2003L0035 — ET — 17.02.2012 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/35/EÜ,

26. mai 2003,

milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega

(EÜT L 156, 25.6.2003, p.17)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL, EMPs kohaldatav tekst 13. detsember 2011,

  L 26

1

28.1.2012




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/35/EÜ,

26. mai 2003,

milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 175,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 4 ) vastavalt lepituskomisjonis 15. jaanuaril 2003 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse keskkonnakaitsealaste õigusaktide eesmärk on aidata kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsmisele ja parandamisele ning inimeste tervise kaitsele.

(2)

Ühenduse keskkonnakaitsealased õigusaktid sisaldavad sätteid riigiasutuste ja muude asutuste poolt selliste otsuste tegemise kohta, millel võib olla oluline mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.

(3)

Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele.

(4)

Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleb seega toetada, edendades muu hulgas üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust.

(5)

25. juunil 1998 kirjutas Eurooa Ühendus alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (“Århusi konventsioon”). Ühenduse õigusaktid tuleb viia vastavusse kõnealuse konventsiooniga, et ühendus saaks selle ratifitseerida.

(6)

Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(7)

Århusi konventsiooni artiklis 6 sätestatakse üldsuse kaasamine otsuste tegemisse, mis on seotud konventsiooni I lisas loetletud tegevustega ning muude tegevustega, mida ei ole kõnealuses lisas loetletud, kuid millel võib olla oluline mõju keskkonnale.

(8)

Århusi konventsiooni artiklis 7 sätestatakse üldsuse kaasamine keskkonnaküsimustega seotud kavadesse ja programmidesse.

(9)

Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatakse juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele, et vaidlustada otsuste, seaduste või puuduste sisulist ja protseduurilist seaduslikkust seoses konventsiooni artikli 6 kohase üldsuse kaasamisega.

(10)

Tuleks kehtestada sätted teatavate keskkonnakaitsealaste direktiivide puhul, millega nõutakse liikmesriikidelt keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamist, kuid mis ei sisalda piisavalt sätteid üldsuse kaasamiseks, et tagada üldsuse kaasamine vastavalt Århusi konventsiooni ning eriti selle artikli 7 sätetele. Teistes asjakohastes ühenduse õigusaktides on juba sätestatud üldsuse kaasamine kavade ja programmide koostamisse ja tulevikku silmas pidades lisatakse Århusi konventsioonile vastavad üldsuse kaasamise nõuded asjakohastesse õigusaktidesse juba nende loomisjärgus.

(11)

Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) ( 5 ) ja nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) ( 6 ) tuleks muuta, et tagada nende täielik vastavus Århusi konventsiooni sätetega, eriti selle artikliga 6 ja artikli 9 lõigetega 2 ja 4.

(12)

Kuna kavandatud meetmete eesmärki, nimelt aidata kaasa Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamisele, ei suuda liikmesriigid saavutada ning see on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamisele, eelkõige:

a) sätestades üldsuse kaasamise teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse;

b) tõhustades üldsuse kaasamist ja sätestades õiguskaitse kättesaadavuse nõukogu direktiivides 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ.

Artikkel 2

Kavadesse ja programmidesse üldsuse kaasamine

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab “üldsus” ühte või mitut füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendusi, organisatsioone või rühmi.

2.  Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa I lisas loetletud sätete alusel koostatud kavade ja programmide ettevalmistamisest, muutmisest ja läbivaatamisest.

Selleks tagavad liikmesriigid, et:

a) üldsust teavitataks kas avalike teadeannete või muude sobivate vahendite, näiteks võimalusel elektroonilise ajakirjanduse abil kõikidest selliste kavade või programmide koostamis-, muutmis- või läbivaatamisettepanekutest ning et üldsusele oleks kättesaadav asjakohane teave selliste ettepanekute kohta, sealhulgas teave otsustamisprotsessis osalemise õiguse kohta ning pädeva asutuse kohta, kellele saab esitada märkusi ja küsimusi;

b) üldsusel oleks õigus esitada märkusi ja arvamusi, kui selleks on enne kavade ja programmidega seotud otsuste tegemist veel võimalus;

c) nimetatud otsuste tegemisel võetakse üldsuse osavõttu nõuetekohaselt arvesse;

d) pädev asutus, olles tutvunud üldsuse esitatud märkuste ja arvamustega, teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada üldsust võetud otsustest ning selliste otsuste aluseks olevatest põhjustest ja kaalutlustest, sealhulgas üldsuse kaasamise korda käsitlev teave.

3.  Liikmesriigid määratlevad, milline on see üldsus, kellel on õigus lõike 2 kohaseks osalemiseks, sealhulgas asjakohased valitsusvälised organisatsioonid, mis vastavad siseriiklike õigusaktidega seatud nõuetele, näiteks keskkonnakaitset soodustavad organisatsioonid.

Liikmesriigid määravad käesoleva artikli alusel üldsuse kaasamise üksikasjaliku korra kindlaks nii, et üldsusel on võimalik tõhusalt ette valmistada ja osaleda.

Nähakse ette mõistlikud tähtajad, mis annavad üldsusele piisavalt aega igas etapis käesoleva artikli kohaselt osalemiseks.

4.  Käesolevat artiklit ei kohaldata kavade ega programmide suhtes, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse.

5.  Käesolevat artiklit ei kohaldata I lisas sätestatud kavade ja programmide suhtes, mille suhtes kehtib üldsuse kaasamise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ( 7 ) või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivile 2000/60/EÜ millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. ( 8 )

▼M1 —————

▼B

Artikkel 4

Direktiivi 96/61/EÜ muutmine

Direktiivi 96/61/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 10 punktile b lisatakse järgmine lause:

“Selle mõiste kohaldamisel loetakse toimingu iga muudatus või laiendamine oluliseks, kui see muudatus või laiendamine ise ei ületa I lisas sätestatud võimalikke künniseid.”

b) lisatakse järgmised punktid:

“13.  üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

14.  asjaomane üldsus – üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusevälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele;”

2. Artikli 6 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine taane:

“— peamisi alternatiive, kui neid on, mida taotleja on üldjoontes uurinud.”

3. Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:

 uute käitiste lubade väljastamine,

 loa väljastamine käitise töö oluliseks muutmiseks,

 käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 13 lõike 2 esimesele taandele.

Sellisest menetlusest võetakse osa V lisas sätestatud korras.”;

b) lisatakse järgmine lõige:

“5.  Kui otsus on tehtud, teatab pädev asutus sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustab järgmise teabe:

a) otsuse sisu, sealhulgas loa ja kõikide tingimuste ja ajakohastamiste koopiad; ja

b) otsuse tegemise aluseks olnud põhjused ja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta.”

4. Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 15a

Õiguskaitse kättesaadavus

Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel elanikkonnal:

a) kellel on küllaldane huvi või

b) kelle õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks,

juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.

Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või puudusi vaidlustada.

Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse käesoleva artikli punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi, kui need vastavad artikli 2 lõikes 14 loetletud nõuetele. Samuti võib eeldada, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada käesoleva artikli punkti b tähenduses.

Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuse ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklike õigusaktide alusel on selline nõue olemas.

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.”

5. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.  Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 12 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, V lisa kohaselt esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks oma kodanikele. Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad osutuda vajalikuks kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames.”

b) lisatakse järgmised lõiked:

“3.  Kui pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse, tuleb võtta arvesse kõiki lõigete 1 ja 2 kohaste konsultatsioonide tulemusi.

4.  Pädev asutus teatab igale liikmesriigile, kellega on lõike 1 kohaselt konsulteeritud, taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab talle artikli 15 lõikes 5 osutatud teabe. See liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud teave saaks nõuetekohasel viisil kättesaadavaks tema territooriumi asjaomasele üldsusele.”

6. Lisatakse käesoleva direktiivi II lisas sätestatu kohaselt V lisa.

Artikkel 5

Aruandlus ja läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise ja tõhususe aruande 25. juuniks 2009. Pidades silmas keskkonnakaitsenõuete edasist integreerimist kooskõlas asutamislepingu artikliga 6 ja võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamisest liikmesriikides saadud kogemusi, lisatakse aruandele vajaduse korral käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud. Eelkõige peab komisjon silmas vajadust laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala teistele keskkonnaga seotud kavadele ja programmidele.

Artikkel 6

Rakendamine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 25. juuniks 2005. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD KAVADE JA PROGRAMMIDE SÄTTED

a) Nõukogu 15. juuli 1975 direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete kohta) ( 9 ) artikli 7 lõige 1.

b) Nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiivi 91/157/EMÜ (teatavaid ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kohta) ( 10 ) artikkel 6.

c) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) ( 11 ) artikli 5 lõige 1.

d) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) ( 12 ) artikli 6 lõige 1.

e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) ( 13 ) artikkel 14.

f) Nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiivi 96/62/EÜ (välisõhu kvaliteedi hindamise ja reguleerimise kohta) ( 14 ) artikli 8 lõige 3.




II LISA

Direktiivile 96/61 lisatakse järgmine lisa:




“V LISA

Üldsuse kaasamine otsuste tegemisse

1.

Üldsust teavitatakse (kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite, näiteks võimalusel elektroonilise ajakirjanduse abil) järgmistest küsimustest otsuse tegemise varases etapis või hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:

a) loataotlus või vajadusel loa või loatingimuste ajakohastamise ettepanek vastavalt artikli 15 lõikele 1, sealhulgas artikli 6 lõikes 1 loetletud osade kirjeldus;

b) vajadusel tõsiasi, et otsuse puhul tuleb viia läbi riikliku või piiriülese keskkonnamõju hindamine või liikmesriikide vahelised konsultatsioonid vastavalt artiklile 17;

c) üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab ajakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi, ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;

d) võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;

e) vajadusel loa või loatingimuste ajakohastamise ettepaneku üksikasjad;

f) teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;

g) üksikasjad punkti 5 kohase üldsuse kaasamise korra ja konsultatsioonide läbiviimise kohta.

2.

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse asjakohaste tähtaegade jooksul kättesaadavaks järgmine:

a) kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati punkti 1 kohaselt;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) ( 15 ) sätete kohaselt muu kui punktis 1 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt artiklile 8 ja mis saab kättesaavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on punkti 1 kohaselt teavitatud.

3.

Asjaomasel üldsusel on õigus esitada pädevale asutusele enne otsuse tegemist märkusi ja arvamusi.

4.

Käesoleva lisa kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi tuleb otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

5.

Üldsuse teavitamise (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes) ning ajaomase üldsusega konsulteerimise (näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel) üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid. Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase avalikkuse ettevalmistuseks ja tõhusaks kaasamiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisse vastavalt käesolevas artikli sätetele.



( 1 ) EÜT C 154 E, 29.5.2001, lk 123.

( 2 ) EÜT C 221, 7.8.2001, lk 65.

( 3 ) EÜT C 357, 14.12.2001, lk 58.

( 4 ) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2001. aasta arvamus (EÜT C 112, 9.5.2002, lk 125), nõukogu 25. aprilli 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 170 E, 16.7.2002, lk 22) ja Euroopa Parlamendi 5. septembri 2002. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2003. aasta otsus ja nõukogu 4. märtsi 2003. aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on muudetud direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5).

( 6 ) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

( 7 ) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

( 8 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

( 9 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).

( 10 ) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 38. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/101/EÜ (EÜT L 1, 5.1.1999, lk 1).

( 11 ) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

( 12 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

( 13 ) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.

( 14 ) EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.

( 15 ) EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26.”