2003L0010 — ET — 11.12.2008 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 042, 15.2.2003, p.38) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2007, |
L 165 |
21 |
27.6.2007 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008, |
L 311 |
1 |
21.11.2008 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/10/EÜ,
6. veebruar 2003,
töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega
(seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 ) mis esitati pärast tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist,
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
olles konsulteerinud regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt ( 3 ) vastavalt lepituskomisjonis 8. novembril 2002 heakskiidetud ühistekstile
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Asutamislepingu kohaselt võib nõukogu direktiividega vastu võtta miinimumnõuded, et soodustada eelkõige töökeskkonna parandamist töötajate ohutuse ja tervise paremaks kaitsmiseks. Sellised direktiivid peavad hoiduma haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut. |
|
(2) |
Kuigi käesolev direktiiv ei takista asutamislepingu kohaselt ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, ei tohiks tema rakendamist kasutada liikmesriigis juba olemasoleva olukorra halvenemise õigustamiseks. |
|
(3) |
Nõukogu 12. mail 1986. aasta direktiivis 86/188/EMÜ töötajate kaitse kohta müraga kokkupuutest tingitud ohtude eest tööl ( 4 ) on sätestatud, et nõukogu peab direktiivi uuesti läbi vaatama komisjoni ettepanekul ning selleks, et vähendada kõnealuseid ohte, arvestades seejuures eelkõige teaduse ja tehnika edusamme. |
|
(4) |
Komisjoni teatises töötervishoiu- ja tööohutusealase programmi kohta ( 5 ) on sätestatud, et vastu tuleb võtta meetmed tööohutuse suurendamiseks, eriti selleks, et laiendada direktiivi 86/188/EMÜ kohaldamisala ning vaadata uuesti läbi asjaomased künnisväärtused. Nõukogu märkis selle oma 21. detsembri 1987. aasta resolutsioonis töötervishoiu ja tööohutuse kohta ( 6 ) ära. |
|
(5) |
Komisjon nägi oma teatisega ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta rakendamise alase tegevusprogrammi kohta ette, et kehtestada tuleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuded seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega. 1990. aasta septembris võttis Euroopa Parlament selle tegevusprogrammi kohta vastu resolutsiooni, ( 7 ) kutsudes komisjoni üles eelkõige koostama eridirektiivi töökohal mürast ja vibratsioonist ning muudest füüsikalistest mõjuritest tulenevate ohtude kohta. |
|
(6) |
Esimese sammuna võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 25. juunil 2002 vastu direktiivi 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). ( 8 ) |
|
(7) |
Teise sammuna peetakse asjakohaseks kehtestada meetmed töötajate kaitseks mürast tulenevate ohtude eest seoses selle mõjuga töötajate tervisele ja ohutusele, eriti aga kuulmisele. Need meetmed ei ole mõeldud üksnes iga üksiku töötaja isikliku tervise ja ohutuse tagamiseks, vaid ka selleks, et luua kõikidele ühenduse töötajatele teatav minimaalne kaitsetase, hoidmaks ära võimalikke konkurentsimoonutusi. |
|
(8) |
Olemasolevaid teadusteadmisi mürast tervisele ja ohutusele tuleneva mõju kohta on liiga vähe, et määrata täpselt kindlaks kokkupuutemäärasid, mis hõlmaksid kõiki tervise- ja ohutuseohte; see kehtib eriti muu kui kuulmist mõjutava müra mõju kohta. |
|
(9) |
Mürakaitsesüsteem peab piirduma taotletavate eesmärkide, järgitavate põhimõtete ning alusväärtuste määratlusega, mis ei lasku liigselt üksikasjadesse, et liikmesriikidel oleks võimalik kõnealuseid miinimumnõudeid kohaldada ühtselt. |
|
(10) |
Müraga kokkupuutumise määra on võimalik tõhusalt vähendada, kui võtta juba töökohtade loomisel ennetavaid meetmeid ning valida sellised töövahendid ja -meetodid, mille esmaseks eesmärgiks oleks ohtude vähendamine eos. Seega aitavad töövahendeid ja -meetodeid käsitlevad sätted kaasa asjaomaste töötajate kaitsmisele. Vastavalt nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) ( 9 ) artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldistele ennetuspõhimõtetele on kollektiivsed kaitsemeetmed tähtsamad individuaalsetest. |
|
(11) |
Laevade pardal esineva müra vähendamisel on juhiseks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsioonis A 468(12) sätestatud laevade pardal esineva müra tasemete koodeks. Liikmesriikidele tuleks anda õigus näha merelaevade laevaperede puhul ette üleminekuaeg. |
|
(12) |
Töötajate müraga kokkupuute korrektseks hindamiseks on kasulik kasutada mõnda objektiivset mõõtmismeetodit ning sellega seoses olgu viidatud üldtunnustatud ISO standardile 1999:1990. Hindamise või objektiivse mõõtmise teel saadud tulemused peaksid olema aluseks meetmete rakendamisele, mis on ette nähtud võtmiseks mürataseme alumise ja ülemise piirmäära saavutamise korral. Kokkupuute piirväärtusi on vaja selleks, et hoida ära pöördumatut kahju töötajate kuulmisele; müra, mida inimkõrv registreerib, tuleks hoida kokkupuute piirväärtustest allapoole jääval tasemel. |
|
(13) |
Muusika- ja meelelahutussektoril on oma eripärade tõttu käesoleva direktiivi sätete tõhusaks kohaldamiseks vaja praktilisi juhiseid. Liikmesriikidele tuleks anda õigus näha ette üleminekuaeg tegevusjuhendi koostamiseks, mis annaks praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas nende sektorite töötajad ja tööandjad võivad saavutada käesoleva direktiiviga kehtestatud kaitsetasemeid. |
|
(14) |
Tööandjad peaksid tegema ümberkorraldusi kooskõlas teaduse ja tehnika edusammudega müraga kokkupuutest tulenevate riskide puhul, et parandada töötajate töötervishoidu ja tööohutust. |
|
(15) |
Kuna käesolev direktiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses üksikdirektiiv, kohaldatakse direktiivi 89/391/EMÜ töötajate müraga kokkupuute suhtes ilma, et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvaid rangemaid ja/või spetsiifilisemaid sätteid. |
|
(16) |
Käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme väljaarendamisel. |
|
(17) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, ( 10 ) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I
JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesolev direktiiv, mis on seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestab miinimumnõuded töötajate kaitseks nende tervisele ja ohutusele müraga kokkupuutest tulenevate või tuleneda võivate ohtude ja eriti kuulmisele tuleneva ohu eest.
2. Käesoleva direktiivi nõudeid kohaldatakse tegevuse suhtes, milles töötajad oma tööga seoses puutuvad kokku või võivad kokku puutuda mürast tulenevate ohtudega.
3. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on määratletud järgmised füüsikalised parameetrid, mida käsitatakse ohunäitajatena:
a) tipphelirõhk (ptipp): maksimaalne “C” — sagedusel kaalutud hetkeline mürarõhk;
b) päevane müraga kokkupuute tase (LEX, 8h) (dB(A) re. 20 μPa): müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalutud keskmine ühe kaheksatunnise tööpäeva kohta, mis vastab ISO standardi 1999:1990 punktile 3.6. See hõlmab igasugust töökohal esinevat müra, sealhulgas impulssmüra;
c) nädala müraga kokkupuute tase (LEX, 8h): müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalutud keskmine viie kaheksatunnise tööpäeva kohta, mis vastavad ISO standardi 1999:1990 punktile 3.6 (2. märkus).
Artikkel 3
Müraga kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused
1. Käesoleva direktiivi kohaldamiseks fikseeritakse päevaste müraga kokkupuute tasemete ja tipphelirõhu puhul järgmised piirväärtused ning meetmete lähteväärtused:
a) müraga kokkupuute piirväärtused: vastavalt LEX, 8h = 87 dB(A) ning ptipp = 200 Pa; ( 11 )
b) meetmete ülemised lähteväärtused: vastavalt LEX, 8h = 85 dB(A) ning ptipp = 140 Pa; ( 12 )
c) meetmete alumised lähteväärtused: vastavalt LEX, 8h = 80 dB(A) ning ptipp = 112 Pa. ( 13 )
2. Neid müraga kokkupuute piirväärtusi kohaldades tuleb töötaja müraga tegeliku kokkupuute määramisel võtta arvesse töötaja individuaalsetest kuulmiskaitsevahenditest tingitud sumbumist. Meetmete lähteväärtuste puhul selliste vahendite mõju ei arvestata.
3. Kui see on olenevalt asjaoludest piisavalt õigustatud, võivad liikmesriigid tegevusaladel, kus päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, kasutada müraga kokkupuute piirväärtuste ja meetmete lähteväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel nädalast, et hinnata mürataset, millega töötajad kokku puutuvad, järgmistel tingimustel:
a) kohaste seireseadmete näidatav nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 87 dB(A) ja
b) kõnealuste tegevusaladega seostatavate riskide minimeerimiseks on võetud asjakohased meetmed.
II
JAOTIS
TÖÖANDJATE KOHUSTUSED
Artikkel 4
Ohtude kindlaksmääramine ja hindamine
1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindavad ja vajaduse korral mõõdavad tööandjad mürataset, millega töötajad kokku puutuvad.
2. Kasutatavad meetodid ja seadmed peavad olema kohandatud olemasolevate tingimustega, eelkõige mõõdetava müra omaduste, kokkupuute pikkuse, ümbritsevate tegurite ja mõõtevahendite omadustega.
Kõnealused meetodid ja seadmed peavad võimaldama kindlaks määrata artiklis 2 määratletud parameetreid ning otsustada, kas asjaomasel juhul on ületatud artiklis 3 kehtestatud väärtusi.
3. Meetoditena võib kasutada proovide võtmist, mis peab esindama ühe töötaja isiklikku kokkupuudet müraga.
4. Lõikes 1 osutatud hindamist ja mõõtmist teevad pädevad teenistused kohase sagedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid pädevate teenistuste või isikute kohta. Müraga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobival kujul nii, et nendega oleks hiljem võimalik tutvuda.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel tuleb mõõtmistulemuste analüüsimisel arvestada ebatäpsusi, mis määratakse kindlaks metroloogias levinud tava kohaselt.
6. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja ohtude hindamisel eraldi tähelepanu järgmisele:
a) kokkupuute, kaasa arvatud impulssmüraga kokkupuute ulatus, liik ja kestus;
b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused;
c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mis tahes mõju;
d) kui see on tehniliselt teostatav, töötajate tervisele ja ohutusele müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenev mis tahes mõju;
e) töötajate tervisele ja ohutusele müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusteohu vähendamiseks antavate helimärguannete koostoimest tulenev igasugune kaudne mõju;
f) tootjate poolt oma tööseadmete müratasemete kohta antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele;
g) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete tööseadmete olemasolu;
h) tööandja vastutusel toimuv müraga kokkupuute tavalisest tööajast kauemaks pikenemine;
i) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas olemasolu korral avaldatud andmed;
j) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolu.
7. Tööandja valduses peab olema riski hindamine, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile artikli, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5, 6, 7 ja 8. Riski hindamine kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale. Riski hindamist ajakohastatakse korrapäraselt, kuid eriti siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik.
Artikkel 5
Kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted
1. Arvestades tehnika edusamme ja ohtude eos kontrollimise meetmete olemasolu, kõrvaldatakse müraga kokkupuutest tulenevad ohud eos või minimeeritakse.
Neid vähendatakse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete järgi, arvestades eelkõige järgmist:
a) muud töömeetodid, mille puhul on müraga vaja vähem kokku puutuda;
b) tehtavat tööd arvestades asjakohaste tööseadmete valik, mis tekitavad võimalikult vähe müra, sealhulgas võimalus teha töötajatele kättesaadavaks tööseadmeid, mis vastavad müraga kokkupuute vähendamiseks vastuvõetud ühenduse õigusnormidele;
c) töökohtade korraldus ja kujundus;
d) asjakohane nõustamine ja koolitamine, mille käigus õpetatakse töötajaid kasutama tööseadmeid nõuetekohaselt nii, et minimeerida oma kokkupuudet nende seadmete tekitatava müraga;
e) müra vähendamine tehniliste vahendite abil:
i) õhu teel leviva müra vähendamine näiteks kilpide, sirmide, piirete, kestade, helikindlate katete abil;
ii) konstruktsiooni kaudu leviva müra vähendamine näiteks summutamise või isoleerimise teel;
f) asjakohased hooldusgraafikud tööseadmete, töökoha ja töökoha süsteemide jaoks;
g) töö korraldamine nii, et väheneb müraga kokkupuude:
i) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine;
ii) asjakohased töögraafikud piisavate puhkeaegadega.
2. Kui artiklis 4 osutatud riski hindamine näitab, et meetmete ülemised lähteväärtused on ületatud, loob ja rakendab tööandja tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmete programmi müraga kokkupuute vähendamiseks, arvestades seejuures eelkõige lõikes 1 osutatud meetmeid.
3. Artiklis 4 osutatud riskihindamise põhjal tähistatakse töökohad, kus töötajad võivad kokku puutuda müraga, mis ületab meetmete ülemisi lähteväärtusi, asjakohaste märkidega. Need alad tuleb piiritleda ja juurdepääsu nendele piirata, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuute ohu tõttu õigustatud.
4. Kui töötaja võib oma tööst tulenevalt kasutada tööandja puhkekohti, tuleb neis esinevat müra vähendada tasemeni, mis on kooskõlas nende kohtade kasutusotstarbe ja -tingimustega.
5. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis osutatud meetmed eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate vajadustega.
Artikkel 6
Isiklik kaitse
1. Kui müraga kokkupuutest tulenevaid ohte ei ole võimalik vältida muul moel, tehakse töötajatele kättesaadavaks asjakohased, sobivad individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mida nad kasutavad kooskõlas nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/656/EMÜ (töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)) ( 14 ) sätetega ning direktiivi 89/391/EMÜ artikli 13 lõikega 2 järgmistel tingimustel:
a) kui kokkupuude müraga ületab meetmete alumisi lähteväärtusi, teeb tööandja töötajatele kättesaadavaks individuaalsed kuulmiskaitsevahendid;
b) kui kokkupuude müraga vastab meetmete ülemistele lähteväärtustele või ületab neid, kasutatakse individuaalseid kuulmiskaitsevahendeid;
c) valitakse sellised individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mis kõrvaldavad kuulmisele avalduva ohu või vähendavad selle miinimumini.
2. Tööandja teeb kõik endast oleneva, tagamaks et kuulmiskaitsevahendeid kantakse, ning vastutab kooskõlas käesoleva artikliga võetud meetmete tõhususe kontrollimise eest.
Artikkel 7
Kokkupuute piiramine
1. Töötajate artikli 3 lõikes 2 määratletud kokkupuude müraga ei ületa mitte ühelgi juhul kokkupuute piirväärtusi.
2. Kui käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmetele vaatamata avastatakse kokkupuuteid, mis ületavad kokkupuute piirväärtusi, teeb tööandja järgmist:
a) võtab kohe meetmeid, et vähendada kokkupuudet kokkupuute piirväärtustest allapoole;
b) teeb kindlaks ülemäärase kokkupuute tinginud põhjused; ja
c) muudab kaitse- ja ennetusmeetmeid, hoidmaks ära sama olukorra kordumist.
Artikkel 8
Töötajate nõustamine ja koolitamine
Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikleid 10 ja 12, tagab tööandja, et töötajad, kes puutuvad tööl kokku müraga meetmete alumiste lähteväärtuste tasemel või sellest kõrgemal, ja/või nende esindajad saavad müraga kokkupuutest tulenevate ohtude alast nõustamist ja koolitust, mis käsitleb eelkõige järgmist:
a) selliste ohtude laadi;
b) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmed, mis on suunatud mürast tulenevate ohtude kõrvaldamiseks või minimeerimiseks, kaasa arvatud asjaolud, mil neid meetmeid kohaldatakse;
c) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused;
d) käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud müra hindamise ja mõõtmise tulemused koos nende tähenduse ja võimalike riskide selgitusega;
e) kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine;
f) milleks ja kuidas avastada ja teatada märkidest kuulmiskahjustuste kohta;
g) tingimused, mil töötajatel on õigus tervisekontrollile, ning tervisekontrolli otstarve vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10;
h) ohutud töövõtted, mis vähendavad kokkupuute müraga miinimumini.
Artikkel 9
Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud ja eriti järgmistes küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt:
— artiklis 4 osutatud riskide hindamine ja võetavate meetmete kindlaksmääramine,
— artiklis 5 osutatud meetmed müraga kokkupuutest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks või vähendamiseks,
— artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud individuaalsete kuulmisekaitsevahendite valimine.
III
JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 10
Tervisekontroll
1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 14 kohaldamist, võtavad liikmesriigid vastu õigusnormid asjakohase tervisekontrolli tagamiseks töötajatele, kelle tervise suhtes käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud hindamise ja mõõtmise tulemuste põhjal ilmneb risk. Nimetatud õigusnormid, kaasa arvatud täpsustatud nõuded terviseandmeid sisaldavate toimikute ja nende kättesaadavuse kohta, kehtestatakse kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga.
2. Töötajal, kelle kokkupuude müraga ületab meetmete ülemisi lähteväärtusi, on vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale õigus kuulmiskontrollile arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku poolt, kes tegutseb arsti vastutusel. Samuti on profülaktilisele audiomeetrilisele uuringule õigus töötajatele, kelle kokkupuude müraga ületab meetmete alumisi lähteväärtusi, kui artikli 4 lõikes 1 ettenähtud hindamine ja mõõtmine näitab ohtu nende tervisele.
Nende kontrollide ja uuringute eesmärgiks on diagnoosida varakult mürast tingitud mis tahes kuulmiskadu ning säilitada kuulmisvõimet.
3. Liikmesriigid annavad korraldusi, et iga töötaja kohta, kes läbib lõigete 1 ja 2 nõuete kohaselt tervisekontrolli, koostatakse toimik tema tervise kohta, mida hoitakse ajakohastatuna. See toimik sisaldab läbitud tervisekontrollide kokkuvõtet. Toimikut peetakse sellisel kujul, et seda oleks võimalik kasutada ka hiljem, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet.
Pädevale asutusele antakse taotluse korral asjakohaste toimikute koopiad. Töötajal on taotluse korral õigus tutvuda isiklikult temaga seotud toimikuga.
4. Kui kuulmiskontrollis tuvastatakse töötajal kuulmiskadu, hindab arst või eriarst, kui arst seda vajalikuks peab, kas see võib olla tingitud kokkupuutest müraga tööl. Kui see on nii:
a) teatab arst või mõni muu piisavalt kvalifitseeritud isik töötajale isiklikult temaga seotud tulemusest;
b) tööandja teeb järgmist:
i) vaatab artikli 4 kohaselt tehtud riski hindamise läbi;
ii) vaatab läbi meetmed, mis on artiklite 5 ja 6 kohaselt ette nähtud riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks;
iii) võtab kooskõlas artiklitega 5 ja 6 riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks nõutavaid meetmeid rakendades, kaasa arvatud võimalus paigutada töötaja teisele tööle, kus ei ole kokkupuute jätkumise riski, arvesse töötervishoiuspetsialisti või muu vastava kvalifikatsiooniga isiku või pädeva asutuse soovitusi; ja
iv) korraldab süstemaatilist tervisekontrolli ja tagab teiste, sarnases kokkupuutes viibinud töötajate tervisliku seisundi kindlakstegemise.
Artikkel 11
Erandid
1. Liikmesriigid võivad erandolukorras, kui töö laadist tulenevalt põhjustaks individuaalsete kuulmiskaitsevahendite täielik ja nõuetekohane kasutamine tervisele või ohutusele suuremat ohtu kui nende kasutamata jätmine, ette näha erandeid artikli 6 lõike 1 punktide a ja b ning artikli 7 sätetest.
2. Lõikes 1 osutatud erandeid näevad liikmesriigid vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale ette pärast konsultatsioone tööturu osapooltega ning vajaduse korral vastutavate meditsiiniasutustega. Erandite ettenägemisega koos tuleb määrata tingimused, mis eriasjaolusid arvestades tagavad, et erandite ettenägemisest tulenevad riskid vähendatakse miinimumini ning et asjaomaste töötajate suhtes rakendatakse tihendatud tervisekontrolli. Kõnealused erandid vaadatakse läbi iga nelja aasta järel ning tühistatakse kohe, kui neid õigustanud asjaolud lakkavad olemast.
3. Liikmesriigid saadavad komisjonile iga nelja aasta järel loetelu lõikes 1 osutatud eranditest koos täpsete põhjenduste ja asjaoludega, mis ajendasid neid erandeid ette nägema.
Artikkel 12
Tehnilised muudatused
Rangelt tehnilist laadi muudatused võtab vastu komisjon, võttes arvesse:
a) töövahendite ja/või töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevate direktiivide vastuvõtmist tehnilise ühtlustamise ja standardimise valdkonnas;
b) tehnika arengut, muudatusi kõige asjakohasemates ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikatsioonides ning uusi avastusi müra kohta.
Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 13 lõikes 3 osutatud kiirmenetlust.
Artikkel 13
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17 lõikes 1 osutatud komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 14
Tegevusjuhend
Liikmesriigid koostavad käesoleva direktiivi kohaldamise raames konsultatsioonide teel tööturu osapooltega siseriiklikku õigust ja tava arvestades tegevusjuhendi, mis annab muusika- ja meelelahutussektori töötajatele ja tööandjatele praktilisi juhiseid käesoleva direktiiviga neile pandud õiguslike kohustuste täitmiseks.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Alates artikli 17 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevast tunnistatakse direktiiv 86/188/EMÜ kehtetuks.
IV
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
▼M1 —————
Artikkel 17
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. veebruariks 2006. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Et arvesse võtta eritingimusi, võivad liikmesriigid pärast 15. veebruari 2006 vajaduse korral saada viieaastase lisaaja, seega kokku kaheksa aastat, et rakendada käesoleva direktiivi artikli 7 sätteid laevade pardal viibivate laevapere liikmete kohta.
Et liikmesriikidel oleks võimalik koostada tegevusjuhend koos praktiliste juhistega käesoleva direktiivi sätete rakendamise kohta, on neil muusika- ja meelelahutussektori puhul õigus pärast 15. veebruari 2006 kuni kaheaastasele üleminekuajale, seega kokku viiele aastale alates käesoleva direktiivi jõustumisest, tingimusel et nad säilitavad sellel ajal oma riigis kõnealuste sektorite töötajate kaitsetaseme.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud või vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 19
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
( 1 ) EÜT C 77, 18.3.1993, lk 12 ja EÜT C 230, 19.8.1994, lk 3.
( 2 ) EÜT C 249, 13.9.1993, lk 28.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 1994. aasta arvamus (EÜT C 128, 9.5.1994, lk 146), kinnitatud 16. septembril 1999 (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 75), nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 45, 19.2.2002, lk 41) ja Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 4 ) EÜT L 137, 24.5.1986, lk 28. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/24/EÜ (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).
( 5 ) EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3.
( 6 ) EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.
( 7 ) EÜT C 260, 15.10.1990, lk 167.
( 8 ) EÜT L 177, 6.7.2002, lk 13.
( 9 ) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
( 10 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 11 ) 140 dB (C) 20 Pa suhtes.
( 12 ) 137 dB (C) 20 Pa suhtes.
( 13 ) 135 dB (C) 20 Pa suhtes.
( 14 ) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.