Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 209,

võttes arvesse komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusega 74/122/EMÜ ( 1 ) loodi majanduspoliitika komitee (edaspidi “komitee”).

(2)

Komitee on täitnud kõiki ülesandeid, mis seni olid määratud lühiajalisele majanduspoliitika komiteele, mis loodi nõukogu 9. märtsi 1960. aasta otsusega liikmesriikide konjunktuuripoliitika kooskõlastamise kohta, ( 2 ) eelarvepoliitika komiteele, mis loodi nõukogu 8. mai 1964. aasta otsusega liikmesriikide pädevate valitsusasutuste vahelise eelarvealase koostöö kohta, ( 3 ) ja keskmise tähtajaga majanduspoliitika komiteele, mis loodi nõukogu 15. aprilli 1964. aasta otsusega, millega loodi keskmise tähtajaga majanduspoliitika komitee. ( 4 )

(3)	Komitee on ette nähtud asutamislepingu artikliga 272.

(4)	Komitee põhikirjas peaks kajastuma majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi käivitumisega tekkinud uus institutsiooniline keskkond; on soovitav säilitada komitee baasstruktuur, tehes samas vajalikke muudatusi, et tõhustada komitee tööd ja kirjeldada täpsemalt tema ülesandeid.

(5)	Komiteele määratud ülesanded ei piira komisjoni õigust anda soovitusi ja edastada arvamusi asutamislepingus käsitletud küsimustes.

(6)

Euro kasutuselevõtmine suurendab liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastamise ja majandusliku suutlikkuse püsiva vastastikuse lähenemise vajadust; majanduspoliitika kooskõlastamist majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis käsitleva Euroopa Ülemkogu 13. detsembri 1997. aasta resolutsiooni ( 5 ) kohaselt peaks tõhusam majanduspoliitika kooskõlastamine hõlmama liikmesriikide makromajandusliku arengu ning liikmesriikide töö-, kauba- ja teenuseturgude struktuuripoliitika ja kulu- ja hinnasuundumuste hoolsat jälgimist eelkõige selle põhjal, kuivõrd need mõjutavad pideva inflatsioonivaba kasvu saavutamise ja uute töökohtade loomise võimalusi.

(7)

Majanduspoliitika kooskõlastamise keskmes on majanduspoliitika üldsuunised ja asutamislepingu artiklis 99 sätestatud mitmepoolne järelevalvemenetlus; ilma et see piiraks majandus- ja rahanduskomitee ülesandeid, peaks komitee aitama kaasa suuniste koostamisele ja andma oma panuse mitmepoolsesse järelevalvemenetlusse käesolevas otsuses nimetatud valdkondades.

(8)

Euroopa Ülemkogu avaldas 16. juunil 1998 Cardiffis toimunud kohtumisel toetust majandus- ja rahandusministrite nõukogu ja kõnealuse nõukogu raames 1. mail 1998 kohtunud ministrite otsusele ( 6 ) luua majandusreformide käigus saavutatud edusammude jälgimiseks lihtsustatud menetlus, mis oleks täiel määral kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(9)

Euroopa Ülemkogu 3. ja 4. juuni 1999. aasta resolutsioon käivitas ühenduse tasandil makromajandusliku dialoogi. Selle makromajandusliku dialoogi eesmärk on parandada palkade arengu ja makromajanduslike põhimõtete vastastikust mõju. Euroopa Ülemkogu on jõudnud järeldusele, et tehnilisel tasandil peaks makromajanduslik dialoog toimuma koostöös tööhõive- ja tööturukomiteega komitee raames loodud töörühmas, kuhu kuuluksid mõlema komitee (sealhulgas ka Euroopa Keskpanga), komisjoni ja sotsiaalse dialoogi makromajandusrühma esindajad. Komitee peaks tegelema eelkõige valitsuse esindajate panusega dialoogi kõnealusel tasandil.

(10)

Arengut ja tööhõivet käsitlevas Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsioonis ( 7 ) esitati üleskutse majanduspoliitika tõhusamaks kooskõlastamiseks, mis täiendaks asutamislepingu uues tööhõivet käsitlevas jaotises kavandatud menetlust, ning nõuti, et tööhõivekomitee teeks komiteega tihedat koostööd.

(11)

Asutamislepinguga on ette nähtud majandus- ja rahanduskomitee loomine. Majandus- ja rahanduskomitee ülesanded on sätestatud asutamislepingu artikli 114 lõikes 2. Majandus- ja rahanduskomitee põhikiri on vastu võetud nõukogu 31. detsembri 1998. aasta otsusega. ( 8 ) Komitee peaks nõukogu abistades tegema tihedat koostööd majandus- ja rahanduskomiteega.

(12)	Asutamislepingus on tehtud üleskutse luua tööhõivekomitee. Tihedat koostööd tuleb teha ka selle komiteega.

(13)	Komitee ülesannete kirjeldus ei piira asutamislepingu artikli 99 lõikes 5 sätestatud mitmepoolse järelevalvemenetluse kohta tulevikus vastuvõetavaid teiseseid õigusakte.

▼M1

(14)	Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Keskpank peaksid olema komitees asjakohaselt esindatud. Neist igaüks peaks nimetama kaks liiget.

▼B

(15)	Komitee liikmed tuleks ametisse määrata isiklikult ja nad peaksid oma ülesannete täitmisel juhinduma ühenduse üldistest huvidest.

(16)	Komitee president tuleks valida kaheks aastaks. Üldjuhul ei võiks presidenti nimetada ametisse teiseks ametiajaks. Ametiaega peaks olema võimalik pikendada, kui presidendi kohale ei ole teisi kandidaate.

(17)	Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpankade ametnike kuulumine komitee koosseisu ei piira asutamislepingu artikli 108 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Käesolevaga võetakse vastu asutamislepingu artiklis 272 ettenähtud majanduspoliitika komitee (“komitee”) põhikiri.

1. Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 114 ja 207 kohaldamist, aitab majanduspoliitika komitee (edaspidi komitee) kaasa nõukogu töö ettevalmistamisele liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika kooskõlastamisel ning annab nõu komisjonile ja nõukogule.

2. Komitee panus nõukogu töö ettevalmistamisse seisneb majandusanalüüside, metoodikat käsitlevat seisukohtade ja põhimõtteliste soovituste eelnõude koostamises eelkõige ühenduse arengupotentsiaali ja tööhõive parandamisega seotud struktuuripoliitika küsimustes. Sellega seoses pöörab komitee erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

3. Komitee aitab eespool nimetatud valdkondades nõukogu tööle kaasa, ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 114 ja 207 kohaldamist, eelkõige majanduspoliitika üldsuuniste koostamisega ning annab oma panuse asutamislepingu artikli 99 lõikes 3 osutatud mitmepoolsesse järelevalvemenetlusse. Sellega seoses koostab komitee regulaarselt ülevaateid riikide kohta, keskendudes eelkõige liikmesriikide struktuurireformidele.

4. Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 130 ja 207 kohaldamist, aitab komitee kaasa asutamislepingu tööhõivet käsitleva jaotise raames toimuvale nõukogu tööle.

5. Komitee toetab majandus- ja rahanduskomiteed eelkõige lühiajalise ja keskmise tähtajaga makromajandusliku arengu jälgimisel liikmesriikides ja ühenduses ning esitab analüüse ja seisukohti peamiselt struktuuri- ja makromajanduspoliitika vastastikust mõju käsitlevates metoodilistes küsimustes ning seoses palkade arengusuundadega liikmesriikides ja ühenduses.

6. Komitee loob raamistiku komiteed (sealhulgas Euroopa Keskpanga), majandus- ja rahanduskomiteed, tööhõivekomiteed, komisjoni ja sotsiaalpartnereid hõlmava makromajandusliku dialoogi pidamiseks tehnilisel tasandil.

7. Komisjon konsulteerib komiteega Euroopa Liidu üldeelarve mittekohustuslike kulude suurendamise piirmäära üle asutamislepingu artikli 272 kohaselt.

Komitee esitab oma seisukohti nõukogu, komisjoni või majandus- ja rahanduskomitee taotlusel või omal algatusel.

Oma ülesannete täitmisel teeb komitee nõukogule ettekandeid tehes tihedat koostööd majandus- ja rahanduskomiteega. Majanduspoliitika üldsuuniste ettevalmistamisele kaasa aidates annab komitee aru majandus- ja rahanduskomiteele. Komitee kooskõlastab oma töö tööhõive komitee ja muude komiteede ja töörühmadega, kes teevad ettevalmistusi nõukogu tööks valdkondades, milles nad on pädevad.

1. Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Keskpank nimetavad igaüks komiteesse kaks liiget.

2. Komitee liikmed valitakse kõrgemate ametnike seast, kes on eriti pädevad majandus- ja struktuuripoliitika kujundamise alal.

Komitee liikmed juhinduvad oma ülesannete täitmisel ühenduse üldistest huvidest.

1. Komitee valib häälteenamusega oma liikmete hulgast kaheks aastaks eesistuja ja kuni kolm ase-eesistujat. Üldjuhul ei või neid nimetada ametisse teiseks ametiajaks.

2. Eesistuja delegeerib oma hääleõiguse oma delegatsiooni mõnele teisele liikmele.

Kui eesistuja ei saa oma kohuseid täita, asendab teda üks komitee ase-eesistujatest.

1. Komiteed abistab sekretariaat sekretäri juhtimisel. Komisjon annab komitee käsutusse sekretäri ja sekretariaadi töö tegemiseks vajaliku personali. Komisjon nimetab sekretäri pärast komiteega konsulteerimist. Sekretär ja tema töötajad lähtuvad komiteelt saadud ülesannete täitmisel komitee juhistest.

Kui arvamused või aruanded tuleb vastu võtta hääletuse teel, võetakse need vastu liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Kui soovitus või arvamus esitatakse sellises küsimuses, mille kohta nõukogu võib edaspidi otsuse teha, võivad keskpankade ja komisjoni liikmed osaleda kõikidel aruteludel, kuid mitte hääletusel. Komitee kannab ette ka arutelu käigus esitatud vähemuse seisukohad ja eriarvamused.

Üldjuhul võivad komitee koosolekutel sõna võtta vaid liikmed. Erandlikel asjaoludel võib eesistuja lubada rakendada teistsugust korda.

Komitee võib konkreetsete küsimuste käsitlemise usaldada allkomiteedele või töörühmadele. Selliste rühmade eesistujaks on komitee määratud komitee liige.

Eesistuja kutsub komitee kokku kas omal algatusel või nõukogu, komisjoni või vähemalt viie liikme taotlusel.

1. Üldjuhul esindab komiteed eesistuja; komitee võib volitada eelkõige eesistujat andma aru aruteludest ning esitama suulisi tähelepanekuid komitee ettevalmistatud arvamuste ja ettekannete kohta.

2. Komitee eesistuja vastutab komitee suhete hoidmise eest Euroopa Parlamendiga, keda teavitatakse vajadusel komitee tööst.

1. Kui ei ole otsustatud teisiti, on komitee arutelud konfidentsiaalsed. Sama kehtib ka komitee allkomiteede või töörühmade menetluste kohta.

2. Komitee koostatud ettekanded ja arvamused muutuvad üldsusele kättesaadavaks pärast adressaadile edastamist, kui ei ole kaalukaid põhjusi nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU OTSUS 2003/475/EÜ, 18. juuni 2003,	L 158	55	27.6.2003