02002A0430(03) — ET — 01.07.2018 — 005.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

Parandatud:

▼B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE KAUPADE JA REISIJATE RAUDTEE- JA MAANTEEVEO KOKKULEPE

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Üldpõhimõtted ja eesmärgid

1.  Käesoleva, ühenduse ja Šveitsi vahelise kokkuleppe eesmärk on ühest küljest liberaliseerida lepinguosaliste juurdepääs teineteise transporditurule reisijate ja kaupade raudtee- ja maanteevedu silmas pidades selliselt, et tehnilisest, geograafilisest ja majanduslikust seisukohast kõigile käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvatele transpordiliikidele kõige sobivamaid trajektoore kasutades oleks tagatud tõhusam liikluskorraldus, ja teisest küljest luua alus kooskõlastatud transpordipoliitikale.

2.  Käesoleva kokkuleppe sätete ja nende rakendamise aluseks on vastastikkuse ja transpordiliigi vaba valiku põhimõtted.

3.  Lepinguosalised ei võta käesoleva kokkuleppe rakendamisel diskrimineerivaid meetmeid.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat kokkulepet rakendatakse lepinguosaliste vahelise kahepoolse kaupade ja reisijate maanteeveo suhtes, lepinguosaliste territooriume läbiva transiitveo suhtes, ilma et see piiraks 1992. aasta kokkulepet ja võttes arvesse artikli 7 lõiget 3, ning reisijate ja kauba kolmepoolse maanteeveo ja Šveitsi kabotaažvedude suhtes.

2.  Käesolevat kokkulepet rakendatakse reisijate ja kaupade rahvusvahelise raudteeveo ja rahvusvahelise kombineeritud transpordi suhtes. Seda ei rakendata raudtee-ettevõtjate suhtes, kelle tegevus piirdub ainult linna- ja linnalähiliinide ja piirkondlike teenustega.

3.  Käesolevat kokkulepet rakendatakse lepinguosaliste territooriumil tegutsevate maanteeveoettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate transporditoimingute suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Maanteetransport

2.  Raudteetransport

Artikkel 4

1992. aasta kokkuleppest tulenev reservatsioon

Kui käesoleva kokkuleppega kehtestatud erandid ei sätesta teisiti, ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätted 1992. aasta kokkuleppest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

II JAOTIS

RAHVUSVAHELINE MAANTEETRANSPORT

A.

ÜHISSÄTTED

Artikkel 5

Tegevusalale lubamine

1.  Ettevõtjad, kes soovivad tegutseda kutseliste maanteeveo-ettevõtjatena, peavad vastama järgmisele kolmele nõudmisele:

2.  Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sätted on ette nähtud 1. lisa 1. jaoga.

Artikkel 6

Sotsiaalsed standardid

Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sotsiaalsätted on ette nähtud 1. lisa 2. jaoga.

Artikkel 7

Tehnilised standardid

1.  Kui lõigete 2 ja 3 sätetega ei ole ette nähtud teisiti, võtab Šveits hiljemalt kuus kuud pärast käesolevale kokkuleppele allakirjutamist vastu ühenduse õigusnormidega samaväärsed sätted maanteevedusid reguleerivate tehniliste tingimuste kohta vastavalt 1. lisa 3. jao sätetele.

2.  Šveitsil on kahe aasta pikkune üleminekuperiood alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest, et muuta oma sõidukite tehnokontrolli käsitlevad õigusaktid samaväärseks ühenduse õigusega.

3.  Alates 1. jaanuarist 2001 on Šveitsis rakendatav poolhaagisautorongide ja autorongide tegeliku summaarse täismassi piirmäär kõigi transpordiliikide puhul 34 tonni.

Alates 1. jaanuarist 2005 muudab Šveits kõnealuste rahvusvahelises liikluses kasutatavate sõidukite suurima lubatud kaalu piirmäärasid käsitlevad õigusnormid samaväärseks nendega, mis kehtivad ühenduses kokkuleppele allakirjutamise kuupäeval.

4.  Artiklis 40 määratletud teekasutusmaksude kehtestamine toimub paralleelselt lõikes 3 sätestatud kaalu piirmäära järk-järgulise suurendamisega.

5.  Kumbki lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil heakskiidetud sõidukite suhtes tingimusi, mis on piiravamad kui tema enda territooriumil kehtivad tingimused.

Artikkel 8

Sõidukite massi reguleeriv üleminekukord

1.  Artikli 7 lõikes 3 määratletud lõpliku korra järk-järguliseks kehtestamiseks rakendatakse kaubaveo suhtes, mida teostatakse sõidukiga, mille tegelik summaarne täismass on suurem kui 28 t (enne 31. detsembrit 2000) või 34 t (1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004), kuid mis ei ületa 40 t, ja mille algpunkt on ühenduses ja sihtkoht piirilähedasest Šveitsi tsoonist kaugemal, vastavalt määratlusele 6. lisas, (ja vastupidi) või mis transiidi käigus läbivad Šveitsi, infrastruktuuri kasutamise eest makstaval täiendaval tasul põhinevat kvooti lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras. Šveitsis registreeritud sõidukite puhul võib seda kvooti kasutada ka šveitsisisesteks transporditoiminguteks.

2.  Ühendus saab 2000. aastaks 250 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2000. aastaks 250 000 loast koosneva kvoodi. Kui kokkulepe ei jõustu 1. jaanuaril 2000, vähendatakse 2000. aastaks ettenähtud lubade arvu proportsionaalselt.

3.  Ühendus saab 2001. ja 2002. aastaks 300 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2001. ja 2002. aastaks 300 000 loast koosneva kvoodi.

4.  Ühendus saab 2003. ja 2004. aastaks 400 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2003. ja 2004. aastaks 400 000 loast koosneva kvoodi.

5.  Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud lubade kasutamisel kohaldatakse iga ühenduse ja Šveitsi ettevõtja puhul tasu Šveitsi infrastruktuuri kasutamise eest, mis arvutatakse ja määratakse 2. lisas osutatud korra kohaselt.

6.  Alates 1. jaanuaris 2005 vabastatakse artikli 7 lõike 3 teises lõigus sätestatud tehnilistele normidele vastavad sõidukid artikli 32 põhjal kõigist kvootide ja lubade kordadest.

B.

KAUPADE RAHVUSVAHELINE MAANTEEVEDU

Artikkel 9

Kaubavedu lepinguosaliste territooriumide vahel

1.  Kaupade rahvusvaheliseks autoveoks rendi või tasu eest ja tühisõitudeks lepinguosaliste territooriumide vahel vajavad ühenduse veoettevõtjad määruses (EMÜ) nr 881/92 sätestatud ühenduse luba, mille näidis on esitatud 3. lisas, ja Šveitsi veoettevõtjad sarnast Šveitsi luba.

2.  Käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse jäävate vedude puhul asendavad kõnealused load ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel vahetatud kahepoolseid lube, mis olid vajalikud kuni käesoleva kokkuleppe jõustumiseni.

3. 4.  lisas osutatud veod on vabastatud kõigist veolubade ja litsentsisüsteemide nõuetest.

4.  Lubade väljaandmise, pikendamise ja tühistamise kord ning vastastikuse abistamise kord sätestatakse määrusega (EMÜ) nr 881/92 ühenduse veoettevõtjate jaoks ja samaväärsete Šveitsi sätetega.

Artikkel 10

Kaupade transiitvedu läbi lepinguosaliste territooriumide

1.  Transiidi käigus lepinguosaliste territooriume läbivad kaupade rahvusvahelised veod rendi või tasu eest ja tühjade sõidukite igasugune liikumine vabastatakse piirangutest. Neid vedusid teostatakse artiklis 9 osutatud lubade alusel.

2.  Rakendatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 11

Transiit läbi Austria

Austria territooriumi läbiva transiidi puhul rakendatakse Šveitsi veoettevõtjate suhtes Austria ühinemisakti 9. protokolli artiklis 11 sätestatuga samaväärset ökopunktide süsteemi kõnealuse protokolli kehtivuse piires. Ökopunktide arvutusmeetodid ning nende haldamise ja kontrollimise üksikasjalikud eeskirjad ja kord määratletakse halduskorras, mis nähakse ette käesoleva kokkuleppe sõlmimist käsitleva lepinguosaliste vahelise ühisleppega ja mis on muu hulgas kooskõlas eespool nimetatud protokolli 9 sätetega.

Artikkel 12

Šveitsi kabotaažkaubandus

1.  Alates 2001. aastast on Šveitsi kabotaažkaubandus lubatud järgmistel tingimustel:

2.  Kuni kõnealuse kuupäevani on jätkuvalt lubatud kasutada kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevaid olemasolevaid õigusi. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 5.

3.  Alates 2005. aastast on Šveitsi kabotaažkaubandus täielikult vabastatud. Transporditoiminguid teostatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud Šveitsi loa alusel.

Artikkel 13

Kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod

1.  Kolmandaid riike hõlmavate kolmepoolsete vedude kord määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel pärast ühelt poolt ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi ning teiselt poolt Šveitsi ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kokkuleppe sõlmimist. Sellise korra eesmärk on tagada samaväärne kohtlemine ühenduse ja Šveitsi ettevõtjate vahel seoses kolmepoolse transpordiga.

2.  Kuni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev kokkulepe kolmandaid riike hõlmavat transporti käsitlevate ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete sätteid kolmepoolse transpordi kohta. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 5.

3.  Pärast lõikes 1 osutatud korra määratlemist sõlmib Šveits vajadusel kahepoolsed kokkulepped kõnealuste kolmandate riikidega või kohandab selliseid kokkuleppeid.

Artikkel 14

Veod ühenduse liikmesriigi territooriumil asuva kahe punkti vahel või Šveitsi territooriumil asuva kahe punkti vahel

Šveitsis registreeritud sõidukite teostatavad veod ühenduse liikmesriigi territooriumil asuva kahe punkti vahel ja ühenduse liikmesriigis registreeritud sõidukite teostatavad veod Šveitsi territooriumil asuva kahe punkti vahel ei ole käesoleva kokkuleppe kohaselt lubatud.

Artikkel 15

Öösel ja laupäeviti sõitmise keeld ja erandid kaalupiirangust

1.  Öösel sõitmise keeld kehtib Šveitsi territooriumil ainult ajavahemikus 22.00-05.00.

2.  Erandid kaalupiirangust ja öösel ja laupäeviti sõitmise keelust on esitatud lisas 6.

3.  Erandeid öösel sõitmise keelust võimaldatakse mittediskrimineerivalt ning neid võib saada ühest asutusest. Erandi võimaldamiseks tuleb tasuda lõiv, mis kataks halduskulud.

Artikkel 16

Teatavate kaalupiirangust tehtavate erandite kaotamine

1992. aasta kokkuleppe 6. lisa II osa punktide 3 ja 4 sätteid ei kohaldata alates käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast.

C.

AUTOBUSSIDEGA TOIMUV RAHVUSVAHELINE REISIJATEVEDU

Artikkel 17

Veoettevõtjate suhtes kohaldatavad tingimused

1.  Rendi või tasu eest tegutsevatel veoettevõtjatel on lubatud teostada 7. lisa artiklis 1 määratletud veoteenuseid ilma, et toimuks diskrimineerimist rahvuse või tegutsemiskoha põhjal, kui sellised veoettevõtjad:

2.  Omal kulul tegutsevatel veoettevõtjatel on lubatud teostada 7. lisa artikli 1 lõikes 3 määratletud veoteenuseid ilma, et toimuks diskrimineerimist rahvuse või tegutsemiskoha põhjal, kui sellised veoettevõtjad:

3.  Veoettevõtjad, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad teostada autobussidega toimuvat rahvusvahelist reisijatevedu, tingimusel et ühenduse veoettevõtjatel on ühenduse litsents ja Šveitsi veoettevõtjatel on sarnane Šveitsi litsents.

Selliste litsentside näidis ja nende saamise, kasutamise ja pikendamise korrad on ühenduse veoettevõtjate jaoks sätestatud määruses (EMÜ) nr 684/92, muudetud määrusega (EÜ)nr 11/98, ja samaväärsetes Šveitsi õigusaktides.

Artikkel 18

Turulepääs

1.  7. lisa artikli 1 punktis 2.1 osutatud juhuvedudeks ei ole luba vaja.

2.  7. lisa artikli 1 punktis 1.2 teises lõigus määratletud regulaarseteks erivedudeks ei ole luba vaja, kui ühenduse territooriumil on korraldaja ja vedaja nende vedude kohta lepingu sõlminud.

3.  Ka seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud veotoimingutega toimuvateks tühisõitudeks ei ole luba vaja.

4.  Vastavalt 7. lisa artiklile 2 ja järgmistele artiklitele on luba vaja regulaarvedudeks.

5.  Vastavalt 7. lisa artiklile 2 ja järgmistele artiklitele on luba vaja regulaarseteks erivedudeks, mida ühenduse territooriumil ei hõlma korraldaja ja vedaja sõlmitud leping.

Šveitsis ei ole sellisteks vedudeks luba vaja.

6. 7.  lisa artikli 1 lõikes 3 määratletud omal kulul toimuvateks maanteevedudeks ei ole luba vaja, kuid nende suhtes kehtib ühenduse territooriumil sertifikaatide süsteem.

Artikkel 19

Kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod

1.  Kolmandaid riike hõlmavate kolmepoolsete vedude kord määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel pärast ühelt poolt ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi ning teiselt poolt Šveitsi ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kokkuleppe sõlmimist. Sellise korra eesmärk on tagada samaväärne kohtlemine ühenduse ja Šveitsi ettevõtjate vahel seoses kolmepoolse transpordiga.

2.  Kuni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev kokkulepe lõikes 1 osutatud transporti käsitlevate ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete sätteid kolmepoolse transpordi kohta. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 8.

3.  Pärast lõikes 1 osutatud korra määratlemist sõlmib Šveits vajadusel kahepoolsed kokkulepped kõnealuste kolmandate riikidega või kohandab selliseid kokkuleppeid.

Artikkel 20

Veod sama lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel

1.  Teise lepinguosalise territooriumil tegutsevate veoettevõtjate teostatavad veod sama lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel ei ole käesoleva lepingu kohaselt lubatud.

2.  Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelistest kehtivatest kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate olemasolevate õiguste kasutamine on siiski endiselt lubatud, kui ei toimu diskrimineerimist ühenduse veoettevõtjate vahel ega konkurentsi moonutamist. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 8.

Artikkel 21

Menetlused

Lubade väljastamist, kasutamist, pikendamist ja aegumist reguleerivaid menetlusi ja vastastikust abi reguleerivaid menetlusi käsitletakse käesoleva kokkuleppe lisas 7.

Artikkel 22

Üleminekusäte

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate teenuste load jäävad kehtima kuni aegumiseni, kui kõnealuste teenuste osutamiseks on endiselt vaja luba.

III JAOTIS

RAHVUSVAHELINE RAUDTEETRANSPORT

Artikkel 23

Majandamise sõltumatus

Lepinguosalised kohustuvad:

Artikkel 24

Juurdepääs raudtee infrastruktuurile ja sellega seotud transiidi õigused

1.  Raudtee-ettevõtjatel ja rahvusvahelistel rühmitustel on 1. lisa punktis 4 osutatud ühenduse õigusaktides määratletud juurdepääs ja/või transiidiõigused.

2.  Ühe lepinguosalise territooriumil tegutsevatele raudtee-ettevõtjatele antakse rahvusvaheliste kombineeritud veoteenuste osutamiseks õigus juurdepääsuks teise lepinguosalise territooriumil asuvale infrastruktuurile.

3.  Raudtee-ettevõtjad ja rahvusvahelised rühmitused, kes kasutavad juurdepääsu või transiidiõigusi, peavad sõlmima vajalikud haldus-, tehnilised ja finantslepingud nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega, kelle infrastruktuuri nad kasutavad, et reguleerida lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahvusvaheliste veoteenustega seotud liikluskorraldust ja ohutusküsimusi.

Artikkel 25

Raudteelitsentsid

1.  Asjaomase raudteeteenuste liigi jaoks sobiva litsentsi andmine on kõigi raudteeinfrastruktuuri hõlmavate juurdepääsu- või transiiditaotluste ja seega ka transporditeenuste osutamise õiguse eeltingimus. Selline litsents iseenesest ei anna valdajale raudtee infrastruktuurile juurdepääsu õigust.

2.  Raudtee-ettevõtjal on õigus taotleda litsentsi Šveitsis või ühenduse liikmesriigis, kus ettevõtja on registrisse kantud. Lepinguosalised ei anna välja litsentse ega pikenda nende kehtivusaega juhul, kui käesoleva kokkuleppe nõuded on täitmata.

3.  Lepinguosaliste vastutusel väljastab litsentse asutus, mis vastutab spetsiaalselt olemasolevatele ja uutele ettevõtjatele määratud litsentside eest.

4.  Ühenduses ja Šveitsis tunnustatakse litsentse vastastikkusel alusel.

5.  Litsentside suhtes kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatud nõudeid hea maine, finantsnõuetele vastavuse ja ametialase pädevuse kohta ja nõuet tsiviilvastutuse tagamise kohta kogu litsentsi kehtivuse ajal. Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sätted on ette nähtud 1. lisa 4. jaoga.

6.  Litsents kehtib seni, kuni raudtee-ettevõtja täidab eespool nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi. Vastutav asutus võib siiski nõuda, et litsentsid vaadataks regulaarselt läbi.

7.  Litsentsi kontrollimise, muutmise, peatamise ja tühistamise korda reguleerivad eespool nimetatud õigusnormid.

Artikkel 26

Ohutustunnistuse väljastamine

1.  Lepinguosalised nõuavad, et raudtee-ettevõtjad esitaksid ohutustunnistuse, milles on sedastatud nende suhtes kehtivad ohutusnõuded kõnealustel marsruutidel riskivabade teenuste tagamiseks.

2.  Raudtee-ettevõtja võib taotleda ohutustunnistust selle lepinguosalise määratud organilt, kelle territooriumil asub raudteeorgani kasutatav infrastruktuur.

3.  Ohutustunnistuse saamiseks peab raudtee-ettevõtja vastama Šveitsi õigusnormidele marsruudi selles osas, mis asub Šveitsis, ja ühenduse õigusnormidele marsruudi selles osas, mis asub ühenduse territooriumil.

Artikkel 27

Rongiliinide jaotamine

1.  Igalepinguosaline määrab mahtude jaotamise eest vastutava organi, milleks võib olla kas spetsiaalne asutus või infrastruktuuri-ettevõtja. Jaotamisega tegelev organ, mida teavitatakse kõigist kasutatavatest raudteeliinidest, tagab eelkõige järgmise:

2.  Kui raudtee-ettevõtja või rahvusvaheline rühmitus taotleb üht või mitut raudteeliini, esitab ta taotluse selle lepinguosalise jaotamisega tegelevale organile või organitele, kelle territooriumil asub asjaomase teenuse lähtepunkt. Jaotamisega tegelev organ, kellele on eitatud infrastruktuuri mahtu käsitlev taotlus, teatab sellest viivitamata oma lepingupartneritele. Lepingupartnerid teevad otsuse hiljemalt kuu aja jooksul pärast vajaliku teabe saamist; igal jaotamisega tegeleval organil on õigus lükata taotlus tagasi. Jaotamisega tegelev organ, kellele on esitatud taotlus, teeb koos oma lepingupartneritega otsuse taotluse kohta hiljemalt kaks kuud pärast kogu vajaliku teabe esitamist. Infrastruktuuritaotluste läbivaatamise menetlust reguleerivad 1. lisa 4. jaotise sätted.

3.  Ühendus ja Šveits võivad võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et raudteeinfrastruktuuri mahu jaotamisel antakse eelisõigus järgmistele raudteeveoteenustele:

4.  Ühendus ja Šveits võivad anda jaotamisega tegelevale organile juhtnöörid eriõiguste andmiseks seoses infrastruktuuri mahu mittediskrimineeriva jaotamisega raudtee-ettevõtjatele, kes osutavad teatavat liiki teenuseid või kes osutavad selliseid teenuseid teatavates piirkondades, kui sellised õigused on hädavajalikud piisavate avalike teenuste või infrastruktuuri mahu tõhusa kasutamise tagamiseks või uute infrastruktuuride rahastamise võimaldamiseks.

5.  Lepinguosalised võivad näha ette võimaluse, et koos infrastruktuuri kasutamise taotlusega tuleb esitada tagatis või muu sarnane garantii.

6.  Ühendus ja Šveits koostavad ja avaldavad raudteeinfrastruktuuri mahu jaotamise korra. Nad teavitavad sellest käesoleva kokkuleppe artikli 51 kohaselt loodud ühiskomiteed.

Artikkel 28

Kontod ja kasutustasud

1.  Infrastruktuuri-ettevõtja kontod peavad ühest küljest kõnealustest tasudest ja võimalikest riigi toetustest koguneva tulu saamise ja teisest küljest infrastruktuurile tehtavate kulude vahele jääva mõistliku aja jooksul olema vähemalt tasakaalus

2.  Infrastruktuuri-ettevõtja kohaldab tema vastutusalasse jääva raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, mida maksavad seda infrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad ja rahvusvahelised rühmitised.

3.  Infrastruktuuri kasutustasud määratakse kindlaks peamiselt lähtudes teenuseliigist, teenuse pakkumise ajast, turu olukorrast ja infrastruktuuri kulumise laadist ja ulatusest.

4.  Tasusid makstakse infrastruktuuri-ettevõtja(te)le.

5.  Iga lepinguosaline määrab tasude fikseerimise korra kindlaks pärast konsulteerimist infrastruktuuri-ettevõtjaga. Samal turul samalaadsete teenuste puhul rakendatavaid tasusid kohaldatakse ilma diskrimineerimata.

6.  Infrastruktuuri-ettevõtja teatab raudtee-ettevõtjatele või rahvusvahelistele rühmitustele, kes kasutavad tema infrastruktuuri artiklis 24 nimetatud teenuste osutamiseks, piisavalt aegsasti kõigist olulistest muudatustest asjaomase infrastruktuuri kvaliteedis või mahus.

Artikkel 29

Kaebused

1.  Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et infrastruktuuri mahu jaotamist või tasude kogumist käsitlevate otsuste suhtes võib esitada kaebuse sõltumatule organile. Kõnealune organ esitab oma otsuse kahe kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist.

2.  Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõike 1 ja artikli 25 lõike 3 kohased otsused võib kohtus läbi vaadata.

IV JAOTIS

KOOSKÕLASTATUD TRANSPORDIPOLIITIKA

A.

ÜLDSÄTTED

Artikkel 30

Eesmärgid

1.  Lepinguosalised on nõustunud arendama vastavalt vajadustele kooskõlastatud transpordipoliitikat, mis hõlmab nii reisijate kui ka kaubavedu. Sellise poliitika eesmärk on ühendada transpordisüsteemide tulemuslikkus keskkonnakaitsega, et tagada seega säästev liikus.

2.  Lepinguosalised teevad kõik jõupingutused, et luua oma territooriumidel ulatuslikult võrreldavad transporditingimused, kaasa arvatud maksukokkulepped eelkõige selleks, et vältida Alpide piirkonna liikluse kõrvalejuhtimist ja tagada neis piirkondades liikluse parem jaotus.

Artikkel 31

Meetmed

1.  Selleks võtavad lepinguosalised meetmeid mille eesmärk on tagada terve konkurents eri transpordiliikide vahel ja raames ning soodustada keskkonnale ohutumate reisijate- ja kaubaveo meetodite kasutamist.

2.  Need meetmed hõlmavad lisaks II ja III jaotise sätetele järgmist.

3.  Lepinguosaliste käesoleva lepingu põhjal võetud meetmeid rakendatakse järk-järgult ja võimaluste piires kooskõlastatult.

Artikkel 32

Põhimõtted

Kui artiklis 47 ei ole sätestatud teisiti, vastavad artikli 31 kohased meetmed järgmistele põhimõtetele:

B.

RAUDTEE- JA KOMBINEERITUD TRANSPORT

Artikkel 33

Eesmärgid

1.  Lepinguosalised lepivad kokku sellises raudtee- ja kombineeritud transpordi pakkumises, mis on mahult piisav ja nii majanduslikult kui ka teenusekvaliteedilt konkurentsivõimeline Alpide piirkonna maanteetranspordiga ning mis järgib samas artiklis 32 sätestatud põhimõtteid ja tagab lisaks turujõudude vabale toimimisele eelkõige III jaotise kohase juurdepääsu avamisega raudteeinfrastruktuuridele ka raudtee-ettevõtjate sõltumatuse.

2.  Selleks teevad lepinguosalised järgmist:

3.  Lepinguosalised kohustuvad artiklis 40 osutatud liiklusmaksu korra järkjärgulise kehtestamise ajal võtma meetmeid, et pakkuda kasutajatele raudteetransporditeenuseid ja kombineeritud transpordi teenuseid, mille hinna, kvaliteedi ja mahuga tagatakse liikluse võrdne jaotus erinevatel läbi Alpide kulgevatel marsruutidel.

Artikkel 34

Raudteeliikluse läbilaskevõime

1.  Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi, mis on sätestatud 1992. aasta kokkuleppe artiklites 5 ja 6 ja mille kohaselt rajab Šveits uue raudteeühenduse läbi Alpide (NRLA) ning ühendus suurendab NRLA-ga põhjas ja lõunas ühinevate juurdepääsuteede läbilaskevõimet. Lisaks sellele on nad kokku leppinud, et uute raudteeinfrastruktuuride rajamisel võetakse arvesse IUR gabariidiklassi C.

2.  Ühenduse jaoks moodustavad lõikes 1 osutatud infrastruktuurimeetmed osa meetmetest, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, mis käsitlevad muu hulgas Alpe läbivaid raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi telgjooni ja eelkõige juurdepääsuteid Šveitsi raudteeinfrastruktuuridele ja kombineeritud transpordi rajatistele.

3.  Mõlemad lepinguosalised teevad koostööd, et nende vastavad pädevad asutused saaksid kooskõlastatult kavandada ja ellu viia infrastruktuuri, raudteetranspordi ja kombineeritud transpordiga seotud meetmeid, mis on vajalikud lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustuste täitmiseks ja töö ajakava ühtlustamiseks sõltuvalt vajaminevast läbilaskevõimest. Sellel eesmärgil püüavad nad muuta investeeringud tasuvaks ja võtta ühiskomitee raames asjakohaseid meetmeid.

4.  Ühiskomitee võib luua allkomitee, mis vastutab Alpide piirkonna infrastruktuuriprojektide kooskõlastamise järelevalve eest. Allkomitee koosneb Šveitsi, ühenduse ja Alpide piirkonnas asuvate ühenduse liikmesriikide esindajatest.

Artikkel 35

Majanduslikud parameetrid

1.  Lepinguosalised teevad kõik vajaliku artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sellel eesmärgil võtavad nad meetmeid tagamaks, et Šveitsi läbivad raudteel ja kombineeritud transpordiga toimuvad kaubaveod, sealhulgas saatjaga kombineeritud veod jäävad hinna ja kvaliteedi poolest konkurentsivõimeliseks võrreldes samal marsruudil toimuvate maanteevedudega, pidades samas kinni raudtee-ettevõtjate sõltumatusega seotud tagatistest.

2.  Raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi sobiva läbilaskevõime loomiseks võivad lepinguosalised anda rahalist toetust investeeringuteks raudteeinfrastruktuuridesse, maismaatranspordi liikide vaheliseks ümberlaadimiseks vajalikesse alalistesse või liikuvseadmetesse, spetsiaalselt kombineeritud transpordi jaoks kohandatud ja kasutatavatesse transpordiseadmetesse ning kui nende vastavad õigusnormid seda lubavad, siis Šveitsi territooriumi läbivate kombineeritud transporditeenuste tegevuskuludesse, kuivõrd need meetmed aitavad parandada raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi kvaliteeti ja hindadega seotud konkurentsivõimet ega moonuta märkimisväärselt ettevõtjate vahelist konkurentsi. Raudteetranspordi hinnakujunduse eest vastutavad ka edaspidi pädevad asutused või üksused.

3.  Lepinguosalised võivad sõlmida raudtee-ettevõtjatega avalike teenuste lepinguid, et tagada piisavad raudteetransporditeenused, võttes eelkõige arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaalased tegureid.

4.  Iga lepinguosaline võtab oma pädevuse piires meetmeid tagamaks, et ühe lepinguosalise antud ametliku toetuse mõju turule ei õõnesta teise lepinguosalise ega tema oma territooriumil või teise lepinguosalise territooriumil tegutseva üksuse käitumine.

5.  Ühiskomitee jälgib käesoleva artikli rakendamist lepinguosaliste poolt.

Artikkel 36

Kvaliteediparameetrid

1.  Lepinguosalised nõustuvad tegema kõik vajaliku artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Selleks kohustuvad nad edendama kombineeritud transporti.

2.  Lisaks sellele kohustub Šveits artiklis 8 osutatud üleminekuajal kooskõlas 1992. aasta kokkuleppe II jaotisega looma saatjaga kombineeritud vedude teenuse („veerev kiirtee”), mis on kvaliteedi ja hinna poolest konkurentsivõimeline maanteetranspordiga.

3.  Liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et edendada kombineeritud transporti. Eelkõige võtavad nad meetmeid, et tagada järgmiste sätete rakendamine:

Raudtee parameetrite loetelu on sätestatud 9. lisas. Artikli 46 sätetele toetudes võetakse neid parameetreid arvesse.

4.  Lepinguosalised tagavad oma volituste piires, et võetakse kaupade raudteeveokoridoride sujuva loomise võimaldamiseks sobivad meetmed. Lepinguosalised informeerivad üksteist regulaarselt kõigist seoses selliste raudteekoridoridega kavandatud meetmetest.

5.  Ühiskomitee koostab iga kahe aasta järel aruande käesolevas artiklis osutatud meetmete rakendamise kohta.

C.

MAANTEETRANSPORDI TASUSTAMISSÜSTEEMID

Artikkel 37

Eesmärgid

Oma volituste piires ning kooskõlas oma vastavate menetluste ja 1992. aasta kokkuleppe III jaotise eesmärkidega võtavad lepinguosalised endale eesmärgiks selliste tasustamissüsteemide järk-järgulise kasutuselevõtu, mis oleksid suunatud maanteesõidukite ja muude transpordivahendite tekitatud kulude tasustamisele.

Artikkel 38

Põhimõtted

1.  Tasustamissüsteemid toetuvad artiklis 32 sätestatud põhimõtetele, eelkõige mittediskrimineerimise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

2.  Tasud koosnevad sõidukimaksudest, kütusemaksudest ja maanteevõrgu kasutustasudest.

3.  Artiklis 37 sätestatud eesmärkide saavutamisel eelistatakse meetmeid, mille tagajärjel ei viida liiklust kõrvale tehniliselt, majanduslikult ja geograafiliselt sobivaimast trajektoorist transporditoimingu lähtepunkti ja lõpliku sihtkoha vahel.

4.  Meetmeid rakendatakse selliselt, et see ei takistaks kaupade või teenuste vaba liikumist lepinguosaliste vahel, eelkõige seoses teemaksude ja teedevõrgu kasutustasude haldamise ja kogumisega, piirikontrolli või süstemaatilise kontrolli puudumist lepinguosaliste vahelistel piiridel ega liigsete formaalsuste puudumist. Sellega seotud raskuste vältimiseks püüab Šveits rakendada kõnealuses valdkonnas ühenduses kehtivaid eeskirju.

5.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse sõidukite suhtes, mille registreerimisdokumendis osutatud registrimass on 12 tonni või rohkem. Käesolev kokkulepe ei takista lepinguosalisi võtmast oma territooriumil meetmeid, kuni 12tonnise registrimassiga sõidukite hõlmamiseks.

6.  Lepinguosalised ei anna ettevõtetele, sealhulgas raudtee-ettevõtjatele otsest ega kaudset riigiabi, mille eesmärk oleks kergendada käesoleva kokkuleppega ettenähtud tasustamissüsteemi kohaselt kehtestatud transporditasude koormat ettevõtete jaoks.

Artikkel 39

Vahendite koostalitlusvõime

Lepinguosalised peavad ühiskomitee raames konsultatsioone, et saavutada teekasutustasude kogumise elektrooniliste süsteemide koostalitlusvõime asjakohane tase.

Artikkel 40

Šveitsi meetmed

1.  Artiklis 37 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja artikli 7 lõikes 3 osutatud kaalu piirmäärade suurendamist silmas pidades kehtestab Šveits mittediskrimineeriva sõidukimaksu kahes etapis algusega vastavalt 1. jaanuaril 2001 ja 1. jaanuaril 2005. Maksu aluseks on eelkõige artikli 38 lõikes 1 osutatud põhimõtted ja artiklis 10 sätestatud menetlused.

2.  Tasud diferentseeritakse vastavalt heitenormide kolmele kategooriale (EURO). Alates 1. jaanuarist 2005 rakendatava maksusüsteemi kohaselt peab kahe kategooria vaheline erinevus olema võimalikult suur, kuid mitte suurem kui 15 % lõikes 4 osutatud tasude kaalutud keskmisest.

3.  

4.  Alates 1. jaanuarist 2005 rakendatava maksusüsteemi kohaselt ei ole tasude kaalutud keskmine suurem kui 325 CHF sõidukite puhul, mille tegelik täismass on kuni 40 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km. Kõige suurema saastekategooria tasu ei ole suurem kui 380 CHF.

5.Osa  lõigetes 3 ja 4 osutatud tasudest võivad moodustada spetsialiseeritud Alpide infrastruktuuri kasutusmaksud. See osa ei tohi moodustada rohkem kui 15 % lõigetes 3 ja 4 osutatud tasudest.

6.  Lõikes 4 osutatud kaalumiskoefitsiendid määratakse kindlaks igasse EURO kategooriasse kuuluvate Šveitsis tegutsevate sõidukite arvu põhjal. Igasse kategooriasse kuuluvate sõidukite arv tehakse kindlaks ühiskomitee kontrollitavate loenduste põhjal. Ühiskomitee määrab kaalukoefitsiendi kindlaks iga kahe aasta järel teostatavate kontrollimiste põhjal, millest esimene toimub enne 1. juulit 2004, et võtta arvesse Šveitsis tegutseva sõidukipargi struktuuri arengusuundi ja muudatusi EURO-standardites.

Artikkel 41

Ühenduse meetmed

Ühendus arendab jätkuvalt oma territooriumil kohaldatavaid tasustamissüsteeme, milles kajastuvad infrastruktuuri kasutamisest tulenevad kulud. Sellised süsteemid on rajatud põhimõttel „kasutaja maksab”.

Artikkel 42

Tasude taseme läbivaatamine

1.  Artikli 40 lõikes 4 kindlaks määratud tasude maksimaalset taset kohandatakse 1. jaanuaril 2007 ja pärast seda iga kahe aasta järel vastavalt Šveitsi eelmise kahe aasta inflatsioonimäärale. Selleks saadab Šveits ühiskomiteele hiljemalt kohandamisele eelneva aasta 30. septembriks vajalikud statistilised andmed, mille põhjal tehakse kõnealused kohandused. Ühiskomitee tuleb ühenduse taotlusel kokku 30 päeva jooksul pärast nimetatud teabe edastamist, et pidada nõu kõnealuse kohandamise üle.

Kui käesoleva kokkuleppe allakirjutamise ja 21. detsembri 2004 vahelisel ajal on Šveitsi aasta keskmine inflatsioonimäär üle 2 %, kohandatakse artikli 40 lõikes 4 fikseeritud tasude maksimummäärasid, et võtta arvesse ainult seda inflatsiooni, mis ületab 2 % taseme. Kohaldatakse eelmises lõigus sätestatud korda.

2.  Alates 1. jaanuarist 2007 võib ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel vaadata artikli 40 lõikes 4 fikseeritud tasude maksimummäärad läbi, et neid ühisel kokkuleppel kohandada. Kõnealune läbivaatamine toimub järgmiste kriteeriumide põhjal:

D.

TOETUSMEETMED

Artikkel 43

Piirikontrolli hõlbustamine

1.  Lepinguosalised kohustuvad vähendama ja lihtsustama transporditoimingutega seotud formaalsusi, eelkõige tollivaldkonnas.

2.  Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. novembril 1990 sõlmitud kokkulepe kaubaveoga seotud inspekteerimiste ja formaalsuste lihtsustamise kohta, 20. mail 1987 sõlmitud ühistransiidiprotseduuri konventsioon ja raudteetranspordi puhul raudtee-ettevõtjate vaheline kokkulepe kaubavagunite rahvusvahelisteks transporditoiminguteks määramise tehnilise kontrolli kohta moodustavad baasi, mille põhjal võtavad lepinguosalised lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 44

Kommertsveokite ökoloogilised standardid

1.  Keskkonnakaitse paremaks tagamiseks ja ilma, et see piiraks artiklist 7 tulenevaid kohustusi, püüavad lepinguosalised eelkõige kehtestada ökoloogilised standardid, millega nähakse ette kaitse kõrge tase, et vähendada raskete kaubaveokite poolt atmosfääri paisatavate heitgaaside, osakeste ja müra hulka.

2.  Lepinguosalised peavad kõnealuste standardite ettevalmistamise käigus regulaarseid konsultatsioone.

3.  Kui raskete kaubaveokite EURO heitmetekategooria (mis on määratletud ühenduse õigusnormidega) ei ole märgitud sõiduki registreerimisdokumendile, tuleb see kindlaks määrata alates sõiduki esmakordse kasutuselevõtmise kuupäevast, mis on märgitud nimetatud dokumendis või vajaduse korral väljastava riigi pädeva asutuse väljastatud täiendavas eridokumendis.

Artikkel 45

Liikluse vaatluskeskus

1.  Nii pea, kui käesolev leping on jõustunud, luuakse Alpide piirkonna maantee-, raudtee- ja kombineeritud liikluse jälgimiseks alaline vaatluskeskus. Kõnealune keskus esitab igal aastal aruandeid liikluses valitsevate suundumuste kohta käesoleva kokkuleppe artikli 51 kohaselt loodud ühiskomiteele. Ühiskomitee võib paluda, et vaatluskeskus koostaks eriaruandeid eelkõige juhtudel, kui rakendatakse käesoleva kokkuleppe artikleid 46 ja 47.

2.  Vaatluskeskuse tööd rahastavad lepinguosalised vastavalt proportsioonidele, mille üle otsustab ühiskomitee.

3.  Lepinguosalised määravad vaatluskeskuse tööd reguleeriva halduskorra kindlaks ühiskomitee esimesel koosolekul tehtava otsusega.

E.

PARANDUSMEETMED

Artikkel 46

Ühepoolsed kaitsemeetmed

1.  Kui pärast 1. jaanuari 2005 esineb hoolimata raudteeteenuste konkurentsivõimelistest hindadest ja artiklis 36 sätestatud kvaliteediparameetreid käsitlevate meetmete korrektsest rakendamisest probleeme seoses Šveitsi läbi Alpide kulgeva maanteetranspordi vooga ja kui 10 nädala pikkuse ajavahemiku jooksul on raudtee läbilaskevõime kasutamise keskmine määr Šveitsis vähem kui 66 %, võib Šveits erandina artikli 40 lõigete 4 ja 5 sätetest suurendada artikli 40 lõikes 4 sätestatud tasusid kuni 12,5 %. Kogu sellisest tasu tõstmisest saadud tulu kasutatakse raudtee- ja kombineeritud transpordi konkurentsivõime suurendamiseks võrreldes maanteetranspordiga.

2.  Kui lõikes 1 kirjeldatud tingimustega sarnased tingimused esinevad ühenduse territooriumil, võib ühendus võrreldavate tingimuste korral võtta sarnaseid parandusmeetmeid.

3.  

Ühiskomitee võib ühisel kokkuleppel teha konkreetsetel juhtudel erandeid nimetatud tingimustest.

4.  Enne eelmistes lõigetes sätestatud meetmete võtmist teatab asjaomane lepinguosaline ühiskomiteele oma kavatsustest. Ühiskomitee tuleb küsimuse uurimiseks kokku. Kui ühiskomitee ei otsusta teisiti, võib asjaomane lepinguosaline võtta kõnealuse meetme 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil meetmest teatati ühiskomiteele.

Artikkel 47

Kokkuleppelised kaitsemeetmed

1.  Kui läbi Alpide kulgevas liiklusvoos esineb tõsiseid häireid, mis kahjustavad käesoleva kokkuleppe artiklis 30 sätestatud eesmärkide saavutamist, tuleb ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel kokku, et otsustada olukorra lahendamiseks sobivate meetmete üle. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab viivitamata liikluse vaatluskeskust, mis esitab 14 päeva jooksul aruande olukorra ja võimalike võetavate meetmete kohta.

2.  Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Komitee uurib olukorda võttes nõuetekohaselt arvesse liikluse vaatluskeskuse aruannet. Ühiskomitee otsustab võetavate meetmete üle 60 päeva jooksul pärast esimest asjakohast koosolekut. Ühisel kokkuleppel võib nimetatud ajavahemikku pikendada.

3.  Selliste meetmete ulatus ja kestus ei tohi olla ulatuslikumad, kui on vaja otseselt olukorra parandamiseks. Eelistada tuleb võimalusi, mis sekkuvad võimalikult vähe kokkuleppe toimimisse.

Artikkel 48

Meetmed kriisiolukorras

Kui vääramatu jõud kahjustab läbi Alpide kulgevat liiklusvoogu märkimisväärselt näiteks looduskatastroofi puhul, võtavad lepinguosalised kõik võimalikud kooskõlastatud meetmed liiklusvoo taastamiseks ja säilitamiseks. Eesõigus antakse tundlikele kaupadele, näiteks kergriknevatele kaupadele.

V JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Lepingu rakendamine

1.  Lepinguosalised võtavad nii üld- kui ka erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

2.  Lepinguosalised hoiduvad meetmetest, mis tõenäoliselt seaksid ohtu käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise.

3.  Käesoleva kokkuleppe sätteid liigendsõidukite ja autorongide registrimassi piirmäära ja transpordi tasustamissüsteemide kohta rakendatakse kaheetapilise korra kohaselt 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004 ja 1. jaanuarist 2005.

Artikkel 50

Tasakaalustusmeetmed

Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi või on jätnud täitmata ühiskomitee otsuse, võib kahju kannatanud lepinguosaline pärast ühiskomiteega konsulteerimist võtta käesoleva kokkuleppe tasakaalu säilitamiseks vajalikud meetmed. Lepinguosalised esitavad ühiskomiteele kogu teabe, mida too vajab olukorra põhjalikuks uurimiseks.

Artikkel 51

Ühiskomitee

1.  Käesolevaga luuakse ühiskomitee nimega „ühenduse/Šveitsi maismaatranspordikomitee”; see koosneb lepinguosaliste esindajatest ja vastutab käesoleva kokkuleppe haldamise ja nõuetekohase rakendamise eest. Selleks koostab komitee soovitusi. Komitee teeb otsuseid käesolevas kokkuleppes sätestatud küsimustes; lepinguosalised viivad sellised otsused ellu kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee teeb otsuseid ühise kokkuleppe alusel.

2.  Konkreetselt vastutab ühiskomitee käesoleva kokkuleppe sätete, eelkõige artikli 27 lõike 6 ja artiklite 33, 34, 35, 36, 39, 40, 42, 45, 46, 47 ja 54 järelevalve ja rakendamise eest. Komitee rakendab artiklites 52 ja 55 osutatud kohandamist ja läbivaatamist käsitlevaid klausleid.

3.  Kokkuleppe nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised regulaarselt teavet ning konsulteerivad ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees. Lepinguosalised vahetavad teavet, mille on esitanud käesoleva kokkuleppe rakendamise ja eelkõige lubade väljastamise ja inspekteerimise eest vastutavate asutused. Kõnealused asutused tegelevad otsese teabevahetusega.

4.  Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra, mis sisaldab muude sätete hulgas koosolekute kokkukutsumise ning eesistuja määramise ja tema pädevuse sätestamise korda.

5.  Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Kumbki lepinguosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist.

6.  Ühiskomitee võib omal äranägemisel võtta vastu otsuse mis tahes töörühmade või ekspertgruppide moodustamise kohta, mis abistaksid teda ülesannete täitmisel.

7.  Lisaks täidab kõnealune komitee ülesandeid, mida seni täitis 1992. aasta kokkuleppe artikliga 18 loodud ühiskomitee, mis kandis nime „ühenduse/Šveitsi maismaatranspordikomitee”.

Artikkel 52

Õigusnormide areng

1.  Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõtte ja käesoleva kokkuleppe sätete järgimisega ei piira käesolev kokkulepe kummagi lepinguosalise õigust muuta käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades ühepoolselt oma siseriiklikke õigusakte.

2.  Nii pea, kui üks lepinguosaline on käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas valdkonnas koostanud uue õigusakti, palub ta ametlikult, et teise lepinguosalise eksperdid esitaksid oma arvamuse. Sellise uue õigusakti ametlikule vastuvõtmisele eelneva aja jooksul teavitavad lepinguosalised teineteist ja peavad vajadusel konsultatsioone. Ühe lepinguosalise taotlusel toimub ühiskomitee raames esialgne arvamustevahetus, mis käsitleb eelkõige sellise muudatuse mõju kokkuleppe toimimisele.

3.  Muudetud õigusakti vastuvõtmise ajal ja hiljemalt kaheksa päeva pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas või Föderaalsete Seaduste ja Seadluste Ametlikus Kogumikus edastab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kõnealuste uute sätete teksti. Ühe lepinguosalise taotlusel toimub hiljemalt kaks kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva ühiskomitees arvamustevahetus selle üle, kuidas mõjutab muudatus käesoleva kokkuleppe toimimist.

4.  Ühiskomitee:

5.  Ühiskomitee otsustab korra, mille kohaselt kohandatakse käesolevat kokkulepet vastavalt ühelt poolt ühenduse või Šveitsi ja teiselt poolt kolmandate riikide vaheliste tulevaste kokkulepete asjaomastele sätetele nagu on sätestatud artiklites 13 ja 19.

6.  Liikmesriigid võtavad käesolevas kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks artiklis 49 sätestatud ajakava kohaselt kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et 1. lisas loetletud ühenduse õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustustega samaväärseid õigusi ja kohustusi rakendatakse nende suhete ajal aktiivselt.

Artikkel 53

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste esindajad, eksperdid ja muud ametnikud ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada käesoleva kokkuleppe raames saadud teavet, mille kohta kehtib tema olemusest tulenevalt ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 54

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised võivad pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimusega ühiskomitee poole, kes püüab vaidluse lahendada. Vastuvõetavale lahendusele jõudmiseks esitatakse ühiskomiteele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajalik teave. Sel eesmärgil kaalub ühiskomitee kõiki käesoleva lepingu laitmatu toimimise säilitamise viise.

Artikkel 55

Lepingu läbivaatamine

1.  Kui üks lepinguosaline soovib lasta käesoleva kokkuleppe sätted läbi vaadata, teatab ta sellest ühiskomiteele. Kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti, jõustub käesoleva kokkuleppe muudetud versioon pärast vastava sisemenetluse lõpetamist.

2.  1., 3., 4. ja 7. lisa võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 51 lõikele 1, et võtta arvesse ühenduse õigusaktide arengut kõnealuses valdkonnas.

3.  5., 6., 8. ja 9. lisa võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 56

Lisad

1.–10. lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 57

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 58

Lõppklauslid

1.  Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma kehtiva korra kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

2.  Käesolev leping on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Sellise teatamise korral rakendatakse lõiget 4.

3.  Ühendus või Šveits võivad käesoleva kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Sellise teatamise korral rakendatakse lõiget 4.

4.  Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud lepingu lõpetamist.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en doble ejemplar en lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en doble ejemplar en lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems, i to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zwei Urschriften in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, εις διπλούν στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική, και φινλανδική γλώσσα, κάθε κείμενο από τα οποία είναι αυθεντικό.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand and ninety-nine, and drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish languages, each text being equally authentic.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice copia, in lingua danese, finlandese, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca, ciascun testo facente ugualmente fede.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twee exemplaren in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle teksten gelijkelijk authentiek.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em duplo exemplar nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo fé qualquer dos textos.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäusenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja kaikki teksti ovat yhtä todistusvoimaiset.

Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio i två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är lika giltiga.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

LISA DE LOETELU

▼M7

1. LISA

KOHALDATAVAD SÄTTED

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 52 lõikele 6 kohaldab Šveits allpool nimetatud õigusnormidega samaväärseid õigusnorme.

LIIDU ÕIGUSE ASJAOMASED SÄTTED

1. JAGU – TEGEVUSALALE LUBAMINE

2. JAGU – SOTSIAALVALDKONNA ÕIGUSNORMID

3. JAGU – TEHNIKAALASED ÕIGUSNORMID

Mootorsõidukid

Ohtlike kaupade vedu

4. JAGU – RAUDTEEGA SEOTUD JUURDEPÄÄSU- JA TRANSIIDIÕIGUSED

5. JAGU – MUUD VALDKONNAD

▼B

2. LISA

ARTIKLIS 8 SÄTESTATUD TASUDE KOHALDAMISE EESKIRJAD

▼M5

3. LISA

EUROOPA ÜHENDUS

a)   (Pantone 290 helesinist värvi või sellele värvile võimalikult sarnast värvi tselluloospaber, suurusega DIN A4 (100 g/m2 või rohkem))

(Tegevusloa esimene lehekülg)

(Tekst tegevusluba väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) või ühes ametlikest keeltest)

TEGEVUSLUBA nr …

või

TÕESTATUD KOOPIA nr …

veoste rahvusvaheliseks autoveoks rendi või tasu eest

Käesolev tegevusluba annab õiguse ( 1 ) …

…

…

tegelda ühenduse territooriumil tehtavate vedude või vedude osade puhul rendi või tasu eest veoste rahvusvahelise autoveoga mis tahes marsruudil, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1072/2009 (rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ja vastavalt käesoleva tegevusloa üldsätetele.

b)   (Tegevusloa teine leht)

(Tekst tegevusluba väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) või ühes ametlikest keeltest)

ÜLDSÄTTED

Käesolev tegevusluba antakse välja vastavalt määrusele (EÜ) nr 1072/2009.

Tegevusluba annab omanikule õiguse tegelda ühenduse territooriumil tehtavate vedude või vedude osade puhul rendi või tasu eest veoste rahvusvahelise autoveoga mis tahes marsruudil ja vajaduse korral vastavalt käesoleva loa tingimustele:

ja sellise veoga seotud tühisõit.

Juhul kui vedu toimub liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kehtib käesolev tegevusluba veo selle osa suhtes, mis tehakse ühenduses. See kehtib selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, üksnes pärast seda, kui ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud vajalik kokkulepe kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1072/2009.

Tegevusluba on isiklik ja omanik ei või seda üle anda.

Juhitunnistuse välja andnud liikmesriigi pädev asutus võib selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui selle omanik:

Veoettevõtja säilitab tegevusloa originaali.

Tegevusloa kinnitatud ärakirja hoitakse sõidukis ( 2 ). Ühendatud autorongi puhul peab tegevusluba kuuluma mootorsõiduki juurde. See kehtib ühendatud autorongi suhtes ka juhul, kui haagis või poolhaagis ei ole registreeritud või tegevusloa omaniku nimel liiklusesse lubatud või kui see on registreeritud või lubatud liiklusesse mõnes muus riigis.

Kontrollima volitatud kontrollametniku nõudmisel tuleb tegevusluba talle esitada.

Tegevusloa valdaja peab iga liikmesriigi territooriumil täitma selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, eelkõige vedude ja liikluse osas.

4. LISA

VEOD, MIS ON VABASTATUD KÕIGIST TEGEVUS- JA VEOLUBADE NÕUETEST, NING SELLISTE VEDUDEGA SEOTUD TÜHISÕIDUD.

Seda sätet ei kohaldata asendussõiduki kasutamise suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis;

▼B

5. LISA

ŠVEITSI JA ERINEVATE ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VAHELISTES KAHEPOOLSETES MAANTEETRANSPORDIKOKKULEPETES SISALDUVATE KOLMNURKLIIKUMISE RAAMES TEOSTATAVAT KAUBAVEDU KÄSITLEVATE SÄTETE LOETELU

6. LISA

ERANDID KAALUPIIRANGUST NING ÖÖSEL JA LAUPÄEVITI SÕITMISE KEELUST

I.   Erand kaalupiirangust kuni 31. detsembrini 2004

Välisriigis alguse saavate ja Šveitsi piirialadel ( 4 ) lõppevate (ja vastupidi) reiside suhtes võib ilma täiendava tasuta teha erandeid kõigi kaupade puhul kokku kuni 40 tonni ulatuses ja kombineeritud transpordis kasutatavate 40jalaliste ISO konteinerite puhul kuni 44 tonni ulatuses. Teeehitusega seotud põhjustel rakendavad teatavad tollipunktid madalamaid piirmäärasid.

II.   Muud erandid kaalupiirangust

Välisriigis alguse saavate ja Šveitsi piirialadest ( 5 ) kaugemal lõppevate reiside ning Šveitsi läbiva transiidi puhul võib lubada ka Šveitsis lubatud registrimassist suuremat tegelikku täismassi artiklis 8 nimetamata veoliigi puhul, kui tegemist on:

III.   Erand öösel ja laupäeviti sõitmise keelust

Nähakse ette järgmised erandid öösel ja laupäeviti sõitmise keelust:

Kui veetakse kaupu, mille olemusest tulenevalt on õigustatud öine vedu, ja hästi põhjendatud juhtudel laupäevane vedu:

Heakskiitmise korra hõlbustamiseks võib väljastada kuni 12 kuud kehtivaid lube määratlemata reiside arvu jaoks, kui kõik reisid on sama liiki.

▼M5

7. LISA

AUTOBUSSIDEGA TOIMUV RAHVUSVAHELINE REISIJATEEDU

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.    Liinivedu

2.    Juhuveod

3.    Vedu omal kulul

Omal kulul toimuvad veod on veod, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kus:

I jagu

LIINIVEOD, MILLEKS ON VAJA LUBA

Artikkel 2

Loa liik

1.  Load antakse välja veoettevõtja nimele; transpordiettevõtja ei või luba edasi anda kolmandatele isikutele. Käesoleva lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud asutuse nõusolekul võib loa saanud veoettevõtja siiski teha vedusid allhankija vahendusel. Sellisel juhul märgitakse loale viimati nimetatud ettevõtja nimi ja tema roll allhankijana. Allhankija peab vastama kokkuleppe artiklis 17 osutatud tingimustele.

Kui ettevõtjad on liinivedude teostamiseks ühinenud, antakse load välja kõigi ettevõtjate nimele. Luba antakse ettevõtjale, kes juhib vedude teostamist, ning teistele antakse koopiad. Loale märgitakse kõigi ettevõtjate nimed.

2.  Loa maksimaalne kehtivusaeg on viis aastat.

3.  Loale märgitakse järgmised andmed:

4.  Luba on kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 361/2014 ( 6 ) sätestatud näidisega.

5.  Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teostada liinivedusid lepinguosaliste territooriumidel.

6.  Liiniveo ettevõtja võib ajutiste ja erandlike asjaoludega toimetulemiseks kasutada lisasõidukeid.

Sellisel juhul peab veoettevõtja tagama, et sõidukis on olemas järgmised dokumendid:

Artikkel 3

Loataotluste esitamine

1.  Euroopa Liidu ettevõtjad esitavad loataotlused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 ( 7 ) artikliga 7 ja Šveitsi ettevõtjad esitavad loataotlused kooskõlas reisijatevedu käsitleva 4. novembri 2009. aasta määruse ( 8 ) 3. peatüki sätetega. Vedude puhul, mille osutamiseks ei ole Šveitsis luba vaja, kuid Euroopa Liidus on, esitavad luba taotlevad Šveitsi ettevõtjad oma taotlused pädevatele Šveitsi asutustele, kui selliste vedude lähtepunkt on Šveitsis.

2.  Taotlused on kooskõlas määruses (EL) nr 361/2014 sätestatud näidisega.

3.  Luba taotlevad isikud esitavad täiendavad andmed, kui nad peavad seda vajalikuks või kui lubade andmisega tegelev asutus seda nõuab, eelkõige sõiduplaani, mis võimaldab kontrollida, kas järgitakse puhke- ja sõiduaega käsitlevaid õigusakte; Euroopa Liidu veoettevõtjad esitavad koopia ühenduse tegevusloast, mis hõlmab bussiga rahvusvahelise reisijateveo teostamist rendi või tasu eest, ning Šveitsi veoettevõtjad esitavad koopia samaväärsest tegevusloast, mis väljastatakse Šveitsis liiniveo ettevõtjale.

Artikkel 4

Loa andmise kord

1.  Load antakse välja nende lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel, kelle territooriumil reisijaid peale võetakse või maha pannakse. Lubade andmisega tegelev asutus edastab sellistele asutustele (ja Euroopa Liidu nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territoorium läbitakse sõitjaid peale võtmata ja maha panemata) taotluse koopia koos muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja hinnangu selle kohta.

2.  Šveitsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on küsitud, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsusest kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus avaldus nõusoleku saamiseks ja mis on kirjas vastuvõtuteatisel. Kui selle aja jooksul ei ole lubade andmisega tegelev asutus vastust saanud, eeldatakse, et asutused, kellega konsulteeriti, on andnud oma nõusoleku ning lubade andmisega tegelev asutus väljastab loa. Kui lepinguosaliste pädevatelt asutustelt, kelle nõusolekut on küsitud, saadakse negatiivne otsus, sisaldab see piisavaid põhjendusi.

3.  Kui lõigetes 7 ja 8 ei ole sätestatud teisiti, teeb lubade andmisega tegelev asutus otsuse avalduse kohta nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil veoettevõtja taotluse esitas.

4.  Luba ei anta:

Kui olemasolev rahvusvaheline bussiveoteenus mõjutab erandlikel põhjustel, mida ei olnud loa andmise ajal võimalik ette näha, oluliselt samaväärsete teenuste (mis on hõlmatud lepinguosalise õigusaktidega kooskõlas oleva ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga) elujõulisust asjaomases piirkonnas, võib kokkuleppeosalise pädev asutus ühiskomitee nõusolekul peatada või tunnistada kehtetuks rahvusvahelise bussiveoteenuse loa, teatades sellest veoettevõtjale kuus kuud ette.

Asjaolu, et veoettevõtja pakub madalamaid hindu kui teised maanteeveoettevõtjad või asjaolu, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised maanteeveoettevõtjad, ei ole piisav põhjendus taotluse tagasilükkamiseks.

5.  Lubade väljastamisega tegelev asutus võib lükata taotluse tagasi ainult käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevatel põhjustel.

6.  Kui lõikes 1 osutatud kokkuleppele jõudmise menetluse tulemusena ei saavutata kokkulepet, võib küsimuse saata ühiskomiteele.

7.  Ühiskomitee teeb võimalikult kiiresti otsuse, mis jõustub 30 päeva möödumisel sellest, kui otsusest teatati Šveitsile ja Euroopa Liidu asjaomastele liikmesriikidele.

8.  Lubade andmisega tegelev asutus teatab pärast käesolevas artiklis sätestatud korra täitmist kõigile lõikes 1 osutatud asutustele oma otsuse ja saadab neile vajadusel loa koopia.

Artikkel 5

Lubade väljastamine ja pikendamine

1.  Lubade andmisega tegelev asutus annab pärast artiklis 4 nimetatud korra täitmist loa või keeldub ametlikult luba andmast.

2.  Loa andmisest keeldumise otsuses tuleb esitada keeldumise põhjused. Lepinguosalised tagavad veoettevõtjatele võimaluse kasutada oma õigusi, kui nende taotlus lükatakse tagasi.

3.  Käesoleva lisa artiklit 4 kohaldatakse muu hulgas loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.

Kui tegutsemistingimusi, eelkõige piletihindu ja sõiduplaane muudetakse vaid vähesel määral, peab lubade andmisega tegelev asutus esitama teise lepinguosalise pädevatele asutustele vaid muudatustega seotud teabe.

Artikkel 6

Loa aegumine

Loa aegumise puhul tuleb järgida korda, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklis 10 ja reisijatevedu käsitleva määruse artiklis 46.

Artikkel 7

Veoettevõtjate kohustused

1.  Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, võtavad liinivedude ettevõtjaid kuni loa kehtivusaja lõpuni kõik meetmed tagamaks katkematud, regulaarsed ja piisava mahuga transporditeenused, mis vastavad ka muudele tingimustele, mille pädev asutus on kehtestanud kooskõlas käesoleva lisa artikli 2 lõikega 3.

2.  Veoettevõtjad avaldavad veoteenuse marsruudi, bussipeatused, sõiduplaani, piletihinnad ja veotingimused selliselt, et oleks tagatud selle teabe hõlbus kättesaadavus kõigile kasutajatele.

3.  Šveitsil ja Euroopa Liidu asjaomastel liikmesriikidel on võimalik ühisel kokkuleppel ja loa valdaja nõusolekul muuta liinivedude teostamise tingimusi.

II jagu

JUHUVEOD JA MUUD VEOD, MILLEKS EI OLE LUBA VAJA

Artikkel 8

Kontrolldokument

1.  Käesoleva kokkuleppe artikli 18 lõikes 1 nimetatud teenuseid osutatakse kontrolldokumendi (sõidulehe) alusel.

2.  Juhuvedusid tegev veoettevõtja täidab sõidulehe enne iga reisi.

3.  Sõidulehtede kaustu jagavad Šveitsi või selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevad asutused, kus on veoettevõtja registreeritud asukoht, või nende pädevate asutuste määratud organid.

4.  Kontrolldokumendi näidis ja selle kasutamise moodus on sätestatud määruses (EL) nr 361/2014.

5.  Kokkuleppe artikli 18 lõikes 2 osutatud veoteenuste puhul käsitatakse lepingut või selle tõestatud koopiat kontrolldokumendina.

Artikkel 9

Sertifikaat

Kokkuleppe artikli 18 lõikes 6 osutatud sertifikaadi väljastab Šveitsi või Euroopa Liidu selle liikmesriigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud.

Sertifikaat on kooskõlas määruses (EL) nr 361/2014 sätestatud näidisega.

III jagu

KONTROLLIMINE JA KARISTUSED

Artikkel 10

Sõidupiletid

1.  Liiniveoteenuseid (välja arvatud eriotstarbelisi liinivedusid) osutavad veoettevõtjad peavad väljastama kas isikliku või kollektiivse sõidupileti, millele on märgitud järgmised andmed:

2.  Lõikes 1 osutatud sõidupilet tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Artikkel 11

Kontroll teel ja ettevõtjate juures

1.  Rendi või tasu eest toimuva veo puhul peavad sõidukis olema järgmised dokumendid, mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel: Euroopa Liidu veoettevõtjal ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja Šveitsi veoettevõtjal samalaadne Šveitsi tegevusluba ning olenevalt veoliigist kas luba (või selle tõestatud koopia) või sõiduleht.

Omal kulul toimuvate vedude puhul peab sõidukis olema sertifikaat (või selle tõestatud koopia), mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

2.  Bussidega rahvusvahelist sõitjatevedu osutavad ettevõtjad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega.

Artikkel 12

Vastastikune abi ja karistused

1.  Lepinguosaliste pädevad asutused osutavad vastastikust abi, et tagada käesoleva lisaga ette nähtud sätete kohaldamine ja selle kontroll. Nad vahetavad teavet määruse (EÜ) nr 1071/2009 ( 9 ) artikli 18 alusel loodud riiklike kontaktpunktide kaudu.

2.  Selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, tühistavad Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa, kui selle valdaja:

3.  Lubade väljastamisega tegelev asutus tühistab loa, kui selle valdaja ei täida enam tingimusi, mille alusel käesoleva kokkuleppe kohane luba on väljastatud, eelkõige juhul, kui tühistamist nõuavad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht. Lubade väljastamisega tegelev asutus teavitab viivitamata teise lepinguosalise pädevaid asutusi.

4.  Kui veoettevõtja rikub tõsiselt transpordieeskirju või liikluseeskirju, eelkõige sõidukite, sõidu- ja puhkeaja ning artikli 1 punktis 2.1 osutatud paralleelvedude või ajutiste vedude loata teostamise suhtes kohaldatavaid eeskirju, võivad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, eelkõige tühistada tema ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) või ajutiselt ja/või osaliselt tühistada tema ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) tõestatud koopiad.

Selliste karistuste üle otsustatakse vastavalt ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) valdaja sooritatud rikkumise tõsidusele ja vastavalt sellele, kui palju tõstatud koopiaid tal on seoses oma rahvusvaheliste transporditoimingutega.

Selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, edastavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus rikkumised tuvastati, võimalikult kiiresti ning hiljemalt kuue nädala jooksul pärast rikkumise suhtes lõpliku otsuse langetamist teabe selle kohta, kas eespool osutatud karistused määrati. Kui selliseid karistusi ei määrata, esitavad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, asjakohased põhjendused.

5.  Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused on teadlikud käesoleva lisa või autoveoalaste õigusaktide raskest rikkumisest, mille paneb toime mõni mitteresidendist veoettevõtja, edastab see lepinguosaline, kelle territooriumil rikkumine tuvastati, selle lepinguosalise pädevatele asutustele, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue nädala jooksul pärast rikkumise suhtes lõpliku otsuse langetamist järgmise teabe:

Selle lepinguosalise pädevad asutused, kus rikkumine toime pandi, võivad taotleda selle lepinguosalise pädevatelt asutustelt, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, et viimased määraksid artikli 4 kohased halduskaristused.

6.  Lepinguosalised tagavad veoettevõtjatele nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 13

Sissekanne riiklikku elektroonilisse registrisse

Lepinguosalised tagavad, et autoveoalaste õigusaktide raske rikkumine, mille panevad toime veoettevõtjad, kelle registreeritud asukoht on nende territooriumil, ning mille puhul mõni Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi pädevad asutused on kohaldanud karistusi, ning samuti Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa või nende dokumentide tõestatud koopia ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine, kantakse riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse. Sellised registri sissekanded, mis hõlmavad Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa ajutist või alalist kehtetuks tunnistamist, jäävad andmebaasi vähemalt kaheks aastaks alates tegevusloa kehtivuse peatamise lõppemisest ajutise kehtetuks tunnistamise korral või alates tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäevast alalise kehtetuks tunnistamise korral.

▼B

8. LISA

ŠVEITSI JA ERINEVATE ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VAHELISTES KAHEPOOLSETES MAANTEETRANSPORDIKOKKULEPETES SISALDUVATE KOLMNURKLIIKUMISE RAAMES TEOSTATAVA REISIJATEVEO LUBADE ANDMIST KÄSITLEVATE SÄTETE LOETELU

9. LISA

RAUDTEE- JA KOMBINEERITUD TRANSPORDI KVALITEET

Kui Šveits soovib võtta kokkuleppe artiklis 46 osutatud kaitsemeetmeid, kohaldatakse järgmisi tingimusi.

10. LISA

ARTIKLIS 40 SÄTESTATUD TASUDE KOHALDAMISE EESKIRJAD

Kui artikli 40 lõike 3 punktis b ja lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 40 sätestatud tasusid järgmiselt:

LÕPPAKT

Võeti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

Hecho en Luxemburgo, el ventiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.

Udfærdiget i Luxembourg den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.

Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

ÜHISDEKLARATSIOON

artikli 38 lõike 6 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et artikli 38 lõike 6 sätted ei piira föderaalse finantstasakaalustussüsteemi kohaste dokumentide rakendamist vastavalt Šveitsi föderaalsele süsteemile.

ÜHISDEKLARATSIOON

edasiste läbirääkimiste kohta

Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida lepingud ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Need läbirääkimised tuleks kiiresti ette valmistada, niipea kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud.

DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad, kui küsimus puudutab neid, vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses:

Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.

Teiste komiteede puhul, mis tegelevad nende lepingute reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautaire„i või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil.”

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

tariifikvootide kasutamise kohta (40 t)

Šveits deklareerib, et ei kasutata import-, eksport- ja transiitvedudeks rohkem kui 50 % kokkuleppe artiklis 8 osutatud kvootidest, mis on määratud sellistele Šveitsi sõidukitele, mille tegelik täismass on kuni 40 t.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

tariifikvootide kasutamise kohta (40 t)

Ühendus deklareerib, et praeguste prognooside kohaselt võib eeldada, et ligikaudu 50 % tema artikli 8 kohastest kvootidest kasutatakse kahepoolseteks transporditoiminguteks.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

artikli 40 lõike 4 kohta

Šveits deklareerib seoses kokkuleppe artikli 40 lõikes 4 osutatud tasude kohaldamisega, et ta fikseerib tasud, mida tegelikult kohaldatakse esimese põhitunneli avamiseni või 1. jaanuarini 2008, olenevalt sellest, kumb on varasem, nimetatud sättega lubatud maksimumsummast madalamal tasemel. Šveits kavatseb praeguste plaanide põhjal fikseerida kõnealuseks tasemeks aastatel 2005, 2006 ja 2007 keskmiselt 292,50 CHF ja maksimaalselt 350 CHF.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

tolliprotseduuride hõlbustamise kohta (artikli 43 lõige 1).

Tollivormistuse hõlbustamiseks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelistes maanteepiiriületuskohtades nõustus Šveits järgmiste meetmetega, milles lepitakse 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee raames kokku prioriteetidest lähtuvalt 1999. aasta jooksul.

( 1 ) Veoettevõtja nimi või ärinimi ja täielik aadress.

( 2 ) „Sõiduk” on liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk või ühendatud autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on liikmesriigis registreeritud, ja mida kasutatakse eranditult veoste veoks.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ, 18. jaanuar 2006, ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).

( 4 ) Šveitsi piiriala on määratletud 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee 2. aprillil 1998 peetud viienda koosoleku protokolli 4. lisas. Üldiselt on tegemist alaga, mis jääb tollipostist 10 kilomeetri raadiusse.

( 5 ) Šveitsi piiriala on määratletud 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee 2. aprillil 1998 peetud viienda koosoleku protokolli 4. lisas. Üldiselt on tegemist alaga, mis jääb tollipostist 10 kilomeetri raadiusse.

( 6 ) Komisjoni määrus (EL) nr 361/2014, 9. aprill 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.4.2014, lk 39).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

( 8 ) RS/SR/745.11.

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009,lk 51).