat võimalust, mis avaneb väga lühikeseks ajaks;

k) ostude puhul, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel, tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;

l) kui kõnealune teenuste hankeleping on osa täiendavast ideekonkursist, mis on korraldatud käesoleva direktiivi kohaselt ja mis tuleb sõlmida vastavalt asjakohastele eeskirjadele kõnealuse võistluse võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul peetakse läbirääkimisi kõigi võistluse võitjatega.



VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta



1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 41

Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

1.  Ostjad teevad vähemalt kord aastas XV A lisas viidatud perioodilise eelteatega, mille avaldab komisjon või nemad ise, teatavaks oma ostjaprofiili, nagu seda on kirjeldatud XX lisa punkti 2 alapunktis b:

a) materjalitarnete puhul järgneva kaheteistkümne kuu jooksul kavakohaselt sõlmitavate lepingute või raamlepingute eeldatava üldsumma tootevaldkondade kaupa, kui eeldatav üldsumma, arvestades artiklite 16 ja 17 sätteid, on 750 000 eurot või suurem.

Toodete valdkonnad määratakse ostjate poolt viitega ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) nomenklatuurile;

b) teenuste puhul järgneva kaheteistkümne kuu jooksul kavakohaselt sõlmitavate lepingute või raamlepingute eeldatava üldsumma XVII A lisas loetletud teenuste igas kategoorias, milles eeldatav üldsumma, arvestades artiklite 16 ja 17 sätteid, on 750 000 eurot või suurem;

c) ehitustööde puhul põhilised andmed ehitustööde lepingute või raamlepingute kohta, mida nad kavatsevad sõlmida järgneva kaheteistkümne kuu jooksul ja mille eeldatav summa on võrdne artiklis 16 määratletud künnisega, arvestades artikli 17 sätteid, või ületab seda.

Punktides a ja b viidatud teated saadetakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.

Punktis c viidatud teade saadetakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsust, millega kinnitatakse ostjate poolt kavakohaselt sõlmitavate ehitustööde lepingute või raamlepingute plaan.

Ostjad, kes avaldavad perioodilise eelteate oma ostjaprofiilides, saadavad komisjonile elektroonilisel teel teate perioodilise eelteate avaldamisest oma ostjaprofiilis sellises vormis ja järgides sellist teadete elektroonilise edastamise korda, nagu on näidatud XX lisa punktis 3.

Punktides a, b ja c viidatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult siis, kui ostjad kasutavad võimalust pakkumiste saamise ajavahemiku lühendamiseks artikli 45 lõike 4 alusel.

Käesolevat lõiget ei kohaldata menetlustele ilma eelneva hankekuulutuseta.

2.  Ostjad võivad avaldada või lasta komisjonil avaldada eelkõige suuremaid projekte käsitlevaid perioodilisi eelteateid nii, et eelnevas perioodilises eelteates sisaldunud teavet ei korrata, kui on selgesti märgitud, et tegemist on täiendavate teadetega.

3.  Kui ostjad otsustavad sisse seada kvalifitseerimissüsteemi vastavalt artiklile 53, siis tuleb selle süsteemi kohta avaldada XIV lisas viidatud teade, milles näidatakse ära kvalifitseerimissüsteemi eesmärk ning juhatatakse, kust leida selle toimimise reeglid. Kui selle süsteemi kehtivusaeg on pikem kui kolm aastat, avaldatakse asjaomane teade igal aastal. Kui süsteemi kehtivusaeg on lühem, piisab ühest teatest.

Artikkel 42

Hankekuulutusena kasutatavad teated

1.  Asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingute puhul võib hankekuulutuse esitada:

a) XV A lisas viidatud perioodilise eelteatega või

b) XIV lisas viidatud teatega kvalifitseerimissüsteemi olemasolust või

c) XIII A, B või C lisas viidatud hanketeatega.

2.  Dünaamilise hankesüsteemi puhul esitatakse süsteemi hankekuulutus lõike 1 punktis c viidatud hanketeatena, samas kui sellise süsteemi kasutamisel hankekuulutused lepingute sõlmimiseks on XIII D lisas viidatud lihtsustatud hanketeated.

3.  Kui hankekuulutus on esitatud perioodilise eelteatena, siis:

a) nimetatakse teates konkreetselt need asjad, ehitustööd või teenused, mis on sõlmitava lepingu objektiks;

b) öeldakse teates, et leping sõlmitakse piiratud või läbirääkimistega menetluse teel, ilma et edaspidi avaldataks hankekuulutust, ja palutakse huvitatud ettevõtjatel oma huvist kirjalikult teatada ning

c) peab teade olema avaldatud XX lisale vastavalt mitte rohkem kui 12 kuud enne kuupäeva, mil saadetakse artikli 47 lõikes 5 viidatud kutse. Ostja peab kinni artiklis 45 ettenähtud tähtaegadest.

Artikkel 43

Lepingu sõlmimise teated

1.  Ostjad, kes on sõlminud lepingu või raamlepingu, saadavad kahe kuu jooksul lepingu või raamlepingu sõlmimisest XVI lisas viidatud lepingu sõlmimise teate tingimustel, mille komisjon kehtestab artikli 68 lõikes 2 viidatud korra alusel.

Artikli 14 lõike 2 tähenduses raamlepingu alusel sõlmitud lepingute puhul ei pea ostjad saatma iga kõnealuse raamlepingu alusel sõlmitud lepinguga seoses teadet sõlmimismenetluse tulemuste kohta.

Dünaamilisel hankesüsteemil põhineva lepingute sõlmimise puhul saadavad ostjad lepingu sõlmimise teate kahe kuu jooksul pärast iga lepingu sõlmimist. Nad võivad aga koguda selliseid teateid ja saata need kord kvartalis. Sel juhul saadavad nad kogutud teated kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu.

2.  XVI lisa alusel esitatud avaldamiseks mõeldud teave avaldatakse vastavalt XX lisa sätetele. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtinud, nagu saadud pakkumiste arv, ettevõtjate isikud või hinnad.

3.  Kui ostjad sõlmivad uurimis- ja arendusteenuste lepingu (uurimis-arendusleping) menetlusega ilma hankekuulutuseta vastavalt artikli 40 lõike 3 punktile b, siis võivad nad XVI lisa järgi teabe andmisel osutatavate teenuste laadi ja hulga kohta piirduda viitega “uurimis- ja arendusteenused”.

Kui ostjad sõlmivad uurimis-arenduslepingu, mida ei saa sõlmida ilma hankekuulutuseta menetlusega vastavalt artikli 40 lõike 3 punktile b, siis võivad nad XVI lisa järgi teabe andmisel osutatavate teenuste laadi ja hulga kohta piirata teabe andmist ärialase konfidentsiaalsuse huvides.

Sel juhul tagavad ostjad, et käesolevas lõikes ettenähtud teabe avaldamisel ei oleks see vähem üksikasjalik kui teave, mis oli vastavalt artikli 42 lõikele 1 avaldatud hankekuulutuse teates.

Kvalifikatsioonisüsteemi kasutamisel tagavad ostjad, et see teave ei oleks vähem üksikasjalik kui artikli 53 lõike 7 alusel koostatud kvalifitseeritud teenusepakkujate loendis viidatud kategooria.

4.  XVII B lisas loetletud teenustele sõlmitavate lepingute puhul näitavad ostjad teates ära, kas nad on avaldamisega nõus.

5.  Vastavalt XVI lisale esitatud teave, mis on märgistatud avaldamiseks mittemõelduna, avaldatakse üksnes lihtsustatud kujul vastavalt XX lisale, et seda kasutada statistika tegemiseks.

Artikkel 44

Teadete vorm ja avaldamisviis

1.  Teadetes tuuakse ära XIII, XIV, XV A, XV B ja XVI lisas mainitud teave ning vajadusel ka igasugune muu teave, mida ostjad peavad kasulikuks, ja teate vorm vastab standardvormile, mille komisjon on kinnitanud artikli 68 lõikes 2 viidatud korras.

2.  Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliste vahenditega XX lisa punktis 3 näidatud vormis ja korras või muude vahenditega.

Artiklites 41, 42 ja 43 viidatud teated avaldatakse vastavalt XX lisa punkti 1 lõikudes a ja b toodud avaldamise tehnilistele näitajatele.

3.  Elektroonilised teated, mis on elektrooniliste vahenditega koostatud ja edastatud vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamise korrale, avaldatakse mitte hiljem kui viie päeva jooksul, arvates nende saatmisest.

Teated, mis ei ole edastatud vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamise korrale, avaldatakse mitte hiljem kui 12 päeva jooksul, arvates nende saatmisest. Ent erandjuhtudel avaldatakse artikli 42 lõike 1 punktis c viidatud hanketeated ostja nõudel viie päeva jooksul, kui teade on saadetud faksiga.

4.  Hanketeated avaldatakse täies ulatuses ostja valikul ühes ühenduse ametlikest keeltest ja see lähtekeelne versioon on teate ainus autentne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ühenduse ametlikes keeltes.

Kulud, mis on seotud teadete avaldamisega komisjoni poolt, kannab ühendus.

5.  Teateid ja nende sisu ei tohi avaldada riigi tasandil enne seda kuupäeva, mil need saadetakse komisjonile.

Riigi tasandil avaldatavad teated ei sisalda muud teavet kui see, mis saadeti komisjonile või avaldati ostjaprofiilis vastavalt artikli 41 lõike 1 esimesele lõigule, kuid seal näidatakse ära kuupäev, mil teade saadeti komisjonile või avaldati ostjaprofiilis.

Perioodilisi eelteateid ei tohi avaldada ostjaprofiilis enne teate saatmist komisjonile, et need avaldatakse sellisel kujul; neis märgitakse ära sellise teate saatmise kuupäev.

6.  Ostjad tagavad, et nad saaksid esitada tõendid teadete saatmise kuupäevade kohta.

7.  Komisjon annab ostjale kinnituse saadetud teabe avaldamise kohta, märkides ära avaldamise kuupäeva. Selline kinnitus on tõendiks avaldamise kohta.

8.  Ostjad võivad lõigete 1–7 alusel avaldada hanketeateid, millele ei laiene käesolevas direktiivis toodud avaldamisnõuded.



2. jagu

Tähtajad

Artikkel 45

Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad

1.  Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtaegade määramisel võtavad ostjad eriti arvesse lepingu keerulisust ja pakkumise koostamiseks vajalikku aega, piiramata sealjuures käesolevas artiklis toodud miinimumtähtaegade kohaldamist.

2.  Avatud menetluse puhul on pakkumiste vastuvõtmise minimaalne tähtaeg 52 päeva, arvates hanketeate väljasaatmise päevast.

3.  Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul, mille kohta on avaldatud eelnev hankekuulutus, kohaldatakse järgmist korda:

a) artikli 42 lõike 1 punkti c alusel avaldatud hanketeate või artikli 47 lõike 5 alusel ostjate poolt saadetud kutse vastusena saadetavate osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg on üldreeglina mitte vähem kui 37 päeva teate või kutse saatmise päevast ja ei saa mingil juhul olla lühem kui 22 päeva, kui teade saadetakse avaldamiseks mingite muude vahenditega peale elektrooniliste vahendite või faksi, ning mitte vähem kui 15 päeva, kui teade saadetakse nimetatud vahenditega;

b) pakkumiste laekumise tähtaeg võidakse määrata ostja ja valitud kandidaatide vastastikusel kokkuleppel tingimusel, et kõikidele pakkujatele antakse pakkumiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks võrdselt aega;

c) kui pole võimalik jõuda kokkuleppele pakkumiste vastuvõtmise tähtaja suhtes, siis määrab ostja tähtaja, mis üldreeglina on vähemalt 24 päeva ja ei ole mingil juhul vähem kui 10 päeva, arvates pakkumiskutse kuupäevast.

4.  Kui ostjad on XX lisa alusel avaldanud artikli 41 lõikes 1 viidatud perioodilise eelteate, siis on pakkumiste saamise minimaalne tähtaeg avatud menetluse korral üldreeglina mitte vähem kui 36 päeva ja ei saa mingil juhul olla alla 22 päeva teate saatmise päevast.

Sellised lühendatud tähtajad on lubatud tingimusel, et perioodilises eelteates sisaldub lisaks XV A lisa I osas nõutud teabele kogu XV A lisa II osas nõutud teave, kuivõrd viimane on kättesaadav teate avaldamise ajal, ja et teade on saadetud avaldamiseks ajavahemikus 52 päevast kuni 12 kuuni enne artikli 42 lõike 1 punktis c viidatud hanketeate saatmise kuupäeva.

5.  Kui teated koostatakse ja saadetakse elektrooniliste vahenditega vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamiskorrale, siis võib osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaegu läbirääkimistega menetluse korral piirata ning pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu avatud menetluse korral lühendada seitsme päeva võrra.

6.  Välja arvatud juhul, kus tähtajad kehtestatakse lõike 3 punkti b alusel vastastikusel kokkuleppel, võib pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse puhul veel lühendada viie päeva võrra, kui ostja võimaldab elektrooniliste vahenditega piiramatu ja täieliku otsese juurdepääsu hankedokumentidele ja kõigile lisadokumentidele, arvates kuupäevast, mil XX lisa alusel avaldatakse hankekuulutusena kasutatud teade. Teates peab olema toodud Interneti-aadress, kus see dokumentatsioon on kättesaadav.

7.  Avatud menetlusel ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni alla 15 päeva, arvates hanketeate saatmise kuupäevast.

Ent kui hanketeade ei ole edastatud faksi või elektrooniliste vahenditega, siis ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni avatud menetlusel alla 22 päeva, arvates hanketeate edastamise kuupäevast.

8.  Artikli 42 lõike 1 punkti c alusel avaldatud hanketeate või artikli 47 lõike 5 alusel ostjate saadetud kutse vastusena saadetud osalemistaotluste vastuvõtmisel ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia tähtaja lühendamiseni alla 15 päeva, arvates hanketeate või kutse saatmise kuupäevast.

Piiratud ja läbirääkimistega menetluse puhul ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul, välja arvatud pakkumiste esitamise tähtaja kehtestamine vastastikusel kokkuleppel lõike 3 punkti b järgi, viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni alla 10 päeva, arvates pakkumiskutse kuupäevast.

9.  Kui hankedokumendid ja lisadokumendid või täiendav teave ei ole mis tahes põhjusel esitatud artiklites 46 ja 47 toodud tähtajaks, kuigi neid nõuti aegsasti, või kui pakkumist saab teha ainult pärast kohalesõitmist või hankedokumente toetavate lisadokumentide kohapealset läbivaatamist, siis pikendatakse pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu sellele vastavalt, välja arvatud juhul, kus pakkumiste esitamise tähtaeg kehtestatakse vastastikusel kokkuleppel lõike 3 punkti b järgi, nii et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid olla kursis kogu pakkumise ettevalmistamiseks vajaliku teabega.

10.  XXII lisas on toodud käesolevas artiklis ettenähtud tähtaegade kokkuvõtlik tabel.

Artikkel 46

Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

1.  Avatud menetlusel, kus ostjad ei paku elektrooniliste vahenditega piiramatut ja täielikku otsest juurdepääsu tehnilistele kirjeldustele ja kõikidele lisadokumentidele artikli 45 lõike 6 alusel, saadetakse tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid ettevõtjaile kuue päeva jooksul, arvates nõude saamisest, eeldades, et nõue esitati aegsasti enne pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lõppu.

2.  Tingimusel, et tehniliste kirjeldustega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, esitavad ostjad või pädevad osakonnad selle hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtaega.

Artikkel 47

Kutse esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi

1.  Piiratud ja läbirääkimisega menetluse korral saadavad ostjad valitud kandidaatidele üheaegselt kirjaliku kutse esitada oma pakkumised või alustada läbirääkimisi. Kutse kandidaatidele sisaldab kas:

 tehnilist kirjeldust ja mis tahes lisadokumentide koopiat või

 viidet, kuidas leida esimeses taandes nimetatud tehnilisi kirjeldusi ja lisadokumente, kui need on tehtud elektrooniliste vahenditega otseselt kättesaadavaks vastavalt artikli 45 lõikele 6.

2.  Kui tehnilised kirjeldused ja/või mis tahes lisadokumendid on mõne muu asutuse valduses peale ostjate, kes vastutavad lepingu sõlmimise menetluse eest, siis näidatakse kutses ära aadress, kust neid tehnilisi kirjeldusi ja dokumente võib nõuda, ja vajadusel ka selliste dokumentide taotlemise viimane kuupäev, rahasumma, mis tuleb maksta nende saamiseks, ja maksmise kord. Pädev osakond saadab dokumendid ettevõtjale viivitamatult pärast nõude saamist.

3.  Täiendavat teavet tehniliste kirjelduste või lisadokumentide kohta saadab ostja või pädev osakond mitte hiljem kui kuus päeva enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu, kui seda teavet on nõutud aegsasti.

4.  Lisaks sellele peab kutse sisaldama vähemalt järgmist:

a) kus vajalik, täiendavate dokumentide nõudmise viimane tähtaeg ja selliste dokumentide eest makstav rahasumma ning maksetingimused;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu need tuleb saata, ning keel või keeled, milles need tuleb koostada;

c) viide avaldatud hanketeatele;

d) viide kõigile lisatud dokumentidele;

e) lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui neid pole ära toodud teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, mida kasutatakse hankekuulutusena;

f) lepingu sõlmimise kriteeriumide suhtelised kaalud või vajadusel selliste kriteeriumide tähtsusjärjestus, kui seda teavet pole ära toodud hanketeates, teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust või teavet tehniliste kirjelduste kohta.

5.  Kui hankekuulutus on esitatud perioodilise eelteatena, siis kutsuvad ostjad hiljem, enne pakkujate või läbirääkimistes osalejate väljavalimist, kõiki kandidaate üles kinnitama asjaomase lepingu kohta avaldatava üksikasjaliku teabe alusel oma huvitatust.

See üleskutse sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) pakkumiste konkursil ülesseatavate tarnete ja teenuste laad ja kogus, sealhulgas kõik täiendavaid lepinguid puudutavad valikuvariandid ja võimalusel hinnanguline tähtaeg uuendatavate lepingute valikuvariantide kasutamiseks, pakkumiste konkursile ülesseatavate ehitustööde, tarnete ja teenuste laad ja kogus ning võimalusel tulevaste hankekuulutuste hinnangulised avaldamiskuupäevad;

b) menetluse tüüp: piiratud või läbirääkimistega;

c) vajadusel kuupäev, mil asjade kohaletoimetamine või ehitustööde või teenuste täitmine peaks algama või lõppema;

d) pakkumisdokumentide nõuete esitamise aadress ja lõpukuupäev ning keel või keeled, milles need tuleb koostada;

e) lepingu sõlmiva asutuse aadress ja teave tehniliste kirjelduste kohta ning muude dokumentide saamiseks vajalik teave;

f) majanduslikud ja tehnilised tingimused, finantsgarantiid ja ettevõtjatelt nõutav teave;

g) rahasumma, mis tuleb maksta pakkumisdokumentide saamiseks, ja maksmise kord;

h) pakkumiste konkursi objektiks oleva lepingu vorm: ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või nende kombinatsioon; ning

i) lepingu sõlmimise kriteeriumid ja nende suhtelised kaalud või, vajadusel, selliste kriteeriumide tähtsusjärjestus, kui seda teavet pole ära toodud eelteates või teavet tehnilises kirjelduses või kutses esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi.



3. jagu

Teatamine ja teave

Artikkel 48

Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

1.  Kogu käesolevas jaotises viidatud teatamine ja teabevahetus võib toimuda posti, faksi, elektrooniliste vahenditega lõigete 4 ja 5 alusel, telefoniga juhtudel ja asjaoludel, millele on viidatud lõikes 6, või nende vahendite kombineerimisega ostja valikul.

2.  Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja seega mitte piirama ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

3.  Teatamine ja teabe vahetamine ning salvestamine toimub nii, et oleks tagatud andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalustaotluste konfidentsiaalsuse säilimine ning pakkumiste sisu ja osalemistaotluste kättesaadavus ostjaile tutvumiseks alles pärast seda, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

4.  Elektrooniliseks sidepidamiseks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldkättesaadavad ja üldkasutatavate info- ja sidetehnoloogia toodetega ühilduvad.

5.  Pakkumiste elektroonilise edastamise ja vastuvõtmise ning osalemistaotluste vastuvõtmise vahenditele kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) teave pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks, sealhulgas krüpteerimiseks vajalik teave tehniliste kirjelduste kohta on kättesaadav kõigile huvitatud osapooltele. Edasi, pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilise vastuvõtmise vahendid vastavad XXIV lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad direktiivi 1999/93/EÜ artikli 5 alusel nõuda, et elektroonilise pakkumisega peaks olema kaasas täiustatud tehnoloogial põhinev elektrooniline allkiri, mis vastaks kõnealuse artikli lõike 1 nõuetele;

c) liikmesriigid võivad sisse viia või ülal pidada vabatahtlikke akrediteerimisskeeme, mille eesmärgiks on tõsta nende seadmete töö sertifitseerimise taset;

d) pakkujad või kandidaadid kohustuvad enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja lõppu esitama artikli 52 lõigetes 2 ja 3, artiklites 53 ja 54 mainitud dokumendid, sertifikaadid ja deklaratsioonid, kui neid pole olemas elektroonilisel kujul.

6.  Osalemistaotluste edastamisel kehtivad järgmised eeskirjad:

a) lepingu sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;

b) telefoni teel taotluse esitamisel saadetakse enne taotluste vastuvõtmise tähtaja lõppu kirjalik kinnitus;

c) ostjad võivad nõuda, et faksi teel esitatud osalemistaotlused kinnitataks posti või elektrooniliste vahenditega saadetud taotlusega, kui see on vajalik juriidilise tõendi saamiseks. Ostja peaks sellised nõuded, koos tähtaegadega kinnituse saatmiseks posti või elektrooniliste vahenditega, esitama hankekuulutusena kasutatud teates või artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses.

Artikkel 49

Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

1.  Ostjad teavitavad asjaomaseid ettevõtjaid võimalikult kiiresti raamlepingu või lepingu sõlmimise või dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta tehtud otsustest ja ka põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, milleks oli välja kuulutatud pakkumiste konkurss, otsustati menetlust uuesti alustada või dünaamilist hankesüsteemi mitte sisse seada; see teave esitatakse kirjalikult, kui ostjailt seda palutakse.

2.  Asjaomase osapoole nõudel teavitavad ostjad võimalikult kiiresti:

 iga kandidaati, keda ei valitud, tema taotluse tagasilükkamise põhjustest,

 iga pakkujat, kelle pakkumine tagasi lükati, selle tagasilükkamise põhjustest, sealjuures artikli 34 lõigetes 4 ja 5 viidatud juhtudel põhjustest, miks otsustati, et tegemist pole samaväärsusega või et ehitustööd, asjad või teenused ei vasta ekspluatatsioonilistele või funktsionaalsetele nõuetele,

 iga vastuvõetava pakkumise teinud pakkujat teavitatakse väljavalitud pakkumise omadustest ja suhtelistest eelistest ning teatatakse talle ka väljavalitud pakkuja nimi või osapooled, kellega sõlmiti raamleping.

Selleks kuluv aeg ei tohi mingil juhul olla pikem kui 15 päeva kirjaliku järelepärimise saamisest.

Ent ostjad võivad otsustada, et teatavaid andmeid lepingu või raamleping sõlmimise või dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta, millele on viidatud lõikes 1, tuleb mitte avaldada, kui sellise teabe avaldamine takistaks seaduste jõustamist või poleks muul põhjusel kooskõlas üldsuse huvidega või kahjustaks mõne konkreetse avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja, sealhulgas lepingu sõlminud ettevõtja seaduslikke huve või segaks ettevõtjate ausat konkureerimist.

3.  Ostjad, kes seavad sisse kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, teavitavad taotlejaid oma otsusest kvalifitseerimise kohta kuue kuu jooksul.

Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui neli kuud taotluse esitamisest, teatab ostja taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest pikema otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja.

4.  Taotlejaid, kelle kvalifikatsioon tunnistati ebapiisavaks, teavitatakse sellest otsusest ja põhjustest võimalikult kiiresti ja mitte mingil juhul hiljem kui 15 päeva jooksul, arvates otsuse kuupäevast. Põhjenduste aluseks on artikli 53 lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimiskriteeriumid.

5.  Ostjad, kes seavad sisse kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, võivad mõne ettevõtja diskvalifitseerida ainult artikli 53 lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumide alusel. Kavatsusest ettevõtjat diskvalifitseerida teatatakse talle kirjalikult ette vähemalt 15 päeva enne diskvalifitseerimise jõustumise kuupäeva, näidates ära selle sammu põhjuse või põhjused.

Artikkel 50

Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

1.  Ostjad säilitavad iga lepingu kohta piisavat teavet, et võimaldada neil hiljem põhjendada otsuseid, mis on seotud:

a) ettevõtjate kvalifitseerimise ja väljavalimise ning lepingute sõlmimisega;

b) menetluste kasutamisega, mil artikli 40 lõike 3 alusel ei avaldata eelnevat hankekuulutust;

c) käesoleva jaotise III–VI peatüki mittekohaldamisega I jaotise II peatüki ja käesoleva jaotise II peatüki alusel tehtavate eranditega.

Ostjad võtavad vajalikud meetmed, et dokumenteerida elektrooniliste vahenditega toimuva lepingute sõlmimise menetluse käik.

2.  Nimetatud teavet säilitatakse vähemalt neli aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva, nii et ostjal on selle ajavahemiku jooksul võimalik esitada komisjonile vajalikku teavet, kui viimane seda nõuab.



VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51

Üldsätted

1.  Osalejate väljavalimiseks lepingute sõlmimise menetluses:

a) ostjad, olles näinud ette eeskirjad ja kriteeriumid pakkujate või kandidaatide väljajätmiseks artikli 54 lõigete 1, 2 või 4 alusel, jätavad välja ettevõtjad, kes vastavad nendele eeskirjadele ja kriteeriumidele;

b) nad valivad välja pakkujad ja kandidaadid vastavalt objektiivsetele eeskirjadele ja kriteeriumidele, mis on toodud ära artiklis 54;

c) piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul, mille kohta on avaldatud eelnev hankekuulutus, vähendavad nad vajadusel artikli 54 alusel kandidaatide arvu, kes on välja valitud punktide a ja b järgi.

2.  Kui hankekuulutusena kasutatakse teadet kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, siis lepingute sõlmimise menetluses nende osalejate väljavalimiseks, kellega sõlmida konkreetsed, hanke väljakuulutamise eesmärgiks olnud lepingud, ostjad:

a) kvalifitseerivad ettevõtjad artikli 53 sätete alusel;

b) kohaldavad niimoodi kvalifitseeritud ettevõtjatele lõike 1 neid sätteid, mis puudutavad piiratud või läbirääkimistega menetlusi.

3.  Ostjad kontrollivad, et väljavalitud pakkujate esitatud pakkumised vastaksid pakkumiste eeskirjadele ja nõuetele ja sõlmivad lepingu artiklites 55 ja 57 toodud kriteeriumide alusel.



1. jagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52

Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

1.  Osalejate väljavalimisel piiratud ja läbirääkimistega menetluse jaoks ei tohi ostjad oma kvalifitseerimisotsustuse tegemisel või kriteeriumide ja eeskirjade ajakohastamisel:

a) kehtestada mõnede ettevõtjate suhtes haldus-, tehnilisi või finantstingimusi, mida teiste suhtes ei kehtestata;

b) nõuda katseid või tõendeid, mis dubleerivad juba olemasolevat objektiivset tõendusmaterjali.

2.  Kui ostjad nõuavad sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist ettevõtja vastavuse kohta teatavatele kvaliteedi tagamise standarditele, viitavad nad asjakohastele kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis põhinevad Euroopa standardite seeriatel, mida on sertifitseerinud Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Nad aktsepteerivad ka ettevõtjate teisi tõendeid samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

3.  Ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul ja üksnes sobivatel juhtudel võivad ostjad nõuda ettevõtjate tehnilise võimekuse kontrollimiseks ülevaadet keskkonnameetmetest, mida ettevõtja suudab lepingu täitmisel rakendada. Sellistel juhtudel, kui ostjad nõuavad sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist ettevõtja vastavuse kohta teatavatele keskkonnajuhtimise standarditele, viitavad nad keskkonnajuhtimise skeemidele (EMAS) või asjakohastele keskkonnajuhtimise standarditele, mis põhinevad asjaomastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel, mida on sertifitseerinud ühenduse õigusele või asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Nad aktsepteerivad ka ettevõtjate teisi tõendeid samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

Artikkel 53

Kvalifitseerimissüsteemid

1.  Ostjad võivad soovi korral seada sisse ettevõtjate kvalifitseerimissüsteemi ja rakendada seda.

Kvalifitseerimissüsteemi kehtestavad või rakendavad ostjad tagavad, et ettevõtjail oleks igal ajal võimalik taotleda kvalifitseerimist.

2.  Lõikes 1 ettenähtud süsteemil võivad olla erinevad kvalifitseerimisetapid.

Seda rakendatakse objektiivsete kvalifitseerimiskriteeriumide ja -eeskirjade alusel, mille kehtestab ostja.

Kui need kriteeriumid ja eeskirjad hõlmavad tehnilisi kirjeldusi, siis rakendatakse artikli 34 sätteid. Kriteeriume ja eeskirju võib vastavalt vajadusele ajakohastada.

3.  Lõikes 2 viidatud kvalifitseerimise kriteeriumid ja eeskirjad võivad sisaldada ka välistamiskriteeriume, mis on loetletud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 45 ja mida rakendatakse sealsamas toodud tingimustel.

Kui ostja on telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, siis sisaldavad need kriteeriumid ja eeskirjad direktiivi 2004/18/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume.

4.  Kui lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad hõlmavad nõudeid ettevõtja majandus- ja rahandussuutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel viidata teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nonde ettevõtjate vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu kvalifitseerimissüsteemi kehtimise jooksul, kõnealustelt ettevõtjatelt saadud sellekohase kohustuse esitamisel.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtjate grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtjate suutlikkusele.

5.  Kui lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad hõlmavad nõudeid ettevõtja tehnilisele ja/või professionaalsele suutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel viidata teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu kvalifitseerimissüsteemi kehtimise jooksul, näiteks kõnealustelt ettevõtetelt saadud kohustuse esitamisel anda vajalikud ressursid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete võimetele.

6.  Ettevõtja nõudel teatatakse talle lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad. Nende kriteeriumide ja eeskirjade uuendamisest teatatakse huvitatud ettevõtjatele.

Kui ostja leiab, et teatavate teiste isikute või asutuste kvalifitseerimissüsteem vastab tema nõuetele, siis teatab ta huvitatud ettevõtjatele niisuguste teiste isikute või asutuste nimed.

7.  Kvalifitseeritud ettevõtjate kohta peetakse kirjalikku registrit, mille võib jagada kategooriateks vastavalt lepingute tüüpidele, mille puhul kvalifitseerimine kehtib.

8.  Kvalifitseerimissüsteemi siseseadmisel või rakendamisel järgivad ostjad eriti artikli 41 lõike 3 sätteid kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teadete kohta, artikli 49 lõigete 3, 4 ja 5 sätteid kvalifitseerimistaotluse esitanud ettevõtjatele antava teabe kohta, artikli 51 lõike 2 sätteid osalejate väljavalimise kohta, kui hankekuulutusena kasutatakse teadet kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, ja ka artikli 52 sätteid haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikuse tunnustamise kohta.

9.  Kui hankekuulutus on esitatud teatena kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta, valitakse piiratud pakkumismenetluse pakkujad või läbirääkimistega menetlustes osalejad kvalifitseerunud kandidaatide hulgast kõnealuse süsteemi kohaselt.

Artikkel 54

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

1.  Avatud menetluse jaoks valikukriteeriumide kehtestamisel toimivad ostjad objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, mis on kättesaadavad huvitatud ettevõtjatele.

2.  Ostjad, kes valivad kandidaate piiratud ja läbirääkimistega menetluste jaoks, toimivad objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, mis nad on kehtestanud ja mis on kättesaadavad huvitatud ettevõtjatele.

3.  Piiratud ja läbirääkimistega menetlustel võib kriteeriumide aluseks olla ostja objektiivne vajadus vähendada kandidaatide arvu tasemeni, mis oleks õigustatud lepingu sõlmimise menetluse konkreetsete näitajate ja selle täitmiseks vajalike vahendite tasakaalustamise seisukohast. Valitud kandidaatide arvu puhul võetakse siiski arvesse piisava konkurentsi tagamise vajadust.

4.  Lõigetes 1 ja 2 toodud kriteeriumid võivad sisaldada ka välistamiskriteeriume, mis on loetletud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 45 ja mida rakendatakse sealsamas toodud tingimustele.

Kui ostja on telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, siis sisaldavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid ja eeskirjad direktiivi 2004/…/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume.

5.  Kui lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja majandus- ja rahandussuutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel ja konkreetse lepinguga seoses toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul tõendab ettevõtja ostjale, et vajalikud vahendid on tema käsutuses, näiteks nendelt ettevõtetelt saadud sellekohase kohustuse esitamisel.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete suutlikkusele.

6.  Kui lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja tehnilisele ja/või professionaalsele suutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel ja konkreetse lepinguga seoses toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja kõnealuste ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu lepingu täitmise aja vältel, näiteks nendelt ettevõtetelt saadud kohustuse esitamisel anda vajalikud ressursid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete võimetele.



2. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 55

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

1.  Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, on ostja poolt lepingu sõlmimisel aluseks võetud kriteeriumideks:

a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult kõige soodsama pakkumise alusel, siis mitmesugused kriteeriumid, mis on seotud kõnealuse lepingu sisuga, nagu tarnetähtaeg või pakkumise täitmise tähtaeg, ekspluatatsioonikulud, tasuvus, kvaliteet, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaomadused, tehnilised väärtused, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, varuosadega seoses võetavad kohustused, tarnekindlus ja hind; või

b) üksnes madalaim hind.

2.  Mõjutamata kolmanda punkti sätteid, määrab ostja lõike 1 punktis a viidatud juhul suhtelise kaalukuse, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise leidmiseks.

Nimetatud kaalukus võib väljenduda selles, et nähakse ette sobiv maksimaalse ulatusega mõõteskaala.

Kui ostja arvates ei ole kaalumine veenvatel põhjustel võimalik, siis järjestab ostja kriteeriumid nende tähtsuse vähenemise järjekorras.

Suhtelise kaalukuse või tähtsuse järjestus tuuakse vajadusel ära hankekuulutusena kasutatavas teates või artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses kinnitada oma huvitatust, pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi või tehnilistes kirjeldustes.

Artikkel 56

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et ostjad võivad kasutada elektroonilisi oksjoneid.

2.  Avatud, piiratud ja eelneva hankekuulutusega läbirääkimistega menetlusel võivad ostjad otsustada, et kui lepingu tehnilisi kirjeldusi on võimalik täpselt kindlaks määrata, siis eelneb lepingu sõlmimisele elektrooniline oksjon.

Samadel asjaoludel võib elektroonilise oksjoni pidada pakkumiste konkursi avamiseks lepingute sõlmimisel artiklis 15 viidatud dünaamilise hankesüsteemi kasutamisega.

Elektrooniline oksjon põhineb:

a) kas üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse kõige madalama hinna alusel,

b) või hindadel ja tehnilises kirjelduses toodud pakkumise komponentide uutel väärtustel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise alusel.

3.  Ostjad, kes otsustavad korraldada elektroonilise oksjoni, märgivad selle asjaolu ära hankekuulutusena kasutatavas teates.

Tehnilistes kirjeldustes tuuakse muu hulgas ära järgmised üksikasjad:

a) pakkumise komponendid, mille väärtused pannakse elektroonilisele oksjonile, tingimusel, et need on mõõdetavad ja neid saab väljendada arvude või protsentidega;

b) esitatavatele väärtustele seatud piirangud, kuivõrd need tulenevad lepingu objektiga seotud tehnilistest kirjeldustest;

c) elektroonilise oksjoni käigus pakkujaile kättesaadavaks tehtav teave ja, vajadusel, millal see neile kättesaadavaks tehakse;

d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni läbiviimise käigu kohta;

e) tingimused, mille alusel pakkujad saavad teha pakkumisi, ja konkreetselt väikseimad erinevused, mida nõutakse pakkumisel, kui vajalik;

f) asjakohane teave kasutatava elektroonilise varustuse ja ühenduse loomise korra ning tehnilise korralduse kohta.

4.  Enne elektroonilise oksjoni juurde asumist teevad ostjad pakkumiste esialgse täieliku hindamise lepingu sõlmimise kriteeriumi või kriteeriumide ja neile omistatud kaalukuse alusel.

Kõiki pakkujaid, kes on esitanud vastuvõetavad pakkumised, kutsutakse üheaegselt üles esitama elektrooniliste vahenditega uusi hindu ja/või uusi väärtusi; selles üleskutses tuuakse ära kogu asjakohane teave, kuidas igaüks saab ühendada end kasutatava elektroonilise varustusega, ja teatatakse elektroonilise oksjoni alguse kuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitmes järjestikuses etapis. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete väljasaatmise kuupäeva.

5.  Kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise alusel, siis lisatakse kutsele asjaomase pakkumise täieliku hindamise tulemus, mis saadi artikli 55 lõike 2 esimeses lõigus viidatud kaalukuste kasutamisega.

Kutses tuuakse ära ka matemaatiline võrrand, mida kasutatakse elektroonilisel oksjonil pakkumiste automaatseks ümberjärjestamiseks esitatavate uute hindade ja/või uute väärtuste alusel. See võrrand sisaldab kõigi majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramiseks esitatud kriteeriumide kaalumist, nagu oli näidatud hankekuulutusena kasutatud teates või tehnilistes kirjeldustes; selleks aga vähendatakse eelnevalt kõiki väärtuste vahemikke kindlaksmääratud väärtusteni.

Variantide lubamisel tuuakse ära eraldi võrrand iga variandi jaoks.

6.  Elektroonilise oksjoni iga etapi vältel saadavad ostjad kõikidele pakkujatele kohe piisavat teavet, mis võimaldab neil endil määrata mis tahes hetkel oma pakkumise koha pakkumiste järjestuses. Nad võivad saata ka muud teavet teiste esitatud hindade või väärtuste kohta tingimusel, et see on ette nähtud tehnilises kirjelduses. Nad võivad igal ajal teatada ka osalejate arvu oksjoni käesolevas etapis. Mingil juhul ei tohi nad aga elektroonilise oksjoni mis tahes etapis avaldada pakkujate nimesid.

7.  Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel alljärgneval viisil:

a) kutses oksjonist osavõtuks teatavad nad ette selle lõppemise kuupäeva ja kellaaja;

b) kui nad enam ei saa uusi hindu või uusi väärtusi, mis vastavad väikseima erinevuse nõuetele. Sel juhul teatavad ostjad kutses oksjonist osavõtuks ajavahemiku, mille möödumisel viimase pakkumise saamisest nad lõpetavad elektroonilise oksjoni;

c) kui täitub oksjoni etappide arv, mis oli kindlaks määratud kutses oksjonist osavõtuks.

Kui ostjad on otsustanud sulgeda elektroonilise oksjoni punkti c alusel, võib-olla kasutades ka punktis b toodud korraldust, siis kutses oksjonist osavõtuks näidatakse oksjoni kõigi etappide toimumise ajad.

8.  Pärast elektroonilise oksjoni sulgemist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste alusel ning artikli 55 põhjal lepingu.

9.  Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid võtta ette ebaausal eesmärgil ega kasutada neid konkurentsi kõrvaldamiseks, piiramiseks või moonutamiseks ja nad ei tohi muuta lepingu eesmärki, mis on välja kuulutatud hankekuulutusena kasutatud teates ja tehnilises kirjelduses.

Artikkel 57

Ebanormaalselt madalad pakkumised

1.  Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja pakkumise koostisosade kohta enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi, mida ta asjakohaseks peab.

Need täpsustused võivad konkreetselt puudutada:

a) tootmisprotsessi, pakutavate teenuste või ehitusmeetodi majanduslikku külge;

b) valitud tehnilisi lahendusi ja/või erandlikult soodsaid tingimusi, mida pakkuja saab kasutada kaupade tarnimisel, teenuste osutamisel või ehitustöö tegemisel;

c) pakkuja pakutava toote, teenuse või ehitustöö originaalsust;

d) tööde teostamise, teenuste osutamise või tarnete tegemise kohas kehtivatest töökaitset ja töötingimusi puudutavatest sätetest kinnipidamist;

e) võimalust, et pakkuja saab abi riigilt.

2.  Ostja kontrollib neid koostisosi pakkuja küsitlemisega, võttes arvesse esitatavaid tõendeid.

3.  Kui ostja teeb kindlaks, et pakkumine on ebaharilikult madala hinnaga, kuna pakkuja on saanud abi riigilt, siis võib sellise pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast vestlust pakkujaga, kui pakkuja ei suuda ostja määratud piisava ajavahemiku jooksul tõendada, et kõnealust abi oli antud seaduslikul alusel. Kui ostja lükkab neil asjaoludel pakkumise tagasi, siis teavitab ta sellest komisjoni.



3. jagu

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 58

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse pakkumistele, mis hõlmavad tooteid kolmandatest riikidest, millega ühendus ei ole mitmepoolselt ega kahepoolselt sõlminud kokkulepet, mis tagaks ühenduse ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu nende kolmandate riikide turgudele. See ei piira ühenduse ja ühenduse liikmesriikide kohustusi kolmandate riikide suhtes.

2.  Asjade hankelepingu sõlmimiseks tehtud pakkumise võib tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal, mille päritolu on kindlaks määratud vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 30 ), ületab 50 % pakkumises sisalduvate toodete kogumaksumusest. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse telekommunikatsioonivõrgu seadmetes kasutatavat tarkvara tootena.

3.  Kui teisest lõigust ei tulene teisiti, siis kahe või enama pakkumise korral, mis on artiklis 55 sätestatud kriteeriumide seisukohast samaväärsed, eelistatakse pakkumisi, mida ei või lõike 2 alusel tagasi lükata. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse selliste pakkumiste hindu võrdsetena, kui hinnaerinevus ei ole suurem kui 3 %.

Pakkumist ei eelistata teisele, nagu on sätestatud esimeses lõigus, kui selle vastuvõtmine sunniks ostjat hankima olemasolevatest seadmetest erinevate tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse, tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel või ebaproportsionaalselt suured kulud.

4.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta kolmandatest riikidest pärit toodete osakaalu kindlaksmääramisel lõike 2 alusel arvesse neid kolmandaid riike, kelle suhtes nõukogu otsusega kohaldatakse lõike 1 alusel käesoleva direktiivi sätteid.

5.  Komisjon esitab nõukogule aastaaruande, alustades käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva esimese aasta teisest poolaastast, mis kajastab mitmepoolsetel või kahepoolsetel läbirääkimistel tehtud edusamme ühenduse ettevõtjate juurdepääsu tagamisel kolmandate riikide turgudele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades, kõnealuste läbirääkimiste tulemusi ja kõigi sõlmitud kokkulepete praktilist rakendamist.

Nõukogu võib nimetatud edusamme silmas pidades komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega käesoleva artikli sätteid muuta.

Artikkel 59

Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist üldistest õigusalastest või praktilistest raskustest, mida nende ettevõtjad teenuste hankelepingute sõlmimisel kolmandates riikides kogevad ja millest need neile ette kannavad.

2.  Komisjon teatab nõukogule enne 31. detsembrit 2005 ja seejärel kindlate ajavahemike järel kolmandates riikides sõlmitavatest teenuste hankelepingutest ja nende riikidega selleteemalistel läbirääkimistel, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames saavutatud edusammudest.

3.  Komisjon püüab pöördumisega asjaomase kolmanda riigi poole parandada olukorda kõikjal, kus ta lõikes 2 viidatud ettekannete või muu teabe põhjal leiab, et teenuste hankelepingute sõlmimise kontekstis kolmas riik:

a) ei võimalda ühenduse ettevõtjatele sama tõhusat juurdepääsu teenuste hankelepingute sõlmimisele, kui ühendus võimaldab nimetatud riigi ettevõtjatele, või

b) ei kohtle ühenduse ettevõtjaid võrdselt oma riigi ettevõtjatega või paku samu konkurentsivõimalusi kui oma riigi ettevõtjatele või

c) kohtleb teiste kolmandate riikide ettevõtjaid paremini kui ühenduse ettevõtjaid.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist õigusalastest või praktilistest raskustest, mida nende ettevõtjad lepinguid sõlmida püüdes kogevad kolmandates riikides XXIII lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumise tõttu, millest ettevõtjad neile ette kannavad.

5.  Lõigetes 3 ja 4 viidatud asjaoludel võib komisjon igal ajal teha ettepaneku, et nõukogu otsustaks katkestada või piirata otsuses nimetatud ajavahemikuks teenuste hankelepingute sõlmimise:

a) ettevõtjatega, kelle suhtes kehtib kõnealuse kolmanda riigi õigus;

b) ettevõtjatega, kes on seotud punktis a määratletud ettevõtjatega ja kellel, kuigi nende registrijärgne asukoht on ühenduses, ei ole otsest ega toimivat seost liikmesriigi majandusega;

c) ettevõtjatega, kelle esitatud pakkumiste sisuks on kõnealusest kolmandast riigist pärit teenused.

Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega niipea kui võimalik.

Komisjon võib teha ettepaneku kõnealuste meetmete kohta omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

6.  Käesolev artikkel ei mõjuta ühenduse kohustuste täitmist kolmandate maade suhtes, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest riigihangete kohta, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.



III JAOTIS

IDEEKONKURSSIDE KORRALDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 60

Üldsätted

1.  Ideekonkursi korraldamise eeskirjad kehtestatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 ning artiklite 61 ja 63–66 nõuetega ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

2.  Ideekonkursil osalemist ei piirata:

a) viitamisega liikmesriigi territooriumile või selle osale;

b) põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Artikkel 61

Künnised

1.  Käesolevat jaotist kohaldatakse ideekonkurssidele, mis korraldatakse osana teenuste hankimise menetlusest, kus hanke eeldatav väärtus ilma käibemaksuta on ►M3  422 000 eurot ◄ või suurem.Käesolevas lõikes tähendab künnis teenuste hankelepingu eeldatavat väärtust ilma käibemaksuta, kuid koos kõikvõimalike preemiate ja/või maksetega osavõtjaile.

2.  Käesolev jaotis kehtib kõikidele ideekonkurssidele, kus konkursi preemiate ja osavõtjatele tehtavate maksete summa on ►M3  422 000 eurot ◄ või suurem.

Käesolevas lõikes tähendab künnis auhindade ja maksete kogusummat koos selle teenuste hankelepingu eeldatava väärtusega ilma käibemaksuta, mis võidakse hiljem sõlmida artikli 40 lõike 3 järgi, kui ostja ei välista sellist sõlmimist konkursikutses.

Artikkel 62

Väljajäetud ideekonkursid

Käesolevat jaotist ei kohaldata:

1) konkurssidele, mis korraldatakse samadel juhtudel kui artiklites 20, 21 ja 22 viidatud teenuste hankelepingute puhul;

2) ideekonkurssidele, mis korraldatakse sellise tegevuse läbiviimiseks asjaomases liikmesriigis, mille puhul komisjoni otsusega on kehtestatud artikli 30 lõike 1 kohaldatavus või kus seda peetakse kohaldatavaks tolle artikli lõike 4 teise või kolmanda lõigu või lõike 5 neljanda lõigu alusel.

Artikkel 63

Eeskirjad teatamise ja läbipaistvuse kohta

1.  Ostjad, kes soovivad korraldada ideekonkurssi, kuulutavad konkursi välja konkursiteate avaldamisega. Ostjad, kes on korraldanud ideekonkursi, avaldavad selle tulemuste kohta teate. Konkursiteade sisaldab XVIII lisas viidatud teavet ja teade ideekonkursi tulemuste kohta sisaldab XIX lisas viidatud teavet vormis, mis vastab komisjoni poolt artikli 68 lõikes 2 viidatud korras vastuvõetavale standardvormile.

Teade ideekonkursi tulemuste kohta edastatakse komisjonile kahe kuu jooksul pärast konkursi lõppu tingimustel, mis komisjon kehtestab artikli 68 lõikes 2 viidatud korras. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad võivad kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtida, nagu saadud projektide või plaanide arv, ettevõtjate isikud ja pakutud hinnad.

2.  Artikli 44 lõiked 2–8 kehtivad ka teadetele ideekonkursside kohta.

Artikkel 64

Teatamisvahendid

1.  Kõikidele konkursside kohta avaldatavatele teadetele kehtivad artikli 48 lõiked 1, 2 ja 4.

2.  Sidevahendid, teabevahetus ja salvestamine on sellised, et oleks tagatud kogu konkursist osavõtjatele edastatud teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning et žürii tutvuks plaanide ja projektide sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja lõppu.

3.  Plaanide ja projektide elektroonilise vastuvõtu seadmetele kehtivad järgmised eeskirjad:

a) asjaomastele osapooltele on kättesaadav teave tehniliste kirjelduste kohta, mis on vajalik plaanide ja projektide elektrooniliseks esitamiseks, sealhulgas krüpteerimiseks. Lisaks sellele vastavad plaanide ja projektide elektroonilise vastuvõtmise vahendid XXIV lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad juurutada või säilitada vabatahtlikke akrediteerimisskeeme, mille eesmärgiks on tõsta nende seadmete töö sertifitseerimise taset.

Artikkel 65

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate ning žürii valimise eeskirjad

1.  Ideekonkursside korraldamisel rakendavad ostjad käesoleva direktiivi sätetele kohandatud eeskirju.

2.  Kui ideekonkursist saab osa võtta piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

3.  Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on konkursil osalejatest sõltumatud. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žürii liikmetest olema sama või samaväärne kvalifikatsioon.

Artikkel 66

Žürii otsused

1.  Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.

2.  Ta tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud plaanide ja projektidega ning teeb otsuse ainult konkursiteates näidatud kriteeriumide alusel.

3.  Ta esitab projektide järjestuse ettekandes, millele žürii liikmed kirjutavad alla; žürii arvestab iga projekti väärtusi ja teeb oma märkused ning toob välja selgitamist vajavad punktid.

4.  Anonüümsust tuleb säilitada niikaua, kuni žürii on kokku leppinud oma arvamuse või otsuse suhtes.

5.  Vajadusel võib lasta kandidaatidel vastata žürii protokolli kantud küsimustele projektide mis tahes külgede selgitamiseks.

6.  Žüriiliikmete ja kandidaatide dialoogi kohta koostatakse täielik protokoll.



IV JAOTIS

STATISTIKAALASED KOHUSTUSED, TÄITEVVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 67

Statistikaalased kohustused

1.  Liikmesriigid tagavad, et vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras võetavatele meetmetele saab komisjon igal aastal statistilise aruande, mis käsitleb liikmesriikide ja I–X lisas nimetatud tegevusliikide lõikes nende lepingute kogumaksumust, mis on sõlmitud väiksema summa ulatuses kui artiklis 16 nimetatud künnis, kuid mille suhtes kohaldataks käesolevat direktiivi juhul, kui künniseid poleks.

2.  Mis puudutab II, III, V, IX ja X lisas viidatud tegevuste kategooriaid, siis tagavad liikmesriigid, et komisjon saab hiljemalt 31. oktoobriks 2004 statistilise aruande lepingutest, mis on sõlmitud eelmisel aastal, ja enne iga aasta 31. oktoobrit iga järgneva aasta lepingutest, vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras võetavatele meetmetele. Statistilises aruandes peab olema toodud teave, mis on vajalik kokkuleppe õige rakendamise kontrollimiseks.

Esimeses lõigus nõutud teave ei sisalda teavet XVII A lisa 8. kategoorias loetletud uurimis-arendusteenuste, XVII A lisa 5. kategoorias loetletud telekommunikatsiooniteenuste, mille ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) numbrid vastavad CPC viitenumbritele 7524, 7525 ja 7526, või XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingute kohta.

3.  Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kord kehtestatakse nii, et oleks tagatud, et:

a) haldusliku lihtsustamise huvides võib väiksema maksumusega lepingud välja jätta tingimusel, et sellega ei ohustata statistika kasutuskõlblikkust;

b) järgitakse teabe konfidentsiaalsuse säilitamise nõuet.

Artikkel 68

Komitee töökord

1.  Komisjoni abistab nõukogu otsuse 71/306/EMÜ ( 31 ) artikli 1 alusel asutatud riigihankelepingute nõuandekomitee, edaspidi komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 69

Künniste läbivaatamine

1.  Komisjon kontrollib artiklis 16 sätestatud künniseid iga kahe aasta tagant, alates 30. aprillist 2004, ja muudab neid vajadusel, pidades silmas teist lõiku, artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras.

Künniste summa arvutamisel võetakse aluseks riikide vääringute keskmine päevakurss SDRides 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale künnise muutmisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Niimoodi muudetud künniste väärtus ümardatakse vajadusel allapoole lähima tuhande euroni, et tagada kokkuleppes SDRides ettenähtud künniste kehtivatest väärtustest kinnipidamine.

2.  Koos lõike 1 alusel toimuva künniste muutmisega kohandab komisjon artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras ka artiklis 61 (ideekonkursid) sätestatud künnised vastavaks teenuste hankelepingute puhul kehtivatele muudetud künnistele.

Lõike 1 alusel kehtestatud künniste väärtusi, mis on väljendatud valuutaliidus mitteosalevate liikmesriikide vääringus, muudetakse põhimõtteliselt iga kahe aasta tagant, alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Nende väärtuste arvutamisel võetakse aluseks riikide vääringute keskmine päevakurss eurodes 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale künnise muutmisele eelneva augustikuu viimasel päeval.

3.  Lõikes 1 viidatud muudetud künnised, nende väärtused riikide vääringutes ja lõikes 2 viidatud kohandatud künnised avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas novembrikuu alguses pärast nende muutmist.

Artikkel 70

Muudatused

Komisjon võib muuta artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras:

a) I–X lisas toodud ostjate loendit, et need täidaksid artiklites 2–7 sätestatud kriteeriume;

b) artiklites 41, 42, 43 ja 63 viidatud teadete koostamise, edastamise, saamise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

c) ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

d) XVII lisas toodud nomenklatuuri viitamisnumbreid, kuni see ei muuda käesoleva direktiivi sisulist ulatust, ja samas lisas loetletud teenusekategooriate piires nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

e) XII lisas toodud nomenklatuuri viitamisnumbreid, kuni see ei muuda käesoleva direktiivi sisulist ulatust, ja nomenklatuuri konkreetsetele rubriikidele viitamise korda teadete avaldamisel;

f) XI lisa;

g) XX lisas viidatud andmete saatmise ja avaldamise korda, arvestades tehnilist progressi või halduslikke põhjusi;

h) XXIV lisa punktides a, f ja g viidatud elektrooniliste vastuvõtmisseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi;

i) artikli 67 lõigetes 1 ja 2 viidatud statistiliste aruannete kasutamise, koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda artikli 67 lõikes 3 ettenähtud haldusliku lihtsustamise huvides;

j) artikli 69 lõigete 1 ja 2 teises lõigus toodud arvutusmeetodite tehnilisi protseduure.

Artikkel 71

Käesoleva direktiivi rakendamine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Käesoleva direktiivi artikli 6 elluviimiseks vajalike sätete rakendamiseks võivad liikmesriigid kasutada lisaaega kuni 35 kuud pärast esimeses lõigus ettenähtud tähtaja lõppu.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikli 30 sätteid kohaldatakse alates 30. aprillist 2004.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 72

Järelevalvemehhanismid

Vastavalt 25. veebruari 1992. aasta nõukogu direktiivile 92/13/EMÜ vee-, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta ( 32 ) tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi elluviimise tõhusate, avalikkusele kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismidega.

Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või luua sõltumatu organi.

Artikkel 73

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/38/EMÜ, piiramata liikmesriikide kohustusi XXV lisas toodud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade suhtes.

Viiteid tühistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt XXVI lisas toodud vastavustabelile.

Artikkel 74

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 75

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

OSTJAD GAASI VÕI SOOJUSENERGIA TRANSPORDI VÕI JAOTUSE SEKTORITES

Belgia

 DistrigazNV Distrigaz

 Kohaliku omavalitsuse teenistused või nende ühendused, nende tegevuse selles osas.

▼M4

Bulgaaria

 Лица, които притежават лицензия за производство или пренос на топлинна енергия в съответствие с чл.39, ал.1 на Закона за енергетиката (обн., ДВ, бр.107/9.12.2003) (Vastavalt energeetikaseaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 soojusenergia tootmiseks või transpordiks litsentsitud ettevõtted).

 

 АЕЦ Козлодуй — ЕАД.

 Брикел — ЕАД.

 Девен АД.

 ТЕЦ “Марица 3” — АД.

 Топлофикация Бургас — ЕАД.

 Топлофикация Варна — ЕАД.

 Топлофикация Велико Търново — ЕАД.

 Топлофикация Враца — ЕАД.

 Топлофикация Габрово — ЕАД.

 Топлофикация Казанлък — ЕАД.

 Топлофикация Ловеч — ЕАД.

 Топлофикация Перник — ЕАД.

 Топлофикация Пловдив — Север ЕАД.

 Топлофикация Плевен — ЕАД.

 Топлофикация Правец — ЕАД.

 Топлофикация Разград — ЕАД.

 Топлофикация Русе — ЕАД.

 Топлофикация Самоков — ЕАД.

 Топлофикация Сливен — ЕАД.

 Топлофикация София — ЕАД.

 Топлофикация Шумен — ЕАД.

 Топлофикация Ямбол ЕАД.

 Лица, които притежават лицензия за пренос, разпределение, обществена доставка или обществено снабдяване с природен газ в съответствие с чл.39, ал.1 на Закона за енергетиката (обн., ДВ, бр.107/9.12.2003) (Vastavalt energeetikaseaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 gaasi transpordiks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või tarnimiseks litsentsitud ettevõtted).

 

 Булгаргаз — ЕАД.

 Балкангаз 2000 АД.

 Варнагаз АД.

 Велбъждгаз АД.

 Газинженеринг — ООД.

 Газоснабдяване Асеновград АД.

 Газоснабдяване Бургас ЕАД.

 Газоснабдяване Враца ЕАД.

 Газоснабдяване Нова Загора АД.

 Газоснабдяване Нови Пазар АД.

 Газоснабдяване Попово АД.

 Газоснабдяване Първомай АД.

 Газоснабдяване Разград АД.

 Газоснабдяване Русе ЕАД.

 Газоснабдяване Стара Загора ООД.

 Добруджа газ АД.

 Каварна газ ООД.

 Камено-газ ЕООД.

 Кнежа газ ООД.

 Кожухгаз АД.

 Комекес АД.

 Ловечгаз 96 АД.

 Монтанагаз АД.

 Овергаз Инк. АД.

 Павгаз АД.

 Плевенгаз АД.

 Правецгаз 1 АД.

 Примагаз АД.

 Раховецгаз 96 АД.

 Севлиевогаз -2000 — АД.

 Софиягаз ЕАД.

 Хебросгаз АД.

 Централ газ АД.

 Черноморска технологична компания АД.

 Ямболгаз 92 АД.

▼B

Taani

 Ettevõtted, mis jaotavad gaasi või soojusenergiat seaduse lov om varmeforsyning, vt 24. juuli 2000. aasta konsolideerimisseadus, § 4 järgi välja antud tegevusloa alusel.

 Ettevõtted, mis transpordivad gaasi 31. mai 2000. aasta seaduse lov nr. 449 om naturgasforsyning § 10 alusel välja antud litsentsi alusel.

 Ettevõtted, mis transpordivad gaasi 13. märtsi 1974. aasta bekendtgørelse nr. 141 om rørledningsanlæg på dansk kontinentalsokkelområde til transport af kulbrinter alusel välja antud tegevusloa alusel.

Saksamaa

 Kohaliku omavalitsuse teenistused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riigi kontrolli all olevad ettevõtted, mis tarnivad gaasi või soojusenergiat teistele või käitavad üldkasutatavat varustusvõrku 24. aprilli 1998. aasta seaduse Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz), viimati muudetud 10. novembril 2001. aastal, artikli 2 lõike 3 alusel.

Kreeka

  “Δημόσια Επιχείρηση Αερίου (Δ.ΕΠ.Α.) Α.Ε.”, mis transpordib ja jaotab gaasi seaduse nr 2364/95, muudetud seadustega nr 2528/97, 2593/98 ja 2773/99, alusel.

Hispaania

 Enagas, S.A.

 Bahía de Bizkaia Gas, S.L.

 Gasoducto Al Andalus, S.A.

 Gasoducto de Extremadura, S.A.

 Infraestructuras Gasistas de Navarra, S.A.

 Regasificadora del Noroeste, S.A.

 Sociedad de Gas de Euskadi, S.A.

 Transportista Regional de Gas, S.A.

 Unión Fenosa de Gas, S.A.

 Bilbogas, S.A.

 Compañía Española de Gas, S.A.

 Distribución y Comercialización de Gas de Extramadura, S.A.

 Distribuidora Regional de Gas, S.A.

 Donostigas, S.A.

 Gas Alicante, S.A.

 Gas Andalucía, S.A.

 Gas Aragón, S.A.

 Gas Asturias, S.A.

 Gas Castilla – La Mancha, S.A.

 Gas Directo, S.A.

 Gas Figueres, S.A.

 Gas Galicia SDG, S.A.

 Gas Hernani, S.A.

 Gas Natural de Cantabria, S.A.

 Gas Natural de Castilla y León, S.A.

 Gas Natural SDG, S.A.

 Gas Natural de Alava, S.A.

 Gas Natural de La Coruña, S.A.

 Gas Natural de Murcia SDG, S.A.

 Gas Navarra, S.A.

 Gas Pasaia, S.A.

 Gas Rioja, S.A.

 Gas y Servicios Mérida, S.L.

 Gesa Gas, S.A.

 Meridional de Gas, S.A.U.

 Sociedad del Gas Euskadi, S.A.

 Tolosa Gas, S.A.

Prantsusmaa

 Société nationale des gaz du Sud-Ouest, mis transpordib gaasi.

 Gaz de France, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta seaduse loi no 46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz alusel, muudetud.

 8. aprilli 1946. aasta seaduse loi no 46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz, muudetud, artiklis 23 nimetatud ettevõtted, mis jaotavad elektrienergiat.

 Compagnie française du méthane, mis transpordib gaasi.

 Kohaliku omavalitsuse või nende ühenduste teenistused, mis jaotavad soojusenergiat.

Iirimaa

 Bord Gáis Éireann

 Muud ettevõtted, millele Energeetika Reguleerimise Komisjon võib olla andnud Gas Acts 1976 to 2002 alusel välja litsentsi loodusliku gaasi jaotamiseks või transportimiseks.

 Seaduse Electricity Regulation Act 1999 alusel litsentsi saanud ettevõtjad, kes koostootmisjaamade operaatoritena tegelevad soojusenergia jaotamisega.

Itaalia

 SNAM Rete Gas s.p.a., SGM and EDISON T&S, mis transpordib gaasi.

 Ettevõtjad, kes jaotavad gaasi, millist tegevust reguleerivad seaduste konsolideeritud tekstid ja mida otseselt kontrollivad kohalike omavalitsuste ja provintside avalikud teenistused, nagu on kinnitatud 15. oktoobri 1925. aasta kuningliku dekreediga nr 2578 ja 4. oktoobri 1986. aasta presidendidekreediga nr 902.

 Ettevõtted, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat 29. mai 1982. aasta seaduse Norme sul contenimento dei consumi energici, lo sviluppo delle fonti rinnovabili di energia, l'esercizio di centrali elettriche alimentate con combustibili dagli idrocarburi artikli 10 alusel.

 Kohalike omavalitsuste või nende ühenduste teenistused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat.

Luksemburg

 Société de transport de gaz SOTEG SA.

 Gaswierk Esch-Uelzecht SA.

 Service industriel de la Ville de Dudelange.

 Service industriel de la Ville de Luxembourg.

 Kohalike omavalitsuste või nende ühenduste teenistused, mis vastutavad soojusenergia jaotamise eest.

Madalmaad

 Ettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud kohalikud omavalitsused Gemeentewet alusel.

 Kohalike või provintsiomavalitsuste teenistused, mis transpordivad või jaotavad gaasi Gemeentewet või Provinciewet alusel.

 Kohalike omavalitsuste või nende ühenduste teenistused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat.

Austria

 Ettevõtted, millel on tegevusluba gaasi transportimiseks või jaotamiseks seaduste Energiewirtschaftsgesetz, dRGBl. I, pp. 1451-1935 või Gaswirtschaftgesetz, BGBl. I nr 121/2000 alusel, muudetud.

 Ettevõtted, millel on tegevusluba soojusenergia transportimiseks või jaotamiseks seaduse Gewerbeordnung, BGBl. nr 194/1994 alusel, muudetud.

Portugal

 Ettevõtted, mis transpordivad või jaotavad gaasi 8. veebruari 2000. aasta dekreetseaduse nr 8/2000 artikli 1 alusel, välja arvatud tolle artikli paragrahvi 3 lõike b punktid ii ja iii.

▼M4

Rumeenia

 “Societatea Națională de Transport Gaze Naturale Transgaz — SA Mediaș”.

 “Societatea Națională de Distribuție a Gazelor Naturale — Distrigaz Sud — SA București”.

 “Societatea Națională de Distribuție a Gazelor Naturale — Distrigaz Nord — SA București”.

 “Societăți de distribuție locală (Empresas locales de distribución).”

▼B

Soome

 Riiklikud või muud ettevõtted, mis haldavad gaasi transpordivõrku ja transpordivad või jaotavad gaasi maakaasumarkkinalakinaturgasmarknadslagen(508/2000) peatüki 3(1) või peatüki 6(1) alusel välja antud litsentsi alusel. Ja kohaliku omavalitsuse ettevõtted või riigiettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad soojusenergiat või tarnivad soojusenergiat võrkudesse.

Rootsi

 Ettevõtted, mis transpordivad või jaotavad gaasi või soojusenergiat seaduse lagen (1978:160) om vissa rörledningar alusel välja antud kontsessiooni alusel.

Ühendkuningriik

 Riiklik gaasi transportija vastavalt seaduse Gas Act 1986 paragrahvi 7 lõikele 1.

 Isik, kes on kuulutatud gaasi tarnivaks ettevõtjaks Gas (Northern Ireland) Order 1996 artikli 8 alusel.

 Kohaliku omavalitsuse teenistus, mis pakub või haldab püsivõrku elanikkonnale soojusenergia tootmise, transportimise või jaotamise teenuse osutamiseks.

 Isik, kes on saanud litsentsi Electricity Act 1989 paragrahvi 6 lõike 1 punkti a alusel ja kelle litsents sisaldab kõnealuse seaduse paragrahvi 10 lõikes 3 viidatud sätteid.

 The Northern Ireland Housing Executive.




II LISA

OSTJAD ELEKTRIENERGIA TOOTMISE, ÜLEKANDE VÕI JAOTUSE SEKTORITES

Belgia

 SA ElectrabelNV Electrabel.

 Kohaliku omavalitsuse teenistused ja nende ühendused nende tegevuse selles osas.

 SA Société de Production d'ElectricitéNV Elektriciteitsproductie Maatschappij.

▼M4

Bulgaaria

 Лица, които притежават лицензия за производство, пренос, разпределение, обществена доставка или обществено снабдяване с електрическа енергия в съответствие с чл.39, ал.1 на Закона за енергетиката (обн., ДВ, бр.107/9.12.2003) (Vastavalt energeetikaseaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 elektrienergia tootmiseks, transpordiks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või tarnimiseks litsentsitud ettevõtted),

 

 АЕЦ Козлодуй — ЕАД.

 Брикел — ЕАД.

 Българско акционерно дружество Гранитоид АД.

 Девен АД.

 ЕЙ И ЕС — 3С Марица Изток 1.

 Електроразпределение Варна — ЕАД.

 Електроразпределение Горна Оряховица — ЕАД.

 Електроразпределение Плевен — ЕАД.

 Електроразпределение Пловдив — ЕАД.

 Електроразпределение София Област — ЕАД.

 Електроразпределение Стара Загора — ЕАД.

 Електроразпределение Столично — ЕАД.

 Енергийна компания Марица Изток III — АД.

 Енерго-про България — АД.

 ЕРП Златни пясъци АД.

 Златни пясъци-сервиз АД.

 НЕК ЕАД.

 Петрол АД.

 Руно-Казанлък АД.

 Сентрал хидроелектрик дьо Булгари ЕООД.

 Сииф Мекамиди-Литекс ООД.

 Слънчев бряг АД.

 ТЕЦ — Бобов Дол ЕАД.

 ТЕЦ — Варна ЕАД.

 ТЕЦ “Марица 3” — АД.

 ТЕЦ Марица Изток 2 — ЕАД.

 Топлофикация Габрово — ЕАД.

 Топлофикация Казанлък — ЕАД.

 Топлофикация Перник — ЕАД.

 Топлофикация Плевен — ЕАД.

 Топлофикация Пловдив — Север ЕАД.

 Топлофикация Русе — ЕАД.

 Топлофикация Сливен — ЕАД.

 Топлофикация София — ЕАД.

 Топлофикация Шумен — ЕАД.

▼B

Taani

 Elektrienergiat lov om elforsyning, vt 28. augusti 2001. aasta konsolideerimisseadus nr 767, § 10 alusel välja antud litsentsi alusel tootvad ettevõtted.

 Elektrienergiat lov om elforsyning , vt 28. augusti 2001. aasta konsolideerimisseadus nr 767, § 19 alusel välja antud litsentsi alusel ülekandvad ettevõtted.

 Ettevõtted, mis vastutavad süsteemi eest lov om elforsyning, vt 28. augusti 2001. aasta konsolideerimisseaduse nr 767, § 27 alusel välja antud litsentsi alusel.

Saksamaa

 Kohalike omavalitsuste teenistused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riigiettevõtted, mis tarnivad elektrienergiat teistele ettevõtetele või haldavad üldkasutatavat varustusvõrku 24. aprilli 1998. aasta seaduse Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz), viimati muudetud 10. novembril 2001. aastal, artikli 2 lõike 3 alusel.

Kreeka

  “Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού Α.Ε.”, mis on moodustatud seadusega nr 1468/1950 περί ιδρύσεως της ΔΕΗ ja tegutseb seaduse nr 2773/1999 ja presidendidekreedi nr 333/1999 alusel.

 Kompanii “ΔΙΑΧΕΙΡΙΣΤΗΣ ΕΛΛΗΝΙΚΟΥ ΣΥΣΤΗΜΑΤΟΣ ΜΕΤΑΦΟΡΑΣ ΗΛΕΚΤΡΙΚΗΣ ΕΝΕΡΓΕΙΑΣ Α.Ε.”, mis on tuntud kui “ΔΙΑΧΕΙΡΙΣΤΗΣ ΤΟΥ ΣΥΣΤΗΜΑΤΟΣ ή ΔΕΣΜΗΕ” ja on moodustatud seaduse nr 2773/1999 artikli 14 ning presidendidekreedi nr 328/2000 (Kreeka Ametlik Teataja 268) alusel.

Hispaania

 Red Eléctrica de España, S.A.

 Endesa, S.A.

 Iberdrola, S.A.

 Unión Fenosa, S.A.

 Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A.

 Electra del Viesgo, S.A.

 Otras entidades encargadas de la producción, transporte y distribución de electricidad en virtud de la Ley 54/1997, de 27 de noviembre, del Sector eléctrico y su normativa de desarrollo.

Prantsusmaa

  Électricité de France, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta seaduse loi no 46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz alusel, muudetud.

 8. aprilli 1946. aasta seaduse loi no 46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz, muudetud, artiklis 23 nimetatud ettevõtted, mis jaotavad elektrienergiat.

 Compagnie nationale du Rhōne.

Iirimaa

 The Electricity Supply Board.

  ESB Independent Energy [ESBIE – elektrienergia tarnimine].

  Synergen Ltd. [elektrienergia tootmine].

  Viridian Energy Supply Ltd. [elektrienergia tarnimine].

  Huntstown Power Ltd. [elektrienergia tootmine].

  Bord Gáis Éireann [elektrienergia tarnimine].

 Elektrienergia tarnijad ja tootjad, kes on saanud litsentsi Electricity Regulation Act 1999 alusel.

Itaalia

  Gruppo Enel kompaniid, millel on tegevusluba elektrienergia tootmiseks, ülekandeks ja jaotamiseks 16. märtsi 1999. aasta seadusandliku dekreedi nr 79, mida hiljem on muudetud ja täiendatud, alusel.

 Muud ettevõtted, mis tegutsevad 16. märtsi 1999. aasta seadusandliku dekreedi nr 79, mida hiljem on parandatud ja täiendatud, alusel antud kontsessioonide alusel.

Luksemburg

 Compagnie grand-ducale d'électricité de Luxembourg (CEGEDEL), mis toodab või jaotab elektrienergiat, lähtudes 11. novembri 1927. aasta õigusaktist convention concernant l'établissement et l'exploitation des réseaux de distribution d'énergie électrique dans le Grand-Duché du Luxembourg, mis on kinnitatud 4. jaanuari 1928. aasta seadusega.

 Kohaliku omavalitsuse teenistused, mis vastutavad elektrienergia ülekande ja jaotamise eest.

 Société électrique de l'Our (SEO).

 Syndicat de communes SIDOR.

Madalmaad

 Ettevõtjad, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud provintsivalitsused Provinciewet alusel.

Austria

 Ettevõtjad, kes haldavad ülekande- või jaotusvõrku seaduse Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz, BGBl. I nr 143/1998, muudetud, või üheksa liidumaa (Länder) seaduste Elektrizitätswirtschafts(wesen)gesetze alusel.

Portugal

—   PÕHILISED SEADUSED

  ELECTRICIDADE DE PORTUGAL (EDP), moodustatud 27. juuli 1995. aasta dekreetseadusega nr 182/95, muudetud 14. märtsi 1997. aasta dekreetseadusega nr 56/97.

  EMPRESA ELÉCTRICA DOS AÇORES (EDA), mis tegutseb 1. augusti 1996. aasta piirkondliku seadusandliku dekreedi nr 15/96/A alusel.

  EMPRESA DE ELECTRICIDADE DA MADEIRA (EEM), mis tegutseb 2. märtsi 1991. aasta dekreetseaduste nr 99/91 ja 100/91 alusel.

—   ELEKTRIENERGIA TOOTMINE

 Ettevõtted, mis toodavad elektrit 27. juuli 1995. aasta dekreetseaduse nr 183/95 alusel, muudetud 14. märtsi 1997. aasta dekreetseadusega nr 56/97 ja 24. augusti 2000. aasta dekreetseadusega 198/2000.

 Sõltumatud elektritootjad 27. mai 1988. aasta dekreetseaduse nr 189/88 alusel, muudetud 18. mai 1999. aasta dekreetseadusega nr 168/99, 24. novembri 1995. aasta dekreetseadusega nr 313/95, 10. detsembri 2001. aasta dekreetseadusega nr 312/2001 ja 29. detsembri 2001. aasta dekreetseadusega nr 339-C/2001.

—   ELEKTRIENERGIA ÜLEKANNE

 Ettevõtted, mis tegelevad elektrienergia ülekandega 27. juuli 1995. aasta dekreetseaduse nr 185/95 alusel, muudetud 14. märtsi 1997. aasta dekreetseadusega nr 56/97.

—   ELEKTRI JAOTAMINE

 Ettevõtted, mis tegelevad elektri jaotamisega 27. juuli 1995. aasta dekreetseaduse nr 184/95 alusel, muudetud 14. märtsi 1997. aasta dekreetseadusega nr 56/97, ja 1. septembri 1982. aasta dekreetseaduse nr 344–B/82 alusel, muudetud 19. septembri 1986. aasta dekreetseadusega nr 297/86, 30. oktoobri 1990. aasta dekreetseadusega nr 341/90 ja 5. veebruari 1992. aasta dekreetseadusega nr 17/92.

▼M4

Rumeenia

 “Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice Hidroelectrica — SA București”

 “Societatea Națională Nuclearelectrica — SA”

 “Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice și Termice Termoelectrica SA”

 “S.C. Electrocentrale Deva SA”

 “S.C. Electrocentrale București SA”

 “S.C. Electrocentrale Galați SA”

 “S.C. Electrocentrale Termoelectrica SA”

 “Societatea Comercială Complexul Energetic Rovinari”

 “Societatea Comercială Complexul Energetic Turceni”

 “Societatea Comercială Complexul Energetic Craiova”

 “Compania Națională de Transport a Energiei Electrice Transelectrica — SA București”

 “Societatea Comercială de Distribuție și Furnizare a Energiei Electrice Electrica — SA București”:

 

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica BANAT” SA

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica DOBROGEA” SA

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica MOLDOVA” SA

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica MUNTENIA SUD” SA

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica MUNTENIA NORD” SA

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica OLTENIA” SA

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica TRANSILVANIA SUD” SA

 S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice “Electrica TRANSILVANIA NORD”“SA”.

▼B

Soome

 Kohaliku omavalitsuse teenistused ja riigiettevõtted, mis toodavad elektrit, ja ettevõtted, mis vastutavad elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkude ning elektri ülekande ja elektrisüsteemide eest seaduse sähkömarkkinalakisähkömarkkinalakielmarknadslagen (386/1995) paragrahvi 4 või 16 alusel välja antud litsentsi alusel.

Rootsi

 Ettevõtted, mis kannavad üle või jaotavad elektrit seaduse ellagen (1997:857) alusel välja antud kontsessiooni alusel.

Ühendkuningriik

 Isik, kes on saanud litsentsi seaduse Electricity Act 1989 paragrahvi 6 alusel.

 Isik, kes on saanud litsentsi Electricity (Northern Ireland) Order 1992 artikli 10 lõike 1 alusel.




III LISA

OSTJAD JOOGIVEE TOOTMISE, TRANSPORDI VÕI JAOTUSE SEKTORITES

Belgia

 Aquinter

 Kohaliku omavalitsuse teenistused ja nende ühendused, nende tegevuse selles osas.

 Société wallonne des Eaux

 Vlaams Maatschappij voor Watervoorziening

▼M4

Bulgaaria

 “В И К — Батак” — ЕООД, Батак

 “В и К — Белово” — ЕООД, Белово

 “Водоснабдяване и канализация Берковица” — ЕООД, Берковица

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Благоевград

 “В и К — Бебреш” — ЕООД, Ботевград

 “Инфрастрой” — ЕООД, Брацигово

 “Водоснабдяване” — ЕООД, Брезник

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕАД, Бургас

 “Бързийска вода” — ЕООД, Бързия

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Варна

 “ВиК-Златни пясъци” — ООД, Варна

 “Водоснабдяване и канализация Йовковци” — ООД, Велико Търново

 “Водоснабдяване, канализация и териториален водоинженеринг” — ЕООД, Велинград

 “ВИК” — ЕООД, Видин

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Враца

 “В И К” — ООД, Габрово

 “В И К” — ООД, Димитровград

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Добрич

 “Водоснабдяване и канализация — Дупница” — ЕООД, Дупница

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Исперих

 “В И К — Кресна” — ЕООД, Кресна

 “Меден кладенец” — ЕООД, Кубрат

 “ВИК” — ООД, Кърджали

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Кюстендил

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Ловеч

 “В и К — Стримон” — ЕООД, Микрево

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Монтана

 “Водоснабдяване и канализация — П” — ЕООД, Панагюрище

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Перник

 “В И К” — ЕООД, Петрич

 “Водоснабдяване, канализация и строителство” — ЕООД, Пещера

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Плевен

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Пловдив

 “Водоснабдяване–Дунав” — ЕООД, Разград

 “ВКТВ” — ЕООД, Ракитово

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Русе

 “УВЕКС” — ЕООД, Сандански

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕАД, Свищов

 “Бяла” — ЕООД, Севлиево

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Силистра

 “В и К” — ООД, Сливен

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Смолян

 “Софийска вода” — АД, София

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, София

 “Стамболово” — ЕООД, Стамболово

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Стара Загора

 “Водоснабдяване и канализация-С” — ЕООД, Стрелча

 “Водоснабдяване и канализация — Тетевен” — ЕООД, Тетевен

 “В и К — Стенето” — ЕООД, Троян

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Търговище

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Хасково

 “Водоснабдяване и канализация” — ООД, Шумен

 “Водоснабдяване и канализация” — ЕООД, Ямбол.

▼B

Taani

 Ettevõtted, mis tarnivad vett 26. veebruari 1999. aasta lovbekendtgørelse nr. 130 om vandforsyning m.v. § 3 lõike 3 alusel.

Saksamaa

 Ettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett Eigenbetriebsverordnungen või liidumaade Eigenbetriebsgesetze alusel (kommunaalteenuste ettevõtted).

 Ettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett liidumaade Gesetze über die kommunale Gemeinschaftsarbeit der Zusammenarbeit alusel.

 Ettevõtted, mis toodavad vett 12. veebruari 1991. aasta seaduse Gesetz über Wasser- und Bodenverbände alusel, viimati muudetud 15. mail 2002.

 Riigiettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett Kommunalgesetze, eriti liidumaade Gemeindeverordnungen alusel.

 Ettevõtted, mis on moodustatud 6. septembri 1965. aasta seaduse Aktiengesetz alusel, viimati muudetud 19. juulil 2002, või 20. aprilli 1892. aasta seaduse GmbH-Gesetz alusel, viimati muudetud 19. juulil 2002, või millel on piiratud osaühisuse (Kommanditgesellschaft) juriidiline staatus ja mis toodavad või jaotavad vett regionaalse või kohaliku omavalitsuse erilepingu alusel.

Kreeka

  “Εταιρεία Υδρεύσεως και Αποχετεύσεως Πρωτευούσης Α.Ε.” (“Ε.Υ.Δ.Α.Π.” või “Ε.Υ.Δ.Α.Π. Α.Ε.”). Kompanii juriidiline staatus on reguleeritud konsolideeritud seaduse nr 2190/1920, seaduse nr 2414/1996 ja, lisaks sellele, seaduse nr 1068/80 ja seaduse nr 2744/1999 sätetega.

  “Εταιρεία Ύδρευσης και Αποχέτευσης Θεσσαλονίκης Α.Ε.” (“Ε.Υ.Α.Θ. A.E.”), mida reguleerivad seaduse nr 2937/2001 (Kreeka Ametlik Teataja 169 Α’) ja seaduse nr 2651/1998 (Kreeka Ametlik Teataja 248 Α’) sätted.

 “Δημοτική Επιχείρηση Ύδρευσης και Αποχέτευσης Μείζονος Περιοχής Βόλου” (“ΔΕΥΑΜΒ”), mis tegutseb seaduse nr 890/1979 alusel.

  “Δημοτικές Επιχειρήσεις Ύδρευσης - Αποχέτευσης”, mis toodavad ja jaotavad vett 23. augusti 1980. aasta seaduse nr 1069/80 alusel.

  “Σύνδεσμοι Ύδρευσης”, mis tegutsevad presidendidekreedi nr 410/1995 alusel, vastavalt Κώδικoς Δήμων και Κοινοτήτων sätetele.

  “Δήμοι και Κοινότητες”, mis tegutsevad presidendidekreedi nr 410/1995 alusel, vastavalt Κώδικoς Δήμων και Κοινοτήτων sätetele.

Hispaania

 Mancomunidad de Canales de Taibilla.

 Otras entidades públicas integradas o dependientes de las Comunidades Autónomas y de las Corporaciones locales que actúan en el ámbito de la distribución de agua potable.

 Otras entidades privadas que tienen concedidos derechos especiales o exclusivos por las Corporaciones locales en el ámbito de la distribución de agua potable.

Prantsusmaa

 Regionaalse või kohaliku omavalitsuse teenistused, mis toodavad või jaotavad joogivett.

Iirimaa

 Ettevõtjad, mis toodavad või jaotavad vett Local Government [Sanitary Services] Act 1878 to 1964 alusel.

Itaalia

 Ettevõtted, mis tegelevad veevarustusteenistuse erinevate etappide juhtimisega seaduste konsolideeritud tekstide alusel kohalike ja provintsiomavalitsuste avalike teenistuste otsese kontrolli all, mis on kinnitatud 15. oktoobri 1925. aasta kuningliku dekreediga nr 2578, 4. oktoobri 1986. aasta presidendidekreediga nr 902 ja seadusandliku dekreediga nr 267, milles on toodud seaduste konsolideeritud tekstid kohaliku omavalitsuse struktuuri kohta, eriti artiklid 112–116.

  Ente Autonomo Acquedotto Pugliese, mis on moodustatud 19. oktoobri 1919. aasta kuningliku dekreetseadusega nr 2060.

  Ente Acquedotti Siciliani, mis on moodustatud 4. septembri 1979. aasta regionaalseadusega nr 2/2 ja 9. augusti 1980. aasta regionaalseadusega nr 81.

  Ente Sardo Acquedotti e Fognature, mis on moodustatud 5. juuli 1963. aasta seadusega nr 9.

Luksemburg

 Kohaliku omavalitsuse osakonnad, kes vastutavad veevarustuse eest.

 Kohalike omavalitsuste ühendused, mis tegelevad vee tootmise või jaotamisega ja on moodustatud 23. veebruari 2001. aasta seaduse loi concernant la création des syndicats de communes alusel, muudetud ja täiendatud 23. detsembri 1958. aasta seadusega ja 29. juuli 1981. aasta seadusega, ja 31. juuli 1962. aasta seaduse loi ayant pour objet le renforcement de l'alimentation en eau potable du Grand-Duché du Luxembourg à partir du réservoir d'Esch-sur-Sûre alusel.

Madalmaad

 Ettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt Waterleidingwet sätetele.

Austria

 Kohaliku omavalitsuse teenistused ja nende ühendused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt üheksa liidumaa Wasserversorgungsgesetze sätetele.

Portugal

 OMAVALITSUSTEVAHELISED SÜSTEEMID – ettevõtted, millesse enamusosalusega kuuluvad riik ja riigiasutused, ning eraettevõtted 5. novembri 1993. aasta dekreetseaduse nr 379/93 alusel. Lubatud on riigi otsene juhtimine.

 OMAVALITSUSTE SÜSTEEMID – kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, kohaliku omavalitsuse teenistused, täielikult riigile kuuluvad või riigi enamusosalusega ettevõtted ja eraettevõtted 5. novembri 1993. aasta dekreetseaduse nr 379/93 ja 18. augusti 1998. aasta seaduse nr 58/98 alusel.

▼M4

Rumeenia

 Departamente ale autorităților locale și companii care produc, transportă și distribuie apă (kohalike omavalitsuste ametid ja vett tootvad, transportivad ja jaotavad ettevõtted).

▼B

Soome

 Veevarustusasutused vesihuoltolakilagen om vattentjänster (119/2001) paragrahvi 3 alusel.

Rootsi

 Kohalikud omavalitsused ja munitsipaalettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett lagen (1970:244) om allmänna vatten– och avloppsanläggningar alusel.

Ühendkuningriik

 Kompanii, mis on määratud tegutsema veevarustusettevõttena või kanalisatsiooniettevõttena seaduse Water Industry Act 1991 alusel.

 Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõte, mis on moodustatud seaduse Local Government etc (Scotland) Act 1994 paragrahvi 62 alusel.

 The Department for Regional Development (Põhja-Iirimaa).




IV LISA

RAUDTEETEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

Belgia

 Société nationale des Chemins de fer belgesNationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen.

▼M4

Bulgaaria

 Национална компания “Железопътна инфраструктура”

 “Български държавни железници” ЕАД

 “Българска Железопътна Компания” АД

 “Булмаркет — ДМ” ООД.

▼B

Taani

 Danske Statsbaner.

 Ettevõtjad, mis tegutsevad 20. detsembri 2000. aasta lov nr. 1317 om amtskommunernes overtagelse af de statslige ejerandele i privatbanerne alusel.

 Ørestadsselskabet I/S.

Saksamaa

 Deutsche Bahn AG.

 Teised ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale raudteeteenuseid 27. detsembri 1993. aasta seaduse Allgemeines Eisenbahngesetz artikli 2 lõike 1 alusel, viimati muudetud 21. juunil 2002.

Kreeka

 “Oργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος Α.Ε.” (“Ο.Σ.Ε. Α.Ε.”) seaduse nr 2671/98 alusel.

  “ΕΡΓΟΣΕ Α.Ε.” seaduse nr 2366/95 alusel.

Hispaania

 Ente público Gestor de Infraestructuras Ferroviarias (GIF).

 Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (RENFE).

 Ferrocarriles de Vía Estrecha (FEVE).

 Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC).

 Eusko Trenbideak (Bilbao).

 Ferrocarriles de la Generalitat Valenciana. (FGV).

 Ferrocarriles de Mallorca.

Prantsusmaa

  Société nationale des chemins de fer français ja teised avalikud raudteevõrgud, millele on viidatud 30. detsembri 1982. aasta seaduses loi d'orientation des transports intérieurs nr 82-1153, II jaotis, 1. peatükk.

  Réseau ferré de France, riigifirma, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta seadusega nr 97-135.

Iirimaa

 Iarnród ÉireannIrish Rail

 Railway Procurement Agency

Itaalia

 Ferrovie dello Stato S. p. a.

 Trenitalia S. p. a.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, kes pakuvad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta kuningliku dekreedi nr 1447 artiklile 10, millega kinnitati le ferrovie concesse all'industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili seaduste konsolideeritud tekstid.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, kes pakuvad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta seaduse nr 410 Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione artiklile 4.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted või kohaliku omavalitsuse teenistused, kes pakuvad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel, mis on antud 2. augusti 1952. aasta seaduse nr 1221 Provvedimenti per l'esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione artikli 14 alusel.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, kes pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid 19. novembri 1997. aasta seadusandliku dekreedi nr 422 Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale artiklite 8 ja 9 alusel, 15. märtsi 1997. aasta seaduse nr 9 artikli 4 lõike 4 alusel, nagu seda on muudetud 20. septembri 1999. aasta seadusandliku dekreediga nr 400 ja 1. augusti 2002. aasta seaduse nr 166 artikliga 45.

Luksemburg

 Chemins de fer luxembourgeois (CFL).

Madalmaad

 Raudteeteenuseid hankivad asutused.

Austria

 Österreichische Bundesbahn.

 Schieneninfrastrukturfinanzierungs–Gesellschaft mbH.

 Ettevõtted, millel on tegevusluba transporditeenuste pakkumiseks seaduse Eisenbahngesetz, BGBl. nr 60/1957 alusel, muudetud.

Portugal

  CP – Caminhos de Ferro de Portugal, E.P., 23. märtsi 1977. aasta dekreetseaduse nr 109/77 alusel.

  REFER, E.P., 29. aprilli 1997. aasta dekreetseaduse nr 104/97 alusel.

  RAVE, S.A., 19. detsembri 2000. aasta dekreetseaduse nr 323-H/2000 alusel.

  Fertagus, S.A., 2. juuni 1999. aasta dekreetseaduse nr 189-B/99 alusel.

  Metro do Porto, S.A., 15. detsembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 394-A/98 alusel, muudetud 26. septembri 2001. aasta dekreetseadusega nr 261/2001.

  Normetro, S.A., 15. detsembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 394-A/98 alusel, muudetud 26. septembri 2001. aasta dekreetseadusega nr 261/2001.

  Metropolitano Ligeiro de Mirandela, S.A., 8. veebruari 1995. aasta dekreetseaduse nr 15/95 alusel.

  Metro do Mondego, S.A., 24. jaanuari 2002. aasta dekreetseaduse nr 10/2002 alusel.

  Metro Transportes do Sul, S.A., 24. augusti 1999. aasta dekreetseaduse nr 337/99 alusel.

 Kohaliku omavalitsuse teenistused ja ettevõtted, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta seaduse nr 159/99 alusel.

 Riigiasutused ja riigiettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel.

 Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel, kus neil on eri- või ainuõigused.

▼M4

Rumeenia

 Societatea Națională Căile Ferate Române — SNCFR S.A.,

 Societatea Națională de Transport Feroviar de Călători “CFR — Călători”.

▼B

Soome

 VR OsakeyhtiöVR Aktiebolag

Rootsi

 Riigiasutused, mis pakuvad raudteeteenuseid förordningen (1996:734) om statens spåranläggningar and lagen (1990:1157) om järnvägssäkerhet sätete alusel.

 Regionaalsed ja kohalikud riigiasutused, mis pakuvad regionaalseid või kohalikke raudteeteenuseid lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik sätete alusel.

 Eraettevõtted, mis pakuvad raudteeteenuseid tegevusloa alusel, mis on antud förordningen (1996:734) om statens spåranläggningar alusel, kus selline luba vastab direktiivi artikli 2 lõikele 3.

Ühendkuningriik

 Railtrack plc

 Eurotunnel plc

 Northern Ireland Transport Holding Company

 Northern Ireland Railways Company Limited




V LISA

LINNARONGI-, TRAMMI-, TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

Belgia

 Société des Transports intercommunaux de BruxellesMaatschappij voor intercommunaal Vervoer van Brussel

 Société régionale wallonne du Transport et ses sociétés d'exploitation (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut)/Société régionale wallonne du Transport en haar exploitatiemaatschappijen (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut)

 Vlaamse Vervoermaatschappij (De Lijn)

 Erakompaniid, millel on eri- või ainuõigused

▼M4

Bulgaaria

 “Метрополитен” ЕАД София,

 “Столичен електротранспорт” ЕАД София,

 “Столичен автотранспорт” ЕАД, София,

 “Бургасбус” ЕООД, Бургас,

 “Градски транспорт” ЕАД, Варна,

 “Тролейбусен транспорт” ЕООД, Враца,

 “Общински пътнически транспорт” ЕООД, Габрово,

 “Автобусен транспорт” ЕООД, Добрич,

 “Тролейбусен транспорт” ЕООД, Добрич,

 “Тролейбусен транспорт” ЕООД, Пазарджик,

 “Тролейбусен транспорт” ЕООД, Перник,

 “Автобусни превози” ЕАД, Плевен,

 “Тролейбусен транспорт” ЕООД, Плевен,

 “Градски транспорт Пловдив” ЕАД, Пловдив,

 “Градски транспорт” ЕООД, Русе,

 “Пътнически превози” ЕАД, Сливен,

 “Автобусни превози” ЕООД, Стара Загора,

 “Тролейбусен транспорт” ЕООД, Хасково.

▼B

Taani

 Danske Statsbaner.

 Ettevõtted, mis osutavad avalikke bussiteenuseid (tavaline regulaarne teenindus) tegevusloa alusel, mis on antud 22. detsembri 1999 seaduse lovbekendtgørelse nr. 738 om buskørsel alusel.

 Ørestadsselskabet I/S.

Saksamaa

 Ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale lähitransporditeenust tegevusloa alusel 21. märtsi 1961. aasta seaduse Personenbeförderungsgesetz alusel, viimati muudetud 21. augustil 2002.

Kreeka

  “Ηλεκτροκίνητα Λεωφορεία Περιοχής Αθηνών - Πειραιώς Α.Ε.” (“Η.Λ.Π.Α.Π. Α.Ε.”), mis on asutatud ja tegutseb seadusandliku dekreedi nr 768/1970 (Α’273), seaduse nr 588/1977 (Α’148) ja seaduse nr 2669/1998 (Α’283) alusel.

  “Ηλεκτρικοί Σιδηρόδρομοι Αθηνών – Πειραιώς” (“Η.Σ.Α.Π. Α.Ε.”), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 352/1976 (Α’147) ja nr 2669/1998 (Α’283) alusel.

  “Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Αθηνών Α.Ε.” (“Ο.Α.ΣΑ. Α.Ε.”), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α’211) ja nr 2669/1998 (Α’283) alusel.

  “Εταιρεία Θερμικών Λεωφορείων Α.Ε.” (“Ε.Θ.Ε.Λ. Α.Ε.”), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α’211) ja nr 2669/1998 (Α’283) alusel.

  “Αττικό Μετρό Α.Ε.”, mis on asutatud ja tegutseb seaduse nr 1955/1991 alusel.

  “Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Θεσσαλονίκης” (“Ο.Α.Σ.Θ.”), mis on asutatud ja tegutseb dekreedi nr 3721/1957, seadusandliku dekreedi nr 716/1970 ja seaduste nr 66/79 ja 2898/2001 (Α’71) alusel.

  “Κοινό Ταμείο Είσπραξης Λεωφορείων” (“Κ.Τ.Ε.Λ.”), mis tegutseb seaduse nr 2963/2001 (Α’268) alusel.

  “Δημοτικές Επιχειρήσεις Λεωφορείων Ρόδου και Κω”, mis on tuntud veel nimetuste “ΡΟΔΑ” ja “ΔΕΑΣ ΚΩ” all ja mis tegutseb seaduse nr 2963/2001 (Α’268) alusel.

Hispaania

 Entidades que prestan servicios públicos de transporte urbano con arreglo a la Ley 7/1985, de 2 de abril, Reguladora de las Bases de Régimen Local; Real Decreto legislativo 781/1986, de 18 de abril, por el que se aprueba el texto refundido de las disposiciones legales vigentes en materia de régimen local y correspondiente legislación autonómica en su caso.

 Entidades que prestan servicios públicos de autobuses con arreglo a la disposición transitoria tercera de la Ley 16/1987, de 30 de julio, de Ordenación de los Transportes Terrestres.

Prantsusmaa

 Ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid 30. detsembri 1982. aasta seaduse loi d'orientation des transports intérieurs no 82-1153 artikli 7-II alusel.

  Régie autonome des transports parisiens, Société nationale des chemins de fer français ja teised ettevõtted, mis pakuvad transporditeenuseid tegevusloa alusel, mille on välja andnud Syndicat des transports d'Ile-de-France 7. jaanuari 1959. aasta korraldusega nr 59-151, muudetud, ja selle rakendusdekreetidega, mis rakendavad seda reisijate transpordi korraldamiseks Ile-de-France'i regioonis.

  Réseau ferré de France, riigifirma, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta seadusega nr 97-135.

Iirimaa

 Iarnród ÉireannIrish Rail

 Railway Procurement Agency

 LuasDublin Light Rail

 Bus ÉireannIrish Bus.

 Bus Atha CliathDublin Bus

 Ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale veoteenuseid muudetud Road Transport Act 1932 alusel.

Itaalia

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale raudtee-, automaatsüsteemi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuseid või juhivad sellekohaseid infrastruktuure riigi, regionaalsel või kohalikul tasandil.

 Nende hulka kuuluvad näiteks:

 

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis pakuvad transporditeenuseid 28. septembri 1939. aasta seaduse nr 1822 artikli 1 alusel välja antud kontsessiooni alusel, Disciplina degli autoservizi di linea (autolinee per viaggiatori, bagagli e pacchi agricoli in regime di concessione all'industria privata), muudetud 28. juuni 1955. aasta presidendidekreedi nr 771 artikliga 45.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid 15. oktoobri 1925. aasta kuningliku dekreedi nr 2578 Approvazione del testo unico della legge sull'assunzione diretta dei pubblici servizi da parte dei comuni e delle province artikli 1 lõike 4 või 15 alusel.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid 19. novembri 1997. aasta seadusandliku dekreedi nr 422 Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale alusel, 15. märtsi 1997. aasta seaduse nr 59 artikli 4 lõike 4 alusel, nagu seda on muudetud 20. septembri 1999. aasta seadusandliku dekreediga nr 400 ja 1. augusti 2002. aasta seaduse nr 166 artikliga 45.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid kohaliku omavalitsuse struktuuri puudutavate seaduste konsolideeritud tekstide, kinnitatud 18. augusti 2000. aasta seadusega nr 267 alusel, muudetud 28. detsembri 2000. aasta seaduse nr 448 artikliga 35.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta kuningliku dekreedi nr 1447, millega kinnitati le ferrovie concesse all'industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili seaduste konsolideeritud tekstid, artiklitele 242 või 256.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta seaduse nr 410 Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione artiklile 4.

 Üksused, kompaniid ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel, mis on antud 2. augusti 1952. aasta seaduse nr 1221 Provvedimenti per l'esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione artikli 14 alusel.

Luksemburg

 Chemins de fer du Luxembourg (CFL).

 Service communal des autobus municipaux de la ville de Luxembourg.

 Transports intercommunaux du canton d'Esch-sur-Alzette (TICE).

 Bussiteenindusettevõtted, mis tegutsevad 3. veebruari 1978. aasta règlement grand-ducal concernant les conditions d'octroi des autorisations d'établissement et d'exploitation des services de transports routiers réguliers de personnes rémunérées alusel.

Madalmaad

 Ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid Wet Personenvervoer II peatüki (Openbaar Vervoer) alusel.

Austria

 Ettevõtted, millel on tegevusluba transporditeenuste pakkumiseks seaduse Eisenbahngesetz, BGBl. nr 60/1957 alusel, muudetud, või Kraftfahrliniengesetz, BGBl. I nr 203/1999 alusel, täiendatud.

Portugal

  Metropolitano de Lisboa, E.P., 30. detsembri 1978. aasta dekreetseaduse nr 439/78 alusel.

 Kohalikud omavalitsused, kohaliku omavalitsuse teenistused ja kohaliku omavalitsuse ettevõtted 18. augusti 1998. aasta seaduse nr 58/98 alusel, mis pakuvad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta seaduse nr 159/99 alusel.

 Riigiasutused ja riigiettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel.

 Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel, kus neil on eri- või ainuõigused.

 Ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1948. aasta dekreedi nr 37272, Regulamento de Transportes em Automóveis, artikli 98 alusel.

 Ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid 21. detsembri 1973. aasta seaduse nr 688/73 alusel.

 Ettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1950. aasta dekreetseaduse nr 38144 alusel.

▼M4

Rumeenia

 SC Transport cu Metroul București “METROREX” SA,

 Regii autonome locale de transport urban de călători (kohalikud sõltumatud linnaliinidel reisijatevedu korraldavad transpordiettevõtted).

▼B

Soome

 Ettevõtted, mis osutavad regulaarse bussiühenduse teenuseid eri- või ainuõiguslitsentsi alusel seaduse laki luvanvaraisesta henkilöliikenteestä tiellälagen om tillståndspliktig persontrafik på väg (343/1991) alusel, ja munitsipaaltranspordi asutused ning riigiettevõtted, mis pakuvad elanikkonnale bussi-, raudtee- ja metrootransporditeenuseid või haldavad teenindusvõrku selliste transporditeenuste osutamiseks.

Rootsi

 Ettevõtted, mis pakuvad linnaraudtee- või trammiteenuseid seaduste lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik ja lagen (1990:1157) om järnvägssäkerhet alusel.

 Riiklikud või eraettevõtted, mis pakuvad trollibussi- või bussiteenuseid seaduste lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik ja yrkestrafiklagen (1998:490) alusel.

Ühendkuningriik

 London Regional Transport

 London Underground Limited

 Transport for London

 Ettevõtte Transport for London tütarettevõte seaduse Greater London Authority Act 1999 paragrahvi 424 lõike 1 tähenduses.

 Strathclyde Passenger TransportExecutive

 Greater Manchester Passenger Transport Executive

 Tyne and Wear Passenger Transport Executive

 Brighton Borough Council

 South Yorkshire Passenger TransportExecutive

 South Yorkshire Supertram Limited

 Blackpool Transport Services Limited

 Conwy County Borough Council

 Isik, kes pakub Londoni kohalikke teenuseid seaduse Greater London Authority Act 1999 paragrahvi 179 lõike 1 (bussiteenus) tähenduses vastavalt kokkuleppele, mille ta on sõlminud kõnealuse seaduse paragrahvi 156 lõike 2 alusel ettevõttega Transport for London, või kõnealuse seaduse paragrahvis 169 viidatud transpordi tütarettevõtte kokkuleppe alusel.

 Northern Ireland Transport Holding Company

 Isik, kellel on teeteeninduslitsents seaduse Transport Act (Northern Ireland) 1967 paragrahvi 4 lõike 1 alusel, mis annab talle õiguse pakkuda litsentsikohast regulaarset teenindust.




VI LISA

OSTJAD POSTITEENUSTE SEKTORIS

BELGIA

De PostLa Poste

▼M4

BULGAARIA

 “Български пощи” ЕАД.

▼B

TAANI

Post Danmark 6. juuni 2002. aasta seaduse Lov nr. 569 om Post Danmark A/S alusel.

SAKSAMAA

KREEKA

Ελληνικά Ταχυδρομεία ΕΛ.ΤΑ, mis on asutatud seadusandliku dekreediga nr 496/70 ja tegutseb seaduse nr 2668/98 (ELTA) alusel.

HISPAANIA

Correos y Telégrafos, S.A.

PRANTSUSMAA

La Poste

IIRIMAA

An Post plc

ITAALIA

Poste Italiane s.p.a.

LUKSEMBURG:

Entreprise des Postes et Télécommunications Luxembourg

MADALMAAD

AUSTRIA

Österreichische Post AG

PORTUGAL

CTT – Correios de Portugal

▼M4

RUMEENIA

 Compania Națională “Poșta Română SA”.

▼B

SOOME

ROOTSI

Posten Sverige AB

Posten Logistik AB

BLSI–I AB

DPD Nordic AB,

DPD Sverige AB

Falcon Air AB

Hultbergs Inrikes Transporter AB (HIT)

Posten Express AB

Posten Logistik AB

Poståkeriet Sverige AB

SwedeGiro AB

TAB

ÜHENDKUNINGRIIK




VII LISA

OSTJAD NAFTA VÕI GAASI LEIUKOHTADE UURINGUTE JA KAEVANDAMISE SEKTORITES

Belgia

▼M4

Bulgaaria

 Лица, извършващи търсене, проучване или добив на нефт или природен газ в съответствие със Закона за подземните богатства (обн., ДВ, бр.23/12.3.1999) или Закона за концесиите (обн., ДВ, бр.92/17.10.1995) (Vastavalt maagi ja maavarade seadusele (avaldatud ametlikus väljaandes nr 23/12.3.1999) või kontsessiooniseadusele (avaldatud ametlikus väljaandes nr 92/17.10.1995) nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks litsentsitud ettevõtted),

 

 “Аншуц България” — ЕООД, София,

 “Петреко-България” — ЕООД, София,

 “Проучване и добив на нефт и газ” — АД, София,

 “Мерлоуз Рисорсиз” — ООД, Люксембург,

 “Петреко САРЛ”, Люксембург,

 “ОМВ (България) Извънтериториално проучване” — ООД, Виена, Австрия,

 “Джей Кей Екс България Лимитид” — Лондон, Англия,

 “Рамко България Лимитид” — Абърдийн, Шотландия,

 “Болкан Експлорърс (България) Лимитид” — Дъблин, Ирландия,

 ОАО “Башкиргеология”, Уфа, Руска федерация,

 Си Би Ем Енерджи Лимитид — Хюстън, Тексас, САЩ,

 “Винтидж Петролеум България, Инк.” — Кайманови острови.

▼B

Taani

Ettevõtted vastavalt:

  Lov om Danmarks undergrund, vt 11. juuni 2002. aasta konsolideerimisseadus nr 526.

  Lov om kontinentalsoklen, vt 1. mai 1979. aasta konsolideerimisseadus nr 182.

Saksamaa

 Ettevõtted 13. augusti 1980. aasta seaduse Bundesberggesetz alusel.

Kreeka

 “Ελληνικά Πετρέλαια Α.Ε.”, vastavalt seadusele nr 2593/98 για την αναδιοργάνωση της Δ.Ε.Π. Α.Ε. και των θυγατρικών της εταιρειών, το καταστατικό αυτής και άλλες διατάξεις.

Hispaania

 BG International Limited Quanum, Asesores & Consultores, S.A.

 Cambria Europe, Inc.

 CNWL oil (España), S.A.

 Compañía de investigación y explotaciones petrolíferas, S.A.

 Conoco limited.

 Eastern España, S.A.

 Enagas, S.A.

 España Canadá resources Inc.

 Fugro – Geoteam, S.A.

 Galioil, S.A.

 Hope petróleos, S.A.

 Locs oil compay of Spain, S.A.

 Medusa oil Ltd.

 Muphy Spain oil company

 Onempm España, S.A.

 Petroleum oil & gas España, S.A.

 Repsol Investigaciones petrolíferas, S.A.

 Sociedad de hidrocarburos de Euskadi, S.A.

 Taurus petroleum, AN.

 Teredo oil limited

 Unión Fenosa gas exploración y producción, S.A.

 Wintersahll, AG

 YCI España, L.C.

 Otras entidades que operan en virtud de la Ley 34/1998, de 7 de octubre, del Sector de hidrocarburos y su normativa de desarrollo.

Prantsusmaa;

 Ettevõtted, mis tegelevad nafta ja gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamisega code minier ja selle rakenduseeskirjade, eriti 19. aprilli 1995. aasta dekreedi nr 95-427 alusel.

Iirimaa

 Ettevõtjad, millele on antud tegevusluba, litsents, luba, või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

 

 Continental Shelf Act 1968

 Petroleum and Other Minerals Development Act 1960.

 Licensing Terms for Offshore Oil and Gas Exploration and Development 1992

 Petroleum (Production) Act (NI) 1964.

Itaalia

 Ettevõtted, millele on antud tegevusluba, luba, litsents või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või kaevandamiseks või loodusliku gaasi maa-aluseks ladustamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

 

 10. veebruari 1953. aasta seadus nr 136;

 11. jaanuari 1957. aasta seadus nr 6, muudetud 21. juuli 1967. aasta seadusega nr 613;

 9. jaanuari 1991. aasta seadus nr 9;

 25. novembri 1996. aasta seadusandlik dekreet nr 625

 26. aprilli 1974. aasta seadus nr 170, muudetud 23. mai 2000. aasta seadusandliku dekreediga nr 164.

Luksemburg

Madalmaad

 Ettevõtted vastavalt seadusele Mijnbouwwet (1. jaanuar 2003).

Austria

 Ettevõtted, millel on tegevusluba nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks seaduse Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I nr 38/1999 alusel, muudetud.

Portugal

Ettevõtted vastavalt:

 26. aprilli 1994. aasta dekreetseadusele nr 109/94 ja 5. septembri 1994. aasta Portaria'le (ministri korraldus) nr 790/94,

 24. augusti 1994. aasta dekreetseadusele nr 82/94 ja 17. jaanuari 1994. aasta Despacho'le (otsus) nr A-87/94.

▼M4

Rumænien

 »Societatea Națională a Petrolului Petrom SA București«,

 »Societatea Națională Romgaz SA Mediaș«.

▼B

Soome

Rootsi

 Ettevõtted, millel on kontsessioon nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks seaduse minerallagen (1991:45) alusel või millele on antud tegevusluba seaduse lagen (1966:314) om kontinentalsockeln alusel.

Ühendkuningriik

 Isik, kes tegutseb litsentsi alusel, mis on antud Petroleum Act 1998 alusel või omab sellekohast mõju.

 Isik, kes on saanud litsentsi Petroleum (Production) Act (Northern Ireland) 1964 alusel.




VIII LISA

OSTJAD KIVISÖE JA TEISTE TAHKETE KÜTUSTE LEIUKOHTADE UURINGUTE JA KAEVANDAMISE SEKTORITES

Belgia

▼M4

Bulgaaria

 Лица, извършващи търсене, проучване или добив на въглища или други твърди горива в съответствие със Закона за подземните богатства (обн., ДВ, бр.23/12.3.1999) или Закона за концесиите (обн., ДВ, бр.92/17.10.1995) (Vastavalt maagi ja maavarade seadusele (avaldatud ametlikus väljaandes nr 23/12.3.1999) või kontsessiooniseadusele (avaldatud ametlikus väljaandes nr 92/17.10.1995) kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks litsentsitud ettevõtted),

 

 “Балкан МК” — ЕООД,

 “Въглища Перник” — ООД,

 “Елшица-99” — АД,

 “Карбон Инвест” — ООД,

 “Каусто-голд” — АД,

 “Мес Ко ММ5” — ЕООД,

 “Мина Балкан — 2000” — АД,

 “Мина Бели брег” — АД,

 “Мина Открит въгледобив” — ЕАД,

 “Мина Пирин” — ЕАД,

 “Мина Станянци” — АД,

 “Мина Черно море — Бургас” — ЕАД,

 “Мина Чукурово” — АД,

 “Мини Бобов дол” — ЕАД,

 “Мини Марица-изток” — ЕАД,

 “Рекоул” — АД,

 “Руен Холдинг” — АД,

 “Фундаментал” — ЕООД.

▼B

Taani

 Ettevõtted, mis uurivad kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandavad neid maavarasid 30. juuni 1997. aasta konsolideerimisseaduse nr 569 alusel.

Saksamaa

 Ettevõtted, mis uurivad kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandavad neid maavarasid 13. augusti 1980. aasta Bundesberggesetz'i alusel.

Kreeka

  “Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού”, mis otsib kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandab neid maavarasid 1973. aasta kaevandamisseaduse alusel, muudetud 27. aprilli 1976. aasta seadusega.

Hispaania

 Alto Bierzo, S.A.

 Antracitas de Arlanza, S.A.

 Antracitas de Gillon, S.A.

 Antracitas de La Granja, S.A.

 Antracitas de Tineo, S.A.

 Campomanes Hermanos, S.A.

 Carbones de Arlanza, S.A.

 Carbones de Linares, S.A.

 Carbones de Pedraforca, S.A.

 Carbones del Puerto, S.A.

 Carbones el Túnel, S.L.

 Carbones San Isidro y María, S.A.

 Carbonifera del Narcea, S.A.

 Compañia Minera Jove, S.A.

 Compañía General Minera de Teruel, S.A.

 Coto minero del Narcea, S.A.

 Coto minero del Sil, S.A.

 Empresa Nacional Carbonífera del Sur, S.A.

 Endesa, S.A.

 Gonzalez y Diez, S.A.

 Hijos de Baldomero García, S.A.

 Hullas del Coto Cortés, S.A.

 Hullera Vasco–leonesa, S.A.

 Hulleras del Norte, S.A.

 Industrial y Comercial Minera, S.A.

 La Carbonífera del Ebro, S.A.

 Lignitos de Meirama, S.A.

 Malaba, S.A.

 Mina Adelina, S.A.

 Mina Escobal, S.A.

 Mina La Camoch, S.A.

 Mina La Sierra, S.A.

 Mina Los Compadres, S.A.

 Minas de Navaleo, S.A.

 Minas del Principado, S.A.

 Minas de Valdeloso, S.A.

 Minas Escucha, S.A.

 Mina Mora primera bis, S.A.

 Minas y explotaciones industriales, S.A.

 Minas y ferrocarriles de Utrillas, S.A.

 Minera del Bajo Segre, S.A.

 Minera Martín Aznar, S.A.

 Minero Siderúrgica de Ponferrada, S.A.

 Muñoz Sole hermanos, S.A.

 Promotora de Minas de carbón, S.A.

 Sociedad Anónima Minera Catalano–aragonesa.

 Sociedad minera Santa Bárbara, S.A.

 Unión Minera del Norte, S.A.

 Union Minera Ebro Segre, S.A.

 Viloria Hermanos, S.A.

 Virgilio Riesco, S.A.

 Otras entidades que operan en virtud de la Ley 22/1973, de 21 de julio, de Minas y su normativa de desarrollo.

Prantsusmaa

 Ettevõtted, mis tegelevad kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uuringute või kaevandamisega code minier ja selle rakenduseeskirjade, eriti 19. aprilli 1995. aasta dekreedi nr 95-427 alusel.

Iirimaa

 Bord na Mona plc., mis on moodustatud ja tegutseb Turf Development Act 1946 to 1998 alusel.

Itaalia

 Carbosulcis s.p.a.

Luksemburg

Madalmaad

Austria

 Ettevõtted, millel on tegevusluba kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja nende maavarade tootmiseks seaduse Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I nr 38/1999 alusel, muudetud.

Portugal

 Empresa Nacional de Urânio.

▼M4

Rumeenia

 Compania Națională a Huilei — SA Petroșani

 Societatea Națională a Lignitului Oltenia — SA

 Societatea Națională a Cărbunelui — SA Ploiești

 Societatea Comercială Minieră “Banat-Anina” SA

 Compania Națională a Uraniului SA București

 Societatea Comercială Radioactiv Mineral Măgurele.

▼B

Soome

 Ettevõtted, millel on erikontsessioon tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks seaduse laki oikeudesta luovuttaa valtion kiinteistövarallisuuttalagn om rätt att överlåta statlig fastighetsförmögenhet (…) alusel.

Rootsi

 Ettevõtted, millel on kontsessioon kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks seaduse minerallagen (1991:45) või lagen (1985:620) om vissa torvfyndigheter alusel või millele on antud tegevusluba seaduse lagen (1966:314) om kontinentalsockeln alusel.

Ühendkuningriik

 Iga litsentseeritud operaator (seaduse Coal Industry Act 1994 tähenduses)

 The Department of Enterprise, Trade and Investment (Northern Ireland)

 Isik, kes tegutseb maavarade otsimise litsentsi, kaevandamisrendi, kaevandamislitsentsi või kaevandamisloa alusel, nagu on määratletud seaduse Mineral Development Act (Northern Ireland) 1969 paragrahvi 57 lõikes 1.




IX LISA

MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUU TERMINALIVARUSTUSE VALDKONNA OSTJAD

Belgia

 Gemeentelijk Havenbedrijf van Antwerpen

 Havenbedrijf van Gent

 Maatschappij der Brugse Zeevaartinrichtigen

 Port autonome de Charleroi

 Port autonome de Namur

 Port autonome de Liège

 Port autonome du Centre et de l'Ouest

 Société régionale du Port de BruxellesGewestelijk Vennootschap van de Haven van Brussel

 Zeekanaal en Watergebonden Grondbeheer Vlaanderen

▼M4

Bulgaaria

 ДП “Пристанищна инфраструктура”

 Лицата, които по силата на специални или изключителни права осъществяват експлоатация на цяло или част от пристанище за обществен транспорт с национално значение, посочено в Приложение № 1 към чл.103а на Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България (обн., ДВ, бр.12/11.02.2000) (Bulgaaria Vabariigi mereruumi, siseveeteede ja sadamate seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 12/11.2.2000) artikli 103a 1. lisas loetletud ettevõtted, kes eri- või ainuõiguste alusel kasutavad sadamaid või osa nendest riikliku tähtsusega ühistranspordiks)

 

 “Пристанище Варна” ЕАД

 “Порт Балчик” АД

 “БМ Порт” АД

 “Пристанище Бургас” ЕАД

 “Пристанищен комплекс — Русе” ЕАД

 “Пристанищен комплекс — Лом” ЕАД

 “Пристанище Видин” ЕООД

 Лицата, които по силата на специални или изключителни права осъществяват експлоатация на цяло или част от пристанище за обществен транспорт с регионално значение, посочено в Приложение № 2 към чл.103а на Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България (обн., ДВ, бр.12/11.02.2000) (Bulgaaria Vabariigi mereruumi, siseveeteede ja sadamate seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 12/11.2.2000) artikli 103a 2. lisas loetletud ettevõtted, kes eri- või ainuõiguste alusel kasutavad sadamaid või osa nendest piirkondliku tähtsusega ühistranspordiks)

 

 “Фиш Порт” АД

 Кораборемонтен завод “Порт — Бургас” АД

 “Либърти металс груп” АД

 “Трансстрой — Бургас” АД

 “Одесос ПБМ” АД

 “Поддържане чистотата на морските води” АД

 “Поларис 8” ООД

 “Лесил” АД

 “Ромпетрол — България” АД

 “Булмаркет — ДМ” ООД

 “Свободна зона — Русе” ЕАД

 “Дунавски драгажен флот” — АД

 “Свилоза” АД

 “ТЕЦ Свилоза” АД

 НЕК ЕАД — клон “АЕЦ — Белене”

 “Нафтекс Петрол” ЕООД

 “Фериботен комплекс” АД

 “Дунавски драгажен флот Дуним” АД

 “Екопетролиум” ООД

 СО МАТ АД — клон Видин

 “Свободна зона — Видин” ЕАД

 “Дунавски драгажен флот Видин”

 “Дунав турс” АД.

▼B

Taani

 Sadamad, nagu on määratletud 28. mai 1999. aasta lov nr. 326 om havne §-s 1.

Saksamaa

 Täielikult või osaliselt kohalike omavalitsuste (Länder, Kreise, Gemeinden) omandis olevad meresadamad.

 Siseveesadamad, mille suhtes liidumaade Wassergesetze alusel kehtib Hafenordnung.

Kreeka

 “Οργανισμός Λιμένος Πειραιώς Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Π. Α.Ε.”), seaduse nr 2688/99 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Θεσσαλονίκης Aνώνυμη Εταιρία” (“Ο.Λ.Θ. Α.Ε.”), seaduse nr 2688/99 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Αλεξανδρούπολης Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Α. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Βόλου Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Β. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Ελευσίνας Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Ε. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Ηγουμενίτσας Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.ΗΓ. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Ηρακλείου Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Η. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Καβάλας Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Κ. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Κέρκυρας Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.ΚΕ. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Πατρών Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.ΠΑ. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel

 “Οργανισμός Λιμένος Λαυρίου Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Λ. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 “Οργανισμός Λιμένος Ραφήνας Ανώνυμη Εταιρεία” (“Ο.Λ.Ρ. Α.Ε.”), seaduse nr 2932/01 alusel.

 Teised sadamad, mis on reguleeritud presidendidekreediga nr 649/1977. (Εποπτεία, οργάνωση, λειτουργία και διοικητικός έλεγχος λιμένων).

Hispaania

 Ente público Puertos del Estado

 Autoridad Portuaria de Alicante

 Autoridad Portuaria de Almería – Motril

 Autoridad Portuaria de Avilés

 Autoridad Portuaria de la Bahía de Algeciras

 Autoridad Portuaria de la Bahía de Cádiz

 Autoridad Portuaria de Baleares

 Autoridad Portuaria de Barcelona

 Autoridad Portuaria de Bilbao

 Autoridad Portuaria de Cartagena

 Autoridad Portuaria de Castellón

 Autoridad Portuaria de Ceuta

 Autoridad Portuaria de Ferrol – San Cibrao

 Autoridad Portuaria de Gijón

 Autoridad Portuaria de Huelva

 Autoridad Portuaria de Las Palmas

 Autoridad Portuaria de Málaga

 Autoridad Portuaria de Marín y Ría de Pontevedra

 Autoridad Portuaria de Melilla

 Autoridad Portuaria de Pasajes

 Autoridad Portuaria de Santa Cruz de Tenerife

 Autoridad Portuaria de Santander

 Autoridad Portuaria de Sevilla

 Autoridad Portuaria de Tarragona

 Autoridad Portuaria de Valencia

 Autoridad Portuaria de Vigo

 Autoridad Portuaria de Villagarcía de Arousa

 Otras entidades Portuarias de las Comunidades Autónomas de Andalucía, Asturias, Baleares, Canarias, Cantabria, Cataluña, Galicia, Murcia, País Vasco y Valencia.

Prantsusmaa

 Port autonome de Paris, mis on moodustatud 24. oktoobri 1968. aasta seadusega loi no 68–917 relative au port autonome de Paris.

 Port autonome de Strasbourg, mis on moodustatud 20. mai 1923. aasta õigusaktiga convention entre l'État et la ville de Strasbourg relative à la construction du port rhénan de Strasbourg et à l'exécution de travaux d'extension de ce port, mis on kinnitatud 26. aprilli 1924. aasta seadusega.

 Ports autonomes, mis tegutsevad code des ports maritimes artiklite L 111-1 et seq. alusel.

 Ports non autonomes, mis tegutsevad code des ports maritimes artiklite R 121-1 et seq. alusel.

 Sadamad, mida haldavad piirkondlikud või departemanguomavalitsused või mis tegutsevad vastavalt kontsessioonile, mille piirkondlikud või departemanguomavalitsused on andnud 22. juuli 1983. aasta seaduse nr 83-663 artikli 6 alusel; see seadus täiendab 7. jaanuari 1983. aasta seadust loi no 83-8 relative à la répartition des compétences entre les communes, les départements et l'État.

  Voies navigables de France, riigiettevõte 29. detsembri 1990. aasta seaduse nr 90-1168 artikli 124 sätete alusel, muudetud.

Iirimaa

 Sadamad, mis tegutsevad Harbours Acts 1946 to 2000 alusel.

 Rosslare Harbour sadam, mis tegutseb Fishguard and Rosslare Railways and Harbours Act 1899 alusel.

Itaalia

 Riiklikud ja muud sadamad, mida haldab Capitaneria di Porto vastavalt 30. märtsi 1942. aasta kuninglikule dekreedile nr 327 Codice della navigazione.

 Autonoomsed sadamad (enti portuali), mis on rajatud 30. märtsi 1942. aasta kuningliku dekreedi nr 327 Codice della navigazione artiklis 19 sätestatud eriseaduste alusel.

Luksemburg

 Port de Mertert, mis on rajatud ja tegutseb 22. juuli 1963. aasta loi relative à l'aménagement et à l'exploitation d'un port fluvial sur la Moselle alusel, muudetud.

Madalmaad

 Ostjad meresadama- või siseveesadama või muu terminalivarustuse valdkonnas.

Austria

 Siseveesadamad, mis kuuluvad täielikult või osaliselt liidumaadele ja/või kogukondadele.

Portugal

  APDL – Administração dos Portos do Douro e Leixões, S.A., 3. novembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 335/98 alusel.

  APL – Administração do Porto de Lisboa, S.A., 3. novembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 336/98 alusel.

  APS – Administração do Porto de Sines, S.A., 3. novembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 337/98 alusel.

  APSS – Administração dos Portos de Setúbal e Sesimbra, S.A., 3. novembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 338/98 alusel.

  APA – Administração do Porto de Aveiro, S.A., 3. novembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 339/98 alusel.

  IPN – Instituto Portuário do Norte, 28. juuni 1999. aasta dekreetseaduse nr 242/99 alusel.

  ICP – Instituto Portuário do Centro, 28. juuni 1999. aasta dekreetseaduse nr 243/99 alusel.

  IPS – Instituto Portuário do Sul, 28. juuni 1999. aasta dekreetseaduse nr 244/99 alusel.

  IDN – Instituto da Navegabilidade do Douro, 3. juuni 1997. aasta dekreetseaduse nr 138-A/97 alusel.

▼M4

Rumeenia

 Compania Națională “Administrația Porturilor Maritime” SA Constanța

 Compania Națională “Administrația Canalelor Navigabile SA”

 Compania Națională de Radiocomunicații Navale “RADIONAV” SA

 Regia Autonomă “Administrația Fluvială a Dunării de Jos”

 Compania Națională “Administrația Porturilor Dunării Maritime”

 Compania Națională “Administrația Porturilor Dunării Fluviale” SA

 Agenția Română de Intervenții și Salvare Navală — ARISN

 Porturile: Sulina, Brăila, Zimnicea și Turnul-Măgurele.

▼B

Soome

 Sadamad, mis tegutsevad seaduse laki kunnallisista satamajärjestyksistä ja liikennemaksuistalagen om kommunala hamnanordningar och trafikavgifter (955/1976) alusel, ja sadamad, mis on rajatud seaduse laki yksityisistä yleisistä satamistalagen om privata allmänna hamnar (1156/1994) paragrahvi 3 alusel välja antud litsentsi alusel.

 Saimaan kanavan hoitokuntaFörvaltningsnämnden för Saima kanal

Rootsi

 Sadamad ja terminaliteenindus õigusaktide lagen (1983:293) om inrättande, utvidgning och avlysning av allmän farled och allmän hamn ja förordningen (1983:744) om trafiken på Göta kanal alusel.

Ühendkuningriik

 Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda mere- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste pakkumiseks mere- või siseveetranspordile.

 Sadamavalitsus seaduse Harbours Act 1964 paragrahvi 57 tähenduses.

 British Waterways Board

 Sadamavalitsus, nagu see on määratletud seaduse Harbours Act (Northern Ireland) 1970 paragrahvi 38 lõikes 1.




X LISA

LENNUVÄLJASEADMESTIKU VALDKONNA OSTJAD

Belgia

 Belgocontrol

 Brussels International Airport Company

 Luchthaven van Deurne

 Luchthaven van Oostende

 SA Brussels South Charleroi Airport

 SA Société de Développement et de Promotion de l'Aéroport de Bierset

▼M4

Bulgaaria

 Главна дирекция “Гражданска въздухоплавателна администрация” (Lennuameti peadirektoraat)

 ДП “Ръководство на въздушното движение”

 Летищни оператори на граждански летища за обществено ползване, определени от Министерския съвет в съответствие с чл.43, ал.3 на Закона на гражданското въздухоплаване (обн., ДВ, бр.94/1.12.1972) (Vastavalt tsivillennunduse seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 94/1.12.1972) artikli 43 lõikele 3 ministrite nõukogu määratud üldkasutatavate tsiviillennujaamade käitajad)

 

 “Летище София” ЕАД

 “Летище Варна” ЕАД

 “Летище Бургас” ЕАД

 “Летище Пловдив” ЕАД

 “Летище Русе” ЕООД

 “Летище Горна Оряховица” ЕАД.

▼B

Taani

 Lennuväljad, mis tegutsevad tegevusloa alusel, mis on välja antud seaduse lov om luftfart, vt 13. juuni 2001. aasta konsolideerimisseadus nr 543, § 55 lõike 1 alusel.

Saksamaa

 Lennuväljad, nagu need on määratletud 19. juuni 1964. aasta Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung, viimati muudetud 21. augustil 2002 artikli 38 lõike 2 punkti 1 sätetega.

Kreeka

  “Υπηρεσία Πολιτικής Αεροπορίας” (“ΥΠΑ”), mis tegutseb seadusandliku dekreedi nr 714/70 alusel, muudetud seadusega nr 1340/83; kompanii struktuur on määratud kindlaks presidendidekreediga 56/89, hiljem muudetud.

 Kompanii “Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών” Spatas tegutseb seadusandliku dekreedi nr 2338/95 Κύρωση Σύμβασης Ανάπτυξης του Νέου Διεθνούς Αεροδρομίου της Αθήνας στα Σπάτα, “ίδρυση της εταιρείας “Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών Α.Ε.” έγκριση περιβαλλοντικών όρων και άλλες διατάξεις”) alusel.

 “Φορείς Διαχείρισης”, vastavalt presidendidekreedile nr 158/02 “Ίδρυση, κατασκευή, εξοπλισμός, οργάνωση, διοίκηση, λειτουργία και εκμετάλλευση πολιτικών αερολιμένων από φυσικά πρόσωπα, νομικά πρόσωπα ιδιωτικού δικαίου και Οργανισμούς Τοπικής Αυτοδιοίκησης” (Kreeka Ametlik Teataja Α 137).

Hispaania

 Ente público Aeropuertos Españoles y Navegación Aérea (AENA).

Prantsusmaa

 Lennuväljad, mida haldavad riigile kuuluvad ettevõtted code de l'aviation civile artiklite L. 251-1, L. 260-1 ja L. 270-1 alusel.

 Lennuväljad, mis tegutsevad riigi antud kontsessiooni alusel vastavalt code de l'aviation civile artiklile R.223-2.

 Lennuväljad, mis tegutsevad arrêté préfectoral portant autorisation d'occupation temporaire alusel.

 Lennuväljad, mis on rajatud riigiasutuse poolt ja mida reguleeritakse code de l'aviation civile artiklis L. 221-1 toodud konventsiooniga.

Iirimaa

 Dublini, Corki ja Shannoni lennujaamad, mida haldab Aer RiantaIrish Airports.

 Lennuväljad, mis tegutsevad avaliku kasutuse litsentsi alusel, mis on välja antud Irish Aviation Authority Act 1993 alusel, muudetud seadusega Air Navigation and Transport (Amendment) Act 1998, ja kus lennukiga osutatakse graafiku alusel reisijate-, posti- või kaubaveoalaseid ühistransporditeenuseid.

Itaalia

 AAAVTAG.

 Eriseadustega moodustatud juhtimisüksused.

 Ettevõtted, mis haldavad lennuväljarajatisi vastavalt kontsessioonile, mis on antud 30. märtsi 1942. aasta kuningliku dekreedi nr 347, Codice della navigazione, artikli 694 alusel.

 R.A.I. Registro Aeronautico Italiano.

Luksemburg

 Aéroport du Findel.

Madalmaad

 Lennuväljad, mis tegutsevad Luchtvaartwet artikli 18 ja järgnevate artiklite alusel.

Austria

 Ettevõtted, mis on saanud tegevusloa lennuväljateenuste pakkumiseks seaduse Luftfahrtgesetz, BGBl. nr 253/1957 alusel, muudetud.

Portugal

  ANA - Aeroportos de Portugal, S.A., moodustatud 18. detsembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 404/98 alusel.

  NAV - Empresa Pública de Navegação Aérea de Portugal, E. P., moodustatud 18. detsembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 404/98 alusel.

  ANAM - Aeroportos e Navegação Aérea da Madeira, S. A., , moodustatud 11. detsembri 1991. aasta dekreetseaduse nr 453/91 alusel.

▼M4

Rumeenia

 Compania Națională “Aeroportul Internațional Henri Coandă București” — SA

 Societatea Națională “Aeroportul Internațional București — Băneasa” — SA

 Societatea Națională “Aeroportul Internațional Constanța” — SA

 Societatea Națională “Aeroportul Internațional Timișoara — Traian Vuia” — SA

 Regia Autonomă “Administrația Română a Serviciilor de Trafic Aerian — ROMATSA”

 Regia Autonomă “Autoritatea Aeronautică Civilă Română”

 Aeroporturile aflate în subordinea consiliilor locale:

 

 Regia Autonomă Aeroportul Arad

 Regia Autonomă Aeroportul Bacău

 Regia Autonomă Aeroportul Baia Mare

 Regia Autonomă Aeroportul Caransebeș

 Regia Autonomă Aeroportul Cluj-Napoca

 Regia Autonomă Aeroportul Craiova

 Regia Autonomă Aeroportul Iași

 Regia Autonomă Aeroportul Oradea

 Regia Autonomă Aeroportul Satu-Mare

 Regia Autonomă Aeroportul Sibiu

 Regia Autonomă Aeroportul Suceava

 Regia Autonomă Aeroportul Târgu Mureș

 Regia Autonomă Aeroportul Tulcea.

▼B

Soome

 Lennuväljad, mida haldab “IlmailulaitosLuftfartsverket” või munitsipaal- või riigiettevõte seaduse ilmailulakiluftfartslagen(281/1995) alusel

Rootsi

 Riigile kuuluvad ja riigi poolt hallatavad lennuväljad seaduse luftfartslagen (1957:297) alusel.

 Eraomandis olevad ja eraomanike hallatavad lennuväljad, mis tegutsevad tegevuslitsentsi alusel, kui see litsents vastab direktiivi artikli 2 lõike 3 kriteeriumidele.

Ühendkuningriik

 Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda lennuvälja- ja muude terminaliteenuste pakkumiseks õhutranspordifirmadele.

 Lennuväljaoperaator Airports Act 1986 tähenduses, kes haldab lennuvälja tolle seaduse IV osas toodud majanduslike eeskirjade alusel.

 Lennuväljaoperaator Airports Act 1986 tähenduses, kes haldab lennuvälja tolle seaduse IV osas toodud majanduslike eeskirjade alusel.

 Highland and Islands Airports Limited.

 Lennuväljaoperaator Airports (Northern Ireland) Order 1994 tähenduses.




XI LISA

ARTIKLI 30 LÕIKES 3 VIIDATUD ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE LOEND

A.   GAASI VÕI SOOJUSENERGIA TRANSPORTIMINE VÕI JAOTAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ( 33 )

B.   ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, ÜLEKANDMINE VÕI JAOTAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsember 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta, ( 34 )

C.   JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORTIMINE JA JAOTAMINE

D.   RAUDTEETEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

E.   LINNARONGI-, TRAMMI- TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

F.   POSTITEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsember 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ( 35 ),

G.   NAFTA VÕI GAASI LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994.a direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta ( 36 ),

H.   KIVISÖE VÕI MUUDE TAHKEKÜTUSTE LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE

I.   MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUU TERMINALIVARUSTUSE VALDKONNA OSTJAD

J.   LENNUVÄLJASEADMETE VALDKONNA OSTJAD




XII LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b TOODUD TEGEVUSTE LOEND ( 37 )



 (1)NACE

F JAGU

EHITUS

CPV kood

Jaotis

Rühm

Klass

Valdkond

Märkused

45

 
 

Ehitus

See osa hõlmab järgmist:

uute majade ehitamine ja ehitustööd, restaureerimine ja tavalised remonditööd

45000000

45.1

 

Ehitusplatside ettevalmistamine

 

45100000

45.11

Ehitiste lammutamine ja purustamine; pinnase eemaldamine

See klass hõlmab järgmist:

— hoonete ja muude konstruktsioonide lammutamine,

— ehitusplatside puhastamine,

— pinnase eemaldamine: kaevetööd, pinnase täitmine, ehitusplatsi tasandamine ja nivelleerimine, kraavikaevamine, aluskivimi eemaldamine, lõhketööd jne

— koha ettevalmistamine kaevandamiseks:

— 

kattekihi eemaldamine ja muud koha omaduste parandamiseks vajalikud ettevalmistustööd.

See klass hõlmab ka järgmist:

— ehitusplatsi kuivendamine,

— põllumajandus- ja metsamaade kuivendamine.

45110000

45.12

Kontroll-puurimine ja sondimine

See klass hõlmab järgmist:

— kontrollpuurimine, sondimine ja südamikuproovide võtmine ehituslikuks, geofüüsiliseks, geoloogiliseks jms otstarbeks.

Sellesse klassi ei kuulu:

— puuraukude puurimine nafta või gaasi tootmiseks, vt 11.20,

— veekaevude puurimine, vt 45.25,

— šahtide puurimine, vt 45.25,

— nafta- ja gaasiväljade otsimine, geofüüsilised, geoloogilised ja seismilised uuringud, vt. 74.20.

45120000

45.2

 

Ehitiste või nende osade ehitamine; tsiviilehitus

 

45200000

45.21

Üld- ja tsiviilehitustööd

See klass hõlmab järgmist:

iga tüüpi tsiviilehituslike rajatiste ehitamine

sillaehitus, sealhulgas maapinnalt kõrgemale

tasandile viidud maanteede ja viaduktide ning tunnelite ja metroode ehitus,

kaugtranspordi torujuhtmed, sideliinid ja elektriliinid,

torustike, side- ja elektriliinide ehitamine linnades,

kõrvalehitustööd linnades,

valmiskonstruktsioonide montaaž ja paigaldamine ehitusplatsil.

Sellesse klassi ei kuulu:

nafta ja gaasi kaevandamise abitööd, vt 11.20,

täielike ehitiste püstitamine omatoodetud mittebetoon-konstruktsioonidest, vt 20, 26 ja 28,

ehitustööd staadionide, ujulate, spordisaalide, tenniseväljakute, golfiväljakute ja muude spordiobjektide rajamisel, välja arvatud hoonete ehitamine, vt 45.23,

installatsioonitööd ehitistes, vt 45.3,

ehitiste viimistlustööd, vt 45.4,

arhitektuuri ja inseneriteaduse alane tegevus, vt 74.20,

ehitusprojektide juhtimine, vt 74.20.

45210000

45.22

Katusekonst-ruktsioonide ja katusekatte paigaldamine

See klass hõlmab järgmist:

katusekonstruktsioonide püstitamine,

katuste katmine,

veekindlaks tegemine.

45220000

45.23

Teede ehitamine, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine

See klass hõlmab järgmist:

maanteede, tänavate, teede ja teiste sõidu- ning jalakäijate teede ehitamine,

raudteede ehitamine,

lennuväljade maandumisradade ehitamine,

muud ehitustööd peale hoonete ehitamise staadionide, ujulate, spordisaalide, tenniseväljakute, golfiväljakute ja muude spordiobjektide rajamisel,

teekatte märgistustööd teedel ja autoparklates.

Sellesse klassi ei kuulu:

eelnev pinnase eemaldamine, vt 45.11.

45230000

45.24

Vesiehitus

See klass hõlmab järgmisi ehitustöid:

veeteede, sadamate ja jõeehitiste, jahisadamate, lüüside jne ehitamine,

tammide ja paisude ehitamine,

süvendustööd, veealused ehitustööd.

45240000

45.25

Muud eriehitustööd

See klass hõlmab järgmist:

mitmesuguste rajatiste ehitamisel tehtavad ühelaadsed eriehitustööd, milleks on vaja erioskusi või erivarustust:

vundamentide rajamine vaiade rammimisega,

veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide puurimine,

muult valmistajalt pärinevate teraskonstruktsioonide monteerimine,

painutatud terasest tarindid,

müüritööd,

tellingute ja töölavade püstitamine ja demonteerimine, tellingute ja töölavade rentimine,

korstnate ja tööstusahjude püstitamine.

Sellesse klassi ei kuulu:

ehitustellingute rentimine ilma nende püstitamise ja demonteerimiseta, vt 71.32.

45250000

45.3

 

Ehitistesse seadmete paigaldamine

 

45300000

45.31

Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldamine

See klass hõlmab järgmist:

paigaldamine majadesse ja muudesse rajatistesse.

elektrijuhtmete ja -seadmete,

telekommunikatsiooni-süsteemide,

elektriküttesüsteemide,

elanike televisiooniantennide,

tuletõrje häiresüsteemide,

turvahäiresüsteemide,

liftide ja eskalaatorite,

piksevarraste jne paigaldamine majadesse ja muudesse rajatistesse.

45310000

45.32

Isolatsiooni paigaldamine

See klass hõlmab järgmist:

soojus-, heli- või vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine majadesse ja muudesse rajatistesse.

Sellesse klassi ei kuulu:

veekindlaks tegemine, vt. 45.22.

45320000

45.33

Torustiku paigaldamine

See klass hõlmab järgmist:

paigaldamine majadesse ja muudesse rajatistesse.

veetorustike ja sanitaarseadmete,

gaasitorustike,

kütte-, ventilatsiooni-, külmutus- või õhu konditsioneerimise süsteemide,

sprinklerisüsteemide

Sellesse klassi ei kuulu:

elektriküttesüsteemide paigaldamine, vt 45.31.

45330000

45.34

Muud ehituslikud paigaldustööd

See klass hõlmab järgmist:

teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamine,

eespool liigitamata torustike ja süsteemide paigaldamine majadesse ja muudesse rajatistesse.

45340000

45.4

 

Ehitiste viimistlustööd

 

45400000

45.41

Krohvimine

See klass hõlmab järgmist:

majade ja muude rajatiste sise- ja väliskrohvimistööd koos krohvimattide või alusvõrkude paigaldamisega.

45410000

45.42

Puusepatööd

See klass hõlmab järgmist:

muult valmistajalt pärinevate puust jm materjalidest uste, akende, ukse- ja aknaraamide, sisseehitatud köögiseadmete, treppide, kauplusemööbli jms paigaldamine,

interjööri viimistluselementide nagu laed, puust seinakatted, teisaldatavad vaheseinad jms paigaldamine.

Sellesse klassi ei kuulu:

parketi jm puitpõrandakatte paigaldamine, vt 45.43.

45420000

45.43

Põranda- ja seinakatte paigaldamine

See klass hõlmab järgmist:

keraamiliste, betoonist või looduslikust kivist seinaplaatide või parketi,

puitparketi jm puitpõrandakatte, vaip- ja linoleumpõrandakatte, kummist ja plastmassist põrandakatte,

terratso-, marmor-, graniit- või kiltkivipõrandakatte või sarnase seinakatte paigaldamine

ja tapeetimine majades ning teistes rajatistes.

45430000

45.44

Värvimine ja klaasimine

See klass hõlmab järgmist:

majade sise- ja välisvärvimistööd,

tsiviilehitusrajatiste värvimine,

klaaside, peeglite jms paigaldamine.

Sellesse klassi ei kuulu:

akende paigaldamine, vt 45.42.

45440000

45.45

Muud ehitiste viimistlustööd

See klass hõlmab järgmist:

erabasseinide aurupuhastussüsteemide, liivajugatöötluse jms paigaldamine ehitiste välispinna puhastamiseks,

ehitiste muud eespool liigitamata viimistlustööd.

Sellesse klassi ei kuulu:

hoonete ja muude struktuuride interjööri puhastamine, vt 74.70.

45450000

45.5

 

Ehitus- ja lammutus-seadmete rentimine koos teenindava personaliga

 

45500000

45.50

Ehitus- ja lammutus-seadmete rentimine koos teenindava personaliga

Sellesse klassi ei kuulu:

ehitus- ja lammutusseadmete rentimine ilma teenindava personalita, vt 71.32.

45500000

(1)   Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1), viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1)




XIII LISA

HANKETEATES AVALDATAV TEAVE

A.   AVATUD MENETLUS

1.

Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

Vajadusel märkida, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping, vajadusel märkida, et tegemist on raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemiga).

Teenuse liik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.

Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul teatatakse võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osade ja/või kõikide nõutud kaupade kohta.

Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta;

c) ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja;

c) viide asjakohasele õigusnormile;

d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni;

e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.

Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus, ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.

a) Aadress, kust võib taotleda lepingudokumente ja täiendavaid dokumente;

b) vajadusel nende dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused.

10.

a) Pakkumiste või, dünaamilise hankesüsteemi sisseviimisel näidispakkumiste laekumise tähtaeg;

b) aadress, kuhu need tuleks saata;

c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.

a) Vajadusel pakkumiste avamisel osalema volitatud isikud;

b) avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

12.

Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

13.

Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

14.

Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

15.

Pakkumismenetluse võitnud ettevõtjale esitatavad majanduslikud ja tehnilised miinimumnõuded.

16.

Tähtaeg, mille jooksul pakkumine peab jõus olema.

17.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

18.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole toodud spetsifikatsioonides, siis tuuakse ära majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks kasutatavad kriteeriumid koos nende kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

19.

Vajadusel, märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

20.

Kaebusi läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle osakonna nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

21.

Teate väljasaatmise kuupäev.

22.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

23.

Muu asjassepuutuv teave.

B.   PIIRATUD MENETLUS

1.

Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping; vajadusel märge, et see on raamleping).

Teenuseliik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid).

Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.

Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa ja/või kõikide nõutud kaupade kohta.

Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta;

c) teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja;

c) viide asjakohasele õigusnormile;

d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni;

e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.

Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.

Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

10.

a) Osalemistaotluste laekumise tähtaeg;

b) aadress, kuhu need tuleks saata;

c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.

Pakkumiskutsete lähetamise lõppkuupäev.

12.

Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

13.

Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

14.

Teave ettevõtja olukorra ja minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma.

15.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või ei avaldata pakkumiskutses, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

16.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

17.

Vajadusel märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

18.

Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

19.

Teate väljasaatmise kuupäev.

20.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

21.

Muu asjassepuutuv teave.

C.   LÄBIRÄÄKIMISTEGA MENETLUS

1.

Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping; vajadusel märge, et see on raamleping).

Teenuseliik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid).

Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.

Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa ja/või kõikide nõutud kaupade kohta.

Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta;

c) ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul:

a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg;

b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja;

c) viide asjakohasele õigusnormile;

d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni;

e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.

Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus, ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.

Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

10.

a) Osalemistaotluste laekumise tähtaeg;

b) aadress, kuhu need tuleks saata;

c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.

Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

12.

Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

13.

Teave ettevõtja olukorra ja minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma.

14.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või neid ei avaldata kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

15.

Vajadusel ostja poolt juba välja valitud ettevõtjate nimed ja aadressid.

16.

Vajadusel eelnev(ad) Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev(ad).

17.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

18.

Vajadusel märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

19.

Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning, vajadusel, vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

20.

Teate väljasaatmise kuupäev.

21.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

22.

Muu asjassepuutuv teave.

D.   DÜNAAMILISE HANKESÜSTEEMI PUHUL KASUTATAV LIHTSUSTATUD HANKETEADE ( 38 )

1.

Ostja asukohamaa.

2.

Ostja nimi ja meiliaadress.

3.

Viide dünaamilise hankesüsteemi hanketeate avaldamisele.

4.

Meiliaadress, kust võib saada dünaamilise hankesüsteemi kohta käivaid lepingudokumente ja täiendavaid dokumente.

5.

Lepingu sisu: sõlmitava lepingu kirjeldus, milles tuuakse ära CPV-nomenklatuuri viitenumber (-numbrid), lepingus ettenähtud kogus või lepingu ulatus.

6.

Ajavahemik näidispakkumiste esitamiseks.




XIV LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES KVALIFITSEERIMISSÜSTEEMI OLEMASOLUST

1. Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Vajadusel märge, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3. Kvalifitseerimissüsteemi eesmärk (kaupade, teenuste või ehitustööde või nende liikide kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), mida kõnealuse süsteemi kaudu hangitakse).

4. Tingimused, mida ettevõtjad peavad täitma, et saada süsteemile vastav kvalifikatsioon, ja meetodid, millega iga tingimuse täitmist kontrollitakse. Kui nende tingimuste ja kontrollimeetodite kirjeldused on mahukad ja põhinevad dokumentidel, mis on huvitatud ettevõtjatele kättesaadavad, piisab põhiliste tingimuste ja meetodite kokkuvõttest ning viitest nimetatud dokumentidele.

5. Kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaeg ja selle pikendamise formaalsused.

6. Märge selle kohta, et teadet käsitletakse hankekuulutusena.

7. Aadress, kust saab täiendavat teavet ja dokumente kvalifitseerimissüsteemi kohta (kui see aadress erineb punktis 1 nimetatud aadressidest).

8. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

9. Kui on teada, siis artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või neid ei avaldata pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

10. Muu asjassepuutuv teave.




XV A LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE PERIOODILISES EELTEATES

I.   KOHUSTUSLIKULT ESITATAVAD ANDMED

1.

Ostja või täiendavat dokumentatsiooni andva talituse nimetus, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

a) Asjade hankelepingute puhul: tarnitava kauba või osutatavate teenuste liik (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid) ja kogus või maksumus.

b) ehitustööde hankelepingute puhul: osutatavate teenuste laad ja ulatus, ehitustööde põhiandmed või ehitustööde osade põhiandmed, lähtudes ehitustöödest (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid);

c) teenuste hankelepingute puhul: plaanitava riigihanke kogumaksumus igas XVI A lisas loetletud teenuseliigis (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

3.

Kuupäev, mil saadeti välja teade või teade selle teate avaldamisest ostjaprofiilis.

4.

Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

5.

Muu asjassepuutuv teave.

II.   ANDMED, MIS TULEB ESITADA, KUI TEADET KASUTATAKSE HANKEKUULUTUSENA VÕI KUI SELLE ALUSEL VÕIB LÜHENDADA PAKKUMISTE VASTUVÕTMISE TÄHTAEGU

6.

Märge selle kohta, et huvitatud tarnijad peavad ostjale teatama oma huvist lepingu või lepingute suhtes.

7.

Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõiveprogrammide kontekstis.

8.

Tähtaeg, mille jooksul võetakse vastu taotlusi kutse saamiseks teha pakkumine või alustada läbirääkimisi.

9.

Tarnitavate kaupade liik ja kogus või ehitustööde üldine laad või teenuseliik XVII A lisa tähenduses ja kirjeldus, märkides ära, kas kavandatakse raamlepinguid, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja eeldatav aeg nende võimaluste kasutamiseks ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul ka järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg.

10.

Märkida, kas tegemist on ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombinatsiooniga.

11.

Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus ning võimaluse korral alguskuupäev.

12.

Aadress, kuhu asjast huvitatud ettevõtjad peavad oma huvist kirjalikult teatama.

Huvi kinnitavate teadete vastuvõtmise tähtaeg.

Keel või keeled, milles on lubatud esitada kandidatuure või pakkumisi.

13.

Tarnijatele seatud majanduslikud ja tehnilised tingimused ning neilt nõutavad tehnilised ja finantstagatised.

14.

a) Lepingu või lepingute sõlmimise menetluste ettenähtud alguskuupäev (kui see on teada).

b) menetluse liik (piiratud menetlus või läbirääkimistega menetlus);

c) konsultatsiooniga seotud dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused.

15.

Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

16.

Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või vajadusel selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

17.

Kui on teada, siis artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või kui neid ei avaldata artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses kinnitada oma huvitatust, pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.




XV B LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES PERIOODILISE EELTEATE AVALDAMISE KOHTA OSTJAPROFIILIS, MIDA EI KASUTATA HANKEKUULUTUSENA

1. Ostja asukohamaa.

2. Ostja nimi.

3. “Ostjaprofiili” Interneti-aadress (URL).

4. CPV-nomenklatuuri viitenumber või -numbrid.




XVI LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE LEPINGU SÕLMIMISE TEATES

I.   Teave avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas ( 39 )

1. Ostja nimi ja aadress.

2. Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping ja nomenklatuuri viitenumber või -numbrid; vajadusel märkida, kas tegemist on raamlepinguga).

3. Vähemalt kokkuvõtlik märge toodete, ehitustööde või teenuste liigi ja koguse kohta.

4. 

a) Hankekuulutuse vorm (märge kvalifitseerimissüsteemi olemasolu, perioodilise eelteate, pakkumiskutse kohta);

b) teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev;

c) lepingute puhul, mis sõlmitakse eelneva hankekuulutuse avaldamiseta, viide vastavalt artikli 40 lõikele 3 või artiklile 32.

5. Pakkumismenetlus (avatud, piiratud või läbirääkimistega menetlus).

6. Saadud pakkumiste arv.

7. Lepingu sõlmimise kuupäev.

8. Artikli 40 lõike 3 punktis j nimetatud soodusostude eest makstud hind.

9. Ettevõtja nimi ja aadress või ettevõtjate nimed ja aadressid.

10. Vajadusel märkida, kas lepingu suhtes on sõlmitud või võib sõlmida allhankelepinguid.

11. Lepingu sõlmimisel makstud hind või arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumine.

12. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni ja faksi numbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

13. Vabatahtlik teave:

 lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega,

 lepingu sõlmimise kriteeriumid.

II.   Teave, mis pole mõeldud avaldamiseks

14. Sõlmitud lepingute arv (kui lepingud sõlmiti mitme tarnijaga).

15. Iga sõlmitud lepingu maksumus.

16. Toote või teenuse päritolumaa (pärit EMÜst või väljastpoolt ühendust, viimasel juhul kolmandate riikide kaupa rühmitatuna).

17. Millist lepingu sõlmimise kriteeriumi kasutati (majanduslikult kõige soodsam pakkumine; madalaim hind)?

18. Kas leping sõlmiti pakkujaga, kes esitas variandi vastavalt artikli 36 lõikele 1?

19. Kas oli pakkumisi, mis jäeti arvesse võtmata vastavalt artiklile 57 põhjusel, et nende hinnad olid ebaharilikult madalad?

20. Ostja teate edastamise kuupäev.

21. XVII B lisas loetletud teenustega seotud lepingute puhul ostja nõusolek teate avaldamiseks (artikli 43 lõige 4).




XVII A LISA ( 40 )

TEENUSED ARTIKLI 31 TÄHENDUSES



Kategooria nr

Valdkond

CPC viitenumber (1)

CPV viitenumber

1

Hooldus- ja remonditeenused

6112, 6122, 633, 886

50100000 kuni 50982000

(välja arvatud 50310000 kuni 50324200 ja 50116510-9, 50190000-3, 50229000-6, 50243000-0)

2

Maismaatransporditeenused, (2) sealhulgas soomusautotransporditeenused, ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu

712 (välja arvatud 71235),7512, 87304

60112000-6 kuni 60129300-1

(välja arvatud 60121000 kuni 60121600, 60122200-1, 60122230-0),

ja alates 64120000-3 kuni 64121200-2

3

Õhutransporditeenused: reisijate ja kaupade, kuid mitte posti vedamine lennukiga

73 (välja arvatud 7321)

62100000-3 kuni 62300000-5

(välja arvatud 62121000-6, 62221000-7)

4

Posti vedu maismaatranspordiga (2) ja õhutranspordiga

71235, 7321

60122200-1, 60122230-0

62121000-6, 62221000-7

5

Telekommunikatsiooniteenused

752

64200000-8 kuni 64228200-2,

72318000-7,

ja 72530000-9 kuni 72532000-3

6

Finantsteenused:

a)  kindlustusteenused

b)  pangandus- ja investeerimisteenused (3)

välja arvatud 81, 812, 814

66100000-1 kuni 66430000-3 ja

67110000-1 kuni 67262000-1 (3)

7

Arvuti- ja seonduvad teenused

84

50300000-8 kuni 50324200-4,

72100000-6 kuni 72591000-4

(välja arvatud 72318000-7 ja alates 72530000-9 kuni 72532000-3)

8

Uurimis- ja arendusteenused (4)

85

73000000-2 kuni 73300000-5

(välja arvatud 73200000-4, 73210000-7, 7322000-0)

9

Majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

862

74121000-3 kuni 74121250-0

10

Turu-uuringu- ja arvamusküsitlusteenused

864

74130000-9 kuni 74133000-0 ja

74423100-1, 74423110-4

11

Juhtimiskonsultatsiooni (5)-ja muud sarnased teenused

865, 866

73200000-4 kuni 73220000-0,

74140000-2 kuni 74150000-5

(välja arvatud 74142200-8), ja

74420000-9, 74421000-6,

74423000-0, 74423200-2,

74423210-5, 74871000-5,

93620000-0

12

Arhitekti-, inseneri- ja integreeritud inseneriteenused, linnaplaneerimise ja maastikukujunduse teenused, seonduvad teaduslik-tehnilise konsulteerimise teenused, tehniliste katsetuste ja analüüsiteenused

867

74200000-1 kuni 74276400-8 ja

74310000-5 kuni 74323100-0 ja 74874000-6

13

Reklaamiteenused

871

74400000-3 kuni 74422000-3

(välja arvatud 74420000-9 ja 74421000-6)

14

Hoonete puhastuse ja varahalduse teenused

874, 82201 kuni 82206

70300000-4 kuni 70340000-6 ja

74710000-9 kuni 74760000-4

15

Kirjastamis- ja trükiteenused, teenustasu eest või lepingulisel alusel

88442

78000000-7 kuni 78400000-1

16

Kanalisatsiooni- ja prügiveoteenused, sanitaarteenused jms

94

90100000-8 kuni 90320000-6 ja

50190000-3 , 50229000-6,

50243000-0

(1)   CPC nomenklatuur (esialgne versioon), mida kasutati direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

(2)   Välja arvatud raudteetransporditeenused, mida hõlmab 18. kategooria.

(3)   Välja arvatud finantsteenused, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide väljaandmise, müügi, ostu või ülekandega, ja keskpanga teenused. Välja on jäetud ka teenused, mille kaudu omandatakse või renditakse mis tahes rahaliste vahendite eest maad, olemasolevaid ehitisi või muud kinnisvara või mis puudutavad viimastega seotud õigusi; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenused, mida osutatakse samaaegselt mis tahes vormis omandamise või rentimise lepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist.

(4)   Välja arvatud muud uurimis- ja arendusteenused peale selliste, mille tulemusi kasutab üksnes ostja omaenda tegevuses ja tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täielikult ostja.

(5)   Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.




XVII B LISA

TEENUSED ARTIKLI 32 TÄHENDUSES



Kategooria nr

Valdkond

CPC viitenumber

CPV viitenumber

17

Hotelli- ja restoraniteenused

64

55000000-0 kuni 55524000-9 ja

93400000-2 kuni 93411000-2

18

Raudteetransporditeenused

711

60111000-9 ja

60121000-2 kuni 60121600-8

19

Veetransporditeenused

72

61000000-5 kuni 61530000-9 ja

63370000-3 kuni 63372000-7

20

Transpordi tugi- ja abiteenused

74

62400000-6, 62440000-8,

62441000-5, 62450000-1,

63000000-9 kuni 63600000-5

(välja arvatud 63370000-3, 63371000-0)

63372000-7 ja

74322000-2, 93610000-7

21

Õigusalased teenused

861

74110000-3 kuni 74114000-1

22

Personalivaliku ja -värbamise teenused (1)

872

74500000-4 kuni 74540000-6

(välja arvatud 74511000-4) ja

95000000-2 kuni 95140000-5

23

Juurdlus- ja turvateenused, välja arvatud soomusautotransporditeenused

873 (välja arvatud 87304)

74600000-5 kuni 74620000-1

24

Haridus- ja kutseharidusteenused

92

80100000-5 kuni 80430000-7

25

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

93

74511000-4 ja

85000000-9 kuni 85323000-9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2)

26

Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused

96

74875000-3 kuni 74875200-5 ja

92000000-1 kuni 92622000-7

(välja arvatud 92230000-2)

27

Muud teenused

 
 

(1)   Välja arvatud töölepingud.




XVIII LISA

IDEEKONKURSI TEATES AVALDATAV TEAVE

1. Ostja ning täiendavat dokumentatsiooni andva talituse nimetus, aadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Projekti kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

3. Konkursi laad: avatud või piiratud.

4. Avatud konkursi korral: projektide vastuvõtmise tähtaeg.

5. Piiratud konkursi korral:

a) kavandatav osalejate arv või ligikaudne arv;

b) vajadusel valitud osalejate nimed;

c) osalejate valimise kriteeriumid;

d) osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg;

6. Vajadusel märge selle kohta, kas osaleda võib üksnes konkreetse kutseala esindaja.

7. Projektide hindamisel kasutatavad kriteeriumid.

8. Valitud žüriiliikmete nimed, kui see on asjakohane.

9. Märge selle kohta, kas žürii otsus on ostjale kohustuslik.

10. Preemiate arv ja preemiasumma, kui see on asjakohane.

11. Vajadusel märge kõikidele osalejatele maksete tegemise üksikasjade kohta.

12. Märge selle kohta, kas auhinnasaajail lubatakse sõlmida täiendavaid lepinguid.

13. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

14. Kutse väljasaatmise kuupäev.

15. Kutse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

16. Muu asjassepuutuv teave.




XIX LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES IDEEKONKURSI TULEMUSTE KOHTA

1. Telliva asutuse nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Projekti kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

3. Osalejate üldarv.

4. Välismaalastest osalejate arv.

5. Konkursi võitja(d).

6. Vajadusel auhind või auhinnad.

7. Muu teave.

8. Viide konkursi kutsele.

9. Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

10. Kutse väljasaatmise kuupäev.

11. Kutse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.




XX LISA

AVALDAMIST PUUDUTAV TEAVE

1.   Teadete avaldamine

a)  ►M2  Ostjad peavad saatma artiklites 41, 42, 43 ja 63 osutatud teated Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud menetlusele komisjoni vastuvõetud rakenduseeskirjadega kehtestatud vormis. ◄ Artikli 41 lõikes 1 viidatud perioodilised eelteated, mis avaldatakse ostjaprofiilis, nagu on kirjeldatud lõike 2 punktis b, peavad samuti kasutama seda vormi, nagu ka teade sellise avaldamise puhul.

b) Artiklites 41, 42, 43 ja 63 viidatud teated tuleb avaldada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse või ostjate poolt, kui artikli 41 lõike 1 järgi on ostjaprofiilis avaldatud perioodiline eelteade.

Lisaks sellele võib telliv asutus avaldada selle teabe Internetis ostjaprofiilis, nagu on viidatud lõike 2 punktis b.

c) Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus annab tellivatele asutustele artikli 44 lõikes 7 viidatud kinnituse.

2.   Täiendava või lisateabe avaldamine

a) Ostjail soovitatakse Internetis täielikul kujul avaldada spetsifikatsioonid ja lisadokumendid;

b) Ostjaprofiilis võivad olla ära toodud artikli 41 lõikes 1 viidatud perioodilised eelteated, teave käigus olevate pakkumiskutsete kohta, kavandatavad hanked, sõlmitud lepingud, tühistatud menetlused ja iga muu üldine teave, nagu kontaktisik, telefoni- ja faksinumber, postiaadress ja meiliaadress.

3.   Teadete elektroonilisel edastamisel kasutatav vorm ja edastamise kord

Teadete elektroonilise edastamise vormi ja korra võib leida Interneti-aadressilhttp://simap.eu.int.




XXI LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. 

a)  Tehniline kirjeldus tähendab teenuste või asjade hankelepingute puhul spetsifikatsiooni dokumendis, mis määratleb toote või teenuse nõutavad jooned, nagu kvaliteet, keskkonnaohutuse näitajad, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, toote kasutamine, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele esitatavad nõuded, mis puudutavad nime, mille all seda müüakse, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsetamismeetodeid, pakendamist, markeeringut ja etikette, kasutajajuhendeid, tootmisprotsesse ja -meetodeid ning vastavuse määramise kriteeriume;

b) Ehitustööde hankelepingu puhul tähendab tehniline kirjeldus kõiki tehnilisi eeskirju, mis on toodud pakkumisdokumentides, millega määratletakse materjali, toote või tarne nõutavad parameetrid, nii et need lubavad materjali, toodet või tarnet kirjeldada viisil, mis vastab kasutusotstarbele, milleks ostja seda vajab. Nende parameetrite hulgas on keskkonnaohutuse näitajad, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas kvaliteedi tagamise kord, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid, pakendamine, märgistus ja etiketid, kasutajajuhendid, tootmisprotsessid ja -meetodid. Need hõlmavad ka ehitustööde projekteerimise ja kalkuleerimise eeskirju, ehitustööde katsetamise, kontrollimise ja vastuvõtmise tingimusi, ehitusmeetodeid või -tehnikat ning kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida ostja võib üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha;

2.  Standard tähendab tunnustatud standardimisorgani poolt korduvaks või pidevaks kasutuseks kinnitatud tehnilist kirjeldust, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest kategooriatest:

rahvusvaheline standard : rahvusvahelise standardiorganisatsiooni kinnitatud standard, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks;

Euroopa standard : Euroopa standardiorganisatsiooni kinnitatud standard, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks;

riiklik standard : riigi standardiorganisatsiooni kinnitatud standard, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks.

3.  Euroopa tehniline kinnitus tähendab toote kasutamiskõlblikkusele antud positiivset tehnilist hinnangut, mille aluseks on kinnipidamine ehitustööde olulistest nõuetest, toote enda omaduste ja toote kasutamise määratletud tingimuste vastavus nõuetele. Euroopa tehnilise kinnituse annab liikmesriigi määratud asutus;

4.  Ühine tehniline kirjeldus – liikmesriikide poolt tunnustatud korras sätestatud tehniline kirjeldus, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

5.  Tehniline etalon – Euroopa standardimisorganite iga toode peale ametlike standardite, mis on välja lastud turuvajaduste muutumist arvestavas korras.




XXII LISA

ARTIKLIS 45 TOODUD TÄHTAEGADE KOONDTABEL



Avatud menetlus

Tähtaeg pakkumiste vastuvõtmiseks perioodilise eelteateta menetlusel

Tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 7 esimesele alalõikele

Toime lõike 7 teisele alalõikele

52

45

47

40

Puudub

Puudub

Perioodilise eelteate avaldamisega

A: Üldine tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 7 esimesele alalõikele

Toime lõike 7 teisele alalõikele

36

29

31

24

Puudub

Puudub

B: Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 7 esimesele alalõikele

Toime lõike 7 teisele alalõikele

22

15

17

10

10-päevane tähtaeg pikendatakse 15 päevani

17-päevane tähtaeg pikendatakse 22 päevani



Piiratud ja läbirääkimistega menetlus

Osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg:

Üldine tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

37

30

Ei rakendata

Ei rakendata

Puudub

Ei rakendata

Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

22

15

Ei rakendata

Ei rakendata

Puudub

Ei rakendata

Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

15

8

Ei rakendata

Ei rakendata

8-päevane tähtaeg pikendatakse 15 päevani

Ei rakendata

Tähtaeg pakkumiste vastuvõtmiseks

A: Üldine tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

24

Ei rakendata

19

Ei rakendata

Ei rakendata

Puudub

B: Miinimum -tähtaeg

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

10

Ei rakendata

5

Ei rakendata

Ei rakendata

5-päevane tähtaeg pikendatakse 10 päevani

C: Tähtaeg määratud kokkuleppel

Teate elektrooniline edastamine

Lepingu-dokumendid elektrooniliselt kättesaadavad

Elektrooniline edastamine pluss elektroonilised lepingu-dokumendid

Toime lõike 8 esimesele alalõikele

Toime lõike 8 teisele alalõikele

 

Ei rakendata

Ei rakendata

Ei rakendata

Ei rakendata

Ei rakendata




XXIII LISA

ARTIKLI 59 LÕIKES 4 VIIDATUD RAHVUSVAHELISE TÖÖÕIGUSE SÄTTED

 Konventsioon nr 87 – Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon;

 Konventsioon nr 98 – Organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon

 Konventsioon nr 29 – Sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon;

 Konventsioon nr 105 – Sunniviisilise töö kaotamise konventsioon;

 Konventsioon 138 – Vanuse alampiiri konventsioon;

 Konventsioon 111 – Diskrimineerimisevastane (tööhõives ja töökohtadel) konventsioon;

 Konventsioon nr 100 – Võrdväärse töö eest mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise konventsioon;

 Konventsioon nr 182 – Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon.




XXIV LISA

PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE, KVALIFIKATSIOONITAOTLUSTE JA KONKURSSIDEL PLAANIDE NING PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS MÕELDUD SEADMETELE ESITATAVAD NÕUDED

Pakkumiste, osalemistaotluste, kvalifikatsioonitaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmed tagavad tehniliste vahendite ja sobivate menetlusviiside rakendamisel vähemalt järgmist:

a) pakkumiste, osalemistaotluste ja kvalifikatsioonitaotluste ning plaanide ja projektide edastamisega seotud elektroonilised allkirjad vastavad direktiivi 1999/93/EÜ ( 41 ) alusel vastu võetud riiklikele õigusnormidele;

b) pakkumiste, osalemistaotluste ja kvalifikatsioonitaotluste saamise ning plaanide ja projektide esitamise aega on võimalik täpselt kindlaks määrata;

c) on võimalik mõistlikult tagada, et enne kehtestatud tähtaja möödumist ei ole kellelgi juurdepääsu andmetele, mis on neid nõudeid täites edastatud;

d) kui sellist juurdepääsukeeldu on rikutud, siis on võimalik mõistlikult tagada, et see rikkumine on selgesti tuvastatav;

e) ainult volitatud isikud saavad kehtestada või muuta saadud andmete avamise kuupäevi;

f) kvalifitseerimismenetluse, lepingu sõlmimise menetluse või konkursi eri staadiumide jooksul on kõigile andmetele või osale neist võimalik juurde pääseda ainult volitatud isikute üheaegse tegutsemisega;

g) volitatud isikute üheaegne tegutsemine võimaldab juurdepääsu üleantud andmetele alles pärast kehtestatud kuupäeva;

h) neid nõudeid täites on saadud ja avatud andmetele võimalik juurde pääseda ainult isikuil, keda on volitatud nendega tutvuma.




XXV LISA

ÜLEVÕTMIS- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD



Direktiiv

Ülevõtmistähtajad

Kohaldamistähtajad

93/38/EMÜ(EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84)

1.7.1994

Hispaanias: 1.1.1997;

Kreekas ja Portugalis: 1.1.1998

98/4/EÜ (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1)

16.2.1999

Kreekas ja Portugalis: 16.2.2000




XXVI LISA

VASTAVUSTABEL ( 42 )



Käesolev direktiiv

Direktiiv 93/38/EMÜ

 

Artikkel 1 lõige 1

Artikkel 1 lõike 1 esimene lause

 

Artikkel 1 lõige 2 punkt a

Artikkel 1 lõige 4 esimene lause

kohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt b esimene lause

Artikkel 1 lõige 4 punkt b esimene lause

muudetud

Artikkel 1 lõige 2 punkt b teine lause

Artikkel 14 lõige 10 teine lause

kohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt c esimene lõik

Artikkel 1 lõige 4 punkt

akohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt c teine lõik

 

uus

Artikkel 1 lõige 2 punkt d esimene lõik

Artikkel 1 lõige 4 punkt c esimene osa

kohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt d teine lõik

Artikkel 1 lõige 4 teine lõikk

ohandatud

Artikkel 1 lõige 2 punkt d kolmas lõik

 

uus

Artikkel 1 lõige 3 punkt a

 

uus

Artikkel 1 lõige 3 punkt b

 

uus

Artikkel 1 lõige 4

Artikkel 1 lõige 5

kohandatud

Artikkel 1 lõige 5

 

uus

Artikkel 1 lõige 6

 

uus

Artikkel 1 lõige 7 esimene lõik

Artikkel 1 lõige 6 lõpp

muudetud

Artikkel 1 lõige 7 teine lõik

 

uus

Artikkel 1 lõige 7 kolmas lõik

Artikkel 1 lõige 6 esimene lause

kohandatud

Artikkel 1 lõige 8

 

uus

Artikkel 1 lõige 9 punktd a–c

Artikkel 1 lõige 7

kohandatud

Artikkel 1 lõige 9 punkt d

Artikkel 1 lõige 16

kohandatud

Artikkel 1 lõige 10

 

uus

Artikkel 1 lõige 11

 

uus

Artikkel 1 lõige 12

 

uus

 

Artikkel 1 lõiged 14 ja 15

välja jäetud

Artikkel 2 lõige 1 punkt a

Artikkel 1 lõige 1

 

Artikkel 2 lõige 1 punkt b

Artikkel 1 lõige 2

 

Artikkel 2 lõige 2

Artikkel 2 lõige 1

kohandatud

Artikkel 2 lõige 3

Artikkel 2 lõige 3

muudetud

Artikkel 3 lõige 1

Artikkel 2 lõige 2 punkt a alapunkt iii

kohandatud

Artikkel 3 lõige 2

Artikkel 2 lõige 5 punkt b

kohandatud

Artikkel 3 lõige 3

Artikkel 2 lõige 2 punkt a alapunkt ii

kohandatud

Artikkel 3 lõige 4

Artikkel 2 lõige 5 punkt a

kohandatud

Artikkel 4 lõige 1

Artikkel 2 lõige 2 punkt a alapunkt i

kohandatud

Artikkel 4 lõige 2

Artikkel 6 lõige 2

kohandatud

Artikkel 4 lõige 3

Artikkel 2 lõige 5 punkt a

kohandatud

Artikkel 5 lõige 1

Artikkel 2 lõige 2 punkt c

muudetud

Artikkel 5 lõige 2

Artikkel 2 lõige 4

muudetud

Artikkel 6

 

uus

Artikkel 7

Artikkel 2 lõige 2 punkt b

 
 

Artikkel 2 lõige 2 punkt d

välja jäetud

Artikkel 8

Artikkel 2 lõige 6

muudetud

Artikkel 9

 

uus

Artikkel 10

Artikkel 4 lõige 2

muudetud

Artikkel 11 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 33 lõige 2

 

Artikkel 11 lõige 1 teine lõik

Artikkel 33 lõige 3

muudetud

Artikkel 11 lõige 2

Artikkel 33 lõige 1

muudetud

Artikkel 12

Artikkel 42a

 

Artikkel 13 lõige 1

Artikkel 4 lõige 3

 

Artikkel 13 lõige 2

Artikkel 4 lõige 4

muudetud

Artikkel 14

Artikkel 5

 

Artikkel 15

 

uus

Artikkel 16

Artikkel 14 lõige 1

muudetud

Artikkel 17 lõige 1

Artikkel 14 lõiged 2 ja 6

muudetud

Artikkel 17 lõige 2

Artikkel 14 lõige 13

kohandatud

Artikkel 17 lõige 3

Artikkel 14 lõige 9

muudetud

Artikkel 17 lõige 4

Artikkel 14 lõige 11

kohandatud

Artikkel 17 lõige 5

Artikkel 14 lõige 12

kohandatud

Artikkel 17 lõige 6 punkt a esimene lõik

Artikkel 14 lõige 10 kolmas lause

muudetud

Artikkel 17 lõige 6 punkt a teine lõik

Artikkel 14 lõige 10 teine lõik teine lause

kohandatud

Artikkel 17 lõige 6 punkt a kolmas lõik

Artikkel 14 lõige 10 teine lõik kolmas lause

muudetud

Artikkel 17 lõige 6 punkt b esimene lõik

Artikkel 14 lõige 10 teine lõik esimene lause

muudetud

Artikkel 17 lõige 6 punkt b teine lõik

Artikkel 14 lõige 10 teise lõik teine lause

kohandatud

Artikkel 17 lõige 6 punkt b kolmas lõik

 

uus

Artikkel 17 lõige 7

Artikkel 14 lõige 7

muudetud

Artikkel 17 lõige 8

Artikkel 14 lõige 8

 

Artikkel 17 lõige 9

Artikkel 14 lõige 4

muudetud

Artikkel 17 lõige 10

Artikkel 14 lõige 3

muudetud

Artikkel 17 lõige 11

Artikkel 14 lõige 5

 

Artikkel 18

 

uus

Artikkel 19

Artikkel 7

 

Artikkel 20

Artikkel 6 lõiked 1 ja 3

kohandatud

Artikkel 21

Artikkel 10

 

Artikkel 22 punkt a

Artikkel 12, 1

muudetud

Artikkel 22 punkt b

Artikkel 12, 2

 

Artikkel 22 punkt c

Artikkel 12, 3

 

Artikkel 23 lõige 1

Artikkel 1 lõige 3

 

Artikkel 23 lõige 2

Artikkel 13 lõige 1 esimene lõik, punktd a ja b

muudetud

Artikkel 23 lõige 3 esimene lõik punkt a

Artikkel 13 lõige 1 esimene lõik, lõpp

muudetud

Artikkel 23 esimene lõik, punktd b ja c

 

uus

Artikkel 23 lõige 3 teine lõik

 

uus

Artikkel 23 lõige 3 kolmas lõik

Artikkel 13 lõige 1 teine lõik

muudetud

Artikkel 23 lõige 4 punkt a

Artikkel 13 lõige 1 esimene lõik, punkt b

muudetud

Artikkel 23 lõige 4 punkt b

 

uus

Artikkel 23 lõige 4, lõpp

 

uus

Artikkel 23 lõige 5

Artikkel 13 lõige 2

muudetud

Artikkel 24 punkt a

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt i

 

Artikkel 24 punkt b

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt iii

 

Artikkel 24 punkt c

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt iv

muudetud

Artikkel 24 punkt d

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt v

 

Artikkel 24 punkt e

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt vi

 
 

Artikkel 1 lõige 4 punkt c alapunkt ii ja XVI A lisa allmärkus 2

välja jäetud

Artikkel 25

Artikkel 11

muudetud

Artikkel 26 punkt a

Artikkel 9 lõige 1 punkt a

kohandatud

Artikkel 26 punkt b

Artikkel 9 lõige 1 punkt b

kohandatud

 

Artikkel 9 lõige 2

välja jäetud

 

Artikkel 3 lõige 1

välja jäetud

Artikkel 27

Artikkel 3 lõige 2

muudetud

 

Artikkel 3 lõiged 3–5

välja jäetud

Artikkel 28

 

uus

Artikkel 29

 

uus

Artikkel 30

 

uus

 

Artikkel 8

välja jäetud

Artikkel 31

Artikkel 15

kohandatud

Artikkel 32

Artikkel 16

 

Artikkel 33

Artikkel 17

 

Artikkel 34

Artikkel 18 ja Artikkel 34 lõige 4

muudetud

Artikkel 35

Artikkel 19

kohandatud

Artikkel 36 lõige 1

Artikkel 34 lõige 3

muudetud

Artikkel 36 lõige 2

 

uus

Artikkel 37

Artikkel 27

muudetud

Artikkel 38

 

uus

Artikkel 39 lõige 1

Artikkel 29 lõige 1

muudetud

Artikkel 39 lõige 2

Artikkel 29 lõige 2

 

Artikkel 40 lõige 1

Artikkel 4 lõige 1

 

Artikkel 40 lõiged 2 ja 3

Artikkel 20 lõiged 1 ja 2

 

Artikkel 41 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 22 lõige 1

muudetud

Artikkel 41 lõige 1 teine kuni kuues lõik

 

uus

Artikkel 41 lõige 2

Artikkel 22 lõige 4

 

Artikkel 41 lõige 3

Artikkel 30 lõige 9

kohandatud

Artikkel 42 lõige 1

Artikkel 21 lõige 1

 

Artikkel 42 lõige 2

 

uus

Artikkel 42 lõige 2 punktd a ja b

Artikkel 21 lõige 2 punktd a ja b

kohandatud

Artikkel 42 lõige 2 punkt c esimene lause

Artikkel 22 lõige 3 esimene lause

 

Artikkel 42 lõige 2 punkt c teine lause

Artikkel 22 lõige 3 teine lause

 

Artikkel 43 lõige 1

Artikkel 24 lõige 1

muudetud

Artikkel 43 lõige 2

Artikkel 24 lõige 2

kohandatud

Artikkel 43 lõige 3

Artikkel 24 lõige 3 esimene kuni kolmas lause

kohandatud

Artikkel 43 lõige 4

Artikkel 24 lõige 3 neljas lause

kohandatud

Artikkel 43 lõige 5

Artikkel 24 lõige 4

kohandatud

Artikkel 44 lõige 1

 

uus

Artikkel 44 lõige 2

 

uus

Artikkel 44 lõige 3 esimene lõik

 

uus

Artikkel 44 lõige 3 teise lõik esimene lause

Artikkel 25 lõige 3 esimene lause

muudetud

Artikkel 44 lõige 3 teise lõik teine lause

Artikkel 25 lõige 3 teine lause

kohandatud

Artikkel 44 lõige 4 esimene lõik

Artikkel 25 lõige 2

muudetud

Artikkel 44 lõige 4 teine lõik

Artikkel 25 lõige 4

 

Artikkel 44 lõige 5

Artikkel 25 lõige 5

muudetud

Artikkel 44 lõige 6

Artikkel 25 lõige 1

 

Artikkel 44 lõige 7

 

uus

Artikkel 44 lõige 8

 

uus

 

Artikkel 25 lõige 3 kolmas lause

välja jäetud

Artikkel 45 lõige 1

 

uus

Artikkel 45 lõige 2

Artikkel 26 lõige 1 esimene lõik esimene lause

 

Artikkel 45 lõige 3

Artikkel 26 lõige 2

kohandatud

Artikkel 45 lõige 4

Artikkel 26 lõige 1 teine ja kolmas lause

kohandatud

Artikkel 45 lõiged 5–8

 

uus

Artikkel 45 lõige 9

Artikkel 28 lõige 3

muudetud

Artikkel 45 lõige 10

 

uus

Artikkel 46 lõige 1

Artikkel 28 lõige 1

muudetud

Artikkel 46 lõige 2

Artikkel 28 lõige 2

muudetud

Artikkel 47 lõige 1 esimene lause

Artikkel 28 lõige 4 esimene lause

 

Artikkel 47 lõige 1 teine lause esimene taane

 

uus

Artikkel 47 lõige 1 teine lause teine taane

Artikkel 28 lõige 4 teine lause

muudetud

Artikkel 47 lõige 2

 

uus

Artikkel 47 lõige 3

Artikkel 28 lõige 2

muudetud

Artikkel 47 lõige 4 punktd a–d

Artikkel 28 lõige 4 punktd a–d ja f

kohandatud

 

Artikkel 28 lõige 4 punkt f

välja jäetud

Artikkel 47 lõige 4 punkt e

Artikkel 28 lõige 4 punkt e

muudetud

Artikkel 47 lõige 4 punkt f

 

uus

Artikkel 47 lõige 5 punktd a–h

Artikkel 21 lõige 2 punkt c

kohandatud

Artikkel 47 lõige 3 punkt i

 

uus

Artikkel 48 lõige 1

Artikkel 28 lõige 6 esimene ja teine lause ja esimene taane

muudetud

Artikkel 48 lõige 2

 

uus

Artikkel 48 lõige 3

Artikkel 28 lõige 6 teine ja neljas taane

muudetud

Artikkel 48 lõige 4

 

uus

Artikkel 48 lõige 5

 

uus

Artikkel 48 lõige 6

Artikkel 28 lõige 5

muudetud

Artikkel 49 lõige 1

Artikkel 41 lõige 3

muudetud

Artikkel 49 lõige 2 esimene lõik

Artikkel 41 lõige 4 esimene lõik

muudetud

Artikkel 49 lõige 2 teine lõik

Artikkel 41 lõige 2 teine lõik

kohandatud

Artikkel 49 lõige 3

Artikkel 30 lõige 4

 

Artikkel 49 lõige 4

Artikkel 30 lõige 6

muudetud

Artikkel 49 lõige 5

Artikkel 30 lõige 8

muudetud

Artikkel 50 lõige 1

Artikkel 41 lõige 1

muudetud

Artikkel 50 lõige 2

Artikkel 41 lõige 2

 

Artikkel 51

 

uus

Artikkel 52 lõige 1

Artikkel 30 lõige 5

muudetud

Artikkel 52 lõige 2

Artikkel 32

muudetud

Artikkel 52 lõige 3

 

uus

Artikkel 53 lõige 1

Artikkel 30 lõige 1

 

Artikkel 53 lõige 2

Artikkel 30 lõige 2

muudetud

Artikkel 53 lõige 3

 

uus

Artikkel 53 lõige 4

 

uus

Artikkel 53 lõige 5

 

uus

Artikkel 53 lõige 6

Artikkel 30 lõige 3

 

Artikkel 53 lõige 7

Artikkel 30 lõige 7

 

Artikkel 53 lõige 8

 

uus

Artikkel 53 lõige 9

Artikkel 21 lõige 3

 
 

Artikkel 21 lõige 5

välja jäetud

Artikkel 54 lõige 1

 

uus

Artikkel 54 lõige 2

Artikkel 31 lõige 1

 

Artikkel 54 lõige 3

Artikkel 31 lõige 3

kohandatud

Artikkel 54 lõige 4 esimene lõik

Artikkel 31 lõige 2

kohandatud

Artikkel 54 lõige 4 teine lõik

 

uus

Artikkel 54 lõige 5

 

uus

Artikkel 54 lõige 6

 
 

Artikkel 55 lõige 1

Artikkel 34 lõige 1

 

Artikkel 55 lõige 2

Artikkel 34 lõige 2

muudetud

 

Artikkel 35 lõiged 1 ja 2

välja jäetud

Artikkel 56

 

uus

Artikkel 57 lõiged 1 ja 2

Artikkel 34 lõige 5 esimene ja teine lõik

muudetud

Artikkel 57 lõige 3

Artikkel 34 lõige 5 kolmas lõik

muudetud

Artikkel 58 lõiged 1 ja 2

Artikkel 36 lõiged 1 ja 2

 

Artikkel 58 lõige 3

Artikkel 36 lõiged 3 ja 4

kohandatud

Artikkel 58 lõiged 4 ja 5

Artikkel 36 lõiged 5 ja 6

 

Artikkel 59 lõiged 1, 2, 3, 5 ja 6

Artikkel 37

kohandatud

Artikkel 59 lõige 4

 

uus

Artikkel 60 lõige 1

Artikkel 23 lõige 3

 

Artikkel 60 lõige 2

Artikkel 23 lõige 4

 

Artikkel 61 lõiged 1 ja 2

Artikkel 23 lõiged 1 ja 2

muudetud

Artikkel 62 lõige 1

Artikkel 6 lõige 1, artikkel 12

muudetud

Artikkel 62 lõige 2

 

uus

Artikkel 63 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 21 lõige 4

muudetud

Artikkel 63 lõige 1 teine lõik

Artikkel 24 lõige 1 ja lõige 2 teine lause

kohandatud

Artikkel 63 lõige 2

Artikkel 25

muudetud

Artikkel 64

 

uus

Artikkel 65 lõige 1

Artikkel 4 lõige 1

kohandatud

Artikkel 65 lõige 2

Artikkel 23 lõige 5

 

Artikkel 65 lõige 3

Artikkel 23 lõige 6 esimene lõik

 

Artikkel 66

Artikkel 23 lõige 6 teine lõik

muudetud

Artikkel 67

Artikkel 42

muudetud

 

Artikkel 39

välja jäetud

Artikkel 68 lõige 1

Artikkel 40 lõige 5

muudetud

Artikkel 68 lõige 2

 

uus

Artikkel 68 lõige 3

 

uus

Artikkel 69 lõige 1 esimene lõik

Artikkel 14 lõige 15 esimene lause

muudetud

Artikkel 69 lõige 1 teine lõik

Artikkel 14 lõige 15 teine lause

muudetud

Artikkel 69 lõige 2 esimene lõik

 

uus

Artikkel 69 lõige 2 teine lõik

Artikkel 14 lõige 14 esimene ja teine lause

muudetud

Artikkel 69 lõige 3

Artikkel 14 lõige 14 kolmas lause ja lõige 15 kolmas lause

kohandatud

Artikkel 70 lõige 1 punkt a

Artikkel 40 lõige 1

muudetud

Artikkel 70 lõige 1 punkt b

Artikkel 40 lõige 2

kohandatud

Artikkel 70 lõige 1 punkt c

Artikkel 40 lõige 3

muudetud

Artikkel 70 lõige 1 punkt d

Artikkel 40 lõige 3

muudetud

Artikkel 70 lõige 1 punkt e

 

uus

Artikkel 70 lõige 1 punktd f, g ja h

 

uus

Artikkel 70 lõige 1 punkt i

Artikkel 40 lõige 2 ja Artikkel 42 lõige 2

kohandatud

Artikkel 70 lõige 1 punkt j

Artikkel 14 lõige 16

kohandatud

 

Artikkel 40 lõige 4

välja jäetud

 

Artikkel 43 ja artikkel 44

välja jäetud

Artikkel 71

 

uus

Artikkel 72

 

uus

I lisa

III lisa

kohandatud

II lisa

II lisa

kohandatud

III lisa

I lisa

kohandatud

IV lisa

VI lisa

kohandatud

V lisa

VII lisa

kohandatud

VI lisa

 

uus

VII lisa

IV lisa

kohandatud

VIII lisa

V lisa

kohandatud

IX lisa

IX lisa

kohandatud

X lisa

VIII lisa

kohandatud

XI lisa

 

uus

XII lisa

XI lisa

kohandatud

XIII lisa, A–C

XII lisa

muudetud

XIII lisa, D

 

uus

XIV lisa

XIII lisa

muudetud

XV A lisa

XIV lisa

muudetud

XV B lisa

 

uus

XVI lisa

XV lisa

muudetud

XVII A lisa

XVI A lisa

muudetud

XVII B lisa

XVI B lisa

kohandatud

XVIII ja XIX lisa

XVII ja XVIII lisa

muudetud

XX lisa punkt 1 alapunkt a

 

uus

XX lisa punkt 1 alapunkt b

Artikkel 25 lõige 2

muudetud

XX lisa punkt 1 alapunkt c

 

uus

XX lisa punktd 2 ja 3

 

uus

XXI lisa punkt 1

Artikkel 1 lõige 8

muudetud

XXI lisa punkt 2 esimene lause

Artikkel 1 lõige 9

kohandatud

XXI lisa punkt 2 esimene taane

 

uus

XXI lisa punkt 2 teine taane

Artikkel 1 lõige 10

muudetud

XXI lisa punkt 2 kolmas taane

 

uus

XXI lisa punkt 3

Artikkel 1 lõige 12

muudetud

XXI lisa punkt 4

Artikkel 1 lõige 11

 
 

Artikkel 1 lõige 13

välja jäetud

XXII lisa

 

uus

XXIII lisa

 
 

XXIV lisa

 

uus

XXV lisa

 

uus

XXVI lisa

 

uus



( 1 ) EÜT C 29E, 30.1.2001, lk 112 ja EÜT C 203E, 27.8.2002, lk 183.

( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 1.

( 3 ) EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.

( 4 ) Euroopa Parlamendi arvamus, 17. jaanuar 2002 (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 64), nõukogu ühine seisukoht, 20. märts 2003 (ELT C 147 E, 24.6.2003, lk 137) ja Euroopa Parlamendi seisukoht, 2. juuli 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004.aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004.aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

( 6 ) EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

( 7 ) EÜT L 374, 31.12.1987, lk 9. Määrust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 8 ) EÜT C 156, 3.6.1999, lk 3.

( 9 ) EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 94/22/EÜ (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3).

( 10 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

( 11 ) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

( 12 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 13 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

( 14 ) EÜT L 316, 17.12.1993, lk 41.

( 15 ) EÜT L 156, 13.6.1997, lk 55.

( 16 ) EÜT L 68, 12.3.2002, lk 31.

( 17 ) ELT L 16, 23.1.2004, lk 57.

( 18 ) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

( 19 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 20 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

( 22 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

( 23 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

( 24 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

( 25 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 26 ) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

( 27 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).

( 28 ) Toimetaja märkus: Direktiivi pealkirja on muudetud, et võtta arvesse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12. Esialgne viide oli asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktile g.

( 29 ) EÜT L 129, 27.5.1993, lk 25.

( 30 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

( 31 ) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

( 32 ) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14. Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga (EÜT 241, 29.8.1994, lk 228).

( 33 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1.

( 34 ) EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

( 35 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ (EÜT L 176, 5.7.2002, lk 21).

( 36 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

( 37 ) Tõlgenduserinevuste ilmnemisel CPV ja NACE vahel rakendatakse NACE nomenklatuuri.

( 38 ) Süsteemiga liitumise lubamiseks, et saada hiljem osaleda pakkumisel konkreetse lepingu sõlmimiseks.

( 39 ) Punktides 6, 9 ja 11 nimetatud teavet käsitletakse avaldamisele mittekuuluva teabena, kui ostja leiab, et selle avaldamine võib kahjustada tundlikke ärihuve.

( 40 ) Tõlgenduserinevuste ilmnemisel CPV ja CPC vahel rakendatakse CPC nomenklatuuri.

( 41 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

( 42 ) “Kohandatud” näitab, et sõnastust on muudetud, kuid tühistatud direktiivi teksti mõtet ei ole muudetud. Tühistatud direktiivi sätete mõtte muutmist märgib sõna “muudetud”.