konsolideeritud TEKST: 32004D0002 — ET

Artikkel 1

Mõisted

1.1.

Käesolev kodukord täiendab Euroopa Liidu toimimise lepingut ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja. Ilma et see mõjutaks artikli 1.2 sätteid, kasutatakse käesoleva kodukorra mõisteid aluslepingu ja põhikirja tähenduses.

1.2.

Mõisteid „osalev” liikmesriik, „riiklik pädev asutus” ja „riiklik määratud asutus” kasutatakse nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) ( 2 ) tähenduses.

I PEATÜKK

NÕUKOGU

Artikkel 2

Nõukogu koosolekute aeg ja koht

2.1.

Oma koosoleku toimumisaja üle otsustab nõukogu presidendi ettepanekul. Nõukogu koosolekute toimumise põhimõte on regulaarsus ja ajakava järgimine, mille ta määrab piisava ajavaruga enne iga kalendriaasta algust.

2.2.

President kutsub nõukogu koosoleku kokku juhul, kui koosoleku taotluse on esitanud vähemalt kolm nõukogu liiget.

2.3.

President võib nõukogu koosoleku kokku kutsuda, kui ta peab seda vajalikuks.

2.4.

Nõukogu koosolekud toimuvad tavaliselt EKP ruumides.

2.5.

►M6 Koosolekuid võib pidada ka videoside vahendusel, välja arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm panga presidenti. ◄

Artikkel 3

Nõukogu koosolekutel osalemine

3.1.

►M6 Nõukogu koosolekutel osalemine on piiratud nõukogu liikmete, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni liikmega, välja arvatud käesolevaga sätestatud erandid. ◄

3.2.

Üldjuhul võib iga keskpanga presidendiga kaasas olla üks isik.

3.3.

Juhul kui keskpanga president ei saa osaleda, võib ta kirjalikult määrata asendaja, ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist. Vastav kirjalik teade saadetakse presidendile õigeaegselt enne koosolekut. Vastava asendajaga võib üldjuhul kaasas olla üks isik.

3.4.

President määrab EKP personali hulgast sekretäri. Sekretär aitab juhatusel nõukogu koosoleku ette valmistada ja koostab selle protokolli.

3.5.

Juhul kui nõukogu peab kohaseks, võib ta kutsuda oma koosolekutel osalema ka muid isikuid.

▼M1

Artikkel 3a

Rotatsioonisüsteem

Nõukogu liikmed jagatakse rühmadesse vastavalt põhikirja artikli 10.2 esimeses ja teises taandes sätestatule.

Nõukogu liikmed järjestatakse igas rühmas ELi tava kohaselt vastavalt riikide keskpankade nimekirjale, mis on koostatud liikmesriikide keeltes riiginimede tähestikulise järjekorra alusel. Hääleõiguste rotatsioon igas rühmas toimub selle järjestuse alusel. Rotatsioon algab juhuslikust kohast nimekirjas.

Hääleõiguste rotatsioon toimub igas rühmas kord kuus, rotatsioonisüsteemi rakendamise esimese kuu esimesest päevast alates.

Esimeses rühmas on igal ühekuulisel perioodil roteeruvate hääleõiguste arvuks üks; teises ja kolmandas rühmas on igal ühekuulisel perioodil roteeruvate hääleõiguste arv võrdne rühma määratud liikmete arvu ja rühmale antud hääleõiguste arvu vahega, millest lahutatakse kaks.

Iga kord, kui rühmade koosseisu põhikirja artikli 10.2 viienda taande alusel kohandatakse, jätkub hääleõiguste rotatsioon igas rühmas lõikes 2 viidatud nimekirja alusel. Alates kuupäevast, mil nõukogu liikmete arv ületab 22, algab rotatsioon kolmandas rühmas juhuslikust kohast nimekirjas. Nõukogu võib otsustada rotatsiooni järjekorda teises ja kolmandas rühmas muuta, et vältida olukorda, kus teatavatel nõukogu liikmetel puudub aasta samadel perioodidel alati hääleõigus.

EKP avaldab nõukogu hääleõiguslike liikmete nimekirja eelnevalt EKP veebilehel.

Iga liikmesriigi keskpanga osa rahaloomeasutuste bilansi agregeeritud kogumahus arvutatakse kuu keskmiste andmete aasta keskmisena viimasel kalendriaastal, mille andmed on kättesaadavad. Iga kord, kui sisemajanduse koguprodukti turuhindades kohandatakse vastavalt põhikirja artiklile 29.3, või kui riigist saab liikmesriik ning riigi keskpangast Euroopa Keskpankade Süsteemi osa, arvutatakse euro kasutusele võtnud liikmesriikide rahaloomeasutuste bilansi agregeeritud kogumaht ümber viimase kättesaadavate andmetega kalendriaasta andmete põhjal.

Artikkel 4

Hääletamine

4.1.

►M1 Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on kahest kolmandikust hääleõiguslikest liikmetest koosnev kvoorum. ◄ Kui kvoorumit ei ole, võib president kokku kutsuda erakorralise istungi, kus võib otsuseid vastu võtta ilma kvoorumit arvestamata.

4.2.

Nõukogu hääletab presidendi taotlusel. President algatab hääletusmenetluse ka nõukogu mis tahes liikme taotlusel.

4.3.

Põhikirja artikli 41.2 kohaselt ei takista hääletamisest hoidumine nõukogu otsuste vastu võtmist.

4.4.

Juhul kui nõukogu liige ei saa hääletada pikema aja jooksul (s.o rohkem kui üks kuu), võib ta määrata nõukogu asendusliikme.

4.5.

Kooskõlas põhikirja artikliga 10.3 võib keskpanga presidendi poolt määratud asendaja osa võtta arvestuslikust hääletamisest, kui keskpanga president ei saa hääletada põhikirja artiklitel 28, 29, 30, 32, 33 ja 51 põhinevate otsuste üle.

4.6.

President võib algatada salajase hääletamise, kui seda nõuab vähemalt kolm nõukogu liiget. Juhul kui ettepanek otsuse kohta põhikirja artiklite 11.1, 11.3 või 11.4 alusel puudutab nõukogu liikmeid isiklikult, toimub salajane hääletus. Asjaomased nõukogu liikmed sel juhul hääletamises ei osale.

4.7.

►M3 Kui artiklis 4.8 ei ole sätestatud teisiti, võib otsuseid vastu võtta ka kirjalikus menetluses, välja arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm nõukogu liiget. Kirjalikus menetluses on nõutav järgmine: i) igal nõukogu liikmel peab üldjuhul olema arutluseks vähemalt viis tööpäeva; ii) iga nõukogu liige (või tema asendaja kooskõlas artikliga 4.4) annab otsese või vaikimisi heakskiidu ja iii) mis tahes vastav otsus tuleb kajastada järgmise nõukogu koosoleku protokollis. Kirjalikus menetluses vastu võetavad otsused kinnitatakse nõukogu liikmete poolt, kes on otsuse vastuvõtmise hetkel hääleõiguslikud. ◄

▼M3

4.8.

Artiklite 13g kuni 13 i ulatuses võib otsuseid vastu võtta ka kirjalikus menetluses, välja arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt viis nõukogu liiget. Kirjalikus menetluses peab igal EKP nõukogu liikmel olema vähemalt viis või artikli 13h puhul kaks tööpäeva kaalumiseks.

4.9.

Nõukogu liige (või tema asendaja kooskõlas artikliga 4.4) võib mis tahes kirjalikus menetluses sõnaselgelt volitada muud isikut allkirjastama tema poolt isiklikult heaks kiidetud hääle või sisulise märkuse.

Artikkel 5

Nõukogu koosolekute korraldus

5.1.

Nõukogu võtab iga koosoleku jaoks vastu päevakorra. Juhatus koostab päevakorra eelnõu ja saadab selle koos seonduvate dokumentidega nõukogu liikmetele ja teistele volitatud osavõtjatele vähemalt kaheksa päeva enne vastavat koosolekut, välja arvatud eriolukordades, mil juhatus tegutseb vastavalt asjaoludele. Presidendi või mis tahes muu nõukogu liikme ettepanekul võib nõukogu otsustada päevakorra eelnõus punkte kustutada või lisada. ►M1 Päevakorra punkti võib kustutada nõukogu vähemalt kolme hääleõigusliku liikme taotlusel, kui seonduvaid dokumente ei esitatud nõukogu liikmetele õigel ajal. ◄

5.2.

►M6 Nõukogu toimingute protokoll kinnitatakse järgmisel koosolekul (vajaduse korral varem kirjalikus menetluses) nõukogu liikmete poolt, kes olid protokollis viidatud koosolekul hääleõiguslikud, ja sellele kirjutab tõendamiseks alla president või nõukogu sekretär. ◄

5.3.

Nõukogu võib kehtestada siseeeskirjad otsuste vastuvõtmiseks eriolukordades.

Artikkel 5a

EKP nõukogu liikmete tegevusjuhend

5a.1.

EKP nõukogu võtab oma liikmetele järgimiseks vastu ja ajakohastab tegevusjuhendi, mis avaldatakse EKP veebilehel.

5a.2.

Iga keskpanga president peab tagama, et temaga kaasas olevad isikud artikli 3.2 tähenduses ja asendajad artikli 3.3 tähenduses allkirjastavad deklaratsiooni tegevusjuhendi järgimise kohta enne EKP nõukogu koosolekutel osalemist.

II PEATÜKK

JUHATUS

Artikkel 6

Juhatuse koosolekute aeg ja koht

6.1.

Koosolekute aja otsustab juhatus presidendi ettepanekul.

6.2.

President võib juhatuse koosoleku kokku kutsuda igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 7

Hääletamine

7.1.

Kooskõlas põhikirja artikliga 11.5 peab juhatuse hääletamiseks olema kahest kolmandikust liikmetest koosnev kvoorum. Kui kvoorumit ei ole, võib president kokku kutsuda erakorralise istungi, kus võib otsuseid vastu võtta ilma kvoorumit arvestamata.

7.2.

Otsuseid võib vastu võtta ka kirjalikus menetluses, välja arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt kaks juhatuse liiget.

7.3.

Põhikirja artiklite 11.1, 11.3 või 11.4 alusel vastu võetavate otsustega isiklikult puudutatud juhatuse liikmed hääletuses ei osale.

Artikkel 8

Juhatuse koosolekute korraldus

Juhatus otsustab oma koosolekute korralduse.

III PEATÜKK

EUROOPA KESKPANGA STRUKTUUR

Artikkel 9

Eurosüsteemi/EKPSi komiteed

9.1.

Komiteed asutab ja lõpetab EKP nõukogu. Need aitavad kaasa EKP otsuseid tegevate organite töös ja annavad aru nõukogule juhatuse kaudu.

9.2.

Krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega seotud poliitika kohta annavad komiteed, kes aitavad kaasa EKP töös seoses EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega, aru järelevalvenõukogule ja kohastel juhtudel EKP nõukogule. Järelevalvenõukogu paneb aseesimehele kohustuse anda ettenähtud korras selle tegevuse kohta aru EKP nõukogule EKP juhatuse kaudu.

9.3.

Komiteed koosnevad kuni kahest liikmest igast eurosüsteemi RKPst ja EKPst, kelle määrab vastava keskpanga president ja EKP juhatus.

9.4.

Kui komiteed aitavad kaasa EKP otsuseid tegevate organite töös seoses EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega, peavad nad kaasama igast liikmesriigist ühe liikme keskpangast ja ühe liikme riiklikust pädevast asutusest, kelle nimetab ametisse vastava keskpanga president pärast riikliku pädeva asutusega konsulteerimist, kui riiklik pädev asutus ei ole keskpank.

9.5.

EKP nõukogu kehtestab komitee volitused ja määrab nende eesistujad. Eesistuja on üldjuhul EKP personali liige. Nii nõukogul kui ka juhatusel on õigus nõuda komiteedelt eritemaatilisi uurimistöid. EKP annab komiteedele sekretariaadi abi.

9.6.

Iga eurosüsteemivälise liikmesriigi keskpank võib komitee koosolekutel osalemiseks määrata samuti kuni kaks personali liiget, kui käsitletav asi kuulub EKP üldnõukogu pädevusvaldkonda ning kui komitee eesistuja ja EKP juhatus peavad seda asjakohaseks.

9.7.

Kui komitee eesistuja ja EKP juhatus peavad asjakohaseks, võib komitee koosolekutel osalema kutsuda ka teiste liidu institutsioonide ja organite esindajaid ja mis tahes kolmandaid isikuid.

Artikkel 9a

Nõukogu võib vastu võtta otsuse konkreetse nõustamisülesandega sihtkomitee loomiseks.

Artikkel 9b

Auditikomitee

Selleks et tugevdada olemasolevat sise- ja väliskontrolli ning veelgi tugevdada EKP ja eurosüsteemi juhtimist, asutab EKP nõukogu auditikomitee ning sätestab selle pädevuse ja koosseisu.

Artikkel 10

Sisekorraldus

10.1.

Pärast nõukoguga konsulteerimist võtab juhatus vastu otsuse EKP tööüksuste arvu, nimetuste ja vastava pädevuse osas. Vastav otsus avaldatakse.

10.2.

Kõiki EKP tööüksusi juhib juhatus. Juhatus otsustab EKP tööüksuste kontekstis oma liikmete individuaalse vastutuse üle ja teavitab sellest nõukogu, üldnõukogu ja EKP personali. Kõik vastavad otsused võetakse vastu ainult kõikide juhatuse liikmete kohalolekul ja need ei tohi olla vastuolus presidendi häälega.

Artikkel 11

EKP personal

11.1.

Igat EKP personali liiget teavitatakse tema kohast EKP struktuuris, tema aruandlusalluvusest ja ametialasest vastutusest.

11.2.

Juhatus võtab vastu korralduslikud reeglid (edaspidi “haldusringkirjad”), mis on EKP personali jaoks siduvad, ilma et see piiraks põhikirja artiklite 36 ja 47 kohaldamist.

11.3.

Juhiste andmiseks EKP personali liikmetele ja juhatuse liikmetele võtab EKP juhatus vastu ja ajakohastab tegevusjuhendi ning avaldab selle EKP veebilehel.

IV PEATÜKK

ÜLDNÕUKOGU KAASAMINE EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEMI ÜLESANNETESSE

Artikkel 12

Nõukogu ja üldnõukogu vahekord

12.1.

EKP üldnõukogule tuleb anda võimalus tähelepanekute esitamiseks enne järgmise vastu võtmist nõukogu poolt:

—

arvamused põhikirja artiklite 4 ja 25.1 alusel,

—

soovitused statistika valdkonnas põhikirja artikli 42 alusel,

—

aastaaruanne,

—

raamatupidamiseeskirjade ja toimingute aruandluse standardimise normid,

—

meetmed põhikirja artikli 29 kohaldamiseks,

—

EKP personali töölepingutingimused,

—

EKP arvamuse vastu võtmine asutamislepingu artikli 123 lõike 5 alusel või seoses õigusaktide vastuvõtmisega erandi tühistamise korral ettevalmistuse kontekstis tagasivõtmatuks vahetuskursi fikseerimiseks.

12.2.

Juhul kui üldnõukogult taotletakse tähelepanekute esitamist käesoleva artikli esimese lõike alusel, tuleb talle anda selleks mõistlik ajavahemik, mis ei või olla vähem kui kümme tööpäeva. Eriolukorras, mida tuleb taotluses põhjendada, võib seda ajavahemikku lühendada viiele tööpäevale. Presidendi otsusel võib kasutada kirjalikku menetlust.

12.3.

Nõukogu poolt vastu võetud otsustest teatab president üldnõukogule kooskõlas põhikirja artikliga 47.4.

Artikkel 13

Juhatuse ja üldnõukogu vahekord

13.1.

EKP üldnõukogule tuleb anda võimalus tähelepanekute esitamiseks enne, kui juhatus:

—

rakendab nõukogu õigusakte, mille korral on üldnõukogu kaastöö nõutav kooskõlas artikliga 12.1 eespool,

—

võtab vastu õigusakte, arvestades nõukogu poolt delegeeritud pädevust kooskõlas põhikirja artikliga 12.1, mille jaoks on kooskõlas käesoleva korra artikliga 12.1 vajalik üldnõukogu kaastöö.

13.2.

IVa PEATÜKK

JÄRELEVALVEÜLESANDED

Artikkel 13a

Järelevalvenõukogu

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 1 alusel asutatakse järelevalvenõukogu EKP siseorganina, mis hakkab tegelema EKP-le pandud krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalve ülesannete kavandamise ja täitmisega (edaspidi „järelevalveülesanded”). Järelevalvenõukogu ülesanded ei mõjuta EKP otsuseid tegevate organite pädevust.

Artikkel 13b

Järelevalvenõukogu koosseis

13b.1.

Järelevalvenõukogu moodustavad esimees, aseesimees, neli EKP esindajat ja üks esindaja iga osaleva liikmesriigi riiklikust pädevast asutusest. Kõik järelevalvenõukogu liikmed tegutsevad liidu kui terviku huvides.

13b.2.

Kui osaleva liikmesriigi riiklik pädev asutus ei ole keskpank, võib järelevalvenõukogu vastav liige tuua esindaja oma liikmesriigi keskpangast. Hääletamisel loetakse ühe liikmesriigi esindajaid üheks liikmeks.

13b.3.

Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist võtab EKP nõukogu vastu järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamise ettepaneku, mis esitatakse Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks.

13b.4.

Järelevalvenõukogu esimehe töölepingutingimused, eelkõige tema palk, pension ja sotsiaalkindlustustagatised, määratakse lepingus EKPga ja selle kinnitab EKP nõukogu.

13b.5.

►M6 Järelevalvenõukogu aseesimehe ametiaeg on viis aastat ning seda võib pikendada kooskõlas lõikes 3 sätestatud ametisse nimetamise korraga. Ametiaega ei pikendata siiski kauemaks kui kestavad tema volitused EKP juhatuse liikmena. ◄

13b.6.

EKP nõukogu määrab juhatuse ettepanekul järelevalvenõukogusse neli EKP esindajat, kes ei täida vahetult rahapoliitikaga seotud ülesandeid.

Artikkel 13c

Hääletamine määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 7 alusel

Otsuse eelnõu vastu võtmiseks määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 7, Euroopa Liidu lepingu artikli 16, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 ja protokolli (nr 36) „Üleminekusätete kohta” alusel kohaldatakse järgmisi reegleid:

▼M6 —————

▼M6

ii)

Otsused loetakse vastu võetuks, kui poolt hääletab vähemalt 55 % järelevalvenõukogu liikmetest, kes esindab vähemalt 65 % kogurahvastikust. Blokeeriv vähemus peab hõlmama vähemalt järelevalvenõukogu liikmete miinimumarvu, kes esindab 35 % kogurahvastikust, pluss üks liige; selle puudumisel loetakse saavutatuks kvalifitseeriv häälteenamus.

▼M6 —————

iv)

Iga EKP nõukogu poolt ametisse nimetatud nelja EKP esindaja kaal võrdub osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste esindajate mediaankaaluga, mis arvutatakse lisas sätestatud meetodi alusel.

Esimehe ja aseesimehe häälte kaal on null ja loeb ainult enamuse määramiseks järelevalvenõukogu liikmete arvu osas.

Artikkel 13d

Järelevalvenõukogu töökord

Järelevalvenõukogu võtab vastu oma töökorra pärast EKP nõukoguga konsulteerimist. Töökord peab tagama osalevate liikmesriikide võrdse kohtlemise.

Artikkel 13e

Järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend

13e.1.

Järelevalvenõukogu võtab oma liikmetele järgimiseks vastu ja ajakohastab tegevusjuhendi, mis avaldatakse EKP veebilehel.

13e.2.

Iga liige peab tagama, et temaga kaasas olevad isikud, asendajad ja tema keskpanga esindajad allkirjastavad deklaratsiooni tegevusjuhendi järgimise kohta enne järelevalvenõukogu koosolekutel osalemist.

▼M6

Artikkel 13f

Järelevalvenõukogu koosolekud

Järelevalvenõukogu koosolekud toimuvad tavaliselt EKP ruumides. Järelevalvenõukogu koosolekute toimingud esitatakse regulaarselt EKP nõukogule teadmiseks.

Artikkel 13g

Määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 4 osutatud ülesannete täitmiseks vajalike otsuste vastuvõtmine

13g.1.

Järelevalvenõukogu esitab EKP nõukogule otsuste eelnõud määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 4 osutatud ülesannete täitmiseks, millele tuleb lisada seletuskiri otsuse eelnõu tausta ja põhjendatuse kohta. Need otsuste eelnõud edastatakse samal ajal asjaomaste osalevate liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele, teavitades neid ka EKP nõukogule antud tähtajast kooskõlas artikliga 13g.2.

13g.2.

Otsuse eelnõu artikli 13g.1 tähenduses loetakse vastu võetuks, kui EKP nõukogu pole sellele kümne päeva jooksul vastuväiteid esitanud. Eriolukordades määrab mõistliku ajavahemiku EKP nõukogu, kuid see ei ole üle 48 tunni. EKP nõukogu põhjendab oma vastuväiteid kirjalikult. Otsus edastatakse järelevalvenõukogule ja asjaomaste liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele.

13g.3.

Euroalaväline osalev liikmesriik teatab EKP-le mis tahes põhjendatud vastuväitest järelevalvenõukogu otsuse eelnõule viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu saamisest kooskõlas artikliga 13g.1. EKP president edastab põhjendatud vastuväite EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule viivitamata. EKP nõukogu otsustab asja viie tööpäeva jooksul alates põhjendatud vastuväitega seotud teabe saamisest ja võtab järelevalvenõukogu poolt koostatud hinnangus esitatud põhjendusi arvesse täiel määral. Otsus edastatakse järelevalvenõukogule ja asjaomaste liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele koos kirjalike selgitustega.

13g.4.

Euroalaväline osalev liikmesriik teatab EKP-le mis tahes põhjendatud vastuväitest EKP nõukogu vastuväitele järelevalvenõukogu otsuse eelnõule viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu saamisest kooskõlas artikliga 13g.2. EKP president edastab põhjendatud vastuväite EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule viivitamata. EKP nõukogu esitab oma arvamuse liikmesriigi poolt väljendatud põhjendatud vastuväitele 30 päeva jooksul ning kinnitab oma vastuväidet või võtab selle tagasi, tuues põhjendused. Otsus oma vastuväidet kinnitada või see tagasi võtta edastatakse asjaomaste liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele. Kui EKP nõukogu võtab oma vastuväite tagasi, loetakse järelevalvenõukogu otsuse eelnõu vastu võetuks vastuväite tagasivõtmise kuupäeval.

Artikkel 13h

Määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 5 osutatud ülesannete täitmiseks vajalike otsuste vastuvõtmine

13h.1.

Kui riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus teatab EKP-le oma kavatsusest kohaldada kapitalipuhvri nõudeid või muid süsteemse või makrotasandi usaldatavusriskidele suunatud meetmeid kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikega 1, edastatakse see teade pärast järelevalvenõukogu sekretariaadis kättesaamist viivitamata EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu teeb EKP nõukogule ettepaneku, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale, asja otsustamiseks kolme tööpäeva jooksul. Kui EKP nõukogu ei nõustu talle teatatud meetmega, selgitab ta oma põhjendusi kirjalikult asjaomasele riiklikule pädevale asutusele või riiklikule määratud asutusele viie tööpäeva jooksul alates teate esitamisest EKP-le.

13h.2.

Kui EKP nõukogu kavatseb järelevalvenõukogu ettepanekul, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale, kohaldada rangemaid kapitalipuhvri nõudeid või muid rangemaid süsteemse või makrotasandi usaldatavusriskidele suunatud meetmeid kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikega 2, teatab ta oma kavatsustest asjaomasele riiklikule pädevale asutusele või riiklikule määratud asutusele vähemalt kümme tööpäeva enne selle otsuse tegemist. Kui asjaomane riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus teatab EKP-le kirjalikult oma põhjendatud vastuväitest viie tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest, edastatakse see teade viivitamata pärast järelevalvenõukogu sekretariaadis kättesaamist EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule. EKP nõukogu otsustab asja järelevalvenõukogu poolt ette valmistatud ettepaneku põhjal, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale. Otsus edastatakse asjaomasele riiklikule pädevale asutusele või riiklikule määratud asutusele.

13h.3.

EKP nõukogul on õigus artiklites 13h.1 ja 13h.2 sätestatud järelevalvenõukogu ettepanek heaks kiita, see tagasi lükata või seda muuta. EKP nõukogul on samuti õigus nõuda, et järelevalvenõukogu esitaks artiklites 13h.1 ja 13h.2 sätestatud ettepaneku või teeks konkreetse analüüsi. Kui järelevalvenõukogu ei esita nõutud ettepanekuid, võib EKP nõukogu teha otsuse ilma järelevalvenõukogu ettepanekuta, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale.

▼M6 —————

Artikkel 13j

Üldraamistik määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 7 alusel

EKP nõukogu võtab vastu otsuseid üldraamistiku kohta, et sätestada praktiline korraldus määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 rakendamiseks, konsulteerides riiklike pädevate asutustega ja võttes aluseks järelevalvenõukogu ettepaneku väljaspool vastuväidete mitte-esitamise menetlust.

Artikkel 13k

Rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahusus

13k.1.

EKP täidab talle määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesandeid, ilma et see mõjutaks tema ülesandeid seoses rahapoliitikaga ja mis tahes muid ülesandeid, ning nendest lahusolevatena.

13k.2.

EKP võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada rahapoliitika ja järelevalvefunktsioonide lahusus.

13k.3.

Rahapoliitika ja järelevalvefunktsioonide lahusus ei välista nende kahe tegevusvaldkonna vahelist teabevahetust, mis on vajalik EKP ja EKPSi ülesannete täitmiseks.

Artikkel 13l

EKP nõukogu koosolekute korraldus seoses järelevalveülesannetega

13l.1.

EKP nõukogu koosolekuid seoses järelevalveülesannetega peetakse eraldi korralistest EKP nõukogu koosolekutest ja nende päevakord on erinev.

13l.2.

Järelevalvenõukogu ettepanekul koostab EKP juhatus päevakorra eelnõu ja saadab selle koos järelevalvenõukogu koostatud asjaomaste dokumentidega EKP nõukogule ja muudele volitatud osalejatele vähemalt kaheksa päeva enne asjaomast koosolekut. Seda ei kohaldata eriolukordades, mil EKP juhatus tegutseb vastavalt asjaoludele.

13l.3.

EKP nõukogu konsulteerib osalevate liikmesriikide eurosüsteemiväliste RKPde presidentidega enne vastuväidete esitamist järelevalvenõukogu ette valmistatud otsuse eelnõule, mille adressaadiks on riiklikud pädevad asutused seoses euroalavälistes osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega. Sama kehtib siis, kui asjaomane riiklik pädev asutus teavitab EKP nõukogu oma põhjendatud vastuväidetest järelevalvenõukogu otsuse eelnõule.

13l.4.

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse I peatükis sätestatud EKP nõukogu koosolekute üldsätteid ka EKP nõukogu koosolekutele, mis on seotud järelevalveülesannetega.

Artikkel 13m

Sisestruktuur seoses järelevalveülesannetega

13m.1.

EKP juhatuse pädevus seoses EKP sisestruktuuriga EKP personaliga hõlmab ka järelevalveülesandeid. EKP juhatus konsulteerib sisestruktuuri osas järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega. Kohaldatakse vastavalt artikleid 10 ja 11.

13m.2.

Järelevalvenõukogu võib kokkuleppel juhatusega asutada ja lõpetada ajutisi allstruktuure, näiteks töörühmi või töökondi. Nad aitavad kaasa järelevalveülesannete töös ja annavad aru järelevalvenõukogule.

13m.3.

EKP president konsulteerib järelevalvenõukogu esimehega ja nimetab seejärel EKP personali liikme järelevalvenõukogu ja juhtkomitee sekretäri ametisse. Sekretär abistab esimeest või tema äraolekul aseesimeest järelevalvenõukogu koosolekute ettevalmistamisel ja vastutab nende koosolekute käigu kujundamise eest.

13m.4.

Sekretär teeb EKP nõukogu järelevalveülesannetega seotud koosolekute ettevalmistamisel koostööd EKP nõukogu sekretäriga ja vastutab nende koosolekute käigu kujundamise eest.

Artikkel 13n

Aruanne määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõike 2 alusel

EKP nõukogu võtab vastu Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eurorühmale esitatava aastaaruande kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõikega 2 järelevalvenõukogu poolt EKP juhatuse kaudu esitatud ettepaneku alusel.

Artikkel 13o

EKP esindajad Euroopa Pangandusjärelevalves

13o.1.

Järelevalvenõukogu ettepanekul nimetab EKP president ametisse EKP esindaja Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogusse või kutsub ta tagasi kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) ( 3 ) artikli 40 lõike 1 punktiga d.

13o.2.

President nimetab ametisse Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogusse keskpanganduse kogemusega teise esindaja.

V PEATÜKK

MENETLUSE ERISÄTTED

Artikkel 14

Volituste delegeerimine

14.1.

Põhikirja artikli 12.1 teise lõike viimase lause kohasest volituste delegeerimisest nõukogult juhatusele teatatakse asjaomastele isikutele, või kohastel juhtudel avaldatakse teade, kui delegeeritud otsuse vastu võtmisel on õiguslik tagajärg kolmandatele isikutele. Nõukogule teatatakse viivitamata mis tahes delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest.

14.2.

Huvitatud isikutele edastatakse EKP allkirjaõiguslike isikute loetelu, mis on koostatud põhikirja artikli 39 alusel vastu võetud otsuste kohaselt.

Artikkel 15

Eelarvemenetlus

15.1.

EKP järgmise majandusaasta eelarve võtab nõukogu vastu enne iga majandusaasta lõppu kooskõlas juhatuse ettepaneku ja kõikide tema kehtestatud põhimõtetega. Järelevalveülesannete kulud tuleb eelarves eristada ja nende osas konsulteeritakse järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega.

15.2.

EKP eelarvega seonduvates asjades abistamiseks asutab nõukogu eelarvekomitee ja kehtestab tema volitused ja koosseisu.

Artikkel 16

Raamatupidamise aastaaruanded ja nende esitamine

16.1.

Põhikirja artikli 15.3 kohaselt võtab aastaaruande vastu nõukogu.

16.2.

Juhatusele delegeeritakse pädevus vastu võtta ja avaldada kvartaalseid aruandeid põhikirja artikli 15.1 kohaselt, iganädalasi konsolideeritud raamatupidamisaruandeid põhikirja artikli 15.2 kohaselt, koondbilansi aruandeid põhikirja artikli 26.3 kohaselt ja muid aruandeid.

16.3.

Kooskõlas nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetega valmistab juhatus EKP raamatupidamise aastaaruande ette järgmise majandusaasta esimese kuu jooksul. See esitatakse välisaudiitorile.

16.4.

Nõukogu kinnitab EKP raamatupidamise aastaaruande järgmise aasta esimese kvartali jooksul. Enne kinnitamist esitatakse nõukogule välisaudiitori aruanne.

Artikkel 17

EKP õigusaktid

17.1.

►M6 EKP määrused võtab vastu nõukogu ja allkirjastab president. ◄

17.2.

►M6 EKP suunised võtab vastu nõukogu, millest seejärel teatatakse ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles, ja allkirjastab president. Osutada tuleb õiguslikule alusele. Kõik EKP suunised, mis kuuluvad avaldamisele, tõlgitakse kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. ◄

17.3.

Nõukogu võib delegeerida oma reguleerimisalased volitused juhatusele, kui eesmärgiks on määruste ja suuniste rakendamine. Asjaomase määruse või suunisega tuleb määratleda rakendamisele kuuluvad küsimused, samuti delegeeritud volituse piirangud ja ulatus.

17.4.

EKP otsused ja soovitused võtab vastu EKP nõukogu või juhatus oma vastavas pädevusvaldkonnas ja need allkirjastab president. Nende EKP otsuste õigsust, millega kohaldatakse sanktsioone kolmandate isikute suhtes, tõendab EKP nõukogu sekretäri allkiri. EKP otsustes ja soovitustes osutatakse õiguslikule alusele. Soovitused liidu teiseste õigusaktide vastuvõtmiseks põhikirja artikli 41 alusel võtab vastu EKP nõukogu.

17.5.

EKP arvamused võtab vastu EKP nõukogu, ilma et see piiraks põhikirja artikli 43 teise lõike ja artikli 46.1 esimese taande kohaldamist. Siiski võib eriolukordades EKP arvamusi vastu võtta juhatus, välja arvatud juhul, kui vähemalt kolm keskpanga presidenti soovivad, et konkreetse arvamuse vastuvõtmise pädevus jääks nõukogule; seejuures tuleb arvestada nõukogu esitatud märkusi ja üldnõukogu kaastööd. EKP juhatuse pädevuses on teha lõplikud parandused EKP arvamuste eriti tehnilistes küsimustes ja lisada muutunud asjaolud või parandused. EKP arvamustele kirjutab alla president. Krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega seotud EKP arvamuste osas võib EKP nõukogu konsulteerida järelevalvenõukoguga.

17.6.

►M6 EKP juhised võtab vastu juhatus, millest seejärel teatatakse ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles, ja allkirjastab EKP president või kaks juhatuse liiget. Kõik EKP juhised, mis kuuluvad avaldamisele, tõlgitakse kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. ◄

17.7.

Identifitseerimise lihtsustamiseks nummerdatakse kõik EKP õigusaktid järjekorras. Juhatus võtab meetmed, millega tagab originaalide turvalise hoiu, adressaatide või konsulteerivate asutuste teavitamise ja avaldamise Euroopa Liidu Teatajas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes, kui tegemist on EKP määrustega, EKP arvamustega ühenduse õigusaktide eelnõude kohta ja nende EKP õigusaktidega, mille avaldamine on selgesõnaliselt otsustatud.

17.8.

Põhikirja artiklis 34 määratud õigusaktide suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ( 4 ).

Artikkel 17a

Järelevalveülesannetega seotud EKP õigusaktid

17a.1.

Kui määruse (EL) nr 1024/2013 ja käesolevas artikli alusel vastu võetud määrustes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse järelevalveülesannetega seotud EKP õigusaktidele artiklit 17.

17a.2.

►M6 EKP suunised, mis on seotud järelevalveülesannetega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 ja artikli 6 lõike 5 punkti a alusel, võtab vastu EKP nõukogu, nendest teavitatakse ja need allkirjastab EKP president. ◄

17a.3.

►M6 EKP juhised, mis on seotud järelevalveülesannetega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 3, artikli 6 lõike 5 punkti a, artikli 7 lõigete 1 ja 4, artikli 9 lõike 1 ja artikli 30 lõike 5 alusel, võtab vastu EKP nõukogu ja nendest teatab ja need allkirjastab EKP president. Osutada tuleb õiguslikule alusele. ◄

17a.4.

EKP otsused järelevalve alla kuuluvate üksuste ja üksuste osas, kes on esitanud krediidiasutuse tegevusloa taotluse, võtab vastu EKP nõukogu ja nende õigsust tõendab EKP nõukogu sekretäri allkiri. Seejärel teatakse nendest otsuste adressaatidele.

Artikkel 18

Aluspingu artikli 128 lõikes 2 sätestatud menetlus

Aluslepingu artikli 128 lõikes 2 sätestatud heakskiit tuleb EKP nõukogul anda järgmise aasta jaoks iga aasta viimase kvartali jooksul ühe otsusena kõikide osalevate liikmesriikide jaoks.

Artikkel 19

Hange

19.1.

Kaupade ja teenuste hange EKP jaoks võtab arvesse avalikkuse, läbipaistvuse, võrdse juurdepääsu, mittediskrimineerimise ja tõhusa halduse põhimõtteid.

19.2.

Tõhusa halduse põhimõte välja arvatud, võib eespool nimetatud põhimõtetest teha erandeid eriolukordades; turvalisuse või konfidentsiaalsuse tõttu; kui esineb ainult üks tarnija; riikide keskpankade tarnete korral EKP-le; tarnija järjepidevuse säilitamiseks.

▼M2 —————

Artikkel 21

Töölepingutingimused

21.1.

Töölepingutingimused ja ametieeskirjad määravad töösuhte EKP ja selle personali vahel.

21.2.

Töölepingutingimused võtab vastu nõukogu juhatuse ettepanekul ja pärast üldnõukoguga konsulteerimist.

21.3.

Juhatus võtab vastu ametieeskirjad, millega rakendatakse töölepingutingimused.

21.4.

Enne uute töölepingutingimuste või ametieeskirjade vastu võtmist konsulteeritakse personalikomiteega. Selle arvamus esitatakse kas nõukogule või juhatusele.

Artikkel 22

Pöördumised ja teated

Üldised pöördumised ja teated EKP otsuseid tegevate organite poolt vastu võetud otsuste kohta võib avaldada EKP veebilehel, Euroopa Liidu Teatajas või finantsturgude ühiste sideteenuste vahendusel või muu meedia kaudu.

Artikkel 23

Konfidentsiaalsus ja juurdepääs EKP dokumentidele

23.1.

EKP otsuseid tegevate organite ja mis tahes muude nende asutatud komiteede või rühmade, järelevalvenõukogu, selle juhtkomitee ja ajutise allstruktuuri menetlused on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu volitab presidenti avalikustama arutelude tulemuse. Enne sellise järelevalvenõukogu, selle juhtkomitee ja ajutise allstruktuuri menetlusega seotud otsuse tegemist konsulteerib president järelevalvenõukogu esimehega.

23.2.

EKP poolt koostatud või tema poolt hoitavatele dokumentidele juurdepääsu võimaldamise otsustab nõukogu.

23.3.

►M2 EKP koostatud või tema hoitavad dokumendid on salastatud ning neid käsitletakse kooskõlas ametisaladuse ja konfidentsiaalse teabe juhtimise siseeeskirjadega. ◄ ►M5 Neile võimaldatakse vaba juurdepääs pärast 30 aasta möödumist nende koostamise kuupäevast kooskõlas Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2023/1610 (EKP/2023/17) ( 5 ), kui otsuseid tegevad organid ei otsusta seda tähtaega pikendada või lühendada. ◄

Artikkel 23a

Järelevalveülesannetega seotud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse reeglid

23a.1.

Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja järelevalvenõukogu asutatud allstruktuuri liikmete suhtes kohaldatakse põhikirja artiklis 37 sätestatud ametisaladuse nõudeid, k.a pärast ülesannete lõppemist.

23a.2.

Vaatlejatel ei ole juurdepääsu konkreetsete asutustega seotud konfidentsiaalsele teabele.

23a.3.

Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja järelevalvenõukogu asutatud allstruktuuri koostatud dokumendid on EKP dokumendid ja neid salastatakse kooskõlas artikliga 23.3.