2000L0013 — ET — 01.07.2013 — 009.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/13/EÜ, 20. märts 2000, toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 6.5.2000, p.29) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 310 |
19 |
28.11.2001 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/89/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 10. november 2003, |
L 308 |
15 |
25.11.2003 |
|
|
L 363 |
411 |
20.12.2006 |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2006/142/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 22. detsember 2006, |
L 368 |
110 |
23.12.2006 |
|
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2007/68/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 27. november 2007, |
L 310 |
11 |
28.11.2007 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, |
L 354 |
7 |
31.12.2008 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, |
L 354 |
34 |
31.12.2008 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, |
L 188 |
14 |
18.7.2009 |
|
|
L 158 |
234 |
10.6.2013 |
||
Muudetud:
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/13/EÜ,
20. märts 2000,
toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )
tegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/112/EMÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaamimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 3 ) on sageli ja oluliselt muudetud. ( 4 ) Seetõttu tuleks nimetatud direktiiv otstarbekuse ja selguse huvides terviklikuks tekstiks konsolideerida. |
|
(2) |
Erisused toidu märgistamist käsitlevates liikmesriikide õigus- ja haldusnormides võivad takistada nende toodete vaba ringlust ning luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi. |
|
(3) |
Seetõttu aitaks kõnealuste õigusaktide ühtlustamine ühisturul tõrgeteta toimida. |
|
(4) |
Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada ühenduse üldist laadi eeskirjad, mida kohaldatakse horisontaalselt kogu turuleviidava toidu suhtes. |
|
(5) |
Erieeskirjad, mida kohaldatakse vertikaalselt ainult teatava konkreetse toidu suhtes, tuleks ette näha kõnealuseid tooteid käsitlevates sätetes. |
|
(6) |
Toidu märgistamise eeskirjade puhul tuleks esmajoones silmas pidada tarbija teavitamise ja kaitsmise vajadust. |
|
(7) |
Nimetatud vajadus tähendab, et liikmesriigid võivad asutamislepingu eeskirju täites kehtestada keelenõudeid. |
|
(8) |
Toote täpset olemust ning omadusi väljendav üksikasjalik märgistamine annab tarbijale võimaluse teha teabel põhinev valik ning on kõige asjakohasem, sest sisaldab kõige vähem vabakaubandust takistavaid asjaolusid. |
|
(9) |
Seetõttu tuleks koostada loetelu kogu sellise info kohta, mis peaks põhimõtteliselt olema igasuguse toidu märgistusel. |
|
(10) |
Käesoleva direktiivi horisontaalne laad ei võimalda siiski algetapil teha kohustuslikuks kõiki andmeid, mis tuleb lisada põhimõtteliselt igasugust toitu hõlmavasse loetelusse Hilisemal etapil tuleks vastu võtta olemasolevaid eeskirju täiendavad ühenduse sätted. |
|
(11) |
Peale selle peaks liikmesriikidel ikkagi olema õigus ühenduse erisätete puudumise korral sätestada teatavad siseriiklikud õigusnormid ning lisada need käesoleva direktiivi üldsätetele, kuid normide aluseks peaks siiski olema ühenduses kehtiv kord. |
|
(12) |
Kõnealune ühenduse kord eeldab ühenduse otsust, kui liikmesriik soovib kehtestada uusi õigusakte. |
|
(13) |
Ühenduse seadusandjale tuleks samuti anda võimalus erandjuhtudel teha erandeid teatavatest üldiselt kindlaksmääratud kohustustest. |
|
(14) |
Märgistamiseeskirjadega tuleks keelata ka sellise info kasutamine, mis võib ostjat eksitada või omistada toidule raviomadusi. Tõhususe huvides peaks selline keeld kehtima ka toidu esitlemise ja reklaamimise suhtes. |
|
(15) |
Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse hõlbustamiseks võib sätestada, et enne müüki lõpptarbijale kantaks välispakendile ainult olulisi tunnuseid puudutav info ning pakendatud toidu teatavad kohustuslikud üksikasjalikud andmed oleksid märgitud ainult kõnealusele toidule osutavates äridokumentides. |
|
(16) |
Liikmesriikidele peaks jääma õigus kohalikest tingimustest ja oludest lähtudes ette näha lahtiselt müüdava toidu märgistamise eeskirjad. Sellistel juhtudel tuleks siiski tarbijat informeerida. |
|
(17) |
Nimetatud korra lihtsustamiseks ja kiirendamiseks peaks komisjoni ülesandeks jääma tehnilist laadi rakendusmeetmete vastuvõtmine. |
|
(18) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 5 ) |
|
(19) |
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevas direktiivis käsitletakse lõpptarbijale töötlemata kujul tarnitava toidu märgistamist ning nende esitlemise ja reklaamimise teatavaid külgi.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka toidu suhtes, mis on mõeldud tarnimiseks restoranidele, haiglatele, sööklatele ja samalaadsetele toitlustusettevõtetele (edaspidi „toitlustusettevõtted”).
3. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) märgistus — kõik selliste toodetega kaasnevad või kõnealustele toodetele viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid pakendil, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelasiltidel;
b) müügipakendis toit — iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtjatele töötlemata kujul esitletav kaubaartikkel, mis koosneb toidust ning pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta.
Artikkel 2
1. Märgistus ja selle meetodid ei tohi:
a) olla ostjat olulisel määral eksitavad, eelkõige:
i) seoses toidu selliste iseloomulike tunnustega nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritolu- ja lähteriik, valmistus- või tootmismeetod;
ii) omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;
iii) andes mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud;
b) omistada toidule inimeste haigusi ärahoidvaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele omadustele viidata, kui loodusliku mineraalvee ja eritoidu suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes ei nähta ette teisiti.
2. Nõukogu koostab asutamislepingu artikli 95 kohaselt mittetäieliku nimekirja väidetest lõike 1 tähenduses, mille kasutamine on igal juhul keelatud või piiratud.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud keelde ja piiranguid kohaldatakse ka:
a) toidu esitlemise, eelkõige nende kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakkematerjalide, järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes;
b) reklaamimise suhtes.
Artikkel 3
1. Toidu märgistamisel artiklite 4-17 kohaselt, kui nendes sisalduvate erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, on kohustuslik esitada ainult järgmised üksikasjalikud andmed:
1) nimetus, mille all toodet müüakse;
2) koostisosade loetelu;
3) teatavate koostisosade või koostisosade rühmade artiklis 7 ettenähtud kogus;
4) müügipakendis toidu puhul netokogus;
5) minimaalne säilimisaeg või mikrobioloogiliselt kiiresti rikneva toidu viimane kasutamispäev;
6) säilitamise või kasutamise eritingimused;
7) tootja või pakendaja või ühenduses registrisse kantud müüja nimi või ärinimi ja aadress.
Liikmesriikidel on siiski õigus oma territooriumil toodetud või puhul nõuda ainult tootja, pakendaja või müüja andmeid.
Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, annavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele teada kõigist käesoleva punkti teise lõigu kohaselt võetud meetmetest;
8) üksikasjalikud andmed toote päritolu- ja lähteriigi kohta, kui selliste andmete puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritolu- või lähteriigi määramisel oluliselt eksitada;
9) kasutamisjuhend, kui selleta ei ole võimalik toitu nõuetekohaselt kasutada;
10) jookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides.
2. Eelmisest lõikest hoolimata võivad liikmesriigid omamaise toodangu puhul alles jätta siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt nõutakse andmete esitamist tehase või pakenduskeskuse kohta.
3. Käesoleva artikli sätted ei piira kaalu ja mõõtmeid käsitlevate täpsemate või ulatuslikumate normide kohaldamist.
Artikkel 4
1. Ühenduse sätetes, mida kohaldatakse konkreetsete toitude, mitte toidu suhtes üldiselt, võib erandjuhtudel ette näha erandeid artikli 3 lõike 1 punktidest 2 ja 5 tingimusel, et see ei vähenda ostja piisavat informeeritust.
2. Ühenduse sätetes, mida kohaldatakse konkreetsete toitude, mitte toidu suhtes üldiselt, võib märgistamisel ette näha muude andmete esitamist lisaks artiklis 3 loetletud andmetele.
Ühenduse sätete puudumise korral võivad liikmesriigid ette näha kõnealuste andmete esitamise artiklis 19 sätestatud korras.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 5
1. Nimetus, mille all toitu müüakse, on kõnealuse toidu suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes ettenähtud nimetus.
a) Ühenduse sätete puudumise korral on nimetus, mille all toodet müüakse, selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormides ettenähtud nimetus, kus toode müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele.
Kui sellist nimetust ei ole, siis kasutatakse nimetusena, mille all toodet müüakse, toote harjumuspärast nimetust selles liikmesriigis, kus toode müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, või toidu ja vajaduse korral selle kasutamise kirjeldust, mis annab ostjale piisavalt selget teavet toote olemuse kohta ning võimaldab seda eristada, et vältida segiajamist teiste toodetega.
b) Nimetust, mille all toodet tootjaliikmesriigis seaduslikult toodetakse ja turustatakse, on lubatud kasutada ka toodet turustavates liikmesriikides.
Kui käesoleva direktiivi muude, eelkõige artikli 3 sätete kohaldamine ikkagi ei anna turustava liikmesriigi tarbijatele teavet toidu tegeliku olemuse kohta ega võimalda kõnealust toitu segimineku vältimiseks teistest toitudest eristada, siis peab nimetusega, mille all toodet müüakse, kaasnema toote nimetuse lähedale paigutatud kirjeldav info.
c) Erijuhtudel ei kasutata turustavas liikmesriigis tootjaliikmesriigi müüginimetust, kui selle nimetuse all esinev toit on koostise või valmistamise poolest nii erinev kõnealuse nimetuse all tuntud toidust, et punkti b sätetest ei piisa turustava liikmesriigi tarbijatele õige info tagamiseks.
2. Nimetust, mille all toodet müüakse, ei tohi asendada kaubamärgi, margitoote nime või väljamõeldud nimetusega.
3. Nimetus, mille all toodet müüakse, sisaldab andmeid või on sellele lisatud andmed toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, külmkuivatatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.
Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toit peab olema märgistatud ühega järgmistest märgistest:
|
— |
bulgaaria keeles : „облъчено” või „обработено с йонизиращо лъчение”, |
|
— |
hispaania keeles : „irradiado” või „tratado con radiación ionizante”, |
|
— |
tšehhi keeles : „ozářeno” või „ošetřeno ionizujícím zářením”, |
|
— |
taani keeles : „bestrålet/…” või „strålekonserveret” või „behandlet med ioniserende stråling” või „konserveret med ioniserende stråling”, |
|
— |
saksa keeles : „bestrahlt” või „mit ionisierenden Strahlen behandelt”, |
|
— |
eesti keeles : „kiiritatud” või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega”, |
|
— |
kreeka keeles : „επεξεργασμένο με ιονίζουσα ακτινοβολία” või „ακτινοβολημένο”, |
|
— |
inglise keeles : „irradiated” või „treated with ionising radiation”, |
|
— |
prantsuse keeles : „traité par rayonnements ionisants” või „traité par ionisation”, |
|
— |
horvaadi keeles : „konzervirano zračenjem” või „podvrgnuto ionizirajućem zračenju”, |
|
— |
itaalia keeles : „irradiato” või „trattato con radiazioni ionizzanti”, |
|
— |
läti keeles : „apstarots” või „apstrādāts ar jonizējošo starojumu”, |
|
— |
leedu keeles : „apšvitinta” või „apdorota jonizuojančiąja spinduliuote”, |
|
— |
ungari keeles : „sugárkezelt” või „ionizáló energiával kezelt”, |
|
— |
malta keeles : „ittrattat bir-radjazzjoni” või „ittrattat b'radjazzjoni jonizzanti”, |
|
— |
hollandi keeles : „doorstraald” või „door bestraling behandeld” või „met ioniserende stralen behandeld”, |
|
— |
poola keeles : „napromieniony” või „poddany działaniu promieniowania jonizującego”, |
|
— |
portugali keeles : „irradiado” või „tratado por irradiação” või „tratado por radiação ionizante”, |
|
— |
rumeenia keeles : „iradiate” või „tratate cu radiații ionizate”, |
|
— |
slovaki keeles : „ošetrené ionizujúcim žiarením”, |
|
— |
sloveeni keeles : „obsevano” või „obdelano z ionizirajočim sevanjem”, |
|
— |
soome keeles : „säteilytetty” või „käsitelty ionisoivalla säteilyllä”, |
|
— |
rootsi keeles : „bestrålad” või „behandlad med joniserande strålning”. |
Artikkel 6
1. Koostisosad loetletakse käesoleva artikli ja I, II, III ja IIIa lisa kohaselt.
2. Andmeid koostisosade kohta ei pea esitama järgmiste toitude puhul:
— puu- ja köögivili, k.a koorimata, tükeldamata või samal viisil töödeldud kartul,
— karboniseeritud vesi, kui kirjeldusest selgub, et toode on karboniseeritud.
— fermenteeritud äädikas, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel tingimusel, et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa;
— juust,
— või,
— fermenteeritud piim ja rõõsk koor,
tingimusel, et ei ole lisatud muid koostisosi kui piimatooteid, tootmiseks hädavajalikke ensüüme ja mikroorganismide kultuure, või soola, mis on vajalik muu juustu kui värske ja sulatatud juustu, valmistamisel;
c) ainult ühest koostisosast koosnevad tooted, kui:
— kaubanimi ja koostisosa nimetus on identsed või
— kaubanimi võimaldab koostisosa olemuse eksimatult kindlaks määrata.
3. Jookide puhul, milles on alkoholi üle 1,2 mahuprotsendi, määrab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks koostisosade märgistamise eeskirjad enne 22. detsembrit 1982.
3a. Ilma et see piiraks vastavalt lõikele 3 kehtestatavate märgistuseeskirjade kohaldamist, tuleb iga lõigu 4 punktis a määratletud ja IIIa lisas loetletud koostisosa märgistusel näidata juhul, kui see esineb lõikes 3 nimetatud jookides. Selles märkes peab olema kasutatud sõna „sisaldab”, millele järgneb asjaomas(t)e koostisosa(de) nimetus. Märge ei ole vajalik juhul, kui selle koostisosa täpne nimetus on juba kirjas koostisosade loendis või joogi müüginimetuses.
Vajaduse korral võib vastu võtta esimeses lõigus nimetatud märke esitamise üksikasjalikud eeskirjad järgmise korra kohaselt:
a) nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/99 (veinituru ühise korralduse kohta) ( 6 ) artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete puhul kõnealuse määruse artiklis 75 sätestatud korras;
b) nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) ( 7 ) artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete puhul kõnealuse määruse artiklis 13 sätestatud korras;
c) nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 1576/89 (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, nimetamise ja müügiks pakkumise üldeeskirjad) ( 8 ) artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete puhul kõnealuse määruse artiklis 14 sätestatud korras;
d) muude toodete puhul, mille korral on tegemist meetmetega käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks, artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
4.
►M6
a) „koostisosa” – toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine, sealhulgas lisaained ja ensüümid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab.
b) Kui toidu koostisosa ise koosneb mitmest koostisosast, siis loetakse need osad kõnealuse toidu koostisosadeks.
c) Koostisosad ei ole:
i) koostisosa komponendid, mis on tootmisprotsessi käigus ajutiselt eraldatud ning hiljem uuesti sisse pandud, kuid mitte esialgsest osakaalust suuremas koguses;
ii) ►M6 lisaained ja ensüümid ◄ :
— mis esinevad toidus ainult seetõttu, et sisalduvad kõnealuse toidu ühes või mitmes koostisosas, kui need tehnoloogiliselt ei mõjuta valmistoodet,
— mida kasutatakse abiainetena;
iii) ained, mille täpsed kogused ►M6 lisaainete või ensüümide või lõhna- ja maitseainete ◄ lahustite või kandeainetena on vältimatult vajalikud;
iv) ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samuti ja samal eesmärgil kui abiaineid ja mis – ka muudetud kujul – sisalduvad valmistootes.
d) Teatavatel juhtudel on vaja artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras otsustada, kas punkti c alapunktides ii ja iii esitatud tingimused on täidetud.
5. Koostisosade loetelu sisaldab kõiki toidu lisaaineid kaalu järgi kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal. Need on koondatud nõuetekohase pealkirja alla, mis sisaldab sõna „koostisosad”.
Sellest hoolimata:
— kantakse lisatud vesi ja lenduvad ühendid loetelusse kaalu järjestuses, nagu nad sisalduvad lõpptootes; lisatud vee kogus toidu koostisosana arvutatakse lõpptoote üldisest kogusest muude koostisosade üldsisalduse mahaarvamise teel. Nimetatud kogust ei ole vaja arvesse võtta juhul, kui see ei ületa lõpptootes 5 massiprotsenti.
— kontsentreeritud või dehüdrateeritud ning tootmise ajal taastatavad koostisosad võib loetelusse kanda järjestuses, mis vastab nende kaalule enne kontsentreerimist või dehüdrateerimist,
— ►C1 kontsentreeritud või veetustatud toidu puhul, mis kavatsetakse taastada vee lisamise teel, võib koostisosad kanda loetelusse järjestuses, mis vastab osakaalule taastatud tootes, kui koostisosade loetelule on lisatud märge „koostisosad taastatud tootes” või „koostisosad valmistootes”, ◄
— kui puuvilju, marju, köögivilju või seeni, millest ükski ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus ja mille vahekord võib muutuda, kasutatakse toidu koostises seguna, võib need koostisosade loetelus kanda ühiselt märke „puuviljad”, „marjad” , „köögiviljad” või „seened” alla, lisades selle järele fraasi „muutuvas suhtes” ja vahetult selle järele kasutatud puu-, köögivilja, marja või seente loetelu; sellistel juhtudel peab segu vastavalt esimesele lõigule olema koostisosade loetelus ära märgitud vastavalt kasutatud puuvilja, marja, köögivilja või seente kogumassile,
— maitseainesegude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus, võib koostisosad kanda loetelusse muus järjestuses, tingimusel et kõnealusele koostisosade loetelule on lisatud märge „muutuvas suhtes”,
— koostisosad, mille sisaldus valmistootes on alla 2 %, võib esitada teises järjestuses muude koostisosade järel,
— kui on tõenäoline, et koostisosi, mis on sarnased või vastastikku asendatavad, kasutatakse toidu tootmisel või valmistamisel, ilma et see muudaks toidu koostist, laadi või eeldatavat hinda, ja kui nende sisaldus valmistootes jääb alla 2 %, võib neid tähistada koostisosade loetelus fraasiga „sisaldab … ja/või …”, kui valmistoode sisaldab vähemalt ühte mitte enam kui kahest koostisainest. Seda sätet ei kohaldata IIIa lisas loetletud lisaainete ja koostisosade suhtes.
6. Koostisosad peavad olema tähistatud täpse nimetusega, vajaduse korral artiklis 5 ettenähtud korras.
Sellest hoolimata:
— koostisosad, mis kuuluvad ühte I lisas loetletud rühmadest ning on muu toidu koostisosad, võivad olla tähistatud ainult kõnealuse rühma nimetusega.
— I lisa rühmade loetelu võib muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
— Siiski tuleb I lisa nimetust „tärklis” alati täiendada viitega tema konkreetsele taimsele päritolule, kui nimetatud koostisosa võib sisaldada gluteeni,
— koostisosad, mis kuuluvad ühte II lisas loetletud rühmadest, peavad olema tähistatud selle rühma nimetusega, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või EÜ number; kui koostisosa kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse kõnealuse toidu põhifunktsioonile vastava rühma nimetus.
— II lisa muudatused, mis põhinevad teaduse ja tehnika arengul ja mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võtab komisjon vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 20 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
— Siiski tuleb II lisa loetelus esinevat nimetust „modifitseeritud tärklis” alati täiendada viitega tema konkreetsele taimsele päritolule, kui see koostisosa võib sisaldada gluteeni,
— lõhna- ja maitseained tähistatakse III lisas sätestatud korras,
— koostisosa ioniseeriva kiirgusega töötlemist käsitlevad ühenduse erisätted võetakse vastu hiljem asutamislepingu artikli 95 kohaselt,
— kõik ensüümid peale lõike 4 punkti c alapunktis ii osutatute tähistatakse ühe nimetusega II lisas loetletud koostisosade rühmade nimetustest, millele järgneb nende täpne nimetus.
7. Ühenduse sätetega või nende puudumise korral siseriiklike õigusnormidega võib ette näha, et nimetuse juures, mille all konkreetset toitu müüakse, peavad olema koostisosa või koostisosade täpsed andmed.
Selliste siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 ettenähtud korda.
Käesolevas lõikes nimetatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
8. Lõike 4 punktis b nimetatud juhul võib liitkoostisosa koostisosade loetelusse kanda oma nimetuse all, kuivõrd see on seadusega ette nähtud või tavapärane, üldise kaalu alusel, kui sellele järgneb vahetult koostisosade loetelu.
Esimeses lõigus osutatud loend ei ole kohustuslik:
a) kui liitkoostisosa koostis on määratletud ühenduse kehtivates õigusaktides ning juhul, kui selle liitkoostisosa sisaldus valmistootes on alla 2 %; seda sätet ei kohaldata lisaainete suhtes, kui lõike 4 punktist c ei tulene teisiti;
b) liitkoostisosade puhul, mis koosnevad vürtsidest ja/või maitsetaimedest, mille sisaldus valmistootes on alla 2 %, välja arvatud lisaained, kui lõike 4 punktist c ei tulene teisiti;
c) kui liitkoostisosa on toiduaine, mille puhul ühenduse õigusaktides ei nähta ette koostisosade loetelu.
9. Olenemata lõikest 5 ei ole vaja esitada andmeid veesisalduse kohta:
a) kui vett kasutatakse tootmisprotsessis ainult kontsentreeritud või dehüdrateeritud vormis kasutatud koostisosa endisesse olekusse tagasiviimiseks;
b) vedeliku puhul, mida tavaliselt ei tarbita.
10. Olenemata lõikest 2, lõike 6 teisest lõigust ja lõike 8 teisest lõigust, peab toidu valmistamisel kasutatud iga koostisosa, mis – ka muudetud kujul – sisaldub valmistootes ja on loetletud IIIa lisas või mis on pärit IIIa lisas loetletud koostisosast, olema märgistusel esitatud nii, et selle koostisosa nimetus on selgelt ära toodud.
Esimeses lõigus nimetatud märget ei nõuta juhul, kui toidu müüginimetus ise viitab selgelt asjaomasele koostisosale.
Olenemata lõike 4 punkti c alapunktidest ii, iii ja iv, loetakse toidu valmistamisel kasutatud iga ainet, mis – ka muudetud kujul – sisaldub valmistootes ja on pärit IIIa lisas loetletud koostisosadest, toidu koostisosaks ja see peab olema märgistusel ära toodud nii, et selle koostisosa nimetus, millest see pärit on, oleks selgelt kirjas.
11. IIIa lisas esitatud loetelu vaadatakse regulaarselt uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda, lähtudes uusimatest teaduslikest teadmistest. Esimene läbivaatamine toimub hiljemalt 25. novembril 2005.
Ajakohastamine võib toimuda ka nii, et IIIa lisast kustutatakse need koostisosad, mille kohta on teaduslikult tõestatud, et need ei saa kõrvaltoimeid põhjustada. Selleks võib komisjoni kuni 25. augustini 2004 teavitada teoksil olevatest uuringutest, mis peavad selgitama, kas koostisosad või IIIa lisas loetletud koostisosadest pärit ained on sellised, mis teatavatel tingimustel tõenäoliselt ei põhjusta kõrvaltoimeid. Komisjon võtab pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga hiljemalt 25. novembriks 2004 vastu loetelu neist koostisosadest või ainetest, mis seega tuleb nimetatud uuringute lõpptulemuste selgumiseni või hiljemalt 25. novembrini 2007 IIIa lisast välja jätta.
Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võib komisjon muuta IIIa lisa pärast seda, kui on saadud Euroopa Toiduohutusametilt arvamus, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) ( 9 ) artikli 29 alusel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 20 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
Vajaduse korral võib artikli 20 lõikega 2 ettenähtud korras välja anda IIIa lisa loetelu tõlgendamise tehnilised suunised.
Artikkel 7
1. Toidu tootmisel või valmistamisel tarvitatava koostisosa või koostisosade rühma kogus määratakse käesolevas artiklis ettenähtud korras.
2. Lõikes 1 osutatud märkimine on kohustuslik:
a) kui asjaomane koostisosa või koostisosade rühm kannab nimetust, mille all toitu müüakse või millega ostja seda tavaliselt seostab või
b) kui asjaomane koostisosa või koostisosade rühm tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt või
c) asjaomane koostisosa või koostisosade rühm on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nime või välimuse tõttu segamini ajada või
d) komisjoni poolt määratud juhtudel; kõnealuste juhtude määramine, mis kujutab endast meedet, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
3. Lõiget 2 ei kohaldata:
a) koostisosa või koostisosade rühma suhtes:
— mille vedelikuta netomass esitatakse artikli 8 lõike 4 kohaselt või
— mille koguste esitamist nõutakse juba märgistamisel ühenduse sätete kohaselt või
— mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena väikestes kogustes või
— mis esineb nimetuses, mille all toitu müüakse, kuid mis ei mõjuta tarbija valikut riigis, kus seda turustatakse, sest koguseline varieerumine ei ole oluline toidu iseloomustamisel ega eristamisel teistest samalaadsetest toitudest. Kahtluse korral otsustatakse käesolevas lõigus ettenähtud tingimuste täitmise üle artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras;
b) kui ühenduse erisätetes nähakse ette koostisosa või koostisosade rühma täpne kogus, ilma et see tuleks esitada märgistusel;
c) artikli 6 lõike 5 neljandas ja viiendas taandes nimetatud juhtudel;
d) komisjoni poolt määratud juhtudel; kõnealuste juhtude määramine, mis kujutab endast meedet, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
4. Märgitud kogus, mida väljendatakse protsentides, vastab koostisosa või koostisosade kogusele selle/nende kasutamise ajal. Teatavate toitude puhul võimaldavad ühenduse sätted siiski erandeid sellest põhimõttest. ►M8 Kõnealused ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄
5. Lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse kas nimetuses, mille all toodet müüakse, või vahetult selle kõrval või koostisosade loetelus kõnealuse koostisosa või koostisosade rühmaga seoses.
6. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ühenduse toidu toitumisalase teabega märgistust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.
Artikkel 8
1. Müügipakendis toidu netokogust väljendatakse:
— mahuühikutes vedelike puhul,
— massiühikutes muude toodete puhul,
vastavalt vajadusele kas liitrites, sentiliitrites, milliliitrites, kilogrammides või grammides.
Teatavate konkreetsete toitude suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes või siseriiklikes õigusnormides, kui ühenduse sätted puuduvad, võib ette näha erandeid käesolevast eeskirjast.
Kõigi selliste siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 sätestatud korda.
2.
a) Kui ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides nähakse ette teatavat liiki koguse esitamist (nt nimikogus, miinimumkogus, keskmine kogus), siis loetakse kõnealune kogus netokoguseks käesoleva direktiivi tähenduses.
Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamise kohustust, teatavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast käesoleva punkti kohaselt võetud meetmest.
b) Ühenduse sätetes või siseriiklikes normides, kui ühenduse sätted puuduvad, võib teatavate konkreetsete toitude puhul, mida liigitatakse koguse järgi, ette näha muude kvantiteeti väljendavate andmete esitamist.
Kõigi nimetatud siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 sätestatud korda.
c) Kui müügipakendis kaubaartikkel koosneb kahest või enamast üksikus müügipakendis kaubaartiklist, mis sisaldavad sama toodet samas koguses, siis netokoguse märkimisel esitatakse iga üksikpakendi netokogus ning üksikpakendite üldarv. Nende andmete esitamine ei ole siiski kohustuslik, kui üksikpakendite üldarv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav ning kui vähemalt üks iga üksikpakendi netokogustest on väljastpoolt selgesti nähtav.
d) Kui müügipakendis kaubaartikkel koosneb kahest või enamast üksikpakendist, mida ei käsitata müügiühikutena, siis esitatakse netokoguse märkimisel kogu netokogus ja üksikpakendite üldarv. Ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides ei ole teatavate toitude puhul vaja ette näha üksikpakendite üldarvu esitamist.
Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, informeerivad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva punkti kohaselt võetud meetmetest.
3. Tavaliselt tükikaupa müüdavate toodete puhul ei tarvitse liikmesriigid nõuda netokoguse märkimist, kui ühikute arv on väljastpoolt selgesti nähtav ja kergesti loendatav või, kui nii ei ole, siis märgistusel esitatud.
Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, informeerivad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.
4. Kui tahket toitu müüakse vedelikus, siis esitatakse märgistusel ka vedelikuta toidu netomass.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „vedel keskkond” järgmisi tooteid, mis tõenäoliselt esinevad segudes ning ka külmutatud või sügavkülmutatud kujul, milles vedelik esineb üksnes kõnealuse valmistise olulise osa lisandina ega ole seetõttu ostu seisukohalt määrava tähtsusega tegur: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magusainete vesilahused, puu- ja köögiviljamahlad puu- ja köögivilja puhul.
Loetelu võib täiendada komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Vedelikuta netomassi kontrollimeetodid määratakse artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.
5. Netomassi märkimine ei ole kohustuslik toitude puhul:
a) mille maht või kaal võib oluliselt väheneda ning mida müüakse tükikaupa või kaalu alusel ostja juuresolekul;
b) mille netokogus on alla 5 g või 5 ml; see säte ei kehti siiski vürtside ja maitsetaimede suhtes.
Teatavate toitude suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides võib erandjuhtudel sätestada määrad, mis on üle 5 g või 5 ml, tingimusel et see ei too kaasa ostja ebapiisavat informeerimist.
Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, informeerivad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.
6. Lõike 1 teises lõigus, lõike 2 punktides b ja d ning lõike 5 teises lõigus nimetatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 9
1. Toidu minimaalse säilimisaja tähtaeg on kuupäev, milleni säilivad toidu eriomadused nõuetekohase ladustamise korral.
Toidu minimaalse säilimisaja tähtaeg märgitakse lõigetes 2-5 ettenähtud korras.
2. Kõnealuse kuupäeva ees on sõnad:
— „Parim enne …”, kui tähtaeg sisaldab päeva,
— muudel juhtudel „Parim enne … lõppu”.
3. Artiklis 2 nimetatud sõnadega kaasneb:
— kuupäev või
— viide kuupäeva asukohale märgistusel.
Vajaduse korral järgneb kõnealustele andmetele säilitamistingimuste kirjeldus, mida järgides toode säilib teatava aja jooksul.
4. Tähtaeg sisaldab päeva, kuud ja aastat kodeerimata kujul samas järjekorras.
Kui kõne all on toit:
— mis ei säili üle kolme kuu, siis piisab päeva ja kuu märkimisest,
— mille säilivusaeg on üle kolme kuu, kuid alla 18 kuu, siis piisab kuu ja aasta märkimisest,
— mille säilivusaeg on üle 18 kuu, siis piisab aasta märkimisest.
Kuupäeva märkimise viisi võib kindlaks määrata artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.
5. Kui ühenduse sätetes, millega kehtestatakse kuupäeva märkimise muud viisid, ei ole teisiti ette nähtud, siis ei ole säilivusaega vaja märkida järgmiste toitude puhul:
— koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata puu- ja köögivili, k.a kartulid. See erand ei kehti idanevate seemnete ja kaunviljaidudega samalaadsete toodete suhtes,
— veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja samalaadsete tooted, mis on valmistatud muudest viljadest kui viinamarjad, ning joogid, mis kuuluvad CN-koodide 2206 00 91, 2206 00 93 ja 2206 00 99 alla ning on valmistatud viinamarjadest või viinamarjavirrest,
— joogid, mille alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti,
— karastusjoogid, puuviljamahlad, puuviljanektarid ja alkoholjoogid üle viieliitristes üksikmahutites, mis on mõeldud tarnimiseks toitlustusettevõtjatele,
— liht- ja valikpagaritooted, mille koostis eeldab, et neid tarbitakse 24 tunni jooksul pärast valmistamist,
— äädikas,
— keedusool,
— tahke suhkur,
— kondiitritooted, mis koosnevad peaaegu ainult maitse- ja/või värvainelisanditega suhkrutest,
— närimiskummid ja samalaadsed tooted,
— jäätis portsjonitena pakitult.
Artikkel 10
1. Toidu puhul, mis mikrobioloogiliselt kiiresti rikneb ning muutub seetõttu lühikese ajaga inimese tervisele otseselt ohtlikuks, tuleb minimaalse säilimisaja tähtaeg asendada tarvitamise lõpptähtajaga.
2. Kuupäevale eelnevad sõnad:
— bulgaaria keeles: „използвай преди”,
— hispaania keeles: „fecha de caducidad”,
— tšehhi keeles: „spotřebujte do”,
— taani keeles: „sidste anvendelsesdato”,
— saksa keeles: „verbrauchen bis”,
— eesti keeles: „kõlblik kuni”,
— kreeka keeles: „ανάλωση μέχρι”,
— inglise keeles: „use by”,
— prantsuse keeles: „à consommer jusqu'au”,
— horvaadi keeles: „upotrijebiti do”,
— itaalia keeles: „da consumare entro”,
— läti keeles: „izlietot līdz”,
— leedu keeles: „tinka vartoti iki”,
— ungari keeles: „fogyasztható”,
— malta keeles: „uża sa”,
— hollandi keeles: „te gebruiken tot”,
— poola keeles: „należy spożyć do”,
— portugali keeles: „a consumir até”,
— rumeenia keeles: „expirã la data de”,
— slovaki keeles: „spotrebujte do”,
— sloveeni keeles: „porabiti do”,
— soome keeles: „viimeinen käyttöajankohta”,
— rootsi keeles: „sista förbrukningsdag”.
Nendele sõnadele lisatakse:
— kas kuupäev või
— viide kuupäeva asukohale märgistusel.
Nimetatud andmetele järgneb säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida.
3. Tähtaja osad on kuupäev, kuu ja vajaduse korral aasta samas järjekorras ning kodeerimata kujul.
4. Mõnel puhul võidakse lõikes 1 ettenähtud tingimuste täitmise üle otsustada artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.
Artikkel 11
1. Toidu kasutamisjuhend peab võimaldama toitu asjakohaselt kasutada.
2. Teatavate toitude puhul võib ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides ette näha kasutusjuhendite koostamise viisi.
Nimetatud siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 ettenähtud korda.
Käesolevas lõikes nimetatud ühenduse sätted võtab vastu komisjon. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 12
Tollitariifistiku rubriiki 22.04 ja 22.05 kuuluvate toodete mahuprotsentides alkoholisisalduse märkimise reeglid määratakse kindlaks selliste toodete suhtes kohaldatavate ühenduse erisätetega.
Muude alkoholjookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, määrab kõnealused reeglid kindlaks komisjon.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 13
1.
a) Müügipakendis toidu puhul kantakse artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmed müügipakendile või sellele kinnitatud märgisele.
b) Hoolimata punktist a ning ilma et see piiraks nominaalkoguseid käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist, kui müügipakendis toit on:
— mõeldud tarnimiseks lõpptarbijale, kuid turustatud enne lõpptarbijale müümist ning seda ei ole kõnealusel etapil müüdud toitlustusettevõttele,
— mõeldud tarnimiseks toitlustusettevõtetele valmistamiseks, töötlemiseks või tükeldamiseks,
siis võivad artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmed olla ainult toidule viitavates äridokumentides, kui on võimalik tagada, et need dokumendid, mis sisaldavad kogu märgistamisel vajalikku infot, asuvad vastava toidu juures või toimetatakse kohale enne tarnimist või tarnimise ajal.
c) Punktis b nimetatud juhul kantakse artikli 3 lõike 1 punktides 1, 5 ja 7 ning vajaduse korral artiklis 10 nimetatud andmed ka välispakendile, milles toitu turustatakse.
2. Artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud andmed peavad olema kergesti mõistetavad ning märgitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult.
Muud teksti- või kujunduselemendid ei tohi neid mingil viisil peita, varjata või segada.
3. Artikli 3 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 10 loetletud andmed peavad asuma ühel vaateväljal.
Seda tingimust võib laiendada artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmetele.
4. Korduvkasutamiseks mõeldud, kustumatult märgistatud, etiketi või kaelasildita klaaspudelitele ning pakenditele või mahutitele suurima pindalaga alla 10 cm2 on tarvis märkida ainult artikli 3 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 loetletud andmed.
Sel juhul ei kohaldata lõiget 3.
5. Iirimaale, Madalmaadele ja Ühendkuningriigile võib anda erandi artikli 3 lõikest 1 ning käesoleva artikli lõikest 3 seoses korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelites piima ja piimatoodetega.
Nad teatavad kõigist esimese lõigu kohaselt võetud meetmetest komisjonile.
Artikkel 14
Kui toit müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müügipakenditesse pakendamata kujul või kui toit pakitakse tarbija soovil müügikohas või kui see pakitakse müügipakendisse vahetult müügiks, siis võtavad liikmesriigid vastu üksikasjalikud eeskirjad artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmete esitamise viisi kohta.
Liikmesriigid võivad otsustada loobuda nende andmete esitamisest kas osaliselt või tervikuna tingimusel, et ostja saab siiski piisavalt infot.
Artikkel 15
Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklike sätete kohaldamist, millega ühenduse sätete puudumise korral kehtestatakse toidu märgistamise vähem ranged nõuded, näiteks ilupakendis kujukeste ja suveniiride puhul.
Artikkel 16
1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil ei müüda selliseid toiduaineid, mille kohta artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ette nähtud andmed ei ole tarbijale kergesti arusaadavas keeles, kui tarbijat ei ole märgistusele kantud ühe või enama märgistuskande kaudu tegelikult teavitatud muude meetmete abil. Kõnealune kindlaksmääramine, mis kujutab endast meedet, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib oma territooriumil asutamislepingus sätestatud eeskirjade kohaselt ette näha kõnealuste märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlike keelte hulgast kindlaksmääratud keeles.
3. Lõiked 1 ja 2 ei takista märgistamisandmete esitamist mitmes keeles.
Artikkel 17
Seoses artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud üksikasjalike andmete esitamise viisiga hoiduvad liikmesriigid sätestamast üksikasjalikumaid nõudeid, kui on need, mis sisalduvad artiklites 3-13.
Artikkel 18
1. Liikmesriigid ei või takistada toiduga kauplemist, mis toimub käesolevas direktiivis ettenähtud eeskirjade kohaselt, ühtlustamata siseriiklike normide kohaldamise teel, millega reguleeritakse märgistamist ja esitlemist teatavate toitude või toidu puhul üldiselt.
2. Lõiget 1 ei kohaldata ühtlustamata siseriiklike normide suhtes, mille kohaldamist õigustavad:
— rahvatervise kaitse,
— pettuse ärahoidmine tingimusel, et kõnealused normid ei takista käesolevas direktiivis ettenähtud mõistete ja eeskirjade rakendamist,
— tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, päritolumärgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ja ebaausa konkurentsi vältimine.
Artikkel 19
Käesolevale artiklile viitamise puhul kohaldatakse järgmist korda, kui liikmesriik peab vajalikuks võtta vastu uued õigusaktid.
Liikmesriik teatab kavandatavatest meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab neid. Komisjon konsulteerib liikmesriikidega ►M2 määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaselt asutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees ◄ , kui ta peab seda vajalikuks või kui mõni liikmesriik seda nõuab.
Liikmesriigid võivad kõnealuseid kavandatavaid meetmeid võtta alles kolm kuud pärast nimetatud teatamist, kui komisjoni arvamus ei ole eitav.
Kui arvamus on eitav, algatab komisjon enne eelmises lõigus nimetatud tähtaja lõppu artikli 20 lõikes 2 ettenähtud menetluse, et määrata kindlaks, kas kavandatavaid meetmeid saab rakendada pärast asjakohaseid muudatusi.
Artikkel 20
1. Komisjoni abistab ►M2 alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ◄ , edaspidi komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 21
Komisjon kehtestab ajutised meetmed, kui need osutuvad vajalikuks käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks.
Üldised ajutised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, eelkõige käesoleva direktiivi sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Muid ajutisi meetmeid võib vastu võtta vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Artikkel 22
Käesolev direktiiv ei mõjuta teatavate toitude märgistamist ja esitlemist käsitlevaid ühenduse sätteid, mis on vastu võetud juba 22. detsembril 1978. aastal.
Kõigi muudatuste üle, mis on vajalikud kõnealuste sätete ühtlustamiseks käesoleva direktiiviga, otsustatakse iga kõnealuse sätte suhtes kohaldatava korra alusel.
Artikkel 23
Käesolevat direktiivi ei kohaldata ühendusest eksporditavate toodete suhtes.
Artikkel 24
Liikmesriigid tagavad, et komisjon saab käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud kõigi siseriiklike põhiliste õigusnormide tekstid.
Artikkel 25
Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka Prantsuse ülemeredepartemangude suhtes.
Artikkel 26
1. Direktiiv 79/112/EMÜ, mida on muudetud IV lisa A osas nimetatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas sätestatud ülevõtmistähtaegadega.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisas sätestatud vastavustabeliga.
Artikkel 27
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 28
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
KOOSTISOSADE RÜHMAD, MILLE TÄHISTAMISEL VÕIB KOOSTISOSA NIMETUSE ASENDADA RÜHMA NIMETUSEGA
|
Mõiste |
Nimetus |
|||||||||||||||
|
Rafineeritud õlid, v.a oliivõli |
Õli — Vajaduse korral koos omadussõnaga „taimne” või „loomne” või — koos märgisega konkreetse taimse või loomse päritolu kohta Omadussõna „hüdrogeenitud” kasutatakse hüdrogeenitud õli märgistamisel. |
|||||||||||||||
|
Rafineeritud rasvad |
Rasv — Vajaduse korral koos omadussõnaga „taimne” või „loomne” või — koos märgisega konkreetse taimse või loomse päritolu kohta. Omadussõna „hüdrogeenitud” kasutatakse hüdrogeenitud rasva märgistamisel. |
|||||||||||||||
|
Jahusegud, mis on saadud kahest või mitmest teraviljaliigist |
Jahu Järgneb kasutatud teraviljade loetelu kaalu järgi alanevas järjekorras |
|||||||||||||||
|
Tärklised ning füüsikaliste meetodite või ensüümide abil modifitseeritud tärklised |
Tärklis |
|||||||||||||||
|
Kõik kalaliigid juhul, kui kala on teise toidu koostisaine, ning tingimusel, et selle toidu nimetuses ja esitluses ei viidata konkreetsele kalaliigile |
Kala |
|||||||||||||||
|
Kõik juustuliigid juhul, kui juust või juustude segu on teise toidu koostisosa, ning tingimusel, et selle toidu nimetuses ja esitluses ei viidata konkreetsele juustuliigile |
Juust |
|||||||||||||||
|
Kõik vürtsid, mis ei ületa 2 massiprotsenti toidust |
Vürts(id) või vürtsisegu(d) |
|||||||||||||||
|
Kõik maitsetaimed või maitsetaimede osad, mis ei ületa 2 massiprotsenti toidust |
Maitsetaim(ed) või maitsetaimede segu(d) |
|||||||||||||||
|
Kõik närimiskummi aluse valmistamiseks kasutatavad kummivalmistised |
Närimiskummi alus |
|||||||||||||||
|
Igat liiki pagaritoodete puru |
Kuivikupuru |
|||||||||||||||
|
Kõik sahharoosiliigid |
Suhkur |
|||||||||||||||
|
Veevaba glükoos või glükoosmonohüdraat |
Glükoos |
|||||||||||||||
|
Glükoosisiirup ja veevaba glükoosisiirup |
Glükoosisiirup |
|||||||||||||||
|
Kõik piimavalgu liigid (kaseiinid, kaseinaadid ja vadakuvalgud) ja nende segud |
Piimavalgud |
|||||||||||||||
|
Pressitud, ekspeller- või rafineeritud kakaovõi |
Kakaovõi |
|||||||||||||||
|
▼M2 ————— |
||||||||||||||||
|
Kõik veinisordid nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt, milles käsitletakse veinituru ühist korraldust (1) |
Vein |
|||||||||||||||
|
Inimtoiduks kõlblikeks tunnistatud imetajate ja linnuliikide skeletilihased (3)koos neis sisalduvate või luudele kinnitunud kudedega, kui rasva üldsisaldus ja sidekoesisaldus ei ületa allpool esitatud väärtusi ja kui liha on muu toidu koostisosa. Kõnealuse määratlusega ei hõlmata tooteid, mis on hõlmatud ühenduse määratlusega „lihamass”. Suurim rasvasisaldus ja sidekoesisaldus mõistega „…liha” tähistatud koostisosade puhul.
Kui kõnealuseid piirnorme ületatakse, kuid samas täidetakse muid määratluse „liha” kriteeriume, tuleb „…liha” sisaldust vastavalt vähendada ning koostisosade loetelus tuleb lisaks mõistele „…liha” märkida rasva ja/või sidekoe olemasolu. |
„…liha” ja nende loomaliikide nimi (nimed), (2) mille lihaga on tegemist. |
|||||||||||||||
|
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. (2) Ingliskeelse märgistuse puhul võib kõnealuse tähistuse asjaomaste loomaliikide puhul asendada koostisosa üldnimetusega. (3) Vahelihas ja mälumislihased kuuluvad skeletilihaste hulka, kuid süda, keel, pealihased (v.a mälumislihased), randmelihased, kand ja saba ei kuulu skeletilihaste hulka. |
||||||||||||||||
II LISA
KOOSTISOSADE RÜHMAD, MIDA TÄHISTATAKSE RÜHMANIMETUSEGA NING SELLELE JÄRGNEVA ERINIMETUSE VÕI EÜ NUMBRIGA
Toiduvärv
Säilitusaine
Antioksüdant
Emulgaator
Paksendaja
Želeeriv aine
Stabilisaator
Lõhna- ja maitsetugevdaja
Hape
Happesuse regulaator
Paakumisvastane aine
Modifitseeritud tärklis ( 10 )
Magusaine
Kergitusaine
Vahutamisvastane aine
Glaseeraine
Emulgeeriv sool ( 11 )
Jahu parendaja
Tardaine
Niiskusesäilitaja
Mahuaine
Propellant
III LISA
LÕHNA- JA MAITSEAINETE TÄHISTAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tähistatakse lõhna- ja maitseained mõistega
— „lõhna- ja maitseained” või lõhna- või maitseaine täpsema nimetuse või kirjeldusega, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) ( 12 ) artikli 3 lõike 2 punktides b, c, d, e, f, g ja h määratletud lõhna- ja maitseaineid;
— „suitsutuspreparaat” või „suitsutuspreparaadid” või „toidust(toitudest) või toidurühmast või lähtematerjalist(idest)” toodetud „suitsutuspreparaat(suitsupreparaadid)” (nt pöökpuust toodetud suitsupreparaat), kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis f määratletud lõhna- ja maitseaineid ning annab toidule suitsuse maitse.
2. Mõistet „looduslik” kasutamisel lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks lähtutakse määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 16 sätetest.
IIIa LISA
Artikli 6 lõikes 3a ning lõigetes 10 ja 11 osutatud koostisosad
1. Gluteeni sisaldavad teraviljad (st nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, kõva nisu või nende hübriidliinid) ja neist valmistatud tooted, välja arvatud:
a) nisul põhinevad glükoosisiirupid, sealhulgas glükoos ( 13 );
b) nisul põhinevad maltodekstriinid (13) ;
c) odral põhinevad glükoosisiirupid;
d) teravili, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude alkoholjookide valmistamiseks.
2. Vähilaadsed ja neist valmistatud tooted.
3. Munad ja munatooted.
4. Kalad ja kalatooted, välja arvatud:
a) kalaželatiin, mida kasutatakse vitamiinide või karotinoidivalmististe kandeainena;
b) kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles ja veinis.
5. Maapähklid ja maapähklitooted.
6. Sojaoad ja sojatooted, välja arvatud:
a) täielikult rafineeritud sojaõli ja -rasv (13) ;
b) sojaoast saadud looduslikult segatud tokoferoolid (E306), looduslik D-α-tokoferool, looduslik D-α-tokoferoolatsetaat, looduslik D-α-tokoferoolsuktsinaat;
c) sojaoast saadud taimeõlide fütosteroolid ja fütosteroolestrid;
d) sojaoast taimeõli steroolidest toodetud taimne stanoolester.
7. Piim ja piimatooted (kaasa arvatud laktoos), välja arvatud:
a) vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude alkoholjookide valmistamiseks;
b) laktitool.
8. Pähklid, s.o mandlid (Amygdalus communis L.), sarapuupähklid (Corylus avellana), kreeka pähklid (Juglans regia), kašupähklid (Anacardium occidentale), pekanipähklid (Carya illinoiesis (Wangenh.) K. Koch), brasiilia pähklid (Bertholletia excelsa), pistaatsiapähklid (Pistacia vera), makadaamiapähklid (Macadamia ternifolia) ja neist valmistatud tooted, välja arvatud:
a) pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude alkoholjookide valmistamiseks.
9. Seller ja selleritooted.
10. Sinep ja sinepitooted.
11. Seesamiseemned ja neist valmistatud tooted.
12. Vääveldioksiid ja sulfitid kontsentratsiooniga üle 10 mg/kg või 10 mg/l SO2-na väljendatult.
13. Lupiin ja sellest valmistatud tooted.
14. Molluskid ja neist valmistatud tooted.
IV LISA
A OSA
KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED
(viidatud artiklis 26)
Nõukogu direktiiv 79/112/EMÜ (EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1)
Nõukogu direktiiv 85/7/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 22), ainult artikli 1 lõige 9.
Nõukogu direktiiv 86/197/EMÜ (EÜT L 144, 29.5.1986, lk 38)
Nõukogu direktiiv 89/395/EMÜ (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 17)
Komisjoni direktiiv 91/72/EMÜ (EÜT L 42, 15.2.1991, lk 27)
Komisjoni direktiiv 93/102/EÜ (EÜT L 291, 25.11.1993, lk 14)
Komisjoni direktiiv 95/42/EÜ (EÜT L 182, 2.8.1995, lk 20)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/4/EÜ (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 21)
B OSA
SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTAEGADE LOETELU
(viidatud artiklis 26)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtaeg |
Toodete turustamise luba käesoleva direktiivi kohaselt |
Käesolevale direktiivile mittevastavate toodete turustamise keeld |
|
79/112/EMÜ |
22. detsember 1980 |
22. detsember 1982 |
|
|
85/7/EMÜ |
|||
|
86/197/EMÜ |
1. mai 1988 |
1. mai 1989 |
|
|
89/395/EMÜ |
20. detsember 1990 |
20. juuni 1992 |
|
|
91/72/EMÜ |
30. juuni 1992 |
1. jaanuar 1994 |
|
|
93/102/EMÜ |
30. detsember 1994 |
1. jaanuar 1995 |
30. juuni 1996 |
|
95/42/EÜ |
|||
|
97/4/EÜ |
14. august 1998 |
14. veebruar 2000 |
V LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 79/112/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 1 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 1 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 2 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 2 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 2a |
Artikli 3 lõike 1 punkt 3 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 3 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 4 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 4 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 5 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 5 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 6 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 6 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 7 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 7 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 8 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 8 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 9 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt 9 |
Artikli 3 lõike 1 punkt 10 |
|
Artikli 3 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 3 lõiked 2 ja 3 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
|
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 6 lõike 4 punktid a ja b |
Artikli 6 lõike 4 punktid a ja b |
|
Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt i |
Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt i |
|
Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkti ii esimene taane |
Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt ii |
|
Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkti ii teine taane |
Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt iii |
|
Artikli 6 lõike 4 punkt d |
Artikli 6 lõike 4 punkt d |
|
Artikli 6 lõike 5 punkt a |
Artikli 6 lõige 5 |
|
Artikli 6 lõike 5 punkt b |
Artikli 6 lõige 6 |
|
Artikli 6 lõige 6 |
Artikli 6 lõige 7 |
|
Artikli 6 lõike 7 esimene lõik |
Artikli 6 lõike 8 esimene lõik |
|
Artikli 6 lõike 7 teise lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 6 lõike 8 teise lõigu punktid a ja b |
|
Artikli 6 lõige 8 |
Artikli 6 lõige 9 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
Artikli 8 lõiked 1-5 |
Artikli 8 lõiked 1-5 |
|
Artikli 8 lõige 6 |
— |
|
Artikli 8 lõige 7 |
Artikli 8 lõige 6 |
|
Artikli 9 lõiked 1-4 |
Artikli 9 lõiked 1-4 |
|
Artikli 9 lõige 5 |
— |
|
Artikli 9 lõige 6 |
Artikli 9 lõige 5 |
|
Artikkel 9a |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 10a |
Artikkel 12 |
|
Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 13 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 11 lõike 3 punkt a |
Artikli 13 lõige 3 |
|
Artikli 11 lõike 3 punkt b |
— |
|
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 13 lõige 4 |
|
Artikli 11 lõige 5 |
— |
|
Artikli 11 lõige 6 |
Artikli 13 lõike 5 esimene lõik |
|
Artikli 11 lõige 7 |
Artikli 13 lõike 5 teine lõik |
|
Artiklid 12 ja 13 |
Artiklid 14 ja 15 |
|
Artikkel 13a |
Artikkel 16 |
|
Artiklid 14 ja 15 |
Artiklid 17 ja 18 |
|
Artikli 16 lõige 1 |
— |
|
Artikli 16 lõige 2 |
Artikkel 19 |
|
Artikli 17 esimene lõik |
Artikli 20 lõige 1 |
|
Artikli 17 teine, kolmas, neljas ja viies lõik |
Artikli 20 lõige 2 |
|
Artikkel 18 |
— |
|
Artiklid 19, 20 ja 21 |
Artiklid 21, 22 ja 23 |
|
Artikli 22 lõiked 1, 2 ja 3 |
— |
|
Artikli 22 lõige 4 |
Artikkel 24 |
|
Artikkel 23 |
— |
|
Artikkel 24 |
Artikkel 25 |
|
Artikkel 25 |
— |
|
Artikkel 26 |
— |
|
— |
Artikkel 26 |
|
— |
Artikkel 27 |
|
— |
Artikkel 28 |
|
I lisa |
I lisa |
|
II lisa |
II lisa |
|
III lisa |
III lisa |
|
— |
IV lisa |
|
— |
V lisa |
( 1 ) EÜT C 258, 10.9.1999, lk 12.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2000. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. märtsi 2000. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/4/EÜ (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 21).
( 4 ) Vt IV lisa B osa.
( 5 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 6 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).
( 7 ) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2061/96 (EÜT L 277, 30.10.1996, lk 1).
( 8 ) EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 3378/94 (EÜT L 366, 31.12.1994, lk 1).
( 9 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 10 ) Erinime või EÜ numbrit ei ole vaja esitada.
( 11 ) Ainult sulatatud juustude ja sulatatud juustudel põhinevate toodete puhul.
( 12 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.
( 13 ) ja nendest valmistatud tooted, kui toiduohutusameti hinnangul on ebatõenäoline, et töötlemisel nende allergeensus võrreldes vastavate algtoodetega suureneb.