2003T0000 — ET — 01.05.2004 — 000.002


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

LEPING

BELGIA KUNINGRIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, IIRIMAA, ITAALIA VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI, PORTUGALI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI

(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)

NING

TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI VAHEL

TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA

(EÜT L 236, 23.9.2003, p.17)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU OTSUS, 22. märts 2004,

  L 93

1

30.3.2004

 M2

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 202

39

7.6.2004

 M3

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 202

58

7.6.2004

 M4

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 202

92

7.6.2004

 M5

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 202

95

7.6.2004

 M6

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 212

34

12.6.2004

 M7

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 212

39

12.6.2004

 M8

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 212

44

12.6.2004

 M9

KOMISJONI OTSUS, 29. aprill 2004,

  L 212

50

12.6.2004


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 060, 27.2.2007, lk 1  (03T0/R)




▼B

LEPING

BELGIA KUNINGRIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, IIRIMAA, ITAALIA VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI, PORTUGALI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI

(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)

NING

TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI VAHEL

TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA



TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

IIRIMAA PRESIDENT,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALTA PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

ÜKSMEELSENA oma soovis püüelda Euroopa Liidu aluslepingute eesmärkide saavutamiste poole,

OLLES OTSUSTANUD jätkata nende lepingute vaimus Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomist juba rajatud alusel,

PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 49 annab Euroopa riikidele võimaluse saada liidu liikmeks,

PIDADES SILMAS, et Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik on esitanud liidu liikmeks saamise taotluse,

PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu Nõukogu, olles saanud komisjoni arvamuse ja Euroopa Parlamendi nõusoleku, on andnud teada, et ta pooldab nende riikide vastuvõtmist,

ON OTSUSTANUD ühisel kokkuleppel kindlaks määrata vastuvõtutingimused ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavad muudatused ning on sel eesmärgil määranud oma täievolilisteks esindajateks:

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS:

peaminister

Guy VERHOFSTADTI,

asepeaministri ja välisministri

Louis MICHELI,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT:

president

Václav KLAUSI,

peaminister

Vladimír ŠPIDLA,

asepeaministri ja välisministri

Cyril SVOBODA,

Tšehhi Vabariigi ELga ühinemise läbirääkimiste delegatsiooni juht ja suursaadik ja Tšehhi Vabariigi Euroopa Liidu esinduse juhataja

Pavel TELIČKA,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA:

peaminister

Anders Fogh RASMUSSENI,

välisminister

Per Stig MØLLERI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT:

liidukantsler

Gerhard SCHRÖDERI,

välisministri ja liidukantsleri asetäitja

Joseph FISCHERI,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT:

president

Arnold RÜÜTLI,

välisminister

Kristiina OJULANDI,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

Konstantinos SIMITISE,

välisminister

Giorgos PAPANDREOU,

asevälisminister

Tassos GIANNITSISE,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS:

valitsusjuht

José Maria AZNAR LÓPEZI,

välisminister

Ana PALACIO VALLELERSUNDI,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

Jean-Pierre RAFFARINI,

välisminister

Dominique GALOUZEAU DE VILLEPINI,

Euroopa asjade eest vastutava asevälisministri

Noëlle LENOIRI,

IIRIMAA PRESIDENT:

peaminister (Taoiseach)

Bertie AHERNI,

välisminister

Brian COWENI,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

Silvio BERLUSCONI,

välisminister

Franco FRATTINI,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT:

president

Tassos PAPADOPOULOSE,

välisminister

George IACOVOU,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT:

president

Vaira VĪEĶ-FREIBERGA,

peaminister

Einars REPŠE,

välisminister

Sandra KALNIETE,

Läti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija, välisministeeriumi asekantsleri

Andris ĶESTERISE,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

Algirdas Mykolas BRAZAUSKASE,

välisminister

Antanas VALIONISE,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG:

peaminister

Jean-Claude JUNCKERI,

välisministri ja väliskaubandusministri

Lydie POLFERI,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

Péter MEDGYESSY,

välisminister

László KOVÁCSI,

Ungari Vabariigi suursaadiku Euroopa Liidu juures, Ungari Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija

Endre JUHÁSZI,

MALTA PRESIDENT:

peaminister

Hon. Edward FENECH ADAMI,

välisminister

Hon. Joe BORGI,

läbirääkimisteks volitatud delegatsiooni juhi

Richard CACHIA CARUANA,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA:

peaminister

Jan Pieter BALKENENDE,

välisminister

Jakob Gijsbert de HOOP SCHEFFERI,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT:

liidukantsler

Wolfgang SCHÜSSELI,

välisminister

Benita FERRERO-WALDNERI,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

Leszek MILLERI,

välisminister

Włodzimierz CIMOSZEWICZI,

välisministeeriumi riigisekretär

Danuta HÜBNERI,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

José Manuel DURÃO BARROSO,

välisminister

António MARTINS DA CRUZI,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT:

president

Janez DRNOVŠEKI,

peaminister

Anton ROPI,

välisminister

Dimitrij RUPELI,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT:

president

Rudolf SCHUSTERI,

peaminister

Mikuláš DZURINDA,

välisminister

Eduard KUKANI,

Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija

Ján FIGELI,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT:

peaminister

Paavo LIPPONENI,

väliskaubandusminister

Jari VILÉNI,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS:

peaminister

Göran PERSSONI,

välisminister

Anna LINDHI,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA:

peaminister

Rt. Hon. Tony BLAIRI,

välisministri ja Rahvaste Ühenduse asjade ministri

Rt. Hon. Jack STRAW,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.



Artikkel 1

1.  Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik saavad Euroopa Liidu liikmeteks ning liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks.

2.  Vastuvõtutingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

3.  Lõikes 1 osutatud lepingute sätteid liikmesriikide õiguste ja kohustuste ning liidu institutsioonide volituste ja pädevuse kohta kohaldatakse ka käesoleva lepingu suhtes.

Artikkel 2

1.  Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele hiljemalt 30. aprillil 2004.

2.  Käesolev leping jõustub 1. mail 2004, tingimusel et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.

Kui kõik artikli 1 lõikes 1 nimetatud riigid ei ole oma ratifitseerimiskirja õigel ajal hoiule andnud, jõustub käesolev leping nende riikide suhtes, kes on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud. Sel juhul teeb Euroopa Liidu Nõukogu viivitamata ühehäälselt otsuse vajalikuks osutunud muudatuste kohta käesoleva lepingu artiklis 3, ühinemisakti artiklis 1, artikli 6 lõikes 6, artiklites 11-15, 18, 19, 25, 26, 29-31, 33-35, 46-49, 58 ja 61, selle akti II-XV lisas ja nende liidetes ning aktile lisatud protokollides nr 1-10; samuti võib ta eespool nimetatud akti, sealhulgas selle lisade, liidete ja protokollide need sätted, milles nimetatakse sõnaselgelt riiki, kes ei ole oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud, ühehäälselt tühiseks kuulutada või neid muuta.

3.  Olenemata lõikest 2 võivad liidu institutsioonid võtta enne ühinemist vastu meetmed, millele on osutatud ühinemisakti artikli 6 lõike 2 teises lõigus, lõike 6 teises lõigus, lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, lõike 8 teises ja kolmandas lõigus, lõike 9 kolmandas lõigus, artiklites 21 ja 23, artikli 28 lõikes 1, artikli 32 lõikes 5, artikli 33 lõigetes 1, 4 ja 5 ning artiklites 38, 39, 41, 42 ja 55-57, selle akti III-XIV lisas ning aktile lisatud protokollis nr 2, protokolli nr 3 artiklis 6, protokolli nr 4 artikli 2 lõikes 2, protokollis nr 8 ja protokolli nr 10 artiklites 1, 2 ja 4. Need meetmed jõustuvad alles käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, tingimusel et leping jõustub.

Artikkel 3

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab tõestatud koopiad kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.




AKT

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta



ESIMENE OSA

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesolevas aktis:

 “asutamislepingud” on

 

a) Euroopa Ühenduse asutamisleping (“EÜ asutamisleping”) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (“EURATOMi asutamisleping”) sellisel kujul, nagu neid on täiendatud või muudetud enne käesolevat ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega,

b) Euroopa Liidu leping (“EL leping”) sellisel kujul, nagu seda on täiendatud või muudetud enne käesolevat ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega;

 “praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik,

 “liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud EL lepinguga,

 “ühendus” on vastavalt asjaoludele üks ühendus või mõlemad ühendused, millele on osutatud esimeses taandes,

 “uued liikmesriigid” on Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik,

 “institutsioonid” on asutamislepingutega asutatud institutsioonid.

Artikkel 2

Alates ühinemiskuupäevast on asutamislepingute sätted ning institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

1.  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi “Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud käesoleva akti I lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis võidakse vastu võtta enne ühinemiskuupäeva, on uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.

2.  Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on uutele liikmesriikidele siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse uues liikmesriigis üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases uues liikmesriigis on kõnealuse acquis' kõigi osade rakendamise tingimused täidetud, ning pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis' sätteid ja Schengeni acquis'l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

3.  Lepingud, mille nõukogu on sõlminud Schengeni protokolli artikli 6 alusel, on uutele liikmesriikidele siduvad alates ühinemiskuupäevast.

4.  Justiits- ja siseküsimusi käsitlevate konventsioonide või aktide suhtes, mis on lahutamatud EL lepingu eesmärkide saavutamisest, kohustuvad uued liikmesriigid:

 ühinema nendega, mis ühinemiskuupäevaks on praegustele liikmesriikidele allakirjutamiseks avatud, ja nendega, mille nõukogu on koostanud kooskõlas EL lepingu VI jaotisega ja soovitanud liikmesriikidel vastu võtta,

 võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, et hõlbustada praktilist koostööd liikmesriikide institutsioonide ja organisatsioonide vahel, kes tegutsevad justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.

Artikkel 4

Alates ühinemiskuupäevast osaleb iga uus liikmesriik majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand EÜ asutamislepingu artikli 122 tähenduses.

Artikkel 5

1.  Käesoleva akti alusel ühinevad uued liikmesriigid otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad. Uued liikmesriigid kohustuvad alates ühinemiskuupäevast ühinema kõikide muude lepingutega, mille on sõlminud praegused liikmesriigid ja mis käsitlevad liidu toimimist või on seotud selle tegevusega.

2.  Uued liikmesriigid kohustuvad ühinema EÜ asutamislepingu artiklis 293 ettenähtud konventsioonidega ja nende konventsioonidega, mis on lahutamatud EÜ asutamislepingu eesmärkide saavutamisest, samuti nende konventsioonide Euroopa Kohtu poolse tõlgendamise protokollidega, millele praegused liikmesriigid on alla kirjutanud, ning sel eesmärgil kohustuvad uued liikmesriigid astuma praeguste liikmesriikidega läbirääkimistesse, et teha nendesse vajalikud muudatused.

3.  Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastuvõetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad ühendust või liitu, on uued liikmesriigid samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad nad kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 6

1.  Lepingud või konventsioonid, mille ühendus on sõlminud või mida ta ajutiselt kohaldab või mis on sõlmitud EL lepingu artikli 24 või 38 kohaselt ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga, on uutele liikmesriikidele siduvad asutamislepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.

2.  Uued liikmesriigid kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud või mida nad ajutiselt kohaldavad, ning praeguste liikmesriikide sõlmitud lepingutega, mis on seotud kõnealuste lepingute ja konventsioonidega.

Uute liikmesriikide ühinemine lõikes 6 nimetatud lepingute ja konventsioonidega, samuti lepingutega Valgevene, Hiina, Tšiili, Mercosuri ja Šveitsiga, mille on sõlminud või alla kirjutanud ühendus ja selle liikmesriigid ühiselt, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. See menetlus ei mõjuta ühenduse pädevust ega volituste jagamist ühenduse ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

3.  Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad uutel liikmesriikidel nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.

4.  Käesoleva akti alusel ühinevad uued liikmesriigid koostöölepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, ( 1 ) mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000.

5.  Uued liikmesriigid kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ( 2 ) vastavalt selle lepingu artiklile 128.

6.  Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide sõlmimiseni kohaldavad uued liikmesriigid lepinguid, mille on praegused liikmesriigid ja ühendus ühiselt sõlminud Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Horvaatia, Egiptuse, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Kasahstani, Kõrgõzstani, Liibanoni, Mehhiko, Moldova, Maroko, Rumeenia, Venemaa Föderatsiooni, San Marino, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Korea, Süüria, Tuneesia, Türgi, Türkmenistani, Ukraina ja Usbekistaniga, samuti muid lepinguid, mida praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud enne ühinemist.

Nende lepingute muudatusi käsitletakse protokollides, mis on sõlmitud lepinguosaliseks olevate riikidega vastavalt lõike 2 teisele lõigule. Kui ühinemiskuupäevaks ei ole protokolle sõlmitud, võtavad ühinemise järel olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed ühendus ja liikmesriigid vastavalt oma pädevusele.

7.  Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad uued liikmesriigid ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Ühenduse poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist ühendusega. Sellega seoses võib ühendus pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb ühendus vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist ühendusega.

8.  Ühenduse poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest uutesse liikmesriikidesse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.

9.  Alates ühinemiskuupäevast haldab uute liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid ühendus.

Nendest lepingutest tulenevad uute liikmesriikide õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

10.  Alates ühinemiskuupäevast taganevad uued liikmesriigid kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt uus liikmesriik või mitu uut liikmesriiki ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astub asjaomane uus liikmesriik vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui uuel liikmesriigil on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.

11.  Käesoleva akti alusel ja selles sätestatud tingimustel ühinevad uued liikmesriigid sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2 ja 4-6 osutatud lepingute ja konventsioonide rakendamiseks.

12.  Vajaduse korral võtavad uued liikmesriigid asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka ühendus või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.

Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka ühendus, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

Artikkel 7

Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt asutamislepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti üle vaadata.

Artikkel 8

Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

Artikkel 9

Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.

Artikkel 10

Asutamislepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ettenähtud erandid.



TEINE OSA

LEPINGUTE MUUTMINE



I JAOTIS

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED



1. PEATÜKK

Euroopa Parlament

Artikkel 11

EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 asendatakse esimene lõik volituste kehtimisaja 2004-2009 algusest jõustuva järgmise tekstiga:

“Igast liikmesriigist valitavate esindajate arv on järgmine:



Belgia

24

Tšehhi Vabariik

24

Taani

14

Saksamaa

99

Eesti

6

Kreeka

24

Hispaania

54

Prantsusmaa

78

Iirimaa

13

Itaalia

78

Küpros

6

Läti

9

Leedu

13

Luksemburg

6

Ungari

24

Malta

5

Madalmaad

27

Austria

18

Poola

54

Portugal

24

Sloveenia

7

Slovakkia

14

Soome

14

Rootsi

19

Ühendkuningriik

78”



2. PEATÜKK

Nõukogu

Artikkel 12

1.  Alates 1. novembrist 2004:

a) EÜ asutamislepingu artiklis 205 ja EURATOMi asutamislepingu artiklis 118

i) asendatakse lõige 2 järgmisega:

1.“2.  Kui nõukogu otsuseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse tema liikmete hääli järgmiselt:



Belgia

12

Tšehhi Vabariik

12

Taani

7

Saksamaa

29

Eesti

4

Kreeka

12

Hispaania

27

Prantsusmaa

29

Iirimaa

7

Itaalia

29

Küpros

4

Läti

4

Leedu

7

Luksemburg

4

Ungari

12

Malta

3

Madalmaad

13

Austria

10

Poola

27

Portugal

12

Sloveenia

4

Slovakkia

7

Soome

7

Rootsi

10

Ühendkuningriik

29

Kui käesoleva lepingu alusel teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, on selle vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud liikmete enamuse poolt.

Muudel juhtudel on nõukogu otsuste vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.”

ii) lisatakse järgmine lõige:

“4.  Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

b) EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Nõukogu liikmete hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2. Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

c) EL lepingu artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.  Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

2.  EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Euroopa Liidu laienemist käsitleva protokolli artikli 3 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

3.  Juhul kui Euroopa Liiduga ühineb vähem kui kümme uut liikmesriiki, määratakse kvalifitseeritud häälteenamuse künnis nõukogu otsusega, kohaldades rangelt lineaarset aritmeetilist interpoleerimist ja ümardades üles- või allapoole lähima häältearvuni, mille piirmääradeks on 71 % 300 häälega nõukogu puhul ning 72,27 % 25 liikmesriigiga EL puhul.



3. PEATÜKK

Euroopa Kohus

Artikkel 13

1.  EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja EURATOMi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 9 esimene lõige asendatakse järgmisega:

“Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi kolmteist ja kaksteist kohtunikku.”

2.  EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja EURATOMi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 48 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 48

Esimese astme kohus koosneb kahekümne viiest kohtunikust.”



4. PEATÜKK

Majandus- ja sotsiaalkomitee

Artikkel 14

EÜ asutamislepingu artikli 258 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 166 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:



Belgia

12

Tšehhi Vabariik

12

Taani

9

Saksamaa

24

Eesti

7

Kreeka

12

Hispaania

21

Prantsusmaa

24

Iirimaa

9

Itaalia

24

Küpros

6

Läti

7

Leedu

9

Luksemburg

6

Ungari

12

Malta

5

Madalmaad

12

Austria

12

Poola

21

Portugal

12

Sloveenia

7

Slovakkia

9

Soome

9

Rootsi

12

Ühendkuningriik

24”



5. PEATÜKK

Regioonide komitee

Artikkel 15

EÜ asutamislepingu artikli 263 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:



Belgia

12

Tšehhi Vabariik

12

Taani

9

Saksamaa

24

Eesti

7

Kreeka

12

Hispaania

21

Prantsusmaa

24

Iirimaa

9

Itaalia

24

Küpros

6

Läti

7

Leedu

9

Luksemburg

6

Ungari

12

Malta

5

Madalmaad

12

Austria

12

Poola

21

Portugal

12

Sloveenia

7

Slovakkia

9

Soome

9

Rootsi

12

Ühendkuningriik

24”



6. PEATÜKK

Teadus- ja tehnikakomitee

Artikkel 16

EURATOMi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“2.  Komitee koosneb kolmekümne üheksast liikmest, kelle nimetab nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.”



7. PEATÜKK

Euroopa Keskpank

Artikkel 17

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli nr 18 artiklile 49 lisatakse järgmine lõige:

“49.3  Kui ühest või mitmest riigist saab liikmesriik ja nende riikide keskpankadest EKPS osa, suurendatakse automaatselt EKP märgitud kapitali ning välisvaluutareservi limiiti, mida võib EKP-le üle kanda. Suurendamise kindlaksmääramiseks korrutatakse vastavad kehtivad summad arvuga, mis väljendab asjaomaste liikmeks astuvate keskpankade osakaalu ja juba EKPS liikmeks olevate keskpankade osakaalu suhet suurenenud kapitalis. Iga riigi keskpanga osakaal kapitalis arvutatakse analoogiliselt artikli 29 lõikega 1 ja artikli 29 lõike 2 kohaselt. Statistiliste andmete jaoks kasutatakse neidsamu võrdlusperioode, mida kohaldati viimasel viie aasta järel toimunud osakaalu korrigeerimisel artikli 29 lõike 3 alusel.”



II JAOTIS

MUUD MUUDATUSED

Artikkel 18

EÜ asutamislepingu artikli 57 lõiget 1 täiendatakse järgmiselt:

“Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 1999.”

Artikkel 19

EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.  Käesolevat lepingut kohaldatakse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes.”



KOLMAS OSA

ALALISED SÄTTED



I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE

Artikkel 20

Käesoleva akti II lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.

Artikkel 21

Käesoleva akti III lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega ja vastavalt artiklis 57 sätestatud tingimustele ja korrale.



II JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 22

Käesoleva akti IV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 23

Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad ühenduse eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda. Selliseid kohandusi võib teha enne ühinemiskuupäeva.



NELJAS OSA

AJUTISED SÄTTED



I JAOTIS

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 24

Käesoleva akti V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XIII ja XIV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.

Artikkel 25

1.  Erandina EÜ asutamislepingu artikli 189 teisest lõigust ja EURATOMi asutamislepingu artikli 107 teisest lõigust ning arvestades EÜ asutamislepingu artikli 190 lõiget 2 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lõiget 2 on ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2004-2009 alguseni uute liikmesriikide kohtade arv Euroopa Parlamendis järgmine:



Tšehhi Vabariik

24

Eesti

6

Küpros

6

Läti

9

Leedu

13

Ungari

24

Malta

5

Poola

54

Sloveenia

7

Slovakkia

14

2.  Erandina EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikest 1 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lõikest 2 nimetatakse uute liikmesriikide rahvaesindajad Euroopa Parlamenti ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2004-2009 alguseni nende riikide parlamentide poolt oma liikmete hulgast vastavalt iga sellise riigi poolt kehtestatud korrale.

Artikkel 26

1.  Kuni 31. oktoobrini 2004 kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 2 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 118 lõike 2 suhtes:

Kui nõukogu otsuseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse tema liikmete hääli järgmiselt:



Belgia

5

Tšehhi Vabariik

5

Taani

3

Saksamaa

10

Eesti

3

Kreeka

5

Hispaania

8

Prantsusmaa

10

Iirimaa

3

Itaalia

10

Küpros

2

Läti

3

Leedu

3

Luksemburg

2

Ungari

5

Malta

2

Madalmaad

5

Austria

4

Poola

8

Portugal

5

Sloveenia

3

Slovakkia

3

Soome

3

Rootsi

4

Ühendkuningriik

10

b) EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu ning EURATOMi asutamislepingu artikli 118 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu suhtes:

Nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt:

 88 poolthäält, kui käesolevas lepingus on ette nähtud otsuste vastuvõtmine komisjoni ettepaneku põhjal;

 muudel juhtudel 88 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.

c) EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmanda lõigu teise lause suhtes:

Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 88 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.

d) EL lepingu artikli 34 lõike 3 suhtes:

Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 88 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.

2.  Juhul kui Euroopa Liiduga ühineb vähem kui kümme uut liikmesriiki, määratakse nõukogu otsusega ajavahemikuks kuni 31. oktoobrini 2004 kvalifitseeritud häälteenamuse künnis, nii et see vastaks võimalikult täpselt 71,26 protsendile häälte koguarvust.

Artikkel 27

1.  Tulud nimetusega “ühise tollitariifistiku maksumäärad ja muud tollimaksud”, millele on osutatud Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM ( 3 ) artikli 2 lõike 1 punktis b või kõnealuse otsuse asendanud otsuse vastavas sättes, hõlmavad tollimakse, mis on arvutatud vastavalt määradele, mis tulenevad ühisest tollitariifistikust ja sellega seotud ühenduse poolt kohaldatud mis tahes tollimaksusoodustusest uute liikmesriikide kaubandussuhetes kolmandate riikidega.

2.  2004. aastal võrdub nõukogu otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM artikli 2 lõike 1 punktides c ja d osutatud ühtlustatud käibemaksubaas ja RKT (rahvusliku kogutulu) baas iga uue liikmesriigi puhul kahe kolmandikuga aastabaasist. Iga uue liikmesriigi RKT baas, mida võetakse arvesse Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimisel, millele on osutatud nõukogu otsuse 2000/597/EÜ artikli 5 lõikes 1, võrdub samuti kahe kolmandikuga aastabaasist.

3.  Nõukogu otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM artikli 2 lõike 4 punkti b kohasel külmutatud määra kindlaksmääramisel 2004. aastaks arvutatakse uute liikmesriikide ülempiiriga määratud käibemaksubaas kahe kolmandiku nende ülempiiriga määramata käibemaksubaasi ja kahe kolmandiku RKT alusel.

Artikkel 28

1.  Euroopa ühenduste 2004. eelarveaasta üldeelarvet korrigeeritakse 1. mail 2004 jõustuva paranduseelarvega, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist.

2.  Kaksteist igakuist kaheteistkümnendikosa käibemaksu- ja RKT-omavahenditest, mida uued liikmesriigid maksavad paranduseelarve alusel, samuti ainult praeguste liikmesriikide suhtes kehtiv igakuiste kaheteistkümnendikosade tagasiulatuv korrigeerimine 2004. aasta jaanuarist aprillini arvestatakse ümber kaheksandikosadeks, mis kuuluvad maksmisele 2004. aasta maist detsembrini. 2004. aastal vastuvõetud mis tahes hilisemast paranduseelarvest tulenevad tagasiulatuvad korrigeerimised arvestatakse samuti ümber võrdseteks osadeks, mis kuuluvad maksmisele ülejäänud aasta jooksul.

Artikkel 29

Iga kuu esimesel tööpäeval maksab ühendus Tšehhi Vabariigile, Küprosele, Maltale ja Sloveeniale Euroopa ühenduste üldeelarve kuluartiklina ühe kaheksandiku 2004. aastal alates ühinemiskuupäevast ja ühe kaheteistkümnendiku 2005. ja 2006. aastal järgmistest ajutise eelarvekompensatsiooni summadest:



(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)

 

2004

2005

2006

Tšehhi Vabariik

125,4

178,0

85,1

Küpros

68,9

119,2

112,3

Malta

37,8

65,6

62,9

Sloveenia

29,5

66,4

35,5

Artikkel 30

Iga kuu esimesel tööpäeval maksab ühendus Tšehhi Vabariigile, Eestile, Küprosele, Lätile, Leedule, Ungarile, Maltale, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale Euroopa ühenduste üldeelarve kuluartiklina ühe kaheksandiku 2004. aastal alates ühinemiskuupäevast ja ühe kaheteistkümnendiku 2005. ja 2006. aastal järgmistest rahakäibe toetamiseks erandina kindlaksmääratud summadest:



(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)

 

2004

2005

2006

Tšehhi Vabariik

174,7

91,55

91,55

Eesti

15,8

2,9

2,9

Küpros

27,7

5,05

5,05

Läti

19,5

3,4

3,4

Leedu

34,8

6,3

6,3

Ungari

155,3

27,95

27,95

Malta

12,2

27,15

27,15

Poola

442,8

550,0

450,0

Sloveenia

65,4

17,85

17,85

Slovakkia

63,2

11,35

11,35

Rahakäibe toetamiseks erandina kindlaksmääratud summades sisalduv Poolale antav üks miljard eurot ja Tšehhi Vabariigile antav 100 miljonit eurot võetakse arvesse struktuurifondide 2004.-2006. aasta jaotuse arvutamisel.

Artikkel 31

1.  Järgmised uued liikmesriigid maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) ( 4 ) järgmised summad:



(miljonit eurot, jooksvates hindades)

Tšehhi Vabariik

39,88

Eesti

2,5

Läti

2,69

Ungari

9,93

Poola

92,46

Sloveenia

2,36

Slovakkia

20,11

2.  Sissemaksed söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2006. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

2006: 15 %

2007: 20 %

2008: 30 %

2009: 35 %.

Artikkel 32

1.  Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, ei võeta pärast 31. detsembrit 2003 uute liikmesriikide kasuks finantskohustusi Phare programmi, ( 5 ) Phare piiriülese koostöö programmi, ( 6 ) Küprose ja Malta ühinemiseelsete fondide, ( 7 ) ISPA programmi ( 8 ) ja SAPARDi programmi ( 9 ) alusel. Alates 1. jaanuarist 2004 koheldakse uusi liikmesriike samamoodi nagu praegusi liikmesriike kulutuste osas finantsperspektiivi esimese kolme rubriigi alusel, mis on määratletud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, ( 10 ) allpool esitatud erinõudeid ja erandeid arvestades ning juhul, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Finantsperspektiivi rubriikide 1, 2, 3 ja 5 maksimaalsed ühinemisega seotud lisaassigneeringud on esitatud XV lisas. 2004. aasta eelarve alusel ei või ühegi asjaomase programmi ega asutuse suhtes võtta finantskohustusi enne, kui on toimunud vastava liikmesriigi ühinemine.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata kulutuste suhtes Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu alusel vastavalt ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 ( 11 ) artikli 2 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 3 lõikele 3, mis on kõlblikud saama ühenduse toetust alles alates ühinemiskuupäevast kooskõlas käesoleva akti artikliga 2.

Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse maaelu arendamise kulutuste suhtes Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu alusel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) ( 12 ) artiklile 47a, arvestades tingimusi, mis on esitatud nimetatud määruse muudatuses käesoleva akti II lisas.

3.  Kui lõike 1 viimasest lausest ei tulene teisiti, osalevad uued liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2004 ühenduse programmides ja asutustes samadel tingimustel nagu praegused liikmesriigid Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastamise toel. Uute liikmesriikide osalemist ühenduse programmides ja asutustes käsitlevate Euroopa ühenduste ja uute liikmesriikide vaheliste assotsiatsiooninõukogu otsuste, kokkulepete ja vastastikuse mõistmise memorandumitega kehtestatud tingimused asendatakse vastavaid programme ja asutusi reguleerivate sätetega alates 1. jaanuarist 2004.

4.  Kui mõni ühinemislepingu artikli 1 lõikes 1 nimetatud riik ei ühine 2004. aasta jooksul ühendusega, on kõik selle riigi poolt või sellest riigist esitatud, 2004. aasta finantsperspektiivi esimese kolme rubriigi kohaseid kulutusi käsitlevad rahastamistaotlused õigustühised. Sellisel juhul kohaldatakse vastava riigi suhtes kogu 2004. aasta jooksul asjakohaseid assotsiatsiooninõukogu otsuseid, kokkuleppeid või vastastikuse mõistmise memorandumeid.

5.  Kui on vaja võtta meetmeid, et hõlbustada üleminekut ühinemiseelselt korralt käesoleva artikli kohaldamisest tulenevale korrale, võtab vajalikud meetmed vastu komisjon.

Artikkel 33

1.  Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi, ( 13 ) Phare piiriülese koostöö programmi ( 14 ) ning Küprose ja Malta ühinemiseelsete fondide ( 15 ) alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast uute liikmesriikide rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) ( 16 ) lisas.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.

Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva uue liikmesriigi ametiasutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.

2.  Lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud üldisi eelarvelisi kohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele ühenduse direktiividele.

3.  Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemiseelsel täisaastal. Nende programmide alusel sooritatavate toimingute kohta tuleb lepingud sõlmida kahe järgmise aasta jooksul ning väljamaksed tuleb teha vastavalt finantsmemorandumis ( 17 ) sätestatule, tavaliselt kolmanda aasta lõpuks pärast kohustuse võtmist. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib anda piiratud tähtajapikendusi väljamakseteks.

4.  Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi ( 18 ) vajalik järkjärguline kaotamine ja sujuv üleminek enne ühinemist kohaldatavatelt eeskirjadelt pärast ühinemist kohaldatavatele eeskirjadele, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine uutes liikmesriikides kuni viieteistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse uutes liikmesriikides enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja nende ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste X lisale, mis on sätestatud määruses (EMÜ, EURATOM, ESTÜ) nr 259/68. ( 19 ) Ühinemiseelse abi korraldamiseks vajalikud halduskulud, kaasa arvatud muu personali palk, kaetakse kogu 2004. aasta jooksul ja kuni 2005. aasta juulikuu lõpuni asjakohaste ühinemiseelsete eelarvete rubriigist “toimingute tugikulud” (varasem eelarve B osa) või lõikes 1 osutatud rahastamisvahendite ja ISPA programmi samaväärsetest rubriikidest.

5.  Kui määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heakskiidetud projekte ei saa selle vahendi alusel enam rahastada, võib need integreerida maaelu arendamise programmitöösse ja neid rahastada Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahadest. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võtab komisjon need vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) ( 20 ) artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 34

1.  Ühinemiskuupäevast kuni 2006. aasta lõpuni annab liit uutele liikmesriikidele ajutist finantsabi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldussuutlikkust ühenduse õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist kolleegide vahel.

2.  Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest rahastada; need valdkonnad on eelkõige järgmised:

 justiits- ja siseküsimused (kohtusüsteemi tugevdamine, kontroll välispiiridel, korruptsioonivastane strateegia, õiguskaitse tõhususe suurendamine);

 finantskontroll;

 ühenduste finantshuvide kaitse ja võitlus pettuse vastu;

 siseturg, kaasa arvatud tolliliit;

 keskkond;

 veterinaarteenistused ja toiduohutusega seotud haldussuutlikkuse tõhustamine;

 põllumajanduse ja maaelu arendamise haldus- ja kontrollistruktuurid, kaasa arvatud ühtne haldus- ja kontrollsüsteem (IACS);

 tuumaohutus (tuumaohutusasutuste ja nende tehniliste tugiorganisatsioonide ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise asutuste tõhususe ja pädevuse suurendamine);

 statistika;

 avaliku halduse tugevdamine vastavalt komisjoni igakülgses järelevalvearuandes määratletud vajadustele, mida ei kata struktuurifondid.

3.  Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3906/89 (teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta) ( 21 ) artiklis 8 sätestatud korras.

4.  Programm viiakse ellu kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse ( 22 ) artikli 53 lõike 1 punktidega a ja b. Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud praeguste liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.

Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks 1999. aasta hindades on 200 miljonit eurot 2004. aastal, 120 miljonit eurot 2005. aastal ja 60 miljonit eurot 2006. aastal. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 35

1.  Käesolevaga luuakse Schengeni toetus kui ajutine vahend aitamaks abisaajal liikmesriigil ühinemiskuupäevast kuni 2006. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll.

Schengenis osalemiseks valmistumise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks on Schengeni toetuse alusel rahastamiseks abikõlblikud järgmised toimingud:

 investeeringud piiri infrastruktuuri ja sellega seotud hoonete ehitamisse, remontimisse või ajakohastamisse;

 investeeringud mis tahes liiki operatiivseadmetesse (näiteks laboriseadmed, avastamisvahendid, Schengeni infosüsteemi SIS 2 riist- ja tarkvara, transpordivahendid);

 piirivalvurite koolitus;

 logistiliste ja operatiivkulude toetus.

2.  Schengeni toetuse alusel tehakse järgmistele abisaajatele liikmesriikidele alates ühinemiskuupäevast ühekordse toetusmaksena kättesaadavaks järgmised summad:



(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)

 

2004

2005

2006

Eesti

22,9

22,9

22,9

Läti

23,7

23,7

23,7

Leedu

44,78

61,07

29,85

Ungari

49,3

49,3

49,3

Poola

93,34

93,33

93,33

Sloveenia

35,64

35,63

35,63

Slovakkia

15,94

15,93

15,93

3.  Abisaajad liikmesriigid vastutavad individuaalsete toimingute väljavalimise ja elluviimise eest vastavalt käesolevale artiklile. Nad vastutavad ka toetuse ja muudest ühenduse vahenditest saadava abi kasutamise koordineerimise eest, et tagada vastavus ühenduse poliitikatele ja meetmetele ning kooskõla Euroopa ühenduste üldeelarvet käsitleva finantsmäärusega.

Ühekordseid toetusmakseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest ning kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kolmeaastase tähtaja lõppu esitab abisaaja liikmesriik ühekordse toetusmakse täitmise kohta põhjaliku aruande koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta.

Abisaaja liikmesriik täidab seda kohustust, ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve rakendamise eest ning kooskõlas detsentraliseeritud juhtimise suhtes kohaldatavate finantsmääruse sätetega.

4.  Komisjon jätab endale kontrollimisõiguse Pettustevastase Ameti (OLAF) kaudu. Komisjon ja kontrollikoda võivad korraldada ka kohapealseid kontrolle vastavate menetluste kohaselt.

5.  Komisjon võib vastu võtta selle toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 36

Artiklites 29, 30, 34 ja 35 osutatud summasid korrigeeritakse igal aastal tehnilise kohanduse osana, mis on ette nähtud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 15.



II JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 37

1.  Kui enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võib uus liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor ühisturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks ühe või mitme uue liikmesriigi suhtes.

2.  Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3.  Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid EÜ asutamislepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad ühisturu toimimist.

Artikkel 38

Kui uus liikmesriik tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meetmeid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast käesoleva akti jõustumist.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või võimalusel olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning see jõustub ühinemiskuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 39

Kui uues liikmesriigis on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas EL lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vajalikke meetmeid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast käesoleva akti jõustumist, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist uue liikmesriigi ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib seda kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning see jõustub ühinemiskuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või uute liikmesriikide siseriiklike eeskirjade rakendamine V-XIV lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

Artikkel 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada uute liikmesriikide üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud suhkrusektori turgude ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 ( 23 ) artikli 42 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud komiteemenetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.

Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas aktis määratletud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, võtab enne ühinemiskuupäeva komisjoni ettepanekul vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.

Artikkel 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada uute liikmesriikide üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb ühenduse veterinaar- ja fütosanitaareeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud komiteemenetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.



VIIES OSA

KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED



I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE JA ASUTUSTE KORRALDUS

Artikkel 43

Euroopa Parlament teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

Artikkel 44

Nõukogu teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

Artikkel 45

1.  Igal liiduga ühineval riigil on õigus saada üks oma kodanik komisjoni liikmeks.

2.  Olenemata EÜ asutamislepingu artikli 213 lõike 1 teisest lõigust, artikli 214 lõike 1 esimesest lõigust ja lõikest 2 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 126 esimesest lõigust:

a) nimetatakse igast uuest liikmesriigist alates tema ühinemise kuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga,

b) punkti a kohaselt nimetatud komisjoni liikmete ja alates 23. jaanuarist 2000 nimetatud komisjoni liikmete ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2004,

c) uus komisjon, kuhu kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, asub oma ülesandeid täitma 1. novembril 2004; sellise uue komisjoni liikmete ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2009,

d) EL lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud Euroopa Liidu laienemist käsitleva protokolli artikli 4 lõikes 1 ettenähtud kuupäev 1. jaanuar 2005 asendatakse kuupäevaga 1. november 2004.

3.  Komisjon teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

Artikkel 46

1.  Euroopa Kohtusse nimetatakse kümme kohtunikku ning esimese astme kohtusse kümme kohtunikku.

2.  

a) Viie vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2006. Need kohtunikud valitakse loosi teel. Ülejäänud kohtunike ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009.

b) Viie vastavalt lõikele 1 nimetatud esimese astme kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2004. Need kohtunikud valitakse loosi teel. Ülejäänud kohtunike ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007.

3.  

a) Euroopa Kohus teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

b) Esimese astme kohus teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

c) Selliselt kohandatud kodukorra suhtes on vaja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega heakskiitu.

4.  Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

Artikkel 47

Kontrollikoda laiendatakse kümne lisaliikme nimetamisega kuueaastaseks ametiajaks.

Artikkel 48

Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 95 liikme nimetamisega, kes esindavad uutes liikmesriikides organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 49

Regioonide komiteed laiendatakse 95 liikme nimetamisega, kes esindavad uute liikmesriikide regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 50

1.  EURATOMi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 alusel nimetatud teadus- ja tehnikakomitee praeguste liikmete ametiaeg lõpeb käesoleva akti jõustumiskuupäeval.

2.  Ühinemise järel nimetab nõukogu uued teadus- ja tehnikakomitee liikmed EURATOMi asutamislepingu artikli 134 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 51

Asutamislepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik kohandused, mis on ühinemise tõttu vajalikuks muutunud.

Artikkel 52

1.  XVI lisas loetletud komiteede, rühmade ja muude asutamislepingutega või seadusandja poolt loodud asutuste uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nendel liikmetel, kes on ametis ühinemise ajal.

2.  XVII lisas loetletud komisjoni loodud komiteede ja rühmade uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nendel liikmetel, kes on ametis ühinemise ajal.

3.  Ühinemise järel uuendatakse XVIII lisas loetletud komiteede liikmeskond täielikult.



II JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 53

Ühinemisel käsitletakse uusi liikmesriike EÜ asutamislepingu artikli 249 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis jõustuvad vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2, teatatud uutele liikmesriikidele ühinemisel.

Artikkel 54

Uued liikmesriigid jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida direktiive ja otsuseid EÜ asutamislepingu artikli 249 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 161 tähenduses, kui artiklis 24 nimetatud lisades ega käesoleva akti muudes sätetes või lisades ei ole ette nähtud muud tähtaega.

Artikkel 55

Uue liikmesriigi asjakohaselt põhjendatud taotlusel võib nõukogu ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta enne 1. maid 2004meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. novembrist 2002 kuni ühinemislepingule allakirjutamise kuupäevani.

Artikkel 56

Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed käesoleva akti artiklites 20, 21 ja 22 osutatud II, III ja IV lisa sätete rakendamiseks.

Artikkel 57

1.  Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, tehakse kohandused lõikes 2 sätestatud korras. Kõnealused kohandused jõustuvad alates ühinemisest.

2.  Vajalikud tekstid koostab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal või komisjon, vastavalt sellele, kumb nendest institutsioonidest on vastu võtnud esialgse akti.

Artikkel 58

Enne ühinemist vastuvõetud ning nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga poolt eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles koostatud institutsioonide ja Euroopa Keskpanga aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui üheteistkümnes praeguses keeles koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

Artikkel 59

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad uued liikmesriigid kooskõlas EURATOMi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest uute liikmesriikide territooriumil.



III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 60

Käesoleva akti I-XVIII lisa, nende liited ja protokollid nr 1-10 moodustavad akti lahutamatu osa.

Artikkel 61

Itaalia Vabariigi valitsus annab uute liikmesriikide valitsustele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja neid lepinguid muutnud või täiendanud lepingute, kaasa arvatud leping Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega, leping Kreeka Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega, leping Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega ning leping Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga, tõestatud koopiad hispaania, hollandi, iiri, itaalia, inglise, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles.

Nende lepingute eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.

Artikkel 62

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab uute liikmesriikide valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.




I LISA

Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest uutele liikmesriikidele siduvad ja neis kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artiklis 3)

1. 14. juuni 1985. aasta leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta. ( 24 )

2. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooni, ( 25 ) millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, selle lõppakti ja ühisdeklaratsioonide (nagu neid on muudetud teatavate punktis 7 loetletud aktidega) järgmised sätted:

artikkel 1niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artiklid 3-7, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkt d; artiklid 13, 26, 27, 39, 44-59, 61-63, 65-69, 71-73, 75, 76, 82, 91, 126-130 (niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva punkti sätetega) ja artikkel 136; lõppakti 1. ja 3. ühisdeklaratsioon.

3. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) ühinemise lepingute, nende lõppaktide ja deklaratsioonide (nagu neid on muudetud teatavate punktis 7 loetletud aktidega) järgmised sätted:

a) 27. novembril 1990 sõlmitud leping Itaalia Vabariigi ühinemise kohta:

 artikkel 4;

 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

b) 25. juunil 1991 sõlmitud leping Hispaania Kuningriigi ühinemise kohta:

 artikkel 4;

 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

 2. deklaratsioon lõppakti III osas;

c) 25. juunil 1991 sõlmitud leping Portugali Vabariigi ühinemise kohta:

 artiklid 4, 5 ja 6;

 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

d) 6. novembril 1992 sõlmitud leping Kreeka Vabariigi ühinemise kohta:

 artiklid 3, 4 ja 5;

 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

 2. deklaratsioon lõppakti III osas;

e) 28. aprillil 1995 sõlmitud leping Austria Vabariigi ühinemise kohta:

 artikkel 4;

 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

f) 19. detsembril 1996 sõlmitud leping Taani Kuningriigi ühinemise kohta:

 artikkel 4, artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6;

 1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

g) 19. detsembril 1996 sõlmitud leping Soome Vabariigi ühinemise kohta:

 artiklid 4 ja 5;

 1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

 Soome Vabariigi valitsuse deklaratsioon Ahvenamaa kohta lõppakti III osas;

h) 19. detsembril 1996 sõlmitud leping Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta:

 artiklid 4 ja 5;

 1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas.

4. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised otsused (nagu neid on muudetud teatavate punktis 7 loetletud aktidega):

SCH/Com-ex (93) 10 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, ministrite ja riigisekretäride deklaratsioonide kohta

SCH/Com-ex (93) 14 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, uimastiäri vastase võitluse alal toimuva praktilise õigusalase koostöö parandamise kohta

SCH/Com-ex (93) 22 rev täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, teatavate dokumentide salajasuse kohta

SCH/Com-ex (94) 16 rev täitevkomitee otsus, 21. november 1994, ühiste sisse- ja väljasõidutemplite omandamise kohta

SCH/Com-ex (94) 28 rev täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, artiklis 75 ettenähtud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kaasasolekut lubava tunnistuse kohta

SCH/Com-ex (94) 29 rev 2 täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamise kohta

SCH/Com-ex (95) 21 täitevkomitee otsus, 20. detsember 1995, välispiiridel võimalikke probleeme käsitlevate statistiliste ja eriandmete kiire vahetamise kohta Schengeni riikide vahel

SCH/Com-ex (98) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 21. aprill 1998, rakkerühma tegevuse kohta, niivõrd kui see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 17 täitevkomitee otsus, 23. juuni 1998, teatavate dokumentide salajasuse kohta

SCH/Com-ex (98) 26 def täitevkomitee otsus, 16. september 1998, millega luuakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee

SCH/Com-ex (98) 35 rev 2 täitevkomitee otsus, 16. september 1998, EL taotlejariikidele ühtse käsiraamatu edastamise kohta

SCH/Com-ex (98) 37 def 2 täitevkomitee otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 51 rev 3 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö kohta kuritegude ennetamise ja avastamise valdkonnas

SCH/Com-ex (98) 52 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö käsiraamatu kohta, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 57 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, küllakutse, ülalpidamise ja majutuse tõendamise ühtlustatud vormi kehtestamise kohta

SCH/Com-ex (98) 59 rev täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, dokumendinõustajate koordineeritud kasutamise kohta

SCH/Com-ex (99) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, narkootiliste ainetega seotud olukorra kohta

SCH/Com-ex (99) 6 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, telekommunikatsiooni käsitleva Schengeni acquis' kohta

SCH/Com-ex (99) 7 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, kontaktametnike kohta

SCH/Com-ex (99) 8 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta

SCH/Com-ex (99) 10 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kohta

SCH/Com-ex (99) 13 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, ühtse käsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste lõpliku teksti kohta:

 ühiste konsulaarjuhiste lisad 1-3, 7, 8 ja 15

 ühtne käsiraamat, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega, kaasa arvatud lisad 1, 5, 5A, 6, 10, 13

SCH/Com-ex (99) 18 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, politseikoostöö parandamise kohta kuritegude ennetamisel ja avastamisel.

5. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:

SCH/Com-ex (96) decl 6 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 26. juuni 1996, väljaandmise kohta

SCH/Com-ex (97) decl 13 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 9. veebruar 1998, alaealiste röövimise kohta.

6. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud keskrühma järgmised otsused, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:

SCH/C (98) 117 keskrühma otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks

SCH/C (99) 25 keskrühma otsus, 22. märts 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta.

7. Järgmised Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid:

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95, 29. mai 1995, ühtse viisavormi kehtestamise kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1)

Nõukogu otsus 1999/307/EÜ, 1. mai 1999, millega kehtestatakse üksikasjalik kord Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 49)

Nõukogu otsus 1999/435/EÜ, 20. mai 1999, Schengeni acquis' määratlemise kohta, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohastele sätetele kindlaks määrata kõikide Schengeni acquis'd moodustavate sätete ja otsuste õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1)

Nõukogu otsus 1999/436/EÜ, 20. mai 1999, millega määratakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohastele sätetele kindlaks kõikide Schengeni acquis'd moodustavate sätete ja otsuste õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17)

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31)

Nõukogu otsus 1999/848/EÜ, 13. detsember 1999, Schengeni acquis' täieliku rakendamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58)

Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43)

Nõukogu otsus 2000/586/JSK, 28. september 2000, millega kehtestatakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmise kord (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1)

Nõukogu otsus 2000/751/EÜ, 30. november 2000, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga asutatud täitevkomitee poolt vastuvõetud ühtse käsiraamatu teatavate osade salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 29)

Nõukogu otsus 2000/777/EÜ, 1. detsember 2000, Schengeni acquis' rakendamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.10.2000, lk 24)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2001, 24. aprill 2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktilise korra rakendamisvolitused jäetakse nõukogule (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 790/2001, 24. aprill 2001, millega piirikontrolli ja piirivalve korraldamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktilise korra rakendamisvolitused jäetakse nõukogule (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 5)

Nõukogu otsus 2001/329/EÜ, 24. aprill 2001, millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ning lisad 3, 6 ja 13 ning ühtse käsiraamatu lisad 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32), niivõrd kuivõrd see on seotud ühiste konsulaarjuhiste lisaga 3 ja ühtse käsiraamatu lisaga 5a

Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, 28. juuni 2001, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45)

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2414/2001, 7. detsember 2001, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 333/2002, 18. veebruar 2002, ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 334/2002, 18. veebruar 2002, millega muudetakse ühtse viisavormi kehtestamist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1683/95 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7)

Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20)

Nõukogu otsus 2002/352/EÜ, 25. aprill 2002, ühtse käsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47)

Nõukogu otsus 2002/353/EÜ, 25. aprill 2002, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga asutatud täitevkomitee poolt vastuvõetud ühtse käsiraamatu teise osa salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 49)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1)

Nõukogu otsus 2002/587/EÜ, 12. juuli 2002, ühtse käsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50)

Nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, 28. november 2002, karistusõigusliku raamistiku tugevdamise kohta, et takistada ebaseadusliku sisse- või läbisõidu või elamise hõlbustamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1)

Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, 28. november 2002, milles määratletakse ebaseadusliku sisse- või läbisõidu või elamise hõlbustamine (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).




II LISA

Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri

1.   KAUPADE VABA LIIKUMINE

A.   MOOTORSÕIDUKID

1.

31970 L 0156: nõukogu direktiiv 70/156/EMÜ, 6. veebruar 1970, mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 31978 L 0315: nõukogu direktiiv 78/315/EMÜ, 21.12.1977 (EÜT L 81, 28.3.1978, lk 1),

 31978 L 0547: nõukogu direktiiv 78/547/EMÜ, 12.6.1978 (EÜT L 168, 26.6.1978, lk 39),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 31980 L 1267: nõukogu direktiiv 80/1267/EMÜ, 16.12.1980 (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 34),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0358: nõukogu direktiiv 87/358/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 51),

 31987 L 0403: nõukogu direktiiv 87/403/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 44),

 31992 L 0053: nõukogu direktiiv 92/53/EMÜ, 18.6.1992 (EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1),

 31993 L 0081: komisjoni direktiiv 93/81/EMÜ, 29.9.1993 (EÜT L 264, 23.10.1993, lk 49),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31995 L 0054: komisjoni direktiiv 95/54/EÜ, 31.10.1995 (EÜT L 266, 8.11.1995, lk 1),

 31996 L 0027: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/27/EÜ, 20.5.1996 (EÜT L 169, 8.7.1996, lk 1),

 31996 L 0079: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/79/EÜ, 16.12.1996 (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 7),

 31997 L 0027: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/27/EÜ, 22.7.1997 (EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1),

 31998 L 0014: komisjoni direktiiv 98/14/EÜ, 6.2.1998 (EÜT L 91, 25.3.1998, lk 1),

 31998 L 0091: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/91/EÜ, 14.12.1998 (EÜT L 11, 16.1.1999, lk 25),

 32000 L 0040: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/40/EÜ, 26.6.2000 (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 9),

 32001 L 0056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/56/EÜ, 27.9.2001 (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 21),

 32001 L 0085: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/85/EÜ, 20.11.2001 (EÜT L 42, 13.2.2002, lk 1),

 32001 L 0092: komisjoni direktiiv 2001/92/EÜ, 30.10.2001 (EÜT L 291, 8.11.2001, lk 24),

 32001 L 0116: komisjoni direktiiv 2001/116/EÜ, 20.12.2001 (EÜT L 18, 21.1.2002, lk 1).

a) VII lisas asendatakse jaotises 1 olev loetelu järgmisega:

“1 - Saksamaa;

2 - Prantsusmaa;

3 - Itaalia;

4 - Madalmaad;

5 - Rootsi;

6 - Belgia;

7 - Ungari;

8 - Tšehhi Vabariik;

9 - Hispaania;

11 - Ühendkuningriik;

12 - Austria;

13 - Luksemburg;

17 - Soome;

18 - Taani;

20 - Poola;

21 - Portugal;

23 - Kreeka;

24 - Iirimaa;

26 - Sloveenia;

27 - Slovakkia;

29 - Eesti;

32 - Läti;

36 - Leedu;

CY - Küpros;

MT - Malta.”

b) IX lisas asendatakse I ja II osas olevate näidiste tagakülje punkt 47 järgmisega:

“47. Maksustatav võimsus või riikliku koodi number (numbrid) (vajaduse korral):

image

.

2.

31970 L 0157: nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ, 6. veebruar 1970, mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 31973 L 0350: komisjoni direktiiv 73/350/EMÜ, 7.11.1973 (EÜT L 321, 22.11.1973, lk 33),

 31977 L 0212: nõukogu direktiiv 77/212/EMÜ, 8.3.1977 (EÜT L 66, 12.3.1977, lk 33),

 31981 L 0334: komisjoni direktiiv 81/334/EMÜ, 13.4.1981 (EÜT L 131, 18.5.1981, lk 6),

 31984 L 0372: komisjoni direktiiv 84/372/EMÜ, 3.7.1984 (EÜT L 196, 26.7.1984, lk 47),

 31984 L 0424: nõukogu direktiiv 84/424/EMÜ, 3.9.1984 (EÜT L 238, 6.9.1984, lk 31),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31992 L 0097: nõukogu direktiiv 92/97/EMÜ, 10.11.1992 (EÜT L 371, 19.12.1992, lk 1),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31996 L 0020: komisjoni direktiiv 96/20/EÜ, 27.3.1996 (EÜT L 92, 13.4.1996, lk 23),

 31999 L 0101: komisjoni direktiiv 1999/101/EÜ, 15.12.1999 (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 41).

II lisa punkti 4.2 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia.”

3.

31970 L 0220: nõukogu direktiiv 70/220/EMÜ, 20. märts 1970, mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 31974 L 0290: nõukogu direktiiv 74/290/EMÜ, 28.5.1974 (EÜT L 159, 15.6.1974, lk 61),

 31977 L 0102: komisjoni direktiiv 77/102/EMÜ, 30.11.1976 (EÜT L 32, 3.2.1977, lk 32),

 31978 L 0665: komisjoni direktiiv 78/665/EMÜ, 14.7.1978 (EÜT L 223, 14.8.1978, lk 48),

 31983 L 0351: nõukogu direktiiv 83/351/EMÜ, 16.6.1983 (EÜT L 197, 20.7.1983, lk 1),

 31988 L 0076: nõukogu direktiiv 88/76/EMÜ, 3.12.1987 (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 1),

 31988 L 0436: nõukogu direktiiv 88/436/EMÜ, 16.6.1988 (EÜT L 214, 6.8.1988, lk 1),

 31989 L 0458: nõukogu direktiiv 89/458/EMÜ, 18.7.1989 (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 1),

 31989 L 0491: komisjoni direktiiv 89/491/EMÜ, 17.7.1989 (EÜT L 238, 15.8.1989, lk 43),

 31991 L 0441: nõukogu direktiiv 91/441/EMÜ, 26.6.1991 (EÜT L 242, 30.8.1991, lk 1),

 31993 L 0059: nõukogu direktiiv 93/59/EMÜ, 28.6.1993 (EÜT L 186, 28.7.1993, lk 21),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31994 L 0012: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/12/EÜ, 23.3.1994 (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 42),

 31996 L 0044: komisjoni direktiiv 96/44/EÜ, 1.7.1996 (EÜT L 210, 20.8.1996, lk 25),

 31996 L 0069: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/69/EÜ, 8.10.1996 (EÜT L 282, 1.11.1996, lk 64),

 31998 L 0069: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/69/EÜ, 13.10.1998 (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1),

 31998 L 0077: komisjoni direktiiv 98/77/EÜ, 2.10.1998 (EÜT L 286, 23.10.1998, lk 34),

 31999 L 0102: komisjoni direktiiv 1999/102/EÜ, 15.12.1999 (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 43),

 32001 L 0001: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/1/EÜ, 22.1.2001 (EÜT L 35, 6.2.2001, lk 34),

 32001 L 0100: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/100/EÜ, 7.12.2001 (EÜT L 16, 18.1.2002, lk 32),

 32002 L 0080: komisjoni direktiiv 2002/80/EÜ, 3.10.2002 (EÜT L 291, 28.10.2002, lk 20).

XIII lisa punkti 5.2 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia”.”

4.

31970 L 0221: nõukogu direktiiv 70/221/EMÜ, 20. märts 1970, mootorsõidukite ja nende haagiste vedelkütusepaake ja tagumisi allasõidutõkkeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 23); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 31979 L 0490: komisjoni direktiiv 79/490/EMÜ, 18.4.1979 (EÜT L 128, 26.5.1979, lk 22),

 31997 L 0019: komisjoni direktiiv 97/19/EÜ, 18.4.1997 (EÜT L 125, 16.5.1997, lk 1),

 32000 L 0008: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/8/EÜ, 20.3.2000 (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 7).

II lisa punkti 6.2 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia”.”

5.

31970 L 0388: nõukogu direktiiv 70/388/EMÜ, 27. juuli 1970, mootorsõidukite helisignaalseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 176, 10.8.1970, lk 12); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

I lisa punktis 1.4.1 täiendatakse sulgudes olevat teksti järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia.”

6.

31971 L 0127: nõukogu direktiiv 71/127/EMÜ, 1. märts 1971, mootorsõidukite tahavaatepeegleid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 68, 22.3.1971, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 31979 L 0795: komisjoni direktiiv 79/795/EMÜ, 20.7.1979 (EÜT L 239, 22.9.1979, lk 1),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 31985 L 0205: komisjoni direktiiv 85/205/EMÜ, 18.2.1985 (EÜT L 90, 29.3.1985, lk 1),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31986 L 0562: komisjoni direktiiv 86/562/EMÜ, 6.11.1986 (EÜT L 327, 22.11.1986, lk 49),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31988 L 0321: komisjoni direktiiv 88/321/EMÜ, 16.5.1988 (EÜT L 147, 14.6.1988, lk 77),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

II lisa 2. liite punkti 4.2 eraldusnumbreid/tähti käsitlevat osa täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia.”

7.

31971 L 0320: nõukogu direktiiv 71/320/EMÜ, 26. juuli 1971, teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 202, 06.9.71, lk 37); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 31974 L 0132: komisjoni direktiiv 74/132/EMÜ, 11.2.1974 (EÜT L 74, 19.3.1974, lk 7),

 31975 L 0524: komisjoni direktiiv 75/524/EMÜ, 25.7.1975 (EÜT L 236, 8.9.1975, lk 3),

 31979 L 0489: komisjoni direktiiv 79/489/EMÜ, 18.4.1979 (EÜT L 128, 26.5.1979, lk 12),

 31985 L 0647: komisjoni direktiiv 85/647/EMÜ, 23.12.1985 (EÜT L 380, 31.12.1985, lk 1),

 31988 L 0194: komisjoni direktiiv 88/194/EMÜ, 24.3.1988 (EÜT L 92, 9.4.1988, lk 47),

 31991 L 0422: komisjoni direktiiv 91/422/EMÜ, 15.7.1991 (EÜT L 233, 22.8.1991, lk 21),

 31998 L 0012: komisjoni direktiiv 98/12/EÜ, 27.1.1998 (EÜT L 81, 18.3.1998, lk 1).

XV lisa punkti 4.4.2 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia”.”

8.

31972 L 0245: nõukogu direktiiv 72/245/EMÜ, 20. juuni 1972, mootorsõidukitele paigaldatud sädesüütemootorite tekitatud raadiohäirete summutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 152, 6.7.1972, lk 15); muudetud järgmiste aktidega:

 31989 L 0491: komisjoni direktiiv 89/491/EMÜ, 17.7.1989 (EÜT L 238, 15.8.1989, lk 43),

 31995 L 0054: komisjoni direktiiv 95/54/EÜ, 31.10.1995 (EÜT L 266, 8.11.1995, lk 1).

I lisa punkti 5.2 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia”.”

9.

31974 L 0061: nõukogu direktiiv 74/61/EMÜ, 17. detsember 1973, mootorsõidukite kasutustõkiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 38, 11.2.1974, lk 22); muudetud järgmise aktiga:

 31995 L 0056: komisjoni direktiiv 95/56/EÜ, EURATOM, 8.11.1995 (EÜT L 286, 29.11.1995, lk 1).

I lisa punkti 5.1.1 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia”.”

10.

31974 L 0150: nõukogu direktiiv 74/150/EMÜ, 4. märts 1974, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10); muudetud järgmiste aktidega:

 31979 L 0694: nõukogu direktiiv 79/694/EMÜ, 24.7.1979 (EÜT L 205, 13.8.1979, lk 17),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 31982 L 0890: nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ, 17.12.1982 (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31988 L 0297: nõukogu direktiiv 88/297/EMÜ, 3.5.1988 (EÜT L 126, 20.5.1988, lk 52),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0054: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ, 23.9.1997 (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24),

 32000 L 0002: komisjoni direktiiv 2000/2/EÜ, 14.1.2000 (EÜT L 21, 26.1.2000, lk 23),

 32000 L 0025: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/25/EÜ, 22.5.2000 (EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1),

 32001 L 0003: komisjoni direktiiv 2001/3/EÜ, 8.1.2001 (EÜT L 28, 30.1.2001, lk 1).

a) Artikli 2 punktile a lisatakse järgmised taanded:

“— Tšehhi õiguses “vnitrostátní schválení typu”,

 Eesti õiguses “riiklik tüübikinnitus”,

 Küprose õiguses “Έγκριση Τύπου”,

 Läti õiguses “Tipa apstiprināšana”,

 Leedu õiguses “tipo patvirtinimas”,

 Ungari õiguses “típusjóváhagyás”,

 Malta õiguses “tip approvat”,

 Poola õiguses “homologacja typu pojazdu”,

 Sloveenia õiguses “homologacija”,

 Slovaki õiguses “typové schválenie”.”

b) II lisa C peatüki II osa 1. liites täiendatakse 1. jaos olevat loetelu järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia.”

c) III lisa I osas asendatakse punkt 16 järgmisega:

“16. MAKSUSTATAV(AD) VÕIMSUS(ED) JA KLASS(ID)

image

.

11.

31974 L 0408: nõukogu direktiiv 74/408/EMÜ, 22. juuli 1974, mootorsõidukite sisustust (istmete ja nende kinnituspunktide tugevust) käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 221, 12.8.1974, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 31981 L 0577: nõukogu direktiiv 81/577/EMÜ, 20.7.1981 (EÜT L 209, 29.7.1981, lk 34),

 31996 L 0037: komisjoni direktiiv 96/37/EÜ, 17.6.1996 (EÜT L 186, 25.7.1996, lk 28).

I lisa punkti 6.2.1 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

12.

31974 L 0483: nõukogu direktiiv 74/483/EMÜ, 17. september 1974, mootorsõidukite väljaulatuvaid osasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 266, 2.10.1974, lk 4); muudetud järgmiste aktidega:

 31979 L 0488: komisjoni direktiiv 79/488/EMÜ, 18.4.1979 (EÜT L 128, 26.5.1979, lk 1),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

I lisa punkti 3.2.2.2 juurde kuuluvasse joonealusesse märkusesse lisatakse järgmine tekst:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

13.

31975 L 0322: nõukogu direktiiv 75/322/EMÜ, 20. mai 1975, põllu- või metsamajanduslike traktorite tekitatud raadiohäirete summutamise (elektromagnetiline ühilduvus) kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 28); muudetud järgmiste aktidega:

 31982 L 0890: nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ, 17.12.1982 (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45),

 31997 L 0054: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ, 23.9.1997 (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24),

 32000 L 0002: komisjoni direktiiv 2000/2/EÜ, 14.1.2000 (EÜT L 21, 26.1.2000, lk 23),

 32001 L 0003: komisjoni direktiiv 2001/3/EÜ, 8.1.2001 (EÜT L 28, 30.1.2001, lk 1).

I lisas täiendatakse punkti 5.2 järgmiselt:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

14.

31976 L 0114: nõukogu direktiiv 76/114/EMÜ, 18. detsember 1975, mootorsõidukite ja nende haagiste andmesilte ning kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 31978 L 0507: komisjoni direktiiv 78/507/EMÜ, 19.5.1978 (EÜT L 155, 13.6.1978, lk 31),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

Lisa punktis 2.1.2 täiendatakse sulgudes olevat teksti järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

15.

31976 L 0757: nõukogu direktiiv 76/757/EMÜ, 27. juuli 1976, mootorsõidukite ja nende haagiste helkureid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 32); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0029: komisjoni direktiiv 97/29/EÜ, 11.6.1997 (EÜT L 171, 30.6.1997, lk 11).

I lisas täiendatakse punkti 4.2.1 teksti järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

16.

31976 L 0758: nõukogu direktiiv 76/758/EMÜ, 27. juuli 1976, mootorsõidukite ja nende haagiste ülemisi ääretulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, tagumisi ääretulelaternaid, piduritulelaternaid, päevatulelaternaid ja küljeääretulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 54); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31989 L 0516: komisjoni direktiiv 89/516/EMÜ, 1.8.1989 (EÜT L 265, 12.9.1989, lk 1),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0030: komisjoni direktiiv 97/30/EÜ, 11.6.1997 (EÜT L 171, 30.6.1997, lk 25).

I lisa punkti 5.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

17.

31976 L 0759: nõukogu direktiiv 76/759/EMÜ, 27. juuli 1976, mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 71); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31989 L 0277: komisjoni direktiiv 89/277/EMÜ, 28.3.1989 (EÜT L 109, 20.4.1989, lk 25),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31999 L 0015: komisjoni direktiiv 1999/15/EÜ, 16.3.1999 (EÜT L 97, 12.4.1999, lk 14).

I lisa punkti 4.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

18.

31976 L 0760: nõukogu direktiiv 76/760/EMÜ, 27. juuli 1976, mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi numbritulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 85); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0031: komisjoni direktiiv 97/31/EÜ, 11.6.1997 (EÜT L 171, 30.6.1997, lk 49.

I lisa punkti 4.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

19.

31976 L 0761: nõukogu direktiiv 76/761/EMÜ, 27. juuli 1976, mootorsõidukite esilaternaid, mida kasutatakse kaug- ja/või lähitulelaternatena, ja mootorsõidukite ja nende haagiste kinnitatud laternaseadmestikes kasutatavaid valgusallikaid (hõõglambid ja muud) käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 96); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31989 L 0517: komisjoni direktiiv 89/517/EMÜ, 1.8.1989 (EÜT L 265, 12.9.1989, lk 15),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31999 L 0017: komisjoni direktiiv 1999/17/EÜ, 18.3.1999 (EÜT L 97, 12.4.1999, lk 45).

I lisas asendatakse punktides 5.2.1 ja 6.2.1 olevad loetelud järgmisega:

“1 - Saksamaa

2 - Prantsusmaa

3 - Itaalia

4 - Madalmaad

5 - Rootsi

6 - Belgia

7 - Ungari

8 - Tšehhi Vabariik

9 - Hispaania

11 - Ühendkuningriik

12 - Austria

13 - Luksemburg

17 - Soome

18 - Taani

20 - Poola

21 - Portugal

23 - Kreeka

24 - Iirimaa

26 - Sloveenia

27 - Slovakkia

29 - Eesti

32 - Läti

36 - Leedu

CY - Küpros

MT - Malta”

.

20.

31976 L 0762: nõukogu direktiiv 76/762/EMÜ, 27. juuli 1976, mootorsõidukite eesmisi udulaternaid ja eesmiste udulaternate hõõglampe käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 122); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31999 L 0018: komisjoni direktiiv 1999/18/EÜ, 18.3.1999 (EÜT L 97, 12.4.1999, lk 82).

I lisa punkti 4.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

21.

31977 L 0536: nõukogu direktiiv 77/536/EMÜ, 28. juuni 1977, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümberminekukaitsetarindeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31989 L 0680: nõukogu direktiiv 89/680/EMÜ, 21.12.1989 (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 26),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31999 L 0055: komisjoni direktiiv 1999/55/EÜ, 1.6.1999 (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 28).

VI lisa täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

22.

31977 L 0538: nõukogu direktiiv 77/538/EMÜ, 28. juuni 1977, mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi udulaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 60); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31989 L 0518: komisjoni direktiiv 89/518/EMÜ, 1.8.1989 (EÜT L 265, 12.9.1989, lk 24),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31999 L 0014: komisjoni direktiiv 1999/14/EÜ, 16.3.1999 (EÜT L 97, 12.4.1999, lk 1).

I lisa punkti 4.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

23.

31977 L 0539: nõukogu direktiiv 77/539/EMÜ, 28. juuni 1977, mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 72); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0032: komisjoni direktiiv 97/32/EÜ, 11.6.1997 (EÜT L 171, 30.6.1997, lk 63).

I lisa punkti 4.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

24.

31977 L 0540: nõukogu direktiiv 77/540/EMÜ, 28. juuni 1977, mootorsõidukite seisutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 83); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31999 L 0016: komisjoni direktiiv 1999/16/EÜ, 16.3.1999 (EÜT L 97, 12.4.1999, lk 33).

I lisa punkti 4.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

25.

31977 L 0541: nõukogu direktiiv 77/541/EMÜ, 28. juuni 1977, mootorsõidukite turvavöösid ja turvasüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 95); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 31981 L 0576: nõukogu direktiiv 81/576/EMÜ, 20.7.1981 (EÜT L 209, 29.7.1981, lk 32),

 31982 L 0319: komisjoni direktiiv 82/319/EMÜ, 2.4.1982 (EÜT L 139, 19.5.1982, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31990 L 0628: komisjoni direktiiv 90/628/EMÜ, 30.10.1990 (EÜT L 341, 6.12.1990, lk 1),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31996 L 0036: komisjoni direktiiv 96/36/EÜ, 17.6.1996 (EÜT L 178, 17.7.1996, lk 15),

 32000 L 0003: komisjoni direktiiv 2000/3/EÜ, 22.2.2000 (EÜT L 53, 25.2.2000, lk 1).

III lisa punkti 1.1.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

26.

31978 L 0318: nõukogu direktiiv 78/318/EMÜ, 21. detsember 1977, mootorsõidukite klaasipuhasti- ja aknapesurisüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 81, 28.3.1978, lk 49); muudetud järgmise aktiga:

 31994 L 0068: komisjoni direktiiv 94/68/EÜ, 16.12.1994 (EÜT L 354, 31.12.1994, lk 1).

I lisa punkti 7.2 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

27.

31978 L 0764: nõukogu direktiiv 78/764/EMÜ, 25. juuli 1978, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 255, 18.9.1978, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 31982 L 0890: nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ, 17.12.1982 (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45),

 31983 L 0190: komisjoni direktiiv 83/190/EMÜ, 28.3.1983 (EÜT L 109, 26.4.1983, lk 13),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31988 L 0465: komisjoni direktiiv 88/465/EMÜ, 30.6.1988 (EÜT L 228, 17.8.1988, lk 31),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0054: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ, 23.9.1997 (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24),

 31999 L 0057: komisjoni direktiiv 1999/57/EÜ, 7.6.1999 (EÜT L 148, 15.6.1999, lk 35).

II lisa punkti 3.5.2.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

28.

31978 L 0932: nõukogu direktiiv 78/932/EMÜ, 16. oktoober 1978, mootorsõidukite istmete peatugesid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 325, 20.11.1978, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

VI lisa punkti 1.1.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

29.

31979 L 0622: nõukogu direktiiv 79/622/EMÜ, 25. juuni 1979, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümberminekukaitsetarindeid (staatiline koormuskatse) käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 179, 17.7.1979, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 31982 L 0953: komisjoni direktiiv 82/953/EMÜ, 15.12.1982 (EÜT L 386, 31.12.1982, lk 31),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31988 L 0413: komisjoni direktiiv 88/413/EMÜ, 22.6.1988 (EÜT L 200, 26.7.1988, lk 32),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31999 L 0040: komisjoni direktiiv 1999/40/EÜ, 6.5.1999 (EÜT L 124, 18.5.1999, lk 11).

VI lisa täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

30.

31986 L 0298: nõukogu direktiiv 86/298/EMÜ, 26. mai 1986, kitsarööpeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatud ümberminekukaitsetarindite kohta (EÜT L 186, 8.7.1986, lk 26); muudetud järgmiste aktidega:

 31989 L 0682: nõukogu direktiiv 89/682/EMÜ, 21.12.1989 (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 29),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 32000 L 0019: komisjoni direktiiv 2000/19/EÜ, 13.4.2000 (EÜT L 94, 14.4.2000, lk 31).

VI lisa täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

31.

31987 L 0402: nõukogu direktiiv 87/402/EMÜ, 25. juuni 1987, kitsarööpeliste põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette paigaldatud ümberminekukaitsetarindite kohta (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 31989 L 0681: nõukogu direktiiv 89/681/EMÜ, 21.12.1989 (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 27),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 32000 L 0022: komisjoni direktiiv 2000/22/EÜ, 28.4.2000 (EÜT L 107, 4.5.2000, lk 26).

VII lisa täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

32.

31988 L 0077: nõukogu direktiiv 88/77/EMÜ, 3. detsember 1987, sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33); muudetud järgmiste aktidega:

 31991 L 0542: nõukogu direktiiv 91/542/EMÜ, 1.10.1991 (EÜT L 295, 25.10.1991, lk 1),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31996 L 0001: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/1/EÜ, 22.1.1996 (EÜT L 40, 17.2.1996, lk 1),

 31999 L 0096: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/96/EÜ, 13.12.1999 (EÜT L 44, 16.2.2000, lk 1),

 32001 L 0027: komisjoni direktiiv 2001/27/EÜ, 10.4.2001 (EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10).

I lisas täiendatakse punkti 5.1.3 juurde kuuluvat joonealust märkust järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

33.

31989 L 0173: nõukogu direktiiv 89/173/EMÜ, 21. detsember 1988, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid komponente ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 67, 10.3.1989, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0054: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ, 23.9.1997 (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24),

 32000 L 0001: komisjoni direktiiv 2000/1/EÜ, 14.1.2000 (EÜT L 21, 26.1.2000, lk 16).

a) III A lisas täiendatakse punkti 5.4.1 joonealust märkust 1 järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

b) IV lisas täiendatakse 4. liite esimest taanet järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

c) V lisas täiendatakse punkti 2.1.3 kolmandat lõiku järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

34.

31991 L 0226: nõukogu direktiiv 91/226/EMÜ, 27. märts 1991, teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste porilauasüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 103, 23.4.1991, lk 5); muudetud järgmise aktiga:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

II lisa punkti 3.4.1 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

35.

31994 L 0020: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/20/EÜ, 30. mai 1994, mootorsõidukite ja nende haagiste mehaaniliste ühendusseadmete ning nende seadmete mootorsõidukite külge kinnitamise kohta (EÜT L 195, 29.7.1994, lk 1).

I lisa punkti 3.3.4 täiendatakse järgmiselt:

“8 - Tšehhi Vabariik, 29 - Eesti, CY - Küpros, 32 - Läti, 36 - Leedu, 7 - Ungari, MT - Malta, 20 - Poola, 26 - Sloveenia, 27 - Slovakkia”

.

36.

31995 L 0028: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/28/EÜ, 24. oktoober 1995, teatavate kategooriate mootorsõidukite siseehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 1).

I lisa punkti 6.1.1 täiendatakse järgmiselt:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

37.

32000 L 0025: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/25/EÜ, 22. mai 2000, põllu- ja metsamajanduslike traktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete ning nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1).

I lisa 4. liite punktis 1 täiendatakse jagu 1 järgmiselt:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

38.

32000 L 0040: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/40/EÜ, 26. juuni 2000, mootorsõidukite eesmisi allasõidutõkkeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 9).

I lisa punkti 3.2 all olevasse veergu lisatakse järgmised read:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

39.

32001 L 0056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/56/EÜ, 27. september 2001, mootorsõidukite ja nende haagiste soojendusseadmete ning nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 78/548/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 21).

I lisa 5. liite punkti 1.1.1 täiendatakse järgmiselt:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

40.

32002 L 0024: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/24/EÜ, 18. märts 2002, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta ja nõukogu direktiivi 92/61/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1).

a) IV lisas asendatakse A osas oleva näidise tagakülje punkt 47 järgmisega:

“47. Maksustatav võimsus või riikliku koodi number (numbrid) (vajaduse korral):

image

;

b) V lisa A osa punktis 1 asendatakse sõnade “1. jagu:” järel olev kirjeldus järgmisega:

“väike e-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud liikmesriigi tunnus (eraldusnumber):

1 - Saksamaa;

2 - Prantsusmaa;

3 - Itaalia;

4 - Madalmaad;

5 - Rootsi;

6 - Belgia;

7 - Ungari;

8 - Tšehhi Vabariik;

9 - Hispaania;

11 - Ühendkuningriik;

12 - Austria;

13 - Luksemburg;

17 - Soome;

18 - Taani;

20 - Poola;

21 - Portugal;

23 - Kreeka;

24 - Iirimaa;

26 - Sloveenia;

27 - Slovakkia;

29 - Eesti;

32 - Läti;

36 - Leedu;

CY - Küpros;

MT - Malta.”

c) V lisa B osa punktis 1.1 olevat loetelu täiendatakse järgmiselt:

““8 - Tšehhi Vabariik”, “29 - Eesti”, “CY - Küpros”, “32 - Läti”, “36 - Leedu”, “7 - Ungari”, “MT - Malta”, “20 - Poola”, “26 - Sloveenia”, “27 - Slovakkia””

.

B.   VÄETISED

31976 L 0116: nõukogu direktiiv 76/116/EMÜ, 18. detsember 1975, väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 21); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31988 L 0183: nõukogu direktiiv 88/183/EMÜ, 22.3.1988 (EÜT L 83, 29.3.1988, lk 33),

 31989 L 0284: nõukogu direktiiv 89/284/EMÜ, 13.4.1989 (EÜT L 111, 22.4.1989, lk 34),

 31989 L 0530: nõukogu direktiiv 89/530/EMÜ, 18.9.1989 (EÜT L 281, 30.9.1989, lk 116),

 31993 L 0069: komisjoni direktiiv 93/69/EMÜ, 23.7.1993 (EÜT L 185, 28.7.1993, lk 30),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31996 L 0028: komisjoni direktiiv 96/28/EÜ, 10.5.1996 (EÜT L 140, 13.6.1996, lk 30),

 31997 L 0063: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/63/EÜ, 24.11.1997 (EÜT L 335, 6.12.1997, lk 15),

 31998 L 0003: komisjoni direktiiv 98/3/EÜ, 15.1.1998 (EÜT L 18, 23.1.1998, lk 25),

 31998 L 0097: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/97/EÜ, 22.12.1998 (EÜT L 18, 23.1.1999, lk 60).

a) I lisa A osa II jaos lisatakse 6. veeru esimeses lõigus sulgudes olevale tekstile pärast sõna “Itaalia” järgmine tekst:

“Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia”

;

b) I lisa B osa jaotistes 1, 2 ja 4 lisatakse 9. veeru punktis 3 sulgudes olevale tekstile pärast sõna “Itaalia” järgmine tekst:

“Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia”

.

C.   KOSMEETIKATOOTED

31995 L 0017: komisjoni direktiiv 95/17/EÜ, 19. juuni 1995, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühe või mitme koostisaine lisamata jätmise puhul loetelusse, mida kasutatakse kosmeetikatoodete märgistamisel (EÜT L 140, 23.6.1995, lk 26).

Lisa punkti 2 lisatakse pärast sõnu “15 Rootsi” järgmised read:

“16 Tšehhi Vabariik

17 Eesti

18 Küpros

19 Läti

20 Leedu

21 Ungari

22 Malta

23 Poola

24 Sloveenia

25 Slovakkia.”

.

D.   LEGAALMETROLOOGIA JA KINNISPAKID

1.

31971 L 0316: nõukogu direktiiv 71/316/EMÜ, 26. juuli 1971, mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätetega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 31972 L 0427: nõukogu direktiiv 72/427/EMÜ, 19.12.1972 (EÜT L 291, 28.12.1972, lk 156),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 31983 L 0575: nõukogu direktiiv 83/575/EMÜ, 26.10.1983 (EÜT L 332, 28.11.1983, lk 43),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31987 L 0355: nõukogu direktiiv 87/355/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 46),

 31988 L 0665: nõukogu direktiiv 88/665/EMÜ, 21.12.1988 (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 42),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

a) I lisa punkti 3.1 esimeses taandes ja II lisa punkti 3.1.1.1.a esimeses taandes täiendatakse sulgudes olevat teksti järgmiselt:

“CZ - Tšehhi Vabariik, EST - Eesti, CY - Küpros, LV - Läti, LT - Leedu, H - Ungari, M - Malta, PL - Poola, SI - Sloveenia, SK - Slovakkia”

;

b) jooniseid, millele viitab II lisa punkt 3.2.1, täiendatakse tunnusmärkide CZ, EST, CY, LV, LT, H, M, PL, SI, SK jaoks vajalike tähtedega.

2.

31971 L 0347: nõukogu direktiiv 71/347/EMÜ, 12. oktoober 1971, teravilja puistemassi mõõtmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 25.10.1971, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

Artikli 1 punktis a lisatakse sulgudesse järgmine tekst:

“EHS objemová hmotnost obilí”

“EMÜ puistemass”

“EEK tilpummasa”

“EEB hektolitro masė”

“EGK-hektolitertömeg”

“Il-massa standard tal-KEE għall-volum tal-preservar”

“gęstość zboża w stanie zsypnym EWG”

“EGS hektolitrska masa”

“EHS násypná hustota obilia”

.

3.

31971 L 0348: nõukogu direktiiv 71/348/EMÜ, 12. oktoober 1971, muude vedelike kui vee mõõturite lisaseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 25.10.1971, lk 9); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

Lisa IV peatükis lisatakse jaotise 4.8.1 lõppu järgmised read:

“10 haléřů

1 Eesti sent

1 σεντ Κύπρου

1 santīms

1 Leedu centas

1 Ungari forint

1 Malta centeżmu

1 grosz

1 stotin

10 halierov”

.

E.   SURVEANUMAD

31976 L 0767: nõukogu direktiiv 76/767/EMÜ, 27. juuli 1976, surveanumaid ja nende kontrollimise meetodeid käsitlevate ühissätetega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 153); muudetud järgmiste aktidega:

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31987 L 0354: nõukogu direktiiv 87/354/EMÜ, 25.6.1987 (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 43),

 31988 L 0665: nõukogu direktiiv 88/665/EMÜ, 21.12.1988 (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 42),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

I lisa punkti 3.1 esimeses taandes ja II lisa punkti 3.1.1.1.1 esimeses taandes täiendatakse sulgudes olevat teksti järgmiselt:

“CZ - Tšehhi Vabariik, EST - Eesti, CY - Küpros, LV - Läti, LT - Leedu, H - Ungari, M - Malta, PL - Poola, SI - Sloveenia, SK - Slovakkia”

.

F.   TEKSTIILIMATERJALID JA JALATSID

1.

31994 L 0011: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ, 23. märts 1994, tarbijatele müüdavate jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 37).

a) I lisa punkti 1 alapunktis a lisatakse pärast sõnu “P Parte superior” järgmised read:



“CZ

Vrch

EST

Pealne

LV

Virsa

LT

Viršus

HU

Felsőrész

M

Wiċċ

PL

Wierzch

SI

Zgornji del

SK

Vrch”

;

b) I lisa punkti 1 alapunktis b lisatakse pärast sõnu “P Forro e Palmilha” järgmised read:



“CZ

Podšívka a stélka

EST

Vooder ja sisetald

LV

Odere un ieliekamā saistzole

LT

Pamušalas ir įklotė

HU

Bélés és fedőtalpbélés

M

Inforra u suletta

PL

Podszewka z wyściółką

SI

Podloga in vložek (steljka)

SK

Podšívka a stielka”

;

c) I lisa punkti 1 alapunktis c lisatakse pärast sõnu “P Sola” järgmised read:



“CZ

Podešev

EST

Välistald

LV

Ārējā zole

LT

Padas

HU

Járótalp

M

Pett ta' barra

PL

Spód

SI

Podplat

SK

Podošva”

;

d) I lisa punkti 2 alapunktis a.i lisatakse pärast sõnu “P Couros e peles curtidas” järgmised read:



“CZ

Useň

EST

Nahk

LV

Āda

LT

Oda

HU

Bőr

M

Ġilda

PL

Skóra

SI

Usnje

SK

Useň”

;

e) I lisa punkti 2 alapunktis a.ii lisatakse pärast sõnu “P Couro revestido” järgmised read:



“CZ

Povrstvená useň

EST

Kaetud nahk

LV

Pārklāta āda

LT

Padengta oda

HU

Bevonatos bőr

M

Ġilda miksija

PL

Skóra pokryta

SI

Krito usnje

SK

Povrstvená useň”

;

f) I lisa punkti 2 alapunktis b lisatakse pärast sõnu “P Téxteis” järgmised read:



“CZ

Textilie

EST

Tekstiil

LV

Tekstilmateriāls

LT

Tekstilė

HU

Textil

M

Tessut

PL

Materiał włókienniczy

SI

Tekstil

SK

Textil”

;

g) I lisa punkti 2 alapunktis c lisatakse pärast sõnu “P Outros materiais” järgmised read:



“CZ

Ostatní materiály

EST

Teised materjalid

LV

Citi materiāli

LT

Kitos medžiagos

HU

Egyéb anyag

M

Materjal ieħor

PL

Inny materiał

SI

Drugi materiali

SK

Iný materiál”

.

2.

31996 L 0074: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/74/EÜ, 16. detsember 1996, tekstiilinimetuste kohta (EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38); muudetud järgmise aktiga:

 31997 L 0037: komisjoni direktiiv 97/37/EÜ, 19.6.1997 (EÜT L 169, 27.6.1997, lk 74).

Artikli 5 lõiget 1 täiendatakse järgmiselt:

“— “střižní vlna”,

 “uus vill”,

 “pirmlietojuma vilna” või “cirptā vilna”,

 “natūralioji vilna”,

 “élőgyapjú”,

 “suf verġni”,

 “żywa wełna”,

 “runska volna”,

 “strižná vlna””

.

G.   KLAAS

31969 L 0493: nõukogu direktiiv 69/493/EMÜ, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36); muudetud järgmiste aktidega:

 11972 B: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Taani Kuningriigi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk17),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23).

a) I lisa b veeru punkti 1 täiendatakse järgmiselt:

““VYSOCE OLOVNATÉ KŘIŠŤÁLOVÉ SKLO 30 %,”

“KÕRGKVALITEETNE KRISTALL 30 %,”

“AUGSTĀKĀ LABUMA KRISTĀLS 30 %,”

“DAUGIAŠVINIS KRIŠTOLAS 30 %,”

“NEHÉZ ÓLOMKRISTÁLY 30 %,”

“KRISTALL SUPERJURI 30 %,”

“SZKŁO KRYSZTAŁOWE WYSOKOOŁOWIOWE 30 %,”

“KRISTAL Z VISOKO VSEBNOSTJO SVINCA 30 %,”

“VYSOKOOLOVNATÉ KRIŠTÁĽOVÉ SKLO 30 % PbO””

;

b) I lisa b veeru punkti 2 täiendatakse järgmiselt:

““OLOVNATÉ KŘIŠŤÁLOVÉ SKLO 24 %,”

“KVALITEETKRISTALL 24 %,”

“SVINA KRISTĀLS 24 %,”

“ŠVINO KRIŠTOLAS 24 %,”

“ÓLOMKRISTÁLY 24 %,”

“KRISTALL BIĊ-ĊOMB 24 %,”

“SZKŁO KRYSZTAŁOWE OŁOWIOWE 24 %,”

“SVINČEV KRISTAL 24 %,”

“OLOVNATÉ KRIŠTÁĽOVÉ SKLO 24 % PbO””

;

c) I lisa b veeru punkti 3 täiendatakse järgmiselt:

““KŘIŠŤÁLOVÉ SKLO KRYSTALIN,”

“KRISTALLIINKLAAS,”

“KRISTĀLSTIKLS,”

“KRIŠTOLAS,”

“KRISZTALLIN ÜVEG,”

“KRISTALLIN,”

“SZKŁO KRYSZTAŁOWE “S”,”

“KRISTALNO STEKLO (KRISTALIN),”

“KRIŠTALÍN””

;

d) I lisa b veeru punkti 4 täiendatakse järgmiselt:

““KŘIŠŤÁLOVÉ SKLO,”

“KRISTALLKLAAS,”

“KRISTĀLSTIKLS,”

“KRIŠTOLO STIKLAS,”

“KRISZTALLIN ÜVEG,”

“KRISTALLIN,”

“SZKŁO KRYSZTAŁOWE,”

“KRISTALNO STEKLO,”

“KRIŠTÁĽOVÉ SKLO””

.

H.   HORISONTAAL- JA MENETLUSLIKUD MEETMED

1.

31993 R 0339: nõukogu määrus (EMÜ) nr 339/93, 8. veebruar 1993, kolmandatest riikidest imporditud toodete tooteohutuse eeskirjadele vastavuse kontrolli kohta (EÜT L 40, 17.2.1993, lk 1); muudetud järgmise aktiga:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

a) Artikli 6 lõiget 1 täiendatakse järgmiselt:

“— “Nebezpečný výrobek — propuštění do volného oběhu není povoleno — Nařízení (EHS) č. 339/93”,

 “Ohtlik toode — vabasse ringlusse mitte lubatud — nõukogu määrus (EMÜ) nr 339/93”,

 “Bīstama prece — izlaišana brīvā apgrozībā nav atļauta. EEK Regula Nr.339/93”,

 “Pavojingas produktas — išleisti laisvai cirkuliuoti draudžiama — reglamentas (EEB) Nr. 339/93”,

 “Veszélyes áru — szabad forgalomba nem bocsátható — 339/93/EGK rendelet”,

 “Prodott perikoluż — ir-rilaxx għaċ-ċirkolazzjoni libera mhux awtorizzat — Regolament (KEE) Nru. 339/93”,

 “Produkt niebezpieczny — niedopuszczony do obrotu — Rozporządzenie (EWG) Nr 339/93”,

 “Nevaren izdelek — sprostitev v prosti promet ni dovoljena — Uredba (EGS) št. 339/93”,

 “Nebezpečný výrobok — uvoľnenie do voľného obehu nie je povolené — nariadenie (EHS) č. 339/93””

;

b) Artikli 6 lõiget 2 täiendatakse järgmiselt:

“— “Výrobek není ve shodě — propuštění do volného oběhu není povoleno — Nařízení (EHS) č. 339/93”,

 “Nõuetele mittevastav toode — vabasse ringlusse mitte lubatud — nõukogu määrus (EMÜ) nr 339/93”,

 “Neatbilstoša prece — izlaišana brīvā apgrozībā nav atļauta. EEK Regula Nr.339/93”,

 “Produktas neatitinka reikalavimų — išleisti laisvai cirkuliuoti draudžiama — Reglamentas (EEB) Nr. 339/93”,

 “Nem megfelelő áru — szabad forgalomba nem bocsátható — 339/93/EGK rendelet”,

 “Prodott mhux konformi — ir-rilaxx għaċ-ċirkolazzjoni libera mhux awtorizzat — Regolament (KEE) Nru. 339/93”,

 “Produkt niezgodny — niedopuszczony do obrotu — Rozporządzenie (EWG) Nr 339/93”,

 “Neskladen izdelek — sprostitev v prosti promet ni dovoljena — Uredba (EGS) št. 339/93”,

 “Výrobok nie je v zhode — uvoľnenie do voľného obehu nie je povolené — nariadenie (EHS) č. 339/93”.”

2.

31998 L 0034: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37); muudetud järgmise aktiga:

 31998 L 0048: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ, 20.7.1998 (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

II lisa asendatakse järgmisega:




“II LISA

SISERIIKLIKUD STANDARDIASUTUSED

1. BELGIA

IBN/BIN

Institut belge de normalisation

Belgisch Instituut voor Normalisatie

CEB/BEC

Comité électrotechnique belge

Belgisch Elektrotechnisch Comité

2. TŠEHHI VABARIIK

ČSNI

Český normalizační institut

3. TAANI

DS

Dansk Standard

NTA

Telestyrelsen, National Telecom Agency

4. SAKSAMAA

DIN

Deutsches Institut für Normung e.V.

DKE Deutsche Elektrotechnische Kommission im DIN und VDE

5. EESTI

EVS

Eesti Standardikeskus

Sideamet

6. KREEKA

ΕΛΟΤ

Ελληνικός Οργανισμός Τυποποίησης

7. HISPAANIA

AENOR

Asociación Española de Normalización y Certificación

8. PRANTSUSMAA

AFNOR

Association française de normalisation

UTE

Union technique de l'électricité — Bureau de normalisation auprès de l'AFNOR

9. IIRIMAA

NSAI

National Standards Authority of Ireland

ETCI

Electrotechnical Council of Ireland

10. ITAALIA

UNI ( 26 )

Ente nazionale italiano di unificazione

CEI (2)

Comitato elettrotecnico italiano

11. KÜPROS

ΚΟΠΠ

Κυπριακός Οργανισμός Προώθησης Ποιότητας (The Cyprus Organisation for Quality Promotion)

12. LÄTI

LVS

Latvijas Standarts

13. LEEDU

LST

Lietuvos standartizacijos departamentas

14. LUKSEMBURG

ITM

Inspection du travail et des mines

SEE

Service de l'énergie de l'État

15. UNGARI

MSZT

Magyar Szabványügyi Testület

16. MALTA

MSA

L-Awtorita' ta' Malta dwar l-istandards (Malta Standards Authority)

17. MADALMAAD

NNI

Nederlands Normalisatie Instituut

NEC

NEC Nederlands Elektrotechnisch Comité

18. AUSTRIA

ÖN

Österreichisches Normungsinstitut

ÖVE

Österreichischer Verband für Elektrotechnik

19. POOLA

PKN

Polski Komitet Normalizacyjny

20. PORTUGAL

IPQ

Instituto Português da Qualidade

21. SLOVEENIA

SIST

Slovenski inštitut za standardizacijo

22. SLOVAKKIA

SÚTN

Slovenský ústav technickej normalizácie

23. SOOME

SFS

Suomen Standardisoimisliitto SFS ry

Finlandes Standardiseringsförbund SFS rf

THK/TFC

Telehallintokeskus

Teleförvaltningscentralen

SESKO

Suomen Sähköteknillinen Standardisoimisyhdistys SESKO ry

Finlandes Elektrotekniska Standardiseringsförening SESKO rf

24. ROOTSI

SIS

Standardiseringen i Sverige

SEK

Svenska elektriska kommissionen

ITS

Informationstekniska standardiseringen

25. ÜHENDKUNINGRIIK

BSI

British Standards Institution

BEC

British Electrotechnical Committee

.

I.   RIIGIHANKED

1.

31992 L 0013: nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14); muudetud järgmise aktiga:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

Lisa täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Úřad pro ochranu hospodářské soutěže

EESTI

Riigihangete Amet

KÜPROS

Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (Treasury of the Republic)

LÄTI

Iepirkumu uzraudzības birojs

LEEDU

Viešųjų pirkimų tarnyba prie Lietuvos Respublikos Vyriausybės

UNGARI

Közbeszerzések Tanácsa

MALTA

Dipartiment tal-Kuntratti fil-Ministeru tal-Finanzi

POOLA

Urząd Zamówień Publicznych

SLOVEENIA

Državna revizijska komisija

SLOVAKKIA

Úrad pre verejné obstarávanie”

.

2.

31992 L 0050: nõukogu direktiiv 92/50/EMÜ, 18. juuni 1992, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 31993 L 0036: nõukogu direktiiv 93/36/EMÜ, 14.6.1993 (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0052: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/52/EÜ, 13.10.1997 (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1),

 32001 L 0078: komisjoni direktiiv 2001/78/EÜ, 13.9.2001 (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

Artikli 30 lõiget 3 täiendatakse järgmiselt:

“— Tšehhi Vabariigis “obchodní rejstřík”,

 Eestis “Keskäriregister”,

 Küprosel võib teenuseosutajalt nõuda äriregistripidaja ja ametliku varavalitseja (Έφορος Εταιρειών και Επίσημος Παραλήπτης) tõendit asutamise või registreerimise kohta või selle puudumisel tõendit selle kohta, et asjaomane isik on andnud vande, et ta tegutseb oma asukohariigis konkreetses paigas kõnealusel erialal konkreetse ärinime all.

 Lätis “Uzņēmumu reģistrs” (“Ettevõtteregister”),

 Leedus “Juridinių asmenų registras”,

 Ungaris “Cégnyilvántartás”, “egyéni vállalkozók jegyzői nyilvántartása”, teatud “szakmai kamarák nyilvántartása” või teatavate tegevusalade puhul tõend selle kohta, et asjaomasel isikul on õigus tegelda kõnealuse majandustegevusega või tegutseda vastaval kutsealal,

 Maltal esitab pakkuja (või hankija) “numru ta' reġistrazzjoni tat- Taxxa tal- Valur Miżjud (VAT) u n- numru tal-liċenzja ta' kummerċ”, ning kui tegemist on äriühinguga, siis ka Malta finantsteenuste ameti väljastatud registreerimisnumbri,

 Poolas “Krajowy Rejestr Sądowy” (riiklik kohturegister),

 Sloveenias “Sodni register” ja “obrtni register”,

 Slovakkias “Obchodný register”.”

.

3.

31993 L 0036: nõukogu direktiiv 93/36/EMÜ, 14. juuni 1993, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0052: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/52/EÜ, 13.10.1997 (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1),

 32001 L 0078: komisjoni direktiiv 2001/78/EÜ, 13.9.2001 (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

a) Artikli 21 lõiget 2 täiendatakse järgmiselt:

“Tšehhi Vabariigis: “obchodní rejstřík”,

Eestis: “Keskäriregister”,

Küprosel: “tarnijalt võib nõuda äriregistripidaja ja ametliku varavalitseja” (Έφορος Εταιρειών και Επίσημος Παραλήπτης) tõendit asutamise või registreerimise kohta või selle puudumisel tõendit selle kohta, et asjaomane isik on andnud vande, et ta tegutseb oma asukohariigis konkreetses paigas kõnealusel erialal konkreetse ärinime all,

Lätis: “Uzņēmumu reģistrs” (“Ettevõtteregister”),

Leedus: “Juridinių asmenų registras”,

Ungaris: “Cégnyilvántartás”, “egyéni vállalkozók jegyzői nyilvántartása”,

Maltal: pakkuja (või hankija) esitab “numru ta' reġistrazzjoni tat-Taxxa tal-Valur Miżjud (VAT) u n- numru tal-liċenzja ta' kummerċ”, ning kui tegemist äriühinguga, siis ka Malta finantsteenuste ameti väljastatud registreerimisnumbri,

Poolas: “Krajowy Rejestr Sądowy”,

Sloveenias: “Sodni register” ja “obrtni register”,

Slovakkias: “Obchodný register”;”

b) I lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

WTO RIIGIHANKELEPINGU ALLA KUULUVATE TELLIJATE NIMEKIRI”

c) I lisa täiendatakse järgmiselt:

TEISTE VALITSUSASUTUSTE NIMEKIRI

TŠEHHI VABARIIK

Tellijad on järgmised (mittetäielik nimekiri):

Ministeeriumid ja teised haldusorganid:

Ministerstvo dopravy

Ministerstvo informatiky

Ministerstvo financí

Ministerstvo kultury

Ministerstvo obrany

Ministerstvo pro místní rozvoj

Ministerstvo práce a sociálních věcí

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Ministerstvo spravedlnosti

Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy

Ministerstvo vnitra

Ministerstvo zahraničních věcí

Ministerstvo zdravotnictví

Ministerstvo zemědělství

Ministerstvo životního prostředí

Poslanecká sněmovna PČR

Senát PČR

Kancelář prezidenta

Český statistický úřad

Český úřad zeměměřičský a katastrální

Úřad průmyslového vlastnictví

Úřad pro ochranu osobních údajů

Bezpečnostní informační služba — BIS

Národní bezpečnostní úřad

Česká akademie věd

Vězeňská služba

EESTI

1. Vabariigi Presidendi Kantselei

2. Eesti Vabariigi Riigikogu

3. Eesti Vabariigi Riigikohus

4. Riigikontroll

5. Õiguskantsler

6. Riigikantselei

7. Rahvusarhiiv

8. Haridus- ja Teadusministeerium

9. Justiitsministeerium

10. Kaitseministeerium

11. Keskkonnaministeerium

12. Kultuuriministeerium

13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

14. Põllumajandusministeerium

15. Rahandusministeerium

16. Siseministeerium

17. Sotsiaalministeerium

18. Välisministeerium

19. Keeleinspektsioon

20. Riigiprokuratuur

21. Teabeamet

22. Maa-amet

23. Keskkonnainspektsioon

24. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

25. Muinsuskaitseamet

26. Patendiamet

27. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon

28. Energiaturu Inspektsioon

29. Tarbijakaitseamet

30. Riigihangete Amet

31. Eesti Patendiraamatukogu

32. Taimetoodangu Inspektsioon

33. Tõuaretusinspektsioon

34. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

35. Veterinaar- ja Toiduamet

36. Konkurentsiamet

37. Maksuamet

38. Statistikaamet

39. Tolliamet

40. Proovikoda

41. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet

42. Piirivalveamet

43. Politseiamet

44. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus

45. Keskkriminaalpolitsei

46. Päästeamet

47. Andmekaitse Inspektsioon

48. Ravimiamet

49. Sotsiaalkindlustusamet

50. Tööturuamet

51. Tervishoiuamet

52. Tervisekaitseinspektsioon

53. Tööinspektsioon

54. Lennuamet

55. Maanteeamet

56. Sideamet

57. Veeteede Amet

58. Raudteeamet

KÜPROS

Avalik-õiguslikud isikud (mittetäielik nimekiri)

1. Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο (Presidency and Presidential Palace)

2. Υπουργικό Συμβούλιο (Council of Ministers)

3. Βουλή των Αντιπροσώπων (House of Representatives)

4. Δικαστική Υπηρεσία (Judicial Service)

5. Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (Law Office of the Republic)

6. Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (Audit Office of the Republic)

7. Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας (Public Service Commission)

8. Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας (Educational Service Commission)

9. Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως (Office of the Commissioner for Administration (Ombudsman))

10. Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού (Commission for the Protection of Competition)

11. Υπουργείο Άμυνας (Ministry of Defence)

12. Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος (Ministry of Agriculture, Natural Resources and Environment)

13. Τμήμα Γεωργίας (Department of Agriculture)

14. Κτηνιατρικές Υπηρεσίες (Veterinary Services)

15. Τμήμα Δασών (Forest Department)

16. Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων (Water Development Department)

17. Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης (Geological Survey Department)

18. Μετεωρολογική Υπηρεσία (Meteorological Service)

19. Τμήμα Αναδασμού (Land Consolidation Department)

20. Υπηρεσία Μεταλλείων (Mines Service)

21. Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών (Agricultural Research Institute)

22. Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών (Department of Fisheries and Marine Research)

23. Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως (Ministry of Justice and Public Order)

24. Αστυνομία (Police)

25. Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου (Cyprus Fire Service)

26. Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού (Ministry of Commerce, Industry and Tourism)

27. Τμήμα Συνεργατικής Ανάπτυξης (Cooperative Development Department)

28. Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη (Department of Registrar of Companies and Official Receiver)

29. Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (Ministry of Labour and Social Insurance)

30. Τμήμα Εργασίας (Department of Labour)

31. Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (Department of Social Insurance)

32. Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας (Department of Social Welfare Services)

33. Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου (Productivity Centre Cyprus)

34. Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου (Higher Hotel Institute Cyprus)

35. Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο (Higher Τechnical Institute)

36. Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας (Department of Labour Inspection)

37. Υπουργείο Εσωτερικών (Ministry of the Interior)

38. Επαρχιακές Διοικήσεις (District Administrations)

39. Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως (Town Planning and Housing Department)

40. Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως (Civil Registry and Migration Department)

41. Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας (Department of Lands and Surveys)

42. Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών (Press and Information Office)

43. Πολιτική Άμυνα (Civil Defence)

44. Υπουργείο Εξωτερικών (Ministry of Foreign Affairs)

45. Υπουργείο Οικονομικών (Ministry of Finance)

46. Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (Treasury of the Republic)

47. Τμήμα Τελωνείου (Department of Customs and Excise)

48. Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων (Department of Inland Revenue)

49. Στατιστική Υπηρεσία (Statistical Service)

50. Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών (Department of Government Purchasing and Supply)

51. Υπηρεσία Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού (Public Administration and Personnel Service)

52. Κυβερνητικό Τυπογραφείο (Government Printing Office)

53. Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής (Department of Information Technology Services)

54. Γραφείο Προγραμματισμού (Planning Bureau)

55. Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (Ministry of Εducation and Culture)

56. Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων (Ministry of Communications and Works)

57. Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών (Department of Electronic Communications)

58. Τμήμα Δημοσίων Έργων (Department of Public Works)

59. Τμήμα Αρχαιοτήτων (Department of Antiquities)

60. Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας (Department of Civil Aviation)

61. Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας (Department of Merchant Shipping)

62. Τμήμα Ταχυδρομικών Υπηρεσιών (Department of Postal Services)

63. Τμήμα Οδικών Μεταφορών (Department of Road Transport)

64. Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών (Department of Electrical and Mechanical Services)

65. Υπουργείο Υγείας (Ministry of Health)

66. Φαρμακευτικές Υπηρεσίες (Pharmaceutical Services)

67. Γενικό Χημείο (General Laboratory)

68. Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας (Medical and Public Health Services)

69. Οδοντιατρικές Υπηρεσίες (Dental Services)

70. Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας (Mental Health Services)

LÄTI

1. Valsts prezidenta kanceleja

2. Saeimas kanceleja

3. Aizsardzības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

4. Ārlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

5. Ekonomikas ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

6. Finanšu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

7. Iekšlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

8. Izglītības un zinātnes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

9. Kultūras ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

10. Labklājības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

11. Reģionālās attīstības un pašvaldību lietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

12. Satiksmes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

13. Tieslietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

14. Veselības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

15. Vides ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

16. Zemkopības ministrija un tās pārraudzībā esošās iestādes

17. Īpašu uzdevumu ministrs bērnu un ģimenes lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

18. Īpašu uzdevumu ministrs sabiedrības integrācijas lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

19. Augstākās izglītības padome

20. Eiropas integrācijas birojs

21. Valsts kanceleja un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

22. Centrālā vēlēšanu komisija

23. Finansu un kapitāla tirgus komisija

24. Latvijas Banka

25. Nacionālie bruņotie spēki

26. Nacionālā radio un televīzijas padome

27. Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija

28. Satversmes aizsardzības birojs

29. Valsts cilvēktiesību birojs

30. Valsts kontrole

31. Satversmes tiesa

32. Augstākā tiesa

33. Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes

34. Pašvaldību domes (padomes) un to pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes

LEEDU

1. Prezidento kanceliarija

2. Seimo kanceliarija

3. Konstitucinis Teismas

4. Vyriausybės kanceliarija

5. Aplinkos ministerija ir įstaigos prie ministerijos

6. Finansų ministerija ir įstaigos prie ministerijos

7. Krašto apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos

8. Kultūros ministerija ir įstaigos prie ministerijos

9. Socialinės apsaugos ir darbo ministerija ir įstaigos prie ministerijos

10. Susisiekimo ministerija ir įstaigos prie ministerijos

11. Sveikatos apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos

12. Švietimo ir mokslo ministerija ir įstaigos prie ministerijos

13. Teisingumo ministerija ir įstaigos prie ministerijos

14. Ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos

15. Užsienio reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos

16. Vidaus reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos

17. Žemės ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos

18. Nacionalinė teismų administracija

19. Lietuvos kariuomenė ir jos padaliniai

20. Generalinė prokuratūra

21. Valstybės kontrolė

22. Lietuvos bankas

23. Specialiųjų tyrimų tarnyba

24. Konkurencijos taryba

25. Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras

26. Nacionalinė sveikatos taryba

27. Moterų ir vyrų lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba

28. Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga

29. Seimo kontrolierių įstaiga

30. Valstybinė lietuvių kalbos komisija

31. Valstybinė paminklosaugos komisija

32. Vertybinių popierių komisija

33. Vyriausioji rinkimų komisija

34. Vyriausioji tarnybinės etikos komisija

35. Etninės kultūros globos taryba

36. Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba

37. Valstybės saugumo departamentas

38. Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija

39. Vyriausioji administracinių ginčų komisija

40. Mokestinių ginčų komisija

41. Valstybinė lošimų priežiūros komisija

42. Lietuvos archyvų departamentas

43. Europos teisės departamentas

44. Europos komitetas

45. Ginklų fondas

46. Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas

47. Informacinės visuomenės plėtros komitetas

48. Kūno kultūros ir sporto departamentas

49. Ryšių reguliavimo tarnyba

50. Statistikos departamentas

51. Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas

52. Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija

53. Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija

54. Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba

55. Valstybinė ligonių kasa

56. Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba

57. Viešųjų pirkimų tarnyba

UNGARI

Belügyminisztérium

Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium

Foglalkoztatáspolitikai és Munkaügyi Minisztérium

Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium

Gazdasági és Közlekedési Minisztérium

Gyermek-, Ifjúsági és Sportminisztérium

Honvédelmi Minisztérium

Igazságügyi Minisztérium

Informatikai és Hírközlési Minisztérium

Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium

Külügyminisztérium

Miniszterelnöki Hivatal

Nemzeti Kulturális Örökség Minisztériuma

Oktatási Minisztérium

Pénzügyminisztérium

Miniszterelnökség Közbeszerzési és Gazdasági Igazgatósága

MALTA

1. Uffiċċju tal-President

2. Uffiċċju ta' l-Iskrivan tal-Kamra tad-Deputati

3. Uffiċċju tal-Prim Ministru

4. Ministeru għall-Politika Soċjali

5. Ministeru ta' l-Edukazzjoni

6. Ministeru tal-Finanzi

7. Ministeru għar-Riżorsi u Infrastruttura

8. Ministeru għat-Turiżmu

9. Ministeru għat-Trasport u Komunikazzjoni

10. Ministeru għas-Servizzi Ekonomiċi

11. Ministeru għall-Intern u l-Ambjent

12. Ministeru għall-Agrikoltura u Sajd

13. Ministeru għal Għawdex

14. Ministeru għas-Saħħa

15. Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin

16. Ministeru għall-Ġustizzja u Gvern Lokali

POOLA

1. Kancelaria Prezydenta RP

2. Kancelaria Sejmu RP

3. Kancelaria Senatu RP

4. Sąd Najwyższy

5. Naczelny Sąd Administracyjny

6. Trybunał Konstytucyjny

7. Najwyższa Izba Kontroli

8. Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich

9. Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji

10. Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych

11. Krajowe Biuro Wyborcze

12. Państwowa Inspekcja Pracy

13. Biuro Rzecznika Praw Dziecka

14. Kancelaria Prezesa Rady Ministrów

15. Ministerstwo Finansów

16. Generalny Inspektorat Informacji Finansowej

17. Ministerstwo Gospodarki, Pracy i Polityki Społecznej

18. Urząd Komitetu Integracji Europejskiej

19. Ministerstwo Kultury

20. Komitet Badań Naukowych

21. Ministerstwo Obrony Narodowej

22. Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi

23. Ministerstwo Skarbu Państwa

24. Ministerstwo Sprawiedliwości

25. Ministerstwo Infrastruktury

26. Ministerstwo Środowiska

27. Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji

28. Ministerstwo Spraw Zagranicznych

29. Ministerstwo Zdrowia

30. Ministerstwo Edukacji Narodowej i Sportu

31. Rządowe Centrum Studiów Strategicznych

32. Urząd Zamówień Publicznych

33. Urząd Regulacji Energetyki

34. Urząd Służby Cywilnej

35. Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów

36. Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych

37. Instytut Pamięci Narodowej — Komisja Ścigania Zbrodni przeciwko Narodowi Polskiemu

38. Urząd Mieszkalnictwa i Rozwoju Miast

39. Główny Urząd Statystyczny

40. Wyższy Urząd Górniczy

41. Urząd Patentowy RP

42. Komisja Nadzoru Ubezpieczeń i Funduszy Emerytalnych

43. Główny Urząd Miar

44. Polski Komitet Normalizacyjny

45. Polskie Centrum Badań i Certyfikacji

46. Polska Akademia Nauk

47. Państwowa Agencja Atomistyki

48. Komisja Papierów Wartościowych i Giełd

49. Generalny Inspektorat Celny

50. Główny Inspektorat Kolejnictwa

51. Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego

52. Zakład Ubezpieczeń Społecznych

53. Rządowe Centrum Legislacji

54. Urząd Regulacji Telekomunikacji i Poczty

55. Agencja Rynku Rolnego

56. Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

57. Agencja Własności Rolnej Skarbu

58. Agencja Mienia Wojskowego

SLOVEENIA

1. Predsednik Republike Slovenije

2. Državni zbor

3. Državni svet

4. Varuh človekovih pravic

5. Ustavno sodišče

6. Računsko sodišče

7. Državna revizijska komisija

8. Slovenska akademija znanosti in umetnosti

9. Vladne službe

10. Ministrstvo za finance

11. Ministrstvo za notranje zadeve

12. Ministrstvo za zunanje zadeve

13. Ministrstvo za obrambo

14. Ministrstvo za pravosodje

15. Ministrstvo za gospodarstvo

16. Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano

17. Ministrstvo za promet

18. Ministrstvo za okolje, prostor in energijo

19. Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve

20. Ministrstvo za zdravje

21. Ministrstvo za informacijsko družbo

22. Ministrstvo za šolstvo, znanost in šport

23. Ministrstvo za kulturo

24. Vrhovno sodišče Republike Slovenije

25. Višja sodišča

26. Okrožna sodišča

27. Okrajna sodišča

28. Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije

29. Okrožna državna tožilstva

30. Družbeni pravobranilec Republike Slovenije

31. Državno pravobranilstvo Republike Slovenije

32. Upravno sodišče Republike Slovenije

33. Senat za prekrške Republike Slovenije

34. Višje delovno in socialno sodišče v Ljubljani

35. Delovna sodišča

36. Sodniki za prekrške

37. Upravne enote

SLOVAKKIA

Ministeeriumid ja muud riigiasutused (mittetäitelik nimekiri):

Kancelária prezidenta Slovenskej republiky

Národná rada Slovenskej republiky

Úrad vlády

Ministerstvo zahraničných vecí

Ministerstvo hospodárstva

Ministerstvo obrany

Ministerstvo vnútra

Ministerstvo financií

Ministerstvo kultúry

Ministerstvo pre správu a privatizáciu národného majetku

Ministerstvo zdravotníctva

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny

Ministerstvo školstva

Ministerstvo spravodlivosti

Ministerstvo životného prostredia

Ministerstvo pôdohospodárstva

Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií

Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja

Ústavný súd

Najvyšší súd

Generálna prokuratúra

Najvyšší kontrolný úrad

Protimonopolný úrad

Úrad pre verejné obstarávanie

Štatistický úrad

Úrad geodézie, kartografie a katastra

Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo

Telekomunikačný úrad

Úrad priemyselného vlastníctva

Úrad pre štátnu pomoc

Úrad pre finančný trh

Národný bezpečnostný úrad

Poštový úrad

Úrad na ochranu osobných údajov

Kancelária verejného ochrancu práv”

.

4.

31993 L 0037: nõukogu direktiiv 93/37/EMÜ, 14. juuni 1993, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54); muudetud järgmiste aktidega:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31997 L 0052: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/52/EÜ, 13.10.1997 (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1),

 32001 L 0078: komisjoni direktiiv 2001/78/EÜ, 13.9.2001 (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

a) Artiklit 25 täiendatakse järgmiselt:

“— Tšehhi Vabariigis “obchodní rejstřík”,

 Eestis “Keskäriregister”,

 Küprosel nõutakse ehitusettevõtjalt tõendit, mille on välja andnud ehitustööde ja ehitusettevõtjate registreerimise ja kontrollimise nõukogu (Συμβούλιο Εγγραφής και Ελέγχου Εργοληπτών Οικοδομικών και Τεχνικών Έργων) vastavalt ehitustööde ja ehitusettevõtjate registreerimise ja kontrollimise seadusele.

 Lätis “Uzņēmumu reģistrs” (“Ettevõtteregister”),

 Leedus “Juridinių asmenų registras”,

 Ungaris “Cégnyilvántartás”, “egyéni vállalkozók jegyzői nyilvántartása”,

 Maltal esitab pakkuja (või hankija) “numru ta' reġistrazzjoni tat-Taxxa tal- Valur Miżjud (VAT) u n- numru tal-liċenzja ta' kummerċ”, ning kui tegemist on äriühinguga, siis ka Malta finantsteenuste ameti väljastatud registreerimisnumbri,

 Poolas “Krajowy Rejestr Sądowy” (riiklik kohturegister),

 Sloveenias “Sodni register” ja “obrtni register”,

 Slovakkias “Obchodný register”;”

b) I lisa “ARTIKLI 1 PUNKTIS b NIMETATUD AVALIK-ÕIGUSLIKE ISIKUTE VÕI NENDE KATEGOORIATE NIMEKIRJAD” täiendatakse järgmiselt:

“XVI.   TŠEHHI VABARIIK:

 Fond národního majetku (riigivara fond)

 Pozemkový fond (maafond)

 ja teised riiklikud fondid

 Česká národní banka (Tšehhi riigipank)

 Česká televize (Tšehhi televisioon)

 Český rozhlas (Tšehhi raadio)

 Rada pro rozhlasové a televizní vysílání (raadio- ja teleringhäälingu nõukogu)

 Česká konsolidační agentura (Tšehhi konsolideerimisamet)

 tervisekindlustusasutused

 ülikoolid

ja muud eriseadusega asutatud juriidilised isikud, kes kooskõlas eelarve-eeskirjadega kasutavad oma tegevuses raha riigieelarvest, riiklikest fondidest, rahvusvaheliste institutsioonide osamaksetest, regionaalvalitsuse eelarvest või omavalitsusüksuste eelarvest.

XVII.   EESTI:

Asutused:

 Eesti Kunstiakadeemia

 Eesti Liikluskindlustuse Fond

 Eesti Muusikaakadeemia

 Eesti Põllumajandusülikool

 Eesti Raadio

 Eesti Teaduste Akadeemia

 Eesti Televisioon

 Hoiuste Tagamise Fond

 Hüvitusfond

 Kaitseliidu Peastaap

 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

 Keskhaigekassa

 Kultuurkapital

 Notarite Koda

 Rahvusooper Estonia

 Rahvusraamatukogu

 Tallinna Pedagoogikaülikool

 Tallinna Tehnikaülikool

 Tartu Ülikool

Kategooriad:

 Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kelle riiklikud ehitustöölepinguid on riigi kontrolli all.

XVIII.   KÜPROS:

 Αρχή Ανάπτυξης Ανθρώπινου Δυναμικού Κύπρου (inimressursside arendamise amet)

 Αρχή Κρατικών Εκθέσεων (Küprose riiklik messide amet)

 Επιτροπή Σιτηρών Κύπρου (Küprose teraviljakomisjon)

 Επιστημονικό Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (Küprose teaduse ja tehnika koda)

 Θεατρικός Οργανισμός Κύπρου (Küprose rahvusteater)

 Κυπριακός Οργανισμός Αθλητισμού (Küprose spordiorganisatsioon)

 Κυπριακός Οργανισμός Τουρισμού (Küprose turismiorganisatsioon)

 Κυπριακός Οργανισμός Αναπτύξεως Γης (Küprose maaparandusettevõte)

 Οργανισμός Γεωργικής Ασφαλίσεως (põllumajanduskindlustuse organisatsioon)

 Οργανισμός Κυπριακής Γαλακτοκομικής Βιομηχανίας (Küprose piimatööstuse organisatsioon)

 Οργανισμός Νεολαίας Κύπρου (Küprose noorsooamet)

 Οργανισμός Χρηματοδοτήσεως Στέγης (elamuehituse finantseerimisettevõte)

 Συμβούλια Αποχετεύσεων (kanalisatsiooniametid)

 Συμβούλια Σφαγείων (tapamajade ametid)

 Σχολικές Εφορίες (kooliametid)

 Χρηματιστήριο Αξιών Κύπρου (Küprose börs)

 Επιτροπή Κεφαλαιαγοράς Κύπρου (Küprose väärtpaberi- ja valuutakomisjon)

 Πανεπιστήμιο Κύπρου (Küprose ülikool)

 Κεντρικός Φορέας Ισότιμης Κατανομής Βαρών (koormuse jaotamise keskamet)

 Αρχή Ραδιοτηλεόρασης Κύπρου (Küprose ringhäälinguamet)

XIX.   LÄTI:

Kategooriad:

 Bezpeļņas organizācijas, kuras nodibinājusi valsts vai pašvaldība un kuras tiek finansētas no valsts vai pašvaldības budžeta (riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud mittetulundusorganisatsioonid, mida finantseeritakse riigi- või kohalikust eelarvest)

 Specializētie bērnu sociālās aprūpes centri (laste spetsialiseeritud sotsiaalhoolduskeskused)

 Specializētie valsts sociālās aprūpes pansionāti (vanurite spetsialiseeritud sotsiaalhooldekodud)

 Specializētie valsts sociālās aprūpes un rehabilitācijas centri (riiklikud spetsialiseeritud sotsiaalhooldus- ja rehabilitatsioonikeskused)

 Valsts bibliotēkas (riiklikud raamatukogud)

 Valsts muzeji (riiklikud muuseumid)

 Valsts teātri (riiklikud teatrid)

 Valsts un pašvaldību aģentūras (riiklikud ja kohaliku omavalitsuse asutused)

 Valsts un pašvaldību pirmsskolas izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (riiklikud ja kohaliku omavalitsuse alusharidusasutused, mis on kantud haridus- ja teadusministeeriumi haridusasutuste registrisse)

 Valsts un pašvaldību interešu izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (riiklikud ja kohaliku omavalitsuse huviharidusasutused, mis on kantud haridus- ja teadusministeeriumi haridusasutuste registrisse)

 Valsts un pašvaldību profesionālās ievirzes izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (riiklikud ja kohaliku omavalitsuse kutseõppeasutused, mis on kantud haridus- ja teadusministeeriumi haridusasutuste registrisse)

 Valsts un pašvaldību vispārējās izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (riiklikud ja kohaliku omavalitsuse üldharidusasutused, mis on kantud haridus- ja teadusministeeriumi haridusasutuste registrisse)

 Valsts un pašvaldību pamata un vidējās profesionālās izglītības iestādes un koledžas, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (riiklikud ja kohaliku omavalitsuse põhi- ja kutsekeskkoolid ning kolledžid (esimese astme kutsekõrgharidusasutused), mis on kantud haridus- ja teadusministeeriumi haridusasutuste registrisse)

 Valsts un pašvaldību augstākās izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (riiklikud ja kohaliku omavalitsuse kõrgharidusasutused, mis on kantud haridus- ja teadusministeeriumi haridusasutuste registrisse)

 Valsts zinātniskās institūcijas (riiklikud teadusinstituudid)

 Valsts veselības aprūpes iestādes (riiklikud tervishoiuasutused)

 Citi publisko tiesību subjekti, kuru darbība nav saistīta ar komercdarbību (muud mitteärilised avalik-õiguslikud asutused)

XX.   LEEDU:

Kõik asutused, mis ei ole tööstuslikud ega ärilised ning mille hangete üle teostab järelevalvet Leedu Vabariigi valitsusele alluv riigihankeamet.

XXI.   UNGARI:

Asutused:

 a megyei, illetőleg a regionális fejlesztési tanács (maakonna- ja regionaalarengu nõukogu), az elkülönített állami pénzalap kezelője (eraldiseisva riikliku fondi juhtorganid), a társadalombiztosítás igazgatási szerve (sotsiaalkindlustuse haldusasutus)

 a köztestület (avalik-õiguslik juriidiline isik) és a köztestületi költségvetési szerv (avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarveorgan), valamint a közalapítvány (avalik fond)

 a Magyar Távirati Iroda Részvénytársaság (Ungari uudisteagentuur), a közszolgálati műsorszolgáltatók (avalikku teenust osutav ringhäälinguorganisatsioon), valamint azok a köz-műsorszolgáltatók, amelyek működését többségében közpénzből finanszírozzák (peamiselt riigieelarvest finantseeritavad avalikud ringhäälinguorganisatsioonid)

 az Állami Privatizációs és Vagyonkezelő Részvénytársaság (Ungari erastamis- ja riigiosalusühing)

 a Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság (Ungari Arengupank), az a gazdálkodó szervezet, melyben a Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság ellenőrző részesedéssel rendelkezik (majandusorganisatsioonid, mille üle Ungari Arengupangal on valisev mõju).

Kategooriad:

 egyes központi és önkormányzati költségvetési szervek (teatavad eelarveorganid)

 alapítvány (sihtasutus), társadalmi szervezet (kodanikuorganisatsioon), közhasznú társaság (üldhüveühing), biztosító egyesület (kindlustusühistu), víziközmű-társulat (veeühistu)

 üldistes huvides loodud majandusorganisatsioonid, mida kontrollivad avalikud üksused või mida finantseeritakse peamiselt riigi- või kohalikust eelarvest.

XXII.   MALTA:

1. Kunsill Malti għall-Iżvilupp Ekonomiku u Soċjali (Malta majandus- ja sotsiaalarengunõukogu)

2. Awtorità tax-Xandir (ringhäälinguamet)

3. MITTS Ltd. (Malta Information Technology and Training Services Ltd.)

4. Awtorità għas-Saħħa u s-Sigurta' fuq il-Post tax-Xogħol (töötervishoiu- ja tööohutusamet)

5. Awtorità tad-Djar (elamuamet)

6. Korporazzjoni għax-Xogħol u t-Taħrig (töö- ja koolitusasutus)

7. Fondazzjoni għas-Servizzi għall-Ħarsien Soċjali (sotsiaalhooldusteenuste fond)

8. Sedqa

9. Appoġġ

10. Kummissjoni Nazzjonali Persuni b'Diżabilita' (riiklik vaegurluskomisjon)

11. Bord tal-Koperattivi (ühistute nõukogu)

12. Fondazzjoni għaċ-Ċentru tal-Kreativita' (loovuskeskuse fond)

13. Orkestra Nazzjonali (rahvusorkester)

14. Kunsill Malti għax-Xjenza u Teknoloġija (Malta teadus- ja tehnoloogianõukogu)

15. Teatru Manoel (Manoeli teater)

16. Dar il-Mediterran għall-Konferenzi (Vahemere konverentsikeskus)

17. Bank Ċentrali ta' Malta (Malta keskpank)

18. Awtorità għas-Servizzi Finanzjarji ta' Malta (Malta finantsteenuste amet)

19. Borża ta' Malta (Malta väärtpaberibörs)

20. Awtorità dwar il-Lotteriji u l-Logħob (loto- ja hasartmänguamet)

21. Awtorità ta' Malta dwar ir-Riżorsi (Malta varaamet)

22. Kunsill Konsultattiv dwar l-Industrija tal-Bini (ehituse konsultatiivnõukogu)

23. Istitut għall-Istudju tat-Turiżmu (turismiõpingute instituut)

24. Awtorità tat-Turiżmu ta' Malta (Malta turismiamet)

25. Awtorità ta' Malta dwar il-Komunikazzjoni (Malta sideamet)

26. Korporazzjoni Maltija għall-Iżvilupp (Malta arenguasutus)

27. Istitut għall-Promozzjoni ta' l-Intrapriżi Żgħar (IPSE Ltd)

28. Awtorità ta' Malta dwar l-Istandards (Malta standardiamet)

29. Awtorità ta' Malta ta' l-Istatistika (Malta statistikaamet)

30. Laboratorju Nazzjonali ta' Malta (Malta riiklik laboratoorium)

31. Metco Ltd

32. MGI / Mimcol

33. Maltapost plc

34. Gozo Channel Co Ltd

35. Awtorità ta' Malta dwar l-Ambjent u l-Ippjanar (Malta keskkonna- ja planeerimisamet)

36. Fondazzjoni għas-Servizzi Mediċi (meditsiiniteenuste fond)

37. Sptar Zammit Clapp (Zammit Clappi haigla)

38. Ċentru Malti għall-Arbitraġġ (Malta arbitraažikeskus)

39. Kunsilli Lokali (kohalikud nõukogud)

XXIII.   POOLA:

1. Uniwersytety i szkoły wyższe, wyższe szkoły pedagogiczne, ekonomiczne, rolnicze, artystyczne, teologiczne m.in. (Ülikoolid ja kõrgkoolid, pedagoogika-, majandus-, põllumajandus-, kunsti-, teoloogiakõrgkoolid jne)

 Uniwersytet w Białymstoku (Białystoki ülikool)

 Uniwersytet Gdański (Gdańsk ülikool)

 Uniwersytet Śląski (Sileesia ülikool Katowices)

 Uniwersytet Jagielloński w Krakowie (Jagiello ülikool Krakówis)

 Uniwersytet Kardynała Stefana Wyszyńskiego (Kardinal Stefan Wyszyński ülikool Varssavis)

 Katolicki Uniwersytet Lubelski (Lublini katoliiklik ülikool)

 Uniwersytet Marii Curie-Skłodowskiej (Maria Curie-Skłodowska ülikool Lublinis)

 Uniwersytet Łódzki (Łódźi ülikool)

 Uniwersytet Opolski (Opole ülikool)

 Uniwersytet im. Adama Mickiewicza (Adam Mickiewiczi ülikool Poznańis)

 Uniwersytet Mikołaja Kopernika (Mikolaj Koperniku ülikool Toruńis)

 Uniwersytet Szczeciński (Szczecini ülikool)

 Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie (Warmia-Masuuria ülikool Olsztynis)

 Uniwersytet Warszawski (Varssavi ülikool)

 Uniwersytet Wrocławski (Wrocławi ülikool)

 Uniwersytet Zielonogórski (Zielona Góra ülikool)

 Akademia Techniczno-Humanistyczna w Bielsku-Białej (Bielsko Biała humanitaar- ja tehnikaakadeemia)

 Akademia Górniczo-Hutnicza im. St. Staszica w Krakowie (Stanisław Staszici nimeline mäe- ja metallurgiaakadeemia Krakówis)

 Politechnika Białostocka (Białystoki tehnikaülikool)

 Politechnika Częstochowska (Częstochowa tehnikaülikool)

 Politechnika Gdańska (Gdański tehnikaülikool)

 Politechnika Koszalińska (Koszalini tehnikaülikool)

 Politechnika Krakowska (Krakówi tehnikaülikool)

 Politechnika Lubelska (Lublini tehnikaülikool)

 Politechnika Łódzka (Łódźi tehnikaülikool)

 Politechnika Opolska (Opole tehnikaülikool)

 Politechnika Poznańska (Poznańi tehnikaülikool)

 Politechnika Radomska im. Kazimierza Pułaskiego (Kazimierz Puławski nimeline Radomi tehnikaülikool)

 Politechnika Rzeszowska im. Ignacego Łukasiewicza (Ignacy Łukasiewiczi nimeline Rzeszówi tehnikaülikool)

 Politechnika Szczecińska (Szczecini tehnikaülikool)

 Politechnika Śląska (Sileesia tehnikaülikool Gliwices)

 Politechnika Świętokrzyska (Święty Krzyżi tehnikaülikool Kielces)

 Politechnika Warszawska (Varssavi tehnikaülikool)

 Politechnika Wrocławska (Wrocławi tehnikaülikool)

 Akademia Morska w Gdyni (Gdynia mereakadeemia)

 Wyższa Szkoła Morska w Szczecinie (Szczecini kõrgem merekool)

 Akademia Ekonomiczna im. Karola Adamieckiego w Katowicach (Karol Adamiecki nimeline Katowice majandusakadeemia)

 Akademia Ekonomiczna w Krakowie (Krakówi majandusakadeemia)

 Akademia Ekonomiczna w Poznaniu (Poznańi majandusakadeemia)

 Szkoła Główna Handlowa (Varssavi majanduskool)

 Akademia Ekonomiczna im. Oskara Langego we Wrocławiu (Oskar Lange nimeline Wrocławi majandusakadeemia)

 Akademia Bydgoska im. Kazimierza Wielkiego (Kazimierz Wielki nimeline Bydgoszczi majandusakadeemia)

 Akademia Pedagogiczna im. KEN w Krakowie (Krakówi pedagoogikaakadeemia)

 Akademia Pedagogiki Specjalnej im. Marii Grzegorzewskiej (Maria Grzegorzewska nimeline eripedagoogika akadeemia Varssavis)

 Akademia Podlaska w Siedlcach (Podlaska akadeemia Siedlces)

 Akademia Świętokrzyska im. Jana Kochanowskiego w Kielcach (Jan Kochanowski nimeline Święty Krzyżi akadeemia Kielces)

 Pomorska Akademia Pedagogiczna w Słupsku (Pommeri pedagoogikaakadeemia Slupskis)

 Wyższa Szkoła Filozoficzno-Pedagogiczna “Ignatianum” w Krakowie (Krakówi kõrgem filosoofia- ja pedagoogikakool “Ignatianum”)

 Wyższa Szkoła Pedagogiczna im. Tadeusza Kotarbińskiego w Zielonej Górze (Tadeusz Kotarbiński nimeline Zielona Góra kõrgem pedagoogikakool)

 Wyższa Szkoła Pedagogiczna w Częstochowie (Częstochowa kõrgem pedagoogikakool)

 Wyższa Szkoła Pedagogiczna w Rzeszowie (Rzeszówi kõrgem pedagoogikakool)

 Akademia Techniczno-Rolnicza im. J. J. Śniadeckich w Bydgoszczy (J. ja J. Śniadecki nimeline Bydgoszczi tehnika- ja põllumajandusakadeemia)

 Akademia Rolnicza im. Hugona Kołłątaja w Krakowie (Hugo Kołłątaj nimeline Krakówi põllumajandusakadeemia)

 Akademia Rolnicza w Lublinie (Lublini põllumajandusakadeemia)

 Akademia Rolnicza im. Augusta Cieszkowskiego w Poznaniu (August Cieszkowski nimeline Poznańi põllumajandusakadeemia)

 Akademia Rolnicza w Szczecinie (Szczecini põllumajandusakadeemia)

 Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie (Varssavi põllumajandusülikool)

 Akademia Rolnicza we Wrocławiu (Wrocławi põllumajandusakadeemia)

 Akademia Medyczna w Białymstoku (Białystoki meditsiiniakadeemia)

 Akademia Medyczna im. Ludwika Rydygiera w Bydgoszczy (Ludwik Rydygieri nimeline Bydgoszczi meditsiiniakadeemia)

 Akademia Medyczna w Gdańsku (Gdański meditsiiniakadeemia)

 Śląska Akademia Medyczna w Katowicach (Sileesia meditsiiniakadeemia Katowices)

 Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego w Krakowie (Krakówi Jagiello ülikooli Collegium Medicum)

 Akademia Medyczna w Lublinie (Lublini meditsiiniakadeemia)

 Akademia Medyczna w Łodzi (Łódźi meditsiiniakadeemia)

 Akademia Medyczna im. Karola Marcinkowskiego w Poznaniu (Karol Marcinkowski nimeline Poznańi meditsiiniakadeemia)

 Pomorska Akademia Medyczna w Szczecinie (Pommeri meditsiiniakadeemia Szczecinis)

 Akademia Medyczna w Warszawie (Varssavi meditsiiniakadeemia)

 Akademia Medyczna im. Piastów Śląskich we Wrocławiu (Piastów Sląskichi nimeline Wrocławi meditsiiniakadeemia)

 Centrum Medyczne Kształcenia Podyplomowego (meditsiinialane jätkukoolituskeskus)

 Chrześcijańska Akademia Teologiczna w Warszawie (Varssavi kristlik teoloogiaakadeemia)

 Papieski Wydział Teologiczny w Poznaniu (paavsti teoloogiaosakond Poznańis)

 Papieski Fakultet Teologiczny we Wrocławiu (paavsti teoloogiateaduskond Wrocławis)

 Papieski Wydział Teologiczny w Warszawie (paavsti teoloogiaosakond Varssavis)

 Akademia Marynarki Wojennej im. Bohaterów Westerplatte w Gdyni (Westerplatte Kangelaste nimeline Gdynia sõjalaevastikuakadeemia)

 Akademia Obrony Narodowej (riigikaitseakadeemia)

 Wojskowa Akademia Techniczna im. Jarosława Dąbrowskiego w Warszawie (Jarosław Dąbrowski nimeline Varssavi sõjaväe tehnikaakadeemia)

 Wojskowa Akademia Medyczna im. Gen. Dyw. Bolesława Szareckiego w Łodzi (kindral Bolesław Szarecki nimeline Łódźi sõjaväe meditsiiniakadeemia)

 Wyższa Szkoła Oficerska im. Tadeusza Kościuszki we Wrocławiu (Tadeusz Kościuszko nimeline Wrocławi kõrgem sõjakool)

 Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Obrony Przeciwlotniczej im. Romualda Traugutta (Romuald Traugutti nimeline õhukaitsevägede kõrgem sõjakool)

 Wyższa Szkoła Oficerska im. gen. Józefa Bema w Toruniu (kindral Józef Bemi nimeline Toruńi kõrgem sõjakool)

 Wyższa Szkoła Oficerska Sił Powietrznych w Dęblinie (õhuvägede kõrgem sõjakool Dęblinis)

 Wyższa Szkoła Policji w Szczytnie (Szczytno kõrgem politseikool)

 Szkoła Główna Służby Pożarniczej w Warszawie (Varssavi tuletõrjekool)

 Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy (Feliks Nowowiejski nimeline Bydgoszczi muusikaakadeemia)

 Akademia Muzyczna im. Stanisława Moniuszki w Gdańsku (Stanisław Moniuszko nimeline Gdański muusikaakadeemia)

 Akademia Muzyczna im. Karola Szymanowskiego w Katowicach (Karol Szymanowski nimeline Katowice muusikaakadeemia)

 Akademia Muzyczna w Krakowie (Krakówi muusikaakadeemia)

 Akademia Muzyczna im. Grażyny i Kiejstuta Bacewiczów w Łodzi (Grażyna ja Kiejstut Bacewiczi nimeline muusikaakadeemia Łódźis)

 Akademia Muzyczna im. Ignacego Jana Paderewskiego w Poznaniu (Ignacy Jan Paderewski nimeline Poznańi muusikaakadeemia)

 Akademia Muzyczna im. Fryderyka Chopina w Warszawie (Fryderyk Chopini nimeline Varssavi muusikaakadeemia)

 Akademia Muzyczna im. Karola Lipińskiego we Wrocławiu (Karol Lipiński nimeline Wrocławi muusikaakadeemia)

 Akademia Sztuk Pięknych w Gdańsku (Gdański kunstiakadeemia)

 Akademia Sztuk Pięknych w Katowicach (Katowice kunstiakadeemia)

 Akademia Sztuk Pięknych im. Jana Matejki w Krakowie (Jan Matejko nimeline kunstiakadeemia Krakówis)

 Akademia Sztuk Pięknych im. Władysława Strzemińskiego w Łodzi (Władysław Strzemiński nimeline kunstiakadeemia Łódźis)

 Akademia Sztuk Pięknych w Poznaniu (Poznańi kunstiakadeemia)

 Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie (Varssavi kunstiakadeemia)

 Akademia Sztuk Pięknych we Wrocławiu (Wrocławi kunstiakadeemia)

 Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna im. Ludwika Solskiego w Krakowie (Ludwik Solski nimeline kõrgem riiklik teatrikool Krakówis)

 Państwowa Wyższa Szkoła Filmowa, Telewizyjna i Teatralna im. Leona Schillera w Łodzi (Leon Schilleri nimeline kõrgem riiklik filmi-, tele- ja teatrikool Łódźis)

 Akademia Teatralna im. Aleksandra Zelwerowicza w Warszawie (Aleksander Zelwerowiczi nimeline teatriakadeemia Varssavis)

 Akademia Wychowania Fizycznego i Sportu im. Jędrzeja Śniadeckiego w Gdańsku (Jędrzej Śniadecki nimeline Gdański kehalise kasvatuse ja spordiakadeemia)

 Akademia Wychowania Fizycznego w Katowicach (Katowice kehalise kasvatuse akadeemia)

 Akademia Wychowania Fizycznego im. Bronisława Czecha w Krakowie (Bronisław Czechi nimeline Krakówi kehalise kasvatuse akadeemia)

 Akademia Wychowania Fizycznego im. Eugeniusza Piaseckiego w Poznaniu (Eugeniusz Piasecki nimeline Poznańi kehalise kasvatuse akadeemia)

 Akademia Wychowania Fizycznego Józefa Piłsudskiego w Warszawie (Józef Piłsudski nimeline Varssavi kehalise kasvatuse akadeemia)

 Akademia Wychowania Fizycznego we Wrocławiu (Wroclawi kehalise kasvatuse akadeemia)

2. Państwowe i samorządowe instytucje kultury (riiklikud ja autonoomsed kultuuriasutused)

3. Parki narodowe (rahvuspargid)

4. Agencje państwowe działające w formie spółek (äriühingu vormis tegutsevad riigiasutused)

5. Państwowe Gospodarstwo Leśne “Lasy Państwowe” (riiklik metsamajandusettevõte “Riigimetsad”)

6. Podstawowe, gimnazjalne i ponadgimnazjalne szkoły publiczne (avaliku sektori alg- ja keskkoolid)

7. Publiczni nadawcy radiowi i telewizyjni (avalik-õiguslikud raadio- ja teleringhäälingu organisatsioonid)

 Telewizja Polska S. A. (Poola televisioon)

 Polskie Radio S. A. (Poola raadio)

8. Publiczne muzea, teatry, biblioteki i inne publiczne placówki kultury m.in.: (avaliku sektori muuseumid, teatrid, raamatukogud, muud kultuuriasutused jms)

 Narodowe Centrum Kultury w Warszawie (rahvuslik kultuurikeskus Varssavis)

 Zachęta — Państwowa Galeria Sztuki w Warszawie (Zachęta — Varssavi riiklik kunstigalerii)

 Centrum Sztuki Współczesnej — Zamek Ujazdowski w Warszawie (nüüdiskunsti keskus — Ujazdowski loss Varssavis)

 Centrum Rzeźby Polskiej w Orońsku (Poola skulptuurikeskus Orońskis)

 Międzynarodowe Centrum Kultury w Krakowie (Krakówi rahvusvaheline kultuurikeskus)

 Centrum Międzynarodowej Współpracy Kulturalnej — Instytut Adama Mickiewicza w Warszawie (rahvusvahelise kultuurikoostöö keskus — Adam Mickiewiczi instituut Varssavis)

 Dom Pracy Twórczej w Wigrach (Wigry loomemaja)

 Dom Pracy Twórczej w Radziejowicach (Radziejowice loomemaja)

 Biblioteka Narodowa w Warszawie (rahvusraamatukogu Varssavis)

 Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych (Poola riigiarhiivi direktoraat)

 Muzeum Narodowe w Krakowie (Krakówi rahvusmuuseum)

 Muzeum Narodowe w Poznaniu (Poznańi rahvusmuuseum)

 Muzeum Narodowe w Warszawie (Varssavi rahvusmuuseum)

 Zamek Królewski w Warszawie - Pomnik Historii i Kultury Narodowej (Varssavi kuningaloss - riiklik ajaloo- ja kultuurimälestis)

 Zamek Królewski na Wawelu Państwowe Zbiory Sztuki w Krakowie (Waweli kuningalossi riiklik kunstikogu Krakówis)

 Muzeum Żup Krakowskich w Wieliczce (Krakówi soolakaevandus-muuseum Wieliczkas)

 Państwowe Muzeum Auschwitz-Birkenau w Oświęcimiu (Auschwitz-Birkenau riiklik muuseum Oświęcimis)

 Państwowe Muzeum na Majdanku w Lublinie (Majdaneki riiklik muuseum Lublinis)

 Muzeum Stutthof w Sztutowie (Stutthofi muuseum Sztutowos)

 Muzeum Zamkowe w Malborku (Marlborki muuseumloss)

 Centralne Muzeum Morskie w Gdańsku (merenduse keskmuuseum Gdańskis)

 Muzeum “Łazienki Królewskie” — Zespół Pałacowo-Ogrodowy w Warszawie (muuseum “Łazienki Królewskie” — lossiaia kompleks Varssavis)

 Muzeum Pałac w Wilanowie (Wilanówi loss-muuseum)

 Muzeum Wojska Polskiego (Poola relvajõudude muuseum)

 Teatr Narodowy w Warszawie (rahvusteater Varssavis)

 Narodowy Stary Teatr im. Heleny Modrzejewskiej w Krakowie (Helena Modrzejewska nimeline Vana Teater Krakówis)

 Teatr Wielki — Opera Narodowa w Warszawie (Suur Teater — rahvusooper Varssavis)

 Filharmonia Narodowa w Warszawie (rahvusfilharmoonia Varssavis)

9. Publiczne placówki naukowe, jednostki badawczo-rozwojowe oraz inne placówki badawcze (Avalik-õiguslikud teadusasutused, teadus- ja arendusasutused ning muud teadusasutused)

XXIV.   SLOVEENIA:

 občine

 javni zavodi s področja vzgoje, izobraževanja ter športa

 javni zavodi s področja zdravstva

 javni zavodi s področja socialnega varstva

 javni zavodi s področja kulture

 javni zavodi s področja raziskovalne dejavnosti

 javni zavodi s področja kmetijstva in gozdarstva

 javni zavodi s področja okolja in prostora

 javni zavodi s področja gospodarskih dejavnosti

 javni zavodi s področja malega gospodarstva in turizma

 javni zavodi s področja javnega reda in varnosti

 agencije

 skladi socialnega zavarovanja

 javni skladi na ravni države in na ravni občin

 Družba za avtoceste v RS

 Pošta Slovenije

XXV.   SLOVAKKIA:

Hankeüksus on riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõikes 1 määratletud kui:

1. riigieelarvest finantseeritav organisatsioon (näiteks ministeeriumid, muud riigiasutused) või riigieelarvest ja riigi sihtotstarbelisest fondist kaasfinantseeritav organisatsioon (näiteks ülikoolid, kolledžid)

2. samadest allikatest finantseeritav või kaasfinantseeritav omavalitsuslik piirkond, omavalitsusüksus, omavalitsusliku piirkonna või omavalitsusüksuse asutus

3. tervisekindlustusasutus

4. seaduse alusel asutatud avalik-őiguslik juriidiline isik (näiteks Slovenská televízia, Slovenský rozhlas, Sociálna poisťovňa)

5. Slovaki Vabariigi riigivara fond

6. Slovaki maafond

7. juriidiliste isikute ühendus, mille on moodustanud punktides 1-3 nimetatud hankeüksused”

.

5.

31993 L 0038: nõukogu direktiiv 93/38/EMÜ, 14. juuni 1993, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84); muudetud järgmiste aktidega:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31998 L 0004: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/4/EÜ, 16.2.1998 (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1),

 32001 L 0078: komisjoni direktiiv 2001/78/EÜ, 13.9.2001 (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

a) I lisa “JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORT JA JAOTUS” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Kõik joogivee tootjad, transportijad või jaotajad, kes teenindavad elanikkonda (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Veeametid, kes jaotavad vett munitsipaal- ja teistes piirkondades vastavalt veevarustusseadusele (munitsipaal- ja teised piirkonnad) (Cap. 350) (Τα Συμβούλια Υδατοπρομήθειας που διανέμουν νερό σε δημοτικές και άλλες περιοχές, δυνάμει του περί Υδατοπρομήθειας Δημοτικών και Άλλων Περιοχών Νόμου, Κεφ. 350).

LÄTI

Kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslikud üksused, kes toodavad ja jaotavad joogivett elanikkonda teenindavatesse püsivõrkudesse.

LEEDU

Üksused, kes toodavad, transpordivad ja jaotavad joogivett järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos geriamojo vandens įstatymas (Žin., 2001, Nr. 64-2327) ja Lietuvos Respublikos vandens įstatymas (Žin., 1997, Nr. 104-2615) ning vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad vett veemajandust käsitleva 1995. aasta seaduse LVII alusel (1995. évi LVII. törvény a vízgazdálkodásról).

MALTA

Korporazzjoni għas-Servizzi ta' l-Ilma (veeteenuste asutus).

POOLA

Przedsiębiorstwa wodociągowo-kanalizacyjne w rozumieniu ustawy z dnia 7 czerwca 2001 r. o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków prowadzące działalność gospodarczą w zakresie zbiorowego zaopatrzenia w wodę lub zbiorowego odprowadzania ścieków. (Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõtted 7. juuni 2001. aasta ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses).

SLOVEENIA

Podjetja, ki črpajo, izvajajo prenos ali dobavo pitne vode, skladno s koncesijskim aktom, izdanim na podlagi Zakona o varstvu okolja (Uradni list RS, 32/93, 1/96) in odloki občin (Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt keskkonnakaitseseaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja, 32/93, 1/96) alusel antud kontsessioniaktile ja omavalitsusüksuste otsustele).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegeleb veemajandusega: toodab joogivett ja varustab sellega elanikkonda ning hoolitseb kanalisatsiooni või heitveerajatiste eest (näiteks Západoslovenské vodárne a kanalizácie, Stredoslovenské vodárne a kanalizácie, Východoslovenské vodárne a kanalizácie).”

;

b) II lisa “ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TRANSPORT JA JAOTUS” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikli 2 punkt b määratleb ostjana České energetické závody, a.s. (Tšehhi energiaettevõtja, tootja) ja 8 piirkondlikku jaotusettevõtjat: Středočeská energetická a.s. (Kesk-Tšehhi energiaettevõtja), Východočeská energetická, a.s. (Ida-Tšehhi energiaettevõtja), Severočeská energetická a.s. (Põhja-Tšehhi energiaettevõtja), Západočeská energetická, a.s. (Lääne-Tšehhi energiaettevõtja), Jihočeská a.s. (Lõuna-Tšehhi energiaettevõtja), Praské energetické závody, a.s. (Praha energiaettevõtja), Jihomoravská energetická, a.s. (Lõuna-Moraavia energiaettevõtja), Severomoravská energetická, a.s. (Põhja-Moraavia energiaettevõtja); need üksused toodavad või transpordivad elektrienergiat energiaseaduse nr 458/2000 Sb. alusel.

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Küprose elektriamet, mis on asutatud elektrienergia arendamise seaduse (Cap. 171) alusel (Η Αρχή Ηλεκτρισμού Κύπρου που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Αναπτύξεως Ηλεκτρισμού Νόμο, Κεφ. 171).

LÄTI

Valsts akciju sabiedrība “Latvenergo” (riigiaktsiaselts “Latvenergo”).

LEEDU

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos elektros energetikos įstatymas (Žin., 2000, Nr. 66-1984) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešuju pirkimų istatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

Valstybės įmonė Ignalinos atominė elektrinė (riiklik ettevõte Ignalina tuumaelektrijaam), mis on asutatud järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos branduolinės energijos įstatymas (Žin., 1996, Nr. 119-2771).

UNGARI

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat vastavalt elektrienergiat käsitleva 2001. aasta seaduse CX alusel antud loale (2001. évi CX. törvény a villamos energiáról).

MALTA

Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation).

POOLA

Przedsiębiorstwa energetyczne w rozumieniu ustawy z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne (energiaettevõtjad 10. aprilli 1997. aasta energiaseaduse tähenduses).

SLOVEENIA

ELES- Elektro Slovenija, podjetja, ki proizvajajo električno energijo, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99), podjetja, ki izvajajo transport električne energije, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99), podjetja, ki dobavljajo električno energijo, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99) (ELES- Elektro Slovenija; üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat energiaseaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja, 79/99) alusel).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb energeetikasektoris: toodab, ostab ja jaotab ning edastab elektrienergiat (seadus nr 70/1998 Z. z. (muudetud redaktsioonis) - näiteks Slovenské elektrárne a.s., Regionálne rozvodné závody).”

;

c) III lisa “GAASI VÕI SOOJUSENERGIA TRANSPORT VÕI JAOTUS” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Kõik gaasi- või soojusenergia tootjad, transportijad või jaotajad, kes varustavad elanikkonda teenindavaid avalikke võrke (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Akciju sabiedrība “Latvijas gāze” (riigiaktsiaselts “Latvijas gāze”).

Kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslikud üksused, kes tarnivad elanikkonnale soojusenergiat.

LEEDU

Üksused, kes transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt õigusaktile Lietuvos Respublikos gamtinių dujų įstatymas (Žin., 2000, Nr. 89-2743) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

Kohalikud asutused või nende ühendused, kes tarnivad elanikkonnale soojusenergiat ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Üksused, kes transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt gaasivarustust käsitleva 1994. aasta seaduse XLI alusel antud loale (1994. évi XLI. törvény a gázszolgáltatásról).

Üksused, kes transpordivad või jaotavad soojusenergiat vastavalt kohalikke kütteteenuseid käsitleva 1998. aasta seaduse XVIII alusel antud loale (1998. évi XVIII. törvény a távhőszolgáltatásról).

MALTA

Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation).

POOLA

Przedsiębiorstwa energetyczne w rozumieniu ustawy z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne (energiaettevõtjad 10. aprilli 1997. aasta energiaseaduse tähenduses).

SLOVEENIA

Podjetja, ki opravljajo transport ali distribucijo plina s skladu z Energetskim zakonom (Ur. l. RS, št. 79/99) in podjetja, ki opravljajo transport ali distribucijo toplote v skladu z odloki občin.

Üksused, kes transpordivad või jaotavad gaasi energiaseaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja, 79/99) alusel ning üksused, kes transpordivad või jaotavad soojusenergiat omavalitsusüksuste otsuste alusel.

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb energeetikasektoris: toodab, ostab ja jaotab gaasi ja soojusenergiat ning edastab gaasi (seadus nr 70/1998 Z. z. (muudetud redaktsioonis) - näiteks Slovenský plynárenský priemysel).”

;

d) IV lisa “NAFTA VÕI GAASI LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Äriühingud, kes otsivad või kaevandavad toornaftat ja gaasi (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LEEDU

Üksused, kes tegutsevad õigusakti Lietuvos Respublikos žemės gelmių įstatymas (Leedu Vabariigi maapõueseadus) alusel (Žin., 2001, Nr.35-1164) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Üksused, kes otsivad või kaevandavad naftat või gaasi vastavalt kaevandamist käsitleva 1993. aasta seaduse XLVIII alusel antud loale või kontsessioonile (1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról).

MALTA

Nafta(tootmis)seadus (Cap. 156) ja selle rakendusaktid ning mandrilavaseadus (Cap. 194) ja selle rakendusaktid.

POOLA

Podmioty prowadzące działalność polegającą na poszukiwaniu, rozpoznawaniu miejsc występowania lub wydobywaniu gazu ziemnego, ropy naftowej oraz jej naturalnych pochodnych, węgla brunatnego, węgla kamiennego lub innych paliw stałych na podstawie ustawy z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze (üksused, kes tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste leiukohtade otsimise, katsekaevandamise ja arendamise alal, tegutsedes vastavalt geoloogilisi töid ja kaevandamist reguleerivale 4. veebruari 1994. aasta seadusele).

SLOVEENIA

Podjetja, ki opravljajo raziskovanje in izkoriščajo nafto, skladno z Zakonom o rudarstvu (Uradni list RS, 56/99).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes teeb geoloogilisi ja kaevandustöid: otsib toornafta leiukohti ning kaevandab toornaftat ja maagaasi.”

;

e) V lisa “KIVISÖE VÕI MUUDE TAHKEKÜTUSTE LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Äriühingud, kes otsivad või kaevandavad kivisütt või muud laadi tahkekütust (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LEEDU

Üksused, kes otsivad või kaevandavad turvast vastavalt õigusaktile Lietuvos Respublikos žemės gelmių įstatymas (Žin., 2001, Nr. 35-1164) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Üksused, kes otsivad või kaevandavad kivisütt või muud tahkekütust vastavalt kaevandamist käsitleva 1993. aasta seaduse XLVIII alusel antud loale või kontsessioonile (1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról).

POOLA

Podmioty prowadzące działalność polegającą na poszukiwaniu, rozpoznawaniu miejsc występowania lub wydobywaniu gazu ziemnego, ropy naftowej oraz jej naturalnych pochodnych, węgla brunatnego, węgla kamiennego lub innych paliw stałych na podstawie ustawy z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze (üksused, kes tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste leiukohtade otsimise, katsekaevandamise ja arendamise alal, tegutsedes vastavalt geoloogilisi töid ja kaevandamist reguleerivale 4. veebruari 1994. aasta seadusele).

SLOVEENIA

Podjetja, ki opravljajo raziskovanje in izkoriščajo premog, skladno z Zakonom o rudarstvu (Uradni list RS, 56/99).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes teeb geoloogilisi ja kaevandustöid: otsib toorsöe leiukohti ning kaevandab toorsütt ja muid tahkekütuseid.”

;

f) VI lisa “RAUDTEETEENINDUSE VALDKONNA TELLIJAD” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Ühistranspordisüsteemi veoettevõtjad ja avalikkusele raudteeveoteenuste osutajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Valsts akciju sabiedrība “Latvijas dzelzceļš” (riigiaktsiaselts “Latvijas dzelzceļš”.

Valsts akciju sabiedrība “Vaiņodes dzelzceļš” (riigiaktsiaselts “Vaiņodes dzelzceļš”.

LEEDU

AB “Lietuvos geležinkeliai”, kes tegutseb järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos geležinkelio transporto kodeksas (Žin., 1996, Nr. 59-1402), ja teised üksused, kes osutavad raudteeteenuseid ning vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Üksused, kes osutavad avalikkusele raudteeveoteenuseid raudteid käsitleva 1993. aasta seaduse XCV alusel (1993. évi XCV. törvény a vasútról) ja loa alusel, mis on antud vastavalt transpordi- ja veemajandusministri määrusele nr 15/2002. (II. 27.) KöViM raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (15/2002. (II. 27.) KöViM rendelet a vasútvállallatok működésének engedélyezéséről).

POOLA

Podmioty świadczące usługi w zakresie transportu kolejowego, działające na podstawie Ustawy o komercjalizacji, restrukturyzacji i prywatyzacji przedsiębiorstwa państwowego “Polskie Koleje Państwowe” z dnia 08 września 2000 r., w szczególności:

 PKP Intercity Sp. z o. o.

 PKP Przewozy Regionalne Sp. z o. o.

 PKP Polskie Linie Kolejowe S. A.

(Raudteeveoteenuseid osutavad üksused, kes tegutsevad vastavalt 8. septembri 2000. aasta seadusele riikliku ettevõtte Poola Raudteed kommertsialiseerimise, ümberkorraldamise ja erastamise kohta, ning eelkõige järgmised:

 PKP Intercity sp. z o.o.

 PKP Przewozy Regionalne sp. z o.o.

 PKP Polskie Linie Kolejowe S.A).

SLOVEENIA

Slovenske železnice, d.d.

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lőigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegeleb raudteevedude korraldamisega (seadus nr 164/1996 Z. z. (muudetud redaktsioonis), seadus nr 258/1993 Z. z. (muudetud redaktsioonis) - näiteks Železnice Slovenskej republiky, Železničná spoločnosť a.s.).”

;

g) VII lisa “LINNARONGI-, TRAMMI-, TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA TELLIJAD” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Ühistranspordisüsteemi veoettevõtjad ja avalikkusele rongi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuste osutajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Avalik-õiguslikud üksused, kes osutavad järgmistes linnades reisijaveoteenuseid busside, trollibusside või trammidega: Rīga, Jūrmala, Liepāja, Daugavpils, Jelgava, Rēzekne, Ventspils.

LEEDU

Üksused, kes osutavad avalikkusele veoteenuseid linnaliini trollibusside, busside või köistrammidega järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos keliųtransporto kodeksas (Žin., 1996, Nr. 119-2772) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas sätetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Üksused, kes osutavad avalikkusele maanteetransporditeenuseid 1988. aasta maanteetranspordiseaduse I alusel (1988. évi I. törvény a közúti közlekedésről) ja loa alusel, mis on antud vastavalt ministrite nõukogu määrusele nr 89/1988. (XII. 20.) MT autoveoteenuste ja mootorsõidukite kasutamise kohta (89/1988. (XII. 20.) MT rendelet a közúti közlekedési szolgáltatásokról és a közúti járművek üzemben tartásáról).

Üksused, kes osutavad avalikkusele raudteeveoteenuseid 1993. aasta raudteeseaduse XCV alusel (1993. évi XCV. törvény a vasútról) ja loa alusel, mis on antud vastavalt transpordi- ja veemajandusministri määrusele nr 15/2002. (II. 27.) KöViM raudtee-ettevőtjat litsentseerimise kohta (15/2002. (II. 27.) KöViM rendelet a vasútvállallatok működésének engedélyezéséről.

MALTA

L-Awtorita' dwar it-Trasport ta' Malta (Malta transpordiamet).

POOLA

Podmioty świadczące usługi w zakresie miejskiego transportu kolejowego, działające na podstawie koncesji wydanej zgodnie z ustawą z dnia 27 czerwca 1997 r. o transporcie kolejowym (Dz.U. Nr 96, poz.591 ze zm.). (Linnarongiteenuseid osutavad üksused, kes tegutsevad 27. juuni 1997. aasta raudteeseaduse alusel (Dz. U. Nr 96, poz. 591; muudetud redaktsioonis).

Podmioty świadczące usługi dla ludności w zakresie miejskiego transportu autobusowego działające na podstawie zezwolenia zgodnie z ustawą z dnia 6 września 2001 r. o transporcie drogowym (Dz.U.Nr 125, poz. 1371 ze zm.) oraz podmioty świadczące usługi dla ludności w zakresie miejskiego transportu (Avalikkusele linnabussiteenuseid osutavad üksused, kes tegutsevad loa alusel, mis on antud vastavalt 6. septembri 2001. aasta maanteetranspordiseadusele (Dz. U. Nr 125, poz. 1371; muudetud redaktsioonis), ning avalikkusele linnatransporditeenuseid osutavad üksused.

SLOVEENIA

Podjetja, ki opravljajo javni mestni avtobusni prevoz, skladno z Zakonom o prevozih v cestnem prometu (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb maanteetranspordi alal, korraldades bussiliinivedusid, ja raudteetranspordi alal (seadus nr 164/1996 Z. z. (muudetud redaktsioonis), seadus nr 168/1996 Z. z. (muudetud redaktsioonis) - näiteks

Železnice Slovenskej republiky /ŽSR/

Železničná spoločnosť a.s.

Dopravný podnik Bratislava, a.s.

Dopravný podnik mesta Žiliny, a.s.

Dopravný podnik mesta Prešov, a.s.

Dopravný podnik mesta Košíc, a.s.

Banskobystrická dopravná spoločnosť, a.s.).”

;

h) VIII lisa “LENNUJAAMATEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Lennujaamade käitajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Valsts akciju sabiedrība “Latvijas gaisa satiksme” (riigiaktisaselts “Latvijas gaisa satiksme”).

Valsts akciju sabiedrība “Starptautiskā lidosta “Rīga”” (riigiaktsiaselts “International airport “Rīga””).

LEEDU

Lennujaamad, mis tegutsevad järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr. 94-2918) ja Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 66-1983).

Valstybės įmonė “Oro navigacija” (riiklik ettevõte “Oro navigacija”), mis tegutseb järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr. 94-2918) ja Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr. 66-1983).

Teised üksused, mis tegutsevad lennujaamateenuste valdkonnas ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas nõuetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Lennujaamad, kes tegutsevad loa alusel, mis on antud vastavalt lennuliiklust käsitlevale 1995. aasta seadusele XCVII (1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről).

Budapest Ferihegy rahvusvaheline lennujaam, mida haldab Budapest Ferihegy International Airport Operator Plc. (Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér, mida juhib Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér Üzemeltetési Rt.) vastavalt kontsessioone käsitlevale 1991. aasta seadusele XVI (1991. évi XVI. törvény a koncesszióról), lennuliiklust käsitlevale 1995. aasta seadusele XCVII (1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről), transpordi- ja veemajandusministri määrusele nr 45/2001. (XII. 20.) KöViM lennuliikluse ja lennujaamade ameti likvideerimise ja üksuse “HungaroControl - Ungari őhuliiklusteenused” asutamise kohta (45/2001. (XII. 20.) KöViM rendelet a Légiforgalmi és Repülőtéri Igazgatóság megszüntetéséről és a HungaroControl Magyar Légiforgalmi Szolgálat létrehozásáról).

MALTA

L-Ajruport Internazzjonali ta' Malta (Malta rahvusvaheline lennujaam).

POOLA

Przedsiębiorstwo Państwowe “Porty Lotnicze” (riiklik ettevõte Poola Lennujaamad).

SLOVEENIA

Javna civilna letališča, skladno z Zakonom o letalstvu (Uradni list RS, 18/01).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb tsiviillennunduse alal: asutab ja käitab avalikke lennujaamu ning osutab lennujaamateenuseid (seadus nr 143/1998 Z. z. (muudetud redaktsioonis) - näiteks lennujaamad Letisko M.R. Štefánika, Letisko Košice — Barca, Letisko Poprad — Tatry, Letisko Sliač, Letisko Piešťany, mida haldab Slovenská správa letísk /Slovaki lennujaamaamet/ ning mis tegutseb litsentsi alusel, mille on välja andnud Slovaki transpordi-, posti- ja telekommunikatsiooniministeerium tsiviillennundusseaduse (nr 143/1998) Z. z. § 32 alusel).”

;

i) IX lisa “MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUUDE TERMINALTEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Sadamate käitajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Küprose sadamaamet, mis on asutatud 1973. aasta Küprose sadamaameti seaduse alusel (Η Αρχή Λιμένων Κύπρου, που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973).

LÄTI

Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt seadusele “Likums par ostām”:

Rīgas brīvostas pārvalde (Riia vabasadama asutus)

Ventspils brīvostas pārvalde (Ventspilsi vabasadama asutus)

Liepājas ostas pārvalde (Liepāja sadamaasutus)

Salacgrīvas ostas pārvalde (Salacgrīva sadamaasutus)

Skultes ostas pārvalde (Skulte sadamaasutus)

Lielupes ostas pārvalde (Lielupe sadamaasutus)

Engures ostas pārvalde (Engure sadamaasutus)

Mērsraga ostas pārvalde (Mērsraga sadamaasutus)

Pāvilostas pārvalde (Pāvilosta sadamaasutus)

Rojas ostas pārvalde (Roja sadamaasutus).

LEEDU

Valstybės įmonė “Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija” (riiklik ettevõte “Klaipėda riiklik meresadamaamet”), mis tegutseb järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos Klaipėdos valstybinio jūrų uosto įstatymas (Žin., 1996, Nr. 53-1245).

Valstybės įmonė “Vidaus vandens kelių direkcija” (riiklik ettevõte “Siseveeteede amet”), mis tegutseb järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos vidaus vandenų transporto kodeksas (Žin., 1996, Nr. 105-2393).

Teised üksused, kes tegutsevad meresadama- või siseveesadama- või muude terminaliteenuste valdkonnas ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas nõuetele (Žin., 2002, Nr. 118-5296).

UNGARI

Avalikud sadamad, mida osaliselt või täielikult haldab riik vastavalt veetransporti käsitlevale 2000. aasta seadusele XLII (2000 évi XLII. törvény a vízi közlekedésről).

MALTA

L-Awtorita' Marittima ta' Malta (Malta mereamet).

POOLA

Podmioty zajmujące się zarządzaniem portami morskimi lub śródlądowymi i udostępnianiem ich przewoźnikom morskim i śródlądowym. (Üksused, kes tegelevad mere- ja siseveesadamate haldamisega ning nende andmisega mere- ja siseveetranspordi ettevõtjatele kasutada.)

SLOVEENIA

Morska pristanišča v državni ali delni lasti države, ko opravljajo gospodarsko javno službo, skladno s Pomorskim zakonikom (Uradni list RS, 26/01).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb siseveelaevanduse alal: hooldab siseveeteesid ning rajab ja hooldab avalikke sadamaid ja veeliiklusrajatisi (seadus nr 338/2000 Z. z.- näiteks Prístav Bratislava, Prístav Komárno, Prístav Štúrovo).”

;

j) X lisa “TELEKOMMUNIKATSIOONIVÕRKUDE KÄITAMINE VÕI TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE OSUTAMINE” täiendatakse järgmiselt:

“TŠEHHI VABARIIK

Avalikkusele telekommunikatsiooniteenuse osutajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Küprose telekommunikatsiooniamet, mis on asutatud Küprose telekommunikatsiooniteenuste seaduse (Cap. 302) alusel (Η Αρχή Τηλεπικοινωνιών Κύπρου, που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Υπηρεσίας Τηλεπικοινωνιών Νόμο, Κεφ. 302).

LÄTI

Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Lattelekom” (osaühing “Lattelekom”).

UNGARI

Üksused, kes tegutsevad telekommunikatsioonisektoris vastavalt 2001. aasta kommunikatsiooniseaduse XL (2001. évi XL. törvény a hírközlésről) artikli 3 lõigetele 2 ja 3 ning artiklitele 104 ja 105.

MALTA

Kõik Malta telekommunikatsioniteenused on liberaliseeritud ja kõik ainuõigused tühistatud, välja arvatud tavavõrgu kõneteenused ja rahvusvahelised andmesideteenused, mis liberaliseeriti 1. jaanuaril 2003. Kuid ükski äriühing ei ole vastu võtnud riigihangete eeskirju, mis on sätestatud 1996. aasta aktis nr 70, millega jõustati kehtivad avalike teenuste (riigihangete) eeskirjad. Vaatamata sellele loetletakse kõik telekommunikatsionisektoris tegutsevad üksused:

Melita Cable plc

Maltacom plc

Vodafone (Malta) Ltd

Mobisle Communication Ltd

Datatrak Ltd

Telepage Ltd

POOLA

Telekomunikacja Polska S. A.

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb telekommunikatsiooni valdkonnas, osutades avalikkusele telekommunikatsioniteenuseid ning hangib ja haldab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu telekommunikatsiooniseadmeid (seadus nr 195/2000 Z. z. (muudetud redaktsioonis)).”

.

J.   TOIDUAINED

1.

31980 L 0590: komisjoni direktiiv 80/590/EMÜ, 9. juuni 1980, millega määratakse kindlaks toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete eristusmärk (EÜT L 151, 19.6.1980, lk 21); muudetud järgmiste aktidega:

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk. 23),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

a) Lisa pealkirja täiendatakse järgmiselt:

““PŘÍLOHA”

“LISA”

“PIELIKUMS”

“PRIEDAS”

“MELLÉKLET”

“ANNESS”

“ZAŁĄCZNIK”

“PRILOGA”

“PRÍLOHA””

;

b) Lisa teksti täiendatakse järgmiselt:

““Symbol”

“Sümbol”

“Simbols”

“Simbolis”

“Szimbólum”

“Simbolu”

“Symbol”

“Simbol”

“Symbol””

.

2.

31989 L 0108: nõukogu direktiiv 89/108/EMÜ, 21. detsember 1988, kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 34); muudetud järgmise aktiga:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

Artikli 8 lõike 1 punkti a täiendatakse järgmiselt:

“—

tšehhi keeles:hluboce zmrazené nebo hluboce zmrazená nebo hluboce zmrazený,

eesti keeles:sügavkülmutatud või külmutatud,

läti keeles:ātri sasaldēts,

leedu keeles:greitai užšaldyti,

ungari keeles:gyorsfagyasztott,

malta keeles:iffriżat,

poola keeles:produkt głęboko mrożony,

sloveenia keeles:hitro zamrznjen,

slovaki keeles:hlbokozmrazené”

.

3.

31991 L 0321: komisjoni direktiiv 91/321/EMÜ, 14. mai 1991, imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta (EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35); muudetud järgmiste aktidega:

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31996 L 0004: komisjoni direktiiv 96/4/EÜ, 16.2.1996 (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 12),

 31999 L 0050: komisjoni direktiiv 1999/50/EÜ, 25.5.1999 (EÜT L 139, 2.6.1999, lk 29).

a) Artikli 7 lõikesse 1 lisatakse pärast sõnu “Modersmjölksersättning” ja “Tillskottsnäring” järgmine tekst:

“— tšehhi keeles:

“počáteční kojenecká výživa” ja “pokračovací kojenecká výživa”,

 eesti keeles:

“imiku piimasegu” ja “jätkupiimasegu”,

▼C1

 läti keeles:

“Maisījums zīdaiņiem līdz četru-sešu mēnešu vecumam” ja “Maisījums zīdaiņiem no četru mēnešu vecuma”,

▼B

 leedu keeles:

“mišinys kūdikiams iki 4-6 mėn” ja “mišinys kūdikiams, vyresniems kaip 6 mėn”,

 ungari keeles:

“anyatej-helyettesítő tápszer” ja “anyatej-kiegészítő tápszer”,

 malta keeles:

“formula tat-trabi” ja “formula tal-prosegwiment”,

 poola keeles:

“preparat do początkowego żywienia niemowląt” ja “preparat do dalszego żywienia niemowląt”,

 sloveeni keeles:

“začetna formula za dojenčke” ja “nadaljevalna formula za dojenčke”

 slovaki keeles:

“počiatočná dojčenská výživa” ja “následná dojčenská výživa””

.

b) Artikli 7 lõikesse 1 lisatakse pärast sõnu “Modersmjölksersättning uteslutande baserad på mjölk” ja “Tillskottsnäring uteslutande baserad på mjölk” järgmine tekst:

“— tšehhi keeles:

“počáteční mléčná kojenecká výživa” ja “pokračovací mléčná kojenecká výživa”,

 eesti keeles:

“Piimal põhinev imiku piimasegu” ja “Piimal põhinev jätkupiimasegu”,

▼C1

 läti keeles:

“Piens zīdaiņiem līdz četru-sešu mēnešu vecumam” ja “Piens zīdaiņiem no četru mēnešu vecuma”,

▼B

 leedu keeles:

“pieno mišinys kūdikiams iki 4-6 mėn” ja “pieno mišinys kūdikiams, vyresniems kaip 4 mėn”,

 ungari keeles:

“tejalapú anyatej-helyettesítő tápszer” ja “tejalapú anyatej-kiegészítő tápszer”,

 malta keeles:

“ħalib tat-trabi” ja “ħalib tal-prosegwiment”,

 poola keeles:

“mleko początkowe” ja “mleko następne”,

 sloveeni keeles:

“začetno mleko za dojenčke” ja “nadaljevalno mleko za dojenčke”,

 slovaki keeles:

“počiatočná dojčenská mliečna výživa” ja “následná dojčenská mliečna výživa”.”

4.

31999 L 0021: komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ, 25. märts 1999, meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29).

Artikli 4 lõikes 1 asendatakse loetelu, mis algab sõnadega “hispaania keeles” ja lõpeb sõnadega “medicinska ändamål”, järgmise loeteluga:

“— hispaania keeles:

“Alimentο dietético para usos médicos especiales”

 tšehhi keeles:

“Dietní potravina určená pro zvláštní lékařské účely”

 taani keeles:

“Levnedsmiddel/Levnedsmidler til særlige medicinske formål”

 saksa keeles:

“Diätetisches/Diätetische Lebensmittel für besondere medizinische Zwecke (Bilanzierte Diäten)”

 eesti keeles:

“Toit meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks”

 kreeka keeles:

“Διαιτητικά τρόφιμα για ειδικούς ιατρικούς σκοπούς”

 inglise keeles:

“Food(s) for special medical purposes”

 prantsuse keeles:

“Aliment(s) diététique(s) destiné(s) a des fins médicales spéciales”

 itaalia keeles:

“Alimento dietetico destinato a fini medici speciali”

 läti keeles:

“Diētiskā pārtika cilvēkiem ar veselības traucējumiem”

 leedu keeles:

“Specialios medicininės paskirties maisto produktai”

 ungari keeles:

“Speciális — gyógyászati célra szánt — tápszer”

 malta keeles:

“Ikel dijetetiku għal skopijiet mediċi speċifiċi”

 hollandi keeles:

“Dieetvoeding voor medisch gebruik”

 poola keeles

“Dietetyczne środki spożywcze specjalnego przeznaczenia medycznego”

 portugali keeles:

“Produto dietético de uso clínico”

 slovaki keeles:

“dietetická potravina na osobitné lekárske účely”

 sloveeni keeles:

“Dietno (dietetično) živilo za posebne zdravstvene namene”

 soome keeles:

“Kliininen ravintovalmiste/kliinisiä ravintovalmisteita”

 rootsi keeles:

“Livsmedel för speciella medicinska ändamål””

.

5.

32000 L 0013: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, 20. märts 2000, toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29); muudetud järgmiste aktidega:

 32001 L 0101: komisjoni direktiiv 2001/101/EÜ, 26.11.2001 (EÜT L 310, 28.11.2001, lk 19),

 32002 L 0067: komisjoni direktiiv 2002/67/EÜ, 18.7.2002 (EÜT L 191, 19.7.2002, lk 20).

a) Artikli 5 lõikes 3 asendatakse loetelu, mis algab sõnadega “hispaania keeles” ja lõpeb sõnadega “joniserande strålning”, järgmise loeteluga:

“— hispaania keeles:

“irradiado” või “tratado con radiación ionizante”,

 tšehhi keeles:

“ozářeno” või “ošetřeno ionizujícím zářením”,

 taani keeles:

“bestrålet/…” või “strålekonserveret” või “behandlet med ioniserende stråling” või “konserveret med ioniserende stråling”,

 saksa keeles:

“bestrahlt” või “mit ionisierenden Strahlen behandelt”,

 eesti keeles:

“kiiritatud” või “töödeldud ioniseeriva kiirgusega”,

 kreeka keeles:

“επεξεργασμένο με ιονίζουσα ακτινοβολία” või “ακτινοβολημένο”,

 inglise keeles:

“irradiated” või “treated with ionising radiation”,

 prantsuse keeles:

“traité par rayonnements ionisants” või “traité par ionisation”,

 itaalia keeles:

“irradiato” või “trattato con radiazioni ionizzanti”,

 läti keeles:

“apstarots” või “apstrādāts ar jonizējošo starojumu”,

 leedu keeles:

“apšvitinta” või “apdorota jonizuojančiąja spinduliuote”,

 ungari keeles:

“sugárkezelt vagy ionizáló energiával kezelt”,

 malta keeles:

“ittrattat bir-radjazzjoni” või “ittrattat b'radjazzjoni jonizzanti”,

 hollandi keeles:

“doorstraald” või “door bestraling behandeld” või “met ioniserende stralen behandeld”,

 poola keeles:

“napromieniony” või “poddany działaniu promieniowania jonizującego”,

 portugali keeles:

“irradiado” või “tratado por irradiação” või “tratado por radiação ionizante”,

 slovaki keeles:

“ošetrené ionizujúcim žiarením”,

 sloveenia keeles:

“obsevano” või “obdelano z ionizirajočim sevanjem”,

 soome keeles:

“säteilytetty” või “käsitelty ionisoivalla säteilyllä”,

 rootsi keeles:

“bestrålad” või “behandlad med joniserande strålning””

.

b) Artikli 10 lõikes 2 asendatakse loetelu, mis algab sõnadega “hispaania keeles” ja lõpeb sõnadega “sista förbrukningsdag”, jägmise loeteluga:

“— hispaania keeles:

“fecha de caducidad”

,

 tšehhi keeles:

“spotřebujte do”

,

 taani keeles:

“sidste anvendelsesdato”

,

 saksa keeles:

“verbrauchen bis”

,

 eesti keeles:

“kõlblik kuni”

,

 kreeka keeles:

“ανάλωση μέχρι”

,

 inglise keeles:

“use by”

,

 prantsuse keeles:

“à consommer jusqu'au”

,

 itaalia keeles:

“da consumare entro”

,

 läti keeles:

“izlietot līdz”

,

 leedu keeles:

“tinka vartoti iki”

,

 ungari keeles:

“fogyasztható”

,

 malta keeles:

“uża sa”

,

 hollandi keeles:

“te gebruiken tot”

,

 poola keeles:

“należy spożyć do”

,

 portugali keeles:

“a consumir até”

,

 slovaki keeles:

“spotrebujte do”

,

 sloveenia keeles:

“porabiti do”

,

 soome keeles:

“viimeinen käyttöajankohta”

,

 rootsi keeles:

“sista förbrukningsdag”

.”
.

6.

32000 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/36/EÜ, 23. juuni 2000, inimtoiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta (EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19).

I lisa A osa punkti 4 alapunkt d asendatakse järgmisega:

“d) Ühendkuningriik, Iirimaa ja Malta võivad lubada oma territooriumil kasutada nimetust “milk chocolate” (piimašokolaad) punktis 5 nimetatud toote tähistamiseks tingimusel, et mõistega koos esitatakse kõigil kolmel juhul iga toote puhul ettenähtud piimakuivaine kogus, kasutades sõnastust: “piimakuivaine: - vähemalt … %.””

7.

32001 L 0114: nõukogu direktiiv 2001/114/EÜ, 20. detsember 2001, teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud piimakonservide kohta (EÜT L 15, 17.1.2002, lk 19).

II lisasse lisatakse järgmine tekst:

“k) Maltakeelne mõiste “Ħalib evaporat” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis b määratletud toodet.

l) Maltakeelne mõiste “Ħalib evaporat b'kontenut baxx ta' xaħam” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis c määratletud toodet.

m) Eestikeelne mõiste “koorepulber” tähendab I lisa punkti 2 alapunktis a määratletud toodet.

n) Eestikeelne mõiste “piimapulber” tähendab I lisa punkti 2 alapunktis b määratletud toodet.

o) Eestikeelne mõiste “väherasvane kondenspiim” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis c määratletud toodet.

p) Eestikeelne mõiste “magustatud väherasvane kondenspiim” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis f määratletud toodet.

q) Eestikeelne mõiste “väherasvane piimapulber” tähendab I lisa punkti 2 alapunktis c määratletud toodet.

r) Tšehhikeelne mõiste “zahuštěná neslazená smetana” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis a määratletud toodet.

s) Tšehhikeelne mõiste “zahuštěné neslazené plnotučné mléko” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis b määratletud toodet.

t) Tšehhikeelne mõiste “zahuštěné neslazené polotučné mléko” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis c määratletud toodet rasvasisaldusega 4 % kuni 4,5 % massist.

u) Tšehhikeelne mõiste “zahuštěné slazené plnotučné mléko” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis e määratletud toodet.

v) Tšehhikeelne mõiste “zahuštěné slazené polotučné mléko” tähendab I lisa punkti 1 alapunktis f määratletud toodet rasvasisaldusega 4 % kuni 4,5 % massist.

w) Tšehhikeelne mõiste “sušená smetana” tähendab I lisa punkti 2 alapunktis a määratletud toodet.

x) Tšehhikeelne mõiste “zahuštěné slazené polotučné mléko” tähendab I lisa punkti 2 alapunktis c määratletud toodet rasvasisaldusega 14 % kuni 16 % massist.”

8.

32001 R 0466: komisjoni määrus (EÜ) nr 466/2001, 8. märts 2001, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 32001 R 2375: nõukogu määrus (EÜ) nr 2375/2001, 29.11.2001 (EÜT L 321, 6.12.2001, lk 1),

 32002 R 0221: komisjoni määrus (EÜ) nr 221/2002, 6.2.2002 (EÜT L 37, 7.2.2002, lk 4),

 32002 R 0257: komisjoni määrus (EÜ) nr 257/2002, 12.2.2002 (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 12),

 32002 R 0472: komisjoni määrus (EÜ) nr 472/2002, 12.3.2002 (EÜT L 75, 16.3.2002, lk 18),

 32002 R 0563: komisjoni määrus (EÜ) nr 563/2002, 2.4.2002 (EÜT L 86, 3.4.2002, lk 5).

Artikli 1 lõike 1a järele lisatakse järgmine lõige:

“1b.  Erandina lõikest 1 võib komisjon anda Eestile kuni 31. detsembrini 2006 üleminekuperioodi, mille jooksul võib turule tuua oma territooriumil tarbimiseks mõeldud Läänemere piirkonnast pärit kala, mille dioksiinisisaldus on kõrgem I lisa 5. jao punktis 5.2 kehtestatust. See erand tehakse vastavalt menetlusele, mis on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 (milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes) ( 27 ) artiklis 8. Selleks peab Eesti tõendama, et on täidetud Soome ja Rootsi kohta lõikes 1a kehtestatud tingimused ning et inimeste kokkupuute tase dioksiinidega ei ole Eestis kõrgem kui kõrgeim keskmine tase 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduse mis tahes liikmesriigis.

Kui Eesti suhtes selline erand tehakse, otsustatakse selle edasine rakendamine I lisa 5. jao läbivaatamise käigus, mis on ette nähtud artikli 5 lõikes 3.

Olenemata eelöeldust rakendab Eesti vajalikke meetmeid tagamaks, et teistes liikmesriikides ei turustata kala ega kalatooteid, mis ei vasta I lisa 5. jao punktile 5.2.

K.   KEMIKAALID

31967 L 0548: nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

 31969 L 0081: nõukogu direktiiv 69/81/EMÜ, 13.3.1969 (EÜT L 68, 19.3.1969, lk 1),

 31970 L 0189: nõukogu direktiiv 70/189/EMÜ, 6.3.1970 (EÜT L 59, 14.3.1970, lk 33),

 31971 L 0144: nõukogu direktiiv 71/144/EMÜ, 22.3.1971 (EÜT L 74, 29.3.1971, lk 15),

 31973 L 0146: nõukogu direktiiv 73/146/EMÜ, 21.5.1973 (EÜT L 167, 25.6.1973, lk 1),

 31975 L 0409: nõukogu direktiiv 75/409/EMÜ, 24.6.1975 (EÜT L 183, 14.7.1975, lk 22),

 31976 L 0907: komisjoni direktiiv 76/907/EMÜ, 14.7.1976 (EÜT L 360, 30.12.1976, lk 1),

 11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),

 31979 L 0370: komisjoni direktiiv 79/370/EMÜ, 30.1.1979 (EÜT L 88, 7.4.1979, lk 1),

 31979 L 0831: nõukogu direktiiv 79/831/EMÜ, 18.9.1979 (EÜT L 259, 15.10.1979, lk 10),

 31980 L 1189: nõukogu direktiiv 80/1189/EMÜ, 4.12.1980 (EÜT L 366, 31.12.1980, lk 1),

 31981 L 0957: komisjoni direktiiv 81/957/EMÜ, 23.10.1981 (EÜT L 351, 7.12.1981, lk 5),

 31982 L 0232: komisjoni direktiiv 82/232/EMÜ, 25.3.1982 (EÜT L 106, 21.4.1982, lk 18),

 31983 L 0467: komisjoni direktiiv 83/467/EMÜ, 29.7.1983 (EÜT L 257, 16.9.1983, lk 1),

 31984 L 0449: komisjoni direktiiv 84/449/EMÜ, 25.4.1984 (EÜT L 251, 19.9.1984, lk 1),

 11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23),

 31986 L 0431: komisjoni direktiiv 86/431/EMÜ, 24.6.1986 (EÜT L 247, 1.9.1986, lk 1),

 31987 L 0432: nõukogu direktiiv 87/432/EMÜ, 3.8.1987 (EÜT L 239, 21.8.1987, lk 1),

 31988 L 0302: komisjoni direktiiv 88/302/EMÜ, 18.11.1987 (EÜT L 133, 30.5.1988, lk 1),

 31988 L 0490: komisjoni direktiiv 88/490/EMÜ, 22.7.1988 (EÜT L 259, 19.9.1988, lk 1),

 31990 L 0517: nõukogu direktiiv 90/517/EMÜ, 9.10.1990 (EÜT L 287, 19.10.1990, lk 37),

 31991 L 0325: komisjoni direktiiv 91/325/EMÜ, 1.3.1991 (EÜT L 180, 8.7.1991, lk 1),

 31991 L 0326: komisjoni direktiiv 91/326/EMÜ, 5.3.1991 (EÜT L 180, 8.7.1991, lk 79),

 31991 L 0410: komisjoni direktiiv 91/410/EMÜ, 22.7.1991 (EÜT L 228, 17.8.1991, lk 67),

 31991 L 0632: komisjoni direktiiv 91/632/EMÜ, 28.10.1991 (EÜT L 338, 10.12.1991, lk 23),

 31992 L 0032: nõukogu direktiiv 92/32/EMÜ, 30.4.1992 (EÜT L 154, 5.6.1992, lk 1),

 31992 L 0037: komisjoni direktiiv 92/37/EMÜ, 30.4.1992 (EÜT L 154, 5.6.1992, lk 30),

 31993 L 0021: komisjoni direktiiv 93/21/EMÜ, 27.4.1993 (EÜT L 110, 4.5.1993, lk 20),

 31993 L 0072: komisjoni direktiiv 93/72/EMÜ, 1.9.1993 (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 29),

 31993 L 0101: komisjoni direktiiv 93/101/EÜ, 11.11.1993 (EÜT L 13, 15.1.1994, lk 1),

 31993 L 0105: komisjoni direktiiv 93/105/EÜ, 25.11.1993 (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21),

 11994 N: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt - Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

 31994 L 0069: komisjoni direktiiv 94/69/EÜ, 19.12.1994 (EÜT L 381, 31.12.1994, lk 1),

 31996 L 0054: komisjoni direktiiv 96/54/EÜ, 30.7.1996 (EÜT L 248, 30.9.1996, lk 1),

 31996 L 0056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/56/EÜ, 3.9.1996 (EÜT L 236, 18.9.1996, lk 35),

 31997 L 0069: komisjoni direktiiv 97/69/EÜ, 5.12.1997 (EÜT L 343, 13.12.1997, lk 19),

 31998 L 0073: komisjoni direktiiv 98/73/EÜ, 18.9.1998 (EÜT L 305, 16.11.1998, lk 1),

 31998 L 0098: komisjoni direktiiv 98/98/EÜ, 15.12.1998 (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1),

 31999 L 0033: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/33/EÜ, 10.5.1999 (EÜT L 199, 30.7.1999, lk 57),

 32000 L 0032: komisjoni direktiiv 2000/32/EÜ, 19.5.2000 (EÜT L 136, 8.6.2000, lk 1),

 32000 L 0033: komisjoni direktiiv 2000/33/EÜ, 25.4.2000 (EÜT L 136, 8.6.2000, lk 90),

 32001 L 0059: komisjoni direktiiv 2001/59/EÜ, 6.8.2001 (EÜT L 225, 21.8.2001, lk 1).

a) I lisa eessõnas olev tabel A asendatakse järgmisega:

“TABLA A — TABULKA A — TABEL A — TABELLE A — TABEL A — ΠΙΝΑΚΑΣ A — TABLE A — TABLEAU A — TABELLA A — A TABULA — A LENTELĖ — A. TÁBLÁZAT — TABELLA A — TABEL A — TABELA A — TABELA A — TABUĽKA A — TABELA A — TAULUKKO A — TABELL A

Lista de los elementos químicos clasificados por su número atómico (Z)

Seznam chemických prvků seřazených podle jejich atomového čísla (Z)

Liste over grundstoffer, ordnet efter deres atomvægt (Z)

Liste der chemischen Elemente, geordnet nach der Ordnungszahl (Z)

Keemiliste elementide nimekiri aatomnumbri (Z) järgi

Κατάλογος χημικών στοιχείων ταξινομημένων σύμφωνα με τον ατομικό τους αριθμό (Ζ)

List of chemical elements listed according to their atomic number (Z)

Liste des éléments chimiques classés selon leur numéro atomique (Z)

Elenco degli elementi chimici ordinati secondo il loro numero atomico (Z)

Ķīmisko elementu saraksts — sakārtojums pēc atomnumuriem (Z)

Cheminių elementų, išdėstytų pagal atominį skaičių (Z), sąrašas

Kémiai elemek listája, rendszámuk sorrendjében (Z)

Lista ta' elementi kimiċi elenkati skond in-numru atomiku tagħhom (Z)

Lijst van chemische elementen, gerangschikt naar atoomgewicht (Z)

Lista pierwiastków chemicznych ułożona według wzrastającej liczby atomowej (Z)

Lista dos elementos químicos ordenados segundo o seu número atómico (Z)

Zoznam chemických prvkov zoradených podľa atómových čísiel (Z)

Seznam kemijskih elementov, razvrščenih po vrstnem številu (Z)

Alkuaineiden luettelo, järjestysluvun mukaan (Z)

Lista över grundämnen, ordnade efter deras atomnummer (Z).



Z

Symbol

ES

CS

DA

DE

ET

EL

EN

FR

IT

LV

1

H

Hidrógeno

Vodík

Hydrogen

Wasserstoff

Vesinik

Υδρογόνο

Hydrogen

Hydrogène

Idrogeno

Ūdeņradis

2

He

Helio

Helium

Helium

Helium

Heelium

Ήλιο

Helium

Hélium

Elio

Hēlijs

3

Li

Litio

Lithium

Lithium

Lithium

Liitium

Λίθιο

Lithium

Lithium

Litio

Litijs

4

Be

Berilio

Beryllium

Beryllium

Beryllium

Berüllium

Βηρύλλιο

Beryllium

Béryllium

(Glucinium)

Berillio

Berilijs

5

B

Boro

Bor

Bor

Bor

Boor

Βόριο

Boron

Bore

Boro

Bors

6

C

Carbono

Uhlík

Carbon (kulstof)

Kohlenstoff

Süsinik

Άνθρακας

Carbon

Carbone

Carbonio

Ogleklis

7

N

Nitrógeno

Dusík

Nitrogen

Stickstoff

Lämmastik

Άζωτο

Nitrogen

Azote

Azoto

Slāpeklis

8

O

Oxígeno

Kyslík

Oxygen (ilt)

Sauerstoff

Hapnik

Όξυγόνο

Oxygen

Oxygène

Ossigeno

Skābeklis

9

F

Flúor

Fluor

Fluor

Fluor

Fluor

Φθόριο

Fluorine

Fluor

Fluoro

Fluors

10

Ne

Neón

Neon

Neon

Neon

Neoon

Νέον

Neon

Néon

Neon

Neons

11

Na

Sodio

Sodík

Natrium

Natrium

Naatrium

Νάτριο

Sodium

Sodium

Sodio

Nātrijs

12

Mg

Magnesio

Hořčík

Magnesium

Magnesium

Magneesium

Μαγνήσιο

Magnesium

Magnésium

Magnesio

Magnijs

13

Al

Aluminio

Hliník

Aluminium

Aluminium

Alumiinium

Αργίλλιο

Aluminium

Aluminium

Alluminio

Alumīnijs

14

Si

Silicio

Křemík

Silicium

Silicium

Räni

Πυρίτιο

Silicon

Silicium

Silicio

Silīcijs

15

P

Fósforo

Fosfor

Phosphor

Phosphor

Fosfor

Φωσφόρος

Phosphorus

Phosphore

Fosforo

Fosfors

16

S

Azufre

Síra

Svovl

Schwefel

Väävel

Θείον

Sulphur

Soufre

Zolfo

Sērs

17

Cl

Cloro

Chlor

Chlor

Chlor

Kloor

Χλώριο

Chlorine

Chlore

Cloro

Hlors

18

Ar

Argón

Argon

Argon

Argon

Argoon

Aργό

Argon

Argon

Argon

Argons

19

K

Potasio

Draslík

Kalium

Kalium

Kaalium

Κάλιο

Potassium

Potassium

Potassio

Kālijs

20

Ca

Calcio

Vápník

Calcium

Calcium

Kaltsium

Ασβέστιο

Calcium

Calcium

Calcio

Kalcijs

21

Sc

Escandio

Skandium

Scandium

Scandium

Skandium

Σκάνδιο

Scandium

Scandium

Scandio

Skandijs

22

Ti

Titanio

Titan

Titan

Titan

Titaan

Τιτάνιο

Titanium

Titane

Titanio

Titāns

23

V

Vanadio

Vanad

Vanadium

Vanadium

Vanaadium

Βανάδιο

Vanadium

Vanadium

Vanadio

Vanādijs

24

Cr

Cromo

Chrom

Chrom

Chrom

Kroom

Χρώμιο

Chromium

Chrome

Cromo

Hroms

25

Mn

Manganeso

Mangan

Mangan

Mangan

Mangaan

Μαγγάνιο

Manganese

Manganèse

Manganese

Mangāns

26

Fe

Hierro

Železo

Jern

Eisen

Raud

Σίδηρος

Iron

Fer

Ferro

Dzelzs

27

Co

Cobalto

Kobalt

Cobalt

Kobalt

Koobalt

Κοβάλτιο

Cobalt

Cobalt

Cobalto

Kobalts

28

Ni

Níquel

Nikl

Nikkel

Nickel

Nikkel

Νικέλιο

Nickel

Nickel

Nichel

Niķelis

29

Cu

Cobre

Měď

Kobber

Kupfer

Vask

Χαλκός

Copper

Cuivre

Rame

Varš

30

Zn

Zinc

Zinek

Zink

Zink

Tsink

Ψευδάργυρος

Zinc

Zinc

Zinco

Cinks

31

Ga

Galio

Gallium

Gallium

Gallium

Gallium

Γάλλιο

Gallium

Gallium

Gallio

Gallijs

32

Ge

Germanio

Germanium

Germanium

Germanium

Germaanium

Γερμάνιο

Germanium

Germanium

Germanium

Germānijs

33

As

Arsénico

Arsen

Arsen

Arsen

Arseen

Αρσενικό

Arsenic

Arsenic

Arsenico

Arsēns

34

Se

Selenio

Selen

Selen

Selen

Seleen

Σελήνιο

Selenium

Sélénium

Selenio

Selēns

35

Br

Bromo

Brom

Brom

Brom

Broom

Βρώμιο

Bromine

Brome

Bromo

Broms

36

Kr

Criptón

Krypton

Krypton

Krypton

Krüptoon

Κρυπτό

Krypton

Krypton

Krypton

Kriptons

37

Rb

Rubidio

Rubidium

Rubidium

Rubidium

Rubiidium

Ρουβήδιο

Rubidium

Rubidium

Rubidio

Rubīdijs

38

Sr

Estroncio

Stroncium

Strontium

Strontium

Strontsium

Στρόντιο

Strontium

Strontium

Stronzio

Stroncijs

39

Y

Itrio

Yttrium

Yttrium

Yttrium

Ütrium

Ύττριο

Yttrium

Yttrium

Ittrio

Itrijs

40

Zr

Circonio

Zirkonium

Zirconium

Zirkon

Tsirkoonium

Ζιρκόνιο

Zirconium

Zirconium

Zirconio

Cirkonijs

41

Nb

Niobio

Niob

Niobium

Niob

Nioobium

Νιόβιο

Niobium

Niobium

Niobio

Niobijs

42

Mo

Molibdeno

Molybden

Molybden

Molybdän

Molübdeen

Μολυβδένιο

Molybdenum

Molybdène

Molibdeno

Molibdēns

43

Tc

Tecnecio

Technecium

Technetium

Technetium

Tehneetsium

Τεχνήτιο

Technetium

Technetium

Tecnezio

Tehnēcijs

44

Ru

Rutenio

Ruthenium

Ruthenium

Ruthenium

Ruteenium

Ρουθήνιο

Ruthenium

Ruthénium

Rutenio

Rutēnijs

45

Rh

Rodio

Rhodium

Rhodium

Rhodium

Roodium

Ρόδιο

Rhodium

Rhodium

Rodio

Rodijs

46

Pd

Paladio

Palladium

Palladium

Palladium

Pallaadium

Παλλάδιο

Palladium

Palladium

Palladio

Pallādijs

47

Ag

Plata

Stříbro

Sølv

Silber

Hõbe

Άργυρος

Silver

Argent

Argento

Sudrabs

48

Cd

Cadmio

Kadmium

Cadmium

Cadmium

Kaadium

Κάδμιο

Cadmium

Cadmium

Cadmio

Kadmijs

49

In

Indio

Indium

Indium

Indium

Indium

Ίνδιο

Indium

Indium

Indio

Indijs

50

Sn

Estaño

Cín

Tin

Zinn

Tina

Κασσίτερος

Tin

Étain

Stagno

Alva

51

Sb

Antimonio

Antimon

Antimon

Antimon

Antimon

Αντιμόνιο

Antimony

Antimoine

Antimonio

Antimons

52

Te

Telurio

Tellur

Telur

Tellur

Telluur

Τελλούριο

Tellurium

Tellure

Tellurio

Telūrs

53

I

Yodo

Jod

Jod

Jod

Jood

Ιώδιο

Iodine

Iode

Iodio

Jods

54

Xe

Xenón

Xenon

Xenon

Xenon

Ksenoon

Ξένο

Xenon

Xénon

Xenon

Ksenons

55

Cs

Cesio

Cesium

Cæsium

Caesium

Tseesium

Καίσιο

Caesium

Césium

Cesio

Cēzijs

56

Ba

Bario

Baryum

Barium

Barium

Baarium

Βάριο

Barium

Baryum

Bario

Bārijs

57

La

Lantano

Lanthan

Lanthan

Lanthan

Lantaan

Λανδάνιο

Lanthanum

Lanthane

Lantanio

Lantāns

58

Ce

Cerio

Cer

Cerium

Cer

Tseerium

Δημήτριο

Cerium

Cérium

Cerio

Cērijs

59

Pr

Praseodimio

Praseodym

Praseodym

Praseodym

Praseodüüm

Πρασεοδύμιο

Praseodymium

Praséodyme

Praseodimio

Prazeodims

60

Nd

Niodimio

Neodym

Neodym

Neodym

Neodüüm

Νεοδύμιο

Neodymium

Néodyme

Neodimio

Neodims

61

Pm

Prometio

Promethium

Promethium

Promethium

Promeetium

Προμήθειο

Promethium

Prométhium

Promezio

Prometijs

62

Sm

Samario

Samarium

Samarium

Samarium

Samaarium

Σαμάριο

Samarium

Samarium

Samario

Samārijs

63

Eu

Europio

Europium

Europium

Europium

Euroopium

Ευρώπιο

Europium

Europium

Europio

Eiropijs

64

Gd

Gadolinio

Gadolinium

Gadolinium

Gadolinium

Gadoliinium

Γαδολίνιο

Gadolinium

Gadolinium

Gadolinio

Gadolīnijs

65

Tb

Terbio

Terbium

Terbium

Terbium

Terbium

Τέρβιο

Terbium

Terbium

Terbio

Terbijs

66

Dy

Disprosio

Dysprosium

Dysprosium

Dysprosium

Düsproosium

Δυσπρόσιο

Dysprosium

Dysprosium

Disprosio

Disprozijs

67

Ho

Holmio

Holmium

Holmium

Holmium

Holmium

Όλμιο

Holmium

Holmium

Olmio

Holmijs

68

Er

Erbio

Erbium

Erbium

Erbium

Erbium

Έρβιο

Erbium

Erbium

Erbio

Erbijs

69

Tm

Tulio

Thulium

Thulium

Thulium

Tuulium

Θούλιο

Thulium

Thulium

Tulio

Tūlijs

70

Yb

Iterbio

Ytterbium

Ytterbium

Ytterbium

Üterbium

Υττέρβιο

Ytterbium

Ytterbium

Itterbio

Iterbijs

71

Lu

Lutecio

Lutecium

Lutetium

Lutetium

Luteetsium

Λουτήτιο

Lutetium

Lutécium

Lutezio

Lutēcijs

72

Hf

Hafnio

Hafnium

Hafnium

Hafnium

Hafnium

Άφνιο

Hafnium

Hafnium

Afnio

Hafnijs

73

Ta

Tántalo

Tantal

Tantal

Tantal

Tantaal

Ταντάλιο

Tantalum

Tantale

Tantalio

Tantāls

74

W

Volframio

Wolfram

Wolfram

Wolfram

Volfram

Βολφράμιο

(Τουγκοτένιο)

Tungsten

Tungstène

Tungsteno

Volframs

75

Re

Renio

Rhenium

Rhenium

Rhenium

Reenium

Ρήνιο

Rhenium

Rhénium

Renio

Rēnijs

76

Os

Osmio

Osmium

Osmium

Osmium

Osmium

Όσμιο

Osmium

Osmium

Osmio

Osmijs

77

Ir

Iridio

Iridium

Iridium

Iridium

Iriidium

Ιρίδιο

Iridium

Iridium

Iridio

Irīdijs

78

Pt

Platino

Platina

Platin

Platin

Plaatina

Λευκόχρυσος

Platinum

Platine

Platino

Platīns

79

Au

Oro

Zlato

Guld

Gold

Kuld

Χρυσός

Gold

Or

Oro

Zelts

80

Hg

Mercurio

Rtuť

Kviksølv

Quecksilber

Elavhõbe

Υδράργυρος

Mercury

Mercure

Mercurio

Dzīvsudrabs

81

Tl

Talio

Thallium

Thalium

Thallium

Tallium

Θάλλιο

Thallium

Thallium

Tallio

Tallijs

82

Pb

Plomo

Olovo

Bly

Blei

Plii

Μόλυβδος

Lead

Plomb

Piombo

Svins

83

Bi

Bismuto

Bismut

Bismuth

Wismuth

Vismut

Βισμούθιο

Bismuth

Bismuth

Bismuto

Bismuts

84

Po

Polonio

Polonium

Plonium

Polonium

Poloonium

Πολώνιο

Polonium

Polonium

Polonio

Polonijs

85

At

Astato

Astat

Astat

Astat

Astaat

Αστάτιο

Astatine

Astats

Astato

Astats

86

Rn

Radón

Radon

Radon

Radon

Radoon

Ραδόνιο

Radon

Radon

Radon

Radons

87

Fr

Francio

Francium

Francium

Francium

Frantsium

Φράγκιο

Francium

Francium

Francio

Francijs

88

Ra

Radio

Radium

Radium

Radium

Raadium

Ράδιο

Radium

Radium

Radio

Rādijs

89

Ac

Actinio

Aktinium

Actinium

Actinium

Aktiinium

Ακτίνιο

Actinium

Actinium

Attinio

Aktīnijs

90

Th

Torio

Thorium

Thorium

Thorium

Toorium

Θόριο

Thorium

Thorium

Torio

Torijs

91

Pa

Protactinio

Protaktinium

Protactinium

Protactinium

Protaktiinium

Πρωτακτίνιο

Protactinium

Protactinium

Protoattinio

Protaktīnijs

92

U

Uranio

Uran

Uran

Uran

Uraan

Ουράνιο

Uranium

Uranium

Uranio

Urāns

93

Np

Neptunio

Neptunium

Neptunium

Neptunium

Neptuunium

Νεπτούνιο

(Ποσειδώνιο)

Neptunium

Neptunium

Nettunio

Neptūnijs

94

Pu

Plutonio

Plutonium

Plutonium

Plutonium

Plutoonium

Πλουτώνιο

Plutonium

Plutonium

Plutonio

Plutonijs

95

Am

Americio

Americium

Americium

Americium

Ameriitsium

Αμερίκιο

Americium

Américium

Americio

Amerīcijs

96

Cm

Curio

Curium

Curium

Curium

Kuurium

Κιούριο

Curium

Curium

Curio

Kirijs

97

Bk

Berkelio

Berkelium

Berkelium

Berkelium

Berkeelium

Μπερκέλιο

Berkelium

Berkélium

Berkelio

Berklijs

98

Cf

Californio

Kalifornium

Californium

Californium

Kalifornium

Καλιφόρνιο

Californium

Californium

Californio

Kalifornijs

99

Es

Einstenio

Einsteinium

Einsteinium

Einsteinium

Einsteinium

Αϊνστάνιον

Einsteinium

Einsteinium

Einstenio

Einšteinijs

100

Fm

Fermio

Fermium

Fermium

Fermium

Fermium

Φέρμιο

Fermium

Fermium

Fermio

Fermijs

101

Md

Mendelevio

Mendelevium

Mendelevium

Mendelevium

Mendeleevium

Μεντελέβιο

Mendelevium

Mendélévium

Mendelevio

Mendelejevijs

102

No

Nobelio

Nobelium

Nobelium

Nobelium

Nobeelium

Νομπέλιο

Nobelium

Nobélium

Nobelio

Nobēlijs

103

Lw

Laurencio

Lawrencium

Lawrentium

Lawrentium

Lavrentsium

Λαυρένσιο

Lawrencium

Lawrencium

Lawrencio

Laurensijs



Z

Symbol

LT

HU

MT

NL

PL

PT

SK

SL

FI

SV

1

H

Vandenilis

Hidrogén

Idroġenu

Waterstof

Wodór

Hidrogénio

Vodík

Vodik

Vety

Väte

2

He

Helis

Hélium

Elju

Helium

Hel

Hélio

Hélium

Helij

Helium

Helium

3

Li

Litis

Lítium

Litju

Lithium

Lit

Lítio

Lítium

Litij

Litium

Litium

4

Be

Berilis

Berillium

Berillju

Beryllium

Beryl

Berílio

Berýlium

Berilij

Beryllium

Beryllium

5

B

Boras

Bór

Boron

Boor

Bor

Boro

Bór

Bor

Boori

Bor

6

C

Anglis

Szén

Karbonju

Koolstof

Węgiel

Carbono

Uhlík

Ogljik

Hiili

Kol

7

N

Azotas

Nitrogén

Azotu

Stikstof

Azot

Azoto

Dusík

Dušik

Typpi

Kväve

8

O

Deguonis

Oxigén

Ossiġenu

Zuurstof

Tlen

Oxigénio

Kyslík

Kisik

Happi

Syre

9

F

Fluoras

Fluor

Fluworin

Fluor

Fluor

Flúor

Fluór

Fluor

Fluori

Fluor

10

Ne

Neonas

Neon

Neon

Neon

Neon

Néon

Neón

Neon

Neon

Neon

11

Na

Natris

Nátrium

Sodju

Natrium

Sód

Sódio

Sodík

Natrij

Natrium

Natrium

12

Mg

Magnis

Magnézium

Manjesju

Magnesium

Magnez

Magnésio

Horčík

Magnezij

Magnesium

Magnesium

13

Al

Aliuminis

Alumínium

Aluminju

Aluminium

Glin

Alumínio

Hliník

Aluminij

Alumiini

Aluminium

14

Si

Silicis

Szilicium

Silikon

Silicium

Krzem

Silício

Kremík

Silicij

Pii

Kisel

15

P

Fosforas

Foszfor

Fosfru

Fosfor

Fosfor

Fósforo

Fosfor

Fosfor

Fosfori

Fosfor

16

S

Siera

Kén

Kubrit

Zwavel

Siarka

Enxofre

Síra

Žveplo

Rikki

Svavel

17

Cl

Chloras

Klór

Kloru

Chloor

Chlor

Cloro

Chlór

Klor

Kloori

Klor

18

Ar

Argonas

Argon

Argon

Argon

Argon

Árgon

Argón

Argon

Argon

Argon

19

K

Kalis

Kálium

Potassju

Kalium

Potas

Potássio

Draslík

Kalij

Kalium

Kalium

20

Ca

Kalcis

Kalcium

Kalċju

Calcium

Wapń

Cálcio

Vápnik

Kalcij

Kalsium

Kalcium

21

Sc

Skandis

Szkandium

Skandju

Scandium

Skand

Escândio

Skandium

Skandij

Skandium

Skandium

22

Ti

Titanas

Titán

Titanju

Titaan

Tytan

Titânio

Titán

Titan

Titaani

Titan

23

V

Vanadis

Vanádium

Vanadju

Vanadium

Wanad

Vanádio

Vanád

Vanadij

Vanadiini

Vanadin

24

Cr

Chromas

Króm

Kromju

Chroom

Chrom

Crómio

Chróm

Krom

Kromi

Krom

25

Mn

Manganas

Mangán

Manganiż

Mangaan

Mangan

Manganês

Mangán

Mangan

Mangaani

Mangan

26

Fe

Geležis

Vas

Ħadid

Ijzer

Żelazo

Ferro

Železo

Železo

Rauta

Järn

27

Co

Kobaltas

Kobalt

Kobalt

Kobalt

Kobalt

Cobalto

Kobalt

Kobalt

Koboltti

Kobolt

28

Ni

Nikelis

Nikkel

Nikil

Nikkel

Nikiel

Níquel

Nikel

Nikelj

Nikkeli

Nickel

29

Cu

Varis

Réz

Ram

Koper

Miedź

Cobre

Meď

Baker

Kupari

Koppar

30

Zn

Cinkas

Cink

Żingu

Zìnk

Cynk

Zinco

Zinok

Cink

Sinkki

Zink

31

Ga

Galis

Gallium

Gallju

Gallium

Gal

Gálio

Gálium

Galij

Gallium

Gallium

32

Ge

Germanis

Germánium

Ġermanju

Germanium

German

Germânio

Germánium

Germanij

Germanium

Germanium

33

As

Arsenas

Arzén

Arseniku

Arseen

Arsen

Arsénio

Arzén

Arzen

Arseeni

Arsenik

34

Se

Selenas

Szelén

Selenju

Selenium

Selen

Selénio

Selén

Selen

Seleeni

Selen

35

Br

Bromas

Bróm

Bromu

Broom

Brom

Bromo

Bróm

Brom

Bromi

Brom

36

Kr

Kriptonas

Kripton

Kripton

Krypton

Krypton

Krípton

Kryptón

Kripton

Krypton

Krypton

37

Rb

Rubidis

Rubídium

Rubidju

Rubidium

Rubid

Rubídio

Rubídium

Rubidij

Rubidium

Rubidium

38

Sr

Stroncis

Stroncium

Stronzju

Strontium

Stront

Estrôncio

Stroncium

Stroncij

Strontium

Strontium

39

Y

Itris

Ittrium

Ittriju

Yttrium

Itr

Ítrio

Ytrium

Itrij

Yttrium

Yttrium

40

Zr

Cirkonis

Cirkónium

Żirkonju

Zirkonium

Cyrkon

Zircónio

Zirkónium

Cirkonij

Zirkonium

Zirkonium

41

Nb

Niobis

Nióbium

Nijobju

Niobium

Niob

Nióbio

Niób

Niobij

Niobium

Niob

42

Mo

Molibdenas

Molibdén

Molibdenu

Molybdeen

Molibden

Molibdénio

Molybdén

Molibden

Molybdeeni

Molybden

43

Tc

Technecis

Technécium

Teknezju

Technetium

Technet

Tecnécio

Technécium

Tehnecij

Teknetium

Teknetium

44

Ru

Rutenis

Ruténium

Rutenju

Ruthernium

Ruten

Ruténio

Ruténium

Rutenij

Rutenium

Rutenium

45

Rh

Rodis

Ródium

Rodju

Rodium

Rod

Ródio

Ródium

Rodij

Rodium

Rodium

46

Pd

Paladis

Palládium

Palladju

Palladium

Pallad

Paládio

Paládium

Paladij

Palladium

Palladium

47

Ag

Sidabras

Ezüst

Fidda

Zilver

Srebro

Prata

Striebro

Srebro

Hopea

Silver

48

Cd

Kadmis

Kadmium

Kadmju

Cadmium

Kadm

Cádmio

Kadmium

Kadmij

Kadmium

Kadmium

49

In

Indis

Indium

Indju

Indium

Ind

Índio

Indium

Indij

Indium

Indium

50

Sn

Alavas

Ón

Landa

Tin

Cyna

Estanho

Cín

Kositer

Tina

Tenn

51

Sb

Stibis

Antimon

Antimonju

Antimoon

Antymon

Antimónio

Antimón

Antimon

Antimoni

Antimon

52

Te

Telūras

Tellúr

Tellurju

Telluur

Tellur

Telúrio

Telúr

Telur

Telluuri

Tellur

53

I

Jodas

Jód

Jodju

Jood

Jod

Iodo

Jód

Jod

Jodi

Jod

54

Xe

Ksenonas

Xenon

Kseno

Xenon

Ksenon

Xénon

Xenón

Ksenon

Ksenon

Xenon

55

Cs

Cezis

Cézium

Ċesju

Cesium

Cez

Césio

Césium

Cezij

Cesium

Cesium

56

Ba

Baris

Bárium

Barju

Barium

Bar

Bário

Bárium

Barij

Barium

Barium

57

La

Lantanas

Lantán

Lantanu

Lanthaan

Lantan

Lantânio

Lantán

Lantan

Lantaani

Lantan

58

Ce

Ceris

Cérium

Ċerju

Cerium

Cer

Cério

Cér

Cerij

Cerium

Cerium

59

Pr

Prazeodimis

Prazeodímium

Prasedimju

Praseodymium

Prazeodym

Praseodímio

Prazeodým

Prazeodim

Praseodyymi

Praseodym

60

Nd

Neodimis

Neodímium

Neodimju

Neodymium

Neodym

Neodímio

Neodým

Neodim

Neodyymi

Neodym

61

Pm

Prometis

Prométium

Prometju

Promethium

Promet

Promécio

Prométium

Prometij

Prometium

Prometium

62

Sm

Samaris

Szamárium

Samarju

Samarium

Samar

Samário

Samárium

Samarij

Samarium

Samarium

63

Eu

Europis

Európium

Ewropju

Europium

Europ

Európio

Európium

Evropij

Europium

Europium

64

Gd

Gadolinis

Gadolínium

Gadolinju

Gadolinium

Gadolin

Gadolínio

Gadolínium

Gadolinij

Gadolinium

Gadolinium

65

Tb

Terbis

Terbium

Terbju

Terbium

Terb

Térbio

Terbium

Terbij

Terbium

Terbium

66

Dy

Disprozis

Diszprózium

Disprosju

Dysprosium

Dysproz

Disprósio

Dysprózium

Disprozij

Dysprosium

Dysprosium

67

Ho

Holmis

Holmium

Olmju

Holmium

Holm

Hólmio

Holmium

Holmij

Holmium

Holmium

68

Er

Erbis

Erbium

Erbju

Erbium

Erb

Érbio

Erbium

Erbij

Erbium

Erbium

69

Tm

Tulis

Túlium

Tulju

Thulium

Tul

Túlio

Túlium

Tulij

Tulium

Tulium

70

Yb

Iterbis

Itterbium

Itterbju

Ytterbium

Iterb

Itérbio

Yterbium

Iterbij

Ytterbium

Ytterbium

71

Lu

Liutecis

Lutécium

Lutezju

Lutetium

Lutet

Lutécio

Lutécium

Lutecij

Lutetium

Lutetium

72

Hf

Hafnis

Hafnium

Ħafnju

Hafnium

Hafn

Háfnio

Hafnium

Hafnij

Hafnium

Hafnium

73

Ta

Tantalas

Tantál

Tantalu

Tantaal

Tantal

Tântalo

Tantal

Tantal

Tantaali

Tantal

74

W

Volframas

Volfrám

Tungstenu

Wolfram

Wolfram

Tungsténio

Volfrám

Volfram

Volframi

Wolfram

75

Re

Renis

Rénium

Rênju

Renium

Ren

Rénio

Rénium

Renij

Renium

Rhenium

76

Os

Osmis

Ozmium

Osmju

Osmium

Osm

Ósmio

Osmium

Osmij

Osmium

Osmium

77

Ir

Iridis

Irídium

Iridju

Iridium

Iryd

Irídio

Irídium

Iridij

Iridium

Iridium

78

Pt

Platina

Platina

Platinu

Platinum

Platyna

Platina

Platina

Platina

Platina

Platina

79

Au

Auksas

Arany

Deheb

Goud

Złoto

Ouro

Zlato

Zlato

Kulta

Guld

80

Hg

Gyvsidabris

Higany

Merkurju

Kwik

Rtęć

Mercúrio

Ortuť

Živo srebro

Elohopea

Kvicksilver

81

Tl

Talis

Tallium

Tallju

Thallium

Tal

Tálio

Tálium

Talij

Tallium

Tallium

82

Pb

Švinas

Ólom

Ċomb

Lood

Ołów

Chumbo

Olovo

Svinec

Lyijy

Bly

83

Bi

Bismutas

Bizmut

Bismùt

Bismuth

Bizmut

Bismuto

Bizmut

Bizmut

Vismutti

Vismut

84

Po

Polonis

Polónium

Polonju

Polonium

Polon

Polónio

Polónium

Polonij

Polonium

Polonium

85

At

Astatinas

Asztácium

Astatina

Astaat

Astat

Astato

Astát

Astat

Astatiini

Astat

86

Rn

Radonas

Radon

Radon

Radon

Radon

Rádon

Radón

Radon

Radon

Radon

87

Fr

Francis

Francium

Franċju

Francium

Frans

Frâncio

Francium

Francij

Frankium

Francium

88

Ra

Radis

Rádium

Radju

Radium

Rad

Rádio

Rádium

Radij

Radium

Radium

89

Ac

Aktinis

Aktínium

Aktinju

Actinium

Aktyn

Actínio

Aktínium

Aktinij

Aktinium

Aktinium

90

Th

Toris

Tórium

Torju

Thorium

Tor

Tório

Tórium

Torij

Torium

Torium

91

Pa

Protaktinis

Protaktínium

Protaktinju

Protactinium

Protaktyn

Protactínio

Protaktínium

Protaktinij

Protaktinium

Protaktinium

92

U

Uranas

Urán

Uranju

Uranium

Uran

Urânio

Urán

Uran

Uraani

Uran

93

Np

Neptūnis

Neptúnium

Nettunju

Neptunium

Neptun

Neptúnio

Neptúnium

Neptunij

Neptunium

Neptunium

94

Pu

Plutonis

Plutónium

Plutonju

Plutonium

Pluton

Plutónio

Plutónium

Plutonij

Plutonium

Plutonium

95

Am

Americis

Amerícium

Ameriċju

Americium

Ameryk

Amerício

Amerícium

Americij