02003D0076 — ET — 10.05.2018 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU OTSUS,

1. veebruar 2003,

millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed

(2003/76/EÜ)

(ELT L 029 5.2.2003, lk 22)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/599, 16. aprill 2018,

  L 101

1

20.4.2018




▼B

NÕUKOGU OTSUS,

1. veebruar 2003,

millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed

(2003/76/EÜ)



Artikkel 1

1.  Komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nende finantstehingute lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal. Kui ESTÜ võlgnik jätab likvideerimisperioodil oma lepingulised kohustused täitmata, hüvitatakse tekkinud kahju esmalt olemasolevast kapitalist ja seejärel käesoleva aasta tulust. Enne kui komisjon loobub mis tahes nõudest ESTÜ võlgniku vastu, kes jätab oma lepingulised kohustused täitmata, ammendab ta kõik abinõud, sealhulgas tagatisenõuded (hüpoteegid, tagatisrahad, pangagarantiid jmt). Komisjon jätab endale võimaluse kasutada kõiki võimalikke meetmeid juhul, kui võlgniku maksevõime taastub.

2.  Likvideerimine viiakse läbi vastavalt nende tehingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele, ühenduse institutsioonid kasutavad olemasolevaid volitusi ja oma õiguste kaitset, mis on sätestatud ESTÜ asutamislepingus ja 23. juulist 2002 jõus olevates teisestes õigusaktides.

Artikkel 2

1.  Komisjon haldab varasid nii, et oleks tagatud pikaajaline kasum. Likviidsete varade investeerimise eesmärk peaks olema võimalikult suur tasuvus, mis vastaks turvalisusele.

2.  Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega vastu mitmeaastased finantssuunised varade haldamiseks.

Artikkel 3

1.  Igal aastal koostatakse ülejäänud ühenduste finantstehingutest eraldi kasumiaruanne, bilanss ja finantsaruanne artiklis 1 sätestatud likvideerimistoimingute ja artiklis 2 sätestatud investeerimistehingute kohta.

Nimetatud finantsaruanded lisatakse finantsaruannetele, mida komisjon koostab igal aastal EÜ asutamislepingu artikli 275 ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse alusel.

2.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kontrollikoja volitusi, mis puudutavad Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses sätestatud kontrolli ja järelevalvet, kohaldatakse punktis 1 osutatud tehingute suhtes.

Artikkel 4

1.  Artiklis 2 sätestatud investeeringute puhastulud on Euroopa Liidu üldeelarve tulud. Nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt laekunud tulud, nimelt väljaspool teadusuuringute raamprogrammi läbiviidavate teadusprojektide rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. Need moodustavad söe- ja terase teadusfondi ja neid haldab komisjon.

2.  Punktis 1 viidatud tulud jaotatakse järgmiselt: 27,2 % eraldatakse söega seotud teadusuuringuteks ja 72,8 % terasega seotud teadusuuringuteks. Vajaduse korral muudab nõukogu komisjoni ettepanekul ühehäälselt otsustades eelarve jaotust söega seotud teadusuuringute ja terasega seotud teadusuuringute vahel.

3.  Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega vastu programmi mitmeaastased tehnilised suunised.

▼M1

4.  Tulud ja nendest tuludest tulenevad assigneeringud, mis on kasutamata konkreetse aasta 31. detsembril, ning tagastatud summad kantakse automaatselt üle järgmisesse aastasse. Neid assigneeringuid ei ole lubatud üle kanda muudesse eelarvepunktidesse.

5.  Eelarveassigneeringud, mis vastavad tühistatud kulukohustustele, aeguvad automaatselt iga eelarveaasta lõpus. Tühistamiste tulemusel vabastatud kulukohustuste eraldised tehakse kättesaadavaks söe ja terase teadusfondile.

▼M1

Artikkel 4a

Artikli 4 lõike 5 kohased summad, mis on vabastatud alates 24. juulist 2002 võetud kulukohustuste tühistamiste tulemusena, tehakse söe ja terase teadusfondile kättesaadavaks 10. mail 2018.

▼B

Artikkel 5

1.  Aastal n + 2 teadusprojektide rahastamiseks olemasolev puhastulu kajastatakse likvideeritava ESTÜ aasta n bilansis ja pärast likvideerimise lõpetamist söe- ja terase teadusfondi varade bilansis.

2.  Vähendamaks kõikumisi teadusuuringute rahastamises seoses finantsturgude muutumisega, tehakse tasandusmakseid ja sätestatakse erakorralised väljaminekud. Üksikasjad tasandusmaksete arvutamiseks ja erakorraliste väljaminekute suuruse kindlaksmääramiseks on toodud lisas.

Artikkel 6

Käesolevas otsuses viidatud likvideerimis-, investeerimis- ja haldustoimingute halduskulud, mis vastavad 8. aprillil 1965. aastal sõlmitud Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklis 20 kehtestatud kuludele, ning mille summat korrigeeriti nõukogu 21. novembri 1977. aasta otsusega, katab komisjon Euroopa Liidu üldeelarvest.

Artikkel 7

Komisjon määrab kindlaks ESTÜ varad ja kohustused 23. juulil 2002 suletud bilansis.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 24. juulist 2002.

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.




LISA

Menetlused, mida tuleb järgida söe ja terase teadusfondile eraldatava puhastulu suuruse kindlaksmääramisel

1.   SISSEJUHATUS

Puhastulu, mida võib kasutada teadusprojektide rahastamiseks, vastab likvideeritava ESTÜ aastasele puhastulule ja pärast likvideerimise lõpetamist söe- ja terase teadusfondi varade aastasele puhastulule. Aastal n + 2 söe ja terase teadusuuringute rahastamise viisi kindlaksmääramiseks kasutatakse aasta n bilanssi, võttes arvesse pool netotulu suurenemist või vähenemist võrreldes söe ja terase teadusuuringute jaoks eraldatud eelmise rahasummaga.

2.   MÄÄRATLUS

n

:

võrdlusaasta

Rn

:

puhastulu aastal n

Pn

:

ettenägematud kulud aastal n

Dn + 1

:

eraldus teadusuuringuteks aastal n + 1 (määratakse aasta n - 1 bilansi esitamisel)

Dn + 2

:

eraldus teadusuuringuteks aastal n + 2

3.   KASUTATUD ALGORITMID

Ettenägematute kulude suuruse ja aasta n + 2 teadusuuringute assigneeringute kindlaksmääramisel, mis kajastuvad aasta n bilansis, kasutatud algoritmid on järgmised:

3.1. ettenägematute kulude suurus:

image

3.2. eraldused teadusuuringuteks aastal n + 2 (ümardatud üles- või allapoole lähima 100 000 euroni. Kui arvutuse tulemus on täpselt poole peal, ümardatakse eraldus ülespoole lähima 100 000 euroni):

image

Vajaduse korral võetakse ümardamiseks vajaminev summa ettenägematutest kuludest või kantakse sinna ümardamisest ülejäänud summa.