Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekuid, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ( 4 ) on andnud elektrienergia siseturu loomisse olulise panuse.

(2)

Selle direktiivi rakendamise kogemus näitab elektrienergia siseturu soodsat mõju, mis väljendub efektiivsuse tõusus, hinnaalandustes, kõrgemates teenindusstandardites ja konkurentsi tugevnemises. Siiski eksisteerib olulisi puudusi ja turu toimimise parandamise võimalusi, ning eeskätt on vaja konkreetseid sätteid, et kindlustada elektritootmises võrdne mänguruum ja vähendada turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja turuvallutusliku käitumise riske, tagades edastamise ja jaotamise mittediskrimineerivad tariifid ning juurdepääsu võrkudele tariifide avaldamise teel enne nende jõustumist, väikeste ja kaitsetumate tarbijate õiguste kaitse ja elektritootmise energiaallikaid käsitleva teabe avaldamise võimaluse korral koos allikaviidetega, andes teavet nende keskkonnamõju kohta.

(3)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungil üles võtma kiireid meetmeid nii elektri- kui ka gaasisektori siseturu väljakujundamiseks ning nende sektorite liberaliseerimise kiirendamiseks, et saavutada hästitoimiv siseturg. Euroopa Parlament nõudis oma 6. juuli 2000. aasta resolutsioonis (energiaturgude liberaliseerimise seisundit käsitleva komisjoni teise aruande kohta) komisjonilt üksikasjaliku ajakava vastuvõtmist selgelt sõnastatud eesmärkide saavutamiseks, et energiaturg järk-järgult kuid täielikult liberaliseerida.

(4)	Euroopa Liidu kodanikele asutamislepinguga tagatud vabadused – kaupade vaba liikumine, teenuste osutamise vabadus ja asutamisvabadus – on võimalikud üksnes täiesti avatud turul, kus kõik tarbijad saavad vabalt valida tarnijaid ja kõik tarnijad saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.

(5)	Hästitoimiva ja konkurentsivõimelise siseturu loomise põhitakistused on muu hulgas seotud võrkupääsu küsimuste, tarifitseerimisküsimuste, võrkude koostalitlusvõime ja liikmesriikide turu avatuse erineva tasemega.

(6)	Konkurentsi toimimiseks peab võrkupääs olema mittediskrimineeriv, läbipaistev ja õiglaste hindadega.

(7)	Elektrienergia siseturu täielikuks väljakujundamiseks on esmatähtis mittediskrimineeriv juurdepääs edastusvõrgu või jaotusvõrgu halduri võrgule. Edastus- või jaotusvõrgu halduriks võivad olla üks või mitu ettevõtjat.

(8)

Tõhusa ja mittediskrimineeriva võrkupääsu tagamiseks on asjakohane, et seal, kus tegutsevad vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, haldaksid edastus- ja jaotussüsteeme juriidiliselt eraldiseisvad isikud. Komisjon peaks hindama samaväärse mõjuga meetmeid, mis on liikmesriikides selle eesmärgi saavutamiseks välja töötatud ja esitama vajaduse korral käesoleva direktiivi muutmise ettepanekuid. Samuti on vajalik, et edastus- ja jaotusvõrgu halduritel oleks tõhus otsustusõigus varade suhtes, mida vajatakse võrkude hooldamiseks, kasutamiseks ja arendamiseks, kui nimetatud varad kuuluvad vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, kes neid ka haldab. Tarvis on tagada jaotusvõrkude haldurite ja edastusvõrkude haldurite sõltumatus, eelkõige elektri tootmise ja tarnimisega seotud huvide osas. Seepärast tuleks jaotusvõrkude haldurite ja edastusvõrkude haldurite ning elektritootjate/tarnijate vahele luua sõltumatud haldusstruktuurid.

Tähtis on siiski teha vahet kõnealusel juriidilisel eraldatusel ja omandisuhete eristamisel. Juriidiline eraldatus ei eelda varade omandisuhte muutmist ega takista loomast sarnaseid või võrdväärseid töötingimusi, mis kehtivad kogu vertikaalselt integreeritud ettevõttes. Mittediskrimineeriv otsuste tegemise kord peaks siiski olema tagatud organisatsiooniliste meetmetega, mis hõlmavad vastutavate otsustajate sõltumatust.

(9)	Väikeste võrkude puhul võib olla vaja, et lisateenuste osutamise tagaksid väikeste võrkudega vastastikku seotud edastusvõrkude haldurid.

(10)	Kuigi käesolev direktiiv ei käsitle omandiküsimusi, tuletatakse meelde, et edastus või jaotusega tegelev ettevõtja, kes on juriidiliselt eraldatud elektritootmise ja/või tarnimisega tegelevatest ettevõtjatest, võib võrguhalduriks määrata sama ettevõtja, kellele kuulub infrastruktuur.

(11)	Et vältida väikeste jaotusettevõtete liigset rahalist ja halduskoormust, peaksid liikmesriigid vajalikel juhtudel suutma vabastada sellised ettevõtted juriidilisest eraldumisnõudest.

(12)	Loaprotseduurid ei tohiks põhjustada halduskoormust, mis ei ole proportsionaalne elektritootja suuruse ja potentsiaalse mõjuga.

(13)	Tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et tagada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad võrkupääsu tariifid. Neid tariife tuleks võrdsetel alustel kohaldada kõikide kasutajate suhtes.

(14)

Hõlbustamaks ühes liikmesriigis asuval elektriettevõtjal elektritarnelepingute sõlmimist selleks kõlblike teise liikmesriigi tarbijatega, peaksid liikmesriigid ja vajadusel ka siseriiklikud reguleerivad asutused püüdlema ühtlasemate tingimuste ning tarbimis- ja tarnimisvabaduse sama taseme poole kogu siseturul.

(15)

Tulemuslik reguleerimine, mida teostavad kas üks või mitu siseriiklikku reguleerivat asutust, on tähtis tegur mittediskrimineeriva võrkupääsu tagamiseks. Liikmesriigid määratlevad reguleerivate asutuste ülesanded, pädevuse ja haldusvolitused. Tähtis on, et kõikide liikmesriikide reguleerivatel asutustel oleks ühesugune miinimumpädevus. Need asutused peaksid olema pädevad määrama või heaks kiitma tariife või vähemalt edastus- ja jaotustariifide arvestamise aluseks olevat metoodikat. Ebakindluse ning raha ja aega nõudvate vaidluste vältimiseks tuleks tariifid avaldada enne nende jõustumist.

(16)

Komisjon on väljendanud kavatsust luua elektri ja gaasi valdkonna Euroopa reguleerivate asutuste töörühma, mis oleks sobiv nõuandev mehhanism siseriiklike reguleerivate asutuste koostöö ja kooskõlastatuse ergutamiseks, et edendada elektri ja gaasi siseturu arengut ja aidata kõigis liikmesriikides järjekindlalt kohaldada käesoleva direktiivi ning järgmiste õigusaktide sätteid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ( 5 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkupääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses. ( 6 )

(17)

Et tagada tegelik turulepääs kõikidele turul tegutsejatele, sealhulgas uutele tulijatele, on vaja mittediskrimineerivaid ja kulupõhiseid tasakaalustusmehhanisme. Niipea kui elektriturg on piisavalt likviidne, tuleks selle saavutamiseks kehtestada tasakaalustusnõuetega seoses vajalikud läbipaistvad turupõhised elektrienergia tarnimise ja ostmise mehhanismid. Kõnealuse likviidse turu puudumisel peaksid siseriiklikud reguleerivad asutused aktiivselt tagama, et tasakaalustavad tariifid oleksid mittediskrimineerivad ja kulupõhised. Samal ajal tuleks luua sobivad stiimulid, et võrku ohustamata tasakaalustada elektrienergia sisse- ja väljavoolu.

(18)

Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid saama määrata ja heaks kiita tariife või tariifide arvestamise aluseks olevat metoodikat kas edastusvõrgu halduri(te) või jaotusvõrgu halduri(te) ettepaneku alusel, või nende haldurite ja võrgu kasutajate kooskõlastatud ettepaneku alusel. Nimetatud ülesannete täitmisel peaksid siseriiklikud reguleerivad asutused tagama, et edastus- ja jaotustariifid oleksid mittediskrimineerivad ja kulupõhised, ning võtma arvesse jaotatud tootmise ning nõudluse juhtimise abil säästetud pikaajalisi vähetähtsaid võrgukulusid.

(19)

Kõikidele ühenduse tööstus- ja kaubandusettevõtetele, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning kõikidele ühenduse kodanikele, kes saavad majanduslikku kasu siseturust, peaks laienema ka kõrgetasemeline tarbijakaitse ning eelkõige peaks õiglust, konkurentsivõimet ja kaudselt ka töökohtade loomist silmas pidades olema kodumajapidamistele ja, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, väikestele ettevõtetele avalikud teenused garanteeritud, eriti tarnekindluse ja mõistlike tariifide osas.

(20)

Elektritarbijad peaksid saama tarnijat vabalt valida. Sellest olenemata peaks elektrienergia siseturu väljakujundamine toimuma järk-järguliselt kindla tähtaja jooksul, et tööstust saaks olukorraga kohandada ning tagada, et tarbijate huvide kaitsmiseks oleks olemas piisavad meetmed ja võrgud ning et tarbijail oleks ka tegelikult võimalik tarnijat valida.

(21)	Järk-järguline turgude avamine täielikule konkurentsile peaks niipea kui võimalik kõrvaldama liikmesriikide vahelised erinevused. Tagada tuleb käesoleva direktiivi rakendamise läbipaistvus ja järjekindlus.

(22)

Peaaegu kõik liikmesriigid on otsustanud tagada konkurentsi elektritootmises läbipaistva loaprotseduuri kaudu. Liikmesriikidele tuleks siiski tagada võimalus toetada tarnekindlust pakkumismenetluse või samaväärse menetluse abil, kui loaprotseduuri kaudu ei õnnestu piisavat elektritootmisvõimsust luua. Liikmesriikidel peaks keskkonnakaitse huvides ning algjärgus uute tehnoloogiate edendamiseks olema võimalik korraldada uute võimsuste pakkumismenetlusi eelnevalt avaldatud kriteeriumide alusel. Uuteks võimsusteks on muu hulgas taastuvenergia ning soojuse ja elektri koostootmine.

(23)

Varustuskindluse huvides tuleks jälgida eri liikmesriikide pakkumise/nõudluse tasakaalu ning koostada selle põhjal aruanne olukorrast ühenduse tasandil, võttes arvesse piirkondade elektrivõrkude vastastikuse sidumise võimalusi. Nimetatud jälgimist tuleks korraldada piisavalt aegsasti, et oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid, kui varustuskindlus on ohus. Vajaliku võrguinfrastruktuuri ehitamine ja selle hooldamine, sealhulgas võrkude vastastikuse sidumise võimaluste osas, peaks aitama tagada stabiilse elektrivarustuse. Vajaliku võrguinfrastruktuuri ehitamine ja selle hooldamine, sealhulgas võrkude vastastikuse sidumise võimaluste ja detsentraliseeritud elektritootmise osas, etendavad stabiilse elektrivarustuse tagamisel olulist osa.

(24)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, väikestele ettevõtetele oleks tagatud elektri tarnimine kindlaksmääratud kvaliteediga ja selgelt võrreldavate, läbipaistvate ning mõistlike hindadega. Ühenduses kõrgete avalike teenuste standardite säilitamiseks tuleks komisjoni korrapäraselt teavitada kõikidest meetmetest, mida liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Komisjon peaks korrapäraselt avaldama aruande, milles analüüsitakse avalike teenustega seotud eesmärkide saavutamiseks siseriiklikul tasandil võetud meetmeid ning võrreldakse nende tõhusust, et anda soovitusi meetmete osas, mida siseriiklikul tasandil tuleks võtta avalike teenuste kõrge taseme saavutamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta elektrienergia siseturul kaitsetumaid tarbijaid. Kõnealused meetmed võivad varieeruda olenevalt liikmesriikides valitsevast konkreetsest olukorrast ning hõlmata elektriarvete tasumisega seotud konkreetseid meetmeid või sotsiaalkindlustussüsteemi piires võetavaid üldisemaid meetmeid. Väikestele ettevõtetele universaalteenuse pakkumise puhul võivad universaalteenuse pakkumist tagavad meetmed kodutarbijate ja väikeste ettevõtjate osas erineda.

(25)

Komisjon on andnud teada kavatsusest teha algatusi seoses eelkõige märgistussätte reguleerimisalaga, eriti selles osas, kuidas oleks võimalik keskkonnamõju andmeid kogu Euroopa Liidu ulatuses vähemalt erinevatest energiaallikatest elektri tootmisel tekkinud CO2 heitmete ja radioaktiivsete jäätmete osas läbipaistvalt, hõlpsasti kättesaadaval ja võrreldaval viisil kättesaadavaks teha ning kuidas tuleks ühtlustada liikmesriikides tarnijate poolt esitatud andmete kontrollimiseks võetavaid meetmeid.

(26)

Käesoleva direktiivi põhinõue on arvestamine avalike teenuste osutamise nõuetega ning seetõttu on tähtis, et käesolevas direktiivis käsitletaks kõigis liikmesriikides järgitavaid ühiseid miinimumstandardeid, milles arvestatakse üldise kaitse, varustuskindluse, keskkonnakaitse ja samaväärse konkurentsitaseme eesmärke kõigis liikmesriikides. On oluline, et avalike teenustega seotud nõudeid saaks tõlgendada siseriiklikul tasandil, võttes arvesse siseriiklikke tingimusi ja järgides ühenduse õigusakte.

(27)	Liikmesriigid võivad määrata viimasena vastutava tarnija. Kõnealuseks tarnijaks võib olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja müügiosakond, mis täidab ka jaotusülesandeid, tingimusel et see vastab käesoleva direktiivi eraldatusnõuetele.

(28)

Liikmesriikide sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamiseks võetavad meetmed võivad eelkõige sisaldada piisavate majanduslike stiimulite tagamist, mille puhul vajaduse korral kasutataks kõiki olemasolevaid siseriiklikke ja ühenduse vahendeid. Need vahendid võivad hõlmata vastutusmehhanisme, mis tagavad vajaliku investeeringu.

(29)	Kui liikmesriikide võetavad meetmed avalike teenuste osutamise kohustuse täitmiseks on asutamiselepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt tõlgendatavad riigiabina, siis tuleb vastavalt asutamiselepingu artiklil 88 lõikele 3 teavitada neist komisjoni.

(30)	Nõue teavitada komisjoni mis tahes uute elektritootmisvõimsuste ehitamiseks loa andmisest keeldumisest on osutunud mittevajalikuks halduskoormaks ning see tuleks kaotada.

(31)

Kuna kavandatud meetmete eesmärk, nimelt õiglase konkurentsi tingimustes hästi toimiva elektrienergia siseturu loomine, ei ole liikmesriikidele meetme ulatuse ja mõju tõttu päris jõukohane, on seda lihtsam saavutada ühenduse tasandil: ühendus võib võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, kui on vaja kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(32)

Arvestades nõukogu 29. oktoobri 1990 aasta direktiivi 90/547/EMÜ (elektrienergia edastamise kohta võrkude kaudu) ( 7 ) rakendamisel saadud kogemusi, tuleks võtta meetmeid, et tagada ühtne ja mittediskrimineeriv juurdepääsukord elektri edastamisele, kaasa arvatud liikmesriikide vaheline piiriülene elektrivool. Et tagada elektrivõrkudele juurdepääsu ühetaoline käsitlemine, ka transiidi puhul, tuleks see direktiiv kehtetuks tunnistada.

(33)	Lähtuvalt direktiivi 96/92/EÜ muudatuste kohaldamisalast on selguse ja otstarbekohasuse huvides soovitatav kõnealuseid sätteid uuendada.

(34)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse elektrienergia tootmise, edastamise, jaotamise ja tarnimise ühiseeskirjad. Selles sätestatakse elektrisektori korraldamise ja toimimise, turulepääsu, pakkumismenetluste kriteeriumide ja protseduuride ning võrkude haldamiseks lubade andmisega seotud eeskirjad.

1. Liikmesriigid tagavad oma institutsioonilise korra alusel ja võttes asjakohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, kuid ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et elektriettevõtjad tegutseksid käesoleva direktiivi põhimõtteid järgides konkurentsivõimelise, turvalise ja looduskeskkonda säästva elektrituru loomise nimel ning et ettevõtjaid õiguste ja kohustuste osas ei diskrimineeritaks.

2. Liikmesriigid võivad asutamislepingu asjakohaseid sätteid, eelkõige artiklit 86 täielikult arvesse võttes ja üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada elektrisektori ettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, mis on seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhusus ja kliimakaitse. Need kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagama EL elektriettevõtjatele võrdse juurepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale. Seoses käesolevas lõikes nimetatud varustuskindluse, energiatõhusust edendava nõudluse juhtimise ja keskkonnakaitse eesmärkide täitmisega võivad liikmesriigid rakendada pikaajalist planeerimist, võttes arvesse kolmandate isikute võimalusi võrgule juurde pääseda.

3. Liikmesriigid tagavad, et kõikidele kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, väikestele ettevõtetele (st. ettevõtted, millel on kuni 50 töötajat ja mille aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot) osutataks universaalteenust, mis tähendab, et neil on õigus saada oma territooriumil kindlaksmääratud mahus elektritarneid mõistliku, hõlpsasti ja selgelt võrreldava ning läbipaistva hinnaga. Universaalteenuse osutamise tagamiseks võivad liikmesriigid kindlaks määrata viimasena vastutava tarnija. Liikmesriigid kehtestavad jaotusettevõtetele kohustuse ühendada tarbijad võrku sellistel tingimustel ja selliste tariifidega, mis on kehtestatud artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras. Ükski käesoleva direktiivi säte ei takista liikmesriike tugevdamast kodutarbijate, väikeste ja keskmise suurusega tarbijate turupositsiooni, edendades kõnealuse tarbijaliigi esindajate vabatahtlikku koondumist.

Esimest lõiku tõlgendatakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning see ei tohi takistada turu avamist, mis on sätestatud artiklis 21.

4. Kui liikmesriik annab tasuks lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmise eest rahalist hüvitist, muud liiki hüvitisi ja ainuõigusi, tehakse seda mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid ja tagada tarbijakaitse kõrge tase ning tagavad eelkõige kaitsetumate tarbijate piisava kaitse, sealhulgas kohased meetmed nende võrgust väljajäämise vältimiseks. Selleks võivad liikmesriigid võtta meetmeid kaugetes piirkondades asuvate lõpptarbijate kaitsmiseks. Neil tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti seoses lepingutingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste lahendamise mehhanismidega. Liikmesriigid tagavad vabatarbijatele reaalse võimaluse tarnijat vahetada. Vähemalt kodutarbijate osas peaksid need meetmed hõlmama A lisas sätestatud meetmeid.

6. Liikmesriigid tagavad, et elektritarbijad esitaksid arvetel või koos arvetega ning lõpptarbijatele pakutavates reklaammaterjalides järgmised andmed:

Elektrivahetuse teel saadud või väljaspool ühendust asuva ettevõtja käest ostetud elektrienergia puhul võib kasutada vahetuse teel või kõnealuselt ettevõtjalt eelmise aastal saadud kogumahte.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada tarnijate poolt käesoleva artikli alusel tarbijatele esitatava teabe usaldusväärsus.

7. Liikmesriigid rakendavad sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid, mis võivad hõlmata energiatõhusust edendava nõudluse juhtimise meetmeid ning kliimamuutustega võitlemise vahendeid ja varustuskindlust. Need meetmed võivad eelkõige ja vajadusel kõiki olemasolevaid siseriiklikke ja ühenduse vahendeid kasutades anda majanduslikke stiimuleid vajaliku võrgu-infrastruktuuri hooldamiseks ja ehitamiseks, sealhulgas võrkude vastastikuse ühendamise võimsus.

8. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artiklite 6, 7, 20 ja 22 sätteid, kui see takistaks juriidiliselt või faktiliselt elektriettevõtjatele pandud üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmist, tingimusel et see otsus ei mõjuta kaubanduse arengut sellisel määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega. Kooskõlas käesoleva direktiiviga ja asutamislepingu artikliga 86 hõlmavad ühenduse huvid muu hulgas ka konkurentsi vabatarbijate leidmiseks.

9. Käesoleva direktiivi jõustumisel teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist universaalteenuse ja avalike teenuste osutamise kohustuste täitmisega seoses võetud meetmetest, sealhulgas tarbija- ja keskkonnakaitse meetmed, ning nende võimalikust mõjust siseriiklikule ja rahvusvahelisele konkurentsile, olenemata sellest, kas need meetmed nõuavad või ei nõua erandi tegemist käesolevast direktiivist. Seejärel teavitavad nad komisjoni iga kahe aasta tagant kõigist nende meetmete muudatustest, olenemata sellest, kas need nõuavad või ei nõua erandi tegemist käesolevast direktiivist.

Liikmesriigid tagavad järelevalve varustuskindluse küsimuste üle. Kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, võivad nad selle ülesande delegeerida artikli 23 lõikes 1 nimetatud reguleerivatele asutustele. Järelevalve peab eelkõige hõlmama pakkumise/nõudluse tasakaalu siseriiklikul turul, eeldatavat tulevikunõudlust ja olemasolevaid tarnevõimalusi, kavandatavaid või ehitatavaid lisavõimsusi ning võrkude kvaliteeti ja hooldustaset, kuid ka tippnõudluse rahuldamise meetmeid ja tegevuskava ühe või mitme tarnija väljalangemise korral. Pädevad asutused avaldavad iga kahe aasta järel hiljemalt 31. juuliks aruande, milles käsitletakse nende küsimuste üle teostatava järelevalve tulemusi ja samuti võetud või kavandatavaid meetmeid nendega tegelemiseks, ning edastavad selle aruande seejärel komisjonile.

Liikmesriigid tagavad, et määratletakse tehnilised ohutusnõuded ning koostatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks tehnilised eeskirjad, millega nähakse ette tootmisrajatiste, jaotusvõrkude, otseühenduses tarbijate seadmete, ühendusahelate ja otseliinide süsteemiga ühendamise projekteerimise ja kasutamise tehnilised miinimumnõuded. Need tehnilised eeskirjad peavad tagama võrkude koostalitlusvõime ning olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Eeskirjadest teatatakse komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teavitamise kord) ( 11 ) artiklile 8.

1. Uute tootmisvõimsuste ehitamiseks võtavad liikmesriigid vastu lubade väljastamise korra, mis peab olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv.

2. Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid oma territooriumil elektritootmisvõimsuse ehitamise lubade andmiseks. Need kriteeriumid võivad seonduda:

3. Liikmesriigid tagavad, et väikesemahulise ja/või jaotatud tootmisega seotud loaprotseduuride puhul võetakse arvesse nende suuruse ja potentsiaalse mõju piiratust.

4. Loaprotseduurid ja kriteeriumid avalikustatakse. Taotlejaid teavitatakse loa andmisest keeldumise põhjustest. Põhjused peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad, kaalukad ja nõuetekohaselt põhjendatud. Taotlejale antakse edasikaebamisvõimalus.

1. Tarnekindluse huvides tagavad liikmesriigid võimaluse pakkuda uusi võimsusi või energiatõhusust edendavaid nõudluse juhtimise meetmeid avalikustatud kriteeriumide alusel toimuva pakkumismenetluse või sellise menetluse raames, mis läbipaistvust ja mittediskrimineerimist silmas pidades on samaväärne. Menetlust võib siiski alustada üksnes juhul, kui tarnekindluse tagamiseks piisavaid tootmisvõimsusi või energiatõhusust edendavaid nõudluse juhtimise meetmeid ei ole leitud loaprotseduuri raames.

2. Liikmesriigid võivad keskkonnakaitse huvides ning algjärgus uute tehnoloogiate edendamiseks tagada võimaluse korraldada uute võimsuste pakkumismenetlusi avalikustatud kriteeriumide alusel. Pakkumise objektiks võivad olla uued võimsused või energiatõhusust edendavad nõudluse juhtimise meetmed. Menetlust võib siiski alustada üksnes juhul, kui kõnealuste eesmärkide saavutamiseks piisa loaprotseduuri raames rajatavatest tootmisvõimsustest või võetavatest energiatõhusust edendavatest nõudluse juhtimise meetmetest.

3. Tootmisvõimsuse ja energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete leidmiseks korraldatava pakkumismenetluse üksikasjalikud andmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus kuud enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.

Pakkumise spetsifikatsioon tehakse kõikidele mõne liikmesriigi territooriumil asuvatele huvitatud ettevõtjatele kättesaadavaks selliselt, et ettevõtjal oleks piisavalt aega pakkumist esitada.

Läbipaistvuse tagamiseks ja diskrimineerimise vältimiseks peab pakkumise spetsifikatsioon sisaldama lepingutingimuste ning kõikide pakkujate suhtes kohustusliku protseduuri üksikasjalikku kirjeldust ning ammendavat loendit kriteeriumidest, mida pakkumiste valimisel ja lepingu sõlmimisel arvesse võetakse, sealhulgas andmeid pakkumisega seotud soodustuste, näiteks subsiidiumide kohta. Spetsifikatsioon võib hõlmata ka artikli 6 lõikes 2 viidatud valdkondi.

4. Kutsetes vajaliku tootmisvõimsuse pakkumismenetlustele tuleb arvesse võtta ka olemasolevate tootmisüksuste pikaajalise garantiiga elektritarnepakkumisi, kui täiendavaid vajadusi on võimalik nende abil rahuldada.

5. Liikmesriigid määravad lõigetes 1–4 kirjeldatud pakkumismenetluse korraldajaks, järelevalvajaks ja kontrollijaks asutuse või avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku, kes ei ole sõltuv elektri tootmise, edastamise, jaotamise ja tarnimisega seotud tegevustest, kusjuures tegemist võib olla artikli 23 lõikes 1 nimetatud reguleeriva asutusega. Kui jaotusvõrgu haldur on omandisuhetest lähtuvalt muudest jaotamisega mitteseotud tegevustest täielikult sõltumatu, võib pakkumismenetluse korraldamise, järelevalve ja kontrollimise eest vastutavaks määrata jaotusvõrgu halduri. Asjaomane asutus või isik võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada pakkumistes sisalduva teabe konfidentsiaalsus.

Liikmesriigid määravad või nõuavad, et ettevõtjad, kellele kuuluvad edastusvõrgud, määraksid kas ühe või mitu võrguhaldurit ajavahemikuks, mille liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususest ja majandusliku tasakaalu näitajatest. Liikmesriigid tagavad edastusvõrgu haldurite tegevuse vastavuse artiklitele 9–12.

1. Kui edastusvõrgu haldur moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõttest, peab ta olema vähemalt juriidilise staatuse osas, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu muust edastamisega mitteseotud tegevusest. See ettekirjutus ei too kaasa kohustust eraldada edastusvõrgu vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist.

2. Et tagada edastusvõrgu halduri lõikes 1 nimetatud sõltumatus, peavad täidetud olema järgmised miinimumnõuded:

1. Ilma et see mõjutaks elektrienergia tarnimist lepinguliste kohustuste alusel, sealhulgas pakkumiste spetsifikatsioonidest tulenevad kohustused, vastutab edastusvõrgu haldur, kui see on tema ülesanne, oma piirkonnas asuvate elektrijaamade võrgujärjekorra ning teistesse võrkudesse suunduvate ühenduste kasutamise korra eest.

2. Elektrijaamade võrgujärjekord ja ühenduste kasutamine määratakse kindlaks kriteeriumide alusel, mille võib heaks kiita liikmesriik ning mis peavad olema objektiivsed, avaldatud ning mida tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt, tagades elektrienergia siseturu nõuetekohase toimimise. Kriteeriumide osas võetakse arvesse olemasolevatest elektrijaamadest või pärit elektrienergia või ühenduste kaudu toimuvate ülekannete majanduslikku tähtsusjärjestust ning süsteemi tehnilisi piiranguid.

3. Liikmesriik võib võrguhaldurilt nõuda, et elektrijaamade võrgujärjekorra koostamisel eelistataks elektrijaamu, kus kasutatakse taastuvenergia allikaid või jäätmeid või kus toimub elektrienergia ja soojuse koostootmine.

4. Liikmesriik võib tarnekindluse huvides nõuda, et võrgujärjekorras eelistataks elektrijaamu, kus kasutatakse kohalikke primaarenergia allikaid, igas kalendriaastas kuni 15 % ulatuses kogu primaarenergiast, mis on vajalik asjaomases liikmesriigis tarbitava elektrienergia tootmiseks.

5. Liikmesriigid võivad nõuda edastusvõrgu halduritelt edastusvõrgu hooldamise ja arendamise, sealhulgas võrkude vastastikuse ühendamise võimsuse miinimumnõuete järgimist.

6. Edastusvõrgu haldurid soetavad oma võrgus energiakadude ja reservvõimsuse katmiseks kasutatava energia läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise menetluse abil, kui neil kõnealune funktsioon on.

7. Edastusvõrgu haldurite vastuvõetavad elektrivõrgu tasakaalustamise eeskirjad peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning sisaldama eeskirju, mis maksustavad nende võrkude kasutajaid energia tasakaalustamata tarvitamise eest. Edastusvõrgu haldurite teenuste osutamise tingimused, sealhulgas eeskirjad ja tariifid, kehtestatakse artikli 23 lõike 2 kohase metoodika alusel mittediskrimineerival ja kulupõhisel viisil, ning need avaldatakse.

Edastusvõrgu haldur peab säilitama oma tegevuse käigus saadud tundliku äriinformatsiooni konfidentsiaalsuse, ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist või informatsiooni avaldamist nõudvate seaduslike kohustuste täitmist. Tema enda tegevust käsitlev informatsioon, mis võib anda ärialaseid eeliseid, tehakse kättesaadavaks mittediskrimineerivalt.

Liikmesriigid määravad või nõuavad, et ettevõtjad, kellele kuuluvad jaotusvõrgud, määraksid kas ühe või mitu jaotusvõrgu haldurit ajavahemikuks, mille liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususest ja majandusliku tasakaalu näitajatest. Liikmesriigid tagavad jaotusvõrgu haldurite tegevuse vastavuse artiklitele 14–16.

1. Jaotusvõrgu haldur tagab oma piirkonnas kindla, usaldusväärse ja tõhusa elektrijaotussüsteemi, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnaküsimusi.

2. Jaotusettevõtted ei tohi vahet teha võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel, eriti oma sidusettevõtjate kasuks.

3. Jaotusvõrgu haldur annab võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks vajalikku teavet.

4. Liikmesriik võib jaotusvõrgu haldurilt nõuda, et elektrijaamade võrgujärjekorra koostamisel eelistataks elektrijaamu, kus kasutatakse taastuvenergia allikaid või jäätmeid või kus toimub elektrienergia ja soojuse koostootmine.

5. Jaotusvõrgu haldurid soetavad oma võrgus energiakadude ja reservvõimsuse katmiseks kasutatava energia läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise menetluse abil, kui neil kõnealune funktsioon on. See nõue ei piira enne 1. jaanuari 2002 sõlmitud lepingute alusel ostetava elektrienergia kasutamist.

6. Kui jaotusvõrgu haldurid vastutavad elektrienergia jaotusvõrgu tasakaalustamise eest, peavad nende vastuvõetud sellealased eeskirjad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning sisaldama eeskirju, millega maksustatakse võrgu kasutajaid energia tasakaalustamata tarvitamise eest. Jaotusvõrgu haldurite teenuste osutamise tingimused, sealhulgas eeskirjad ja tariifid, kehtestatakse vastavalt artikli 23 lõikele 2 mittediskrimineerival ja kulusid kajastaval viisil, ning need avaldatakse.

7. Jaotusvõrgu arengu planeerimisel võtab jaotusvõrgu haldur arvesse energiatõhusust edendavaid nõudluse juhtimise meetmeid ja/või jaotatud tootmist, mis võivad kõrvaldada vajaduse elektrivõimsust suurendada või asendada.

1. Kui jaotusvõrgu haldur moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõttest, peab ta olema vähemalt juriidilise staatuse osas, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu muust jaotamisega mitteseotud tegevusest. See ettekirjutus ei too kaasa kohustust eraldada jaotusvõrgu halduri vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud nõetele, peab vertikaalselt integreeritud ettevõtte osaks olev jaotusvõrgu haldur olema nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises sõltumatu muust jaotamisega mitteseotud tegevusest. Selleks peab ta vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100 000 võrku ühendatud tarbijat või väikesi eraldatud süsteeme.

Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist või muude teabe avalikustamist nõudvate seaduslike kohustuste täitmist, peab iga jaotusvõrgu haldur säilitama oma äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja vältima oma tegevusega seotud äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat avaldamist.

Artikli 10 lõike 1 ja artikli 15 lõike 1 ettekirjutused ei takista edastus- ja jaotusvõrgu ühendhalduri tegevust, kes on juriidilise staatuse osas, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu muudest edastamise ja jaotamisega mitteseotud tegevustest ning vastab punktides a–d sätestatud nõuetele. Need nõuded ei too kaasa kohustust eraldada ühendatud võrgu vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist:

1. Liikmesriikidel või nende määratud pädevatel asutustel, sealhulgas artiklis 23 nimetatud reguleerivatel asutustel on oma ülesannete täitmise piires õigus tutvuda elektriettevõtjate raamatupidamisega, nagu on sätestatud artiklis 19.

2. Liikmesriigid ja määratud pädevad asutused, sealhulgas artiklis 23 nimetatud reguleerivad asutused säilitavad tundliku äriinformatsiooni konfidentsiaalsuse. Liikmesriigid võivad sätestada erandeid nimetatud teabe avalikustamiseks, kui seda on vaja pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada elektriettevõtjate raamatupidamise vastavus lõigetele 2–3.

2. Elektriettevõtjad, olenemata nende omandivormist või juriidilisest staatusest, koostavad, esitavad auditeerimiseks ja avaldavad oma raamatupidamise aastaaruanded vastavalt siseriiklikele õigusnormidele piiratud vastutusega äriühingu raamatupidamise aastaaruannete kohta, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljandale direktiivile 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g ( 12 ) ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid. ( 13 )

Ettevõtjad, kellel ei ole seaduslikku kohustust oma raamatupidamise aastaaruandeid avaldada, hoiavad aruande ühe eksemplari oma peakontoris avalikkusele kättesaadavana.

3. Elektriettevõtjad peavad oma sisemises raamatupidamises eraldi arvestust oma iga edastamis- ja jaotamistegevuse kohta, nagu seda nõutakse eri ettevõtjate tegevuse puhul, et vältida diskrimineerimist, ristsubsideerimist ja konkurentsi moonutamist. Nad peavad arvestust, mis võib olla konsolideeritud, ka teiste elektrialaste tegevuste kohta, mis ei ole seotud edastamise või jaotamisega. Kuni 1. juulini 2007 peavad nad eraldi arvestust tarnete kohta vabatarbijatele ja tarnete kohta väiketarbijatele. Edastus/jaotusvõrgu omamisest saadav tulu peab olema raamatupidamises eraldi välja toodud. Vajadusel peavad nad konsolideeritud arvestust elektriga mitteseotud muu tegevuse kohta. Sisemine raamatupidamine peab sisaldama kõigi tegevuste bilanssi ja kasumiaruannet.

4. Lõikes 2 nimetatud auditeerimise käigus tuleb eelkõige kontrollida, kas lõikes 3 nimetatud diskrimineerimise ja ristsubsideerimise vältimise kohustus on täidetud.

1. Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse kolmandate isikute edastus- ja jaotusvõrkudele juurepääsu süsteemi, mis põhineb avaldatud, kõikide vabatarbijate suhtes kohaldatavatel tariifidel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad nimetatud tariifid või nende arvutamise aluseks olev metoodika kiidetakse enne nende jõustumist heaks vastavalt artiklile 23 ning et need tariifid ja, kui heaks kiidetakse üksnes metoodika, see metoodika avaldatakse enne nende jõustumist.

2. Edastus- või jaotusvõrgu haldur võib keelduda juurdepääsu võimaldamast, kui tal puudub vajalik võimsus. Keeldumist tuleb nõuetekohaselt põhjendada, pidades eelkõige silmas artiklit 3. Vajadusel ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise korral tagavad liikmesriigid, et edastus- või jaotusvõrgu haldur annab asjakohast teavet meetmete kohta, mida oleks vaja võrgu tugevdamiseks. Isikult, kes teavet nõuab, võib võtta mõistlikku tasu, mis peegeldab teabe andmise kulusid.

2. Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid oma territooriumil otseliinide ehitamise lubade andmiseks. Need kriteeriumid peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

3. Võimalus tarnida elektrit otseliini pidi, nagu sätestatakse lõikes 1, ei mõjuta võimalust osta elektrit vastavalt artiklile 20.

4. Liikmesriigid võivad ette näha, et otseliini ehitusloa saamine eeldab kas võrgule juurdepääsust keeldumist artikli 20 alusel või vaidluste lahendamise menetluse algatamist vastavalt artiklile 23.

5. Liikmesriigid võivad keelduda otseliini ehitamiseks luba andmast, kui luba oleks vastuolus artikli 3 sätetega. Sellist keeldumist tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

1. Liikmesriigid määravad ühe või mitu asutust, kes täidavad reguleeriva asutuse ülesandeid. Need asutused peavad olema elektritööstuse huvidest täiesti sõltumatud. Käesoleva artikli kohaldamise kaudu peavad nad vastutama vähemalt mittediskrimineerimise, tõhusa konkurentsi ja turu tõhusa toimimise eest, jälgides eelkõige:

Käesoleva artikli kohaselt määratud asutused avaldavad aastaaruande punktides a–h nimetatud järelevalve tulemuste kohta.

2. Reguleerivad asutused vastutavad vähemalt tingimuste arvutamise või kehtestamise aluseks oleva metoodika kehtestamise või heakskiitmise eest enne tingimuste jõustumist järgmistes valdkondades:

3. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid sätestada, et reguleerivad asutused esitavad ametliku otsuse tegemiseks liikmesriigi asjaomasele asutusele tariifid või vähemalt nimetatud lõike kohase metoodika ja samuti lõikes 4 nimetatud muudatused. Sel juhul on asjaomane asutus volitatud reguleerivad asutuse esitatud otsuse eelnõu kas heaks kiitma või tagasi lükkama. Nimetatud tariifid, metoodika või nende muudatused avaldatakse nende ametlikul vastuvõtmisel koos otsusega. Samuti avaldatakse koos kõik otsuseprojektide ametlikud tagasilükkamised koos põhjendusega.

4. Vajaduse korral on reguleerivatel asutustel õigus taotleda edastus- ja jaotusvõrkude halduritelt tingimuste, sealhulgas lõigetes 1, 2, ja 3 nimetatud tingimuste, tariifide, eeskirjade, mehhanismide ja meetodite muutmist, et tagada nende proportsionaalsus ja mittediskrimineeriv kohaldamine.

5. Kui osaline soovib esitada kaebuse edastus- või jaotusvõrgu haldurite vastu seoses lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud küsimustega, võib ta selle saata reguleerivale asutusele, mis vaidlusi lahendava asutusena väljastab otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui reguleeriv asutus nõuab täiendavat teavet. Tähtaega võib kaebuse esitaja nõusolekul veelgi pikendada. Nimetatud otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust seoses edasikaebamisega.

Kui kaebus on seotud uute suurte tootmisrajatiste võrkuühendamise tariifidega, võib reguleeriv asutus seda kahekuulist tähtaega pikendada.

6. Osaline, kelle huve on kahjustatud ja kellel on õigus esitada kaebus lõigete 2, 3 või 4 kohaselt metoodika osas tehtud otsuse peale või ettepandud metoodika kohta, juhul kui reguleeriv asutus oli kohustatud konsulteerima, võib otsuse või otsuse projekti avaldamisest alates hiljemalt kahe kuu jooksul või liikmesriikide poolt kehtestatud lühema tähtaja jooksul esitada kaebuse, milles nõutakse otsuse läbivaatamist. Kõnealune kaebus ei peata otsuse täitmist.

7. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et reguleerivad asutused saaksid täita lõigetes 1–5 nimetatud kohustusi tõhusalt ja kiiresti.

8. Liikmesriigid kehtestavad reguleerimiseks, kontrollimiseks ning läbipaistvuse tagamiseks sobivad ja tõhusad mehhanismid, et vältida eriti tarbijaid kahjustavat turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja turuvallutuslikku käitumist. Nende mehhanismide puhul tuleb arvesse võtta asutamislepingu sätteid ja eelkõige selle artiklit 82.

Kuni aastani 2010 esitavad liikmesriikide vastavad asutused iga aasta 31. juuliks vastavalt konkurentsiseadustele komisjonile aruande turgu valitsevate ettevõtete ning turuvallutusliku ja konkurentsi kahjustava käitumise kohta. Aruandes käsitletakse ka omandisuhete muudatusi ning siseriiklikul tasandil võetud praktilisi meetmeid turul tegutsejate piisava arvu tagamiseks või meetmeid, mida on võetud vastastikuste ühenduste ja konkurentsi edendamiseks. Alates aastast 2010 esitavad vastavad asutused kõnealuse aruande iga kahe aasta järel.

9. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete võtmise, sealhulgas siseriiklike õigusaktidega ettenähtud haldus- ja kriminaalmenetluste algatamise füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, juhul kui ei järgita käesolevas direktiivis kehtestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

10. Piiriüleste vaidluste puhul teeb otsuse see reguleeriv asutus, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub võrguhaldur, kes on keeldunud võrgu kasutamise või sellele juurdepääsu võimaldamisest.

11. Lõigetes 5 ja 6 nimetatud kaebuste esitamine ei tohi piirata edasikaebamise õigust ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

12. Siseriiklikud reguleerivad asutused annavad panuse siseturu arendamisse ja võrdsete võimaluste loomisse komisjoniga ja omavahel tehtava läbipaistva koostöö kaudu.

Kui energiaturul tekib ootamatu kriis või kui seatakse ohtu isikute, seadmete või rajatiste füüsiline turvalisus või võrgu puutumatus, võib liikmesriik võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid.

Need meetmed peavad võimalikult vähe häirima siseturu toimimist ega tohi olla laiema ulatusega, kui on vältimatult vaja ootamatult tekkinud raskuste ületamiseks.

Asjaomane liikmesriik teatab nendest meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kes võib otsustada, et see liikmesriik peab meetmeid muutma või need tühistama, kui need moonutavad konkurentsi ja mõjutavad kaubandust ühishuve kahjustaval viisil.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga kolme kuu järel elektriimpordist, tehes teatavaks füüsilised elektrivood, mis on viimase kolme kuu jooksul saabunud kolmandatest riikidest.

1. Liikmesriigid, kes pärast direktiivi jõustamist tõendavad, et nende väikeste eraldatud võrkude toimimises on olulisi probleeme, võivad olemasoleva võimsuse ümberkorraldamise, suurendamise ja laiendamisega seoses taotleda ja komisjon võib neile teha erandeid IV, V, VI ja VII peatüki asjaomastest sätetest ning, üliväikeste eraldatud võrkude puhul, ka III peatüki sätetest. Enne otsuse tegemist teavitab komisjon neist taotlustest liikmesriike, pidades seejuures silmas konfidentsiaalsusnõudeid. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka Luksemburgi suhtes.

2. Liikmesriik, kellel pärast direktiivi jõustamist on tehnilistel põhjustel olulisi probleeme turu avamisel teatavatele artikli 21 lõike 1 punktis b nimetatud piiratud mitte-kodutarbijate rühmadele, võivad taotleda sellest normist erandit, mille komisjon võib anda kuni 18 kuu möödumiseni artikli 30 lõikes 1 nimetatud kuupäevast. Igal juhul lõpeb kõnealune erand artikli 21 lõike 1 punktis c nimetatud kuupäeval.

3. Eestile antakse ajutine erand artikli 21 lõike 1 punktide b ja c kohaldamisest kuni 31. detsembrini 2012. Eesti võtab vajalikud meetmed, et tagada oma elektrienergiaturu avamine. See teostatakse järkjärguliselt võrdlusperioodi jooksul eesmärgiga avada turg täielikult 1. jaanuariks 2013. 1. jaanuaril 2009 peab turu avatuse tase moodustama vähemalt 35 % tarbimisest. Eesti teatab iga-aastaselt komisjonile tarbimiskünnise, mille alusel määratletakse vabatarbija.

Kui artikli 28 lõikes 3 nimetatud aruandes jõutakse järeldusele, mille tulemusel komisjon – arvestades võrkudele juurdepääsu läbiviimise tulemuslikkust liikmesriigis, mis on võrkudele täieliku, mittediskrimineeriva ja takistusteta juurdepääsu aluseks – teeb järelduse, et teatavad käesoleva direktiiviga ettevõtjatele pandavad kohustused (sealhulgas jaotusvõrgu haldurite juriidilise eraldamisega seonduv) ei ole püstitatud eesmärgiga kooskõlas, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile taotluse kõnealusest kohustusest vabastuse saamiseks.

Taotlusest teatab liikmesriik viivitamata komisjonile, lisades kogu asjakohase teabe, mis on vajalik tõestamaks, et aruande järeldus tulemuslikust võrgule juurdepääsu tagamisest kehtib ka edaspidi.

Kolme kuu jooksul pärast teate saamist võtab komisjon vastu otsuse asjaomase liikmesriigi taotluse kohta ning teeb vajadusel ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi vastavate sätete muutmiseks. Direktiivi muutmise ettepanekute hulgas võib komisjon panna ette vabastada asjaomane liikmesriik teatavatest nõuetest, kui see liikmesriik rakendab vajadusel teisi sama tulemuslikke meetmeid.

1. Komisjon jälgib ja kontrollib käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitab üldise arenguaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne käesoleva direktiivi jõustumise järgse aasta möödumist ning seejärel igal aastal. See aruanne hõlmab vähemalt järgmist:

Vajadusel võib aruanne sisaldada soovitusi, mis käsitlevad eelkõige märgistamissätete ulatust ja omadusi, sealhulgas näiteks olemasolevatele võrdlusallikatele viitamise viis ja nende allikate sisu ning eelkõige viis, kuidas oleks võimalik andmed vähemalt elektritarnija eelmise aasta kütusetarbest elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 heitmete ja radioaktiivsete jäätmete kohta teha läbipaistval, hõlpsasti kättesaadaval ja võrreldaval viisil kättesaadavaks kogu Euroopa Liidus, kuidas oleks võimalik ühtlustada liikmesriikides võetavaid meetmeid tarnijate poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ning turgu valitseva seisundi ja turu koondumise negatiivse mõju vastaseid meetmeid.

2. Iga kahe aasta järel peab lõikes 1 nimetatud aruanne sisaldama ka meetmete analüüsi, mida liikmesriigid võtavad avalike teenuste osutamise kohustuste täitmiseks, koos nende meetmete tulemuslikkuse vaatlusega eelkõige seoses nende mõjuga elektriturul esinevale konkurentsile. Aruanne võib vajadusel sisaldada soovitusi meetmete kohta, mida tuleks võtta siseriiklikul tasandil avalike teenuste osutamise kõrge standardi saavutamiseks, või meetmete kohta, mis on mõeldud turu sulgumise vältimiseks.

3. Hiljemalt 1. jaanuariks 2006 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande elektrienergia siseturu loomise üldise arengu kohta. Eelkõige käsitletakse aruandes järgmist:

Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid, eelkõige avalike teenuste osutamise kõrgete standardite tagamiseks.

Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid, eelkõige selleks, et tagada jaotusvõrgu haldurite täielik ja tõhus sõltumatus enne 1. juulit 2007. Vajadusel ja kooskõlas konkurentsiõigusega käsitlevad need ettepanekud ka turgu valitseva seisundi, turu koondumise ning turuvallutusliku ja konkurentsivastase käitumise küsimustega tegelemise meetmeid.

Direktiiv 96/92/EÜ tunnistatakse alates 1. juulist 2004 kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt B lisa vastavustabelile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juulil 2004. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid võivad artikli 15 lõike 1 kohaldamise edasi lükata 1 juulini 2007. See ei tohi piirata artikli 15 lõikes 2 sisalduvate nõuete täitmist.

3. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ ( 14 ) ning nõukogu direktiivi 93/13/EÜ, ( 15 ) võetakse artiklis 3 nimetatud meetmeid selleks, et tagada tarbijatele:

Direktiiv 96/92/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1	Kohaldamisala
Artikkel 2	Artikkel 2	Mõisted
Artikkel 3 ja artikli 10 lõige 1	Artikkel 3	Avalike teenuste osutamise kohustus ja tarbijakaitse
—	Artikkel 4	Varustuskindluse järelevalve
Artikli 7 lõige 2	Artikkel 5	Tehnilised eeskirjad
Artiklid 4 ja 5	Artikkel 6	Uute võimsuste arendamise loaprotseduur
Artiklid 4 ja 6	Artikkel 7	Pakkumismenetlus uute võimsuste leidmiseks
Artikli 7 lõige 1	Artikkel 8	Võrguhaldurite määramine
Artikli 7 lõiked 3–5	Artikkel 9	Võrguhaldurite ülesanded
Artikli 7 lõige 6	Artikkel 10	Edastusvõrgu haldurite sõltumatuse tagamine
Artikkel 8	Artikkel 11	Võrgujärjekord ja tasakaalustamine
Artikkel 9	Artikkel 12	Edastusvõrgu haldurite konfidentsiaalsusnõuded
Artikli 10 lõiked 2 ja 3	Artikkel 13	Jaotusvõrgu haldurite määramine
Artikkel 11	Artikkel 14	Jaotusvõrgu haldurite ülesanded
—	Artikkel 15	Jaotusvõrgu haldurite sõltumatuse tagamine
Artikkel 12	Artikkel 16	Jaotusvõrgu haldurite konfidentsiaalsusnõuded
—	Artikkel 17	Ühendhaldur
Artikkel 13	Artikkel 18	Raamatupidamisele juurdepääsu õigus
Artikkel 14	Artikkel 19	Raamatupidamisarvestuste eristamine
Artiklid 15–18	Artikkel 20	Kolmandate isikute juurepääs
Artikkel 19	Artikkel 21	Turu avanemine ja vastastikkus
Artikkel 21	Artikkel 22	Otseturud
Artikli 20 lõiked 3–4 ja artikkel 22	Artikkel 23	Reguleerivad asutused
Artikkel 23	Artikkel 24	Kaitsemeetmed
—	Artikkel 25	Elektri impordijärelevalve
Artikkel 24	Artikkel 26	Erandid
—	Artikkel 27	Läbivaatamise kord
Artiklid 25 ja 26	Artikkel 28	Aruandlus
—	Artikkel 29	Kehtetukstunnistamised
Artikkel 27	Artikkel 30	Rakendamine
Artikkel 28	Artikkel 31	Jõustumine
Artikkel 29	Artikkel 32	Adressaadid
	Lisa A	Tarbijakaitsemeetmed

( 3 ) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2002. aasta arvamus (ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 350), nõukogu 3. veebruari 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 50 E, 4.3.2003, lk 15) ja Euroopa Parlamendi 4. juuni 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 7 ) EÜT L 313, 13.11.1990, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/75/EÜ (EÜT L 276, 13.10.1998, lk 9).

( 8 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/97 (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 1).

( 9 ) Direktiivi 83/349/EMÜ pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12; algselt viidati artikli 54 lõike 3 punktile g.

( 10 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).

( 11 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

( 12 ) Direktiivi 78/660/EMÜ pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12; algselt viidati artikli 54 lõike 3 punktile g.

( 13 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/85/EÜ, 28. juuni 2004,	L 236	10	7.7.2004
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/3/EÜ, 15. jaanuar 2008,	L 17	6	22.1.2008