2002L0054 — ET — 25.01.2005 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, (EÜT L 193, 20.7.2002, p.12) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 165 |
23 |
3.7.2003 |
||
|
L 14 |
18 |
18.1.2005 |
||
NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/54/EÜ,
13. juuni 2002,
peediseemne turustamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/400/EMÜ peediseemne turustamise kohta ( 2 ) on sageli ja oluliselt muudetud. ( 3 ) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
|
(2) |
Suhkrupeedi ja söödapeedi (edaspidi “peet”) tootmisel on ühenduse põllumajanduses väga tähtis koht. |
|
(3) |
Rahuldavad tulemused peedikasvatuses sõltuvad olulisel määral sobiva seemne kasutamisest. |
|
(4) |
Ühenduse peedikasvatuse saagikust saab veelgi suurendada, kui liikmesriigid kohaldavad turustamiseks lubatavate sortide suhtes võimalikult rangeid ühtseid eeskirju. Seepärast nähakse nõukogu direktiiviga 2002/53/EÜ ( 4 ) ette ühine põllumajandustaimesortide kataloog. |
|
(5) |
On soovitav kehtestada ühenduse ühtne sertifitseerimiskava, mis põhineb liikmesriikides kavade kohaldamisel saadud kogemustel ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kogemustel. Siseturu konsolideerimise kontekstis ei tohiks ühenduse tegevuskava anda liikmesriikidele võimalust teha kavast ühepoolselt erandeid viisil, mis takistaks seemnete vaba liikumist ühenduses. |
|
(6) |
Üldjuhul tuleks lubada peediseemet turustada üksnes juhul, kui see on ametlikult kontrollitud ja vastavalt sertifitseerimise eeskirjadele sertifitseeritud eliitseemnena või sertifitseeritud seemnena. Tehniliste mõistete “eliitseeme” ja “sertifitseeritud seeme” valik põhineb juba olemasoleval rahvusvahelisel terminoloogial. Teatavatel tingimustel peaks olema turule võimalik viia eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet ja sorteerimata seemet. |
|
(7) |
Ühenduse eeskirju ei tuleks kohaldada seemne suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse. |
|
(8) |
Ühenduse peediseemne kvaliteedi parandamiseks tuleb kehtestada teatavad nõuded, mis käsitlevad muu hulgas polüploidsust, üheseemnelise viljaga seemneid, segmentatsiooni, analüütilist puhtust, idanevust ja niiskusesisaldust. |
|
(9) |
Seemne identifitseeritavuse tagamiseks tuleb kehtestada ühenduse eeskirjad pakendamise, proovide võtmise, pitseerimise ja märgistamise kohta. Selleks tuleks etikettidele märkida ametlikuks kontrollimiseks ja põllumajandustootja teavitamiseks vajalikud üksikasjad ning näidata selgelt, et sertifitseerimine on toimunud ühenduses. |
|
(10) |
Tuleks kehtestada eeskirjad keemiliselt töödeldud seemne ja mahepõllumajanduseks sobiva seemne turustamise kohta ning selle kohta, kuidas säilitada genofondi vaesumisest ohutatud sorte, kasutades neid kohapeal. |
|
(11) |
Teatavatel tingimustel tuleks lubada erandeid, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 14 sätete kohaldamist. Liikmesriigid, kes kasutavad erandeid, peaksid üksteist abistama kontrollidega seotud haldusküsimustes. |
|
(12) |
Turustamise ajal seemne kvaliteedinõuete ja sordiehtsust käsitlevate sätete järgimise tagamiseks peaksid liikmesriigid sätestama asjakohase kontrollikorra. |
|
(13) |
Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 30 kohaldamist, ei tohiks nendele nõuetele vastava seemne suhtes kohaldada muid kui ühenduse eeskirjades sätestatud turustuspiiranguid. |
|
(14) |
Teatavatel tingimustel tuleks liikmesriigis sertifitseeritud eliitseemnest mõnes teises riigis kasvatatud seeme sertifitseerida asjaomases liikmesriigis kasvatatud seemnena. |
|
(15) |
Tuleks sätestada, et kolmandates riikides koristatud peediseemet lubatakse ühenduses turustada üksnes juhul, kui kõnealune seeme pakub samu tagatisi kui ühenduses ametlikult sertifitseeritud ja ühenduse eeskirjadele vastav seeme. |
|
(16) |
Kui teatavate kategooriate sertifitseeritud seemne hankimisel esineb raskusi, tuleks ajutiselt lubada turustada vähem rangetele nõuetele vastava kategooria seemet ning samuti sortide seemet, mis ei ole kantud ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi või riigi põllumajandustaimesortide kataloogi. |
|
(17) |
Liikmesriikides kasutatavate tehniliste sertifitseerimismeetodite ühtlustamiseks ning ühenduses sertifitseeritud ja kolmandatest riikidest pärit seemne võrdlemiseks tuleks liikmesriikides kehtestada ühenduse võrdluskatsed, et võimaldada kategooriasse “sertifitseeritud seeme” kuuluva seemne iga-aastast järelkontrolli. |
|
(18) |
On soovitav korraldada ajutisi katseid, et leida käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sertifitseerimiskavade teatavatele osadele paremaid alternatiive. |
|
(19) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. ( 5 ) |
|
(20) |
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses V lisa B osaosas loetletud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolevat direktiivi kohaldatakse peediseemne turustamise eesmärgil tootmise suhtes ja turustamise suhtes ühenduses.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata peediseemne suhtes, mis on ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse.
Artikkel 2
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.
a) Turustamine – seemnete müük, omamine müügi eesmärgil, müügiks pakkumine ning mis tahes tasu eest või tasuta loovutamine, tarnimine või üleandmine kolmandatele isikutele ärieesmärgil kasutamiseks.
Turustamisena ei käsitata seemnetega kauplemist, mille eesmärk ei ole sordi kasutamine ärieesmärgil, näiteks:
— seemnete tarnimine ametlikele katse- ja kontrolliasutustele,
— seemnete tarnimine teenuste osutajatele töötlemiseks või pakkimiseks, tingimusel et teenuste osutaja ei omanda õigust selliselt tarnitud seemnetele.
Turustamisena ei käsitata seemnete tarnimist teatavatel tingimustel teenuste osutajatele teatavate tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud põllumajandussaaduste tootmiseks või sel eesmärgil seemnete paljundamiseks, tingimusel et teenuste pakkuja ei omanda õigust sel viisil tarnitud seemnetele ega saagist saadud tootele. Seemnete tarnija esitab sertifitseerimisasutusele koopia teenuste osutajaga sõlmitud lepingu asjakohastest punktidest, kusjuures kõnealune leping peab sisaldama standardeid ja tingimusi, millele tarnitud seemned antud hetkel vastavad.
Käesoleva sätte kohaldamise tingimused määratakse kindlaks artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
b) Peet – suhkru- ja söödapeet Beta vulgaris L.
c) Eliitseeme – seeme:
i) mis on toodetud sordiaretaja vastutusel kooskõlas sordi säilitamiseks täpselt määratletud tavadega;
ii) mis on ette nähtud kategooria “sertifitseeritud seeme” seemne tootmiseks;
iii) mis vastab artikli 5 sätete kohaselt I lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele; ja
iv) mis on tunnistatud ametliku kontrolli või IB lisas sätestatud tingimuste puhul kas ametliku kontrolli või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimustele vastavaks;
d) Sertifitseeritud seeme – seeme:
i) mis põlvneb otse eliitseemnest;
ii) mis on ette nähtud peedi tootmiseks;
iii) mis vastab artikli 5 punkti b sätete kohaselt I lisas sertifitseeritud seemnele kehtestatud tingimustele; ja
iv) mis on tunnistatud ametliku kontrolli või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimustele vastavaks;
e) Üheseemnelise viljaga seeme – geneetiliselt üheseemnelise viljaga seeme.
f) Täpsuskülviks kasutatav seeme – täppiskülvikutes kasutamiseks ettenähtud seeme, millest kasvab I lisa B osa lõike 3 punkti b alapunktide bb ja cc nõuete kohaselt üksainus seemik.
g) Ametlikud meetmed – meetmed, mida võtavad
i) riigi ametiasutused; või
ii) mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb riigi vastutusel; või
iii) riigi poolt kontrollitavate abitegevuste puhul mis tahes füüsiline isik, kes on selleks vastavalt volitatud,
tingimusel, et punktides ii ja iii nimetatud isikud ei saa sellistest meetmetest isiklikku kasu.
h) EÜ väikepakendid – pakendid, mis sisaldavad järgmisi sertifitseeritud seemeneid:
i) üheseemnelise viljaga või täpsuskülviks kasutatav seeme: kuni 100 000 seemnete kogumit või tera või netomassiga kuni 2,5 kg, välja arvatud vajaduse korral granuleeritud pestitsiidid, puhtimisvahendid või muud tahked lisandid;
ii) muu kui üheseemnelise viljaga või täpsuskülviks kasutatav seeme: netomassiga kuni 10 kg, välja arvatud vajaduse korral granuleeritud pestitsiidid, puhtimisvahendid või muud tahked lisandid.
2. Sortide eri tüübid, sh ristamiseks kasutatavad sordid, mida võib käesoleva direktiivi sätete kohaselt sertifitseerida, võib kindlaks määrata ja määratleda artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
3. Lõike 1 punkti c alapunktis iv ja punkti d alapunktis iv osutatud ametliku järelevalve all tehtavate kontrollide puhul tuleb täita järgmisi nõudeid:
A. Põldtunnustamine
a) Inspektorid:
i) omavad vajalikku tehnilist kvalifikatsiooni;
ii) ei tohi kontrollide tegemisest saada isiklikku kasu;
iii) on asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutuse poolt ametlikult litsentsitud ning kõnealune litsentsimine hõlmab inspektorite ametivannet või nende allkirjastatud kirjalikku kohustust täita ametlikke kontrolle reguleerivaid eeskirju;
iv) teevad kontrolle ametliku järelevalve all ja ametliku kontrolli eeskirjade kohaselt.
b) Kontrollitav seemnekultuur kasvatatakse seemnest, mis on rahuldavate tulemustega läbinud ametliku järelkontrolli.
c) Ametlikud inspektorid kontrollivad osa seemnekultuurist. See osa on vähemalt 5 %.
d) Teatav osa proove seemnekultuuridelt koristatud seemnepartiidest võetakse ametlikuks järelkontrolliks ning vajaduse korral ametlikuks laboratoorseks sordiehtsuse ja -puhtuse kontrolliks.
e) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunkti a alapunktis iii sätestatud tunnistuse ära võtmist ametlikult litsentsitud inspektoritelt, kes on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollitud seemnete sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele.
B. Seemnekontroll
a) Seemnekontrolli teevad laborid, mille on selleks volitanud asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutus, vastavalt alapunktides b kuni d sätestatud tingimustele.
b) Seemnekontrollilaboril peab olema juhtiv seemneanalüütik, kes vastutab otseselt labori tehniliste toimingute eest ning kellel on seemnekontrollilabori tehniliseks juhtimiseks vajalik kvalifikatsioon.
Labori seemneanalüütikutel peab olema vajalik tehniline kvalifikatsioon, mille nad on omandanud koolituskursustel, mis on korraldatud vastavalt ametlike seemneanalüütikute suhtes kohaldatavatele tingimustele, ning mis on kinnitatud ametlike eksamitega.
Labor töötab sellistes ruumides ja sellise varustusega, mille seemnesertifitseerimisasutus on ametlikult antud volituste ulatuses tunnistanud seemnekontrolli tingimusi rahuldavaks.
Labor teeb seemnekontrolli kaasaegsete rahvusvaheliste meetodite kohaselt.
c) Seemnekontrollilabor on:
i) sõltumatu labor
või
ii) seemneettevõttele kuuluv labor.
Alapunktis ii osutatud juhul võib labor kontrollida üksnes selle seemneettevõtte seemneid, millele labor kuulub, välja arvatud juhul, kui kõnealune seemneettevõte, sertifitseerimise taotleja ja seemnesertifitseerimisasutus on teisiti kokku leppinud.
d) Seemnekontrollilabori seemnekontroll toimub seemnesertifitseerimisasutuse asjakohase järelevalve all.
e) Alapunktis d osutatud järelevalve raames kontrollitakse ametliku seemnekontrolliga teatavat osa ametlikuks sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest. Põhimõtteliselt jaotatakse kõnealune osa võimalikult ühtlaselt seemneid sertifitseerimiseks esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ning esitatud liikide vahel, kuid kontrollproove võib võtta ka konkreetse kahtluse kõrvaldamiseks. Kõnealune osa on vähemalt 5 %.
f) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunktis a sätestatud volituste ära võtmist ametlikult tunnustatud seemnekontrollilaborilt, mis on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollitud seemnete sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele.
4. Ametliku järelevalve all tehtavate kontrollide suhtes kohaldatavad täiendavad meetmed võib vastu võtta artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
▼M2 —————
Artikkel 3
1. Liikmesriigid näevad ette, et peediseemet võib viia turule üksnes juhul, kui see on eliitseemne või sertifitseeritud seemnena ametlikult sertifitseeritud.
2. Liikmesriigid tagavad, et seemne ametlik kontrollimine toimub kooskõlas olemasolevate kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega.
Artikkel 4
Olenemata artikli 3 lõikest 1, näevad liikmesriigid ette, et:
— eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet, ja
— töötlemiseks turustatavat sorteerimata seemet, tingimusel et on tagatud seemne identifitseeritavus, võib turule viia.
Artikkel 5
Erandina artikli 3 sätetest võivad liikmesriigid:
a) lubada ametlikult sertifitseerida ja turustada eliitseemet, mis ei vasta I lisas idanevuse osas sätestatud tingimustele; selleks tuleb võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab idanevuse, mille ta märgib turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tema nimi ja aadress ning seemnepartii viitenumber;
b) lubada selleks, et teha seeme kiiresti kättesaadavaks, ametlikult sertifitseerida ja turustada kuni esimese ostjani kategooriate “eliitseeme” või “sertifitseeritud seeme” seemet, olenemata sellest, et I lisas sätestatud tingimuste täitmist käsitlev ametlik uurimine ei ole idanevuse osas veel lõpule viidud. Sertifitseerimine toimub üksnes juhul, kui seemne kohta esitatakse esialgne analüütiline aruanne ja kui on esitatud esimese kaubasaaja nimi ja aadress; võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab esialgsel analüüsil kinnitatud idanevuse; kõnealune idanevus märgitakse turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tarnija nimi ja aadress ning partii viitenumber.
Kõnealuseid sätteid ei kohaldata kolmandatest riikidest imporditava seemne suhtes, kui artiklis 22 ei ole väljaspool ühendust toimuva paljundamise suhtes sätestatud teisiti.
Liikmesriigid, kes kasutavad punktis a või b sätestatud erandit, abistavad üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.
Artikkel 6
1. Olenemata artikli 3 lõikest 1, võivad liikmesriigid lubada tootjatel viia oma territooriumil turule:
a) väikseid seemnekoguseid teaduslikel eesmärkidel või selektsiooniks;
b) asjakohaseid seemnekoguseid muudeks katseteks või uuringuteks, tingimusel et seeme on sordist, mille kohta asjaomane liikmesriik on esitanud seemne kataloogi kandmist käsitleva taotluse.
Geneetiliselt muundatud materjali puhul võib sellise loa anda üksnes juhul, kui on võetud kõik vajalikud meetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sel eesmärgil läbiviidava keskkonnaohu hindamise suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivi 2002/53/EÜ artikli 7 lõike 4 sätteid.
2. Eesmärgid, mille jaoks võib anda lõike 1 punktis b osutatud loa, pakendite märgistamisega seotud sätted ning kogused ja tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad selliseid lube anda, määratakse kindlaks artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
3. Load, mille liikmesriigid on andnud oma territooriumil asuvatele tootjatele lõikes 1 nimetatud eesmärkidel enne 14. detsembrit 1998, kehtivad kuni lõikes 2 osutatud sätete kindlaksmääramiseni. Pärast seda peavad kõik sellised load vastama lõike 2 kohaselt kehtestatud sätetele.
Artikkel 7
Liikmesriigid võivad I lisas sätestatud tingimuste osas kehtestada oma territooriumil toodetud seemne sertifitseerimiseks täiendavad või rangemad nõuded.
Artikkel 8
Liikmesriigid näevad ette, et genealoogiliste komponentide kirjeldust, mida võidakse nõuda, käsitatakse aretaja palvel konfidentsiaalsena.
Artikkel 9
1. Liikmesriigid nõuavad, et sortide kontrollimiseks ning sertifitseerimiseks ettenähtud seemne kontrollimiseks võetakse proovid ametlikult või ametliku järelevalve all kooskõlas asjakohaste meetoditega. Seemneproovid kontrollideks vastavalt artiklile 25 võetakse siiski ametlikult.
1a. Kui seemneproove võetakse lõikes 1 sätestatud ametliku järelevalve all tuleb täita järgmisi nõudeid.
a) Seemneproove võtavad seemneproovide võtjad, kelle on selleks volitanud asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutus, vastavalt alapunktides b, c ja d sätestatud tingimustele.
b) Seemneproovide võtjatel peab olema vajalik tehniline kvalifikatsioon, mille nad on omandanud koolituskursustel, mis on korraldatud vastavalt ametlike seemneproovide võtjate suhtes kohaldatavatele tingimustele, ning mis on kinnitatud ametlike eksamitega.
Seemneproovide võtjad võtavad seemneproovid kaasaegsete rahvusvaheliste meetodite kohaselt.
c) Seemneproovide võtjad on:
i) sõltumatud füüsilised isikud,
ii) isikud, kelle tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevus ei hõlma seemnetootmist, seemnekasvatust, seemnetöötlemist ega seemnekaubandust
või
iii) isikud, kelle tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevus hõlmab seemnetootmist, seemnekasvatust, seemnetöötlemist või seemnekaubandust.
Alapunktis iii osutatud juhul võib seemneproovide võtja võtta proove üksnes oma tööandja toodetud seemnepartiidest, välja arvatud juhul, kui tema tööandja, sertifitseerimise taotleja ja seemnesertifitseerimisasutus on teisiti kokku leppinud.
d) Seemneproovide võtjad tegutsevad seemnesertifitseerimisasutuse nõuetekohase järelevalve all. Automaatsel proovivõtmisel tuleb järgida asjakohaseid menetlusi ja teostada ametlikku järelevalvet.
e) Alapunktis d osutatud järelevalve raames võtavad ametlikud seemneproovide võtjad kontrollproove teatavast osast ametlikuks sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest. Põhimõtteliselt jaotatakse kõnealune osa võimalikult ühtlaselt seemneid sertifitseerimiseks esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, kuid kontrollproove võib võtta ka konkreetse kahtluse kõrvaldamiseks. Kõnealune osa on vähemalt 5 %. Kontrollproovide võtmist ei kohaldata automaatse proovivõtmise suhtes.
Liikmesriigid võrdlevad ametlikult võetud seemneproove samast seemnepartiist ametliku järelevalve all võetud proovidega.
f) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunktis a sätestatud volituste ära võtmist ametlikult tunnustatud seemneproovide võtjatelt, kes on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik võetud seemneproovide sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele.
1b. Ametliku järelevalve all toimuva seemneproovide võtmise suhtes kohaldatavaid täiendavaid meetmeid võib võtta vastu artiklis 28 lõikes 2 sätestatud korras.
2. Sertifitseerimiseks ettenähtud seemne kontrollimiseks võetakse proovid ühtlikest partiidest; partii maksimummass ja proovi miinimummass on esitatud II lisas.
Artikkel 10
1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemet ja sertifitseeritud seemet tohib turustada üksnes piisavalt ühtlike partiidena ja pitseeritud pakendites, millel on vastavalt vajadusele artiklis 11, 12 või 13 kirjeldatud pitseerimissüsteem ja märgistus.
2. Väikeste koguste turustamisel lõpptarbijale võivad liikmesriigid ette näha pakkimiseks, pitseerimiseks ja märgistamiseks erandid lõike 1 sätetest.
Artikkel 11
1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid, välja arvatud sertifitseeritud seemne EÜ väikepakendid, oleksid pitseeritud ametlikult või ametliku järelevalve all selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pitseerimissüsteemi vigastamata või artiklis 12 sätestatud ametlikule etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata.
Pitseerimise kindlustamiseks peab pitseerimisel kasutama vähemalt ametlikku etiketti või ametlikku pitserit.
Teise lõiguga ettenähtud meetmed ei ole vajalikud ühekordse pitseerimissüsteemi kasutamise puhul.
Artikli 28 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata, kas konkreetne pitseerimissüsteem vastab käesoleva lõike sätetele.
2. Liikmesriigid nõuavad, et pakendeid, v.a EÜ väikepakendeid, võib ühel või mitmel korral uuesti pitseerida üksnes ametlikult või ametliku järelevalve all. Kui pakend pitseeritakse uuesti, märgitakse artikli 12 alusel nõutavale etiketile uuesti pitseerimise kuupäev ja selle eest vastutav asutus.
3. Liikmesriigid nõuavad, et EÜ väikepakendid oleksid pitseeritud selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pitseerimissüsteemi vigastamata või etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata. Artikli 28 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata, kas konkreetne pitseerimissüsteem vastab käesoleva lõike sätetele. Pakendeid võib ühel või mitmel korral uuesti pitseerida üksnes ametliku järelevalve all.
Artikkel 12
Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid, v.a sertifitseeritud seemne EÜ väikepakendid:
a) oleksid varustatud eelnevalt kasutamata ametliku etiketiga, mis vastab III lisa A osas sätestatud tingimustele ja millel esitatud andmed on ühes ühenduse ametlikus keeles. Eliitseemne puhul peab etikett olema valge ja sertifitseeritud seemne puhul sinine. Kui etikett kinnitatakse nööriga, peab selle kinnituskoht kõikidel juhtudel olema fikseeritud ametliku pitseriga. Kui eliitseeme ei vasta artikli 5 punktis a nimetatud juhtudel käesoleva direktiivi I lisas sätestatud tingimustele idanevuse osas, märgitakse see etiketile. On lubatud kasutada isekleepuvaid ametlikke etikette. Artikli 28 lõikes 2 osutatud korras võib lubada, et ettenähtud teave trükitakse ametliku järelevalve all kustutamatult pakendile vastavalt etiketi näidisele;
b) sisaldaksid etiketiga sama värvi ametlikku dokumenti, milles on esitatud vähemalt III lisa A osa I jao punktides 3, 5, 6, 11 ja 12 nõutav teave. Kõnealune dokument koostatakse nii, et seda ei saa segi ajada punktis a osutatud ametliku etiketiga. Kõnealune dokument ei ole vajalik, kui andmed on trükitud kustutamatult otse pakendile või kui vastavalt punkti a sätetele on kasutatud isekleepuvat või rebenemiskindlast materjalist etiketti.
Artikkel 13
1. Liikmesriigid nõuavad, et EÜ väikepakenditel:
a) on vastavalt III lisa B osale tarnija etikett, trükitud märge või tempel ühes ühenduse ametlikus keeles; läbipaistvate pakendite puhul võib kõnealuse etiketi paigutada pakendi sisse, tingimusel, et see on loetav läbi pakendi; eliitseemne puhul peab etikett olema valge ja sertifitseeritud seemne puhul sinine;
b) või punktis a sätestatud tarnija etiketil on kirjas ametlikult määratud järjekorranumber; isekleepuva ametliku etiketi kasutamise korral peab etikett eliitseemne puhul olema valge ja sertifitseeritud seemne puhul sinine; kõnealuse järjekorranumbri kinnitamise meetodid võib määrata kindlaks artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
2. Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil pakendatud EÜ väikepakendite märgistamiseks tuleb kasutada isekleepuvat ametlikku etiketti, millel on kirjas kogu III lisa B osas sätestatud teave või osa sellest; kui teave on esitatud kõnealusel etiketil, ei nõuta märgistamist vastavalt lõike 1 punktile a.
Artikkel 14
Liikmesriigid võivad sätestada, et taotluse korral pitseeritakse ja märgistatakse sertifitseeritud seemne EÜ väikepakendid ametlikult või ametliku järelevalve all vastavalt artikli 11 lõikele 1 ja artiklile 12.
Artikkel 15
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada, et väikepakendite puhul oleks seemneid võimalik kindlaks teha eelkõige seemnepartiide väiksemateks osadeks jaotamise ajal. Selleks võivad liikmesriigid nõuda, et nende territooriumil väiksemateks osadeks jaotatavad väikepakendid pitseeritakse ametlikult või ametliku järelevalve all.
Artikkel 16
1. Artikli 28 lõikes 2 osutatud korras võib ette näha, et muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel peab mis tahes eliitseemne või sertifitseeritud seemne pakendil olema tarnija etikett (ametlikust etiketist eraldi asuv etikett või otse pakendile trükitud teave tarnija kohta). Sellisel etiketil esitatavad andmed määratakse samuti kindlaks artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
2. Lõikes 1 osutatud etikett tuleb koostada nii, et seda ei oleks võimalik segi ajada artiklis 12 osutatud ametliku etiketiga.
Artikkel 17
Geneetiliselt muundatud sordist pärit seemne puhul peab käesoleva direktiivi sätete kohaselt kinnitatud või lisatud mis tahes ametlikul või mitteametlikul etiketil või dokumendil olema selge märge selle kohta, et sort on geneetiliselt muundatud.
Artikkel 18
Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne või sertifitseeritud seemne keemiline töötlemine märgitakse kas ametlikule etiketile või tarnija etiketile ning pakendile või selle sisse.
Artikkel 19
Selleks, et leida teatavatele käesoleva direktiivis ettenähtud sätetele paremaid alternatiive, võib artikli 28 lõikes 2 osutatud korras otsustada korraldada kindlaksmääratud tingimustel ühenduse tasandil ajutisi katseid.
Selliste katsete raames võib liikmesriigid vabastada teatavatest käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest. Sellise vabastuse ulatuse määratlemisel võetakse arvesse sätet, mille suhtes vabastust kohaldatakse. Katse kestus ei tohi ületada seitset aastat.
Artikkel 20
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete alusel turule viidava seemne suhtes ei kohaldata seoses seemne omaduste, kontrollinõuete, märgistamise ja pitseerimisega muid turustuskitsendusi kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis või teistes direktiivides.
Artikkel 21
Tingimused, mille alusel eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet võib artikli 4 esimese taande kohaselt turule viia, on järgmised:
a) seeme peab olema ametlikult kontrollitud pädeva sertifitseerimisasutuse poolt vastavalt eliitseemne sertifitseerimise suhtes kohaldatavatele sätetele;
b) seeme peab olema pakitud vastavalt käesolevale direktiivile; ja
c) pakenditel peab olema ametlik etikett, millel on vähemalt järgmine teave:
— sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid,
— partii viitenumber,
— pitseerimise kuu ja aasta, või
— sertifitseerimise eesmärgil viimaste ametlike proovide võtmise kuu ja aasta,
— liik vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta) või üldnimetusena või mõlemal kujul; märge selle kohta, kas tegemist on suhkru- või söödapeediga,
— sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega,
— märge “supereliitseeme”,
— kategooriale “sertifitseeritud seeme” eelnevate põlvkondade arv.
Etikett peab olema valge violetse diagonaaltriibuga.
Artikkel 22
1. Liimesriigid näevad ette, et peediseeme, mis:
— on toodetud otse eliitseemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 23 lõike 1 punkti b alusel samaväärseks, ning
— on koristatud muus liikmesriigis,
sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult ja ilma, et see piiraks direktiivi 2002/53/EÜ sätete kohaldamist, sertifitseeritud seemnena mis tahes liikmesriigis, kui kõnealune seeme on läbinud I lisa A osas sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise asjaomase kategooria puhul ja kui ametlik kontrollimine on näidanud, et I lisa B osas sama kategooria jaoks kehtestatud tingimused on täidetud.
Kui seeme on sellistel juhtudel toodetud otse eliitseemnele eelnevate põlvkondade ametlikult sertifitseeritud seemnest, võivad liikmesriigid samuti lubada ametlikku sertifitseerimist eliitseemnena, kui asjaomase kategooria jaoks sätestatud tingimused on täidetud.
2. Ühenduses koristatud ja lõike 1 kohaseks sertifitseerimiseks ettenähtud peediseeme peab olema:
— pakendatud ja märgistatud IV lisa A ja B osas sätestatud tingimustele vastava ametliku etiketiga vastavalt artikli 11 lõikele 1, ning
— varustatud IV lisa C osas sätestatud tingimustele vastava ametliku dokumendiga.
Pakendamist ja märgistamist käsitlevate esimese lõigu sätete kohaldamisest võib loobuda, kui põldtunnustamise eest vastutav asutus, lõplikult sertifitseerimata seemne sertifitseerimise jaoks dokumente koostav asutus ja sertifitseerimise eest vastutav asutus on üks ja sama või kui kõnealused asutused on kohaldamisest loobumise osas ühel meelel.
3. Liikmesriigid näevad samuti ette, et kolmandas riigis koristatud peediseeme sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult, kui:
a) see on toodetud otse eliitseemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 23 lõike 1 punkti b alusel samaväärseks;
b) see on läbinud asjaomase kategooria kohta artikli 23 lõike 1 punkti a alusel tehtud samaväärsust käsitlevas otsuses sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise;
c) kui ametlik kontrollimine on näidanud, et I lisa B osas sama kategooria jaoks kehtestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 23
1. Nõukogu, toimides komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, määrab kindlaks, kas:
a) kolmandas riigis läbiviidud põldtunnustamine vastab artikliga 22 ettenähtud juhul I lisa A osas sätestatud tingimustele;
b) kolmandas riigis koristatud peediseeme pakub oma omaduste ning katsete, sordiehtsuse, märgistamise ja kontrollimise korra osas samu tagatisi kui ühenduses koristatud ja käesoleva direktiivi sätetele vastav seeme.
2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti kõikide uute liikmesriikide suhtes alates asjaomase liikmesriigi ühinemiskuupäevast kuni käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike õigusnormide jõustamiseni asjaomases liikmesriigis.
Artikkel 24
1. Selleks et kõrvaldada ühenduses eliitseemne või sertifitseeritud seemne üldise tarnimisega seotud ajutised raskused, mida ei ole võimalik muul viisil ületada, võib artikli 28 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et liikmesriigid lubavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kogu ühenduses turustada tarneraskuste lahendamiseks vajalikus koguses vähem rangetele nõuetele vastava kategooria seemet või seemet sordist, mis ei ole kantud ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi või liikmesriikide sordikataloogidesse.
2. Teatava sordi seemnekategooria ametliku etiketina kasutatakse vastava kategooria jaoks ettenähtud etiketti; selliste sortide seemne puhul, mis ei ole kantud eespool nimetatud kataloogidesse, on ametlik etikett pruun. Etiketile tuleb alati märkida, et kõnealune seeme on vähem rangetele nõuetele vastavast kategooriast.
3. Lõike 1 rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 25
1. Liikmesriigid tagavad, et peediseemne turustamist kontrollitakse ametlikult vähemalt pisteliste kontrollide abil, et veenduda käesoleva direktiivi nõuete ja tingimuste järgimises.
2. Ilma et see piiraks seemnete vaba liikumist ühenduses, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et kolmandatest riikidest imporditud üle kahekilogrammiste seemnekoguste turustamisel oleks esitatud järgmine teave:
a) liik;
b) sort;
c) kategooria;
d) tootjariik ja ametlik kontrolliasutus;
e) lähteriik;
f) importija;
g) seemnekogus.
Kõnealuste andmete esitusviisi võib määrata kindlaks artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 26
1. Käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete kohaselt turule viidud ja proovivõtu ajal võetud peediseemne proovide järelkontrolliks viiakse ühenduse siseselt läbi ühenduse võrdluskatsed. Võrdluskatsed võivad hõlmata järgmisi seemneid:
— kolmandates riikides koristatud seemned,
— mahepõllunduseks sobivad seemned,
— seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega turustatud seemned.
2. Kõnealuseid võrdluskatseid kasutatakse selleks, et ühtlustada tehnilisi sertifitseerimismeetodeid ja kontrollida seemne vastavust kehtestatud tingimustele.
3. Komisjon kehtestab artikli 28 lõikes 2 osutatud korras võrdluskatsete läbiviimiseks vajaliku korra. Komisjon teavitab artikli 28 lõikes 1 nimetatud komiteed katsete läbiviimiseks vajalikust tehnilisest korrast ja katsete tulemustest.
4. Komisjon võib anda lõigetes 1 ja 2 sätestatud katsete läbiviimiseks rahalist toetust.
Rahaline toetus ei või ületada eelarvepädevate institutsioonide määratud iga-aastaseid assigneeringuid.
5. Katsed, mis võivad ühenduselt rahalist toetust saada, ja rahalise toetuse andmise üksikasjalikud reeglid kehtestatakse artikli 28 lõikes 2 sätestatud korras.
6. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud katseid võivad läbi viia üksnes riiklikud asutused või riigi vastutusel tegutsevad juriidilised isikud.
Artikkel 27
Muudatused, mis tehakse lisadesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut arvesse võttes, võetakse vastu artikli 28 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 28
1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 66/399/EMÜ ( 6 ) artikliga 1 asutatud alaline põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 29
Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira inimeste, loomade või taimede elu ja tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmise eesmärgil siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist.
Artikkel 30
1. Artikli 28 lõikes 2 osutatud korras võib kehtestada eritingimused, et võtta arvesse arengut järgmistes valdkondades:
a) tingimused, mille alusel võib turustada keemiliselt töödeldud seemet;
b) tingimused, mille alusel võib seemet turustada seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega, k.a selliste liikide seemnesegud, mis hõlmavad ka direktiivi 2002/53/EÜ artiklis 1 loetletud liike ja on omased erilistele looduslikele ja poollooduslikele kasvukohtadele ning mida ohustab genofondi vaesumine;
c) tingimused, mille alusel võib turustada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivat seemet.
2. Lõike 1 punktis b osutatud eritingimused sisaldavad eelkõige järgmisi punkte:
a) kõnealuste liikide seeme peab olema tuntud päritoluga, mille iga liikmesriigi asjakohane asutus on kiitnud heaks seemne turustamiseks kindlaksmääratud aladel;
b) kehtivad asjakohased koguselised piirangud.
Artikkel 30 a
Artikli 28 lõikes 2 sätestatud korras võib liikmesriigi selle taotluse korral vabastada täielikult või osaliselt kohustusest kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, välja arvatud artiklit 20, kui selle liikmesriigi territooriumil on peedi kasvatamisel ja peediseemne kasvatamisel väga väike majanduslik tähtsus.
Artikkel 31
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
Artikkel 32
Hiljemalt 1. veebruaril 2004 esitab komisjon üksikasjalise hinnangu direktiivi 98/96/EÜ artikliga 1 kehtestatud sertifitseerimismenetluse lihtsustamisele. Kõnealune hinnang käsitleb eelkõige võimalikke mõjusid seemne kvaliteedile.
Artikkel 33
1. Direktiiv 66/400/EMÜ, nagu seda on muudetud V lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi V lisa B osas sätestatud ülevõtmise tähtaegade osas.
2. Viiteid direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt VI lisas toodud vastavustabelile.
Artikkel 34
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 35
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
SERTIFITSEERIMISE TINGIMUSED
A. Põllukultuur
|
1. |
Põllu eelkultuur ei ole olnud kokkusobimatu Beta vulgaris sorti seemnete tootmisega ja põld peab olema piisavalt puhas eelkultuurist sinna jäänud taimedest. |
|
2. |
Põllukultuur peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. |
|
3. |
Seemnekasvataja esitab kõik teatavast seemnesordist paljundatud seemned sertifitseerimisasutusele kontrollimiseks. |
|
4. |
Kõikide kategooriate sertifitseeritud seemne puhul tehakse vähemalt üks ametlik või ametliku järelevalve all toimuv põldtunnustamine ning eliitseemne puhul vähemalt kaks ametlikku põldtunnustamist, neist üks pistikute ja teine seemneid kasvatavate taimede osas. |
|
5. |
Põllu seisund ja põllukultuuride arengustaadium võimaldab sordiehtsust ja -puhtust nõuetekohaselt kontrollida. |
|
6. |
Miinimumkaugus teistest õietolmuallikatest on:
Eespool nimetatud vahemaid võib mitte arvestada, kui on olemas piisav kaitse väliste tolmlejate eest. Sama tolmlejat kasutavaid seemnekultuure ei ole vaja eraldada. Seemnekultuuride seemet kandvate ja viljastavate osade ploidsus määratakse kindlaks vastavalt direktiivi 2002/53/EÜ alusel koostatud ühisele põllumajandustaimesortide kataloogile või kõnealuse direktiivi alusel koostatud riiklikele taimesortide kataloogidele. Kui mõne sordi kohta ei ole ploidsust märgitud, käsitatakse seda kui teadmata ploidsusega sorti ja kohaldatav minimaalne eralduskaugus on 600 m. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
B. Seeme
|
1. |
Seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. |
|
2. |
Seemne kasulikkust vähendavate haiguste tase peab olema võimalikult madal. |
|
3. |
Seeme vastab samuti järgmistele tingimustele: a)
b) eritingimused üheseemnelise viljaga seemne puhul ja täpsuskülviks kasutatava seemne puhul: aa) üheseemnelise viljaga seeme: vähemalt 90 % idandatud seemnete kogumitest kasvatavad üheainsa seemiku. Seemnete kogumid, mis kasvatavad kolm või enam seemikut, ei ületa 5 %, arvutatuna idandatud seemnete kogumite põhjal; bb) suhkrupeedi täpsuskülviks kasutatav seeme: vähemalt 70 % idandatud seemnete kogumitest kasvatavad üheainsa seemiku. Seemnete kogumid, mis kasvatavad kolm või enam seemikut, ei ületa 5 %, arvutatuna idandatud seemnete kogumite põhjal; cc) söödapeedi täpsuskülviks kasutatav seeme: suurema kui 85 % diploidsusega sortide puhul kasvatab vähemalt 58 % idandatud seemnete kogumitest üheainsa seemiku. Muude seemnete puhul kasvatab vähemalt 63 % idandatud seemnete kogumitest üheainsa seemiku. Seemnete kogumid, mis kasvatavad kolm või enam seemikut, ei ületa 5 %, arvutatuna idandatud seemnete kogumite põhjal; dd) kategooriasse “eliitseeme” kuuluva seemne puhul ei ületa inertse materjali osa 1,0 massiprotsenti. Kategooriasse “sertifitseeritud seeme” kuuluva seemne puhul ei ületa inertse materjali osa 0,5 massiprotsenti. Mõlema kategooria granuleeritud seemne puhul uuritakse asjakohaste tingimuste täitmise kontrollimiseks osalise koorimise (hõõrumine või jahvatamine) läbinud, kuid veel granuleerimata töödeldud seemnest artikli 9 lõike 1 kohaselt võetud proove, ilma et see piiraks granuleeritud seemne minimaalse analüütilise puhtuse ametlikku uurimist; c) muud eritingimused: liikmesriigid tagavad, et peediseemet ei tooda sisse aladele, mis on asjakohases ühenduse korras tunnistatud risomaaniavabaks, välja arvatud juhul, kui inertse materjali osa ei ületa 0,5 massiprotsenti. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
II LISA
Seemnepartii maksimummass: 20 tonni
Proovi miinimummass: 500 grammi
Partii maksimummassi ei tohi ületada rohkem kui 5 % võrra.
III LISA
MÄRGISTUS
A. Ametlik etikett
I. Nõutav teave
|
1. |
“EÜ eeskirjad ja standardid”. |
|
2. |
Sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid. |
|
3. |
Partii viitenumber. |
|
4. |
Pitseerimise kuu ja aasta järgmisel viisil: “pitseeritud … (kuu ja aasta)” või sertifitseerimise eesmärgil tehtud viimase ametliku proovivõtmise kuu ja aasta järgmisel viisil: “proovid on võetud … (kuu ja aasta)”. |
|
5. |
Liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta) või üldnimetusena või kasutades mõlemat; märge selle kohta, kas tegemist on suhkru- või söödapeediga. |
|
6. |
Sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega. |
|
7. |
Kategooria. |
|
8. |
Tootjariik. |
|
9. |
Deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud seemnete kogumite või puhaste seemnete arv. |
|
10. |
Kaalu märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisainete või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad ning samuti ligikaudne seemnete kogumite või puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe. |
|
11. |
Üheseemnelise viljaga seemne puhul: sõnad “üheseemnelise viljaga seeme”. |
|
12. |
Täpsuskülviks kasutatava seemne puhul: sõnad “täpsuskülviks kastutatav seeme”. |
|
13. |
Kui vähemalt idanevust on uuesti kontrollitud, võidakse märkida sõnad “uuesti kontrollitud … (kuu ja aasta)” ning kõnealuse uuesti kontrollimise eest vastutava talituse nimi. Kõnealuse teabe võib esitada ametlikule etiketile kinnitatud ametlikul kleebisel. |
II. Miinimummõõtmed
110 × 67 mm.
B. Tarnija etikett või pakendil esitatav teave (EÜ väikepakendid)
Nõutav teave
|
1. |
“EÜ väikepakend”. |
|
2. |
Märgistamise eest vastutava tarnija nimi ja aadress või tunnusmärk. |
|
3. |
Ametlikult määratud järjekorranumber. |
|
4. |
Järjekorranumbri määranud asutus ja liikmesriik või nende lühendid. |
|
5. |
Viitenumber, juhul kui ametlik järjekorranumber ei võimalda partiid kindlaks teha. |
|
6. |
Liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega; märge selle kohta, kas tegemist on suhkru- või söödapeediga. |
|
7. |
Sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega. |
|
8. |
“Kategooria.” |
|
9. |
Neto- või brutomass või seemnete kogumite või puhaste seemnete arv. |
|
10. |
Kaalu märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisainete või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad ning samuti ligikaudne seemnete kogumite või puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe. |
|
11. |
Üheseemnelise viljaga seemne puhul: sõnad “üheseemnelise viljaga seeme”. |
|
12. |
Täpsuskülviks kasutatava seemne puhul: sõnad “täpsuskülviks kastutatav seeme”. |
IV LISA
LÕPLIKULT SERTIFITSEERIMATA, MÕNES TEISES LIIKMESRIIGIS KORISTATUD SEEMNE PUHUL KASUTATAV ETIKETT JA DOKUMENT
A. Etiketil esitatav teave
— Põldtunnustamise eest vastutav asutus ja liikmesriik või nende lühendid,
— liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta) või üldnimetusena või kasutades mõlemat; märge selle kohta, kas tegemist on suhkru- või söödapeediga,
— sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega,
— kategooria,
— põllu või partii viitenumber,
— deklareeritud neto- või brutomass,
— märge “lõplikult sertifitseerimata seeme”.
B. Etiketi värv
Etikett peab olema hall.
C. Dokumendis esitatav teave
— Dokumendi väljaandnud asutus,
— liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta) või üldnimetusena või kasutades mõlemat; märge selle kohta, kas tegemist on suhkru- või söödapeediga,
— sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega,
— kategooria,
— põllule külvatud seemne viitenumber ja asjaomase seemne sertifitseerinud riigi nimi (riikide nimed),
— põllu või partii viitenumber,
— dokumendiga hõlmatud partii tootmiseks haritud maa-ala,
— koristatud seemne kogus ja pakendite arv,
— tõend selle kohta, et tingimused, millele peab vastama põllukultuur, millest seeme on saadud, on täidetud,
— vajaduse korral esialgse seemneanalüüsi tulemused.
V LISA
A OSA
KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED
(viidatud artiklis 33)
|
Direktiiv 66/400/EMÜ (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2290/66) |
|
|
Nõukogu direktiiv 69/61/EMÜ (EÜT L 48, 26.2.1969, lk 4) |
|
|
Nõukogu direktiiv 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.4.1971, lk 24) |
üksnes artikkel 1 |
|
Nõukogu direktiiv 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.7.1972, lk 37) |
üksnes artiklites 1 ja 2 tehtud viited direktiivi 66/400/EMÜ sätetele |
|
Nõukogu direktiiv 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22) |
üksnes artikkel 1 |
|
Nõukogu direktiiv 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79) |
üksnes artikkel 1 |
|
Nõukogu direktiiv 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.7.1975, lk 6) |
üksnes artikkel 1 |
|
Komisjoni direktiiv 76/331/EMÜ (EÜT L 83, 30.3.1976, lk 34) |
|
|
Nõukogu direktiiv 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.1.1978, lk 23) |
üksnes artikkel 1 |
|
Nõukogu direktiiv 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.8.1978, lk 13) |
üksnes artikkel 1 |
|
Komisjoni direktiiv 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.2.1987, lk 39) |
üksnes artikkel 1 |
|
Komisjoni direktiiv 88/95/EMÜ (EÜT L 56, 2.3.1988, lk 42) |
|
|
Nõukogu direktiiv 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.6.1988, lk 82) |
üksnes artikkel 1 |
|
Nõukogu direktiiv 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.7.1988, lk 31) |
üksnes artikkel 1 |
|
Nõukogu direktiiv 90/654/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 48) |
üksnes artiklis 2 ja II lisa I osa punkti 1 alapunktis a tehtud viited direktiivi 66/400/EMÜ sätetele |
|
Nõukogu direktiiv 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10) |
üksnes artikli 1 lõige 1 |
|
Nõukogu direktiiv 98/95/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 1) |
üksnes artikkel 1 ja artikli 9 lõige 2 |
|
Nõukogu direktiiv 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27) |
üksnes artikkel 1, artikli 8 lõige 2 ja artikkel 9 |
B OSA
SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTAEGADE LOETELU
(viidatud artiklis 33)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtaeg |
|
Direktiiv 66/400/EMÜ |
1. juuli 1968 (artikli 14 lõige 1) |
|
Direktiiv 69/61/EMÜ |
1. juuli 1969 (3) |
|
Direktiiv 71/162/EMÜ |
1. juuli 1970 (artikli 1 lõige 3) |
|
1. juuli 1972 (artikli 1 lõige 1) |
|
|
1. juuli 1972 (muud sätted) (1) |
|
|
Direktiiv 72/274/EMÜ |
1. juuli 1972 (artikkel 1) |
|
1. jaanuar 1973 (artikkel 2) |
|
|
Direktiiv 72/418/EMÜ |
1. juuli 1973 |
|
Direktiiv 73/438/EMÜ |
1. juuli 1973 (artikli 1 lõige 1) |
|
1. jaanuar 1974 (artikli 1 lõige 2) |
|
|
Direktiiv 75/444/EMÜ |
1. juuli 1977 |
|
Direktiiv 76/331/EMÜ |
1. juuli 1978 (artikkel 1) |
|
1. juuli 1979 (muud sätted) |
|
|
Direktiiv 78/55/EMÜ |
1. juuli 1979 |
|
Direktiiv 78/692/EMÜ |
1. juuli 1977 (artikkel 1) |
|
1. juuli 1979 (muud sätted) |
|
|
Direktiiv 87/120/EMÜ |
1. juuli 1988 |
|
Direktiiv 88/95/EMÜ |
1. juuli 1988 |
|
Direktiiv 88/332/EMÜ |
|
|
Direktiiv 88/380/EMÜ |
1. juuli 1992 (artikli 1 lõige 8) |
|
1. juuli 1990 (muud sätted) |
|
|
Direktiiv 90/654/EMÜ |
|
|
Direktiiv 96/72/EÜ |
1. juuli 1997 (3) |
|
Direktiiv 98/95/EÜ |
1. veebruar 2000 (parandus EÜT L 126, 20.5.1999, lk 23) |
|
Direktiiv 98/96/EÜ |
1. veebruar 2000 |
|
(1) Saksamaal, Iirimaal ja Ühendkuningriigis 1. juuli 1973 artikli 14 lõike 1 puhul, 1. juuli 1974 muude eliitseemet käsitlevate sätete puhul ja 1. juuli 1976 muude sätete puhul. (2) 1. jaanuar 1986 Kreeka puhul, 1. märts 1986 Hispaania puhul, 1. jaanuar 1991 Portugali puhul ja 1. jaanuar 1995 Austria, Soome ja Rootsi puhul. (3) “EMÜ” lühendiga etikettide järelejäänud varusid võib kasutada kuni 31. detsembrini 2001. |
|
VI LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 66/400/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 |
Artikli 1 esimene lõik |
|
Artikkel 18 |
Artikli 1 teine lõik |
|
Artikkel 1a |
Artikli 2 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 2 lõike 1 punkt A |
Artikli 2 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt a |
Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt i |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt b |
Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt ii |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt c |
Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iii |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt d |
Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iv |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt a |
Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt i |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt b |
Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt ii |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt c |
Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt iii |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkti d taane i |
Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti iv esimene taane |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkti d taane ii |
Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti iv teine taane |
|
Artikli 2 lõike 1 punkt D |
Artikli 2 lõike 1 punkt e |
|
Artikli 2 lõike 1 punkt E |
Artikli 2 lõike 1 punkt f |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti F alapunkt a |
Artikli 2 lõike 1 punkti g alapunkt i |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti F alapunkt b |
Artikli 2 lõike 1 punkti g alapunkt ii |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti F alapunkt c |
Artikli 2 lõike 1 punkti g alapunkt iii |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti G esimene taane |
Artikli 2 lõike 1 punkti h alapunkt i |
|
Artikli 2 lõike 1 punkti G teine taane |
Artikli 2 lõike 1 punkti h alapunkt ii |
|
Artikli 2 lõige 1a |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikli 2 lõige 2 |
– |
|
Artikli 2 lõike 3 punkt i |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkt a |
|
Artikli 2 lõike 3 punkti i alapunkt a |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkti a alapunkt i |
|
Artikli 2 lõike 3 punkti i alapunkt b |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkti a alapunkt ii |
|
Artikli 2 lõike 3 punkti i alapunkt c |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkti a alapunkt iii |
|
Artikli 2 lõike 3 punkti i alapunkt d |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkti a alapunkt iv |
|
Artikli 2 lõike 3 punkt ii |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkt b |
|
Artikli 2 lõike 3 punkt iii |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkt c |
|
Artikli 2 lõike 3 punkt iv |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkt d |
|
Artikli 2 lõike 3 punkt v |
Artikli 2 lõike 3 teine lõik |
|
Artikli 2 lõige 4 |
Artikli 2 lõige 4 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 3a |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 4a |
Artikkel 6 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 11a |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 11b |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 11c |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 16 |
|
Artikkel 12a |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 13a |
Artikkel 19 |
|
Artikli 14 lõige 1 |
Artikkel 20 |
|
– |
– |
|
Artikkel 14a |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 22 |
|
Artikli 16 lõige 1 |
Artikli 23 lõige 1 |
|
Artikli 16 lõige 2 |
– |
|
Artikli 16 lõige 3 |
Artikli 23 lõige 2 |
|
Artikli 16 lõige 4 |
– |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 24 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 25 |
|
Artikkel 20 |
Artikkel 26 |
|
Artikkel 21a |
Artikkel 27 |
|
Artikkel 21 |
Artikkel 28 |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 29 |
|
Artikli 22 lõige 1 |
Artikli 30 lõige 1 |
|
Artikli 22 lõike 2 punkt i |
Artikli 30 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 22 lõike 2 punkt ii |
artikli 30 lõike 2 punkt b |
|
– |
Artikli 31 lõige 1 (1) |
|
– |
Artikkel 32 (2) |
|
– |
Artikkel 33 |
|
– |
Artikkel 34 |
|
– |
Artikkel 35 |
|
I lisa A osa punkt 01 |
I lisa A osa punkt 1 |
|
I lisa A osa punkt 1 |
I lisa A osa punkt 2 |
|
I lisa A osa punkt 2 |
I lisa A osa punkt 3 |
|
I lisa A osa punkt 3 |
I lisa A osa punkt 4 |
|
I lisa A osa punkt 4 |
I lisa A osa punkt 5 |
|
I lisa A osa punkt 5 |
I lisa A osa punkt 6 |
|
I lisa B osa punkt 1 |
I lisa B osa punkt 1 |
|
I lisa B osa punkt 2 |
I lisa B osa punkt 2 |
|
I lisa B osa punkti 3 alapunkt a |
I lisa B osa punkti 3 alapunkt a |
|
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taane aa |
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taane aa |
|
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taande aa alapunkt a |
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taane bb |
|
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taane bb |
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taane cc |
|
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taane cc |
I lisa B osa punkti 3 alapunkti b taane dd |
|
I lisa B osa punkti 3 alapunkt c |
I lisa B osa punkti 3 alapunkt c |
|
II LISA |
II LISA |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 1 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 1 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 2 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 2 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 3 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 3 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 3a |
III lisa A osa punkti I alapunkt 4 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 4 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 5 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 5 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 6 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 6 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 7 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 7 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 8 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 8 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 9 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 9 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 10 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 10 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 11 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 11 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 12 |
|
III lisa A osa punkti I alapunkt 12 |
III lisa A osa punkti I alapunkt 13 |
|
III lisa A osa punkt II |
III lisa A osa punkt II |
|
III lisa B osa |
III lisa B osa |
|
IV lisa |
IV lisa |
|
– |
V LISA |
|
– |
VI LISA |
|
(1) 98/95/EÜ, artikli 9 lõige 2 ja 98/96/EÜ, artikli 8 lõige 2. (2) 98/96/EÜ, artikkel 9. |
|
( 1 ) 9. aprillil 2002 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) EÜT L 125, 11.7.1966, lk 2290/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27).
( 3 ) Vt V lisa A osa.
( 4 ) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.
( 5 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 6 ) EÜT L 125, 11.7.1966, lk 2289/66.